Vadja keel

<mediawiki xmlns="http://www.mediawiki.org/xml/export-0.11/" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:schemaLocation="http://www.mediawiki.org/xml/export-0.11/ http://www.mediawiki.org/xml/export-0.11.xsd" version="0.11" xml:lang="et">
  <siteinfo>
    <sitename>Vikipeedia</sitename>
    <dbname>etwiki</dbname>
    <base>https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht</base>
    <generator>MediaWiki 1.47.0-wmf.13</generator>
    <case>first-letter</case>
    <namespaces>
      <namespace key="-2" case="first-letter">Meedia</namespace>
      <namespace key="-1" case="first-letter">Eri</namespace>
      <namespace key="0" case="first-letter" />
      <namespace key="1" case="first-letter">Arutelu</namespace>
      <namespace key="2" case="first-letter">Kasutaja</namespace>
      <namespace key="3" case="first-letter">Kasutaja arutelu</namespace>
      <namespace key="4" case="first-letter">Vikipeedia</namespace>
      <namespace key="5" case="first-letter">Vikipeedia arutelu</namespace>
      <namespace key="6" case="first-letter">Fail</namespace>
      <namespace key="7" case="first-letter">Faili arutelu</namespace>
      <namespace key="8" case="first-letter">MediaWiki</namespace>
      <namespace key="9" case="first-letter">MediaWiki arutelu</namespace>
      <namespace key="10" case="first-letter">Mall</namespace>
      <namespace key="11" case="first-letter">Malli arutelu</namespace>
      <namespace key="12" case="first-letter">Juhend</namespace>
      <namespace key="13" case="first-letter">Juhendi arutelu</namespace>
      <namespace key="14" case="first-letter">Kategooria</namespace>
      <namespace key="15" case="first-letter">Kategooria arutelu</namespace>
      <namespace key="100" case="first-letter">Portaal</namespace>
      <namespace key="101" case="first-letter">Portaali arutelu</namespace>
      <namespace key="102" case="first-letter">Mustand</namespace>
      <namespace key="103" case="first-letter">Mustandi arutelu</namespace>
      <namespace key="710" case="first-letter">TimedText</namespace>
      <namespace key="711" case="first-letter">TimedText talk</namespace>
      <namespace key="828" case="first-letter">Moodul</namespace>
      <namespace key="829" case="first-letter">Mooduli arutelu</namespace>
      <namespace key="1728" case="first-letter">Üritus</namespace>
      <namespace key="1729" case="first-letter">Ürituse arutelu</namespace>
    </namespaces>
  </siteinfo>
  <page>
    <title>Vadja keel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>1223</id>
    <revision>
      <id>7204748</id>
      <parentid>7162445</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T12:07:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204748</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13425" sha1="aknew2z7hhyls9x0voqtb0zq3fobhnb" xml:space="preserve">{{keeled|nimi=Vadja keel|originaalnimi=vađđa tšeeli, maatšeeli, maa tšeeli
|keelkonnavärv=uurali
|riigid=[[Venemaa]]l
|piirkond=[[Ingeri]]
|rääkijad=67
|keelkond=[[uurali keeled]]&lt;br&gt;
&amp;nbsp;[[soomeugri keeled]]&lt;br&gt;
&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[soome-permi keeled]]&lt;br&gt;
&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[läänemeresoome keeled]]&lt;br&gt;
&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;'''vadja keel'''
|kood 2=vot
|kood 3=vot
|kaart=Votic language map.png|Votic language map
|kaardi allkiri=Vadjalaste asualad [[Ingeri]]s, märgitud punaselt
}}
[[File:Läänemeresoome keelepuu (Finnic languages).png|thumb|Vadja keele paiknemine läänemeresoome [[keelepuu]]l Petri Kallio ja Valter Langi järgi]]
'''Vadja keel''' (''vađđaa tšeeli'', vanema nimega ''maa tšeeli'' või ''maatšeeli'') on olnud üks väikseima kõnelejaskonnaga [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome keeli]], [[vadjalased|vadjalaste]] emakeel. Vadja keele lähim sugulaskeel on [[põhjaeesti murded|põhjaeesti keel]].

==Ajalugu==
Keeleteadlase [[Petri Kallio]] hinnangul on vadja keele lähim sugulane [[Põhjaeesti hõimumurre|põhjaeesti keel]], millega ta jagab ühist [[algkeel]]t (nn ''keskne läänemeresoome keel'', inglise keeles ''Central Finnic''), ehkki tegu oli pigem murdekontiinumi kui ühtse keelega. Vadja ja põhjaeesti keele lahknemise ajaks on [[Pekka Sammallahti]] hinnanud [[viikingiaeg]]a (800–1050 pKr)&lt;ref&gt;[[Petri Kallio]] (2014) [https://www.academia.edu/10172149/The_Diversification_of_Proto-Finnic The Diversification of Proto-Finnic]. Kogumikus: [[Joonas Ahola]] ja [[Frog]] (toimetajad), &quot;Fibula, Fabula, Fact: The Viking Age in Finland&quot;, lk 155–168. ''Studia Fennica Historica'' 18. Helsinki. Lk 160–163&lt;/ref&gt; [[Tiit-Rein Viitso]] analüüsi kohaselt jagunes see algkeel, mida tema kutsub ''maa(keele)ks'', kõigepealt ''(põhja)eesti'' ja ''vaia'' murdeks. Viimasest omakorda kujunesid vadja keel, [[Kirderanniku murded|kirde-eesti rannikumurre]] (Viitso kasutab nime ''alu'') ja [[idaeesti murre]] (ehk ''vaiga'').&lt;ref&gt;[[Tiit-Rein Viitso]] (2008). &quot;Eesti keele päritolust&quot; (lk 17–24) ja &quot;Läänemeresoome esimese silbi õ ajalugu&quot; (lk 46–63). Raamatus: Tiit-Rein Viitso. Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud. Tallinn: [[Eesti Keele Sihtasutus]], lk 20, 57&lt;/ref&gt;

Arheoloog [[Valter Lang]] näeb vadja keele kujunemise algusena [[eelrooma rauaaeg|eelrooma rauaajal]] ja [[rooma rauaaeg|rooma rauaajal]] Põhja-[[Eesti]]st [[Isuri platoo]] lääneossa liikunud rahvastiku (ja ühtlasi läänemeresoome keele) rännet, millest annab tunnistust vastavasuunaline [[tarandkalme]]te levik ja sarnane leiuaines. Isuri platoo senine rahvastik, kes Langi arvates kõneles [[Lääneuurali keel|lääneuurali]] seda keelevormi, millest tänapäevani on säilinud vaid [[saami keeled]], assimileerus. Vadjalaste ja põhjaeestlaste kultuurilised ja keelelised erisused hakkasid Valter Langi hinnangul tekkima 2. aastatuhande algul ([[hilisrauaaeg|hilisrauaajal]]) ja süvenesid 13.–14. sajandil.&lt;ref name=Lang251252&gt;[[Valter Lang]] (2018). Läänemeresoome tulemised. ''Muinasaja teadus 28''. [[Tartu]]: [[Tartu Ülikooli Kirjastus]]. Lk 251–252&lt;/ref&gt; Sellele aitas kaasa kummagi rühma sattumine eri riikide territooriumile. Vadja keelt hakkas mõjutama [[venelased|venelaste]], [[isurid|isurite]] ja [[soomlased|soomlaste]] kolonisatsioon.&lt;ref name=Lang251252 /&gt;&lt;ref name=&quot;viitso31&quot;&gt;[[Tiit-Rein Viitso]] (2008). &quot;Keelesugulus ja soome-ugri keelepuu&quot; (lk 28–45). Raamatus: Tiit-Rein Viitso. Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud. Tallinn: [[Eesti Keele Sihtasutus]], lk 31&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[[Gustav Ränk]] (1960). Vatjalaiset, 9–18&lt;/ref&gt; Ilma selleta oleks vadja keel Viitso arvates lihtsalt üks [[eesti keel]]e [[murre|murderühm]].&lt;ref name=&quot;viitso31&quot; /&gt;

== Seisund ==
Vadja keel on hääbumas. Suvel [[1998]] kõneles seda [[emakeel]]ena suuremal või vähemal määral umbes 30–40, suvel [[2003]] umbes kümme inimest kolmes [[Lauga jõgi|Lauga jõe]] [[suue|suudme]] lähedases külas. [[Vadjalased|Vadjalasi]] on 70–80. Noorim vadja keelt kõnelev vadjalane sündis aastal [[1935]]. [[1989]]. aastal rääkis vadja keelt veel 62 inimest. [[2010]]. aasta rahvaloenduse andmetel oskas [[Venemaa]]l vadja keelt 68 inimest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-05.pdf |vaadatud=2013-07-20 |arhiivimisaeg=2021-01-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210127192904/http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-05.pdf |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Samas on näiteks keeleteadlane [[Heinike Heinsoo]] hinnanud, et vadja keelt väga häid oskajaid on kõigest neli.&lt;ref&gt;Airika Harrik. [https://novaator.err.ee/1608774925/tuumarelvaga-varustatud-vene-murre-loob-vaikekeeltele-hingekella &quot;Tuumarelvaga varustatud vene murre lööb väikekeeltele hingekella&quot;] ERR Novaator, 2. november 2022&lt;/ref&gt;

Vadja keeles on tavaliselt eristatud nelja murret&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20180730170648/http://www.erm.ee/et/vadjalased Vadjalased], [[Eesti Rahva Muuseum]]&lt;/ref&gt; ja mitu murrakut:

* † idavadja
* läänevadja
** † Mäe vadja
** † Oru vadja
** Vaipoole vadja
* Kukkusi vadja
* † [[kreevini keel|kreevini]]

Kuigi Kukkusi vadja keelt on tavaliselt määratletud isuristunud vadja murdena,&lt;ref&gt;[[Tiit-Rein Viitso]] (2008). &quot;Eesti keele päritolust&quot; (lk 17–24). Raamatus: Tiit-Rein Viitso. Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud. Tallinn: [[Eesti Keele Sihtasutus]], lk 20&lt;/ref&gt; on Petri Kallio ja Tiit-Rein Viitso sellise klassifitseerimise vastu argumenteerinud. Kallio hinnangul on tegu, vastupidi, vadjastunud [[isuri keel|isuri murdega]].&lt;ref&gt;[[Petri Kallio]] (2014) [https://www.academia.edu/10172149/The_Diversification_of_Proto-Finnic The Diversification of Proto-Finnic]. Kogumikus: [[Joonas Ahola]] ja [[Frog]] (toimetajad), &quot;Fibula, Fabula, Fact: The Viking Age in Finland&quot;, lk 155–168. ''Studia Fennica Historica'' 18. Helsinki. Lk 162&lt;/ref&gt; Viitso peab seda isuri keelele lähedaseks, ent siiski eraldiseisvaks läänemeresoome murdeks. Tema arvates hakati kukkusilasi vadjalasteks pidama sellepärast, et nad ühest küljest polnud isurid ega soomlased, teisalt olid aga kunagise Vadja viiendiku asukad.&lt;ref&gt;[[Tiit-Rein Viitso]] (2008). &quot;Läänemeresoome esimese silbi õ ajalugu&quot; (lk 46–63) ja &quot;Läänemeresoome murdeliigenduse põhijooned&quot; (lk 64–70). Raamatus: Tiit-Rein Viitso. Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud. Tallinn: [[Eesti Keele Sihtasutus]], lk 62, 65–66&lt;/ref&gt;

Murretest on järel veel läänevadja Vaipoole murrak. [[Läti]]s [[Bauska]] ligidal räägitud kreevini murre on kadunud juba [[1800]]. aastatel. Idavadja oli hääbumas juba 1900. aastate algusepoolel, aga see säilis Itšäpäivä külas veel 1960. aastate lõpuni, millal viimane rääkija suri. Läänevadja Mäe ja Oru murrakud hääbusid samuti 1960. aastatel.

Vadja keelt esindas 2006. aastal [[Östersund]]is toimunud Euroopa regionaal- ja vähemuskeelte lauluvõistlusel [[Liet Lavlut]] lauluga &quot;Kui miä kazvõlin kanaine&quot; ansambel [[Raud-Ants]].

[[File:Votic vowel harmony Venn diagram.svg|thumb|Vadja keele [[vokaalharmoonia]] [[Venni diagramm]]il (sinine – [[eesvokaal]]id, roheline – neutraalne, kollane – [[tagavokaal]]id)]]
==Õpetus==
Veel 21. sajandi esimestel aastatel õpetati lastele vadja keelt Luutsa küla koolis, kuid loobuti huvipuuduse tõttu. 2011. aasta alguses avati Kingissepa koduloomuuseumis vadjalastele ja isuritele pühapäevakool, kus õpetatakse ka vadja kultuuri ja keelt. &lt;ref&gt;[http://www.epl.ee/news/eesti/vadjalased-polisrahvas-sadama-kulje-all.d?id=51294665#upper_vote Vadjalased, põlisrahvas sadama külje all] Päevaleht&lt;/ref&gt;

Vadja keelt võib õppida mitmes ülikoolis:
* [[Helsingi Ülikool]], Soome-ugri osakond: Läänemeresoome keeled
* [[Joensuu Ülikool]], Soome keele ja kultuuriteaduse osakond: Läänemeresoome keeled
* [[Tartu Ülikool]], Eesti ja üldkeeleteaduse instituut: Soome-ugri osakond.
*Varem: [[Jyväskylä Ülikool]], Keelte osakond: Läänemeresoome keeled
==Keelenäited==
Mõned näited:&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Vadja keel algajatele |url=https://monikaundo.weebly.com/vadja-keel-algajatele.html |vaadatud=2026-04-20 |väljaanne=KEELE JA KIRJANDUSE MAAILM |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=europeminoritylanguages |kuupäev=2016-10-26 |pealkiri=Votic |url=https://europeminoritylanguages.wordpress.com/2016/10/26/votic/ |vaadatud=2026-04-20 |väljaanne=Europe Minority Languages |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2019-10-28 |pealkiri=Vót nyelvű találós kérdésëk_ Vót nyelvmutatványok. Mondóka {{!}} Vala.hu |url=https://vala.hu/finnsegiek/vot-nyelvu-talalos-kerdesek-________-vot-nyelvmutatvanyok |vaadatud=2026-04-20 |väljaanne=Vala.hu {{!}} Vala.hu |keel=hu-HU}}&lt;/ref&gt;


Terve! Tere päivä!

Tere oomnikkoa!

Tere õhtagoa!

Jäämm yvässi!

---
  
Kuza piippu?—Ađđaa nalla.

Kuza aita?—Tuli põlõtti.

Kuza tuli?—Vesi sammutti.

Kuza vesi?—Ärcä ryyppäzi.

---

Tuli lumi,

Lumi suli,

Tuli vara cesä.

Menin mettsää cävelemää,

Leyzin linnuu pezää.

Pezäz õli muna,

Munaz õli poika,

Poigall õli nokka

Niku kaivokokka.

--- 

Pyhä Iilia izäntä

Pyhä Pedro armollin

Tuõ meilee võõrazii

Meill on kagradõ kassamatta

Õzrad ovad veel kõik õkaa täynn

Too tuucad tullõz

Hattaraizõd harvukkaizõd

Ja pilved suurõd paksud

Too meilee vihmaa!

== Vaata ka ==
* [[Vadjamaa]]
* [[Vadjalased]]

==Viited==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* [[Elna Adler|Adler, Elna]] ja [[Merle Leppik]]: Vadja keele sõnaraamat. [[Tallinn]]: Signalet, [[1990]], [[1994]]; [[Tallinn]]: [[Eesti Teaduste Akadeemia]], [[Eesti Keele Instituut]], [[1996]], [[2000]].
* Grünberg, Silja toim. Vadja keele sõnaraamat. Eesti Keele Instituut, Tallinn 2013: Eesti Keele Sihtasutus
* [[Paul Ariste|Ariste, Paul]]: Wotische Sprachproben. [[Eesti Keele Arhiivi Toimetised]] 4. [[Tartu]], 1935.
* [[Paul Ariste|Ariste, Paul]]: A grammar of the Votic language. Bloomington: Indiana University, The Hague, The Netherlands: Mouton &amp; Co., [[1968]] (Indiana University Publications. Uralic and Altaic Series 68).
* [[Paul Ariste|Ariste, Paul]]: Vadjalaste laule. [[Emakeele Seltsi Toimetised]] 3. Tallinn, 1960.
* [[Paul Ariste|Ariste, Paul]]: Vadja muinasjutte. Emakeele Seltsi toimetised 4. Tallinn, 1962.
* [[Paul Ariste|Ariste, Paul]]: Vadja rahvakalender. Emakeele Seltsi toimetised 8. Tallinn: Valgus, 1969.
* [[Paul Ariste|Ariste, Paul]]: &quot;Kolm kohalikku keelt&quot;, [[Keel ja Kirjandus]], 1969, nr 3, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193405/142707/page/20 lk 142]
* [[Paul Ariste|Ariste, Paul]]: Vadjalane kätkist kalmuni. Emakeele Seltsi toimetised 10. Tallinn: Valgus, 1974.
* [[Paul Ariste|Ariste, Paul]]: Vadja mõistatusi. Emakeele Seltsi toimetised 13. Tallinn: Valgus, 1979.
* [[Paul Ariste|Ariste, Paul]]: Vadja keele lugemik eesti filoloogia üliõpilastele. Tartu, 1980.
* [[Paul Ariste|Ariste, Paul]]: Vadja rahvalaulud ja nende keel. Emakeele Seltsi toimetised 22. Tallinn: Valgus 1986.
* [[Heinike Heinsoo|Heinsoo, Heinike]]: Vad'd'a sõnakopittõja. (''Esimene vadja keele lugemik''). 2015.
* [[Lauri Kettunen|Kettunen, Lauri]]: Vatjan kielen äännehistoria. [[Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia]] 185. [[Helsingi]], [[1930]].
* Kettunen, Lauri: Vatjan kielen Mahun murteen sanasto. [[Castrenianumin toimitteita]] 27. [[Helsingi]], [[1986]].
* Kettunen, Lauri ja [[Lauri Posti]]: Näytteitä vatjan kielestä. [[Suomalais-Ugrilaisen Seuran Toimituksia]] 63. [[Helsingi]]: Suomalais-Ugrilainen Seura, [[1932]].
* [[Johanna Laakso|Laakso, Johanna]]: Vatjan käänteissanasto. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 49. [[Helsingi]]: Suomalais-Ugrilainen Seura, [[1989]].
* [[Petri Lauerma|Lauerma, Petri]]: Vatjan vokaalisointu. [[Helsingi]]: Suomalais-Ugrilainen Seura, [[1993]]. (Suomalais-Ugrilaisen Seuran Toimituksia 214) ISBN 951-9403-57-4.
* Mälk, Vaina: Vadja vanasõnad. Tallinn: Eesti Raamat, 1976.
* Posti, Lauri: Vatjan kielen Kukkosin murteen sanakirja. [[Helsingi]]: Suomalais-Ugrilainen Seura, [[1980]] (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XIX).
* [[Väinö Salminen|Salminen, Väinö]]: Runonäytteitä Vatjan kielestä. [[Helsingi]]: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, [[1928]].
* [[Dmitri Tsvetkov|Tsvetkov, Dmitri]]: Vatjan kielen Joenperän murteen sanasto. [[Helsingi]]: Suomalais-Ugrilainen Seura, [[1995]] (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XXV).
* Tsvetkov, Dmitri: Vadja keele grammatika. Tallinn, [[2008]].
* [[Tiit-Rein Viitso|Viitso, Tiit-Rein]]: Vadja keele Luutsa-Liivtšülä murraku fonoloogia. Emakeele Seltsi aastaraamat VII. [[Tallinn]], [[1961]].

== Välislingid==
* [http://www.eki.ee/dict/vadja Vadja keele sõnaraamat]
* [http://web.archive.org/19990208205656/www.geocities.com/Vienna/3259/ve.html Vadja-inglise sõnaraamat]
*[https://sonad.oahpa.no/rus/vot/ sonad.oahpa.no]
*[https://www.calameo.com/read/005258145ec58147e2945 Pajatõmmõ vad’d’a]
*[https://vk.com/doc588484040_549967731?hash=1d12e1a2c9e0999218&amp;dl=0824bdc316aa384ddf Vad´d´a sõnakopittõja]
*[https://en.calameo.com/read/0052581451a4686e9ab9e Vad’d’a sõnakopittõja: ülezantõmizõd]
*[https://web.archive.org/web/20190430060303if_/http://vadda.keeleleek.ee/Heinike_Heinsoo_Suuri_paive_Virge_2018_Loit.pdf Suuri päive]

{{Uurali keeled}}

[[Kategooria:Läänemeresoome keeled]]
[[Kategooria:Vadjamaa|Keel]]</text>
      <sha1>aknew2z7hhyls9x0voqtb0zq3fobhnb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aserbaidžaan</title>
    <ns>0</ns>
    <id>2537</id>
    <revision>
      <id>7204963</id>
      <parentid>7204152</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T03:22:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>CommonsDelinker</username>
        <id>1930</id>
      </contributor>
      <comment>Fail Caucasus_Albania.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Krd|Krd]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: No permission since 23 July 2026.</comment>
      <origin>7204963</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="30801" sha1="2klkwdrp26sbpkhzwbp7gru1up3qb85" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib riigist; ajaloolise piirkonna ja praeguse Iraani osa kohta vaata artiklit [[Aserbaidžaan (Iraan)]]; laeva kohta vaata artiklit [[Azerbaidžan]]}}
{{viita}}
{{Riik
|  riiginimi = Aserbaidžaani Vabariik
|  omastav = Aserbaidžaani
|  nimi1_keel = aserbaidžaani | nimi1 = Azərbaycan Respublikası
|  mis_lipp = 
|  mis_vapp = 
|  vapp = Emblem of Azerbaijan.svg
|  vapi_laius = 100px
|  asendikaart = Azerbaijan in its region.svg
|  deviis = 
|  riigikeel = 
|  ametlik_keel = [[aserbaidžaani keel|aserbaidžaani]]
|  pealinn = [[Bakuu]]
|  riigipea_ametinimi = president
|  riigipea_nimi = [[İlham Əliyev]]
|  valitsusjuhi_ametinimi = peaminister
|  valitsusjuhi_nimi = [[Əli Əsədov]]
|  pindala = 
|  rahvaarv = 
|  rahvaarv_seis = 
|  rahvaarv_viide = 
|  iseseisvus = taastas iseseisvuse 30. augustil 1991
|  valuuta = [[Aserbaidžaani manat|manat]] (AZM)
|  ajavöönd = [[maailmaaeg]] +4 (suvel +5)
|  hümn = [[Azərbaycan marşı]]
|  usund = 
|  üladomeen = .az
|  telefonikood = 994
|  riigikord = 
|  SKT = 
|  SKT_elaniku_kohta = 
|  rok-i_kood = AZE
|  märkused = 
}}

'''Aserbaidžaani Vabariik''' ([[aserbaidžaani keel]]es: Azərbaycan Respublikası) on riik [[Lõuna-Kaukaasia]]s [[Kaspia meri|Kaspia mere]] läänekaldal. Ta piirneb põhjas [[Venemaa]] ([[Dagestani Vabariik|Dagestani Vabariigiga]]), lõunas [[Iraan]]iga ([[Lõuna-Aserbaidžaan]]), loodes [[Gruusia]] ja läänes [[Armeenia]]ga. [[Nahhitševan]]i [[eksklaav]]il on lühike lõik ühispiiri ka [[Türgi]]ga.

Praegune Aserbaidžaani Vabariik tekkis Nõukogude Liidu lagunemise järel 1991. aastal. [[Mägi-Karabahh]]i ümber Armeeniaga puhkenud relvakonflikti tulemusena kaotas Aserbaidžaan kontrolli 16% üle oma territooriumist ([[Mägi-Karabahh]] ning sellest läände ja lõunasse jäävad alad) ning sai 800 000 sõjapõgenikku okupeeritud aladelt. 2023. aastal taastas Aserbaidžaan kontrolli Mägi-Karabahhi Vabariigi ja sellega piirnevate alade üle.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-07-28 |pealkiri=Azerbaijan court convicts 9 journalists and activists in a case seen as an attack on media freedom |url=https://apnews.com/article/azerbaijan-aliyev-crackdown-media-toplum-trial-4dca57dddb27529ed3e2eb3a4b9fa663 |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=AP News |keel=en}}&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Az_kaart.jpg|pisi|Aserbaidžaan]]

== Riik ==
=== Parlament ===
{{Vaata|Rahvusassamblee (Aserbaidžaan)}}
Aserbaidžaani ühekojalises parlamendis ([[Milli Məclis]]) on 125 saadikut, kes valitakse viieks aastaks.

=== President ===
Presidendi valib rahvas viieks aastaks. 

1991. aastast kuni 2003. aastani oli Aserbaidžaani president [[Heydər Əliyev]], kes oli varem riigi kommunistliku partei juht. Pärast tema ametiaja lõppu sai presidendiks ta poeg Ilham.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

31. oktoobrist 2003 on ametis president [[İlham Әliyev]] (meil tuntud ka venepärane nimekujuga ''Ilham Alijev''). 2008. aasta oktoobris valiti ta 87% häältega teiseks ametiajaks ning 2013. aastal 85% häältega kolmandaks ametiajaks. 2024. aastal valiti 92% toetushäältega uuesti presidendiks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Valitsus ===
=== Rahvusvahelised suhted ===
1991–1994 kestis Aserbaidžaani ja [[Armeenia]] vahel [[Mägi-Karabahhi sõda]], hilisemail aastail jätkusid madalama intensiivsusega kokkupõrked. 

2010. aastal sõlmis Aserbaidžaan [[Türgi]]ga strateegilise partnerluse ja vastastikuse abi lepingu, mis muuhulgas kohustab osapooli osutama teineteisele igakülgset abi kolmanda riigi või riikide relvastatud rünnaku või agressiooni korral.

2011. aasta mais liitus Aserbaidžaan [[Mitteühinemisliikumine|Mitteühinemisliikumisega]].&lt;ref&gt;http://www.eurasianet.org/node/63774&lt;/ref&gt;

2016. aasta aprillis algas [[Mägi-Karabahh]]i piiril taas [[Aserbaidžaani-Armeenia konflikt 2016. aastal|sõjategevus]] Armeenia ja rahvusvahelise tunnustuseta [[Mägi-Karabahhi Vabariik|Mägi-Karabahhi Vabariigi]] vastu.

2020. aasta sügisel toimus [[2020. aasta Mägi-Karabahhi konflikt|teine Mägi-Karabahhi sõda]], mille võitis Aserbaidžaan, kes sai endale kõik Mägi-Karabahhi ümbritsevad maakonnad ning kolmandiku Mägi-Karabahhist.

Septembris 2023 vallutas Aserbaidžaan ühepäevase sõjaga Mägi-Karabahhi. Suurem osa piirkonna armeenlastest põgenes kodudest ning Mägi-Karabahhi Vabariik lõppes ametlikult 1. jaanuaril 2024.

8. augustil 2025 sõlmisid Armeenia ja Aserbaidžaani USA vahendusel [[Armeenia-Aserbaidžaani rahuleping]]u, mis lõpetas Mägi-Karabahhi sõja.

== Haldusjaotus ==
[[Fail:Azerbaijan, administrative divisions - et - colored.svg|thumb|Aserbaidžaani rajoonid]]

Aserbaidžaan jaguneb 66 [[rajoon (Aserbaidžaan)|rajooniks]] (''rayon'') ja 11 [[linn]]aks (''şəhər''), mis hõlmavad ka [[Mägi-Karabahhi Vabariik|Mägi-Karabahhi Vabariigi]] kontrolli all olevaid alasid. Seitse rajooni ja üks linn asuvad [[Nahhitševan|Nahhitševani Autonoomses Vabariigis]].

Rajoonid:

{{veergude loend|laius=12em|
# [[Abşeroni rajoon]]
# [[Ağcabədi rajoon]]
# [[Ağdami rajoon]]
# [[Ağdaşi rajoon]]
# [[Ağstafa rajoon]]
# [[Ağsu rajoon]]
# [[Astara rajoon]]
# [[Babəki rajoon]]
# [[Balakəni rajoon]]
# [[Beyləqani rajoon]]
# [[Biləsuvari rajoon]]
# [[Bərdə rajoon]]
# [[Culfa rajoon]]
# [[Cəbrayıli rajoon]]
# [[Cəlilabadi rajoon]]
# [[Daşkəsəni rajoon]]
# [[Füzuli rajoon]]
# [[Goranboy rajoon]]
# [[Gədəbəy rajoon]]
# [[Göyçay rajoon]]
# [[Göygöli rajoon]]
# [[Hacıqabuli rajoon]]
# [[İmişli rajoon]]
# [[İsmayıllı rajoon]]
# [[Kəlbəcəri rajoon]]
# [[Kəngərli rajoon]]
# [[Kürdəmiri rajoon]]
# [[Laçıni rajoon]]
# [[Leriki rajoon]]
# [[Lənkərani rajoon]]
# [[Masallı rajoon]]
# [[Neftçala rajoon]]
# [[Oğuzi rajoon]]
# [[Ordubadi rajoon]]
# [[Qazaxi rajoon]]
# [[Qaxi rajoon]]
# [[Qobustani rajoon]]
# [[Quba rajoon]]
# [[Qubadlı rajoon]]
# [[Qusari rajoon]]
# [[Qəbələ rajoon]]
# [[Saatlı rajoon]]
# [[Sabirabadi rajoon]]
# [[Şabrani rajoon]]
# [[Şahbuzi rajoon]]
# [[Salyani rajoon]]
# [[Şamaxı rajoon]]
# [[Samuxi rajoon]]
# [[Siyəzəni rajoon]]
# [[Şuşa rajoon]]
# [[Sədərəki rajoon]]
# [[Şəki rajoon]]
# [[Şəmkiri rajoon]]
# [[Şəruri rajoon]]
# [[Zaqatala rajoon]]
# [[Zəngilani rajoon]]
# [[Zərdabi rajoon]]
# [[Tovuzi rajoon]]
# [[Tərtəri rajoon]]
# [[Ucari rajoon]]
# [[Xaçmazi rajoon]]
# [[Xızı rajoon]]
# [[Xocalı rajoon]]
# [[Xocavəndi rajoon]]
# [[Yardımlı rajoon]]
# [[Yevlaxi rajoon]]
}}

Rajoonid on koondatud 14 majanduspiirkonnaks:
{{veergude loend|laius=20em|stiil=max-width:41em|
# [[Abşeron-Xızı majanduspiirkond]]
# [[Bakı  majanduspiirkond]]
# [[Dağlıq Şirvani majanduspiirkond]]
# [[Gəncə-Daşkəsəni majanduspiirkond]]
# [[Lənkəran-Astara majanduspiirkond]]
# [[Mərkəzi Arani majanduspiirkond]]
# [[Mil-Muğani majanduspiirkond]]
# [[Naxçıvani majanduspiirkond]]
# [[Qarabaği majanduspiirkond]]
# [[Qazax-Tovuzi majanduspiirkond]]
# [[Quba-Xaçmazi majanduspiirkond]]
# [[Şəki-Zaqatala majanduspiirkond]]
# [[Şərqi Zəngəzuri majanduspiirkond]]
# [[Şirvan-Salyani majanduspiirkond]]
}}

== Loodus ==
=== Pinnamood ===

Suure osa territooriumist hõlmab [[Kura-Araksi madalik]], millest enamus asub allpool maailmamere pinda. Põhjas ulatub Aserbaidžaani [[Suur-Kaukasus]], läände jääb Karabahhi ahelik. Bakuu asub Kaspia merre ulatuval [[Abşeroni poolsaar]]el.
:Madalaim punkt: Kaspia mere tase –28 m
:Kõrgeim punkt: Bazardüzü mägi 4485 m

=== Veekogud ja märgalad ===
Aserbaidžaani suurim järv on [[Sarısu]]. Suuremad jõed on [[Kura jõgi|Kura]] ja [[Araks]].

=== Kliima ===
Suurem osa Aserbaidžaanist asub lähistroopikas. Kliimaerinevused maa eri osade vahel ulatuvad valdavalt kuivast lähistroopikast (ja niiskest lähistroopikast [[Lənkərani madalik]]ul) tundrale iseloomuliku kliimani Suur-Kaukasuse kõrgematel aladel (kõrgusvööndilisus). Juulis on madalikel 26 °С ja mägialadel 5 °С, jaanuaris vastavalt 3&amp;nbsp;°C ja –10&amp;nbsp;°C. Suvi on kuiv. Kura-Araksi madalikul sajab 200–300&amp;nbsp;mm (Bakuus alla 200&amp;nbsp;mm), Suur-Kaukasuse eelmäestikes 300–900&amp;nbsp;mm, mägialadel 900–1400&amp;nbsp;mm ja Lənkərani madalikul 1700&amp;nbsp;mm sademeid aastas.

&lt;gallery heights=&quot;233px&quot; widths=&quot;220px&quot;&gt;
Gäncä-kliima.svg|[[Gəncə]] kliimadiagramm
Länkäran-kliima.svg|[[Lənkəran]]i kliimadiagramm
&lt;/gallery&gt;

=== Loodusvarad ===
Aserbaidžaani peamisteks maavaradeks on nafta, maagaas, rauamaak, aluniit, püriit, polümetallilised maagid, barüüt, kivisool, mineraalvesi.

=== Rahvuspargid ===
* [[Qobustani rahvuspark]]

== Majandus ==
Oluline sissetulekuallikas on nafta- ja gaasieksport ning -transiit. 2008. aastal toodeti 45 miljonit tonni naftat. 2009. aastal toodeti 23,584 miljardit kuupmeetrit maagaasi.

== Rahvastik ==

2009. aasta rahvaloenduse andmeil moodustasid Aserbaidžaani elanikest [[aserid]] 91,60%, [[lesgid]] 2,02%, [[armeenlased]] 1,35% ([[Mägi-Karabahh]]), [[venelased]] 1,34%, [[talõšid]] 1,23%, [[avaarid]] 0,56%, [[türklased]] 0,43%, [[tatarlased]] 0,29%, [[taadid]] 0,28%, [[ukrainlased]] 0,24%, [[tsahhid]] 0,14%, [[grusiinid]] 0,11%, [[juudid]] 0,10%, [[kurdid]] 0,07% ja muudest rahvustest inimesed 0,22%.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120207012257/http://www.azstat.org/statinfo/demoqraphic/en/AP_/AP_1.shtml Demographic indicators. Population by ethnic groups]. The State Statistical Committee of the Republic of Azerbaijan.&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
Aserbaidžaan on suure osa oma ajaloost kuulunud [[Ahhemeniidide riik|Ahhemeniidide]] [[Pärsia]], [[Sassaniidide riik|Sassaniidide]], Araabia [[kalifaat|kalifaadi]] koosseisu. [[Keskaeg|Keskajal]] ka [[Kaukaasia]] kristlike ([[Gruusia ajalugu#Davith IV ja Gruusia tagasivallutamine|Gruusia]]) kuningriikide, [[Safaviidide riik|safaviidide]] Pärsia riigi ja [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] valdustesse.

Aserbaidžaani aladel on arheoloogilisel kaevamisel leitud Azıx koobastest [[Mägi-Karabahhi Vabariik|Mägi-Karabahhis]] üle 700 000 aasta vanuseid luid ja kiviriistu. [[Paleoliitikum]]iajastu leidusid on saadud ka samuti Mägi-Karabahhis asuvatest Tağlari ja Zari koobastest, Dassalaxli ja Damcılı koobastest Qazaxi rajoonis ning Büzeyiri ja Allari koobastest Talõši mägedes.
[[Pilt:Map of Assyria.png|pisi|Urartu ja [[Assüüria]] alad [[8. sajand eKr|8]]-[[6. sajand eKr|6. sajandil eKr]]]]
[[9. sajand eKr|9. sajandil eKr]] kujunes tolleaegses [[Lõuna-Aserbaidžaan]]is (tänapäeva Iraan) [[Urmia järv]]e piirkonnas Aserbaidžaani ala esimene riiklik moodustis – [[Manna riik]], mis võitles pidevalt oma naabrite [[Assüüria]] ja [[Urartu]]ga.

[[Pilt:AtropateneHistoryofIran.png|thumb|left|Atropatene asukoht esimesel sajandil eKr]]
[[Pilt:Caucasus 250 AD map de.png|thumb|left|Armeenia kuningriik ja [[Albaania (Kaukaasias)|Kaukaasia Albaania]] aastal 250]]

[[7. sajand eKr|7. sajandi eKr]] II poolest kuulus sealne ala [[Meedia riik]]i ja [[6. sajand eKr|6. sajandi eKr]] II poolest [[Ahhemeniidide riik|Ahhemeniidide]] valdusse. Aserbaidžaani lõuna- ja Iraani põhjaosas kujunes [[4. sajand eKr|4. sajandil eKr]] hõlmav [[Atropatene]] riik.
Muistsel ajal elasid praeguse Aserbaidžaani alal Kaukaasia albaanlased, kes rääkisid kaukaasia [[lesgi]] (lesgiini) haru keeltes, [[Nahhitševan]]is aga [[pärsia keel]]t kõnelev rahvas. Praegu on lesgid taandunud üheks [[Venemaa]] [[Põhja-Kaukaasia föderaalringkond|Põhja-Kaukaasia föderaalringkonna]] [[Dagestan]]i rahvusgrupiks.

[[2. sajand eKr|2. sajandil eKr]] lõid Kaukaasia albaanlased oma kuningriigi, [[1. sajand]]i kirjalik allikas, pajatab seal elanud 26 hõimust, kes kõik rääkisid oma [[dialekt]]i ja igal neist oma kuningas. Albaania ([[ladina keel]]es ''Albania'') oli ajalooline piirkond ja [[Albaania (Kaukaasias)|riik]] [[4. sajand eKr|4. sajandist eKr]] – [[10. sajand]]ini pKr [[Taga-Kaukaasia]] idaosas [[Kaspia meri|Kaspia mere]] rannikul, hõlmates osa nüüdsest Aserbaidžaanist (põhja pool [[Araksi jõgi|Araksi jõge]] ja lõuna pool oli [[Atropatene]]) ja Venemaa [[Dagestan]]i rajooni territooriumist. [[1. sajand eKr|1. sajandil eKr]] sõdis Albaania [[Rooma vabariik|Roomaga]].

[[1. sajand|1.]]–[[5. sajand]]ini valitsesid riigis [[Partia]] Aršakiidide haru albaania [[Aršakiidid]]. [[3. sajand]]i keskpaigast oli Kaukaasia Albaania [[Sassaniidid]]e vasallriik laialdase [[autonoomia]]ga, kus kuningas Urnayri (313–371) ajal võeti vastu [[ristiusk]]. [[6. sajand]]i lõpus tekkis Aserbaidžaani põhjaosas [[Girdimani vürstiriik]]. [[Sassaniidide riik|Sassaniidide riigi]] langedes saavutas Albaania [[7. sajand]]i keskel iseseisvuse, [[Mihraniidid]]e valitsemisel ja riik lähenes Bütsantsile.
[[Pilt:Colchis and Iberia, 1706.jpg|thumb|left|]]
[[7. sajand]]i lõpul läksid alad [[Kalifaat|Kalifaadi]] koosseisu ning [[8. sajand]]ist algas albanite [[islam]]iseerumine. Araablaste ülemvõimu vastane hurramiitide liikumine paisus 9. sajandil ülestõusudeks, suurim neist toimus 816–837 Babeki juhtimisel. [[10. sajand]]il jagunes Albaania ala mitme väikeriigi vahel ning kui [[11. sajand]]il tungisid piirkonda seldžukid-oguusid, kohalik elanikkond assimileeriti. 9. sajandi II poolel tekkis nüüdse Aserbaidžaani alal mitu riiki: [[Põhja-Aserbaidžaan]]is [[Şirvan]] ja [[Šaddadiidid]]e, Lõuna-Aserbaidžaanis [[Sadžiidid]]e, [[Salariidid]]e ja [[Ravadiidid]]e riik.
[[Pilt:Seljuk Empire correct locator map.png|pisi|Seldžukkide sultanaadi suurim ulatus aastal 1092]]
[[11. sajand|11.]]–[[13. sajand]]il levisid aladele türklaste-[[oguusid]]e, tänapäeva [[Türklased|türklaste]], aserite, [[gagauusid]]e ja [[türkmeenid]]e eelkäijad ja hakkas tekkima türgikeelne aserite [[etnos]]. 11.–[[12. sajand]]il hõivasid oguusi hõimud [[Iraan]]i, osa [[Lõuna-Kaukaasia]]st ning peaaegu kogu [[Väike-Aasia]] ja lõid [[Seldžukkide riik|Seldžukkide riigi]]. 1030. aasta paiku hõivasid Aserbaidžaani ala [[Gaznaviidid]], seejärel Seldžukid. Algas Aserbaidžaani ja [[Anatoolia]] alade türkiseerumine.

12. sajandi keskpaiku tekkis Aserbaidžaani alal [[Ildegiziidid]]e riik, majanduse areng hoogustus, taastati ja laiendati niisutuskanalite võrku, elustus kaubandus, kõrge taseme saavutas käsitöö, eriti tekstiil- ja metalltoodete ning fajanss- ja klaasnõude valmistamine, arenes pärsiakeelne kultuur, õitsengu saavutasid linnad, näiteks [[Bərdə]], [[Beyləqan]], [[Bakuu]], [[Naxçıvan]], [[Şamaxı]], [[Şəki]] ja [[Gəncə]].

[[Pilt:Georgian empire with tributaries.png|pisi|vasakul|[[Gruusia kuningriik]] ja vasallriigid kuninganna [[Tamar]]i valitsemisajal (1184–1213)]]
[[Pilt:Ilkhanate in 1256–1353.PNG|pisi|[[Hulagiidid]]e [[Ilkhanaat]] oma suurimas ulatuses, 1256–1353]]
1204. aastal vallutasid Gruusia kuninganna Tamari väed [[Anatoolia]] kirdeosa, kuhu rajati [[Trapezundi keisririik]], mille valitsejaks krooniti Tamari sugulane, Bütsantsi endise keisri [[Andronikos I Komnenos]]e pojapoeg [[Alexios Komnenos]]. 1210. aastal vallutasid Gruusia väed Pärsia põhjaosa (nüüdse [[Iraani Aserbaidžaan]]i). Sellega saavutas Gruusia suurima territoriaalse ulatuse oma ajaloos. 1220. aastatel tungisid Kaukaasiasse ja Väike-Aasiasse [[Mongolite riik#Esimesed vallutusretked|mongolite]] väed ja Gruusia kuningriik hääbus. Gruusia-Armeenia ühendväe ja nende liitlaste tugevast vastupanust hoolimata suutsid mongolid vallutada suurema osa piirkonnast.

[[Pilt:Map Aq Qoyunlu 1478-en.png|thumb|left|[[Ak Kojunlu dünastia]] valitsusalad, suurimas ulatuses 1478]]

Aastatel 1378‒1508 valitses [[Lõuna-Kaukaasia]]s, [[Lähis-Ida ajalugu|Lähis-]] ja [[Kesk-Ida]]s [[Ak Kojunlu]] riiki türkmeenide oguuside dünastia. [[sunniidid|Sunniitidest]] Ak Kojunlu valitsejate algne valitsemisala paiknes Ida-[[Anatoolia]]s [[Vani järv]]e ja [[Sivas]]e vahelisel alal. [[Ak Kojunlu dünastia]]le pani aluse hõimupealik Tur ‘Ali-beg, kes sõdis [[14. sajand]]il [[Trebizond|Trebizondi keisririigiga]]. Ak Koyunlu riigi rajas Kara Yoluq ‘Usman-beg (1378‒1435), kes alistus [[Timur]]ile ja sai 1402. aastal valitsemiseks [[Diyarbakır]]i ümbruse. Ak Kojunlu dünastia laiendas [[Timur]]i liitlasena oma valitsemisala [[Osmanid|Osmanite]], [[Mamelukkide riik|mamelukkide]] ja [[Kara Koyunlu]] vastu peetud sõdades. Kara Yoluq ‘Usman-beg surma järel (1435) riik nõrgenes, kuid Ak Kojunlu riik saavutas suurima ulatuse ja võimsuse Uzun Ḩasani (1453‒1478) valitsusajal. Uzun Ḩasan sõdis edukalt Aserbaidžaani ja Iraagi aladel umbes 1375–1467 eksisteerinud [[Türkmeenid|türkmeeni]] karjakasvatajate hõimuliidu [[Kara Kojunlu]]ga (1467‒1469) ja [[Timuriidid]]ega, mille tulemusel tekkis Ida-Anatooliat, Iraaki, Armeeniat, Aserbaidžaani ja Lääne-Iraani hõlmav suurriik, pealinnaks sai [[Tabrīz]]. Ak Kojunlu suurriigi Uzun Ḩasani valitsusajal reformiti riigi haldus- ja maksupoliitikat ning sel ajal koostatud seadustekogu oli aluseks nii Osmanite kui ka Safaviidide dünastia seadusandlusele. Ak Kojunlu suurriik sõdis [[Gruusia ajalugu#Gruusia uusaeg|Gruusia]] ja [[Veneetsia vabariik|Veneetsiaga]] liidus olles aastatel 1472‒1473 Osmanitega. Uzun Ḩasani surma järel võimule tulnud Ya‘qūb (1478‒1490) sõdis läänes Osmanite, idas Timuriidide ja lõunas mamelukkidega, kuid pärast Ya‘qūbi surma algas Ak Koyunlu dünastia langus. Ak Koyunlu dünastia hävitas Ismail I, kes ühendas Iraani ja naaberalade väikeriigid Safaviidide keskvõimu alla. [[16. sajand]]i algusest kuulus suur osa Aserbaidžaanist [[Safaviidide riik]]i, kus õhendatud Aserbaidžaanis algas majanduse ja kultuuri uus tõus.

[[File:The maximum extent of the Safavid Empire under Shah Abbas I.png|thumb|left|Safaviidide riik oma suurimas ulatuses, šahh [[‘Abbās I Suur]]e ajal (1587–1629)]]
[[Fail:Ottoman empire.svg|pisi|[[Osmanite riik|Osmanite riigi]] ja [[Pärsia]] valdused [[Taga-Kaukaasia]]s 1683. aastal]]
[[Safaviidid]]e [[Iraan]]i [[šahh]] (1502–1524) [[Ismail I]] ühendas Iraani ja naaberalade väikeriigid [[Safaviidide riik|tugeva keskvõimu alla]]. Safaviidide riigi pealinn oli algul [[Tabrīz]], seejärel [[Qazvīn]] ja aastast 1598 [[Eşfahān]]. Ismail võitis 1500. aastal [[Şirvan]]i šahhi väge ja hõivas [[Bakuu]], haaras 1501. aastal võimu ka Lõuna-Aserbaidžaani aladel (kuulutas Tabrīzi pealinnaks), järgmisel aastal võitis Ida-Anatooliat, Iraaki, Armeeniat, Aserbaidžaani ja Lääne-Iraani hõlmava türkmeenide oguuside dünastia [[Ak Kojunlu]] riigi väge ja kuulutas end Iraani šahhiks. Aastatel 1503–1510 taasühendas ta kogu [[Iraan]]i, Aserbaidžaani ja Lõuna-[[Dagestan]]i, liidendas [[Armeenia]] ja Iraagi, hõivas [[Bagdad]]i ning [[usbekid|usbekkidega]] sõdides osa [[Kesk-Aasia]]t ([[Horasan]]i). Ismaili katse tungida [[Osmanite riik]]i, lõppes 1514. aastal lüüasaamisega [[Çaldırani lahing]]us [[Türgi sultan]]i (1512–1520) [[Selim I]] vastu.
[[Pilt:Khanate of Ganja in the Map of Caucasus with the borders 1801-1813.png|thumb|Gəncə khaaniriik aastatel 1801–1813]]
[[Pilt:Khanates of the Caucasus in the 18th-19th centuries.png|thumb|left|Khaaniriigid Aserbaidžaani territooriumil 18. ja 19. sajandil]]

[[18. sajand]]i II poolel tekkis Aserbaidžaanis 24 khaaniriiki, tugevaimad olid [[Şəki khaaniriik|Şəki]], [[Karabahhi khaaniriik|Karabahhi]] ja [[Quba khaaniriik]].
=== Vene-Pärsia sõjad ===
[[File:Map Iran 1900-en.png|pisi|Pärsia kaotused [[Vene-Pärsia sõjad|Vene-Pärsia sõdades]]]]
1804. aastal vallutasid Venemaa keisririigi Kaukaasia armee väed [[Gandža khaaniriik|Gandža khaaniriigi]] tänapäeva Aserbaidžaani alal, khaaniriigi pealinn nimetati tsaar [[Aleksander I]] abikaasa auks [[Jelizavetpol]]. Järgnevalt allutati [[Şirvani khaaniriik]] ning liiguti edasi Bakuu peale, Bakuu khaan tõrjus Vene väed Pavel Tsitsianovi juhtimisel ja haavasid kindralit surmavalt. Bakuu khaan lasi kindral Tsitsianovi laibalt pea ja käed maha raiuda ning saatis need trofeedena [[Pärsia šahh]]ile [[Teheran]]i. 1805. aastal sai Pärsia vägi lüüa Dzegami ([[Gəncə]] lähedal), Aserbaidžaani khaaniriigid sõlmisid üksteise järel rahu ja arvati Venemaa keisririigi koosseisu (Karabahhi, Şəki ja Şirvani khaaniriik 1805, Derbendi, Bakuu ja Quba khaaniriik 1806). Sõlmitud vaherahu katkes 1808. aastal ja Pärsia sai lüüa lahingutes 1810. aastal Megri ([[Meghri]]) ja 1812. aastal [[Aslanduz]]i juures.

[[Aserbaidžaan (Iraan)|Ajaloolise Aserbaidžaani]] põhjaosa, mis läks Pärsialt Venemaale [[19. sajand]]i alguses [[Vene-Pärsia sõda (1804–1813)|1804.–1813. aasta Vene-Pärsia sõja]] lõpetanud [[Gülistani rahuleping]]uga 1813. aastal ning [[Turkmantšai rahuleping]]uga 1828. aastal.

[[Venemaa keisririik]] sai oma valdusse osa tänapäeva Aserbaidžaani territooriumi ja [[Bakuu khaaniriik|Bakuu]], [[Mägi-Karabahh|Karabahhi]], [[Gəncə]], [[Şirvan]]i, [[Derbent]]i ja [[Quba]] khaaniriigid. Venemaa valdusse läksid sõja tulemusel ka osa [[Talõši khaaniriik|Talõši khaaniriigist]]. [[Lõuna-Aserbaidžaan]] on jagatud kaheks [[Iraan]]i provintsiks – [[Lääne-Aserbaidžaani provints|Lääne-Aserbaidžaani]] ([[pärsia keel]]es ''Āzarbāyjān-e Gharbī'') ja [[Ida-Aserbaidžaani provints]]iks (pärsia ''Āzarbāyjān-e Sharqī'').

[[Vene-Pärsia sõda (1826–1828)|1826.–1828. aasta Vene-Pärsia sõjas]] vallutas Pärsia vägi 28. juulil 1826 Karabahhi ja Talõši khaaniriigid, hõivas [[Jelizavetpol]]i ja piiras [[Şuşa]]t, mitmes linnas (Bakuus, Šamahõs, [[Şəki]]s) puhkesid Venemaa-vastased ülestõusud. Kuid pärast esialgset edu said Pärsia väed septembris Šamkiri ja Gəncə lahingus lüüa, Venemaa väed hõivasid Gəncə, seejärel suvel 1827 [[Vagharšapat]]i (Etšmiadizini) ja [[Nahhitševan]]i, 1827. aasta oktoobris Jerevani ja [[Tabrīz]]i, 1928. aasta alguses [[Urmia]] ja [[Ardabīl]]i. 22. veebruaril 1828 sõlmitud [[Turkmantšai leping]]u põhjal ühendati ka [[Nahhitševani khaaniriik|Nahhitševani]] ja [[Jerevani khaaniriik]] Venemaaga. Sõdade tulemusel jagati Aserbaidžaani ala kaheks, põhjaosa läks Venemaa keisririigi, lõunaosa [[Pärsia]] koosseisu. 35 000 – 40 000 armeenlast asustati Turkmantšai lepingu alusel Pärsiast Põhja-Aserbaidžaani, peamiselt Jerevani, Karabahhi, Nahhitševani khaaniriigi alale ja 1829. aastal sõlmitud [[Adrianoopoli rahu (1829)|Adrianoopoli rahuleping]]uga asustati samasse piirkonda u 90 000 armeenlast Türgist.
[[File:Brockhaus and Efron Encyclopedic Dictionary b4 770-0.jpg|thumb|[[Bakuu kubermang]]]]
[[File:Бакинские нефтепромыслы, Биби-Эйбат.jpg|thumb|left|Vendade [[Alfred Nobel|Nobelide]] ettevõtte puurtornid Balaxanıs Bakuu lähistel 19. sajandi lõpus.]]
19. sajandi II poolel hoogustus nafta tootmine, suurenes selle väljavedu; sajandi lõpuks oli Bakuu muutunud suureks ja paljurahvuseliseks naftatootmis- ja töötlemiskeskuseks. 1870. aastatel alanud [[naftabuum]]is kasvas [[Bakuu]] [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] suureks linnaks, kus sajandivahetusel toodeti mõnedel andmetel üle 50% maailma [[nafta]]st. Aserbaidžaani naftabuumi ajal 19. sajandi lõpul pandi alus tööstuslikule naftapuurimisele ja -töötlemisele, uute naftafirmade omanike seas olid ka vennad Nobelid, kes alustasid seda äri 1873. aastal. [[20. sajand]]i alul tegutses Bakuus 167 naftafirmat, millest 55 kuulus armeenia ärimeestele, 49 aseri, 21 vene, 17 juudi, 6 grusiinidest ja 19 mujalt välismaalt pärit ärimeestele. Tollel ajal oli Bakuu rahvuslik koosseis väga mitmepalgeline, asereid oli 31,3%, venelasi 28,3%, armeenlasi 15,2%, pärslasi 14,7% ja juute 5,7%.&lt;ref&gt;[[Toomas Kümmel]], [https://web.archive.org/web/20200815111219/http://kes-kus.ee/aserbaidzaan-milleks/ ASERBAIDŽAAN, MILLEKS?], [[KesKus]], 10. juuli 2018&lt;/ref&gt; 1883. aastal valmis [[Bakuu–Thbilisi raudtee]], 1902. aastal avati rahvusvaheline [[Bakuu sadam|Bakuu kaubasadam]]. [[Aserid]] olid vaeseim ja rahulolematuim osa linna elanikkonnast.

[[1905. aasta revolutsioon|1905. aasta]] Vene revolutsiooni päevil leidsid Bakuus aset aserite [[pogromm]]id armeenlaste kallal.

=== Revolutsiooniperioodil ===
Pärast 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon]]i valitses kogu [[Taga-Kaukaasia]]t (Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaan) viieliikmeline Ozakomi-nimeline komitee. Novembris 1917 moodustasid Gruusia [[esseerid]] ja [[menševikud]], Armeenia [[dašnakid]] ning Aserbaidžaani [[Müsavat|mussavatistid]] ühise valitsusorgani [[Taga-Kaukaasia komissariaat|Taga-Kaukaasia komissariaadi]], seejärel aga [[Taga-Kaukaasia Demokraatlik Föderatiivne Vabariik|Taga-Kaukaasia Demokraatliku Föderatiivse Vabariigi]], mis lagunes kui Gruusia ([[26. mai]]l) ja tema järel ka Aserbaidžaan (28. mail) ja Armeenia ([[28. mai]] 1918) kuulutasid end iseseisvaks.

=== Aserbaidžaani iseseisvumine ===
[[File:1ST AZ REP.GIF|thumb|]]

1918. aasta mais kuulutati Bakuus Türgi vägede toetusel välja [[Aserbaidžaani Demokraatlik Vabariik]]. Lühidalt kaitsesid noort riiki Briti väed, mille eesmärgiks oli naftaväljade kindlustamine. [[Kars]]is tegutses 1. detsembrist 1918 kuni 19. aprillini 1919 lühiealine ning nimeliselt sõltumatu [[Edela-Kaukaasia Demokraatlik Vabariik]], mida juhtis [[Fakhr al-Din Pirioghlu]]. Edela-Kaukaasia Demokraatlik Vabariik nõutas endale Karsi ja [[Batumi]] piirkonda, osa [[Jerevan]]i maakonnast ning [[Thbilisi]] maakonna [[Akhaltsikhe]] ja [[Akhalkalaki]] piirkonda. Praktikas piirdus EKDV võim Karsi provintsiga. Vabariik eksisteeris kõrvuti Briti kindralkuberneri valitsusega, mis seati ametisse Antandi sissetungi ajal [[Taga-Kaukaasia]]sse.

=== Armeenia-Aserbaidžaani sõda ===
[[File:Map of the Azerbaijan Democratic Republic (1919).jpg|pisi|Aserbaidžaani alad, 1919]]

Armeenia ja selle uue idanaabri, [[Aserbaidžaani Demokraatlik Vabariik|Aserbaidžaani Demokraatliku Vabariigi]] vahel püsis märgatav vaen, mis tulenes rahvuslikest, usulistest, kultuurilistest ja ühiskondlikest erinevustest. Aseritel olid tihedad rahvuslikud ja usulised sidemed türklastega ning nad olid toetanud Türgit selle püüdlustes jõuda 1918. aastal Bakuusse.
[[File:Claims of Azerbaijan in Paris Peace Conference (1919).jpg|thumb|left|Aserbaidžaani taotletud alad, 1919]]
Ehkki riikidevaheline piir oli veel lahtine, taotles Aserbaidžaan enamikku Armeeniast, nõudes suuremat osa [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] endistest aladest [[Jelizavetopol]]i, [[Tiflis]]i, [[Jerevan]]i, [[Kars]]i ja [[Batumi]] provintsis. Diplomaatilisel teel kompromissini ei jõutud, hoolimata [[Briti Kaukaasia ekspeditsioonikorpus]]e juhtkonna vahenduskatsetest. 1919. ja 1920. aastal toimusid Armeenia ja Aserbaidžaani vahel kokkupõrked, peamiselt [[Nahhitševan]]is, [[Karabahh]]is ja [[Sjunikh]]is (Zangezuris). Korduvad katsed võtta need piirkonnad Aserbaidžaani [[jurisdiktsioon]]i alla põrkusid armeenlastest asukate vastupanule. 1920. aastal haldas [[Armeenia Demokraatlik Vabariik]] ala, mis hõlmas enamikku tänapäevasest Armeeniast, nüüdse Türgi [[Karsi provints]]i, [[Iğdıri provints]]i ning [[Ardahani provints]]i [[Çıldır]]i ja [[Göle]] piirkondi. [[Nahhitševan]], [[Mägi-Karabahh]], [[Sjunikh|Zangezur]] (nüüdne Armeenia [[Sjunikhi maakond]]) ja [[Qazakh]] olid vaidlusalused alad, mille pärast võideldi Aserbaidžaaniga. Jerevanist lõunasse jäävad moslemite alad ei tunnistanud Armeenia võimu ning ei lasknud Armeenia valitsusel neil aladel võimu võtta.

=== Taga-Kaukaasia SFNV ===
{{vaata|Taga-Kaukaasia SFNV}}
1920. aasta mais [[Punaarmee sissetung Aserbaidžaani|tungis Aserbaidžaani Punaarmee]] ja kehtestas bolševike võimu. 1922. aastal loodi [[Taga-Kaukaasia SFNV]], mille koosseisu arvati ka Aserbaidžaan. 1922. aastal Thbilisis rajatud Taga-Kaukaasia SFNV ühendas [[Gruusia NSV|Gruusia]], [[Armeenia NSV|Armeenia]] ja [[Aserbaidžaani NSV]]-d. Taga-Kaukaasia SFNV oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] asutajaliige ([[30. detsember|30. detsembril]] 1922). Föderatsioon likvideeriti 1936. aastal jagati Taga-Kaukaasia SFNV Gruusia, Armeenia ja [[Aserbaidžaani NSV]]-ks.

1935. aastal nimetasid kommunistid Gandža linna [[Kirovobad]]iks ja alles 1989. aastal muudeti Bakuu järel suuruselt teise linna nimi uuesti tagasi [[Gəncə]]ks.

=== Aserbaidžaani NSV ===
[[File:Caucasiamapussr.gif|pisi|[[Aserbaidžaani NSV]]]]
{{vaata|Aserbaidžaani NSV}}
Armeenia ja Aserbaidžaani [[Mägi-Karabahhi sõda|Mägi-Karabahhi]] konflikti taustal toimusid 11. ja 13. jaanuaril [[Bakuu]]s Aserbaidžaani Rahvarinde algatusel miitingud, kus nõuti Aserbaidžaani NSV valitsuse tagasiastumist ja elanikkonna turvalisuse tagamist [[Nahhitševan]]is ja [[Mägi-Karabahh]]is. 12. jaanuarist 1990 puhkes Bakuus armeenlaste tsiviilelanikkonna vastu seitsmepäevane vaenutegevus, mille käigus peksti, mõrvati ja saadeti linnast välja ainult armeenlasi. 1989. aasta lõpuks oli Bakuusse kogunenud arvukalt [[Armeenia]]st põgenenud aserbaidžaanlasi. Detsembris toimusid valitsusvastased väljaastumised Nahhitševanis. 17.–19. jaanuaril toimusid rahvakogunemised [[Bakuu]]s ja mitmes teises linnas, 18. jaanuaril algas üldstreik ja 16.–19. jaanuaril koondati Bakuu ümbrusse umbes 50 000 Nõukogude armee sõdurit. Jaanuaris 1990 sekkus NSV Liidu sõjavägi, [[NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium]]i 19. jaanuari dekreediga välja kuulutatud eriolukorra seaduse alusel Aserbaidžaani sisepoliitilistesse sündmustesse. [[Must jaanuar Bakuus|Sõjaväe ja meeleavaldajate kokkupõrgetes]] ööl vastu 20. jaanuari 1990. aastal hukkus erinevatel andmetel kuni 170 inimest ja vigastada sai kuni 800 inimest. [[20. jaanuar]]i mälestatakse Aserbaidžaanis riikliku leinapäevana.

Aserbaidžaani iseseisvus kuulutati välja 30. augustil 1991.

== Vaata ka ==
* [[Aserbaidžaan Eurovisiooni lauluvõistlusel]]
* [[Aserbaidžaani jalgpallikoondis]]
* [[2010. aasta Aserbaidžaani parlamendivalimised]]
* [[Aserbaidžaan 2014. aasta taliolümpiamängudel]]
* [[Azerbaijan Airlines]]
* [[Aserbaidžaani muusika]]
* [[Aserbaidžaan 2018. aasta taliolümpiamängudel]]
* [[Aserbaidžaani keeled]]
* [[UNESCO maailmapärand Aserbaidžaanis]]
* [[Aserbaidžaani köök]]
* [[Qazaxbəyli kalmistu]]
* [[Armeenia-Aserbaidžaani rahuleping]]
* [[Aserbaidžaani linnade loend]]
* [[Aserbaidžaani lennufirmade loend]]
* [[Aserbaidžaani välisministeerium]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{vikisõnaraamatus}}
* [http://www.un-az.org United Nations Office in Azerbaijan]
* [http://data-rulers.ru/azerbaijan.html Aserbaidžaani riigipead ja valitsusjuhid 1918–1922, 1990–]
* [https://www.postimees.ee/1721831/ Kaspia must pärl tõuseb rahvusliidri valvsa pilgu all]. Postimees, 1. november 2007

{{SRÜ}}
{{Aasiariigid}}
{{Euroopariigid}}

{{koord |type=country |region=AZ}}

[[Kategooria:Riigid]]
[[Kategooria:Aasia maad]]
[[Kategooria:Euroopa maad]]
[[Kategooria:Aserbaidžaan| ]]</text>
      <sha1>2klkwdrp26sbpkhzwbp7gru1up3qb85</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Küpros</title>
    <ns>0</ns>
    <id>2908</id>
    <revision>
      <id>7204743</id>
      <parentid>7137440</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T11:59:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204743</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="35299" sha1="otm0m4kjzagr8q729bouk88fseotub3" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib praegusest riigist; saare kohta vaata artiklit [[Küprose saar]]; endise riigi kohta vaata artiklit [[Küprose kuningriik]].}}
{{Toimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}}
{{Riik
|  riiginimi = Küprose Vabariik
|  omastav = Küprose
|  nimi1_keel = kreeka | nimi1 = Κυπριακή Δημοκρατία | nimi1_latin = Kypriakí Dimokratía
|  nimi2_keel =  türgi | nimi2 = Kıbrıs Cumhuriyeti
|  mis_lipp = 
|  mis_vapp = 
|  vapp = Cyprus coat of arms 2006.svg
|  vapi_laius = 125px
|  asendikaart = Cyprus in European Union.svg
|  deviis = 
|  riigikeel = [[uuskreeka keel|kreeka]], [[türgi keel|türgi]]
|  ametlik_keel = 
|  pealinn = [[Nikosia]]
|  riigipea_ametinimi = president
|  riigipea_nimi = [[Níkos Christodoulídis]]
|  pindala = 9251
|  pindala_viide = &lt;ref name=&quot;T6gJZ&quot; /&gt;
|  rahvaarv = 1244188
|  rahvaarv_seis = 1.07.2021
|  rahvaarv_viide = &lt;ref name=&quot;VCpBf&quot; /&gt;
|  iseseisvus = [[Suurbritannia]]st &lt;br /&gt; [[16. august]]il [[1960]]
|  valuuta = [[euro]] (EUR)
|  ajavöönd = [[Ida-Euroopa aeg]]
|  hümn = &quot;[[Ýmnos eis tin Eleftherían]]&quot; (Ύμνος εις την Ελευθερίαν; &lt;br /&gt; &lt;small&gt;&quot;Hümn vabadusele&quot;&lt;/small&gt;
|  usund = 
|  tippdomeen = [[.cy]]
|  telefonikood = +357
|  riigikord = [[presidentaalne vabariik]]
|  SKT = 
|  SKT_elaniku_kohta = 
|  rok-i_kood = CYP
|  märkused = 
}}

'''Küprose Vabariik''' on loodusgeograafiliselt [[Aasia]]s asuv ja tänapäeval geopoliitiliselt [[Euroopa]]sse kuuluv [[saareriik]] [[Vahemeri|Vahemere]] [[ida]]osas, [[Väike-Aasia]] poolsaarest [[lõuna]]s asuval [[Küprose saar]]el. Küpros on Vahemere suuruselt kolmas saar, nii pindalalt kui rahvaarvult, jäädes alla ainult [[Sitsiilia]]le ja [[Sardiinia]]le.&lt;ref name=&quot;General&quot; /&gt; See asub [[Kreeka]]st kagus, [[Türgi]]st lõunas, [[Süüria]]st ja [[Liibanon]]ist läänes, [[Palestiina]]st ja [[Iisrael]]ist loodes ning [[Egiptus]]est põhjas. Pealinn ja suurim linn on [[Nikosia]].&lt;ref name=&quot;EU&quot; /&gt; Küprosel asuvad Briti sõjaväebaasid [[Akrotiri ja Dhekelia]], samal ajal kui saare kirdeosa on ''[[de facto]]'' hallatud suures osas mittetunnustatud [[Põhja-Küprose Türgi Vabariik|Põhja-Küprose Türgi Vabariigi]] poolt, mis on [[ÜRO]] [[ÜRO Küprose puhvertsoon|puhvertsooniga]] eraldatud Küprose Vabariigist.

Küprose esmaasukad olid [[kütid-korilased]] umbes 13 000 aastat tagasi, põllumajanduslikud kogukonnad tekkisid umbes 8500 eKr. Hilisel pronksiajal tekkis [[Alashiya]], linnastunud ühiskond, mis oli tihedalt seotud laiemalt Vahemere maailmaga. Saare rikkalike loodusvarade ja strateegilise asukoha tõttu [[Euroopa]], [[Aafrika]] ja [[Aasia]] ristumiskohas oli saar mitme impeeriumi vaidluste objektiks ning okupeeriti eri riikide poolt, kuniks see oli üle 300 aasta Osmani impeeriumi võimu all. 1878. aastal anti Küpros Briti haldusse vastavalt [[Küprose konventsioon]]ile ning [[Suurbritannia]] annekteeris saare 1914. aastal.

Saare tulevikust sai vaidluskoht kreeka ja türgi kogukondade vahel. Kreeka küproslased soovisid saare liitmist [[Kreeka]]ga, mis 1950. aastatel sai ka Kreeka riiklikuks poliitikaks. Türgiküproslased pooldasid esialgu Briti võimu jätkumist, seejärel aga hakkasid nõudma saare liitmist [[Türgi]]ga. 1950. aastate rahvusliku vägivalla järel anti Küprosele iseseisvus 1960. aastal. 1963.–1964. aasta kriis tõi kaasa edasise kogukondadevahelise vägivalla, mille käigus üle 25 000 türgiküproslase sunniti ümber asuma enklaavidesse ning türgiküproslaste poliitiline esindatus lõppes. 15. juulil 1974 korraldasid kreekaküproslased ja Kreeka sõjaväeline hunta riigipöörde. See viis Türgi sissetungini Küprosele 20. juulil, mille käigus vallutati praegune Põhja-Küprose ala ning üle 150 000 kreeka küproslase ja 50 000 türgi küproslase sunniti oma kodudest lahkuma. 1983. aastal kuulutati saare põhjaosas ühepoolselt välja Türgiküproslaste riik, mis mõisteti rahvusvaheliselt hukka ning mida siiani tunnustab ainult Türgi.&lt;ref name=&quot;Northern&quot; /&gt; Need sündmused ja sellest tulenev poliitiline olukord on siiani vaidlusalune ja lahendamata küsimus.

Küpros on [[arenenud riik]], millel on jõukas majandus ning väga kõrge [[Inimarengu indeks|inimarengu]] tase. Saare intensiivne [[vahemereline kliima]] ja rikas kultuuripärand teevad sellest olulise turismisihtkoha. Küpros on [[Rahvaste Ühendus]]e liige ning oli [[Mitteühinemisliikumine|Mitteühinemisliikumise]] asutajaliige, kuni liitus 2004. aastal [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]].&lt;ref name=&quot;NAM&quot; /&gt; [[Eurotsoon]]iga liitus Küpros 2008. aastal. Küprosel on pikka aega olnud head suhted [[NATO|NATO-]]ga, ning 2024. aastal kuulutas riik välja oma ametliku kavatsuse NATO-ga liituda.&lt;ref name=&quot;NATO&quot; /&gt;

== Nimi ==
Küprose [[kreeka keel|kreekakeelse]] nime ''Κύπρος'' päritolu pole selge. Nime varaseim säilinud vorm on [[mükeene keel]]es. Küprose nimi võib tuletuda [[sumeri keel|sumerikeelsest]] sõnast [[vask|vase]] või [[pronks]]i kohta. Teiste versioonide alusel võib nimi tuletuda kreekakeelsetest sõnadest [[küpress]]i või [[henna]] kohta.

== Asend ==
Küpros asub Vahemere idaosas [[Türgi]]st 71 kilomeetrit lõunas, 105 kilomeetrit [[Süüria]]st [[lääs|läänes]] ja 370 kilomeetrit [[Egiptus]]est põhjas. Saar asub [[Kreeka]]st kagus.&lt;ref name=&quot;Ülevaade Küprose loodusest&quot; /&gt;

Küprose Vabariik kontrollib alates 1974 Küprose saare lääne ja lõunaosas 5364&amp;nbsp;km² pindalaga ala. Küprose Vabariigil on 108 kilomeetri pikkune maismaapiir [[Suurbritannia]]le kuuluva Dhekelia sõjaväebaasi ja 48 kilomeetri pikkune maismaapiir Akrotiri sõjaväebaasiga.

Saare rannajoone kogupikkus on 648 kilomeetrit. Suuremad vahemaad saarel on idast läände 240 kilomeetrit ja põhjast lõunasse 100 kilomeetrit.&lt;ref name=&quot;mof.gov.cy&quot; /&gt;

==Ajalugu==
{{Vaata|Küprose ajalugu}}
[[Pilt:Choirokoitia.jpg|pisi|Khirokitia kultuuri ümara põhiplaaniga hooned]]
Vanimad inimasustuse jäljed [[Küprose saar]]elt pärinevad aastatest 10 500 – 10 000 eKr. Küprose varaste asukate tegevuse mõjul surid saarel välja [[kääbusjõehobu]]d ja [[kääbuselevant|kääbuselevandid]], kelle luid on tuvastatud varaste lõkkeasemete asukohtades. Küproselt on leitud maailma vanimate [[kaev]]ude asukohad. Saare teadaolevalt vanim asulakoht on dateeritud aastatesse 8600–8000 eKr. Asula kuulus [[maaviljelus|maaviljelejatele]], kuid mitte veel keraamikatundjatele. [[5. aastatuhat eKr|5. aastatuhandel eKr]] tegutses Küprosel Khirokitia (Choirocoitia) kultuur, millele olid iseloomulikud ümara põhiplaaniga majad. Kultuur kadus [[maavärin]]a tagajärjel 3800. aastal eKr.

Umbes 3500. aastal eKr hakati Küprosel kasutama [[metall]]e, eriti [[vask]]e. Umbes 2400. aastal eKr saabusid Küprosele Philia kultuuri esindajad, kes tõid kaasa [[pronks]]i töötlemise oskuse. [[Keskmine pronksiaeg]] kestis 1900.–1600. aastatel eKr. [[Noorem pronksiaeg|Noorema pronksiaja]] algus tõi kaasa [[hüksoslased|hüksoslaste]] sissetungi saarele ja [[Egiptuse vaarao]] [[Thutmosis III]] maksukohuslaseks muutumise. Küprose varasemad kirjalikud jäljed on leitud [[Minose kultuur]]i ajast. Hiljem sattus Küpros [[hetiidid|hetiitide]] riigi mõjualasse. Hetiidi kuningate [[Tudḫaliya IV]] ja [[Suppiluliuma II]] ajal okupeerisid hetiidid saare lühiajaliselt sealsete vasekaevanduste kaitseks. 1230 eKr ründasid Küprost [[mererahvad]] ja 1190 eKr Egeuse põgenikud.

Aastal 1050 eKr algas Küprosel [[rauaaeg]]. Sel ajal rajati paljud tänapäeva Küprose asulad ja pärimuse järgi olid nende rajajateks [[Trooja sõda|Trooja sõjast]] naasnud Kreeka sõdalased. [[8. sajand eKr|8. sajandil eKr]] rajasid Küprosele oma [[koloonia]]d [[foiniiklased]]. [[708 eKr]] hõivasid saare [[assüürlased]], seejärel oli see taas [[Egiptus]]e mõjualas ja sattus [[545 eKr]] [[Pärsia]] valdusse. Küprose valitsejad liitusid [[Joonia liit|Joonia liiduga]] pärslastevastaseks ülestõusuks, kuid said lüüa. [[333 eKr]] vallutas Küprose [[Aleksander Suur]] ja pärast tema surma sattus Küpros [[Ptolemaioste dünastia]] valdusse.

[[58 eKr]] vallutas Küprose [[Rooma riik]], mille jagamise järel [[395]] sai Küpros [[Bütsants]]i osaks. Aastal [[45]] saabusid Küprosele [[apostel]] [[Paulus]] ja saarelt pärit [[Barnabas]], kes tõid saarele [[kristlus]]e (Ap 13:4-12). [[7. sajand]]ist asusid Küprost ründama piraadid. [[Kolmas ristisõda|Kolmanda ristisõja]] ajal vallutas [[Inglismaa kuningas]] [[Richard I]] Küprose ja andis selle [[1192]] [[Templiordu]]le, kes saarel puhkenud ülestõusu järel müüsid Küprose [[Guy de Lusignan]]ile, kes rajas [[Küprose kuningriik|Küprose kuningriigi]]. Pärast viimase Lusignani soost kuninga surma [[1473]] hõivas saare [[Veneetsia vabariik]].

[[1570]]–[[1878]] oli Küpros [[Osmanite riik|Osmanite riig]]i koosseisus.

1878–1960 kuulus Küpros [[Briti impeerium]]i koosseisu. [[1915]] pakkusid britid Küprost Kreekale, kes keeldus sellest. [[1925]] sai Küpros Briti [[kroonikoloonia]]ks. 20. sajandil kasvas Küprosel kreeklaste natsionalism, kes soovisid liituda Kreekaga, küprosetürklased soovisid aga jääda Briti võimu alla.

[[Jaanuar]]is 1950 korraldas [[Küprose Õigeusu Kirik]] [[referendum]]i, mille järgi soovis 96% küprosekreeklaste kogukonnast Kreekaga liitumist.

Küpros saavutas iseseisvuse 1960. aastal. Riigi esimeseks presidendiks sai Küprose Õigeusu Kiriku peapiiskop [[Makarios III]]. Britid jätsid saarele kaks sõjaväebaasi. [[15. juuli]]l 1974. aastal toimus Küprosel Dimitrios Ioannidisi juhtimisel riigipööre, mille eesmärgiks oli Küprose ühendamine Kreekaga. [[20. juuli]]l 1974 tungisid [[Türgi]] väed Küprosele, et hoida ära Küprose liitumist Kreekaga. Vaenupooli lahutama viidi [[ÜRO]] rahutagamisjõud (UNICYP), mis tegutsevad riigis siiani. [[November|Novembris]] [[1983]] kuulutati ühel kolmandikust saarel välja [[Põhja-Küprose Türgi Vabariik]]. Ülejäänud saarel toimib 1974. aastast rahvusvaheliselt tunnustatud Küprose Vabariik, mis 2004 liitus Euroopa Liiduga.

== Loodus ==
{{Vaata|Küprose saar}}
[[Pilt:Cyprus_wild_mouflon_Agrino.jpg|pisi|[[Muflon]]]]
Küprose saar on pindalalt kolmas saar Vahemeres.

=== Pinnamood ===
Küprose saare lääneosa on pinnamoelt mägisem ja idaosa tasasem. Küprose edelaosas [[Tróodos]]e mäestikus asub saare kõrgeim tipp [[Olümpos (Küpros)|Olümpos]]e mägi (1953&amp;nbsp;m).&lt;ref name=&quot;mof.gov.cy&quot; /&gt; Põhjas asuvad [[Kyrenia mäed]], mille kõrgeim tipp on [[Kyparissovouno]] (1024&amp;nbsp;m). Saare keskosas laiub [[Mesaoría]] tasandik.

=== Veestik ===
Küprose siseveekogude veehulk väheneb suviti, nii et paljud neist kuivavad täiesti. Riigi suurim veekogu on Limassoli soolajärv (pindala 10,65&amp;nbsp;km²). Riigi pikim jõgi on 98 kilomeetri pikkune [[Pediaíos]]i jõgi.&lt;ref name=&quot;Ülevaade Küprose loodusest&quot; /&gt;

=== Taimestik ===
18,7% saarest on kaetud [[mets|metsaga]].&lt;ref name=&quot;BDTm6&quot; /&gt; 2017. aasta seisuga oli Küprosel registreeritud 1640 kõrgemate taimede [[takson]]it ([[liik (bioloogia)|liiki]] ja alamliiki), 244 [[introdutseerimine|introdutseeritud]] taksonit, 42 [[hübriid]]i ja 84 teadmata staatusega taksonit.&lt;ref name=&quot;X8eQB&quot; /&gt; 113 taimeliiki on [[endeem]]id.&lt;ref name=&quot;ITLUS&quot; /&gt;

=== Loomastik ===
[[Fail:Cyprus water frogs (Pelophylax cypriensis).jpg|pisi|Küprose endeemiline konnaliik ''Pelophylax cypriensis'']]
Küprosel on tuvastatud 250 [[kalad|kalaliiki]] ja 6000 [[putukad|putukaliiki]].

Küprosel on tuvastatud 3 liiki [[kahepaiksed|kahepaikseid]], neist ainsa endeemse liigina ''Pelophylax cypriensis''.&lt;ref name=&quot;l4yin&quot; /&gt;

Küprosel leidub 3 liiki [[kilpkonnalised|kilpkonnalisi]], 11 [[sisalikulised|sisalikuliiki]] ja 8 [[maod|maoliiki]], neist 3 mürkmadu &lt;ref name=&quot;ROhnw&quot; /&gt;.

Küpros asub rändlindude rändeteel, mida rändlindude parved ületavad kaks korda aastas. Küprosel on kohatud 416 [[lind|linnuliiki]].&lt;ref name=&quot;pjwmx&quot; /&gt; Saarel pesitsevatest lindudest on endeemsed küprose kivitäks ja küprose põõsalind.

Küprosel on registreeritud 30 liiki [[imetajad|imetajaid]], neist 19 liiki [[käsitiivalised|käsitiivalisi]]. Saare omapärasemaks imetajaks on [[muflon]]i alamliik.

=== Keskkonnakaitse ===
[[Fail:Three palm trees during the sunset, Ayia Marina Chrysochous, Paphos District, Cyprus 02.jpg|pisi|Kolm palmi Ayia Marina küla juures Paphose ringkonnas]]
Küprose loodust mõjutavad enim kliimasoojenemisest tingitud [[põud|põuad]], ebatõhus maakasutus, invasiivsed võõrliigid, ebaseaduslik jahipidamine ja metsatulekahjud. Küprose Vabariigis asub 30 kaitseala, sealhulgas 10 [[rahvuspark]]i. Limassoli soolajärv kuulub [[Ramsari rahvusvahelise tähtsusega märgalad]]e hulka. Küpros on rajanud 6 [[Natura 2000]] merekaitseala.

Riigi tõsiseim keskkonnaprobleem on ebatõhus [[jäätmekäitlus]], kuna olmejäätmete hulk kasvas [[2011]]. aastaks [[1996]]. aastaga võrreldes 44,8% &lt;ref name=&quot;IXZk8&quot; /&gt;

[[2016]] toodeti riigis 8856,2 tonni kasvuhoonegaase.&lt;ref name=&quot;mof.gov.cy&quot; /&gt;

=== Loodusvarad ===

[[Antiikaeg|Antiikajal]] asusid Küprosel [[Lähis-Ida]] tuntumad vasekaevandused. Tänapäeva Küprose loodusvaradeks on [[vask]], [[kips]], [[puit]], [[marmor]], [[bentoniit]] ja [[pigmentmullad]]; kuid ühtegi neist ei leidu märkimisväärses koguses. Küprose [[magevesi|mageveevarud]] on napid.

[[Fail:Küpros.jpg|tühi|440px|Küprose maastik]]

=== Kliima ===
[[Kliima]] on [[lähistroopiline kliima|vahemereline]] – mahedate, niiskete talvede (+10...+13&amp;nbsp;°C) ja palavate, kuivade suvedega (26...35&amp;nbsp;°C), (juuli–august +40°). Suviti tabavad Küprost põuad, talviti sajab mägedes lund. Põhja-Küprose Türgi Vabariigi alal mõõdeti [[1. august]]il [[2010]] +45,6&amp;nbsp;°C sooja. Madalaim mõõdetud temperatuur riigis on olnud –16&amp;nbsp;°C külma.

== Haldusjaotus ==

Küprose territoorium on jaotud kuueks [[ringkond|ringkonnaks]] (eparhia, ''επαρχίες''):&lt;ref name=&quot;8Sy3a&quot; /&gt; [[Nikosia ringkond]], [[Famagusta ringkond]], [[Kyrenia ringkond]], [[Larnaca ringkond]], [[Limassoli ringkond]] ja [[Paphose ringkond]]. Küprose Vabariigiga piirnevas [[Suurbritannia]] haldusalas olevas Dhekelia sõjaväebaasis asub neli Küprose [[eksklaav]]i.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
!Küprose kaart!! Ringkonnad !! Kreeka kohanimi !! Türgi kohanimi&lt;/tr&gt;
| rowspan=6 |
[[Fail:Cyprus (semi-secession) (disputed hatched), administrative divisions - et - colored.svg|370px]]
| [[Famagusta ringkond|Famagusta]] || Αμμόχωστος (Ammochostos) || Gazimağusa
|-
| [[Kyrenia ringkond|Kyrenia]] || Κερύvεια (Keryneia) || Girne
|-
| [[Larnaca ringkond|Larnaca]] || Λάρνακα (Larnaka) || Larnaka/İskele
|-
| [[Limassoli ringkond|Limassol]] || Λεμεσός (Lemesos) || Limasol/Leymosun
|-
| [[Nikosia ringkond|Nikosia]] || Λευκωσία (Lefkosia) || Lefkoşa
|-
| [[Paphose ringkond|Paphos]] || Πάφος (Pafos) || Baf/Gazibaf
|}

Küprose Vabariigi suuremad linnad:
* [[Nikosia]] (''Lefkosía'')
* [[Limassol]] (''Lemesós'')
* [[Larnaca]] (''Lárnaka'')
* [[Paphos]] (''Páfos'')
* [[Aradíppou]]
* [[Paralímni]]

== Riigikord ==
Küprose Vabariik on presidentaalne riik. Riigipea on president, kes on ühtlasi valitsusjuht. Riigipeale kuulub [[täidesaatev võim]]. President valitakse ametisse viieaastaseks ametiajaks rahvahääletusel kahes voorus. Presidendi ametikoht kuulub küprosekreeklastele. Riigis on ka küprosetürklastele kuuluv asepresidendi koht, kuid alates 1974 invasioonist on see vakantne.

[[Seadusandlik võim|Seadusandlikku võimu]] teostab ühekojaline esindajatekoda, kuhu kuulub 80 liiget, kes valitakse ametisse 5-aastaseks ametiajaks. 56 kohta on määratud küprosekreeklastele ja 24 küprosetürklastele, kuid alates 1974 invasioonist on küprosetürklaste kohad vakantsed.

Küprose viimased parlamendivalimised toimusid [[22. mai]]l [[2016]]. Valimiste järel sai esindajatekojas Demokraatlik Kongress 18, Töötava Rahva Edupartei 16, Demokraatlik Partei 9, Sotsiaaldemokraatide koalitsioon 3 ja Kodanikeliit 3 kohta, lisaks pääses parlamenti 2 sõltumatut kandidaati.

Küprose Vabariigi õigussüsteem on moodustatud inglise tavaõiguse ja tsiviilõiguse baasil. [[Põhiseadus]] ratifitseeriti [[16. august]]il [[1960]].

Küpros on [[1. jaanuar]]ist [[2004]] [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja 2008 alates [[eurotsoon]]i liige.

== Rahvastik ==
[[2017]] lõpus elas Küprose Vabariigis 864 200 elanikku, kellest 421 500 olid mehed ja 442 700 naised. Rohkem inimesi elab Nikosia ringkonnas – 335 900 ja Limassoli ringkonnas – 242 000 elanikku, kõige vähem Famagusta ringkonnas – 47 500 elanikku. 2017 oli Küprose töötuse määr 11,1%, mis on Euroopa Liidus üks kõrgemaid [[Kreeka]], [[Hispaania]] ja [[Itaalia]] järel.&lt;ref name=&quot;mof.gov.cy&quot; /&gt;

=== Etniline koosseis ===
Küprose elanikkonna koosseis [[2005]]. aasta jaanuaris: 
* 78% küprosekreeklased
* 18% küprosetürklased
* 4% muud, sh 8000 ehk 1% [[maroniidid|maroniiti]], [[armeenlased|armeenlast]] ja [[mustlaskeel]]e kõnelejat.

Saare elanikud, kes polnud ei kreeklased ega türklased, pidid 1960. aasta [[Küprose konstitutsioon|konstitutsiooni]] kohaselt valima, kas kuuluvad saare kreeklaste või türklaste kogukonda.

=== Vanusjaotus ===
2017. aasta lõpu seisuga oli Küprose Vabariigi elanikkonna vanusjaotus

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Vanuskohort !! Osakaal (%)
|-
| 0–14|| 16,2
|-
| 15–64|| 67,9
|-
| üle 65-aastased|| 15,9
|}

=== Keeled ===
Riigi ametlikud keeled on [[kreeka keel|kreeka]] ja [[türgi keel]]. Laialdaselt kasutatakse ka [[inglise keel]]t.

=== Religioon ===
Küprosekreeklased on põhiosas [[kristlus|kristlased]] ja kuuluvad [[Küprose Õigeusu Kirik]]u koosseisu. Armeenlased kuuluvad [[Armeenia Apostlik Kirik|Armeenia Apostlikku Kirikusse]]. 1,2% saare elanikest on [[katoliiklased]] ([[maroniidid]]), kes kuuluvad Küprose maroniidi peapiiskopkonna alla. [[2016]] seisuga tegutses Küprosel 8 katoliku [[preester|ilmikpreestrit]] ja 4 regulaarvaimulikku.&lt;ref name=&quot;V1bZp&quot; /&gt; Küprosetürklased on [[moslem]]id ([[sunniidid]]).

== Haridus ==
Küprose Vabariigi kõrgharidussüsteem on neljaastmeline: [[algharidus]], [[põhiharidus]], [[keskharidus]] ja [[kõrgharidus]]. Riigis on igas kõrgharidusastmes erakoolid ja avalik-õiguslikud koolid. [[2015]]/[[2016]] õppeaastal oli Küprosel õppetööga hõivatud 181 537 isikut.&lt;ref name=&quot;bSHO3&quot; /&gt;

2015/2016. õppeaastal tegutses riigis 726 [[lasteaed]]a, kus oli 30 471 last, kellest 13 530 asus eralasteaedades. Põhiharidust oli võimalik saada 362 koolist ja põhihariduse omandamisega oli seotud 54 292 õpilast, kellest 4690 õppis erakoolis. Riigis tegutses 167 [[keskkool]]i, kus õppis 55 711 õpilast, kellest 9926 erakoolis.

Küprose Vabariigis on kõrgharidust võimalik omandada 48 [[kõrgkool]]is. [[1989]] rajati avalik-õiguslik Küprose ülikool. Riigi teised olulised kõrgkoolid on 2004 rajatud Küprose Tehnikaülikool ja [[1961]] loodud Küprose Euroopa ülikool.

== Riigikaitse ==
{{Pikemalt artiklis|Küprose Rahvuskaart}}
[[Pilt:Cng1.jpg|pisi|püsti|Küprose Rahvuskaardi sõdur]]
Küprose Vabariigi riigikaitset teostab Küprose Rahvuskaart. Küprosel kehtib [[ajateenistus]]kohustus, mille raames kuuluvad kõik 18–50-aastased mehed sõjaväekohuslaste alla. Ajateenistus kestab 14 kuud.

Küprose Rahvuskaard jaguneb relvajõududeks, kodukaitseks ja reservväeks. Relvajõudude koosseisu kuuluvad staap, värbamiskeskus, jalavägi, tankivägi ja suurtükivägi, inseneriüksus, logistikaüksus, meditsiiniüksus.&lt;ref name=&quot;EhCYB&quot; /&gt;

Siseriiklikku korda tagab Küprose Politseiamet, mida juhib politseiameti juht. Politseiamet jaguneb: väljaõppe valdkonnaks, administratsiooniks, toetuse valdkonnaks ja operatsioonide valdkonnaks. Väljaõppe valdkonna alla kuuluvad politseiakadeemia ja värbamiskeskus. Administratsiooni valdkonna alla kuuluvad IT-osakond, auditi ja inspektsiooni direktoraat, finantsdirektoraat ja Euroopa Liidu politseialase koostöö direktoraat. Toetusvaldkonna alla kuuluvad liikluspolitsei osakond ja tehnoloogia arendamise osakond. Operatsioonide valdkonna alla kuuluvad kuritegevusega võitlemise osakond, kriminalistika osakond ja narkokuritegevusega võitlemise osakond.&lt;ref name=&quot;Qd7gZ&quot; /&gt;

== Majandus ==
Kehtiv [[rahaühik]] on alates [[2008]]. aastast [[euro]], enne seda oli käibel Küprose [[Küprose nael|nael]] (CYP). 29. aprillil [[2005]] liitus Küprose nael vahetuskursimehhanismiga [[ERM II]], mille kohaselt peeti kinni naela keskmise kursi standardsest fluktuatsioonist ± 15%.

Vaatamata Küprose poliitilistele probleemidele on [[turumajandus]] teinud alates 1974. aastast saarel märgatavaid edusamme. Majanduslik suunitlus on pöördunud [[põllumajandus]]elt [[teenus]]te ja [[kergetööstus]]e poole. Küpros on ka populaarne [[turist]]ide seas.

Põhilised [[import|impordiartiklid]] on toormaterjalid, tarbekaubad, transpordivahendid ja kütus. Peamised [[eksport|ekspordiartiklid]] on rõivad, jalatsid, farmaatsiatooted, [[tsement]], [[sigaret]]id, [[mööbel]], [[vein]], [[kartul]]id ja [[tsitrusvili|tsitrusviljad]].

==Transport==
===Maanteed ===
Saare teedel kehtib [[Vasak- ja parempoolne liiklus|vasakpoolne liiklus]]. Küprosel on üsna hea kiirteedevõrk: 38,6&amp;nbsp;km kiirteedega 100 000 elaniku kohta on Küprose Vabariik ELi suurima kiirteede tihedusega.&lt;ref name=&quot;PieYM&quot; /&gt; Maksimaalne kiiruspiirang on kiirteedel 100&amp;nbsp;km/h, kahesuunalistel maanteedel 80&amp;nbsp;km/h, asulates 65&amp;nbsp;km/h ja linnades 50&amp;nbsp;km/h. Saare lõunaosas on pidev ühendus kiirteede kaudu [[Paphos]]est [[Agia Napa]]sse ja põhja poole [[Nikosia]]ni. Kogu teedevõrk oli 2011. aastal umbes 20 006&amp;nbsp;km pikk, millest 12 439&amp;nbsp;km oli asfalteeritud.

=== Sadamad ===
Larnaca sadam ja Limassoli sadam asuvad Küprose lõunaosas. Lisaks kaupade ja konteinerite käitlemisele on seal ka [[parvlaev]]aühendused, muuhulgas [[Haifa]]sse ja [[Liibanon]]i. Turismi seisukohalt on need olulised ka [[ristluslaev]]ade jaoks.

=== Lennuliiklus ===
{{vaata ka|Küprose lennujaamade ja lennuväljade loend}}
{{vaata ka|Küprose lennufirmade loend}}
[[Larnaca rahvusvaheline lennujaam]] ja [[Paphose rahvusvaheline lennujaam]] on need kaks lennujaama, mis asuvad Küprose Vabariigi ''[[de facto]]'' territooriumil. Esimene teenindab ka pealinna [[Nikosia]]t, mille [[Nikosia rahvusvaheline lennujaam|vana lennujaam]] on alates 1974. aastast suletud. Saare põhjaosa teenindab [[Ercani rahvusvaheline lennujaam]]. Nikosia vana lennujaam on alates 1974. aastast suletud, kuna see asub ÜRO kaitsetsoonis.
=== Raudtee ===
Küprose saarel toimis [[20. sajand]]il raudtee, mis aastal [[1952]] likvideeriti.

== Sport ==
Küprose populaarseim spordiala on [[jalgpall]] ja riigis tegutseb [[Küprose jalgpallikoondis]]. [[2012]] jõudis jalgpalliklubi APOEL FC Euroopa meistriliigas veerandfinaali. Riigi suurim [[staadion]] on [[1999]] avatud GSP staadion Nikosias, kus on 22 859 istekohta.

Küprose teised populaarsed spordialad on [[autosport]], [[korvpall]] ja [[ragbi]]. Riigi üks tuntumaid sportlasi on tennisist [[Márkos Bagdatís]].

Küprose Vabariigi sportlased on võistelnud [[olümpiamängud]]el alates [[1980. aasta taliolümpiamängud]]est [[Lake Placid]]is. Riigil on kaks hõbemedalit, mille võitis Pavlos Kontides meeste laserklassi [[purjetamine|purjetamises]] [[2012. aasta suveolümpiamängud]]elt [[London]]is ja [[2024. aasta suveolümpiamängud]]elt [[Pariis]]is.

== Kultuur ==
[[Pilt:El nacimiento de Venus, por Sandro Botticelli.jpg|pisi|[[Vanakreeka mütoloogia]] järgi sündis Küprosel [[Aphrodite]]. [[Sandro Botticelli]] (1485)]]
Küpros kultuuris tuleb eristada küprosekreeklaste ja küprosetürklaste kultuuri. Küprosekreeklaste kultuur kuulub kreeka kultuuriruumi. [[Lähis-Ida]] ajaloost tingituna on Küprosel palju vanu arhitektuurimälestisi eriajastutest: [[hellenism]]i ajastust, rooma ajast, bütsantsi ajast ja Küprose kuningriigi ajast. Riigis asub arvukalt vanu [[klooster|kloostreid]]. [[Paphos]] kuulub [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse. Igal aastal peetakse Limassoli karnevali.

Küprosel on tähtis koht [[vanakreeka mütoloogia]]s: Küprosel sündisid [[Antiik-Kreeka]] ilujumalanna [[Aphrodite]], vegetatsioonijumal [[Adonis]] ja skulptor [[Pygmalion (mütoloogia)|Pygmalion]].

Küproselt pärinesid [[stoikud|stoikute]] filosoofilise koolkonna rajaja [[Zenon Kitionist]] ja [[algkristlus]]e [[misjonär]] [[Barnabas]].

=== Rahvuspühad ===
* [[1. aprill]] – küproslaste revolutsioon Briti okupatsiooni vastu
* [[1. oktoober]] – iseseisvuspäev

=== Muusika ===
{{Vaata|Küprose muusika}}
Küprose muusika hõlmab [[rahvamuusika|traditsioonilist muusikat]], lääne mõjuga [[klassikaline muusika|klassikalist]] ja [[popmuusika]]t. Küprose muusikat on mõjutanud ka [[bütsants]]i muusika. Küprose esinejad on osalenud [[Eurovisioon]]il alates [[1981]]. aastast. Riigi esindaja saavutas parima koha [[2018]], kui jäädi [[Iisrael]]i järel teisele kohale. Popmuusik [[George Michael]]i isa oli päritolult küprosekreeklane. Lääne muusikaedetabelitesse on edukaima bändina jõudnud [[Monsieur Doumani]]. Tänapäeval on populaarsed Küproselt pärit lauljad [[Ánna Víssi]] ja [[Elefthería Eleftheríou]].

=== Köök ===
{{Vaata|Küprose köök}}

=== Meedia ===
Valitsusväline organisatsioon [[Piirideta Ajakirjanikud]] näeb Küprose Vabariigis ajakirjandusvabaduse osas märgatavaid probleeme.&lt;ref name=&quot;VSAKq&quot; /&gt;

[[Rahvusringhääling|Rahvuslik ringhäälinguorganisatsioon]] on [[Cyprus Broadcasting Corporation]] (CyBC).

2021. aastal kasutas 90,8% Küprose elanikest internetti.&lt;ref name=&quot;bx33H&quot; /&gt;

=== Muuseumid ===
Saare vanim muuseum on [[Küprose Muuseum]], mis asutati 1882. aastal. Teised suuremad muuseumid on Leventise muuseum ja Küprose Kiriku kunstikogu, mida tuntakse Ikoonimuuseumina; mõlemad asuvad Nikosia vanalinnas. Riikliku muinsuskaitseministeeriumi alluvuses on 15 muuseumi.

=== Kunst ===
Kaasaegse küprose maalikunsti rajajateks on Adamantios Diamantis ja Christopheros Savva. Kaasaja üks tuntumaid kunstnikke on [[Andreas Efstathiou]].

=== Teater ja film ===
Küprose suurim teater asub Nikosias.

1971. aastal asutati Küprose Teatriorganisatsioon (THOC), mis haldab riiklikke teatrilavasid ja Küprose teatrimuuseumi ning edendab era- ja munitsipaallavasid. Üritused on liigitatud ''Main Stage'', ''New Stage'', ''Experimental Stage'' ja ''Children’s Stage''.&lt;ref name=&quot;wZX7V&quot; /&gt; THOC on Euroopa Teatrikonventsiooni liige.&lt;ref name=&quot;czytO&quot; /&gt;

Küpros on [[William Shakespeare]]'i näidendi &quot;[[Othello]]&quot; tegevuspaigaks. Saarel elas mõned aastad kirjanik [[Lawrence Durrell]]. Kaasaja üks tuntumaid Küprose luuletajaid on [[Kyriakos Charalambides]].

Küprosel tegutses [[2011]] kokku 30 [[kino]]. Küprosel on filmitud [[1960]] linastunud [[Otto Preminger]]i film &quot;[[Exodus (film)|Exodus]]&quot; ja osad [[John Wayne]]'i filmi &quot;[[The Longest Day]]&quot; võtted. Saarelt on pärit filmitegija [[Michalis Kakogiannis]] (&quot;[[Kreeklane Zorbas]]&quot;.).

== Eesti ja Küprose suhted ==
Küprose Vabariik tunnustas [[Eesti]] taasiseseisvumist [[12. september|12. septembril]] [[1991]] ja diplomaatilised suhted sõlmiti [[22. jaanuar]]il [[1992]].&lt;ref name=&quot;hkZfj&quot; /&gt; [[Küprose suursaadik Eestis|Küprose suursaadik]] resideerib [[Soome]] pealinnas [[Helsingi]]s, [[Eesti suursaadik Küprosel|Eesti suursaadik]] Kreeka pealinnas [[Ateena]]s. Eesti ja Küprose vahel on sõlmitud turismialase koostöö lepe, kultuuri- ja hariduskoostöö lepe, samuti kuritegevuse vastu võitlemise kokkulepe.

Küprosel on visiidil käinud president [[Arnold Rüütel]] (2004) ning peaministrid [[Andrus Ansip]] (2006), [[Taavi Rõivas]] (2016) ja [[Jüri Ratas]] (2017). Eestit külastas 2004 president [[Tássos Papadópoulos]].{{lisa viide}}

Küpros on Eesti üks suuremaid otseinvesteeringute sihtriike.{{lisa viide}} Peamised investeerimissektorid on veondus ja laondus, finants- ja kindlustustegevus ning hulgi- ja jaekaubandus. Eesti ja Küprose kaubandussuhete [[eksport]] moodustas 2017. aastal 41,8 miljonit eurot ja [[import]] 14 miljonit eurot. Peamised ekspordiartiklid on kalliskivid, väärismetallid ja mineraalsed tooted, peamised impordiartiklid metallid ja metalltooted.

Veebruaris 2010 toimusid Nikosias ja Paphosel [[Rudolf Tobias]]e keelpillikvarteti kontserdid. 2003 oli [[Tallinn]]as [[Niguliste kirik]]us Küprose sakraalkultuuri tutvustav maalinäitus. 2000 külastas Küprose Aphrodite festivali [[Rahvusooper Estonia]].

[[Eesti jalgpallikoondis]] on [[Küprose jalgpallikoondis]]ega kohtunud 2018. aasta seisuga 8 korda.

Küpros on kujunenud eestlastele üheks olulisemaks turismisihtkohaks.{{lisa viide}} 2011 rahvaloenduse andmetel oli Eestist Küprosele alates 2000. aastast välja rännanud 95 inimest.

== Vaata ka ==
*[[Põhja-Küprose Türgi Vabariik]]
*[[Eesti-Küprose suhted]]
*[[Küprose riigipeade loend]]
*[[Küprose jalgpallikoondis]]
*[[Küpros Eurovisiooni lauluvõistlusel]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;mof.gov.cy&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.mof.gov.cy/mof/cystat/statistics.nsf/All/C91603BD82050327C22582030022C7F2/$file/CYPRUS_IN_FIGURES-2018-EN-311218.pdf?OpenElement |pealkiri=Ülevaade Küprosest. Küprose statistikaameti 2018. väljaanne. |vaadatud=2019-02-04 |arhiivimisaeg=2019-02-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190204014438/http://www.mof.gov.cy/mof/cystat/statistics.nsf/All/C91603BD82050327C22582030022C7F2/$file/CYPRUS_IN_FIGURES-2018-EN-311218.pdf?OpenElement |url-olek=töötab}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;General&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=General information |väljaanne=Embassy of Portugal in Cyprus |url=https://nicosia.embaixadaportugal.mne.gov.pt/en/about-cyprus/general-information |vaadatud=2025-09-21}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EU&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Cyprus |väljaanne=European Union |url=https://european-union.europa.eu/principles-countries-history/eu-countries/cyprus_en |vaadatud=2025-09-21}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NATO&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Cyprus Wants U.S. Help to Join NATO, But Turkey Stands in the Way |väljaanne=The National Herald |url=https://www.thenationalherald.com/cyprus-wants-u-s-help-to-join-nato-but-turkey-stands-in-the-way/ |vaadatud=2025-09-21}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Northern&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Northern Cyprus |väljaanne=Freedom House |url=https://freedomhouse.org/country/northern-cyprus |vaadatud=2025-09-21}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NAM&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Shifting Alignments |väljaanne=Cyprus Review |url=https://cyprusreview.org/index.php/cr/article/view/199/161 |vaadatud=2025-09-21}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ülevaade Küprose loodusest&quot;&gt;[https://www.nationsencyclopedia.com/geography/Congo-Democratic-Republic-of-the-to-India/Cyprus.html Ülevaade Küprose loodusest.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BDTm6&quot;&gt;[https://rainforests.mongabay.com/deforestation/2000/Cyprus.htm Ülevaade Küprose metsadest.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;X8eQB&quot;&gt;[http://www.flora-of-cyprus.eu/ Ülevaade Küprose taimedest.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ITLUS&quot;&gt;[http://www.flora-of-cyprus.eu/endemics Ülevaade Küprose endeemsetest taimedest.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;l4yin&quot;&gt;[https://amphibiaweb.org/maps/index.html Ülevaade Küprose kahepaiksetest.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ROhnw&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ülevaade Küprose roomajatest. |url=http://hscyprus.org/en/cyprus-reptiles |vaadatud=2019-02-03 |arhiivimisaeg=2019-02-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190204014631/http://hscyprus.org/en/cyprus-reptiles |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pjwmx&quot;&gt;[https://avibase.bsc-eoc.org/checklist.jsp?region=CY&amp;list=howardmoore&amp;region=CY&amp;list=howardmoore Denis Lepage. Cyprus. Avibase.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IXZk8&quot;&gt;[https://www.eea.europa.eu/soer-2015/countries/cyprus Ülevaade Küprose keskkonnaprobleemidest].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8Sy3a&quot;&gt;[http://europa.eu/abc/maps/members/cyprus_en.htm EUROPA - The EU at a glance - Maps - Cyprus]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;V1bZp&quot;&gt;[http://www.catholic-hierarchy.org/diocese/dcipr.html Ülevaade katoliku kirikust Küprosel. Catholic-Hierarchy.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EhCYB&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.army.gov.cy/en/page/sinthesi-dinameon |pealkiri=Ülevaade Küprose Rahvuskaardist. Rahvuskaardi koduleht. |vaadatud=2019-02-03 |arhiivimisaeg=2019-02-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190204014408/http://www.army.gov.cy/en/page/sinthesi-dinameon |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Qd7gZ&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.police.gov.cy/police/police.nsf/dmlchart_en/dmlchart_en?OpenDocument |pealkiri=Ülevaade Küprose Vabariigi politseiametist. |vaadatud=2019-02-03 |arhiivimisaeg=2019-02-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190213010917/http://www.police.gov.cy/police/police.nsf/dmlchart_en/dmlchart_en?OpenDocument |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hkZfj&quot;&gt;[https://vm.ee/et/riigid/kupros?display=relations Ülevaade Eesti välisiministeeriumi kodulehelt.].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bSHO3&quot;&gt;[http://www.mof.gov.cy/mof/cystat/statistics.nsf/All/AA12094B873E2E3AC22582AD002FD72D?OpenDocument&amp;sub=4&amp;sel=1&amp;e=&amp;print Ülevaade Küprose haridussüsteemist. Küprose Statistikaamet. 2018]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;T6gJZ&quot;&gt;Kaasa arvatud Põhja-Küprose pindala. Riigi pindala ''[[de facto]]'' 5364 km².&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VCpBf&quot;&gt;Kaasa arvatud Põhja-Küprose rahvaarv (allikas: [https://web.archive.org/web/20230306213755/https://population.un.org/wpp/Download/Files/1_Indicators%20%28Standard%29/EXCEL_FILES/1_General/WPP2022_GEN_F01_DEMOGRAPHIC_INDICATORS_COMPACT_REV1.xlsx World Population Prospects 2022]). Valitsuse kontrollitava maa-ala elanike arv 864 200 (2017; allikas: [https://web.archive.org/web/20190204014438/http://www.mof.gov.cy/mof/cystat/statistics.nsf/All/C91603BD82050327C22582030022C7F2/$file/CYPRUS_IN_FIGURES-2018-EN-311218.pdf?OpenElement Cyprus in Figures (2018 edition)]).&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PieYM&quot;&gt;{{cite web|url=http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/product_details/publication?p_product_code=KS-SF-09-042|title=Panorama of transport 2009|date=Mai 2009|format=PDF|work=Eurostat|archiveurl=https://web.archive.org/web/20120301002114/http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/product_details/publication?p_product_code=KS-SF-09-042|archivedate=2012-03-01|language=en}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VSAKq&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://rsf.org/en/index|pealkiri=2022 World Press Freedom Index|väljaandja=[[Piirideta Ajakirjanikud]]|aeg=2022|keel=en}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bx33H&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://data.worldbank.org/indicator/IT.NET.USER.ZS?locations=CY|pealkiri=Individuals using the Internet (% of population)|väljaandja=[[Maailmapank]]|keel=en}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wZX7V&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.cyprusnet.com/article_cyprus-theatre|pealkiri=Cypurs Theatre|arhiivimisaeg=2016-03-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160313123124/http://www.cyprusnet.com/article_cyprus-theatre|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;czytO&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.thoc.org.cy/eng/index.htm|pealkiri=Cypurs Theatre Organisation|arhiivimisaeg=2014-11-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141104040936/http://www.thoc.org.cy/eng/index.htm|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
}}

{{ELriigid}}
{{Rahvaste Ühendus}}
{{Aasiariigid}}
{{Euroopariigid}}

{{koord |type=country |region=CY |dim=105000}}

[[Kategooria:Riigid]]
[[Kategooria:Aasia maad]]
[[Kategooria:Euroopa maad]]
[[Kategooria:Rahvaste Ühenduse maad]]
[[Kategooria:Euroopa Liidu riigid]]
[[Kategooria:Vahemere maad]]
[[Kategooria:Küpros| ]]</text>
      <sha1>otm0m4kjzagr8q729bouk88fseotub3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Esiaeg</title>
    <ns>0</ns>
    <id>6334</id>
    <revision>
      <id>7204830</id>
      <parentid>6907581</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T17:08:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-42216-20</username>
        <id>234495</id>
      </contributor>
      <comment>Kaotatud üleliigsed tühikud.</comment>
      <origin>7204830</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2472" sha1="55sshkjgzafrtzzp6evqtl27vervcys" xml:space="preserve">{{toimeta}}

'''Esiaeg''' ehk '''muinasaeg''' ehk '''ürgaeg''' ehk '''esiajalooline aeg''' ehk '''eelajalooline aeg''' on [[inimkond|inimkonna]] ajaloo periood alates kivist tööriistade kasutuselevõtust umbes 3,3 miljonit aastat tagasi kuni [[Kiri (keeleteadus)|kirja]] leiutamise ja rakendamiseni umbes [[4. aastatuhat eKr|4. aastatuhandel eKr]].

Erinevates piirkondades lõppes esiaeg erineval ajal. Näiteks  
* [[Mesopotaamia]]s ja [[Vana-Egiptus|Egiptus]]es lõppes esiaeg [[4. aastatuhat eKr|4. aastatuhandel eKr]].
* [[Euroopa]] eri piirkondades langes esiaja lõpp ajavahemikku [[1. aastatuhat eKr|1. aastatuhandest eKr]] mõnes Lõuna-Euroopa regioonis kuni [[2. aastatuhat|2. aastatuhande]] alguseni pKr Kirde-Euroopas. 

Esiaja lõppemisel võisid olla erinevad põhjused. Näiteks:
* [[Vana-Egiptus|Egiptus]]es ja [[Vana-Hiina|Hiina]]s lõppes esiaeg kohaliku arengu tulemusena.
* [[Ameerika]]s, Aafrikas, Austraalias, ja Okeaanias sattusid esiajas elanud inimesed [[ajalooline aeg|ajaloolisesse aega]] jõudnud muude [[inimühiskond]]ade mõjuvälja.   

[[Eesti]] esiaja lõpuks peetakse üldiselt [[13. sajand]]i algust, kui Eesti alad aastail [[1208]]–[[1227]] toimunud ristisõja käigus vallutati. 

==Esiaja periodiseerimine==
Inimühiskonna kõige kaugemat [[minevikku]] nimetatakse ka ürgajaks.

Esiaja periodiseerimisel on üldiselt aluseks põhiline materjal, millest valmistati tööriistu ja relvi. Esiaja perioodid on vastavalt:
*[[Kiviaeg]]
**[[Paleoliitikum]]
**[[Mesoliitikum]]
**[[Neoliitikum]]
*[[Pronksiaeg]]
*[[Rauaaeg]]
Mõnes piirkonnas oli kiviaja ja pronksiaja vahel [[eneoliitikum]] ehk vase-kiviaeg.

Eri piirkondades võisid esiaja teatud perioodid olla erineval ajal või ka puududa. Näiteks Põhja-Euroopas lõppes kiviaeg umbes [[1500 eKr]], pronksiaeg kestis umbes [[500 eKr|500. aastani eKr]] ning rauaaeg umbes [[1000]].–[[1200]]. aastani pKr.

==Esiaja uurimine==
Esiaega on võimalik uurida eelkõige aineliste ajalooallikate ehk [[muistis]]te põhjal. Muistised on säilinud [[maapõu]]es või [[maapind|maapinnal]]. Muististe uurimisega tegeleb [[arheoloogia]]. Esiajaloo kohta võib saada ka [[füüsiline antropoloogia|füüsilise antropoloogia]], [[keeleteadus]]e ja [[geneetika]] meetodite abil.

==Vaata ka==
*[[Arheoloogilised kultuurid]]
*[[Eelajalooline muusika]]
*[[Esiaja kunst]]

==Välislingid==

{{Ajaloo perioodid}}

[[Kategooria:Arheoloogia]]
[[Kategooria:Esiaeg| ]]
[[Kategooria:Euroopa esiaeg]]</text>
      <sha1>55sshkjgzafrtzzp6evqtl27vervcys</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ukraina Kreekakatoliku Kirik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>8024</id>
    <revision>
      <id>7205155</id>
      <parentid>7049553</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T11:57:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-42225-61</username>
        <id>234547</id>
      </contributor>
      <origin>7205155</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5188" sha1="6zunj0yuaqzg3bw1dvoelqpjbhvdok0" xml:space="preserve">{{Infokast organisatsioon
| nimi            = Ukraina Kreekakatoliku Kirik
| omakeelne_nimi  = Українська греко-католицька церква (УГКЦ)
| embleem         = Coat of arms of Sviatoslav Shevchuk.svg
| embleemiallkiri = 
| pilt            = 
| pildiallkiri    = 
| lühend          = 
| deviis          = 
| asutatud        = 
| asutaja         = &lt;!-- või: | asutajad = --&gt;
| lõpp            = 
| tüüp            = 
| staatus         = 
| eesmärk         = 
| peakorter       = 
| asukoht         = 
| piirkond        = 
| liikmed         = &lt;!-- või: | liikmeid = --&gt;
| keeled          = &lt;!-- või: | keel = --&gt;
| peasekretär     = 
| juht_nimetus    = suurem peapiiskop
| juht_nimi       = [[Svjatoslav (Ševtšuk)]]
| juht2_nimetus   = 
| juht2_nimi      = 
| juht3_nimetus   = 
| juht3_nimi      = 
| juht4_nimetus   = 
| juht4_nimi      = 
| võtmeisikud     = 
| peaorgan        = 
| emaorg          = 
| allorg          = 
| eelarve         = 
| töötajad        = &lt;!-- või: | töötajaid = --&gt;
| vabatahtlikud   = &lt;!-- või: | vabatahtlikke = --&gt;
| veebileht       = [http://ugcc.ua/ Українська Греко-Католицька Церква]
| märkused        =
}}

'''Ukraina Kreekakatoliku Kirik''' ([[ukraina keel]]es ''Українська греко-католицька церква'', [[lühend]] ''УГКЦ'') on [[Püha Tool]]iga täielikus [[kommunioon]]is olev [[bütsantsi riitus]]ega [[idakatoliku kirik]], [[katoliku kirik]]u osa.

Ukraina Kreekakaatoliku Kirik on suurim idakatoliku kirik oma üle 5 miljoni liikmega maailmas ja kelle juht on peapiiskop Svjatoslav Ševtšuk.

==Ajalugu==
{{vaata|Uniaadikirik}}
[[Poola]] [[Poola kuningas|kuninga]] [[Zygmunt III Waza]] valitsemisajal [[1596]]. aastal lepiti Kiievi Metropoolia kirikukogul [[Brest-Litovsk]]is kokku 33 tingimust, mille alusel kogudused tunnistavad [[Rooma paavst]]i ülimuslikkust: teoloogilised põhimõtted, [[Kirikuslaavi keel|kirikuslaavi]] [[liturgiline keel|liturgilise keele]] säilitamine, [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] säilitamine kiriku tähtpäevade tähistamisel, vaimulike õigus [[abielu sakrament|abielule]] jt.

Ukraina ja Valgevene alade lõpliku liitmisega [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigiga]] [[1793]]. aastal kuulutas [[Venemaa keisrinna]] [[Katariina II]] välja usulise [[sallivus]]e, kuid tema järglase keiser [[Paul I]] valitsemisajaga algas uniaadikiriku (lad. ''Ecclesia unita)'' tagakiusamine. 

Venemaa keisri [[Aleksander I]] valitsemisajal taasmoodustati [[1806]]. aastal [[Połack]]is [[Kogu Venemaa Uniaatlik Metropoolia|Kogu Vene Uniaatlik Metropoolia]] (''Униатское Митрополитство Всея Руси''), kuid keiser [[Nikolai I]] ajal likvideeriti see taas [[1827]]. aastal. Ajavahemikus 1827–[[1839]] tehti uniaadikiriku 1898 vaimulikule &quot;ettepanek&quot; naasta õigeusu kirikusse, millest keeldunud 593 vaimulikku saadeti [[Siber]]isse. Tegutsemist jätkas ainult uniaadikiriku Chełmi piiskopkond, mis asus [[Kongressi-Poola|Poola kuningriigis]], kuid seegi suleti [[Varssavi kindralkubermang]]us [[1875]]. aastal.

Uniaadikirik sai vabalt tegutseda Ukraina [[Galiitsia]] selles osas, mis allus  [[Rzeczpospolita]] [[Poola jagamised#Esimene Poola jagamine, 1772|jagamise järel]] [[1772]]. aastal [[Austria-Ungari]]le.

[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal [[NSV Liit]] okupeeris Lääne-Ukraina ja Nõukogude võim likvideeris kreekakatoliku ehk uniaadikiriku Lääne-Ukrainas ja Ida-Euroopas. Galiitsias vahistati metropoliit Jossõf Slipõi ja represseeriti kõik kiriku piiskopid. Vaimuliku Gavriil Kostelniku juhtimisel 1946. aastal toimunud pseudosinodil [[denonsseerimine|denonsseeriti]] 1596. aasta Bresti unioon ning kirik tunnistati alluvaks [[Vene Õigeusu Kirik]]ule. Pseudosinodi otsust mittetunnistanud vaimulikke represseeriti. [[Taga-Karpaatia]]s tegutsenud uniaadikirik liideti aga pärast piiskop [[Theodor Romža]] tapmist 1947. aastal dekreediga Vene Õigeusu Kirikuga. Aastatel [[1946]]–[[1989]] oli kirik sunnitud tegutsema põrandaaluse kirikuna.

Alates 1989. aastast algab uus periood kreekakatoliku kiriku ajaloos pärast selle ametlikku tunnustamist (legaliseerimist) NSV Liidus.

Tänapäeval on selle kiriku kogudusi üle terve Ukraina ja paljudes maailma riikides, sh Eestis.

==Ukraina Kreekakatoliku Kirik Eestis==
[[Pilt:Ukraina_kreeka_katolik_kirik.jpg|pisi|Ukraina Kreekakatoliku Kiriku [[Tallinna Kolmekäelise Jumalaema kirik]] [[Tallinna vanalinn]]as [[Laboratooriumi tänav]] 22]]
[[Eesti]]s tegutseb [[1991]]. aastast [[Tallinna Kolmekäelise Jumalaema kirik]]us [[Ukraina Kreekakatoliku Kiriku Kolmekäelise Jumalaema Kogudus Tallinnas]].

== Vaata ka ==
* [[Kreekakatoliku kirik]]
* [[Ida katoliku kirikud]]
* [[Ukraina Õigeusu Kirik]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat|Ukrainian Greek Catholic Church, Tallinn}}
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/50923319/ Ukraina kirik Armastuse tänaval], Eesti Päevaleht, 15. mai 2002
* [http://ugcc.ua/ Kiriku koduleht]

[[Kategooria:Ukraina Kreekakatoliku Kirik| ]]
[[Kategooria:Ukraina religioon]]
[[Kategooria:Ukraina ajalugu]]
[[Kategooria:Katoliiklus]]</text>
      <sha1>6zunj0yuaqzg3bw1dvoelqpjbhvdok0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nigeeria riigipeade loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>9817</id>
    <revision>
      <id>7204989</id>
      <parentid>6981686</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T07:36:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>2026 Nigerian presidential election</username>
        <id>234528</id>
      </contributor>
      <origin>7204989</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9308" sha1="kxlhio2jpoat2mrme2l7tvf7orungzx" xml:space="preserve">'''Nigeeria riigipeade loendis''' on loetletud [[Nigeeria]] riigipead alates riigi iseseisvumisest ja presidendid alates [[1963]]. aastast.


==Governor-general of Nigeria, 1914–1919==
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot; width=&quot;73%&quot;
|-
! width=10%  |Portrait
! width=14%  |Name 
! width=10%  |Took office
! width=10%  |Left office 
! width=10%  |Sovereign
|- 
| [[File:LordLugard.jpg|142x142px]] || '''Sir [[Frederick Lugard, 1st Baron Lugard|Frederick Lugard]]'''&lt;br /&gt;&lt;small&gt;(1858–1945)&lt;/small&gt; || 1 January 1914 || 8 August 1919 || [[George V]]
|- 
|}
==Governors of Nigeria, 1919–1954==
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot; width=&quot;73%&quot;
|-
! width=10%  |Portrait
! width=14%  |Name
! width=10%  |Took office
! width=10%  |Left office 
! width=10%  |Sovereign
|- 
| [[File:Hugh Charles Clifford (The Straits Times, 15 October 1929).jpg|121x121px]] || '''Sir [[Hugh Clifford (colonial administrator)|Hugh Clifford]]'''&lt;br /&gt;&lt;small&gt;(1866–1941)&lt;/small&gt; || 8 August 1919 || 13 November 1925|| George V
|- 
||| '''Sir [[Graeme Thomson]]'''&lt;br /&gt;&lt;small&gt;(1877–1933)&lt;/small&gt; || 13 November 1925 || 17 June 1931|| George V
|- 
||| '''Sir [[Donald Charles Cameron (colonial administrator)|Donald Cameron]]'''&lt;br /&gt;&lt;small&gt;(1872–1948)&lt;/small&gt; || 17 June 1931 || 1 November 1935|| George V
|- 
||| '''Sir [[Bernard Henry Bourdillon|Bernard Bourdillon]]'''&lt;br /&gt;&lt;small&gt;(1883–1948)&lt;/small&gt; || 1 November 1935 || 1 July 1940 || George V&lt;br /&gt;[[Edward VIII]]&lt;br /&gt;[[George VI]]
|-
| [[File:Flag_of_Nigeria_(1914–1952).svg|frameless|100x100px]]|| '''Sir [[John Evelyn Shuckburgh]] '''&lt;br /&gt;&lt;small&gt;(1877–1953)&lt;/small&gt; || 1 July 1940 || 1942 || George VI
|-
| [[File:Sir Alan Cuthbert Maxwell Burns.jpg|142x142px]] || '''Sir [[Alan Cuthbert Maxwell Burns|Alan Burns]]'''&lt;br /&gt;&lt;small&gt;(1887–1980)&lt;/small&gt; || 1942  || 18 Dec 1943 || George VI
|-
||| '''[[Arthur Richards, 1st Baron Milverton]]'''&lt;br /&gt;&lt;small&gt;(1885–1978)&lt;/small&gt; || 18 Dec 1943  || 5 February 1948|| George VI
|-
|  [[File:Sir John Macpherson, Governor-General of Nigeria (cropped).jpg|134x134px]] || '''Sir [[John Stuart Macpherson|John Macpherson]]'''&lt;br /&gt;&lt;small&gt;(1898–1971)&lt;/small&gt; || 5 February 1948  || 1 October 1954 || George VI&lt;br&gt;[[Elizabeth II]]
|}
==Governors-general of Nigeria, 1954–1963==
Following is a list of people who have served as governor-general of Nigeria.&lt;ref name=dco&gt;{{citation|page=109|title=Building a Nation: An Autobiography|year=1978|isbn=9789781322662|publisher=Macmillan Nigeria|author=Dennis Chukude Osadebay}}&lt;/ref&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
! rowspan=&quot;2&quot; | {{Abbr|No.|Number}}
! rowspan=&quot;2&quot; | Portrait
! rowspan=&quot;2&quot; | Name&lt;br&gt;&lt;small&gt;(Birth–Death)&lt;/small&gt;
! colspan=&quot;3&quot; | Term of office
! rowspan=&quot;2&quot; |Monarch&lt;br&gt;&lt;small&gt;(Reign)&lt;/small&gt;
|-
!Took office
!Left office
!Time in office
|- style=&quot;background:#efefef;&quot;
| colspan=&quot;7&quot; | [[File:Arms of the United Kingdom.svg|30px]] Governors-general representing the [[monarch of the United Kingdom]]
|-
| 1
| [[File:Sir John Macpherson, Governor-General of Nigeria (cropped).jpg|100px]]
| Sir John Stuart Macpherson&lt;br&gt;{{small|(1898–1971)}}
| &lt;small&gt;1 October&lt;/small&gt;&lt;br&gt;1954
| &lt;small&gt;15 June&lt;/small&gt;&lt;br&gt;1955
| {{ayd|1954|10|1|1955|6|15}}
| rowspan=&quot;2&quot; | [[File:Her Majesty Queen Elizabeth II (1959).jpg|70px]]&lt;br&gt;'''Elizabeth II'''&lt;br&gt;[[File:Royal Coat of Arms of the United Kingdom.svg|60px]]&lt;br&gt;&lt;small&gt;(1954–1960)&lt;/small&gt;
|-
| 2
|
| Sir [[James Wilson Robertson]]&lt;br&gt;{{small|(1899–1983)}}
| &lt;small&gt;15 June&lt;/small&gt;&lt;br&gt;1955
| &lt;small&gt;1 October&lt;/small&gt;&lt;br&gt;1960
| {{ayd|1955|6|15|1960|10|1}}
|- style=&quot;background:#efefef;&quot;
| colspan=&quot;7&quot; | [[File:Insigne Nigeriae.svg|30px]] Governors-General representing the [[Queen of Nigeria|monarch of Nigeria]]
|-
| (2)
|
| Sir James Wilson Robertson&lt;br&gt;{{small|(1899–1983)}}
| &lt;small&gt;1 October&lt;/small&gt;&lt;br&gt;1960
| &lt;small&gt;16 November&lt;/small&gt;&lt;br&gt;1960
| {{ayd|1960|10|1|1960|11|16}}
| rowspan=&quot;2&quot; | [[File:Her Majesty Queen Elizabeth II (1959).jpg|70px]]&lt;br&gt;'''Elizabeth II'''&lt;br&gt;[[File:Coat of arms of Nigeria (1960–1979).svg|60px]]&lt;br&gt;&lt;small&gt;(1960–1963)&lt;/small&gt;
|-
| 3
| [[File:Nnamdi Azikiwe PC (cropped).jpg|100px]]
| Dr. [[Nnamdi Azikiwe]]&lt;br&gt;{{small|(1904–1996)}}
| &lt;small&gt;16 November&lt;/small&gt;&lt;br&gt;1960
| &lt;small&gt;1 October&lt;/small&gt;&lt;br&gt;1963
| {{ayd|1960|11|16|1963|10|1}}
|-
|}

== President (1963) ==

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-
!
!Portrait
! Name
! &lt;small&gt;Took office&lt;/small&gt;
! &lt;small&gt;Left office&lt;/small&gt;
! Political party
(at time of election)
|-
|
| [[File:Nnamdi Azikiwe PC (cropped).jpg|100px]]
| '''[[Nnamdi Azikiwe]]'''&lt;br&gt;{{small|(1904–1996)}}
| 1 October 1963
| 16 January 1966&lt;br&gt;{{small|(''deposed.'')}}
| [[National Council of Nigeria and the Cameroons]]
|-
|
|
|[[Nwafor Orizu]]
(1914—1999)
|1 November 1965
|16 January 1966
|Independent
|-
|
|
|[[Chukwuma Kaduna Nzeogwu]] 
(1933—1967)
|16 January 1966
|16 January 1966
|Federal Military Government
|-
|
| [[File:No image.svg|100px]]
| '''[[Johnson Aguiyi-Ironsi|{{small|Major-General}} Johnson Aguiyi-Ironsi]]'''&lt;br&gt;{{small|(1924–1966)}}
| 16 January 1966
| 29 July 1966&lt;br&gt;{{small|(''assassinated.'')}}
| Federal Military Government
|-
|
|
|[[Babafemi Ogundipe]](1924—1971)
|29 July 1966
|29 July 1966
|Federal Military Government
|-
|
|
|'''[[Joseph Edet Akinwale Wey]]'''  
(1918 –1991)
|29 July 1966
|1 August 1966
|Federal Military Government
|-
|
| [[File:Yakubu Gowon during the Friends of Global fund Africa meeting in Kigali.jpg|100px]]
| '''[[Yakubu Gowon|{{small|General}} Yakubu Gowon]]'''&lt;br&gt;{{small|(1934–)}}
| 1 August 1966
| 29 July 1975&lt;br&gt;{{small|(''deposed.'')}}
| Federal Military Government
|-
|
| [[File:No image.svg|100px]]
| '''[[Murtala Mohammed|{{small|General}} Murtala Mohammed]]'''&lt;br&gt;{{small|(1938–1976)}}
| 29 July 1975
| 13 February 1976&lt;br&gt;{{small|(''assassinated.'')}}
| Federal Military Government
|-
|
| [[File:Obasanjo 1978.gif|100px]]
| '''[[Olusegun Obasanjo|{{small|Major-General}} Olusegun Obasanjo]]'''&lt;br&gt;{{small|(1937–)}}
| 13 February 1976
| 1 October 1979&lt;br&gt;{{small|(''resigned.'')}}
| Federal Military Government
|-
|
| [[File:President Sharari cropped.jpg|100px]]
| '''[[Shehu Shagari]]'''&lt;br&gt;{{small|(1925–2018)}}
| 1 October 1979
| 31 December 1983&lt;br&gt;{{small|(''deposed.'')}}
| [[National Party of Nigeria]]
|-
|
|
|[[Alex Ekwueme]]
|31 December 1983
|31 December 1983
|[[National Party of Nigeria]]
|-
|
| [[File:Muhammadu Buhari 2015-07-21.jpg|100px]]
| '''[[Muhammadu Buhari|{{small|Major-General}} Muhammadu Buhari]]'''&lt;br&gt;{{small|(1942–2025)}}
| 31 December 1983
| 27 August 1985&lt;br&gt;{{small|(''deposed.'')}}
| [[Supreme Military Council of Nigeria (1983–1985)|Supreme Military Council]]
|-
|
| [[File:Ibrahim Babangida (cropped).jpg|100px]]
| '''[[Ibrahim Babangida|{{small|General}} Ibrahim Babangida]]'''&lt;br&gt;{{small|(1941–)}}
| 27 August 1985
| 26 August 1993&lt;br&gt;{{small|(''resigned.'')}}
| [[Armed Forces Ruling Council (Nigeria)|Armed Forces Ruling Council]]
|-
|
| 
| '''''[[Moshood Abiola|M. K. O. Abiola]]'''&lt;br&gt;{{small|(1937–1998)}}''
| colspan=&quot;2&quot; | ''Never took office''
| [[Social Democratic Party (Nigeria)]]
|-
|
| [[File:Ambassador Bob Dewar with Ernest Shonekan (3509232597) (cropped).jpg|100px]]
| '''[[Ernest Shonekan]]'''&lt;br&gt;{{small|(1936–2022)}}
| 26 August 1993
| 17 November 1993&lt;br&gt;{{small|(''deposed'')}}
|[[Independent (politician)|Independent]]
|-
|
| [[File:No image.svg|100px]]
| '''[[Sani Abacha|{{small|General}}&lt;br&gt; Sani Abacha]]'''&lt;br&gt;{{small|(1943–1998)}}
| 17 November 1993
| 8 June 1998&lt;br&gt;{{small|(''died in office'')}}
| Provisional Ruling Council
|-
|
| [[File:Abdulsalami Abubakar detail DF-SC-02-04323.jpg|100px]]
| '''[[Abdulsalami Abubakar|{{small|General}}&lt;br&gt; Abdulsalami Abubakar]]'''&lt;br&gt;{{small|(1942–)}}
| 8 June 1998
| 29 May 1999&lt;br&gt;{{small|(''resigned'')}}
| Provisional Ruling Council
|-
|
| [[File:Olusegun Obasanjo 2001-05-10 (002).jpg|100px]]
| '''[[Olusegun Obasanjo]]'''&lt;br&gt;{{small|(1937–)}}
| 29 May 1999
| 29 May 2007
| rowspan=&quot;3&quot; | [[People's Democratic Party (Nigeria)]]
|-
|
| [[File:Umaru Yar'Adua 2007-06-07.jpg|100px]]
| '''[[Umaru Musa Yar'Adua]]'''&lt;br&gt;{{small|(1951–2010)}}
| 29 May 2007
| 5 May 2010{{refn|[[Goodluck Jonathan]] was Acting President from 9 February to 5 May 2010}}&lt;br&gt;{{small|(''died in office'')}}
|-
|
|[[File:Goodluck Jonathan 2014-08-05.jpg|100px]]
|'''[[Goodluck Jonathan]]'''
{{small|(1957–)}}
|9 February 2010
|29 May 2015
|-
|
|[[File:Muhammadu Buhari, President of the Federal Republic of Nigeria (cropped).jpg|100px]]
|[[Muhammadu Buhari]] 
{{small|(1942–2025)}}
|[[Inauguration of Muhammadu Buhari|29 May 2015]]
|6 June 2016 
| rowspan=&quot;3&quot; |[[All Progressives Congress]]
|-
|
|[[File:Yemi Osinbajo 2017-05-27 (cropped).jpg|100px]]
|[[Yemi Osinbajo]]
{{Small|(8 March 1957)}}
|6 June 2016 
|19 June 2016 
|-
|
|[[File:Muhammadu Buhari, President of the Federal Republic of Nigeria (cropped).jpg|100px]]
|'''[[Muhammadu Buhari]]'''&lt;br&gt;{{small|(1942–2025)}}
| 19 June 2016
| 29 May 2023
|-
|
|
|[[Bola Ahmed Tinubu]]
|29 May 2023
|29 May 2024
|[[All Progressives Congress]]
|-
|
|
|[[Kashim Shettima]]
|29 May 2024
|29 May 2024
|[[All Progressives Congress]]
|-
|
|
|[[Bola Ahmed Tinubu]]
|29 May 2024
|—
|[[All Progressives Congress]]
|-
|}


[[Kategooria:Nigeeria loendid]]
[[Kategooria:Riigipeade loendid]]</text>
      <sha1>kxlhio2jpoat2mrme2l7tvf7orungzx</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7205101</id>
      <parentid>7204989</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T10:34:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/2026 Nigerian presidential election|2026 Nigerian presidential election]] ([[User talk:2026 Nigerian presidential election|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Kuriuss|Kuriuss]].</comment>
      <origin>6981686</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2244" sha1="c7awozl9tqellhnkrj51h21wefhtysk" xml:space="preserve">'''Nigeeria riigipeade loendis''' on loetletud [[Nigeeria]] riigipead alates riigi iseseisvumisest ja presidendid alates [[1963]]. aastast.

{|class=wikitable
! Alates !! Kuni !! Nimi !! Eluaastad
|- 
|'''Kuninganna'''
|- 
|[[1960]], [[1. oktoober]]||[[1963]], [[1. oktoober]]||[[Elizabeth II]]||([[1926]]–[[2022]])
|- 
|'''Kindralkubernerid'''
|- 
|[[1960]], [[1. oktoober]]||[[1960]], [[16. november]]||[[James Wilson Robertson]]||([[1899]]–[[1983]])
|- 
|[[1960]], [[16. november]]||[[1963]], [[1. oktoober]]||[[Nnamdi Azikiwe]]||([[1904]]–[[1996]])
|- 
|'''President'''
|- 
|[[1963]], [[1. oktoober]]||[[1966]], [[16. jaanuar]]||[[Nnamdi Azikiwe]]||([[1904]]–[[1996]])
|- 
|'''Sõjaväeliste valitsuste juhid'''
|- 
|[[1966]], [[16. jaanuar]]||[[1966]], [[29. juuli]]||[[Johnson Aguiyi-Ironsi]]||([[1924]]–[[1966]])
|- 
|[[1966]], [[1. august]]||[[1975]], [[29. juuli]]||[[Yakubu Gowon]]||([[1934]]–)
|- 
|[[1975]], [[29. juuli]]||[[1976]], [[13. veebruar]]||[[Murtala R. Muhammad]]||([[1938]]–[[1976]])
|- 
|[[1976]], [[14. veebruar]]||[[1979]], [[1. oktoober]]||[[Olusegun Obasanjo]]||([[1937]]–)
|- 
|'''Presidendid''' 
|- 
|[[1979]], [[1. oktoober]]||[[1983]], [[31. detsember]]||[[Alhaji Shehu Shagari]]||([[1925]]–[[2018]])
|- 
|[[1983]], [[31. detsember]]||[[1985]], [[27. august]]||[[Muhammadu Buhari]]||([[1942]]–[[2025]])
|- 
|[[1985]], [[27. august]]||[[1993]], [[26. august]]||[[Ibrahim Babangida]]||([[1941]]–)
|- 
|[[1993]], [[26. august]]||[[1993]], [[17. november]]||[[Ernest Shonekan]]||([[1936]]–[[2022]])
|- 
|[[1993]], [[17. november]]||[[1998]], [[8. juuni]]||[[Sani Abacha]]||([[1943]]–[[1998]])
|- 
|[[1998]], [[9. juuni]]||[[1999]], [[29. mai]]||[[Abdulsalami Abubakar]]||([[1942]]–)
|- 
|[[1999]], [[29. mai]]||[[2007]], [[29. mai]]||[[Olusegun Obasanjo]]||([[1937]]–)
|- 
|[[2007]], [[29. mai]]||[[2010]], [[5. mai]]||[[Umaru Yar'Adua]]||([[1951]]–[[2010]])
|- 
|[[2010]], [[5. mai]]||[[2015]], [[29. mai]]||[[Goodluck Jonathan]]||([[1957]]–)
|- 
| [[2015]], [[29. mai]] || [[2023]], [[29. mai]] || [[Muhammadu Buhari]] || ([[1942]]–[[2025]])
|-
| [[2023]], [[29. mai]] || || [[Bola Tinubu]] || ([[1952]]–)
|}

[[Kategooria:Nigeeria loendid]]
[[Kategooria:Riigipeade loendid]]</text>
      <sha1>c7awozl9tqellhnkrj51h21wefhtysk</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7205102</id>
      <parentid>7205101</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T10:35:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <origin>7205102</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2280" sha1="szi4xnzvdn0cx5o4uafo3mgx9bn0qqz" xml:space="preserve">{{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=juuli}}
'''Nigeeria riigipeade loendis''' on loetletud [[Nigeeria]] riigipead alates riigi iseseisvumisest ja presidendid alates [[1963]]. aastast.

{|class=wikitable
! Alates !! Kuni !! Nimi !! Eluaastad
|- 
|'''Kuninganna'''
|- 
|[[1960]], [[1. oktoober]]||[[1963]], [[1. oktoober]]||[[Elizabeth II]]||([[1926]]–[[2022]])
|- 
|'''Kindralkubernerid'''
|- 
|[[1960]], [[1. oktoober]]||[[1960]], [[16. november]]||[[James Wilson Robertson]]||([[1899]]–[[1983]])
|- 
|[[1960]], [[16. november]]||[[1963]], [[1. oktoober]]||[[Nnamdi Azikiwe]]||([[1904]]–[[1996]])
|- 
|'''President'''
|- 
|[[1963]], [[1. oktoober]]||[[1966]], [[16. jaanuar]]||[[Nnamdi Azikiwe]]||([[1904]]–[[1996]])
|- 
|'''Sõjaväeliste valitsuste juhid'''
|- 
|[[1966]], [[16. jaanuar]]||[[1966]], [[29. juuli]]||[[Johnson Aguiyi-Ironsi]]||([[1924]]–[[1966]])
|- 
|[[1966]], [[1. august]]||[[1975]], [[29. juuli]]||[[Yakubu Gowon]]||([[1934]]–)
|- 
|[[1975]], [[29. juuli]]||[[1976]], [[13. veebruar]]||[[Murtala R. Muhammad]]||([[1938]]–[[1976]])
|- 
|[[1976]], [[14. veebruar]]||[[1979]], [[1. oktoober]]||[[Olusegun Obasanjo]]||([[1937]]–)
|- 
|'''Presidendid''' 
|- 
|[[1979]], [[1. oktoober]]||[[1983]], [[31. detsember]]||[[Alhaji Shehu Shagari]]||([[1925]]–[[2018]])
|- 
|[[1983]], [[31. detsember]]||[[1985]], [[27. august]]||[[Muhammadu Buhari]]||([[1942]]–[[2025]])
|- 
|[[1985]], [[27. august]]||[[1993]], [[26. august]]||[[Ibrahim Babangida]]||([[1941]]–)
|- 
|[[1993]], [[26. august]]||[[1993]], [[17. november]]||[[Ernest Shonekan]]||([[1936]]–[[2022]])
|- 
|[[1993]], [[17. november]]||[[1998]], [[8. juuni]]||[[Sani Abacha]]||([[1943]]–[[1998]])
|- 
|[[1998]], [[9. juuni]]||[[1999]], [[29. mai]]||[[Abdulsalami Abubakar]]||([[1942]]–)
|- 
|[[1999]], [[29. mai]]||[[2007]], [[29. mai]]||[[Olusegun Obasanjo]]||([[1937]]–)
|- 
|[[2007]], [[29. mai]]||[[2010]], [[5. mai]]||[[Umaru Yar'Adua]]||([[1951]]–[[2010]])
|- 
|[[2010]], [[5. mai]]||[[2015]], [[29. mai]]||[[Goodluck Jonathan]]||([[1957]]–)
|- 
| [[2015]], [[29. mai]] || [[2023]], [[29. mai]] || [[Muhammadu Buhari]] || ([[1942]]–[[2025]])
|-
| [[2023]], [[29. mai]] || || [[Bola Tinubu]] || ([[1952]]–)
|}

[[Kategooria:Nigeeria loendid]]
[[Kategooria:Riigipeade loendid]]</text>
      <sha1>szi4xnzvdn0cx5o4uafo3mgx9bn0qqz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Välismaa poliitikute loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>10276</id>
    <revision>
      <id>7205057</id>
      <parentid>7204675</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T09:28:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <comment>/* F */ +Don Farrell</comment>
      <origin>7205057</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="94518" sha1="ar807juui0hcst0xox71i1mlam4ru5i" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2009}}

''Siin loetletakse [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgseid maailma [[poliitik]]uid, välja arvatud [[Eesti]] poliitikud, kes on loetletud [[Eesti poliitikute loend]]is.

{{tähed}}

== A ==
*[[Albert von der Aa]] ([[Šveitsi Sotsiaaldemokraatlik Partei]]), [[Rahvusnõukogu]] liige
*[[Per Lennart Aae]] ([[Saksamaa Rahvusdemokraatlik Partei]])
*[[Frank Aaen]] ([[Enhedslisten]]), Taani [[Folketing]]i liige
*[[Jane Aagaard]] ([[Australian Labor Party]]), [[Põhjaterritooriumi Seadusandlik Kogu|Põhjaterritooriumi Seadusandliku Kogu]] spiiker
*[[Bjarne Aagaard Strøm]] ([[Venstre (Norra)|Venstre]]), Norra [[Storting]]i asendusliige
*[[Arvo Aalto]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Soome tööjõuminister]]
*[[Aimo Aaltonen]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Eduskund|Eduskunna]] liige
*[[Laurie Aarons]] ([[Austraalia Kommunistlik Partei]]), partei rahvuslik sekretär
*[[Sani Abacha]], [[Nigeeria Ajutine Valitsev Nõukogu|Nigeeria Ajutise Valitseva Nõukogu]] esimees
*[[Leonid Abalkin]], [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimehe asetäitja 
*[[José Luis Ábalos]]
*[[Aslan Abašidze]] ([[Kogu Gruusia Taassünni Adžaaria Liit]]), Adžaaria Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu esimees ja  pea, Adžaaria autonoomse piirkonna president  
*[[Ferhat Abbas]]
*[[Tony Abbott]]
*[[Ibrāhīm ‘Abbūd]]
*[[‘Abd Allāh ibn Nāşir Āl Thānī]]
*[[Sidi Ould Cheikh Abdallahi]]
*[[Muḩammad ‘Abd al-‘Azīz]]
*[[Muşţafá ‘Abd al-Jalīl]]
*[[Mohamed Ould Abdel Aziz]]
*[[Manal Abdel Samad]]
*[[James Abdnor]]
*[[Mario Abdo Benítez]]
*[[Kairat Abdrahmanov]]
*[[Ābdul Hāmid]]
*[[Muhhammetkalõj Abdulgazijev]]
*[[Zahra Abdulla]]
*[[‘Abdullāh ‘Abdullāh]]
*[[Mõkdõbek Abdõldajev]]
*[[Shinzō Abe]]
*[[Carmelo Abela]]
*[[George Abela]]
*[[Robert Abela]]
*[[Maliina Abelsen]]
*[[Abhisit Vejjajiva]]
*[[Dzintars Ābiķis]]
*[[Iolu Abil]]
*[[Luis Abinader]]
*[[Solvita Āboltiņa]]
*[[Hovik Abrahamjan]]
*[[Pjotr Abrassimov]]
*[[Hosams Abu Meri]]
*[[Nūrī Abū Sahmīn]]
*[[Alexander Abusch]]
*[[Dean Acheson]]
*[[Anton Ackermann]]
*[[Alexander Acosta]]
*[[Lars Adaktusson]]
*[[Valdas Adamkus]] 
*[[Adámos Adámou]]
*[[Paweł Bogdan Adamowicz]]
*[[Gerry Adams]]
*[[Jānis Ādamsons]]
*[[Lena Adelsohn Liljeroth]] 
*[[Konrad Adenauer]] 
*[[János Áder]]
*[[Rabindra Prasad Adhikari]]
*[[Anders Adlercreutz]]
*[[Isaias Afewerki]]
*[[Ivar Afzelius]]
*[[Naci Ağbal]]
*[[Valērijs Agešins]]
*[[Oihane Agirregoitia]]
*[[Peter Agius]]
*[[Alex Agius Saliba]]
*[[Spiro Agnew]]
*[[Śāhābuddin Āhamed]]
*[[Matti Ahde]]
*[[Bertie Ahern]]
*[[Ahmad Phesal Talib]]
*[[Ahmed Mohamed Ag Hamani]]
*[[Maḩmūd Aḩmadīnezhād]]
*[[Abiy Ahmed]]
*[[Ahmed Dini Ahmed]] 
*[[Iājuddīn Āhmed]] 
*[[Zubir Ahmed]]
*[[Danijal Ahmetov]] 
*[[Serik Ahmetov]]
*[[Esko Aho]]
*[[Justin Ahomadegbé]]
*[[Kwesi Ahoomey-Zunu]]
*[[Jeannot Ahoussou-Kouadio]]
*[[Lothar Ahrendt]]
*[[Martti Ahtisaari]]
*[[Lionel Aingimea]]
*[[Aksel Airo]]
*[[Paavo Aitio]]
*[[Ara Ajvazjan]]
*[[Askar Akajev]]
*[[Daniel Akaka]]
*[[Hulusi Akar]]
*[[Ryōsei Akazawa]]
*[[Recep Akdağ]]
*[[Jimmie Åkesson]]
*[[Mustafa Akıncı]]
*[[Aivars Aksenoks]]
*[[Nana Akufo-Addo]]
*[[Ofir Akunis]]
*[[Abir Al-Sahlani]]
*[[Ḩamad ibn Jābir Āl Thānī]]
*[[Efkan Ala]]
*[[Alviina Alametsä]]
*[[Outi Alanko-Kahiluoto]]
*[[Irakli Alasania]]
*[[Anthony Albanese]]
*[[José Manuel Albares]]
*[[Berat Albayrak]]
*[[Ernst Albrecht]] ([[CDU]]), Alam-Saksi peaminister
*[[Madeleine Albright]]
*[[Maria Luís Albuquerque]]
*[[Pilar Alegría]]
*[[Vaida Aleknavičienė]]
*[[Arturo Alessandri Palma]]
*[[Jorge Alessandri Rodríguez]]
*[[Ioánnis Alevrás]]
*[[Angelino Alfano]]
*[[Aires Ali]]
*[[Irfaan Ali]]
*[[Atidže Alieva-Veli]]
*[[Iyād ‘Allāwī]] 
*[[George Allen]]
*[[Salvador Allende]]
*[[Alphonse Alley]]
*[[Esko Almgren]]
*[[Joaquín Almunia]]
*[[Norovõn Altanhujag]]  
*[[Peter Altmaier]]
*[[Carlos Alvarado Quesada]]
*[[Gregorio Álvarez]]
*[[Arif Alvi]]
*[[Hama Amadou]]
*[[Diogo Freitas do Amaral]]
*[[Giuliano Amato]] 
*[[Andris Ameriks]]
*[[David Amess]]
*[[Denis Amici]]
*[[Ḩāfiz̧ullāh Amīn]]
*[[Idi Amin]]
*[[Ḩoseyn Amīr-‘Abdollāhīān]]
*[[Celso Amorim]]
*[[Anita Anand]]
*[[Roberta Alma Anastase]]
*[[Níkos Anastasiádis]]
*[[Amelia Andersdotter]]
*[[Wendell Anderson]]
*[[Claes Andersson]]
*[[Li Andersson]]
*[[Magdalena Andersson]]
*[[Sten Andersson]]
*[[Ole Andreasen]]
*[[Georgs Andrejevs]]
*[[Giulio Andreotti]]
*[[Laima Andrikienė]]
*[[Vytenis Andriukaitis]]
*[[Ecaterina Andronescu]]
*[[Juri Andropov]]
*[[Mathilde Androuët]]
*[[Adamántios Androutsópoulos]] 
*[[Jeanine Áñez]]
*[[Marc Angel]]
*[[Sávvas Angelídis]]
*[[Nikolina Angelkova]]
*[[Nahas Angula]]
*[[Aleksandr Ankvab]]
*[[Gerolf Annemans]]
*[[Rudolf Anschober]]
*[[Kenny Anthony]]
*[[Ilona Antoniszyn-Klik]]
*[[Johannes Antonsson]]
*[[Sirkka-Liisa Anttila]]
*[[Arvydas Anušauskas]]
*[[Michel Aoun]]
*[[Erich Apel]]
*[[Gheorghe Apostol]]
*[[Hassan Gouled Aptidon]]
*[[Corazon Aquino]]
*[[Noynoy Aquino]]
*[[Davõd Arahhamija]]
*[[Ernesto Araújo]]
*[[Rui Maria de Araújo]]
*[[‘Alī al-‘Arayyiḑ]]
*[[Pjetër Arbnori]]  
*[[Luis Arce]]
*[[Jacinda Ardern]]
*[[Vladislav Ardzinba]]
*[[Maria Arena]]
*[[Andrzej Arendarski]]
*[[Bernardo Arévalo]]
*[[Paavo Arhinmäki]]
*[[Óscar  Arias Sánchez]]  
*[[Pascal Arimont]]
*[[Abdulla Aripov]]
*[[Jean-Bertrand Aristide]]
*[[Tamara van Ark]]
*[[Bartosz Arłukowicz]]
*[[Antoine Armand]]
*[[Aušrinė Armonaitė]]
*[[Jorge Arreaza]]
*[[Inés Arrimadas]]
*[[Giorgi Arsenišvili]]
*[[Aljona Aršinova]]
*[[Xabier Arzalluz]]
*[[Giorgi Arveladze]]
*[[Ḩāfiz̧ al-Asad]]
*[[Christine Aschbacher]]
*[[Ásgeir Ásgeirsson]]
*[[Catherine Ashton]]
*[[Khawaja Muhammad Asif]]
*[[Áslaug Arna Sigurbjörnsdóttir]]
*[[Tarō Asō]]
*[[Jean Asselborn]]
*[[François Asselineau]]
*[[Francisco Assis]]
*[[Azali Assoumani]]
*[[Ásthildur Lóa Þórsdóttir]]
*[[Radasłaŭ Astroŭski]]
*[[Arvils Ašeradens]]
*[[Alex Azar]]
*[[Mõkola Azarov]]
*[[José Azeredo Lopes]]
*[[Malik Azmani]]
*[[José María Aznar]]
*[[Audrey Azoulay]]
*[[Audronius Ažubalis]]
*[[Almazbek Atambajev]]
*[[Geórgios Athanasiádis-Nóvas]]
*[[Alexandru Athanasiu]]
*[[Jum‘ah ‘Atīqah]]
*[[Gabriel Attal]]
*[[Daniel Attard]]
*[[John Attard-Montalto]]
*[[Clement Attlee]]
*[[Manon Aubry]]
*[[Martine Aubry]]
*[[Uldis Augulis]]
*[[Ida Auken]]
*[[Margrete Auken]]
*[[Aung San Suu Kyi]]
*[[Teuvo Aura]]
*[[Bogdan Aurescu]]
*[[Lloyd Austin]]
*[[Ruslan Aušev]]
*[[Petras Auštrevičius]]
*[[Arsen Avakov]]
*[[Nabi Avcı]]
*[[Lina Axelsson Kihlblom]]
*[[Hermann Axen]]
*[[Cabdiweli Shiikh Axmed]]
*[[Cabdulaahi Yuusuf Axmed]]
*[[Shariif Shiikh Axmed]]
*[[Jean-Marc Ayrault]]

== B ==
*[[Ömürbek Babanov]]
*[[Milan Babić]]
*[[Andrej Babiš]]
*[[Monica Babuc]]
*[[August Bach]]
*[[Michelle Bachelet]]
*[[Herbert Backe]]
*[[Kemi Badenoch]]
*[[Annalena Baerbock]]
*[[Mariela Baeva]]
*[[Natsagiyn Bagabandi]] 
*[[Sergei Bagapš]] 
*[[Jean-Baptiste Bagaza]]
*[[Edminas Bagdonas]]
*[[Egemen Bağiş]]
*[[Hrant Bagratjan]]
*[[Alice Bah Kuhnke]]
*[[Mamuka Bahtadze]]
*[[Nikolai Baibakov]]
*[[Josaia Voreqe Bainimarama]]
*[[Thomas Bajada]]
*[[Gordon Bajnai]]
*[[Edil Bajsalov]]
*[[Andrej Bajuk]]
*[[James Baker]]
*[[Ma‘rūf al-Bakhīt]]
*[[Kurmanbek Bakijev]]
*[[Oleg Baklanov]]
*[[Davith Bakradze]]
*[[José María Balcázar]]
*[[Leszek Balcerowicz]]
*[[Zigmantas Balčytis]]   
*[[Salomon Banamuhere Baliene]]
*[[Jan Peter Balkenende]]
*[[Édouard Balladur]]
*[[Frederick Ballantyne]]
*[[Ladislav Ballek]]
*[[Nuhu Bamalli]] 
*[[Ban Ki-moon]]
*[[Hastings Kamuzu Banda]]
*[[Joyce Banda]]
*[[Rupiah Banda]]
*[[Sirimavo Bandaranaike]]
*[[Milan Bandić]]
*[[Mamata Banerjee]]
*[[Fátima Báñez]]
*[[Pridi Banomyong]]
*[[Mario Banožić]]
*[[Ehud Barak]]
*[[Giorgi Baramidze]]
*[[Izaskun Bilbao Barandica]]
*[[Florin-Ionuț Barbu]]
*[[Edwin Barclay]]
*[[Stephen Barclay]]
*[[Virgilio Barco Vargas]]
*[[Alben W. Barkley]]
*[[Katarina Barley]]
*[[Luis Barranzuela]]
*[[John Barrasso]]
*[[Maxamed Siyaad Barre]]
*[[Barbara Barrett]]
*[[José Manuel Durão Barroso]]
*[[Jacques Barrot]]
*[[Adama Barrow]]
*[[Dean Barrow]]
*[[Uwe Barschel]]
*[[Mesûd Barzanî]]
*[[Juris Bārzdiņš]]
*[[Aleksandrs Bartaševičs]]
*[[Joseph Barthel]]
*[[Evarist Bartolo]]
*[[Ivan Bartoš]]
*[[Karl-Heinz Bartsch]]
*[[Jaume Bartumeu]]
*[[Nikola Bartůšek]]
*[[Elena Băsescu]]
*[[Traian Băsescu]]
*[[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]]
*[[Muḩammad Bāsindwah]]
*[[Jyoti Basu]]
*[[Sühbaatarõn Batbold]]
*[[Fulgencio Batista]]
*[[Gerard Batliner]]
*[[Jorge Batlle]]  
*[[Jambyn Batmönh]]  
*[[Katerína Batzelí]]
*[[Haltmaagijn Battulga]]
*[[Edit Bauer]]
*[[Edith Baumann]]
*[[Hilmar Baunsgaard]]
*[[Martin Baxa]]
*[[Celâl Bayar]]
*[[Ibrahim Baylan]]
*[[Alparslan Bayraktar]]
*[[Ceyhun Bayramov]]
*[[François Bayrou]]
*[[Luca Beccari]]
*[[Joseph Bech]]
*[[Henri Konan Bédié]]
*[[Bajram Begaj]]
*[[Menaẖem Begin]]
*[[Gerhard Beil]]
*[[Eugen Bejinariu]]
*[[Mikuláš Bek]]
*[[Azimbek Beknazarov]]
*[[Chokri Belaïd]]
*[[Bastiaan Belder]]
*[[Ivo Belet]]
*[[Guntis Belēvičs]]
*[[Alexander van der Bellen]]
*[[Jean-Max Bellerive]]
*[[Irena Belohorská]]
*[[Andrei Beloussov]]
*[[Mehdi Ben Barka]]
*[[Ahmed Ben Bella]]
*[[David Ben-Guriyyon]]
*[[Itamar Ben-Gvir]]
*[[Edvard Beneš]]
*[[Marie Benešová]]
*[[Brando Benifei]]
*[[Hilde Benjamin]]
*[[András Benkei]]
*[[Abdelilah Benkirane]]
*[[Jo Benkow]]
*[[Valdas Benkunskas]]
*[[Tibor Benkő]]
*[[Tony Benn]] 
*[[Naftali Bennett]]
*[[William Bennett]]
*[[Monika Beňová]]
*[[Daniel Bensaïd]]
*[[Robert J. Bentley]]
*[[Hans Bentzien]]
*[[Radu Berceanu]]
*[[John Bercow]]
*[[Gurbanguly Berdimuhammedow]]
*[[Pierre Bérégovoy]]
*[[Tom Berendsen]]
*[[Paul Bérenger]]
*[[Maria Berger]]
*[[Óscar Berger Perdomo]]
*[[Erik Bergkvist]]
*[[Raimonds Bergmanis]]
*[[Sabine Bergmann-Pohl]]
*[[Sandra Bergqvist]]
*[[Lavrenti Beria]]
*[[Sali Berisha]] 
*[[Omer Beriziky]] 
*[[Enrico Berlinguer]]
*[[Silvio Berlusconi]]
*[[Jakub Berman]]
*[[Juozas Bernatonis]]
*[[Anne Berner]]
*[[Lyuben Berov]], Bulgaaria peaminister 1992–1994
*[[Inga Bērziņa]]
*[[Andris Bērziņš]] (Läti president)
*[[Andris Bērziņš (sündinud 1951)]], Läti peaminister 
*[[Andris Bērziņš (sündinud 1955)]], Läti poliitik
*[[Indulis Bērziņš]]
*[[Kenneth Kristensen Berth]]
*[[Andrej Bertoncelj]]
*[[Thamar Berutšašvili]]
*[[Eka Beselia]] 
*[[Fatmir Besimi]]
*[[Scott Bessent]]
*[[Belisario Betancur Cuartas]] 
*[[Xavier Bettel]]
*[[Vjekoslav Bevanda]]
*[[Bidhya Devi Bhandari]]
*[[Shahbaz Bhatti]]
*[[Benazir Bhutto]]
*[[Bilawal Bhutto Zardari]]
*[[Zulfikar Ali Bhutto]]
*[[Patrizio Bianchi]]
*[[Eva Biaudet]]
*[[István Bibó]]
*[[Joe Biden]]
*[[Brigitte Bierlein]]
*[[Andrzej Biernat]]
*[[Bolesław Bierut‎‎]] 
*[[Ank Bijleveld]]
*[[Carl Bildt]]
*[[Tobias Billström]]
*[[Agnė Bilotaitė]]
*[[Zayn al-‘Ābidīn bin ‘Alī]]
*[[Julius Maada Bio]]
*[[Ana Birchall]]
*[[Birgir Ármannsson]]
*[[Birgitta Jónsdóttir]]
*[[Valdis Birkavs]]
*[[Majbritt Birkholm]]
*[[Šarūnas Birutis]]
*[[Julie Bishop]]
*[[Kuandõk Bišimbajev]]
*[[Pasteur Bizimungu]]
*[[Badri Bitsadze]]
*[[Kaadõr-ool Bitšeldei]]
*[[Paul Biya]] 
*[[Bjarni Benediktsson (1908–1970)|Bjarni Benediktsson]]
*[[Bjarni Benediktsson (1970)|Bjarni Benediktsson]]
*[[Malin Björk]]
*[[Ilkka-Christian Björklund]]
*[[Moses Blah]]
*[[Tony Blair]]
*[[Juraj Blanár]]
*[[Salvador Jorge Blanco]]
*[[Mariusz Błaszczak]]
*[[Pavel Blažek]]
*[[Kurt Blecha]]
*[[Antony Blinken]]
*[[Vilija Blinkevičiūtė]]
*[[Georgi Bliznaški]]
*[[Oleg Blohhin]]
*[[Stef Blok]]
*[[Johannes Blokland]]
*[[Thomas Blomqvist]]
*[[Michael Bloomberg]]
*[[Petra Bläss]]
*[[Gernot Blümel]]
*[[Jana Bobošíková]]
*[[Emil Boc]]
*[[Francesco Boccia]]
*[[Tobiasz Bocheński]]
*[[Ilir Boçka]]
*[[Andrea Bocskor]]
*[[Lennart Bodström]]
*[[Sinikka Bohlin]]
*[[Juri Boiko]]
*[[Jean-Bédel Bokassa]]
*[[Giga Bokeria]]
*[[Duma Boko]]
*[[Irina Bokova]]
*[[Enrique Bolaños]]
*[[Félix Bolaños]]
*[[János Boldóczki]]
*[[Jair Bolsonaro]]
*[[Lothar Bolz]]
*[[Dina Boluarte]]
*[[Per Bolund]]
*[[Jorge Bom Jesus]]
*[[Kjell Magne Bondevik]]
*[[Pam Bondi]]
*[[Ali Bongo Ondimba]]
*[[Omar Bongo]]
*[[Yayi Boni]]
*[[Sonny Bono]]
*[[Cory Booker]]
*[[Juan María Bordaberry]]
*[[Jānis Bordāns]]
*[[Anders Borg]]
*[[Ian Borg]]
*[[Mario Borghezio]]
*[[Gabriel Boric]]
*[[Bojko Borisov]]
*[[Élisabeth Borne]]
*[[Josep Borrell]]
*[[Biljana Borzan]]
*[[Kamil Bortniczuk]]
*[[Bogdan Borusewicz]]
*[[Zsuzsanna Borvendég]]
*[[Stine Bosse]]
*[[Peter Bossman]]
*[[Alfred Bossom]]
*[[Predrag Bošković]]
*[[Bekir Bozdağ]]
*[[François Bozizé]]
*[[Volkan Bozkır]]
*[[Davor Božinović]]
*[[Guillermo Botero]]
*[[Pieter Willem Botha]]
*[[Pik Botha]]
*[[Bouasone Bouphavanh]]
*[[Habib Bourgiba]]  
*[[Abdelaziz Bouteflika]]
*[[Dési Bouterse]]
*[[Mame Badior Boye]]   
*[[Lynn Boylan]]
*[[Richard Brabec]]
*[[Karen Bradley]]
*[[Trine Bramsen]]
*[[Willy Brandt]]
*[[Anne Brasseur]]
*[[Algirdas Brazauskas]] 
*[[Vidmantas Brazys]]
*[[Baiba Braže]]
*[[Trygve Bratteli]]
*[[Alenka Bratušek]]
*[[Suella Braverman]]
*[[Tuija Brax]]
*[[Ruben Brekelmans]]
*[[Tonje Brenna]]
*[[Vilnis Edvīns Bresis]]
*[[Leonid Brežnev]]
*[[Thierry Breton]]
*[[Jan Brewer]]
*[[Milan Brglez]]
*[[Johnny Briceño]]
*[[Jim Bridenstine]]
*[[Kaspars Briškens]]
*[[Ana Brnabić]]
*[[Nikolina Brnjac]]
*[[Elmar Brok]]
*[[Baiba Broka]]
*[[Edward Brooke]]
*[[Berit Brørby]]
*[[Flora Brovina]]
*[[Gordon Brown]]
*[[Gaston Browne]]
*[[Harry Browne]]
*[[Zbigniew Brzezinski]]
*[[Joachim Brudziński]]
*[[Hanke Bruins Slot]]
*[[Gro Harlem Brundtland]]
*[[Hans Brunhart]]
*[[Magnus Brunner]]
*[[Gyude Bryant]]
*[[Arto Bryggare]]
*[[Patrick Buchanan]]
*[[Christine Buchholz]]
*[[Robert Buckland]]
*[[Dumitru Budianschi]]
*[[Kęstutis Budrys]]
*[[Muhammadu Buhari]]
*[[Nayib Bukele]]
*[[Vladimir Bukovski]]
*[[Dale Bumpers]]
*[[Gennadi Burbulis]]
*[[Nino Burdžanadze]]
*[[Colm Burke]]
*[[Didier Burkhalter]]
*[[Andy Burnham]]
*[[Aaron Burr]]
*[[Džuanšer Burtšuladze]]
*[[Ebba Busch]]
*[[Germán Busch]] 
*[[Marco Buschmann]]
*[[George H. W. Bush]]  
*[[George W. Bush]]  
*[[McKeeva Bush]]
*[[Ditmir Bushati]]
*[[Uriel Buso]]
*[[Jerzy Buzek]]
*[[Diana Buzoianu]]
*[[Mangosuthu Buthelezi]]
*[[Algirdas Butkevičius]]
*[[Pete Buttigieg]]
*[[Pierre Buyoya]]
*[[Kaj Bärlund]]
*[[Siegfried Böhm]]
*[[Ibrahim Böhme]]
*[[Jens Böhrnsen]]
*[[Wolfgang Börnsen]]
*[[Markus Büchel]]
*[[Reinhard Bütikofer]]
*[[Harry F. Byrd, Jr.]]
*[[Robert Byrd]]
*[[Thomas Byrne (Iirimaa poliitik)|Thomas Byrne]]
*[[James F. Byrnes]]

== C ==
*[[Amílcar Cabral]]
*[[Eduardo Cabrita]]
*[[Milan Cabrnoch]]
*[[Cecka Cačeva]]
*[[Marcello Caetano]]
*[[Cai Yingwen]]
*[[Anda Čakša]]
*[[Rafael Caldera]]
*[[Felipe Calderón]]
*[[Armando Calderón Sol]]
*[[Marián Čalfa]]
*[[Cabdiweli Maxamed Cali]]
*[[Micheline Calmy-Rey]]
*[[Nadia Calviño]]
*[[Eduardo Camaño]] 
*[[David Cameron]]
*[[Eduardo Campos]] 
*[[Andrian Candu]]
*[[Gian Carlo Capicchioni]]
*[[Henrique Capriles Radonski]]
*[[Zuzana Čaputová]]
*[[Rodrigo Carazo Odio]]
*[[Antonio Carattoni]]
*[[Nina Carberry]]
*[[Moana Carcasses Kalosil]]
*[[Fernando Henrique Cardoso]]
*[[Tiburcio Carías Andino]] 
*[[Gunilla Carlsson]]
*[[Ingvar Carlsson]] 
*[[Anthony Carmona]]
*[[António Óscar Carmona]]
*[[Mark Carney]]
*[[Luis Carrero Blanco]]
*[[Santiago Carrillo]]
*[[Ben Carson]]
*[[Ashton Carter]]
*[[Jimmy Carter]]
*[[Horacio Cartes]]
*[[Matt Carthy]]
*[[Evaristo Carvalho]]
*[[David Casa]]
*[[Leif Cassel]] 
*[[Ignazio Cassis]]
*[[Christophe Castaner]]
*[[Jean Castex]]
*[[Pedro Castillo]]
*[[Fidel Castro]]
*[[Raúl Castro]]
*[[Bernard Cazeneuve]]
*[[Pedro Cateriano]]
*[[Aníbal Cavaco Silva]]
*[[Jean-Marie Cavada]]
*[[Mevlüt Çavuşoğlu]]
*[[Elena Ceaușescu]]
*[[Nicolae Ceaușescu]]
*[[Nicu Ceaușescu]]
*[[Charlotte Cederschiöld]]
*[[Özlem Sara Cekic]]
*[[Faruk Çelik]]
*[[Ömer Çelik]]
*[[Neville Cenac]]
*[[Mário Centeno]]
*[[Miro Cerar]]
*[[Oldřich Černík]]
*[[Jana Černochová]]
*[[Jan Černý]]
*[[Vǎlko Červenkov]] 
*[[Ziedonis Čevers]]
*[[Carme Chacón]]
*[[Mohammed Chahim]]
*[[René Chaloult]]
*[[Violeta Chamorro]]
*[[José Antonio Chang]]
*[[Chang Myon]]
*[[Chaovarat Chanweerakul]]
*[[Elaine Chao]]
*[[Anutin Charnvirakul]]
*[[Sokrátis Chásikos]]
*[[Olivier Chastel]]
*[[Allen Chastanet]]
*[[Christopher Chataway]] 
*[[Tákis Chatzigeorgíou]]
*[[Hugo Chávez]] 
*[[Lars Chemnitz]]
*[[Johannes Chemnitzer]]
*[[Chen Cheng]]
*[[Sean Chen]]
*[[Chen Shui-bian]]
*[[Richard Cheney]]
*[[Cheng Li-wun]]
*[[Ion Chicu]]
*[[Frederick Chiluba]]
*[[Chin Peng]]
*[[Laura Chinchilla]]
*[[Bernadette Chirac]]
*[[Jacques Chirac]] 
*[[Shirley Chisholm]]
*[[Joaquim Chissano]]
*[[Bohuslav Chňoupek]]
*[[Choe Ryong-hae]]
*[[Choe Son-hui]]
*[[Choummaly Sayasone]]
*[[Peter Christensen]]
*[[Peter M. Christian]]
*[[Rudolf Christiani]]
*[[Perry Christie]]
*[[Níkos Christodoulídis]]
*[[Dimítris Christófias]]
*[[Warren Christopher]]
*[[Judy Chu]]
*[[Steven Chu]]
*[[Surayud Chulanont]]
*[[Chung Sye-kyun]]
*[[Chung Un-chan]]
*[[Winston Churchill]]
*[[Matteo Ciacci]]
*[[Carlo Azeglio Ciampi]]
*[[Valeria Ciavatta]]
*[[Milan Čič]]
*[[Siarhiej Cichanoŭski]]
*[[Veronika Cifrová Ostrihoňová]]
*[[Mustafa Çiftçi]]
*[[Tansu Çiller]]
*[[Włodzimierz Cimoszewicz]]
*[[Sorin Cîmpeanu]]
*[[Joseph Cimpoye]]
*[[Hüsamettin Cindoruk]]
*[[Aureliu Ciocoi]]
*[[Marcel Ciolacu]]
*[[Dacian Cioloș]]
*[[Victor Ciorbea]]  
*[[Stanisław Ciosek]]
*[[Boubou Cissé]]
*[[Diango Cissoko]]
*[[Florin Cîțu]]
*[[Ion Ciubuc]]
*[[Nicolae Ciucă]]
*[[Helen Clark]]
*[[Ramsey Clark]]
*[[Nick Clegg]]
*[[Fridtjov Clemet]]
*[[James Cleverly]]
*[[Bill Clinton]]
*[[Hillary Clinton]]
*[[Viktorija Čmilytė-Nielsen]]
*[[Marie Louise Coleiro Preca]]
*[[Susan Collins]]
*[[Gérard Collomb]]
*[[Fernando Collor de Mello]]
*[[Álvaro Colom Caballeros]]
*[[Emilio Colombo]]
*[[Catherine Colonna]]
*[[Lazăr Comănescu]]
*[[Antoni Comín]]
*[[Blaise Compaoré]]
*[[Alpha Condé]]
*[[Garry Conille]]
*[[Catherine Connolly]]
*[[Emil Constantinescu]]
*[[Giuseppe Conte]]
*[[Lansana Conté]]
*[[Robin Cook]]
*[[Yvette Cooper]]
*[[Jeremy Corbyn]]
*[[Piedad Córdoba]]
*[[René Cornejo]]
*[[John Cornyn]]
*[[Rafael Correa]]
*[[Ulisses Correia e Silva]]
*[[Erich Correns]]
*[[Catherine Cortez Masto]]
*[[Laurentino Cortizo]]
*[[Luis Corvalán]]
*[[María Dolores de Cospedal]]
*[[Francesco Cossiga]]
*[[António Costa]]
*[[Andrea Cozzolino]]
*[[Tom Cotton]]
*[[Pascal Couchepin]]
*[[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi]]
*[[Amadou Gon Coulibaly]]
*[[Simon Coveney]]
*[[Dragan Čović]]
*[[Brian Cowen]]
*[[Jo Cox]]
*[[Pat Cox]]
*[[Francisco Craveiro Lopes]]
*[[João Gomes Cravinho]]
*[[George Creel]]
*[[Édith Cresson]]
*[[Corina Crețu]]
*[[Nicolae Crețulescu]]
*[[Igor Crnadak]]
*[[Tarja Cronberg]]
*[[Guido Crosetto]]
*[[Ted Cruz]]
*[[Branko Crvenkovski]]
*[[Katalin Cseh]]
*[[Attila Cseke]]
*[[István Csurka]]
*[[Jacek Czaputowicz]]
*[[Włodzimierz Czarzasty]]
*[[Teresa Czerwińska]]
*[[Lajos Czinege]]
*[[Raúl Cubas Grau]]
*[[Raimonds Čudars]]
*[[Eduardo Cunha]]
*[[Andrew Cuomo]]
*[[Mario Cuomo]]
*[[Charles Curtis]]
*[[Josianne Cutajar]]
*[[Mirko Cvetković]]
*[[Željka Cvijanović]]
*[[Józef Cyrankiewicz]]

== D ==
*[[Aden Abdullah Osman Daar]]
*[[Christophe Dabiré]]
*[[Sprent Dabwido]]
*[[Ivica Dačić]]
*[[David Dacko]]
*[[Bob Dadae]]
*[[Nooshi Dadgostar]]
*[[Djimrangar Dadnadji]]
*[[Bente Dahl]]
*[[Franz Dahlem]]
*[[Hans Dahlgren]]
*[[Ints Dālderis]]
*[[Massimo D'Alema]]
*[[Helena Dalli]]
*[[Miriam Dalli]]
*[[Jack Dalrymple]]
*[[Al D'Amato]]
*[[Mikael Damberg]]
*[[Nicușor Dan]]
*[[Viorica Dăncilă]]
*[[Johan Danielsson]]
*[[Arnaud Danjean]]
*[[Galina Dantšikova]]
*[[Oleksandr Danõljuk]]
*[[Gérald Darmanin]]
*[[Srđan Darmanović]]
*[[Ilia Dartšiašvili]]
*[[Constantin Dăscălescu]]
*[[Gundars Daudze]]
*[[Davíð Oddsson]]
*[[David Davis]]
*[[Koba Davitašvili]]
*[[Ahmet Davutoğlu]]
*[[Bill de Blasio]]
*[[Alexander De Croo]]
*[[Guido de Marco]]
*[[Idriss Déby]]
*[[Beril Dedeoğlu]]
*[[Ludivine Dedonder]]
*[[Irena Degutienė]]
*[[Joseph Deiss]] 
*[[Gavril Dejeu]]
*[[Hatia Dekanoidze]]
*[[Abelardo de la Espriella]]
*[[Jorge Del Castillo]]
*[[Dolores Delgado]]
*[[Andor Deli]]
*[[Adam Delimhanov]]
*[[Jacques Delors]]
*[[Eric Arturo Delvalle]]
*[[Mady Delvaux-Stehres]]
*[[András Demeter]]
*[[Süleyman Demirel]]
*[[Selahattin Demirtaş]]
*[[Níkos Déndias]]
*[[Deng Xiaoping]]
*[[Nikolaj Denkov]]
*[[Rauf Denktaş]]
*[[Georg Dertinger]]
*[[Hailemariam Desalegn]]
*[[Ron DeSantis]]
*[[Harlem Désir]]
*[[Sher Bahadur Deuba]]
*[[Kalzeubet Pahimi Deubet]]
*[[Tamás Deutsch]]
*[[Ikililou Dhoinine]]
*[[Luigi Di Maio]]
*[[Elio Di Rupo]]
*[[Mamadou Dia]]
*[[Cheick Modibo Diarra]]
*[[Yolanda Díaz]]
*[[Miguel Díaz-Canel]]
*[[Adnan Dibrani]]
*[[Friedrich Dickel]]
*[[Johannes Dieckmann]]
*[[Jiří Dienstbier]]
*[[Matthias Diependaele]]
*[[Eberhard Diepgen]]
*[[Elisabeth Dieringer]]
*[[Alexander Dierks]]
*[[Peter-Michael Diestel]]
*[[Klaas Dijkhoff]]
*[[Marjan Dikaučič]]
*[[Dileita Mohamed Dileita]]
*[[Emil Dimitriev]]
*[[Filip Dimitrov]]
*[[Georgi Dimitrov]]
*[[Nikola Dimitrov]]
*[[Zoran Đinđić]]
*[[Ulf Dinkelspiel]]
*[[Luisa Diogo]]
*[[Bassirou Diomaye Faye]]
*[[Aléxandros Diomídis]]
*[[Mohamed Dionne]]
*[[Jevgeni Ditrihh]]
*[[Blaženka Divjak]]
*[[Ḩassān Diyāb]]
*[[Baciro Djá]]
*[[Abdelaziz Djerad]]
*[[Zoran Djordjević]]
*[[Barnabas Sibusiso Dlamini]]
*[[Themba Dlamini]]
*[[Nkosazana Dlamini-Zuma]]
*[[Alexander Dobrindt]]
*[[Evelina Dobrovolska]]
*[[Milorad Dodik]]
*[[Igor Dodon]]
*[[Regina Doherty]]
*[[Horst Dohlus]]
*[[Dragan Đokanović]]
*[[Andrej Doležal]]
*[[Andrzej Domański]]
*[[Jānis Dombrava]]
*[[Valdis Dombrovskis]]
*[[Jeffrey Donaldson]]
*[[Henri-Marie Dondra]]
*[[Galab Donev]]
*[[Jörn Donner]]
*[[Paschal Donohoe]]
*[[Osvaldo Dorticós Torrado]]
*[[Hans Peter Doskozil]]
*[[Klára Dostálová]]
*[[Susan Dougan]]
*[[Denzil Douglas]]
*[[Paul Doumer]]
*[[Konstantínos Dóvas]]  
*[[Willem Drees]]  
*[[Ruth Dreifuss]]
*[[Janez Drnovšek]]
*[[Thomas Drozda]]
*[[Dimítris Droútsas]]
*[[Ina Druviete]]
*[[Martin Dzúr]]
*[[Šefik Džaferović]]
*[[Mihheil Džanelidze]]
*[[Mindia Džanelidze]]
*[[Sadõr Džaparov]]
*[[Sooronbaj Džeenbekov]]
*[[Nicanor Duarte Frutos]]
*[[Rui Duarte de Barros]]
*[[Alexander Dubček]]
*[[Tammy Duckworth]]
*[[Jean-Yves Duclos]]
*[[Andrzej Duda]]
*[[Džohhar Dudajev]]
*[[Eduardo Duhalde]]
*[[Nicolás Dujovne]]
*[[Milo Đukanović]]
*[[Jānis Dūklavs]]
*[[John Foster Dulles]]
*[[Roland Dumas]]
*[[Daniel Kablan Duncan]]
*[[Jekaterina Duntsova]]
*[[Éric Dupond-Moretti]]
*[[Iván Duque Márquez]]
*[[Dick Durbin]]
*[[Rodrigo Duterte]]
*[[Peter Dutton]]
*[[Jean-Claude Duvalier]]
*[[Herta Däubler-Gmelin]]
*[[Fatih Dönmez]]
*[[Lone Dybkjær]]

== E ==
*[[Angela Eagle]]
*[[Lawrence Eagleburger]]
*[[Werner Eberlein]]
*[[Friedrich Ebert noorem|Friedrich Ebert]]
*[[Marcelo Ebrard]]
*[[Mario Echandi Jiménez]]
*[[Matthias Ecke]]
*[[Yukio Edano]]
*[[Yuli-Yoel Edelstein]]
*[[Karoline Edtstadler]]
*[[Oleg Efrim]]
*[[Vicente Ehate Tomi]]
*[[Bas Eickhout]]
*[[Odvar Voie Eikeland]]
*[[Einar Ágústsson]]
*[[Einar Kristinn Guðfinnsson]]
*[[Dwight D. Eisenhower]]
*[[Kristaps Eklons]]
*[[Anna Ekström]]
*[[Myriam El Khomri]]
*[[Caabi El-Yachroutu Mohamed]] 
*[[Tsahhiagijn Elbegdordž]]
*[[Əbülfəz Elçibəy]]
*[[Max Elger]]
*[[Karen Ellemann]]
*[[Uffe Ellemann-Jensen]] 
*[[Keith Maurice Ellison]]
*[[Kike Elomaa]]
*[[Lütfi Elvan]]
*[[Rahm Emanuel]]
*[[Umaro Sissoco Embaló]]
*[[Jadwiga Emilewicz]]
*[[Indulis Emsis]]
*[[Carl Enckell]]
*[[Tomas Eneroth]]
*[[Jan-Erik Enestam]]
*[[Eliot Engel]]
*[[Jakob Engel-Schmidt]]
*[[Hans Egon Engell]]
*[[Ingrid van Engelshoven]]
*[[Knud Enggaard]]
*[[Bill English]]
*[[Nambar Enhbayar]] 
*[[Karin Enström]]
*[[Rainer Eppelmann]] 
*[[Necmettin Erbakan]]
*[[Ahmet Erdem]]
*[[Eren Erdem]]
*[[Recep Tayyip Erdoğan]]
*[[Sadullah Ergin]]
*[[Ludwig Erhard]]
*[[Erik Eriksen]]
*[[Karl Erjavec]]
*[[Tage Erlander]]
*[[Matilda Ernkrans]]
*[[Derviş Eroğlu]]
*[[Mehmet Ersoy]]
*[[Tahsin Ertuğruloğlu]]
*[[Levi Eshkol]]
*[[Mark Esper]]
*[[Lene Espersen]]
*[[Xavier Espot Zamora]]
*[[Sari Essayah]]
*[[Aitor Esteban]]
*[[Maria da Assunção Esteves]]
*[[Joseph Estrada]]
*[[Ekwee David Ethuro]]
*[[Wendelin Ettmayer]]
*[[Jill Evans]]
*[[Georg Ewald]]
*[[Gnassingbé Eyadéma]]

== F ==
*[[Laurent Fabius]]  
*[[Nancy Faeser]]
*[[Karl-August Fagerholm]]
*[[Charles W. Fairbanks]]
*[[Hynek Fajmon]]
*[[Tanja Fajon]]
*[[Valeri Falkov]]
*[[Michael Fallon]]
*[[Jordanka Fandakova]]
*[[Nigel Farage]]
*[[Khashayar Farmanbar]]
*[[Don Farrell]]
*[[Werner Fasslabend]]
*[[Danny Faure]]
*[[Olivier Faure]]
*[[Werner Faymann]]
*[[Herbert Fechner]]
*[[Max Fechner]]
*[[Matthias Fekl]]
*[[Markus Feldmann]]
*[[Werner Felfe]]
*[[Edward Fenech Adami]]
*[[Alberto Fernández]]
*[[Leonel Fernández Reyna]] 
*[[Marc Ferracci]]
*[[Geraldine Ferraro]]
*[[Elisa Ferreira]]
*[[Manuela Ferreira Leite]]
*[[Benita Ferrero-Waldner]]
*[[Donnchadh Mac Fhionnlaoich]]
*[[Petr Fiala]]
*[[Robert Fico]]
*[[Hakan Fidan]]
*[[Mihai Fifor]]
*[[Ilda Figueiredo]]
*[[Vlad Filat]]
*[[Georgi Filimonov]]
*[[Pavel Filip]]
*[[Vojtěch Filip]]
*[[Griša Filipov]]
*[[François Fillon]]
*[[Bogdan Filov]]
*[[Gianfranco Fini]]
*[[Bashkim Fino]]
*[[Lorenzo Fioramonti]]
*[[Gabriela Firea]]
*[[Andrea Fischer]]
*[[Heinz Fischer]]
*[[Jan Fischer]]
*[[Joschka Fischer]]
*[[Oskar Fischer]]
*[[Mariann Fischer Boel]]
*[[Garret FitzGerald]]
*[[Raffaele Fitto]]
*[[Charles Flanagan]]
*[[Steffen Flath]]
*[[Laura Flessel-Colovic]]
*[[Cilia Flores]]
*[[Peter Florin]]
*[[Jenő Fock]]
*[[Ansgar Focke]]
*[[Ibrahima Kassory Fofana]]
*[[Mohamed Said Fofana]]
*[[Jorge Carlos Fonseca]]
*[[Nicole Fontaine]]
*[[Doug Ford]]
*[[Doug Ford (juunior)]]
*[[Gerald Ford]] 
*[[Rob Ford]]
*[[Arlene Foster]]
*[[Anna Fotyga]] 
*[[Loukás Fourlás]]
*[[Liam Fox]]
*[[Vicente Fox]]  
*[[Mihhail Fradkov]] 
*[[Carlos Alberto França]]
*[[David J. Francis]]
*[[Theo Francken]]
*[[Federico Franco]]
*[[Itamar Franco]]
*[[Cindy Franssen]]
*[[Dawn Fraser]]
*[[Franco Frattini]]
*[[Claus Hjort Frederiksen]]
*[[Mette Frederiksen]]
*[[Chrystia Freeland]]
*[[Eduardo Frei Montalva]]
*[[Eduardo Frei Ruiz-Tagle]]
*[[Daniel Freund]]
*[[Alexander Frick]]
*[[Mario Frick (poliitik)|Mario Frick]]
*[[Luc Frieden]]
*[[Heléne Fritzon]]
*[[Boris Frlec]]
*[[Paul Fröhlich]]
*[[Alberto Fujimori]]
*[[Keiko Fujimori]]
*[[Yasuo Fukuda]]
*[[Mauricio Funes]]
*[[Jekaterina Furtseva]] 
*[[Thorbjörn Fälldin]]
*[[Lajos Für]]

== G ==
*[[Tulsi Gabbard]]
*[[Marija Gabriel]]
*[[Sigmar Gabriel]]
*[[Chiril Gaburici]]
*[[Nikoloz Gagua]]
*[[Giorgi Gahharia]]
*[[Sergiu Gaibu]]
*[[Victor Gaiciuc]]
*[[Jegor Gaidar]]
*[[Māris Gailis]]
*[[Peter Gajdoš]]
*[[Kinga Gajewska]]
*[[Kinga Gál]]
*[[Estrella Galán]]
*[[Jacqueline Galant]]
*[[Andrei Galbur]]
*[[Yoav Gallant]]
*[[Ignacio Gallego]]
*[[Rómulo Gallegos]] 
*[[Max Gallo]] 
*[[Raman Galovtšenka]]
*[[Leopoldo Galtieri]] 
*[[Jaime Gama]]
*[[Ali Badjo Gamatié]]
*[[Davith Gamkrelidze]]
*[[Zviad Gamsahhurdia]] 
*[[Indira Gandhi]] 
*[[Mahatma Gandhi]]
*[[Rajiv Gandhi]] 
*[[Sonia Gandhi]]
*[[Ejup Ganić]]
*[[Gao Gang]]
*[[Benny Gantz]]
*[[Nona Gaphrindašvili]]
*[[Carlos Garaikoetxea]]
*[[Vassili Garbuzov]]
*[[Chuy García]]
*[[Iratxe García]]
*[[Alan García Pérez]]
*[[Alfonso García Robles]]
*[[Irakli Garibašvili]]
*[[Marc Garneau]]
*[[Bratislav Gašić]]
*[[Ivan Gašparovič]]
*[[Petr Gazdík]]
*[[Robert Gates]]
*[[Levan Gatšetšiladze]]
*[[Joachim Gauck]]
*[[Alexander Gauland]]
*[[Charles de Gaulle]]   
*[[César Gaviria Trujillo]] 
*[[Natalia Gavrilița]]
*[[Maumoon Abdul Gayoom]]
*[[Laurent Gbagbo]]
*[[Geadis Geadi]]
*[[Cali Maxamed Geeddi]] 
*[[Koen Geens]]
*[[Molly Geertsema]]  
*[[Artašes Geghamjan]]
*[[Karl Geiler]]
*[[Hage Geingob]]
*[[Kōichirō Genba]]
*[[Teodora Genčovska]]
*[[Annie Genevard]]
*[[Hans-Dietrich Genscher]]
*[[Paolo Gentiloni]]
*[[Simonas Gentvilas]]
*[[Konstantínos Georgakópoulos]]
*[[Călin Georgescu]]
*[[Adonis Georgiadis]]
*[[Cháris Georgiádis]]
*[[Georg Georgiev]]
*[[Kimon Georgiev]] 
*[[Kristalina Georgieva]]
*[[Giórgos Gerapetrítis]]
*[[Bronisław Geremek]]
*[[Kaspars Gerhards]]  
*[[Einar Gerhardsen]]
*[[Manfred Gerlach]]
*[[Donika Gërvalla-Schwarz]]
*[[Ernő Gerő]]
*[[Klara Geywitz]]
*[[Ashraf Ghanī]]
*[[Masud Gharahkhani]]
*[[Mohamed Ould Ghazouani]]
*[[Gheorghe Gheorghiu-Dej]]
*[[Mihai Ghimpu]]
*[[Alejandro Giammattei]]
*[[Edward Gierek]]
*[[Gabrielle Giffords]]
*[[Nika Gilauri]]
*[[Yousaf Raza Gillani]]
*[[Julia Gillard]]
*[[Kirsten Gillibrand]]
*[[Newt Gingrich]]
*[[Giancarlo Giorgetti]]
*[[Roberto Giorgetti]]  
*[[Sandis Ģirģens]]
*[[Julie Girling]]
*[[Rudy Giuliani]]
*[[Skënder Gjinushi]] 
*[[Etilda Gjonaj]]
*[[Faídon Gkizíkis]] 
*[[Florizel Glasspole]]
*[[Sunčana Glavak]]
*[[Ruxanda Glavan]]
*[[Dimităr Glavtšev]]
*[[Carlyle Glean]] 
*[[John Glenn]]
*[[Manólis Glézos]] 
*[[Kiro Gligorov]]
*[[Piotr Gliński]]
*[[Faure Gnassingbé]]
*[[Charles Albert Gobat]]
*[[Ivars Godmanis]]
*[[John Godson]]
*[[Charles Goerens]]
*[[Philippe Goffin]]
*[[Goh Kun]]
*[[Ernst Goldenbaum]]
*[[Bruce Golding]]
*[[Zac Goldsmith]]
*[[Tatjana Golikova]]
*[[Robert Golob]]
*[[Marija Golubeva]]
*[[Vahtang Gomelauri]]
*[[Ana Gomes]]
*[[Aristides Gomes]]
*[[Isilda Gomes]]
*[[Carlos Gomes Júnior]]
*[[Laureano Gómez Castro]]
*[[Władysław Gomułka]]
*[[Ralph Gonsalves]]
*[[Arancha González]]
*[[Ginés González García]]
*[[Luis Ángel González Macchi]] 
*[[Lawrence Gonzi]]
*[[Ganna Gopko]]
*[[Vladislav Goranov]]
*[[Mihhail Gorbatšov]]
*[[Pravin Gordhan]]
*[[Al Gore]]
*[[Aleksei Gorinov]]
*[[Dirk Gotink]]
*[[Klement Gottwald]]
*[[Sylvie Goulard]]
*[[Michael Gove]]
*[[Ian Gow]]
*[[Piyush Goyal]]
*[[Kolinda Grabar-Kitarović]]
*[[Sanni Grahn-Laasonen]]
*[[Marat Gramov]]
*[[Fernando Grande-Marlaska]]
*[[David Granger]]
*[[Jennifer Granholm]]
*[[Walter Granzow]]
*[[Pavel Gratšov]]
*[[Mike Gravel]]
*[[Chris Grayling]]
*[[German Gref]]
*[[Markéta Gregorová]]
*[[Jules Grévy]]
*[[Nick Griffin]]
*[[Iveta Grigule-Pēterse]]
*[[Beppe Grillo]]
*[[Giulia Grillo]]
*[[Māris Grīnblats]]
*[[Sorin Grindeanu]]
*[[Petras Griškevičius]]
*[[Giánnis Grívas]]
*[[Gordan Grlić Radman]]
*[[Volodõmõr Groisman]]
*[[Andrei Gromõko]]
*[[Elisabeth Grossmann]]
*[[Otto Grotewohl]]
*[[Petru Groza]]
*[[Josip Grubeša]]
*[[Nikola Gruevski]]
*[[Kostjantõn Grõštšenko]]
*[[Boriss Grõzlov]]
*[[Hermann Gröhe]]
*[[Gerhard Grüneberg]]
*[[Dalia Grybauskaitė]]
*[[Gu Zhutong]]
*[[Juan Guaidó]]
*[[Roberto Gualtieri]]
*[[Ignasi Guardans]]
*[[Pavel Gubarev]]
*[[Dmitri Gudkov]]
*[[Gennadi Gudkov]]
*[[Guðlaugur Þór Þórðarson]]
*[[Guðni Thorlacius Jóhannesson]]
*[[Guðrún Hafsteinsdóttir]]
*[[Armando Guebuza]]
*[[Ismail Omar Guelleh]]
*[[Lidia Gueiler Tejada]]
*[[Lorenzo Guerini]]
*[[Didier Guillaume]]
*[[Gunnar Thoroddsen]]
*[[Antanas Guoga]]
*[[Mordekhay Gur]]
*[[Lado Gurgenidze]]
*[[Ameenah Gurib]]
*[[José Ángel Gurría]]
*[[Andrei Guruljov]]
*[[Alfred Gusenbauer]] 
*[[Xanana Gusmão]]
*[[Jeanette Gustafsdotter]]
*[[Maria Guzenina-Richardson]]
*[[Martín Guzmán]]
*[[Victor Guzun]]
*[[António Guterres]]
*[[Francisco Guterres]]
*[[Karl-Theodor zu Guttenberg]]
*[[Evghenia Guțul]]
*[[William L. Guy]]
*[[Árpád Göncz]]
*[[Kinga Göncz]]
*[[Gerald Götting]]
*[[Abdulhamit Gül]]
*[[Abdullah Gül]]
*[[Asım Güzelbey]]
*[[Gregor Gysi]]
*[[Klaus Gysi]]
*[[Ferenc Gyurcsány]]
*[[Márton Gyöngyösi]]
*[[Enikő Győri]]
*[[Vesna Györkös Žnidar]]

== H ==
*[[Deb Haaland]]
*[[Geir Haarde]]
*[[Tuula Haatainen]]
*[[Heikki Haavisto]]
*[[Pekka Haavisto]]
*[[Robert Habeck]]
*[[Levan Habeišvili]]
*[[Otto von Habsburg]]
*[[Pierre Damien Habumuremyi]]
*[[Juvénal Habyarimana]]
*[[Yahya Ould Hademine]]
*[[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]]
*[[Goran Hadžić]]
*[[Raul Hadžimba]]
*[[Amīn al-Ḩāfiz̧]]
*[[Amīn al-Ḩāfiz̧ (Liibanoni poliitik)]]
*[[Chuck Hagel]]
*[[Magnhild Hagelia]]
*[[Kurt Hager]]
*[[Rune Hagestrand]]
*[[Carl Haglund]]
*[[Anna Hagwall]]
*[[Mohamed Khouna Ould Haidalla]]
*[[Jörg Haider]]
*[[Alexander Haig]]
*[[Georgi Haindrava]]
*[[Haitham ibn Tāriq]]
*[[Jiří Hájek]]
*[[Irina Hakamada]]
*[[Per Olof Håkansson]]
*[[Teuvo Hakkarainen]]
*[[Hans Hækkerup]]
*[[Nikki Haley]]
*[[Andrzej Halicki]]
*[[Ibrahim Halidi]]
*[[Kristiina Halkola]]
*[[Halla Tómasdóttir]]
*[[Jussi Halla-aho]]
*[[Anna Hallberg]]
*[[Halldór Ásgrímsson]]  
*[[Lena Hallengren]]
*[[Walter Hallstein]]
*[[Tony Halme]] 
*[[Tarja Halonen]] 
*[[Herman Haluštšenko]]
*[[Kristin Halvorsen]]
*[[Jan Hamáček]]
*[[Barkat Gourad Hamadou]]
*[[Jasmin Hamid]]  
*[[Thomas Hammarberg]]
*[[Philip Hammond]]
*[[Matt Hancock]]
*[[Ismāʿīl Hanīyah]]
*[[Tobias Hans]]
*[[Christophe Hansen]]
*[[Hans Christian Hansen]]
*[[Ivar Hansen]]
*[[Ramush Haradinaj]]
*[[Timo Harakka]]
*[[Sa‘d al-Ḩarīrī]]
*[[Milena Harito]]
*[[Hjallis Harkimo]]
*[[Rebecca Harms]]
*[[Stephen Harper]]
*[[Kamala Harris]]
*[[Simon Harris]]
*[[Timothy Harris]]
*[[Francis Burton Harrison]]
*[[Jean-Paul Harroy]] 
*[[Ruslan Hasbulatov]]
*[[Adrian Hasler]]
*[[Otmar Hasler]]
*[[Maggie Hassan]]
*[[Mohammed Waheed Hassan]]
*[[Satu Hassi]]
*[[Kadri Hazbiu]]
*[[Árpád Házi]]
*[[Orrin Hatch]]
*[[Yukio Hatoyama]]
*[[Vahagn Hatšhaturjan]]
*[[Michális Hatzipantéla]]
*[[Kjell Arild Haugen]]
*[[Heidi Hautala]]
*[[Václav Havel]]
*[[Bob Hawke]]
*[[Josh Hawley]]
*[[Yoshimasa Hayashi]]
*[[John Healey]]
*[[Edward Heath]]
*[[Wegesa Charles Heche]]
*[[Hans Hedtoft]]
*[[Eduard Heger]]
*[[Pete Hegseth]]
*[[Helmut Heiderich]]
*[[Hubertus Heil]]
*[[Thomas Heilmann]]
*[[Hilda Heine]]
*[[Eero Heinäluoma]]
*[[Gulbuddīn Ḩekmatyār]]
*[[Lennart Heljas]]
*[[Gun Hellsvik]]
*[[Jesse Helms]]
*[[Paulina Hennig-Kloska]]
*[[Jeanine Hennis-Plasschaert]]
*[[Anna-Maja Henriksson]]
*[[Waldemar Herdt]]
*[[Nils Herlitz]]
*[[Clodovil Hernandes]]
*[[Juan Orlando Hernández]]
*[[Rudolf Herrnstadt]]
*[[Isaac Herzog]]
*[[Roman Herzog]] 
*[[Christian Herter]]
*[[Elsi Hetemäki-Olander]]
*[[Hans-Joachim Heusinger]]
*[[Ansgar Heveling]]
*[[Anne Hidalgo]]
*[[Thinathin Hidašeli]]
*[[Michael D. Higgins]]
*[[Riyāḑ Farīd Ḩijāb]]
*[[Alfred Hilbe]]
*[[Jonathan Hill]]
*[[Kaarlo Hillilä]]
*[[Samuel Hinds]]
*[[Aleksandr Hinštein]]
*[[Hiroshi Hiraguchi]]
*[[Mazie Hirono]]
*[[Christian Hirte]]
*[[Thomas Hitschler]]
*[[Helgi Hjörvar]]
*[[Aleksandr Hloponin]]
*[[Hồ Chí Minh]]
*[[Wopke Hoekstra]]
*[[Gleisi Hoffmann]]
*[[Hans-Joachim Hoffmann]]
*[[Heinz Hoffmann]]
*[[Ignas Hofmanas]]
*[[Bent Høie]]
*[[Aleš Hojs]]
*[[Eric Holder]]
*[[Harri Holkeri]]
*[[François Hollande]]
*[[Ernest Hollings]]
*[[Andrew Holness]]
*[[Harold Holt]]
*[[Heinrich Homann]]
*[[Erich Honecker]]
*[[Margot Honecker]]
*[[Hong Nam-ki]]
*[[Jean-Jacques Honorat]]
*[[Oleksi Hontšaruk]]
*[[Jaap de Hoop Scheffer]]
*[[Gyula Horn]]
*[[Nitzan Horowitz]]
*[[Melissa Hortman]]
*[[Imre Horváth]]
*[[Avdullah Hoti]]
*[[Gilbert Houngbo]]
*[[Félix Houphouët-Boigny]]
*[[Vladislav Hovalõg]]
*[[Raffi Hovhannisjan]]
*[[Svend Erik Hovmand]]
*[[John Howard]]
*[[Nils Hønsvald]]
*[[Enver Hoxhaj]]
*[[Dagfinn Høybråten]]
*[[Elias Hrawi]]
*[[Viktar Hrenin]]
*[[Zdeněk Hřib]]
*[[Viktor Hristenko]]
*[[Nikita Hruštšov]]
*[[Hu Jintao]]
*[[Hua Guofeng]]
*[[Huang Hua]]
*[[James Huang]]
*[[Anna Hubáčková]]
*[[Mike Huckabee]]
*[[Ismael Huerta]]
*[[Victoriano Huerta]]
*[[Laura Huhtasaari]]
*[[Anniken Huitfeldt]]
*[[Nicolas Hulot]]
*[[Peter Hultqvist]]
*[[Ollanta Humala]]
*[[John Hume]] 
*[[Peter Hummelgaard]]
*[[Hubert Humphrey]]
*[[Hun Manet]]
*[[Hun Sen]]
*[[Jeremy Hunt]]
*[[Gustáv Husák]]
*[[Ḩusayn (Jordaania)|Ḩusayn]]
*[[Şaddām Ḩusayn]]
*[[Mamnoon Hussain]]
*[[Ahmed Hussen]]
*[[Vadõm Huttsait]]
*[[Hwang Kyo-ahn]]
*[[Antti Häkkänen]]
*[[Jyri Häkämies]]
*[[Zakir Həsənov]]
*[[Ernst Höfner]]
*[[Gunnar Hökmark]]
*[[Danuta Hübner]]
*[[Uhnaagijn Hürelsüh]]
*[[Paavo Hynninen]]
*[[Skënder Hyseni]]

== I ==
*[[Themur Iakobašvili]]
*[[Juan José Ibarretxe]]
*[[Anwar Ibrahim]]
*[[Mūsá Ibrāhīm]]
*[[Delina Ibrahimaj]]
*[[Miquel Iceta]]
*[[Ieng Sary]]
*[[Ieng Thirith]]
*[[Victoria Iftodi]]
*[[Pablo Iglesias Turrión]]
*[[Ivars Ijabs]]
*[[Anna-Kaisa Ikonen]]
*[[Joseph Iléo]]
*[[Ion Iliescu]]
*[[Kirsan Iljumžinov]]
*[[Jorge Illueca]]
*[[Josefa Iloilo]]
*[[Sylvestre Ilunga]]
*[[Ekrem İmamoğlu]]
*[[Josu Jon Imaz]]
*[[Tomomi Inada]]
*[[Evin Incir]]
*[[Reneta Indzhova]], Bulgaaria peaminister 1994–1995
*[[Hubert Ingraham]]
*[[Daniel Inouye]]
*[[Jesús Insausti]]
*[[Klaus Iohannis]]
*[[Stelian Ion]]
*[[Florin Iordache]]
*[[Ilijana Iotova]]
*[[Ahsan Iqbal]]
*[[Selma Irmak]]
*[[Ismail Isakov]]
*[[Mugur Isărescu]]
*[[Shigeru Ishiba]]
*[[Shintarō Ishihara]]
*[[Tytti Isohookana-Asunmaa]]
*[[Mahamadou Issoufou]]
*[[Alija Izetbegović]]
*[[Bakir Izetbegović]]
*[[Iakoba Italeli]]
*[[Daliyya Itsik]]
*[[Ville Itälä]]
*[[Bogdan Ivan]]
*[[Mladen Ivanić]]
*[[Đorge Ivanov]]
*[[Igor Ivanov]]
*[[Iliana Ivanova]]
*[[Dafydd Iwan]]
*[[Tadeusz Iwiński]]

== J ==
*[[Bharrat Jagdeo]]
*[[Thorbjørn Jagland]]
*[[Atifete Jahjaga]]
*[[Subrahmanyam Jaishankar]]
*[[Stasys Jakeliūnas]]
*[[Miloš Jakeš]]
*[[Max Jakobson]]
*[[Aleksandr Jakovlev]]
*[[Wenzel Jaksch]]
*[[Marija Jakubauskienė]]
*[[Vladimir Jakušev]]
*[[Sa‘īd Jālīlī]]
*[[Ruslan Jamadajev]]
*[[Jan Jambon]]
*[[Yahya Jammeh]]
*[[Gennadi Janajev]]
*[[Jakub Janda]]
*[[Zelimhan Jandarbijev]]  
*[[Elvinas Jankevičius]]
*[[Janez Janša]]
*[[Viktor Janukovõtš]]
*[[Ana Jara]]
*[[Natalia Jaresko]]
*[[Lívia Járóka]]
*[[Piotr Jaroszewicz]]
*[[Dmõtro Jaroš]]
*[[Werner Jarowinsky]]
*[[Wojciech Jaruzelski]]
*[[Arseni Jatsenjuk]]
*[[Grigori Javlinski]]  
*[[Disanayaka Mudiyanselage Jayaratne]]
*[[Boriss Jeltsin]]
*[[Hans Jendretzky]]
*[[Gordana Jankuloska]]
*[[Kristian Jensen]]
*[[Mogens Jensen]]
*[[Siv Jensen]]
*[[Vuk Jeremić]]
*[[José Jerí]]
*[[Romana Jerković]]
*[[Nurlan Jermekbajev]]
*[[Géza Jeszenszky]]
*[[Junus-bek Jevkurov]]
*[[Sally Jewell]]
*[[Jiang Jieshi]]
*[[Jiang Jingguo]]
*[[Jiang Qing]]
*[[Jiang Yi-huah]]
*[[Juan Jiménez Mayor]]
*[[Muhammad Ali Jinnah]]
*[[Anna Johansson]]
*[[Morgan Johansson]]
*[[Ylva Johansson]]
*[[Patrick John]]
*[[Jóhanna Sigurðardóttir]]
*[[Boris Johnson]]
*[[Lyndon B. Johnson]] 
*[[Mike Johnson]]
*[[Ellen Johnson-Sirleaf]] 
*[[Joko Widodo]]
*[[Jadranka Joksimović]]
*[[Jón Baldvin Hannibalsson]]
*[[Goodluck Jonathan]]
*[[Elena Jončeva]]
*[[Hugo de Jonge]]
*[[Pål Jonson]]
*[[Gísli Jónsson]]
*[[Romana Jordan]]
*[[Ljupčo Jordanovski]]
*[[Anker Jørgensen]]
*[[Dan Jørgensen]]
*[[Ivo Josipović]]
*[[Lionel Jospin]]
*[[Věra Jourová]]
*[[Joseph Joute]]
*[[Irena Joveva]]
*[[Ādil al-Jubayr]]
*[[Anerood Jugnauth]]
*[[Pravind Jugnauth]]
*[[Anton Jugov]]
*[[Rasa Juknevičienė]]
*[[Art-Ong Jumsai Na Ayudhya]]
*[[Jean-Claude Juncker]] 
*[[Jung Hong-won]] 
*[[Franz Josef Jung]]
*[[Ulrich Junghanns]]
*[[Tuure Junnila]]
*[[Vilhelm Junnila]]
*[[Alain Juppé]]
*[[Juris Jurašs]]
*[[Marian Jurečka]]
*[[Jānis Jurkāns]]
*[[Česlovas Juršėnas]]
*[[Eugen Jurzyca]]
*[[Viktor Juštšenko]]
*[[Kaisa Juuso]]
*[[Anneli Jäätteenmäki]]

== K ==
*[[Sigrid Kaag]]
*[[Nestori Kaasalainen]]
*[[Alina Kabajeva]]
*[[Ahmad Tejan Kabbah]]
*[[Donald Kaberuka]]
*[[Andrej Kabiakoŭ]]
*[[Joseph Kabila]]
*[[Laurent-Désiré Kabila]]
*[[Roch Marc Christian Kaboré]]
*[[Amata Kabua]] 
*[[David Kabua]]
*[[Ryszard Kaczorowski]]
*[[Jarosław Kaczyński]] 
*[[Lech Kaczyński]]
*[[János Kádár]]
*[[Ahmat Kadõrov]]
*[[Ramzan Kadõrov]]
*[[Michel Kafando]]
*[[Paul Kagame]]
*[[Lazar Kaganovitš]]
*[[Moshe Kahlon]]
*[[İsmail Kahraman]]
*[[Toshiki Kaifu]]
*[[Antti Kaikkonen]]
*[[Eva Kaili]]
*[[Artuss Kaimiņš]]
*[[Tim Kaine]]
*[[Simonas Kairys]]
*[[Gerald Otieno Kajwang]]
*[[Amineh Kakabaveh]]
*[[Kahha Kaladze]]
*[[Abdul Kalam]]
*[[Ivaylo Kalfin]]
*[[Robert Kaliňák]]
*[[Gyula Kállai]]
*[[Antti Kalliomäki]]
*[[Jānis Kalnbērziņš]]
*[[Sandra Kalniete]]
*[[Donald Kalpokas]]
*[[Aigars Kalvītis]]
*[[Yōko Kamikawa]]
*[[Abdallah Mohamed Kamil]]
*[[Mariusz Kamiński]]
*[[Pános Kamménos]]
*[[Viggo Kampmann]]
*[[Oleksandr Kamõšin]]
*[[Naoto Kan]]
*[[Panagiótis Kanellópoulos]]
*[[Ilkka Kanerva]]
*[[Stanisław Kania]]
*[[Toimi Kankaanniemi]]
*[[Assita Kanko]]
*[[Mehmet Kaplan]]
*[[Radovan Karadžić]]
*[[Krasimir Karakatšanov]]
*[[Konstantínos Karamanlís]]
*[[Kóstas Karamanlís]]
*[[Šolban Kara-ool]]
*[[Petko Karavelov]]
*[[Susanna Karawanskij]]
*[[Ramūnas Karbauskis]]
*[[Benjamina Karić]]
*[[Islom Karimov]]
*[[Arturs Krišjānis Kariņš]]
*[[Ahti Karjalainen]]
*[[Ida Karkiainen]]
*[[Karin Karlsbro]]
*[[Tawakul Karmān]]
*[[Raimundas Karoblis]]
*[[Justinas Karosas]]
*[[Włodzimierz Karpiński]]
*[[Aḩmad Walī Karzay]]
*[[Ḩāmid Karzay]]
*[[Fernand Kartheiser]]
*[[Ľubica Karvašová]]
*[[Laurynas Kasčiūnas]]
*[[Mihhail Kasjanov]]
*[[Ioánnis Kasoulídis]]
*[[Paulo Kassoma]] 
*[[Bernhard Nikolaus Kaster]]
*[[Anna-Liisa Kasurinen]] 
*[[Elsi Katainen]]
*[[Jyrki Katainen]]
*[[Satsuki Katayama]]
*[[Ahmed Kathrada]]
*[[Andreja Katič]]
*[[Katrín Jakobsdóttir]]
*[[Moshe Katsav]]
*[[Efrayim Katsir]]
*[[Israel Katz]]
*[[Volker Kauder]]
*[[Robertas Kaunas]]
*[[Kenneth Kaunda]]
*[[Mihheil Kavelašvili]]
*[[Grégoire Kayibanda]]
*[[Vjatšaslau Kebitš]]
*[[Saško Kedev]]
*[[Ólga Kefalogiánni]]
*[[Ibrahim Boubacar Keïta]]
*[[Modibo Keïta]]
*[[Arvind Kejriwal]]
*[[Rachel Keke]]
*[[Urho Kekkonen]]
*[[Ahmatbek Keldibekov]]
*[[Ska Keller]]
*[[Karin Keller-Sutter]]
*[[Mark Kelly]]
*[[Petra Kelly]] 
*[[Martine Kemp]]
*[[Edward Kennedy]] 
*[[John F. Kennedy]]
*[[Robert Kennedy]]
*[[Enda Kenny]]
*[[Jomo Kenyatta]] 
*[[Uhuru Kenyatta]]
*[[Níki Keraméos]]
*[[Srgjan Kerim]]
*[[Suleiman Kerimov]]
*[[Christian Kern]]
*[[John Kerry]]
*[[Heinz Keßler]]
*[[John Key]]
*[[Miraj Khalid]]  
*[[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]]
*[[Ian Khama]]
*[[Seretse Khama]]
*[[‘Alī Khāmene'ī]]
*[[Mojtabá Khāmene'ī]]
*[[Imran Khan]]
*[[Sadiq Khan]]
*[[Moḩammad Khātamī]]
*[[Xasan Cali Khayre]]
*[[Rūḩollāh Khomeynī]] 
*[[Mir Hazar Khan Khoso]]
*[[Robert Khotšharjan]]
*[[Mwai Kibaki]]
*[[Herbert Kickl]]
*[[Walter Kieber]]
*[[Kurt Georg Kiesinger]]
*[[Salva Kiir Mayardit]]
*[[Vasílis Kikílias]]
*[[Jakaya Kikwete]] 
*[[Kemal Kılıçdaroğlu]]
*[[Sato Kilman]]
*[[Kim Chŏng-il]]
*[[Kim Chŏng-un]]
*[[Kim Dae-jung]]
*[[Kim Gu]]  
*[[Kim Hwang-sik]]
*[[Kim Il-sŏng]]
*[[Kim Jae-ryong]]
*[[Kim Jong Pil]]
*[[Kim Seong-su]]
*[[Kim Yŏng-il]]
*[[Kim Yŏng-nam]]
*[[Kim Young-sam]] 
*[[Stephenson King]]
*[[Sylvie Kinigi]] 
*[[Klaus Kinkel]]
*[[Katja Kipping]]
*[[Sophia Kircher]]
*[[Cristina Fernández de Kirchner]]
*[[Néstor Kirchner]]
*[[Augusts Kirhenšteins]]
*[[Vahit Kirişci]]
*[[Gediminas Kirkilas]]
*[[Nobuo Kishi]]
*[[Fumio Kishida]]
*[[Andrej Kiska]]
*[[Károly Kiss]]
*[[Henry Kissinger]]
*[[Niyazi Kızılyürek]]
*[[Krista Kiuru]]
*[[Toivo Kivimäki]]
*[[Mari Kiviniemi]]
*[[Ingvild Kjerkol]]
*[[Václav Klaus]]
*[[Kauno Kleemola]]
*[[Günther Kleiber]]
*[[Kuupik Kleist]]
*[[Frederik Willem de Klerk]]
*[[Bogdan Klich]]
*[[Pavlo Klimkin]]
*[[Nikola Kljusev]]
*[[Ivanna Klõmpuš-Tsintsadze]]
*[[Julia Klöckner]] 
*[[Milan Kňažko]]
*[[Karin Kneissl]]
*[[Irakli Kobahhidze]]
*[[Jossif Kobzon]]
*[[Fahrettin Koca]]
*[[Mimi Kodheli]]
*[[Bert Koenders]]
*[[Simon Kofe]]
*[[Jeppe Kofod]]
*[[Werner Kogler]]
*[[Helmut Kohl]]
*[[Yuriko Koike]]
*[[Girijā Prasād Koīrālā]]
*[[Sushīl Koīrālā]]
*[[Kuniaki Koiso]]
*[[Jun'ichirō Koizumi]]
*[[Ryuji Koizumi]]
*[[Shinjirō Koizumi]]
*[[Mauno Koivisto]]
*[[Wim Kok]]
*[[Arba Kokalari]]
*[[Enn Kokk]]
*[[Eduard Kokoitõ]]
*[[Vasil Kolarov]]
*[[Lothar Kolditz]]
*[[Mária Kolíková]]
*[[André Kolingba]]
*[[Konstantínos Kóllias]] 
*[[Aleksei Kolodeznikov]]
*[[Vladimir Kolokoltsev]]
*[[Saleumxay Kommasith]]
*[[Bronisław Komorowski]]
*[[Konstantínos Kómpos]]
*[[Željko Komšić]]
*[[Dinmuhamed Konajev]]
*[[Elmedin Konaković]]
*[[Alpha Oumar Konaré]]
*[[Kateřina Konečná]]
*[[Tarō Kōno]]
*[[Jioji Konrote]]
*[[Stávros Kontonís]]
*[[Anna Kontula]]
*[[Ewa Kopacz]]
*[[Ivan Korčok]]
*[[Ernest Bai Koroma]]
*[[Fahri Korutürk]]
*[[Janusz Korwin-Mikke]]
*[[Marta Kos]]
*[[Tadeusz Kościński]]
*[[Władysław Kosiniak-Kamysz]]
*[[Vihtori Kosola]]
*[[Hanna Kosonen]]
*[[Jadranka Kosor]]
*[[Aleksei Kossõgin]]
*[[Ivan Kostov]]
*[[Vojislav Koštunica]]
*[[Dmitri Kozak]]
*[[Lilijana Kozlovič]]
*[[Rihards Kozlovskis]]
*[[Leonid Kožara]]
*[[Níkos Kotzías]]
*[[Bernard Kouchner]]
*[[Delwa Kassiré Koumakoye]]
*[[Elena Kountoura]]
*[[László Kovács]] 
*[[Mõhhailo Koval]]
*[[Sergei Kovaljov]]
*[[Ram Nath Kovind]]
*[[Henryk Kowalczyk]]
*[[Erhard Krack]]
*[[Jens Otto Krag]]
*[[Maximilian Krah]]
*[[Annegret Kramp-Karrenbauer]]
*[[Giánnos Kranidiótis]]
*[[Vadim Krasnoselski]]
*[[Guntars Krasts]]
*[[Alexander Gerd Krauß]]
*[[Sergei Kravtsov]]
*[[Bruno Kreisky]]
*[[Dainius Kreivys]]
*[[Egon Krenz]]
*[[Katarina Kresal]]
*[[Günter Krings]]
*[[Henrik Dam Kristensen]]
*[[Ulf Kristersson]]
*[[Kristján Þór Júlíusson]]
*[[Ģirts Valdis Kristovskis]]
*[[Kristrún Frostadóttir]]
*[[Vilis Krištopans]]
*[[Zdravko Krivokapić]]
*[[Vladimir Krjutškov]] 
*[[Neelie Kroes]]
*[[Werner Krolikowski]]
*[[Damir Krstičević]]
*[[Mmamoloko Kubayi-Ngubane]]
*[[Andrius Kubilius]]
*[[Juscelino Kubitschek]]
*[[Ivan Kubrakoŭ]]
*[[Nela Kuburović]]
*[[Milan Kučan]]
*[[Aleksei Kudrin]]
*[[John Agyekum Kufuor]]
*[[Kahha Kukava]]
*[[Linas Kukuraitis]]
*[[Andris Kulbergs]]
*[[Dmõtro Kuleba]]
*[[Jerzy Kulej]]
*[[Katri Kulmuni]]
*[[Feliks Kulov]]
*[[Chandrika Kumaratunga]]
*[[Miapetra Kumpula-Natri]]
*[[Russ Kun]]
*[[Mario Kunasek]]
*[[Algimantas Kuncaitis]]
*[[Arūnas Kundrotas]]
*[[Kostadinka Kuneva]]
*[[Robert Kupiecki]]
*[[Martin Kupka]]
*[[Janīna Kursīte]]
*[[Janīna Kursīte-Pakule]]
*[[Sebastian Kurz]]
*[[Albin Kurti]]
*[[Numan Kurtulmuş]]
*[[Antti Kurvinen]]
*[[Mūsá Kūsā]]
*[[Saara Kuugongelwa-Amadhila]]
*[[Otto Kuusinen]]
*[[Leonid Kutšma]]
*[[Anna Kuvõtško]]
*[[Mindaugas Kvietkauskas]]
*[[Giorgi Kvirikašvili]]
*[[Kwasi Kwarteng]]
*[[Aleksander Kwaśniewski]]
*[[Seppo Kääriäinen]]
*[[Horst Köhler]]
*[[Elisabeth Köstinger]]
*[[Merja Kyllönen]]
*[[Márkos Kyprianoú]]

== L ==
*[[Luis Alberto Lacalle]]
*[[Luis Alberto Lacalle Pou]]
*[[Vilis Lācis]]
*[[Visvaldis Lācis]]
*[[Panagiótis Lafazánis]]
*[[Oskar Lafontaine]]
*[[Christine Lagarde]]
*[[Moulaye Ould Mohamed Laghdaf]]
*[[Ricardo Lagos]]
*[[Hadja Lahbib]]
*[[Armas Lahoniitty]]
*[[Émile Lahoud]]
*[[Lai Ching-te]]
*[[Rada Laikova]]
*[[Miroslav Lajčák]]
*[[Boris Lalovac]]
*[[Carrie Lam]]
*[[Werner Lamberz]]
*[[Christine Lambrecht]]
*[[Otto Graf Lambsdorff]]
*[[Norbert Lammert]] 
*[[David Lammy]]
*[[Luciana Lamorgese]]
*[[Laurent Lamothe]]
*[[Jeff Landry]]
*[[Gabrielius Landsbergis]]
*[[Vytautas Landsbergis]]
*[[Ingeburg Lange]]
*[[William Langer]]
*[[Helena Langšádlová]]
*[[Andrew Lansley]]
*[[Ya'ir Lapid]]
*[[Jean-Michel Lapin]]
*[[Joan Laporta]]
*[[Azzeddine Laraki]]
*[[Armin Laschet]]
*[[Guillermo Lasso]]
*[[Judita Laššáková]]
*[[György Lázár]]
*[[Pavlo Lazarenko]]
*[[Ingrīda Latimira]]
*[[Gérard Latortue]] 
*[[Kjell Eugenio Laugerud García]]
*[[Achille Lauro]]
*[[Frank Lautenberg]]
*[[Karl Lauterbach]]
*[[Sergei Lavrov]]
*[[Henrik Lax]]
*[[Paul Laxalt]]
*[[Caren Lay]]
*[[Albert Lebrun]]
*[[Jean-Yves Le Drian]]
*[[Lê Đức Thọ]]
*[[Bruno Le Maire]]
*[[Lê Minh Hưng]]
*[[Jean-Marie Le Pen]]
*[[Marine Le Pen]]
*[[Bruno Le Roux]]
*[[Patrick Leahy]]
*[[Iurie Leancă]]
*[[Aleksandr Lebedev]]
*[[Lee Hsien Loong]]
*[[Lee Kuan Yew]]
*[[Lee Myung-bak]]
*[[Lee Teng-hui]]
*[[Desmond Lee]]
*[[Lasse Lehtinen]]
*[[Paula Lehtomäki]]
*[[Yrjö Leino]]
*[[Aivars Lembergs]]
*[[Steffi Lemke]]
*[[Paul LePage]]
*[[Jari Leppä]]
*[[Salomón Lerner Ghitis]]
*[[Gabriel-Beniamin Leș]]
*[[Väinö Leskinen]]
*[[Orlando Letelier]]
*[[Yves Leterme]]
*[[Enrico Letta]]
*[[Moritz Leuenberger]]
*[[Bruno Leuschner]]
*[[Doris Leuthard]]
*[[Sabine Leutheusser-Schnarrenberger]]
*[[Carl Levin]]
*[[Igor Levitin]]
*[[Brandon Lewis]]
*[[Robert Ley]] 
*[[Ursula von der Leyen]]
*[[Li Keqiang]]
*[[Li Zongren]]
*[[Bogusław Liberadzki]]
*[[Inese Lībiņa-Egnere]]
*[[Eva Lichtenberger]]
*[[Martin Lidegaard]]
*[[Trygve Halvdan Lie]]
*[[Avigdor Lieberman]]
*[[Joe Lieberman]]
*[[Ingbert Liebing]]
*[[Erkki Liikanen]]
*[[Keijo Liinamaa]]
*[[Lilja Dögg Alfreðsdóttir]]
*[[Lars Christian Lilleholt]]
*[[Gordon Darcy Lilo]]
*[[Eduard Limonov]]
*[[Lin Biao]]
*[[Simon Lindberg]]
*[[Ann Linde]]
*[[Vladimir Linderman]]
*[[Anna Lindh]]
*[[Christian Lindner]] (1979–), Saksamaa poliitik
*[[Jari Lindström]]
*[[Antti Lindtman]]
*[[Ling Liong Sik]]
*[[Tālis Linkaits]]
*[[Linas Linkevičius]]
*[[Edwin Linkomies]]
*[[Mika Lintilä]]
*[[Jan Lipavský]]
*[[Paavo Lipponen]] 
*[[Pascal Lissouba]]
*[[Sylvi Listhaug]]
*[[Ondřej Liška‎]]
*[[Yaakov Litzman]]
*[[Sergiu Litvinenco]]
*[[Liu Kun]]
*[[Liu Shaoqi]]
*[[Nicholas Liverpool]] 
*[[Tzipi Livni]]
*[[Andrej Ljapčev]]
*[[Olga Ljubimova]]
*[[Porfirio Lobo Sosa]]
*[[Hans Loch]]
*[[Christopher Loeak]]
*[[Kelly Loeffler]]
*[[Anže Logar]]
*[[Agnese Logina]]
*[[Maria Lohela]]
*[[Nathalie Loiseau]]
*[[Inger Haldis Løite]]
*[[Morten Løkkegaard]]
*[[Simon Lokodo]]
*[[Alekhsandre Lomaia]]
*[[Bohumír Lomský]]
*[[Lon Nol]]
*[[Luigi Longo]]
*[[Inge Lønning]]
*[[Baldwin Lonsdale]]
*[[Sander Loones]]
*[[Patxi López]]
*[[Andrés Manuel López Obrador]]
*[[Delfin Lorenzana]]
*[[Pál Losonczi]]
*[[Matti Louekoski]]
*[[Mamadou Lamine Loum]]
*[[João Lourenço]]
*[[Annemarie Lorentzen]]
*[[Aleksejs Loskutovs]]
*[[Edward Lowassa]]
*[[Ruud Lubbers]]
*[[Svein Ludvigsen]]
*[[Richard Lugar]]
*[[Fernando Lugo]]
*[[Andrei Lugovoi]]
*[[Andrej Lukanov]]
*[[Alaksandr Łukašenka]]
*[[Anatoli Lukjanov]]
*[[Peeter Luksep]]
*[[Igor Lukšić]]
*[[Luiz Inácio Lula da Silva]]
*[[Astrid Lulling]]
*[[Patrice Lumumba]]
*[[Ulrike Lunacek]]
*[[Edgar Lungu]]
*[[Luo Shugang]]
*[[Marian Lupu]]
*[[Juri Lužkov]]
*[[Juri Lutsenko]]
*[[Volodõmõr Lõtvõn]]
*[[Stefan Löfven]]
*[[Hartwig Löger]]
*[[Gesine Lötzsch]]
*[[Isabella Lövin]]
*[[Annie Lööf]]
*[[Oumar Tatam Ly]]
*[[Ivar Lykke]]
*[[Mogens Lykketoft]]
*[[John Lyng]]
*[[Audun Lysbakken]]

== M ==
*[[Ma Yingjiu]]
*[[Taneti Maamau]]
*[[Heiko Maas]]
*[[Gloria Macapagal-Arroyo]]
*[[Seán MacBride]]
*[[María Corina Machado]]
*[[Riek Machar]]
*[[Graça Machel]]
*[[Samora Machel]]
*[[Francisco Macías Nguema]]
*[[Antoni Macierewicz]]
*[[Buddy MacKay]]
*[[Harold Macmillan]]
*[[Mauricio Macri]]
*[[Emmanuel Macron]]
*[[Marek Maďarič]]
*[[Muşţafā Madbūlī]]
*[[Ferenc Mádl]]
*[[Miguel de la Madrid]]
*[[Adahhan Madumarov]]
*[[Nicolás Maduro]]
*[[Ricardo Maduro]]
*[[Magid Magid]]
*[[Paul Magnette]]
*[[John Magufuli]]
*[[Yvonne Magwas]]
*[[Péter Magyar]]
*[[John Dramani Mahama]]
*[[Sammy Mahdi]]
*[[Kahhor Mahkamov]]
*[[Ibrāhīm Maḩlab]]
*[[Choguel Kokalla Maïga]]
*[[Ousmane Issoufi Maïga]]
*[[Mmusi Maimane]]
*[[Lothar de Maizière]]
*[[Thomas de Maizière]]
*[[Kassim Majaliwa]]
*[[‘Alī Ḩasan al-Majīd]]
*[[John Major]] 
*[[Hideki Makihara]]
*[[Uladzimir Makjei]]
*[[Bernard Makuza]]
*[[Jana Maláčová]]
*[[Abubakar Malami]]
*[[Aušra Maldeikienė]]
*[[Georgi Malenkov]]
*[[Günther Maleuda]]
*[[Siniša Mali]]
*[[Tuilaepa Sailele Malielegaoi]]
*[[Nūrī al-Mālikī]]
*[[Reiz Malile]]
*[[Ričardas Malinauskas]]
*[[Nikolai Malinov]]
*[[Andrzej Malinowski]]
*[[Denõss Maljuska]]
*[[Cecilia Malmström]]
*[[Tandja Mamadou]]
*[[Zohran Mamdani]]
*[[Andrejs Mamikins]]
*[[Askar Mamin]]
*[[Anthony Joseph Mamo]]
*[[Ogerta Manastirliu]]
*[[James Mancham]]
*[[Alessandro Mancini]]
*[[Nelson Mandela]]
*[[Peter Mandelson]]
*[[Luiz Henrique Mandetta]]
*[[Manea Mănescu]]
*[[Ramona Mănescu]]
*[[Lucas Mangope]]
*[[Ulsi Manja]]
*[[Florin Manole]]
*[[Deniss Manturov]]
*[[Nosiviwe Mapisa-Nqakula]]
*[[Moussa Mara]]
*[[Roxana Maracineanu]]
*[[Pasqual Maragall i Mira]]
*[[James Marape]]
*[[Kazimierz Marcinkiewicz]]
*[[Bongbong Marcos]]
*[[Ferdinand Marcos]]
*[[Andranik Margarjan]]
*[[Mihhail Margelov]]
*[[Giorgi Margvelašvili]]
*[[Zdravko Marić]]
*[[Sanna Marin]]
*[[Radu Marinescu]]
*[[Mladen Marinov]]
*[[Oksana Markarova]]
*[[Leonid Markelov]] 
*[[Spýros Markezínis]]
*[[Sergei Markov]]
*[[Duško Marković]]
*[[Karl Maron]] ([[Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei]]), Saksa DV siseminister 
*[[Reyes Maroto]]
*[[Manuel Marrero]]
*[[Thomas R. Marshall]]
*[[Retno Marsudi]]
*[[Al-Munşif al-Marzūqī]]
*[[Michel Martelly]]
*[[Antoni Martí]]
*[[Micheál Martin]]
*[[Paul Martin]]
*[[Ricardo Martinelli]]
*[[Miguel Ángel Martínez]]
*[[Ana Vasconcelos Martins]]
*[[Catarina Martins]]
*[[János Martonyi]]
*[[Jevgen Martšuk]]
*[[Matias Marttinen]]
*[[Jan Masaryk]]
*[[Aslan Mashadov]]
*[[Mokgweetsi Masisi]]
*[[Rokas Masiulis]]
*[[Sandra Mason]]
*[[Hassoumi Massoudou]]
*[[Tadeusz Mazowiecki]]
*[[Valentinas Mazuronis]]
*[[Kęstutis Mažeika]]
*[[Kalkot Mataskelekele]]
*[[Hermann Matern]]
*[[Matthías Á. Mathiesen]]
*[[Marjo Matikainen-Kallström]]
*[[Anrijs Matīss]]
*[[Igor Matovič]]
*[[Takeaki Matsumoto]]
*[[Ivane Matšavariani]]
*[[Sergio Mattarella]] 
*[[Pirkko Mattila]]
*[[James Mattis]]
*[[Valentina Matvijenko]]
*[[Ion Gheorge Maurer]]
*[[Ueli Maurer]]
*[[Pierre Mauroy]]
*[[Kóstas Mavrídes]]
*[[Maxamed Cabdullaahi Maxamed]]
*[[Axmed Maxamed Maxamuud]]
*[[Xasan Shiikh Maxamuud]]
*[[Theresa May]]
*[[Eva Maydell]]
*[[Stephan Ernst Johann Mayer]]
*[[Alejandro Mayorkas]]
*[[Paul Biyoghé Mba]]
*[[Amama Mbabazi]]
*[[Sghaïr Ould M'Bareck]]
*[[Abdoul Mbaye]]
*[[Thabo Mbeki]] 
*[[Tito Mboweni]]
*[[Nangolo Mbumba]]
*[[Mary McAleese]]
*[[John McCain]]
*[[Joseph McCarthy]]
*[[Joe McCartin]]
*[[Emma McClarkin]]
*[[Mitch McConnell]]
*[[Helen McEntee]]
*[[Pat McFadden]]
*[[Michael McGrath]]
*[[Mairead McGuinness]]
*[[Martin McGuinness]]
*[[Martha McSally]]
*[[Esther McVey]]
*[[Russell Means]] 
*[[Vladimír Mečiar]]
*[[Markus Meckel]]
*[[Ernst Mecklenburg]]
*[[Danilo Medina]]
*[[Vladimir Medinski]]
*[[Dmitri Medvedev]]
*[[Emilie Enger Mehl]]
*[[Rexhep Meidani]]  
*[[Beate Meinl-Reisinger]]
*[[Golda Me'ir]]
*[[Dragan Mektić]]
*[[Dace Melbārde]]
*[[Guri Melby]]
*[[Jean-Luc Mélenchon]]
*[[Teodor Meleșcanu]]
*[[Eleonóra Meléti]]
*[[Nika Melia]]
*[[Kaspars Melnis]]
*[[Nuno Melo]]
*[[Giorgia Meloni]]
*[[Lambert Mende Omalanga]]
*[[Adnan Menderes]]
*[[Idoia Mendia]]
*[[Carlos Menem]]  
*[[Fradique de Menezes]]
*[[Mengistu Haile Mariam]] 
*[[Līga Meņģelsone]]
*[[Robert Menzies]]
*[[Ivane Merabišvili]]
*[[Leena Meri]]
*[[Angela Merkel]]
*[[Nikolai Merkuškin]] 
*[[Friedrich Merz]]
*[[Hans-Rudolf Merz]]
*[[Verena Mertens]]
*[[Carlos Mesa]]
*[[Luka Mesec]]
*[[Stjepan Mesić]]
*[[Ilir Meta]]
*[[Lubomír Metnar]]
*[[Roberta Metsola]]
*[[Tilly Metz]]
*[[Jörg Meuthen]]
*[[Grigol Mgaloblišvili]]
*[[Michaił Miaśnikovič]]
*[[Fu'ād al-Mibaza‘]]
*[[Glenn Micallef]]
*[[Nikolaus Michalek]]
*[[Charles Michel]]
*[[James Michel]]
*[[Roberto Micheletti]]
*[[Adam Michnik]]
*[[Hristijan Mickoski]]
*[[Daiga Mieriņa]]
*[[Juha Mieto]]
*[[Martti Miettunen]]
*[[Zorana Mihajlović]]
*[[MaryAnn Mihychuk]]
*[[Krista Mikkonen]]
*[[Johanna Mikl-Leitner]]
*[[Stanisław Mikołajczyk]]
*[[Roman Mikulec]]
*[[Ignacio Milam Tang]]
*[[Enzo Moavero Milanesi]]
*[[Zoran Milanović]]
*[[Jakov Milatović]]
*[[Vasile Milea]]
*[[Javier Milei]]
*[[David Miliband]]
*[[Ed Miliband]]
*[[Alaksandr Milinkievič]]
*[[Leszek Miller]]
*[[John Atta Mills]]
*[[Slobodan Milošević]]
*[[Antonio Milošoski]]
*[[Vladimir Milov]]
*[[Milan Milutinović]]
*[[Neven Mimica]]
*[[Hilary Minc]]
*[[Ruth Ann Minner]]
*[[Hubert Minnis]]
*[[Marco Minniti]]
*[[Roxana Mînzatu]]
*[[Najīb Mīqātī]]
*[[Paul Mirerekano]]
*[[Sergei Mironov]]
*[[Shavkat Mirziyoyev]]
*[[Ararat Mirzojan]]
*[[Radu Miruță]]
*[[Eimutis Misiūnas]]
*[[Philipp Mißfelder]]
*[[Mihhail Mišustin]]
*[[Notis Mitarachi]]
*[[Keith Mitchell]]
*[[Daniel Mitov]]
*[[Ilinka Mitreva]]
*[[Konstantínos Mitsotákis]]
*[[Kyriákos Mitsotákis]]
*[[Günter Mittag]]
*[[François Mitterrand]] 
*[[Kenji Miyamoto]]
*[[Kiichi Miyazawa]]
*[[Zweli Mkhize]]
*[[Nikolai Mladenov]]
*[[Zdeněk Mlynář]]
*[[Emmerson Mnangagwa]]
*[[Zohrab Mnatsakanjan]]
*[[Steven Mnuchin]]
*[[Mobutu Sese Seko]]
*[[Alois Mock]]
*[[Narendra Modi]] 
*[[Silvia Modig]]
*[[Hans Modrow]]
*[[Nicolae Moga]]
*[[Festus Gontebanye Mogae]]
*[[Federica Mogherini]]
*[[Mahathir Mohamad]]
*[[Abdoulkader Kamil Mohamed]]
*[[Daniel arap Moi]] 
*[[Jovenel Moïse]]
*[[Alfred Moisiu]] 
*[[Ewald Moldt]]
*[[Abdul Quader Molla]]
*[[Per Stig Møller]]
*[[Vjatšeslav Molotov]]
*[[Denõss Monastõrskõi]]
*[[Walter Mondale]]
*[[Algirdas Monkevičius]]
*[[Jean Monnet]]
*[[Amélie de Montchalin]]
*[[Arnaud Montebourg]]
*[[Luís Montenegro]]
*[[Irene Montero]]
*[[María Jesús Montero]]
*[[Mario Monti]]
*[[Dolors Montserrat]]
*[[Moon Jae-in]]
*[[Evo Morales]] 
*[[Jimmy Morales]]
*[[Moisés Hassan Morales]]
*[[Layla Moran]]
*[[Mateusz Morawiecki]]
*[[Penny Mordaunt]]
*[[Alicia Moreau de Justo]]
*[[Pedro Morenés]]
*[[Lenín Moreno]]
*[[Manny Mori]]
*[[Masako Mori]]
*[[Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė]]
*[[Aldo Moro]]
*[[Oleksandr Moroz]]
*[[Scott Morrison]]
*[[Krisztina Morvai]]
*[[Henryka Joanna Mościcka-Dendys]]
*[[Pierre Moscovici]]
*[[Tallis Obed Moses]]
*[[Pakalitha Mosisili]]
*[[Gennadi Moskal]]
*[[Petar Moskov]]
*[[Anna Moskwa]]
*[[Ionuț Moșteanu]]
*[[Toshimitsu Motegi]]
*[[Elisabeth Charlotte Motschmann]]
*[[Aaron Motsoaledi]]
*[[Vivian Motzfeldt]]
*[[Mia Mottley]]
*[[Clément Mouamba]]
*[[Étienne Mourrut]]
*[[Patrick Mphephu]]
*[[Mswati III]]  
*[[Walid Muallem]]
*[[Ḩusnī Mubārak]]
*[[Anna Maria Muccioli]]
*[[Robert Mugabe]] 
*[[André Muhirwa]]
*[[Frederick Muhlenberg]]
*[[Anita Muižniece]]
*[[José Mujica]]
*[[Pranab Mukherjee]]
*[[Antonella Mularoni]]
*[[Mulatu Teshome]]
*[[Hilgard Muller]]
*[[Brian Mullooly]]
*[[Sari Multala]]
*[[Bakili Muluzi]]
*[[E. Harold Munn]]
*[[Alexandru Munteanu]]
*[[Georgi Muradov]]
*[[Anastase Murekezi]]
*[[Frank Murkowski]]
*[[Draupadi Murmu]]
*[[Ināra Mūrniece]]
*[[Chris Murphy]]
*[[Prokop Murra]]
*[[Patty Murray]]
*[[Muḩammad Mursī]]
*[[Joseph Muscat]]
*[[Yoweri Museveni]]
*[[Pervez Musharraf]]
*[[Edmund Muskie]]
*[[Isa Mustafa]]
*[[Besnik Mustafaj]]
*[[Nello Musumeci]]
*[[Adolphe Muzito]]
*[[Bingu wa Mutharika]]
*[[Peter Mutharika]]
*[[Vitali Mutko]]
*[[Levy Mwanawasa]]
*[[Melisbek Mõrzakmatov]]
*[[Novruz Məmmədov]]
*[[Elmar Məmmədyarov]]
*[[Hanna Mäntylä]]
*[[Kärim Mäsimov]]
*[[Erich Mückenberger]]
*[[Mehmet Müezzinoğlu]]
*[[Margarete Müller]]
*[[Ferenc Münnich]]
*[[Ayaz Mütəllibov]]
*[[Kai Mykkänen]]
*[[Alva Myrdal]]

== N ==
*[[Nuno Gomes Nabiam]]
*[[Elvira Nabiullina]]
*[[Jaroslav Naď]]
*[[Emmanuel Nadingar]]
*[[Fadei Nagacevschi]]
*[[Moses Nagamootoo]]
*[[Harish Nagpal]]
*[[Imre Nagy]]
*[[Andrea Nahles]]
*[[Epeli Nailatikau]]
*[[Muḩammad Najīb]]
*[[Najib Razak]]
*[[Moḩammad Najībullāh]]
*[[Yasuhiro Nakasone]]
*[[Gen Nakatani]]
*[[Fatos Nano]]
*[[Janet Napolitano]]
*[[Kocheril Raman Narayanan]]
*[[Jaroslav Narkevič]]
*[[Nesti Nase]]
*[[Mohamed Nasheed]]
*[[Hassan Nasrallah]]
*[[Gamal Abdel Nasser]]
*[[Adrian Năstase]]
*[[Nursultan Nazarbajev]]
*[[Alexandru Nazare]]
*[[Aḩmad Naz̧īf]]
*[[Edward Natapei]]
*[[Šalva Natelašvili]]
*[[Alessandro Natta]]
*[[Joe Natuman]]
*[[Denis Naughten]]
*[[Konrad Naumann]]
*[[Gitanas Nausėda]]
*[[Aleksei Navalnõi]]
*[[Kęstutis Navickas]]
*[[Monika Navickienė]]
*[[Karol Nawrocki]]
*[[Stella Ndabeni-Abrahams]]
*[[Melchior Ndadaye]]  
*[[Domitien Ndayizeye]]
*[[Souleymane Ndéné Ndiaye]]
*[[Jean Eyeghe Ndong]]
*[[Richard Neal]]
*[[Nureddin Nebati]]
*[[Petr Nečas]]
*[[Karl Nehammer]]
*[[Jawaharlal Nehru]]
*[[Zdeněk Nekula]]
*[[Ala Nemerenco]]
*[[Ralfs Nemiro]]
*[[Boriss Nemtsov]]
*[[Danuše Nerudová]]
*[[Benjamin Netanyahu]]
*[[Agostinho Neto]]
*[[Vânia Neto]]
*[[Dirk Neubauer]]
*[[Hildigund Neubert]]
*[[Jaroslav Neverovič]]
*[[José Maria Neves]]
*[[Nadezhda Neynski]]
*[[Ngapoi Ngawang Jigme]]
*[[Sangay Ngedup]]
*[[Pierre Ngendandumwe]]
*[[Édouard Ngirente]]
*[[Marien Ngouabi]]
*[[Firmin Ngrébada]]
*[[Joseph Dion Ngute]]
*[[Nguyễn Minh Triết]]
*[[Nguyễn Phú Trọng]]
*[[Nguyễn Tấn Dũng]]
*[[Nguyễn Xuân Phúc]]
*[[Malangatana Ngwenya]]
*[[Manuel Serifo Nhamadjo]]
*[[Moustapha Niasse]]
*[[Uta Nickel]]
*[[Adam Niedzielski]]
*[[Harald Nielsen]]
*[[Holger K. Nielsen]]
*[[Kirstjen Nielsen]]
*[[Jussi Niinistö]]
*[[Sauli Niinistö]] 
*[[Ville Niinistö]]
*[[Aissen Nikolajev]]
*[[Ionás Nikoláou]]
*[[Tomislav Nikolić]]
*[[Marius Nilsen]]
*[[Torsten Nilsson]]
*[[Kornelia Ninova]]
*[[Bujar Nishani]]
*[[Richard Nixon]]
*[[Maite Nkoana-Mashabane]]
*[[Kwame Nkrumah]]
*[[Pierre Nkurunziza]]
*[[Daniel Noboa]]
*[[Gustavo Noboa]]
*[[Yoshihiko Noda]]
*[[Philip Noel-Baker]]
*[[Kristi Noem]]
*[[Zurab Nogaideli]] 
*[[Albert Norden]]
*[[Carlo Nordio]]
*[[Eva Nordmark]]
*[[Lina Nordquist]]
*[[Manuel Noriega]]
*[[Ole Norrback]]
*[[Anatolie Nosatîi]]
*[[Kessai Note]]
*[[Aleksandr Novak]]
*[[Katalin Novák]]
*[[Ljudmila Novak]]
*[[Valerija Novodvorskaja]]
*[[Barbara Nowacka]]
*[[Apolo Nsibambi]]
*[[Blade Nzimande]]
*[[Cyprien Ntaryamira]]  
*[[Sylvestre Ntibantunganya]]
*[[Christian Ntsay]]
*[[Pär Nuder]]
*[[Sam Nujoma]]
*[[Devin Nunes]]
*[[Laurent Nuñez]]
*[[Rašid Nurgalijev]]
*[[Otto Nuschke]]
*[[‘Abd Allāh an-Nusūr]]
*[[Paul Nuttall]]
*[[Jevgen Nõštšuk]]
*[[Julius Nyerere]]
*[[Filipe Nyusi]]
*[[Saparmyrat Nyýazow]]

==O==
*[[Barack Obama]]
*[[Francisco Pascual Obama Asue]]
*[[Olusegun Obasanjo]]
*[[Teodoro Obiang Nguema Mbasogo]]
*[[Milton Obote]]
*[[Jaromír Obzina]]
*[[Yūko Obuchi]]
*[[Alexandria Ocasio-Cortez]]
*[[Edward Ochab]]
*[[Raila Odinga]]
*[[Mirian Odisharia]] 
*[[Luminița Odobescu]]
*[[Nelson Oduber]]
*[[Fred Oelßner]]
*[[Günther Oettinger]]
*[[Sinan Oğan]]
*[[Michael Ogio]]
*[[Maria Ohisalo]]
*[[Bertil Ohlin]]
*[[Monique Ohsan Bellepeau]]
*[[Outi Ojala]]
*[[Luvsannamsrajn Ojuun-Erdene]]
*[[Katsuya Okada]]
*[[Gazmend Oketa]]
*[[Okil Okilov]]
*[[Ngozi Okonjo-Iweala]]
*[[Irakli Okruašvili]]
*[[Ólafur Ragnar Grímsson]]
*[[Jan Olbrycht]]
*[[Jan Łukasz Ołdakowski]]
*[[Andrzej Olechowski]]
*[[Juozas Olekas]]
*[[Erich Ollenhauer]]
*[[Kajsa Ollongren]]
*[[Ehud Olmert]]
*[[Jan Olav Olsen]]
*[[Pia Olsen Dyhr]]
*[[Károly Olt]]
*[[Martin O'Malley]]
*[[Ilhan Omar]]
*[[Volodõmõr Omeljan]]
*[[Małgorzata ­Omilanowska]]
*[[Daniel Ona Ondo]]
*[[Ali Bongo Ondimba]]
*[[Michelle O'Neill]]
*[[Peter O'Neill]]
*[[Itsunori Onodera]]
*[[Janusz Onyszkiewicz]]
*[[Šerig-ool Ooržak]]
*[[Anita Orbán]]
*[[Ludovic Orban]]
*[[Viktor Orbán]]
*[[Plamen Orešarski]]
*[[Maksim Oreškin]]
*[[Tihomir Orešković]]
*[[Andrea Orlando]]
*[[Vitālijs Orlovs]]
*[[Beto O'Rourke]]
*[[Petteri Orpo]]
*[[Daniel Ortega]]
*[[Andoni Ortuzar]]
*[[George Osborne]]
*[[Vardan Oskanjan]]
*[[Bujar Osmani]]
*[[Vjosa Osmani]]
*[[Jostein Osnes]]
*[[Miguel Ángel Osorio Chong]]
*[[Jon Ossoff]]
*[[Ranko Ostojić]]
*[[Romualdas Ozolas]]
*[[Saadeddine Othmani]]
*[[Džoomart Otorbajev]]
*[[Harry Ott]]
*[[Henning Otte]]
*[[Roza Otunbajeva]]
*[[Francisco Ou]]
*[[Younes Ouaqasse]]
*[[Alassane Ouattara]]
*[[Sidi Mohamed Ould Boubacar]]
*[[Ahmed Ouyahia]]
*[[Bengt Bengtsson Oxenstierna]]
*[[Gabriel Bengtsson Oxenstierna]]
*[[Hāsinā Oyājed]]
*[[Ferdinand Oyono]]

== P ==
*[[Juho Kusti Paasikivi]]
*[[Pertti Paasio]]
*[[Rafael Paasio]]
*[[Sirpa Paatero]]
*[[Algimanta Pabedinskienė]]
*[[Artis Pabriks]]
*[[Behgjet Pacolli]]
*[[Pier Carlo Padoan]]
*[[Borut Pahor]]
*[[Antoni Pająk]]
*[[Jussi Pajunen]]
*[[Pak Pong-ju]]
*[[Bekir Pakdemirli]]
*[[Atte Pakkanen]]
*[[Rolandas Paksas]]
*[[Alfredo Palacio]]
*[[Justas Paleckis]]
*[[Sarah Palin]]
*[[Andrius Palionis]]
*[[Stefano Palmieri]]
*[[Páll Pétursson]]
*[[Olof Palme]]
*[[Eero Paloheimo]]
*[[Gintautas Paluckas]]
*[[Fidías Panagiótou]]
*[[Basdeo Panday]]
*[[Naledi Pandor]]
*[[Leon Panetta]]
*[[Boriss Pankin]]
*[[Mathilde Panot]]
*[[David W. Panuelo]]
*[[Antonio Panzeri]]
*[[Dimítris Papadákis]]
*[[Geórgios Papadópoulos]]
*[[Tássos Papadópoulos]]
*[[Aléxandros Papágos]]
*[[Andréas Papandréou]]
*[[Geórgios Papandréou]]
*[[Geórgios Papandréou noorem]]
*[[Károlos Papoúlias]]
*[[Šalva Papuašvili]]
*[[Ioánnis Paraskevópoulos]]
*[[Park Geun-hye]]
*[[Park Tae Joon]] 
*[[Vlasta Parkanová]]
*[[Annise Parker]]
*[[Guy Parmelin]]
*[[Sean Parnell]]
*[[Jiří Paroubek]]
*[[Bruno Rodríguez Parrilla]]
*[[Dimítrios Partsalídis]]
*[[Andri Parubi]]
*[[Georgi Pǎrvanov]]
*[[Diego Pary]]
*[[Hafiz Paşayev]]
*[[Solomon Pasi]]
*[[Pedro Passos Coelho]]
*[[Longin Pastusiak]]
*[[Nikol Pašinjan]]
*[[Zianon Paźniak]]
*[[Ange-Félix Patassé]]
*[[Priti Patel]]
*[[Antonio Patriota]]
*[[Dmitri Patrušev]]
*[[John Malcolm Patterson]]
*[[Petra Pau]]
*[[Ana Pauker]]
*[[Rand Paul]]
*[[Ron Paul]] 
*[[Artūras Paulauskas]]
*[[Raimonds Pauls]]  
*[[Dainius Pavalkis]]
*[[Žygimantas Pavilionis]]
*[[Prokópis Pavlópoulos]]
*[[Valentin Pavlov]]
*[[Daniels Pavļuts]]
*[[Waldemar Pawlak]]
*[[Julie Payette]]
*[[Marise Payne]]
*[[Lester B. Pearson]]
*[[Nilo Peçanha]]
*[[Ana Miguel Pedro]]
*[[Eduardo de Pedro]]
*[[Marija Pejčinović Burić]]
*[[Ahti Pekkala]]
*[[Eino Pekkala]]
*[[Mauno Pekkala]]
*[[Mauri Pekkarinen]]
*[[Aino-Kaisa Pekonen]]
*[[Niko Peleshi]]
*[[Jaana Pelkonen]] 
*[[Peter Pellegrini]]
*[[Nancy Pelosi]] 
*[[Eemeli Peltonen]]
*[[Enrique Peña Nieto]]
*[[Mike Pence]]
*[[Stevo Pendarovski]]
*[[Muriel Pénicaud]]
*[[Cvetelina Penkova]]
*[[Risto E. J. Penttilä]]
*[[Domingos Simões Pereira]]
*[[Fernando Pereira]]
*[[Lídia Pereira]]
*[[Shim'on Peres]]
*[[Tom Perez]]
*[[Otto Pérez Molina]]
*[[Lajla Përnaska]]
*[[Rick Perry]]
*[[Kamla Persad-Bissessar]]
*[[Marte Mjøs Persen]]
*[[Göran Persson]]
*[[Mas‘ūd Pezeshkīān]]
*[[Lojze Peterle]]
*[[Niels Helveg Petersen]]
*[[Kārina Pētersone]]
*[[Kiril Petkov]]
*[[Bratislav Petković]]
*[[Jurgita Petrauskienė]]
*[[Ramona Petraviča]]
*[[Pavlo Petrenko]]
*[[Tomáš Petříček]]
*[[Kharálambos Petrídis]]
*[[Gustavo Petro]]
*[[Frauke Petry]] 
*[[Göran Pettersson]]
*[[Phạm Bình Minh]]
*[[Phạm Minh Chính]]
*[[Maia Phandžikidze]]
*[[Édouard Philippe]]
*[[Danny Philip]]
*[[Jess Phillips]]
*[[Bridget Phillipson]]
*[[Kaysone Phomvihane]]
*[[Matteo Piantedosi]]
*[[Plaek Pibulsonggram]]
*[[Fabian Picardo]]
*[[Tonino Picula]]
*[[Andris Piebalgs]] 
*[[Janusz Piechociński]]
*[[Jacek Piechota]]
*[[Wilhelm Pieck]]
*[[Sirpa Pietikäinen]]
*[[Panagiótis Pikramménos]]
*[[Rihards Pīks]]
*[[Ivan Pilný]]
*[[Søren Pind]]
*[[Mizengo Pinda]]
*[[Marguerite Pindling]]
*[[Sebastián Piñera]]
*[[Augusto Pinochet]]
*[[Lucía Pinochet]]
*[[Alexandru Pînzari]]
*[[Maria de Lourdes Pintasilgo]]
*[[Albert Pintat Santolària]]
*[[Sándor Pintér]]
*[[Manuel Pinto da Costa]]
*[[Panagiótis Pipinélis]]
*[[Nataša Pirc Musar]]
*[[Pedro Pires]]
*[[Kati Piri]]
*[[Dragoș Pîslaru]]
*[[Alois Pisnik]]
*[[Boris Pistorius]]
*[[Vladimir Plahotniuc]]
*[[Ioannis Plakiotakis]]
*[[Nikólaos Plastíras]]
*[[Andrej Plenković]]
*[[Artūrs Toms Plešs]]
*[[Rosen Plevneliev]]
*[[Igor Plotnõtskõi]]
*[[Marek Plura]]
*[[Miroslav Poche]]
*[[Povilas Poderskis]]
*[[Nikolai Podgornõi]]
*[[Hifikepunye Pohamba]]
*[[Toivo T. Pohjala]]
*[[Zack Polanski]]
*[[Pierre Poilievre]]
*[[Pol Pot]]
*[[Genc Pollo]]
*[[Mike Pompeo]]
*[[Georges Pompidou]]
*[[Panteleimon Ponomarenko]]
*[[Ilja Ponomarjov]]
*[[Victor Ponta]]
*[[Augustin Matata Ponyo]]
*[[Nicu Popescu]]
*[[Călin Popescu-Tăriceanu]] 
*[[Nikola Poposki]]
*[[Dimitar Popov]], Bulgaaria peaminister 1990–1991
*[[Nenad Popović]]
*[[Raminta Popovienė]]
*[[Petro Porošenko]]
*[[Alfonso Portillo]]
*[[Soraya Post]]
*[[Juras Požela (poliitik)|Juras Požela]]
*[[Vladimir Potanin]]
*[[Janez Potočnik]]
*[[Pierre Poujade]]
*[[Troels Lund Poulsen]]
*[[Colin Powell]]
*[[Imanol Pradales]]
*[[Prak Sokhonn]]
*[[Don Pramudwinai]]
*[[Vladimir Prebilič]]
*[[Cătălin Predoiu]]
*[[Victoria Prentis]]
*[[Grigore Preoteasa]]
*[[René Préval]] 
*[[Maxime Prévot]]
*[[Tom Price]]
*[[Zahhar Prilepin]] 
*[[Jevgeni Primakov]]
*[[Romano Prodi]]
*[[John Profumo]]
*[[Vladimiras Prudnikovas]]
*[[Kazimira Prunskienė]]
*[[Vadõm Prõstaiko]]
*[[Roman Prymula]]
*[[Juris Pūce]]
*[[Óscar Puente]]
*[[Boriss Pugo]] 
*[[Carles Puigdemont]]
*[[Sakari Puisto]]
*[[Frigyes Puja]]
*[[Nauris Puntulis]]
*[[Ulla Puolanne]]
*[[Hardeep Singh Puri]]
*[[Rajkeswur Purryag]]
*[[Sergiu Pușcuța]]
*[[Aleksei Puškov]]
*[[Vladimir Putin]]
*[[Hans-Gert Pöttering]]

== Q ==
*[[Muammar al-Qaddafi]]
*[[Anwar Muḩammad Qarqāsh]]
*[[Dan Quayle]]
*[[Manuel Quezón]]
*[[Juan Ramón Quintana]]
*[[Bernard Quintin]]
*[[Elpidio Quirino]]
*[[Rəsul Quliyev]]
*[[Vilayət Quliyev]]
*[[İsa Qəmbər]]

== R ==
*[[Dominic Raab]]
*[[Susanne Raab]]
*[[Burhānuddīn Rabbānī]]
*[[Ivica Račan]]
*[[Rumen Radev]]
*[[Iveta Radičová]]
*[[Nebojša Radmanović]]
*[[Konstanty Radziwiłł]]
*[[Đorđe Radulović]]
*[[Jean-Pierre Raffarin]]
*[[Brigi Rafini]]
*[[Akbar Hāshemī Rafsanjānī]]
*[[Virginia Raggi]]
*[[Ragnhildur Helgadóttir]]
*[[Jillur Rahmān]]
*[[Tarique Rahman]]
*[[Emomalii Rahmon]]
*[[Gina Raimondo]]
*[[Kari Rajamäki]]
*[[Hery Rajaonarimampianina]]
*[[Gotabaya Rajapaksa]]
*[[Mahinda Rajapaksa]]
*[[László Rajk]] 
*[[Marin Rajkov]]
*[[Andry Rajoelina]]
*[[Mariano Rajoy]]
*[[Mátyás Rákosi]] 
*[[Vít Rakušan]]
*[[Geórgios Rállis]]
*[[Edi Rama]] 
*[[Sellapan Ramanathan]]
*[[Cyril Ramaphosa]]
*[[Vivek Ramaswamy]]
*[[Franca Rame]]
*[[Navin Ramgoolam]]
*[[José Ramos Horta]]
*[[Donald Ramotar]]
*[[Juris Rancāns]]
*[[Paulo Rangel]]
*[[Lulu Ranne]]
*[[Rannveig Guðmundsdóttir]]
*[[Jarmo Rantanen]]
*[[Mari Rantanen]]
*[[Paavo Rantanen]]
*[[Rose Christiane Raponda]]
*[[Lars Rasch]]
*[[Sharof Rashidov]]
*[[Artur Rasizadə]]
*[[Anders Fogh Rasmussen]]
*[[Lars Løkke Rasmussen]]
*[[Poul Nyrup Rasmussen]]
*[[Dzintars Rasnačs]]
*[[Kohir Rasulzoda]]
*[[Nasima Razmyar]]
*[[Dmõtro Razumkov]]
*[[John Ratcliffe]]
*[[Didier Ratsiraka]]
*[[Heinrich Rau]]
*[[Johannes Rau]]
*[[Zbigniew Rau]]
*[[Marc Ravalomanana]] 
*[[Andris Rāviņš]]
*[[Dixy Lee Ray]]
*[[Angela Rayner]]
*[[Ronald Reagan]] 
*[[Marcelo Rebelo de Sousa]]
*[[Dorin Recean]]
*[[Julia Reda]]
*[[Jack Reed]]
*[[Ilmar Reepalu]]
*[[Jacob Rees-Mogg]]
*[[Rachel Reeves]]
*[[Khil Rāj Regmī]]
*[[Evelyn Regner]]
*[[Elisabeth Rehn]]
*[[Olli Rehn]]
*[[Juha Rehula]]
*[[Katherina Reiche]]
*[[Harry Reid]]
*[[Fredrik Reinfeldt]]
*[[Terry Reintke]]
*[[Rudi Reinwarth]]
*[[Jānis Reirs]]
*[[Dana Reizniece-Ozola]]
*[[Blerim Reka]]
*[[Tommy Remengesau]]
*[[Unai Rementeria]]
*[[Konstantin Remtšugov]]
*[[Jonvic Remulla]]
*[[France-Albert René]]
*[[Matteo Renzi]]
*[[Einars Repše]]
*[[Karlo Ressler]]
*[[Maksim Rešetnikov]]
*[[Carlos Reutemann]]
*[[Ana Revenco]]
*[[Didier Reynders]]
*[[Linda Reynolds]]
*[[Cecil Rhodes]]
*[[Ri Yong-ho (poliitik)]]
*[[Teresa Ribera Rodríguez]]
*[[Condoleezza Rice]] 
*[[George Maxwell Richards]]
*[[Hans-Joachim Riecke]]
*[[Māris Riekstiņš]]
*[[Franck Riester]]
*[[Bernd Riexinger]]
*[[Harald Ringstorff]]
*[[Snyder Rini]]
*[[Edgars Rinkēvičs]]
*[[Antti Rinne]]
*[[Rui Rio]]
*[[Efraín Ríos Montt]]
*[[Daniel Risch]]
*[[Paula Risikko]]
*[[Reuven Rivlin]]
*[[Mary Robinson]]
*[[Margarita Robles]]
*[[Michel Rocard]]
*[[Nelson Rockefeller]]
*[[Adolfo Rodríguez Saá]]
*[[Eduardo Rodríguez]]
*[[Jorge Rodríguez]]
*[[Isabel Rodríguez García]]
*[[Kolo Christopher Laurent Roger]]
*[[Michel Roger]]
*[[William P. Rogers]]
*[[Alexandru Rogobete]]
*[[Rose Francine Rogombé]]
*[[Dmitri Rogozin]] 
*[[Roh Moo-hyun]] 
*[[Roh Tae-woo]]
*[[Antonio Roldán (kirjanik)|Antonio Roldán]]
*[[Petre Roman]]
*[[Gabriel Romanus]]
*[[Walter Romberg]]
*[[Carlos Humberto Romero]]
*[[Manfred Rommel]]
*[[Mitt Romney]]
*[[María Paula Romo]]
*[[Aivis Ronis]]
*[[Marieke Roos]]
*[[Elihu Root]]
*[[Anton Rop]]
*[[Bronis Ropė]]
*[[Henrique Rosa]] 
*[[Carlos Agostinho do Rosário]]
*[[Dariusz Rosati]]
*[[Uri Rosenthal]]
*[[Agustín Rossi]]
*[[Jessika Roswall]]
*[[Mārtiņš Roze]]
*[[Petra Roth]]
*[[Dilma Rousseff]]
*[[Manuel Roxas]]
*[[Ségolène Royal]]
*[[Fernando de la Rúa]]
*[[Alfrēds Rubiks]]
*[[Amber Rudd]]
*[[Kevin Rudd]]
*[[Inga Ruginienė]]
*[[Ibrahim Rugova]]
*[[Ruhakana Rugunda]]
*[[Ḩasan Rūḩānī]]
*[[Siarhiej Rumas]]
*[[Willy Rumpf]]
*[[Donald Rumsfeld]]
*[[Veera Ruoho]]
*[[Liana Ruokytė Jonsson]]
*[[Dean Rusk]]
*[[Jiří Rusnok]]
*[[Branko Ružić]]
*[[Mark Rutte]]
*[[Nikolai Rõžkov]]
*[[Azad Rəhimov]]
*[[Päivi Räsänen]]
*[[Louis Rwagasore]]
*[[Wille Rydman]]
*[[Mauri Ryömä]]

== S ==
*[[Mihheil Saakašvili]]
*[[Vladimir Saar]]
*[[Annika Saarikko]]
*[[Carlos Saavedra Lamas]]  
*[[Nyamko Sabuni]]
*[[Antonio Saca]]
*[[Valeryj Sachaščyk]]
*[[Anwār as-Sadāt]] 
*[[Andri Sadovõi]]
*[[Muqtadā aş-Şadr]]  
*[[Adel Safar]]
*[[Mona Sahlin]]
*[[Ali Saibou]]
*[[Harjit Sajjan]]
*[[Aikateríni Sakellaropoúlou]]
*[[Tammām Salām]]
*[[Anatol Șalaru]]
*[[António de Oliveira Salazar]] 
*[[Ken Salazar]]
*[[Amrullah Saleh]]
*[[‘Alī ‘Abdullāh Sāliḩ]]
*[[Barham Aḩmad Şāliḩ]]
*[[Macky Sall]]
*[[Muḥammad bin Salmān bin ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]]
*[[Olof Salmén]]
*[[Charlot Salwai]]
*[[Jean-Michel Sama Lukonde]]
*[[Salome Samadašvili]]
*[[Antónis Samarás]]
*[[Catherine Samba-Panza]]
*[[Ahmed Abdallah Mohamed Sambi]]
*[[Jorge Sampaio]]
*[[Anders Samuelsen]]
*[[Ivo Sanader]]
*[[Pedro Sánchez]]
*[[Salvador Sánchez Cerén]]
*[[Fidel Sánchez Hernández]]
*[[Per Sandberg]]
*[[Bernie Sanders]]
*[[Brian Sandoval]]
*[[Maia Sandu]]
*[[Evelyn Sanguinetti]]
*[[Julio Sanguinetti]]
*[[Artur Sanhá]] 
*[[Malam Bacai Sanhá]]
*[[Thomas Sankara]]
*[[Jan Tore Sanner]]
*[[Nyimasata Sanneh-Bojang]]
*[[Chan Santokhi]]
*[[José Eduardo dos Santos]]
*[[Juan Manuel Santos]]
*[[Augusto Santos Silva]]
*[[Michel Sapin]]
*[[Jussi Saramo]]
*[[Kadõrbek Sarbajev]]
*[[Daciana Sârbu]]
*[[Armen Sargsjan]]
*[[Serž Sargsjan]]
*[[Tigran Sargsjan]]
*[[Temir Sarijev]]
*[[Hanna Sarkkinen]]
*[[Nicolas Sarkozy]]
*[[Marielle de Sarnez]]
*[[Thilo Sarrazin]]
*[[Chrístos Sartzetákis]]
*[[Petri Sarvamaa]]
*[[Jacek Saryusz-Wolski]]
*[[Kimmo Sasi]]
*[[David Sassoli]]
*[[Denis Sassou-Nguesso]] 
*[[Michael Sata]]
*[[Eisaku Satō]]
*[[Arto Satonen]]
*[[Džantörö Satõbaldijev]]
*[[Algirdas Saudargas]]
*[[Charles Savarin]]
*[[Lukas Savickas]]
*[[Jonas Savimbi]]
*[[Fatma Betül Sayan Kaya]]
*[[Oscar Luigi Scalfaro]]
*[[Günter Schabowski]]
*[[Alexander Schallenberg]]
*[[Friedrich Scharf]]
*[[Walter Scheel]]  
*[[Hans Jörg Schelling]]
*[[Silvio Schembri]]
*[[Grzegorz Schetyna]]
*[[Alena Schillerová]]
*[[Lena Schilling]]
*[[Tankred Schipanski]]
*[[Karl Schirdewan]]
*[[Poul Schlüter]]
*[[Samuel Schmid]]
*[[Christian Schmidt]]
*[[Elli Schmidt]]
*[[Helmut Schmidt]]
*[[Thomas Schmidt]]
*[[Wolfgang Schmidt]]
*[[Edzard Schmidt-Jortzig]]
*[[Werner Schmieder]]
*[[Pál Schmitt]]
*[[Olaf Scholz]]
*[[Dick Schoof]]
*[[Margarete Schramböck]]
*[[Gerhard Schröder]]
*[[Martin Schulz]]
*[[Sven Schulze]]
*[[Gerhard af Schultén]]
*[[Kurt Schumacher]]
*[[Chuck Schumer]]
*[[Scott Schwab]]
*[[Karel Schwarzenberg]]
*[[Arnold Schwarzenegger]]
*[[Wolfgang Schäuble]]
*[[Gerhard Schürer]]
*[[Wolfgang Schüssel]]
*[[Gudrun Schyman]]
*[[Guy Scott]]
*[[Luigi Scotti]]
*[[Ludwig Scotty]]
*[[Idrissa Seck]]
*[[Horst Seehofer]]
*[[Gonen Segev]]
*[[Mārīte Seile]]
*[[Helge Seip]]
*[[Fatmir Sejdiu]]
*[[Stéphane Séjourné]]
*[[Nikola Selaković]]
*[[Ziya Selçuk]]
*[[Abdelmalek Sellal]]
*[[Monica Semedo]]
*[[Patrick Sensburg]]
*[[Esko Seppänen]]
*[[Piotr Serafin]]
*[[Anatoli Serdjukov]]
*[[Igor Sergejev]]
*[[Alfred Serreqi]]
*[[Jeff Sessions]]
*[[Ahmet Necdet Sezer]]
*[[Igor Setšin]]
*[[Vitali Sevastjanov]]
*[[Feleti Sevele]]
*[[Tokyo Sexwale]]
*[[Carlo Sforza]]
*[[Qaḩţān Muḩammad ash-Sha‘abī]]
*[[Yits'ẖak Shamir]]
*[[Grant Shapps]]
*[[Moshe Sharet]]
*[[Nawaz Sharif]]
*[[Shehbaz Sharif]]
*[[Alok Sharma]]
*[[Ariel Sharon]]
*[[Mehmet Shehu]]
*[[Ali Mohamed Shein]]
*[[Claudia Sheinbaum]]
*[[Ardalan Shekarabi]]
*[[Brad Sherman]]
*[[Shi Liang]]
*[[John Shimkus]]
*[[Hakubun Shimomura]]
*[[Paetongtarn Shinawatra]]
*[[Thaksin Shinawatra]]
*[[Yingluck Shinawatra]]
*[[Cabdi Faarax Shirdoon]]
*[[Sāmiḩ Shukrī]]
*[[David Shulkin]]
*[[George P. Shultz]]
*[[Maninder Sidhu]]
*[[Mandé Sidibé]]
*[[Modibo Sidibé]]
*[[Mariam Kaïdama Sidibé Cissé]]
*[[‘Āţif Şidqī]]
*[[Günter Sieber]]
*[[Tomasz Siemoniak]]
*[[Sigmundur Davíð Gunnlaugsson]]
*[[Sigríður Á. Andersen]]
*[[Sigríður Anna Þórðardóttir]]
*[[Sigurður Bjarnason]]
*[[Eva-Riitta Siitonen]]
*[[Endre Sík]]
*[[Jozef Síkela]]
*[[Radosław Sikorski]]
*[[Haris Silajdžić]]
*[[Evika Siliņa]]
*[[Gordana Siljanovska-Davkova]]
*[[Anton Siluanov]]
*[[Marina Silva]]
*[[Raymond Ndong Sima]]
*[[Kóstas Simítis]]
*[[Sven Simon]]
*[[Heide Simonis]]
*[[Vasko Simoniti]]
*[[Portia Simpson-Miller]]
*[[Mehmet Şimşek]]
*[[Horst Sindermann]]
*[[Kyrsten Sinema]]
*[[Manmohan Singh]]
*[[Feridun Sinirlioğlu]]
*[[Taisto Sinisalo]]
*[[Mindaugas Sinkevičius]]
*[[Rimantas Sinkevičius]]
*[[Virginijus Sinkevičius]]
*[[Anni Sinnemäki]]
*[[Fred Sinowatz]]
*[[Helvi Sipilä]]
*[[Juha Sipilä]]
*[[Eino Sirén]]
*[[Maithripala Sirisena]]
*[[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]
*[[Thongloun Sisoulith]]
*[[Lindiwe Sisulu]]
*[[Marek Siwiec]]
*[[Sjoerd Sjoerdsma]]
*[[Jonas Sjöstedt]]
*[[Gintarė Skaistė]]
*[[Zorjana Skaletska]]
*[[Phandu Skelemani]]
*[[Roosevelt Skerrit]]
*[[Ville Skinnari]]
*[[Oleksandr Skitško]]
*[[Matvei Skobelev]]
*[[Pános Skourlétis]]
*[[Werner Skowron]]
*[[Krzysztof Skubiszewski]]
*[[Marius Skuodis]]
*[[Saulius Skvernelis]]
*[[Per Edvin Sköld]]
*[[Emilija Slabunova]]
*[[Atis Slakteris]]
*[[Rudolf Slánský]]
*[[Michel Sleiman]]
*[[Ljubov Sliska]]
*[[Aleh Śližeŭski]]
*[[Leonid Slutski]]
*[[Ian Smith]]
*[[Bezalel Smotrich]]
*[[Josef Smrkovský]]
*[[Mircea Snegur]]
*[[Johan Vilhelm Snellman]]
*[[Antanas Sniečkus]]
*[[Sobhuza II]]
*[[Sergei Sobjanin]]
*[[Bohuslav Sobotka]]
*[[Wolfgang Sobotka]]
*[[Anatoli Sobtšak]]
*[[José Sócrates]]
*[[Stefan Sofiyanski]], Bulgaaria peaminister 1997
*[[Manasseh Sogavare]]
*[[Nicéphore Soglo]]
*[[Timo Soini]]
*[[Sok Chenda Sophea]]
*[[Tomislav Sokol]]
*[[Maksim Sokolov]]
*[[Julija Sokolovska]]
*[[Włodzimierz Sokorski]]
*[[Felipe Solá]]
*[[Javier Solana]]
*[[Erna Solberg]]
*[[Ibrahim Mohamed Solih]]
*[[Luis Guillermo Solís]]
*[[Mõkola Solskõi]]
*[[László Sólyom]]
*[[Michael Somare]]
*[[Somchai Wongsawat]]
*[[Simonetta Sommaruga]]
*[[Song Ping]]
*[[Ringaudas Songaila]]
*[[Enele Sopoaga]]
*[[Ilan Șor]]
*[[Ine Marie Eriksen Søreide]]
*[[José Manuel Soria]]
*[[Guillaume Soro]]
*[[Kalevi Sorsa]]
*[[Ahmed Tidiane Souaré]]
*[[Anna Soubry]]
*[[Constança Urbano de Sousa]]
*[[Manuel Inocêncio Sousa]]
*[[Villy Søvndal]]
*[[Süleyman Soylu]]
*[[Paul-Henri Spaak]]
*[[Vincenzo Spadafora]]
*[[Jens Spahn]]
*[[Oliver Spasovski]]
*[[Baldwin Spencer]]
*[[Anne Spiegel]]
*[[Michael Spindelegger]]
*[[Andrei Spînu]]
*[[Myriam Spiteri Debono]]
*[[Andris Sprūds]]
*[[Edmunds Sprūdžs]]
*[[Oskars Spurdziņš]]
*[[József Szájer]]
*[[Paweł Szałamacha]]
*[[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]
*[[Edward Szczepanik]]
*[[Alexandra Szentkirályi]]
*[[Szeto Wah]]
*[[Péter Szijjártó]]
*[[Jerzy Szmajdziński]]
*[[Łukasz Szumowski]]
*[[Beata Szydło]]
*[[Jolanta Szymanek-Deresz]]
*[[Konrad Szymański]]
*[[Szymon Szynkowski vel Sęk]]
*[[Jan Szyszko]]
*[[Chrístos Staïkoúras]]
*[[Mārtiņš Staķis]]
*[[Dāvis Stalts]]
*[[Olesea Stamate]]
*[[Stefan Stambolov]]
*[[Sergej Stanišev]]
*[[Zbyněk Stanjura]]
*[[Laurynas Stankevičius]]
*[[Bettina Stark-Watzinger]]
*[[Keir Starmer]]
*[[Roman Starovoit]]
*[[Galina Starovoitova]]
*[[Michaíl Stasinópoulos]]
*[[Ole Stavad]]
*[[Eléni Stávrou]]
*[[Kostís Stefanópoulos]]
*[[Stéfanos Stefanópoulos]]
*[[Nebojša Stefanović]]
*[[Karl Steinhoff]]
*[[Yuval Steinitz]]
*[[Frank-Walter Steinmeier]]
*[[Pär Stenbäck]]
*[[Per Stenmarck]]
*[[Jūlija Stepaņenko]]
*[[Maksõm Stepanov]]
*[[Viktor Stepanov]]
*[[Marcus Stephen]]
*[[Jaroslav Stetsko]]
*[[Max van der Stoel]]
*[[Chivu Stoica]] 
*[[Rasmus Stoklund]]
*[[Jens Stoltenberg]] 
*[[Theodor Stolojan]]
*[[Willi Stoph]]
*[[Jonas Gahr Støre]]
*[[Heinz-Christian Strache]]
*[[Joakim Strand]]
*[[Annika Strandhäll]]
*[[Laimdota Straujuma]]
*[[Dominique Strauss-Kahn]]
*[[Pēteris Strautmanis]]
*[[Svenn Stray]]
*[[Wes Streeting]]
*[[Valeriu Streleț]]
*[[Anna Streżyńska]]
*[[Johannes Gerhardus Strijdom]]
*[[Alfredo Stroessner]]
*[[Jegor Strojev]]
*[[Anne-Grete Strøm-Erichsen]]
*[[Marek Strzaliński]]
*[[Gunnar Sträng]]
*[[Gunnar Strömmer]]
*[[Freundel Stuart]]
*[[Gisela Stuart]]
*[[Graham Stuart]]
*[[Alexander Stubb]]
*[[Sturla Böðvarsson]]
*[[Eugen Sturza]]
*[[Adolfo Suárez]]
*[[Yoshihide Suga]]
*[[Suharto]]
*[[Max Suhrbier]]
*[[Sukarno]]
*[[Megawati Sukarnoputri]]
*[[Vieno Johannes Sukselainen]]
*[[Marat Sultanov]]
*[[Samia Suluhu]]
*[[Tamás Sulyok]]
*[[Judith Suminwa]]
*[[Lorenzo Sumulong]]
*[[Rishi Sunak]]
*[[Samak Sundaravej]]
*[[Per Olof Sundman]]
*[[Gilbert Saboya Sunyé]]
*[[Ilkka Suominen]]
*[[Leo Suonpää]]
*[[Vladislav Surkov]]
*[[Giedrius Surplys]]
*[[Keisuke Suzuki]]
*[[Zenkō Suzuki]]
*[[Svandís Svavarsdóttir]]
*[[Sveinn Björnsson]]
*[[Cyril Svoboda]]
*[[Ludvík Svoboda]]
*[[Sushma Swaraj]]
*[[Jo Swinson]]
*[[Anna-Caren Sätherberg]]
*[[Mintimer Şäymiev]]
*[[Karin Söder]]
*[[Markus Söder]]
*[[Björn von Sydow]]
*[[Jan Peder Syse]]

== Š ==
*[[Rimantas Šadžius]]
*[[Kārlis Šadurskis]]
*[[Rimantė Šalaševičiūtė]]
*[[Michal Šalomoun]]
*[[Sergei Šamba]]
*[[Vilius Šapoka]]
*[[Marjan Šarec]]
*[[Zossima Šaškov]]
*[[Roman Šayxetdinov]]
*[[Viktors Ščerbatihs]]
*[[Maroš Šefčovič]]
*[[Radmila Šekerinska]]
*[[Aleksandr Šelepin]]
*[[Petro Šelest]]
*[[Dmitri Šepilov]]
*[[Eduard Ševardnadze]]
*[[Jevgeni Ševtšuk]]
*[[Vytautas Šilinskas]]
*[[Remigijus Šimašius]]
*[[Michal Šimečka]]
*[[Ingrida Šimonytė]]
*[[Ivan Šipić]]
*[[Andrej Šircelj]]
*[[Viliam Široký]]
*[[Jurgita Šiugždinienė]]
*[[Andris Šķēle]]
*[[Nina Škottová]]
*[[Karla Šlechtová]]
*[[Ainārs Šlesers]] 
*[[Sergei Šmatko]]
*[[Didzis Šmits]]
*[[Denõss Šmõgal]]
*[[Sergei Šoigu]]
*[[Vladimír Špidla]] 
*[[Nikola Špirić]]
*[[Peter Šťastný]]
*[[Lubomír Štrougal]]
*[[Natan Štšaranski]]
*[[Juri Štšekotšihhin]]
*[[Volodõmõr Štšerbõtskõi]]
*[[Nikolai Štšolokov]]
*[[Željko Šturanović]]
*[[Dubravka Šuica]]
*[[Patricija Šulin]]
*[[Olena Šuljak]]
*[[Ilga Šuplinska]]
*[[Stanisłaŭ Šuškievič]]
*[[Ante Šušnjar]]
*[[Matúš Šutaj Eštok]]
*[[Igor Šuvalov]]
*[[Dominika Švarc Pipan]]
*[[Nikolai Švernik]]
*[[Atis Švinka]]

== Z ==
*[[Níkos Zachariádis]]
*[[Alma Zadić]]
*[[Zoran Zaev]]
*[[Grazia Zafferani]]
*[[Albert Zafy]]
*[[Andri Zagorodnjuk]]
*[[Ekaterina Zaharieva]]
*[[Jan Zahradil]]
*[[Wilhelm Zaisser]]
*[[Ewa Zajączkowska-Hernik]]
*[[Ahmad Zakajev]]
*[[Dragomir Zakov]]
*[[August Zaleski]]
*[[Anna Zalewska]]
*[[David Zalkaliani]]
*[[Leyla Zana]]
*[[Bīzhan Nāmdār Zangeneh]]
*[[Guerrino Zanotti]]
*[[Zantānī Muḩammad az-Zantānī]]
*[[Lubomír Zaorálek]]
*[[José Luis Rodríguez Zapatero]]
*[[Antonín Zápotocký]]
*[[Moḩammad Javād Z̧arīf]]
*[[Tatiana Zatîc]]
*[[Valdis Zatlers]]
*[[Zayd ibn Ra‘ad]]
*[[Bogdan Zdrojewski]]
*[[Vicente Zeballos]]
*[[Tobias Josef Zech]]
*[[Jurelang Zedkaia]]
*[[Manuel Zelaya]]
*[[Volodõmõr Zelenskõi]]
*[[Miloš Zeman]]
*[[Meles Zenawi]]
*[[Liamine Zéroual]]
*[[Sahle-Work Zewde]]
*[[Nihat Zeybekçi]]
*[[Rumyana Zheleva]]
*[[Zhou Enlai]]
*[[Yacouba Isaac Zida]]
*[[‘Alī Zīdān]]
*[[Halbe Zijlstra]]
*[[Roberts Zīle]]
*[[Helen Zille]]
*[[Jutta Zilliacus]]
*[[Yeshey Zimba]]
*[[Matthias Zimmer]]
*[[Jevgeni Zinitšev]]
*[[Ryan Zinke]]
*[[Zbigniew Ziobro]]
*[[Murat Zjazikov]]
*[[Gennadi Zjuganov]]
*[[Anatoli Zlenko]]
*[[Robert Zoellick]]
*[[Naira Zograbjan]]
*[[Juan Ignacio Zoido]]
*[[Xenofón Zolótas]]
*[[Tertius Zongo]]
*[[Salomé Zourabichvili]]
*[[Viktor Zubkov]]
*[[Lindiwe Zulu]]
*[[Jacob Zuma]]
*[[Beno Zupančič]]
*[[Denis Zvizdić]]
*[[Sándor Zöld]]
*[[Brigitte Zypries]]
*[[Ben Zyskowicz]]

== Ž ==
*[[Dainius Žalimas]]
*[[Tatjana Ždanoka]]
*[[Andrei Ždanov]]
*[[Rosen Željazkov]]
*[[Vladimir Žirinovski]]
*[[Todor Živkov]]
*[[Zoran Živković]]
*[[Bata Živojinović]]
*[[Georgi Žukov]]
*[[Aleksei Žuravljov]]
*[[Miomir Žužul]]
*[[Zurab Žvania]]

== T ==
*[[Tommy Tabermann]]
*[[Ċensu Tabone]]
*[[Boris Tadić]] 
*[[Antonio Tajani]]
*[[Hadia Tajik]]
*[[Sanae Takaichi]]
*[[Jalāl aţ-Ţalabānī]]
*[[Mehmet Ali Talat]]
*[[Patrice Talon]]
*[[Mari-Leena Talvitie]]
*[[Rita Tamašunienė]]
*[[Oliver Tambo]]
*[[Fernando Tambroni]]
*[[Norihisa Tamura]]
*[[Tony Tan Keng Yam]]
*[[Alexandru Tănase]]
*[[Desislava Taneva]]
*[[Sadakazu Tanigaki]]
*[[Klaudia Tanner]]
*[[Muḩammad Ḩusayn Ţanţāwī]]
*[[Tomáš Taraba]]
*[[Nur Mohammad Taraki]] 
*[[Fāyaz aţ-Ţarāwnah]]
*[[Imangali Tasmagambetov]]
*[[Kamtšõbek Tašijev]]
*[[Ersin Tatar]]
*[[Jean-Baptiste Tati Loutard]]
*[[Peter Tauber]] 
*[[Taur Matan Ruak]]
*[[Edgars Tavars]]
*[[Ville Tavio]]
*[[Christoffer Taxell]]
*[[Maaouya Ould Sid'Ahmed Taya]] 
*[[Charles Ghankay Taylor]] 
*[[Krzysztof Tchórzewski]]
*[[Abdelmadjid Tebboune]]
*[[Zoran Tegeltija]]
*[[Nelson Teich]]
*[[Andris Teikmanis]]
*[[Grels Teir]]
*[[Ömürbek Tekebajev]]
*[[Yusuf Tekin]]
*[[Willy Telavi]]
*[[Robert Telus]]
*[[Oscar Temaru]]
*[[Michel Temer]]
*[[Alice Teodorescu Måwe]]
*[[Gilberto Teodoro]]
*[[Eugen Teodorovici]]
*[[Gianfranco Terenzi]]
*[[Levon Ter-Petrosjan]]
*[[Adnan Terzić]]
*[[Bülent Tezcan]]
*[[Erwin Teufel]]
*[[Tom Thabane]]
*[[Hashim Thaçi]]
*[[Thongsing Thammavong]]
*[[Than Shwe]]
*[[Givi Thargamadze]]
*[[Margaret Thatcher]]
*[[Srettha Thavisin]]
*[[Thein Sein]]
*[[Roland Theis]] 
*[[Ioánnis Theotókis]]
*[[Habib Thiam]]
*[[Paul Kaba Thieba]]
*[[Ilse Thiele]]
*[[Wolfgang Thierse]]
*[[Jigme Thinley]] 
*[[Tillman Thomas]]
*[[Américo Thomaz]] 
*[[Þorbjörg Sigríður Gunnlaugsdóttir]]
*[[Þórdís Kolbrún R. Gylfadóttir]]
*[[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]]
*[[Astrid Thors]]
*[[Þórunn Sveinbjarnardóttir]]
*[[Karl-Petter Thorwaldsson]]
*[[Róża Thun]]
*[[Nathela Thurnava]]
*[[Nicolas Tiangaye]]
*[[Luc-Adolphe Tiao]]
*[[Kurt Tiedke]]
*[[Nikolai Tihhonov]]
*[[Sulejman Tihić]]
*[[Kimmo Tiilikainen]]
*[[Muhtar Tileuberdi]]
*[[Rex Tillerson]]
*[[Stanislaw Tillich]]
*[[Khalīfah at-Tillīsī]]
*[[Frans Timmermans]]
*[[Nicolae Timofti]]
*[[Leo Tindemans]]
*[[Prem Tinsulanonda]]
*[[Bola Tinubu]]
*[[Harry Tisch]]
*[[Josip Broz Tito]]
*[[Eka Tkešelašvili]]
*[[Rashida Tlaib]]
*[[Tô Lâm]]
*[[Tudorel Toader]]
*[[Maatia Toafa]]
*[[Petre Tobă]]
*[[Tshering Tobgay]]
*[[Stanko Todorov]]
*[[Palmiro Togliatti]]
*[[Oana Țoiu]]
*[[Lenita Toivakka]]
*[[Kasõm-Žomart Tokajev]]
*[[Alejandro Toledo]]
*[[Tomislav Tolušić]]
*[[Valdemar Tomaševski]]
*[[Ruža Tomašić]]
*[[Zala Tomašič]]
*[[Romana Tomc]]
*[[Litokwa Tomeing]]
*[[Anote Tong]]
*[[Matej Tonin]]
*[[David Tonojan]]
*[[Anatolie Topală]]
*[[Bamir Topi]]
*[[Maksim Topilin]]
*[[Mirek Topolánek]]
*[[Kjersti Toppe]]
*[[Ali Ertan Toprak]]
*[[Johnson Toribiong]]
*[[Quim Torra]]
*[[Martín Torrijos]]
*[[Aleksandr Toršin]]
*[[Nils Torvalds]]
*[[Panče Toškovski]]
*[[Faustin-Archange Touadéra]]
*[[Amadou Toumani Touré]]
*[[Marisol Touraine]]
*[[Aminata Touré]]
*[[Pekka Toveri]]
*[[Georgi Trajkov]]
*[[Trần Đại Quang]]
*[[Trần Đức Lương]]
*[[Dioncounda Traoré]]
*[[Moussa Traoré]]
*[[Kęstutis Trečiokas]]
*[[Ramon Tremosa]]
*[[David Trimble]] 
*[[Goran Trivan]]
*[[Nicolás Trotta]]
*[[Patrice Trovoada]]
*[[Justin Trudeau]]
*[[Harry S. Truman]]
*[[Donald Trump]]
*[[Trương Tấn Sang]]
*[[Elizabeth Truss]]
*[[Efkleídis Tsakalótos]]
*[[Konstantínos Tsátsos]]
*[[Klaus Tschütscher]]
*[[Jumdžaagijn Tsedenbal]]
*[[Ivan Tsetserski]]
*[[Lotay Tshering]]
*[[Félix Tshisekedi]]
*[[Aléxis Tsípras]]
*[[Ilías Tsirimókos]]
*[[Maia Tskhitišvili]]
*[[Damdin Tsogtbaatar]]
*[[Marutei Tsurunen]]
*[[Morgan Tsvangirai]]
*[[Konstantin Tšernenko]]
*[[Viktor Tšernomõrdin]]
*[[Dmitri Tšernõšenko]]
*[[Alekhsandre Tšikvaidze]]
*[[Horloogijn Tšojbalsan]]
*[[Anatoli Tšubais]]
*[[Igor Tšudinov]]
*[[Tzanís Tzannetákis]]
*[[Apóstolos Tzitzikóstas]]
*[[Dragoș Tudorache]]
*[[Mihai Tudose]]
*[[Sialeʻataonga Tuʻivakanō]]
*[[Oleg Țulea]]
*[[Arvo Tuominen]]
*[[Erkki Tuomioja]]
*[[Sakari Tuomioja]]
*[[Tytti Tuppurainen]]
*[[Tupua Tamasese Tupuola Tufuga Efi]]
*[[Filip Turek]]
*[[Bisera Turković]]
*[[Dainis Turlais]]
*[[Claude Turmes]]
*[[Malcolm Turnbull]]
*[[Andrei Turtšak]]
*[[Oleksandr Turtšõnov]]
*[[Donald Tusk]] 
*[[Julija Tõmošenko]]
*[[Taisto Tähkämaa]]
*[[Johanna Töpfer]]
*[[Ralf Törngren]]
*[[Bülent Tüfenkci]]
*[[Danilo Türk]]

== U ==
*[[Feleknas Uca]]
*[[Sergei Udaltsov]]
*[[Zaal Udumašvili]]
*[[Giorgi Ugulava]]
*[[Milan Uhrík]]
*[[Walter Ulbricht]] 
*[[Tudor Ulianovschi]]
*[[Erik Ullenhag]]
*[[Ola Ullsten]]
*[[Knut H. Ulltveit]]
*[[Guntis Ulmanis]]
*[[Kārlis Ulmanis]]
*[[Saži Umalatova]]
*[[Doku Umarov]]
*[[Rustem Umjerov]]
*[[Per Unckel]]
*[[Östen Undén]]
*[[Unnur Brá Konráðsdóttir]]
*[[Riitta Uosukainen]]
*[[Shailendra Kumar Upadhyaya]]
*[[Francisco Urcuyo]]
*[[Torbjørn Urfjell]]
*[[Higinio Uriarte]]
*[[Álvaro Uribe Vélez]]
*[[Iñigo Urkullu]]
*[[Jutta Urpilainen]]
*[[Manuel Urrutia Lleó]]
*[[Ernest Urtasun]]
*[[Joseph John Urusemal]]
*[[Viktor Uspaskich]]
*[[Dmitri Ustinov]]
*[[Davith Usuphašvili]]
*[[Vygaudas Ušackas]]
*[[Nils Ušakovs]]
*[[Reinis Uzulnieks]]
*[[Agathe Uwilingiyimana]]

== V ==
*[[Nicolae Văcăroiu]]
*[[Milán Václavík]]
*[[Gediminas Vagnorius]]
*[[Jānis Vagris]]
*[[Marẕīyeh Vaḩīd-Dastjerdī]]
*[[Žygimantas Vaičiūnas]]
*[[Inese Vaidere]]
*[[Milda Vainiutė]]
*[[Petras Vaitiekūnas]]
*[[Viktors Valainis]]
*[[Oscar Valdés]]
*[[Giuseppe Valditara]]
*[[Adina Vălean]]
*[[Vlastimil Válek]]
*[[Éamon de Valera]]
*[[Valgerður Sverrisdóttir]]
*[[Antanas Valionis]]
*[[Ely Ould Mohamed Vall]]
*[[Najat Vallaud-Belkacem]]
*[[Matúš Vallo]]
*[[Manuel Valls]]
*[[Elina Valtonen]]
*[[Van Vai-Tšen]]
*[[Marcel Van der Aa]]
*[[Peter Van Loan]]
*[[Vincent Van Quickenborne]]
*[[Herman Van Rompuy]]
*[[Monika Vana]]
*[[Steven Vanackere]]
*[[Cyrus Vance]]
*[[J. D. Vance]]
*[[Matti Vanhanen]]
*[[Ezio Vanoni]]
*[[Alberto Vaquina]]
*[[Jan Vapaavuori]]
*[[Shailesh Vara]]
*[[Leo Varadkar]]
*[[Juan Carlos Varela]]
*[[Judit Varga]]
*[[Getúlio Vargas]]
*[[Péter Várkonyi]]
*[[Giánis Varoufákis]]
*[[Radu Vasile]]
*[[Giórgos Vasileíou]]
*[[Lia Olguța Vasilescu]]
*[[Mirtha Vásquez]]
*[[Grigol Vašadze]]
*[[José Mário Vaz]]
*[[Tabaré Vázquez]]
*[[Ari Vatanen]]
*[[Gianni Vattimo]]
*[[Catherine Vautrin]]
*[[Mihhail Vedernikov]]
*[[Trygve Slagsvold Vedum]]
*[[Anu Vehviläinen]]
*[[Simone Veil]]
*[[Raimonds Vējonis]]
*[[Javier Velásquez]]
*[[Caspar Veldkamp]]
*[[Erion Veliaj]]
*[[George Vella]]
*[[Roland Venetiaan]]
*[[Pirro Vengu]]
*[[Evángelos Venizélos]]
*[[Sofoklís Venizélos]]
*[[Ramaswamy Venkataraman]]
*[[Pekka Vennamo]]
*[[Veikko Vennamo]]
*[[Ilie Verdeț]]
*[[Günter Verheugen]]  
*[[Annelies Verlinden]]
*[[Paul Verner]]
*[[Gianni Vernetti]]
*[[Hendrik Verwoerd]]
*[[Aurelijus Veryga]]
*[[Margrethe Vestager]]
*[[Marko Vešligaj]]
*[[Alejo Vidal-Quadras]]
*[[Jorge Videla]]
*[[Zhan Videnov]], Bulgaaria peaminister 1995–1997
*[[João Bernardo Vieira]]
*[[Vigdís Finnbogadóttir]]
*[[Vaira Vīķe-Freiberga]]
*[[Andris Vilks]]
*[[César Villanueva]]
*[[Dominique de Villepin]]
*[[Emil Vindsetmo]]
*[[Ilze Viņķele]]
*[[Antanas Vinkus]]
*[[Lasse Virén]]
*[[Henna Virkkunen]]
*[[Anne-Mari Virolainen]]
*[[Johannes Virolainen]]
*[[Sofia Virta]]
*[[Veltto Virtanen]]
*[[Martín Vizcarra]]
*[[Jānis Vitenbergs]]
*[[Irina Vlah]]
*[[Pavel Voicu]]
*[[Udo Voigt]]
*[[Adam Vojtěch]]
*[[Knut Vollebæk]]
*[[Vjatšeslav Volodin]]
*[[Alexandr Vondra]]
*[[Bounnhang Vorachith]]
*[[Vladimir Voronin]]
*[[Nikolai Vorontsov]]
*[[Augusts Voss]]
*[[Elíza Vózemberg]]
*[[Níkos Voútsis]]
*[[Mateja Vraničar Erman]]
*[[Franz Vranitzky]]
*[[Veronika Vrecionová]]
*[[Jānis Vucāns]]
*[[Aleksandar Vučić]]
*[[Filip Vujanović]]
*[[Dušan Vujović]]
*[[Draginja Vuksanović]]
*[[Aleksandar Vulin]]
*[[Paavo Väyrynen]]

== W ==
*[[Abdoulaye Wade]]
*[[Sahra Wagenknecht]]
*[[Thomas Waitz]]
*[[Werner Walde]]
*[[Kurt Waldheim]]
*[[Lech Wałęsa]]
*[[Ben Wallace (poliitik)|Ben Wallace]]
*[[George Wallace]]
*[[Henry A. Wallace]]
*[[Stefan Wallin]]
*[[Sinuhe Wallinheimo]]
*[[Margot Wallström]]
*[[Maria Walsh]]
*[[Tim Walz]]
*[[Manfred Walther]]
*[[Mike Waltz]]
*[[Nicolai Wammen]]
*[[Paul Wandel]]
*[[Marco Wanderwitz]]
*[[Wang Wentao]]
*[[Wang Yi]]
*[[Khandu Wangchuk]]
*[[Baron Waqa]]
*[[Tor Mikkel Wara]]
*[[Jörgen Warborn]]
*[[Herbert Warnke]]
*[[Raphael Warnock]]
*[[Elizabeth Warren]]
*[[Witold Waszczykowski]]
*[[Halina Wawzyniak]]
*[[George Weah]]
*[[Manfred Weber]]
*[[Paula Mae Weekes]]
*[[Oliver Wehner]]
*[[Wei Fenghe]]
*[[Alice Weidel]]
*[[Ezer Weizmann]]
*[[Richard von Weizsäcker]]
*[[Anders Wenström]]
*[[Alberto Weretilneck]]
*[[Lea Wermelin]]
*[[Guido Westerwelle]]
*[[Wen Jiabao]]
*[[Mark White]]
*[[Roger Wicker]]
*[[Ranil Wickremesinghe]]
*[[Ulla-Maj Wideroos]]
*[[Eveline Widmer-Schlumpf]]
*[[Sarah Wiener]]
*[[Joeri Wiersma]]
*[[Geert Wilders]]
*[[Eliud Williams]]
*[[Rodney Williams]]
*[[Gavin Williamson]]
*[[Kåre Willoch]]
*[[Sophie Wilmès]]
*[[Win Myint]]
*[[Iuliu Winkler]]
*[[Otto Winzer]]
*[[Isabel Wiseler-Lima]]
*[[Volker Wissing]]
*[[Elżbieta Witek]]
*[[Girma Wolde-Giorgis]]
*[[Penny Wong]]
*[[Aldona Wos]]
*[[Michał Woś]]
*[[Klaus Wowereit]]
*[[Christian Wulff]]
*[[Hella Wuolijoki]]
*[[Matti Wuori]]
*[[Ingegerd Wärnersson]]
*[[Kurt Wünsche]]
*[[Hendrik Wüst]]

== Ä ==
*[[Lasse Äikäs]]
*[[Heydər Əliyev]]
*[[İlham Əliyev]]
*[[Əli Əsədov]]

== Ö ==
*[[Lembit Öpik]]
*[[Össur Skarphéðinsson]]
*[[Cem Özdemir]]
*[[Mahinur Özdemir]]
*[[Özgür Özel]]
*[[Mahmut Özer]]
*[[Aydan Özoğuz]]

==Ü==
*[[Danijar Üsönov]]

==X==
*[[Olta Xhaçka]]
*[[Talat Xhaferi]]
*[[Xi Jinping]]
*[[Xie Juezai]]

==Y==
*[[Halimah Yacob]]
*[[Rāmvaraṇ Yādav]]
*[[Tokuo Yamashita]]
*[[Abdulla Yameen]]
*[[Philémon Yang]]
*[[Timothy Yang]]
*[[Yan Jiagan]]
*[[Lucia Yar]]
*[[Umaru Yar'Adua]]
*[[Muhyiddin Yassin]]
*[[Mansur Yavaş]]
*[[Hannah Yeoh]]
*[[Ali Yerlikaya]]
*[[Hamza Yerlikaya]]
*[[Dilan Yeşilgöz-Zegerius]]
*[[Anders Ygeman]] 
*[[Binali Yıldırım]]
*[[Cevdet Yılmaz]]
*[[İsmet Yılmaz]]
*[[Mesut Yılmaz]]
*[[Toivo Yläjärvi]]
*[[Pascal Yoadimnadji]]
*[[Yoon Suk-yeol]]
*[[Colville Young]]
*[[Adoum Younousmi]]
*[[Susilo Bambang Yudhoyono]]
*[[İbrahim Yumaklı]]
*[[Figen Yüksekdağ]]

[[Kategooria:Poliitikud]]
[[Kategooria:Biograafiate loendid]]
[[Kategooria:Välismaa loendid]]</text>
      <sha1>ar807juui0hcst0xox71i1mlam4ru5i</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Raudteetransport</title>
    <ns>0</ns>
    <id>11771</id>
    <revision>
      <id>7204759</id>
      <parentid>7201828</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T12:30:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204759</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="78596" sha1="mygo3wnca3ta7qssz050il0b68c0s57" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=veebruar}}
'''Raudteetransport''' (inglise keeles ''railway transport'') on kaupade ja/või reisijate vedu raudteel kasutades raudteesõidukit. Raudteetranspordi kategooriateks on tulu teeniv raudteetransport ja teenindav raudteetransport. Esimesel juhul tehakse klientidele (reisijatele ja kaubaomanikele või saatjatele) vedusid rahalise hüvitise eest. Teisel juhul liiguvad raudteel raudtee-ettevõtte sõidukid ja veetakse materjale oma vajaduste rahuldamiseks, mis on seotud raudtee ehitamise, remondi ja korrashoiuga sõltumata sellest, kas selline tegevus on tulu teeniv või mitte. &lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Transport ja transporditehnoloogiad |aasta=2021 |isbn=9789916960035}}&lt;/ref&gt;

Raudteevedu (''railroad carriage'') kui majandusharu hõlmab raudteeinfrastruktuuri majandamist, reisijate ja/või kaupade vedu ning sellega kaasnevate teenuste (veooperatsioonid, kaubaveo lisateenused) osutamist, samuti veeremiehitust, remonti, tehnoülevaatust, tehnilist kontrolli ja tehnohooldust. Raudtee kaubavedu on kaupade vedamine veolepingu alusel rongiga (veduri ja vagunitega) raudtee infrastruktuuril. Raudteetranspordi tehnoloogiline protsess on veo- ja lastikäitlemisoperatsioonide kompleks, mis hõlmab kauba vastuvõtmist ja ettevalmistamist veoks, peale- ja mahalaadimist ning vedu. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Raudteetransport on regulaarne ja ilmastikust sõltumatu transpordiliik kaupade toimetamisel suurte kauguste taha. Raudteetranspordi oluline eelis on suhteliselt madal vedude omahind ja keskkonnasõbralikkus, samuti võimalus korraldada tõhusalt laadimistöid. Puuduseks on pikad veoajad, vahel ka raudteeorganisatsioonide vähene paindlikkus. Raudteevõrgustiku haldamine on kulukas ning selle arendamine nõuab suuri investeeringuid. Raudteetransporti kasutatakse peamiselt siis, kui veetavad kaubakogused ja veokaugused on suured. Mida suuremad on veomahud, seda lühematel distantsidel suudab raudteevedu võistelda maanteeveoga. Raudteel tehakse raskete ja mahukate kaubakoguste regulaarseid vedusid keskmistel ja pikkadel liinidel, samuti põhiosa tööstuslikest vedudest. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Raudteetranspordi oluline puudus on asjaolu, et enamasti pole võimalik korraldada ukselt-uksele-vedusid. Suur osa saadetistest tuuakse raudteejaamadesse maanteetranspordiga ja saabunud kaup laaditakse raudteeterminalides sihtpunkti toimetamiseks ümber autodele. Vajadus täiendava transpordiliigi teenuste järele vähendab teatud määral raudteetranspordi konkurentsivõimet. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Veosekäibe näitaja järgi (t x km) tehakse ELi liikmesriikides keskmiselt 10% kaubavedudest raudteetranspordiga. Eestis veetakse raudteel peamiselt põlevkivi, killustikku, naftat ning naftasaadusi, puitu, kivisütt, teravilja ja väetisi. Võrreldes autovedudega muutub raudteevedu Euroopas majanduslikult põhjendatuks alates veodistantsist 450 km. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Raudteevedude eelised muude transpordiliikide ees on järgmised:

* võimaldab toimetada suurtes kogustes kaupu pikkade vahemaade taha;
* suhteliselt madal vedude omahind ja madalad veotariifid (võrreldes maanteeveoga);
* keskkonnasäästlik veoviis;
* suhteliselt hea vedude regulaarsus ja sagedus;
* vedude sõltumatus ilmastikuoludest;
* laadimistööd toimuvad tootlikult ja tõhusalt.

Raudteevedude puudused on järgmised:

* pikemad veoajad kui maanteetranspordi puhul;
* suhteliselt vähene paindlikkus vedude korraldamisel;
* suhteliselt suured taristu ja vedude haldamise kulud;
* erinevad rööpmelaiused Euroopas, mis nõuavad vagunite pöördvankrite vahetamist või kaubasaadetiste ümberlaadimist;
* ranged pakendamise ja veoste kinnitamise nõuded. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Raudteetranspordi eripäraks on vedude kulgemine täpselt veograafikute järgi. Ühe rööpapaariga raudteel liiguvad nii kiired reisirongid kui ka nendest aeglasemad kaubarongid. Kui tiheda liiklusega raudteelõigul hilineb kasvõi üksainus rong, võib see tähendada paljude muude rongide hilinenud väljumisi mitme tunni võrra. Reisi- ja kaubarongiliiklust saab hoida teatud määral lahus seetõttu, et kaubarongid pannakse liikuma rohkem öösiti, kui reisirongiliiklus toimub väikese sagedusega või puudub täielikult. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

== Kaubavedu raudteel ==

Raudteeveo (inglise ''railroad carriage'') all mõeldakse klientidele osutatavat teenust, mis seisneb reisijate või kaupade transportimises [[Raudteeinfrastruktuur|raudteeinfrastruktuuril]] tasu eest või tasuta. Teisalt on raudteeveondus majandusharu, mis hõlmab raudteeinfrastruktuuri majandamist, reisijate ja/või kaupade vedu ning sellega kaasnevate lisateenuste osutamist. Raudteeveonduse toimimine eeldab ka vagunite ja vedurite tootmist, tehnohooldust, remonti, tehnilist kontrolli ja tehnoülevaatuste läbiviimist. &lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Kaubavedu |kirjastus=Seilecs |aasta=2021 |isbn=9789916960042 |lehekülg=102-104}}&lt;/ref&gt;

Kaubavedu raudteel (inglise ''rail freight transport'') on raudtee infrastruktuuril toimuv kaupade vedamine [[Veoleping|veolepingu]] alusel rongiga (veduri ja vagunitega). Raudteevedu on spetsiifiline, kõrgendatud ohutusnõuetega tegevusala ning reguleeritud põhjalikult rahvusvaheliste ja siseriiklike kokkulepete, seaduste, eeskirjade ja juhenditega. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Raudteevedusid tehakse enamasti pikkadel distantsidel, mil veoteekonnad ületavad tuhandet kilomeetrit. Euroopa kontekstis, kus riikide territooriumid on suhteliselt väikesed, tehakse reisijate ja kaupade veol sagedasi piiriületusi. Rahvusvaheline raudteevedu (inglise ''international rail carriage'') on raudteevedu eri riikide territooriumidel asuvate siht- ja lähtejaamade vahel. Selliste vedude alaliigid on meretransiit-, maismaatransiit-, import- ja eksportvedu. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Euroopa Liidu tolliseadustikust lähtuvalt diferentseeritakse rahvusvahelised veod Euroopa Liidu liikmesriikide vahelisteks ning Euroopa Liidu liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelisteks rahvusvahelisteks vedudeks. Raudteevedusid võib jaotada olenevalt veoteekonna pikkusest, vedu läbivate riikide arvust, veose suurusest ja veeremi liikumise kiirusest. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Raudteeveod liigitatakse lähtuvalt raudtee veomarsruudi ulatusest:

* kohalikud veod – tehakse ühe raudtee ulatuses
* otseveod – tehakse kahe või rohkema raudtee ulatuses
* [[Multimodaalsus|multimodaalsed]] otseveod – veod, mida tehakse ühe saatelehe alusel ja mille puhul kasutatakse raudtee- ja meretransporti, raudtee- ja autotransporti või kõiki kolme transpordiliiki kombineeritult
* rahvusvahelised otseveod – veod, mida tehakse ühe saatelehe alusel ja mille puhul toimub vedu kahe või enama riigi territooriumil.

Eraõiguslike või avalik-õiguslike ettevõtetena tegutsevad raudtee-ettevõtted on kas raudteeveo operaatorid, raudtee infrastruktuuri haldajad või tegutsevad korraga mõlemas valdkonnas. Raudteeoperaator ehk raudteevedaja (inglise ''railroad carrier'') toimetab kaubad või reisijad veolepingu alusel avalikul raudteel lähtejaamast sihtjaama. Raudteevedaja, kes valdab nii vedureid kui ka kaubavaguneid, pakub viimaseid tasu eest kasutamiseks klientidele ja osutab nn veduriteenust vedades ronge lähtejaamast sihtjaama. Vaguneid mitteomavad raudteeoperaatorid osutavad klientidele ainult veduriteenust. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Manöövrivedureid omavad ettevõtted viivad raudtee sorteerimisjaamades ja suurtes kaubajaamades läbi sorteerimistöid (inglise ''marshalling''). Sorteerimise all mõeldakse rongi koosseisus olevate vagunite lahtiühendamist üksikult või rühmade kaupa ja nendest vagunitest uute rongikoosseisude koostamist. Sorteerimistöö tulemusena tekivad haruteedel vagunirühmadest koosnevad komplektid, mida kutsutakse vahetusühikuteks ja mida kasutatakse suurte, pikkadel marsruutidel liikuvate rongide koostamiseks. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

=== Kaubaveod Eesti raudteedel ===
Eesti raudteedel veetakse keemiakaupu, väetisi, naftasaadusi, põlevkivi, puitu, teravilja, raskekaalulist ja ebagabariitset tehnikat, puistmaterjale, palmiõli, toorsuhkrut jms nii transiit-, import- ja eksportveona kui ka riigisiseselt. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Operaatorfirma AS Operail jaotab raudteeveod sise- ja välisvedudeks, ehk rahvusvahelisteks vedudeks. Välisvedu on kaubavedu EV piiri ületamisega. Välisveod jaotatakse transiit-, eksport- ja importvedudeks. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Sisevedu ehk kohalik vedu on kaubavedu EV territooriumil lähte- ja sihtjaamade vahel:

* vedu lähtejaamast sihtjaama;
* vedu lähtejaamast sadama juures asuvasse jaama väljaveoks välisriiki muud liiki transpordivahendiga;
* välisriigist muud liiki transpordivahendiga saabunud kauba vedu sadama juures asuvast jaamast sihtjaama;
* välisriigist muud liiki transpordivahendiga saabunud kauba vedu sadama juures asuvast jaamast teise sadama juures asuvasse jaama edasiseks väljaveoks välisriiki muud liiki transpordivahendiga. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

== Raudteeveosed ==
Kaubad, mis on veoks vastu võetud ühelt saatjalt ühe saatekirja alusel ühes lähtejaamas ühele saajale ühte sihtjaama, loetakse raudteesaadetiseks ehk -veoseks. Raudteeveosed võivad olla väga erineva suurusega, alates raudtee väikesaadetisest ja lõpetades rongilastiga. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Väikesaadetisel ehk väikeveosel on Eestis kolm tähendust: 

* Väikesaadetis on raudteesaadetis, mille kaal on kuni 10 t ja maht kuni 1/3 kinnise neljateljelise tingvaguni, poolvaguni, neljateljelise platvormvaguni või vagunil oleva konteineri mahutavusest.
* Väikesaadetis on ühe saatelehe järgi üleantud kaup, mille brutokaal ei ületa 5 t ja mille veoks ei ole saadetise mahust või liigist tingituna vaja eraldi vagunit.
* Väikesaadetis on raudteeveo saadetis, mille kaal on väiksem raudteevaguni kandejõust või mille ruumala ei täida kogu vagunit ja kaal on väiksem vaguni kandejõust. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Veos osalevate raudteeoperaatorite vahelise kokkuleppe põhjal võib kuni 10-tonnise brutokaaluga saadetise võtta veoks vastu kui väikesaadetise, kui lähtuvalt veose ruumalast ei ole selle veoks vaja eraldi vagunit. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Väikese tonnaažiga veose kaal on vahemikus 10–25 t ja mille maht ei ületa 50% neljateljelise tingvaguni kaubamahutavusest. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

''Less than carload (LCL)'' saadetis on igasugune raudteesaadetis, mis ei täida kogu vagunit mahuliselt või mille kaal on väiksem vaguni kandejõust, kuigi vaguni ruumala või platvormvaguni pindala võimaldaks laadida rohkem. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 

Ühe saatekirja järgi veetav ja üleantav saadetist, mille veoks on selle mahust või liigist tingituna vaja eraldi raudteevagunit, nimetatakse vagunlastiks (vagunsaadetiseks) (inglise ''carload'')''.'' &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Konsolideeritud saadetiseks (inglise ''groupage'') loetakse raudteetranspordis ühe saatekirja alusel, ühe kaubasaatja poolt, ühest lähtejaamast ühte sihtjaama, ühele kaubasaajale lähetatud saadetist, mis koosneb kahest või enamast vagunist ja ühest kaubaliigist, kuid ei moodusta kogu rongi. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Rongilast (inglise ''trainload'') on raudteel veetava ühe kliendi (saatja) veos ühele saajale, mis täidab rongi kõik vagunid ja mis laaditakse peale ühes pealelaadimiskohas ja maha teises mahalaadimiskohas. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;  

Rongilasti erijuhuks on marsruutrongi last (inglise ''route train cargo''), ehk veos, mille transportimiseks vajatakse vaguneid terve rongikoosseisu jagu (Eestis 57–66 neljateljelist [[Tingvagun|tingvagunit]], Venemaal 57–100 neljateljelist tingvagunit). &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;  

Intermodaalvedudel on tegemist [[Konteinersaadetis|konteiner]]- ja [[Kontreilersaadetis|kontreilersaadetistega]]. Konteinersaadetis on ühe saatekirja järgi üleantav kaup veoks konteinerites või tühjalt veetav konteiner. Kontreilersaadetis on ühe saatekirja järgi veoks üleantav laaditud autorong (laaditud ühele või kahele vagunile), veoauto, haagis, poolhaagis või vahetusfurgoon. Kontreilersaadetised on levinud eelkõige Kesk-Euroopa tiheasustusega piirkondades vähendamaks maanteede koormatust. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Raudteeveod liigitatakse lähtuvalt veose mahust ja/või kaalust:

* '''Väikeveoste vedu.''' Väikeveos on saadetis, mille kaal on kuni 10 tonni ja maht kuni 1/3 kinnise neljateljelise tingvaguni, poolvaguni või neljateljelise platvormvaguni mahutavusest;
* '''Väikese tonnaažiga veoste vedu.''' Väikese tonnaažiga kaubapartiiks loetakse veost, mille kaal on vahemikus 10–25 t ja mille maht ei ületa 50% neljateljelise tingvaguni kaubamahutavusest;
* '''Vaguni vedu.''' Vaguni veoks loetakse kaubapartiid, mille veoks on vajalik üks kaubavagun;
* '''Konsolideeritud saadetise vedu.''' Rohkem kui kahele vagunile laaditud saadetise vedu;
* '''Marsruutrongi vedu.''' Kauba veoks vajatakse vaguneid terve rongikoosseisu jagu (Eestis 57–66 neljateljelist tingvagunit, Venemaal 57–100 neljateljelist tingvagunit). &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

[[Kliendirong|Kliendirongidega]] püütakse saavutada olukord, kus vagunid on lähte- ja sihtjaama vahel pidevas liikumises. Osa klientidest omab ise raudteevaguneid ja sel juhul ostetakse raudteeoperaatorilt ainult veduriteenust. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Põhi- ja lähiveorongid, ehk [[Kokkuveorong|kokkuveo]]- ja [[Jaotusrong|jaotusrongid]] moodustavad üheskoos süsteemi, kus põhiveorong koostatakse mitmest väiksemast lähiveorongist, ehk vagunigruppidest. Lähiveorongid koguvad vagunigrupid oma teenindusalalt kindlaksmääratud ajaks [[Sorteerimisjaam|sorteerimisjaama]], kus koostatakse nendest põhiveorong või mitu eri suundadel väljuvat põhiveorongi. Põhiveorong liigub sadade kilomeetrite kaugusel paiknevasse sorteerimis- või kaubajaama, kus see lahutatakse väiksemateks vagunigruppideks, millest koostatakse uued, eri suundadel väljuvad põhiveorongid. Osa vagunitest toimetatakse lähiveorongidega läheduses paiknevatesse sihtjaamadesse. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Suurem osa Eestis, Soomes ja SRÜ riikides kasutatavatest kaubavagunitest on valmistatud teljekoormusega 22,5 t. Osal uutest vagunitest on teljekoormus 25,0 t. Vaguni suurem lubatud teljekoormus võimaldab vedada vagunitel raskemaid laste tehes vedusid kulusäästlikumalt ja efektiivsemalt. Minnes üle teljekoormuselt 22,5 t koormusele 25,0 t, on võimalik teostada vedu kümnendiku võrra väiksema vagunite arvuga või vedada sama vagunite arvu juures 10% enam kaupa. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;[[Pilt:CargoNet El 14 on Dovrebanen.jpg|pisi|[[Elektrivedur]]iga kaubarong, [[Norra]]]]
[[Pilt:CTA loop junction.jpg|pisi|Raudteede ristumine]]
[[Pilt:Maglev june2005.jpg|pisi|[[Magnethõljukrong]]]]

== Raudteetranspordi ajaloost ==
Ajaloost on teada, et raudtee põhimõte – vähendada vankrirataste veeretakistust ja juhtida nende liikumist tee kivikattesse uuristatud süvendite abil sai alguse juba antiikajal. Raudteetranspordi ajalugu ulatub hiliskeskaega, mil tekkis vajadus hakata vedama maa-alustest kaevandustest välja kivisütt ja soola. Algselt kasutati selleks nii puidust kui ka kivist ehitatud teid. &lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Transpordi ja logistika ajalugu |kirjastus=Seilecs |aasta=2024 |isbn=9789916985212 |lehekülg=79-88}}&lt;/ref&gt;

Kaevandustes kasutati puidust ratastega [[vagonett]]e, mida lükkasid töölised või mida veeti veoloomadega. Vagonetid olid raskete koormate veoks mõeldud vankrid, millega veeti kaevandatud materjali maa alt välja peamiselt hobustega. Kui hobune oli kord maa alla kaevandusse viidud, jäi ta sinna elupäevade lõpuni. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Keskajal lükati ja tõmmati soolakaevandustes soolaga täidetud vankreid ka plankudest teedel. Kuna vagonetid olid rasked, kulusid puidust teed kiiresti. Algselt liikusid vagonettide puidust rattad lubjakivisse uuristatud süvendites või puidust rööbastel. Kaevandustes hakati kasutama puidust rööpaid 14–15. sajandil. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Keskaegse Saksamaa kaevandustes kasutati puitrööpaid, millel veeresid väikesed vagonetid. 15. sajandi algul ehitati Inglismaal Walesi ja Newcastle’i söekaevandustes puitrööpaid, millel vedasid hobused 4–5 kivisöevagonetti. Kaevanduste ja vabrikute puitrööbastega teid rajati 15. sajandil ulatuslikult Inglismaal, Šotimaal, Prantsusmaal ja Venemaal. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 

Kaevandusvagonettide palkidest ja plankudest teid hakati katma raudlattidega, mis pidasid vagonettide ratastele paremini vastu. 1760. aastatel hakati puitteede asemel kasutama raudplaate, mis olid siledad ja muutsid hobuste töö oluliselt kergemaks. 1767. aastal lasi ühe Inglismaa metallurgiatehase juhataja valmistada malmist, nõgusa profiiliga latte puitrööbaste katmiseks. Pikkamööda hakkas kujunema välja metallrööbaste profiil. Kuna vagonettide puidust ratastel olid rauast lamerehvid, osutus otstarbekaks hakata kasutama nurkrauast rööpaid, mille abil oli võimalik hoida kaevanduse vagonette kindlalt rööbasteel. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Edaspidi varustati ka vagonettide rattad rauast rehvidega, mis suurendas nende vastupidavust veelgi. Puidust, raudlattidega kaetud rööpaid kasutati kaevandustes ka veel 19. sajandi algul. Sedamööda, kuidas arenes metalli valtsimise oskus, asendati malm- ja raudlattidega rööpad terasrööbastega. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Pikkamööda muutusid kaevandustes kasutatavad vagonettide rööpad raudteerööbaste sarnasteks. 18. sajandi viimasel kümnendil võeti Inglismaa kaevandustes kasutusele seenekujulise profiiliga täismetallrööpad ja äärisega vagonetirattad, mida hakati kasutama nurkprofiilsete rööbaste asemel. Täismetallrööpa pikkus oli algul kõigest kolm või neli jalga. 19. sajandi algul hakati valatud malmrööbaste asemel katsetama terasest valtsitud rööbastega. Uute rööbaste pikkus oli 4,6 m, kuid need olid malmrööbastest rohkem kui kaks korda kallimad. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

19. sajandi algul, mil aurumasinaid kasutati kaevandustes vee pumpamiseks, tuldi mõttele hakata liigutama kaevandusvagonette auru jõul. Vagonette hakati maapinnale tõmbama suurte paiksete aurumasinatega, mis käitasid köite abil tõmbamise ülekandemehhanisme. Kui hobune suutis vedada tõusul üht vagonetti, siis kordades suurema võimsusega aurumasin jõudis tõmmata kaldteel ülespoole korraga mitut kivisöe või soolaga täidetud vagonetti. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Esimese iseliikuva aurumasina valmistas 1760. aastal prantslane Nicolas-Joseph Cugnot. Aurumasin tõsteti ühele vagonetile, mis pandi vedama teisi vagonette. Nii oligi sündinud tänapäeva veduri eelkäija. 19. sajandi algul hakati sel viisil vedama sütt maa alt välja Inglismaa kaevandustes. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

=== Raudteetranspordi arengust Inglismaal ===
Auruveduri leiutajaks peetakse inglast Richard Trevithicki, kes ehitas 1804. aastal esimese rööbasteel auru abil liikuva sõiduki. 5 tonni kaaluv auruvedur ehitati Coalbrookdale’i kivisöekaevanduse tarvis. Vedur arendas ilma vagonettideta kiirust 20 km/h, vagonettidest rongi vedades aga 8 km/h. 1808. aastal valmis R. Trevithickil vedur, mille puhul suunati osa töötanud aurust koldes tõmbe tugevdamiseks veduri korstnasse. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Kuigi 19. sajandi algul kasutati esimeste auruvedurite puhul puidust ja metallist valmistatud rööpaid, sai kiiresti selgeks, et puit rauast pealispinnaga ei sobi raskete auruvedurite ja vagunite jaoks. Pärast terase leiutamist võeti peaaegu kõikjal kasutusele terasest rööpad. On teada, et esimesed terasrööpad pidasid vastu 15 aastat. 1812. aastal valmis Inglismaal 6 km pikkune kivisöe veoks ehitatud Middletoni–Leedsi malmrööbastega raudtee, millel hakkas liikuma M. Murray konstrueeritud vedur. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Kuna enne vedurite ehitamist kasutati Inglismaa rööbasteedel hobuste veojõudu, võeti seal raudteerööbaste vahekauguseks inglise hobuvankri rataste vahekaugus – 4 jalga ja 8½ tolli (1435 mm).

Inglane [[George Stephenson]] ehitas esimese üldkasutatava raudtee Stocktonist Darlingtoni Inglismaal. 43,5 km pikkune raudtee valmis 1825. aastal Stocktoni–Darlingtoni raudteel kasutatud kerged rööpad kaalusid kõigest 13,9 kg/m. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Rööpmelaiuseks võeti esialgu neli jalga ja kaheksa tolli (1422 mm), millele lisati hiljem 13 mm (u ½ tolli). Stocktoni–Darlingtoni raudtee avati 27. septembril 1825. Kuigi selle raudtee esialgne ülesanne oli võimaldada kivisöe vedu kaevandusest sadamasse, hakkas raudteel üsna pea aset leidma ka arvestatav reisijate vedu. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Samal, 1825. aastal valmis George Stephensonil vastupidav ja suure veojõuga kivisöe vedamiseks ettenähtud auruvedur. Vedur vedas kuut kivisöevagunit 9 miili pikkusel distantsil, milleks kulus kaks tundi. Vedur liikus sellel raudteel kiirusega 15 km/h. Kivisöe vedamisega raudteel kanalitel liikuvate pargaste asemel vähenes veokulu sedavõrd palju, et kivisöe tonni hind langes kolmandiku võrra. Esimesed vedurid hakkasid vedama vaguneid kivisöekaevandustest jõesadamatesse, kus kivisüsi laaditi jõepraamidele. Kuna vedurite aurumasina võimsus oli väike, suutsid need vedada ainult väikseid vagunite gruppe. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

1829. aastal valmis George Stephensoni ja poja Robert Stephensoni (1803–1859) koostöös auruvedur The Rocket. Veduri võimsus oli 13 hj, 12-tonnise koormaga saavutas The Rocket kiiruse 16 km/h, tühisõidul 29 km/h. Vedur oli suuteline liikuma ilma vaguniteta kiirusega 56 km/h, 40 t kaaluga rongi vedades aga kiirusel 26 km/h. 1841. aastal ehitas Robert Stephenson pikendatud tuletoruga veduri nimega Long Boiler. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Stephensoni järgmiseks raudtee ehitamise projektiks oli Liverpooli ja Manchesteri vaheline 50 km pikkune raudtee. Leiti, et raudtee sobib hästi ka inimeste veoks ja nii avatigi 1830. aastal Inglismaal Liverpooli ja Manchesteri vahel esimene regulaarliiklusega raudtee. Raudtee kulges suure tööstus- ja tähtsa sadamalinna vahel sirgjoones läbi soiste ja mägiste alade. Liinile ehitati 2,4 km pikkune raudteetunnel ja üle 60 raudteesilla. Kogu rööbastee pikkuses kasutati tugevaid seeneprofiiliga rööpaid kaaluga 17 kg/m. Ühe kilomeetri raudtee ehitamine maksis rohkem kui 40 000 naela. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Uus tee avati 15. septembril 1830. Esimese rongi vedurit juhtis G. Stephenson, teist poeg R. Stephenson ja järgmisi ehitustööde juhtivad insenerid. G. Stephensoni auruvedur suutis vedada 34 vagunist koosnevat rongi, milles oli istekohti 450 reisijale. Esimest korda maailmas sai võimalikuks hakata vedama raudteel sadu tonne kaupa ja sadu reisijaid. Stephensoni auruvedur töötas sellel raudteeliinil üle 30 aasta. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Lisaks õnnestumistele Inglismaal hakkas raudteetransport Euroopas ja USA-s kiiresti arenema ka põhjusel, et, maanteede seisukord peaaegu kõikjal maailmas oli kehv. Raudteel oli võimalik vedada võrreldes hobuvankritega sadu kordi raskemaid veoseid. Kaubarongid tõid maapiirkonnad lähemale linnadele ning tekkis võimalus hakata vedama linnadesse lühikese ajaga suuri koguseid värskeid toiduaineid. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Raudteetranspordi areng Euroopas sai alguse Inglismaalt, kust see levis edasi Mandri-Euroopa riikidesse. Eri riikides läheneti uue transpordiliigi kasutuselevõtmisele veidi erinevalt ja raudteede ehitamist alustati eri aegadel. Stephensonide saavutatud menu kutsus esile raudteede ehitamise buumi algul Inglismaal, mõni aasta hiljem aga ka juba USA-s, Kanadas, Austraalias ja mujal. Ühtlasi sai selgeks, et raudteed peavad kulgema võimalikult sirgelt ja raudteede kulgemist pole õige siduda olemasolevate maanteedega. Vaatamata sellele hakati ehitama raudteid mitmetes kohtades suuremate maanteede kõrvale ja need hakkasid kulgema suures osas ka paralleelselt maanteedega. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Inglismaal oli algul kasutusel viis rööpmelaiust. Raudteetranspordi arengu hoogustamiseks võttis Inglismaa parlament 1846. aastal vastu seaduse ühtse rööpmelaiuse (1435 mm) kehtestamiseks kogu riigis. Inglaste eeskuju järgis ka enamik Euroopa riike, võttes kasutusele sama rööpmelaiuse. Erandiks on Euroopas jäänud siiani Iirimaa (1600 mm), Hispaania ja Portugal (1676 mm), Soome (1524 mm) Balti ja endised SRÜ riigid (1520 mm). &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Esimesed raudteed ehitati peamiselt inimeste jõul. Kasutati kirkasid, labidaid, kühvleid ja käsikärusid, raskeid koormaid vedasid hobused. Enne raudteede ehitamist polnud inimkonna ajaloos kunagi teisaldatud sedavõrd palju pinnast ning rajatud uusi sildu ja tunneleid. Kuna tolleaegsetel veduritel oli raske ületada ka maapinna väikseid tõuse, oli inseneride jaoks tõsine väljakutse ehitada tasane, võimalikult väikeste tõusude ja langustega raudtee. Raudteede rajamisel püüti vältida mägesid, orgusid ja soid. Alles 19. sajandi teisel poolel hakkasid ehitusinsenerid kavandama pikki ja vastupidavaid sildu ja tunneleid. Aastatel 1872–1882 ehitati Euroopas 15 km pikkune, osaliselt Alpi mäestikku läbiv raudteetunnel, mis hakkas ühendama Šveitsi ja Põhja-Itaaliat. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

1823. aastal rajati Inglismaal maailmas esimene veduritehas. Huvi auruvedurite ehitamise vastu hakkas inseneride seas kasvama ning peagi toodeti neid nii Suurbritannia kui ka muude riikide tarvis. 1841. aastal võeti Inglismaal kasutusele mehaanilised semaforid. Posti hakati vedama Inglismaa raudteedel regulaarselt alates 1838. aastast. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Raudteetranspordi tormiline areng sai Inglismaal alguse pärast seda, kui 1840. aastatel võttis parlament vastu 272 vastavasisulist seadusandlikku akti. Asutati uusi raudtee-ettevõtteid ja alustati raudteede suuremahuliste ehitustöödega. Kui 1829. aastal oli Inglismaal 90 km raudteed, siis 1939. aastaks oli raudteevedajate kasutuses 1500 km rööbasteed. Suuremahulised raudteede rajamised leidsid aset teise maailmasõja ajal ja sellele järgnenud aastatel. 1950. aastaks oli Suurbritannias valminud juba 9000 km raudteid. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Raudteetransport on olnud algusest peale Ühendkuningriigi majandusele, eriti aga tööstuse arengule kriitilise tähtsusega. Raudteel veeti Põhja-Inglismaalt ida- ja lääneranniku linnade rohkearvulistesse tehastesse tohututes kogustes kivisütt, rauamaaki ja terast. Reisirongid vedasid maapiirkondadest inimesi tööle linnades paiknevatesse vabrikutesse ja tehastesse. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Esimene metroo avati liikluseks 1863. aastal Londonis. Kuna reisivaguneid vedasid auruvedurid, oli tunnelites suureks probleemiks suits. Vedurid varustati seadmetega (kondensorid), mis pidid hakkama suitsu „neelama“, kuid need olid väheefektiivsed ja ei töötanud korralikult. Auruvedurite tekitatud probleemidest vabaneti alles 1890. aastal, kui Londoni metroos võeti kasutusele elektrivedurid. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Raudteetranspordi arengust mujal Euroopas ===
1832. aastal avati raudteeliiklus Prantsusmaal. Paljud Prantsusmaa elanikud olid raudteede ehitamise vastu emotsionaalselt, põhjendades seda kaunite maastike rikkumisega. Saksamaa, Belgia ja Šveits soovisid laiendada raudteeliiklust riigipiiridest väljapoole, kuid prantslased olid sellele vastu. Napoleoni sõdadele järgnenud kümnenditel ei suutnud Prantsusmaa valitsus mõista raudteetranspordi pakutavaid võimalusi kaupade ja reisijate veol. Ühtlasi kardeti, et raudteede ehitamine võib mõjuda riigis kahjulikult siseveetranspordi arengule. Prantsusmaal oli 19. sajandi esimesel poolel kasutuses palju laevatatavaid jõgesid, mis ühendati omavahel kanalitega. Raudteede ehitamisega alustati Prantsusmaal sedavõrd hilja, et alles 1880. aastaks jõudis riik raudteede kogupikkuselt Suurbritanniale järele. Prantsusmaal ehitati esimesed raudteed kohtadesse, kus oli vaja transportida suurtes kogustes kivisütt. Nii sai ka esimene, ettevõtjate ehitatud raudtee Prantsusmaal Lyoni lähedal alguse Stephanoise söekaevandusest 1828. aastal. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Kui Suurbritannias ehitasid ja omasid raudteid eraettevõtjad, siis Mandri-Euroopas finantseerisid raudteede rajamist peamiselt riigid. Lisaks eraettevõtete omanduses olevatele kivisöeraudteedele hakkas raudteede ehitamisega tegelema ka Prantsuse riik. 1842. aastal hakati kavandama viit Pariisist eri suundades suurtesse linnadesse kulgevat raudteeliini. Raudteede muldkehad ehitas riigiettevõte ja seda finantseeris riik. Ballastist, rööbasteest ja juhtimissüsteemidest koosnev pealisehitis ja raudteejaamad ehitas eraettevõte, kellele oli riik eelnevalt väljastanud vastavad litsentsid. Raudteedel hakkasid opereerima oma vedurite ja vagunitega samuti eraettevõtjate operaatorfirmad. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Saksamaal ehitati esimene 6 km pikkune raudtee 1835. aastal Baierimaal. 1838. aastal lõpul avati Saksamaal esimese riigiraudteena Braunschweigi–Harzburgi raudteeliin. Enne seda käidi korduvalt Suurbritannias raudteede ehitamiseks teadmisi ja kogemusi omandamas. Kuna saareriigi investorid otsisid samal ajal võimalusi investeerimiseks Saksamaa raudteetransporti, osteti saksa raudtee tarvis esimene vedur Inglismaalt. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Raudteede ehitamise buum algas Saksamaal 1840. aastatel. 1849. aastaks oli riigis kasutusel juba 5000 km rööbasteed. Samaks aastaks oli Prantsusmaal valminud vaid 2467 km rööbasteed. Kuna raudteid ehitati kõikides Saksamaa vürstiriikides, oli vaja need omavahel ühendada terviklikuks raudteevõrgustikuks. Sel viisil aitas raudteede ehitamine Saksamaal kaasa paljude väikeste vürstiriikide ühendamisele ühtseks riigiks. 1871. aastal ühendasid 25 väikest monarhiriiki oma raudteed, millega mindi 1873. aastal raudteede kogupikkuses mööda Suurbritanniast. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Raudteetranspordis kasutatav reeglistik kujunes suurel määral välja 1839. aastal Preisimaal kehtestatud raudteemäärustiku eeskujul. Määrustik nägi ette, et rongi väljumisest antakse jaamas aegsasti teada jaamakella kolme helinaga, perroonile pääsevad üksnes piletiga reisijad ja kupeede uksi tohivad avada ja sulgeda ainult raudteetöötajad. Ohutuse kaalutlustel ei tohtinud reisija läheneda auruvedurile ega selle kõrvale seisma jääda. Reisijate näo kaitsmiseks suitsu ja tahma eest anti neile spetsiaalsed raudteemaskid või -prillid. Vaguneid ei köetud ja talvisel ajal kasutati vagunite soojendamiseks kuumendatud liivakotte, rongis puudusid tualettruumid ja pesemisvõimalused. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

19. sajandil ehitati kogu Euroopat ühendavat raudteevõrku suhteliselt aeglaselt, kuid järjekindlalt. Kreeka alustas raudteeliiklusega Euroopa riikidest viimasena. Piraeuse–Ateena raudteeliin avati alles 1869. aastal &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

20. sajandi algusaastateks olid kõik Euroopa riigid suutnud ehitada sedavõrd palju raudteid, et need moodustasid omavahel ühendatuna üleeuroopalise raudteevõrgustiku. Takistuseks olid Hispaania ja Portugal, kes otsustasid ehitada normaallaiusest laiema rööpmevahega raudteed. Esimene rahvusvaheline raudteeliin maailmas hakkas ühendama Belgias Liège'i ja Saksamaal Kölni. 1945. aastaks oli suurem osa peamistest raudteeliinidest Euroopa riikides natsionaliseeritud, välja arvatud veel tegutsenud kitsarööpmelised raudteed Prantsusmaal ja Šveitsis. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
=== Raudteetranspordi arengust Põhja-Ameerikas ja mujal maailmas ===
Raudtee-ajastu algas Põhja-Ameerikas 1830. aastal, mil avati liiklus esimesel USA raudteel. Kui samal aastal oli USA territooriumil esimeste raudteede kogupikkus 37 km, siis 1840. aastaks oli rajatud juba 3000 miili raudteid. 1860. aastaks oli USA-s ehitatud rööbasteid juba 30 000 miili ehk ligi 49 000 km ja 1880. aastaks 147 000 km. 1910. aastal oli USA raudteede kogupikkus muljetavaldav 310 000 km ja 1916. aastal isegi 406 000 km. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Atlandi ja Vaikset ookeani ühendav transkontinentaalne raudtee avati liikluseks 1869. aastal. USA idarannikult läänerannikule sai võimalikuks reisida raudteel 5­­–7 ööpäevaga. Kui Vaikse ookeani pool oli üks raudteeharu, siis USA idaosariikides rajati raudteed peaaegu igasse suuremasse Atlandi ookeani sadamasse. Kogu mandrit läbiv raudtee andis tõuke lääneosariikide tihedamaks asustamiseks ja arenguks. Raudtee leiutamine lühendas ka oluliselt reisimise aega maismaal. Kui hobuvankri abil kulus reisimiseks USA ühelt rannikult teisele kaks kuud, siis pärast transkontinentaalse raudtee valmimist kulus selleks kõigest nädal. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Raudteid ehitati hoogsalt ka Kanadas, Austraalias ja Ladina-Ameerikas. Nii on teada, et 48 miili pikk ja osaliselt Kolumbia pinnal kulgev, kahe ookeani kaldaid ühendav Trans-Isthmuse raudtee avati Panama Raudtee poolt 1855. aastal. 1885. aastal avatud Trans-Kanada raudtee ühendas samuti Atlandi ja Vaikset ookeani, täpsemalt kaht rannikulinna – Vancouverit ja Montreali. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Ka Ameerika Ühendriikides kasutati sarnaselt Inglismaaga eri raudteedel eri rööpmelaiusi, mis muutis rongiveeremi kasutamise eri raudteedel võimatuks. Raudteede ühtse rööpmelaiuse küsimus lahendati USA-s 1886. aastal. Kahe ööpäeva jooksul „naelutati“ 21 000 km nelja eri laiusega rööbasteed ümber 1435 mm rööpmelaiusele. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Tänu Suurbritannia tugevale mõjule Edela-Aasias ehitati esimesed raudteed Aasia mandril Indias. Esimene raudteeühendus avati Indias Bombay ja Thana vahel aprillis 1853. aastal. Austraalia ida- ja läänerannikut ühendav Trans-Austraalia raudtee valmis 1917. aastal. Kõige pikem transkontinentaalne raudtee maailmas oli 9600 km pikkune Trans-Siberi raudtee, mis ühendab praeguseni Moskvat ja Vladivostokki, kulgedes läbi seitsme ajatsooni. Raudtee ehitamine lõpetati 1916. aastal. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Ridamisi tehti raudteetranspordi valdkonnas olulisi leiutisi USA-s 19. sajandi teisel poolel. 1863. aastal ehitas George M. Pullman esimese reisijate toitlustamisvaguni, mis kohandati ööseks ümber magamisvaguniks. Nii pandi alus mugavate kupeevagunite arendamisele. 1868. aastal ehitati külmikvagun, mille külgedel paiknesid metallpaagid purustatud jääga. Vagun võimaldas vedada värsket kala, liha ja puuvilju ka pikkadel veomarsruutidel. 1869. aastal konstrueeris leiutaja ja insener George Westinghouse suruõhupiduri ja mõni aasta hiljem ka esimese automaatpiduri. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Raudteetranspordist kujunes 19. sajandi teisel poolel USA kõige suurema käibega majandusharu. Sajad ettevõtted ja sajad tuhanded inimesed olid seotud raudteede ehitamise, remondi ja hooldamise ning raudteejaamade ehitamisega. Samapalju firmasid ja töötajaid oli hõivatud vedurite, vagunite ja nende osade tootmise, hoolduse ja remondiga ning igapäevase tööga raudteel ning kaubajaamades. Kokku andis raudteetransport USA-s tööd mitmele tuhandele ettevõttele ja mitmele miljonile inimesele. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Koos raudteede rajamisega tuli ehitada ka raudteejaamu kõrvalteede ja jaamahoonetega. Tüüpilises USA raudteejaamas oli jaamahoone, kus olid eluruumid jaamakorraldaja perele, 25 m&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt; kontoriruum, 15 m&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt; kaubaruum väikesaadetiste tarvis, sama suurusega ruum reisijatele ning 35 m&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt; avatud estakaad suuremate kaubasaadetiste käitlemiseks. 1930. aastaks oli USA-s rajatud raudteede äärde umbes 75 000 taolist universaalset jaamahoonet, millest 21. sajandi alguseks oli alles kõigest 12 000. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Kuna linnades oli vajadus raudteel veetavate kaupade järele suur, ehitati linna serva eraldi kaubajaamad koos haruteede, estakaadide ja laohoonetega. Enamasti olid raudteesaadetised vagunsaadetistest väiksemad. Laadimisrambid hõlbustasid kaupade mahalaadimist vagunitelt ja veoautodelt. Kui linn ei paiknenud jõe või kanali ääres, veeti suurem osa selle elanike poolt tarbitavast kaubast kohale raudteel. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Normaallaiusega raudtee (1435 mm) kõrval hakati USA-s 19. sajandi lõpupoole ehitama ka kitsarööpmelisi raudteid. Kitsarööpmelise raudtee pooldajad tõid argumentideks, et neid on odavam ehitada ja hooldada. Ajavahemikul 1871–1882 ehitatigi ligi 19 000 km raudteid rööpmevahega 900 mm. Kuigi need raudteed olid kasutusel kuni 20. sajandi keskpaigani, sai lõplikult selgeks, et opereerimine kitsarööpmelisel raudteel ei suuda konkureerida liiklusega normaallaiusega raudteel. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Raudteetransport saavutas oma kõrgtaseme USA-s 1916. aastal, mil rööbasteede pikkuseks riigis oli 254 000 miili (406 000 km). Viimaseks sajandivahetuseks oli raudteede kogupikkus USA-s vähenenud ligi kaks korda. Peamiselt lühenes rööbasteede kogupikkus selle arvel, et kaotati üks paralleelselt kulgevatest, eri omanikele kuuluvatest rööbasteedest.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Raudteede ehitamise senine hoog hakkas aga pikkamööda vaibuma pärast autode laialdast levikut ja modaalse konkurentsi tekkimist. Pärast teist maailmasõda hoogustus veoautode tootmine ja alustati laiaulatuslike maanteede ehitamise programmidega Euroopas ja USA-s. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Gravitatsiooniraudteel liiguvad vagunid vaid raskusjõu abil. Esimene seda tüüpi raudtee ehitati Lewistoni USA-s 1764. aastal. Need olid mõeldud kaevandatava materjali ja inimeste transportimiseks mäest alla.&lt;ref name=&quot;Porter&quot; /&gt;

[[Pilt:First electric locomotive, built in 1879 by Werner von Siemens.jpg|pisi|Esimese Siemensi elektriveduri demonstreerimine 1879. aastal]]

Esimese [[auruvedur]]i ehitas inglane [[Richard Trevithick]] 1804. aastal,&lt;ref name=&quot;Trevithick&quot; /&gt; kuid tema leiutis ei jõudnud seeriatootmisse, sest see oli tollaste raudteerööbaste jaoks liiga raske.&lt;ref name=&quot;Hamilton&quot; /&gt;

1830. aastal avati esimene linnadevaheline ([[Liverpool|Liverpooli]]–[[Manchester|Manchesteri]]) raudteeühendus.&lt;ref name=&quot;RAliverpool&quot; /&gt; Edaspidi kiirenes raudteede ehitamise tempo tuntavalt. Järgneva 30 aastaga suurenes raudteevõrgu kogupikkus Inglismaal 16 000 kilomeetrini.&lt;ref name=&quot;historyhome&quot; /&gt; Veelgi kiirem raudteevõrgu väljaehitamine toimus [[Põhja-Ameerika]]s. USA raudteede kogupikkus jõudis 1860. aastaks 46 600 ja 1890. aastaks ligi 263 000 kilomeetrini,&lt;ref name=&quot;USACB1&quot; /&gt; saavutades haripunkti 1914. aastal, mil selle kogupikkus oli peaaegu 400 000 km.&lt;ref name=&quot;USACB2&quot; /&gt;

[[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigis]] rajati [[Moskva]]t ja [[Peterburi]] ühendav raudtee aastatel 1842–1851.&lt;ref name=&quot;Reichman&quot; /&gt; Soomes avati [[Helsingi]]–[[Hämeenlinna]] raudtee 1862. aastal.&lt;ref name=&quot;Hoffren&quot; /&gt;

Lisaks majanduse elavdamisele muutus raudteetransport määravaks ka sõjategevuses. Hästi väljaehitatud raudteevõrk võimaldas [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigil]] transportida kiirelt vägesid ja varustust riigipiirini ning lüüa taanlasi [[Teine Schleswigi sõda|Teises Schleswigi sõjas]] (1864), austerlasi [[Austria-Preisi sõda|Austria-Preisi]] (1866) ja prantslasi [[Prantsuse-Preisi sõda|Prantsuse-Preisi sõjas]] (1870–1871).&lt;ref name=&quot;gwpda&quot; /&gt;

[[Pilt:Metro de São Paulo, Luz Station, Brazil.jpg|pisi|left|São Paulo metroo]]
Auruvedurite valitsemisaeg raudteetranspordis kestis ligi 100 aastat. Nad olid ehituselt lihtsad ja küllalt võimsad. Samas oli nende puuduseks vajadus enne töö algust katelt mitu tundi kütta, kõrged hoolduskulud, aeglane [[kiirendus]], suur mass, väike efektiivsus manöövritöödel ja väike [[kasutegur]].&lt;ref name=&quot;innove&quot; /&gt;

Esimese [[elektrivedur]]i (''Galvani'') ehitas 1842. aastal šotlane [[Robert Davidson]],&lt;ref name=&quot;Davidson&quot; /&gt; kuid elekter ei olnud esialgu konkurentsivõimeline energiaallikas. Aastal 1881 rajas [[Werner von Siemens]] [[Berliin]]i 2,5 km pikkuse elektritrammiliini,&lt;ref name=&quot;siemens&quot; /&gt; millele järgnes elektrivedurite kasutuselevõtt [[allmaaraudtee]]del [[London]]is (1890)&lt;ref name=&quot;South London&quot; /&gt;, [[Budapest]]is (1896)&lt;ref name=&quot;visitbudapest&quot; /&gt; jm.

Esimene [[diiselvedur]] valmis 1912. aastal, kuid seeriatootmisse see ei läinud.&lt;ref name=&quot;Churella&quot; /&gt; Diiselvedureid hakati massiliselt kasutusele võtma alates [[20. sajand|20. sajandi]] keskpaigast.&lt;ref name=&quot;innove&quot; /&gt;

== Raudteeinfrastruktuur ==
[[Pilt:RhB Xrotd 9213 am Lago Bianco 3.jpg|pisi|vasakul|Raudtee puhastamine lumest]]

{{Vaata|Raudtee}}
{| class=&quot;wikitable&quot; align=right style=&quot;font-size: 95%;&quot;
|+Raudteevõrgu pikkus ja rööbe riikide kaupa&lt;ref name=&quot;CIA&quot; /&gt;
! Riik
! Pikkus,&lt;br&gt;km
! Rööbe,&lt;br&gt;mm
|-
| {{PisiLipp|USA}} || 224 792 &lt;small&gt;(2007)&lt;/small&gt; || 1435
|-
| {{PisiLipp|Venemaa}} || 87 157 &lt;small&gt;(2006)&lt;/small&gt; || 1520
|-
| {{PisiLipp|Hiina}} || 86 000 &lt;small&gt;(2008)&lt;/small&gt; || 1435
|-
| {{PisiLipp|India}} || 64 600 &lt;small&gt;(2012)&lt;/small&gt; || 1676 / 1000
|-
| {{PisiLipp|Kanada}} || 46 552 &lt;small&gt;(2008)&lt;/small&gt; || 1435
|-
| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 41 981 &lt;small&gt;(2008)&lt;/small&gt; || 1435
|-
| {{PisiLipp|Austraalia}} || 38 445 &lt;small&gt;(2008)&lt;/small&gt; || 1435 / 1067
|-
| {{PisiLipp|Argentina}} || 36 966 &lt;small&gt;(2008)&lt;/small&gt; || 1676 / 1000
|-
| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 29 640 &lt;small&gt;(2008)&lt;/small&gt; || 1435
|-
| {{PisiLipp|Brasiilia}} || 28 538 &lt;small&gt;(2008)&lt;/small&gt; || 1600 / 1000
|-
| {{PisiLipp|Jaapan}} || 27 182 &lt;small&gt;(2009)&lt;/small&gt; || 1435 / 1067
|-
| '''Maailm kokku''' || '''1 149 025''' || 
|}
[[Pilt:RhB Ge 4-4 III UNESCO Weltkulturerbe auf Landwasserviadukt.jpg|pisi|Raudteeviadukt Šveitsis]]
Raudteeinfrastruktuur ehk raudteetaristu koosneb maatükiga püsivalt ühendatud [[rööbastee]]de võrgustikust ja nende juurde kuuluvatest rajatistest ning tehniliste süsteemide seadmetest.&lt;ref name=&quot;Raudteeseadus&quot; /&gt;

Raudteerajatiste hulka kuuluvad raudtee, [[sild|sillad]], [[viadukt]]id, [[estakaad]]id, [[tunnel]]id, [[tugisein]]ad, [[truup|truubid]], [[kontaktvõrk|kontaktvõrgud]], turvangu-, side-, valgustus- ja energiaseadmed ning tehnorajatised, [[raudteeülekäigukoht|ülekäigu-]] ja [[raudteeülesõidukoht|ülesõidukohad]], [[raudteejaam|jaamad]] ja teised meldepunktid, [[ooteplatvorm|oote-]] ja [[laadimisplatvorm]]id, teekaitseobjektid ning muud raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud rajatised.&lt;ref name=&quot;Raudteeseadus&quot; /&gt;

=== Raudteed ===
Raudteede konstruktsiooni tähtsamad osad on [[muldkeha]] ja sellele toetuv tee pealisehitus, mis koosneb [[rööbas|rööbastest]], [[pööre (raudtee)|pöörmetest]], [[liiper|liipritest]] ja [[ballast (raudtee)|ballastist]].&lt;ref name=&quot;Raudteeseadus&quot; /&gt; Rööpad kinnitatakse puit-, betoon- või terasliipritele,&lt;ref name=&quot;innove&quot; /&gt; harvem on rööpad kinnitatud betoonist alusplaatidele (sel juhul ballast puudub)&lt;ref name=&quot;Slab&quot; /&gt;. Ballastiks võib olla [[liiv]], [[kruus]], [[killustik]] (Eestis kasutatakse peateedel [[graniit]]killustikku, ülejäänud teedel peamiselt [[paekivi]]killustikku&lt;ref name=&quot;avaldamata&quot; /&gt;) jms.

Raudteed liigitatakse vastavalt nende tähtsusele:&lt;ref name=&quot;Elektrotehnika&quot; /&gt;

* '''Magistraalraudteed''' on tähtsad kogu majanduse seisukohalt. Neil liikuvad rongid jagunevad kauba- ja reisirongideks. Liiklus toimub kogu ööpäeva kestel.
* '''Linnadevahelised raudteed''' ühendavad magistraalteedest eemal asetsevaid administratiiv- ja tööstuskeskusi. Rongid on kergemad kui magistraalteedel, kiirused umbes samad. Liiklus toimub sageli ainult teatud kellaaegadel. Kiirused on samad nagu magistraalraudteedel.
* Eraldi rühma moodustavad raudteed, mis ühendavad keskusi magistraalraudteega. Liiklus on harv, kiirused väiksed, esikohal on kaubavedu.
* '''Linnalähi- ja/või eeslinnaraudteed''' ühendavad eeslinnu kesklinnaga. Rongid koostatakse harilikult [[mootorvagun|mootor-]] ja järelvaguneist. Sageli moodustavad eeslinnaraudteed teatud osa magistraalraudteedest.
* '''Linnaraudteed''' jagunevad tänavaraudteedeks ([[tramm]]id) ja linna kiirraudteedeks, mis võivad olla [[allmaaraudtee]]d või köisraudteed. Trammiliiklus toimub peamiselt linna piires. Linna allmaaraudteel (metrool) on alati omad rööbasteed. Kuna allmaaraudtee ehitus on kallis, ehitatakse neid ainult suurtes linnades, kus trammiliinid ei suuda kõiki reisijaid teenindada.
* '''Tööstusraudteed''' on ette nähtud ainult [[tööstus]]e teenindamiseks. Nende hulka kuuluvad ka kaevandusraudteed. Tööstusraudteel on rongide kiirus väike.

=== Raudteejaamad ===
[[Pilt:Hagen-Vorhalle 20080830.jpg|pisi|Hagen-Vorhalle kaubajaam, Saksamaa]]
{{Vaata|Raudteejaam}}
Raudteejaam on lisaks peateele (või peateedele) vähemalt ühe vastuvõtu-ärasaateteega varustatud [[meldepunkt]], mis võimaldab rongide vahetuse ja möödasõidu korraldamist ning vastava tehnilise varustatuse korral ka manöövritöid ning muid raudteeliiklusega seotud tehnilisi operatsioone.&lt;ref name=&quot;Raudteeseadus&quot; /&gt;

Raudteejaamad liigituvad järgmiselt:&lt;ref name=&quot;jaamad&quot; /&gt;

*'''reisijaamad''' on reisirongide teenindamiseks rajatud jaamad, kus toimub rongide vastuvõtmine ja ärasaatmine, marsruutide ettevalmistamine, reisijate teenindamine;
*'''kaubajaamad''' ehitatakse suurtesse tööstuskeskustesse, sadamatesse või kohtadesse, kus on vajalik laadida väga suurtes kogustes kaupa; nendest jaamadest viivad sageli haruteed lähedalasuvatesse tööstusettevõtetesse;
*'''sorteerjaamad''' on ette nähtud massiliseks rongide koostamiseks või lahtihaakimiseks ja vagunite sorteerimiseks, transiitrongide koostamine, reisijate ja kaubarongide teenindamine toimub väheses mahus;
*'''piirkonnajaamad''' on ette nähtud transiitrongide teenindamiseks, vedurite ja nende juhtide vahetamiseks. Need jaamad paiknevad üksteisest tavaliselt 150–300 km kaugusel ja on varustatud 2–3 jaamapargiga, vedurite teenindamiseks vajalike seadmetega, veduri- ja vagunidepooga jms.
*'''vahejaamad''' on kõige levinum jaamatüüp, mida rajatakse kõikidele raudteeliinidele (paiknevad üksteisest tavaliselt 15–20 km kaugusel) ning nende ülesandeks on rongide möödalaskmine, reisijate teenindamine, kauba maha- ja pealelaadimine ja rongide koostamine. 

== Raudteeveerem ==
[[Pilt:2TE10U Russian Locomotive.jpg|pisi|vasakul|Ukrainas valmistatud diiselvedur 2ТЕ10У]]
{{Vaata|Raudteeveerem}}

[[Raudteeveerem]] ehk raudteesõiduk on [[vedur]], [[vagun]], [[mootorvagun]], [[rööbasbuss]], eriveerem ja mis tahes muu raudteel liiklemiseks ehitatud veerem.&lt;ref name=&quot;Raudteeseadus&quot; /&gt;

Eriotstarbelise raudteeveeremi hulka kuuluvad posti-, pagasi-, teemõõte-, [[defektoskoop|defektoskoopia]]-, [[dünamomeeter|dünamomeetria-]] jms vagunid ja eriveeremi hulka [[dresiin]]id, lumesahad, lumekoristus- ja teeremondimasinad, raudteekraanad jms.&lt;ref name=&quot;Eriveerem&quot; /&gt;

[[Rong]] on kokkuhaagitud ja nähtavate rongisignaalidega tähistatud veeremiüksus, mis koosneb vagunitest ja ühest või mitmest vedurist või mootorvagunist. Samuti käsitatakse rongina jaamavahele saadetavat nähtavate rongisignaalidega tähistatud üksikvedurit, mootorvagunit, rööbasbussi, mittemahatõstetavat dresiini ja muud iseliikuvat eriveeremit, juhtratastega eriveeremit või veovahendit.&lt;ref name=&quot;Raudteeseadus&quot; /&gt;

=== Vedurid ===
{{Vaata|Vedur}}

Nüüdisajal on veduritel üsna kõrge hind, mistõttu peavad nad tasuvuse tagamiseks mitmes vahetuses pidevalt töötama ning nende keskmine eluiga on 30 aastat. Levinumad veduritüübid on [[diiselvedur|diisel-]] ja [[elektrivedur]]id, vähem esineb kombineeritud mootoritega diiselelektrivedureid.&lt;ref name=&quot;innove&quot; /&gt;

Euroopas on elektrifitseeritud raudteede osakaal küllalt suur, 2014. aastal Euroopa Liidu liikmesriikide keskmisena ligi 50%&lt;ref name=&quot;EC&quot; /&gt;, mistõttu teostatakse suurem osa kaubavedudest elektrivedurite abil. Diiselvedureid kasutatakse põhiliselt mitteelektrifitseeritud raudteedel ja manöövritöödel.&lt;ref name=&quot;innove&quot; /&gt;

=== Vagunid ===
[[Pilt:Passenger car GN 3261 20041010.jpg|pisi|vasakul|Reisivagun]]
[[Pilt:Zans785.JPG|pisi|vasakul|Tsisternvagun]]
{{Vaata|Vagun}}
[[Vagun]]id on raudteedel kasutatavad iseliikuvad või järelveetavad veokid. Iseliikuvate ehk vedavate vagunite hulka kuuluvad [[mootorvagun]]id. Järelveetavad ehk haakevagunid jagunevad [[reisivagun|reisi-]] ja [[kaubavagun]]iteks.

Reisivaguneid liigitatakse järgmiselt:&lt;ref name=&quot;Mõisted&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Классификация&quot; /&gt;
* istevagun – levinuim reisivaguni tüüp;
* magamisvagun – kaugsõidurongi koosseisu kuuluv lavatsitaoliste magamiskohtadega reisivagun;
* restoranvagun – harilikult kaugsõidurongides reisijate toitlustamiseks mõeldud vagun;
* salongvagun – tavalisest mugavamini sisustatud (vahel mitmest ruumist koosnev) vagun.

Kaubavagunid jagunevad kasutusotstarbe ja ehituslike iseärasuste järgi:&lt;ref name=&quot;Классификация&quot; /&gt;
* kinnised vagunid – kaupadele, mis vajavad kaitset ilmastikumõju ja mehaaniliste kahjustuste eest (siia kuuluvad ka loomavagunid);
* poolvagunid ehk poolkinnised vagunid – kasutatakse ülaltpoolt laaditavate kaupade puhul, mis ei vaja kaitset ilmastikumõjude eest (nt [[kivisüsi]], [[põlevkivi]], torud, puit, saematerjal jms);
* platvormvagunid – kasutatakse suuremõõtmelise ja mittegabariitse kauba puhul ja rasketehnika transportimiseks ([[konteiner]]id, traktorid, ekskavaatorid, bussid jms);
** transporterid – madala raskuskeskmega pikaaluseline platvormvagun, mida kasutatakse eriti suuremõõtmelise kauba puhul;
* tsisternvagunid – kasutatakse vedelas või gaasilises olekus oleva kauba transpordiks (nt [[toornafta]], [[bensiin]], [[masuut]], [[kemikaal]]id, [[propaan]], [[õli]], [[piim]], [[vein]] jms);
* külmutusvagunid – kiiresti riknevate toiduainete ([[liha]], [[kala]]) transpordivahend;
* punkervagunid ehk hopperid – ilmastikutingimuste eest kaitset vajava puistematerjali ([[teravili]], [[tsement]], [[väetis|mineraalväetised]]) veoks kasutatav vagunitüüp;
* kallurvagunid ehk dumpkaarid – kasutatakse samuti puistematerjali (nt [[killustik]], [[liiv]], [[pinnas]] jms) veoks, kuid erinevalt hopperitest ei vaja need mahalaadimiseks spetsiaalselt varustatud kohti.

== Reisijate- ja kaubavedu ==
{| class=&quot;wikitable&quot; align=right style=&quot;font-size: 100%;&quot;
|+Kaubavedu riikide kaupa&lt;ref name=&quot;uic&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;internationaltransportforum&quot; /&gt;
! Riik
! Mln&lt;br&gt;tonni
! Mld&lt;br&gt;tonnkilomeetrit
|-
| {{PisiLipp|Hiina}} || 2614 &lt;small&gt;(2014)&lt;/small&gt; ||style=&quot;text-align: center&quot;| 2308 &lt;small&gt;(2014)&lt;/small&gt;
|-
| {{PisiLipp|USA}} || 1710 &lt;small&gt;(2011)&lt;/small&gt; ||style=&quot;text-align: center&quot;| 2704 &lt;small&gt;(2014)&lt;/small&gt;
|-
| {{PisiLipp|Venemaa}} || 1378 &lt;small&gt;(2014)&lt;/small&gt; ||style=&quot;text-align: center&quot;| 2298 &lt;small&gt;(2014)&lt;/small&gt;
|-
| {{PisiLipp|Brasiilia}} || 460 &lt;small&gt;(2014)&lt;/small&gt; ||style=&quot;text-align: center&quot;| 267 &lt;small&gt;(2014)&lt;/small&gt;
|-
| {{PisiLipp|Ukraina}} || 457 &lt;small&gt;(2011)&lt;/small&gt; ||style=&quot;text-align: center&quot;| 237 &lt;small&gt;(2011)&lt;/small&gt;
|-
| {{PisiLipp|Kanada}} || 310 &lt;small&gt;(2011)&lt;/small&gt; ||style=&quot;text-align: center&quot;| 352 &lt;small&gt;(2011)&lt;/small&gt;
|-
| {{PisiLipp|Kasahstan}} || 295 &lt;small&gt;(2012)&lt;/small&gt; ||style=&quot;text-align: center&quot;| 236 &lt;small&gt;(2012)&lt;/small&gt;
|-
| {{PisiLipp|Austraalia}} || 242 &lt;small&gt;(2011)&lt;/small&gt; ||style=&quot;text-align: center&quot;| 60 &lt;small&gt;(2011)&lt;/small&gt;
|-
| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 221 &lt;small&gt;(2014)&lt;/small&gt; ||style=&quot;text-align: center&quot;| 75 &lt;small&gt;(2014)&lt;/small&gt;
|-
| {{PisiLipp|LAV}} || 197 &lt;small&gt;(2011)&lt;/small&gt; ||style=&quot;text-align: center&quot;| 135 &lt;small&gt;(2014)&lt;/small&gt;
|-
| {{PisiLipp|Valgevene}} || 141 &lt;small&gt;(2014)&lt;/small&gt; ||style=&quot;text-align: center&quot;| 45 &lt;small&gt;(2014)&lt;/small&gt;
|-
|}

2014. aastal veeti Euroopa Liidu territooriumil mööda raudteid kaupa kokku 387 miljardit tonnkilomeetrit ja reisijaid 404 miljardit reisijakilomeetrit. Võrdluseks võib välja tuua, et samal perioodil veeti maanteetranspordi abil kaupa 782 miljardit tonnkilomeetrit.&lt;ref name=&quot;internationaltransportforum&quot; /&gt; Raudtee osakaalu poolest riigi piires toimunud kaubavedudes oli Eesti 2013. aastal u 64% tasemega Euroopa Liidu siseselt Läti ja Leedu järel kolmandal kohal, ületades Euroopa Liidu keskmist üle 3 korra.&lt;ref name=&quot;Eurostat1&quot; /&gt; Reisijateveos oli 2013. aastal Eestis raudtee osakaal 1,6%, jäädes alla busside osakaalule üle 10 korra, sõiduautode osakaalule üle 50 korra ja Euroopa Liidu keskmisele raudtee osakaalule 4,75 korda.&lt;ref name=&quot;Eurostat2&quot; /&gt;

=== Kaubavedu ===
Kaubaveoronge jaotatakse järgmiselt:&lt;ref name=&quot;Logistika&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;innove&quot; /&gt;

* Komplekteerimisrong – väiksemast kauba- või sorteerimisjaamast teed alustav rong, mida võib lühikestel vahemaadel vedada ka manöövrivedur. Komplekteerimisrongi koosseisus veetakse kaubavagunid suuremasse sorteerimisjaama, kus vagunite gruppidest ja üksikutest vagunitest koostatakse rongid.
* Jaotusrong – suuremast [[kaubajaam|kauba-]] või [[sorteerimisjaam]]ast teed alustav väikese vagunite arvuga rong, mida võib lühikestel vahemaadel vedada ka manöövervedur. Jaotusrong toimetab vagunid väiksematesse sorteerimis- või kaubajaamadesse või siis klientidele kuuluvatele [[harutee]]dele.
* Marsruutrong – kindlal marsruudil sõitev kaubarong, mille miinimumnõuded on tingvagunite arv alates 45-st ning brutokaal alates 3400 tonnist. Pikamaa-marsruutrongide koosseisus võidakse teha muudatusi vaba veovõime olemasolul ja koosteplaani alusel (nt lähte- ja sihtjaamade vahel vastavalt vajadusele vagunite või vagunigruppide liitmine või lahutamine rongi koosseisust).
* Plokkrong on marsruutrong, mille teekond lähtejaamast sihtjaama kulgeb muutusteta rongikoosseisus ühe koondsaatedokumendi alusel, samas võib koosseis sisaldada mitme kaubasaaja kaupa. Rongis on sageli tavakoosseisudest rohkem vaguneid ja rakendatakse mitme veduri veovõimet.
* Kliendirong – veab ainult ühe kliendi üht kindlat materjali või tooret. Enamasti on tegemist ühesuguse kauba ja üht kindlat tüüpi vagunitega. Taolisteks kaupadeks võivad olla metsamaterjal, metall, kivisüsi, toornafta, naftasaadused jms.
* Külmutusrong – külmutusvagunitest koosnev sektsioonidega rong. Ühes sektsioonis on harilikult neli külmutusvagunit, üks masinaruum külmutusseadmetega ja saatepersonali eluruum.
* Süstikrong – kindla graafiku alusel lähtejaamast sihtjaama ja tagasi liikuv marsruutrong, mille koosseisu kuuluvate kaubavagunite arv on konstantne, olenemata kauba olemasolust või puudumisest.
* Intermodaalvedude rongi platvormvagunitel veetakse konteinereid, poolhaagiseid ja/või haagistega veoautosid. Sellised rongid liiguvad sadamates ja sisemaal asuvate [[intermodaalterminal]]ide vahel. Eristatakse kaht tüüpi intermodaalvedude ronge: konteiner- ja kontreilerrongid (treilerid koos vedukiga või ilma).
* Tühjade vagunitega rong – marsruudi lõpp-punktis mahalaaditud kaupade asemel pole nende rongide vagunitesse midagi laadida, mistõttu sõidavad need rongid tühjalt tagasi. Tüüpiline näide on Venemaalt Eesti sadamatesse saabuvad erinevate naftasaadustega süstikrongid, mis liiguvad naftatöötlemistehastesse tagasi tühjalt.

{| class=&quot;wikitable&quot; align=right style=&quot;font-size: 100%;&quot;
|+Reisijatevedu riikide kaupa&lt;ref name=&quot;uic2016&quot; /&gt;
! Riik
! Mln&lt;br&gt;reisijat
! Mld&lt;br&gt;reisijakilomeetrit
|-
| {{PisiLipp|India}} || 8224 &lt;small&gt;(2016)&lt;/small&gt; ||style=&quot;text-align: center&quot;| 1147 &lt;small&gt;(2016)&lt;/small&gt;
|-
| {{PisiLipp|Jaapan}} || 7293 &lt;small&gt;(2016)&lt;/small&gt; ||style=&quot;text-align: center&quot;| 207 &lt;small&gt;(2016)&lt;/small&gt;
|-
| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 2021 &lt;small&gt;(2016)&lt;/small&gt; ||style=&quot;text-align: center&quot;| 80,4 &lt;small&gt;(2016)&lt;/small&gt;
|-
| {{PisiLipp|Hiina}} || 1600 &lt;small&gt;(2016)&lt;/small&gt;  ||style=&quot;text-align: center&quot;| 696 &lt;small&gt;(2016)&lt;/small&gt;
|-
| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1729 &lt;small&gt;(2016)&lt;/small&gt;&lt;ref name=&quot;dataportal&quot; /&gt; ||style=&quot;text-align: center&quot;| 67 &lt;small&gt;(2016)&lt;/small&gt; 
|-
| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 1237 &lt;small&gt;(2016)&lt;/small&gt; ||style=&quot;text-align: center&quot;| 84,0 &lt;small&gt;(2016)&lt;/small&gt;
|-
| {{PisiLipp|Venemaa}} || 1037 &lt;small&gt;(2016)&lt;/small&gt; ||style=&quot;text-align: center&quot;| 124 &lt;small&gt;(2016)&lt;/small&gt;
|-
| {{PisiLipp|Itaalia}} || 872 &lt;small&gt;(2015)&lt;/small&gt;&lt;ref name=&quot;statista&quot; /&gt; ||style=&quot;text-align: center&quot;| 45,0 &lt;small&gt;(2016)&lt;/small&gt;
|-
| {{PisiLipp|Hispaania}} || 555 &lt;small&gt;(2016)&lt;/small&gt; ||style=&quot;text-align: center&quot;| 26,0 &lt;small&gt;(2014)&lt;/small&gt;
|-
| {{PisiLipp|Šveits}} || 468 &lt;small&gt;(2016)&lt;/small&gt;  ||style=&quot;text-align: center&quot;| 19,3 &lt;small&gt;(2016)&lt;/small&gt; 
|-
| {{PisiLipp|Ukraina}} || 436 &lt;small&gt;(2016)&lt;/small&gt; ||style=&quot;text-align: center&quot;| 37,5 &lt;small&gt;(2016)&lt;/small&gt; 
|-
|}

=== Reisijatevedu ===

*[[Tramm]]id ja metroorongid teostavad reisijate vedu linnaraudteedel.

*Linnalähirongid teenindavad reisijate vedu suuremate linnade ja nende lähiümbruse vahel. Suurlinnade teede ülekoormatuse ja sagedate ummikute tõttu annavad need rongid võimaluse reisijaid suhteliselt kiiresti linnakeskustest eeslinnadesse toimetada. Nendes rongides on ka tavaliselt istekohtadest rohkem seisukohti, võimaldades suurema hulga inimeste transporti.

*Linnadevahelised rongid veavad reisijaid suuremate linnade vahel. Nende hulka kuuluvad tavarongid, kiirrongid ja ekspressrongid. Euroopas opereerivad linnadevahelises liikluses ülikiired rongid kiirusega kuni 320–360 km/h (AGV Italo, Siemens Velaro E, Talgo 350).&lt;ref name=&quot;Shanghai&quot; /&gt;

*Kaugsõidurongid teenindavad reisiliine, mis ühendavaid mitmeid linnu või regioone ja mõnikord mitut riiki. Need rongid on tavaliselt varustatud restoranvaguniga. Öö läbi sõitvate rongide koosseisu võivad kuuluda ka magamisvagunid.&lt;ref name=&quot;Классификация&quot; /&gt; Selliste üle 800 km pikkuste liinidega konkureerivad [[õhutransport]]i teostavad lennukid.

*[[Magnethõljukrong]]id ehk maglev-rongid liiguvad [[magnetväli|magnetvälja]] abil [[estakaad]]idele rajatud tee kohal. Teepinnast mõne sentimeetri kõrgusel &quot;hõljuv&quot; rong opereerib kuni 430 km/h kiirusega 30 km pikkusel lõigul [[Shanghai]] Long Yangi metroojaama ja Pudongi rahvusvahelise lennujaama vahel. Rataste ja muude liikuvate osade puudumisel on selle rongi liikumine väga sujuv ja praktiliselt [[müra]]- ja [[vibratsioon]]ivaba.&lt;ref name=&quot;Shanghai&quot; /&gt;

== Raudteetranspordi tugevused ja nõrkused ==
[[Pilt:Haapsalu raudteejaama ooteplatvorm.jpg|pisi|Haapsalu raudteejaama ooteplatvorm oli rajamise ajal pikim Euroopas]]
Et raudteetransport saaks üldse toimida, on vaja taristusse märkimisväärset alginvesteeringut (raudteed, signalisatsioon, jaamad, seadmed jms). Nende kulutuste tõttu on raudteedel transporditava kauba ühiku hind kõrge väikeste veomahtude korral ning see väheneb aeglaselt mahtude suurenedes. Raudteetransport on sageli soodsaim variant suurtes kogustes kauba vedamisel pikkade vahemaade taha. Seetõttu on ajalooliselt raudteetransporti peetud loomulikuks monopoliks ja sageli ka tänapäeval on terve riigi raudtee üheainsa organisatsiooni majandada. Siiski on tänapäeval paljudes riikides seadusandlike piirangute vähendamise ja erastamiste järel olukord muutunud, mis on võimaldanud tekitada konkurentsi raudteeoperaatorite vahel.&lt;ref name=&quot;Nash&quot; /&gt; Raudteetransport säilitab konkurentsivõime, kui kaupa transporditakse suures mahus vähemalt 350–500 km kaugusele.&lt;ref name=&quot;Beuthe&quot; /&gt;

Raudteetranspordi tugevuseks on madalam hind võrreldes [[maanteetransport|maanteetranspordiga]], kui kaubamaht on suur ja transpordikaugused väga pikad. Raudteetransport on ilmastikust vähem mõjutatud võrreldes õhu- ja maanteetranspordiga. Samuti on raudteetranspordile iseloomulikum suurem ohutus ja madalamad [[heitgaasid]]e emissioonid võrreldes maanteetranspordiga. Otsetransport suurte kaubaterminalide vahel võimaldab kiiresti kaupu mööda raudteid kohale toimetada. Nõrkuste hulka kuuluvad eelkõige nõrk ühilduvus rahvusvahelise transpordisüsteemiga ning ümberlaadimise maksumus ja sellele kuluv aeg. Samuti võivad reisi- ja kaubarongide tiheda graafiku korral tekkida raudteetaristule &quot;pudelikaelad&quot;. Väikse paindlikkuse tõttu on raudteetranspordil raskusi püsimaks tihedas ajagraafikus kauba sihtkohta transportimisel. Rahvusvaheline kaubatransport mööda Euroopa raudteid kipub olema aeglane ja kallis riikidevahelise vähese koostöö ja raudteetranspordi vähese paindlikkuse tõttu turuolukorrale kiiresti reageerida. Seetõttu eelistavad Euroopa kaubavedajad pigem maanteetransporti raudteetranspordile.&lt;ref name=&quot;Nash&quot; /&gt;

== Raudteetranspordi keskkonnamõjud ==
[[Pilt:FCCA GE C30-7 Infiernillo Viaduct.jpg|pisi|Raudteeviadukt Peruus]]
Raudteetransporti loetakse suurte kaubakoguste või reisijate masstranspordi korral üldiselt keskkonnasõbralikumaks kui maanteetransporti. Reeglina raudteeveo efektiivsus suureneb veokauguse kasvuga.

Kuna keskkonnanorme aasta aastalt karmistatakse, on mitmes transpordivaldkonnas toimunud areng, kus uued transpordivahendid on vanematest keskkonnasõbralikumad ja pikkamööda paraneb ka kogu kasutatava transpordivahendite olemi keskkonnasõbralikkus.
[[Euroopa Keskkonnaamet]]i andmetel oli 2011. aastal raudteevedude CO&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt; heitmete tase tonnkilomeetri kohta 3,59 korda madalam kui maanteevedudel, seejuures elektrirongidel 4,21 korda ja diiselrongidel 2,61 korda madalam. Samas oli raudteetranspordi CO&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt; heitmete tase 1,5 korda kõrgem kui meretranspordil. Seejuures on võrreldes 1995. aastaga kõige enam vähenenud elektrirongide heitmete tase (48%, ilmselt tänu söeelektrijaamade osakaalu langusele), seejärel diiselrongide (21%) ja maanteetranspordi (19%) heitmete tase. Meretranspordi heitmete tase on samal perioodil 2% võrra ja siseveetranspordil lausa 7% võrra kasvanud.&lt;ref name=&quot;EEA&quot; /&gt;

Ühendkuningriigi riikliku statistika andmetel oli Suurbritannia raudteede kaubavedudel heitmete tase 2015–2016 majandusaastal 33,6 g CO&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt; ekvivalenti tonnkilomeetri kohta, mis on 20,1% kõrgem kui 10 aastat varem, ja 1,6 korda kõrgem kui 2011. aasta EL keskmine. Raudtee reisijateveo heitmete tase oli 2015–2016 majandusaastal 46,8 g CO&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt; ekvivalenti reisijakilomeetri kohta, ja see näitaja on 10 aastaga langenud 23,9%.&lt;ref name=&quot;ORR&quot; /&gt;

Olenevalt elektri tootmise viisist võivad elektrirongid olla diiselrongidest või isegi maanteetranspordist saastavamad, näiteks söel ja naftakütustel töötavates elektrijaamades toodetud elektri kasutamise puhul on heitmete hulk elektrirongiga kaubaveol u 30% kõrgem kui sama kaubakoguse veol samade punktide vahel maanteetranspordiga.&lt;ref name=&quot;intermodal&quot; /&gt;

== Eesti raudteetransport ==
[[Pilt:Jänese raudteesild.JPG|pisi|USA päritolu diiselvedur [[GE C36-7]] [[Jänese raudteesild|Jänese raudteesillal]]]]
[[Pilt:Stadler Flirt Keila jaamas1.jpg|pisi|[[Stadler FLIRT]] [[Keila raudteejaam]]as]]
{{Vaata|Eesti raudteetransport}}

=== Raudteed ===
Esimene [[laiarööpmeline raudtee]] Eestis avati liikluseks [[5. november|5. novembril]] [[1870]]. aastal [[Paldiski]]–[[Tallinn]]–[[Narva]]–[[Gattšina]] lõigul.&lt;ref name=&quot;Loog&quot; /&gt;

Raudteevõrgu kogupikkus Eestis on nüüdisajal 2164 kilomeetrit&lt;ref name=&quot;tja&quot; /&gt; ja neist 132 km on elektrifitseeritud.&lt;ref name=&quot;transit&quot; /&gt; Suurimad raudteede haldajad on:
* [[Eesti Raudtee]] AS – 1229 km;&lt;ref name=&quot;evr&quot; /&gt;
* [[Edelaraudtee|Edelaraudtee Infrastruktuuri AS]] – 224 km;&lt;ref name=&quot;edel&quot; /&gt;
* [[Enefit Kaevandused|Enefit Kaevandused ASi Logistikaettevõte]] – 151 km.&lt;ref name=&quot;energia&quot; /&gt;

Eesti raudteede sirge teeosa [[rööpmelaius]] (vahekaugus rööpapeade sisemiste servade vahel) on 1520 või 1524 mm.&lt;ref name=&quot;avaldamata&quot; /&gt;

=== Raudteejaamad ===
Eesti suurimad raudteejaamad on (raudteede kogupikkuse järgi): [[Ülemiste kaubajaam]], [[Tapa raudteejaam]], [[Muuga kaubajaam]] ja [[Tartu raudteejaam]]. Vagunite sorteerimine toimub praegu ainult Ülemiste kaubajaamas. [[Sorteerimismägi|Sorteerimismäed]] Tapa, [[Kopli kaubajaam|Kopli]] ja Muuga jaamas on suletud.&lt;ref name=&quot;avaldamata&quot; /&gt;

Suurim reisijaam Eestis on [[Balti jaam]], mis on nii linnalähirongide kui rahvusvaheliste kaugrongide lõppjaam.

=== Kaubavedu ===
Kaubaveoste maht Eesti raudteedel saavutas oma haripunkti aastatel 2002–2003, mil see ületas 72 miljonit tonni. Aastaks 2014 oli maht vähenenud 36 miljoni tonnini. Põhilised meie raudteedel veetavad kaubagrupid olid 2014. aastal järgmised: [[toornafta]] ja mitmesugused naftasaadused, [[põlevkivi]], [[kivisüsi]], [[kemikaalid]] ja keemiatooted.&lt;ref name=&quot;stat&quot; /&gt;

=== Reisijatevedu ===
Reisirongiliikluse kõrgaeg Eestis jäi aastatesse 1970–1990. Rekordtase registreeriti 1980. aastal, mil meie raudteedel sõitis kokku 36,7 miljonit reisijat. 1985. aastal oli sama näitaja 32,6 miljonit ja 1990. aastal 23,1 miljonit reisijat.&lt;ref name=&quot;EVR140&quot; /&gt;

Reisijate arv meie raudteedel vähenes seejärel järjepidevalt kuni 4,2 miljonini 2013. aastal. Seoses uute [[Stadler FLIRT]] elektri- ja diiselrongide kasutuselevõtuga aastatel 2013–2014&lt;ref name=&quot;elron&quot; /&gt; on reisijate arv kasvama hakanud – 2015. aastal sõitsid inimesed raudteedel 6,6 miljonit korda.&lt;ref name=&quot;stat&quot; /&gt;

=== Ohutus ===
2014. aastal toimus Eesti raudteedel 20 õnnetusjuhtumit – 5 rongi kokkupõrget maanteesõidukiga raudteeülesõidukohal, mille tõttu hukkus 5 inimest ning 15 otsasõitu raudteel viibinud jalakäijatele, mille tõttu hukkus 7 ja sai vigastada samuti 7 inimest. Kõigist raudteeõnnetustest toimus 75% raudteeületuskohtadel – 5 [[raudteeülesõidukoht|raudteeülesõidu-]] ja 10 [[raudteeülekäigukoht]]adel. Ülejäänud viiel juhul jäid jalakäijad rongi alla piirkondades, kus raudtee ületamine on rangelt keelatud. Liiklusseaduse kohaselt peavad raudteeületuskohti kasutavad liiklejad olema eriti tähelepanelikud ning sõidukijuhid peavad arvestama [[liiklusmärk]]e, heli- ja valgussignaale, tõkkepuu asendit ja reguleerija korraldusi. Eeskirju järgides on võimalik oluliselt vähendada või ära hoida ohuolukordi raudteel. Raudteeõnnetuste peamiseks põhjuseks on jätkuvalt autojuhtide ja jalakäijate hooletus ja ohutusnõuete eiramine. Õnnetustes jalakäijatega esines juhtumeid, kus raudteed ületanud inimene ei märganud lähenevat rongi segavate tegurite tõttu, nagu muusika kuulamine kõrvaklappidega, mobiiltelefoni kasutamine, jalgrattaga sõites ülekäigukoha ületamine.&lt;ref name=&quot;ole&quot; /&gt;

==Vaata ka==
*[[metroode loend]]
*[[rahvusvaheline raudteeliin]]
*[[raudteetransport Eestis]]
*[[raudteetransport Islandil]]
*[[raudteejaamade loend]]
*[[COTIF-konventsioon]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Diolkos&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Lewis, M. J. T. (2001), &quot;Railways in the Greek and Roman world&quot;, in Guy, A.; Rees, J. (pdf) |url=http://www.sciencenews.gr/docs/diolkos.pdf |vaadatud=2015-11-10 |arhiivimisaeg=2011-07-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110721083013/http://www.sciencenews.gr/docs/diolkos.pdf |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Lewis&quot;&gt;Lewis, M. J. T. (1970). &quot;Early Wooden Railways&quot;. London, England: Routledge Keegan Paul.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bianculli&quot;&gt;Bianculli, Anthony J., ''Trains and Technology: The American Railroad in the Nineteenth Century'', University of Delaware Press, 2002, [http://books.google.com/books?id=7T3qECx0CLUC&amp;pg=PA85&amp;sig=VGesiQN45kAOs_NN0ZdS11M_Azg Chapter 5, &quot;From Strap Iron to High Iron&quot;]. ISBN 0-87413-802-7&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1902encyclopedia&quot;&gt;[http://www.1902encyclopedia.com/R/RAI/railway-01.html 1902 Encyclopedia &gt; Railway, Railways (Railroad) &gt; Early Wooden Tramways. Iron Rails on Tram Roads.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Gordon&quot;&gt;Gordon, W. J. (1910). Our Home Railways, volume one. London: Frederick Warne and Co. pp. 7–9.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Trevithick&quot;&gt;[http://spartacus-educational.com/RAtrevithick.html British History &gt; Engineers, Scientists and Inventors &gt; Richard Trevithick]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;funiculars&quot;&gt;[http://www.funiculars.net/line.php?id=350 funiculars.net – Der Reiszug]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;historyextra&quot;&gt;[http://www.historyextra.com/visit/middleton-railway-leeds Historyextra – Middleton Railway, Leeds]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Porter&quot;&gt;Porter, Peter (1914). &quot;Landmarks of the Niagara Frontier&quot;. ISBN 0-665-78347-7.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Hamilton&quot;&gt;Hamilton Ellis (1968). &quot;The Pictorial Encyclopedia of Railways&quot;. The Hamlyn Publishing Group. p. 12.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RAliverpool&quot;&gt;[http://spartacus-educational.com/RAliverpool.htm British History &gt; The Industrial Revolution &gt; Liverpool and Manchester Railway]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;historyhome&quot;&gt;[http://www.historyhome.co.uk/peel/railways/expans.htm Railway expansion]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;USACB1&quot;&gt;United States Census Bureau. Report on Transportation Business in the United States at the Eleventh Census 1890. p. 4.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;USACB2&quot;&gt;Bureau of the Census, Historical Statistics of the United States: Colonial Times to 1970 (1976) table Q398; Statistical Abstract of the United States: 2012. Washington, DC: US Government Printing Office, 2011; pp. 1064, 1068.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Reichman&quot;&gt;Henry Reichman, Railwaymen and revolution: Russia, 1905 page 16&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Hoffren&quot;&gt;Hoffren Jouko, Penttilä Kalevi, Riihimäen historia I, vuoteen 1960, Hämeenlinna 1979, s. 115–117.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Churella&quot;&gt;Churella, Albert J. (1998). From Steam to Diesel: Managerial Customs and Organizational Capabilities in the Twentieth-Century American Locomotive Industry. Princeton, New Jersey: Princeton University Press, p 12. ISBN 0-691-02776-5.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gwpda&quot;&gt;[http://www.gwpda.org/comment/pratt.htm The role of railways in the war]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;transit&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.transit.ee/raudtee |pealkiri=Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon – Raudteetransport |vaadatud=2015-11-12 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304082102/http://www.transit.ee/raudtee |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;avaldamata&quot;&gt;AS Eesti Raudtee avaldamata andmed.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Loog&quot;&gt;Jüri Loog. &quot;125 aastat raudteid Eestis&quot;. Tallinn, 1997.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;stat&quot;&gt;[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Majandus/22Transport/06Raudteetransport/06Raudteetransport.asp Statistika andmebaas – Majandus – Raudteetransport]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;elron&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Elron → Rongidest |url=http://elron.ee/elron/rongidest/ |vaadatud=2015-11-12 |arhiivimisaeg=2016-03-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160325114820/http://elron.ee/elron/rongidest/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tja&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.tja.ee/raudteeliiklusregister/ |pealkiri=Tehnilise Järelevalve Amet → Raudteeliiklusregister |vaadatud=2015-11-12 |arhiivimisaeg=2015-11-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151117025849/http://www.tja.ee/raudteeliiklusregister/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;evr&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.evr.ee/ettev%C3%B5ttest-v%C3%B5tmen%C3%A4itajad |pealkiri=AS Eesti Raudtee → Võtmenäitajad |vaadatud=2015-11-12 |arhiivimisaeg=2015-11-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151123001251/http://www.evr.ee/ettev%C3%B5ttest-v%C3%B5tmen%C3%A4itajad |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;edel&quot;&gt;[http://www.edel.ee/ Edelaraudtee Infrastruktuuri AS]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;energia&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.energia.ee/uudised/-/news/2014/12/12/eesti-energia-kaevanduste-raudtee-tahistab-65-juubelit |pealkiri=Eesti Energia Kaevanduste raudtee tähistab 65. juubelit |vaadatud=2015-11-12 |arhiivimisaeg=2015-07-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150709125207/https://www.energia.ee/uudised/-/news/2014/12/12/eesti-energia-kaevanduste-raudtee-tahistab-65-juubelit |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;innove&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151117015409/http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppekava/Logistika%20%C3%B5pik%20kutsekoolidele/4_Raudteetransport.pdf Logistika õpik kutsekoolidele → Raudteetransport] (pdf)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Davidson&quot;&gt;[https://homepages.abdn.ac.uk/npmuseum/Scitour/Davidson.pdf Robert Davidson – pioneer electrician] (pdf)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;siemens&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.siemens.com/history/en/news/electric_railway.htm |pealkiri=Siemens presents the world’s first electric railway with an external power source |vaadatud=2015-11-13 |arhiivimisaeg=2016-03-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160326194502/http://www.siemens.com/history/en/news/electric_railway.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;South London&quot;&gt;[http://www.gracesguide.co.uk/City_and_South_London_Railway City and South London Railway]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;visitbudapest&quot;&gt;[http://visitbudapest.travel/guide/budapest-attractions/millennium-underground/ Millennium Underground – the first subway line in continental Europe]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Elektrotehnika&quot;&gt;Üldine Elektrotehnika, Harry Esop, H. Hellam, Roman Hollmann, H. Jänes, E. Kanasaar, A. Kroon, P. Plakk, E. Puusepp ja H. Riikoja, Eesti Riiklik Kirjastus 1954, 950lk. lk 585 peatükk 23-8&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Raudteeseadus&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/RdtS Raudteeseadus.] Vastu võetud 19.11.2003. a., jõustunud 31.03.2004. – Elektrooniline Riigi Teataja&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jaamad&quot;&gt;[http://ist311.narod.ru/tema3/index.htm Организация работы станций. Общие сведения об устройстве и работе станций.]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CIA&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2121rank.html |pealkiri=CIA – The World Factbook |vaadatud=2015-11-17 |arhiivimisaeg=2018-11-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181124012056/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2121rank.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Eriveerem&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://termin.eki.ee/mt/esterm/concept.asp?conceptID=78548&amp;term=eriveerem |pealkiri=termin.eki.ee → Eriveerem |vaadatud=2015-11-17 |arhiivimisaeg=2015-11-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151118121620/http://termin.eki.ee/mt/esterm/concept.asp?conceptID=78548&amp;term=eriveerem |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Slab&quot;&gt;[https://www.arema.org/files/library/2000_Conference_Proceedings/00047.pdf Slab Track for the NEXT 100 Years]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (pdf)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Mõisted&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Majandus/22Transport/08Registreeritud_liiklusvahendid/TS_39.htm |pealkiri=Registreeritud raudteeliiklusvahendid |vaadatud=2015-11-18 |arhiivimisaeg=2015-11-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151118224856/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Majandus/22Transport/08Registreeritud_liiklusvahendid/TS_39.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Классификация&quot;&gt;[http://pomogala.ru/konsrukt/konstrukt_1.html Классификация вагонов]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uic&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20151223214716/http://www.uic.org/IMG/pdf/synopsis_2014.pdf www.uic.org → Railway Statistics 2014] (pdf)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;internationaltransportforum&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20150922115943/http://internationaltransportforum.org/Pub/pdf/15KeyStat2014.pdf internationaltransportforum.org → Key Transport Statistics 2014 Data] (pdf)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ole&quot;&gt;[http://ole.ee/2015/01/jalakaijate-hooletus-raudteel-liigeldes-pohjustas-otsasoidujuhtumite-jarsu-tousu/ Jalakäijate hooletus raudteel liigeldes põhjustas otsasõidujuhtumite järsu tõusu]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Logistika&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://wiki.eek.ee/index.php/Valdkond:_raudteetransport |pealkiri=wiki.eek.ee → Raudteetransport |vaadatud=2015-11-20 |arhiivimisaeg=2015-11-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151121023634/http://wiki.eek.ee/index.php/Valdkond:_raudteetransport |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Shanghai&quot;&gt;[http://www.railway-technology.com/features/feature-top-ten-fastest-trains-in-the-world/ Top ten fastest trains in the world]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EVR140&quot;&gt;Küllo Arjakas, &quot;Eesti Raudtee 140&quot;. Tallinn, 2010.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EC&quot;&gt;[https://ec.europa.eu/transport/facts-fundings/scoreboard/compare/energy-union-innovation/share-electrified-railway_en#2014 Euroopa Komisjoni koduleht: &quot;Electrified railway lines&quot;] Vaadatud 06.05.2017&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Eurostat1&quot;&gt;[http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Freight_transport_statistics Eurostat &quot;Freight transport statistics&quot;] Vaadatud 28.04.2017&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Eurostat2&quot;&gt;[http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Passenger_transport_statistics Eurostat &quot;Passenger transport statistics&quot;] Vaadatud 28.04.2017&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Nash&quot;&gt;Chris Nash. [https://books.google.ee/books?id=Q66CCgAAQBAJ&amp;pg=PR2&amp;lpg=PR2&amp;dq=Handbook+of+Research+Methods+and+Applications+in+Transport+Economics+and+Policy%22+Handbooks+of+Research+Methods+and+Applications+series&amp;source=bl&amp;ots=V71y1GcIej&amp;sig=tpMSAOvfNSc-5kmVDEjSZpzVbKE&amp;hl=et&amp;sa=X&amp;ved=0ahUKEwis1LSzlMXTAhVlJJoKHdO-AlUQ6AEISDAF#v=onepage&amp;q=Handbook%20of%20Research%20Methods%20and%20Applications%20in%20Transport%20Economics%20and%20Policy%22%20Handbooks%20of%20Research%20Methods%20and%20Applications%20series&amp;f=false &quot;Handbook of Research Methods and Applications in Transport Economics and Policy&quot;] (Handbooks of Research Methods and Applications series). Edward Elgar Pub (2015), lk 219–220, ISBN-13: 978-0857937926.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Beuthe&quot;&gt;Beuthe, M. and M. Kreutzberger. &quot;Consolidation and Trans-Shipment.&quot; A.M. Brewer, K.J. Button and D.A. Hensher eds. &quot;Handbook of Logistics and Supply Chain Management&quot;. Amsterdam: Pergamon (2001).&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EEA&quot;&gt;[http://www.eea.europa.eu/data-and-maps/figures/specific-co2-emissions-per-tonne-2/specific-co2-emissions-per-tonne-1 European Environment Agency &quot;Specific CO2 emissions per tonne-km and per mode of transport in Europe&quot;] Vaadatud 25.04.2017&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ORR&quot;&gt;[http://orr.gov.uk/__data/assets/pdf_file/0014/23045/rail-infrastructure-assets-environmental-2015-16.pdf Ühendkuningriigi riiklik statistika &quot;Rail infrastructure, assets and environmental 2015–16 Annual Statistical Release&quot;] Vaadatud 25.04.2017&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;intermodal&quot;&gt;[https://www.researchgate.net/publication/265280413_ASSESSMENT_OF_CO_2_EMISSIONS_FOR_INTERMODAL_FREIGHT_TRANSPORT_SYSTEMS_AND_TRUCK-ONLY_SYSTEM_A_CASE_STUDY_OF_THE_WESTERN-EASTERN_EUROPE_CORRIDOR Nam Seok Kim, Bert Van Wee: &quot;Assessment of CO2 emissions for intermodal freight transport systems and truck-only system: a case study of the Western-Eastern Europe corridor&quot;] Vaadatud 25.04.201&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uic2016&quot;&gt;[https://uic.org/IMG/pdf/synopsis_2016.pdf UIC – International union of railways. The worldwide railway organisation. Railway Statistics – Synopsis] (pdf)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dataportal&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://dataportal.orr.gov.uk/displayreport/report/html/02136399-b0c5-4d91-a85e-c01f8a48e07e |pealkiri=Office of Rail and Road |vaadatud=2018-07-05 |arhiivimisaeg=2015-10-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151008112636/http://dataportal.orr.gov.uk/displayreport/report/html/02136399-b0c5-4d91-a85e-c01f8a48e07e |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;statista&quot;&gt;[https://www.statista.com/statistics/677262/railway-passengers-in-italy/ Number of railway passengers in Italy from 2012 to 2015 (in millions)]&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Raudteetransport| ]]</text>
      <sha1>mygo3wnca3ta7qssz050il0b68c0s57</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Paavst</title>
    <ns>0</ns>
    <id>12555</id>
    <revision>
      <id>7205061</id>
      <parentid>7090803</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T09:32:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7205061</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17715" sha1="cnu58ne1cqb18t8ceemce3u2qp8exb1" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib Rooma paavstist; teiste paavstide kohta vaata lehekülge [[Paavst (täpsustus)]]}}
[[Pilt:Coat of arms Holy See.svg|pisi|250 px|[[Püha Aujärg|Püha Aujärje]] vapp]]
[[Fail:Pope Leo XIV 3 (3x4 cropped).png|pisi|Paavst [[Leo XIV]] aastal 2025]]
'''Paavst''' ([[ladina keel]]es ''papa''; [[kreeka keel]]es πάππας ''pappas'' – 'isa') on '''Rooma piiskop''', [[katoliku kirik]]u juht ja [[Vatikan]]i riigipea. Ladina keeles nimetatakse paavsti ka ''[[Pontifex maximuseks]]'', vahel kasutatakse ka nimetust '''Rooma paavst'''.

Katoliiklased tunnistavad paavsti [[apostellik suktsessioon|apostelliku suktsessiooni]] alusel [[apostel]] [[Peetrus]]e järglasena. Aastatel 752–1870 oli paavst [[Kirikuriigi]] valitseja.

Alates [[8. mai]]st [[2025]] on paavst [[Leo XIV]].

[[Eesti]]t on külastanud paavstid [[Johannes Paulus II]] [[1993]]. ja [[Franciscus]] [[2018]]. aastal.&lt;ref name=&quot;Paavst Eestis&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20180813071212/https://paavsteestis.ee/ Paavst Eestis] (vaadatud 20.08.2018)&lt;/ref&gt;

== Nimetus ==
[[Kreeka keel|Kreekakeelset]] sõna ''pappas'' ('isa') kasutati [[Lähis-Ida]]s algselt [[abt]]ide, [[piiskop]]pide ja [[patriarh]]ide kohta. Rooma piiskoppi nimetatakse alates [[5. sajand]]ist paavstiks. Esimese Rooma piiskopina kasutas paavsti tiitlit [[Leo I (paavst)|Leo I Suur]].

[[Eesti keel]]de on sõna &quot;paavst&quot; tulnud [[saksa keel|saksakeelsest]] sõnast ''Papst''.

== Tiitel ==
Varem on paavstid kasutanud ka tiitlit &quot;Õhtumaa patriarh&quot; (''Patriarcha Occidentis''), mille kandmisest [[Benedictus XVI]] [[2006]] loobus. Omistatud tiitel ''Pontifex Maximus'' ei kuulu paavsti ametlike tiitlite hulka.
*[[Rooma]] [[piiskop]] (''Episcopus Romanus'') – paavst on Rooma piiskopkonna piiskop.
*[[Kristus]]e vikaar (''Vicarius Christi'') – paavstil on õigus määrata ametisse piiskoppe.
*apostlite vürsti järglane (''Successor principis apostolorum'') – paavst kui apostel Peetruse järglane
*universaalkiriku suurim sillaehitaja (''Summus Pontifex Ecclesiae Universalis'') – paavst kui [[Vana Testament|vanatestamentlik]] ülempreester.
*Rooma kirikuprovintsi [[peapiiskop]] ja [[metropoliit]] (''Archiepiscopus ac metropolitanus provinciae ecclesiasticae Romanae'').
*[[Itaalia]] [[priimas]] (''Primatus Italiae'') – Itaalia katoliku piiskoppide ülempiiskop
*[[Vatikan]]i Linnriigi Suverään (''Princeps sui iuris civitatis Vaticanae'')
*[[Jumal]]a teenrite teener (''Servus Servorum Dei'')

== Ametisse asumine ==
{{Vaata|Konklaav}}
[[Pilt:Cappella_Sistina_-_2005.jpg|pisi| Viimased paavstid on valitud [[Vatikan]]is [[Sixtuse kabel]]is]]
Paavst valitakse tänapäeval ametisse [[konklaav]]il, mis koguneb pärast paavsti surma või tagasiastumist. Konklaavil on hääleõiguslikud kõik [[kardinal]]id, kes polnud paavsti surmapäeval vanemad kui 80. eluaastat. Konklaav koguneb 15–20 päeva jooksul pärast paavsti surma või tagasiastumist [[Vatikan]]is [[Sixtuse kabel]]is. Juhul kui kõik valimisõiguslikud kardinalid on Vatikani jõudnud, võib konklaav alata ka varem.

Valituks osutumisel peab kandidaat saama kaks kolmandikku osalevate kardinalide häältest. Uue nime võtmise järel teatab Vatikani paavstipalee rõdul kardinaldiakon-seenior [[aklamatsioon]]iga uuest paavstist, millega tänapäeval algab paavsti ametiaeg. Seejärel annab uus paavst oma õnnistuse. Hiljem toimub ametisse pühitsemise tseremoonia, kus paavst saab [[pallium]]i ja võib toimuda kroonimine. [[Keskaeg|Keskajal]] algas paavsti ametiaeg tema kroonimisega.&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;&gt;Apostellik konstitutsioon &quot;Universi Domini Gregis&quot;. 22. veebruar 1996&lt;/ref&gt;

== Volitused ==
Paavsti primaarsed volitused lähtuvad [[Jeesus Kristus]]e sõnumi tõlgendusest Peetrusele [[Matteuse evangeelium]]ist:&lt;ref&gt;Mt 16:17-19&lt;/ref&gt;

{{cquote|''Jeesus vastas talle: &quot;Sa oled õnnis, Siimon, Joona poeg, sest seda ei ole sulle ilmutanud liha ja veri, vaid minu Isa, kes on taevas. Ja mina ütlen sulle: Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ma ehitan oma koguduse, ja põrgu väravad ei saa sellest võitu. Ma annan sulle taevariigi võtmed, ja mis sa iganes kinni seod maa peal, see on seotud ka taevas, ja mis sa iganes lahti päästad maa peal, see on lahti päästetud ka taevas.&quot;''}}

Paavst omab autoriteeti ja piiskoplikku jurisdiktsiooni kõigi katoliku kiriku usklike ning koguduste üle.&lt;ref&gt;Konstitutsioon &quot;Pastor Aeternus&quot; 18. juuli 1870.&lt;/ref&gt; Kui paavst sätestab otsuseid, [[dogma]]sid või õpetusi ex Cathedra, väljendavad need [[paavsti ilmeksimatus]]t ja kuuluvad kogu katoliku kirikus täitmisele. Paavst määrab ametisse [[kuuria]], katoliku kiriku ja Vatikani juhtivametnikke. Ta nimetab ametisse piiskoppe või kinnitab toomkapiitlite määratud piiskopid. Samuti kinnitab ta iga vaimuliku institutsiooni [[kapiitel|üldkapiitli]] otsused või määrab vajadusel ise ordujuhte.

Paavst on katoliku kiriku [[kanooniline õigus|kanoonilise õiguse]] küsimustes ülemkohtunik ja lõplik kohtuinstants, mistõttu tema langetatud otsus kanoonilise õiguse vallas on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Paavst kinnitab oikumeenilise kirikukogu otsused. Tal on katoliku kirikus voli tõlgendada [[loomuõigus]]t.

Ainult paavstil on voli rajada katoliiklikku [[ülikool]]i. Paavst suunab maailmas katoliiklikku [[misjon]]it. Paavstil on õigus lõplikult otsustada, kas [[teoloogia|teoloogiline õpetus]] on [[ketserlus|ketserlik]] või mitte. Paavstil on õigus otsustada, kas isik on väärt [[pühak]]uks kuulutatama või mitte. Paavstil on õigus jagada privileege igale [[kogudus]]ele. Samuti on paavstil õigus jagada täielikke [[indulgents]]e. Paavstil on õigus rajada katoliiklikke [[piiskopkond]]i ja tunnustada uusi vaimulikke institutsioone. Paavstil on õigus kehtestada vaimulikkonnale ja ilmikutele kiriklikke makse.

Paavst on [[absoluutne monarhia|absoluutse monarhina]] Vatikani riigipea. Tema ametiaeg on tähtajatu ja mittepärilik. Paavst on riigipeana valitav monarh, kes valitakse ametisse [[konklaav]]il. Ta teostab Vatikanis [[seadusandlik võim|seadusandlikku]], [[täidesaatev võim|täidesaatvat]] ja [[kohtuvõim]]u. Tema administratiivset tegevust märgib termin [[Püha Tool]]. Ta on Vatikani kaardiväeüksuste ülemjuhataja.

== Matus==
Paavsti tunnistab kanooniliselt surnuks ''[[camerlengo]]'', kui ta on surnuks peetava paavsti juures vastust saamata kolm korda kutsunud paavsti [[ristimine|ristinime]], mitte paavstinime järgi. Paavstilt võetakse sõrmus ja see murtakse hiljem pooleks, tähistades sellega sümboolselt paavsti valitsemisaja lõppu. Samal ajal valmistatakse ette ametlik surmatunnistus. Paavsti surnukeha asetatakse tema erakabelisse ja järgmisel päeval viiakse see [[Rooma Peetri kirik|Püha Peetruse basiilika]]sse, kus rahval on võimalik temaga hüvasti jätta. [[Kirst]]u asetamisel pannakse paavstile selga liturgiarüü, rinnale [[mitra]] ja näole valge [[loor|siidloor]]. Paavstile pannakse [[kirst]]u kaasa kotike mälestusmüntidega ja &quot;[[Rogito]]&quot;. Pärast hingepalvet suletakse pühitsetud veega piserdatud kirst nelja pitseriga. [[Missa|Reekviemimissal]] on suletud kirst [[altar]]i ees ja sellele asetatakse lahtine [[Piibel]]. Pärast reekviemimissat peetakse ''[[commendatio]]'' ja ''[[valedictio]]'', mille järel viiakse kirst Rooma Peetri kirikusse. Alates reekviemimissast peetakse 9 päeva jooksul (''[[novendiali]]'') iga päev missasid, mida peavad [[prelaat|prelaadid]].&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;/&gt;

== Paavstluse ajalooline areng ==
[[Pilt:Papst_leo_xiii_a.jpg|pisi| Paavst [[Leo XIII]] rõhutas katoliku kiriku kaasatust kaasaegses ühiskonnas]]
Kristliku traditsiooni järgi oli esimene Rooma piiskop ja paavst apostel Peetrus. Piiskop [[Clemens I]] manitses [[95]] paiku [[Korintos]]e kogudust, kuid piiskop [[Victor I]] taotles [[2. sajand]]i lõpus vaidluses [[ülestõusmispühad]]e arvestuse üle Rooma koguduse juhtivat positsiooni teiste kristlike koguduste seas. 2. ja [[3. sajand]]il toimusid Roomas suured kristlaste tagakiusamised.

Piiskop [[Miltiades (paavst)|Miltiadese]] ajal [[313]] tunnustati [[Rooma riik|Rooma riigis]] [[kristlus]]t ja [[Damasus I]] ajal [[380]] sai kristlus Rooma riigi riigiusuks. Rooma riigi lagunemisega ja [[Lääne-Rooma keisririik|Lääne-Rooma riigi]] hääbumisega omandasid paavstid üha enam poliitilist võimu. Paavst [[Gelasius I]] selgitas paavstivõimu tähtsust kahe mõõga teooriaga [[5. sajand]]i lõpus, milles üks mõõk sümboliseerib keisri ilmalikku ja teine paavsti vaimulikku võimu. Paavst [[Gregorius I]] omandas territoriaalvaldused, millest kujunes [[8. sajand]]il [[Frangi riik]]i valitsevate [[Karolingid]]e abiga Kesk-Itaalias [[Kirikuriik]]. Paavstide poliitiline võim vähenes järgmiste sajandite jooksul ja Kirikuriigis muutusid mõjuvõimsateks kohalikud [[vürst]]id.

Kaitseks kohalike vürstide vastu kutsus paavst [[Johannes XII]] Rooma [[Saksa kuningas|Saksa kuninga]] [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]], kelle ta [[962]] [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisriks]] kroonis. Järgmisi sajandeid ilmestasid paavstide ja Saksa-Rooma keisrite vahelised tülid ([[investituuritüli]]). Saksa-Rooma keiser [[Heinrich III]] määras [[11. sajand]]i keskel ametisse mitu paavsti. Paavstlust mõjutasid oluliselt [[Gregorius VII]] ja tema eelkäijate reformid 11. sajandil. Paavstluse poliitiliseks kõrgajaks peavad ajaloolased [[13. sajand]]it, mil valitsesid [[Innocentius III]], [[Gregorius IX]] ja [[Innocentius IV]]. [[Bonifatius VIII]] pidas paavstivõimu isegi kõrgemaks ilmalikust võimust, kuid sattus vastuollu [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuningaga]]. [[1309]] asus paavst [[Clemens V]] Roomast Prantsusmaa kuninga mõjusfääri [[Avignon]]i, millele järgnes [[Avignoni vangipõlv]] [[14. sajand]]il.

Avignoni vangipõlve järel puhkes [[Suur skisma]], kui Roomas ja Avignonis asusid ametisse paavstid, kes teineteist [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseerisid]] ning lõpuks määras Pisa kirikukogu [[1409]] ametisse ka kolmanda paavsti. Kuid [[1417]]. aastal lõpetas [[Konstanzi kirikukogu]] [[skisma]] ja seadis paavstiks [[Martinus V]]. [[15. sajand]]ist [[16. sajand]]i keskpaigani valitsesid nn. [[renessanss]]paavstid, kelle ajal kujunes Rooma oluliseks kultuurikeskuseks. Samal ajal tugevdasid paavstid oma positsiooni kontsiliarismiliikumise vastu, kindlustades paavstivõimu ülimuslikkuse kontsiliarismi üle. [[Leo X]] ajal puhkes [[1517]] [[reformatsioon]], mille järel kaotas [[katoliiklus]] [[Euroopa]]st umbes poole senistest aladest. [[Trento kirikukogu]]ga alanud [[vastureformatsioon]] tõi katoliku kiriku rüppe tagasi küll [[Poola]], [[Prantsusmaa]] ja mitmed [[Saksamaa]] alad, kuid katoliikluse taaskehtestamine kogu Euroopas kukkus lõplikult läbi [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastases sõjas]].

[[Prantsuse revolutsioon]]i puhkedes hõivasid revolutsioonilised väed Rooma ja paavst [[Pius VI]] vangistati. [[Napoleon I]] sõlmis esialgu paavstiga [[konkordaat|konkordaadi]], kuid seejärel kaotas Paavstiriigi ning liitis selle [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriigiga]]. Pärast [[Viini kongress]]i [[1815]] sai paavst oma riigi vähendatul kujul tagasi, kuid [[1870]]. aastal liideti see lõplikult Itaaliaga. Paavst [[Pius IX]] kuulutas protestiks ilmalikust võimust ilmajätmise eest end [[Vatikani vang]]iks ning paavsti suhted Itaalia ilmalike võimudega olid seetõttu häiritud kuni [[1929]]. aastani, mil [[Benito Mussolini]]ga sõlmitud Lateraani lepete kohaselt sai Vatikanist suveräänne riik.

Paavst [[Leo XIII]] tõdes [[entsüklika]]s &quot;[[Rerum novarum]]&quot; [[1891]] katoliku kiriku tähtsust kaasaegses ühiskonnas. [[Pius XI]] ja [[Pius XII]] toonitasid katoliku kiriku suuremat avatust ühiskonnaga, kuid katoliku kiriku kaasamises kaasaegsesse ühiskonda kujunes murranguliseks [[Johannes XXIII]] kokku kutsutud [[Vatikani II kirikukogu]]. Kirikukogu otsuseid viisid ellu paavstid [[Paulus VI]], [[Johannes Paulus II]] ja [[Benedictus XVI]]. Paavst on tänapäeval maailmas arvestatav arvamusliider.

== Paavstide seosed Eestiga ==
[[Pilt:Dad_Visite_Officielle_Vatican_Pape_Jean_Paul_II_(croped).jpg|pisi|Johannes Paulus II oli esimene paavst, kes külastas Eestit]]

Esimene paavst, kes külastas Eestit, oli [[Johannes Paulus II]] [[10. september|10. septembril]] 1993, kelle ajal taastati [[Eesti Apostellik Administratuur]]. Esimese paavstina mainis [[eestlased|eestlasi]] oma [[bulla]]des paavst [[Aleksander III (paavst)|Aleksander III]]. Paavst [[Innocentius III]] saatis [[5. oktoober|5. oktoobril]] [[1199]] [[Saksimaa]] ja [[Vestfaali]] [[kristlus|kristlastele]] bulla, millega kaasnes Liivimaa misjoneerimine. [[13. sajand]]il kutsusid paavstid tihti kristlasi üles nii rahumeelsele kui ka vägivaldsele misjonile ([[ristisõjad]]) Liivimaal, et levitada katoliiklust [[Venemaa]]le.

Keskajal taunisid paavstid [[Saksa ordu]]t, mis rõhus Liivimaal vastristituid. Paavstid määrasid ise või kinnitasid toomkapiitlite valitud Liivimaa piiskopid. Paavst [[Martinus V]] lubas [[Tallinn]]a rajada linnakooli. Keskajast on [[Tallinna linnaarhiiv]]is hoiul 3 originaalset paavsti bullat.

[[Pius XI]] tunnustas Eesti apostelliku administratuuri rajamist ja määras [[1936]]. aastal esimeseks katoliku piiskopiks Eestis pärast reformatsiooni [[Eduard Profittlich]]i.

[[25. september|25. septembril]] [[2018]] külastas Tallinna paavst [[Franciscus]]&lt;ref name=&quot;Paavst Eestis&quot;/&gt;.

== Statistika ==
Paavstide loendit revideeriti viimati [[1961]]. aastal. Loendis kajastuva traditsiooni järgi on siiani valitsenud paavstina (algselt Rooma piiskopina) 267 isikut. Varasemates loendites on ka mõnda [[vastupaavst]]i tunnustatud paavstina.
*82 paavsti on kuulutatud [[pühak]]uks.
*35 paavsti on tunnistatud [[märter|märtriteks]].
*9 paavsti on kuulutatud õndsaks.

'''Kõige pikema valitsemisajaga'''
*[[Pius IX]] – 31 aastat 7 kuud
*[[Johannes Paulus II]] – 26 aastat 5 kuud
*[[Leo XIII]] – 25 aastat 5 kuud

Apostel Peetrus oli traditsiooni järgi Rooma piiskop 25 aastat, kuid mõned kirikuloolased peavad tema ametiaja alguseks ka [[nelipühad]]e sündmust [[30]]. aasta paiku [[Jeruusalemm]]as, mis teeb tema võimalikuks ametiajaks 37 aastat.

'''Kõige lühema valitsemisajaga'''
*[[Urbanus VII]] – 12 päeva
*[[Bonifatius VI]] – 15 päeva
*[[Coelestinus IV]] – 16 päeva

'''Kõige vanemalt surnud paavstid'''
*[[Benedictus XVI]] – 95
*[[Leo XIII]] – 93
*[[Coelestinus III]] – 92
Traditsiooni järgi oli [[Agatho]] surres üle 100 aasta vana ja [[Gregorius IX]] umbes 96-aastane, kuid nende täpne vanus pole teada.

'''Kõige nooremalt surnud paavstid'''
*[[Johannes XI]] – 25
*[[Johannes XII]] – 27
*[[Gregorius V]] – 27

'''Teadaolevalt vanimana valitud paavst'''
*Agatho oli oma valimishetkel umbes 100-aastane, kuid tema täpne vanus pole teada.

'''Teadaolevalt noorimana valitud paavst'''
*[[Johannes XII]] – 18-aastaselt
Mõned kroonikud on maininud, et [[Benedictus IX]] sai paavstiks 10-aastaselt, kuid kaasaegsed ajaloolased ei pea nende väiteid usaldusväärseks.

'''Kõige kauem valitud paavst'''
*[[Gregorius X]] – 2 aastat ja 10 kuud ([[november|novembrist]] [[1268]] [[1. september|1. septembrini]] [[1271]])

'''Kõige sagedasemad paavstinimed'''
*Johannes – 21 korda
*Gregorius – 16 korda
*Benedictus – 15 korda ([[Benedictus X]] oli vastupaavst)

'''Ainus paavst, kes valitses mitu korda'''
*Benedictus IX

'''Kardinalina enim paavstivalimistel osalenud hilisem paavst'''
*[[Coelestinus III]], kardinalina Giaginto Bobo osales 10 paavsti valimistel [[1144]]–[[1191]].

'''Viimane mittekardinal, kes valiti paavstiks'''
*[[Urbanus VI]] ([[1378]])

'''Paavstide päritolu'''
*[[Itaalia]] 207 paavsti
*[[Prantsusmaa]] (koos [[Burgundia]]ga) 16 paavsti
*[[Kreeka]] 15 paavsti
*[[Saksamaa]] (koos [[Lotring]]iga) 8 paavsti
*[[Süüria]] 6 paavsti
*[[Põhja-Aafrika]] 3 paavsti
*[[Hispaania]] 3 paavsti
*[[Dalmaatsia]] 2 paavsti ([[Caius]] ja [[Johannes IV (paavst)|Johannes IV]]),
*[[Ameerika Ühendriigid]] (Leo XIV), [[Argentina]] ([[Franciscus]]), [[Holland]] ([[Hadrianus VI]]), [[Inglismaa]] ([[Hadrianus IV]]), [[Poola]] (Johannes Paulus II), [[Portugal]] ([[Johannes XXI]]) 1 paavst

'''Viimane paavst, kes suri märtrina'''
*[[Martinus I]] ([[655]])

'''Viimane paavst, kes on kuulutatud pühakuks'''
*[[Johannes Paulus II]] ([[1978]]–[[2005]])

'''Viimane mõrvatud paavst'''
*[[Clemens II]] mürgitati [[1047]]

Mitme hilisema paavsti surma osas on samuti kahtlustatud tapmist, kuid kindlad tõendid selle kohta puuduvad ja allikakriitiliselt on selliseid väiteid peetud tavaliselt kriitikaks paavstide suhtes.

'''Viimane paavst, kes oli ilmikuna abielus'''
*[[Honorius IV]]

'''Viimane paavst, kel oli lapsi'''
*[[Gregorius XIII]]

[[Leo XII]] võimaliku lapse kohta pole usaldusväärseid allikaid.

==Vaata ka==
*[[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh]]
*[[paavsti ilmeksimatus]]
*'''[[paavstide loend]]'''
*[[vastupaavst]]
*[[vastupaavstide loend]]

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
*[[John Cronwell]] &quot;Hitleri paavst: Pius XII varjatud lugu&quot; Tallinn: [[Hotger]], 2006.
*[[Allan Espenberg]] &quot;Püha isa paavst Johannes Paulus II&quot; Tallinn: [[Tammerraamat]], 2005.
*P. G. Maxwell-Stuart &quot;Paavstide kroonika&quot; Tallinn: [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]], 2008.
*M. Šeiman &quot;Paavstlus&quot; Tallinn: [[Eesti Riiklik Kirjastus]], 1963.

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
*[http://www.vatican.va/holy_father/index.htm Paavsti ametlik koduleht Vatikani kodulehel]
*[http://www.newadvent.org/cathen/12260a.htm &quot;Catholic Encyclopedia&quot; artikkel paavstist]

[[Kategooria:Paavstid| Paavst]]
[[Kategooria:Tiitlid]]
[[Kategooria:Kirikuriik]]
[[Kategooria:Katoliku kirik]]
[[Kategooria:Kristlikud ametid]]</text>
      <sha1>cnu58ne1cqb18t8ceemce3u2qp8exb1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Teheran</title>
    <ns>0</ns>
    <id>12878</id>
    <revision>
      <id>7204784</id>
      <parentid>7161225</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T14:24:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7204784</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5586" sha1="o1qhvrn0lz5xwkfifju3qcodwiscdtl" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}}
{{Infokast asula
| nimi = Teheran
| hääldus = 
| nimi1_keel = pärsia | nimi1 = تهران | nimi1_latin = ''Tehrān''
| nimi2_keel =  | nimi2 =   | nimi2_latin =  
| pilt_üldvaade = North of Tehran Skyline view.jpg
| pildiallkiri = 
| pildilaius = 
| vapp = لوگو شهرداری تهران.svg
| vapi_link = [[Teherani vapp]]
| lipp = Flag of Tehran.svg
| lipu_link = [[Teherani lipp]] 
| deviis   =
| pindala  = 
| elanikke = 
| asendikaart = Iraan
| asendikaardi_seletus = 
| osm = 
}}

[[Pilt:Teheran-kliima.svg|thumb|168px|Teherani [[kliimadiagramm]]]]
'''Teheran''' ([[pärsia keel]]es تهران ''Tehrān'') on [[Iraan]]i pealinn.&lt;ref name=&quot;EBSCO&quot; /&gt; See on ka [[Teherani provints]]i ning Teherani maakonna ja selle Keskrajooni halduskeskus. Umbes 9 miljoni elanikuga linnas ja 16,8 miljoniga suurlinnapiirkonnas on Teheran Iraani ja [[Lääne-Aasia]] rahvarohkeim linn, [[Lähis-Ida]] suuruselt teine suurlinnapiirkond pärast [[Kairo]]t ning maailmas elanike arvult 24. kohal.

Antiikajal paiknes osa tänapäevase Teherani territooriumist tänapäeva [[Shahr-e Ray]] aladel. Tänapäevane Ray on liidetud Suur-Teherani suurlinnapiirkonnaga. Teheran valis Iraani pealinnaks 1786. aastal [[Agha Mohammad Khan]]. See valiti pealinnaks, kuna asus lähedal Iraani Kaukaasia aladele, mis olid [[Vene-Pärsia sõjad|Vene-Pärsia sõdade]] ajal vaidlusalused piirkonnad ning et vältida varasemaid Iraani dünastiate rivaalitsevaid fraktsioone. Iraani pealinna on pika ajaloo jooksul korduvalt ümber paigutatud ja Teheranist sai 32. pealinn.&lt;ref name=&quot;Review&quot; /&gt; 1920. aastatel algas ehitus ning eriti 20. sajandil kujunes Teheranist massilise sisserände sihtkoht kogu Iraanist tulijatele.

Teheranis asub palju ajaloolisi paiku, sealhulgas [[UNESCO maailmapärand]]i nimistusse kuuluv [[Golestāni palee]] ning [[Sa‘dābādi kompleks|Sa‘dābādi]] ja [[Niāvarāni kompleks|Niāvarāni]] paleekompleksid. Linna maamärkide hulka kuuluvad [[Azadi torn]], mis ehitati 1971. aastal Pärsia impeeriumi 2500. aastapäeva tähistamiseks; [[Mīlādi torn]], maailma kuues kõrgem iseseisev torn, mis valmis 2007. aastal; ning [[Tabiati sild]], mis avati 2014. aastal.&lt;ref name=&quot;Tabiat&quot; /&gt;

Õhusaaste ja maavärinate tõttu on kaalutud pealinna ümberpaigutamist teise piirkonda, kuid ühtegi plaani pole heaks kiidetud. 2025. teatati, et Iraan kaalub pealinna üleviimist [[Makran]]i.&lt;ref name=&quot;Eyes&quot; /&gt; 2016. aastal hindas Mercer 230 linna üle maailma ning paigutas Teherani elukvaliteedi poolest 203. kohale. Global Destinations Cities Indexi andmetel kuulus Teheran 2016. aastal kümne kõige kiiremini kasvava turismisihtkoha hulka. 2016. aastal kuulutas Teherani linnavolikogu 6. oktoobri Teherani päevaks, tähistades kuupäeva 1907. aastal, mil linnast sai ametlikult Iraani pealinn.&lt;ref name=&quot;Day&quot; /&gt;

== Rahvastik ==

Teheranis (koos eeslinnadega) elab umbes 14 miljonit inimest. Umbes pool neist on [[pärslased]] ja veerand [[aserid]]. Elanikkonna väiksema osa moodustavad [[kurdid]], [[gilakid]], [[lurid]] ja [[armeenlased]].

== Transport ==

[[2001]]. aastal avati linnas [[Teherani metroo]], mida oli aastakümneid planeeritud ja ehitatud. Teherani lennujaam on [[Mehrabadi rahvusvaheline lennujaam]]. Uus [[Imam Khomeini rahvusvaheline lennujaam]] avati [[2004]]. aastal, kuid mitmesuguste probleemide tõttu pole see täismahus tööle hakanud.

== Haridus ==

Teheranis asub üle 40 ülikooli ja kõrgema õppeasutuse.

== Sport ==
Suurimad Teheranis tegutsevad [[jalgpall]]iklubid on [[Persepolis FC|Persepolis]], [[Esteghlal F.C.|Esteghlal]] ja [[Peyken FC|Peykan]]. Persepolise ja Esteghlali kodustaadion on [[Azadi staadion]], mis on Iraani suurim staadion. Azadi staadion asub Azadi spordikompleksis, mille koosseisu kuuluvad ka velodroom, sisestaadion, ujula, korvpalli-, tõstespordi-, võrkpalli- ja maadlushallid ning tenniseväljakud.

==Vaata ka==
*[[‘Abbāsābād]]
*[[Laleh' park]]
*[[Iraani botaanikaaed]]
*[[Khayyāmi tänav]]
*[[Niāvarāni kompleks]]
*[[Pardīsāni park]]
*[[Jamshīdieh' park]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;EBSCO&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Tehran |väljaanne=EBSCO |url=https://www.ebsco.com/research-starters/geography-and-cartography/tehran-iran |vaadatud=2026-03-01}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Review&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Tehran |väljaanne=World Population Review |url=https://worldpopulationreview.com/cities/iran/tehran |vaadatud=2026-03-01}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Tabiat&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Tabiat Pedestrian Bridge / Diba Tensile Architecture |väljaanne=ArchDaily |url=https://www.archdaily.com/566387/tabiat-pedestrian-bridge-diba-tensile-architecture |vaadatud=2026-03-01}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Eyes&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Iran eyes Makran in southern coast as new capital after Tehran |väljaanne=Times of India |url=https://timesofindia.indiatimes.com/world/middle-east/iran-eyes-makran-in-southern-coast-as-new-capital-after-tehran-all-you-need-to-know/articleshow/117116388.cms |vaadatud=2026-03-01}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Day&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Citizens of Capital Mark Tehran Day on October 6 |väljaanne=Iran Front Page |url=https://ifpnews.com/citizens-of-capital-mark-tehran-day-on-october-6/ |vaadatud=2026-03-01 |arhiivimisaeg=2023-10-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231031145035/https://ifpnews.com/citizens-of-capital-mark-tehran-day-on-october-6/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
*[http://www.tehran.ir/ Teherani koduleht]
{{commons|Tehran}}

[[Kategooria:Teheran| ]]
[[Kategooria:Iraani linnad]]
[[Kategooria:Pealinnad]]</text>
      <sha1>o1qhvrn0lz5xwkfifju3qcodwiscdtl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ülikoolide loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>13957</id>
    <revision>
      <id>7205106</id>
      <parentid>7179919</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T10:38:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* G */</comment>
      <origin>7205106</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15261" sha1="296d5p3ogzpeb8ma402uubshltzchgs" xml:space="preserve">''Siin on loetletud maailma [[ülikool]]e. 

{{tähed}}

==A==
[[Aacheni Ülikool]]
- [[Aberdeeni Ülikool]]
- [[Abertay ülikool]]
- [[Åbo Akademi]] 
- [[Adam Mickiewiczi ülikool]] 
- [[Adelaide'i Ülikool]]
- [[Agderi Ülikool]]
- [[Aix-Marseille Ülikool]]
- [[Akroni Ülikool]]
- [[Akureyri Ülikool]] 
- [[Alabama Ülikool]]
- [[Alberta Ülikool]]
- [[Ålborgi Ülikool]]
- [[Aleksandras Stulginskise Ülikool]]
- [[Alžiiri ülikool]]
- [[Amsterdami Vaba Ülikool]]
- [[Amsterdami Ülikool]]
- [[Andhra Ülikool]]
- [[Andongi Riiklik Ülikool]]
- [[Ankara Ülikool]] 
- [[Århusi Ülikool]]
- [[Arizona Osariigi Ülikool]]
- [[Arizona Ülikool]]
- [[Arkansase Ülikool]]
- [[Armstrong State University]] (Savannah)
- [[Asuncióni Ülikool]]
- [[Ateena ülikool]]
- [[Aucklandi Ülikool]]
- [[Australian National University]]

==B==
[[Bahia Föderaalülikool]]
- [[Bakuu Riiklik Ülikool]]
- [[Balti Ülikool]]
- [[Bangori Ülikool]]
- [[Banja Luka Ülikool]]
- [[Barcelona Ülikool]]
- [[Bari Ülikool]]
- [[Baskimaa Ülikool]]
- [[Bathi Ülikool]]
- [[Baylori ülikool]]
- [[Bayreuthi Ülikool]]
- [[Beiruti Araabia Ülikool]]
- [[Belgradi kunstiülikool]]
- [[Belgradi ülikool]]
- [[Ben-Guriyyoni ülikool]]
- [[Bergeni Ülikool]]
- [[Berliini Humboldti Ülikool]]
- [[Berliini Tehnikaülikool]]
- [[Berliini Vaba Ülikool]]
- [[Berni Ülikool]]
- [[Białystoki Ülikool]]
- [[Bío-Bío Ülikool]]
- [[Birminghami Ülikool]]
- [[Biskra Ülikool]]
- [[Bochumi Ruhri Ülikool]]
- [[Boğaziçi Ülikool]]
- [[Bologna Ülikool]]
- [[Boltoni Ülikool]]
- [[Bonni ülikool]]
- [[Bordeaux' I Ülikool]]
- [[Briti Columbia Ülikool]]
- [[Browni Ülikool]]
- [[Buenos Airese Ülikool]] 
- [[Burgundia Ülikool]]
- [[Burundi Ülikool]]

==C==
[[California Tehnoloogiainstituut]]
- [[California Ülikool Irvine'is]]
- [[California Ülikool Los Angeleses]]
- [[California Ülikool San Diegos]]
- [[California Ülikool San Franciscos]]
- [[Cambridge'i Ülikool]]
- [[Carletoni Ülikool]]
- [[Chalmersi Tehnikaülikool]]
- [[Chicago Ülikool]]
- [[Chonnami Riiklik Ülikool]]
- [[Clarki Ülikool]]
- [[Clemsoni Ülikool]] 
- [[Cluj-Napoca Põllumajandusteaduse ja Veterinaariaülikool]]
- [[Coimbra Ülikool]]
- [[Colorado Osariigi Ülikool]]
- [[Colorado Ülikool]]
- [[Columbia ülikool]]
- [[Comrati Riiklik Ülikool]]
- [[Constanța Ovidiuse Ülikool]]
- [[Córdoba ülikool]]
- [[Cranfieldi Ülikool]]

==D==
[[Đà Nẵngi Ülikool]] - 
[[Dalhousie Ülikool]] -
[[Darmstadti Tehnikaülikool]] - 
[[Dartmouth College]] - 
[[Daugavpilsi ülikool]] - 
[[Delaware'i ülikool]] -
[[De Montforti Ülikool]] -
[[DePauli Ülikool]] - 
[[Deustu Ülikool]] - 
[[Dhamari Ülikool]] -
[[Doonau Kremsi ülikool]] -
[[Draperi ülikool]] -
[[Dresdeni tehnikaülikool]] - 
[[Dublini Ülikool]] -
[[Duke'i ülikool]] - 
[[Durhami ülikool]]

==E==
[[EARTH Ülikool]]
- [[East Anglia Ülikool]]
- [[Ebonyi Osariigi Ülikool Abakalikis]]
- [[École des Beaux-Arts]]
- [[École nationale de l'aviation civile]]
- [[École normale supérieure]]
- [[Ecuadori Keskülikool]]
- [[Eesti Kunstiakadeemia]]
- [[Emily Carri Kunsti- ja Disainiülikool]]
- [[Erasmuse Rotterdami ülikool]]
- [[Estonian Business School]]
- [[ETH Zürich]]
- [[Euroakadeemia]]
- [[Ewha Naisülikool]]

==F==
[[Ferrara Ülikool]]
- [[Firenze Ülikool]]
- [[Flindersi Ülikool]]
- [[Freibergi mäeakadeemia]]
- [[Freiburgi Ülikool]]

==G==
[[Gabèse Ülikool]]
- [[Gaza Islamiülikool]]
- [[Gazi Ülikool]]
- [[Gaziantepi Ülikool]]
- [[Gdański Ülikool]]
- [[Genfi Ülikool]]
- [[Genti Ülikool]]
- [[George Washingtoni Ülikool]]
- [[Georgia osariigi ülikool]]
- [[Gießeni ülikool]]
- [[Glasgow' Ülikool]]
- [[Grazi Ülikool]]
- [[Greifswaldi ülikool]]
- [[Gröönimaa Ülikool]]
- [[Guadalajara Ülikool]]

- [[Guami Ülikool]]
- [[Göteborgi Ülikool]]
- [[Göttingeni ülikool]]

==H==
[[Hageni ülikool]]
- [[Halle ülikool]]
- [[Halle-Wittenbergi Martin Lutheri Ülikool]]
- [[Hamburgi Ülikool]]
- [[Hanoi Rahvusülikool]]
- [[Hanoi Teadus- ja Tehnikaülikool]]
- [[Harkivi pedagoogikaülikool]]
- [[Harkivi Polütehniline Instituut]]
- [[Harkivi ülikool]]
- [[Harvardi ülikool]]
- [[Havanna Ülikool]]
- [[Heidelbergi ülikool]]
- [[Helmstedti Ülikool]]
- [[Helsingi Kunstiülikool]]
- [[Helsingi Tehnikaülikool]]
- [[Helsingi Ülikool]]
- [[Herioti-Watti ülikool]]
- [[A. I. Herzeni nimeline Venemaa Pedagoogikaülikool]]
- [[Hokkaidō Ülikool]]
- [[Hongkongi Hiina Ülikool]]
- [[Hongkongi Ülikool]]
- [[Hradec Králové ülikool]]

==I==
[[Ida-Hiina Pedagoogikaülikool]]
- [[Ida-Soome Ülikool]]
- [[Ideri Ülikool]]
- [[Iirimaa Rahvusülikool]]
- [[Illinoisi Ülikool]]
- [[Imperial College]]
- [[Indiana Ülikool]]
- [[Indiana Ülikool (Bloomington)]]
- [[Innsbrucki Ülikool]]
- [[Ioánnina Ülikool]]
- [[Islandi Kunstiakadeemia]]
- [[Islandi Ülikool]]
- [[İstanbuli Medipoli Ülikool]]
- [[Itaalia Keele ja Kommunikatsiooni Ülikool]]

==J==
[[Jagiełło ülikool]]
- [[Jaroslav Targa nimeline õigusteaduste ülikool]]
- [[Jaroslavli Riiklik Ülikool]]
- [[Jena ülikool]]
- [[Jerevani Riiklik Ülikool]]
- [[Joensuu Ülikool]]
- [[Johannes Gutenbergi Mainzi Ülikool]] 
- [[Johannes Kepleri Linzi Ülikool]] 
- [[Johns Hopkinsi Ülikool]] 
- [[Juba Ülikool]]
- [[Juilliard School]] 
- [[Juraj Dobrila Ülikool Pulas]] 
- [[Jyväskylä Ülikool]]

==K==
[[Kaasani ülikool]]
- [[Kabuli Ülikool]]
- [[Kaiserslauterni ülikool]]
- [[Kansase Ülikool]]
- [[Immanuel Kanti nimeline Balti Föderaalülikool]]
- [[Kapadookia Ülikool]]
- [[Karli ülikool]]
- [[Karlsruhe Tehnoloogiainstituut]]
- [[Karlstadi Ülikool]]
- [[Karolinska Institutet]]
- [[Karpenko-Karõi nimeline Kiievi Riiklik Teatri, Kino ja Televisiooni Ülikool]]
- [[Kasseli Ülikool]]
- [[Katari Ülikool]]
- [[Kaug-Ida Riiklik Ülikool]]
- [[Kaunase Tehnoloogiaülikool]]
- [[Kemerovo Riiklik Ülikool]]
- [[Kentucky Ülikool]]
- [[Kesk-Euroopa Ülikool]]
- [[Kesk-Florida Ülikool]]
- [[Kesk-Lancashire'i Ülikool]]
- [[Kesk-Queenslandi Ülikool]]
- [[Kieli Christian Albrechti Ülikool]]
- [[Kiievi Rahvuslik Kaubandus- ja Majandusülikool]]
- [[Kiievi ülikool]]
- [[Kim Il-sŏngi Ülikool]]
- [[Kingstoni Ülikool]]
- [[Kirde föderaalülikool]]
- [[Klaipėda Ülikool]]
- [[Konstanzi Ülikool]]
- [[Kopenhaageni Majandusülikool]]
- [[Kopenhaageni Ülikool]]
- [[Kostroma Riiklik Ülikool]]
- [[Kubani Riiklik Ülikool]]
- [[Kuninglik Taani Kunstiakadeemia]]
- [[Kuninglik Tehnikainstituut]]
- [[Kuopio Ülikool]]
- [[Kõrgem Majanduskool]]
- [[Königsbergi ülikool]]
- [[Kühne Logistics University]]
- [[Kyōto Ülikool]]

==L==
[[Lancasteri Ülikool]]
- [[Lappeenranta tehnikaülikool]]
- [[Lapimaa Ülikool]]
- [[Lausanne'i Ülikool]]
- [[Leedsi Ülikool]]
- [[Leicesteri Ülikool]]
- [[Leideni Ülikool]]
- [[Leipzigi Ülikool]]
- [[Leuveni vana ülikool]]
- [[Leuveni Katoliiklik Ülikool]] (1835–1968) 
- [[Katholieke Universiteit Leuven]]
- [[Université catholique de Louvain]]
- [[Liège'i Ülikool]]
- [[Liepāja Ülikool]]
- [[Limericki Ülikool]]
- [[Lille'i ülikool]]
- [[Lille'i I ülikool]]
- [[Lille'i II ülikool]]
- [[Lille'i III ülikool]]
- [[Linköpingi Ülikool]]
- [[Linné Ülikool]]
- [[Łódźi Ülikool]]
- [[Londoni linnaülikool]]
- [[Londoni Ülikool]]
- [[London School of Economics]]
- [[Loodeülikool]] (Xi'an)
- [[Loránd Eötvösi ülikool]]
- [[Lublini Katoliiklik Ülikool]]
- [[Luhanski ülikool]]
- [[Luleå Tehnikaülikool]]
- [[Lundi Ülikool]]
- [[Luzerni Ülikool]]
- [[Lvivi meditsiiniülikool]]
- [[Lvivi Polütehnikum]]
- [[Lvivi Rahvuslik Muusikaakadeemia]]
- [[Lvivi Ülikool]]
- [[Lõuna-California Ülikool]]
- [[Lõuna-Dakota ülikool]]
- [[Lõuna-Taani Ülikool]]
- [[Lõuna-Tšehhi ülikool České Budějovices]]
- [[Lähis-Ida Tehnikaülikool]]
- [[Läti Mereakadeemia]]
- [[Läti Kultuuriakadeemia]]
- [[Läti Kunstiakadeemia]]
- [[Läti Muusikaakadeemia]]
- [[Läti Põllumajandusülikool]]
- [[Läti Spordipedagoogika Akadeemia]]
- [[Läti Ülikool]]
- [[Lääne-Ontario Ülikool]]
- [[Lübecki Ülikool]]

==M==
[[Maailma Merendusülikool]]
- [[Maastrichti Ülikool]]
- [[Madrase Ülikool]]
- [[Madridi Autonoomne Ülikool]]
- [[Madridi Complutense Ülikool]]
- [[Mahachulalongkornrajavidyalaya Ülikool]]
- [[Maiduguri Ülikool]]
- [[Makedoonia Ülikool]]
- [[Malmö ülikool]]
- [[Malta Ülikool]]
- [[Manchesteri Ülikool]]
- [[Mannheimi Ülikool]]
- [[Marburgi ülikool]]
- [[Maribori ülikool]]
- [[Masaryki ülikool]]
- [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut]]
- [[Massachusettsi Ülikool]]
- [[Massachusettsi Ülikool Lowellis]]
- [[Messina ülikool]]
- [[McGilli Ülikool]]
- [[McMasteri Ülikool]]
- [[Miami Ülikool]]
- [[Miami Ülikool (Ohio)]]
- [[Michigani osariigi ülikool]]
- [[Michigani Ülikool]]
– [[Michoacáni Ülikool]]
- [[Minnesota Ülikool]]
- [[Miyazaki Linnaülikool]]
- [[Modena ja Reggio Emilia Ülikool]]
- [[Moldova Riiklik Ülikool]]
- [[Mongoolia Rahvusvaheline Ülikool]]
- [[Mongoolia riiklik ülikool]]
- [[Montpellier' Ülikool]]
- [[Moskva füüsika-tehnika instituut]]
– [[Moskva riiklik transpordiülikool]]
- [[P. I. Tšaikovski nimeline Moskva Riiklik Konservatoorium]]
- [[Moskva Riiklik Ülikool]]
- [[Mumbai Ülikool]]
- [[Mälardaleni Ülikool]]
- [[Müncheni Tehnikaülikool]]
- [[Müncheni ülikool]]
- [[Münsteri ülikool]]

==N==
[[Nanjingi Ülikool]]
- [[Nantesi Ülikool]]
- [[Napoli ülikool]]
- [[Natali Ülikool]]
- [[Navarra ülikool]]
- [[Nebraska-Lincolni ülikool]]
- [[New Yorgi Osariigi Ülikool Cortlandis]]
- [[New Yorgi Ülikool]]
- [[Niccolò Cusano ülikool]] 
- [[Nižni Novgorodi Riiklik Ülikool]]
- [[Mõkola Gogoli nimeline Nižõni Riiklik Ülikool]]
- [[Norra maaülikool]]
- [[Norra Muusikaakadeemia]]
- [[Northwestern University]] 
- [[Notre Dame'i ülikool]]
- [[Nottinghami Ülikool]]
- [[Nova Gorica ülikool]]

==O==
[[Odense Ülikool]]
- [[Oklahoma Ülikool]]
- [[Omar Bongo ülikool]]
- [[Omski Riiklik Ülikool]]
- [[Orani ülikool]]
- [[Oregoni Ülikool]]
- [[Orenburgi Riiklik Ülikool]]
- [[Ōsaka Ülikool]]
- [[Oslo Ülikool]]
- [[Ottawa Ülikool]]
- [[Oulu Ülikool]]
- [[Oxfordi Ülikool]]

==P==
[[Padova Ülikool]]
- [[Palermo ülikool]]
- [[Pariisi Ülikool]]
- [[Pariisi 1. Ülikool]]
- [[Passau Ülikool]]
- [[Pavia ülikool]]
- [[Pekingi Välisõpingute Ülikool]]
- [[Pennsylvania Osariigi Ülikool]]
- [[Pennsylvania Ülikool]]
- [[Permi Riiklik Ülikool]]
- [[Peterburi Elektrotehnika Ülikool]]
- [[Peterburi Riiklik Agraarülikool]]
- [[I. Pavlovi nimeline Peterburi Riiklik Meditsiiniülikool]]
- [[Peterburi Riiklik Metsandusülikool]]
- [[Peterburi Riiklik Mäeülikool]]
- [[Peterburi Riiklik Polütehniline Instituut]]
– [[Peterburi riiklik transpordiülikool]]
- [[Peterburi Riiklik Ülikool]]
- [[Petroskoi Riiklik Ülikool]]
- [[Pittsburghi Ülikool]]
- [[Pontifícia Universidade Católica de Minas Gerais]]
- [[Porto Ülikool]]
- [[Potsdami Ülikool]]
- [[Princetoni Ülikool]]
- [[Primorska ülikool]]
- [[Provence'i ülikool]]
- [[Purdue Ülikool]]
- [[Põhja-Carolina Ülikool Chapel Hillis]]
- [[Põhja-Dakota osariigi ülikool]]
- [[Põhja-Dakota Ülikool]]
- [[Põhjamaade Rahvaterviseteaduse Kõrgkool]]

==Q==
[[Québeci Ülikool]] - [[Queen's University]] - [[Queenslandi Tehnikaülikool]]

==R==
[[Readingi Ülikool]]
- [[Recôncavo da Bahia Föderaalülikool]]
- [[Renmini Ülikool]]
- [[Rensselaeri Polütehniline Instituut]]
- [[Reykjavíki Ülikool]]
- [[Rice'i ülikool]]
- [[Riia Tehnikaülikool]]
- [[Riia Stradiņši Ülikool]]
- [[Riiklik Taiwani Pedagoogikaülikool]]
- [[Riiklik Tehnikaülikool]] (Buenos Aires)
- [[Río Cuarto ülikool]]
- [[Rockefelleri Ülikool]]
- [[Rooma La Sapienza Ülikool]]
- [[Roskilde Ülikool]]
- [[Rostovi Riiklik Ülikool]]
- [[Roueni ülikool]]
– [[Ružomberoki Katoliiklik Ülikool]]
- [[Rutgersi ülikool]]

==S==
[[Saarimaa ülikool]]
- [[Şafāqise ülikool]]
- [[Saint Andrewsi Ülikool]]
- [[Salamanca Ülikool]] 
- [[Salzburgi Ülikool]]
- [[Salvadori Ülikool]]
- [[Samarkandi Riiklik Ülikool]]
- [[Sambia Ülikool]]
- [[San Martíni ülikool]]
- [[Sanaa Ülikool]]
- [[Saratovi Riiklik Ülikool]]
- [[Seouli Rahvusülikool]]
- [[Sevilla Ülikool]]
- [[Shandongi Ülikool]] 
- [[Sheffieldi Ülikool]]
- [[Sibeliuse Akadeemia]] 
- [[Siberi Riiklik Lennundus- ja Kosmonautikaülikool]]
- [[Siena ülikool]] 
- [[Sileesia Ülikool]]
- [[Singapuri Riiklik Ülikool]]
- [[Sise-Beira Ülikool]] 
- [[Sofia tehnikaülikool]]
- [[Sofia ülikool]]
- [[Sokoine Põllumajandusülikool]]
- [[Sophia Antipolise Nice'i ülikool]]
- [[Southamptoni Ülikool]]
- [[Szczecini Ülikool]]
- [[Szegedi Teadusülikool]]
- [[St. Johni ülikool]]
- [[St. Thomasi Ülikool (Houston)]] 
- [[Stanfordi ülikool]]
- [[Stirlingi Ülikool]]
- [[Stockholmi Ülikool]]
- [[Strasbourgi Ülikool]]
- [[Sussexi Ülikool]]
- [[Swarthmore College]]
- [[Sõktõvkari Riiklik Ülikool]]
- [[Süleyman Demireli Ülikool]]
- [[Sydney Tehnikaülikool]]
- [[Sydney Ülikool]]
- [[Syracuse'i Ülikool]]

==Z==
[[Zielona Góra Ülikool]]
- [[Zürichi Ülikool]]

==T==
[[Taani Tehnikaülikool]] 
- [[Tallinna Tehnikaülikool]] 
- [[Tallinna Ülikool]] 
- [[Tampere Tehnikaülikool]] 
- [[Tampere Ülikool]] 
- [[Tartu Usuteadus-Filosoofiline Lutheri Erainstituut]]
- [[Tartu Ülikool]]
- [[Thbilisi Riiklik Ülikool]] 
- [[The New School for Social Research]]
- [[Tirana ülikool]]
- [[Toamasina Ülikool]] 
- [[Tōkyō Ülikool]]
- [[Tomski ülikool]] 
- [[Tongji Ülikool]]
- [[Toronto Ülikool]]
- [[Toruńi Mikołaj Koperniku Ülikool]] 
- [[Toulouse'i ülikool]] 
- [[Tromsø Ülikool]]
- [[Tsinghua Ülikool]]
- [[Tšetšeeni Riiklik Ülikool]]
- [[Turu Ülikool]]
- [[Tübingeni ülikool]]

==U==
[[Ukraina Riiklik Muusikaakadeemia]]
- [[Ulsteri Ülikool]]
- [[Umeå Ülikool]]
- [[Umm al-Qurá Ülikool]]
- [[Universidade Tecnológica Federal do Paraná]]
- [[Universität der Bundeswehr München]]
- [[Universität der Künste Berlin]] 
- [[Université Grenoble Alpes]]
- [[University College London]]
- [[University of East London]]
- [[University of the Incarnate Word]]
- [[Uppsala Ülikool]] 
- [[Utah' Ülikool]]
- [[Utrechti Ülikool]] 
- [[B. Jeltsini nimeline Uurali Föderaalülikool]]
- [[Uurali Riiklik Tehnikaülikool]]
- [[Uurali Riiklik Ülikool]]
- [[Uus-Lõuna-Walesi Ülikool]]

==V==
[[Vaasa Ülikool]] -
[[Valgevene Euroopa Humanitaarülikool]] - 
[[Valgevene Riiklik Ülikool]] -
[[Valladolidi Ülikool]] - 
[[Vanderbilti Ülikool]]
- [[Varssavi kardinal Stefan Wyszyński ülikool]]
- [[Varssavi Kaunite Kunstide Akadeemia]]
- [[Varssavi tehnikaülikool]]
- [[Varssavi ülikool]] 
- [[Venemaa Rahvaste Sõpruse Ülikool]] 
- [[Venemaa Välisministeeriumi Moskva Riiklik Rahvusvaheliste Suhete Instituut]] 
- [[Ventspilsi Kõrgkool]]
- [[Vidzeme Kõrgkool]]
- [[Viini Kunstiakadeemia]]
- [[Viini Tehnikaülikool]]
- [[Viini Ülikool]] 
- [[Vilniuse Ülikool]] 
- [[Voroneži Riiklik Ülikool]] 
- [[Växjö Ülikool]] 
- [[Vytautas Suure Ülikool]]

==W==
[[Washingtoni Ülikool]]
- [[Waterloo Ülikool]]
- [[Wittenbergi ülikool]]
- [[Witwatersrandi Ülikool]] 
- [[Wrocławi Ülikool]]
- [[Würzburgi ülikool]]

==Ö==
[[Örebro Ülikool]]

==Y==
[[Yale'i Ülikool]] - [[Yeshiva Ülikool]] - [[Yorki Ülikool]]

[[Kategooria:Ülikoolid| ]]
[[Kategooria:Hariduse loendid]]</text>
      <sha1>296d5p3ogzpeb8ma402uubshltzchgs</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Filmirežissööride loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>15885</id>
    <revision>
      <id>7204801</id>
      <parentid>7193079</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T15:42:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Avjoska</username>
        <id>1538</id>
      </contributor>
      <comment>/* N */</comment>
      <origin>7204801</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12470" sha1="1gmnvrwg8t0lj4yak0d3rmeeyd7y650" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[filmirežissöör]]e''.

{{tähed}}
== A ==
[[Per Aabel]]
- [[Sigfred Aagaard]]
- [[David Abašidze]]
- [[Khwaja Ahmad Abbas]]
- [[Shuhrat Abbosov]]
- [[Vadim Abdrašitov]]
- [[J. J. Abrams]]
- [[Thengiz Abuladze]]
- [[Ben Affleck]] 
- [[Philippe Agostini]]
- [[Demetrio Aguilera Malta]]
- [[Ömer Lütfi Akad]]
- [[Chantal Akerman]]
- [[Alan Alda]] 
- [[Robert Aldrich]] 
- [[Aleksei Aleksejev]]
- [[Marc Allégret]]
- [[Yves Allégret]]
- [[Woody Allen]]
- [[Mario Almirante]] 
- [[Pedro Almodóvar]] 
- [[Robert Altman]]
- [[Giuseppe Amato]]
- [[Wes Anderson]]
- [[Theódoros Angelópoulos]]
- [[Michelangelo Antonioni]]
- [[Michael Apted]]
- [[Alfonso Arau]]
- [[Roscoe Arbuckle]] 
- [[Darren Aronofsky]]
- [[Yann Arthus-Bertrand]]
- [[Virve Aruoja]]
- [[Ása Helga Hjörleifsdóttir]]
- [[Dinara Assanova]]
- [[Lev Atamanov]]
- [[John August]]
- [[Anu Aun]]
- [[John G. Avildsen]]
- [[Gabriel Axel]]
- Agar Vahur (Dance, Travel)

== B ==
[[Géla Babluani]]
- [[Peter von Bagh]]
- [[Aleksei Balabanov]]
- [[Alan Ball]]
- [[Erik Balling]]
- [[Joseph Barbera]]
- [[Alessandro Baricco]]
- [[Michael Bay]]
- [[Warren Beatty]]
- [[Malik Bendjelloul]]
- [[Valérie Benguigui]] 
- [[Ingmar Bergman]]
- [[Claude Berri]] 
- [[Bernardo Bertolucci]] 
- [[Luc Besson]] 
- [[Susanne Bier]]
- [[Kathryn Bigelow]]
- [[Gérard Blain]]
- [[Vicente Blasco Ibáñez]]
- [[William Peter Blatty]]
- [[David Blue]]
- [[Saskia Boddeke]]
- [[Uwe Boll]]
- [[Natalja Bondartšuk]]
- [[Sergei Bondartšuk]] 
- [[Jan de Bont]]
- [[Uisenma Borchu]]
- [[Danny Boyle]]
- [[Peeter Brambat]]
- [[Kenneth Branagh]]
- [[Anja Breien]]
- [[Vasile Brescanu]]
- [[Robert Bresson]] 
- [[Jacques Brel]]
- [[Mel Brooks]]
- [[Boriss Bunejev]] 
- [[Luis Buñuel]] 
- [[Christo Burman]]
- [[Tim Burton]]
- [[Steve Buscemi]]

== C ==
[[Jean Daniel Cadinot]]
- [[Cai Mingliang]]
- [[James Cameron]] 
- [[João Canijo]]
- [[Peter Capaldi]]
- [[Frank Capra]] 
- [[Leos Carax]]
- [[Henning Carlsen]]
- [[John Carpenter]]
- [[Nuri Bilge Ceylan]]
- [[Claude Chabrol]]
- [[Jackie Chan]]
- [[Charlie Chaplin]] 
- [[Lee Cheol-ha]] 
- [[Cher]] 
- [[Věra Chytilová]]
- [[Philippe Claudel]] 
- [[George Clooney]]
- [[Jean Cocteau]]
- [[Émile Cohl]]
- [[Isabel Coixet]]
- [[Cyril Collard]]
- [[Nina Companeez]]
- [[Sean Connery]] 
- [[Robert C. Cooper]]
- [[Francis Ford Coppola]] 
- [[Sofia Coppola]]
- [[Alain Corneau]] 
- [[Kevin Costner]] 
- [[Bryan Cranston]]
- [[Lol Crème]]
- [[Cameron Crowe]] 
- [[Alfonso Cuarón]] 
- [[Michael Curtiz]]

== D ==
[[Olivier Dahan]]
- [[Damiano Damiani]]
- [[Charles Dance]]
- [[Giorgi Danelia]]
- [[Frank Darabont]]
- [[Jules Dassin]]
- [[Kristiina Davidjants]]
- [[Aleksandr Davõdov]]
- [[Brian De Palma]] 
- [[Vittorio De Sica]]
- [[Danny De Vito]]
- [[Guy Debord]]
- [[Jacques Demy]]
- [[Mathieu Demy]]
- [[Mark Dindal]]
- [[Walt Disney]] 
- [[Stanley Donen]]
- [[Jörn Donner]]
- [[Richard Donner]]
- [[Carl Theodor Dreyer]]

== E ==
[[Clint Eastwood]] 
- [[Blake Edwards]] 
- [[Atom Egoyan]]
- [[Bernd Eichinger]] 
- [[Sergei Eisenstein]] 
- [[Andrejs Ēķis]]
- [[Hasse Ekman]] 
- [[Peter Elfelt]]
- [[Kemal el-Sheik]]
- [[Nora Ephron]]
- [[Reha Erdem]]
- [[Heiki Ernits]]
- [[Eve Ester]]

== F ==
[[Manolo Fábregas]]
- [[Stefan Faldbakken]]
- [[Josef Fares]]
- [[Rainer Werner Fassbinder]]
- [[Jon Favreau]]
- [[Federico Fellini]] 
- [[Laurence Fishburne]] 
- [[Antwone Fisher]]
- [[Robert Flaherty]] 
- [[Victor Fleming]]
- [[Anne Fontaine]]
- [[John Ford]]
- [[Miloš Forman]] 
- [[Jodie Foster]]
- [[John Frankenheimer]]
- [[Stephen Frears]]
- [[Martin Frič]]
- [[Antoine Fuqua]]
- [[David Furnish]]

== G ==
[[Urban Gad]]
- [[Leonid Gaidai]]
- [[Matteo Garrone]]
- [[Nils Gaup]]
- [[Pietro Germi]] 
- [[Ricky Gervais]]
- [[Rituparno Ghosh]]
- [[Mel Gibson]]
- [[Bernard Giraudeau]]
- [[Jean-Luc Godard]]
- [[Theo van Gogh]]
- [[German Golub]]
- [[Alejandro González Iñárritu]]
- [[Claude Goretta]]
- [[Mikk Granström]]
- [[James Gray]]
- [[Robert Greenwald]]
- [[Luca Guadagnino]]
- [[John Guillermin]]
- [[Egon Günther]]

== H ==
[[Alli Haapasalo]]
- [[Georgi Haindrava]]
- [[Bent Hamer]]
- [[Michael Haneke]]
- [[Roger Hanin]]
- [[Rein Hanson]]
- [[Neil Hardwick]]
- [[Andrei Haritonov]] 
- [[Renny Harlin]]
- [[Ed Harris]]
- [[Michel Hazanavicius]]
- [[Ethan Hawke]]
- [[Rao Heidmets]]
- [[Ivar Heinmaa]]
- [[Martti Helde]]
- [[Denis Héroux]]
- [[Juraj Herz]]
- [[Arthur Hiller]]
- [[Cheryl Hines]]
- [[Alfred Hitchcock]]
- [[Tom Hooper]]
- [[Michel Houellebecq]]
- [[Ron Howard]]
- [[Jan Hřebejk]]
- [[Marlen Hutsijev]]
- [[Klaus Härö]]

== I ==
[[Arvo Iho]] 
- [[Svatopluk Innemann]]
- [[Otar Ioseliani]]
- [[Antonio Isasi-Isasmendi]]

== J ==
[[Peter Jackson]]
- [[Juraj Jakubisko]]
- [[Kaspar Jancis]]
- [[Miklós Jancsó]]
- [[Jim Jarmusch]]
- [[Vojtěch Jasný]]
- [[Jean-Pierre Jeunet]]
- [[Jaromil Jireš]]
- [[Alex Jones]]
- [[Chuck Jones]]
- [[Spike Jonze]]
- [[Miranda July]]
- [[Georgi Jungvald-Hilkevitš]]
- [[Aina Järvine]]
- [[Janno Jürgens]]

== K ==
[[Marianna Kaat]]
- [[Karel Kachyňa]]
- [[Ján Kadár]]
- [[Aleksandr Kaidanovski]]
- [[Rolands Kalniņš]]
- [[Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar|Vladimir-Georg Karasjov-Orgusaar]] 
- [[Helle Karis]] 
- [[Leo Karpin]]
- [[Dome Karukoski]] 
- [[Asko Kase]]
- [[Elia Kazan]]
- [[Aki Kaurismäki]]  
- [[Buster Keaton]] 
- [[Diane Keaton]]
- [[Sulev Keedus]] 
- [[Karl Kello]] 
- [[Gene Kelly]]
- [[Tigran Keosajan]]
- [[Krzysztof Kieślowski]] 
- [[Kaljo Kiisk]] 
- [[Kim Ki-duk]] 
- [[Jaak Kilmi]]
- [[Takeshi Kitano]]
- [[Kalju Kivi]]
- [[Ere Kokkonen]]
- [[Jaan Kolberg]] 
- [[Kalju Komissarov]] 
- [[Andrei Kontšalovski]] 
- [[Baltasar Kormákur]]
- [[András Kovács]]
- [[Gérard Krawczyk]]
- [[Terje Kristiansen]]
- [[Grigori Kromanov]]
- [[Arvo Kruusement]] 
- [[Valentin Kuik]] 
- [[Ergo Kuld]]
- [[Toivo Kusmin]] 
- [[Emir Kusturica]] 
- [[Stanley Kubrick]] 
- [[Juhan Kuslap]]
- [[Akira Kurosawa]]
- [[Andres Kõpper]]
- [[Marianne Kõrver]]
- [[Kadri Kõusaar]] 
- [[Veljo Käsper]]
- [[Kertu Köösel]]
- [[Mati Kütt]]

== L ==
[[André S. Labarthe]]
- [[Shia LaBeouf]]
- [[Edvin Laine]]
- [[Leida Laius]] 
- [[Karel Lamač]]
- [[Michael Landon]]
- [[Viggo Larsen]]
- [[Charles Laughton]]
- [[Katrin Laur]]
- [[Jude Law]] 
- [[Martin Lawrence]]
- [[Dan Lead]]
- [[Ang Lee]] 
- [[Spike Lee]]
- [[Aleksandrs Leimanis]]
- [[Claude Lelouch]] 
- [[Tony Leondis]]
- [[Sergio Leone]]
- [[Astrid Lepa]]
- [[Tõnis Lepik]]
- [[Toomas Lepp]]
- [[Urmas E. Liiv]]
- [[Jens Lien]]
- [[Gunnel Lindblom]]
- [[Åke Lindman]] 
- [[Renita Lintrop]]
- [[Oldřich Lipský]]
- [[Vibeke Løkkeberg]]
- [[Oudekki Loone]]
- [[Peter Lorre]]
- [[Emil Loteanu]]
- [[Aku Louhimies]]
- [[George Lucas]] 
- [[Robert Luketic]]
- [[Gytis Lukšas]] 
- [[Sidney Lumet]]
- [[David Lynch]] 
- [[Adrian Lyne]]
- [[Jonathan Lynn]]
- [[Lennart Luhtaru]]
- [[Erika Lust]] 
- [[Jaak Lõhmus (režissöör)|Jaak Lõhmus]]

== M ==
[[Gustav Machatý]]
- [[Michael Madsen (Taani filmilavastaja)|Michael Madsen]]
- [[Andres Maimik]]
- [[Katrin Maimik]]
- [[John Malkovich]] 
- [[Milčo Mančevski]]
- [[Karl Mantzius]]
- [[Rein Maran]]
- [[Patrick Marber]]
- [[Raivo Maripuu]]
- [[Edmund Martin]] 
- [[Vladimir Jurjevitš Martõnov]]
- [[Lorenza Mazzetti]]
- [[Tom McGrath]]
- [[Adolfas Mekas]]
- [[Jonas Mekas]]
- [[Sam Mendes]]
- [[Jiří Menzel]]
- [[Rasmus Merivoo]] 
- [[Márta Mészáros]]
- [[Vladimir Menšov]]
- [[Nikita Mihhalkov]]
- [[Mikk Mikiver]] 
- [[Ben Miller]]
- [[Chris Miller]]
- [[Claude Miller]]
- [[David Miller (režissöör)|David Miller]]
- [[George Miller]]
- [[Anthony Minghella]]
- [[Hayao Miyazaki]]
- [[Gustaf Molander]]
- [[Rauni Mollberg]]
- [[Michael Moore]]
- [[Jeanne Moreau]]
- [[Paul Morrissey]]
- [[Kira Muratova]] 
- [[Peter Murdmaa]]
- [[Ain Mäeots]] 
- [[Kalle Mälberg]]
- [[Jüri Müür]]

== N ==
[[László Nemes]]
- [[Leonid Netšajev]]
- [[Olav Neuland]] 
- [[Paul Newman]]
- [[Mike Nichols]]
- [[Jack Nicholson]] 
- [[Liis Nimik]]
- [[Christopher Nolan]]
- [[Erik Norkroos]]
- [[Lauri Nurkse]]
- [[Jan Erik Nõgisto]]

== O ==
[[Steve Oedekerk]]
- [[Madis Ojamaa]]
- [[Arko Okk]]
- [[Manoel de Oliveira]]
- [[Ole Olsen (režissöör)|Ole Olsen]]
- [[Õie Orav]]
- [[François Ozon]]

== P ==
[[Georg Wilhelm Pabst]]
- [[Avo Paistik]]
- [[Imbi Paju]]
- [[Margus Paju]]
- [[Rein Pakk]]
- [[Alan J. Pakula]]
- [[Vilja Palm]]
- [[Sergei Paradžanov]]
- [[Nick Park]]
- [[Alan Parker]]
- [[Anna Parmas]]
- [[Heino Pars]]
- [[Spede Pasanen]]
- [[Pier Paolo Pasolini]]
- [[Ivan Passer]]
- [[Ivan Pavljutškov]]
- [[Bill Paxton]] 
- [[Mark Peploe]]
- [[Gérard Philipe]] 
- [[Marek Piestrak]]
- [[Heilika Pikkov]]
- [[Ülo Pikkov]]
- [[Tõnis Pill]]
- [[Meelis Piller]]
- [[Claude Pinoteau]]
- [[Gérard Pirès]]
- [[Vassili Pitšul]]
- [[Roman Polanski]] 
- [[Sydney Pollack]]
- [[Sergei Potapov]]
- [[Rick Prelinger]]
- [[Ain Prosa]]
- [[Juri Prõtkov]] 
- [[Peep Puks]]
- [[Marta Pulk]]
- [[Andres Puustusmaa]] 
- [[Janno Põldma]]
- [[Mati Põldre]]
- [[Ivan Põrjev]] 
- [[Olga Pärn]]
- [[Priit Pärn]]

== R ==
[[Rein Raamat]]
- [[Josh Radnor]]
- [[Mikk Rand]] 
- [[Harri J. Rantala]]
- [[Satyajit Ray]] 
- [[Bill Rebane]]
- [[Peeter Rebane]]
- [[Robert Redford]]
- [[Christopher Reeve]]
- [[Erich Rein]]
- [[Carl Reiner]]
- [[Max Reinhardt]]
- [[René Reinumägi]]
- [[Karel Reisz]]
- [[Olev Remsu]]
- [[Alain Resnais]]
- [[Tony Richardson]]
- [[Leni Riefenstahl]]
- [[Dino Risi]]
- [[Nelo Risi]]
- [[Guy Ritchie]] 
- [[Eldar Rjazanov]] 
- [[Robert Rodriguez]]
- [[Éric Rohmer]] 
- [[Hans Roosipuu]]
- [[Francesco Rosi]]
- [[Roberto Rosselini]]
- [[Jacques Rouffio]]
- [[Fabio Rovazzi]]
- [[Eugen Ruge]]
- [[Anri Rulkov]]

== S ==
[[Heleri Saarik]]
- [[Corso Salani]]
- [[Aleksi Salmenperä]]
- [[Vladimir Samsonov]]
- [[Rainer Sarnet]]
- [[Maximilian Schell]]
- [[Éric-Emmanuel Schmitt]]
- [[Evald Schorm]]
- [[Joel Schumacher]] 
- [[Martin Scorsese]] 
- [[Ridley Scott]] 
- [[Tony Scott]]
- [[Ivars Seleckis]]
- [[Henry Selick]]
- [[Oleg Sentsov]]
- [[Kaneto Shindō]] 
- [[Makoto Shinkai]]
- [[M. Night Shyamalan]] 
- [[Robert D. Siegel]] 
- [[Moonika Siimets]]
- [[Jaanus Silla]]
- [[Peeter Simm]]
- [[David Slade]]
- [[Mark Soosaar]] 
- [[Paolo Sorrentino]]
- [[Heli Speek]]
- [[Steven Spielberg]] 
- [[Innokenti Smoktunovski]] 
- [[Steven Soderbergh]]
- [[Barry Sonnenfeld]] 
- [[István Szabó]]
- [[Sylvester Stallone]]
- [[Jerzy Stefan Stawiński]] 
- [[Matt Stone]]
- [[Oliver Stone]]
- [[Jānis Streičs]]
- [[Barbra Streisand]]
- [[Jerzy Stuhr]]
- [[John Sturges]]
- [[Jan Svěrák]]
- [[Andres Sööt]]

==Š==
[[Larissa Šepitko]] - [[Alvydas Šlepikas]] - [[Vassili Šukšin]]
- [[Jan Švankmajer]]

==Z==
[[Frank Zappa]] 
- [[Krzysztof Zanussi]] 
- [[Aleksandr Zarhi]]
- [[Petr Zelenka]]
- [[Karel Zeman]]
- [[Valerio Zurlini]]
- [[Andrei Zvjagintsev]]
- [[Harald Zwart]]

==Ž==
[[Kristīne Želve]]

== T ==
[[Danis Tanović]]
- [[Quentin Tarantino]] 
- [[Andrei Tarkovski]] 
- [[Béla Tarr]] 
- [[Ilmar Taska]]
- [[Jacques Tati]] 
- [[Priit Tender]]
- [[Margarita Terehhova]]
- [[Michael Tobias]]
- [[Tanel Toom]]
- [[Marili Toome]]
- [[Peeter Tooming]]
- [[Jean-Philippe Toussaint]]
- [[Pablo Trapero]]
- [[Lars von Trier]]
- [[Nadine Trintignant]] 
- [[Tõnu Trubetsky]] 
- [[François Truffaut]] 
- [[Stanley Tucci]]
- [[Tom Tykwer]]

== U ==
[[Kersti Uibo]]
- [[Mihkel Ulk]]
- [[Riho Unt]] 
- [[Peeter Urbla]]
- [[Zaza Urušadze]]
- [[Valter Uusberg]]

== V ==
[[Roger Vadim]]
- [[Manfred Vainokivi]]
- [[Jaanis Valk]] 
- [[Priit Valkna]]
- [[Gus Van Sant]] 
- [[Agnès Varda]]
- [[Otakar Vávra]]
- [[Paul Verhoeven (Hollandi režissöör)]] 
- [[Paul Verhoeven (Saksa režissöör)]]
- [[Toomas Verrev]]
- [[Lorenzo Vigas]]
- [[Kullar Viimne]]
- [[René Vilbre]]
- [[Selma Vilhunen]] 
- [[František Vláčil]]
- [[Hardi Volmer]]
- [[Margarethe von Trotta]]
- [[Václav Vorlíček]]
- [[Riho Västrik]]

== W ==
[[Andrzej Wajda]] 
- [[Olivier Weber]]
- [[Orson Welles]]
- [[Tom Welling]]
- [[Wim Wenders]] 
- [[Lina Wertmüller]]
- [[Forest Whitaker]] 
- [[Billy Wilder]]
- [[Kathrine Windfeld]] 
- [[Gary Winick]]
- [[Henry Winkler]]
- [[Michael Winner]]
- [[Ed Wood]]
- [[Martin Wood]]
- [[Joe Wright]]
- [[Marcin Wrona]]
- [[Juha Wuolijoki]]
- [[William Wyler]]

== Õ ==
[[Veiko Õunpuu]]

== Ö ==
*[[Ruben Östlund]]

==X==
[[Xu Xingzhi]]

==Y==
[[Masashi Yamamoto]]
- [[Peter Yates]]

[[Kategooria:Filmilavastajad| Filmilavastajate loend]]
[[Kategooria:Biograafiate loendid]]
[[Kategooria:Filmikunsti loendid]]</text>
      <sha1>1gmnvrwg8t0lj4yak0d3rmeeyd7y650</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Filmioperaatorite loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>15890</id>
    <revision>
      <id>7204799</id>
      <parentid>7194324</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T15:41:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Avjoska</username>
        <id>1538</id>
      </contributor>
      <comment>/* N */</comment>
      <origin>7204799</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1614" sha1="b1bg8mmv8q29apjm9lhp2o6dqtmrarp" xml:space="preserve">'''Filmioperaatorite loend''' loetleb [[filmioperaator]]eid.

{{tähed}}
==A==
*[[Philippe Agostini]]
*[[Maryse Alberti]]
*[[Tõnu Aru]]

==B==
*[[Vassili Beljajev]]
*[[Billy Bitzer]]
*[[Valeri Blinov]]

==C==
*[[Raoul Coutard]]

==D==
*[[Mihhail Dorovatovski]]
*[[Christopher Doyle]]

==E==
*[[August Eljari]]
*[[Adolf Arthur Englander]]

==F==
*[[Ron Fricke]]

==G==
*[[Jüri Garšnek]]

==H==
*[[Conrad Hall]]
*[[Armas Hirvonen]]

==I==
*[[Arvo Iho]]

==K==
*[[Ülo Keedus]]
*[[Alar Kivilo]]
*[[Rein Kotov]]
*[[Juhan Kuslap]]
*[[Toivo Kusmin]]

==L==
*[[Theodor Luts]]

==M==
*[[Rein Maran]]
*[[Joosep Matjus]]
*[[Peter Murdmaa]]
*[[Anton Mutt]]
*[[Mait Mäekivi]]
*[[Konstantin Märska]]

==N==
*[[Erik Norkroos]]
*[[Kristjan Jaak Nuudi]]
*[[Sven Nykvist]]

==O==
*[[Arko Okk]]

==P==
*[[Sven Paldis]]
*[[Rodrigo Prieto]]
*[[Janno Põldma]]
*[[Mati Põldre]]
*[[Voldemar Päts (filmioperaator)|Voldemar Päts]]
*[[Johannes Pääsuke]]

==R==
*[[Klaus von Rautenfeld]]
*[[Harry Rehe]]
*[[Hans Roosipuu]]
*[[Eduard Rozovski]]
*[[Philippe Rousselot]]
*[[Ago Ruus]]

==S==
*[[Andris Seleckis]]
*[[Ivars Seleckis]]
*[[Jakob Sildnik]]
*[[Jüri Sillart]]
*[[Gvido Skulte]]
*[[Mark Soosaar]]
*[[Vittorio Storaro]]
*[[Kristjan Svirgsden]]
*[[Andres Sööt]]

==Š==
*[[Semjon Školnikov]]
*[[Vjatšeslav Šumski]]

==Z==
*[[Vilmos Zsigmond]]

==T==
*[[Mart Taniel]]
*[[Gregg Toland]]
*[[Peeter Tooming]]

==V==
*[[Kullar Viimne]]
*[[Arvo Vilu]]
*[[Riho Västrik]]

==W==
*[[Haskell Wexler]]

[[Kategooria:Filmioperaatorid|*Filmioperaatorite loend]]
[[Kategooria:Biograafiate loendid]]
[[Kategooria:Filmikunsti loendid]]</text>
      <sha1>b1bg8mmv8q29apjm9lhp2o6dqtmrarp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>New York</title>
    <ns>0</ns>
    <id>15963</id>
    <revision>
      <id>7205082</id>
      <parentid>7148453</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T10:06:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>/* Rahvastik */</comment>
      <origin>7205082</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="110998" sha1="djibpfongyu5mg79rhb4gn7m4mg73gn" xml:space="preserve">{{see artikkel| on linnast Ameerika Ühendriikides; osariigi kohta vaata artiklit [[New Yorgi osariik]]}}
{{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2019}}
{{Linn
| nimi = New York
| hääldus = nj'uu j'ork
| nimi1_keel =  | nimi1 = 
| pilt_üldvaade = September 11th Tribute in Light from Bayonne, New Jersey.jpg
| pildiallkiri = [[Vabadussammas]] ja [[Lower Manhattan]]i siluett ning valguskiired installatsioonilt [[Tribute in Light]]
| lipp = Flag of New York City.svg
| lipu_link = [[New Yorgi lipp]]
| vapp = Seal of New York City.svg
| vapi_link = [[New Yorgi pitsat]]
| pindala = 1214
| elanikke = 
| asendikaardi_pilt = Map of New York Highlighting New York City.svg
| asendikaardi_pilt_seletus = New Yorgi asukoht [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]]
}}

'''New York''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] suurim [[linn]]&lt;ref name=&quot;wkxN2&quot; /&gt; ja [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonna]] keskus. [[Globaalne linn|Globaalse suurlinna]] eristamiseks [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigist]], mille lõunapoolseimas regioonis ta asub, kannab ta [[inglise keel]]es enamasti nime ''New York City'' (lühendatult NYC) või vanapäraselt ''City of New York''.&lt;ref name=&quot;RVIuK&quot; /&gt;

New York asub [[Port of New York and New Jersey|maailma suurima loodusliku sadama]] ääres. Seetõttu on ta läbi aegade avaldanud olulist mõju maailma kaubandusele, rahandusele, meediale, kunstile, moele, teadusele, tehnikale, haridusele ja meelelahutusele. New Yorki on nimetatud ka maailma kultuuripealinnaks, kuigi Ameerika Ühendriikide pealinn on [[Washington]].&lt;ref name=&quot;Tak9T&quot; /&gt; New Yorgis asub [[ÜRO peakorter]], kuigi selle alune kvartal ei kuulu ühegi riigi koosseisu.&lt;ref name=&quot;tpEuP&quot; /&gt;

[[Suurlinn]] koosneb [[New Yorgi linnaosad|viiest linnaosa]]st, millest igaüks moodustab iseseisva maakonna.&lt;ref name=&quot;RrNNB&quot; /&gt; Need viis linnaosa – [[Brooklyn]], [[Queens]], [[Bronx]], [[Manhattan]] ja [[Staten Island]] – on ühinenud ühtseks linnaks 1898. aastal.&lt;ref name=&quot;eVQsT&quot; /&gt; [[Ameerika Ühendriikide 2010. aasta rahvaloendus]]e andmetel elas 790&amp;nbsp;km² suurusel maa-alal 8 175 133 inimest,&lt;ref name=&quot;cxI67&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;lDZU7&quot; /&gt; mis teeb New Yorgist kõige tihedama asustusega linna [[Põhja-Ameerika]]s.&lt;ref name=&quot;KYBUR&quot; /&gt; Linnas räägitakse ligikaudu 800 keelt ning seda peetakse maailma kõige keelterohkemaks linnaks.&lt;ref name=&quot;UQEQt&quot; /&gt; New Yorgi suurlinnapiirkonna rahvaarv – 18,9 miljonit inimest 17 400&amp;nbsp;km² kohta – on USA suurim.&lt;ref name=&quot;DB9J8&quot; /&gt; Linn on ka osa USA kõige rahvarohkemast ühinenud statistilisest piirkonnast, kus 2009. aasta rahvaloenduse andmetel elas 22,2 miljonit inimest.&lt;ref name=&quot;PPZy9&quot; /&gt;

New Yorgi ajalugu sai alguse aastal 1624, mil [[Hollandi Vabariik|Hollandi Vabariigi]] kolonistid asutasid kauplemiskoha ja nimetasid selle 1626. aastal [[Uus-Amsterdam]]iks.&lt;ref name=&quot;tLKHV&quot; /&gt; 1664. aastal sattus [[faktooria]] ja selle ümbruskond inglaste kontrolli alla ning pärast seda, kui [[Inglismaa]] kuningas [[Charles II]] oli need maad kinkinud oma vennale, [[James II (Inglismaa kuningas)|Yorki hertsogile]], nimetati linn ümber New Yorgiks.&lt;ref name=&quot;olYI7&quot; /&gt; Aastail 1785–1790 oli New York Ameerika Ühendriikide pealinn.&lt;ref name=&quot;d6BcJ&quot; /&gt; Alates 1790. aastast on see riigi suurim linn.&lt;ref name=&quot;fXv3f&quot; /&gt; Kui miljonid sisserändajad 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses laevaga Ameerikasse jõudsid, tervitas neid [[Vabadussammas]]. Seda sammast tuntakse üle maailma kui Ameerika Ühendriikide ja selle [[demokraatia]] sümbolit.

Igal aastal külastab New Yorki keskmiselt 50 miljonit inimeset. Linna mitu piirkonda ja vaatamisväärsust on saanud külastajate hulgas väga tuntuks. [[Times Square]], mida hüütakse maailma ristteeks (''The Crossroads of the World''), üks vilkama liiklusega jalakäijate ristmikke maailmas, on [[Broadway (teater)|Broadway teatrite]] eredalt valgustatud keskus&lt;ref name=&quot;mjuM6&quot; /&gt; ning maailma meelelahutustööstuse sõlmpunkt. Linnas on palju tuntud sildu, pilvelõhkujaid ja parke. New Yorgi rahanduspiirkond, mis on tugevasti seotud Lower Manhattanil asuva [[Wall Street]]iga, toimib kui maailma rahanduspealinn. Seal asub [[New Yorgi börs]], mis on oma noteeritud ettevõtete [[turukapitalisatsioon]]i järgi maailma suurim börs.&lt;ref name=&quot;wvrJF&quot; /&gt; [[Manhattan]]i kinnisvara on kalleimaid maailmas. Manhattani [[Hiinalinn]]as elab kõige rohkem [[hiinlased|hiinlasi]] [[läänepoolkera]]l.&lt;ref name=&quot;Y1y0t&quot; /&gt; Katkematult töötav [[New Yorgi metroo]] on üks ulatuslikumaid kiirtransiidisüsteeme maailmas. New Yorgis asub arvukalt kolledžeid ja ülikoole, sealhulgas [[Columbia ülikool]], [[New Yorgi ülikool]] ja [[Rockefelleri ülikool]], mis kuuluvad maailma 50 parima ülikooli hulka.&lt;ref name=&quot;nKAWH&quot; /&gt;

New York, kus asub veidi üle 6000 kõrghoone, on [[Hongkong]]i järel teine kõige suurema [[kõrghoone]]te tihedusega linn maailmas, kuigi viimases asub neid viis korda vähem&lt;ref&gt;http://skyscraperpage.com/cities&lt;/ref&gt;.&lt;ref&gt;https://www.6sqft.com/nyc-has-the-worlds-second-highest-concentration-of-tall-towers&lt;/ref&gt;

== Nimi ==
[[Pilt:ISS-35 New York City metropolitan area.jpg|pisi|püsti|[[Rahvusvaheline Kosmosejaam|Rahvusvahelisest Kosmosejaamast]] avanenud vaade tuledesäras öisele New Yorgile (2013)]]
[[Fail:Aerial view of MTA Subway Trains on Williamsburg Bridge, The East River, Downtown Manhattan, Williamsburg Brooklyn, 420 Kent, Brooklyn Shipyard, Williamsburg Bank, New York City, USA.webm|pisi|Droonivideo New Yorgi [[metroo]]rongidest 2022. aastal]]

New Yorgile anti nimi 1664. aastal [[Yorki hertsog]]i järgi, kellest sai hiljem Inglismaa kuningas [[James II (Inglismaa kuningas)|James II]].&lt;ref&gt;{{cite web|last=Badoe|first=Etta|url=https://www.qchron.com/editions/queenswide/new-amsterdam-becomes-new-york/article_dd6e910f-a882-5b2e-9771-a2caa1574e07.html|title=1664 New Amsterdam becomes New York Dutch rulers surrender to England|publisher=[[Queens Chronicle]]|date=November 11, 2015|access-date=March 13, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20170201120328/https://www.qchron.com/editions/queenswide/new-amsterdam-becomes-new-york/article_dd6e910f-a882-5b2e-9771-a2caa1574e07.html|archive-date=February 1, 2017|url-status=dead}}&lt;/ref&gt; Jamesi vanem vend kuningas [[Charles II]] määras hertsogi [[Uus-Madalmaad]]e endise territooriumi valdajaks pärast selle konfiskeerimist Hollandi võimu alt, ning selle hulka kuulus ka [[Uus-Amsterdam]]i linn.&lt;ref name=&quot;Archdeacon2013a&quot;&gt;{{cite book|last=Archdeacon|first=Thomas J.|year=2013|title=New York City, 1664–1710: Conquest and Change|publisher=[[Cornelli Ülikool]]|isbn=978-0-8014-6891-9|page=19|url=https://books.google.com/books?id=9bTxAAAAQBAJ&amp;pg=PT19}}&lt;/ref&gt;

New Yorgi hüüdnimed:
{{Veergude loend|laius=25em|
* The Big Apple
* The Capital of the World&lt;br&gt;([[ladina keel]]es Caput Mundi)
* The Greatest City in the World
* The Center of the Universe
* The City So Nice They Named It Twice
* The City That Never Sleeps
* The Empire City
* The Melting Pot
* The Five Boroughs
* The Modern Gomorrah
* New Amsterdam
* Metropolis
* Fun City
* Gotham
}}

== Asend ja suurus ==
[[Pilt:Aster newyorkcity_lrg.jpg|pisi|püsti|Satelliidikujutis [[New Yorgi suurlinnapiirkond|New Yorgi suurlinnapiirkonna]] keskmest]]
New York asub [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kirdeosas [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigi]] kaguosas [[Washington]]i ja [[Boston]]i vahel [[Atlandi ookean]]i voolava [[Hudsoni jõgi|Hudsoni jõe]] suudmes. Hudsoni jõgi eraldab linna [[New Jersey]]st.

Linna kogupindala on 1214&amp;nbsp;km², millest 425&amp;nbsp;km² on veepindala ja 789&amp;nbsp;km² maismaa pindala.&lt;ref name=&quot;G2ss8&quot; /&gt;

New York nihkub Londonist eemale aastas umbes 2,5 cm võrra.

== Loodus ==
=== Pinnamood ===
Suur osa New Yorgist on ehitatud kolmele saarele: [[Manhattan]]ile, [[Staten Island]]ile ja [[Long Island]]ile.
New Yorki läbib [[East River]], mis eraldab Manhattanit Long Islandist. Manhattani ja Bronxi linnaosa vahel voolab [[Harelmi jõgi]]. Nimetatud jõed alluvad [[looded|loodetele]]. [[Bronxi jõgi]], mis voolab läbi Bronxi ja Westchesteri maakonna, on ainus mageveeline jõgi linnas.&lt;ref name=&quot;1SdC8&quot; /&gt;

Linnaalust maad on inimtegevusega suuresti muudetud. Alates [[Holland]]i [[Kolonialism|koloniaalajast]] on kallastel tehtud olulisi maaparandustöid. [[Melioratsioon]] on kõige märgatavam Lower Manhattanil, kuhu 1970. ja 1980. aastatel ehitati kinnisvaraarenduse tulemusel [[Battery Park City]]. Mõningaid looduslikke pinnavorme on tasandatud eelkõige Manhattanil.

Linna kõrgeim punkt on Todt Hill Staten Islandil (124,9&amp;nbsp;m üle merepinna), mis on idaranniku kõrgeim tipp [[Maine]]'ist lõuna pool.&lt;ref name=&quot;3Ylxh&quot; /&gt; Mäehari on kaetud peamiselt metsaga ja moodustab osa Staten Islandi rohelisest vööndist.

=== Ilmastik ===
[[Pilt:New York.png|pisi|püsti|New Yorgi kliimadiagramm]]
Vastavalt [[Köppeni kliimaklassifikatsioon]]ile valitseb New Yorgis niiske [[Lähistroopikavööde|lähistroopiline]] kliima (''Cfa''). 0&amp;nbsp;°C lävendi järgi on New York kõige põhjapoolseim [[suurlinn]], kus valitseb selline ilmastu. Aastas on keskmiselt 234 vähesegi päikesepaistega päeva, päikesepaiste keskmine võimalus on 58%,&lt;ref name=&quot;oK7bY&quot; /&gt; mis kokku teeb 2400–2800 päikesepaistelist tundi aastas.

Talv on külm ja niiske; valdavad on maatuuled, mis vähendavad [[Atlandi ookean]]i leevendavat mõju. Samas hoiavad nii Atlandi ookean kui ka [[Apalatši mäestik|Apalatši mägede]] osaline tuulevari linna talvel soojemana, võrreldes [[Põhja-Ameerika]] sisemaa samadel või väiksematel [[laiuskraad]]idel asuvate linnadega, nagu [[Pittsburgh]], [[Cincinnati|Cincinnat]] ja [[Indianapolis]]. Piirkonna külmima kuu jaanuari keskmine õhutemperatuur on 0,1&amp;nbsp;°C. Samas võib talvel temperatuur mõne päeva jooksul kõikuda −12&amp;nbsp;°C-st kuni +10&amp;nbsp;°C-ni.&lt;ref name=&quot;twav2&quot; /&gt; Kevad ja sügis on ettearvamatud: ilm võib siis varieeruda jahedast soojani, kuigi tavaliselt valitseb neil aastaaegadel mõõdukas temperatuur ja väike õhuniiskus. Suvi on reeglina kuum ja niiske; juuli keskmine õhutemperatuur on 24,7&amp;nbsp;°C. Öist ilma mõjutab sageli nn linna kuumasaare nähtus, mistõttu on igal suvel temperatuur keskmiselt 18 ööl üle 32&amp;nbsp;°C ning võib iga 4–6 aasta tagant ületada isegi 38&amp;nbsp;°C piiri.

Linnas sajab aastas 1260&amp;nbsp;mm sademeid, mis jaguneb ühtlaselt kogu aasta peale. Aastail 1971–2000 sadas talvel keskmiselt 57&amp;nbsp;cm lund, kuid tavaliselt erineb see aastati märkimisväärselt.&lt;ref name=&quot;bZhEW&quot; /&gt; [[Orkaan]]id ja troopilised tormid on New Yorgi piirkonnas haruldased, kuid neid on siiski esinenud ning alati on võimalik, et need piirkonda tabavad. Kõige madalam õhutemperatuur on mõõdetud 9. veebruaril 1934 (−26&amp;nbsp;°C) ja kõige kõrgem 9. juulil 1936 (+41&amp;nbsp;°C).&lt;ref name=&quot;9mbzZ&quot; /&gt;

{{Ilmakast
|asukoht = New Yorgi ([[Central Park]])
|aeg = 1981–2010
|laius = auto

|jaan_max = 3.5                |jaan_absoluut_max = 22
|veebr_max = 5.3               |veebr_absoluut_max = 24
|märts_max = 9.8               |märts_absoluut_max = 30
|aprill_max = 16.2             |aprill_absoluut_max = 36
|mai_max = 21.6                |mai_absoluut_max = 37
|juuni_max = 26.3              |juuni_absoluut_max = 38
|juuli_max = 28.9              |juuli_absoluut_max = 41
|aug_max = 28.1                |aug_absoluut_max = 40
|sept_max = 24.0               |sept_absoluut_max = 39
|okt_max = 17.7                |okt_absoluut_max = 34
|nov_max = 12.1                |nov_absoluut_max = 29
|dets_max = 6.1                |dets_absoluut_max = 24
|aasta_max = 16.7              |aasta_absoluut_max = 41

|jaan_min = -2.8               |jaan_absoluut_min = -12
|veebr_min = -1.7              |veebr_absoluut_min = -26
|märts_min = 1.8               |märts_absoluut_min = -16
|aprill_min = 7.1              |aprill_absoluut_min = -11
|mai_min = 12.2                |mai_absoluut_min = 0
|juuni_min = 17.6              |juuni_absoluut_min = 7
|juuli_min = 20.4              |juuli_absoluut_min = 11
|aug_min = 19.9                |aug_absoluut_min = 10
|sept_min = 16.0               |sept_absoluut_min = 4
|okt_min = 10.0                |okt_absoluut_min = -2
|nov_min = 5.3                 |nov_absoluut_min = -14
|dets_min = 0.0                |dets_absoluut_min = -25
|aasta_min = 8.8               |aasta_absoluut_min = -26

|jaan_sademed = 92.7
|veebr_sademed = 78.5
|märts_sademed = 110.7
|aprill_sademed = 114.3
|mai_sademed = 106.4
|juuni_sademed = 112.0
|juuli_sademed = 116.8
|aug_sademed = 112.8
|sept_sademed = 108.7
|okt_sademed = 111.8
|nov_sademed = 102.1
|dets_sademed = 101.6
|aasta_sademed = 1268.2

|jaan_lumi = 17.8
|veebr_lumi = 23.4
|märts_lumi = 9.9
|aprill_lumi = 1.5
|mai_lumi = 0
|juuni_lumi = 0
|juuli_lumi = 0
|aug_lumi = 0
|sept_lumi = 0
|okt_lumi = 0
|nov_lumi = 0.8
|dets_lumi = 12.2
|aasta_lumi = 65.5

|jaan_sajupäevi = 10.4
|veebr_sajupäevi = 9.2
|märts_sajupäevi = 10.9
|aprill_sajupäevi = 11.5
|mai_sajupäevi = 11.1
|juuni_sajupäevi = 11.2
|juuli_sajupäevi = 10.4
|aug_sajupäevi = 9.5
|sept_sajupäevi = 8.7
|okt_sajupäevi = 8.9
|nov_sajupäevi = 9.6
|dets_sajupäevi = 10.6
|aasta_sajupäevi = 122.0

|jaan_lumepäevi = 4.0
|veebr_lumepäevi = 2.8
|märts_lumepäevi = 1.8
|aprill_lumepäevi = 0.3
|mai_lumepäevi = 0
|juuni_lumepäevi = 0
|juuli_lumepäevi = 0
|aug_lumepäevi = 0
|sept_lumepäevi = 0
|okt_lumepäevi = 0
|nov_lumepäevi = 0.2
|dets_lumepäevi = 2.3
|aasta_lumepäevi = 11.4

|jaan_päikesetunnid = 162.7
|veebr_päikesetunnid = 163.1
|märts_päikesetunnid = 212.5
|aprill_päikesetunnid = 225.6
|mai_päikesetunnid = 256.6
|juuni_päikesetunnid = 257.3
|juuli_päikesetunnid = 268.2
|aug_päikesetunnid = 268.2
|sept_päikesetunnid = 219.3
|okt_päikesetunnid = 211.2
|nov_päikesetunnid = 151.0
|dets_päikesetunnid = 139.0
|aasta_päikesetunnid = 2534.7

|allikas = Riiklik ookeani- ja atmosfäärivalitsus (NOAA)
}}
== Rahvastik ==
{| class=&quot;wikitable floatright sortable&quot; style=&quot;width:250px; font-size:90%; text-align:right&quot;
|+ Rahvaarv ajaloo jooksul
! Aasta
! data-sort-type=&quot;number&quot; | Rahvaarv
! ±%
|-
| 1698
| 4937
| –
|-
| 1712
| 5840
| +18,3%
|-
| 1723
| 7248
| +24,1%
|-
| 1737
| 10 664
| +47,1%
|-
| 1746
| 11 717
| +9,9%
|-
| 1756
| 13046
| +11,3%
|-
| 1771
| 21 863
| +67,6%
|-
| 1790
| 49 401
| +126,0%
|-
| 1800
| 79 216
| +60,4%
|-
| 1810
| 119 734
| +51,1%
|-
| 1820
| 152 056
| +27,0%
|-
| 1830
| 242 278
| +59,3%
|-
| 1840
| 391 114
| +61,4%
|-
| 1850
| 696 115
| +78,0%
|-
| 1860
| 1 174 779
| +68,8%
|-
| 1870
| 1 478 103
| +25,8%
|-
| 1880
| 1 911 698
| +29,3%
|-
| 1890
| 2 507 414
| +31,2%
|-
| 1900
| 3 437 202
| +37,1%
|-
| 1910
| 4 766 883
| +38,7%
|-
| 1920
| 5 620 048
| +17,9%
|-
| 1930
| 6 930 446
| +23,3%
|-
| 1940
| 7 454 995
| +7,6%
|-
| 1950
| 7 891 957
| +5,9%
|-
| 1960
| 7 781 984
| −1,4%
|-
| 1970
| 7 894 862
| +1,5%
|-
| 1980
| 7 071 639
| −10,4%
|-
| 1990
| 7 322 564
| +3,5%
|-
| 2000
| 8 008 288
| +9,4%
|-
| 2010
| 8 175 133
| +2,1%
|-
| 2018
| 8 398 748
|-
!colspan=&quot;3&quot; style=&quot;background:#CCCCFF; text-align:left; font-weight:normal&quot;|
&lt;small&gt;(Märkus: Rahvaloenduste andmed (1790–2010) hõlmavad kõigi viie linnaosa praegust ala enne ja pärast 1898. aasta ühinemist. New Yorgi ja Bronxi ühinemise kohta 1874. a, vt Manhattan#Demographics.&lt;ref name=&quot;EncNYC&quot; /&gt; Allikad: 1698–1771,&lt;ref name=&quot;uQqMg&quot; /&gt; 1790–1890,&lt;ref name=&quot;EncNYC&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;K38qt&quot; /&gt; 1900–1990,&lt;ref name=&quot;eezD8&quot; /&gt; 2000. ja 2010. aasta rahvaloendus.&lt;ref name=&quot;2009 est pop&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Roberts-census&quot; /&gt; 2011. aasta rahvaloenduse hinnangud.&lt;ref name=&quot;nytimes.com&quot; /&gt;)&lt;/small&gt;
|}

New York on [[rahvaarv]]ult kõige suurem linn Ameerika Ühendriikides, 2011. aastal elas seal 8 244 910 inimest.&lt;ref name=&quot;nytimes.com&quot; /&gt; 2010. aasta USA rahvaloenduse andmetel elas linnas rekordarv inimesi – 8 175 133 ehk 2,1% rohkem kui 2000. aastal, kui loendati 8 miljonit; seda on enam kui [[Los Angeles]]es ja [[Chicago]]s kokku&lt;ref name=&quot;0195J&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;SUNwB&quot; /&gt; ja rohkem kui San Francisco lahe piirkonnas.&lt;ref name=&quot;SFyIp&quot; /&gt; Kui [[Ameerika Ühendriikide rahvaloenduse büroo|rahvaloenduse büroo]] 2010. aasta andmed avaldas, vaidlustas [[New Yorgi linnapea|linnapea]] [[Michael R. Bloomberg]] need viivitamata kui alaloendatud tulemuse.&lt;ref name=&quot;Sam Roberts&quot; /&gt; See arv moodustab umbes 40% New Yorgi osariigi elanikkonnast ja sama suure osa suurlinnapiirkonna rahvastikust. Demograafide 2006. aastal esitatud hinnangul küündib 2030. aastal New Yorgi rahvaarv 9,2–9,5 miljonini. 2010. aastal oli linna elanikest 44% valgeid (33,3% muud kui hispaania keelt kõnelevaid valgeid), 25,5% [[mustanahalised|mustanahalisi]] (23% muud kui hispaania keelt kõnelevaid mustanahalisi) ning 12,7% [[asiaadid|asiaate]]. Kõikidesse rassidesse kuuluvad hispaania keelt kõnelevad elanikud moodustasid 28,6% rahvaarvust. Aastatel 2000–2010 olid asiaadid linna elanikkonna kõige kiiremini kasvav osa; muud kui hispaania keelt kõnelevate valgete arv vähenes 3% võrra, mis oli kümnendite jooksul registreeritud väikseim vähenemine; esimest korda alates kodusõjast vähenes kümnendi jooksul ka mustanahaliste arv.&lt;ref name=&quot;Sam Roberts&quot; /&gt;
[[Pilt:Mulberry Street NYC c1900 LOC 3g04637u edit.jpg|pisi|vasakul|[[Little Italy]] piirkond [[Lower East Side]]'il, u 1900]]
Kaks olulist punkti New Yorgi demograafias on [[rahvastikutihedus]] ja etniline mitmekesisus. 2010. aastal oli linna rahvastiku tihedus 10 630 inimest km² kohta, mille kohaselt on New York kõige tihedama asustusega üle 100 000 elanikuga omavalitsus USA-s. Samas on 2000. aasta rahvaloenduse andmetel mitu väikelinna lähedalasuvas [[Hudsoni maakond|Hudsoni maakonnas]] [[New Jersey osariik|New Jersey osariigis]] veelgi tihedama asustusega.&lt;ref name=&quot;qDMwR&quot; /&gt; Geograafiliselt New Yorgi maakonnaga kattuva Manhattani linnaosa rahvastikutihedus on 25 846 inimest km² kohta,&lt;ref name=&quot;oHCXf&quot; /&gt; mis teeb sellest kõige tihedamalt asustatud maakonna USA-s, sest see on suurem kui mis tahes üksiku Ameerika linna asustustihedus.&lt;ref name=&quot;c5NVH&quot; /&gt;

New Yorgi rahvastik on erakordselt mitmekesine. Ajaloo jooksul on linn olnud peamine sisserändajate saabumise koht, näiteks aastatel 1892–1924 saabus Euroopast [[Ellise saar]]e kaudu Ameerikasse üle 12 miljoni sisserändaja.&lt;ref name=&quot;odmKM&quot; /&gt; Et kirjeldada tihedalt asustatud sisserändajate elukvartaleid Lower East Side'is, tekkis mõiste &quot;sulatusahi&quot;. 1900. aastaks moodustasid suurima sisserändajate rühma sakslased, kellele järgnesid iirlased, juudid ja itaallased.&lt;ref name=&quot;Os8NJ&quot; /&gt; 1940. aastal moodustasid valged 92% linna elanikkonnast.&lt;ref name=&quot;ba5oe&quot; /&gt;

[[Pilt:Chinatown manhattan 2009.JPG|pisi|vasakul|Hiinalinn Manhattanil]]
Linna rahvastikust umbes 36% on sündinud mõnes muus riigis.&lt;ref name=&quot;NYC immigration&quot; /&gt; Ameerika linnade hulgas on selliste inimeste osakaal suurem üksnes [[Los Angeles]]es ja [[Miami]]s. Aga kui nimetatud linnades on sisserändajate kogukondades ülekaalus mõned üksikud rahvused, siis New Yorgis ei domineeri mitte ükski päritolumaa ega -piirkond. Esikümne riikidest, kust on pärit välismaal sündinud ja nüüd New Yorgi suurlinnapiirkonnas elavad inimesed, moodustavad [[Dominikaani Vabariik]], [[Hiina]], [[Jamaica]], [[Mehhiko]], [[India]], [[Ecuador]], [[Itaalia]], [[Haiti]], [[Colombia]] ja [[Guyana]].&lt;ref name=&quot;77u2b&quot; /&gt; New Yorgi piirkond on endiselt peamine &quot;värav&quot;, mille kaudu seaduslikult saabuvaid sisserändajaid USA-sse lubatakse.&lt;ref name=&quot;PqQ1T&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;5eHFA&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Vm2vR&quot; /&gt;

New Yorgi suurlinnapiirkonnas elav [[Juudid|juudi kogukond]] on suurim omataoline väljaspool [[Iisrael]]i. Samuti elab selles piirkonnas peaaegu 25% kõigist USA-s elavatest [[Indiaanlased|indiaanlastest]] ja 15% [[Korealased|korealastest]]. Seal asub läänepoolkera suurim [[Indialased|indialaste]] kogukond ja kõikide USA linnade suurim [[Afroameeriklased|afroameeriklaste]] kogukond. New Yorgis on kuus Hiinalinna, mille [[Hiinlased|hiinlastest]] elanikkond oli 2008. aasta rahvaloenduse andmetel 659 596, mis moodustab suurima hiinlaste kogukonna väljaspool Aasiat.. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel on üksnes New Yorgi kesklinnast saanud kodu enam kui miljonile Aasia päritolu ameeriklasele – rohkem kui [[San Francisco]]s ja [[Los Angeles]]es kokku. New Yorgis elab rohkem asiaate kui üheski teises USA linnas. New Yorgi elanikest 6% on hiina rahvusest, kellest omakorda umbes 40% elab Queensi linnaosas. [[Korealased]] moodustavad linna elanikkonnast 1,2% ja [[jaapanlased]] 0,3%. [[Filipiinlased]] kui suurim [[Kagu-Aasia]] päritoluga rahvusrühm moodustavad New Yorgi elanikkonnast 0,8% ning neile järgnevad [[vietnamlased]] üksnes 0,2%-ga. Suurimad [[Lõuna-Aasia]] rahvusrühmad on [[indialased]] (2,4% linna rahvaarvust), [[bangladeshlased]] (0,7%) ja [[pakistanlased]] (0,5%).

Samuti elab New Yorgis palju [[puertoricolased|puertoricolasi]] ja [[dominikaanlased|dominikaanlasi]]. Oluline rahvusrühm on ka [[itaallased]], kes 20. sajandi alguses rändasid massiliselt New Yorki peamiselt [[Sitsiilia]]st ja mujalt [[Lõuna-Itaalia]]st. Märkimisväärne on ka [[iirlased|iirlaste]] osakaal: umbes 2% Euroopa päritolu newyorklastest kannab oma [[Y-kromosoom]]is erilist geneetilist koodi, mis on päritud 5. sajandil elanud [[Iiri kuningas Niall|Iiri kuninga Nialli]] või temaga suguluses olevatelt [[Uí Briúin]]i ja [[Uí Fiachrach]]i klannilt.

Suurlinnapiirkonna elanikest peab hinnanguliselt 568 903 inimest end [[homoseksuaalsus|homo]]- või [[Biseksuaalsus|biseksuaalseks]], moodustades suurima sarnase kogukonna USA-s. [[Samasooliste abielu]] seadustati New Yorgis 24. juunil 2011 ning 30 päeva hiljem võis neid seaduse jõustudes ka sõlmima hakata.

New Yorgi elanike sissetulekute vahel valitseb suur ebavõrdsus. Kui 2005. aastal oli jõukaima rahvaloenduspiirkonna [[leibkond|leibkonna]] mediaansissetulek 188 697 USA dollarit, siis vaeseima leibkonna puhul oli see 9320 dollarit. Ebavõrdsust süvendab veelgi suure sissetulekuga inimeste palgatõus, kuid keskmise või madalama sissetulekuga elanikkonna töötasu on jäänud samaks. 2011. aasta alguses oli New Yorgi maakonnas keskmine nädalapalk 2634 dollarit, mis kujutas endast suurimat kogu- ja absoluutset kasvu USA suurimate maakondade hulgas. Viimastel aastatel on kaks suurimat linna miljonäride arvu poolest olnud New York ja [[Moskva]]. Manhattan elab läbi ka beebibuumi, mis on Ameerika linnade seas ainulaadne nähtus. Aastast 2000 on selles linnaosas elavate alla viie aasta vanuste laste arv kasvanud rohkem kui 32%.

=== Kohalik murre ===
New Yorgi piirkonnal omast iseloomulikku kõnepruuki kutsutakse [[New Yorgi murre|New Yorgi murdeks]] või ka Brooklyni või New Yorgi keeleks. Üldiselt peetakse seda üheks Ameerika inglise keele kõige arusaadavamaks murdeks. Kõnealuse murde klassikaline variant põhineb Euroopa põlvnevusega kesk- ja töölisklassi inimeste keelepruugil, kuid tulenevalt mitteeurooplastest sisserändajate sissevoolust viimastel kümnenditel on selles tüüpilises murdes toimunud muudatusi.

Traditsioonilises New Yorgi piirkonna murdes ei hääldata silbi lõpus või vahetult enne kaashäälikut asuvat r-i välja, seega hääldatakse linna nime [nju: jo:k]. R-i ei hääldata näiteks ka sellistes sõnades nagu ''park'' [pɑək] või [pɒək] (kus täishäälik on ahelnihke tõttu muutunud madalaks ja tagapoolseks tagavokaaliks ja diftongiks), &quot;butter&quot; [bʌɾə] või &quot;here&quot; [hiə]. Teiseks tunnuseks on ahelnihe, mille tõttu vokaal [ɔ] sõnades ''talk'', ''law'', ''cross'', ''chocolate'', ''coffee'' jne, ning sageli samakõlaline [ɔr] sõnades ''core'' ja ''more'' on rohkem pingul ja kõrgemalt hääldatud kui Ameerika ühiskeeles.

New Yorgi murde kõige vanaaegsemates ja äärmuslikumates variantides on täishäälikust sellistes sõnades nagu ''girl'' ja ''oil'' saanud diftong [ɜɪ]. Teiste murrete ja murrakute rääkijad tajuvad seda sageli vastupidisena, nii et sõna ''girl'' hääldatakse [gɔil] ja sõna ''oil'' hääldatakse [ɜ:l], millest lähtuvad ka newyorklasi tögavad näited selle kohta, et nad hääldavad omapäraselt selliseid nimesid nagu Jersey (Joizey), [[33rd Street (Manhattan)|33rd Street]] (Toidy-Toid Street) ning sõna ''toilet'' (terlet). 1970. aastate situatsioonikomöödia &quot;All in the Family&quot; tegelane Archie Bunker oli hea näide sellise kõnemaneeriga rääkijast.

=== Religioon ===
{{bar box
|title = Religioosne kuuluvus (2014)&lt;ref name=&quot;NYCReligion1&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;NYCReligion2&quot;/&gt;
|titlebar=#ccf
|float=
|width=400px
|bars =
{{bar percent|[[Kristlus|kristlased]]|darkblue|59}}
{{bar percent|[[Rooma-Katoliku Kirik|katoliiklased]]|mediumblue|33}}
{{bar percent|[[Protestantism|protestandid]]|mediumblue|23}}
{{bar percent|muud kristlased|mediumblue|3}}
{{bar percent|usutunnistuseta|purple|24}}
{{bar percent|[[juudid]]|lightgreen|8}}
{{bar percent|[[muslimid]]|lightgreen|3}}
{{bar percent|[[Hinduism|hindud]]|lightgreen|3}}
{{bar percent|[[Budism|budistid]]|lightgreen|1}}
{{bar percent|muud usundid|lightgreen|1}}
}}

== Ajalugu ==
=== Kolonisatsioon ===
Kolonialismieelsel ajastul asustasid tänapäeva New Yorgi alasid põlisameeriklaste hulka kuulunud [[algonkinid|algonkini]] hõimud, sealhulgas [[delavarid]], kelle kodumaa Lenapehoking hõlmas [[Staten Island]]i, [[Long Island]]i lääneosa koos aladega, millest hiljem said Brooklyn, Lääne-Queens ja Lower Manhattan.&lt;ref name=&quot;Z6kp6&quot; /&gt; [[Delavari keeled|Delavari keeltest]] tuleb sõna ''Mannahatta'', mis tähendab paljude küngastega maad. Tänapäeva Bronxis ja Manhattani saare põhjaosas elasid Wappingeri konföderatsiooni liikmed weckquaesgeekid&lt;ref name=&quot;MGDtm&quot; /&gt; ning erinevad metoaci rühmad, peamiselt rockaway hõim, asutasid tänapäeva Lääne-Queensi alasid.&lt;ref name=&quot;JNeNx&quot; /&gt;

Esimene eurooplane, kelle sealsetele aladele jõudmine on dokumenteeritud, oli [[Giovanni da Verrazzano]]. Prantsuse kuninga [[François I]] teenistuses tegutsenud [[Firenze Vabariik|firenze]] maadeavastaja jõudis 1524. aastal purjelaevaga [[La Dauphine]] New Yorgi ülemisse sadamasse ([[Upper Bay]]), veetis seal ööd ja seilas järgmisel päeval taas edasi kirdesuunal. Ta taotles selle ala kuulumist [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa kuningriigile]] ja pani sellele nimeks Nouvelle Angoulême (Uus-Angoulême).&lt;ref name=&quot;F6HHm&quot; /&gt; Järgmise aasta jaanuaris sisenes New Yorgi sadamasse [[Estêvão Gomes]], Aafrika päritolu portugallane, kes seilas [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] valitud keisri [[Karl V]] lipu all, ning kaardistas [[Hudsoni jõgi|Hudsoni jõe]] suudme, mida ta ise kutsus ''Rio de San Antonio''&lt;nowiki/&gt;'ks. Rasked jääolud ei lasknud tal siiski uurimisreisi mööda jõge jätkata.&lt;ref name=&quot;6rrNM&quot; /&gt;

[[Pilt:GezichtOpNieuwAmsterdam.jpg|pisi|vasakul|[[Uus-Amsterdam]] 1664. aastal, kui inglased saavutasid selle üle kontrolli ja nimetasid ümber New Yorgiks]]
Aastal 1609 taasavastas inglise maadeuurija [[Henry Hudson]] selle piirkonna, kui ta oma tööandja [[Hollandi Ida-India Kompanii]] jaoks loodest väljapääsu Idamaadesse otsides jõudis oma laevaga [[Halve Maen]] ('Poolkuu') New Yorgi sadamasse. Ta purjetas edasi mööda jõge, mida ta nimetas North Riveriks, kuid mida samuti kutsuti Mauritis Riveriks, tänapäeva New Yorgi osariigi pealinna [[Albany]] asukohani, uskudes, et sealt võib pääseda itta. Kui jõgi muutus kitsamaks ja vähem soolaseks, sai ta aru, et tegemist ei ole väljapääsuga merele, ja purjetas pärivoolu tagasi. Ta uuris seda piirkonda kümmekond päeva ja esitas taotluse, et selle ala omanikuks saaks tema tööandja. 1614. aastal nõudsid [[Cape Cod]]i ja Delaware'i lahe vahelist ala endale [[Madalmaad]] ning nimetasid selle piirkonna ''Nieuw-Nederland''&lt;nowiki/&gt;'iks ([[Uus-Madalmaad]]).

1614. aastal asutati Manhattani lõunatippu Hollandi kaubandusküla, millele anti 1625. aastal nimi ''Nieuw-Amsterdam'' ([[Uus-Amsterdam]]). 1626. aastal ostis Hollandi koloonia asehaldur [[Pierre Minuit]] Manhattani saare ühelt lenape indiaanlaste Canarsie nime kandnud väikerühmalt&lt;ref name=&quot;l47jX&quot; /&gt; 60 kuldna eest,&lt;ref name=&quot;WUa2l&quot; /&gt; mis tegi 2006. aasta vääringus umbes 1000 dollarit.&lt;ref name=&quot;69qKq&quot; /&gt; Tõestamata legendi kohaselt osteti Manhattan klaashelmeste eest, mille väärtus oli 24 dollarit.&lt;ref name=&quot;7qhaO&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ELjHs&quot; /&gt;

1657. aastal saabus Uus-Amsterdami teadaolevalt teine eestimaalane ja tallinlane Ameerika pinnal – [[Martin Hoffman]].&lt;ref name=&quot;up8k5&quot; /&gt; Esimesena jõudis [[Uus-Rootsi]] [[Johan Schalbrick]] 1654. aastal.

1664. aastal andis Uus-Madalmaade kolooniakuberner [[Peter Stuyvesant]] Uus-Amsterdami ilma verevalamiseta üle inglastele, kes nimetasid noore linna [[James II (Inglismaa kuningas)|Inglismaa Yorki ja Albany hertsogi]] järgi New Yorgiks.&lt;ref name=&quot;8Hcnf&quot; /&gt; Teise Inglise-Hollandi sõja lõpus saavutasid hollandlased kontrolli tollal palju väärtuslikuma varanduse – Runi saare üle, mille eest vastutasuks said inglased oma valdusse Põhja-Ameerikas asuva Uus-Amsterdami (New Yorgi). Mitu põlisameeriklaste hõimude vahelist sõda ja eurooplaste saabudes puhkenud epideemiat põhjustasid 1660. aastatel suuri kaotusi lenape rahva hulgas.&lt;ref name=&quot;kTIsA&quot; /&gt; 1700. aastaks oli lenape hõimu rahvastik vähenenud 200 inimeseni.&lt;ref name=&quot;mrKYD&quot; /&gt; 1702. aastal kaotas linn 10% oma elanikkonnast [[kollapalavik]]u tõttu.&lt;ref name=&quot;syJNt&quot; /&gt; Perioodil 1702–1800 käis New Yorgist üle koguni seitse kollapalavikuepideemiat.&lt;ref name=&quot;Jp4Iw&quot; /&gt;

=== Uusaeg ===
[[Pilt:BattleofLongisland.jpg|pisi|[[Ameerika iseseisvussõda|Ameerika iseseisvussõja]] suurim, [[Long Islandi lahing]] toimus 1776. aastal [[Brooklyn]]is]]
Brittide valitsuse ajal kasvas New Yorgi tähtsus kaubasadamana. 1735. aastal toimus linnas mõjuvõimas John Peter Zengeri kohtuprotsess, mille tulemusel hakati Põhja-Ameerikas evitama trükivabadust. Aastal 1754 asutati Suurbritannia kuninga [[George II]] korraldusel Lower Manhattanile King's College'i nime all [[Columbia ülikool]].&lt;ref name=&quot;MtIkL&quot; /&gt; Kui New Yorgis hakkas tegutsema Vabaduse Poegade (Sons of Liberty) organisatsioon, mis järgmise kümne aasta jooksul võitles seal resideerivate Briti vägedega, kogunes 1765. aasta oktoobris linnas nn templimaksu kongress.

[[Long Islandi lahing]], suurim kokkupõrge [[Ameerika iseseisvussõda|Ameerika iseseisvussõja]] ajal, peeti 1776. aasta augustis täies ulatuses tänapäeva Brooklyni linnaosa territooriumil. Pärast lahingut, mille jooksul löödi ameeriklased taganema ja mille järel toimus teisi, väiksemaid kokkupõrkeid, sai linnast Briti Põhja-Ameerika operatsioonide sõjaline ja poliitiline baas. Linn oli kuni sõja lõpuni 1783. aastal lojalistidest põgenike paopaik. Ainus katse leida sõjale rahumeelne lahendus toimus 11. septembril 1776 Staten Islandil Conference House'is Ameerika delegaatide, sealhulgas [[Benjamin Franklin]]i, ja Briti kindrali Lord Howe' kohtumisel. Üsna varsti pärast Briti okupatsiooni algust puhkes New Yorgis suur tulekahju, mille tagajärjel hävis umbes veerand linna hoonetest, teiste hulgas kirik [[Trinity Church (Lower Manhattan)|Trinity Church]].&lt;ref name=&quot;0AlKt&quot; /&gt;

Kohe pärast sõda, 1785. aastal, kinnitas [[Ameerika Riikide Konföderatsioon|Konföderatsiooni]] kongress New Yorgi riigi pealinnaks. New York oli USA viimane pealinn konföderatsioonilepingu kehtimise ajal ja esimene pealinn pärast [[Ameerika Ühendriikide konstitutsioon]]i jõustumist. 1789. aastal toimus Wall Streetil asuvas Federal Hallis mitu olulist sündmust: ametisse vannutati Ameerika Ühendriikide esimene president [[George Washington]], oma esimesele istungile kogunesid nii [[Ameerika Ühendriikide Kongress]] kui ka [[Ameerika Ühendriikide Kongress|Ameerika Ühendriikide Ülemkohus]] ning kooskõlastati [[Bill of Rights (1791)|Ameerika Ühendriikide õiguste deklaratsiooni]] eelnõu.&lt;ref name=&quot;aeeaX&quot; /&gt; 1790. aastaks möödus New York rahvaarvu poolest [[Philadelphia]]st ning sai USA suurimaks linnaks.

[[Pilt:Hippolyte Sebron - Rue De New-York En 1840.jpg|pisi|[[Broadway]] umbes 1840. aastal]]
19. sajandil kujundasid linna oluliselt [[sisseränne]] ja arendustegevus.&lt;ref name=&quot;uqQmC&quot; /&gt; 1811. aastal esitati nn maakonna ülema kaardiga (''[[Commissioners' Plan]]'') kontseptsiooniline arenguettepanek laiendada kogu Manhattanil tänavavõrku ning 1819. aastal ühendati [[Erie kanal]]iga Atlandi ookeani äärne sadam Põhja-Ameerika sisemaa ääretute põllumajandusturgudega.&lt;ref name=&quot;LFmca&quot; /&gt; Kohalikku poliitikat hakkas valitsema [[Tammany Hall]], iiri immigrantide toel tegutsenud poliitiline ühendus.&lt;ref name=&quot;n8MX4&quot; /&gt;

1830. ja 1840. aastatel elas New Yorgis mitu väljapaistvat Ameerika kirjandustegelast, sealhulgas [[William Cullen Bryant]], [[Washington Irving]], [[Herman Melville]], [[Rufus Wilmot Griswold]], [[John Keese]], [[Nathaniel Parker Willis]] ja [[Edgar Allan Poe]]. Vana kaubandusaristokraatia avalikkusele orienteeritud liikmed tegid kuluaarides eeltööd [[Central Park]]i rajamiseks, millest sai 1857. aastal Ameerika esimene maastikukujundusega linnapark. Manhattanil ja Brooklynis elas märkimisväärselt palju vabasid mustanahalisi inimesi. New Yorgis peeti orje kuni 1827. aastani, kuid 1830. aastatel sai New Yorgist põhjaosariikide rassidevahelise [[abolitsionism]]iliikumise keskus. 1840. aastal oli New Yorgis üle 16 000 mustanahalise elaniku.&lt;ref name=&quot;Yraby&quot; /&gt; Iirimaa suure näljahäda tagajärjel valgus linna palju Iiri sisserändajaid ning 1860. aastaks oli iga neljas newyorklane, kokku üle 200 000 inimese, sündinud Iirimaal.&lt;ref name=&quot;xuQ9l&quot; /&gt;

[[Pilt:George Schlegel - George Degen - New York 1873.jpg|pisi|vasakul|1873. aasta New Yorki kujutav gravüür: esiplaanil linnulennu vaade üle [[Alam-Manhattan]]i]]
Viha sõjaväekohustuse vastu [[Ameerika Ühendriikide kodusõda|Ameerika Ühendriikide kodusõja]] (1861–1865) ajal vallandas 1863. aastal nekrutite mässu, mis on Ameerika ajaloo üks verisemaid kodanikurahutusi.&lt;ref name=&quot;hv9IX&quot; /&gt;

1898. aastal moodustati Brooklyni (mis oli seni iseseisev linn), New Yorgi maakonna (mis hõlmas ka Bronxi alasid), Richmondi maakonna ja Queensi maakonna lääneosa liitmisega kaasaegne New Yorgi linn.&lt;ref name=&quot;powER&quot; /&gt; 1904. aastal avati [[New Yorgi metroo|metroo]], mis aitas ühendada uusi linnaosi. 20. sajandi esimesel poolel sai linnast maailma tööstus-, kaubandus- ja kommunikatsioonikeskus. Kuid selle eest tuli maksta oma hinda. 1904. aastal puhkes [[East River]]il sõitval aurulaeval [[General Slocum]] tulekahju, milles hukkus laeva pardal olnud 1021 inimest. 1911. aasta [[Triangle Shirtwaist Factory tulekahju]]s, linna suurimas tööstusõnnetuses enne Maailma Kaubanduskeskuse katastroofi 11. septembril 2001, hukkus 146 tekstiilitöötajat. Tulekahju mõjul hoogustus rahvusvahelise naisterõivaste õmblejate ametiühingu tegevus ning karmistati oluliselt vabrikute ohutusnõudeid.&lt;ref name=&quot;igDXq&quot; /&gt;

[[Pilt:NewYorkCityManhattanRockefellerCenter.jpg|pisi|[[Kesk-Manhattan]]i vaade [[Rockefeller Center]]ist, 1932]]
New Yorgi värvilise elanikkonna moodustas 1890. aastal 36 620 inimest.&lt;ref name=&quot;0ZBtr&quot; /&gt; 1920. aastatel oli New York suure rände ajal Ameerika lõunaosariikidest pärit [[afroameeriklased|afroameeriklaste]] peamine sihtkoht. 1916. aastaks oli New Yorgis suurim Aafrika juurtega linnakogukond Põhja-Ameerikas. Kuiva seaduse aegu õitses nn [[Harlemi renessanss]], millega samal ajal valitses suurem majandustõus ning linnasiluett täienes omavahel konkureerivate pilvelõhkujatega.

==== Uusim aeg ====
New Yorgist sai maailma rahvarikkaim linnastunud ala 1920. aastate alguses, mil selle rahvaarv ületas Londoni oma. 1930. aastate alguses kerkis suurlinna elanikkond üle 10 miljoni ja New Yorgist sai inimajaloo esimene megalinn.&lt;ref name=&quot;4BHBM&quot; /&gt; [[Suur depressioon|Suure depressiooni]] rasketel aastatel valiti linnapeaks reformimeelne [[Fiorello La Guardia]] ja pärast 80 tegevusaastat lõppes [[Tammany Hall]]i poliitiline valitsemisaeg.&lt;ref name=&quot;U9tZe&quot; /&gt;

[[Pilt:UA Flight 175 hits WTC south tower 9-11 edit.jpeg|pisi|vasakul|United Airlinesi lennuk (lend 175) sööstab 11. septembril 2001 [[Maailma Kaubanduskeskus]]e lõunatorni]]
Tänu koju tagasi pöördunud [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] veteranidele algas sõjajärgsetel aastatel majanduskasv ja Ida-Queensis arendati välja ulatuslikud hoonestusalad. Maailma juhtiva linnana väljus New York sõjast puutumatuna. Ameerika kui maailma mõjuvõimsaima majandusriigi eesotsas oli Wall Street. [[ÜRO]] peakorteri ehitus, mis lõppes aastal 1950, rõhutas veelgi New Yorgi poliitilist mõjukust. [[Abstraktne ekspressionism|Abstraktse ekspressionismi]] tähelend New Yorgis aitas linnal tõrjuda Pariis kunstimaailma keskuse kohalt.&lt;ref name=&quot;WQcDu&quot; /&gt;

1960. aastatel tekkisid New Yorgis majandusprobleemid ja suurenes kuritegevus, mis kestis kuni 1970. aastateni.&lt;ref name=&quot;GwXSV&quot; /&gt; Kuigi linna majanduslik olukord paranes 1980. aastatel tänu finantssektori taastumisele, jätkas kuritegevus kogu kümnendi vältel, kuni 1990. aastate alguseni, tõusuteed.&lt;ref name=&quot;wLkzT&quot; /&gt; Tänu politsei kohalolekule ja slummide muutmisele keskklassi elurajoonideks hakkas kuritegevus 1990. aastatel tublisti vähenema. Aasiast ja Ladina-Ameerikast saabus Ameerikasse palju ümberasujaid ja uusi sisserändajaid. Linna majandusse ilmusid uued olulised sektorid, näiteks arvuti- ja internetitehnoloogia. Nii 2000. kui ka 2010. aasta rahvaloendusel purustas New Yorgi rahvaarv kõigi aegade rekordid.

Linn oli üks [[11. septembri terrorirünnakud|2001. aasta 11. septembri terrorirünnakute]] sihtkohti ning [[Maailma Kaubanduskeskus]]e kokkuvarisemisel hukkus ligi 3000 inimest.&lt;ref name=&quot;MuZWb&quot; /&gt; Sellele kohale ehitati uut kompleksi, mis hõlmab Ühe Maailma Kaubanduskeskust ([[One World Trade Center]]), 11. septembri memoriaalansamblit ja -muuseumi ning veel kolme tornhoonet bürooruumidele. Kompleks valmis 2014. aasta 3. novembril. Praegu on see ehitis 541&amp;nbsp;m pikk.&lt;ref name=&quot;qmv1V&quot; /&gt;

== Arhitektuur ==
[[Pilt:Manhattan at Dusk by slonecker.jpg|pisi|püsti|''[[Art déco]]'' stiilis ehitatud [[Empire State Building]] ja [[Chrysler Building]]]]
[[Fail:Aerial View of The Vessel at Hudson Yards, New York City.webm|pisi|Droonivideo [[Hudson Yards]]is asuvast rajatisest [[Vessel]]]]
New Yorgis on märkimisväärselt paljudes arhitektuuristiilides ja eri perioodidest pärit hooneid, alates [[Brooklyn]]is asuvast ''[[saltbox]]''{{'}}i-stiilis [[Pieter Claesen Wyckoff]]i majast, mille vanim osa pärineb aastast 1656, ning lõpetades kaasaegse [[One World Trade Center]]iga, [[pilvelõhkuja]]ga, mida ehitati Lower Manhattanile [[Ground Zero]] alale ja millest tuleb maailma seni kõige kallim bürootorn. Kogu maailmas tuntakse Manhattani paljude pilvelõhkujatega siluetti ning linnas asub mitu hoonet, mis on eri aegadel olnud [[Kõrgeimate hoonete loend|maailma kõrgeimad ehitised]]. 2011. aasta seisuga oli New Yorgis 5937 kõrghoonet, millest 550 valmisehitist olid vähemalt 100&amp;nbsp;m kõrged, konkureerides maailma mastaabis [[Hongkong]]iga. Üle 50 valminud pilvelõhkuja on kõrgemad kui 200&amp;nbsp;m. Nende hulka kuulub ka uusgooti stiilis ehitatud massiivsete gooti detailidega pilvelõhkuja [[Woolworth Building]], mis valmis 1913. aastal.
1916. aasta linnaplaneerimisotsusega nõuti uute hoonete ehitamisel, et need oleksid varasematest madalamad, ning et mitte takistada päikesevalguse jõudmist tänavale, ei ületaks nende tornid teatavat protsenti krundi suurusest. Oma koonusekujuliste tippude ja terasest tornidega kajastasid ''[[art déco]]'' stiilis [[Chrysler Building]] (valminud 1930. aastal) ja [[Empire State Building]] (1931. aastal) linnaplaneerimise nõudeid. Hoonetel on iseloomulikud kaunistused, näiteks kotkad Chrysler Buildingu 61. korruse nurkades, ning neid peetakse ühtedeks ''art déco'' stiili parimatest näidetest. Ameerika Ühendriikides esineva rahvusvahelise stiili väga mõjuvõimas näide on 1957. aastal valminud [[Seagram Building]], mida iseloomustavad hoone struktuuri rõhutamiseks fassaadil kasutatud ja nähtavale jäetud pronksikarva püsttalad. [[Condé Nast Building]] 2000. aastast on Ameerika pilvelõhkujate keskkonnasõbraliku projekteerimise väljapaistev näide.

New Yorgi suuri elurajoone iseloomustavad sageli elegantsed liivakivist ehitatud ridaelamud, nn linnatüüpi elamud ning kehvemad üürimajad, mis ehitati linna kiire laienemise aastatel 1870–1930. Vastukaaluks on New Yorgis ka hõredamalt rahvastatud üksikelamutega piirkondi. Sellistes rajoonides nagu [[Riverdale]] Bronxis, [[Ditmas Park]] Brooklynis ja [[Douglaston]] Queensis on levinud suured eri arhitektuuristiilides, näiteks uus-Tudori ja Victoria ajastu stiilis, ühepereelamud. Kõikjal äärelinnas on rohkesti ka kahepereelamuid.
Kivi ja tellised said linna eelistatud ehitusmaterjalideks pärast seda, kui 1835. aasta suure tulekahju tagajärjel hakati piirama majade ehitamist puitsõrestikele. Linna paljusid hooneid iseloomustab katusele paigaldatud puidust veetorn. 1800. aastatel nõudis linn sellise veetorni paigaldamist kõikidele kõrgematele kui kuuekorruselistele hoonetele, et vältida vajadust suure veesurve järele madalamatel kõrgustel, mis oleks lõhkunud linna veetorustiku. Kaugemates piirkondades, näiteks [[Jackson Heights]]is, said 1920. aastatel populaarseks aiamajade rajoonid.

[[Pilt:Panorama Skyline Manhattan Empire State Building.jpg|450px|pisi|center|Manhattani kesklinn ([[Midtown Manhattan|Midtown]]) päeval]]

== Pargid ==
[[Pilt:Manhattan from helicopter edit1.jpg|pisi|[[Vabadussammas]] New Yorgi sadamas, taustal endised [[Maailma Kaubanduskeskus]]e kaksiktornid]]
New Yorgis on üle 110&amp;nbsp;km² linnale kuuluvaid [[park]]e ja 23&amp;nbsp;km avalikke randu.&lt;ref name=&quot;lDzAF&quot; /&gt; Kõnealustele pargialadele lisandub kümneid ruutkilomeetreid riigile ja osariigile kuuluvaid parke.

=== Riiklikud pargid ===
[[Gateway riiklik puhkeala]] hõlmab kokku 10 521,83 hektarit ning suurem osa sellest asub New Yorgis. [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigi]] territooriumil asub [[Brooklyn]]i ja [[Queens]]i piiresse jääv [[Jamaica Bay looduskaitseala]] (Jamaica Bay Wildlife Refuge), mis oma 36&amp;nbsp;km² soolamadalike, saarte ja veealadega hõlmab suuremat osa Jamaica Bayst. Ka Queensis hõlmavad pargid olulise osa [[Rockaway poolsaar]]e läänealadest, millest kõige märkimisväärsemad on [[Jacob Riisi park]] ja [[Fort Tilden]]. Staten Islandil asuvad [[Fort Wadsworth]], ajaloolised kodusõjaeelsed [[Battery Weed]] ja [[Fort Tompkins]] ning [[Great Kills Park]] koos oma randade, matkaradade ja jahisadamaga.

Riiklik parkide talitus haldab [[Vabadussammas|Vabadussamba rahvusmonumenti]] ja [[Ellise saar]]e immigratsioonimuuseumi, mis mõlemad asuvad [[New Yorgi osariik|New Yorgi]] ja [[New Jersey osariik|New Jersey]] osariigis. Sadamas ühendab neid omavahel New Yorgi linnas paiknev Governors Islandi rahvusmonument. [[Manhattan]]i saarel asuvatest ajaloolise väärtusega paikadest hallatakse föderaalselt Castle Clintoni riiklik mälestusmärki, [[Bill of Rights (1791)|Federal Halli]] riiklikku memoriaalansamblit, [[Theodore Roosevelt]]i sünnikohta, [[Ulysses S. Grant|kindral Granti]] riiklikku memoriaalansamblit (nn &quot;Granti mausoleumi&quot; – Grant's Tomb), aafriklaste kalmistu riiklikku mälestusmärki ning Hamilton Grange'i riiklikku memoriaalansamblit. Stonewall Inn Greenwich Village'is, kus algatati tänapäeva liikumine geiõiguste kaitseks, on tähistatud riikliku ajaloolise vaatamisväärsusena.&lt;ref name=&quot;HJmcg&quot; /&gt;

=== New Yorgi osariigi pargid ===
New Yorgi piiresse jääb seitse osariigile kuuluvat parki, sealhulgas pikkade ratsutamisradadega looduspiirkond [[Clay Pit Ponds State Park]] ning 11&amp;nbsp;ha hõlmav ja 21&amp;nbsp;m kõrgusel [[Hudsoni jõgi|Hudsoni jõe]] kohale ulatuv [[Riverbank State Park]].

=== New Yorgi parkide ja puhkealade valitsus ===
* [[Central Park]] [[Manhattan]]il (3,57&amp;nbsp;km²) on külastatavaim park [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] – igal aastal käib seal 25 miljonit inimest.&lt;ref name=&quot;IH3Mw&quot; /&gt; Pargis on rohkesti huvipakkuvaid kohti: mitu järve ja tiiki, kaks liuvälja, [[Central Parki loomaaed]], Central Parki talveaed, 0,43&amp;nbsp;km² hõlmav [[Jackie Onassise nimeline veehoidla]]. Siseatraktsioonide hulka kuuluvad [[Belvedere'i loss]] ja selles asuv looduskeskus, &quot;Rootsi majakese&quot; marionetiteater (Swedish Cottage Marionette Theatre) ja ajalooline karussell.
* [[Prospect Park]]is [[Brooklyn]]is 360 000 m&lt;sup&gt;2 &lt;/sup&gt;suurune aas, järv ja ulatuslikud metsaalad. Pargis asub ajalooline Battle Pass, mis paistis silma [[Long Islandi lahing]]us.&lt;ref name=&quot;udtPb&quot; /&gt;
* [[Flushing Meadows–Corona Park]] on Queensi suurim park ning seal toimusid 1939. aasta ja 1964. aasta [[maailmanäitus]]. Pargis on [[Billie Jean King]]i nimeline tennisekeskus, kus alates 1978. aastast peetakse [[USA lahtised meistrivõistlused tennises|USA lahtisi meistrivõistlusi tennises]].
* 28&amp;nbsp;km² ehk enam kui ühte viiendikku [[Bronx]]i territooriumist katavad haljasalad ja pargid, mille hulgas on Van Cortlandti park, Pelham Bay park, [[Bronxi loomaaed]] ning [[New Yorgi botaanikaaed]].&lt;ref name=&quot;o9aVh&quot; /&gt;
* [[Staten Island]]il [[Conference House Park]]is asub ajalooline konverentsimaja, kus tehti üks ja ainus katse leida [[Ameerika iseseisvussõda|Ameerika iseseisvussõjale]] rahumeelne lahendus. Rahukonverentsil osalesid ameeriklaste esindaja [[Benjamin Franklin]] ja Briti kuninga valduste esindaja [[William Howe, Sir|lord Howe]]. Pargis asub ajalooline [[Burial Ridge]], suurim põlisameeriklaste kalme New Yorgis.
[[Pilt:26 - New York - Octobre 2008.jpg|pisi|600px|center|[[Central Park]] on kõige külastatavam linnapark [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]]]

== Linnaosad ==
{{Vaata|New Yorgi linnaosad}}
[[Pilt:5 Boroughs Labels New York City Map.png|pisi|New Yorgi linnaosad: 1. Manhattan 2. Brooklyn 3. Queens 4. Bronx 5. Staten Island]]
{| class=&quot;wikitable floatright sortable&quot; style=&quot;width: 350px;&quot;
|+New Yorgi viie linnaosa ülevaade&lt;small&gt;&lt;br /&gt;Allikas: Ameerika Ühendriikide rahvaloenduse büroo&lt;/small&gt;
|-
! style=&quot;background: #DEDEBB;&quot; colspan=&quot;2&quot; |Allvuvus
! style=&quot;background: #DEDEBB;&quot; |Rahvaarv
! style=&quot;background: #DEDEBB;&quot; |Pindala
|-
|style=&quot;background: #EFEFCC;&quot; |''Linnaosa''
|style=&quot;background: #EFEFCC;&quot; |''Maakond''
|style=&quot;background: #EFEFCC;&quot; | ''1. aprilli 2010&lt;small&gt;&lt;br /&gt;rahvaloenduse andmed&lt;/small&gt;''
|style=&quot;background: #EFEFCC;&quot; |''km²''
|-
|style=&quot;background: #87CEFA;&quot; |Manhattan
|New York
|style=&quot;text-align:right;&quot; |1 585 873
|style=&quot;text-align:right;&quot; |59
|-
|style=&quot;background: #EE5555;&quot; |Bronx
|Bronx
|style=&quot;text-align:right&quot; |1 385 108
|style=&quot;text-align:right&quot; |109
|-
|style=&quot;background: #FFEE77;&quot; |Brooklyn
|Kings
|style=&quot;text-align:right&quot; |2 504 700
|style=&quot;text-align:right&quot; |183
|-
|style=&quot;background: #FFA500;&quot; |Queens
|Queens
|style=&quot;text-align:right&quot; |2 230 722
|style=&quot;text-align:right&quot; |283
|-
|style=&quot;background: #DDA0DD;&quot; |Staten&amp;nbsp;Island
|Richmond
|style=&quot;text-align:right&quot; |468 730
|style=&quot;text-align:right&quot; |151
|-
| colspan=&quot;2&quot; style=&quot;background:#DDDDDD;&quot;|New York
|style=&quot;text-align:right; background:#DDDDDD;&quot;|8 175 133
|style=&quot;text-align:right; background:#DDDDDD;&quot;|786
|-
| colspan=&quot;2&quot; style=&quot;background:#CCCCCC;&quot;|New Yorgi osariik
|style=&quot;text-align:right; background:#CCCCCC;&quot;|19 378 102
|style=&quot;text-align:right; background:#CCCCCC;&quot;|122 284
|}

New York koosneb viiest [[linnaosa]]st. Iga linnaosa on ühtlasi [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigi]] vastav maakond, nagu allpool osutatud. Kõigis linnaosades on sadu eraldiseisvaid piirkondi, millest paljudel on omaenda ajalugu ja iseloom. Kui kõik linnaosad oleksid iseseisvad linnad, oleks neist neli (Brooklyn, Queens, Manhattan ja Bronx) USA kümne kõige rahvarohkema linna hulgas.

* [[Manhattan]] (New Yorgi maakond; rahvaarv 2009. aastal hinnanguliselt 1 629 054)&lt;ref name=&quot;Znt8w&quot; /&gt; on kõige tihedamalt asustatud linnaosa ning seal asuvad [[Central Park]] ja enamik linna [[pilvelõhkuja]]id. Manhattan on linna rahanduskeskus ning paljude suurkontsernide peakorteri, [[ÜRO]], mitme mõjuvõimsa ülikooli ja paljude kultuuriobjektide asukoht. Manhattani saab üldiselt jagada Lower Manhattaniks, kesklinnaks (Midtown) ja äärelinnaks (Uptown). Central Park jagab Manhattani põhjaosa idaosaks (Upper East Side) ja lääneosaks (Upper West Side). Pargist põhja pool asub [[Harlem]].
* [[Bronx]] (Bronxi maakond; rahvaarv 1 397 287)&lt;ref name=&quot;qdeP5&quot; /&gt; on New Yorgi kõige põhjapoolsem linnaosa. Seal asub Yankee Stadium (pesapallimeeskonna [[New York Yankees]] kodustaadion) ning suurim elamuarenduskooperatiiv Ameerika Ühendriikides – Co-op City. Peale väikese osa Manhattanist, mida tuntakse kui [[Marble Hill]], on Bronxi linnaosa linna ainus rajoon, mis paikneb USA mandriosas. Linnaosas asub ka [[Bronxi loomaaed]], USA suurim linnaloomaaed, mis hõlmab 1,07&amp;nbsp;km² ja kus elab üle 6000 looma.&lt;ref name=&quot;n0hzM&quot; /&gt; Bronxi linnaosa on [[räpp]]- ja [[hiphop]]kultuuri sünnikoht.
* [[Brooklyn]] (Kingsi maakond; rahvaarv 2 567 098)&lt;ref name=&quot;Znt8w&quot; /&gt; [[Long Island]]i läänetipus on linna kõige rahvarikkam linnaosa, mis oli iseseisev kuni 1898. aastani. Brooklyni tuntakse tema kultuurilise, sotsiaalse ja etnilise mitmekesisuse, sõltumatu kunstimaastiku, erinevate naabruskondade ning linnaosale tüüpilise arhitektuuripärandi poolest. Samuti on see ainus linnaosa peale Manhattani, kus eksisteerivad eripalgelised kesklinnarajoonid. Linnaossa kuuluvad pikk rannariba ja [[Coney Island]], kuhu 1870. aastatel rajati riigi üks esimesi puhkealasid.
* [[Queens]] (Queensi maakond; rahvaarv 2 306 712)&lt;ref name=&quot;qdeP5&quot; /&gt; on territooriumi poolest suurim linnaosa ja etniliselt kõige kirevam maakond USA-s. Oma kiire kasvu tõttu võib sellest peagi saada Brooklyni asemel kõige rahvarikkam linnaosa. Kuigi ajalooliselt oli tegemist hollandlaste asutatud linnakeste ja külade kogumiga, on linnaosa tänapäeval valdavalt keskklassi elurajoon. Queensi maakond on ainus suurmaakond Ameerika Ühendriikides, kus [[Afroameeriklased|afroameeriklaste]] mediaansissetulek (u 52 000 $ aastas) on suurem kui valgetel ameeriklastel.&lt;ref name=&quot;jiL5M&quot; /&gt; Queensis asub pesapallimeeskonna [[New York Mets]] kodustaadion Citi Field ning seal toimuvad igal aastal [[USA lahtised meistrivõistlused tennises]]. Samuti paikneb seal kaks kolmest suuremast New Yorgi suurlinnapiirkonda teenindavast lennujaamast: [[LaGuardia lennujaam]] ja [[John F. Kennedy rahvusvaheline lennujaam]]. (Kolmas on [[Newark Liberty rahvusvaheline lennujaam]], mis asub [[Newark]]i linnas [[New Jersey]] osariigis.)
* [[Staten Island]] (Richmondi maakond; rahvaarv 491 730)&lt;ref name=&quot;qdeP5&quot; /&gt; on viiest maakonnast kõige eeslinlikum. Staten Islandit ühendab Brooklyniga Verrazano-Narrowsi sild ja Manhattaniga tasuta Staten Islandi praam. Viimane praam on üks New Yorgi populaarsemaid turismiatraktsioone, sest sealt võib näha kordumatuid vaateid [[Vabadussammas|Vabadussambale]], Ellise saarele ja Lower Manhattanile. Staten Islandil asub ka 10&amp;nbsp;km² hõlmav roheline vöönd (Greenbelt), kus on 45&amp;nbsp;km ulatuses matkaradu ja linna üks viimaseid puutumatuid metsi.&lt;ref name=&quot;LtGC5&quot; /&gt; Rohelisse vööndisse, mis rajati 1984. aastal eesmärgiga kaitsta saare loodusalasid, kuulub seitse linnaparki.

== Kultuur ==
[[Pilt:New York (6035034993).jpg|pisi|[[Hotel Chelsea]] fassaaditähis]]
[[Pilt:Stonewall Inn New York 002.JPG|pisi|Greenwich Village'is asuv [[Stonewall Inn]] kui 1969. aasta Stonewalli rahutuste toimumiskoht on arvatud riiklikuks ajaloomälestiseks]]

[[Island]]i ja [[Läti]] diplomaatilised esindused ning New Yorgi Baruch College on kirjeldanud New Yorki maailma kultuuripealinnana. Austraalia Rahvusraamatukogu on aga esile tõstnud esseeraamatut &quot;New York, culture capital of the world, 1940–1965&quot;.

Linnas on algatatud mitu suuremat üleameerikalist kultuuriliikumist, nagu nn [[Harlemi renessanss]], millest sai alguse [[afroameerika kirjandus]] USA-s. 1940. aastatel oli linn [[džäss]]muusika keskus, 1950. aastatel [[abstraktne ekspressionism|abstraktse ekspressionismi]] tugipunkt ning 1970. aastatel [[hiphop]]i sünnikoht. 1970. ja 1980. aastatel avaldasid linnale mõju ''[[punk rock]]''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i ja ''[[Hardcore punk|hardcore]]''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i esinemislavad. Samuti on linnas kaua edendatud [[juudi-ameerika kirjandus]]t.

[[Pilt:Metropolitan museum of art 2.jpg|pisi|Metropolitani Kunstimuuseum on üks maailma suurimaid muuseume]]
New York paistab parimana silma kunsti, rahvusköökide, tantsu, muusika, ooperi, teatri, sõltumatu filmitoodangu, moe, muuseumide ja kirjanduse valdkonnas. Linnas on sündinud mitu kultuuriliikumist, mille hulgas on [[Harlem]]i renessanss kirjanduses ja visuaalkunstis; [[abstraktne ekspressionism]] (tuntud ka kui New Yorgi koolkond) maalikunstis; [[hiphop]], [[punk rock|punk]], [[salsa]], [[disko]], ''freestyle'' ja Tin Pan Alley muusikas. New Yorki on peetud maailma tantsupealinnaks. Linn on au sees ka rahva hulgas ning seda on sageli kasutatud raamatute, filmide ja telesaadete tegevuspaigana.

=== Meelelahutus ja etenduskunst ===
[[Pilt:Lincoln Center Twilight.jpg|pisi|[[Lincoln Center]] on etenduskunstide peamine esituskoht]]
New York paistab silma kui üks Ameerika meelelahutustööstuse asukohtadest, sest seal toodetakse palju filme ja teleseriaale, kirjastatakse raamatuid ja luuakse muid infokandjaid. Tänapäeval on New York suuruselt teine filmitööstuskeskus Ameerika Ühendriikides ja mahu poolest suurim sõltumatute filmide tootja maailmas. New Yorgis tegutseb ka sõltumatute filmitootjate liit. Linnas on rohkem kui 2000 kunsti- ja kultuuriasutust ning enam kui 500 eri suurusega kunstigaleriid.

Linnavalitsus rahastab kunsti iga-aastaste eraldistega, mis on suuremad kui Riikliku Kunstikapitali panused. 19. sajandil ehitasid jõukad töösturid terve hulga olulisi ja rahvusvahelist tunnustust leidnud kultuuriasutusi, näiteks kuulsa [[Carnegie Hall]]i ja [[Metropolitani Kunstimuuseum]]i. Tänu elektrivalguse kasutuselevõtule hakati lavastama keerukaid teatritükke ning 1880. aastatel tekkis New Yorgi Broadwayl ja 42. tänaval asunud teatrites uus teatrižanr, mida hakati tundma Broadway [[muusikal]]ina. Selliste lavastajate nagu Harrigani ja Harti, George M. Cohani jt lavastusi mõjutasid tugevasti linna sisserändajad ning muusikalide lauludes kasutati sageli nende lootuste ja püüdluste teemat kajastavaid lugusid.

Linna 39 suurimat teatrit, kus igaühes on rohkem kui 500 istekohta ja mis asuvad pärast Times Square'i teatrirajooni läbivat peamist liiklusmagistraali, tuntakse koos nime Broadway all. Mõnikord nimetatakse seda piirkonda ka &quot;suureks tüveks&quot; (The Main Stem), &quot;suureks valgeks teeks&quot; (The Great White Way) või Rialtoks. Lincolni keskus (Lincoln Center) on Ameerika Ühendriikide suurim etenduskunstide keskus. Seal tegutseb 12 mõjukat kunstiasutust, sealhulgas Jazz at Lincoln Center, [[Metropolitan Opera]], [[New York City Opera]], [[New Yorgi Filharmoonia]], New York City Ballet, Vivian Beaumont Theatre, Juilliard School ja Alice Tully Hall. Central Park Summer Stage'il antakse tasuta teatrietendusi ja kontserte.

=== Kohalik köök ===
New Yorgi söögikultuur hõlmab paljude rahvuste kööke, mida on mõjutanud sisserändajad. Kui sisserändajad [[Ida-Euroopa]]st ja [[Itaalia]]st on teinud linna kuulsaks soolakringlite (''bagels''), juustukoogi (''cheesecake'') ja New Yorgi stiilis pitsa poolest, siis üldlevinud on ka Hiina restoranid. Ligikaudu 4000 linnalt tegevusloa saanud liikuvat toidumüüjat, kellest paljud on sisserännanud, on teinud [[Lähis-Ida]] toidust, nt falafelidest ja kebabidest, tänapäeva New Yorgi tänavatoidu varuvariandi, kuigi põhilise tänavamenüü moodustavad endiselt viinerisaiad (''hot dogs'') ja soolakringlid või -pulgad (''pretzels''). Linnas asub ka palju USA parimaid ja eripalgelisemaid gurmeerestorane.

== Massiteabevahendid ==
[[Pilt:Rockefeller Center (2006).JPG|pisi|NBC stuudiote asukoht [[Rockefeller Center]]]]
New York on televisiooni, reklaaminduse, muusikatööstuse, ajalehtede ja raamatute kirjastamise keskus ning samuti [[Los Angeles]]e, [[Chicago]] ja [[Toronto]] ees [[Põhja-Ameerika]] suurim meediaturg. Massiteabega seotud monopolide hulgas on [[Time Warner]], [[Thomson Reuters Corporation]], [[News Corporation]], [[The New York Times Company]], [[NBC Universal]], [[Hearst Corporation]] ja [[Viacom]]. New Yorgis on peakontor seitsmel maailma kaheksast suurimast reklaamiagentuurivõrgustikust. Samuti asub New Yorgis kahe nn suurde nelikusse kuuluva plaaditootja – [[Sony Music Entertainment]]i ja [[Warner Music Group]]i – peakorter. New Yorgis on ka [[Universal Music Group]]i ja [[EMI]] peakontor. Kolmandik kõigist Ameerika sõltumatutest filmidest toodetakse New Yorgis.

Linnas paikneb enam kui 200 ajalehe ja 350 tarbijaajakirja kirjastus ning raamatute kirjastamise sektoris töötab ligikaudu 25 000 inimest. New Yorgis antakse välja kahte kolmest USA üleriigilisest päevalehest: [[The Wall Street Journal]] ja [[The New York Times]] (viimane on võitnud enamiku [[Pulitzeri preemia|Pulitzeri]] ajakirjandusauhindadest). Peamised linnas välja antavad tabloidid on The New York Daily News, mille asutas 1919. aastal Joseph Medill Patterson, ja [[New York Post]], mille rajas 1801. aastal Alexander Hamilton. Linnas ilmub ka rohkesti muukeelseid väljaandeid – 270 ajalehte ja ajakirja enam kui 40 keeles. New Yorgi suurim hispaaniakeelne ja vanim nimetatud rahvusrühma päevaleht on El Diario La Prensa. Samuti tuleks esile tõsta [[Harlem]]is kirjastatavat afroameerika ajalehte The New York Amsterdam News. Suurim alternatiivajaleht on The Village Voice.

Televisioonitööstus, mille areng algas New Yorgis, on siiani linna majanduselus oluline tööandja. Kõigi USA nelja peamise uudisteagentuuri – [[American Broadcasting Company|ABC]], [[CBS]], [[FOX]] ja [[NBC]] – peakorter asub New Yorgis. Linnas tegutseb ka palju kaabeltelevisioonikanaleid, sealhulgas [[MTV]], [[Fox News]], [[HBO]] ja [[Comedy Central]]. 2005. aastal salvestati New Yorgis rohkem kui 100 telesarja. New Yorgis tegutseb avalik ringhääling [[NYCTV]], kus on toodetud mitu [[Emmy]] auhindu võitnud algupärast sarja, kus käsitletakse linnaosade muusikaelu ja kultuuri ning linnavalitsemist.

New York on ka oluline mittetulundusliku hariva ajakirjanduse keskus. Vanim üldkättesaadav telekanal Ameerika Ühendriikides on 1971. aastal loodud Manhattan Neighborhood Network. Linna suurim avalik telejaam ja avaõigusliku ringhäälinguteenuse esmane allikas on WNET. Avaõiguslikul raadiojaamal WNYC-l, mis oli kuni 1997. aastani linna omandis, on USA suurim kuulajaskond.

== Sport ==
[[Pilt:Citi Field 2011.JPG|pisi|[[Citi Field]] on alates 2009. aastast pesapalliklubi [[New York Mets]]i kodustaadion]]

New Yorgi spordiklubid mängivad USA kõikides suurimates USA profiliigades.

New York on vaid üks viiest suurlinnast ([[Chicago]], [[Los Angeles]]e, [[San Francisco]] linnastu ja [[Baltimore]]-[[Washington]]i kõrval), kus tegutseb kaks [[pesapall]]iklubi. Lisaks on seal toimunud 14 [[World Series]]i (viimane neist 2000. aastal), kus mängisid eranditult vaid New Yorgi meeskonnad – seda ei ole suutnud saavutada ükski teine suurlinn, kelle pesapallimeeskonnad mängivad nii [[American League]]'is kui ka [[National League]]'is.

Linna kaks praegust [[Major League Baseball]]i (MLB) kuuluvat pesapallimeeskonda on [[New York Mets]] ja [[New York Yankees]], kes võistlevad igal hooajal kuues mängus, mida kutsutakse Subway Seriesiks. Yankees on võitnud pesapalli profiliiga finaalsarja [[World Series]]i rekordiliselt 27 korda, samas kui Mets on võitnud selle kahel korral. Linnas baseerusid kunagi ka Brooklyn Dodgersi (nüüd [[Los Angeles Dodgers]]) ja New York Giantsi (nüüd [[San Francisco Giants]]) klubid. Mõlemad meeskonnad kolisid California osariiki 1958. aastal. Linnal on kaks [[Minor League Baseball]]i kuuluvat meeskonda: Brooklyn Cyclones ja Staten Island Yankees.

[[Pilt:Arthur ashe stadium interior.jpg|pisi|vasakul|USA lahtisi meistrivõistlusi tennises peetakse igal aastal augustis ja septembris Queensis Flushing Meadowsi väljakutel]]

[[Ameerika jalgpall]]i profiligas [[National Football League]] (NFL) esindavad linna [[New York Giants]] (ametliku nimega New York Football Giants) ja [[New York Jets]], kuigi mõlemad meeskonnad mängivad oma kodumänge New Jerseys [[East Rutherford]]i lähedal paikneval [[MetLife Stadium]]il.

Jäähokiklubi [[New York Rangers]] esindab linna [[National Hockey League]]'is (NHL). New Yorgi linnastus tegutseb veel kaks NHL-i klubi: [[New Jersey Devils]], kes mängib [[New Jersey osariik|New Jerseys]] [[Newark]]i lähistel ja meeldib peamiselt New Jersey põhja- ja keskosa fännidele, ning [[New York Islanders]], kes mängib [[Long Island]]il Nassau maakonnas ning köidab oma Nassau ja Suffolki maakonnast pärit pöidlahoidjaid. See on ainus juhus, mil kolm meeskonda ühest ja samast suurlinnast mängib ühes neljast peamisest Põhja-Ameerika profispordiliigast.

[[Pilt:2005 New York City Marathon.jpg|pisi|[[New Yorgi maraton]] on kõige osavõtjarohkem maraton maailmas]]

[[National Basketball Association]]isse (NBA-sse) kuulub linnameeskond [[New York Knicks]] ja [[Women's National Basketball Association]]isse (WNBA-sse) naiskond [[New York Liberty]]. Suurlinnapiirkonnas tegutseb ka võistkond [[New Jersey Nets]], kes jagab praegu koos Devilsitega Prudential Centerit Newarkis, kuid kolib ümber Brooklynisse Barclays Centerisse, kui see 2012. aastal valmib, misjärel saab võistkond nimeks Brooklyn Nets. Esimesed kolledžitevahelised meistrivõistlused korvpallis – National Invitation Tournament – peeti New Yorgis 1938. aastal ning need on sestpeale ikka seal toimunud. [[Harlem]]is Rucker Parkis asub kuulus väljak, kus suvistel võistlustel osaleb palju elukutselisi sportlasi.

Jalgpallis esindavad New Yorki [[Major League Soccer]]isse kuuluvad klubid [[New York City FC]] ja [[New York Red Bulls]]. Red Bulls mängib oma kodumänge [[Red Bull Arena (New Jersey)|Red Bull Arenal]] New Jerseys Harrisoni lähistel.

Queensis toimuvad [[USA lahtised meistrivõistlused tennises]], mis on üks neljast igal aastal toimuvast [[Suure slämmi turniirid|suure slämmi turniirist]]. [[New Yorgi maraton]] on üks osavõtjarohkeimaid maratone maailmas ning lõpetanute arvu poolest kuuluvad 2004.–2006. aasta jooksud kolme suurima maailmas peetud maratoni hulka (2006. aastal oli lõpetanuid 37 866). Millrose Games on iga-aastane kergejõustikuvõistlus, mille oluline ala on võidujooks Wanamaker Mile. Tähtis osa linna spordielus on ka poksil, mille näiteks on igal aastal Madison Square Gardenis peetav harrastuspoksivõistlus Golden Gloves.

Paljud spordialad on seotud New Yorki sisserännanute kogukondadega. Tänavapesapalli (''stickball'') muutsid 1930. aastatel saksa, iiri ja itaalia linnaosades populaarseks töölisklassinoored. Üks Bronxi tänav nimetatigi New Yorgi kõige kuulsama tänavaspordi auks ümber Stickballi puiesteeks.

== Majandus ==
{| class=&quot;wikitable floatright&quot; style=&quot;font-size:90%; width:320px&quot;
|+ Börsil noteeritud New Yorgi ettevõtete esitosin
! New York
! Ettevõte
! USA
|- bgcolor=&quot;#FFCC00&quot;
| 1.
| J.P. Morgan Chase &amp; Co.
| 13.
|- bgcolor=&quot;#FFCC00&quot;
| 2.
| Citigroup
| 14.
|- bgcolor=&quot;#FFFAFA&quot;
| 3.
| Verizon Communications
| 16.
|- bgcolor=&quot;#FFCC00&quot;
| 4.
| American International Group
| 17.
|- bgcolor=&quot;#FFFAFA&quot;
| 5.
| Pfizer
| 31.
|- bgcolor=&quot;#FFCC00&quot;
| 6.
| MetLife
| 46.
|- bgcolor=&quot;#FFCC00&quot;
| 7.
| INTL FCStone
| 51.
|- bgcolor=&quot;#FFCC00&quot;
| 8.
| Goldman Sachs Group
| 54.
|- bgcolor=&quot;#FFCC00&quot;
| 9.
| Morgan Stanley
| 63.
|- bgcolor=&quot;#FFCC00&quot;
| 10.
| New York Life Insurance
| 71.
|- bgcolor=&quot;#FFFAFA&quot;
| 11.
| Hess
| 79.
|- bgcolor=&quot;#FFFAFA&quot;
| 12.
| News Corporation
| 83.
|-
|colspan=&quot;3&quot;| Ettevõtted on reastatud tulude põhjal New Yorgis ja USA-s 2010. aasta seisuga. Finantsteenuseid osuvad äriühingud on märgitud kollase värviga. Allikas: Fortune 500&lt;ref name=&quot;7DcmE&quot; /&gt;
|}

New York on rahvusvahelise majanduse ja kaubanduse ülemaailmne keskus ning [[London]]i ja [[Tōkyō]] kõrval üks kolmest [[maailmamajandus]]e juhtimiskeskustest. Linn on suurim panganduse ja rahanduse, jaekaubanduse, maailmakaubanduse, transpordi, turismi, kinnisvara, nii uue meedia kui ka traditsioonilise meedia, reklaaminduse, õigusteenuste, raamatupidamise, kindlustuse, teatri, moe ja kunsti keskus Ameerika Ühendriikides. 2010. aastal oli New Yorgi suurlinnapiirkonna [[sisemajanduse koguprodukt]] ligikaudu 1,28 miljardit dollarit, seega on tegemist USA suurima majanduspiirkonnaga ning vastavalt väljaande IT Week andmetele maailma suuruselt teise majanduslinnaga. Ajalehe Cinco Dias andmetel kontrollis New York 2008. aasta lõpuks 40% maailma [[rahandus]]est, mis tegi temast maailma suurima finantskeskuse.
[[Pilt:NYC NYSE.jpg|pisi|[[Wall Street]]il asuv [[New Yorgi börs]] on oma nimekirja kantud ettevõtete turu kogukapitalisatsiooni poolest maailma suurim börs]]
New York on olnud maailma 120 linna hulgas esimesel kohal nii kapitali, ettevõtjate kui ka turistide ligimeelitamise suhtes.

New Yorgis asuvad paljude korporatiivsete suurettevõtete peakorterid, mille hulgas on 45 ajakirja Fortune koostatavasse pingeritta &quot;Fortune 500&quot; kuuluvat firmat. New York on teiste Ameerika linnade hulgas ainulaadne ka selles shutes, et seal paikneb suur hulk välismaiseid ettevõtteid. Iga kümnes töökoht linna eraettevõtluses asub välisfirmas. Manhattanil oli 2001. aastal 32 860 000 m² kontoripinda. Manhattani kesklinn on USA suurim keskne ärirajoon. Lower Manhattan on suuruselt kolmas ärirajoon USA-s ning seal asuvad [[New Yorgi börs]] ([[Wall Street]]il) ja [[NASDAQ|Ameerika väärtpaberibörs NASDAQ]], mis esindavad vastavalt maailma suurimaid ja suuruselt järgmisi börse, kui arvutada päeva keskmise kauplemismahu ja üldise turukapitalisatsiooni järgi. Finantsteenused moodustavad linna palgatulust üle 35%.

Linna majanduselu peamine tugisammas on kinnisvara – 2006. aastal oli New Yorgi kinnisvara koguväärtus 802,4 miljardit dollarit. Kõige suurema turuväärtusega (2006. aastal 1,1 miljardit dollarit) omand linnas on [[Time Warner Center]]. New Yorgis asub ka mitu kõige väärtuslikumat valdust nii riiklikul kui ka ülemaailmsel tasandil. Park Avenue 450 müüdi 2. juulil 2007 510 miljoni dollari eest (ehk ligikaudse hinnaga 17 104 USD/m²), millega purustati vaevalt üks kuu varem, juunis 2007, Madison Avenue 660 asuva kontoripinna eest makstud USA hinnarekord (15 887 USD/m²).

Linna tele- ja filmitööstus on [[Hollywood]]i järel riigis teisel kohal. Loomemajandus, nagu uus meedia, reklaamindus, moekunst, kujustus ja arhitektuur, toodab pidevalt uusi töökohti ning New Yorgil on kõnealustes majandusharudes tugev konkurentsieelis.

Samuti edendatakse kõrgtehnoloogilisi tööstusharusid, nagu [[biotehnoloogia]], [[tarkvaraarendus]], [[mängude väljatöötamine]] ja [[internetiteenused]], mida toetab linna asend mitme üleatlandilise [[Kiudoptiline kaabel|kiudoptilise]] ühendusliini sihtkohas. Muude oluliste sektorite hulgas on meditsiiniuuringud ja -tehnoloogia, mittetulundusühendused ja ülikoolid. Tootmine moodustab tööhõivest suure, kuid järjest väiksemaks jääva osa. Mõningad peamised tooted on rõivad, kemikaalid, metallitooted, töödeldud toit ja mööbel. Linna kõige stabiilsem põhitootmisvaldkond on toiduainetööstus, mille kasum on 5 miljardit dollarit ja mis annab tööd rohkem kui 19 000 elanikule. Peamine eritoode, mida eksporditakse New Yorgist 234 miljoni dollari eest aastas, on šokolaad.

=== Turism ===
[[Pilt:New york times square-terabass.jpg|pisi|[[Times Square]] on igal aastal kõige külastatavam turismiobjekt USA-s ja ajakirja Travel + Leisure 2011. aasta oktoobrinumbri andmetel kõige turistirohkem koht maailmas]]
Turism on New Yorgi üks kõige olulisemaid majandusharusid: viimasel viiel aastal on linna külastanud üle 40 miljoni sise- ja välisturisti aastas. Peamiste huviväärsuste hulgas on [[Empire State Building]], [[Vabadussammas]], [[Ellise saar]], [[Broadway]] teatrilavastused, muuseumid (nt [[Metropolitani Kunstimuuseum]]), haljasalad (nt [[Central Park]] ja [[Washington Square Park]]), [[Rockefeller Center]], [[Times Square]], ostlemine luksuskaupade poodides [[Fifth Avenue]]l ja [[Madison Avenue|Madison Avenuel]], sellised üritused nagu ''[[halloween]]''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i-paraad Greenwich Village'is, Macy'se [[tänupüha]]paraad ja [[püha Patricku päev]]a paraad, hooajalised tegevused, näiteks uisutamine talvises Central Parkis, Tribeca filmifestival ja Central Parki Summerstage'i tasuta etendused. Väljaspool peamisi turismipiirkondi asuvad vaatamisväärsused hõlmavad teiste hulgas [[Bronxi loomaaed]]a, [[Coney Island]]it ja [[New Yorgi botaanikaaed]]a.

2010. aastal külastas New Yorki peaaegu 49 miljonit turisti, kuid see rekord purustati 2011. aastal 50 miljoni turistiga.

== Õiguskord ja valitsemine ==
Alates linnaosade ühinemisest 1898. aastal on New Yorgil olnud suurlinnaomavalitsuse staatus linnapea-volikogu valitsemisvormiga. New Yorgi linnavalitsus on rohkem tsentraliseeritud kui enamikus USA linnades. New Yorgi keskvalitsus vastutab üldhariduse, parandusasutuste, raamatukogude, avaliku julgeoleku, puhkevõimaluste, veevarustuse ja kanalisatsiooni ning hoolekandeteenuste eest. New Yorgi volikogu on ühekojaline organ, mis koosneb 51 liikmest, kelle ringkonnad on määratletud territoriaalsete rahvastikupiiride alusel. Linnapea ja volikogu liikmed valitakse kuni kolmeks järjestikuseks neli aastat kestvaks tsükliks, kuid pärast nelja-aastast vahet võib neid uuesti valida.

[[Pilt:New York City Hall.jpg|pisi|vasakul|[[New Yorgi raekoda]] on vanim raekoda Ühendriikides, mis siiani täidab oma algseid omavalitsuslikke ülesandeid]]

Praegune linnapea [[Michael Bloomberg]], endine [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraat]], veel varem [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklane]] (2001–2008) ja praegu poliitiliselt sõltumatu, osutus valituks [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklaste]] ja [[Iseseisvuspartei (USA)|Iseseisvuspartei]] nimekirjas [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku]] ja [[Töötavate Perede Partei (USA)|Töötavate Perede Partei]] vastaskandidaatide vastu nii aastal 2001 (50,3% häältest 47,9% vastu), 2005 (58,4% 39% vastu) kui ka 2009 (50,6% 46% vastu). Bloomberg on tuntud riigi käest linna haridusvõrgustiku üle kontrolli võtmise, detailplaneeringu muutmise, majandusarengu, mõistliku eelarve haldamise ja jõulise tervishoiupoliitika poolest. Oma teisel ametiajal viis ta läbi koolireformi, vähendas vaesust ning kehtestas oma haldusaparaadile ranged eesõigused relvade omandamise ja valdamise kontrolli suhtes. 2006. aastal asutas ta koos [[Boston]]i linnapea [[Thomas Menino]]ga organisatsiooni &quot;Linnapeade liit ebaseaduslike relvade vastu&quot;, mille eesmärk on &quot;muuta ühiskond turvalisemaks, eemaldades tänavatelt ebaseaduslikud relvad&quot;. Suurem osa omavalitsusameteid on [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] mõjuvõimu all. 2008. aasta novembri seisuga oli 67% linnas registreeritud hääleõiguslikest elanikest demokraadid. Alates 1924. aastast ei ole vabariiklased võitnud New Yorgis ühtegi osariiklikku ega presidendivalimist. Erakondade programmides on kesksel kohal taskukohase hinnaga eluasemed, haridus, majandusareng ja tööjõupoliitika, mis on linnas olulise tähtsusega.

[[Pilt:Municipal Building - New York City.jpg|pisi|püsti|[[Manhattan]]i omavalitsushoones ([[Manhattan Municipal Building]]) paikneb palju linnaasutusi]]

New York on USA kõige olulisem poliitiliste vahendite kogumise allikas, sest riigi viiest peamisest kõige enam poliitilisi annetusi teinud sihtnumbriga piirkonnast neli asub [[Manhattan]]il. Parim sihtnumber on 10021 Upper East Side'il, kust saadi suurim osa rahast [[George W. Bush]]i ja [[John Kerry]] 2004. aasta valimiskampaania jaoks. Linnas puudub tasakaal föderaal- ja osariigi valitsusele määratud maksete vahel. Linn saab teenustasuna 83 senti iga dollari pealt, mille ta kannab maksudena üle föderaalvalitsusele (ehk saadab igal aastal 11,4 miljardit dollarit rohkem, kui tagasi saab). Lisaks annab linn igal aastal [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigile]] 11 miljonit dollarit rohkem, kui tagasi saab.
Kõikide linnaosade piirid langevad kokku [[New Yorgi Ülemkohus|New Yorgi Ülemkohtu]] kohtupiirkonnaga ning linnaosades asuvad ka muud osariigi- ja linnakohtud. Lisaks asub Manhattanil ülemkohtu apellatsiooniosakonna esimene talitus ja Brooklynis apellatsiooniosakonna teine talitus. Raekoja lähedal asuvate föderaalkohtute hulgas on New Yorgi lõunaringkonna USA ringkonnakohus, USA teise ringkonna apellatsioonikohus ning rahvusvahelise kaubanduse kohus. Brooklynis paikneb New Yorgi idaringkonna USA ringkonnakohus.

=== Linnaplaneerimine ===
New Yorgis kasutatakse [[ühistransport]]i USA linnadest kõige rohkem ning linna bensiinitarbimine on praegu sama suur, kui oli kogu riigi keskmine tarbimine 1920. aastatel. 2006. aastal säästeti linna tiheda ühistranspordivõrgustiku abil 1,8 miljardit USA [[gallon]]it (6 800 000 m&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;) naftat. New Yorgis säästetakse pool kogu riigis ühistranspordi abil kokku hoitavast naftast. Tänu linna rahvastiku tihedusele, vähesele autokasutusele ja ühistranspordi kõrgele kasutegurile on New York üks kõige [[Energiatõhusus|energiatõhusamaid]] linnu USA-s. Kui riigi keskmine [[kasvuhoonegaasid]]e [[heide|heitkogus]] on 24,5 tonni [[CO2|CO&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;]] ekvivalenti inimese kohta, siis New Yorgis on see näitaja 7,1. Kuigi newyorklased moodustavad 2,7% riigi elanikkonnast, tekitavad nad kõigest 1% riigi [[kasvuhoonegaasid]]e [[Heide|heitest]]. Keskmine newyorklane tarbib üle 50% vähem elektrit kui [[San Francisco]] elanik ja alla veerandi [[Dallas]]e elaniku tarvitavast elektrikogusest.

[[Pilt:NYC Hybrid Taxi.JPG|pisi|vasakul|Juulis 2010 oli linnas kasutusel 3715 [[Hübriidauto|hübriidtaksot]] – rohkem kui üheski teises [[Põhja-Ameerika]] linnas]]
Viimastel aastatel on linn pööranud rohkem tähelepanu [[keskkonnamõju]] vähendamisele. Suured kontsentreeritud saastekogused on põhjustanud New Yorgi linnaelanike hulgas palju [[astma]]- ja muude hingamisteede haiguste juhtumeid. Linnavalitsusel tuleb ametiruumidesse ja ühiskondlikesse hoonetesse osta üksnes kõige [[energiasääst]]likumaid seadmeid. New Yorgis on riigi suurim puhta õhu jõul diiselhübriidajamiga töötavate ja surugaasi kasutavate busside park. 2010. aasta suveks oli linnas 3715 [[hübriidauto|hübriidtaksot]] ja muud puhast diislit kasutavat sõidukit, mis moodustasid ligikaudu 28% New Yorgis kasutatavast taksopargist ehk rohkem kui üheski teises [[Põhja-Ameerika]] linnas.

Linnavalitsus oli [[hageja]] Ülemkohtusse jõudnud kohtuasjas [[Massachusetts|Massachusettsi osariik]] ''vs''. [[Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitseagentuur]] (USEPA), mille pretsedenti loova otsuse alusel peab USEPA käsitlema [[Kasvuhoonegaasid|kasvuhoonegaase]] [[saasteaine]]tena. Samuti on linn juhtinud [[Energiatõhusus|energiatõhusate]] &quot;[[Roheline elamisviis|roheliste]]&quot; kontorihoonete, sealhulgas [[Hearst Tower]]i ehitamist.

Linna varustab joogiveega looduskaitsealustes Catskilli mägedes asuv veelahe. Tänu veelahkme terviklikkusele ja puutumatule loodusliku vee filtreerumissüsteemile on New York üks neljast suuremast USA linnast, kus joogivesi on piisavalt puhas ega vaja puhastamist veepuhastusjaamades.

New York on ainus linn USA-s, kus suuremal osal [[leibkond]]adest (52%) ei ole autot. [[Manhattan]]i elanikest on auto üksnes 22%-l.

=== Kuritegevus ===
Alates 2005. aastast on USA 25 suurima linna hulgas esinenud New Yorgis kõige vähem [[kuritegevuse tase|kuritegevust]]. Linn on muutunud oluliselt turvalisemaks pärast seda, kui [[kuritegevus]] 1980. aastatel ja 1990. aastate alguses linna paljusid piirkondi mõjutanud n-ö ''[[crack]]''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i-epideemia tõttu järsult kasvas ja kiiresti ka vähenes. 2002. aastaks oli [[kuritegevuse tase|kuritegevust]] New Yorgis umbes sama vähe [[Utah]]' osariigis Provos ning linn oli selles suhtes USA 216 üle 100 000 elanikuga linna hulgas 197. kohal. Vägivallakuriteod New Yorgis vähenesid aastatel 1993–2005 rohkem kui 75% ning nende arv on jätkuvalt langenud ka neil perioodidel, mil see kogu riigis kasvas. 2005. aastal oli mõrvade arv alates 1966. aastast madalaimal tasemel ning esimest korda pärast kuritegevusstatistika avaldama hakkamist 1963. aastal registreeriti 2007. aastal linnas vähem kui 500 mõrva. New Yorgis on 95,1% kõigist mõrvaohvritest ja 95,9% kõigist tulistamisohvritest, aga samas ka 90,2% mõrva ja 96,7% kellegi tulistamise eest arreteeritutest mustanahalised või hispaania keelt emakeelena kõnelejad.

Sotsioloogid ja kriminoloogid ei ole jõudnud üksmeelele küsimuses, mis on linna kuritegevuse taseme järsu langemise põhjus. Mõned omistavad selle [[New Yorgi politsei]] uue taktika, sealhulgas CompStati ja nn katkise akna teooria rakendamisele. Teised viitavad ''[[crack]]''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i-epideemia ja demograafiliste muutuste lõppemisele.

New Yorki on kaua seotud [[organiseeritud kuritegevus]]ega, alates jõukude Forty Thieves ('40 varast') ja Roach Guards ('särjevahid') tegutsemisest 1820. aastatel Five Pointsis. 20. sajandil tegutses [[maffia]], mida kontrollis viis perekonda ning mis on senini suurim ja võimsaim kuritegelik organisatsioon linnas. 20. sajandi teisel poolel kerkisid esile jõugud Black Spades jt. On teada, et juba 1850. aastal peeti New Yorgis üle 200 peamiselt noortejõukude vahelise sõja. Tänapäeval annavad New Yorgis tooni sellised jõugud nagu Bloods, Crips, Latin Kings ja MS-13.

== Haridus ==
[[Pilt:Low Library Columbia University 8-11-06.jpg|pisi|[[Columbia ülikool]]i Low Memoriali raamatukogu]]
Linna riigikoolide võrgustik, mida haldab New Yorgi haridusosakond, on Ameerika Ühendriikide suurim. Enam kui 1200 põhi- ja keskkoolis õpib umbes 1,1 miljonit õpilast. Sõltumatud koolid, mida osaliselt rahastab riik, hõlmavad Success Academy sõltumatuid koole ja riiklikke ettevalmistuskoole. Linnas tegutseb veel ligikaudu 900 ilmalikku ja religioosset erakooli. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel õppis New Yorgi kõrgkoolides u 594 000 üliõpilast, mis on suurim näitaja kõigi USA linnade hulgas. 2005. aastal oli viiest [[Manhattan]]i elanikust kolmel kolledžiharidus ja igal neljandal oli kõrgem kraad, mis moodustab Ameerika linnade hulgas ühe suurima kõrgharidusega inimeste kogumi.

New Yorgis asuvad sellised tuntud eraülikoolid nagu [[Barnardi kolledž]], [[Columbia ülikool]], [[Cooper Unioni kolledž]], [[Fordhami ülikool]], [[New Yorgi ülikool]], [[New Schooli ülikool]], [[Pace’i ülikool|Pace'i ülikool]] ja [[Yeshiva ülikool]]. Riiklik New Yorgi ülikool on üks suuremaid ülikoole USA-s ning see hõlmab suurt hulka rakenduskõrgharidust ja diplomiõpet andvaid kolledžeid, millel on igas linnaosas eri ainevalik. Linnas on kümneid muid väiksemaid erakolledžeid ja -ülikoole, sealhulgas palju religioosseid ja erikallakuga õppeasutusi, nagu [[St. John's University]], [[Juilliard School]], [[College of Mount Saint Vincent]] ja [[School of Visual Arts]].

[[Pilt:Fordham University Keating Hall.JPG|pisi|[[Fordhami ülikool]]i Keating Hall [[Bronx]]is]]
Linnas tehakse palju teadusuuringuid meditsiini ja bioteaduste vallas. New Yorgis antakse igal aastal välja Ameerika Ühendriikide kohta kõige rohkem doktorikraade bioteaduste alal. Linnas töötab 40 000 tegevusloaga arsti ja 127 kohalikes haridusasutustes õppinut on [[Nobeli auhind|Nobeli auhinna]] laureaadid. [[National Institutes of Health]] rahastab igal aastal New Yorgi kõigi USA linnade hulgas suuruselt teise summaga. Suuremate biomeditsiini vallas tegutsevate uurimisasutuste hulgas on Memorial Sloan-Ketteringi vähikeskus, Rockefelleri ülikool, SUNY Downstate'i meditsiinikeskus, Albert Einsteini meditsiinikolledž, Mount Sinai meditsiinikool ja Weill Cornelli meditsiinikolledž. 19. detsembril 2011 teatas linnapea [[Michael R. Bloomberg]] oma otsusest eraldada Cornelli ülikoolile ja Technion-Israeli tehnoloogiaülikoolile kaks miljardit dollarit [[Rakendusteadused|rakendusteaduste]] kõrgkooli ehitamiseks Roosevelti saarele eesmärgiga muuta New York maailma keskseks tehnoloogiapealinnaks.

New Yorgi avalik raamatukogu, kus paikneb riigi kõikide avalike raamatukogude seas suurim [[teavik]]ukogu, teenindab [[Manhattan]]it, [[Bronx]]i ja [[Staten Island]]it. Raamatukogul on mitu teadusuuringutega tegelevat haru, sealhulgas Schomburgi mustanahaliste kultuuri uurimise keskus. [[Queens]]is tegutseb Queensi avalik raamatukogu, mis on riigis suuruselt teine avalik raamatukogu. [[Brooklyn]]i linnaosa teenindab Brooklyni avalik raamatukogu.

== Transport ==
[[Pilt:Image-Grand central Station Outside Night 2.jpg|pisi|New Yorgis asub kaks kõige liiklustihedamat raudteejaama [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], sealhulgas [[Grand Central Terminal]]]]
New Yorgi linnatransport, mis töötab ööpäev läbi, on [[Põhja-Ameerika]] kõige komplekssem ja ulatuslikum [[Ühistransport|ühistranspordivõrk]]. Iga kolmas USA ühistranspordikasutaja ning kaks kolmandikku riigi rongisõitjatest elab New Yorgis ja selle eeslinnades. Linna üheks sümboliks saanud New Yorgi metroo on kõige koormatum [[metroo]]võrk [[läänepoolkera]]l ning Grand Centrali terminal, mida rahva hulgas kutsutakse ka Grand Centrali jaamaks, on perroonide arvu poolest maailma suurim [[raudteejaam]]. New Yorgi õhuruum on üks maailma liiklustihedamaid lennukoridore. [[Manhattan]]it ja [[New Jersey osariik|New Jersey osariigis]] asuvat Bergeni maakonda ühendav [[George Washingtoni sild]] on kõige kasutatavam mootorsõidukite jaoks ehitatud sild maailmas.

New Yorgis kasutatakse palju [[ühistransport]]i. Vastupidi ülejäänud USAle, kus umbes 90% pendelrändajatest sõidab tööle oma autoga, kasutas 2005. aastal linnatransporti 54,6% töö ja kodu vahet sõitvatest newyorklastest.. [[USA Rahvaloenduse büroo]] andmetel kulutavad New Yorgi elanikud töölejõudmiseks keskmiselt 38,4 minutit päevas, mis on riigi suurlinnade hulgas kõige pikem sõiduaeg. Kuid tänu rohkele [[ühistransport|ühistranspordi]] kasutamisele kulutavad newyorklased oma [[leibkond|leibkonna]] teenistusest transpordile riiklikust keskmisest vähem raha. Võrreldes teiste USA linnaelanikega säästavad newyorklased transpordi pealt igal aastal 19 miljardit dollarit.

[[Pilt:NYC Subway R160A 9237 on the E.jpg|pisi|[[New Yorgi metroo]] on marsruutide pikkuse ja jaamade arvu poolest maailma suurim linnaliiklusvõrk]]
New Yorki teenindav [[Amtrak]] kasutab Pennsylvania jaama. Amtrak pakub ühendust [[Boston]]i, [[Philadelphia]] ja [[Washington]]iga, mis asuvad piki nn kirdekoridori, ning kaugrongiliiklust teistesse [[Põhja-Ameerika]] linnadesse. New Yorgi peamine linnadevahelise bussiliikluse terminal, Port Authority bussiterminal, mis teenindab iga päev 7000 bussi ja 200 000 sõitjat, on kõige koormatum bussijaam maailmas.

New Yorgi [[metroo]] on oma 468 tegutseva jaama ja marsruutide pikkuse poolest maailma suurim linnaliiklusvõrk ning iga-aastase sõitjate arvu alusel (2006. aastal 1,5 miljardit reisi) suuruselt kolmas. New Yorgi metroo on märkimisväärne ka selles suhtes, et erinevalt paljudest teistest linnadest, sealhulgas [[London]]ist, [[Pariis]]ist, [[Montréal]]ist, [[Washington]]ist, [[Madrid]]ist, ja [[Tōkyō]]st, kus metroo ööseks suletakse, on seal peaaegu kogu võrk avatud ööpäev läbi. New Yorgi keerukasse ja ulatuslikku transpordivõrku kuulub ka Põhja-Ameerika pikim [[Verrazzano-Narrowsi sild|Verrazzano-Narrowsi]] rippsild, maailma esimene mehaaniliselt ventileeritav sõidutunnel, üle 12 000 kollase takso, Rooseveldi saare ja Manhattani vahel kurseeriv õhutramm ning Manhattanit linnas ja linnast väljas asuvate paikadega ühendav [[parvlaev]]ade võrk. Kõige koormatum [[parvlaev]] Ameerika Ühendriikides on [[Staten Island]]i praam, millega veetakse 8,4 kilomeetri pikkusel liinil Staten Islandi ja Lower Manhattani vahel igal aastal üle 19 miljoni reisija. Staten Islandi kiirraudteevõrk teenindab üksnes [[Staten Island]]it.

Port Authority Trans-Hudson ehk PATH-rongid ühendavad kesklinna ja Lower Manhattanit [[New Jersey osariik|New Jersey osariigi]] kirdeosaga, eelkõige [[Hoboken]]i, [[Jersey City]] ja [[Newark]]iga. Nii New Yorgi metroo kui ka PATH-rongivõrk töötavad 24 tundi ööpäevas, mis tähendab, et maailma neljast ööpäev läbi toimivast linnatranspordivõrgust kaks tegutseb täielikult või osaliselt New Yorgis (teised kaks on [[Chicago]] &quot;L&quot; ehk maapealse metroo võrgu üks osa ning [[Philadelphia]]t teenindav PATCO Speedline).

[[Pilt:Jfkairport.jpg|pisi|vasakul|[[John F. Kennedy rahvusvaheline lennujaam|John F. Kennedy rahvusvahelise lennujaama]] 5. terminal]]
New Yorgi bussi- ja rongiliikluse süsteem on [[Põhja-Ameerika]] suurim ühistranspordivõrk. Raudteevõrk, mis ühendab kolme naaberosariigi ([[New Yorgi osariik|New Yorgi]], [[New Jersey osariik|New Jersey]] ja [[Connecticut]]i) suurimate linnade eeslinnu New Yorgiga, koosneb Long Islandi raudteest, Metro-North raudteest ja New Jersey transpordivõrgust. Ühendatud võrgud lõikuvad Grand Central terminalis ja Pennsylvania jaamas ning hõlmavad enam kui 250 jaama ja 20 raudteeliini.
New York on peamine rahvusvaheline värav Ameerika Ühendriikidesse lennukiga saabujate jaoks. Piirkonda teenindab kolm suuremat lennujaama: [[John F. Kennedy rahvusvaheline lennujaam]], [[Newark Liberty rahvusvaheline lennujaam]] ja [[LaGuardia lennujaam]]. New Yorgi ja New Jersey lennujaamade ametil, kes haldab kolme esimest lennujaama ja kes 2007. aastal võttis kontrolli Stewarti lennujaama üle, ongi kavas laiendada neljandat, New Yorgis Newburgh' lähedal paiknevat [[Stewarti rahvusvaheline lennujaam|Stewarti rahvusvahelist lennujaama]], mis kergendaks toimetulekut üha suureneva reisijatehulgaga. 2005. aastal kasutas kolme lennujaama 100 miljonit reisijat ja linna õhuruum on riigis kõige koormatum. [[John F. Kennedy rahvusvaheline lennujaam|JFK]] ja [[Newarki lennujaam]]ast väljunud rahvusvahelised lennud moodustasid 2004. aastal veerandi kõigist USA-st välismaale väljunud lendudest.

[[Pilt:Verrazano-Narrows Bridge at night.jpg|pisi|[[Brooklyn]]it ja [[Staten Island]]it ühendav üle [[Narrowsi väin]]a ehitatud [[Verrazzano-Narrowsi sild]] on üks maailma pikimaid rippsildu]]
Tänu kõrgele ühistranspordi kasutamise määrale, 120 000 igapäevasele jalgratturile ja paljudele jalgsi tööl käijatele on New York kõige [[Energiatõhusus|energiatõhusam]] [[suurlinn]] Ameerika Ühendriikides. Jalgsikõnd ja rattasõit moodustavad 21% kõikidest linnas liikumise viisidest (sama üleriigiline näitaja [[metroo]]ga varustatud piirkondades on umbes 8%). 2011. aastal kõnniti Walk Score'i (kõndimisindeksi) põhjal Ameerika Ühendriikide linnadest kõige rohkem just New Yorgis.

New Yorgi tohutusuure linnatranspordivõrgu täienduseks on linnas ka ulatuslik [[kiirtee]]de võrgustik, mis eri sildade ja tunnelite abil ühendab linna New Jersey põhjaosa, Westchesteri maakonna, Long Islandi ja Connecticuti edelaosaga. Kuna nimetatud kiirteed teenindavad miljoneid eeslinnaelanikke, kes sõidavad New Yorki tööle ja õhtul tagasi koju, on üsna tavaline, et iga päev, eelkõige tipptunnil, tekivad mitmeks tunniks [[liiklusummik]]ud.

Kuigi New Yorgis on usaldusväärne [[ühistransport]], on linnale iseloomulikud ka selle teed ja tänavad. [[Manhattan]]i tänavavõrgustiku kava mõjutas suuresti linna füüsilist arengut. Linna mitme tänava ja avenüü, nagu [[Broadway]], [[Wall Street]]i, [[Madison Avenue]] ja [[Seventh Avenue]] nime kasutatakse ka kõnekujundina seal tegutsevate majandusharude, vastavalt teatri, rahanduse, reklaaminduse ja moeasutuste, kohta.

== Sõjavägi ==
USA sõjaväe ainus tegutsev asutus New Yorgis on [[Fort Hamilton]], mis rajati 1825. aastal [[Brooklyn]]isse [[Ameerika iseseisvussõda|Ameerika iseseisvussõja]] aegse väikese patarei kohale. Niisiis on see Ameerika üks pikima teenistusajalooga sõjaväeosadest. Praegu asub Fort Hamiltonis Põhja-Atlandi diviisi, USA inseneride armeekorpuse ja New Yorgi värbamispataljoni peakorter. Samuti tegutsevad seal 1179. transpordibrigaad, 722. lennundusmeditsiini eskadron ja sõjaväeteenistusse astumise komisjon.

Muud varem sõjaväe käes olnud piirkonnad linnas, mida siiani kasutatakse sõjaväeõppusteks või reservväe ja Rahvuskaardi operatsioonideks, on [[Fort Wadsworth]] [[Staten Island]]il ja [[Fort Totten]] [[Queens]]is.

== Sõpruslinnad ==
New York on ajaloo jooksul saanud endale kümme [[sõpruslinn]]a. 2006. aastal korraldati New Yorgi sõpruslinnade programm ümber ja see nimetati programmiks &quot;New York City Global Partners&quot;, mille eesmärk on laiendada New Yorgi ja välismaiste linnade vastastoimet ning samas säilitada kümne sõpruslinna ajaloolisi suhteid.

New Yorgi sõpruslinnad (sulgudes sõpruslinnaks saamise aasta):
{{veergude loend|laius=12em|stiil=max-width:25em|
* [[Tōkyō]] (1960)
* [[Peking]] (1980)
* [[Kairo]] (1982)
* [[Madrid]] (1982)
* [[Santo Domingo]] (1983)
* [[Budapest]] (1992)
* [[Rooma]] (1992)
* [[Jeruusalemm]] (1993)
* [[London]] (2001)
* [[Johannesburg]] (2003)
}}

Nii New York kui ka tema sõpruslinnad (välja arvatud [[Peking]]) on vastava riigi kõige rahvarohkem linn, kuid erinevalt New Yorgist (ja [[Johannesburg]]ist) on kõik teised linnad ''[[de facto]]'' või ''[[de jure]]'' asjaomase riigi [[pealinn]]. New York ja tema sõpruslinnad on kõik olulised majanduskeskused, kuid üksnes vähesed neist on New Yorgi moodi suured meresadamad.

== Vaata ka ==
{{veergude loend|
* [[New York: A Documentary Film]]
* [[The Sidewalks of New York]]
* [[New York Harbour]]
* [[I Love New York]]
* [[Empire State]]
* [[Jersey City]]
* [[New Yorgi Eesti Maja]]
* [[New Yorgi Eesti Kool]]
* [[New Yorgi Eesti Haridusselts]]
* [[New Yorgi Pauluse Kogudus]]
* [[New Yorgi tuletõrje]]
}}

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;NYCReligion1&quot;&gt;[http://www.pewresearch.org/fact-tank/2015/07/29/major-u-s-metropolitan-areas-differ-in-their-religious-profiles/ Major U.S. metropolitan areas differ in their religious profiles], Pew Research Center. Vaadatud 30. juulil 2015.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NYCReligion2&quot;&gt;{{Cite web|date=|title=Religion in America: U.S. Religious Data, Demographics and Statistics|url=https://www.pewforum.org/religious-landscape-study/|access-date=11.7.2020|website=Pew Research Center's Religion &amp; Public Life Project|language=en}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wkxN2&quot;&gt;&quot;Annual Estimates of the Resident Population for Incorporated Places over 100,000, Ranked by July 1, 2009 Population: April 1, 2000 to July 1, 2009 (SUB-EST2009-01)&quot;. U.S. Census Bureau. Retrieved April 26, 2011.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tpEuP&quot;&gt;&quot;United Nations Visitors Centre&quot;. United Nations. 2011. Retrieved April 26, 2011.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Tak9T&quot;&gt;&quot;Consulate General of Iceland New York Culture&quot;. Consulate General of Iceland New York. Retrieved 2012-02-13.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RVIuK&quot;&gt;&quot;Welcome to the official New York City Web site&quot;. The City of New York. 2011. Retrieved 2011-09-18.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RrNNB&quot;&gt;&quot;Boroughs of New York City&quot;. ©2002 Ben Cahoon. Retrieved 2012-02-03.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eVQsT&quot;&gt;&quot;A 5-Borough Centennial Preface for Katharine Bement Davis Mini-History&quot;. Copyright © 1997 by Thomas C. McCarthy and the New York City Department of Correction. All rights reserved. Retrieved 2011-10-26.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cxI67&quot;&gt;http://2010.census.gov/2010census/popmap/ipmtext.php?fl=36&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lDZU7&quot;&gt;U.S. Census Bureau press release, &quot;U.S. Census Bureau Delivers New York's 2010 Census Population Totals, ...&quot;, March 24, 2011, and this accompanying Microsoft Excel spreadsheet, Table 1. The Most Populous Counties and Incorporated Places in 2010 in New York: 2000 and 2010, which cites &quot;U.S. Census Bureau, Census 2000 Redistricting Data (Public Law 94-171) Summary File, Table PL1, and ... Table P1.&quot;, retrieved on April 2, 2011&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KYBUR&quot;&gt;County and City Data Book:2007 (U.S. Census Bureau), Table B-1, Area and Population, retrieved on July 12, 2008.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UQEQt&quot;&gt;Roberts, Sam (April 28, 2010). &quot;Listening to (and Saving) the World's Languages&quot;. The New York Times. Retrieved April 29, 2010.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DB9J8&quot;&gt;&quot;NYC The Official Guide nycgo.com – nyc statistics&quot;. © 2006–2011 NYC &amp; Company, Inc. All rights reserved. Retrieved 2011-09-17.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PPZy9&quot;&gt;&quot;New York-Newark-Bridgeport, NY-NJ-CT-PA CSA ACS Demographic and Housing Estimates: 2009&quot;. U.S. Census Bureau. Retrieved April 30, 2011.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tLKHV&quot;&gt;&quot;United States HISTORY New York City, New York&quot;. Retrieved May 8, 2011.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;olYI7&quot;&gt;&quot;The New Jersey Colony&quot;. MrNussbaum.com. Retrieved May 10, 2011.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;d6BcJ&quot;&gt;&quot;The Nine Capitals of the United States&quot;. United States Senate. Retrieved September 7, 2008.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fXv3f&quot;&gt;&quot;Rank by Population of the 100 Largest Urban Places, Listed Alphabetically by State: 1790–1990&quot;. U.S. Census Bureau. June 15, 1998. Retrieved February 8, 2009.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mjuM6&quot;&gt;&quot;The Most Jivin' Streetscapes in the World&quot;. Luigi Di Serio. 2010. Retrieved May 10, 2011.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wvrJF&quot;&gt;&quot;Market highlights for first half-year 2010&quot;. World Federation of Exchanges. Retrieved April 13, 2011.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Y1y0t&quot;&gt;&quot;Chinatown New York City Fact Sheet&quot;. www.explorechinatown.com. Retrieved 2011-12-18.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nKAWH&quot;&gt;&quot;Academic Ranking of World Universities&quot;. Arwu.org. Retrieved January 18, 2011.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Z6kp6&quot;&gt;Evan T. Pritchard: Native New Yorkers: the legacy of the Algonquin people of New York, lk 27 (2002);ISBN 1-57178-107-2&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MGDtm&quot;&gt;James M. Volo, Dorothy Denneen Volo: Family life in Native America. lk 290&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JNeNx&quot;&gt;Allen W. Trelease:Indian affairs in colonial New York: the seventeenth century, lk 62;University of nebraska press(1997);ISBN 0-8032-9431-X&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;F6HHm&quot;&gt;Rankin, Rebecca B., Cleveland Rodgers (1948). New York: the World's Capital City, Its Development and Contributions to Progress. Harper.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6rrNM&quot;&gt;Wpa Writer's Project:A Maritime History of New York, lk 246;Going Coastal Productions (2004) ISBN 0-9729803-1-8&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;l47jX&quot;&gt;Frederick M. Binder, David M. Reimers: All the Nations Under Heaven: An Ethnic and Racial History of New York City, lk 4;(1996)ISBN 0-231-07879-X&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WUa2l&quot;&gt;Pieter Schaghen Letter 1626: &quot;... hebben t'eylant Manhattes van de wilde gekocht, voor de waerde van 60 gulden: is groot 11000 morgen. ... &quot;(&quot;... They have purchased the Island Manhattes from the Indians for the value of 60 guilders. It is 11,000 morgens in size ...)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;69qKq&quot;&gt;&quot;Value of the Guilder / Euro&quot;. International Institute of Social History. Retrieved August 19, 2008.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7qhaO&quot;&gt;&quot;Letter describing purchase by Pieter Schaghen from Dutch National Archive, The Hague, with transcription&quot;. Nnp.org. Retrieved October 28, 2010.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ELjHs&quot;&gt;Miller, Christopher L., George R. Hamell; Hamell, George R (September 1986). &quot;A New Perspective on Indian-White Contact: Cultural Symbols and Colonial Trade&quot;. The Journal of American History (Organization of American Historians) 73 (2): 311–328. doi:10.2307/1908224. JSTOR 1908224.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EncNYC&quot;&gt;''The [[Encyclopedia of New York City]]'', ed. Kenneth T. Jackson (Yale 1995, ISBN 0-300-05536-6), page 923, citing &quot;U.S. Department of Commerce, Bureau of the Census, Census of Population 1960 (vol.1, part A, table 28), 1970, 1980, 1990&quot;. After annexing part of the Bronx in 1874, the population of the then-New York City was 1,206,299 in 1880 and 1,515,301 in 1890.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;up8k5&quot;&gt;[http://www.oocities.org/vienna/8921/colonial.html Estonians in North America: 1627–1896]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2009 est pop&quot;&gt;[[United States Census Bureau|U.S. Census Bureau]], Population Division, [https://web.archive.org/web/20110429224122/http://www.census.gov/popest/cities/tables/SUB-EST2009-05-36.xls Table 5. Annual Estimates of the Resident Population for Minor Civil Divisions in New York, Listed Alphabetically Within County: April 1, 2000 to July 1, 2009 (SUB-EST2009-05-36)] and [https://web.archive.org/web/20110514000702/http://www.census.gov/popest/cities/SUB-EST2009.html Table 1. Annual Estimates of the Resident Population for Incorporated Places Over 100,000, Ranked by July 1, 2009 Population: April 1, 2000 to July 1, 2009 (SUB-EST2009-01)], Release Date: June 2010, Retrieved 2010-07-31&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8Hcnf&quot;&gt;Homberger, Eric (2005). The Historical Atlas of New York City: A Visual Celebration of 400 Years of New York City's History. Owl Books. lk 34. ISBN 0-8050-7842-8.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Roberts-census&quot;&gt;{{cite news|last=Roberts|first=Sam|title=City Population Barely Grew in the '00s, Census Finds|url=http://www.nytimes.com/2011/03/25/nyregion/25census.html|accessdate=24.03.2011|newspaper=The New York Times|date=24. märts 2011}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kTIsA&quot;&gt;&quot;Native Americans&quot;. Penn Treaty Museum.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nytimes.com&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.nytimes.com/2012/04/05/nyregion/census-estimates-for-2011-show-population-growth-in-new-york.html|title=Population Growth in New York City Is Outpacing 2010 Census, 2011 Estimates Show|author=Sam Roberts|publisher=© 2012 The New York Times Company|date=5. aprill 2012|accessdate=24.04.2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mrKYD&quot;&gt;&quot;Gotham Center for New York City History&quot; Timeline 1700–1800&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Sam Roberts&quot;&gt;{{cite news|url=http://www.nytimes.com/2011/03/25/nyregion/25census.html?_r=1&amp;scp=9&amp;sq=new%20york%20census%202010%20asians%20queens&amp;st=cse|title=New York City's Population Barely Rose in the Last Decade, the Census Finds|author=Sam Roberts|date=24. märts 2011|accessdate=1.05.2011|work=The New York Times}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;syJNt&quot;&gt;&quot;Timeline of Yellow Fever in America&quot;. Public Broadcasting Service (PBS).&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NYC immigration&quot;&gt;{{cite web |title=The Newest New Yorkers: 2000 |publisher=[[New York City Department of City Planning]] |year=2005 |url=http://www.nyc.gov/html/dcp/pdf/census/nny_briefing_booklet.pdf |format=PDF |accessdate=1.09.2008 |archive-date=29.03.2009 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090329053958/http://www.nyc.gov/html/dcp/pdf/census/nny_briefing_booklet.pdf |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Jp4Iw&quot;&gt;&quot;The Early History of Yellow Fever&quot; (PDF). Pedro Nogueira, Thomas Jefferson University. 2009.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MtIkL&quot;&gt;Moore, Nathaniel Fish (1876). An Historical Sketch of Columbia College, in the City of New York, 1754–1876. Columbia College. lk 8.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0AlKt&quot;&gt;Trinity Church bicentennial celebration, May 5, 1897 By Trinity Church (New York, N.Y.) lk 37&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aeeaX&quot;&gt;&quot;The People's Vote: President George Washington's First Inaugural Speech (1789)&quot;. U.S. News and World Report. Retrieved September 1, 2008.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uqQmC&quot;&gt;Ira Rosenwaike (1972).&quot;Population history of New York City&quot;. lk 55.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LFmca&quot;&gt;Bridges, William (181 1). Map Of The City Of New York And Island Of Manhattan With Explanatory Remarks And References.; Lankevich (1998), lk 67–68.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;n8MX4&quot;&gt;Mushkat, Jerome Mushkat (1990). Fernando Wood: A Political Biography. Kent State University Press. lk 36. ISBN 0-87338-413-X.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Yraby&quot;&gt;&quot;African-Americans in New York City, 1626–1863 by Leslie M. Harris&quot;. Department of History at Emory University.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xuQ9l&quot;&gt;&quot;Cholera in Nineteenth Century New York&quot;. VNY, City University of New York.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hv9IX&quot;&gt;Cook, Adrian (1974). The Armies of the Streets: The New York City Draft Riots of 1863. lk 193–195.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;powER&quot;&gt;The 100 Year Anniversary of the Consolidation of the 5 Boroughs into New York City, New York City. Retrieved June 29, 2007.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;igDXq&quot;&gt;&quot;Cornell University Library: Triangle Factory Fire&quot;. Cornell University. Retrieved September 1, 2008.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0ZBtr&quot;&gt;Ira Rosenwaike (1972).&quot;Population history of New York City&quot;. lk 78.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4BHBM&quot;&gt;&quot;New York Urbanized Area: Population &amp; Density from 1800 (Provisional)&quot;. Demographia.com. Retrieved July 8, 2009.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;U9tZe&quot;&gt;Allen, Oliver E. (1993). &quot;Chapter 9: The Decline&quot;. The Tiger – The Rise and Fall of Tammany Hall. Addison-Wesley Publishing Company. ISBN 0-201-62463-X.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WQcDu&quot;&gt;Burns, Ric (August 22, 2003). &quot;The Center of the World – New York: A Documentary Film (Transcript)&quot;. PBS. Retrieved September 1, 2008.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GwXSV&quot;&gt;Allan Tannenbaum. &quot;New York in the 70s: A Remembrance&quot;. © The Digital Journalist. Retrieved 2011-12-18.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wLkzT&quot;&gt;Christopher Effgen (September 11, 2001). &quot;New York Crime Rates 1960–2009&quot;. Disastercenter.com. Retrieved October 28, 2010.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MuZWb&quot;&gt;&quot;2008 9/11 Death Toll&quot;. Associated Press. July 2008. Retrieved September 11, 2006.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qmv1V&quot;&gt;&quot;Report: WTC Faces Up To 3-Year Delay&quot;. Associated Press via New York Post. (New York, New York). June 30, 2008. Retrieved July 5, 2008.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1SdC8&quot;&gt;Berger, Joseph (July 19, 2010). &quot;Reclaimed Jewel Whose Attraction Can Be Perilous&quot;. New York Times. Retrieved July 21, 2010.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;G2ss8&quot;&gt;&quot;NYC Profile&quot; (PDF). New York City Department of City Planning. Retrieved May 22, 2008.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3Ylxh&quot;&gt;Lundrigan, Margaret (2004). Staten Island: Isle of the Bay, NY. Arcadia Publishing. p. 10. ISBN 0-7385-2443-3.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oK7bY&quot;&gt;&quot;WXPART4&quot;. Public.asu.edu. Retrieved September 25, 2010.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;twav2&quot;&gt;&quot;The Climate of New York&quot;. New York State Climate Office. Retrieved September 1, 2008.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bZhEW&quot;&gt;&quot;Weatherbase&quot;. Weatherbase: Weather for New York, New York. Retrieved November 23, 2011.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9mbzZ&quot;&gt;Monthly Weather Averages and Records for New York, NY http://www.weather.com/outlook/travel/vacationplanner/vacationclimatology/monthly/USNY0996&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uQqMg&quot;&gt;{{Cite book|author=Greene and Harrington|title=American Population Before the Federal Census of 1790|url=https://archive.org/details/bwb_Y0-BDY-089|location=New York|year=1932}}, as cited in: {{Cite book|last=Rosenwaike|first=Ira|title=Population History of New York City|url=https://archive.org/details/populationhistor00irar|publisher=Syracuse University Press|location=Syracuse, N.Y.|year=1972|isbn=0-8156-2155-8|page=[https://archive.org/details/populationhistor00irar/page/8 8]}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;K38qt&quot;&gt;U.S. Census, from ''The [[World Almanac]] and Book of Facts,'' 1929 (reprinted in 1971 by American Heritage Press and Workman Publishing, ISBN 0-07-071881-4), page 503.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eezD8&quot;&gt;Gibson, Campbell.[http://www.census.gov/population/www/documentation/twps0027.html Population of the 100 Largest Cities and Other Urban Places in the United States:1790 to 1990], [[United States Census Bureau]], June 1998. Retrieved 2007-06-12.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0195J&quot;&gt;{{cite web|url=http://quickfacts.census.gov/qfd/states/06/0644000lk.html|title=Los Angeles city, California QuickLinks Demographic Profile from the 2010 Census:|publisher=U.S. Census Bureau|accessdate=24.04.2012|archive-date=15.04.2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120415235828/http://quickfacts.census.gov/qfd/states/06/0644000lk.html|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SUNwB&quot;&gt;{{cite web|url=http://quickfacts.census.gov/qfd/states/17/1714000lk.html|title=Chicago city, Illinois QuickLinks Demographic Profile from the 2010 Census:|publisher=U.S. Census Bureau|accessdate=24.04.2012|archive-date=22.04.2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120422140937/http://quickfacts.census.gov/qfd/states/17/1714000lk.html|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SFyIp&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.bayareacensus.ca.gov/bayarea.htm|title=Bay Area Census|publisher=MTC-ABAG Library, 101 Eighth St., Oakland, CA 94607|accessdate=8.05.2012|archive-date=26.10.2011|archive-url=https://web.archive.org/web/20111026075508/http://www.bayareacensus.ca.gov/bayarea.htm|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qDMwR&quot;&gt;{{cite web|url=http://factfinder.census.gov/servlet/GCTTable?_bm=y&amp;-context=gct&amp;-ds_name=DEC_2000_SF1_U&amp;-mt_name=DEC_2000_SF1_U_GCTPH1_ST7&amp;-CONTEXT=gct&amp;-tree_id=4001&amp;-geo_id=04000US34&amp;-format=ST-7%7CST-7S&amp;-_lang=en|title=New Jersey – Place and County Subdivision GCT-PH1. Population, Housing Units, Area, and Density: 2000|publisher=U.S. Census Bureau|accessdate=1.05.2011|archive-date=12.02.2020|archive-url=https://archive.today/20200212034304/http://factfinder.census.gov/servlet/GCTTable?_bm=y&amp;-context=gct&amp;-ds_name=DEC_2000_SF1_U&amp;-mt_name=DEC_2000_SF1_U_GCTPH1_ST7&amp;-CONTEXT=gct&amp;-tree_id=4001&amp;-geo_id=04000US34&amp;-format=ST-7%7CST-7S&amp;-_lang=en|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oHCXf&quot;&gt;{{cite web|url=http://factfinder.census.gov/servlet/GCTTable?_bm=y&amp;-geo_id=04000US36&amp;-_box_head_nbr=GCT-PH1&amp;-ds_name=DEC_2000_SF1_U&amp;-format=ST-2|title=New York – County GCT-PH1. Population, Housing Units, Area, and Density: 2000|publisher=U.S. Census Bureau|accessdate=1.10.2011|archive-date=12.02.2020|archive-url=https://archive.today/20200212033949/http://factfinder.census.gov/servlet/GCTTable?_bm=y&amp;-geo_id=04000US36&amp;-_box_head_nbr=GCT-PH1&amp;-ds_name=DEC_2000_SF1_U&amp;-format=ST-2|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;c5NVH&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20070210010305/http://gislounge.com/features/aa041101c.shtml &quot;Population Density&quot;], Geographic Information Systems&amp;nbsp;– GIS of Interest. Accessed 2007-05-17. &quot;What I discovered is that out of the 3140 counties listed in the Census population data only 178 counties were calculated to have a population density over one person per acre. Not surprisingly, New York County (which contains Manhattan) had the highest population density with a calculated 104.218 persons per acre.&quot;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;odmKM&quot;&gt;&quot;[http://www.usatoday.com/news/nation/2008-09-23-ellis-island_N.htm Ellis Island strives to tell more complete immigration story]&quot;. [[USA Today]]. September 24, 2008.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Os8NJ&quot;&gt;&quot;[http://www.1911encyclopedia.org/New_York_(City) New York City]&quot;. 1911 Encyclopædia Britannica.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ba5oe&quot;&gt;{{cite web|title=Race and Hispanic Origin for Selected Cities and Other Places: Earliest Census to 1990|publisher=U.S. Census Bureau|url=http://www.census.gov/population/www/documentation/twps0076/twps0076.html}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;77u2b&quot;&gt;{{cite web |title=Appendix Table 5-4: Ten Largest Sources of the Foreign-Born by County New York Metropolitan Region, 2000 |publisher=New York City Department of City Planning |year=2005 |url=http://home2.nyc.gov/html/dcp/pdf/census/nny_table_5_4.pdf |format=PDF |accessdate=26.03.2007 |archive-date=14.06.2007 |archive-url=https://web.archive.org/web/20070614001800/http://home2.nyc.gov/html/dcp/pdf/census/nny_table_5_4.pdf |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PqQ1T&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.dhs.gov/files/statistics/publications/LPR11.shtm|title=Yearbook of Immigration Statistics: 2011 Supplemental Table 2|publisher=U.S. Department of Homeland Security|accessdate=26.04.2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5eHFA&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.dhs.gov/files/statistics/publications/LPR10.shtm|title=Yearbook of Immigration Statistics: 2010 Supplemental Table 2|publisher=U.S. Department of Homeland Security|accessdate=26.04.2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vm2vR&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.dhs.gov/files/statistics/publications/LPR09.shtm|title=Yearbook of Immigration Statistics: 2009 Supplemental Table 2|publisher=U.S. Department of Homeland Security|accessdate=26.04.2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lDzAF&quot;&gt;&quot;Mayor Giuliani Announces Amount of Parkland in New York City has Passed 28,000-acre Mark&quot;. New York City Mayor's Office. February 3, 1999. Retrieved September 1, 2008.; &quot;Beaches&quot;. New York City Department of Parks &amp; Recreation. Retrieved September 1, 2008.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HJmcg&quot;&gt;&quot;Workforce Diversity The Stonewall Inn, National Historic Landmark National Register Number: 99000562&quot;. National Park Service, U.S. Department of the Interior. Retrieved April 30, 2011.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IH3Mw&quot;&gt;&quot;City Park Facts&quot;. The Trust for Public Land, Center for City Park Excellence. June 2006. Retrieved September 1, 2008.[&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;udtPb&quot;&gt;&quot;General Information&quot;. Prospect Park Alliance. Retrieved September 1, 2008.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;o9aVh&quot;&gt;Ladies and gentlemen, the Bronx is blooming! by Beth J. Harpaz, Travel Editor of The Associated Press (AP), June 30, 2008, retrieved on July 11, 2008&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Znt8w&quot;&gt;U.S. Census Bureau, Population Division, Table 5. Annual Estimates of the Resident Population for Minor Civil Divisions in New York, Listed Alphabetically Within County: April 1, 2000 to July 1, 2009 (SUB-EST2009-05-36)] and Table 1. Annual Estimates of the Resident Population for Incorporated Places Over 100,000, Ranked by July 1, 2009 Population: April 1, 2000 to July 1, 2009 (SUB-EST2009-01), Release Date: June 2010, retrieved on July 31, 2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qdeP5&quot;&gt;U.S. Census Bureau, Population Division, Table 5. Annual Estimates of the Resident Population for Minor Civil Divisions in New York, Listed Alphabetically Within County: April 1, 2000 to July 1, 2009 (SUB-EST2009-05-36) and Table 1. Annual Estimates of the Resident Population for Incorporated Places Over 100,000, Ranked by July 1, 2009 Population: April 1, 2000 to July 1, 2009 (SUB-EST2009-01), Release Date: June 2010, retrieved on July 31, 2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;n0hzM&quot;&gt;Ward, Candace (2000). New York City Museum Guide. Dover Publications. lk 72. ISBN 0-486-41000-5.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jiL5M&quot;&gt;Roberts, Sam (January 10, 2006). &quot;Black Incomes Surpass Whites in Queens&quot;. The New York Times. Retrieved September 1, 2008.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LtGC5&quot;&gt;&quot;Staten Island Greenbelt | New York-New Jersey Trail Conference&quot;. Nynjtc.org. Retrieved October 28, 2010.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7DcmE&quot;&gt;Fortune 500 website (New York state), retrieved July 20, 2011, and Fortune, Volume 163, Number 7 (May 23, 2011), page F-45&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* [[Olev Remsu]], &quot;Toronto, New York, Los Angeles&quot;, Go Group 2008

== Välislingid ==
{{commonskat|New York City}}
{{vikisõnaraamatus}}
{{vikitsitaadid}}
* [https://www.nyc.gov/ New Yorgi koduleht]
* [http://www.nycvisit.com/ New Yorgi turismi ametlik koduleht]
* [http://collections.mcny.org/C.aspx?VP3=CMS3&amp;VF=MNYO28_7_VForm&amp;AERID=24UPN47B97/ 62 000 ajaloolist fotot New Yorgist, kogutud New Yorgi Muuseumi poolt.]
* 27. juuni 2016, [[Reuters]], [https://widerimage.reuters.com/story/mass-graves-in-the-heart-of-new-york Mass graves in the heart of New York]

{{New Yorgi osariigi maakonnad}}
{{USAsuurimadlinnad}}

[[Kategooria:New Yorgi osariigi linnad]]
[[Kategooria:New Yorgi osariigi regioonid]]
[[Kategooria:New York| ]]</text>
      <sha1>djibpfongyu5mg79rhb4gn7m4mg73gn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tšekaa</title>
    <ns>0</ns>
    <id>19415</id>
    <revision>
      <id>7205027</id>
      <parentid>7202191</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T08:49:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7205027</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="40137" sha1="7q7n9pvsq8u9lj01f4z0ahzeg3cgk63" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2011}}
{{keeletoimeta}}
{{viita}}
{{See artikkel|räägib erakorralisest komisjonist ja  selle töötajatest – tšekistidest; tšekisti all võidakse mõelda ka [[NKVD]] või [[KGB]] töötajat;   Vene-Prantsuse filmi kohta vaata artiklit [[Tšekist (film)]]}}
{{Asutus
|Nimi = Kontrrevolutsiooni ja Sabotaaži Vastu Võitlemise Ülevenemaaline Erakorraline Komisjon
|Embleem = [[Pilt:KGB Symbol.png|200px|]]
|Embleemiallkiri =
|Pilt =
|Pildiallkiri =
|lühend = Tšekaa
|moodustatud = [[20. detsember]] [[1917]]
|likvideeritud = [[6. veebruar]] [[1922]]
|tüüp = [[riiklik julgeolek]]
|eesmärk =
|peakorter = Admiraliteedi prospekt 6/2, [[Petrograd]] &lt;br&gt;[[Lubjanka väljak]], Moskva
|asukoht =
|piirkond =
|juhtkond = esimees [[Feliks Dzeržinski]]
|kõrgemalseisev_asutus = [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]]
|alluv_asutus =
|töötajad =
|eelarve =
|veebileht =
}}
'''Tšekaa''' ([[vene keel]]es чрезвычайная комиссия, lühend ВЧК [tšek'aa]) ehk '''[[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]] juures asuv Kontrrevolutsiooni ja Sabotaaži Vastu Võitlemise Ülevenemaaline Erakorraline Komisjon''' (vene keeles Всероссийская чрезвычайная комиссия по борьбе с контрреволюцией и саботажем при Совете народных комиссаров РСФСР, lühend ВЧК СНК РСФСР ehk ВЧК [vetšek'aa]) oli [[Venemaa Nõukogude Vabariik|Venemaa Nõukogude Vabariigi]] ja Vene SFNV [[riiklik julgeolek|riikliku julgeoleku ]]asutuste üldnimetus aastail [[1917]]–[[1922]].

Tšekaa töötajaid nimetati '''tšekistideks''', millest hiljem kujunes ka kõigi hilisemate Nõukogude salapolitsei (näiteks [[NKVD]] ja [[KGB]]) töötajate üldnimetus.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Andrew |eesnimi=Christopher |pealkiri=The Sword And The Shield_ The Mitrokhin Archive And The Secret History Of The KGB |url=https://archive.org/details/swordshieldmitro00andr |perekonnanimi2=Mitrokhin |eesnimi2=Vasili |kirjastus=[[Basic Books]] |aasta=1999 |lehekülg=[https://archive.org/details/swordshieldmitro00andr/page/23 23]-24 |keel=en |artikkel=FROM LENIN‘S CHEKA TO STALIN‘S OGPU}}&lt;/ref&gt;
{{Nõukogude luureteenistuste ajalugu}}
==ÜEK loomine==
(25. oktoobril [[vkj]]) / [[7. november|7. novembril]] 1917, [[Oktoobrirevolutsioon|bolševike ja parempoolsete esseeride võimuhaaramise]] ja [[Ülevenemaaline Asutav Kogu|Asutava Kogu]] laialiajamise vastase protesti märgiks alustasid endise [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsuse]] ning [[Petrograd]]i linna- ja riigiametnikud [[streik]]i. Streigis osalesid Petrogradis asuvate [[ministeerium]]ide ja Riigipanga ametnikud, mille tulemusel olid maksmata palgad ligi 80 000 inimesele Petrogradis.

6. [[vkj]] / [[19. detsember|19. detsembril]] 1917 toimus Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu istung, millel arutati võimalusi streigi murdmiseks ja riigiasutuste rahastamise taastamiseks. [[Feliks Dzeržinski]] kava kohaselt loodi [[Vladimir Lenin]]i algatusel ja [[Venemaa Nõukogude Vabariik|Venemaa Nõukogude Vabariigi]] [[Rahvakomissaride Nõukogu]] korraldusel (7. detsembril vkj) / [[20. detsember|20. detsembril]] 1917 Petrogradis [[bolševikud|bolševike]] võimu tagamiseks Venemaa Nõukogude Vabariigi Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv [[Kontrrevolutsioon]]i ja [[Sabotaaž]]i vastu Võitlemise Ülevenemaaline Erakorraline Komisjon. Asutus kandis edaspidi järgmisi nimetusi:
*Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv kontrrevolutsiooni ja sabotaaži vastu võitlemise Ülevenemaaline Erakorraline Komisjon (''Всероссийская чрезвычайная комиссия при Совете народных комиссаров по борьбе с контрреволюцией и саботажем (ВЧК'')&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.allpravo.ru/library/doc101p/instrum107/item489.html |pealkiri=Уголовное право. ИСТОРИЯ СОВЕТСКОГО УГОЛОВНОГО ПРАВА. А.А. Герцензон, Ш.С. Грингауз, Н.Д. Дурманов, М.М. Исаев, Б.С. Утевский. Издание 1947 г. Allpravo.ru. – 2003. |vaadatud=2010-05-20 |arhiivimisaeg=2016-04-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160416184828/http://www.allpravo.ru/library/doc101p/instrum107/item489.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;)
*–august [[1918]], Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv kontrrevolutsiooni ja sabotaaži vastu võitlemise Ülevenemaaline Erakorraline Komisjon (''ВЧК СНК РСФСР ''–'' Всероссийская чрезвычайная комиссия по борьбе с контрреволюцией и саботажем при Совете народных комиссаров РСФСР'')
*Augustist 1918 kuni [[6. veebruar]]ini [[1922]] Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv kontrrevolutsiooni, spekulatsiooni ja ametialaste kuritegude vastu võitlemise Ülevenemaaline Erakorraline Komisjon (''ВЧК СНК РСФСР ''–'' Всероссийская чрезвычайная комиссия по борьбе с контрреволюцией, спекуляцией и преступлениям по должности при Совете народных комиссаров РСФСР'').

Erakorralisest Komisjonist sai nõukogude riigi ja [[NLKP´|bolševike partei]] võimuladviku poolt korraldatava [[punane terror|punase terrori]] ja [[luure]] organisatsioon.

Ehkki tšekaad reorganiseeriti ja nimetati korduvalt ümber, on selle organisatsiooni ja selle töötajate (tšekistide) esialgne nimetus säilinud vene argikeeles tänapäevani.

[[Pilt:Menzhinsky V 1921-2.jpg|pisi|Tšekaa presiidiumi liikmed (vasakult) [[Jakov Peters]], [[Jozef Unszlicht]], [[Abram Belenki]] (seisab), [[Feliks Dzeržinski]] ja [[Vjatšeslav Menžinski]] (1921)]]

[[Nõukogude Venemaa]]d hõlmanud Erakorraliste Komisjonide keskasutuse looja ja selle esimene juht oli [[Feliks Dzeržinski]].

[[Vladimir Lenin]]i juhitav [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]] võttis 6. detsembril vastu otsuse ja 7. [[vkj]] / 20. detsembril 1917 kogunes esmakordselt Erakorraline Komisjon, mille esimesse koosseisu kuulusid tolleaegsed bolševike partei esindajad ja osaliselt senised [[Petrogradi Sõja–Revolutsioonikomitee|Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee]] liikmed: [[Vassili Averin]], [[Vladimir Vassiljevski]], [[Dmitri Jevsejev]], [[Nikolai Židelev]], [[Ivan Ksenofontov]], [[Georgi Ordžonikidze]], [[Jēkabs Peterss]], [[Kārlis Pētersons]] ja [[Valentin Trifonov]]&lt;ref&gt;[http://www.securitylab.ru/informer/240694.php Создание 8–го спецотдела ВЧК]&lt;/ref&gt;. Erakorraliste volitustega komisjon allus [[Venemaa Nõukogude Vabariik|Venemaa Nõukogude Vabariigi]] ja pärast [[Vene SFNV]] moodustamist [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]]le ning kandis ametlikku nimetust Vene SFNV RKN juures asuv Kontrrevolutsiooni ja Sabotaaži (hiljem Kontrrevolutsiooni, Spekulatsiooni ja Ametialaste Kuritegude) Vastu Võitlemise Erakorraline Komisjon.

Enne Erakorralise Komisjoni moodustamist täitis Rahvakomissaride Nõukogu juures sunni ja täitevvõimu ülesandeid Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee, mis pärast [[29. oktoober|29. oktoobril]] 1917 13 ÜVKTK liikme [[koopteerimine|koopteerimist]] nimetati [[Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee juures asuv Sõja–Revolutsioonikomitee|Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee juures asuvaks Sõja-Revolutsioonikomiteeks]] (''Военно-революционный комитет при ВЦИК''), kuid kuna SRK kuulusid ka Nõukogude Venemaa koalitsioonivalitsuse liikmed vasakesseerid, siis otsustas bolševistliku enamusega Rahvakomissaride Nõukogu moodustada ainult bolševikele alluva poliitilise politsei, mis oleks võinud ellu viia halastamatut proletariaadi diktatuuri ning kõigi teiste poliitiliste parteide vastu suunatud poliitilisi [[repressioon]]e. 5. detsembril 1917 SRK likvideeriti ja ööl 6. vastu 7. detsembrit toimunud RKN istungil otsustati luua erakorraline komisjon.

Kontrrevolutsiooni ja Sabotaaži Vastu Võitlemise Erakorraline Komisjon asus 20. detsembrist ([[ukj]]) 1917 kuni märtsini 1918 Petrogradi linna- ja politseivalitsuse ruumides [[Admiraliteedi prospekt]] 6/2&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.rostur.ru/posetit/1105/index.shtml |pealkiri=Музей истории политической полиции России |vaadatud=2009-07-28 |arhiivimisaeg=2008-12-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081224070222/http://www.rostur.ru/posetit/1105/index.shtml |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;. Asutuses oli algul 40 töötajat koos autojuhtide ja käskjalgadega, märtsis 1918 aga juba 120 inimest ja see kolis koos teiste Nõukogude Venemaa riigiasutustega [[11. märts]]il 1918 uude pealinna [[Moskva]]sse [[Lubjanka|Lubjanka tänav]]ale.

==ÜEK ülesanded==
Komisjoni ülesandeks oli &quot;Tõkestada kontrrevolutsioonilisi ja sabotaaži asju ning katseid kogu Venemaal, anda revolutsioonilise kohtu alla kontrrevolutsionääre ja sabotööre, välja töötada abinõud nendevastaseks võitluseks ja halastamatult neid ellu viia.

*Erakorraline Komisjon pidi teostama '''ainult''' &quot;Nõukogude võimu vastaste kuritegude jälitust, tõkestamist ja ärahoidmist&quot;;
*väljaselgitatud kuritegudes pidi uurimist läbi viima [[Revolutsioonilise Tribunali juures asuv Uurimiskomisjon]], kes pidi pärast uurimise läbiviimist edastama materjalid;
*[[Revolutsiooniline tribunal|Revolutsioonilisele tribunal]]ile otsuse tegemiseks.
Mõjutusmeetoditena oli tšekaa asutamiskäskkirjas ette nähtud profülaktilised meetmed – [[konfiskeerimine|konfiskeerimised]], [[toidukaart]]idest ilmajätmised ja rahvavaenlaste nimekirjade avaldamine.

==ÜEK juhid ja organisatsioon==
*[[20. detsember]] [[1917]] – [[5. juuni]] [[1918]], [[Feliks Dzeržinski]] (bolševik), Ülevenemaalise EK esimees;
**ÜVEK esimehe sekretär [[Stanisław Redens]] (1918–1920)
**[[Pjotr Dmitrievski]] (pseudonüümiga ''V. A. Aleksandrovitš'', [[esseerid|esseer]]), ÜVEK esimehe asetäitja ja ametialaste kuritegude vastase osakonna juhataja (1918);
*[[1918]]. aasta juuni, [[Mārtiņš Lācis]] (bolševik), ÜVEK esimehe kohusetäitja;
*[[8. juuli]]st [[22. august]]ini 1918 [[Jēkabs Peterss]], ÜVEK esimehe kohusetäitja;
*1918–[[1922]], [[Feliks Dzeržinski]] (bolševik), Ülevenemaalise Erakorralise Komisjoni ja pärast GPU moodustamist, [[1922]]–[[1926]] [[Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus|GPU]] esimees;
**19. märts 1919 – 13. aprill [[1921]], [[Ivan Ksenofontov]], ÜVEK esimehe asetäitja;
**[[1922]] [[Aleksandr Beloborodov]], ÜVEK esimehe asetäitja;

===ÜEK 20. detsembril 1917===
Erakorralise Komisjoni esmane organisatsioon ja juhtkond 7.[[vkj]] / 20. detsembril 1917
*Esimees (''председатель'')
*Esimehe seltsimees (asetäitja) (''товарищ председателя (заместитель)'');
*komisjoni sekretär.
Erakorralises Komisjonis moodustati kolm osakonda:
*Informatsiooniline osakond (''информационный отдел''),
*Organisatsiooniline ja filiaalide osakond (''организационный и филиальный отдел''),
*Võitlus ([[kontrrevolutsioon]]i- ja [[sabotaaž]]ivastane) osakond (''отдел борьбы'')&lt;ref&gt;«Правда», 1927 г., № 290.&lt;/ref&gt;.
**Abiteenistused: majandus-, komandandi- ja autoteenistus.

Tšekaa esimeseks aktsiooniks oli Petrogradi ametnikke ühendava streigi keskkomitee tegevuse uurimine, aktivistide vahistamine ja komitee liikmepaberite konfiskeerimine.

*[[8. detsember|8. detsembril]] 1917 moodustati viiest isikust koosnev [[Tšekaa Presiidium]], mille esimees oli Feliks Dzeržinski;
*[[11. detsember|11. detsemb]]ril 1917 otsustati moodustada täiendav [[Finantsspekulatsioon|Spekulatsioon]]i vastu võitlemise osakond (''отдел по борьбе со спекуляцией''), ülem [[Vassili Fomin]] (2.1918–);
*jaanuaris 1918 moodustati kontrrevolutsiooni ja sabotaaži vastu võitlemise osakonnas pangaametnike ametialaste kuritegudega võitlemise allosakond;

Esialgu loodi Ülevenemaaline Erakorraline Komisjon Petrogradis, kuid pärast [[Vene SFNV]] pealinna üleviimist Moskvasse märtsis 1918 ja [[bolševikud|bolševike]] kontrolli all oleva territooriumi suurenemist laienes poliitilise lojaalsuse kontrolli aparaat kubermangude ning maakondade erakorraliste komisjonidega.

Tegevuse alguseks märtsis 1918 Moskvas olid tšekaa keskaparaadis juba põhiosakonnad:
*Kontrrevolutsiooni vastu võitlemise osakond, ülem [[Mārtiņš Lācis]];
*Spekulatsiooni vastu võitlemise osakond;
*Ametialaste kuritegude vastu võitlemise osakond;
*Linnaväline osakond, ülem [[Vassili Fomin]] (1919–),
*Informatsioonibüroo.
*Uurimisallüksus, ülem [[Grigori Zaks]]
[[11. juuni|11.]]–[[14. juuni]]l 1918 Moskvas toimunud [[Ülevenemaaline erakorraliste komisjonide I konverents]]il, võeti vastu otsus moodustada nõukogude võimu kindlustamiseks ning võitluseks kontrrevolutsiooniga Erakorralised Komisjonid kõigis nõukogude võimu all olevates oblastites, kubermangudes ja maakondades, raudteesõlmjaamades, sadamates ning piiriäärsetes piirkondades. Piirkondlikud tšekaa asutused allusid keskasutusele (ÜVEK-le) ning olid aruandekohuslased kohalikele nõukogudele ja nende [[täitevkomitee]]le.
[[Pilt:RossijaLubjanka.jpg|pisi|vasakul|Endine kindlustuskompanii Rossija hoone Moskvas [[Lubjanka]] piirkonnas enne 1917. aastat, hilisem tšekistide peakorter]]
Pärast [[Vene SFNV]] riigiasutuste üleviimist Moskvasse asus Ülevenemaaline Erakorraline Komisjon [[Moskva]]s [[Lubjanka]] piirkonnas.

===ÜEK märtsis 1918===
*'''Organisatsiooniline osakond''',
*'''[[Informatsiooniteenistus]]'''
**[[Punaarmee]] osakond,
**[[Monarhistid]]e osakond,
**Kadettide osakond,
**Parempoolsete [[esseerid]]e ja [[menševikud|menševike]] osakond
**[[Anarhistid]]e ja ühendatud parempoolsete osakond,
**Kodanluse ja kirikutegelaste osakond,
**[[Ametiühing]]ute ja tööliskomiteede osakond,
**Väljapaistvate välismaalaste osakond.
*[[Kontrrevolutsiooni vastu võitlemise teenistus]]
**[[Punaarmee]] osakond,
**[[Monarhistid]]e osakond,
**Kadettide osakond,
**Parempoolsete [[esseerid]]e ja [[menševikud|menševike]] osakond,
**[[Anarhistid]]e ja ühendatud parempoolsete osakond,
**[[Kodanlus]]e ja [[Vene Õigeusus Kirik|kirik]]utegelaste osakond,
**Ametiühinguliikumise osakond,
**[[Rahvusvähemus]]te osakond,
**Välismaalaste osakond,
**Alkoholiga seotud tegevuse osakond,
**[[Pogromm]]idevastane ja avaliku korra tagamise osakond,
**Ajakirjanduse osakond.
*Spekulatsiooni ja võimu kuritarvitamise vastu võitlev teenistus
*Operatiivteenistused
*Vanglaosakond,
*Linnaväline osakond (иногородний отдел),
*Kevadel 1918 moodustati bolševike võimu all olevates maapiirkondades kubermangu ja maakonna tšekaad (1918–1919);
*[[27. juuli]]st 1918 – tšekaa transpordi-, side ja sadamateenistus;
*[[27. juuli]]st 1918 – tšekaa sõjaline osakond (Sõjalise vastuluure [[Eriosakond]]);
*[[7. august]]il 1918 – tšekaa raudteeosakond;
*[[19. detsember|19. detsembril]] 1918 moodustati [[Punaarmee Kindralstaap|Vabariigi Revolutsioonilise Sõjanõukogu]] [[NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsus#Ajalugu, nõukogude sõjaväeluure loomine|Registrivalitsuse]] Sõjalise kontrolli osakonna ja [[9. detsember|9. detsembril]] moodustatud tšekaa sõjaosakonnast – [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus#Ajalugu|Tšekaa Eriosakond]] (''Особый отдел (ОО) ВЧК'');

===ÜEK 1921. aastal===
*Ülevenemaalise EK Presiidium (''Президиум ВЧК'')
*[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Üheksas valitsus|Ülevenemaalise EK Presiidiumi juures asuv Spetsjaoskond]]
:(parteijuhtkonna ihukaitse ning diversioonitöö ettevalmistamine ja teostamine), ülem [[Abram Belenki]]
*Ülevenemaalise EK Presiidiumi juures asuv uurimisüksus (''Следчасть''), ülem [[Vladimir Feldman (julgeolekutöötaja)|Vladimir Feldman]]
*Ülevenemaalise EK Kolleegium,
*Ülevenemaalise EK Asjadevalitsus, ülem [[Genrihh Jagoda]]
*Ülevenemaalise EK Haldus-organisatsioonilisvalitsus, ülem [[Ivan Apter]]
*Ülevenemaalise EK Registratsiooni-statistikavalitsus, ülem [[Jānis Rocēns]] (''Роцен Ян Петрович'')
*Ülevenemaalise EK Asjadevalitsuse kontrollkomisjon, ülem [[Sergei Špigelglass]].
*Ülevenemaalise EK Sideteenistus, ülem [[Stanislav Sviredski]]
*Ülevenemaalise EK Meditsiiniteenistus, ülem Artur Staševski
*Ülevenemaalise EK Majadevalitsus.
*Ülevenemaalise EK Majandusvalitsus, ülem [[Nikolai Krõlenko]]
*Ülevenemaalise EK Salajas-poliitiline Valitsus, ülem [[Vjatšeslav Menžinski]]
**Ülevenemaalise EK [[Eriosakond]], ülem [[Vjatšeslav Menžinski]], kohakaasluse alusel
**[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Viies Valitsus|Ülevenemaalise EK Salajane osakond]], ülem [[Timofei Samsonov]];
**Ülevenemaalise EK Spetsosakond, ülem [[Gleb Boki]]
**[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene peavalitsus|Ülevenemaalise EK Välisosakond]], ülem [[Jakov Davtjan]];
**Ülevenemaalise EK Transpordiosakond, ülem [[Georgi Blagonravov]]

Ülevenemaalise EK Kolleegiumisse kuulusid suuremate ja tähtsamate struktuuriüksuste juhid. 1922. aastal olid kolleegiumis: Vene SFNV SA rahvakomissar ja tšekaa esimees [[Feliks Džerzinski|F. Dzeržinski]], esimehe asetäitja [[Józef Unszlicht|J. Unszlicht]], SOV ülem [[Vjatšeslav Menžinski|V. Menžinski]], Eriosakonna ülem G. Jagoda, Idamaade osakonna ülem [[Jēkabs Peterss|J.Peterss]], Spetsosakonna ülem G. Boki, Petrogradi kubermangu GPU ülem [[Stanislav Messing|S. Messing]], Moskva kubermangu GPU ülem [[Filipp Medved|F. Medved]]
{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kontrrevolutsiooni ja Sabotaaži Vastu Võitlemise Ülevenemaaline Erakorraline Komisjon|Venemaa Nõukogude Vabariigi Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ülevenemaaline Kontrrevolutsiooni ja Sabotaaži Vastu Võitlemise Erakorraline Komisjon]]|nimi=Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ülevenemaaline Kontrrevolutsiooni, Spekulatsiooni ja Ametialaste Kuritegude Vastu Võitlemise Erakorraline Komisjon|aeg=[[1918]]–[[1922]]|järgnev=[[Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus]] (1923–1930)}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Venemaa Nõukogude Vabariigi Siseasjade Rahvakomissariaat]] (1917)|nimi=[[Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaat]]|aeg=[[1918]]–[[1930]]|järgnev=[[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat]] (1930–1941)}}
{{lõpp}}

;1917
*([[28. november|28. novembril]] [[vkj]]) / [[9. detsember|9. detsembril]] võttis Vene SFNV RSN vastu määruse tunnistada Venemaa [[Konstitutsiooniliste Demokraatide Partei]] &quot;rahvavaenlaste parteiks&quot;, kuna KD partei ei tunnistanud bolševike ja [[vasakesseer]]ide poolt võimu usurpeerimist ning [[Asutav Kogu (Venemaa)|Venemaa Asutava Kogu]] laialisaatmist. [[Konstitutsiooniliste Demokraatide Partei|KD]] ehk kadettide partei liikmete juhtkonna suhtes viidi poliitilised repressioonid läbi algselt &quot;revolutsioonilistest meelestatud madruste&quot; ja pärast 20. detsembrit juba tšekaa poolt.

==ÜEK tegevus==
;1918
*[[5. jaanuar]]il võttis relvastatud riigipöörde tulemusena võimu haaranud [[Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee]] vastu määruse, millega &quot;tunnistas kõik katsed võtta endale võimuülesandeid – kontrrevolutsiooniliseks tegevuseks&quot; (''«О признании контрреволюционным действием всех попыток присвоить себе функции государственной власти'') ning määras selle üle kontrolli teostama erakonnalised komisjonid kubermangudes ja linnades. Võimuhaaramiste mahasurumiseks lubati kasutada kõikvõimalikke vahendeid kuni relvajõu kasutamiseni&lt;ref&gt;Собрание узаконений правительства РСФСР. 1918. №&lt;/ref&gt;.
*[[6. jaanuar]]il võttis [[Vene SFNV Justiitsrahvakomissariaat]] vastu määruse uue vanglakolleegiumi loomiseks, mis teostaks kontrolli kinnipidamiskohtade üle.
*Kevadel 1918 moodustati bolševike võimu all olevates maapiirkondades kubermangu ja maakonna tšekaad (1918–1919), maakonna tšekaad saadeti laiali 1919. aasta kevadel võimuliialduste eest;
*11. juunil võttis ÜVEK I konverents, millest võtsid osa loodud 43 EK esindajad vastu [[oblast (Venemaa)|oblasti]], [[kubermang]]u ja [[maakond (Venemaa)|maakonna]] nõukogude juures asuvate EK põhimääruse;
*[[13. juuni]] otsustas [[Ülevenemaalise Erakorralise Komisjoni Kolleegium]] moodustada EK alluvatest relvastatud salkadest Erakorralise Komisjoni vägede korpus;
*[[14. juuni]]l võttis ÜVEK I konverents vastu otsuse allutada raudtee kaitse erakorralise komisjonile;
*14. juunil otsustas [[Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee]] oma dekreediga välja arvata nõukogude võimuorganitest kõik paremesseerid, esseerid-tsentristid ja menševikud kui rahvavaenlased&lt;ref&gt;Декреты Советской власти. М.: Политиздат, 1964. Т.3. С.266&lt;/ref&gt;. Vaata ka ''[[III Vene revolutsioon]]''.
*[[5. september|5. septembril]] 1918 kuulutas [[Rahvakomissaride Nõukogu|Vene SNFV Rahvakomissaride Nõukogu]] välja määruse nr 710 «О красном терроре» [[Punane terror|punase terrori]] kohta, mida praktikas viisid ellu EK-d linnades ja kubermangudes;
*septembris võttis ÜVEK Kolleegium vastu kubermangu ja maakonna EK põhimääruse (''«Положение о губернских и уездных ЧК»''), mis määratles kubermangude EK koosseisud, ülesanded ja struktuurid, mille kohaselt oli kubermangu erakorralises komisjonis 4 põhiosakonda:
*osakond võitluseks kontrrevolutsiooniga;
**1. jaoskond tegeles tööga sõjaväes
**2. jaoskond tegeles keisrirežiimi silmapaistvate tegelaste, kirikutegelaste, seltside ja ühingute jälgimisega, mis ei tegelenud poliitikaga
**3. jaoskond tegeles parteiorganite järelevalvega.
*osakond võitluseks spekulatsiooniga
*osakond võitluseks ametialaste kuritegudega

Kubermangu EK esimehe valis [[VK(b)P]] kubermangukomitee.

Piiriäärsetes ([[Pihkva kubermang]]u ja [[Põhja Oblasti Kommuunide Liit|Põhja Oblasti Kommuunide Liidu]] erakorraliste komisjonide koosseisus olid veel piiriosakonnad.
*Oktoobris 1918 Kesktäitevkomitee poolt vastuvõetud Ülevenemaalise ja kohalike EK põhimääruse (''«Положение ВЦИК о Всероссийской и местной чрезвычайных комиссиях»'') kohaselt lisandus kubermangu EK, veel neljaski osakond
*osakond kubermangus asuvate maakondade EK juhtimiseks;
Maakondade erakorralistes komisjonides oli:
*osakond võitluseks kontrrevolutsiooni ja ametialaste kuritegudega
*osakond võitluseks spekulatsiooniga
*[[19. detsember|19. detsembril]] 1918 loodi tšekaa eriosakonnad (''особые отделы ВЧК'').

1918. aasta lõpuks oli [[Nõukogude Venemaa]] kontrolli all oleval territooriumil moodustatud 40 kubermangu erakorralist komisjoni ja 356 maakonna erakorralist komisjoni.

Pärast nõukogude vägede kallaletungi [[Ukraina Rahvavabariik|Ukraina Rahvavabariigile]] moodustati [[3. detsember|3. detsembril]] [[1918]] [[Üleukrainaline Erakorraline Komisjon]] (''Всеукраинская чрезвычайная комиссия (ВУЧК)''), mille ülemaks määrati [[Mārtiņš Lācis]].

;1919
*[[20. jaanuar]]il võttis Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee vastu otsuse maakondade EK likvideerimisest ning asjade üleandmisest kubermangu EK-dese.
*[[17. mai]]l, võttis Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee vastu otsuse kinni peetud isikute kinnipidamiseks ja [[koonduslaager|koonduslaagrite]] (kriminaalkurjategijate ja erivanglate) haldamiseks Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadis eriosakonna loomiseks. Laagrite organiseerimine kubermangudes ja vajadusel ka maakondades jäi tšekaa ülesandeks. Ametlikult loodi 5 tüüpi laagrid: eriotstarbelised, üldtingimustega [[koonduslaager]], jaotuslaager, [[sõjavangilaager]]. Vaata ka ''[[GULAG]]''.
;1920
*[[24. november|24. novembril]] 1920 anti [[Töö ja Kaitse Nõukogu]] otsusega EK eriosakonna pädevusse [[Vene NFSV]] riigipiiri valvamine. Moodustati [[NSV Liidu Piirivalve|piirivalve]]jaoskonnad ja piiripunktide süsteem piiril Soome, Eesti ja Lätiga.
*[[20. detsember|20. detsembril]] 1920 loodi käskkirjaga nr 169 [[Ülevenemaaline erakorraline komisjon võitluseks kontrrevolutsiooni ja sabotaažiga|Ülevenemaalise erakorralise komisjoni]] välismaal tegutsevate nn [[valgekaartlased|valgekaartlike]] organisatsioonidega tegelemiseks Välisosakond (''Иностранный отдел ВЧК'').

;1921
* 14. jaanuaril 1921 moodustati [[Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus#Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuva Riikliku Poliitvalitsuse struktuurüksused 1. detsembril 1922|Tšekaa Salajas-Operatiivvalitsus]] (''Секретно оперативное управление ВЧК''), mille koosseisus olid kõik tšekaa operatiivstriktuuriüksusued; 
*[[8. märts|8.]]–[[16. märts]]il 1921 toimunud [[VK(b)P]] [[VK(b)P X Kongress]]il võeti vastu otsus [[sõjakommunism]]i asendamisest uue majanduspoliitikaga [[Uus majanduspoliitika|NEP]].
*[[18. märts]]il 1921 lõppes [[Kroonlinna ülestõus]]u mahasurumine, mille osalejatest 2103 inimest mõisteti [[Petrogradi Tšekaa]] ja Vabariigi Soome piirivalve eriosakonna ning Kroonlinna eriosakonna ''Troika'' poolt mahalaskmisele, 6459-le määrati pikk vabaduskaotus ja vähemolulistele osavõtjatele asumiselesaatmine.
*aprillis loodi seoses Vene NFSV ja välisriikide vahel ekspordi-impordialase majandus-kaubandustegevuse taastamisega tšekaas ärilis-tööstusliku luure osakond (''oтдел коммерчески-промышленной разведки'') [[majandusluure]].
*[[5. mai]] 1921. loodi EK juures asuv [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kaheksas Peavalitsus|Spetsosakond]];
*augustis 1921 vastavalt [[Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo|VK(b)P KK Poliitbüroo]] otsusele arreteeriti Petrogradis bolševike võimu suhtes vaenulikud intelligendid ning saadeti nad sunniviisiliselt Venemaalt välja &lt;ref&gt;[http://www.gumer.info/bibliotek_Buks/History/Article/post_vus.php Постановление Политбюро ЦК РКП(б) об утверждении списка высылаемых из России интеллигентов]&lt;/ref&gt;.
*[[8. detsember|8. detsembrist]] 1921 moodustati tšekaa salakaubaga võitlemise jaoskond;
;1922
*[[27. september|27. septembril]] võttis [[NSV Liidu Töö ja Kaitse Nõukogu]] vastu otsuse, et [[NSV Liidu riigipiir]]e (maismaa ja merepiiri) valvab ja kaitseb Riiklik Poliitvalitsus (GPU), mille koosseisus moodustati RPV vägede Üksik Piirikorpus, mille koosseisu lülitati varem [[Punaarmee]] alluvuses olnud piirikaitseüksused. ÜPK, mille alluvuses oli ligikaudu 50 000 piirivalvurit, allus GPU ülemale ja tema asetäitjale. PÜK ülemaks oli RPV vastuluureosakonna ülem.

{{vaata|NSV Liidu piirivalve}}
[[1. detsember|1. detsembril]] koostas [[ÜK(b)P KK]] sekretär [[Vladimir Uljanov]] [[ÜK(b)P KK Poliitbüroo]]le määruse projekti, mille Keskkomitee ka samal päeval kinnitas ning määras komisjoni, kuhu kuulusid: [[Lev Kamenev]] (Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee), [[Dmitri Kurski]] (justiitsrahvakomissar) ja [[Feliks Dzeržinski]] (siseasjade rahvakomissar) seda teostama. Määruses vähendati tšekaa eriõigusi ning vähendati volitusi vahistamiseks, piirates vahi all pidamiset tähtaega ühe kuuni ja nende läbivaatamisekohtute poolt, samuti komisjoni nimetuse muutuse.

Toimunud [[VK(b)P XI Kongress]] kinnitas Keskkomitee ettepaneku pärast 1923. aasta jaanuaris VK(b)P Keskkomitee poolt kinnitamist tšekaa likvideerimise projekti ja tegi [[Józef Unszlicht]]ile ülesandeks GPU põhimääruse ettevalmistamise.

[[6. veebruar]]il võttis [[Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidium]] vastu otsuse tšekaa likvideerimisest ning kohtuväliste repressioonide läbiviimiste volituste piiramisest («Об упразднении Всероссийской чрезвычайной комиссии и о правиле производства обысков, выемок и арестов») ja [[Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus|Vene NFSV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuva Riikliku Poliitvalitsuse]] (''Государственного политического управления (ГПУ) при НКВД РСФСР''), loomise kohta. [[9. veebruar]]il kinnitas [[ÜK(b)P KK Poliitbüroo]] Vene NFSV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuva Riikliku Poliitvalitsuse põhimääruse.
;1923
[[15. november|15. novembril]] kinnitas [[NSV Liidu Kesktäitevkomitee Presiidium]] ([[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus|NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Ühendatud Riikliku Poliitvalitsus]]e ([[OGPU]]) põhimääruse. OGPU ülesandeks jäid võitlus [[spionaaž]]iga, [[banditism]]iga, [[nõukogude võim]]u vastaste relvastatud väljaastumistega, transportliinide ja riigipiiri kaitse, riigivastaste väljaastumiste uurimine.

==ÜEK erivolitused ja punane terror==
{{Vaata|Punane terror}}
[[NLKP|Kommunistlik Partei]] kasutas oma relvastatud kaitse organit – ''tšekaad'' kommunistliku režiimi jaoks eriti ohtlikel ajahetkedel nõukogude võimu vastaste suhtes terrori ja ebaseaduslike hukkamiste läbiviimiseks, milleks vastavalt sõjalisele olukorrale [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõja]] ajal anti [[VK(b)P KK]] ja [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]] poolt tšekaale eriõigusi nõukogude võimu vastaste hukkamiseks väljaspool kohtulikku menetlust vastavalt &quot;''revolutsioonilisele südametunnistusele''&quot; ning operatiivolukorrale vastavas tšekaa tegevuspiirkonnas.
*[[21. veebruar]]il [[1918]] – vastavalt [[Vladimir Uljanov]]i juhitud [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]] dekreedile «Sotsialistlik Kodumaa on hädaohus!», anti tšekaale õigus ilma kohtumenetluseta lasta maha «Vaenlase agendid, spekulandid, rüüstajad, huligaanid, kontrrevolutsioonilised agitaatorid, saksa spioonid kuriteopaigas».
Pärast saksa vägede pealetungi hoo vähenemist piirati juunis 1918 tšekaa eriõigusi mahalaskmisõigusega kriminaalkurjategijate ja suurspekulantide suhtes, ajutiselt mitte kasutades seda erandlikku karistusviisi poliitiliste kirjategijate suhtes.

*[[5. september]] [[1918]] – anti tšekaale [[Jakov Sverdlov]]i juhitud [[VK(b)P KK]] poolt uuesti õigus kasutada ilma kohtumenetluseta mahalaskmist [[spioon]]ide, [[diversant]]ide, muude revolutsioonilise seaduslikkuse rikkujate suhtes. Antud eriõiguste alusel viidi läbi ka repressioone «kõigi [[valgekaartlased|valgekaartlike]] organisatsioonidega, vandenõude ja mässudega ''puutumuses'' olevate isikute» suhtes ning viidi läbi [[1918]]–[[1922]] läbi [[Punane terror|punast terror]]it.
[[17. veebruar]]il 1919 piiras [[Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee]] tšekaa erivolitusi ning võimaldas teostada ilma kohtumenetluseta hukkamisi ainult piirkondades, kus oli välja kuulutatud [[sõjaseisukord]].
*[[20. juuni]]l [[1919]] andis Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee välja dekreedi (''«Об изъятии из общей подсудности в местностях, объявленных на военном положении»''), millega anti piirkondades, kus oli [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõja]] ning välisriikidega peetavate sõjategevusega välja kuulutatud sõjaseisukord, õiguse tšekaale ja selle [[Eriosakond]]adele kohe maha lasta isikud, kes osalevad süütamistes, plahvatustes, raudtee tahtlikkus rikkumises ja muudes kontrrevolutsiooniliste kavatsustega tegevustes.

==ÜEK vastuluurealane tegevus==
*[[Sidney Reilly]]
*[[Vladimir Orlov (1882–1941)]]

==ÜEK riikliku julgeoleku alane tegevus==
*&quot;Kodumaa ja vabaduse kaitse liit&quot; (''Союз защиты родины и свободы''), [[Boriss Savinkov]]
*&quot;Rahvuslik liit&quot; (valgekaartliku suunitlusega)

===Piirkondlikud EK allasutused&lt;ref&gt;[http://www.fedy-diary.ru/?p=2023 ИНСТРУКЦИЯ ЧРЕЗВЫЧАЙНЫМ КОМИССИЯМ НА МЕСТАХ]&lt;/ref&gt;===
*[[Petrogradi erakorraline komisjon võitluseks kontrrevolutsiooni ja sabotaažiga|Petrogradi Tšekaa]], asus Petrogradis aadressil Gorohhovaja 2;
*[[Moskva Tšekaa]], asus Moskvas endises [[Moskva ohranka]] majas ([[Bolšoi Gnezdinkovski tänav]]al, seejärel Bolšaja Lubjanka tänav 14.
*[[Turkestani Kontrrevolutsiooni, Spekulatsiooni ja Marodöörluse Vastu Võitlemise Erakorraline Uurimiskomisjon]] (''Туркестанская чрезвычайная следственная комиссия (ЧСК) по борьбе с контрреволюцией, спекуляцией и мародерством''), moodustati [[5. september]] [[1918]];
*[[Üleukrainaline Erakorraline Komisjon]], (''Всеукраинская чрезвычайная комиссия (ВУЧК)'') , moodustati [[3. detsember]] [[1918]], ülem [[Mārtiņš Lācis]];
**[[7. märts]]il [[1920]] Kontrrevolutsiooni, Spekulatsiooni ja Marodöörluse Vastu Võitlemise Erakorraliste Komisjonide Keskvalitsus (''Центральное управление чрезвычайными комиссиями по борьбе с контрреволюцией, саботажем и преступлениями по должности (Цупчрезком)'')
**alates [[30. märts]]ist [[1921]] nimetati ümber [[Üleukrainaline Kontrrevolutsiooni, Spekulatsiooni ja Ametialaste kuritegude Vastu Võitlemise Erakorraline Komisjon|Üleukrainaliseks Kontrrevolutsiooni, Spekulatsiooni ja Ametialaste kuritegude Vastu Võitlemise Erakorraliseks Komisjon]]iks (''Всеукраинская чрезвычайная комиссия по борьбе с контрреволюцией, саботажем и преступлениями по должности (ВУЧК)'');
*[[Kaug–Ida Vabariik|Kaug-Ida Vabariigi]] Riikliku Poliitkaitse valitsus (''Государственной политической охраны (ГПО)''), moodustati augustis 1920, ülem [[Mihhail Frinovski]] (''Михаил Петрович Фриновский'');
*Jekaterinburgi erakorralise komisjoni esimehed: [[Jakov Jurovski]] (''Яков Михайлович Юровский'') (1919), Andrei Tunguskov (1919–1920).
*Kiievi erakorralise komisjoni esimehed: Vsevolod Balitski (1919), [[Mārtiņš Lācis]] (1919–1921),
*Odessa erakorralise komisjoni esimehed: Kalistrat Sadžaja (1919), Boriss Severnõi (1920), [[Stanisław Redens]] (1920), [[Mendel Deitš]] (1920–1922) (''Мендель Абелевич Дейч'')
*Saratovi erakorralise komisjoni esimehed: Mendel Deitš (1919), Semjon Lobov (1919–1920).
*Simbirski erakorraline komisjon, esimees Lev Belski (''Лев Николаевич Бельский '');
*Harkovi erakorralise komisjoni esimehed: Stepan Sajenko (''Саенко, Степан Афанасьевич''; 1919), Vassili Mantsev (1919–1920), Isaak Radin (1920–1921), Kalistrat Sadžaja (1922);
*Vitebski erakorraline komisjon, esimees Sergei Švarts
*Venemaa piires loodi ühte sõjaväeringkonda kuuluvate kubermange ühendavad ja
*suuremates nõukogude võimu all olevates piirkondades ([[Turkestan]]is, [[Taga–Kaukaasia|Taga-Kaukaasia]]s&lt;ref&gt;[http://www.kavkaz–uzel.ru/bookstext/books/id/724560.html Органы ВЧК–ГПУ–ОГПУ на Северном Кавказе. (1918–1934 гг.)]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;, [[Kirgiisia]]s, [[Siber]]is, [[Ukraina]]s ja Kagu-Venemaal), ühendades mitme kubermangu juhtimist loodi regionaalsed tšekaa volitatud esindused (полномочные представительства (ПП) ВЧК), kellel oli samuti kohtuväliste repressioonide täideviimise õigused.
*[[Peterburi sõjaväeringkond|Peterburi sõjaväeringkonna]] VTšK volitatud esinduse (ПП ВЧК Петроградского ВО), piirkonda kuulusid: [[Petrogradi kubermang|Petrogradi]], [[Novgorodi kubermang|Novgorodi]], [[Pihkva kubermang|Pihkva]], [[Murmanski kubermang|Murmanski]], [[Tšerepovetsi kubermang|Tšerepovetsi]], [[Volgogradi kubermang|Volgogradi]], [[Põhja–Dvina kubermang|Põhja-Dvina]], [[Arhangelski kubermang]]ud ning [[Karjala]] ja [[Sõzran]]i oblast.

{{pooleli}}

===Piirivalve EK-d===
===Punaarmee EK eriosakonnad===
Nõukogude võimu kontrollaparatuur sõjaväe kontrolliks loodi [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõja]] ajal 1918. aasta sügisel, II Ülevenemaalise erakorraliste komisjonide konverentsi otsusega. Konverentsi otsusega otsustati moodustada kõigil kodusõja rinnetele ning tegevaarmeedes tšekaa [[Eriosakond|eriosakonnad]] õigusega määrata järelevalve teostamiseks komissare sõjaväeüksustesse. [[9. detsember]] 1918 moodustati kolleegiumi otsusega tšekaa koosseisus tšekaa sõjaline osakond – sõjaväe kontrolli teostavate eriosakondade keskasutusena, mille juhiks määrati [[Mihhail Kedrov]].

[[1919]]. aasta alguses liideti [[NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsus#Nõukogude sõjaväeluure loomise etapid|sõjaväele allunud sõjaline kontroll]] ja tšekaa sõjaline osakond ühiseks vabariiklikuks eriosakonnaks, mille juhiks määrati Mihhail Kedrov. 1. jaanuaril 1919 välja antud käskkirjaga käskis Kedrov moodustada ühised eriosakonnad rinnete, armeede, sõjaringkondade ja kubermangude juures.

{{Vaata|Eriosakond}}

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kontrrevolutsiooni ja Sabotaaži Vastu Võitlemise Ülevenemaaline Erakorraline Komisjon]]|nimi=[[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kontrrevolutsiooni, Spekulatsiooni ja Ametialaste Kuritegude Vastu Võitlemise Erakorraline Komisjon]]|aeg=[[1918]]–[[1922]]|järgnev=[[Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus]] (1923–1930)}}

{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Venemaa Vabariigi Siseministeerium]] (1917)|nimi=[[Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaat]]|aeg=[[1918]]–[[1930]]|järgnev=[[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat]] (1930–1941)}}
{{lõpp}}

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*''«Еженедельник Чрезвычайных Комиссий по борьбе с контрреволюцией и спекуляцией»'' 22. september – 27. oktoober 1918, 1–6, toimetaja [[Vassili Fomin]], tšekaa linnavälise osakonna ülem
*''«Красный Террор» (Еженедельник Чрезвычайной Комиссии по борьбе с контрреволюцией на Чехословацком фронте. Казань, 1 ноября 1918 г., № 1'')
*''«Красный Меч» («Орган Политотдела Особого Корпуса войск В.–У.Ч.К.», Киев, 18 августа 1919 г., № 1)''

==Välislingid==
*А. И. Кокурин – Н. В. Петров, [http://web.archive.org/web/20091127131139/http://militera.lib.ru/docs/0/lubyanka1917-1960_idf.pdf Лубянка ВЧК-ОГПУ-КВД-НКГБ-МГБ-МВД-КГБ 1917–1960 Справочник], МЕЖДУНАРОДНЫЙ ФОНД «ДЕМОКРАТИЯ», МОСКВА 1997
*[http://www.fedy-diary.ru/?p=3044 Тепляков &quot;Непроницаемые недра. ВЧК-ОГПУ в Сибири 1918–1929 гг.&quot; // Глава 2]
*[http://zaimka.ru/authors/olekh/ Олех Григорий Леонидович] , [http://zaimka.ru/power/olekh3.shtml Кровные узы. РКП(б) и ЧК/ГПУ в первой половине 1920-х годов: механизм взаимоотношений. ]
* August 2014, Amanda M. Ward, [https://etd.ohiolink.edu/!etd.send_file?accession=ohiou1398772391 The Okhrana and the Cheka: Continuity and Change]

[[Kategooria:Nõukogude Liidu poliitika]]
[[Kategooria:Terrorism]]
[[Kategooria:Nõukogude Liidu luureagentuurid]]
[[Kategooria:Kommunistlikud asutused]]</text>
      <sha1>7q7n9pvsq8u9lj01f4z0ahzeg3cgk63</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kannibalism</title>
    <ns>0</ns>
    <id>19497</id>
    <revision>
      <id>7204903</id>
      <parentid>7139846</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T19:59:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sillerkiil</username>
        <id>58396</id>
      </contributor>
      <origin>7204903</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="976" sha1="839psh7a4k77usbiegk3qszr141bl2z" xml:space="preserve">
{{viitamata}}
{{täienda}}
[[File:Tupinambá cannibals (de Bry, 1593).jpg|thumb|right]]

'''Kannibalism''' on [[Liik (bioloogia)|liigikaaslase]] söömine. Seda tuleb loomariigis ette paljudel liikidel. 
Vanemlooma poolt noore järglase söömist nimetatakse '''infantitsiidiks'''.

==Kultuuriantropoloogia==
[[Kultuuriantropoloogia]]s tähistab mõiste &quot;kannibalism&quot; inimesesöömist. Inimsööja kohta kasutatakse mõistet &quot;kannibal&quot;.

Inimese või tema osade ([[rituaal]]ne) söömine teiste inimeste poolt on olnud ilmselt tavaks mõningatel hõimudel ja rahvastel, ehkki teated selle kohta on tihti olnud vastukäivad.

Tuntud on [[vandenõuteooria]]d, mis omistavad teistele rahvastele või teiseusulistele kannibalismi.

==Vaata ka==
{{Vikitsitaadid}}
*[[endokannibalism]]

==Välislingid==
*[https://www.youtube.com/watch?v=Gg2fHSp_O6w Infantitsiidi juhtum [[must-toonekurg|must-toonekure]] pesas Eestis]

[[Kategooria:Kultuuriantropoloogia]]
[[Kategooria:Toitumine]]</text>
      <sha1>839psh7a4k77usbiegk3qszr141bl2z</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tüvirakk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>23080</id>
    <revision>
      <id>7205007</id>
      <parentid>7187555</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T08:26:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7205007</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="30524" sha1="7h7n0g0d4573b2si6q7mzxc3rbhsap1" xml:space="preserve">'''Tüvirakk''' (ld ''cellula praecursoria'', mitm ''cellulae praecursoriae'') on [[hulkrakne organism|hulkraksete organismide]] erinevates [[kude]]des leiduvate [[rakuline diferentseerumine|diferentseerumata]] paljunemisvõimeliste algrakkude tüüp. Tüvirakud võivad muunduda ehk diferentseeruda spetsiaalse funktsiooniga [[rakk]]udeks või jaguneda [[mitoos]]i teel samasugusteks tüvirakkudeks.

[[Imetajad|Imetajatel]] on kirjeldatud kahte tüüpi tüvirakke: [[embrüonaalsed tüvirakud|embrüonaalseid]] ja [[täiskasvanud tüvirakk]]e. Täiskasvanud organismis uuendavad tüvirakud [[kude]]sid ehk on osa keha parandamise süsteemist. Teadlased on õppinud tüvirakke kunstlikult kasvatama ja kindla funktsiooniga rakkudeks diferentseerima.&lt;ref name=&quot;wcWzG&quot; /&gt;

Täiskasvanud inimese kehas on autoloogsete tüvirakkude eraldamiseks neli kohta: 
*[[luuüdi]] – tüvirakkude kättesaamiseks tuleb puurida luuüdisse;
*[[Rasvarakk|rasvarakud]] – tüvirakud eraldatakse [[rasvaimu]] abil;
*[[veri]] – täisveri tuleb eraldada komponentideks ja sealt filtreerida välja [[Hematopoeetiline tüvirakk|hematopoeetilised tüvirakud]];
*	vahetult pärast sündi saab neid eraldada ka [[Nabaväät|nabaväädi]] verest.&lt;ref name=&quot;T6UYn&quot; /&gt;

Arvatakse, et tüvirakkudel on palju sarnasusi [[vähirakk]]udega.&lt;ref name=&quot;QvRjh&quot; /&gt;

[[Taimed]]el on sarnase funktsiooniga rakkudeks [[Algkude|algkoe]] ehk meristeemi rakud.

==Omadused== 
Tüvirakkude klassikalise definitsiooni kohaselt on neil kaks erilist tunnust:
* taastootlikkus – võime [[raku jagunemistsükkel|jaguneda]] korduvalt uuteks rakkudeks, jäädes diferentseerumata olekusse; 
* [[potents]] – võime muunduda spetsialiseeritud rakkudeks.&lt;ref name=&quot;Schoeler&quot; /&gt;

===Taastootlikkus===
Tüvirakkude populatsioon säilitatakse kahe jagunemismehhanismiga:

* asümmeetriline jagunemine – tüvirakk jaguneb, moodustades ühe raku, mis on identne esialgse tüvirakuga, ja diferentseerunud raku;
* sümmeetriline jagunemine – tüvirakud võivad jagunedes moodustada ka kaks ühesugust rakku, mis võivad olla nii tüvirakud kui diferentseerunud rakud. See mehhanism toimub stohhastiliselt.&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Shahriyari|first=Leili|url=https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0076195|title=Symmetric vs. Asymmetric Stem Cell Divisions: An Adaptation against Cancer?|journal=PloS one|volume=8|issue=10|pages=|last2=Komarova|first2=Natalia L.|via=}}&lt;/ref&gt;

On kaks [[teooria]]t, et seletada, millist jagunemismehhanismi kasutatakse. Esimese kohaselt määrab selle eri [[membraanivalk]]ude raku pinnale eritamine. Teise teooria kohaselt püsivad tüvirakud diferentseerumata olekus teatud keskkonnatingimustes. Tüvirakud hakkavad diferentseeruma, kui nad lahkuvad neile sobilikust keskkonnast või ei saa enam signaale, mis hoiaks neid diferentseerumata olekus.&lt;ref name=&quot;Jq1LY&quot; /&gt;

===Potents===
Rakkudel leidub viit tüüpi [[Raku potents|potentsust]]:

* üksainus [[totipotentsus|totipotentne]] rakk võib kasvada [[organism]]iks ning toota ka looteväliseid kudesid. Selline omadus on [[sügoot]]idel ja [[blastomeer]]ide rakkudel;&lt;ref name=&quot;Schoeler&quot; /&gt;
*[[Pluripotentsus|pluripotentsed]] tüvirakud ei saa kasvada organismiks, kuid on võimelised diferentseeruma rakkudeks, mis on pärit samast [[looteleht|lootelehest]];&lt;ref name=&quot;lRHef&quot; /&gt;
*[[Multipotentsus|multipotentsed]] tüvirakud võivad muutuda ainult teatud kudede rakkudeks, näiteks [[vererakk]]udeks või [[luurakk]]udeks;&lt;ref name=&quot;Schoeler&quot; /&gt;
*[[Oligopotentsus|oligopotentsed]] tüvirakud saavad diferentseeruda ainult vähesteks rakkudeks, näiteks [[Lümfoidne tüvirakk|lümfoidseteks]] või [[Müeloidne tüvirakk|müeloidseteks tüvirakkudeks]];&lt;ref name=&quot;Schoeler&quot; /&gt;
*[[Unipotentsus|unipotentsed]] tüvirakud saavad jaguneda ainult ühte tüüpi rakuks, kuid suudavad erinevalt tavalistest rakkudest iseennast taastoota.&lt;ref name=&quot;Schoeler&quot; /&gt;

==Tüvirakkude tüübid==
===Embrüonaalsed tüvirakud===
[[Pilt:Stem cells diagram.png|350px|pisi|Embrüonaalsed tüvirakud visualiseerituna blastotsüsti rakusisese massi rakkude hulgas. Nendest rakkudest võib saada ükskõik milline rakutüüp, välja arvatud [[platsenta]]t moodustav rakk. [[Moorula]] rakud on totipotentsed ja nad võivad saada ka platsenta rakkudeks. Diagramm illustreerib inimembrüo embrüonaalset tüvirakku ja selle rolli organismis]]
[[Embrüonaalsed tüvirakud]] pärinevad [[blastotsüst]]i ehk lootepõiekese sisemisest rakumassist.&lt;ref name=&quot;xyKq4&quot; /&gt; Need on pluripotentsed ja annavad alguse kolmele põhilisele lootelehele: [[ektoderm]]ile, [[endoderm]]ile ja [[mesoderm]]ile. Nad võivad diferentseeruda enam kui kahesajaks täiskasvanu organismis esinevaks rakutüübiks. Peaaegu kõik tüvirakkudega seotud uuringud on läbi viidud kas hiire (mES) või inimese embrüonaalsete tüvirakkudega (hES). Need vajavad diferentseerumata oleku säilitamiseks väga erinevaid tingimusi.&lt;ref name=&quot;kuus&quot; /&gt; Inimese embrüonaalseid tüvirakke saab tavalistest rakkudest eristada mitmete spetsiifiliste [[transkriptsioonifaktor]]ite [[ekspressioon]]i ja raku [[pinnaretseptor]]ite järgi.

Embrüonaalsed tüvirakud vajavad diferentseerumiseks spetsiifilisi signaale. Kui selliseid rakke süstida teise organismi, siis hakkavad rakud diferentseeruma paljudeks eri rakkudeks, põhjustades nii teatud tüüpi [[kasvaja]], mida nimetatakse [[teratoom]]iks.

Embrüonaalsetele tüvirakkudele omistatakse biomeditsiinis tänapäeval erilist tähtsust. Need on oma pluripotentsuse tõttu potentsiaalseks ravimeetodiks [[regeneratiivmeditsiin]]is ja haiguse või vigastuse tagajärjel kahjustatud kudede taastamisel.&lt;ref name=&quot;seitse&quot; /&gt;

Inimese lootelt saadud embrüonaalsete tüvirakkude uurimisobjektina kasutamisele on esitatud eetilisi vastuväiteid põhjendusega, et selliste tüvirakkude saamiseks lõhutavat blastotsüsti (s.o [[embrüo]], milles ei ole veel üle 150 raku) võib pidada inimeseks.&lt;ref name=&quot;kuus&quot; /&gt;

===Täiskasvanud tüvirakud===

Täiskasvanud tüvirakud ehk somaatilised tüvirakud ehk keha tüvirakud on diferentseerumata rakud, mis esinevad teatud koe diferentseerunud rakkude hulgas ning on enamasti multipotentsed. Hoolimata nimest leidub neid ka lastel ja sündimisel saab neid eraldada ka [[nabaväät|nabaväädist]].&lt;ref name=&quot;üheksa&quot; /&gt; Pluripotentsed täiskasvanud tüvirakud on haruldased, kuid neid leidub mitmes koes.&lt;ref name=&quot;kümme&quot; /&gt; Luuüdis leidub rohkelt täiskasvanud tüvirakke.&lt;ref name=&quot;üksteist&quot; /&gt; Luuüdis leiduvate tüvirakkude arv kahaneb organismi vananedes.&lt;ref name=&quot;kaksteist&quot; /&gt; Täiskasvanud tüvirakke on kasutatud mitmete [[seljaaju]]vigastuste,&lt;ref name=&quot;kolmteist&quot; /&gt; [[maksatsirroos]]i&lt;ref name=&quot;neliteist&quot; /&gt; ja kroonilise jäsemete [[isheemia]] ravimiseks.&lt;ref name=&quot;viisteist&quot; /&gt; Lisaks on neid kasutatud [[leukeemia]] ja muude sarnaste luu- ja verevähkide ravimiseks. Samuti kasutatakse täiskasvanud tüvirakke [[veterinaaria]]s [[kõõlus]]te ja [[Ligament|sidemete]] vigastuste ravimiseks [[hobune|hobustel]].&lt;ref name=&quot;kuusteist&quot; /&gt; Täiskasvanud tüvirakkude kasutamine pole nii vastuoluline kui embrüonaalsete tüvirakkude kasutamine, sest täiskasvanud tüvirakkude saamiseks pole vaja [[embrüo]]t lõhkuda.&lt;ref name=&quot;seitseteist&quot; /&gt;

===Amniootilised tüvirakud===
Multipotentseid tüvirakke leidub ka [[loode|loote]] [[amnion]]i vedelikus. Need tüvirakud on väga aktiivsed, jagunevad kiiresti ja pole tumorogeensed.&lt;ref name=&quot;kaheksateist&quot; /&gt; [[Rooma Katoliku Kirik|Rooma-Katoliku Kirik]]u õpetus keelab embrüonaalsete tüvirakkude kasutamise, kuid [[Vatikan]]i ajaleht Osservatore Romano nimetas amniootilisi tüvirakke &quot;meditsiini tulevikuks&quot;.&lt;ref name=&quot;üheksateist&quot; /&gt; 2009. aastal avati esimene amniootiliste tüvirakkude pank,&lt;ref name=&quot;kakskümmend&quot; /&gt; mis teeb koostööd mitmete haiglate ja ülikoolidega üle maailma.&lt;ref name=&quot;kakskümmendüks&quot; /&gt;

===Nabaväädi vere tüvirakud===
Teatud tüüpi tüvirakud (CB-SC), mis on saadud nabaväädi verest, on multipotentsed: neil on nii embrüonaalsed kui [[hematopoees|hematopoeetilised omadused]]. [[Fenotüüp|Fenotüübiline]] klassifikatsioon näitab, et nendel rakkudel on embrüonaalse raku markerid (transkripitsioonifaktorid [[OCT-4]] ja [[Nanog]]) ja raku elufaasile iseloomulikud embrüonaalsed [[antigeen]]id.&lt;ref name=&quot;kakskümmendkaks&quot; /&gt; Nabaväädi vere tüvirakkudel on potentsiaal ravida [[autoimmuunhaigus]]i.&lt;ref name=&quot;kakskümmendkolm&quot; /&gt;

==Esilekutsutud pluripotentsus==
Indutseeritud pluripotentsed tüvirakud saadakse täiskasvanud organismi diferentseerunud rakkude ümberprogrammeerimisel nii, et nad omandavad pluripotentsuse. Nii saab näiteks hiire [[Epiteelirakk|naharakkudes]] [[indutseerima|indutseerida]] tüviraku omadusi ja see rakk võib omakorda diferentseeruda spetsialiseerunud rakuks, näiteks [[munarakk|munarakuks]].&lt;ref name=&quot;kakskümmendneli&quot; /&gt;

==Meditsiin==
[[Pilt:Stem cell treatments.svg|350px|pisi|Tüvirakkude potentsiaalsed kasutusalad meditsiinis. Hetkel{{millal}} on ainus kasutusel olev ravimeetod luuüdi transplantatsioon]]
Teadlaste arvates on tüvirakkudel potentsiaal drastiliselt muuta tänapäeva meditsiini. Juba praegu suudetakse nende abil ravida leukeemiat ja mitmeid vere- ja luuvähi tüüpe.&lt;ref name=&quot;kakskümmendnseitse&quot; /&gt; Loodetakse, et tulevikus saab tüvirakkudega hakata ravima mitmeid haigusi, nagu vähki, [[Parkinsoni tõbi|Parkinsoni tõve]], seljaajuvigastusi, [[polüskleroos]]i ja lihaste vigastusi.&lt;ref name=&quot;kakskümmendkaheksa&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;kakskümmendüheksa&quot; /&gt; Tüvirakkude kasutamisel on siiski risk, et need võivad moodustada [[kasvaja]]id. Kontrollimatu rakujagunemise korral võivad need kasvajad muutuda ka pahaloomuliseks. Isegi kui tüvirakud on võetud patsiendilt endalt, võib tekkida kasvaja, sest [[mitokondriaalne DNA|mitokondriaalses DNAs]] toimuvad [[mutatsioon]]id palju tihedamini kui [[inimese genoom]]is&lt;ref name=&quot;kolmkümmend&quot; /&gt;

==Tähtsamad avastused tüvirakkude vallas==
*19. sajandi lõpp – teadlased avastasid osa rakkude arenemise mitut tüüpi rakkudeks.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide|pealkiri=Images of cell trees, cell lines, and cell fates: the legacy of Ernst Haeckel and August Weismann in stem cell research|url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/25515356/|ajakiri=History and philosophy of the life sciences|kuupäev=2014|issn=0391-9714|aastakäik=36|üksiknumber=2|doi=10.1007/|keel=en}}&lt;/ref&gt;
*1909 – [[Aleksander Maksimov]] avastas, et vererakud paljunevad lõpmatult.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide|pealkiri=RELATION OF BLOOD CELLS TO CONNECTIVE TISSUES AND ENDOTHELIUM|url=https://journals.physiology.org/doi/abs/10.1152/physrev.1924.4.4.533|ajakiri=Physiological Reviews|kuupäev=1924-10-01|issn=0031-9333|lehekülg=533–563|aastakäik=4|üksiknumber=4|doi=10.1152/physrev.1924.4.4.533|keel=en|eesnimi=Alexander A.|perekonnanimi=Maximow}}&lt;/ref&gt;
*1963 – hiire luuüdis näidati ennast taastootvate rakkude olemasolu.
*1968 – [[Raske kombineeritud immuunpuudulikkus|raske kombineeritud immuunpuudulikkuse]] ravimisel kasutati esimest korda luuüdi [[transplantatsioon]]i. 
*1978 – inimese nabaväädi verest avastati hematopoeetilised tüvirakud.
*1981 – teadlased eraldasid hiire embrüo sisemisest rakumassist embrüonaalsed tüvirakud.
*1997 – leiti esimesed otsesed tõendid vähki tekitavate tüvirakkude kohta. Näidati, et leukeemia saab alguse ühest hematopoeetilisest tüvirakust.
*1998 – esimene inimese embrüonaalse tüvirakuliini kasvatamine.&lt;ref name=&quot;kolmkümmendüks&quot; /&gt;
*2003 – avastati uut tüüpi täiskasvanud tüvirakud laste [[piimahambad|piimahammastest]].&lt;ref name=&quot;kolmkümmendkaks&quot; /&gt;
*2006 – teadlased [[Newcastle Ülikool|Newcastle'i Ülikool]]is [[Inglismaa]]l kasutasid nabaväädi vere tüvirakke ja olid esimesed, kes suutsid neist luua tehislikke [[maksarakk]]e.&lt;ref name=&quot;kolmkümmendkolm&quot; /&gt;
*2007 – Wake Foresti Ülikooli teadlased avastasid amnioni vedelikust uut tüüpi tüvirakud.&lt;ref name=&quot;kaheksateist&quot; /&gt;
*2007 – [[Mario Capecchi]], [[Martin Evans]] ja [[Oliver Smithies]] said [[Nobeli auhind|Nobeli auhinna]] embrüonaalsete tüvirakkude vallas tehtud töö eest ja esimese geneetiliselt muundatud hiire (tuntud kui [[geennokauditud hiir]]) väljatöötamise eest.&lt;ref name=&quot;kolmkümmendnviis&quot; /&gt;
*2008 – embrüonaalse tüviraku sarnaste rakkude avastamine inimese juuksekarvas.&lt;ref name=&quot;kolmkümmendnkuus&quot; /&gt;
*2009 – [[Andras Nagy]] ja [[Keisuke Kaji]] avastasid meetodi, kuidas kasutada tavalisi keharakke ja toota neist embrüonaalse tüviraku sarnaseid rakke. Nad kasutasid &quot;pakkimismeetodit&quot;, et viia rakku spetsiifilisi geene. Varem on selleks kasutatud [[viirus]]t, mis võib aga põhjustada soovimatuid mutatsioone.&lt;ref name=&quot;kolmkümmendnseitse&quot; /&gt;
*2010 – tehti esimesed katsed inimese embrüonaalsete tüvirakkudega.&lt;ref name=&quot;kolmkümmendkaheksa&quot; /&gt;
*2011 – [[Iisrael]]i teadlase [[Inbar Friedrich Ben-Nun]]i töörühm suutis ohustatud liikide keharakkudest toota tüvirakke. Selle abil saab päästa väljasuremisohus olevaid liike.&lt;ref name=&quot;kolmkümmendüheksa&quot; /&gt;
*2012 – [[Katsuhiko Hayashi]] kasutas hiire naharakke, et teha neist tüvirakud, ja tegi neist omakorda munarakke. Need munarakud [[viljastumine|viljastati]] ja arenes terve isend. Samuti andis see hiir terveid järglasi.&lt;ref name=&quot;nelikümmend&quot; /&gt;
*2013 – esimest korda kasvatati, küpsetati ja maitsti laboris liha, mis on tehtud lihase tüvirakkudest.&lt;ref name=&quot;nelikümmendüks&quot; /&gt;

==Vaata ka==
*[[arengubioloogia]]
*[[diferentseerumine]]
*[[Ernest McCulloch]]
*[[hemotsütoblast]]
*[[kasvaja tüvirakud]]
*[[meristeem]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Schoeler&quot;&gt;{{cite book |title=Humanbiotechnology as Social Challenge |editor=Nikolaus Knoepffler, Dagmar Schipanski, and Stefan Lorenz Sorgner |page=28 |chapter=The Potential of Stem Cells: An Inventory |author=Schöler, Hans R. |publisher=Ashgate Publishing|year=2007 |isbn=978-0-7546-5755-2}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kuus&quot;&gt;{{cite web |url=http://stemcells.nih.gov/research/NIHresearch/scunit/culture.asp |title=Culture of Human Embryonic Stem Cells (hESC) |publisher=National Institutes of Health |accessdate=21.10.2013|archive-date=2010-01-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20100106111652/http://stemcells.nih.gov/research/NIHresearch/scunit/culture.asp}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;seitse&quot;&gt;{{cite journal |author=Wu DC, Boyd AS, Wood KJ |title=Embryonic stem cell transplantation: potential applicability in cell replacement therapy and regenerative medicine |journal=Front Biosci |volume=12 |issue=8–12|pages=4525–35 |year=2007 |pmid=17485394}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;üheksa&quot;&gt;{{cite journal |author=Jiang Y |title=Pluripotency of mesenchymal stem cells derived from adult marrow |url=https://archive.org/details/sim_nature-uk_2002-07-04_418_6893/page/n65 |journal=Nature |volume=418 |issue=6893 |pages=41–9 |year=2002 |pmid=12077603 |author2=Jahagirdar BN |author3=Reinhardt RL |last4=Schwartz |first4=Robert E. |last5=Keene |first5=C. Dirk |last6=Ortiz-Gonzalez |first6=Xilma R. |last7=Reyes |first7=Morayma |last8=Lenvik |first8=Todd |last9=Lund |first9=Troy}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kümme&quot;&gt;{{cite journal |author=Ratajczak MZ, Machalinski B, Wojakowski W, Ratajczak J, Kucia M |title=A hypothesis for an embryonic origin of pluripotent Oct-4(+) stem cells in adult bone marrow and other tissues |journal=Leukemia |volume=21 |issue=5 |pages=860–7 |year=2007 |pmid=17344915}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;üksteist&quot;&gt;{{cite journal| author = Narasipura SD | title = P-Selectin coated microtube for enrichment of CD34+ hematopoietic stem and progenitor cells from human bone marrow | url = https://archive.org/details/sim_clinical-chemistry_2008-01_54_1/page/77 | journal = Clin Chem | year = 2008 | pmid=18024531 | volume=54 | issue=1 | pages=77–85| last2 = Wojciechowski| first2 = J. C.| last3 = Charles| first3 = N.| last4 = Liesveld| first4 = J. L.| last5 = King| first5 = M. R.}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kaksteist&quot;&gt;{{cite journal | author = Dedeepiya VD | title = Index of CD34+ Cells and Mononuclear Cells in the Bone Marrow of Spinal Cord Injury Patients of Different Age Groups: A Comparative Analysis | journal = Bone Marrow Res | year = 2012 | pmid = 22830032 | volume=2012 | pmc=3398573 | page=787414|last2=Rao|first2=Yegneswara Yellury|last3=Jayakrishnan|first3=Gosalakkal A.|last4=Parthiban|first4=Jutty K.B.C.|last5=Baskar|first5=Subramani|last6=Manjunath|first6=Sadananda Rao|last7=Senthilkumar|first7=Rajappa|last8=Abraham|first8=Samuel J. K.}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kolmteist&quot;&gt;{{cite journal|url=http://www.omicsonline.org/2157-7633/2157-7633-1-110.php|author=William JB|title=Functional Recovery of Spinal Cord Injury Following Application of Intralesional Bone Marrow Mononuclear Cells Embedded in Polymer Scaffold – Two Year Follow-up in a Canine|journal=Journal of Stem Cell Research &amp; Therapy|year=2011|last2=Prabakaran|first2=Rajamanickam|last3=Ayyappan|first3=Subbu|volume=01|issue=3|access-date=2013-10-21|archive-date=2015-02-12|archive-url=https://web.archive.org/web/20150212212012/http://omicsonline.org/2157-7633/2157-7633-1-110.php|url-status=dead}})&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;neliteist&quot;&gt;{{cite journal| author = Terai S | title = Improved liver function in patients with liver cirrhosis after autologous bone marrow cell infusion therapy | journal = Stem Cells | year = 2006 | pmid=16778155| volume=24 | issue=10 | pages=2292–8| last2 = Ishikawa| first2 = Tsuyoshi| last3 = Omori| first3 = Kaoru| last4 = Aoyama| first4 = Koji| last5 = Marumoto| first5 = Yoshio| last6 = Urata| first6 = Yohei| last7 = Yokoyama| first7 = Yuichirou| last8 = Uchida| first8 = Koichi| last9 = Yamasaki| first9 = Takahiro}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;viisteist&quot;&gt;{{cite journal|url=http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed?term=Application%20of%20autologous%20bone%20marrow%20mononuclear%20cells%20in%20six%20patients%20with%20advanced%20chronic%20critical%20limb%20ischemia%20as%20a%20result%20of%20diabetes%3A%20our%20experience | author = Subrammaniyan R | title = Application of autologous bone marrow mononuclear cells in six patients with advanced chronic critical limb ischemia as a result of diabetes: our experience | journal = Cytotherapy | year = 2011|last2=Amalorpavanathan|first2=Joseph|last3=Shankar|first3=Rajendran|last4=Rajkumar|first4=Murugesan|last5=Baskar|first5=Subramani|last6=Manjunath|first6=Sadananda Rao|last7=Senthilkumar|first7=Rajappa|last8=Murugan|first8=Palanisamy|last9=Srinivasan|first9=Venkaba Rao|volume=13|issue=8|pages=993–9|pmid=21671823}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kuusteist&quot;&gt;{{cite news |first=Ed |last=Kane |title=Stem-cell therapy shows promise for horse soft-tissue injury, disease |url=http://veterinarynews.dvm360.com/dvm/Equine+Medicine/Stem-cell-therapy-shows-promise-for-horse-soft-tis/ArticleStandard/Article/detail/515503 |publisher=DVM Newsmagazine |date=1. mai 2008 |accessdate=21.10.2013 |archive-date=11.12.2008 |archive-url=https://web.archive.org/web/20081211094448/http://veterinarynews.dvm360.com/dvm/Equine+Medicine/Stem-cell-therapy-shows-promise-for-horse-soft-tis/ArticleStandard/Article/detail/515503 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;seitseteist&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.hhs.gov/news/press/2004pres/20040714b.html |publisher=US Department of Health and Human Services |title=Stem Cell FAQ |date=14. juuli 2004|archive-date=2009-01-09|archive-url=https://web.archive.org/web/20090109104735/http://www.hhs.gov/news/press/2004pres/20040714b.html}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kaheksateist&quot;&gt;{{cite journal |author=P. De Coppi, G Barstch, Anthony Atala |title=Isolation of amniotic stem cell lines with potential for therapy |journal=Nature Biotechnology |volume=25 |issue=5 |pages=100–106 |year=2007 |pmid=17206138}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;üheksateist&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.catholicnewsagency.com/news/vatican_newspaper_calls_new_stem_cell_source_future_of_medicine/ |title=Vatican newspaper calls new stem cell source 'future of medicine' :: Catholic News Agency (CNA) |publisher=Catholic News Agency |date=3. veebruar 2010 |accessdate=21.10.2013 |archive-date=21.10.2013 |archive-url=https://web.archive.org/web/20131021212744/http://www.catholicnewsagency.com/news/vatican_newspaper_calls_new_stem_cell_source_future_of_medicine/ |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kakskümmend&quot;&gt;{{cite news |url=http://www.reuters.com/article/pressRelease/idUS166682+22-Oct-2009+PRN20091022 |title=European Biotech Company Biocell Center Opens First U.S. Facility for Preservation of Amniotic Stem Cells in Medford, Massachusetts |publisher=Reuters |date=22. oktoober 2009 |accessdate=21.10.2013 |archive-date=30.10.2009 |archive-url=https://web.archive.org/web/20091030150358/http://www.reuters.com/article/pressRelease/idUS166682+22-Oct-2009+PRN20091022 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QvRjh&quot;&gt;[[Toivo Maimets]], [[Viljar Jaks]], [[Ade Kallas]], [[Martin Pook]], [[Martti Maimets]], [[Elo Madissoon]], [[Külli Zimmermann]], [http://www.tymri.ut.ee/sites/default/files/tymri/tymri_rakubioloogia_27-28.pdfInimese Embrüonaalsete tüvirakkude uurimisgrupp]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, veebiversioon (vaadatud 19.09.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kakskümmendüks&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.prnewswire.com/news-releases/biocell-center-corporation-partners-with-new-englands-largest-community-based-hospital-network-to-offer-a-unique-service-in-amniotic-fluid-stem-cell-preservation-86848157.html |title=Biocell Center Corporation Partners with New England's Largest Community-Based Hospital Network to Offer a Unique... – MEDFORD, Mass., March 8 /PRNewswire/ |location=Massachusetts |publisher=Prnewswire.com |accessdate=21.10.2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wcWzG&quot;&gt;{{cite journal | author=Tuch BE | title=Stem cells—a clinical update | journal=Australian Family Physician | volume=35 | issue=9 | pages=719–21 | year=2006 | pmid=16969445}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kakskümmendkaks&quot;&gt;{{cite journal |author=Zhao, Yong; Wang, Honglan and Mazzone, Theodore |title=Identification of stem cells from human umbilical cord blood with embryonic and hematopoietic characteristics |journal=Exp Cell Res |url=http://www.tianhecell.com/uploads/ECRStemCell.pdf |volume=312|issue=13 |pages=2454–2464 |date=1.08.2006|pmid=16716296}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;T6UYn&quot;&gt;{{cite journal | author = Siminovitch L, McCulloch EA, Till JE | title = The distribution of colony-forming cells among spleen colonies | journal = Journal of Cellular and Comparative Physiology | volume = 62 | issue = 3| pages = 327–36 | year = 1963 | pmid = 14086156}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kakskümmendkolm&quot;&gt;{{cite journal |author=Zhao, Yong; Lin, Brian; Darflinger, Robert; Zhang, Yongkang; Holterman, Mark J. and Skidgel, Randal A. |title=Human cord blood stem cell-modulated regulatory T lymphocytes reverse the autoimmune-caused type 1 diabetes in nonobese diabetic (NOD) mice |journal=PLoS One |url=http://www.tianhecell.com/uploads/PlosOne.pdf |volume=4 |issue=1 |pages=e4226 |date=19.01.2009|pmid=19156219 |pmc=2627485 /journal.pone.0004226 |editor1-last=Unutmaz |editor1-first=Derya}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Jq1LY&quot;&gt;{{cite journal | author = Xie T, Spradling A | title = decapentaplegic is essential for the maintenance and division of germline stem cells in the Drosophila ovary | url = https://archive.org/details/cell_1998-07-24_94_2/page/251 | journal = Cell | volume = 94 | issue = 2 | pages = 251–60 | year = 1998 | pmid = 9695953}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kakskümmendneli&quot;&gt;{{cite news|title=Making human embryonic stem cells|publisher=The Economist|url=http://www.economist.com/science/displaystory.cfm?story_id=10170972|date=22.11.2007}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lRHef&quot;&gt;{{cite journal | author=Mitalipov SM, Zhou Q, Byrne JA, Ji WZ, Norgren RB, Wolf DP | title=Reprogramming following somatic cell nuclear transfer in primates is dependent upon nuclear remodeling | url=https://archive.org/details/sim_human-reproduction_2007-08_22_8/page/2232 | journal=Hum Reprod | year=2007 | pages=2232–42 | volume=22 | issue=8 | pmid = 17562675}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kakskümmendnseitse&quot;&gt;{{cite journal |author=Gahrton G, Björkstrand B |title=Progress in haematopoietic stem cell transplantation for multiple myeloma |url=https://archive.org/details/sim_journal-of-internal-medicine_2000-09_248_3/page/185 |journal=J Intern Med |volume=248 |issue=3 |pages=185–201 |year=2000 |pmid= 10971785}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xyKq4&quot;&gt;{{cite news |url=http://www.foxnews.com/story/0,2933,210078,00.html |publisher=Associated Press, Fox News |title=New Stem-Cell Procedure Doesn't Harm Embryos, Company Claims| date=24. august 2006|archive-date=2008-11-02|archive-url=https://web.archive.org/web/20081102220739/http://www.foxnews.com/story/0,2933,210078,00.html}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kakskümmendkaheksa&quot;&gt;{{cite journal |author=Lindvall O |title=Stem cells for cell therapy in Parkinson's disease |journal=Pharmacol Res |volume=47 |issue=4 |pages=279–87 |year=2003 |pmid = 12644384}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kakskümmendüheksa&quot;&gt;{{cite journal |author=Goldman S, Windrem M |title=Cell replacement therapy in neurological disease |journal=Philos Trans R Soc Lond B Biol Sci |volume=361 |issue=1473 |pages=1463–75 |year=2006 |pmid = 16939969 |pmc=1664668}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kolmkümmend&quot;&gt;&quot;Stem-cell therapy: Promise and reality.&quot; Consumer Reports on Health 17.6 (2005): 8–9. Academic Search Premier. EBSCO. Web. 5 Apr. 2010.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kolmkümmendüks&quot;&gt;{{cite journal | author = Thomson JA, Itskovitz-Eldor J, Shapiro SS, Waknitz MA, Swiergiel JJ, Marshall VS, Jones JM | title = Embryonic stem cell lines derived from human blastocysts | url = https://archive.org/details/sim_science_1998-11-06_282_5391/page/1144 | journal = Science | location=New York | volume = 282 | issue = 5391 | pages = 1145–7 | year = 1998 | pmid = 9804556}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kolmkümmendkaks&quot;&gt;{{cite journal | author=Shostak S | title=(Re)defining stem cells | journal=BioEssays | year=2006 | pages=301–8 | volume=28 | issue=3 | pmid = 16479584}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kolmkümmendkolm&quot;&gt;{{cite news |url=http://news.scotsman.com/health.cfm?id=1608072006 |archiveurl=https://web.archive.org/web/20070203010452/http://news.scotsman.com/health.cfm?id=1608072006 |archivedate=3.02.2007 |publisher=The Scotsman|location=Edinburgh|first=Sh&amp;acirc;n|last=Ross|title=First liver grown from stem cells offers hope for transplant patients|date=31. oktoober 2006}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kolmkümmendnviis&quot;&gt;{{netiviide |url = http://nobelprize.org/nobel_prizes/medicine/laureates/2007/index.html |pealkiri = The Nobel prize in physiology or medicine 2007 |vaadatud = 21. oktoobril 2013 |väljaandja = Nobelprize.org}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kolmkümmendnkuus&quot;&gt;{{cite journal |author=Conrad S |title=Generation of pluripotent stem cells from adult human testis |url=https://archive.org/details/sim_nature-uk_2008-11-20_456_7220/page/344 |journal=Nature |volume=456 |issue=7220 |pages=344–9 |year=2008 |pmid=18849962 |author2=Renninger M |author3=Hennenlotter J |last4=Wiesner |first4=Tina |last5=Just |first5=Lothar |last6=Bonin |first6=Michael |last7=Aicher |first7=Wilhelm |last8=Bühring |first8=Hans-Jörg |last9=Mattheus |first9=Ulrich}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kolmkümmendnseitse&quot;&gt;{{cite news |agency=Canadian Press |publisher=Amherst Daily News |url=http://www.amherstdaily.com/index.cfm?sid=227086&amp;sc=510 |title=Researchers find new method for turning adult cells into stem cells |date=3. jaanuar 2009 |accessdate=21.10.2013 }}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kolmkümmendkaheksa&quot;&gt;{{cite news| url=http://www.bbc.co.uk/news/health-11517680 | work=BBC News | title=First trial of embryonic stem cells in humans | date=11. oktoober 2010}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kolmkümmendüheksa&quot;&gt;Shtull-Trauring, Asaf (2011-09-06) [https://web.archive.org/web/20131116054559/http://www.haaretz.com/print-edition/news/israeli-scientist-leads-breakthrough-stem-cell-research-on-endangered-species-1.382754 Israeli scientist leads breakthrough stem cell research on endangered species ]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nelikümmend&quot;&gt;Hayashi, K.; Ogushi, S.; Kurimoto, K.; Shimamoto, S.; Ohta, H.; Saitou, M. (2012). &quot;Offspring from Oocytes Derived from in Vitro Primordial Germ Cell-like Cells in Mice&quot;. Science 338 (6109): 971–975.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nelikümmendüks&quot;&gt;{{cite news |author=Sample, Ian |url=http://www.theguardian.com/science/2013/aug/05/lab-grown-hamburger-synthetic-meat |title=Anyone for a stem-cell burger? |publisher=The Guardian |date=1. märts 2009 |accessdate=21.10.2013 | location=London}}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
{{Vikisõnaraamatus|tüvirakk}}
*[[YouTube]]: [http://www.youtube.com/watch?v=mUcE1Y_bOQE&amp;NR=1 Video tüvirakkudest] (''inglise keeles'')
* [http://hei.eas.ee/index.php?view=article&amp;id=339 Tervishoiu uus tööriistakast] hei.eas.ee, tõlge 2009 Technology Review, Inc. Levitaja Tribune Media Services, 8. oktoober 2009
*Christine Mummery, Anja van de Stolpe, Bernard Roelen, Hans Clevers,[http://books.google.ee/books?id=1kaB12mPz7EC&amp;pg=PA35&amp;dq=human+egg+cell+morphology&amp;hl=et&amp;sa=X&amp;ei=XV5_U_3mFqWK7AaSvoDoCQ&amp;ved=0CGIQ6AEwBg#v=onepage&amp;q=human%20egg%20cell%20morphology&amp;f=false Stem Cells: Scientific Facts and Fiction], 2011, Academic Press, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 23.05.2014)&lt;small&gt; (''inglise keeles'')&lt;/small&gt;
* [[Mart Saarma]], Urmas Arumäe: [http://www.sirp.ee/index.php?view=article&amp;catid=9%3Asotsiaalia&amp;id=16194%3Arakumaailma-filosoofiline-kivi&amp;tmpl=component&amp;print=1&amp;page=&amp;option=com_content&amp;Itemid=13 Rakumaailma filosoofiline kivi] Sirp, nr 39 (3413), lk 27, 19. oktoober 2012
* [http://teadus.err.ee/artikkel?id=9701&amp;cat=1 Uriinis olevatel tüvirakkudel on suur ravipotentsiaal], err.ee, 2. august 2013
* [http://uudised.err.ee/index.php?06287933&amp;print=1 26. september 2013 Eesti arstid siirdasid esimest korda patsiendile tema tüvirakke]
* California Institute for Regenerative Medicine, [http://cirmresearch.blogspot.com/2014/04/tumor-cells-become-drug-resistant-by.html Tumor Cells Become Drug Resistant by Reverting to a Stem Cell-Like State, New Study Finds], 23. aprill 2014, veebiversioon (vaadatud 23.05.2014)&lt;small&gt; (''inglise keeles'')&lt;/small&gt;
* [http://www.dkfz.de/en/presse/pressemitteilungen/2014/dkfz-pm-14-38c3-e-Scientists-discover-thymus-stem-cells.php Scientists discover thymus stem cells], No. 38c3e, 22/08/2014, veebiversioon (vaadatud 13.09.2014)&lt;small&gt; (''inglise keeles'')&lt;/small&gt;
* [http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/ViewTH/THh200.html TH H2.00.01.0.00001: Cellulae praecursoriae. Tüvirakud] Sissekanne ''[[Terminologia Histologica]]''-s

[[Kategooria:Rakubioloogia]]</text>
      <sha1>7h7n0g0d4573b2si6q7mzxc3rbhsap1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Filmiprodutsentide loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>25115</id>
    <revision>
      <id>7204800</id>
      <parentid>7155974</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T15:42:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Avjoska</username>
        <id>1538</id>
      </contributor>
      <comment>/* N */</comment>
      <origin>7204800</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3107" sha1="saqxye81obhcdr2drkuxdbhymyc33tc" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[filmiprodutsent]]e.

{{tähed}}
==A==
*[[Aage Aaberge]]
*[[Finn Aabye]]
*[[Peter Aalbæk Jensen]]
*[[J. J. Abrams]]
*[[Isabelle Adjani]]
*[[Anneli Ahven]]
*[[Giuseppe Amato]]
*[[Wes Anderson]]
*[[Michael Apted]]
*[[Darren Aronofsky]]
*[[John August]]
*[[Anu Aun]]

==B==
*[[Humbert Balsan]]
*[[Antonio Banderas]]
*[[Joseph Barbera]]
*[[Michael Bay]]
*[[Warren Beatty]]
*[[Marcel Berbert]]
*[[Peter Berling]]
*[[Claude Berri]]
*[[Luc Besson]]
*[[Uwe Boll]] 
*[[Zach Braff]]
*[[Jack Brodsky]]
*[[David Brown (filmiprodutsent)|David Brown]]
*[[Jerry Bruckheimer]] 
*[[Tim Burton]]
*[[Agnes Böning]]

==C==
*[[Jean Daniel Cadinot]]
*[[Philippe Carcassonne]]
*[[Steve Carell]]
*[[Charlie Chaplin]]
*[[George Clooney]]
*[[Robert C. Cooper]]
*[[Francis Ford Coppola]]

==D==
*[[Frank Darabont]]
*[[Jules Dassin]]
*[[Walt Disney]]
*[[Jörn Donner]]
*[[Kirk Douglas]]
*[[Faye Dunaway]]

==E==
*[[Blake Edwards]]
*[[Bernd Eichinger]]
*[[Kärt Einlo]]

==F==
*[[Ivo Felt]]
*[[Raimund Felt]]
*[[Laurence Fishburne]] 
*[[Jodie Foster]]
*[[William Fox (produtsent)|William Fox]]
*[[David Furnish]]

==G==
*[[Jeff Garlin]]
*[[Akiva Goldsman]]
*[[Robert Greenwald]]
*[[G. Edward Griffin]]
*[[Juhan Saul Gross]]
*[[John Guillermin]]

==H==
*[[Arch Hall seenior]]
*[[Michel Hazanavicius]]
*[[Veit Heiduschka]]
*[[Riina Hein]] 
*[[Denis Héroux]] 
*[[Marvin Hier]]
*[[Cheryl Hines]]
*[[Jan Erik Holst]]
*[[Ron Howard]]

==I==
*[[Tino Insana]]

==J==
*[[Neil Jordan]]
*[[Georgi Jungvald-Hilkevitš]]

==K==
*[[Jaan Kalmus]]
*[[Buster Keaton]]
*[[David E. Kelley]]
*[[Gene Kelly]]
*[[Katrin Kissa]]
*[[Jaan Kolberg]]
*[[Baltasar Kormákur]]
*[[Terje Kristiansen]] 
*[[Märten Kross]]
*[[Stanley Kubrick]]

==L==
*[[Aet Laigu]]
*[[Michael Landon]]
*[[Jude Law]]
*[[Martin Lawrence]]
*[[Harold Lloyd]]
*[[Goffredo Lombardo]]

==M==
*[[John Malkovich]]
*[[Dean Martin]]
*[[Melissa Mathison]]
*[[Nikita Mihhalkov]]
*[[William Monahan]]
*[[Kullo Must]]

==N==
*[[Erik Norkroos]]
*[[Arvo Nuut]]

==P==
*[[Alan J. Pakula]]
*[[Spede Pasanen]]
*[[Joe Pasternak]]
*[[Claude Pinoteau]]
*[[Amy Poehler]]
*[[Kristjan Pütsep]]

==R==
*[[Bill Rebane]]
*[[Christopher Reeve]]
*[[Carl Reiner]]
*[[Alvar Reinumägi]]
*[[Helmut Ringelmann]]
*[[Hal Roach]]
*[[Geoffrey Rush]]
*[[Kaie-Ene Rääk]]

==S==
*[[Gustavo Santaolalla]]
*[[Steven Seagal]]
*[[David O. Selznick]]
*[[Riina Sildos]]
*[[Steven Soderbergh]]
*[[Barry Sonnenfeld]]
*[[Aaron Sorkin]]
*[[Steven Spielberg]]
*[[Barbra Streisand]]
*[[Sylvester Stallone]]
*[[Sharon Stone]]

==Z==
*[[Harald Zwart]]

==T==
*[[Artur Talvik]]
*[[Ilmar Taska]]
*[[Kristian Taska]]
*[[Jacques Tati]]
*[[Channing Tatum]]
*[[Piret Tibbo-Hudgins]]
*[[Pablo Trapero]]
*[[Stanley Tucci]]
*[[Esko Tullus]]
*[[Madis Tüür]]

==U==
*[[Peeter Urbla]]

==V==
*[[Manfred Vainokivi]]
*[[Riho Västrik]]

==W==
*[[Hal B. Wallis]]
*[[Wim Wenders]]
*[[Henry Winkler]]
*[[Michael Winner]]
*[[Ed Wood]]
*[[Martin Wood]]
*[[Juha Wuolijoki]]

==Õ==
*[[Veiko Õunpuu]]

==Y==
*[[Peter Yates]]

[[Kategooria:Biograafiate loendid]]
[[Kategooria:Filmikunsti loendid]]
[[Kategooria:Filmiprodutsendid| ]]</text>
      <sha1>saqxye81obhcdr2drkuxdbhymyc33tc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>George Edward Moore</title>
    <ns>0</ns>
    <id>26119</id>
    <revision>
      <id>7205091</id>
      <parentid>5742670</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T10:23:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7205091</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19565" sha1="bsxo8g10lc98nd16dh8id3wy93g871p" xml:space="preserve">[[File:1914 George Edward Moore (cropped).jpg|thumb|G. E. Moore (1914)]]
'''George Edward Moore''' ([[inglise keel]]es kasutatakse tavaliselt nimekuju '''G.E. Moore'''; [[4. november]] [[1873]] [[London]], [[Upper Norwood]] – [[24. oktoober]] [[1958]] [[Cambridge]]) oli inglise [[filosoof]], üks [[analüütiline filosoofia|analüütilise filosoofia]] rajajaid.

Moore'i tuntakse tänapäeval eeskätt [[eetiline mittenaturalism|eetilise mittenaturalismi]] pooldajana, [[terve mõistus]]e rõhutajana filosoofilises meetodis ning [[Moore'i paradoks]]i autorina. Ta on &quot;filosoofide filosoof&quot;, kes on imetletud ja mõjukas filosoofide seas, kuid keda (erinevalt tema sõbrast ja kolleegist [[Bertrand Russell]]ist) väljaspool filosoofide ringkonda tänapäeval eriti ei tunta.

Moore'i kirjutised on tuntud selge ja ettevaatliku stiili poolest ning metoodilise ja kannatliku lähenemise poolest filosoofilistele probleemidele. Tema tuntumad teosed on raamat &quot;[[Principia Ethica]]&quot; ning artiklid &quot;[[Terve mõistuse kaitseks]]&quot; ja &quot;[[Välismaailma tõestus]]&quot;.

Moore'i tegutsemine [[Cambridge'i Ülikool|Cambridge]]'i õppejõuna ning ajakirja [[Mind]] toimetajana märgib Cambridge'i filosoofia hiilgeaega, millele aitasid kaasa ka [[Bertrand Russell]] ja [[Ludwig Wittgenstein]].

==Elukäik==
G. E. Moore sündis arst Daniel Moore'i ja tema abikaasa Henrietta Sturge'i kaheksast pojast viiendana. Tema vanim vend oli [[Thomas Sturge Moore]], kes muuhulgas illustreeris [[William Butler Yeats]]i raamatuid. Tema hilisemal hinnangul oli peres piisavalt lapsi, et nad saaksid üksteisele seltsiks olla.

G. E. Moore kasvas üles Lõuna-Londonis. Vanemad olid [[baptistid]], kes käisid igal pühapäeval kaks korda kirikus. Kui ta oli 12-aastane, viisid &quot;ultraevangeelsed&quot; (Moore'i väljend) ta raske südametunnistusekonfliktini. Umbes 15-aastaselt oli ta religiooni suhtes üsna jahedaks muutunud.

Ta õppis Londonis [[Dulwich College]]'is, mis asus kodust 15-minutise jalgsitee kaugusel, ning läks seejärel [[1892]] [[Cambridge'i Ülikool]]i [[Trinity College (Cambridge)|Trinity College]]'isse [[klassikaline filoloogia|klassikalist filoloogiat]] õppima. Temast õpingutes kaks aastat ees olnud sõbra [[Bertrand Russell]]i ning tollase noore filosoofiaõppejõu [[John McTaggart Ellis McTaggart]]i mõjutusel hakkas ta kolmandal õppeaastal [[1894]] õppima klassikalise filoloogia kõrval [[filosoofia]]t. Aastatel [[1896]]–[[1898]] õppis ta ainult filosoofiat. Tema õppejõudude seas olid peale McTaggarti veel [[Henry Sidgwick]], [[George Frederick Stout]] ja [[John Ward]]. [[Tübingen]]is viibides kuulas ta [[Christian von Sigwart]]i Kanti-loengut. Moore lõpetas [[1896]]. aastal ülikooli filosoofia alal (''[[First Class Honour]]'').

[[1898]]. aastal võitis ta oma tööde eest [[Immanuel Kant|Kant]]i [[vabadus]]e- ja [[mõistus]]emõiste kohta rohkem kui kuueks aastaks Trinity College'i [[uurimistoetus]]e. Selle aja jooksul eemaldus ta tol ajal Briti ülikoolides domineerinud [[absoluutne idealism|absoluutsest idealismist]], tõmmates kaasa ka [[Bertrand Russell]]i, kellega ta regulaarselt vestles.

Moore tegi kaastööd [[James Mark Baldwin]]i toimetatud &quot;[[Filosoofia ja psühholoogia sõnaraamat (Baldwin)|Filosoofia ja psühholoogia sõnaraamat]]ule&quot; ([[1901]]–[[1905]]). Londonis [[Passmore Edwards Settlement]]is pidas ta (arvatavasti 1899/1900) 20 loengut (kord nädalas). Sel ajal valmis tal ka &quot;[[Principia Ethica]]&quot;.

Stipendium lõppes [[1904]]. aastal, kuid Moore sai päranduse, mis tegi ta sõltumatuks. Ta elas [[eraõpetlane|eraõpetlasena]] [[1908]]. aastani koos ühe sõbraga [[Edinburgh]]is, uurides [[Bertrand Russell]]i raamatut &quot;[[The Principles of Mathematics]]&quot; ning kirjutades. Seejärel elas ta Londonis [[Richmond (London)|Richmond]]is oma õdede juures. Sel ajal töötas ta oma &quot;Eetika&quot; kallal ning pidas [[1910]]/[[1911]] [[Morley College]]'is 20 loengut metafüüsikast, mis avaldati [[1953]]. aastal raamatuna &quot;Mõned filosoofia põhiprobleemid&quot;.

Aastal [[1911]] sai ta Cambridge'i Ülikooli humanitaarteaduse (''Moral Science'') lektori koha. Üks tema tähtsamatest õpilastest oli [[Ludwig Wittgenstein]].

Moore õpetas 1911–1918 peamiselt [[psühholoogia]]t, [[1918]]–1925 ka [[loodusfilosoofia]]t. Aastatel [[1925]]–[[1939]] oli ta Cambridge'i Ülikooli [[professor]]. Algul oli ta vaimufilosoofia (''Mental Philosophy'') ja loogika professor, hiljem nimetati [[professuur]] ümber filosoofia professuuriks. Ta ise pidas end metafüüsika ja loogika professoriks, kuid sisuliselt õpetas ta [[epistemoloogia]]t.

Aastatel [[1921]]–[[1947]] oli Moore ajakirja [[Mind (ajakiri)|Mind]] toimetaja.

[[Emeriitprofessor]]ina ja Trinity College'i [[kolleegiumiliige|kolleegiumiliikmena]] oli ta ühe [[trimester|trimestri]] (''term'') jooksul [[külalisprofessor]] [[Oxfordi Ülikool]]is ning õpetas [[Alice Ambrose]]'i ja [[Morris Lazerowitz]]i kutsel [[1940]]–[[1944]] [[USA]]-s. Seal kirjutas ta ka pika &quot;Vastuse minu kritiseerijatele&quot; (&quot;''A Reply to my Critics''&quot;).

Hiljem elas ta Cambridge'is ning jätkas filosofeerimist kõrge eani, kuid avalikes filosoofilistes aruteludes osalemiseks oli ta liiga haige. Ometi tegi ta [[1953]] ootamatult ühel [[sümpoosion (teadus)|sümpoosionil]] ettekande &quot;Visual Sense-Data&quot; (&quot;Visuaalsed meelteandmed&quot;), mis ilmus tema viimase publikatsioonina. Alates [[1955]]. aastast oli ta sunnitud [[artriit|artriidi]] tõttu koju jääma.

Ta on maetud Cambridge'i Ascensioni koguduse kalmistule.

==Mälestused ja hinnangud==
[[Gilbert Ryle]] kirjutab:

{{tsitaat|Ta andis meile julgust mitte mööndusi tehes, vaid sellega, et ta ei teinud mööndusi meie noorusele ega meie ujedusele. Ta kohtles meid parandatavate ning seetõttu vastutusvõimeliste mõtlejatena. Ta ägestus meie vigade ja segasuste (''muddles'') üle sellesama leebe raevuga (''genial ferocity''), millega ta ägestus filosoofiliste autoriteetide vigade ja segaduste üle, ning sellesama leebe raevuga, millega ta ägestus omaenda vigade ja segasuste üle.|Gilbert Ryle}}

[[John Maynard Keynes]] on Moore'i kohta kirjutades kasutanud väljendeid &quot;Moore'i vaimu literaalsuse ilu, tema nägemuse puhas ja kirglik intensiivsus, ''mitte''luulelennuline ja ''mitte''üleslöödud'' ''(''un''fanciful and ''un''dressed-up'')&quot; ning öelnud, et &quot;isegi kui ta oli ärkvel, ei suutnud ta armastust ja ilu ja tõde mööblist eristada&quot;.

==Moore'i filosoofia üldiseloomustus==
Moore hakkas endalt küsima, mida tähendavad [[absoluutne idealism|absoluutse idealismi]] väited, nagu &quot;[[Aja mittereaalsus|Aeg ei ole reaalne]]&quot; või &quot;[[Reaalsuse vaimsus|Kõik on vaimne]]&quot;. Selleks kasutas ta [[analüüs (analüütiline filosoofia)|analüüs]]i, mis tähendas tema jaoks umbes [[mõiste]]te [[definitsioon|defineerimist]], selget väljendamist ja [[parafraas|parafraseerimist]] [[terve mõistus]]e valgusel. Et terve mõistus ei ilmuta end niivõrd [[refleksioon]]is kui [[tavakeel]]es, milles ta konkreetselt, objektiivselt ja läbiproovitult avaldub, sai Moore'ist esimene [[tavakeelefilosoofia|tavakeelefilosoof]]. [[Tõesus]]e küsimusele hakkas eelnema [[tähendus]]e küsimus. Filosoofia esmaülesandeks sai uute andmete avastamise asemel keele ja mõtlemise selitamine.

Moore'i filosofeerimismeetodit iseloomustab hästi katkend eessõnast tema raamatule &quot;[[Principia Ethica]]&quot; ([[1903]]):

{{tsitaat|Mulle tundub, et [[eetika]]s, nagu ka kõigil teistel filosoofia uurimisaladel, tulenevad raskused ja lahkarvamused, mida ajalugu on täis, põhiliselt ühest väga lihtsast põhjusest: nimelt katsest vastata küsimustele, olemata kõigepealt täpselt välja selgitanud, ''millisele'' küsimusele tahetakse vastata. Ma ei tea, mil määral oleks see vigade allikas kõrvaldatud, kui filosoofid ''püüaksid'' enne küsimusele vastama hakkamist välja selgitada, ''mis'' küsimust nad esitavad; analüüsi ja eristamise töö on ju sageli väga raske: sageli võib vajalik avastus tegemata jääda, olgugi et selleni kindlalt püütakse jõuda. Kuid ma kaldun arvama, et paljudel juhtudel piisaks õnnestumise tagamiseks kindlameelsest katsest; nii et kui ainult tehtaks see katse, kaoksid paljud meie kõige räigemad raskused ja lahkarvamused filosoofias. Igal juhul tundub, et filosoofid üldiselt ei tee seda katset; ja olgu siis selle tegematajätmise tagajärjel või mitte, püüavad nad pidevalt tõestada, et &quot;Jah&quot; või &quot;Ei&quot; on vastus küsimustele, mille korrektne vastus pole ''kumbki'', sest nende vaimusilmas ei ole mitte üks küsimus, vaid mitu, millest mõnele on tõene vastus &quot;Ei&quot;, mõnele &quot;Jaa&quot;.|Principia Ethica}}

==Välismaailma tõestus==
Moore'i filosoofilises arengus etendasid tähtsat osa lahtiütlemine Briti filosoofias domineerinud [[absoluutne idealism|absoluutsest idealismist]], mida esindasid ka tema õpetajad [[Francis Herbert Bradley]] ja [[John McTaggart Ellis McTaggart]], ning &quot;[[terve mõistus|tervemõistusliku]]&quot; [[Realism (filosoofia)|realismi]] kaitseks väljaastumine.

Kirjutis &quot;[[The refutation of idealism]]&quot; (&quot;Idealismi kummutus&quot;; [[1903]]) juhatas sisse kogu tema hilisemat iseloomustava [[terve mõistus|tervele mõistusele]] tugineva ning hoolikalt analüüsiva filosofeerimisstiili.

Filosoofia kolm põhilist huvivaldkonda on Moore'i järgi &quot;''kogu'' selle universumi üldine kirjeldamine, mainides kõiki kõige tähtsamaid asjade liike, mida me ''teame'' selles olevat&quot;, uurimine, kuidas on võimalik asjade kohta [[teadmine|teadmist]] saada, ja [[eetika]].

Oma kirjutises &quot;[[Terve mõistuse kaitseks]]&quot; ründas ta [[idealism]]i ning [[skeptitsism]]i välismaailma suhtes ([[välismaailmaskeptitsism]]i), väites, et need ei saa anda [[põhjend|alus]]eid oma [[metafüüsika|metafüüsiliste]] [[eeldus]]te [[aktsepteerimine|aktsepteerimiseks]], mis oleksid [[usutavus|usutavamad]] kui alused, mis meil on selleks, et aktsepteerida tervemõistuslikud väited oma [[teadmine|teadmise]] kohta maailmast, mida skeptikud ja idealistid peavad eitama. Oma kuulsas ettekandes &quot;[[Välismaailma tõestus]]&quot; ([[1939]]) esitas ta tervemõistusliku argumendi skeptitsismi vastu, tõstes parema käe ning öeldes: &quot;Siin on üks käsi,&quot; ning seejärel tõstes vasaku käe ja öeldes: &quot;Siin on teine käsi,&quot; millest ta tegi järelduse, et maailmas on vähemalt kaks välisobjekti, mistõttu ta teab, et [[välismaailm]] on olemas. Skeptikutele ei tundunud Moore'i argument muidugi päris veenev, kuid Moore kaitseb oma argumenti, viidates sellele, et skeptilised argumendid näivad vältimatult nõudvat viitamist &quot;filosoofilistele intuitsioonidele&quot;, mille aktsepteerimiseks meil on tunduvalt vähem alust kui nende tervemõistuslike väidete aktsepteerimiseks, mis skeptiliste argumentidega väidetavalt ümber lükatakse.

Moore'i argument &quot;Siin on üks käsi...&quot; mõjutas sügavalt ka [[Ludwig Wittgenstein]]i, kes oma elu lõpus töötas välja uue lähenemise Moore'i argumendile, mis avaldati pärast Wittgensteini surma raamatus &quot;[[Tõsikindlusest]]&quot;.

==Keel==
Moore'i mäletatakse ka seetõttu, et ta juhtis tähelepanu kummalisele ebajärjekindlusele seda tüüpi lausetes nagu: &quot;Hakkab sadama, kuid ma ei usu, et hakkab.&quot; Need laused tekitavad &quot;[[Moore'i paradoks]]i&quot;: kuigi tundub võimatu, et keegi teadlikult midagi niisugust [[väitmine|väidaks]], tundub, et väidete &quot;Hakkab sadama&quot; ja &quot;Ma ei usu, et hakkab sadama&quot; vahel puudub [[loogiline vastuolu]]. Tõepoolest, mõlemad väited on tõesed, kui ma ennustan valesti, et hakkab vihma sadama.

See paradoks inspireeris sügavalt ka Wittgensteini, kelle meelest oli tegemist Moore'i sügavaima filosoofilise ideega.

==Eetika==
Tuntud on Moore'i &quot;[[lahtise küsimuse argument]]&quot;, mis sisaldub tema väga mõjukas raamatus &quot;Principia Ethica&quot;. See raamat, millest mõnikord loetakse ka analüütilise filosoofia algust, on [[eetiline naturalism|eetilise naturalismi]] vastase võitluse üks põhilisi algatajaid ning aitas oluliselt kaasa [[20. sajand]]i eetikale omasele huvile [[metaeetika]] vastu.

Moore'i järgi on omadus &quot;hea&quot; defineerimatu ja analüüsimatu ning seda pole võimalik tõestada ega ümber lükata. Oma küsimusele, &quot;mis on kõige väärtuslikumad asjad, mida meil on võimalik teada või kujutleda&quot;, vastab ta, et need on &quot;teatavad [[teadvuseseisund]]id, mida võib jämedalt nimetada inimliku läbikäimise lõbudeks ning kaunite objektide nautimiseks&quot;. Selline vastus mõjus Inglismaa tollases õhustikus värske ja vabastavana.

===Naturalistlik eksitus===
{{vaata|Naturalistlik eksitus}}
Moore leidis, et enamik teisi eetikuid oli teinud vea, mida ta nimetas [[naturalistlik eksitus|naturalistlikuks eksituseks]]. Moore oli nõus, et [[eetika]] asi on välja selgitada, milliste [[omadus]]te tõttu asjad on [[hea (omadus)|hea]]d. Näiteks [[väärtushedonism|väärtushedonistid]] väidavad, et asjad on head seetõttu, et nad on meeldivad. Teiste teoreetikute meelest on asjad head sellepärast, et nad on keerukad. Sellise projekti vastu Moore ei ole. Ent ta pole nõus sellega, et kui eetikud ütlevad, milliste omaduste tõttu asjad on head, siis sellega on nad andnud sõna &quot;hea&quot; ja omaduse &quot;headus&quot; [[analüüs (analüütiline filosoofia)|analüüs]]i. Seda peab Moore tõsiseks segiajamiseks. Näiteks võib hedonistil olla õigus, kui ta väidab, et miski on hea [[parajasti siis, kui]] ta on meeldiv. Ent Moore rõhutab, et see veel ei tähenda, nagu [[väärtus]]t saaks [[definitsioon|defineerida]] [[nauding]]u kaudu. Üks asi on öelda, milliste omaduste tõttu asjad on väärtuslikud, teine asi on väärtust analüüsida.

===Lahtise küsimuse argument===
{{vaata|Lahtise küsimuse argument}}
Moore alustas oma uurimust sellega, mis &quot;hea&quot; ''ei ole''. Selleks sõnastas ta &quot;lahtise küsimuse argumendi&quot;, mis näitab, et arvatav omaduse &quot;hea&quot; definitsioon ei ole korrektne, sest see definitsioon ei suuda öelda, mis on hea.

Võtame näiteks ühe kõige tavalisema definitsiooni, mille järgi &quot;hea&quot; on see, mis on soovitav ehk mida me soovime soovida. Argument on järgmine. Kui me väidame, et ''X'' on hea, siis me definitsiooni järgi tegelikult väidame, et ''X'' on soovitav. Ent ikkagi saab küsida, kas on hea soovida soovida ''X''-i. Moore tahab öelda, et kui võrdsustada &quot;hea&quot; mingi muu omadusega, siis on ikkagi võimalik lõputult edasi küsida. Need küsimused on &quot;lahtised&quot;, erinevalt küsimusest &quot;Kas vallaline täiskasvanud mees on poissmees?&quot;, mis on &quot;kinnine&quot;.

Sellepärast peab &quot;hea&quot; olema omaette omadus ning teda ei saa võrdsustada sellega, mida me soovime, ega mingi muu omadusega, nagu [[õnn]]e või [[nauding]]u tekitamisega.

===Hea on defineerimatu===
Moore väitis, et headust (hea olemist) ei saa taandada ühelegi muule omadusele. Ta kirjutas raamatus &quot;Principia Ethica&quot;:

{{tsitaat|Võib-olla on tõsi, et kõik asjad, mis on head, on ka midagi muud, nii nagu on tõsi, et kõik asjad, mis on kollased, tekitavad teatavat laadi valgusvibratsiooni. Ja on tõsi ka see, et eetika eesmärk on välja selgitada, mis on need teised omadused, mis kuuluvad kõikidele asjadele, mis on head. Ent liigagi paljud filosoofid on arvanud, et kui nad nimetavad need teised omadused, siis nad defineerivadki headuse; et need omadused ei ole tegelikult mitte &quot;teised&quot;, vaid absoluutselt ja täiesti sama mis headus.|Principia Ethica}}

Seetõttu ei saa me anda &quot;heale&quot; teistsugust definitsiooni kui [[ostensiivne definitsioon|ostensiivse definitsiooni]]: me võime ainult osutada mingile tegevusele või asjale, öeldes: &quot;See on hea.&quot; Samamoodi ei saa pimedale täpselt kirjeldada, mis on kollane. Saab ainult näidata nägijale kollast paberi- või riidetükki, öeldes: &quot;See on kollane.&quot;

===Headus kui mittenaturaalne omadus===
Moore rõhutas ka, et &quot;hea&quot; on [[mittenaturaalne omadus]]. See tähendab, et kahel objektil, mis on [[kvalitatiivne identsus|kvalitatiivselt identsed]], ei saa olla erinevad väärtused. Ei saa olla kahte kollast särki, mille kõik omadused langevad kokku (nad on sama tooni kollased, samas vabrikus tehtud, sama firmamärgiga, sama tegumoega jne), välja arvatud see, et üks on hea ja teine ei ole. Objekti omadus &quot;hea&quot; on määratud selle objekti teiste omadustega, ta tuleneb nendest. Seetõttu peab kahel kvalitatiivselt identsel objektil olema sama &quot;headusväärtus&quot;.

===Moraaliteadmine===
Oma argumentide toetuseks väitis Moore, et inimesel on &quot;[[moraaliintuitsioon]]&quot;, mis aitab tal täpselt öelda, mis on hea. Seega oli ta [[Eetiline intuitsionism|eetilise intuitsionismi]] pooldaja.

==Mõju==
Moore on [[Analüütiline filosoofia|analüütilise filosoofia]] üks rajajaid. Ta algatas [[idealism]]ivastase mässu.

Moore on tähtis eelkõige oma analüüsimeetodi tõttu.

Moore avaldas tugevat mõju kogu [[tavakeelefilosoofia]]le, sealhulgas [[Ludwig Wittgenstein]]i hilisfilosoofiale ja [[John Langshaw Austin]]ile. Austin lõpetas kord oma kriitika Wittgensteini aadressil sõnadega: &quot;Aga Moore on MINU mees!&quot;

Tugevat mõju filosoofilisele õhustikule avaldas ka Moore'i isiklik [[ausus]].

Moore'i eetikast sai tõuke [[metaeetika]]. Tema [[eetiline intuitsionism]] oli algul väga populaarne, hiljem aga ilmnesid selle raskused. Moore'i eetikast on inspiratsiooni saanud eriti [[Alasdair McIntyre]].

==Tunnustus==
* [[1918]] [[Briti Akadeemia]] liige
* 1918 [[Saint Andrewsi Ülikool|Saint Andrewsi Ülikooli]] [[audoktor]]
* [[1951]] [[Order of Merit]]

==Teosed==
* &quot;[[Principia Ethica]]&quot; (&quot;Eetika printsiibid&quot;; [[1903]])
* &quot;[[The Refutation of Idealism]]&quot; (&quot;Idealismi kummutus&quot;; 1903; artikkel)
* &quot;[[Some main problems of philosophy]]&quot; (&quot;Mõned filosoofia põhiprobleemid&quot;; loengud [[1910]]. ja [[1911]]. aastast, ilmus [[1953]])
* &quot;Philosophical Studies&quot; (&quot;Filosoofilised uurimused&quot;; [[1922]]; kogumik)
* &quot;Ethics&quot; (&quot;[[Eetika (Moore)|Eetika]]&quot;; [[1912]])
* &quot;[[Commonplace Book]]&quot; (kirjutatud [[1919]]–[[1953]], ilmus [[1963]])
* &quot;A Defence of Common Sense&quot; (&quot;[[Terve mõistuse kaitseks]]&quot;; artikkel; [[1925]])
* &quot;Proof of an External World&quot; (&quot;[[Välismaailma tõestus]]&quot;; ettekanne; [[1939]])
* &quot;A Reply to my Critics&quot; (&quot;Vastus minu kritiseerijatele&quot;)
* &quot;Visual Sense-Data&quot; (&quot;Visuaalsed meelteandmed&quot;; ettekanne [[1953]]; ilmus [[1957]]) 
* &quot;Philosophical Papers&quot; (&quot;Filosoofilised kirjutised&quot;; [[1963]]; kogumik)

===Eesti keeles===
* [[Terve mõistuse kaitseks]]. – ''[[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]]'', [[1995]], nr 3–4, lk 543–557, 816–831, tõlkinud [[Margo Laasberg]].
* [[Kas eksistents on predikaat?]] – ''Tähendus, tõde, meetod'', [[Tartu]] [[1999]].

==Isiklikku==
Aastal [[1916]] abiellus ta Dorothy Mildred Elyga. Neil sündis kaks poega: [[Nicholas Moore|Nicholas]] (luuletaja) ja Timothy.

Moore vihkas oma eesnimesid ega kasutanud neid kunagi. Abikaasa kutsus teda Billiks.

Cambridge'is õppides sõbrunes Moore mitme hilisema [[Bloombury rühmitus]]e liikmega, sealhulgas [[Lytton Strachey]], [[Leonard Woolf]]i ja [[John Maynard Keynes]]iga.

==Välislingid==
===Moore'i teosed veebis===
* ''[http://fair-use.org/principia-ethica/ Principia Ethica]'' (1903)
*[http://fair-use.org/international-journal-of-ethics/1903/10/book-reviews/the-origin-of-the-knowledge-of-right-and-wrong Retsensioon] [[Franz Brentano]] raamatule &quot;''[[Vom Ursprung sittlicher Erkenntnis]]''&quot;
*[http://www.ditext.com/moore/refute.html The Refutation of Idealism] (1903)
*''[http://fair-use.org/g-e-moore/ethics Ethics]'' (1912)

{{JÄRJESTA:Moore, George Edward}}
[[Kategooria:Inglise filosoofid]]
[[Kategooria:Sündinud 1873]]
[[Kategooria:Surnud 1958]]
[[Kategooria:Analüütilised filosoofid]]
[[Kategooria:Eetikud]]
[[Kategooria:Keelefilosoofid]]</text>
      <sha1>bsxo8g10lc98nd16dh8id3wy93g871p</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eksklaav</title>
    <ns>0</ns>
    <id>26797</id>
    <revision>
      <id>7204897</id>
      <parentid>7169737</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T19:46:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7204897</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2054" sha1="hsajzzyp6ksvy3e08lw3w4x3ev9eouv" xml:space="preserve">'''Eksklaav''' on [[territoorium]], mis kuulub mõnele [[poliitiline üksus|poliitilisele üksusele]] (näiteks [[Riik|riigile]] või haldusüksusele), kuid millel puudub vahetu maaühendust selle põhiosaga. Eksklaavi ümbritsevad täielikult ühe või mitme teise poliitilise üksuse territooriumid. [[Saar]]i üldjuhul eksklaavideks ei loeta, kuna need on oma olemuselt [[meri|merest]] eraldatud ega moodusta sama tüüpi geograafilist katkestust.

Eksklaavi mõiste on lähedalt seotud [[enklaav]]i mõistega. Kui eksklaavi vaadelda teda ümbritseva riigi seisukohast, on tegemist enklaaviga – st territooriumiga, mis asub täielikult teise riigi sees. Seetõttu võib üks ja sama ala olla üheaegselt eksklaav (oma riigi jaoks) ja enklaav (seda ümbritseva riigi jaoks).

Eksklaavide tekkepõhjused on tavaliselt ajaloolised ja tulenevad riigipiiride kujunemisest, sõjalistest konfliktidest, dünastilistest kokkulepetest või administratiivsetest ümberkorraldustest. 

Tänapäeval võivad eksklaavid tekitada praktilisi probleeme, näiteks transpordi, julgeoleku, halduse ja elanike liikumise korraldamisel, kuna nendeni pääsemiseks tuleb sageli läbida teise riigi territoorium.

Eksklaavid on näiteks [[Kaliningradi oblast]] ja [[Nahhitševani Autonoomne Vabariik]]. [[Campione d'Italia]] on [[Itaalia]] jaoks eksklaav, kuid Šveitsi seisukohast [[enklaav]] – see on [[Itaalia]] territoorium, mis asub [[Šveits]]is [[Lugano järv]]e ääres. Samamoodi on [[Ceuta]] ja [[Melilla]] [[Hispaania]] jaoks eksklaavid, sest need on Hispaania põhiterritooriumist eraldatud. Igapäevakeeles nimetatakse neid sageli ka Hispaania enklaavideks Põhja-Aafrikas, kuna need on maismaa poolt ümbritsetud [[Maroko]] territooriumiga ja ülejäänud piir kulgeb mööda [[Vahemeri|Vahemerd]]. Rangemas geograafilises tähenduses ei ole need siiski täielikud enklaavid, sest neil on merepiir.

== Vaata ka ==
* [[Enklaav]]
* [[Dubki]] (Venemaa eksklaav, mis piirneb Eesti territooriumiga)
* [[Medvežje-Sankovo]]

[[Kategooria:Poliitiline geograafia]]</text>
      <sha1>hsajzzyp6ksvy3e08lw3w4x3ev9eouv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ameerika Ühendriikide Sisejulgeolekuministeerium</title>
    <ns>0</ns>
    <id>28147</id>
    <revision>
      <id>7204788</id>
      <parentid>7120870</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T14:39:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <origin>7204788</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5260" sha1="06oa30gsd0ckfl1q3wvl02h66ubxipv" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2025|kuu=august}}
{{Infokast organisatsioon
| nimi            = Ameerika Ühendriikide Sisejulgeolekuministeerium
| omakeelne_nimi  = United States Department of Homeland Security
| embleem         = Seal of the United States Department of Homeland Security.svg
| embleemiallkiri = 
| pilt            = 
| pildiallkiri    = 
| lühend          = DHS
| deviis          = 
| asutatud        = {{Algusaeg ja vanus|2002|11|25}}
| asutaja         = &lt;!-- või: | asutajad = --&gt;
| lõpp            = 
| tüüp            = 
| staatus         = 
| eesmärk         = 
| peakorter       = 
| asukoht         = 
| piirkond        = 
| liikmed         = &lt;!-- või: | liikmeid = --&gt;
| keeled          = &lt;!-- või: | keel = --&gt;
| peasekretär     = 
| juht_nimetus    = Minister
| juht_nimi       = [[Markwayne Mullin]] 
| juht2_nimetus   = 
| juht2_nimi      = 
| juht3_nimetus   = 
| juht3_nimi      = 
| juht4_nimetus   = 
| juht4_nimi      = 
| võtmeisikud     = 
| peaorgan        = 
| emaorg          = 
| allorg          = 
| eelarve         = 
| töötajaid = 240 000 (2018)
| vabatahtlikud   = &lt;!-- või: | vabatahtlikke = --&gt;
| veebileht       = [https://www.dhs.gov/ Koduleht]
| ideoloogia      = 
| märkused        =
}}
'''Ameerika Ühendriikide Sisejulgeolekuministeerium''' ([[inglise keel]]es ''Department of Homeland Security'') on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[ministeerium]], mille ülesandeks on siseriikliku julgeoleku tagamine. Tegemist on osaga Ameerika Ühendriikide föderaalvalitsusest ning seda juhib sisejulgeolekuminister. Sisejulgeolekuminister allub [[Ameerika Ühendriikide president|Ameerika Ühendriikide presidendile]]. 

Asutus on igapäevases kõnepruugis tuntud lühendiga DHS. Euroopalikus õigusruumis sarnaneb DHS kõige rohkem siseministeeriumiga.

==Loomine==
Moodustati [[2. märts]]il [[2003]] ja sellesse [[inkorporeerimine|inkorporeeriti]] mitmed julgeolekuga seotud riigiasutused. Põhilised neist on:
* [[INS]] – Immigratsiooniteenistus (''Immigration and Naturalisation Service'')
* [[FEMA]] – Päästeamet (''[[Federal Emergency Management Agency]]'')
* [[USCG]] – Rannavalve (''[[United States Coast Guard]]'')
* [[USCS]] – Tolliteenistus (''[[United States Custom Service]]'')
* [[USSS]] – Salateenistus (''[[United States Secret Service]]'')

Lisaks neile kuulub ministeeriumi alluvusse vähem tähtsaid struktuuriüksusi, mis olid enne ministeeriumi moodustamist iseseisvad uurimis- ja muud asutused. Kokku moodustati ministeerium 22 iseseisvast asutusest, ühendades umbes 180 000 isikut.

== Ülesanded ==
Ministeeriumi ja selle allasutuste üldised ülesanded on
*maismaa- ja merepiirivalve;
*immigratsioonikorraldus;
*siseriiklik küberturvalisus;
*siseriiklike kriiside (loodus- ja tehnoloogilised õnnetused) ohjamine;
*valimiste turvalisuse tagamine;
*majandusturvalisuse tagamine (nt valeraha ja võltsitud väärtpaberite tuvastamine);
*võitlus inimkaubandusega;
*toimepidevuse tagamine;
*transpordijulgeoleku tagamine;
*föderaalse kaitse all olevate objektide (nt kohtumajade) turvalisus.

==Struktuur==
Sisejulgeolekuministeeriumi suuremad struktuuriüksused on ministeeriumi osakonnad ja ministeeriumi allasutused.

===Allasutused ja ülesannete jaotus===
*Küberturvalisuse ja Taristuturvalisuse Amet (ingl Cybersecurity and Infrastructure Security Agency (CISA), mille ülesandeks on sidevõrkude ning objektiturvalisuse tagamine.
*[[Ameerika Ühendriikide Tolli- ja Piirikaitseamet]] (United States Customs and Border Protection (CBP)), mille ülesandeks on tollimine ning piirikaitse maismaapiiril, sadamates ja lennujaamades.
*[[Ameerika Ühendriikide Rahvastiku- ja Immigratsiooniteenistus]] (U.S. Citizenship and Immigration Services (USCIS)), mille ülesandeks on seadusliku immigratsiooni organiseerimine ning rahvastikuarvestuse pidamine.
*Föderaalne Hädaolukordade agentuur (Federal Emergency Management Agency (FEMA), mille ülesandeks on aidata ja toetada osariike loodus- ja tehnoõnnetuste tagajärgede leevendamisel.
*Ameerika Ühendriikide Merepiirivalve (United States Coast Guard (USCG), mille ülesandeks on merepiiride valve ning merepääste väljaspool osariikide päästeteenistuste võimekust.
*[[Ameerika Ühendriikide Tolli- ja Immigratsioonikontrolliamet]] (United States Immigration and Customs Enforcement (ICE), mille ülesandeks on võitlus salakaubanduse ning ebaseadusliku immigratsiooniga.
*Ameerika Ühendriikide Salateenistus (United States Secret Service (USSS), mille ülesanneteks on võitlus majanduskuritegevusega, tähtsate isikute isikukaitse, salateenistuse kaitse alla määratud objektide kaitse ning spetsiaalset tähelepanu nõudvate sündmuste turvalisuse tagamine (nt riigipeade kohtumised).
*[[Transpordijulgeoleku Amet]] (Transportation Security Administration (TSA), mille ülesandeks on transpordi strateegilise turvalisuse tagamine.

== Juhid ==
Sisejulgeolekuministeeriumi esimene juht oli endine [[Valge Maja]] sisejulgeoleku büroo direktor [[Tom Ridge]].

Praegune minister on [[Markwayne Mullin]].

== Välislingid ==
* [http://www.dhs.gov/dhspublic/ Ministeeriumi koduleht]

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ministeeriumid|Sise]]
[[Kategooria:Sisejulgeolek]]
[[Kategooria:Luureagentuurid]]</text>
      <sha1>06oa30gsd0ckfl1q3wvl02h66ubxipv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Abuali ibni Sino mäetipp</title>
    <ns>0</ns>
    <id>30423</id>
    <revision>
      <id>7204757</id>
      <parentid>7203628</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T12:25:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-42272-42</username>
        <id>234473</id>
      </contributor>
      <comment>/* Eesti alpinistide tipputõusud */</comment>
      <origin>7204757</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9419" sha1="rl5yzqv66hwxv6rzeke7hggjsw3yios" xml:space="preserve">{{Mägi
| Nimi = Abuali ibni Sino
| Pilt = Lenini mäetipp (J. Künnap).jpg
| Pildiallkiri = [[Eesti lipp|Sinimustvalge]] 1989. aastal esimest korda üle 7000-meetrisel mäel.&lt;br&gt;Foto: [[Jaan Künnap]]
| Kõrgus = 7134 m&lt;br&gt;([[Topograafiline prominentsus]]: 2853 m)
| Asukoht =  [[Tadžikistan]]i ja [[Kõrgõzstan]]i piir
| Mäeahelik = [[Taga-Alai]]
| Esmavallutamine = 
| Tüüp = 
| Vanus = 
| Asendikaart = Tadžikistan
| Asendikaardi seletus = Asukoht Tadžikistani ja Kõrgõzstani piiril
}}
[[Pilt:Lenini mäetipp (J. Künnap).jpg|thumb|300px|[[Eesti lipp|Sinimustvalge]] 1989. aastal esimest korda üle 7000-meetrisel mäel.&lt;br&gt;Foto: [[Jaan Künnap]]]]
[[Pilt:Peak Lenin, near base camp.jpg|pisi|Lenini mäetipp baaslaagrist]]
[[Pilt:Lenini nõlvalt lendasid paraplaaniga 7000 meetri kõrguselt kaks prantslast 86 III.jpg|pisi|Prantslane startimas 7000 meetri kõrguselt [[paraplaan]]iga 1986. aastal&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: Jaan Künnap&lt;/small&gt;]]
[[Pilt: Leninil hukkunud.jpg|pisi|Mälestusplaat Lenini mäel 13. juulil 1990 [[lumelaviin]]is hukkunutele. Eraldi lisatud plaat kolmele [[Eesti]] alpinistile, kes hukkusid 1974. aastal&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: Jaan Künnap&lt;/small&gt;]]
'''Abuali ibni Sino mäetipp''', nõukogude ajal tuntud ka kui '''Lenini mäetipp''' (aastani [[1928]] '''Kaufmanni mägi'''; eesti keeles on kasutatud ka nimekuju ''Kaufmanni mäetipp'') on mägi [[Aasia]]s [[Taga-Alai]] ahelikus, [[Tadžikistan]]i ja [[Kõrgõzstan]]i piiril. Kõrgus 7134 meetrit.

Mägi avastati [[1871]]. aastal ja sai nime [[Vene Turkestan|Turkestan]]i kuberneri [[Konstantin von Kaufmann]]i järgi. Aastal [[1928]] andsid Nõukogude võimud mäele uue nime [[Vladimir Lenin]]ile austuse avaldamiseks. Kaua aega peeti Lenini mäetippu [[Pamiir]]i mäestiku kõrgeimaks punktiks, kuid [[1933]]. aastal selgus, et [[Ismoili Somoni mäetipp]] (varem Kommunismi mäetipp) on veel 360 meetrit kõrgem.

[[4. juuli]]l [[2006]] nimetati Lenini mäetipp [[Tadžikistan]]i presidendi otsusega ümber '''[[Avicenna|Abuali ibni Sino]] mäetipuks''' (''Avicenna mäetipuks''). Venekeelse meedia kaudu on levinud aga teated, nagu oleks mäetipu uueks nimeks Sõltumatuse ehk '''Istikloli mäetipp'''. Segadus on tekkinud seetõttu, et samaaegselt nimetati ümber veel [[Revolutsiooni mäetipp]] ja ilmselt on kaks uut nimetust pressis omavahel ära vahetatud. Uue nime rahvusvahelist kasutuselevõttu raskendab ka asjaolu, et osa mäest asub [[Kõrgõzstan]]i territooriumil ning selles riigis ei ole otsust mäetipu nime muutmise kohta tehtud. Traditsioonilised marsruudid tippu lähevad aga enamasti põhja poolt ehk Kõrgõzstanist. Tipp kuulus kolmandana ka NSV Liidu nelja seitsmetuhandese ehk [[Lumeleopard (aunimetus)|&quot;lumeleopardi&quot;]] tipu hulka.

==Alpinism==
Esimesena vallutasid Lenini mäetipu [[1928]]. aastal [[Saksamaa|saksa]] alpinistid [[Karl Wien]], [[Eugen Allwein]] ja [[Erwin Schneider]]. 

===Traagiliselt lõppenud 1974. aastal Kalevi ekspeditsioon===
1974. aastal toimus [[Ilmar Priimets]]a juhtimisel [[Spordiühing Kalev|spordiühingu Kalev]] ekspeditsioon Lenini mäetipule. Tippu tõusti kahe grupiga erinevatel marsruutidel. [[Enn Saar]]e juhtimisel viieliikmeline grupp valis tippu tõusmiseks mitte tavapärase mäeharja pidi kulgeva marsruudi, vaid ronimise mööda kaguseina (marsruudi raskuskategooria Vene süsteemi järgi 5B). 27. juulil tabas neid 6800 m kõrgusel [[laviin]], milles hukkusid [[Priit Vürst]], [[Eerik Reino]] ja [[Tõnu Tennisson]]. [[Enn Saar]] ja [[Jaak Sumeri]] õnnekombel pääsesid. Jäänud ilma [[telk|telgist]], toidust ja kaaslastest, laskusid nad kurnatuna neli päeva mööda kagunõlva (laskumist Lenini mäetipult mööda kagunõlva polnud veel keegi varem üritanud), enne kui päästerühm nad leidis.&lt;ref name=&quot;ajav79&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;reisi&quot;/&gt;

===Suur tragöödia 1990. aastal===
{{Vaata|1990. aasta Lenini mäetipu tragöödia}}
13. juulil 1990 [[maavärin]]ast&lt;ref name=&quot;top&quot;/&gt; põhjustatud suuremahulises [[laviin]]is (laviin liikus alla pooleteist-kilomeetrise frondina) 5300 meetri kõrgusel alpinistide peatuspaigas, mida loeti ohutuks kohaks, hukkus 41 inimest&lt;ref name=&quot;top&quot;/&gt;. Hukkunute hulgas oli [[Iisrael]]i, [[Šveits]]i, [[Hispaania]] ja [[Tšehhoslovakkia]] alpiniste.&lt;ref name=&quot;top&quot;/&gt;

===Eesti alpinistide tipputõusud===
&lt;small&gt;Põhiallikas:&lt;/small&gt;&lt;ref name=&quot;jk&quot;/&gt;
*1964 – [[Enn Veerte]]
*1965 – [[Heino Paltser]] (tõusu juht), [[Albert Sulg]], [[Feliks Jürna]], [[Peeter Varep]], [[Ragnar Palmre]] (lõuna poolt tõusu juht), E. Agasild, [[Kaljo Palmiste]], [[Ilmar Palo]], [[Vello Park]], [[Ilmar Priimets]], S. Rehtsalu, [[Jüri Tohver]], [[Ain Uusna]], T. Salo
*1967 – [[Vello Vets]], [[Peet Väinastu]], [[Andres Sööt]]
*1974 – [[Johan Ahlberg]], Hindrek Kriis, [[Enn Branno]], M. Klein, [[Risto Tanner]], [[Lembit Hiiesalu]], teist korda tõusid tippu Vello Park, Kaljo Palmiste ja Ilmar Palo
*1979 – [[Helme Suuk]]
*1984 – [[Jaan Künnap]]&lt;ref name=&quot;magi&quot;/&gt;
*1986 – [[Kalev Muru]], [[Alfred Lõhmus]], [[Jaan Künnap]]
*1987 – Jaan Künnap (kolmandat korda)&lt;ref name=&quot;magi&quot;/&gt;
*1989 – tipus Mihhail Sobelman koos 9 kaaslasega, giid Jaan Künnap (tipus neljandat korda&lt;ref name=&quot;magi&quot;/&gt;)
*1990 – tipus [[Vladimir Vladimirov-Meema]] koos 13 kaaslasega, giid Jaan Künnap
*1990 –[[Tõivo Sarmet]], [[Raivo Plumer]], [[Heiki Erm]] koos kahe kaaslasega 
*1991 – tipus [[Urmas Grauen]] 10 kaaslasega
*1992 – tipus Jaan Künnap (kuuendat korda&lt;ref name=&quot;magi&quot;/&gt;) koos 7 kaaslasega, sealhulgas Helme Suuk (teist korda)
*1999 – Alar Linna, Eric Hints
*2000 – [[Valdo Kangur]], Toomas Sumeri, [[Boriss Slepikovski]], Toomas Holmberg, Jüri Vilismäe, [[Valdek Udris]]
*2001 – [[Urmas Peiker]], [[Hannes Oja (alpinist)|Hannes Oja]]
*2002 – Jaan Künnap koos nelja kaaslasega (sealhulgas [[Priit Simson (alpinist)|Priit Simson]]&lt;ref name=&quot;alpi&quot;/&gt;)
*2003 – Leivo Sepp, Marko Kalve
*2005 – [[Johan Kütt]] (22-aastane)
*2006 – Toivo Laan, Kalle Ribelus
*2007 – [[Tiina Tamm]], [[Priit Joosu]], Jürgen Saarniit, [[Üllar Põld]], Raimo Rotberg
*2007 – [[Argo Mere]], Fred Viidul, Tarmo All, [[Ivar Mäerand]]
*2008 – [[Jelena Kravtšenko]], Anatoli Utjomov
*2009 – [[Allan Valge]]
*2010 – [[Tõnis Peljo]] (soolotõus)
*2014 – [[Anu Peljo]], [[Ene Soop]], [[Lauri Ehrenpreis]], Lauri Stern, Aivar Kolga
*2016 – Ruslan Aizatulin, [[Ain Rästa]], Mart Vernik, [[Meelis Luukas]], Andres Rootalu, Marko Aasa, [[Krista Kirspuu]], [[Katrin Merisalu]], Sven Illing
*2016 – Kalle Kiiranen, Allan Sülla, [[Marie Saame]]
*2018 – [[Priit Toomsalu]][[Fail:Lenini mäetipp Taga-Alai ahelikus 05.jpg|alt=|pisi]]
*2026 – 26. juuli - Kunnar Karu, Taavi Kruut, Argo Öövel
Tippu on tõusnud ka [[Jaak Sumeri]], [[Aaro Aedviir]] ja [[Kalle Aedviir]].&lt;ref name=&quot;firn2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;firn3&quot; /&gt; 

====Eesti naisalpinistid Lenini tipus====
*1979 – [[Helme Suuk]]
*2007 – [[Tiina Tamm]]
*2008 – [[Jelena Kravtšenko]]
*2014 – [[Anu Peljo]], [[Ene Soop]]
*2016 – [[Krista Kirspuu]], [[Katrin Merisalu]]
*2016 – [[Marie Saame]]
*2018 – Inna Lepik

==Lumelauaga tipult alla==
Esimene, kes [[Lumelaud|lumelauaga]] Lenini tipult alla laskus, oli Valeri Gorlatšjov 1999. aastal mäe põhjanõlva kaudu.&lt;ref name=&quot;mount&quot;/&gt; 2000. aastal [[Valdo Kangur]]i juhtimisel toimunud ekspeditsiooni käigus laskus 21. augustil esimese eestlasena tipult lumelauaga alla [[Valdek Udris]]. Tema laskumine on üldse teine sellelaadne Lenini tipust.&lt;ref name=&quot;jk&quot;/&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;jk&quot;&gt;[http://www.jkalpiklubi.ee/ajaloost/index.html Ülevaade Eesti alpinismi ajaloost]. jkalpiklubi.ee &lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ajav79&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20161220143017/http://www.ajaveeb.alpinism.ee/?page_id=4396 Ajalugu 1970–1979]. ajaveeb.alpinism.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;reisi&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20160907072452/http://reisiajakiri.gomaailm.ee/kontrollaeg/ Kontrollaeg]. Reisiajakiri.gomaailm.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;top&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20170109022129/http://www.toptj.com/News/2012/07/10/takogo_ne_znal_mirovoy_al_pinizm Такого не знал мировой альпинизм]. 10.07.2012. toptj.com&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mount&quot;&gt;[http://www.mountain.ru/skialp/2001/valdek/valdek.shtml На сноуборде по северной стене]. mountain.ru&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;firn2&quot;&gt;[http://www.firn.ee/wiki/index.php/Lumeleopardid Lumeleopardid]. firn.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;firn3&quot;&gt;[http://www.firn.ee/show.php?id=77 Firni ajalugu]. firn.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;alpi&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20161202233629/http://www.alpinism.ee/?go=mees_magi Kristjan-Erik Suurväli]. alpinism.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;magi&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20170224211452/http://magiklubi.ee/everest/cho-oyu.htm TIPUS!  BNS, 13. oktoober 1998]. magiklubi.ee&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{Commons|Category:Lenin Peak}}
*[http://paber.ekspress.ee/arhiiv/2000/18/Aosa/Elu.html &quot;Eestlased suusatavad Leninilt alla&quot;] Eesti Ekspress, 4. mai 2000
*[http://blog.postimees.ee/270807/esileht/siseuudised/277789.php &quot;Eestlased vallutasid taas Lenini mäetipu&quot;] Postimees, 18. august 2007
*[http://www.vokrugsveta.ru/vs/article/5336/ Контрольный срок]. 1.08.1975. vokrugsveta.ru
*[http://kiiranen.era.ee/matk/lenin16/ 2016 – Pamiir, Lenini tipp (7134 m)]. kiiranen.era.ee

[[Kategooria:Tadžikistani mäed]]
[[Kategooria:Kõrgõzstani mäed]]
[[Kategooria:Seitsmetuhandelised]]
[[Kategooria:Vladimir Lenin]]</text>
      <sha1>rl5yzqv66hwxv6rzeke7hggjsw3yios</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Teravmokk-ninasarvik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>31665</id>
    <revision>
      <id>7204777</id>
      <parentid>7111000</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T13:04:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heikokr</username>
        <id>4437</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tallinna Loomaaed */ lisatud värskeim info ninasarvikutest Tallinna loomaaias</comment>
      <origin>7204777</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4202" sha1="dq60hl09f8r65pyknwgo8th8mcqr40l" xml:space="preserve">{{Viitamata}}

{{Taksonitabel
| nimi = Teravmokk-ninasarvik
| värvus = loomad
| pilt = BlackRhino-USFWS.jpg
| pildi_laius = 240px
| seisund = CR
| seisundi_süsteem = iucn3.1
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Imetajad]] ''Mammalia''
| selts = [[Kabjalised]] ''Perissodactyla''
| sugukond = [[Ninasarviklased]] ''Rhinocerotidae''
| perekond = [[Ninasarvik (perekond)|Ninasarvik]] ''Diceros''
| liik = '''Teravmokk-ninasarvik'''
| binaarne = ''Diceros bicornis''
| binaarse_autor = 
| levikukaart = Black Rhinoceros area.png
| levikukaardi_seletus = pruun - looduslik levila, roosa - taasasustatud, punane - asustatud, oranž - tõenäoliselt väljasurnud
}}
'''Teravmokk-ninasarvik''' ehk '''must-ninasarvik''' (''Diceros bicornis'') on [[loomad|looma]][[liik (bioloogia)|liik]] [[kabjalised|kabjaliste]] [[selts (bioloogia)|selts]]i [[ninasarviklased|ninasarviklaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonna]] [[ninasarvik]]u [[perekond (bioloogia)|perekonnast]]. 

==Levila==
Must-ninasarvik elab [[Aafrika]]s, sealhulgas kindla järelevalve all peamiselt [[rahvuspark]]ides [[Kenya|Keenia]]s, [[Tansaania]]s, [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]], [[Namiibia]]s ja [[Zimbabwe]]s (kaardil pruun). Varem levinud ka [[Sambia]]s, [[Botswana]]s, [[Malawi]]s ja [[Svaasimaa]]l, kuhu on proovitud reintrodutseerida (kaardil roosa). Püsivaid tulemusi pole see tegevus andnud. [[Mosambiik|Mosambiigi]] alal arvatakse olevat välja surnud (heleroosa). Viimati Põhja-[[Kamerun]]i aladel elanud nn lääne teravmokk-ninasarviku kuulutas [[IUCN]] väljasurnuks 2011. aastal (kaardil must). Veel 18. sajandi lõpul oli liik levinud ka mujal [[Sahel]]is: [[Tšaad]]is, [[Kesk-Aafrika Vabariik|KAV]]-s, [[Sudaan]]is ja [[Etioopia]] vähem mägistel aladel, samuti [[Somaalia]]s.

==Välimus ja füsioloogia==
Must-ninasarviku [[ülamokk]] võimaldab esemeid haarata.  

[[Kõrv]]ad on suured ja suunatavad. [[Silm]]ad ei näe kaugele. [[Haistmine]] on hea. 

Ta võib [[jooks|joosta]] kuni 48 [[km/h]].  

==Toitumine==
Must-ninasarvik on taimtoiduline. Ta sööb [[leht|lehe]]rikkaid [[taimed|taimi]], [[oks]]i, [[võsu (botaanika)|võsu]]sid, ogalisi [[põõsas|põõsaid]] ja [[vili|vilju]]. Oma konksja ülamokaga napsab ta madalatelt [[puu]]delt ja põõsastelt lehti, [[pung]]i ja võsusid.  

Must-ninasarvik aitab vähendada [[puittaim]]ede hulka. Nii jääb ruumi kasvamiseks [[rohttaim]]edele, millest teised loomad toituvad.

==Käitumine== 
Et ninasarvik ei näe hästi, asub ta ohu korral kohe ründama. See hoiab [[kiskja]]d temast eemal.'{{lisa viide}}

[[Pilt:NinasarvikMörr.jpg|thumb|Ninasarvik Mörr Tallinna loomaaias lesimas]]

==Ohustatus==
Must-ninasarvik on ohustatud liik, sest neid on [[sarv]]ede pärast liiga palju kütitud. Sarvedest tehakse põhiliselt [[pistoda]]varsi, mis on paljudes maades jõukuse sümbol. Vastupidi levinud arvamusele ei ole tema sarvede kogus, mida kasutatakse [[afrodisiaakum]]i valmistamiseks, suur.{{lisa viide}}

==Tallinna Loomaaed==
Teravmokk-ninasarvik on olnud esindatud ka [[Tallinna Loomaaed|Tallinna loomaaias]]. Alates 27. aprillist 2013 elasid loomaaias isane ninasarvik Kigoma ja emane ninasarvik Kibibi. 3. juunil 2017 sündis nendele emane vasikas. See oli esimest korda nii Tallinna loomaaia kui ka endiste Nõukogude Liidu territooriumite loomaaedade ajaloos, kui loomaaias sünnib ninasarvik. Ühtlasi oli tegemist kõige põhjapoolsema ninasarvikusünniga.{{lisa viide}} Kibeta elab alates [[2022]]. aastast [[Dvůr Králové]] safaripargis [[Tšehhi]]s. Kigoma ja Kibibi surid Tallinnas 2023. aastal. 2024. aastast elab Tallinna loomaaias Berliini loomaaias emane teravmokk-ninasarvik Binti (sünd. 2.11.2003). &lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=28.august.2024 |pealkiri=Ninasarvikute Binti ja Elba saabumine |url=https://tallinnzoo.ee/ninasarvikute-binti-ja-elba-saabumine/ |vaadatud=30. juulil 2026 |väljaanne=tallinnzoo.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ida-Aafrika teravmokk-ninasarvik |url=https://tallinnzoo.ee/animal/ida-aafrika-teravmokk-ninasarvik/ |vaadatud=30.07.2026 |väljaanne=tallinnzoo.ee}}&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[Laimokk-ninasarvik]]

[[Kategooria:Kabjalised]]</text>
      <sha1>dq60hl09f8r65pyknwgo8th8mcqr40l</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Abielu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>32995</id>
    <revision>
      <id>7205045</id>
      <parentid>7049226</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T09:15:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7205045</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6906" sha1="0qkj3fysd2m055riybkqb6jjbfgjfnh" xml:space="preserve">{{allikad}}
[[File:Taiwanese newlywed registering for their marriage at Huwei Household Registration Office on 25 December 2016.jpg|thumb|Abielu registreerimine (Taiwan)]]
[[Image:Wedding scene.jpg|pisi|Pulmapilt (Lõuna-Aafrika Vabariik)]]
[[File:Marilyn Monroe and Jerry Giesler 3.jpg|thumb|[[Marilyn Monroe]] täitmas dokumente abielu lahutamiseks (USA)]]

'''Abielu''' on juriidiline ([[seadus]]tel või [[tava]]del põhinev) [[isik]]ute vaheline kestev [[inimsuhe]] [[perekond|perekonna]] moodustamiseks, mis toob kaasa teatud [[subjektiivne õigus|õigus]]ed ja [[kohustus]]ed.

Abielu laiemas mõttes on [[polügaamia]], grupiabielu või ka kolme ja enama inimese vaheline püsisuhe. 

==Abielu sõlmimine==
Abielu tekib [[abiellumine|abiellumise]] ehk abielu sõlmimise tagajärjel. Seda toimingut nimetatakse kirikliku abiellumise puhul ka [[laulatus]]eks.

[[Vabaabielu]]ks nimetatakse rahvasuus määratlemata tingimuste ja kestusega [[kooselu]], mis on ametlikult registreerimata; Eesti õigusruumis sellist mõistet ei ole.

Abiellumist tähistatakse sageli [[pulmad|pulmade]] pidamisega. Abielule võib eelneda ka [[kihlus]], kuid tänapäeval on see muutunud üsna haruldaseks.

===Eesti===
1926. aastal jõustunud perekonnaseadusega võeti [[abielu registreerimine]] kirikult üle riigile.

[[Eesti]]s on abielu kahe täisealise isiku vaheline liit, mis võib eksisteerida nii eri- kui ka samasooliste paaride vahel, kui mõlemad partnerid on vähemalt 18 aastat vanad.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Firma |eesnimi=Eesti |pealkiri=Perekonnaõigus {{!}} Õigusabi perekonnaõiguslikes küsimustes |url=https://www.eestifirma.ee/et/perekonnaoigus/ |vaadatud=2024-02-27 |väljaanne=Eesti Firma |keel=et}}&lt;/ref&gt; Erandjuhtudel võib abielluda vähemalt 15-aastane isik. Sel juhul on vaja tema vanemate või [[eestkoste|eestkostja]] nõusolekut.

Abielu sõlmib maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse (Tallinnas perekonnaseisuameti) ametnik või atesteeritud või eksami teinud [[vaimulik]] või [[notar]]. Kui kuni 31.12.2017 sõlmisid abielusid maavalitsused, siis alates 2018. aastast sõlmib Harjumaal abielusid Tallinna perekonnaseisuamet, Hiiumaal Hiiumaa vallavalitsus, Ida-Virumaal Jõhvi vallavalitsus ja Narva linnavalitsus, Jõgevamaal Jõgeva vallavalitsus, Järvamaal Paide linnavalitsus, Läänemaal Haapsalu linnavalitsus, Lääne-Virumaal Rakvere linnavalitsus, Põlvamaal Põlva vallavalitsus, Pärnumaal Pärnu linnavalitsus, Raplamaal Rapla vallavalitsus, Saaremaal Saaremaa vallavalitsus, Tartumaal Tartu linnavalitsus, Valgamaal Valga vallavalitsus, Viljandimaal Viljandi linnavalitsus ja Võrumaal Võru linnavalitsus.

Abielu registreerimiseks tuleb esitada:
* isiklikult kohale tulles ühine kirjalik abiellumisavaldus;
* mõlema abielluja isikut tõendav dokument;
* mõlema abielluja sündi tõendav dokument;
* teise või järgmise abielu korral dokument selle kohta, et eelmine abielu on lõppenud või kehtetuks tunnistatud;
* kui abielluja on alaealine, siis kohtumäärus tema teovõime laiendamise kohta;
* vajadusel abieluvõimetõend, kui abielluja elukoht on välisriigis või kui ta on elanud Eestis alla kuue kuu (väljastab kodakondsus- või elukohariigi pädev asutus);
* välismaalase Eestis viibimise seaduslikkust tõendav dokument, kui tegu pole Euroopa Liidu kodaniku või tema perekonnaliikmega.

Dokumente või andmete esitamist ei nõuta, kui abielukande tegemiseks vajalikke andmeid on võimalik saada rahvastikuregistrist.

Abielu on võimalik sõlmida üks kuni kuus kuud pärast abiellumisavalduse esitamist. Mõjuvatel põhjustel võib perekonnaseisuametnik tähtaega lühendada.

Üks abikaasadest võib võtta teise abikaasa [[Perekonnanimi|perekonnanime]] või lisada sidekriipsuga oma abielueelsele perekonnanimele abikaasa perekonnanime. Niisugune uus perekonnanimi ei või koosneda enam kui kahest sidekriipsuga seotud nimest ning sel kujul esitatud perekonnanime võib kanda vaid üks abikaasa.

Abiellumisel tuleb määrata ka abiellujate varasuhe. Avalduses märgivad abiellujad, kas nad soovivad, et nende varalistele suhetele kohaldatakse varaühisuse, vara juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususe regulatsiooni. Kui abiellujad oma valikut ei avalda, siis loetakse nende poolt valituks varaühisuse regulatsioon.

Abielu sõlmimisel maakonnakeskuse kohalikus omavalitsuses on [[riigilõiv]]u suuruseks 30 eurot. Kui abielu sõlmib notar, siis riigilõivu ei maksta, küll aga tuleb tasuda notaritasu.{{lisa viide}} 

Eesti seaduste kohaselt&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/PKS?leiaKehtiv Perekonnaseadus]&lt;/ref&gt; ei registreerita abielu: 
# piiratud [[teovõime]]ga inimesega; 
# lähisugulasega ([[intsest]]ikeeld);
# [[Lapsendamine|lapsendajate]] ja lapsendatute, samuti sama isiku poolt lapsendatute vahel;
# rohkem kui ühe inimesega samaaegselt ([[mitmikabielu]]); 
# isikuga, kes on juba abielus.
Nende tingimuste rikkumise korral võib kohus abielu kehtetuks tunnistada, samuti juhul, kui abielu sõlmiti muudel eesmärkidel, näiteks [[Elamisluba Eestis|Eesti elamisloa]] saamiseks.

Abiellumislubadus ei anna alust nõudeks, et abielu sõlmitaks, ega kahju hüvitamiseks, kui abielu ei sõlmita.

Abielu lõpeb [[abikaasa]] [[surm]]aga või [[abielulahutus|abielu lahutamisega]]. Abielu lahutamine on õigustoiming, mille viib läbi perekonnaseisuasutus või [[kohus]]. Samas ei anna abielu tühistamiseks alust varandusliku seisundi varjamine.

Alates 2024. aasta 1. jaanuarist saavad Eestis omavahel abielluda ka samast soost isikud. 

==Religioon==
[[Kanooniline õigus|Kanoonilise õiguse]] järgi on abielu mehe ja naise vaheline kestev kooselu, mis on rajatud selleks, et ühise sugulise tegevusega (''cooperatione aliqua sexuali'') sigitada järeltulijaid (kaanon 1096 § 1).{{lisa viide}} 

==Vaata ka==
*[[abiellumus]]
*[[abielu kaitse seadus]]
*[[abielu kehtetuks tunnistamine]]
*[[abielu sakrament]]
*[[abielu tühisus]]
*[[abielu Vana-Roomas]]
*[[abielulisus]]
*[[abieluvarasuhe]]
*[[külastusabielu]]
*[[lahuselu]]
*[[mitteabieluline kooselu]]
*[[polüandria]]
*[[polügüünia]]
*[[samasooliste abielu]]
*[[vabaabielu]]

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Vikitsitaadid}}
*[https://www.riigiteataja.ee/akt/PKS?leiaKehtiv Perekonnaseadus] (kehtiv)
*[https://www.riigiteataja.ee/akt/PKTS?leiaKehtiv Perekonnaseisutoimingute seadus] (kehtiv)
*[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=nommesona19351207.2.11 Nõmme Sõna, nr. 48, 7 dets. 1935] (PDF)
*[https://www.siseministeerium.ee/et/maakonnakeskuse-kohalikud-omavalitsused-rahvastiku-toimingute-valdkonnas Abielusid sõlmivad maakonnakeskuste kohalikud omavalitsused] 
*[https://www.siseministeerium.ee/et/Abielu-s%C3%B5lmimise-%C3%B5igust-omavad-vaimulikud Abielu sõlmimise õigust omavad vaimulikud]  
*[https://www.notar.ee/21663 Abielu sõlmimine notari juures]

[[Kategooria:Abielu| ]]
[[Kategooria:Perekond]]
[[Kategooria:Perekonnaõigus]]</text>
      <sha1>0qkj3fysd2m055riybkqb6jjbfgjfnh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Gaas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>33894</id>
    <revision>
      <id>7205030</id>
      <parentid>7089774</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T08:52:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7205030</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2044" sha1="m14vvy1pdvinq6ye42w6qo3fusjwd51" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib agregaatolekust; riide kohta vaata artiklit [[Gaas (riie)]]; Prantsusmaa valla kohta vaata artiklit [[Gaas (Landes)]]}}
{{viitamata}}
{{täienda}}
[[Pilt:Translational motion.gif|pisi|Gaasimolekulide liikumine]]

'''Gaas''' on [[Aine (füüsika)|aine]] [[agregaatolek]], milles [[osake]]sed ([[aatom]]id ja [[molekul]]id) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.

Gaasilises olekus on aine kõrgemal [[energiatase]]mel kui [[Vedelik|vedelas]] või [[Tahkis|tahkes]] olekus. Gaasi jahutamisel ta [[Kondensatsioon|kondenseerub]] ehk muutub vedelikuks. Vedeliku edasisel jahutamisel toimub [[kristallisatsioon]] ehk aine muutub tahkiseks. Gaasi [[temperatuur]]i olulisel tõstmisel omandavad tema koostises olevad osakesed [[elektrilaeng]]u ehk [[Ionisatsioon|ioniseeruvad]] – gaasist saab [[plasma]].

Gaasilises olekus on molekulid ja aatomid vabad. Nende ainsaks vastastikmõjuks on juhuslikud kokkupõrked. Osakesed liiguvad vabalt suvalises suunas. Gaas on aine korrastamata olek.

[[Pilt:Braunkohlekraftwerk.jpg|pisi|Veeaur (gaasiline vesi) on nähtamatu, kuid kõnekeeles öeldakse veeaur ka väikesteks piiskadeks kondenseerunud (vedela) vee kohta, mis näeb välja nagu udu.]]
Olulisemad gaasi iseloomustavad suurused on [[temperatuur]], [[rõhk]] ja [[ruumala]]. Samadel tingimustel täidab võrdne kogus ükskõik millist gaasi võrdse ruumala. Näiteks [[Normaaltingimused|normaaltingimustel]] (temperatuur 0&amp;nbsp;°C, rõhk 1 atm) on ühe [[mool]]i gaasi ruumala 22,4 liitrit.

Gaas on homogeenne. Kui segada kahte erinevat gaasi, siis nad segunevad [[difusioon]]i teel nii, et igas ruumipunktis oleks nende suhe ühesugune. Gaas, nagu vedelikki, voolab ja võtab teda mahutava anuma kuju. Erinevalt vedelikust ei hõiva gaas kindlat ruumala, vaid paisub võimaluse korral lõputult.

{{BrClear}}
==Vaata ka==
*[[Aerodünaamika]]
*[[Gaasidünaamika]]

== Välislingid ==
{{commons|Category:Gases|Gaas}}

[[Kategooria:Füüsika]]
[[Kategooria:Keemia]]
[[Kategooria:Gaasid| ]]</text>
      <sha1>m14vvy1pdvinq6ye42w6qo3fusjwd51</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Frangi riik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>36065</id>
    <revision>
      <id>7204754</id>
      <parentid>7196346</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T12:20:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204754</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="62302" sha1="2xaxp5os35o8qke8bkm25a2n4fxhdun" xml:space="preserve">{{Viitamata}}
{{Toimeta}}{{Keeletoimeta|aasta=2018|kuu=detsember}}
{{Endine riik
 |nimi                = Frangi riik
 |omakeelne-nimi      = Regnum Francorum ([[ladina keel|ladina]])
 |lipp                = 
 |lipp-tekst          = 
 |vapp                = 
 |vapp-tekst          = 
 |asendikaart         = Franks expansion.gif
 |asendikaart-tekst   = Frangi riigi laienemine
 |algusaasta          = 482
 |lõppaasta           = 843
 |valitsusvorm        = [[monarhia]]
 |osa                 =
 |ajalugu1            =
 |sündmus1            =
 |ajalugu2            =
 |sündmus2            =
 |ajalugu3            =
 |sündmus3            =
 |ajalugu4            =
 |sündmus4            =
 |ajalugu5            =
 |sündmus5            = 
 |riigikeel           = [[Ladina keel|ladina]]
 |peamised-keeled     = 
 |pealinn             = [[Tournai]] &lt;small&gt;(431–508)&lt;/small&gt; &lt;br/&gt; [[Pariis]] &lt;small&gt;(508–768)&lt;/small&gt; &lt;br/&gt; [[Aachen]] &lt;small&gt;(768–843)&lt;/small&gt;
 |riigipea            = [[Frangi kuningate loend|Frankide kuningas]]
 |riigipea-nimi       = [[Chlodowech I]] &lt;small&gt;(esimene, 481–511)&lt;/small&gt; &lt;br/&gt; [[Karl Suur]] &lt;small&gt;(viimane, 768–814)&lt;/small&gt;
 |riigipea2            = 
 |riigipea-nimi2      = 
 |religioon           = [[Katoliku kirik|katoliiklus]]
 |pindala             = 
 |rahvaarv            = 
 |rahvaarv-aasta      = 
 |rahvastikutihedus   = 
 |rahaühik            = 
 |eelnes              = [[Lääne-Rooma keisririik]] &lt;br/&gt; [[Friisimaa kuningriik]] &lt;br/&gt; [[Germaania]]
 |järgnes             = [[Lääne-Frangi riik]] &lt;br/&gt; [[Kesk-Frangi riik]] &lt;br/&gt; [[Ida-Frangi riik]]
 |hümn                = 
 }}

'''Frangi riik''' ([[ladina keel|ladina]] ''Regnum Francorum'') oli [[varakeskaeg]]ne (5.–9. sajand) riik [[Euroopa]]s. Riik asus suures osas tänapäeva [[Prantsusmaa]] territooriumil (sellest tuleb ka Prantsusmaa prantsuskeelne nimi ''la France''). Riik hõlmas põhiliselt [[Gallia]] ja [[Germaania]] alad. See oli tähtsaim endisele [[Lääne-Rooma riik|Lääne-Rooma riigi]] alale tekkinud riik ja ajalooliselt tähtsaim uus riik [[Euroopa]]s pärast [[antiikaeg]]a.&lt;ref&gt;[[Friedrich Prinz]]. ''Grundlagen deutscher Geschichte (4.–8. Jahrhundert)''. 10. trükk, Klett-Cotta: Stuttgart 2001, lk 286.&lt;/ref&gt;

Frangi riik tekkis pärast [[Lääne-Rooma riik|Lääne-Rooma riigi]] lagunemist [[5. sajand]]il.

[[Frangid|Frankide]] riik tekkis [[5. sajand]]il [[suur rahvasterändamine|suure rahvasterändamise]] pärast [[Lääne-Rooma riigi langus]]t, kui [[frangid]], üks [[germaanlased|germaani]] hõimurühmadest, vallutasid kuningas [[Chlodovech I]] juhtimisel enamiku [[Gallia]]st. Sellest sai [[varakeskaeg|varakeskajal]] [[Merovingid]]e ja [[Karolingid]]e [[dünastia]] ajal kolme sajandi jooksul suurriik, mis valitses suurt osa Lääne-, Kesk- ja Lõuna-Euroopast. Merovingide kuningate [[majordoomus]]tena oli Karolingidel juba alates 7. sajandi lõpust tegelik võim, kuni nad 751. aastal ise [[kuningas|kuninga]]võimu üle võtsid. Frangi riigi võimsus ja suurus kulmineerusid [[Karl Suur]]e valitsemise ajal (768–814). 9. sajandil jagati riik [[Ida-Frangi riik|Ida-Frangi riigiks]], millest kujunes [[Saksa-Rooma riik]], ja [[Lääne-Frangi riik|Lääne-Frangi riigiks]], millest kujunes [[Prantsusmaa kuningriik]]. 

[[Pilt:Frankish Empire 481 to 814-de.svg|pisi|Frangi riigi laienemine 481–814]]

==Eellugu==
[[Pilt:Map Gaul divisions 481-de.svg|pisi|Gallia aastal 481, pisut enne Chlodovechi võimule tulekut; tema võimu all oli algul ainult osa frankide alasid]]

Alates 4. sajandist asusid [[Rooma riik|Rooma riigi]] aladele [[föderaadid|föderaatidena]] elama [[germaanlased|germaanlaste]] rühmad. Need olid sõdalased, kes võitlesid keisrite teenistuses omaenda juhtide all ja kellel oli selle eest õigus saada ülalpidamist Rooma riigilt. Gallia kirdeossa asusid elama [[frangid]] (''Franci''), keda Rooma allikates mainitakse esimest korda 250ndatel ja kelle kui föderaatide ülesanne oli alates 4. sajandi lõpust kaitsta mööda [[Rein]]i kulgevat piiri rüüstajate eest.&lt;ref&gt;Alexander Demandt. ''Die Spätantike'' 2. trükk, München 2007, lk 51–53. Üldisemalt: Eugen Ewig. Die Franken und Rom (3.–5. Jahrhundert). Versuch einer Übersicht. – ''Rheinische Vierteljahrsblätter'', 2007, 71, lk 1–42.&lt;/ref&gt; See, kuidas ja millal kujunes nendest peamiselt germaanlastest palgasõduritest aja jooksul välja omaette identiteediga rahvas ([[etnogenees]]), on vaidluse all.

[[Saali frangid|Saali frankide]] [[hõim]]u või [[hõimuliit]]u mainis esimest korda Rooma ajaloolane [[Ammianus Marcellinus]], kes kirjeldas Rooma ''[[caesar (tiitel)|caesar]]''{{'}}i ([[alamkeiser|alamkeisri]]) [[Julianus (keiser)|Julianuse]] võitlust frankide vastu aastal 358: &quot;Pärast neid ettevalmistusi pöördus ta esmalt nende frankide vastu, keda tavaliselt nimetatakse saalideks; nad olid juba ammu söandanud asuda elama Rooma pinnale [[Toxandria]]sse.&quot;&lt;ref&gt;Ammianus Marcellinus 17,8,3.&lt;/ref&gt;

Kui Gallia oli hiljemalt oma võimust teadliku ''[[magister militum]]''{{'}}i Flavius [[Aëtius]]e surmast (454) saadik üha enam Lääne-Rooma riigi kontrolli alt välja libisenud, täitsid frangid [[võimuvaakum]]i pärast [[Lääne-Rooma riigi langus]]t (umbes 476)&lt;ref&gt;Vt [[Henning Börm]]. ''Westrom. Von Honorius bis Justinian'', Stuttgart 2013.&lt;/ref&gt; iseseisvalt, laiendades oma territooriumi – nagu ka [[läänegoodid]] lõunas. Gallia põhjaosas oli säilinud üks Rooma jäänukriik [[Soissons]]i ümbruses (nn [[Soissonsi kuningriik]]), mis Rooma väejuhil [[Syagrius]]el, ''[[magister militum]]'' [[Aegidius (väejuht)&lt;]]e pojal, oli õnnestunud enda võimu alla jätta. Sellel oli juba alates 464. aastast puudunud ühendus impeeriumi keskusega (vaata ka [[Paulus (comes)|Paulus]]). Saali frankide kuningas (''[[rex (tiitel)|rex]]'', [[väikekuningas]]) [[Childerich I]] ([[Childerich Tournaist]]) võis olla [[galloroomlased|galloroomlaste]] liitlane või ka konkurent.

== Merovingid ==
{{vaata|Merovingid}}
[[Pilt:Frankish Empire 481 to 814-en.svg|pisi|Frangi riigi alad (481–814) koos ajalooliste territooriumide [[Austraasia]], [[Švaabimaa]], [[Neustria]], [[Burgundia ajalugu|Burgundia]], [[Alemannia]] ja [[Akvitaania hertsogkond|Akvitaania hertsogkonna]]ga]]
[[Pilt:Central Europe 5th Century.jpg|pisi|Lääne-Euroopa 5. sajandi lõpul]]
[[Pilt:Visigothic Kingdom.png|pisi| [[Läänegootide kuningriik|Läänegootide Toulouse'i kuningriigi]] suurim ulatus tume- ja heleoranžiga, umbes 500]]

=== Chlodovech I ===
[[Frankide kuningas|Frankide kuninga]] [[Chlodovech I]] valitsusaja (481–511) algul asusid [[frangid]] [[Rein]]i jõe ülemjooksu aladel, põhiliselt tänapäeva [[Belgia]]s. Frangid olid varem olnud suhteliselt vähetähtis [[germaanlased|germaani]] hõim ning Lääne-Rooma föderaadina pidanud taluma teiste germaanlaste ja [[hunnid]]e ränki rüüsteretki. Kuid Chlodovech I osutus vägagi osavaks poliitikuks. Ta suutis leida õiged liitlased ning, tänu [[ladina keel]]e oskusele ja hilisemale usuvahetusele [[katoliiklus|katoliiklusse]], sõlmida tihedad suhted ka Itaalia eliidi ning [[katoliku kirik]]uga.

[[486]]. aastal alistas [[Childerich I]] poeg Chlodovech I liitlaste abiga [[Soissonsi lahing]]us Põhja-[[Gallia]]s asunud Rooma väepealiku [[Syagrius]]e ning allutas nii oma võimule enamiku [[Loire]]'i jõest põhja poole jäävatest Põhja-[[Gallia]] aladest (Syagriuse võimu all olnud nn [[Soissonsi kuningriik|Soissonsi kuningriigi]]) ja sai järelejäänud Rooma väed enda käsutusse. Chlodovech, kes seni oli olnud vaid üks paljudest frangi [[sõjapealik]]est,&lt;ref&gt;Vgl. [[Bernhard Jussen]]. Chlodwig und die Eigentümlichkeiten Galliens. Ein Warlord im rechten Augenblick. – [[Mischa Meier]] (toim). ''Sie schufen Europa. Historische Portraits von Konstantin bis Karl dem Großen'', München 2007, lk 141–155.&lt;/ref&gt; kasutas seejärel võimalust kõrvaldada ülejäänud uued riigid ja rajada suur germaani-Rooma riik.

Seejärel sõlmis ta liidu [[idagoodid|idagootide]] kuninga [[Theoderich Suur]]ega, kes abiellus tema õe Audofledaga. [[491]] alistas Chlodovech I osa [[tüüringlased|tüüringite]] hõime oma riigi idapiiril, hiljem ka [[alemannid]]. Seejärel abiellus ta [[burgundid]]e printsessi [[Chrodechild]]ega ([[Clotilde]]), kes olevat teda mõjutanud katoliku usku astuma. [[Merovech]]i suguvõsast pärit Chlodovech I kindlustas oma võimu, kui võttis 496. aastal vastu [[ristiusk|ristiusu]] [[katoliiklus]]e, mitte [[ariaanlus]]e põhimõtetel, nagu teised [[germaanlased]]. Nüüd sai Chlodovech I segastel aegadel loota Rooma ülikkonna, vaimulike ja [[Rooma paavst]]i toetusele. Tänu ristiusule tunnustas teda valitsejana ka [[Bütsantsi keiser]] ja saatis talle kuningavõimu tunnused. Samuti andis katoliikluse omaksvõtmine Chlodovechile ettekäände alustada sõda ariaanidest naabrite, [[burgundid]]e ja [[läänegoodid|läänegootide]] vastu. Ta kõrvaldas üksteise järel muu hulgas ''rex'' [[Sigibert Kölnist|Sigiberti Kölnist]] ja [[Ragnachar]]i ning sõdis 496 ja 506 edukalt [[alemannid]]ega.
[[Pilt:Europe 533-600.jpg|pisi|Euroopa aastatel 533–600]]

Chlodovech I katse allutada [[burgundid]] kukkus [[500]]. aastal läbi, kuid 507. aastal purustas ta [[Vouillé lahing]]us Lõuna-[[Gallia]]s [[läänegoodid]]. Läänegootide kuningas [[Alarich II]] tapeti lahingus ja [[läänegoodid]] põgenesid [[Pürenee poolsaar]]ele. Chlodovech I liitis aga oma riigiga enamiku [[Akvitaania]]st, kuhu kuulus ka endine läänegootide riigi pealinn [[Toulouse]]. Läänegootide võim jäi väikeses osas Galliast siiski püsima.

509. aasta paiku tegi Chlodovech I [[Pariis]]ist Frangi riigi pealinna ning umbes samal ajal jagas ta riigi [[allkuningas|allkuningate]] vahel. Hakkasid kujunema Frangi riigi ajaloolis-territoriaalsed üksused ([[Austraasia]], [[Neustria]] jt). Chlodovech I korraldas ka kirikureformi, kutsudes kokku [[esimene Orléansi kirikukogu|esimese Orléansi kirikukogu]]. Seal määras ta kindlaks Frangi riigikiriku olemuse, mis pidi ennekõike toetama kuningat. Clodovech I muutis Merovingide võimu päritavaks ja pani aluse Frangi kuningriigile. Pandi kirja [[saali õigus]]. 

Nende Rooma maaomanike vara, kes frankide vallutussõdade käigus tapeti või välja aeti, läks valitseja valdusse. Sellega rahastas Chlodovech oma edasisi sõjakäike ja tugevdas oma võimu. Ta sai tasapisi suurimaks maaomanikuks. Maaannetuste kaudu pani ta teised aadlikud otsesesse sõltuvusse, millest vanema historiograafia vaate järgi võis tekkida [[lään]]ikord, aga see hüpotees on tänapäeval väga vaieldav. Aja jooksul muutus frankide ''rex''{{'}}ide staatus üha enam tõelise kuninga omaks.

Chlodovech, kellel tuli tagada oma sõdurite varustamine, võttis võimalust mööda üle toimiva hilisantiikaegse ­Rooma haldus- ja rahandusaparaadi (mille tuuma moodustasid eriti lõunas ''[[civitas]]''{{'}}ed. Samal ajal etendasid olulist osa kohalikud piiskopid, kes olid tihti ''[[civitas]]''{{'}}tes haldusülesandeid enda peale võtnud, nii et kirik kujunes valitsejale täiendavaks võimutoeks, sest Chlodovechil õnnestus piiskopid suures osas oma kontrolli alla saada.

=== Riigi jagunemine ===
511. aastal Chlodovech I suri ning tema riik jagunes nelja poja – Chlothar I, Childebert I, Chlodomer I ja Theuderich I vahel. [[Chlothar I]] valitses [[511|(511]]&amp;ndash;[[561]]) [[Soissons]]i üle, [[524]]. aastast ka [[Orléans]]i ja [[555]]. aastast ka [[Reims]]i üle ning alates [[558]] oli tema alluvuses kogu Frangi riik. [[Childebert I]] valitses [[Pariis]]i (511&amp;ndash;558), [[Chlodomer I]] valitses Orléansi (511&amp;ndash;524) ja [[Theuderich I]] valitses Reimsi üle (511&amp;ndash;[[534]]).
[[Pilt:Merovingian dynasty-1.jpg|pisi|[[Merovingid]]e frangi riigid: [[Akvitaania hertsogkond|Akvitaania]], [[Burgundia kuningriik|Burgundia]], [[Neustria]], [[Austraasia]] ning Frangi valitsejatest sõltuvad [[Alemannia]] ja [[Baieri hertsogkond|Baierimaa]] ]]
[[Pilt:Visigoths 568 (135770067).jpg|pisi|vasakul|[[Germaanlased|Germaanlaste]] [[Läänegootide kuningriik|Läänegootide kuningriigi]], Frangi riigi ja [[Langobardide kuningriik|Langobardide kuningriigi]] piirialad [[563]]. aastal]]

=== Chlothar I ===
[[Chlothar I]] (511&amp;ndash;[[561]]) ühendas Frangi kuningriigid ning aastaks 558 oli ta pärinud frankide kõik valdused. Ka tema jagas frankide territooriumi oma nelja poja vahel, kuid neli kuningriiki sulasid kokku kolmeks, kui [[Charibert I]] aastal 567 suri: [[Sigibert I]] sai [[Austraasia]], [[Chilperich I]] sai [[Neustria]] ja [[Guntram]] sai [[Burgundia kuningriik|Burgundia]].

Need kolm kuningriiki defineerisid Frangi riigi poliitilise jagunemise kuni [[Karolingid]]e esiletõusuni ja isegi pärast seda.

567. aastast kuni [[Sigibert II]] surmani 613. aastal olid Neustria ja Austraasia peaaegu pidevalt sõjas, kusjuures Burgundia oli nende vahel rahutegija. Need võitlused jõudsid oma haripunkti sõdades [[Brunichild (Austraasia)|Brunichildi]] ja [[Fredegunde]] vahel (vastavalt Austraasia ja Neustria kuningannad). Lõpuks, aastal 613, aadlimässus enda vastu tundis Brunichild end reedetuna ning andis valdused üle oma sugulasele ja vaenlasele Neustriast, [[Chlothar II]]-le.
=== Chlothar II ===
[[Chlothar II]] (584–629) võttis siis kontrolli kahe teise kuningriigi üle ja rajas ühendatud frankide kuningriigi pealinnaga [[Pariis]]is. Sel perioodil ilmus esimene ''majores domus'' või [[majordoomus]], ametnikud kes tegutsesid igas valduses vahendajatena kuninga ja rahva vahel. Esimesed Austraasia majordoomused tulid [[Pippiniidid]]e perekonnast, mis koges aeglast, kuid pidevat tõusu, kuni see lõplikult asendas Merovinge troonil.

[[6. sajand]]i lõpust hakkasid Frangi riigi sees kujunema neli eri piirkonda:
* [[Austraasia]] Kirde-Gallias;
* [[Neustria]] Lääne- ja Loode-Gallias keskusega [[Pariis]]is;
* [[Burgundia ajalugu|Burgundia]] endise [[burgundid]]e [[Burgundia kuningriik|riigi]] alal;
* [[Alemannia]] osa tänapäevasest [[Saksamaa]]st, Prantsusmaa idaosast ja [[Šveits]]ist.
[[Pilt:Europe around 650.jpg|pisi|300px|Frangi riik ja selle piirialad u 650]]
=== Dagobert I ===

623. aastal küsis austraasia aristokraatia Chlothar II-lt, kes valitses alaliselt Neustrias, endale päris oma kuningat ning ta nimetas oma poja [[Dagobert I]] nende üle valitsema, regendiks sai [[Pippin Landenist]]. Aastal [[629]], pärast isa Chlothar II surma, päris ta Neustria ja Burgundia. 633. aastal nõudsid Austraasia aristokraadid taas kuninga poega nende oma kuningaks. Dagobert I nõustus ja saatis oma vanema poja [[Sigibert III]] Austraasiasse. Ajaloolased on Sigiberti tihti paigutanud esimeseks Merovingide dünastiast ''[[roi fainéant]]'' või mitte midagi tegevaks kuningaks.

== Majordoomuste aeg ==
[[Pilt:Francia at the death of Pepin of Heristal, 714.jpg|pisi|vasakul|300px|Frangi kuningriigid [[Pippin Herstalist|Herstali Pippini]] surma järel [[714]]]]
{{vaata|Majordoomus}}
Pippiniididest ja Karolingidest majordoomused: [[Pippin Vanem]] ehk Pippin Landenist (580–640); [[Grimoald Vanem]] (643–662); [[Pippin Keskmine]] ehk Pippin Herstalist (687–714); [[Karl Martell]] (714–741); [[Karlmann (majordoomus)|Karlmann]] (741–747); [[Pippin Lühike]] ehk Pippin Noorem ehk Pippin III ehk Pippin Väike (741–751).

[[7. sajand]]i keskpaigast algas Frangi riigis nn [[laiskade kuningate ajastu]], mil riiki valitsesid [[majordoomus]]ed; kuningavõim nõrgenes. Sigiberti õukonnas domineerisid majordoomused. Aastal 657 õnnestus majordoomus [[Grimoald Vanem]]al panna oma poeg [[Childebert Lapsendatud]] troonile, kuhu see jäi aastani 662. Seejärel oli Austraasia valdavalt [[Pippiniidid]]est majordoomuste kuningriik ja nende võimubaas.

[[687]]. aastal alistas [[Pippin Herstalist]], [[Merovingid|Merovingist]] [[Frangi kuningate loend#Neustria kuningad|Neustria kuninga]] [[Theuderich III]] [[Tertry lahing]]us, ühendades [[Austraasia]] ja [[Neustria]] ning kehtestas oma majordoomusliku võimu üle kõigi frangi kuningriikide. Herstali Pippini ülimuslikkust pidid tunnustama nii [[alemannid]]e [[Alemannia]] kui ka [[Baieri hertsogkond|baierlased]]. Sisepoliitiliselt kindlustas ta end samuti üha kindlamalt, [[730. aastad|730. aastateks]] olid Frangi kuningad muutunud temast täiesti sõltuvateks nukuvalitsejateks. Kaasaegsed pidasid seda isegi tema &quot;valitsusaja&quot; alguseks. See andis ka märku Austraasia ülemvõimust Neustria üle, mis kestis [[Merovingid]]e ajastu lõpuni. Pippini järglased, [[Karolingid]], jätkasid kahe valduse valitsemist majordoomustena, kuid valitsejavõim oli päritav.

[[Pilt:Frisia 600-734-la.svg|pisi|Friiside valdused oma suurimas ulatuses]]
=== Karl Martell ===
{{Vaata|Karl Martell}}
[[Pilt:Carlos Martel, 741.jpg|pisi|[[Karl Martell]]i skulptuur [[Versailles' loss]]is]]
[[Pippin Herstalist|Herstali Pippini]] surma järel alanud võimuvõitlus tulemusel alanud kodusõja võitis [[715]]. aastal Austraasia majordoomuseks kuulutatud [[Karl Martell]] ning kogu reaalne võim Frangi riigis koondunud tema kätte. Järgnevalt sõdis [[Karl Martell]] edukalt idapoolsete [[germaanlased|germaani hõimudega]] ja liitis oma riigiga Lääne-[[Friisimaa#Friisimaa kuningriik|Friisimaa]].

Friiside riigi lõpp tuli aastal 734 [[Boarni lahing]]us, kui friislased kaotasid [[Frangid|frankidele]], kes vallutasid siis lääneosa kuni [[Lauwers]]ini. Nad vallutasid ala Lauwersist idas aastal 785, kui [[Karl Suur]] võitis [[Widukind]]i. Karolingid panid Friisimaa ''grewani'' võimu alla; see tiitel oli lõdvalt seotud [[krahv]]iga selle varajases tähenduses &quot;kuberner&quot;, mitte &quot;[[Feodalism|feodaalisand]]&quot;.
[[Pilt:Caliphate 750.jpg|pisi|vasakul|[[Al-Ándalus]] [[Umaijaadide kalifaat|Umaijaadide]] [[Kalifaat|Kalifaadi]] valitsemisajal, u 750. aastal]]
[[732]]. aastal tungisid Frangi riiki [[Hispaania ajalugu#Islami ülemvõim|Hispaania]] [[Al-Ándalus]]ist, [[Pürenee poolsaar]]e ja Lõuna-Prantsusmaa alalt [[Umaijaadide kalifaat|Umaijaadide]] [[kalifaat|kalifaadi]] väed asevalitseja [['Abdul Rahman Al Ghafiqi]] juhtimisel, kellega Karli väed kohtusid [[Poitiers' lahing (732)|Poitiers' lahingus]]. Frangi väed võitsid araablasi ja hiljem nad enam nii kaugele ei tunginud. Karli võitu on tihti peetud maailmaajaloos otsustavat tähtsust omavaks, millega päästetud Euroopa kristlik tsivilisatsioon [[moslem]]ite invasioonist. [[8. sajand]]i alguses toimunud [[muslim]]ite poolt [[Läänegootide kuningriik|Läänegootide kuningriigi]] põhjaterritooriumite kontrolli alla võtmist (tänapäeva on Kirde-Hispaania ja Lõuna-Prantsusmaa alad). Pärast muslimite sissetungi tagasitõrjumist sügavale [[Karolingid|Karolingi]] monarhide juhitavasse Frangi riiki loodi [[Hispaania mark]]. See saavutati territooriumide ülevõtmisega piki [[Püreneed|Püreneesid]] ja [[Pürenee poolsaar]]e kirdeosas.

[[737]]. aastal suri ka [[Frangi kuningas]] [[Theuderich IV]] ja Karl jättis trooni tühjaks, nimetades ennast [[Frangi hertsog]]iks, kuid mitte kuningaks. Karli viimased valitsusaastad olid samuti edukad, ta allutas enda otsese või kaudse ülemvõimu alla peaaegu kõik alad, millest koosnes hilisem [[Karl Suur]]e impeerium, välja arvatud [[Itaalia]], kus valitsesid [[langobardid]]. 741. aastal [[Karl Martell]] suri ning jagas oma riigi poegade vahel: [[Karlmann (majordoomus)|Karlmann]] sai Austraasia ja Alemannia koos vasallist Baieriga, Pippin Lühike aga Neustria ja Burgundia koos vasallist Akvitaaniaga.

Esialgu tegid Pippin ja Karlmann koostööd: [[742]]. aastal vangistasid nad oma poolvenna [[Grifo]] ja saatsid ta kloostrisse. [[743]]. aastal panid nad troonile viimase [[Merovingid|Merovingist]] valitseja, [[Childerich III]]. Nad aitasid üksteist ka mässuliste vasallide vastu: 742. ja [[745]]. aastal abistas Karlmann Pippinit [[Akvitaania]] hertsogi [[Hunald]]i vastu, 742 ja [[744]] Pippin Karlmanni Baieri hertsogi [[Odilo]] vastu. Lisaks sõdisid nad 742–[[743]] ka [[saksid]]ega, võites nende hertsogit [[Theoderich (Saksi hertsog)|Theoderichi]].

Karlmann oli sügavalt usklik valitseja ja tema ajal algas hilisema [[Saksamaa]] territooriumil laiaulatuslik kristlik misjon, mida juhtis [[püha Bonifatius]]. Sisepoliitikas oli ta aga karm, surudes veriselt maha alemannide vastuhaku [[746]]. aastal korraldas [[Austraasia]] [[majordoomus]] [[Karlmann (majordoomus)|Karlmann]], [[Karl Martell]]i vanem poeg [[Cannstatt]]is, kõikide [[alemannid]]e ülikute kohtumise, kus Karlmann vahistas mitu tuhat ülikut, keda süüdistati [[Theudebald (Alemannia)|Theudebaldi]] ja [[Odilo (Baieri)|Odilo]] ülestõusust osavõtus, ning lõpuks hukkas nad kõik [[Riigireetmine|riigireetmise]] eest. [[Cannstatti verekohus]] kõrvaldas peaaegu kogu alemannide hõimu juhtkonna ja lõpetas [[Alemannia]] hertsogkonna iseseisvuse, seejärel valitsesid seda [[Frangid|Frangi]] [[Frangimaa hertsogkond|hertsogid]].
[[Pilt:Amiel - Pepin the Short.jpg|pisi|Frangi majordoomus (741–756) ja Frangi kuningas (756–768) [[Pippin Lühike]] ehk [[Pippin III]]]]

== Karolingid ==
{{vaata|Karolingid}}

=== Pippin III valitsusaeg ===
Paavst [[Stephanus II]] õnnistusega kukutas Karoling [[Pippin Lühike]] pärast aastat 751 ametlikult Merovingid ja võttis kontrolli riigi üle, tema ja ta järglased valitsesid kuningatena. Pippin III kuulutas end kuningaks [[751]], kroonis end ise [[752]], paavst kroonis ta [[756]]. [[741]]–[[756]] oli ta Frangi riigi [[majordoomus]]. Neustria, Austraasia ja [[Burgundia kuningriik]] ühendati siis ühe valitseja alla ning nimed &quot;Neustria&quot; ja &quot;Austraasia&quot; kadusid järk-järgult.

Esimestel valitsusaastatel oli Frangi riik jagatud kahe majordoomuse, Pippin III ja ta venna [[Karlmann (majordoomus)|Karlmanni]] vahel. Kuid [[747]] loobus viimane võimust ja läks kloostrisse. Pippin saavutas aga osava diplomaatia ja sõjalise edu abil ülemvõimu [[Kesk-Euroopa]]s ning tagas endale [[Kirikuriik|Kirikuriigi]] moodustamisega ka [[paavst]]i täieliku toetuse. Paavst kroonis ta isiklikult Frangi kuningaks ja toetas [[Merovingid|Merovingist]] reaalse võimuta kuninga kukutamist. [[Frangi kuningas|Frangi kuninga]] [[kuningas|tiitli]] kinnitas [[paavst]] tänuks Pippini abile [[langobardid]]e vastaste sõjakäikude ([[754]] ja [[756]]) järel [[Kesk-Itaalia]]s sh endise [[Ravenna eksarhaat|Ravenna eksarhaadi]] aladl moodustatud [[Paavstiriik|Paavstiriigi]] loomisel. Pippinist sai alguse [[Karolingide dünastia]].

=== Karl Suure valitsusaeg ===

Pippin III poja, [[Frangi keiser|Frangi keisri]] [[Karl Suur]]e (768–814) ajal saavutas Frangi riik suurima võimsuse: vallutasid [[langobardide kuningriik]] Põhja-Itaalias, [[Saksimaa hertsogkond|Saksimaa]] ([[Saksi sõjad]]) ja [[Baieri hertsogkond|Baierimaa]] ning moodustasid [[Hispaania mark|Hispaania margi]], vallutades endise [[Läänegootide kuningriik|Läänegootide Hispaania kuningriigi]] kirdeterritooriumi, mis oli muslimite poolt vallutatud.

Karl Suure valitsusaeg algas koos kaasvalitseja, Frangi kuninga [[768]]–[[771]] [[Karlmann (Frangi kuningas)|Karlmanniga]], Karlmann oli Pippini noorem poeg, kes oli abielus [[Langobardide kuningriik|langobardide]] kuninga [[Desiderius]]e tütrega. Pippini surma järel jagati riik aga siiski mõlema poja vahel ning Karl päris Põhja-[[Austraasia]], [[Tüüring]]iga ja Lääne-[[Neustria]] ning [[Akvitaania]] lääneosa. Noorem vend [[Karlmann (Frangi kuningas)|Karlmann]] (751–771), aga päris (768–771) Ida-[[Akvitaania]], [[Burgundia]] koos [[Provence]]ga ning Lõuna-[[Austraasia]] alad koos [[Elsass]]i ja [[Hessen]]iga.

Karl haaras vanemana initsiatiivi, ta surus [[769]] maha alanud mässu [[Akvitaania hertsogkond|Akvitaania hertsogkonnas]] ning Waiferi mõrv aastal 768 tähistas Akvitaania suhtelise iseseisvuse lõppu. [[771]]. aasta detsembris suri [[Karlmann (Frangi kuningas)|Karlmann]] ootamatult ning nii sai Karl veretult võimu haarata. Ta oli nüüd Frangi riigi ainus isand.

==== Sõda langobardidega ====
[[Pilt:Aistulf's Italy-it.svg|300px|pisi|Langobardide kuningriik oma suurimas ulatuses (sinine), [[Aistulf]]i ajal (749–756)]]

Sarnaselt oma eelkäijatega püüdis ka [[Langobardide kuningriik|Langobardide]] [[Desiderius]] suurendada langobardide võimu Itaalias, kuid seda tehes sattus ta kokkupõrgetesse nii paavstivõimu kui lõunapoolsete hertsogiriikidega. Paavst suutis hiljem veenda Alboini juhitud [[Benevento hertsogkond]]a ja Liutprandi juhitud [[Spoleto hertsogkond]]a (mõlemad olid ajaloolised langobardide territooriumid) usaldama end frankide hoole alla ja taas Langobardide kuningriigist lahku lööma; pärast seda andsidki mõlemad hertsogid end frankide kuninga [[Pippin Lühike]]se kaitse alla. Aastal [[758]] sai [[Benevento Liutprand]] täisealiseks ja tõusis kuninga vastu üles. Desiderius alistas ta ja andis tema hertsogkonna [[Arechis II]] valitseda, sidudes riigi tihedamalt [[Pavia]]ga. Samal aastal kõrvaldas Desiderius ametist ka [[Spoleto Alboin]]i ja sai ise sealseks hertsogiks.
[[Pilt:LangobardM.jpg|300px|pisi|Langobardi kuningriik kolme põhialaga: Neustria, Austria ja Tuscia]]
Paavst Stephanus III oli aastal [[768]] küll vastu Karl Suure abielule Desideriuse tütre [[Desiderata]]ga, kuid oma surmaks aastal [[772]] oli ta langobardidega rahu teinud. Kuna kahe dünastia vaheline abielu oli lagunenud (Karl Suur hülgas Desiderata aastal [[771]] ja saatis ta tagasi isa juurde), palus uus paavst [[Hadrianus I]] Karl Suurel end võitluses Desideriuse vastu aidata. Lisaks sellele otsis langobardide kuninga kaitset frankide kuninga [[Karlmann (Frangi kuningas)|Karlmann I]] (Karl Suure venna) lesk [[Gerberga]]. Tehes seda tõenäoliselt vastutasuna Karl Suure solvangule (Desideratast loobumine), tunnustas Desiderius Gerberga poegi kui seaduslikke pärijaid; pärast seda kui paavst Hadrianus oli keeldunud neid kuningaks kroonimast, ründas ta paavsti ja tungis Pentapolisse. Hadrianuse ja Desideriuse saadikud kohtusid Prantsusmaal [[Thionville]]'s, kus Karl Suur soosis paavsti.

[[772]]. aastal läks Karl Suur oma esimesele sõjakäigule Itaaliasse, Karl Suur ja tema onu Bernard juhtisid oma väed aastal [[773]] üle [[Alpid]]e. Langobardid said [[Mortara]] (''Ara Mortis'') all rängalt lüüa ja peagi piirati neid nende pealinnas [[Ticinum]]is (tänapäeva [[Pavia]]). Desideriuse poeg Adelchis, kelle isa oli aastal [[759]]. kuningriigi kaasvalitsejaks määranud, kogus küll [[Verona]]s vägesid, kuid noort printsi jälitati kuni [[Aadria meri|Aadria mere]] rannikuni ja ta põgenes Karl Suure lähenemisel [[Konstantinoopol]]isse. Piiramine kestis kuni 774. aasta juunini, mil Desiderius avas vastutasuna oma sõdurite ja alamate elude säästmise eest linna väravad. Desiderius pagendati.

Pärast kaheaastast sõjakäiku purustas ta langobardid, vallutas kuningriigi pealinna [[Pavia]] ning võttis endale [[774]] pärast viimase [[Langobardide kuningriik|Langobardide kuningriigi]] kuninga [[Desiderius]]e kukutamist [[Langobardia]] kuninga tiitli ''Gratia Dei rex Francorum et Langobardorum'' (&quot;Jumala armust frankide ja langobardide kuningas&quot;), teostades kahe kuningriigi [[personaalunioon]]i, mis tähendas, et tema võimu alla kuulus ka [[Langobardide kuningriik|Langobardide kuningriigi]] põhjaosas [[Langobardia Maior]], Põhja-Itaalias. Desiderius ja tema naine küüditati [[Gallia]]sse. Nüüd tekkis võimalus ka reaalselt luua [[Hadrianus I]] [[Paavstiriik]], mis hõlmas enamiku [[Kesk-Itaalia]]st. Karl reorganiseeris kuningriigi frankide mudeli järgi, hertsogite asemele tulid krahvid. Langobardide valitsetud [[Benevento hertsogkond]] lõuna pool jäi esialgu iseseisvaks, [[Friuli hertsogkond|Friuli]] ja [[Spoleto hertsogkond]] aga liideti Frangi riigiga.

==== Saksi sõjad ====
[[Pilt:Growth of Frankish Power, 481-814.jpg|300px|pisi|Frangi riigi laienemine [[saksid]]e aladele, Karl Suure valitsusajal]]
{{Vaata|Saksi sõjad}}
772. aastal oli Karl tunginud esimest korda [[saksid]]e aladele, kes elasid Frangi riigist läänes, põhiliselt [[Rein]]i jõe kallastel. Karlil oli neid alistada üpris raske, kuna paralleelselt võitlusega sakside vastu oli tal tarvis korda hoida ka oma üha suuremaks paisuva riigi muus osas. Nii venis sõda Saksimaal väga pikale, lõppedes alles [[805]], mil sakside alad lõplikult Frangi impeeriumiga liideti. Saksi sõdade kuulsaim sündmus oli [[Verdeni kaelakohus]] [[782]], kus sajad saksid Karli käsu peale hukati, sest Karli käsitluse järgi ei väärinud nood reeturitena paremat saatust. Saksi sõja pöördepunktiks oli aga massilise [[küüditamine|küüditamise]] kasutamine, mis sakside vastupanutahte halvas. Karl Suur purustas otsustavalt kogu [[Germaanlased|germaanlaste]] vastupanu ja laiendas oma valdusi [[Elbe]]ni. [[Saksimaa hertsogkond]], mis koosnes [[Engern]]ist, Vestfaalist, [[Ostfaal]]ist ja [[Nordalbingia]]st, sai Frangi keisririigi osaks. Pärast Frangi riigi võitu hakkas valitsema Frangi riigi koosseisus olevat [[Saksimaa hertsogkond]]a kuninga [[Karl Suur]]e vastaste juht [[Saksi sõjad|Saksi sõdade]] ajal [[Widukind]].

==== Sõjakäik Zaragozale ====
[[Pilt:Marca hispánica 814.svg|pisi|Hispaania margi krahvkonnad]]
[[778]]. aastal tegi Frankide vägi sõjakäigu [[Pürenee poolsaar]]ele, [[Córdoba emiraat|Córdoba emiraadi]] ja [[Zaragoza]] asehalduri vahelises võitluses. Naastes aga sõjakäigult, Roncevaux' kuristikus [[Püreneed|Pürenee]] mäestikus toimunud [[15. august]]il [[Roncevaux' lahing]]us, ründasid [[baskid]] [[frangid|frankide]] kuninga [[Karl Suur]]e Hispaania sõjaretkelt tagasipöörduva armee järelväge, mille hävitasid. Sündmuse põhjal on valminud vanim Prantsuse [[eepos]] &quot;[[Rolandi laul]]&quot;.
==== Hispaania mark ====
Karl Suur tegi 781. aastal oma kolmandast, siis kolmeaastasest pojast [[Ludwig Vaga|Ludwigist]] [[Akvitaania kuningriik|Akvitaania]] kuninga. Frangi riigile allutatud uus kuningriik sisaldas [[Akvitaania]], aga ka [[Septimaania|Gootia]] ja Karolingide valdused [[Hispaania mark|Hispaanias]]. 801. aastal vallutati Frangi riigi, [[Akvitaania kuningriik|Akvitaania]] kuninga [[Ludwig Vaga]] poolt [[Barcelona]] ja liidendati Frangi riiki. Seal loodi [[Barcelona krahvkond]], mis andis aru frangi kuningatele.

==== Baieri hertsogkond ====
[[Pilt:Bayern um 788.png|pisi|Baieri umbes aastal 788]]
788. aastal liideti Frangi riigiga [[Baieri hertsogkond]], pärast seda, kui hertsog [[Tassilo III (Baieri)|Tassilo III]] oli püüdnud säilitada oma sõltumatust liidu abil langobardidega. [[Langobardide kuningriik|Langobardide kuningriigi]] vallutamine [[Karl Suur]]e poolt tähendas Tassilo langust, kes kukutati aastal 788.
[[Pilt:Charlemagne and Pope Adrian I.jpg|pisi|[[Frangi kuningas]] (768–814) ja [[Frangi keiser]] (800–814) [[Karl Suur]] ja paavst (772–795) [[Hadrianus I]]]]

==== Sõjad avaaridega ====
[[Pilt:Awarenmark-frankenreich.png|pisi|[[Avaari mark]] Ida-[[Baieri]]s Doonau (''Donau'') ja Drava (''Drau'') jõe vahel]]

Impeeriumi piiride ja liikluse kaitsmiseks ida[[kaubatee]]del asus Karl Suur liitu Bulgaaria khaani [[Krum]]iga ja Horvaatia hertsogi [[Vojnomir]]iga ning käivitas aastast 791 mitu kampaaniat avaaride vastu. Aastal 796 hävitasid Karl Suure poja [[Pippin (Itaalia)|Pippini]] juhitavad Karolingide väed peamise avaaride kindluse ''avaaride rõnga'' ja tegid khaani Frangi vasalliks, kui ülejäänud avaarid taandusid [[Tisza]] jõe taha. Võit on põlistatud poeemis ''[[De Pippini regis Victoria Avarica]]''. Karl Suur asutas Avaari margi [[Enns (jõgi)|Ennsi]] jõest idas. Avaria ja [[Karantaania]] piirialad ulatusid piki [[Baieri hertsogkond|Baieri]] idapiiri Doonau tasandikult [[Drava]]ni ja Ida-[[Friuli]] taha, et kaitsta impeeriumi tulevaste rünnakute eest [[Pannoonia]]st. Aladel ristiusu levitamiseks asutas Karl Suur 798. aastal [[Salzburg]]i [[Salzburgi peapiiskopkond|peapiiskopkonna]].

== Frangi keisririik ==
Frangi keisrid:
* [[800]]–814 [[Karl Suur]] (umbes [[742]] &amp;ndash; 814)
* [[814]]–840 [[Ludwig Vaga]] ([[778]]&amp;ndash;840), kaaskeiser alates [[813]]
* [[840]]–855 [[Lothar I (Frangi keiser)|Lothar I]] ([[795]]&amp;ndash;855)
* [[855]]–875 [[Ludwig II (Frangi keiser)|Ludwig II]] ([[825]]&amp;ndash;875)
* [[875]]–[[877]] [[Charles II Paljaspea]] (Karl II) ([[823]]&amp;ndash;877)
* [[881]]–[[887]] [[Karl III Paks]] ([[831]]&amp;ndash;[[888]])
* [[891]]–894 [[Guido Spoletost]]
* [[894]]–[[898]] [[Lamberto Spoletost]]
* [[896]]–[[899]] [[Arnulf (Frangi keiser)|Arnulf]] (umbes [[850]] &amp;ndash; 899)
* [[901]]–[[905]] [[Louis III Pime]] (Ludwig III)
* [[915]]–[[925]] [[Berengar Frioolist]]
[[Pilt:Sacre_de_Charlemagne.jpg|pisi|Leo III kroonib [[Karl Suur]]e keisriks. [[Jean Fouquet]], [[1455]]–[[1460]]]]
=== Karl Suur keisrina ===
Rooma paavst (795–816) [[Leo III (paavst)|Leo III]] kroonis [[Karl Suur]]e [[Frangi keiser|Frangi keisriks]] aastal 800. Juba 795. aastal Leo III teavitas oma saamisest paavstiks Frangi kuningat [[Karl Suur]]t ning saatis talle püha [[Peetrus]]e võtmed ja Rooma lipu. Karl Suur teatas paavstile, et tema ülesanne on kaitsta [[Kirik (institutsioon)|kirikut]] ja kindlustada selle [[misjon]]itööd, kuid paavst võiks tema kuningriigi ning vägede eest palvetada. Leo III vastu algatatud tagandamise katses, milles teda süüdistati vandemurdmises ja abielurikkumises, saabus Karl Suur [[800]]. aastal [[Itaalia]]sse [[kirikukogu]]le, mis tegeles Leo III vastu suunatud vandenõu uurimisega. [[25. detsember|25. detsembril]] 800 läks Karl Suur [[Rooma Peetri kirik]]usse apostel Peetruse [[altar]]i ette [[palve]]tama. Pärast [[evangeelium]]i lugemist asetas paavst talle pähe keisrikrooni ja põlvitas tema ette. Karl Suurt tunnistas keisrina [[812]]. aastal ka [[Bütsantsi keiser]].

[[801]]. aastal vallutas Frangi [[Akvitaania kuningriik|Akvitaania]] kuningas [[Ludwig Vaga]] [[Barcelona]] ja liidendati [[Barcelona krahvkond|Barcelona krahvkonnana]] Frangi keisririiki.
=== Keisririigi territoorium ===
[[Karolingide keisririik]], [[Karolingide impeerium]] oli jagatud mitme [[Karolingid]]e dünastia liikme vahel. Alates keisririigi loomisest olid impeeriumi eri osade valitsejad järgmised: kuningas [[Karl Noorem|Karl]] [[Neustria]]s, kuningas [[Ludwig Vaga]] [[Akvitaania]]s ja [[Itaalia kuningas|kuningas]] [[Pippin (Itaalia)|Pippin]] [[Itaalia]]s.

Karl Suur asutas Karolingide impeeriumi piirimaadel territoriaalsed organisatsioonid [[Mark (territoorium)|margid]]:
* [[Taani mark]] (mõnikord nagu rida linnuseid, mitte mark) [[Eider]]i ja [[Schlei]] jõe vahel, [[Taani ajalugu#Viikingiaeg|daanide]] vastu;
* [[Saksi Idamark|Saksi]] või [[Nordalbingia]] mark [[Eider]]i ja [[Elbe]] jõe vahel tänapäeva [[Holstein]]is, [[obotriidid|obotriitide]] vastu;
* [[Meißeni markkrahvkond|Tüüringi]] või [[Sorbi mark]] [[Saale]] jõel, [[sorbid]]e vastu, kes elasid ''[[limes]] sorabicus''e taga;
* [[Lausitzi mark]], [[Meißeni markkrahvkond|Meißeni mark]], [[Merseburgi mark]] ja [[Zeitzi mark]];
* [[Frangi mark]] tänapäeva [[Ülem-Frangimaa]]l, [[tšehhid]]e vastu;
* [[Avaari mark]] [[Enns (jõgi)|Ennsi]] jõe ja [[Viini mets]]a vahel (hilisem [[Idamark]]), [[Euraasia avaarid|avaaride]] vastu;
* [[Pannoonia mark]] [[Viin]]ist idas (jagatud ''Ülem-'' ja ''Alam-'');
* [[Karantaania]] mark;
* [[Steiermark (mark)|Steiermark]], rajati Karl Suure ajal osast [[Karantaania]]st ([[Kärnteni mark|Kärnten]]), piiriterritoorium [[Euraasia avaarid|avaaride]] ja slaavlaste vastu.
* [[Friuli mark]].
* [[Hispaania mark|Marca Hispánica]] [[Al-Ándalus]]i moslemite vastu ([[Hispaania]])

Pippin suri aastal 810, tema pärijaks sai vallaspoeg [[Bernhard (Itaalia)|Bernhard]] ning Karl suri pärijateta aastal 811. Kuigi Bernhard järgnes Pippinile Itaalia kuningana, tehti Ludwigist, oma isa [[Karl Suur]]e poolt aastal 813 kaaskeiser ja kogu keisririik läks [[Ludwig Vaga]]le seoses Karl Suure surmaga 814. aasta talvel. Kuni isa surmani valitses Ludwig Vaga [[Akvitaania]]s, kust 814. aastal siirdus elama Frangi keisri keskusse [[Aachen]]isse.

=== Ludwig Vaga valitsusaeg ===
[[Pilt:Die deutschen Kaiser Ludwig der Fromme.jpg|pisi|[[Ludwig Vaga]] [[1888]]. aasta Saksa kujutisel]]

[[817]]. aastal kroonis [[Ludwig Vaga]] oma vanema poja [[Lothar I (Frangi keiser)|Lothari]] kaaskeisriks. 817. aastal rajas Ludwig Vaga kolm uut Karolingide kuningriiki oma poegadele esimesest abielust: [[Lothar I (Frangi keiser)|Lothar]] tehti [[Itaalia kuningas|Itaalia kuningaks]] ja kaaskeisriks, [[Pippin I (Akvitaania)|Pippin]] tehti [[Akvitaania kuningriik|Akvitaania]] kuningaks ja [[Ludwig Sakslane]] tehti [[Baieri]] [[Baieri valitsejate loend|kuningaks]].

Ludwig Vaga avaldas Rooma paavsti, [[Paschalis I]] ja Frangi valitsejate vahelisi suhteid reguleeriva [[pakt]]i (''Pactum Ludovicianum''), mille põhipunktid olid pandud paika koos [[Stephanus IV]]-ga. Pakti järgi määras Ludwig Vaga [[Kirikuriik|Kirikuriigi]] alad ja väljaspool seda asuvad kirikule kuuluvad territooriumid paavsti jurisdiktsiooni alla, lubas mitte sekkuda paavsti territooriumitel toimuvatesse asjaajamistesse ilma vastava kutseta, samuti garanteeris Ludwig, et paavsti valimised tuleb pidada ilma Frangi riigi sekkumiseta, kuid paavstiks valitud isik pidi teavitama Frangi riigi valitsejat enda asumisest paavstiametisse.

Ludwig Vaga püüe aastal 823 arvestada ka neljanda pojaga (teisest abielust), [[Charles II Paljaspea|Karl Paljaspeaga]] tähendas vanemate poegade vastupanu ja tema valitsemise viimaseid aastaid vaevas kodusõdasest esimesest abielust sündinud pojad kartsid alusega, et uus pärija vähendab nende päritavaid maavaldusi.
[[Pilt:Europe 814.jpg|pisi|300px|Euroopa enne Karolingide kodusõda (840–843): Lääne-Euroopa [[Karl Suur]]e surma (814) ja keiser [[Ludwig Vaga]] (suri aastal 840) ajal]]

[[826]]. aastal pöördus [[Taani kuningas]] Harald Klak pärast kaotust lahingus Frangi [[Frangi keiser|keisri]] [[Ludwig Vaga]] poole abi saamiseks ja palusid, et neile saadetaks evangeeliumi kuulutajaid. Kuningas Harald kogu pere ja kaaskonnaga ristiti [[Reims]]i [[Reimsi peapiiskop|peapiiskop]] Ebo poolt. Pärast ristimist suundus koos kuningaga Taani ka [[misjonär]] [[Ansgar]].

Lotharilt võeti aastal 829 tema kaaskeisri tiitel ja ta pagendati Itaaliasse, kuid järgmisel aastal ründasid tema pojad Ludwigi keisririiki ja sundisid viimase Lothari kasuks troonist loobuma. Järgmisel aastal ründas Ludwig oma poegade kuningriike, võttis Lotharilt tema keisritiitli ja tagas Itaalia kuningriigi Karlile.

Ludwigi pojad alustasid [[832]]. aastal isa vastu taas kodusõda, paavst toetas kaaskeiser [[Lothar I (Frangi keiser)|Lotharit]], kellega koos siirdus ta [[Frangimaa]]le, et olla kodusõja osapooltele vahendajaks. Paavst (827–844) [[Gregorius IV]] õhutusel alustas [[Lothar I (Frangi keiser)|Lothar]] sõjategevust isa Ludwigi vastu ning paavsti vahendusel toimunud läbirääkimiste tulemusena reetsid Ludwigi väed ta ja liitusid Lothariga. Ludwig alistus ning andis võimu üle Lotharile. Ludwig suleti vangistusse ning [[Baieri Judith]] pügati [[nunn]]aks ning suleti kloostrisse. Lothari poolt kokku kutsutud kogunemisel, millel oli kavas Ludwig lõplikult võimult kõrvaldada, asusid Ludwigit kaitsma tema nooremad pojad Pippin ja Baieri [[Ludwig Sakslane|Ludwig]], mille tulemusena taastati Ludwigi võim ning ta ennistati keisritroonile. Aastal 835 tehti perekonna sees rahu ja Ludwig taastati keisriks. Juba tema eluajal jagasid ta pojad riigi omavahel, lõplikult sai see siiski teoks pärast Ludwigi surma, [[843]]. aastal [[Verduni lepe|Verduni leppega]].
[[Pilt:Partage de l'Empire carolingien au Traité de Verdun en 843.JPG|pisi|300px|Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843]]

=== Karolingide kodusõda ===
Kui Pippin aastal 838 suri, kroonis Ludwig [[Karl Paljaspea|Karli]] Akvitaania kuningaks, samas aadel valis Pippini poja [[Pippin II (Akvitaania)|Pippin II]], konflikt lahenes alles 860. aastal koos Pippini surmaga. Kui Ludwig Vaga 840. aastal lõpuks suri, taotles Lothar kogu keisririiki olenemata jaotamisest.

Vaidlus sütitas uue sõja, seekord ühinesid [[Karl Paljaspea|Karl]] ja [[Ludwig Sakslane]], Lothari ja [[Pippin II (Akvitaania)|Pippin II]] vastu. Pärast kaotust 841. aastal [[Fontenay lahing (841)|Fontenay lahingus]] oma noorematele vendadele, põgenes Lothar oma pealinna [[Aachen]]isse ja kogus uue armee. Uued väed olid kehvemad kui noorematel vendadel. Aastal 842 leppisid Karl ja Ludwig [[Strasbourgi vanded|Strasbourgi vannetega]] kokku kuulutada [[Lothar I (Frangi keiser)|Lothar]] keiserlikule troonile kõlbamatuks.

== Keisririigi lagunemine ==
[[Ludwig Vaga]] (814–840) ajal hakkas Frangi riik lagunema. [[Verduni leping]]uga (843) jagati Frangi riik kolmeks osaks, millest hiljem kujunesid Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Igaüks kolmest vennast oli juba loonud oma kuningriigi: Lothar [[Itaalia]]s, Ludwig Sakslane [[Baieri]]s ja Karl Paljaspea [[Akvitaania]]s. Lothar, kes oli aastal 817 nimetatud kaaskeisriks, jättis oma [[Frangi keiser|Frangi keisri]] tiitli alles.
* [[Lothar I (Frangi keiser)|Lothar I]] sai keisririigi keskse osa, millest hiljem moodustusid põhjast lõunasse [[Madalmaad]], [[Lorraine]], [[Alsace]], [[Burgundia]], [[Provence]] ja [[Itaalia kuningriik (keskaegne)|Itaalia kuningriik]] (mis kattis ainult põhjapoolse osa [[Apenniini poolsaar]]est) ja mida kokku kutsuti [[Kesk-Frangi riik|Kesk-Frangi riigiks]]. Ta sai ka kaks keiserlikku linna, [[Aachen]]i ja [[Rooma]]. Lisaks sai ta keisritiitli, kuid see tähendas vaid nimelist ülemvõimu oma vendade maade üle.
* [[Ludwig Sakslane]] sai idaosa. Ludwigile tagati kuningavõim kõigil maadel Reinist idas ja Itaaliast põhjas ja idas, mida kutsuti [[Ida-Frangi riik|Ida-Frangi riigiks]], ja mis oli eelkäija eri riikide [[keskaeg]]sele kogumile, mida tunti [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigina]], ja sealt edasi tänapäeva [[Saksamaa]]le.
* [[Karl Paljaspea]] sai lääneosa, millest hiljem kujunes [[Prantsusmaa]]. Karl sai kõik maad [[Rhône]]'i jõest läänes, mida kutsuti [[Lääne-Frangi riik|Lääne-Frangi riigiks]] ja osa alasid [[Saône]]'i jõest läänes, mida kutsuti ametlikult ''regnum burgundiae'' (Burgundia kuningriik), kuid kuna Prantsusmaa kuningas delegeeris administreerimise hertsogitele, sai territoorium tuntuks kui [[Burgundia hertsogkond]].
** [[Pippin I (Akvitaania)|Pippinile]] tagati [[Akvitaania kuningriik]], kuid ainult Karli eestkoste all.
[[Pilt:Shepherd-c-056.jpg|pisi|300px|Frangi riigi jagunemine 843–888]]

=== Kesk-Frangi riik ===
{{Vaata|Kesk-Frangi riik}}
Kesk-Frangi riik loodi aastal 843 [[Verduni leping]]uga, paiknes [[Ida-Frangi riik|Ida-]] ja [[Lääne-Frangi riik|Lääne-Frangi riigi]] vahel, koosnes Kesk-Frangi riik frankide territooriumist [[Rein]]i ja [[Schelde]] jõe vahel (hiljem tuntud kui [[Lotring]]), [[Friisimaa]]st [[Põhjameri|Põhjamere]] rannikul, endisest [[Burgundia kuningriik|Burgundia kuningriigist]] (välja arvatud läänepoolne osa, hilisem [[Burgundia hertsogkond|''Bourgogne'']]) ja [[Provence]]'ist, samuti [[Itaalia kuningriik (keskaegne)|Itaalia kuningriigist]].

Aastal 855 jagas keiser Lothar I taas oma valduse oma poegade vahel. Ta pärandas [[Itaalia kuningriik (keskaegne)|Itaalia kuningriigi]] koos Roomaga oma vanemale pojale [[Ludwig II (Frangi keiser)|Ludwig II-le]], kes krooniti aastal 850 Frangi keisriks. Enamus maid [[Alpid]]est põhja pool läksid [[Lothar II (Lotring)|Lothar II-le]] ja nimetati [[Lotharingia]]ks. [[Provence'i kuningriik|Provence]] ja Burgundia läksid [[Charles (Provence)|Charlesile]], pärast tema surma aastal 863 jagati tema valdused tema vendade vahel. Pärast Lothar II surma aastal 869 jagati [[Lotharingia]] [[Meersseni leping]]uga tema onude, Ida-Frangi riigi kuninga (843–876) Ludwig Sakslase ja Lääne-Frangi kuninga (843–877) Charles II Paljaspea vahel.

Erinevalt Ida- ja Lääne-Frangi riigist, [[Saksa-Rooma riik|Saksamaa]] ja [[Keskaegne Prantsusmaa|Prantsusmaa]] eelkäijaist, püsis Kesk-Frangi riik vaid lühikest aega.

=== Karl III valitsusaeg ===
[[Karl Paks|Karl III]], [[Ludwig Sakslane|Ludwig Sakslase]] poeg, [[Ida-Frangi kuningas]] [[882]]–887, oli viimane valitseja, kes suutis taastada ajutiselt Frangi keisririigi ühtsuse (välja arvatud [[Provence'i ajalugu#Frangi riik, Merovingid ja Karolingid|Provence'i]] [[Provence'i kuningriik|kuningriik]]), [[Lääne-Frangi kuningas]] [[884]]–887 ja [[Frangi keiser]] [[879]]–887.

Pärast Karl Paljaspea surma ründasid keisririiki põhjast ja läänest viikingid, sisemised võitlused toimusid Itaaliast Läänemereni ja Ungarist Akvitaaniani. [[Karl Paljaspea]] suri aastal 877 [[Mont Cenis]]e kuru ületamisel ja tema järglaseks sai tema poeg [[Louis II (Lääne-Frangi kuningas)|Louis Kogeleja]] kui Lääne-Frangi kuningas, kuid ilma Saksa-Rooma keisri tiitlita. Louis Kogeleja oli füüsiliselt nõrk ja suri kaks aastat hiljem, tema valdused jagati kahe vanema poja vahel: [[Louis III (Lääne-Frangi kuningas)|Louis III]] sai riigi põhjaosa ([[Neustria]]) ning [[Karlmann (Lääne-Frangi kuningas)|Karlmann]] sai riigi lõunaosa ([[Akvitaania]] ja [[Burgundia]]). [[Itaalia kuningriik (keskaegne)|Itaalia kuningriik]] sai lõpuks Baieri Karlmannile, kuid insult sundis teda loovutama Itaalia oma vennale [[Karl Paks]]ule ja Baieri Ludwig Nooremale. Aastal 879 asutas [[Boso Vienne'st|Boso]] [[Provence]]'is [[Alam-Burgundia kuningriik|Alam-Burgundia kuningriigi]].

Aastal 881 krooniti [[Karl Paks]] Saksa-Rooma keisriks, samas surid Ludwig Noorem ja Louis III järgmisel aastal. Saksimaa ja Baieri ühendati Karl Paksu kuningriigiga ja Neustria läks Carloman II kätte, kes vallutas ka Alam-Burgundia. Carloman suri jahiõnnetuses aastal 884 pärast tormilist ja ebaefektiivset valitsemist ning tema maad päris Karl Paks, taasluues Karl Suure impeeriumi. Karl III suutis Frangi impeeriumi ühtsuse küll taastada, kuid tema katsed peatada [[viikingid|viikingite]] ja [[araablased|araablaste]] röövretki kukkusid läbi ning tema vennapoeg [[Arnulf (Frangi keiser)|Arnulf]] haaras 887. aastal [[Ida-Frangi riik|Ida-Frangi riigis]] võimu enda kätte.

Pärast Kesk-Frangi kuningate väljasuremist jagasid Lääne- ja Ida-Frangi riikide valitsejad [[Meersseni leping]]uga aastal 870 Kesk-Frangi riigi omavahel. Nüüd oli Lääne-Euroopa jagatud kaheks pooleks: ühtne [[Lääne-Frangi riik]] (843–987) (hilisem [[Prantsusmaa]]) ja [[Ida-Frangi riik|Ida-Frangi riigi]] vürstiriikide lõtv konföderatsioon, millest sai [[Saksa-Rooma riik]].

887. aastal Karolingide keisririik jagati: [[Arnulf (Frangi keiser)|Arnulf]] säilitas [[Kärnten]]i, Baieri, Lotringi ja tänapäevase [[Saksamaa]] alad; Pariisi krahv [[Odo (Pariisi krahv)|Odo]] valiti Lääne-Frangi kuningriigi ([[Prantsusmaa]]) kuningaks, [[Ranulf II (Akvitaania)|Ranulf II]] sai [[Akvitaania]] kuningaks, Itaalia läks krahv [[Berengar Frioolist|Berengari]] kätte, [[Ülem-Burgundia]] sai [[Rudolf I (Burgundia)|Rudolf I]] ja Alam-Burgundia sai Boso poeg [[Louis III Pime]].

==Elulaad==

===Rahvastik===
Frangi riigis oli suurem osa elanikest [[talupoeg|talupojad]] või [[sulane|sulased]]. Paljudes piirkondades [[linn]]u ei olnud, sest Gallia oli juba antiikajal Rooma riigi vähem linnastunud alasid. Eriti lõunas säilis küll tagasihoidlikumal kujul Rooma ehitised, mis eksisteerisid edasi ''[[civitas]]''{{'}}te halduskeskustena piiskoppide või ''[[comes]]''{{'}}te (&quot;krahvide&quot;) juhtimisel. Frangi riigi lõunaosas moodustasid [[galloroomlased]] rahvastiku suure enamiku, mistõttu frangi sõdalastekihi germaani murded seal ei juurdunud. Põhjas aga pääsesid frankide keel ja elulaad rohkem maksvusele. Seal oli elu üldiselt algelisem kui lõunas. Alamrahva kohal oli õhuke [[aadlik]]e kiht, keda tollal sageli nimetati ''maiores natu'' 'sünnilt suuremad'.

Materiaalne kultuur oli pärast antiikaegsete struktuuride lagunemist palju lihtsam kui Rooma ajal ning erinevalt keisririigi ajast oskas vaid murdosa inimesi lugeda ja kirjutada. Enamik inimesi veetis kogu oma elu ühes külas. Iga päev töötati koidust ehani, välja arvatud pühapäeviti ja kirikupühadel, mida aga oli palju rohkem kui tänapäeval, nii et need moodustasid peaaegu kolmandiku aastast. Kui oldi piisavalt vana, siis abielluti ja saadi peaaegu igal aastal laps; enamik lapsi suri noorelt. Üldiselt oli eluiga palju madalam kui täna, 50-aastast taluinimest peeti raugaks. Enamik inimesi teadis peale oma küla ainult teed lähimasse kirikusse ja ümberkaudseid paiku. Kaugematest sündmustest ei teadnud enamik inimesi mitte midagi. Takistuseks oli ka kõvakattega teede puudumine peale nende, mis roomlased olid rajanud. Talutöid tegid talupojad samamoodi nagu kunagi nende isad.

Täpseid rahvaarve ei ole teada, nii et ajaloolased on toetunud hinnangutele. Frangi riigi põhjaosas, kus kõneldi germaani keelt, elas umbes 2 miljonit inimest. Arvatakse, et riigi keskmine rahvastiku tihedus oli umbes 8 in/km², frangikeelsetes piirkondades 4–5 in/km².

===Põllumajandus===

====Mõisamajanduse teke====

Pärast Lääne-Rooma riigi kokkuvarisemist võtsid frankide kuningad sageli galloroomlastest eelkäijate mõisad enda valdusse, mõned [[latifundium]]id aga ei vahetanud omanikku. Kuidas täpselt toimus hilise Rooma majanduse ja ühiskonna transformatsioon, pole selge; see protsess oli igal juhul palju keerulisem, kui teadlased pikka aega arvasid. Üksikasjad on teada alles Karolingide ajast. Sulased ja teenijad, kes mõisa kõrval elavad, harisid ainult isanda maad. Nad ei saanud raha, küll aga toitu ja peavarju. Nende seas olid käsitöölised, kes valmistasid ja hooldasid rõivaid ja relvi. Vaesemad talupojad sunniti sõjaväeteenistusse. Need, kes suutsid koormisi täita, jäeti koju.

Talupoegi, kes moodustasid keskajal maaelanikkonna valdava enamiku, eristati õigusliku staatuse järgi. Olid [[vaba talupoeg|vabad talupojad]], [[poolvaba talupoeg|poolvabad talupojad]] ja [[mittevaba talupoeg|mittevabad talupojad]]; hiljem hakati tegema vahet ka [[pärisori|pärisorjadel]] ja [[sunnismaine|sunnismaistel]]. Ka [[aadlik]]ud olid algul vaid suurtalupojad, kellel oli eriti suur maaomand, mida nimetati [[allood]]iks, ja eriti palju inimesi. Nende oma kodakondsete üle oli aadlikul laiaulatuslik isandaõigust. Koja alla kuulusid laiemas mõttes ka sõltuvad perekonnad. Sarnane positsoon oli juba varem hilises Rooma ühiskonnas olnud suurmaaomanikel, kellel oli palju latifundiumid, mille keskmes oli luksuslik mõis, mida harisid arvukad sõltuvad talupojad. Neil oli ka käsitöölisi, nii et tegu oli peaaegu naturaalmajandusega. Need talupojad olid seotud oma maatükiga ja ei tohtinud ära kolida, et otsida teises kohas uut isandat või isegi uut elukutset. Neist kahest juurest kujunes pika arenguprotsessi käigus välja uus ühiskonnakorraldus, mida tänapäeval nimetatakse [[mõisamajandus]]eks Frangi riigis.

Mõisamajandus sai tavapäraseks kogu riigis. See levis kiiresti ka aladel, mis läksid Frangi riigi võimu alla alles 800. aasta paiku. Mõisnikud olid aadlikud, kloostrid, piiskopid ja kuningas, kes oli tol ajal suurim maaomanik. Mõisate talupojad, kes sattusid sellise võimu alla, ei saanud suurema osa ajast oma maatükki harida, vaid pidid mõisniku põldudel töötama. Mõisamajandusest sai üks ühiskonnakorra põhitugedest ning hiljemal Karolingide ajal oli mõis põllumajanduses tavaline majandusüksus, nii nagu tänapäeval talu.

Mõisnikeks olid Karolingide ajal kõik aadlikud (piiskopid, abtid). Keskaegsed [[sunnismaine|sunnismaised]] talupojad ei tohtinud mõisniku loata oma maavalduse alt lahkuda. Sunnismaised pidid mõisniku heaks tööd tegema isandale teenima ja talle regulaarselt andameid maksma, tavaliselt osana saagist. Aga ka omanikul olid kohustused, mida tuli täita. Ta pidi oma talupojale &quot;kaitset ja varju&quot; pakkuma, see tähendab teda kaitsma ja toetama näiteks haiguse, tulekahju või suure ikalduse korral. Ta pidi teda ründajate eest kaitsma ja ka tema eest kätte maksma, kui ta peaks tapetama. Oma mõisas oli ta rahu hoidja: ta sekkus tülidesse vahendaja ja kohtunikuna ning sai tüli korral rahurikkujat karistada.

Mõis jagunes eri otstarbega osadeks. Olenevalt mõisa suurusest võis mõisas olla kirik, töökojad (nahatöökoda, sepikoda, vankritöökoda, rätsepatöökoda, riidevärvimistöökoda, kingsepatöökoda), pruulikoda, veski ja viinamarjapressitöökoda. Peale selle oli mõisas muidugi palju põlde, millest suurem osa oli antud sunnismaistele talupoegadele. Osa põldudest kuulus mõisnikule. Sellepärast kuulus talupoegade ülesannete hulka lisaks lõivude maksmisele ka see, et nad pidid iga päev teatud aja töötama mõisniku põldudel ja alles seejärel said nad harida oma maatükki.

Peale sunnismaiste talupoegade olid mõisnikul ka [[mõisasulane|mõisasulased]] ja mõisateenijad, kelle ainus ülesanne oli teha mõisniku põldudel [[mõisategu]]. Nad elasid enamasti mõisas või selle vahetus läheduses.

==== Talupojad====
Arvuliselt suurimate elanikkonnakihtide – sunnismaiste talupoegade ja [[mõisasulane|mõisasulaste]] – kõrval oli Frangi riigis veel kaks talupoegade kihti: [[tsensuaal|tsensuaal]]id ja [[kuningavaba]]d. Tsensuaalid olid talupojad, kes ei olnud kohustatud töötama mõisas ega mõisapõldudel, küll aga maksid mõisale teatud andameid, et saada kaitset võimalike ohtude eest. Aja jooksul muutusid tsensuaalid järk-järgult sarnaseks sunnismaiste talupoegadega ning Frangi riigi lõpus 900. aasta paiku oli erinevus praktiliselt kadunud. 

Kuningavabad olid talupojad, kellel ei olnud ühtegi isandat peale kuninga. Need talupojad olid sageli frangi soost. Nad olid kohustatud teenima kuningat sõjaväes, kui kuningas neid kutsus. Nad teenisid jalaväelastena. Frankide kuningad olid pärast frankide tungimist Galliasse paigutanud kuninga talupojad enamasti isandata maadele. Karl Suur asustas eelkõige Saksimaale need talupojad, kelle ta arvatavasti oli lasknud välja valida oma kuningamõisate sunnismaiste seast. Nad pidid seega ühtlasi kindlustama Frangi riigi võimu Saksimaal.

Polnud haruldane, et kuningad võtsid kuningavabale kunagi antud maa uuesti ära ja annetasid selle kellelegi teisele, näiteks mõnele kloostrile või maata [[vasall]]ile. Sellisel juhul annetati maa koos kuningavabadega. Kuigi kuningavaba jäi teoreetiliselt vabaks meheks, muutus ta sõltuvaks uuest omanikust. Esmalt kaotas ta õiguse oma maalt ära kolida. Ajapikku sai ta sunnismaiseks.

Aga oli ka juhtumeid, kus kuningavaba vabatahtlikult allutas end mõnele mõisnikule. Sellel võis olla rohkesti põhjuseid: vaesumine ja suutmatus end edasi ise majandada; palju võlgu mõnele mõisnikule, mida ei suudetud enam tasuda; või see, et ta ei soovinud enam, et teda sõjaväkke kutsutaks. Kuigi täpset seadust ei olnud, sai ajapikku tavaks, et sunnismaised talupojad ei pidanud sõjas käima.

Varakeskaja lõpul otsustati paljudes Prantsusmaa ja Saksamaa piirkondades, et ükski talupoeg ei saa olla vaba. Iga talupoeg pidi olema sõltuv mõnest mõisnikust: ta oli kas mõisasulane või sunnismaine talupoeg.

=== Kloostrid ===
Sajandite jooksul kasvas kloostrite arv Frangi riigis oluliselt. Alates esimesest Karolingide kuningast ja piiskop Bonifatiusest võttis üha enam [[klooster|kloostreid]] kasutusele 530. aastal koostatud [[Benedictuse reegel|Benedictuse reegli]]. [[Benedictus]] oli selle loonud [[Montecassino abtkond|Montecassino abtkonnas]] [[Napoli]]st lõuna pool. Sellest sai aja jooksul Euroopa kloostrite eeskuju.

Mungid ja nunnad olid põhiliselt need, kes soovisid ülejäänud maailmast sõpradest või sidemetest tagasi tõmbuda, et pühendada elu Jumala teenimisele. Oli ka teisi põhjuseid kloostrisse minemisest: kloostrivennad ja -õed olid majanduslikult piisavalt kindlustatud. Viis korda päeva jooksul ja kaks korda öö jooksul kogunesid mungad oma kirikusse palvetama ja psalme laulma. Söömaaegade ajal luges alati kordamööda üks munk oma vendadele pühakute kirjutis ette. Kolme tõotuse järgi, mis mungad pidid andma, ei tohtinud nad olla abielus ja neil ei tohtinud olla lapsi. Nad pidid olema vaesed ja neil oli kohustus olla abtile kuulekas. Kõik see pidi aitama mungal pühendada oma elu Jumalale.

Et tegevusetust peeti patuks, sätestas reegel, et mungad pidid mitu tundi päevas töötama ja mitu tundi lugema. Kõike, mida eluks tarvis on, valmistati kloostris. Mõned mungad töötasid põldudel, mõned aias. Mõned jälle teenisid kopistina, kirjutades ümber kloostriraamatukogu raamatuid. Peamiselt kristlike kirjutiste kõrval kirjutati ümber ka ilmalike autorite näiteks Titus [[Livius]]e, [[Gaius Julius Caesar|Caesar]]i ja [[Vergilius]]e teoseid. Alates 6. sajandist tekkisid ka nunnakloostrid. Nunnad ei teinud põllutööd, kuid sageli töötasid aias.

Frangi riigis annetati kloostritele sageli maad ning nii said neist rikkad maaomanikud. Suured kloostrid palkasid ka sulaseid, kes töötasid käsitöölistena teatud töökodades. Aadlikud kasutasid kloostreid sageli ka varjupaigana poegadele ja tütardele, kelle abielu nad ei olnud suutnud korraldada. Seal ei saanud nad küll elada aadlikuelu, kuid ei pidanud puudust kannatama. Pealegi olid paljud abtid ja abtissid aadlipäritolu.

=== Kuninga positsioon===
[[PiLt:Goslar kaiserpfalz.jpg|pisi|[[Goslari pfalts]], üks kuninga tugipunkte. Pfalts pärineb aga alles 11. sajandist ning seda kasutasid [[Saali dünastia]] ja [[Hohenstaufenid]]]]

Kuningas oli alates karolingide ajast kõrgemal mitte üksnes tavalistest talupoegadest ja aadlikest, vaid ka abtidest ja piiskoppidest oma riigis. Ta oli riigi kaugelt suurim maaomanik. Paljudes piirkondades oli ta teinud aadlikke krahvideks; nad valvasid seal läheduses olevaid kuninga valdusi ja üksikuid mõisu, aitasid sõjaväge kokku kutsuda ja kogusid kuningale makse (piiritollid, laevasõidutollid ja teetollid, mündivermimismaksud ja turumaksud). Mõnedes oma mõisates laskis kuningas alates Karolingide ajast ehitada suuremaid kivist hooneid, nn pfaltse (ladina sõnast ''palatium'', 'palee'). Kõigil kuninga mõisatel oli kohustus viia oma ülejäägid lähimasse niisugusesse hoonesse. Iga pfaltsi juhtis pfaltskrahv. 

Kuningal ei olnud kindlat pealinna, vaid ta liikus oma kaaskonnaga pfaltsist pfaltsi. Ühest küljest oli kaaskonda niiviisi lihtsam ülal pidada, teisest küljest sai ta niiviisi näidata oma kohalolekut riigis – et Lääne-Rooma riigi lõpul olid ka antiikaaja infrastruktuur ja haldus kokku varisenud, oli see riigi kontrolli all hoidmiseks vältimatu. Kaaskonnas oli ''[[camerarius]]'' (varahoidja), kelle ülesanne oli hallata kuninga vara ja tulusid, ning [[marssal]], kes juhtis kuninga vahtkonna ratsaväelasi. Ka [[vaimulik]] oli kohal ja juhtis kantseleid. Ta luges kuningale ette teiste valitsejate või piiskoppide kirju, koostas neile vastuseid ning laskis talle alluvatel õukonnavaimulikel koostada annetusürikuid ja muid kuninglikke [[ürik]]uid. Valitseja ise oskas ainult vähestel juhtudel lugeda ja kirjutada. Ka Karl Suurel oli see häda: allkirja asemel joonistas ta ürikule või kirjale väikese joone ning täiendaski sellega oma [[monogramm]]i, et ürik kehtivaks kuulutada.

==Vaata ka==
* [[Frangi keiser]]
* [[Frangi kuningas]]
* [[Frangi kuningate loend]]

== Viited ==
{{Viited}}

== Kirjandus ==
* [[Franz Irsigler]]. ''Untersuchungen zur Geschichte des frühfränkischen Adels'', Röhrscheid: Bonn 1969, 1981, ISBN 3-7928-0420-4.
* Eugen Ewig. ''Spätantikes und fränkisches Gallien. Gesammelte Schriften'', 2 kd, Artemis: München/Zürich 1976–79, ISBN 3-7608-4652-1.
* Knut Schäferdiek. Franken. – ''[[Theologische Realenzyklopädie]]'', kd 11, 1983, lk 330–335.
* [[Michael Borgolte]]. ''Die Grafen Alemanniens in merowingischer und karolingischer Zeit. Eine Prosopographie'', Thorbecke: Sigmaringen 1986, ISBN 3-7995-7351-8.
* [[Patrick J. Geary]]. ''Before France and Germany'', 1988
**''Die Merowinger. Europa vor Karl dem Großen'', Beck: München 1996, 2004, ISBN 3-406-49426-9.
* [[Hans Hubert Anton]], [[Josef Fleckenstein]]: ''Franken, Frankenreich – B. Allgemeine und politische Geschichte. Verfassungs- und Institutionengeschichte''. – ''[[Lexikon des Mittelalters]]'', kd 4, 1989, vg 693–718.
* Rudolf Schieffer (toim). ''Beiträge zur Geschichte des Regnum Francorum.'' Referate beim Wissenschaftlichen Colloquium zum 75. Geburtstag von Eugen Ewig am 28. Mai 1988, Thorbecke: Sigmaringen 1990, ISBN 3-7995-7322-4. [http://www.perspectivia.net/content/publikationen/bdf/schieffer_beitraege Veebis].
* [[Hans Hubert Anton]]. Merowinger. – ''[[Lexikon des Mittelalters]]'', kd 6, 1993, vg 543–544.
* [[Ian N. Wood]]. ''The Merovingian Kingdoms, 450–751'', Longman: London 1994, 2000, ISBN 0-582-49372-2.
*Hans Hubert Anton. Franken – III. Historisches §§ 17–22. – ''Reallexikon der Germanischen Altertumskunde'', 2. trükk, kd 9, Walter de Gruyter: Berlin/New York 1995, ISBN 3-11-014642-8, lk 414–435.
* ''[[The New Cambridge Medieval History]]'', kd 1–2, Cambridge 1995–1997.
* [[Dieter Geuenich]] (toim). ''Die Franken und die Alemannen bis zur „Schlacht bei Zülpich“ (496/497)'' (= ''[[Reallexikon der Germanischen Altertumskunde]].'' täiendusköide 19.), de Gruyter: Berlin jt 1998, ISBN 3-11-015826-4.
* [[Reinhard Schneider]]. ''Das Frankenreich'', 4. ümbertöötatud ja täiendatud trükk, Oldenbourg: München 2001, ISBN 3-486-49694-8.
* Ian Wood. Merowingerzeit § 2. Historisches. – ''[[Reallexikon der Germanischen Altertumskunde]]'', 2. trükk, kd 19, 2001, lk 587–593.
* [[Rudolf Schieffer]]: Fränkisches Reich. – ''[[Handwörterbuch zur deutschen Rechtsgeschichte]]'', 2. trükk, kd 1, 2008, 1672–1685.
* [[Eugen Ewig]]. ''Die Merowinger und das Frankenreich'', 6., ajakohastatud trükk, Stuttgart 2012, ISBN 978-3-17-022160-4.
* [[Laury Sarti]]. ''Perceiving War and the Military in Early Christian Gaul (ca. 400–700 A.D.)'', Leiden/Boston 2013, ISBN 978-90-04-25618-7.
* [[Bernhard Jussen]]. ''Die Franken. Geschichte, Gesellschaft, Kultur'', Beck: München 2014, ISBN 978-3-406-66181-5.
* [[Sebastian Scholz]]. ''Die Merowinger.'' Kohlhammer, Stuttgart 2015, ISBN 978-3-17-022507-7.

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}

[[Kategooria:Prantsusmaa ajaloolised riigid]]
[[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]]
[[Kategooria:Frangi riik| ]]</text>
      <sha1>2xaxp5os35o8qke8bkm25a2n4fxhdun</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arhiiv</title>
    <ns>0</ns>
    <id>39476</id>
    <revision>
      <id>7204746</id>
      <parentid>6996124</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T12:06:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204746</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13902" sha1="bufxt7swi5rt1tsi2i7p9e3zoxqbjbq" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}
[[Pilt:Collections Archive, St. Petersburg Museum of History, St. Petersburg, FL.jpg|pisi|Arhiiviruum Peterburi muuseumis]]

Sõnal '''arhiiv''' (inglise keeles ''archive'', ladina keeles  ''archivum'' ) võib olla kaks tähendust: 

# '''Asutuse või isiku arhiiv''' on nende tegevuse käigus loodud või saadud dokumentide terviklik kogum; &lt;ref name=&quot;Arhiivieeskiri&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/119062020027?leiaKehtiv Arhiivieeskiri].''Riigi Teataja''. Vaadatud 4. oktoober 2024.&lt;/ref&gt;
# '''Arhiiv''' kui [[arhivaal]]ide kogumise, säilitamise, korrastamise ja kasutamisega tegelev arhiiviasutus.&lt;ref name=&quot;Arhiivieeskiri&quot; /&gt;

Eestis reguleerivad arhiivihaldust [[Arhiiviseadus|arhiiviseadus]] ja [[Arhiivieeskiri|arhiivieeskiri]].

== Ajalugu ==
[[Arheoloog|Arheoloogid]] on avastanud arhiive, mis sisaldavad sadu või tuhandeid savitahvleid&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2017-08-25 |pealkiri=Babüloonia savitahvli sirgeldused osutusid kõigi aegade täpseimaks trigonomeetriatabeliks |url=https://teadus.postimees.ee/4222361/babuloonia-savitahvli-sirgeldused-osutusid-koigi-aegade-tapseimaks-trigonomeetriatabeliks |vaadatud=2024-11-01 |väljaanne=Postimees, Teadus |keel=et}}&lt;/ref&gt;, ulatudes tagasi kolmandasse ja teise aastatuhandesse eKr. &lt;ref name=&quot;Arhiivitöö&quot;&gt;[https://sites.google.com/hkhk.edu.ee/arhiivitoo/arhiivit%C3%B6%C3%B6/sissejuhatus?authuser=0 Arhiivitöö,]. ''Haapsalu Kutsehariduskeskus''. Vaadatud 6. oktoober 2024.&lt;/ref&gt; 
[[Fail:Clay tablet and its sealed clay envelope. Legal document, listing of land and their distribution to several sons. From Sippar, Iraq. Old-Babylonian period. Reign of Sin-Muballit, 1812-1793 BCE. Vorderasiatisches Museum, Berlin, Germany.jpg|pisi|vasakul|Savitahvel Vana-Babüloonia perioodist 1812–1793 eKr.]]

'''Esimesed arhiivid''' loodi Vana-Idamaades IV–III aastatuhandel eKr. [[Euroopa]] vanim säilinud arhiiv on [[Paavstiarhiiv|paavstiarhiiv]], mis asutati [[Vatikan|Vatikanis]] 4. sajandil. Hiljem hakkasid tekkima [[klooster|kloostrite]], kirikute, kuningate ja [[feodaal|feodaalide]] arhiivid. &lt;ref name=&quot;Eesti nõukogude entsüklopeedia&quot;&gt;[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/arhiiv3 Eesti nõukogude entsüklopeedia]. Vaadatud 6. oktoober 2024.&lt;/ref&gt;   

'''Arhiive kogusid ja haldasid''' nii talupojad kui ka kuningad, kaupmehed ja kirikutegelased, ning arusaamad arhiividest olid sama mitmekesised kui nende kasutajad.
&lt;ref name=&quot;Friedrich, M.(2013) The Birth of the Archive: A History of Knowledge&quot;&gt;Friedrich, M.(2013). [https://books.google.ee/books?id=I3VODwAAQBAJ&amp;printsec=copyright&amp;redir_esc=y#v=onepage&amp;q&amp;f=false The Birth of the Archive: A History of Knowledge]. Vaadatud 10. oktoober 2024.&lt;/ref&gt;
[[Arhivaar|Arhivaaride]] töö oli keeruline ja varieerus — nad võisid olla hooldajad, arveraamatupidajad, juristid, ajaloolased, teadlased või ametnikud. Arhiivide korrastatud süsteemide kujunemine 19. sajandil oli aeglane ja ebajärjekindel protsess.&lt;ref name=&quot;Friedrich, M.(2013) The Birth of the Archive: A History of Knowledge&quot;/&gt;

'''Kaasaegne arhiivindus''' sai suure tõuke [[Prantsuse revolutsioon]]ist, mille käigus loodi 1790. aastal [[Prantsuse Rahvusarhiiv]], koondades valitsus-, kiriku- ja eraarhiividest [[Konfiskeerimine|konfiskeeritud]] dokumente. Sealne kogum on üks maailma suuremaid, ulatudes aastasse 625 pKr. &lt;ref name= &quot;Barsness, D.(2012)&quot;&gt; Barsness, D. (2012) [https://www.opsweb.org/blogpost/772200/154046/The-OPS-Historical-Archives The OPS Historycal Archives ]. Vaadatud 10. oktoober 2024.&lt;/ref&gt;
=== Eesti arhiivinduse ajalugu ===
Arhiivide ajalugu ulatub vähemalt kolme aastatuhande taha, peegeldades maailma kirjalikku minevikku. 

Eestis on vanimad säilinud kirjalikud allikad pärit 13. sajandi keskpaigast, mil siinses piirkonnas hakkasid kujunema esimesed kindlamad arhiivikogud. Siiski on paljud 13.–16. sajandi Eesti ajalugu käsitlevad allikad hävinud või hajunud eri riikide, sealhulgas Vatikani, Austria, Poola, Venemaa, Rootsi ja Taani arhiividesse. &lt;ref name=&quot;Horisont&quot;&gt;Kibal, B. ja Türna, T. (2020).  [https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=AKhorisont202005.2.22&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Rahvusarhiiv 100.] ''Horisont, nr 3.'' Vaadatud 10. oktoober 2024.&lt;/ref&gt;

Arhiiviainese järjekindlam kogumine '''Eestis algas 16. sajandi''' lõpus [[Rootsi võim]]u ajal. Säilinud on [[rüütelkond|rüütelkondade]], linnade, kirikute, kohtute ja koolide dokumendid. Pärast Eesti liitmist Venemaaga jätkasid uued võimud arhiivide kogumise [[traditsioon]]i. &lt;ref name=&quot;Horisont&quot;/&gt;
'''19. sajandil''' ilmusid arhiividesse ka eestikeelsed  vallavalitsuste ja koguduste materjalid. Need kogud on olulised ajalooallikad. Viimase sajandi jooksul on lisandunud materjale Eesti vabariigi iseseisvusperioodist ja okupatsiooniaastatest. &lt;ref name=&quot;Horisont&quot;/&gt;

[[Rahvusarhiiv]]i asutamise alguseks peetakse 3. märtsi 1920, mil [[Tartu Ülikool|Tartu ülikoolis]] kogunenud arhiivikomisjon arutas Eesti ajaloopärandi säilitamist ja riikliku arhiivisüsteemi loomist. 1921. aastal loodi '''kaks keskset arhiivi''': Tartus [[Eesti Ajalooarhiiv|riigi keskarhiiv]] ajalooliste dokumentide jaoks ja [[Riigiarhiiv (Eesti)|Tallinnas riigiarhiiv]] tegutsevate asutuste dokumentide kogumiseks. Nende arhiivide aluseks olid varem, juba I maailmasõja ajal, kogutud materjalid. &lt;ref name=&quot;Horisont&quot;/&gt;

'''100 aastat Eesti arhiivindust''' 

* 1920 – arhiivikomisjoni esimene koosolek, millega määrati riikliku arhiivisüsteemi rajamine 
* 1921 – tegutsema hakkasid kaks keskset arhiivi: Eesti riigi keskarhiiv Tartus ajalooliste dokumentide hoidjana ja riigiarhiiv Tallinnas tegutsevate asutuste dokumentide haldajana 
* 1935 – Eesti esimene arhiiviseadus 
* 1939 – Eesti arhivaaride ühingu asutamine 
* 1940–1988 – endise arhiivikorralduse katkemine, arhiivide sovetiseerimine ja arhiiviainese salastamine
* 1988–1998 – arhiivide desovetiseerimine, üleminek kaasaegsele arhiivikorraldusele ja arhiiviainese avalikustamine[[Fail:Noora.tartu.jpg|pisi|paremal|Rahvusarhiivi peahoone Noora ]]
* 1998 – Eesti teine arhiiviseadus 
* 1999 – Rahvusarhiivi moodustamine endiste kesksete arhiivide baasil 
* 2011 – Eesti kolmas arhiiviseadus 
* 2017 – Rahvusarhiivi peahoone Noora avamine Tartus&lt;ref name=&quot;Horisont&quot;/&gt; 
== Arhiivide liigid ==
===  Avalik arhiiv ===
Avalik arhiiv on arhiiviasutus [[Rahvusarhiiv]]i ja kohaliku omavalitsuse arhiivi tähenduses. Avalik arhiiv tagab arhivaalidele juurdepääsu.

* '''Rahvusarhiiv''' – kogub, säilitab ja teeb kättesaadavaks riiklikult olulisi dokumente. Eestis on näiteks [[Rahvusarhiiv]] see, kus säilitatakse riigi ajaloolisi dokumente. &lt;ref name=&quot;Arhiiviseadus&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019033?leiaKehtiv Arhiiviseadus]. ''Riigi Teataja''. Vaadatud 15. oktoober 2024.&lt;/ref&gt;

:Rahvusarhiivi peahoone [[Noora]] avati Tartus 2017. aastal alguses.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.ra.ee/rahvusarhiiv/noora/|Pealkiri=Noora|Väljaanne= Rahvusarhiiv|Aeg=|Kasutatud=10. oktoober 2024}}&lt;/ref&gt; 

* '''Munitsipaalarhiiv''' – kohaliku omavalitsuse hallatav arhiiv, mis säilitab ja haldab kohaliku omavalitsuse dokumente.&lt;ref name=&quot;Arhiiviseadus&quot; /&gt;

===  Eraarhiiv ===
Arhiiviseaduse mõistes on eraarhiiv arhiiviteenuse osutaja poolt asutatav arhivaalide säilitamisteenust pakkuv arhiiviasutus &lt;ref name=&quot;Arhiiviseadus&quot; /&gt;, kuid võib olla ka ettevõtte arhiiv (erasektori ettevõtte dokumentide ja äriprotsesside arhiiv), mis võib sisaldada lepinguid, aruandeid, finantsdokumente jne. Ettevõtte arhiivid on tavaliselt juurdepääsetavad ainult ettevõttega seotud inimestele. &lt;ref name=&quot;University Libraries&quot; /&gt;

=== Digitaalarhiiv ===
Eestis on [[DIGAR|Rahvusarhiivi Digitaalarhiiv (DIGAR)]], mis on Eesti Rahvusarhiivi hallatav keskkond, võimaldades otsida ja vaadata digitaalseid dokumente, sealhulgas ajaloolisi dokumente, fotosid, kaarte, filme ja muid materjale, ning on suunatud Eesti ajaloo ja kultuuripärandi säilitamisele ja kättesaadavaks tegemisele. &lt;ref name=&quot;DIGAR&quot;&gt;[https://www.digar.ee/arhiiv/et/info/digarist Mis on Digar? ] ''Digitaalarhiiv''. Vaadatud 15. oktoober 2024.&lt;/ref&gt;

* '''E-arhiiv''' – kogub ja säilitab ainult digitaalseid materjale, nagu e-kirjad, digidokumendid, e-fotod ja e-raamatud. Nende eesmärk on hoida dokumentide digikoopiaid ja tagada nende kättesaadavus tulevikus.
* '''Audiovisuaalne arhiiv''': Säilitab helisalvestisi, filme, videoid ja muid audiovisuaalseid materjale. Need arhiivid võivad olla spetsialiseerunud meediatööstuse dokumentide ja materjalide hoidmisele. &lt;ref name=&quot;Audiovisuaal&quot;&gt; Egeter-van Kuyk, R., [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/02/VanKuykRobert_Audiovisuaalarhiivid_TUNA2001_4.pdf Audiovisuaalarhiivid ja õigusküsimused. ] Vaadatud 15. oktoober 2024.&lt;/ref&gt;

=== Institutsionaalsed arhiivid ===
* '''Kolledži või Ülikooli arhiiv''' – kolledži- ja ülikooliarhiivid sisaldavad tavaliselt institutsioonide ajalugu, samuti kogud kohaliku ja piirkonna ajaloo kohta ning kogusid teemadel, mis on ülikoolilinnaku õppejõudude erialad. Kolledži ja ülikooli arhiivid on sageli avalikele kasutajatele kättesaadavad, olenemata nende seotusest haridusasutusega. &lt;ref name=&quot;University Libraries&quot;&gt; [https://libguides.colorado.edu/c.php?g=1154758&amp;p=8428086 Introduction to Archival Research: Types of archives]. ''University Libraries.'' Vaadatud 15. oktoober 2024.&lt;/ref&gt;

=== Teema- või valdkonnapõhine arhiiv ===
* '''Ajalooarhiiv''' – keskendub ajaloolise tähtsusega dokumentidele, nagu kroonikad, kirjavahetus ja käsikirjad, millel on kultuuriline ja ajalooline väärtus.&lt;ref name=&quot;Ajalooarhiiv&quot;&gt; [https://curia.europa.eu/jcms/jcms/P_184647/et/ Euroopa Liidu Kohus, Institutsioon, Ajalooarhiiv]. Vaadatud 19. november 2024.&lt;/ref&gt;

* '''Kunsti- ja kultuuriarhiiv''': Kogub ja säilitab kultuuri, kunsti ja loomevaldkonna materjale, nagu [[käsikiri|käsikirjad]], kunstiteosed, fotod, helilindid, audiovisuaalsed materjalid jm.&lt;ref name=&quot;Kultuuriarhiiv&quot;&gt; [https://www.kirmus.ee/et/meist/osakonnad/eesti-kultuurilooline-arhiiv Eesti Kultuurilooline Arhiiv]. Vaadatud 19. november 2024.&lt;/ref&gt;

=== Temaatilised eriarhiivid ===
* '''Sõjaarhiiv''': Kogub ja säilitab sõjaga seotud materjale, sealhulgas sõjaväe dokumente, kaarte, diplomeid, sõdurite kirju ja mälestusi, sõjaajaloo teemalisi artikleid ja tunnistusi. &lt;ref name=&quot;Sõjaarhiiv&quot;&gt;[https://esm.ee/kogud/ulevaade/arhiivkogu Eesti Sõjamuuseum]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Vaadatud 19. november 2024.&lt;/ref&gt;

* '''Genealoogiaarhiiv''': Keskendub [[sugupuu]] uurimisele ja sisaldab genealoogilisi dokumente, nagu perekonna [[kroonika|kroonikad]], sünni- ja surmatunnistused, isikutoimikud.&lt;ref name=&quot;Rahvusarhiiv&quot;&gt; [https://www.ra.ee/vau/index.php/en/page/article/index?menuId=16 Rahvusarhiiv, Genealoogia]. Vaadatud 19. november 2024.&lt;/ref&gt;
== Arhiivide eesmärgid ja funktsioonid ==
===Dokumentide kogumine ja säilitamine===
Kogumine ja säilitamine on kaks peamist funktsiooni, mis teenindavad nii [[arhivaal|arhivaalide]] loojaid kui ka kasutajaid. [[Arhivaar|Arhivaarid]] mitte ainult ei kogu põhjalike uuringute käigus originaalmaterjale, vaid säilitavad neid ka nõuetekohaselt.&lt;ref name=&quot;Role of archives&quot;&gt; University Libraries, [https://odishaarchives.nic.in/node/22 Role of archives]. Vaadatud 24. oktoober 2024.&lt;/ref&gt;

Säilitatavad dokumendid koosnevad tavaliselt esmasest allikmaterjalist ehk originaaldokumentidest, mis on kogunenud üksikisiku või organisatsiooni tegevuse käigus ja mida hoitakse selleks, et kajastada organisatsiooni funktsioone ja arengut. &lt;ref name= &quot;Barsness, D.(2012)&quot;/&gt;

===Arhivaalide kättesaadavaks tegemine===
Arhivaalide kättesaadavaks tegemine on protsess, mille eesmärk on muuta arhiivides talletatud dokumendid kasutajatele hõlpsasti ligipääsetavaks. Selleks koostavad arhiiviasutused juhendeid ja katalooge, mis aitavad kasutajatel arhiivimaterjale leida. &lt;ref name= &quot;Role of archives&quot;/&gt;

===Teaduslik uurimistöö===
Arhiivid sisaldavad olulist alg- ja põhiteavet mitmesuguste humanitaar- ja sotsiaalteaduste jaoks. Kuigi arhiive säilitatakse peamiselt [[haldusorgan|haldusorganite]] tõhusa toimimise toetamiseks, omandavad need aja jooksul ka väärtuse ajaloolastele, majandusteadlastele, sotsioloogidele ja genealoogidele. Arhiivide kasutamine uurimistöös on eriti märkimisväärne alates 19. sajandi teisest poolest, mil neid hakati laialdasemalt kasutama ajaloo algmaterjalina.&lt;ref name= &quot;Role of archives&quot;/&gt;
== Vaata ka ==
&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
*[[Arhiivindus]]
*[[Arhivaar]]
*[[Eesti arhiivide loend]]
*[[Arhiivihaldus]]
*[[Arhiivimoodustaja]]
&lt;td&gt;
*[[Arhiivinõukogu]]
*[[Arhiivinimistu]]
*[[Arhiivikirjeldamine]]
*[[Digitaalarhiivindus]]
*[[Rahvusarhiiv]]
&lt;td&gt;
*[[Säilik]]
*[[Dokument]]
*[[Andmed]]
*[[Andmete varundamine]]
*[[Arhivist]]

&lt;/table&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Commons|Category:Archives|Arhiivid}}
{{Vikitsitaadid}}
* [https://www.ra.ee/ Rahvusarhiiv]
* [http://ais.ra.ee/ Rahvusarhiivi infosüsteem (AIS)]
*[https://www.ra.ee/vau/ Rahvusarhiivi virtuaalne uurimissaal VAU]
* [https://www.ra.ee/dgs/explorer.php Digiteeritud arhiiviallikad SAAGA]
* [https://www.ra.ee/arhiivihaldus/juhised/sonastik/ Rahvusarhiivi sõnastik]
*[https://www.ester.ee/search~S23*est Rahvusarhiivi raamatukogu ESTER]
*[http://www.riigikantselei.ee/ Riigikantselei]
* [https://www.riigiteataja.ee/akt/131052017011?leiaKehtiv Arhiivieeskiri]
* [https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019033?leiaKehtiv Arhiiviseadus]
* [http://dea.nlib.ee/ Digiteeritud eesti ajalehed]
*[https://www.tallinn.ee/et/arhiivindus/tallinna-linnaarhiiv Tallinna Linnaarhiiv]
*[https://eay.ee/ Eesti Arhivaaride Ühing]
*[https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10648726 Arhivaar, tase 6 - Kutsestandard]

[[Kategooria:Arhiivindus]]
[[Kategooria:Arhiivid| ]]</text>
      <sha1>bufxt7swi5rt1tsi2i7p9e3zoxqbjbq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tallinna lennujaam</title>
    <ns>0</ns>
    <id>41277</id>
    <revision>
      <id>7205083</id>
      <parentid>7204283</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T10:06:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ajalugu */</comment>
      <origin>7205083</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="167463" sha1="gqzqp2po2j4ywdzb8zy090x3fdo4zc6" xml:space="preserve">{{viita}}
{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}}
{{See artikkel| on lennujaamast; ettevõte kohta vaata artiklit [[AS Tallinna Lennujaam]]}}
{{Lennujaam
 | lennujaama_nimi = Lennart Meri Tallinna lennujaam
 | lennujaama_omakeelne_nimi =
 | pilt = 2016 Flughafen Tallinn - Überflug.jpg
 | pildikirjeldus = Tallinna lennujaama terminal
 | asukoht = Tallinn
 | lennujaama_tyyp = [[tsiviillennuväli]]
 | IATA = TLL
 | ICAO = EETN
 | valdaja = Eesti riik
 | avati = [[20. september]] [[1936]]
 | kõrgus_merepinnast = 40&lt;ref name=&quot;wad&quot; /&gt;
 | laiuskoord = 
 | pikkuskoord = 
 | asendikaart = Eesti
 | lähim_linn_ja_kaugus = [[Tallinn]]a kesklinn 4 km
 | rada1_suund = 08/26
 | rada1_pikkus = 3480&lt;ref name=&quot;EEQJG&quot; /&gt;
 | rada1_laius = 45
 | rada1_kate = asfalt-betoon
 | rada2_suund = 
 | rada2_pikkus = 
 | rada2_laius = 
 | rada2_kate = 
 | rada3_suund = 
 | rada3_pikkus = 
 | rada3_laius = 
 | rada3_kate = 
 | stat_aasta  = 2025
 | stat1_nimi  = Reisijaid
 | stat1_väärtus  = 3 488 104
 | stat3_nimi     = Riigisiseseid reisijaid
 | stat3_väärtus  =
 | stat4_nimi     = Rahvusvahelisi reisijaid
 | stat4_väärtus  =
 | stat2_nimi     = Muutus
 | stat2_väärtus  = +0,1% (2024–2025)
}}

'''Lennart Meri Tallinna lennujaam''' (ka ''Tallinna lennujaam'', varem ''Ülemiste lennujaam''; [[ICAO lennujaamakood|ICAO]]: EETN, [[IATA lennujaamakood|IATA]]: TLL) on [[Eesti]] suurim [[lennujaam]]. Lennujaamast, mis asub [[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa|kesklinnast]] nelja kilomeetri kaugusel [[Ülemiste järv]]e idakaldal, toimuvad nii kodumaised kui ka rahvusvahelised lennud.

Lennujaamas on üks 3480&amp;nbsp;m pikkune ja 45&amp;nbsp;m laiune asfaltbetoonkattega [[lennurada]], mis võimaldab maanduda ja startida sellistel laiakerelistel lennukitel nagu [[Boeing 747]] ning [[Airbus]]i suurimal lennukil [[Airbus A380|A380]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Airbusi pressiteade|url=http://www.airbus.com/newsroom/press-releases/en/2007/07/airbus-a380-approved-to-operate-on-45m-runways.html|pealkiri=Airbus A380 approved to operate on 45m runways|väljaanne=airbus.com/newsroom|aeg=31.07.2017|vaadatud=|arhiivimisaeg=3.12.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171203224447/http://www.airbus.com/newsroom/press-releases/en/2007/07/airbus-a380-approved-to-operate-on-45m-runways.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Lennuväljal on viis [[ruleerimisrada]] ja 14 terminaliväravat.

[[29. märts]]il [[2009]] nimetati lennujaam Eesti teise [[Eesti president|presidendi]] auks [[Lennart Meri]] nime kandvaks lennujaamaks.&lt;ref name=&quot;fZ77L&quot; /&gt;

==Ajalugu==
Reisijate arvu kasvuga tekkis 1920. aastate lõpul vajadus rajada Tallinna uus lennuväli tsiviillendude tarvis. Tollal polnud veel selge, kas lennunduses kuulub tulevik maismaalt startivatele lennukitele või [[vesilennuk]]itele. Seetõttu leiti, et uus lennujaam peaks olema võimeline võtma vastu mõlemat. Pärast [[Aeronaut|Aeronaudi]] pankrotistumist võttis uue eralennuvälja rajamise enda hoole alla [[Teedeministeerium]]. Sobivaks osutus üksainus koht, mis oli [[Dvigateli tehas]]e tagune [[Sõjamäe mõis]]a heinamaa. &lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Transpordi ja logistika ajalugu |kirjastus=Seilecs |aasta=2024 |isbn=9789916985212 |koht=Tallinn |lehekülg=353-357}}&lt;/ref&gt;

26. märtsil 1929 võttis Riigikogu vastu Tallinna avaliku lennuvälja alla maade sundvõõrandamise seaduse. Kuna Tallinnas puudus korralik, linna lähedal paiknev tsiviillennuväli, otsustasid Riigikogu ja valitsus, et Ülemistele tuleb rajada nii lennuväli kui ka [[Ülemiste lennusadam|lennusadam]]. Lennuvälja tarvis otsustati sundvõõrandada enam kui 32 hektarit maad Ülemiste järve kaldal [[Dvigatel]]i tehase, Mõigu kanali ja Ülemiste järve vahel. Lennuvälja tarbeks sundvõõrandati üle 10 ha tehase Dvigatel halduses ja 22 ha Wagnerite pärijate käes olnud maad. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

[[Teedeministeerium]] otsustas Ülemiste järve kõrval Dvigateli vabriku ja endise [[Mõigu mõis]]a [[kanal]]i vahel asuva maa (26 ha) anda tasuta Tallinna avalikuks lennuväljaks. Uus plaanitav lennuväli asus maa-alal, mida piiras lõunast endise [[Mõigu mõis]]a Mõigu kanal, põhjast [[Dvigateli vabrik|Dvigateli tehased]], ning mille ühe külje moodustab [[Ülemiste järv]]. Eraldatud maa tasandamine ja kordaseadmine läks lisaks maksma viis miljonit senti. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Asukoha suurimaks puuduseks oli asjaolu, et lume sulamise ajal ja vihmastel sügistel oli heinamaa olnud osaliselt lausa vee all. Seetõttu tuli alustada Ülemiste lennuvälja rajamist kõigepealt mahukate maaparandus- ja kuivendustöödega. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Lennuvälja ehitustöid alustati 1931. aasta novembris, tööd kestsid kuni lume tulekuni ja jätkusid järgmisel kevadel. Maa kuivendamiseks paigaldati kolme kilomeetri jagu drenaažtorustikku. 1932. aasta maiks oli murukattega lennuväli enam-vähem valmis, kuid angaari ja muude hoonete ehitamine lükati rahapuudusel edasi. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Riigi eraldatud hädaabitöödeks määratud summadest osa läks lennuvälja väljaehitamiseks. Lennuvälja maa-alal Ülemiste kaldal püstitati [[angaar]] ühes töökojaga, bensiinikelder, ja kavandati võimaluse korral ehitada ka administratiivhoone. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 

1932. aasta juuni algul sooritati Ülemiste lennuväljal esimene proovimaandumine. Esimeseks Ülemiste lennuvälja kasutanud reisilennukiks oli Poola firma [[LOT Polish Airlines|LOT]] lennuk, mis maandus seal 18. augustil 1932. Järgneva paari aasta jooksul kolisid kõik Tallinna lendavad lennufirmad [[Nehatu lennuväli|Nehatu lennuväljalt]] üle Ülemistele. Alates 1. juulist 1933 hakkasid [[Deruluft]]i lennud toimuma Ülemistelt. Lennuvälja hoonete puudumisel anti Derulufti käsutusse üks ajutistest ehitistest. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1932. aastal puhastati lennusadama akvatoorium vee all olevatest kividest ja 1933. aasta talvel ehitati valmis sadamasild. Järve põhja rammiti tugivaiad, millele kinnitati 200 m kaugusele järve ulatuv lennusadama sild. 7. septembril 1933 hakkasid [[Aero O/Y|Aero OY]] vesilennukid randuma riigile kuuluvas [[lennusadama]]s ning endine Aeronaudi ja Aero kasutatud [[Ülemiste lennusadam|Ülemiste järve lennusadam]] suleti. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Lennuvälja angaar sai katuse alla jaanuaris 1934. Selles oli põrandapinda 1440 m², millele mahtus 4–6 lennukit. Veel samal aastal valmis ka lennujaama ajutine administratiivhoone. Lennuväli varustati elektriga, ehitati alajaam ja paigaldati valgustid. Lennuväljale rajati ka vesivarustus ja kanalisatsioon, angaari juurde ehitati töökoja- ja abiruumid. Ülemiste lennuväli avati kuivendatud ja tasandatud muruplatsil tavalennukitele 2. mail 1934. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Lennuohutuse suurendamiseks otsustati rajada Tallinna peilimisjaam ja panna tööle raadiojaam lennuliikluse teenindamiseks. Peilimisjaama rajas Deruluft 1934. aasta oktoobris. Raadiojaama hankis lennufirma LOT Poolast ja selle antenn paigaldati [[Kopli]]sse senise rannaraadiojaama asukohta. Vastavate summade ulatuses vabastati Deruluft ja LOT lennujaama maksudest. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1934/1935. aasta talvel jätkusid lennuvälja laiendustööd peamiselt lennusadamas. Suuremad vesilennukid ei saanud olemasolevat sadamat kasutada, mistõttu otsustati järve maabumissilla asukohas süvendada ja ehitada uus maabumissild. Uus sild oli poolringi kujuline puidust rajatis, mis võimaldas silduda samaaegselt kolmel lennukil. Vesilennukid said nüüd pärast järvel maandumist liikuda otse maabumissilla äärde. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1935. aasta aprillis valmisid Ülemiste järve ääres uus 200 m pikkune puidust sadamasild ja tollihoone. Ülemistelt alustasid lendamist ka seni merelennusadamat kasutanud vesilennukid. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1935. aasta suvel maandus Ülemistel iga päev kuus lennukit. Nendega saabus lennujaama või lahkus sealt keskmiselt 45 reisijat päevas, vahel ka sada ja enam. Tallinnast võis jõuda lennukiga poole tunniga [[Helsingi]]sse, pooleteist tunniga [[Leningrad]]i, nelja tunniga [[Stockholm]]i ja seitsme tunniga [[Berliin]]i. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Pinnasekattega lennuvälja polnud võimalik kevadel ja sügisel pehme pinnasega kasutada. Vesilennukid ei saanud maanduda jää tekkimise ja lagunemise ajal. Lennuväljal olid lennurajad välja ehitamata ja murukamar sedavõrd pehme, et kevadel ning sügisel seal lennukid alati maanduda ei saanud. Siis jäid lendama vaid Ülemiste järve kasutanud vesilennukid. Kõva kattega lennuradade rajamine oleks võimaldanud kasutada lennuvälja kõigil aastaaegadel. Samuti oleks saanud loobuda vesilennukitest ja ehitada need ümber ratastelikule. Kõva kattega lennuraja ehitamine muutus möödapääsmatuks. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1936. aastal rajati kolm üksteise suhtes teravnurga all kolmnurkselt paiknevat 300–800 m pikkust ja 40 m laiust lennurada. Tolleaegsed propellerlennukid olid võimelised tõusma õhku küll lühikeselt rajalt, kuid olid väga tundlikud külgtuule suhtes. Sel põhjusel ehitati tollastes lennujaamades välja mitu üksteise suhtes nurga all asetsevat lennurada, mis võimaldas lennukitel startida ja maanduda kuues suunas. Ruleerimisrada viis lennurajalt angaari ja administratiivhoone ees olevale perroonile. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Tallinna Lennujaama ametlikuks avamisajaks loetakse 1936. aastat, mil valmisid betoonkattega lennurajad. 20. septembril 1936 avati Ülemiste lennuväljal uued stardi- ja maandumisrajad. Tegemist oli esimeste Eestis ehitatud betoonist lennuradadega, milleks kulus 5396 m&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt; kuupmeetrit kive, 4100 m&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt; killustikku ja 137 t tsementi. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

16. detsembril 1936 valmis Helsingis [[Malmi]] lennuväli ja samast päevast alustati ka ratastelikute lennukite liiklust Stockholmi–Turu–Helsingi liinil. Soome lennukid ehitati ümber ratastelikutele ja Tallinna liinil algas regulaarne lennuliiklus ratastelikutel lennukitega 1937. aasta jaanuaris. Ülemiste lennusadam töötas kuni 1937. aastani, kuid seda kasutati teatud määral militaarsetel eesmärkidel ka Teise maailmasõja ajal. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1937. aasta suvel alustati Ülemiste lennujaamast regulaarlende Helsingisse ja Berliini. 1936. aastal Deruluft likvideeriti ja 1937. aastal hakkas Tallinna lendama [[Lufthansa]]. Leningradi lendamisest loobuti ja Lufthansa hakkas lendama Tallinnast edasi Helsingisse. Lufthansa kasutas lennukeid [[Junkers Ju 52|Junkersi JU-52]] ja poolakate LOT lennukeid Lockheed 14. 1938. aastast hakkas ka Aero OY lendama Tallinnast Berliini oma uute lennukitega [[Kaleva (lennuk)|Kaleva]] ja Sampo. Ülemiste kujunes lennufirmadele ja reisijatele osaliselt [[transiitlennujaam]]aks. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Ülemiste lennujaam sai vabalt tegutseda vaid mõned aastad, kui 1940. aasta juulis võttis lennujaama üle Nõukogude Liidu lennuvägi. 17. juunil kästi vabastada Ülemiste lennuväli Nõukogude Liidu lennuväe tarvis ja kõik seal paiknenud lennukid viidi üle Lasnamäe sõjaväelennuväljale. Lasnamäele lendasid Poolale kuulunud reisilennuk [[Lockheed 14]], lennufirmale [[Ago|AGO]] kuulunud kaks JU-52 reisilennukit ning Aeroklubi [[PTO-4]] õppelennukid. 22. juunil 1940 anti Ülemiste lennuväli üle nõukogude lennuväeüksusele. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Ülemiste lennuvälja hakkas kasutama Nõukogude Liidu merelennuväe salk ning reisijate- ja postivedu hakkas toimuma Nehatu lennuväljalt. See ei sobinud aga lühikese lennuraja ja pehme pinnase tõttu reisilennukite teenindamiseks. Mõne aja möödudes Eestis asutatud kohaliku Aerofloti esinduse taotlusel jäeti Ülemiste lennujaam siiski tsiviil-militaar ühiskasutusse ja Nehatu lennuvälja kasutamine reisilendude teenindamiseks lõpetati. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1944. aasta augustis Tallinnast taganemisel purustasid sakslased Ülemiste lennuväljal olnud hooned, mistõttu olid seal sõja järel kasutada olnud ehitised peamiselt ajutised puidust barakid. Alates sõja lõpust polnud lennuvälja tarbeks ehitatud ühtki statsionaarset hoonet ega remonditud lennuradasid. Kulus veel mitu aastat, enne kui asuti parandama lennuradade katet ja pikendama kolmest olemasolevast kaht rada. 1947. aasta märtsis anti Ülemiste lennuväli üle tsiviillennusalgale ja seal paiknenud mereväe transpordilennukid viidi mujale. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Ülemiste lennujaam kavatseti lõplikult välja arendada 1940. aastaks. Ajakavasse pidid mahtuma nii lennujaama reisiterminaali ja teenistushoone projektikonkurss kui ka ehitamine. 14 kavandi hulgast valis komisjon 1938. aastal välja arhitekt [[Arthur Jürvetson|Artur Jürvetsoni]] eskiiskavandi. 1939. aastal alustati eestlastest arhitektide A. Jürvetsoni ja R. Koolmani projekti järgi Tallinna lennujaama reisijatehoone ehitamist. Vahele tuli Teine maailmasõda ja lennujaama reisijatehoone valmis alles pärast sõda 1954. aastal. Sõjakahjustuste tõttu muudeti pärast sõda veidi reisiterminali esialgset projekti ja tsiviillennujaama hoone ehitati [[Stalinistlik arhitektuur|stalinistlikus stiilis]]. Tallinna lennujaam oli tegutsenud esimesed 20 aastat ilma korraliku reisiterminalita. Hoone üldplaneering ja välisilme põhinesid küll sõjaeelsel projektil, kuid välisseinte plaatidega katmise asemel kasutati [[Terrasiitkrohv|terrasiitkrohvi]]. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Peafassaadil domineerivad kõrged sambad, hoone lennuväljapoolne külg on funktsionalistlikus stiilis. Hoone kõrgeima osa moodustas kaarjas lennujuhtimistorn. Interjööris domineeris esinduslik, läbi kahe korruse ulatuv reisijate ootesaal. Vastvalminud terminalihoones olid lennureisijate tarvis olemas kõik mugavused. Hoone on eeskujulikult rekonstrueeritud ja seda kasutab tänapäeval Tallinna Lennujaam AS-i administratsioon. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Muinsuskaitseamet on hinnanud Tallinna Lennujaama vana reisijatehoonet kui Eesti kontekstis erilist hoonet, osa kirevast lennundusajaloost.&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/85980389/ootamatu-takistus-tallinna-lennujaama-uuenduskuuri-teel-muinsuskaitse-nouab-vana-reisijatehoone-sailitamist Ootamatu takistus Tallinna lennujaama uuenduskuuri teel: muinsuskaitse nõuab vana reisijatehoone säilitamist], epl.delfi.ee, 22.04.2019&lt;/ref&gt;

=== Nõukogude aeg ===
[[Fail:Aeropuerto Internacional de Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 03.JPG|pisi|Vana terminal (kasutusel 1954–1980)&lt;ref name=&quot;Eesti Päevaleht&quot; /&gt;]]
1956. aastal pikendati Ülemiste lennuvälja ida-läänesuunalist lennurada 1650 meetrini, pärast seda jäi see kasutusse ainsa tõusu- ja maandumisrajana. Alustati ka lennuradade rekonstrueerimist, sest rajad jäid reaktiivlennukeile lühikeseks. Kaks tõusu- ja maandumisrada kaotati ning alles jäi ainult ida-läänesuunaline rada, mida hiljem mitu korda pikendati. 1976. aasta ehitustöödega pikendati lennurada 2760 meetrini ja laiendati 48 meetrini. Laiendati ka lennuvälja perrooni ja ruleerimisteid. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

[[1962]]. aastal väljus [[Tallinn]]ast esimene [[reaktiivlennuk]], reisilennuk oli [[Tu-124]]. 1964. aastal ehitati  lennuväljale uued hooned reaktiivlennukite hoolduseks ja remondiks. [[1972]]. aastal pikendati rada 2500 meetrini, 1975. aastal valmis lennujaama hoone paviljon-tüüpi juurdeehitus.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Künnapuu |eesnimi=Ants |kuupäev=August 1979 |pealkiri=Tallinna lennujaamas |ajakiri=Tehnika ja Tootmine |üksiknumber=8 |lehekülg=40}}&lt;/ref&gt; 

Aastail 1960–1972 tegutses lennuväljal [[Aeroflot|Aerofloti]] remonditehas, mis remontis väikelennukeid [[JAK-12]], JAK-18 ja [[An-2|AN-2]]. Kahe esimese puhul oli Tallinna tehas juhtiv remondiettevõte kogu Aerofloti jaoks. 1973. aastal jäi remonditehas ette lennuvälja laiendamisele, mistõttu otsustati ainult AN-2 lennukeid remontima jäänud väike tehas sulgeda. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Aastail 1945–1989 oli Tallinna lennujaamast võimalik lennata ainult Nõukogude Liidu lennujaamadesse. Reisi- ja kaubavedusid teostas üksnes Aeroflot Nõukogude Liidus toodetud lennukitega. Vaatamata sihtkohtade piirdumisega ainult Nõukogude Liiduga, liikus läbi lennujaama palju reisijaid. 1980. aastate lõpul oli Tallinna lennujaamal otselennud 30 Nõukogude Liidu sihtkohaga ja aastas teenindati umbes 800&amp;nbsp;000 reisijat. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

[[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva olümpiamängude]] [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|Tallinnas läbiviidava purjeregati]] tarvis alustati 1976. aastal uue lennujaama reisiterminali projekteerimist ja ehitamist. Uue reisiterminali ehitus võeti ette Moskva olümpiamängude Tallinnas toimunud purjeregatti lennukiga vaatama saabuvate välismaalaste tarvis. Uus ja tolle aja mõistes moodne terminal avati 1980. aastal. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1989. aastal leidis aset tähendusrikas sündmus Tallinna lennujaama ajaloos, kui pärast poole sajandi möödumist maandus seal esimene rahvusvaheline regulaarlennuliini teenindav lennuk. 25. novembril 1989 avati Tallinna ja Stockholmi vaheline lennuliiklus. Liinide avamise tava järgides alustas ka Aeroflot alates 2. märtsist 1990 sama liini teenindamist. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

26. märtsil 1990 alustas Soome lennufirma [[Finnair]] regulaarlende Helsingi ja Tallinna vahel. 1. aprillil 1990 alustas Aeroflot omakorda lende Tallinna–Helsingi liinil. 3. juulil 1991 alustati lende liinil Tallinn–[[Budapest]] ja 6. juulil liinil Tallinn–[[Frankfurt]]. Kõiki neid liine teenindasid Aerofloti [[Tupolev Tu-134|TU-134A]] lennukid. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

=== Pärast iseseisvuse taastamist ===
1991. aastani allus Eesti tsiviillennundus NSV Liidu Tsiviillennunduse Ministeeriumile, mille kohalik organ oli [[Eesti NSV|Eesti]] Tsiviillennunduse Valitsus, kellele allusid kõik [[Eesti lennujaamade ja lennuväljade loend|tsiviillennujaamad ja lennuväljad]] ning kõik lennukid kandsid [[Aeroflot]]i logot ja NSV Liidu [[registritunnus]]t. Pärast Eesti [[taasiseseisvumine|taasiseseisvumist]]  reorganiseeriti Aerofloti Eesti filiaal Eesti Vabariigi [[Transpordi- ja Sideministeerium]]ile alluvaks riigiettevõtteks [[Eesti Lennuliinid]] ning 1992. aastal moodustati sellest iseseisvad üksused [[riigiettevõte]] [[Eesti Lennujaamad]] ja [[riiklik aktsiaselts]] [[Eesti Lennuliinid]]&quot;&lt;ref&gt;[http://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.R-2045;jsessionid=07C23F263020FBAE7E6E7D54B2BEA0BA Eesti Tsiviillennunduse Tootmiskoondis, 1944-1991], The National Archives of Estonia, ERA.R-2045&lt;/ref&gt;.

1. juulil 1997 võttis [[vabariigi valitsus]] vastu korralduse, mille alusel moodustati riigiettevõtte Eesti Lennujaamad jagunemiskava teel: aktsiaseltsid [[Kuressaare lennujaam|Kuressaare Lennujaam]], [[Kärdla lennujaam|Kärdla Lennujaam]], [[Pärnu lennujaam|Pärnu Lennujaam]], [[Tartu lennujaam|Tartu Lennujaam]] ja Tallinna Lennujaam. Ühtlasi lõpetas sellega oma tegevuse riigiettevõte Eesti Lennujaamad.

=== 2000. aastad ===
[[Fail:Defense.gov News Photo 970711-M-0023H-001.jpg|pisi|[[USAF]]-i [[C-5A Galaxy]] Tallinna lennujaamas ürituse Exercise Baltic Challenge '97 raames]]
Esimest kaubaterminali (Cargo 1) ehitati septembrist [[1997]] märtsini [[1998]].&lt;ref name=&quot;Cargo Terminal&quot; /&gt; Reisijate terminal uuendati täielikult [[1999]]. aastal, sellega kasvas lennujaaama reisijate läbilaskevõime 1,4 [[miljon]]i [[reisija]]ni aastas. [[2008]]. aastal laiendati lennujaama veelkord, tõstes reisijate läbilaskevõime 2,3 miljoni reisijani aastas.&lt;ref name=&quot;Eesti Päevaleht&quot; /&gt; Suurenenud nõudlus [[kaubapind]]ade järele tekitas vajaduse laiendada kaubaterminali, mistõttu ehitati kaubaterminal Cargo 2. [[2012]]. aastal avati lennukihoolduse angaar ja täitus kahe miljoni aastase reisija piir. [[11. jaanuar]]il [[2013]] võttis [[Rahvusvaheline Lennuväljade Nõukogu]] (ACI) Tallinna lennujaama lennujaamade süsinikualase akrediteerimise programmi liikmeks.&lt;ref name=&quot;RmEGK&quot; /&gt; Peale selle võeti kasutusele [[automaatne piiriületussüsteem]] ja [[ärilennuk]]ite [[angaar|angaaride kompleks]].{{lisa viide}}

2010. aastal tellis [[Eesti Pank]] [[Helsingi]]st Tallinna kolmemootorilise [[Finnair|Finnair Cargo]] [[McDonnell Douglas MD-11|MD-11F]]-i, et Eestisse [[euro]]sid tuua.{{lisa viide}}

==== 2008. aasta laienemine ====
Jaanuarist 2006 septembrini 2008 läbis lennujaam suure laiendusetapi. Terminali laiendati kolmes suunas. Ehitustööde tulemus oli T-kujuline laiendatud lennujaamahoone, 9 reisijasilda,&lt;ref name=&quot;5VbgZ&quot; /&gt; 18 uut väravat, [[Schengeni viisaruum|Schengeni]] ja mitte-Schengeni alade eraldamine, kümme registreerimisletti ning uued [[söögikoht|söögikohad]] ja [[kohvik]]ud. Ehitatud terminaliala võimaldab rahvusvahelistele reisijatele kahetasandilist liiklust. Väljaspool [[hoone]]id renoveeriti ja laiendati [[seisuplats|perroon]]i ning ehitati uus [[ruleerimistee]]. Uus terminal, mis avati 19. septembril 2008, suurendas lennujaamas reisijate läbilaskevõimet kaks korda.{{lisa viide}}
[[Fail:Aeropuerto Internacional de Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 04.JPG|pisi|Terminal pärast laiendust (august 2012)]]

==== Ümbernimetamine ====
Pärast [[Eesti president|Eesti presidendi]] [[Lennart Meri]] surma [[14. märts]]il [[2006]] käis [[Eesti Ekspress|Eesti Ekspressi]] [[ajakirjanik]] [[Argo Ideon]] välja idee nimetada lennujaam [[president]] Lennart Meri auks temanimeliseks. Ideon tõi mitmeid näiteid lennujaamadest, kus nii on toimitud: [[John F. Kennedy rahvusvaheline lennujaam]], [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam]], [[Istanbuli Atatürki lennujaam]] jt.{{lisa viide}}

Nimemuutust arutati lennujaama [[juhatus]]e koosolekul 29. märtsil 2006.&lt;ref name=&quot;6FJMM&quot; /&gt; Uue terminali avamisel 19. septembril 2008 teatas [[peaminister]] [[Andrus Ansip]], et nimi vahetatakse märtsis 2009.&lt;ref name=&quot;PUbis&quot; /&gt;

==== Läänemere pööringud ====
2011. aastal sõlmiti [[koostööleping]] Tallinna lennujaama, [[Tallinna sadam]]a ja [[Happy Cruises]]i vahel. Kruiisireisijad toimetati lennukitega Tallinna, kust nad saadeti kruiisilaevadele puhkust veetma. Puhkusereisi lõpetanud said lennukitega tagasi Hispaaniasse lennata. Esimesel, 2011. aastal reisis üle 7000 [[Hispaania]] [[turist]]i [[tšarterlend]]udega Tallinna lennujaama ja tagasi.&lt;ref name=&quot;I1ZkP&quot; /&gt; Kuna lennujaam asub [[sadam]]ast ainult viie kilomeetri kaugusel, kulus turistidel selle vahemaa läbimiseks alla tunni.&lt;ref name=&quot;fem4P&quot; /&gt;
[[File:15-08-14-Tallinn-RalfR-100.jpg|pisi|Tallinna lennujaama ala 2013]]
2012. aastal alustas tšarterlende [[Madridi-Barajase Adolfo Suáreze lennujaam|Madridi-Barajase lennujaamast]] kolme [[Airbus A321]] ja kahe-kolme [[Boeing 747|Boeing 747-]]ga [[Pullmantur Air]]. 2012. aasta suvega toimetati [[Tallinn]]a ja tagasi umbes 16 000 turisti.&lt;ref name=&quot;KFPAX&quot; /&gt; Ka järgmisel aastal jätkati tšarterlende ning viie [[pööring]]uga lennutati 25 000 turisti.&lt;ref name=&quot;3kMpO&quot; /&gt; Samuti toimus üks osaline pööring kruiisilaevaga [[Deutschland (1998)|MS Deutschland]], mida haldas [[Peter Deilmann Cruises]].&lt;ref name=&quot;lRPHG&quot; /&gt;

=== Laienemine 2010. aastatel ===
[[Fail:Landin on Tallinn Ulemiste (TLL).jpg|pisi|Lennart Meri Tallinna lennujaama lennurada 08/26]]
2015. aastal plaaniti Tallinna lennujaama juhatuse liikme [[Erik Sakkov]]i sõnul [[lennurada|lennuraja]] pikendamist 600–700 meetri võrra, et teenindada [[kaugmaalend]]e,&lt;ref name=&quot;U2fDo&quot; /&gt; uue [[ruleerimisrada|ruleerimisraja]], [[ladu]]de, odavlennufirmade terminali ehitamist ja olemasoleva terminali laiendamist.&lt;ref name=&quot;mjpbI&quot; /&gt; [[21. veebruar]]il [[2013]] algatati lennuliiklusala arendusprojekti [[keskkonnamõjud]]e hindamisprojekt, milles uuritakse muutusi, mida põhjustaksid olemasoleva lennuraja [[rekonstrueerimine]] ja pikendamine 720 meetri võrra ning sademevee- ja kuivendussüsteemide ehitamine ja laiendamine idas ja lõunas; põhjapoolse ruleerimisraja pikendamine ja lõunapoolse paralleelse ehitamine; lennurajaga ristuvate ruleerimisteede pikendamine; CAT II [[navigatsioonisüsteem]]ide paigaldamine; lõunapoolsete lennukite [[seisuplats|perroonide]] ehitus koos vajalike kommunikatsioonide rajamisega; [[perimeetriaed|perimeetriaia]] rajamine ja tehniliste [[valvesüsteem]]ide paigaldamine; osaline patrull- ja hooldetee ehitus, lumekogumise platside, jäätõrje tegemise ala, rajahooldustehnikale manööverdusala vabastuse platsi ja mootorite testimise ala rajamine. Need muudatused võimaldavad lennukitel [[Tallinn]]a kohalt kõrgemalt üle lennata ja vähendavad sellega [[müratase]]t. Avalik arutelu lennuraja pikendamise keskkonnamuutuste projekti kohta toimus [[16. detsember|16. detsembril]] [[2013]], lennuraja laiendustööd pidid algama [[2015]]. aasta alguses.&lt;ref name=&quot;zxhAQ&quot; /&gt; [[12. juuni]]l [[2013]] kinnitas Tallinna linnavalitsus detailplaneeringu, millega lubati Tallinna lennuväljal ehitada 0,91 [[hektar]]i suurusele maa-alale [[lennukiremondihoone]].&lt;ref name=&quot;y8QUW&quot; /&gt; Lennujaama viie aasta pikkuse investeerimisplaani kogumaksumus on üle 100 miljoni [[euro]].&lt;ref name=&quot;h1t9B&quot; /&gt; See hõlmab peale lennukiremondihoone ehitamise ka 2,5 miljoni euro eest lennujaamahoones [[ümberehitus]]i ja laiendusi ning turvalisuse, mahutuse ja VIP-alade suurendamist.&lt;ref name=&quot;NfNtY&quot; /&gt;

Aastatel 2016–2022 plaanis Tallinna lennujaam arendada lennuliiklusala, laiendada [[reisiterminal]]i ja sealset [[julgestusala]] ning ehitada 1200-kohaline [[parkimismaja]].&lt;ref name=&quot;SNPoH&quot; /&gt; Uus parkimismaja avati 2018. aasta lõpul ja see läks maksma 13 miljonit eurot.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/885767/tallinna-lennujaama-uus-parkimismaja-ei-tosta-parkimise-hinda &quot;Tallinna lennujaama uus parkimismaja ei tõsta parkimise hinda&quot;] ERR, 18. detsember 2018&lt;/ref&gt;

=== 2020. aastad ===
2020. aastal jõudis Eestisse [[koroonapandeemia Eestis|koroonapandeemia]]. Aasta jooksul läbis lennujaama 863&amp;nbsp;585 reisijat ehk kõigest 26% 2019. aasta reisijate arvust. See reisjate arv oli võrreldav 2003. aastaga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1228360/lennujaama-reisijate-arv-langes-loppenud-aastal-2003-aasta-tasemele &quot;Lennujaama reisijate arv langes lõppenud aastal 2003. aasta tasemele&quot;] ERR, 5. jaanuar 2021&lt;/ref&gt;

25. novembril 2020 hakati Tallinna lennujaamas ehitama [[päikesepark]]i. Need plaaniti rajada kõikidesse lennujaamadesse eesmärgiga vähendada elektritarbimisest tuleneva süsiniku kogust ning liikuda taastuvenergia kasutamise suunas.

2024. aastal hakati rajama lennujaama lõunaküljele ligi 14 miljoni euro eest kolme uut angaari, mida välja rentida lennukite hooldusettevõttele [[Magnetic MRO]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609398304/tallinnas-laieneb-joudsalt-magnetic-mro-lennukite-hooldusari &quot;Tallinnas laieneb jõudsalt Magnetic MRO lennukite hooldusäri&quot;] ERR, 16. juuli 2024&lt;/ref&gt;

2024. aastal läbis Tallinna lennujaama 3,5 miljonit reisijat. Kokku toimus 42&amp;nbsp;403 lendu ehk keskmiselt 116 õhkutõusu ja maandumist päevas. Otselendudega pääses Tallinnast 60 sihtkohta, millest 44 olid regulaarliinid ja 16 regulaarsed tšarterlennud. Kõige rohkem vedasid reisijaid [[Air Baltic]] (26,6%), [[Ryanair]] (18%), [[Lufthansa]] (10,2%) ja [[Finnair]] (8,7%) ning regulaarlendudega lennati enim [[Stockholm]]i (10,1%), [[Riia|Riiga]] (9,6%), [[Helsingi]]sse (9,5%) ja [[Frankfurt]]i (9,3%).&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609569850/tallinna-lennujaama-labis-mullu-rekordarv-reisijaid &quot;Tallinna lennujaama läbis mullu rekordarv reisijaid&quot;] ERR, 8. jaanuar 2025&lt;/ref&gt;

2025. aastal lõpus alustati reisiterminali laiendust, mis kestab kuni kuni 2030. aastani. Kui muidu oli terminali kavandatud läbilaskevõime 2,8 miljonit reisijat aastas, siis ümberehitustega peaks see suurenema kuni 5,5 miljoni inimeseni aastas. Ümberehituse maksumuseks eeldatakse 75 miljonit eurot.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609874784/tallinna-lennujaam-alustab-reisijate-lisandumise-ootuses-suurt-laienemist &quot;Tallinna lennujaam alustab reisijate lisandumise ootuses suurt laienemist&quot;] ERR, 3. detsember 2025&lt;/ref&gt;

Lennujaam on teatanud kavast lammustada vana reisiterminal, et tekitada enam ruumi uue reisijateterminali juures manööverdavatele lennukitele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610020393/tallinna-lennujaam-tahab-lammutada-vana-reisiterminali-hoone &quot;Tallinna lennujaam tahab lammutada vana reisiterminali hoone&quot;] ERR, 12. mai 2026&lt;/ref&gt;

== Terminalid ==
[[Fail:Tallinn Airport 03 July 2006.jpg|pisi|229x229px|Tallinna lennujaam 2006. aastal]]
Lennujaamas on üks reisiterminal ja neli kaubaterminali. Tallinna lennujaamas on iga aastaga järjest rohkem reisijaid, terminali on raske aastas mahutada rohkem kui 2 500 000 reisijat.{{lisa viide}}

=== Reisijate asutused lennujaamas ===
Lennujaam avas 9. mail 2013 raamatukogu värav 1 juures. Kõik raamatud raamatukogus annetati avalikult, osa raamatutest annetasid endine Eesti president [[Toomas Hendrik Ilves]] ja tema abikaasa [[Evelin Ilves]]. Raamatukogus on raamatuid kümnes keeles, peamiselt eesti, vene ja inglise keeles. Seal on ka valik lasteraamatuid. 16. augustil 2013 avas Tallinna lennujaam kunstigalerii, mida saavad kõik saabuvad ja lahkuvad reisijad näha.{{lisa viide}}

Septembris 2013 avati Tallinna lennujaamas automaatne piiriületussüsteem, mis on kasutusel Schengeni alast väljalendamisel.
[[Fail:TradAttack! at Tallinn Airport (35446064370).jpg|pisi|[[Trad.Attack!|TradAttack]]!-i esinemine Tallinna lennujaamas 2017. aastal]]
[[Nordea Lounge]] on äriklassi ootesaal Tallinna lennujaamas. Nordea Lounge on mõeldud Aerofloti, [[AirBaltic|Air Balticu]], [[Finnair]]i, [[LOT Polish Airlines]]i, [[Lufthansa]], [[Nordica]] ja [[Turkish Airlines]]i äriklassi reisijatele. Maailma suurim sõltumatu lennujaamade ootesaalide liikmesust pakkuv programm [[Priority Pass]] hääletas Tallinna lennujaama äriklassi ootesaali Euroopa parimaks 2017. aastal.{{lisa viide}}

Tallinna lennujaamas on alates 2017. aasta oktoobrist kõigile reisijatele avatud jõusaal. Jõusaali eesmärk on inimesi rohkem liigutama panna.{{lisa viide}}

== Lennufirmad ja sihtkohad ==

=== Regulaarlennud ===

Lennufirmad, mis teenindavad regulaarlende Tallinna lennujaamast.

Siin on esitatud osa Tallinna lennujaamast toimunud liinilendude andmetest 2026. aasta suvise seisuga.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|+
!Lennufirma
!Sihtkohad
|-
|[[Aeroflot]]
|[[Šeremetjevo rahvusvaheline lennujaam|Moskva (Šeremetjevo)]] (Peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]])
|-
|[[Air Baltic|airBaltic]]
|[[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdam]], [[Ateena Eleftherios Venizelose rahvusvaheline lennujaam|Ateena]], [[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona (El Prati)]], [[Brüsseli lennujaam|Brüssel]]&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna lennujaam /airBaltic|url=https://www.tallinn-airport.ee/news/airbaltic-alustab-lendamist-tallinnast-malagasse-brusselisse-ja-kopenhaagenisse/|pealkiri=airBaltic alustab lendamist Tallinnast Malagasse, Brüsselisse ja Kopenhaagenisse|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;, [[Hamburgi lennujaam|Hamburg]], [[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagen]],&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; [[Londoni Gatwicki lennujaam|London (Gatwick)]], [[Málaga lennujaam|Malaga]], [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardemoen)]], [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam|Pariis (Charles de Gaulle)]], [[Riia lennujaam|Riia]], [[Tenerife Lõunalennujaam|Tenerife]], [[Vilniuse lennujaam|Vilnius]]&lt;br&gt;'''Hooajalised:''' [[Berliini Brandenburgi lennujaam|Berliin]], [[Billundi lennujaam|Billund]], [[Burgasi rahvusvaheline lennujaam|Burgas]], [[Genfi lennujaam|Genf]], [[Irákleio rahvusvaheline lennujaam|Irákleio]], [[Madeira lennujaam|Madeira]], [[Malta rahvusvaheline lennujaam|Malta]], [[Nice'i Côte d'Azuri lennujaam|Nice]], [[Müncheni lennujaam|München]], [[Palma de Mallorca lennujaam|Palma de Mallorca]], [[Rhodese rahvusvaheline lennujaam|Rhodos]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]], [[Spliti lennujaam|Split]], [[Tirana lennujaam|Tirana]], [[Viini rahvusvaheline lennujaam|Viin]]
|-
|[[Belavia]]
|[[Minski rahvusvaheline lennujaam|Minsk]] (Peatatud [[Ryanairi lend 4978|õhusõiduki rikkumise tõttu]])
|-
|[[Eurowings]]
|'''Hooajalised: '''[[Düsseldorfi lennujaam]], [[Praha Václav Haveli lennujaam|Praha]]'''
|-
|[[Finnair]]
|[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi (Vantaa)]]
|-
|[[Finnair]] &lt;br&gt;{{nowrap|Operaator [[Nordic Regional Airlines]]}}
|[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi (Vantaa)]]
|-
|[[Flydubai]]
|[[Dubai rahvusvaheline lennujaam|Dubai (rahvusvaheline)]] (pidi alustama 12. oktoobril 2024, kuid jääb ära, sest oma laienemine peatati Boeingu lennukite tarnete viibimise tõttu)
|-
|[[Jet2.com]]
|'''Hooajalised:''' [[Birminghami lennujaam|Birmingham]], [[Edinburghi lennujaam|Edinburgh]], [[Leedsi Bradfordi lennujaam|Leeds]] (alustab 27. novembril 2026), [[Londoni Gatwicki lennujaam|London (Gatwick)]] (alustab 19. novembril 2026) ja [[Manchesteri lennujaam|Manchester]]
|-
|[[LOT Polish Airlines]]
|[[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]]
|-
|[[Lufthansa]]
|[[Frankfurdi lennujaam|Frankfurt]]
|-
|[[Marabu (lennufirma)|Marabu]]
|[[Hamburgi lennujaam|Hamburg]] ja [[Müncheni lennujaam|München]]
|-
|[[NyxAir]]
|[[Kuressaare lennujaam|Kuressaare]], [[Kärdla lennujaam|Kärdla]]&lt;br&gt;'''Hooajalised:''' [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]]
|-
|[[Norwegian Air Shuttle]]
|[[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardemoen)]]
|-
|[[Pegasus Airlines]]
|[[Antalya]] 
|-
|[[Ryanair]]
|[[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona (El Prati)]], [[Berliini Brandenburgi lennujaam|Berliin]] (lõpetab 24. oktoober 2026), [[Dublini lennujaam]], [[Londoni Stanstedi lennujaam|London (Stansted)]], [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]]&lt;br&gt;'''Hooajalised:''' [[Milano Malpensa lennujaam|Milano]]
|-
|[[Scandinavian Airlines]]
|[[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagen]], [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardemoen)]], [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]]
|-
|[[Scandinavian Airlines]] &lt;br&gt;{{nowrap|Operaator [[Braathens Regional Airways|BRA]]}}
|[[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]]
|-
|[[Sunexpress]]
|'''Hooajalised:''' [[Antalya]]
|-
|[[Swiss International Air Lines]]
|[[Zürichi lennujaam|Zürich]]
|-
|[[Transavia]]
|[[Pariisi Orly lennujaam|Pariis (Orly)]]
|-
|[[Turkish Airlines]]
|[[İstanbuli lennujaam|Istanbul]]
|-
|[[Wizz Air]]
|[[Budapesti Ferenc Liszti rahvusvaheline lennujaam|Budapest]], [[Gdański Lech Wałęsa lennujaam|Gdańsk]], [[Kiievi Žuljanõi lennujaam|Kiiev (Žuljanõi)]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Krakówi Johannese Pauluse II rahvusvaheline lennujaam|Kraków]], [[Londoni Lutoni lennujaam|London (Luton)]], [[Rooma Leonardo da Vinci-Fiumicino lennujaam|Rooma]], [[Veneetsia Marco Polo lennujaam|Veneetsia]], [[Vilniuse lennujaam|Vilnius]] &lt;br&gt;'''Hooajalised:''' [[Harkivi rahvusvaheline lennujaam|Harkiv]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Lvivi Danila Galitskogo rahvusvaheline lennujaam|Lviv]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Tirana lennujaam|Tirana]] (alustab 22. juunil 2026), [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]]
|}

==== Liinilendude sihtkohad täpsemalt ====

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
|style=&quot;background-color: #FFFF99&quot;|
|Suvehooajaline
|-
|style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot;|
|Talvehooajaline
|-
|style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot;|
|Tuleviku sihtpunkt
|}

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Linn !! Riik !! IATA !! ICAO !! Lennujaam !! Lennufirma !! Alates !! Kuni !! Lennuk
|-
| rowspan=&quot;7&quot; | [[Amsterdam]] || rowspan=&quot;7&quot; | {{riigi ikoon|Holland}} Holland || rowspan=&quot;7&quot; | AMS || rowspan=&quot;7&quot; | EHAM || rowspan=&quot;7&quot; | [[Amsterdami Schipholi lennujaam]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Estonian Air]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1993 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tupolev Tu-134]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. juuli 1995 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1999 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Boeing 737|Boeing 737-500]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. jaanuar 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. juuni 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500 (2009–2012), [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ700]] (2015), [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ900NG]] (2011–2015) ja [[Embraer E-Jet|Embraer E-170]] (2012–2015)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[KLM|KLM Cityhopper]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. mai 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Fokker 70]] (2005–2006) ja [[Fokker 100]] (2006–2009)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Nordica]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. jaanuar 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Embraer ERJ 145]] (2016), Embraer E-175 (2015–2017), Bombardier CRJ700 (2016–2019), Bombardier CRJ900NG ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| [[airBaltic]] || 27. märts 2016 || – ||[[Airbus A220|Airbus A220-300]], Boeing 737-300/500 (2016–2019) ja [[Bombardier CSeeria|Bombardier CS300]] (2017–2018)
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Ateena]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || rowspan=&quot;3&quot; | ATH || rowspan=&quot;3&quot; | LGAV || rowspan=&quot;3&quot; | [[Ateena Eleftherios Venizelose rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 5. juuli 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. august 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Boeing 737|Boeing 737-300]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Aegean Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 19. juuni 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Airbus A320]] ja [[Airbus A320neo]]
|-
| airBaltic || s28. aprill 2026 || - || Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;5&quot; | [[Barcelona]] || rowspan=&quot;5&quot; | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || rowspan=&quot;4&quot; | BCN || rowspan=&quot;4&quot; | LEBL || rowspan=&quot;4&quot; | [[Barcelona El Prati lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. mai 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| [[Ryanair]] || 17. juuli 2021 || – || [[Boeing 737|Boeing 737-800NG]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Vueling Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. juuni 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| airBaltic || 19. veebruar 2025 || – || Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | GRO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LEGE || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Barcelona Girona-Costa Brava lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;12&quot; | [[Berliin]] || rowspan=&quot;12&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TXL || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDT || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Berliini Tegeli lennujaam]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 19. august 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. jaanuar 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2007), Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. juuni 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. mai 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. juuni 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 6. mai 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300 (2018–2020), Boeing 737-300/500 (2015–2018), Bombardier CS300 (2017–2018) ja [[Bombardier Q|Bombardier Dash 8 Q400]] (2015–2020)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SXF || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDB || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Berliini Schönefeldi lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[easyJet]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Airbus A319]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. november 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. august 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. aprill 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. aprill 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | BER || rowspan=&quot;3&quot; | EDDB || rowspan=&quot;3&quot; | [[Berliini Brandenburgi lennujaam]] || Ryanair || 7. juuli 2020 || lõpetab 24. oktoober 2026 || Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. november 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 10. juuni 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| [[Birmingham]] || {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || BHX || EGBB || [[Birminghami lennujaam]] || [[Jet2.com]] ||  28. november 2025 || – || Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Bremen]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BRE || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDW || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Bremeni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Brüssel]] || rowspan=&quot;4&quot; | {{riigi ikoon|Belgia}} Belgia || rowspan=&quot;4&quot; | BRU || rowspan=&quot;4&quot; | EBBR || rowspan=&quot;4&quot; | [[Brüsseli lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. september 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737–500 (2004–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015) ja Embraer E-170 (2012–2015)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. juuni 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| airBaltic || 3. juuni 2019 || - || Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT (operaator Regional Jet)]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuli 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. märts 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Billund]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Taani}} Taani || rowspan=&quot;3&quot; | BLL || rowspan=&quot;3&quot; | EKBI || rowspan=&quot;3&quot; | [[Billundi lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 2. mai 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Budapest]] || rowspan=&quot;2&quot; | {{riigi ikoon|Ungari}} Ungari || rowspan=&quot;2&quot; | BUD || rowspan=&quot;2&quot; | LHBP || rowspan=&quot;2&quot; | [[Budapesti Ferenc Liszti rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | talv 1992 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Tupolev Tu-134
|-
| Wizz Air || 11. detsember 2025 || - || Airbus A321neo
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Burgas]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Bulgaaria}} Bulgaaria || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | BOJ || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LBBG || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Burgasi rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. mai 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Constanța]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rumeenia}} Rumeenia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | CND || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LRCK || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Constanța Mihail Kogălniceanu rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. juuni 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. september 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Dubai]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | {{riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} Araabia Ühendemiraadid || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | DXB || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | OMDB || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Dubai rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Flydubai]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD | pidi alustama 12. oktoobril 2024, kuid jääb ära, sest peatab oma laienemise Boeingu lennukite tarnete viibimise tõttu || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | – || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Boeing 737-800NG/MAX 8
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Dublin]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Iirimaa}} Iirimaa || rowspan=&quot;3&quot; | DUB || rowspan=&quot;3&quot; | EIDW || rowspan=&quot;3&quot; | [[Dublini lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. oktoober 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. august 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2010), Boeing 737-500
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| 30. oktoober 2023 || – || Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Dubrovnik]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | DBV || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LDDU || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Dubrovniki lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 19. aprill 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. oktoober 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. mai 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. oktoober 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Düsseldorf]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | NRN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDLV || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Weeze lennujaam|Düsseldorfi Weeze lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. märts 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | DUS || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | EDDL || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Düsseldorfi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Eurowings || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. mai 2026 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A319
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Nottingham|East Midlands]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EMA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EGNX || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[East Midlandsi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. märts 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Edinburgh]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan=&quot;3&quot; | EDI || rowspan=&quot;3&quot; | EGPH || rowspan=&quot;3&quot; | [[Edinburghi lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. jaanuar 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| Jet2.com || 27. november 2025 || – || Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Forlì]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | FRL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIPK || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Forlì lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Wind Jet]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. juuni 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319
|-
| rowspan=&quot;6&quot; | [[Frankfurt]] || rowspan=&quot;6&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan=&quot;5&quot; | FRA || rowspan=&quot;5&quot; | EDDF || rowspan=&quot;5&quot; | [[Frankfurti lennujaam|Frankfurdi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. jaanuar 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2009), Boeing 737-500 (1995–2009) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Lufthansa]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 1992 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 1998 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-200 (1992–1997) ja Boeing 737-500
|-
| 2010 || - || Airbus A319/A320/A320neo/A321/A321neo
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lufthansa CityLine]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[BAe 146|Avro RJ85]] ja Bombardier CRJ700 ja Embraer E-190/E-195 (2009–2010)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900ER, Embraer E-190 ja Embraer E-195 (2017–2021)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | HHN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDFH || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Frankfurt-Hahni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| [[Gdańsk]] || {{riigi ikoon|Poola}} Poola || GDN || EPGD || [[Gdański Lech Wałęsa lennujaam]] || Wizz Air || 1. mai 2026 || - || Airbus A321neo
|-
| style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Genf]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | {{riigi ikoon|Šveits}} Šveits || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | GVA || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | LSGG || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Genfi lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | 30. detsember 2023 || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | – || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Göteborg]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | GOT || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESGG || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Göteborgi Landvetteri lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. august 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[City Airline]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer ERJ 135/145
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. august 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; |[[ATR|ATR 72]], Bombardier CRJ700 ja Embraer E-175 (2017)
|-
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Hamburg]] || rowspan=&quot;4&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan=&quot;4&quot; | HAM || rowspan=&quot;4&quot; | EDDH || rowspan=&quot;4&quot; | [[Hamburgi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. mai 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2010), Boeing 737-500 (1995–2010), [[Fokker 50]] (1998–2002) ja Tupolev Tu-134 (1994–1995)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-175 (2017)
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Marabu (lennufirma)|Marabu]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 16. juuni 2023 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Airbus A320neo
|-
| airBaltic || 29. märts 2026 || - || Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Hannover]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | HAJ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDV || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Hannover-Langenhageni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. november 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Embraer E-170
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Harkiv]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | HRK || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKHH || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Harkivi rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Wizz Air]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. veebruar 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;13&quot; | [[Helsingi]] || rowspan=&quot;13&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan=&quot;13&quot; | HEL || rowspan=&quot;13&quot; | EFHK || rowspan=&quot;13&quot; | [[Helsingi Vantaa lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50 (1996–2000), Tupolev Tu-134 (1991–1996) ja [[YAK-40|Jakovlev JAK-40]] (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Estonian Air|Estonian Air Regional]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. september 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. november 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Saab 340]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. jaanuar 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer E-170 ja Saab 340
|-
| [[Finnair]] || 26. märts 1990 (pärast Eesti iseseisvumist oktoobris 1991) || - || Airbus A319/A320 (alates 2007), [[Douglas DC-9]] (1991–2000), [[Embraer|Embraer E-170]] (operaator Flybe Nordic 2005–2012), [[Embraer|Embraer E-190]] (alates 2015, operaator Nordic Regional Airlines) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-82/MD-83]] (1991–2006)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Karair]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 1990 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1996 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[ATR|ATR 72]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Finnaviation]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 suvel || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1995 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Aero Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | märts 2002 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 6. jaanuar 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Söder Airlines]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. märts 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ? || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Finncomm Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. aprill 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2011|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 42/72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Blue1]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. jaanuar 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. august 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Flybe Nordic]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. aprill 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Embraer E-170 (2011–2012) ja Embraer E-190 (operaator Finnair)
|-
| [[Nordic Regional Airlines]] || 1. mai 2015 || - || ATR 72, Embraer E-190 (operaator Finnair)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[NyxAir]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 17. mai 2021 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[ATR 42]] ja Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Irákleio]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | HER || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LGIR || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Irákleio rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99 | 3. mai 2023 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | [[İstanbul]] || rowspan=&quot;2&quot; | {{riigi ikoon|Türgi}} Türgi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ISL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LTBA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[İstanbuli Atatürki lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Turkish Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. juuni 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 5. aprill 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320/A321 ja Boeing 737-800/900
|-
| IST || LTFM || [[İstanbuli lennujaam]] || [[Turkish Airlines]] || 10. aprill 2019 || - || Airbus A319/A320/A321/A321neo, Boeing 737-800/900 ja Boeing 737 MAX 8
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Joensuu]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | JOE || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFJO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Joensuu lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. detsember 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jönköping]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | JKG || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESGJ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jönköpingi lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Avies]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2011 kevad || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2011 suvel || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jetstream 31/32|BAe Jetstream 31/32]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jyväskylä]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | JYV || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFJY || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jyväskylä lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. jaanuar 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kajaani]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KAJ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFKI || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kajaani lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kaunas]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KUN || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EYKA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kaunase lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. juuli 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. august 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier Dash 8 Q400
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. juuli 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. august 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Khuthaisi]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Gruusia}} Gruusia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KUT || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UGKO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Khuthaisi rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Wizz Air]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. august 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. jaanuar 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kiiev]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KBP || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKBB || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kiievi Borõspili rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | IEV || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKKK || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kiievi Žuljanõi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. aprill 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. juuni 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. veebruar 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;8&quot; | [[Kopenhaagen]] || rowspan=&quot;8&quot; | {{riigi ikoon|Taani}} Taani || rowspan=&quot;8&quot; | CPH || rowspan=&quot;8&quot; | EKCH || rowspan=&quot;8&quot; | [[Kopenhaageni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Scandinavian Airlines|SAS]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1992 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[McDonnell Douglas|McDonnell Douglas DC-9-21/41]] (1989–2002), [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-81]] (1989–2007) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-87]] (1989–2009)
|-
| 16. november 2015 || - || Bombardier CRJ900NG (2015–2025) ja Embraer E-195
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[FlyNordic]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 6. jaanuar 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | McDonnell Douglas MD-82/MD-83
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordic Aviation || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer ERJ 145 ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. aprill 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| airBaltic || 2. juuni 2019 || - || Airbus A220-300 ja Bombardier Dash 8 Q400 (2019–2020)
|-
| SAS (operaator [[CityJet]]) || 5. jaanuar 2025 || – || Bombardier CRJ900NG/1000NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Korfu]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | CFU || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LGKR || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Corfu rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Ellinair || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 29. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A319/A320
|-
| [[Kraków]] || {{riigi ikoon|Poola}} Poola || KRK || EPKK || [[Krakówi Johannese Pauluse II rahvusvaheline lennujaam]] || Wizz Air || 27. oktoober 2025 || – || Airbus A321neo
|-
| rowspan=&quot;7&quot; | [[Kuressaare]] || rowspan=&quot;7&quot; | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan=&quot;7&quot; | URE || rowspan=&quot;7&quot; | EEKE || rowspan=&quot;7&quot; | [[Kuressaare lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1993 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Antonov An-2]] ja Jakovlev JAK-40
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. september 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. aprill 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. oktoober 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. mai 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2001 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32 (2006–2008) ja Let L-410 (2001–2006)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuni 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jetstream 31/32|BAe Jetstream 31/32]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Transaviabaltika]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. juuni 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. detsember 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Let L-410 ja BAe Jetstream 31/32
|-
| [[NyxAir]]|| 21. detsember 2020 || - || [[ATR 42|ATR-42]] ja Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;6&quot; | [[Kärdla]] || rowspan=&quot;6&quot; | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan=&quot;6&quot; | KDL || rowspan=&quot;6&quot; | EEKA || rowspan=&quot;6&quot; | [[Kärdla lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1993 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Enimex]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Antonov An-28]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Transaviabaltika]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. juuni 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. jaanuar 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Let L-410 ja BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Diamond Sky]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. jaanuar 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. veebruar 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| NyxAir|| 1. märts 2024 || sügis 2027 || Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lappeenranta]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LPP || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFLP || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lappeenranta lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. november 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500 (2009–2010) ja Fokker 50 (2010)
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Leeds]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | LBA || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | EGNM || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Leedsi Bradfordi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Jet2.com || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 27. november 2026 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Boeing 737-800
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lissabon]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Portugal}} Portugal || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LPTT || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lissaboni Portela lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TAP Air Portugal || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. juuli 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. jaanuar 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Liverpool]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LPL || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EGGP || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Liverpooli Johni Lennoni lennujaam|Liverpooli John Lennoni lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | easyJet || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. aprill 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2021 ||  style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;10&quot; | [[London]] || rowspan=&quot;10&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan=&quot;4&quot; | LGW || rowspan=&quot;4&quot; | EGKK || rowspan=&quot;4&quot; | [[Londoni Gatwicki lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 1995 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2012) ja Embraer E-170 (2012)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | easyJet || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. jaanuar 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320
|-
| airBaltic || 27. märts 2018 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2018–2019) ja Bombardier CS300 (2017–2018)
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Jet2.com || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 19. november 2026 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Boeing 737-800
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | STN || rowspan=&quot;2&quot; | EGSS || rowspan=&quot;2&quot; | [[Londoni Stanstedi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | easyJet || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. november 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319 ja Boeing 737-300 (2004–2007)
|-
| Ryanair || 1. aprill 2013 || – || Boeing 737-800NG/MAX
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | LTN || rowspan=&quot;3&quot; | EGGW ||  rowspan=&quot;3&quot; | [[Londoni Lutoni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. jaanuar 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A321
|-
| 1. november 2022 || - || Airbus A319/A321/A321Neo
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LHR || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EGLL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Londoni Heathrow' lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[British Airways]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320/A321
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lviv]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LWO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKLL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lvivi Danila Galitsogo rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. juuni 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Málaga]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | AGP || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LEMG || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Málaga lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. juuni 2019 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; |Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Madeira]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | {{riigi ikoon|Portugal}} Portugal || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | FNC || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | LPMA || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Madeira lennujaam]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | 26. oktoober 2025 || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | – || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; |Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Malta]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Malta}} Malta || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | MLA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LMML || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Malta rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 4. mai 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Manchester]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan=&quot;3&quot; | MAN || rowspan=&quot;3&quot; | EGCC || rowspan=&quot;3&quot; | [[Manchesteri lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. mai 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. juuni 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| Jet2.com || 28. november 2025 || – || Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;9&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Milano]] || rowspan=&quot;9&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BGY || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIME || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Milano Orio al Serio lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006), Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Volareweb.com]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. mai 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. november 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG/MAX
|-
| rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | MXP || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LIMC || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Milano Malpensa lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | (30. märts 2005) 29. oktoober 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. september 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500 ja Bombardier CRJ900NG (2011)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. aprill 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. mai 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 31. märts 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | easyJet || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. detsember 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. juuli 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320/A321/A321N
|-
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Minsk]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Valgevene}} Valgevene || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | MSQ || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UMMS || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Minski rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50 (1996–2000) ja Jakovlev JAK-40 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Belavia]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | juuli 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 2001 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Antonov An-24
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. mai 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. mai 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer E-175
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. veebruar 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. mai 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340A
|-
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Moskva]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Venemaa}} Venemaa || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SVO || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UUEE || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Moskva Šeremetjevo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Aeroflot || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1996 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Tupolev Tu-134
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. märts 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320/A321 ja [[Suhhoi|Suhhoi Superjet 100-95]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | VKO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UUWW || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Moskva Vnukovo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[UTair Aviation]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. august 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ-200LR
|-
| rowspan=&quot;8&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[München]] || rowspan=&quot;8&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan=&quot;8&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | MUC || rowspan=&quot;8&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | EDDM || rowspan=&quot;8&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Müncheni lennujaam]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. mai 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. aprill 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. märts 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. detsember 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Lufthansa ja [[Augsburg Airways]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319, Boeing 737-300/500 (2010–2011) ja Embraer E-195
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 19. detsember 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Lufthansa ja Lufthansa CityLine || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. november 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A321 (2019–2022), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-190 ja Embraer E-195 (2019–2021)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. mai 2021 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Marabu || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 21. mai 2023 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Airbus A320neo
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Napoli]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | NAP || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIRN ||rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Napoli lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 17. september 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 28. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Airbus A320/A321N
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Nice]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | NCE || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LFMN || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Nice'i Côte d'Azuri lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. mai 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 (2010–2012) ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 2. juuni 2021 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Nürnberg]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | NUE || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Nürnbergi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Odessa]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ODS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKOO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Odessa lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. mai 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuli 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Ohrid]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} Põhja-Makedoonia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | OHD || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LWOH || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Ohrid &quot;St. Paul Apostle&quot; lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuni 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. september 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;9&quot; | [[Oslo]] || rowspan=&quot;9&quot; | {{riigi ikoon|Norra}} Norra || rowspan=&quot;7&quot; | OSL || rowspan=&quot;7&quot; | ENGM || rowspan=&quot;7&quot; | [[Oslo Gardermoeni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1998 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2013) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. august 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (2003–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2013)
|-
| [[Norwegian Air Shuttle]] || 4. mai 2006 || – || Airbus A320 (2016–2020), Boeing 737-300 (2006–2015) ja Boeing 737-800/MAX 8
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. jaanuar 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72 (2016–2019), Bombardier CRJ700 (2016–2019) ja Bombardier CRJ900
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2018–2019) ja Bombardier CS300 (2018)
|-
| 29. märts 2026 || - || Airbus A220-300
|-
| SAS || 17. august 2023 || - || Airbus A320Neo ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | RYG || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ENRY || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Oslo Mossi Rygge lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TRF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ENTO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Sandefjordi lennujaam|Oslo Sandefjordi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. juuni 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Oulu]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | OUL || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFOU || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Oulu lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. mai 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | (vahemaandusega Turus) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. november 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. veebruar 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pajala]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | PJA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESUP || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pajala lennujaam]] (vahemaandusega Luleås) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. jaanuar 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Palanga]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | PLQ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EYPA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Palanga lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[flyLAL]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 2000
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Palma de Mallorca]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | PMI || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LEPA || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Palma de Mallorca lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 13. aprill 2025 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Paphos]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Küpros}} Küpros || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | PFO || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LCPH || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Paphose rahvusvaheline lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;5&quot; | [[Pariis]] || rowspan=&quot;5&quot; | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa || rowspan=&quot;3&quot; | CDG || rowspan=&quot;3&quot; | LFPG || rowspan=&quot;3&quot; | [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (2003–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2015) ja Embraer E-170 (2012–2015)
|-
| airBaltic || 28. oktoober 2014 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2014–2019) ja Bombardier CS300 (2017–2018)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BVA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LFOB || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pariisi Beauvais–Tillé lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| ORY || LFPO || [[Pariisi Orly lennujaam]] || [[Transavia]] || 4. aprill 2024 || - || Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Peterburi]] || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Venemaa}} Venemaa || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LED || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ULLI || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pulkovo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1995 (oli paus 1994–1995) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2009–2013) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. juuli 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2009–2012), Boeing 737-500 (2009–2011), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2009–2013)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. detsember 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. jaanuar 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Bombardier CRJ700 ja Embraer E-175 (2017)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[RusLine]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ100
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Praha]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Tšehhi}} Tšehhi || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | PRG || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LKPR || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Praha Václav Haveli lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Czech Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. aprill 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. jaanuar 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320 ja Boeing 737-400/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Eurowings]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 31. märts 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A320
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Reykjavík]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Island}} Island || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KEF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BIKF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Keflavíki rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. mai 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. august 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Rhodose saar|Rhodos]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | RHO || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LGRP || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Rhodose rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. mai 2023 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Riia]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Läti}} Läti || rowspan=&quot;3&quot; | RIX || rowspan=&quot;3&quot; | EVRA || rowspan=&quot;3&quot; | [[Riia lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1998 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2002 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. september 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer E-170 ja Saab 340
|-
| airBaltic || 30. jaanuar 1996 || – ||[[Airbus A220|Airbus A220-300]], Boeing 737-300 (2007–2020), 737-500 (2003–2019), [[Boeing 757|Boeing 757-200]] (2008–2010), [[Bombardier CSeeria|Bombardier CS300]] (2017–2018), Bombardier Dash 8 Q400 (2010–2020), Fokker 50 (1999–2013) ja Saab 340 (1996–1999)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Rijeka]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | RJK || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LDRI || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Rijeka lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. juuni 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-175 (2016–2017)
|-
| rowspan=&quot;6&quot; | [[Rooma]] || rowspan=&quot;6&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan=&quot;4&quot; | FCO || rowspan=&quot;4&quot; | LIRF || rowspan=&quot;4&quot; | [[Rooma Leonardo da Vinci-Fiumicino lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. aprill 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. august 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Vueling Airlines || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. juuni 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. september 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. jaanuar 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320/321/A321neo
|-
| 27. aprill 2026 || - || Airbus 321/A321neo
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | CIA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIRA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Rooma Ciampino lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. november 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Salzburg]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | {{riigi ikoon|Austria}} Austria || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | SZG || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | LOWS || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Salzburgi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | 21. detsember 2019 || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | – || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Savonlinna]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SVL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFSA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Savonlinna lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Transaviabaltika || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. oktoober 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. detsember 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Simferopol]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SIP || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKFF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Simferopoli rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. september 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Split]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | SPU || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LDSP || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Spliti lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. mai 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. mai 2023 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;18&quot; | [[Stockholm]] || rowspan=&quot;18&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || rowspan=&quot;15&quot; | ARN || rowspan=&quot;15&quot; | ESSA || rowspan=&quot;15&quot; | [[Stockholmi Arlanda lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2007–2013) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003), Jakovlev JAK-40 (1991–1996), Saab 340 (2007–2013) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | SAS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. november 1989 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. juuni 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avro RJ85 (2006–2008), Boeing 737-500 (1989–2000), Boeing 737-600 (1998–2008), Boeing 737-800 (2007–2008), Bombardier Dash 8 Q400 (2000–2008), [[McDonnell Douglas|McDonnell Douglas DC-9-21/41]] (1989–2002), [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-81]] (1989–2007) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-87]] (1989–2009)
|-
| 16. november 2015 || – || Airbus A320/A320neo, ATR-72 (2015–2025), Bombardier CRJ900NG (2015–2025), Boeing 737-600 (2015–2019) ja Boeing 737-700/800 (2015–2023)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[FlyNordic]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. jaanuar 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | McDonnell Douglas MD-82/MD-83
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuni 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300 ja Bombardier Dash 8 Q400 (2018–2020)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2011 kevad || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2011 suvel || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. august 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. juuni 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, British Aerospace ATP (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Norwegian Air Shuttle || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320 ja Boeing 737-800
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LOT (operaator Regional Jet) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuli 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Veebruar 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SAS (operaator Nordica) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Veebruar 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| Ryanair || 1. november 2021 || – || Boeing 737-800NG
|-
| SAS (operaator [[Braathens Regional Airways|BRA]]) || 5. jaanuar 2025 || – || ATR 72
|-
| SAS (operaator [[CityJet]]) || 5. jaanuar 2025 || – || Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | NYO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESKN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Stockholmi Skavsta lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BMA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESSB || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Stockholmi Bromma lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. aprill 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 42/72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. september 2014 ||style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 42
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Sundsvall]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SDL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESNN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Sundsvall-Timrå lennujaam]] (vahemaandusega Stockholmis) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Svegs]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EVG || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESND || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pajala lennujaam]] (vahemaandusega Stockholmis) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. jaanuar 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Zürich]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Šveits}} Šveits || rowspan=&quot;3&quot; | ZRH || rowspan=&quot;3&quot; | LSZH || rowspan=&quot;3&quot; | [[Zürichi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. aprill 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. september 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300
|-
| [[Swiss International Air Lines]] || 25. juuni 2021 || – || Airbus A220-100/300 ja Airbus A320/321
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Helvetic Airways]] (Swiss International Air Lines) || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 19. aprill 2022 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Embraer E-Jet E2 perekond|Embraer E2-195]]
|-
| rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tampere]] || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TMP || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFTP || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tampere Pirkkala lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. aprill 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. september 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Jakovlev JAK-40
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Söder Airlines]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2004 suvel || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Saab 2000]]
|-
|  rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. märts 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500 ja Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tartu]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TAY || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EETU || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tartu lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. veebruar 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. detsember 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Tenerife]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | TFS || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | GCTS || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Tenerife Lõunalennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99 | 30. oktoober 2023 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Thbilisi]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Gruusia}} Gruusia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TBS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UGTB || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Thbilisi rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Tirana]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Albaania}} Albaania || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | TIA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LITA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Tirana lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 2. juuni 2025 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 22. juuni 2026 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Airbus A321neo
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Thessaloniki]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SKG || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LGKR || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Thessaloniki lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ellinair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320 ja Boeing 737-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Torsby]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TYF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESST || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Torsby lennujaam]] (vahemaandusega Stockholm) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Trondheim]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Norra}} Norra || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TRD || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ENVA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Trondheimi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 5. september 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 (2011–2012), Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170 (2012–2015)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Turu]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TKU || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFTU || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Turu lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. oktoober 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. november 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. veebruar 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Turku Air]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Piper PA-31]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Vaasa]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | VAA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFVA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Vaasa lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. november 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. veebruar || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| rowspan=&quot;8&quot; | [[Varssavi]] || rowspan=&quot;8&quot; | {{riigi ikoon|Poola}} Poola || rowspan=&quot;8&quot; | WAW || rowspan=&quot;8&quot; | EPWA || rowspan=&quot;8&quot; | [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam]] || rowspan=&quot;4&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. juuli 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ? || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72 ja Boeing 737-400/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer ERJ 145 ja Embraer E-170 (2004–2008)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. mai 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2010–2011) ja Embraer E-170/E-175 (2010–2015)
|-
| 16. juuli 2020 || - || Boeing 737-800/MAX 8 ja Embraer E-170/E-175/E-190/E-195/E-295
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator [[EuroLOT]]) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juulil 1997 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. märts 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier Dash 8 Q400 (2015)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator Nordica) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. juuni 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170/E-175 (2015–2017)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator Regional Jet)|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuli 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. märts 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 29. märts 2026 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A321neo
|-
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Veneetsia]] || rowspan=&quot;4&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan=&quot;3&quot; | VCE || rowspan=&quot;3&quot; | LIPZ || rowspan=&quot;3&quot; | [[Veneetsia Marco Polo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. juuni 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. september 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. märts 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. veebruar 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A321Neo
|-
| 3. detsember 2025 || - || Airbus A321Neo
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TFS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIPH || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Treviso Sant'Angelo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;11&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Viin]] || rowspan=&quot;11&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Austria}} Austria || rowspan=&quot;11&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | VIE || rowspan=&quot;11&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LOWW || rowspan=&quot;11&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Viini rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Austrian Airlines]]i tütarettevõte [[Tyrolean Airways]] või [[Lauda Air]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 1997 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2001 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ100LR (2000–2001), Bombardier Dash 8 Q400 (1997 – mai 2000) ja Fokker 70 (1997 – mai 2000)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; |Austrian Airlinesi tütarettevõtte Tyrolean Airways || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 2002 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ100LR
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Rheintalflug]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2001 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 2002 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer 145
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. juuni 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. jaanuar 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. märts 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. aprill 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. mai 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. oktoober 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2015–2018), Bombardier CS300 (2017–2018) ja Bombardier Dash 8 Q400 (2015–2020)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 30. märts 2026 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Laudamotion]] (operaator Ryanair) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. juuni 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320 ja Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. august 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;11&quot; | [[Vilnius]] || rowspan=&quot;11&quot; | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || rowspan=&quot;11&quot; | VNO || rowspan=&quot;11&quot; | EYVI || rowspan=&quot;11&quot; | [[Vilniuse lennujaam|Vilniuse rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. oktoober 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 (2003–2005), Fokker 50 (1996–2003) ja Jakovlev JAK-40 (1991–1996)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. september 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. märts 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2011–2013) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 5. september 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 42, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2011–2013)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lithuanian Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 2000
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. september 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| 18. aprill 2016 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-500 (2016–2018) ja Bombardier Dash 8 Q400 (2016–2020)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[flyLAL]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Saab 2000
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Turkish Airlines || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 11. juuni 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 28. märts 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Airbus A319/A320/A321 ja Boeing 737-800
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| [[Air Lituanica]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 12. märts 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 22. mai 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Embraer E-175
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, British Aerospace ATP (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| Wizz Air || 12. detsember 2025 || - || Airbus A321neo
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| [[Östersund]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| OSD || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| ESNZ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| [[Åre Östersundi lennujaam]] (vahemaandusega Stockholm) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| BAe Jetstream 31/32
|}

=== Tšarterlennud ===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
!Lennufirma
!Sihtkohad
|-
|[[Austrian Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Innsbrucki lennujaam|Innsbruck]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=flightradar24.com|url=https://www.flightradar24.com/2018-07-11/09:00/120x/AUA2672/1d15b83d|pealkiri=Austrian Airlines- Tallinn to Innsbruck|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Corendon Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]]
|-
|[[Nordica]]
|'''Hooajalised:''' [[Bergamo Orio al Serio lennujaam|Bergamo]], [[Genfi lennujaam|Genf]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]]
|-
|[[Pegasus Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]]
|-
|[[Tailwind Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]], [[Burgasi lennujaam|Burgas]]
|-
|[[SmartLynx Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Alghero Fertilia lennujaam|Alghero]], [[Alicante Elche lennujaam|Alicante]], [[Bilbao lennujaam|Bilbao]], [[Korfu rahvusvaheline lennujaam|Korfu]], [[Cagliari Elmase lennujaam|Cagliari]], [[Catania Fontanarossa lennujaam|Catania]], [[Chaniá rahvusvaheline lennujaam|Chaniá]], [[Faro lennujaam|Faro]], [[Friedrichshafeni lennujaam|Friedrichshafen]], [[Fuerteventura lennujaam|Fuerteventura]], [[Gran Canaria lennujaam|Gran Canaria]], [[Madeira lennujaam|Funchal]], [[Eivissa lennujaam|Ibiza]], [[Innsbrucki lennujaam|Innsbruck]], [[Málaga lennujaam|Málaga]], [[Olbia Costa Smeralda lennujaam|Olbia]], [[Palermo lennujaam|Palermo]], [[Palma de Mallorca lennujaam|Palma de Mallorca]], [[Francisco de Sá Carneiro lennujaam|Porto]], [[Rhodose rahvusvaheline lennujaam|Rhodos]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]], Tenerife ([[Tenerife Põhjalennujaam|põhja]]- ja [[Tenerife Lõunalennujaam|lõunalennujaam]]), [[Valencia lennujaam|Valencia]]
|}

=== Kaubalennud ===
[[Fail:B747 Pullmantur Air EC-KXN MLA March 2011.jpg|pisi|[[Pullmantur Air]] alustas tšarterlende [[14. juuli|14. juulil]] [[2012]] kahe [[Boeing 747]] ja kolme [[Airbus 321]]-ga.&lt;ref name=&quot;9m4FF&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;puZOK&quot; /&gt;]]
{| class=&quot;wikitable sortable jquery-tablesorter&quot;
!Lennufirma
!Sihtkohad
|-
|[[Airest]]
|[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]]
|-
|[[ASL Airlines Belgium]]
|[[Malmö]], [[Turu]], [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]]
|-
|[[Cargolux]]
|[[Findeli lennujaam|Luxembourg]]
|-
|[[FedEx Express]]
|[[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdam]]
|-
|[[DHL Aviation]]
|[[Bukaresti Henri Coandă rahvusvaheline lennujaam|Bukarest]], [[Budapesti lennujaam|Budapest]]
|-
|[[Genex]]
|[[Belgradi Nikola Tesla lennujaam|Belgrad]], [[Minski rahvusvaheline lennujaam|Minsk]]
|-
|[[Silk Way Airlines]]
|[[Bakuu Heydər Əliyevi rahvusvaheline lennujaam|Bakuu]]
|-
|[[UPS Airlines]]
|[[Viini rahvusvaheline lennujaam|Viin]]
|}

=== Magnetic MRO lennukihoolduses käivad lennufirmad ===
[[Magnetic MRO]] on Tallinna lennujaamas asuv lennukite hooldusfirma. Allpool on loetletud lennufirmad, kes kasutavad Magnetic MRO teenust.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Lennufirma
!Lennufirma koduriik
!Lennufirma sihtkohtade arv
!Lennufirma lennukite arv
|-
|[[airBaltic]]
|[[Läti]]
|68
|30
|-
|[[SmartLynx Airlines|SmartLynx]]
|[[Läti]]
| –
|20
|-
|[[Austrian Airlines]]
|[[Austria]]
|130
|82
|-
|[[Brussels Airlines]]
|[[Belgia]]
|96
|51
|-
|[[Thomas Cook Airlines|Thomas Cook Group]]
|[[Suurbritannia]]
|200
|88
|-
|[[Finnair]]
|[[Soome]]
|132
|79
|-
|[[Scandinavian Airlines]]
|[[Rootsi]], [[Taani]], [[Norra]]
|119
|182
|-
|[[Nordica]]
|[[Eesti]]
|27
|16
|-
|[[Air Peace]]
|[[Nigeeria]]
|8
|11
|-
|[[Vueling Airlines|Vueling]]
|[[Hispaania]]
|163
|107
|-
|[[Jet Time]]
|[[Taani]]
|53
|10
|-
|[[easyJet]]
|[[Suurbritannia]]
|124
|218
|-
|[[Aeroflot]]
|[[Venemaa]]
|129
|224
|-
|[[NextJet]]
|[[Rootsi]]
|20
|15
|-
|[[Windrose Airlines]]
|[[Ukraina]]
|16
|11
|-
|[[Air Nostrum]]
|[[Hispaania]]
|58
|45
|-
|[[Grand Cru Airlines]]
| –
| –
| –
|-
|[[Primera Air]]
|[[Island]]
|36
|9
|-
|[[Rossiya]]
|[[Venemaa]]
|80
|61
|-
|[[LOT Polish Airlines]]
|[[Poola]]
|90
|58
|-
|[[Ryanair]]
|[[Iirimaa]]
|205
|413
|-
|[[Turkish Airlines]]
|[[Türgi]]
|302
|328
|-
|[[Onur Air]]
|[[Türgi]]
|38
|24
|-
|[[Utair]]
|[[Venemaa]]
|72
|65
|-
|[[ASL Airlines]]
| –
| –
| –
|-
|[[Azman Air]]
|[[Nigeeria]]
|10
|5
|-
|[[Med-View Airlines]]
|[[Nigeeria]]
|13
|7
|-
|[[Cargoair]]
|[[Bulgaaria]]
| –
|8
|-
|[[ALROSA|Alrosa]]
|[[Venemaa]]
| –
| –
|-
|[[Swift Air]]
|[[Ameerika Ühendriigid]]
|1
|13
|-
|[[British Airways]]
|[[Suurbritannia]]
|183
|273
|-
|[[Cimber]]
|[[Taani]]
| –
|9
|-
|[[West Atlantic]]
|[[Rootsi]]
|–
|56
|-
|[[Air Astana]]
|[[Kasahstan]]
|64
|31
|-
|[[SkyTaxi]]
|[[Poola]]
| –
|2
|-
|[[Airest]]
|[[Eesti]]
|14
|9
|-
|[[Carpatair]]
|[[Rumeenia]]
|2
|3
|-
|[[AerCap]]
|[[Iirimaa]]
| –
| –
|-
|[[ExecuJet Aviation Group]]
|[[Šveits]]
| –
| –
|-
|[[West Coast Aviation]]
| –
| –
| –
|-
|[[Nordavia]]
|[[Venemaa]]
|21
|9
|}

=== Tallinna lennujaama sihtkohtade soovinimekiri ===

==== TOP lühi- ja keskmaa lennuliinid&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=anna.aero|url=http://www.therouteshop.com/profiles/tallinn-airport/|pealkiri=Lennart Meri Tallinn Airport (TLL) {{!}} Unserved Routes in the Route Shop|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-12-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191204113342/http://www.therouteshop.com/profiles/tallinn-airport/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Sihtkoht
!Sihtkoha riik
!Potentsiaalsed lennufirmad
!Lisainfo
|-
|[[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona]]
|[[Hispaania]]
|[[airBaltic]], [[easyJet]], [[Ryanair]], [[Vueling]]
|
|-
|[[Bergen]]
|[[Norra]]
|airBaltic, [[Norwegian Air Shuttle|Norwegian]], [[Scandinavian Airlines|SAS]]
|
|-
|[[Billungid|Billund]]
|[[Taani]]
|airBaltic
|
|-
|[[Budapest]]
|[[Ungari]]
|airBaltic, Ryanair, [[Wizz Air]]
|
|-
|[[Bukarest]]
|[[Rumeenia]]
|airBaltic, [[Blue Air]], [[TAROM]], Wizz Air
|
|-
|[[Dubai]]
|[[Araabia Ühendemiraadid]]
|airBaltic, [[Emirates Airline|Emirates]], [[flydubai]]
|[[Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister|Ettevõtlusministri]] andmeil on huvi Tallinna suunal üles näidanud [[Emirates Airline|Emirates]] ja [[flydubai]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Postimees|url=https://tehnika.postimees.ee/6488478/varsti-voib-saada-otse-lennata-tallinnast-dubaisse|pealkiri=Varsti võib saada otse lennata Tallinnast Dubaisse|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Düsseldorf]]
|[[Saksamaa]]
|airBaltic, [[Eurowings]], Ryanair
|
|-
|[[Göteborgi lennujaam|Göteborg]]
|[[Rootsi]]
|airBaltic, Norwegian, Ryanair, SAS
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=anna.aero|url=https://www.anna.aero/2019/12/10/80-unserved-routes-within-europe-with-median-25000-passengers/|pealkiri=80 unserved routes within Europe with median 25,000 passengers|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-08-11|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200811044612/https://www.anna.aero/2019/12/10/80-unserved-routes-within-europe-with-median-25000-passengers/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Genf]]
|[[Šveits]]
|airBaltic, easyJet, Swiss
|
|-
|[[Köln]]
|[[Saksamaa]]
|airBaltic, Eurowings, Ryanair
|
|-
|[[Lissabon]]
|[[Portugal]]
|airBaltic, [[TAP Air Portugal]]
|
|-
|[[Madrid]]
|[[Hispaania]]
|airBaltic, [[Air Europa]], [[Iberia]], Ryanair
|
|-
|[[Manchesteri lennujaam|Manchester]]
|[[Suurbritannia]]
|airBaltic, easyJet, Ryanair
|
|-
|[[Praha]]
|[[Tšehhi]]
|airBaltic, [[Czech Airlines]]
|
|-
|[[Reykjavík|Reykjavik]]
|[[Island]]
|airBaltic, [[Icelandair]]
|
|-
|[[Rooma]]
|[[Itaalia]]
|airBaltic, [[Alitalia]], easyJet, Ryanair, Vueling
|Lennuliini alustab airBaltic (alustab 30. märtsil 2020)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Postimees|url=https://tarbija24.postimees.ee/6846534/tallinnast-saab-varsti-otse-lennata-kolme-euroopa-suurlinna|pealkiri=Tallinnast saab varsti otse lennata kolme Euroopa suurlinna|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Sofia]]
|[[Bulgaaria]]
|airBaltic, Ryanair, Wizz Air
|
|-
|[[Stavanger]]
|[[Norra]]
|airBaltic, Norwegian, SAS
|
|-
|[[Tel Aviv]]
|[[Iisrael]]
|airBaltic, Ryanair, Wizz Air
|
|-
|[[Thbilisi]]
|[[Gruusia]]
|airBaltic, [[Georgian Airlines]]
|
|-
|[[Veneetsia]]
|[[Itaalia]]
|airBaltic, easyJet
|
|-
|[[Zürich]]
|[[Šveits]]
|airBaltic, Swiss
|Lennuliini alustab airBaltic (alustab 31. märtsil 2020)
|}

==== TOP kaugmaa lennuliinid ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Sihtkoht
!Sihtkoha riik
!Potentsiaalsed lennufirmad
|-
|[[New York]]
|[[Ameerika Ühendriigid]]
|[[LOT Polish Airlines]], [[Delta Airlines|Delta Air Lines]], [[American Airlines]]
|-
|[[Toronto]]
|[[Kanada]]
|LOT Polish Airlines, [[Air Canada]]
|-
|[[Peking]]
|[[Hiina|Hiina Rahvavabariik]]
|LOT Polish Airlines, [[Air China]], [[Hainan Airlines]]
|-
|[[Narita rahvusvaheline lennujaam|Tokyo]]
|[[Jaapan]]
|LOT Polish Airlines, [[All Nippon Airways]], [[Japan Airlines]]
|-
|[[Suvarnabhumi rahvusvaheline lennujaam|Bangkok]]
|[[Tai]]
|LOT Polish Airlines, [[Thai Airways International|Thai Airways]]
|}

== Statistika ==
Aastast 1998 on lennujaama läbinud reisijate arv kasvanud igal aastal 14,2%. 20. septembril 2005 Tallinna Lennujaamast sai miljoni-jaam. 16. novembril 2012 ületati Tallinna lennujaamas esimest korda tegutsemisajal aastas kahe miljoni reisija piir.&lt;ref name=&quot;EZqoX&quot; /&gt; 31. detsembril 2018 Tallinna Lennujaama aastane reisijate arv ületas kolme miljoni piiri.

2016. aasta populaarseimad sihtkohad olid [[Frankfurdi lennujaam|Frankfurt]] ja [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]]. Frankurti lendas 12% reisijatest, Helsingisse 12%, [[Riia lennujaam|Riiga]] 10%, [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslosse]] 7%, [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholmi]] 7%, [[London]]isse 5%, [[Moskva]]sse 5%, [[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdami]] 4%, [[Milano]]sse 4% ja [[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagenisse]] 4%. Need sihtkohad moodustasid 70% Tallinna lennujaama sihtkohtadest.

=== Reisijate statistika ===
{{Lennujaam-Statistika|iata=TLL|début=1990}}

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:right&quot;
|+ '''Tallinna lennujaama''' statistika (alates 1992)
! Aasta !! Reisijaid !! Lennu-&lt;br /&gt;operatsioone !! Lennukaup&lt;br /&gt;ja post&lt;br /&gt;(tonnides)
|-
! 1992
| 205 776 || 11 000 || 1124
|-
! 1993
| 239 760 || 12 170 || 1417
|-
! 1994
| 336 282 || 13 378 || 2362
|-
! 1995
| 366 919 || 13 784 || 2488
|-
! 1996
| 431 212 || 16 695 || 3997
|-
! 1997
| 502 442 || 21 455 || 5590
|-
! 1998
| 563 946 || 24 951 || 5991
|-
! 1999
| 550 747 || 23 590 || 5326
|-
! 2000
| 559 658 || 23 358 || 4690
|-
! 2001
| 573 493 || 23 633 || 4543
|-
! 2002
| 605 697 || 26 226 || 4292
|-
! 2003
| 715 859 || 25 294 || 5080
|-
! 2004
| 997 461 || 28 149 || 5237
|-
! 2005
| 1 401 059 || 33 610 || 9937
|-
! 2006
| 1 541 832 || 33 989 || 10 361
|-
! 2007
| 1 728 430 || 38 844 || 22 764
|-
! 2008
| 1 811 536 || 41 654 || 41 867
|-
! 2009
| 1 346 236 || 32 572 || 2001
|-
! 2010
| 1 384 831 || 33 587 || 11 960
|-
! 2011
| 1 913 172 || 40 298 || 18 371
|-
! 2012
| 2 206 692 || 48 531 || 23 921
|-
! 2013
| 1 958 801 || 37 856 || 20 941
|-
! 2014
| 2 017 371 || 37 791 || 19 860
|-
! 2015
| 2 166 820 || 41 513 || 16 156
|-
! 2016
| 2 221 615 || 40 938 || 12 054
|-
! 2017
| 2 648 361 || 45 235 || 11 345
|-
! 2018
| 3 007 644 || 48 568 || 11 518
|-
! 2019
| 3 267 909 || 47 867 || 10 916
|-
! 2020
| 863 585 || 22 962 || 9 181
|-
! 2021
| 1 301 066 || 26 689|| 9 559
|-
! 2022
| 2 748 089 || 38 044 || 11 110
|-
! 2023
| 2 961 569 || 38 155 || 8 753
|-
! 2024
| 3 491 799 || 42 403 || 9 909
|-
! 2025
| 3 488 104 || || 
|-
|}

{| style=&quot;border:solid 1px #aaa;&quot; cellpadding=&quot;10&quot; cellspacing=&quot;0&quot;
|+'''Lennart Meri Tallinna lennujaama reisijate koguarv tuhandetes 1992–2025'''
|-
| {{Diagramm
| width = 800
| height = 200
| type = rect
| x = 1992, 1993, 1994, 1995, 1996, 1997, 1998, 1999, 2000, 2001, 2002, 2003, 2004, 2005, 2006, 2007, 2008, 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021, 2022, 2023, 2024, 2025
| xAxisAngle = -40
| y = 205, 239, 336, 366, 431, 502, 563, 550, 559, 573, 605, 715, 997, 1401, 1541, 1728, 1811, 1346, 1384, 1913, 2206, 1958, 2017, 2167, 2221, 2648, 3008, 3267, 863, 1300, 2748, 2961, 3492, 3488
| yGrid=
}}
Viimane täiendus 1. jaanuaril 2026.
|}
'''Baltimaade hõivatumad lennujaamad'''
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;text-align:right;font-size:85%&quot;
! Lennujaam
! 2025
! 2024
! 2023
! 2022
! 2021
! 2020
! 2019
! 2018
! 2017
! 2016
! 2015
! 2014
! 2013
! 2012
! 2011
! 2010
! 2009
! 2008
! 2007
! 2006
! 2005
! 2004
! 2003
! 2002
! 2001
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Riia lennujaam]]
|nowrap| 7 111 000
|nowrap| 7 120 000
|nowrap| 6 630 891
|nowrap| 5 380 779
|nowrap| 2 353 051
|nowrap| 2 011 155
|nowrap| 7 798 382
|nowrap| 7 056 099
|nowrap| 6 097 765
|nowrap| 5 400 243
|nowrap| 5 162 675
|nowrap| 4 814 073
|nowrap| 4 793 045
|nowrap| 4 767 764
|nowrap| 5 106 692
|nowrap| 4 663 647
|nowrap| 4 066 854
|nowrap| 3 690 549
|nowrap| 3 160 945
|nowrap| 2 495 020
|nowrap| 1 878 035
|nowrap| 1 060 426
|nowrap| 711 753
|nowrap| 633 322
|nowrap| 622 647
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Vilniuse lennujaam]]
| 5 113 452
| 4 803 725
| 4 406 019
| 3 915 960
| 1 898 817
| 1 312 468
| 5 004 921
| 4 922 949
| 3 761 837
| 3 814 001
| 3 336 084
| 2 942 670
| 2 661 869
| 2 208 096
| 1 712 467
| 1 373 859
| 1 308 632
| 2 048 439
| 1 717 222
| 1 451 468
| 1 281 872
| 964 164
| 719 850
| 634 991
| 584 171
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | Tallinna lennujaam
| 3 488 104
| 3 491 799
| 2 961 569
| 2 748 089
| 1 300 378
| 863 585
| 3 267 909
| 3 007 644
| 2 648 361
| 2 221 615
| 2 166 820
| 2 037 371
| 1 958 801
| 2 206 791
| 1 913 172
| 1 384 831
| 1 346 236
| 1 811 536
| 1 728 430
| 1 541 832
| 1 401 059
| 997 941
| 715 859
| 605 697
| 573 493
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; nowrap | [[Kaunase lennujaam]]
| 1 600 000
| 1 427 284
| 1 300 424
| 1 159 184
| 487 532
| 368 645
| 1 160 591
| 1 011 067
| 1 186 074
| 740 448
| 747 284
| 724 314
| 695 509
| 830 268
| 872 618
| 809 732
| 456 698
| 410 165
| 390 881
| 248 228
| 77 350
| 27 113
| 21 732
| 19 891
| 20 137
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Palanga lennujaam]]
| 448 400
| 377 615
| 307 090
| 274 879
| 85 895
| 123 948
| 338 309
| 316 643
| 297 197
| 232 630
| 145 441
| 132 931
| 127 890
| 128 169
| 111 133
| 102 528
| 104 600
| 101 586
| 93 379
| 110 828
| 94 000
| 76 020
| 46 666
| 45 971
| 45 660
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Tartu lennujaam]]
| 44 489
| 27 270
| 1 080
| 8 653
| 497
| 5 869
| 28 322
| 26 092
| 30 296
| 29 594
| 21 117
| 14 493
| 13 690
| 20 302
| 18 583
| 23 504
| 9 707
| 826
| 1 182
| 1 638
| 902
| 1 268
| 1 608
| 1 534
| 1 865
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Kuressaare lennujaam]]
| 34 776
| 42 490
| 42 232
| 38 749
| 29 447
| 16 858
| 24 614
| 23 166
| 19 231
| 13 289
| 14 458
| 13 665
| 13 163
| 11 421
| 17 822
| 19 702
| 19 519
| 23 752
| 20 026
| 18 341
| 18 071
| 15 091
| 12 156
| 10 976
| 3 752
|}

== Ühistransport ==
[[Fail:Tallinn airport tram.jpg|pisi|CAF Urbos tramm lennujaama trammiterminalis]]
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
|+ Tallinna lennujaamast väljuvad bussi- ja trammiliinid
! Transpordiliik
! Vedaja
! Liin
! Sihtkoht
|-
|Tramm||[[Tallinna Linnatranspordi AS]]||4||[[Südalinn|Kesklinn]], [[Tondi]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||2||[[Vanasadam|Kesklinn, Reisisadam]] (A-terminal)
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||49||[[Pirita]], [[Viimsi]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||65||[[Lasnamäe]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[[Lux Express]]||724||[[Tartu]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[[Simple Express]]||152||[[Tartu]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[https://abuss.ee/index.php/soiduplaan ABuss (ööliin)]||239||[[Tartu]]
|}

Nii tramm kui ka bussid väljuvad lennujaamahoone põhjapoolse otsa juurest (trammiterminali eest), kuid kesklinna ja reisisadama suunas väljuva nr 2 bussi peatus asub [[Tartu maantee]]l, teisel pool ehitatavat parkimismaja ega ole ühistransporditerminalist (trammiterminalist) otse nähtav. Seetõttu on turistil lihtsam kasutada kesklinna sõiduks trammi kui bussi. Trammiterminali juurest väljuvad nr 2 liini bussid suunduvad [[Mõigu|Mõiku]], mitte kesklinna/sadamasse. Liin nr 65 viib Lasnamäele.

Trammid väljuvad enamasti 6-minutilise intervalliga, nr 2 buss 20-minutilise intervalliga.

== Rahvusvaheline tunnustus ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Aasta
!Auhind/tunnustus
!Kategooria
!Saavutus
!Viide
|-
|2012
|EURO ANNIE &quot;Lennujaama kasvu auhind&quot;
anna.aerolt
|1–2 miljonit reisijat
|Võitis
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=anna.aero|url=http://www.anna.aero/2012/05/30/yet-more-anna-aero-euro-annie-celebrations-pula-5-new-airlines-and-tallinn-38pc-growth/|pealkiri=auhind|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2013
|Design Management Euroopa auhind
DME Awardilt
|Auhind parima disaini juhtimise eest avalikus või mittetulundusühingus
|Tunnustatud
|
|-
|2013
|Parim lennujaama maapealne teenus

[[Lufthansa]]lt
|Reisijate ja õhusõidukite teenindamine
|Võitis
|
|-
|2015
|Parima lennujaama auhind
ACI Europe'ilt
|Alla viie miljoni reisijaga lennujaam
|Hõbe
|
|-
|2017
|[[Priority Pass]] lennujaama ootesaalide auhind
Priority Passilt
|Parim äriklassi ootesaal [[Euroopa]]s
|Võitis
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-ariklassi-ootesaal-valiti-euroopa-lennujaamade-seas-parimaks/|pealkiri=Äriklassi ootesaali auhind 2017|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2018
|Airports Council International (ACI) auhind
|Parim lennujaam Euroopas
|Tunnustatud
|&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaam-on-parim-lennujaam-euroopas/|pealkiri=Tallinna Lennujaam on parim lennujaam Euroopas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2020
|Airports Council International (ACI) auhind
|Parim lennujaam Euroopas
|Tunnustatud
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-teenindustase-on-jatkuvalt-euroopa-parimate-hulgas/|pealkiri=Tallinna Lennujaam on parim lennujaam Euroopas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2022
|Airports Council International (ACI) auhind
|Parim lennujaam Euroopas
|Tunnustatud
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaam-tunnistati-euroopa-parimaks-lennujaamaks/|pealkiri=Tallinna lennujaam tunnistati Euroopa parimaks lennujaamaks|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2023
|Airports Council International (ACI) auhind
|Kahe kuni viiemiljoni reisijaga lennujaam. Premeeriti Tallinna lennujaama ka kolmes kõrvalkategoorias – kõige nauditavam lennujaam Euroopas, kõige lihtsama teekonnaga lennujaam Euroopas ja kõige puhtam lennujaam Euroopas
|Tunnustatud
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://airport.ee/tallinna-lennujaam-palvis-kuuendat-aastat-jarjest-euroopa-parima-lennujaama-tiitli/|pealkiri=Tallinna lennujaam pälvis kuuendat aastat järjest Euroopa parima lennujaama tiitli|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2024
|Airport Service Quality (ASQ) auhind
|2024. aasta lennujaamade teeninduskvaliteet – Euroopa parim 2–5 miljoni reisijaga lennujaam
|Tunnustatud
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://airport.ee/tallinna-lennujaam-palvis-euroopa-parima-vaikelennujaama-tiitli/|pealkiri=Tallinna Lennujaam pälvis Euroopa parima lennujaama tiitli|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2025
|Airport Service Quality (ASQ) auhind
|2025. aasta lennujaamade teeninduskvaliteet – Euroopa parim 2–5 miljoni reisijaga lennujaam
|Tunnustatud
|
|}

== Õnnetused ==
* 18. septembril 1991 näitas Helsingist Tallinnase startinud Dassault Falcon 20 OH-FFA signalisatsioon parempoolse teliku jäämist väljalastud asendisse. Lennuki kapten otsustas lennu sooritada vähendatud kiirusel. Tallinnale lähenedes teliku tavaprotseduuriga väljalaskmisel veaindikatsioon kadus. Peale maandumist vajus õhusõiduk paremale tiivale seoses parema teliku mittelukustatud olekuga ning sõitis lennurajalt 8 meetrit välja. 12 lennukis viibijat (kelle hulgas oli ka Soome väliskaubandusminister Pertti Salolainen) vigastada ei saanud. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ranter |eesnimi=Harro |pealkiri=Accident Dassault Falcon 20 OH-FFA, Wednesday 18 September 1991 |url=https://asn.flightsafety.org/wikibase/325701 |vaadatud=2025-06-18 |väljaanne=asn.flightsafety.org}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Langovits |eesnimi=Peeter |kuupäev=18. september 1991 |pealkiri=Soome lennuki maandumine Tallinna lennuväljal. Lennukiga saabu Soome väliskaubandusminister Pertti Salolainen. |url=https://www.meediateek.ee/photo/view?id=443701 |vaadatud=18. juuni 2025 |väljaanne=Rahvusarhiivi Meediateek}}&lt;/ref&gt;
* 20. veebruaril 1993 kaaperdati Aerofloti Tu-134 Venemaa-sisesel lennul 2134 [[Roštšino rahvusvaheline lennujaam|Tjumen]]ist [[Pulkovo lennujaam|Peterburi]]. Kaaperdaja nõudis, et ta viidaks USA-sse, ent kuna polnud piisavalt kütust, soovis ta lennata Helsingisse, kuid nõustus lõpuks Tallinnaga. Pärast Tallinna lennujaamas maandumist ning viis ja pool tundi kestnud läbirääkimisi vabastati 30 reisijat. Seejärel lendas lennuk Stockholmi Arlanda lennujaama, kus kaaperdaja koos oma abikaasa ja lapsega alistus Rootsi võimudele.&lt;ref name=&quot;jDsYP&quot; /&gt;
* 24. novembril 1994 kaaperdasid kolm reisijat Aerofloti Tu-134 Venemaa-sisesel lennul [[Sõktõvkari lennujaam]]ast [[Pulkovo lennujaam|Peterburi]] ning nõudsid lennuki lendamist [[Taani]]. Nad andsid alla Tallinna lennujaamas tundidepikkuste läbirääkimiste järel.&lt;ref name=&quot;4ivhs&quot; /&gt;
* 10. veebruaril 2003 kukkus alla Enimexi [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingisse]] startiv [[Antonov An-28]] tüüpi ES-NOY. Kolmest kaubalennuki pardal olnust hukkus kaks, kapten ja piloot; lennuki mehaanik pääses vigastustega.&lt;ref name=&quot;HdGcb&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;gD3ac&quot; /&gt;
* 27. märtsil 2006 süttis Tallinna lennujaamas seisev [[Airest]]i lennuk [[Let L-410 Turbolet|Let L-410UVP-E20C]] ES-LLG. Lennuk sai palju kannatada, kuid hiljem see parandati. Õnnetuses ei saanud keegi viga.&lt;ref name=&quot;jsK02&quot; /&gt;
[[Fail:Lennuk ülemiste järves.jpg|pisi|[[Antonov An-26]] [[Ülemiste järv]]e jääl]]
* 18. märtsil 2010 sooritas [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingist]] tulev [[Exin]]i [[Antonov An-26]] SP-FDO hädamaandumise [[Ülemiste järv]]e jääle. Lennukil oli probleeme maandumisrataste ja ühe mootoriga.&lt;ref name=&quot;bnAQ8&quot; /&gt; Lennu tellis DHL. Kaks meeskonnaliiget kuuest said vigastusi.&lt;ref name=&quot;AH428d13ae&quot; /&gt;
* 25. augustil 2010 tegi Exini Antonov An-26 tüüpi lennuk SP-FDP hädamaandumise. Tallinnast õhkutõusmisel purunes lennukil telik, mistõttu lennuk maandus otsekohe. Lend pidi suunduma Helsingisse. Õnnetuses ei saanud keegi viga.&lt;ref name=&quot;TnLEu&quot; /&gt;
* 8. veebruaril 2013 libises maandumisjärgsel värava poole liikumises rajalt välja [[Sabiha Gökçeni rahvusvaheline lennujaam|Istanbuli Sabiha Gökçeni lennujaamast]] [[ULS Airlines Cargo|startinud ULS Airlines Cargo]] lennuk [[Airbus A300|Airbus A300B4]] TC-KZV. Kõik õhkutõusud ja maandumised tühistati kaheks ja pooleks tunniks, startida ja maanduda said ainult lennukid, mis ei vajanud täispikkuses lennurada. Lennukid suunati Helsingisse ja Riiga.&lt;ref name=&quot;RgBLM&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;XksNq&quot; /&gt; Juhtunus inimesed viga ei saanud.&lt;ref name=&quot;qZdZ7&quot; /&gt;
* 14. augustil 2014 sooritas hädamaandumise [[Estonian Air]]i lend 473 lennuk [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ900NG]] ES-ACC, sest õhkutõusul kell 18.10 purunes rehv. Lennuk 86 inimesega pardal maandus kell 20.30, selleks ajaks oli ära kasutatud enamik kütusest.&lt;ref name=&quot;6ngAP&quot; /&gt; Lennu sihtkoht oli [[Amsterdami Schipholi lennujaam]]. Juhtunus keegi vigastada ei saanud.&lt;ref name=&quot;Vu5SE&quot; /&gt;
* 11. juulil 2015 kell 5.12 lõhkesid [[Novosibirski Tolmatševo lennujaam]]ast tulnud [[Aviastar-TU]] lennukil [[Tupolev Tu-204]] pärast maandumist Tallinna lennujaamas rehvid. Vigastatuid polnud.&lt;ref name=&quot;1PKfB&quot; /&gt;
* 28. veebruaril 2018 kell 17.11 tegi Tallinna lennujaamas hädamaandumise [[SmartLynx Airlines Estonia|SmartLynxi]] [[Airbus A320]]. Hädamaandumise ajal sõitis lennuk lennurajalt välja. Lennuki pardal oli seitse meeskonnaliiget: kaks pilooti, neli lennuõpilast ja üks inspektor. Lennujaama rada oli esialgu suletud maandumiseks kuni kella 22.00 ning lennujaam võimaldas lennuvedajatel vajaduspõhiselt õhku tõusta lühendatud lennurajalt.{{lisa viide}}

== Vaata ka ==
* [[Nokakivi]]

== Viited ==
{{viited|allikad= &lt;ref name=&quot;wad&quot;&gt;[http://www.gcmap.com/airport/TLL Great Circle Mapper]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EEQJG&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=16. november 2016 |pealkiri=Tallinna Lennujaama lennurada püstitas Baltikumi rekordi. Mida on plaanis veel teha? |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/76299587/tallinna-lennujaama-lennurada-pustitas-baltikumi-rekordi-mida-on-plaanis-veel-teha |vaadatud=2024-12-29 |väljaanne=Delfi Ärileht |keel=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fZ77L&quot;&gt;{{cite web|title=Lennart Meri nimi lennujaama katusel maksnuks miljon krooni|url=http://www.ekspress.ee/2009/03/19/eesti-uudised/40464-lennart-meri-nimi-lennujaama-katusel-maksnuks-miljon-krooni|date=29. märts 2009|accessdate=11. mai 2015|language=eesti|archive-date=2009-03-22|archive-url=https://web.archive.org/web/20090322193356/http://www.ekspress.ee/2009/03/19/eesti-uudised/40464-lennart-meri-nimi-lennujaama-katusel-maksnuks-miljon-krooni|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Eesti Päevaleht&quot;&gt;{{cite news |title=70-aastane Tallinna lennujaam alustas Ida-Euroopa suurimana|first=Ardo |last=Kaljuvee|url=http://www.epl.ee/news/kultuur/70-aastane-tallinna-lennujaam-alustas-ida-euroopa-suurimana.d?id=51058422|publisher=epl.ee |date=30. september 2006 |accessdate=11. mai 2015|language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Cargo Terminal&quot;&gt;{{cite news |title=Tallinn Airport&amp;nbsp;– Cargo Terminal |url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/associates/Cargo/Facilities/?articleID=630 |accessdate=11. mai 2015 |archive-date=2011-07-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110701175832/https://www.tallinn-airport.ee/eng/associates/Cargo/Facilities/?articleID=630 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RmEGK&quot;&gt;{{cite news |title=Lennujaamade Nõukogu tunnustas Tallinna Lennujaama rohepüüdlusi |url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?archive=1&amp;year=2013&amp;newsID=6229#.VVC_KPntmko |publisher=www.tallinn-airport.ee |date=11. jaanuar 2013 |accessdate=11. mai 2013 |archive-date=2015-05-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150518073658/http://www.tallinn-airport.ee/news/?archive=1&amp;year=2013&amp;newsID=6229#.VVC_KPntmko |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5VbgZ&quot;&gt;{{cite web|title=Tallinn Airport&amp;nbsp;– The Cohesion Fund projects|url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/aboutcompany/thecohesionfundprojects|accessdate=11. mai 2015|archive-date=2013-03-29|archive-url=https://web.archive.org/web/20130329181311/https://www.tallinn-airport.ee/eng/aboutcompany/thecohesionfundprojects|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6FJMM&quot;&gt;{{cite web|title=Lennujaama nõukogu arutab nimevahetust|url=http://www.postimees.ee/300306/online_uudised/196439.php|publisher=Postimees|date=29. märts 2006|accessdate=11. mai 2015|archive-date=2007-10-12|archive-url=https://web.archive.org/web/20071012045659/http://www.postimees.ee/300306/online_uudised/196439.php|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PUbis&quot;&gt;{{cite web |title=Uuenenud lennujaam saab kevadel Lennart Meri nimeliseks|url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?newsID=3556 |publisher=Tallinna lennujaam |date=21. september 2008|accessdate=11. mai 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;I1ZkP&quot;&gt;{{cite news |title=1,9 million passengers served in 2011 |url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/news/?archive=1&amp;year=2012&amp;newsID=6070 |publisher=www.tallinn-airport.ee |date=9. jaanuar 2012 |accessdate=11. mai 2015 |archive-date=2015-04-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402133415/https://www.tallinn-airport.ee/eng/news/?archive=1&amp;year=2012&amp;newsID=6070 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fem4P&quot;&gt;{{cite news |first=Teijo |last=Niemelä |title=Pullmantur revives Tallinn's turnaround sector |url=http://www.cruisebusiness.com/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=2685:pullmantur-revives-tallinns-turnaround-sector&amp;catid=43:latest-news-catecory&amp;Itemid=115|publisher=www.cruisebusiness.com |date= 16. juuli 2012|accessdate=11. mai 2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KFPAX&quot;&gt;{{cite news |title=Lennujaama 76. aasta tähtsündmus oli pööringusuvi |url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?newsID=6184|publisher=www.tallinn-airport.ee |date=20. september 2012 |accessdate=11. mai 2015|language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3kMpO&quot;&gt;{{cite news | title = Pööringuga käis Eestis 25 000 hispaanlast | url = http://arileht.delfi.ee/news/tarbija/pooringuga-kais-eestis-25-000-hispaanlast.d?id=67525886 | work = Ärileht.ee | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 30. detsember 2013 | accessdate = 11. mai 2015 | archive-date = 2013-12-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20131231122957/http://arileht.delfi.ee/news/tarbija/pooringuga-kais-eestis-25-000-hispaanlast.d?id=67525886 | url-status = dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lRPHG&quot;&gt;{{cite news |title= Tallinna külastab suvehooaja esimene kruiisilaev Astor |url= http://www.ts.ee/uudised?&amp;art=335 |publisher= Tallinna Sadam |date= 29. aprill 2012 | accessdate= 11. mai 2015|language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;U2fDo&quot;&gt;{{cite news|title=Online-intervjuu Erik Sakkoviga: Kas lennujaama tormiline kasv jätkub?|url=http://www.logistikauudised.ee/interview/2012/1/23/online-intervjuu-erik-sakkoviga-kas-lennujaama-tormiline-kasv-jatkub|publisher=logistikauudised.ee|accessdate=11. mai 2015|language=eesti|archive-date=2015-06-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20150604202721/http://www.logistikauudised.ee/interview/2012/1/23/online-intervjuu-erik-sakkoviga-kas-lennujaama-tormiline-kasv-jatkub|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mjpbI&quot;&gt;{{cite news |first=Martin |last=Hanson |title=Erik Sakkov: üritame avada kõiki uksi ja flirdime kõikidega |url=http://majandus.delfi.ee/news/tarbija/erik-sakkov-uritame-avada-koiki-uksi-ja-flirdime-koikidega.d?id=61554726 |publisher=Delfi Majandus |accessdate=11. mai 2015 |language=eesti }}{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zxhAQ&quot;&gt;{{cite news |title=Tallinn airport to extend the runway to reduce noise level |url=http://www.baltic-course.com/eng/transport/?doc=84100 |work= The Baltic Course | date = 25. november 2013 | accessdate=12. mai 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;y8QUW&quot;&gt;{{cite news | title = Lennujaamale kavandatakse lennukiremondihoonet | url = http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lennujaamale-kavandatakse-lennukiremondihoonet.d?id=66271404 | work = Ärileht.ee | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 11. juuni 2013 | accessdate = 12. mai 2015 | archive-date = 2013-09-23 | archive-url = https://web.archive.org/web/20130923010714/http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lennujaamale-kavandatakse-lennukiremondihoonet.d?id=66271404 | url-status = dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;h1t9B&quot;&gt;{{cite news|url=http://e24.postimees.ee/2770828/tallinna-lennujaama-kasum-kasvas-mullu-36-protsenti-5-miljoni-euroni|title=Tallinna Lennujaama kasum kasvas mullu 36 protsenti 5 miljoni euroni|author=BNS|newspaper=E24 Majandus|publisher=Postimees|date=23. aprill 2014|accessdate=12. mai 2015|language=eesti|archive-date=2014-04-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20140425234953/https://e24.postimees.ee/2770828/tallinna-lennujaama-kasum-kasvas-mullu-36-protsenti-5-miljoni-euroni|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NfNtY&quot;&gt;{{cite news|url=http://majandus24.postimees.ee/3021893/tallinna-lennujaam-laiendab-eesti-eesistumisaastaks-2-5-miljoniga-terminali|title=Tallinna lennujaam laiendab Eesti eesistumisaastaks 2,5 miljoniga terminali|newspaper=Postimees Majandus|publisher=Postimees|date=10. detsember 2014|accessdate=12. mail 2015|language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SNPoH&quot;&gt;[http://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-reisijate-arv-kasvas-mullu-74-protsenti/ Tallinna lennujaam: Tallinna lennujaama reisijate arv kasvas mullu 74 protsenti (vaadatud 25. jaanuaril 2016)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9m4FF&quot;&gt;{{cite news | title = FOTOD: Tallinna lennujaama maandusid võimsad lennukid hispaania turistidega | url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-tallinna-lennujaama-maandusid-voimsad-lennukid-hispaania-turistidega.d?id=64676800 | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 14. juuli 2012 | accessdate = 18. september 2012 | archive-date = 2014-08-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140831091835/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-tallinna-lennujaama-maandusid-voimsad-lennukid-hispaania-turistidega.d?id=64676800 | url-status = dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;puZOK&quot;&gt;{{cite news | title = Hispaanlaste vastuvõttu kavandati kui lahingut | url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hispaanlaste-vastuvottu-kavandati-kui-lahingut.d?id=64685384 | publisher = www.delfi.ee | language = Estonian | date = 17. juuli 2012 | accessdate = 18. september 2012 | archive-date = 2014-08-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140831083519/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hispaanlaste-vastuvottu-kavandati-kui-lahingut.d?id=64685384 | url-status = dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EZqoX&quot;&gt;{{cite news | title = FOTOD: Vaata, kuidas saabus Tallinna lennujaama kahe miljones reisija | url = http://majandus.delfi.ee/news/uudised/fotod-vaata-kuidas-saabus-tallinna-lennujaama-kahe-miljones-reisija.d?id=65274122 | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 16. november 2012 | accessdate = 12. mai 2015 }}{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jDsYP&quot;&gt;{{cite web|url = http://www.dtic.mil/get-tr-doc/pdf?Location=U2&amp;doc=GetTRDoc.pdf&amp;AD=ADA280694|title = Criminal Acts Against Civil Aviation 1993|date = 27. juuni 1994|publisher = Federal Aviation Administration|format = PDF|accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2015-09-24|archive-url = https://web.archive.org/web/20150924130125/http://www.dtic.mil/get-tr-doc/pdf?Location=U2&amp;doc=GetTRDoc.pdf&amp;AD=ADA280694|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4ivhs&quot;&gt;{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=19941124-0|title = ASN Aircraft accident Tupolev 134 RA-65615 ? Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102193958/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=19941124-0|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HdGcb&quot;&gt;{{cite web|url = http://www.ecaa.ee/index.php?id=1025|title = Lennuõnnetus Tallinna lennuväljal|last = Peterson|first = Toomas|work = http://www.ecaa.ee|publisher = Lennuamet|accessdate = 23. mai 2015|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102192428/http://www.ecaa.ee/index.php?id=1025|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gD3ac&quot;&gt;{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20030210-0|title = ASN Aircraft accident Antonov 28 ES-NOY Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102191828/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20030210-0|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jsK02&quot;&gt;{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20060327-0|title = ASN Aircraft accident Let L-410UVP-E ES-LLG Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102191830/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20060327-0|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bnAQ8&quot;&gt;{{cite news|url = http://www.epl.ee/artikkel/493821|title = DHL-i kaubalennuk sooritas Ülemiste järvele hädamaandumise|last = Rand|first = Erik|date = 18. märts 2010|publisher = [[Eesti Päevaleht]]|language = Estonian|accessdate = 18. märts 2010}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AH428d13ae&quot;&gt;{{cite web|url = http://avherald.com/h?article=428d13ae&amp;opt=0|title = Accident: Exin AN26 at Tallinn on Mar 18th 2010, gear and engine trouble|first = Simon|last = Hradecky|publisher = Aviation Herald|accessdate = 27. november 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TnLEu&quot;&gt;{{cite web|url = http://www.tallinnapostimees.ee/?id=304178|title = Kaubalennukil purunes Tallinna lennujaamast startimisel telik|publisher = Postimees|accessdate = 25. august 2010}}{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RgBLM&quot;&gt;{{cite news |first = Simon|last = Hradecky|title = Incident: ULS A30B at Tallinn on Feb 8th 2013, runway excursion during turn off|url = http://avherald.com/h?article=45d71b04&amp;opt=0|publisher = The Aviation Herald|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 9. veebruar 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XksNq&quot;&gt;{{cite news |author = |title = Video: Cargo Plane Freed, Tallinn Air Traffic Restored|url = http://news.err.ee/6025ced6-37d8-4def-9cf7-8f742c677690|publisher = ERR|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 8. veebruar 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qZdZ7&quot;&gt;{{cite news|title = FOTOD ja VIDEO: Lennuliiklus Tallinna lennujaamas peatati rajalt maha sõitnud lennuki tõttu|url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-video-lennuliiklus-tallinna-lennujaamas-peatati-rajalt-maha-soitnud-lennuki-tottu.d?id=65650118|publisher = www.delfi.ee|language = Eesti|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 8. veebruar 2013|archive-date = 2014-08-31|archive-url = https://web.archive.org/web/20140831091947/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-video-lennuliiklus-tallinna-lennujaamas-peatati-rajalt-maha-soitnud-lennuki-tottu.d?id=65650118|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6ngAP&quot;&gt;{{cite web|url = http://news.err.ee/v/society/12ed43e1-e1fe-43ad-a2fa-9ac3b39cfe84|title = Emergency Landing at Tallinn Airport Draws Major Response|work = [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]|date = 15. august 2014|accessdate = 15. august 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vu5SE&quot;&gt;{{cite web|url = http://www.baltictimes.com/news/articles/35368/|title = Plane makes emergency landing in Estonia|work = [[The Baltic Times]]|date = 15. august 2014|accessdate = 15. august 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1PKfB&quot;&gt;{{cite news |title = Tallinnas maandunud kaubalennukil purunesid kaks põhiteliku rehvit|url = http://arileht.delfi.ee/news/uudised/tallinnas-maandunud-kaubalennukil-purunesid-kaks-pohiteliku-rehvi?id=71893023|work = Ärileht.ee|publisher = www.delfi.ee|language = Eesti|date = 11. juuli 2015|accessdate = 12. juuli 2015}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}
* [https://airport.ee/ Koduleht]
* [http://eaip.eans.ee/2013-06-27/html/eAIP/EE-AD-2.EETN-et.html Tallinna lennujaam] Eesti lennundusteabe kogumikus
* [[Tanel Veenre]] [https://epl.delfi.ee/kultuur/a?id=51164465 &quot;Lennart Meri lennujaamas tunned end koduselt&quot;]. Eesti Päevaleht, 4. aprill 2009
* [http://www.tarbija24.ee/517166/sakkov-nuud-saab-tallinn-endale-lopuks-normaalse-lennujaama/ Sakkov: nüüd saab Tallinn endale lõpuks normaalse lennujaama] 2. august 2011
* [http://aviation-safety.net/database/airport/airport.php?id=TLL Andmed lennundusohutuse lehel]
* [http://jaakjuske.blogspot.com.ee/2014/01/lasnamae-unustatud-sojavaelennuvalja.html?view=timeslide Lasnamäe unustatud sõjaväelennuvälja lugu], jaakjuske.blogspot.com.ee
* [https://www.err.ee/928705/tallinna-lennujaam-rajab-linnaku-ja-laiendab-reisiterminali Tallinna lennujaam rajab linnaku ja laiendab reisiterminali] ERR, 10. aprill 2019

{{Eesti lennuväljad}}

[[Kategooria:Eesti lennujaamad]]
[[Kategooria:Ülemiste]]
[[Kategooria:Tallinna transporditaristu]]</text>
      <sha1>gqzqp2po2j4ywdzb8zy090x3fdo4zc6</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7205116</id>
      <parentid>7205083</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T11:05:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ajalugu */</comment>
      <origin>7205116</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="167329" sha1="gyhdigd1e6y1ge1l1mbjiqfibzbh71s" xml:space="preserve">{{viita}}
{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}}
{{See artikkel| on lennujaamast; ettevõte kohta vaata artiklit [[AS Tallinna Lennujaam]]}}
{{Lennujaam
 | lennujaama_nimi = Lennart Meri Tallinna lennujaam
 | lennujaama_omakeelne_nimi =
 | pilt = 2016 Flughafen Tallinn - Überflug.jpg
 | pildikirjeldus = Tallinna lennujaama terminal
 | asukoht = Tallinn
 | lennujaama_tyyp = [[tsiviillennuväli]]
 | IATA = TLL
 | ICAO = EETN
 | valdaja = Eesti riik
 | avati = [[20. september]] [[1936]]
 | kõrgus_merepinnast = 40&lt;ref name=&quot;wad&quot; /&gt;
 | laiuskoord = 
 | pikkuskoord = 
 | asendikaart = Eesti
 | lähim_linn_ja_kaugus = [[Tallinn]]a kesklinn 4 km
 | rada1_suund = 08/26
 | rada1_pikkus = 3480&lt;ref name=&quot;EEQJG&quot; /&gt;
 | rada1_laius = 45
 | rada1_kate = asfalt-betoon
 | rada2_suund = 
 | rada2_pikkus = 
 | rada2_laius = 
 | rada2_kate = 
 | rada3_suund = 
 | rada3_pikkus = 
 | rada3_laius = 
 | rada3_kate = 
 | stat_aasta  = 2025
 | stat1_nimi  = Reisijaid
 | stat1_väärtus  = 3 488 104
 | stat3_nimi     = Riigisiseseid reisijaid
 | stat3_väärtus  =
 | stat4_nimi     = Rahvusvahelisi reisijaid
 | stat4_väärtus  =
 | stat2_nimi     = Muutus
 | stat2_väärtus  = +0,1% (2024–2025)
}}

'''Lennart Meri Tallinna lennujaam''' (ka ''Tallinna lennujaam'', varem ''Ülemiste lennujaam''; [[ICAO lennujaamakood|ICAO]]: EETN, [[IATA lennujaamakood|IATA]]: TLL) on [[Eesti]] suurim [[lennujaam]]. Lennujaamast, mis asub [[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa|kesklinnast]] nelja kilomeetri kaugusel [[Ülemiste järv]]e idakaldal, toimuvad nii kodumaised kui ka rahvusvahelised lennud.

Lennujaamas on üks 3480&amp;nbsp;m pikkune ja 45&amp;nbsp;m laiune asfaltbetoonkattega [[lennurada]], mis võimaldab maanduda ja startida sellistel laiakerelistel lennukitel nagu [[Boeing 747]] ning [[Airbus]]i suurimal lennukil [[Airbus A380|A380]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Airbusi pressiteade|url=http://www.airbus.com/newsroom/press-releases/en/2007/07/airbus-a380-approved-to-operate-on-45m-runways.html|pealkiri=Airbus A380 approved to operate on 45m runways|väljaanne=airbus.com/newsroom|aeg=31.07.2017|vaadatud=|arhiivimisaeg=3.12.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171203224447/http://www.airbus.com/newsroom/press-releases/en/2007/07/airbus-a380-approved-to-operate-on-45m-runways.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Lennuväljal on viis [[ruleerimisrada]] ja 14 terminaliväravat.

[[29. märts]]il [[2009]] nimetati lennujaam Eesti teise [[Eesti president|presidendi]] auks [[Lennart Meri]] nime kandvaks lennujaamaks.&lt;ref name=&quot;fZ77L&quot; /&gt;

==Ajalugu==
Reisijate arvu kasvuga tekkis 1920. aastate lõpul vajadus rajada Tallinna uus lennuväli tsiviillendude tarvis. Tollal polnud veel selge, kas lennunduses kuulub tulevik maismaalt startivatele lennukitele või [[vesilennuk]]itele. Seetõttu leiti, et uus lennujaam peaks olema võimeline võtma vastu mõlemat. Pärast [[Aeronaut|Aeronaudi]] pankrotistumist võttis uue eralennuvälja rajamise enda hoole alla [[Teedeministeerium]]. Sobivaks osutus üksainus koht – [[Sõjamäe mõis]]a heinamaa [[Dvigateli tehas]]e taga. &lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Transpordi ja logistika ajalugu |kirjastus=Seilecs |aasta=2024 |isbn=9789916985212 |koht=Tallinn |lehekülg=353-357}}&lt;/ref&gt;

26. märtsil 1929 võttis Riigikogu vastu Tallinna tsiviillennuvälja jaoks maade sundvõõrandamise seaduse. Kuna Tallinnas puudus korralik linna lähedal paiknev tsiviillennuväli, otsustasid Riigikogu ja valitsus, et Ülemistele tuleb rajada nii lennuväli kui ka [[Ülemiste lennusadam|lennusadam]]. Lennuvälja jaoks otsustati sundvõõrandada enam kui 32 hektarit maad Ülemiste järve kaldal [[Dvigatel]]i tehase, Mõigu kanali ja Ülemiste järve vahel. Lennuvälja tarbeks sundvõõrandati üle 10 ha tehase Dvigatel halduses ja 22 ha Wagnerite pärijate käes olnud maad. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

[[Teedeministeerium]] otsustas Ülemiste järve kõrval Dvigateli vabriku ja endise [[Mõigu mõis]]a [[kanal]]i vahel asuva maa (26 ha) anda tasuta Tallinna tsiviillennuväljaks. Uus plaanitav lennuväli asus alal, mida piiras lõunast endise [[Mõigu mõis]]a Mõigu kanal, põhjast [[Dvigateli vabrik|Dvigateli tehased]], ning mille ühe külje moodustab [[Ülemiste järv]]. Eraldatud maa tasandamine ja kordaseadmine läks maksma viis miljonit senti. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Asukoha suurim puudus oli, et lume sulamise ja vihmase sügise ajal oli heinamaa olnud osaliselt vee all. Seetõttu tuli Ülemiste lennuvälja rajamist alustada mahukate maaparandus- ja kuivendustöödega. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Lennuvälja ehitustöid alustati 1931. aasta novembris. Tööd kestsid lume tulekuni ja jätkusid järgmisel kevadel. Maa kuivendamiseks paigaldati kolm kilomeetrit drenaažtorustikku. 1932. aasta maiks oli murukattega lennuväli enam-vähem valmis, kuid angaari ja muude hoonete ehitamine lükati rahapuudusel edasi. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Riigi eraldatud hädaabitööde summadest läks osa lennuvälja väljaehitamiseks. Lennuvälja alale Ülemiste kaldale püstitati [[angaar]] töökojaga ja bensiinikelder. Kavandati võimaluse korral ehitada ka administratiivhoone. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 

1932. aasta juuni algul sooritati Ülemiste lennuväljal esimene proovimaandumine. Esimene Ülemiste lennuvälja kasutanud reisilennuk oli Poola firma [[LOT Polish Airlines|LOT]] lennuk, mis maandus seal 18. augustil 1932. Järgneva paari aasta jooksul kolisid kõik Tallinna lendavad lennufirmad [[Nehatu lennuväli|Nehatu lennuväljalt]] üle Ülemistele. Alates 1. juulist 1933 hakkasid [[Deruluft]]i lennud toimuma Ülemistelt. Lennuvälja hoonete puudumise tõttu anti Derulufti käsutusse üks ajutistest ehitistest. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1932. aastal puhastati lennusadama akvatoorium vee all olevatest kividest ja 1933. aasta talvel ehitati sadamasild. Järve põhja rammiti tugivaiad, millele kinnitati 200 m kaugusele järve ulatuv lennusadama sild. 7. septembril 1933 hakkasid [[Aero O/Y|Aero OY]] vesilennukid randuma riigile kuuluvas [[lennusadama]]s ning endine Aeronaudi ja Aero kasutatud [[Ülemiste lennusadam|Ülemiste järve lennusadam]] suleti. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Lennuvälja angaar sai katuse alla jaanuaris 1934. Selles oli põrandapinda 1440 m², kuhu mahtus 4–6 lennukit. Veel samal aastal valmis ka lennujaama ajutine administratiivhoone. Lennuväli varustati elektriga, ehitati alajaam ja paigaldati valgustid. Lennuväljale rajati ka vesivarustus ja kanalisatsioon, angaari juurde ehitati töökoja- ja abiruumid. Ülemiste lennuväli avati kuivendatud ja tasandatud muruplatsil tavalennukitele 2. mail 1934. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Lennuohutuse suurendamiseks otsustati rajada Tallinna peilimisjaam ja panna tööle raadiojaam lennuliikluse teenindamiseks. Peilimisjaama rajas Deruluft 1934. aasta oktoobris. Raadiojaama hankis lennufirma LOT Poolast ja selle antenn paigaldati [[Kopli]]sse senise rannaraadiojaama asukohta. Vastavate summade ulatuses vabastati Deruluft ja LOT lennujaama maksudest. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1934/1935. aasta talvel jätkusid lennuvälja laiendustööd eeskätt lennusadamas. Suuremad vesilennukid ei saanud senist sadamat kasutada. Seetõttu otsustati järve maabumissilla asukohas süvendada ja ehitada uus maabumissild. Uus poolringi kujuline puidust sild võimaldas samal ajal silduda kolmel lennukil. Vesilennukid said nüüd pärast järvel maandumist liikuda otse maabumissilla äärde. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1935. aasta aprillis valmisid Ülemiste järve ääres uus 200 m pikkune puidust sadamasild ja tollihoone. Ülemistelt alustasid lendamist ka seni merelennusadamat kasutanud vesilennukid. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1935. aasta suvel maandus Ülemistel iga päev kuus lennukit. Nendega saabus lennujaama või lahkus sealt keskmiselt 45 reisijat päevas, vahel ka sada ja enam. Tallinnast võis jõuda lennukiga poole tunniga [[Helsingi]]sse, pooleteist tunniga [[Leningrad]]i, nelja tunniga [[Stockholm]]i ja seitsme tunniga [[Berliin]]i. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Pinnasekattega lennuvälja polnud võimalik kevadel ja sügisel pehme pinnasega kasutada. Vesilennukid ei saanud maanduda jää tekkimise ja lagunemise ajal. Lennuväljal olid lennurajad välja ehitamata ja murukamar sedavõrd pehme, et kevadel ja sügisel seal lennukid alati maanduda ei saanud. Siis jäid lendama vaid Ülemiste järve kasutanud vesilennukid. Kõva kattega lennuradade rajamine oleks võimaldanud kasutada lennuvälja igal aastaajal. Samuti oleks saanud loobuda vesilennukeist ja ehitada need ümber ratastelikule. Kõva kattega lennuraja ehitamine muutus möödapääsmatuks. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1936. aastal rajati kolm üksteise suhtes teravnurga all kolmnurkselt paiknevat 300–800 m pikkust ja 40 m laiust lennurada. Tolleaegsed propellerlennukid olid võimelised tõusma õhku küll lühikeselt rajalt, kuid olid väga tundlikud külgtuule suhtes. Sel põhjusel ehitati tollastes lennujaamades välja mitu üksteise suhtes nurga all asetsevat lennurada, mis võimaldas lennukitel startida ja maanduda kuues suunas. Ruleerimisrada viis lennurajalt angaari ja administratiivhoone ees olevale perroonile. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Tallinna Lennujaama ametlikuks avamisajaks loetakse 1936. aastat, mil valmisid betoonkattega lennurajad. 20. septembril 1936 avati Ülemiste lennuväljal uued stardi- ja maandumisrajad. Tegemist oli esimeste Eestis ehitatud betoonist lennuradadega, milleks kulus 5396 m&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt; kuupmeetrit kive, 4100 m&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt; killustikku ja 137 t tsementi. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

16. detsembril 1936 valmis Helsingis [[Malmi]] lennuväli ja samast päevast alustati ka ratastelikute lennukite liiklust Stockholmi–Turu–Helsingi liinil. Soome lennukid ehitati ümber ratastelikutele ja Tallinna liinil algas regulaarne lennuliiklus ratastelikutel lennukitega 1937. aasta jaanuaris. Ülemiste lennusadam töötas kuni 1937. aastani, kuid seda kasutati teatud määral militaarsetel eesmärkidel ka Teise maailmasõja ajal. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1937. aasta suvel alustati Ülemiste lennujaamast regulaarlende Helsingisse ja Berliini. 1936. aastal Deruluft likvideeriti ja 1937. aastal hakkas Tallinna lendama [[Lufthansa]]. Leningradi lendamisest loobuti ja Lufthansa hakkas lendama Tallinnast edasi Helsingisse. Lufthansa kasutas lennukeid [[Junkers Ju 52|Junkersi JU-52]] ja poolakate LOT lennukeid Lockheed 14. 1938. aastast hakkas ka Aero OY lendama Tallinnast Berliini oma uute lennukitega [[Kaleva (lennuk)|Kaleva]] ja Sampo. Ülemiste kujunes lennufirmadele ja reisijatele osaliselt [[transiitlennujaam]]aks. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Ülemiste lennujaam sai vabalt tegutseda vaid mõned aastad, kui 1940. aasta juulis võttis lennujaama üle Nõukogude Liidu lennuvägi. 17. juunil kästi vabastada Ülemiste lennuväli Nõukogude Liidu lennuväe tarvis ja kõik seal paiknenud lennukid viidi üle Lasnamäe sõjaväelennuväljale. Lasnamäele lendasid Poolale kuulunud reisilennuk [[Lockheed 14]], lennufirmale [[Ago|AGO]] kuulunud kaks JU-52 reisilennukit ning Aeroklubi [[PTO-4]] õppelennukid. 22. juunil 1940 anti Ülemiste lennuväli üle nõukogude lennuväeüksusele. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Ülemiste lennuvälja hakkas kasutama Nõukogude Liidu merelennuväe salk ning reisijate- ja postivedu hakkas toimuma Nehatu lennuväljalt. See ei sobinud aga lühikese lennuraja ja pehme pinnase tõttu reisilennukite teenindamiseks. Mõne aja möödudes Eestis asutatud kohaliku Aerofloti esinduse taotlusel jäeti Ülemiste lennujaam siiski tsiviil-militaar ühiskasutusse ja Nehatu lennuvälja kasutamine reisilendude teenindamiseks lõpetati. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1944. aasta augustis Tallinnast taganemisel purustasid sakslased Ülemiste lennuväljal olnud hooned, mistõttu olid seal sõja järel kasutada olnud ehitised peamiselt ajutised puidust barakid. Alates sõja lõpust polnud lennuvälja tarbeks ehitatud ühtki statsionaarset hoonet ega remonditud lennuradasid. Kulus veel mitu aastat, enne kui asuti parandama lennuradade katet ja pikendama kolmest olemasolevast kaht rada. 1947. aasta märtsis anti Ülemiste lennuväli üle tsiviillennusalgale ja seal paiknenud mereväe transpordilennukid viidi mujale. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Ülemiste lennujaam kavatseti lõplikult välja arendada 1940. aastaks. Ajakavasse pidid mahtuma nii lennujaama reisiterminaali ja teenistushoone projektikonkurss kui ka ehitamine. 14 kavandi hulgast valis komisjon 1938. aastal välja arhitekt [[Arthur Jürvetson|Artur Jürvetsoni]] eskiiskavandi. 1939. aastal alustati eestlastest arhitektide A. Jürvetsoni ja R. Koolmani projekti järgi Tallinna lennujaama reisijatehoone ehitamist. Vahele tuli Teine maailmasõda ja lennujaama reisijatehoone valmis alles pärast sõda 1954. aastal. Sõjakahjustuste tõttu muudeti pärast sõda veidi reisiterminali esialgset projekti ja tsiviillennujaama hoone ehitati [[Stalinistlik arhitektuur|stalinistlikus stiilis]]. Tallinna lennujaam oli tegutsenud esimesed 20 aastat ilma korraliku reisiterminalita. Hoone üldplaneering ja välisilme põhinesid küll sõjaeelsel projektil, kuid välisseinte plaatidega katmise asemel kasutati [[Terrasiitkrohv|terrasiitkrohvi]]. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Peafassaadil domineerivad kõrged sambad, hoone lennuväljapoolne külg on funktsionalistlikus stiilis. Hoone kõrgeima osa moodustas kaarjas lennujuhtimistorn. Interjööris domineeris esinduslik, läbi kahe korruse ulatuv reisijate ootesaal. Vastvalminud terminalihoones olid lennureisijate tarvis olemas kõik mugavused. Hoone on eeskujulikult rekonstrueeritud ja seda kasutab tänapäeval Tallinna Lennujaam AS-i administratsioon. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Muinsuskaitseamet on hinnanud Tallinna Lennujaama vana reisijatehoonet kui Eesti kontekstis erilist hoonet, osa kirevast lennundusajaloost.&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/85980389/ootamatu-takistus-tallinna-lennujaama-uuenduskuuri-teel-muinsuskaitse-nouab-vana-reisijatehoone-sailitamist Ootamatu takistus Tallinna lennujaama uuenduskuuri teel: muinsuskaitse nõuab vana reisijatehoone säilitamist], epl.delfi.ee, 22.04.2019&lt;/ref&gt;

=== Nõukogude aeg ===
[[Fail:Aeropuerto Internacional de Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 03.JPG|pisi|Vana terminal (kasutusel 1954–1980)&lt;ref name=&quot;Eesti Päevaleht&quot; /&gt;]]
1956. aastal pikendati Ülemiste lennuvälja ida-läänesuunalist lennurada 1650 meetrini, pärast seda jäi see kasutusse ainsa tõusu- ja maandumisrajana. Alustati ka lennuradade rekonstrueerimist, sest rajad jäid reaktiivlennukeile lühikeseks. Kaks tõusu- ja maandumisrada kaotati ning alles jäi ainult ida-läänesuunaline rada, mida hiljem mitu korda pikendati. 1976. aasta ehitustöödega pikendati lennurada 2760 meetrini ja laiendati 48 meetrini. Laiendati ka lennuvälja perrooni ja ruleerimisteid. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

[[1962]]. aastal väljus [[Tallinn]]ast esimene [[reaktiivlennuk]], reisilennuk oli [[Tu-124]]. 1964. aastal ehitati  lennuväljale uued hooned reaktiivlennukite hoolduseks ja remondiks. [[1972]]. aastal pikendati rada 2500 meetrini, 1975. aastal valmis lennujaama hoone paviljon-tüüpi juurdeehitus.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Künnapuu |eesnimi=Ants |kuupäev=August 1979 |pealkiri=Tallinna lennujaamas |ajakiri=Tehnika ja Tootmine |üksiknumber=8 |lehekülg=40}}&lt;/ref&gt; 

Aastail 1960–1972 tegutses lennuväljal [[Aeroflot|Aerofloti]] remonditehas, mis remontis väikelennukeid [[JAK-12]], JAK-18 ja [[An-2|AN-2]]. Kahe esimese puhul oli Tallinna tehas juhtiv remondiettevõte kogu Aerofloti jaoks. 1973. aastal jäi remonditehas ette lennuvälja laiendamisele, mistõttu otsustati ainult AN-2 lennukeid remontima jäänud väike tehas sulgeda. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Aastail 1945–1989 oli Tallinna lennujaamast võimalik lennata ainult Nõukogude Liidu lennujaamadesse. Reisi- ja kaubavedusid teostas üksnes Aeroflot Nõukogude Liidus toodetud lennukitega. Vaatamata sihtkohtade piirdumisega ainult Nõukogude Liiduga, liikus läbi lennujaama palju reisijaid. 1980. aastate lõpul oli Tallinna lennujaamal otselennud 30 Nõukogude Liidu sihtkohaga ja aastas teenindati umbes 800&amp;nbsp;000 reisijat. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

[[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva olümpiamängude]] [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|Tallinnas läbiviidava purjeregati]] tarvis alustati 1976. aastal uue lennujaama reisiterminali projekteerimist ja ehitamist. Uue reisiterminali ehitus võeti ette Moskva olümpiamängude Tallinnas toimunud purjeregatti lennukiga vaatama saabuvate välismaalaste tarvis. Uus ja tolle aja mõistes moodne terminal avati 1980. aastal. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1989. aastal leidis aset tähendusrikas sündmus Tallinna lennujaama ajaloos, kui pärast poole sajandi möödumist maandus seal esimene rahvusvaheline regulaarlennuliini teenindav lennuk. 25. novembril 1989 avati Tallinna ja Stockholmi vaheline lennuliiklus. Liinide avamise tava järgides alustas ka Aeroflot alates 2. märtsist 1990 sama liini teenindamist. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

26. märtsil 1990 alustas Soome lennufirma [[Finnair]] regulaarlende Helsingi ja Tallinna vahel. 1. aprillil 1990 alustas Aeroflot omakorda lende Tallinna–Helsingi liinil. 3. juulil 1991 alustati lende liinil Tallinn–[[Budapest]] ja 6. juulil liinil Tallinn–[[Frankfurt]]. Kõiki neid liine teenindasid Aerofloti [[Tupolev Tu-134|TU-134A]] lennukid. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

=== Pärast iseseisvuse taastamist ===
1991. aastani allus Eesti tsiviillennundus NSV Liidu Tsiviillennunduse Ministeeriumile, mille kohalik organ oli [[Eesti NSV|Eesti]] Tsiviillennunduse Valitsus, kellele allusid kõik [[Eesti lennujaamade ja lennuväljade loend|tsiviillennujaamad ja lennuväljad]] ning kõik lennukid kandsid [[Aeroflot]]i logot ja NSV Liidu [[registritunnus]]t. Pärast Eesti [[taasiseseisvumine|taasiseseisvumist]]  reorganiseeriti Aerofloti Eesti filiaal Eesti Vabariigi [[Transpordi- ja Sideministeerium]]ile alluvaks riigiettevõtteks [[Eesti Lennuliinid]] ning 1992. aastal moodustati sellest iseseisvad üksused [[riigiettevõte]] [[Eesti Lennujaamad]] ja [[riiklik aktsiaselts]] [[Eesti Lennuliinid]]&quot;&lt;ref&gt;[http://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.R-2045;jsessionid=07C23F263020FBAE7E6E7D54B2BEA0BA Eesti Tsiviillennunduse Tootmiskoondis, 1944-1991], The National Archives of Estonia, ERA.R-2045&lt;/ref&gt;.

1. juulil 1997 võttis [[vabariigi valitsus]] vastu korralduse, mille alusel moodustati riigiettevõtte Eesti Lennujaamad jagunemiskava teel: aktsiaseltsid [[Kuressaare lennujaam|Kuressaare Lennujaam]], [[Kärdla lennujaam|Kärdla Lennujaam]], [[Pärnu lennujaam|Pärnu Lennujaam]], [[Tartu lennujaam|Tartu Lennujaam]] ja Tallinna Lennujaam. Ühtlasi lõpetas sellega oma tegevuse riigiettevõte Eesti Lennujaamad.

=== 2000. aastad ===
[[Fail:Defense.gov News Photo 970711-M-0023H-001.jpg|pisi|[[USAF]]-i [[C-5A Galaxy]] Tallinna lennujaamas ürituse Exercise Baltic Challenge '97 raames]]
Esimest kaubaterminali (Cargo 1) ehitati septembrist [[1997]] märtsini [[1998]].&lt;ref name=&quot;Cargo Terminal&quot; /&gt; Reisijate terminal uuendati täielikult [[1999]]. aastal, sellega kasvas lennujaaama reisijate läbilaskevõime 1,4 [[miljon]]i [[reisija]]ni aastas. [[2008]]. aastal laiendati lennujaama veelkord, tõstes reisijate läbilaskevõime 2,3 miljoni reisijani aastas.&lt;ref name=&quot;Eesti Päevaleht&quot; /&gt; Suurenenud nõudlus [[kaubapind]]ade järele tekitas vajaduse laiendada kaubaterminali, mistõttu ehitati kaubaterminal Cargo 2. [[2012]]. aastal avati lennukihoolduse angaar ja täitus kahe miljoni aastase reisija piir. [[11. jaanuar]]il [[2013]] võttis [[Rahvusvaheline Lennuväljade Nõukogu]] (ACI) Tallinna lennujaama lennujaamade süsinikualase akrediteerimise programmi liikmeks.&lt;ref name=&quot;RmEGK&quot; /&gt; Peale selle võeti kasutusele [[automaatne piiriületussüsteem]] ja [[ärilennuk]]ite [[angaar|angaaride kompleks]].{{lisa viide}}

2010. aastal tellis [[Eesti Pank]] [[Helsingi]]st Tallinna kolmemootorilise [[Finnair|Finnair Cargo]] [[McDonnell Douglas MD-11|MD-11F]]-i, et Eestisse [[euro]]sid tuua.{{lisa viide}}

==== 2008. aasta laienemine ====
Jaanuarist 2006 septembrini 2008 läbis lennujaam suure laiendusetapi. Terminali laiendati kolmes suunas. Ehitustööde tulemus oli T-kujuline laiendatud lennujaamahoone, 9 reisijasilda,&lt;ref name=&quot;5VbgZ&quot; /&gt; 18 uut väravat, [[Schengeni viisaruum|Schengeni]] ja mitte-Schengeni alade eraldamine, kümme registreerimisletti ning uued [[söögikoht|söögikohad]] ja [[kohvik]]ud. Ehitatud terminaliala võimaldab rahvusvahelistele reisijatele kahetasandilist liiklust. Väljaspool [[hoone]]id renoveeriti ja laiendati [[seisuplats|perroon]]i ning ehitati uus [[ruleerimistee]]. Uus terminal, mis avati 19. septembril 2008, suurendas lennujaamas reisijate läbilaskevõimet kaks korda.{{lisa viide}}
[[Fail:Aeropuerto Internacional de Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 04.JPG|pisi|Terminal pärast laiendust (august 2012)]]

==== Ümbernimetamine ====
Pärast [[Eesti president|Eesti presidendi]] [[Lennart Meri]] surma [[14. märts]]il [[2006]] käis [[Eesti Ekspress|Eesti Ekspressi]] [[ajakirjanik]] [[Argo Ideon]] välja idee nimetada lennujaam [[president]] Lennart Meri auks temanimeliseks. Ideon tõi mitmeid näiteid lennujaamadest, kus nii on toimitud: [[John F. Kennedy rahvusvaheline lennujaam]], [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam]], [[Istanbuli Atatürki lennujaam]] jt.{{lisa viide}}

Nimemuutust arutati lennujaama [[juhatus]]e koosolekul 29. märtsil 2006.&lt;ref name=&quot;6FJMM&quot; /&gt; Uue terminali avamisel 19. septembril 2008 teatas [[peaminister]] [[Andrus Ansip]], et nimi vahetatakse märtsis 2009.&lt;ref name=&quot;PUbis&quot; /&gt;

==== Läänemere pööringud ====
2011. aastal sõlmiti [[koostööleping]] Tallinna lennujaama, [[Tallinna sadam]]a ja [[Happy Cruises]]i vahel. Kruiisireisijad toimetati lennukitega Tallinna, kust nad saadeti kruiisilaevadele puhkust veetma. Puhkusereisi lõpetanud said lennukitega tagasi Hispaaniasse lennata. Esimesel, 2011. aastal reisis üle 7000 [[Hispaania]] [[turist]]i [[tšarterlend]]udega Tallinna lennujaama ja tagasi.&lt;ref name=&quot;I1ZkP&quot; /&gt; Kuna lennujaam asub [[sadam]]ast ainult viie kilomeetri kaugusel, kulus turistidel selle vahemaa läbimiseks alla tunni.&lt;ref name=&quot;fem4P&quot; /&gt;
[[File:15-08-14-Tallinn-RalfR-100.jpg|pisi|Tallinna lennujaama ala 2013]]
2012. aastal alustas tšarterlende [[Madridi-Barajase Adolfo Suáreze lennujaam|Madridi-Barajase lennujaamast]] kolme [[Airbus A321]] ja kahe-kolme [[Boeing 747|Boeing 747-]]ga [[Pullmantur Air]]. 2012. aasta suvega toimetati [[Tallinn]]a ja tagasi umbes 16 000 turisti.&lt;ref name=&quot;KFPAX&quot; /&gt; Ka järgmisel aastal jätkati tšarterlende ning viie [[pööring]]uga lennutati 25 000 turisti.&lt;ref name=&quot;3kMpO&quot; /&gt; Samuti toimus üks osaline pööring kruiisilaevaga [[Deutschland (1998)|MS Deutschland]], mida haldas [[Peter Deilmann Cruises]].&lt;ref name=&quot;lRPHG&quot; /&gt;

=== Laienemine 2010. aastatel ===
[[Fail:Landin on Tallinn Ulemiste (TLL).jpg|pisi|Lennart Meri Tallinna lennujaama lennurada 08/26]]
2015. aastal plaaniti Tallinna lennujaama juhatuse liikme [[Erik Sakkov]]i sõnul [[lennurada|lennuraja]] pikendamist 600–700 meetri võrra, et teenindada [[kaugmaalend]]e,&lt;ref name=&quot;U2fDo&quot; /&gt; uue [[ruleerimisrada|ruleerimisraja]], [[ladu]]de, odavlennufirmade terminali ehitamist ja olemasoleva terminali laiendamist.&lt;ref name=&quot;mjpbI&quot; /&gt; [[21. veebruar]]il [[2013]] algatati lennuliiklusala arendusprojekti [[keskkonnamõjud]]e hindamisprojekt, milles uuritakse muutusi, mida põhjustaksid olemasoleva lennuraja [[rekonstrueerimine]] ja pikendamine 720 meetri võrra ning sademevee- ja kuivendussüsteemide ehitamine ja laiendamine idas ja lõunas; põhjapoolse ruleerimisraja pikendamine ja lõunapoolse paralleelse ehitamine; lennurajaga ristuvate ruleerimisteede pikendamine; CAT II [[navigatsioonisüsteem]]ide paigaldamine; lõunapoolsete lennukite [[seisuplats|perroonide]] ehitus koos vajalike kommunikatsioonide rajamisega; [[perimeetriaed|perimeetriaia]] rajamine ja tehniliste [[valvesüsteem]]ide paigaldamine; osaline patrull- ja hooldetee ehitus, lumekogumise platside, jäätõrje tegemise ala, rajahooldustehnikale manööverdusala vabastuse platsi ja mootorite testimise ala rajamine. Need muudatused võimaldavad lennukitel [[Tallinn]]a kohalt kõrgemalt üle lennata ja vähendavad sellega [[müratase]]t. Avalik arutelu lennuraja pikendamise keskkonnamuutuste projekti kohta toimus [[16. detsember|16. detsembril]] [[2013]], lennuraja laiendustööd pidid algama [[2015]]. aasta alguses.&lt;ref name=&quot;zxhAQ&quot; /&gt; [[12. juuni]]l [[2013]] kinnitas Tallinna linnavalitsus detailplaneeringu, millega lubati Tallinna lennuväljal ehitada 0,91 [[hektar]]i suurusele maa-alale [[lennukiremondihoone]].&lt;ref name=&quot;y8QUW&quot; /&gt; Lennujaama viie aasta pikkuse investeerimisplaani kogumaksumus on üle 100 miljoni [[euro]].&lt;ref name=&quot;h1t9B&quot; /&gt; See hõlmab peale lennukiremondihoone ehitamise ka 2,5 miljoni euro eest lennujaamahoones [[ümberehitus]]i ja laiendusi ning turvalisuse, mahutuse ja VIP-alade suurendamist.&lt;ref name=&quot;NfNtY&quot; /&gt;

Aastatel 2016–2022 plaanis Tallinna lennujaam arendada lennuliiklusala, laiendada [[reisiterminal]]i ja sealset [[julgestusala]] ning ehitada 1200-kohaline [[parkimismaja]].&lt;ref name=&quot;SNPoH&quot; /&gt; Uus parkimismaja avati 2018. aasta lõpul ja see läks maksma 13 miljonit eurot.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/885767/tallinna-lennujaama-uus-parkimismaja-ei-tosta-parkimise-hinda &quot;Tallinna lennujaama uus parkimismaja ei tõsta parkimise hinda&quot;] ERR, 18. detsember 2018&lt;/ref&gt;

=== 2020. aastad ===
2020. aastal jõudis Eestisse [[koroonapandeemia Eestis|koroonapandeemia]]. Aasta jooksul läbis lennujaama 863&amp;nbsp;585 reisijat ehk kõigest 26% 2019. aasta reisijate arvust. See reisjate arv oli võrreldav 2003. aastaga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1228360/lennujaama-reisijate-arv-langes-loppenud-aastal-2003-aasta-tasemele &quot;Lennujaama reisijate arv langes lõppenud aastal 2003. aasta tasemele&quot;] ERR, 5. jaanuar 2021&lt;/ref&gt;

25. novembril 2020 hakati Tallinna lennujaamas ehitama [[päikesepark]]i. Need plaaniti rajada kõikidesse lennujaamadesse eesmärgiga vähendada elektritarbimisest tuleneva süsiniku kogust ning liikuda taastuvenergia kasutamise suunas.

2024. aastal hakati rajama lennujaama lõunaküljele ligi 14 miljoni euro eest kolme uut angaari, mida välja rentida lennukite hooldusettevõttele [[Magnetic MRO]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609398304/tallinnas-laieneb-joudsalt-magnetic-mro-lennukite-hooldusari &quot;Tallinnas laieneb jõudsalt Magnetic MRO lennukite hooldusäri&quot;] ERR, 16. juuli 2024&lt;/ref&gt;

2024. aastal läbis Tallinna lennujaama 3,5 miljonit reisijat. Kokku toimus 42&amp;nbsp;403 lendu ehk keskmiselt 116 õhkutõusu ja maandumist päevas. Otselendudega pääses Tallinnast 60 sihtkohta, millest 44 olid regulaarliinid ja 16 regulaarsed tšarterlennud. Kõige rohkem vedasid reisijaid [[Air Baltic]] (26,6%), [[Ryanair]] (18%), [[Lufthansa]] (10,2%) ja [[Finnair]] (8,7%) ning regulaarlendudega lennati enim [[Stockholm]]i (10,1%), [[Riia|Riiga]] (9,6%), [[Helsingi]]sse (9,5%) ja [[Frankfurt]]i (9,3%).&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609569850/tallinna-lennujaama-labis-mullu-rekordarv-reisijaid &quot;Tallinna lennujaama läbis mullu rekordarv reisijaid&quot;] ERR, 8. jaanuar 2025&lt;/ref&gt;

2025. aastal lõpus alustati reisiterminali laiendust, mis kestab kuni kuni 2030. aastani. Kui muidu oli terminali kavandatud läbilaskevõime 2,8 miljonit reisijat aastas, siis ümberehitustega peaks see suurenema kuni 5,5 miljoni inimeseni aastas. Ümberehituse maksumuseks eeldatakse 75 miljonit eurot.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609874784/tallinna-lennujaam-alustab-reisijate-lisandumise-ootuses-suurt-laienemist &quot;Tallinna lennujaam alustab reisijate lisandumise ootuses suurt laienemist&quot;] ERR, 3. detsember 2025&lt;/ref&gt;

Lennujaam on teatanud kavast lammustada vana reisiterminal, et tekitada enam ruumi uue reisijateterminali juures manööverdavatele lennukitele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610020393/tallinna-lennujaam-tahab-lammutada-vana-reisiterminali-hoone &quot;Tallinna lennujaam tahab lammutada vana reisiterminali hoone&quot;] ERR, 12. mai 2026&lt;/ref&gt;

== Terminalid ==
[[Fail:Tallinn Airport 03 July 2006.jpg|pisi|229x229px|Tallinna lennujaam 2006. aastal]]
Lennujaamas on üks reisiterminal ja neli kaubaterminali. Tallinna lennujaamas on iga aastaga järjest rohkem reisijaid, terminali on raske aastas mahutada rohkem kui 2 500 000 reisijat.{{lisa viide}}

=== Reisijate asutused lennujaamas ===
Lennujaam avas 9. mail 2013 raamatukogu värav 1 juures. Kõik raamatud raamatukogus annetati avalikult, osa raamatutest annetasid endine Eesti president [[Toomas Hendrik Ilves]] ja tema abikaasa [[Evelin Ilves]]. Raamatukogus on raamatuid kümnes keeles, peamiselt eesti, vene ja inglise keeles. Seal on ka valik lasteraamatuid. 16. augustil 2013 avas Tallinna lennujaam kunstigalerii, mida saavad kõik saabuvad ja lahkuvad reisijad näha.{{lisa viide}}

Septembris 2013 avati Tallinna lennujaamas automaatne piiriületussüsteem, mis on kasutusel Schengeni alast väljalendamisel.
[[Fail:TradAttack! at Tallinn Airport (35446064370).jpg|pisi|[[Trad.Attack!|TradAttack]]!-i esinemine Tallinna lennujaamas 2017. aastal]]
[[Nordea Lounge]] on äriklassi ootesaal Tallinna lennujaamas. Nordea Lounge on mõeldud Aerofloti, [[AirBaltic|Air Balticu]], [[Finnair]]i, [[LOT Polish Airlines]]i, [[Lufthansa]], [[Nordica]] ja [[Turkish Airlines]]i äriklassi reisijatele. Maailma suurim sõltumatu lennujaamade ootesaalide liikmesust pakkuv programm [[Priority Pass]] hääletas Tallinna lennujaama äriklassi ootesaali Euroopa parimaks 2017. aastal.{{lisa viide}}

Tallinna lennujaamas on alates 2017. aasta oktoobrist kõigile reisijatele avatud jõusaal. Jõusaali eesmärk on inimesi rohkem liigutama panna.{{lisa viide}}

== Lennufirmad ja sihtkohad ==

=== Regulaarlennud ===

Lennufirmad, mis teenindavad regulaarlende Tallinna lennujaamast.

Siin on esitatud osa Tallinna lennujaamast toimunud liinilendude andmetest 2026. aasta suvise seisuga.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|+
!Lennufirma
!Sihtkohad
|-
|[[Aeroflot]]
|[[Šeremetjevo rahvusvaheline lennujaam|Moskva (Šeremetjevo)]] (Peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]])
|-
|[[Air Baltic|airBaltic]]
|[[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdam]], [[Ateena Eleftherios Venizelose rahvusvaheline lennujaam|Ateena]], [[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona (El Prati)]], [[Brüsseli lennujaam|Brüssel]]&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna lennujaam /airBaltic|url=https://www.tallinn-airport.ee/news/airbaltic-alustab-lendamist-tallinnast-malagasse-brusselisse-ja-kopenhaagenisse/|pealkiri=airBaltic alustab lendamist Tallinnast Malagasse, Brüsselisse ja Kopenhaagenisse|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;, [[Hamburgi lennujaam|Hamburg]], [[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagen]],&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; [[Londoni Gatwicki lennujaam|London (Gatwick)]], [[Málaga lennujaam|Malaga]], [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardemoen)]], [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam|Pariis (Charles de Gaulle)]], [[Riia lennujaam|Riia]], [[Tenerife Lõunalennujaam|Tenerife]], [[Vilniuse lennujaam|Vilnius]]&lt;br&gt;'''Hooajalised:''' [[Berliini Brandenburgi lennujaam|Berliin]], [[Billundi lennujaam|Billund]], [[Burgasi rahvusvaheline lennujaam|Burgas]], [[Genfi lennujaam|Genf]], [[Irákleio rahvusvaheline lennujaam|Irákleio]], [[Madeira lennujaam|Madeira]], [[Malta rahvusvaheline lennujaam|Malta]], [[Nice'i Côte d'Azuri lennujaam|Nice]], [[Müncheni lennujaam|München]], [[Palma de Mallorca lennujaam|Palma de Mallorca]], [[Rhodese rahvusvaheline lennujaam|Rhodos]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]], [[Spliti lennujaam|Split]], [[Tirana lennujaam|Tirana]], [[Viini rahvusvaheline lennujaam|Viin]]
|-
|[[Belavia]]
|[[Minski rahvusvaheline lennujaam|Minsk]] (Peatatud [[Ryanairi lend 4978|õhusõiduki rikkumise tõttu]])
|-
|[[Eurowings]]
|'''Hooajalised: '''[[Düsseldorfi lennujaam]], [[Praha Václav Haveli lennujaam|Praha]]'''
|-
|[[Finnair]]
|[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi (Vantaa)]]
|-
|[[Finnair]] &lt;br&gt;{{nowrap|Operaator [[Nordic Regional Airlines]]}}
|[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi (Vantaa)]]
|-
|[[Flydubai]]
|[[Dubai rahvusvaheline lennujaam|Dubai (rahvusvaheline)]] (pidi alustama 12. oktoobril 2024, kuid jääb ära, sest oma laienemine peatati Boeingu lennukite tarnete viibimise tõttu)
|-
|[[Jet2.com]]
|'''Hooajalised:''' [[Birminghami lennujaam|Birmingham]], [[Edinburghi lennujaam|Edinburgh]], [[Leedsi Bradfordi lennujaam|Leeds]] (alustab 27. novembril 2026), [[Londoni Gatwicki lennujaam|London (Gatwick)]] (alustab 19. novembril 2026) ja [[Manchesteri lennujaam|Manchester]]
|-
|[[LOT Polish Airlines]]
|[[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]]
|-
|[[Lufthansa]]
|[[Frankfurdi lennujaam|Frankfurt]]
|-
|[[Marabu (lennufirma)|Marabu]]
|[[Hamburgi lennujaam|Hamburg]] ja [[Müncheni lennujaam|München]]
|-
|[[NyxAir]]
|[[Kuressaare lennujaam|Kuressaare]], [[Kärdla lennujaam|Kärdla]]&lt;br&gt;'''Hooajalised:''' [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]]
|-
|[[Norwegian Air Shuttle]]
|[[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardemoen)]]
|-
|[[Pegasus Airlines]]
|[[Antalya]] 
|-
|[[Ryanair]]
|[[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona (El Prati)]], [[Berliini Brandenburgi lennujaam|Berliin]] (lõpetab 24. oktoober 2026), [[Dublini lennujaam]], [[Londoni Stanstedi lennujaam|London (Stansted)]], [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]]&lt;br&gt;'''Hooajalised:''' [[Milano Malpensa lennujaam|Milano]]
|-
|[[Scandinavian Airlines]]
|[[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagen]], [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardemoen)]], [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]]
|-
|[[Scandinavian Airlines]] &lt;br&gt;{{nowrap|Operaator [[Braathens Regional Airways|BRA]]}}
|[[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]]
|-
|[[Sunexpress]]
|'''Hooajalised:''' [[Antalya]]
|-
|[[Swiss International Air Lines]]
|[[Zürichi lennujaam|Zürich]]
|-
|[[Transavia]]
|[[Pariisi Orly lennujaam|Pariis (Orly)]]
|-
|[[Turkish Airlines]]
|[[İstanbuli lennujaam|Istanbul]]
|-
|[[Wizz Air]]
|[[Budapesti Ferenc Liszti rahvusvaheline lennujaam|Budapest]], [[Gdański Lech Wałęsa lennujaam|Gdańsk]], [[Kiievi Žuljanõi lennujaam|Kiiev (Žuljanõi)]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Krakówi Johannese Pauluse II rahvusvaheline lennujaam|Kraków]], [[Londoni Lutoni lennujaam|London (Luton)]], [[Rooma Leonardo da Vinci-Fiumicino lennujaam|Rooma]], [[Veneetsia Marco Polo lennujaam|Veneetsia]], [[Vilniuse lennujaam|Vilnius]] &lt;br&gt;'''Hooajalised:''' [[Harkivi rahvusvaheline lennujaam|Harkiv]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Lvivi Danila Galitskogo rahvusvaheline lennujaam|Lviv]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Tirana lennujaam|Tirana]] (alustab 22. juunil 2026), [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]]
|}

==== Liinilendude sihtkohad täpsemalt ====

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
|style=&quot;background-color: #FFFF99&quot;|
|Suvehooajaline
|-
|style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot;|
|Talvehooajaline
|-
|style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot;|
|Tuleviku sihtpunkt
|}

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Linn !! Riik !! IATA !! ICAO !! Lennujaam !! Lennufirma !! Alates !! Kuni !! Lennuk
|-
| rowspan=&quot;7&quot; | [[Amsterdam]] || rowspan=&quot;7&quot; | {{riigi ikoon|Holland}} Holland || rowspan=&quot;7&quot; | AMS || rowspan=&quot;7&quot; | EHAM || rowspan=&quot;7&quot; | [[Amsterdami Schipholi lennujaam]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Estonian Air]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1993 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tupolev Tu-134]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. juuli 1995 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1999 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Boeing 737|Boeing 737-500]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. jaanuar 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. juuni 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500 (2009–2012), [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ700]] (2015), [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ900NG]] (2011–2015) ja [[Embraer E-Jet|Embraer E-170]] (2012–2015)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[KLM|KLM Cityhopper]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. mai 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Fokker 70]] (2005–2006) ja [[Fokker 100]] (2006–2009)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Nordica]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. jaanuar 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Embraer ERJ 145]] (2016), Embraer E-175 (2015–2017), Bombardier CRJ700 (2016–2019), Bombardier CRJ900NG ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| [[airBaltic]] || 27. märts 2016 || – ||[[Airbus A220|Airbus A220-300]], Boeing 737-300/500 (2016–2019) ja [[Bombardier CSeeria|Bombardier CS300]] (2017–2018)
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Ateena]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || rowspan=&quot;3&quot; | ATH || rowspan=&quot;3&quot; | LGAV || rowspan=&quot;3&quot; | [[Ateena Eleftherios Venizelose rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 5. juuli 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. august 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Boeing 737|Boeing 737-300]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Aegean Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 19. juuni 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Airbus A320]] ja [[Airbus A320neo]]
|-
| airBaltic || s28. aprill 2026 || - || Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;5&quot; | [[Barcelona]] || rowspan=&quot;5&quot; | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || rowspan=&quot;4&quot; | BCN || rowspan=&quot;4&quot; | LEBL || rowspan=&quot;4&quot; | [[Barcelona El Prati lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. mai 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| [[Ryanair]] || 17. juuli 2021 || – || [[Boeing 737|Boeing 737-800NG]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Vueling Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. juuni 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| airBaltic || 19. veebruar 2025 || – || Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | GRO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LEGE || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Barcelona Girona-Costa Brava lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;12&quot; | [[Berliin]] || rowspan=&quot;12&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TXL || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDT || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Berliini Tegeli lennujaam]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 19. august 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. jaanuar 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2007), Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. juuni 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. mai 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. juuni 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 6. mai 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300 (2018–2020), Boeing 737-300/500 (2015–2018), Bombardier CS300 (2017–2018) ja [[Bombardier Q|Bombardier Dash 8 Q400]] (2015–2020)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SXF || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDB || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Berliini Schönefeldi lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[easyJet]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Airbus A319]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. november 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. august 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. aprill 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. aprill 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | BER || rowspan=&quot;3&quot; | EDDB || rowspan=&quot;3&quot; | [[Berliini Brandenburgi lennujaam]] || Ryanair || 7. juuli 2020 || lõpetab 24. oktoober 2026 || Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. november 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 10. juuni 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| [[Birmingham]] || {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || BHX || EGBB || [[Birminghami lennujaam]] || [[Jet2.com]] ||  28. november 2025 || – || Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Bremen]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BRE || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDW || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Bremeni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Brüssel]] || rowspan=&quot;4&quot; | {{riigi ikoon|Belgia}} Belgia || rowspan=&quot;4&quot; | BRU || rowspan=&quot;4&quot; | EBBR || rowspan=&quot;4&quot; | [[Brüsseli lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. september 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737–500 (2004–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015) ja Embraer E-170 (2012–2015)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. juuni 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| airBaltic || 3. juuni 2019 || - || Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT (operaator Regional Jet)]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuli 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. märts 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Billund]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Taani}} Taani || rowspan=&quot;3&quot; | BLL || rowspan=&quot;3&quot; | EKBI || rowspan=&quot;3&quot; | [[Billundi lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 2. mai 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Budapest]] || rowspan=&quot;2&quot; | {{riigi ikoon|Ungari}} Ungari || rowspan=&quot;2&quot; | BUD || rowspan=&quot;2&quot; | LHBP || rowspan=&quot;2&quot; | [[Budapesti Ferenc Liszti rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | talv 1992 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Tupolev Tu-134
|-
| Wizz Air || 11. detsember 2025 || - || Airbus A321neo
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Burgas]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Bulgaaria}} Bulgaaria || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | BOJ || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LBBG || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Burgasi rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. mai 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Constanța]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rumeenia}} Rumeenia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | CND || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LRCK || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Constanța Mihail Kogălniceanu rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. juuni 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. september 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Dubai]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | {{riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} Araabia Ühendemiraadid || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | DXB || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | OMDB || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Dubai rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Flydubai]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD | pidi alustama 12. oktoobril 2024, kuid jääb ära, sest peatab oma laienemise Boeingu lennukite tarnete viibimise tõttu || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | – || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Boeing 737-800NG/MAX 8
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Dublin]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Iirimaa}} Iirimaa || rowspan=&quot;3&quot; | DUB || rowspan=&quot;3&quot; | EIDW || rowspan=&quot;3&quot; | [[Dublini lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. oktoober 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. august 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2010), Boeing 737-500
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| 30. oktoober 2023 || – || Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Dubrovnik]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | DBV || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LDDU || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Dubrovniki lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 19. aprill 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. oktoober 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. mai 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. oktoober 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Düsseldorf]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | NRN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDLV || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Weeze lennujaam|Düsseldorfi Weeze lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. märts 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | DUS || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | EDDL || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Düsseldorfi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Eurowings || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. mai 2026 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A319
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Nottingham|East Midlands]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EMA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EGNX || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[East Midlandsi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. märts 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Edinburgh]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan=&quot;3&quot; | EDI || rowspan=&quot;3&quot; | EGPH || rowspan=&quot;3&quot; | [[Edinburghi lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. jaanuar 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| Jet2.com || 27. november 2025 || – || Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Forlì]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | FRL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIPK || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Forlì lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Wind Jet]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. juuni 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319
|-
| rowspan=&quot;6&quot; | [[Frankfurt]] || rowspan=&quot;6&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan=&quot;5&quot; | FRA || rowspan=&quot;5&quot; | EDDF || rowspan=&quot;5&quot; | [[Frankfurti lennujaam|Frankfurdi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. jaanuar 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2009), Boeing 737-500 (1995–2009) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Lufthansa]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 1992 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 1998 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-200 (1992–1997) ja Boeing 737-500
|-
| 2010 || - || Airbus A319/A320/A320neo/A321/A321neo
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lufthansa CityLine]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[BAe 146|Avro RJ85]] ja Bombardier CRJ700 ja Embraer E-190/E-195 (2009–2010)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900ER, Embraer E-190 ja Embraer E-195 (2017–2021)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | HHN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDFH || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Frankfurt-Hahni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| [[Gdańsk]] || {{riigi ikoon|Poola}} Poola || GDN || EPGD || [[Gdański Lech Wałęsa lennujaam]] || Wizz Air || 1. mai 2026 || - || Airbus A321neo
|-
| style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Genf]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | {{riigi ikoon|Šveits}} Šveits || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | GVA || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | LSGG || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Genfi lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | 30. detsember 2023 || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | – || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Göteborg]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | GOT || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESGG || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Göteborgi Landvetteri lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. august 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[City Airline]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer ERJ 135/145
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. august 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; |[[ATR|ATR 72]], Bombardier CRJ700 ja Embraer E-175 (2017)
|-
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Hamburg]] || rowspan=&quot;4&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan=&quot;4&quot; | HAM || rowspan=&quot;4&quot; | EDDH || rowspan=&quot;4&quot; | [[Hamburgi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. mai 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2010), Boeing 737-500 (1995–2010), [[Fokker 50]] (1998–2002) ja Tupolev Tu-134 (1994–1995)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-175 (2017)
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Marabu (lennufirma)|Marabu]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 16. juuni 2023 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Airbus A320neo
|-
| airBaltic || 29. märts 2026 || - || Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Hannover]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | HAJ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDV || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Hannover-Langenhageni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. november 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Embraer E-170
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Harkiv]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | HRK || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKHH || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Harkivi rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Wizz Air]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. veebruar 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;13&quot; | [[Helsingi]] || rowspan=&quot;13&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan=&quot;13&quot; | HEL || rowspan=&quot;13&quot; | EFHK || rowspan=&quot;13&quot; | [[Helsingi Vantaa lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50 (1996–2000), Tupolev Tu-134 (1991–1996) ja [[YAK-40|Jakovlev JAK-40]] (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Estonian Air|Estonian Air Regional]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. september 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. november 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Saab 340]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. jaanuar 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer E-170 ja Saab 340
|-
| [[Finnair]] || 26. märts 1990 (pärast Eesti iseseisvumist oktoobris 1991) || - || Airbus A319/A320 (alates 2007), [[Douglas DC-9]] (1991–2000), [[Embraer|Embraer E-170]] (operaator Flybe Nordic 2005–2012), [[Embraer|Embraer E-190]] (alates 2015, operaator Nordic Regional Airlines) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-82/MD-83]] (1991–2006)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Karair]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 1990 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1996 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[ATR|ATR 72]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Finnaviation]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 suvel || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1995 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Aero Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | märts 2002 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 6. jaanuar 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Söder Airlines]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. märts 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ? || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Finncomm Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. aprill 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2011|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 42/72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Blue1]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. jaanuar 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. august 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Flybe Nordic]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. aprill 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Embraer E-170 (2011–2012) ja Embraer E-190 (operaator Finnair)
|-
| [[Nordic Regional Airlines]] || 1. mai 2015 || - || ATR 72, Embraer E-190 (operaator Finnair)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[NyxAir]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 17. mai 2021 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[ATR 42]] ja Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Irákleio]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | HER || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LGIR || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Irákleio rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99 | 3. mai 2023 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | [[İstanbul]] || rowspan=&quot;2&quot; | {{riigi ikoon|Türgi}} Türgi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ISL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LTBA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[İstanbuli Atatürki lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Turkish Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. juuni 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 5. aprill 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320/A321 ja Boeing 737-800/900
|-
| IST || LTFM || [[İstanbuli lennujaam]] || [[Turkish Airlines]] || 10. aprill 2019 || - || Airbus A319/A320/A321/A321neo, Boeing 737-800/900 ja Boeing 737 MAX 8
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Joensuu]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | JOE || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFJO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Joensuu lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. detsember 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jönköping]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | JKG || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESGJ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jönköpingi lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Avies]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2011 kevad || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2011 suvel || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jetstream 31/32|BAe Jetstream 31/32]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jyväskylä]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | JYV || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFJY || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jyväskylä lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. jaanuar 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kajaani]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KAJ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFKI || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kajaani lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kaunas]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KUN || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EYKA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kaunase lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. juuli 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. august 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier Dash 8 Q400
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. juuli 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. august 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Khuthaisi]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Gruusia}} Gruusia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KUT || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UGKO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Khuthaisi rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Wizz Air]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. august 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. jaanuar 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kiiev]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KBP || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKBB || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kiievi Borõspili rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | IEV || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKKK || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kiievi Žuljanõi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. aprill 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. juuni 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. veebruar 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;8&quot; | [[Kopenhaagen]] || rowspan=&quot;8&quot; | {{riigi ikoon|Taani}} Taani || rowspan=&quot;8&quot; | CPH || rowspan=&quot;8&quot; | EKCH || rowspan=&quot;8&quot; | [[Kopenhaageni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Scandinavian Airlines|SAS]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1992 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[McDonnell Douglas|McDonnell Douglas DC-9-21/41]] (1989–2002), [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-81]] (1989–2007) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-87]] (1989–2009)
|-
| 16. november 2015 || - || Bombardier CRJ900NG (2015–2025) ja Embraer E-195
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[FlyNordic]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 6. jaanuar 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | McDonnell Douglas MD-82/MD-83
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordic Aviation || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer ERJ 145 ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. aprill 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| airBaltic || 2. juuni 2019 || - || Airbus A220-300 ja Bombardier Dash 8 Q400 (2019–2020)
|-
| SAS (operaator [[CityJet]]) || 5. jaanuar 2025 || – || Bombardier CRJ900NG/1000NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Korfu]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | CFU || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LGKR || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Corfu rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Ellinair || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 29. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A319/A320
|-
| [[Kraków]] || {{riigi ikoon|Poola}} Poola || KRK || EPKK || [[Krakówi Johannese Pauluse II rahvusvaheline lennujaam]] || Wizz Air || 27. oktoober 2025 || – || Airbus A321neo
|-
| rowspan=&quot;7&quot; | [[Kuressaare]] || rowspan=&quot;7&quot; | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan=&quot;7&quot; | URE || rowspan=&quot;7&quot; | EEKE || rowspan=&quot;7&quot; | [[Kuressaare lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1993 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Antonov An-2]] ja Jakovlev JAK-40
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. september 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. aprill 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. oktoober 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. mai 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2001 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32 (2006–2008) ja Let L-410 (2001–2006)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuni 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jetstream 31/32|BAe Jetstream 31/32]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Transaviabaltika]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. juuni 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. detsember 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Let L-410 ja BAe Jetstream 31/32
|-
| [[NyxAir]]|| 21. detsember 2020 || - || [[ATR 42|ATR-42]] ja Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;6&quot; | [[Kärdla]] || rowspan=&quot;6&quot; | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan=&quot;6&quot; | KDL || rowspan=&quot;6&quot; | EEKA || rowspan=&quot;6&quot; | [[Kärdla lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1993 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Enimex]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Antonov An-28]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Transaviabaltika]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. juuni 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. jaanuar 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Let L-410 ja BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Diamond Sky]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. jaanuar 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. veebruar 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| NyxAir|| 1. märts 2024 || sügis 2027 || Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lappeenranta]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LPP || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFLP || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lappeenranta lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. november 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500 (2009–2010) ja Fokker 50 (2010)
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Leeds]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | LBA || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | EGNM || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Leedsi Bradfordi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Jet2.com || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 27. november 2026 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Boeing 737-800
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lissabon]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Portugal}} Portugal || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LPTT || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lissaboni Portela lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TAP Air Portugal || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. juuli 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. jaanuar 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Liverpool]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LPL || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EGGP || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Liverpooli Johni Lennoni lennujaam|Liverpooli John Lennoni lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | easyJet || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. aprill 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2021 ||  style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;10&quot; | [[London]] || rowspan=&quot;10&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan=&quot;4&quot; | LGW || rowspan=&quot;4&quot; | EGKK || rowspan=&quot;4&quot; | [[Londoni Gatwicki lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 1995 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2012) ja Embraer E-170 (2012)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | easyJet || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. jaanuar 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320
|-
| airBaltic || 27. märts 2018 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2018–2019) ja Bombardier CS300 (2017–2018)
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Jet2.com || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 19. november 2026 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Boeing 737-800
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | STN || rowspan=&quot;2&quot; | EGSS || rowspan=&quot;2&quot; | [[Londoni Stanstedi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | easyJet || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. november 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319 ja Boeing 737-300 (2004–2007)
|-
| Ryanair || 1. aprill 2013 || – || Boeing 737-800NG/MAX
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | LTN || rowspan=&quot;3&quot; | EGGW ||  rowspan=&quot;3&quot; | [[Londoni Lutoni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. jaanuar 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A321
|-
| 1. november 2022 || - || Airbus A319/A321/A321Neo
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LHR || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EGLL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Londoni Heathrow' lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[British Airways]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320/A321
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lviv]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LWO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKLL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lvivi Danila Galitsogo rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. juuni 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Málaga]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | AGP || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LEMG || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Málaga lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. juuni 2019 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; |Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Madeira]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | {{riigi ikoon|Portugal}} Portugal || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | FNC || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | LPMA || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Madeira lennujaam]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | 26. oktoober 2025 || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | – || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; |Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Malta]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Malta}} Malta || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | MLA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LMML || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Malta rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 4. mai 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Manchester]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan=&quot;3&quot; | MAN || rowspan=&quot;3&quot; | EGCC || rowspan=&quot;3&quot; | [[Manchesteri lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. mai 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. juuni 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| Jet2.com || 28. november 2025 || – || Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;9&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Milano]] || rowspan=&quot;9&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BGY || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIME || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Milano Orio al Serio lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006), Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Volareweb.com]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. mai 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. november 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG/MAX
|-
| rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | MXP || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LIMC || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Milano Malpensa lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | (30. märts 2005) 29. oktoober 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. september 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500 ja Bombardier CRJ900NG (2011)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. aprill 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. mai 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 31. märts 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | easyJet || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. detsember 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. juuli 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320/A321/A321N
|-
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Minsk]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Valgevene}} Valgevene || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | MSQ || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UMMS || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Minski rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50 (1996–2000) ja Jakovlev JAK-40 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Belavia]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | juuli 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 2001 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Antonov An-24
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. mai 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. mai 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer E-175
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. veebruar 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. mai 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340A
|-
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Moskva]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Venemaa}} Venemaa || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SVO || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UUEE || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Moskva Šeremetjevo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Aeroflot || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1996 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Tupolev Tu-134
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. märts 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320/A321 ja [[Suhhoi|Suhhoi Superjet 100-95]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | VKO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UUWW || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Moskva Vnukovo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[UTair Aviation]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. august 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ-200LR
|-
| rowspan=&quot;8&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[München]] || rowspan=&quot;8&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan=&quot;8&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | MUC || rowspan=&quot;8&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | EDDM || rowspan=&quot;8&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Müncheni lennujaam]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. mai 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. aprill 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. märts 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. detsember 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Lufthansa ja [[Augsburg Airways]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319, Boeing 737-300/500 (2010–2011) ja Embraer E-195
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 19. detsember 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Lufthansa ja Lufthansa CityLine || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. november 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A321 (2019–2022), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-190 ja Embraer E-195 (2019–2021)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. mai 2021 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Marabu || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 21. mai 2023 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Airbus A320neo
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Napoli]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | NAP || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIRN ||rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Napoli lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 17. september 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 28. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Airbus A320/A321N
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Nice]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | NCE || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LFMN || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Nice'i Côte d'Azuri lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. mai 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 (2010–2012) ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 2. juuni 2021 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Nürnberg]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | NUE || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Nürnbergi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Odessa]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ODS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKOO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Odessa lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. mai 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuli 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Ohrid]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} Põhja-Makedoonia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | OHD || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LWOH || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Ohrid &quot;St. Paul Apostle&quot; lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuni 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. september 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;9&quot; | [[Oslo]] || rowspan=&quot;9&quot; | {{riigi ikoon|Norra}} Norra || rowspan=&quot;7&quot; | OSL || rowspan=&quot;7&quot; | ENGM || rowspan=&quot;7&quot; | [[Oslo Gardermoeni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1998 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2013) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. august 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (2003–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2013)
|-
| [[Norwegian Air Shuttle]] || 4. mai 2006 || – || Airbus A320 (2016–2020), Boeing 737-300 (2006–2015) ja Boeing 737-800/MAX 8
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. jaanuar 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72 (2016–2019), Bombardier CRJ700 (2016–2019) ja Bombardier CRJ900
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2018–2019) ja Bombardier CS300 (2018)
|-
| 29. märts 2026 || - || Airbus A220-300
|-
| SAS || 17. august 2023 || - || Airbus A320Neo ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | RYG || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ENRY || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Oslo Mossi Rygge lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TRF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ENTO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Sandefjordi lennujaam|Oslo Sandefjordi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. juuni 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Oulu]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | OUL || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFOU || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Oulu lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. mai 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | (vahemaandusega Turus) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. november 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. veebruar 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pajala]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | PJA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESUP || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pajala lennujaam]] (vahemaandusega Luleås) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. jaanuar 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Palanga]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | PLQ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EYPA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Palanga lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[flyLAL]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 2000
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Palma de Mallorca]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | PMI || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LEPA || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Palma de Mallorca lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 13. aprill 2025 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Paphos]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Küpros}} Küpros || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | PFO || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LCPH || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Paphose rahvusvaheline lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;5&quot; | [[Pariis]] || rowspan=&quot;5&quot; | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa || rowspan=&quot;3&quot; | CDG || rowspan=&quot;3&quot; | LFPG || rowspan=&quot;3&quot; | [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (2003–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2015) ja Embraer E-170 (2012–2015)
|-
| airBaltic || 28. oktoober 2014 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2014–2019) ja Bombardier CS300 (2017–2018)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BVA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LFOB || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pariisi Beauvais–Tillé lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| ORY || LFPO || [[Pariisi Orly lennujaam]] || [[Transavia]] || 4. aprill 2024 || - || Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Peterburi]] || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Venemaa}} Venemaa || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LED || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ULLI || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pulkovo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1995 (oli paus 1994–1995) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2009–2013) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. juuli 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2009–2012), Boeing 737-500 (2009–2011), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2009–2013)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. detsember 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. jaanuar 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Bombardier CRJ700 ja Embraer E-175 (2017)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[RusLine]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ100
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Praha]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Tšehhi}} Tšehhi || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | PRG || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LKPR || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Praha Václav Haveli lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Czech Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. aprill 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. jaanuar 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320 ja Boeing 737-400/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Eurowings]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 31. märts 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A320
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Reykjavík]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Island}} Island || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KEF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BIKF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Keflavíki rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. mai 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. august 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Rhodose saar|Rhodos]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | RHO || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LGRP || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Rhodose rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. mai 2023 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Riia]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Läti}} Läti || rowspan=&quot;3&quot; | RIX || rowspan=&quot;3&quot; | EVRA || rowspan=&quot;3&quot; | [[Riia lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1998 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2002 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. september 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer E-170 ja Saab 340
|-
| airBaltic || 30. jaanuar 1996 || – ||[[Airbus A220|Airbus A220-300]], Boeing 737-300 (2007–2020), 737-500 (2003–2019), [[Boeing 757|Boeing 757-200]] (2008–2010), [[Bombardier CSeeria|Bombardier CS300]] (2017–2018), Bombardier Dash 8 Q400 (2010–2020), Fokker 50 (1999–2013) ja Saab 340 (1996–1999)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Rijeka]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | RJK || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LDRI || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Rijeka lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. juuni 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-175 (2016–2017)
|-
| rowspan=&quot;6&quot; | [[Rooma]] || rowspan=&quot;6&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan=&quot;4&quot; | FCO || rowspan=&quot;4&quot; | LIRF || rowspan=&quot;4&quot; | [[Rooma Leonardo da Vinci-Fiumicino lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. aprill 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. august 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Vueling Airlines || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. juuni 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. september 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. jaanuar 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320/321/A321neo
|-
| 27. aprill 2026 || - || Airbus 321/A321neo
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | CIA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIRA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Rooma Ciampino lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. november 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Salzburg]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | {{riigi ikoon|Austria}} Austria || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | SZG || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | LOWS || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Salzburgi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | 21. detsember 2019 || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | – || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Savonlinna]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SVL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFSA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Savonlinna lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Transaviabaltika || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. oktoober 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. detsember 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Simferopol]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SIP || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKFF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Simferopoli rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. september 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Split]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | SPU || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LDSP || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Spliti lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. mai 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. mai 2023 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;18&quot; | [[Stockholm]] || rowspan=&quot;18&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || rowspan=&quot;15&quot; | ARN || rowspan=&quot;15&quot; | ESSA || rowspan=&quot;15&quot; | [[Stockholmi Arlanda lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2007–2013) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003), Jakovlev JAK-40 (1991–1996), Saab 340 (2007–2013) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | SAS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. november 1989 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. juuni 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avro RJ85 (2006–2008), Boeing 737-500 (1989–2000), Boeing 737-600 (1998–2008), Boeing 737-800 (2007–2008), Bombardier Dash 8 Q400 (2000–2008), [[McDonnell Douglas|McDonnell Douglas DC-9-21/41]] (1989–2002), [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-81]] (1989–2007) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-87]] (1989–2009)
|-
| 16. november 2015 || – || Airbus A320/A320neo, ATR-72 (2015–2025), Bombardier CRJ900NG (2015–2025), Boeing 737-600 (2015–2019) ja Boeing 737-700/800 (2015–2023)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[FlyNordic]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. jaanuar 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | McDonnell Douglas MD-82/MD-83
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuni 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300 ja Bombardier Dash 8 Q400 (2018–2020)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2011 kevad || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2011 suvel || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. august 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. juuni 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, British Aerospace ATP (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Norwegian Air Shuttle || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320 ja Boeing 737-800
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LOT (operaator Regional Jet) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuli 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Veebruar 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SAS (operaator Nordica) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Veebruar 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| Ryanair || 1. november 2021 || – || Boeing 737-800NG
|-
| SAS (operaator [[Braathens Regional Airways|BRA]]) || 5. jaanuar 2025 || – || ATR 72
|-
| SAS (operaator [[CityJet]]) || 5. jaanuar 2025 || – || Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | NYO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESKN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Stockholmi Skavsta lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BMA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESSB || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Stockholmi Bromma lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. aprill 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 42/72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. september 2014 ||style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 42
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Sundsvall]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SDL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESNN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Sundsvall-Timrå lennujaam]] (vahemaandusega Stockholmis) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Svegs]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EVG || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESND || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pajala lennujaam]] (vahemaandusega Stockholmis) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. jaanuar 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Zürich]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Šveits}} Šveits || rowspan=&quot;3&quot; | ZRH || rowspan=&quot;3&quot; | LSZH || rowspan=&quot;3&quot; | [[Zürichi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. aprill 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. september 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300
|-
| [[Swiss International Air Lines]] || 25. juuni 2021 || – || Airbus A220-100/300 ja Airbus A320/321
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Helvetic Airways]] (Swiss International Air Lines) || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 19. aprill 2022 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Embraer E-Jet E2 perekond|Embraer E2-195]]
|-
| rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tampere]] || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TMP || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFTP || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tampere Pirkkala lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. aprill 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. september 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Jakovlev JAK-40
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Söder Airlines]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2004 suvel || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Saab 2000]]
|-
|  rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. märts 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500 ja Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tartu]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TAY || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EETU || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tartu lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. veebruar 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. detsember 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Tenerife]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | TFS || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | GCTS || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Tenerife Lõunalennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99 | 30. oktoober 2023 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Thbilisi]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Gruusia}} Gruusia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TBS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UGTB || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Thbilisi rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Tirana]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Albaania}} Albaania || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | TIA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LITA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Tirana lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 2. juuni 2025 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 22. juuni 2026 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Airbus A321neo
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Thessaloniki]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SKG || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LGKR || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Thessaloniki lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ellinair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320 ja Boeing 737-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Torsby]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TYF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESST || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Torsby lennujaam]] (vahemaandusega Stockholm) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Trondheim]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Norra}} Norra || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TRD || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ENVA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Trondheimi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 5. september 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 (2011–2012), Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170 (2012–2015)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Turu]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TKU || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFTU || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Turu lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. oktoober 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. november 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. veebruar 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Turku Air]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Piper PA-31]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Vaasa]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | VAA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFVA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Vaasa lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. november 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. veebruar || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| rowspan=&quot;8&quot; | [[Varssavi]] || rowspan=&quot;8&quot; | {{riigi ikoon|Poola}} Poola || rowspan=&quot;8&quot; | WAW || rowspan=&quot;8&quot; | EPWA || rowspan=&quot;8&quot; | [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam]] || rowspan=&quot;4&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. juuli 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ? || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72 ja Boeing 737-400/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer ERJ 145 ja Embraer E-170 (2004–2008)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. mai 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2010–2011) ja Embraer E-170/E-175 (2010–2015)
|-
| 16. juuli 2020 || - || Boeing 737-800/MAX 8 ja Embraer E-170/E-175/E-190/E-195/E-295
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator [[EuroLOT]]) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juulil 1997 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. märts 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier Dash 8 Q400 (2015)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator Nordica) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. juuni 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170/E-175 (2015–2017)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator Regional Jet)|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuli 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. märts 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 29. märts 2026 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A321neo
|-
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Veneetsia]] || rowspan=&quot;4&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan=&quot;3&quot; | VCE || rowspan=&quot;3&quot; | LIPZ || rowspan=&quot;3&quot; | [[Veneetsia Marco Polo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. juuni 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. september 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. märts 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. veebruar 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A321Neo
|-
| 3. detsember 2025 || - || Airbus A321Neo
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TFS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIPH || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Treviso Sant'Angelo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;11&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Viin]] || rowspan=&quot;11&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Austria}} Austria || rowspan=&quot;11&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | VIE || rowspan=&quot;11&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LOWW || rowspan=&quot;11&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Viini rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Austrian Airlines]]i tütarettevõte [[Tyrolean Airways]] või [[Lauda Air]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 1997 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2001 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ100LR (2000–2001), Bombardier Dash 8 Q400 (1997 – mai 2000) ja Fokker 70 (1997 – mai 2000)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; |Austrian Airlinesi tütarettevõtte Tyrolean Airways || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 2002 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ100LR
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Rheintalflug]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2001 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 2002 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer 145
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. juuni 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. jaanuar 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. märts 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. aprill 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. mai 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. oktoober 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2015–2018), Bombardier CS300 (2017–2018) ja Bombardier Dash 8 Q400 (2015–2020)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 30. märts 2026 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Laudamotion]] (operaator Ryanair) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. juuni 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320 ja Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. august 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;11&quot; | [[Vilnius]] || rowspan=&quot;11&quot; | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || rowspan=&quot;11&quot; | VNO || rowspan=&quot;11&quot; | EYVI || rowspan=&quot;11&quot; | [[Vilniuse lennujaam|Vilniuse rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. oktoober 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 (2003–2005), Fokker 50 (1996–2003) ja Jakovlev JAK-40 (1991–1996)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. september 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. märts 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2011–2013) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 5. september 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 42, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2011–2013)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lithuanian Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 2000
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. september 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| 18. aprill 2016 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-500 (2016–2018) ja Bombardier Dash 8 Q400 (2016–2020)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[flyLAL]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Saab 2000
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Turkish Airlines || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 11. juuni 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 28. märts 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Airbus A319/A320/A321 ja Boeing 737-800
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| [[Air Lituanica]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 12. märts 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 22. mai 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Embraer E-175
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, British Aerospace ATP (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| Wizz Air || 12. detsember 2025 || - || Airbus A321neo
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| [[Östersund]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| OSD || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| ESNZ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| [[Åre Östersundi lennujaam]] (vahemaandusega Stockholm) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| BAe Jetstream 31/32
|}

=== Tšarterlennud ===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
!Lennufirma
!Sihtkohad
|-
|[[Austrian Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Innsbrucki lennujaam|Innsbruck]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=flightradar24.com|url=https://www.flightradar24.com/2018-07-11/09:00/120x/AUA2672/1d15b83d|pealkiri=Austrian Airlines- Tallinn to Innsbruck|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Corendon Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]]
|-
|[[Nordica]]
|'''Hooajalised:''' [[Bergamo Orio al Serio lennujaam|Bergamo]], [[Genfi lennujaam|Genf]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]]
|-
|[[Pegasus Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]]
|-
|[[Tailwind Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]], [[Burgasi lennujaam|Burgas]]
|-
|[[SmartLynx Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Alghero Fertilia lennujaam|Alghero]], [[Alicante Elche lennujaam|Alicante]], [[Bilbao lennujaam|Bilbao]], [[Korfu rahvusvaheline lennujaam|Korfu]], [[Cagliari Elmase lennujaam|Cagliari]], [[Catania Fontanarossa lennujaam|Catania]], [[Chaniá rahvusvaheline lennujaam|Chaniá]], [[Faro lennujaam|Faro]], [[Friedrichshafeni lennujaam|Friedrichshafen]], [[Fuerteventura lennujaam|Fuerteventura]], [[Gran Canaria lennujaam|Gran Canaria]], [[Madeira lennujaam|Funchal]], [[Eivissa lennujaam|Ibiza]], [[Innsbrucki lennujaam|Innsbruck]], [[Málaga lennujaam|Málaga]], [[Olbia Costa Smeralda lennujaam|Olbia]], [[Palermo lennujaam|Palermo]], [[Palma de Mallorca lennujaam|Palma de Mallorca]], [[Francisco de Sá Carneiro lennujaam|Porto]], [[Rhodose rahvusvaheline lennujaam|Rhodos]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]], Tenerife ([[Tenerife Põhjalennujaam|põhja]]- ja [[Tenerife Lõunalennujaam|lõunalennujaam]]), [[Valencia lennujaam|Valencia]]
|}

=== Kaubalennud ===
[[Fail:B747 Pullmantur Air EC-KXN MLA March 2011.jpg|pisi|[[Pullmantur Air]] alustas tšarterlende [[14. juuli|14. juulil]] [[2012]] kahe [[Boeing 747]] ja kolme [[Airbus 321]]-ga.&lt;ref name=&quot;9m4FF&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;puZOK&quot; /&gt;]]
{| class=&quot;wikitable sortable jquery-tablesorter&quot;
!Lennufirma
!Sihtkohad
|-
|[[Airest]]
|[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]]
|-
|[[ASL Airlines Belgium]]
|[[Malmö]], [[Turu]], [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]]
|-
|[[Cargolux]]
|[[Findeli lennujaam|Luxembourg]]
|-
|[[FedEx Express]]
|[[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdam]]
|-
|[[DHL Aviation]]
|[[Bukaresti Henri Coandă rahvusvaheline lennujaam|Bukarest]], [[Budapesti lennujaam|Budapest]]
|-
|[[Genex]]
|[[Belgradi Nikola Tesla lennujaam|Belgrad]], [[Minski rahvusvaheline lennujaam|Minsk]]
|-
|[[Silk Way Airlines]]
|[[Bakuu Heydər Əliyevi rahvusvaheline lennujaam|Bakuu]]
|-
|[[UPS Airlines]]
|[[Viini rahvusvaheline lennujaam|Viin]]
|}

=== Magnetic MRO lennukihoolduses käivad lennufirmad ===
[[Magnetic MRO]] on Tallinna lennujaamas asuv lennukite hooldusfirma. Allpool on loetletud lennufirmad, kes kasutavad Magnetic MRO teenust.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Lennufirma
!Lennufirma koduriik
!Lennufirma sihtkohtade arv
!Lennufirma lennukite arv
|-
|[[airBaltic]]
|[[Läti]]
|68
|30
|-
|[[SmartLynx Airlines|SmartLynx]]
|[[Läti]]
| –
|20
|-
|[[Austrian Airlines]]
|[[Austria]]
|130
|82
|-
|[[Brussels Airlines]]
|[[Belgia]]
|96
|51
|-
|[[Thomas Cook Airlines|Thomas Cook Group]]
|[[Suurbritannia]]
|200
|88
|-
|[[Finnair]]
|[[Soome]]
|132
|79
|-
|[[Scandinavian Airlines]]
|[[Rootsi]], [[Taani]], [[Norra]]
|119
|182
|-
|[[Nordica]]
|[[Eesti]]
|27
|16
|-
|[[Air Peace]]
|[[Nigeeria]]
|8
|11
|-
|[[Vueling Airlines|Vueling]]
|[[Hispaania]]
|163
|107
|-
|[[Jet Time]]
|[[Taani]]
|53
|10
|-
|[[easyJet]]
|[[Suurbritannia]]
|124
|218
|-
|[[Aeroflot]]
|[[Venemaa]]
|129
|224
|-
|[[NextJet]]
|[[Rootsi]]
|20
|15
|-
|[[Windrose Airlines]]
|[[Ukraina]]
|16
|11
|-
|[[Air Nostrum]]
|[[Hispaania]]
|58
|45
|-
|[[Grand Cru Airlines]]
| –
| –
| –
|-
|[[Primera Air]]
|[[Island]]
|36
|9
|-
|[[Rossiya]]
|[[Venemaa]]
|80
|61
|-
|[[LOT Polish Airlines]]
|[[Poola]]
|90
|58
|-
|[[Ryanair]]
|[[Iirimaa]]
|205
|413
|-
|[[Turkish Airlines]]
|[[Türgi]]
|302
|328
|-
|[[Onur Air]]
|[[Türgi]]
|38
|24
|-
|[[Utair]]
|[[Venemaa]]
|72
|65
|-
|[[ASL Airlines]]
| –
| –
| –
|-
|[[Azman Air]]
|[[Nigeeria]]
|10
|5
|-
|[[Med-View Airlines]]
|[[Nigeeria]]
|13
|7
|-
|[[Cargoair]]
|[[Bulgaaria]]
| –
|8
|-
|[[ALROSA|Alrosa]]
|[[Venemaa]]
| –
| –
|-
|[[Swift Air]]
|[[Ameerika Ühendriigid]]
|1
|13
|-
|[[British Airways]]
|[[Suurbritannia]]
|183
|273
|-
|[[Cimber]]
|[[Taani]]
| –
|9
|-
|[[West Atlantic]]
|[[Rootsi]]
|–
|56
|-
|[[Air Astana]]
|[[Kasahstan]]
|64
|31
|-
|[[SkyTaxi]]
|[[Poola]]
| –
|2
|-
|[[Airest]]
|[[Eesti]]
|14
|9
|-
|[[Carpatair]]
|[[Rumeenia]]
|2
|3
|-
|[[AerCap]]
|[[Iirimaa]]
| –
| –
|-
|[[ExecuJet Aviation Group]]
|[[Šveits]]
| –
| –
|-
|[[West Coast Aviation]]
| –
| –
| –
|-
|[[Nordavia]]
|[[Venemaa]]
|21
|9
|}

=== Tallinna lennujaama sihtkohtade soovinimekiri ===

==== TOP lühi- ja keskmaa lennuliinid&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=anna.aero|url=http://www.therouteshop.com/profiles/tallinn-airport/|pealkiri=Lennart Meri Tallinn Airport (TLL) {{!}} Unserved Routes in the Route Shop|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-12-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191204113342/http://www.therouteshop.com/profiles/tallinn-airport/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Sihtkoht
!Sihtkoha riik
!Potentsiaalsed lennufirmad
!Lisainfo
|-
|[[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona]]
|[[Hispaania]]
|[[airBaltic]], [[easyJet]], [[Ryanair]], [[Vueling]]
|
|-
|[[Bergen]]
|[[Norra]]
|airBaltic, [[Norwegian Air Shuttle|Norwegian]], [[Scandinavian Airlines|SAS]]
|
|-
|[[Billungid|Billund]]
|[[Taani]]
|airBaltic
|
|-
|[[Budapest]]
|[[Ungari]]
|airBaltic, Ryanair, [[Wizz Air]]
|
|-
|[[Bukarest]]
|[[Rumeenia]]
|airBaltic, [[Blue Air]], [[TAROM]], Wizz Air
|
|-
|[[Dubai]]
|[[Araabia Ühendemiraadid]]
|airBaltic, [[Emirates Airline|Emirates]], [[flydubai]]
|[[Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister|Ettevõtlusministri]] andmeil on huvi Tallinna suunal üles näidanud [[Emirates Airline|Emirates]] ja [[flydubai]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Postimees|url=https://tehnika.postimees.ee/6488478/varsti-voib-saada-otse-lennata-tallinnast-dubaisse|pealkiri=Varsti võib saada otse lennata Tallinnast Dubaisse|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Düsseldorf]]
|[[Saksamaa]]
|airBaltic, [[Eurowings]], Ryanair
|
|-
|[[Göteborgi lennujaam|Göteborg]]
|[[Rootsi]]
|airBaltic, Norwegian, Ryanair, SAS
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=anna.aero|url=https://www.anna.aero/2019/12/10/80-unserved-routes-within-europe-with-median-25000-passengers/|pealkiri=80 unserved routes within Europe with median 25,000 passengers|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-08-11|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200811044612/https://www.anna.aero/2019/12/10/80-unserved-routes-within-europe-with-median-25000-passengers/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Genf]]
|[[Šveits]]
|airBaltic, easyJet, Swiss
|
|-
|[[Köln]]
|[[Saksamaa]]
|airBaltic, Eurowings, Ryanair
|
|-
|[[Lissabon]]
|[[Portugal]]
|airBaltic, [[TAP Air Portugal]]
|
|-
|[[Madrid]]
|[[Hispaania]]
|airBaltic, [[Air Europa]], [[Iberia]], Ryanair
|
|-
|[[Manchesteri lennujaam|Manchester]]
|[[Suurbritannia]]
|airBaltic, easyJet, Ryanair
|
|-
|[[Praha]]
|[[Tšehhi]]
|airBaltic, [[Czech Airlines]]
|
|-
|[[Reykjavík|Reykjavik]]
|[[Island]]
|airBaltic, [[Icelandair]]
|
|-
|[[Rooma]]
|[[Itaalia]]
|airBaltic, [[Alitalia]], easyJet, Ryanair, Vueling
|Lennuliini alustab airBaltic (alustab 30. märtsil 2020)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Postimees|url=https://tarbija24.postimees.ee/6846534/tallinnast-saab-varsti-otse-lennata-kolme-euroopa-suurlinna|pealkiri=Tallinnast saab varsti otse lennata kolme Euroopa suurlinna|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Sofia]]
|[[Bulgaaria]]
|airBaltic, Ryanair, Wizz Air
|
|-
|[[Stavanger]]
|[[Norra]]
|airBaltic, Norwegian, SAS
|
|-
|[[Tel Aviv]]
|[[Iisrael]]
|airBaltic, Ryanair, Wizz Air
|
|-
|[[Thbilisi]]
|[[Gruusia]]
|airBaltic, [[Georgian Airlines]]
|
|-
|[[Veneetsia]]
|[[Itaalia]]
|airBaltic, easyJet
|
|-
|[[Zürich]]
|[[Šveits]]
|airBaltic, Swiss
|Lennuliini alustab airBaltic (alustab 31. märtsil 2020)
|}

==== TOP kaugmaa lennuliinid ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Sihtkoht
!Sihtkoha riik
!Potentsiaalsed lennufirmad
|-
|[[New York]]
|[[Ameerika Ühendriigid]]
|[[LOT Polish Airlines]], [[Delta Airlines|Delta Air Lines]], [[American Airlines]]
|-
|[[Toronto]]
|[[Kanada]]
|LOT Polish Airlines, [[Air Canada]]
|-
|[[Peking]]
|[[Hiina|Hiina Rahvavabariik]]
|LOT Polish Airlines, [[Air China]], [[Hainan Airlines]]
|-
|[[Narita rahvusvaheline lennujaam|Tokyo]]
|[[Jaapan]]
|LOT Polish Airlines, [[All Nippon Airways]], [[Japan Airlines]]
|-
|[[Suvarnabhumi rahvusvaheline lennujaam|Bangkok]]
|[[Tai]]
|LOT Polish Airlines, [[Thai Airways International|Thai Airways]]
|}

== Statistika ==
Aastast 1998 on lennujaama läbinud reisijate arv kasvanud igal aastal 14,2%. 20. septembril 2005 Tallinna Lennujaamast sai miljoni-jaam. 16. novembril 2012 ületati Tallinna lennujaamas esimest korda tegutsemisajal aastas kahe miljoni reisija piir.&lt;ref name=&quot;EZqoX&quot; /&gt; 31. detsembril 2018 Tallinna Lennujaama aastane reisijate arv ületas kolme miljoni piiri.

2016. aasta populaarseimad sihtkohad olid [[Frankfurdi lennujaam|Frankfurt]] ja [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]]. Frankurti lendas 12% reisijatest, Helsingisse 12%, [[Riia lennujaam|Riiga]] 10%, [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslosse]] 7%, [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholmi]] 7%, [[London]]isse 5%, [[Moskva]]sse 5%, [[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdami]] 4%, [[Milano]]sse 4% ja [[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagenisse]] 4%. Need sihtkohad moodustasid 70% Tallinna lennujaama sihtkohtadest.

=== Reisijate statistika ===
{{Lennujaam-Statistika|iata=TLL|début=1990}}

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:right&quot;
|+ '''Tallinna lennujaama''' statistika (alates 1992)
! Aasta !! Reisijaid !! Lennu-&lt;br /&gt;operatsioone !! Lennukaup&lt;br /&gt;ja post&lt;br /&gt;(tonnides)
|-
! 1992
| 205 776 || 11 000 || 1124
|-
! 1993
| 239 760 || 12 170 || 1417
|-
! 1994
| 336 282 || 13 378 || 2362
|-
! 1995
| 366 919 || 13 784 || 2488
|-
! 1996
| 431 212 || 16 695 || 3997
|-
! 1997
| 502 442 || 21 455 || 5590
|-
! 1998
| 563 946 || 24 951 || 5991
|-
! 1999
| 550 747 || 23 590 || 5326
|-
! 2000
| 559 658 || 23 358 || 4690
|-
! 2001
| 573 493 || 23 633 || 4543
|-
! 2002
| 605 697 || 26 226 || 4292
|-
! 2003
| 715 859 || 25 294 || 5080
|-
! 2004
| 997 461 || 28 149 || 5237
|-
! 2005
| 1 401 059 || 33 610 || 9937
|-
! 2006
| 1 541 832 || 33 989 || 10 361
|-
! 2007
| 1 728 430 || 38 844 || 22 764
|-
! 2008
| 1 811 536 || 41 654 || 41 867
|-
! 2009
| 1 346 236 || 32 572 || 2001
|-
! 2010
| 1 384 831 || 33 587 || 11 960
|-
! 2011
| 1 913 172 || 40 298 || 18 371
|-
! 2012
| 2 206 692 || 48 531 || 23 921
|-
! 2013
| 1 958 801 || 37 856 || 20 941
|-
! 2014
| 2 017 371 || 37 791 || 19 860
|-
! 2015
| 2 166 820 || 41 513 || 16 156
|-
! 2016
| 2 221 615 || 40 938 || 12 054
|-
! 2017
| 2 648 361 || 45 235 || 11 345
|-
! 2018
| 3 007 644 || 48 568 || 11 518
|-
! 2019
| 3 267 909 || 47 867 || 10 916
|-
! 2020
| 863 585 || 22 962 || 9 181
|-
! 2021
| 1 301 066 || 26 689|| 9 559
|-
! 2022
| 2 748 089 || 38 044 || 11 110
|-
! 2023
| 2 961 569 || 38 155 || 8 753
|-
! 2024
| 3 491 799 || 42 403 || 9 909
|-
! 2025
| 3 488 104 || || 
|-
|}

{| style=&quot;border:solid 1px #aaa;&quot; cellpadding=&quot;10&quot; cellspacing=&quot;0&quot;
|+'''Lennart Meri Tallinna lennujaama reisijate koguarv tuhandetes 1992–2025'''
|-
| {{Diagramm
| width = 800
| height = 200
| type = rect
| x = 1992, 1993, 1994, 1995, 1996, 1997, 1998, 1999, 2000, 2001, 2002, 2003, 2004, 2005, 2006, 2007, 2008, 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021, 2022, 2023, 2024, 2025
| xAxisAngle = -40
| y = 205, 239, 336, 366, 431, 502, 563, 550, 559, 573, 605, 715, 997, 1401, 1541, 1728, 1811, 1346, 1384, 1913, 2206, 1958, 2017, 2167, 2221, 2648, 3008, 3267, 863, 1300, 2748, 2961, 3492, 3488
| yGrid=
}}
Viimane täiendus 1. jaanuaril 2026.
|}
'''Baltimaade hõivatumad lennujaamad'''
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;text-align:right;font-size:85%&quot;
! Lennujaam
! 2025
! 2024
! 2023
! 2022
! 2021
! 2020
! 2019
! 2018
! 2017
! 2016
! 2015
! 2014
! 2013
! 2012
! 2011
! 2010
! 2009
! 2008
! 2007
! 2006
! 2005
! 2004
! 2003
! 2002
! 2001
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Riia lennujaam]]
|nowrap| 7 111 000
|nowrap| 7 120 000
|nowrap| 6 630 891
|nowrap| 5 380 779
|nowrap| 2 353 051
|nowrap| 2 011 155
|nowrap| 7 798 382
|nowrap| 7 056 099
|nowrap| 6 097 765
|nowrap| 5 400 243
|nowrap| 5 162 675
|nowrap| 4 814 073
|nowrap| 4 793 045
|nowrap| 4 767 764
|nowrap| 5 106 692
|nowrap| 4 663 647
|nowrap| 4 066 854
|nowrap| 3 690 549
|nowrap| 3 160 945
|nowrap| 2 495 020
|nowrap| 1 878 035
|nowrap| 1 060 426
|nowrap| 711 753
|nowrap| 633 322
|nowrap| 622 647
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Vilniuse lennujaam]]
| 5 113 452
| 4 803 725
| 4 406 019
| 3 915 960
| 1 898 817
| 1 312 468
| 5 004 921
| 4 922 949
| 3 761 837
| 3 814 001
| 3 336 084
| 2 942 670
| 2 661 869
| 2 208 096
| 1 712 467
| 1 373 859
| 1 308 632
| 2 048 439
| 1 717 222
| 1 451 468
| 1 281 872
| 964 164
| 719 850
| 634 991
| 584 171
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | Tallinna lennujaam
| 3 488 104
| 3 491 799
| 2 961 569
| 2 748 089
| 1 300 378
| 863 585
| 3 267 909
| 3 007 644
| 2 648 361
| 2 221 615
| 2 166 820
| 2 037 371
| 1 958 801
| 2 206 791
| 1 913 172
| 1 384 831
| 1 346 236
| 1 811 536
| 1 728 430
| 1 541 832
| 1 401 059
| 997 941
| 715 859
| 605 697
| 573 493
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; nowrap | [[Kaunase lennujaam]]
| 1 600 000
| 1 427 284
| 1 300 424
| 1 159 184
| 487 532
| 368 645
| 1 160 591
| 1 011 067
| 1 186 074
| 740 448
| 747 284
| 724 314
| 695 509
| 830 268
| 872 618
| 809 732
| 456 698
| 410 165
| 390 881
| 248 228
| 77 350
| 27 113
| 21 732
| 19 891
| 20 137
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Palanga lennujaam]]
| 448 400
| 377 615
| 307 090
| 274 879
| 85 895
| 123 948
| 338 309
| 316 643
| 297 197
| 232 630
| 145 441
| 132 931
| 127 890
| 128 169
| 111 133
| 102 528
| 104 600
| 101 586
| 93 379
| 110 828
| 94 000
| 76 020
| 46 666
| 45 971
| 45 660
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Tartu lennujaam]]
| 44 489
| 27 270
| 1 080
| 8 653
| 497
| 5 869
| 28 322
| 26 092
| 30 296
| 29 594
| 21 117
| 14 493
| 13 690
| 20 302
| 18 583
| 23 504
| 9 707
| 826
| 1 182
| 1 638
| 902
| 1 268
| 1 608
| 1 534
| 1 865
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Kuressaare lennujaam]]
| 34 776
| 42 490
| 42 232
| 38 749
| 29 447
| 16 858
| 24 614
| 23 166
| 19 231
| 13 289
| 14 458
| 13 665
| 13 163
| 11 421
| 17 822
| 19 702
| 19 519
| 23 752
| 20 026
| 18 341
| 18 071
| 15 091
| 12 156
| 10 976
| 3 752
|}

== Ühistransport ==
[[Fail:Tallinn airport tram.jpg|pisi|CAF Urbos tramm lennujaama trammiterminalis]]
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
|+ Tallinna lennujaamast väljuvad bussi- ja trammiliinid
! Transpordiliik
! Vedaja
! Liin
! Sihtkoht
|-
|Tramm||[[Tallinna Linnatranspordi AS]]||4||[[Südalinn|Kesklinn]], [[Tondi]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||2||[[Vanasadam|Kesklinn, Reisisadam]] (A-terminal)
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||49||[[Pirita]], [[Viimsi]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||65||[[Lasnamäe]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[[Lux Express]]||724||[[Tartu]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[[Simple Express]]||152||[[Tartu]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[https://abuss.ee/index.php/soiduplaan ABuss (ööliin)]||239||[[Tartu]]
|}

Nii tramm kui ka bussid väljuvad lennujaamahoone põhjapoolse otsa juurest (trammiterminali eest), kuid kesklinna ja reisisadama suunas väljuva nr 2 bussi peatus asub [[Tartu maantee]]l, teisel pool ehitatavat parkimismaja ega ole ühistransporditerminalist (trammiterminalist) otse nähtav. Seetõttu on turistil lihtsam kasutada kesklinna sõiduks trammi kui bussi. Trammiterminali juurest väljuvad nr 2 liini bussid suunduvad [[Mõigu|Mõiku]], mitte kesklinna/sadamasse. Liin nr 65 viib Lasnamäele.

Trammid väljuvad enamasti 6-minutilise intervalliga, nr 2 buss 20-minutilise intervalliga.

== Rahvusvaheline tunnustus ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Aasta
!Auhind/tunnustus
!Kategooria
!Saavutus
!Viide
|-
|2012
|EURO ANNIE &quot;Lennujaama kasvu auhind&quot;
anna.aerolt
|1–2 miljonit reisijat
|Võitis
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=anna.aero|url=http://www.anna.aero/2012/05/30/yet-more-anna-aero-euro-annie-celebrations-pula-5-new-airlines-and-tallinn-38pc-growth/|pealkiri=auhind|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2013
|Design Management Euroopa auhind
DME Awardilt
|Auhind parima disaini juhtimise eest avalikus või mittetulundusühingus
|Tunnustatud
|
|-
|2013
|Parim lennujaama maapealne teenus

[[Lufthansa]]lt
|Reisijate ja õhusõidukite teenindamine
|Võitis
|
|-
|2015
|Parima lennujaama auhind
ACI Europe'ilt
|Alla viie miljoni reisijaga lennujaam
|Hõbe
|
|-
|2017
|[[Priority Pass]] lennujaama ootesaalide auhind
Priority Passilt
|Parim äriklassi ootesaal [[Euroopa]]s
|Võitis
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-ariklassi-ootesaal-valiti-euroopa-lennujaamade-seas-parimaks/|pealkiri=Äriklassi ootesaali auhind 2017|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2018
|Airports Council International (ACI) auhind
|Parim lennujaam Euroopas
|Tunnustatud
|&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaam-on-parim-lennujaam-euroopas/|pealkiri=Tallinna Lennujaam on parim lennujaam Euroopas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2020
|Airports Council International (ACI) auhind
|Parim lennujaam Euroopas
|Tunnustatud
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-teenindustase-on-jatkuvalt-euroopa-parimate-hulgas/|pealkiri=Tallinna Lennujaam on parim lennujaam Euroopas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2022
|Airports Council International (ACI) auhind
|Parim lennujaam Euroopas
|Tunnustatud
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaam-tunnistati-euroopa-parimaks-lennujaamaks/|pealkiri=Tallinna lennujaam tunnistati Euroopa parimaks lennujaamaks|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2023
|Airports Council International (ACI) auhind
|Kahe kuni viiemiljoni reisijaga lennujaam. Premeeriti Tallinna lennujaama ka kolmes kõrvalkategoorias – kõige nauditavam lennujaam Euroopas, kõige lihtsama teekonnaga lennujaam Euroopas ja kõige puhtam lennujaam Euroopas
|Tunnustatud
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://airport.ee/tallinna-lennujaam-palvis-kuuendat-aastat-jarjest-euroopa-parima-lennujaama-tiitli/|pealkiri=Tallinna lennujaam pälvis kuuendat aastat järjest Euroopa parima lennujaama tiitli|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2024
|Airport Service Quality (ASQ) auhind
|2024. aasta lennujaamade teeninduskvaliteet – Euroopa parim 2–5 miljoni reisijaga lennujaam
|Tunnustatud
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://airport.ee/tallinna-lennujaam-palvis-euroopa-parima-vaikelennujaama-tiitli/|pealkiri=Tallinna Lennujaam pälvis Euroopa parima lennujaama tiitli|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2025
|Airport Service Quality (ASQ) auhind
|2025. aasta lennujaamade teeninduskvaliteet – Euroopa parim 2–5 miljoni reisijaga lennujaam
|Tunnustatud
|
|}

== Õnnetused ==
* 18. septembril 1991 näitas Helsingist Tallinnase startinud Dassault Falcon 20 OH-FFA signalisatsioon parempoolse teliku jäämist väljalastud asendisse. Lennuki kapten otsustas lennu sooritada vähendatud kiirusel. Tallinnale lähenedes teliku tavaprotseduuriga väljalaskmisel veaindikatsioon kadus. Peale maandumist vajus õhusõiduk paremale tiivale seoses parema teliku mittelukustatud olekuga ning sõitis lennurajalt 8 meetrit välja. 12 lennukis viibijat (kelle hulgas oli ka Soome väliskaubandusminister Pertti Salolainen) vigastada ei saanud. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ranter |eesnimi=Harro |pealkiri=Accident Dassault Falcon 20 OH-FFA, Wednesday 18 September 1991 |url=https://asn.flightsafety.org/wikibase/325701 |vaadatud=2025-06-18 |väljaanne=asn.flightsafety.org}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Langovits |eesnimi=Peeter |kuupäev=18. september 1991 |pealkiri=Soome lennuki maandumine Tallinna lennuväljal. Lennukiga saabu Soome väliskaubandusminister Pertti Salolainen. |url=https://www.meediateek.ee/photo/view?id=443701 |vaadatud=18. juuni 2025 |väljaanne=Rahvusarhiivi Meediateek}}&lt;/ref&gt;
* 20. veebruaril 1993 kaaperdati Aerofloti Tu-134 Venemaa-sisesel lennul 2134 [[Roštšino rahvusvaheline lennujaam|Tjumen]]ist [[Pulkovo lennujaam|Peterburi]]. Kaaperdaja nõudis, et ta viidaks USA-sse, ent kuna polnud piisavalt kütust, soovis ta lennata Helsingisse, kuid nõustus lõpuks Tallinnaga. Pärast Tallinna lennujaamas maandumist ning viis ja pool tundi kestnud läbirääkimisi vabastati 30 reisijat. Seejärel lendas lennuk Stockholmi Arlanda lennujaama, kus kaaperdaja koos oma abikaasa ja lapsega alistus Rootsi võimudele.&lt;ref name=&quot;jDsYP&quot; /&gt;
* 24. novembril 1994 kaaperdasid kolm reisijat Aerofloti Tu-134 Venemaa-sisesel lennul [[Sõktõvkari lennujaam]]ast [[Pulkovo lennujaam|Peterburi]] ning nõudsid lennuki lendamist [[Taani]]. Nad andsid alla Tallinna lennujaamas tundidepikkuste läbirääkimiste järel.&lt;ref name=&quot;4ivhs&quot; /&gt;
* 10. veebruaril 2003 kukkus alla Enimexi [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingisse]] startiv [[Antonov An-28]] tüüpi ES-NOY. Kolmest kaubalennuki pardal olnust hukkus kaks, kapten ja piloot; lennuki mehaanik pääses vigastustega.&lt;ref name=&quot;HdGcb&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;gD3ac&quot; /&gt;
* 27. märtsil 2006 süttis Tallinna lennujaamas seisev [[Airest]]i lennuk [[Let L-410 Turbolet|Let L-410UVP-E20C]] ES-LLG. Lennuk sai palju kannatada, kuid hiljem see parandati. Õnnetuses ei saanud keegi viga.&lt;ref name=&quot;jsK02&quot; /&gt;
[[Fail:Lennuk ülemiste järves.jpg|pisi|[[Antonov An-26]] [[Ülemiste järv]]e jääl]]
* 18. märtsil 2010 sooritas [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingist]] tulev [[Exin]]i [[Antonov An-26]] SP-FDO hädamaandumise [[Ülemiste järv]]e jääle. Lennukil oli probleeme maandumisrataste ja ühe mootoriga.&lt;ref name=&quot;bnAQ8&quot; /&gt; Lennu tellis DHL. Kaks meeskonnaliiget kuuest said vigastusi.&lt;ref name=&quot;AH428d13ae&quot; /&gt;
* 25. augustil 2010 tegi Exini Antonov An-26 tüüpi lennuk SP-FDP hädamaandumise. Tallinnast õhkutõusmisel purunes lennukil telik, mistõttu lennuk maandus otsekohe. Lend pidi suunduma Helsingisse. Õnnetuses ei saanud keegi viga.&lt;ref name=&quot;TnLEu&quot; /&gt;
* 8. veebruaril 2013 libises maandumisjärgsel värava poole liikumises rajalt välja [[Sabiha Gökçeni rahvusvaheline lennujaam|Istanbuli Sabiha Gökçeni lennujaamast]] [[ULS Airlines Cargo|startinud ULS Airlines Cargo]] lennuk [[Airbus A300|Airbus A300B4]] TC-KZV. Kõik õhkutõusud ja maandumised tühistati kaheks ja pooleks tunniks, startida ja maanduda said ainult lennukid, mis ei vajanud täispikkuses lennurada. Lennukid suunati Helsingisse ja Riiga.&lt;ref name=&quot;RgBLM&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;XksNq&quot; /&gt; Juhtunus inimesed viga ei saanud.&lt;ref name=&quot;qZdZ7&quot; /&gt;
* 14. augustil 2014 sooritas hädamaandumise [[Estonian Air]]i lend 473 lennuk [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ900NG]] ES-ACC, sest õhkutõusul kell 18.10 purunes rehv. Lennuk 86 inimesega pardal maandus kell 20.30, selleks ajaks oli ära kasutatud enamik kütusest.&lt;ref name=&quot;6ngAP&quot; /&gt; Lennu sihtkoht oli [[Amsterdami Schipholi lennujaam]]. Juhtunus keegi vigastada ei saanud.&lt;ref name=&quot;Vu5SE&quot; /&gt;
* 11. juulil 2015 kell 5.12 lõhkesid [[Novosibirski Tolmatševo lennujaam]]ast tulnud [[Aviastar-TU]] lennukil [[Tupolev Tu-204]] pärast maandumist Tallinna lennujaamas rehvid. Vigastatuid polnud.&lt;ref name=&quot;1PKfB&quot; /&gt;
* 28. veebruaril 2018 kell 17.11 tegi Tallinna lennujaamas hädamaandumise [[SmartLynx Airlines Estonia|SmartLynxi]] [[Airbus A320]]. Hädamaandumise ajal sõitis lennuk lennurajalt välja. Lennuki pardal oli seitse meeskonnaliiget: kaks pilooti, neli lennuõpilast ja üks inspektor. Lennujaama rada oli esialgu suletud maandumiseks kuni kella 22.00 ning lennujaam võimaldas lennuvedajatel vajaduspõhiselt õhku tõusta lühendatud lennurajalt.{{lisa viide}}

== Vaata ka ==
* [[Nokakivi]]

== Viited ==
{{viited|allikad= &lt;ref name=&quot;wad&quot;&gt;[http://www.gcmap.com/airport/TLL Great Circle Mapper]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EEQJG&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=16. november 2016 |pealkiri=Tallinna Lennujaama lennurada püstitas Baltikumi rekordi. Mida on plaanis veel teha? |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/76299587/tallinna-lennujaama-lennurada-pustitas-baltikumi-rekordi-mida-on-plaanis-veel-teha |vaadatud=2024-12-29 |väljaanne=Delfi Ärileht |keel=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fZ77L&quot;&gt;{{cite web|title=Lennart Meri nimi lennujaama katusel maksnuks miljon krooni|url=http://www.ekspress.ee/2009/03/19/eesti-uudised/40464-lennart-meri-nimi-lennujaama-katusel-maksnuks-miljon-krooni|date=29. märts 2009|accessdate=11. mai 2015|language=eesti|archive-date=2009-03-22|archive-url=https://web.archive.org/web/20090322193356/http://www.ekspress.ee/2009/03/19/eesti-uudised/40464-lennart-meri-nimi-lennujaama-katusel-maksnuks-miljon-krooni|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Eesti Päevaleht&quot;&gt;{{cite news |title=70-aastane Tallinna lennujaam alustas Ida-Euroopa suurimana|first=Ardo |last=Kaljuvee|url=http://www.epl.ee/news/kultuur/70-aastane-tallinna-lennujaam-alustas-ida-euroopa-suurimana.d?id=51058422|publisher=epl.ee |date=30. september 2006 |accessdate=11. mai 2015|language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Cargo Terminal&quot;&gt;{{cite news |title=Tallinn Airport&amp;nbsp;– Cargo Terminal |url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/associates/Cargo/Facilities/?articleID=630 |accessdate=11. mai 2015 |archive-date=2011-07-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110701175832/https://www.tallinn-airport.ee/eng/associates/Cargo/Facilities/?articleID=630 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RmEGK&quot;&gt;{{cite news |title=Lennujaamade Nõukogu tunnustas Tallinna Lennujaama rohepüüdlusi |url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?archive=1&amp;year=2013&amp;newsID=6229#.VVC_KPntmko |publisher=www.tallinn-airport.ee |date=11. jaanuar 2013 |accessdate=11. mai 2013 |archive-date=2015-05-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150518073658/http://www.tallinn-airport.ee/news/?archive=1&amp;year=2013&amp;newsID=6229#.VVC_KPntmko |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5VbgZ&quot;&gt;{{cite web|title=Tallinn Airport&amp;nbsp;– The Cohesion Fund projects|url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/aboutcompany/thecohesionfundprojects|accessdate=11. mai 2015|archive-date=2013-03-29|archive-url=https://web.archive.org/web/20130329181311/https://www.tallinn-airport.ee/eng/aboutcompany/thecohesionfundprojects|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6FJMM&quot;&gt;{{cite web|title=Lennujaama nõukogu arutab nimevahetust|url=http://www.postimees.ee/300306/online_uudised/196439.php|publisher=Postimees|date=29. märts 2006|accessdate=11. mai 2015|archive-date=2007-10-12|archive-url=https://web.archive.org/web/20071012045659/http://www.postimees.ee/300306/online_uudised/196439.php|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PUbis&quot;&gt;{{cite web |title=Uuenenud lennujaam saab kevadel Lennart Meri nimeliseks|url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?newsID=3556 |publisher=Tallinna lennujaam |date=21. september 2008|accessdate=11. mai 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;I1ZkP&quot;&gt;{{cite news |title=1,9 million passengers served in 2011 |url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/news/?archive=1&amp;year=2012&amp;newsID=6070 |publisher=www.tallinn-airport.ee |date=9. jaanuar 2012 |accessdate=11. mai 2015 |archive-date=2015-04-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402133415/https://www.tallinn-airport.ee/eng/news/?archive=1&amp;year=2012&amp;newsID=6070 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fem4P&quot;&gt;{{cite news |first=Teijo |last=Niemelä |title=Pullmantur revives Tallinn's turnaround sector |url=http://www.cruisebusiness.com/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=2685:pullmantur-revives-tallinns-turnaround-sector&amp;catid=43:latest-news-catecory&amp;Itemid=115|publisher=www.cruisebusiness.com |date= 16. juuli 2012|accessdate=11. mai 2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KFPAX&quot;&gt;{{cite news |title=Lennujaama 76. aasta tähtsündmus oli pööringusuvi |url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?newsID=6184|publisher=www.tallinn-airport.ee |date=20. september 2012 |accessdate=11. mai 2015|language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3kMpO&quot;&gt;{{cite news | title = Pööringuga käis Eestis 25 000 hispaanlast | url = http://arileht.delfi.ee/news/tarbija/pooringuga-kais-eestis-25-000-hispaanlast.d?id=67525886 | work = Ärileht.ee | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 30. detsember 2013 | accessdate = 11. mai 2015 | archive-date = 2013-12-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20131231122957/http://arileht.delfi.ee/news/tarbija/pooringuga-kais-eestis-25-000-hispaanlast.d?id=67525886 | url-status = dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lRPHG&quot;&gt;{{cite news |title= Tallinna külastab suvehooaja esimene kruiisilaev Astor |url= http://www.ts.ee/uudised?&amp;art=335 |publisher= Tallinna Sadam |date= 29. aprill 2012 | accessdate= 11. mai 2015|language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;U2fDo&quot;&gt;{{cite news|title=Online-intervjuu Erik Sakkoviga: Kas lennujaama tormiline kasv jätkub?|url=http://www.logistikauudised.ee/interview/2012/1/23/online-intervjuu-erik-sakkoviga-kas-lennujaama-tormiline-kasv-jatkub|publisher=logistikauudised.ee|accessdate=11. mai 2015|language=eesti|archive-date=2015-06-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20150604202721/http://www.logistikauudised.ee/interview/2012/1/23/online-intervjuu-erik-sakkoviga-kas-lennujaama-tormiline-kasv-jatkub|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mjpbI&quot;&gt;{{cite news |first=Martin |last=Hanson |title=Erik Sakkov: üritame avada kõiki uksi ja flirdime kõikidega |url=http://majandus.delfi.ee/news/tarbija/erik-sakkov-uritame-avada-koiki-uksi-ja-flirdime-koikidega.d?id=61554726 |publisher=Delfi Majandus |accessdate=11. mai 2015 |language=eesti }}{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zxhAQ&quot;&gt;{{cite news |title=Tallinn airport to extend the runway to reduce noise level |url=http://www.baltic-course.com/eng/transport/?doc=84100 |work= The Baltic Course | date = 25. november 2013 | accessdate=12. mai 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;y8QUW&quot;&gt;{{cite news | title = Lennujaamale kavandatakse lennukiremondihoonet | url = http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lennujaamale-kavandatakse-lennukiremondihoonet.d?id=66271404 | work = Ärileht.ee | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 11. juuni 2013 | accessdate = 12. mai 2015 | archive-date = 2013-09-23 | archive-url = https://web.archive.org/web/20130923010714/http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lennujaamale-kavandatakse-lennukiremondihoonet.d?id=66271404 | url-status = dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;h1t9B&quot;&gt;{{cite news|url=http://e24.postimees.ee/2770828/tallinna-lennujaama-kasum-kasvas-mullu-36-protsenti-5-miljoni-euroni|title=Tallinna Lennujaama kasum kasvas mullu 36 protsenti 5 miljoni euroni|author=BNS|newspaper=E24 Majandus|publisher=Postimees|date=23. aprill 2014|accessdate=12. mai 2015|language=eesti|archive-date=2014-04-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20140425234953/https://e24.postimees.ee/2770828/tallinna-lennujaama-kasum-kasvas-mullu-36-protsenti-5-miljoni-euroni|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NfNtY&quot;&gt;{{cite news|url=http://majandus24.postimees.ee/3021893/tallinna-lennujaam-laiendab-eesti-eesistumisaastaks-2-5-miljoniga-terminali|title=Tallinna lennujaam laiendab Eesti eesistumisaastaks 2,5 miljoniga terminali|newspaper=Postimees Majandus|publisher=Postimees|date=10. detsember 2014|accessdate=12. mail 2015|language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SNPoH&quot;&gt;[http://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-reisijate-arv-kasvas-mullu-74-protsenti/ Tallinna lennujaam: Tallinna lennujaama reisijate arv kasvas mullu 74 protsenti (vaadatud 25. jaanuaril 2016)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9m4FF&quot;&gt;{{cite news | title = FOTOD: Tallinna lennujaama maandusid võimsad lennukid hispaania turistidega | url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-tallinna-lennujaama-maandusid-voimsad-lennukid-hispaania-turistidega.d?id=64676800 | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 14. juuli 2012 | accessdate = 18. september 2012 | archive-date = 2014-08-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140831091835/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-tallinna-lennujaama-maandusid-voimsad-lennukid-hispaania-turistidega.d?id=64676800 | url-status = dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;puZOK&quot;&gt;{{cite news | title = Hispaanlaste vastuvõttu kavandati kui lahingut | url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hispaanlaste-vastuvottu-kavandati-kui-lahingut.d?id=64685384 | publisher = www.delfi.ee | language = Estonian | date = 17. juuli 2012 | accessdate = 18. september 2012 | archive-date = 2014-08-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140831083519/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hispaanlaste-vastuvottu-kavandati-kui-lahingut.d?id=64685384 | url-status = dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EZqoX&quot;&gt;{{cite news | title = FOTOD: Vaata, kuidas saabus Tallinna lennujaama kahe miljones reisija | url = http://majandus.delfi.ee/news/uudised/fotod-vaata-kuidas-saabus-tallinna-lennujaama-kahe-miljones-reisija.d?id=65274122 | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 16. november 2012 | accessdate = 12. mai 2015 }}{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jDsYP&quot;&gt;{{cite web|url = http://www.dtic.mil/get-tr-doc/pdf?Location=U2&amp;doc=GetTRDoc.pdf&amp;AD=ADA280694|title = Criminal Acts Against Civil Aviation 1993|date = 27. juuni 1994|publisher = Federal Aviation Administration|format = PDF|accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2015-09-24|archive-url = https://web.archive.org/web/20150924130125/http://www.dtic.mil/get-tr-doc/pdf?Location=U2&amp;doc=GetTRDoc.pdf&amp;AD=ADA280694|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4ivhs&quot;&gt;{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=19941124-0|title = ASN Aircraft accident Tupolev 134 RA-65615 ? Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102193958/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=19941124-0|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HdGcb&quot;&gt;{{cite web|url = http://www.ecaa.ee/index.php?id=1025|title = Lennuõnnetus Tallinna lennuväljal|last = Peterson|first = Toomas|work = http://www.ecaa.ee|publisher = Lennuamet|accessdate = 23. mai 2015|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102192428/http://www.ecaa.ee/index.php?id=1025|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gD3ac&quot;&gt;{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20030210-0|title = ASN Aircraft accident Antonov 28 ES-NOY Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102191828/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20030210-0|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jsK02&quot;&gt;{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20060327-0|title = ASN Aircraft accident Let L-410UVP-E ES-LLG Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102191830/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20060327-0|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bnAQ8&quot;&gt;{{cite news|url = http://www.epl.ee/artikkel/493821|title = DHL-i kaubalennuk sooritas Ülemiste järvele hädamaandumise|last = Rand|first = Erik|date = 18. märts 2010|publisher = [[Eesti Päevaleht]]|language = Estonian|accessdate = 18. märts 2010}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AH428d13ae&quot;&gt;{{cite web|url = http://avherald.com/h?article=428d13ae&amp;opt=0|title = Accident: Exin AN26 at Tallinn on Mar 18th 2010, gear and engine trouble|first = Simon|last = Hradecky|publisher = Aviation Herald|accessdate = 27. november 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TnLEu&quot;&gt;{{cite web|url = http://www.tallinnapostimees.ee/?id=304178|title = Kaubalennukil purunes Tallinna lennujaamast startimisel telik|publisher = Postimees|accessdate = 25. august 2010}}{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RgBLM&quot;&gt;{{cite news |first = Simon|last = Hradecky|title = Incident: ULS A30B at Tallinn on Feb 8th 2013, runway excursion during turn off|url = http://avherald.com/h?article=45d71b04&amp;opt=0|publisher = The Aviation Herald|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 9. veebruar 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XksNq&quot;&gt;{{cite news |author = |title = Video: Cargo Plane Freed, Tallinn Air Traffic Restored|url = http://news.err.ee/6025ced6-37d8-4def-9cf7-8f742c677690|publisher = ERR|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 8. veebruar 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qZdZ7&quot;&gt;{{cite news|title = FOTOD ja VIDEO: Lennuliiklus Tallinna lennujaamas peatati rajalt maha sõitnud lennuki tõttu|url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-video-lennuliiklus-tallinna-lennujaamas-peatati-rajalt-maha-soitnud-lennuki-tottu.d?id=65650118|publisher = www.delfi.ee|language = Eesti|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 8. veebruar 2013|archive-date = 2014-08-31|archive-url = https://web.archive.org/web/20140831091947/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-video-lennuliiklus-tallinna-lennujaamas-peatati-rajalt-maha-soitnud-lennuki-tottu.d?id=65650118|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6ngAP&quot;&gt;{{cite web|url = http://news.err.ee/v/society/12ed43e1-e1fe-43ad-a2fa-9ac3b39cfe84|title = Emergency Landing at Tallinn Airport Draws Major Response|work = [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]|date = 15. august 2014|accessdate = 15. august 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vu5SE&quot;&gt;{{cite web|url = http://www.baltictimes.com/news/articles/35368/|title = Plane makes emergency landing in Estonia|work = [[The Baltic Times]]|date = 15. august 2014|accessdate = 15. august 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1PKfB&quot;&gt;{{cite news |title = Tallinnas maandunud kaubalennukil purunesid kaks põhiteliku rehvit|url = http://arileht.delfi.ee/news/uudised/tallinnas-maandunud-kaubalennukil-purunesid-kaks-pohiteliku-rehvi?id=71893023|work = Ärileht.ee|publisher = www.delfi.ee|language = Eesti|date = 11. juuli 2015|accessdate = 12. juuli 2015}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}
* [https://airport.ee/ Koduleht]
* [http://eaip.eans.ee/2013-06-27/html/eAIP/EE-AD-2.EETN-et.html Tallinna lennujaam] Eesti lennundusteabe kogumikus
* [[Tanel Veenre]] [https://epl.delfi.ee/kultuur/a?id=51164465 &quot;Lennart Meri lennujaamas tunned end koduselt&quot;]. Eesti Päevaleht, 4. aprill 2009
* [http://www.tarbija24.ee/517166/sakkov-nuud-saab-tallinn-endale-lopuks-normaalse-lennujaama/ Sakkov: nüüd saab Tallinn endale lõpuks normaalse lennujaama] 2. august 2011
* [http://aviation-safety.net/database/airport/airport.php?id=TLL Andmed lennundusohutuse lehel]
* [http://jaakjuske.blogspot.com.ee/2014/01/lasnamae-unustatud-sojavaelennuvalja.html?view=timeslide Lasnamäe unustatud sõjaväelennuvälja lugu], jaakjuske.blogspot.com.ee
* [https://www.err.ee/928705/tallinna-lennujaam-rajab-linnaku-ja-laiendab-reisiterminali Tallinna lennujaam rajab linnaku ja laiendab reisiterminali] ERR, 10. aprill 2019

{{Eesti lennuväljad}}

[[Kategooria:Eesti lennujaamad]]
[[Kategooria:Ülemiste]]
[[Kategooria:Tallinna transporditaristu]]</text>
      <sha1>gyhdigd1e6y1ge1l1mbjiqfibzbh71s</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7205135</id>
      <parentid>7205116</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T11:29:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ajalugu */</comment>
      <origin>7205135</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="167296" sha1="qkxhdp7mt47wuajnmddqe1dgm9bbmh2" xml:space="preserve">{{viita}}
{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuni}}
{{See artikkel| on lennujaamast; ettevõte kohta vaata artiklit [[AS Tallinna Lennujaam]]}}
{{Lennujaam
 | lennujaama_nimi = Lennart Meri Tallinna lennujaam
 | lennujaama_omakeelne_nimi =
 | pilt = 2016 Flughafen Tallinn - Überflug.jpg
 | pildikirjeldus = Tallinna lennujaama terminal
 | asukoht = Tallinn
 | lennujaama_tyyp = [[tsiviillennuväli]]
 | IATA = TLL
 | ICAO = EETN
 | valdaja = Eesti riik
 | avati = [[20. september]] [[1936]]
 | kõrgus_merepinnast = 40&lt;ref name=&quot;wad&quot; /&gt;
 | laiuskoord = 
 | pikkuskoord = 
 | asendikaart = Eesti
 | lähim_linn_ja_kaugus = [[Tallinn]]a kesklinn 4 km
 | rada1_suund = 08/26
 | rada1_pikkus = 3480&lt;ref name=&quot;EEQJG&quot; /&gt;
 | rada1_laius = 45
 | rada1_kate = asfalt-betoon
 | rada2_suund = 
 | rada2_pikkus = 
 | rada2_laius = 
 | rada2_kate = 
 | rada3_suund = 
 | rada3_pikkus = 
 | rada3_laius = 
 | rada3_kate = 
 | stat_aasta  = 2025
 | stat1_nimi  = Reisijaid
 | stat1_väärtus  = 3 488 104
 | stat3_nimi     = Riigisiseseid reisijaid
 | stat3_väärtus  =
 | stat4_nimi     = Rahvusvahelisi reisijaid
 | stat4_väärtus  =
 | stat2_nimi     = Muutus
 | stat2_väärtus  = +0,1% (2024–2025)
}}

'''Lennart Meri Tallinna lennujaam''' (ka ''Tallinna lennujaam'', varem ''Ülemiste lennujaam''; [[ICAO lennujaamakood|ICAO]]: EETN, [[IATA lennujaamakood|IATA]]: TLL) on [[Eesti]] suurim [[lennujaam]]. Lennujaamast, mis asub [[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa|kesklinnast]] nelja kilomeetri kaugusel [[Ülemiste järv]]e idakaldal, toimuvad nii kodumaised kui ka rahvusvahelised lennud.

Lennujaamas on üks 3480&amp;nbsp;m pikkune ja 45&amp;nbsp;m laiune asfaltbetoonkattega [[lennurada]], mis võimaldab maanduda ja startida sellistel laiakerelistel lennukitel nagu [[Boeing 747]] ning [[Airbus]]i suurimal lennukil [[Airbus A380|A380]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Airbusi pressiteade|url=http://www.airbus.com/newsroom/press-releases/en/2007/07/airbus-a380-approved-to-operate-on-45m-runways.html|pealkiri=Airbus A380 approved to operate on 45m runways|väljaanne=airbus.com/newsroom|aeg=31.07.2017|vaadatud=|arhiivimisaeg=3.12.2017|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171203224447/http://www.airbus.com/newsroom/press-releases/en/2007/07/airbus-a380-approved-to-operate-on-45m-runways.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Lennuväljal on viis [[ruleerimisrada]] ja 14 terminaliväravat.

[[29. märts]]il [[2009]] nimetati lennujaam Eesti teise [[Eesti president|presidendi]] auks [[Lennart Meri]] nime kandvaks lennujaamaks.&lt;ref name=&quot;fZ77L&quot; /&gt;

==Ajalugu==
Reisijate arvu kasvuga tekkis 1920. aastate lõpul vajadus rajada Tallinna uus lennuväli tsiviillendude tarvis. Tollal polnud veel selge, kas lennunduses kuulub tulevik maismaalt startivatele lennukitele või [[vesilennuk]]itele. Seetõttu leiti, et uus lennujaam peaks olema võimeline võtma vastu mõlemat. Pärast [[Aeronaut|Aeronaudi]] pankrotistumist võttis uue eralennuvälja rajamise enda hoole alla [[Teedeministeerium]]. Sobivaks osutus üksainus koht – [[Sõjamäe mõis]]a heinamaa [[Dvigateli tehas]]e taga. &lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Transpordi ja logistika ajalugu |kirjastus=Seilecs |aasta=2024 |isbn=9789916985212 |koht=Tallinn |lehekülg=353-357}}&lt;/ref&gt;

26. märtsil 1929 võttis Riigikogu vastu Tallinna tsiviillennuvälja jaoks maade sundvõõrandamise seaduse. Kuna Tallinnas puudus korralik linna lähedal paiknev tsiviillennuväli, otsustasid Riigikogu ja valitsus, et Ülemistele tuleb rajada nii lennuväli kui ka [[Ülemiste lennusadam|lennusadam]]. Lennuvälja jaoks otsustati sundvõõrandada enam kui 32 hektarit maad Ülemiste järve kaldal [[Dvigatel]]i tehase, Mõigu kanali ja Ülemiste järve vahel. Lennuvälja tarbeks sundvõõrandati üle 10 ha tehase Dvigatel halduses ja 22 ha Wagnerite pärijate käes olnud maad. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

[[Teedeministeerium]] otsustas Ülemiste järve kõrval Dvigateli vabriku ja endise [[Mõigu mõis]]a [[kanal]]i vahel asuva maa (26 ha) anda tasuta Tallinna tsiviillennuväljaks. Uus plaanitav lennuväli asus alal, mida piiras lõunast endise [[Mõigu mõis]]a Mõigu kanal, põhjast [[Dvigateli vabrik|Dvigateli tehased]], ning mille ühe külje moodustab [[Ülemiste järv]]. Eraldatud maa tasandamine ja kordaseadmine läks maksma viis miljonit senti. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Asukoha suurim puudus oli, et lume sulamise ja vihmase sügise ajal oli osa heinamaast olnud vee all. Seetõttu tuli Ülemiste lennuvälja rajamist alustada mahukate maaparandus- ja kuivendustöödega. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Lennuvälja ehitustöid alustati 1931. aasta novembris. Tööd kestsid lume tulekuni ja jätkusid järgmisel kevadel. Maa kuivendamiseks paigaldati kolm kilomeetrit drenaažtorustikku. 1932. aasta maiks oli murukattega lennuväli enam-vähem valmis, kuid angaari ja muude hoonete ehitamine lükati rahapuudusel edasi. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Riigi eraldatud hädaabitööde summadest läks osa lennuvälja väljaehitamiseks. Lennuvälja alale Ülemiste kaldale püstitati [[angaar]] töökojaga ja bensiinikelder. Kavandati võimaluse korral ehitada ka administratiivhoone. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 

1932. aasta juuni algul sooritati Ülemiste lennuväljal esimene proovimaandumine. Esimene Ülemiste lennuvälja kasutanud reisilennuk oli Poola firma [[LOT Polish Airlines|LOT]] lennuk, mis maandus seal 18. augustil 1932. Järgneva paari aasta jooksul kolisid kõik Tallinna lendavad lennufirmad [[Nehatu lennuväli|Nehatu lennuväljalt]] üle Ülemistele. Alates 1. juulist 1933 hakkasid [[Deruluft]]i lennud toimuma Ülemistelt. Lennuvälja hoonete puudumise tõttu anti Derulufti käsutusse üks ajutistest ehitistest. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1932. aastal puhastati lennusadama akvatoorium vee all olevatest kividest ja 1933. aasta talvel ehitati sadamasild. Järve põhja rammiti tugivaiad, millele kinnitati 200 m kaugusele järve ulatuv lennusadama sild. 7. septembril 1933 hakkasid [[Aero O/Y|Aero OY]] vesilennukid randuma riigile kuuluvas [[lennusadama]]s ning endine Aeronaudi ja Aero kasutatud [[Ülemiste lennusadam|Ülemiste järve lennusadam]] suleti. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Lennuvälja angaar sai katuse alla jaanuaris 1934. Selles oli põrandapinda 1440 m², kuhu mahtus 4–6 lennukit. Veel samal aastal valmis ka lennujaama ajutine administratiivhoone. Lennuväli varustati elektriga, ehitati alajaam ja paigaldati valgustid. Lennuväljale rajati ka vesivarustus ja kanalisatsioon, angaari juurde ehitati töökoja- ja abiruumid. Ülemiste lennuväli avati kuivendatud ja tasandatud muruplatsil tavalennukitele 2. mail 1934. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Lennuohutuse suurendamiseks otsustati rajada Tallinna peilimisjaam ja panna tööle raadiojaam lennuliikluse teenindamiseks. Peilimisjaama rajas Deruluft 1934. aasta oktoobris. Raadiojaama hankis lennufirma LOT Poolast ja selle antenn paigaldati [[Kopli]]sse senise rannaraadiojaama asukohta. Vastavate summade ulatuses vabastati Deruluft ja LOT lennujaama maksudest. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1934/1935. aasta talvel jätkusid lennuvälja laiendustööd eeskätt lennusadamas. Suuremad vesilennukid ei saanud senist sadamat kasutada. Seetõttu otsustati järve maabumissilla asukohas süvendada ja ehitada uus maabumissild. Uus poolringi kujuline puidust sild võimaldas samal ajal silduda kolmel lennukil. Vesilennukid said nüüd pärast järvel maandumist liikuda otse maabumissilla äärde. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1935. aasta aprillis valmisid Ülemiste järve ääres uus 200 m pikkune puidust sadamasild ja tollihoone. Ülemistelt alustasid lendamist ka seni merelennusadamat kasutanud vesilennukid. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1935. aasta suvel maandus Ülemistel iga päev kuus lennukit. Nendega saabus lennujaama või lahkus sealt keskmiselt 45 reisijat päevas, vahel ka sada ja enam. Tallinnast võis jõuda lennukiga poole tunniga [[Helsingi]]sse, pooleteist tunniga [[Leningrad]]i, nelja tunniga [[Stockholm]]i ja seitsme tunniga [[Berliin]]i. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Pinnasekattega lennuvälja polnud võimalik kevadel ja sügisel pehme pinnasega kasutada. Vesilennukid ei saanud maanduda jää tekkimise ja lagunemise ajal. Lennuväljal olid lennurajad välja ehitamata ja murukamar sedavõrd pehme, et kevadel ja sügisel seal lennukid alati maanduda ei saanud. Siis jäid lendama vaid Ülemiste järve kasutanud vesilennukid. Kõva kattega lennuradade rajamine oleks võimaldanud kasutada lennuvälja igal aastaajal. Samuti oleks saanud loobuda vesilennukeist ja ehitada need ümber ratastelikule. Kõva kattega lennuraja ehitamine muutus möödapääsmatuks. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1936. aastal rajati kolm üksteise suhtes teravnurga all kolmnurkselt paiknevat 300–800 m pikkust ja 40 m laiust lennurada. Tolleaegsed propellerlennukid olid võimelised tõusma õhku küll lühikeselt rajalt, kuid olid väga tundlikud külgtuule suhtes. Sel põhjusel ehitati tollastes lennujaamades välja mitu üksteise suhtes nurga all asetsevat lennurada, mis võimaldas lennukitel startida ja maanduda kuues suunas. Ruleerimisrada viis lennurajalt angaari ja administratiivhoone ees olevale perroonile. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Tallinna Lennujaama ametlikuks avamisajaks loetakse 1936. aastat, mil valmisid betoonkattega lennurajad. 20. septembril 1936 avati Ülemiste lennuväljal uued stardi- ja maandumisrajad. Tegemist oli esimeste Eestis ehitatud betoonist lennuradadega, milleks kulus 5396 m&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt; kuupmeetrit kive, 4100 m&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt; killustikku ja 137 t tsementi. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

16. detsembril 1936 valmis Helsingis [[Malmi]] lennuväli ja samast päevast alustati ka ratastelikute lennukite liiklust Stockholmi–Turu–Helsingi liinil. Soome lennukid ehitati ümber ratastelikutele ja Tallinna liinil algas regulaarne lennuliiklus ratastelikutel lennukitega 1937. aasta jaanuaris. Ülemiste lennusadam töötas kuni 1937. aastani, kuid seda kasutati teatud määral militaarsetel eesmärkidel ka Teise maailmasõja ajal. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1937. aasta suvel alustati Ülemiste lennujaamast regulaarlende Helsingisse ja Berliini. 1936. aastal Deruluft likvideeriti ja 1937. aastal hakkas Tallinna lendama [[Lufthansa]]. Leningradi lendamisest loobuti ja Lufthansa hakkas lendama Tallinnast edasi Helsingisse. Lufthansa kasutas lennukeid [[Junkers Ju 52|Junkersi JU-52]] ja poolakate LOT lennukeid Lockheed 14. 1938. aastast hakkas ka Aero OY lendama Tallinnast Berliini oma uute lennukitega [[Kaleva (lennuk)|Kaleva]] ja Sampo. Ülemiste kujunes lennufirmadele ja reisijatele osaliselt [[transiitlennujaam]]aks. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Ülemiste lennujaam sai vabalt tegutseda vaid mõned aastad, kui 1940. aasta juulis võttis lennujaama üle Nõukogude Liidu lennuvägi. 17. juunil kästi vabastada Ülemiste lennuväli Nõukogude Liidu lennuväe tarvis ja kõik seal paiknenud lennukid viidi üle Lasnamäe sõjaväelennuväljale. Lasnamäele lendasid Poolale kuulunud reisilennuk [[Lockheed 14]], lennufirmale [[Ago|AGO]] kuulunud kaks JU-52 reisilennukit ning Aeroklubi [[PTO-4]] õppelennukid. 22. juunil 1940 anti Ülemiste lennuväli üle nõukogude lennuväeüksusele. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Ülemiste lennuvälja hakkas kasutama Nõukogude Liidu merelennuväe salk ning reisijate- ja postivedu hakkas toimuma Nehatu lennuväljalt. See ei sobinud aga lühikese lennuraja ja pehme pinnase tõttu reisilennukite teenindamiseks. Mõne aja möödudes Eestis asutatud kohaliku Aerofloti esinduse taotlusel jäeti Ülemiste lennujaam siiski tsiviil-militaar ühiskasutusse ja Nehatu lennuvälja kasutamine reisilendude teenindamiseks lõpetati. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1944. aasta augustis Tallinnast taganemisel purustasid sakslased Ülemiste lennuväljal olnud hooned, mistõttu olid seal sõja järel kasutada olnud ehitised peamiselt ajutised puidust barakid. Alates sõja lõpust polnud lennuvälja tarbeks ehitatud ühtki statsionaarset hoonet ega remonditud lennuradasid. Kulus veel mitu aastat, enne kui asuti parandama lennuradade katet ja pikendama kolmest olemasolevast kaht rada. 1947. aasta märtsis anti Ülemiste lennuväli üle tsiviillennusalgale ja seal paiknenud mereväe transpordilennukid viidi mujale. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Ülemiste lennujaam kavatseti lõplikult välja arendada 1940. aastaks. Ajakavasse pidid mahtuma nii lennujaama reisiterminaali ja teenistushoone projektikonkurss kui ka ehitamine. 14 kavandi hulgast valis komisjon 1938. aastal välja arhitekt [[Arthur Jürvetson|Artur Jürvetsoni]] eskiiskavandi. 1939. aastal alustati eestlastest arhitektide A. Jürvetsoni ja R. Koolmani projekti järgi Tallinna lennujaama reisijatehoone ehitamist. Vahele tuli Teine maailmasõda ja lennujaama reisijatehoone valmis alles pärast sõda 1954. aastal. Sõjakahjustuste tõttu muudeti pärast sõda veidi reisiterminali esialgset projekti ja tsiviillennujaama hoone ehitati [[Stalinistlik arhitektuur|stalinistlikus stiilis]]. Tallinna lennujaam oli tegutsenud esimesed 20 aastat ilma korraliku reisiterminalita. Hoone üldplaneering ja välisilme põhinesid küll sõjaeelsel projektil, kuid välisseinte plaatidega katmise asemel kasutati [[Terrasiitkrohv|terrasiitkrohvi]]. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Peafassaadil domineerivad kõrged sambad, hoone lennuväljapoolne külg on funktsionalistlikus stiilis. Hoone kõrgeima osa moodustas kaarjas lennujuhtimistorn. Interjööris domineeris esinduslik, läbi kahe korruse ulatuv ootesaal. Vastvalminud hoones olid reisijate tarvis olemas kõik mugavused. Hoone on eeskujulikult rekonstrueeritud ja seda kasutab tänapäeval Tallinna Lennujaam AS-i administratsioon. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Muinsuskaitseamet on hinnanud Tallinna Lennujaama vana reisijatehoonet Eesti kontekstis erilise hoonena, kireva lennundusajaloo osana.&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/85980389/ootamatu-takistus-tallinna-lennujaama-uuenduskuuri-teel-muinsuskaitse-nouab-vana-reisijatehoone-sailitamist Ootamatu takistus Tallinna lennujaama uuenduskuuri teel: muinsuskaitse nõuab vana reisijatehoone säilitamist], epl.delfi.ee, 22.04.2019&lt;/ref&gt;

=== Nõukogude aeg ===
[[Fail:Aeropuerto Internacional de Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 03.JPG|pisi|Vana terminal (kasutusel 1954–1980)&lt;ref name=&quot;Eesti Päevaleht&quot; /&gt;]]
1956. aastal pikendati Ülemiste lennuvälja ida-läänesuunalist lennurada 1650 meetrini, pärast seda jäi see kasutusse ainsa tõusu- ja maandumisrajana. Alustati ka lennuradade rekonstrueerimist, sest rajad jäid reaktiivlennukeile lühikeseks. Kaks tõusu- ja maandumisrada kaotati ning alles jäi ainult ida-läänesuunaline rada, mida hiljem mitu korda pikendati. 1976. aasta ehitustöödega pikendati lennurada 2760 meetrini ja laiendati 48 meetrini. Laiendati ka lennuvälja perrooni ja ruleerimisteid. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

[[1962]]. aastal väljus [[Tallinn]]ast esimene [[reaktiivlennuk]], reisilennuk oli [[Tu-124]]. 1964. aastal ehitati  lennuväljale uued hooned reaktiivlennukite hoolduseks ja remondiks. [[1972]]. aastal pikendati rada 2500 meetrini, 1975. aastal valmis lennujaama hoone paviljon-tüüpi juurdeehitus.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Künnapuu |eesnimi=Ants |kuupäev=August 1979 |pealkiri=Tallinna lennujaamas |ajakiri=Tehnika ja Tootmine |üksiknumber=8 |lehekülg=40}}&lt;/ref&gt; 

Aastail 1960–1972 tegutses lennuväljal [[Aeroflot|Aerofloti]] remonditehas, mis remontis väikelennukeid [[JAK-12]], JAK-18 ja [[An-2|AN-2]]. Kahe esimese puhul oli Tallinna tehas juhtiv remondiettevõte kogu Aerofloti jaoks. 1973. aastal jäi remonditehas ette lennuvälja laiendamisele, mistõttu otsustati ainult AN-2 lennukeid remontima jäänud väike tehas sulgeda. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Aastail 1945–1989 oli Tallinna lennujaamast võimalik lennata ainult Nõukogude Liidu lennujaamadesse. Reisi- ja kaubavedusid teostas üksnes Aeroflot Nõukogude Liidus toodetud lennukitega. Vaatamata sihtkohtade piirdumisega ainult Nõukogude Liiduga, liikus läbi lennujaama palju reisijaid. 1980. aastate lõpul oli Tallinna lennujaamal otselennud 30 Nõukogude Liidu sihtkohaga ja aastas teenindati umbes 800&amp;nbsp;000 reisijat. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

[[1980. aasta suveolümpiamängud|Moskva olümpiamängude]] [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|Tallinnas läbiviidava purjeregati]] tarvis alustati 1976. aastal uue lennujaama reisiterminali projekteerimist ja ehitamist. Uue reisiterminali ehitus võeti ette Moskva olümpiamängude Tallinnas toimunud purjeregatti lennukiga vaatama saabuvate välismaalaste tarvis. Uus ja tolle aja mõistes moodne terminal avati 1980. aastal. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

1989. aastal leidis aset tähendusrikas sündmus Tallinna lennujaama ajaloos, kui pärast poole sajandi möödumist maandus seal esimene rahvusvaheline regulaarlennuliini teenindav lennuk. 25. novembril 1989 avati Tallinna ja Stockholmi vaheline lennuliiklus. Liinide avamise tava järgides alustas ka Aeroflot alates 2. märtsist 1990 sama liini teenindamist. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

26. märtsil 1990 alustas Soome lennufirma [[Finnair]] regulaarlende Helsingi ja Tallinna vahel. 1. aprillil 1990 alustas Aeroflot omakorda lende Tallinna–Helsingi liinil. 3. juulil 1991 alustati lende liinil Tallinn–[[Budapest]] ja 6. juulil liinil Tallinn–[[Frankfurt]]. Kõiki neid liine teenindasid Aerofloti [[Tupolev Tu-134|TU-134A]] lennukid. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

=== Pärast iseseisvuse taastamist ===
1991. aastani allus Eesti tsiviillennundus NSV Liidu Tsiviillennunduse Ministeeriumile, mille kohalik organ oli [[Eesti NSV|Eesti]] Tsiviillennunduse Valitsus, kellele allusid kõik [[Eesti lennujaamade ja lennuväljade loend|tsiviillennujaamad ja lennuväljad]] ning kõik lennukid kandsid [[Aeroflot]]i logot ja NSV Liidu [[registritunnus]]t. Pärast Eesti [[taasiseseisvumine|taasiseseisvumist]]  reorganiseeriti Aerofloti Eesti filiaal Eesti Vabariigi [[Transpordi- ja Sideministeerium]]ile alluvaks riigiettevõtteks [[Eesti Lennuliinid]] ning 1992. aastal moodustati sellest iseseisvad üksused [[riigiettevõte]] [[Eesti Lennujaamad]] ja [[riiklik aktsiaselts]] [[Eesti Lennuliinid]]&quot;&lt;ref&gt;[http://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.R-2045;jsessionid=07C23F263020FBAE7E6E7D54B2BEA0BA Eesti Tsiviillennunduse Tootmiskoondis, 1944-1991], The National Archives of Estonia, ERA.R-2045&lt;/ref&gt;.

1. juulil 1997 võttis [[vabariigi valitsus]] vastu korralduse, mille alusel moodustati riigiettevõtte Eesti Lennujaamad jagunemiskava teel: aktsiaseltsid [[Kuressaare lennujaam|Kuressaare Lennujaam]], [[Kärdla lennujaam|Kärdla Lennujaam]], [[Pärnu lennujaam|Pärnu Lennujaam]], [[Tartu lennujaam|Tartu Lennujaam]] ja Tallinna Lennujaam. Ühtlasi lõpetas sellega oma tegevuse riigiettevõte Eesti Lennujaamad.

=== 2000. aastad ===
[[Fail:Defense.gov News Photo 970711-M-0023H-001.jpg|pisi|[[USAF]]-i [[C-5A Galaxy]] Tallinna lennujaamas ürituse Exercise Baltic Challenge '97 raames]]
Esimest kaubaterminali (Cargo 1) ehitati septembrist [[1997]] märtsini [[1998]].&lt;ref name=&quot;Cargo Terminal&quot; /&gt; Reisijate terminal uuendati täielikult [[1999]]. aastal, sellega kasvas lennujaaama reisijate läbilaskevõime 1,4 [[miljon]]i [[reisija]]ni aastas. [[2008]]. aastal laiendati lennujaama veelkord, tõstes reisijate läbilaskevõime 2,3 miljoni reisijani aastas.&lt;ref name=&quot;Eesti Päevaleht&quot; /&gt; Suurenenud nõudlus [[kaubapind]]ade järele tekitas vajaduse laiendada kaubaterminali, mistõttu ehitati kaubaterminal Cargo 2. [[2012]]. aastal avati lennukihoolduse angaar ja täitus kahe miljoni aastase reisija piir. [[11. jaanuar]]il [[2013]] võttis [[Rahvusvaheline Lennuväljade Nõukogu]] (ACI) Tallinna lennujaama lennujaamade süsinikualase akrediteerimise programmi liikmeks.&lt;ref name=&quot;RmEGK&quot; /&gt; Peale selle võeti kasutusele [[automaatne piiriületussüsteem]] ja [[ärilennuk]]ite [[angaar|angaaride kompleks]].{{lisa viide}}

2010. aastal tellis [[Eesti Pank]] [[Helsingi]]st Tallinna kolmemootorilise [[Finnair|Finnair Cargo]] [[McDonnell Douglas MD-11|MD-11F]]-i, et Eestisse [[euro]]sid tuua.{{lisa viide}}

==== 2008. aasta laienemine ====
Jaanuarist 2006 septembrini 2008 läbis lennujaam suure laiendusetapi. Terminali laiendati kolmes suunas. Ehitustööde tulemus oli T-kujuline laiendatud lennujaamahoone, 9 reisijasilda,&lt;ref name=&quot;5VbgZ&quot; /&gt; 18 uut väravat, [[Schengeni viisaruum|Schengeni]] ja mitte-Schengeni alade eraldamine, kümme registreerimisletti ning uued [[söögikoht|söögikohad]] ja [[kohvik]]ud. Ehitatud terminaliala võimaldab rahvusvahelistele reisijatele kahetasandilist liiklust. Väljaspool [[hoone]]id renoveeriti ja laiendati [[seisuplats|perroon]]i ning ehitati uus [[ruleerimistee]]. Uus terminal, mis avati 19. septembril 2008, suurendas lennujaamas reisijate läbilaskevõimet kaks korda.{{lisa viide}}
[[Fail:Aeropuerto Internacional de Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 04.JPG|pisi|Terminal pärast laiendust (august 2012)]]

==== Ümbernimetamine ====
Pärast [[Eesti president|Eesti presidendi]] [[Lennart Meri]] surma [[14. märts]]il [[2006]] käis [[Eesti Ekspress|Eesti Ekspressi]] [[ajakirjanik]] [[Argo Ideon]] välja idee nimetada lennujaam [[president]] Lennart Meri auks temanimeliseks. Ideon tõi mitmeid näiteid lennujaamadest, kus nii on toimitud: [[John F. Kennedy rahvusvaheline lennujaam]], [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam]], [[Istanbuli Atatürki lennujaam]] jt.{{lisa viide}}

Nimemuutust arutati lennujaama [[juhatus]]e koosolekul 29. märtsil 2006.&lt;ref name=&quot;6FJMM&quot; /&gt; Uue terminali avamisel 19. septembril 2008 teatas [[peaminister]] [[Andrus Ansip]], et nimi vahetatakse märtsis 2009.&lt;ref name=&quot;PUbis&quot; /&gt;

==== Läänemere pööringud ====
2011. aastal sõlmiti [[koostööleping]] Tallinna lennujaama, [[Tallinna sadam]]a ja [[Happy Cruises]]i vahel. Kruiisireisijad toimetati lennukitega Tallinna, kust nad saadeti kruiisilaevadele puhkust veetma. Puhkusereisi lõpetanud said lennukitega tagasi Hispaaniasse lennata. Esimesel, 2011. aastal reisis üle 7000 [[Hispaania]] [[turist]]i [[tšarterlend]]udega Tallinna lennujaama ja tagasi.&lt;ref name=&quot;I1ZkP&quot; /&gt; Kuna lennujaam asub [[sadam]]ast ainult viie kilomeetri kaugusel, kulus turistidel selle vahemaa läbimiseks alla tunni.&lt;ref name=&quot;fem4P&quot; /&gt;
[[File:15-08-14-Tallinn-RalfR-100.jpg|pisi|Tallinna lennujaama ala 2013]]
2012. aastal alustas tšarterlende [[Madridi-Barajase Adolfo Suáreze lennujaam|Madridi-Barajase lennujaamast]] kolme [[Airbus A321]] ja kahe-kolme [[Boeing 747|Boeing 747-]]ga [[Pullmantur Air]]. 2012. aasta suvega toimetati [[Tallinn]]a ja tagasi umbes 16 000 turisti.&lt;ref name=&quot;KFPAX&quot; /&gt; Ka järgmisel aastal jätkati tšarterlende ning viie [[pööring]]uga lennutati 25 000 turisti.&lt;ref name=&quot;3kMpO&quot; /&gt; Samuti toimus üks osaline pööring kruiisilaevaga [[Deutschland (1998)|MS Deutschland]], mida haldas [[Peter Deilmann Cruises]].&lt;ref name=&quot;lRPHG&quot; /&gt;

=== Laienemine 2010. aastatel ===
[[Fail:Landin on Tallinn Ulemiste (TLL).jpg|pisi|Lennart Meri Tallinna lennujaama lennurada 08/26]]
2015. aastal plaaniti Tallinna lennujaama juhatuse liikme [[Erik Sakkov]]i sõnul [[lennurada|lennuraja]] pikendamist 600–700 meetri võrra, et teenindada [[kaugmaalend]]e,&lt;ref name=&quot;U2fDo&quot; /&gt; uue [[ruleerimisrada|ruleerimisraja]], [[ladu]]de, odavlennufirmade terminali ehitamist ja olemasoleva terminali laiendamist.&lt;ref name=&quot;mjpbI&quot; /&gt; [[21. veebruar]]il [[2013]] algatati lennuliiklusala arendusprojekti [[keskkonnamõjud]]e hindamisprojekt, milles uuritakse muutusi, mida põhjustaksid olemasoleva lennuraja [[rekonstrueerimine]] ja pikendamine 720 meetri võrra ning sademevee- ja kuivendussüsteemide ehitamine ja laiendamine idas ja lõunas; põhjapoolse ruleerimisraja pikendamine ja lõunapoolse paralleelse ehitamine; lennurajaga ristuvate ruleerimisteede pikendamine; CAT II [[navigatsioonisüsteem]]ide paigaldamine; lõunapoolsete lennukite [[seisuplats|perroonide]] ehitus koos vajalike kommunikatsioonide rajamisega; [[perimeetriaed|perimeetriaia]] rajamine ja tehniliste [[valvesüsteem]]ide paigaldamine; osaline patrull- ja hooldetee ehitus, lumekogumise platside, jäätõrje tegemise ala, rajahooldustehnikale manööverdusala vabastuse platsi ja mootorite testimise ala rajamine. Need muudatused võimaldavad lennukitel [[Tallinn]]a kohalt kõrgemalt üle lennata ja vähendavad sellega [[müratase]]t. Avalik arutelu lennuraja pikendamise keskkonnamuutuste projekti kohta toimus [[16. detsember|16. detsembril]] [[2013]], lennuraja laiendustööd pidid algama [[2015]]. aasta alguses.&lt;ref name=&quot;zxhAQ&quot; /&gt; [[12. juuni]]l [[2013]] kinnitas Tallinna linnavalitsus detailplaneeringu, millega lubati Tallinna lennuväljal ehitada 0,91 [[hektar]]i suurusele maa-alale [[lennukiremondihoone]].&lt;ref name=&quot;y8QUW&quot; /&gt; Lennujaama viie aasta pikkuse investeerimisplaani kogumaksumus on üle 100 miljoni [[euro]].&lt;ref name=&quot;h1t9B&quot; /&gt; See hõlmab peale lennukiremondihoone ehitamise ka 2,5 miljoni euro eest lennujaamahoones [[ümberehitus]]i ja laiendusi ning turvalisuse, mahutuse ja VIP-alade suurendamist.&lt;ref name=&quot;NfNtY&quot; /&gt;

Aastatel 2016–2022 plaanis Tallinna lennujaam arendada lennuliiklusala, laiendada [[reisiterminal]]i ja sealset [[julgestusala]] ning ehitada 1200-kohaline [[parkimismaja]].&lt;ref name=&quot;SNPoH&quot; /&gt; Uus parkimismaja avati 2018. aasta lõpul ja see läks maksma 13 miljonit eurot.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/885767/tallinna-lennujaama-uus-parkimismaja-ei-tosta-parkimise-hinda &quot;Tallinna lennujaama uus parkimismaja ei tõsta parkimise hinda&quot;] ERR, 18. detsember 2018&lt;/ref&gt;

=== 2020. aastad ===
2020. aastal jõudis Eestisse [[koroonapandeemia Eestis|koroonapandeemia]]. Aasta jooksul läbis lennujaama 863&amp;nbsp;585 reisijat ehk kõigest 26% 2019. aasta reisijate arvust. See reisjate arv oli võrreldav 2003. aastaga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1228360/lennujaama-reisijate-arv-langes-loppenud-aastal-2003-aasta-tasemele &quot;Lennujaama reisijate arv langes lõppenud aastal 2003. aasta tasemele&quot;] ERR, 5. jaanuar 2021&lt;/ref&gt;

25. novembril 2020 hakati Tallinna lennujaamas ehitama [[päikesepark]]i. Need plaaniti rajada kõikidesse lennujaamadesse eesmärgiga vähendada elektritarbimisest tuleneva süsiniku kogust ning liikuda taastuvenergia kasutamise suunas.

2024. aastal hakati rajama lennujaama lõunaküljele ligi 14 miljoni euro eest kolme uut angaari, mida välja rentida lennukite hooldusettevõttele [[Magnetic MRO]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609398304/tallinnas-laieneb-joudsalt-magnetic-mro-lennukite-hooldusari &quot;Tallinnas laieneb jõudsalt Magnetic MRO lennukite hooldusäri&quot;] ERR, 16. juuli 2024&lt;/ref&gt;

2024. aastal läbis Tallinna lennujaama 3,5 miljonit reisijat. Kokku toimus 42&amp;nbsp;403 lendu ehk keskmiselt 116 õhkutõusu ja maandumist päevas. Otselendudega pääses Tallinnast 60 sihtkohta, millest 44 olid regulaarliinid ja 16 regulaarsed tšarterlennud. Kõige rohkem vedasid reisijaid [[Air Baltic]] (26,6%), [[Ryanair]] (18%), [[Lufthansa]] (10,2%) ja [[Finnair]] (8,7%) ning regulaarlendudega lennati enim [[Stockholm]]i (10,1%), [[Riia|Riiga]] (9,6%), [[Helsingi]]sse (9,5%) ja [[Frankfurt]]i (9,3%).&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609569850/tallinna-lennujaama-labis-mullu-rekordarv-reisijaid &quot;Tallinna lennujaama läbis mullu rekordarv reisijaid&quot;] ERR, 8. jaanuar 2025&lt;/ref&gt;

2025. aastal lõpus alustati reisiterminali laiendust, mis kestab kuni kuni 2030. aastani. Kui muidu oli terminali kavandatud läbilaskevõime 2,8 miljonit reisijat aastas, siis ümberehitustega peaks see suurenema kuni 5,5 miljoni inimeseni aastas. Ümberehituse maksumuseks eeldatakse 75 miljonit eurot.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609874784/tallinna-lennujaam-alustab-reisijate-lisandumise-ootuses-suurt-laienemist &quot;Tallinna lennujaam alustab reisijate lisandumise ootuses suurt laienemist&quot;] ERR, 3. detsember 2025&lt;/ref&gt;

Lennujaam on teatanud kavast lammustada vana reisiterminal, et tekitada enam ruumi uue reisijateterminali juures manööverdavatele lennukitele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610020393/tallinna-lennujaam-tahab-lammutada-vana-reisiterminali-hoone &quot;Tallinna lennujaam tahab lammutada vana reisiterminali hoone&quot;] ERR, 12. mai 2026&lt;/ref&gt;

== Terminalid ==
[[Fail:Tallinn Airport 03 July 2006.jpg|pisi|229x229px|Tallinna lennujaam 2006. aastal]]
Lennujaamas on üks reisiterminal ja neli kaubaterminali. Tallinna lennujaamas on iga aastaga järjest rohkem reisijaid, terminali on raske aastas mahutada rohkem kui 2 500 000 reisijat.{{lisa viide}}

=== Reisijate asutused lennujaamas ===
Lennujaam avas 9. mail 2013 raamatukogu värav 1 juures. Kõik raamatud raamatukogus annetati avalikult, osa raamatutest annetasid endine Eesti president [[Toomas Hendrik Ilves]] ja tema abikaasa [[Evelin Ilves]]. Raamatukogus on raamatuid kümnes keeles, peamiselt eesti, vene ja inglise keeles. Seal on ka valik lasteraamatuid. 16. augustil 2013 avas Tallinna lennujaam kunstigalerii, mida saavad kõik saabuvad ja lahkuvad reisijad näha.{{lisa viide}}

Septembris 2013 avati Tallinna lennujaamas automaatne piiriületussüsteem, mis on kasutusel Schengeni alast väljalendamisel.
[[Fail:TradAttack! at Tallinn Airport (35446064370).jpg|pisi|[[Trad.Attack!|TradAttack]]!-i esinemine Tallinna lennujaamas 2017. aastal]]
[[Nordea Lounge]] on äriklassi ootesaal Tallinna lennujaamas. Nordea Lounge on mõeldud Aerofloti, [[AirBaltic|Air Balticu]], [[Finnair]]i, [[LOT Polish Airlines]]i, [[Lufthansa]], [[Nordica]] ja [[Turkish Airlines]]i äriklassi reisijatele. Maailma suurim sõltumatu lennujaamade ootesaalide liikmesust pakkuv programm [[Priority Pass]] hääletas Tallinna lennujaama äriklassi ootesaali Euroopa parimaks 2017. aastal.{{lisa viide}}

Tallinna lennujaamas on alates 2017. aasta oktoobrist kõigile reisijatele avatud jõusaal. Jõusaali eesmärk on inimesi rohkem liigutama panna.{{lisa viide}}

== Lennufirmad ja sihtkohad ==

=== Regulaarlennud ===

Lennufirmad, mis teenindavad regulaarlende Tallinna lennujaamast.

Siin on esitatud osa Tallinna lennujaamast toimunud liinilendude andmetest 2026. aasta suvise seisuga.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|+
!Lennufirma
!Sihtkohad
|-
|[[Aeroflot]]
|[[Šeremetjevo rahvusvaheline lennujaam|Moskva (Šeremetjevo)]] (Peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]])
|-
|[[Air Baltic|airBaltic]]
|[[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdam]], [[Ateena Eleftherios Venizelose rahvusvaheline lennujaam|Ateena]], [[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona (El Prati)]], [[Brüsseli lennujaam|Brüssel]]&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna lennujaam /airBaltic|url=https://www.tallinn-airport.ee/news/airbaltic-alustab-lendamist-tallinnast-malagasse-brusselisse-ja-kopenhaagenisse/|pealkiri=airBaltic alustab lendamist Tallinnast Malagasse, Brüsselisse ja Kopenhaagenisse|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;, [[Hamburgi lennujaam|Hamburg]], [[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagen]],&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; [[Londoni Gatwicki lennujaam|London (Gatwick)]], [[Málaga lennujaam|Malaga]], [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardemoen)]], [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam|Pariis (Charles de Gaulle)]], [[Riia lennujaam|Riia]], [[Tenerife Lõunalennujaam|Tenerife]], [[Vilniuse lennujaam|Vilnius]]&lt;br&gt;'''Hooajalised:''' [[Berliini Brandenburgi lennujaam|Berliin]], [[Billundi lennujaam|Billund]], [[Burgasi rahvusvaheline lennujaam|Burgas]], [[Genfi lennujaam|Genf]], [[Irákleio rahvusvaheline lennujaam|Irákleio]], [[Madeira lennujaam|Madeira]], [[Malta rahvusvaheline lennujaam|Malta]], [[Nice'i Côte d'Azuri lennujaam|Nice]], [[Müncheni lennujaam|München]], [[Palma de Mallorca lennujaam|Palma de Mallorca]], [[Rhodese rahvusvaheline lennujaam|Rhodos]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]], [[Spliti lennujaam|Split]], [[Tirana lennujaam|Tirana]], [[Viini rahvusvaheline lennujaam|Viin]]
|-
|[[Belavia]]
|[[Minski rahvusvaheline lennujaam|Minsk]] (Peatatud [[Ryanairi lend 4978|õhusõiduki rikkumise tõttu]])
|-
|[[Eurowings]]
|'''Hooajalised: '''[[Düsseldorfi lennujaam]], [[Praha Václav Haveli lennujaam|Praha]]'''
|-
|[[Finnair]]
|[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi (Vantaa)]]
|-
|[[Finnair]] &lt;br&gt;{{nowrap|Operaator [[Nordic Regional Airlines]]}}
|[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi (Vantaa)]]
|-
|[[Flydubai]]
|[[Dubai rahvusvaheline lennujaam|Dubai (rahvusvaheline)]] (pidi alustama 12. oktoobril 2024, kuid jääb ära, sest oma laienemine peatati Boeingu lennukite tarnete viibimise tõttu)
|-
|[[Jet2.com]]
|'''Hooajalised:''' [[Birminghami lennujaam|Birmingham]], [[Edinburghi lennujaam|Edinburgh]], [[Leedsi Bradfordi lennujaam|Leeds]] (alustab 27. novembril 2026), [[Londoni Gatwicki lennujaam|London (Gatwick)]] (alustab 19. novembril 2026) ja [[Manchesteri lennujaam|Manchester]]
|-
|[[LOT Polish Airlines]]
|[[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]]
|-
|[[Lufthansa]]
|[[Frankfurdi lennujaam|Frankfurt]]
|-
|[[Marabu (lennufirma)|Marabu]]
|[[Hamburgi lennujaam|Hamburg]] ja [[Müncheni lennujaam|München]]
|-
|[[NyxAir]]
|[[Kuressaare lennujaam|Kuressaare]], [[Kärdla lennujaam|Kärdla]]&lt;br&gt;'''Hooajalised:''' [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]]
|-
|[[Norwegian Air Shuttle]]
|[[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardemoen)]]
|-
|[[Pegasus Airlines]]
|[[Antalya]] 
|-
|[[Ryanair]]
|[[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona (El Prati)]], [[Berliini Brandenburgi lennujaam|Berliin]] (lõpetab 24. oktoober 2026), [[Dublini lennujaam]], [[Londoni Stanstedi lennujaam|London (Stansted)]], [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]]&lt;br&gt;'''Hooajalised:''' [[Milano Malpensa lennujaam|Milano]]
|-
|[[Scandinavian Airlines]]
|[[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagen]], [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslo (Gardemoen)]], [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]]
|-
|[[Scandinavian Airlines]] &lt;br&gt;{{nowrap|Operaator [[Braathens Regional Airways|BRA]]}}
|[[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholm (Arlanda)]]
|-
|[[Sunexpress]]
|'''Hooajalised:''' [[Antalya]]
|-
|[[Swiss International Air Lines]]
|[[Zürichi lennujaam|Zürich]]
|-
|[[Transavia]]
|[[Pariisi Orly lennujaam|Pariis (Orly)]]
|-
|[[Turkish Airlines]]
|[[İstanbuli lennujaam|Istanbul]]
|-
|[[Wizz Air]]
|[[Budapesti Ferenc Liszti rahvusvaheline lennujaam|Budapest]], [[Gdański Lech Wałęsa lennujaam|Gdańsk]], [[Kiievi Žuljanõi lennujaam|Kiiev (Žuljanõi)]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Krakówi Johannese Pauluse II rahvusvaheline lennujaam|Kraków]], [[Londoni Lutoni lennujaam|London (Luton)]], [[Rooma Leonardo da Vinci-Fiumicino lennujaam|Rooma]], [[Veneetsia Marco Polo lennujaam|Veneetsia]], [[Vilniuse lennujaam|Vilnius]] &lt;br&gt;'''Hooajalised:''' [[Harkivi rahvusvaheline lennujaam|Harkiv]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Lvivi Danila Galitskogo rahvusvaheline lennujaam|Lviv]] (peatatud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sõja tõttu]]), [[Tirana lennujaam|Tirana]] (alustab 22. juunil 2026), [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]]
|}

==== Liinilendude sihtkohad täpsemalt ====

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
|style=&quot;background-color: #FFFF99&quot;|
|Suvehooajaline
|-
|style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot;|
|Talvehooajaline
|-
|style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot;|
|Tuleviku sihtpunkt
|}

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Linn !! Riik !! IATA !! ICAO !! Lennujaam !! Lennufirma !! Alates !! Kuni !! Lennuk
|-
| rowspan=&quot;7&quot; | [[Amsterdam]] || rowspan=&quot;7&quot; | {{riigi ikoon|Holland}} Holland || rowspan=&quot;7&quot; | AMS || rowspan=&quot;7&quot; | EHAM || rowspan=&quot;7&quot; | [[Amsterdami Schipholi lennujaam]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Estonian Air]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1993 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tupolev Tu-134]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. juuli 1995 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1999 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Boeing 737|Boeing 737-500]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. jaanuar 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. juuni 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500 (2009–2012), [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ700]] (2015), [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ900NG]] (2011–2015) ja [[Embraer E-Jet|Embraer E-170]] (2012–2015)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[KLM|KLM Cityhopper]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. mai 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Fokker 70]] (2005–2006) ja [[Fokker 100]] (2006–2009)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Nordica]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. jaanuar 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Embraer ERJ 145]] (2016), Embraer E-175 (2015–2017), Bombardier CRJ700 (2016–2019), Bombardier CRJ900NG ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| [[airBaltic]] || 27. märts 2016 || – ||[[Airbus A220|Airbus A220-300]], Boeing 737-300/500 (2016–2019) ja [[Bombardier CSeeria|Bombardier CS300]] (2017–2018)
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Ateena]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || rowspan=&quot;3&quot; | ATH || rowspan=&quot;3&quot; | LGAV || rowspan=&quot;3&quot; | [[Ateena Eleftherios Venizelose rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 5. juuli 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. august 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Boeing 737|Boeing 737-300]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Aegean Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 19. juuni 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Airbus A320]] ja [[Airbus A320neo]]
|-
| airBaltic || s28. aprill 2026 || - || Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;5&quot; | [[Barcelona]] || rowspan=&quot;5&quot; | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || rowspan=&quot;4&quot; | BCN || rowspan=&quot;4&quot; | LEBL || rowspan=&quot;4&quot; | [[Barcelona El Prati lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. mai 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| [[Ryanair]] || 17. juuli 2021 || – || [[Boeing 737|Boeing 737-800NG]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Vueling Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. juuni 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| airBaltic || 19. veebruar 2025 || – || Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | GRO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LEGE || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Barcelona Girona-Costa Brava lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;12&quot; | [[Berliin]] || rowspan=&quot;12&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TXL || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDT || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Berliini Tegeli lennujaam]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 19. august 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. jaanuar 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2007), Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. juuni 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. mai 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. juuni 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 6. mai 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300 (2018–2020), Boeing 737-300/500 (2015–2018), Bombardier CS300 (2017–2018) ja [[Bombardier Q|Bombardier Dash 8 Q400]] (2015–2020)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SXF || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDB || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Berliini Schönefeldi lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[easyJet]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Airbus A319]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. november 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. august 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. aprill 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. aprill 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | BER || rowspan=&quot;3&quot; | EDDB || rowspan=&quot;3&quot; | [[Berliini Brandenburgi lennujaam]] || Ryanair || 7. juuli 2020 || lõpetab 24. oktoober 2026 || Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. november 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 10. juuni 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| [[Birmingham]] || {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || BHX || EGBB || [[Birminghami lennujaam]] || [[Jet2.com]] ||  28. november 2025 || – || Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Bremen]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BRE || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDW || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Bremeni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Brüssel]] || rowspan=&quot;4&quot; | {{riigi ikoon|Belgia}} Belgia || rowspan=&quot;4&quot; | BRU || rowspan=&quot;4&quot; | EBBR || rowspan=&quot;4&quot; | [[Brüsseli lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. september 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737–500 (2004–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015) ja Embraer E-170 (2012–2015)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. juuni 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| airBaltic || 3. juuni 2019 || - || Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT (operaator Regional Jet)]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuli 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. märts 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Billund]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Taani}} Taani || rowspan=&quot;3&quot; | BLL || rowspan=&quot;3&quot; | EKBI || rowspan=&quot;3&quot; | [[Billundi lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 2. mai 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Budapest]] || rowspan=&quot;2&quot; | {{riigi ikoon|Ungari}} Ungari || rowspan=&quot;2&quot; | BUD || rowspan=&quot;2&quot; | LHBP || rowspan=&quot;2&quot; | [[Budapesti Ferenc Liszti rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | talv 1992 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Tupolev Tu-134
|-
| Wizz Air || 11. detsember 2025 || - || Airbus A321neo
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Burgas]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Bulgaaria}} Bulgaaria || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | BOJ || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LBBG || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Burgasi rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. mai 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Constanța]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rumeenia}} Rumeenia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | CND || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LRCK || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Constanța Mihail Kogălniceanu rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. juuni 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. september 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Dubai]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | {{riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} Araabia Ühendemiraadid || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | DXB || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | OMDB || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Dubai rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Flydubai]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD | pidi alustama 12. oktoobril 2024, kuid jääb ära, sest peatab oma laienemise Boeingu lennukite tarnete viibimise tõttu || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | – || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Boeing 737-800NG/MAX 8
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Dublin]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Iirimaa}} Iirimaa || rowspan=&quot;3&quot; | DUB || rowspan=&quot;3&quot; | EIDW || rowspan=&quot;3&quot; | [[Dublini lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. oktoober 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. august 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2010), Boeing 737-500
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| 30. oktoober 2023 || – || Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Dubrovnik]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | DBV || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LDDU || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Dubrovniki lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 19. aprill 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. oktoober 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. mai 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. oktoober 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Düsseldorf]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | NRN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDLV || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Weeze lennujaam|Düsseldorfi Weeze lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. märts 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | DUS || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | EDDL || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Düsseldorfi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Eurowings || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. mai 2026 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A319
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Nottingham|East Midlands]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EMA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EGNX || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[East Midlandsi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. märts 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Edinburgh]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan=&quot;3&quot; | EDI || rowspan=&quot;3&quot; | EGPH || rowspan=&quot;3&quot; | [[Edinburghi lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. jaanuar 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| Jet2.com || 27. november 2025 || – || Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Forlì]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | FRL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIPK || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Forlì lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Wind Jet]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. juuni 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319
|-
| rowspan=&quot;6&quot; | [[Frankfurt]] || rowspan=&quot;6&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan=&quot;5&quot; | FRA || rowspan=&quot;5&quot; | EDDF || rowspan=&quot;5&quot; | [[Frankfurti lennujaam|Frankfurdi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. jaanuar 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2009), Boeing 737-500 (1995–2009) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Lufthansa]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 1992 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 1998 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-200 (1992–1997) ja Boeing 737-500
|-
| 2010 || - || Airbus A319/A320/A320neo/A321/A321neo
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lufthansa CityLine]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[BAe 146|Avro RJ85]] ja Bombardier CRJ700 ja Embraer E-190/E-195 (2009–2010)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900ER, Embraer E-190 ja Embraer E-195 (2017–2021)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | HHN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDFH || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Frankfurt-Hahni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| [[Gdańsk]] || {{riigi ikoon|Poola}} Poola || GDN || EPGD || [[Gdański Lech Wałęsa lennujaam]] || Wizz Air || 1. mai 2026 || - || Airbus A321neo
|-
| style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Genf]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | {{riigi ikoon|Šveits}} Šveits || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | GVA || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | LSGG || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Genfi lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | 30. detsember 2023 || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | – || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Göteborg]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | GOT || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESGG || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Göteborgi Landvetteri lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. august 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[City Airline]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer ERJ 135/145
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. august 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; |[[ATR|ATR 72]], Bombardier CRJ700 ja Embraer E-175 (2017)
|-
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Hamburg]] || rowspan=&quot;4&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan=&quot;4&quot; | HAM || rowspan=&quot;4&quot; | EDDH || rowspan=&quot;4&quot; | [[Hamburgi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. mai 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2010), Boeing 737-500 (1995–2010), [[Fokker 50]] (1998–2002) ja Tupolev Tu-134 (1994–1995)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-175 (2017)
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Marabu (lennufirma)|Marabu]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 16. juuni 2023 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Airbus A320neo
|-
| airBaltic || 29. märts 2026 || - || Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Hannover]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | HAJ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDV || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Hannover-Langenhageni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. november 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Embraer E-170
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Harkiv]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | HRK || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKHH || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Harkivi rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Wizz Air]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. veebruar 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;13&quot; | [[Helsingi]] || rowspan=&quot;13&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan=&quot;13&quot; | HEL || rowspan=&quot;13&quot; | EFHK || rowspan=&quot;13&quot; | [[Helsingi Vantaa lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50 (1996–2000), Tupolev Tu-134 (1991–1996) ja [[YAK-40|Jakovlev JAK-40]] (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Estonian Air|Estonian Air Regional]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. september 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. november 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Saab 340]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. jaanuar 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer E-170 ja Saab 340
|-
| [[Finnair]] || 26. märts 1990 (pärast Eesti iseseisvumist oktoobris 1991) || - || Airbus A319/A320 (alates 2007), [[Douglas DC-9]] (1991–2000), [[Embraer|Embraer E-170]] (operaator Flybe Nordic 2005–2012), [[Embraer|Embraer E-190]] (alates 2015, operaator Nordic Regional Airlines) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-82/MD-83]] (1991–2006)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Karair]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 1990 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1996 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[ATR|ATR 72]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Finnaviation]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 suvel || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1995 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Aero Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | märts 2002 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 6. jaanuar 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Söder Airlines]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. märts 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ? || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Finncomm Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. aprill 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2011|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 42/72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Blue1]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. jaanuar 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. august 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Flybe Nordic]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. aprill 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Embraer E-170 (2011–2012) ja Embraer E-190 (operaator Finnair)
|-
| [[Nordic Regional Airlines]] || 1. mai 2015 || - || ATR 72, Embraer E-190 (operaator Finnair)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[NyxAir]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 17. mai 2021 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[ATR 42]] ja Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Irákleio]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | HER || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LGIR || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Irákleio rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99 | 3. mai 2023 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | [[İstanbul]] || rowspan=&quot;2&quot; | {{riigi ikoon|Türgi}} Türgi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ISL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LTBA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[İstanbuli Atatürki lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Turkish Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. juuni 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 5. aprill 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320/A321 ja Boeing 737-800/900
|-
| IST || LTFM || [[İstanbuli lennujaam]] || [[Turkish Airlines]] || 10. aprill 2019 || - || Airbus A319/A320/A321/A321neo, Boeing 737-800/900 ja Boeing 737 MAX 8
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Joensuu]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | JOE || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFJO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Joensuu lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. detsember 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jönköping]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | JKG || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESGJ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jönköpingi lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Avies]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2011 kevad || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2011 suvel || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jetstream 31/32|BAe Jetstream 31/32]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jyväskylä]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | JYV || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFJY || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jyväskylä lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. jaanuar 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kajaani]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KAJ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFKI || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kajaani lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kaunas]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KUN || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EYKA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kaunase lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. juuli 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. august 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier Dash 8 Q400
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. juuli 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. august 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Khuthaisi]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Gruusia}} Gruusia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KUT || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UGKO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Khuthaisi rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Wizz Air]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. august 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. jaanuar 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kiiev]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KBP || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKBB || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kiievi Borõspili rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | IEV || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKKK || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Kiievi Žuljanõi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. aprill 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. juuni 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. veebruar 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;8&quot; | [[Kopenhaagen]] || rowspan=&quot;8&quot; | {{riigi ikoon|Taani}} Taani || rowspan=&quot;8&quot; | CPH || rowspan=&quot;8&quot; | EKCH || rowspan=&quot;8&quot; | [[Kopenhaageni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Scandinavian Airlines|SAS]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1992 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[McDonnell Douglas|McDonnell Douglas DC-9-21/41]] (1989–2002), [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-81]] (1989–2007) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-87]] (1989–2009)
|-
| 16. november 2015 || - || Bombardier CRJ900NG (2015–2025) ja Embraer E-195
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[FlyNordic]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 6. jaanuar 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | McDonnell Douglas MD-82/MD-83
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordic Aviation || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer ERJ 145 ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. aprill 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| airBaltic || 2. juuni 2019 || - || Airbus A220-300 ja Bombardier Dash 8 Q400 (2019–2020)
|-
| SAS (operaator [[CityJet]]) || 5. jaanuar 2025 || – || Bombardier CRJ900NG/1000NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Korfu]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | CFU || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LGKR || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Corfu rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Ellinair || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 29. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A319/A320
|-
| [[Kraków]] || {{riigi ikoon|Poola}} Poola || KRK || EPKK || [[Krakówi Johannese Pauluse II rahvusvaheline lennujaam]] || Wizz Air || 27. oktoober 2025 || – || Airbus A321neo
|-
| rowspan=&quot;7&quot; | [[Kuressaare]] || rowspan=&quot;7&quot; | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan=&quot;7&quot; | URE || rowspan=&quot;7&quot; | EEKE || rowspan=&quot;7&quot; | [[Kuressaare lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1993 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Antonov An-2]] ja Jakovlev JAK-40
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. september 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. aprill 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. oktoober 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. mai 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2001 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32 (2006–2008) ja Let L-410 (2001–2006)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuni 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Jetstream 31/32|BAe Jetstream 31/32]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Transaviabaltika]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. juuni 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. detsember 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Let L-410 ja BAe Jetstream 31/32
|-
| [[NyxAir]]|| 21. detsember 2020 || - || [[ATR 42|ATR-42]] ja Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;6&quot; | [[Kärdla]] || rowspan=&quot;6&quot; | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan=&quot;6&quot; | KDL || rowspan=&quot;6&quot; | EEKA || rowspan=&quot;6&quot; | [[Kärdla lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1993 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Enimex]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Antonov An-28]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Transaviabaltika]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. juuni 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. jaanuar 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Let L-410 ja BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Diamond Sky]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. jaanuar 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. veebruar 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| NyxAir|| 1. märts 2024 || sügis 2027 || Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lappeenranta]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LPP || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFLP || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lappeenranta lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. november 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500 (2009–2010) ja Fokker 50 (2010)
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Leeds]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | LBA || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | EGNM || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | [[Leedsi Bradfordi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Jet2.com || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 27. november 2026 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Boeing 737-800
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lissabon]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Portugal}} Portugal || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LPTT || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lissaboni Portela lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TAP Air Portugal || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. juuli 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. jaanuar 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Liverpool]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LPL || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EGGP || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Liverpooli Johni Lennoni lennujaam|Liverpooli John Lennoni lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | easyJet || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. aprill 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2021 ||  style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;10&quot; | [[London]] || rowspan=&quot;10&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan=&quot;4&quot; | LGW || rowspan=&quot;4&quot; | EGKK || rowspan=&quot;4&quot; | [[Londoni Gatwicki lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 1995 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2012) ja Embraer E-170 (2012)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | easyJet || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. jaanuar 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320
|-
| airBaltic || 27. märts 2018 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2018–2019) ja Bombardier CS300 (2017–2018)
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Jet2.com || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 19. november 2026 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Boeing 737-800
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | STN || rowspan=&quot;2&quot; | EGSS || rowspan=&quot;2&quot; | [[Londoni Stanstedi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | easyJet || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. november 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319 ja Boeing 737-300 (2004–2007)
|-
| Ryanair || 1. aprill 2013 || – || Boeing 737-800NG/MAX
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | LTN || rowspan=&quot;3&quot; | EGGW ||  rowspan=&quot;3&quot; | [[Londoni Lutoni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. jaanuar 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A321
|-
| 1. november 2022 || - || Airbus A319/A321/A321Neo
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LHR || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EGLL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Londoni Heathrow' lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[British Airways]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320/A321
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lviv]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LWO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKLL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lvivi Danila Galitsogo rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. juuni 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Málaga]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | AGP || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LEMG || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Málaga lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. juuni 2019 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; |Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Madeira]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | {{riigi ikoon|Portugal}} Portugal || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | FNC || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | LPMA || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Madeira lennujaam]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | 26. oktoober 2025 || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | – || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; |Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Malta]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Malta}} Malta || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | MLA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LMML || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Malta rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 4. mai 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Manchester]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Suurbritannia}} Suurbritannia || rowspan=&quot;3&quot; | MAN || rowspan=&quot;3&quot; | EGCC || rowspan=&quot;3&quot; | [[Manchesteri lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. mai 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. juuni 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| Jet2.com || 28. november 2025 || – || Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;9&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Milano]] || rowspan=&quot;9&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BGY || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIME || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Milano Orio al Serio lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006), Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Volareweb.com]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. mai 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. november 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG/MAX
|-
| rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | MXP || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LIMC || rowspan=&quot;6&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Milano Malpensa lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | (30. märts 2005) 29. oktoober 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. september 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500 ja Bombardier CRJ900NG (2011)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. aprill 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. mai 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 31. märts 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | easyJet || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. detsember 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. juuli 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320/A321/A321N
|-
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Minsk]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Valgevene}} Valgevene || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | MSQ || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UMMS || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Minski rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50 (1996–2000) ja Jakovlev JAK-40 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Belavia]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | juuli 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 2001 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Antonov An-24
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. mai 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. mai 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer E-175
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. veebruar 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. mai 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340A
|-
| rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Moskva]] || rowspan=&quot;4&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Venemaa}} Venemaa || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SVO || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UUEE || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Moskva Šeremetjevo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Aeroflot || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1996 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Tupolev Tu-134
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. märts 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320/A321 ja [[Suhhoi|Suhhoi Superjet 100-95]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | VKO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UUWW || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Moskva Vnukovo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[UTair Aviation]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. august 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ-200LR
|-
| rowspan=&quot;8&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[München]] || rowspan=&quot;8&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || rowspan=&quot;8&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | MUC || rowspan=&quot;8&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | EDDM || rowspan=&quot;8&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Müncheni lennujaam]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. mai 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. aprill 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. märts 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. detsember 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Lufthansa ja [[Augsburg Airways]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319, Boeing 737-300/500 (2010–2011) ja Embraer E-195
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 19. detsember 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Lufthansa ja Lufthansa CityLine || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. november 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A321 (2019–2022), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-190 ja Embraer E-195 (2019–2021)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. mai 2021 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Marabu || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 21. mai 2023 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Airbus A320neo
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Napoli]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | NAP || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIRN ||rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Napoli lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 17. september 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 28. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Airbus A320/A321N
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Nice]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | NCE || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LFMN || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Nice'i Côte d'Azuri lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. mai 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 (2010–2012) ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 2. juuni 2021 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Nürnberg]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Saksamaa}} Saksamaa || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | NUE || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EDDN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Nürnbergi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Odessa]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ODS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKOO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Odessa lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. mai 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuli 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Ohrid]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} Põhja-Makedoonia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | OHD || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LWOH || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Ohrid &quot;St. Paul Apostle&quot; lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuni 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. september 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;9&quot; | [[Oslo]] || rowspan=&quot;9&quot; | {{riigi ikoon|Norra}} Norra || rowspan=&quot;7&quot; | OSL || rowspan=&quot;7&quot; | ENGM || rowspan=&quot;7&quot; | [[Oslo Gardermoeni lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1998 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2013) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. august 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (2003–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2013)
|-
| [[Norwegian Air Shuttle]] || 4. mai 2006 || – || Airbus A320 (2016–2020), Boeing 737-300 (2006–2015) ja Boeing 737-800/MAX 8
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. jaanuar 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72 (2016–2019), Bombardier CRJ700 (2016–2019) ja Bombardier CRJ900
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2018–2019) ja Bombardier CS300 (2018)
|-
| 29. märts 2026 || - || Airbus A220-300
|-
| SAS || 17. august 2023 || - || Airbus A320Neo ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | RYG || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ENRY || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Oslo Mossi Rygge lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TRF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ENTO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Sandefjordi lennujaam|Oslo Sandefjordi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. juuni 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Oulu]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | OUL || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFOU || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Oulu lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. mai 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | (vahemaandusega Turus) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. november 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. veebruar 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pajala]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | PJA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESUP || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pajala lennujaam]] (vahemaandusega Luleås) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. jaanuar 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Palanga]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | PLQ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EYPA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Palanga lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[flyLAL]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 2000
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Palma de Mallorca]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | PMI || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LEPA || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Palma de Mallorca lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 13. aprill 2025 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Paphos]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Küpros}} Küpros || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | PFO || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LCPH || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Paphose rahvusvaheline lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 23. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;5&quot; | [[Pariis]] || rowspan=&quot;5&quot; | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} Prantsusmaa || rowspan=&quot;3&quot; | CDG || rowspan=&quot;3&quot; | LFPG || rowspan=&quot;3&quot; | [[Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (2003–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2015) ja Embraer E-170 (2012–2015)
|-
| airBaltic || 28. oktoober 2014 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2014–2019) ja Bombardier CS300 (2017–2018)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BVA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LFOB || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pariisi Beauvais–Tillé lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| ORY || LFPO || [[Pariisi Orly lennujaam]] || [[Transavia]] || 4. aprill 2024 || - || Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Peterburi]] || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Venemaa}} Venemaa || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LED || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ULLI || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pulkovo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1995 (oli paus 1994–1995) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2009–2013) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. juuli 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2009–2012), Boeing 737-500 (2009–2011), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2009–2013)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. detsember 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. jaanuar 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Bombardier CRJ700 ja Embraer E-175 (2017)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[RusLine]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ100
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Praha]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Tšehhi}} Tšehhi || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | PRG || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LKPR || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Praha Václav Haveli lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Czech Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. aprill 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. jaanuar 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320 ja Boeing 737-400/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Eurowings]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 31. märts 2024 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A320
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Reykjavík]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Island}} Island || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | KEF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BIKF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Keflavíki rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. mai 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. august 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Rhodose saar|Rhodos]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | RHO || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LGRP || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Rhodose rahvusvaheline lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. mai 2023 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Riia]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Läti}} Läti || rowspan=&quot;3&quot; | RIX || rowspan=&quot;3&quot; | EVRA || rowspan=&quot;3&quot; | [[Riia lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1998 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2002 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. september 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer E-170 ja Saab 340
|-
| airBaltic || 30. jaanuar 1996 || – ||[[Airbus A220|Airbus A220-300]], Boeing 737-300 (2007–2020), 737-500 (2003–2019), [[Boeing 757|Boeing 757-200]] (2008–2010), [[Bombardier CSeeria|Bombardier CS300]] (2017–2018), Bombardier Dash 8 Q400 (2010–2020), Fokker 50 (1999–2013) ja Saab 340 (1996–1999)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Rijeka]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | RJK || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LDRI || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Rijeka lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. juuni 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. september 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-175 (2016–2017)
|-
| rowspan=&quot;6&quot; | [[Rooma]] || rowspan=&quot;6&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan=&quot;4&quot; | FCO || rowspan=&quot;4&quot; | LIRF || rowspan=&quot;4&quot; | [[Rooma Leonardo da Vinci-Fiumicino lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. aprill 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. august 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Vueling Airlines || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. juuni 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. september 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. jaanuar 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320/321/A321neo
|-
| 27. aprill 2026 || - || Airbus 321/A321neo
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | CIA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIRA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Rooma Ciampino lennujaam]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. november 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Salzburg]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | {{riigi ikoon|Austria}} Austria || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | SZG || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | LOWS || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | [[Salzburgi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | 21. detsember 2019 || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | – || style=&quot;background-color: #B0E0E6&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Savonlinna]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SVL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFSA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Savonlinna lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Transaviabaltika || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. oktoober 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. detsember 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Simferopol]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Ukraina}} Ukraina || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SIP || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UKFF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Simferopoli rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. märts 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. september 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Split]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | SPU || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LDSP || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Spliti lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. mai 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 17. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 1. mai 2023 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| rowspan=&quot;18&quot; | [[Stockholm]] || rowspan=&quot;18&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || rowspan=&quot;15&quot; | ARN || rowspan=&quot;15&quot; | ESSA || rowspan=&quot;15&quot; | [[Stockholmi Arlanda lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2007–2013) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ700 (2015), Bombardier CRJ900NG (2011–2015), Embraer E-170 (2012–2015), Fokker 50 (1996–2003), Jakovlev JAK-40 (1991–1996), Saab 340 (2007–2013) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | SAS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. november 1989 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. juuni 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avro RJ85 (2006–2008), Boeing 737-500 (1989–2000), Boeing 737-600 (1998–2008), Boeing 737-800 (2007–2008), Bombardier Dash 8 Q400 (2000–2008), [[McDonnell Douglas|McDonnell Douglas DC-9-21/41]] (1989–2002), [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-81]] (1989–2007) ja [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-87]] (1989–2009)
|-
| 16. november 2015 || – || Airbus A320/A320neo, ATR-72 (2015–2025), Bombardier CRJ900NG (2015–2025), Boeing 737-600 (2015–2019) ja Boeing 737-700/800 (2015–2023)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[FlyNordic]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. jaanuar 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | McDonnell Douglas MD-82/MD-83
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuni 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300 ja Bombardier Dash 8 Q400 (2018–2020)
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2011 kevad || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2011 suvel || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. august 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. juuni 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Boeing 737-300 (2017), Bombardier CRJ900NG, British Aerospace ATP (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Norwegian Air Shuttle || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2018 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320 ja Boeing 737-800
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LOT (operaator Regional Jet) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuli 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Veebruar 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SAS (operaator Nordica) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Veebruar 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. oktoober 2024 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| Ryanair || 1. november 2021 || – || Boeing 737-800NG
|-
| SAS (operaator [[Braathens Regional Airways|BRA]]) || 5. jaanuar 2025 || – || ATR 72
|-
| SAS (operaator [[CityJet]]) || 5. jaanuar 2025 || – || Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | NYO || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESKN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Stockholmi Skavsta lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. detsember 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BMA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESSB || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Stockholmi Bromma lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. aprill 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 42/72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. september 2014 ||style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 42
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Sundsvall]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SDL || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESNN || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Sundsvall-Timrå lennujaam]] (vahemaandusega Stockholmis) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Svegs]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EVG || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESND || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Pajala lennujaam]] (vahemaandusega Stockholmis) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 20. jaanuar 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | [[Zürich]] || rowspan=&quot;3&quot; | {{riigi ikoon|Šveits}} Šveits || rowspan=&quot;3&quot; | ZRH || rowspan=&quot;3&quot; | LSZH || rowspan=&quot;3&quot; | [[Zürichi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. aprill 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. september 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300
|-
| [[Swiss International Air Lines]] || 25. juuni 2021 || – || Airbus A220-100/300 ja Airbus A320/321
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Helvetic Airways]] (Swiss International Air Lines) || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 19. aprill 2022 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Embraer E-Jet E2 perekond|Embraer E2-195]]
|-
| rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tampere]] || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TMP || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFTP || rowspan=&quot;5&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tampere Pirkkala lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. aprill 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. september 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Jakovlev JAK-40
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Söder Airlines]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2004 suvel || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2006 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Saab 2000]]
|-
|  rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. märts 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500 ja Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tartu]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Eesti}} Eesti || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TAY || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EETU || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Tartu lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. veebruar 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 22. detsember 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Tenerife]] || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Hispaania}} Hispaania || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | TFS || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | GCTS || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Tenerife Lõunalennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99 | 30. oktoober 2023 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Thbilisi]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Gruusia}} Gruusia || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TBS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | UGTB || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Thbilisi rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Tirana]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Albaania}} Albaania || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | TIA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LITA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Tirana lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 2. juuni 2025 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | – || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | 22. juuni 2026 || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | - || style=&quot;background-color: #DDFFDD&quot; | Airbus A321neo
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Thessaloniki]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Kreeka}} Kreeka || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | SKG || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LGKR || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Thessaloniki lennujaam]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ellinair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. mai 2017 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A319/A320 ja Boeing 737-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Torsby]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TYF || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ESST || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Torsby lennujaam]] (vahemaandusega Stockholm) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. aprill 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | BAe Jetstream 31/32
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Trondheim]] || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Norra}} Norra || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TRD || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ENVA || rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Trondheimi lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 5. september 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 (2011–2012), Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170 (2012–2015)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2015–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Turu]] || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TKU || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFTU || rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Turu lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. oktoober 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. september 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 13. november 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. veebruar 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Turku Air]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 16. aprill 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. oktoober 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Piper PA-31]]
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Vaasa]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | {{riigi ikoon|Soome}} Soome || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | VAA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | EFVA || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Vaasa lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Flybe Nordic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. november 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 12. veebruar || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72
|-
| rowspan=&quot;8&quot; | [[Varssavi]] || rowspan=&quot;8&quot; | {{riigi ikoon|Poola}} Poola || rowspan=&quot;8&quot; | WAW || rowspan=&quot;8&quot; | EPWA || rowspan=&quot;8&quot; | [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam]] || rowspan=&quot;4&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. juuli 1994 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ? || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72 ja Boeing 737-400/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer ERJ 145 ja Embraer E-170 (2004–2008)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 10. mai 2010 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2010–2011) ja Embraer E-170/E-175 (2010–2015)
|-
| 16. juuli 2020 || - || Boeing 737-800/MAX 8 ja Embraer E-170/E-175/E-190/E-195/E-295
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator [[EuroLOT]]) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juulil 1997 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. märts 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier Dash 8 Q400 (2015)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator Nordica) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 8. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. juuni 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170/E-175 (2015–2017)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[LOT Polish Airlines|LOT]] (operaator Regional Jet)|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. juuli 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 14. märts 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 29. märts 2026 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A321neo
|-
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Veneetsia]] || rowspan=&quot;4&quot; | {{riigi ikoon|Itaalia}} Itaalia || rowspan=&quot;3&quot; | VCE || rowspan=&quot;3&quot; | LIPZ || rowspan=&quot;3&quot; | [[Veneetsia Marco Polo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. juuni 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. september 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ900NG
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 21. märts 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. veebruar 2023 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A321Neo
|-
| 3. detsember 2025 || - || Airbus A321Neo
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | TFS || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | LIPH || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Treviso Sant'Angelo lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Ryanair || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. november 2022 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 28. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-800NG
|-
| rowspan=&quot;11&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Viin]] || rowspan=&quot;11&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | {{riigi ikoon|Austria}} Austria || rowspan=&quot;11&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | VIE || rowspan=&quot;11&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | LOWW || rowspan=&quot;11&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | [[Viini rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Austrian Airlines]]i tütarettevõte [[Tyrolean Airways]] või [[Lauda Air]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 26. oktoober 1997 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2001 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ100LR (2000–2001), Bombardier Dash 8 Q400 (1997 – mai 2000) ja Fokker 70 (1997 – mai 2000)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; |Austrian Airlinesi tütarettevõtte Tyrolean Airways || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 2002 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2003 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ100LR
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Rheintalflug]]|| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2001 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | oktoober 2002 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Embraer 145
|-
| rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 4. juuni 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 11. jaanuar 2009 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-300/500
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2012 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. märts 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 3. aprill 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
|-
| rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. mai 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 18. oktoober 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A220-300, Boeing 737-300/500 (2015–2018), Bombardier CS300 (2017–2018) ja Bombardier Dash 8 Q400 (2015–2020)
|-
| style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | 30. märts 2026 || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | - || style=&quot;background-color: #FFFF99&quot; | Airbus A220-300
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2016 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, Embraer ERJ 145 (2016), Embraer E-175 (2016–2017) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Laudamotion]] (operaator Ryanair) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. juuni 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 30. märts 2025 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320 ja Boeing 737-800NG
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Wizz Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2. juuli 2020 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. august 2021 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Airbus A320
|-
| rowspan=&quot;11&quot; | [[Vilnius]] || rowspan=&quot;11&quot; | {{riigi ikoon|Leedu}} Leedu || rowspan=&quot;11&quot; | VNO || rowspan=&quot;11&quot; | EYVI || rowspan=&quot;11&quot; | [[Vilniuse lennujaam|Vilniuse rahvusvaheline lennujaam]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1991 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 1. oktoober 2005 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 (2003–2005), Fokker 50 (1996–2003) ja Jakovlev JAK-40 (1991–1996)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 24. september 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 31. märts 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Saab 340
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Estonian Air ja Estonian Air Regional (2011–2013) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 5. september 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 7. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 42, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-170 (2012–2015) ja Saab 340 (2011–2013)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[Lithuanian Airlines]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 2000 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 27. märts 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Saab 2000
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | airBaltic || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 15. september 2004 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 29. oktoober 2011 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Fokker 50
|-
| 18. aprill 2016 || – || Airbus A220-300, Boeing 737-500 (2016–2018) ja Bombardier Dash 8 Q400 (2016–2020)
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | [[flyLAL]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. märts 2007 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2008 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Boeing 737-500 ja Saab 2000
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Turkish Airlines || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 11. juuni 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 28. märts 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Airbus A319/A320/A321 ja Boeing 737-800
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| [[Air Lituanica]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 12. märts 2014 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 22. mai 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| Embraer E-175
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Nordica || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 9. november 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | 25. oktoober 2019 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | ATR 72, Bombardier CRJ700, Bombardier CRJ900NG, British Aerospace ATP (2015–2016), Embraer ERJ 145 (2016) ja Fokker 100 (2015–2016)
|-
| Wizz Air || 12. detsember 2025 || - || Airbus A321neo
|-
| style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| [[Östersund]] || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| {{riigi ikoon|Rootsi}} Rootsi || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| OSD || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| ESNZ || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| [[Åre Östersundi lennujaam]] (vahemaandusega Stockholm) || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot; | Avies || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 2013 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| 2015 || style=&quot;background-color: #FFE6BD&quot;| BAe Jetstream 31/32
|}

=== Tšarterlennud ===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
!Lennufirma
!Sihtkohad
|-
|[[Austrian Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Innsbrucki lennujaam|Innsbruck]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=flightradar24.com|url=https://www.flightradar24.com/2018-07-11/09:00/120x/AUA2672/1d15b83d|pealkiri=Austrian Airlines- Tallinn to Innsbruck|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Corendon Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]]
|-
|[[Nordica]]
|'''Hooajalised:''' [[Bergamo Orio al Serio lennujaam|Bergamo]], [[Genfi lennujaam|Genf]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]]
|-
|[[Pegasus Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]]
|-
|[[Tailwind Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Antalya lennujaam|Antalya]], [[Burgasi lennujaam|Burgas]]
|-
|[[SmartLynx Airlines]]
|'''Hooajalised:''' [[Alghero Fertilia lennujaam|Alghero]], [[Alicante Elche lennujaam|Alicante]], [[Bilbao lennujaam|Bilbao]], [[Korfu rahvusvaheline lennujaam|Korfu]], [[Cagliari Elmase lennujaam|Cagliari]], [[Catania Fontanarossa lennujaam|Catania]], [[Chaniá rahvusvaheline lennujaam|Chaniá]], [[Faro lennujaam|Faro]], [[Friedrichshafeni lennujaam|Friedrichshafen]], [[Fuerteventura lennujaam|Fuerteventura]], [[Gran Canaria lennujaam|Gran Canaria]], [[Madeira lennujaam|Funchal]], [[Eivissa lennujaam|Ibiza]], [[Innsbrucki lennujaam|Innsbruck]], [[Málaga lennujaam|Málaga]], [[Olbia Costa Smeralda lennujaam|Olbia]], [[Palermo lennujaam|Palermo]], [[Palma de Mallorca lennujaam|Palma de Mallorca]], [[Francisco de Sá Carneiro lennujaam|Porto]], [[Rhodose rahvusvaheline lennujaam|Rhodos]], [[Salzburgi lennujaam|Salzburg]], Tenerife ([[Tenerife Põhjalennujaam|põhja]]- ja [[Tenerife Lõunalennujaam|lõunalennujaam]]), [[Valencia lennujaam|Valencia]]
|}

=== Kaubalennud ===
[[Fail:B747 Pullmantur Air EC-KXN MLA March 2011.jpg|pisi|[[Pullmantur Air]] alustas tšarterlende [[14. juuli|14. juulil]] [[2012]] kahe [[Boeing 747]] ja kolme [[Airbus 321]]-ga.&lt;ref name=&quot;9m4FF&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;puZOK&quot; /&gt;]]
{| class=&quot;wikitable sortable jquery-tablesorter&quot;
!Lennufirma
!Sihtkohad
|-
|[[Airest]]
|[[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]]
|-
|[[ASL Airlines Belgium]]
|[[Malmö]], [[Turu]], [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam|Varssavi]]
|-
|[[Cargolux]]
|[[Findeli lennujaam|Luxembourg]]
|-
|[[FedEx Express]]
|[[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdam]]
|-
|[[DHL Aviation]]
|[[Bukaresti Henri Coandă rahvusvaheline lennujaam|Bukarest]], [[Budapesti lennujaam|Budapest]]
|-
|[[Genex]]
|[[Belgradi Nikola Tesla lennujaam|Belgrad]], [[Minski rahvusvaheline lennujaam|Minsk]]
|-
|[[Silk Way Airlines]]
|[[Bakuu Heydər Əliyevi rahvusvaheline lennujaam|Bakuu]]
|-
|[[UPS Airlines]]
|[[Viini rahvusvaheline lennujaam|Viin]]
|}

=== Magnetic MRO lennukihoolduses käivad lennufirmad ===
[[Magnetic MRO]] on Tallinna lennujaamas asuv lennukite hooldusfirma. Allpool on loetletud lennufirmad, kes kasutavad Magnetic MRO teenust.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Lennufirma
!Lennufirma koduriik
!Lennufirma sihtkohtade arv
!Lennufirma lennukite arv
|-
|[[airBaltic]]
|[[Läti]]
|68
|30
|-
|[[SmartLynx Airlines|SmartLynx]]
|[[Läti]]
| –
|20
|-
|[[Austrian Airlines]]
|[[Austria]]
|130
|82
|-
|[[Brussels Airlines]]
|[[Belgia]]
|96
|51
|-
|[[Thomas Cook Airlines|Thomas Cook Group]]
|[[Suurbritannia]]
|200
|88
|-
|[[Finnair]]
|[[Soome]]
|132
|79
|-
|[[Scandinavian Airlines]]
|[[Rootsi]], [[Taani]], [[Norra]]
|119
|182
|-
|[[Nordica]]
|[[Eesti]]
|27
|16
|-
|[[Air Peace]]
|[[Nigeeria]]
|8
|11
|-
|[[Vueling Airlines|Vueling]]
|[[Hispaania]]
|163
|107
|-
|[[Jet Time]]
|[[Taani]]
|53
|10
|-
|[[easyJet]]
|[[Suurbritannia]]
|124
|218
|-
|[[Aeroflot]]
|[[Venemaa]]
|129
|224
|-
|[[NextJet]]
|[[Rootsi]]
|20
|15
|-
|[[Windrose Airlines]]
|[[Ukraina]]
|16
|11
|-
|[[Air Nostrum]]
|[[Hispaania]]
|58
|45
|-
|[[Grand Cru Airlines]]
| –
| –
| –
|-
|[[Primera Air]]
|[[Island]]
|36
|9
|-
|[[Rossiya]]
|[[Venemaa]]
|80
|61
|-
|[[LOT Polish Airlines]]
|[[Poola]]
|90
|58
|-
|[[Ryanair]]
|[[Iirimaa]]
|205
|413
|-
|[[Turkish Airlines]]
|[[Türgi]]
|302
|328
|-
|[[Onur Air]]
|[[Türgi]]
|38
|24
|-
|[[Utair]]
|[[Venemaa]]
|72
|65
|-
|[[ASL Airlines]]
| –
| –
| –
|-
|[[Azman Air]]
|[[Nigeeria]]
|10
|5
|-
|[[Med-View Airlines]]
|[[Nigeeria]]
|13
|7
|-
|[[Cargoair]]
|[[Bulgaaria]]
| –
|8
|-
|[[ALROSA|Alrosa]]
|[[Venemaa]]
| –
| –
|-
|[[Swift Air]]
|[[Ameerika Ühendriigid]]
|1
|13
|-
|[[British Airways]]
|[[Suurbritannia]]
|183
|273
|-
|[[Cimber]]
|[[Taani]]
| –
|9
|-
|[[West Atlantic]]
|[[Rootsi]]
|–
|56
|-
|[[Air Astana]]
|[[Kasahstan]]
|64
|31
|-
|[[SkyTaxi]]
|[[Poola]]
| –
|2
|-
|[[Airest]]
|[[Eesti]]
|14
|9
|-
|[[Carpatair]]
|[[Rumeenia]]
|2
|3
|-
|[[AerCap]]
|[[Iirimaa]]
| –
| –
|-
|[[ExecuJet Aviation Group]]
|[[Šveits]]
| –
| –
|-
|[[West Coast Aviation]]
| –
| –
| –
|-
|[[Nordavia]]
|[[Venemaa]]
|21
|9
|}

=== Tallinna lennujaama sihtkohtade soovinimekiri ===

==== TOP lühi- ja keskmaa lennuliinid&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=anna.aero|url=http://www.therouteshop.com/profiles/tallinn-airport/|pealkiri=Lennart Meri Tallinn Airport (TLL) {{!}} Unserved Routes in the Route Shop|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-12-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191204113342/http://www.therouteshop.com/profiles/tallinn-airport/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Sihtkoht
!Sihtkoha riik
!Potentsiaalsed lennufirmad
!Lisainfo
|-
|[[Barcelona El Prati lennujaam|Barcelona]]
|[[Hispaania]]
|[[airBaltic]], [[easyJet]], [[Ryanair]], [[Vueling]]
|
|-
|[[Bergen]]
|[[Norra]]
|airBaltic, [[Norwegian Air Shuttle|Norwegian]], [[Scandinavian Airlines|SAS]]
|
|-
|[[Billungid|Billund]]
|[[Taani]]
|airBaltic
|
|-
|[[Budapest]]
|[[Ungari]]
|airBaltic, Ryanair, [[Wizz Air]]
|
|-
|[[Bukarest]]
|[[Rumeenia]]
|airBaltic, [[Blue Air]], [[TAROM]], Wizz Air
|
|-
|[[Dubai]]
|[[Araabia Ühendemiraadid]]
|airBaltic, [[Emirates Airline|Emirates]], [[flydubai]]
|[[Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister|Ettevõtlusministri]] andmeil on huvi Tallinna suunal üles näidanud [[Emirates Airline|Emirates]] ja [[flydubai]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Postimees|url=https://tehnika.postimees.ee/6488478/varsti-voib-saada-otse-lennata-tallinnast-dubaisse|pealkiri=Varsti võib saada otse lennata Tallinnast Dubaisse|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Düsseldorf]]
|[[Saksamaa]]
|airBaltic, [[Eurowings]], Ryanair
|
|-
|[[Göteborgi lennujaam|Göteborg]]
|[[Rootsi]]
|airBaltic, Norwegian, Ryanair, SAS
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=anna.aero|url=https://www.anna.aero/2019/12/10/80-unserved-routes-within-europe-with-median-25000-passengers/|pealkiri=80 unserved routes within Europe with median 25,000 passengers|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-08-11|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200811044612/https://www.anna.aero/2019/12/10/80-unserved-routes-within-europe-with-median-25000-passengers/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Genf]]
|[[Šveits]]
|airBaltic, easyJet, Swiss
|
|-
|[[Köln]]
|[[Saksamaa]]
|airBaltic, Eurowings, Ryanair
|
|-
|[[Lissabon]]
|[[Portugal]]
|airBaltic, [[TAP Air Portugal]]
|
|-
|[[Madrid]]
|[[Hispaania]]
|airBaltic, [[Air Europa]], [[Iberia]], Ryanair
|
|-
|[[Manchesteri lennujaam|Manchester]]
|[[Suurbritannia]]
|airBaltic, easyJet, Ryanair
|
|-
|[[Praha]]
|[[Tšehhi]]
|airBaltic, [[Czech Airlines]]
|
|-
|[[Reykjavík|Reykjavik]]
|[[Island]]
|airBaltic, [[Icelandair]]
|
|-
|[[Rooma]]
|[[Itaalia]]
|airBaltic, [[Alitalia]], easyJet, Ryanair, Vueling
|Lennuliini alustab airBaltic (alustab 30. märtsil 2020)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Postimees|url=https://tarbija24.postimees.ee/6846534/tallinnast-saab-varsti-otse-lennata-kolme-euroopa-suurlinna|pealkiri=Tallinnast saab varsti otse lennata kolme Euroopa suurlinna|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Sofia]]
|[[Bulgaaria]]
|airBaltic, Ryanair, Wizz Air
|
|-
|[[Stavanger]]
|[[Norra]]
|airBaltic, Norwegian, SAS
|
|-
|[[Tel Aviv]]
|[[Iisrael]]
|airBaltic, Ryanair, Wizz Air
|
|-
|[[Thbilisi]]
|[[Gruusia]]
|airBaltic, [[Georgian Airlines]]
|
|-
|[[Veneetsia]]
|[[Itaalia]]
|airBaltic, easyJet
|
|-
|[[Zürich]]
|[[Šveits]]
|airBaltic, Swiss
|Lennuliini alustab airBaltic (alustab 31. märtsil 2020)
|}

==== TOP kaugmaa lennuliinid ====
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Sihtkoht
!Sihtkoha riik
!Potentsiaalsed lennufirmad
|-
|[[New York]]
|[[Ameerika Ühendriigid]]
|[[LOT Polish Airlines]], [[Delta Airlines|Delta Air Lines]], [[American Airlines]]
|-
|[[Toronto]]
|[[Kanada]]
|LOT Polish Airlines, [[Air Canada]]
|-
|[[Peking]]
|[[Hiina|Hiina Rahvavabariik]]
|LOT Polish Airlines, [[Air China]], [[Hainan Airlines]]
|-
|[[Narita rahvusvaheline lennujaam|Tokyo]]
|[[Jaapan]]
|LOT Polish Airlines, [[All Nippon Airways]], [[Japan Airlines]]
|-
|[[Suvarnabhumi rahvusvaheline lennujaam|Bangkok]]
|[[Tai]]
|LOT Polish Airlines, [[Thai Airways International|Thai Airways]]
|}

== Statistika ==
Aastast 1998 on lennujaama läbinud reisijate arv kasvanud igal aastal 14,2%. 20. septembril 2005 Tallinna Lennujaamast sai miljoni-jaam. 16. novembril 2012 ületati Tallinna lennujaamas esimest korda tegutsemisajal aastas kahe miljoni reisija piir.&lt;ref name=&quot;EZqoX&quot; /&gt; 31. detsembril 2018 Tallinna Lennujaama aastane reisijate arv ületas kolme miljoni piiri.

2016. aasta populaarseimad sihtkohad olid [[Frankfurdi lennujaam|Frankfurt]] ja [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingi]]. Frankurti lendas 12% reisijatest, Helsingisse 12%, [[Riia lennujaam|Riiga]] 10%, [[Oslo Gardermoeni lennujaam|Oslosse]] 7%, [[Stockholmi Arlanda lennujaam|Stockholmi]] 7%, [[London]]isse 5%, [[Moskva]]sse 5%, [[Amsterdami Schipholi lennujaam|Amsterdami]] 4%, [[Milano]]sse 4% ja [[Kopenhaageni lennujaam|Kopenhaagenisse]] 4%. Need sihtkohad moodustasid 70% Tallinna lennujaama sihtkohtadest.

=== Reisijate statistika ===
{{Lennujaam-Statistika|iata=TLL|début=1990}}

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:right&quot;
|+ '''Tallinna lennujaama''' statistika (alates 1992)
! Aasta !! Reisijaid !! Lennu-&lt;br /&gt;operatsioone !! Lennukaup&lt;br /&gt;ja post&lt;br /&gt;(tonnides)
|-
! 1992
| 205 776 || 11 000 || 1124
|-
! 1993
| 239 760 || 12 170 || 1417
|-
! 1994
| 336 282 || 13 378 || 2362
|-
! 1995
| 366 919 || 13 784 || 2488
|-
! 1996
| 431 212 || 16 695 || 3997
|-
! 1997
| 502 442 || 21 455 || 5590
|-
! 1998
| 563 946 || 24 951 || 5991
|-
! 1999
| 550 747 || 23 590 || 5326
|-
! 2000
| 559 658 || 23 358 || 4690
|-
! 2001
| 573 493 || 23 633 || 4543
|-
! 2002
| 605 697 || 26 226 || 4292
|-
! 2003
| 715 859 || 25 294 || 5080
|-
! 2004
| 997 461 || 28 149 || 5237
|-
! 2005
| 1 401 059 || 33 610 || 9937
|-
! 2006
| 1 541 832 || 33 989 || 10 361
|-
! 2007
| 1 728 430 || 38 844 || 22 764
|-
! 2008
| 1 811 536 || 41 654 || 41 867
|-
! 2009
| 1 346 236 || 32 572 || 2001
|-
! 2010
| 1 384 831 || 33 587 || 11 960
|-
! 2011
| 1 913 172 || 40 298 || 18 371
|-
! 2012
| 2 206 692 || 48 531 || 23 921
|-
! 2013
| 1 958 801 || 37 856 || 20 941
|-
! 2014
| 2 017 371 || 37 791 || 19 860
|-
! 2015
| 2 166 820 || 41 513 || 16 156
|-
! 2016
| 2 221 615 || 40 938 || 12 054
|-
! 2017
| 2 648 361 || 45 235 || 11 345
|-
! 2018
| 3 007 644 || 48 568 || 11 518
|-
! 2019
| 3 267 909 || 47 867 || 10 916
|-
! 2020
| 863 585 || 22 962 || 9 181
|-
! 2021
| 1 301 066 || 26 689|| 9 559
|-
! 2022
| 2 748 089 || 38 044 || 11 110
|-
! 2023
| 2 961 569 || 38 155 || 8 753
|-
! 2024
| 3 491 799 || 42 403 || 9 909
|-
! 2025
| 3 488 104 || || 
|-
|}

{| style=&quot;border:solid 1px #aaa;&quot; cellpadding=&quot;10&quot; cellspacing=&quot;0&quot;
|+'''Lennart Meri Tallinna lennujaama reisijate koguarv tuhandetes 1992–2025'''
|-
| {{Diagramm
| width = 800
| height = 200
| type = rect
| x = 1992, 1993, 1994, 1995, 1996, 1997, 1998, 1999, 2000, 2001, 2002, 2003, 2004, 2005, 2006, 2007, 2008, 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021, 2022, 2023, 2024, 2025
| xAxisAngle = -40
| y = 205, 239, 336, 366, 431, 502, 563, 550, 559, 573, 605, 715, 997, 1401, 1541, 1728, 1811, 1346, 1384, 1913, 2206, 1958, 2017, 2167, 2221, 2648, 3008, 3267, 863, 1300, 2748, 2961, 3492, 3488
| yGrid=
}}
Viimane täiendus 1. jaanuaril 2026.
|}
'''Baltimaade hõivatumad lennujaamad'''
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;text-align:right;font-size:85%&quot;
! Lennujaam
! 2025
! 2024
! 2023
! 2022
! 2021
! 2020
! 2019
! 2018
! 2017
! 2016
! 2015
! 2014
! 2013
! 2012
! 2011
! 2010
! 2009
! 2008
! 2007
! 2006
! 2005
! 2004
! 2003
! 2002
! 2001
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Riia lennujaam]]
|nowrap| 7 111 000
|nowrap| 7 120 000
|nowrap| 6 630 891
|nowrap| 5 380 779
|nowrap| 2 353 051
|nowrap| 2 011 155
|nowrap| 7 798 382
|nowrap| 7 056 099
|nowrap| 6 097 765
|nowrap| 5 400 243
|nowrap| 5 162 675
|nowrap| 4 814 073
|nowrap| 4 793 045
|nowrap| 4 767 764
|nowrap| 5 106 692
|nowrap| 4 663 647
|nowrap| 4 066 854
|nowrap| 3 690 549
|nowrap| 3 160 945
|nowrap| 2 495 020
|nowrap| 1 878 035
|nowrap| 1 060 426
|nowrap| 711 753
|nowrap| 633 322
|nowrap| 622 647
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Vilniuse lennujaam]]
| 5 113 452
| 4 803 725
| 4 406 019
| 3 915 960
| 1 898 817
| 1 312 468
| 5 004 921
| 4 922 949
| 3 761 837
| 3 814 001
| 3 336 084
| 2 942 670
| 2 661 869
| 2 208 096
| 1 712 467
| 1 373 859
| 1 308 632
| 2 048 439
| 1 717 222
| 1 451 468
| 1 281 872
| 964 164
| 719 850
| 634 991
| 584 171
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | Tallinna lennujaam
| 3 488 104
| 3 491 799
| 2 961 569
| 2 748 089
| 1 300 378
| 863 585
| 3 267 909
| 3 007 644
| 2 648 361
| 2 221 615
| 2 166 820
| 2 037 371
| 1 958 801
| 2 206 791
| 1 913 172
| 1 384 831
| 1 346 236
| 1 811 536
| 1 728 430
| 1 541 832
| 1 401 059
| 997 941
| 715 859
| 605 697
| 573 493
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; nowrap | [[Kaunase lennujaam]]
| 1 600 000
| 1 427 284
| 1 300 424
| 1 159 184
| 487 532
| 368 645
| 1 160 591
| 1 011 067
| 1 186 074
| 740 448
| 747 284
| 724 314
| 695 509
| 830 268
| 872 618
| 809 732
| 456 698
| 410 165
| 390 881
| 248 228
| 77 350
| 27 113
| 21 732
| 19 891
| 20 137
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Palanga lennujaam]]
| 448 400
| 377 615
| 307 090
| 274 879
| 85 895
| 123 948
| 338 309
| 316 643
| 297 197
| 232 630
| 145 441
| 132 931
| 127 890
| 128 169
| 111 133
| 102 528
| 104 600
| 101 586
| 93 379
| 110 828
| 94 000
| 76 020
| 46 666
| 45 971
| 45 660
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Tartu lennujaam]]
| 44 489
| 27 270
| 1 080
| 8 653
| 497
| 5 869
| 28 322
| 26 092
| 30 296
| 29 594
| 21 117
| 14 493
| 13 690
| 20 302
| 18 583
| 23 504
| 9 707
| 826
| 1 182
| 1 638
| 902
| 1 268
| 1 608
| 1 534
| 1 865
|-
| style=&quot;text-align:left&quot; | [[Kuressaare lennujaam]]
| 34 776
| 42 490
| 42 232
| 38 749
| 29 447
| 16 858
| 24 614
| 23 166
| 19 231
| 13 289
| 14 458
| 13 665
| 13 163
| 11 421
| 17 822
| 19 702
| 19 519
| 23 752
| 20 026
| 18 341
| 18 071
| 15 091
| 12 156
| 10 976
| 3 752
|}

== Ühistransport ==
[[Fail:Tallinn airport tram.jpg|pisi|CAF Urbos tramm lennujaama trammiterminalis]]
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
|+ Tallinna lennujaamast väljuvad bussi- ja trammiliinid
! Transpordiliik
! Vedaja
! Liin
! Sihtkoht
|-
|Tramm||[[Tallinna Linnatranspordi AS]]||4||[[Südalinn|Kesklinn]], [[Tondi]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||2||[[Vanasadam|Kesklinn, Reisisadam]] (A-terminal)
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||49||[[Pirita]], [[Viimsi]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||Tallinna Linnatranspordi AS||65||[[Lasnamäe]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[[Lux Express]]||724||[[Tartu]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[[Simple Express]]||152||[[Tartu]]
|-
|[[Fail:Feature suburban buses.svg|20px]] Buss||[https://abuss.ee/index.php/soiduplaan ABuss (ööliin)]||239||[[Tartu]]
|}

Nii tramm kui ka bussid väljuvad lennujaamahoone põhjapoolse otsa juurest (trammiterminali eest), kuid kesklinna ja reisisadama suunas väljuva nr 2 bussi peatus asub [[Tartu maantee]]l, teisel pool ehitatavat parkimismaja ega ole ühistransporditerminalist (trammiterminalist) otse nähtav. Seetõttu on turistil lihtsam kasutada kesklinna sõiduks trammi kui bussi. Trammiterminali juurest väljuvad nr 2 liini bussid suunduvad [[Mõigu|Mõiku]], mitte kesklinna/sadamasse. Liin nr 65 viib Lasnamäele.

Trammid väljuvad enamasti 6-minutilise intervalliga, nr 2 buss 20-minutilise intervalliga.

== Rahvusvaheline tunnustus ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Aasta
!Auhind/tunnustus
!Kategooria
!Saavutus
!Viide
|-
|2012
|EURO ANNIE &quot;Lennujaama kasvu auhind&quot;
anna.aerolt
|1–2 miljonit reisijat
|Võitis
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=anna.aero|url=http://www.anna.aero/2012/05/30/yet-more-anna-aero-euro-annie-celebrations-pula-5-new-airlines-and-tallinn-38pc-growth/|pealkiri=auhind|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2013
|Design Management Euroopa auhind
DME Awardilt
|Auhind parima disaini juhtimise eest avalikus või mittetulundusühingus
|Tunnustatud
|
|-
|2013
|Parim lennujaama maapealne teenus

[[Lufthansa]]lt
|Reisijate ja õhusõidukite teenindamine
|Võitis
|
|-
|2015
|Parima lennujaama auhind
ACI Europe'ilt
|Alla viie miljoni reisijaga lennujaam
|Hõbe
|
|-
|2017
|[[Priority Pass]] lennujaama ootesaalide auhind
Priority Passilt
|Parim äriklassi ootesaal [[Euroopa]]s
|Võitis
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-ariklassi-ootesaal-valiti-euroopa-lennujaamade-seas-parimaks/|pealkiri=Äriklassi ootesaali auhind 2017|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2018
|Airports Council International (ACI) auhind
|Parim lennujaam Euroopas
|Tunnustatud
|&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaam-on-parim-lennujaam-euroopas/|pealkiri=Tallinna Lennujaam on parim lennujaam Euroopas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2020
|Airports Council International (ACI) auhind
|Parim lennujaam Euroopas
|Tunnustatud
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-teenindustase-on-jatkuvalt-euroopa-parimate-hulgas/|pealkiri=Tallinna Lennujaam on parim lennujaam Euroopas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2022
|Airports Council International (ACI) auhind
|Parim lennujaam Euroopas
|Tunnustatud
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaam-tunnistati-euroopa-parimaks-lennujaamaks/|pealkiri=Tallinna lennujaam tunnistati Euroopa parimaks lennujaamaks|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2023
|Airports Council International (ACI) auhind
|Kahe kuni viiemiljoni reisijaga lennujaam. Premeeriti Tallinna lennujaama ka kolmes kõrvalkategoorias – kõige nauditavam lennujaam Euroopas, kõige lihtsama teekonnaga lennujaam Euroopas ja kõige puhtam lennujaam Euroopas
|Tunnustatud
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://airport.ee/tallinna-lennujaam-palvis-kuuendat-aastat-jarjest-euroopa-parima-lennujaama-tiitli/|pealkiri=Tallinna lennujaam pälvis kuuendat aastat järjest Euroopa parima lennujaama tiitli|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2024
|Airport Service Quality (ASQ) auhind
|2024. aasta lennujaamade teeninduskvaliteet – Euroopa parim 2–5 miljoni reisijaga lennujaam
|Tunnustatud
|&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tallinna Lennujaam|url=https://airport.ee/tallinna-lennujaam-palvis-euroopa-parima-vaikelennujaama-tiitli/|pealkiri=Tallinna Lennujaam pälvis Euroopa parima lennujaama tiitli|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
|-
|2025
|Airport Service Quality (ASQ) auhind
|2025. aasta lennujaamade teeninduskvaliteet – Euroopa parim 2–5 miljoni reisijaga lennujaam
|Tunnustatud
|
|}

== Õnnetused ==
* 18. septembril 1991 näitas Helsingist Tallinnase startinud Dassault Falcon 20 OH-FFA signalisatsioon parempoolse teliku jäämist väljalastud asendisse. Lennuki kapten otsustas lennu sooritada vähendatud kiirusel. Tallinnale lähenedes teliku tavaprotseduuriga väljalaskmisel veaindikatsioon kadus. Peale maandumist vajus õhusõiduk paremale tiivale seoses parema teliku mittelukustatud olekuga ning sõitis lennurajalt 8 meetrit välja. 12 lennukis viibijat (kelle hulgas oli ka Soome väliskaubandusminister Pertti Salolainen) vigastada ei saanud. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ranter |eesnimi=Harro |pealkiri=Accident Dassault Falcon 20 OH-FFA, Wednesday 18 September 1991 |url=https://asn.flightsafety.org/wikibase/325701 |vaadatud=2025-06-18 |väljaanne=asn.flightsafety.org}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Langovits |eesnimi=Peeter |kuupäev=18. september 1991 |pealkiri=Soome lennuki maandumine Tallinna lennuväljal. Lennukiga saabu Soome väliskaubandusminister Pertti Salolainen. |url=https://www.meediateek.ee/photo/view?id=443701 |vaadatud=18. juuni 2025 |väljaanne=Rahvusarhiivi Meediateek}}&lt;/ref&gt;
* 20. veebruaril 1993 kaaperdati Aerofloti Tu-134 Venemaa-sisesel lennul 2134 [[Roštšino rahvusvaheline lennujaam|Tjumen]]ist [[Pulkovo lennujaam|Peterburi]]. Kaaperdaja nõudis, et ta viidaks USA-sse, ent kuna polnud piisavalt kütust, soovis ta lennata Helsingisse, kuid nõustus lõpuks Tallinnaga. Pärast Tallinna lennujaamas maandumist ning viis ja pool tundi kestnud läbirääkimisi vabastati 30 reisijat. Seejärel lendas lennuk Stockholmi Arlanda lennujaama, kus kaaperdaja koos oma abikaasa ja lapsega alistus Rootsi võimudele.&lt;ref name=&quot;jDsYP&quot; /&gt;
* 24. novembril 1994 kaaperdasid kolm reisijat Aerofloti Tu-134 Venemaa-sisesel lennul [[Sõktõvkari lennujaam]]ast [[Pulkovo lennujaam|Peterburi]] ning nõudsid lennuki lendamist [[Taani]]. Nad andsid alla Tallinna lennujaamas tundidepikkuste läbirääkimiste järel.&lt;ref name=&quot;4ivhs&quot; /&gt;
* 10. veebruaril 2003 kukkus alla Enimexi [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingisse]] startiv [[Antonov An-28]] tüüpi ES-NOY. Kolmest kaubalennuki pardal olnust hukkus kaks, kapten ja piloot; lennuki mehaanik pääses vigastustega.&lt;ref name=&quot;HdGcb&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;gD3ac&quot; /&gt;
* 27. märtsil 2006 süttis Tallinna lennujaamas seisev [[Airest]]i lennuk [[Let L-410 Turbolet|Let L-410UVP-E20C]] ES-LLG. Lennuk sai palju kannatada, kuid hiljem see parandati. Õnnetuses ei saanud keegi viga.&lt;ref name=&quot;jsK02&quot; /&gt;
[[Fail:Lennuk ülemiste järves.jpg|pisi|[[Antonov An-26]] [[Ülemiste järv]]e jääl]]
* 18. märtsil 2010 sooritas [[Helsingi Vantaa lennujaam|Helsingist]] tulev [[Exin]]i [[Antonov An-26]] SP-FDO hädamaandumise [[Ülemiste järv]]e jääle. Lennukil oli probleeme maandumisrataste ja ühe mootoriga.&lt;ref name=&quot;bnAQ8&quot; /&gt; Lennu tellis DHL. Kaks meeskonnaliiget kuuest said vigastusi.&lt;ref name=&quot;AH428d13ae&quot; /&gt;
* 25. augustil 2010 tegi Exini Antonov An-26 tüüpi lennuk SP-FDP hädamaandumise. Tallinnast õhkutõusmisel purunes lennukil telik, mistõttu lennuk maandus otsekohe. Lend pidi suunduma Helsingisse. Õnnetuses ei saanud keegi viga.&lt;ref name=&quot;TnLEu&quot; /&gt;
* 8. veebruaril 2013 libises maandumisjärgsel värava poole liikumises rajalt välja [[Sabiha Gökçeni rahvusvaheline lennujaam|Istanbuli Sabiha Gökçeni lennujaamast]] [[ULS Airlines Cargo|startinud ULS Airlines Cargo]] lennuk [[Airbus A300|Airbus A300B4]] TC-KZV. Kõik õhkutõusud ja maandumised tühistati kaheks ja pooleks tunniks, startida ja maanduda said ainult lennukid, mis ei vajanud täispikkuses lennurada. Lennukid suunati Helsingisse ja Riiga.&lt;ref name=&quot;RgBLM&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;XksNq&quot; /&gt; Juhtunus inimesed viga ei saanud.&lt;ref name=&quot;qZdZ7&quot; /&gt;
* 14. augustil 2014 sooritas hädamaandumise [[Estonian Air]]i lend 473 lennuk [[Bombardier CRJ|Bombardier CRJ900NG]] ES-ACC, sest õhkutõusul kell 18.10 purunes rehv. Lennuk 86 inimesega pardal maandus kell 20.30, selleks ajaks oli ära kasutatud enamik kütusest.&lt;ref name=&quot;6ngAP&quot; /&gt; Lennu sihtkoht oli [[Amsterdami Schipholi lennujaam]]. Juhtunus keegi vigastada ei saanud.&lt;ref name=&quot;Vu5SE&quot; /&gt;
* 11. juulil 2015 kell 5.12 lõhkesid [[Novosibirski Tolmatševo lennujaam]]ast tulnud [[Aviastar-TU]] lennukil [[Tupolev Tu-204]] pärast maandumist Tallinna lennujaamas rehvid. Vigastatuid polnud.&lt;ref name=&quot;1PKfB&quot; /&gt;
* 28. veebruaril 2018 kell 17.11 tegi Tallinna lennujaamas hädamaandumise [[SmartLynx Airlines Estonia|SmartLynxi]] [[Airbus A320]]. Hädamaandumise ajal sõitis lennuk lennurajalt välja. Lennuki pardal oli seitse meeskonnaliiget: kaks pilooti, neli lennuõpilast ja üks inspektor. Lennujaama rada oli esialgu suletud maandumiseks kuni kella 22.00 ning lennujaam võimaldas lennuvedajatel vajaduspõhiselt õhku tõusta lühendatud lennurajalt.{{lisa viide}}

== Vaata ka ==
* [[Nokakivi]]

== Viited ==
{{viited|allikad= &lt;ref name=&quot;wad&quot;&gt;[http://www.gcmap.com/airport/TLL Great Circle Mapper]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EEQJG&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=16. november 2016 |pealkiri=Tallinna Lennujaama lennurada püstitas Baltikumi rekordi. Mida on plaanis veel teha? |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/76299587/tallinna-lennujaama-lennurada-pustitas-baltikumi-rekordi-mida-on-plaanis-veel-teha |vaadatud=2024-12-29 |väljaanne=Delfi Ärileht |keel=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fZ77L&quot;&gt;{{cite web|title=Lennart Meri nimi lennujaama katusel maksnuks miljon krooni|url=http://www.ekspress.ee/2009/03/19/eesti-uudised/40464-lennart-meri-nimi-lennujaama-katusel-maksnuks-miljon-krooni|date=29. märts 2009|accessdate=11. mai 2015|language=eesti|archive-date=2009-03-22|archive-url=https://web.archive.org/web/20090322193356/http://www.ekspress.ee/2009/03/19/eesti-uudised/40464-lennart-meri-nimi-lennujaama-katusel-maksnuks-miljon-krooni|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Eesti Päevaleht&quot;&gt;{{cite news |title=70-aastane Tallinna lennujaam alustas Ida-Euroopa suurimana|first=Ardo |last=Kaljuvee|url=http://www.epl.ee/news/kultuur/70-aastane-tallinna-lennujaam-alustas-ida-euroopa-suurimana.d?id=51058422|publisher=epl.ee |date=30. september 2006 |accessdate=11. mai 2015|language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Cargo Terminal&quot;&gt;{{cite news |title=Tallinn Airport&amp;nbsp;– Cargo Terminal |url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/associates/Cargo/Facilities/?articleID=630 |accessdate=11. mai 2015 |archive-date=2011-07-01 |archive-url=https://web.archive.org/web/20110701175832/https://www.tallinn-airport.ee/eng/associates/Cargo/Facilities/?articleID=630 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RmEGK&quot;&gt;{{cite news |title=Lennujaamade Nõukogu tunnustas Tallinna Lennujaama rohepüüdlusi |url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?archive=1&amp;year=2013&amp;newsID=6229#.VVC_KPntmko |publisher=www.tallinn-airport.ee |date=11. jaanuar 2013 |accessdate=11. mai 2013 |archive-date=2015-05-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150518073658/http://www.tallinn-airport.ee/news/?archive=1&amp;year=2013&amp;newsID=6229#.VVC_KPntmko |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5VbgZ&quot;&gt;{{cite web|title=Tallinn Airport&amp;nbsp;– The Cohesion Fund projects|url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/aboutcompany/thecohesionfundprojects|accessdate=11. mai 2015|archive-date=2013-03-29|archive-url=https://web.archive.org/web/20130329181311/https://www.tallinn-airport.ee/eng/aboutcompany/thecohesionfundprojects|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6FJMM&quot;&gt;{{cite web|title=Lennujaama nõukogu arutab nimevahetust|url=http://www.postimees.ee/300306/online_uudised/196439.php|publisher=Postimees|date=29. märts 2006|accessdate=11. mai 2015|archive-date=2007-10-12|archive-url=https://web.archive.org/web/20071012045659/http://www.postimees.ee/300306/online_uudised/196439.php|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PUbis&quot;&gt;{{cite web |title=Uuenenud lennujaam saab kevadel Lennart Meri nimeliseks|url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?newsID=3556 |publisher=Tallinna lennujaam |date=21. september 2008|accessdate=11. mai 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;I1ZkP&quot;&gt;{{cite news |title=1,9 million passengers served in 2011 |url=http://www.tallinn-airport.ee/eng/news/?archive=1&amp;year=2012&amp;newsID=6070 |publisher=www.tallinn-airport.ee |date=9. jaanuar 2012 |accessdate=11. mai 2015 |archive-date=2015-04-02 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150402133415/https://www.tallinn-airport.ee/eng/news/?archive=1&amp;year=2012&amp;newsID=6070 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fem4P&quot;&gt;{{cite news |first=Teijo |last=Niemelä |title=Pullmantur revives Tallinn's turnaround sector |url=http://www.cruisebusiness.com/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=2685:pullmantur-revives-tallinns-turnaround-sector&amp;catid=43:latest-news-catecory&amp;Itemid=115|publisher=www.cruisebusiness.com |date= 16. juuli 2012|accessdate=11. mai 2012}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KFPAX&quot;&gt;{{cite news |title=Lennujaama 76. aasta tähtsündmus oli pööringusuvi |url=http://www.tallinn-airport.ee/news/?newsID=6184|publisher=www.tallinn-airport.ee |date=20. september 2012 |accessdate=11. mai 2015|language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3kMpO&quot;&gt;{{cite news | title = Pööringuga käis Eestis 25 000 hispaanlast | url = http://arileht.delfi.ee/news/tarbija/pooringuga-kais-eestis-25-000-hispaanlast.d?id=67525886 | work = Ärileht.ee | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 30. detsember 2013 | accessdate = 11. mai 2015 | archive-date = 2013-12-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20131231122957/http://arileht.delfi.ee/news/tarbija/pooringuga-kais-eestis-25-000-hispaanlast.d?id=67525886 | url-status = dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lRPHG&quot;&gt;{{cite news |title= Tallinna külastab suvehooaja esimene kruiisilaev Astor |url= http://www.ts.ee/uudised?&amp;art=335 |publisher= Tallinna Sadam |date= 29. aprill 2012 | accessdate= 11. mai 2015|language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;U2fDo&quot;&gt;{{cite news|title=Online-intervjuu Erik Sakkoviga: Kas lennujaama tormiline kasv jätkub?|url=http://www.logistikauudised.ee/interview/2012/1/23/online-intervjuu-erik-sakkoviga-kas-lennujaama-tormiline-kasv-jatkub|publisher=logistikauudised.ee|accessdate=11. mai 2015|language=eesti|archive-date=2015-06-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20150604202721/http://www.logistikauudised.ee/interview/2012/1/23/online-intervjuu-erik-sakkoviga-kas-lennujaama-tormiline-kasv-jatkub|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mjpbI&quot;&gt;{{cite news |first=Martin |last=Hanson |title=Erik Sakkov: üritame avada kõiki uksi ja flirdime kõikidega |url=http://majandus.delfi.ee/news/tarbija/erik-sakkov-uritame-avada-koiki-uksi-ja-flirdime-koikidega.d?id=61554726 |publisher=Delfi Majandus |accessdate=11. mai 2015 |language=eesti }}{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zxhAQ&quot;&gt;{{cite news |title=Tallinn airport to extend the runway to reduce noise level |url=http://www.baltic-course.com/eng/transport/?doc=84100 |work= The Baltic Course | date = 25. november 2013 | accessdate=12. mai 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;y8QUW&quot;&gt;{{cite news | title = Lennujaamale kavandatakse lennukiremondihoonet | url = http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lennujaamale-kavandatakse-lennukiremondihoonet.d?id=66271404 | work = Ärileht.ee | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 11. juuni 2013 | accessdate = 12. mai 2015 | archive-date = 2013-09-23 | archive-url = https://web.archive.org/web/20130923010714/http://arileht.delfi.ee/news/uudised/lennujaamale-kavandatakse-lennukiremondihoonet.d?id=66271404 | url-status = dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;h1t9B&quot;&gt;{{cite news|url=http://e24.postimees.ee/2770828/tallinna-lennujaama-kasum-kasvas-mullu-36-protsenti-5-miljoni-euroni|title=Tallinna Lennujaama kasum kasvas mullu 36 protsenti 5 miljoni euroni|author=BNS|newspaper=E24 Majandus|publisher=Postimees|date=23. aprill 2014|accessdate=12. mai 2015|language=eesti|archive-date=2014-04-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20140425234953/https://e24.postimees.ee/2770828/tallinna-lennujaama-kasum-kasvas-mullu-36-protsenti-5-miljoni-euroni|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NfNtY&quot;&gt;{{cite news|url=http://majandus24.postimees.ee/3021893/tallinna-lennujaam-laiendab-eesti-eesistumisaastaks-2-5-miljoniga-terminali|title=Tallinna lennujaam laiendab Eesti eesistumisaastaks 2,5 miljoniga terminali|newspaper=Postimees Majandus|publisher=Postimees|date=10. detsember 2014|accessdate=12. mail 2015|language=eesti}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SNPoH&quot;&gt;[http://www.tallinn-airport.ee/uudised/tallinna-lennujaama-reisijate-arv-kasvas-mullu-74-protsenti/ Tallinna lennujaam: Tallinna lennujaama reisijate arv kasvas mullu 74 protsenti (vaadatud 25. jaanuaril 2016)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9m4FF&quot;&gt;{{cite news | title = FOTOD: Tallinna lennujaama maandusid võimsad lennukid hispaania turistidega | url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-tallinna-lennujaama-maandusid-voimsad-lennukid-hispaania-turistidega.d?id=64676800 | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 14. juuli 2012 | accessdate = 18. september 2012 | archive-date = 2014-08-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140831091835/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-tallinna-lennujaama-maandusid-voimsad-lennukid-hispaania-turistidega.d?id=64676800 | url-status = dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;puZOK&quot;&gt;{{cite news | title = Hispaanlaste vastuvõttu kavandati kui lahingut | url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hispaanlaste-vastuvottu-kavandati-kui-lahingut.d?id=64685384 | publisher = www.delfi.ee | language = Estonian | date = 17. juuli 2012 | accessdate = 18. september 2012 | archive-date = 2014-08-31 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140831083519/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hispaanlaste-vastuvottu-kavandati-kui-lahingut.d?id=64685384 | url-status = dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EZqoX&quot;&gt;{{cite news | title = FOTOD: Vaata, kuidas saabus Tallinna lennujaama kahe miljones reisija | url = http://majandus.delfi.ee/news/uudised/fotod-vaata-kuidas-saabus-tallinna-lennujaama-kahe-miljones-reisija.d?id=65274122 | publisher = www.delfi.ee | language = Eesti | date = 16. november 2012 | accessdate = 12. mai 2015 }}{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jDsYP&quot;&gt;{{cite web|url = http://www.dtic.mil/get-tr-doc/pdf?Location=U2&amp;doc=GetTRDoc.pdf&amp;AD=ADA280694|title = Criminal Acts Against Civil Aviation 1993|date = 27. juuni 1994|publisher = Federal Aviation Administration|format = PDF|accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2015-09-24|archive-url = https://web.archive.org/web/20150924130125/http://www.dtic.mil/get-tr-doc/pdf?Location=U2&amp;doc=GetTRDoc.pdf&amp;AD=ADA280694|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4ivhs&quot;&gt;{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=19941124-0|title = ASN Aircraft accident Tupolev 134 RA-65615 ? Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102193958/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=19941124-0|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HdGcb&quot;&gt;{{cite web|url = http://www.ecaa.ee/index.php?id=1025|title = Lennuõnnetus Tallinna lennuväljal|last = Peterson|first = Toomas|work = http://www.ecaa.ee|publisher = Lennuamet|accessdate = 23. mai 2015|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102192428/http://www.ecaa.ee/index.php?id=1025|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gD3ac&quot;&gt;{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20030210-0|title = ASN Aircraft accident Antonov 28 ES-NOY Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102191828/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20030210-0|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jsK02&quot;&gt;{{cite web|url = http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20060327-0|title = ASN Aircraft accident Let L-410UVP-E ES-LLG Tallinn-Ulemiste Airport (TLL)|author = |work = Aviation Safety Network|publisher = |accessdate = 1. jaanuar 2014|archive-date = 2014-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20140102191830/http://aviation-safety.net/database/record.php?id=20060327-0|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bnAQ8&quot;&gt;{{cite news|url = http://www.epl.ee/artikkel/493821|title = DHL-i kaubalennuk sooritas Ülemiste järvele hädamaandumise|last = Rand|first = Erik|date = 18. märts 2010|publisher = [[Eesti Päevaleht]]|language = Estonian|accessdate = 18. märts 2010}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AH428d13ae&quot;&gt;{{cite web|url = http://avherald.com/h?article=428d13ae&amp;opt=0|title = Accident: Exin AN26 at Tallinn on Mar 18th 2010, gear and engine trouble|first = Simon|last = Hradecky|publisher = Aviation Herald|accessdate = 27. november 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TnLEu&quot;&gt;{{cite web|url = http://www.tallinnapostimees.ee/?id=304178|title = Kaubalennukil purunes Tallinna lennujaamast startimisel telik|publisher = Postimees|accessdate = 25. august 2010}}{{Kõdulink|aeg=november 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RgBLM&quot;&gt;{{cite news |first = Simon|last = Hradecky|title = Incident: ULS A30B at Tallinn on Feb 8th 2013, runway excursion during turn off|url = http://avherald.com/h?article=45d71b04&amp;opt=0|publisher = The Aviation Herald|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 9. veebruar 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XksNq&quot;&gt;{{cite news |author = |title = Video: Cargo Plane Freed, Tallinn Air Traffic Restored|url = http://news.err.ee/6025ced6-37d8-4def-9cf7-8f742c677690|publisher = ERR|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 8. veebruar 2013}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qZdZ7&quot;&gt;{{cite news|title = FOTOD ja VIDEO: Lennuliiklus Tallinna lennujaamas peatati rajalt maha sõitnud lennuki tõttu|url = http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-video-lennuliiklus-tallinna-lennujaamas-peatati-rajalt-maha-soitnud-lennuki-tottu.d?id=65650118|publisher = www.delfi.ee|language = Eesti|date = 8. veebruar 2013|accessdate = 8. veebruar 2013|archive-date = 2014-08-31|archive-url = https://web.archive.org/web/20140831091947/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-video-lennuliiklus-tallinna-lennujaamas-peatati-rajalt-maha-soitnud-lennuki-tottu.d?id=65650118|url-status = dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6ngAP&quot;&gt;{{cite web|url = http://news.err.ee/v/society/12ed43e1-e1fe-43ad-a2fa-9ac3b39cfe84|title = Emergency Landing at Tallinn Airport Draws Major Response|work = [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]|date = 15. august 2014|accessdate = 15. august 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vu5SE&quot;&gt;{{cite web|url = http://www.baltictimes.com/news/articles/35368/|title = Plane makes emergency landing in Estonia|work = [[The Baltic Times]]|date = 15. august 2014|accessdate = 15. august 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1PKfB&quot;&gt;{{cite news |title = Tallinnas maandunud kaubalennukil purunesid kaks põhiteliku rehvit|url = http://arileht.delfi.ee/news/uudised/tallinnas-maandunud-kaubalennukil-purunesid-kaks-pohiteliku-rehvi?id=71893023|work = Ärileht.ee|publisher = www.delfi.ee|language = Eesti|date = 11. juuli 2015|accessdate = 12. juuli 2015}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}
* [https://airport.ee/ Koduleht]
* [http://eaip.eans.ee/2013-06-27/html/eAIP/EE-AD-2.EETN-et.html Tallinna lennujaam] Eesti lennundusteabe kogumikus
* [[Tanel Veenre]] [https://epl.delfi.ee/kultuur/a?id=51164465 &quot;Lennart Meri lennujaamas tunned end koduselt&quot;]. Eesti Päevaleht, 4. aprill 2009
* [http://www.tarbija24.ee/517166/sakkov-nuud-saab-tallinn-endale-lopuks-normaalse-lennujaama/ Sakkov: nüüd saab Tallinn endale lõpuks normaalse lennujaama] 2. august 2011
* [http://aviation-safety.net/database/airport/airport.php?id=TLL Andmed lennundusohutuse lehel]
* [http://jaakjuske.blogspot.com.ee/2014/01/lasnamae-unustatud-sojavaelennuvalja.html?view=timeslide Lasnamäe unustatud sõjaväelennuvälja lugu], jaakjuske.blogspot.com.ee
* [https://www.err.ee/928705/tallinna-lennujaam-rajab-linnaku-ja-laiendab-reisiterminali Tallinna lennujaam rajab linnaku ja laiendab reisiterminali] ERR, 10. aprill 2019

{{Eesti lennuväljad}}

[[Kategooria:Eesti lennujaamad]]
[[Kategooria:Ülemiste]]
[[Kategooria:Tallinna transporditaristu]]</text>
      <sha1>qkxhdp7mt47wuajnmddqe1dgm9bbmh2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Buenos Aires</title>
    <ns>0</ns>
    <id>42455</id>
    <revision>
      <id>7204766</id>
      <parentid>7021553</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T12:39:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <comment>/* Vaata ka */</comment>
      <origin>7204766</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2952" sha1="gdrkcp67434mc6hlq30yh7901m646nu" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib [[Argentina]] pealinnast; Argentina provintsi kohta vaata artiklit [[Buenos Airese provints]]}}
{{linn
|  nimi = Buenos Aires
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = hispaania | nimi1 = Ciudad Autónoma de Buenos Aires
|  pilt = Buenos Aires-Plaza Congreso-Pensador de Rodin.jpg
|  lipp = Bandera de la Ciudad de Buenos Aires.svg
|  lipu_link = [[Buenos Airese lipp]]
|  vapp = Escudo de la Ciudad de Buenos Aires.svg
|  vapi_link = [[Buenos Airese vapp]]
|  pindala = 203
|  elanikke = 
|  laius = 34/36//S
|  pikkus = 58/23//W
|  asendikaart = Argentina
}}
[[Fail:Buenos Aires Décembre 2007 - Avenida 5 de Mayo.jpg|260px|pisi|Buenos Aires]]
'''Buenos Aires''', ametlikult '''Buenos Airese autonoomne linn''', on [[Argentina]] pealinn ja riigi suurim linn.

Linn asub [[Río de la Plata]] läänekaldal [[La Plata laht|La Plata lahe]] ääres. Buenos Airese linn ei kuulu [[Buenos Airese provints]]i ega ole provintsi pealinn. Pärast aastakümneid kestnud poliitilisi võitlusi föderaliseeriti ja eemaldati Buenos Aires1880. aastal Buenos Airese provintsi koosseisust. Linnaga liideti [[Belgrano linnaosa|Belgrano]] ja [[Florese linnaosa|Florese]] linnad, mis tänapäeval on Buenos Airese linnaosad. 1994. aasta põhiseaduse muudatus andis linnale autonoomia, mistõttu sai linna ametlikuks nimetuseks Buenos Airese autonoomne linn. Varem nimetas [[Argentina president]] ametisse Buenos Airese linnapea, kuid alates 1996. aastast valivad linna kodanikud linna valitsusjuhti. 

[[Suur-Buenos Airese linnastu]], mis hõlmab ka mitut Buenos Airese provintsi piirkonda, on ligikaudu 13,8 miljoni elanikuga [[Ameerika]] rahvaarvult neljas linnastu. See on ka suuruselt teine linn [[Kaljukitse pöörijoon]]est lõuna pool. Buenos Airese elukvaliteet oli 2018. aastal maailmas 91. kohal, olles Ladina-Ameerikas üks paremaid.

See on tuntud oma säilinud [[Eklektitsism|eklektilise]] euroopaliku arhitektuuri ja rikkaliku kultuurielu poolest. See on [[Mitmekultuurilisus|mitmekultuurne]] linn, kus elab mitmeid etnilisi ja religioosseid kogukondi, andes oma panuse nii selle kultuuri kui ka linnas ja mõnes muus riigi osas räägitavasse murdesse. Linna rahvastik on mitmekesine, kuna alates [[19. sajand]]ist on linn ja riik vastu võtnud miljoneid [[immigrant]]e kogu maailmast. Seega peetakse Buenos Airest üheks kõige mitmekesisema rahvastikuga linnaks Ameerikas. 

{{panoraam|Puerto Madero Panorama.jpg|600px|Buenos Aires}}

== Vaata ka ==
* [[Buenos Airese Reformatsiooni kogudus]]
* [[Buenos Airese Tehnikainstituut]]
* [[Buenos Airese Ülikool]]
* [[Buenos Airese metroo]]
* [[Riiklik Tehnikaülikool]]
* [[Salvadori Ülikool]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Commonskat-tekstina|Buenos Aires}}
{{Vikitsitaadid}}
* [http://www.buenosaires.gov.ar/ Linnavalitsuse koduleht] (''hispaania keeles'')

[[Kategooria:Pealinnad]]
[[Kategooria:Argentina linnad]]
[[Kategooria:Sadamalinnad]]
[[Kategooria:Buenos Aires| ]]</text>
      <sha1>gdrkcp67434mc6hlq30yh7901m646nu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jarosław Kaczyński</title>
    <ns>0</ns>
    <id>55667</id>
    <revision>
      <id>7205148</id>
      <parentid>6926489</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T11:54:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7205148</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4064" sha1="36g30k4yuerv0tyhhnhdleuhn0vrzj3" xml:space="preserve">{{Infobox President
| nimi          = Jaroslaw Aleksander Kaczynski
| pilt    = Jarosław Kaczyński, wicepremier (cropped).png
| pildisuurus   = 
| pildiallkiri  =
| amet          = [[Poola peaminister]]
| ametiajaalgus = [[14. juuli]] [[2006]]
| ametiajalõpp  = [[16. november]] [[2007]]
| predecessor   = [[Kazimierz Marcinkiewicz]]
| järgmine      = [[Donald Tusk]]
| amet2         = 
| ametiajaalgus2=
| ametiajalõpp2 = 
| predecessor2  = 
| järgmine2     = 
| sünniaeg  = [[18. juuni]] [[1949]]
| sünnikoht     = [[Varssavi]], [[Poola]]
| surmaaeg  = 
| surmakoht     = 
| partei        = ''Prawo i Sprawiedliwość''
| autogramm     = Jarosław_Kaczyński_Signature.svg
}}
'''Jarosław Aleksander Kaczyński''' (sündinud [[18. juuni]]l [[1949]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://biografia24.pl/jaroslaw-kaczynski/|title=Biografia i ciekawostki z życiorysu Jarosława Kaczyńskiego|language={{pl}}|accessdate=2. november 2016|archive-date=2016-11-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20161104001515/https://biografia24.pl/jaroslaw-kaczynski/|url-status=dead}}&lt;/ref&gt; [[Varssavi]]s) on [[Poola]] [[poliitik]]. 

Jarosław Kaczyński sündis inseneri, [[Armia Krajowa]] veterani ja [[Varssavi ülestõus]]ust osavõtnu [[Rajmund Kaczyński]] (1922–2005) ja filoloogi Jadwiga Kaczyńska (1926–2013) peres. Tal oli identne kaksikvend [[Lech Kaczyński]] (1949–2010).

Aastal [[1962]] mängis ta koos kaksikvennaga peaosa Poola lastefilmis &quot;Kaks, kes varastasid kuu&quot;.

Kaczyńskid kuulusid konservatiivsesse erakonda [[Õigus ja Õiglus]]. See erakond saavutas [[2005]]. aasta valimistel [[korruptsioon]]ivastase võitluse loosungite all [[Poola saim]]i valimised. Valimiste edu oluliseks põhjuseks peeti väikest valimisaktiivsust &lt;ref name=&quot;KMK?&quot;&gt;&quot;[[Kes? Mis? Kus?]]&quot; [[2008]], lk. 286&lt;/ref&gt;. Jarosław Kaczyński moodustas koos kahe väikeerakonnaga uue valitsuse ja sai ise [[Poola peaminister|peaministriks]].

Ta oli juulist [[2006]] kuni [[5. november|5. novembrini]] [[2007]] Poola peaminister ja kuni [[Donald Tuski valitsus]]e ametisse astumiseni [[16. november|16. novembril]] 2007 peaministri kohusetäitja.

Tema vend Lech Kaczyński oli [[Poola president]], kes hukkus [[10. aprill]]il [[2010]] [[Smolenski lennuõnnetus]]es.

Kaczyńskid ajasid tugevalt rahvuslikku poliitikat, mis rikkus suhteid teiste [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] maadega, sealhulgas naabermaadega. Nad loobusid ka plaanist Poola [[euroala]]sse viia. &lt;ref name=&quot;KMK?&quot;/&gt;.

2007. aasta oktoobris toimusid Poolas seimi erakorralised valimised. [[13. august]]il 2007 tegi Kaczyński lõpu koalitsioonivalitsusele, tagandades kahte väiksemasse koalitsiooniparteisse kuulunud ministrid &lt;ref&gt;&quot;Kes? Mis? Kus?&quot; 2008, lk. 282&lt;/ref&gt;. Sama aasta [[30. august]]il vahistati äsja vallandatud siseminister, kes oli süüdistanud Kaczyńskit poliitiliste vastaste järel salateenistuste abil nuhkimises &lt;ref&gt;&quot;Kes? Mis? Kus?&quot; 2008, lk. 283&lt;/ref&gt;.

Erakorralistel valimistel oli Poola kohta harukordselt suur valimisaktiivsus (56%) ja need võitis [[Kodanikeplatvorm]], kes sai endale peaaegu pooled kohad seimis. Kodanikeplatvormi liider [[Donald Tusk]] moodustas uue valitsuse. Kodanikeplatvormi üks juhte [[Bronisław Komorowski]] kutsus üles moodustama laiapõhjalist koalitsiooni kõigi erakondadega, kes soovisid Seaduse ja Õigluse võimult kõrvaldamist. &lt;ref name=&quot;KMK?&quot;/&gt;

Jarosław Kaczyński kandideeris 2010. aasta [[2010. aasta Poola presidendivalimised|presidendivalimistel]]. [[20. juuni]]l peetud esimeses voorus sai ta 36,74% häältest Bronisław Komorowski 41,22% vastu. [[4. juuli]]l peetud teises voorus valiti presidendiks Komorowski, kes sai 53,01% häältest.

==Vaata ka==
* [[Jarosław Kaczyński valitsus]]
* &quot;[[Vennad Kaczyńskid]]&quot; (Citizens K.), film kaksikvendadest

== Viited ==
{{viited}}

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Kazimierz Marcinkiewicz]]|nimi=[[Poola peaminister]]|aeg = [[2006]]–[[2007]] |järgnev= [[Donald Tusk]] }}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Kaczynski, Jaroslaw}}
[[Kategooria:Poola peaministrid]]
[[Kategooria:Sündinud 1949]]</text>
      <sha1>36g30k4yuerv0tyhhnhdleuhn0vrzj3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kuninganna Elizabeth II riigivisiitide loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>62556</id>
    <revision>
      <id>7204959</id>
      <parentid>5600385</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T00:28:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kanayoko</username>
        <id>234511</id>
      </contributor>
      <origin>7204959</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10580" sha1="ngwnq3o0dje35hpnqe1lq1ay6bepj30" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2012}}
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Map of countries and territories visited by Elizabeth II.svg|pisi]]

Allpool on {{kas|täielik}} '''kuninganna [[Elizabeth II]] riigivisiitide loend'''.

==1950–1959==
* November [[1953]] – [[Panama kanali tsoon]], vastuvõtja: [[John States Seybold|kuberner John States Seybold]]
* November 1953 – [[Panama]], vastuvõtja: [[José Antonio Remón Cantera|president José Antonio Remón Cantera]]
* 24.–26. juuni [[1955]] – [[Norra]], vastuvõtja: [[Haakon VII|kuningas Haakon VII]]
* 8.–10. juuni [[1956]] – [[Rootsi]], vastuvõtja: [[Gustaf VI Adolf|kuningas Gustaf VI Adolf]]
* 18.–21. veebruar [[1957]] – [[Portugal]], vastuvõtja: [[Francisco Craveiro Lopes|president Craveiro Lopes]]
* 8.–11. aprill 1957 – [[Prantsusmaa]], vastuvõtja: [[René Coty|president René Coty]]
* 21.–23. mai 1957 – [[Taani]], vastuvõtja: [[Frederik IX|kuningas Frederick IX]]
* 17.–21. oktoober 1957 – [[Ameerika Ühendriigid]], vastuvõtja: [[Dwight Eisenhower|president Eisenhower]]
* 25.–27. märts [[1958]] – [[Holland]], vastuvõtja: [[Juliana (Madalmaade kuninganna)|kuninganna Juliana]]

==1960–1969==
* 26. veebruar – 1. märts [[1961]] – [[Nepal]], vastuvõtja: [[Mahendra|kuningas Mahendra]]
* 2.–6. märts 1961 – [[Iraan]], vastuvõtja: [[Reẕā Pahlavī|šahh Pahlavī]]
* 2.–5. mai 1961 – [[Itaalia]], vastuvõtja: [[Giovanni Gronchi|president Gronchi]]
* 5. mai 1961 – [[Püha Tool]], vastuvõtja: [[Johannes XXIII|paavst Johannes XXIII]]
* 23. november 1961 – [[Libeeria]], vastuvõtja: [[William Tubman|president William Tubman]]
* 1.–8. veebruar [[1965]] – [[Etioopia]], vastuvõtja: [[Haile Selassie I|keiser Haile Selassie I]]
* 8.–12. veebruar 1965 – [[Sudaan]], vastuvõtja: [[Tijani al-Mahi|president Tijani al-Mahi]]
* 18.–28. mai 1965 – [[Lääne-Saksamaa]], vastuvõtja: [[Heinrich Lübke|president Heinrich Lübke]]
* 9.–13. mai [[1966]] – [[Belgia]], vastuvõtja: [[Baudouin I|kuningas Baudouin I]]
* 5.–11. november [[1968]] – [[Brasiilia]], vastuvõtja: [[Artur da Costa e Silva|president Artur da Costa e Silva]]
* 11.–18. november 1968 – [[Tšiili]], vastuvõtja: [[Eduardo Frei Montalva|president Eduardo Frei Montalva]]
* 5.–10. mai [[1969]] – [[Austria]], vastuvõtja: [[Franz Jonas|president Franz Jonas]]

==1970–1979==
* 18.–25. oktoober [[1971]] – [[Türgi]], vastuvõtja: [[Cevdet Sunay|president Cevdet Sunay]]
* 10.–15. veebruar [[1972]] – [[Tai]], vastuvõtja: [[Bhumibol Adulyadej|kuningas Rama IX]]
* 13.–14. märts 1972 – [[Maldiivid]], vastuvõtja: [[Ibrahim Nasir|president Ibrahim Nasir]]
* 15.–19. mai 1972 – [[Prantsusmaa]], vastuvõtja: [[Georges Pompidou|president Georges Pompidou]]
* 17.–21. oktoober 1972 – [[Jugoslaavia]], vastuvõtja: [[Josip Broz Tito|president Josip Broz Tito]]
* 15.–22. märts [[1974]] – [[Indoneesia]], vastuvõtja: [[Suharto|president Haji Mohammad Suharto]]
* 24. veebruar – 1. märts [[1975]] – [[Mehhiko]], vastuvõtja: [[Luis Echeverría Álvarez|president Luis Echeverría Álvarez]]
* 7.–12. mai 1975 – [[Jaapan]], vastuvõtja: [[Hirohito|keiser Hirohito]]
* 25.–28. mai [[1976]] – [[Soome]], vastuvõtja: [[Urho Kekkonen|president Urho Kekkonen]]
* 6.–11. juuli 1976 – [[Ameerika Ühendriigid]], vastuvõtja: [[Gerald Ford|president Gerald Ford]]
* 8.–12. november 1976 – [[Luksemburg]], vastuvõtja: [[Jean (Luksemburgi suurhertsog)|suurhertsog Jean]]
* 10. veebruar [[1977]] – [[Ameerika Samoa]] [[Malietoa Tanumafili II|riigipea Malietoa Tanumafili II]]
* 22.–26. mai [[1978]] – [[Lääne-Saksamaa]], vastuvõtja: [[Walter Scheel|president Walter Scheel]]
* 12.–13. veebruar [[1979]] – [[Kuveit]], vastuvõtja: [[Jaber Al-Ahmad Al-Jaber Al-Sabah|emiir Jaber III]]
* 14.–16. veebruar 1979 – [[Bahrein]], vastuvõtja: [[‘Īsá ibn Salmān Āl Khalīfah|emiir Isa]]
* 21.–23. veebruar 1979 – [[Katar]], vastuvõtja: [[Khalīfah ibn Ḩamad Āl Thānī|emiir Khalifa]]
* 24.–26. veebruar 1979 – [[Araabia Ühendemiraadid]], vastuvõtja: [[Zayed bin Sultan Al Nahyan|emiir Zayed]]
* 27.–28. veebruar 1979 – [[Omaan]], vastuvõtja: [[Qābūs ibn Sa‘īd|sultan Qaboos]]
* 29. veebruar – 1. märts 1979 – [[Saudi Araabia]], vastuvõtja: [[Khālid ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd|kuningas Khalid]]
* 16.–19. mai 1979 – [[Taani]], vastuvõtja: [[Margrethe II|kuninganna Margrethe II]]
* 19.–22. juuli 1979 – [[Tansaania]], vastuvõtja: [[Julius Nyerere|president Julius Nyerere]]
* 22.–25. juuli 1979 – [[Malawi]], vastuvõtja: [[Hastings Kamuzu Banda|president Hastings Kamuzu Banda]]
* 25.–27. juuli 1979 – [[Botswana]], vastuvõtja: [[Seretse Khama|president Seretse Khama]]
* 27. juuli – 4. august 1979 – [[Sambia]], vastuvõtja: [[Kenneth Kaunda|president Kenneth Kaunda]]

==1980–1989==
* 29. aprill – 2. mai [[1980]] – [[Šveits]], vastuvõtja: [[Georges-André Chevallaz|president Georges-André Chevallaz]]
* 14.–17. oktoober 1980 – [[Itaalia]], vastuvõtja: [[Sandro Pertini|president Sandro Pertini]]
* 17. oktoober 1980 – [[Püha Tool]], vastuvõtja: [[Johannes Paulus II|paavst Johannes Paulus II]]
* 21.–23. oktoober 1980 – [[Tuneesia]], vastuvõtja: [[Habib Bourguiba|president Habib Bourguiba]]
* 25.–27. oktoober 1980 – [[Alžeeria]], vastuvõtja: [[Chadli Bendjedid|president Chadli Bendjedid]]
* 27.–30. oktoober 1980 – [[Maroko]], vastuvõtja: [[Hassan II|kuningas Hassan II]]
* 5.–8. mai [[1981]] – [[Norra]], vastuvõtja: [[Olav V|kuningas Olav V]]
* 21.–25. oktoober 1981 – [[Sri Lanka]], vastuvõtja: [[Junius Richard Jayewardene|president Junius Richard Jayewardene]]
* Märts [[1983]] – [[Ameerika Ühendriigid]], vastuvõtja: [[Ronald Reagan|president Ronald Reagan]]
* 25.–28. mai 1983 – [[Rootsi]], vastuvõtja: [[Carl XVI Gustaf|kuningas Carl XVI Gustaf]]
* 10.–14. november 1983 – [[Keenia]], vastuvõtja: [[Daniel arap Moi|president Daniel arap Moi]]
* 14.–17. november 1983 – [[Bangladesh]], vastuvõtja: [[Abul Fazal Mohammad Ahsanuddin Choudhury|president Abul Fazal Mohammad Ahsanuddin Choudhury]]
* 17.–26. november 1983 – [[India]], vastuvõtja: [[Zail Singh|president Zail Singh]]
* 26.–30. märts [[1984]] – [[Jordaania]], vastuvõtja: [[Ḩusayn (Jordaania)|kuningas Ḩusayn]]
* 25.–29. märts [[1985]] – [[Portugal]], vastuvõtja: [[António Ramalho Eanes|president António Ramalho Eanes]]
* 17.–21. veebruar [[1986]] – [[Nepaal|Nepal]], vastuvõtja: [[Birendra|kuningas Birendra]]
* 12.–18. oktoober 1986 – [[Hiina]], vastuvõtja: [[Li Xiannian|president Li Xiannian]]
* 17.–21. oktoober [[1988]] – [[Hispaania]], vastuvõtja: [[Juan Carlos I|kuningas Juan Carlos I]]
* 9.–11. oktoober [[1989]] – [[Singapur]], vastuvõtja: [[Wee Kim Wee|president Wee Kim Wee]]
* 14.–17. oktoober 1989 – [[Malaisia]], vastuvõtja: [[Sultan Azlan Shah|kuningas Agong Shah]]

==1990–1999==
* 25.–27. juuni [[1990]] – [[Island]], vastuvõtja: [[Vigdís Finnbogadóttir|president Vigdís Finnbogadóttir]]
* 14.–17. mai [[1991]] – [[Ameerika Ühendriigid]], vastuvõtja: [[George H. W. Bush|president George H. W. Bush]]
* 8.–10. oktoober 1991 – [[Namiibia]], vastuvõtja: [[Sam Nujoma|president Sam Nujoma]]
* 10.–15. oktoober 1991 – [[Zimbabwe]], vastuvõtja: [[Robert Mugabe|president Robert Mugabe]]
* 28.–10. mai [[1992]] – [[Malta]], vastuvõtja: [[Censu Tabone|president Censu Tabone]]
* 9.–12. juuni 1992 – [[Prantsusmaa]], vastuvõtja: [[François Mitterrand|president François Mitterrand]]
* 19.–23. oktoober 1992 – [[Saksamaa]], vastuvõtja: [[Richard von Weizsäcker|president Richard von Weizsäcker]]
* 4.–7. mai [[1993]] – [[Ungari]], vastuvõtja: [[Árpád Göncz|president Árpád Göncz]]
* 17.–20. oktoober [[1994]] – [[Venemaa]], vastuvõtja: [[Boriss Jeltsin|president Boriss Jeltsin]]
* 19.–25. märts [[1995]] – [[Lõuna-Aafrika Vabariik]], vastuvõtja: [[Nelson Mandela|president Nelson Mandela]]
* 25.–27. märts [[1996]] – [[Poola]], vastuvõtja: [[Aleksander Kwaśniewski|president Aleksander Kwaśniewski]]
* 27.–29. märts 1996 – [[Tšehhi]], vastuvõtja: [[Václav Havel|president Václav Havel]]
* 28. oktoober – 1. november 1996 – [[Tai]], vastuvõtja: [[Bhumibol Adulyadej|kuningas Rama IX]]
* 6.–12. oktoober [[1997]] – [[Pakistan]], vastuvõtja: [[Farooq Leghari|president Farooq Leghari]]
* 12.–18. oktoober 1997 – [[India]], vastuvõtja: [[K. R. Narayanan|president K. R. Narayanan]]
* 17.–20. september [[1998]] – [[Brunei]], vastuvõtja: [[Hassanal Bolkiah|sultan Hassanal Bolkiah]]
* 20.–23. september 1998 – [[Malaisia]], vastuvõtja: [[Tuanku Jaafar|kuningas Agong Jaafar]]
* 19.–22. aprill [[1999]] – [[Lõuna-Korea]], vastuvõtja: [[Kim Dae-jung|president Kim Dae-jung]]

==2000–2010==
* 16.–19. oktoober [[2000]] – [[Itaalia]], vastuvõtja: [[Carlo Azeglio Ciampi|president Ciampi]]
* 17. oktoober 2000 – [[Vatikan]], vastuvõtja: [[Johannes Paulus II|paavst Johannes Paulus II]]
* 30. mai – 1. juuni [[2001]] – [[Norra]], vastuvõtja: [[Harald V|kuningas Harald V]]
* 5.–7. aprill [[2004]] – [[Prantsusmaa]], vastuvõtja: [[Jacques Chirac|president Chirac]]
* 2.–4. november 2004 – [[Saksamaa]], vastuvõtja: [[Horst Köhler|president Horst Köhler]]
* 17.–18. oktoober [[2006]] – [[Leedu]], vastuvõtja: [[Valdas Adamkus|president Adamkus]]
* 18.–19. oktoober 2006 – [[Läti]], vastuvõtja: [[Vaira Vike-Freiberga|president Vike-Freiberga]]
* 19.–20. oktoober 2006 – [[Eesti]], vastuvõtja: [[Toomas Hendrik Ilves|president Ilves]]
* 20.–5. veebruar [[2007]] – [[Holland]], vastuvõtja: [[Beatrix (Madalmaad)|kuninganna Beatrix]]
* 21.–3. mai 2007 – [[Ameerika Ühendriigid]], vastuvõtja: [[George W. Bush|president Bush]]
* 22.–11. juuli 2007 – [[Belgia]], vastuvõtja: [[Albert II (Belgia)|belglaste kuningas Albert II ja kuninganna Paola]]
* 21.–23. november 2007 – [[Uganda]], vastuvõtja: [[Yoweri Museveni|president Yoweri Museveni]]
* 13.–16. mai [[2008]] – [[Türgi]], vastuvõtja: [[Abdullah Gül|president Abdullah Gül]]
* 21.–22. oktoober 2008 – [[Sloveenia]], vastuvõtja: [[Danilo Türk|president Danilo Türk]]
* 23.–24. oktoober 2008 – [[Slovakkia]], vastuvõtja: [[Ivan Gašparovič|president Ivan Gašparovič]]

== Välislingid ==
* [http://www.royal.gov.uk/output/Page4869.asp Ingliskeelne ametlik veebileht]

[[Kategooria:Elizabeth II]]
[[Kategooria:Loendid]]</text>
      <sha1>ngwnq3o0dje35hpnqe1lq1ay6bepj30</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kategooria:Eesti meistrivõistlused rahvusvahelises kabes</title>
    <ns>14</ns>
    <id>63668</id>
    <revision>
      <id>7205129</id>
      <parentid>5833346</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T11:25:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: −[[Kategooria:Kabevõistlused]]; ±[[Kategooria:Eesti kabe]]→[[Kategooria:Eesti kabevõistlused]]</comment>
      <origin>7205129</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="98" sha1="06d4tngup1mdiroaatvju6ndqsz5a5w" xml:space="preserve">[[Kategooria:Eesti kabevõistlused]]
[[Kategooria:Eesti meistrivõistlused|rahvusvahelises kabes]]</text>
      <sha1>06d4tngup1mdiroaatvju6ndqsz5a5w</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ellamaa (Saue)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>73245</id>
    <revision>
      <id>7204964</id>
      <parentid>6804662</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T04:24:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-42176-55</username>
        <id>234519</id>
      </contributor>
      <comment>Kustutasin kirje Heli sepa kohta, mis on küla ajalugu silmas pidades mitte märkimisväärne</comment>
      <origin>7204964</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1346" sha1="6kkq2rkjekh3jqpcjlb7hunfjk7twyg" xml:space="preserve">{{viita}}
{{EestiAsula
|  nimi = Ellamaa
|  pilt = Endine Ellamaa raudteepeatus.JPG
|  pildiallkiri = Endise [[Ellamaa raudteepeatus]]e perroon
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  maakond = Harju
}}

'''Ellamaa''' on [[küla]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]] [[Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla maantee]] ääres.

Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal kuulus küla [[Nissi vald]]a.

Läbi Ellamaa kulges kuni 2004. aastani [[Keila–Haapsalu raudtee]]. Raudteel asus ka [[Ellamaa raudteepeatus]].

Külas asuvad [[Tuuliku talu]] hooned on arvatud [[ehitismälestis]]teks. Külas asub ka mitmeid [[arheoloogiamälestis]]i: linnusekoht, kolm kivikalmet, kalmistu ja asulakoht.

Külas on elanud ja seal ka surnud näitleja [[Ruts Bauman]]. Teda meenutab mälestuspink kunagise kooli (praegu kogukonnakeskus) juures. Haridust anti hoones 1930-1975.  

Külas asub [[Kukeküla rändrahn]].

[[Ellamaa elektrijaam]]a hoone asub [[Turba]] alevikus. Sinna lähedale Nurme küla territooriumile jääb ka [[Ellamaa raba]].

==Vaata ka==
*[[Ellamaa oja]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://web.archive.org/web/20160305191925/http://www.eestigiid.ee/?CatID=273&amp;ItemID=60&amp;SCat= Ellamaa (Saue)] veebiportaalis eestigiid.ee (arhiivikoopia, 05.03.2016)

{{Saue vald}}

[[Kategooria:Saue valla külad]]</text>
      <sha1>6kkq2rkjekh3jqpcjlb7hunfjk7twyg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti kodanike komiteed</title>
    <ns>0</ns>
    <id>74343</id>
    <revision>
      <id>7205090</id>
      <parentid>6967380</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T10:18:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7205090</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5127" sha1="pdf4mluawcvpbe934tshh0ccg2jxg4x" xml:space="preserve">{{toimeta| lisada viiteid, et sündmuste ajaline ja tegelik käik oleks korrektselt kajastatud }}

[[Pilt:Registration card for Estonian citizenship from 1989.JPG|pisi|[[Tunne Kelam]]i Eesti Vabariigi kodanikuks registreerimise tunnistus.]]
'''Eesti kodanike komiteed''' (EKK) olid [[1989]]. ja [[1990]]. aastal [[kodanikualgatus]]e korras loodud parteiülesed poliitilised ühendused, mille eesmärgiks oli [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] õigusliku järjepidevuse alusel taastamiseks pädevate võimustruktuuride moodustamise ettevalmistamine Eesti Vabariigi õigusjärgsete [[kodanik]]e registreerimise, [[Eesti Kongress]]i valimiste korraldamise ja Eesti Kongressi kokkukutsumise teel.

== Mõtte teke ==
[[21. jaanuar]]il 1989 korraldas [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] (ERSP) [[Tartu]]s mõttevahetuse &quot;Kuidas taastada Eesti iseseisvus&quot;, millel esinesid teiste hulgas
* [[Tunne Kelam]], kes tõdes, et olukord nõuab liikumist ehtsa rahvaesinduse suunas ja vajame Eesti taotluste selget ja põhimõttelist väljaütlemist;
* [[Jüri Adams]], kes tegi ettepaneku ulatusliku parempoolse koalitsiooni loomiseks ning [[maapäev]]a kokkukutsumiseks,
milleks tuleb koostada valijate nimekirjad Eesti Vabariigi kodanikest ja nende järeltulijatest ja korraldada alternatiivvalimised;
* [[Hando Runnel]] ja [[Kaido Kama]] nõudsid toetumist selgele alusele, tõele. Viimase esinemist peab Jüri Adams üheks aluseks kodanike komiteede tekkele.&lt;ref name=&quot;TeineEesti&quot;&gt; Mart Laar, Urmas Ott, Sirje Endre, Teine Eesti, 1996, lk 505. ISBN 9985854039&lt;/ref&gt;

[[Eesti Muinsuskaitse Selts]]i tollane esimees [[Trivimi Velliste]] on meenutanud, et mõttele panid aluse [[Rein Taagepera]] idee Eesti kodanike registreerimisest ja [[Harald Tillemann]]i ettepanek kokku kutsuda rahvuskongress.&lt;ref&gt; Teine Eesti (1996) lk 557&lt;/ref&gt;

== Üleskutse ==
Üleskutse Eesti kodanike komiteede asutamiseks, Eesti kodanike registreerimiseks ja Eesti Kongressi ettevalmistamiseks esitasid [[24. veebruar]]il [[1989]] toimunud rahvakoosolekutel Muinsuskaitse Seltsi, [[ERSP]] ja [[Eesti Kristlik Liit|Eesti Kristliku Liidu]] esindajad. Üleskutse lähtus 1938. aastal vastu võetud Eesti Vabariigi põhiseadusest, mille kohaselt määratleti kõrgeima võimu kandjaks riigis eesti rahvas. Et Eesti Vabariigi õiguslikust järjepidevusest lähtuv riigi- ja omavalitsusasutuste struktuur oli vahepealsete okupatsioonide käigus lakanud olemast, tuli selle taasloomiseks alustada õigusjärgse kodanikkonna registreerimisest, millise ülesande võtsid enda kanda kihelkondliku geograafilise printsiibi järgi [[rahvaalgatus]]e korras asutatud Eesti kodanike komiteed.

Esimene Eesti kodanike komitee asutati [[21. märts]]il [[1989]] [[Kadrina]]s, maakonnalinnadest jõuti esimese Eesti kodanike komitee asutamiseni [[10. aprill]]il [[1989]] [[Kuressaare]]s. Esimene maakonnakomitee moodustati [[12. mai]]l [[1989]] [[Virumaa]]l. Reaalselt algas kodanike registreerimine siiski alles varasuvel ning sai hoo sisse südasuvel, mil rahvuslik liikumine oli juba niivõrd tugevnenud, et Eesti iseseisvuse taastamise vastased ning mõõdukat arengut Nõukogude Liidu koosseisus pooldavad poliitilised jõud minetasid võime üha radikaalsemaks muutuvat rahvuslikku liikumist peatada. Sügisel liitus kodanike komiteede liikumisega ka mõõdukat uuendusliikumist pooldava [[Rahvarinne|Rahvarinde]] enamus. Detsembrist 1989 kuni veebruarini 1990 toimus [[eestlased|eestlastest]] liikmete massiline väljaastumine oma senise mõjuvõimu kaotanud [[NLKP|Nõukogude Liidu Kommunistlikust Parteist]] (NLKP).

Tänu Eesti kodanike komiteede tegevusele toimusid Eesti Kongressi valimised [[24. veebruar]]il [[1990]] ning [[Eesti Kongressi esimene istungjärk]] tuli kokku [[11. märts]]il [[1990]]. Pärast seda paljude kodanike komiteede tegevus lakkas 1990. aasta kevadel ning ülejäänutest peaaegu kõik lõpetasid oma tegevuse sama aasta lõpuks. 

Seniste Eesti kodanike maakonnakomiteede kaudu hakkas Eesti Kongressi poolt valitud [[Eesti Komitee]] korraldama Eesti Vabariigi kodanike [[isikutunnistus]]te väljaandmist.

== Vaata ka ==
* [[Harald Tillemann]]
* [[Hageri Eesti Kodanike Komitee]]
* [[Hargla Eesti Kodanike Komitee]]
* [[Harju-Jaani Eesti Kodanike Komitee]]
* [[Harju-Madise Eesti Kodanike Komitee]]
* [[Juuru Eesti Kodanike Komitee]]
* [[Keila Eesti Kodanike Komitee]]
* [[Kuressaare Eesti Kodanike Komitee]]
* [[Nõmme Eesti Kodanike Komitee]]
* [[Türi Eesti Kodanike Komitee]]
* [[Viljandi Eesti Kodanike Komitee]]

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
*Lauri Vahtre, [https://www.postimees.ee/1461461? Algatus, millist varem polnud nähtud], postimees.ee, 23. veebruar 2005
*Aivar Jarne, [https://rito.riigikogu.ee/eelmised-numbrid/nr-5/pohiseaduse-10-aastapaev/ Põhiseaduse 10. aastapäev] Riigikogu Toimetised (RiTo 5, 2002)
*Sirje Kiin, [http://www.sirjekiin.net/Eesti/Eesti%20Kongressi%20ajalugu.htm Eesti Kongressi ajalugu]
*Trivimi Velliste, [https://arvamus.postimees.ee/236312? Heitlus Eesti hinge pärast] postimees.ee, 13. märts 2010

[[Kategooria:Eesti Kodanike Komiteed| ]]
[[Kategooria:Eesti vastupanuliikumine]]</text>
      <sha1>pdf4mluawcvpbe934tshh0ccg2jxg4x</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti otsib superstaari</title>
    <ns>0</ns>
    <id>75650</id>
    <revision>
      <id>7205068</id>
      <parentid>7160540</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T09:44:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kaheksas hooaeg */</comment>
      <origin>7205068</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16828" sha1="ijk5edmrntckkkszlf3ndi1ibre491b" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}}
'''&quot;Eesti otsib superstaari&quot;''' on [[telesaade]], mis põhineb populaarsel Briti [[Formaat|formaadil]] &quot;[[Pop Idol]]&quot;.

Saatesarja eesmärk on võistluse käigus leida silmapaistvaid lavalise võimekusega andekaid uusi lauljaid. Hooaja võitjat autasustatakse plaadilepingu ja auhinnarahaga. Telesaadet toodab ja näitab [[TV3]].

Võistlus koosneb mitmest osast: eelvoorust, teatrivoorust, stuudiovoorust ja finaalist. Eelvoorud toimuvad üle Eesti mitmes linnas, kus kolme kohtuniku ette astuvad kõik, kes soovivad saates osaleda. Eelvoorud on aset leidnud [[Tallinn]]as, [[Tartu]]s, [[Pärnu]]s (2007–2011), [[Jõhvi]]s (2007–2008; 2011), [[Rakvere]]s (2009), [[Viljandi]]s (2012) ja [[Narva]]s (2012). Eelvoorudest pääseb edasi 60–100 lauljat.

Telefonihääletusega on välja selgitatud kõik üheksa senist saate võitjat ehk superstaari: [[Birgit Õigemeel]], [[Jana Kask]], [[Ott Lepland]], [[Liis Lemsalu]], [[Rasmus Rändvee]], [[Jüri Pootsmann]], [[Uudo Sepp]], [[Alika Milova]] ja [[Ant Nurhan]]. Saates on osalenud veel näiteks [[Luisa Värk]], [[Taavi Peterson]], [[Taavi Immato]], [[Getter Jaani]], [[Marten Kuningas]], [[Birgit Varjun]], [[Artjom Savitski]], [[Triin Niitoja]], [[Teele Viira]], [[Rosanna Lints]], [[Kristjan Laas]], [[Karl-Erik Taukar]], [[Rauno Gutman]], [[Merilin Mälk]], [[Jaagup Tuisk]], [[Anis Arumets]], [[Rivo Kingi]], [[Arno Suislep]], Sverre Karro ja [[Toomas Kolk]].

Eel- ja teatrivoorudes kuulub otsustav sõna kolmele kohtunikule. &quot;Eesti otsib superstaari&quot; kohtunikud on olnud muusikakriitik, kitarrist ja ajakirjanik [[Mihkel Raud]] (2007–...), laulja [[Maarja-Liis Ilus]] (2009–2015), laulja [[Eda-Ines Etti]] (2018–...), laulja [[Koit Toome]] (2018–...) ning laulja, näitleja ja dirigent [[Mart Sander]] (2012). Varem on kohtunikeks olnud ka raadio-DJ, raadioajakirjanik ja teleprodutsent [[Heidy Purga]] (2007–2008) ning helilooja ja pianist [[Rein Rannap]] (2007–2015).

Esimesel hooajal (2007) olid saatejuhid näitleja [[Aigi Vahing]] ning näitleja ja koreograaf [[Jüri Nael]]. Teisel hooajal (2008) juhtisid saadet koomikud ja näitlejad [[Ott Sepp]] ja [[Märt Avandi]]. Kolmanda hooaja saateid juhtisid [[Eurovisiooni lauluvõistlus]]e võitnud laulja [[Tanel Padar]] ja laulja [[Ithaka Maria|Ithaka Maria Rahula]]. Neljandal hooajal (2011) olid saatejuhid näitlejad [[Evelin Pang]] ja [[Hele Kõrve]], viiendal hooajal (2012) näitlejatest vennad [[Karl-Andreas Kalmet]] ja [[Henrik Kalmet]]. Kuuendast kuni üheksanda hooajani juhtis saadet [[Karl-Erik Taukar]].

Telesaade on tavaliselt eetris pühapäevaõhtuti, mil toimuvad järjest nii põhisaade kui ka hääletusvoor. Neljapäeviti kantakse üle ka lisasaadet &quot;Eesti otsib superstaari: lava taga&quot;.

==Esimene hooaeg==
{{vaata|Eesti otsib superstaari (esimene hooaeg)}}
, ''võitis [[Birgit Õigemeel]].''
&quot;Eesti otsib superstaari&quot; esimene hooaeg algas veebruaris 2007. Saatejuhid olid näitleja [[Aigi Vahing]] ja koreograaf [[Jüri Nael]]. Kohtunikud olid kitarrist, muusikakriitik ning raadio- ja teleajakirjanik [[Mihkel Raud]], raadio-DJ [[Heidy Purga]] ning helilooja ja klaverivirtuoos [[Rein Rannap]]. 

Saate eelvoorudes osales rohkem kui 1500 staariks pürgijat. Nendest vaid 100 pääses teatrivooru ja sealt edasi stuudiovoorudesse 32 inimest. Stuudiovoorudest valisid televaatajad finaali üheksa osalejat. Seitsme pika finaalsaate järel osalesid superfinaalis [[Birgit Õigemeel]] ja [[Luisa Värk]]. Saate võitis telefonihääletuse järel Birgit Õigemeel, keda autasustati 100 000 krooni ja plaadilepinguga. Birgit andis välja omanimelise debüütalbumi &quot;[[Birgit Õigemeel (album)|Birgit Õigemeel]]&quot; jaanuaris 2008. Oma albumi on välja andnud ka saates teise koha saavutanud [[Luisa Värk]].

==Teine hooaeg==
{{vaata|Eesti otsib superstaari (teine hooaeg)}}
, ''võitis [[Jana Kask]].''
Saate teine hooaeg toimus kevadel [[2008]]. Saatejuhtidena astusid üles koomikutest näitlejad [[Ott Sepp]] ja [[Märt Avandi]]. Kohtunike ridades muutusi ei olnud. 

Eelvoorudes üles astunud enam kui 2300 inimesest jõudis pärast mitut vooru finaali kümme osalejat. Kaheksa finaalsaate järel kohtusid superfinaalis [[Jana Kask]] ja [[Arno Suislep]], kellest televaatajad valisid võitjaks Jana. Tähelepanuväärsemad osalejad olid [[Taavi Immato]] (ansambli [[Shanon]] solist), [[Kristiina Piperal]], [[Timothy Jarman]] ja [[Norman Salumäe]]. Detsembris 2009 andis Jana välja oma debüütalbumi &quot;[[Face in the Mirror]]&quot;.

==Kolmas hooaeg==
{{vaata|Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)}}
, ''võitis [[Ott Lepland]].''
Kolmas hooaeg sai alguse [[September 2009|septembris 2009]]. Saatejuhid olid [[Tanel Padar]] ja [[Ithaka Maria]]. Kohtuniku rolli astus [[Maarja-Liis Ilus]], kes vahetas välja [[Heidy Purga]]. 

Eelvoorudes pürgis superstaariks rohkem kui 1500 inimest. Pärast mitut vooru oli finaalis taas kümme osalejat, kellest kaheksa nädalat hiljem astusid [[Linnahall]]is üles superfinalistid [[Birgit Varjun]] ja [[Ott Lepland]]. Terve superfinaali ajal kestnud hääletuse tulemusel sai superstaaritiitli ning võitis plaadilepingu ja 100 000 Eesti krooni [[Ott Lepland]]. Aprillis 2010 ilmus Leplandi omanimeline debüütalbum &quot;[[Ott Lepland (album)|Ott Lepland]]&quot;.

==Neljas hooaeg==
{{vaata|Eesti otsib superstaari (neljas hooaeg)}}
, ''võitis [[Liis Lemsalu]].''
Neljas hooaeg algas TV3 ekraanil 13. veebruaril 2011. Saatejuhid olid näitlejad Evelin Pang ja Hele Kõrve. Teist aastat järjest kuulusid žüriisse Mihkel Raud, Maarja-Liis Ilus ja Rein Rannap.
 
Kaheksa finaalsaate järel toimunud superfinaalis astusid üles Liis Lemsalu ja [[Artjom Savitski]]. Nokia Kontserdimajast üle kantud saate jooksul tehti ligi 90 000 telefonikõnet. Telefonihääletuse tulemusel võitis saate [[Liis Lemsalu]], keda autasustati 10 000 [[euro]]ga ja plaadilepinguga [[Universal Music]]uga.

Saatele järgnes üle-eestiline kontserditurnee &quot;Eesti superstaar – Live tuur&quot;, kus esinesid esimesele viiele kohale platseerunud finalistid, kolmanda hooaja võitja Ott Lepland ja finalist [[Getter Jaani]] ning muusikud [[Lenna Kuurmaa]] ja [[Koit Toome]].

==Viies hooaeg==
{{vaata|Eesti otsib superstaari (viies hooaeg)}}
, ''võitis [[Rasmus Rändvee]].''

Viies hooaeg jõudis ekraanile 9. septembril 2012. Kohtunikena jätkasid Mihkel Raud ja Maarja-Liis Ilus ning nendega liitus Mart Sander. Saatejuhtidena tegid oma debüüdi näitlejatest vennad [[Karl-Andreas Kalmet]] ja [[Henrik Kalmet]].

23. detsembril 2012 [[Nokia Kontserdimaja]]s toimunud superfinaalis võistlesid superstaaritiitli, plaadilepingu Universal Musicuga ja 10&amp;nbsp;000 euro nimel [[Rasmus Rändvee]] ja [[Elina Born]]. Saate võitis Rändvee 59% häältega.

== Kuues hooaeg ==
{{vaata|Eesti otsib superstaari (kuues hooaeg)}}
, ''võitis [[Jüri Pootsmann]].''
&quot;Eesti otsib superstaari&quot; kuues hooaeg algas 2015. aasta kevadel. Saadet juhtis [[Karl-Erik Taukar]]. Kohtunikena hindasid lauljaid [[Tanel Padar]], [[Maarja-Liis Ilus]], [[Rein Rannap]] ja [[Jarek Kasar]]. Võitja selgus 2015. aasta 31. mail [[Nordea kontserdimaja|Nordea Kontserdimajas]] toimunud superfinaalis, kus laulsid [[Jüri Pootsmann]] ja [[Gertu Pabbo]]. Superstaaritiitli, 10 000 eurot, plaadilepingu [[Universal Music]]uga ja esimese singli, mis ilmus 1. juunil 2015, võitis Jüri Pootsmann.

== Seitsmes hooaeg ==
{{vaata|Eesti otsib superstaari (seitsmes hooaeg)}}
, ''võitis [[Uudo Sepp]].''
&quot;Eesti otsib superstaari&quot; seitsmes hooaeg algas 2018. aasta kevadel. Saadet juhtis taas [[Karl-Erik Taukar]]. Kohtunikud olid [[Mihkel Raud]], [[Eda-Ines Etti]] ja [[Koit Toome]]. Võitja selgus [[3. juuni]]l [[Saku Suurhall]]is toimunud superfinaalis, mille võitis [[Saaremaa]]lt pärit [[Uudo Sepp]].

== Kaheksas hooaeg ==
{{vaata|Eesti otsib superstaari (kaheksas hooaeg)}}

&quot;Eesti otsib superstaari&quot; kaheksas hooaeg algas 2021. aasta suvel. Saadet juhtis taas [[Karl-Erik Taukar]]. Kohtunikud olid [[Mihkel Raud]], [[Birgit Sarrap]] ja [[Koit Toome]]. Võitja selgus 12. detsembril [[Saku Suurhall]]is. Saate võitis [[Narva]]st pärit [[Alika Milova]], teisele kohale jäi Pärnust pärit [[Wanda-Helene Ollep]].

== Üheksas hooaeg ==
{{vaata|Eesti otsib superstaari (üheksas hooaeg)}}


&quot;Eesti otsib superstaari&quot; üheksas hooaeg algas 2023. aastal. Kohtunikud ja saatejuht jäid samaks. Esimest korda oli superfinaalis kolm osalejat. Kolmandale kohale jäi [[Robin Kristofer Kukk]], teisele kohale [[Margareth Mürk]]. Saate võitis [[İstanbul|İstanbulis]] sündinud türklane [[Ant Nurhan]].

==Endiste osalejate diskograafia==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Laulja
! Debüütalbum
! Teine album
! Kolmas album
! Neljas album
|-
|'''[[Birgit Õigemeel]]''' &lt;br&gt;&lt;small&gt;(Esimene hooaeg, võitja)&lt;/small&gt;
|[[Birgit Õigemeel (album)|&quot;Birgit Õigemeel]]&quot; &lt;br&gt;&lt;small&gt;([[25. jaanuar]] [[2008]]) &lt;br&gt;MTH Publishing&lt;/small&gt;
|[[Ilus aeg|&quot;Ilus aeg&quot;]] &lt;small&gt;&lt;br&gt;([[10. november]] [[2008]]) &lt;br&gt;MTH Publishing&lt;/small&gt;
|[[Teineteisel pool|&quot;Teineteisel pool]]&quot; &lt;br&gt;&lt;small&gt;([[19. november]] [[2009]]) &lt;br&gt;MTH Publishing&lt;/small&gt;
|&quot;[[Uus algus|Uus algus&quot;]] &lt;br&gt;&lt;small&gt;([[3. detsember]] [[2013]]) &lt;br&gt;Enjoy Entertainment&lt;/small&gt;
|-
|'''[[Getter Jaani]]''' &lt;br&gt;&lt;small&gt;(Kolmas hooaeg, neljas koht)&lt;/small&gt;
|EP [[Parim päev (album)|&quot;Parim päev&quot;]]&lt;br&gt;&lt;small&gt;([[9. juuni]] [[2010]])&lt;br&gt; [[Moonwalk (ettevõte)|Moonwalk]]&lt;/small&gt;
|&quot;[[Rockefeller Street (album)|Rockefeller Street&quot;]] &lt;br&gt;&lt;small&gt;([[2. mai]] [[2011]]) &lt;br&gt;[[Moonwalk (ettevõte)|Moonwalk]]&lt;/small&gt;
|[[Jõuluvalgus|&quot;Jõuluvalgus]]&quot; &lt;br&gt;&lt;small&gt;([[2011]]) &lt;br&gt;[[Moonwalk (ettevõte)|Moonwalk]]&lt;/small&gt;
|[[DNA (Getter Jaani album)|&quot;DNA]]&quot;
(&lt;small&gt;12. detsember 2014&lt;/small&gt;) 

&lt;small&gt;Moonwalk&lt;/small&gt;
|-
|'''[[Ott Lepland]]''' &lt;br&gt;&lt;small&gt;(Kolmas hooaeg, võitja)&lt;/small&gt;
|[[Ott Lepland (album)|&quot;Ott Lepland]]&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;([[14. aprill]] [[2010]])&lt;br&gt; Crunch Industry&lt;/small&gt;
|[[Laulan ma sind|&quot;Laulan ma sind]]&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;([[28. oktoober]] [[2011]])&lt;br&gt; Crunch Industry&lt;/small&gt;
|&quot;[[Kuula (album)|Kuula]]&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;([[mai]] [[2012]])&lt;br&gt; Crunch Industry&lt;/small&gt;
|[[Öö mu kannul käib|&quot;Öö mu kannul käib]]&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;([[4. detsember]] [[2012]])&lt;br&gt; Crunch Industry&lt;/small&gt;
|-
|'''[[Luisa Värk]]''' &lt;br&gt;&lt;small&gt;(Esimene hooaeg, teine koht)&lt;/small&gt;
|&quot;[[Tunnete allee]]&quot; &lt;br&gt;&lt;small&gt;([[4. detsember]] [[2008]]) &lt;br&gt;RHS&lt;/small&gt;
||||| 
|-
|'''[[Jana Kask]]''' &lt;br&gt;&lt;small&gt;(Teine hooaeg, võitja)&lt;/small&gt;
|&quot;[[Face in the Mirror|Face in the Mirror&quot;]]&lt;br&gt;&lt;small&gt;([[11. detsember]] [[2009]])&lt;br&gt; EES&lt;/small&gt;
| ||||
|-
|'''[[Liis Lemsalu]]''' &lt;br&gt;&lt;small&gt;(Neljas hooaeg, võitja)&lt;/small&gt;
|[[Liis Lemsalu (album)|&quot;Liis Lemsalu&quot;]]&lt;br&gt;&lt;small&gt;([[2011]])&lt;br&gt; Universal Music&lt;/small&gt;
|| [[+1|&quot;+1]]&quot;

&lt;small&gt;([[2017]])&lt;/small&gt;

&lt;small&gt;OÜ Sargentas&lt;/small&gt;
|
|
|-
|'''[[Marten Kuningas]]''' &lt;br&gt;&lt;small&gt;(Kolmas hooaeg, kolmas koht)&lt;/small&gt;
|&quot;Janu&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;([[2012]])&lt;br&gt; Morss Records&lt;/small&gt;
|| || 
|
|-
|'''[[Elina Born]]''' &lt;br&gt;&lt;small&gt;(Viies hooaeg, teine koht)&lt;/small&gt;
|[[Elina Born (album)|&quot;Elina Born]]&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;([[2015]])&lt;br&gt;Star Management&lt;/small&gt;
|| ||
|
|-
|'''[[Karl-Erik Taukar]]''' &lt;br&gt;&lt;small&gt;(Viies hooaeg, neljas koht)&lt;/small&gt;
|&quot;Vääramatu jõud&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;([[2014]])&lt;br&gt;Star Management&lt;/small&gt;
|&quot;Kaks&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;([[2016]])&lt;br&gt; Star Management&lt;/small&gt;
|| ||
|-
|'''[[Mikk Mäe]]''' &lt;br&gt;&lt;small&gt;(Kuues hooaeg, neljas koht)&lt;/small&gt;
|&quot;Mikk Mäe&quot;
(&lt;small&gt;[[2015]]&lt;/small&gt;)

&lt;small&gt;Vana Klaver P&amp;M&lt;/small&gt;
|
|
|

|-
|'''[[Alika Milova]]''' &lt;br&gt;&lt;small&gt;(kaheksas hooaeg, võitja)&lt;/small&gt;
|&quot;Alika&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;([[2023]])&lt;br&gt;Universal Music Estonia&lt;/small&gt;
|
|| ||
|}

==&quot;Pop Idol&quot; mujal maailmas==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
|align=&quot;center&quot;|{{pisiLipp|Suurbritannia}} &lt;br&gt; &quot;Pop Idol&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;&quot;Pop iidol&quot; (originaal)&lt;/small&gt;|| align=&quot;center&quot; | [[File:Flag of the Arab League.svg|25px|border]] [[Araabia maad]]&lt;br&gt; &quot;سوبر ستار&quot; &lt;br&gt;&lt;small&gt;&quot;Superstaar&quot;&lt;/small&gt;|| align=&quot;center&quot; |{{pisiLipp|Armeenia}} &lt;br&gt; &quot;Հայ Սուպերսթար&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;&quot;Hei, superstaar&quot;&lt;/small&gt;|| align=&quot;center&quot; |{{pisiLipp|Austraalia}} &lt;br&gt; &quot;Australian Idol&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;&quot;Austraalia iidol&quot;&lt;/small&gt;|| align=&quot;center&quot; |{{pisiLipp|Belgia}} &lt;br&gt; &quot;Idool&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;&quot;Iidol&quot;&lt;/small&gt;|| align=&quot;center&quot; |{{pisiLipp|Brasiilia}} &lt;br&gt; &quot;Ídolos&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;&quot;Iidolid&quot;&lt;/small&gt;
|-
|align=&quot;center&quot;|{{pisiLipp|Bulgaaria}} &lt;br&gt; &quot;Music Idol&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;&quot;Muusika iidol&quot;&lt;/small&gt;|| align=&quot;center&quot; |{{pisiLipp|Kanada}} &lt;br&gt; &quot;Canadian Idol&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;&quot;Kanada iidol&quot;&lt;/small&gt;|| align=&quot;center&quot; |{{pisiLipp|Horvaatia}} &lt;br&gt; &quot;Hrvatski Idol&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;&quot;Horvaatia iidol&quot;&lt;/small&gt;|| align=&quot;center&quot; |{{pisiLipp|Horvaatia}} &lt;br&gt; &quot;Hrvatska traži zvijezdu&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;&quot;Horvaatia otsib staari&quot;&lt;/small&gt;|| align=&quot;center&quot; |{{pisiLipp|Tšehhi}} &lt;br&gt; &quot;Česko hledá SuperStar&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;&quot;Tšehhi otsib superstaari&quot;&lt;/small&gt;|| align=&quot;center&quot; |[[File:Flag of the Czech Republic.svg|25px|border]][[File:Flag of Slovakia.svg|25px|border]] [[Tšehhi]] ja [[Slovakkia]] &lt;br&gt; &quot;Česko Slovenská Superstar&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;&quot;Tšehhi-Slovakkia superstaar&quot;&lt;/small&gt;
|-
|align=&quot;center&quot;|{{pisiLipp|Taani}} &lt;br&gt; &quot;Idols&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;&quot;Iidolid&quot;&lt;/small&gt;|| align=&quot;center&quot; |{{pisiLipp|Soome}} &lt;br&gt; &quot;Idols&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;&quot;Iidolid&quot;&lt;/small&gt;|| align=&quot;center&quot; |{{pisiLipp|Prantsusmaa}} &lt;br&gt; &quot;Nouvelle Star&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;&quot;Uus staar&quot;&lt;/small&gt;|| align=&quot;center&quot; |{{pisiLipp|Gruusia}} &lt;br&gt; &quot;ჯეოსტარი&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;&quot;Geostari&quot;&lt;/small&gt;|| align=&quot;center&quot; |{{pisiLipp|Saksamaa}} &lt;br&gt; &quot;Deutschland sucht den Superstar&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;&quot;Saksamaa otsib superstaari&quot;&lt;/small&gt;|| align=&quot;center&quot; |{{pisiLipp|Kreeka}} &lt;br&gt; &quot;Super Idol&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;&quot;Super iidol&quot;&lt;/small&gt;
|-
|align=&quot;center&quot;|{{pisiLipp|Kreeka}} &lt;br&gt; &quot;Greek Idol&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;&quot;Kreeka iidol&quot;&lt;/small&gt;|| align=&quot;center&quot; |{{pisiLipp|Island}} &lt;br&gt; &quot;Idol stjörnuleit&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;&quot;Iidol staariotsing&quot;&lt;/small&gt;|| align=&quot;center&quot; |{{pisiLipp|India}} &lt;br&gt; &quot;Indian Idol&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;&quot;India iidol&quot;&lt;/small&gt;|| align=&quot;center&quot; |{{pisiLipp|Indoneesia}} &lt;br&gt; &quot;Indonesian Idol&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;&quot;Indoneesia iidol&quot;&lt;/small&gt;|| align=&quot;center&quot; |{{pisiLipp|Kasahstan}} &lt;br&gt; &quot;SuperStar KZ&quot; || align=&quot;center&quot; |{{pisiLipp|Makedoonia Vabariik}} &lt;br&gt; &quot;Македонски идол&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;&quot;Makedoonia iidol&quot;&lt;/small&gt;
|-
|align=&quot;center&quot;|{{pisiLipp|Malaisia}} &lt;br&gt; &quot;Malaysian Idol&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;&quot;Malaisia iidol&quot;&lt;/small&gt;|| align=&quot;center&quot; |{{pisiLipp|Holland}} &lt;br&gt; &quot;Idols&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;&quot;Iidolid&quot;&lt;/small&gt;|| align=&quot;center&quot; |{{pisiLipp|Uus-Meremaa}} &lt;br&gt; &quot;NZ Idol&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;&quot;Uus-Meremaa iidol&quot;&lt;/small&gt;|| align=&quot;center&quot; |{{pisiLipp|Nigeeria}} &lt;br&gt; &quot;Nigerian Idol&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;&quot;Nigeeria iidol&quot;&lt;/small&gt;|| align=&quot;center&quot; |{{pisiLipp|Norra}} &lt;br&gt; &quot;Idol&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;&quot;Iidol&quot; || align=&quot;center&quot; |{{pisiLipp|Pakistan}} &lt;br&gt; &quot;Pakistan Idol&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;&quot;Pakistani iidol&quot;&lt;/small&gt;
|-
|align=&quot;center&quot;|{{pisiLipp|Filipiinid}} &lt;br&gt; &quot;Philippine Idol&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;&quot;Filipiinide iidol&quot;&lt;/small&gt;|| align=&quot;center&quot; |{{pisiLipp|Filipiinid}} &lt;br&gt; &quot;Pinoy Idol&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;&quot;Filipiinide iidol&quot;&lt;/small&gt;|| align=&quot;center&quot; |{{pisiLipp|Poola}} &lt;br&gt; &quot;Idol&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;&quot;Iidol&quot;&lt;/small&gt;|| align=&quot;center&quot; |{{pisiLipp|Portugal}} &lt;br&gt; &quot;Ídolos&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;&quot;Iidolid&quot;&lt;/small&gt;|| align=&quot;center&quot; |{{pisiLipp|Puerto Rico}} &lt;br&gt; &quot;Idol Puerto Rico&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;&quot;Puerto Rico iidol&quot; || align=&quot;center&quot; |{{pisiLipp|Venemaa}} &lt;br&gt; &quot;Народный Артист&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;&quot;Rahva artist&quot;&lt;/small&gt;
|-
|align=&quot;center&quot;|{{pisiLipp|Singapur}} &lt;br&gt; &quot;Singapore Idol&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;&quot;Singapuri iidol&quot;&lt;/small&gt;|| align=&quot;center&quot; |{{pisiLipp|Slovakkia}} &lt;br&gt; &quot;Slovensko hľadá SuperStar&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;&quot;Slovakkia otsib superstaari&quot;&lt;/small&gt;|| align=&quot;center&quot; |{{pisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} &lt;br&gt; &quot;Idols&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;&quot;Iidolid&quot;&lt;/small&gt;|| align=&quot;center&quot; |{{pisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} &lt;br&gt; &quot;Afrikaans Idols&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;&quot;Aafrika iidolid&quot;&lt;/small&gt;|| align=&quot;center&quot; |{{pisiLipp|Rootsi}} &lt;br&gt; &quot;Idol&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;&quot;Iidol&quot; || align=&quot;center&quot; |{{pisiLipp|Türgi}} &lt;br&gt; &quot;Turkstar&quot;
|-
|align=&quot;center&quot;|{{pisiLipp|Ameerika Ühendriigid}} &lt;br&gt; &quot;American Idol&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;&quot;Ameerika iidol&quot;&lt;/small&gt;|| align=&quot;center&quot; |{{pisiLipp|Vietnam}} &lt;br&gt; &quot;Thần Tượng Âm Nhạc&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;&quot;Vietnami iidol&quot;&lt;/small&gt;|| align=&quot;center&quot; |[[Aasia]] &lt;br&gt; &quot;Asian Idol&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;&quot;Aasia iidol&quot;&lt;/small&gt;|| align=&quot;center&quot; |[[Ida-Aafrika]] &lt;br&gt; &quot;Idols East Africa&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;&quot;Ida-Aafrika iidolid&quot;&lt;/small&gt;|| align=&quot;center&quot; |[[Ladina-Ameerika]] &lt;br&gt; &quot;Latin American Idol&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;&quot;Ladina-Ameerika iidol&quot; || align=&quot;center&quot; |[[Lääne-Aafrika]] &lt;br&gt; &quot;Idols West Africa&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;&quot;Lääne-Aafrika iidol&quot;&lt;/small&gt;
|-
|align=&quot;center&quot;|[[Balkani poolsaar|Lääne-Balkan]] &lt;br&gt; &quot;Идол&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;&quot;Iidol&quot;&lt;/small&gt;|| align=&quot;center&quot; |[[Maailm]] &lt;br&gt; &quot;World Idol&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;&quot;Maailma iidol&quot;&lt;/small&gt;
|}

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[https://tv3.ee/saade/eesti-otsib-superstaari/ Saate koduleht] [[TV3]] veebis

{{Eesti otsib superstaari|Osalejad=Marsella}}

[[Kategooria:Eesti tõsielusarjad]]
[[Kategooria:Eesti otsib superstaari| ]]
[[Kategooria:TV3 telesaated]]</text>
      <sha1>ijk5edmrntckkkszlf3ndi1ibre491b</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Joosep Saat</title>
    <ns>0</ns>
    <id>80086</id>
    <revision>
      <id>7204811</id>
      <parentid>7140852</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T16:16:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7204811</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16228" sha1="a3dl1sitlc2m6dafvxwc7q2ta8f9frv" xml:space="preserve">[[Pilt:Joosep Saat - töölisajakirjanik, poliitvang 1924-1938, ajaloolane.jpg|pisi|Joosep Saat (1924)]]
'''Joosep Saat''' ([[30. juuli]] &lt;small&gt;(17. juuli [[Juliuse kalender|vkj]])&lt;/small&gt; [[1900]] [[Hellamaa vald]], [[Muhu kihelkond]] – [[16. jaanuar]] [[1977]] [[Tallinn]]) oli eesti [[ajaloolane]]&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;, [[akadeemik|Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1951)]], [[karikaturist]], [[ajakirjanik]] ja [[poliitik]].

Joosep Saat oli [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Partei]] liige 1921. aastast, [[EKP Keskkomitee|EK(b)P ja EKP KK]] liige aastatel 1941–1961 ja [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] saadik aastatel 1951–1963.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

==Elulugu==
Joosep Saat sündis [[Muhumaa]]l Kapi (praegu [[Tupenurme]]) külas&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://muhu.rehepapp.com/baas.php?toiming=vtIsik&amp;isiku_id=22001|pealkiri=Josif _Joosep SAAT|väljaanne=Muhumaa}}&lt;/ref&gt; ehitustöölise&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt; peres. Aastail 1909–1916 õppis ta [[Haapsalu]] kõrgemas algkoolis.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt; Kooli lõpetamise järel soovis ta jätkata õpinguid [[Tallinna Kunsttööstuskool]]is, kuid pere rahaline seis ei võimaldanud seda{{lisa viide}}. Saat töötas aasta (1916) kodusaarel [[Nõmmküla (Muhu)|Nõmmküla]] vallakoolis õpetajana. Lõpetanud 1917. aastal [[telegrafist]]ide kursused [[Kuressaare]]s, asus ta samas tööle telegrafistina, kuid siirdus peagi [[Tapa]]le.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

Tapal töötas ta 1921. aastani telegrafistina, aastatel 1921–1922 [[Tapa raudteejaam]]a telegraafimontöörina. Telegrafisti ja raudteeametnikuna lülitus ta [[ametiühing]]utegevusse ja [[Töölisliikumine|töölisliikumisse]], temast sai töölisajalehtede kohalik kirjasaatja. [[1921]]. aastal võeti ta illegaalse [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Partei]] liikmeks&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt; ja valiti [[EKP Järvamaa Komitee]] koosseisu.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;Joosep Saat. Personaalnimestik. Tallinn 1991&lt;/ref&gt;

1922. aasta kevadel suunati ta [[Tallinn]]a legaalsete töölisajalehtede toimetusse&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt; ([[Tallinna Tööline]], [[Töörahva Hääl (ajaleht, 1917)|Töörahva Hääl]], [[Töö Lipp]] jt). Suurem osa neist lehtedest ilmus vaid mõne korra, siis väljaanne suleti ning jätkamist tuli üritada uue nimetuse all.{{lisa viide}}

Uuesti sattus ta Haapsallu novembris 1923, kui töölislehtede trükkimine Tallinnas oli võimatuks muudetud. [[Tööliste Lipp|Tööliste Lipu]] ja [[Tööliste Sõna]] väljaandmist alustati seepeale Haapsalus Tamverki trükikojas. Tööliste Sõnal konfiskeeriti juba esimene number, leht suleti kohe. Tööliste Lipul läks veidi paremini – see sai ilmuda seitse numbrit, viimane number arestiti ja leht suleti 19. jaanuaril [[1924]].{{lisa viide}}

Joosep Saat arreteeriti 21. jaanuaril [[1924]]&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt; ametiühingute aktiivi koosolekul Tallinnas [[Tööliste Kelder|Tööliste Keldris]]&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; ning mõisteti [[149 protsess]]il eluaegsele [[sunnitöö]]le&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;, sest tema nimele oli registreeritud kommunistlik salatrükikoda.{{lisa viide}}

Saat vabanes [[1938. aasta amnestiaseadus|amnestia]] alusel 1938. aastal. Vabanemise järel oli ta ehitustöödel ning läks lõpuks tööle [[Tallinna Tarbijate Ühisus]]se&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;, kus oli revident-arveametnik, kes käis mööda [[ETK]] poode, kontrollides nende raamatupidamist.{{lisa viide}}

1940.–1941. aastal jätkas Joosep Saat poliitilist ajakirjandustegevust, olles [[Rahva Hääl]]e ja [[Kommunist (ajaleht)|Kommunisti]] esimesi toimetajaid. Ta valiti 1941. aastal [[EKP Keskkomitee]] liikmeks, kuhu ta kuulus kuni 1962. aastani.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

Evakueerunud 1941. aastal [[NSVL|NSV Liidu]] tagalasse, töötas ta algul põllumajanduses. 1942.–1943. aastal oli ta EKP KK propagandaosakonna juhataja asetäitja ning 1943.–1944. aastal Rahva Hääle toimetaja [[Moskva]]s ja [[Leningrad]]is&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;, avaldades propagandistlikke ja lähiajalugu käsitlevaid artikleid.{{lisa viide}}

Saat oli ka [[Rahva Hääl]]e lisana 1943. aastal ilmuma hakanud esimese nõukogudeaegse satiiriajakirja [[Pikker (ajakiri)|Pikker]] toimetaja.{{lisa viide}}

Aastatel 1944–1947 oli ta kirjastuse [[Poliitiline Kirjandus]] peatoimetaja Tallinnas.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

1947. aastal lõpetas ta [[ÜK(b)P Keskkomitee Kõrgem Parteikool|ÜK(b)P Keskkomitee Kõrgema Parteikool]]i.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Samast aastast töötas ta [[EKP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut|EKP KK Partei Ajaloo Instituudi]] direktori asetäitjana. 1948. aastal lõpetas ta [[ekstern]]ina [[Tallinna 1. Keskkool]]i.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;EMaBb&quot; /&gt;

Pärast ajalookandidaadi kraadi kaitsmist 1949. aastal [[Moskva]]s [[NLKP KK Ühiskonnateaduste Akadeemia]]s (väitekiri &quot;КП(б) Эстонии в период подготовки и проведения Великой Октябрьской Социалистической революции&quot;) sai Saat EKP KK Partei Ajaloo Instituudi direktoriks, kellena töötas aastail 1949–1956.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

1951. aastal valiti ta [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] akadeemikuks.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt; Tema edasine tegevus seisnes EKP ajaloo alaste artiklite kirjutamises ja kapitaalsemate ülevaadete koostamises-toimetamises.{{lisa viide}} Aastatel 1951–1968 oli ta Eesti NSV TA Presiidiumi liige ja 1956–1968 Eesti NSV TA Ühiskonnateaduste Osakonna akadeemik-sekretär, 1968–1977 [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut|Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi]] vanemteadur.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt; Ta oli 1958. aastast elu lõpuni ka [[ENSV Teaduste Akadeemia Kodu-uurimise Komisjon|Eesti NSV Teaduste Akadeemia Kodu-uurimise Komisjon]]i liige.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Joosep Saat oli [[EKP Keskkomitee|EK(b)P ja EKP KK]] liige [[8. veebruar]]ist 1941 kuni 29. septembrini 1961.{{lisa viide}} Aastatel 1951–1963 oli ta [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] saadik, 1955–1959 ka Eesti NSV Ülemnõukogu 4. koosseisu juhataja.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

==Looming==
Joosep Saat uuris peamiselt revolutsioonilise liikumise ajalugu Eestis aastatel 1905–1940 ja [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Partei]] tegevust. Ta oli mitme artikli ja dokumendikogumiku, samuti &quot;Eesti NSV ajaloo&quot; 2. köite (Tallinn 1963) peatoimetaja.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

== Karikatuur ==
Saadi karikatuurid ilmusid haruldases väljaandes, mida ei ole üheski raamatukogus – käsikirjalises poliitvangide häälekandjas [[Vangimaja Kiir|Wangimaja Kiir]], mis kõigile raskustele vaatamata ilmus [[Keskvangla]]s võrdlemisi perioodiliselt aastatel 1927–1933.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;Pilkaja nr 8,  2015. Lk 8 - [[Viljar Ansko]]. Akadeemik Joosep Saat - ajalehe Vangimaja Kiir karikaturist&lt;/ref&gt;

Säilinud karikatuuride temaatika oli enamjaolt kitsalt kohaliku tähendusega ning ka tehniline teostus jäi küllaltki algeliseks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==Teoseid==
Saat avaldas ligi 500 publikatsiooni, samuti memuaarkirjandust.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;
* Rüüstamine. // Viisnurk (1940) 2
* &quot;[[Vangimaja Kiir]]&quot;. // Viisnurk (1941) 2
* Eesti saksa okupantide kontsa all. Moskva 1942
* Eesti fašistliku politseipataljoni hävitamine Doni jõe käärus. Rahva Hääl (1943) 28. V; 7. VI
* [[Johannes Lauristin]]. Lühike elulugu. Tallinn, 1946
* Landesveeri-vastase sõja tõeline olemus. // Eesti Bolševik (1945) 12
* Kümme aastat Nõukogude Eestit. // Looming (1950) 7
* Marksismi-leninismi ideede levik Eestis. Tallinn 1954
* Eesti bolševikud Oktoobrirevolutsiooni ajajärgul. Tallinn 1956
* Eessõna. // Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon Eestis. Dokumentide ja materjalide kogumik. Tallinn 1957
* Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ühiskonnateaduste Osakonna töö põhijooni. // Eesti TA Toimetised. Ühiskonnateadused 9 (1960) 2
* Kodanlik-demokraatlik Veebruarirevolutsioon Eestis. // Eesti NSV ajalugu II. Tallinn 1963
* Эстония в период подготовки вооруженного восстания и победы социалистической революции. // Борьба за Советскую власть в Прибалтике. Мoskva 1967
*[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1967-2-131-152_20240507141708.pdf?v=a57b8491d1d8 Kodanlike võimuorganite lammutamise ja nõukogude riigiaparaadi loomise algusajast Eestis Oktoobrirevolutsiooni päevil (okt. 1917.—veebr. 1918)], Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateadused. Köide XVI, 1967, nr 2, lk 131–152
*[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1968-3-239-263_20240507153838.pdf Nõukogude võimu kehtestamine Eesti maakondades Oktoobrirevolutsiooni päevil], ETA Toimetised. Ühiskonnateadused. Köide XVI, 1967, nr 3, lk 223–239
*[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1967-4-337-359_20240507143611.pdf?v=a57b8491d1d8 Nõukogude võimu kehtestamine Eesti maakondades Oktoobrirevolutsiooni päevil], ETA Toimetised. Ühiskonnateadused. Köide XVI, 1967, nr 4, lk 337–359
*[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1968-2-139-159_20240507152437.pdf?v=a57b8491d1d8 Nõukogude võimu kehtestamine Eesti valdades Oktoobrirevolutsiooni päevil], ETA Toimetised. Ühiskonnateadused. Köide XVII, 1968, nr 2, lk 139–159
*[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1968-3-239-263_20240507153838.pdf Nõukogude võimu kehtestamine Eesti valdades Oktoobrirevolutsiooni päevil], ETA Toimetised. Ühiskonnateadused. Köide XVII, 1968, nr 3, lk 239–263
*[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1968-4-342-359_20240507155226.pdf?v=a57b8491d1d8 Eesti töörahva suveräänse rahvusvabariigi rajamine  (1917–1919)], ETA Toimetised. Ühiskonnateadused. Kd XVII, 1968, nr 4, lk 376–385
* [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1970-2-167-178_20240510144814.pdf?v=a57b8491d1d8 Leninliku maadekreedi elluviimine Eestis I], ETA Toimetised. Ühiskonnateadused. Köide 19, 1970, nr 2, lk 167–178
* [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1970-3-247-262_20240510150413.pdf?v=a57b8491d1d8 Leninliku maadekreedi elluviimine Eestis II], ETA Toimetised. Ühiskonnateadused. Köide 19, 1970, nr 3, lk 247–262
* [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1970-4-363-383_20240510152326.pdf?v=a57b8491d1d8 Leninliku maadekreedi elluviimine Eestis III], ETA Toimetised. Ühiskonnateadused. Köide 19, 1970, nr 4, lk 363–383
* [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1971-1-3-21_20240510153624.pdf?v=a57b8491d1d8 Leninliku maadekreedi elluviimine Eestis IV], ETA Toimetised. Ühiskonnateadused. Köide 20, 1971, nr 1, lk 3–21
* [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1971-2-124-144_20240510154851.pdf?v=a57b8491d1d8 Leninliku maadekreedi elluviimine Eestis V], ETA Toimetised. Ühiskonnateadused. Köide 20, 1971, nr 2, lk 124–144
* [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1971-4-386-411_20240510161831.pdf?v=a57b8491d1d8 Eesti bolševike võitlus töörahva relvastatud jõudude loomise eest. (November 1917 – veebruar 1918) I], ETA Toimetised. Ühiskonnateadused. Köide 20, 1971, nr 4, lk 386–411
* [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1972-1-3-28_20240515132643.pdf?v=a57b8491d1d8 Eesti bolševike võitlus töörahva relvastatud jõudude loomise eest. (November 1917 – veebruar 1918) II], ETA Toimetised. Ühiskonnateadused. Köide 21, 1972, nr 1, lk 3–28
* [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1972-4-353-374_20240515141548.pdf?v=a57b8491d1d8 Eesti nõukogude riigi loomine ja tema riiklikud suhted Nõukogude Venemaaga 1917.–1918], ETA Toimetised. Ühiskonnateadused. Köide 21, 1972, nr 4, lk 353–374
* [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1973-2-156-171_20240515144406.pdf?v=a57b8491d1d8 Kultuurialastest sotsialistlikest ümberkorraldustest Eestis 1917.–1918. aastal I], [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 22, 1973, nr. 2, lk  156–171
* [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1973-3-268-275_20240515145916.pdf?v=a57b8491d1d8 Kultuurialastest sotsialistlikest ümberkorraldustest Eestis 1917.–1918. aastal II], [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 22, 1973, nr. 3, lk  268–275
* [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1973-4-339-356_20240515150955.pdf?v=a57b8491d1d8 Kultuurialastest sotsialistlikest ümberkorraldustest Eestis 1917.–1918. aastal III], [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 22, 1973, nr. 4, lk 339–356
* Nõukogude võim Eestis. Oktoober 1917 – märts 1918. Tallinn 1975

==Tunnustus==
* 1950 [[Lenini orden]]&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;
* 1969 [[Eesti NSV teeneline teadlane]]&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;&lt;ref&gt; Art 80 Eesti NSV teenelise teadlase aunimetuse andmise kohta. Saat, Joosep Maksimi p. — akadeemik, [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut|Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituu]]di vanem teaduslik töötaja. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja, 7. veebruar 1969 Nr. 7 (172)&lt;/ref&gt;
* 1970, 1977 [[Nõukogude Eesti preemia]]&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;
* [[Punalipu orden]]&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;
* [[Oktoobrirevolutsiooni orden]]

==Isiklikku==
Tema lapsed on [[Maksim Saat]] ja [[Mari Meel]].&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt; Tema kasutütar oli [[Luule-Veroonika Saat]].

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;&quot;Eesti teaduse biograafiline leksikon&quot;, 3. köide&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EMaBb&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://eheluba.havike.eenet.ee/muuseum/?Vilistlased:1946_-_1990:1948 |vaadatud=2015-03-31 |arhiivimisaeg=2015-06-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150626152231/http://eheluba.havike.eenet.ee/muuseum/?Vilistlased:1946_-_1990:1948 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
* &quot;Eesti nõukogude entsüklopeedia&quot; Tallinn, 1968–1978, kd 7 (1975) lk 35
* &quot;Академик И. Саат – исследователь истории Великого Октября. Реферативный сборник&quot; Тallinn 1977
* &quot;Eesti Teaduste Akadeemia 1980–1985&quot; Tallinn 1986, lk 348
* &quot;Joosep Saat. Personaalnimestik&quot;. Tallinn 1991
* &quot;Eesti entsüklopeedia&quot; kd 14. Lk 451
*[[Viljar Ansko]]. [http://www.maaleht.ee/?page=Elu&amp;grupp=artikkel&amp;artikkel=3602 &quot;Akadeemik Joosep Saat – kommunist ja karikaturist&quot;]. Maaleht, 1. september 2005. Lk 24
*[[Mari Saat]]. &quot;Matused ja laulupeod&quot;. Tallinn 2015

== Välislingid ==
*[https://www.geni.com/people/Joosep-Saat/6000000004219252828 Profiil]. Geni.dom
* [http://vseslova.com.ua/word/%D0%A1%D0%B0%D0%B0%D1%82_%D0%99%D0%BE%D0%BE%D1%81%D0%B5%D0%BF_%D0%9C%D0%B0%D0%BA%D1%81%D0%B8%D0%BC%D0%BE%D0%B2%D0%B8%D1%87-92743 &quot;Саат Йоосеп Максимович&quot;]
* [http://www.knowbysight.info/SSS/04590.asp &quot;Саат Йоосеп Максимович&quot;]. &quot;Справочник по истории Коммунистической партии и Советского Союза 1898 – 1991&quot;
*[https://www.kalmistud.ee/burial-place/zqLg58JM1aw9 Haud Tallinna Metsakalmistul]

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Otto Merimaa]]|nimi=[[Eesti NSV Ülemnõukogu]] [[Eesti NSV Ülemnõukogu esimees|esimees]]|aeg=[[1955]]–[[1959]]|järgnev=[[Harald Ilves]]}}
{{lõpp}}

{{ETBL}}

{{JÄRJESTA:Saat, Joosep}}
[[Kategooria:Eesti ajaloolased]]
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti karikaturistid]]
[[Kategooria:EKP Keskkomitee liikmed]]
[[Kategooria:Eesti NSV III Ülemnõukogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti NSV IV Ülemnõukogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti NSV V Ülemnõukogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti NSV Teaduste Akadeemia liikmed]]
[[Kategooria:Eesti NSV teenelised teadlased]]
[[Kategooria:Eesti ametiühingutegelased]]
[[Kategooria:Eesti raudteelased]]
[[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Punalipu ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Oktoobrirevolutsiooni ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Ordeni &quot;Austuse märk&quot; kavalerid]]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1900]]
[[Kategooria:Surnud 1977]]</text>
      <sha1>a3dl1sitlc2m6dafvxwc7q2ta8f9frv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kroonika (ajakiri)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>81864</id>
    <revision>
      <id>7204987</id>
      <parentid>7136843</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T07:27:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-42529-77</username>
        <id>234527</id>
      </contributor>
      <origin>7204987</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1400" sha1="eq4n71k6fub84p6cymy0jy3izzb9r56" xml:space="preserve">Ajakiri '''Kroonika''' on Eesti [[seltskonnaajakiri]]. See kirjutab peamiselt kodu- ja välismaistest avaliku elu tegelastest, avaldades [[intervjuu]]sid, klatši ja uudiseid. [[Ajakiri]] ilmub igal reedel. Kroonika on Eesti mahukaim ja suurima lugejaskonnaga [[meelelahutusajakiri]]{{lisa viide}}. 

Ajakiri kuulub [[Ajakirjade Kirjastus]]ele.

Ajakirja üks asutajaid{{lisa viide}} ja esimene peatoimetaja aastal [[1996]] oli ajakirjanik [[Maire Aunaste]]. Esimene Kroonika ilmus 10. jaanuaril 1996 ja maksis 7 krooni. 

Järgmine peatoimetaja oli [[Einar Ellermaa]]. Kuni detsembrini 2007 oli ajakirja peatoimetaja [[Ingrid Tähismaa]], kes 5. detsembril otsustas ametist lahkuda, viidates eriarvamustele omanikuga ajakirja tuleviku suhtes. 

10. detsembril 2007 sai peatoimetajaks [[Margus Müil]], kes oli ametis kuni 2010. aasta aprillini. 

Aastatel 2010–2019 juhtis ajakirja Krista Lensin.

[[Ingrid Veidenberg]] oli Kroonika peatoimetaja alates 2019. aasta aprillist kuni 5. juunini 2026. Hetkel on Kroonika peatoimetaja kohusetäitjaks Merilin Mölder. 

Alates 2002. aastast ilmub neli korda aastas ka Kroonika Kodu-eri ning kord aastas annab Kroonika välja Eesti edukate edetabeli eriväljaannet. Kroonika brändi all korraldatakse ka meelelahutusüritust [[Eesti Meelelahutusauhinnad]].

== Välislingid ==
* [http://www.kroonika.ee/ Kroonika koduleht]

[[Kategooria:Eesti ajakirjad]]</text>
      <sha1>eq4n71k6fub84p6cymy0jy3izzb9r56</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tina Turner</title>
    <ns>0</ns>
    <id>83302</id>
    <revision>
      <id>7204952</id>
      <parentid>6425900</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T23:01:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7204952</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8023" sha1="n3snw90a0lvfxhx0m9gjytg79mn7awt" xml:space="preserve">{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
'''Tina Turner''' (sündinud '''Anna Mae Bullock'''; [[26. november]] [[1939]] [[Nutbush]], [[Tennessee]] osariik, USA – [[24. mai]] [[2023]] [[Küsnacht]], Zürichi kanton, [[Šveits]]) oli ameerika poplaulja ja [[näitleja]], 12 [[Grammy auhind|Grammy]] laureaat. 

Ta oli afroameerika, [[navahod|navaho]] ja [[tšerokiid|tšerokii]] päritolu. 

== Karjäär ==
Ta alustas esinemist [[1958]]. aastal koos [[Ike Turner]]iga. Tina ja Ike abiellusid [[1962]]. Nende tuntuim hitt oli lugu &quot;River Deep, Mountain High&quot;. 1971. aastal sai nende suurimaks hitiks kaver [[Creedence Clearwater Revival]]i loost &quot;Proud Mary&quot;. Singel jõudis [[Billboard Hot 100]] edetabelis 4. kohale ja seda müüdi rohkem kui miljon eksemplari; see pälvis Grammy parima R&amp;B esituse eest dueti või ansambli esituses.&lt;ref&gt;Whitburn, Joel (2004). The Billboard Book of Top 40 Hits: Complete Chart Information About America's Most Popular Songs and Artists, 1955–2003&lt;/ref&gt; 

Turneri esimene sooloalbum &quot;Tina Turns the Country On!&quot; ilmus 1974. aastal ja oli Grammyle nomineeritud R&amp;B-vokaali esituse eest naisartistide kategoorias.&lt;ref&gt;[https://www.rollingstone.com/feature/tina-turner-documentary-dolly-parton-236697/ Flashback: Tina Turner Covers Dolly Parton, Kris Kristofferson on First Solo Album&quot;.] Rolling Stone.&lt;/ref&gt; [[1976]]. aastal lahkus Tina vägivaldse abikaasa juurest, kuna see oli sattunud kokaiinisõltuvusse. Nende abielu lahutati [[1978]]. aastal. 

Kuni 1983. aastani esines Turner peamiselt Ameerika Ühendriikide hotellide peosaalides ja klubides. Novembris 1983 andis ta välja oma kaveri Al Greeni loost &quot;Let's Stay Together&quot;, mis äratas tähelepanu ja tõusis edetabelitesse.&lt;ref&gt;[https://www.officialcharts.com/search/singles/let's%20stay%20together/ The Official Charts Company – Let's Stay Together by Tina Turner Search.] The Official Charts Company. May 3, 2016.&lt;/ref&gt; Tina Turneri soolokarjääri läbimurdeks sai album &quot;Private Dancer&quot; (1984). See jõudis [[Billboard 200]] edetabelis 3. kohale ja [[Suurbritannia|Ühendkuningriigis]] 2. kohale. &quot;Private Dancer&quot; sai USA-s viiekordseks [[Plaatinaplaat|plaatinaplaadiks]] ja üleilmse läbimüügiga 10 miljonit eksemplari oli see tema edukaim album.&lt;ref&gt;[https://www.billboard.com/music/music-news/apra-lauds-aussie-manager-davies-1307581/ APRA Lauds Aussie Manager Davies.] Billboard. June 9, 2008.&lt;/ref&gt; 

Tina Turneri tuntuimad hitid on &quot;What's Love Got to Do with It?&quot; (mis oli 1984. aastal Billboard Hot 100 edetabelis kolm nädalat esikohal), &quot;We Don't Need Another Hero&quot;, &quot;Steamy Windows&quot; ja &quot;The Best&quot;. 

Kokku rohkem kui 100 miljoni eksemplariga oli Turner üks maailma suurema heliplaadiläbimüügiga artiste. Ta sai 12 Grammy auhinda, sealhulgas kaheksa Grammy Awardi, kolm Grammy Kuulsuste Halli auhinda (salvestiste &quot;River Deep – Mountain High&quot; (1999), &quot;Proud Mary&quot; (2003) ja &quot;What's Love Got to Do with It&quot; (2012) eest) ja [[Grammy elutööauhind|Grammy elutööauhinna]]. Turner on kuulunud [[Guinnessi rekordite raamat|Guinnessi rekordite raamatusse]] (piletimüügi järgi) soolokontserdi suurima publiku rekordiga (1988. aastal 180 000 inimest [[Maracana staadion]]il).&lt;ref&gt;[https://www.upi.com/Archives/1988/01/17/Mini-skirted-Tina-Turner-claims-record-audience/7848569394000/ Mini-skirted Tina Turner claims record audience.] United Press International. January 17, 1988.&lt;/ref&gt;

Ta oli esimene mustanahaline artist ja esimene naislaulja, kes jõudis 1967. aastal ilmuma hakanud ajakirja [[Rolling Stone]] kaanele. Rolling Stone on paigutanud ta kõigi aegade 100 parima artisti seas 63. kohale ja 100 kõigi aegade suurima laulja seas 17. kohale.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20090308063048/http://rollingstone.com/news/coverstory/24161972/page/17 The 100 Greatest Singers of All Time.] Rolling Stone. No. 1066. November 27, 2008.&lt;/ref&gt; Turneril on täht [[Hollywoodi kuulsuste allee]]l 1986. aastast. Ta võeti kaks korda [[Rock'n'rolli Kuulsuste Hall]]i: koos Ike Turneriga 1991. aastal ja sooloartistina 2021. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.npr.org/2021/05/12/995950982/tina-turner-jay-z-foo-fighters-among-those-inducted-into-rock-roll-hall-of-fame Tina Turner, Jay-Z, Foo Fighters Among Those Inducted Into Rock &amp; Roll Hall Of Fame.] NPR.org. Archived from the original on May 12, 2021.&lt;/ref&gt; 2005. aastal pälvis ta [[Kennedy Keskuse elutööauhind|Kennedy Keskuse elutööauhinna]] (Kennedy Center Honors).

Turner mängis filmides &quot;[[Tommy]]&quot; (1975) ja &quot;Mad Max Beyond Thunderdome&quot; (1985). Ta oli ka [[James Bond]]i filmi &quot;[[GoldenEye]]&quot; tunnuslaulu esitaja.
Tema eluloost on ilmunud raamatud &quot;I, Tina: My Life Story&quot; (1986), &quot;My Love Story: A Memoir&quot; (2018), &quot;Happiness Becomes You: A Guide to Changing Your Life for Good&quot; (2020) ja &quot;Tina Turner: That's My Life&quot; (2020).

Tina Turner esines Eestis rohkem kui 50 000 pealtvaataja ees 12. augustil 2000 Tallinna [[lauluväljak]]ul. 

== Diskograafia ==
&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
*[[1974]] ''Tina Turner Turns The Country On''
*[[1975]] ''Acid Queen''
*[[1978]] ''Rough''
*[[1979]] ''Love Explosion''
*[[1984]] ''Mini'' 
*[[1984]] ''Private Dance'' 
*[[1984]] ''Private Dancer Mixes'' 
*[[1985]] ''Mad Max: Beyond Thunderdome'' (Original Soundtrack)
&lt;td&gt;
*[[1986]] ''Break Every Rule''
*[[1988]] ''Tina Live in Europe'' (2 CD)
*[[1989]] ''Foreign Affair'' 
*[[1991]] ''Simply the Best'' (kogumik)
*[[1993]] ''What's Love Got To Do With It?''
*[[1994]] ''The Collected Recordings - Sixties to Nineties'' (3 CD kogumik)
*[[1996]] ''Wildest Dreams'' 
*[[1996]] ''Wildest Dreams Tour Edition 2 CD''
&lt;td&gt;
*[[1997]] ''Private Dancer Part II''
*[[1999]] ''Twenty Four Seven''
*[[1999]] ''All That Glitters (US)''
*[[2004]] ''All the Best'' (kogumik)
*[[2008]] ''Tina!: Her Greatest Hits'' (kogumik)
*[[2009]] ''Platinum Collection'' (3 CD kogumik)
*[[2009]] ''Tina Live'' (CD + DVD)
*[[2009]] ''Beyond''
&lt;/table&gt;

==Isiklikku==
Tina Turner oli vaid 163 cm pikk. 

Turneril sündisid pojad Raymond Craig (sündinud 1958; Kings of Rhythmi saksofonisti Raymond Hilliga) ja Ronald Renelle Turner (sündinud 1960; Ike Turneriga). Lisaks lapsendas ta kaks Ike Turneri last.&lt;ref&gt;[https://people.com/archive/tina-turner-singer-vol-53-no-18/ Tina Turner: Singer.] People. May 8, 2000.&lt;/ref&gt; Juulis 2018 leiti Craig Raymondi enesetapule viitavate tunnustega surnukeha. 

Tina Turneri elukaaslane oli alates 1995. aastast šveitslane Erwin Bach. 2009. aastast, kui Tina Turner vähendas oluliselt oma avalikke esinemisi, elas paar alaliselt Šveitsis. 2013. aasta juulis nad abiellusid. Ühtlasi loobus Tina Turner USA kodakondsusest ja võttis Šveitsi kodakondsuse.&lt;ref&gt;[https://elu.ohtuleht.ee/533936/tina-turner-vottis-parast-abiellumist-sveitsi-kodakondsuse Tina Turner võttis pärast abiellumist Šveitsi kodakondsuse] Õhtuleht.ee, 17.07.2013.&lt;/ref&gt; 2021. aastal müüs Tina Turner osa oma muusikapärandi ja selles kontekstis oma nime ja kuvandi kasutamise õigused agentuurile BMG Rights Management, tehingu väidetav suurus oli 50 miljonit USA dollarit.&lt;ref&gt;John R. Kennedy. [https://web.archive.org/web/20220707020454/https://www.iheartradio.ca/news/tina-turner-moves-into-95-5m-estate-in-switzerland-1.16974353 Tina Turner Moves Into $95.5M Estate In Switzerland] iHeart Radio, 20.01.2022.&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.officialtina.com Tina Turneri koduleht]
*[https://www.ohtuleht.ee/93832/tina-turneri-tallinna-kontsert-tipneb-rekordilutulestikuga Tina Turneri Tallinna kontsert tipneb rekordilutulestikuga.] Õhtuleht, 9. juuli 2000
*[https://naine.postimees.ee/7781986/huvasti-rokikuninganna-igiliikurina-tuntud-tina-turner-voitles-mitu-aastat-raskete-terviseprobleemidega Hüvasti, rokikuninganna: Igiliikurina tuntud Tina Turner võitles mitu aastat raskete terviseprobleemidega.] Postimees, 24. mai 2023

{{JÄRJESTA:Turner, Tina}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filminäitlejad]]
[[Kategooria:Sündinud 1939]]
[[Kategooria:Surnud 2023]]</text>
      <sha1>n3snw90a0lvfxhx0m9gjytg79mn7awt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sulev Tuka mälestusturniir</title>
    <ns>0</ns>
    <id>84750</id>
    <revision>
      <id>7205118</id>
      <parentid>6791812</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T11:20:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: −[[Kategooria:Eesti spordivõistlused]]; −[[Kategooria:Kabevõistlused]]; ±[[Kategooria:Eesti kabe]]→[[Kategooria:Eesti kabevõistlused]]</comment>
      <origin>7205118</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1031" sha1="b6apcwk9ke09v75jamaxun78855rg28" xml:space="preserve">{{ajakohasta}}
'''Sulev Tuka mälestusturniir''' on [[Paistu vald|Paistu valla]] korraldatav traditsiooniline [[kabe]]turniir. Viimastel aastatel on mängukohaks olnud [[Holstre Kool|Holstre Kooli]] võimla. 

[[2007]]. aastal toimus 31. turniir.

Alates 2006. aastast on meestest parimad olnud Vello Luht, Arno Uutma (2x), Uno Plakk, Arvo Rist ning naistest Janne Mumme (2x), Kaari Vainonen (2x), Inge Roots.

==Välislingid==
*[http://www.kabeliit.ee/index.php/Sulev_Tuka_30._m%C3%A4lestusturniir_%282006%29 30. turniiri tulemused (2006)]
*[http://www.kabeliit.ee/index.php/Sulev_Tuka_31._m%C3%A4lestusturniir 31. turniiri tulemused (2007)]
*[http://www.kabeliit.ee/index.php/Sulev_Tuka_m%C3%A4lestusturniir_2008 2008. aasta turniiri tulemused]
*[http://www.kabeliit.ee/index.php/Sulev_Tuka_m%C3%A4lestusturniir_%282009%29 2009. aasta turniiri tulemused]
*[http://www.kabeliit.ee/index.php/Sulev_Tuka_m%C3%A4lestusturniir_%282010%29 2010. aasta turniiri tulemused]

[[Kategooria:Eesti kabevõistlused]]
[[Kategooria:Paistu vald]]</text>
      <sha1>b6apcwk9ke09v75jamaxun78855rg28</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Helen Clark</title>
    <ns>0</ns>
    <id>87549</id>
    <revision>
      <id>7205066</id>
      <parentid>6634452</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T09:37:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7205066</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="966" sha1="c0cyd5wct628w4ovlosucdrwdqltfjc" xml:space="preserve">{{Infobox President
| nimi = Helen Elizabeth Clark
| pilt = Helen Clark UNDP 2010.jpg
| pildisuurus = 
| pildiallkiri =
| amet = [[Uus-Meremaa peaminister]]
| ametiajaalgus = [[5. detsember]] [[1999]]
| ametiajalõpp = [[19. november]] [[2008]]
| predecessor = [[Jenny Shipley]]
| järgmine = [[John Key|John Phillip Key]]
| sünniaeg = [[26. veebruar]] [[1950]]
| sünnikoht = [[Hamilton (Uus-Meremaa)|Hamilton]], [[Uus-Meremaa]]
| surmaaeg =
| surmakoht =
| partei = [[Uus-Meremaa Tööpartei]]
}}
'''Helen Clark''' (sündinud [[26. veebruar]] [[1950]]) on [[Uus-Meremaa]] poliitik, [[Uus-Meremaa peaminister|peaminister]] 5. detsembrist [[1999]] kuni 19. novembrini [[2008]].

Ta on [[Uus-Meremaa Tööpartei]] liige.

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Jenny Shipley]]|nimi=[[Uus-Meremaa peaminister]]|aeg=[[1999]]–[[2008]]|järgnev= [[John Key]]}}
{{lõpp}}

{{DEFAULTSORT:Clark, Helen}}
[[Kategooria:Uus-Meremaa peaministrid]]
[[Kategooria:Sündinud 1950]]</text>
      <sha1>c0cyd5wct628w4ovlosucdrwdqltfjc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rahvusvaheline kabeturniir &quot;Tallinn 1985&quot;</title>
    <ns>0</ns>
    <id>93423</id>
    <revision>
      <id>7205132</id>
      <parentid>5833380</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T11:25:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Kabevõistlused]]; lisatud [[Kategooria:Eesti kabevõistlused]]</comment>
      <origin>7205132</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3611" sha1="1kg1fontacp1i4ev3da03ua84y00rwu" xml:space="preserve">Rahvusvaheline kabeturniir &quot;'''Tallinn 1985'''&quot; peeti [[20. juuni]]st [[6. juuli]]ni [[1985]]. Kuigi [[Tallinn]]as oli juba peetud maailmameistrimatše ja ka [[NSV Liit|NSV Liidu]] ja [[Holland]]i vahelist matši, oli see turniir esimeseks rahvusvaheliseks kabeturniiriks [[Eesti NSV]]-s. Turniiri võitis leningradlane [[Mihhail Korenevski]].

{| class=wikitable
! Koht|| || ||width=20| 1 ||width=20| 2 ||width=20| 3 ||width=20| 4 ||width=20| 5 ||width=20| 6 ||width=20| 7 ||width=20| 8 ||width=20| 9 ||width=20| 10 ||width=20| 11 ||width=20| 12 ||width=20| 13 ||width=20| 14 ||width=20| 15 ||width=20| 16 ||width=40| Punkte || width=30| SB
|- align=center
|1 || [[Mihhail Korenevski]] || align=left|{{PisiLipp|Vene NFSV}} ||style=&quot;background:#ccccff;&quot;| ||1||1||1||1||2||2||2||1||1||2||2||2||2||1||2||'''23'''||315
|- align=center
| || [[Anatoli Gantvarg]] || align=left|{{PisiLipp|Valgevene NSV}} ||1||style=&quot;background:#ccccff;&quot;| ||1||1||1||1||2||2||1||2||1||2||2||2||2||2||'''23'''||303
|- align=center
| || [[Vadim Virnõi]] || align=left|{{PisiLipp|Ukraina NSV}} ||1||1||style=&quot;background:#ccccff;&quot;| ||1||1||1||2||1||2||2||1||2||2||2||2||2||'''23'''||301
|- align=center
|4|| [[Alexander Baljakin]] || align=left|{{PisiLipp|Vene NFSV}} ||1||1||1||style=&quot;background:#ccccff;&quot;| ||1||1||1||1||2||1||1||2||1||2||2||2||'''20'''||265
|- align=center
|5|| [[Nikolai Mištšanski]] || align=left|{{PisiLipp|Ukraina NSV}} ||1||1||1||1||style=&quot;background:#ccccff;&quot;| ||1||1||1||1||2||2||1||2||0||2||2||'''19'''||258
|- align=center
| || [[Rostislav Leštšinski]] || align=left|{{PisiLipp|Ukraina NSV}} ||0 ||1||1||1||1||style=&quot;background:#ccccff;&quot;| ||1||1||1||2||1||1||2||2||2||2||'''19'''||239
|- align=center
|7|| [[Hans Jansen]] || align=left|{{PisiLipp|Holland}} ||0||0||0||1||1||1||style=&quot;background:#ccccff;&quot;| ||1||1||2||1||2||1||2||2||2||'''17'''||196
|- align=center
| || [[Vladimir Kolesnik]] || align=left|{{PisiLipp|Ukraina NSV}} ||0||0||1||1||1||1||1||style=&quot;background:#ccccff;&quot;| ||1||1||1||2||2||2||1||2||'''17'''||210
|- align=center
|9|| [[John van den Borst]] || align=left|{{PisiLipp|Holland}} ||1||1||0||0||1||1||1||1||style=&quot;background:#ccccff;&quot;| ||1||1||0||1||2||2||2||'''15'''||190
|- align=center
|10|| [[Raivo Rist]] || align=left|{{PisiLipp|Eesti NSV}} ||1||0||0||1||0||0||0||1||1||style=&quot;background:#ccccff;&quot;| ||1||2||1||2||1||1||'''12'''||146
|- align=center
| || [[Aleksandr Mogiljanski]] || align=left|{{PisiLipp|Läti NSV}} ||0||1||1||1||0||1||1||1||1||1||style=&quot;background:#ccccff;&quot;| ||1||1||1||1||0||'''12'''||182
|- align=center
|12|| [[Wojciech Dolata]] || align=left|{{PisiLipp|Poola}} ||0||0||0||0||1||1||0||0||2||0||1||style=&quot;background:#ccccff;&quot;| ||1||1||2||2||'''11'''||120
|- align=center
|13|| [[Ali Abidin]] || align=left|{{PisiLipp|Mauritaania}} ||0||0||0||1||0||0||1||0||1||1||1||1||style=&quot;background:#ccccff;&quot;| ||2||1||1||'''10'''||114
|- align=center
|14|| [[Jan Cegielka]] || align=left|{{PisiLipp|Poola}} ||0||0||0||0||2||0||0||0||0||0||1||1||0||style=&quot;background:#ccccff;&quot;| ||2||2||'''8'''||83
|- align=center
|15|| [[Ain Tingas]] || align=left|{{PisiLipp|Eesti NSV}} ||1||0||0||0||0||0||0||1||0||1||1||0||1||0||style=&quot;background:#ccccff;&quot;| ||2||'''7'''||82
|- align=center
|16|| [[Edmondo Fanelli]] || align=left|{{PisiLipp|Itaalia}} ||0||0||0||0||0||0||0||0||0||1||2||0||1||0||0||style=&quot;background:#ccccff;&quot;| ||'''4'''||46
|}

Märkus: NSV Liidu esindajatel on toodud ära nende tolleaegne kuuluvus liiduvabariikide järgi.

[[Kategooria:Eesti kabevõistlused]]
[[Kategooria:Tallinna üritused]]
[[Kategooria:1985. aasta Eestis]]
[[Kategooria:1985. aasta spordis]]</text>
      <sha1>1kg1fontacp1i4ev3da03ua84y00rwu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Splaissimine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>95661</id>
    <revision>
      <id>7205071</id>
      <parentid>6728123</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T09:52:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7205071</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15163" sha1="ngb3cd8ubv7v6lp6bqhto3papo14ns3" xml:space="preserve">{{viita}}'''Splaissimine''' ehk '''splaissing''' (ka splaising; inglise keeles ''splicing'') on protsess, mille käigus lõigatakse [[rakutuum]]as asuvast [[pre-mRNA]] molekulist välja [[intron]]järjestused ning allesjäänud [[ekson|eksonitele]] vastavad osad ühendatakse. Splaissingu tulemusena tekib küps [[mRNA]], mis suundub edasi [[Translatsioon|translatsiooni]] ehk [[Valgusüntees|valgusünteesi]]. [[eukarüoodid|Eukarüootsete]] intronite puhul [[katalüüs]]ib splaissimisreaktsioone [[splaissosoom]], kuid olemas on ka [[isesplaissuv intron|isesplaissuvaid introneid]]. Splaissosoom on väikeste tuuma ribonukleoproteiinide (inglise ''small nuclear ribonucleoprotein'', [[snRNP]]) kompleks.

[[Pilt:Pre-mRNA to mRNA.svg|pisi|350px|Lihtne illustratsioon eksonitest ja intronitest pre-mRNAs ning küpse mRNA tekkimine splaissimise tagajärjel. UTRid on mittekodeerivad eksonite osad mRNA otstes]]

==Splaissimise rajad==
Looduses esineb erinevaid RNA splaissimismeetodeid. Splaissimistüüp sõltub splaissitava introni struktuurist ja katalüsaatorist, mida on splaissimise läbiviimiseks vaja.

===Splaissosoomiga===
====Intronid====
[[Eukarüoodid|Eukarüootide]] geenid sisaldavad introneid, mille otsad on sarnased kõikides organismides. Mida lihtsama ehitusega organism, seda harvemad on intronid. Intronid on eksonite vahepealsed osad. Eksonid on kodeerivad järjestused. Splaissimiseks on vaja introni doonorsaiti (introni 5’ otsas), hargnemiskohta (introni 3’ otsa lähedal) ning aktseptorsaiti (introni 3’ otsas). Doonorsaidis on peaaegu alati GU nukleotiidijärjestus koos suurema, vähem konserveerunud regiooniga. Aktseptorsaidis, introni 3’ otsas, on nukleotiidijärjestuseks AG. AG-st ülespoole liikudes (5’ otsa suunas) leiab pürimidiiniderikka (C ja U) regiooni ehk polüpürimidiintrakti. Sellest 5’ otsa pool on hargnemiskoht, mis sisaldab [[adeniin|A]] [[nukleotiidid|nukleotiidi]].&lt;ref name=&quot;MWpgu&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Black&quot; /&gt; [[mutatsioon|Punktmutatsioonid]] selles [[DNA]] regioonis või tranksriptsioonivead aktiveerivad peidetud splaiss-saidi (inglise ''cryptic splice site'', CSS) transkripti osas, mida tavaliselt ei splaissita. Selle tulemiks on küps mRNA, millel on eksonist osa puudu. Punktmutatsiooni puhul, mis tavaliselt mõjutab ainult ühte aminohapet, saab vale [[aminohapped|aminohappe]] valgust lõpuks kustutada.
[[Pilt:Intron miguelferig.jpg|450px|center]]

====Formatsioon ja aktiivsus====
Splaissimist viib läbi splaissosoom, mis on suur RNA valgukompleks, koosnedes viiest väiksemast tuuma ribonukleoproteiinist ja umbes 150 valgust. snRNPde RNA komponendid interakteeruvad introniga ja osalevad niimoodi katalüüsis. Eristatakse kahte erinevat splaissosoomi varianti (üldine ja minoorne), mis sisaldavad erinevaid snRNPsid.
*Üldine
:Üldine splaissosoom lõikab välja intronid, millel on 5’ otsas GU ja 3’ otsas AG järjestused. Splaissosoom koosneb U1, U2, U4, U5 ja U6 snRNPdest ning on aktiivne rakutuumas. Lisaks on vajalikud teatud hulk valke, kaasa arvatud U2AF ja SF1, et splaissosoom seonduks.&lt;ref name=&quot;Black&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Matlin&quot; /&gt;
:*E kompleks – U1 seondub GU järjestusele introni 5’ otsas koos valkudega/ensüümidega ASF/SF2, U2AF (seondub Py-AG saidis) ja SF1/BBP (BBP=Branch Binding Protein);
:*A kompleks – U2 seondub hargnemiskohale. Selle jaoks hüdrolüüsitakse ATPd;
:*B1 kompleks – U5/U4/U6 trimeer seondub: U5 seob ennast eksoniga 5’ saidis ning U6 seondub U2ga.
:*B2 kompleks – U1 vabastatakse, U5 liigub eksonilt intronile ning U6 seondub 5’ otsa splaiss-saidis.
:*C1 kompleks – U4 vabastatakse, U6/U2 katalüüsib transesterifikatsioonireaktsiooni, mille käigus introni 5’ ots ligeerub A saiti intronil ja moodustab lasso-taolise struktuuri. U5 seondub eksoniga 3’ splaiss-saidis ning introni 5’ ots lahkneb, formeerudes lasso.
:*C2 kompleks – U2/U5/U6 jääb tekkinud lasso külge seotuks, eksoni 3’ ots on vaba ning eksonid ligeeritakse ATP hüdrolüüsi arvelt. Splaissitud RNA vabastatakse ning lasso hargneb lahti.
:Sellist splaissimise tüüpi nimetatakse kanooniliseks splaissinguks või lasso rajaks, mis toimub 99% kordadest. Samas kui intronid ei järgi GU-AG reeglit, toimub mittekanooniline splaissimine (vaata alt &quot;minoorne splaissosoom&quot;).&lt;ref name=&quot;p8yNU&quot; /&gt;
*Minoorne
:Minoorne splaissosoom sarnaneb väga üldise splaissosoomiga, ainult et see splaissib haruldasi introneid, millel on splaiss-saitides teistsugused nukleotiidijärjestused. Kui U5 on nii üldisel kui minoorsel splaissosoomil sama, siis minoorsel on U1, U2, U4 ja U6 asemel erinevad, kuid funktsionaalselt analoogsed snRNPd, vastavalt U11, U12, U4atac ja U6atac. Nagu üldinegi, on minoorne splaissosoom leitav ainult rakutuumas.&lt;ref name=&quot;ejpqK&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;DOMkR&quot; /&gt;
*Trans-splaissimine
:Trans-splaissimine on splaissimise vorm, kus liidetakse kaks eksonit, mis ei ole samas RNA transkriptis.&lt;ref name=&quot;bCkqT&quot; /&gt;

===Isesplaissumine===
'''Isesplaissumine''' leiab aset vähestes intronites, mis moodustavad [[ribosüüm]]i. Ribosüüm on võimeline katalüüsima splaissosoomile omaseid reaktsioone. On olemas kolm gruppi isesplaissuvaid introneid: grupp I, grupp II ja grupp III. Grupp I ja II intronid teostavad splaissimise sarnaselt splaissosoomiga, ilma et vajaks teisi valke. Selline sarnasus viitab sellele, et grupi I ja II intronid võivad olla evolutsiooniliselt suguluses splaissosoomiga. Isesplaissumine võib olla ka väga vana ning võis eksisteerida RNA maailmas enne vajalikke valke. Kuigi nimetatud kaks mehhanismi ei vaja toimumiseks teisi proteiine, on vaja siiski viit RNA molekuli ja üle 50 valgu, et kasutada ja hüdrolüüsida palju ATP molekule. Splaissimismehhanismid kasutavad [[Adenosiintrifosfaat|ATP]] energiat, et mRNA splaissimine oleks täpne. Kui ATPd ei kasutataks, oleks protsess väga ebatäpne ja vigaderohke.

Grupi I intronite splaissumist iseloomustavad kaks transesterifikatsioonireaktsiooni:
# Vaba [[guaniin]]i nukleosiidi 3’OH rühm või nukleotiidi kofaktor ([[GMP]], GDP, [[GTP]]) ründab 5’ splaiss-saidis fosfaatrühma.
# 3’OH rühm 5’ eksonis muutub [[nukleofiil]]iks ning teise transesterifikatsiooni lõpuks liidetakse kaks eksonit.

Mehhanism, kus grupp II intronid splaissuvad (kaks transesterifikatsioonireaktsiooni, nagu grupp I) on sellised:
# Spetsiifilise adenosiini 2’OH rühm intronis ründab 5’ splaiss-saiti, moodustades lasso.
# 5’ eksoni 3’OH päästab valla teise transesterifikatsiooni 3’ splaiss-saidis ning eksonid liidetakse omavahel.

===tRNA splaissimine===
[[tRNA]] splaissimine on järjekordne haruldane splaissimisvorm, mis tavaliselt toimub tRNAs. Splaissimisreaktsioonides on splaissosoomist ja isesplaissuvast rajast erinev biokeemia. Ribonukleaasid vabastavad RNA ning ligaasid ühendavad eksonid.

==Evolutsioon==
Splaissimine toimub kõigis elu [[domeen (bioloogia)|domeenides]] ja [[riik (bioloogia)|riikides]], kuid splaissimise ulatus ja tüübid on väga erinevad. [[Eukarüoodid]] splaissivad palju valku kodeerivaid mRNAsid ning mõnesid mittekodeerivaid RNAsid. [[prokarüoot|Prokarüoodid]] splaissivad harva ning enamjaolt mittekodeerivaid järjestusi. Teine tähtis erinevus kahe rühma vahel on see, et prokarüootidel puudub splaissosoomne rada.

Kuna splaissosoomsed intronid pole kõigis liikides konserveerunud, on tekkinud debatt teemal, millal splaissosoomne splaissing evolutsioneerus. Pakutakse nii varajast (inglise ''intron-early model'') kui ka hilist introni mudelit (inglise ''intron-late model'').

{| class=&quot;wikitable&quot; border=&quot;1&quot;
|+ Splaissimise mitmekesisus
|-
!               !! Eukarüoodid               !! Prokarüoodid
|-
| Splaissosoomiga  || align=&quot;center&quot; {{jah|+}} || align=&quot;center&quot; {{ei|−}}
|-
| Isesplaissumine || align=&quot;center&quot; {{jah|+}} || align=&quot;center&quot; {{jah|+}}
|-
| tRNA          || align=&quot;center&quot; {{jah|+}} || align=&quot;center&quot; {{jah|+}}
|}

==Biokeemiline mehhanism==
[[Pilt:Two-step Splicing Reaction.png|pisi|400px|Kaheastmelise splaissimise biokeemia skeem]]
Splaissosoomne ja isesplaissumine koosneb kahe-astmelisest biokeemilisest protsessist. Mõlemaks astmeks on [[ümberesterdamine|transesterifikatsioonireaktsioon]], mis toimub RNA nukleotiidide vahel. tRNA splaissimine on erand ega vaja transesterifikatsiooni.

Esiteks teostab introni hargnemispunkti nukleotiidi 2’OH rühm nukleofiilse rünnaku introni 5’ splaiss-saidis asuvale esimesele nukleotiidile, moodustades lassokujulise vaheühendi. Teiseks ründab vabaks jäänud 5’ eksoni 3’OH omakorda introni 3’ splaiss-saidi viimast nukleotiidi, ühendades eksonid ja vabastades introni.

==Alternatiivne splaissing==
Splaissimisprotsess võib mitmetes olukordades luua unikaalseid valke, varieerides eksonite kompositsiooni samas mRNAs. Sellist fenomeni kutsutakse alternatiivseks splaissimiseks. Alternatiivne splaissimine võib toimuda mitmel viisil. Eksoneid võib nii pikendada kui ka vahele jätta või introneid alles jätta.

==Eksperimentaalne splaissimise manipulatsioon==
Splaissimissündmusi saab eksperimentaalselt mõjutada&lt;ref name=&quot;F1rBy&quot; /&gt;, kui seondada snRNPde seondumissaitidesse, hargnemispunkti nukleotiidi külge&lt;ref name=&quot;Qj9Am&quot; /&gt; või regulatoorsetesse saitidesse&lt;ref name=&quot;P6G4V&quot; /&gt; steerilisi-blokeerivaid antisense oligonukleotiide (inglise ''steric-blocking antisense oligos''), nagu morfoliine või peptidonukleiinhappeid (PNA).

==Splaissimisvead==
Tüüpilised vead:
*[[Mutatsioon]] splaiss-saidis, mille tulemusena kaob saidi funktsioon. Võib tekkida enneaegne stoppkoodon, kaduda ekson või sisse jääda intron.
*Mutatsioon splaiss-saidi redutseerimise spetsiifilisuses. Tulemusena võib varieeruda splaissimise koht, põhjustades aminohapete sisestusi või deletsioone, kõige tõenäolisemalt aga lugemisraami nihet.
*Splaiss-saidi vale asetus, mis viib algselt oodatust suurema osa RNA sisse- või väljajätmisele. Põhjustab pikemaid või lühemaid eksoneid.
Paljud splaissimisvead kontrollib üle rakusisene kvaliteedikontrolli mehhanism, mida nimetatakse [[nonsense mediated mRNA decay]] (NMD).&lt;ref name=&quot;kPlLO&quot; /&gt;

==Valgu splaissimine==
Lisaks RNAle läbivad ka [[valgud]] splaissimise. Kuigi biomolekulaarsed mehhanismid on erinevad, on printsiip siiski sama: inteiinid, intronite asemel, eemaldatakse. Alles jäänud osad, mida nimetatakse eksteiinideks, liidetakse omavahel. Valgu splaissimist on vaadeldud paljudel organismidel, kaasa arvatud bakteritel, arhedel, taimedel, pärmidel ja inimestel.&lt;ref name=&quot;YyUje&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;MWpgu&quot;&gt;{{cite journal |last=Clancy |first=Suzanne |title=RNA Splicing: Introns, Exons and Spliceosome |journal=Nature Education |year=2008 |volume=1 |issue=1 |url=http://www.nature.com/scitable/topicpage/rna-splicing-introns-exons-and-spliceosome-12375 |accessdate=31. märtsil 2011}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Black&quot;&gt;{{cite journal | last = Black | first = Douglas L. | title = Mechanisms of alternative pre-messenger RNA splicing | journal = Annual Reviews of Biochemistry | volume = 72 | issue = 1 | pages = 291–336 | year = 2003 | doi = 10.1146/annurev.biochem.72.121801.161720 | pmid = 12626338 |issn = 0066-4154 }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Matlin&quot;&gt;{{Cite journal |last=Matlin |first=AJ |title=Understanding alternative splicing: towards a cellular code |journal=Nature Reviews |volume=6 |pages=386–398 |date=mai 2005 |pmid=15956978 |issue=5 |doi=10.1038/nrm1645 |last2=Clark F, Smith, CWJ}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;p8yNU&quot;&gt;{{cite journal |author=Ng B, Yang F, Huston DP, ''et al.'' |title=Increased noncanonical splicing of autoantigen transcripts provides the structural basis for expression of untolerized epitopes |url=https://archive.org/details/sim_journal-of-allergy-and-clinical-immunology_2004-12_114_6/page/1463 |journal=Journal of Allergy and Clinical Immunology |volume=114 |issue=6 |pages=1463–70 |date=detsember 2004 |pmid=15577853 |doi=10.1016/j.jaci.2004.09.006}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ejpqK&quot;&gt;{{cite journal |author=Patel AA, Steitz JA |title=Splicing double: insights from the second spliceosome |journal=Nat. Rev. Mol. Cell Biol. |volume=4 |issue=12 |pages=960–70 |year=2003 |pmid=14685174 |doi=10.1038/nrm1259}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DOMkR&quot;&gt;{{cite journal |author=Friend K, Kolev NG, Shu MD, Steitz JA |title=Minor-class splicing occurs in the nucleus of the Xenopus oocyte |journal=RNA |volume=14 |issue=8 |pages=1459–62 |year=2008 |pmid=18567814 |url=http://rnajournal.cshlp.org/content/14/8/1459.full |doi=10.1261/rna.1119708 |pmc=2491479}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bCkqT&quot;&gt;{{cite journal |author=Di Segni G, Gastaldi S, Tocchini-Valentini GP |title=Cis- and trans-splicing of mRNAs mediated by tRNA sequences in eukaryotic cells |journal=Proc. Natl. Acad. Sci. U.S.A. |volume=105 |issue=19 |pages=6864–9 |date=mai 2008 |pmid=18458335 |pmc=2383978 |doi=10.1073/pnas.0800420105}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;F1rBy&quot;&gt;{{cite journal |author=Draper BW, Morcos PA, Kimmel CB |title=Inhibition of zebrafish fgf8 pre-mRNA splicing with morpholino oligos: a quantifiable method for gene knockdown |journal=Genesis |volume=30 |issue=3 |pages=154–6 |year=2001 |pmid=11477696 |doi=10.1002/gene.1053}}&lt;br /&gt;{{cite journal |author=Sazani P, Kang SH, Maier MA, ''et al.'' |title=Nuclear antisense effects of neutral, anionic and cationic oligonucleotide analogs |journal=Nucleic Acids Res. |volume=29 |issue=19 |pages=3965–74 |date=1. oktoober 2001|pmid=11574678 |pmc=60237 |doi=10.1093/nar/29.19.3965}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Qj9Am&quot;&gt;{{cite journal | last = Morcos | first = PA | year = 2007 | title = Achieving targeted and quantifiable alteration of mRNA splicing with Morpholino oligos. | journal = Biochem. Biophys. Res. Commun. | volume = 358 | issue = 2 | pages = 521–7 | pmid = 17493584 |doi=10.1016/j.bbrc.2007.04.172}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;P6G4V&quot;&gt;{{cite journal |author=Bruno IG, Jin W, Cote GJ |title=Correction of aberrant FGFR1 alternative RNA splicing through targeting of intronic regulatory elements |journal=Hum. Mol. Genet. |volume=13 |issue=20 |pages=2409–20 |date=15. oktoober 2004 |url=http://hmg.oxfordjournals.org/cgi/content/full/13/20/2409 |pmid=15333583 |doi=10.1093/hmg/ddh272}}(Epub August 27, 2004)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kPlLO&quot;&gt;{{cite journal |author=Danckwardt S, Neu-Yilik G, Thermann R, Frede U, Hentze MW, Kulozik AE |title=Abnormally spliced beta-globin mRNAs: a single point mutation generates transcripts sensitive and insensitive to nonsense-mediated mRNA decay |journal=Blood |volume=99 |issue=5 |pages=1811–6 |year=2002 |pmid=11861299 |url=http://bloodjournal.hematologylibrary.org/cgi/content/full/99/5/1811 |doi=10.1182/blood.V99.5.1811}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YyUje&quot;&gt;{{cite journal |author=Ken-ichi Hanada, James C. Yang |title=Increased Novel biochemistry: post-translational protein splicing and other lessons from the school of antigen processing |journal=J Mol Med |volume=83 |issue=6 |pages=420–428 |year=2005 |url=http://www.springerlink.com/content/tu4144hm703k5713/fulltext.pdf |format=PDF |doi=10.1007/s00109-005-0652-6 |pmid=15759099 }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Molekulaarbioloogia]]
[[Kategooria:Geneetika]]
[[Kategooria:Rakubioloogia]]</text>
      <sha1>ngb3cd8ubv7v6lp6bqhto3papo14ns3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tartu linnavalitsus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>98944</id>
    <revision>
      <id>7205107</id>
      <parentid>7159519</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T10:38:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7205107</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21689" sha1="4xrpdae6h75ipx7zl8qjhf5gqpxl9w4" xml:space="preserve">{{toimeta}}
{{Infokast organisatsioon
| nimi            = Tartu Linnavalitsus
| omakeelne_nimi  = 
| embleem         = 
| embleemiallkiri = 
| pilt            = Tartu Raekoda 2012 cropped.jpg
| pildiallkiri    = [[Tartu raekoda]]
| lühend          = 
| deviis          = 
| asutatud        = 
| asutaja         = &lt;!-- või: | asutajad = --&gt;
| lõpp            = 
| tüüp            = 
| staatus         = 
| eesmärk         = 
| peakorter       = Tartu
| asukoht         = [[Raekoja plats (Tartu)|Raekoja plats]] 1a ([[Tartu raekoda]]), Tartu
| piirkond        = Tartu linn
| liikmed         = &lt;!-- või: | liikmeid = --&gt;
| keeled          = &lt;!-- või: | keel = --&gt;
| peasekretär     = 
| juht_nimetus    = [[Tartu linnapea]]
| juht_nimi       = [[Urmas Klaas]]
| juht2_nimetus   = 
| juht2_nimi      = 
| juht3_nimetus   = 
| juht3_nimi      = 
| juht4_nimetus   = 
| juht4_nimi      = 
| võtmeisikud     = 
| peaorgan        = 
| emaorg          = [[Tartu Linnavolikogu]]
| allorg          = 
| eelarve         = 
| töötajad        = &lt;!-- või: | töötajaid = --&gt;
| vabatahtlikud   = &lt;!-- või: | vabatahtlikke = --&gt;
| veebileht       = 
| märkused        =
}}
[[Pilt:RE Urmas Klaas.jpg|pisi|Tartu linnapea Urmas Klaas]]
[[Pilt:Tartu linnapea Urmas Kruuse Tartu hansalaadal, 20. juuli 2008.jpg|pisi|Tartu eelmine linnapea [[Urmas Kruuse]] Tartu hansalaadal 2008. aastal]]
'''Tartu linnavalitsus''' on [[Tartu]] linna omavalitsuse [[täitevvõim|täitevorgan]]. Tartu linnavalitsuse moodustab [[Tartu linnavolikogu]], linnavalitsuse juht on linnapea. [[Tartu linnapea|Linnapea]] ja [[abilinnapea]]de ametikohad on poliitilised, linnavalitsuse ametnike ja töötajate ametikohad on apoliitilised. Tartu linnavalitsus on kuueliikmeline, vahemikus 2011–2013 viieliikmeline. Alates 9. aprillist 2014 on Tartu linnapea [[Urmas Klaas]].

1998. aastast on Tartu linnavolikogus enamust enda käes hoidnud [[Reformierakond]], kes on koos erinevate koalitsioonipartneritega moodustanud ka kõik linnavalitsused.

Linnavalitsus asub Tartus, [[Raekoja plats (Tartu)|Raekoja platsil]] asuvas [[Tartu raekoda|Tartu raekoja]] hoones, linnavalitsuse osakonnad ümberkaudsetes hoonetes [[Tartu vanalinn]]as. Tartu linnavalitsus teostab oma võimu osakondade ja komisjonide kaudu.

Tartu linnavalitsuses on linnakantselei ja 15 osakonda. 
Linnakantselei tegeleb linnavalitsuse asjaajamise ja dokumendihalduse koordineerimise, personalitöö ning linnavalitsuse ja linnavolikogu õigusaktide eelnõude koostamise ja nende õigusliku analüüsiga. 
Kantseleis on kolm teenistust: asjaajamis-, personali- ja õigusteenistus. 

== Koosseisud ==

=== 2021. aasta kohalikud valimised ===
2021. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimiste järel sõlmisid koalitsioonilepingu Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik erakond ja Isamaa ning linnavalitsus moodustati järgmises koosseisus:

Linnapea: [[Urmas Klaas]] ([[Reformierakond]])

Abilinnapead:

* [[Raimond Tamm]] (Reformierakond) – linnamajandus ja ettevõtlus
* [[Mihkel Lees]] (Reformierakond) – sotsiaalpoliitika
*[[Gea Kangilaski]] (Sotsiaaldemokraatlik erakond) – linnaplaneerimine ja arhitektuur
*[[Lemmit Kaplinski]] (Sotsiaaldemokraatlik erakond) – kultuur ja haridus
*[[Priit Humal]] (Isamaa) – linnavarad ja rahandus

=== 2017. aasta kohalikud valimised ===
2017. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimiste järel moodustati linnavalitsus järgmises koosseisus:

Linnapea: [[Urmas Klaas]] ([[Reformierakond]])

Abilinnapead:

* [[Reno Laidre]] (arengukavad, ehitusjärelevalve, linnaplaneerimine, maakorraldus)
* [[Raimond Tamm]] (avalik kord, energiamajandus, ettevõtlus, innovatsioon, keskkonnakaitse, linnamajandus, turism)
* [[Madis Lepajõe]] (haridus, kultuur, kehakultuur ja sport, noorsootöö, teadus)
* [[Mihkel Lees]] (migratsioon, sotsiaalkindlustus ja -hooldus, sotsiaalpoliitika, tervishoid, tööhõive; 2018. aastast)
* [[Monica Rand]] (laenupoliitika, linnavarad, rahandus ja eelarve)

2020. aasta jaanuaris lõpetas Reformierakond koostöö senise koalitsioonipartneri [[Eesti Keskerakond|Keskerakonnaga]], sõlmis 13. veebruaril uue koalitsioonilepingu [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|sotsiaaldemokraatidega]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/monica-rand-sai-ametist-priiks-tartule-valiti-uued-abilinnapead?id=88927637|pealkiri=Monica Rand sai ametist priiks, Tartule valiti uued abilinnapead|väljaanne=Delfi|aeg=13.02.2020|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; ning uus linnavalitsus moodustati järgmises koosseisus:

Linnapea: [[Urmas Klaas]] ([[Reformierakond]])

Abilinnapead: 

*[[Reno Laidre]] (arengukavad, ehitusjärelevalve, linnaplaneerimine, maakorraldus)
*[[Raimond Tamm]] (avalik kord, energiamajandus, ettevõtlus, innovatsioon, keskkonnakaitse, linnamajandus, turism)
*[[Mihkel Lees]] (migratsioon, sotsiaalkindlustus ja -hooldus, sotsiaalpoliitika, tervishoid, tööhõive)
*[[Gea Kangilaski]] (laenupoliitika, linnavarad, rahandus ja eelarve)
*[[Asko Tamme]] (haridus, kultuur, kehakultuur ja sport, noorsootöö, teadus)

=== 2013. aasta kohalikud valimised ===
[[2013. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimised|2013. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimiste]] järel moodustati linnavalitsus järgmises koosseisus:

Linnapea: [[Urmas Kruuse]] ([[Reformierakond]])

Abilinnapead:

*[[Raimond Tamm]] (linnamajandus, RE)
*[[Tiia Teppan]] (haridus ja kultuur, RE)
*[[Vladimir Šokman]] (sotsiaalabi ja tervishoid, [[Keskerakond|KE]])
*[[Jarno Laur]] (linnaplaneerimine ja maakorraldus ning ehitus ja arhitektuur, [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]])
*[[Kajar Lember]] (ettevõtlus, rahandus ja linnavarad, SDE)

2014. aasta 9. aprillil astus Tartu eelmine linnapea Urmas Kruuse tagasi seoses siirdumisega Eesti valitsusse [[Eesti tervise- ja tööminister|tervise- ja tööministriks]]. Tema asemel sai linnapeaks senine [[Riigikogu]] liige ja kunagine [[Postimees|Postimehe]] peatoimetaja Urmas Klaas ning linnavalitsus moodustati järgmises koosseisus:

Linnapea: [[Urmas Klaas]] ([[Reformierakond]])

Abilinnapead: 

* [[Tiia Teppan]] (RE)
* [[Valvo Semilarski]] (RE)
* [[Kajar Lember]] (SDE)
* [[Jarno Laur]] (SDE)
* [[Artjom Suvorov]] (KE)

== Linnavalitsuse osakonnad ==
Järgnevalt on loetletud Tartu linnavalitsuse osakonnad aastal 2021 koos lühikese kirjeldusega nende tegevusest.

=== Arhitektuuri ja ehituse osakond ===
Arhitektuuri ja ehituse osakond
Ehitusliku projekteerimise ja ehitusalase tegevuse koordineerimine ja järelevalve, kultuurimälestiste ja kultuuriväärtustega objektide kaitse ja riiklik järelevalve, riiklikule ehitisregistrile andmete esitamine. 

Osakonnas on neli teenistust.

'''Arhitektuuriteenistus'''
* hoonete projekteerimistingimuste väljastamine 
* ehitusprojektide nõuetele vastavuse kontrollimine
* kodanike nõustamine arhitektuuri- ja ehitusalastes küsimustes
'''Järelevalveteenistus'''
* ehitusjärelevalve (sh omavoliliste ja ohtlike ehitistega tegelemine)
* kasutuslubade ja kasutusteatiste menetlemine 
* osalemine ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimisel 
* ehitusprojektidele ekspertiiside ja uuringute tellimine
'''Kultuuriväärtuste teenistus'''
* miljööväärtusega hoonestusalade ja kultuuriväärtuslike linnastruktuuridega tegelemine 
* muinsuskaitseala ja mälestiste ning miljööväärtusega hoonestusalade planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamine 
* arheoloogilise miljööpiirkonna alal säilinud ajaloolise väärtusega kultuurkihi kaitse 
* restaureerimistoetuste määramine
* Tartu linna muinsuskaitse komisjoni töö korraldamine
'''Lubade- ja registriteenistus'''
* ehituslubade taotluste ja ehitusteatiste menetlemine 
* ehitusprojektide ja taotluste menetlusse võtmine ja läbivaatuse korraldamine
* ehitusprojektide vastavusnõuete kontrollimine ja märkuste edastamine taotlejale
* ehitisregistrisse andmete esitamine ja registriandmete korrastamine
* rajatiste kasutuslubade ja kasutusteatiste menetlemine
* rajatiste projekteerimises ja ehitamises osalemine ning riikliku järelevalve teostamine

=== [[Tartu Linnavalitsuse avalike suhete osakond|Avalike suhete osakond]] ===
Avalike suhete osakond koordineerib linnavalitsuse avalikke ja välissuhteid ning linnavalitsuse sisekommunikatsiooni. Samuti tegeleb osakond Tartu linna kaasamisalaste tegevustega, linna mainekujunduse, turundustegevuse ja turismi valdkonna korraldamisega.

Osakonna ülesanded:

* Tartu kodulehe www.tartu.ee ja sotsiaalmeediakanalite toimetamine ja arendamine
* linnavalitsuse tegevust kajastava info avaldamine (pressiteated jm teavitused), meediasuhete korraldamine
* linlasi teavitavate trükiste väljaandmine, linna suveniiride ja kingitustega tegelemine
* linnavalitsuse ja -volikogu infokeskuse ja heakorratelefoni töö korraldamine
* linna mainet kujundavate tegevuste (trükised, suveniirid, kampaaniad, üritused) korraldamine ja koordineerimine
* turismistatistika ja turismiuuringutega tegelemine
* uute turismitoodete väljatöötamine
* Tartu brändi arendamine
* Tartu tutvustamine rahvusvahelises meedias ja võrguväljaannetes;
* linna ametlike delegatsioonide välisvisiitide korraldamine; välisriikidest Tartusse saabuvate ametlike delegatsioonide vastuvõtmine
* sisekommunikatsiooni korraldamine

=== Ettevõtluse arengu osakond ===

Osakonna ülesandeks on arendada koostööd linna, ettevõtluse tugistruktuuride ja ettevõtete vahel, toetada vastutustundliku ja innovaatilise ettevõtluse arengut Tartu linnas. 

Osakonna ülesanded: 
* ettevõtjate nõustamine 
* ettevõtlusalaste seminaride, teabepäevade, ettevõtlusnädala ja ärikontaktpäevade korraldamine
* koostöö ettevõtluse tugistruktuuride ja -organisatsioonidega 
* tootmisettevõtete digitaliseerimise toetuse menetlemine
* kaubandusjärelevalve korraldamine 
* hooajalise müügi korraldamine 
* ettevõtluskliimat iseloomustavate näitajate kogumine ja analüüsimine 
* täiendavate finantseerimisvõimaluste otsimine, info jagamine 
* rahvusvahelistes projektides osalemise koordineerimine
* parimate ettevõtjate ja teenindajate tunnustamine

=== Haridusosakond ===
Haridusosakond lahendab Tartu linnas lapsehoiu, alushariduse, üldhariduse ja kutseharidusega seotud küsimusi ning korraldab oma haldusalas tegutsevate asutuste ülalpidamist ja tegevust. Haridusosakonnal on 50 allasutust, sh 26 lasteaeda, 22 üldhariduskooli, üks kutseõppeasutus [[Tartu Rakenduslik Kolledž]] ja [[Hariduse Tugiteenuste Keskus]]. 

Osakonna ülesanded:
* töötada välja linna haridusvaldkonna arengusuunad 
* arendada haridusasutuste süsteemi 
* suunata ja koordineerida haridusasutuste tegevust
* nõustada ja juhendada haridusasutuste juhte, nõustada lapsi ja vanemaid seoses haridusasutuste tegevuse, õppimisvõimaluste ja tugisüsteemidega 
* pidada arvestust lasteaiakohta vajavate laste üle ja korraldada lasteasutuste komplekteerimist 
* pidada arvestust haridusasutustes õppivate laste üle 
* korraldada haridusasutuste finantseerimist 
* korraldada eralasteaedadele ja lapsehoiuteenuse osutajatele toetuste maksmist 
* koordineerida tugiteenuste osutamist ning haridusürituste, olümpiaadide korraldamist
* korraldada parimate õpetajate tunnustamist

=== IT süsteemihalduse osakond ===
Osakonna ülesandeks on Tartu Linnavalitsuse ja allasutuste infosüsteemide, sh arvutivõrkude, tarkvarateenuste, serverite, riistvara jms haldamine ja arendamine ning arvutikasutajatele IT tugiteenuse osutamine.

=== Järelevalveosakond ===
Osakond tegeleb linnavalitsuse nimel väärtegude kohtuvälise menetlemisega ja teeb järelevalvet:
* kõnniteede koristuse, sh lume- ja libeduse tõrje kohustuse täitmise üle
* avalikult kasutatava veekogu ääres kallasrajale juurdepääsu tagamise üle
* Tartu linna korraldatud avalikul liiniveol sõiduõiguse omamise üle
* heakorranõuete ja koormiste täitmise üle
* koerte ja kasside pidamise nõuete järgimise üle  
* peatumise ja parkimise nõuete järgimise üle
* tasulise parkimise eeskirjade järgimise üle

=== Kultuuriosakond ===
[[Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond|Kultuuriosakond]] koordineerib Tartu linna kultuuri-, spordi- ja noorsooelu, jagab projekti- ja tegevustoetusi ning kontrollib toetuste kasutamist. Osakond haldab Tartu kultuuriürituste internetipõhist andmebaasi (kultuuriaken.tartu.ee), registreerib avalikke üritusi ja koosolekuid. Kogub ja analüüsib kultuuristatistikat. Kultuuriosakonnal on 9 allasutust – huvikoolid, muuseumid, raamatukogud, noortekeskused ja kultuurikeskus.

Osakonnas on kolm teenistust.

Kultuuriteenistus
* linna kultuurielu koordineerimine ja edendamine 
* avaliku, era- ja mittetulundussektori vahelise koostöö soodustamine 
* koostöö erinevate kultuuriasutuste ja kolmanda sektori ühendustega

Noorsooteenistus
* koordineerib ja arendab linnas noorsootööd
* peamised koostööpartnerid on noortekeskused, huvihariduse ja huvitegevuse teenusepakkujad ning noorsootööühingud

Sporditeenistus
* linna spordielu koordineerimine ja sporditegevuse edendamine 
* spordivaldkonna avaliku-, era- ja mittetulundussektori vahelise koostöö soodustamine
* spordiklubide nõustamine
* spordivaldkonna avaliku-, era- ja mittetulundussektori vahelise koostöö soodustamine

=== Linnamajanduse osakond ===
Linna tehnilise infrastruktuuri ja keskkonnakaitse korraldamine. Osakonna haldusalas tegutsevad Tartu linna asutused Tartu Kalmistu ja Tartu Linnatransport.
Osakonnas on neli teenistust.

Haljastus- ja linnapuhastusteenitus
* haljastute, mänguväljakute ja supluskohtade korrashoid ja arendamine
* raielubade väljastamine 
* teede, bussiootepaviljonide, pinkide ja prügiurnide hooldus ja korrashoid
* hulkuvate loomadega seotud probleemid 

Keskkonnateenistus
* jäätmekäitluse korraldamine 
* jäätmekava ning ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava koostamine 
* keskkonnateadlikkuse edendamine 
* keskkonnamõju hindamine ja keskkonnauuringute tegemine

Teedeteenistus
* tänavate remont ja rekonstrueerimine, sildade ehitamine
* jalgrattataristu rajamine 
* tänavavalgustuse ehitamine 
* kaevelubade väljastamine

Liikluskorralduse teenistus 
* linna liikluskorraldus ja parkimisküsimuste korraldamine 
* liiklusuuringud
* parkimislubade ja -kaartide, eriveolubade, erinevate sissesõidulubade ning teede ja tänavate sulgemislubade väljastamine

=== Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond ===
Osakond tegeleb territoriaalse planeerimise, planeeringute koostamise ning järelevalvega planeeringute rakendamise üle, koordineerib linna tehnilise infrastruktuuri arendamist ning maakorralduslike ja geodeetiliste tööde tegemist.

Osakonnas on neli teenistust.

Detailplaneeringute teenistus
* detaliplaneeringute lähteülesannete koostamine 
* detailplaneeringute korraldamine jm detailplaneeringutega seotud küsimused 
* elanikkonna teavitamine detailplaneeringutega seotud küsimustes

Maakorraldusteenistus
* maakorralduslikud toimingud, servituutide seadmine munitsipaalmaadele 
* munitsipaalmaadega seotud küsimused 
* maade riigi omandisse jätmine, munitsipaliseerimine ja erastamine 
* riigimaale ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmise ja tehnovõrgu omaniku kasuks isikliku kasutusõiguse seadmisega seotud küsimused

Geodeesiateenistus
* geodeetilistele ja maakorralduslikele töödele tugineva geoinfo väljatöötamine ja korraldamine 
* geodeetiliste, kartograafiliste ja maamõõdualaste tööde korraldamine
* aadresside ja tänavanimede muutmiseks vajalike eelnõude koostamine
* geodeetiliste ja maakorralduslike tööde kontrollimine ja registritesse kandmine

Inseneriteenistus
* linna tehnovõrkude arenguga seotud küsimuste lahendamine üld- ja detailplaneeringutes 
* tehnovõrkudega seotud planeeringute lähteülesannete koostamine ja korraldamine
* rajatiste projekteerimistingimuste koostamine

=== Linnavarade osakond ===
Osakond korraldab linnavara valdamist ja kasutamist. Osakonnas on kolm teenistust.

Ehitusteenistus 
* linna ning linnaga seotud asutuste hoonete ja rajatiste investeeringute planeerimine 
* munitsipaalehitiste ja -korterite ülevaatused, aktide koostamine
* linnale kuuluvate hoonete ja ruumide remondi korraldamine ja järelevalve

Eluruumide teenistus 
* linnale kuuluvate eluruumide üürimise ja tasuta kasutusse andmise korraldamine 
* üürilepingute ning tasuta kasutamise lepingute sõlmimine
* üürimise ja tasuta kasutusse andmisega seotud juriidiliste probleemide lahendamine

Majandamisteenistus
* munitsipaalomandis olevate mitteeluruumide üürile või tasuta kasutusse andmise korraldamine
* haldushoonete haldamine ja hooldamine
* linnale kuuluva vara võõrandamine

=== Rahandusosakond ===
Rahandusosakonna haldusalaks on linna eelarve ja linna finantsjuhtimine koostöös struktuuriüksuste ja linna osalusega äriühingute, sihtasutuste ning mittetulundusühingutega, linna eelarvestrateegia väljatöötamise koordineerimine.

Osakonnas on kaks teenistust.
Eelarveteenistus
* linna eelarve koostamine, selle täitmise jälgimine ja analüüsimine
* linnade tulude laekumise analüüsimine ning eelarvestrateegia koostamine
Raamatupidamisteenistus
* linna majandusarvestuse ja kontserniraamatupidamise korraldamine

=== Rahvastikutoimingute osakond ===
Osakonna ülesanded:
* perekonnaseisutoimingud, sh sünni ja surma registreerimine, abielu sõlmimine ja lahutamine perekonnaseisuandmete muutmine rahvastikuregistris 
* rahvastikutoimingute kohta rahvastikuregistrist andmete ja tõendite väljastamine
* elukohatoimingute tegemine, sh elukoha registreerimine ja elukohaandmete muutmine
* isikukoodi andmine isikule, kelle andmed kantakse riigi andmekogusse ja kes ei ole elamisloa või elamisõiguse taotleja
* nime muutmisega seotud toimingud

=== Ruumiloome osakond ===
Osakonna ülesanded:
* linna ruumilise planeerimisega seotud tegevuste suunamine ja kontrollimine
* planeeringute koostamine ja korraldamine, rohe- ja sinivõrgustikuga seotud tegevuste suunamine ja kontrollimine
* arhitektuuri- ja linnakujunduslike konkursside korraldamine
* linna arengustrateegia ja arengukavade koostamise koordineerimine 
* ruumiandmete analüüsimine ja sellega seotud tööde tellimine
* liikuvusega seotud tegevuste suunamine üld- ja detailplaneeringutes, liikuvust puudutavate uuringute tellimine, andmete kogumine ja analüüsimine
* linnakujunduslike küsimuste koordineerimine
* Tartu linna energia- ja kliimakava elluviimisega seotud tegevuste suunamine ja kontrollimine välisrahastusega projektidega seotud tegevused

=== Sisekontrolli osakond ===
Osakonna ülesanded:
* linnavalitsuse ja hallatavate asutuste sisekontrollisüsteemi toimimise, selle tõhususe ja õigusaktidele vastavuse hindamine ja analüüsimine
* linnavalitsuse nõustamine riskide tuvastamisel ning hindamisel
* linnavalitsusele usaldusväärse finants- ning juhtimisinformatsiooni kogumine ja analüüsimine, sh linna ametiasutuste ja hallatavate asutuste tegevuse seire
* '''linna ametiasutuste ja hallatavate asutuste''' töökorralduse ja tegevuse analüüsimine ning selle seadustele jt õigusaktidele vastavuse hindamine; eelarve koostamise, finantsaruandluse ja raamatupidamiskorralduse efektiivsuse ja õiguspärasuse analüüsimine ning hindamine; ressursside kasutamise sihipärasuse, säästlikkuse ja õiguspärasuse analüüsimine ja hindamine; korruptsiooniriskide ennetamine.

=== Sotsiaal- ja tervishoiuosakond ===
[[Tartu linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond]] koordineerib ja korraldab [[sotsiaalhoolekanne]]t ja tervishoidu Tartu linnas. Osakonna hallata on viis linna hoolekandeasutust: [[Tartu laste turvakodu|Tartu Laste Turvakodu]], [[Tartu Hooldekodu]], [[Päevakeskus Tähtvere]], [[Päevakeskus Kalda]] ja Varjupaik.

Osakonnas on viis teenistust.

'''Hoolekandeteenistus'''
* toimetulekuraskustes eakatele ja puuetega tartlastele teiste linlastega võrdsete võimaluste tagamine 
* puudega või kõrge abivajadusega pereliiget hooldavate perede toetamine

'''Lastekaitseteenistus'''
* peredele laste kasvatamisel toe pakkumine

'''Sotsiaaltööteenistus'''
* toimetulekuraskustes tööealistega seotud sotsiaalhoolekanne, abivajajatele minimaalse sissetuleku tagamine ja nende iseseisva toimetuleku ja tööga hõivatuse toetamine

'''Tervishoiuteenistus'''
* elanike nõustamine tervishoiu küsimustes 
* esmatasandi terviseteenuste koordineerimine
* tervise edendamisele suunatud tegevuste korraldamine

'''Arendus- ja haldusteenistus'''
* sotsiaalteenuste ja -toetuste kordade ettevalmistamine 
* sotsiaalhoolekandealaste projektide, arengudokumentide ja tegevuskavade koostamine 
* uuringute läbiviimine 
* kodanike ja hoolekandealuste õigusalane nõustamine

== Linnavalitsuse komisjonid ==
2020. aastal tegutsesid linnavalitsuses järgmised komisjonid: 

* Tartu linna kriisikomisjon
* Muinsuskaitsekomisjon
* Eluasemekomisjon
* Monumendikomisjon
* Kergliiklusteede arendamise komisjon

2011. aastal olid Tartu linnavalitsuses järgmised komisjonid:

*Elamukomisjon
*Kriisikomisjon
*Monumendikomisjon 
*Tartu linna laste nõustamiskomisjon 
*Muinsuskaitse komisjon

==Vaata ka==
*[[Tartu Linna Statistika Büroo]]
== Viited ==
{{viited}}
== Kirjandus ==
*TARTU KOGUTEOS. TARTU LINNA-UURIMISE TOIMKONNA KORRALDATUD JA TOIMETATUD. TARTU LINNA VÄLJAANNE, 1927, [https://galerii.kirmus.ee/grafo/fpdf/pdf.php?id=53494 I. Linnavalitsuse liikmed, alates 1878. a.], lk 471; [https://galerii.kirmus.ee/grafo/fpdf/pdf.php?id=53495 Linnapеa abid ja ühtlasi linnanõunikud, Linnanõunikud, Linnasekretärid, alates 1878. a.], lk 472;

==Välislingid==
*[http://www.tartu.ee/?lang_id=1&amp;menu_id=2&amp;page_id=23 Tartu Linnavalitsuse koduleht]

[[Kategooria:Tartu linnavalitsus| ]]
[[Kategooria:Eesti omavalitsusasutused]]</text>
      <sha1>4xrpdae6h75ipx7zl8qjhf5gqpxl9w4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aapo Ilves</title>
    <ns>0</ns>
    <id>102577</id>
    <revision>
      <id>7204962</id>
      <parentid>7095432</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T02:57:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-42296-74</username>
        <id>234517</id>
      </contributor>
      <comment>/* Proosakogud */</comment>
      <origin>7204962</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18866" sha1="cxoz54ze5sntoyglix4toqbb9jvwubk" xml:space="preserve">[[Pilt:Aapo Ilves.jpg|pisi|Aapo Ilves 2007. Foto: Aapo Ilves]]
[[Pilt:Ilves, Aapo HeadRead 2014.IMG 0076.JPG|pisi|Aapo Ilves kirjandusfestivalil [[HeadRead]] 2014 (raadiosaates)&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: Ave Maria Mõistlik, 30. mai 2014&lt;/small&gt;]]
'''Aapo Ilves''' (sündinud [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[1970]] [[Räpina]]s) on eesti-[[võrukesed|võru]] kirjanik, ajakirjanik ja muusik, kes kirjutab [[eesti keel|eesti]], [[võru keel|võru]] ja [[setu keel]]es. Ta on [[Eesti Autorite Ühing|Eesti Autorite Ühingu]] ja [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige. Aastast 1997 kuulub ta [[Tartu Noorte Autorite Koondis]]se.

Aapo Ilves on kirjutanud sõnad kahele Eestit [[Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esindanud laulule: &quot;Tii&quot; (esitaja: 2004. aastal ansambel [[Neiokõsõ]]) ja &quot;Kuula&quot; (esitaja: 2012. aastal [[Ott Lepland]]).

==Looming==
===Luulekogud===
* &quot;No Vot!&quot; (Innocent Books 1996)
* &quot;Üks pedajas&quot; (Eesti Kostabi $eltsi Kaasaegse Kirjanduse Keskus 1998)
* &quot;Viie pääle&quot; (võrukeelne luuletuste ja laulutekstide kogu + CD; Väiku Välläandja 2005; kaasautorid [[Contra]], [[Olavi Ruitlane]], [[Jan Rahman]], [[Pulga Jaan]])
* &quot;Tulen öösel sulle koju&quot; (Väike Kirjastaja 2009)
* &quot;Isa sokk on matkasell&quot; (Ilmapress 2012; kaasautorid [[Contra]], [[Jaan Pehk]] ja [[Alar Pikkorainen]])
* &quot;Isa sokk on ufonaut&quot; (Ilmapress 2013; kaasautorid [[Contra]], [[Jaan Pehk]] ja [[Alar Pikkorainen]])
* &quot;Isa sokk on merekaru&quot; (Pead 2015; kaasautorid [[Contra]], [[Alar Pikkorainen]] ja [[Paul-Eerik Rummo]])
* &quot;Isa sokk on spordimees&quot; (Ilmapress 2024; kaasautorid [[Contra]], [[Jaan Pehk]] ja [[Alar Pikkorainen]])
* &quot;Isa sokk on tuulelohe&quot; (Ilmapress 2025; kaasautorid [[Contra]], [[Jaan Pehk]] ja [[Alar Pikkorainen]])

===Proosakogud===
* &quot;Ema on kajaka juures&quot; (Väike Kirjastaja 2001)
* &quot;Tapu asemel sõime&quot; (Väike Kirjastaja 2003)
* &quot;Muinasjutud lastele ja suurtele&quot; (Futuprint 2012, illustreerinud Regina Lukk-Toompere)
* &quot;Sulatõtt ja teisi jutte&quot; (Räpina 2026)

===Näidendid===
* &quot;Räpina triloogia&quot;:
** &quot;Ööpik Võhandu kaldalt&quot; (tekstiraamat Väike Kirjastaja 2002; esietendus juulis 2002; lavastaja Raivo Adlas)
** &quot;Wõõbsu palas!&quot; (tekstiraamat Väike Kirjastaja 2003; esietendus juulis 2003; lavastaja Raivo Adlas)
** &quot;Sillapää Ossi kronika&quot; (tekstiraamat Väike Kirjastaja 2004; esietendus juulis 2004; lavastaja Raivo Adlas)
* &quot;Meie elame Võrus!&quot; (koos [[Kalev Kudu]] ja [[Veiko Märka]]ga; esietendus augustis 2004 Võrus; lavastaja Kalev Kudu)
* &quot;Sanna takah tiigi man&quot; (esietendus Tartus Vilde teatri esituses juulis 2005; lavastaja Raivo Adlas)
* &quot;Pristan&quot; koos [[Olavi Ruitlane|Olavi Ruitlasega]] (tekstiraamat Väike Kirjastaja 2008; esietendus juulis 2008; lavastaja Meelis Hansing)
* &quot;Üheksa nulliga Eesti&quot; koos [[Olavi Ruitlane|Olavi Ruitlase]]; [[Veiko Märka]] ja [[Kadri Pettai]]ga; esietendus juulis 2008 Põlvas Intsikurmus; lavastaja Reeda Toots)
* &quot;Puut/Laat&quot; (esietendus juulis 2010 Tartus Hansahoovi teatris; lavastaja [[Ain Mäeots]])
* &quot;Pulmatrall&quot; (esietendus juulis 2011 Tartus Hansahoovi teatris; lavastaja [[Kalju Komissarov]])
* &quot;Poistekoori võimas laul&quot; (teatraliseeritud kantaat [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperi Estonia]] poistekoorile; esmaettekanne aprillis 2012; helilooja [[Priit Pajusaar]]; dirigent [[Hirvo Surva]])
* Libreto ja dramatiseering rokkmuusikalile &quot;Kuu on päike&quot; (esietendus [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperis Estonia]] novembris 2012; lavastaja [[Juss Haasma]]; muusikaline juht [[Feliks Kütt]]; muusika [[The Sun]]) 
* Libreto ja dramatiseering [[Mark Twain]]i jutustuse ainetel ooperile &quot;Prints ja kerjus&quot; (esietendus [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperis Estonia]] jaanuaris 2013; lavastaja [[Andres Puustusmaa]]; helilooja [[Priit Pajusaar]]; orkestreering [[Tõnis Kõrvits]]; dirigendid [[Mihhail Gerts]] ja [[Risto Joost]])
*&quot;Guugelmuugelpunktkomm&quot;, lasteooper, helilooja Tauno Aints, libreto Rein Pakk, Aapo Ilves, Tauno Aints, laulusõnad Aapo Ilves. Teater Vanemuine. Esietendus 28. oktoobril 2017.
*Libreto kooriooperile &quot;Maailma parim laulukoor&quot;, ITL segakoor 2022, muusika Priit Pajusaar, lavastaja Saima Kallionsivu.
*&quot;Ivan Narodny. Mees, kes luiskas tõde&quot;. Lavastaja Jaan Willem Sibul, helilooja Priit Pajusaar, esietendus 17. juuli 2024 Leevi laululaval.

====Teatris ettekandmiseks kirjutatud tekstid, laulud, tõlked ja muusika====
* Lavastuse &quot;Runar ja Kyllikki&quot; tunnuslaul (esietendus novembris 2007 [[Ugala teater|Ugala teatris]]; näidendi autor [https://youpornhub.mobi Jussi Kylätasku]; lavastaja [[Taago Tubin]])
* [[Antti Tuuri]] näidendi &quot;Jõgi voolab läbi linna&quot; laulusõnade tõlked (esietendus detsembris 2007 [[Eesti Draamateater|Draamateatris]]; lavastaja [[Ingomar Vihmar]])
* Fiktsionaalse romaani &quot;Pisuhänd&quot; peatükk (esietendus mais 2008 [[Endla teater|Endla teatris]]; näidendi autor [[Eduard Vilde]]; lavastaja [[Sven Heiberg]])
* Muusika ja laulusõnad lavastusele &quot;Pristan&quot; (esietendus juulis 2008; lavastaja Meelis Hansing)
* Muusika ja laulusõnad lavastusele &quot;Punamütsike&quot; (esietendus novembris 2014 teatris [[Teater Vanemuine|Vanemuine]]; lavastaja [[Veikko Täär]])
* Näidendite &quot;Pristan&quot;, &quot;Puut/Laat&quot; ja &quot;Pulmatrall&quot; muusika
*Laulusõnad rokkooperile &quot;Gustav Adolfi kooli saladus&quot;. Helilooja Priit Aimla, dramaturgia ja libreto Jaak Juske. Gustav Adolfi Gümnaasium 2016.
*Laulusõnade tõlge muusikafilmist &quot;The Greatest Showman&quot; huvikooli ModeRato kontsertetendusele &quot;Vingeim vaatemäng&quot;. Etendus juunis 2019 Pärnu Teatris Endla.
*Laulusõnad lavastusele &quot;W&quot; (teatrisaaga kahes vaatuses). Esietendus 16. novembril 2019 Tartus Vanemuise suures majas.
*Laulusõnade tõlge muusikalile &quot;Nunnad hoos&quot; (&quot;Sister Act&quot;). Esietendus 18. novembril 2020 Tartus Vanemuise suures majas.
*Laulude sõnad lavastusele &quot;Vennad Lõvisüdamed&quot;, helilooja Ardo Ran Varres, esitajad Peeter Tooma ja Liisi Koikson, Astrid Lindgreni ainetel lavastanud Tiit Palu, Vanemuine 2022.
*Laulutekstid lavastusele &quot;Prohvet ja idioot&quot;. Esietendus Vanemuise väikeses majas 14. veebruaril 2024.
*Laulutekstid lavastusele “Mitte ainult Tuhkatriinust”. Lavastaja Laine Mägi, stsenarist: Ott Kilusk, helilooja Mirjam Kits, esietendus Pärnu teatris Endla 15. aprillil 2024.
*Laulutekstid lavastusele &quot;Alice Imedemaal&quot; (E STuudio produktsioon). lavastaja Tanel Jonas, stsenarist Ott Kilusk, helilooja Ardo Ran Varres, esietendus Tartu Sadamateatris 02. juunil 2024.
*Laulutekstid lavastusele &quot;Rongirüüv&quot;. Stsenarist Jan Rahman, lavastaja Kristo Toots, helilooja Erki Meister, esietendus Karilatsi vabaõhumuuseumis 27. juunil 2024, laulude esmaettekanne Mooste Folgikojas 18. 08. 2022.
*Laulutekstid lavastusele &quot;Kuninga käsk&quot;. Autor Mart Kivastik, lavastaja Tiit Palu, helilooja Ardo Ran Varres, esietendus 28. juunil 2024 Tartu toomkiriku varemetes.
*Laulutekstid ja stsenaarium lavastusele &quot;Ivan Narodny. Mees, kes luiskas tõde&quot;. Lavastaja Jaan Willem Sibul, helilooja Priit Pajusaar, esietendus 17. juuli 2024 Leevi laululaval.
*Laulutekstid Kohtla-Järve Gümnaasiumi rokkooperile '''&quot;'''&gt;Kohtla:Järve&lt;&quot;, libretist ja lavastaja Neeme Kuningas, muusika Siim Aimla, muusikajuht Margus Kappel, esietendus 23. novembril Kohtla-Järve kultuurikeskuses.
*Laulud lavastusele &quot;Linnaloom&quot; (MTÜ Moderato, Pärnu Kunstide Kooli, Laine Mägi Tantsukooli ja Pärnu Kutsehariduskeskuse koguperemuusikal, esietendus märtsis 2026 Pärnu teatris Endla).

====Rollid====
* Pastor Schwarz näidendis &quot;Ah tsusku külh&quot; (esietendus augustis 2008 Obinitsas; näidendi autor [[Kauksi Ülle]]; lavastaja Kalev Kudu)

===Antoloogiad, kogumikud, heliplaadid===

* &quot;[[Põlvamaa]] luule&quot; (koostaja Sirje Vill; J. Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts 1999)
* &quot;Tagasi prügimäele&quot; (eesti punkluule antoloogia; koostaja [[Jürgen Rooste]]; [[Tänapäev]] 2000)
* &quot;Viie tunni tee / Five Hours Away&quot; (Põhjamaade Ministrite Nõukogu Tallinna Infobüroo ja AcrossWords 2001)
* &quot;Ime kütken tähe poole kist&quot; (eesti murdeluule antoloogia; koostaja [[Siim Kärner]]; [[Viljandi]]: Print Best 2002)
* &quot;Emajõe kondor&quot; ([[Tartu NAK]] 2002)
* &quot;Tallinnasta pois&quot; (Helsingi: Absurdia 2003)
* CD &quot;Süä kisk&quot; ([[Lõkõriq]]; [[Kauksi Ülle]] Mänedsment 2003)
* &quot;Äitsnemise aigu&quot; ([[Eesti Keele Instituut]] 2004)
* CD &quot;Undsõn ilman&quot; ([[Lõkõriq]]; [[Kauksi Ülle]] Mänedsment 2004)
* &quot;Viie pääle&quot; (võrukeelne luuletuste ja laulutekstide kogu + CD; Väiku Välläandja 2005; kaasautorid [[Contra]], [[Olavi Ruitlane]], [[Jan Rahman]], [[Pulga Jaan]])
* &quot;Neiu ja karu&quot; (soome-ugri proosat, luulet, mälestusi, tõlkeid; MTÜ Fenno-Ugria Asutus 2005)
* CD &quot;[[Murõt ei olõ]]&quot; (2006; kaasautorid [[Jaan Pulk]] ja [[Jan Rahman]])
* CD &quot;Laulvad kirjanikud&quot; ([[Prima Vista]] 2007)
* &quot;Väike pornoraamat&quot; ([[Tartu NAK]] ja Tänapäev 2007)
* &quot;Vanaemade lood&quot; (Pilgrim 2007)
* &quot;Meie oleme Räpinast&quot; (Räpina Aianduskool 2010)
* &quot;Viinakuu. Alkohol eesti luules&quot; ([[Tänapäev]] 2010; koostanud [[Udo Uibo]])
* &quot;Lemberaamat&quot; (armastusluule kogumik; A-Disain ja [[Tartu NAK]] 2010)
* &quot;Kius olla julge&quot; (esseed luulest; MTÜ KITE 2011)
* CD &quot;Vana Võromaa helü'&quot; (Kõrvipalu loomõtalu 2011)
* &quot;Sõnad soojas süliriimis. Seks eesti luules&quot; ([[Pegasus]] 2011)
* &quot;Eesti unejuttude ja -salmide kuldraamat&quot; ([[Tea Kirjastus|Tea]] 2012; koostanud Olivia Saar)
* &quot;Isa sokk on matkasell&quot; (Ilmapress 2012; kaasautorid [[Contra]], [[Jaan Pehk]] ja [[Alar Pikkorainen]])
* CD &quot;Määne om seo maa&quot; (Kõrvipalu loomõtalu ja Võro selts VKKF 2013)
* Seto ja võrokeeline laulik (Seto Instituut 2013)
* &quot;Lauldes mööda Eestimaad&quot; (Laulutekstide kogu; Go Reisiraamat 2013)
* CD &quot;Lutsuvad kivid. Kirjanikud muusikas&quot; (Tartu linnaraamatukogu ja kirjandusfestival Prima Vista 2013)
* &quot;8+8&quot; (Eesti ja Soome luule valikkogu; kirjastus Nynorden 2013)
* CD &quot;Aga ükskord&quot; (Elwood Muusik 2013)
* &quot;Isa sokk on ufonaut&quot; (Ilmapress 2013; kaasautorid [[Contra]], [[Jaan Pehk]] ja [[Alar Pikkorainen]])
* &quot;Kukersiit ja konnatahvel. Meie energia lugu&quot; (Produktsioonigrupp 2014)
* &quot;Vastse äitsnemise aigu&quot; ([[Eesti Keele Instituut]] 2014)
* &quot;Eesti kollijuttude ja -salmide kuldraamat&quot; (Tea 2014)
* &quot;Võro-Seto tähtraamat 2015&quot; (Võro Selts VKKF 2014)
* &quot;Võro-Seto tähtraamat&quot; 2016 (Võro Selts VKKF 2015)
* &quot;Bjarmia antoloogia&quot; (Kustannusosakeyhtiö Savukeidas 2015)
* CD &quot;Kirivane - Lindilves&quot; (2016)
* &quot;100 laulua. Laulamme yhdessä&quot; / &quot;100 laulu. Laulame koos&quot; (Tallinn: Guide Marketing 2018)
*„Igal pool on ainult tähed“ (Eesti lasteluulet läbi kolme aastakümne. Koostaja Leelo Tungal, kirjastus Tänapäev 2019).
*&quot;Eesti kalaluule antoloogia&quot;, koostanud Vladislav Koržets, Sõnavald 2021.
*&quot;Armastuse planeet. 21. sajandi eesti luulet&quot;, koostaja Doris Kareva, Rahva Raamat 2022.
*&quot;50 rusinaa Tarton Mikalta&quot;, Lector Kustannus OY 2023.
*&quot;Südames laulavad metsad. Eesti metsaluule antoloogia&quot;, koostanud Doris Kareva, Salv 2024.

===Näidendid DVD-del===

* &quot;Pristan&quot; (Räpina 2008)
* &quot;Puut/Laat&quot; (Hansahoovi Teater, Tartu 2010)

===Toimetaja-koostaja===

====Raamatud==== 
*&quot;Lihtsalt Räpina&quot; ([[Räpina]] Vallavalitsus 2004)
*&quot;Viie pääle&quot; (Väiku Välläandja 2005; koos teiste autoritega)
*Tiina Ilvese &quot;Augustihambad&quot; ([[Räpina]] 2006)
*Tiina Ilvese &quot;Viis viimatist&quot; ([[Väike Kirjastaja]] 2009)
*Kristi Küppar &quot;Sõnajalgne&quot; (Väike-Rõsna 2025)

====CD-d====
*&quot;Süä kisk&quot; (Lõkõriq; [[Kauksi Ülle]] Mänedsment 2003) 
*&quot;Undsõn ilman&quot; ([[Lõkõriq]]; [[Kauksi Ülle]] Mänedsment 2004)
*&quot;Viie pääle (Väiku Välläandja 2005) 
*&quot;Murõt ei olõ&quot; ([[Ilves, Pulk ja Rahman]] 2006)
*&quot;Laulvad kirjanikud&quot; (Prima Vista 2007)
*&quot;Määne om seo maa&quot; (Kõrvipalu loomõtalu ja Võro selts VKKF 2013)
*&quot;Lutsuvad kivid. Kirjanikud muusikas&quot; (Tartu Linnaraamatukogu ja kirjandusfestival Prima Vista 2013)
*CD &quot;Aga ükskord&quot; (Elwood Muusik 2013)
*CD &quot;Kirivane - Lindilves&quot; (2016)

===Ajakirjanduses===
Aapo Ilvese luulet, proosat, arvustusi, illustratsioone ja artikleid on avaldanud näiteks ajakirjad [[Looming (ajakiri)|Looming]], [[Vikerkaar]], [[Teater. Muusika. Kino]], [[Täheke]], [[DI (ajakiri)|DI]], [[Urdu]], [[Cheese (ajakiri)|Cheese]], [[Eesti Loodus]], [[Playboy]], [[Estonian Culture]], [[Jalka]], [[Intelligent Life]], [[Investeeri]] ja [[Neoonmust]] ning ajalehed [[Eesti Ekspress]], [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], [[Eesti Päevaleht]], [[KesKus]], [[Postimees]], [[Maaleht]], [[Võrumaa Teataja]], [[Virumaa Teataja]], [[Koit (ajaleht)|Koit]], [[Setomaa]], [[Lõunaleht]] ja [[Epifanio]].

===Laulutekste===
Aapo Ilves on kirjutanud laulutekste järgmistele ansamblitele ja lauljatele (nimekiri pole täielik): 
*[[Lõkõriq]]
*[[Neiokõsõ]] (&quot;Tii&quot;)
*[[Jäääär]]
*[[Koer (ansambel)|Koer]]
*[[Skriimsilm]]
*[[Tanel Padar &amp; The Sun]] (&quot;Kuu on päike&quot; ja &quot;Võta aega&quot;)
*[[Nexus]]
*[[Mikk Saar]]
*[[Päris Anni]]
*[[In Chain]]
*[[Eliit]]
*[[The Cookies]]
*[[Kontrabanda]]
*[[Ska Faktor]]
*[[Meie Mees]]
*[[Kristjan Kasearu]] &amp; [[Paradise Crew]]
*[[Ott Lepland]] (&quot;Süte peal sulanud jää&quot;, &quot;Kuula&quot;)
*[[Estraadiraadio]]
*[[Vanaviisi]]
*[[Regatt]]
*[[Jana Kask]]
*[[Folk Highlights Orchestra]]
*[[Liis Lemsalu]]
*[[Artjom Savitski]]
*[[Helen Adamson]]
*[[Singer Vinger]]
*[[HND]]
*[[Shanon]]
*[[Brigita Murutar]]
*[[Must Hunt]]

===Tõlked===

Aapo Ilves on tõlkinud laulutekste soome, vene, inglise ja saksa keelest eesti, võru ja setu keelde. Reaaluste tõlgete või inglise keele kaudu on ta adapteerinud ka läti-, rootsi-, islandi- ja itaaliakeelseid laule.

===Illustratsioonid===

Aapo Ilves on illustreerinud näiteks järgmised raamatud:
* [[Ilmar Vananurm]] &quot;Lehed, tuulest kantud&quot;
* [[Olavi Ruitlane]] &quot;Kroonu&quot;
* [[Vahur Afanasjev]] &quot;Kaadrid otsustavad&quot;
* [[Tiina Ilves]] &quot;Augustihambad&quot;
* [[Tartu NAK]] &quot;[[Väike pornoraamat]]&quot;
* &quot;Kuldmuna&quot; (erinevad autorid)
* &quot;[[Võro-Seto tähtraamat]]&quot;

===Filmirolle===

* &quot;Kurat tuleb sauna&quot; (2004, rež [[Andres Maimik]]) – setu
* &quot;[[Magnus (film)|Magnus]]&quot; (2007, rež [[Kadri Kõusaar]]) – kanepimüüja
* &quot;Meeste tee lauluni&quot; (2008, rež [[Jaanis Valk]], dokumentaalfilm)
* &quot;Võrokeste Uma Pido&quot; (2008, rež Erle Veber, dokumentaalfilm)
* &quot;[[Taarka]]&quot; (2008, rež [[Ain Mäeots]]) – teetööline
* &quot;Teekond unelma lõppu&quot; (2008, rež [[Vahur Afanasjev]], dokumentaalfilm)
* &quot;Tagamõtsa&quot; (2012, rež Gerda Kordemets, telesari) – Aapo
* &quot;Aeg on sibul&quot; (2015, rež Ekke Vasli) – külamuusik

== Tunnustus ==

* 1995 Parima noore kunstniku preemia näitusel &quot;Järv&quot; Põlvas
* 2000 [[Hendrik Adamsoni murdeluulepreemia]] (ergutusauhind)
* 2004 Põlvamaa turismi sõber (&quot;Räpina triloogia&quot;)
*2004 Eriauhind runovõistlusel Kalevala-MM
* 2005 [[Kultuurikandja|Tartu Kultuurikandja]] auhind (rahvakultuurikandja)
* 2006 [[Räpina valla teenetemärk]]
* 2008 Eriauhind parima väikelastejutu eest Eesti Kirjanike Liidu lõunaeestikeelsete lastejuttude võistlusel (väikelastejutt „Rilli ja koll“, koos ema Tiina Ilvesega)
* 2008 Võrukeelsete rahvalike laulude võistluse &quot;Uma laul&quot; peapreemia (laulud &quot;Pristan&quot; ja &quot;Lodi tuu ja lodi vii&quot;)
* 2009 [[Põlva maakonna kultuuripreemia]]
* 2009 Võrukeelsete koorilaulude ja -seadete konkursil auhind parimate laulusõnade eest
* 2010 Võrukeelsete laulude võistluse &quot;Uma laul II&quot; peapreemia (&quot;Valgust henge&quot;)
* 2011 [[Põlvamaa teenetemärk]]
* 2013 [[Räpina valla teenetemärk]]
* 2013 Võrukeelsete laulude võistluse &quot;Uma laul III&quot; tekstipreemia (laulud „Kodasse pesä” ja „Kosmos”)
* 2013 [[Regiöö]] omaloomingukonkursi peapreemia
* 2014 Eesti Rahvusringhäälingu Vikerraadio &quot;Luulelahingu&quot; esikoht
* 2014 [[Kultuuripärl|Põlvamaa kultuuripärl]]
* 2021 Kultuuri- ja spordivaldkonna aasta tegija Räpina vallas 2020
* 2025 Karl Eduard Söödi nimelinse luuleauhinna lastepreemia raamatu &quot;Isa sokk on spordimees&quot; eest (kaaslaureaadid [[Contra]], [[Jaan Pehk]] ja [[Alar Pikkorainen]])
* 2026 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609927379/president-tunnustab-teenetemargiga-203-inimest &quot;President tunnustab teenetemärgiga 203 inimest&quot;] ERR, 30. jaanuar 2026&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

==Välislingid==
{{vikitsitaadid}}
{{commonskat}}
* [http://aapoilves.blogspot.com/ Aapo Ilvese ajaveeb]
* {{MusicBrainz nimi|id=b2c4d14c-d390-4c4f-9b41-0b1d5b8e3c72|nimi=Aapo Ilves}}
* [https://soundcloud.com/aapoilves Aapo Ilves @ Soundcloud]
'''Intervjuud'''
* [http://www.parnupostimees.ee/510842/aapo-ilves-koik-saavad-koverpeegliga-lahkesti-nakku/ Aapo Ilves: Kõik saavad kõverpeegliga lahkesti näkku, Pärnu Postimees 27.07.2011]
'''Ilukirjandus veebis'''
* [https://www.looming.ee/artiklid/monn/ Novell &quot;Mönn&quot;]
* [http://www.vikerkaar.ee/index1.php?page=Arhiiv&amp;a_act=article&amp;a_number=5372 Proosapala &quot;Obstsöönne lugu&quot;]
* [https://luuleleid.wordpress.com/tag/aapo-ilves/ Luuletus &quot;Vihmavari&quot;]
* [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/tolereeriv-manifest/ Luuletus &quot;Tolereeriv manifest&quot;]
* [http://www.sirp.ee/archive/2003/13.06.03/Varamu/varamu1-2.html &quot;a tribute to mississippi delta blues&quot; ja teisi luuletusi]
* [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/aapo-ilves/ Proosapala &quot;Kuidas Jaan Viinakuradiga tookord&quot;]
'''Esseed ja artiklid'''
* [http://www.postimees.ee/?id=349832 Seto Peko, superstaar! – Postimees 30.11.2010]
* [http://www.postimees.ee/260206/esileht/kultuur/193193.php Kelle laulu Eesti laulab? – Postimees 25.02.2006]
* [http://www.postimees.ee/280504/esileht/kultuur/135529.php Regilaulu seiklused peeglitagusel maal – Postimees 28.05.2004]
* [http://www.ekspress.ee/viewdoc/670175B17CC79C30C2256F9A0040EC37 Positiivne programm ehk olematud setud – Eesti Ekspress 31.01.2005]
* [https://www.sirp.ee/rahva-s-da-mandrij-hinguses/ Rahva süda mandrijää hinguses. Miljon aastat Eesti teatrit – Sirp 24.04.2006]
* [http://www.umaleht.ee/index.php?leht=2252&amp;keel=79 Sõajumala omma väläh! – Uma Leht nr 129]
* [http://www.umaleht.ee/index.php?leht=1871&amp;keel=64 Olõ-i kokkohoitminõ, ku saastahallist saastakaardiga saasta ostat! – Uma Leht nr 114]
* [http://www.setomaa.ee/index.php?id=63dc7ed1010d3c3b8269faf0ba7491d4&amp;act=magazine_article&amp;article_id=342 Linnas üle vii ja giidiraamadu – Setomaa, 16. 03. 2009]
* [http://www.setomaa.ee/index.php?id=63dc7ed1010d3c3b8269faf0ba7491d4&amp;act=magazine_article&amp;article_id=135 Teemi sis uma' värgi' kotohki kõrda – Setomaa, 18. 10. 2007]
[http://www.kes-kus.ee/index.php?kategooria=artiklid&amp;action=loe&amp;artikkel_id=1727 Külapoe peielaud on tühi – Kes-Kus, 7/2007]
* [http://www.temuki.ee/arhiiv/2005/11/lugu19.pdf Potisetod-vabalapsed – Teater. Muusika. Kino, 11/2005]
* [http://www.temuki.ee/arhiiv/2004/07/juuli_k07.pdf Saadan tull sanna – Teater. Muusika. Kino, 7/2004]

{{JÄRJESTA:Ilves, Aapo}}
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti luuletajad]]
[[Kategooria:Eesti muusikud]]
[[Kategooria:Eesti kunstnikud]]
[[Kategooria:Eesti näitekirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Võru kirjanikud]]
[[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1970]]</text>
      <sha1>cxoz54ze5sntoyglix4toqbb9jvwubk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pärnu JK Vaprus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>107336</id>
    <revision>
      <id>7204850</id>
      <parentid>7165342</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T17:54:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: −[[Kategooria:Pärnu spordiklubid]]; ±[[Kategooria:Eesti jalgpalliklubid]]→[[Kategooria:Pärnu jalgpalliklubid]]</comment>
      <origin>7204850</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18914" sha1="8xja17f9im3hfhgym7flf4m3mq1fdn8" xml:space="preserve">{{Jalgpalliklubi
| nimi          = Pärnu JK Vaprus
| pilt          =
| pildiallkiri  = 
| täisnimi      = Pärnu Jalgpalliklubi Vaprus
| hüüdnimi      = Karud
| lühend        = Vaprus
| asutatud      = 1922; taasasutatud 1999
| lõpp          = 
| väljak        = [[Pärnu Rannastaadion]]
| mahutavus     = 1501
| ametinimetus1 = Juhatus
| esimees       = [[Jaak Roosson]]&lt;br&gt;[[Karl Palatu]]
| omanik        = 
| ametinimetus2 = Peatreener
| treener       = [[Igor Prins]]
| liiga         = [[Premium liiga]]
| hooaeg        = [[Premium liiga 2025|2025]]
| positsioon    = Premium liiga, '''6.'''
| muster_la1 = | muster_la2 = _panelonblack| muster_la3 =
| muster_b1  = | muster_b2  = _panelonblack| muster_b3  =
| muster_ra1 = | muster_ra2 = _panelonblack| muster_ra3 =
| muster_sh1 = | muster_sh2 = | muster_sh3 =
| muster_so1 = | muster_so2 = | muster_so3 =
| vasakkäsi1 =FDE910 | vasakkäsi2 = FFFFFF| vasakkäsi3 =
| kere1      =FDE910 | kere2      = 000000| kere3      =
| paremkäsi1 =FDE910 | paremkäsi2 = FFFFFF| paremkäsi3 =
| püksid1    =000000 | püksid2    = 000000| püksid3    =
| sokid1     =FDE910 | sokid2     = 000000| sokid3     =
| veeb        = https://vaprus.ee/
| e mäng      = 
| võit        = 
| kaotus      = 
| mängija     = 
| fännid      = 
| auhinnad    = 
}}

'''Pärnu JK Vaprus''' on [[Eesti]] [[jalgpalliklubi]], mis tegutseb [[Pärnu]]s. Klubi esindusmeeskond mängib [[Premium liiga]]s ning peab kodumänge [[Pärnu Rannastaadion]]il. Klubi koduväljakuna on Eesti Jalgpalli Liidu andmetes märgitud Pärnu Rannastaadion aadressil Ranna pst 2, Pärnu.&lt;ref name=&quot;EJL-klubi&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://jalgpall.ee/voistlused/2/team/5387 |pealkiri=Pärnu JK Vaprus |väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit |vaadatud=1.06.2026}}&lt;/ref&gt;

Klubi kasutab ajaloolist nime ''Vaprus'', mille juured ulatuvad 20. sajandi alguse Pärnu spordiliikumisse. Vapruse ajalooline eelkäija oli 1922. aastal iseseisvunud spordiselts Vaprus; tänapäevane jalgpalliklubi taasasutati 1999. aastal.&lt;ref name=&quot;Vaprus-ajalugu20&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://uus.vaprus.ee/klubi/ajalugu-20-sajandil/ |pealkiri=Ajalugu 20. sajandil |väljaanne=Pärnu JK Vaprus |vaadatud=1.06.2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Vaprus-ajalugu21&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://vaprus.ee/klubi/ajalugu-21-sajandil/ |pealkiri=Ajalugu 21. sajandil |väljaanne=Pärnu JK Vaprus |vaadatud=1.06.2026}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==

=== Algusaastad ===
[[22. märts]]il [[1909]] loodi 1890. aastal asutatud [[Pärnu Karskusselts]]i Vaprus juurde võimlemisosakond. Klubi enda ajalookäsitluses on seda kuupäeva nimetatud Pärnu organiseeritud sporditegevuse alguseks.&lt;ref name=&quot;Vaprus-ajalugu20&quot; /&gt;

Pärast [[I maailmasõda]] jätkati sportimist Vapruse spordiosakonnana. 1922. aasta mais otsustasid spordimehed jätkata iseseisva spordiseltsina Vaprus. Spordiseltsi asutajate seas olid [[Johann Tamm]], [[Ago Pärtel]], [[Arnold Oksa]], [[Johan Põntson]], [[Arnold Luhaäär]] ja [[William Puust]].&lt;ref name=&quot;Vaprus-ajalugu20&quot; /&gt;

Vapruse liikmed võistlesid peale [[jalgpall]]i ka [[võimlemine|võimlemises]], [[maadlus]]es, [[kergejõustik]]us, [[tõstmine|tõstmises]], [[poks]]is, [[ujumine|ujumises]], [[suusatamine|suusatamises]], [[jalgrattasõit|jalgrattasõidus]], [[jääpall]]is, [[lauatennis]]es, [[korvpall]]is ja [[võrkpall]]is. Selts korraldas Pärnust [[Tallinn]]a ja Pärnust [[Riia]]sse linnadevahelisi jooksuvõistlusi. Vapruse osakonnad tegutsesid muu hulgas [[Raeküla (Pärnu)|Raekülas]], [[Vana-Pärnu]]s, [[Surju]]s ja [[Vändra]]s.&lt;ref name=&quot;Vaprus-ajalugu20&quot; /&gt;

Jalgpallis tuli Vapruse meeskond Pärnu meistriks 1927. ja 1934. aastal. 1937. aastal liitus Vaprus mitme teise Pärnu spordiklubiga, pannes aluse Pärnu Kalevile.&lt;ref name=&quot;Vaprus-ajalugu20&quot; /&gt;

=== Taasasutamine ja tõus liigades ===
Tänapäevane JK Vaprus sai alguse 1999. aastal, kui [[Raeküla staadion]]il koos harjutanud jalgpallisõprade ümber tekkis mõte taastada Vapruse nimi. Oluline roll oli [[Reigo Tõnsberg]]il, ettevõtja [[Ivo Tahi]]l ning esimese Eesti Vabariigi aegse Vapruse mängijal [[Aleksander Padu]]l. 25. juulil 1999 kinnitati JK Vapruse põhikiri ning klubi registreeriti 2000. aastal.&lt;ref name=&quot;Vaprus-ajalugu21&quot; /&gt;

Vaprus alustas Eesti meistrivõistlustel madalamatest liigadest. 2000. aastal võideti III liiga läänepiirkond ja tõusti II liigasse. 2001. aastal võitis Vaprus [[Väike karikas|Väikese karika]], mis andis klubile võimaluse olla seotud [[UEFA Regioonide Karikas|UEFA Regioonide Karika]] projektiga.&lt;ref name=&quot;Vaprus-ajalugu21&quot; /&gt;

2002. aasta lõpus otsustasid JK Vaprusega ühineda [[Marek Lemsalu Jalgpallikool]], [[Pärnu Pataljoni JK]] ja [[Pärnu FC Levadia]]. Selle tulemusel suurenes klubi noortetöö maht ning Vaprusest kujunes üks Pärnu olulisemaid jalgpalliorganisatsioone.&lt;ref name=&quot;Vaprus-ajalugu21&quot; /&gt;

2004. aastal võitis Vaprus II liiga lõuna/lääne piirkonna ning 2005. aastal [[Esiliiga]], millega tõusti esimest korda Eesti kõrgliigasse. Esimese kõrgliigahooaja lõpetas Vaprus 2006. aastal 7. kohaga.

=== Meistriliiga aastad ja Pärnu Linnameeskond ===
2007. aastal lõpetas Vaprus [[Meistriliiga]]s 8. kohal. [[Meistriliiga 2008|2008. aasta hooajal]] jäädi kõrgliigas viimaste sekka ning üleminekumängudel kaotati kahe mängu kokkuvõttes võõrsil löödud väravate reegli tõttu [[Paide Linnameeskond|Paide Linnameeskonnale]]. 2009. ja 2010. aastal mängis Vaprus [[Esiliiga]]s.

2010. aasta suvel arutasid Pärnu jalgpalliklubid, Pärnu linn ja [[Eesti Jalgpalli Liit]] Pärnu ühtse esindusmeeskonna loomist.&lt;ref name=&quot;Postimees-linnameeskond&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://sport.postimees.ee/274035/parnu-tahab-moodustada-jalgpalli-linnameeskonna |pealkiri=Pärnu tahab moodustada jalgpalli linnameeskonna |väljaanne=Postimees |aeg=9.06.2010 |vaadatud=1.06.2026}}&lt;/ref&gt; 2011. aasta hooajast moodustati [[Pärnu Linnameeskond]], mille aluseks olid Pärnu Vaprus, [[Pärnu JK]] ja [[Pärnu Kalevi SK]]. Linnameeskond võttis üle Vapruse liigakoha ning koondas Pärnu tugevamad mängijad.&lt;ref name=&quot;PP-linnameeskond&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://parnu.postimees.ee/1097758/parnu-linnameeskond-loobub-kohast-esiliigas |pealkiri=Pärnu Linnameeskond loobub kohast esiliigas |väljaanne=Pärnu Postimees |aeg=9.01.2013 |vaadatud=1.06.2026}}&lt;/ref&gt;

=== Taasalustamine madalamatest liigadest ===
Aastatel 2011–2013 keskendus JK Vaprus peamiselt noortetööle. 2014. aastal naasis klubi Eesti meeste meistrivõistlustele, alustades [[IV liiga]]st. Esimesel hooajal lõpetati IV liiga lõunatsoonis 9. kohal. 2015. aastal saavutati IV liiga läänetsoonis 2. koht ning 2016. aastal oldi III liiga läänetsoonis samuti 2. kohal. Üleminekumängudel alistati [[Tallinna FC Ararat TTÜ]] kahe mängu kokkuvõttes 14:2 ning kindlustati koht [[II liiga]]s.

=== Tagasitulek Premium liigasse ===
2017. aasta hooaja eel teatas MTÜ Jalgpalliklubide Liit, kuhu kuulusid [[Pärnu JK]], [[Pärnu Kalevi SK]] ja Pärnu JK Vaprus, et [[Pärnu Linnameeskond|Pärnu Linnameeskonna]] asemel hakkab Pärnut [[Premium liiga]]s esindama Pärnu JK Vaprus.&lt;ref name=&quot;EJL-2017&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://jalgpall.ee/uudised/premium-liigas-esindab-parnut-jalgpalliklubi-vaprus-n11567 |pealkiri=Premium liigas esindab Pärnut jalgpalliklubi Vaprus |väljaanne=Eesti Jalgpalli Liit |vaadatud=1.06.2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Vaprus-2017&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://vaprus.ee/premium-liigas-hakkab-parnu-linnameeskonna-asemel-alates-2017-aasta-hooajast-suvepealinna-esindama-parnu-jk-vaprus/ |pealkiri=Premium liigas hakkab Pärnu Linnameeskonna asemel alates 2017. aasta hooajast suvepealinna esindama Pärnu JK Vaprus |väljaanne=Pärnu JK Vaprus |vaadatud=1.06.2026}}&lt;/ref&gt;

2017. aastal lõpetas Vaprus kõrgliigas 9. kohal, kuid 2018. aastal jäädi viimaseks ja langeti Esiliigasse. 2019. aastal saavutati Esiliigas 3. koht ning 2020. aastal võideti Esiliiga, mis tõi klubile taas koha Premium liigas.

=== Stabiilsemaks kõrgliigaklubiks kujunemine ===
2021. ja 2022. aastal lõpetas Vaprus Premium liiga viimasel kohal, kuid säilitas koha kõrgliigas. 2023. aastal tegi klubi olulise sammu edasi: Igor Prinsi juhendamisel lõpetati hooaeg 6. kohal, kogudes 36 mänguga 48 punkti.&lt;ref name=&quot;EJL-klubi&quot; /&gt;

2024. aastal lõpetas Vaprus Premium liiga 7. kohal, kogudes 36 mänguga 35 punkti.&lt;ref name=&quot;PL2024-tabel&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.pistik.net/eesti-jalgpalli-premium-liiga-2024/punktid |pealkiri=Eesti Premium liiga 2024 punktitabel |väljaanne=Pistik.net |vaadatud=1.06.2026}}&lt;/ref&gt;

2025. aasta oli klubi jaoks senise kõrgliigaajaloo üks edukamaid. Vaprus lõpetas Premium liiga 6. kohal, kogudes 36 mänguga 49 punkti ning püstitades klubi Premium liiga punktirekordi.&lt;ref name=&quot;PL2025-tabel&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.pistik.net/eesti-jalgpalli-premium-liiga-2025/meeskonnad |pealkiri=Eesti Premium liiga 2025 meeskonnad |väljaanne=Pistik.net |vaadatud=1.06.2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Vaprus-saavutused&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://vaprus.ee/ |pealkiri=Saavutused |väljaanne=Pärnu JK Vaprus |vaadatud=1.06.2026}}&lt;/ref&gt; Sama hooaja üks silmapaistvamaid tulemusi oli 15. augustil 2025 [[Tartu JK Tammeka]] üle saadud 8:1 võit, mis on klubi kodulehe andmetel Vapruse Premium liiga ajaloo suurim võit.&lt;ref name=&quot;Vaprus-saavutused&quot; /&gt;

2025. aastal tõusis esile Vapruse kasvandik [[Marten-Chris Paalberg]], kes lõi Premium liigas 25 mänguga 15 väravat ning debüteeris Eesti meeste A-koondises. 2026. aasta veebruaris siirdus Paalberg Prantsusmaa klubisse [[AS Saint-Étienne]]; ERR-i vahendatud Soccerneti andmetel oli tegu Eesti liiga ajaloo rekordsummaga üleminekuga.&lt;ref name=&quot;ERR-Paalberg&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://sport.err.ee/1609929794/paalberg-muudi-prantsusmaale-eesti-liiga-rekordsumma-eest |pealkiri=Paalberg müüdi Prantsusmaale Eesti liiga rekordsumma eest |väljaanne=ERR Sport |aeg=2.02.2026 |vaadatud=1.06.2026}}&lt;/ref&gt;

== Mängijad ==
{{Vaata ka|Kategooria:Pärnu JK Vapruse jalgpallurid}}

=== Praegune koosseis ===
''Seisuga 1. juuni 2026''&lt;ref name=&quot;EJL-klubi&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Vaprus-meeskond&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://vaprus.ee/klubi/meeskond |pealkiri=Meeskond |väljaanne=Pärnu JK Vaprus |vaadatud=1.06.2026}}&lt;/ref&gt;

{{JK koosseis algus}}
{{JK koosseis mängija|no=1|rah=EST|pos=VV|nimi=[[Hendrik Vainu]]}}
{{JK koosseis mängija|no=12|rah=EST|pos=VV|nimi=Markkus Ristimets}}
{{JK koosseis mängija|no=16|rah=EST|pos=VV|nimi=[[Ott Nõmm]]}}
{{JK koosseis mängija|no=3|rah=EST|pos=KA|nimi=Karl Tristan Rand}}
{{JK koosseis mängija|no=4|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Magnus Villota]]}}
{{JK koosseis mängija|no=5|rah=EST|pos=KA|nimi=Siim Aer}}
{{JK koosseis mängija|no=15|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Kevin Aloe]]}}
{{JK koosseis mängija|no=28|rah=EST|pos=KA|nimi=Marko Lipp}}
{{JK koosseis mängija|no=43|rah=EST|pos=KA|nimi=Markkus Seppik}}
{{JK koosseis mängija|no=64|rah=EST|pos=KA|nimi=Johann Gregor Allas}}
{{JK koosseis mängija|no=88|rah=EST|pos=KA|nimi=Ekke Kesküla}}
{{JK koosseis mängija|no=90|rah=EST|pos=KA|nimi=[[Joonas Sild]]}}
{{JK koosseis kesk}}
{{JK koosseis mängija|no=8|rah=EST|pos=PK|nimi=Tristan Pajo}}
{{JK koosseis mängija|no=9|rah=EST|pos=PK|nimi=Joosep Põder}}
{{JK koosseis mängija|no=10|rah=EST|pos=PK|nimi=Sten Jakob Viidas}}
{{JK koosseis mängija|no=14|rah=EST|pos=PK|nimi=Rasmus Orm}}
{{JK koosseis mängija|no=17|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Sander Kapper]]}}
{{JK koosseis mängija|no=20|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Henri Välja]]}}
{{JK koosseis mängija|no=24|rah=EST|pos=PK|nimi=[[Mathias Villota]]}}
{{JK koosseis mängija|no=42|rah=EST|pos=PK|nimi=Matthias Limberg}}
{{JK koosseis mängija|no=47|rah=EST|pos=PK|nimi=Sander Kõlvart}}
{{JK koosseis mängija|no=55|rah=EST|pos=PK|nimi=Emil Dolgov}}
{{JK koosseis mängija|no=86|rah=EST|pos=PK|nimi=Raul Roosson}}
{{JK koosseis mängija|no=7|rah=EST|pos=RÜ|nimi=[[Virgo Vallik]]}}
{{JK koosseis mängija|no=11|rah=EST|pos=RÜ|nimi=[[Kevin Kauber]]}}
{{JK koosseis mängija|no=19|rah=EST|pos=RÜ|nimi=Ako Henno Kõrre}}
{{JK koosseis mängija|no=22|rah=EST|pos=RÜ|nimi=Mark Anders Lepik}}
{{JK koosseis lõpp}}

== Personal ==

=== Praegune tehniline personal ===
''Seisuga 1. juuni 2026''&lt;ref name=&quot;EJL-klubi&quot; /&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot;
! Amet
! Nimi
|-
| Peatreener
| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Igor Prins]]
|-
| Abitreener
| {{Riigi ikoon|Eesti}} Taavi Viik
|}

=== Peatreenerite ajalugu ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
! Peatreener
! Aeg
|-
| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Taavi Midenbritt]]
| –2016
|-
| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Marko Lelov]]
| 2017
|-
| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Indrek Zelinski]]
| 2018
|-
| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Kalev Pajula]]
| 2019
|-
| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Taavi Midenbritt]]
| 2020–2021
|-
| {{Riigi ikoon|Läti}} [[Dmitrijs Kalašņikovs]]
| 2022
|-
| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Igor Prins]]
| 2023–
|}

== Saavutused ==

* '''[[Esiliiga]]'''
: '''Võitja (2):''' [[Esiliiga 2005|2005]], [[Esiliiga 2020|2020]]
: '''3. koht (1):''' [[Esiliiga 2019|2019]]

* '''[[II liiga]]'''
: '''Võitja (1):''' [[II liiga 2004|2004]]
: '''2. koht (1):''' [[II liiga 2001|2001]]

* '''[[III liiga]]'''
: '''Võitja (1):''' [[III liiga 2000|2000]]
: '''2. koht (1):''' [[III liiga 2016|2016]]

* '''[[IV liiga]]'''
: '''2. koht (1):''' [[IV liiga 2015|2015]]

* '''[[Väike karikas]]'''
: '''Võitja (1):''' 2001

* '''Muud saavutused'''
: 2023 – Pärnumaa ja Pärnu linna aasta võistkond&lt;ref name=&quot;Vaprus-saavutused&quot; /&gt;
: 2025 – Premium liiga 6. koht, klubi Premium liiga punktirekord 49 punkti&lt;ref name=&quot;Vaprus-saavutused&quot; /&gt;
: 2025 – Premium liiga suurim võit: Pärnu JK Vaprus – Tartu JK Tammeka 8:1&lt;ref name=&quot;Vaprus-saavutused&quot; /&gt;

== Statistika ja loendid ==

=== Varasemad liigahooajad ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
! Hooaeg
! Liiga
! Koht
! Me
! Mä
! Võ
! Vi
! Ka
! Lv
! Vv
! Va
! Pu
! Suurim väravakütt
! Karikas
|-
! colspan=&quot;14&quot; | Pärnu JK/Vapper
|-
| [[III liiga 2000|2000]] || [[III liiga|III liiga lääs]] || bgcolor=&quot;#ACE1AF&quot; | '''1.''' || 6 || 20 || 14 || 2 || 4 || 60 || 22 || +38 || '''44''' || align=left | [[Raino Lapp]] '''(12)''' || 
|-
! colspan=&quot;14&quot; | Pärnu JK Vaprus
|-
| [[II liiga 2001|2001]] || [[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] || '''2.''' || 6 || 20 || 13 || 4 || 3 || 63 || 25 || +28 || '''43''' || align=left | [[Mihkel Vorman]] '''(11)''' || ''ei osalenud''
|-
| [[II liiga 2002|2002]] || [[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] || '''5.''' || 6 || 20 || 7 || 2 || 11 || 25 || 39 || −14 || '''23''' || align=left | 4 mängijat '''(4)''' || ''ei osalenud''
|-
| [[Esiliiga 2003|2003]] || [[Esiliiga]] || bgcolor=&quot;#FFCCCC&quot; | '''8.''' || 8 || 28 || 5 || 7 || 16 || 42 || 71 || −29 || '''22''' || align=left | [[Marek Markson]] '''(10)''' || ''ei osalenud''
|-
| [[II liiga 2004|2004]] || [[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] || bgcolor=&quot;#ACE1AF&quot; | '''1.''' || 8 || 28 || 24 || 4 || 0 || 157 || 21 || +136 || '''76''' || align=left | [[Indrek Joost]] '''(28)''' || ''ei osalenud''
|-
| [[Esiliiga 2005|2005]] || [[Esiliiga]] || bgcolor=&quot;#ACE1AF&quot; | '''1.''' || 10 || 36 || 26 || 6 || 4 || 92 || 39 || +53 || '''84''' || align=left | [[Verner Uibo]] '''(19)''' || ''ei osalenud''
|-
| [[Meistriliiga 2006|2006]] || [[Meistriliiga]] || '''7.''' || 10 || 36 || 10 || 4 || 22 || 49 || 86 || −37 || '''34''' || align=left | [[Ranet Lepik]] '''(9)''' || ''ei osalenud''
|-
| [[Meistriliiga 2007|2007]] || [[Meistriliiga]] || '''8.''' || 10 || 36 || 8 || 1 || 27 || 35 || 96 || −61 || '''25''' || align=left | [[Mihhail Kazak]] '''(7)''' || Veerandfinaalid
|-
| [[Meistriliiga 2008|2008]] || [[Meistriliiga]] || bgcolor=&quot;#FFCCCC&quot; | '''9.''' || 10 || 36 || 5 || 2 || 29 || 41 || 125 || −84 || '''17''' || align=left | [[Martin Partsioja]] '''(7)''' || 1/16-finaalid
|-
| [[Esiliiga 2009|2009]] || [[Esiliiga]] || '''7.''' || 10 || 36 || 11 || 6 || 19 || 64 || 77 || −13 || '''39''' || align=left | [[Taavi Laurits]] '''(10)''' || 1/16-finaalid
|-
| [[Esiliiga 2010|2010]] || [[Esiliiga]] || '''7.''' || 10 || 36 || 10 || 7 || 19 || 57 || 78 || −21 || '''37''' || align=left | Taavi Laurits '''(14)''' || ''ei osalenud''
|-
! colspan=&quot;14&quot; | 2011–2013 mängiti [[Pärnu Linnameeskond|Pärnu Linnameeskonna]] koosseisus.
|-
| [[IV liiga 2014|2014]] || [[IV liiga|IV liiga lõuna]] || '''9.''' || 9 || 16 || 1 || 2 || 13 || 13 || 46 || −33 || '''5''' || align=left | [[Henri Hansson]] ja [[Kaspar Mitt]] '''(3)''' || ''ei osalenud''
|-
| [[IV liiga 2015|2015]] || [[IV liiga|IV liiga lääs]] || bgcolor=&quot;#ACE1AF&quot; | '''2.''' || 10 || 18 || 12 || 3 || 3 || 55 || 21 || +34 || '''39''' || align=left | [[Jaak-Peeter Oja]] '''(15)''' || ''ei osalenud''
|-
| [[III liiga 2016|2016]] || [[III liiga|III liiga lääs]] || bgcolor=&quot;#ACE1AF&quot; | '''2.''' || 12 || 22 || 19 || 0 || 3 || 69 || 22 || +47 || '''57''' || align=left | [[Robyn Hallmere]] '''(12)''' || ''ei osalenud''
|-
| [[Premium liiga 2017|2017]] || [[Premium liiga]] || '''9.''' || 10 || 36 || 2 || 2 || 32 || 29 || 146 || −117 || '''8''' || align=left | [[Kristen Saarts]] '''(8)''' || 1/32-finaalid
|-
| [[Premium liiga 2018|2018]] || [[Premium liiga]] || bgcolor=&quot;#FFCCCC&quot; | '''10.''' || 10 || 36 || 2 || 7 || 27 || 25 || 123 || −98 || '''13''' || align=left | [[Tõnis Vihmoja]] '''(8)''' || 1/32-finaalid
|-
| [[Esiliiga 2019|2019]] || [[Esiliiga]] || '''3.''' || 10 || 36 || 21 || 4 || 11 || 73 || 48 || +25 || '''67''' || align=left | Kristen Saarts '''(21)''' || 1/16-finaalid
|-
| [[Esiliiga 2020|2020]] || [[Esiliiga]] || bgcolor=&quot;#ACE1AF&quot; | '''1.''' || 10 || 32 || 19 || 8 || 5 || 72 || 30 || +42 || '''65''' || align=left | [[Ronaldo Tiismaa]] '''(14)''' || 1/32-finaalid
|-
| [[Premium liiga 2021|2021]] || [[Premium liiga]] || '''10.''' || 10 || 30 || 5 || 3 || 22 || 24 || 88 || −64 || '''18''' || align=left | [[Anton Krutogolov]] ja [[Enrico Veensalu]] '''(5)''' || 1/16-finaalid
|-
| [[Premium liiga 2022|2022]] || [[Premium liiga]] || '''10.''' || 10 || 36 || 3 || 2 || 31 || 32 || 96 || −64 || '''11''' || align=left | [[Ronaldo Tiismaa]] '''(7)''' || 1/64-finaalid
|-
| [[Premium liiga 2023|2023]] || [[Premium liiga]] || '''6.''' || 10 || 36 || 12 || 12 || 12 || 40 || 43 || −3 || '''48''' || align=left | [[Kevin Kauber]] '''(8)''' || 1/32-finaalid
|-
| [[Premium liiga 2024|2024]] || [[Premium liiga]] || '''7.''' || 10 || 36 || 9 || 8 || 19 || 35 || 57 || −22 || '''35''' || align=left |  || 
|-
| [[Premium liiga 2025|2025]] || [[Premium liiga]] || '''6.''' || 10 || 36 || 14 || 7 || 15 || 54 || 51 || +3 || '''49''' || align=left | [[Marten-Chris Paalberg]] '''(15)''' || 
|}

== Vaata ka ==
* [[Eesti jalgpalliklubide loend]]
* [[Pärnu Linnameeskond]]
* [[Pärnu Rannastaadion]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://vaprus.ee/ Pärnu JK Vapruse koduleht]
* {{EJLv|5387}}
* [https://jalgpall.ee/voistlused/2/team/5387 Pärnu JK Vaprus] Eesti Jalgpalli Liidu kodulehel

{{Meistriliiga meeskonnad}}

{{JÄRJESTA:Pärnu Vaprus, JK}}
[[Kategooria:Pärnu JK Vaprus| ]]
[[Kategooria:Pärnu jalgpalliklubid]]</text>
      <sha1>8xja17f9im3hfhgym7flf4m3mq1fdn8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti Kristlik Õigeusu Kirik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>107867</id>
    <revision>
      <id>7204865</id>
      <parentid>7204656</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T18:10:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-42109-73|~2026-42109-73]] ([[User talk:~2026-42109-73|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:EdgarsBot|EdgarsBot]].</comment>
      <origin>7198873</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14982" sha1="8c9riwoquciccetqeemp02w3z3u9sjb" xml:space="preserve">{{ajakohasta}}
{{Organisatsioon
| nimi = Eesti Kristlik Õigeusu Kirik
| embleem = 
| embleemiallkiri = 
| pilt = Alexander Nevski Cathedral in Toompea beentree.jpg
| pildiallkiri = [[Aleksander Nevski katedraal]] Tallinnas
| lühend = 
| asutatud = [[2002]]
| lõpp = 
| tüüp = 
| staatus = omavalitsuslik
| eesmärk = 
| peakorter = 
| asukoht = [[Pikk tänav]] 64, Tallinn
| piirkond = 
| liikmed = 32 kogudust
| keeled = 
| juht_nimetus = [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit|Metropoliit]]
| juht_nimi = [[Jevgeni (Rešetnikov)|Jevgeni]]
| peaorgan = 
| emaorg = 
| allorg = [[MPEÕK Tallinna piiskopkond|Tallinna piiskopkond]],  [[MPEÕK Narva ja Peipsiveere piiskopkond|Narva ja Peipsiveere piiskopkond]]
| töötajad = 
| vabatahtlikud = 
| eelarve = 
| veebileht = [https://www.orthodox.ee Koduleht]
}}
{{viita}}
'''Eesti Kristlik Õigeusu Kirik''' ('''EKÕK'''), varem '''Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik''' ('''MPEÕK'''), on üks kahest [[Eesti]]s tegutsevast [[õigeusk|õigeusu]] kirikust.

Kirik kuulub praeguse kehtiva põhikirja kohaselt&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Устав Эстонской Православной Церкви Московского Патриархата » Эстонская Православная Церковь Московского Патриархата |url=https://ru.orthodox.ee/documents/eocmp-statute/ |vaadatud=2024-08-24 |väljaanne=ru.orthodox.ee}}&lt;/ref&gt; [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]]i kanoonilisse jurisdiktsiooni ning on vastavalt [[Vene Õigeusu Kirik]]u põhimäärusele [[omavalitsuslik kirik]].&lt;ref&gt;[http://www.patriarchia.ru/db/text/133132.html Устав Русской Православной Церкви. Глава XI. Самоуправляемые Церкви] Официальный сайт Московского Патриархата (vaadatud 3.01.2017)&lt;/ref&gt; Selle [[eestseisja]] on [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit]], kelle kinnitab ametisse Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku täiskogu ettepanekul patriarh isiklikult. Metropoliidi kantselei asub [[Tallinna vanalinn]]as aadressil [[Pikk tänav]] 64.

2011. aastast on kirikul kaks piiskopkonda: [[MPEÕK Tallinna piiskopkond|Tallinna piiskopkond]], mida juhib [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit]], ja [[MPEÕK Narva ja Peipsiveere piiskopkond|Narva ja Peipsiveere piiskopkond]], mida juhib [[Narva ja Peipsiveere piiskop]]. Kiriku vaimulikud teenindavad 32 kogudust ja kirikut. Liikmed on põhiliselt Eesti venekeelse elanikkonna seast, neid on hinnanguliselt umbes 150 000. Kiriku liturgiline keel on [[kirikuslaavi keel]], kuid üksikutes kogudustes peetakse ka [[eesti keel|eestikeelseid]] jumalateenistusi. Kiriku häälekandja on igakuiselt ilmuv [[vene keel|venekeelne]] ajaleht [[Mir Pravoslavija]] (''Мир Православия'').

Kiriku eestseisja oli aastatel [[1992]]–[[2018]] metropoliit [[Kornelius (Jakobs)]], alates juunist 2018 juhib kirikut metropoliit [[Jevgeni (Rešetnikov)]]. Narva ja Peipsiveere piiskop on alates [[30. mai]]st [[2011]] [[Lazar (Gurkin)]], kes täitis 19. aprillist kuni 3. juunini 2018 ajutiselt ka kiriku eestseisja kohuseid. [[5. veebruar]]il [[2017]] pühitseti ametisse Tallinna piiskopkonna vikaarpiiskop [[Sergi (Telihh)]], tiitliga [[Maardu piiskop]]. Nii on kirikul kokku kolm piiskoppi. Kiriku Tartu piiskop ja Tallinna vikaarpiiskop on [[Daniel (Lepisk)]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Mikovitš |eesnimi=Bianca |autor-link=Bianca Mikovitš |kuupäev=2024-04-09 |pealkiri=MPEÕK piiskop Daniel Lepisk: Moskva patriarhaadi ja meie kanoonilisi sidemeid ei ole võimalik katkestada |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120284087/mpeok-piiskop-daniel-lepisk-moskva-patriarhaadi-ja-meie-kanoonilisi-sidemeid-ei-ole-voimalik-katkestada |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240409120046/https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120284087/mpeok-piiskop-daniel-lepisk-moskva-patriarhaadi-ja-meie-kanoonilisi-sidemeid-ei-ole-voimalik-katkestada |arhiivimisaeg=2024-04-09 |vaadatud=2024-04-09 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Kuremae nunnaklooster sc.jpg|pisi|[[Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalne Naisklooster]], Moskva ja kogu Venemaa patriarhi otsealluvuses]]

== Ajalugu ==
MPEÕK on moodustatud Eesti Õigeusu Kiriku nime all vastavalt Moskva Patriarhaadi Pühima Sinodi otsusele [[11. august]]ist [[1992]], millega taasjõustati patriarh [[Tihhon (Moskva patriarh)|Tihhoni]] [[1920]]. aasta otsus toonasele Eesti õigeusu piiskopkonnale autonoomia (omavalitsuse) andmise kohta.

Reaalselt moodustati MPEÕK alates [[1945]]. aastast Eesti territooriumil tegutsenud [[Vene Õigeusu Kirik]]u Tallinna ja Eesti piiskopkonna põhjal. Ajalooliselt ja õiguslikult peab MPEÕK ennast siiski 1920. aastal loodud autonoomse Eesti Õigeusu Kiriku õigusjärglaseks, olles kuulutanud kanooniliselt vigaseks selle kiriku mineku [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi]] jurisdiktsiooni alla [[1923]]. aastal.

Sellest tulenevalt ollakse tülis ennast sama kiriku õigusjärglaseks pidava ja Eesti võimude poolt sellena [[1993]]. aastal tunnustatud [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]uga, mis tegutseb endiselt Konstantinoopoli patriarhi jurisdiktsiooni all. Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku registreerimise tõttu võimude poolt ei saanud MPEÕK ennast registreerida Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku nime all ja keeldus seetõttu aastaid üldse oma tegevuse legaliseerimisest. Alles [[2002]]. aastal jõuti Eesti valitsusega kokkuleppele kiriku registreerimises Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku nime all.

=== Nimemuutus seoses Moskva patriarhaadiga ===
[[20. august|20. augustil]] [[2024]] kiitis kiriku nõukogu heaks kiriku uue põhikirja projekti, eemaldades sellega dokumendist viited Moskva patriarhaadile. Uue põhikirja järgi on kirik administratiivselt, majanduslikult ja hariduslikult sõltumatu, olles samuti sõltumatu tsiviilküsimustes. Lisaks soovis kirik muuta oma nime Eesti Õigeusu Kirikuks.&lt;ref name=&quot;mpeok-eema&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-08-20 |pealkiri=MPEÕK eemaldas oma põhikirjast viite Moskva patriarhaadile |url=https://www.err.ee/1609429705/mpeok-eemaldas-oma-pohikirjast-viite-moskva-patriarhaadile |vaadatud=2024-08-20 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-01-11 |pealkiri=Kohus ajas MPEÕK-i bürokraatlikku lõksu |url=https://www.postimees.ee/8170437/kohus-ajas-mpeok-i-burokraatlikku-loksu |vaadatud=2025-01-11 |väljaanne=Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt; [[2025|2025. aasta]] [[10. jaanuar|10. jaanuaril]] toimunud sinodi istungil arutati täiendavaid põhikirja muudatusi ning valiti kirikule uus nimi – Eesti Kristlik Õigeusu Kirik.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Kirik on esitanud oma seisukohad, et alustada konsultatsioone Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikuga ja leida võimalusi, kuidas tulevikus koondada kõik Eesti õigeusklikud ühtse kiriku alla.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Anne Raiste {{!}} |kuupäev=2024-08-01 |pealkiri=Eestis tegutsevad õigeusukirikud võivad koostöö arutelusid alustada sügisel |url=https://www.err.ee/1609413280/eestis-tegutsevad-oigeusukirikud-voivad-koostoo-arutelusid-alustada-sugisel |vaadatud=2024-08-20 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Sellele otsustele järgnenud kommentaarides on nii [[Eesti siseminister]] [[Lauri Läänemets]] kui ka Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit [[Stefanus (Charalambides)|Stefanus]] vaidlustanud sellise nimevormi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-08-21 |pealkiri=Läänemets: ilmselt ei saa Eesti Õigeusu Kirikut MPEÕK uue nimena aktsepteerida |url=https://www.err.ee/1609430611/laanemets-ilmselt-ei-saa-eesti-oigeusu-kirikut-mpeok-uue-nimena-aktsepteerida |vaadatud=2024-08-22 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-08-21 |pealkiri=Stefanuse hinnangul ei saa MPEÕK võtta oma nimeks Eesti Õigeusu Kirik |url=https://www.err.ee/1609430512/stefanuse-hinnangul-ei-saa-mpeok-votta-oma-nimeks-eesti-oigeusu-kirik |vaadatud=2024-08-22 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; [[Tartu maakohus]] märkis, et nimi Eesti Õigeusu Kirik on eksitav, jättes mulje, justkui oleks tegemist ainsa õigeusu kirikuga Eestis.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 24. märtsil 2025 hindas [[Tartu Maakohus]], et uus nimi on seadusega kooskõlas ning see pole kiriku tegevuse eesmärgi, ulatuse või õigusliku vormi poolest eksitav.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-03-25 |pealkiri=MPEÕK sai kohtus õiguse võtta uueks nimeks Eesti Kristlik Õigeusu Kirik |url=https://www.err.ee/1609643054/mpeok-sai-kohtus-oiguse-votta-uueks-nimeks-eesti-kristlik-oigeusu-kirik |vaadatud=2025-04-02 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Juhtimine ==
MPEÕK kirikupea tiitel on alates [[2000]]. aastast [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit]]. Kiriku põhikirja kohaselt valitakse kirikupea MPEÕK täiskogul ja ta astub ametisse pärast tema ametisse kinnitamist Moskva ja kogu Venemaa patriarhi ning Vene Õigeusu Kiriku Sinodi poolt. Kirikupeal ei ole ametiaega, ta võib ametisse jääda kuni surmani.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20150518094333/http://www.orthodox.ee/epc/church-structure-rus Церковная структура] ЭПЦ МП (vaadatud 15.05.2015)&lt;/ref&gt;

MPEÕK kõrgeim haldusorgan on kiriku täiskogu, mille koosseisu kuuluvad kõik MPEÕK palgalised vaimulikud ja üks ilmikute esindaja igast kogudusest. Täiskogu koguneb igal aastal vähemalt korra.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20150518094246/http://www.orthodox.ee/epc/church-structure-rus/council-rus Собор] ЭПЦ МП (vaadatud 15.05.2015)&lt;/ref&gt;

Täiskogude vahelisel ajal juhib kirikut MPEÕK Sinod, mille liikmed valitakse kolmeaastaseks ametiajaks kiriku täiskogul. MPEÕK piiskopid kuuluvad sinodisse automaatselt, valitavaid liikmeid on kokku kuus – neli vaimulike ja kaks ilmikute esindajat. Kirikupea on automaatselt sinodi esimees.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20150518094250/http://www.orthodox.ee/epc/church-structure-rus/synod-rus Синод] ЭПЦ МП (vaadatud 15.05.2015)&lt;/ref&gt;

[[12. mai]]l [[2015]] valitud sinodi koosseisu kuuluvad: Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Kornelius (Jakobs, suri 19. aprillil 2018), Narva ja Peipsiveere piiskop [[Lazar (Gurkin)]], ülempreester [[Oleg Vrona]], ülempreester [[Vitali Gavrilov]], munkpreester [[Iona (Golovastikov)]], ülempreester [[Daniel (Lepisk)]], ilmikud [[Sergei Männik]] ja [[Oleg Burdeinõi]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20150729235316/http://www.orthodox.ee/epc/news-rus/1020-2015-05-13-%D0%B2-%D1%82%D0%B0%D0%BB%D0%BB%D0%B8%D0%BD%D0%BD%D0%B5-%D1%81%D0%BE%D1%81%D1%82%D0%BE%D1%8F%D0%BB%D1%81%D1%8F-%D1%81%D0%BE%D0%B1%D0%BE%D1%80-%D1%8D%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%BD%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9-%D0%BF%D1%80%D0%B0%D0%B2%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%B0%D0%B2%D0%BD%D0%BE%D0%B9-%D1%86%D0%B5%D1%80%D0%BA%D0%B2%D0%B8-%D0%BC%D0%BE%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B2%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B3%D0%BE-%D0%BF%D0%B0%D1%82%D1%80%D0%B8%D0%B0%D1%80%D1%85%D0%B0%D1%82%D0%B0 2015-05-13 В Таллинне состоялся Собор Эстонской Православной Церкви Московского Патриархата] ЭПЦ МП (vaadatud 15.05.2015)&lt;/ref&gt;

=== Juhid (1992–) ===
[[11. august]]il [[1992]] taastas Vene Õigeusu Kiriku Püha Sinod patriarh [[Tihhon (Moskva patriarh)|Tihhoni]] otsuse aastast [[1920]], millega Eesti Õigeusu Kirik oli tunnistatud autonoomseks. Ametlikult registreeriti Moskva patriarhaadile alluv Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik Eestis iseseisva juriidilise isikuna alles [[2002]]. aastal. Alates 2025. aastast kannab kirik nime Eesti Kristlik Õigeusu Kirik.

Tabelis on lisaks EKÕK [[eestseisja]]tele esitatud ka nende asetäitjad (vikaarpiiskopid). 

Seoses metropoliit Jevgeni lahkumisega Eestist Venemaale, on kiriku kohapealne juht alates 6. veebruarist 2024 tema vikaar, Tartu piiskop Daniel, kuid ametlikult on kirikupea endiselt metropoliit Jevgeni.

{|class=&quot;wikitable&quot; width=98% bgcolor=#E6E6AA
|-
! Nimi !! Eluaastad !! Valitsusaja algus !! Valitsusaja lõpp
|-
| '''Piiskopid''' || || '''1992''' || '''1995'''
|-
| [[Kornelius (Jakobs)|Kornelius]] || ([[1924]]–[[2018]]) || [[1992]], [[11. august]] || [[1995]]
|-
| '''Peapiiskopid''' || || '''1995''' || '''2000'''
|-
| [[Kornelius (Jakobs)|Kornelius]] || ([[1924]]–[[2018]]) || [[1995]] || [[2000]], [[6. november]]
|-
| '''Metropoliidid''' || || '''2000''' ||
|-
| [[Kornelius (Jakobs)|Kornelius]] || ([[1924]]–[[2018]]) || [[2000]], [[6. november]] || [[2018]], [[19. aprill]]
|-
| [[Lazar (Gurkin)|Lazar]] ''(kohusetäitja)'' || ([[1969]]–) || [[2018]], [[19. aprill]] || [[2018]], [[3. juuni]]
|-
| [[Jevgeni (Rešetnikov)|Jevgeni]] || ([[1957]]–) || [[2018]], [[3. juuni]] || 
|-
| '''Vikaarpiiskopid''' || || '''2009''' ||
|-
| [[Lazar (Gurkin)|Lazar]] || ([[1969]]–) || [[2009]], [[21. juuli]] || [[2011]], [[30. mai]]
|-
| [[Sergi (Telihh)|Sergi]] || ([[1966]]–) || [[2017]], [[5. veebruar]] || 
|-
| [[Daniel (Lepisk)|Daniel]] || ([[1971]]–) || [[2024]], [[4. veebruar]] || 
|}

== Kogudused ja kirikud ==
Alates 30. maist 2011 on MPEÕK kogudused jagatud kahe piiskopkonna vahel. Erandi moodustab siinsete koguduste seas [[Tallinna Aleksander Nevski stavropigiaalne kogudus]], mis on [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]]i otsealluvuses, kuid mida teenindab MPEÕK vaimulikkond.

=== Tallinna piiskopkond ===
{{Vaata|MPEÕK Tallinna piiskopkond}}

=== Narva ja Peipsiveere piiskopkond ===
{{Vaata|MPEÕK Narva ja Peipsiveere piiskopkond}}

== Vaata ka ==
* [[Eesti õigeusu kiriku juhtide loend]]
* [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit]]
* [[Vene Õigeusu Kirik]]
* [[Õigeusu kirik Eestis]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://www.orthodox.ee Koduleht] (eesti, vene ja inglise keeles)
* [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/476/5/S6tsov.pdf Eesti Õigeusu piiskopkonna halduskorraldus ja vaimulikkond 1945–1953] Andrei Sõtšov
* [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/6990/1/sotsovandrei.pdf Eesti Õigeusu piiskopkond Nõukogude Religioonipoliitika mõjuväljas 1954–1965] Andrei Sõtšov
* [https://www.err.ee/918725/ukraina-kiriku-iseseisvumist-runnati-ka-eestist Ukraina kiriku iseseisvumist rünnati ka Eestist], err.ee, 12. märts 2019&lt;!-- Ka Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik osales propagandarünnakutes Ukraina õigeusu kirikule isesisva staatuse andmise vastu, märgib välisluureamet oma aastaraportis --&gt;
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/96328365/avalik-palve-orenti-kampus-vabariigi-valitsus-palun-keelake-eesti-territooriumil-moskva-patriarhaadi-tegevus Avalik palve | Orenti Kampus: Vabariigi valitsus, palun keelake Eesti territooriumil Moskva patriarhaadi tegevus]
* [https://www.err.ee/1609429705/mpeok-eemaldas-oma-pohikirjast-viite-moskva-patriarhaadile | MPEÕK eemaldas oma põhikirjast viite Moskva patriarhaadile]

[[Kategooria:Eesti usulised ühendused]]
[[Kategooria:Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik| ]]</text>
      <sha1>8c9riwoquciccetqeemp02w3z3u9sjb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Meel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>117106</id>
    <revision>
      <id>7205070</id>
      <parentid>6898768</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T09:49:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7205070</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9238" sha1="bpy0q2vpbez0ny2y06ns05433h27zcd" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}
{{See artikkel|räägib psüühilisest fenomenist; eesnime kohta vaata artiklit [[Meel (eesnimi)]], perekonnanime kohta vaata artiklit [[Meel (perekonnanimi)]], teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Meel (täpsustus)]].}}
[[Fail:Descartes mind and body.gif|pisi|René Descartesi illustratsioon meele toimimisest. Descartes arvas, et meeleorganid annavad sisendi edasi aju epifüüsile ja sealt edasi immateriaalsele hingele, mis juhib kätt]]
'''Meel''' tähistab [[Taju|tajuvõimet]] või mitmesuguseid [[psüühika|psüühilisi]], eeskätt [[Tunnetus (psühholoogia)|tunnetuslikke]] võimeid, seisundeid ja protsesse. 

== Nimetus ==

Eestikeelne sõna &quot;meel&quot; pärineb läänemeresoome-permi sõnatüvest,&lt;ref&gt;[https://www.eki.ee/dict/ety/index.cgi?Q=meel&amp;F=M&amp;C06=et Eesti etümoloogiasõnaraamat: Meel] Vrd: [[liivi keel|liivi]] ''mēļ'' 'meel, mõistus; mõte, arvamus', [[vadja keel|vadja]] ''meeli'' 'meel, hing; tahtmine; mõistus; mälu; meelsus, mõttelaad; arvamus', [[soome keel|soome]] ''mieli'' 'meel; tuju; mõte; tähelepanu; suhtumine; soov', [[isuri keel|isuri]] ''meeli'' 'meel; mõistus; mälu', [[Aunuse karjala keel|Aunuse karjala]] ''mieli'' 'mõistus; loomus; mõte; tuju; mälu', [[lüüdi keel|lüüdi]] ''mieľ'' 'meel, mõistus', [[vepsa keel|vepsa]] ''meľ'' 'mõistus; meeleolu, tuju', [[saami keel|saami]] ''miella'' 'meel; soov, tahtmine', [[ersa keel|ersa]] ''meľ'' 'meel', [[mokša keel|mokša]] ''mäľ'' 'meel', [[udmurdi keel|udmurdi]] ''mi̮l'' liitsõnas ''mi̮lki̮d'' 'meeleolu, tuju; tahe, soov, usinus', [[komi keel|komi]] ''mi̮v'' liitsõnas ''mi̮vki̮d'' 'mõistus; taip, arusaamine; mõistlikkus, arukus'.&lt;/ref&gt; seega ajast umbes 4000 aastat tagasi,&lt;ref&gt;Ene Vainik. Early emotional contacts with the Indo-Europeans. Lexical evidence  of  Estonian  against  a  broader  background.  –  ESUKA  –  JEFUL 2014, 5–2, 139–16&lt;/ref&gt; olles üks vanemaid säilinud sõnatüvesid meie keeles.  

== Tähendusi ==

Eestikeelsel sõnal ''meel'' on palju tähendusi. See tuleneb nii selle sõna ürgsusest kui ka selle abstraktsusest. Selle tähendusi pole võimalik taandada sarnaste sõnade tähendustele teistes keeltes. Vrd [[inglise keel|inglise]] ''mind'' ’meel, aru, mõistus, vaim; arvamus’ või [[saksa keel|saksa]] ''Sinn'' ’meel; mõte, tähendus, huvi, kalduvus’, [[vene keel|vene]] ''чувство'' ’meel, aisting’ ja ''душа'' ’hing, süda, meel’. [[Ladina keel|Ladinakeelsest]] sõnast ''mens'' ja [[sanskriti keel|sanskritikeelsest]] ''manas'' on tulenenud paljud sarnased sõnad [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keeltes]]. [[Vanainglise keel]]es tähendas ''gemynd'' algselt [[mälu]]. 14.–15. sajandil selle tähendus laienes ning sõna ''mind'' hakkas tähendama ka vaimset võimekust, tahet ja tundeid.&lt;ref&gt;[http://www.etymonline.com/index.php?term=mind &quot;Online Etymology Dictionary&quot;. www.etymonline.com]&lt;/ref&gt; Eestikeelse sõna ''meel'' puhul saab rääkida selle erinevate tähenduste gruppidest.&lt;ref&gt;[http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=meel&amp;F=M Eesti keele seletav sõnaraamat: Meel]&lt;/ref&gt;

'''1. Meeleline taju''', võime aistida, võtta vastu, tajuda, tunnetada ja eristada aistinguid [[meeleelund]]ite abil – kuulda, tunda, näha, maitsta, haista – ''haistmismeel, kompimismeel, kuulmismeel, maitsmismeel, nägemismeel''.  {{Vaata| Meeled}} 
See tähendus on suhteliselt uus, laienenud [[saksa keel|saksakeelse]] ''Sinn'' eeskujul tõlkevastena ja sel viisil on tuletatud ka teisi liitsõnu tunnetuse ja mõistmise kohta: ''huumorimeel, ilumeel, kunstimeel, rütmimeel, ajameel, vormimeel, värvimeel'' jmt.

'''2. Loomus, laad, vaim''' – esineb väljendites ''tundlik, erk meel; järeleandlik, alandlik, tasane, leplik meel; äkiline meel; unistav meel, õiglane meel, kriitiline meel ''vmt. Miski võib olla'' meeliköitev, meeliülendav ''jmt''.''

'''3. Tunne, tuju''' – esineb väljendites ''[[meeleolu]], meeleseisund, hea meel, ebameeldiv. Meel ''võib olla'' rõõmus, paha, murelik, nukker, mõru, hapu. Meel ''läheb või muutub'' raskeks, kurvaks, härdaks, kergemaks. ''Miski võib teha'' meele tusaseks, haigeks, kibedaks. Pahameel, isemeel, mässumeel. Rahumeelsus, halemeelsus, kade meel, pikk meel, kurb meel, hale meel, tusameel. Raskemeelsus, meelehärm. Meeleliigutus, meelerahu.'' – Ilma täiendavate täpsustusteta esineb see tähendusgrupp enamasti heas, rõõmsas tähenduses: ''meelsasti, meeleldi, meeldiv, meelepärane, ''kellegi'' meele järele ''või'' meelevallas olemine, meelitamine; ''ka'' meelelahutus, meeleülendus'' jmt.
{{Vaata| Emotsioon}}{{Vaata| Tundmus}}

'''4. Tahe, soov''' – esineb väljendites ''meelega, hea meelega, vastumeelselt'' (vastu tahtmist), ''isemeelsus, meelekindlus, avameelsus'' jmt.
{{Vaata| Tahe}}

'''5. Teadvus, tunnetusvõime, mõistus, aru''' – esineb väljendis ''meelekoht'' (viidates ''meele'' asukohale peas); kuid sellises tähenduses esineb pigem eitusena, vastava võime puudumisena: ''meelest ära ''olemine'', meelemärkuseta'' (pole võimalik märgata ''meele'' toimimist; teadvusetu inimese enda ''meel'' pole võimeline midagi märkama), ''meeleheide, hajameelsus, meeltesegadus, ''pole'' meelemõistuse ''juures'', meeletu, poolemeelne, nõdrameelne'' jmt. Aru või mõistuse puudumisele viidatakse ka näpuga näidates ''meelekohale''. [[Folkloor]]is (rahvalauludes, vanasõnades, mõistatustes jm) esineb &quot;meel&quot; ja sellega seotud sõnad peamiselt selles tähenduses: ''“Viis on, viis on, vennikene, / Viis on vaimulla vajane: / Kiel on suusta, meel on päästa, / Rinde alla ei südanda, / Südamell ei ingekesta, / Ingel ei elu aseta.”'' (ERIII:81, Ha1); ''&quot;Laula, laula, suukene, / ilutse, südamekene, / mõlgu, marja meelekene...&quot;''
{{Vaata| Teadvus}}{{Vaata| Mõistus}}{{Vaata| Aru}}

'''6. Mõte; arvamus, seisukoht; mõttelaad, mõtteviis''' – esineb väljendites ''seda meelt'' või ''ühel meelel'' olemine, ''meeleavaldus, meelsus, üksmeel, meeleparandus, meelemuutus'' jmt.

'''7. Mälu''' – esineb väljendites ''meelespidamine, meeldejätmine, meeles olemine, meeles kandmine, meeles mõlkuv, meelest ära minemine, meelde turgatamine'' jmt.
{{Vaata| Mälu}}

== Käsitlusi ==

[[Uku Masing]]ut intrigeerisid eesti keele väljendid &quot;meelt lahutama&quot; ja &quot;meelelahutus&quot;: „ja kui te mõtlema hakkate, küsima, mida see tähendab, siis saate alles aru, et see on üks väga imelik väljend. See tähendab ju lihtsalt: te võtate oma mõistuse või oma selle hinge, mis teil pääs, lahutate iseendast. Siis see saab vabalt toimida ning see ongi „meelelahutus”. Meel ei ole koormatud enam millegagi, tal on vabadus. (...) Lahutatud meel on ainuke osa inimesest, mis võib lõbu ja mõnu tunda. Meelekergus (lõbu ja mõnu) on intellektuaalsed nähtused.”&lt;ref&gt;Masing, Uku 2004. Keelest ja meelest. Tartu: Ilmamaa. Lk 282–284.&lt;/ref&gt;

[[Ene Vainik]] ei nõustu Uku Masingu käsitlusega: &quot;Mitmekülgne on ''meele'' tähendus ka väljendis ''meelt lahutama'' ja ''meelelahutus''. Ühest küljest on see seotud tundetasandil lahedama ja lahkem olemisega, teisest küljest aga ka liigtõsistest ja kramplikest mõtetest, mälupiltidest ja suhtumistest vähemalt mõneks ajaks eemaldumisega. ''Meelelahutus'' peaks tegema meie meele ''lahedamaks'' ja ''lahkemaks'' mitmes mõttes. Just väljendi ''meelt lahutama'' väärtõlgendamises seisnebki Uku Masingu eksitus: ''meelelahutus'' ja ''meelt lahutama'' ei tulene mitte sõna ''lahutama'' tähendusest ’lahku viima’ ega ’lahku võtma’, vaid hoopis erinevast tähendusest ’lahedamaks muutma’.&quot;&lt;ref&gt;[https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2017_1/OK-1-2017_01.pdf Ene Vainik. Oma meel ja Uku Masingu eksitus. OMA KEEL 1/2017]&lt;/ref&gt; Ene Vainikule tundub tõenäolisem võimalus, et sõna ''meel'' võtsid kasutusele hoopis meie siirdlastest esivanemad, laenates alg-balti tüve ''*mel-'', mis tähendas ’keelepära’ või ’kurgunibu’.&lt;ref&gt;Ene Vainik. Eesti tunded. Sõnaportreed. Tallinn, 2016: Eesti Keele Sihtasutus&lt;/ref&gt;

Sõna ''meel'' on äratanud huvi veel mitmetes õpetlases&lt;ref&gt;[[Haldur Õim]]. Eesti keele mentaalse maailmapildi allikaid ja piirjooni. Mati Erelt, Meeli Sedrik ja Ellen Uuspõld (toim). Pühendusteos Huno Rätsepale 28.12.1997. – Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised = Publications of  the  Department  of  Estonian  of  the  University  of  Tartu  7.  Tartu;  Tartu Ülikool, 255–268.&lt;/ref&gt; [[Urmas Sutrop]] juhib Hans-Peter Hasenfratzi uurimusele tuginedes&lt;ref&gt;Hasenfratz, Hans-Peter 1986. Die Seele: Einführung in ein religiöses Grund-phänomen (mit ausgewählten Texten). Zürich: Theologischer Verlag.&lt;/ref&gt; tähelepanu ka sellele, et mentaalseid fenomene tähistavate sõnade tähendused on aja jooksul muutunud ka [[heebrea keel|heebrea]], [[kreeka keel|kreeka]], [[ladina keel|ladina]] ja veel paljudes keeltes.&lt;ref&gt;[http://www.folklore.ee/tagused/nr24/sutrop.pdf Urmas Sutrop. Eesti keele maailmapildist: meel, hing ja vaim. – Mäetagused 2003, 24, 99–108.]&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==

*[[Hing]]
*[[Vaim (mens)|Vaim]]
*[[Teadvus]]
*[[Aru]]
*[[Inimene]]
*[[Isiksus]]
*[[Kuues meel]]
== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Psühholoogia]]
[[Kategooria:Keelefilosoofia]]</text>
      <sha1>bpy0q2vpbez0ny2y06ns05433h27zcd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Herbert Johanson</title>
    <ns>0</ns>
    <id>117337</id>
    <revision>
      <id>7205050</id>
      <parentid>7083712</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T09:18:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Looming */</comment>
      <origin>7205050</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13589" sha1="264a1va29di5ow6r16w35y2j43q8seq" xml:space="preserve">{{Kunstnik
| Taustavärv     = #EEDD82
| Nimi           = Herbert Johanson
| Pilt           = 
| Pildisuurus    = 
| Pildi info     = 
| Sünninimi      = Herbert Voldemar Johanson
| Sünniaeg       = [[10. september]] [[1884]]
| Sünnikoht      = [[Haljala]]
| Surmaaeg       = {{Surmaaeg ja vanus|1964|11|24|1884|9|10}}
| Surmakoht      = [[Göteborg]]
| Rahvus         = [[eestlane]]
| Tegevusala     = [[arhitekt]]
| Kunsti õppinud = [[Darmstadti Tehnikaülikool]]
| Kunstivool     = 
| Tuntud teoseid = [[Jakob Westholmi Gümnaasium]], [[Riigikogu hoone]], [[Lenderi gümnaasium]], [[Prantsuse lütseum]]
| Patroonid      = 
| Mõjutatud      = 
| Mõjutanud      =
| Auhinnad       = 
}}
{{viita}}'''Herbert Voldemar Johanson''' ([[10. september]] [[1884]] [[Haljala]] – [[24. november]] [[1964]] [[Göteborg]]) oli eesti [[arhitekt]].

== Lapsepõlv ja hariduskäik ==
Herbert Johanson õppis [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Poeglaste Reaalkoolis]], mille lõpetamise järel suundus [[1904]]. aastal [[Riia]] polütehnilisse instituuti (nüüd [[Riia Tehnikaülikool]]), kus ees oli koolivend ja hilisemate aastate parim sõber [[Eugen Habermann]]. Johansoni haridus ei piirdunud [[Riia]]ga, vahepealseil aastail ([[1906]]–[[1908]]) õppis ta [[Darmstadti Tehnikaülikool]]is.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm|pealkiri=Arhitekt Herbert Johansoni looming : diplomitöö|aasta=1984|koht=Tartu ülikool|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;

Instituudi ''[[cum laude]]'' lõpetamise järel [[1910]]. aastal jäi Herbert Johanson terveks kümnendiks [[Läti]]sse, kus töötas juhtivate [[baltisaksa]] arhitektide juures. Herbert Johanson kuulus ainsa eestlasena Riia Arhitektide Ühingusse ja ühingu aastaraamatuis, kus esitati vaid tugevamaid töid, ei jäetud teda nimetu abilise rolli, vaid toodi projektide juures ära kui ''Mitarbeiter'' ([[saksa keel]]es 'kaastööline').

== Riigikogu hoone ==
[[File:Riigikogu sisehoov1.jpg|thumb|[[Riigikogu hoone]] (2010)]]
Herbert Johansoni Tallinna asumise järel [[1920]] sai esimeseks suuremaks tööks koos Eugen Habermanniga projekteeritud [[Riigikogu hoone]] [[Toompea]]l.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Rein Zobel, Juhan Maiste, Mart Kalm|pealkiri=Toompea loss|aasta=2008|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;

== 1920. aastate üldlaad == 
Kahe tipparhitekti viljakas koostöö jätkus veel neli aastat. [[1924]] kutsuti Herbert Johanson [[Tallinna Linnavalitsus]]e ehitusosakonna projektbüroo juhatajaks, kellena ta 20 aasta jooksul projekteeris suurema osa linna ehitatud tähtsamatest hoonetest. 1930. aastate teisel poolel asus tööle mitmeid noori arhitekte, kellest soosituks sai Harald Arman. 
[[Fail:Tallinn, koolihoone Ristiku 69, 1929 (1).jpg|pisi|Endine Pelgulinna algkool, Ristiku tänav 69]]

Ametikoha tõttu sõltus Johansonist eelkõige linna sotsiaalehitiste tase. Tema oluliste tööde seas on õpetajate elamu [[Raua tänav]] 4 (koos E. Habermanniga, [[1923]]–[[1924]]), [[Ida-Tallinna Keskhaigla|Tallinna keskhaigla]] töötajate elamugrupp [[Herne tänav (Tallinn)|Herne tänaval]] (1924–1926), linnateenijate elamugrupp [[Mulla tänav]]al ja [[Ristiku tänav (Tallinn)|Ristiku tänav]]a nurgal (1925–1927), tööliste elamugrupp [[Maisi tänav]] 6 (1929), [[Auna tänav]] 3, 5, 7 jt. Sotsiaalehitistest peetakse õnnestunumaks ehitismälestistena kaitse alla võetud &quot;Oma Kolde&quot; elamugruppi [[Kolde puiestee]]l (koos E. Habermanniga, 1922–1925). Johansoni projekteeritud on ka Ristiku põhikooli hoone ([[Ristiku tänav (Tallinn)|Ristiku tänav]] 69, 1927–1929).
[[Pilt:Eesti Panga Viljandi osakonna hoone.jpg|pisi|left|[[Eesti Panga Viljandi osakonna hoone]]]]
Arhitektuuriliselt esindavad kõik need hooned 1920. aastate üldlaadi, millest on klassikana esile tõstetud viit hoonet: Riigikogu hoonet, elamut [[Raua tänav]] 4, [[Eesti Panga Viljandi osakonna hoone]] ([[Karl Burman vanem|Karl Burman]], 1927), [[Pelgulinna algkool]]i ja Abja Krediitpanka ([[Edgar Kuusik]], 1929).

1920. aastaid ei iseloomustanud ainult toetumine pärandile, vaid palju muudki ([[juugend]]i väljatõrjumine, aedlinna idee jne). Vaatamata sellele, et üldlaadilt sarnaste esteetiliste eelistustega projekteerisid 1920. aastatel hooneid veel E. Habermann, [[Erich Jacoby]], [[Karl Burman vanem|Karl Burman]] jt, jättis Herbert Johanson sügavama jälje, sest töötades lahedamates oludes, sai ta oma loomeenergiat rohkem maandada.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Funktsionalism == 
[[Pilt:Prantsuse Lütseumi hoone Tallinnas, Hariduse 3, 22. juuli 2011.jpg|pisi|Prantsuse Lütseumi hoone Tallinnas, [[Hariduse tänav]] 3]]
1920. aastate lõpuks jõudis kümnendi jooksul [[Euroopa]]s läbi löönud [[funktsionalism]] moevooluna Eestisse. Herbert Johansoni väikeelamut [[Toompuiestee]] 6 on peetud esimeseks funktsionalistlikuks hooneks Eestis. 1930. aastate alguses tegid peaaegu kõik Eesti arhitektid läbi lühiajalise &quot;valgete villade perioodi&quot;. Võrreldes meie tugevaima Pärnu koolkonna kuurortlinnalikult vallatu vormiga villadega on Johansoni väikeelamud ([[Kotzebue tänav]] 16, [[Vabriku tänav]] 14 jt) kompaktsemad ja ratsionaalsemad.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; [[Kotzebue tänav|Kotzebue]] 16 asuv endine pereelamu on majutanud mitmeid kultuuriasutusi ning 2021. aastast tegutseb hoones [[Kalamaja muuseum|Kalamaja kogukonna muuseum]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kalamaja muuseum {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/kultuur/kalamaja-muuseum |vaadatud=2025-01-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Funktsionalistlikke suuri ühiskondlikke hooneid ei jõutud kuigi palju ehitada. Ometi on klassikaks muutunud sellest rühmast kaks Johansoni koolimaja. Liiatigi oli tema kooliarhitektuuri juhtiv meister ja rahvusliku koolihoone tüübi peamine väljaarendaja. 1930. aastatel oli ultramoodsa klaastorniga [[Lenderi gümnaasium]] (6. kk [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav (Tallinn)|Kreutzwaldi tänav]] 25, 1933–1935) löövam, arendatuma ruumiprogrammiga ja mahenenud vormidega [[Prantsuse lütseum]] ([[Hariduse tänav]] 3, 1936–1937) aga elegantsem.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Paefunktsionalism == 
[[File:Tallinna Teeninduskool.jpg|pisi|left|Majaka 2, [[Tallinna Teeninduskool]]]]
[[Pilt:Tallinn, koolihoone veetorniga Tõnismägi 12, 14 (2).jpg|pisi|Tallinna Kodunduskeskkooli hoone, Tõnismägi 14]]
Herbert Johansoni loomingust leiab ka paefunktsionalismi. Kunstiliselt küpse [[TTÜ Tallinna Kolledž|Tõnismäe naiskutsekool]]i paerohelised seinad ja maja üldkuju sobivad suurepäraselt sealsesse linnaehituskonteksti. Kui [[Tallinna Teeninduskool|Lasnamäe algkool]]i ([[Majaka tänav]] 2, 1932–1935) hall tõsidus ei meelita just lapsi kooli, siis paefaktuuri karmus on vähemalt kalmistuarhitektuuri jaoks nagu loodud. 

[[File:Liiva kalmistu kabel 2.jpg|pisi|left|[[Liiva kalmistu kabel]]]]
[[Pilt:3106 Metsakalmistu kabel 3.jpg|pisi|[[Tallinna Metsakalmistu kabel]]]]
Johansoni [[Liiva kalmistu]] kabel on sõdadevahelise perioodi arhitektuuri parim näide. Tema loodud [[Tallinna Metsakalmistu kabel]] (1936–1937) jääb vormides ja kompositsioonis küll eklektiliseks, kuid peaks olema maiuspalaks metafüüsilise arhitektuuri huvilistele.
[[Pilt:Raua tn tuletõrjehoone.jpg|pisi|Raua tänav 2, [[Päästeamet]]i ja [[Eesti Siseturvalisuse Muuseum]]i hoone]]
Südalinnas on Johansoni paearhitektuuri manifestiks tuletõrjehoone ([[Raua tänav]] 2, 1936–1939), eriti selle torn, kust õhkub nii vormielegantsi kui ka uue arhitektuuri optimistlikkust. Paearhitektuuri suurim monument, praeguse [[Viru hotell|Viru hotelli]] kohale kunagi plaanitud 12-korruseline raekoda (1934) jäi ehitamata. Projekt oli funktsionalismi lakoonilisuses nii moodne, et ehmatas linnaisad selle elluviimise asemel hoopis raekoja eelprojektide võistlust korraldama.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm|pealkiri=Herbert Johansoni paefunktsionalism. - Ehituskunst Neljas 1984|aasta=1988|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;

== 1930. aastate lõpu laad == 

1930. aastatel levis Euroopas [[Uusklassitsism (kunst)|uusklassitsism]]. Sellega läks kaasa ka enamik Eesti arhitekte ([[Elmar Lohk]], [[Edgar Kuusik]], [[Eugen Sacharias]] jt). Vaid vähesed suutsid jääda truuks puhtale funktsionalismile ([[Olev Siinmaa]]). Herbert Johanson paikneb oma selle perioodi ehitistega [[Hariduse tänav]] maja nr 8 – [[Prantsuse Lütseum]] (−1937), [[Ida-Tallinna Keskhaigla|Keskhaigla]] (1937–1945), [[Westholmi gümnaasium]] (1938–1940), 20. Algkool (praegune [[Tallinna Ühisgümnaasium]], 1938–1940) kahe suuna vahepeal.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Vanaduspõlv ja Eestist lahkumine== 

1944. aastal siirdus ta [[Rootsi]]. Algul Stockholmis ja hiljem [[Göteborg]]is töötas ta väheaktiivseks jäädes Elmar Lohu juures ja läks varsti pensionile. Vanaduspäevad veetis Johanson lilli maalides. Suvel 1964 külastas arhitekt sünnimaad ja otsustas naasta. Dokumentide vormistamise ajal [[1964]]. aasta novembris ta aga suri.

Herbert Johansoniga Rootsis koos töötanud inimesed on teda pidanud väga tagasihoidlikuks, heatahtlikuks ja kinniseks inimeseks. Kohvivaheaegadel olevat Johanson ikka oma piipu popsutanud ja naerusui vestlust peal kuulanud. Maailmaasjad teda kõnelema polevat ajanud, samuti polevat ta oma tegevusest armastanud rääkida. Aga elavnenud kohe, kui juttu tuli eesti ehitusmaterjalidest – [[dolomiit|dolomiidist]] ja [[paekivi]]st.

[[Lorenz Haljak]] mäletab, et isa olevat projektid peas välja mõelnud, käies mitu päeva, piip suus, oma töötoas ringi, ja siis kohe valmilt paberile pannud. Eskiise polevat ta peaaegu kunagi teinud. Veel võib välja tuua kaks tema põhimõtet: &quot;ausus töös ja lihtsus peavad arhitekti juhtima&quot; ning &quot;vallata hästi tehnikat, loomingus mitte matkida teisi, vaid kuulda oma sisemist häält&quot;. Eriti oluline on viimane mõte, mille on õigeks tunnistanud vahest enamik arhitekte, kuid ellu viia on suutnud vähesed.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==Looming==
[[Fail:Riigikogu saal 2005.jpg|pisi|Riigikogu saal 2005]]
*[[Toompea]]l [[Riigikogu hoone]] koos [[Eugen Habermann]]iga (1920–1922)
*Elamu [[Raua tänav]] 4 koos Eugen Habermanniga (1923–1924) 
*[[Ida-Tallinna Keskhaigla|Tallinna Keskhaigla]] töötajate elamugruppi [[Herne tänav (Tallinn)|Herne tänaval]] (1924–1926) 
*linnateenijate elamugruppi [[Mulla tänav]]al ja [[Ristiku tänav (Tallinn)|Ristiku]] tänava nurgal (1925–1927) 
*tööliste elamugrupp [[Maisi tänav]] 6 (1929) 
*&quot;Oma Kolde&quot; elamugruppi [[Kolde puiestee]]l koos Eugen Habermanniga (1922–1925) 
*endine [[Pelgulinna Gümnaasium|Pelgulinna algkool]], [[Ristiku tänav (Tallinn)|Ristiku tänav]] 69 (1927–1929)
*[[Kristjan Raua majamuuseum]], [[Kristjan Raua tänav]] 8, Tallinn
*väikeelamu [[Uus tänav (Tallinn)|Uus tänav]] 6
*väikeelamud [[Kotzebue tänav]] 16, [[Vabriku tänav]] 14 jt
*[[Tallinna Tuletõrjeühing]]u Pelgulinna tuletõrjedepoo hoone [[Paldiski maantee]] 47 (1932)
*[[Lenderi gümnaasium]]ihoone [[Kreutzwaldi tänav]] 25 (1933–1935)
*[[Tallinna Prantsuse Lütseum|Prantsuse lütseumihoone]] [[Hariduse tänav]] 3 (1936–1937)
*[[Tallinna Kodunduskeskkool]] [[Tõnismägi]] 14 (tänapäeval [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Tehnikaülikooli]] õppehoone)
*[[Lasnamäe algkool]] [[Majaka tänav]] 2 (1932–1935)
*[[Metsakalmistu]] kabel (1936–1937)
*[[Tallinna tuletõrjehoone]] [[Raua tänav]] 2 (1936–1939)
*endine [[Tallinna Tiisikushaigla]], [[Magasini tänav]] 29
*Tallinna [[Keskhaigla]] (1937–1945) 
*[[Westholmi gümnaasium]] (1938–1940) 
*20. Algkool (praegune [[Tallinna Ühisgümnaasium]], 1938–1940) 
*[http://koplila.tln.edu.ee/ Kopli Lasteaed] (Tallinna 1. Lastepäevakodu), 1928

==Galerii==
&lt;gallery&gt;
Fail:Metsakalmistu kabel.IMGP6991.JPG|[[Tallinna Metsakalmistu kabel]]
Fail:Tallinn, koolihoone Kevade 8, 1940 (1).jpg|Westholmi gümnaasiumihoone Kevade 8. Vaade [[Amandus Adamsoni tänav]]alt
Fail:Tallinn, koolihoone Kevade 8, 1940 (3).jpg|Westholmi gümnaasiumihoone Kevade tn 8. Vaade kooliõuelt
Fail:TYG 2009 esikylg.JPG|20. Algkool (praegune [[Tallinna Ühisgümnaasium]])
Fail:Tallinna Tiisikusehaigla hoone..jpg|Endine Tallinna Tiisikushaigla, Magasini 29
Fail:Tallinna Kopli Lasteaed.tif|Kopli Lasteaed, Kopli 104
&lt;/gallery&gt;

==Tunnustus==
*[[Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk]], 1940&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Teenetemärkide kavalerid |url=https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/14437/herbert-johanson |vaadatud=2021-01-31 |arhiivimisaeg=2021-06-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210612182307/https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/14437/herbert-johanson |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

== Mälestuse jäädvustamine ==

* Haljalas avati tema [[bareljeef]] 10. septembril 1984. Idee autor oli [[Viru (kolhoos)|Viru kolhoosi]] arhitekt Uno Sisa.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=http://www.monument.ee/haljala-vald/haljala-herbert-voldemar-johanson|pealkiri=Haljala Herbert-Voldemar Johanson|väljaanne=Eesti monumentide e-kataloog}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

==Välislingid==
{{Commonskat|}}
* [[Karin Hallas-Murula]]. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=9947:kaks-kanget-arhitektuuriklassikut-&amp;catid=6:kunst&amp;Itemid=10&amp;issue=3280 Kaks kanget arhitektuuriklassikut] Sirp, 18. detsember 2009

{{JÄRJESTA:Johanson, Herbert}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Insenerikoja tegevliikmed]]
[[Kategooria:Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]]
[[Kategooria:Eestlased Rootsis]]
[[Kategooria:Liiva kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1884]]
[[Kategooria:Surnud 1964]]</text>
      <sha1>264a1va29di5ow6r16w35y2j43q8seq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ain Sillak</title>
    <ns>0</ns>
    <id>130912</id>
    <revision>
      <id>7205087</id>
      <parentid>7126478</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T10:12:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7205087</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9633" sha1="35ci2iguqvpvby5xc2zna6tvkdegaic" xml:space="preserve">{{Sportlane

| nimi = Ain Sillak

| pilt = Alfred Schmidt.jpeg

| pildisuurus =220px

| pildiallkiri   = Alfred Schmidt

| riik = Eesti

| sünniaeg  = 1. mai 1898

| sünnikoht = Maidla mõis, Kirna-Kohatu vald, Hageri kihelkond, Harjumaa

| surmaaeg  = 5. november 1972

| surmakoht = Tallinn

| medalid ={{Olümpia1}}  Hõbe   1920   tõstmine}}


{{See artikkel|räägib eesti tõstjast; samanimeliste kohta vaata artiklit [[Alfred Schmidt (täpsustus)]]}}
'''Ain Sillak''' (kuni 1936. aastani '''Alfred Schmidt ('''ka '''Smitt)'''; [[1. mai]] ([[vkj]] 19. aprill) [[1898]] [[Maidla mõis (Hageri)|Maidla mõis]], [[Kirna-Kohatu vald]], [[Hageri kihelkond]], [[Harjumaa]] &lt;ref&gt;EELK Hageri koguduse kirikuraamat&lt;/ref&gt; – [[5. november]] [[1972]] [[Tallinn]]) oli eesti tõstja, olümpiamedalist.

Ta kuulus 1920–1923 [[Eesti]] koondisse, võitis [[1980. aasta suveolümpiamängud|1920. aasta Antwerpeni olümpiamängudel]] hõbe- ja [[1923. aasta Göteborgi mängud|1923. aasta Göteborgi mängudel]] pronksmedali ning püstitas neli maailma- ja kolm olümpiarekordit. &lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Schödl |eesnimi=Gottfried |pealkiri=&quot;The Lost Past&quot; |kirjastus=International Weightlifting Federation |aasta=1992 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;

== Lapsepõlv ==
Alfred sündis Maidla mõisa sepa Mart Schmidti ja tema abikaasa Marie esimese lapsena. Kasvades koos teiste mõisamoonakate lastega, oli poiss neist jõu poolest küll üle, kuid seevastu kasvus visa juurde võtma. Oli selge, et lühikesekasvulisest noormehest isa elukutse jätkajat ei saa. Nii suundus pere 1910. aastal pealinna ja Alfred pandi [[Tallinna linnakool|Tallinna Linnakooli]] õppima. [[Pelgulinn|Pelgulinnas]], kus Schmidtid elasid, sõbrunes ta kiiresti teiste omasugustega. Kord sattusid poiste kätte vanad saksakeelsed ajakirjad, kus oli palju pilte jõumeestest. Pildid avaldasid poistele sügavat muljet ning neis küpses otsus saada niisama tugevaks ja osavaks kui mehed, kellest tehti juttu ajakirjades. [[Stroomi rand|Stroomi randa]] ehitatud väikesel spordiplatsil rassiti omapead kaks suve. Siis märkas noorte innukaid askeldusi meie spordi üks alustugi [[Artur Kukk]]. Nii sattus Alfred tõelise sporditegemise juurde ja Kuke asutatud selts Olümpia sai noormehe teiseks koduks.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Valdre |eesnimi=Jaak |pealkiri=&quot;Eesti tõstespordi ajavaod I&quot; |kirjastus=Jaak Valdre |aasta=2017 |isbn=9789949815715 |koht=Põltsamaa |leheküljed=55-56 |keel=eesti}}&lt;/ref&gt;   

== Sportlastee ==

==== Algusaastad ====
''&quot;Minu kõige esimene osavõtt spordivõistlustest toimus 1914. aastal, kui [[Valvaja|karskusseltsi Valvaja spordiosakond]] korraldas võistlused kiiruiisutamises. Rada oli umbes 80 m pikk ja sõita võis 1000 ja 10 000 meetrit. Võitsin oma esimesed spordiauhinnad: 1000 m III ja 10 000 m I koha. Kuna lühimaajooksudes, hüpetes, heidetes ja tõugetes ei saavutanud ma kuigi häid tagajärgi, soovitas Artur Kukk mul katsetada pikamaajooksuga. Esimese maratoni jooksin 1916. aasta suvel, teise sama aasta sügisel. Kuna pikamaajooksud olid väga rasked ja ei andnud mulle paremaid tulemusi kui 4. ja 5. koht, siis ma loobusin nendest ja üldse kergejõustikust. Tahtsin sportliku tegevuse hoopistükis katkestada.&quot;'' &lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;&quot;Mälestused minu sportlikust tegevusest&quot;, Ain Sillak, Tallinna Linnamuuseum, mai 1963&lt;/ref&gt;  

Kuid Artur Kukk ei lasknud oma kasvandike spordivaimustusel niisama lihtsalt jahtuda. Ta viis Alfredi võimlasse, kus harjutasid raskejõustiklased. Ka siin proovis noormees kõiki alasid. Ta pani kätte poksikindad, kuid sai armutult klobida. Ka maadlusmatil oli ta teiste väänata. Hoopis teine asi oli tõstekangiga – see ei hakanud vastu. Nii leidiski ta endale tumma, kuid väärilise vastase ja koos sellega sobiva harrastuse.  

==== Tõstesport ====
1920. aastal korraldati [[Tondi kasarmud|Tondi kasarmutes]] spordikursused. Neist kutsuti osa võtma ka Alfred Schmidt. Tõstjaid juhendas seal [[Alfred Neuland]]. Nüüd oli treeningutel juba eesmärk ja tulemused ei lasknud ennast oodata, ning tee Antwerpeni olümpiamängudele oli avatud. 

''&quot;1920. aasta Antwerpeni olümpiamängude tõstevõistlused peeti harjumatutes oludes - tenniseväljakul lageda taeva all. Sulgkaalus (kuni 60 kg) võistles 16 riiki, igast riigist kaks meest'' (''meilt'' ''veel [[Karl Kõiv]], kes sai 7. koha''). ''Kavas oli kolmevõistlus, mis koosnes kahe käega tõukamisest ning ühe käega rebimisest ja tõukamisest. Kui tõukasid paremaga, siis pidid rebima vasakuga või vastupidi. Kolmevõistluse kogusumma 210,0 kg tuli mul šveitslase Ryteriga võrdne ja me jagasime teist-kolmandat kohta. Edasi oleks pidanud arvestama kehakaalu, kuid kohtunikekogu määras hõbe- ja pronksmedali väljaselgitamiseks ümbertõsted kahe käega tõukamises. Kohtunikekogu esimees Joseph Panesi ütles, et kehakaalu arvestamine on kuiv värk, las pealtvaatajad saavad ka veidi närvikõdi, sest kahe võistleja omavaheline rabelemine on väga põnev. Nii õnnestus mul Ryterit 2,5 kiloga võita'' (Schmidt – 92,5 kg, Ryter 90,0 kg) ''ja tulla maailma teiseks sulgkaalu tõstjaks.&quot;'' &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
[[Fail:1922 tõstmise MM-i korralduskomitee.jpg|pisi|1922. aasta tõstmise maailmameistrivõistluste korralduskomisjon, vasakult esimene Alfred Schmidt]]
[[1922. aasta tõstmise maailmameistrivõistlused|1922. aasta tõstmise maailmameistrivõistlustel Tallinnas]] tuli sportlasel Schmidtil jääda pealtvaatajaks, kuna kontrollkaalumisel osutus ta 200 grammi raskemaks. Kuid ametnikuna ta oli üks võistlusmääruste koostajatest ja korralduskomisjoni liige.  

''&quot;Šveitslane Graf nõudis kohtunikelt teisel päeval võistlejate ülekaalumist. Prantslasest peakohtunik oli kategooriliselt selle vastu, sest võistlusmäärustik seda ette ei näinud. Kuid meie omad mehed tõid minu ohvriks. Neil lõi välja ülemäärane viisakus välismaalaste vastu. Prantslane meie meestega tülitsema ei hakanud, vaid lõi käega. Mul jäi aega kaalu mahavõtmiseks liiga vähe. Sain küll korra [[Nõmme alev|Nõmmele]] ja tagasi litsuda, kuid sellest ei piisanud, osutusin 200 grammi kaalust raskemaks. Nii kukkusingi edaspidisest konkurentsist välja.&quot;'' &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;  

1923. aasta Göteborgi mängudel sai Schmidt kergekaalus (kuni 67,5 kg) III koha.  

''&quot;Nendel võistlustel kaotasin täiesti omaenda süü läbi. Tahtes näidata kõrget tagajärge ühe käega tõukamises (minu leivanumber), alustasin võrdlemisi suure raskusega (70 kg). Teisel katsel tõukasin 75 kg. Viimasele katsele lisasin veel 5 kilo. Olles enesekindel, tõukasin rässakalt käe küll sirgeks, kuid kang prantsatas maha ja katse ei lugenud. Sellega olid minu suurvõistlused läbi.&quot;'' &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;  

Ta võitis [[Tallinna Kalev|Tallinna Kalevi]] liikmena Eesti meistrivõistlustel: sulgkaalus 1921. hõbeda ja 1922. kulla ning kergekaalus 1924. aastal pronksi. Mehe isiklikuks rekordiks viievõistluses (kahe käega surumine, ühe käega rebimine, ühe käega tõukamine, kahe käega rebimine, kahe käega tõukamine) jäi 1924. aasta Eesti meistrivõistlustel saavutatud 405,0 (77,5+65,0+80,0+80,0+102,5) kg. &lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Valdre |eesnimi=Jaak |pealkiri=Eesti tõstespordi ajavaod I |kirjastus=Jaak Valdre |aasta=2017 |isbn=9789949815715 |koht=Põltsamaa |leheküljed=56-57 |keel=eesti}}&lt;/ref&gt; 

== Elu pärast sportlaskarjääri lõppu ==
Pärast oma esimese abikaasa Leontine (neiupõlvenimi Luuk) surma abiellus Alfred Schmidt 1925. aastal Margaretega (neiupõlvenimi Reisman). Lapsi neil ei olnud.

Ta oli [[EKRAVE Liit|EKRAVE Liidu]] raskejõustikuosakonna juhatuse liige, tõstespordi aktivist ja kohtunik. Pärast [[Teine maailmasõda|II maailmasõda]] ei möödunud Tallinnas ühtegi tõstevõistlust, kus endine kangitõstja poleks osalenud. Kirgliku jahimehena oli ta [[Harju rajoon|Harju]] [[Jõud (spordiselts)|Jõu]] jahindusklubi asjaajaja. Jahilaskurina, jahilaskmissektsiooni presiidiumi sekretärina ja vabariikliku kategooria kohtunikuna aitas ta kaasa ka selle ala arengule. Ain Sillak tegutses ka maadluskohtunikuna.

Ta töötas [[Tallinna keskvangla|Tallinna keskvanglas]] vanglaametnikuna majandusalal ning pikka aega [[Tallinngaas|Tallinngaasis]] vahetusmeistrina.

Ain Sillak suri 5. novembril 1972 Tallinnas, ta on maetud [[Rahumäe kalmistu|Rahumäe kalmistule]].&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Valdre |eesnimi=Jaak |pealkiri=&quot;Eesti tõstespordi ajavaod I&quot; |kirjastus=Jaak Valdre |aasta=2017 |isbn=9789949815715 |koht=Põltsamaa |leheküljed=57-58 |keel=eesti}}&lt;/ref&gt;[[Fail:Ain Sillaku hauakivi.jpg|pisi|tühi|Ain Sillaku / Alfred Schmidti ja tema abikaasa haud Rahumäe kalmistul |220x220px]]

== Mälestuse jäädvustamine ==
15. juunil 2018 avati [[Maidla (Saue)|Maidlas]] ([[Saue vald]]) MTÜ-de [[Spordiajaloo Klubi Alfred]] ning [[Maidla Külaselts]] eestvedamisel mälestuskivi.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Viivik |eesnimi=Allar |kuupäev=15. juuni 2018 |pealkiri=Tõstemeistrist olümpiahõbe saab Maidlas mälestuskivi |väljaanne=Harju Elu}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Piirsoo |eesnimi=Sirje |kuupäev=juuni 2018 |pealkiri=Maidlas avati mälestuskivi kuulsale tõstesportlasele Ain Sillakule |väljaanne=Saue Valdur}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Alfred Schmidti mälestuskivi Maidlas.png|pisi|Ain Sillaku / Alfred Schmidti mälestuskivi Maidlas|tühi]]

==Viited==
&lt;references /&gt;

==Välislingid==
* {{ESBL|Ain_Sillak}}

{{JÄRJESTA:Schmidt, Alfred}}
[[Kategooria:Eesti tõstjad]]
[[Kategooria:1920. aasta suveolümpiamängudel osalejad]]
[[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1898]]
[[Kategooria:Surnud 1972]]</text>
      <sha1>35ci2iguqvpvby5xc2zna6tvkdegaic</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mati Õun</title>
    <ns>0</ns>
    <id>131905</id>
    <revision>
      <id>7205111</id>
      <parentid>7169542</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T10:48:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-42226-98</username>
        <id>234544</id>
      </contributor>
      <comment>kui tegemist väga viljaka raamatute autoriga, siis ei peaks tingimata kasutama iseloomustuses &quot;grafomaan&quot;</comment>
      <origin>7205111</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14034" sha1="r2h1l28f4pgqwzxijns4zqxwuuj720k" xml:space="preserve">[[Pilt:Oun, Mati.IMG 3306.JPG|pisi|Mati Õun raamatu &quot;101 Eesti lahingut&quot; esitlusel Rahva Raamatus 3. oktoobril 2012]]
'''Mati Õun''' ([[17. juuli]] [[1942]] [[Tallinn]] – [[21. detsember]] [[2024]])&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-12-22 |pealkiri=Suri sõjaajaloolane Mati Õun |url=https://www.err.ee/1609558828/suri-sojaajaloolane-mati-oun |vaadatud=2024-12-23 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; oli eesti sõjaajaloo raamatute autor, publitsist, õpetaja ja sporditegelane.&lt;ref name=&quot;esbl&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;etbl&quot;/&gt; 

==Elu- ja hariduskäik==
Tema isa Eduard mobiliseeriti suvel 1941 Punaarmeesse. Sattus laevale &quot;[[Eestirand]]&quot;, mis lõpuks pommitamise järel Prangli rannikuvette juhiti. Pääses seejärel eluga Tallinnasse tagasi. 

Õppimist alustas Mati Õun Kivimäe koolis. Ta lõpetas 1961. aastal [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum]]i ning 1984. aastal [[Kaugõpe|kaugõppes]] [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajalooteaduskonna ajaloo erialal.&lt;ref&gt;[[Tartu Riiklik Ülikool (ajaleht)|&quot;Tartu Riiklik Ülikool&quot;]] nr 20, 29. juuni 1984. Lk 1&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;etbl&quot;/&gt;

==Sportlase ja sporditegelasena==
Ta hakkas [[Tõstmine|tõstmist]] harrastama 1959. aastal tehnikumis [[Jaan Toome]] juhendamisel. Pärast seljavigastust tegeles [[kulturism]]iga ja korraldas 1970. aastatel ka võistlusi.&lt;ref name=&quot;esbl&quot;/&gt;

Ta on Eesti jõutõstmisele aluse panijaid ja olnud aastatel 1980–1991 [[Eesti NSV Tõstespordiföderatsioon]]i jõutõstekomisjoni esimees.&lt;ref name=&quot;esbl&quot;/&gt; Aastast 2000 oli ta [[Eesti Jõutõsteliit|Eesti Jõutõsteliidu]] auesimees.&lt;ref name=&quot;etbl&quot;/&gt;

==Töökäik==
*1961–1962 [[Eesti Projekt]], konstruktor
*1962–1966 sundajateenistus [[NSV Liidu mereväe Põhjalaevastik]]us&lt;ref&gt;[https://kuku.pleier.ee/podcast/meretund/131524? Kuku Meretund: Ajateenistusest NSVL mereväes ja raamatute kirjutamisest]. 17. juulil 80-aastaseks saanud ajaloolane Mati Õun meenutab tehtut ja kogetut. Saatejuht on [[Vallo Kelmsaar]], 30. juuli 2022&lt;/ref&gt;
*1966–1980 [[Eesti Projekt]], konstruktor
*1980–1985 [[Kultuurimälestiste Riiklik Projekteerimise Instituut]], konstruktor
*1986–1989 [[Eesti Riiklik Meremuuseum]], teadur
*1989–1992 [[Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum]], direktor
*1993–1996 [[Kaitseministeerium]], ekspert ja konsultant&lt;ref name=&quot;etbl&quot;/&gt;
*1996– vabakutseline sõjaajaloolane 

Ta õpetas ajalugu Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumis, sõjaajalugu [[Eesti Humanitaarinstituut|Eesti Humanitaarinstituudis]] (1992–1994), [[Eesti Riigikaitse Akadeemia]]s (1997–1998), [[Eesti Kõrgem Sõjakool|Eesti Kõrgemas Sõjakoolis]] (1997–1999), [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]is (2004) ja Tallinna Ülikoolis (2010). 2002. aastal õpetas ta [[Eesti Mereakadeemia]]s meresõjaajalugu.&lt;ref name=&quot;etbl&quot;/&gt;

Aastatel 1996–2002 Eesti merendusterminoloogia komisjoni esimees. 

Ta on maetud Viimsi valla Randvere kalmistule.

==Looming==
Tema uurimisvaldkond oli [[sõjaajalugu]]. Tal ilmus trükis üle 80 merendus- ja ajalooteemalise raamatu&lt;ref name=&quot;ap&quot;/&gt; ning ta oli ka mitme teatmeteose (sealhulgas [[Eesti entsüklopeedia]] ja [[Mereleksikon]]i) kaasautor.&lt;ref name=&quot;etbl&quot;/&gt; Esines loengute ja sõnavõttudega konverentsidel, tele- ning raadiojaamades. Kirjutas artikleid lehtedele ning ajakirjadele.

===Raamatuid===
*1998 – Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased. 1. kogumik. Koostaja Mati Õun. Tallinn: [[Tammiskilp]] 
*2001 – Eesti merekindlused ja nende suurtükid 1918–1940. Tallinn: Tammiskilp 
*2001 – Eesti soomusmasinad. Soomusautod ja tankid 1918–1940. Tallinn: Tammiskilp (kaasautor [[Tiit Noormets]])
*2001 – II Maailmasõda. Maailm II maailmasõja eel. Poola kaitsesõda 1939. Tallinn: Tammiskilp
*2001 – Sõjalaevad läbi aegade. Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], ISBN 978-9985700327
*2001 – Eesti Vabariigi kindralid ja admiralid. Tallinn: Mati Õun FIE
*2001 – Kahe maailmasõja väejuhid''. III osa. Tallinn: Tammiskilp (kaasautorid [[Hannes Walter]] ja Erik Linnasmägi)
*2002 – Wehrmachti soomusmasinad. Soomusautod, soomusveokid, ründesuurtükid ja tankihävitajad. Tallinn: [[Sentinel]], ISBN 978-9985785652
*2002 – ''Kuningate raamat ehk keisrid, kuningad, vürstid ja hertsogid 20. sajandi Euroopas''. Tallinn: Sentinel, ISBN  978-9985786383
*2002 – ''Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased''. 2. kogumik. Koostaja Mati Õun. Tallinn : Sentinel
*2003 – ''Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased''. 3. kogumik. Koostaja Mati Õun. Tallinn: Sentinel, ISBN 998-5945530
*2003 – ''100 aastat sõdu 16.–17. sajandi Läänemerel ja Läänemeremail''. Tallinn: [[SE&amp;JS]], ISBN 998-5854527
*2003 – ''Laevahukud''. Tallinn: Sentinel, ISBN 978-9985945506
*2003 – ''Wehrmachti aumärgid ehk &quot;Suur-Saksa plekipood&quot;''. Tallinn: Sentinel, ISBN 978-9985945513
*2003 – ''Vaateid vanemasse mereajalukku''. Tallinn: SE&amp;JS, ISBN 978-9985854525 (kaasautorid [[Küllike Kaplinski]] ja [[Tõnu Kask]])
*2003 – ''II maailmasõja tankid. Illustreeritud loengud vana sõjatehnika huvilistele''. Tallinn: Sentinel, ISBN 978-9985945520
*2003 – ''Võitlused Läänemerel 1918–1919. Suurbritannia ja Eesti laevastik Vabadussõjas''. Tallinn: [[Olion]], ISBN 978-9985663455 (kaasautorid Hannes Walter ja Peedu Sammalsoo)
*2003 – ''Eesti soomusrongid ja soomusronglased 1918–1941''. Tallinn: Sentinel, ISBN  978-9985945544 (kaasautorid Tiit Noormets ja Jaak Pihlak)
*2004 – ''Kriegsmarine suured sõjalaevad''. Tallinn: Sentinel, ISBN 978-9985945551
*2005 – ''Saksa reaktiivlennukid II maailmasõjas''. Tallinn: Sentinel, ISBN 978-9985945575
*2006 – ''Tankid, mis ei vallutanud Euroopat''. Tallinn: Sentinel, ISBN 978-9985960905
*2006 – ''Juminda miinilahing 1941 – maailmasündmus meie koduvetes''. Tallinn: Sentinel, ISBN 978-9985960936
*2007 – ''Atlandi lahingud 1939–1945''. Tallinn: Tehnikamaailma Raamatud, [[Ühinenud Ajakirjad]], ISBN 978-9949151097
*2007 – ''Mõned merelood''. Tallinn: Sentinel, ISBN 978-9985960967
*2008 – ''Ajamatkad Soome lahe saartel – Aksil, Malusitel, Naissaarel, Osmussaarel, Rammul ja Suursaarel''. Tallinn: Sentinel, ISBN 978-9985986912
*2008 – ''Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts. Esimesed 20 aastat''. Koostaja Mati Õun. [[Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts]]. Tallinn: Sentinel, ISBN 978-9985960998
*2009 – ''Ajamatkad Soome lahe saartel''. Tallinn: Sentinel, ISBN  978-9985986912
*2009 – ''Salapärane Suurupi''. Tallinn: Sentinel, ISBN  978-9985986905
*2009 – ''Strateegilised tuumaraketid maailmas''. Tallinn: Ühinenud Ajakirjad, ISBN  978-9985995006
*2009 – ''Surmalinnud. Strateegilised tuumapommitajad ja tiibraketid maailmas''. Tallinn: [[Tehnikamaailm]], Ühinenud Ajakirjad, ISBN  978-9985995037
*2011 – ''Võitlused Läänemerel 1943–1945''. Tallinn: Grenader, ISBN 978-9949448425 (kaasautor [[Hanno Ojalo]])
*2011 – ''Purjed ja püssirohi. Võitlus Läänemerel 18. sajandil''. Tallinn: [[Kunst (kirjastus)|Kunst]], ISBN 978-9949437931 (kaasautor Hanno Ojalo)
*2011 – ''Aur ja püssirohi : võitlused Läänemerel 19. sajandil''. Tallinn: Kunst, ISBN 978-9949486076 (kaasautor Hanno Ojalo)
*2011 – ''Võitlused Läänemerel 1914–1918. Esimene maailmasõda koduvetes''. Tallinn: Olion, ISBN 978-9985666616 (kaasautor Hanno Ojalo)
*2011 – ''Merelahingud läbi aegade''. Tallinn: [[Ühinenud Ajakirjade Kirjastus]], ISBN 978-9985995082
*2011 – ''Lahingud Vaiksel ookeanil 1941–1945''. Tallinn: [[Grenader]], ISBN 978-9949448623 (kaasautor Hanno Ojalo)
*2012 – ''Võitlused Peipsil ja Emajõel 1234–1944''. Tallinn: Grenader, ISBN 9789949448838 (kaasautorid Hanno Ojalo ja [[Peedu Sammalsoo]])
*2012 – ''Rooma. Üliriik sõdades''. Tallinn: Ühinenud Ajakirjad, ISBN 978-9949913657
**[[Jaan Lahe]]. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/sabiinitaride-roeoevimine-ehk-koik-teed-ei-vii-rooma &quot;Sabiinitaride röövimine ehk Kõik teed ei vii Rooma&quot;]. Sirp, 23. november 2012
*2012 – ''Vahemeri võitlustes 1936–1945''. Tallinn: Grenader, ISBN 978-9949448883
*2012 – ''&quot;Lennuki&quot; ja &quot;Wambola&quot; lugu. Aeg, sündmused, inimesed 1915–1954''. Tallinn: [[Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts]], [[Nornberg &amp; Co]], Sentinel, ISBN 978-9985986943
*2012 – ''101 Eesti lahingut''. Tallinn: Varrak, ISBN 978-9985325292 (kaasautor Hanno Ojalo)
*2013 – ''Idarinde relvad'' I. Püstoleist tankideni. Tallinn: Grenader, ISBN 978-9949512140
*2013 – ''Tallinna lahing 1941''. Tallinn: Grenader Kirjastus, ISBN 978-9949512218 (kaasautor Hanno Ojalo)
*2013 – ''Kindel linn ja varjupaik. Läänemeremaade kindlusi kesk- ja uusajast''. Tallinn: [[Menu]], ISBN 978-9949495832
*2013 – ''Idarinde relvad''. II. Tallinn: Grenader, ISBN 978-9949512133
*2013 – ''Vesilennukite lapsepõli, noorus ja sõjameheiga''. Tallinn: Grenader, ISBN 978-9949512300
*2014 – ''Eesti merejõudude laevu 1918–1940''. Tallinn: Sentinel, ISBN 978-9985986967
*2014 – ''Külma sõja laevad 1945–1991''. Tallinn: Ühinenud Ajakirjad, ISBN 978-9949952014
*2014 – ''Mehed, purjed ja püssirohi. 125 aastat sõdu Läänemerel ja Läänemeremail 1554–1679''. Tallinn: Sentinel, ISBN  978-9985986950
*2014 – ''Eesti merejõudude laevu 1918–40 ja meie sõpru ning vaenlasi Läänemerel 1918–19''. Tallinn: Sentinel, ISBN 978-9985986967
*2015 – ''101 Eesti laeva''. Tallinn: [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], ISBN 978-9985327555 (kaasautor Hanno Ojalo)
*2015 – ''II maailmasõja faktid ja legendid''. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus, ISBN 978-9949391257
*2015 – ''Laevahukud Läänemerel 20. sajandi sõdades''. Tallinn: [[Grenader Grupp]], ISBN 978-9949512676
*2015 – ''1,5 maailmasõda''. Tallinn: Grenader Grupp, ISBN 978-9949512638 (kaasautor Hanno Ojalo)
*2015 – ''Võitlused Läänemerel 1939–1941''. Tallinn: Grenader Grupp, ISBN 978-9949512614
*2016 – ''II maailmasõja tankid ja liikursuurtükid''. Tallinn: Grenader Grupp, ISBN 978-9949512874
*2016 – ''Võidukad eestlased. Eestlaste võidukad lahingud viikingiajast tänapäevani''. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus, ISBN 978-9949392186 (kaasautor Hanno Ojalo)
*2016 – ''Külma sõja hävituslennukid''. Tallinn: [[Sentinel]], [[Ammukaar (kirjastus)|Ammukaar]], ISBN 978-9949976829
*2016 – ''Idarinne 1941–1944. Eurooplaste suur sõjaretk Volga ja Kaukasuseni ning tagasi''. Tallinn: Grenader Grupp, ISBN 978-9949512836
*2016 – ''Tankid külmas sõjas ja veidi hiljemgi''. Tallinn: Sentinel, ISBN 978-9949388875
*2016 – ''Hitleri imerelvad Teises maailmasõjas''. Tallinn: Ammukaar, Sentinel, ISBN 978-9949976843 (kaasautor Hanno Ojalo)
*2017 – ''Ookeanisügavusse ja taevakõrgusse''. Tallinn: Ammukaar, Sentinel, ISBN 978-9949976874
*2017 – ''Purjekad ja jäämurdjad läänemerel''. Tallinn: Ammukaar, Sentinel, ISBN 978-9949992904
*2017 – ''Luftwaffe lennukid ja nende relvad''. Tallinn: Ammukaar, Sentinel, ISBN 978-9949992911 (kaasautorid Tiit Noormets, Harris Ustav)
*2017 – ''Rist, Mõõk või Mõlemad? Elu Teisest maailmasõjast idaimpeeriumi pimedusaja lõpuni 1942–1985''. Tallinn: Sentinel, Ammukaar, ISBN 978-9949992928
*2017 – ''Eesti kindlused läbi kolme aastatuhande''. Tallinn: [[Paradiis (kirjastus)|Paradiis]], ISBN 978-9949989683
*2017 – ''Eesti sõjavägi 1920-1940''. Tallinn: Grenader Grupp, ISBN 978-9949605156
*2017 – ''Eesti Wabariigi soomusvägi 1918‒1941''. Tallinn: Grenader Grupp, ISBN 978-9949605194
*2017 – ''Atlandi hiiglased ja suurpurjekad maailmas''. Tallinn: Sentinel, Ammukaar, ISBN 978-9949992966
*2018 – ''Verine meri''. Tallinn:Sentinel, ISBN 978-9949992980
*2018 – ''Eesti Vabariigi sõjakoolid 1919-1940''. Tallinn: Sentinel, ISBN 978-9949992997
*2018 – ''Eesti Vabariigi merekindlused ja nende suurtükid''. Tallinn: Sentinel, ISBN 978-9949724116
*2026 - ilmus Mati Õuna valitud artiklite kogumik &quot;Meresõjast tankideni&quot;. Selles on 21 erinevat artiklit, sh. ka tema esimene ajalooalane kirjutis aastast 1979.

==Liikmesus==
Ta oli 1988. aastal [[Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts|Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi]] asutajaid ning selle esimees 1988–1990 ja 1998–2000. Aastast 2008 oli ta seltsi auesimees.&lt;ref name=&quot;etbl&quot;/&gt;

== Tunnustus ==
*2000 [[Eesti Jõutõsteliit|Eesti Jõutõsteliidu]] auesimees
*2002 [[Eesti Kulturistide Liit|Eesti Kulturistide Liidu]] auesimees
*2003 Eesti Piirivalve teenetemärk
*2008 [[Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts|Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi]] auesimees
*2018 [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]&lt;ref name=&quot;Valgetäht&quot; /&gt;
*2022 omanimeline pink kodukandis Nõmmel, Ilmarise pargis.

==Isiklikku==
Tema abikaasa oli muusikateadlane [[Tiina Õun]].&lt;ref name=&quot;etbl&quot;/&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;esbl&quot;&gt;[https://www.esbl.ee/biograafia/Mati_%D5un Õun, Mati]. esbl.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ap&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20210511050652/https://www.apollo.ee/rist-mook-voi-molemad.html Rist, Mõõk või Mõlemad?]. apollo.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;etbl&quot;&gt;&quot;ÕUN, Mati, sõjaajaloolane&quot;. Eesti teaduse biograafiline leksikon, 4. köide Sar-Y. Lisa. Lk 1428–1429&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Valgetäht&quot;&gt;{{EVkavaler|19700}}&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
*[[Ilmar Palli]]. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/27155933/sojaajaloolane-kes-tuli-ilmale-stalingradi-lahingu-avapaeval Sõjaajaloolane, kes tuli ilmale Stalingradi lahingu avapäeval]. Maaleht, 26. november 2009

==Välislingid==
{{vikitsitaat}}
*{{ETBL|4|1428–1429}}
*[http://www.esbl.ee/biograafia/Mati_Õun Biograafia] [[ESBL]]-is
*[https://www.ester.ee/search~S1*est?/a{u00D5}un+Mati/aw~aun+mati/1%2C9%2C92%2CB/exact&amp;FF=aw~aun+mati+++++1942&amp;1%2C82%2C ESTER: Õun, Mati]
*[https://www.kalmistud.ee/burial-place/mlAaQKPk1rQ0 Haud Randvere kalmistul]
{{ETBL}}

{{JÄRJESTA:Õun, Mati}}
[[Kategooria:Eesti sõjaajaloolased]]
[[Kategooria:Eesti jõutõstjad]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Rapla maleva liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Meremuuseumi koosseis]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Randvere kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1942]]
[[Kategooria:Surnud 2024]]</text>
      <sha1>r2h1l28f4pgqwzxijns4zqxwuuj720k</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tallinna rahvusvaheline kabeturniir</title>
    <ns>0</ns>
    <id>132639</id>
    <revision>
      <id>7205133</id>
      <parentid>5833384</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T11:25:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Kabevõistlused]]; lisatud [[Kategooria:Eesti kabevõistlused]]</comment>
      <origin>7205133</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1394" sha1="f68ac0mf0j9qlu5hlj16mdw92cuxn75" xml:space="preserve">'''Tallinna rahvusvaheline kabeturniir'''

==Võitjad läbi aegade==

{| class=wikitable
! aasta !! võitja !! kuuluvus
|-
| [[Rahvusvaheline kabeturniir &quot;Tallinn 1985&quot;|1985]] || [[Mihhail Korenevski]] || {{PisiLipp|Venemaa}}
|-
| 1986 || [[Aleksei Tšižov]] || {{PisiLipp|Venemaa}}
|-
| 1990 || [[Guntis Valneris]] || {{PisiLipp|Läti}}
|-
| 1995 || [[Guntis Valneris]] || {{PisiLipp|Läti}}
|-
| 1996 || [[Guntis Valneris]] || {{PisiLipp|Läti}}
|-
| 1997 || [[Wieger Wesselink]] || {{PisiLipp|Holland}}
|-
| 1998 || [[Guntis Valneris]] || {{PisiLipp|Läti}}
|-
| 1999 || [[Aleksandr Švartsman]] || {{PisiLipp|Venemaa}}
|-
| 2000 || [[Anatoli Gantvarg]] || {{PisiLipp|Valgevene}}
|-
| 2001 || [[Guntis Valneris]]|| {{PisiLipp|Läti}}
|-
| 2002 || [[Wieger Wesselink]] || {{PisiLipp|Holland}}
|-
| 2003 || [[Guntis Valneris]] || {{PisiLipp|Läti}}
|-
| 2005 || [[Guntis Valneris]] || {{PisiLipp|Läti}}
|-
| 2006 || [[Anatoli Gantvarg]] || {{PisiLipp|Valgevene}}
|-
| 2007 || [[Murodoullo Amrillaev]] || {{PisiLipp|Venemaa}}
|- 
| 2008 || [[Guntis Valneris]] || {{PisiLipp|Läti}}
|-
| 2009 || [[Guntis Valneris]] ja&lt;br /&gt;[[Kaido Leesmann]] || {{PisiLipp|Läti}}&lt;br /&gt;{{PisiLipp|Eesti}}
|-
| 2010 mehed || [[Guntis Valneris]] || {{PisiLipp|Läti}}
|-
| 2010 naised || [[Viktorija Motritško]] || {{PisiLipp|Ukraina}}
|}

[[Kategooria:Eesti kabevõistlused]]
[[Kategooria:Tallinna üritused]]</text>
      <sha1>f68ac0mf0j9qlu5hlj16mdw92cuxn75</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Harju värav</title>
    <ns>0</ns>
    <id>133847</id>
    <revision>
      <id>7204817</id>
      <parentid>7186531</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T16:44:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Vaata ka */</comment>
      <origin>7204817</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5444" sha1="mvmumljg3ub9a6idltfoh9u4xug5acp" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2008}}
[[Pilt:Harju värav 1835 Steingrübel.jpg|pisi|Harju värav 1835. aastal]]
[[Pilt:Harju värav, 19sajI.jpg|pisi|Harju värav 19. sajandi I poolel]]
[[Pilt:Harju värav, 1863.JPG|pisi|Harju värav, 1863. aastal]]
[[Pilt:Harjuvärav., AM 8597-2 F 10864.jpg|pisi|Harjuvärav, ca 1870. aastal. Fotograaf [[Charles Borchardt]]]]
'''Harju värav''' oli keskaegse [[Tallinna linnamüür]]i kaitserajatiste osa, mis asus praeguse [[Rüütli tänav (Tallinn)|Rüütli]], [[Müürivahe tänav|Müürivahe]] ja [[Harju tänav]]a ristil ning Müürivahe tänava ja praeguse [[Vabaduse väljak]]u vahelisel [[Harju tänav]]a lõigul. Kunagise Harjuvärava peatorni asukohal on praegu kahel pool Harju tänavat hooned Harju nr. 13 ja 6.

Harju väravakompleksi kuulusid ka värava ees asunud [[Harju värava eesvärav]]ate kompleks, 2-3 paari [[väravatorn]]e koos neid ühendavate müüridega.

==Ajalugu==
Väravat on esmamainitud [[1361]]. aastal Sepaväravana ([[alamsaksa keel|alamsaksa]] ''Smedeporte'', sest Harju tänav kandis tollal Sepa või Seppade tänava nime).

Harju värava neljakandiline peatorn oli lõplikul kujul viiekorruseline. Tema põhiplaani suurus oli 9,8×8,8 m ja kõrgus 21 m. Suur peavärav oli tavaliselt kinni, jalameeste jaoks oli väike jalakäijate värav, millest otse linnamüüride vahele ei pääsenud, vaid jalakäijate väravast sai mööda trepiastmeid torni sisse (alla) ja alles siis treppi mööda üles müüride vahele.

Väravakompleksi kuulus aja jooksul kolm väravat, kolmandal väraval (analoogselt [[Viru värava eesvärav]]aga) olid täpselt samuti kaks ümmargust küljetorniga [[Harju värava eesvärav]]at, mille juures asus [[Harjuveski]] ([[vesiveski]]) ning paistiik koos hobuse jootmise kohaga. Väravatõkkeid oli kokku neli ja kaitsetorne viis.

Teine eesvärav valmis 1448–1453 toimunud ulatuslike rekonstrueerimistööde käigus.

[[1535]]. aastal hukati Harju eel- ja peavärava vahel [[Johann von Üxküll]], kelle Tallinna raad mõistis surma linna põgenenud talupoja surnuks piinamise eest. 

Aastatel 1538–1767 oli Harjuvärav seoses Tallinna kaitse ümberkorraldamisega suletud. Kogu väravakompleksist ehitati [[Harjuvärava barbakaan]]. Harju värav taasavati 
taastatuna alles 1767. aastal «uue» väravana, sellest ka Harju värava venekeelne nimi ''Новые ворота'' ehk Uus värav&lt;ref&gt;[[Aleksander Kivi]], Mäed ja mäenimelised tänavad Tallinnas, [[Kultuur ja Elu]], 1964 nr 7, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:194520/142844/page/19 lk 401]&lt;/ref&gt;.

Tallinna kindluse Harjuvärava tornis asuvasse vanglasse saadeti 1768. aastal [[Jaroslavli ja Rostovi piiskopkond|Rostovi]] [[metropoliit]] [[Arseni (Maciejewicz)|Arsenios]]. Ta suri [[1772]]. aastal samas tornis. Arvatavasti on see vangishoidmine põhjus, miks ühe 1831. aasta kaardi peal on torni nimetatud &quot;Veretorniks&quot;.

Värav avati 1767. aastal seoses Tallinna kaitse uue ümberkorraldamisega uuesti liikluseks.

Aastal 1862 lammutati eesväravad ja 1875 peavärav, sest [[Harju tänav]] oli kujunenud linna oluliseks äritänavaks ning värav oli kasvavale liiklusele takistuseks. 1881. aastal lammutati ka [[vesiveski]], värava ees olnud suurest vallist osa tasandati, vallikraavid täideti lõplikult pinnasega ja tekkinud platsile kujunes [[Heinaturg]], millest kujunes aja jooksul [[Peetri plats]].
[[Pilt:Vabadusemyyrid.JPG|thumb|left|Väljakaevamised Vabaduse väljakul [[2008]]. aasta juunis]]
Aastal 2008 avati lühikeseks ajaks [[Vabaduse väljak]]u ümberehituse käigus Harju värava ida- ja läänetornid.  Kaevati välja endine Harju värav ja selle [[Harju värava eesvärav|eesvärav]] ning kaitserajatised nende ees&lt;ref&gt;[[Ragnar Nurk]], [https://dea.digar.ee/article/JVvanatln/2020/09/0/5.2 Harju värava tenail: omapärane kaitseehitis Tallinna muldkindlustuste tsaariaegsest ehitusloost], [[Vana Tallinn (raamatusari)|Vana Tallinn]], nr. 30, september 2020, lk 91-123&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[[Villu Kadakas]], Ragnar Nurk, [[Garel Püüa]], [[Guido Toos]], [[Lembi Lõugas]], [[Sirje Hiie]], [[Kersti Kihno]]. Rescue excavations in Tallinn Vabaduse Square and Ingermanland bastion 2008–2009. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2009. Ed. by Ester Oras, Erki Russow. Tallinn, 2010, lk. 49–72&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Ragnar Nurk, Villu Kadakas, Garel Püüa, [https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste%20uuringute%20aruanded/L-4240_A-jlg_2008-2009_NurkR_mka-2589_VabaduseV2ljakKXXVIIMuldkindlustused.pdf Arheoloogiline järelevalve Tallinnas Vabaduse väljakul (2008–2009): muldkindlustused (kaevand XXVII)], Tallinn 2013&lt;/ref&gt;. Kõik konserveeriti ning säilitati väljaku all olevas parklas, eesvärava kaitsetorni jäänused jäeti [[Harju tänav]]a otsas läbi klaasvitriini huvilistele vaadata.

==Vaata ka==
*[[Harjuvärava veskitiik]]
*[[Viru värav]] ja [[Viru värava eesvärav]]
*[[Suur Rannavärav]] ja [[Suure Rannavärava eesvärav]]
*[[Väike Rannavärav]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat|Harju Gate}}
*[https://www.postimees.ee/47867/andres-sildre-keskaegset-varavat-tuleb-eksponeerida Keskaegset väravat tuleb eksponeerida]. Postimees, 11. november 2008
*[http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=57027 Harju värav]. postkaart 1969, Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR

{{koord|NS=59.434643|EW=24.743671|tüüp=maamärk|kaart=}}

[[Kategooria:Tallinna vanglad]]
[[Kategooria:Tallinna linnamüüri väravad]]</text>
      <sha1>mvmumljg3ub9a6idltfoh9u4xug5acp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti merevägi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>134348</id>
    <revision>
      <id>7204998</id>
      <parentid>7191017</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T08:13:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hummel15</username>
        <id>85217</id>
      </contributor>
      <comment>/* Laevad */</comment>
      <origin>7204998</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="36678" sha1="h0qzr6pm3cwn64by98v72jq9y852kjn" xml:space="preserve">{{liita|Eesti mereväe staap}}
{{viita}}{{ajakohasta}}
{{väeüksus
 | nimi                     = Eesti merevägi
 | pilt                     = Estonian Navy emblem.svg|pildisuurus=175px
 | pildiallkiri             = Eesti mereväe embleem
 | algusaeg                 = 21. november 1918 &lt;br/&gt; taasasutatud 1. juulil 1993
 | lõpuaeg                  = 
 | aeg                      = 
 | riik                     = {{pisiLipp|Eesti}}
 | kuuluvus                 = [[Eesti kaitsevägi]]
 | haru                     = 
 | liik                     = [[merevägi]]
 | ülesanne                 = merekaitse
 | suurus                   = ~350 inimest &lt;br/&gt; 11 laeva ja kaatrit
 | alluv                    = 
 | garnison                 = Tallinn
 | garnisonisilt            = 
 | hüüdnimi                 = 
 | patroon                  = 
 | deviis                   = &quot;Mere kutsel - mere kaitsel!&quot;
 | värvid                   = 
 | värvisilt                = 
 | marss                    = 
 | maskott                  = 
 | tähtpäevad               = 
 | varustus                 = 
 | varustusesilt            = 
 | lahingud                 = 
 | lahingusilt              = 
 | aumärgid                 = 
 | autasud                  = 
 | lõpetatud                = 
 | lennutunnid              = 
&lt;!-- Ülemad --&gt;
 | praegune_ülem            = [[kommodoor]] [[Ivo Värk]]
 | praegune_ülem_silt       = 
 | tseremoniaalne_ülem      = 
 | tseremoniaalne_ülem_silt = 
 | rügemendi_kolonel        = 
 | rügemendi_kolonel_silt   = 
 | märkimisväärsed_ülemad   = [[admiral]] [[Johan Pitka]]
&lt;!-- Sümboolika --&gt;
 | märk                     = [[Pilt:Naval Ensign of Estonia.svg|175px]]
 | märk_silt                = Mereväe lipp
 | märk_2                   = 
 | märk_2_silt              = 
 | märk_3                   = 
 | märk_3_silt              = 
 | märk_4                   = 
 | märk_4_silt              = 
&lt;!-- Õhusõidukid --&gt;
 | ründelennuk              = 
 | pommituslennuk           = 
 | elektrooniline_lennu     = 
 | hävituslennuk            = 
 | helikopter               = 
 | rünnakhelikopter         = 
 | püüdehävituslennuk       = 
 | patrulllennuk            = 
 | luurelennuk              = 
 | õppelennuk               = 
 | transportlennuk          = 
}}
'''Eesti merevägi''' on [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] põhiväeliik ja struktuuriüksus, mis vastutab [[Merevägi|mereoperatsioonide]] eest. 
Mereväe peamiseks eesmärgiks on kaitsta Eesti territoriaalset terviklikkust ja riiklikke huvisid merel ning põhiliseks tegevusvaldkonnaks [[miinitõrje]] merel ning mereolukorrateadlikkuse tagamine.&lt;ref name=&quot;yFnG9&quot; /&gt;

Mereväe ülem on [[kommodoor]] [[Ivo Värk]] ja [[lipulaev]] on [[miinijahtija]] [[Admiral Cowan]].

==Ajalugu==
=== Eesti merejõud 1918–1940 ===
{{Vaata|Eesti merejõud}}
[[Pilt:Inglise laevastik Krasnaja Gorka.jpg|pisi|Inglise ja Eesti laevad Krasnaja Gorka operatsioonil 1919]]
[[Pilt:Eesti merejõudude sõjalaevad Sõjasadamas talvel - MMF4509 1.jpg|pisi|Eesti sõjalaevad Sõjasadamas u 1930]]
Esimesed mereväe üksused – Eesti Sõjavägede Staabi Mereväe Jaoskond ja Mereväe Pataljon – moodustati [[28. veebruar]]il [[1918]]. Need lõpetasid tegevuse [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni]] ajal. 

Novembris 1918 hakkas [[Kaitseliit]] korraldama merekaitset. 13. novembril 1918 võeti lahkuvalt Saksa sõjaväelt üle esimene relvastatud laev - vahilaev [[Laine (vahilaev)|Laine]]. Esimeseks mereväe lahinguotstarbeliseks laevaks sai peagi suurtükilaev [[Lembit (suurtükipaat)|Lembit]]. Merejõud asutas [[sõjaminister]] '''[[21. november|21. novembril]] 1918'''.

Mereväe esimene dessant viidi läbi [[Kunda]]s 23. detsembril 1918. Maaväe toetuseks korraldati edaspidi dessante põhjarannikul, Ingerimaal, Riia lahes ja jõuti välja Väina jõele. Samuti mineeris merevägi Kroonlinna laevateid. Eesti merevägi osales paljudes tähtsates lahingutes, sealhulgas [[Utria dessant|Utria dessandis]] ning [[Laagna lahing|Laagna]], [[Narva lahing (1919)|Narva]] ja [[Riia lahing (1919)|Riia lahingus]]. Sõja lõpuks oli mereväega liidetud kümneid uusi laevu, sealhulgas 2 miiniristlejat ja 2 suurtükilaeva. Kokku osales merejõudude koosseisus [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] üle 150 aluse.

1925. aastal koliti seni kaubasadama nurgas seisnud sõjalaevad üle vahepeal piisavalt korrastatud [[Miinisadam]]asse, mis nimetati Sõjasadamaks.

1937. aastal said merejõud esimesed allveelaevad [[Kalev (allveelaev)|Kalev]] ja [[Lembit (allveelaev)|Lembit]], mis kuulusid ehituse ja varustuse poolest maailma parimate hulka.

'''Merejõudude koosseis 1940''' 
*Merelaevastik (kuni 1. aprillini Merelaevastiku Divisjon)
**[[Allveelaevade Divisjon]]
**Vahilaevade divisjon
**Traaler-veeskjate divisjon
*[[Eesti merekindlused|Merekindlused]] 
*[[Peipsi Laevastiku Divisjon]] [[Tartu]]s
*Mereväe õppekompanii (endine [[Mereväe Ekipaaž]])
*Merejõudude Baas
*[[Tallinna sõjasadam|Sõjasadam]]
[[Pilt:Okręty Eesti Merevägi.jpg|pisi|Merejõudude laevad Vanasadamas 1940]]
Vastavalt [[Eesti]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vahelisele [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|kokkuleppele]] hakkasid 11. oktoobril 1939 Nõukogude sõjalaevad baseeruma Eesti sadamates, sealhulgas Sõjasadamas. 

14. juunil 1940 alustas Nõukogude Liit mere- ja õhublokaadi ning 17. juunil sisenes uute suurte sõjaväeüksustega Eesti territooriumile ja territoriaalvetesse. Mereväe laevad pidid Sõjasadamast lahkuma ja asusid peamiselt Kaubasadamasse. Pärast võimu ülevõtmist suvel anti Nõukogude sõjaväele üle tuletornid, merekindlused ja mereside osakonna postid. Septembris kehtestati Nõukogude määrustikud ja laevad määrati Nõukogude [[Balti laevastik]]u üksustesse. 30. septembril kirjutas merejõudude juhataja [[kaptenmajor]] [[Johannes Santpank]] alla oma viimasele päevakäsule. Üleandmisaktidele kirjutati alla 28. oktoobril. 1940. aastal mereväes teeninud ohvitseridest vangistati Nõukogude võimu poolt 43.

=== Eesti merevägi pärast taasiseseisvumist ===
[[Pilt:Lembit (allveelaev).jpg|pisi|Allveelaev Lembit Pirital 1990. aastate lõpul]]
==== Merekaitse algatused ja mereväe taasloomine ====
1992. aastal andis Eesti Vabariigi valitsus korralduse võtta [[Balti Laevastiku muuseum]]ilt Eesti Meremuuseumile üle [[Pirita sadam]]as seisev muuseum-[[allveelaev Lembit]]. 27. aprillil hõivasid relvastatud kaitseväelased lühiajaliselt valveta jäänud laeva ja saabunud Venemaa ametiisikud nõustusidki laeva eestlastele üle andma. Lembitul toimus pidulik rivistus ning esimest korda pärast Eesti taasiseseisvumist heisati sõjalaeval Eesti lipp. Laevale jäeti võimalike vastuaktsioonide tõrjumiseks väike vahtkond ja reservohvitser [[Vladimir Kopelman]]i eestvõttel asuti ühtlasi sadamast jälgima laevaliiklust Tallinna lahel. Heisati reidi vanema vimpel. Tegemist polnud siiski meresõidukõlbliku laevaga.

'''1. juulil 1993''' moodustati [[Kaitsejõudude Peastaap|Kaitsejõudude Peastaabi]] juurde mereosakond, mille koosseisus olid nooremleitnant [[Igor Schwede]] ja [[Edgar Haavik]]&lt;ref name=&quot;iQqzB&quot; /&gt;. 

1993. aasta kevadel olid Eesti riigivõimud konfiskeerinud inimsmugeldajatelt väiksema [[kalalaev]]a, mis otsustati sügisel anda loodava mereväe käsutusse. Laev sai nimeks [[Laine (laev 1986)|Laine]]. Tegemist oli küll sõidukõlbliku, aga riigikaitse otstarbel minimaalselt rakendatava alusega.

Mereväe ülesehitamine osutus keeruliseks, sest puudusid nii pädev personal, sobivad [[ujuvvahend]]id kui ka raha. Samal ajal olid juba hoo sisse saanud (ja enam tähelepanu ning personali endale tõmmanud) [[Siseministeerium]]i [[Piirivalve]] ja [[Majandusministeerium]]i [[Veeteede Amet]]i laevastike arendamine. Oma laevastikku arendas veel [[Keskkonnaministeerium]]i [[Mereinspektsioon]]. Kolm laeva olid suutnud endale 1992 aastal hankida tegelikult ka mõned Kaitseliidu malevad, kuid neid ei suudetud käigus hoida. Merekaitse [[võimekus]]e arendamine kippus seega laiali hajuma. Kaitsejõududel nappis samas mereväe jaoks raha, kuna samaaegselt tuli nullist üles ehitada kogu riigikaitse ja esmaseks prioriteediks pidas juhtkond maaväge. Ühtlasi polnud veel päris selge, missugune merevägi Eestil võiks üldse olla või mis ülesandeid täita.

==== Mereväe ülesehitamine 1994–2000 ====
10. jaanuaril 1994 nimetati taasiseseisvunud Eesti esimeseks mereväe ülemaks [[mereväekapten]] [[Roland Leit]]. 

1994. aasta veebruariks oli Mereväe koosseisus 5 ohvitseri, 5 allohvitseri ja 5 ajateenijat.

29. märtsil 1994 kinkis Taani Eesti mereväele esimese korralikuma sõjalaeva, mis sai nimeks Ahti (A431). 13. aprillil 1994 moodustati ametlikult [[Eesti mereväe staap|Mereväe staap]]&lt;ref name=&quot;rYmJl&quot; /&gt;, mis asus kõigepealt Tallinnas [[Kopli]]s [[Erika tänav]]al. Esimeseks staabiülemaks määrati [[Rootsi merevägi|Rootsi mereväes]] teeninud [[kaptenleitnant]] [[Veljo Pärli]]&lt;ref name=&quot;GjhBr&quot; /&gt;. Juunis 1994 suunati mereväkke esimesed 15 ajateenijat, kes olid saanud [[Piirivalvekool]]is mereväelise ettevalmistuse. 14. juunil 1994 andis Kaitseliit mereväele üle 2 kasutuskõlbmatut [[Zhuk-klassi patrullkaater|Zhuk-klassi patrullkaatrit]]. Hiljem suudeti üks neist (Grif) korrastada ja kasutusele võtta.

Eesti sõjalaevad hakkasid augustist 1994 kandma taas traditsioonilisi laevalippe. 1. augustil 1994 kanti Eesti Mereväe laevade nimekirja laevana nr 1 allveelaev Lembit.
[[Pilt:Tallinna Miinisadam pärast Vene vägede lahkumist AM F 32920 7 Eesti Ajaloomuuseum SA.jpg|pisi|Miinisadam pärast Vene vägede lahkumist 1994]]
31. augusti õhtul 1994 lahkusid viimased Vene sõjaväelased Miinisadamast ja Eesti merevägi võttis sadama täielikult üle. Miinisadam oli väga halvas seisus: enamus hooneid oli muutunud või muudetud kasutuskõlbmatuiks, kommunikatsioonid lagunenud või lõhutud, kaid amortiseerunud ja akvatooriumis oli mitu uppunud vene laeva. 1. septembril 1994 saabus Saksamaalt Tallinna Eesti mereväele kingitud Kondor-klassi sõjalaev Sulev (M412). 1994. aasta septembri lõpul võeti Mereväkke esimesed ajateenijad, kes läbisid oma ajateenistuse ning väljaõppe täielikult kohapeal. 

1995. aastaks kinnitati mereväele esimest korda oma eelarve. Mereväe koosseisus asutati 14. märtsil 1995 rannakaitse kompanii. Samal aastal osales Sulev ka esmakordselt rahvusvahelisel mereväeõppusel BaltOps 95. 
[[Pilt:Estonian navy miinisadam 1995.jpg|pisi|Mereväe laevad Miinisadamas u 1995. aastal]]
Mereväe areng sai tõsisema hoo alles 1990. aastate teisel poolel, kui isikkoosseis ja laevastik hakkasid kasvama. Seoses teenistuses ilmnenud probleemidega hakati jõudsamalt arendama vajalikke normdokumente, sealhulgas ohutuseeskirju ja õppematerjale ning süsteemsemalt koolitama personali. Teenistusse asusid esimesed partnerriikide (Soome, Taani, Saksamaa, Rootsi) mereväekoolidesse õppima lähetatud värsked ohvitserid. Hoolimata sellest püsis veel pikka aega personali ja eriti kvalifitseeritud ohvitseride ja allohvitseride nappus. 

7. mail 1996 Riigikogus vastu võetud &quot;Eesti riigi kaitsepoliitika põhisuundades&quot; olid esmakordselt ka mereväe arendamise eesmärgid ja üldised suunised merelise riigikaitse ülesehitamiseks.

29. aprillil 1997 kinnitati järgmine mereväe struktuur: 
* staap; 
* meredivisjon (hiljem miinilaevade divisjon);
* mereväebaas. 

1998. aasta aprillis uppus Miinisadamas tormi ja valede tegevuste tagajärjel reidikaater Mardus. Alus tõsteti üles ja kanti maha.

1998. aastal moodustati [[Eesti]], [[Läti]] ja [[Leedu]] ühine miinilaevade eskaader [[BALTRON]] eesmärgiga kasvatada koostöövõimet merekaitse ja turvalisuse eesmärgil. 1998. aastaks oli mereväe teenistuses umbes 160 inimest.&lt;ref name=&quot;OmA7q&quot; /&gt;

2000. aasta alguseks oli mereväes käigus 8 laeva: 2 [[R-klassi patrull-laev]]a, 2 [[Frauenlob-klassi miinitraaler]]it, 1 [[Zhuk-klassi patrullkaater]], 1 [[Kondor-klassi laev]], 1 [[Maagen-klassi valvelaev]]-[[abilaev]] ja 1 [[kalalaev]]ast kohandatud abilaev&lt;ref name=&quot;L4TMK&quot; /&gt;. Lisaks oli seismas veel paar laeva, mis polnud sõidukorras või olidki varuosadeks. Samal aasta jooksul saadi aga partnerriikidelt kingitusena 3 suuremat laeva. 2000. aasta novembris võeti teenistusse Taani abina saadud ja kogumahutavuselt seni läbi ajaloo Eesti suurim sõjalaev – [[Admiral Pitka]]. 
[[Pilt:Admiral Pitka in Helsinki.jpg|pisi|Admiral Pitka [[Helsingi]]s 2007]]
Ehkki laevade arv suurenes, jätkusid raskused personaliga, mistõttu poleks olnud võimalik kõiki laevu korraga merele saata. Personali nappusel tuli mereväelasi sageli kiiremini ülendada ametiredelil, mistõttu ei pruukinud paljud ohvitserid või allohvitserid omada ametikohal vajalikku teenistuskogemust (ega auastet). See võis tingida nii sisekorra alaseid, kui erialaseid puudusi.{{lisa viide}} 

Aastatuhande vahetuseks oli mereväe ülema juhtimisel valminud visioon Eestile tegelikult vajaliku ja sobiliku mereväe väljaarendamiseks. Seoses ressursside nappusega jäi see algatus siiski tagaplaanile.{{lisa viide}}

==== Mereväe reformimine NATOga liitumise raames 2000–2005 ====
2000. aasta septembris määrati Kaitseväe juhatajaks senine Piirivalveameti peadirektor mereväekapten [[Tarmo Kõuts]]. Riigikaitses algas kiirem ja süsteemsem ettevalmistamine [[NATO]]-ga liitumiseks. Ühtlasi viidi NATO nõuetega vastavusse Mereväe laevade väljaõpe, milleks oli ettevalmistusi alustatud juba varem BALTRON-i projekti raames. 

2000. aastate algul vaadati Kaitseväe korrastamise ja reformimise taustal üle ka mereväe tegevus ja koosseis. Vahendite ja personali nappusel ja lootuses NATO liitlaste kaitse garantiile ka merel, otsustati keskenduda vaid miinitõrjevõime arendamisele ja seeläbi liitlaslaevastikega koostöösse panustamisele. Otsustati teenistusest välja arvata mitu abina saadud vanemat ja sageli remonti vajavat laeva ning asemele hankida mõned uuemad [[miinijahtija]]d. Otsustati likvideerida ka rannakaitse kompanii, millest sai veel mõneks ajaks baasikaitse kompanii. Mereväe vaid miinitõrjevõimele fookustamises on hiljem nähtud lisaks toona piiratud ressurssidele ja kogemuste nappusele ka mitmete seni Eesti kaitsevõime arendamist toetanud riikide soovi, piirata [[Baltimaad]]e merevägede arendamist, et mitte mõjuda provokatiivsena Venemaale.&lt;ref name=&quot;f6LHp&quot; /&gt; 

1. aprillil 2003 asutati juhtide, esialgu allohvitseride, väljaõppe paremaks korraldamiseks mereväe väljaõppe- ja arenduskeskus&lt;ref name=&quot;XiFRL&quot; /&gt; (2008. aastast mereväekool).

2000. aastate algul läbis mereväes aasta jooksul ajateenistuse juba umbes 250 ajateenijat, neist umbes 100 laevadel. 2004. aastast (kevadeks lõpetasid viimased ajateenijad) otsustati mereväes ajateenijatest loobuda, panustades vaid professionaalidele.&lt;ref name=&quot;GeaGk&quot; /&gt; Ajateenijatest loobumise tagajärjel tekkis ja süvenes aga personalipuudus, eriti suur puudus oli madrustest ja allohvitseridest.&lt;ref name=&quot;L1dbO&quot; /&gt;

====Mereväe uuendamine ja laevastiku vähendamine 2006–2013====
[[Pilt:Eesti piirivalve Mi-8 Edit.jpg|pisi|Päästeharjutus Miinisadamas 2008]]
2006. aastal osteti Taanist abilaevaks [[Lindormen-klassi miiniveeskaja]] (teise sama klassi laeva sai [[Haridusministeerium]], mis aga oli hiljem sunnitud selle raha puudusel mereväele andma). See oli esimene sõjalaev, mis pärast taasiseseisvumist mereväele osteti, mitte ei saadud partneritelt annetusena.
[[Pilt:EML Tasuja (A432).jpg|pisi|Mereväe Lindormen-klassi laev Tasuja A432 Inglismaa rannikul 2009]]
2007. aasta augustiks renoveeriti lõpuks Miinisadama amortiseerunud põhjapoolsed [[kai]]d umbes 500 m ulatuses. Mereväe teenistuses oli u 330 inimest.

Aastatel 2007–2009 võeti teenistusse kolm kasutatud, kuid moodsat [[Inglismaa]]lt ostetud [[Sandown-klassi miinijahtija]]t. Samaaegselt toimus partneritelt sõjalise abina saadud vanemate sõjalaevade teenistusest välja arvamine. 2009. aasta lõpuks olidki teenistusest välja arvatud kõik seni abina saadud laevad peale lipulaeva Admiral Pitka. Laevade arv vähenes kokkuvõttes umbes poole võrra, aga paranes meeskondade komplekteeritus. Personalipuuduse kompenseerimiseks taastati mereväes ka ajateenistus, kuid varasemast oluliselt väiksemas mahus ja ajateenijatest nooremallohvitsere laevadele enam ei koolitatud.

Mereväe laevastiku kokku tõmbamise järel algas ka piirivalvelaevade arvu vähendamine. Alates 2010. aastast läksid senise [[Piirivalveamet]]i laevad ühendatud [[Politsei- ja Piirivalveameti laevastik|Politsei- ja Piirivalveamet]]i koosseisu. Järgnenud aastail arvati praktiliselt kõik vanemad piirivalvelaevad kokkuhoiu huvides teenistusest välja ja asemele hangiti paar uuemat mitmeotstarbelist laeva.&lt;ref&gt;https://www.postimees.ee/1077372/ppa-laevastiku-uuendamine-nouaks-49-miljonit-eurot&lt;/ref&gt;

2011. aastal alustati [[Sõjakool]]i ja mereväekooli baasil Eestis oma mereväe eriala ohvitseride väljaõpetamist, millega pandi alus ühtsemale koolkonnale ja stabiilsemale järelkasvule. Aastail 2011–2015 kasutati kadettide ja merekaitseliitlaste väljaõppeks juba 2005. aastal Mereväe teenistusest välja arvatud ja Sõjamuuseumi omandusse jäänud patrull-laeva Ristna. 2011. aasta septembris tabas mereväge skandaal, kus ühe nooremohvitseri teenistusest lahkumise järel avaldati meedias infot tõsiste distsipliini- ja muude rikkumiste kohta varasemail aastail.&lt;ref name=&quot;fxOz7&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;yLTx3&quot; /&gt;. 

2012. aastal andis Veeteede Amet mereväele üle endise sisevete hüdrograafiakaatri EVA-321, millest sai [[tuukrikaater]] [[Lood (laev)|Lood]] (A530). See jäi ühtlasi peaaegu kümneks aastaks viimaseks laevatäienduseks. 

2013. aasta suvel arvati lõpuks teenistusest välja viimane eelnenud 20 aasta jooksul kingitusena saadud laev – Admiral Pitka, mis oli rahapuudusel juba 2008. aastast sadamas seisnud.&lt;ref&gt;https://www.postimees.ee/904652/merevae-laevad-seisavad-raha-ja-kaadripuudusel-sadamas&lt;/ref&gt;

====Merevägi 2014–2020====
2013.–2014. aasta Kaitseväe üldise struktuurireformi järel jäid mereväe koosseisu: 
* juhtkond;
* laevastik (operatsioonistaap, laevad, mereväekool, tuukrigrupp);
* mereväebaas (tehnikaosakond, teenusteosakond, meditsiinikeskus, haldusosakond). 

Reformiga likvideeriti eraldi mereväe staap, kuna vastavad funktsioonid-osakonnad jagati laevastiku ning mereväebaasi vahel. 

Mereväe funktsioonideks jäi miinitõrje ja olukorrateadlikkus. Loobuti uute võimete arendamisest ja uute laevade hankimisest, keskendudes olemasolevatele. Märgatavalt paranes personaliolukord. Arendati mõnevõrra enam mere-koostööd Politsei- ja piirivalveametiga. 

2017. aasta sügisel valmis Miinisadamas ja võeti kasutusele Baltimaades ainulaadne lekketõrjesimulaator.&lt;ref&gt;https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/merevaes-opetatakse-uue-simulaatoriga-laeva-uppumisest-paastmist/&lt;/ref&gt;

Tänu mereväe väga piiratud võimekusele (praktiliselt vaid miinitõrje ja koostöö) kiputi avalikkuses seadma järjest enam kahtluse alla mereväe, kui väeliigi vajalikkust Eestile sellisel kujul. Alates 2014. aasta Ukraina sündmustest halvenes samas järgemööda rahvusvaheline julgeolekuolukord. Avalikkus ja mereväelased ise tõstatasid järjest enam arutelusid Eesti viletsa võitu merekaitse efektiivsema arendamise vajadusest.&lt;ref name=&quot;5VovR&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ExqjF&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;n3PFa&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;KRIYi&quot; /&gt; 

2020. aasta paiku alustati mereväe arendamiseks uute suundade väljatöötamisega. Lisaks senisele miinitõrjele ja olukorrateadlikkuse tagamisele otsustati lõpuks hakata rohkem panustama ka rannikumere kaitsele. Selleks tuli alustada täiesti uute võimete planeerimisega ja kohandada struktuuri.

==== Merevägi alates 2021. aastast ====
2021. aasta kevadeks võeti teenistusse kaks Eestis ehitatud patrullkaatrit ehk väekaitsekaatrit. Need olid esimesed pärast taasiseseisvumist spetsiaalselt Eesti mereväele valmistatud ja uuena teenistusse võetud laevad. Sama aasta lõpul saabusid mereväe relvastusse ka [[meremiin]]id.

2022. aastal muudeti oluliselt mereväe struktuuri. Taas moodustati eraldi mereväe staap ja laevastiku asemele loodi divisjonid. Mereväebaas nimetati samuti divisjoniks. Taas moodustati ka rannikukaitseüksus, mille relvastusse plaaniti mobiilsed raketisüsteemid.

3. jaanuaril 2023 toodi avamerel mereseire- ja merekaitsealaste tegevuste tõhustamiseks mereväe koosseisu üle neli suuremat Politsei- ja Piirivalveameti laeva, millest moodustati patrull-laevade divisjon.&lt;ref name=&quot;Alustavad&quot; /&gt; Laevastike ja teatud funktsioonide ühendamise üle oli tegelikult väideldud juba alates 1990. aastaist, kuid seni polnud leidunud piisavalt ametkondlikku ega poliitilist tahet.

=== Eesti Mereväe ajaloolisi laevu ===
[[Pilt:Lennuk1919-1933.jpg|pisi|Miiniristleja (hävitaja) Lennuk]]
*[[Laine (vahilaev)]] – esimene Eesti sõjalaev;
*[[Lembit (suurtükilaev)]] – esimene Eesti lahinguotstarbeline sõjalaev;
*[[Lennuk (miiniristleja)]] – pikkuselt suurim ja võimsaima tulejõuga Eesti sõjalaev;
*[[Admiral Pitka]] – veeväljasurvelt suurim Eesti sõjalaev;
*[[Lembit (allveelaev)]] – ainus säilinud Eesti sõjalaev 2. maailmasõja eelsest ajast ja pikimalt vees olnud allveelaev maailmas;
*[[Pikker (vahilaev)]] – suurim iseseisvas Eestis ehitatud sõjalaev;
*[[Ristna (laev 1957)]] – esimene Eesti sõjalaev, mis sai õiguse kanda kohaliku omavalitsuse vappi.

=== Mereväe juhatajad ja ülemad ===
'''Juhatajad aastatel 1918–1940'''
*1918–1918 – kaptenleitnant [[Rudolf Schiller]]
*1918–1920 – kontradmiral [[Johan Pitka]]
*1920–1925 – mereväekapten [[Johannes Herm]] 
*1925–1932 – kontradmiral [[Hermann Salza]] 
*1932–1938 – mereväekapten [[Valentin Grenz]] 
*1938–1939 – mereväekapten [[Valev Mere]] 
*1939–1940 – kaptenmajor [[Johannes Santpank]] 

'''Ülemad pärast 1994. aastat'''
*1994–1998 – mereväekapten [[Roland Leit]]
*1998–2003 – kaptenleitnant (hiljem ajutiselt mereväekapten) [[Jaan Kapp]]
*2003–2007 – kaptenmajor [[Ahti Piirimägi]], kaptenmajor [[Peeter Ivask]] (kohusetäitjad, vaheldumisi)
*2007–2012 – mereväekapten [[Igor Schwede]]
*2012–2016 – mereväekapten [[Sten Sepper]]
*2017–2024 – kommodoor [[Jüri Saska]] 
*2024– kommodoor [[Ivo Värk]]

== Koosseis ==
Mereväe struktuur on rahu-, kriisi- ja sõjaajal suures osas muutumatu ning koosneb peamiselt tegevväelastest. [[Ajateenija]]tel on võimalik teenida nii maismaal kui ka laevadel. Kokku on mereväe koosseisus üle 350 kaitseväelase ja tsiviilametniku. 

'''Mereväe koosseisus on'''
[[Pilt:Estonian Navy - Organization 2026.png|pisi|Mereväe struktuuri ingliskeelne ülevaade]]
* '''Juhtkond'''
** Mereväe ülem on 2024. aastast kommodoor [[Ivo Värk]]. Mereväe ülem allub kaitseväe juhatajale. 

* '''Mereväe staap'''
** Staabi osakonnad

* '''Patrull-laevade divisjon'''
** Mitmeotstarbelised patrull-laevad
** Patrull-laevad

* '''Miinisõja divisjon''' [[Pilt:Divisjon2.jpg|30px|Miinilaevade Divisjoni vapp]]
** Sandown-klassi miinijahtijad 
** Lindormen-klassi staabi- ja toetuslaev
** Tuukrigrupp

* '''Rannikukaitse divisjon''' 
** Raketipatarei
** Seireallüksused
** Väekaitse allüksused
** Roland-klassi patrullkaatrid (väekaitsekaatrid)

* '''Mereväekool'''
* '''Lahinguteeninduse divisjon''' [[Pilt:Merevaebaas.jpg|30px]]
** Varustussektsioon
** Remondi- ja hooldussektsioon
** Transpordisektsioon
** Meditsiinikeskus

== Tegevus == 
=== Mereolukorra teadlikkuse tagamine ===
Merevägi tagab Eesti territoriaalvetes ja majandusvööndis mereolukorra teadlikust süstemaatiliselt tuvastatava merepildi kaudu. Lisaks olukorrateadlikkusele on mereväe ülesandeks ka vajalike sõjaliste tegevuste teostamine merel, merereostuse avastamine ja likvideerimine, osalemine õiguskorra ja meresõiduohutuse tagamisel ning vajadusel reageerimine merepääste sündmustele.

=== Miinitõrje ===
[[Pilt:Ex STEADFAST JAZZ (10674169154).jpg|pisi|Mereväe miinijahtija EML Admiral Cowan M313 (keskel) rahvusvahelisel õppusel, 2013]]
Mereväe laevastik koosneb peamiselt miinijahtijaist ja miinitõrjeoperatsioonide toetuseks kasutatavaist laevadest. Mereväel on nüüdisaegsed miinijahtijad, spetsiaalse väljaõppe saanud miinituukrite grupp ja miiniinfokeskus, mille ülesanne on hallata ja täiendada Eesti vete miinisõjaga seotud andmebaase. Miinitõrjeoperatsioonide ja -õppuste käigus tehakse üldjuhul kahjutuks ka reaalseid maailmasõdadest pärit [[meremiin]]e ja muid lõhkekehi. Aastate jooksul on Eesti vetest leitud ja kahjutuks tehtud sadu meremiine ning muid lõhkekehi. See on aidanud muuta Eesti laevateed ja sissesõidud nii olemasolevatesse kui ka loodavatesse sadamatesse turvalisemaks.

=== Rahvusvaheline koostöö ===
Mereväe laevade meeskonnad on näidanud end rahvusvahelistel operatsioonidel koostöövõimeliste ja võrdsete partneritena. Taasloomisest alates on merevägi olnud mitme eduka rahvusvahelise koostööprojekti elluviija. 1998–2015 osales merevägi BALTRON-i projektis. Eesti oli esimene Balti riik, kes andis oma sõjalaeva NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force – NRF) koosseisu.

Eesti annab perioodiliselt oma panuse [[NATO alaline 1. miinitõrjelaevade grupp|NATO alalise 1. miinitõrjelaevade grupi]] ''(Standing NATO Mine Countermeasures Group 1 – SNMCMG1)'' tegevusse.

== Teenistus ==
=== Ajateenistus ===
[[Pilt:170606-N-N0901-044 (34978748102).jpg|pisi|Mereväelased laeva vööritekil]]
Mereväes kestab ajateenistus 11 kuud ning teenistusse võetakse jaanuaris või juulis. Esmalt läbivad kõik kaitseväe ajateenijad [[sõduri baaskursus]]e (SBK) [[Miinisadam|Miinisadamas]]. Pärast seda suunatakse laevastiku sõjalaevadele teenima asuvad ajateenijad mereväelase baaskursusele (MBK) ja rannikukaitse divisjoni ajateenijad väekaitse baaskursusele (VKBK) või nooremallohvitseride (NAK) kursusele. Pärast mereväelase baaskursust jätkavad ajateenijad teenistust laeval või kaldateenistuses lahinguteenindusdivisjonis. Rannikukaitsedivisjoni ajateenijad suunduvad edasi erialakursustele. Laeval teenides pole [[Nooremallohvitser]]iks ajateenistuses võimalik edasi õppida. Laevadel mööduvad teenistuse esimesed kuud peamiselt laevapõhist väljaõpet läbides ja viimased kuud merepraktikal. 

Mereväkke on oodatud ajateenistusse esmajärjekorras kutsealused, kellel on [[merendus]]ega varasem kokkupuude või huvi siduda end merendusega tulevikus.

=== Tegevteenistus ===
Laevateenistuses moodustavad ohvitserid laeva juhtkonna ja juhivad laeva sektsioonide tööd. Eesti esimesed mereväeohvitserid said mereväeohvitseri koolituse Suurbritannia, Saksamaa, Taani, Rootsi ja Soome meresõjakoolides. 2011. aasta sügisel alustas Kõrgemas Sõjakoolis esimene mereväeohvitseride kursus. Igal aastal lõpetab kursuse umbes 4–5 uut mereväeohvitseri. 

Laevateenistuses juhivad vanemallohvitserid sektsioonisiseste meeskondade tööd ja korrapidamist, nooremallohvitserid mehitavad sektsioonid vastavalt koosseisutabelitele. Tegevallohvitserid omandavad vajalikud sõjalised teadmised kursustel. Erialased teadmised saadakse olenevalt ametikohast kas tsiviilkoolitusasutusest või erialakursustelt Eestis või välisriikides. Mereväe erialaseid kursuseid õpetatakse ka mereväekoolis. 

Merevägi värbab eri erialade spetsialiste. Samuti on võimalik õppida mereväetuukriks.

==Laevad==
[[Pilt:M315 of the Estonian Navy (cropped).jpg|pisi|Sandown-klassi miinijahtija]]
[[Pilt:A432 Tasuja and A433 Wambola at Quay 6 in Miinisadam Tallinn 5 November 2016.jpg|pisi|Lindormen-klassi toetuslaevad mereväebaasis]]
Mereväe koosseisus on tegevteenistuses 11 [[laev]]a ja kaatrit. Lisaks on kasutusel väiksemaid mootorpaate.

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-style=&quot;text-align: center; background: lightsteelblue; font-weight: bold;&quot;
|Klass||Nimi||Parda-&lt;br&gt;number||Märkused
|-
!style=&quot;align: center; background: lightsteelblue;&quot; colspan=&quot;4&quot;|Patrull-laevad
|-
|rowspan=1|[[Kindral Kurvits-klass]]i mitmeotstarbeline [[patrull-laev]]
|&amp;nbsp;[[Kindral Kurvits]]
|align=&quot;center&quot;|P6731
|
|-
|rowspan=1|[[Raju-klass]]i mitmeotstarbeline patrull-laev
|&amp;nbsp;[[Raju (laev)|Raju]]
|align=&quot;center&quot;|P6732
|
|-
|rowspan=1|[[Pikker-klass]]i patrull-laev
|&amp;nbsp;[[Pikker (laev 1995)|Pikker]]
|align=&quot;center&quot;|P6753
|Teenistusest välja arvatud (Meremuuseumile) 2025
|-
|rowspan=1|[[Valve-klass]]i patrull-laev
|&amp;nbsp;[[Valve (laev)|Valve]]
|align=&quot;center&quot;|P6754
|
|-

!style=&quot;align: center; background: lightsteelblue;&quot; colspan=&quot;4&quot;|Patrullkaatrid
|-
|rowspan=2|[[Roland-klass]]i [[patrullkaater]]&lt;ref name=&quot;wASzL&quot; /&gt; &lt;br&gt; ([[väekaitsekaater]])
|&amp;nbsp;[[Roland (laev)|Roland]]
|align=&quot;center&quot;|P01
|Kingitud Ukrainale
|-

|&amp;nbsp;[[Risto (laev)|Risto]]
|align=&quot;center&quot;|P02
|Kingitud Ukrainale
|-

!style=&quot;align: center; background: lightsteelblue;&quot; colspan=&quot;4&quot;|Miinijahtijad
|-
|rowspan=3|[[Sandown-klassi miinijahtija]]
|&amp;nbsp;[[Admiral Cowan]]
|align=&quot;center&quot;|M313
|Mereväe lipulaev
|-
|&amp;nbsp;[[Sakala (laev)|Sakala]]
|align=&quot;center&quot;|M314
|
|-
|&amp;nbsp;[[Ugandi (laev)|Ugandi]]
|align=&quot;center&quot;|M315
|
|-

!style=&quot;align: center; background: lightsteelblue;&quot; colspan=&quot;4&quot;|Abilaevad
|-
|rowspan=1|[[Lindormen-klassi miiniveeskaja]]
|&amp;nbsp;[[Wambola (laev 1977)|Wambola]]
|align=&quot;center&quot;|A433
|Varem toetuslaev
|-
|rowspan=1|[[Tuukrikaater]] [[Ridas]] RIB 36&lt;ref name=&quot;HyPUb&quot; /&gt;
|&amp;nbsp;Aleksandra
|align=&quot;center&quot;|-
|Kingitud Ukrainale
|-
|}

== Mererelvastus ==

{| class=&quot;wikitable&quot;
!Liik
!Nimetus
!Pilt
!Tootjariik
!Kogus
!Märkused
|-
|[[Laevatõrjerakett]]
|[[Gabriel (rakett)|Blue Spear (Gabriel)]]
|[[Fail:Gabrielout.jpg|raamita|150x150px]]
|{{Pisilipp|Iisrael}}
|
|Süsteemid paigaldatakse autodele. Tarnitud 2024. a.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Vahur Lauri {{!}} |kuupäev=2024-02-09 |pealkiri=Eestisse jõudis laevatõrje kaugmaaraketisüsteem |url=https://www.err.ee/1609248903/eestisse-joudis-laevatorje-kaugmaaraketisusteem |vaadatud=2024-10-30 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
|}

==Mereväe baas==
Mereväe laevade kodusadam on [[Miinisadam]] [[Tallinn]]as. Miinisadamat haldab lahinguteeninduse divisjon, mille põhiülesanne on logistiline kaldatoetus. Miinisadam on võimeline vastu võtma ka NATO ja teiste liitlasriikide sõjalaevu ning tagama vajalikud sadamateenused.

== Tunnused ==
[[Pilt:Eesti mereväe lipp Admiral Cowani pardal.jpg|pisi|Laevalipp vardas]]
[[File:TEKE7144 (22588477211).jpg|thumb|Eesti mereväe lipp [[Admiral Cowan]]i ahtrivardas]]

Eesti mereväe laeva nime ees kasutatav ametlik lühend on '''EML''' (Eesti Mereväe Laev), inglise keeles ''ENS (Estonian Navy Ship)''. Lisaks on laevadel tavaliselt pardatähised, mis koosnevad ühest tähest ja kolmest numbrist.

'''Laevalipud'''

Eesti mereväe (laeva-)lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:13. Kui sõjalaev seisab [[kai]] ääres või ankrus, kantakse [[päikesetõus]]ust [[päikeseloojang]]uni vöörivardas güüsi ja ahtrivardas laevalippu. Kui laev on sõidus, kantakse sõjalaevalippu masti kahvlis ja güüsi ei kanta.

Sõjalaeva vimplit kannab sõjalaev, mis on aktiivses teenistuses ja kuhu on määratud kindel laevakomandör. 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-style=&quot;text-align: center; background:lightblue ; font-weight:;&quot;
| [[Pilt:Naval Ensign of Estonia.svg|150px]]
| [[Pilt:Naval Jack of Estonia.svg|border|130px]]
| [[Pilt:Flags of Estonia - Masthead Pennant.svg|border|280px]]
|-
|-style=&quot;text-align: center; background:lightsteelblue ; font-weight:;&quot;
|[[Sõjalaev]]a lipp
|[[Güüs]]
|Sõjalaeva [[vimpel]]
|}

'''Ametiisikute lipud ja vimplid'''

Ametiisikute lippe ja vimpleid kantakse masti [[raa]]s vastavalt nende isikute pardal viibimisele.
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-style=&quot;text-align: center; background:lightblue ; font-weight:;&quot;
| [[Pilt:Flags of Estonia - Presidential pennant.svg|230px]]
|-
|-style=&quot;text-align: center; background:lightsteelblue ; font-weight:;&quot;
|Vabariigi presidendi vimpel
|}
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-style=&quot;text-align: center; background:lightblue ; font-weight:;&quot;
| [[Pilt:Flags of Estonia - Minister of Defence.svg|border|130px]]
| [[Pilt:Flags of Estonia - Commander-in-Chief.svg|130px]]
| [[Pilt:Flags of Estonia - Lieutenant General.svg|130px]]
| [[Pilt:Flags of Estonia - Major General.svg|130px]]
| [[Pilt:Flags of Estonia - Rear Admiral.svg|130px]]
| [[Pilt:Flags of Estonia - Chief of Naval Forces.svg|150px]]
| [[Pilt:Flags of Estonia - Chief of Division.svg|150px]]
| [[Pilt:Flags of Estonia - Senior Officer Afloat.svg|125px]]
|-
|-style=&quot;text-align: center; background:lightsteelblue ; font-weight:;&quot;
|Kaitseminister
|Kaitseväe juhataja
|Viitseadmiral
|Kontradmiral
|Kommodoor
|Mereväe ülem
|Divisjoni ülem
|Reidi vanem
|}

== Vaata ka ==
*[[Eesti sõjalaevade loend]]
*[[Eesti merejõud]]
*[[Merekaitseliit]]
*[[Politsei- ja Piirivalveameti laevastik]]
*[[BALTRON]]
*[[Soome merevägi]]
*[[Läti merevägi]]
*[[Rootsi merevägi]]
*[[Balti laevastik]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;yFnG9&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/merevagi |pealkiri=Merevägi |vaadatud=2013-01-04 |arhiivimisaeg=2013-02-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130226093006/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/merevagi |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;iQqzB&quot;&gt;https://ilias.mil.ee/goto.php?target=file_30787_download&amp;client_id=uusilias&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rYmJl&quot;&gt;[https://epl.delfi.ee/eesti/b-eesti-merevae-sunnipaev-b?id=50852441 Eesti Mereväe sünnipäev ]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GjhBr&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://vm.ee/en/node/21731 |vaadatud=2019-06-12 |arhiivimisaeg=2020-08-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200803124155/https://vm.ee/en/node/21731 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OmA7q&quot;&gt;Вооружённые силы зарубежных стран // «Зарубежное военное обозрение», № 1 (610), 1998&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;L4TMK&quot;&gt;[https://epl.delfi.ee/eesti/merevagi-voib-saada-baltimaade-suurima-sojalaeva?id=50786270 Merevägi võib saada Baltimaade suurima sõjalaeva]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;f6LHp&quot;&gt;Sõdur 2019 nr 4 lk 25 https://issuu.com/sodur/docs/sodur0419/24&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XiFRL&quot;&gt;https://www.globalsecurity.org/military/world/europe/et-navy.htm&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GeaGk&quot;&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/3418450/mere-ja-ohuvagi-muutuvad-palgasojavaeks Mere- ja õhuvägi muutuvad palgasõjaväeks]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;L1dbO&quot;&gt;[https://epl.delfi.ee/eesti/merevagi-maadleb-jarjest-suveneva-kaadripuudusega?id=51022760 Merevägi maadleb järjest süveneva kaadripuudusega]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fxOz7&quot;&gt;444396 Mereväe varjatud pool_ joomingud ja seksuaalsed ahistamised&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yLTx3&quot;&gt;uudised.err.ee/index.php?06234918&amp;print=1 Laaneots süüdistustest mereväe kohta: see on laim&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5VovR&quot;&gt;https://dea.digar.ee/article/AKsodur/2017/02/0/9.1&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ExqjF&quot;&gt;https://www.kvak.ee/files/2021/10/Liivo-Laanetu_UNUSTATUD-VISIOON-%E2%80%93-EESTI-MEREKAITSE-ARENG-AASTANI-2010.pdf&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;n3PFa&quot;&gt;https://www.ksk.edu.ee/wp-content/uploads/2016/01/ENDC_Occasional_Papers_3_03_Laanemets.pdf&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KRIYi&quot;&gt;[https://forte.delfi.ee/artikkel/81027367/eesti-merevae-ulem-selline-on-meie-tanane-kaitsevoime-merel Eesti mereväe ülem: selline on meie tänane kaitsevõime merel]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Alustavad&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Politsei- ja piirivalveameti laevad alustavad tegevust mereväe laevastikus |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1608838663/politsei-ja-piirivalveameti-laevad-alustavad-tegevust-merevae-laevastikus |vaadatud=3. jaanuaril 2023}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wASzL&quot;&gt;[https://www.postimees.ee/7130407/eesti-merevaele-anti-ule-vaekaitsekaatrid Eesti mereväele anti üle väekaitsekaatrid]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HyPUb&quot;&gt;https://p.ocdn.ee/40/i/2017/3/9/03reqxdv.ny0.jpg{{Kõdulink|aeg=juuni 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*[[Mati Õun]]. Eesti sõjalaevad 1918–1940. I valik. Tallinn, 1998.
*[[Mati Õun]]. Eesti Merekindlused ja nende suurtükid 1918 – 1940. Tallinn, 2001.

==Välislingid==
{{commonskat|Estonian Navy}}
* [http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/merevagi Mereväest kaitseväe peastaabi kodulehel]
* [https://mil.ee/kaitsevagi/kaitsevae-symboolika/#t-merevae-auastmed Mereväe auastmed]
* [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=19350260&amp;l=fplink Kaks miinitraalerit otsib uut omanikku]. delfi.ee, [[15. juuli]] [[2008]]. 
* [https://arhiiv.err.ee/guid/201005130648012010010002081001517C41A040000005020B00000D0F122485 Täiskäik edasi. Eesti merevägi. Erik Boltowski 2006]

{{Eesti kaitsejõud}}
{{Eesti kaitsevägi}}

[[Kategooria:Mereväed riigiti]]
[[Kategooria:Eesti merevägi]]</text>
      <sha1>h0qzr6pm3cwn64by98v72jq9y852kjn</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7205026</id>
      <parentid>7204998</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T08:48:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hummel15</username>
        <id>85217</id>
      </contributor>
      <comment>/* Laevad */</comment>
      <origin>7205026</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="36863" sha1="ezzt8drmvj8go69jaiat6xmfgnb61ia" xml:space="preserve">{{liita|Eesti mereväe staap}}
{{viita}}{{ajakohasta}}
{{väeüksus
 | nimi                     = Eesti merevägi
 | pilt                     = Estonian Navy emblem.svg|pildisuurus=175px
 | pildiallkiri             = Eesti mereväe embleem
 | algusaeg                 = 21. november 1918 &lt;br/&gt; taasasutatud 1. juulil 1993
 | lõpuaeg                  = 
 | aeg                      = 
 | riik                     = {{pisiLipp|Eesti}}
 | kuuluvus                 = [[Eesti kaitsevägi]]
 | haru                     = 
 | liik                     = [[merevägi]]
 | ülesanne                 = merekaitse
 | suurus                   = ~350 inimest &lt;br/&gt; 11 laeva ja kaatrit
 | alluv                    = 
 | garnison                 = Tallinn
 | garnisonisilt            = 
 | hüüdnimi                 = 
 | patroon                  = 
 | deviis                   = &quot;Mere kutsel - mere kaitsel!&quot;
 | värvid                   = 
 | värvisilt                = 
 | marss                    = 
 | maskott                  = 
 | tähtpäevad               = 
 | varustus                 = 
 | varustusesilt            = 
 | lahingud                 = 
 | lahingusilt              = 
 | aumärgid                 = 
 | autasud                  = 
 | lõpetatud                = 
 | lennutunnid              = 
&lt;!-- Ülemad --&gt;
 | praegune_ülem            = [[kommodoor]] [[Ivo Värk]]
 | praegune_ülem_silt       = 
 | tseremoniaalne_ülem      = 
 | tseremoniaalne_ülem_silt = 
 | rügemendi_kolonel        = 
 | rügemendi_kolonel_silt   = 
 | märkimisväärsed_ülemad   = [[admiral]] [[Johan Pitka]]
&lt;!-- Sümboolika --&gt;
 | märk                     = [[Pilt:Naval Ensign of Estonia.svg|175px]]
 | märk_silt                = Mereväe lipp
 | märk_2                   = 
 | märk_2_silt              = 
 | märk_3                   = 
 | märk_3_silt              = 
 | märk_4                   = 
 | märk_4_silt              = 
&lt;!-- Õhusõidukid --&gt;
 | ründelennuk              = 
 | pommituslennuk           = 
 | elektrooniline_lennu     = 
 | hävituslennuk            = 
 | helikopter               = 
 | rünnakhelikopter         = 
 | püüdehävituslennuk       = 
 | patrulllennuk            = 
 | luurelennuk              = 
 | õppelennuk               = 
 | transportlennuk          = 
}}
'''Eesti merevägi''' on [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] põhiväeliik ja struktuuriüksus, mis vastutab [[Merevägi|mereoperatsioonide]] eest. 
Mereväe peamiseks eesmärgiks on kaitsta Eesti territoriaalset terviklikkust ja riiklikke huvisid merel ning põhiliseks tegevusvaldkonnaks [[miinitõrje]] merel ning mereolukorrateadlikkuse tagamine.&lt;ref name=&quot;yFnG9&quot; /&gt;

Mereväe ülem on [[kommodoor]] [[Ivo Värk]] ja [[lipulaev]] on [[miinijahtija]] [[Admiral Cowan]].

==Ajalugu==
=== Eesti merejõud 1918–1940 ===
{{Vaata|Eesti merejõud}}
[[Pilt:Inglise laevastik Krasnaja Gorka.jpg|pisi|Inglise ja Eesti laevad Krasnaja Gorka operatsioonil 1919]]
[[Pilt:Eesti merejõudude sõjalaevad Sõjasadamas talvel - MMF4509 1.jpg|pisi|Eesti sõjalaevad Sõjasadamas u 1930]]
Esimesed mereväe üksused – Eesti Sõjavägede Staabi Mereväe Jaoskond ja Mereväe Pataljon – moodustati [[28. veebruar]]il [[1918]]. Need lõpetasid tegevuse [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni]] ajal. 

Novembris 1918 hakkas [[Kaitseliit]] korraldama merekaitset. 13. novembril 1918 võeti lahkuvalt Saksa sõjaväelt üle esimene relvastatud laev - vahilaev [[Laine (vahilaev)|Laine]]. Esimeseks mereväe lahinguotstarbeliseks laevaks sai peagi suurtükilaev [[Lembit (suurtükipaat)|Lembit]]. Merejõud asutas [[sõjaminister]] '''[[21. november|21. novembril]] 1918'''.

Mereväe esimene dessant viidi läbi [[Kunda]]s 23. detsembril 1918. Maaväe toetuseks korraldati edaspidi dessante põhjarannikul, Ingerimaal, Riia lahes ja jõuti välja Väina jõele. Samuti mineeris merevägi Kroonlinna laevateid. Eesti merevägi osales paljudes tähtsates lahingutes, sealhulgas [[Utria dessant|Utria dessandis]] ning [[Laagna lahing|Laagna]], [[Narva lahing (1919)|Narva]] ja [[Riia lahing (1919)|Riia lahingus]]. Sõja lõpuks oli mereväega liidetud kümneid uusi laevu, sealhulgas 2 miiniristlejat ja 2 suurtükilaeva. Kokku osales merejõudude koosseisus [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] üle 150 aluse.

1925. aastal koliti seni kaubasadama nurgas seisnud sõjalaevad üle vahepeal piisavalt korrastatud [[Miinisadam]]asse, mis nimetati Sõjasadamaks.

1937. aastal said merejõud esimesed allveelaevad [[Kalev (allveelaev)|Kalev]] ja [[Lembit (allveelaev)|Lembit]], mis kuulusid ehituse ja varustuse poolest maailma parimate hulka.

'''Merejõudude koosseis 1940''' 
*Merelaevastik (kuni 1. aprillini Merelaevastiku Divisjon)
**[[Allveelaevade Divisjon]]
**Vahilaevade divisjon
**Traaler-veeskjate divisjon
*[[Eesti merekindlused|Merekindlused]] 
*[[Peipsi Laevastiku Divisjon]] [[Tartu]]s
*Mereväe õppekompanii (endine [[Mereväe Ekipaaž]])
*Merejõudude Baas
*[[Tallinna sõjasadam|Sõjasadam]]
[[Pilt:Okręty Eesti Merevägi.jpg|pisi|Merejõudude laevad Vanasadamas 1940]]
Vastavalt [[Eesti]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vahelisele [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|kokkuleppele]] hakkasid 11. oktoobril 1939 Nõukogude sõjalaevad baseeruma Eesti sadamates, sealhulgas Sõjasadamas. 

14. juunil 1940 alustas Nõukogude Liit mere- ja õhublokaadi ning 17. juunil sisenes uute suurte sõjaväeüksustega Eesti territooriumile ja territoriaalvetesse. Mereväe laevad pidid Sõjasadamast lahkuma ja asusid peamiselt Kaubasadamasse. Pärast võimu ülevõtmist suvel anti Nõukogude sõjaväele üle tuletornid, merekindlused ja mereside osakonna postid. Septembris kehtestati Nõukogude määrustikud ja laevad määrati Nõukogude [[Balti laevastik]]u üksustesse. 30. septembril kirjutas merejõudude juhataja [[kaptenmajor]] [[Johannes Santpank]] alla oma viimasele päevakäsule. Üleandmisaktidele kirjutati alla 28. oktoobril. 1940. aastal mereväes teeninud ohvitseridest vangistati Nõukogude võimu poolt 43.

=== Eesti merevägi pärast taasiseseisvumist ===
[[Pilt:Lembit (allveelaev).jpg|pisi|Allveelaev Lembit Pirital 1990. aastate lõpul]]
==== Merekaitse algatused ja mereväe taasloomine ====
1992. aastal andis Eesti Vabariigi valitsus korralduse võtta [[Balti Laevastiku muuseum]]ilt Eesti Meremuuseumile üle [[Pirita sadam]]as seisev muuseum-[[allveelaev Lembit]]. 27. aprillil hõivasid relvastatud kaitseväelased lühiajaliselt valveta jäänud laeva ja saabunud Venemaa ametiisikud nõustusidki laeva eestlastele üle andma. Lembitul toimus pidulik rivistus ning esimest korda pärast Eesti taasiseseisvumist heisati sõjalaeval Eesti lipp. Laevale jäeti võimalike vastuaktsioonide tõrjumiseks väike vahtkond ja reservohvitser [[Vladimir Kopelman]]i eestvõttel asuti ühtlasi sadamast jälgima laevaliiklust Tallinna lahel. Heisati reidi vanema vimpel. Tegemist polnud siiski meresõidukõlbliku laevaga.

'''1. juulil 1993''' moodustati [[Kaitsejõudude Peastaap|Kaitsejõudude Peastaabi]] juurde mereosakond, mille koosseisus olid nooremleitnant [[Igor Schwede]] ja [[Edgar Haavik]]&lt;ref name=&quot;iQqzB&quot; /&gt;. 

1993. aasta kevadel olid Eesti riigivõimud konfiskeerinud inimsmugeldajatelt väiksema [[kalalaev]]a, mis otsustati sügisel anda loodava mereväe käsutusse. Laev sai nimeks [[Laine (laev 1986)|Laine]]. Tegemist oli küll sõidukõlbliku, aga riigikaitse otstarbel minimaalselt rakendatava alusega.

Mereväe ülesehitamine osutus keeruliseks, sest puudusid nii pädev personal, sobivad [[ujuvvahend]]id kui ka raha. Samal ajal olid juba hoo sisse saanud (ja enam tähelepanu ning personali endale tõmmanud) [[Siseministeerium]]i [[Piirivalve]] ja [[Majandusministeerium]]i [[Veeteede Amet]]i laevastike arendamine. Oma laevastikku arendas veel [[Keskkonnaministeerium]]i [[Mereinspektsioon]]. Kolm laeva olid suutnud endale 1992 aastal hankida tegelikult ka mõned Kaitseliidu malevad, kuid neid ei suudetud käigus hoida. Merekaitse [[võimekus]]e arendamine kippus seega laiali hajuma. Kaitsejõududel nappis samas mereväe jaoks raha, kuna samaaegselt tuli nullist üles ehitada kogu riigikaitse ja esmaseks prioriteediks pidas juhtkond maaväge. Ühtlasi polnud veel päris selge, missugune merevägi Eestil võiks üldse olla või mis ülesandeid täita.

==== Mereväe ülesehitamine 1994–2000 ====
10. jaanuaril 1994 nimetati taasiseseisvunud Eesti esimeseks mereväe ülemaks [[mereväekapten]] [[Roland Leit]]. 

1994. aasta veebruariks oli Mereväe koosseisus 5 ohvitseri, 5 allohvitseri ja 5 ajateenijat.

29. märtsil 1994 kinkis Taani Eesti mereväele esimese korralikuma sõjalaeva, mis sai nimeks Ahti (A431). 13. aprillil 1994 moodustati ametlikult [[Eesti mereväe staap|Mereväe staap]]&lt;ref name=&quot;rYmJl&quot; /&gt;, mis asus kõigepealt Tallinnas [[Kopli]]s [[Erika tänav]]al. Esimeseks staabiülemaks määrati [[Rootsi merevägi|Rootsi mereväes]] teeninud [[kaptenleitnant]] [[Veljo Pärli]]&lt;ref name=&quot;GjhBr&quot; /&gt;. Juunis 1994 suunati mereväkke esimesed 15 ajateenijat, kes olid saanud [[Piirivalvekool]]is mereväelise ettevalmistuse. 14. juunil 1994 andis Kaitseliit mereväele üle 2 kasutuskõlbmatut [[Zhuk-klassi patrullkaater|Zhuk-klassi patrullkaatrit]]. Hiljem suudeti üks neist (Grif) korrastada ja kasutusele võtta.

Eesti sõjalaevad hakkasid augustist 1994 kandma taas traditsioonilisi laevalippe. 1. augustil 1994 kanti Eesti Mereväe laevade nimekirja laevana nr 1 allveelaev Lembit.
[[Pilt:Tallinna Miinisadam pärast Vene vägede lahkumist AM F 32920 7 Eesti Ajaloomuuseum SA.jpg|pisi|Miinisadam pärast Vene vägede lahkumist 1994]]
31. augusti õhtul 1994 lahkusid viimased Vene sõjaväelased Miinisadamast ja Eesti merevägi võttis sadama täielikult üle. Miinisadam oli väga halvas seisus: enamus hooneid oli muutunud või muudetud kasutuskõlbmatuiks, kommunikatsioonid lagunenud või lõhutud, kaid amortiseerunud ja akvatooriumis oli mitu uppunud vene laeva. 1. septembril 1994 saabus Saksamaalt Tallinna Eesti mereväele kingitud Kondor-klassi sõjalaev Sulev (M412). 1994. aasta septembri lõpul võeti Mereväkke esimesed ajateenijad, kes läbisid oma ajateenistuse ning väljaõppe täielikult kohapeal. 

1995. aastaks kinnitati mereväele esimest korda oma eelarve. Mereväe koosseisus asutati 14. märtsil 1995 rannakaitse kompanii. Samal aastal osales Sulev ka esmakordselt rahvusvahelisel mereväeõppusel BaltOps 95. 
[[Pilt:Estonian navy miinisadam 1995.jpg|pisi|Mereväe laevad Miinisadamas u 1995. aastal]]
Mereväe areng sai tõsisema hoo alles 1990. aastate teisel poolel, kui isikkoosseis ja laevastik hakkasid kasvama. Seoses teenistuses ilmnenud probleemidega hakati jõudsamalt arendama vajalikke normdokumente, sealhulgas ohutuseeskirju ja õppematerjale ning süsteemsemalt koolitama personali. Teenistusse asusid esimesed partnerriikide (Soome, Taani, Saksamaa, Rootsi) mereväekoolidesse õppima lähetatud värsked ohvitserid. Hoolimata sellest püsis veel pikka aega personali ja eriti kvalifitseeritud ohvitseride ja allohvitseride nappus. 

7. mail 1996 Riigikogus vastu võetud &quot;Eesti riigi kaitsepoliitika põhisuundades&quot; olid esmakordselt ka mereväe arendamise eesmärgid ja üldised suunised merelise riigikaitse ülesehitamiseks.

29. aprillil 1997 kinnitati järgmine mereväe struktuur: 
* staap; 
* meredivisjon (hiljem miinilaevade divisjon);
* mereväebaas. 

1998. aasta aprillis uppus Miinisadamas tormi ja valede tegevuste tagajärjel reidikaater Mardus. Alus tõsteti üles ja kanti maha.

1998. aastal moodustati [[Eesti]], [[Läti]] ja [[Leedu]] ühine miinilaevade eskaader [[BALTRON]] eesmärgiga kasvatada koostöövõimet merekaitse ja turvalisuse eesmärgil. 1998. aastaks oli mereväe teenistuses umbes 160 inimest.&lt;ref name=&quot;OmA7q&quot; /&gt;

2000. aasta alguseks oli mereväes käigus 8 laeva: 2 [[R-klassi patrull-laev]]a, 2 [[Frauenlob-klassi miinitraaler]]it, 1 [[Zhuk-klassi patrullkaater]], 1 [[Kondor-klassi laev]], 1 [[Maagen-klassi valvelaev]]-[[abilaev]] ja 1 [[kalalaev]]ast kohandatud abilaev&lt;ref name=&quot;L4TMK&quot; /&gt;. Lisaks oli seismas veel paar laeva, mis polnud sõidukorras või olidki varuosadeks. Samal aasta jooksul saadi aga partnerriikidelt kingitusena 3 suuremat laeva. 2000. aasta novembris võeti teenistusse Taani abina saadud ja kogumahutavuselt seni läbi ajaloo Eesti suurim sõjalaev – [[Admiral Pitka]]. 
[[Pilt:Admiral Pitka in Helsinki.jpg|pisi|Admiral Pitka [[Helsingi]]s 2007]]
Ehkki laevade arv suurenes, jätkusid raskused personaliga, mistõttu poleks olnud võimalik kõiki laevu korraga merele saata. Personali nappusel tuli mereväelasi sageli kiiremini ülendada ametiredelil, mistõttu ei pruukinud paljud ohvitserid või allohvitserid omada ametikohal vajalikku teenistuskogemust (ega auastet). See võis tingida nii sisekorra alaseid, kui erialaseid puudusi.{{lisa viide}} 

Aastatuhande vahetuseks oli mereväe ülema juhtimisel valminud visioon Eestile tegelikult vajaliku ja sobiliku mereväe väljaarendamiseks. Seoses ressursside nappusega jäi see algatus siiski tagaplaanile.{{lisa viide}}

==== Mereväe reformimine NATOga liitumise raames 2000–2005 ====
2000. aasta septembris määrati Kaitseväe juhatajaks senine Piirivalveameti peadirektor mereväekapten [[Tarmo Kõuts]]. Riigikaitses algas kiirem ja süsteemsem ettevalmistamine [[NATO]]-ga liitumiseks. Ühtlasi viidi NATO nõuetega vastavusse Mereväe laevade väljaõpe, milleks oli ettevalmistusi alustatud juba varem BALTRON-i projekti raames. 

2000. aastate algul vaadati Kaitseväe korrastamise ja reformimise taustal üle ka mereväe tegevus ja koosseis. Vahendite ja personali nappusel ja lootuses NATO liitlaste kaitse garantiile ka merel, otsustati keskenduda vaid miinitõrjevõime arendamisele ja seeläbi liitlaslaevastikega koostöösse panustamisele. Otsustati teenistusest välja arvata mitu abina saadud vanemat ja sageli remonti vajavat laeva ning asemele hankida mõned uuemad [[miinijahtija]]d. Otsustati likvideerida ka rannakaitse kompanii, millest sai veel mõneks ajaks baasikaitse kompanii. Mereväe vaid miinitõrjevõimele fookustamises on hiljem nähtud lisaks toona piiratud ressurssidele ja kogemuste nappusele ka mitmete seni Eesti kaitsevõime arendamist toetanud riikide soovi, piirata [[Baltimaad]]e merevägede arendamist, et mitte mõjuda provokatiivsena Venemaale.&lt;ref name=&quot;f6LHp&quot; /&gt; 

1. aprillil 2003 asutati juhtide, esialgu allohvitseride, väljaõppe paremaks korraldamiseks mereväe väljaõppe- ja arenduskeskus&lt;ref name=&quot;XiFRL&quot; /&gt; (2008. aastast mereväekool).

2000. aastate algul läbis mereväes aasta jooksul ajateenistuse juba umbes 250 ajateenijat, neist umbes 100 laevadel. 2004. aastast (kevadeks lõpetasid viimased ajateenijad) otsustati mereväes ajateenijatest loobuda, panustades vaid professionaalidele.&lt;ref name=&quot;GeaGk&quot; /&gt; Ajateenijatest loobumise tagajärjel tekkis ja süvenes aga personalipuudus, eriti suur puudus oli madrustest ja allohvitseridest.&lt;ref name=&quot;L1dbO&quot; /&gt;

====Mereväe uuendamine ja laevastiku vähendamine 2006–2013====
[[Pilt:Eesti piirivalve Mi-8 Edit.jpg|pisi|Päästeharjutus Miinisadamas 2008]]
2006. aastal osteti Taanist abilaevaks [[Lindormen-klassi miiniveeskaja]] (teise sama klassi laeva sai [[Haridusministeerium]], mis aga oli hiljem sunnitud selle raha puudusel mereväele andma). See oli esimene sõjalaev, mis pärast taasiseseisvumist mereväele osteti, mitte ei saadud partneritelt annetusena.
[[Pilt:EML Tasuja (A432).jpg|pisi|Mereväe Lindormen-klassi laev Tasuja A432 Inglismaa rannikul 2009]]
2007. aasta augustiks renoveeriti lõpuks Miinisadama amortiseerunud põhjapoolsed [[kai]]d umbes 500 m ulatuses. Mereväe teenistuses oli u 330 inimest.

Aastatel 2007–2009 võeti teenistusse kolm kasutatud, kuid moodsat [[Inglismaa]]lt ostetud [[Sandown-klassi miinijahtija]]t. Samaaegselt toimus partneritelt sõjalise abina saadud vanemate sõjalaevade teenistusest välja arvamine. 2009. aasta lõpuks olidki teenistusest välja arvatud kõik seni abina saadud laevad peale lipulaeva Admiral Pitka. Laevade arv vähenes kokkuvõttes umbes poole võrra, aga paranes meeskondade komplekteeritus. Personalipuuduse kompenseerimiseks taastati mereväes ka ajateenistus, kuid varasemast oluliselt väiksemas mahus ja ajateenijatest nooremallohvitsere laevadele enam ei koolitatud.

Mereväe laevastiku kokku tõmbamise järel algas ka piirivalvelaevade arvu vähendamine. Alates 2010. aastast läksid senise [[Piirivalveamet]]i laevad ühendatud [[Politsei- ja Piirivalveameti laevastik|Politsei- ja Piirivalveamet]]i koosseisu. Järgnenud aastail arvati praktiliselt kõik vanemad piirivalvelaevad kokkuhoiu huvides teenistusest välja ja asemele hangiti paar uuemat mitmeotstarbelist laeva.&lt;ref&gt;https://www.postimees.ee/1077372/ppa-laevastiku-uuendamine-nouaks-49-miljonit-eurot&lt;/ref&gt;

2011. aastal alustati [[Sõjakool]]i ja mereväekooli baasil Eestis oma mereväe eriala ohvitseride väljaõpetamist, millega pandi alus ühtsemale koolkonnale ja stabiilsemale järelkasvule. Aastail 2011–2015 kasutati kadettide ja merekaitseliitlaste väljaõppeks juba 2005. aastal Mereväe teenistusest välja arvatud ja Sõjamuuseumi omandusse jäänud patrull-laeva Ristna. 2011. aasta septembris tabas mereväge skandaal, kus ühe nooremohvitseri teenistusest lahkumise järel avaldati meedias infot tõsiste distsipliini- ja muude rikkumiste kohta varasemail aastail.&lt;ref name=&quot;fxOz7&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;yLTx3&quot; /&gt;. 

2012. aastal andis Veeteede Amet mereväele üle endise sisevete hüdrograafiakaatri EVA-321, millest sai [[tuukrikaater]] [[Lood (laev)|Lood]] (A530). See jäi ühtlasi peaaegu kümneks aastaks viimaseks laevatäienduseks. 

2013. aasta suvel arvati lõpuks teenistusest välja viimane eelnenud 20 aasta jooksul kingitusena saadud laev – Admiral Pitka, mis oli rahapuudusel juba 2008. aastast sadamas seisnud.&lt;ref&gt;https://www.postimees.ee/904652/merevae-laevad-seisavad-raha-ja-kaadripuudusel-sadamas&lt;/ref&gt;

====Merevägi 2014–2020====
2013.–2014. aasta Kaitseväe üldise struktuurireformi järel jäid mereväe koosseisu: 
* juhtkond;
* laevastik (operatsioonistaap, laevad, mereväekool, tuukrigrupp);
* mereväebaas (tehnikaosakond, teenusteosakond, meditsiinikeskus, haldusosakond). 

Reformiga likvideeriti eraldi mereväe staap, kuna vastavad funktsioonid-osakonnad jagati laevastiku ning mereväebaasi vahel. 

Mereväe funktsioonideks jäi miinitõrje ja olukorrateadlikkus. Loobuti uute võimete arendamisest ja uute laevade hankimisest, keskendudes olemasolevatele. Märgatavalt paranes personaliolukord. Arendati mõnevõrra enam mere-koostööd Politsei- ja piirivalveametiga. 

2017. aasta sügisel valmis Miinisadamas ja võeti kasutusele Baltimaades ainulaadne lekketõrjesimulaator.&lt;ref&gt;https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/merevaes-opetatakse-uue-simulaatoriga-laeva-uppumisest-paastmist/&lt;/ref&gt;

Tänu mereväe väga piiratud võimekusele (praktiliselt vaid miinitõrje ja koostöö) kiputi avalikkuses seadma järjest enam kahtluse alla mereväe, kui väeliigi vajalikkust Eestile sellisel kujul. Alates 2014. aasta Ukraina sündmustest halvenes samas järgemööda rahvusvaheline julgeolekuolukord. Avalikkus ja mereväelased ise tõstatasid järjest enam arutelusid Eesti viletsa võitu merekaitse efektiivsema arendamise vajadusest.&lt;ref name=&quot;5VovR&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ExqjF&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;n3PFa&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;KRIYi&quot; /&gt; 

2020. aasta paiku alustati mereväe arendamiseks uute suundade väljatöötamisega. Lisaks senisele miinitõrjele ja olukorrateadlikkuse tagamisele otsustati lõpuks hakata rohkem panustama ka rannikumere kaitsele. Selleks tuli alustada täiesti uute võimete planeerimisega ja kohandada struktuuri.

==== Merevägi alates 2021. aastast ====
2021. aasta kevadeks võeti teenistusse kaks Eestis ehitatud patrullkaatrit ehk väekaitsekaatrit. Need olid esimesed pärast taasiseseisvumist spetsiaalselt Eesti mereväele valmistatud ja uuena teenistusse võetud laevad. Sama aasta lõpul saabusid mereväe relvastusse ka [[meremiin]]id.

2022. aastal muudeti oluliselt mereväe struktuuri. Taas moodustati eraldi mereväe staap ja laevastiku asemele loodi divisjonid. Mereväebaas nimetati samuti divisjoniks. Taas moodustati ka rannikukaitseüksus, mille relvastusse plaaniti mobiilsed raketisüsteemid.

3. jaanuaril 2023 toodi avamerel mereseire- ja merekaitsealaste tegevuste tõhustamiseks mereväe koosseisu üle neli suuremat Politsei- ja Piirivalveameti laeva, millest moodustati patrull-laevade divisjon.&lt;ref name=&quot;Alustavad&quot; /&gt; Laevastike ja teatud funktsioonide ühendamise üle oli tegelikult väideldud juba alates 1990. aastaist, kuid seni polnud leidunud piisavalt ametkondlikku ega poliitilist tahet.

=== Eesti Mereväe ajaloolisi laevu ===
[[Pilt:Lennuk1919-1933.jpg|pisi|Miiniristleja (hävitaja) Lennuk]]
*[[Laine (vahilaev)]] – esimene Eesti sõjalaev;
*[[Lembit (suurtükilaev)]] – esimene Eesti lahinguotstarbeline sõjalaev;
*[[Lennuk (miiniristleja)]] – pikkuselt suurim ja võimsaima tulejõuga Eesti sõjalaev;
*[[Admiral Pitka]] – veeväljasurvelt suurim Eesti sõjalaev;
*[[Lembit (allveelaev)]] – ainus säilinud Eesti sõjalaev 2. maailmasõja eelsest ajast ja pikimalt vees olnud allveelaev maailmas;
*[[Pikker (vahilaev)]] – suurim iseseisvas Eestis ehitatud sõjalaev;
*[[Ristna (laev 1957)]] – esimene Eesti sõjalaev, mis sai õiguse kanda kohaliku omavalitsuse vappi.

=== Mereväe juhatajad ja ülemad ===
'''Juhatajad aastatel 1918–1940'''
*1918–1918 – kaptenleitnant [[Rudolf Schiller]]
*1918–1920 – kontradmiral [[Johan Pitka]]
*1920–1925 – mereväekapten [[Johannes Herm]] 
*1925–1932 – kontradmiral [[Hermann Salza]] 
*1932–1938 – mereväekapten [[Valentin Grenz]] 
*1938–1939 – mereväekapten [[Valev Mere]] 
*1939–1940 – kaptenmajor [[Johannes Santpank]] 

'''Ülemad pärast 1994. aastat'''
*1994–1998 – mereväekapten [[Roland Leit]]
*1998–2003 – kaptenleitnant (hiljem ajutiselt mereväekapten) [[Jaan Kapp]]
*2003–2007 – kaptenmajor [[Ahti Piirimägi]], kaptenmajor [[Peeter Ivask]] (kohusetäitjad, vaheldumisi)
*2007–2012 – mereväekapten [[Igor Schwede]]
*2012–2016 – mereväekapten [[Sten Sepper]]
*2017–2024 – kommodoor [[Jüri Saska]] 
*2024– kommodoor [[Ivo Värk]]

== Koosseis ==
Mereväe struktuur on rahu-, kriisi- ja sõjaajal suures osas muutumatu ning koosneb peamiselt tegevväelastest. [[Ajateenija]]tel on võimalik teenida nii maismaal kui ka laevadel. Kokku on mereväe koosseisus üle 350 kaitseväelase ja tsiviilametniku. 

'''Mereväe koosseisus on'''
[[Pilt:Estonian Navy - Organization 2026.png|pisi|Mereväe struktuuri ingliskeelne ülevaade]]
* '''Juhtkond'''
** Mereväe ülem on 2024. aastast kommodoor [[Ivo Värk]]. Mereväe ülem allub kaitseväe juhatajale. 

* '''Mereväe staap'''
** Staabi osakonnad

* '''Patrull-laevade divisjon'''
** Mitmeotstarbelised patrull-laevad
** Patrull-laevad

* '''Miinisõja divisjon''' [[Pilt:Divisjon2.jpg|30px|Miinilaevade Divisjoni vapp]]
** Sandown-klassi miinijahtijad 
** Lindormen-klassi staabi- ja toetuslaev
** Tuukrigrupp

* '''Rannikukaitse divisjon''' 
** Raketipatarei
** Seireallüksused
** Väekaitse allüksused
** Roland-klassi patrullkaatrid (väekaitsekaatrid)

* '''Mereväekool'''
* '''Lahinguteeninduse divisjon''' [[Pilt:Merevaebaas.jpg|30px]]
** Varustussektsioon
** Remondi- ja hooldussektsioon
** Transpordisektsioon
** Meditsiinikeskus

== Tegevus == 
=== Mereolukorra teadlikkuse tagamine ===
Merevägi tagab Eesti territoriaalvetes ja majandusvööndis mereolukorra teadlikust süstemaatiliselt tuvastatava merepildi kaudu. Lisaks olukorrateadlikkusele on mereväe ülesandeks ka vajalike sõjaliste tegevuste teostamine merel, merereostuse avastamine ja likvideerimine, osalemine õiguskorra ja meresõiduohutuse tagamisel ning vajadusel reageerimine merepääste sündmustele.

=== Miinitõrje ===
[[Pilt:Ex STEADFAST JAZZ (10674169154).jpg|pisi|Mereväe miinijahtija EML Admiral Cowan M313 (keskel) rahvusvahelisel õppusel, 2013]]
Mereväe laevastik koosneb peamiselt miinijahtijaist ja miinitõrjeoperatsioonide toetuseks kasutatavaist laevadest. Mereväel on nüüdisaegsed miinijahtijad, spetsiaalse väljaõppe saanud miinituukrite grupp ja miiniinfokeskus, mille ülesanne on hallata ja täiendada Eesti vete miinisõjaga seotud andmebaase. Miinitõrjeoperatsioonide ja -õppuste käigus tehakse üldjuhul kahjutuks ka reaalseid maailmasõdadest pärit [[meremiin]]e ja muid lõhkekehi. Aastate jooksul on Eesti vetest leitud ja kahjutuks tehtud sadu meremiine ning muid lõhkekehi. See on aidanud muuta Eesti laevateed ja sissesõidud nii olemasolevatesse kui ka loodavatesse sadamatesse turvalisemaks.

=== Rahvusvaheline koostöö ===
Mereväe laevade meeskonnad on näidanud end rahvusvahelistel operatsioonidel koostöövõimeliste ja võrdsete partneritena. Taasloomisest alates on merevägi olnud mitme eduka rahvusvahelise koostööprojekti elluviija. 1998–2015 osales merevägi BALTRON-i projektis. Eesti oli esimene Balti riik, kes andis oma sõjalaeva NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force – NRF) koosseisu.

Eesti annab perioodiliselt oma panuse [[NATO alaline 1. miinitõrjelaevade grupp|NATO alalise 1. miinitõrjelaevade grupi]] ''(Standing NATO Mine Countermeasures Group 1 – SNMCMG1)'' tegevusse.

== Teenistus ==
=== Ajateenistus ===
[[Pilt:170606-N-N0901-044 (34978748102).jpg|pisi|Mereväelased laeva vööritekil]]
Mereväes kestab ajateenistus 11 kuud ning teenistusse võetakse jaanuaris või juulis. Esmalt läbivad kõik kaitseväe ajateenijad [[sõduri baaskursus]]e (SBK) [[Miinisadam|Miinisadamas]]. Pärast seda suunatakse laevastiku sõjalaevadele teenima asuvad ajateenijad mereväelase baaskursusele (MBK) ja rannikukaitse divisjoni ajateenijad väekaitse baaskursusele (VKBK) või nooremallohvitseride (NAK) kursusele. Pärast mereväelase baaskursust jätkavad ajateenijad teenistust laeval või kaldateenistuses lahinguteenindusdivisjonis. Rannikukaitsedivisjoni ajateenijad suunduvad edasi erialakursustele. Laeval teenides pole [[Nooremallohvitser]]iks ajateenistuses võimalik edasi õppida. Laevadel mööduvad teenistuse esimesed kuud peamiselt laevapõhist väljaõpet läbides ja viimased kuud merepraktikal. 

Mereväkke on oodatud ajateenistusse esmajärjekorras kutsealused, kellel on [[merendus]]ega varasem kokkupuude või huvi siduda end merendusega tulevikus.

=== Tegevteenistus ===
Laevateenistuses moodustavad ohvitserid laeva juhtkonna ja juhivad laeva sektsioonide tööd. Eesti esimesed mereväeohvitserid said mereväeohvitseri koolituse Suurbritannia, Saksamaa, Taani, Rootsi ja Soome meresõjakoolides. 2011. aasta sügisel alustas Kõrgemas Sõjakoolis esimene mereväeohvitseride kursus. Igal aastal lõpetab kursuse umbes 4–5 uut mereväeohvitseri. 

Laevateenistuses juhivad vanemallohvitserid sektsioonisiseste meeskondade tööd ja korrapidamist, nooremallohvitserid mehitavad sektsioonid vastavalt koosseisutabelitele. Tegevallohvitserid omandavad vajalikud sõjalised teadmised kursustel. Erialased teadmised saadakse olenevalt ametikohast kas tsiviilkoolitusasutusest või erialakursustelt Eestis või välisriikides. Mereväe erialaseid kursuseid õpetatakse ka mereväekoolis. 

Merevägi värbab eri erialade spetsialiste. Samuti on võimalik õppida mereväetuukriks.

==Laevad==
[[Pilt:M315 of the Estonian Navy (cropped).jpg|pisi|Sandown-klassi miinijahtija]]
[[Pilt:A432 Tasuja and A433 Wambola at Quay 6 in Miinisadam Tallinn 5 November 2016.jpg|pisi|Lindormen-klassi toetuslaevad mereväebaasis]]
Mereväe koosseisus on tegevteenistuses 11 [[laev]]a ja kaatrit. Lisaks on kasutusel väiksemaid mootorpaate.

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-style=&quot;text-align: center; background: lightsteelblue; font-weight: bold;&quot;
|Klass||Nimi||Parda-&lt;br&gt;number||Märkused
|-
!style=&quot;align: center; background: lightsteelblue;&quot; colspan=&quot;4&quot;|Patrull-laevad
|-
|rowspan=1|[[Kindral Kurvits-klass]]i mitmeotstarbeline [[patrull-laev]]
|&amp;nbsp;[[Kindral Kurvits]]
|align=&quot;center&quot;|P6731
|
|-
|rowspan=1|[[Raju-klass]]i mitmeotstarbeline patrull-laev
|&amp;nbsp;[[Raju (laev)|Raju]]
|align=&quot;center&quot;|P6732
|
|-
|rowspan=1|[[Pikker-klass]]i patrull-laev
|&amp;nbsp;[[Pikker (laev 1995)|Pikker]]
|align=&quot;center&quot;|P6753
|Teenistusest välja arvatud (Meremuuseumile) 2025
|-
|rowspan=1|[[Valve-klass]]i patrull-laev
|&amp;nbsp;[[Valve (laev)|Valve]]
|align=&quot;center&quot;|P6754
|
|-

!style=&quot;align: center; background: lightsteelblue;&quot; colspan=&quot;4&quot;|Patrullkaatrid
|-
|rowspan=2|[[Roland-klass]]i [[patrullkaater]]&lt;ref name=&quot;wASzL&quot; /&gt; &lt;br&gt; ([[väekaitsekaater]])
|&amp;nbsp;[[Roland (laev)|Roland]]
|align=&quot;center&quot;|P01
|Kingitud Ukrainale, asendus ehitamisel&lt;ref&gt;https://saartehaal.postimees.ee/8400256/kaitsevae-esimene-rannikupatrull-kaater-sai-kiilu&lt;/ref&gt;
|-

|&amp;nbsp;[[Risto (laev)|Risto]]
|align=&quot;center&quot;|P02
|Kingitud Ukrainale, asendus ehitamisel
|-

!style=&quot;align: center; background: lightsteelblue;&quot; colspan=&quot;4&quot;|Miinijahtijad
|-
|rowspan=3|[[Sandown-klassi miinijahtija]]
|&amp;nbsp;[[Admiral Cowan]]
|align=&quot;center&quot;|M313
|Mereväe lipulaev
|-
|&amp;nbsp;[[Sakala (laev)|Sakala]]
|align=&quot;center&quot;|M314
|
|-
|&amp;nbsp;[[Ugandi (laev)|Ugandi]]
|align=&quot;center&quot;|M315
|
|-

!style=&quot;align: center; background: lightsteelblue;&quot; colspan=&quot;4&quot;|Miiniveeskajad
|-
|rowspan=1|[[Lindormen-klassi miiniveeskaja]]
|&amp;nbsp;[[Wambola (laev 1977)|Wambola]]
|align=&quot;center&quot;|A433
|Kuni 2023 tuukri- ja toetuslaev
|-
|rowspan=1|[[Tuukrikaater]] [[Ridas]] RIB 36&lt;ref name=&quot;HyPUb&quot; /&gt;
|&amp;nbsp;Aleksandra
|align=&quot;center&quot;|-
|Kingitud Ukrainale, asendatud mootorpaadiga
|-
|}

== Mererelvastus ==

{| class=&quot;wikitable&quot;
!Liik
!Nimetus
!Pilt
!Tootjariik
!Kogus
!Märkused
|-
|[[Laevatõrjerakett]]
|[[Gabriel (rakett)|Blue Spear (Gabriel)]]
|[[Fail:Gabrielout.jpg|raamita|150x150px]]
|{{Pisilipp|Iisrael}}
|
|Süsteemid paigaldatakse autodele. Tarnitud 2024. a.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Vahur Lauri {{!}} |kuupäev=2024-02-09 |pealkiri=Eestisse jõudis laevatõrje kaugmaaraketisüsteem |url=https://www.err.ee/1609248903/eestisse-joudis-laevatorje-kaugmaaraketisusteem |vaadatud=2024-10-30 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
|}

==Mereväe baas==
Mereväe laevade kodusadam on [[Miinisadam]] [[Tallinn]]as. Miinisadamat haldab lahinguteeninduse divisjon, mille põhiülesanne on logistiline kaldatoetus. Miinisadam on võimeline vastu võtma ka NATO ja teiste liitlasriikide sõjalaevu ning tagama vajalikud sadamateenused.

== Tunnused ==
[[Pilt:Eesti mereväe lipp Admiral Cowani pardal.jpg|pisi|Laevalipp vardas]]
[[File:TEKE7144 (22588477211).jpg|thumb|Eesti mereväe lipp [[Admiral Cowan]]i ahtrivardas]]

Eesti mereväe laeva nime ees kasutatav ametlik lühend on '''EML''' (Eesti Mereväe Laev), inglise keeles ''ENS (Estonian Navy Ship)''. Lisaks on laevadel tavaliselt pardatähised, mis koosnevad ühest tähest ja kolmest numbrist.

'''Laevalipud'''

Eesti mereväe (laeva-)lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:13. Kui sõjalaev seisab [[kai]] ääres või ankrus, kantakse [[päikesetõus]]ust [[päikeseloojang]]uni vöörivardas güüsi ja ahtrivardas laevalippu. Kui laev on sõidus, kantakse sõjalaevalippu masti kahvlis ja güüsi ei kanta.

Sõjalaeva vimplit kannab sõjalaev, mis on aktiivses teenistuses ja kuhu on määratud kindel laevakomandör. 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-style=&quot;text-align: center; background:lightblue ; font-weight:;&quot;
| [[Pilt:Naval Ensign of Estonia.svg|150px]]
| [[Pilt:Naval Jack of Estonia.svg|border|130px]]
| [[Pilt:Flags of Estonia - Masthead Pennant.svg|border|280px]]
|-
|-style=&quot;text-align: center; background:lightsteelblue ; font-weight:;&quot;
|[[Sõjalaev]]a lipp
|[[Güüs]]
|Sõjalaeva [[vimpel]]
|}

'''Ametiisikute lipud ja vimplid'''

Ametiisikute lippe ja vimpleid kantakse masti [[raa]]s vastavalt nende isikute pardal viibimisele.
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-style=&quot;text-align: center; background:lightblue ; font-weight:;&quot;
| [[Pilt:Flags of Estonia - Presidential pennant.svg|230px]]
|-
|-style=&quot;text-align: center; background:lightsteelblue ; font-weight:;&quot;
|Vabariigi presidendi vimpel
|}
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-style=&quot;text-align: center; background:lightblue ; font-weight:;&quot;
| [[Pilt:Flags of Estonia - Minister of Defence.svg|border|130px]]
| [[Pilt:Flags of Estonia - Commander-in-Chief.svg|130px]]
| [[Pilt:Flags of Estonia - Lieutenant General.svg|130px]]
| [[Pilt:Flags of Estonia - Major General.svg|130px]]
| [[Pilt:Flags of Estonia - Rear Admiral.svg|130px]]
| [[Pilt:Flags of Estonia - Chief of Naval Forces.svg|150px]]
| [[Pilt:Flags of Estonia - Chief of Division.svg|150px]]
| [[Pilt:Flags of Estonia - Senior Officer Afloat.svg|125px]]
|-
|-style=&quot;text-align: center; background:lightsteelblue ; font-weight:;&quot;
|Kaitseminister
|Kaitseväe juhataja
|Viitseadmiral
|Kontradmiral
|Kommodoor
|Mereväe ülem
|Divisjoni ülem
|Reidi vanem
|}

== Vaata ka ==
*[[Eesti sõjalaevade loend]]
*[[Eesti merejõud]]
*[[Merekaitseliit]]
*[[Politsei- ja Piirivalveameti laevastik]]
*[[BALTRON]]
*[[Soome merevägi]]
*[[Läti merevägi]]
*[[Rootsi merevägi]]
*[[Balti laevastik]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;yFnG9&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/merevagi |pealkiri=Merevägi |vaadatud=2013-01-04 |arhiivimisaeg=2013-02-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130226093006/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/merevagi |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;iQqzB&quot;&gt;https://ilias.mil.ee/goto.php?target=file_30787_download&amp;client_id=uusilias&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rYmJl&quot;&gt;[https://epl.delfi.ee/eesti/b-eesti-merevae-sunnipaev-b?id=50852441 Eesti Mereväe sünnipäev ]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GjhBr&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://vm.ee/en/node/21731 |vaadatud=2019-06-12 |arhiivimisaeg=2020-08-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200803124155/https://vm.ee/en/node/21731 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OmA7q&quot;&gt;Вооружённые силы зарубежных стран // «Зарубежное военное обозрение», № 1 (610), 1998&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;L4TMK&quot;&gt;[https://epl.delfi.ee/eesti/merevagi-voib-saada-baltimaade-suurima-sojalaeva?id=50786270 Merevägi võib saada Baltimaade suurima sõjalaeva]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;f6LHp&quot;&gt;Sõdur 2019 nr 4 lk 25 https://issuu.com/sodur/docs/sodur0419/24&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XiFRL&quot;&gt;https://www.globalsecurity.org/military/world/europe/et-navy.htm&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GeaGk&quot;&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/3418450/mere-ja-ohuvagi-muutuvad-palgasojavaeks Mere- ja õhuvägi muutuvad palgasõjaväeks]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;L1dbO&quot;&gt;[https://epl.delfi.ee/eesti/merevagi-maadleb-jarjest-suveneva-kaadripuudusega?id=51022760 Merevägi maadleb järjest süveneva kaadripuudusega]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fxOz7&quot;&gt;444396 Mereväe varjatud pool_ joomingud ja seksuaalsed ahistamised&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yLTx3&quot;&gt;uudised.err.ee/index.php?06234918&amp;print=1 Laaneots süüdistustest mereväe kohta: see on laim&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5VovR&quot;&gt;https://dea.digar.ee/article/AKsodur/2017/02/0/9.1&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ExqjF&quot;&gt;https://www.kvak.ee/files/2021/10/Liivo-Laanetu_UNUSTATUD-VISIOON-%E2%80%93-EESTI-MEREKAITSE-ARENG-AASTANI-2010.pdf&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;n3PFa&quot;&gt;https://www.ksk.edu.ee/wp-content/uploads/2016/01/ENDC_Occasional_Papers_3_03_Laanemets.pdf&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KRIYi&quot;&gt;[https://forte.delfi.ee/artikkel/81027367/eesti-merevae-ulem-selline-on-meie-tanane-kaitsevoime-merel Eesti mereväe ülem: selline on meie tänane kaitsevõime merel]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Alustavad&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Politsei- ja piirivalveameti laevad alustavad tegevust mereväe laevastikus |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1608838663/politsei-ja-piirivalveameti-laevad-alustavad-tegevust-merevae-laevastikus |vaadatud=3. jaanuaril 2023}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wASzL&quot;&gt;[https://www.postimees.ee/7130407/eesti-merevaele-anti-ule-vaekaitsekaatrid Eesti mereväele anti üle väekaitsekaatrid]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HyPUb&quot;&gt;https://p.ocdn.ee/40/i/2017/3/9/03reqxdv.ny0.jpg{{Kõdulink|aeg=juuni 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*[[Mati Õun]]. Eesti sõjalaevad 1918–1940. I valik. Tallinn, 1998.
*[[Mati Õun]]. Eesti Merekindlused ja nende suurtükid 1918 – 1940. Tallinn, 2001.

==Välislingid==
{{commonskat|Estonian Navy}}
* [http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/merevagi Mereväest kaitseväe peastaabi kodulehel]
* [https://mil.ee/kaitsevagi/kaitsevae-symboolika/#t-merevae-auastmed Mereväe auastmed]
* [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=19350260&amp;l=fplink Kaks miinitraalerit otsib uut omanikku]. delfi.ee, [[15. juuli]] [[2008]]. 
* [https://arhiiv.err.ee/guid/201005130648012010010002081001517C41A040000005020B00000D0F122485 Täiskäik edasi. Eesti merevägi. Erik Boltowski 2006]

{{Eesti kaitsejõud}}
{{Eesti kaitsevägi}}

[[Kategooria:Mereväed riigiti]]
[[Kategooria:Eesti merevägi]]</text>
      <sha1>ezzt8drmvj8go69jaiat6xmfgnb61ia</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7205031</id>
      <parentid>7205026</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T08:54:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hummel15</username>
        <id>85217</id>
      </contributor>
      <comment>/* Laevad */</comment>
      <origin>7205031</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="36735" sha1="3x032xxqf9mxfheoghsn6303i0xlg1o" xml:space="preserve">{{liita|Eesti mereväe staap}}
{{viita}}{{ajakohasta}}
{{väeüksus
 | nimi                     = Eesti merevägi
 | pilt                     = Estonian Navy emblem.svg|pildisuurus=175px
 | pildiallkiri             = Eesti mereväe embleem
 | algusaeg                 = 21. november 1918 &lt;br/&gt; taasasutatud 1. juulil 1993
 | lõpuaeg                  = 
 | aeg                      = 
 | riik                     = {{pisiLipp|Eesti}}
 | kuuluvus                 = [[Eesti kaitsevägi]]
 | haru                     = 
 | liik                     = [[merevägi]]
 | ülesanne                 = merekaitse
 | suurus                   = ~350 inimest &lt;br/&gt; 11 laeva ja kaatrit
 | alluv                    = 
 | garnison                 = Tallinn
 | garnisonisilt            = 
 | hüüdnimi                 = 
 | patroon                  = 
 | deviis                   = &quot;Mere kutsel - mere kaitsel!&quot;
 | värvid                   = 
 | värvisilt                = 
 | marss                    = 
 | maskott                  = 
 | tähtpäevad               = 
 | varustus                 = 
 | varustusesilt            = 
 | lahingud                 = 
 | lahingusilt              = 
 | aumärgid                 = 
 | autasud                  = 
 | lõpetatud                = 
 | lennutunnid              = 
&lt;!-- Ülemad --&gt;
 | praegune_ülem            = [[kommodoor]] [[Ivo Värk]]
 | praegune_ülem_silt       = 
 | tseremoniaalne_ülem      = 
 | tseremoniaalne_ülem_silt = 
 | rügemendi_kolonel        = 
 | rügemendi_kolonel_silt   = 
 | märkimisväärsed_ülemad   = [[admiral]] [[Johan Pitka]]
&lt;!-- Sümboolika --&gt;
 | märk                     = [[Pilt:Naval Ensign of Estonia.svg|175px]]
 | märk_silt                = Mereväe lipp
 | märk_2                   = 
 | märk_2_silt              = 
 | märk_3                   = 
 | märk_3_silt              = 
 | märk_4                   = 
 | märk_4_silt              = 
&lt;!-- Õhusõidukid --&gt;
 | ründelennuk              = 
 | pommituslennuk           = 
 | elektrooniline_lennu     = 
 | hävituslennuk            = 
 | helikopter               = 
 | rünnakhelikopter         = 
 | püüdehävituslennuk       = 
 | patrulllennuk            = 
 | luurelennuk              = 
 | õppelennuk               = 
 | transportlennuk          = 
}}
'''Eesti merevägi''' on [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] põhiväeliik ja struktuuriüksus, mis vastutab [[Merevägi|mereoperatsioonide]] eest. 
Mereväe peamiseks eesmärgiks on kaitsta Eesti territoriaalset terviklikkust ja riiklikke huvisid merel ning põhiliseks tegevusvaldkonnaks [[miinitõrje]] merel ning mereolukorrateadlikkuse tagamine.&lt;ref name=&quot;yFnG9&quot; /&gt;

Mereväe ülem on [[kommodoor]] [[Ivo Värk]] ja [[lipulaev]] on [[miinijahtija]] [[Admiral Cowan]].

==Ajalugu==
=== Eesti merejõud 1918–1940 ===
{{Vaata|Eesti merejõud}}
[[Pilt:Inglise laevastik Krasnaja Gorka.jpg|pisi|Inglise ja Eesti laevad Krasnaja Gorka operatsioonil 1919]]
[[Pilt:Eesti merejõudude sõjalaevad Sõjasadamas talvel - MMF4509 1.jpg|pisi|Eesti sõjalaevad Sõjasadamas u 1930]]
Esimesed mereväe üksused – Eesti Sõjavägede Staabi Mereväe Jaoskond ja Mereväe Pataljon – moodustati [[28. veebruar]]il [[1918]]. Need lõpetasid tegevuse [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni]] ajal. 

Novembris 1918 hakkas [[Kaitseliit]] korraldama merekaitset. 13. novembril 1918 võeti lahkuvalt Saksa sõjaväelt üle esimene relvastatud laev - vahilaev [[Laine (vahilaev)|Laine]]. Esimeseks mereväe lahinguotstarbeliseks laevaks sai peagi suurtükilaev [[Lembit (suurtükipaat)|Lembit]]. Merejõud asutas [[sõjaminister]] '''[[21. november|21. novembril]] 1918'''.

Mereväe esimene dessant viidi läbi [[Kunda]]s 23. detsembril 1918. Maaväe toetuseks korraldati edaspidi dessante põhjarannikul, Ingerimaal, Riia lahes ja jõuti välja Väina jõele. Samuti mineeris merevägi Kroonlinna laevateid. Eesti merevägi osales paljudes tähtsates lahingutes, sealhulgas [[Utria dessant|Utria dessandis]] ning [[Laagna lahing|Laagna]], [[Narva lahing (1919)|Narva]] ja [[Riia lahing (1919)|Riia lahingus]]. Sõja lõpuks oli mereväega liidetud kümneid uusi laevu, sealhulgas 2 miiniristlejat ja 2 suurtükilaeva. Kokku osales merejõudude koosseisus [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] üle 150 aluse.

1925. aastal koliti seni kaubasadama nurgas seisnud sõjalaevad üle vahepeal piisavalt korrastatud [[Miinisadam]]asse, mis nimetati Sõjasadamaks.

1937. aastal said merejõud esimesed allveelaevad [[Kalev (allveelaev)|Kalev]] ja [[Lembit (allveelaev)|Lembit]], mis kuulusid ehituse ja varustuse poolest maailma parimate hulka.

'''Merejõudude koosseis 1940''' 
*Merelaevastik (kuni 1. aprillini Merelaevastiku Divisjon)
**[[Allveelaevade Divisjon]]
**Vahilaevade divisjon
**Traaler-veeskjate divisjon
*[[Eesti merekindlused|Merekindlused]] 
*[[Peipsi Laevastiku Divisjon]] [[Tartu]]s
*Mereväe õppekompanii (endine [[Mereväe Ekipaaž]])
*Merejõudude Baas
*[[Tallinna sõjasadam|Sõjasadam]]
[[Pilt:Okręty Eesti Merevägi.jpg|pisi|Merejõudude laevad Vanasadamas 1940]]
Vastavalt [[Eesti]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vahelisele [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|kokkuleppele]] hakkasid 11. oktoobril 1939 Nõukogude sõjalaevad baseeruma Eesti sadamates, sealhulgas Sõjasadamas. 

14. juunil 1940 alustas Nõukogude Liit mere- ja õhublokaadi ning 17. juunil sisenes uute suurte sõjaväeüksustega Eesti territooriumile ja territoriaalvetesse. Mereväe laevad pidid Sõjasadamast lahkuma ja asusid peamiselt Kaubasadamasse. Pärast võimu ülevõtmist suvel anti Nõukogude sõjaväele üle tuletornid, merekindlused ja mereside osakonna postid. Septembris kehtestati Nõukogude määrustikud ja laevad määrati Nõukogude [[Balti laevastik]]u üksustesse. 30. septembril kirjutas merejõudude juhataja [[kaptenmajor]] [[Johannes Santpank]] alla oma viimasele päevakäsule. Üleandmisaktidele kirjutati alla 28. oktoobril. 1940. aastal mereväes teeninud ohvitseridest vangistati Nõukogude võimu poolt 43.

=== Eesti merevägi pärast taasiseseisvumist ===
[[Pilt:Lembit (allveelaev).jpg|pisi|Allveelaev Lembit Pirital 1990. aastate lõpul]]
==== Merekaitse algatused ja mereväe taasloomine ====
1992. aastal andis Eesti Vabariigi valitsus korralduse võtta [[Balti Laevastiku muuseum]]ilt Eesti Meremuuseumile üle [[Pirita sadam]]as seisev muuseum-[[allveelaev Lembit]]. 27. aprillil hõivasid relvastatud kaitseväelased lühiajaliselt valveta jäänud laeva ja saabunud Venemaa ametiisikud nõustusidki laeva eestlastele üle andma. Lembitul toimus pidulik rivistus ning esimest korda pärast Eesti taasiseseisvumist heisati sõjalaeval Eesti lipp. Laevale jäeti võimalike vastuaktsioonide tõrjumiseks väike vahtkond ja reservohvitser [[Vladimir Kopelman]]i eestvõttel asuti ühtlasi sadamast jälgima laevaliiklust Tallinna lahel. Heisati reidi vanema vimpel. Tegemist polnud siiski meresõidukõlbliku laevaga.

'''1. juulil 1993''' moodustati [[Kaitsejõudude Peastaap|Kaitsejõudude Peastaabi]] juurde mereosakond, mille koosseisus olid nooremleitnant [[Igor Schwede]] ja [[Edgar Haavik]]&lt;ref name=&quot;iQqzB&quot; /&gt;. 

1993. aasta kevadel olid Eesti riigivõimud konfiskeerinud inimsmugeldajatelt väiksema [[kalalaev]]a, mis otsustati sügisel anda loodava mereväe käsutusse. Laev sai nimeks [[Laine (laev 1986)|Laine]]. Tegemist oli küll sõidukõlbliku, aga riigikaitse otstarbel minimaalselt rakendatava alusega.

Mereväe ülesehitamine osutus keeruliseks, sest puudusid nii pädev personal, sobivad [[ujuvvahend]]id kui ka raha. Samal ajal olid juba hoo sisse saanud (ja enam tähelepanu ning personali endale tõmmanud) [[Siseministeerium]]i [[Piirivalve]] ja [[Majandusministeerium]]i [[Veeteede Amet]]i laevastike arendamine. Oma laevastikku arendas veel [[Keskkonnaministeerium]]i [[Mereinspektsioon]]. Kolm laeva olid suutnud endale 1992 aastal hankida tegelikult ka mõned Kaitseliidu malevad, kuid neid ei suudetud käigus hoida. Merekaitse [[võimekus]]e arendamine kippus seega laiali hajuma. Kaitsejõududel nappis samas mereväe jaoks raha, kuna samaaegselt tuli nullist üles ehitada kogu riigikaitse ja esmaseks prioriteediks pidas juhtkond maaväge. Ühtlasi polnud veel päris selge, missugune merevägi Eestil võiks üldse olla või mis ülesandeid täita.

==== Mereväe ülesehitamine 1994–2000 ====
10. jaanuaril 1994 nimetati taasiseseisvunud Eesti esimeseks mereväe ülemaks [[mereväekapten]] [[Roland Leit]]. 

1994. aasta veebruariks oli Mereväe koosseisus 5 ohvitseri, 5 allohvitseri ja 5 ajateenijat.

29. märtsil 1994 kinkis Taani Eesti mereväele esimese korralikuma sõjalaeva, mis sai nimeks Ahti (A431). 13. aprillil 1994 moodustati ametlikult [[Eesti mereväe staap|Mereväe staap]]&lt;ref name=&quot;rYmJl&quot; /&gt;, mis asus kõigepealt Tallinnas [[Kopli]]s [[Erika tänav]]al. Esimeseks staabiülemaks määrati [[Rootsi merevägi|Rootsi mereväes]] teeninud [[kaptenleitnant]] [[Veljo Pärli]]&lt;ref name=&quot;GjhBr&quot; /&gt;. Juunis 1994 suunati mereväkke esimesed 15 ajateenijat, kes olid saanud [[Piirivalvekool]]is mereväelise ettevalmistuse. 14. juunil 1994 andis Kaitseliit mereväele üle 2 kasutuskõlbmatut [[Zhuk-klassi patrullkaater|Zhuk-klassi patrullkaatrit]]. Hiljem suudeti üks neist (Grif) korrastada ja kasutusele võtta.

Eesti sõjalaevad hakkasid augustist 1994 kandma taas traditsioonilisi laevalippe. 1. augustil 1994 kanti Eesti Mereväe laevade nimekirja laevana nr 1 allveelaev Lembit.
[[Pilt:Tallinna Miinisadam pärast Vene vägede lahkumist AM F 32920 7 Eesti Ajaloomuuseum SA.jpg|pisi|Miinisadam pärast Vene vägede lahkumist 1994]]
31. augusti õhtul 1994 lahkusid viimased Vene sõjaväelased Miinisadamast ja Eesti merevägi võttis sadama täielikult üle. Miinisadam oli väga halvas seisus: enamus hooneid oli muutunud või muudetud kasutuskõlbmatuiks, kommunikatsioonid lagunenud või lõhutud, kaid amortiseerunud ja akvatooriumis oli mitu uppunud vene laeva. 1. septembril 1994 saabus Saksamaalt Tallinna Eesti mereväele kingitud Kondor-klassi sõjalaev Sulev (M412). 1994. aasta septembri lõpul võeti Mereväkke esimesed ajateenijad, kes läbisid oma ajateenistuse ning väljaõppe täielikult kohapeal. 

1995. aastaks kinnitati mereväele esimest korda oma eelarve. Mereväe koosseisus asutati 14. märtsil 1995 rannakaitse kompanii. Samal aastal osales Sulev ka esmakordselt rahvusvahelisel mereväeõppusel BaltOps 95. 
[[Pilt:Estonian navy miinisadam 1995.jpg|pisi|Mereväe laevad Miinisadamas u 1995. aastal]]
Mereväe areng sai tõsisema hoo alles 1990. aastate teisel poolel, kui isikkoosseis ja laevastik hakkasid kasvama. Seoses teenistuses ilmnenud probleemidega hakati jõudsamalt arendama vajalikke normdokumente, sealhulgas ohutuseeskirju ja õppematerjale ning süsteemsemalt koolitama personali. Teenistusse asusid esimesed partnerriikide (Soome, Taani, Saksamaa, Rootsi) mereväekoolidesse õppima lähetatud värsked ohvitserid. Hoolimata sellest püsis veel pikka aega personali ja eriti kvalifitseeritud ohvitseride ja allohvitseride nappus. 

7. mail 1996 Riigikogus vastu võetud &quot;Eesti riigi kaitsepoliitika põhisuundades&quot; olid esmakordselt ka mereväe arendamise eesmärgid ja üldised suunised merelise riigikaitse ülesehitamiseks.

29. aprillil 1997 kinnitati järgmine mereväe struktuur: 
* staap; 
* meredivisjon (hiljem miinilaevade divisjon);
* mereväebaas. 

1998. aasta aprillis uppus Miinisadamas tormi ja valede tegevuste tagajärjel reidikaater Mardus. Alus tõsteti üles ja kanti maha.

1998. aastal moodustati [[Eesti]], [[Läti]] ja [[Leedu]] ühine miinilaevade eskaader [[BALTRON]] eesmärgiga kasvatada koostöövõimet merekaitse ja turvalisuse eesmärgil. 1998. aastaks oli mereväe teenistuses umbes 160 inimest.&lt;ref name=&quot;OmA7q&quot; /&gt;

2000. aasta alguseks oli mereväes käigus 8 laeva: 2 [[R-klassi patrull-laev]]a, 2 [[Frauenlob-klassi miinitraaler]]it, 1 [[Zhuk-klassi patrullkaater]], 1 [[Kondor-klassi laev]], 1 [[Maagen-klassi valvelaev]]-[[abilaev]] ja 1 [[kalalaev]]ast kohandatud abilaev&lt;ref name=&quot;L4TMK&quot; /&gt;. Lisaks oli seismas veel paar laeva, mis polnud sõidukorras või olidki varuosadeks. Samal aasta jooksul saadi aga partnerriikidelt kingitusena 3 suuremat laeva. 2000. aasta novembris võeti teenistusse Taani abina saadud ja kogumahutavuselt seni läbi ajaloo Eesti suurim sõjalaev – [[Admiral Pitka]]. 
[[Pilt:Admiral Pitka in Helsinki.jpg|pisi|Admiral Pitka [[Helsingi]]s 2007]]
Ehkki laevade arv suurenes, jätkusid raskused personaliga, mistõttu poleks olnud võimalik kõiki laevu korraga merele saata. Personali nappusel tuli mereväelasi sageli kiiremini ülendada ametiredelil, mistõttu ei pruukinud paljud ohvitserid või allohvitserid omada ametikohal vajalikku teenistuskogemust (ega auastet). See võis tingida nii sisekorra alaseid, kui erialaseid puudusi.{{lisa viide}} 

Aastatuhande vahetuseks oli mereväe ülema juhtimisel valminud visioon Eestile tegelikult vajaliku ja sobiliku mereväe väljaarendamiseks. Seoses ressursside nappusega jäi see algatus siiski tagaplaanile.{{lisa viide}}

==== Mereväe reformimine NATOga liitumise raames 2000–2005 ====
2000. aasta septembris määrati Kaitseväe juhatajaks senine Piirivalveameti peadirektor mereväekapten [[Tarmo Kõuts]]. Riigikaitses algas kiirem ja süsteemsem ettevalmistamine [[NATO]]-ga liitumiseks. Ühtlasi viidi NATO nõuetega vastavusse Mereväe laevade väljaõpe, milleks oli ettevalmistusi alustatud juba varem BALTRON-i projekti raames. 

2000. aastate algul vaadati Kaitseväe korrastamise ja reformimise taustal üle ka mereväe tegevus ja koosseis. Vahendite ja personali nappusel ja lootuses NATO liitlaste kaitse garantiile ka merel, otsustati keskenduda vaid miinitõrjevõime arendamisele ja seeläbi liitlaslaevastikega koostöösse panustamisele. Otsustati teenistusest välja arvata mitu abina saadud vanemat ja sageli remonti vajavat laeva ning asemele hankida mõned uuemad [[miinijahtija]]d. Otsustati likvideerida ka rannakaitse kompanii, millest sai veel mõneks ajaks baasikaitse kompanii. Mereväe vaid miinitõrjevõimele fookustamises on hiljem nähtud lisaks toona piiratud ressurssidele ja kogemuste nappusele ka mitmete seni Eesti kaitsevõime arendamist toetanud riikide soovi, piirata [[Baltimaad]]e merevägede arendamist, et mitte mõjuda provokatiivsena Venemaale.&lt;ref name=&quot;f6LHp&quot; /&gt; 

1. aprillil 2003 asutati juhtide, esialgu allohvitseride, väljaõppe paremaks korraldamiseks mereväe väljaõppe- ja arenduskeskus&lt;ref name=&quot;XiFRL&quot; /&gt; (2008. aastast mereväekool).

2000. aastate algul läbis mereväes aasta jooksul ajateenistuse juba umbes 250 ajateenijat, neist umbes 100 laevadel. 2004. aastast (kevadeks lõpetasid viimased ajateenijad) otsustati mereväes ajateenijatest loobuda, panustades vaid professionaalidele.&lt;ref name=&quot;GeaGk&quot; /&gt; Ajateenijatest loobumise tagajärjel tekkis ja süvenes aga personalipuudus, eriti suur puudus oli madrustest ja allohvitseridest.&lt;ref name=&quot;L1dbO&quot; /&gt;

====Mereväe uuendamine ja laevastiku vähendamine 2006–2013====
[[Pilt:Eesti piirivalve Mi-8 Edit.jpg|pisi|Päästeharjutus Miinisadamas 2008]]
2006. aastal osteti Taanist abilaevaks [[Lindormen-klassi miiniveeskaja]] (teise sama klassi laeva sai [[Haridusministeerium]], mis aga oli hiljem sunnitud selle raha puudusel mereväele andma). See oli esimene sõjalaev, mis pärast taasiseseisvumist mereväele osteti, mitte ei saadud partneritelt annetusena.
[[Pilt:EML Tasuja (A432).jpg|pisi|Mereväe Lindormen-klassi laev Tasuja A432 Inglismaa rannikul 2009]]
2007. aasta augustiks renoveeriti lõpuks Miinisadama amortiseerunud põhjapoolsed [[kai]]d umbes 500 m ulatuses. Mereväe teenistuses oli u 330 inimest.

Aastatel 2007–2009 võeti teenistusse kolm kasutatud, kuid moodsat [[Inglismaa]]lt ostetud [[Sandown-klassi miinijahtija]]t. Samaaegselt toimus partneritelt sõjalise abina saadud vanemate sõjalaevade teenistusest välja arvamine. 2009. aasta lõpuks olidki teenistusest välja arvatud kõik seni abina saadud laevad peale lipulaeva Admiral Pitka. Laevade arv vähenes kokkuvõttes umbes poole võrra, aga paranes meeskondade komplekteeritus. Personalipuuduse kompenseerimiseks taastati mereväes ka ajateenistus, kuid varasemast oluliselt väiksemas mahus ja ajateenijatest nooremallohvitsere laevadele enam ei koolitatud.

Mereväe laevastiku kokku tõmbamise järel algas ka piirivalvelaevade arvu vähendamine. Alates 2010. aastast läksid senise [[Piirivalveamet]]i laevad ühendatud [[Politsei- ja Piirivalveameti laevastik|Politsei- ja Piirivalveamet]]i koosseisu. Järgnenud aastail arvati praktiliselt kõik vanemad piirivalvelaevad kokkuhoiu huvides teenistusest välja ja asemele hangiti paar uuemat mitmeotstarbelist laeva.&lt;ref&gt;https://www.postimees.ee/1077372/ppa-laevastiku-uuendamine-nouaks-49-miljonit-eurot&lt;/ref&gt;

2011. aastal alustati [[Sõjakool]]i ja mereväekooli baasil Eestis oma mereväe eriala ohvitseride väljaõpetamist, millega pandi alus ühtsemale koolkonnale ja stabiilsemale järelkasvule. Aastail 2011–2015 kasutati kadettide ja merekaitseliitlaste väljaõppeks juba 2005. aastal Mereväe teenistusest välja arvatud ja Sõjamuuseumi omandusse jäänud patrull-laeva Ristna. 2011. aasta septembris tabas mereväge skandaal, kus ühe nooremohvitseri teenistusest lahkumise järel avaldati meedias infot tõsiste distsipliini- ja muude rikkumiste kohta varasemail aastail.&lt;ref name=&quot;fxOz7&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;yLTx3&quot; /&gt;. 

2012. aastal andis Veeteede Amet mereväele üle endise sisevete hüdrograafiakaatri EVA-321, millest sai [[tuukrikaater]] [[Lood (laev)|Lood]] (A530). See jäi ühtlasi peaaegu kümneks aastaks viimaseks laevatäienduseks. 

2013. aasta suvel arvati lõpuks teenistusest välja viimane eelnenud 20 aasta jooksul kingitusena saadud laev – Admiral Pitka, mis oli rahapuudusel juba 2008. aastast sadamas seisnud.&lt;ref&gt;https://www.postimees.ee/904652/merevae-laevad-seisavad-raha-ja-kaadripuudusel-sadamas&lt;/ref&gt;

====Merevägi 2014–2020====
2013.–2014. aasta Kaitseväe üldise struktuurireformi järel jäid mereväe koosseisu: 
* juhtkond;
* laevastik (operatsioonistaap, laevad, mereväekool, tuukrigrupp);
* mereväebaas (tehnikaosakond, teenusteosakond, meditsiinikeskus, haldusosakond). 

Reformiga likvideeriti eraldi mereväe staap, kuna vastavad funktsioonid-osakonnad jagati laevastiku ning mereväebaasi vahel. 

Mereväe funktsioonideks jäi miinitõrje ja olukorrateadlikkus. Loobuti uute võimete arendamisest ja uute laevade hankimisest, keskendudes olemasolevatele. Märgatavalt paranes personaliolukord. Arendati mõnevõrra enam mere-koostööd Politsei- ja piirivalveametiga. 

2017. aasta sügisel valmis Miinisadamas ja võeti kasutusele Baltimaades ainulaadne lekketõrjesimulaator.&lt;ref&gt;https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/merevaes-opetatakse-uue-simulaatoriga-laeva-uppumisest-paastmist/&lt;/ref&gt;

Tänu mereväe väga piiratud võimekusele (praktiliselt vaid miinitõrje ja koostöö) kiputi avalikkuses seadma järjest enam kahtluse alla mereväe, kui väeliigi vajalikkust Eestile sellisel kujul. Alates 2014. aasta Ukraina sündmustest halvenes samas järgemööda rahvusvaheline julgeolekuolukord. Avalikkus ja mereväelased ise tõstatasid järjest enam arutelusid Eesti viletsa võitu merekaitse efektiivsema arendamise vajadusest.&lt;ref name=&quot;5VovR&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ExqjF&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;n3PFa&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;KRIYi&quot; /&gt; 

2020. aasta paiku alustati mereväe arendamiseks uute suundade väljatöötamisega. Lisaks senisele miinitõrjele ja olukorrateadlikkuse tagamisele otsustati lõpuks hakata rohkem panustama ka rannikumere kaitsele. Selleks tuli alustada täiesti uute võimete planeerimisega ja kohandada struktuuri.

==== Merevägi alates 2021. aastast ====
2021. aasta kevadeks võeti teenistusse kaks Eestis ehitatud patrullkaatrit ehk väekaitsekaatrit. Need olid esimesed pärast taasiseseisvumist spetsiaalselt Eesti mereväele valmistatud ja uuena teenistusse võetud laevad. Sama aasta lõpul saabusid mereväe relvastusse ka [[meremiin]]id.

2022. aastal muudeti oluliselt mereväe struktuuri. Taas moodustati eraldi mereväe staap ja laevastiku asemele loodi divisjonid. Mereväebaas nimetati samuti divisjoniks. Taas moodustati ka rannikukaitseüksus, mille relvastusse plaaniti mobiilsed raketisüsteemid.

3. jaanuaril 2023 toodi avamerel mereseire- ja merekaitsealaste tegevuste tõhustamiseks mereväe koosseisu üle neli suuremat Politsei- ja Piirivalveameti laeva, millest moodustati patrull-laevade divisjon.&lt;ref name=&quot;Alustavad&quot; /&gt; Laevastike ja teatud funktsioonide ühendamise üle oli tegelikult väideldud juba alates 1990. aastaist, kuid seni polnud leidunud piisavalt ametkondlikku ega poliitilist tahet.

=== Eesti Mereväe ajaloolisi laevu ===
[[Pilt:Lennuk1919-1933.jpg|pisi|Miiniristleja (hävitaja) Lennuk]]
*[[Laine (vahilaev)]] – esimene Eesti sõjalaev;
*[[Lembit (suurtükilaev)]] – esimene Eesti lahinguotstarbeline sõjalaev;
*[[Lennuk (miiniristleja)]] – pikkuselt suurim ja võimsaima tulejõuga Eesti sõjalaev;
*[[Admiral Pitka]] – veeväljasurvelt suurim Eesti sõjalaev;
*[[Lembit (allveelaev)]] – ainus säilinud Eesti sõjalaev 2. maailmasõja eelsest ajast ja pikimalt vees olnud allveelaev maailmas;
*[[Pikker (vahilaev)]] – suurim iseseisvas Eestis ehitatud sõjalaev;
*[[Ristna (laev 1957)]] – esimene Eesti sõjalaev, mis sai õiguse kanda kohaliku omavalitsuse vappi.

=== Mereväe juhatajad ja ülemad ===
'''Juhatajad aastatel 1918–1940'''
*1918–1918 – kaptenleitnant [[Rudolf Schiller]]
*1918–1920 – kontradmiral [[Johan Pitka]]
*1920–1925 – mereväekapten [[Johannes Herm]] 
*1925–1932 – kontradmiral [[Hermann Salza]] 
*1932–1938 – mereväekapten [[Valentin Grenz]] 
*1938–1939 – mereväekapten [[Valev Mere]] 
*1939–1940 – kaptenmajor [[Johannes Santpank]] 

'''Ülemad pärast 1994. aastat'''
*1994–1998 – mereväekapten [[Roland Leit]]
*1998–2003 – kaptenleitnant (hiljem ajutiselt mereväekapten) [[Jaan Kapp]]
*2003–2007 – kaptenmajor [[Ahti Piirimägi]], kaptenmajor [[Peeter Ivask]] (kohusetäitjad, vaheldumisi)
*2007–2012 – mereväekapten [[Igor Schwede]]
*2012–2016 – mereväekapten [[Sten Sepper]]
*2017–2024 – kommodoor [[Jüri Saska]] 
*2024– kommodoor [[Ivo Värk]]

== Koosseis ==
Mereväe struktuur on rahu-, kriisi- ja sõjaajal suures osas muutumatu ning koosneb peamiselt tegevväelastest. [[Ajateenija]]tel on võimalik teenida nii maismaal kui ka laevadel. Kokku on mereväe koosseisus üle 350 kaitseväelase ja tsiviilametniku. 

'''Mereväe koosseisus on'''
[[Pilt:Estonian Navy - Organization 2026.png|pisi|Mereväe struktuuri ingliskeelne ülevaade]]
* '''Juhtkond'''
** Mereväe ülem on 2024. aastast kommodoor [[Ivo Värk]]. Mereväe ülem allub kaitseväe juhatajale. 

* '''Mereväe staap'''
** Staabi osakonnad

* '''Patrull-laevade divisjon'''
** Mitmeotstarbelised patrull-laevad
** Patrull-laevad

* '''Miinisõja divisjon''' [[Pilt:Divisjon2.jpg|30px|Miinilaevade Divisjoni vapp]]
** Sandown-klassi miinijahtijad 
** Lindormen-klassi staabi- ja toetuslaev
** Tuukrigrupp

* '''Rannikukaitse divisjon''' 
** Raketipatarei
** Seireallüksused
** Väekaitse allüksused
** Roland-klassi patrullkaatrid (väekaitsekaatrid)

* '''Mereväekool'''
* '''Lahinguteeninduse divisjon''' [[Pilt:Merevaebaas.jpg|30px]]
** Varustussektsioon
** Remondi- ja hooldussektsioon
** Transpordisektsioon
** Meditsiinikeskus

== Tegevus == 
=== Mereolukorra teadlikkuse tagamine ===
Merevägi tagab Eesti territoriaalvetes ja majandusvööndis mereolukorra teadlikust süstemaatiliselt tuvastatava merepildi kaudu. Lisaks olukorrateadlikkusele on mereväe ülesandeks ka vajalike sõjaliste tegevuste teostamine merel, merereostuse avastamine ja likvideerimine, osalemine õiguskorra ja meresõiduohutuse tagamisel ning vajadusel reageerimine merepääste sündmustele.

=== Miinitõrje ===
[[Pilt:Ex STEADFAST JAZZ (10674169154).jpg|pisi|Mereväe miinijahtija EML Admiral Cowan M313 (keskel) rahvusvahelisel õppusel, 2013]]
Mereväe laevastik koosneb peamiselt miinijahtijaist ja miinitõrjeoperatsioonide toetuseks kasutatavaist laevadest. Mereväel on nüüdisaegsed miinijahtijad, spetsiaalse väljaõppe saanud miinituukrite grupp ja miiniinfokeskus, mille ülesanne on hallata ja täiendada Eesti vete miinisõjaga seotud andmebaase. Miinitõrjeoperatsioonide ja -õppuste käigus tehakse üldjuhul kahjutuks ka reaalseid maailmasõdadest pärit [[meremiin]]e ja muid lõhkekehi. Aastate jooksul on Eesti vetest leitud ja kahjutuks tehtud sadu meremiine ning muid lõhkekehi. See on aidanud muuta Eesti laevateed ja sissesõidud nii olemasolevatesse kui ka loodavatesse sadamatesse turvalisemaks.

=== Rahvusvaheline koostöö ===
Mereväe laevade meeskonnad on näidanud end rahvusvahelistel operatsioonidel koostöövõimeliste ja võrdsete partneritena. Taasloomisest alates on merevägi olnud mitme eduka rahvusvahelise koostööprojekti elluviija. 1998–2015 osales merevägi BALTRON-i projektis. Eesti oli esimene Balti riik, kes andis oma sõjalaeva NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force – NRF) koosseisu.

Eesti annab perioodiliselt oma panuse [[NATO alaline 1. miinitõrjelaevade grupp|NATO alalise 1. miinitõrjelaevade grupi]] ''(Standing NATO Mine Countermeasures Group 1 – SNMCMG1)'' tegevusse.

== Teenistus ==
=== Ajateenistus ===
[[Pilt:170606-N-N0901-044 (34978748102).jpg|pisi|Mereväelased laeva vööritekil]]
Mereväes kestab ajateenistus 11 kuud ning teenistusse võetakse jaanuaris või juulis. Esmalt läbivad kõik kaitseväe ajateenijad [[sõduri baaskursus]]e (SBK) [[Miinisadam|Miinisadamas]]. Pärast seda suunatakse laevastiku sõjalaevadele teenima asuvad ajateenijad mereväelase baaskursusele (MBK) ja rannikukaitse divisjoni ajateenijad väekaitse baaskursusele (VKBK) või nooremallohvitseride (NAK) kursusele. Pärast mereväelase baaskursust jätkavad ajateenijad teenistust laeval või kaldateenistuses lahinguteenindusdivisjonis. Rannikukaitsedivisjoni ajateenijad suunduvad edasi erialakursustele. Laeval teenides pole [[Nooremallohvitser]]iks ajateenistuses võimalik edasi õppida. Laevadel mööduvad teenistuse esimesed kuud peamiselt laevapõhist väljaõpet läbides ja viimased kuud merepraktikal. 

Mereväkke on oodatud ajateenistusse esmajärjekorras kutsealused, kellel on [[merendus]]ega varasem kokkupuude või huvi siduda end merendusega tulevikus.

=== Tegevteenistus ===
Laevateenistuses moodustavad ohvitserid laeva juhtkonna ja juhivad laeva sektsioonide tööd. Eesti esimesed mereväeohvitserid said mereväeohvitseri koolituse Suurbritannia, Saksamaa, Taani, Rootsi ja Soome meresõjakoolides. 2011. aasta sügisel alustas Kõrgemas Sõjakoolis esimene mereväeohvitseride kursus. Igal aastal lõpetab kursuse umbes 4–5 uut mereväeohvitseri. 

Laevateenistuses juhivad vanemallohvitserid sektsioonisiseste meeskondade tööd ja korrapidamist, nooremallohvitserid mehitavad sektsioonid vastavalt koosseisutabelitele. Tegevallohvitserid omandavad vajalikud sõjalised teadmised kursustel. Erialased teadmised saadakse olenevalt ametikohast kas tsiviilkoolitusasutusest või erialakursustelt Eestis või välisriikides. Mereväe erialaseid kursuseid õpetatakse ka mereväekoolis. 

Merevägi värbab eri erialade spetsialiste. Samuti on võimalik õppida mereväetuukriks.

==Laevad==
[[Pilt:M315 of the Estonian Navy (cropped).jpg|pisi|Sandown-klassi miinijahtija]]
[[Pilt:A432 Tasuja and A433 Wambola at Quay 6 in Miinisadam Tallinn 5 November 2016.jpg|pisi|Lindormen-klassi toetuslaevad mereväebaasis]]
Mereväe koosseisus on tegevteenistuses või valmimisjärgus 9 [[laev]]a ja kaatrit. Lisaks on kasutusel väiksemaid mootorpaate.

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-style=&quot;text-align: center; background: lightsteelblue; font-weight: bold;&quot;
|Klass||Nimi||Parda-&lt;br&gt;number||Märkused
|-
!style=&quot;align: center; background: lightsteelblue;&quot; colspan=&quot;4&quot;|Patrull-laevad
|-
|rowspan=1|[[Kindral Kurvits-klass]]i mitmeotstarbeline [[patrull-laev]]
|&amp;nbsp;[[Kindral Kurvits]]
|align=&quot;center&quot;|P6731
|
|-
|rowspan=1|[[Raju-klass]]i mitmeotstarbeline patrull-laev
|&amp;nbsp;[[Raju (laev)|Raju]]
|align=&quot;center&quot;|P6732
|
|-
|rowspan=1|[[Pikker-klass]]i patrull-laev
|&amp;nbsp;[[Pikker (laev 1995)|Pikker]]
|align=&quot;center&quot;|P6753
|Teenistusest välja arvatud (Meremuuseumile) 2025
|-
|rowspan=1|[[Valve-klass]]i patrull-laev
|&amp;nbsp;[[Valve (laev)|Valve]]
|align=&quot;center&quot;|P6754
|
|-

!style=&quot;align: center; background: lightsteelblue;&quot; colspan=&quot;4&quot;|Patrullkaatrid
|-
|rowspan=2|[[Roland-klass]]i [[patrullkaater]]&lt;ref name=&quot;wASzL&quot; /&gt; &lt;br&gt; ([[väekaitsekaater]])
|&amp;nbsp;[[Roland (laev)|Roland]]
|align=&quot;center&quot;|P01
|Kingitud Ukrainale, asendus ehitamisel&lt;ref&gt;https://saartehaal.postimees.ee/8400256/kaitsevae-esimene-rannikupatrull-kaater-sai-kiilu&lt;/ref&gt;
|-

|&amp;nbsp;[[Risto (laev)|Risto]]
|align=&quot;center&quot;|P02
|Kingitud Ukrainale, asendus ehitamisel
|-

!style=&quot;align: center; background: lightsteelblue;&quot; colspan=&quot;4&quot;|Miinijahtijad
|-
|rowspan=3|[[Sandown-klassi miinijahtija]]
|&amp;nbsp;[[Admiral Cowan]]
|align=&quot;center&quot;|M313
|Mereväe lipulaev
|-
|&amp;nbsp;[[Sakala (laev)|Sakala]]
|align=&quot;center&quot;|M314
|
|-
|&amp;nbsp;[[Ugandi (laev)|Ugandi]]
|align=&quot;center&quot;|M315
|
|-

!style=&quot;align: center; background: lightsteelblue;&quot; colspan=&quot;4&quot;|Miiniveeskajad
|-
|rowspan=1|[[Lindormen-klassi miiniveeskaja]]
|&amp;nbsp;[[Wambola (laev 1977)|Wambola]]
|align=&quot;center&quot;|A433
|Kuni 2023 tuukri- ja toetuslaev
|-

|}

== Mererelvastus ==

{| class=&quot;wikitable&quot;
!Liik
!Nimetus
!Pilt
!Tootjariik
!Kogus
!Märkused
|-
|[[Laevatõrjerakett]]
|[[Gabriel (rakett)|Blue Spear (Gabriel)]]
|[[Fail:Gabrielout.jpg|raamita|150x150px]]
|{{Pisilipp|Iisrael}}
|
|Süsteemid paigaldatakse autodele. Tarnitud 2024. a.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Vahur Lauri {{!}} |kuupäev=2024-02-09 |pealkiri=Eestisse jõudis laevatõrje kaugmaaraketisüsteem |url=https://www.err.ee/1609248903/eestisse-joudis-laevatorje-kaugmaaraketisusteem |vaadatud=2024-10-30 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
|}

==Mereväe baas==
Mereväe laevade kodusadam on [[Miinisadam]] [[Tallinn]]as. Miinisadamat haldab lahinguteeninduse divisjon, mille põhiülesanne on logistiline kaldatoetus. Miinisadam on võimeline vastu võtma ka NATO ja teiste liitlasriikide sõjalaevu ning tagama vajalikud sadamateenused.

== Tunnused ==
[[Pilt:Eesti mereväe lipp Admiral Cowani pardal.jpg|pisi|Laevalipp vardas]]
[[File:TEKE7144 (22588477211).jpg|thumb|Eesti mereväe lipp [[Admiral Cowan]]i ahtrivardas]]

Eesti mereväe laeva nime ees kasutatav ametlik lühend on '''EML''' (Eesti Mereväe Laev), inglise keeles ''ENS (Estonian Navy Ship)''. Lisaks on laevadel tavaliselt pardatähised, mis koosnevad ühest tähest ja kolmest numbrist.

'''Laevalipud'''

Eesti mereväe (laeva-)lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:13. Kui sõjalaev seisab [[kai]] ääres või ankrus, kantakse [[päikesetõus]]ust [[päikeseloojang]]uni vöörivardas güüsi ja ahtrivardas laevalippu. Kui laev on sõidus, kantakse sõjalaevalippu masti kahvlis ja güüsi ei kanta.

Sõjalaeva vimplit kannab sõjalaev, mis on aktiivses teenistuses ja kuhu on määratud kindel laevakomandör. 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-style=&quot;text-align: center; background:lightblue ; font-weight:;&quot;
| [[Pilt:Naval Ensign of Estonia.svg|150px]]
| [[Pilt:Naval Jack of Estonia.svg|border|130px]]
| [[Pilt:Flags of Estonia - Masthead Pennant.svg|border|280px]]
|-
|-style=&quot;text-align: center; background:lightsteelblue ; font-weight:;&quot;
|[[Sõjalaev]]a lipp
|[[Güüs]]
|Sõjalaeva [[vimpel]]
|}

'''Ametiisikute lipud ja vimplid'''

Ametiisikute lippe ja vimpleid kantakse masti [[raa]]s vastavalt nende isikute pardal viibimisele.
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-style=&quot;text-align: center; background:lightblue ; font-weight:;&quot;
| [[Pilt:Flags of Estonia - Presidential pennant.svg|230px]]
|-
|-style=&quot;text-align: center; background:lightsteelblue ; font-weight:;&quot;
|Vabariigi presidendi vimpel
|}
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-style=&quot;text-align: center; background:lightblue ; font-weight:;&quot;
| [[Pilt:Flags of Estonia - Minister of Defence.svg|border|130px]]
| [[Pilt:Flags of Estonia - Commander-in-Chief.svg|130px]]
| [[Pilt:Flags of Estonia - Lieutenant General.svg|130px]]
| [[Pilt:Flags of Estonia - Major General.svg|130px]]
| [[Pilt:Flags of Estonia - Rear Admiral.svg|130px]]
| [[Pilt:Flags of Estonia - Chief of Naval Forces.svg|150px]]
| [[Pilt:Flags of Estonia - Chief of Division.svg|150px]]
| [[Pilt:Flags of Estonia - Senior Officer Afloat.svg|125px]]
|-
|-style=&quot;text-align: center; background:lightsteelblue ; font-weight:;&quot;
|Kaitseminister
|Kaitseväe juhataja
|Viitseadmiral
|Kontradmiral
|Kommodoor
|Mereväe ülem
|Divisjoni ülem
|Reidi vanem
|}

== Vaata ka ==
*[[Eesti sõjalaevade loend]]
*[[Eesti merejõud]]
*[[Merekaitseliit]]
*[[Politsei- ja Piirivalveameti laevastik]]
*[[BALTRON]]
*[[Soome merevägi]]
*[[Läti merevägi]]
*[[Rootsi merevägi]]
*[[Balti laevastik]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;yFnG9&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/merevagi |pealkiri=Merevägi |vaadatud=2013-01-04 |arhiivimisaeg=2013-02-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130226093006/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/merevagi |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;iQqzB&quot;&gt;https://ilias.mil.ee/goto.php?target=file_30787_download&amp;client_id=uusilias&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rYmJl&quot;&gt;[https://epl.delfi.ee/eesti/b-eesti-merevae-sunnipaev-b?id=50852441 Eesti Mereväe sünnipäev ]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GjhBr&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://vm.ee/en/node/21731 |vaadatud=2019-06-12 |arhiivimisaeg=2020-08-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200803124155/https://vm.ee/en/node/21731 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OmA7q&quot;&gt;Вооружённые силы зарубежных стран // «Зарубежное военное обозрение», № 1 (610), 1998&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;L4TMK&quot;&gt;[https://epl.delfi.ee/eesti/merevagi-voib-saada-baltimaade-suurima-sojalaeva?id=50786270 Merevägi võib saada Baltimaade suurima sõjalaeva]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;f6LHp&quot;&gt;Sõdur 2019 nr 4 lk 25 https://issuu.com/sodur/docs/sodur0419/24&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XiFRL&quot;&gt;https://www.globalsecurity.org/military/world/europe/et-navy.htm&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GeaGk&quot;&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/3418450/mere-ja-ohuvagi-muutuvad-palgasojavaeks Mere- ja õhuvägi muutuvad palgasõjaväeks]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;L1dbO&quot;&gt;[https://epl.delfi.ee/eesti/merevagi-maadleb-jarjest-suveneva-kaadripuudusega?id=51022760 Merevägi maadleb järjest süveneva kaadripuudusega]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fxOz7&quot;&gt;444396 Mereväe varjatud pool_ joomingud ja seksuaalsed ahistamised&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yLTx3&quot;&gt;uudised.err.ee/index.php?06234918&amp;print=1 Laaneots süüdistustest mereväe kohta: see on laim&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5VovR&quot;&gt;https://dea.digar.ee/article/AKsodur/2017/02/0/9.1&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ExqjF&quot;&gt;https://www.kvak.ee/files/2021/10/Liivo-Laanetu_UNUSTATUD-VISIOON-%E2%80%93-EESTI-MEREKAITSE-ARENG-AASTANI-2010.pdf&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;n3PFa&quot;&gt;https://www.ksk.edu.ee/wp-content/uploads/2016/01/ENDC_Occasional_Papers_3_03_Laanemets.pdf&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KRIYi&quot;&gt;[https://forte.delfi.ee/artikkel/81027367/eesti-merevae-ulem-selline-on-meie-tanane-kaitsevoime-merel Eesti mereväe ülem: selline on meie tänane kaitsevõime merel]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Alustavad&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Politsei- ja piirivalveameti laevad alustavad tegevust mereväe laevastikus |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1608838663/politsei-ja-piirivalveameti-laevad-alustavad-tegevust-merevae-laevastikus |vaadatud=3. jaanuaril 2023}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wASzL&quot;&gt;[https://www.postimees.ee/7130407/eesti-merevaele-anti-ule-vaekaitsekaatrid Eesti mereväele anti üle väekaitsekaatrid]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HyPUb&quot;&gt;https://p.ocdn.ee/40/i/2017/3/9/03reqxdv.ny0.jpg{{Kõdulink|aeg=juuni 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*[[Mati Õun]]. Eesti sõjalaevad 1918–1940. I valik. Tallinn, 1998.
*[[Mati Õun]]. Eesti Merekindlused ja nende suurtükid 1918 – 1940. Tallinn, 2001.

==Välislingid==
{{commonskat|Estonian Navy}}
* [http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/merevagi Mereväest kaitseväe peastaabi kodulehel]
* [https://mil.ee/kaitsevagi/kaitsevae-symboolika/#t-merevae-auastmed Mereväe auastmed]
* [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=19350260&amp;l=fplink Kaks miinitraalerit otsib uut omanikku]. delfi.ee, [[15. juuli]] [[2008]]. 
* [https://arhiiv.err.ee/guid/201005130648012010010002081001517C41A040000005020B00000D0F122485 Täiskäik edasi. Eesti merevägi. Erik Boltowski 2006]

{{Eesti kaitsejõud}}
{{Eesti kaitsevägi}}

[[Kategooria:Mereväed riigiti]]
[[Kategooria:Eesti merevägi]]</text>
      <sha1>3x032xxqf9mxfheoghsn6303i0xlg1o</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7205035</id>
      <parentid>7205031</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T08:59:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hummel15</username>
        <id>85217</id>
      </contributor>
      <comment>/* Mererelvastus */</comment>
      <origin>7205035</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="36833" sha1="32sb4qb3yfia4w76bgebxpcj8pk6mj7" xml:space="preserve">{{liita|Eesti mereväe staap}}
{{viita}}{{ajakohasta}}
{{väeüksus
 | nimi                     = Eesti merevägi
 | pilt                     = Estonian Navy emblem.svg|pildisuurus=175px
 | pildiallkiri             = Eesti mereväe embleem
 | algusaeg                 = 21. november 1918 &lt;br/&gt; taasasutatud 1. juulil 1993
 | lõpuaeg                  = 
 | aeg                      = 
 | riik                     = {{pisiLipp|Eesti}}
 | kuuluvus                 = [[Eesti kaitsevägi]]
 | haru                     = 
 | liik                     = [[merevägi]]
 | ülesanne                 = merekaitse
 | suurus                   = ~350 inimest &lt;br/&gt; 11 laeva ja kaatrit
 | alluv                    = 
 | garnison                 = Tallinn
 | garnisonisilt            = 
 | hüüdnimi                 = 
 | patroon                  = 
 | deviis                   = &quot;Mere kutsel - mere kaitsel!&quot;
 | värvid                   = 
 | värvisilt                = 
 | marss                    = 
 | maskott                  = 
 | tähtpäevad               = 
 | varustus                 = 
 | varustusesilt            = 
 | lahingud                 = 
 | lahingusilt              = 
 | aumärgid                 = 
 | autasud                  = 
 | lõpetatud                = 
 | lennutunnid              = 
&lt;!-- Ülemad --&gt;
 | praegune_ülem            = [[kommodoor]] [[Ivo Värk]]
 | praegune_ülem_silt       = 
 | tseremoniaalne_ülem      = 
 | tseremoniaalne_ülem_silt = 
 | rügemendi_kolonel        = 
 | rügemendi_kolonel_silt   = 
 | märkimisväärsed_ülemad   = [[admiral]] [[Johan Pitka]]
&lt;!-- Sümboolika --&gt;
 | märk                     = [[Pilt:Naval Ensign of Estonia.svg|175px]]
 | märk_silt                = Mereväe lipp
 | märk_2                   = 
 | märk_2_silt              = 
 | märk_3                   = 
 | märk_3_silt              = 
 | märk_4                   = 
 | märk_4_silt              = 
&lt;!-- Õhusõidukid --&gt;
 | ründelennuk              = 
 | pommituslennuk           = 
 | elektrooniline_lennu     = 
 | hävituslennuk            = 
 | helikopter               = 
 | rünnakhelikopter         = 
 | püüdehävituslennuk       = 
 | patrulllennuk            = 
 | luurelennuk              = 
 | õppelennuk               = 
 | transportlennuk          = 
}}
'''Eesti merevägi''' on [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] põhiväeliik ja struktuuriüksus, mis vastutab [[Merevägi|mereoperatsioonide]] eest. 
Mereväe peamiseks eesmärgiks on kaitsta Eesti territoriaalset terviklikkust ja riiklikke huvisid merel ning põhiliseks tegevusvaldkonnaks [[miinitõrje]] merel ning mereolukorrateadlikkuse tagamine.&lt;ref name=&quot;yFnG9&quot; /&gt;

Mereväe ülem on [[kommodoor]] [[Ivo Värk]] ja [[lipulaev]] on [[miinijahtija]] [[Admiral Cowan]].

==Ajalugu==
=== Eesti merejõud 1918–1940 ===
{{Vaata|Eesti merejõud}}
[[Pilt:Inglise laevastik Krasnaja Gorka.jpg|pisi|Inglise ja Eesti laevad Krasnaja Gorka operatsioonil 1919]]
[[Pilt:Eesti merejõudude sõjalaevad Sõjasadamas talvel - MMF4509 1.jpg|pisi|Eesti sõjalaevad Sõjasadamas u 1930]]
Esimesed mereväe üksused – Eesti Sõjavägede Staabi Mereväe Jaoskond ja Mereväe Pataljon – moodustati [[28. veebruar]]il [[1918]]. Need lõpetasid tegevuse [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni]] ajal. 

Novembris 1918 hakkas [[Kaitseliit]] korraldama merekaitset. 13. novembril 1918 võeti lahkuvalt Saksa sõjaväelt üle esimene relvastatud laev - vahilaev [[Laine (vahilaev)|Laine]]. Esimeseks mereväe lahinguotstarbeliseks laevaks sai peagi suurtükilaev [[Lembit (suurtükipaat)|Lembit]]. Merejõud asutas [[sõjaminister]] '''[[21. november|21. novembril]] 1918'''.

Mereväe esimene dessant viidi läbi [[Kunda]]s 23. detsembril 1918. Maaväe toetuseks korraldati edaspidi dessante põhjarannikul, Ingerimaal, Riia lahes ja jõuti välja Väina jõele. Samuti mineeris merevägi Kroonlinna laevateid. Eesti merevägi osales paljudes tähtsates lahingutes, sealhulgas [[Utria dessant|Utria dessandis]] ning [[Laagna lahing|Laagna]], [[Narva lahing (1919)|Narva]] ja [[Riia lahing (1919)|Riia lahingus]]. Sõja lõpuks oli mereväega liidetud kümneid uusi laevu, sealhulgas 2 miiniristlejat ja 2 suurtükilaeva. Kokku osales merejõudude koosseisus [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] üle 150 aluse.

1925. aastal koliti seni kaubasadama nurgas seisnud sõjalaevad üle vahepeal piisavalt korrastatud [[Miinisadam]]asse, mis nimetati Sõjasadamaks.

1937. aastal said merejõud esimesed allveelaevad [[Kalev (allveelaev)|Kalev]] ja [[Lembit (allveelaev)|Lembit]], mis kuulusid ehituse ja varustuse poolest maailma parimate hulka.

'''Merejõudude koosseis 1940''' 
*Merelaevastik (kuni 1. aprillini Merelaevastiku Divisjon)
**[[Allveelaevade Divisjon]]
**Vahilaevade divisjon
**Traaler-veeskjate divisjon
*[[Eesti merekindlused|Merekindlused]] 
*[[Peipsi Laevastiku Divisjon]] [[Tartu]]s
*Mereväe õppekompanii (endine [[Mereväe Ekipaaž]])
*Merejõudude Baas
*[[Tallinna sõjasadam|Sõjasadam]]
[[Pilt:Okręty Eesti Merevägi.jpg|pisi|Merejõudude laevad Vanasadamas 1940]]
Vastavalt [[Eesti]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vahelisele [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|kokkuleppele]] hakkasid 11. oktoobril 1939 Nõukogude sõjalaevad baseeruma Eesti sadamates, sealhulgas Sõjasadamas. 

14. juunil 1940 alustas Nõukogude Liit mere- ja õhublokaadi ning 17. juunil sisenes uute suurte sõjaväeüksustega Eesti territooriumile ja territoriaalvetesse. Mereväe laevad pidid Sõjasadamast lahkuma ja asusid peamiselt Kaubasadamasse. Pärast võimu ülevõtmist suvel anti Nõukogude sõjaväele üle tuletornid, merekindlused ja mereside osakonna postid. Septembris kehtestati Nõukogude määrustikud ja laevad määrati Nõukogude [[Balti laevastik]]u üksustesse. 30. septembril kirjutas merejõudude juhataja [[kaptenmajor]] [[Johannes Santpank]] alla oma viimasele päevakäsule. Üleandmisaktidele kirjutati alla 28. oktoobril. 1940. aastal mereväes teeninud ohvitseridest vangistati Nõukogude võimu poolt 43.

=== Eesti merevägi pärast taasiseseisvumist ===
[[Pilt:Lembit (allveelaev).jpg|pisi|Allveelaev Lembit Pirital 1990. aastate lõpul]]
==== Merekaitse algatused ja mereväe taasloomine ====
1992. aastal andis Eesti Vabariigi valitsus korralduse võtta [[Balti Laevastiku muuseum]]ilt Eesti Meremuuseumile üle [[Pirita sadam]]as seisev muuseum-[[allveelaev Lembit]]. 27. aprillil hõivasid relvastatud kaitseväelased lühiajaliselt valveta jäänud laeva ja saabunud Venemaa ametiisikud nõustusidki laeva eestlastele üle andma. Lembitul toimus pidulik rivistus ning esimest korda pärast Eesti taasiseseisvumist heisati sõjalaeval Eesti lipp. Laevale jäeti võimalike vastuaktsioonide tõrjumiseks väike vahtkond ja reservohvitser [[Vladimir Kopelman]]i eestvõttel asuti ühtlasi sadamast jälgima laevaliiklust Tallinna lahel. Heisati reidi vanema vimpel. Tegemist polnud siiski meresõidukõlbliku laevaga.

'''1. juulil 1993''' moodustati [[Kaitsejõudude Peastaap|Kaitsejõudude Peastaabi]] juurde mereosakond, mille koosseisus olid nooremleitnant [[Igor Schwede]] ja [[Edgar Haavik]]&lt;ref name=&quot;iQqzB&quot; /&gt;. 

1993. aasta kevadel olid Eesti riigivõimud konfiskeerinud inimsmugeldajatelt väiksema [[kalalaev]]a, mis otsustati sügisel anda loodava mereväe käsutusse. Laev sai nimeks [[Laine (laev 1986)|Laine]]. Tegemist oli küll sõidukõlbliku, aga riigikaitse otstarbel minimaalselt rakendatava alusega.

Mereväe ülesehitamine osutus keeruliseks, sest puudusid nii pädev personal, sobivad [[ujuvvahend]]id kui ka raha. Samal ajal olid juba hoo sisse saanud (ja enam tähelepanu ning personali endale tõmmanud) [[Siseministeerium]]i [[Piirivalve]] ja [[Majandusministeerium]]i [[Veeteede Amet]]i laevastike arendamine. Oma laevastikku arendas veel [[Keskkonnaministeerium]]i [[Mereinspektsioon]]. Kolm laeva olid suutnud endale 1992 aastal hankida tegelikult ka mõned Kaitseliidu malevad, kuid neid ei suudetud käigus hoida. Merekaitse [[võimekus]]e arendamine kippus seega laiali hajuma. Kaitsejõududel nappis samas mereväe jaoks raha, kuna samaaegselt tuli nullist üles ehitada kogu riigikaitse ja esmaseks prioriteediks pidas juhtkond maaväge. Ühtlasi polnud veel päris selge, missugune merevägi Eestil võiks üldse olla või mis ülesandeid täita.

==== Mereväe ülesehitamine 1994–2000 ====
10. jaanuaril 1994 nimetati taasiseseisvunud Eesti esimeseks mereväe ülemaks [[mereväekapten]] [[Roland Leit]]. 

1994. aasta veebruariks oli Mereväe koosseisus 5 ohvitseri, 5 allohvitseri ja 5 ajateenijat.

29. märtsil 1994 kinkis Taani Eesti mereväele esimese korralikuma sõjalaeva, mis sai nimeks Ahti (A431). 13. aprillil 1994 moodustati ametlikult [[Eesti mereväe staap|Mereväe staap]]&lt;ref name=&quot;rYmJl&quot; /&gt;, mis asus kõigepealt Tallinnas [[Kopli]]s [[Erika tänav]]al. Esimeseks staabiülemaks määrati [[Rootsi merevägi|Rootsi mereväes]] teeninud [[kaptenleitnant]] [[Veljo Pärli]]&lt;ref name=&quot;GjhBr&quot; /&gt;. Juunis 1994 suunati mereväkke esimesed 15 ajateenijat, kes olid saanud [[Piirivalvekool]]is mereväelise ettevalmistuse. 14. juunil 1994 andis Kaitseliit mereväele üle 2 kasutuskõlbmatut [[Zhuk-klassi patrullkaater|Zhuk-klassi patrullkaatrit]]. Hiljem suudeti üks neist (Grif) korrastada ja kasutusele võtta.

Eesti sõjalaevad hakkasid augustist 1994 kandma taas traditsioonilisi laevalippe. 1. augustil 1994 kanti Eesti Mereväe laevade nimekirja laevana nr 1 allveelaev Lembit.
[[Pilt:Tallinna Miinisadam pärast Vene vägede lahkumist AM F 32920 7 Eesti Ajaloomuuseum SA.jpg|pisi|Miinisadam pärast Vene vägede lahkumist 1994]]
31. augusti õhtul 1994 lahkusid viimased Vene sõjaväelased Miinisadamast ja Eesti merevägi võttis sadama täielikult üle. Miinisadam oli väga halvas seisus: enamus hooneid oli muutunud või muudetud kasutuskõlbmatuiks, kommunikatsioonid lagunenud või lõhutud, kaid amortiseerunud ja akvatooriumis oli mitu uppunud vene laeva. 1. septembril 1994 saabus Saksamaalt Tallinna Eesti mereväele kingitud Kondor-klassi sõjalaev Sulev (M412). 1994. aasta septembri lõpul võeti Mereväkke esimesed ajateenijad, kes läbisid oma ajateenistuse ning väljaõppe täielikult kohapeal. 

1995. aastaks kinnitati mereväele esimest korda oma eelarve. Mereväe koosseisus asutati 14. märtsil 1995 rannakaitse kompanii. Samal aastal osales Sulev ka esmakordselt rahvusvahelisel mereväeõppusel BaltOps 95. 
[[Pilt:Estonian navy miinisadam 1995.jpg|pisi|Mereväe laevad Miinisadamas u 1995. aastal]]
Mereväe areng sai tõsisema hoo alles 1990. aastate teisel poolel, kui isikkoosseis ja laevastik hakkasid kasvama. Seoses teenistuses ilmnenud probleemidega hakati jõudsamalt arendama vajalikke normdokumente, sealhulgas ohutuseeskirju ja õppematerjale ning süsteemsemalt koolitama personali. Teenistusse asusid esimesed partnerriikide (Soome, Taani, Saksamaa, Rootsi) mereväekoolidesse õppima lähetatud värsked ohvitserid. Hoolimata sellest püsis veel pikka aega personali ja eriti kvalifitseeritud ohvitseride ja allohvitseride nappus. 

7. mail 1996 Riigikogus vastu võetud &quot;Eesti riigi kaitsepoliitika põhisuundades&quot; olid esmakordselt ka mereväe arendamise eesmärgid ja üldised suunised merelise riigikaitse ülesehitamiseks.

29. aprillil 1997 kinnitati järgmine mereväe struktuur: 
* staap; 
* meredivisjon (hiljem miinilaevade divisjon);
* mereväebaas. 

1998. aasta aprillis uppus Miinisadamas tormi ja valede tegevuste tagajärjel reidikaater Mardus. Alus tõsteti üles ja kanti maha.

1998. aastal moodustati [[Eesti]], [[Läti]] ja [[Leedu]] ühine miinilaevade eskaader [[BALTRON]] eesmärgiga kasvatada koostöövõimet merekaitse ja turvalisuse eesmärgil. 1998. aastaks oli mereväe teenistuses umbes 160 inimest.&lt;ref name=&quot;OmA7q&quot; /&gt;

2000. aasta alguseks oli mereväes käigus 8 laeva: 2 [[R-klassi patrull-laev]]a, 2 [[Frauenlob-klassi miinitraaler]]it, 1 [[Zhuk-klassi patrullkaater]], 1 [[Kondor-klassi laev]], 1 [[Maagen-klassi valvelaev]]-[[abilaev]] ja 1 [[kalalaev]]ast kohandatud abilaev&lt;ref name=&quot;L4TMK&quot; /&gt;. Lisaks oli seismas veel paar laeva, mis polnud sõidukorras või olidki varuosadeks. Samal aasta jooksul saadi aga partnerriikidelt kingitusena 3 suuremat laeva. 2000. aasta novembris võeti teenistusse Taani abina saadud ja kogumahutavuselt seni läbi ajaloo Eesti suurim sõjalaev – [[Admiral Pitka]]. 
[[Pilt:Admiral Pitka in Helsinki.jpg|pisi|Admiral Pitka [[Helsingi]]s 2007]]
Ehkki laevade arv suurenes, jätkusid raskused personaliga, mistõttu poleks olnud võimalik kõiki laevu korraga merele saata. Personali nappusel tuli mereväelasi sageli kiiremini ülendada ametiredelil, mistõttu ei pruukinud paljud ohvitserid või allohvitserid omada ametikohal vajalikku teenistuskogemust (ega auastet). See võis tingida nii sisekorra alaseid, kui erialaseid puudusi.{{lisa viide}} 

Aastatuhande vahetuseks oli mereväe ülema juhtimisel valminud visioon Eestile tegelikult vajaliku ja sobiliku mereväe väljaarendamiseks. Seoses ressursside nappusega jäi see algatus siiski tagaplaanile.{{lisa viide}}

==== Mereväe reformimine NATOga liitumise raames 2000–2005 ====
2000. aasta septembris määrati Kaitseväe juhatajaks senine Piirivalveameti peadirektor mereväekapten [[Tarmo Kõuts]]. Riigikaitses algas kiirem ja süsteemsem ettevalmistamine [[NATO]]-ga liitumiseks. Ühtlasi viidi NATO nõuetega vastavusse Mereväe laevade väljaõpe, milleks oli ettevalmistusi alustatud juba varem BALTRON-i projekti raames. 

2000. aastate algul vaadati Kaitseväe korrastamise ja reformimise taustal üle ka mereväe tegevus ja koosseis. Vahendite ja personali nappusel ja lootuses NATO liitlaste kaitse garantiile ka merel, otsustati keskenduda vaid miinitõrjevõime arendamisele ja seeläbi liitlaslaevastikega koostöösse panustamisele. Otsustati teenistusest välja arvata mitu abina saadud vanemat ja sageli remonti vajavat laeva ning asemele hankida mõned uuemad [[miinijahtija]]d. Otsustati likvideerida ka rannakaitse kompanii, millest sai veel mõneks ajaks baasikaitse kompanii. Mereväe vaid miinitõrjevõimele fookustamises on hiljem nähtud lisaks toona piiratud ressurssidele ja kogemuste nappusele ka mitmete seni Eesti kaitsevõime arendamist toetanud riikide soovi, piirata [[Baltimaad]]e merevägede arendamist, et mitte mõjuda provokatiivsena Venemaale.&lt;ref name=&quot;f6LHp&quot; /&gt; 

1. aprillil 2003 asutati juhtide, esialgu allohvitseride, väljaõppe paremaks korraldamiseks mereväe väljaõppe- ja arenduskeskus&lt;ref name=&quot;XiFRL&quot; /&gt; (2008. aastast mereväekool).

2000. aastate algul läbis mereväes aasta jooksul ajateenistuse juba umbes 250 ajateenijat, neist umbes 100 laevadel. 2004. aastast (kevadeks lõpetasid viimased ajateenijad) otsustati mereväes ajateenijatest loobuda, panustades vaid professionaalidele.&lt;ref name=&quot;GeaGk&quot; /&gt; Ajateenijatest loobumise tagajärjel tekkis ja süvenes aga personalipuudus, eriti suur puudus oli madrustest ja allohvitseridest.&lt;ref name=&quot;L1dbO&quot; /&gt;

====Mereväe uuendamine ja laevastiku vähendamine 2006–2013====
[[Pilt:Eesti piirivalve Mi-8 Edit.jpg|pisi|Päästeharjutus Miinisadamas 2008]]
2006. aastal osteti Taanist abilaevaks [[Lindormen-klassi miiniveeskaja]] (teise sama klassi laeva sai [[Haridusministeerium]], mis aga oli hiljem sunnitud selle raha puudusel mereväele andma). See oli esimene sõjalaev, mis pärast taasiseseisvumist mereväele osteti, mitte ei saadud partneritelt annetusena.
[[Pilt:EML Tasuja (A432).jpg|pisi|Mereväe Lindormen-klassi laev Tasuja A432 Inglismaa rannikul 2009]]
2007. aasta augustiks renoveeriti lõpuks Miinisadama amortiseerunud põhjapoolsed [[kai]]d umbes 500 m ulatuses. Mereväe teenistuses oli u 330 inimest.

Aastatel 2007–2009 võeti teenistusse kolm kasutatud, kuid moodsat [[Inglismaa]]lt ostetud [[Sandown-klassi miinijahtija]]t. Samaaegselt toimus partneritelt sõjalise abina saadud vanemate sõjalaevade teenistusest välja arvamine. 2009. aasta lõpuks olidki teenistusest välja arvatud kõik seni abina saadud laevad peale lipulaeva Admiral Pitka. Laevade arv vähenes kokkuvõttes umbes poole võrra, aga paranes meeskondade komplekteeritus. Personalipuuduse kompenseerimiseks taastati mereväes ka ajateenistus, kuid varasemast oluliselt väiksemas mahus ja ajateenijatest nooremallohvitsere laevadele enam ei koolitatud.

Mereväe laevastiku kokku tõmbamise järel algas ka piirivalvelaevade arvu vähendamine. Alates 2010. aastast läksid senise [[Piirivalveamet]]i laevad ühendatud [[Politsei- ja Piirivalveameti laevastik|Politsei- ja Piirivalveamet]]i koosseisu. Järgnenud aastail arvati praktiliselt kõik vanemad piirivalvelaevad kokkuhoiu huvides teenistusest välja ja asemele hangiti paar uuemat mitmeotstarbelist laeva.&lt;ref&gt;https://www.postimees.ee/1077372/ppa-laevastiku-uuendamine-nouaks-49-miljonit-eurot&lt;/ref&gt;

2011. aastal alustati [[Sõjakool]]i ja mereväekooli baasil Eestis oma mereväe eriala ohvitseride väljaõpetamist, millega pandi alus ühtsemale koolkonnale ja stabiilsemale järelkasvule. Aastail 2011–2015 kasutati kadettide ja merekaitseliitlaste väljaõppeks juba 2005. aastal Mereväe teenistusest välja arvatud ja Sõjamuuseumi omandusse jäänud patrull-laeva Ristna. 2011. aasta septembris tabas mereväge skandaal, kus ühe nooremohvitseri teenistusest lahkumise järel avaldati meedias infot tõsiste distsipliini- ja muude rikkumiste kohta varasemail aastail.&lt;ref name=&quot;fxOz7&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;yLTx3&quot; /&gt;. 

2012. aastal andis Veeteede Amet mereväele üle endise sisevete hüdrograafiakaatri EVA-321, millest sai [[tuukrikaater]] [[Lood (laev)|Lood]] (A530). See jäi ühtlasi peaaegu kümneks aastaks viimaseks laevatäienduseks. 

2013. aasta suvel arvati lõpuks teenistusest välja viimane eelnenud 20 aasta jooksul kingitusena saadud laev – Admiral Pitka, mis oli rahapuudusel juba 2008. aastast sadamas seisnud.&lt;ref&gt;https://www.postimees.ee/904652/merevae-laevad-seisavad-raha-ja-kaadripuudusel-sadamas&lt;/ref&gt;

====Merevägi 2014–2020====
2013.–2014. aasta Kaitseväe üldise struktuurireformi järel jäid mereväe koosseisu: 
* juhtkond;
* laevastik (operatsioonistaap, laevad, mereväekool, tuukrigrupp);
* mereväebaas (tehnikaosakond, teenusteosakond, meditsiinikeskus, haldusosakond). 

Reformiga likvideeriti eraldi mereväe staap, kuna vastavad funktsioonid-osakonnad jagati laevastiku ning mereväebaasi vahel. 

Mereväe funktsioonideks jäi miinitõrje ja olukorrateadlikkus. Loobuti uute võimete arendamisest ja uute laevade hankimisest, keskendudes olemasolevatele. Märgatavalt paranes personaliolukord. Arendati mõnevõrra enam mere-koostööd Politsei- ja piirivalveametiga. 

2017. aasta sügisel valmis Miinisadamas ja võeti kasutusele Baltimaades ainulaadne lekketõrjesimulaator.&lt;ref&gt;https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/merevaes-opetatakse-uue-simulaatoriga-laeva-uppumisest-paastmist/&lt;/ref&gt;

Tänu mereväe väga piiratud võimekusele (praktiliselt vaid miinitõrje ja koostöö) kiputi avalikkuses seadma järjest enam kahtluse alla mereväe, kui väeliigi vajalikkust Eestile sellisel kujul. Alates 2014. aasta Ukraina sündmustest halvenes samas järgemööda rahvusvaheline julgeolekuolukord. Avalikkus ja mereväelased ise tõstatasid järjest enam arutelusid Eesti viletsa võitu merekaitse efektiivsema arendamise vajadusest.&lt;ref name=&quot;5VovR&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ExqjF&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;n3PFa&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;KRIYi&quot; /&gt; 

2020. aasta paiku alustati mereväe arendamiseks uute suundade väljatöötamisega. Lisaks senisele miinitõrjele ja olukorrateadlikkuse tagamisele otsustati lõpuks hakata rohkem panustama ka rannikumere kaitsele. Selleks tuli alustada täiesti uute võimete planeerimisega ja kohandada struktuuri.

==== Merevägi alates 2021. aastast ====
2021. aasta kevadeks võeti teenistusse kaks Eestis ehitatud patrullkaatrit ehk väekaitsekaatrit. Need olid esimesed pärast taasiseseisvumist spetsiaalselt Eesti mereväele valmistatud ja uuena teenistusse võetud laevad. Sama aasta lõpul saabusid mereväe relvastusse ka [[meremiin]]id.

2022. aastal muudeti oluliselt mereväe struktuuri. Taas moodustati eraldi mereväe staap ja laevastiku asemele loodi divisjonid. Mereväebaas nimetati samuti divisjoniks. Taas moodustati ka rannikukaitseüksus, mille relvastusse plaaniti mobiilsed raketisüsteemid.

3. jaanuaril 2023 toodi avamerel mereseire- ja merekaitsealaste tegevuste tõhustamiseks mereväe koosseisu üle neli suuremat Politsei- ja Piirivalveameti laeva, millest moodustati patrull-laevade divisjon.&lt;ref name=&quot;Alustavad&quot; /&gt; Laevastike ja teatud funktsioonide ühendamise üle oli tegelikult väideldud juba alates 1990. aastaist, kuid seni polnud leidunud piisavalt ametkondlikku ega poliitilist tahet.

=== Eesti Mereväe ajaloolisi laevu ===
[[Pilt:Lennuk1919-1933.jpg|pisi|Miiniristleja (hävitaja) Lennuk]]
*[[Laine (vahilaev)]] – esimene Eesti sõjalaev;
*[[Lembit (suurtükilaev)]] – esimene Eesti lahinguotstarbeline sõjalaev;
*[[Lennuk (miiniristleja)]] – pikkuselt suurim ja võimsaima tulejõuga Eesti sõjalaev;
*[[Admiral Pitka]] – veeväljasurvelt suurim Eesti sõjalaev;
*[[Lembit (allveelaev)]] – ainus säilinud Eesti sõjalaev 2. maailmasõja eelsest ajast ja pikimalt vees olnud allveelaev maailmas;
*[[Pikker (vahilaev)]] – suurim iseseisvas Eestis ehitatud sõjalaev;
*[[Ristna (laev 1957)]] – esimene Eesti sõjalaev, mis sai õiguse kanda kohaliku omavalitsuse vappi.

=== Mereväe juhatajad ja ülemad ===
'''Juhatajad aastatel 1918–1940'''
*1918–1918 – kaptenleitnant [[Rudolf Schiller]]
*1918–1920 – kontradmiral [[Johan Pitka]]
*1920–1925 – mereväekapten [[Johannes Herm]] 
*1925–1932 – kontradmiral [[Hermann Salza]] 
*1932–1938 – mereväekapten [[Valentin Grenz]] 
*1938–1939 – mereväekapten [[Valev Mere]] 
*1939–1940 – kaptenmajor [[Johannes Santpank]] 

'''Ülemad pärast 1994. aastat'''
*1994–1998 – mereväekapten [[Roland Leit]]
*1998–2003 – kaptenleitnant (hiljem ajutiselt mereväekapten) [[Jaan Kapp]]
*2003–2007 – kaptenmajor [[Ahti Piirimägi]], kaptenmajor [[Peeter Ivask]] (kohusetäitjad, vaheldumisi)
*2007–2012 – mereväekapten [[Igor Schwede]]
*2012–2016 – mereväekapten [[Sten Sepper]]
*2017–2024 – kommodoor [[Jüri Saska]] 
*2024– kommodoor [[Ivo Värk]]

== Koosseis ==
Mereväe struktuur on rahu-, kriisi- ja sõjaajal suures osas muutumatu ning koosneb peamiselt tegevväelastest. [[Ajateenija]]tel on võimalik teenida nii maismaal kui ka laevadel. Kokku on mereväe koosseisus üle 350 kaitseväelase ja tsiviilametniku. 

'''Mereväe koosseisus on'''
[[Pilt:Estonian Navy - Organization 2026.png|pisi|Mereväe struktuuri ingliskeelne ülevaade]]
* '''Juhtkond'''
** Mereväe ülem on 2024. aastast kommodoor [[Ivo Värk]]. Mereväe ülem allub kaitseväe juhatajale. 

* '''Mereväe staap'''
** Staabi osakonnad

* '''Patrull-laevade divisjon'''
** Mitmeotstarbelised patrull-laevad
** Patrull-laevad

* '''Miinisõja divisjon''' [[Pilt:Divisjon2.jpg|30px|Miinilaevade Divisjoni vapp]]
** Sandown-klassi miinijahtijad 
** Lindormen-klassi staabi- ja toetuslaev
** Tuukrigrupp

* '''Rannikukaitse divisjon''' 
** Raketipatarei
** Seireallüksused
** Väekaitse allüksused
** Roland-klassi patrullkaatrid (väekaitsekaatrid)

* '''Mereväekool'''
* '''Lahinguteeninduse divisjon''' [[Pilt:Merevaebaas.jpg|30px]]
** Varustussektsioon
** Remondi- ja hooldussektsioon
** Transpordisektsioon
** Meditsiinikeskus

== Tegevus == 
=== Mereolukorra teadlikkuse tagamine ===
Merevägi tagab Eesti territoriaalvetes ja majandusvööndis mereolukorra teadlikust süstemaatiliselt tuvastatava merepildi kaudu. Lisaks olukorrateadlikkusele on mereväe ülesandeks ka vajalike sõjaliste tegevuste teostamine merel, merereostuse avastamine ja likvideerimine, osalemine õiguskorra ja meresõiduohutuse tagamisel ning vajadusel reageerimine merepääste sündmustele.

=== Miinitõrje ===
[[Pilt:Ex STEADFAST JAZZ (10674169154).jpg|pisi|Mereväe miinijahtija EML Admiral Cowan M313 (keskel) rahvusvahelisel õppusel, 2013]]
Mereväe laevastik koosneb peamiselt miinijahtijaist ja miinitõrjeoperatsioonide toetuseks kasutatavaist laevadest. Mereväel on nüüdisaegsed miinijahtijad, spetsiaalse väljaõppe saanud miinituukrite grupp ja miiniinfokeskus, mille ülesanne on hallata ja täiendada Eesti vete miinisõjaga seotud andmebaase. Miinitõrjeoperatsioonide ja -õppuste käigus tehakse üldjuhul kahjutuks ka reaalseid maailmasõdadest pärit [[meremiin]]e ja muid lõhkekehi. Aastate jooksul on Eesti vetest leitud ja kahjutuks tehtud sadu meremiine ning muid lõhkekehi. See on aidanud muuta Eesti laevateed ja sissesõidud nii olemasolevatesse kui ka loodavatesse sadamatesse turvalisemaks.

=== Rahvusvaheline koostöö ===
Mereväe laevade meeskonnad on näidanud end rahvusvahelistel operatsioonidel koostöövõimeliste ja võrdsete partneritena. Taasloomisest alates on merevägi olnud mitme eduka rahvusvahelise koostööprojekti elluviija. 1998–2015 osales merevägi BALTRON-i projektis. Eesti oli esimene Balti riik, kes andis oma sõjalaeva NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force – NRF) koosseisu.

Eesti annab perioodiliselt oma panuse [[NATO alaline 1. miinitõrjelaevade grupp|NATO alalise 1. miinitõrjelaevade grupi]] ''(Standing NATO Mine Countermeasures Group 1 – SNMCMG1)'' tegevusse.

== Teenistus ==
=== Ajateenistus ===
[[Pilt:170606-N-N0901-044 (34978748102).jpg|pisi|Mereväelased laeva vööritekil]]
Mereväes kestab ajateenistus 11 kuud ning teenistusse võetakse jaanuaris või juulis. Esmalt läbivad kõik kaitseväe ajateenijad [[sõduri baaskursus]]e (SBK) [[Miinisadam|Miinisadamas]]. Pärast seda suunatakse laevastiku sõjalaevadele teenima asuvad ajateenijad mereväelase baaskursusele (MBK) ja rannikukaitse divisjoni ajateenijad väekaitse baaskursusele (VKBK) või nooremallohvitseride (NAK) kursusele. Pärast mereväelase baaskursust jätkavad ajateenijad teenistust laeval või kaldateenistuses lahinguteenindusdivisjonis. Rannikukaitsedivisjoni ajateenijad suunduvad edasi erialakursustele. Laeval teenides pole [[Nooremallohvitser]]iks ajateenistuses võimalik edasi õppida. Laevadel mööduvad teenistuse esimesed kuud peamiselt laevapõhist väljaõpet läbides ja viimased kuud merepraktikal. 

Mereväkke on oodatud ajateenistusse esmajärjekorras kutsealused, kellel on [[merendus]]ega varasem kokkupuude või huvi siduda end merendusega tulevikus.

=== Tegevteenistus ===
Laevateenistuses moodustavad ohvitserid laeva juhtkonna ja juhivad laeva sektsioonide tööd. Eesti esimesed mereväeohvitserid said mereväeohvitseri koolituse Suurbritannia, Saksamaa, Taani, Rootsi ja Soome meresõjakoolides. 2011. aasta sügisel alustas Kõrgemas Sõjakoolis esimene mereväeohvitseride kursus. Igal aastal lõpetab kursuse umbes 4–5 uut mereväeohvitseri. 

Laevateenistuses juhivad vanemallohvitserid sektsioonisiseste meeskondade tööd ja korrapidamist, nooremallohvitserid mehitavad sektsioonid vastavalt koosseisutabelitele. Tegevallohvitserid omandavad vajalikud sõjalised teadmised kursustel. Erialased teadmised saadakse olenevalt ametikohast kas tsiviilkoolitusasutusest või erialakursustelt Eestis või välisriikides. Mereväe erialaseid kursuseid õpetatakse ka mereväekoolis. 

Merevägi värbab eri erialade spetsialiste. Samuti on võimalik õppida mereväetuukriks.

==Laevad==
[[Pilt:M315 of the Estonian Navy (cropped).jpg|pisi|Sandown-klassi miinijahtija]]
[[Pilt:A432 Tasuja and A433 Wambola at Quay 6 in Miinisadam Tallinn 5 November 2016.jpg|pisi|Lindormen-klassi toetuslaevad mereväebaasis]]
Mereväe koosseisus on tegevteenistuses või valmimisjärgus 9 [[laev]]a ja kaatrit. Lisaks on kasutusel väiksemaid mootorpaate.

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-style=&quot;text-align: center; background: lightsteelblue; font-weight: bold;&quot;
|Klass||Nimi||Parda-&lt;br&gt;number||Märkused
|-
!style=&quot;align: center; background: lightsteelblue;&quot; colspan=&quot;4&quot;|Patrull-laevad
|-
|rowspan=1|[[Kindral Kurvits-klass]]i mitmeotstarbeline [[patrull-laev]]
|&amp;nbsp;[[Kindral Kurvits]]
|align=&quot;center&quot;|P6731
|
|-
|rowspan=1|[[Raju-klass]]i mitmeotstarbeline patrull-laev
|&amp;nbsp;[[Raju (laev)|Raju]]
|align=&quot;center&quot;|P6732
|
|-
|rowspan=1|[[Pikker-klass]]i patrull-laev
|&amp;nbsp;[[Pikker (laev 1995)|Pikker]]
|align=&quot;center&quot;|P6753
|Teenistusest välja arvatud (Meremuuseumile) 2025
|-
|rowspan=1|[[Valve-klass]]i patrull-laev
|&amp;nbsp;[[Valve (laev)|Valve]]
|align=&quot;center&quot;|P6754
|
|-

!style=&quot;align: center; background: lightsteelblue;&quot; colspan=&quot;4&quot;|Patrullkaatrid
|-
|rowspan=2|[[Roland-klass]]i [[patrullkaater]]&lt;ref name=&quot;wASzL&quot; /&gt; &lt;br&gt; ([[väekaitsekaater]])
|&amp;nbsp;[[Roland (laev)|Roland]]
|align=&quot;center&quot;|P01
|Kingitud Ukrainale, asendus ehitamisel&lt;ref&gt;https://saartehaal.postimees.ee/8400256/kaitsevae-esimene-rannikupatrull-kaater-sai-kiilu&lt;/ref&gt;
|-

|&amp;nbsp;[[Risto (laev)|Risto]]
|align=&quot;center&quot;|P02
|Kingitud Ukrainale, asendus ehitamisel
|-

!style=&quot;align: center; background: lightsteelblue;&quot; colspan=&quot;4&quot;|Miinijahtijad
|-
|rowspan=3|[[Sandown-klassi miinijahtija]]
|&amp;nbsp;[[Admiral Cowan]]
|align=&quot;center&quot;|M313
|Mereväe lipulaev
|-
|&amp;nbsp;[[Sakala (laev)|Sakala]]
|align=&quot;center&quot;|M314
|
|-
|&amp;nbsp;[[Ugandi (laev)|Ugandi]]
|align=&quot;center&quot;|M315
|
|-

!style=&quot;align: center; background: lightsteelblue;&quot; colspan=&quot;4&quot;|Miiniveeskajad
|-
|rowspan=1|[[Lindormen-klassi miiniveeskaja]]
|&amp;nbsp;[[Wambola (laev 1977)|Wambola]]
|align=&quot;center&quot;|A433
|Kuni 2023 tuukri- ja toetuslaev
|-

|}

== Mererelvastus ==

{| class=&quot;wikitable&quot;
!Liik
!Nimetus
!Pilt
!Tootjariik
!Kogus
!Märkused
|-
|[[Laevatõrjerakett]]
|[[Gabriel (rakett)|Blue Spear (Gabriel)]]
|[[Fail:Gabrielout.jpg|raamita|150x150px]]
|{{Pisilipp|Iisrael}}
|?
|Süsteemid paigaldatakse autodele. Tarnitud 2024. a.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Vahur Lauri {{!}} |kuupäev=2024-02-09 |pealkiri=Eestisse jõudis laevatõrje kaugmaaraketisüsteem |url=https://www.err.ee/1609248903/eestisse-joudis-laevatorje-kaugmaaraketisusteem |vaadatud=2024-10-30 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Meremiin]]
|?
|?
|{{Pisilipp|Soome}}
|?
|Programmeeritav põhjamiin. Tarnitud alates 2022.
|}

==Mereväe baas==
Mereväe laevade kodusadam on [[Miinisadam]] [[Tallinn]]as. Miinisadamat haldab lahinguteeninduse divisjon, mille põhiülesanne on logistiline kaldatoetus. Miinisadam on võimeline vastu võtma ka NATO ja teiste liitlasriikide sõjalaevu ning tagama vajalikud sadamateenused.

== Tunnused ==
[[Pilt:Eesti mereväe lipp Admiral Cowani pardal.jpg|pisi|Laevalipp vardas]]
[[File:TEKE7144 (22588477211).jpg|thumb|Eesti mereväe lipp [[Admiral Cowan]]i ahtrivardas]]

Eesti mereväe laeva nime ees kasutatav ametlik lühend on '''EML''' (Eesti Mereväe Laev), inglise keeles ''ENS (Estonian Navy Ship)''. Lisaks on laevadel tavaliselt pardatähised, mis koosnevad ühest tähest ja kolmest numbrist.

'''Laevalipud'''

Eesti mereväe (laeva-)lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:13. Kui sõjalaev seisab [[kai]] ääres või ankrus, kantakse [[päikesetõus]]ust [[päikeseloojang]]uni vöörivardas güüsi ja ahtrivardas laevalippu. Kui laev on sõidus, kantakse sõjalaevalippu masti kahvlis ja güüsi ei kanta.

Sõjalaeva vimplit kannab sõjalaev, mis on aktiivses teenistuses ja kuhu on määratud kindel laevakomandör. 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-style=&quot;text-align: center; background:lightblue ; font-weight:;&quot;
| [[Pilt:Naval Ensign of Estonia.svg|150px]]
| [[Pilt:Naval Jack of Estonia.svg|border|130px]]
| [[Pilt:Flags of Estonia - Masthead Pennant.svg|border|280px]]
|-
|-style=&quot;text-align: center; background:lightsteelblue ; font-weight:;&quot;
|[[Sõjalaev]]a lipp
|[[Güüs]]
|Sõjalaeva [[vimpel]]
|}

'''Ametiisikute lipud ja vimplid'''

Ametiisikute lippe ja vimpleid kantakse masti [[raa]]s vastavalt nende isikute pardal viibimisele.
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-style=&quot;text-align: center; background:lightblue ; font-weight:;&quot;
| [[Pilt:Flags of Estonia - Presidential pennant.svg|230px]]
|-
|-style=&quot;text-align: center; background:lightsteelblue ; font-weight:;&quot;
|Vabariigi presidendi vimpel
|}
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-style=&quot;text-align: center; background:lightblue ; font-weight:;&quot;
| [[Pilt:Flags of Estonia - Minister of Defence.svg|border|130px]]
| [[Pilt:Flags of Estonia - Commander-in-Chief.svg|130px]]
| [[Pilt:Flags of Estonia - Lieutenant General.svg|130px]]
| [[Pilt:Flags of Estonia - Major General.svg|130px]]
| [[Pilt:Flags of Estonia - Rear Admiral.svg|130px]]
| [[Pilt:Flags of Estonia - Chief of Naval Forces.svg|150px]]
| [[Pilt:Flags of Estonia - Chief of Division.svg|150px]]
| [[Pilt:Flags of Estonia - Senior Officer Afloat.svg|125px]]
|-
|-style=&quot;text-align: center; background:lightsteelblue ; font-weight:;&quot;
|Kaitseminister
|Kaitseväe juhataja
|Viitseadmiral
|Kontradmiral
|Kommodoor
|Mereväe ülem
|Divisjoni ülem
|Reidi vanem
|}

== Vaata ka ==
*[[Eesti sõjalaevade loend]]
*[[Eesti merejõud]]
*[[Merekaitseliit]]
*[[Politsei- ja Piirivalveameti laevastik]]
*[[BALTRON]]
*[[Soome merevägi]]
*[[Läti merevägi]]
*[[Rootsi merevägi]]
*[[Balti laevastik]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;yFnG9&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/merevagi |pealkiri=Merevägi |vaadatud=2013-01-04 |arhiivimisaeg=2013-02-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130226093006/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/merevagi |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;iQqzB&quot;&gt;https://ilias.mil.ee/goto.php?target=file_30787_download&amp;client_id=uusilias&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rYmJl&quot;&gt;[https://epl.delfi.ee/eesti/b-eesti-merevae-sunnipaev-b?id=50852441 Eesti Mereväe sünnipäev ]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GjhBr&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://vm.ee/en/node/21731 |vaadatud=2019-06-12 |arhiivimisaeg=2020-08-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200803124155/https://vm.ee/en/node/21731 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OmA7q&quot;&gt;Вооружённые силы зарубежных стран // «Зарубежное военное обозрение», № 1 (610), 1998&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;L4TMK&quot;&gt;[https://epl.delfi.ee/eesti/merevagi-voib-saada-baltimaade-suurima-sojalaeva?id=50786270 Merevägi võib saada Baltimaade suurima sõjalaeva]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;f6LHp&quot;&gt;Sõdur 2019 nr 4 lk 25 https://issuu.com/sodur/docs/sodur0419/24&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XiFRL&quot;&gt;https://www.globalsecurity.org/military/world/europe/et-navy.htm&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GeaGk&quot;&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/3418450/mere-ja-ohuvagi-muutuvad-palgasojavaeks Mere- ja õhuvägi muutuvad palgasõjaväeks]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;L1dbO&quot;&gt;[https://epl.delfi.ee/eesti/merevagi-maadleb-jarjest-suveneva-kaadripuudusega?id=51022760 Merevägi maadleb järjest süveneva kaadripuudusega]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fxOz7&quot;&gt;444396 Mereväe varjatud pool_ joomingud ja seksuaalsed ahistamised&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yLTx3&quot;&gt;uudised.err.ee/index.php?06234918&amp;print=1 Laaneots süüdistustest mereväe kohta: see on laim&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5VovR&quot;&gt;https://dea.digar.ee/article/AKsodur/2017/02/0/9.1&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ExqjF&quot;&gt;https://www.kvak.ee/files/2021/10/Liivo-Laanetu_UNUSTATUD-VISIOON-%E2%80%93-EESTI-MEREKAITSE-ARENG-AASTANI-2010.pdf&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;n3PFa&quot;&gt;https://www.ksk.edu.ee/wp-content/uploads/2016/01/ENDC_Occasional_Papers_3_03_Laanemets.pdf&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KRIYi&quot;&gt;[https://forte.delfi.ee/artikkel/81027367/eesti-merevae-ulem-selline-on-meie-tanane-kaitsevoime-merel Eesti mereväe ülem: selline on meie tänane kaitsevõime merel]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Alustavad&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Politsei- ja piirivalveameti laevad alustavad tegevust mereväe laevastikus |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1608838663/politsei-ja-piirivalveameti-laevad-alustavad-tegevust-merevae-laevastikus |vaadatud=3. jaanuaril 2023}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wASzL&quot;&gt;[https://www.postimees.ee/7130407/eesti-merevaele-anti-ule-vaekaitsekaatrid Eesti mereväele anti üle väekaitsekaatrid]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HyPUb&quot;&gt;https://p.ocdn.ee/40/i/2017/3/9/03reqxdv.ny0.jpg{{Kõdulink|aeg=juuni 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*[[Mati Õun]]. Eesti sõjalaevad 1918–1940. I valik. Tallinn, 1998.
*[[Mati Õun]]. Eesti Merekindlused ja nende suurtükid 1918 – 1940. Tallinn, 2001.

==Välislingid==
{{commonskat|Estonian Navy}}
* [http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/merevagi Mereväest kaitseväe peastaabi kodulehel]
* [https://mil.ee/kaitsevagi/kaitsevae-symboolika/#t-merevae-auastmed Mereväe auastmed]
* [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=19350260&amp;l=fplink Kaks miinitraalerit otsib uut omanikku]. delfi.ee, [[15. juuli]] [[2008]]. 
* [https://arhiiv.err.ee/guid/201005130648012010010002081001517C41A040000005020B00000D0F122485 Täiskäik edasi. Eesti merevägi. Erik Boltowski 2006]

{{Eesti kaitsejõud}}
{{Eesti kaitsevägi}}

[[Kategooria:Mereväed riigiti]]
[[Kategooria:Eesti merevägi]]</text>
      <sha1>32sb4qb3yfia4w76bgebxpcj8pk6mj7</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7205049</id>
      <parentid>7205035</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T09:17:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hummel15</username>
        <id>85217</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tegevteenistus */</comment>
      <origin>7205049</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="37122" sha1="7q9b0m56f8zq46jmk1ao6n33i2y1v77" xml:space="preserve">{{liita|Eesti mereväe staap}}
{{viita}}{{ajakohasta}}
{{väeüksus
 | nimi                     = Eesti merevägi
 | pilt                     = Estonian Navy emblem.svg|pildisuurus=175px
 | pildiallkiri             = Eesti mereväe embleem
 | algusaeg                 = 21. november 1918 &lt;br/&gt; taasasutatud 1. juulil 1993
 | lõpuaeg                  = 
 | aeg                      = 
 | riik                     = {{pisiLipp|Eesti}}
 | kuuluvus                 = [[Eesti kaitsevägi]]
 | haru                     = 
 | liik                     = [[merevägi]]
 | ülesanne                 = merekaitse
 | suurus                   = ~350 inimest &lt;br/&gt; 11 laeva ja kaatrit
 | alluv                    = 
 | garnison                 = Tallinn
 | garnisonisilt            = 
 | hüüdnimi                 = 
 | patroon                  = 
 | deviis                   = &quot;Mere kutsel - mere kaitsel!&quot;
 | värvid                   = 
 | värvisilt                = 
 | marss                    = 
 | maskott                  = 
 | tähtpäevad               = 
 | varustus                 = 
 | varustusesilt            = 
 | lahingud                 = 
 | lahingusilt              = 
 | aumärgid                 = 
 | autasud                  = 
 | lõpetatud                = 
 | lennutunnid              = 
&lt;!-- Ülemad --&gt;
 | praegune_ülem            = [[kommodoor]] [[Ivo Värk]]
 | praegune_ülem_silt       = 
 | tseremoniaalne_ülem      = 
 | tseremoniaalne_ülem_silt = 
 | rügemendi_kolonel        = 
 | rügemendi_kolonel_silt   = 
 | märkimisväärsed_ülemad   = [[admiral]] [[Johan Pitka]]
&lt;!-- Sümboolika --&gt;
 | märk                     = [[Pilt:Naval Ensign of Estonia.svg|175px]]
 | märk_silt                = Mereväe lipp
 | märk_2                   = 
 | märk_2_silt              = 
 | märk_3                   = 
 | märk_3_silt              = 
 | märk_4                   = 
 | märk_4_silt              = 
&lt;!-- Õhusõidukid --&gt;
 | ründelennuk              = 
 | pommituslennuk           = 
 | elektrooniline_lennu     = 
 | hävituslennuk            = 
 | helikopter               = 
 | rünnakhelikopter         = 
 | püüdehävituslennuk       = 
 | patrulllennuk            = 
 | luurelennuk              = 
 | õppelennuk               = 
 | transportlennuk          = 
}}
'''Eesti merevägi''' on [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] põhiväeliik ja struktuuriüksus, mis vastutab [[Merevägi|mereoperatsioonide]] eest. 
Mereväe peamiseks eesmärgiks on kaitsta Eesti territoriaalset terviklikkust ja riiklikke huvisid merel ning põhiliseks tegevusvaldkonnaks [[miinitõrje]] merel ning mereolukorrateadlikkuse tagamine.&lt;ref name=&quot;yFnG9&quot; /&gt;

Mereväe ülem on [[kommodoor]] [[Ivo Värk]] ja [[lipulaev]] on [[miinijahtija]] [[Admiral Cowan]].

==Ajalugu==
=== Eesti merejõud 1918–1940 ===
{{Vaata|Eesti merejõud}}
[[Pilt:Inglise laevastik Krasnaja Gorka.jpg|pisi|Inglise ja Eesti laevad Krasnaja Gorka operatsioonil 1919]]
[[Pilt:Eesti merejõudude sõjalaevad Sõjasadamas talvel - MMF4509 1.jpg|pisi|Eesti sõjalaevad Sõjasadamas u 1930]]
Esimesed mereväe üksused – Eesti Sõjavägede Staabi Mereväe Jaoskond ja Mereväe Pataljon – moodustati [[28. veebruar]]il [[1918]]. Need lõpetasid tegevuse [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni]] ajal. 

Novembris 1918 hakkas [[Kaitseliit]] korraldama merekaitset. 13. novembril 1918 võeti lahkuvalt Saksa sõjaväelt üle esimene relvastatud laev - vahilaev [[Laine (vahilaev)|Laine]]. Esimeseks mereväe lahinguotstarbeliseks laevaks sai peagi suurtükilaev [[Lembit (suurtükipaat)|Lembit]]. Merejõud asutas [[sõjaminister]] '''[[21. november|21. novembril]] 1918'''.

Mereväe esimene dessant viidi läbi [[Kunda]]s 23. detsembril 1918. Maaväe toetuseks korraldati edaspidi dessante põhjarannikul, Ingerimaal, Riia lahes ja jõuti välja Väina jõele. Samuti mineeris merevägi Kroonlinna laevateid. Eesti merevägi osales paljudes tähtsates lahingutes, sealhulgas [[Utria dessant|Utria dessandis]] ning [[Laagna lahing|Laagna]], [[Narva lahing (1919)|Narva]] ja [[Riia lahing (1919)|Riia lahingus]]. Sõja lõpuks oli mereväega liidetud kümneid uusi laevu, sealhulgas 2 miiniristlejat ja 2 suurtükilaeva. Kokku osales merejõudude koosseisus [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] üle 150 aluse.

1925. aastal koliti seni kaubasadama nurgas seisnud sõjalaevad üle vahepeal piisavalt korrastatud [[Miinisadam]]asse, mis nimetati Sõjasadamaks.

1937. aastal said merejõud esimesed allveelaevad [[Kalev (allveelaev)|Kalev]] ja [[Lembit (allveelaev)|Lembit]], mis kuulusid ehituse ja varustuse poolest maailma parimate hulka.

'''Merejõudude koosseis 1940''' 
*Merelaevastik (kuni 1. aprillini Merelaevastiku Divisjon)
**[[Allveelaevade Divisjon]]
**Vahilaevade divisjon
**Traaler-veeskjate divisjon
*[[Eesti merekindlused|Merekindlused]] 
*[[Peipsi Laevastiku Divisjon]] [[Tartu]]s
*Mereväe õppekompanii (endine [[Mereväe Ekipaaž]])
*Merejõudude Baas
*[[Tallinna sõjasadam|Sõjasadam]]
[[Pilt:Okręty Eesti Merevägi.jpg|pisi|Merejõudude laevad Vanasadamas 1940]]
Vastavalt [[Eesti]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vahelisele [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|kokkuleppele]] hakkasid 11. oktoobril 1939 Nõukogude sõjalaevad baseeruma Eesti sadamates, sealhulgas Sõjasadamas. 

14. juunil 1940 alustas Nõukogude Liit mere- ja õhublokaadi ning 17. juunil sisenes uute suurte sõjaväeüksustega Eesti territooriumile ja territoriaalvetesse. Mereväe laevad pidid Sõjasadamast lahkuma ja asusid peamiselt Kaubasadamasse. Pärast võimu ülevõtmist suvel anti Nõukogude sõjaväele üle tuletornid, merekindlused ja mereside osakonna postid. Septembris kehtestati Nõukogude määrustikud ja laevad määrati Nõukogude [[Balti laevastik]]u üksustesse. 30. septembril kirjutas merejõudude juhataja [[kaptenmajor]] [[Johannes Santpank]] alla oma viimasele päevakäsule. Üleandmisaktidele kirjutati alla 28. oktoobril. 1940. aastal mereväes teeninud ohvitseridest vangistati Nõukogude võimu poolt 43.

=== Eesti merevägi pärast taasiseseisvumist ===
[[Pilt:Lembit (allveelaev).jpg|pisi|Allveelaev Lembit Pirital 1990. aastate lõpul]]
==== Merekaitse algatused ja mereväe taasloomine ====
1992. aastal andis Eesti Vabariigi valitsus korralduse võtta [[Balti Laevastiku muuseum]]ilt Eesti Meremuuseumile üle [[Pirita sadam]]as seisev muuseum-[[allveelaev Lembit]]. 27. aprillil hõivasid relvastatud kaitseväelased lühiajaliselt valveta jäänud laeva ja saabunud Venemaa ametiisikud nõustusidki laeva eestlastele üle andma. Lembitul toimus pidulik rivistus ning esimest korda pärast Eesti taasiseseisvumist heisati sõjalaeval Eesti lipp. Laevale jäeti võimalike vastuaktsioonide tõrjumiseks väike vahtkond ja reservohvitser [[Vladimir Kopelman]]i eestvõttel asuti ühtlasi sadamast jälgima laevaliiklust Tallinna lahel. Heisati reidi vanema vimpel. Tegemist polnud siiski meresõidukõlbliku laevaga.

'''1. juulil 1993''' moodustati [[Kaitsejõudude Peastaap|Kaitsejõudude Peastaabi]] juurde mereosakond, mille koosseisus olid nooremleitnant [[Igor Schwede]] ja [[Edgar Haavik]]&lt;ref name=&quot;iQqzB&quot; /&gt;. 

1993. aasta kevadel olid Eesti riigivõimud konfiskeerinud inimsmugeldajatelt väiksema [[kalalaev]]a, mis otsustati sügisel anda loodava mereväe käsutusse. Laev sai nimeks [[Laine (laev 1986)|Laine]]. Tegemist oli küll sõidukõlbliku, aga riigikaitse otstarbel minimaalselt rakendatava alusega.

Mereväe ülesehitamine osutus keeruliseks, sest puudusid nii pädev personal, sobivad [[ujuvvahend]]id kui ka raha. Samal ajal olid juba hoo sisse saanud (ja enam tähelepanu ning personali endale tõmmanud) [[Siseministeerium]]i [[Piirivalve]] ja [[Majandusministeerium]]i [[Veeteede Amet]]i laevastike arendamine. Oma laevastikku arendas veel [[Keskkonnaministeerium]]i [[Mereinspektsioon]]. Kolm laeva olid suutnud endale 1992 aastal hankida tegelikult ka mõned Kaitseliidu malevad, kuid neid ei suudetud käigus hoida. Merekaitse [[võimekus]]e arendamine kippus seega laiali hajuma. Kaitsejõududel nappis samas mereväe jaoks raha, kuna samaaegselt tuli nullist üles ehitada kogu riigikaitse ja esmaseks prioriteediks pidas juhtkond maaväge. Ühtlasi polnud veel päris selge, missugune merevägi Eestil võiks üldse olla või mis ülesandeid täita.

==== Mereväe ülesehitamine 1994–2000 ====
10. jaanuaril 1994 nimetati taasiseseisvunud Eesti esimeseks mereväe ülemaks [[mereväekapten]] [[Roland Leit]]. 

1994. aasta veebruariks oli Mereväe koosseisus 5 ohvitseri, 5 allohvitseri ja 5 ajateenijat.

29. märtsil 1994 kinkis Taani Eesti mereväele esimese korralikuma sõjalaeva, mis sai nimeks Ahti (A431). 13. aprillil 1994 moodustati ametlikult [[Eesti mereväe staap|Mereväe staap]]&lt;ref name=&quot;rYmJl&quot; /&gt;, mis asus kõigepealt Tallinnas [[Kopli]]s [[Erika tänav]]al. Esimeseks staabiülemaks määrati [[Rootsi merevägi|Rootsi mereväes]] teeninud [[kaptenleitnant]] [[Veljo Pärli]]&lt;ref name=&quot;GjhBr&quot; /&gt;. Juunis 1994 suunati mereväkke esimesed 15 ajateenijat, kes olid saanud [[Piirivalvekool]]is mereväelise ettevalmistuse. 14. juunil 1994 andis Kaitseliit mereväele üle 2 kasutuskõlbmatut [[Zhuk-klassi patrullkaater|Zhuk-klassi patrullkaatrit]]. Hiljem suudeti üks neist (Grif) korrastada ja kasutusele võtta.

Eesti sõjalaevad hakkasid augustist 1994 kandma taas traditsioonilisi laevalippe. 1. augustil 1994 kanti Eesti Mereväe laevade nimekirja laevana nr 1 allveelaev Lembit.
[[Pilt:Tallinna Miinisadam pärast Vene vägede lahkumist AM F 32920 7 Eesti Ajaloomuuseum SA.jpg|pisi|Miinisadam pärast Vene vägede lahkumist 1994]]
31. augusti õhtul 1994 lahkusid viimased Vene sõjaväelased Miinisadamast ja Eesti merevägi võttis sadama täielikult üle. Miinisadam oli väga halvas seisus: enamus hooneid oli muutunud või muudetud kasutuskõlbmatuiks, kommunikatsioonid lagunenud või lõhutud, kaid amortiseerunud ja akvatooriumis oli mitu uppunud vene laeva. 1. septembril 1994 saabus Saksamaalt Tallinna Eesti mereväele kingitud Kondor-klassi sõjalaev Sulev (M412). 1994. aasta septembri lõpul võeti Mereväkke esimesed ajateenijad, kes läbisid oma ajateenistuse ning väljaõppe täielikult kohapeal. 

1995. aastaks kinnitati mereväele esimest korda oma eelarve. Mereväe koosseisus asutati 14. märtsil 1995 rannakaitse kompanii. Samal aastal osales Sulev ka esmakordselt rahvusvahelisel mereväeõppusel BaltOps 95. 
[[Pilt:Estonian navy miinisadam 1995.jpg|pisi|Mereväe laevad Miinisadamas u 1995. aastal]]
Mereväe areng sai tõsisema hoo alles 1990. aastate teisel poolel, kui isikkoosseis ja laevastik hakkasid kasvama. Seoses teenistuses ilmnenud probleemidega hakati jõudsamalt arendama vajalikke normdokumente, sealhulgas ohutuseeskirju ja õppematerjale ning süsteemsemalt koolitama personali. Teenistusse asusid esimesed partnerriikide (Soome, Taani, Saksamaa, Rootsi) mereväekoolidesse õppima lähetatud värsked ohvitserid. Hoolimata sellest püsis veel pikka aega personali ja eriti kvalifitseeritud ohvitseride ja allohvitseride nappus. 

7. mail 1996 Riigikogus vastu võetud &quot;Eesti riigi kaitsepoliitika põhisuundades&quot; olid esmakordselt ka mereväe arendamise eesmärgid ja üldised suunised merelise riigikaitse ülesehitamiseks.

29. aprillil 1997 kinnitati järgmine mereväe struktuur: 
* staap; 
* meredivisjon (hiljem miinilaevade divisjon);
* mereväebaas. 

1998. aasta aprillis uppus Miinisadamas tormi ja valede tegevuste tagajärjel reidikaater Mardus. Alus tõsteti üles ja kanti maha.

1998. aastal moodustati [[Eesti]], [[Läti]] ja [[Leedu]] ühine miinilaevade eskaader [[BALTRON]] eesmärgiga kasvatada koostöövõimet merekaitse ja turvalisuse eesmärgil. 1998. aastaks oli mereväe teenistuses umbes 160 inimest.&lt;ref name=&quot;OmA7q&quot; /&gt;

2000. aasta alguseks oli mereväes käigus 8 laeva: 2 [[R-klassi patrull-laev]]a, 2 [[Frauenlob-klassi miinitraaler]]it, 1 [[Zhuk-klassi patrullkaater]], 1 [[Kondor-klassi laev]], 1 [[Maagen-klassi valvelaev]]-[[abilaev]] ja 1 [[kalalaev]]ast kohandatud abilaev&lt;ref name=&quot;L4TMK&quot; /&gt;. Lisaks oli seismas veel paar laeva, mis polnud sõidukorras või olidki varuosadeks. Samal aasta jooksul saadi aga partnerriikidelt kingitusena 3 suuremat laeva. 2000. aasta novembris võeti teenistusse Taani abina saadud ja kogumahutavuselt seni läbi ajaloo Eesti suurim sõjalaev – [[Admiral Pitka]]. 
[[Pilt:Admiral Pitka in Helsinki.jpg|pisi|Admiral Pitka [[Helsingi]]s 2007]]
Ehkki laevade arv suurenes, jätkusid raskused personaliga, mistõttu poleks olnud võimalik kõiki laevu korraga merele saata. Personali nappusel tuli mereväelasi sageli kiiremini ülendada ametiredelil, mistõttu ei pruukinud paljud ohvitserid või allohvitserid omada ametikohal vajalikku teenistuskogemust (ega auastet). See võis tingida nii sisekorra alaseid, kui erialaseid puudusi.{{lisa viide}} 

Aastatuhande vahetuseks oli mereväe ülema juhtimisel valminud visioon Eestile tegelikult vajaliku ja sobiliku mereväe väljaarendamiseks. Seoses ressursside nappusega jäi see algatus siiski tagaplaanile.{{lisa viide}}

==== Mereväe reformimine NATOga liitumise raames 2000–2005 ====
2000. aasta septembris määrati Kaitseväe juhatajaks senine Piirivalveameti peadirektor mereväekapten [[Tarmo Kõuts]]. Riigikaitses algas kiirem ja süsteemsem ettevalmistamine [[NATO]]-ga liitumiseks. Ühtlasi viidi NATO nõuetega vastavusse Mereväe laevade väljaõpe, milleks oli ettevalmistusi alustatud juba varem BALTRON-i projekti raames. 

2000. aastate algul vaadati Kaitseväe korrastamise ja reformimise taustal üle ka mereväe tegevus ja koosseis. Vahendite ja personali nappusel ja lootuses NATO liitlaste kaitse garantiile ka merel, otsustati keskenduda vaid miinitõrjevõime arendamisele ja seeläbi liitlaslaevastikega koostöösse panustamisele. Otsustati teenistusest välja arvata mitu abina saadud vanemat ja sageli remonti vajavat laeva ning asemele hankida mõned uuemad [[miinijahtija]]d. Otsustati likvideerida ka rannakaitse kompanii, millest sai veel mõneks ajaks baasikaitse kompanii. Mereväe vaid miinitõrjevõimele fookustamises on hiljem nähtud lisaks toona piiratud ressurssidele ja kogemuste nappusele ka mitmete seni Eesti kaitsevõime arendamist toetanud riikide soovi, piirata [[Baltimaad]]e merevägede arendamist, et mitte mõjuda provokatiivsena Venemaale.&lt;ref name=&quot;f6LHp&quot; /&gt; 

1. aprillil 2003 asutati juhtide, esialgu allohvitseride, väljaõppe paremaks korraldamiseks mereväe väljaõppe- ja arenduskeskus&lt;ref name=&quot;XiFRL&quot; /&gt; (2008. aastast mereväekool).

2000. aastate algul läbis mereväes aasta jooksul ajateenistuse juba umbes 250 ajateenijat, neist umbes 100 laevadel. 2004. aastast (kevadeks lõpetasid viimased ajateenijad) otsustati mereväes ajateenijatest loobuda, panustades vaid professionaalidele.&lt;ref name=&quot;GeaGk&quot; /&gt; Ajateenijatest loobumise tagajärjel tekkis ja süvenes aga personalipuudus, eriti suur puudus oli madrustest ja allohvitseridest.&lt;ref name=&quot;L1dbO&quot; /&gt;

====Mereväe uuendamine ja laevastiku vähendamine 2006–2013====
[[Pilt:Eesti piirivalve Mi-8 Edit.jpg|pisi|Päästeharjutus Miinisadamas 2008]]
2006. aastal osteti Taanist abilaevaks [[Lindormen-klassi miiniveeskaja]] (teise sama klassi laeva sai [[Haridusministeerium]], mis aga oli hiljem sunnitud selle raha puudusel mereväele andma). See oli esimene sõjalaev, mis pärast taasiseseisvumist mereväele osteti, mitte ei saadud partneritelt annetusena.
[[Pilt:EML Tasuja (A432).jpg|pisi|Mereväe Lindormen-klassi laev Tasuja A432 Inglismaa rannikul 2009]]
2007. aasta augustiks renoveeriti lõpuks Miinisadama amortiseerunud põhjapoolsed [[kai]]d umbes 500 m ulatuses. Mereväe teenistuses oli u 330 inimest.

Aastatel 2007–2009 võeti teenistusse kolm kasutatud, kuid moodsat [[Inglismaa]]lt ostetud [[Sandown-klassi miinijahtija]]t. Samaaegselt toimus partneritelt sõjalise abina saadud vanemate sõjalaevade teenistusest välja arvamine. 2009. aasta lõpuks olidki teenistusest välja arvatud kõik seni abina saadud laevad peale lipulaeva Admiral Pitka. Laevade arv vähenes kokkuvõttes umbes poole võrra, aga paranes meeskondade komplekteeritus. Personalipuuduse kompenseerimiseks taastati mereväes ka ajateenistus, kuid varasemast oluliselt väiksemas mahus ja ajateenijatest nooremallohvitsere laevadele enam ei koolitatud.

Mereväe laevastiku kokku tõmbamise järel algas ka piirivalvelaevade arvu vähendamine. Alates 2010. aastast läksid senise [[Piirivalveamet]]i laevad ühendatud [[Politsei- ja Piirivalveameti laevastik|Politsei- ja Piirivalveamet]]i koosseisu. Järgnenud aastail arvati praktiliselt kõik vanemad piirivalvelaevad kokkuhoiu huvides teenistusest välja ja asemele hangiti paar uuemat mitmeotstarbelist laeva.&lt;ref&gt;https://www.postimees.ee/1077372/ppa-laevastiku-uuendamine-nouaks-49-miljonit-eurot&lt;/ref&gt;

2011. aastal alustati [[Sõjakool]]i ja mereväekooli baasil Eestis oma mereväe eriala ohvitseride väljaõpetamist, millega pandi alus ühtsemale koolkonnale ja stabiilsemale järelkasvule. Aastail 2011–2015 kasutati kadettide ja merekaitseliitlaste väljaõppeks juba 2005. aastal Mereväe teenistusest välja arvatud ja Sõjamuuseumi omandusse jäänud patrull-laeva Ristna. 2011. aasta septembris tabas mereväge skandaal, kus ühe nooremohvitseri teenistusest lahkumise järel avaldati meedias infot tõsiste distsipliini- ja muude rikkumiste kohta varasemail aastail.&lt;ref name=&quot;fxOz7&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;yLTx3&quot; /&gt;. 

2012. aastal andis Veeteede Amet mereväele üle endise sisevete hüdrograafiakaatri EVA-321, millest sai [[tuukrikaater]] [[Lood (laev)|Lood]] (A530). See jäi ühtlasi peaaegu kümneks aastaks viimaseks laevatäienduseks. 

2013. aasta suvel arvati lõpuks teenistusest välja viimane eelnenud 20 aasta jooksul kingitusena saadud laev – Admiral Pitka, mis oli rahapuudusel juba 2008. aastast sadamas seisnud.&lt;ref&gt;https://www.postimees.ee/904652/merevae-laevad-seisavad-raha-ja-kaadripuudusel-sadamas&lt;/ref&gt;

====Merevägi 2014–2020====
2013.–2014. aasta Kaitseväe üldise struktuurireformi järel jäid mereväe koosseisu: 
* juhtkond;
* laevastik (operatsioonistaap, laevad, mereväekool, tuukrigrupp);
* mereväebaas (tehnikaosakond, teenusteosakond, meditsiinikeskus, haldusosakond). 

Reformiga likvideeriti eraldi mereväe staap, kuna vastavad funktsioonid-osakonnad jagati laevastiku ning mereväebaasi vahel. 

Mereväe funktsioonideks jäi miinitõrje ja olukorrateadlikkus. Loobuti uute võimete arendamisest ja uute laevade hankimisest, keskendudes olemasolevatele. Märgatavalt paranes personaliolukord. Arendati mõnevõrra enam mere-koostööd Politsei- ja piirivalveametiga. 

2017. aasta sügisel valmis Miinisadamas ja võeti kasutusele Baltimaades ainulaadne lekketõrjesimulaator.&lt;ref&gt;https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/merevaes-opetatakse-uue-simulaatoriga-laeva-uppumisest-paastmist/&lt;/ref&gt;

Tänu mereväe väga piiratud võimekusele (praktiliselt vaid miinitõrje ja koostöö) kiputi avalikkuses seadma järjest enam kahtluse alla mereväe, kui väeliigi vajalikkust Eestile sellisel kujul. Alates 2014. aasta Ukraina sündmustest halvenes samas järgemööda rahvusvaheline julgeolekuolukord. Avalikkus ja mereväelased ise tõstatasid järjest enam arutelusid Eesti viletsa võitu merekaitse efektiivsema arendamise vajadusest.&lt;ref name=&quot;5VovR&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ExqjF&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;n3PFa&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;KRIYi&quot; /&gt; 

2020. aasta paiku alustati mereväe arendamiseks uute suundade väljatöötamisega. Lisaks senisele miinitõrjele ja olukorrateadlikkuse tagamisele otsustati lõpuks hakata rohkem panustama ka rannikumere kaitsele. Selleks tuli alustada täiesti uute võimete planeerimisega ja kohandada struktuuri.

==== Merevägi alates 2021. aastast ====
2021. aasta kevadeks võeti teenistusse kaks Eestis ehitatud patrullkaatrit ehk väekaitsekaatrit. Need olid esimesed pärast taasiseseisvumist spetsiaalselt Eesti mereväele valmistatud ja uuena teenistusse võetud laevad. Sama aasta lõpul saabusid mereväe relvastusse ka [[meremiin]]id.

2022. aastal muudeti oluliselt mereväe struktuuri. Taas moodustati eraldi mereväe staap ja laevastiku asemele loodi divisjonid. Mereväebaas nimetati samuti divisjoniks. Taas moodustati ka rannikukaitseüksus, mille relvastusse plaaniti mobiilsed raketisüsteemid.

3. jaanuaril 2023 toodi avamerel mereseire- ja merekaitsealaste tegevuste tõhustamiseks mereväe koosseisu üle neli suuremat Politsei- ja Piirivalveameti laeva, millest moodustati patrull-laevade divisjon.&lt;ref name=&quot;Alustavad&quot; /&gt; Laevastike ja teatud funktsioonide ühendamise üle oli tegelikult väideldud juba alates 1990. aastaist, kuid seni polnud leidunud piisavalt ametkondlikku ega poliitilist tahet.

=== Eesti Mereväe ajaloolisi laevu ===
[[Pilt:Lennuk1919-1933.jpg|pisi|Miiniristleja (hävitaja) Lennuk]]
*[[Laine (vahilaev)]] – esimene Eesti sõjalaev;
*[[Lembit (suurtükilaev)]] – esimene Eesti lahinguotstarbeline sõjalaev;
*[[Lennuk (miiniristleja)]] – pikkuselt suurim ja võimsaima tulejõuga Eesti sõjalaev;
*[[Admiral Pitka]] – veeväljasurvelt suurim Eesti sõjalaev;
*[[Lembit (allveelaev)]] – ainus säilinud Eesti sõjalaev 2. maailmasõja eelsest ajast ja pikimalt vees olnud allveelaev maailmas;
*[[Pikker (vahilaev)]] – suurim iseseisvas Eestis ehitatud sõjalaev;
*[[Ristna (laev 1957)]] – esimene Eesti sõjalaev, mis sai õiguse kanda kohaliku omavalitsuse vappi.

=== Mereväe juhatajad ja ülemad ===
'''Juhatajad aastatel 1918–1940'''
*1918–1918 – kaptenleitnant [[Rudolf Schiller]]
*1918–1920 – kontradmiral [[Johan Pitka]]
*1920–1925 – mereväekapten [[Johannes Herm]] 
*1925–1932 – kontradmiral [[Hermann Salza]] 
*1932–1938 – mereväekapten [[Valentin Grenz]] 
*1938–1939 – mereväekapten [[Valev Mere]] 
*1939–1940 – kaptenmajor [[Johannes Santpank]] 

'''Ülemad pärast 1994. aastat'''
*1994–1998 – mereväekapten [[Roland Leit]]
*1998–2003 – kaptenleitnant (hiljem ajutiselt mereväekapten) [[Jaan Kapp]]
*2003–2007 – kaptenmajor [[Ahti Piirimägi]], kaptenmajor [[Peeter Ivask]] (kohusetäitjad, vaheldumisi)
*2007–2012 – mereväekapten [[Igor Schwede]]
*2012–2016 – mereväekapten [[Sten Sepper]]
*2017–2024 – kommodoor [[Jüri Saska]] 
*2024– kommodoor [[Ivo Värk]]

== Koosseis ==
Mereväe struktuur on rahu-, kriisi- ja sõjaajal suures osas muutumatu ning koosneb peamiselt tegevväelastest. [[Ajateenija]]tel on võimalik teenida nii maismaal kui ka laevadel. Kokku on mereväe koosseisus üle 350 kaitseväelase ja tsiviilametniku. 

'''Mereväe koosseisus on'''
[[Pilt:Estonian Navy - Organization 2026.png|pisi|Mereväe struktuuri ingliskeelne ülevaade]]
* '''Juhtkond'''
** Mereväe ülem on 2024. aastast kommodoor [[Ivo Värk]]. Mereväe ülem allub kaitseväe juhatajale. 

* '''Mereväe staap'''
** Staabi osakonnad

* '''Patrull-laevade divisjon'''
** Mitmeotstarbelised patrull-laevad
** Patrull-laevad

* '''Miinisõja divisjon''' [[Pilt:Divisjon2.jpg|30px|Miinilaevade Divisjoni vapp]]
** Sandown-klassi miinijahtijad 
** Lindormen-klassi staabi- ja toetuslaev
** Tuukrigrupp

* '''Rannikukaitse divisjon''' 
** Raketipatarei
** Seireallüksused
** Väekaitse allüksused
** Roland-klassi patrullkaatrid (väekaitsekaatrid)

* '''Mereväekool'''
* '''Lahinguteeninduse divisjon''' [[Pilt:Merevaebaas.jpg|30px]]
** Varustussektsioon
** Remondi- ja hooldussektsioon
** Transpordisektsioon
** Meditsiinikeskus

== Tegevus == 
=== Mereolukorra teadlikkuse tagamine ===
Merevägi tagab Eesti territoriaalvetes ja majandusvööndis mereolukorra teadlikust süstemaatiliselt tuvastatava merepildi kaudu. Lisaks olukorrateadlikkusele on mereväe ülesandeks ka vajalike sõjaliste tegevuste teostamine merel, merereostuse avastamine ja likvideerimine, osalemine õiguskorra ja meresõiduohutuse tagamisel ning vajadusel reageerimine merepääste sündmustele.

=== Miinitõrje ===
[[Pilt:Ex STEADFAST JAZZ (10674169154).jpg|pisi|Mereväe miinijahtija EML Admiral Cowan M313 (keskel) rahvusvahelisel õppusel, 2013]]
Mereväe laevastik koosneb peamiselt miinijahtijaist ja miinitõrjeoperatsioonide toetuseks kasutatavaist laevadest. Mereväel on nüüdisaegsed miinijahtijad, spetsiaalse väljaõppe saanud miinituukrite grupp ja miiniinfokeskus, mille ülesanne on hallata ja täiendada Eesti vete miinisõjaga seotud andmebaase. Miinitõrjeoperatsioonide ja -õppuste käigus tehakse üldjuhul kahjutuks ka reaalseid maailmasõdadest pärit [[meremiin]]e ja muid lõhkekehi. Aastate jooksul on Eesti vetest leitud ja kahjutuks tehtud sadu meremiine ning muid lõhkekehi. See on aidanud muuta Eesti laevateed ja sissesõidud nii olemasolevatesse kui ka loodavatesse sadamatesse turvalisemaks.

=== Rahvusvaheline koostöö ===
Mereväe laevade meeskonnad on näidanud end rahvusvahelistel operatsioonidel koostöövõimeliste ja võrdsete partneritena. Taasloomisest alates on merevägi olnud mitme eduka rahvusvahelise koostööprojekti elluviija. 1998–2015 osales merevägi BALTRON-i projektis. Eesti oli esimene Balti riik, kes andis oma sõjalaeva NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force – NRF) koosseisu.

Eesti annab perioodiliselt oma panuse [[NATO alaline 1. miinitõrjelaevade grupp|NATO alalise 1. miinitõrjelaevade grupi]] ''(Standing NATO Mine Countermeasures Group 1 – SNMCMG1)'' tegevusse.

== Teenistus ==
=== Ajateenistus ===
[[Pilt:170606-N-N0901-044 (34978748102).jpg|pisi|Mereväelased laeva vööritekil]]
Mereväes kestab ajateenistus 11 kuud ning teenistusse võetakse jaanuaris või juulis. Esmalt läbivad kõik kaitseväe ajateenijad [[sõduri baaskursus]]e (SBK) [[Miinisadam|Miinisadamas]]. Pärast seda suunatakse laevastiku sõjalaevadele teenima asuvad ajateenijad mereväelase baaskursusele (MBK) ja rannikukaitse divisjoni ajateenijad väekaitse baaskursusele (VKBK) või nooremallohvitseride (NAK) kursusele. Pärast mereväelase baaskursust jätkavad ajateenijad teenistust laeval või kaldateenistuses lahinguteenindusdivisjonis. Rannikukaitsedivisjoni ajateenijad suunduvad edasi erialakursustele. Laeval teenides pole [[Nooremallohvitser]]iks ajateenistuses võimalik edasi õppida. Laevadel mööduvad teenistuse esimesed kuud peamiselt laevapõhist väljaõpet läbides ja viimased kuud merepraktikal. 

Mereväkke on oodatud ajateenistusse esmajärjekorras kutsealused, kellel on [[merendus]]ega varasem kokkupuude või huvi siduda end merendusega tulevikus.

=== Tegevteenistus ===
Ohvitserid moodustavad laevateenistuses laeva juhtkonna ja nooremad ohvitserid juhivad laeva sektsioone. Ohvitserid juhivad laevas navigatsioonilis-taktikalist või tehnilist [[Vahiteenistus (laevandus)|vahiteenistus]]t. Alates 2011. aastast toimub mereväe ohvitseride ettevalmistamine [[Kaitseväe Akadeemia]]s koostöös mereväekooliga. Üldainete õpe toimub Tartus ja erialaõpe Tallinnas. Võimalik on spetsialiseeruda peamiselt mereväe taktika- või tehnikaohvitseriks. Kadettidele toimub ka vastav merepraktika. Igal aastal lõpetab akadeemias põhikursuse umbes 5-10 uut mereväeohvitseri. 

Vanemallohvitserid toetavad laevateenistuses peamiselt laeva sektsiooniülemate tegevust ja on laeva vahiteenistuses korrapidajateks. Nooremallohvitserid juhivad sektsioonisesesid meeskondi või on erialaspetsialistid. Tegevallohvitserid omandavad vajalikud erialased teadmised vastavatel kursustel mereväekoolis ja vajadusel üldkoolituse Kaitseväe Akadeemias. Erialased teadmised saadakse olenevalt ametikohast vajadusel ka kas tsiviilkoolitusasutusest või erialakursustelt välisriikides. 

Merevägi värbab erinevate erialade spetsialiste. Samuti on võimalik õppida mereväetuukriks.

==Laevad==
[[Pilt:M315 of the Estonian Navy (cropped).jpg|pisi|Sandown-klassi miinijahtija]]
[[Pilt:A432 Tasuja and A433 Wambola at Quay 6 in Miinisadam Tallinn 5 November 2016.jpg|pisi|Lindormen-klassi toetuslaevad mereväebaasis]]
Mereväe koosseisus on tegevteenistuses või valmimisjärgus 9 [[laev]]a ja kaatrit. Lisaks on kasutusel väiksemaid mootorpaate.

{|class=&quot;wikitable&quot;
|-style=&quot;text-align: center; background: lightsteelblue; font-weight: bold;&quot;
|Klass||Nimi||Parda-&lt;br&gt;number||Märkused
|-
!style=&quot;align: center; background: lightsteelblue;&quot; colspan=&quot;4&quot;|Patrull-laevad
|-
|rowspan=1|[[Kindral Kurvits-klass]]i mitmeotstarbeline [[patrull-laev]]
|&amp;nbsp;[[Kindral Kurvits]]
|align=&quot;center&quot;|P6731
|
|-
|rowspan=1|[[Raju-klass]]i mitmeotstarbeline patrull-laev
|&amp;nbsp;[[Raju (laev)|Raju]]
|align=&quot;center&quot;|P6732
|
|-
|rowspan=1|[[Pikker-klass]]i patrull-laev
|&amp;nbsp;[[Pikker (laev 1995)|Pikker]]
|align=&quot;center&quot;|P6753
|Teenistusest välja arvatud (Meremuuseumile) 2025
|-
|rowspan=1|[[Valve-klass]]i patrull-laev
|&amp;nbsp;[[Valve (laev)|Valve]]
|align=&quot;center&quot;|P6754
|
|-

!style=&quot;align: center; background: lightsteelblue;&quot; colspan=&quot;4&quot;|Patrullkaatrid
|-
|rowspan=2|[[Roland-klass]]i [[patrullkaater]]&lt;ref name=&quot;wASzL&quot; /&gt; &lt;br&gt; ([[väekaitsekaater]])
|&amp;nbsp;[[Roland (laev)|Roland]]
|align=&quot;center&quot;|P01
|Kingitud Ukrainale, asendus ehitamisel&lt;ref&gt;https://saartehaal.postimees.ee/8400256/kaitsevae-esimene-rannikupatrull-kaater-sai-kiilu&lt;/ref&gt;
|-

|&amp;nbsp;[[Risto (laev)|Risto]]
|align=&quot;center&quot;|P02
|Kingitud Ukrainale, asendus ehitamisel
|-

!style=&quot;align: center; background: lightsteelblue;&quot; colspan=&quot;4&quot;|Miinijahtijad
|-
|rowspan=3|[[Sandown-klassi miinijahtija]]
|&amp;nbsp;[[Admiral Cowan]]
|align=&quot;center&quot;|M313
|Mereväe lipulaev
|-
|&amp;nbsp;[[Sakala (laev)|Sakala]]
|align=&quot;center&quot;|M314
|
|-
|&amp;nbsp;[[Ugandi (laev)|Ugandi]]
|align=&quot;center&quot;|M315
|
|-

!style=&quot;align: center; background: lightsteelblue;&quot; colspan=&quot;4&quot;|Miiniveeskajad
|-
|rowspan=1|[[Lindormen-klassi miiniveeskaja]]
|&amp;nbsp;[[Wambola (laev 1977)|Wambola]]
|align=&quot;center&quot;|A433
|Kuni 2023 tuukri- ja toetuslaev
|-

|}

== Mererelvastus ==

{| class=&quot;wikitable&quot;
!Liik
!Nimetus
!Pilt
!Tootjariik
!Kogus
!Märkused
|-
|[[Laevatõrjerakett]]
|[[Gabriel (rakett)|Blue Spear (Gabriel)]]
|[[Fail:Gabrielout.jpg|raamita|150x150px]]
|{{Pisilipp|Iisrael}}
|?
|Süsteemid paigaldatakse autodele. Tarnitud 2024. a.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Vahur Lauri {{!}} |kuupäev=2024-02-09 |pealkiri=Eestisse jõudis laevatõrje kaugmaaraketisüsteem |url=https://www.err.ee/1609248903/eestisse-joudis-laevatorje-kaugmaaraketisusteem |vaadatud=2024-10-30 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
|-
|[[Meremiin]]
|?
|?
|{{Pisilipp|Soome}}
|?
|Programmeeritav põhjamiin. Tarnitud alates 2022.
|}

==Mereväe baas==
Mereväe laevade kodusadam on [[Miinisadam]] [[Tallinn]]as. Miinisadamat haldab lahinguteeninduse divisjon, mille põhiülesanne on logistiline kaldatoetus. Miinisadam on võimeline vastu võtma ka NATO ja teiste liitlasriikide sõjalaevu ning tagama vajalikud sadamateenused.

== Tunnused ==
[[Pilt:Eesti mereväe lipp Admiral Cowani pardal.jpg|pisi|Laevalipp vardas]]
[[File:TEKE7144 (22588477211).jpg|thumb|Eesti mereväe lipp [[Admiral Cowan]]i ahtrivardas]]

Eesti mereväe laeva nime ees kasutatav ametlik lühend on '''EML''' (Eesti Mereväe Laev), inglise keeles ''ENS (Estonian Navy Ship)''. Lisaks on laevadel tavaliselt pardatähised, mis koosnevad ühest tähest ja kolmest numbrist.

'''Laevalipud'''

Eesti mereväe (laeva-)lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:13. Kui sõjalaev seisab [[kai]] ääres või ankrus, kantakse [[päikesetõus]]ust [[päikeseloojang]]uni vöörivardas güüsi ja ahtrivardas laevalippu. Kui laev on sõidus, kantakse sõjalaevalippu masti kahvlis ja güüsi ei kanta.

Sõjalaeva vimplit kannab sõjalaev, mis on aktiivses teenistuses ja kuhu on määratud kindel laevakomandör. 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-style=&quot;text-align: center; background:lightblue ; font-weight:;&quot;
| [[Pilt:Naval Ensign of Estonia.svg|150px]]
| [[Pilt:Naval Jack of Estonia.svg|border|130px]]
| [[Pilt:Flags of Estonia - Masthead Pennant.svg|border|280px]]
|-
|-style=&quot;text-align: center; background:lightsteelblue ; font-weight:;&quot;
|[[Sõjalaev]]a lipp
|[[Güüs]]
|Sõjalaeva [[vimpel]]
|}

'''Ametiisikute lipud ja vimplid'''

Ametiisikute lippe ja vimpleid kantakse masti [[raa]]s vastavalt nende isikute pardal viibimisele.
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-style=&quot;text-align: center; background:lightblue ; font-weight:;&quot;
| [[Pilt:Flags of Estonia - Presidential pennant.svg|230px]]
|-
|-style=&quot;text-align: center; background:lightsteelblue ; font-weight:;&quot;
|Vabariigi presidendi vimpel
|}
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-style=&quot;text-align: center; background:lightblue ; font-weight:;&quot;
| [[Pilt:Flags of Estonia - Minister of Defence.svg|border|130px]]
| [[Pilt:Flags of Estonia - Commander-in-Chief.svg|130px]]
| [[Pilt:Flags of Estonia - Lieutenant General.svg|130px]]
| [[Pilt:Flags of Estonia - Major General.svg|130px]]
| [[Pilt:Flags of Estonia - Rear Admiral.svg|130px]]
| [[Pilt:Flags of Estonia - Chief of Naval Forces.svg|150px]]
| [[Pilt:Flags of Estonia - Chief of Division.svg|150px]]
| [[Pilt:Flags of Estonia - Senior Officer Afloat.svg|125px]]
|-
|-style=&quot;text-align: center; background:lightsteelblue ; font-weight:;&quot;
|Kaitseminister
|Kaitseväe juhataja
|Viitseadmiral
|Kontradmiral
|Kommodoor
|Mereväe ülem
|Divisjoni ülem
|Reidi vanem
|}

== Vaata ka ==
*[[Eesti sõjalaevade loend]]
*[[Eesti merejõud]]
*[[Merekaitseliit]]
*[[Politsei- ja Piirivalveameti laevastik]]
*[[BALTRON]]
*[[Soome merevägi]]
*[[Läti merevägi]]
*[[Rootsi merevägi]]
*[[Balti laevastik]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;yFnG9&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/merevagi |pealkiri=Merevägi |vaadatud=2013-01-04 |arhiivimisaeg=2013-02-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130226093006/http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/merevagi |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;iQqzB&quot;&gt;https://ilias.mil.ee/goto.php?target=file_30787_download&amp;client_id=uusilias&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rYmJl&quot;&gt;[https://epl.delfi.ee/eesti/b-eesti-merevae-sunnipaev-b?id=50852441 Eesti Mereväe sünnipäev ]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GjhBr&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://vm.ee/en/node/21731 |vaadatud=2019-06-12 |arhiivimisaeg=2020-08-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200803124155/https://vm.ee/en/node/21731 |url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OmA7q&quot;&gt;Вооружённые силы зарубежных стран // «Зарубежное военное обозрение», № 1 (610), 1998&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;L4TMK&quot;&gt;[https://epl.delfi.ee/eesti/merevagi-voib-saada-baltimaade-suurima-sojalaeva?id=50786270 Merevägi võib saada Baltimaade suurima sõjalaeva]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;f6LHp&quot;&gt;Sõdur 2019 nr 4 lk 25 https://issuu.com/sodur/docs/sodur0419/24&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XiFRL&quot;&gt;https://www.globalsecurity.org/military/world/europe/et-navy.htm&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GeaGk&quot;&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/3418450/mere-ja-ohuvagi-muutuvad-palgasojavaeks Mere- ja õhuvägi muutuvad palgasõjaväeks]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;L1dbO&quot;&gt;[https://epl.delfi.ee/eesti/merevagi-maadleb-jarjest-suveneva-kaadripuudusega?id=51022760 Merevägi maadleb järjest süveneva kaadripuudusega]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fxOz7&quot;&gt;444396 Mereväe varjatud pool_ joomingud ja seksuaalsed ahistamised&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yLTx3&quot;&gt;uudised.err.ee/index.php?06234918&amp;print=1 Laaneots süüdistustest mereväe kohta: see on laim&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5VovR&quot;&gt;https://dea.digar.ee/article/AKsodur/2017/02/0/9.1&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ExqjF&quot;&gt;https://www.kvak.ee/files/2021/10/Liivo-Laanetu_UNUSTATUD-VISIOON-%E2%80%93-EESTI-MEREKAITSE-ARENG-AASTANI-2010.pdf&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;n3PFa&quot;&gt;https://www.ksk.edu.ee/wp-content/uploads/2016/01/ENDC_Occasional_Papers_3_03_Laanemets.pdf&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KRIYi&quot;&gt;[https://forte.delfi.ee/artikkel/81027367/eesti-merevae-ulem-selline-on-meie-tanane-kaitsevoime-merel Eesti mereväe ülem: selline on meie tänane kaitsevõime merel]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Alustavad&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Politsei- ja piirivalveameti laevad alustavad tegevust mereväe laevastikus |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1608838663/politsei-ja-piirivalveameti-laevad-alustavad-tegevust-merevae-laevastikus |vaadatud=3. jaanuaril 2023}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wASzL&quot;&gt;[https://www.postimees.ee/7130407/eesti-merevaele-anti-ule-vaekaitsekaatrid Eesti mereväele anti üle väekaitsekaatrid]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HyPUb&quot;&gt;https://p.ocdn.ee/40/i/2017/3/9/03reqxdv.ny0.jpg{{Kõdulink|aeg=juuni 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*[[Mati Õun]]. Eesti sõjalaevad 1918–1940. I valik. Tallinn, 1998.
*[[Mati Õun]]. Eesti Merekindlused ja nende suurtükid 1918 – 1940. Tallinn, 2001.

==Välislingid==
{{commonskat|Estonian Navy}}
* [http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/merevagi Mereväest kaitseväe peastaabi kodulehel]
* [https://mil.ee/kaitsevagi/kaitsevae-symboolika/#t-merevae-auastmed Mereväe auastmed]
* [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=19350260&amp;l=fplink Kaks miinitraalerit otsib uut omanikku]. delfi.ee, [[15. juuli]] [[2008]]. 
* [https://arhiiv.err.ee/guid/201005130648012010010002081001517C41A040000005020B00000D0F122485 Täiskäik edasi. Eesti merevägi. Erik Boltowski 2006]

{{Eesti kaitsejõud}}
{{Eesti kaitsevägi}}

[[Kategooria:Mereväed riigiti]]
[[Kategooria:Eesti merevägi]]</text>
      <sha1>7q9b0m56f8zq46jmk1ao6n33i2y1v77</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kiek in de Kök</title>
    <ns>0</ns>
    <id>134374</id>
    <revision>
      <id>7204812</id>
      <parentid>6816385</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T16:18:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Torni tänapäev */</comment>
      <origin>7204812</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6836" sha1="9su21ft69r40b0bto27ofti69bqarzk" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib suurtükitornist Tallinnas; Tartus asunud valgtorni kohta vaata artiklit [[Kiek in de Kök (Tartu)]].}}
{{Hoone
|Nimi                    = Kiek in de Kök
|Omakeelne nimi          = 
|Pilt                    = Kiek in de Kök1 2013.jpg
|Asukoht                 = Tallinn, Komandandi tee 2
|Stiil                   =
|Ehituse algus           = 
|Ehituse lõpp            = 
|Sissepühitsemine        =
|Avamine                 = 
|Maksumus                = 
|Juurdeehitus            = 
|Renoveeritud            = 
|Aadress                 = 
|Kõrgus                  = 
|Vundamendi pindala      = 
|Korruseid               = 
|Lifte                   = 
|Ehitusmaterjal          = Flagstone
|Liigitus                =
|Arhitekt                = 
|Omanik                  = 
|Töövõtja                = 
|Ehitusinsener           = 
|Laiuskoord              = &lt;!-- K/M/S (55/44/33.22/N) või kümnendkraadid (55.742561) --&gt;
|Pikkuskoord             = &lt;!-- K/M/S (11/22/33.44/W) või kümnendkraadid (-11.375955) --&gt;
|Veel                    =
}}
[[Pilt:Kiek in de Kök2 2013.jpg|pisi|Kiek in de Kök]]
'''Kiek in de Kök''' ([[alamsaksa keel]]es 'kiika kööki') oli [[Tallinna linnamüür]]i suurtükitorn, mis asetseb linnamüüri edelalõigul [[Lühikese jala värav]]a ja [[Harju värav]]a vahel tänapäeva [[Komandandi tee]]st põhja ja [[Rüütli tänav (Tallinn)|Rüütli tänav]]ast lääne pool.

Torni aadress on Komandandi tee 2.

==Ajalugu==
Esimene torn ehitati millalgi enne 1475. aastat, see oli praegusega võrreldes palju väiksem ja selle nime ei teata. Uut torni on esimest korda mainitud [[1475]]. aastal, siis nimetati seda &quot;uueks torniks Bolemanni sauna taga&quot;&lt;ref&gt;[[Küllike Kaplinski]], [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1975-4-332-344_20240517160902.pdf?v=a57b8491d1d8 Uusi andmeid Tallinna linnamüüri Tõnismäe-poolse osa kindlustamisest 15. sajandi viimasel veerandil ja 16. sajandi esimesel poolel], [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 24, 1975, nr. 4, lk 333&lt;/ref&gt;. Torni ehitati [[1483]]. aastani ja see oli [[Tallinna linnamüür]]i üks võimsamaid torne.

Tornil oli algselt kuus korrust, torni kõrgus oli umbes 38 m. Torn on [[sõõr]]ja põhiplaaniga ning selle läbimõõt oli jalamil umbes 17,3 m ja eenduvas ülaosas umbes 18,5 m. Kiek in de Kök on Tallinna linnamüüri kõige kõrgem torn.

Torn sai kõvasti kannatada, kui [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] väed [[1577]]. aastal Tallinna piirasid, [[Liivi sõda|Liivi sõja]] mälestuseks müüriti tornipaigale suured suurtükikuulid sisse.

Torn taastati tõenäoliselt aastatel 1601–1602. Seoses uute kaitse[[bastion]]ide ehitamisega ehitati torn aastatel 1693–1697 põhjalikult ümber. Torni jalam jäi uue [[Ingeri bastion]]i kehandi sisse ning uus sissepääs tehti 3. korrusele (see on ka tänapäeval alles). Torni ülaosa ehitati paksemaks, tornile lisati seest [[kuppel|kupli]]- ja väljast [[koonus]]ekujuline kuni 3,5 meetri paksune paest katuslagi, mis kaeti katusekividega. Esimese korruse põranda keskel olevast sepisvõrega kaetud luugist pääses keldris asuvasse soolalattu.

Torni kasutati püssirohuhoidlana. Kui [[Tallinna kindlus]] arvati jaanuaris 1864 Venemaa kindluste nimekirjast välja, andis [[Vene keiser]] [[Aleksander II]] Kiek in de Köki torni ja kõrval asunud [[Komandandi maja]] koos suure viljapuuaiaga [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus|Toompea Kaarli kogudusele]]. Endine sõjahiiglane omandas siis hoopis rahumeelsema funktsiooni, sinna asusid käsitööliste töökojad, korterid ja raskejõustikusaal.&lt;ref&gt;„Lauluraamatud suurtükitornis. Eesti köitekunsti meistriteoseid 1793–1938&quot;. Muuseum Kiek in de Kök ja Bastionikäigud  pressiteade, 26. aprill 2016&lt;/ref&gt; 

1938. aasta sügisel tegi Vabariigi President [[Konstantin Päts]] Vabariigi Valitsusele ettepaneku asutada Kiek in de Köki tornis riiklik ajaloomuuseum, kuhu oleksid koondatud kõik dokumendid ja esemed, mis annaksid ülevaate Eesti iseseisvuse sünnist ja selle hilisemast arengust. Muuseum pidi olema korrastatud 1943. aastaks.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=paevalehtew19390318.2.6 &quot;&quot;Kiek in de Kök&quot; – ajaloo muuseumiks&quot;]. Päevaleht nr 77, 18. märts 1939. Lk 3&lt;/ref&gt;

Kui Tallinna Toompea Kaarli kogudus hakkas [[1939]]. aastal aadressile [[Toompuiestee]] 4 uut kogudusehoonet ehitama, müüdi torn ja komandandimaja selle ehitise rahastamiseks riigile.

Lagunenud torni hakati korrastama [[1958]]. aastal. Aastatel 1966–1968 rekonstrueeriti torni ulatuslikult, juurde ehitati esimese korruse sissepääs, esimeselt korruselt teisele viiv lai trepp, küttesüsteem. Osaliselt restaureeritud ja osaliselt ümber ehitatud ning juurdeehitistega täiendatud tornis avati [[1968]]. aastal [[Tallinna linnamuuseum]].

==Torni tänapäev==
[[Fail:Kiek in de Kök tellingutes mai 2009.jpg|pisi|Kiek in de Kök tellingutes, mai 2009]]
Aastatel 2008–2010 uuendati [[Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus]]e toetusega Kiek in de Köki ekspositsiooni ja [[Euroopa Regionaalarengu Fond]]i toetusel renoveeriti bastionikäike. Pärast renoveerimist on Kiek in de Köki torn ühenduses [[Ingeri bastion|Ingeri]] ja [[Rootsi bastion]]i [[kasematt|kasematikäikudega]] ning osa [[Kiek in de Köki kindlustustemuuseum]]ist koos Bastionikäikude ja [[Raidkivimuuseum]]iga.

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Kiek in de kok2.JPG|Kiek in de Kök, vaade Rüütli tänavalt, 2011. aasta kevad
Kiek in de Kök, vaade Taani kuninga aiast, 8. august 2011.jpg|Kiek in de Kök, vaade Taani kuninga aiast, suvi 2011
Kiek_in_de_Köki_dansker_20120929_Ahsoous.jpg|Kiek in de Köki [[dansker]]
&lt;/gallery&gt;

{{Panoraam | Kiek in de Kök, panoraam I korrus (J.Künnapi fotonäitus) 2008.jpg | 700px | I korrus, J. Künnapi fotonäitus 2008. aastal}}
{{Panoraam | Kiek in de Kök, panoraam II korrus (J.Künnapi fotonäitus) 2008.jpg | 700px | II korrus, J. Künnapi fotonäitus 2008. aastal}}
{{Panoraam | Kiek in de Kök, panoraam VI korrus (J.Künnapi fotonäitus) 2008.jpg | 700px | VI korrus, J. Künnapi fotonäitus 2008. aastal}}

==Vaata ka==
*[[Kiek in de Köki kindlustustemuuseum]]
*[[Tallinna vanalinna tornistik]]
*[[Tallinna linnamüür]]

== Viited ==
{{viited}}

==Kirjandus==
*&quot;Suurtükitorn Kiek in de Kök&quot;. Koostaja [[Tiia Vint]]. Tallinn: Tallinna Linnamuuseum, 1959
*[[Andri Ksenofontov]]. [http://www.epl.ee/artikkel/212169 Linnamüür osutab lammutajatele vastupanu]. Eesti Päevaleht, 15. august 2002
* [https://www.delfi.ee/artikkel/28893137 TV3: Kiek in de Kökist saab aastasse 2219]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 1. veebruar 2010

== Välislingid ==
{{commonskat}}

{{JÄRJESTA:Kiek in de Kök}}
[[Kategooria:Tallinna linnamüüri tornid]]
[[Kategooria:Kesklinna linnaosa ehitised]]
[[Kategooria:15. sajand Tallinnas]]</text>
      <sha1>9su21ft69r40b0bto27ofti69bqarzk</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204813</id>
      <parentid>7204812</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T16:20:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Torni tänapäev */</comment>
      <origin>7204813</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6879" sha1="knw03bxmr7fpzg3m5dki3msnt0nntjw" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib suurtükitornist Tallinnas; Tartus asunud valgtorni kohta vaata artiklit [[Kiek in de Kök (Tartu)]].}}
{{Hoone
|Nimi                    = Kiek in de Kök
|Omakeelne nimi          = 
|Pilt                    = Kiek in de Kök1 2013.jpg
|Asukoht                 = Tallinn, Komandandi tee 2
|Stiil                   =
|Ehituse algus           = 
|Ehituse lõpp            = 
|Sissepühitsemine        =
|Avamine                 = 
|Maksumus                = 
|Juurdeehitus            = 
|Renoveeritud            = 
|Aadress                 = 
|Kõrgus                  = 
|Vundamendi pindala      = 
|Korruseid               = 
|Lifte                   = 
|Ehitusmaterjal          = Flagstone
|Liigitus                =
|Arhitekt                = 
|Omanik                  = 
|Töövõtja                = 
|Ehitusinsener           = 
|Laiuskoord              = &lt;!-- K/M/S (55/44/33.22/N) või kümnendkraadid (55.742561) --&gt;
|Pikkuskoord             = &lt;!-- K/M/S (11/22/33.44/W) või kümnendkraadid (-11.375955) --&gt;
|Veel                    =
}}
[[Pilt:Kiek in de Kök2 2013.jpg|pisi|Kiek in de Kök]]
'''Kiek in de Kök''' ([[alamsaksa keel]]es 'kiika kööki') oli [[Tallinna linnamüür]]i suurtükitorn, mis asetseb linnamüüri edelalõigul [[Lühikese jala värav]]a ja [[Harju värav]]a vahel tänapäeva [[Komandandi tee]]st põhja ja [[Rüütli tänav (Tallinn)|Rüütli tänav]]ast lääne pool.

Torni aadress on Komandandi tee 2.

==Ajalugu==
Esimene torn ehitati millalgi enne 1475. aastat, see oli praegusega võrreldes palju väiksem ja selle nime ei teata. Uut torni on esimest korda mainitud [[1475]]. aastal, siis nimetati seda &quot;uueks torniks Bolemanni sauna taga&quot;&lt;ref&gt;[[Küllike Kaplinski]], [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1975-4-332-344_20240517160902.pdf?v=a57b8491d1d8 Uusi andmeid Tallinna linnamüüri Tõnismäe-poolse osa kindlustamisest 15. sajandi viimasel veerandil ja 16. sajandi esimesel poolel], [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 24, 1975, nr. 4, lk 333&lt;/ref&gt;. Torni ehitati [[1483]]. aastani ja see oli [[Tallinna linnamüür]]i üks võimsamaid torne.

Tornil oli algselt kuus korrust, torni kõrgus oli umbes 38 m. Torn on [[sõõr]]ja põhiplaaniga ning selle läbimõõt oli jalamil umbes 17,3 m ja eenduvas ülaosas umbes 18,5 m. Kiek in de Kök on Tallinna linnamüüri kõige kõrgem torn.

Torn sai kõvasti kannatada, kui [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] väed [[1577]]. aastal Tallinna piirasid, [[Liivi sõda|Liivi sõja]] mälestuseks müüriti tornipaigale suured suurtükikuulid sisse.

Torn taastati tõenäoliselt aastatel 1601–1602. Seoses uute kaitse[[bastion]]ide ehitamisega ehitati torn aastatel 1693–1697 põhjalikult ümber. Torni jalam jäi uue [[Ingeri bastion]]i kehandi sisse ning uus sissepääs tehti 3. korrusele (see on ka tänapäeval alles). Torni ülaosa ehitati paksemaks, tornile lisati seest [[kuppel|kupli]]- ja väljast [[koonus]]ekujuline kuni 3,5 meetri paksune paest katuslagi, mis kaeti katusekividega. Esimese korruse põranda keskel olevast sepisvõrega kaetud luugist pääses keldris asuvasse soolalattu.

Torni kasutati püssirohuhoidlana. Kui [[Tallinna kindlus]] arvati jaanuaris 1864 Venemaa kindluste nimekirjast välja, andis [[Vene keiser]] [[Aleksander II]] Kiek in de Köki torni ja kõrval asunud [[Komandandi maja]] koos suure viljapuuaiaga [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus|Toompea Kaarli kogudusele]]. Endine sõjahiiglane omandas siis hoopis rahumeelsema funktsiooni, sinna asusid käsitööliste töökojad, korterid ja raskejõustikusaal.&lt;ref&gt;„Lauluraamatud suurtükitornis. Eesti köitekunsti meistriteoseid 1793–1938&quot;. Muuseum Kiek in de Kök ja Bastionikäigud  pressiteade, 26. aprill 2016&lt;/ref&gt; 

1938. aasta sügisel tegi Vabariigi President [[Konstantin Päts]] Vabariigi Valitsusele ettepaneku asutada Kiek in de Köki tornis riiklik ajaloomuuseum, kuhu oleksid koondatud kõik dokumendid ja esemed, mis annaksid ülevaate Eesti iseseisvuse sünnist ja selle hilisemast arengust. Muuseum pidi olema korrastatud 1943. aastaks.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=paevalehtew19390318.2.6 &quot;&quot;Kiek in de Kök&quot; – ajaloo muuseumiks&quot;]. Päevaleht nr 77, 18. märts 1939. Lk 3&lt;/ref&gt;

Kui Tallinna Toompea Kaarli kogudus hakkas [[1939]]. aastal aadressile [[Toompuiestee]] 4 uut kogudusehoonet ehitama, müüdi torn ja komandandimaja selle ehitise rahastamiseks riigile.

Lagunenud torni hakati korrastama [[1958]]. aastal. Aastatel 1966–1968 rekonstrueeriti torni ulatuslikult, juurde ehitati esimese korruse sissepääs, esimeselt korruselt teisele viiv lai trepp, küttesüsteem. Osaliselt restaureeritud ja osaliselt ümber ehitatud ning juurdeehitistega täiendatud tornis avati [[1968]]. aastal [[Tallinna linnamuuseum]].

==Torni tänapäev==
[[Fail:Kiek in de Kök tellingutes mai 2009.jpg|pisi|Kiek in de Kök tellingutes, mai 2009]]
Aastatel 2008–2010 uuendati [[Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus]]e toetusega Kiek in de Köki ekspositsiooni ja [[Euroopa Regionaalarengu Fond]]i toetusel renoveeriti bastionikäike. Pärast renoveerimist on Kiek in de Köki torn ühenduses endise [[Tallinna muldkindlustusvöönd]]i [[Ingeri bastion|Ingeri]] ja [[Rootsi bastion]]i [[kasematt|kasematikäikudega]] ning osa [[Kiek in de Köki kindlustustemuuseum]]ist koos Bastionikäikude ja [[Raidkivimuuseum]]iga.

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Kiek in de kok2.JPG|Kiek in de Kök, vaade Rüütli tänavalt, 2011. aasta kevad
Kiek in de Kök, vaade Taani kuninga aiast, 8. august 2011.jpg|Kiek in de Kök, vaade Taani kuninga aiast, suvi 2011
Kiek_in_de_Köki_dansker_20120929_Ahsoous.jpg|Kiek in de Köki [[dansker]]
&lt;/gallery&gt;

{{Panoraam | Kiek in de Kök, panoraam I korrus (J.Künnapi fotonäitus) 2008.jpg | 700px | I korrus, J. Künnapi fotonäitus 2008. aastal}}
{{Panoraam | Kiek in de Kök, panoraam II korrus (J.Künnapi fotonäitus) 2008.jpg | 700px | II korrus, J. Künnapi fotonäitus 2008. aastal}}
{{Panoraam | Kiek in de Kök, panoraam VI korrus (J.Künnapi fotonäitus) 2008.jpg | 700px | VI korrus, J. Künnapi fotonäitus 2008. aastal}}

==Vaata ka==
*[[Kiek in de Köki kindlustustemuuseum]]
*[[Tallinna vanalinna tornistik]]
*[[Tallinna linnamüür]]

== Viited ==
{{viited}}

==Kirjandus==
*&quot;Suurtükitorn Kiek in de Kök&quot;. Koostaja [[Tiia Vint]]. Tallinn: Tallinna Linnamuuseum, 1959
*[[Andri Ksenofontov]]. [http://www.epl.ee/artikkel/212169 Linnamüür osutab lammutajatele vastupanu]. Eesti Päevaleht, 15. august 2002
* [https://www.delfi.ee/artikkel/28893137 TV3: Kiek in de Kökist saab aastasse 2219]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 1. veebruar 2010

== Välislingid ==
{{commonskat}}

{{JÄRJESTA:Kiek in de Kök}}
[[Kategooria:Tallinna linnamüüri tornid]]
[[Kategooria:Kesklinna linnaosa ehitised]]
[[Kategooria:15. sajand Tallinnas]]</text>
      <sha1>knw03bxmr7fpzg3m5dki3msnt0nntjw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tallinna muldkindlustusvöönd</title>
    <ns>0</ns>
    <id>134497</id>
    <revision>
      <id>7204814</id>
      <parentid>7155656</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T16:25:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <origin>7204814</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15174" sha1="3qfhc0auv9sooxxdc3dfgi4ml09oe1o" xml:space="preserve">{{allikad}}
'''Tallinna muldkindlustusvöönd''' on 17. ja 18. sajandil rajatud&lt;ref&gt;Rein Zobel,  &quot;Tallinna linnamüür&quot;. 1966,  lk 5. Kirjastus Eesti Raamat&lt;/ref&gt; keskaegse, 13 ja 14. sajandil rajatud Tallinna linna kaitserajatiste osa, kuhu kuulusid looduslikud ja kaitse-eesmärgil rajatud rajatised: [[linnamüür]], kaitsetornid ja kaitstavad väravad ning erinevad pinnasemoodustised.

==Kindlustusvööndi loomine==

Pärast tulirelvade kasutuselevõttu täiendati varasemaid [[Tallinna linnamüür]]i kaitserajatiste süsteemi nende ees olevate muldkindlustuste täiendamisega. Mingil määral võib muldkindlustuste eelkäijaiks pidada aga ka juba [[14. sajand]]il ida- ja lõunapoolsete müüride ette rajatud [[vallikraav]]i.

[[Pilt:Revali muldkindlustused enne 1710. aastat.jpg|pisi|Tallinna muldkindlustused enne 1710. aastat]]
Muldkindlustuste rajamine algas Tallinnas [[16. sajand]]i keskel, kui seni kehtinud [[vertikaalkaitse]] põhimõtetelt mindi üle [[horisontaalkaitse]] põhimõtetele. Esimese suurema tööna rajati Tallinnas 16. sajandi alguses linna edelaküljele, [[Kiek in de Kök]]i ette 15–18 meetri kõrgune [[Kõrge Rondeel]], mis ümbritseti vallikraaviga. [[1538]]. aastal jätkati valli pikendamist ida suunas, millega seoses rajati [[Karja vallivärav]] koos selle juurde kuulunud [[Lurenburgi torn|Lurenburgi suurtükitorniga]] (valmis [[1554]], lammutati [[1767]]). [[Harju värav]] suleti, [[Viru värav]]a ette püstitati [[Uus Rondeel]] ning [[Viru värav]]a ja [[Väike Rannavärav|Väikese Rannavärav]]a vahele rajati uus muldvall. Muldvall (nn [[Nunnavall]]) rajati ka läänepoolse müüri ette, täiendades seda kahe [[vana-itaalia bastionisüsteem|vana-itaalia süsteemis]]&lt;ref name=&quot;LyuOt&quot; /&gt; [[bastion]]iga.
[[File:BM09173Am.jpg|pisi|Tallinn 1635]]
[[File:Reval im Jahre 1650.png|pisi|Tallinn 1650]]
[[Pilt:All-linna kindlustused4.JPG|pisi|250px|1980. aastatel [[Väikese Rannavärava bastion]]i kohale ehitatud [[bastion]]ilaadne ehitis ([[Väike Rannavärav (tänav)|Väikse Rannavärava]], [[Rannamäe tee]], [[Kanuti tänav]]a, [[Aia tänav (Tallinn)|Aia tänav]]a ja [[Uus tänav (Tallinn)|Uue tänava]] vahelisel alal)]]
Tõsisemad muldkindlustustööd võeti [[Tallinna ajalugu#Rootsi valitsusaeg Tallinnas|Tallinnas]] ette [[Rootsi aeg|Rootsi valitsusajal]] [[17. sajand]]i alguses, kui rajati [[Nunnavärav]]a ja [[Suur Rannavärav|Suure Rannavärava]] [[vallivärav]]ad ning sellega koos ka vahimajad. Rootsi valitsuse ülesandel 1634. aastal koostati Tallinna kindlustusvööndi projekt. [[Tallinna gümnaasium#Gümnaasiumi asutamine ja Rootsi aeg|Tallinna gümnaasium]]i matemaatika professori, linnaarsti ja apteekri ja 1647. aastast linnainseneri ja kindlustustööde juhataja [[Gebhard Himsel]]i järelevalve all alustati [[Tallinna bastionid|bastionitevööndi]] ehitamist&lt;ref&gt;[[Jaak Juske]]. [https://forte.delfi.ee/news/juskegaavastamas/jaak-juskega-kadunud-eestit-avastamas-lugu-uhest-unustusse-vajunud-tallinna-linnavaravast?id=81834299 Lugu ühest unustusse vajunud Tallinna linnaväravast]. forte.delfi.ee, 22. aprill 2018&lt;/ref&gt; 1630. aastatel alustati [[Toompea]] lõunaküljel [[vana Wismari raveliin]]i ehitamist. 1640. aastatel rajati [[Paks Margareeta|Paksu Margareeta]] kirdeküljele, [[Roosiaed|Roosiaia]] kohale [[Hornbastion]], millega seoses rekonstrueeriti [[Virumägi|eesvall]] [[Viru värav]]a [[rondeel]]i ja [[bastion]]i vahel. Himseliuse koostatud projekte korrigeeris ja kinnitas Tallinnas 1652. aastal Rootsi sõjaväe [[kindralkortermeister]] (1644–1674) [[Johan Wärnschiöld]]h. Seejärel ehitati [[Väike Rannavärav|Väikese Rannavärava]] ja [[Viru värav]]a vahele kaks uut nn hollandi süsteemi bastioni. Väikese Rannavärava asemele kavandati [[Liivimaa bastion]] ja selle ette [[Julichi ravelliin]], kuid see plaan jäi vahendite puudusel teostamata. Eesvallile rajati kaks [[hollandi bastionisüsteem|hollandi süsteemis bastion]]i, nn [[Himseliuse bastion]]id (neist põhjapoolse, [[Väikese Rannavärava bastion]]i kohale ehitati 1980. aastatel bastionilaadne ehitis). Valli ja [[Tallinna linnamüür]]i vahele jäi sellega seoses vaba ala, mis kasutati ära uuteks ehituskruntideks. Sinna tekkis 1652. aastal [[Uus tänav (Tallinn)|Uus tänav]].

==Toompead ja vanalinna ümbritsevad bastionid, reduudid ja eelkindlustised==
[[Pilt:Erik Dahlberg, 1625-1703 (David Klöcker Ehrenstrahl) - Nationalmuseum - 15366.tif|pisi|left|Erik Dahlberg (1625–1703) David Klöcker Ehrenstrahli maalil]]
[[File:Õhuvaade vanalinna servast.jpg|pisi|250px|Õhuvaade [[Tallinna vanalinn]]a servast, [[Rannamäe tee]] äärsest [[Skoone bastion]]ist ja Väikese Rannavärava bastionist]]
[[Pilt:All-linna kindlustused (1).jpg|pisi|Vaade [[Harjumägi|Harjumäele]] (endisele [[Ingeri bastion]]ile) [[Vabaduse väljak]]ult]]
[[Pilt:Väikse Rannavärava bastion.JPG|pisi|Väikese-Rannavärava bastion]]
17. sajandi lõpul alustati [[Venemaa]]lt lähtuva sõjaohu kartuses uute ja senisest hoopiski võimsamate muldkindlustiste planeerimist&lt;ref&gt;Ludwig Munthe. [https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/6c/Kongl._fortifikationens_historia_%28IA_konglfortifikati02munt%29.pdf Kongl. fortifikationens historia] [https://archive.org/details/konglfortifikati01munt], II. FORTIFIKATIONSSTATEN UNDER ÖRNEHUFWUDII OCH WÄRNSCHIÖLDH. 1641—1674. Stockholm: P.A. Norstedt &amp; Söner, 1904, s. 539.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Ludwig Munthe. Kongl. fortifikationens historia. [https://archive.org/details/konglfortifikati01munt/page/n5/mode/2up?ref=ol I SVENSKA FORTIFIKATIONSVÄSENDET FRÅN NYARE TIDENS BÖRJAN TILL INRÄTTANDET AF EN SÄRSKILD FORTIFIKATION STAT ÅR 1641.]. Stockholm: P.A. Norstedt &amp; Söner, 1902&lt;/ref&gt;. [[1686]]. aastal kinnitati [[Rootsi]] riigi kõigi kindlustuste ülema [[Erik Dahlberg]]i ja Tallinna komandandi [[Paul von Essen]]i projekt, mis nägi ette [[Bastionaalsüsteem|bastionaalsüsteem]]i 11 võimsa bastioni (mis pidid olema ristitud Rootsi riigi provintside või linnade nimedega) ja 6 [[raveliin]]i ehitamist, millega oleks muldkindlustusvööndiga ümbritsetud kogu tollane linn. Erik Dahlbergi jooniste järgi ehitati [[bastion]]e Tallinnas, [[Narva]]s, [[Tartu]]s, [[Pärnu]]s, [[Kuressaare]]s jm.

Enne Tallinna kapituleerumist Vene vägedele [[1710]]. aastal ehitada valmis [[Ingeri bastion|Ingeri]] ja [[Rootsi bastion]] linna edelaküljel (kõrgusega kuni 22 m) ja uus [[Wismari raveliin]] nende ees. Nende kahe bastioni vahele rajati barokne [[Toompea vallivärav]] (lammutati 19. sajandil), mis sarnanes Pärnus säilinud [[Tallinna värav]]aga.

Linna loodeküljele rajati ka eeltoodud kahe bastioniga sarnane [[Skoone bastion]], bastionide muldkehade sisse ja alla rajati mitmesuguseid kaitseotstarbelisi maa-aluseid ruume ja käike. Ülejäänud bastionide asendamiseks rajati rida väiksemaid kindlustisi. Ehitati ka Toompea uus vallikraav koos kahe pika puusillaga, mis kulgesid üle Wismari raveliini. Uued sillad rajati ka [[Karjavärav]]a, [[Uus Viru värav|Uue Viru värav]]a, [[Väike Rannavärav|Väikese]] ja [[Suur Rannavärav|Suure Rannavärav]]a ette, kusjuures üks lülidest oli neil tõstetav.

=== Kavandatud kaitserajatiste loetelu ===
Kavandatud bastionidest jõuti valmis ehitada: Ingeri, Rootsi ja Skoone bastion.
{{Vaata|Suure Rannavärava bastion}}
{{Vaata|Väikese Rannavärava bastion}}
&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
'''Bastionid'''
*[[Skoone bastion]] ([[Rannamägi]])
*[[Ingeri bastion]] ([[Harjumägi]])
*[[Rootsi bastion]] ([[Lindamägi]])&lt;ref name=&quot;H1g12&quot; /&gt;
*[[Vendide bastion]]
*[[Soomemaa bastion]]
*[[Eestimaa bastion]]
*[[Liivimaa bastion]]
*[[Karjala bastion]]
*[[Breemeni bastion]]
*[[Pommeri bastion]]&lt;ref name=&quot;8kNrg&quot; /&gt;, [[Karjavärav]]a ees
&lt;td&gt;
'''Reduudid'''
*[[De la Gardie reduut]], [[Wismari raveliin]]i ees &lt;br/&gt; (tänapäeva [[Tallinna Kaarli kirik]]u põhjaosas)
*[[Gootide reduut]], Toompea lääneküljel, &lt;br/&gt; [[Toompuiestee]] ääres&lt;ref name=&quot;H1g12&quot; /&gt;
*[[Patkuli reduut]], [[Toompea]] lääneküljel [[vallikraav]]i ees &lt;br/&gt; Reduut oli nime saanud viimase Rootsi-aegse &lt;br/&gt; asekuberneri [[Dietrich Friedrich von Patkul]]i järgi
*[[Palmqvisti reduut]]&lt;ref name=&quot;R2Uo8&quot; /&gt;, linna lääneküljel
*[[Stuarti reduut]], &lt;br/&gt; asetseb [[Tallinna elektrijaam|Tallinna elektri-]] ja [[Tallinna Gaasijaam|gaasijaama]] vahel
*Schlippenbachi reduut, Viru väravas
*[[Strömbergi reduut]]

&lt;td&gt;
'''Raveliinid'''
*[[Wismari raveliin]]
*[[Svantepolgi raveliin]]
*[[Beyerni raveliin]]
*[[Jülichi raveliin]]
*[[Kleve raveliin]]
*[[Berghi raveliin]]
&lt;td&gt;

&lt;/table&gt;

=== Avatud kaitsepositsioonid ===
Tänapäeva [[Suur-Patarei tänav]]a majade 17 ja 19 vahel asunud [[Wachteni patarei|Wachteni]]&lt;ref name=&quot;SAYZG&quot; /&gt; ja [[Köismäe Ükssarvepatarei]].[[File:Ingeri.jpg|pisi|Ingeri bastioni kaitsekäik]]

==Muldkindlustusvööndi kaitserajatised pärast 1710. aastat==
[[Pilt:Revali muldkindlustused 1780. aastal.jpg|left|pisi|Tallinna muldkindlustused 1780. aastal]]
Pärast linna alistumist Vene vägedele 1710 täiendati bastione ning uuendati vallikraave veel ligi sajandi jooksul. 1777 rajati uus Väikese Rannavärava vallivärav ja 1781 Viru värava vallivärav. 1760–1770 kaevati uus veega täidetav vallikraav Toompea lääneküljele, mis oli seni püsinud igasuguste muldkindlustusteta. See vallikraavi osa on tänaseni säilinud, kandes [[Schnelli tiik|Schnelli tii]]gi nime.

[[Krimmi sõda|Krimmi sõja]] ajal rajati [[1853]]. aastal [[Tallinna sõjasadam]]a kaitseks [[Baranovi patarei]], mis asetses sadama[[muul]]i ja [[Stuarti reduut|Stuarti reduudi]] vahel. Patarei ehitati kivivooderdisega [[muldvall]]ist, millel paiknesid 8 [[suurtükk]]i ning selle taga asetses püssirohuhoidla. Patarei lammutati [[1854]]. aastal. 
[[File:Reval, general view, 1890 - 1900 - edited.jpg|left|pisi|Skoone bastion, u 1890–1897]]
Oma lõplikul kujul, enne Tallinna kindluslinnade nimekirjast väljaarvamist [[1857]]. aastal, hõlmasid vallkindlustused 77.8 ha. Tänini on sellest säilinud Ingeri, Rootsi ja Skoone bastionid (praegu tuntud kui [[Harjumägi]], [[Lindamägi]] ja [[Rannavärava mägi]]) koos pooltasandatud vallikraaviga, samuti Toompea läänekülje vallikraav ehk Schnelli tiik koos [[Gooti reduut|Gooti]]de ja [[Patkuli reduut|Patkuli reduu]]diga.

1930. aastatel eraldati Skoone bastion seoses [[Rannamäe tee]] ehitamisega linnamüürist, rikkudes sellega bastioni algset konfiguratsiooni ja lammutades ka osa bastionist. Osaliselt on säilinud ka Viru värava ja Suure Rannavärava bastionid ning teisi väiksemaid ehitisi, ülejäänud muldkindlustused on 19. sajandi lõpul tasandatud. Ingeri (Harjumägi) ja Rootsi (Lindamägi) bastionide all on kokku neid omavahel ühendavad maa-alused käigud, mille üldpikkus on ligi 2 kilomeetrit.

Enamikul endisest bastionidevööndist paikneb tänapäeval park, see eraldab vanalinna uusasumitest. Ainult vanalinna kaguküljel asunud muldkindlustuste asemele tekkis 20. sajandi esimesel poolel hoonestus ning sealt on vanalinn uute asumitega ka kokku kasvanud.

==Tallinna muldkindlustuste maa-alused ühenduskäigud==
Tallinna muldkindlustuste arvukad maa-alused ühenduskäigud ehitati koos Tallinna muldkindlustuste bastionidega 17.–18. sajandi jooksul. Kõige varasemad ühenduskäigud rajati alates [[1630]]. aastaist seoses [[Tõnismägi|Tõnismäe]] küljele püstitatud muldkindlustuste, esmajärjekorras vana [[Wismari raveliin]]i ehitamisega. Teine etapp ühenduskäikude rajamisel oli alates [[1672]]. aastast, kui rajati Rootsi bastion ja [[Ingeri poolbastion]], mis valmisid [[1710]]. aastaks koos Wismari raveliini ja raveliini ees oleva [[De la Gardie reduut|De la Gardie reduudiga]].

Maa-aluste ühenduskäikude eesmärgiks oli muuta sõdurite, laskemoona ja muu varustuse ümberpaigutamised vaenlase eest peidetuks ning tema tule eest kaitstuks. Varjatud käikudel oli ka luureülesanne – neid kasutati vaenlase maa-aluse mineerimistöö jälgimiseks.

Maa-alused käigutunnelid on kujundatud [[paekivi]]st, reeglina 1,5 m laiad ja 2,5–3 m kõrged, kaetud [[silindervõlv]]idega, seinte paksus ulatub u nelja meetrini. Piki [[eskarbimüür]]i kulgevates käikudes on kuni 2,5 m laiad kambrid – [[kasematt|kasemat]]id. Käikude lagedes on [[ventilatsioon]]iavad, eri tasandeid ühendavad trepid, tunnelite kogupikkus ulatub sadade meetriteni. Maa-alused käigud ühendavad linna kaitserajatisteks olnud Ingeri ja Rootsi bastione ja Wismari raveliini ning järgivad maapõues nende kunagisi piirjooni.

Eesti Vabariigi lõpuaastatel, alates [[1936]]. aastast, kohandati bastionide maa-alused käigud [[õhukaitse]] varjenditeks. [[Eesti NSV]] ajal said need iseseisva elektri- ja ventilatsioonisüsteemi, ehitati välja veevarustus ja telefonside. Tegemist oli maa-aluse linnakesega koos magamis- ja tualettruumidega. Pärast [[Eesti NSV Tsiviilkaitse]]organisatsiooni likvideerimist objekti rohkem ei kasutatud ning [[2005]]. aastal rüüstati käigud&lt;ref name=&quot;vsIn1&quot; /&gt;.

25. veebruaril 2007 avati tutvumiseks käigud Rootsi ja Ingeri bastionide all ning [[Kiek in de Kök]]i [[Tallinna Linnamuuseum]]i külastajatel on võimalus osaleda sealsetes ekskursioonides, eksponaadiks olevate käikude pikkus on 380 m&lt;ref name=&quot;Zu6G8&quot; /&gt;.

==Vaata ka==
* [[Tallinna linnamüür]]
* [[Tallinna kindlus]]
* [[Tallinna reduudid]]
* [[Tartu muldkindlustusvöönd]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;LyuOt&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.hot.ee/narvahistory/fortifikatsioon.html |pealkiri=Fortifikatsioon |vaadatud=2011-05-19 |arhiivimisaeg=2008-12-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081227205900/http://www.hot.ee/narvahistory/fortifikatsioon.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;H1g12&quot;&gt;[http://register.muinas.ee/ftp/DIGI_2013/pdf/eraT-0-76_001_0011084.pdf ÜVSÜ &quot;Tööjõuresevid&quot; Eesti Vabariikliku Nõukogu staadioni olmehoone tehnilise projekti arhitektuursele osale eelnenud ajalooline uurimus], 1982&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8kNrg&quot;&gt;[http://www.epl.ee/artikkel/242337 Rahvusooper Estonia eest leiti Põhjasõja-aegne müür]. Eesti Päevaleht, 8. august 2003&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;R2Uo8&quot;&gt;[http://www.neljas.ee/est/tallinn/kesklinn/?news=962452 Balti jaama ootab ees Vabaduse väljaku auklik saatus]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Neljas.ee, 16.10.2008&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SAYZG&quot;&gt;[[Askur Alas]], [http://www.arhliit.ee/uudised/2629/ Kalamajast leiti Krimmi sõja kaitserajatis]. Eesti Päevaleht, 31. juuli 2003&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vsIn1&quot;&gt;[http://www.epl.ee/artikkel/294212 Vanalinna maa-alustest käikudest varastati kümneid tonne metalli]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Zu6G8&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.linnamuuseum.ee/kok/index.php?&amp;id=258 |pealkiri=BASTIONIDE KÄIGUD |vaadatud=2009-11-27 |arhiivimisaeg=2010-01-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100104060804/http://www.linnamuuseum.ee/kok/index.php?&amp;id=258 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
}}
== Välislingid ==
*[https://dea.digar.ee/article/AKhorisont/2020/09/0/17 Tallinna muldkindlustused täielikult väljaehitatud kujul 18.–19. sajandi vahetuse paiku]. Horisont nr 5, september 2020
[[Kategooria:Tallinna muldkindlusvöönd| ]]
[[Kategooria:Tallinna ajaloolised ehitised]]
[[Kategooria:Rootsi valitsusaeg Eestis]]</text>
      <sha1>3qfhc0auv9sooxxdc3dfgi4ml09oe1o</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Männiku tee</title>
    <ns>0</ns>
    <id>140260</id>
    <revision>
      <id>7205046</id>
      <parentid>6262413</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T09:15:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <origin>7205046</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2092" sha1="c407sl9vgaonz9m9nri1yzcdato9jtz" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib tänavast Tallinnas; teiste samanimeliste tänavate kohta mujal vaata artiklit [[Männiku tee (täpsustus)]].}}
{{teekaart}}

'''Männiku tee''' on tänav [[Tallinn]]as [[Nõmme linnaosa]]s. See läbib kolme asumit: [[Rahumäe asum|Rahumäe]], [[Liiva asum|Liiva]] ja [[Männiku asum|Männiku asumit]].

== Hoonestus ja asutused Männiku teel ==
*Männiku tee 2, [[Statoil|Circle K]] tankla, 
*Männiku tee 6, Silikaadi [[Rimi]] mini, 
*Männiku tee 7, Lenderi Villa 
*Männiku tee 89, [[Hotell Dzingel]], 
*Männiku tee 99, [[Neste]] [[automaattankla]], 
*Männiku tee 100, Pihlaka [[Rimi]] super, 
*

== Pildid ==
&lt;center&gt;&lt;gallery&gt;
Pilt:Männiku_tee_01.jpg‎|Männiku tee enne remonti
Pilt:Männiku_tee_02.jpg‎|[[Hotell Dzingel]], Männiku tee 89
File:Pihlaka Säästumarket.JPG|Pihlaka Säästumarket, Männiku tee 98
File:Araxes Männiku - Männiku tee 101.jpg|Männiku tee 101
File:EU-EE-TLN-Nõmme-Männiku tee.JPG|Männiku tee linnapiiri lähedal
File:353TAK.JPG|Vaade Remmelga tänavaga ristmikule
File:Beginning of Männiku street.JPG|Männiku tee algus
File:Kerese bus stop.JPG|Kerese bussipeatus
File:Irisbus Crossway.JPG|Busside 5, 32 ja 33 alg- ja lõpp-punkt 
&lt;/gallery&gt;&lt;/center&gt;

== Ajalugu ==
Männiku tee rajati umbes 1938. aastal, kui koos Vabaduse puiesteega (rajati arvatavasti 1937) sai [[Nõmme linn]] esimese betoontee.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.betoonteed.ee/betoonteed-eestis/betoonteede-ajalugu-eestis/|Pealkiri=Betoonteede ajalugu Eestis|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[http://www.tarbija24.ee/250807/esileht/siseuudised/tallinn/278742.php Männiku tee kapitaalremont sulgeb liikluse 28. augustil] – Postimees, 24. august 2007
*[http://tartu.postimees.ee/030907/esileht/siseuudised/280744.php Männiku tee elanikud kutsuvad kõiki puid kaitsma] – Postimees, 3. september 2007
*[http://www.dzingel.ee/et/layout.html Hotelli Dzingel koduleht]

{{portaal|Nõmme|Nomme vapp.gif}}
{{commonscat|Männiku tee}}
{{Männiku asumi tänavad}}

[[Kategooria:Nõmme linnaosa tänavad]]</text>
      <sha1>c407sl9vgaonz9m9nri1yzcdato9jtz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 26. septembril</title>
    <ns>0</ns>
    <id>143513</id>
    <revision>
      <id>7204821</id>
      <parentid>6870688</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T16:55:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Avjoska</username>
        <id>1538</id>
      </contributor>
      <origin>7204821</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5867" sha1="czdt787wyreadg72g1dqgxd2mdqewek" xml:space="preserve">{{Sündinud septembris}}
''Siin on loetletud [[26. september|26. septembril]] sündinud inimesi.
* [[1755]] – [[Hans Henrik von Essen]], Rootsi sõjaväelane 
* [[1791]] – [[Théodore Géricault]], prantsuse maalikunstnik, litograaf ja skulptor
* [[1849]] – [[Ivan Pavlov]], vene füsioloog
* [[1851]] – [[Friedrich August Saebelmann]], eesti helilooja ja koorijuht
* [[1863]] – [[Sergei Oldenburg]], vene orientalist ja poliitik
* [[1870]] – [[Christian X]], Taani ja Islandi kuningas
* [[1874]] – [[Lewis Hine]], USA fotograaf
* [[1877]] – [[Alfred Cortot]], prantsuse pianist, dirigent ja muusikapedagoog
* [[1886]] – [[Archibald Hill]], Briti füsioloog ja biofüüsika teerajaja
* [[1889]] – [[Martin Heidegger]], saksa filosoof
* [[1892]] – [[Carl Prima]], eesti arst
* [[1893]] – [[John C. Wiley]], Ameerika Ühendriikide diplomaat
* [[1896]] – [[Ingeborg Johansen]], taani kirjanik
* [[1898]] – [[George Gershwin]], Ameerika Ühendriikide helilooja
* 1898 – [[Artur Tarmet]], eesti agronoom
* [[1904]] – [[Tiit Eipre]], eesti hüdroloog
* [[1907]] – [[Lambertus van Klaveren]], hollandi poksija
* [[1918]] – [[Endel Aimre]], eesti laulja ja näitleja
* 1918 – [[Grigori Klimov]], kommunismivastane Vene kirjanik
* 1918 – [[Egon Roolaid]], eesti ujuja
* [[1923]] – [[Evald Tordik]], eesti laulja (bass)
* [[1926]] – [[Heino Puhvel]], eesti kirjandusteadlane, kriitik ja proosakirjanik
* [[1927]] – [[Lembit Eelmäe]], eesti näitleja
* 1927 – [[Elsi Hetemäki-Olander]], Soome poliitik
* [[1932]] – [[Donna Douglas]], USA näitleja ja laulja
* 1932 – [[Vladimir Voinovitš]], vene kirjanik
* [[1935]] – [[Eduard Tamm (füüsik)|Eduard Tamm]], eesti füüsik
* 1935 – [[Hengo Kings]], eesti õigusteadlane
* [[1936]] – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist
* [[1937]] – [[Laine Tarvis]], Eesti poliitik 
* [[1941]] – [[Sirje-Mall Reitav]], eesti tekstiilikunstnik  
* [[1943]] – [[Tõnis Erilaid]], eesti ajakirjanik  
* [[1944]] – [[Christian Pauls]], Saksamaa diplomaat
* 1944 – [[Jan Brewer]], Ameerika Ühendriikide poliitik
* [[1945]] – [[Reet Neimar]], eesti teatriteadlane ja -kriitik
* 1945 – [[Bryan Ferry]], inglise laulja ja laulukirjutaja
* [[1946]] – [[Lauri Schmidt]], eesti arhitekt
* 1946 – [[Andrea Dworkin]], ameerika feminist
* [[1947]] – [[Einar Soone]], [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku]] (EELK) vaimulik, piiskop
* [[1948]] – [[Bratislav Petković]], Serbia filmilavastaja, näitekirjanik ja poliitik 
* 1948 – [[Olivia Newton-John]], Austraalia laulja ja näitleja
* [[1949]] – [[Ruth Martin]], Eesti riigiametnik  
* [[1950]] – [[Katrin Kaugver]], eesti tõlkija
* [[1951]] – [[Väino Laes]], eesti näitleja
* [[1953]] – [[Romeo Metsallik]], eesti arheoloog  
* 1953 – [[Aivars Lembergs]], Läti suurärimees ja poliitik
* [[1954]] – [[Vjatšeslav Maksarov]], Eesti tehnikateadlane
* [[1956]] – [[Mati Rebane]], eesti näitleja
* [[1958]] – [[Eve Tasa]] (Randkivi), eesti laulja  
* 1958 – [[Robert Kagan]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja välispoliitika ekspert
* [[1960]] – [[Uwe Bein]], Saksamaa endine jalgpallur
* [[1961]] – [[Marianne Mikko]], eesti ajakirjanik ja Euroopa Liidu poliitik  
* 1961 – [[Eduardo Cabrita]], Portugali jurist ja poliitik
* [[1963]] – [[Mart Saarso]], eesti purjetaja  
* [[1964]] – [[Jaan Sööt]], eesti muusik
* 1964 – [[Jekki Rjazin]], Tartu vabadusvõitleja ja aktivist, estofiil
* [[1965]] – [[Petro Porošenko]], Ukraina ärimees ja poliitik
* 1965 – [[Lene Espersen]], Taani poliitik
* [[1966]] – [[Sergei Šmatko]], Venemaa poliitikategelane ja ettevõtja
*[[1969]] – [[David Slade]], Suurbritannia filmilavastaja
* [[1970]] – [[Indrek Paavle]], Eesti ajaloolane
* [[1972]] – [[Kai Aareleid]], eesti tõlkija ja kirjanik
* 1972 – [[Beto O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ärimees
* [[1973]] – [[Maria Bonnevie]], Norra-Rootsi näitleja
* [[1974]] – [[Martin Müürsepp]], eesti korvpallur
* 1974 – [[Anu Peljo]], eesti riigiametnik ja alpinist
* [[1975]] – [[Lavly Perling]], Eesti prokurör  
* [[1976]] – [[Michael Ballack]], saksa jalgpallur
* 1976 – [[Reio Avaste]], eesti arhitekt
* 1976 – [[Anneli Kadakas]], eesti trummar ja hobusekasvataja
* [[1977]] – [[Kristo Toots]], eesti näitleja ja lavastaja
* 1977 – [[Hugo de Jonge]], Hollandi poliitik
* [[1978]] – [[Mārtiņš Rubenis]], läti kelgutaja
* 1978 – [[Marianne Kütt]], eesti näitleja
* [[1979]] – [[Taavi Rõivas]], eesti poliitik
* [[1980]] – [[Patrick Friesacher]], austria [[Vormel 1]] piloot
* 1980 – [[Karmo Allikas]], eesti korvpallur  
* [[1981]] – [[Serena Williams]], USA tennisist
* 1981 – [[Tõnu Runnel]], veebidisainer
* 1981 – [[Christina Milian]], USA laulja, produtsent, näitleja ja saatejuht
* [[1983]] – [[Ebba Hultkvist]], Rootsi näitleja
* 1983 – [[Marko Kairjak]], eesti advokaat
* [[1985]] – [[Lenna Kuurmaa]], eesti laulja
* [[1987]] – [[Zlatko Junuzović]], bosnia päritolu Austria jalgpallur
* [[1988]] – [[Kiira Korpi]], soome iluuisutaja
* 1988 – [[Anne Arrak]], eesti laulja
* [[1989]] – [[Kieran Gibbs]], Inglismaa elukutseline jalgpallur
* 1989 – [[Berle Brant]], eesti naisjalgpallur 
* 1989 – [[Ciaran Clark]], Iirimaa jalgpallur 
* [[1990]] – [[Pavel Avdejev]], Venemaa jalgpallur
* [[1991]] – [[Sander Laht]], eesti jalgpallur
* [[1993]] – [[Renee Teppan]], eesti võrkpallur
* [[1994]] – [[Marcell Jacobs]], Itaalia kergejõustiklane
* [[1995]] – [[Karl Kallas]], eesti laulukirjutaja ja kitarrist
* 1995 – [[Miloš Veljković]], serbia jalgpallur
* [[1997]] – [[Ekke Märten Hekles]], eesti näitleja
*[[2012]] – [[Taaniel Mehine]], eesti sulgpallur ja discgolfar 

[[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|September, 26.]]</text>
      <sha1>czdt787wyreadg72g1dqgxd2mdqewek</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arengubioloogia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>146749</id>
    <revision>
      <id>7205092</id>
      <parentid>7204711</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T10:24:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <origin>7205092</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="55307" sha1="44kklu8x9q581xha381h58pso8kk0w4" xml:space="preserve">''Mitte segi ajada [[evolutsioonibioloogia]]ga.

'''Arengubioloogia''' on [[bioloogia]] haru, mis uurib [[organism]]ide individuaalset arengut ja selle aluseks olevaid protsesse kogu [[elutsükkel|elutsükli]] vältel. See käsitleb mehhanisme, mille kaudu organismid kasvavad ja arenevad ning säilitavad või muudavad oma ehitust. Hulkraksetel organismidel uurib arengubioloogia eelkõige rakkude jagunemist ja [[diferentseerumine|diferentseerumist]], kudede ja elundite kujunemist, [[morfogenees]]i ning organismi kasvu ja küpsemist. Üherakuliste organismide puhul käsitleb arengubioloogia raku kasvu, jagunemist, arenguseisundeid ja elutsükleid.

[[Pilt:Views of a Foetus in the Womb.jpg|300px|pisi|Vaated [[loode|lootele]] [[emakas]]. [[Leonardo da Vinci]], umbes 1510–1512. [[Sünnieelne areng]] on üks arengubioloogia peamisi uurimisvaldkondi]]

Arengubioloogia uurib, kuidas mitmesugused vastastikmõjus olevad protsessid tekitavad organismi kuju, suuruse ja struktuursed omadused, mis kujunevad välja embrüost täiskasvanuks arenemise käigus või üldisemalt kogu elutsükli jooksul.&lt;ref&gt;Love, A. C. Explaining the ontogeny of form: philosophical issues. – Sarkar, S., A. Plutynski (toim). ''A Companion to the Philosophy of Biology'', Malden, MA: Blackwell Publishers 2008, lk 223–247.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;A. Minelli. ''Animal development, an open-ended segment of life.'' – ''Biological Theory'', 2011, 6: 4–15.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Weber 2022.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;love&quot; /&gt;

[[Ontogenees]] on organismi individuaalne areng selle tekkest kuni elutsükli lõpuni. Suguliselt paljunevate organismide puhul käsitatakse ontogeneesi algusena tavaliselt [[viljastumine|viljastumisel]] moodustunud [[sügoot|sügoodi]] tekkimist. Ontogenees hõlmab sellisel juhul [[embrüonaalne areng|embrüonaalset arengut]] ning sellele järgnevat [[postembrüonaalne areng|postembrüonaalset arengut]], sealhulgas kasvu, küpsemist ja vananemist. Mittesuguliselt paljunevatel organismidel algab ontogenees uue isendi tekkimisega vastavalt paljunemisviisile. Mõnes käsitluses hõlmab ontogenees ka [[sugurakk]]ude kujunemist ehk [[gametogenees]]i, kuigi see on vastuolus tavapärase käsitlusega, mille järgi ontogenees algab uue isendi tekkest ja gametogenees kuulub eelmise põlvkonna organismi arengusse.

[[Embrüoloogia]] on arengubioloogia haru, mis uurib eelkõige hulkraksete organismide varajast arengut, eriti embrüo kujunemisega seotud protsesse alates uue organismi tekkest kuni embrüonaalse arengujärgu lõpuni. Embrüoloogia keskendub rakkude, kudede ja elundite kujunemise morfoloogilistele, rakulistele ja molekulaarsetele mehhanismidele. Selgroogsete, eriti imetajate arengus eristatakse embrüonaalset perioodi ja sellele järgnevat looteperioodi, mida samuti käsitletakse embrüoloogia raames. Üherakuliste organismide puhul embrüonaalsest arengust tavaliselt ei räägita, sest neil puudub embrüo ja hulkrakne kehaorganisatsioon.

Lisaks embrüonaalsele ja postembrüonaalsele arengule uurib arengubioloogia ka [[regeneratsioon]]i, [[mittesuguline paljunemine|mittesugulist paljunemist]], [[moone (bioloogia)|moonet]] ning täiskasvanud organismis paiknevate [[tüvirakk]]ude säilimist, paljunemist ja diferentseerumist.

Embrüoloogia kolm klassikalist keskset uurimisobjekti on [[diferentseerumine]], [[morfogenees]] ja [[kasvamine]].&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt; Uuritakse, kuidas tekivad eri tüüpi rakud, kuidas need rakud moodustavad organismi kuju ja struktuurid ning kuidas organism suureneb. Tänapäevane arengubioloogia uurib nende protsesside molekulaarseid ja rakulisi mehhanisme, mis võimaldavad mõista, kuidas geneetiline informatsioon muutub arengu käigus organismi ehituseks.

[[Teadusharu]]na kujunes arengubioloogia välja 20. sajandi keskpaigas, ühendades embrüoloogia, [[geneetika]] ja [[molekulaarbioloogia]] saavutused. Selle peamiste uurimisprobleemide hulka kuuluvad geneetilise informatsiooni realiseerumine ontogeneesi käigus ja fenotüübiliste muutuste molekulaarsed alused, rakkude ja rakupopulatsioonide normaalse ja kasvajalise kasvu mehhanismid, morfogenees, rakkude, kudede ja elundite diferentseerumine, rakkudevahelised vastasmõjud, üksikute [[elund]]ite ja kogu organismi kuju kujunemine, organismide [[soo määramine]], [[kloonimine]] ja [[vananemine]] ning terviklikku arengut tagavate regulatsioonimehhanismide kujunemine.

Arengubioloogia uurimissuundade seas on [[loomade arengubioloogia]], [[taimede arengubioloogia]], [[eksperimentaalne embrüoloogia]], [[arengu molekulaarbioloogia]], [[arengu geneetiline regulatsioon]], diferentseerumise molekulaarsed mehhanismid, ontogeneesi tsütoloogilised alused ja uute uurimismeetodite väljatöötamine.

Arengubioloogia on tänapäevase [[eksperimentaalbioloogia]] väljakujunenud uurimisvaldkond, mis keskendub nähtustele, mis on looduseuurijaid, teadlasi ja filosoofe huvitanud rohkem kui kahe aastatuhande vältel. Üks selle keskseid küsimusi on, kuidas embrüo varajases arengujärgus näiliselt ühesuguste koostisosade dünaamilised suhted annavad tulemuseks ühtse tervikliku organismi, mille erinevad osad paiknevad õiges järjestuses ja on omavahel õigesti ühendatud. Teisisõnu küsitakse, kuidas seletada [[ontogenees]]i.&lt;ref name=&quot;love&quot; /&gt;

[[Bioloogiafilosoofia|Bioloogiafilosoofid]] on arengubioloogiale tähelepanu pööranud selle võimaliku tähtsuse pärast [[evolutsioon]]iprotsesside mõistmisel, seoses [[reduktsionism]]iga geneetilistes seletustes ja sellepärast, et arengunähtused, näiteks [[tüvirakk|tüvirakud]], on [[dispositsiooniline omadus|dispositsiooniliste omaduste]] näide.&lt;ref name=&quot;love&quot; /&gt;

Sõna &quot;[[arengugeneetika]]&quot; (ka &quot;[[ontogeneesigeneetika]]&quot;) kasutatakse sageli &quot;arengubioloogia&quot; sünonüümina. Samas võib see mõnikord tähistada kitsamalt teatud [[käitumisgeneetika]] valdkondi, jättes tähelepanuta arengu epigeneetilised aspektid – sellises kitsamas tähenduses on arengugeneetika ainult osa arengubioloogiast. [[Närvisüsteem]]i arengut ja küpsemist uurib [[neuroarengubioloogia]], arengubioloogia ja [[evolutsioon]]i seoseid aga [[evolutsiooniline arengubioloogia]] (''EvoDevo''). 

==Sissejuhatus==

Arengubioloogia on välja kasvanud [[embrüoloogia]]st. Arengubioloogia mõiste on uuemat päritolu ja peegeldab arusaama, et areng ei piirdu [[embrüo]]ga. Traditsiooniliselt kirjeldas embrüoloogia eksperimentide tulemusi peamiselt [[morfoloogia (bioloogia)|morfoloogia]] ja rakkude saatuse kaudu, kuid tänapäeval käsitletakse arengut ka [[molekulaargeneetika]], [[rakubioloogia]] ja [[biokeemia]] seisukohalt.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 3.&lt;/ref&gt;

Areng on järkjärguline protsess, mille käigus kujuneb ühest [[viljastatud munarakk|viljastatud munarakust]] ehk [[sügoot|sügoodist]] mitootilise [[jagunemine|jagunemise]] teel keeruline [[hulkrakne organism]], mille rakud, [[kude|koed]] ja [[elund]]id [[diferentseerumine|diferentseeruvad]] ja organiseeruvad. Suguliselt paljunevate loomade ja taimede puhul nimetatakse organismi, mis areneb viljastumise järel kuni [[sünd|sünni]] või [[koorumine|koorumiseni]] (loomadel) või [[idu]] moodustumiseni [[seeme|seemnes]] (taimedel), [[embrüo]]ks. Inimese ja teistel imetajate puhul nimetatakse embrüoks tavaliselt ainult selle perioodi varajases järgus olevat organismi, kes ei ole veel [[loode]]. Loomade arengu uurimist nimetati traditsiooniliselt embrüoloogiaks. Areng ei lõpe siiski sellega ega ka mitte [[suguküpsus]]e saabumisega. Enamik organisme kasvab ja vananeb ning taastab rakke ja kudesid kogu elu vältel. Näiteks asendavad inimese [[marrasknahk|marrasknaha]] [[tüvirakk|tüvirakud]] iga päev üle grammi naharakke ja [[luuüdi]] tüvirakud tagavad kogu elu jooksul igal sekundil üle miljoni uue [[erütrotsüüt|erütrotsüüdi]] tekke; taimedel on lisaks kudede taastamisele võime kasvada kogu elu jooksul ([[määramatu kasv]]); mõned loomad suudavad taastada terveid kehaosi, teised aga teevad läbi [[moone (bioloogia)|moonde]], näiteks [[kulles]]e muutumise [[konn]]aks. Sellepärast hõlmab arengubioloogia lisaks embrüoloogiale ka organismi sünni- või koorumisjärgset arengu uurimist. Uuritakse rakulisi ja molekulaarseid mehhanisme, mis juhivad rakkude, kudede ja elundite muutusi kogu organismi eluea jooksul alates viljastumisest kuni vananemiseni.&lt;ref&gt;Barresi, Gilbert 2023: 2.&lt;/ref&gt;

Kogu embrüonaalseks arenguks vajalik informatsioon sisaldub viljastatud munarakus: [[geen]]ide ruumiliselt ja ajaliselt reguleeritud avaldumine määrab, millised valgud millistes rakkudes ja millal esinevad, ning geenid moodustavad arengut juhtiva programmi, mille toime realiseerub rakkudevahelise signaaliedastuse ning rakkude proliferatsiooni, diferentseerumise ja liikumise kaudu. Arengubioloogia üks keskseid uurimissuundi ongi mõista, kuidas need geneetilise regulatsiooni põhimõtted – talletatuna munarakus ja eelkõige [[DNA]]-s – panevad rakud üksteisest erinema ning organiseeruma keerukateks struktuurideks. Viljastatud munarakust embrüo kujunemise protsessi nimetatakse [[embrüogenees]]iks, mille käigus üks embrüo rakkude esimesi ülesandeid on organismi üldise ehitusplaani kujundamine – eri organismid lahendavad selle ülesande erineval viisil. Valdkonna üks lõppeesmärke on mõista inimese arengut, sealhulgas seda, miks areng mõnikord ebaõnnestub, miks loode võib hukkuda või laps sündida [[kaasasündinud väärareng]]utega – arenguhäireid võivad põhjustada nii geenimutatsioonid kui ka keskkonnategurid, näiteks ravimid ja nakkused. Sellised teadmised on olulised ka [[regeneratiivne meditsiin|regeneratiivses meditsiinis]], mille eesmärk on kasutada rakke, praegu eeskätt [[tüvirakk]]e, kahjustatud kudede ja elundite taastamiseks; kuna ka [[vähk|vähirakkudel]] on mitmeid embrüonaalsete rakkude omadusi, näiteks võime piiramatult jaguneda, võib embrüonaalsete rakkude uurimine aidata välja töötada ka uusi vähiravimeetodeid, sest paljud samad geenid osalevad nii embrüonaalses arengus kui kasvajate tekkes.&lt;ref&gt;Wolpert jt 2019: 1–2.&lt;/ref&gt;

Arengubioloogide uurimisküsimused on muutunud keskseks ka [[molekulaarbioloogia]]s, [[füsioloogia]]s, [[rakubioloogia]]s, [[geneetika]]s, [[anatoomia]]s, [[vähiuuringud|vähiuuringutes]], [[neurobioloogia]]s, [[immunoloogia]]s, [[ökoloogia]]s ja [[evolutsioonibioloogia]]s. Kõigil neil teadusaladel on ajaloolised juured arengubioloogias. Erinevalt paljudest teistest bioloogiateadustest, mis on aja jooksul jagunenud üha kitsamateks uurimisvaldkondadeks, on arengubioloogia säilitanud laiahaardelise iseloomu, mistõttu on seda nimetatud bioloogiateaduste &quot;tüvirakuks&quot;.&lt;ref&gt;Scott F. Gilbert. Developmental biology, the stem cell of biological disciplines. – ''PLoS Biology'', 2017, 15(12): e2003691.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Barresi, Gilbert 2023: 5.&lt;/ref&gt;

==Küsimused==
Arengubioloogia põhiküsimus on, kuidas kujuneb ühestainsast rakust – sügoodist – täiskasvanud organism, milles eri tüüpi rakud organiseeruvad keerukateks kudedeks ja elunditeks. Selle mõistmiseks tuleb ühendada teadmised geenide avaldumisest, rakkudevahelisest signaaliedastusest, rakkude jagunemisest, diferentseerumisest, liikumisest ja arengulisest saatusest.&lt;ref&gt;Wolpert jt 2019: 1.&lt;/ref&gt;

Paljud arengubioloogia küsimused tulenevad kahest põhiküsimusest: kuidas [[sügoot|sügoodist]] saab täiskasvanud organism ja kuidas täiskasvanud organismist saab alguse järglasorganism?&lt;ref&gt;Barresi, Gilbert 2023: 4.&lt;/ref&gt;

Viljastatud munarakul ei ole südant. Kust süda tuleb? Kas see kujuneb putukatel samamoodi nagu selgroogsetel?&lt;ref&gt;Barresi, Gilbert 2023: 3.&lt;/ref&gt; Sellised võrdleva embrüoloogia küsimused aitavad mõista, kuidas organismide erinevad ehitusplaanid kujunevad.

Korrastatud organismi kujunemine suhteliselt ühtlasest rakumassist tekitab küsimusi. Kuidas kujuneb keha nii, et pea on alati õlgadest kõrgemal? Miks on [[süda]] vasakul? Kuidas lihtsast torust saavad keerulised pea- ja seljaaju, mis võimaldavad mõelda ja liikuda? Miks inimene ei saa uusi jäsemeid kasvatada nagu [[salamander]]? Kuidas kujunevad sugudevahelised anatoomilised erinevused? Nendele küsimustele vastamiseks tuleb selgitada põhjuslikku seosteahelat [[geen]]idest kuni talitlevate elunditeni. Näiteks [[soo määramine|soo määramist]] ei seleta arengubioloogi silmis veel see, et imetajatel on kahe X-kromosoomiga isendid enamasti emased ning X- ja Y-kromosoomiga isendid enamasti isased. Ta tahab teada, kuidas üks kromosoomistik suunab [[munasari|munasarjade]] ja teine [[munand]]ite kujunemist. Samamoodi võib geneetik uurida, kuidas [[globiin]]i geenid päranduvad, ja füsioloog huvituda globiini funktsioonist organismis, arengubioloog aga küsib, kuidas globiini geenid muutuvad aktiivseks ainult [[erütrotsüüt]]ides ja kuidas nende avaldumine on seotud kindlate arenguetappidega.&lt;ref&gt;Barresi, Gilbert 2023: 3.&lt;/ref&gt;

Alates [[sebra]] triipudest kuni inimese sõrmede ja varvaste paigutuseni paiknevad rakud ja koed organismis kindla korrapära järgi. Pea paikneb keha eesmises (inimesel ülemises) osas, saba tagumises osas, jäsemed külgedel, kesknärvisüsteem keha keskjoone lähedal. Ka [[süda]] paikneb iseloomulikult asümmeetriliselt keha vasakul poolel. Organismi üldise ehitusplaani ehk kehaehituse põhimustri kujunemine algab juba embrüo varajases arengus. Millised protsessid määravad raku- ja koetüüpide ruumilise paigutuse ning organismi üldise ehitusplaani kujunemise?&lt;ref&gt;Barresi, Gilbert 2023: 4.&lt;/ref&gt;

Ühest viljastatud munarakust kujuneb sadu  [[rakutüüp]]e, näiteks [[lihasrakk|lihasrakud]], [[marrasknahk|marrasknaha]] rakud, [[närvirakk|närvirakud]], [[lümfotsüüt|lümfotsüüdid]], [[vererakud]] ja [[rasvarakk|rasvarakud]]. Seda rakulise mitmekesisuse kujunemist nimetatakse [[diferentseerumine|diferentseerumiseks]]. Kuidas saab üks ja seesama geneetiline informatsioon anda aluse nii paljude erinevate rakutüüpide kujunemisele?&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

Diferentseerunud rakud ei paikne organismis juhuslikult, vaid moodustavad korrastatud [[kude|kudesid]] ja [[elund]]eid. Sellist organismi kuju ja ehituse kujunemist nimetatakse [[morfogenees]]iks. 

Arengu käigus rakud jagunevad, liiguvad ja hukkuvad ning koed voltuvad ja eralduvad üksteisest. Kuidas koordineeritakse rakkude kasvu, migratsiooni ja programmeeritud rakusurma nii, et tekivad keerulised talitlevad struktuurid? Kuidas kujunevad lihased, [[kõõlus]]ed ja [[luu]]d kooskõlastatult liikuvate [[liiges]]te moodustamiseks? Kuidas muutub embrüo pea piirkonnas paiknev lame rakukiht keeruliseks pea- ja seljaajuks?&lt;ref&gt;Barresi, Gilbert 2023: 4.&lt;/ref&gt;

Organismi [[kasv]] eeldab rakkude jagunemist, kuid see peab olema täpselt reguleeritud. Kui näiteks iga näo rakk jaguneks ainult ühe korra rohkem, oleks tulemuseks raske väärareng. Käte rakkude üks lisajagunemine muudaks nende mõõtmeid märkimisväärselt. Kuidas rakud teavad, millal jagunemine lõpetada ja kuidas jagunemist nii täpselt reguleeritakse?&lt;ref&gt;Barresi, Gilbert 2023: 4.&lt;/ref&gt;

Kuidas [[sugurakk|sugurakud]] eraldatakse ülejäänud keharakkudest ja millised [[rakutuum]]a ja [[tsütoplasma]] mehhanismid võimaldavad neil algatada uue organismi arengu?&lt;ref&gt;Barresi, Gilbert 2023: 4.&lt;/ref&gt;

Kuidas inimene areneb ja miks mõnel juhul areng ei kulge ootuspäraselt.&lt;ref&gt;Barresi, Gilbert 2023: 4–5.&lt;/ref&gt;

Paljude, võib-olla isegi kõigi organismide arengut mõjutavad keskkonnast pärinevad signaalid, mida embrüo või [[vastne]] arengu ajal kogeb. [[Genoom]] võimaldab embrüol nendele signaalidele reageerida. Näiteks sõltub paljude [[kilpkonn]]aliikide sugu temperatuurist, mille juures embrüo munas areneb, ja mõnede [[kärnkonn]]ade [[kulles]]te suuosade ehitus sõltub saadaolevast toidust. Paljud mere[[selgrootud]] vajavad [[moone (bioloogia)|Moonde]]i läbitegemiseks sümbiootiliste [[bakter]]ite toodetud keemilisi ühendeid. Kuidas on organismi areng seotud tema elupaiga ja keskkonnaga?.&lt;ref&gt;Barresi, Gilbert 2023: 5.&lt;/ref&gt;

Mõned organismid suudavad taastada kogu oma keha. Mõned [[salamander|salamandrid]] võivad taastada silmad ja jäsemed ning paljud [[roomajad]] kasvatada uue saba. Kuigi [[imetajad]] on üldiselt halvad regenereerijad, leidub nende organismis [[tüvirakk]]e, mis on võimelised moodustama uusi struktuure isegi täiskasvanud organismis. Kuidas säilitavad tüvirakud selle võime ja kas [[regeneratsioon]]i mehhanisme on võimalik kasutada [[vigastus]]te parandamiseks ja raskete haiguste raviks?&lt;ref&gt;Barresi, Gilbert 2023: 5.&lt;/ref&gt;

Kuidas arengus toimuvad muutused loovad uusi kehaehituslikke vorme ja millised päritavad muutused on võimalikud, arvestades piiranguid, mida seab areneva organismi eluvõimelisuse säilitamine.&lt;ref&gt;Barresi, Gilbert 2023: 5.&lt;/ref&gt;

== Mudelorganismid ==

Arengu põhijoonte mõistmiseks on tarvis uurida paljusid eri organisme. Kuigi on olemas üldised arengupõhimõtted, mis kehtivad kõigi loomade puhul, on elusloodus liiga mitmekesine, et kõiki vastuseid ühestainsast organismist leida. Sellepärast uurivad arengubioloogid suhteliselt väikest arvule liike, mida on mugav uurida ning mis sobivad eksperimentideks ja geneetiliseks analüüsiks.&lt;ref&gt;Wolpert 2023: 2.&lt;/ref&gt;

Ühe organismi arenguprotsessi mõistmine aitab selgitada samalaadseid protsesse teistes organismides, sealhulgas inimesel. Näiteks viis äädikakärbsel varajast embrüogeneesi reguleerivate geenide avastamine selleni, et sarnaseid geene leiti ka imetajate ja teiste selgroogsete arengus, kus need täidavad samalaadseid ülesandeid.&lt;ref&gt;Wolpert jt 2019: 2–3.&lt;/ref&gt;

Tänapäeval on suur osa arengubioloogia uurimistööst keskendunud väikesele arvule [[mudelorganism]]idele. On selgunud, et loomariigis on arengumehhanismid suurel määral evolutsiooniliselt säilinud. Varajases arengus kasutavad selgroogsete eri liigid põhiliselt samu induktsioonisignaale ja samu piirkondliku identiteedi määramist kodeerivaid geene. Ka selgrootud kasutavad sarnast signaalide ja geenide kogumit, kuigi nende moodustuvad kehaosad on märkimisväärselt erinevad.

Igal mudelorganismil on teatud spetsiifilised eksperimentaalsed eelised, mille tõttu on need muutunud teadlaste seas laialdaselt kasutatavaks. Ühes mõttes on need &quot;mudelid&quot; kogu loomariigi kohta ja teises mõttes &quot;mudelid&quot; inimese arengu uurimiseks. Inimese arengut otseselt uurida on raske nii eetilistel kui ka praktilistel põhjustel.

Mudelorganismid on olnud eriti kasulikud arengumehhanismide üldise olemuse väljaselgitamisel. Mida üksikasjalikumaks uurimine muutub, seda rohkem erinevad mudelorganismid üksteisest ja inimesest.

=== Taimed ===

Arengubioloogias on peamiseks taimseks mudelorganismiks kujunenud [[harilik müürlook]] (''Arabidopsis thaliana'').&lt;ref&gt;{{cite book | vauthors = Weigel D, Glazebrook J | date = 2002 | title = Arabidopsis. A Laboratory Manual. | publisher = Cold Spring Harbor Laboratory Press | location = Cold Spring Harbor, NY }}&lt;/ref&gt; Selle arengut ja geneetikat on põhjalikult uuritud ning seda kasutatakse taimede arenguprotsesside, sealhulgas rakutsükli ja sugurakkude arengu uurimisel.&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot;&gt;Friedman, William E. Expression of the cell cycle in sperm of ''Arabidopsis'': implications for understanding patterns of gametogenesis and fertilization in plants and other eukaryotes. – ''[[Development]]'', 1999, kd 126, nr 5, lk 1065–1075.&lt;/ref&gt;

Teised taimede arengubioloogias kasutatud mudelorganismid on:

*[[harilik mais]] (''Zea mays'')
*petuunia (''Petunia'')

=== Selgroogsed ===

Selgroogsete arengubioloogias kasutatakse järgmisi peamisi mudelorganisme:

*[[suur-kannuskonn]] (''Xenopus laevis'') ja ''[[Xenopus tropicalis]]''.&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Nieuwkoop PD, Faber J. ''Normal table of ''Xenopus laevis'' (Daudin)'', North-Holland, Amsterdam 1967.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Harland RM, Grainger RM. Xenopus research: metamorphosed by genetics and genomics. – ''Trends in Genetics'', 2011, kd 27, nr 12, lk 507–515.&lt;/ref&gt; Kannuskonn annab suurel hulgal embrüoid ja sobib eriti hästi mikrokirurgilisteks katseteks. Kahepaiksed on pikka aega olnud varajase arengu uurimise eelistatud mudelorganismid, sest nende munad on suured, embrüoid on lihtne kasvatada lihtsas kasvukeskkonnas ja nendega on suhteliselt kerge katseid teha.&lt;ref&gt;Wolpert jt 2019: 30.&lt;/ref&gt;
*[[vöödiline daanio]] (''Danio rerio'').&lt;ref&gt;Lawson ND, Wolfe SA. Forward and reverse genetic approaches for the analysis of vertebrate development in the zebrafish. – ''Developmental Cell'', 2011, kd 21, nr 1, lk 48–64. [https://www.cell.com/developmental-cell/fulltext/S1534-5807(11)00241-3?_returnURL=https%3A%2F%2Flinkinghub.elsevier.com%2Fretrieve%2Fpii%2FS1534580711002413%3Fshowall%3Dtrue Täistekst.]&lt;/ref&gt; Sellel on palju embrüoid ning selle geneetika on hästi välja töötatud.
*[[kodukana]] (''Gallus gallus domesticus'').&lt;ref&gt;Rashidi H, Sottile V. The chick embryo: hatching a model for contemporary biomedical research. – ''BioEssays'', 2009, kd 31, nr 4, lk 459–465.&lt;/ref&gt; Kana varajased arenguetapid sarnanevad imetajate omadega, kuid mikrokirurgilisi katseid on kanaga lihtsam teha. Kana kasutamine on ka suhteliselt odav.
*[[koduhiir]] (''Mus musculus'').&lt;ref&gt;Behringer R, Gertsenstein M, Vintersten K, Nagy M. ''Manipulating the Mouse Embryo. A Laboratory Manual'', 4. trükk, Cold Spring Harbor, NY: Cold Spring Harbor Laboratory Press 2014.&lt;/ref&gt; See on imetaja,&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt; kelle geneetika on väga hästi uuritud ja keda kasutatakse laialdaselt imetajate, sealhulgas inimese arengumehhanismide uurimisel.

=== Selgrootud ===

Selgrootute seas on olulisemad arengubioloogia mudelorganismid:

*[[harilik äädikakärbes]] (''Drosophila melanogaster'').&lt;ref&gt;St Johnston D. The art and design of genetic screens: Drosophila melanogaster. – ''Nature Reviews. Genetics'', 2002, kd 3, nr 3, lk 176–188.&lt;/ref&gt; Annab palju embrüoid ja selle geneetika on väga hästi uuritud.
*[[varbuss]] (''Caenorhabditis elegans'').&lt;ref&gt;Riddle DL, Blumenthal T, Meyer BJ, Priess JR. ''C. elegans II.'', Cold Spring Harbor Laboratory Press: Cold Spring Harbor, NY 1997.&lt;/ref&gt; Annab palju embrüoid, selle geneetika on hästi uuritud ja selle pidamine on odav.
*[[Merisiilikud|merisiilik]] (''[[Strongylocentrotus purpuratus]]'').&lt;ref name=&quot;VPlXK&quot; /&gt; Mõningatel eesmärkidel on merisiilikud olnud olulised varajase embrüonaalse arengu ja arengumustrite uurimisel.&lt;ref&gt;Ettensohn CA, Sweet HC. Patterning the early sea urchin embryo. – ''Current Topics in Developmental Biology'', kd 50, 2000, lk 1–44.&lt;/ref&gt;
*[[Merituped]] (''Ascidiacea''), keda on kasutatud evolutsioonilise arengubioloogia uurimisel.&lt;ref&gt;Lemaire P. Evolutionary crossroads in developmental biology: the tunicates. – ''Development'', 2011, kd 138, nr 11, lk 2143–2152.&lt;/ref&gt;

=== Üherakulised organismid ===

Mõningates arengubioloogia ja rakubioloogia uuringutes on kasutatud ka üherakulisi organisme:

*[[koppvetikas]] (''Chlamydomonas'')&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt;
*[[pärmkottseen]] (''Saccharomyces'')&lt;ref name=&quot;Friedman-1999&quot; /&gt;

=== Regeneratsiooni ja inimese arengu mudelid ===

Regeneratsiooni uurimiseks kasutatakse [[sabakonnalised|sabakonnalisi]] (''Urodela''), näiteks [[mehhiko tömpsuu]]d (''Ambystoma mexicanum''),&lt;ref&gt;Nacu E, Tanaka EM. Limb regeneration: a new development? – ''Annual Review of Cell and Developmental Biology'', 2011, kd 27, lk 409–440.&lt;/ref&gt; ja [[lameuss]]e, näiteks ''[[Schmidtea mediterranea]]''.&lt;ref name=&quot;Reddien P.W., Alvarado A.S. 2004 725–757&quot;/&gt;

Ka [[organoid]]e kasutatakse tõhusate arengumudelitena, eriti inimese arengu uurimisel kolmemõõtmelistes rakukultuurides.&lt;ref&gt;Ader M, Tanaka EM. Modeling human development in 3D culture. – ''Current Opinion in Cell Biology'', 2014, kd 31, lk 23–28.&lt;/ref&gt;


==Meetodid==
[[Pilt:Hiire embrüo.tif|pisi|Geeniekspressiooni märkimine hiire embrüol]]
Arengubioloogias kasutatakse väga palju meetodeid biokeemiast, geneetikast, rakubioloogiast, [[evolutsioonibioloogia]]st, [[embrüoloogia]]st ja molekulaarbioloogiast.&lt;ref name=&quot;lUFyV&quot; /&gt; Mõningad olulisemad meetodid:

*Elusrakkude otsene jälgimine. Mõne liigi embrüotel on väga vähe rakke ja tsütoplasma kõigis [[blastomeer]]ides on erineva pigmendiga. Sel juhul on võimalik jälgida mikroskoobi all erinevaid rakke ja nende arenemist erinevateks kudedeks. Näiteks mantellooma ''[[Styela partita]]'' lihaseid moodustavad rakud on alati kollase värvusega.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;
*Värvimine. Embrüo arengu jälgimiseks kasutatakse värve, mis värvivad nende rakke, kuid ei tapa neid rakke. Kasutatakse ka fluorestsentsvärve. [[Pilt:Arengubioloogia meetodid.png|pisi|Näiteid arengubioloogia meetodeist amfiibiembrüotega. A – Spemanni transplantatsioonimeetod; B – Mangoldi implantatsioonimeetod; C – Holtfreteri eksplantatsioonimeetod; D – dissotsieerimine-reagregatsioon]]
*[[Hans Spemann|Spemanni]] [[transplantatsioon]]imeetod. Ühelt liigilt pärit embrüonaalse koe siirdamine teise liigi embrüole, kust see sama embrüonaalse koe osa on enne eemaldatud.
*[[Hilde Mangold|Mangoldi]] [[implantatsioon]]imeetod. Ühelt embrüolt pärit embrüonaalne kude siiratakse teise organismi embrüole erinevasse kohta.
*[[Johannes Holtfreter|Holtfreteri]] [[eksplantatsioon]]imeetod. Erinevatelt embrüotelt eemaldatakse sama embrüonaalse koe osa ja ühendatakse need.
*[[Dissotsieerimine-reagregatsioon]]. [[Blastula]] või varase [[gastrula]] staadiumis eemaldatakse erinevad embrüonaalse koe osad, mõlema osa rakud lahutatakse üksteisest ja siis erinevatest osadest pärit rakkudel lastakse omavahel uuesti reagregeeruda. Embrüo jätkab oma arengut samast kohast, kus see enne rakkude eemaldamist pooleli jäi. Seega saab jälgida, kuidas toimub erinevatest embrüonaalsetest kudedest pärit rakkude migratsioon ja areng edasi.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;

Eri päritoluga rakkude jälgimiseks kasutatakse sageli [[fluorestseeruv marker|fluorestseeruvaid markereid]], näiteks [[roheline fluorestseeruv valk|rohelist fluorestseeruvat valku]]. Selle [[geen]]i viimine organismi [[genoom]]i võimaldab jälgida rakkude saatust arengu jooksul. Sel viisil saadud embrüo kõik rakud helendavad [[ultraviolettkiirgus]]es roheliselt. Enamasti kasutatakse selleks konni. [[transgeenne organism|Transgeenselt]] embrüolt eemaldatakse kindlast piirkonnast rakke ja pannakse teise embrüo samasse piirkonda. Niimoodi on täiskasvanud organismil võimalik jälgida, mis elundid arenesid sellest embrüo piirkonnast, kuhu siirati fluorestseeruva konna rakud.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt; Samuti kasutatakse looduslikke markereid, mis arengu käigus ei kao ega muutu – [[kromosomaalsed markerid|kromosomaalseid markereid]]. Näiteks lindude puhul kasutatakse [[Douarini marker]]it. Tihti piisab transplantatsioonitulemuste jälgimiseks lähteloomade erinevast pigmentatsioonist.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;

*Transgeensed loomad. Looma embrüorakkudesse viiakse sisse võõr-[[DNA]], mis integreerub peremeesraku [[kromosoom]]idesse. Sel viisil on võimalik jälgida antud geeni mõju organismi arengule.
*''[[Knock-out]]''-loomad. Selle meetodi puhul inaktiveeritakse mõni geen [[mutatsioon]]i abil. ''Knock-out-''hiired võimaldavad kohe uurida vastava geeni mutatsiooni efekti hiire arengu käigus.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;uMy7u&quot; /&gt;

==Ajalugu==
Arengubioloogia kujunes välja [[embrüoloogia]]st. Arengubioloogia mõiste on uuemat päritolu ja peegeldab arusaama, et areng ei piirdu üksnes [[embrüo]]ga. Traditsiooniliselt kirjeldas embrüoloogia eksperimentide tulemusi peamiselt [[morfoloogia (bioloogia)|morfoloogia]] ja rakkude saatuse kaudu, kuid tänapäeval käsitletakse arengut ka [[molekulaargeneetika]] ja [[rakubioloogia]] seisukohalt.&lt;ref&gt;Wolpert jt 2019: 3.&lt;/ref&gt;

Alguses oli embrüoloogia teadus, mis uuris loomade arengut munaraku viljastumisest kuni [[lootekestad]]est või [[munakestad]]est vabanemiseni. Hiljem laienes selle uurimisala, sest embrüonaalset arengut ei olnud võimalik mõista ilma sellele eelnevate ja järgnevate arenguetappideta. Embrüoloogia hõlmas järk-järgult ka [[gametogenees]]i, [[postembrüonaalne areng|postembrüonaalset arengut]], kasvamist, [[regeneratsioon]]i, [[moone (bioloogia)|moonet]] ja [[morfogenees]]i. Alates 1960ndatest hakati embrüoloogias üha enam kasutama [[biokeemia]], [[rakubioloogia]], [[molekulaarbioloogia]], [[geneetika]] ja [[immunoloogia]] meetodeid ning sellest kujunes välja tänapäevane arengubioloogia.&lt;ref name=&quot;Karner&quot; /&gt;

===Antiik===
Kreeka õpetlased 5.–4. sajandil eKr käsitlesid embrüo arengut tollaste loodusfilosoofiliste ettekujutuste põhjal. [[Hippokrates]] püüdis arengut seletada kuumuse, niiskuse ja tahkumise kaudu.&lt;ref&gt;Wolpert jt 2019: 3.&lt;/ref&gt;

[[Corpus Hippocraticum|Hippokratese kogumikku]] kuuluvad kirjutised lähtusid [[kahe seemne teooria]]st, mille olid esitanud ka [[Alkmaion]] ja teised filosoofid ning looduseuurijad. Selle teooria järgi osalevad viljastumises ja [[soo määramine|soo määramises]] nii mehe kui ka naise &quot;seeme&quot;.&lt;ref&gt;[[Jutta Kollesch]], [[Diethard Nickel]]. ''Antike Heilkunst. Ausgewählte Texte aus dem medizinischen Schrifttum der Griechen und Römer'', Philipp Reclam jun.:  Leipzig 1979,; 6. trükk, samas 1989, ISBN 3-379-00411-1, lk 26–27, 75–81 ja 185–186.&lt;/ref&gt;

====Aristoteles====
[[Aristoteles]] pani aluse teaduslikule embrüoloogiale. Tema teos ''[[De generatione animalium]]'' (&quot;Loomade tekkimisest&quot;, umbes 350 eKr) sisaldab esimest teadaolevat loomade arengu [[võrdlev anatoomia|võrdlev-anatoomilist]] uurimust ja esimest süstemaatilist arengunähtuste käsitlust. Aristoteles kirjeldas loomade [[elutsükkel||elutsüklite]] erinevusi, eristades [[ovipaaria]]t ehk munemist (näiteks linnud, konnad ja enamik selgrootuid), [[vivipaaria]]t ehk poegimist ja [[ovovivipaaria]]t ehk munaspoegimist (näiteks mõned roomajad ja haid). Samuti kirjeldas ta esimesena [[platsenta]] ja [[nabaväät|nabavöödi]] talitlust imetajatel. Ta käsitles ka hierarhiliselt organiseeritud kehaosade kujunemist ja nendevahelisi suhteid (näiteks [[luu]] ja luud sisaldavate anatoomiliste struktuuride vahel) ning tõi esile, et on raske seletada, kuidas järglastel usaldusväärselt kujuneb liigile omane kehaehitus, näiteks jäsemete kuju ja ehitus.&lt;ref&gt;Barresi, Gilbert 2023: 3.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;love&quot;&gt;[[Alan Love]]. [https://plato.stanford.edu/entries/biology-developmental/ Developmental biology], [[Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia]], 2025.&lt;/ref&gt;

Aristoteles arvas, et [[seemnevedelik]] aktiveerib [[menstruatsiooniveri|menstruatsioonivere]] ja käivitab embrüonaalse arengu. 

Samuti püstitas ta küsimuse, kas kõik embrüo struktuurid on olemas juba arengu alguses või tekivad need järk-järgult. Seda teist võimalust nimetas ta [[epigenees]]iks (ἐπιγένεσις 'peale tekkimine') ja võrdles seda võrgu kudumisega. Aristoteles pooldas epigeneesi ja see arusaam osutus hiljem õigeks.&lt;ref&gt;Wolpert jt 2019: 3.&lt;/ref&gt;

====Galenos====
Roomas tegutsev kreeka arst [[Galenos]] kirjeldas 2. sajandil pKr teoses &quot;[[De formatione foetus]]&quot; sünnieelset arengut ning embrüoväliseid struktuure, näiteks [[platsenta]]t.&lt;ref&gt;Diethard Nickel. Zur Embryologie in der Medizin der römischen Kaiserzeit. – ''Acta Congressus internationalis XXIV historiae artis medicinae'', Budapest 1976, kd 2, lk 1347–1350.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Diethard Nickel. ''Untersuchungen zur Embryologie Galens'', Akademie-Verlag, Berlin 1989.&lt;/ref&gt; 

===Keskaeg===
Antiikaja õpetused, mida käsitles hiljem ka [[Avicenna]], mõjutasid embrüoloogiat kuni uusajani.&lt;ref&gt;[[Ursula Weisser]]. ''Zeugung, Vererbung und pränatale Entwicklung in der Medizin des arabisch-islamischen Mittelalters'', Erlangen 1983.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Hans Herbert Schöffler. Zur mittelalterlichen Embryologie. – ''Sudhoffs Archiv'', 1973, kd 57, lk 297–314.&lt;/ref&gt;

===Renessanss===

Esimesed embrüonaalse arengu eri staadiumide mõõtmised tegi [[Leonardo da Vinci]].

====Fabrici====
Esimesed süstemaatilised teaduslikud uurimused embrüote kohta avaldas [[Girolamo Fabrizio|Girolamo Fabrici ab Acquapendente]], kes kirjeldas 1600. aastal imetajate, roomajate ja haide embrüoid teoses &quot;[[De formato foetu]]&quot; ning 1621. aastal muna ja kanaembrüo kujunemist teoses &quot;[[De formatione ovi et pulli]]&quot;.&lt;ref&gt;Christoph Schweikardt. Embryologie (Neuzeit). – [[Werner E. Gerabek]], Bernhard D. Haage, [[Gundolf Keil]], Wolfgang Wegner (toim). ''Enzyklopädie Medizingeschichte'', De Gruyter, Berlin/New York 2005, lk 345–346.&lt;/ref&gt;

===Varauusaeg===
Organismi [[tekkimine|tekkimise]] küsimus jäi keskseks probleemiks kogu varauusajal&lt;ref&gt;Roe, S.A. ''Matter, Life, and Generation: 18th Century Embryology and the Haller-Wolff Debate'', Cambridge: Cambridge University Press 1981.&lt;/ref&gt; ja seda käsitlesid teiste seas [[William Harvey]], [[René Descartes]], [[Robert Boyle]], [[Pierre Gassendi]], [[Nicolas Malebranche]], [[Gottfried Wilhelm Leibniz]], [[Anne Conway]] ja [[Immanuel Kant]]&lt;ref&gt;Smith, J. E. H. (toim). ''The Problem of Animal Generation in Early Modern Philosophy'', New York: Cambridge University Press 2006.&lt;/ref&gt; Elutsükli muutuste, näiteks [[moone (bioloogia)|moonde]] vaatlemine mõjutas neid arutelusid ja viis mõnikord tähelepanuväärsete järeldusteni, näiteks Leibnizi seisukohani, et tekkimist ranges mõttes ei ole olemas: &quot;Loomadel ja kõigil teistel organiseeritud substantsidel puudub algus ... nende näiline tekkimine on kõigest areng, teatud liiki suurenemine ... transformatsioon nagu iga teinegi, näiteks nagu rööviku transformatsioon liblikaks.&lt;ref&gt;Smith, J. E. H. (toim). ''The Problem of Animal Generation in Early Modern Philosophy'', New York: Cambridge University Press 2006, lk 186–187.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;love&quot; /&gt;

====Harvey====
Pärast Aristotelest ei toimunud embrüoloogia arengus peaaegu kahe aastatuhande jooksul olulist edasiminekut. Alles 1651. aastal jõudis [[William Harvey]] järeldusele, et kõik loomad – ka [[imetajad]] – pärinevad munast. Tema teose &quot;[[Exercitationes de generatione animalium]]&quot; tiitellehel on lause &quot;[[Ex ovo omnia]]&quot; 'munast kõik loomad'. Harvey teadis, et see väide on  Aristotelese õpetusega vastuolus, ja lükkas ümber tollal levinud arusaama, et loomad võivad tekkida iseeneslikult mudast või väljaheidetest.&lt;ref&gt;Barresi, Gilbert 2023: 3.&lt;/ref&gt;

Harvey uuris kanaembrüote arengut ning [[kabehirv]]e [[tiinus]]t ja varajast arengut. Ta oli esimene, kes kirjeldas kanaembrüo [[blastoderm]]i – munakollasest vaba tsütoplasmaga piirkonda, millest areneb embrüo. Ta märkas ka, et verekoe &quot;saarekesed&quot; tekivad enne [[süda|südame]] kujunemist. Harvey oletas ka, et [[amnionivedelik]] on embrüo jaoks lööke pehmendav kaitsekiht.&lt;ref&gt;Barresi, Gilbert 2023: 3.&lt;/ref&gt;

Et Harvey ei leidnud kabehirvel varajasi embrüonaalseid arengujärke, järeldas ta ekslikult, et emakas eritab embrüoid. [[Reinier de Graaf]] lükkas selle seisukoha 1672. aastal ümber, kasutades varajaasi mikroskoope ning kirjeldades [[munasari|munasarju]] ja neis paiknevaid küpseid [[Graafi folliikul]]eid.

====Malpighi====
Embrüoloogia jäi suuresti spekulatiivseks, kuni leiutati [[mikroskoop]], mis võimaldas arenevaid organisme üksikasjalikult uurida. [[Marcello Malpighi]] avaldas 1672. aastal esimese mikroskoopilise kirjelduse kanaembrüo arengust. Esimest korda kirjeldati seal kujuneva [[neuraaltoru]] vagu, lihaseid moodustavad [[somiit|somiidid]] ning arterite ja veenide vereringet munakollase ja embrüo vahel.&lt;ref&gt;Barresi, Gilbert 2023: 3.&lt;/ref&gt;

====Preformitide ja epigeneesi pooldajate vaidlus====
{{Vaata|Preformism|Epigenees}}
17. sajandi lõpul muutus mõjukaks [[preformism]], mille pooldajate arvates oli embrüo juba algusest peale täielikult väljakujunenud ja areng seisnes üksnes kasvamises – kõik embrüod pidid seega olema olemas maailma loomisest saadik ega saanud tekkida füüsikaliste või keemiliste jõudude toimel.

[[Marcello Malpighi]] kirjeldas väga täpselt kanaembrüo arengut, kuid jäi oma tähelepanekutest hoolimata [[ovism]]i pooldajaks, väites, et täielikult kujunenud embrüo on munarakus olemas juba algusest peale, olles varajastes arengujärkudes lihtsalt liiga väike, et mikroskoobi all nähtav olla. Preformismi teise suuna, [[Animalism (bioloogia)|animalismi]] pooldajad väitsid, et inimese embrüo paikneb seemnerakus, ja mõned neist arvasid koguni nägevat inimese seemneraku peas tillukest inimest ehk [[homunkulus]]t.&lt;ref&gt;Wolpert jt 2019: 3.&lt;/ref&gt;

Epigeneesi pooldajate järgi kujunesid organismi keerulised ja heterogeensed vormid lihtsamatest ja ühtlasematest embrüonaalsetest struktuuridest nende vastastikuse mõju tulemusel, mistõttu tuli seletada, kuidas need mõjud viivad tervikliku organismi kujunemiseni. Preformismi pooldajad  väitsid, et keeruline heterogeenne  vorm on embrüos juba olemas ja areng seisneb selle järkjärgulises &quot;lahtirullumises&quot; tavalise kasvamise teel. Kuigi see andis vormi kujunemisele lihtsama seletuse, tuli sel juhul järgmiste põlvkondade tekke seletamiseks postuleerida, et organismi sees paiknevad lõputu jadana üha väiksemad miniatuursed organismid. Epigeneetilised käsitlused toetusid seletamiseks, miks homogeensete koostisosade vastastikused mõjud viivad keerulise terviku kujunemiseni, sageli [[teleoloogia|teleoloogilistele]] arutlustele. Kuigi mõlema käsitluse elemente oleks saanud ühendada, kujunesid need ajalooliselt kaheks vastandlikuks seisukohaks, mille vaidlus kestis kogu 18. sajandi ega saanud laheneda enne [[rakuteooria]] kujunemist.&lt;ref&gt;Roe, S.A. ''Matter, Life, and Generation: 18th Century Embryology and the Haller-Wolff Debate'', Cambridge: Cambridge University Press 1981.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Smith, J. E. H. (toim). ''The Problem of Animal Generation in Early Modern Philosophy'', New York: Cambridge University Press 2006.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;love&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Wolpert jt 2019: 3.&lt;/ref&gt;

===19. sajand===
====Lootelehtede avastamine====
19. sajandi alguses keskendus embrüoloogia [[looteleht]]ede uurimisele. [[Christian Heinrich Pander]] avastas, et embrüol on kolm lootelehte.

====Baer====
[[Karl Ernst von Baer]] avastas 1827. aastal imetaja [[munarakk|munaraku]]. Ta täiustas lootelehtede teooriat.

Baer kirjeldas ka selgroogsete embrüonaalse arengu varajasi etappe, täiustas Panderi lootelehtede teooriat ja sõnastas 1828. aastal [[Baeri seadused]], mis on embrüoloogia aluspõhimõtted.&lt;ref name=&quot;t1r2A&quot; /&gt;

====Teratoloogia teke====
[[Étienne Geoffroy Saint-Hilaire]], tema poeg [[Isidore Saint-Hilaire]] ja [[Johann Friedrich Meckel noorem]] panid aluse [[teratoloogia]]le, mis uurib [[arenguhäire]]id ja [[väärareng]]uid.

====Remak====
Moodsa embrüoloogia rajajaks peetakse [[Robert Remak]]it, kes kirjeldas 1842. aastal [[ektoderm]]i, [[mesoderm]]i ja [[endoderm]]i ja nende tähtsust embrüo arengus. Samuti tunnistas ta enne [[Rudolf Virchow]]'d ja [[Theodor Schwann]]i [[rakutuum]]a raku [[jagunemine|jagunemise]] põhistruktuuriks.

====Rekapitulatsiooniteooria====
1866. aastal esitas [[Ernst Haeckel]] [[rekapitulatsiooniteooria]], mille kohaselt [[ontogenees]] kordab [[fülogenees]]i.&lt;ref name=&quot;ODTH5&quot; /&gt;

[[Pilt:Embryo comparisons.jpg|pisi|Embrüote võrdlus – Baeri seadus]]

====''In vitro'' viljastamine====
Viini embrüoloog [[Samuel Leopold Schenk]] tegi 1878. aastal esimese ebaõnnestunud katse saavutada [[in vitro viljastamine|''in vitro'' viljastamine]] küüliku ja merisea sugurakkudega.

====His====
Aastatel 1880–1894 tegi [[Wilhelm His]], üks nüüdisaegse embrüoloogia rajajaid, ulatuslikku embrüoloogilist uurimustööd.&lt;ref&gt;[[Paul Diepgen]], [[Heinz Goerke]]. ''[[Ludwig Aschoff|Aschoff]]/Diepgen/Goerke: Kurze Übersichtstabelle zur Geschichte der Medizin'', 7., ümbertöötatud trükk, Springer, Berlin/Göttingen/Heidelberg 1960, lk 46.&lt;/ref&gt;

===20. sajand===
====Vaidlused vitalismi üle====
19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses muutus arenguküsimus oluliseks elujõuõpetuse ehk [[vitalism]]i üle peetud vaidlustes, algselt [[Wilhelm Roux]]' ja [[Hans Driesch]]i lahkarvamuses ontogeneesi seletamise üle. Roux ja Driesch ei vaielnud mitte üksnes katsetulemuste üle, vaid ka selle üle, milline seletusviis on organismi arengu mõistmiseks sobiv. Neil olid erinevad eksperimentaalsed lähenemisviisid ja vastandlikud arusaamad diferentseerumise olemusest, eelkõige küsimuses, kuivõrd on rakkude saatus varases arengus ette määratud.&lt;ref&gt;Maienschein, J., 1991, ''Transforming Traditions in American Biology, 1880–1915'', Baltimore, MD: The Johns Hopkins University Press.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;love&quot; /&gt;

Roux arvas, et viljastatud munarakk sisaldab pärilikke elemente, mis vastavad organismi erinevatele tunnustele. Rakkude jagunemise käigus jaotuvad need elemendid tütarrakkude vahel ebavõrdselt, mille tulemusel kujunevad erinevad [[rakusaatus]]ed. Ta kahjustas ühte konnaembrüo kahest rakust nii, et see ei saanud areneda, ja jättis selle paigale. Roux leidis, et allesjäänud rakk arenes vaid pooleks embrüoks. Ta tõlgendas seda tulemust nii, et embrüo varajases arengus on rakkude saatus juba kindlaks määratud ja iga rakk vastutab kindla kehaosa kujunemise eest. Driesch aga oli seisukohal, et iga rakk säilitab jagunemise käigus hoolimata diferentseerumisest täieliku arenguvõime. Ta eraldas merisiiliku embrüo varajased rakud teineteisest ja leidis, et kumbki eraldatud rakk võib areneda terviklikuks vastseks. Selle põhjal tegi ta järelduse, et varajases embrüos ei ole rakkude arengupotentsiaal veel jäigalt piiratud, vaid rakud võivad üksteist funktsionaalselt asendada ja kogu embrüo arengut reguleerida. Organismil on seega regulatiivne võime ja teatav autonoomia ning arengut ei määra üksikute rakkude eelnevalt kindlaks määratud saatus.&lt;ref name=&quot;love&quot; /&gt; Nende seisukohtade põhierinevus seisnes seega diferentseerumise ajastuse ja olemuse mõistmises. Roux' järgi kujuneb rakkude arengusaatus välja juba väga varakult ja areng põhineb rakkudes sisalduvate määravate tegurite järkjärgulisel jaotumisel. Drieschi järgi säilib varajases embrüos terviklik arengupotentsiaal ja rakkude saatus kujuneb alles organismi kui terviku regulatiivsete protsesside kaudu.

Kuigi seda küsimust käsitletakse sageli elu [[metafüüsika]] seisukohast – näiteks vitalismi ja [[materialism]]i või [[mehhanitsism]]i vastandusena –, oli Drieschi arengukäsitusel ja [[organismi autonoomia]] mõistel ka oluline [[epistemoloogia|epistemoloogiline]] mõõde. Küsimus ei olnud ainult selles, mis organism tegelikult on, vaid ka selles, kuidas organismi arengut saab teaduslikult uurida ja seletada. Drieschi arusaama järgi tuleb arengut uurida tervikliku organismi tasandil, sest üksikute osade omadused ei pruugi olla piisavad kogu arenguprotsessi mõistmiseks. See mõjutas nii katsete kavandamist, tulemuste tõlgendamist kui ka arusaama sellest, milliseid eksperimentaalseid meetodeid ja seletusi saab arengu uurimisel pidada piisavateks.&lt;ref&gt;J. Maienschein 2000.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;love&quot; /&gt;

Arengukäsitluste võimalikke seisukohti ei ole siiski kõige parem kirjeldada lihtsa vastandusena vitalismi ja mehhanitsismi vahel, sest vitalism hõlmas mitmesuguseid erinevaid tõlgendusi&lt;ref&gt;Donohue, C., C. T. Wolfe (toim). ''Vitalism and its Legacy in Twentieth Century Life Sciences and Philosophy'', Cham: Springer 2022.&lt;/ref&gt; ja vitalismivastased käsitlused ei piirdunud füüsikalis-keemilise mehhanitsismiga, vaid kujunesid välja ka alternatiivsed lähenemised, mis rõhutasid elussüsteemide organiseeritust kui arengut ja muid bioloogilisi omadusi seletavat põhitegurit ([[organitsism]])&lt;ref&gt;Esposito, M. ''Romantic Biology, 1890–1945'', London: Pickering and Chatto 2013.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Nicholson, D. J., R. Gawne. &quot;Neither Logical Empiricism nor Vitalism, but Organicism: What the philosophy of biology was.&quot; – ''History and Philosophy of the Life Sciences'', 2015, 37: 345–381.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Peterson, E. L. ''The Life Organic: The Theoretical Biology Club and the Roots of Epigenetics'', Pittsburgh: University of Pittsburgh Press 2016.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;love&quot; /&gt;.

Roux' ja Drieschi metafüüsilise ja  epistemoloogilise vaidlus läbiv filosoofiliseks teema oli [[reduktsionism]]i staatus bioloogias – küsimus, kas organismi arengut saab seletada üksnes selle koostisosade, näiteks üksikute rakkude ja nende omaduste kaudu või nõuab selle mõistmine organismi kui tervikliku ja organiseeritud süsteemi arvestamist.&lt;ref name=&quot;love&quot; /&gt;

====Arengubioloogia teke===
20. sajandi keskpaigast alates kujunes embrüoloogiast järk-järgult arengubioloogia – teadusharu, mis ühendas klassikalise embrüoloogia eksperimentaalsed meetodid geneetika, rakubioloogia ja hiljem molekulaarbioloogia käsitlustega.&lt;ref&gt;Berrill, N. J. ''Growth, Development, and Pattern'', San Francisco: W.H. Freeman and Company 1961.&lt;/ref&gt; Selle ajaloo oluline osa on koos reduktsionismi probleemiga [[eksperimentaalne embrüoloogia|eksperimentaalse embrüoloogia]] molekulariseerumine&lt;ref&gt;Fraser, S. E., R. M. Harland. The molecular metamorphosis of experimental embryology. – ''Cell'', 2000, 100: 41–55.&lt;/ref&gt; ning sellega kaasnenud [[geen]]ide ja geeniregulatsiooni protsesside kasvav tähtsus arengu seletustes.&lt;ref name=&quot;love&quot; /&gt;

==Perspektiivid==
Organismide arengu uurimise käigus saadud teadmisi loodetakse kasutada mitmesuguste haiguste raviks. Olulisteks avastusteks on võimalus blokeerida [[parakriinne signaalimine|parakriinseid]] faktoreid, kasutada [[tüvirakk]]e elundite moodustamisel ning võimalus muuta peaaegu kõiki keharakke [[pluripotentne|pluripotentseteks]] tüvirakkudeks. Need teadmised võimaldavad blokeerida [[vähk (haigus)|vähi]] levikut, parandada kehalisi vigastusi ja geneetilisi haigusi.
*Anti[[angiogenees]] vähi ravis – blokeeritakse veresoonte moodustumist, mis on vajalikud, et varustada kasvajarakke hapniku ja toitainetega. Selleks on võimalik kasutada [[VEGF]] faktorite (kasvaja angiogeneesi faktorid, inglise keeles ''vascular endothelial growth factor'') inhibiitoreid.

*Pluripotentsete tüvirakkude tootmine diferentseerunud keharakkudest võimaldaks saadud tüvirakke kasutada kudede ja elundite regeneratsioonis. Tüvirakke tahetakse kasutada närvirakkude tootmiseks degeneratiivsete ajuhaiguste ravil ([[Alzheimeri tõbi]] ja [[Parkinsoni tõbi]]) ning [[insuliin]]i tootvate pankreaserakkude tootmiseks [[diabeet|diabeediga]] patsientidel. Samuti loodetakse tüvirakkudega ravida südamehaigusi ja immuunhäireid. Ravis kasutatakse parakriinseid kasvufaktoreid.&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot; /&gt;

==Tähtsus teadusfilosoofias==
Arengubioloogiast on saanud [[bioloogiafilosoofia]]s üha olulisem uurimisala. See võib olla tähtis [[evolutsioon]]i mõistmisel&lt;ref&gt;Alan Love. ''Evolution and Development: Conceptual Issues'', Cambridge: Cambridge University Press 2024.&lt;/ref&gt; (vt [[evolutsiooni ja arengu seos]]), samuti seoses bioloogia [[reduktsionism]]i ning molekulaarsete ja geneetiliste seletuste rolli ning piiride probleemiga.&lt;ref&gt;Kaiser, M. I. ''Reductive Explanation in the Biological Sciences'', Cham: Springer 2015.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Robert, J. S. ''Embryology, Epigenesis, and Evolution: Taking Development Seriously'', New York: Cambridge University Press 2004.&lt;/ref&gt; Arengubioloogia on oluline ka sellepärast, et arengunähtused, näiteks [[tüvirakk]]ude omadused, aitavad mõista [[dispositsiooniline omadus|dispositsiooniliste omadusi]] bioloogias.&lt;ref&gt;Fagan, M. B. ''Philosophy of Stem Cell Biology: Knowledge in Flesh and Blood'', London: Palgrave Macmillan 2013.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Laplane, L. ''Cancer Stem Cells: Philosophy and Therapies'', Cambridge, MA: Harvard University Press 2016.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;love&quot; /&gt;

[[Ontogenees]] ei pakkunud 20. sajandil huvu ainult bioloogidele, vaid ka teadusfilosoofidele, kes uurisid, kuidas organismi arengut saab teaduslikult seletada ja kuidas bioloogilised seletused suhestuvad teiste teadusalade seletustega. Küsiti, milline organiseeritustase on arenguprotsesside mõistmisel seletuslikult oluline ja kas bioloogilisi nähtusi saab taandada füüsikalistele ja keemilistele protsessidele. Näiteks [[Ernest Nagel]] analüüsis elussüsteemide hierarhilist organiseeritust ja teaduslikku reduktsiooni ning käsitles küsimust, kas ühe teaduse seadusi saab põhimõtteliselt taandada teise teaduse seadustele&lt;ref&gt;Nagel, E. ''The Structure of Science: Problems in the Logic of Scientific Explanation'', New York: Harcourt, Brace &amp; World, Inc. 1961, lk 432–434.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;love&quot; /&gt;.

Tänapäevase teadusfilosoofia seisukohast pakub arengubioloogia huvi oma rikkalike [[materiaalne praktika|materiaalsete]] ja [[mõisteline praktika|mõisteliste praktikate]] tõttu. Nende praktikate analüüs võimaldab paremini mõista eksperimentaalse bioteaduse teaduslikku arutlust, seletusviise ja teadmiste kujunemist.&lt;ref name=&quot;love&quot; /&gt;

==Vaata ka==
*[[Arengubioloogia instituut]]
*[[blastotsüst]]
*[[ehitusplaan]]
*[[embrüogenees]]
*[[enhanser]]
*[[evolutsiooniline stabiilsus]]
*[[fotomorfogenees]]
*[[geeniregulatsioonivõrgustik]]
*[[geneetiline arhitektuur]]
*[[generatiivne bioloogia]]
*[[homoloogia]]
*[[kalade areng]]
*[[promootor]]
*[[signaaliülekanne]]
*[[spetsifikatsioon]]
*[[sünteetiline bioloogia]]
*[[taimede evolutsiooniline arengubioloogia]]
*[[taimede arengugeneetika]]
*[[äädikakärbse embrüogenees]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Karner&quot;&gt;[[Jüri Kärner]]. ''Sissejuhatus arengubioloogiasse'', Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 1997, lk. 9, 16–19.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;t1r2A&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.macroevolution.net/karl-ernst-von-baer.html | Pealkiri = Karl Ernst von Baer | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ODTH5&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.frozenevolution.com/haeckel-s-recapitulation-theory | Pealkiri = Haeckel’s recapitulation theory | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VPlXK&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://devbio.eu/modelorganisms | Pealkiri = Model Organisms in Developmental Biology | Keel = inglise keeles | vaadatud = 2012-11-12 | arhiivimisaeg = 2013-12-05 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20131205134442/http://devbio.eu/modelorganisms | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Gilbert&quot;&gt;[[Scott F. Gilbert]]. ''Developmental Biology'', 9. trükk, Sunderland: Sinauer Associates, Inc., 2010, lk 2–3, 19–23.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lUFyV&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.uni-tuebingen.de/fakultaeten/mathematisch-naturwissenschaftliche-fakultaet/fachbereiche/interfakultaere-institute-und-zentren/interfakultaeres-institut-fuer-biochemie/studium/diplom-biochemie/schwerpunktfaecher/methods-and-concepts-in-developmental-and-cellular-biology.html | Pealkiri = Methods and concepts in developmental and cellular biology | Keel = inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uMy7u&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.ebc.ee/BIOTECHNOLOGY/Antsu_loengud/Loeng12_2007.pdf | Pealkiri = Transgenees loomadel, knock-out }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*Joseph Needham. ''A History of Embryology'', 1959.
*Oppenheimer, J. M. ''Essays in the History of Embryology and Biology'', Cambridge, MA: MIT Press 1967.
*Зуссман М. Биология развития. — М.: Мир, 1977.
*Horder, T.J., J.A. Witkowski, C.C. Wylie (toim).  ''A History of Embryology'', Cambridge: Cambridge University Press 1986.
*Hamburger, V. ''The Heritage of Experimental Embryology: Hans Spemann and the Organizer'', New York: Oxford University Press 1988.
*Gilbert, S.F. (toim). ''A Conceptual History of Modern Embryology'' (''Volume 7: Developmental Biology: A Comprehensive Synthesis''), New York: Plenum Press 1991.
*Bolker, J.A. Model systems in developmental biology. – ''BioEssays'', 1995, 17: 451–455.
*[[Jüri Kärner]]. ''Sissejuhatus arengubioloogiasse'', Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 1997.
*J. Maienschein. Competing epistemologies and developmental biology. – R. Creath, J. Maienschein (toim). ''Biology and Epistemology''. – Cambridge: Cambridge University Press 2000, lk 122–137.
*Keller, E.F. ''Making Sense of Life: Explaining Biological Development with Models, Metaphors, and Machines'', Cambridge, MA: Harvard University Press 2002.
*Maienschein, J., M. Glitz, G.E. Allen. ''Centennial History of the Carnegie Institution of Washington'' (''Volume 5: The Department of Embryology''), New York: Cambridge University Press 2005.
*Gilbert, S.F., D. Epel. ''Ecological Developmental Biology: Integrating Epigenetics, Medicine, and Evolution'', Sunderland, MA: Sinauer 2009.
* Hopwood, N. Embryology. – P.J. Bowler and J.V. Pickstone (toim) ''The Cambridge History of Science: Volume 6, The Modern Biological and Earth Sciences'',  (toim), Cambridge: Cambridge University Press 2009, lk 285–315.
*DiTeresi, C.A. ''Taming Variation: Typological Thinking and Scientific Practice in Developmental Biology'', doktoritöö, University of Chicago:  Chicago 2010.
*Wolpert L, Tickle C. ''Principles of Development'', Oxford and New York: Oxford University Press 2011.
*Slack JM. ''Essential Developmental Biology'',  Oxford: Wiley-Blackwell 2013.
*Scott F. Gilbert. Developmental biology, the stem cell of biological disciplines. – ''PLoS Biology'', 2017, 15(12): e2003691.
*Briscoe, J., A. Kicheva. The physics of development 100 years after D'Arcy Thompson's ''On Growth and Form''. – ''Mechanisms of Development'', 2017, 145: 26–31.
*R. A. Ankeny. Detecting themes and variations: the use of cases in developmental biology. – ''Philosophy of Science'', 2012, 79: 644–654.
*J. Maienschein. ''Embryos under the Microscope: The Diverging Meanings of Life'', Cambridge, MA: Harvard University Press 2014.
*Love, A. C. Developmental mechanisms. – S. Glennan, P. Illari (toim). ''The Routledge Handbook of the Philosophy of Mechanisms and Mechanical Philosophy'', New York: Routledge 2017, lk 332–347.
*Lewis Wolpert, Cheryll Tickle, Alfonso Martinez Arias, Peter Lawrence, James Locke. – ''Principles of Development'', 6. trükk, Oxford: Oxford University Press 2019.
*M. Weber. ''Philosophy of Developmental Biology'', Cambridge: Cambridge University Press 2022.
*Hopwood, N. Inclusion and exclusion in the history of developmental biology. – ''Development'', 146(7): dev175448.
*Barresi M, Gilbert SF. ''Developmental Biology'', 13. trükk, NY: Oxford University Press 2023, ISBN 9780197574591.
*Tanel Tõnissoo. Arengubioloogia. – ''Rakubioloogia'', Tartu Ülikooli Kirjastus 2023.
*Larraín, J. Exploration and perspectival modelling with model organisms: developmental biology as a case study. – ''Biology &amp; Philosophy'', 2024, 39(5): 24.
*Wolpert, Lewis; Tickle, Cheryll; Martinez Arias, Alfonso; Placzek, Marysia. – ''Wolpert's Principles of Development'', 7. trükk, Oxford: Oxford University Press 2025, ISBN 9780192896612.

==Välislingid==
{{commonskat|Developmental biology}}
*Alan Love. [https://plato.stanford.edu/entries/biology-developmental/ Developmental biology], [[Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia]], 2025
*[http://9e.devbio.com/ Developmental Biology – 9th Edition] by Scott F. Gilbert
* [http://www.sdbonline.org/ Society for Developmental Biology]
* [http://www.sdbcore.org/ Collaborative resources]
* [https://embryo.asu.edu/ Embryo Project Encyclopedia]

[[Kategooria:Arengubioloogia| ]]</text>
      <sha1>44kklu8x9q581xha381h58pso8kk0w4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tõnu Tepandi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>148929</id>
    <revision>
      <id>7204993</id>
      <parentid>7100042</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T07:55:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7204993</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9445" sha1="r10esf8sxem0iu8o0mfjgjzhc5zffox" xml:space="preserve">[[Pilt:Tepandi, Tõnu.IMG 0494.JPG|pisi|Tõnu Tepandi oma raamatu &quot;Alguses on hääl&quot; esitlusel&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: Ave Maria Mõistlik, 27. märts 2012&lt;/small&gt;]]
'''Tõnu Tepandi''' (sündinud [[4. juuli]]l [[1948]] [[Tallinn]]as) on eesti näitleja, laulja, teatripedagoog ja ühiskonnategelane.&lt;ref&gt;[http://kesknadal.ee/2018/07/07/nadala-juubilar-tonu-tepandi-70/ Nädala juubilar: Tõnu Tepandi 70]&lt;/ref&gt;

==Haridus==  
Tepandi õppis aastatel 1955–1966 [[Tallinna 2. Keskkool]]is ning 1966–1970 [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedris]] (4. lend), mille lõpetas näitleja erialal.

Tepandi oli aastatel 1970–1983 [[Teater Vanemuine|Vanemuise teatri]] näitleja, 1983–1987 [[Tallinna Linnateater|Eesti NSV Riikliku Noorsooteatri]] näitleja, 1987–1992 huumoriühenduse [[Aara (ühendus)|Aara]] juht, 1992–1999 [[VII Riigikogu|VII]] ja [[VIII Riigikogu]] liige, 1994–1997 [[Eesti Kultuurkapital]]i aseesimees ja [[Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital|Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali]] esimees, 1997–2008 õppejõud [[Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia]]s, [[Eesti Humanitaarinstituut|Eesti Humanitaarinstituudis]] ja [[Eesti Kunstiakadeemia]]s, 1985. aastast [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriaakadeemia lavakunstikool]] hääletehnika õppejõud, 2006. aastast professor, emeriitprofessor. 

Tepandi oli aastatel 1994–2000 [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] esimees, 1996 ja 1998 Eesti Draamafestivali žürii esimees. Ta on olnud ka vabakutseline laulja, näitleja ja laulude autor.

==Looming==
===Raamatud===
*&quot;Alguses on hääl&quot;&lt;ref&gt;[https://www.goodreads.com/book/show/15851422-alguses-on-h-l  Alguses on hääl by Tõnu Tepandi]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://teatritasku.ee/oh-mis-mo-onu-oh-mis-mo-onu-et-ma-tunnen-tepand-to-onu/ Oh mis mõ-õnu, oh mis mõ-õnu, et ma tunnen Tepand Tõ-õnu]&lt;/ref&gt;
*&quot;Kirik keset linna&quot;&lt;ref&gt;[https://tallinnajaani.ee/kogudus/koguduse-lood/883-pilk-viie-aasta-taha-meenutus-raamatu-%e2%80%9ekirik-keset-linna%e2%80%9c-s%c3%bcnnist.html PILK VIIE AASTA TAHA. MEENUTUS RAAMATU &quot;KIRIK KESET LINNA&quot; SÜNNIST] tallinnajaani.ee&lt;/ref&gt;

===Lauluõhtud===
* &quot;Mu kodu on punaste pihlade all&quot; (1977 [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]])&lt;ref&gt;[https://lavabaas.teater.ee/?valik=lavabaas&amp;id=100&amp;page=1&amp;s_nimi=1977 Mu kodu on punaste pihlade all] lavabaas.teater.ee&lt;/ref&gt;
* &quot;Süda on mul vaevas&quot; (1980 [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]])&lt;ref&gt;[https://lavabaas.teater.ee/?valik=lavabaas&amp;id=179&amp;page=55&amp;s_nimi= Süda on mul vaevas] lavabaas.teater.ee&lt;/ref&gt;
* &quot;Läbilõige&quot; (1983 Eesti NSV Riiklik Noorsooteater)&lt;ref&gt;[https://linnateater.ee/arhiiv/labiloige/ Läbilõige] linnateater.ee/arhiiv&lt;/ref&gt;
* &quot;Tepandi ja Vanapagana lood&quot; (1985 [[Tallinna Linnateater|Eesti NSV Riiklik Noorsooteater]])&lt;ref&gt;[https://lavabaas.teater.ee/?valik=lavabaas&amp;id=1610&amp;page=64&amp;s_nimi= Vanapagana ja Tepandi lood] lavabaas.teater.ee&lt;/ref&gt;

===Filmirollid===
* 1970 &quot;[[Valge laev (film)|Valge laev]]&quot; mängufilm, Heino
* 1990 &quot;Teenijanna&quot; lühimängufilm, osatäitja
* 1990 &quot;[[See kadunud tee]]&quot; mängufilm, Oskar
* 1997 &quot;[[Õnne 13]]&quot; teleseriaal, Tõnn
* 2004 &quot;[[Sigade revolutsioon]]&quot; mängufilm, Krootuse rühma komandör
* 2009 &quot;[[Püha Tõnu kiusamine]]&quot; mängufilm, Vanemkonstaabel
* 2009 &quot;Kollane Partmees&quot; tudengifilm, Sinihabe
* 2010 &quot;Protsess&quot; tudengifilm, Kirikuõpetaja

===Filmimuusika===
* &quot;Lõppematu päev&quot; (1971, režii [[Virve Aruoja]] ja [[Jaan Tooming]], muusika Tõnu Tepandi ja [[Olav Ehala]])&lt;ref&gt;[https://www.youtube.com/watch?v=IqRSI02tyW0 Lõppematu päev (1971/1990) - lõige filmist]&lt;/ref&gt;

===Albumid===
* LP &quot;Tõnu Tepandi laulud&quot; (1982)&lt;ref&gt;[https://www.discogs.com/T%C3%B5nu-Tepandi-T%C3%B5nu-Tepandi-Laulud/release/2790945 Tõnu Tepandi Laulud]&lt;/ref&gt;
* CD &quot;Kõlakoda&quot; (2003)&lt;ref&gt;[https://rateyourmusic.com/release/album/tonu_tepandi/kolakoda/ Tõnu Tepandi Kõlakoda]&lt;/ref&gt;

===Teatrirolle===
* Romulus ([[Friedrich Dürrenmatt]] &quot;Romulus Suur&quot;, [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateeder]] 1970)
* Imants ([[Harijs Gulbis]] &quot;Äiu, äiu, poiss kui karu&quot;, Vanemuine 1972)
* Ullike ([[Evald Hermaküla]] &quot;Üks ullike läks rändama&quot;, [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]] 1973)
* Švejk ([[Jaroslav Hašek]] / [[Evald Hermaküla]] &quot;Švejk läheb sõtta&quot;, Vanemuine 1974)
* Jakob ([[Ludvig Holberg]] / Evald Hermaküla &quot;Mäeotsa Jeppe&quot;, Vanemuine 1977)
* Andrei Buslai ([[Aljaksei Dudarav]] &quot;Üle läve&quot;, [[Ugala]] 1984)
* pealik Bromden ([[Ken Kesey]] / [[Dale Wassermann]] &quot;Lendas üle käopesa&quot;, Noorsooteater 1985)
* Õiglane kingsepp ja Kuninga narr ([[Mihhail Bulgakov]] &quot;Molière&quot;, Noorsooteater 1987)
* George ([[John Steinbeck]] &quot;Hiirtest ja inimestest&quot;, [[Ugala]] 1993)
* Horace Vandergelder ([[Jerry Herman]] &quot;Hallo, Dolly!&quot;, [[Rahvusooper Estonia]] 1996)
* Henry Higgins ([[George Bernard Shaw]] &quot;Pygmalion&quot;, [[Ugala]] 2000)
* Domenico Soriano ([[Eduardo de Filippo]] &quot;Abielu Itaalia moodi&quot;, Ugala 2001) 
* Juut Fellbom ([[Max Lundgren]] &quot;Unistus Mallorcast&quot;, Ugala 2001)
* Isa ja Äi ([[Vaino Vahing]] &quot;Suvekool&quot;, [[Rakvere Teater|Rakvere teater]] 2003)&lt;ref&gt;[https://teater.ee/teatriinfo/lavastused/suvekool-rakvere-teater/ Suvekool] Rakvere Teater&lt;/ref&gt;
* Pähni Jaak Jassik ([[August Kitzberg]] &quot;Neetud talu&quot;, Ugala 2003)
* Juhan Luiga ([[Katri Kaasik-Aaslav]] ja [[Vaino Vahing]] &quot;Teatriromanss&quot; ([[Rahvusooper Estonia]], 2004))&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/164338/teatriromanss-viis-naitleja-ja-lavastaja-abiellu Homme esietendub Katri Aaslav-Tepandi lavastuses Estonia Kammersaalis «Teatriromanss»]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://sirp.ee/s1-artiklid/teater/teater-kui-m-lu/ Teater kui mälu]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?5587 |pealkiri=Teatriromanss - Raamat Perioodika 2001 |vaadatud=2019-05-31 |arhiivimisaeg=2016-05-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160521071926/https://raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?5587 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
* Olovernes ([[A. H. Tammsaare|Anton Hansen Tammsaare]] [[Juudit (näidend)|&quot;Juudit&quot;]] (Rahvusooper Estonia 2006)&lt;ref&gt;[https://sirp.ee/s1-artiklid/teater/pommiv-siidi-ja-sameti-sees/ Pommivöö siidi ja sameti sees]&lt;/ref&gt;
* President Konstantin Päts ([[Katri Aaslav-Tepandi]] ja Tõnu Tepandi &quot;President 1939&quot;, [[Rahvusooper Estonia]] 2008)&lt;ref&gt;[https://lavabaas.teater.ee/?valik=lavabaas&amp;id=2451&amp;page=46&amp;s_nimi= President 1939] lavabaas.teater.ee&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
* 2002 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;[https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/4056/tonu-tepandi Teenetemärkide kavalerid]&lt;/ref&gt;
* 2014 – [[Priit Põldroosi nimeline auhind]]

==Isiklikku==
Tema isa oli majandusteadlane ja Eesti NSV toiduainete tööstuse minister [[Jaan Tepandi]], vend on matemaatik ja informaatik [[Jaak Tepandi]].

Ta oli aastast 1969 abielus [[Tiiu Tepandi]]ga. Aastast 2004 on ta abielus [[Katri Aaslav-Tepandi|Katri Aaslav-Tepandiga]].

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://www.youtube.com/watch?v=6ZkUutYCs-k Tõnu Tepandi - Kiri kodukandist] youtube.com
* [http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tepandi_t%C3%B5nu2 Tõnu Tepandi], [[Eesti Teatriliit]]
* [https://www.efis.ee/films?page=0&amp;sortBy=productionYear&amp;sortDirection=desc&amp;filmActor=T%C3%B5nu+Tepandi Tõnu Tepandi] [[Eesti filmi andmebaas]]is
* [https://www.imdb.com/name/nm1688949/ Tõnu Tepandi] andmebaasis [[IMDb]]
* [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/naitlejatund-naitlejatund-tonu-tepandi NÄITLEJATUND. Tõnu Tepandi], ERRi arhiiv, 20. mai 1988
* [http://www.temuki.ee/arhiiv/2004/05/mai_t02.pdf Artikkel Tõnu Tepandi hääletööst: &quot;Suluseis&quot;] 
* [[Aarne Mäe]]. [https://virumaateataja.postimees.ee/2261001/kultuur-tonu-tepandi-vage-tais-laulja-ja-naitleja Kultuur: Tõnu Tepandi - väge täis laulja ja näitleja], [[Virumaa Teataja]], 9. juuni 2004 
* [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/inemise-sisu-inemise-sisu-tonu-tepandi INEMISE SISU. Tõnu Tepandi], ERRi arhiiv, 6. mai 2007 
* [https://www.postimees.ee/1722593/katri-aaslav-tepandi-ja-tonu-tepandi-eesti-lugu-eesti-muut Katri Aaslav-Tepandi ja Tõnu Tepandi: Eesti lugu, Eesti müüt], [[Postimees]], 3. november 2007 
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tahelaev-tonu-tepandi Tähelaev: Tõnu Tepandi], ERRi arhiiv, 13. veebruar 2011  
* [[Raimu Hanson]]. [https://tartu.postimees.ee/965914/tonu-tepandi-kui-on-toeline-tung-mangida-siis-sellest-ei-paase Tõnu Tepandi: kui on tõeline tung mängida, siis sellest ei pääse], [[Tartu Postimees]], 8. september 2012 
* [[Aimar Altosaar]]. [https://www.postimees.ee/7136476/tonu-tepandi-eesti-on-olnud-minu-helesinine-unistus Tõnu Tepandi: Eesti on olnud minu helesinine unistus]. [[Postimees]], 19. detsember 2020 

{{JÄRJESTA:Tepandi, Tõnu}}
[[Kategooria:Vanemuise näitlejad]]
[[Kategooria:Tallinna Linnateatri näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti lauljad]]
[[Kategooria:Eesti ühiskonnategelased]]
[[Kategooria:Eesti teatripedagoogid]]
[[Kategooria:VII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:VIII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna õppejõud]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia õppejõud]]
[[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1948]]</text>
      <sha1>r10esf8sxem0iu8o0mfjgjzhc5zffox</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Triina Saare</title>
    <ns>0</ns>
    <id>149359</id>
    <revision>
      <id>7204969</id>
      <parentid>5665372</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T05:28:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7204969</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1025" sha1="tkhvpxt8pwitu25ezigkyyxexlxj0ky" xml:space="preserve">'''Triina Saare''' (kodanikunimega '''Nadja Teder'''; [[4. juuli]] [[1913]] [[Klooga]] – [[2002]]) oli eesti kirjanik.

Sündis [[Vladivostok]]ist tulnud Prohhorovi perekonnas, kes [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal kolis Tallinna. Lõpetas [[Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasium]]i ja Draamateatri teatrikooli. 

[[1944]]. aastal põgenes [[Rootsi]], hiljem elas [[Holland]]is.

Ta on avaldanud novellikogu &quot;Müürilill&quot; (Eesti Kirjanike Kooperatiiv [[1956]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?22145 |pealkiri=Novellikogu &quot;Müürilill&quot; |vaadatud=2014-09-08 |arhiivimisaeg=2014-09-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140908223315/https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?22145 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}
{{JÄRJESTA:Saare, Triina}}
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Tallinna Majanduskooli vilistlased]]
[[Kategooria:Eestlased Hollandis]]
[[Kategooria:Väliseestlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1913]]
[[Kategooria:Surnud 2002]]</text>
      <sha1>tkhvpxt8pwitu25ezigkyyxexlxj0ky</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 28. novembril</title>
    <ns>0</ns>
    <id>151169</id>
    <revision>
      <id>7204802</id>
      <parentid>7181688</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T15:43:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Avjoska</username>
        <id>1538</id>
      </contributor>
      <origin>7204802</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8498" sha1="4tug1vodlxzfzzg3yv7kvt44fx4g4oc" xml:space="preserve">{{sündinud novembris}}
''Siin loetletakse [[28. november|28. novembril]] sündinud tuntud isikuid.
*[[1632]] – [[Jean-Baptiste Lully]], itaalia päritolu prantsuse helilooja
*[[1718]] – [[Hedvig Charlotta Nordenflycht]], rootsi kirjanik
*[[1757]] – [[William Blake]], inglise luuletaja, graafik, maalija
*[[1772]] – [[Luke Howard]], Briti keemik, farmatseut ja harrastusmeteoroloog
*[[1793]] – [[Carl Jonas Love Almquist]], rootsi kirjanik ja helilooja
*[[1819]] – [[Carl Victor Rufus Weyrich]], baltisaksa arstiteadlane
*[[1820]] – [[Friedrich Engels]], [[Saksamaa|saksa]] [[filosoof]]
*[[1829]] – [[Johannes Matthias Lütkens]], usuteadlane
* 1829 – [[Anton Rubinstein]], vene helilooja
*[[1834]] – [[Étienne Laspeyres]], saksa majandusteadlane
*[[1838]] – [[Aleksandr Opekušin]], vene skulptor
*[[1868]] – [[James Brendan Bennet Connolly]], USA kergejõustiklane 
* 1868 – [[Algot Untola]], soome kirjanik, ajakirjanik ja pedagoog
*[[1873]] – [[Andrejs Priedkalns]], Läti arst ja poliitik
*[[1874]] – [[Armas Lindgren]], soome arhitekt
*[[1875]] – [[Marie Sapas]], eesti pedagoog ja seltskonnategelane 
*[[1880]] – [[Aleksandr Blok]], vene luuletaja
*[[1881]] – [[Stefan Zweig]], [[austria]] [[kirjandus|kirjanik]]
*[[1883]] – [[Johannes Adamson]], eesti ajaloolane
*[[1887]] – [[Ernst Röhm]], saksa poliitik
*[[1888]] – [[Helmi Kann]], eesti laulja 
*[[1894]] – [[Arkady Fiedler]], poola rändur ja kirjanik
*[[1897]] – [[Richard Ambros]], eesti ehitusinsener 
*[[1899]] – [[Semjon Krivošein]], Nõukogude Liidu sõjaväelane
*[[1903]] – [[Evald Taidur]], Eesti sõjaväelane 
*[[1904]] – [[Maria Magdalena Suurman]], eesti päritolu USA muusik, helilooja ja maalikunstnik
*[[1905]] – [[Richard Koolmeister]], eesti usuteadlane 
* 1905 – [[Ervin Tender]], eesti arhivaar ja notar
*[[1907]] – [[Alberto Moravia]], [[itaalia]] romaanikirjanik
*[[1908]] – [[Claude Lévi-Strauss]], prantsuse antropoloog 
*[[1909]] – [[Gualtiero Galmanini]], itaalia arhitekt ja disainer
*[[1910]] – [[Heinz Hoffmann]], Saksa DV sõjaväelane ja riigitegelane
* 1910 – [[Jüri Laasimer]], eesti metsateadlane
*[[1912]] – [[Harald Pärn]], eesti poksija
*[[1915]] – [[Konstantin Simonov]], vene kirjanik
* 1915 – [[Evald Okas]], eesti maalikunstnik ja graafik
*[[1916]] – [[Guy Lapébie]], Prantsusmaa jalgrattur 
*[[1920]] – [[Erich Jaansoo]], eesti näitleja ja lavastaja 	
* 1920 – [[Magdelena Cecilia Colledge]], Inglismaa iluuisutaja 
*[[1922]] – [[Lehti Viiroja]], eesti kunstiteadlane
*[[1925]] – [[József Bozsik]], Ungari jalgpallur (poolkaitsja) 
*[[1927]] – [[Ruth Peramets-Püss]], ETV esimene diktor
* 1927 – [[Leelo Kõlar]], eesti pianist ja pedagoog
* 1927 – [[Abdul Halim]], Malaisia kuningas 
*[[1928]] – [[Arne Lepp]], eesti arstiteadlane, anatoom
* 1928 – [[Joseph Vissers]], Belgia poksija, rahvuselt flaam
*[[1929]] – [[Maia Pork]], eesti botaanik
*[[1932]] – [[Anders Öhrwall]], Rootsi koorijuht, dirigent, helilooja ja arranžeerija
*[[1933]] – [[Hope Lange]], Ameerika Ühendriikide filmi- teatri- ja telenäitleja
*[[1934]] – [[Kaljo Põllu]], eesti graafik 	 
*[[1936]] – [[Mati Valdma]], eesti energeetikateadlane 	
*[[1938]] – [[Tamara Abel]], eesti näitleja 
* 1938 – [[Tom Regan]], Ameerika Ühendriikide filosoof
*[[1939]] – [[Gennadi Volnov]], Nõukogude Liidu korvpallur 
* 1939 – [[Rein Otson]], eesti keemik
* 1939 – [[Matti Liiske]], eesti tehnikateadlane
*[[1943]] – [[Kuldev Ääremaa]], eesti alpinist ja informaatik
*[[1944]] – [[Eduard Raska]], eesti õigusteadlane 	
* 1944 – [[Richard Villems]], eesti bioloog, akadeemik 	
*[[1945]] – [[Toivo Kuldsepp]], eesti kirjandusteadlane 	
* 1945 – [[Maris Kirme]], eesti muusikateadlane 
*[[1946]] – [[Irina Külmoja]], eesti keeleteadlane	
*[[1948]] – [[Edgar Krull]], eesti pedagoogikateadlane 	
* 1948 – [[Eevi Schütz]], eesti laulja 	
*[[1949]] – [[Ants Kollo]], eesti laulja
*[[1950]] – [[Ed Harris]], USA filminäitleja
* 1950 – [[Peeter Torop]], eesti kirjandusteadlane ja semiootik
* 1950 – [[Irja Kändler]], eesti keraamik
* 1950 – [[Heiki Kalaus]], eesti trombonist
*[[1951]] – [[Saima Kranig]], eesti baleriin, moderntantsija ja koreograaf
*[[1953]] – [[Nadežda Olizarenko]], endine Nõukogude Liitu esindanud tippkergejõustiklane
* 1953 – [[Evi Arujärv]], eesti muusikateadlane ja -kriitik
* 1953 – [[Ewald Lienen]], Saksamaa jalgpallur (poolkaitsja) ja treener 
*[[1954]] – [[Nikolai Mištšanski]], kabetaja
*[[1955]] – [[Alessandro Altobelli]], Itaalia jalgpallur (ründaja) 
*[[1956]] – [[Nigul Saar]], eesti vandeadvokaat 	
*[[1957]] – [[Peeter Järvelaid]], eesti õigusteadlane
*[[1958]] – [[Doris Kareva]], eesti luuletaja
* 1958 – [[Kriss Kezie Uche Chukwu Duru Akabusi]], Suurbritannia kergejõustiklane 
*[[1959]] – [[Stephen Roche]], Iirimaa jalgrattur 
*[[1961]] – [[Alfonso Cuarón]], mehhiko filmirežissöör
* 1961 – [[Martin Clunes]], inglise koomik ja näitleja
* 1961 – [[Māris Kučinskis]], läti poliitik
*[[1962]] – [[Jon Stewart]], Ameerika Ühendriikide autor, poliitiline humorist, saatejuht, näitleja 
* 1962 – [[Waldemar Herdt]], Saksamaa poliitik
*[[1963]] – [[Janika Oras]], eesti rahvaluule- ja -muusikateadlane
*[[1964]] – [[Katrin Vaikla]], eesti sisearhitekt
* 1964 – [[Armin Bittner]], Saksamaa mäesuusataja 
* 1964 – [[Roy Tarpley]], USA korvpallur 
* 1964 – [[Romana Jerković]], Horvaatia poliitik
*[[1966]] – [[Toivo Aavik]], eesti psühholoog
*[[1967]] – [[Anna Nicole Smith]], USA modell
* 1967 – [[Stephnie Weir]], Ameerika Ühendriikide näitleja
* 1967 – [[José Guillermo del Solar Alvarez-Calderón]], Peruu jalgpallur (poolkaitsja) ja treener 
* 1967 – [[Marcel Ciolacu]], Rumeenia poliitik
*[[1968]] – [[Stephanie Storp]], Saksamaa kergejõustiklane 
* 1968 – [[Margus Paas]], eesti sotsioloog
*[[1969]] – [[Sonia O'Sullivan]], iiri kergejõustiklane
* 1969 – [[Valeri Nikitin]], eesti maadleja, olümpialane
* 1969 – [[Hanne Ørstavik]], norra kirjanik
* 1969 – [[Lauri Resik]], Eesti jalgrattur, olümpialane
* 1969 – [[Arnold Kristjuhan]], eesti rakubioloog
* 1969 – [[Colman Domingo]], Ameerika Ühendriikide näitleja, näitekirjanik ja lavastaja
*[[1970]] – [[Édouard Philippe]], Prantsusmaa poliitik
*[[1971]] – [[Dain Blanton]], USA rannavõrkpallur 
*[[1972]] – [[Jesper Strömblad]], Rootsi kitarrist
* 1972 – [[Anastasía Kelesídou]], Kreeka kergejõustiklane 
* 1972 – [[Jelena Poverina-Tšernõh]], Eesti ajakirjanik
*[[1973]] – [[Jade Puget]], USA kitarrist
* 1973 – [[Hendrik Naar]], eesti tehnikateadlane
*[[1975]] – [[Ekaterina Dafovska]], Bulgaaria laskesuusataja
* 1975 – [[Sunny Mabrey]], Ameerika Ühendriikide näitleja
*[[1976]] – [[Gordan Kožulj]], Horvaatia ujuja 
* 1976 – [[Mirjam Tally]], eesti helilooja
*[[1977]] – [[Fabio Grosso]], itaalia jalgpallur
* 1977 – [[Lee Beachill]], Inglismaa seinatennisist 
* 1977 – [[Priit Uustulnd]], eesti laulukirjutaja ja ettevõtja
* 1977 – [[Peeter Laul]], eesti pianist ja pedagoog Venemaal 
*[[1978]] – [[Ardalan Shekarabi]], Iraani päritolu sotsiaaldemokraatlik Rootsi poliitik
* 1978 – [[Džamilja Safiulina]], Eesti arstiteadlane ja farmakoloog
*[[1979]] – [[Yvonne Magwas]], Saksa poliitik
*[[1981]] – [[Jana Lepik]], eesti luuletaja
*[[1982]] – [[Leandro Mateus Barbosa]], Brasiilia korvpallur 
*[[1983]] – [[Nelson Antonio Haedo Valdez]], Paraguay jalgpallur (ründaja) 
* 1983 – [[Nelson Haedo Valdez]], Paraguay jalgpallur
*[[1984]] – [[Andrew Michael Bogut]], Austraalia korvpallur 
* 1984 – [[Marc-André Fleury]], Kanada jäähokimängija (väravavaht) 
*[[1985]] – [[Caitlin McClatchey]], Šoti ujuja
* 1985 – [[Magdolna Rúzsa]], Ungari laulja 
*[[1986]] – [[Alfred Kirwa Yego]], Keenia kergejõustiklane
*[[1988]] – [[Christopher Richard Stringini]], USA näitleja, tantsija ja laulja
* 1988 – [[Ritchie De Laet]], Belgia jalgpallur
*[[1991]] – [[Kristian Pikner]], eesti harrastusfotograaf
* 1991 – [[Blake Coleman]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija
*[[1995]] – [[Tin Jedvaj]], Horvaatia jalgpallur
* 1995 – [[Tristan Koskor]], eesti jalgpallur 
*[[1997]] – [[Julia Levtšenko]], ukraina kergejõustiklane (kõrgushüppaja)
*[[1999]] – [[Leo Østigård]], Norra jalgpallur
*[[2005]] – [[Arlet Levandi]], eesti iluuisutaja

[[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|November, 28.]]</text>
      <sha1>4tug1vodlxzfzzg3yv7kvt44fx4g4oc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 11. veebruaril</title>
    <ns>0</ns>
    <id>155121</id>
    <revision>
      <id>7204804</id>
      <parentid>7172586</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T15:45:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Avjoska</username>
        <id>1538</id>
      </contributor>
      <origin>7204804</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6787" sha1="ffexrytub308grpafvmxt3h8mhaca80" xml:space="preserve">{{sündinud veebruaris}}
''Siin loetletakse [[11. veebruar]]il sündinud tuntud inimesi.

*[[1466]] – [[Yorki Elizabeth]], Inglismaa kuninganna, Henry VII abikaasa
*[[1535]] – [[Gregorius XIV]], paavst
*[[1657]] – [[Bernard le Bovier de Fontenelle]], prantsuse teadlane ja kirjamees
*[[1800]] – [[William Henry Fox Talbot]], inglise füüsik ja keemik, esimesi fotograafe
*[[1812]] – [[Alexander Stephens]], Ameerika Riikide Konföderatsiooni poliitik
*[[1847]] – [[Thomas Alva Edison]], ameerika leidur ja tööstur
*[[1867]] – [[Juhan Aidas]], eesti õpetaja ja botaanik
*[[1874]] – [[Elsa Beskow]], rootsi lasteraamatuillustraator
*[[1881]] – [[Carlo Carrà]], itaalia maalikunstnik
*[[1883]] – [[Jaan Piiskar]], Eesti poliitik ja haridustegelane
*[[1887]] – [[Priidu Puusepp]], eesti pedagoog ja keeleteadlane
*[[1888]] – [[Alfred Asikainen]], soome maadleja
*[[1896]] – [[Gunnar Lindström]], rootsi odaviskaja
*[[1898]] – [[Hilda Reimann]], eesti näitleja
*[[1899]] – [[Richard Antons]], eesti majandusteadlane
*[[1900]] – [[Hans-Georg Gadamer]], saksa filosoof
* 1900 – [[Paul Vent]], Eesti ja Saksa sõjaväelane
*[[1902]] – [[Arne Jacobsen]], taani arhitekt ja disainer
*[[1917]] – [[Sidney Sheldon]], USA kirjanik
*[[1920]] – [[Fārūq I]], Egiptuse kuningas
*[[1921]] – [[Kalju Reitel]], eesti skulptor
*[[1922]] – [[Svenn Stray]], Norra poliitik
*[[1926]] – [[Heljo Mänd]], eesti kirjanik
* 1926 – [[Leslie Nielsen]], Kanada näitleja
* 1926 – [[Ott Ojamaa]], eesti tõlkija
*[[1931]] – [[Arnold Loorits]], eesti maadleja
*[[1932]] – [[Carlyle Glean]], Grenada poliitik ja pedagoog
*[[1934]] – [[John Surtees]], briti autovõidusõitja
* 1934 – [[Manuel Noriega]], Panama diktaator 
* 1934 – [[Õnne Eelma]], eesti graafik
*[[1935]] – [[Gene Vincent]], USA laulja
*[[1936]] – [[Burt Reynolds]], USA filminäitleja
* 1936 – [[Merike Männi]], eesti tekstiilidisainer
*[[1937]] – [[Ian Gow]], Suurbritannia poliitik
*[[1938]] – [[Mohamed Gammoudi]], tuneesia jooksja
*[[1939]] – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik
*[[1942]] – [[Matti Juhani Saarnisto]], soome geoloog
*[[1946]] – [[Knut Vollebæk]], Norra diplomaat ja poliitik
*[[1947]] – [[Yukio Hatoyama]], Jaapani peaminister
* 1947 – [[Kirsti Paltto]], saami kirjanik
*[[1949]] – [[Guntis Gailītis]], läti lavastaja ja avaliku elu tegelane
* 1949 – [[Kadri Liivak]], eesti iluvõimleja, treener ja sporditegelane
*[[1950]] – [[Mauri Kunnas]], Soome karikaturist ja lastekirjanik
* 1950 – [[Ilinka Mitreva]], Makedoonia poliitik
* 1950 – [[Jevgeni Svešnikov]], vene maletaja
* 1950 – [[Merike Madar]], eesti kulturist 
*[[1951]] – [[Hardo Aasmäe]], eesti poliitik ja geograaf
* 1951 – [[Joel Tammeka]], eesti rallisõitja
* 1951 – [[Lagle Alpius]], eesti laulja
*[[1952]] – [[Elmu Potter]], eesti tehnikateadlane
*[[1953]] – [[Luule Epner]], eesti teatriteadlane ja kirjandusteadlane 
* 1953 – [[Triinu Ojamaa]], eesti filoloog-rahvamuusikateadlane
* 1953 – [[Raija Siekkinen]], soome kirjanik
*[[1954]] – [[Aino Kartul-Najar]], eesti teatritegelane, laulja (sopran) ja tantsija
*[[1955]] – [[Anneli Jäätteenmäki]], Soome poliitik
*[[1958]] – [[Ahti Mänd]], Eesti poliitik
*[[1959]] – [[Marẕīyeh Vaḩīd-Dastjerdī]], Iraani poliitik
*[[1960]] – [[Tuula Haatainen]], Soome poliitik 
*[[1962]] – [[Sheryl Crow]], ameerika muusik
*[[1964]] – [[Sarah Palin]], USA poliitik
* 1964 – [[Adrian Hasler]], Liechtensteini poliitik
*[[1965]] – [[Stepan Poltorak]], Ukraina sõjaväelane
* 1965 – [[Jaanus Nessler]], eesti karikaturist ja maalikunstnik
*[[1966]] – [[Margit Mutso]], eesti arhitekt
*[[1969]] – [[Jennifer Aniston]], USA filminäitleja
* 1969 – [[Hannu-Pekka Björkman]], soome näitleja
* 1969 – [[Tarmo Tiisler]], eesti ajakirjanik
*[[1970]] – [[Zoran Djordjević]], Serbia poliitik
*[[1971]] – [[Damian Lewis]], inglise näitleja ja produtsent
* 1971 – [[Arnaud Danjean]], Prantsusmaa poliitik 
*[[1973]] – [[Mathias Fredriksson]], Rootsi murdmaasuusataja
* 1973 – [[Varg Vikernes]], norra muusik ja kirjanik
*[[1974]] – [[Alex Jones]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik, näitleja, filmirežissöör 
* 1974 – [[Ivane Matšavariani]], Gruusia poliitik
*[[1976]] – [[Ricardo Pereira]], portugali jalgpallur
*[[1977]] – [[Mike Shinoda]], USA laulja ja muusikaprodutsent
* 1977 – [[Lauri Liiv]], eesti laulja 
* 1977 – [[Raivo Nõmmik]], endine eesti jalgpallur
*[[1979]] – [[Brandy Norwood]], ameerika laulja
*[[1980]] – [[Rael Artel]], eesti kunstiteadlane ja galerist
*[[1981]] – [[Kelly Rowland]], ameerika laulja
* 1981 – [[Inga Lunge]], eesti näitleja
*[[1982]] – [[Christian Maggio]], Itaalia jalgpallur
* 1982 – [[Natalie Dormer]], inglise näitleja
*[[1983]] – [[Rafael van der Vaart]], hollandi jalgpallur
* 1983 – [[Tihhon Šišov]], Eesti jalgpallur
*[[1984]] – [[Dagmar Lamp]], eesti ajakirjanik, kirjanik ja blogija
*[[1985]] – [[Casey Dellacqua]], austraalia tennisist
* 1985 – [[William Beckett]], USA laulja
*[[1986]] – [[Jaanus Saks]], eesti räppar ja ansambli Põhja-Tallinn asutajaliige
*[[1987]] – [[Kristjan Pütsep]], eesti filmiprodutsent ja muusik
* 1987 – [[Jürgen Kuresoo]], eesti jalgpallur
* 1987 – [[Lembi Vaher]], eesti teivashüppaja
* 1987 – [[Beat Feuz]], Šveitsi mäesuusataja
* 1987 – [[José María Callejón]], Hispaania jalgpallur
* 1987 – [[Ebba Busch]], Rootsi poliitik
*[[1988]] – [[Aldo Leetoja]], eesti kahevõistleja
* 1988 – [[Andrew Hammond]], Kanada jäähokimängija
*[[1989]] – [[Josef de Souza]], Brasiilia jalgpallur
* 1989 – [[Ilari Melart]], soome jäähokimängija
*[[1990]] – [[Pavlos Kontides]], Küprose purjetaja
* 1990 – [[Alessandro Pittin]], Itaalia kahevõistleja
* 1990 – [[Ants Tammik]], eesti filmitegija ja harrastusfotograaf
* 1990 – [[Javier Aquino]], Mehhiko jalgpallur
*[[1991]] – [[Markus Robam]], eesti helilooja ja muusik
*[[1992]] – [[Taylor Lautner]], USA näitleja, modell ja võitluskunstide harrastaja
*[[1993]] – [[Rasmus Haugasmägi]], eesti veemootorisportlane
*[[1994]] – [[Roman Zobnin]], vene jalgpallur
*[[1995]] – [[Milan Škriniar]], slovaki jalgpallur 
*[[1996]] – [[Lucas Torreira]], Uruguay jalgpallur
* 1996 – [[Daniil Medvedev]], Venemaa tennisist
* 1996 – [[Michael Amir Murillo]], Panama jalgpallur 
*[[1997]] – [[Roseanne Park]], Lõuna-Korea laulja
*[[1998]] – [[Niklas Kaul]], saksa kümnevõistleja
*[[1999]] – [[Marko-Matteus Langel]], eesti ujuja
*1999 – [[Silver Maar]], eesti võrkpallur
*[[2001]] – [[Bryan Gil]], hispaania jalgpallur
*[[2002]] – [[Dango Ouattara]], Burkina Faso jalgpallur

[[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Veebruar, 11.]]</text>
      <sha1>ffexrytub308grpafvmxt3h8mhaca80</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Portaal:Sport/Päev spordiajaloos/11. veebruar</title>
    <ns>100</ns>
    <id>155599</id>
    <revision>
      <id>7204805</id>
      <parentid>5093240</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T15:46:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Avjoska</username>
        <id>1538</id>
      </contributor>
      <origin>7204805</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2964" sha1="65tx2drt9rb2j694rm98usy5626p1po" xml:space="preserve">&lt;noinclude&gt;Siin on loetletud sündmusi spordiajaloos.&lt;/noinclude&gt; '''[[11. veebruar]]'''

;Sündinud
*[[1909]] – [[Max Baer]], USA poksija ja näitleja
*[[1917]] – [[Eugen Tilling]], Eesti korvpallur
*[[1919]] – [[Gretchen Fraser]], USA mäesuusataja
*[[1924]] – [[Budge Patty]], USA tennisist
*[[1931]] – [[Arnold Loorits]], eesti maadleja
*[[1934]] – [[John Surtees]], Briti moto- ja autovõidusõitja
*[[1938]] – [[Mohammed Gammoudi]], Tuneesia kergejõustiklane
* 1938 – [[Boriss Maiorov]], NSV Liidu jäähokimängija
* 1938 – [[Jevgeni Maiorov]], NSV Liidu jäähokimängija 
*[[1945]] – [[Ralph Doubell]], Austraalia kergejõustiklane
*[[1951]] – [[Joel Tammeka]], Eesti rallisõitja
*[[1959]] – [[Roberto Moreno]], Brasiilia autovõidusõitja
*[[1962]] – [[Eric Vanderaerden]], Belgia jalgrattur
*[[1963]] – [[José Mari Bakero]], Hispaania jalgpallur
*[[1967]] – [[Uwe Daßler]], Saksa DV ujuja
* 1967 – [[Ciro Ferrara]], Itaalia jalgpallur
*[[1969]] – [[Tarmo Tiisler]], eesti ajakirjanik
*[[1972]] – [[Steve McManaman]], Inglise jalgpallur
*[[1973]] – [[Mathias Fredriksson]], Rootsi murdmaasuusataja
*[[1975]] – [[Yumileidi Cumbá]], Kuuba kergejõustiklane
*[[1976]] – [[Ricardo Pereira]], Portugali jalgpallur
*[[1977]] – [[Raivo Nõmmik]], endine eesti jalgpallur
*[[1980]] – [[Mark Bresciano]], Austraalia jalgpallur
*[[1983]] – [[Rafael van der Vaart]], Hollandi jalgpallur
* 1983 – [[Tihhon Šišov]], Eesti jalgpallur
*[[1985]] – [[Casey Dellacqua]], Austraalia tennisist
* 1985 – [[Šárka Záhrobská]], Tšehhi mäesuusataja
*[[1987]] – [[Jürgen Kuresoo]], eesti jalgpallur
* 1987 – [[Lembi Vaher]], eesti teivashüppaja
* 1987 – [[Beat Feuz]], Šveitsi mäesuusataja
* 1987 – [[José María Callejón]], Hispaania jalgpallur
*[[1990]] – [[Martin Leok]], Eesti mootorisportlane
* 1990 – [[Pávlos Kontídes]], Küprose purjetaja
*[[1991]] – [[Nikola Mirotić]], Makedoonia korvpallur
*[[1993]] – [[Rasmus Haugasmägi]], eesti veemootorisportlane
*[[1994]] – [[Roman Zobnin]], vene jalgpallur
*[[1995]] – [[Milan Škriniar]], slovaki jalgpallur 
*[[1996]] – [[Lucas Torreira]], Uruguay jalgpallur
* 1996 – [[Daniil Medvedev]], Venemaa tennisist
* 1996 – [[Michael Amir Murillo]], Panama jalgpallur 
*[[1998]] – [[Niklas Kaul]], saksa kümnevõistleja
*[[1999]] – [[Marko-Matteus Langel]], eesti ujuja
*1999 – [[Silver Maar]], eesti võrkpallur
*[[2001]] – [[Bryan Gil]], hispaania jalgpallur
*[[2002]] – [[Dango Ouattara]], Burkina Faso jalgpallur

;Surnud
*[[1940]] – [[Gunnar Höckert]], Soome kergejõustiklane
*[[1947]] – [[Martin Klein]], Eesti maadleja
*[[1980]] – [[Roman Nõvandi]], Eesti spordipedagoog ja -teadlane
*[[2004]] – [[Shirley Strickland]], Austraalia kergejõustiklane 
*[[2010]] – [[Roman Dmitrijev]], jakuudi maadleja ja treener

;Sündmused
*...

&lt;noinclude&gt;[[Kategooria:Päev spordiajaloos|Veebruar, 11.]]&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>65tx2drt9rb2j694rm98usy5626p1po</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Portaal:Sport/Päev spordiajaloos/26. september</title>
    <ns>100</ns>
    <id>156651</id>
    <revision>
      <id>7204824</id>
      <parentid>5704579</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T16:56:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Avjoska</username>
        <id>1538</id>
      </contributor>
      <origin>7204824</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1230" sha1="nu0n3qbbvse7bth5qzy2usadna18zl3" xml:space="preserve">&lt;noinclude&gt;Siin on loetletud sündmusi spordiajaloos.&lt;/noinclude&gt; '''[[26. september]]'''

;Sündinud 
*[[1887]] – [[Frigyes Wiesner-Mezei]], Ungari kergejõustiklane
*[[1907]] – [[Bep van Klaveren]], Hollandi poksija
*[[1942]] – [[Ingrid Mickler-Becker]], Saksa kergejõustiklane
*[[1960]] – [[Uwe Bein]], Saksamaa endine jalgpallur
*[[1974]] – [[Martin Müürsepp]], Eesti korvpallur
*[[1988]] – [[Kiira Korpi]], soome iluuisutaja
*[[1989]] – [[Kieran Gibbs]], Inglismaa jalgpallur
*[[1991]] – [[Sander Laht]], eesti jalgpallur
*[[1993]] – [[Renee Teppan]], eesti võrkpallur
*[[1994]] – [[Marcell Jacobs]], Itaalia kergejõustiklane
*[[1995]] – [[Miloš Veljković]], serbia jalgpallur
*[[2012]] – [[Taaniel Mehine]], eesti sulgpallur ja discgolfar

;Surnud
*[[1981]] – [[Roy Cochran]], USA kergejõustiklane
*[[1987]] – [[Ethel Catherwood]], Kanada kergejõustiklane
*[[1988]] – [[Branko Zebec]], Jugoslaavia (Horvaatia) jalgpallur 
*[[1995]] – [[Kalju Pitksar]], Eesti maletaja
*[[2003]] – [[Olle Anderberg]], Rootsi maadleja
*[[2016]] – [[Mark Dvoretski]], Vene maletreener ja maleraamatute autor

;Sündmused
*...

&lt;noinclude&gt;[[Kategooria:Päev spordiajaloos|September, 26.]]&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>nu0n3qbbvse7bth5qzy2usadna18zl3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Toruń</title>
    <ns>0</ns>
    <id>158741</id>
    <revision>
      <id>7205014</id>
      <parentid>7128943</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T08:36:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7205014</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1721" sha1="t0gtcriq8cjbt546lubitjw8i01b3vi" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Toruń
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = saksa | nimi1 = Thorn
|  pilt = Torun01CenterWithWall level corr.jpg
|  lipp = POL_Toruń_flag.svg
|  lipu_link = [[Toruńi lipp]]
|  vapp = POL Toruń COA.svg
|  vapi_link = [[Toruńi vapp]]
|  pindala = 115,7
|  elanikke = 193 224 (30.06.2025)
|  asendikaart = Poola
}}
'''Toruń''' (saksa keeles ''Thorn'') on maakonnaõigustega linn põhja-[[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]]. Aastail 1921–1945 oli see Pomorze vojevoodkonna ja 1975–1998 [[Toruńi vojevoodkond|Toruńi vojevoodkonna]] halduskeskus.

Aastal 1228 okupeeris [[Saksa ordu]] need maad ja andis Toruńile linnaõigused, linn oli hansalinn ja kuulus  [[Hansa Liit]]u. Aastal 1466 naasis linn [[Poola|Poolale]]. 1793. aastal annekteeris Toruńi [[Teine Poola jagamine|Poola teise jagamise]] ajal Preisimaa kuningriik. 1919. aastal tagastati Toruń taasiseseisvunud Poolale. Aastatel 1939–1945 okupeerisid Toruńi sakslased, vabastati ja taastati 1945. aastal Poolale.

Toruńis asub [[1945]] asutatud [[Mikołaj Koperniku ülikool]].

Toruńi vanalinn kuulub [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.

Toruń on [[Mikołaj Kopernik]]u sünnilinn.

Linn on keemiatööstuse keskus ja raudteede sõlmpunkt.

Linna läbib [[Wisła]] jõgi.

== Galerii ==
&lt;gallery&gt;
Torun ratusz 1.jpg|Toruńi raekoda, turuväljakul
Torun rynek i NMP.jpg|Toruńi Maarja kirik, turuväljakul
Toruni eesel.jpg
&lt;/gallery&gt;

== Välislingid ==
*[http://www.torun.pl/ Toruńi koduleht]
*http://www.mojtorun.pl/ 

{{commons}}
{{Kujawy-Pomorze vojevoodkond}}

[[Kategooria:Kujawy-Pomorze vojevoodkonna linnad]]
[[Kategooria:Hansalinnad]]
[[Kategooria:Kujawy-Pomorze vojevoodkonna maakonnad]]</text>
      <sha1>t0gtcriq8cjbt546lubitjw8i01b3vi</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7205016</id>
      <parentid>7205014</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T08:39:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <comment>/* Galerii */</comment>
      <origin>7205016</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1784" sha1="128pepuun5y6ymc8ij45z0cq8ka2n9c" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Toruń
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = saksa | nimi1 = Thorn
|  pilt = Torun01CenterWithWall level corr.jpg
|  lipp = POL_Toruń_flag.svg
|  lipu_link = [[Toruńi lipp]]
|  vapp = POL Toruń COA.svg
|  vapi_link = [[Toruńi vapp]]
|  pindala = 115,7
|  elanikke = 193 224 (30.06.2025)
|  asendikaart = Poola
}}
'''Toruń''' (saksa keeles ''Thorn'') on maakonnaõigustega linn põhja-[[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]]. Aastail 1921–1945 oli see Pomorze vojevoodkonna ja 1975–1998 [[Toruńi vojevoodkond|Toruńi vojevoodkonna]] halduskeskus.

Aastal 1228 okupeeris [[Saksa ordu]] need maad ja andis Toruńile linnaõigused, linn oli hansalinn ja kuulus  [[Hansa Liit]]u. Aastal 1466 naasis linn [[Poola|Poolale]]. 1793. aastal annekteeris Toruńi [[Teine Poola jagamine|Poola teise jagamise]] ajal Preisimaa kuningriik. 1919. aastal tagastati Toruń taasiseseisvunud Poolale. Aastatel 1939–1945 okupeerisid Toruńi sakslased, vabastati ja taastati 1945. aastal Poolale.

Toruńis asub [[1945]] asutatud [[Mikołaj Koperniku ülikool]].

Toruńi vanalinn kuulub [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.

Toruń on [[Mikołaj Kopernik]]u sünnilinn.

Linn on keemiatööstuse keskus ja raudteede sõlmpunkt.

Linna läbib [[Wisła]] jõgi.

== Galerii ==
&lt;gallery&gt;
Torun ratusz 1.jpg|Toruńi raekoda, turuväljakul
Torun rynek i NMP.jpg|Toruńi Maarja kirik, turuväljakul
Toruni eesel.jpg|Toruńi eesli skulptuur, mis kujutab ajaloolist [[häbipost]]i
&lt;/gallery&gt;

== Välislingid ==
*[http://www.torun.pl/ Toruńi koduleht]
*http://www.mojtorun.pl/ 

{{commons}}
{{Kujawy-Pomorze vojevoodkond}}

[[Kategooria:Kujawy-Pomorze vojevoodkonna linnad]]
[[Kategooria:Hansalinnad]]
[[Kategooria:Kujawy-Pomorze vojevoodkonna maakonnad]]</text>
      <sha1>128pepuun5y6ymc8ij45z0cq8ka2n9c</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7205020</id>
      <parentid>7205016</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T08:43:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <comment>/* Galerii */</comment>
      <origin>7205020</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1804" sha1="9srin680a3shma8d9zhb2hp3l6ik88r" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Toruń
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = saksa | nimi1 = Thorn
|  pilt = Torun01CenterWithWall level corr.jpg
|  lipp = POL_Toruń_flag.svg
|  lipu_link = [[Toruńi lipp]]
|  vapp = POL Toruń COA.svg
|  vapi_link = [[Toruńi vapp]]
|  pindala = 115,7
|  elanikke = 193 224 (30.06.2025)
|  asendikaart = Poola
}}
'''Toruń''' (saksa keeles ''Thorn'') on maakonnaõigustega linn põhja-[[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]]. Aastail 1921–1945 oli see Pomorze vojevoodkonna ja 1975–1998 [[Toruńi vojevoodkond|Toruńi vojevoodkonna]] halduskeskus.

Aastal 1228 okupeeris [[Saksa ordu]] need maad ja andis Toruńile linnaõigused, linn oli hansalinn ja kuulus  [[Hansa Liit]]u. Aastal 1466 naasis linn [[Poola|Poolale]]. 1793. aastal annekteeris Toruńi [[Teine Poola jagamine|Poola teise jagamise]] ajal Preisimaa kuningriik. 1919. aastal tagastati Toruń taasiseseisvunud Poolale. Aastatel 1939–1945 okupeerisid Toruńi sakslased, vabastati ja taastati 1945. aastal Poolale.

Toruńis asub [[1945]] asutatud [[Mikołaj Koperniku ülikool]].

Toruńi vanalinn kuulub [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.

Toruń on [[Mikołaj Kopernik]]u sünnilinn.

Linn on keemiatööstuse keskus ja raudteede sõlmpunkt.

Linna läbib [[Wisła]] jõgi.

== Galerii ==
&lt;gallery&gt;
Torun ratusz 1.jpg|Toruńi vana raekoda turuväljakul
Torun rynek i NMP.jpg|Toruńi Maarja kirik vanalinna turuväljaku ääres
Toruni eesel.jpg|Toruńi eesli skulptuur, mis kujutab ajaloolist [[häbipost]]i
&lt;/gallery&gt;

== Välislingid ==
*[http://www.torun.pl/ Toruńi koduleht]
*http://www.mojtorun.pl/ 

{{commons}}
{{Kujawy-Pomorze vojevoodkond}}

[[Kategooria:Kujawy-Pomorze vojevoodkonna linnad]]
[[Kategooria:Hansalinnad]]
[[Kategooria:Kujawy-Pomorze vojevoodkonna maakonnad]]</text>
      <sha1>9srin680a3shma8d9zhb2hp3l6ik88r</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7205022</id>
      <parentid>7205020</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T08:44:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7205022</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1808" sha1="a7188cgg65sqjnvmupxw8hfx39jkwu7" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Toruń
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = saksa | nimi1 = Thorn
|  pilt = Torun01CenterWithWall level corr.jpg
|  lipp = POL_Toruń_flag.svg
|  lipu_link = [[Toruńi lipp]]
|  vapp = POL Toruń COA.svg
|  vapi_link = [[Toruńi vapp]]
|  pindala = 115,7
|  elanikke = 193 224 (30.06.2025)
|  asendikaart = Poola
}}
'''Toruń''' (saksa keeles ''Thorn'') on maakonnaõigustega linn põhja-[[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]]. Aastail 1921–1945 oli see Pomorze vojevoodkonna ja 1975–1998 [[Toruńi vojevoodkond|Toruńi vojevoodkonna]] halduskeskus.

Aastal 1228 okupeeris [[Saksa ordu]] need maad ja andis Toruńile linnaõigused, linn oli hansalinn ja kuulus  [[Hansa Liit]]u. Aastal 1466 naasis linn [[Poola|Poolale]]. 1793. aastal annekteeris Toruńi [[Teine Poola jagamine|Poola teise jagamise]] ajal Preisimaa kuningriik. 1919. aastal tagastati Toruń taasiseseisvunud Poolale. Aastatel 1939–1945 okupeerisid Toruńi sakslased, vabastati ja taastati 1945. aastal Poolale.

Toruńis asub [[1945]] asutatud [[Mikołaj Koperniku ülikool]].

[[Toruńi vanalinn]] kuulub [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.

Toruń on [[Mikołaj Kopernik]]u sünnilinn.

Linn on keemiatööstuse keskus ja raudteede sõlmpunkt.

Linna läbib [[Wisła]] jõgi.

== Galerii ==
&lt;gallery&gt;
Torun ratusz 1.jpg|Toruńi vana raekoda turuväljakul
Torun rynek i NMP.jpg|Toruńi Maarja kirik vanalinna turuväljaku ääres
Toruni eesel.jpg|Toruńi eesli skulptuur, mis kujutab ajaloolist [[häbipost]]i
&lt;/gallery&gt;

== Välislingid ==
*[http://www.torun.pl/ Toruńi koduleht]
*http://www.mojtorun.pl/ 

{{commons}}
{{Kujawy-Pomorze vojevoodkond}}

[[Kategooria:Kujawy-Pomorze vojevoodkonna linnad]]
[[Kategooria:Hansalinnad]]
[[Kategooria:Kujawy-Pomorze vojevoodkonna maakonnad]]</text>
      <sha1>a7188cgg65sqjnvmupxw8hfx39jkwu7</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7205034</id>
      <parentid>7205022</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T08:58:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7205034</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2122" sha1="2k1gdtl3djwihqw4h797887ad078fl9" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Toruń
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = saksa | nimi1 = Thorn
|  pilt = Torun01CenterWithWall level corr.jpg
|  lipp = POL_Toruń_flag.svg
|  lipu_link = [[Toruńi lipp]]
|  vapp = POL Toruń COA.svg
|  vapi_link = [[Toruńi vapp]]
|  pindala = 115,7
|  elanikke = 193 224 (30.06.2025)
|  asendikaart = Poola
}}
'''Toruń''' ([[saksa keel]]es ''Thorn'') on maakonnaõigustega linn põhja-[[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Wisła jõgi|Wisła jõe]] ääres. Aastatel 1921–1945 oli see Pomorze vojevoodkonna ja aastatel 1975–1998 [[Toruńi vojevoodkond|Toruńi vojevoodkonna]] halduskeskus.

[[Saksa ordu]] rajas Toruńi [[1231]]. aastal ning linn sai [[1233]]. aastal [[Kulmi õigus]]e. Toruń kuulus [[Hansa Liit]]u ja kujunes [[Keskaeg|keskajal]] tähtsaks kaubanduskeskuseks. Teise [[Toruńi rahu]]ga läks linn [[1466]]. aastal Poola kuningriigi koosseisu. [[Teine Poola jagamine|Poola teise jagamise]] ajal 1793. aastal annekteeris linna [[Preisi kuningriik|Preisimaa kuningriik]]. [[Versailles' rahu|Versailles' lepingu]] alusel läks Toruń 1920. aastal taas Poolale. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal oli linn aastatel 1939–1945 Saksamaa okupeeritud. 1945. aastal läks linn uuesti Poola koosseisu.

Toruńis asub [[1945]] asutatud [[Mikołaj Koperniku ülikool]].

[[Toruńi vanalinn]] kuulub [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.

Linn on astronoom [[Mikołaj Kopernik]]u sünnikoht.

Linnas on arenenud [[Keemiatööstus|keemia]]- ja [[toiduainetööstus]] ning see on oluline [[raudtee]]sõlm. Linna läbib [[Wisła]] jõgi.

== Galerii ==
&lt;gallery&gt;
Torun ratusz 1.jpg|Toruńi vana raekoda turuväljakul
Torun rynek i NMP.jpg|Toruńi Maarja kirik vanalinna turuväljaku ääres
Toruni eesel.jpg|Toruńi eesli skulptuur, mis kujutab ajaloolist [[häbipost]]i
&lt;/gallery&gt;

== Välislingid ==
*[http://www.torun.pl/ Toruńi koduleht]
*http://www.mojtorun.pl/ 

{{commons}}
{{Kujawy-Pomorze vojevoodkond}}

[[Kategooria:Kujawy-Pomorze vojevoodkonna linnad]]
[[Kategooria:Hansalinnad]]
[[Kategooria:Kujawy-Pomorze vojevoodkonna maakonnad]]</text>
      <sha1>2k1gdtl3djwihqw4h797887ad078fl9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7205036</id>
      <parentid>7205034</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T08:59:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7205036</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2147" sha1="nxbm6sbvzowmeb184sy4b9zigwtyxtv" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Toruń
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = saksa | nimi1 = Thorn
|  pilt = Torun01CenterWithWall level corr.jpg
|  lipp = POL_Toruń_flag.svg
|  lipu_link = [[Toruńi lipp]]
|  vapp = POL Toruń COA.svg
|  vapi_link = [[Toruńi vapp]]
|  pindala = 115,7
|  elanikke = 193 224 (30.06.2025)
|  asendikaart = Poola
}}
'''Toruń''' ([[saksa keel]]es ''Thorn'') on maakonnaõigustega linn põhja-[[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Wisła jõgi|Wisła jõe]] ääres. Aastatel 1921–1945 oli see Pomorze vojevoodkonna ja aastatel 1975–1998 [[Toruńi vojevoodkond|Toruńi vojevoodkonna]] halduskeskus.

[[Saksa ordu]] rajas Toruńi [[1231]]. aastal ning linn sai [[1233]]. aastal [[Kulmi õigus]]e. Toruń kuulus [[Hansa Liit]]u ja kujunes [[Keskaeg|keskajal]] tähtsaks kaubanduskeskuseks. Teise [[Toruńi rahu]]ga läks linn [[1466]]. aastal Poola kuningriigi koosseisu. [[Teine Poola jagamine|Poola teise jagamise]] ajal 1793. aastal annekteeris linna [[Preisi kuningriik|Preisimaa kuningriik]]. [[Versailles' rahu|Versailles' lepingu]] alusel läks Toruń 1920. aastal taas Poolale. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal oli linn aastatel 1939–1945 Saksamaa okupeeritud. 1945. aastal läks linn uuesti Poola koosseisu.

Toruńis asub [[1945]] asutatud [[Mikołaj Koperniku ülikool]].

[[Toruńi vanalinn]] kuulub [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.

Linn on astronoom [[Mikołaj Kopernik]]u sünnikoht.

Linnas on arenenud [[Keemiatööstus|keemia]]- ja [[toiduainetööstus]] ning see on oluline [[raudtee]]sõlm. Linna läbib [[Wisła]] jõgi.

== Galerii ==
&lt;gallery&gt;
Torun ratusz 1.jpg|Toruńi vana raekoda turuväljakul
Torun rynek i NMP.jpg|Toruńi Maarja kirik vanalinna turuväljaku ääres
Toruni eesel.jpg|Toruńi eesli skulptuur, mis kujutab ajaloolist [[häbipost]]i
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
*[http://www.torun.pl/ Toruńi koduleht]
*http://www.mojtorun.pl/ 

{{commons}}
{{Kujawy-Pomorze vojevoodkond}}

[[Kategooria:Kujawy-Pomorze vojevoodkonna linnad]]
[[Kategooria:Hansalinnad]]
[[Kategooria:Kujawy-Pomorze vojevoodkonna maakonnad]]</text>
      <sha1>nxbm6sbvzowmeb184sy4b9zigwtyxtv</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7205037</id>
      <parentid>7205036</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T09:01:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7205037</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2348" sha1="eicoiht69ptr5300y3goktfjfxkglgn" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Toruń
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = saksa | nimi1 = Thorn
|  pilt = Torun01CenterWithWall level corr.jpg
|  lipp = POL_Toruń_flag.svg
|  lipu_link = [[Toruńi lipp]]
|  vapp = POL Toruń COA.svg
|  vapi_link = [[Toruńi vapp]]
|  pindala = 115,7
|  elanikke = 193 224 (30.06.2025)
|  asendikaart = Poola
}}
'''Toruń''' ([[saksa keel]]es ''Thorn'') on maakonnaõigustega linn põhja-[[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Wisła jõgi|Wisła jõe]] ääres. Aastatel 1921–1945 oli see Pomorze vojevoodkonna ja aastatel 1975–1998 [[Toruńi vojevoodkond|Toruńi vojevoodkonna]] halduskeskus.

[[Saksa ordu]] rajas Toruńi [[1231]]. aastal ning linn sai [[1233]]. aastal [[Kulmi õigus]]e. Toruń kuulus [[Hansa Liit]]u ja kujunes [[Keskaeg|keskajal]] tähtsaks kaubanduskeskuseks. Teise [[Toruńi rahu]]ga läks linn [[1466]]. aastal Poola kuningriigi koosseisu. [[Teine Poola jagamine|Poola teise jagamise]] ajal 1793. aastal annekteeris linna [[Preisi kuningriik|Preisimaa kuningriik]]. [[Versailles' rahu|Versailles' lepingu]] alusel läks Toruń 1920. aastal taas Poolale. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal oli linn aastatel 1939–1945 Saksamaa okupeeritud. 1945. aastal läks linn uuesti Poola koosseisu.

Toruńis asub [[1945]] asutatud [[Mikołaj Koperniku ülikool]].

[[Toruńi vanalinn]] kuulub [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi= |pealkiri=Medieval Town of Toru&amp;#x144; |url=https://whc.unesco.org/en/list/835/ |vaadatud=2026-07-31 |väljaanne=UNESCO World Heritage Centre |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Linn on astronoom [[Mikołaj Kopernik]]u sünnikoht.

Linnas on arenenud [[Keemiatööstus|keemia]]- ja [[toiduainetööstus]] ning see on oluline [[raudtee]]sõlm. Linna läbib [[Wisła]] jõgi.

== Galerii ==
&lt;gallery&gt;
Torun ratusz 1.jpg|Toruńi vana raekoda turuväljakul
Torun rynek i NMP.jpg|Toruńi Maarja kirik vanalinna turuväljaku ääres
Toruni eesel.jpg|Toruńi eesli skulptuur, mis kujutab ajaloolist [[häbipost]]i
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
*[http://www.torun.pl/ Toruńi koduleht]
*http://www.mojtorun.pl/ 

{{commons}}
{{Kujawy-Pomorze vojevoodkond}}

[[Kategooria:Kujawy-Pomorze vojevoodkonna linnad]]
[[Kategooria:Hansalinnad]]
[[Kategooria:Kujawy-Pomorze vojevoodkonna maakonnad]]</text>
      <sha1>eicoiht69ptr5300y3goktfjfxkglgn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kategooria:Eesti meistrivõistlused Vene kabes</title>
    <ns>14</ns>
    <id>172267</id>
    <revision>
      <id>7205128</id>
      <parentid>6017131</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T11:24:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: −[[Kategooria:Kabevõistlused]]; ±[[Kategooria:Eesti kabe]]→[[Kategooria:Eesti kabevõistlused]]</comment>
      <origin>7205128</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="87" sha1="4qlor8qz1855fbvo7iq820r4tfdddtn" xml:space="preserve">[[Kategooria:Eesti kabevõistlused]]
[[Kategooria:Eesti meistrivõistlused|vene kabes]]</text>
      <sha1>4qlor8qz1855fbvo7iq820r4tfdddtn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Fairytale</title>
    <ns>0</ns>
    <id>172637</id>
    <revision>
      <id>7204758</id>
      <parentid>7204707</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T12:28:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204758</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6806" sha1="2zajnxh9ii1sujm20i50xngset9j7tc" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}
{{see artikkel|räägib Alexander Rybaki laulust; Eneda Tarifa laulu kohta vaata artiklit [[Fairytale (Eneda Tarifa laul)]].}}
{{Singli info
| nimi               = Fairytale
| kaas               = 
| kaane suurus       = 
| raam               = 
| pildi kirjeldus    = 
| esitaja            = [[Alexander Rybak]]i
| album              = [[Fairytales]]
| A-pool             = 
| B-pool             = 
| väljaantud         = 2009
| formaat            = Digitaalne allalaadimine, CD-singel
| lindistatud        = 2008
| stiil              = [[popmuusika]], [[folkmuusika]]
| pikkus             = 3:03
| plaadifirma        = EMI
| autor              = Alexander Rybak
| produtsent         = 
| sertifikatsioon    = 
| eelmine singel     = 
| see singel         = '''&quot;Fairytale&quot;'''&lt;br&gt;(2009)
| järgmine singel    = &quot;[[Funny Little World]]&quot;&lt;br&gt;(2009)
| Edetabeli koht     =
| veel               =
{{Eurovisiooni lauluvõistlusel osaleja
| tütar                 = jah
| laul                  = {{riigi ikoon|Norra}} &quot;Fairytale&quot;
| pilt                  =
| pildi allkiri         =
| aasta                 = 2009
| riik                  = Norra
| esitaja               = {{nowrap|Alexander Rybaki}}
| kui                   =
| koos                  =
| keel                  =
| keeled                = [[inglise keel|inglise]]
| helilooja             = Alexander Rybak
| sõnade autor          = Alexander Rybak
| dirigent              =
| koht                  = 1.
| punktid               = 387
| koht poolfinaalis     = 1.
| punktid poolfinaalis  = 201
| eelmine               = &quot;Hold On Be Strong&quot;
| eelmine_link          = Hold On Be Strong
| järgmine              = &quot;My Heart Is Yours&quot;
| järgmine_link         = My Heart Is Yours
}}
}}
'''&quot;Fairytale&quot;''' on [[Alexander Rybak]]i kirjutatud ja esitatud laul. [[2009. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el [[Moskva]]s tuli see laul tema esituses [[Norra Eurovisiooni lauluvõistlusel|Norrat]] esindades esikohale. 

Finaalis sai &quot;Fairytale&quot; 387 punkti.

Koos Rybakiga olid laval kolm meestantsijat ja kaks naistaustalauljat [[Jorunn Hauge]] ja [[Karianne Kjærnes]], kes olid varem korduvalt Norrat Eurovisioonil taustalauljatena esindanud.

Laul on inspireeritud Rybaki ja norralanna Ingrid Berg Mehusi kunagisest suhtest.

==Edetabelid==
Laul sisenes 2009. aasta veebruaris Norra singlite edetabelisse kolmandale kohale. Järgmisel nädalal tõusis &quot;Fairytale&quot; esikohale. See oli esimene kord, kui [[Melodi Grand Prix]]' (Norra rahvusliku eelvooru) võitnud laul jõudis edetabeli esikohale enne Eurovisiooni finaali. Laul püsis esikohal kaheksa nädalat.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
!align=&quot;left&quot;|Edetabel (2009)
!align=&quot;left&quot;|Parim&lt;br /&gt;koht
|-
|align=&quot;left&quot;|{{pisiLipp|Austraalia}}&lt;ref&gt;[http://www.ariacharts.com.au/pages/chartifacts.htm ariacharts.com.au] vaadatud 22.05.11&lt;/ref&gt;
|align=&quot;center&quot;|67.
|-
|align=&quot;left&quot;|{{pisiLipp|Austria}}&lt;ref&gt;[http://www.austriancharts.at/showitem.asp?interpret=Alexander+Rybak&amp;titel=Fairytale&amp;cat=s austriancharts.at] vaadatud 22.05.11&lt;/ref&gt;
|align=&quot;center&quot;|10.
|-
|align=&quot;left&quot;|{{pisiLipp|Belgia}} ({{pisiLipp|Flandria}})&lt;ref&gt;[http://www.ultratop.be/nl/showitem.asp?interpret=Alexander+Rybak&amp;titel=Fairytale&amp;cat=s ultratop.be] vaadatud 22.05.11&lt;/ref&gt;
|align=&quot;center&quot;|1.
|-
|align=&quot;left&quot;|{{riigi ikoon|Belgia}} Belgia ({{pisiLipp|Valloonia}})&lt;ref&gt;[http://www.ultratop.be/fr/showitem.asp?interpret=Alexander+Rybak&amp;titel=Fairytale&amp;cat=s ultratop.be] vaadatud 22.05.11&lt;/ref&gt;
|align=&quot;center&quot;|4.
|-
|align=&quot;left&quot;|{{riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi]]&lt;ref&gt;[http://www.ifpicr.cz/hitparada/index.php?a=titul&amp;hitparada=2&amp;titul=147035&amp;sec=3dc645c04d1a9e6f45931ef7d61ac264 Czech IFPI Singles Chart] vaadatud 22.05.11&lt;/ref&gt;
|align=&quot;center&quot;|95.
|-
|align=&quot;left&quot;|{{riigi ikoon|Taani}} [[Taani]]&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20110831155357/http://danishcharts.com/showitem.asp?interpret=Alexander+Rybak&amp;titel=Fairytale&amp;cat=s danishcharts.com] vaadatud 22.05.11&lt;/ref&gt;
|align=&quot;center&quot;|1.
|-
|align=&quot;left&quot;|[[Euroopa]]&lt;ref&gt;[http://www.billboard.com/bbcom/charts/chart_display.jsp?g=Singles&amp;f=European+Hot+100+Singles billboard.com] vaadatud 22.05.11&lt;/ref&gt;
|align=&quot;center&quot;|3.
|-
|align=&quot;left&quot;|{{pisiLipp|Soome}}&lt;ref&gt;[http://www.finnishcharts.com/showitem.asp?interpret=Alexander+Rybak&amp;titel=Fairytale&amp;cat=s finnishcharts.com] vaadatud 22.05.11&lt;/ref&gt;
|align=&quot;center&quot;|1.
|-
|align=&quot;left&quot;|{{pisiLipp|Prantsusmaa}}&lt;ref&gt;[http://lescharts.com/weekchart.asp?cat=si&amp;year=2009&amp;date=20090523 lescharts.com] vaadatud 22.05.11&lt;/ref&gt;
|align=&quot;center&quot;|29.
|-
|align=&quot;left&quot;|{{pisiLipp|Saksamaa}}
|align=&quot;center&quot;|4.
|-
|align=&quot;left&quot;|{{pisiLipp|Island}} (Tónlist)&lt;ref&gt;[http://www.tonlist.is/Music/ChartList.aspx?ID=290 tonlist.is] vaadatud 22.05.11&lt;/ref&gt;
|align=&quot;center&quot;|1.
|-
|align=&quot;left&quot;|{{pisiLipp|Iirimaa}}&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20120329034603/http://www.chart-track.co.uk/index.jsp?c=p%2Fmusicvideo%2Fmusic%2Farchive%2Findex_test.jsp&amp;ct=240001&amp;arch=t&amp;lyr=2009&amp;year=2009&amp;week=21 chart-track.co.uk] vaadatud 22.05.11&lt;/ref&gt;
|align=&quot;center&quot;|2.
|-
|align=&quot;left&quot;|{{pisiLipp|Holland}}&lt;ref&gt;[http://www.dutchcharts.nl/showitem.asp?interpret=Alexander+Rybak&amp;titel=Fairytale&amp;cat=s dutchcharts.nl] vaadatud 22.05.11&lt;/ref&gt;
|align=&quot;center&quot;|2.
|-
|align=&quot;left&quot;|{{pisiLipp|Norra}}&lt;ref&gt;[http://www.norwegiancharts.com/showitem.asp?interpret=Alexander+Rybak&amp;titel=Fairytale&amp;cat=s norwegiancharts.com] vaadatud 22.05.11&lt;/ref&gt;
|align=&quot;center&quot;|1.
|-
|align=&quot;left&quot;|{{pisiLipp|Hispaania}}&lt;ref&gt;[http://www.spanishcharts.com/showitem.asp?interpret=Alexander+Rybak&amp;titel=Fairytale&amp;cat=s spanishcharts.com] vaadatud 22.05.11&lt;/ref&gt;
|align=&quot;center&quot;|35.
|-
|align=&quot;left&quot;|{{pisiLipp|Slovakkia}}&lt;ref&gt;[http://www.ifpicr.cz/hitparadask/index.php?a=titul&amp;hitparada=18&amp;titul=145589&amp;sec=1f359e3588acf1150a95c8aebfaa1d2e Slovakian IFPI Singles Chart] vaadatud 22.05.11&lt;/ref&gt;
|align=&quot;center&quot;|34.
|-
|align=&quot;left&quot;|{{pisiLipp|Rootsi}}&lt;ref&gt;[http://www.swedishcharts.com/showitem.asp?interpret=Alexander+Rybak&amp;titel=Fairytale&amp;cat=s swedishcharts.com] vaadatud 22.05.11&lt;/ref&gt;
|align=&quot;center&quot;|1.
|-
|align=&quot;left&quot;|{{pisiLipp|Šveits}}&lt;ref&gt;[http://www.swisscharts.com/showitem.asp?interpret=Alexander+Rybak&amp;titel=Fairytale&amp;cat=s swisscharts.com] vaadatud 22.05.11&lt;/ref&gt;
|align=&quot;center&quot;|3.
|-
|align=&quot;left&quot;|{{pisiLipp|Ukraina}}&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20081221115643/http://www.fdr.com.ua/chart/top_40/ Ukrainian Airplay Chart] vaadatud 22.05.11&lt;/ref&gt;
|align=&quot;center&quot;|1.
|-
|align=&quot;left&quot;|{{pisiLipp|Suurbritannia}}&lt;ref&gt;[http://www.theofficialcharts.com/archive-chart/_/1/2009-05-30 theofficialcharts.com] vaadatud 22.05.11&lt;/ref&gt;
|align=&quot;center&quot;|10.
|-
|}

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [http://www.youtube.com/watch?v=uiH4BFTELME &quot;Fairytale&quot; YouTube'is]

{{Eurovisiooni võidulaulud}}

[[Kategooria:Eurovisioonilaulud]]</text>
      <sha1>2zajnxh9ii1sujm20i50xngset9j7tc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pärnu JK Tervis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>173090</id>
    <revision>
      <id>7204849</id>
      <parentid>6485032</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T17:54:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>kat</comment>
      <origin>7204849</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3814" sha1="8u0r0mqqgbfnsntp9ngz98ezdglxhui" xml:space="preserve">{{Jalgpalliklubi
| pilt          = 
| pildiallkiri  = 
| täisnimi      = Pärnu Jalgpalliklubi Tervis
| hüüdnimi      = 
| lühend        = 
| asutatud      = [[11. aprill]] [[1921]]
| lõpp          = 2005
| väljak        = 
| mahutavus     = 
| ametinimetus1 = 
| esimees       = 
| omanik        = 
| ametinimetus3 =
| treener       =
| liiga         = 
| hooaeg        = [[Esiliiga  2005|2005]]
| positsioon    = Esiliiga, '''5.'''
| muster_la1= |muster_b1= |muster_ra1=
| vasakkäsi1= |kere1= |paremkäsi1= |püksid1= |sokid1=
| muster_la2= |muster_b2= |muster_ra2=
| vasakkäsi2= |kere2= |paremkäsi2= |püksid2= |sokid2=
| veeb     = 
| e mäng   = 
| võit     = 
| kaotus   = 
| mängija  = 
| fännid   = 
| auhinnad = 
}}
'''Pärnu JK Tervis''' oli [[Eesti]] [[jalgpalliklubi]], mille kodulinn oli [[Pärnu]] ja koduväljak [[Raeküla staadion]]. 

Aastal [[1996]] moodustati Pärnu Tervise põhjal [[Lelle SK]].

==Statistika ja loendid==
===Varasemad liigahooajad===
{|class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
!Hooaeg
!width=110px|Liiga
!width=10px|Koht
!width=10px|{{Lühend|Me|Meeskondade arv liigas}}
!width=30px|{{Lühend|Mä|Mängude arv}}
!width=30px|{{Lühend|Võ|Võidud}}
!width=30px|{{Lühend|Vi|Viigid}}
!width=30px|{{Lühend|Ka|Kaotused}}
!width=30px|{{Lühend|Lv|Löödud väravad}}
!width=30px|{{Lühend|Vv|Vastaste löödud väravad}}
!width=30px|{{Lühend|Va|Väravate vahe}}
!width=30px|{{Lühend|Pu|Punktid}}
!width=|Suurim väravakütt
|-
|[[Esiliiga 1992/93|1992/93]] || [[Esiliiga]] ||'''1.'''|| 9 || 16 || 13 || 0 || 3 || 77||15 ||+62 ||'''26'''||align=left|
|-bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;
|[[Esiliiga 1993/94|1993/94]] || [[Esiliiga]] ||'''8.'''|| 12 || 22 || 5 || 2 || 15 || 18||47 ||−29 ||'''12'''||align=left| [[Argo Arbeiter]] ja [[Aimar Tõnts]] '''(4)'''
|-
|[[Esiliiga 1994/95|1994/95]] || [[Esiliiga|Esiliiga lõuna]] ||'''2.'''|| 6 || 10 || 6 || 1 || 3 || 18||4 ||+14 ||'''19'''||align=left|
|-bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;
|[[Meistriliiga 1995/96|1995/96]] || [[Meistriliiga]] ||'''6.'''|| 8 || 24 || 6 || 3 || 15 || 32||57 ||−25 ||'''13'''||align=left| [[Ivan O'Konnel-Bronin]] '''(8)'''
|-
|[[II liiga 1999|1999]] || [[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] ||'''3.'''|| 6 || 20 || 9 || 3 || 8 || 47||40 ||+7 ||'''30'''||align=left| [[Aleksei Galkin]] '''(16)'''
|-bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;
|[[Esiliiga 2000|2000]] || [[Esiliiga]] ||'''2.'''|| 8 || 28 || 16 || 3 || 9 || 63||34 ||+29 ||'''51'''||align=left| [[Enver Jääger]] '''(12)'''
|-
|[[Esiliiga 2001|2001]] || [[Esiliiga]] ||'''8.'''|| 8 || 28 || 1 || 0 || 27 || 25||146 ||−121 ||'''3'''||align=left| [[Tom Kärson]] '''(9)'''
|-bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;
|[[II liiga 2002|2002]] || [[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] ||'''1.'''|| 6 || 20 || 15 || 4 || 1 || 61||21 ||+40 ||'''49'''||align=left| [[Dmitri Girišin]] '''(14)'''
|-
|[[Esiliiga 2003|2003]] || [[Esiliiga]] ||'''2.'''|| 8 || 28 || 16 || 5 || 7 || 69||36 ||+33 ||'''53'''||align=left| [[Jarmo Ahjupera]] '''(13)'''
|-bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;
|[[Esiliiga 2004|2004]] || [[Esiliiga]] ||'''3.'''|| 8 || 28 || 18 || 2 || 8 || 70||50 ||+20 ||'''56'''||align=left| [[Mihhail Ištšuk]] '''(18)'''
|-
|[[Esiliiga 2005|2005]] || [[Esiliiga]] ||'''5.'''|| 10 || 36 || 14 || 8 || 14 || 73||53 ||+20 ||'''50'''||align=left| [[Kaupo Margusonov]] '''(12)'''
|-
|2022
|III liiga lääs
|'''1.'''
|12
|22
|20
|1
|1
|145
|27
| +118
|'''61'''
|[[Henri Hanson]] '''(30)'''
|-
|2023
|II liiga lõuna/lääs
|4.
|14
|17
|8
|3
|6
|61
|42
| +19
|'''27'''
|[[Henri Hanson]] '''(17)'''
|}

==Vaata ka==
*[[Eesti jalgpalliklubide loend]]

==Välislingid==
*[https://jalgpall.ee/voistlused/53/team/157 JK Tervis Pärnu] (–2005)
*[https://jalgpall.ee/voistlused/2/team/5743 Pärnu JK Tervis] (2022–)

{{II liiga meeskonnad}}

[[Kategooria:Eesti endised jalgpalliklubid]]
[[Kategooria:Pärnu jalgpalliklubid]]</text>
      <sha1>8u0r0mqqgbfnsntp9ngz98ezdglxhui</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rudolph Giuliani</title>
    <ns>0</ns>
    <id>190902</id>
    <revision>
      <id>7205078</id>
      <parentid>7111010</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T10:04:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7205078</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2922" sha1="7w1db2aq4r5yu69e4yu9vlqspl9aaws" xml:space="preserve">[[Pilt:Rudy Giuliani.jpg|thumb|Giuliani (2006)[[Pilt:Rudy Giuliani Signature.svg|link=]]]]
'''Rudolph William Louis Giuliani''' ('''Rudy Giuliani''', sündinud [[28. mai]]l [[1944]] [[New York|New Yorgis]] [[Brooklyn]]is) on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[jurist]], [[ärimees]] ja [[poliitik]].

Giuliani alustas poliitikas [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraadina]]. Ta armastas [[Kennedy]]te perekonda ja kui [[Robert Kennedy]] kandideeris presidendiks, töötas tema kampaanias vabatahtlikuna. Alates ajast, mil [[Gerald Ford]] oli [[USA president]] ([[1974]]–[[1977]]), hakkas Giuliani vabariiklastelt tööd saama ja [[1975]] lahkus ta Demokraatlikust Parteist. [[7. detsember|8. detsembril]] [[1980]], kuu aega pärast [[Ronald Reagan]]i valimist presidendiks, liitus ta [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklastega]].

[[1983]] määrati Giuliani [[New York|New Yorgi]] lõunapiirkonna riiklikuks süüdistajaks. Süüdistajana keskendus Giuliani uimastikaubanduse, [[maffia]] ja [[korruptsioon]]i vastu võitlemisele. Ta saavutas oma ametiajal 4152 süüdimõistvat kohtuotsust, millest ainult 25 tühistati. Paljusid nendest kohtuprotsessidest kajastati ajakirjanduses laialdaselt. Ta astus ametist tagasi [[1989]]. aasta jaanuaris pärast seda, kui Reagan ametist lahkus.

[[1985]]–[[1986]] oli Giuliani süüdistaja suures maffiaprotsessis, kus vahistati kõigi 5 suurima New Yorgi organiseeritud kuritegeliku rühmituse juhid ja 6 nende alluvat. Kõik nad mõisteti aastakümneteks vangi. Niisugused protsessid suurendasid Giuliani tuntust ja populaarsust.

Esimest korda kandideeris Giuliani [[New Yorgi linnapea]]ks [[1989]], aga kaotas [[David Dinkins]]ile kõige tasavägisematel valimistel New Yorgi ajaloos. Järgmistel valimistel [[1993]] ta võitis Dinkinsit, keskendades oma kampaania suurele kuritegevusele linnas.

[[1. jaanuar]]ist [[1994]] kuni [[31. detsember|31. detsembrini]] [[2001]] oli ta New Yorgi linnapea. Linnapeana pani ta suurimat rõhku kuritegevuse vähendamisele ning juurutas niinimetatud [[nulltolerants]]i seaduserikkumiste suhtes. See poliitika osutus üllatavalt edukaks: kui 1993, enne Giuliani linnapeaks saamist sooritati New Yorgis iga 100 elaniku kohta umbes 8 kuritegu ja USA keskmine oli pisut üle 5, siis 2003 sooritati iga 100 elaniku kohta New Yorgis 3 ja USA-s 4 kuritegu.

Tegevuse eest [[11. septembri terrorirünnakud|11. septembri rünnakute]] ajal nimetas ajakiri [[Time]] Rudy Giuliani 2001. aasta inimeseks.

Aastal [[2008]] kandideeris ta [[2008. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|presidendivalimistel]] Vabariikliku Partei eelvalimistel, kuid loobus varakult toetajate vähesuse tõttu ja asus toetama [[John McCain]]i kandidatuuri.

{{JÄRJESTA:Giuliani, Rudolph}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide poliitikud]]
[[Kategooria:New Yorgi linnapead]]
[[Kategooria:Briti impeeriumi ordu rüütelkomandörid]]
[[Kategooria:Sündinud 1944]]</text>
      <sha1>7w1db2aq4r5yu69e4yu9vlqspl9aaws</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Keskpäevane praam</title>
    <ns>0</ns>
    <id>192542</id>
    <revision>
      <id>7204783</id>
      <parentid>7076304</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T14:21:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Bogdanov-62</username>
        <id>54820</id>
      </contributor>
      <origin>7204783</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5449" sha1="9l9pxixygpyfploznejxnxjk79gkdy4" xml:space="preserve">{{filmi_info
| filmi_nimi    = &quot;Keskpäevane praam&quot;
| pilt          = 
| pildiallkiri  = 
| žanr          = [[draama]]
| lavastaja     = [[Kaljo Kiisk]]
| produtsent    = 
| stsenaarium   = [[Juhan Smuul]]
| peaosades     = [[Enn Kraam]]
| helilooja     = [[Lembit Veevo]]
| operaator     = [[Jüri Garšnek]]
| montaaž       = 
| filmistuudio  = [[Tallinnfilm]]
| aasta         = [[1967]]
| esilinastus   = 
| pikkus        = 75 minutit
| riik          = [[Nõukogude Liit]] ([[Eesti]])
| keel          = [[eesti keel|eesti]]
| imdb_id       = 0445494
| movies.ee_id  = 
}}

&quot;'''Keskpäevane praam'''&quot; on [[Tallinnfilm]]is [[1967]]. aastal valminud [[Kaljo Kiisk|Kaljo Kiisa]] [[mängufilm]]. Stsenarist on filmis kasutanud üht dramaturgia põhivõtet: asetanud tegelased piirsituatsiooni, mis toob kiiresti esile nende tegeliku olemuse. 

==Filmi sisukokkuvõte==
Kaks jaaniööl teineteist leidnud noort näevad asulakeskuse hommikuvaikuses juhuslikku veoautot ning neil sünnib hetkega idee seiklema minna. Nad poetavad end sõiduki puuvillapallide koormasse ja algab sõit sadamasse, saarega ühendust pidavale parvlaevale (praamile).

Jaanipäeva aegu [[Virtsu]]–[[Kuivastu]] liinil sõitval praamil satuvad kokku väga erinevad inimesed: juuksur oma dotsendist abikaasaga, juuksuri sõjainvaliidist vend koos õe hüljatud lapsega, neli murdehuvilist tudengineidu ratastel ja neli noort spetsialisti sõiduautoga, bussitäis mandril käinud saarlasi, puhkusel meremehed, vene lendurid ning armunud paar &quot;jänestena&quot; veoautokoormas. Jaaniõhtusest peost haige peaga tüürimees laseb eeskirju rikkudes pardale kaks kütuseautot. Kapten märkab tuleohtlikke tsisterne alles siis, kui praam kaist eemaldub, kuid jätab asja niisama. Keset väina aga avastatakse, et puuvillapalle vedav auto põleb otse kütuseauto kõrval.

==Seiku filmi tööprotsessist==
*Idee, et praam võiks filmilinal põlema minna, sündis rahvakirjanik [[Juhan Smuul]]il, kes oli pärit Muhu saarelt. Leppinud kokku [[Kaljo Kiisk|Kaljo Kiisaga]] lavastamise osas, kirjutas Smuul originaalstsenaariumi, mis oli stuudio jaoks esimene (varem ekraniseeriti valmis proosat).
* Filmi tegemise ajal ja ka hiljem ei kasutatud sõna „katastroofifilm”. Selline film oli esmakordne, sest üldiselt püüti suures [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] hollywoodlikke žanreid vältida.&lt;ref name=&quot;päev&quot;&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/64769086/polev-praam-ja-eesti-intelligentsi-piinad Põlev praam ja Eesti intelligentsi piinad.] epl.delfi.ee, 3.august 2012&lt;/ref&gt;
* Enamus võtteid toimus [[Virtsu sadam]]as parvlaeval [[Suurupi (laev)|Suurupi]], mis oli rendile antud, kusjuures filmikonsultandiks oli Suurupi kapten Väino Tammisaar.
* Tulekahju praamil teostati lihtsate vahenditega – [[takk|taku]] ja [[masuut|masuudiga]] ning suitsupommidega. Mingeid erilisi vahendeid ei olnud ja kõik mõeldi välja kohapeal. Põlevate autode paakides polnud bensiini ning leekidel hoidsid silma peal veevoolikutega laevamehed.
* Kuna filmi ülesvõtmine jäi graafikust tugevalt maha, tuli filmi alguse maastikuvõtted filmida südatalvel. Suvised auto- ja rattasõidud filmiti küll veebruaris, kuid [[Must meri|Musta mere]] ääres [[Gagra]]s.
* [[Eino Tamberg]]il, kes mängis dotsenti, puudusid juhiluba ja oskused sõiduauto [[Volga (auto)|Volgaga]] sõitmiseks. Seepärast veeti tema juhitavat autot võtetel sujuvalt trossi otsas.&lt;ref name=&quot;praam&quot;&gt;[https://www.ohtuleht.ee/melu/1067530/eesti-esimene-katastroofifilm-kuule-ma-panen-praami-polema Eesti esimene katastroofifilm: Kuule, ma panen praami põlema!] ohtuleht.ee, 5. august 2022&lt;/ref&gt;
* Kõik üle parda lükatud autod olid tegelikult maha kantud ehk vanaraud, kuid filmi jaoks üle värvitud.&lt;ref name=&quot;kesk&quot;&gt;[https://www.ohtuleht.ee/melu/149599/juhan-smuul-tuli-kaptenisilda-nuud-panen-praami-polema Juhan Smuul tuli kaptenisilda: Nüüd panen praami põlema!] ohtuleht.ee, 29. november 2003&lt;/ref&gt;  

==Arvamusi==
* Režissööri assistendi [[Toomas Tahvel]]: &quot;See Smuuli idee, et teha niisugune film, kus pannakse laev mere peal põlema, oli kolossaalne. Aga vahva mõte ei realiseerunud nähtavasti sellepärast, et stsenaarium oli nõrk.&quot;
* Eino Tamberg: &quot;Smuul oli väga hea kirjanik, ent midagi jäi puudu sellest, et filmist oleks saanud hitt.&quot;&lt;ref name=&quot;praam&quot; /&gt;
* Väino Tammisaar: &quot;Keskpäevasel praamil&quot; oli oma eesmärk – näidata, kuidas nõukogude inimesed kriitilises olukorras hästi hakkama saavad... Kui reaalses olukorras paagis olev autokütus praamil põlemisjärje kätte saaks, tekiks ahelreaktsioon. Masinad hakkaksid üksteise järel plahvatama...&quot;&lt;ref name=&quot;kesk&quot; /&gt;

==Osatäitjad==
*[[Enn Kraam]] – poiss
*[[Kersti Gern]] – tüdruk
*[[Ada Lundver]] – juuksur
*[[Eino Tamberg]] – [[lektor]]
*[[Uno Loit]] – veteran Müller ([[invaliid]])
*[[Lea Unt (Sild)]] – Tiiu
*[[Arne Laos]] – kapten
*[[Kalju Karask]] – tüürimees
*[[Heino Arus]] – [[pootsman]]
*[[Robert Gutman]] – Ats
*[[Rudolf Allabert]] – Jumbu
*[[Kalju Komissarov]] – poiss [[Moskvitš]]is
*[[Tõnu Kark]] – õpilane, episoodis kaptenisillal, soovib näha radarit. 
* [[Hardi Tiidus]]
* [[Helmut Vaag]]
* [[Ruut Tarmo]]
* [[Väino Aren]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{vikitsitaat}}
*{{imdb pealkiri|id=0445494|pealkiri=Keskpäevane praam}}
* [https://www.efis.ee/film/879 &quot;Keskpäevane praam&quot; Eesati filmi andmebaasis]

[[Kategooria:Eesti filmid]]
[[Kategooria:1967. aasta filmid]]</text>
      <sha1>9l9pxixygpyfploznejxnxjk79gkdy4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>The Fame</title>
    <ns>0</ns>
    <id>195588</id>
    <revision>
      <id>7204875</id>
      <parentid>7019738</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T18:26:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7204875</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="25030" sha1="rhtq3tdcrc97wtd33j5zw7zafz3ixe9" xml:space="preserve">{{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=november}}
{{See artikkel| pajatab [[Lady Gaga]] muusikakonservist, teiste tähenduste kohta vaata [[Fame]]}}
{{Albumi info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| Nimi           = The Fame
| Liigitus       = stuudio
| Esitaja        = [[Lady Gaga]]
| Kaas           = 
| Pildi kirjeldus=
| Väljaantud     = {{algusaeg|2008|8|19}} 
| Lindistatud    = [[2008]]. aastal [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]
| Stiil          = [[popmuusika]], elektrooniline, tantsumuusika
| Pikkus         = 59:35
| Plaadifirma    = Universal, Interscope, Cherrytree, Streamline, Kon Live
| Produtsent     = Vincent Herbert, Rob Fusari, Bilal Hajii, Martin Kierszenbaum, KNS Productions, RedOne, Space Cowboy
| Arvustused     = 
* ''Allmusic'' {{Reiting|4.5|5}}&lt;ref name=&quot;9QzIT&quot; /&gt;
* ''[[BBC]] Online'' (Positiivne)&lt;ref name=&quot;1kVvk&quot; /&gt;
* ''The Boston Globe'' (Positiivne)&lt;ref name=&quot;2ik7g&quot; /&gt;
* ''Entertainment Weekly'' (B-) &lt;ref name=&quot;olB15&quot; /&gt;
* ''The Guardian'' {{Reiting|3|5}} &lt;ref name=&quot;BwCkd&quot; /&gt;
* ''Houston Chronicle'' {{Reiting|2|4}} &lt;ref name=&quot;QoOGj&quot; /&gt;
* ''The Phoenix'' {{Reiting|3|4}} &lt;ref name=&quot;DmPKi&quot; /&gt;
* ''PopMatters''  {{Reiting|7|10}} &lt;ref name=&quot;pg39q&quot; /&gt;
* ''Slant Magazine''  {{Reiting|2.5|5}} &lt;ref name=&quot;ISNG2&quot; /&gt;
* ''Washington Post'' {{Reiting|3.5|5}} &lt;ref name=&quot;t1LhO&quot; /&gt;
| Eelmine album  = 
| See album      = &quot;'''The Fame'''&quot;&lt;br&gt;(2008)
| Järgmine album = &quot;[[The Fame Monster]]&quot;&lt;br&gt;(2009)
| Veel        = {{Singlid
  | Nimi                = The Fame
  | Liigitus            = stuudio
  | 1. singel           = [[Just Dance]]
  | 1. singli kuupäev   = 8. aprill 2008
  | 2. singel           = [[Poker Face]]
  | 2. singli kuupäev   = 23. september 2008
  | 3. singel           = [[Eh, Eh (Nothing Else I Can Say)]]
  | 3. singli kuupäev   = 13. detsember 2008
  | 4. singel           = [[LoveGame]]
  | 4. singli kuupäev   = 24. märts 2009
  | 5. singel           = [[Paparazzi (singel)|Paparazzi]]
  | 5. singli kuupäev   = 6. juuli 2009
  }}
}}
'''&quot;The Fame&quot;''' ([[eesti keel]]es 'kuulsus') on [[ameeriklased|ameerika]] laulja [[Lady Gaga]] debüütalbum, mille andis [[19. august]]il 2008 välja Interscope Records.

Albumil olevate laulude põhiteemaks on see, kuidas igaüks saab tunda end kuulsana. Laulud on inspireeritud Gaga armastusest kuulsuse vastu üldiselt ning räägivad rikaste ja kuulsate elustiili intriigidest.

Muusikaliselt on album inspireeritud [[1980. aastad|1980. aastate]] sündipopist, mis on sulandatud kokku tänapäeva tantsumuusikaga. Albumit koostades töötas Gaga erinevate produtsentidega, nendest kõige enam RedOne'i, Martin Kierszenbaumi ja Rob Fusariga.

Album kogus enamasti positiivseid arvustusi, milles kriitikud kommenteerisid Gaga suutlikkust leida väga häid ja meeldejäävaid meloodilisi lahendusi ning võrdlesid tema vokaalset võimekust selliste artistidega nagu näiteks [[Gwen Stefani]]. Album tõusis edetabelite tippu sellistes riikides nagu [[Suurbritannia]], [[Kanada]] ja [[Iirimaa]]. [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] edetabelis &quot;Billboard 200&quot; saavutas album 4. koha ja jõudis tippu Billboardi elektroonilise muusika albumite edetabelis. Lady Gaga debüütalbumit on maailmas ostetud üle kaheksa miljoni eksemplari.

Albumi kaks esimest singlit &quot;[[Just Dance]]&quot; ja &quot;[[Poker Face]]&quot; olid rahvusvahelised hitid. &quot;Just Dance&quot; jõudis edetabelite tippu rohkem kui kuues riigis, sh edetabelisse &quot;Billboard Hot 100&quot; [[USA|Ameerika Ühendriikides]]. &quot;Poker Face&quot; vallutas edetabelid peaaegu kõigil maailma põhilistel muusikaturgudel. Albumilt avaldati veel singlid &quot;[[Eh, Eh (Nothing Else I Can Say)]]&quot;, &quot;[[LoveGame]]&quot; ja &quot;[[Paparazzi]]&quot;. Gaga reklaamis oma albumit esinedes oma lugudega sadu kordi, sealhulgas tema esimene turnee &quot;[[The Fame Ball]]&quot;, kus ta oli peaesineja.

[[2. detsember|2. detsembril]] [[2009]] esitati &quot;The Fame&quot; parima elektroonilise muusika/tantsumuusika albumi ja aasta albumi kategooriate nominendiks 52. Grammy auhindadele.

==Kirjutamine ja areng==
Rääkides albumi pealkirjast ja kontseptsioonist, põhjendas Gaga: &quot;&quot;The Fame&quot; on sellest, kuidas igaüks saab tunda end kuulsana. [...] [[Popkultuur]] on kunst. See ei tee sind lahedaks, kui sa vihkad popkultuuri, seega ma võtsin selle omaks ja te kuulete sellest terves albumis. Aga see on jagatav kuulsus. Ma tahan kutsuda teid kõiki peole. Ma tahan, et inimesed saaksid osa sellest elustiilist.&quot;&lt;ref name=&quot;Je3IK&quot; /&gt;

Intervjuus Briti [[MTV]]-le märkis Gaga, et ta on töötanud selle albumi kallal kaks ja pool aastat. Ning pool albumist valmis 2008. aasta jaanuari esimesel nädalal. Lisaks sõnade kirjutamisele on Gaga töötanud koos RedOne'iga ka viiside ja süntesaatoritausta kallal.

Gaga sõnul on albumi esimene singel &quot;Just Dance&quot; rõõmuküllane laul, mis läheb eelkõige peale inimestele, kes läbivad parajasti elus raskeid aegu.

Laul &quot;LoveGame&quot; oli inspireeritud ühes ööklubis tekkinud seksuaalsest ihast võõra mehe vastu, kellele ta ütles &quot;I wanna ride on your disco stick&quot; (&quot;Ma tahan ratsutada su diskopulgal&quot;). Ta kirjutas laulu selle situatsiooni põhjal valmis nelja minutiga.&lt;ref name=&quot;gsxL3&quot; /&gt;

Laulule &quot;Paparazzi&quot; vastab mitu tähendust või tagamõtet. Oma intervjuus ''about.com'ile'' väitis Gaga, et see laul on inspireeritud tema katsumustest ja näljast kuulsuse ning armastuse vastu. Tegu on armastuslauluga, mis räägib meedia ahvatlemisest ja küsib, kas keegi saab omada korraga kuulsust ja armastust.

&quot;Poker Face&quot; oli inspireeritud Gaga poiss-sõpradest, kes nautisid hasartmänge ning lisaks rääkis tema isiklikest biseksuaalsusest tulenevatest kogemustest; mehega vahekorras olles tekkinud fantaasiatest naiste vastu. &quot;Boys, Boys, Boys&quot; oli inspireeritud sarnase nimega [[Motley Crue]] laulust &quot;Girls, Girls, Girls&quot;. Gaga põhjendas seda, et tahtis luua loost naiste versiooni, mis meeldiks ka rokkaritele. &quot;[[Beautiful, Dirty, Rich]]&quot; võttis kokku tema eneseleidmise aja; elu New Yorgi kaguosas, narkootikumid ja peod. &quot;[[Eh, Eh (Nothing Else I Can Say)]]&quot; rääkis lahkuminemisest ning kellegi uue leidmisest. &quot;Brown Eyes&quot; oli inspireeritud bändist [[Queen]]. Gaga sõnul on selle näol tegemist kõige enam haavatanud sisuga laul terves albumis.

Oma intervjuus MTV-ga, püüdis Gaga rohkem selgeks teha selle, mis on albumi idee, mis teda inspireeris ja millised visioonid tal olid seoses albumiga. Ta uskus, et kõige tähtsam asi, mis puudub kaasaegses popmuusikas on kombinatsioon artisti visuaalsest kuvandist ja muusikast. Gaga, kes toob oma esinemistesse alati palju teatraalsust, lootis et inimesed märkavad tema esinemiskunsti, mida ta püüdis taas rahva ette tuua selle albumiga.

==Tulemused edetabelites==
[[Pilt:Lady Gaga performing Just Dance on the Fame Ball Tour, Minneapolis, March 2009-2.jpg|pisi|vasakul|Gaga esitamas &quot;Just Dance'i&quot; turneel &quot;[[The Fame Ball Tour]]&quot; (2009)]]
Ameerika Ühendriikide edetabelis &quot;Billboard 200&quot; debüteeris album [[15. november|15. novembril]] 2008 24 000 müüdud eksemplariga 17. kohal. Pärast pikka kõikumist edetabelis tõusis album [[7. märts]]il 2009 kümnendale kohale. Kõrgeim koht, mis &quot;The Fame&quot; selles edetabelis saavutanud on, on neljas koht. Lisaks jõudis album &quot;Billboardi&quot; elektroonilise muusika albumite edetabeli tippu. Esikohal oli &quot;The Fame&quot; kokku üle 40 nädala. [[7. mai]]l 2009 andis Ameerika Plaaditööstuse Assotsiatsiooni albumile plaatinaplaadi tiitli. Ameerika Ühendriikides on &quot;The Fame'i&quot; müüdud umbes kaks miljonit eksemplari. [[Kanada]]s jõudis album müüginumbritega edetabelite tippu ning on Kanada Plaaditööstuse Assotsiatsioonilt saanud kolmekordse plaatinaplaadi tiitli.

[[Uus-Meremaa]]l debüteeris album kuuendal kohal, jõudis edetabelite tippu ja sai kahekordseks plaatinaplaadiks. Kolmekordse plaatinaplaadi tiitliga autasustas plaati Austraalia Plaaditööstuse Assotsiatsioon. &quot;The Fame&quot; debüteeris Suurbritannias kolmandal kohal. Pärast kümmet nädalat esikümnes saavutas album esikoha, lükates tipust [[Ronan Keating]]u albumi &quot;[[Songs for My Mother]]&quot;. &quot;The Fame&quot; oli müüduim album neli nädalat järjest. [[Iirimaa]]l album debüteeris edetabelites kaheksandal kohal ning oma viiendal nädalal vallutas edetabelite tipud ning hoidis oma positsiooni kaks nädalat järjest. &quot;The Fame&quot; jõudis [[Euroopa]] Top 100 albumite edetabelis ja [[Austria]] albumimüügi edetabelis neljandale kohale. Album oli 20 müüduima albumi hulgas [[Belgia]]s, [[Tšehhi]]s, [[Taani]]s, [[Soome]]s, [[Saksamaa]]l, [[Kreeka]]s, [[Ungari]]s, [[Itaalia]]s, [[Holland]]is, [[Norra]]s, [[Poola]]s, [[Venemaa]]l ja [[Šveits]]is. Üle maailma on albumit müüdud rohkem kui kaheksa miljonit eksemplari.

==Singlid==
[[Pilt:Lady Gaga performing Poker Face on the Fame Ball Tour, Minneapolis, March 2009-2.jpg|pisi|Lady Gaga esitamas &quot;Poker Face'i&quot; turneel &quot;[[The Fame Ball Tour]]&quot; (2009)]]
&quot;Just Dance&quot; anti digitaalselt albumi esiksinglina välja [[17. juuni]]l 2008. Laul kriitikutelt palju positiivset vastukaja klubihümniliku natuuri ja süntesaatori-popi eest. Singlile sai omaks suur edu, vallutades edetabelite tippe Ameerika Ühendriikides, [[Austraalia]]s, [[Kanada]]s, [[Iirimaa]]l, [[Holland]]is ja Suurbritannias. Laul nomineeriti parima tantsuloo kategoorias Grammy auhinnale, kuid kaotas selle [[Daft Punk]]ile ja nende laulule &quot;[[Harder, Better, Faster, Stronger]]&quot;.

&quot;Poker Face&quot; oli albumi teine singel. Ka selle võtsid kriitikud väga hästi vastu. Enamasti kiitsid kriitikuid laulu robootilist olemust ja head refrääni. Laulule sai osaks tunduvalt suurem edu kui eelmisele singlile. &quot;Poker Face&quot; vallutas edetabelite tipud peaaegu kõigis riikides, kus see välja anti. Singlist sai Gaga teine esikohasingel edetabelis &quot;Billboard Hot 100&quot;. 2. detsembril 2009 sai &quot;Poker Face&quot; Grammy auhinna nominatsiooni aasta laulu, aasta salvestise ja parima tantsuloo kategooriates.

&quot;[[Eh, Eh (Nothing Else I Can Say)]]&quot; oli albumi kolmas singel Austraalias, Uus-Meremaal, [[Rootsi]]s ja [[Taani]]s ja neljas [[Prantsusmaa]]l. Laulust kirjutati väga erinevaid arvustusi. Mõned kriitikud võrdlesid seda [[1990. aastad|1990. aastate]] europop'iga, mil teised aga kritiseerisid seda albumi peohõngu rikkumises ning väitsid, et on seega tegemist albumi häbiplekiga. Singel ebaõnnestus jätkamast eelneva kahe edu Austraalias ja Uus-Meremaal, saavutades vastavalt 15. ja 9. koha. [[Rootsi]]s saavutas singel teise ja [[Prantsusmaa]]l seitsmenda koha.

&quot;LoveGame&quot; anti välja albumi kolmanda singlina Ameerika Ühendriikides, [[Kanada]]s ja veel mõningates [[Euroopa riigid|Euroopa riikides]]. See oli albumi neljas singel Austraalias, Uus-Meremaal ja Suurbritannias. Kriitikud kiitsid laulu meeldejääva viisi ja tempo eest. Laul jõudis edetabelites esikümnesse Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Austraalias ja paljudes teistes riikides.

&quot;Paparazzi&quot; oli albumi kolmas singel Suurbritannias ja [[Iirimaa]]l ja viies singel mujal maailmas. Singel vallutas Austraalia, Kanada, Iirimaa ja Suurbritannia edetabeleid juba enne kui see oli ametlikult singlina välja antud. &quot;Paparazzit&quot; kiitsid kriitikud rõõmsameelse, klubisõbraliku olemuse eest ning väitsid, et tegemist on albumi kõige meeldejäävama looga.

==Lugude nimekiri==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Jrk
! Pealkiri
! Sõnad ja viis
! Pikkus
|-
| 1 || &quot;Just Dance&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;(feat. Colby O'Donis)&lt;/small&gt; || [[Lady Gaga]], RedOne, Aliaune Thiam || 4:04
|-
| 2 || &quot;[[LoveGame]]&quot; || Lady Gaga, RedOne || 3:33
|- 
| 3 || &quot;[[Paparazzi]]&quot; || Lady Gaga, Rob Fusari || 3:28
|-
| 4 || &quot;Beautiful, Dirty, Rich&quot; || Lady Gaga, Fusari || 2:54
|-
| 5 || &quot;[[Eh, Eh (Nothing Else I Can Say)]]&quot; || Lady Gaga, Martin Kierszenbaum || 2:56
|-
| 6 || &quot;[[Poker Face]]&quot; || Lady Gaga, RedOne || 3:59
|-
| 7 || &quot;The Fame&quot; || Lady Gaga, Kierszenbaum || 3:44
|-
| 8 || &quot;Money Honey&quot; || Lady Gaga, RedOne, Bilal Hajii || 3:08
|-
| 9 || &quot;Again Again&quot; || Lady Gaga, Fusari || 3:06
|-
| 10 || &quot;Boys Boys Boys&quot; || Lady Gaga, RedOne || 3:22
|-
| 11 || &quot;Brown Eyes&quot; || Lady Gaga, Fusari || 4:05
|-
| 12 || &quot;Summerboy&quot; || Lady Gaga, Brian Kierulf, Josh Schwartz || 4:16
|-
| 13 || &quot;I Like It Rough&quot;&lt;br&gt;&lt;small&gt;(Kanada iTunes, Mehhiko, Austraalia &lt;br&gt;ja mõnede Euroopa riikide boonuslugu)&lt;/small&gt; || Lady Gaga, Kierszenbaum || 3:24
|}

==Kohad edetabelites ja tiitlid==
{{col-begin}}
{{col-2}}
===Edetabelid===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
!Edetabel (2008/2009)
!Parim&lt;br&gt;koht
|-
|{{pisiLipp|Austraalia}} albumiedetabel&lt;ref name=&quot;acharts&quot; /&gt;
| align=&quot;center&quot;|3.
|-
|{{pisiLipp|Austria}} albumiedetabel&lt;ref name=&quot;acharts&quot; /&gt;
| align=&quot;center&quot;|1.
|-
|{{pisiLipp|Belgia}} albumiedetabel ( {{riigi ikoon|Flandria}} [[Flandria]])&lt;ref name=&quot;acharts&quot; /&gt;
| align=&quot;center&quot;|4.
|-
|{{pisiLipp|Belgia}} albumiedetabel ( {{riigi ikoon|Valloonia}} [[Valloonia]])&lt;ref name=&quot;hung&quot; /&gt;
| align=&quot;center&quot;|8.
|-
|{{pisiLipp|Kanada}} albumiedetabel&lt;ref name=&quot;canjam&quot; /&gt;
| align=&quot;center&quot;|1.
|-
|{{pisiLipp|Tšehhi}} albumiedetabel&lt;ref name=&quot;oaUjU&quot; /&gt;
| align=&quot;center&quot;|2.
|-
|{{pisiLipp|Taani}} albumiedetabel&lt;ref name=&quot;acharts&quot; /&gt;
| align=&quot;center&quot;|2.
|-
|{{riigi ikoon|Holland}} [[Holland]]i albumiedetabel&lt;ref name=&quot;acharts&quot; /&gt;
| align=&quot;center&quot;|12.
|-
|[[Euroopa]] albumiedetabel&lt;ref name=&quot;eurodouble&quot; /&gt;
| align=&quot;center&quot;|1.
|-
|{{pisiLipp|Soome}} albumiedetabel&lt;ref name=&quot;acharts&quot; /&gt;
| align=&quot;center&quot;|3.
|-
|{{pisiLipp|Prantsusmaa}} albumiedetabel&lt;ref name=&quot;acharts&quot; /&gt;
| align=&quot;center&quot;|15.
|-
|{{pisiLipp|Saksamaa}} albumiedetabel&lt;ref name=&quot;acharts&quot; /&gt;
| align=&quot;center&quot;|2.
|-
|{{pisiLipp|Ungari}} albumiedetabel&lt;ref name=&quot;yxvI6&quot; /&gt;
| align=&quot;center&quot;|3.
|-
|{{pisiLipp|Iirimaa}} albumiedetabel&lt;ref name=&quot;acharts&quot; /&gt;
| align=&quot;center&quot;|1.
|-
|{{pisiLipp|Itaalia}} albumiedetabel&lt;ref name=&quot;ZjRin&quot; /&gt;
| align=&quot;center&quot;|13.
|-
|{{riigi ikoon|Jaapan}} [[Jaapan]]i albumiedetabel&lt;ref name=&quot;DHS4y&quot; /&gt;
| align=&quot;center&quot;|6.
|-
|{{pisiLipp|Mehhiko}} albumiedetabel&lt;ref name=&quot;hung&quot; /&gt;
| align=&quot;center&quot;|2.
|-
|{{pisiLipp|Uus-Meremaa}} albumiedetabel&lt;ref name=&quot;acharts&quot; /&gt;
| align=&quot;center&quot;|2.
|-
|{{pisiLipp|Norra}} albumiedetabel&lt;ref name=&quot;acharts&quot; /&gt;
| align=&quot;center&quot;|4.
|-
|{{pisiLipp|Poola}} albumiedetabel&lt;ref name=&quot;acharts&quot; /&gt;
| align=&quot;center&quot;|6.
|-
|{{riigi ikoon|Portugal}} [[Portugal]]i albumiedetabel&lt;ref name=&quot;acharts&quot; /&gt;
| align=&quot;center&quot;|12.
|-
|{{pisiLipp|Hispaania}} albumiedetabel&lt;ref name=&quot;acharts&quot; /&gt;
| align=&quot;center&quot;|18.
|-
|{{pisiLipp|Rootsi}} albumiedetabel&lt;ref name=&quot;acharts&quot; /&gt;
| align=&quot;center&quot;|15.
|-
|{{riigi ikoon|Šveits}} [[Šveits]]i albumiedetabel&lt;ref name=&quot;acharts&quot; /&gt;
| align=&quot;center&quot;|2.
|-
|{{pisiLipp|Suurbritannia}} albumiedetabel&lt;ref name=&quot;acharts&quot; /&gt;
| align=&quot;center&quot;|1.
|-
|{{pisiLipp|USA}} Billboard 200&lt;ref name=&quot;allmusiccharts&quot; /&gt;
| align=&quot;center&quot;|4.
|-
|{{pisiLipp|USA}} Billboardi elektroonilise ja tantsumuusika albumid&lt;ref name=&quot;allmusiccharts&quot; /&gt;
| align=&quot;center&quot;|1.
|}
{{col-2}}

===Tiitlid===
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Riik
! Tiitel
|-
| {{pisiLipp|Austraalia}}
| 3× plaatina&lt;ref name=&quot;auscerti&quot; /&gt;
|-
| {{pisiLipp|Austria}}
| plaatina&lt;ref name=&quot;klE8j&quot; /&gt;
|-
| {{pisiLipp|Belgia}}  
| plaatina&lt;ref name=&quot;E3ySc&quot; /&gt;
|-
| {{pisiLipp|Brasiilia}}
|kuld
|-
| {{pisiLipp|Kanada}}
| 3× plaatina
|-
| {{pisiLipp|Taani}}
| plaatina&lt;ref name=&quot;ZZMbC&quot; /&gt;
|- 
| [[Euroopa]]
| plaatina&lt;ref name=&quot;IFPI Europe&quot; /&gt;
|-
| {{pisiLipp|Soome}}
| kuld&lt;ref name=&quot;IFPI Finland&quot; /&gt;
|-
| {{pisiLipp|Prantsusmaa}}
| plaatina
|-
| {{pisiLipp|Saksamaa}}
| plaatina&lt;ref name=&quot;d49dQ&quot; /&gt;
|-
| {{pisiLipp|Ungari}}
| kuld
|-
| {{pisiLipp|Jaapan}}
| plaatina
|-
| {{pisiLipp|Uus-Meremaa}}
| 2× plaatina
|-
| {{pisiLipp|Poola}}
| plaatina&lt;ref name=&quot;m8w9h&quot; /&gt;
|-
| {{pisiLipp|Venemaa}}
| plaatina&lt;ref name=&quot;7SddB&quot; /&gt;
|-
| {{pisiLipp|Šveits}}
| plaatina&lt;ref name=&quot;bHrVs&quot; /&gt;
|-
| {{pisiLipp|Ameerika Ühendriigid}}
| plaatina&lt;ref name=&quot;usalbumcerti&quot; /&gt;
|}
{{col-end}}

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;acharts&quot;&gt;{{netiviide | url= http://acharts.us/album/37558 | pealkiri = Lady GaGa – The Fame – Music Charts | keel =[[inglise keel]]es}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hung&quot;&gt;{{netiviide | url= http://www.ultratop.be/fr/showitem.asp?interpret=Lady+GaGa&amp;titel=The+Fame&amp;cat=a | pealkiri = ultratop.be – Lady Gaga – The Fame | keel =[[prantsuse keel]]es}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;canjam&quot;&gt;{{netiviide | url= http://jam.canoe.ca/Music/Artists/L/Lady_GaGa/2009/01/14/8022056-jam.html | pealkiri = Lady GaGa's 'Fame' rises to No. 1 | keel =inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eurodouble&quot;&gt;{{netiviide | url= http://www.billboard.com/bbcom/news/lady-gaga-scores-euro-chart-double-1003965830.story | pealkiri = Lady GaGa Scores Euro Chart Double | väljaanne = Billboard Magazine | keel =inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;allmusiccharts&quot;&gt;{{netiviide | url= http://www.allmusic.com/album/r1451926 | pealkiri = allmusic ((( The Fame &gt; Charts &amp; Awards &gt; Billboard Albums ))) | keel =inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;auscerti&quot;&gt;{{netiviide | url= http://aria.com.au/pages/httpwww.aria.com.aupagesARIACharts-Accreditations-2009Albums.htm | pealkiri = ARIA Charts | keel =inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IFPI Europe&quot;&gt;{{netiviide | url= http://www.ifpi.org/content/section_news/plat_month_20090721.html | pealkiri= European Certification | keel= inglise keeles | vaadatud= 2009-12-29 | arhiivimisaeg= 2010-01-30 | arhiivimisurl= https://web.archive.org/web/20100130225232/http://www.ifpi.org/content/section_news/plat_month_20090721.html | url-olek= ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IFPI Finland&quot;&gt;{{netiviide | url= http://www.ifpi.fi/tilastot/artistit/lady+gaga | pealkiri= Finnish Certification | keel= inglise keeles | vaadatud= 2009-12-29 | arhiivimisaeg= 2012-03-09 | arhiivimisurl= https://web.archive.org/web/20120309131651/http://www.ifpi.fi/tilastot/artistit/lady+gaga | url-olek= ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;usalbumcerti&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.riaa.com/goldandplatinumdata.php?resultpage=1&amp;table=SEARCH_RESULTS&amp;action=&amp;title=The%20Fame&amp;artist=Lady%20Gaga&amp;format=&amp;debutLP=&amp;category=&amp;sex=&amp;releaseDate=&amp;requestNo=&amp;type=&amp;level=&amp;label=&amp;company=&amp;certificationDate=&amp;awardDescription=&amp;catalogNo=&amp;aSex=&amp;rec_id=&amp;charField=&amp;gold=&amp;platinum=&amp;multiPlat=&amp;level2=&amp;certDate=&amp;album=&amp;id=&amp;after=&amp;before=&amp;startMonth=1&amp;endMonth=1&amp;startYear=1958&amp;endYear=2009&amp;sort=Artist&amp;perPage=25|title=Lady Gaga – The Fame – RIAA certification}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9QzIT&quot;&gt;{{netiviide | url=http://www.allmusic.com/album/r1421208 | pealkiri =allmusic ((( The Fame &gt; Overview ))) | autor =Stephen Thomas Erlewine | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =allmusic.com |aeg = |koht = | väljaandja = | vaadatud = |keel =inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1kVvk&quot;&gt;{{netiviide | url=http://www.bbc.co.uk/music/reviews/f6bd | pealkiri =Lady Gaga The Fame Review | autor =Talia Kraines | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =BBC Music |aeg = |koht = | väljaandja = | vaadatud = |keel =inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2ik7g&quot;&gt;{{netiviide | url=http://www.boston.com/ae/music/cd_reviews/articles/2008/10/27/lady_gaga/ | pealkiri =Lady Gaga | autor =Sarah Rodman | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne =The Boston Globe online |aeg = |koht = | väljaandja = | vaadatud = |keel =inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;olB15&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.ew.com/ew/article/0,,20235064,00.html | pealkiri = The Fame (2008) | autor = Mikael Wood | väljaanne = Entertainment Weekly | aeg = 22. oktoober 2008 | keel = inglise keeles | vaadatud = 2009-12-29 | arhiivimisaeg = 2014-08-01 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20140801093027/http://www.ew.com/ew/article/0,,20235064,00.html | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BwCkd&quot;&gt;{{netiviide | url= http://www.guardian.co.uk/music/2009/jan/09/lady-gaga-the-fame | pealkiri = Lady Gaga: The Fame | autor = Alexis Petridis | väljaanne = The Guardian |aeg = 9. jaanuar 2009 |keel =inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QoOGj&quot;&gt;{{netiviide | url= http://www.chron.com/disp/story.mpl/ent/music/cdreviews/6100648.html | pealkiri = Bringing real dance music to the masses | autor = Joey Guerra | väljaanne = Chron.com | aeg = 7. november 2008 | keel =inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DmPKi&quot;&gt;{{netiviide | url= http://thephoenix.com/Boston/Music/70309-LADY-GAGA-THE-FAME/?rel=inf | pealkiri = Lady Gaga | The Fame | autor = Daniel Brockman | väljaanne = The Boston Phoenix | aeg = 22. oktoober 2008 | keel =inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pg39q&quot;&gt;{{netiviide | url= http://www.popmatters.com/pm/review/68939-lady-gaga-the-fame/ | pealkiri = Lady Gaga: The Fame | autor = Ewan Sawdey | väljaanne = PopMatters.com | aeg = 20. jaanuar 2009 | keel =inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ISNG2&quot;&gt;{{netiviide | url= http://www.slantmagazine.com/music/music_review.asp?ID=1558 | pealkiri = Lady Gaga: The Fame | autor = Sal Cinquemani | väljaanne = Slant Magazine | aeg = 25. oktoober 2008 | keel =inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;t1LhO&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.washingtonpost.com/gog/music-events/lady-gaga,1155185.html#editorial-review | pealkiri = Lady GaGa | autor = Catherine P. Lewis | väljaanne = Washington Post | aeg = september 2008 | keel = inglise keeles | vaadatud = 2009-12-29 | arhiivimisaeg = 2010-09-03 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20100903103426/http://www.washingtonpost.com/gog/music-events/lady-gaga,1155185.html#editorial-review | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Je3IK&quot;&gt;{{netiviide | url= http://www.ladygaga.com/bio/ | pealkiri= Lady Gaga: Bio | keel= inglise keeles | vaadatud= 2009-12-29 | arhiivimisaeg= 2009-02-03 | arhiivimisurl= https://web.archive.org/web/20090203112238/http://ladygaga.com/bio/ | url-olek= ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gsxL3&quot;&gt;{{netiviide | url = http://www.rollingstone.com/news/story/25921604/qa_lady_gaga/2 | pealkiri = Q&amp;A: Lady Gaga | autor = Austin Scaggs | väljaanne = The Rolling Stones | aeg = 19. veebruar 2009 | keel = inglise keeles | vaadatud = 2009-12-29 | arhiivimisaeg = 2012-04-17 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20120417093345/http://www.rollingstone.com/news | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oaUjU&quot;&gt;{{netiviide | url= http://www.ifpicr.cz/hitparada/index.php?a=titul&amp;hitparada=14&amp;titul=146628&amp;sec=675bb193372cac855bc725831c9a3f8d | pealkiri = TOP50 Prodejní | keel =[[tšehhi keel]]es}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yxvI6&quot;&gt;{{netiviide | url= http://mahasz.hu/m/?menu=slagerlistak&amp;menu2=archivum&amp;lista=top40&amp;ev=2009&amp;het=35&amp;submit_=Keres%C3%A9s | pealkiri= Hungarian Albums Chart | vaadatud= 2009-12-29 | arhiivimisaeg= 2013-08-09 | arhiivimisurl= https://web.archive.org/web/20130809191139/http://www.mahasz.hu/ | url-olek= ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZjRin&quot;&gt;{{netiviide | url= http://www.fimi.it/classifiche_result_artisti.php?anno=2009&amp;mese=09&amp;id=270 | pealkiri= Classifica settimanale dal 14-09-2009 al 20-09-2009 | keel= [[itaalia keel]]es | vaadatud= 2009-12-29 | arhiivimisaeg= 2011-09-20 | arhiivimisurl= https://web.archive.org/web/20110920203104/http://www.fimi.it/classifiche_result_artisti.php?anno=2009&amp;mese=09&amp;id=270 | url-olek= ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DHS4y&quot;&gt;{{netiviide | url= http://www.oricon.co.jp/search/result.php?kbn=ja&amp;types=rnk&amp;year=2009&amp;month=5&amp;week=5&amp;submit5.x=3&amp;submit5.y=7 | pealkiri = Japanese Oricon Top 30 Albums | keel =[[jaapani keel]]es}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;klE8j&quot;&gt;{{netiviide | url= http://www.ifpi.at/?section=goldplatin | pealkiri= IFPI Austria – Gold &amp; Platin Datenbank | keel= [[saksa keel]]es | vaadatud= 2009-12-29 | arhiivimisaeg= 2008-12-16 | arhiivimisurl= https://web.archive.org/web/20081216161149/http://www.ifpi.at/?section=goldplatin | url-olek= ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;E3ySc&quot;&gt;{{netiviide | url= http://www.ultratop.be/nl/certifications.asp?year=2009 | pealkiri = Gold and Platinum – Albums −2009 | keel =inglise keeles}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZZMbC&quot;&gt;{{netiviide | url= http://www.hitlisterne.dk/lister.asp?list=a40 | pealkiri= Danske Album Top-40 – Uge 42 – 2009 | keel= [[taani keel]]es | vaadatud= 2009-12-29 | arhiivimisaeg= 2012-02-26 | arhiivimisurl= https://web.archive.org/web/20120226143206/http://www.hitlisterne.dk/lister.asp?list=a40 | url-olek= ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;d49dQ&quot;&gt;{{netiviide | url= http://www.musikindustrie.de/gold_platin_datenbank0.html | pealkiri = IFPI Germany – Gold &amp; Platin Datenbank | keel =[[saksa keel]]es}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;m8w9h&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.zpav.pl/plyty.asp?page=platynowe |title=Polish Society of the Phonographic Industry – Platinum albums }}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7SddB&quot;&gt;{{cite web |url=http://2m-online.ru/gold_n_platinum/detail.php?COUNTRY=5078 |title=Gold and Platinum Albums in Russia – 2008 |access-date=2009-12-29 |archive-date=2009-02-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20090216165239/http://2m-online.ru/gold_n_platinum/detail.php?COUNTRY=5078 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bHrVs&quot;&gt;{{cite web |url=http://swisscharts.com/awards.asp?year=2009 |title=Swiss Certifications – Awards 2009}}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [http://www.ladygaga.com Lady Gaga koduleht]

{{DEFAULTSORT:Fame, The}}
[[Kategooria:2008. aasta albumid]]
[[Kategooria:Lady Gaga albumid]]
[[Kategooria:Debüütalbumid]]</text>
      <sha1>rhtq3tdcrc97wtd33j5zw7zafz3ixe9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hallõgija (animafilm)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>197119</id>
    <revision>
      <id>7204974</id>
      <parentid>5058779</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T06:45:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>kustutada</comment>
      <origin>7204974</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="968" sha1="ipkxfb9axcje66aq8j53feld6b3q1lm" xml:space="preserve">{{Kustutada|Korralikult viitamata. Kas filmist on arvustusi tehtud? Isegi EFIS pole seda tähelepanuväärseks filmiks pidanud!}}
{{filmi_info
| filmi_nimi    = &quot;Hallõgija&quot;
| žanr          = joonisfilm
| lavastaja     = [[Chintis Lundgren]]
| produtsent    = 
| stsenaarium   = Chintis Lundgren
| peaosades     = 
| helilooja     = [[Kristjan Raidna]]
| montaaž       = Chintis Lundgren
| filmistuudio  = 
| aasta         = [[2009]]
| esilinastus   = 
| pikkus        = 6 minutit
| riik          = [[Eesti]]
| keel          = [[eesti keel|eesti]]
| eelarve       = 
| koduleht      = 
| imdb_id       = 
| movies.ee_id  = 
}}

'''&quot;Hallõgija&quot;''' on [[Eesti]] [[animafilm|lühianimafilm]] aastast [[2009]].

== Välislingid ==
* [http://vimeo.com/8312016 &quot;Hallõgija&quot; Vimeo saidil]
* [http://ruubikukuubikuosakondteatab.blogspot.com/ Blogi Ruubiku Kuubiku Osakond Teatab]

[[Kategooria:Eesti animafilmid]]
[[Kategooria:Lühifilmid]]
[[Kategooria:2009. aasta filmid]]</text>
      <sha1>ipkxfb9axcje66aq8j53feld6b3q1lm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>IBM</title>
    <ns>0</ns>
    <id>204027</id>
    <revision>
      <id>7204892</id>
      <parentid>6583622</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T19:40:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>DimiDimi</username>
        <id>160454</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>([[c:GR|GR]])  [[File:Original IBM Logo.png]] → [[File:IBM 1924 logo.svg]] png &gt; svg</comment>
      <origin>7204892</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17851" sha1="46qnstp7mhlavux9gmy4iojr50xamb2" xml:space="preserve">{{Toimeta|kuu=september|aasta=2021}} {{Ajakohasta|kuu=september|aasta=2021}}
{{ettevõte
| nimi = International Business Machines
| logo = IBM logo.svg
| logosuurus = 280px
| tüüp = 
| börsil = 
| asutamisaeg = 16. juunil 1911
| lõpetatud = 
| asutaja = &lt;!-- või | asutajad = --&gt;
| peakorter = 
| piirkond = 
| võtmeisikud = 
| valdkonnad = 
| tooted = 
| teenused = 
| käive = 
| tegevuskasum = 
| puhaskasum = 
| vara = 
| omakapital = 
| omanik = &lt;!-- või | omanikud = --&gt;
| töötajaid = 
| emafirma = 
| allüksused = 
| tütarfirmad = 
| tunnuslause = 
| kodulehekülg = 
| märkused = 
}}

'''International Business Machines''' ehk '''IBM''' ({{nyse|IBM}}) on Ameerika päritolu rahvusvaheline arvutite, tehnoloogia, ärinõustamise ja infotehnoloogia konsultatsiooni ettevõte, mille peakorter asub Ameerika Ühendriikide [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]] [[Armonk]]is.

IBM on suuruselt maailma neljas tehnoloogiaettevõte ning IBM-i bränd on 2013. aasta seisuga väärtuselt neljas (Apple'i, Google'i ja Coca-Cola järel)&lt;ref name=&quot;gjGBk&quot; /&gt;. IBM on üks vähestest IT-ettevõtetest, mis on järjepidevalt tegutsenud [[19. sajand]]ist alates. IBM toodab ja müüb arvutite riist- ja tarkvara (keskendudes rohkem viimasele), pakub infrastruktuuri, andmemajutusteenust ja konsultatsioone (alates suurarvutitega seotust ning lõpetades nanotehnoloogiaga).&lt;ref name=&quot;FyAKI&quot; /&gt;

IBM on hästi tuntud tänu tegevusele maailma suurima arvutifirma ja süsteemiintegraatorina.&lt;ref name=&quot;GlQAk&quot; /&gt; IBM annab tööd ligi 400 000 inimesele üle maailma ja on turu kapitalisatsiooni poolest suuruselt teine&lt;ref name=&quot;z0Yhr&quot; /&gt; ja kasumlikkuse poolest teine&lt;ref name=&quot;E3ORO&quot; /&gt; infotehnoloogia ja teenuste tööandja maailmas. Forbes 2000 nimekirja järgi oli ettevõtte müügitulu üle 100 miljardi USA dollari. 
 
IBM omab rohkem [[patent]]e kui ükski teine USA tehnoloogiaettevõte ning sellel on üheksa teaduslaborit üle kogu maailma.&lt;ref name=&quot;patents&quot; /&gt; Ettevõtte palgal on 200 riigis töötavad teadlased, insenerid, konsultandid ja müügispetsialistid.&lt;ref name=&quot;t4LoN&quot; /&gt; IBM-i töötajad on saanud viis [[Nobeli auhind]]a, neli [[Turingi auhind]]a, üheksa rahvusvahelist tehnoloogiamedalit ja viis rahvusvahelist teadusmedalit.&lt;ref name=&quot;CHIDJ&quot; /&gt; IBM kui integraallülituste tootja on kuulunud maailma 20 juhtiva pooljuhitootja hulka.

==Ajalugu==
Ettevõte, millest hiljem sai IBM, asutati 1896 (toona oli nimeks Tabulating Machine Company).&lt;ref name=&quot;gggyn&quot; /&gt; Selle asutas Herman Hollerith Broome'i maakonnas New Yorgis. Tänapäevani teeb seal teatud töid väike harukontor. 16. juunil 1911 moodustati aktsiaselts Computing Tabulating Recording Corporation (CTR) ning ühtlasi siseneti New Yorgi aktsiaturule. Ettevõtte toonane juht oli George Winthrop Fairchild. 1917 sai CTR-i Kanada ja hiljem ka Lõuna-Ameerika tütarettevõtete nimeks International Business Machines ehk IBM. Kogu firma sai ühtse nime alla 1924, kui firma etteotsa asus Thomas J. Watson.

Alates novembrist 1910 eksisteeris Hollerithi frantsiisettevõte ka [[Saksamaa]]l, kandes nime DEHOMAG (Deutsche Hollerith-Maschinen GmbH). 1922 võttis aga nimevahetuse läbi teinud CTR üle 90% DEHOMAG-ist, mis oli aastatel 1914–1923 Saksamaal valitsenud inflatsiooni tõttu sattunud võlglaste nimekirja (litsentsitasu maksmata jätmise pärast). 1949 muutus lõpuks ka DEHOMAGi nimi – selleks sai IBM Germany.

IBM-i ajaloos on oluline roll ettevõtete omandamisel ja ''spin-off''-ettevõtete käivitamisel. Kõige tuntumate hulgas on näiteks [[German SAP]] asutamine 1972. aastal viie endise IBM-i inseneri poolt. Hiinlaste [[Lenovo]] saavutas maailmakuulsuse pärast IBM-i [[ThinkPad]]i brändi ülesostmist 2005. aastal.

===Korporatiivdisaini programm===
[[Pilt:IBM Electronic Data Processing Machine - GPN-2000-001881.jpg|pisi| [[IBM 704]] [[suurarvuti]] [[NACA]]s aastal [[1957]] ]]
1950. aastate keskpaigaks oli Thomas J. Watson Jr. rabatud, kui halvasti IBM oma disainiga toime tuli. Ta palkas disainikonsultandi Eliot Noyesi, et ta vaataks üle ametliku CDP loomingu, ja andis Noyesile ülesande luua terviklik, maailmataseme väljanägemine ja õhkkond IBM-is. Järgmise kahe aastakümne jooksul palkas Noyes hulga mõjukaid arhitekte, disainereid ja kunstnikke, et disainida IBM-i tooteid, struktuuri, väljapanekuid ja graafikat.&lt;ref name=&quot;05EHv&quot; /&gt;

==Projektid==
=== Pooljuhtide disain ja tootmine ===
[[Pilt:Broadwaycpu.JPG|pisi|IBMi [[Wii]] Broadway mikroprotsessor]]
Peaaegu kõik viimase põlvkonna mängukonsoolid kasutavad IBM-is välja töötatud mikroprotsessorit. [[Xbox 360]] sisaldab PowerPC kolmetuumalist [[protsessor]]it, mille IBM disainis ja tootis pea 24 kuud.&lt;ref name=&quot;UEaFr&quot; /&gt; Sony PlayStation 3 funktsioonide Cell BE [[mikroprotsessor]] töötati välja ühiselt IBM-i, [[Toshiba]] ja [[Sony]] koostöös. [[Nintendo]] seitsmenda põlvkonna mängukonsool, [[Wii]], omab IBM-i kiipi koodnimega Broadway. Vanem Nintendo [[GameCube]] kasutab Gekko protsessorit, mille väljatöötaja oli samuti IBM.

Mais 2002 loodi IBM-i ja [[aktsiaselts]]i Butterfly.net koostöös ühine andmetöötlusvõrgustik Butterfly Grid veebipõhiste mängude turustamiseks.&lt;ref name=&quot;fcZZ1&quot; /&gt; Märtsis 2006 kuulutas IBM välja erinõusoleku Hoplon Infotainmentiga, Online Game Service Incorporate'ga (OGSI) ja RenderRocketiga, et tagada suure nõudluse tõttu sisuhalduse ja serveri ressursse.&lt;ref name=&quot;s3Mbu&quot; /&gt;

=== IBM Redbooks ===
[http://www.redbooks.ibm.com/ Redbooks] Redbooks on avalik veebiraamatute IBM-i toodete kohta. Raamatutes kirjeldatakse toodete omadusi, jagatakse praktilisi kogemusi, käske ja keelde, jättes kõrvale müügisurve.

=== Siseprogrammid ===
Extreme Blue on algatus, mis kasutab IBM-i kogenud insenere ja andekaid ärijuhte, et arendada kõrgväärtuslikku tehnoloogiat. Projekti eesmärk on analüüsida uute ettevõtete vajadusi ja tehnoloogiat, mis neid lahendavad. Need projektid seisnevad põhiliselt kiirete prototüüpide ehitamises, kõrgtaseme tarkvaras ja riistvaras.&lt;ref name=&quot;e625v&quot; /&gt;

Mais 2007 tutvustas IBM projekti Big Green, mille eesmärk oli suunata 1 miljard dollarit kogu ettevõtte energiatõhususe suurendamiseks.

Novembris 2008 käis IBM tegevdirektor Sam Palmisano USA Välissuhete Nõukogu (CFR) kõne ajal välja uue idee ehitada &quot;targem planeet&quot;.&lt;ref name=&quot;q2k4t&quot; /&gt; Lisaks on projektil oma [http://asmarterplanet.com/ blogi].

==Ettevõtte kultuur==
[[Pilt:IBM System3 model 10 (1).jpg|pisi|1970. aastate IBM System/3 sellele omase sinise riistvaraga]]
IBM-i hüüdnimi on inglise keeles Big Blue ('suur sinine'). Ettevõtte nime päritolu on seletatud mitmeti. IBM-is töötanud inimesed on seda meelt, et IBM-i esindajad ise mõtlesid selle välja 1960. aastatel, viidates IBM-i sinistele suurarvutitele, mida ehitati 1960. ja 1970. aastatel. Inglise keeles True Blue ('tõeline sinine') oli nimetus, millega kirjeldati lojaalset IBM-i klienti. Teised väidavad, et ingliskeelne väljend Big Blue viitab lihtsalt firma logole. Kolmandad väidavad, et Big Blue viitab ettevõtte töötajate riietusele – valgele särfile ja sinisele ülikonnale, mida kästi paljudel IBM-i töötajatel kanda. Igal juhul IBM-i klaviatuurid, kirjutusmasinad ja mõned muud seadmed kannavad märksõna Big Blue, kuna Enter-klahv ja reavahetusklahv on vastavalt sinised. Alates 1947. aastast on ka IBM kasutanud siniseid logosid, mistõttu sinine värv on ettevõtte disainielement ja selgitab veelgi paremini nime Big Blue kasutust.

=== Müük ===
IBM-i on tihti kirjeldatud nii, nagu omaks ta müügikeskset või müügile orienteeritud ärikultuuri. Traditsiooniliselt on paljud IBM-i juhatajad ja peadirektorid valitud müügipersonali seast. Näiteks praegune tegevdirektor Samuel J. Palmisano oli alguses ettevõttes tööl müügimehena. Müügimehi on tihti värvatud otse kesk- ja tippjuhtkonda tegelema ettevõttele oluliste klientidega.

=== Vormiriietus ===
Tume või hall ülikond, valge särk ja siiras lips&lt;ref name=&quot;Strategic Marketing&quot; /&gt; oli IBM töötajate üldine vormiriietus 20. sajandil. 1990. aastatel IBM-i juhtkonna ümberkujundamise käigus leevendas tegevdirektor Louis V. Gerstner jun selliseid piiranguid, ühtlustades riietus- ja käitumistavasid, et IBM-i töötajad sarnaneksid teiste suurte tehnoloogiaettevõtete töötajatega. Sellest ajast on IBM töötajate riietus vabaaja-äri stiilis, kuigi tööandjad, kes peavad klientidega koosolekuid, kannavad tihti formaalsemat riietust.

=== Inimressursid ===
2010. aastal andis ettevõte tööd umbes 105 000 töötajale Ameerika Ühendriikides. 2003. aastal oli see arv vaid 30 000.
Teiselt poolt annab ettevõte ka Indias tööd 75 000 töötajale, 2003. aastal oli seal 9000 töötajat.&lt;ref name=&quot;SO0Cq&quot; /&gt;

==Sisehaldus==
=== Logod ===

&lt;gallery&gt;
Pilt:IBM 1924 logo.svg|Logo, mida kasutati 1924–1946, kujutas maakera, mis seostus sõnaga &quot;ülemaailmne&quot;&lt;ref name=&quot;EAuvW&quot; /&gt;
Pilt:Older IBM Logo 2.png|Logo, mida kasutati 1947–1956. Harjumispärane &quot;maakera&quot; asendati lihtsate tähtedega &quot;IBM&quot;, mille kirjastiiliks oli &quot;Beton Bold.&quot;&lt;ref name=&quot;WX62u&quot; /&gt;
Pilt:Old IBM Logo.png|1956.–1972. aasta logo tähed olid IBM sõnul soliidsema, kindlama ja ühtlasema väljanägemisega.&lt;ref name=&quot;rhpnn&quot; /&gt;
Pilt:IBM logo.svg|Triibutatud logo võeti kasutusele 1967. aastal ja vahetati sellele eelnenud logo vastu 1972. Horisontaalsed triibud vihjasid kiirusele ja dünaamilisusele. Logo autor on graafikadisainer [[Paul Rand]].&lt;ref name=&quot;0eX0W&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;GobrG&quot; /&gt;
&lt;/gallery&gt;
Enne 1970. aastaid kavandatud logode suured värvitud alad jäid trükkimisel selle aja paljundusmasinate tehnilise küündimatuse tõttu ebakvaliteetsed. Seetõttu hakkas ettevõte eelistama logosid, millel sellised alad puuduvad. 1972. aasta IBM-i logo on näide sellest tendentsist. 1980. aastate keskpaigast see tehniline piirang kadus, kuna hakati kasutama digitaalseid paljundusmasinaid.

=== Juhatus ===
{{kas|IBM-i praegused juhatuse liikmed on:}}{{lisa viide}}

* Alain J. P. Belda – ettevõtte Alcoa Inc. juhatuse esimees
* Cathie Black – ajakirja Hearst president, lahkus 15. novembril 
* William R. Brody – Johns Hopkinsi ülikooli endine president
* Kenneth Chenault – American Express Company esimees ja tegevdirektor
* Michael L. Eskew – ettevõtte United Parcel Service, Inc. endine esimees ja tegevdirektor
* Shirley Ann Jackson – Rensselaer Polytechnic Institute president
* Andrew N. Liveris – Dow Chemical Corp tegevdirektor
* W. James McNerney, Jr – Boeing Company esimees, president ja tegevjuht
* Taizo Nishimuro – Tokyo Stock Exchange Group juhatuse esimees
* James W. Owens – ettevõtte Caterpillar Inc. esimees ja tegevdirektor
* Samul J. Palmisano – IBM-i esimees, president ja tegevdirektor
* Joan Spero – Doris Duke'i Heategevusfondi endine president
* Sidney Taurel – Eli Lilly and Company esimees
* Lorenzo Zambrano – Cemex SAB de CV esimees ja tegevdirektor

=== Ettevõtte peakorter ===

IBM-i peakorterite kompleks asub [[Armonk]]i linnas [[North Castle]]'is [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]] Ameerika Ühendriikides. Kolmekorruselise hoone pindala on 26 300 m² ja see asub 100 000 m² suurusel maa-alal.&lt;ref name=&quot;g7y9S&quot; /&gt;

==Vaata ka==
*[[Böblingen]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;gjGBk&quot;&gt;{{cite web |url=http://bwnt.businessweek.com/interactive_reports/best_global_brands_2009/ |title=Business Week, Top Brands 2009 |access-date=2010-12-14 |archive-date=2010-04-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100426060740/http://bwnt.businessweek.com/interactive%5Freports/best%5Fglobal%5Fbrands%5F2009/ |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FyAKI&quot;&gt;{{cite web |url=http://domino.research.ibm.com/comm/research.nsf/pages/r.nanotech.html |title=Nanotechnology &amp; Nanoscience |access-date=2010-12-14 |archive-date=2009-12-27 |archive-url=https://web.archive.org/web/20091227114934/http://domino.research.ibm.com/comm/research.nsf/pages/r.nanotech.html |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GlQAk&quot;&gt;[[CNET Networks]], &quot;[https://web.archive.org/web/20111014095514/http://news.cnet.com/8301-1001_3-10228455-92.html IBM challenges partner Cisco]&quot;.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;z0Yhr&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.forbes.com/lists/2009/18/global-09_The-Global-2000_MktVal.html|title=The Global 2000: Sorted by Market Cap|date=8. aprill 2009|accessdate=6. märts 2010|work=[[Forbes]]}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;E3ORO&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.forbes.com/lists/2009/18/global-09_The-Global-2000_Prof.html|title=The Global 2000: Sorted by Profit|date=8. aprill 2009|accessdate=6. märts 2010|work=[[Forbes]]}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;patents&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.ibm.com/news/us/en/2006/01/2006_01_10.html|title=IBM maintains patent lead, moves to increase patent quality|date=2. detsember 2010}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;t4LoN&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.research.ibm.com/worldwide/|title=Worldwide IBM Research Locations|publisher=IBM|accessdate=21.06.2006}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CHIDJ&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.research.ibm.com/resources/awards.shtml |title=Awards &amp; Achievements |accessdate=13.08.2009 |publisher=IBM}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gggyn&quot;&gt;Martin Campbell-Kelly and William Aspray, &quot;Computer a History of the Information Machine – Second Edition&quot;, Westview Press, p. 37, 2004.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;05EHv&quot;&gt;{{cite web| url= http://www.businessweek.com/innovate/content/jan2007/id20070129_164109.htm| title= The Forgotten Pioneer of Corporate Design| publisher= Business Week| author= Jessie Scanlon| date=29. jaanuar 2007}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UEaFr&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.ibm.com/chips/news/2005/1025_xbox.html|title=IBM delivers Power-based chip for Microsoft [[Xbox 360]] worldwide launch|publisher=IBM|date=25. oktoober 2005}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fcZZ1&quot;&gt;{{cite web|url = http://www.ibm.com/industries/media/doc/content/news/pressrelease/359248111.html|title=Butterfly and IBM introduce first video game industry computing grid|date=9. mai 2002|publisher=IBM}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;s3Mbu&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.ibm.com/industries/media/doc/content/news/pressrelease/1551338111.html|title=IBM joins forces with game companies around the world to accelerate innovation|date=21. märts 2006|publisher=IBM}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;e625v&quot;&gt;{{cite web|url=http://www-01.ibm.com/employment/us/extremeblue/ |title=Extreme Blue web page |publisher=01.ibm.com |date=7. september 2007 |accessdate=23.05.2010}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;q2k4t&quot;&gt;{{cite web|url=http://asmarterplanet.com/blog/2008/11/building-a-smarter-planet.html |title=Building a smarter planet |publisher=Asmarterplanet.com |date= |accessdate=23.05.2010}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Strategic Marketing&quot;&gt;{{cite book|last=Smith|first=Paul Russell|title=Strategic Marketing Communications: New Ways to Build and Integrate Communications|publisher=Kogan Page|year=1999|page=24|url=http://books.google.com/?id=HYvbeQLf_gEC&amp;pg=PA24&amp;lpg=PA24&amp;dq=%22sincere+tie%22+ibm|isbn=0749429186}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SO0Cq&quot;&gt;{{cite web |url=http://blogs.reuters.com/chrystia-freeland/2010/10/22/the-mumbai-consensus/ |title=The Mumbai consensus |author=Chrystia Freeland |date=22. oktoober 2010 |publisher=Reuters – Analysis &amp; Opinion |access-date=2010-12-14 |archive-date=2011-10-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20111026190658/http://blogs.reuters.com/chrystia-freeland/2010/10/22/the-mumbai-consensus/ |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UFgJM&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.ibm.com/ibm/sjp/04-27-2004.html|title=Speeches|author=Samuel J. Palmisano|publisher=IBM|date=27. aprill 2004}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kb2v5&quot;&gt;{{cite journal|title=Leading Change When Business Is Good: The HBR Interview–Samuel J. Palmisano|journal=Harvard Business Review|publisher=[[Harvard University Press]]|month=Detsember | year=2004}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zrknd&quot;&gt;{{Cite document|url=http://www.ibm.com/ijam2008|title=InnovationJam 2008|publisher=IBM|accessdate=22.02.2009|postscript=&lt;!--None--&gt;}} {{Dead link|date=oktoober 2010|bot=H3llBot}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EAuvW&quot;&gt;&quot;[http://www-03.ibm.com/ibm/history/exhibits/logo/logo_5.html IBM Archives: International Business Machines (1924–1946)].&quot; Retrieved January 16, 2007.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WX62u&quot;&gt;&quot;[http://www.ibm.com/ibm/history/exhibits/logo/logo_6.html IBM Archives: IBM in transition (1947–1956)].&quot; Retrieved January 16, 2007.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rhpnn&quot;&gt;&quot;[http://www.ibm.com/ibm/history/exhibits/logo/logo_7.html IBM Archives: IBM continuity (1956–1972)].&quot; Retrieved January 16, 2007.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0eX0W&quot;&gt;&quot;[http://www.ibm.com/ibm/history/exhibits/logo/logo_8.html IBM Archives: IBM international recognition (1972– )].&quot; Retrieved January 16, 2007.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GobrG&quot;&gt;[http://worldsbestlogos.blogspot.com/2007/08/ibm-logo-history.html IBM Logo History].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;g7y9S&quot;&gt;&quot;[https://web.archive.org/web/20110704104143/http://204.94.126.60/projects/ibm-armonk.html IBM Corporate headquarters].&quot; The Whiting-Turner Contracting Company. Retrieved on October 21, 2009.&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [http://www.ibm.com/ IBM koduleht]
*[https://www.prnewswire.com/news-releases/ibm-to-acquire-red-hat-completely-changing-the-cloud-landscape-and-becoming-worlds-1-hybrid-cloud-provider-300739142.html IBM To Acquire Red Hat], prnewswire.com, 28. oktoober 2018
**[https://www.redhat.com/en/about/press-releases/ibm-acquire-red-hat-completely-changing-cloud-landscape-and-becoming-world%E2%80%99s-1-hybrid-cloud-provider? IBM TO ACQUIRE RED HAT], redhat.com, 28. oktoober 2018
**[https://newsroom.ibm.com/2018-10-28-IBM-To-Acquire-Red-Hat-Completely-Changing-The-Cloud-Landscape-And-Becoming-Worlds-1-Hybrid-Cloud-Provider IBM To Acquire Red Hat], ibm.com, 28. oktoober 2018

{{DowJones}}

[[Kategooria:Elektroonikaettevõtted]]
[[Kategooria:Börsiettevõtted]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide infotehnoloogiaettevõtted]]
[[Kategooria:New Yorgi börsil noteeritud ettevõtted]]
[[Kategooria:Taani kuninglikud õukonnavarustajad]]</text>
      <sha1>46qnstp7mhlavux9gmy4iojr50xamb2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Edward Szczepanik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>208118</id>
    <revision>
      <id>7205153</id>
      <parentid>5318331</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T11:56:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7205153</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="413" sha1="lpas67dr5m928rggf5ruttw5rnxatgm" xml:space="preserve">[[Pilt:1986 Szczepanik EF 3 old.jpg|pisi|Edward Szczepanik (1986)]]
'''Edward Franciszek Szczepanik''' ([[22. august]] [[1915]] [[Suwałki]] – [[11. oktoober]] [[2005]] [[Worcestershire]]) oli viimane [[Poola peaminister]] eksiilis aastail 1986–1990.

{{Commonscat|Edward Szczepanik}}

{{JÄRJESTA:Szczepanik, Edward}}
[[Kategooria:Poola peaministrid]]
[[Kategooria:Sündinud 1915]]
[[Kategooria:Surnud 2005]]</text>
      <sha1>lpas67dr5m928rggf5ruttw5rnxatgm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hugon Hanke</title>
    <ns>0</ns>
    <id>208126</id>
    <revision>
      <id>7205145</id>
      <parentid>6245468</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T11:53:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7205145</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="845" sha1="hus4tl5v4rtqtcss5pq5jtquqvgpouh" xml:space="preserve">'''Hugon Hanke''' ([[26. märts]] [[1904]] – [[19. detsember]] [[1964]]) oli Poola poliitik.

Ta oli 1955. aasta [[8. august]]ist kuni [[10. september|10. septembrini]] [[Poola peaminister]] eksiilis, kuid läks siis ootamatult Poola Rahvavabariiki.&lt;ref&gt;http://www.worldlibrary.org/articles/hugon_hanke{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; Mõningatel andmetel oli ta kommunistliku Poola salateenistuse agent.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://memim.com/hugon-hanke.html |vaadatud=2015-09-14 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304192433/http://memim.com/hugon-hanke.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Hanke, Hugon}}
[[Kategooria:Poola peaministrid]]
[[Kategooria:Sündinud 1904]]
[[Kategooria:Surnud 1964]]</text>
      <sha1>hus4tl5v4rtqtcss5pq5jtquqvgpouh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Artur Talvik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>210055</id>
    <revision>
      <id>7204915</id>
      <parentid>7203051</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T21:07:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <comment>Poliitbänd</comment>
      <origin>7204915</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17348" sha1="ayzaw9vmvh016m2m9n3pf084nbhkjfw" xml:space="preserve">[[Pilt:RK Artur Talvik.jpg|pisi|Artur Talvik, 2015]]
'''Artur Talvik''' (sündinud [[13. juuni]]l [[1964]]) on eesti filmidokumentalist ja [[filmiprodutsent|-produtsent]] ning ühiskonnategelane. Ta oli [[XIII Riigikogu]] liige.

Talvik on maailma tippu jõudnud eesti sumolegendist [[Kaido Höövelson]]ist tehtud [[dokumentaalfilm]]i &quot;[[Baruto – tõlkes kaduma läinud]]&quot; (2009) [[stsenarist]], [[filmirežissöör|režissöör]] ja produtsent. Ta on Juminda poolsaare kogukonna elu mitmekülgne edendaja.

==Haridus==
Artur Talvik on õppinud [[Tallinna 42. Keskkool|Tallinna 42.]], [[Tallinna 2. Keskkool|2.]] ja [[Tallinna 21. Keskkool|21. Keskkoolis]]&lt;ref&gt;Indrek Veiserik. [https://vana.kesknadal.ee/web/html/uudisedb29c.html Nädala juubilar Artut Talvik 50]. Kesknädal, 11.06.2014.&lt;/ref&gt; ning lõpetanud 1988. aastal näitleja erialal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] (13. lend, kursusejuhendaja [[Kalju Komissarov]]). 

==Töökäik==
Aastatel 1988–1992 oli ta [[Eesti Riiklik Nukuteater|Nukuteatri]] näitleja.&lt;ref&gt;[https://eestinoorsooteater.ee/e-raamat/lisad/02_naitlejad.html Eesti Riikliku Nukuteatri näitlejad 1952-2004]. Nukuteatri ajalugu. Vaadatud 24.07.2026.&lt;/ref&gt; 1992. aastal töötas ta reporterina [[Kuku Raadio|Kuku raadio]]s. 

Pärast seda on ta filmitegija ja -produtsendina löönud kaasa paljudes filmiprojektides. 

Ta on kuulunud filmi- ja meediaettevõtete [[Allfilm]] (1995–2004) ja [[Eetriüksus]] (2004–2009) ning kuulub ettevõtete Kass Arturi Postkontor (2005. aastast) ja Barto Tours (2013. aastast) omanike ja töötajate hulka.

Aastatel 2015–2019 oli ta Riigikogu XIII koosseisu liige. 

Pärast tipp-poliitikast lahkumist on ta senisest enam pühendunud Juminda poolsaarel maaelu edendamisele. Ta on üks 2019. aastal loodud Leesi Tarwitajate Ühisuse asutajaid ja selle juhatuse liikmeid.&lt;ref&gt;[https://ariregister.rik.ee/est/company/80573843/Leesi-Tarwitajate-%C3%9Chisus Leesi Tarwitajate Ühisus] E-äriregistris. Vaadatud 26.07.2026.&lt;/ref&gt;

==Loominguline tegevus==
===Filmindus===
Talvik huvitus filmide tegemisest juba 1980. aastate lõpus. Ta enda sõnul oli tema filmitegijaks saamisel eriti suur roll režissöör [[Peeter Urbla]]l, kes kutsus Talviku rahvusvahelisse koostöötiimi põnevusfilmi &quot;[[Tallinn pimeduses]]&quot; režissööri (Ilkka Järvi-Laturi) assistendiks.&lt;ref&gt;[https://eeter.err.ee/1609407775/filmitegija-artur-talvik-1990-ndatel-laoti-laaneliku-eesti-filmi-vundament Filmitegija Artur Talvik: 1990-ndatel laoti lääneliku Eesti filmi vundament] ERR Eeter, 26.07.2024.&lt;/ref&gt; 

Talviku esimeseks režissööritööks sai dokumentaalfilm &quot;Vene metalli ja USA dollari suudlus&quot; (1993; kaasrežissöör [[Rein Kotov]]), mis käsitles Eestis 1990. aastate alguse metsikut metalliäri ja üleminekuperioodi kaost. 1994. aastal tegi ta koos Rein Kotoviga (kaasstsenaristi ja kaasrežissöörina) Eesti filmi ajalugu esimese kodumaise prostituudifilmiga &quot;Ööliblika jõulud&quot;, mis leidis rohket vastukaja meedias ja tõi tööpakkumisi välismaaltki.&lt;ref&gt;Elo Lindsalu. [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/50787012/hansaajastu-mitte-odavate-tudrukute-linn Hansaajastu, mitte odavate tüdrukute linn] Delfi Arvamus, 08.05.2000.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Kärt Hellerma. [https://www.sirp.ee/teel-paradiisi-lunastuse-liigid/ Teel paradiisi: lunastuse liigid] Sirp, 05.06.2009.&lt;/ref&gt;

1995. aastal sai ta filmidokumentalistina kätte ka sõjakolderistsed, kui käis koos [[Toomas Kümmel]]iga [[Tšetšeenia sõda|Tšetšeenia sõja]] sündmusi dokumenteerimas. Sündisid dokumentaalfilmid &quot;Intervjuu president [[Džohhar Dudajev|Dudajeviga]]&quot; (1995) ja &quot;Vabadus või surm&quot; (1995). Talvik ja Kümmel olid koos nende ajalooliste jäädvustuste stsenaristid, režissöörid ja intervjueerijad. Aastaid hiljem selgus, et nad olid isikut teadmata saanud taustal filmilindile ka Tšetšeenia hilisema juhi, venemeelse [[Ramzan Kadõrov]]i.&lt;ref&gt;Tiina Kaukvere. [https://www.postimees.ee/3741395/kuidas-eesti-ajakirjanikud-tsetseenia-sojas-kaisid-ja-onnega-pooleks-ellu-jaid Kuidas Eesti ajakirjanikud Tšetšeenia sõjas käisid ja õnnega pooleks ellu jäid]. Postimees.ee, 26.06.2016.&lt;/ref&gt;

Talviku osalusega mängufilmide seas on kaalukamad &quot;Detsembrikuumus&quot; ja &quot;Kõrini!&quot;, telemängufilmidest &quot;Kinnunen“, lisaks Berlinale põhiprogrammis osalenud ja auhinna võitnud &quot;Head käed&quot; ning lastefilm &quot;Veepomm paksule kõutsile&quot;.&lt;ref&gt;[https://www.efis.ee/person/3282 Artur Talvik] Eesti Filmi Andmebaasis. Vaadatud 26.07.2026.&lt;/ref&gt;

Ta on produtsendi ja režissöörina tootnud ka üle 200 telereklaami ning dokumentaalsarju (&quot;Jürgensonid&quot;, 2001, 15 osa; &quot;Rolling Estonians&quot;, 2002–2004) ning juhendanud noori režissööre ETV dokumentaalsarja &quot;[[Eesti lood]]&quot; lühifilmide tegemisel (&quot;Hunt&quot; ja &quot;Kaetajad&quot; (2003, [[Priit Valkna]]); &quot;Sensatsiooniline Tartu Kevadbänd&quot; (2004, Madli Lääne). Ta on olnud rahvusvaheliste dokumentaalsarjade kaasprodutsent (&quot;Ateena ja Olümpia aarded&quot;, 2004, Suurbritannia).

===Isa saatesarja lõpuleviimine===
Kui [[Eesti Televisioon]]i ''grand old man'' [[Mati Talvik]] 2018. aastal suri, jäid tal oma ajaloolise saatesarja &quot;[[Ajavaod]]&quot; kümnenda hooaja kolm viimast osa lõpetamata. Saatesarja toimetaja ja režissöör palusid nende saadete tekste Mati asemel sisse lugema tema poja, diplomeeritud näitleja Artur Talviku. &quot;See oli üks veider lugemine ja kummaline tunne, kui see ettepanek tehti, aga ma mõtlesin, et teeme ära, et see on minupoolne lehvitus vanale,&quot; kommenteeris poeg.&lt;ref&gt;[https://eeter.err.ee/868913/artur-talvik-mulle-ei-meeldi-olla-savi-kellegi-teise-kates Artur Talvik: mulle ei meeldi olla savi kellegi teise kätes] ERR Eeter, 14.10.2018.&lt;/ref&gt;

===Muusika ja tants===
Noorpõlves musitseeris Talvik hevibändis Bess ning aastatel 1986–1988 oli üks ansambli [[Vanemõde]] soliste, kellena esines ka ETV noortesaates &quot;[[Noortestuudio pärastlõuna]]&quot; (1986).&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/foto/vaata/artur-talvik-309458 Artur Talvik ansambli Vanemõde solistina]. ERR Arhiiv, 13.11.1986.&lt;/ref&gt;

2011. aastal osales ta kitarristi ja lauljana [[Kanal 2]] viieosalises eksperimentaalses saatesarjas &quot;Poliitbänd&quot;, kus kuus eri vaadetega poliitikasse pürgijat pandi enne Riigikogu valimisi ühisel eesmärgil muusikat tegema. Antti Kammiste juhendamisel musitseerisid seal ansamblina [[Erki Nool]] (IRL), [[Andres Anvelt]] (SDE), [[Kalle Palling]] (Reformierakond), [[Aivar Riisalu]] (Keskerakond), [[Taavi Pirk]] (Rahvaliit) ja Artur Talvik (üksikkandidaat roheliste nimekirjas). Sari kulmineerus avaliku kontserdiga rokiklubis [[Rock Café]].&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/melu/413264/poorane-poliitband-jouab-ekraanile Pöörane &quot;Poliitbänd&quot; jõuab ekraanile]. Õhtuleht.ee, 03.02.2011.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://kanal2.ee/et/n/37536 Pöörane &quot;Poliitbänd&quot; andis megakontserdi!] Kanal 2, 05.03.2011.&lt;/ref&gt;

2012. aastal esines ta üllatuslaulusolistina džässivirtuoos [[Villu Veski]] juubelikontserdil, kus esitas muu hulgas [[Pink Floyd]]i repertuaarist laulu &quot;Time&quot;.&lt;ref&gt;Igor Garšnek. [https://www.sirp.ee/staaride-paraad/ Staaride paraad] Sirp, 26.01.2012.&lt;/ref&gt;
 
Alates 2020. aastatest on ta koos abikaasaga tegutsenud [[Argentina tango]] tantsijate kogukonnas nii tantsijana kui ka meringode ja muude tangoürituste propageerijana.&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/hommik-anuga-401 &quot;Hommik Anuga&quot;]. ETV, 28.12.2025.&lt;/ref&gt;

====Saatesarja &quot;Laulud tähtedega&quot; võitja====
2010. aastal võistles ta avaliku elu tegelasena [[TV3]] meelelahutussaates &quot;[[Laulud tähtedega]]&quot;, kus tema laulupartneriks oli [[Lenna Kuurmaa]]. Nende esitatud palade seas olid &quot;[[Anarchy in the U.K.]]&quot;, &quot;You Are So Beautiful&quot;, &quot;Roxanne&quot;, &quot;I Still Haven't Found What I'm Looking For&quot; ja &quot;Vale lugu&quot; ning finaalis kõlasid &quot;[[Cool Vibes]]&quot;, &quot;Kirilinnu laul&quot; ja [[Tõnis Mägi|Tõnis Mäe]] &quot;Ilus oled, isamaa&quot; (koos [[WAF koor]]iga).

Talviku ja Kuurmaa duett tuli hooaja üldvõitjaks ning annetas 300 000-kroonise võiduraha [[Heateo Sihtasutus]]e kaudu [[Anni Akadeemia]]le.&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/31079015/laulud-tahtedega-voitjapaar-on-lenna-ja-artur-kas-oled-otsusega-rahul &quot;Laulud tähtedega&quot; võitjapaar on Lenna ja Artur! Kas oled otsusega rahul?] Kroonika/Delfi, 16.05.2010.&lt;/ref&gt;

== Poliitiline tegevus ==
Teinud varem koostööd Eestis rohelist mõtteviisi esindanud ühendustega, kuulus Artur Talvik aastatel 2017–2018 hoopis [[Eesti Vabaerakond|Eesti Vabaerakonda]] ja oli selle esimees. Ta lahkus 2018. aastal Vabaerakonnast, aga mitte selle Riigikogu fraktsioonist. Ta oli üks 2018. aastal loodud [[Elurikkuse Erakond|Elurikkuse erakonna]] asutajaid ja aastatel 2018–2020 selle liige. Seejärel oli ta aastatel 2020–2022 Eesti Tulevikuerakonna (mis tekkis Vabaerakonna ja Elurikkuse Erakonna ühinemisel) liige.

[[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta parteituna roheliste ja vabade kodanike nimekirjas Harju- ja Raplamaa esinumbrina. [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta [[Vabaerakond|Vabaerakonna]] nimekirjas ja sai samas ringkonnas 7307 häälega isikumandaadi. 

Aastatel 2015–2019 oli ta Riigikogu liige. Riigikogus juhtis ta [[Tallinna Sadam]]a uurimiskomisjoni (2015–2016), oli korruptsioonivastase erikomisjoni esimees (2015–2017) ja kuulus ka maaelukomisjoni.

[[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta [[Valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] (Harju- ja Raplamaa) Elurikkuse Erakonna esinumbrina. Ta sai 821 häält, millega valituks ei osutunud.&lt;ref&gt;[https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-4-voting-result.html Valimisringkond nr 4. Harju- ja Raplamaa] Riigikogu valimised 2019.&lt;/ref&gt;

==Tegevus erialaühendustes==
Talvik on olnud [[Eesti Filmi Sihtasutus]]e (EFSA) nõukogu esimees (1999–2001). Tema eestvedamisel toimus EFSA-s reform, mille tulemusel võeti kasutusele nn peaeksperdi süsteem. Ta on avalikes seisukohavõttudes väljendanud muret, et filmindusvaldkonna otsusetegijate hulka määratakse liiga palju filminduskaugeid tegelasi, ning teinud muidki muudatusettepanekuid, tuues võrdluseks Põhjamaade filminduses läbi proovitud haldussüsteeme ja saadud kogemusi.&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/1126778/artur-talvik-naksi-muru-rohujuuretasand Artur Talvik: näksi muru, rohujuuretasand!] Postimees.ee, 05.02.2013.&lt;/ref&gt; 

Ta on olnud Eesti Filmi- ja Videostuudiote Liidu esimees (1999), Eesti Filmitootjate Liidu liige ning rahvusvahelise filmi- ja videotöötajate liidu International Quorum of Motion Picture Producers liige. 2025. aastast on ta [[Eesti Filmi Instituut|Eesti Filmi Instituudi]] nõukogu liige.&lt;ref&gt;[https://filmi.ee/wp-content/uploads/2025/03/Sihtasutuse-Eesti-Filmi-Instituut-noukogu-liikmete-maaramine.pdf Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut nõukogu
liikmete määramine] Kultuuriministri käskkiri, 12.02.2025.&lt;/ref&gt;

Ta oli alates 1999. aastast ka [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige.&lt;ref&gt;Jaan Ruus. [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/51286089/euroopa-filmiakadeemia-muutub-rahvalikumaks Euroopa filmiakadeemia muutub rahvalikumaks]. Delfi.ee, 08.11.2010.&lt;/ref&gt; 

==Muu ühiskonnategevus==
Artur Talvik on paljude aastate jooksul aidanud edendada [[Juminda poolsaar]]e kultuuri- ja majanduselu, olles Tapurla külaseltsi juht, Juminda poolsaare korrakaitse- ja merepäästerühma asutaja ja juht ning Juminda poolsaare seltsi kõneisik.&lt;ref&gt;[https://sonumitooja.ee/artur-talvik-kandideerib-eesti-vabaerakonna-juhiks/ Artur Talvik kandideerib Eesti Vabaerakonna juhiks]. Sõnumitooja, 15.03.2017.&lt;/ref&gt; 2007. aastal tunnustas [[Kuusalu vald]] teda [[Tapurla]] külla kodukino rajamise eest, 2009. aastal asutas ta Kass Arturi rändkino. Ta on kaasa löönud ka Tapurla sadamakai renoveerimisel. 2010. aastal pani ta tööle kogukonnaraadio eelkäijaks saanud raadio Tapurla.&lt;ref&gt;Birgit Itse. [https://jarvateataja.postimees.ee/830470/hirm-aitab-kontrollida Hirm aitab kontrollida] Järva Teataja, 05.05.2012.&lt;/ref&gt;

Talvik on üks 2019. aastal loodud Leesi Tarwitajate Ühisuse asutajaid ja selle juhatuse liikmeid. Ühisus on päästnud hävimisest ajaloolise Leesi poe, renoveerinud selle ja rajanud seda laiendades kohaliku külaelu keskuse. 2020. aastal pälvis ühisus [[Muinsuskaitseamet]]i aastapreemia aasta pärandihoidja kategoorias.&lt;ref&gt;Triin Reidla. [https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2026-03/Muinsuskaitse%20aastaraamat%202020.pdf (Muinsuskaitseameti
aastapreemiad]. Muinsuskaitse aastaraamat 2020. Vaadatud 26.07.2026.&lt;/ref&gt;

2012. aastal pälvis ta koos arhitekt [[Raul Vaiksoo]]ga Harjumaa Aasta Teo auhinna projekti &quot;[[Sajandi 100 võttepaika]]&quot; eestvedamise eest. Algatuse raames paigaldati maakondlike kaartidega filmiloolised mälestustahvlid Eesti paikadesse, kus on sajandi jooksul tehtud olulisi filmivõtteid (nt [[Taevaskoda|Taevaskotta]], [[Palamuse]]le, [[Muhu]] saarele, [[Sagadi]]sse, [[Kolgaküla|Kolgakülla]], [[Järva-Jaani]], [[Mustla]]sse jm).&lt;ref&gt;[https://sonumitooja.ee/tunnustus-harju-aasta-tegu-artur-talvikule-ja-raul-vaiksoole/ Tunnustus Harju aasta tegu Artur Talvikule ja Raul Vaiksoole]. Sõnumitooja, 20.12.2012.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Jaak Lõhmus. [https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2026-03/Muinsuskaitse%20aastaraamat%202020.pdf (Filmi)kaadrid
otsustavad kõik...] Muinsuskaitse aastaraamat 2020. Vaadatud 26.07.2026.&lt;/ref&gt; 

2013. aastal nimetati Artur Talvik Eesti ametlikuks vabatahtlikuks pärandisaadikuks (koos [[Dimitri Demjanov]]i, Ene Lukka-Jegikjani, [[Indrek Hargla]], [[Ivo Linna]], [[Katri Raik]]i, [[Kristiina Ehin]]i, [[Lauri Õunapuu]], [[Madle Lippus]]e, [[Marju Kõivupuu]] ja [[Sofia Joons]]iga).&lt;ref&gt;Riin Alatalu. [https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2026-03/Muinsuskaitse%20aastaraamat%202013.pdf Kultuuripärandi aasta 2013]. Muinsuskaitse aastaraamat 2013. Vaadatud 26.07.2026.&lt;/ref&gt;
{{Pooleli|aasta=2026|kuu=juuli}}

==Filmid==
===Režissöörina===
*&quot;Vene metalli ja USA dollari suudlus&quot; (1993, koos [[Rein Kotov]]iga)
*&quot;Ööliblika jõulud&quot; (1994, dokumentaalfilm, koos Rein Kotoviga)
*&quot;Intervjuu president Dudajeviga&quot; (1995, dokumentaalfilm, koos Toomas Kümmeliga)
*&quot;Vabadus või surm&quot; (1995)
*&quot;[[Baruto – tõlkes kaduma läinud]]&quot; (2009, dokumentaalfilm)
*&quot;Okupeeri oma müür&quot; (2013, dokumentaalfilm, koos Peeter Vihmaga)

===Produtsendina===
*&quot;Kõrbekuu&quot; (1999, lühimängufilm)
*&quot;Tulekummardajad&quot; (2000, dokumentaalfilm)
*&quot;Head käed&quot; (2001, mängufilm)
*&quot;[[Veepomm paksule kõutsile]]&quot; (2004, koos [[Gatis Upmalis]]ega, lastefilm)
*&quot;[[Kõrini!]]&quot; (2005, mängufilm)
*&quot;[[Kinnunen]]&quot; (2007, koos [[Aet Laigu]]ga)
*&quot;[[Detsembrikuumus]]&quot; (2008, mängufilm)
*&quot;[[Tondipoisid]]&quot; (2009, dokumentaalfilm)
*&quot;[[Okupeeri oma müür]]&quot; (2013, dokumentaalfilm, koos [[Peeter Vihma]]ga)

==Isiklikku==
Artur Talvik on [[Alice Talvik]]u ja [[Mati Talvik]]u poeg.

Ta on olnud abielus näitleja [[Epp Eespäev]]aga, neil on tütar Gertrud ja poeg Artur.

2008. aastal abiellus Artur Talvik perearst [[Anneli Kalle-Talvik|Anneli Kallega]]. Paari ühised lapsed on poeg Torm-Oskar (sündinud 2010) ja tütar Säde Alissa (sündinud 2014). Varasemast kooselust on ka Annelil kaks last: tütred Keit Arleen ja Hanna Karoliina.&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/70173567/artur-talvik-sai-taas-isaks-ja-pani-tutrekesele-sartsaka-nime Artur Talvik sai taas isaks ja pani tütrekesele särtsaka nime] Kroonika/Delfi, 17.11.2014.&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tahelaev-artur-talvik-141922 &quot;Tähelaev. Artur Talvik&quot;]. ETV, 29. jaanuar 2006
* [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/51164814/artur-talvik-lubage-torkida-puha-lehma Artur Talvik: Lubage torkida püha lehma], EPL / Delfi Arvamus, 8. aprill 2009 
* [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/30179605 Artur Talvik: Baruto on maailmas kuulsam kui Arvo Pärt], Eesti Ekspress, 1. aprill 2010
* [[Liivi Šein]], [http://www.epl.ee/artikkel/494558 &quot;Artur Talvik: ronib mäkke budistlikult&quot;], Eesti Päevaleht, 3. aprill 2010
* [[Teet Korsten]], [http://pr.pohjarannik.ee/?p=9600 &quot;Selleks, et maailma muuta, pead leidma mõttekaaslased&quot;]. Intervjuu Artur Talvikuga. Põhjarannik, 25. jaanuar 2014
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/kahekone-artur-talvik &quot;Kahekõne. Artur Talvik&quot;] ETV, 5. märts 2015
* [https://www.err.ee/826944/artur-talvik-ringvaatele-ma-ei-kandideeri-vabaerakonna-juhiks Artur Talvik &quot;Ringvaatele&quot;: ma ei kandideeri Vabaerakonna juhiks], ERR, 27. aprill 2018
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/esimene-stuudio-artur-talvik-elurikkuse-erakonna-eestvedaja &quot;Esimene stuudio. Artur Talvik, Elurikkuse erakonna eestvedaja&quot;], ETV, 13. november 2018 
* [https://eeter.err.ee/1609407775/filmitegija-artur-talvik-1990-ndatel-laoti-laaneliku-eesti-filmi-vundament Filmitegija Artur Talvik: 1990-ndatel laoti lääneliku Eesti filmi vundament] ERR Eeter, 26. juuli 2024 

{{Commons|Category:Artur Talvik}}

{{JÄRJESTA:Talvik, Artur}}
[[Kategooria:Eesti filmiprodutsendid]]
[[Kategooria:Eesti filmilavastajad]]
[[Kategooria:Eesti Tulevikuerakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Elurikkuse Erakonna poliitikud]]
[[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Vabaerakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1964]]</text>
      <sha1>ayzaw9vmvh016m2m9n3pf084nbhkjfw</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204917</id>
      <parentid>7204915</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T21:36:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7204917</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17809" sha1="eel6dp8vmjq6x7qbnoz3lbcac9miiba" xml:space="preserve">[[Pilt:RK Artur Talvik.jpg|pisi|Artur Talvik, 2015]]
'''Artur Talvik''' (sündinud [[13. juuni]]l [[1964]]) on eesti filmidokumentalist ja [[filmiprodutsent|-produtsent]] ning ühiskonnategelane. Ta oli [[XIII Riigikogu]] liige.

Talvik on maailma tippu jõudnud eesti sumolegendist [[Kaido Höövelson]]ist tehtud [[dokumentaalfilm]]i &quot;[[Baruto – tõlkes kaduma läinud]]&quot; (2009) [[stsenarist]], [[filmirežissöör|režissöör]] ja produtsent. Ta on Juminda poolsaare kogukonna elu mitmekülgne edendaja.

==Haridus==
Artur Talvik on õppinud [[Tallinna 42. Keskkool|Tallinna 42.]], [[Tallinna 2. Keskkool|2.]] ja [[Tallinna 21. Keskkool|21. Keskkoolis]]&lt;ref&gt;Indrek Veiserik. [https://vana.kesknadal.ee/web/html/uudisedb29c.html Nädala juubilar Artut Talvik 50]. Kesknädal, 11.06.2014.&lt;/ref&gt; ning lõpetanud 1988. aastal näitleja erialal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] (13. lend, kursusejuhendaja [[Kalju Komissarov]]). 

==Töökäik==
Aastatel 1988–1992 oli ta [[Eesti Riiklik Nukuteater|Nukuteatri]] näitleja.&lt;ref&gt;[https://eestinoorsooteater.ee/e-raamat/lisad/02_naitlejad.html Eesti Riikliku Nukuteatri näitlejad 1952-2004]. Nukuteatri ajalugu. Vaadatud 24.07.2026.&lt;/ref&gt; 1992. aastal töötas ta reporterina [[Kuku Raadio|Kuku raadio]]s. 

Pärast seda on ta filmitegija ja -produtsendina löönud kaasa paljudes filmiprojektides. 

Ta on kuulunud filmi- ja meediaettevõtete [[Allfilm]] (1995–2004) ja [[Eetriüksus]] (2004–2009) ning kuulub ettevõtete Kass Arturi Postkontor (2005. aastast) ja Barto Tours (2013. aastast) omanike ja töötajate hulka.

Aastatel 2015–2019 oli ta Riigikogu XIII koosseisu liige. 

Pärast tipp-poliitikast lahkumist on ta senisest enam pühendunud Juminda poolsaarel maaelu edendamisele. Ta on üks 2019. aastal loodud Leesi Tarwitajate Ühisuse asutajaid ja selle juhatuse liikmeid.&lt;ref&gt;[https://ariregister.rik.ee/est/company/80573843/Leesi-Tarwitajate-%C3%9Chisus Leesi Tarwitajate Ühisus] E-äriregistris. Vaadatud 26.07.2026.&lt;/ref&gt;

==Loominguline tegevus==
===Filmindus===
Talvik huvitus filmide tegemisest juba 1980. aastate lõpus. Ta enda sõnul oli tema filmitegijaks saamisel eriti suur roll režissöör [[Peeter Urbla]]l, kes kutsus Talviku rahvusvahelisse koostöötiimi põnevusfilmi &quot;[[Tallinn pimeduses]]&quot; režissööri (Ilkka Järvi-Laturi) assistendiks.&lt;ref&gt;[https://eeter.err.ee/1609407775/filmitegija-artur-talvik-1990-ndatel-laoti-laaneliku-eesti-filmi-vundament Filmitegija Artur Talvik: 1990-ndatel laoti lääneliku Eesti filmi vundament] ERR Eeter, 26.07.2024.&lt;/ref&gt; 

Talviku esimeseks režissööritööks sai dokumentaalfilm &quot;Vene metalli ja USA dollari suudlus&quot; (1993; kaasrežissöör [[Rein Kotov]]), mis käsitles Eestis 1990. aastate alguse metsikut metalliäri ja üleminekuperioodi kaost. 1994. aastal tegi ta koos Rein Kotoviga (kaasstsenaristi ja kaasrežissöörina) Eesti filmi ajalugu esimese kodumaise prostituudifilmiga &quot;Ööliblika jõulud&quot;, mis leidis rohket vastukaja meedias ja tõi tööpakkumisi välismaaltki.&lt;ref&gt;Elo Lindsalu. [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/50787012/hansaajastu-mitte-odavate-tudrukute-linn Hansaajastu, mitte odavate tüdrukute linn] Delfi Arvamus, 08.05.2000.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Kärt Hellerma. [https://www.sirp.ee/teel-paradiisi-lunastuse-liigid/ Teel paradiisi: lunastuse liigid] Sirp, 05.06.2009.&lt;/ref&gt;

1995. aastal sai ta filmidokumentalistina kätte ka sõjakolderistsed, kui käis koos [[Toomas Kümmel]]iga [[Tšetšeenia sõda|Tšetšeenia sõja]] sündmusi dokumenteerimas. Sündisid dokumentaalfilmid &quot;Intervjuu president [[Džohhar Dudajev|Dudajeviga]]&quot; (1995) ja &quot;Vabadus või surm&quot; (1995). Talvik ja Kümmel olid koos nende ajalooliste jäädvustuste stsenaristid, režissöörid ja intervjueerijad. Aastaid hiljem selgus, et nad olid isikut teadmata saanud taustal filmilindile ka Tšetšeenia hilisema juhi, venemeelse [[Ramzan Kadõrov]]i.&lt;ref&gt;Tiina Kaukvere. [https://www.postimees.ee/3741395/kuidas-eesti-ajakirjanikud-tsetseenia-sojas-kaisid-ja-onnega-pooleks-ellu-jaid Kuidas Eesti ajakirjanikud Tšetšeenia sõjas käisid ja õnnega pooleks ellu jäid]. Postimees.ee, 26.06.2016.&lt;/ref&gt;

Talviku osalusega mängufilmide seas on kaalukamad &quot;Detsembrikuumus&quot; ja &quot;Kõrini!&quot;, telemängufilmidest &quot;Kinnunen“, lisaks Berlinale põhiprogrammis osalenud ja auhinna võitnud &quot;Head käed&quot; ning lastefilm &quot;Veepomm paksule kõutsile&quot;.&lt;ref&gt;[https://www.efis.ee/person/3282 Artur Talvik] Eesti Filmi Andmebaasis. Vaadatud 26.07.2026.&lt;/ref&gt;

Ta on produtsendi ja režissöörina tootnud ka üle 250 telereklaami&lt;ref&gt;[https://eestielu.ca/et/artur-talvik-2019-estdocs-moderaator/ Artur Talvik 2019 EstDocs moderaator] Eesti Elu / Estonian Life, 25.10.2019.&lt;/ref&gt; ning dokumentaalsarju (&quot;Jürgensonid&quot;, 2001, 15 osa; &quot;Rolling Estonians&quot;, 2002–2004). Ta on juhendanud noori režissööre ETV dokumentaalsarja &quot;[[Eesti lood]]&quot; lühifilmide tegemisel (&quot;Hunt&quot; ja &quot;Kaetajad&quot; (2003, [[Priit Valkna]]); &quot;Sensatsiooniline Tartu Kevadbänd&quot; (2004, Madli Lääne) ning olnud rahvusvaheliste dokumentaalsarjade kaasprodutsent (&quot;Ateena ja Olümpia aarded&quot;, 2004, Suurbritannia).

2011. ja 2019. aastal oli ta [[Kanada]]s toimunud dokumentaalfilmifestivali [[EstDocs]] moderaator.&lt;ref&gt;[https://eestielu.ca/et/artur-talvik-2019-estdocs-moderaator/ Artur Talvik 2019 EstDocs moderaator] Eesti Elu / Estonian Life, 25.10.2019.&lt;/ref&gt;

===Isa saatesarja lõpuleviimine===
Kui [[Eesti Televisioon]]i ''grand old man'' [[Mati Talvik]] 2018. aastal suri, jäid tal oma ajaloolise saatesarja &quot;[[Ajavaod]]&quot; kümnenda hooaja kolm viimast osa lõpetamata. Saatesarja toimetaja ja režissöör palusid nende saadete tekste Mati asemel sisse lugema tema poja, diplomeeritud näitleja Artur Talviku. &quot;See oli üks veider lugemine ja kummaline tunne, kui see ettepanek tehti, aga ma mõtlesin, et teeme ära, et see on minupoolne lehvitus vanale,&quot; kommenteeris poeg.&lt;ref&gt;[https://eeter.err.ee/868913/artur-talvik-mulle-ei-meeldi-olla-savi-kellegi-teise-kates Artur Talvik: mulle ei meeldi olla savi kellegi teise kätes] ERR Eeter, 14.10.2018.&lt;/ref&gt;

===Muusika ja tants===
Noorpõlves musitseeris Talvik hevibändis Bess ning aastatel 1986–1988 oli üks ansambli [[Vanemõde]] soliste, kellena esines ka ETV noortesaates &quot;[[Noortestuudio pärastlõuna]]&quot; (1986).&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/foto/vaata/artur-talvik-309458 Artur Talvik ansambli Vanemõde solistina]. ERR Arhiiv, 13.11.1986.&lt;/ref&gt;

2011. aastal osales ta kitarristi ja lauljana [[Kanal 2]] viieosalises eksperimentaalses saatesarjas &quot;Poliitbänd&quot;, kus kuus eri vaadetega poliitikasse pürgijat pandi enne Riigikogu valimisi ühisel eesmärgil muusikat tegema. [[Antti Kammiste]] juhendamisel musitseerisid seal ansamblina [[Erki Nool]] (IRL), [[Andres Anvelt]] (SDE), [[Kalle Palling]] (Reformierakond), [[Aivar Riisalu]] (Keskerakond), [[Taavi Pirk]] (Rahvaliit) ja Artur Talvik (üksikkandidaat roheliste nimekirjas). Sari kulmineerus avaliku kontserdiga rokiklubis [[Rock Café]].&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/melu/413264/poorane-poliitband-jouab-ekraanile Pöörane &quot;Poliitbänd&quot; jõuab ekraanile]. Õhtuleht.ee, 03.02.2011.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://kanal2.ee/et/n/37536 Pöörane &quot;Poliitbänd&quot; andis megakontserdi!] Kanal 2, 05.03.2011.&lt;/ref&gt;

2012. aastal esines ta üllatuslaulusolistina džässivirtuoos [[Villu Veski]] juubelikontserdil, kus esitas muu hulgas [[Pink Floyd]]i repertuaarist laulu &quot;Time&quot;.&lt;ref&gt;Igor Garšnek. [https://www.sirp.ee/staaride-paraad/ Staaride paraad] Sirp, 26.01.2012.&lt;/ref&gt;
 
Alates 2020. aastatest on ta koos abikaasaga tegutsenud [[Argentina tango]] tantsijate kogukonnas nii tantsijana kui ka meringode ja muude tangoürituste propageerijana.&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/hommik-anuga-401 &quot;Hommik Anuga&quot;]. ETV, 28.12.2025.&lt;/ref&gt;

====Saatesarja &quot;Laulud tähtedega&quot; võitja====
2010. aastal võistles ta avaliku elu tegelasena [[TV3]] meelelahutussaates &quot;[[Laulud tähtedega]]&quot;, kus tema laulupartneriks oli [[Lenna Kuurmaa]]. Nende esitatud palade seas olid &quot;[[Anarchy in the U.K.]]&quot;, &quot;You Are So Beautiful&quot;, &quot;Roxanne&quot;, &quot;I Still Haven't Found What I'm Looking For&quot; ja &quot;Vale lugu&quot; ning finaalis kõlasid &quot;[[Cool Vibes]]&quot;, &quot;Kirilinnu laul&quot; ja [[Tõnis Mägi|Tõnis Mäe]] &quot;Ilus oled, isamaa&quot; (koos [[WAF koor]]iga).

Talviku ja Kuurmaa duett tuli hooaja üldvõitjaks ning annetas 300 000-kroonise võiduraha [[Heateo Sihtasutus]]e kaudu [[Anni Akadeemia]]le.&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/31079015/laulud-tahtedega-voitjapaar-on-lenna-ja-artur-kas-oled-otsusega-rahul &quot;Laulud tähtedega&quot; võitjapaar on Lenna ja Artur! Kas oled otsusega rahul?] Kroonika/Delfi, 16.05.2010.&lt;/ref&gt;

== Poliitiline tegevus ==
Teinud varem koostööd Eestis rohelist mõtteviisi esindanud ühendustega, kuulus Artur Talvik aastatel 2017–2018 hoopis [[Eesti Vabaerakond|Eesti Vabaerakonda]] ja oli selle esimees. Ta lahkus 2018. aastal Vabaerakonnast, aga mitte selle Riigikogu fraktsioonist. Ta oli üks 2018. aastal loodud [[Elurikkuse Erakond|Elurikkuse erakonna]] asutajaid ja aastatel 2018–2020 selle liige. Seejärel oli ta aastatel 2020–2022 Eesti Tulevikuerakonna (mis tekkis Vabaerakonna ja Elurikkuse Erakonna ühinemisel) liige.

[[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta parteitu üksikkandidaadina [[Erakond Eestimaa Rohelised|erakonna Eestimaa Rohelised]] nimekirjas Harju- ja Raplamaal ning sai 2957 häält. [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta [[Vabaerakond|Vabaerakonna]] nimekirjas ja sai samas ringkonnas 7307 häälega isikumandaadi. 

Aastatel 2015–2019 oli ta Riigikogu liige. Riigikogus juhtis ta [[Tallinna Sadam]]a uurimiskomisjoni (2015–2016), oli korruptsioonivastase erikomisjoni esimees (2015–2017) ja kuulus ka maaelukomisjoni.

[[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta [[Valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] (Harju- ja Raplamaa) Elurikkuse Erakonna esinumbrina. Ta sai 821 häält, millega valituks ei osutunud.&lt;ref&gt;[https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-4-voting-result.html Valimisringkond nr 4. Harju- ja Raplamaa] Riigikogu valimised 2019.&lt;/ref&gt;

==Tegevus erialaühendustes==
Talvik on olnud [[Eesti Filmi Sihtasutus]]e (EFSA) nõukogu esimees (1999–2001). Tema eestvedamisel toimus EFSA-s reform, mille tulemusel võeti kasutusele nn peaeksperdi süsteem. Ta on avalikes seisukohavõttudes väljendanud muret, et filmindusvaldkonna otsusetegijate hulka määratakse liiga palju filminduskaugeid tegelasi, ning teinud muidki muudatusettepanekuid, tuues võrdluseks Põhjamaade filminduses läbi proovitud haldussüsteeme ja saadud kogemusi.&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/1126778/artur-talvik-naksi-muru-rohujuuretasand Artur Talvik: näksi muru, rohujuuretasand!] Postimees.ee, 05.02.2013.&lt;/ref&gt; 

Ta on olnud Eesti Filmi- ja Videostuudiote Liidu esimees (1999), Eesti Filmitootjate Liidu liige ning rahvusvahelise filmi- ja videotöötajate liidu International Quorum of Motion Picture Producers liige. 2025. aastast on ta [[Eesti Filmi Instituut|Eesti Filmi Instituudi]] nõukogu liige.&lt;ref&gt;[https://filmi.ee/wp-content/uploads/2025/03/Sihtasutuse-Eesti-Filmi-Instituut-noukogu-liikmete-maaramine.pdf Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut nõukogu
liikmete määramine] Kultuuriministri käskkiri, 12.02.2025.&lt;/ref&gt;

Ta oli alates 1999. aastast ka [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige.&lt;ref&gt;Jaan Ruus. [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/51286089/euroopa-filmiakadeemia-muutub-rahvalikumaks Euroopa filmiakadeemia muutub rahvalikumaks]. Delfi.ee, 08.11.2010.&lt;/ref&gt; 

==Muu ühiskonnategevus==
Artur Talvik on paljude aastate jooksul aidanud edendada [[Juminda poolsaar]]e kultuuri- ja majanduselu, olles Tapurla külaseltsi juht, Juminda poolsaare korrakaitse- ja merepäästerühma asutaja ja juht ning Juminda poolsaare seltsi kõneisik.&lt;ref&gt;[https://sonumitooja.ee/artur-talvik-kandideerib-eesti-vabaerakonna-juhiks/ Artur Talvik kandideerib Eesti Vabaerakonna juhiks]. Sõnumitooja, 15.03.2017.&lt;/ref&gt; 2007. aastal tunnustas [[Kuusalu vald]] teda [[Tapurla]] külla kodukino rajamise eest, 2009. aastal asutas ta Kass Arturi rändkino. Ta on kaasa löönud ka Tapurla sadamakai renoveerimisel. 2010. aastal pani ta tööle kogukonnaraadio eelkäijaks saanud raadio Tapurla.&lt;ref&gt;Birgit Itse. [https://jarvateataja.postimees.ee/830470/hirm-aitab-kontrollida Hirm aitab kontrollida] Järva Teataja, 05.05.2012.&lt;/ref&gt;

Talvik on üks 2019. aastal loodud Leesi Tarwitajate Ühisuse asutajaid ja selle juhatuse liikmeid. Ühisus on päästnud hävimisest ajaloolise Leesi poe, renoveerinud selle ja rajanud seda laiendades kohaliku külaelu keskuse. 2020. aastal pälvis ühisus [[Muinsuskaitseamet]]i aastapreemia aasta pärandihoidja kategoorias.&lt;ref&gt;Triin Reidla. [https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2026-03/Muinsuskaitse%20aastaraamat%202020.pdf (Muinsuskaitseameti
aastapreemiad]. Muinsuskaitse aastaraamat 2020. Vaadatud 26.07.2026.&lt;/ref&gt;

2012. aastal pälvis ta koos arhitekt [[Raul Vaiksoo]]ga Harjumaa Aasta Teo auhinna projekti &quot;[[Sajandi 100 võttepaika]]&quot; eestvedamise eest. Algatuse raames paigaldati maakondlike kaartidega filmiloolised mälestustahvlid Eesti paikadesse, kus on sajandi jooksul tehtud olulisi filmivõtteid (nt [[Taevaskoda|Taevaskotta]], [[Palamuse]]le, [[Muhu]] saarele, [[Sagadi]]sse, [[Kolgaküla|Kolgakülla]], [[Järva-Jaani]], [[Mustla]]sse jm).&lt;ref&gt;[https://sonumitooja.ee/tunnustus-harju-aasta-tegu-artur-talvikule-ja-raul-vaiksoole/ Tunnustus Harju aasta tegu Artur Talvikule ja Raul Vaiksoole]. Sõnumitooja, 20.12.2012.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Jaak Lõhmus. [https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2026-03/Muinsuskaitse%20aastaraamat%202020.pdf (Filmi)kaadrid
otsustavad kõik...] Muinsuskaitse aastaraamat 2020. Vaadatud 26.07.2026.&lt;/ref&gt; 

2013. aastal nimetati Artur Talvik Eesti ametlikuks vabatahtlikuks pärandisaadikuks (koos [[Dimitri Demjanov]]i, Ene Lukka-Jegikjani, [[Indrek Hargla]], [[Ivo Linna]], [[Katri Raik]]i, [[Kristiina Ehin]]i, [[Lauri Õunapuu]], [[Madle Lippus]]e, [[Marju Kõivupuu]] ja [[Sofia Joons]]iga).&lt;ref&gt;Riin Alatalu. [https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2026-03/Muinsuskaitse%20aastaraamat%202013.pdf Kultuuripärandi aasta 2013]. Muinsuskaitse aastaraamat 2013. Vaadatud 26.07.2026.&lt;/ref&gt;
{{Pooleli|aasta=2026|kuu=juuli}}

==Filmid==
===Režissöörina===
*&quot;Vene metalli ja USA dollari suudlus&quot; (1993, koos [[Rein Kotov]]iga)
*&quot;Ööliblika jõulud&quot; (1994, dokumentaalfilm, koos Rein Kotoviga)
*&quot;Intervjuu president Dudajeviga&quot; (1995, dokumentaalfilm, koos Toomas Kümmeliga)
*&quot;Vabadus või surm&quot; (1995)
*&quot;[[Baruto – tõlkes kaduma läinud]]&quot; (2009, dokumentaalfilm)
*&quot;Okupeeri oma müür&quot; (2013, dokumentaalfilm, koos Peeter Vihmaga)

===Produtsendina===
*&quot;Kõrbekuu&quot; (1999, lühimängufilm)
*&quot;Tulekummardajad&quot; (2000, dokumentaalfilm)
*&quot;Head käed&quot; (2001, mängufilm)
*&quot;[[Veepomm paksule kõutsile]]&quot; (2004, koos [[Gatis Upmalis]]ega, lastefilm)
*&quot;[[Kõrini!]]&quot; (2005, mängufilm)
*&quot;[[Kinnunen]]&quot; (2007, koos [[Aet Laigu]]ga)
*&quot;[[Detsembrikuumus]]&quot; (2008, mängufilm)
*&quot;[[Tondipoisid]]&quot; (2009, dokumentaalfilm)
*&quot;[[Okupeeri oma müür]]&quot; (2013, dokumentaalfilm, koos [[Peeter Vihma]]ga)

==Isiklikku==
Artur Talvik on [[Alice Talvik]]u ja [[Mati Talvik]]u poeg.

Ta on olnud abielus näitleja [[Epp Eespäev]]aga, neil on tütar Gertrud ja poeg Artur.

2008. aastal abiellus Artur Talvik perearst [[Anneli Kalle-Talvik|Anneli Kallega]]. Paari ühised lapsed on poeg Torm-Oskar (sündinud 2010) ja tütar Säde Alissa (sündinud 2014). Varasemast kooselust on ka Annelil kaks last: tütred Keit Arleen ja Hanna Karoliina.&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/70173567/artur-talvik-sai-taas-isaks-ja-pani-tutrekesele-sartsaka-nime Artur Talvik sai taas isaks ja pani tütrekesele särtsaka nime] Kroonika/Delfi, 17.11.2014.&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tahelaev-artur-talvik-141922 &quot;Tähelaev. Artur Talvik&quot;]. ETV, 29. jaanuar 2006
* [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/51164814/artur-talvik-lubage-torkida-puha-lehma Artur Talvik: Lubage torkida püha lehma], EPL / Delfi Arvamus, 8. aprill 2009 
* [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/30179605 Artur Talvik: Baruto on maailmas kuulsam kui Arvo Pärt], Eesti Ekspress, 1. aprill 2010
* [[Liivi Šein]], [http://www.epl.ee/artikkel/494558 &quot;Artur Talvik: ronib mäkke budistlikult&quot;], Eesti Päevaleht, 3. aprill 2010
* [[Teet Korsten]], [http://pr.pohjarannik.ee/?p=9600 &quot;Selleks, et maailma muuta, pead leidma mõttekaaslased&quot;]. Intervjuu Artur Talvikuga. Põhjarannik, 25. jaanuar 2014
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/kahekone-artur-talvik &quot;Kahekõne. Artur Talvik&quot;] ETV, 5. märts 2015
* [https://www.err.ee/826944/artur-talvik-ringvaatele-ma-ei-kandideeri-vabaerakonna-juhiks Artur Talvik &quot;Ringvaatele&quot;: ma ei kandideeri Vabaerakonna juhiks], ERR, 27. aprill 2018
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/esimene-stuudio-artur-talvik-elurikkuse-erakonna-eestvedaja &quot;Esimene stuudio. Artur Talvik, Elurikkuse erakonna eestvedaja&quot;], ETV, 13. november 2018 
* [https://eeter.err.ee/1609407775/filmitegija-artur-talvik-1990-ndatel-laoti-laaneliku-eesti-filmi-vundament Filmitegija Artur Talvik: 1990-ndatel laoti lääneliku Eesti filmi vundament] ERR Eeter, 26. juuli 2024 

{{Commons|Category:Artur Talvik}}

{{JÄRJESTA:Talvik, Artur}}
[[Kategooria:Eesti filmiprodutsendid]]
[[Kategooria:Eesti filmilavastajad]]
[[Kategooria:Eesti Tulevikuerakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Elurikkuse Erakonna poliitikud]]
[[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Vabaerakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1964]]</text>
      <sha1>eel6dp8vmjq6x7qbnoz3lbcac9miiba</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204928</id>
      <parentid>7204917</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T22:02:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7204928</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18339" sha1="0nn73xb8fd082pe7ekwuc11ssnmson2" xml:space="preserve">[[Pilt:RK Artur Talvik.jpg|pisi|Artur Talvik, 2015]]
'''Artur Talvik''' (sündinud [[13. juuni]]l [[1964]]) on eesti filmidokumentalist ja [[filmiprodutsent|-produtsent]] ning ühiskonnategelane. Ta oli [[XIII Riigikogu]] liige.

Talvik on maailma tippu jõudnud eesti sumolegendist [[Kaido Höövelson]]ist tehtud [[dokumentaalfilm]]i &quot;[[Baruto – tõlkes kaduma läinud]]&quot; (2009) [[stsenarist]], [[filmirežissöör|režissöör]] ja produtsent ning mängufilmi &quot;Detsembrikuumus&quot; (2008) produtsent. Ta on ka Juminda poolsaare kogukonna elu mitmekülgne edendaja.

==Haridus==
Artur Talvik on õppinud [[Tallinna 42. Keskkool|Tallinna 42.]], [[Tallinna 2. Keskkool|2.]] ja [[Tallinna 21. Keskkool|21. Keskkoolis]]&lt;ref&gt;Indrek Veiserik. [https://vana.kesknadal.ee/web/html/uudisedb29c.html Nädala juubilar Artut Talvik 50]. Kesknädal, 11.06.2014.&lt;/ref&gt; ning lõpetanud 1988. aastal näitleja erialal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] (13. lend, kursusejuhendaja [[Kalju Komissarov]]). 

==Töökäik==
Aastatel 1988–1992 oli ta [[Eesti Riiklik Nukuteater|Nukuteatri]] näitleja.&lt;ref&gt;[https://eestinoorsooteater.ee/e-raamat/lisad/02_naitlejad.html Eesti Riikliku Nukuteatri näitlejad 1952-2004]. Nukuteatri ajalugu. Vaadatud 24.07.2026.&lt;/ref&gt; 1992. aastal töötas ta reporterina [[Kuku Raadio|Kuku raadio]]s. 

Pärast seda on ta filmitegija ja -produtsendina löönud kaasa paljudes filmiprojektides. 

Ta on kuulunud filmi- ja meediaettevõtete [[Allfilm]] (1995–2004) ja [[Eetriüksus]] (2004–2009) ning kuulub ettevõtete Kass Arturi Postkontor (2005. aastast) ja Barto Tours (2013. aastast) omanike ja töötajate hulka.

Aastatel 2015–2019 oli ta Riigikogu XIII koosseisu liige. 

Pärast tipp-poliitikast lahkumist on ta senisest enam pühendunud Juminda poolsaarel maaelu edendamisele. Ta on üks 2019. aastal loodud Leesi Tarwitajate Ühisuse asutajaid ja selle juhatuse liikmeid.&lt;ref&gt;[https://ariregister.rik.ee/est/company/80573843/Leesi-Tarwitajate-%C3%9Chisus Leesi Tarwitajate Ühisus] E-äriregistris. Vaadatud 26.07.2026.&lt;/ref&gt;

Alates 2025. aastast on ta filmivaldkonna volitatud esindajana [[Eesti Filmi Instituut|Eesti Filmi Instituudi]] nõukogu liige.&lt;ref&gt;[https://filmi.ee/wp-content/uploads/2025/03/Sihtasutuse-Eesti-Filmi-Instituut-noukogu-liikmete-maaramine.pdf Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut nõukogu
liikmete määramine] Kultuuriministri käskkiri, 12.02.2025.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://filmi.ee/tegijale/instituut/noukogu/ Nõukogu] Eesti Filmi Instituudi koduleht. Vaadatud 30.07.2026.&lt;/ref&gt;

==Loominguline tegevus==
===Filmindus===
Talvik huvitus filmide tegemisest juba 1980. aastate lõpus. Ta enda sõnul oli tema filmitegijaks saamisel eriti suur roll režissöör [[Peeter Urbla]]l, kes kutsus Talviku rahvusvahelisse koostöötiimi põnevusfilmi &quot;[[Tallinn pimeduses]]&quot; režissööri (Ilkka Järvi-Laturi) assistendiks.&lt;ref&gt;[https://eeter.err.ee/1609407775/filmitegija-artur-talvik-1990-ndatel-laoti-laaneliku-eesti-filmi-vundament Filmitegija Artur Talvik: 1990-ndatel laoti lääneliku Eesti filmi vundament] ERR Eeter, 26.07.2024.&lt;/ref&gt; 

Talviku esimeseks režissööritööks sai dokumentaalfilm &quot;Vene metalli ja USA dollari suudlus&quot; (1993; kaasrežissöör [[Rein Kotov]]), mis käsitles Eestis 1990. aastate alguse metsikut metalliäri ja üleminekuperioodi kaost. 1994. aastal tegi ta koos Rein Kotoviga (kaasstsenaristi ja kaasrežissöörina) Eesti filmi ajalugu esimese kodumaise prostituudifilmiga &quot;Ööliblika jõulud&quot;, mis leidis rohket vastukaja meedias ja tõi tööpakkumisi välismaaltki.&lt;ref&gt;Elo Lindsalu. [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/50787012/hansaajastu-mitte-odavate-tudrukute-linn Hansaajastu, mitte odavate tüdrukute linn] Delfi Arvamus, 08.05.2000.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Kärt Hellerma. [https://www.sirp.ee/teel-paradiisi-lunastuse-liigid/ Teel paradiisi: lunastuse liigid] Sirp, 05.06.2009.&lt;/ref&gt;

1995. aastal sai ta filmidokumentalistina kätte ka sõjakolderistsed, kui käis koos [[Toomas Kümmel]]iga [[Tšetšeenia sõda|Tšetšeenia sõja]] sündmusi dokumenteerimas. Sündisid dokumentaalfilmid &quot;Intervjuu president [[Džohhar Dudajev|Dudajeviga]]&quot; (1995) ja &quot;Vabadus või surm&quot; (1995). Talvik ja Kümmel olid koos nende ajalooliste jäädvustuste stsenaristid, režissöörid ja intervjueerijad. Aastaid hiljem selgus, et nad olid isikut teadmata saanud taustal filmilindile ka Tšetšeenia hilisema juhi, venemeelse [[Ramzan Kadõrov]]i.&lt;ref&gt;Tiina Kaukvere. [https://www.postimees.ee/3741395/kuidas-eesti-ajakirjanikud-tsetseenia-sojas-kaisid-ja-onnega-pooleks-ellu-jaid Kuidas Eesti ajakirjanikud Tšetšeenia sõjas käisid ja õnnega pooleks ellu jäid]. Postimees.ee, 26.06.2016.&lt;/ref&gt;

Talviku osalusega mängufilmide seas on kaalukamad &quot;Detsembrikuumus&quot; ja &quot;Kõrini!&quot;, telemängufilmidest &quot;Kinnunen“, lisaks Berlinale põhiprogrammis osalenud ja auhinna võitnud &quot;Head käed&quot; ning lastefilm &quot;Veepomm paksule kõutsile&quot;.&lt;ref&gt;[https://www.efis.ee/person/3282 Artur Talvik] Eesti Filmi Andmebaasis. Vaadatud 26.07.2026.&lt;/ref&gt;

Ta on produtsendi ja režissöörina tootnud ka üle 250 telereklaami&lt;ref&gt;[https://eestielu.ca/et/artur-talvik-2019-estdocs-moderaator/ Artur Talvik 2019 EstDocs moderaator] Eesti Elu / Estonian Life, 25.10.2019.&lt;/ref&gt; ning dokumentaalsarju (&quot;Jürgensonid&quot;, 2001, 15 osa; &quot;Rolling Estonians&quot;, 2002–2004). Ta on juhendanud noori režissööre ETV dokumentaalsarja &quot;[[Eesti lood]]&quot; lühifilmide tegemisel (&quot;Hunt&quot; ja &quot;Kaetajad&quot; (2003, [[Priit Valkna]]); &quot;Sensatsiooniline Tartu Kevadbänd&quot; (2004, Madli Lääne) ning olnud rahvusvaheliste dokumentaalsarjade kaasprodutsent (&quot;Ateena ja Olümpia aarded&quot;, 2004, Suurbritannia).

2011. ja 2019. aastal oli ta [[Kanada]]s toimunud dokumentaalfilmifestivali [[EstDocs]] moderaator.&lt;ref&gt;[https://eestielu.ca/et/artur-talvik-2019-estdocs-moderaator/ Artur Talvik 2019 EstDocs moderaator] Eesti Elu / Estonian Life, 25.10.2019.&lt;/ref&gt;

===Isa saatesarja lõpuleviimine===
Kui [[Eesti Televisioon]]i ''grand old man'' [[Mati Talvik]] 2018. aastal suri, jäid tal oma ajaloolise saatesarja &quot;[[Ajavaod]]&quot; kümnenda hooaja kolm viimast osa lõpetamata. Saatesarja toimetaja ja režissöör palusid nende saadete tekste Mati asemel sisse lugema tema poja, diplomeeritud näitleja Artur Talviku. &quot;See oli üks veider lugemine ja kummaline tunne, kui see ettepanek tehti, aga ma mõtlesin, et teeme ära, et see on minupoolne lehvitus vanale,&quot; kommenteeris poeg.&lt;ref&gt;[https://eeter.err.ee/868913/artur-talvik-mulle-ei-meeldi-olla-savi-kellegi-teise-kates Artur Talvik: mulle ei meeldi olla savi kellegi teise kätes] ERR Eeter, 14.10.2018.&lt;/ref&gt;

===Muusika ja tants===
Noorpõlves musitseeris Talvik hevibändis Bess ning aastatel 1986–1988 oli üks ansambli [[Vanemõde]] soliste, kellena esines ka ETV noortesaates &quot;[[Noortestuudio pärastlõuna]]&quot; (1986).&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/foto/vaata/artur-talvik-309458 Artur Talvik ansambli Vanemõde solistina]. ERR Arhiiv, 13.11.1986.&lt;/ref&gt;

2011. aastal osales ta kitarristi ja lauljana [[Kanal 2]] viieosalises eksperimentaalses saatesarjas &quot;Poliitbänd&quot;, kus kuus eri vaadetega poliitikasse pürgijat pandi enne Riigikogu valimisi ühisel eesmärgil muusikat tegema. [[Antti Kammiste]] juhendamisel musitseerisid seal ansamblina [[Erki Nool]] (IRL), [[Andres Anvelt]] (SDE), [[Kalle Palling]] (Reformierakond), [[Aivar Riisalu]] (Keskerakond), [[Taavi Pirk]] (Rahvaliit) ja Artur Talvik (üksikkandidaat roheliste nimekirjas). Sari kulmineerus avaliku kontserdiga rokiklubis [[Rock Café]].&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/melu/413264/poorane-poliitband-jouab-ekraanile Pöörane &quot;Poliitbänd&quot; jõuab ekraanile]. Õhtuleht.ee, 03.02.2011.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://kanal2.ee/et/n/37536 Pöörane &quot;Poliitbänd&quot; andis megakontserdi!] Kanal 2, 05.03.2011.&lt;/ref&gt;

2012. aastal esines ta üllatuslaulusolistina džässivirtuoos [[Villu Veski]] juubelikontserdil, kus esitas muu hulgas [[Pink Floyd]]i repertuaarist laulu &quot;Time&quot;.&lt;ref&gt;Igor Garšnek. [https://www.sirp.ee/staaride-paraad/ Staaride paraad] Sirp, 26.01.2012.&lt;/ref&gt;
 
Alates 2020. aastatest on ta koos abikaasaga tegutsenud [[Argentina tango]] tantsijate kogukonnas nii tantsijana kui ka meringode ja muude tangoürituste propageerijana.&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/hommik-anuga-401 &quot;Hommik Anuga&quot;]. ETV, 28.12.2025.&lt;/ref&gt;

====Saatesarja &quot;Laulud tähtedega&quot; võitja====
2010. aastal võistles ta avaliku elu tegelasena [[TV3]] meelelahutussaates &quot;[[Laulud tähtedega]]&quot;, kus tema laulupartneriks oli [[Lenna Kuurmaa]]. Nende esitatud palade seas olid &quot;[[Anarchy in the U.K.]]&quot;, &quot;You Are So Beautiful&quot;, &quot;Roxanne&quot;, &quot;I Still Haven't Found What I'm Looking For&quot; ja &quot;Vale lugu&quot; ning finaalis kõlasid &quot;[[Cool Vibes]]&quot;, &quot;Kirilinnu laul&quot; ja [[Tõnis Mägi|Tõnis Mäe]] &quot;Ilus oled, isamaa&quot; (koos [[WAF koor]]iga).

Talviku ja Kuurmaa duett tuli hooaja üldvõitjaks ning annetas 300 000-kroonise võiduraha [[Heateo Sihtasutus]]e kaudu [[Anni Akadeemia]]le.&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/31079015/laulud-tahtedega-voitjapaar-on-lenna-ja-artur-kas-oled-otsusega-rahul &quot;Laulud tähtedega&quot; võitjapaar on Lenna ja Artur! Kas oled otsusega rahul?] Kroonika/Delfi, 16.05.2010.&lt;/ref&gt;

== Poliitiline tegevus ==
Teinud varem koostööd Eestis rohelist mõtteviisi esindanud ühendustega, kuulus Artur Talvik aastatel 2017–2018 hoopis [[Eesti Vabaerakond|Eesti Vabaerakonda]] ja oli selle esimees. Ta lahkus 2018. aastal Vabaerakonnast, aga mitte selle Riigikogu fraktsioonist. Ta oli üks 2018. aastal loodud [[Elurikkuse Erakond|Elurikkuse erakonna]] asutajaid ja aastatel 2018–2020 selle liige. Seejärel oli ta aastatel 2020–2022 Eesti Tulevikuerakonna (mis tekkis Vabaerakonna ja Elurikkuse Erakonna ühinemisel) liige.

[[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta parteitu üksikkandidaadina [[Erakond Eestimaa Rohelised|erakonna Eestimaa Rohelised]] nimekirjas Harju- ja Raplamaal ning sai 2957 häält. [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta [[Vabaerakond|Vabaerakonna]] nimekirjas ja sai samas ringkonnas 7307 häälega isikumandaadi. 

Aastatel 2015–2019 oli ta Riigikogu liige. Riigikogus juhtis ta [[Tallinna Sadam]]a uurimiskomisjoni (2015–2016), oli korruptsioonivastase erikomisjoni esimees (2015–2017) ja kuulus ka maaelukomisjoni.

[[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta [[Valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] (Harju- ja Raplamaa) Elurikkuse Erakonna esinumbrina. Ta sai 821 häält, millega valituks ei osutunud.&lt;ref&gt;[https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-4-voting-result.html Valimisringkond nr 4. Harju- ja Raplamaa] Riigikogu valimised 2019.&lt;/ref&gt;

==Tegevus erialaühendustes==
Talvik on olnud [[Eesti Filmi Sihtasutus]]e (EFSA) nõukogu esimees (1999–2001). Tema eestvedamisel toimus EFSA-s reform, mille tulemusel võeti kasutusele nn peaeksperdi süsteem. Ta on avalikes seisukohavõttudes väljendanud muret, et filmindusvaldkonna otsusetegijate hulka määratakse liiga palju filminduskaugeid tegelasi, ning teinud muidki muudatusettepanekuid, tuues võrdluseks Põhjamaade filminduses läbi proovitud haldussüsteeme ja saadud kogemusi.&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/1126778/artur-talvik-naksi-muru-rohujuuretasand Artur Talvik: näksi muru, rohujuuretasand!] Postimees.ee, 05.02.2013.&lt;/ref&gt; 

Ta on olnud Eesti Filmi- ja Videostuudiote Liidu esimees (1999), Eesti Filmitootjate Liidu liige ning rahvusvahelise filmi- ja videotöötajate liidu International Quorum of Motion Picture Producers liige. 2025. aastast on ta [[Eesti Filmi Instituut|Eesti Filmi Instituudi]] nõukogu liige.&lt;ref&gt;[https://filmi.ee/wp-content/uploads/2025/03/Sihtasutuse-Eesti-Filmi-Instituut-noukogu-liikmete-maaramine.pdf Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut nõukogu
liikmete määramine] Kultuuriministri käskkiri, 12.02.2025.&lt;/ref&gt;

Ta oli alates 1999. aastast ka [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige.&lt;ref&gt;Jaan Ruus. [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/51286089/euroopa-filmiakadeemia-muutub-rahvalikumaks Euroopa filmiakadeemia muutub rahvalikumaks]. Delfi.ee, 08.11.2010.&lt;/ref&gt; 

==Muu ühiskonnategevus==
Artur Talvik on paljude aastate jooksul aidanud edendada [[Juminda poolsaar]]e kultuuri- ja majanduselu, olles Tapurla külaseltsi juht, Juminda poolsaare korrakaitse- ja merepäästerühma asutaja ja juht ning Juminda poolsaare seltsi kõneisik.&lt;ref&gt;[https://sonumitooja.ee/artur-talvik-kandideerib-eesti-vabaerakonna-juhiks/ Artur Talvik kandideerib Eesti Vabaerakonna juhiks]. Sõnumitooja, 15.03.2017.&lt;/ref&gt; 2007. aastal tunnustas [[Kuusalu vald]] teda [[Tapurla]] külla kodukino rajamise eest, 2009. aastal asutas ta Kass Arturi rändkino. Ta on kaasa löönud ka Tapurla sadamakai renoveerimisel. 2010. aastal pani ta tööle kogukonnaraadio eelkäijaks saanud raadio Tapurla.&lt;ref&gt;Birgit Itse. [https://jarvateataja.postimees.ee/830470/hirm-aitab-kontrollida Hirm aitab kontrollida] Järva Teataja, 05.05.2012.&lt;/ref&gt;

Talvik on üks 2019. aastal loodud Leesi Tarwitajate Ühisuse asutajaid ja selle juhatuse liikmeid. Ühisus on päästnud hävimisest ajaloolise Leesi poe, renoveerinud selle ja rajanud seda laiendades kohaliku külaelu keskuse. 2020. aastal pälvis ühisus [[Muinsuskaitseamet]]i aastapreemia aasta pärandihoidja kategoorias.&lt;ref&gt;Triin Reidla. [https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2026-03/Muinsuskaitse%20aastaraamat%202020.pdf (Muinsuskaitseameti
aastapreemiad]. Muinsuskaitse aastaraamat 2020. Vaadatud 26.07.2026.&lt;/ref&gt;

2012. aastal pälvis ta koos arhitekt [[Raul Vaiksoo]]ga Harjumaa Aasta Teo auhinna projekti &quot;[[Sajandi 100 võttepaika]]&quot; eestvedamise eest. Algatuse raames paigaldati maakondlike kaartidega filmiloolised mälestustahvlid Eesti paikadesse, kus on sajandi jooksul tehtud olulisi filmivõtteid (nt [[Taevaskoda|Taevaskotta]], [[Palamuse]]le, [[Muhu]] saarele, [[Sagadi]]sse, [[Kolgaküla|Kolgakülla]], [[Järva-Jaani]], [[Mustla]]sse jm).&lt;ref&gt;[https://sonumitooja.ee/tunnustus-harju-aasta-tegu-artur-talvikule-ja-raul-vaiksoole/ Tunnustus Harju aasta tegu Artur Talvikule ja Raul Vaiksoole]. Sõnumitooja, 20.12.2012.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Jaak Lõhmus. [https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2026-03/Muinsuskaitse%20aastaraamat%202020.pdf (Filmi)kaadrid
otsustavad kõik...] Muinsuskaitse aastaraamat 2020. Vaadatud 26.07.2026.&lt;/ref&gt; 

2013. aastal nimetati Artur Talvik Eesti ametlikuks vabatahtlikuks pärandisaadikuks (koos [[Dimitri Demjanov]]i, Ene Lukka-Jegikjani, [[Indrek Hargla]], [[Ivo Linna]], [[Katri Raik]]i, [[Kristiina Ehin]]i, [[Lauri Õunapuu]], [[Madle Lippus]]e, [[Marju Kõivupuu]] ja [[Sofia Joons]]iga).&lt;ref&gt;Riin Alatalu. [https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2026-03/Muinsuskaitse%20aastaraamat%202013.pdf Kultuuripärandi aasta 2013]. Muinsuskaitse aastaraamat 2013. Vaadatud 26.07.2026.&lt;/ref&gt;
{{Pooleli|aasta=2026|kuu=juuli}}

==Filmid==
===Režissöörina===
*&quot;Vene metalli ja USA dollari suudlus&quot; (1993, koos [[Rein Kotov]]iga)
*&quot;Ööliblika jõulud&quot; (1994, dokumentaalfilm, koos Rein Kotoviga)
*&quot;Intervjuu president Dudajeviga&quot; (1995, dokumentaalfilm, koos Toomas Kümmeliga)
*&quot;Vabadus või surm&quot; (1995)
*&quot;[[Baruto – tõlkes kaduma läinud]]&quot; (2009, dokumentaalfilm)
*&quot;Okupeeri oma müür&quot; (2013, dokumentaalfilm, koos Peeter Vihmaga)

===Produtsendina===
*&quot;Kõrbekuu&quot; (1999, lühimängufilm)
*&quot;Tulekummardajad&quot; (2000, dokumentaalfilm)
*&quot;Head käed&quot; (2001, mängufilm)
*&quot;[[Veepomm paksule kõutsile]]&quot; (2004, koos [[Gatis Upmalis]]ega, lastefilm)
*&quot;[[Kõrini!]]&quot; (2005, mängufilm)
*&quot;[[Kinnunen]]&quot; (2007, koos [[Aet Laigu]]ga)
*&quot;[[Detsembrikuumus]]&quot; (2008, mängufilm)
*&quot;[[Tondipoisid]]&quot; (2009, dokumentaalfilm)
*&quot;[[Okupeeri oma müür]]&quot; (2013, dokumentaalfilm, koos [[Peeter Vihma]]ga)

==Isiklikku==
Artur Talvik on [[Alice Talvik]]u ja [[Mati Talvik]]u poeg.

Ta on olnud abielus näitleja [[Epp Eespäev]]aga, neil on tütar Gertrud ja poeg Artur.

2008. aastal abiellus Artur Talvik perearst [[Anneli Kalle-Talvik|Anneli Kallega]]. Paari ühised lapsed on poeg Torm-Oskar (sündinud 2010) ja tütar Säde Alissa (sündinud 2014). Varasemast kooselust on ka Annelil kaks last: tütred Keit Arleen ja Hanna Karoliina.&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/70173567/artur-talvik-sai-taas-isaks-ja-pani-tutrekesele-sartsaka-nime Artur Talvik sai taas isaks ja pani tütrekesele särtsaka nime] Kroonika/Delfi, 17.11.2014.&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tahelaev-artur-talvik-141922 &quot;Tähelaev. Artur Talvik&quot;]. ETV, 29. jaanuar 2006
* [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/51164814/artur-talvik-lubage-torkida-puha-lehma Artur Talvik: Lubage torkida püha lehma], EPL / Delfi Arvamus, 8. aprill 2009 
* [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/30179605 Artur Talvik: Baruto on maailmas kuulsam kui Arvo Pärt], Eesti Ekspress, 1. aprill 2010
* [[Liivi Šein]], [http://www.epl.ee/artikkel/494558 &quot;Artur Talvik: ronib mäkke budistlikult&quot;], Eesti Päevaleht, 3. aprill 2010
* [[Teet Korsten]], [http://pr.pohjarannik.ee/?p=9600 &quot;Selleks, et maailma muuta, pead leidma mõttekaaslased&quot;]. Intervjuu Artur Talvikuga. Põhjarannik, 25. jaanuar 2014
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/kahekone-artur-talvik &quot;Kahekõne. Artur Talvik&quot;] ETV, 5. märts 2015
* [https://www.err.ee/826944/artur-talvik-ringvaatele-ma-ei-kandideeri-vabaerakonna-juhiks Artur Talvik &quot;Ringvaatele&quot;: ma ei kandideeri Vabaerakonna juhiks], ERR, 27. aprill 2018
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/esimene-stuudio-artur-talvik-elurikkuse-erakonna-eestvedaja &quot;Esimene stuudio. Artur Talvik, Elurikkuse erakonna eestvedaja&quot;], ETV, 13. november 2018 
* [https://eeter.err.ee/1609407775/filmitegija-artur-talvik-1990-ndatel-laoti-laaneliku-eesti-filmi-vundament Filmitegija Artur Talvik: 1990-ndatel laoti lääneliku Eesti filmi vundament] ERR Eeter, 26. juuli 2024 

{{Commons|Category:Artur Talvik}}

{{JÄRJESTA:Talvik, Artur}}
[[Kategooria:Eesti filmiprodutsendid]]
[[Kategooria:Eesti filmilavastajad]]
[[Kategooria:Eesti Tulevikuerakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Elurikkuse Erakonna poliitikud]]
[[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Vabaerakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1964]]</text>
      <sha1>0nn73xb8fd082pe7ekwuc11ssnmson2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204947</id>
      <parentid>7204928</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T22:37:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <comment>Improsari &quot;Vilde tee&quot;</comment>
      <origin>7204947</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19344" sha1="bnlbgnmwrrby303vnpyjzo1jp783q2r" xml:space="preserve">[[Pilt:RK Artur Talvik.jpg|pisi|Artur Talvik, 2015]]
'''Artur Talvik''' (sündinud [[13. juuni]]l [[1964]]) on eesti filmidokumentalist ja [[filmiprodutsent|-produtsent]] ning ühiskonnategelane. Ta oli [[XIII Riigikogu]] liige.

Talvik on maailma tippu jõudnud eesti sumolegendist [[Kaido Höövelson]]ist tehtud [[dokumentaalfilm]]i &quot;[[Baruto – tõlkes kaduma läinud]]&quot; (2009) [[stsenarist]], [[filmirežissöör|režissöör]] ja produtsent ning mängufilmi &quot;Detsembrikuumus&quot; (2008) produtsent. Ta on ka Juminda poolsaare kogukonna elu mitmekülgne edendaja.

==Haridus==
Artur Talvik on õppinud [[Tallinna 42. Keskkool|Tallinna 42.]], [[Tallinna 2. Keskkool|2.]] ja [[Tallinna 21. Keskkool|21. Keskkoolis]]&lt;ref&gt;Indrek Veiserik. [https://vana.kesknadal.ee/web/html/uudisedb29c.html Nädala juubilar Artut Talvik 50]. Kesknädal, 11.06.2014.&lt;/ref&gt; ning lõpetanud 1988. aastal näitleja erialal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] (13. lend, kursusejuhendaja [[Kalju Komissarov]]). 

==Töökäik==
Aastatel 1988–1992 oli ta [[Eesti Riiklik Nukuteater|Nukuteatri]] näitleja.&lt;ref&gt;[https://eestinoorsooteater.ee/e-raamat/lisad/02_naitlejad.html Eesti Riikliku Nukuteatri näitlejad 1952-2004]. Nukuteatri ajalugu. Vaadatud 24.07.2026.&lt;/ref&gt; 1992. aastal töötas ta reporterina [[Kuku Raadio|Kuku raadio]]s. 

Pärast seda on ta filmitegija ja -produtsendina löönud kaasa paljudes filmiprojektides. 

Ta on kuulunud filmi- ja meediaettevõtete [[Allfilm]] (1995–2004) ja [[Eetriüksus]] (2004–2009) ning kuulub ettevõtete Kass Arturi Postkontor (2005. aastast) ja Barto Tours (2013. aastast) omanike ja töötajate hulka.

Aastatel 2015–2019 oli ta Riigikogu XIII koosseisu liige. 

Pärast tipp-poliitikast lahkumist on ta senisest enam pühendunud Juminda poolsaarel maaelu edendamisele. Ta on üks 2019. aastal loodud Leesi Tarwitajate Ühisuse asutajaid ja selle juhatuse liikmeid.&lt;ref&gt;[https://ariregister.rik.ee/est/company/80573843/Leesi-Tarwitajate-%C3%9Chisus Leesi Tarwitajate Ühisus] E-äriregistris. Vaadatud 26.07.2026.&lt;/ref&gt;

Alates 2025. aastast on ta filmivaldkonna volitatud esindajana [[Eesti Filmi Instituut|Eesti Filmi Instituudi]] nõukogu liige.&lt;ref&gt;[https://filmi.ee/wp-content/uploads/2025/03/Sihtasutuse-Eesti-Filmi-Instituut-noukogu-liikmete-maaramine.pdf Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut nõukogu
liikmete määramine] Kultuuriministri käskkiri, 12.02.2025.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://filmi.ee/tegijale/instituut/noukogu/ Nõukogu] Eesti Filmi Instituudi koduleht. Vaadatud 30.07.2026.&lt;/ref&gt;

==Loominguline tegevus==
===Filmindus===
Talvik huvitus filmide tegemisest juba 1980. aastate lõpus. Ta enda sõnul oli tema filmitegijaks saamisel eriti suur roll režissöör [[Peeter Urbla]]l, kes kutsus Talviku rahvusvahelisse koostöötiimi põnevusfilmi &quot;[[Tallinn pimeduses]]&quot; režissööri (Ilkka Järvi-Laturi) assistendiks.&lt;ref&gt;[https://eeter.err.ee/1609407775/filmitegija-artur-talvik-1990-ndatel-laoti-laaneliku-eesti-filmi-vundament Filmitegija Artur Talvik: 1990-ndatel laoti lääneliku Eesti filmi vundament] ERR Eeter, 26.07.2024.&lt;/ref&gt; 

Talviku esimeseks režissööritööks sai dokumentaalfilm &quot;Vene metalli ja USA dollari suudlus&quot; (1993; kaasrežissöör [[Rein Kotov]]), mis käsitles Eestis 1990. aastate alguse metsikut metalliäri ja üleminekuperioodi kaost. 1994. aastal tegi ta koos Rein Kotoviga (kaasstsenaristi ja kaasrežissöörina) Eesti filmi ajalugu esimese kodumaise prostituudifilmiga &quot;Ööliblika jõulud&quot;, mis leidis rohket vastukaja meedias ja tõi tööpakkumisi välismaaltki.&lt;ref&gt;Elo Lindsalu. [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/50787012/hansaajastu-mitte-odavate-tudrukute-linn Hansaajastu, mitte odavate tüdrukute linn] Delfi Arvamus, 08.05.2000.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Kärt Hellerma. [https://www.sirp.ee/teel-paradiisi-lunastuse-liigid/ Teel paradiisi: lunastuse liigid] Sirp, 05.06.2009.&lt;/ref&gt;

1995. aastal sai ta filmidokumentalistina kätte ka sõjakolderistsed, kui käis koos [[Toomas Kümmel]]iga [[Tšetšeenia sõda|Tšetšeenia sõja]] sündmusi dokumenteerimas. Sündisid dokumentaalfilmid &quot;Intervjuu president [[Džohhar Dudajev|Dudajeviga]]&quot; (1995) ja &quot;Vabadus või surm&quot; (1995). Talvik ja Kümmel olid koos nende ajalooliste jäädvustuste stsenaristid, režissöörid ja intervjueerijad. Aastaid hiljem selgus, et nad olid isikut teadmata saanud taustal filmilindile ka Tšetšeenia hilisema juhi, venemeelse [[Ramzan Kadõrov]]i.&lt;ref&gt;Tiina Kaukvere. [https://www.postimees.ee/3741395/kuidas-eesti-ajakirjanikud-tsetseenia-sojas-kaisid-ja-onnega-pooleks-ellu-jaid Kuidas Eesti ajakirjanikud Tšetšeenia sõjas käisid ja õnnega pooleks ellu jäid]. Postimees.ee, 26.06.2016.&lt;/ref&gt;

Talviku osalusega mängufilmide seas on kaalukamad &quot;Detsembrikuumus&quot; ja &quot;Kõrini!&quot;, telemängufilmidest &quot;Kinnunen“, lisaks Berlinale põhiprogrammis osalenud ja auhinna võitnud &quot;Head käed&quot; ning lastefilm &quot;Veepomm paksule kõutsile&quot;.&lt;ref&gt;[https://www.efis.ee/person/3282 Artur Talvik] Eesti Filmi Andmebaasis. Vaadatud 26.07.2026.&lt;/ref&gt;

Ta on produtsendi ja režissöörina tootnud ka üle 250 telereklaami&lt;ref&gt;[https://eestielu.ca/et/artur-talvik-2019-estdocs-moderaator/ Artur Talvik 2019 EstDocs moderaator] Eesti Elu / Estonian Life, 25.10.2019.&lt;/ref&gt; ning dokumentaalsarju (&quot;Jürgensonid&quot;, 2001, 15 osa; &quot;Rolling Estonians&quot;, 2002–2004). Ta on juhendanud noori režissööre ETV dokumentaalsarja &quot;[[Eesti lood]]&quot; lühifilmide tegemisel (&quot;Hunt&quot; ja &quot;Kaetajad&quot; (2003, [[Priit Valkna]]); &quot;Sensatsiooniline Tartu Kevadbänd&quot; (2004, Madli Lääne) ning olnud rahvusvaheliste dokumentaalsarjade kaasprodutsent (&quot;Ateena ja Olümpia aarded&quot;, 2004, Suurbritannia).

2011. ja 2019. aastal oli ta [[Kanada]]s toimunud dokumentaalfilmifestivali [[EstDocs]] moderaator.&lt;ref&gt;[https://eestielu.ca/et/artur-talvik-2019-estdocs-moderaator/ Artur Talvik 2019 EstDocs moderaator] Eesti Elu / Estonian Life, 25.10.2019.&lt;/ref&gt;

===Isa saatesarja lõpuleviimine===
Kui [[Eesti Televisioon]]i ''grand old man'' [[Mati Talvik]] 2018. aastal suri, jäid tal oma ajaloolise saatesarja &quot;[[Ajavaod]]&quot; kümnenda hooaja kolm viimast osa lõpetamata. Saatesarja toimetaja ja režissöör palusid nende saadete tekste Mati asemel sisse lugema tema poja, diplomeeritud näitleja Artur Talviku. &quot;See oli üks veider lugemine ja kummaline tunne, kui see ettepanek tehti, aga ma mõtlesin, et teeme ära, et see on minupoolne lehvitus vanale,&quot; kommenteeris poeg.&lt;ref&gt;[https://eeter.err.ee/868913/artur-talvik-mulle-ei-meeldi-olla-savi-kellegi-teise-kates Artur Talvik: mulle ei meeldi olla savi kellegi teise kätes] ERR Eeter, 14.10.2018.&lt;/ref&gt;

===Improvisatsioonikomöödia juhtimine===
Aastatel 2009–2010 oli Artur Talvik [[TV3]] [[Improvisatsiooniline teater|improvisatsioonilise]] [[komöödia]]sarja &quot;[[Vilde tee (telesaade)|Vilde tee]]&quot; [[lavastaja]] ja saatejuht, kelle ülesanne oli kaadritaguse mängujuhina anda sketšides osalevatele näitlejatele jooksvalt uusi ülesandeid ja tuua nende tegevusse ootamatuid pöördeid. Telesaated sündisid otse [[Endla (teater)|Pärnu teatri]] laval publiku ees loodava etendusena. Näitetrupi põhikoosseisu kuulusid [[Piret Laurimaa]], [[Sepo Seeman]], [[Ago Anderson]] ja [[Triin Lepik]], külalisnäitlejatena lõid kaasa [[Peeter Oja]], [[Jüri Vlassov]], [[Madis Milling]], [[Hannes Võrno]], [[Henrik Normann]] ja paljud teised tuntud komöödianäitlejad.&lt;ref&gt;[https://www.tv3.ee/3-portaal/teleretro/kas-maletad-veel-legendaarne-teleseriaal-vilde-tee-jouab-taas-vaatajateni/ Kas mäletad veel? Legendaarne teleseriaal “Vilde tee” jõuab taas vaatajateni] TV3 koduleht, 21.01.2024.&lt;/ref&gt;

===Muusika ja tants===
Noorpõlves musitseeris Talvik hevibändis Bess ning aastatel 1986–1988 oli üks ansambli [[Vanemõde]] soliste, kellena esines ka ETV noortesaates &quot;[[Noortestuudio pärastlõuna]]&quot; (1986).&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/foto/vaata/artur-talvik-309458 Artur Talvik ansambli Vanemõde solistina]. ERR Arhiiv, 13.11.1986.&lt;/ref&gt;

2011. aastal osales ta kitarristi ja lauljana [[Kanal 2]] viieosalises eksperimentaalses saatesarjas &quot;Poliitbänd&quot;, kus kuus eri vaadetega poliitikasse pürgijat pandi enne Riigikogu valimisi ühisel eesmärgil muusikat tegema. [[Antti Kammiste]] juhendamisel musitseerisid seal ansamblina [[Erki Nool]] (IRL), [[Andres Anvelt]] (SDE), [[Kalle Palling]] (Reformierakond), [[Aivar Riisalu]] (Keskerakond), [[Taavi Pirk]] (Rahvaliit) ja Artur Talvik (üksikkandidaat roheliste nimekirjas). Sari kulmineerus avaliku kontserdiga rokiklubis [[Rock Café]].&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/melu/413264/poorane-poliitband-jouab-ekraanile Pöörane &quot;Poliitbänd&quot; jõuab ekraanile]. Õhtuleht.ee, 03.02.2011.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://kanal2.ee/et/n/37536 Pöörane &quot;Poliitbänd&quot; andis megakontserdi!] Kanal 2, 05.03.2011.&lt;/ref&gt;

2012. aastal esines ta üllatuslaulusolistina džässivirtuoos [[Villu Veski]] juubelikontserdil, kus esitas muu hulgas [[Pink Floyd]]i repertuaarist laulu &quot;Time&quot;.&lt;ref&gt;Igor Garšnek. [https://www.sirp.ee/staaride-paraad/ Staaride paraad] Sirp, 26.01.2012.&lt;/ref&gt;
 
Alates 2020. aastatest on ta koos abikaasaga tegutsenud [[Argentina tango]] tantsijate kogukonnas nii tantsijana kui ka meringode ja muude tangoürituste propageerijana.&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/hommik-anuga-401 &quot;Hommik Anuga&quot;]. ETV, 28.12.2025.&lt;/ref&gt;

====Saatesarja &quot;Laulud tähtedega&quot; võitja====
2010. aastal võistles ta avaliku elu tegelasena [[TV3]] meelelahutussaates &quot;[[Laulud tähtedega]]&quot;, kus tema laulupartneriks oli [[Lenna Kuurmaa]]. Nende esitatud palade seas olid &quot;[[Anarchy in the U.K.]]&quot;, &quot;You Are So Beautiful&quot;, &quot;Roxanne&quot;, &quot;I Still Haven't Found What I'm Looking For&quot; ja &quot;Vale lugu&quot; ning finaalis kõlasid &quot;[[Cool Vibes]]&quot;, &quot;Kirilinnu laul&quot; ja [[Tõnis Mägi|Tõnis Mäe]] &quot;Ilus oled, isamaa&quot; (koos [[WAF koor]]iga).

Talviku ja Kuurmaa duett tuli hooaja üldvõitjaks ning annetas 300 000-kroonise võiduraha [[Heateo Sihtasutus]]e kaudu [[Anni Akadeemia]]le.&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/31079015/laulud-tahtedega-voitjapaar-on-lenna-ja-artur-kas-oled-otsusega-rahul &quot;Laulud tähtedega&quot; võitjapaar on Lenna ja Artur! Kas oled otsusega rahul?] Kroonika/Delfi, 16.05.2010.&lt;/ref&gt;

== Poliitiline tegevus ==
Teinud varem koostööd Eestis rohelist mõtteviisi esindanud ühendustega, kuulus Artur Talvik aastatel 2017–2018 hoopis [[Eesti Vabaerakond|Eesti Vabaerakonda]] ja oli selle esimees. Ta lahkus 2018. aastal Vabaerakonnast, aga mitte selle Riigikogu fraktsioonist. Ta oli üks 2018. aastal loodud [[Elurikkuse Erakond|Elurikkuse erakonna]] asutajaid ja aastatel 2018–2020 selle liige. Seejärel oli ta aastatel 2020–2022 Eesti Tulevikuerakonna (mis tekkis Vabaerakonna ja Elurikkuse Erakonna ühinemisel) liige.

[[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta parteitu üksikkandidaadina [[Erakond Eestimaa Rohelised|erakonna Eestimaa Rohelised]] nimekirjas Harju- ja Raplamaal ning sai 2957 häält. [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta [[Vabaerakond|Vabaerakonna]] nimekirjas ja sai samas ringkonnas 7307 häälega isikumandaadi. 

Aastatel 2015–2019 oli ta Riigikogu liige. Riigikogus juhtis ta [[Tallinna Sadam]]a uurimiskomisjoni (2015–2016), oli korruptsioonivastase erikomisjoni esimees (2015–2017) ja kuulus ka maaelukomisjoni.

[[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta [[Valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] (Harju- ja Raplamaa) Elurikkuse Erakonna esinumbrina. Ta sai 821 häält, millega valituks ei osutunud.&lt;ref&gt;[https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-4-voting-result.html Valimisringkond nr 4. Harju- ja Raplamaa] Riigikogu valimised 2019.&lt;/ref&gt;

==Tegevus erialaühendustes==
Talvik on olnud [[Eesti Filmi Sihtasutus]]e (EFSA) nõukogu esimees (1999–2001). Tema eestvedamisel toimus EFSA-s reform, mille tulemusel võeti kasutusele nn peaeksperdi süsteem. Ta on avalikes seisukohavõttudes väljendanud muret, et filmindusvaldkonna otsusetegijate hulka määratakse liiga palju filminduskaugeid tegelasi, ning teinud muidki muudatusettepanekuid, tuues võrdluseks Põhjamaade filminduses läbi proovitud haldussüsteeme ja saadud kogemusi.&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/1126778/artur-talvik-naksi-muru-rohujuuretasand Artur Talvik: näksi muru, rohujuuretasand!] Postimees.ee, 05.02.2013.&lt;/ref&gt; 

Ta on olnud Eesti Filmi- ja Videostuudiote Liidu esimees (1999), Eesti Filmitootjate Liidu liige ning rahvusvahelise filmi- ja videotöötajate liidu International Quorum of Motion Picture Producers liige. 2025. aastast on ta [[Eesti Filmi Instituut|Eesti Filmi Instituudi]] nõukogu liige.&lt;ref&gt;[https://filmi.ee/wp-content/uploads/2025/03/Sihtasutuse-Eesti-Filmi-Instituut-noukogu-liikmete-maaramine.pdf Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut nõukogu
liikmete määramine] Kultuuriministri käskkiri, 12.02.2025.&lt;/ref&gt;

Ta oli alates 1999. aastast ka [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige.&lt;ref&gt;Jaan Ruus. [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/51286089/euroopa-filmiakadeemia-muutub-rahvalikumaks Euroopa filmiakadeemia muutub rahvalikumaks]. Delfi.ee, 08.11.2010.&lt;/ref&gt; 

==Muu ühiskonnategevus==
Artur Talvik on paljude aastate jooksul aidanud edendada [[Juminda poolsaar]]e kultuuri- ja majanduselu, olles Tapurla külaseltsi juht, Juminda poolsaare korrakaitse- ja merepäästerühma asutaja ja juht ning Juminda poolsaare seltsi kõneisik.&lt;ref&gt;[https://sonumitooja.ee/artur-talvik-kandideerib-eesti-vabaerakonna-juhiks/ Artur Talvik kandideerib Eesti Vabaerakonna juhiks]. Sõnumitooja, 15.03.2017.&lt;/ref&gt; 2007. aastal tunnustas [[Kuusalu vald]] teda [[Tapurla]] külla kodukino rajamise eest, 2009. aastal asutas ta Kass Arturi rändkino. Ta on kaasa löönud ka Tapurla sadamakai renoveerimisel. 2010. aastal pani ta tööle kogukonnaraadio eelkäijaks saanud raadio Tapurla.&lt;ref&gt;Birgit Itse. [https://jarvateataja.postimees.ee/830470/hirm-aitab-kontrollida Hirm aitab kontrollida] Järva Teataja, 05.05.2012.&lt;/ref&gt;

Talvik on üks 2019. aastal loodud Leesi Tarwitajate Ühisuse asutajaid ja selle juhatuse liikmeid. Ühisus on päästnud hävimisest ajaloolise Leesi poe, renoveerinud selle ja rajanud seda laiendades kohaliku külaelu keskuse. 2020. aastal pälvis ühisus [[Muinsuskaitseamet]]i aastapreemia aasta pärandihoidja kategoorias.&lt;ref&gt;Triin Reidla. [https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2026-03/Muinsuskaitse%20aastaraamat%202020.pdf (Muinsuskaitseameti
aastapreemiad]. Muinsuskaitse aastaraamat 2020. Vaadatud 26.07.2026.&lt;/ref&gt;

2012. aastal pälvis ta koos arhitekt [[Raul Vaiksoo]]ga Harjumaa Aasta Teo auhinna projekti &quot;[[Sajandi 100 võttepaika]]&quot; eestvedamise eest. Algatuse raames paigaldati maakondlike kaartidega filmiloolised mälestustahvlid Eesti paikadesse, kus on sajandi jooksul tehtud olulisi filmivõtteid (nt [[Taevaskoda|Taevaskotta]], [[Palamuse]]le, [[Muhu]] saarele, [[Sagadi]]sse, [[Kolgaküla|Kolgakülla]], [[Järva-Jaani]], [[Mustla]]sse jm).&lt;ref&gt;[https://sonumitooja.ee/tunnustus-harju-aasta-tegu-artur-talvikule-ja-raul-vaiksoole/ Tunnustus Harju aasta tegu Artur Talvikule ja Raul Vaiksoole]. Sõnumitooja, 20.12.2012.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Jaak Lõhmus. [https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2026-03/Muinsuskaitse%20aastaraamat%202020.pdf (Filmi)kaadrid
otsustavad kõik...] Muinsuskaitse aastaraamat 2020. Vaadatud 26.07.2026.&lt;/ref&gt; 

2013. aastal nimetati Artur Talvik Eesti ametlikuks vabatahtlikuks pärandisaadikuks (koos [[Dimitri Demjanov]]i, Ene Lukka-Jegikjani, [[Indrek Hargla]], [[Ivo Linna]], [[Katri Raik]]i, [[Kristiina Ehin]]i, [[Lauri Õunapuu]], [[Madle Lippus]]e, [[Marju Kõivupuu]] ja [[Sofia Joons]]iga).&lt;ref&gt;Riin Alatalu. [https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2026-03/Muinsuskaitse%20aastaraamat%202013.pdf Kultuuripärandi aasta 2013]. Muinsuskaitse aastaraamat 2013. Vaadatud 26.07.2026.&lt;/ref&gt;
{{Pooleli|aasta=2026|kuu=juuli}}

==Filmid==
===Režissöörina===
*&quot;Vene metalli ja USA dollari suudlus&quot; (1993, koos [[Rein Kotov]]iga)
*&quot;Ööliblika jõulud&quot; (1994, dokumentaalfilm, koos Rein Kotoviga)
*&quot;Intervjuu president Dudajeviga&quot; (1995, dokumentaalfilm, koos Toomas Kümmeliga)
*&quot;Vabadus või surm&quot; (1995)
*&quot;[[Baruto – tõlkes kaduma läinud]]&quot; (2009, dokumentaalfilm)
*&quot;Okupeeri oma müür&quot; (2013, dokumentaalfilm, koos Peeter Vihmaga)

===Produtsendina===
*&quot;Kõrbekuu&quot; (1999, lühimängufilm)
*&quot;Tulekummardajad&quot; (2000, dokumentaalfilm)
*&quot;Head käed&quot; (2001, mängufilm)
*&quot;[[Veepomm paksule kõutsile]]&quot; (2004, koos [[Gatis Upmalis]]ega, lastefilm)
*&quot;[[Kõrini!]]&quot; (2005, mängufilm)
*&quot;[[Kinnunen]]&quot; (2007, koos [[Aet Laigu]]ga)
*&quot;[[Detsembrikuumus]]&quot; (2008, mängufilm)
*&quot;[[Tondipoisid]]&quot; (2009, dokumentaalfilm)
*&quot;[[Okupeeri oma müür]]&quot; (2013, dokumentaalfilm, koos [[Peeter Vihma]]ga)

==Isiklikku==
Artur Talvik on [[Alice Talvik]]u ja [[Mati Talvik]]u poeg.

Ta on olnud abielus näitleja [[Epp Eespäev]]aga, neil on tütar Gertrud ja poeg Artur.

2008. aastal abiellus Artur Talvik perearst [[Anneli Kalle-Talvik|Anneli Kallega]]. Paari ühised lapsed on poeg Torm-Oskar (sündinud 2010) ja tütar Säde Alissa (sündinud 2014). Varasemast kooselust on ka Annelil kaks last: tütred Keit Arleen ja Hanna Karoliina.&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/70173567/artur-talvik-sai-taas-isaks-ja-pani-tutrekesele-sartsaka-nime Artur Talvik sai taas isaks ja pani tütrekesele särtsaka nime] Kroonika/Delfi, 17.11.2014.&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tahelaev-artur-talvik-141922 &quot;Tähelaev. Artur Talvik&quot;]. ETV, 29. jaanuar 2006
* [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/51164814/artur-talvik-lubage-torkida-puha-lehma Artur Talvik: Lubage torkida püha lehma], EPL / Delfi Arvamus, 8. aprill 2009 
* [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/30179605 Artur Talvik: Baruto on maailmas kuulsam kui Arvo Pärt], Eesti Ekspress, 1. aprill 2010
* [[Liivi Šein]], [http://www.epl.ee/artikkel/494558 &quot;Artur Talvik: ronib mäkke budistlikult&quot;], Eesti Päevaleht, 3. aprill 2010
* [[Teet Korsten]], [http://pr.pohjarannik.ee/?p=9600 &quot;Selleks, et maailma muuta, pead leidma mõttekaaslased&quot;]. Intervjuu Artur Talvikuga. Põhjarannik, 25. jaanuar 2014
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/kahekone-artur-talvik &quot;Kahekõne. Artur Talvik&quot;] ETV, 5. märts 2015
* [https://www.err.ee/826944/artur-talvik-ringvaatele-ma-ei-kandideeri-vabaerakonna-juhiks Artur Talvik &quot;Ringvaatele&quot;: ma ei kandideeri Vabaerakonna juhiks], ERR, 27. aprill 2018
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/esimene-stuudio-artur-talvik-elurikkuse-erakonna-eestvedaja &quot;Esimene stuudio. Artur Talvik, Elurikkuse erakonna eestvedaja&quot;], ETV, 13. november 2018 
* [https://eeter.err.ee/1609407775/filmitegija-artur-talvik-1990-ndatel-laoti-laaneliku-eesti-filmi-vundament Filmitegija Artur Talvik: 1990-ndatel laoti lääneliku Eesti filmi vundament] ERR Eeter, 26. juuli 2024 

{{Commons|Category:Artur Talvik}}

{{JÄRJESTA:Talvik, Artur}}
[[Kategooria:Eesti filmiprodutsendid]]
[[Kategooria:Eesti filmilavastajad]]
[[Kategooria:Eesti Tulevikuerakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Elurikkuse Erakonna poliitikud]]
[[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Vabaerakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1964]]</text>
      <sha1>bnlbgnmwrrby303vnpyjzo1jp783q2r</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204953</id>
      <parentid>7204947</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T23:08:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7204953</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19776" sha1="qcdt2t1pwfesnhviq0kffi72kmexzm9" xml:space="preserve">[[Pilt:RK Artur Talvik.jpg|pisi|Artur Talvik, 2015]]
'''Artur Talvik''' (sündinud [[13. juuni]]l [[1964]]) on eesti filmidokumentalist ja [[filmiprodutsent|-produtsent]] ning ühiskonnategelane. Ta oli [[XIII Riigikogu]] liige.

Talvik on maailma tippu jõudnud eesti sumolegendist [[Kaido Höövelson]]ist tehtud [[dokumentaalfilm]]i &quot;[[Baruto – tõlkes kaduma läinud]]&quot; (2009) [[stsenarist]], [[filmirežissöör|režissöör]] ja produtsent ning mängufilmi &quot;[[Detsembrikuumus]]&quot; (2008) produtsent. Ta on ka Juminda poolsaare kogukonna elu mitmekülgne edendaja.

==Haridus==
Artur Talvik on õppinud [[Tallinna 42. Keskkool|Tallinna 42.]], [[Tallinna 2. Keskkool|2.]] ja [[Tallinna 21. Keskkool|21. Keskkoolis]]&lt;ref&gt;Indrek Veiserik. [https://vana.kesknadal.ee/web/html/uudisedb29c.html Nädala juubilar Artut Talvik 50]. Kesknädal, 11.06.2014.&lt;/ref&gt; ning lõpetanud 1988. aastal näitleja erialal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] (13. lend, kursusejuhendaja [[Kalju Komissarov]]). 

==Töökäik==
Aastatel 1988–1992 oli ta [[Eesti Riiklik Nukuteater|Nukuteatri]] näitleja.&lt;ref&gt;[https://eestinoorsooteater.ee/e-raamat/lisad/02_naitlejad.html Eesti Riikliku Nukuteatri näitlejad 1952-2004]. Nukuteatri ajalugu. Vaadatud 24.07.2026.&lt;/ref&gt; 1992. aastal töötas ta reporterina [[Kuku Raadio|Kuku raadio]]s. 

Pärast seda on ta filmitegija ja -produtsendina löönud kaasa paljudes filmiprojektides. 

Ta on kuulunud filmi- ja meediaettevõtete [[Allfilm]] (1995–2004) ja [[Eetriüksus]] (2004–2009) ning kuulub ettevõtete Kass Arturi Postkontor (2005. aastast) ja Barto Tours (2013. aastast) omanike ja töötajate hulka.

Aastatel 2015–2019 oli ta Riigikogu XIII koosseisu liige. 

Pärast tipp-poliitikast lahkumist on ta senisest enam pühendunud Juminda poolsaarel maaelu edendamisele. Ta on üks 2019. aastal loodud Leesi Tarwitajate Ühisuse asutajaid ja selle juhatuse liikmeid.&lt;ref&gt;[https://ariregister.rik.ee/est/company/80573843/Leesi-Tarwitajate-%C3%9Chisus Leesi Tarwitajate Ühisus] E-äriregistris. Vaadatud 26.07.2026.&lt;/ref&gt;

Alates 2025. aastast on ta filmivaldkonna volitatud esindajana [[Eesti Filmi Instituut|Eesti Filmi Instituudi]] nõukogu liige.&lt;ref&gt;[https://filmi.ee/wp-content/uploads/2025/03/Sihtasutuse-Eesti-Filmi-Instituut-noukogu-liikmete-maaramine.pdf Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut nõukogu
liikmete määramine] Kultuuriministri käskkiri, 12.02.2025.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://filmi.ee/tegijale/instituut/noukogu/ Nõukogu] Eesti Filmi Instituudi koduleht. Vaadatud 30.07.2026.&lt;/ref&gt;

==Loominguline tegevus==
===Filmindus===
Talvik huvitus filmide tegemisest juba 1980. aastate lõpus. Ta enda sõnul oli tema filmitegijaks saamisel eriti suur roll režissöör [[Peeter Urbla]]l, kes kutsus Talviku rahvusvahelisse koostöötiimi põnevusfilmi &quot;[[Tallinn pimeduses]]&quot; režissööri (Ilkka Järvi-Laturi) assistendiks.&lt;ref&gt;[https://eeter.err.ee/1609407775/filmitegija-artur-talvik-1990-ndatel-laoti-laaneliku-eesti-filmi-vundament Filmitegija Artur Talvik: 1990-ndatel laoti lääneliku Eesti filmi vundament] ERR Eeter, 26.07.2024.&lt;/ref&gt; 

Talviku esimeseks režissööritööks sai dokumentaalfilm &quot;Vene metalli ja USA dollari suudlus&quot; (1993; kaasrežissöör [[Rein Kotov]]), mis käsitles Eestis 1990. aastate alguse metsikut metalliäri ja üleminekuperioodi kaost. 1994. aastal tegi ta koos Rein Kotoviga (kaasstsenaristi ja kaasrežissöörina) Eesti filmi ajalugu esimese kodumaise prostituudifilmiga &quot;Ööliblika jõulud&quot;, mis leidis rohket vastukaja meedias ja tõi tööpakkumisi välismaaltki.&lt;ref&gt;Elo Lindsalu. [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/50787012/hansaajastu-mitte-odavate-tudrukute-linn Hansaajastu, mitte odavate tüdrukute linn] Delfi Arvamus, 08.05.2000.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Kärt Hellerma. [https://www.sirp.ee/teel-paradiisi-lunastuse-liigid/ Teel paradiisi: lunastuse liigid] Sirp, 05.06.2009.&lt;/ref&gt;

1995. aastal sai ta filmidokumentalistina kätte ka sõjakolderistsed, kui käis koos [[Toomas Kümmel]]iga [[Tšetšeenia sõda|Tšetšeenia sõja]] sündmusi dokumenteerimas. Sündisid dokumentaalfilmid &quot;Intervjuu president [[Džohhar Dudajev|Dudajeviga]]&quot; (1995) ja &quot;Vabadus või surm&quot; (1995). Talvik ja Kümmel olid koos nende ajalooliste jäädvustuste stsenaristid, režissöörid ja intervjueerijad. Aastaid hiljem selgus, et nad olid isikut teadmata saanud taustal filmilindile ka Tšetšeenia hilisema juhi, venemeelse [[Ramzan Kadõrov]]i.&lt;ref&gt;Tiina Kaukvere. [https://www.postimees.ee/3741395/kuidas-eesti-ajakirjanikud-tsetseenia-sojas-kaisid-ja-onnega-pooleks-ellu-jaid Kuidas Eesti ajakirjanikud Tšetšeenia sõjas käisid ja õnnega pooleks ellu jäid]. Postimees.ee, 26.06.2016.&lt;/ref&gt;

Talviku kui produtsendi mängufilmide seas on kaalukamad &quot;Detsembrikuumus&quot; (2008) ja &quot;Kõrini!&quot; (2005), telemängufilmidest &quot;Kinnunen“ (2007), lisaks Berlinale filmifestivali põhiprogrammis osalenud ja auhinna võitnud &quot;Head käed&quot; (2001) ning lastefilm &quot;Veepomm paksule kõutsile&quot; (2004).&lt;ref&gt;[https://www.efis.ee/person/3282 Artur Talvik] Eesti Filmi Andmebaasis. Vaadatud 26.07.2026.&lt;/ref&gt;

Ta on produtsendi ja režissöörina tootnud ka üle 250 telereklaami&lt;ref&gt;[https://eestielu.ca/et/artur-talvik-2019-estdocs-moderaator/ Artur Talvik 2019 EstDocs moderaator] Eesti Elu / Estonian Life, 25.10.2019.&lt;/ref&gt; ning dokumentaalsarju (&quot;Jürgensonid&quot;, 2001, 15 osa; &quot;Rolling Estonians&quot;, 2002–2004). Ta on juhendanud noori režissööre ETV dokumentaalsarja &quot;[[Eesti lood]]&quot; lühifilmide tegemisel (&quot;Hunt&quot; ja &quot;Kaetajad&quot; (2003, [[Priit Valkna]]); &quot;Sensatsiooniline Tartu Kevadbänd&quot; (2004, Madli Lääne) ning olnud rahvusvaheliste dokumentaalsarjade kaasprodutsent (&quot;Ateena ja Olümpia aarded&quot;, 2004, Suurbritannia).

2011. ja 2019. aastal oli ta [[Kanada]]s toimunud dokumentaalfilmifestivali [[EstDocs]] moderaator. Tema filmid on aastate jooksul võitnud sellel festivalil neli publikupreemiat.&lt;ref&gt;[https://eestielu.ca/et/artur-talvik-2019-estdocs-moderaator/ Artur Talvik 2019 EstDocs moderaator] Eesti Elu / Estonian Life, 25.10.2019.&lt;/ref&gt;

===Isa saatesarja lõpuleviimine===
Kui [[Eesti Televisioon]]i ''grand old man'' [[Mati Talvik]] 2018. aastal suri, jäid tal oma ajaloolise saatesarja &quot;[[Ajavaod]]&quot; kümnenda hooaja kolm viimast osa lõpetamata. Saatesarja toimetaja ja režissöör palusid nende saadete tekste Mati asemel sisse lugema tema poja, diplomeeritud näitleja Artur Talviku. &quot;See oli üks veider lugemine ja kummaline tunne, kui see ettepanek tehti, aga ma mõtlesin, et teeme ära, et see on minupoolne lehvitus vanale,&quot; kommenteeris poeg.&lt;ref&gt;[https://eeter.err.ee/868913/artur-talvik-mulle-ei-meeldi-olla-savi-kellegi-teise-kates Artur Talvik: mulle ei meeldi olla savi kellegi teise kätes] ERR Eeter, 14.10.2018.&lt;/ref&gt;

===Improvisatsioonikomöödia juhtimine===
Aastatel 2009–2010 oli Artur Talvik [[TV3]] [[Improvisatsiooniline teater|improvisatsioonilise]] [[komöödia]]sarja &quot;[[Vilde tee (telesaade)|Vilde tee]]&quot; [[lavastaja]] ja saatejuht, kelle ülesanne oli kaadritaguse mängujuhina anda sketšides osalevatele näitlejatele jooksvalt uusi ülesandeid ja tuua nende tegevusse ootamatuid pöördeid. Telesaated sündisid otse [[Endla (teater)|Pärnu teatri]] laval publiku ees loodava etendusena. Näitetrupi põhikoosseisu kuulusid [[Piret Laurimaa]], [[Sepo Seeman]], [[Ago Anderson]] ja [[Triin Lepik]], külalisnäitlejatena lõid kaasa [[Peeter Oja]], [[Jüri Vlassov]], [[Madis Milling]], [[Hannes Võrno]], [[Henrik Normann]] ja paljud teised tuntud komöödianäitlejad.&lt;ref&gt;[https://www.tv3.ee/3-portaal/teleretro/kas-maletad-veel-legendaarne-teleseriaal-vilde-tee-jouab-taas-vaatajateni/ Kas mäletad veel? Legendaarne teleseriaal “Vilde tee” jõuab taas vaatajateni] TV3 koduleht, 21.01.2024.&lt;/ref&gt;

===Muusika ja tants===
Noorpõlves musitseeris Talvik hevibändis Bess ning aastatel 1986–1988 oli üks ansambli [[Vanemõde]] soliste, kellena esines ka ETV noortesaates &quot;[[Noortestuudio pärastlõuna]]&quot; (1986).&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/foto/vaata/artur-talvik-309458 Artur Talvik ansambli Vanemõde solistina]. ERR Arhiiv, 13.11.1986.&lt;/ref&gt;

2011. aastal osales ta kitarristi ja lauljana [[Kanal 2]] viieosalises eksperimentaalses saatesarjas &quot;Poliitbänd&quot;, kus kuus eri vaadetega poliitikasse pürgijat pandi enne Riigikogu valimisi ühisel eesmärgil muusikat tegema. [[Antti Kammiste]] juhendamisel musitseerisid seal ansamblina [[Erki Nool]] (IRL), [[Andres Anvelt]] (SDE), [[Kalle Palling]] (Reformierakond), [[Aivar Riisalu]] (Keskerakond), [[Taavi Pirk]] (Rahvaliit) ja Artur Talvik (üksikkandidaat roheliste nimekirjas). Sari kulmineerus avaliku kontserdiga rokiklubis [[Rock Café]].&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/melu/413264/poorane-poliitband-jouab-ekraanile Pöörane &quot;Poliitbänd&quot; jõuab ekraanile]. Õhtuleht.ee, 03.02.2011.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://kanal2.ee/et/n/37536 Pöörane &quot;Poliitbänd&quot; andis megakontserdi!] Kanal 2, 05.03.2011.&lt;/ref&gt;

2012. aastal esines ta üllatuslaulusolistina džässivirtuoos [[Villu Veski]] juubelikontserdil, kus esitas muu hulgas [[Pink Floyd]]i repertuaarist laulu &quot;Time&quot;.&lt;ref&gt;Igor Garšnek. [https://www.sirp.ee/staaride-paraad/ Staaride paraad] Sirp, 26.01.2012.&lt;/ref&gt;
 
Alates 2020. aastatest on ta koos abikaasaga tegutsenud [[Argentina tango]] tantsijate kogukonnas nii tantsijana kui ka meringode ja muude tangoürituste propageerijana.&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/hommik-anuga-401 &quot;Hommik Anuga&quot;]. ETV, 28.12.2025.&lt;/ref&gt;

====Saatesarja &quot;Laulud tähtedega&quot; võitja====
2010. aastal võistles ta avaliku elu tegelasena [[TV3]] meelelahutussaates &quot;[[Laulud tähtedega]]&quot;, kus tema laulupartneriks oli [[Lenna Kuurmaa]]. Nende esitatud palade seas olid &quot;[[Anarchy in the U.K.]]&quot;, &quot;You Are So Beautiful&quot;, &quot;Roxanne&quot;, &quot;I Still Haven't Found What I'm Looking For&quot; ja &quot;Vale lugu&quot; ning finaalis kõlasid &quot;[[Cool Vibes]]&quot;, &quot;Kirilinnu laul&quot; ja [[Tõnis Mägi|Tõnis Mäe]] &quot;Ilus oled, isamaa&quot; (koos [[WAF koor]]iga).

Talviku ja Kuurmaa duett tuli hooaja üldvõitjaks ning annetas 300 000-kroonise võiduraha [[Heateo Sihtasutus]]e kaudu [[Anni Akadeemia]]le.&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/31079015/laulud-tahtedega-voitjapaar-on-lenna-ja-artur-kas-oled-otsusega-rahul &quot;Laulud tähtedega&quot; võitjapaar on Lenna ja Artur! Kas oled otsusega rahul?] Kroonika/Delfi, 16.05.2010.&lt;/ref&gt;

== Poliitiline tegevus ==
Teinud varem koostööd Eestis rohelist mõtteviisi esindanud ühendustega, kuulus Artur Talvik aastatel 2017–2018 hoopis [[Eesti Vabaerakond|Eesti Vabaerakonda]] ja oli selle esimees. Ta lahkus 2018. aastal Vabaerakonnast, aga mitte selle Riigikogu fraktsioonist. Ta oli üks 2018. aastal loodud [[Elurikkuse Erakond|Elurikkuse erakonna]] asutajaid ja aastatel 2018–2020 selle liige. Seejärel oli ta aastatel 2020–2022 Eesti Tulevikuerakonna (mis tekkis Vabaerakonna ja Elurikkuse Erakonna ühinemisel) liige.

[[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta parteitu üksikkandidaadina [[Erakond Eestimaa Rohelised|erakonna Eestimaa Rohelised]] nimekirjas Harju- ja Raplamaal ning sai 2957 häält. [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta [[Vabaerakond|Vabaerakonna]] nimekirjas ja sai samas ringkonnas 7307 häälega isikumandaadi. 

Aastatel 2015–2019 oli ta Riigikogu liige. Riigikogus juhtis ta [[Tallinna Sadam]]a uurimiskomisjoni (2015–2016), oli korruptsioonivastase erikomisjoni esimees (2015–2017) ja kuulus ka maaelukomisjoni.

[[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta [[Valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] (Harju- ja Raplamaa) Elurikkuse Erakonna esinumbrina. Ta sai 821 häält, millega valituks ei osutunud.&lt;ref&gt;[https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-4-voting-result.html Valimisringkond nr 4. Harju- ja Raplamaa] Riigikogu valimised 2019.&lt;/ref&gt;

==Tegevus erialaühendustes==
Talvik on olnud [[Eesti Filmi Sihtasutus]]e (EFSA) nõukogu esimees (1999–2001). Tema eestvedamisel toimus EFSA-s reform, mille tulemusel võeti kasutusele nn peaeksperdi süsteem. Ta on avalikes seisukohavõttudes väljendanud muret, et filmindusvaldkonna otsusetegijate hulka määratakse liiga palju filminduskaugeid tegelasi, ning teinud muidki muudatusettepanekuid, tuues võrdluseks Põhjamaade filminduses läbi proovitud haldussüsteeme ja saadud kogemusi.&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/1126778/artur-talvik-naksi-muru-rohujuuretasand Artur Talvik: näksi muru, rohujuuretasand!] Postimees.ee, 05.02.2013.&lt;/ref&gt; 

Ta on olnud Eesti Filmi- ja Videostuudiote Liidu esimees (1999), [[Eesti Filmitootjate Liit|Eesti Filmitootjate Liidu]] liige ning rahvusvahelise filmi- ja videotöötajate liidu International Quorum of Motion Picture Producers liige. 2025. aastast on ta [[Eesti Filmi Instituut|Eesti Filmi Instituudi]] nõukogu liige.&lt;ref&gt;[https://filmi.ee/wp-content/uploads/2025/03/Sihtasutuse-Eesti-Filmi-Instituut-noukogu-liikmete-maaramine.pdf Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut nõukogu
liikmete määramine] Kultuuriministri käskkiri, 12.02.2025.&lt;/ref&gt;

Ta oli alates 1999. aastast ka [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige.&lt;ref&gt;Jaan Ruus. [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/51286089/euroopa-filmiakadeemia-muutub-rahvalikumaks Euroopa filmiakadeemia muutub rahvalikumaks]. Delfi.ee, 08.11.2010.&lt;/ref&gt; 

==Muu ühiskonnategevus==
Artur Talvik on paljude aastate jooksul aidanud edendada [[Juminda poolsaar]]e kultuuri- ja majanduselu, olles Tapurla külaseltsi juht, Juminda poolsaare korrakaitse- ja merepäästerühma asutaja ja juht ning Juminda poolsaare seltsi kõneisik.&lt;ref&gt;[https://sonumitooja.ee/artur-talvik-kandideerib-eesti-vabaerakonna-juhiks/ Artur Talvik kandideerib Eesti Vabaerakonna juhiks]. Sõnumitooja, 15.03.2017.&lt;/ref&gt; 2007. aastal tunnustas [[Kuusalu vald]] teda [[Tapurla]] külla kodukino rajamise eest, 2009. aastal asutas ta Kass Arturi rändkino. Ta on kaasa löönud ka Tapurla sadamakai renoveerimisel. 2010. aastal pani ta tööle kogukonnaraadio eelkäijaks saanud raadio Tapurla.&lt;ref&gt;Birgit Itse. [https://jarvateataja.postimees.ee/830470/hirm-aitab-kontrollida Hirm aitab kontrollida] Järva Teataja, 05.05.2012.&lt;/ref&gt;

Talvik on üks 2019. aastal loodud Leesi Tarwitajate Ühisuse asutajaid ja selle juhatuse liikmeid. Ühisus on päästnud hävimisest ajaloolise Leesi poe, renoveerinud selle ja rajanud seda laiendades kohaliku külaelu keskuse. 2020. aastal pälvis ühisus [[Muinsuskaitseamet]]i aastapreemia aasta pärandihoidja kategoorias.&lt;ref&gt;Triin Reidla. [https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2026-03/Muinsuskaitse%20aastaraamat%202020.pdf Muinsuskaitseameti
aastapreemiad]. Muinsuskaitse aastaraamat 2020. Vaadatud 26.07.2026.&lt;/ref&gt;

2012. aastal pälvis ta koos arhitekt [[Raul Vaiksoo]]ga Harjumaa Aasta Teo auhinna projekti &quot;[[Sajandi 100 võttepaika]]&quot; eestvedamise eest. Algatuse raames paigaldati maakondlike kaartidega filmiloolised mälestustahvlid Eesti paikadesse, kus on sajandi jooksul tehtud olulisi filmivõtteid (nt [[Taevaskoda|Taevaskotta]], [[Palamuse]]le, [[Muhu]] saarele, [[Sagadi]]sse, [[Kolgaküla|Kolgakülla]], [[Järva-Jaani]], [[Mustla]]sse jm).&lt;ref&gt;[https://sonumitooja.ee/tunnustus-harju-aasta-tegu-artur-talvikule-ja-raul-vaiksoole/ Tunnustus Harju aasta tegu Artur Talvikule ja Raul Vaiksoole]. Sõnumitooja, 20.12.2012.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Jaak Lõhmus. [https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2026-03/Muinsuskaitse%20aastaraamat%202020.pdf (Filmi)kaadrid
otsustavad kõik...] Muinsuskaitse aastaraamat 2020. Vaadatud 26.07.2026.&lt;/ref&gt; 

2013. aastal nimetati Artur Talvik Eesti ametlikuks vabatahtlikuks pärandisaadikuks (koos [[Dimitri Demjanov]]i, Ene Lukka-Jegikjani, [[Indrek Hargla]], [[Ivo Linna]], [[Katri Raik]]i, [[Kristiina Ehin]]i, [[Lauri Õunapuu]], [[Madle Lippus]]e, [[Marju Kõivupuu]] ja [[Sofia Joons]]iga).&lt;ref&gt;Riin Alatalu. [https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2026-03/Muinsuskaitse%20aastaraamat%202013.pdf Kultuuripärandi aasta 2013]. Muinsuskaitse aastaraamat 2013. Vaadatud 26.07.2026.&lt;/ref&gt;
{{Pooleli|aasta=2026|kuu=juuli}}

==Filmid==
===Režissöörina===
*&quot;Vene metalli ja USA dollari suudlus&quot; (1993, dokumentaalfilm, koos [[Rein Kotov]]iga)
*&quot;Ööliblika jõulud&quot; (1994, dokumentaalfilm, koos Rein Kotoviga)
*&quot;Intervjuu president Dudajeviga&quot; (1995, dokumentaalfilm, koos Toomas Kümmeliga)
*&quot;Vabadus või surm&quot; (1995, dokumentaalfilm)
*&quot;[[Baruto – tõlkes kaduma läinud]]&quot; (2009, dokumentaalfilm)
*&quot;Okupeeri oma müür&quot; (2013, dokumentaalfilm, koos Peeter Vihmaga)

===Produtsendina===
*&quot;Kõrbekuu&quot; (1999, lühimängufilm)
*&quot;Tulekummardajad&quot; (2000, dokumentaalfilm)
*&quot;Head käed&quot; (2001, mängufilm)
*&quot;[[Veepomm paksule kõutsile]]&quot; (2004, koos [[Gatis Upmalis]]ega, lastefilm)
*&quot;[[Kõrini!]]&quot; (2005, mängufilm)
*&quot;[[Kinnunen]]&quot; (2007, koos [[Aet Laigu]]ga)
*&quot;[[Detsembrikuumus]]&quot; (2008, mängufilm)
*&quot;[[Tondipoisid]]&quot; (2009, dokumentaalfilm)
*&quot;[[Okupeeri oma müür]]&quot; (2013, dokumentaalfilm, koos [[Peeter Vihma]]ga)

==Isiklikku==
Artur Talvik on [[Alice Talvik]]u ja [[Mati Talvik]]u poeg.

Ta on olnud abielus näitleja [[Epp Eespäev]]aga, neil on tütar Gertrud ja poeg Artur.

2008. aastal abiellus Artur Talvik perearst [[Anneli Kalle-Talvik|Anneli Kallega]]. Paari ühised lapsed on poeg Torm-Oskar (sündinud 2010) ja tütar Säde Alissa (sündinud 2014). Varasemast kooselust on ka Annelil kaks last: tütred Keit Arleen ja Hanna Karoliina.&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/70173567/artur-talvik-sai-taas-isaks-ja-pani-tutrekesele-sartsaka-nime Artur Talvik sai taas isaks ja pani tütrekesele särtsaka nime] Kroonika/Delfi, 17.11.2014.&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tahelaev-artur-talvik-141922 &quot;Tähelaev. Artur Talvik&quot;]. ETV saade, 29. jaanuar 2006
* [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/51164814/artur-talvik-lubage-torkida-puha-lehma Artur Talvik: Lubage torkida püha lehma], EPL / Delfi Arvamus, 8. aprill 2009 
* [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/30179605 Artur Talvik: Baruto on maailmas kuulsam kui Arvo Pärt], Eesti Ekspress, 1. aprill 2010
* [[Liivi Šein]]. [http://www.epl.ee/artikkel/494558 &quot;Artur Talvik: ronib mäkke budistlikult&quot;], Eesti Päevaleht, 3. aprill 2010
* [[Teet Korsten]]. [http://pr.pohjarannik.ee/?p=9600 &quot;Selleks, et maailma muuta, pead leidma mõttekaaslased&quot;]. Intervjuu Artur Talvikuga. Põhjarannik, 25. jaanuar 2014
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/kahekone-artur-talvik &quot;Kahekõne. Artur Talvik&quot;] ETV saade, 5. märts 2015
* [https://www.err.ee/826944/artur-talvik-ringvaatele-ma-ei-kandideeri-vabaerakonna-juhiks Artur Talvik &quot;Ringvaatele&quot;: ma ei kandideeri Vabaerakonna juhiks], ERR, 27. aprill 2018
* [https://eeter.err.ee/850414/artur-talvik-need-ajavaod-on-voimsad-vaod-mis-jaavad-igaveseks-eesti-rahvale Artur Talvik: need ajavaod on võimsad vaod, mis jäävad igaveseks Eesti rahvale]. ERR Eeter, 31. juuli 2018
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/esimene-stuudio-artur-talvik-elurikkuse-erakonna-eestvedaja &quot;Esimene stuudio. Artur Talvik, Elurikkuse erakonna eestvedaja&quot;], ETV, 13. november 2018 
* [https://eeter.err.ee/1609407775/filmitegija-artur-talvik-1990-ndatel-laoti-laaneliku-eesti-filmi-vundament Filmitegija Artur Talvik: 1990-ndatel laoti lääneliku Eesti filmi vundament] ERR Eeter, 26. juuli 2024 

{{Commons|Category:Artur Talvik}}

{{JÄRJESTA:Talvik, Artur}}
[[Kategooria:Eesti filmiprodutsendid]]
[[Kategooria:Eesti filmilavastajad]]
[[Kategooria:Eesti Tulevikuerakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Elurikkuse Erakonna poliitikud]]
[[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Vabaerakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1964]]</text>
      <sha1>qcdt2t1pwfesnhviq0kffi72kmexzm9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204954</id>
      <parentid>7204953</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T23:18:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204954</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19749" sha1="8wq0ezcyors9fw5mz9bly6tgnz8onij" xml:space="preserve">[[Pilt:RK Artur Talvik.jpg|pisi|Artur Talvik, 2015]]
'''Artur Talvik''' (sündinud [[13. juuni]]l [[1964]]) on eesti filmidokumentalist ja [[filmiprodutsent|-produtsent]] ning ühiskonnategelane. Ta oli [[XIII Riigikogu]] liige.

Talvik on maailma tippu jõudnud eesti sumolegendist [[Kaido Höövelson]]ist tehtud [[dokumentaalfilm]]i &quot;[[Baruto – tõlkes kaduma läinud]]&quot; (2009) [[stsenarist]], [[filmirežissöör|režissöör]] ja produtsent ning mängufilmi &quot;[[Detsembrikuumus]]&quot; (2008) produtsent. Ta on ka Juminda poolsaare kogukonna elu mitmekülgne edendaja.

==Haridus==
Artur Talvik on õppinud [[Tallinna 42. Keskkool|Tallinna 42.]], [[Tallinna 2. Keskkool|2.]] ja [[Tallinna 21. Keskkool|21. Keskkoolis]]&lt;ref&gt;Indrek Veiserik. [https://vana.kesknadal.ee/web/html/uudisedb29c.html Nädala juubilar Artut Talvik 50]. Kesknädal, 11.06.2014.&lt;/ref&gt; ning lõpetanud 1988. aastal näitleja erialal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] (13. lend, kursusejuhendaja [[Kalju Komissarov]]). 

==Töökäik==
Aastatel 1988–1992 oli ta [[Eesti Riiklik Nukuteater|Nukuteatri]] näitleja.&lt;ref&gt;[https://eestinoorsooteater.ee/e-raamat/lisad/02_naitlejad.html Eesti Riikliku Nukuteatri näitlejad 1952-2004]. Nukuteatri ajalugu. Vaadatud 24.07.2026.&lt;/ref&gt; 1992. aastal töötas ta reporterina [[Kuku Raadio|Kuku raadio]]s. 

Pärast seda on ta filmitegija ja -produtsendina löönud kaasa paljudes filmiprojektides. 

Ta on kuulunud filmi- ja meediaettevõtete [[Allfilm]] (1995–2004) ja [[Eetriüksus]] (2004–2009) ning kuulub ettevõtete Kass Arturi Postkontor (2005. aastast) ja Barto Tours (2013. aastast) omanike ja töötajate hulka.

Aastatel 2015–2019 oli ta Riigikogu XIII koosseisu liige. 

Pärast tipp-poliitikast lahkumist on ta senisest enam pühendunud Juminda poolsaarel maaelu edendamisele. Ta on üks 2019. aastal loodud Leesi Tarwitajate Ühisuse asutajaid ja selle juhatuse liikmeid.&lt;ref&gt;[https://ariregister.rik.ee/est/company/80573843/Leesi-Tarwitajate-%C3%9Chisus Leesi Tarwitajate Ühisus] E-äriregistris. Vaadatud 26.07.2026.&lt;/ref&gt;

Alates 2025. aastast on ta filmivaldkonna volitatud esindajana [[Eesti Filmi Instituut|Eesti Filmi Instituudi]] nõukogu liige.&lt;ref&gt;[https://filmi.ee/wp-content/uploads/2025/03/Sihtasutuse-Eesti-Filmi-Instituut-noukogu-liikmete-maaramine.pdf Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut nõukogu liikmete määramine] Kultuuriministri käskkiri, 12.02.2025.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://filmi.ee/tegijale/instituut/noukogu/ Nõukogu] Eesti Filmi Instituudi koduleht. Vaadatud 30.07.2026.&lt;/ref&gt;

==Loominguline tegevus==
===Filmindus===
Talvik huvitus filmide tegemisest juba 1980. aastate lõpus. Ta enda sõnul oli tema filmitegijaks saamisel eriti suur roll režissöör [[Peeter Urbla]]l, kes kutsus Talviku rahvusvahelisse koostöötiimi põnevusfilmi &quot;[[Tallinn pimeduses]]&quot; režissööri (Ilkka Järvi-Laturi) assistendiks.&lt;ref&gt;[https://eeter.err.ee/1609407775/filmitegija-artur-talvik-1990-ndatel-laoti-laaneliku-eesti-filmi-vundament Filmitegija Artur Talvik: 1990-ndatel laoti lääneliku Eesti filmi vundament] ERR Eeter, 26.07.2024.&lt;/ref&gt; 

Talviku esimeseks režissööritööks sai dokumentaalfilm &quot;Vene metalli ja USA dollari suudlus&quot; (1993; kaasrežissöör [[Rein Kotov]]), mis käsitles Eestis 1990. aastate alguse metsikut metalliäri ja üleminekuperioodi kaost. 1994. aastal tegi ta koos Rein Kotoviga (kaasstsenaristi ja kaasrežissöörina) Eesti filmi ajalugu esimese kodumaise prostituudifilmiga &quot;Ööliblika jõulud&quot;, mis leidis rohket vastukaja meedias ja tõi tööpakkumisi välismaaltki.&lt;ref&gt;Elo Lindsalu. [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/50787012/hansaajastu-mitte-odavate-tudrukute-linn Hansaajastu, mitte odavate tüdrukute linn] Delfi Arvamus, 08.05.2000.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Kärt Hellerma. [https://www.sirp.ee/teel-paradiisi-lunastuse-liigid/ Teel paradiisi: lunastuse liigid] Sirp, 05.06.2009.&lt;/ref&gt;

1995. aastal sai ta kätte ka sõjakolderistsed, kui käis koos [[Toomas Kümmel]]iga [[Tšetšeenia sõda|Tšetšeenia sõja]] sündmusi kajastamas. Sündisid dokumentaalfilmid &quot;Intervjuu president [[Džohhar Dudajev|Dudajeviga]]&quot; (1995) ja &quot;Vabadus või surm&quot; (1995). Talvik ja Kümmel olid koos nende ajalooliste jäädvustuste stsenaristid, režissöörid ja intervjueerijad. Aastaid hiljem selgus, et nad olid isikut teadmata saanud taustal filmilindile ka Tšetšeenia hilisema juhi, venemeelse [[Ramzan Kadõrov]]i.&lt;ref&gt;Tiina Kaukvere. [https://www.postimees.ee/3741395/kuidas-eesti-ajakirjanikud-tsetseenia-sojas-kaisid-ja-onnega-pooleks-ellu-jaid Kuidas Eesti ajakirjanikud Tšetšeenia sõjas käisid ja õnnega pooleks ellu jäid]. Postimees.ee, 26.06.2016.&lt;/ref&gt;

Talviku kui produtsendi mängufilmide seas on kaalukamad &quot;Detsembrikuumus&quot; (2008) ja &quot;Kõrini!&quot; (2005), telemängufilmidest &quot;Kinnunen“ (2007), lisaks Berlinale filmifestivali põhiprogrammis osalenud ja auhinna võitnud &quot;Head käed&quot; (2001) ning lastefilm &quot;Veepomm paksule kõutsile&quot; (2004).&lt;ref&gt;[https://www.efis.ee/person/3282 Artur Talvik] Eesti Filmi Andmebaasis. Vaadatud 26.07.2026.&lt;/ref&gt;

Ta on produtsendi ja režissöörina tootnud ka üle 250 telereklaami&lt;ref&gt;[https://eestielu.ca/et/artur-talvik-2019-estdocs-moderaator/ Artur Talvik 2019 EstDocs moderaator] Eesti Elu / Estonian Life, 25.10.2019.&lt;/ref&gt; ning dokumentaalsarju (&quot;Jürgensonid&quot;, 2001, 15 osa; &quot;Rolling Estonians&quot;, 2002–2004). Ta on juhendanud noori režissööre ETV dokumentaalsarja &quot;[[Eesti lood]]&quot; lühifilmide tegemisel (&quot;Hunt&quot; ja &quot;Kaetajad&quot; (2003, [[Priit Valkna]]); &quot;Sensatsiooniline Tartu Kevadbänd&quot; (2004, Madli Lääne) ning olnud rahvusvaheliste dokumentaalsarjade kaasprodutsent (&quot;Ateena ja Olümpia aarded&quot;, 2004, Suurbritannia).

2011. ja 2019. aastal oli ta [[Kanada]]s toimunud dokumentaalfilmifestivali [[EstDocs]] moderaator. Tema filmid on aastate jooksul võitnud sellel festivalil neli publikupreemiat.&lt;ref&gt;[https://eestielu.ca/et/artur-talvik-2019-estdocs-moderaator/ Artur Talvik 2019 EstDocs moderaator] Eesti Elu / Estonian Life, 25.10.2019.&lt;/ref&gt;

===Isa saatesarja lõpuleviimine===
Kui [[Eesti Televisioon]]i ''grand old man'' [[Mati Talvik]] 2018. aastal suri, jäid tal oma ajaloolise saatesarja &quot;[[Ajavaod]]&quot; kümnenda hooaja kolm viimast osa lõpetamata. Saatesarja toimetaja ja režissöör palusid nende saadete tekste Mati asemel sisse lugema tema poja, diplomeeritud näitleja Artur Talviku. &quot;See oli üks veider lugemine ja kummaline tunne, kui see ettepanek tehti, aga ma mõtlesin, et teeme ära, et see on minupoolne lehvitus vanale,&quot; kommenteeris poeg.&lt;ref&gt;[https://eeter.err.ee/868913/artur-talvik-mulle-ei-meeldi-olla-savi-kellegi-teise-kates Artur Talvik: mulle ei meeldi olla savi kellegi teise kätes] ERR Eeter, 14.10.2018.&lt;/ref&gt;

===Improvisatsioonikomöödia juhtimine===
Aastatel 2009–2010 oli Artur Talvik [[TV3]] [[Improvisatsiooniline teater|improvisatsioonilise]] [[komöödia]]sarja &quot;[[Vilde tee (telesaade)|Vilde tee]]&quot; [[lavastaja]] ja saatejuht, kelle ülesanne oli kaadritaguse mängujuhina anda sketšides osalevatele näitlejatele jooksvalt uusi ülesandeid ja tuua nende tegevusse ootamatuid pöördeid. Telesaated sündisid otse [[Endla (teater)|Pärnu teatri]] laval publiku ees loodava etendusena. Näitetrupi põhikoosseisu kuulusid [[Piret Laurimaa]], [[Sepo Seeman]], [[Ago Anderson]] ja [[Triin Lepik]], külalisnäitlejatena lõid kaasa [[Peeter Oja]], [[Jüri Vlassov]], [[Madis Milling]], [[Hannes Võrno]], [[Henrik Normann]] ja paljud teised tuntud komöödianäitlejad.&lt;ref&gt;[https://www.tv3.ee/3-portaal/teleretro/kas-maletad-veel-legendaarne-teleseriaal-vilde-tee-jouab-taas-vaatajateni/ Kas mäletad veel? Legendaarne teleseriaal “Vilde tee” jõuab taas vaatajateni] TV3 koduleht, 21.01.2024.&lt;/ref&gt;

===Muusika ja tants===
Noorpõlves musitseeris Talvik hevibändis Bess ning aastatel 1986–1988 oli üks ansambli [[Vanemõde]] soliste, kellena esines ka ETV noortesaates &quot;[[Noortestuudio pärastlõuna]]&quot; (1986).&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/foto/vaata/artur-talvik-309458 Artur Talvik ansambli Vanemõde solistina]. ERR Arhiiv, 13.11.1986.&lt;/ref&gt;

2011. aastal osales ta kitarristi ja lauljana [[Kanal 2]] viieosalises eksperimentaalses saatesarjas &quot;Poliitbänd&quot;, kus kuus eri vaadetega poliitikasse pürgijat pandi enne Riigikogu valimisi ühisel eesmärgil muusikat tegema. [[Antti Kammiste]] juhendamisel musitseerisid seal ansamblina [[Erki Nool]] (IRL), [[Andres Anvelt]] (SDE), [[Kalle Palling]] (Reformierakond), [[Aivar Riisalu]] (Keskerakond), [[Taavi Pirk]] (Rahvaliit) ja Artur Talvik (üksikkandidaat roheliste nimekirjas). Sari kulmineerus avaliku kontserdiga rokiklubis [[Rock Café]].&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/melu/413264/poorane-poliitband-jouab-ekraanile Pöörane &quot;Poliitbänd&quot; jõuab ekraanile]. Õhtuleht.ee, 03.02.2011.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://kanal2.ee/et/n/37536 Pöörane &quot;Poliitbänd&quot; andis megakontserdi!] Kanal 2, 05.03.2011.&lt;/ref&gt;

2012. aastal esines ta üllatuslaulusolistina džässivirtuoos [[Villu Veski]] juubelikontserdil, kus esitas muu hulgas [[Pink Floyd]]i repertuaarist laulu &quot;Time&quot;.&lt;ref&gt;Igor Garšnek. [https://www.sirp.ee/staaride-paraad/ Staaride paraad] Sirp, 26.01.2012.&lt;/ref&gt;
 
Alates 2020. aastatest on ta koos abikaasaga tegutsenud [[Argentina tango]] tantsijate kogukonnas nii tantsijana kui ka meringode ja muude tangoürituste propageerijana.&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/hommik-anuga-401 &quot;Hommik Anuga&quot;]. ETV, 28.12.2025.&lt;/ref&gt;

====Saatesarja &quot;Laulud tähtedega&quot; võitja====
2010. aastal võistles ta avaliku elu tegelasena [[TV3]] meelelahutussaates &quot;[[Laulud tähtedega]]&quot;, kus tema laulupartneriks oli [[Lenna Kuurmaa]]. Nende esitatud palade seas olid &quot;[[Anarchy in the U.K.]]&quot;, &quot;You Are So Beautiful&quot;, &quot;Roxanne&quot;, &quot;I Still Haven't Found What I'm Looking For&quot; ja &quot;Vale lugu&quot; ning finaalis kõlasid &quot;[[Cool Vibes]]&quot;, &quot;Kirilinnu laul&quot; ja [[Tõnis Mägi|Tõnis Mäe]] &quot;Ilus oled, isamaa&quot; (koos [[WAF koor]]iga).

Talviku ja Kuurmaa duett tuli hooaja üldvõitjaks ning annetas 300 000-kroonise võiduraha [[Heateo Sihtasutus]]e kaudu [[Anni Akadeemia]]le.&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/31079015/laulud-tahtedega-voitjapaar-on-lenna-ja-artur-kas-oled-otsusega-rahul &quot;Laulud tähtedega&quot; võitjapaar on Lenna ja Artur! Kas oled otsusega rahul?] Kroonika/Delfi, 16.05.2010.&lt;/ref&gt;

== Poliitiline tegevus ==
Teinud varem koostööd Eestis rohelist mõtteviisi esindanud ühendustega, kuulus Artur Talvik aastatel 2017–2018 hoopis [[Eesti Vabaerakond|Eesti Vabaerakonda]] ja oli selle esimees. Ta lahkus 2018. aastal Vabaerakonnast, aga mitte selle Riigikogu fraktsioonist. Ta oli üks 2018. aastal loodud [[Elurikkuse Erakond|Elurikkuse erakonna]] asutajaid ja aastatel 2018–2020 selle liige. Seejärel oli ta aastatel 2020–2022 Eesti Tulevikuerakonna (mis tekkis Vabaerakonna ja Elurikkuse Erakonna ühinemisel) liige.

[[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta parteitu üksikkandidaadina [[Erakond Eestimaa Rohelised|erakonna Eestimaa Rohelised]] nimekirjas Harju- ja Raplamaal ning sai 2957 häält. [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta [[Vabaerakond|Vabaerakonna]] nimekirjas ja sai samas ringkonnas 7307 häälega isikumandaadi. 

Aastatel 2015–2019 oli ta Riigikogu liige. Riigikogus juhtis ta [[Tallinna Sadam]]a uurimiskomisjoni (2015–2016), oli korruptsioonivastase erikomisjoni esimees (2015–2017) ja kuulus ka maaelukomisjoni.

[[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta [[Valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] (Harju- ja Raplamaa) Elurikkuse Erakonna esinumbrina. Ta sai 821 häält, millega valituks ei osutunud.&lt;ref&gt;[https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-4-voting-result.html Valimisringkond nr 4. Harju- ja Raplamaa] Riigikogu valimised 2019.&lt;/ref&gt;

==Tegevus erialaühendustes==
Talvik on olnud [[Eesti Filmi Sihtasutus]]e (EFSA) nõukogu esimees (1999–2001). Tema eestvedamisel toimus EFSA-s reform, mille tulemusel võeti kasutusele nn peaeksperdi süsteem. Ta on avalikes seisukohavõttudes väljendanud muret, et filmindusvaldkonna otsusetegijate hulka määratakse liiga palju filminduskaugeid tegelasi, ning teinud muidki muudatusettepanekuid, tuues võrdluseks Põhjamaade filminduses läbi proovitud haldussüsteeme ja saadud kogemusi.&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/1126778/artur-talvik-naksi-muru-rohujuuretasand Artur Talvik: näksi muru, rohujuuretasand!] Postimees.ee, 05.02.2013.&lt;/ref&gt; 

Ta on olnud Eesti Filmi- ja Videostuudiote Liidu esimees (1999), [[Eesti Filmitootjate Liit|Eesti Filmitootjate Liidu]] liige ning rahvusvahelise filmi- ja videotöötajate liidu International Quorum of Motion Picture Producers liige. 2025. aastast on ta [[Eesti Filmi Instituut|Eesti Filmi Instituudi]] nõukogu liige.&lt;ref&gt;[https://filmi.ee/wp-content/uploads/2025/03/Sihtasutuse-Eesti-Filmi-Instituut-noukogu-liikmete-maaramine.pdf Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut nõukogu liikmete määramine] Kultuuriministri käskkiri, 12.02.2025.&lt;/ref&gt;

Ta oli alates 1999. aastast ka [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige.&lt;ref&gt;Jaan Ruus. [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/51286089/euroopa-filmiakadeemia-muutub-rahvalikumaks Euroopa filmiakadeemia muutub rahvalikumaks]. Delfi.ee, 08.11.2010.&lt;/ref&gt; 

==Muu ühiskonnategevus==
Artur Talvik on paljude aastate jooksul aidanud edendada [[Juminda poolsaar]]e kultuuri- ja majanduselu, olles Tapurla külaseltsi juht, Juminda poolsaare korrakaitse- ja merepäästerühma asutaja ja juht ning Juminda poolsaare seltsi kõneisik.&lt;ref&gt;[https://sonumitooja.ee/artur-talvik-kandideerib-eesti-vabaerakonna-juhiks/ Artur Talvik kandideerib Eesti Vabaerakonna juhiks]. Sõnumitooja, 15.03.2017.&lt;/ref&gt; 2007. aastal tunnustas [[Kuusalu vald]] teda [[Tapurla]] külla kodukino rajamise eest, 2009. aastal asutas ta Kass Arturi rändkino. Ta on kaasa löönud ka Tapurla sadamakai renoveerimisel. 2010. aastal pani ta tööle kogukonnaraadio eelkäijaks saanud raadio Tapurla.&lt;ref&gt;Birgit Itse. [https://jarvateataja.postimees.ee/830470/hirm-aitab-kontrollida Hirm aitab kontrollida] Järva Teataja, 05.05.2012.&lt;/ref&gt;

Talvik on üks 2019. aastal loodud Leesi Tarwitajate Ühisuse asutajaid ja selle juhatuse liikmeid. Ühisus on päästnud hävimisest ajaloolise Leesi poe, renoveerinud selle ja rajanud seda laiendades kohaliku külaelu keskuse. 2020. aastal pälvis ühisus [[Muinsuskaitseamet]]i aastapreemia aasta pärandihoidja kategoorias.&lt;ref&gt;Triin Reidla. [https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2026-03/Muinsuskaitse%20aastaraamat%202020.pdf Muinsuskaitseameti
aastapreemiad]. Muinsuskaitse aastaraamat 2020. Vaadatud 26.07.2026.&lt;/ref&gt;

2012. aastal pälvis ta koos arhitekt [[Raul Vaiksoo]]ga Harjumaa Aasta Teo auhinna projekti &quot;[[Sajandi 100 võttepaika]]&quot; eestvedamise eest. Algatuse raames paigaldati maakondlike kaartidega filmiloolised mälestustahvlid Eesti paikadesse, kus on sajandi jooksul tehtud olulisi filmivõtteid (nt [[Taevaskoda|Taevaskotta]], [[Palamuse]]le, [[Muhu]] saarele, [[Sagadi]]sse, [[Kolgaküla|Kolgakülla]], [[Järva-Jaani]], [[Mustla]]sse jm).&lt;ref&gt;[https://sonumitooja.ee/tunnustus-harju-aasta-tegu-artur-talvikule-ja-raul-vaiksoole/ Tunnustus Harju aasta tegu Artur Talvikule ja Raul Vaiksoole]. Sõnumitooja, 20.12.2012.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Jaak Lõhmus. [https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2026-03/Muinsuskaitse%20aastaraamat%202020.pdf (Filmi)kaadrid
otsustavad kõik...] Muinsuskaitse aastaraamat 2020. Vaadatud 26.07.2026.&lt;/ref&gt; 

2013. aastal nimetati Artur Talvik Eesti ametlikuks vabatahtlikuks pärandisaadikuks (koos [[Dimitri Demjanov]]i, Ene Lukka-Jegikjani, [[Indrek Hargla]], [[Ivo Linna]], [[Katri Raik]]i, [[Kristiina Ehin]]i, [[Lauri Õunapuu]], [[Madle Lippus]]e, [[Marju Kõivupuu]] ja [[Sofia Joons]]iga).&lt;ref&gt;Riin Alatalu. [https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2026-03/Muinsuskaitse%20aastaraamat%202013.pdf Kultuuripärandi aasta 2013]. Muinsuskaitse aastaraamat 2013. Vaadatud 26.07.2026.&lt;/ref&gt;
{{Pooleli|aasta=2026|kuu=juuli}}

==Filmid==
===Režissöörina===
*&quot;Vene metalli ja USA dollari suudlus&quot; (1993, dokumentaalfilm, koos [[Rein Kotov]]iga)
*&quot;Ööliblika jõulud&quot; (1994, dokumentaalfilm, koos Rein Kotoviga)
*&quot;Intervjuu president Dudajeviga&quot; (1995, dokumentaalfilm, koos Toomas Kümmeliga)
*&quot;Vabadus või surm&quot; (1995, dokumentaalfilm)
*&quot;[[Baruto – tõlkes kaduma läinud]]&quot; (2009, dokumentaalfilm)
*&quot;Okupeeri oma müür&quot; (2013, dokumentaalfilm, koos Peeter Vihmaga)

===Produtsendina===
*&quot;Kõrbekuu&quot; (1999, lühimängufilm)
*&quot;Tulekummardajad&quot; (2000, dokumentaalfilm)
*&quot;Head käed&quot; (2001, mängufilm)
*&quot;[[Veepomm paksule kõutsile]]&quot; (2004, koos [[Gatis Upmalis]]ega, lastefilm)
*&quot;[[Kõrini!]]&quot; (2005, mängufilm)
*&quot;[[Kinnunen]]&quot; (2007, koos [[Aet Laigu]]ga)
*&quot;[[Detsembrikuumus]]&quot; (2008, mängufilm)
*&quot;[[Tondipoisid]]&quot; (2009, dokumentaalfilm)
*&quot;[[Okupeeri oma müür]]&quot; (2013, dokumentaalfilm, koos [[Peeter Vihma]]ga)

==Isiklikku==
Artur Talvik on [[Alice Talvik]]u ja [[Mati Talvik]]u poeg.

Ta on olnud abielus näitleja [[Epp Eespäev]]aga, neil on tütar Gertrud ja poeg Artur.

2008. aastal abiellus Artur Talvik perearst [[Anneli Kalle-Talvik|Anneli Kallega]]. Paari ühised lapsed on poeg Torm-Oskar (sündinud 2010) ja tütar Säde Alissa (sündinud 2014). Varasemast kooselust on ka Annelil kaks last: tütred Keit Arleen ja Hanna Karoliina.&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/70173567/artur-talvik-sai-taas-isaks-ja-pani-tutrekesele-sartsaka-nime Artur Talvik sai taas isaks ja pani tütrekesele särtsaka nime] Kroonika/Delfi, 17.11.2014.&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tahelaev-artur-talvik-141922 &quot;Tähelaev. Artur Talvik&quot;]. ETV saade, 29. jaanuar 2006
* [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/51164814/artur-talvik-lubage-torkida-puha-lehma Artur Talvik: Lubage torkida püha lehma], EPL / Delfi Arvamus, 8. aprill 2009 
* [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/30179605 Artur Talvik: Baruto on maailmas kuulsam kui Arvo Pärt], Eesti Ekspress, 1. aprill 2010
* [[Liivi Šein]]. [http://www.epl.ee/artikkel/494558 &quot;Artur Talvik: ronib mäkke budistlikult&quot;], Eesti Päevaleht, 3. aprill 2010
* [[Teet Korsten]]. [http://pr.pohjarannik.ee/?p=9600 &quot;Selleks, et maailma muuta, pead leidma mõttekaaslased&quot;]. Intervjuu Artur Talvikuga. Põhjarannik, 25. jaanuar 2014
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/kahekone-artur-talvik &quot;Kahekõne. Artur Talvik&quot;] ETV saade, 5. märts 2015
* [https://www.err.ee/826944/artur-talvik-ringvaatele-ma-ei-kandideeri-vabaerakonna-juhiks Artur Talvik &quot;Ringvaatele&quot;: ma ei kandideeri Vabaerakonna juhiks], ERR, 27. aprill 2018
* [https://eeter.err.ee/850414/artur-talvik-need-ajavaod-on-voimsad-vaod-mis-jaavad-igaveseks-eesti-rahvale Artur Talvik: need ajavaod on võimsad vaod, mis jäävad igaveseks Eesti rahvale]. ERR Eeter, 31. juuli 2018
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/esimene-stuudio-artur-talvik-elurikkuse-erakonna-eestvedaja &quot;Esimene stuudio. Artur Talvik, Elurikkuse erakonna eestvedaja&quot;], ETV, 13. november 2018 
* [https://eeter.err.ee/1609407775/filmitegija-artur-talvik-1990-ndatel-laoti-laaneliku-eesti-filmi-vundament Filmitegija Artur Talvik: 1990-ndatel laoti lääneliku Eesti filmi vundament] ERR Eeter, 26. juuli 2024 

{{Commons|Category:Artur Talvik}}

{{JÄRJESTA:Talvik, Artur}}
[[Kategooria:Eesti filmiprodutsendid]]
[[Kategooria:Eesti filmilavastajad]]
[[Kategooria:Eesti Tulevikuerakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Elurikkuse Erakonna poliitikud]]
[[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Vabaerakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1964]]</text>
      <sha1>8wq0ezcyors9fw5mz9bly6tgnz8onij</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Wojciech Jaruzelski</title>
    <ns>0</ns>
    <id>218645</id>
    <revision>
      <id>7205146</id>
      <parentid>7116671</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T11:53:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7205146</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2446" sha1="hw45tc7at2wg8y82hjnnknyinj1d4ie" xml:space="preserve">[[Pilt:Wojciech_Jaruzelski.jpg|thumb|right|Jaruzelski kaitseministrina 1968. aastal]]
'''Wojciech Witold Jaruzelski''' ([[6. juuli]] [[1923]] [[Kurów]] – [[25. mai]] [[2014]] [[Varssavi]]) oli [[Poola Rahvavabariik|Poola Rahvavabariigi]] sõjaväelane ja riigitegelane.

Ta oli Poola Rahvaarmee ülemjuhataja (1983. aastast), [[Poola Ühinenud Töölispartei]] keskkomitee esimene sekretär (1981–1989), [[Poola peaminister]] (1981–1985), Poola Riiginõukogu esimees (1985–1990) ja president (1989–1990). Jaruzelski loobus võimust pärast 1989. aastal toimunud ümarlauakõnelusi, mille kokkulepete kohaselt viidi Poolas läbi demokraatlikud valimised.

1943. aastal astus Jaruzelski [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] formeeritud teise Poola väkke. Aastatel 1965–1968 oli ta kindralstaabi ülem, seejärel kuni [[1983]]. aastani kaitseminister. 

1981. aasta detsembris, mil Poolat ähvardas väidetavalt Nõukogude Liidu vägede sissetung, kehtestas ta riigis [[Sõjaseisukord Poolas|sõjaseisukorra]] ning keelustas ametiühinguliikumise [[Solidaarsus (ametiühing)|Solidaarsus]] tegevuse. Jaruzelski eitas väidet, mille kohaselt ta olevat enne sõjaseisukorra väljakuulutamist palunud oma Moskva sõbralt [[Nõukogude Liidu marssal|marssal]] [[Viktor Kulikov]]ilt olukorra rahustamiseks [[Nõukogude armee|sõjaväe]] sissetoomist Poolasse.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.rferl.org/a/Interview_Polands_Jaruzelski_Again_Denies_Seeking_Soviet_Intervention_Against_Solidarity/1902431.html |title=Interview: Poland's Jaruzelski Again Denies Seeking Soviet Intervention Against Solidarity |trans-title= |date=12. detsember 2009 |accessdate=15.10.2017|publisher=[[RFE–RL|Vabadusraadio]] |language=en}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://yle.fi/uutiset/wojciech_jaruzelski_19232014/7261459 Wojciech Jaruzelski 1923–2014], yle.fi, [[25. mai]] [[2014]] 


{{JÄRJESTA:Jaruzelski, Wojciech}}
[[Kategooria:Poola presidendid]]
[[Kategooria:Poola peaministrid]]
[[Kategooria:Poola kaitseministrid]]
[[Kategooria:Poola kindralid]]
[[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]]
[[Kategooria:Karl Marxi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Scharnhorsti ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Oktoobrirevolutsiooni ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Punalipu ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Rahvaste Sõpruse ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1923]]
[[Kategooria:Surnud 2014]]</text>
      <sha1>hw45tc7at2wg8y82hjnnknyinj1d4ie</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Buhhaara</title>
    <ns>0</ns>
    <id>220674</id>
    <revision>
      <id>7204745</id>
      <parentid>7120074</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T12:00:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204745</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2803" sha1="n57rxhm68f7el6kb32rhbfynso5gyws" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib linnast, ajaloolise riigi kohta vaata artiklit [[Buhhaara (riik)]].}}
{{linn
|  nimi = Buhhaara
|  hääldus =
|  omakeelne_nimi_1 = usbeki | Buxoro |
|  pilt = Kalon-Ensemble_Buchara.jpg
|  lipu_pilt = 
|  lipu_link = 
|  vapi_pilt = 
|  vapi_link = 
|  pindala = 39,4
|  elanikke = 
|  laius = 39/46
|  pikkus = 64/26
|  asendikaart = Usbekistan
}}
'''Buhhaara''' ([[usbeki keel]]es '''Buxoro'''; [[pärsia keel]]es بخارا ''Buxoro'') on linn [[Usbekistan]]is ja [[Buhhaara vilajett|Buhhaara vilajeti]] keskus. See asub umbes 225 km [[Samarkand]]ist läänes, [[Šahhrudi kanal]]i ääres [[Zarafšon]]i jõe deltas ning paikneb [[Buhhaara oaas]]i keskmes.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Bukhara {{!}} Uzbekistan, Map, History, &amp; Facts {{!}} Britannica |keel=en |väljaanne=Encyclopedia Britannica |url=https://www.britannica.com/place/Bukhara |vaadatud=2026-03-29}}&lt;/ref&gt; 

2009. aastal oli linna elanike arv hinnanguliselt 263 400. Linna elanikkond on ajalooliselt mitmerahvuseline, kus olulise osa moodustavad [[tadžikid]], samuti [[usbekid]] ja teised rahvused.

Buhhaara asub [[Kesk-Aasia]]s kõrbe- ja stepialade piiril. Linn on olnud sajandeid oluline kaubandus- ja kultuurikeskus ning paikneb ajaloolisel [[Siiditee]]l, mis ühendas [[Hiina]]t [[Lähis-Ida]] ja [[Euroopa]]ga.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

[[Buhhaara vanalinn]] on 1993. aastast kantud [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
Asustus Buhhaara alal on vähemalt 5000 aastat vana, kuid linn ise asutati hiljemalt 1. sajandil pKr&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Buhhaara - Eesti Entsüklopeedia |url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/buxoro |vaadatud=2026-03-29 |väljaanne=entsyklopeedia.ee}}&lt;/ref&gt; (võimalik, et juba 3.–4. sajandil eKr).&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Varasel ajal kuulus see piirkond eri riikide koosseisu, sealhulgas [[Ahhemeniidide riik|Ahhemeniidide riiki]].

Keskajal kujunes Buhhaara üheks [[islam]]i maailma olulisemaks kultuuri- ja hariduskeskuseks. Linn oli [[Samaniidide dünastia]] pealinn 9. ja 10. sajandil&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; ning sel perioodil arenesid teadus, kirjandus ja arhitektuur.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Pärast seda vallutasid linna [[karakhaniidid]], enne kui see langes [[Tšingis-khaan]]i võimu alla 1220. aastal ja hiljem [[Timur]]ile 1370. aastal.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

16. sajandi alguses vallutas Buhhaara usbeki [[Šeibaniidide dünastia]], kes 16. sajandi keskel tegid linnast oma riigi pealinna, mis sai tuntuks kui [[Buhhaara emiraat]].&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 19. sajandil sattus emiraat [[Venemaa keisririik|Vene keisririigi]] mõju alla ning hiljem liideti piirkond [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liiduga]].

== Vaata ka ==
* [[Buhhaara (riik)]]
* [[Buhhaara NSV]]

==Viited==
{{viited}}

{{commonscat|Bukhara}}
[[Kategooria:Usbekistani linnad]]</text>
      <sha1>n57rxhm68f7el6kb32rhbfynso5gyws</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Riho Terras</title>
    <ns>0</ns>
    <id>221965</id>
    <revision>
      <id>7204791</id>
      <parentid>7204522</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T14:45:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-42112-30|~2026-42112-30]] ([[User talk:~2026-42112-30|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Kuriuss|Kuriuss]].</comment>
      <origin>7182128</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="30807" sha1="h36y6s3m321whvi3gxprosppk2kkwrd" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib sõjaväelasest ja poliitikust; matemaatiku kohta vaata artiklit [[Riho Terras (matemaatik)]]}}
{{Infokast ametiisik
| nimi = Riho Terras
| omakeelne_nimi = 
| pilt = 1649592035853 20200203 TERRAS Riho EE 011.jpg
| pildiallkiri = Riho Terras (2020)
| amet = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige
| ametiajaalgus = 1. veebruar 2020
| ametiajalõpp = 
| eelmine = 
| järgmine = 
| amet2 = 
| ametiajaalgus2 = 
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| sünninimi    = 
| sünniaeg        = {{Sünniaeg ja vanus|1967|4|17}}
| sünnikoht       = [[Kohtla-Järve]]
| surmaaeg     = 
| surmakoht    = 
| rahvus       = 
| partei       = [[Isamaa Erakond|Isamaa]]
| abikaasa     = [[Kaili Terras]]
| vanemad      =
| lapsed       =
| sugulased    = 
| elukoht      =
| haridus      = 
| alma_mater   = [[Müncheni Bundeswehri Ülikool]]
| elukutse     = sõjaväelane
| tegevusala   = poliitika
| tunnustus    = | Autasud         = [[Riho Terras#Teenete- ja rinnamärgid|Loetelu]]
| autogramm    = 
| moodul       = {{Infokast sõjaväelane |manusta=jah
| Truudusvanded   = {{Pisilipp|Eesti}}
| Teenistused     = {{flagicon image|Kvyldlipp.svg}} [[Eesti kaitsevägi]]
| Teenistusaeg    = 1991–2018
| Auaste          = [[File:Estonia-Army-OF-9.svg|20px]] [[kindral]]
| Juhitud üksused = {{Lihtloend|
* [[Fail:Vahipataljon emblem.svg|23px]] [[Üksik-Vahipataljon]]
* [[Kaitseliidu peastaap]]
* [[File:Insignia of the Headquarters of the Estonian Defence Forces.svg|20px]] [[Kaitseväe peastaap]]
* [[Fail:EKV coat of arms.svg|23px]] [[Kaitseväe juhataja|Eesti kaitsevägi]]
}}
| Sõjad/lahingud  = 
}}
}}
'''Riho Terras''' (sündinud [[17. aprill]]il [[1967]] [[Kohtla-Järve]]l) on [[Eesti]] erusõjaväelane ja [[poliitik]], auastmelt [[kindral]], kes 5. detsembrist [[2011]] kuni 5. detsembrini [[2018]] oli [[Eesti kaitseväe juhataja]].&lt;ref name=&quot;PM&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;13. käskkiri&quot; /&gt;

Kaitseväest errumineku järel töötas ta alates 2019. aastast kaitsetööstusettevõttes [[Milrem Robotics]] ning astus sama aasta märtsis [[Erakond Isamaa|erakonda Isamaa]]. Alates 1. veebruarist [[2020]] on ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige.&lt;ref&gt;{{Netiviide|pealkiri=Politico: eurosaadik Terras jättis oma lisatulu summa deklareerimata|url=https://www.err.ee/1609927385/politico-eurosaadik-terras-jattis-oma-lisatulu-summa-deklareerimata|väljaanne=ERR|kuupäev=2026-01-30|vaadatud=2026-01-30|keel=et|perekonnanimi=ERR}}&lt;/ref&gt;

==Hariduskäik==
Terras lõpetas [[1985]]. aastal [[Kohtla-Järve 5. Keskkool]]i.&lt;ref name=&quot;DphzK&quot; /&gt;

===Akadeemiline haridus===
Aastatel 1989–1993 õppis Terras [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli ajalooteaduskond|ajalooteaduskonnas]]. Üliõpilasena oli ta aktiivne [[kaitseliit|Kaitseliidus]]. Kutseliseks sõjaväelaseks hakkamise tõttu jäi Tartu Ülikool lõpetamata.{{lisa viide}} Aastatel 1994–1998 õppis Terras [[Müncheni Bundeswehri Ülikool]]is riigi- ja ühiskonnateaduse erialal ning omandas magistrikraadi. Terras kuulub [[Korporatsioon Sakala|korporatsiooni Sakala]].

===Sõjaväeline haridus===
Sügisel 1991 läbis Riho Terras kahekuulised ohvitserikursused nooremleitnandina.&lt;ref name=&quot;PM&quot; /&gt; 1999. aastal läbis [[Vahipataljon]]i ülemaks saanud Terras [[Šveits]]is [[pataljoniülem]]a kursused.
* [[1993]] kompaniiülema kursus ([[Rootsi]])&lt;ref name=&quot;DphzK&quot; /&gt;
* [[1996]] kompaniiülema kursus ([[Saksamaa]]) 
* [[2000]] kõrgemad riigikaitsekursused ([[Eesti]])
* [[2000]] julgeolekupoliitika alane kursus ([[Genfi Julgeolekupoliitika Keskus]])
* [[2005]] vanemstaabiohvitseride kursus ([[Balti Kaitsekolledž]])
* [[2010]] Royal College of Defence Studies ([[Ühendkuningriik]])

== Teenistus sõjaväelase ja riigiametnikuna ==
[[File:Iron Troop Partakes in Estonian Independence Day Parade 160224-A-HO673-606.jpg|pisi|300px|Riho Terras vabariigi aastapäeva paraadil kõnet pidamas (2016)]]
[[File:U.S. Gen. Martin E. Dempsey, introduces members of his staff to Estonian Lt. Gen. Riho Terras.jpg|pisi|300px|USA kindral [[Martin E. Dempsey]] (vasakul) tutvustab Riho Terrasele oma staabiohvitsere (2015)]]

Keskkooli lõpetamise järel teenis Riho Terras kolm aastat [[Nõukogude Liidu merevägi|Nõukogude Liidu mereväes]], ajateenijana [[Liibüa]]s, [[Süüria]]s ja [[Kuuba]]l.{{lisa viide}}

Pärast Bundeswehri Ülikooli lõpetamist 1998. aastal sai Terras Tallinna [[Vahipataljon|Üksiku Vahipataljoni]] ülemaks. Aastatel 2001–2004 oli ta Eesti [[kaitseatašee]] [[Saksamaa Liitvabariik|Saksamaa Liitvabariigis]]&lt;ref name=&quot;PM&quot; /&gt; ja [[Poola]]s. Eestisse naasmise järel oli ta [[Kaitseväe Peastaap|Kaitseväe Peastaabis]] analüüsi- ja planeerimisosakonna ülem ning peastaabi ülema asetäitja operatiivalal&lt;ref name=&quot;PM&quot; /&gt;. [[Iraagi sõda|Iraagi sõja]] ajal oli ta 2007. aasta veebruarist augustini [[Iraak|Iraagis]] [[NATO]] treeningmissiooni staabiülema asetäitja&lt;ref name=&quot;PM&quot; /&gt;, kus tema pädevusse kuulusid Iraagi sõjaväe väljaõpetamisega seotud personali-, logistika- ja finantsküsimused.

2008.–2010. aastal oli Riho Terras [[Kaitseministeeriumi kantsler]].&lt;ref name=&quot;PM&quot; /&gt; 2008. aasta detsembri alguses ülendati ta koloneliks,&lt;ref name=&quot;76. käskkiri&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;qNYnH&quot; /&gt; 2011. aasta juunis sai [[brigaadikindral]]i sõjaväelise auastme.&lt;ref name=&quot;PM&quot; /&gt;

1. märtsil 2011 sai Riho Terras [[kaitseväe peastaabi ülem]]aks.&lt;ref name=&quot;ZVqjb&quot; /&gt;

=== Kaitseväe juhatajana ===
Riho Terras sai [[kaitseväe juhataja]]ks 5. detsembril 2011.

[[17. september|17. septembril]] [[2016]] valiti Riho Terras NATO sõjalise komitee vanemaks.&lt;ref name=&quot;1Gfwo&quot; /&gt;

2018. aasta lõpul andis Terras Kaitseväe juhtimise üle kindralmajor [[Martin Herem]]ile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/881855/galerii-ja-video-herem-vottis-terraselt-kaitsevae-juhtimise-ule &quot;Galerii ja video: Herem võttis Terraselt kaitseväe juhtimise üle&quot;] ERR, 3. detsember 2018&lt;/ref&gt;

Terrase teeneteks kaitseväe juhatajana on julgeolekuekspert ja [[riigikaitsekomisjon]]i liige [[Peeter Tali]] pidanud rahvusvaheliste liitlassuhete süvendamist (sh liitlasüksuste Eestisse toomist), [[vanemallohvitser]]ide rolli tõstmist, [[Õppekogunemine#välkõppekogunemine|välkõppekogunemiste]] ja reservsüsteemi terviklikult hõlmavate suuremahuliste õppuste sisseviimist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/7957866/peeter-tali-kaitsevae-juhataja-ametiaeg-voikski-olla-luhem-ja-auaste-madalam |pealkiri=PEETER TALI ⟩ Kaitseväe juhataja ametiaeg võikski olla lühem ja auaste madalam |autor=[[Peeter Tali]] |aeg=11. veebruar 2024 |kasutatud=12. veebruar 2024 |väljaanne=[[Postimees]]}}&lt;/ref&gt;

== Töö erasektoris ==
2019. aasta jaanuarist töötas Terras ettevõttes [[Milrem Robotics]], kus juhtis ettevõtte kaitsedivisjoni. Tema peamisteks kohustusteks olid ettevõtte rahvusvahelise äritegevuse arendamine ning oskusteabe pakkumine Milremi uurimis- ja arendustegevuse hüvanguks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/902362/kindral-riho-terras-asub-toole-kaitsetoostusettevottes-milrem-robotics &quot;Kindral Riho Terras asub tööle kaitsetööstusettevõttes Milrem Robotics&quot;] ERR, 21. jaanuar 2019&lt;/ref&gt; 2023. aasta detsembris lahkus vahepeal Milremi nõukogu esimeheks saanud Terras ettevõttest, viidates firma [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatidest]] pärit omanikele. Ettevõtte juht [[Kuldar Väärsi]] ütles aga, et Terrase lahkumise põhjuseks olid eelseisvad [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|Euroopa Parlamendi valimised]] ning samm oli varem kokku lepitud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/7914935/milremist-lahkuvad-terras-ja-infoturbejuht-molemat-arritab-omanike-koduriigi-sobrutsemine-putiniga }}&lt;/ref&gt;

2024. aasta märtsis teatas kaitsetööstusettevõte [[Go Craft]], et Terras asub tööle ettevõtte juhatuse nõunikuna.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/7975498/milremist-lahkunud-riho-terras-asub-toole-teises-kaitsetoostusettevottes |pealkiri=Milremist lahkunud Riho Terras asub tööle teises kaitsetööstusettevõttes |aeg=8. märts 2024 |kasutatud=24. märts 2026 |väljanne=[[Postimees]]}}&lt;/ref&gt; Sama aasta juulis liitus ta samuti kaitsetööstuses tegutseva [[SensusQ]] nõukoguga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120310913/riho-terras-liitus-eesti-kaitsetoostusettevotte-noukoguga |pealkiri=Riho Terras liitus Eesti kaitsetööstusettevõtte nõukoguga |aeg=29. juuli 2024 |kasutatud=24. märts 2026 |autor=Carl-Robert Puhm |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt;

== Poliitiline tegevus ==
Märtsis 2019 teatas ta, et [[2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|kandideerib]] erakonna [[Isamaa (erakond)|Isamaa]] esinumbrina [[Euroopa Parlament]]i.&lt;ref&gt;{{Netiviide |URL=https://epl.delfi.ee/lp/riho-terras-kodus-on-kindraliks-mu-armas-abikaasa?id=86020187 |Autor=Raul Ranne |Pealkiri=Riho Terras: Kodus on kindraliks mu armas abikaasa |Väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |Aeg=27. aprill 2019 |Kasutatud=12. november 2019}}&lt;/ref&gt; Pärast [[Suurbritannia|Ühendkuningriigi]] lahkumist [[Euroopa Liit|Euroopa Liidust]] sai Eesti Euroopa Parlamendis ühe koha juurde ja Riho Terras sai asuda tööle Euroopa Parlamendi liikmena.

Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 2|valimisringkonnas nr 2]] ([[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa|Kesklinna]], [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] ja [[Pirita linnaosa|Pirita]] linnaosad) 1724 häält ning osutus valituks.

Ta kandideeris [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]], kogus 23 917 häält ning osutus valituks.&lt;ref&gt;Euroopa Parlamendi valimiste detailne hääletamistulemus (11.06.2024). ''Valimised.ee''. Kasutatud 12.06.2024, https://ep2024.valimised.ee/et/detailed-voting-result/index.html&lt;/ref&gt;

Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuste volikogude valimistel]] [[Mustamäe linnaosa]]s, sai 1565 häält ning osutus valituks.

==Tsitaat==
{{tsitaat2|Ukraina väga kohutaval näitel tõdeme, et sõda on suurim katastroof, mis inimühiskonnaga juhtuda võib.|06.10.2023 Riho Terras, [[Isamaa Erakond|Isamaa]] aseesimees, Euroopa Parlamendi liige&lt;ref name=&quot;2023_10_06_13_54_ERR_UUDISED_&quot;&gt;06.10.2023 13:54, Riho Terras, [Riigikaitset ja rahvast ei tohi vastandada https://www.err.ee/1609124303/]&lt;/ref&gt;}}

==Isiklikku==
Terrase abikaasa on diplomaat [[Kaili Terras]], neil on kaks poega&lt;ref name=&quot;p0XMX&quot; /&gt;: [[Hendrik Johannes Terras|Hendrik Johannes]] (sündinud [[1993]]) ja Uku Karl (sündinud 2005).

Ta räägib vabalt [[Eesti keel|eesti]], [[vene keel|vene]], [[saksa keel|saksa]] ja [[inglise keel]]t.

== Auastmed ==
[[File:Riho Terras 2014.jpg|pisi|300px|Kindralmajor Riho Terras intervjuud andmas, 2014]]
[[File:Joseph Dunford and Riho Terras 181113-D-PB383-022 (32007869698).jpg|pisi|300px|[[Ameerika Ühendriikide merejalavägi|USA merejalaväe]] kindral ja [[staabiülemate ühendkomitee esimees]] [[Joe Dunford]] (vasakul) ja Riho Terras (2018)]]
{| class=&quot;wikitable&quot;
! Õlak !! Auaste !! Kuupäev
|-
| align=&quot;center&quot;| [[File:ES-Army-OF1b.svg|20px]] ||[[Nooremleitnant]]||Veebruar 1992
|-
| align=&quot;center&quot;| [[File:ES-Army-OF13.svg|20px]] ||[[Leitnant]]||23. november 1993&lt;ref name=&quot;g2Lrt&quot; /&gt;
|-
| align=&quot;center&quot;| [[File:ES-Army-OF14.svg|20px]] ||[[Kapten]]||20. juuni 1996&lt;ref name=&quot;NkZFu&quot; /&gt;
|-
| align=&quot;center&quot;| [[File:Estonia-Army-OF-3.svg|20px]] ||[[Major]]||18. veebruar 2000&lt;ref name=&quot;Wft3m&quot; /&gt;
|-
| align=&quot;center&quot;| [[File:Estonia-Army-OF-4.svg|20px]] ||[[Kolonelleitnant]]||20. juuni 2005&lt;ref name=&quot;Bf2Af&quot; /&gt;
|-
| align=&quot;center&quot;| [[File:Estonia-Army-OF-5.svg|20px]] ||[[Kolonel]]||1. detsember 2008&lt;ref name=&quot;76. käskkiri&quot; /&gt;
|-
| align=&quot;center&quot;| [[File:Estonia-Army-OF-6.svg|20px]] ||[[Brigaadikindral]]||16. juuni 2011&lt;ref name=&quot;leYLH&quot; /&gt;
|-
| align=&quot;center&quot;| [[File:Estonia-Army-OF-7.svg|20px]] ||[[Kindralmajor]]||18. veebruar 2013&lt;ref name=&quot;28. käskkiri&quot; /&gt;
|-
| align=&quot;center&quot;| [[File:Estonia-Army-OF-8.svg|20px]] ||[[Kindralleitnant]]&amp;nbsp;||5. veebruar 2015&lt;ref name=&quot;79. käskkiri&quot; /&gt;
|-
| align=&quot;center&quot;| [[File:Estonia-Army-OF-9.svg|20px]] ||[[Kindral]]&amp;nbsp;||20. veebruar 2017&lt;ref name=&quot;13. käskkiri&quot; /&gt;
|}

== Tunnustus ==
=== Teenete- ja rinnamärgid===
{| style=&quot;width:100%;&quot;
|-
|valign=&quot;top&quot; |
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- bgcolor = &quot;#ccccff&quot; align=center
| colspan=3 |'''Eesti teenetemärgid'''
|-
|[[Fail:EST Order of the Cross of the Eagle 1st Class BAR.png|106px]] || [[Kotkaristi I klassi teenetemärk]] || veebruar 2018&lt;ref name=&quot;Kotkas1&quot; /&gt;
|-
|[[File:EST Order of the Cross of the Eagle 4th Class BAR.png|106px]] || [[Kotkaristi IV klassi teenetemärk]] || 23. veebruar 2005&lt;ref name=&quot;EUkCU&quot; /&gt;
|-
|[[File:EST White Cross of the Estonian Defence League (III class).png|106px]] || [[Kaitseliidu Valgerist|Kaitseliidu Valgeristi III klass]] ||
|-
|[[File:EST Cross of Merit of the Ministry of Defence.png|106px]] || [[Kaitseministeeriumi I klassi teeneterist]] || 28. november 2018&lt;ref&gt;{{Netiviide |URL=http://www.kmin.ee/et/uudised/kaitseminister-tanas-riigikaitsesse-panustajaid-teenetemargiga |Pealkiri=Kaitseminister tänas riigikaitsesse panustajaid teenetemärgiga |Väljaandja=[[Kaitseministeerium]] |Aeg=28. november 2018 |Kasutatud=29. november 2019 |arhiivimisaeg=2018-11-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181130071540/http://www.kmin.ee/et/uudised/kaitseminister-tanas-riigikaitsesse-panustajaid-teenetemargiga |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
|-
|[[File:EST Cross of Merit of the Ministry of Defence.png|106px]] || [[Kaitseministeeriumi teenetemärk|Kaitseministeeriumi II klassi teenetemärk]] ||
|-
|[[File:EST Distinguished Service Decoration of the EDF.png|106px]] || [[Kaitseväe teenetemärk]] (riigikaitselised teened) || 22. veebruar 1999
|-
|[[File:EST Navy decoration &quot; Belief and the Will &quot; Class III &quot; Bronze Anchor &quot;.png|106px]] || [[Mereväe teenetemärk &quot;Usk ja Tahe&quot;]] III klass &quot;Raudankur&quot; ||
|-
|[[File:EST Distinguished Service Decoration of the Estonian Defence League.png|106px]] || [[Kaitseliidu teenetemärk]] ||
|-
|[[File:EST Estonian Defence Forces General Staff Cross of Merit.png|106px]] || [[Kaitseväe peastaabi teeneterist]] ||
|-
|[[File:EST MoD Medal of Participants in International Military Operations.png|106px]] || [[Kaitseministeeriumi rahvusvahelistes rahuoperatsioonides osalenute medal]] ||
|-
|[[File:EST Merit Medal of the Defence League III Class.png|106px]] || [[Kaitseliidu teenetemedal|Kaitseliidu teenetemedali III klass]] ||
|-
|[[File:EST Memorial Medal 10 Years of the Re-Established Defence Forces.png|106px]] || Mälestusmedal &quot;[[10 aastat taastatud Kaitseväge]]&quot; ||
|-
|[[File:EST Võidutule kandja medal.png|106px]] || [[Võidutule kandja medal]] ||
|-
|[[File:EST Teabeameti teenetemedali II klass.png|106px]] || [[Teabeameti teenetemedal]]i II klass ||
|-
|[[File:LT-LV-EE The Baltic Defence College Medal of Merit (gold).png|106px]] || [[Balti Kaitsekolledži teenetemärk]] (kuldne) ||
|-
|[[Pilt:EST Politsei teeneteristi II klass.png|106px]] || [[Politsei teeneterist]]i II klass || 2017
|-
|[[File:EST Kaitseliidu Kooli eriteeneterist.png|106px]] || [[Kaitseliidu Kooli eriteeneterist]] ||
|-
|[[Pilt:EST Cross of the Estonian Reserve Officers’ Assembly (special).png|106px]] || [[Eesti Reservohvitseride Kogu Eriteeneterist]]|| 29. november 2019&lt;ref name=&quot;gUhd1&quot; /&gt;
|-
|[[Pilt:EST Cross of the Estonian Reserve Officers’ Assembly (gold).png|106px]] || [[Eesti Reservohvitseride Kogu kuldrist]]|| 4. detsember 2018&lt;ref name=&quot;gUhd1&quot; /&gt;
|-
|[[File:EST Cross of the Estonian Reserve Officers’ Assembly (silver).png|106px]] || [[Eesti Reservohvitseride Kogu hõberist]] || 12. juuni 2001&lt;ref name=&quot;gUhd1&quot; /&gt;
|- bgcolor = &quot;#ccccff&quot; align=center
| colspan=3 |'''Välismaised teenetemärgid'''
|-
|[[File:Den_kongelige_norske_fortjenstorden_kommand%C3%B8r_med_stjerne_stripe.svg|106px]] || [[Norra Kuninglik Teeneteorden|Norra Kuningliku Teeneteordeni suurrist]] || 10. september 2015 (Norra)&lt;ref name=&quot;CQ7Se&quot; /&gt;
|-
|[[File:FIN Order of the Lion of Finland 1Class BAR.png|106px]] || [[Lõvi Rüütelkond|Soome Lõvi Rüütelkonna suurrist]] || 13. mai 2014 (Soome)&lt;ref name=&quot;OAVyh&quot; /&gt;
|-
|[[File:POL Order Zaslugi PRL kl3 BAR.png|106px]] || [[Poola Vabariigi Teeneteorden|Poola Vabariigi Teeneteordeni komandöririst]] || 18. märts 2014 (Poola)&lt;ref name=&quot;1NjXW&quot; /&gt;
|-
|[[File:Legion Honneur Officier ribbon.svg|106px]] || [[Auleegioni orden]] (ohvitser) || 4. september 2013 (Prantsusmaa)&lt;ref name=&quot;KYyZv&quot; /&gt;
|-
|[[File:GER Bundesverdienstkreuz 5 GrVK Stern.svg|106px]] || [[Saksamaa Liitvabariigi Teeneteorden|Saksamaa Liitvabariigi Teeneteordeni Suur teeneterist tähega]] || 9. juuli 2013 (Saksamaa)&lt;ref name=&quot;EWOic&quot; /&gt;
|-
|[[File:LVA Order of Viesturs (swords).png|106px]] || [[Viestursi orden|Viestursi I klassi orden]] || 5. juuni 2012 (Läti)&lt;ref name=&quot;39kyI&quot; /&gt;
|-
|[[File:GER_Bundeswehr_Honour_Cross_Gold_ribbon.svg|106px]] || [[Bundeswehri Kuldne Aurist]] || 20. aprill 2011 (Saksamaa)&lt;ref name=&quot;g2prh&quot; /&gt;
|-
|[[File:NATO Medal ISAF ribbon bar.svg|106px]] || [[NATO Medal|NATO Medal NATO Treeningmissiooni eest Iraagis]] ||  {{lisa viide}}
|-
|[[File:FIN Merit Medal of the Finnish Reserve Officers' Federation.png|106px]] || Soome Reservväelaste Liidu teenetemedal || {{lisa viide}}
|-
|[[File:SWE OSMTH Grand Priory of Scandinavia Pro Merito medal.png|106px]] || [[OSMTH]] Grand Priory of Scandinavia Pro Merito medal || {{lisa viide}}
|}
|valign=&quot;top&quot; |

{| class=&quot;wikitable&quot;
|- bgcolor = &quot;#ccccff&quot; align=center
| colspan=2 |'''Rinnamärgid'''
|-
|[[File:BaltDefCol Joint Command and General Staff Course Badge.png|106px]] || Balti Kaitsekolledži vanemstaabiohvitseride kursuse lõpetanu rinnamärk
|-
|[[Fail:Balti Kaitsekolledži ühendtaseme juhtimis- ja staabikursuse lõpetanu rinnamärk (varasem).png|106px]] || Balti Kaitsekolledži ühendtaseme juhtimis- ja staabikursuse lõpetanu rinnamärk
|-
|[[File:EST Ohvitseride kursuse lõpetanu rinnamärk (1992-1996).png|106px]] || Ohvitseride kursuse lõpetanu rinnamärk
|-
|[[File:EST Vahipataljoni teenetemärk.png|106px]] || Vahipataljoni märk
|-
|[[File:EST Luurekeskuse teenetemärk.png|106px]] || Luurekeskuse teenetemärk
|-
|[[Pilt:EST Kaitseliidu Tallinna maleva 10 aasta teenistuse märk.png|106px]] || [[Kaitseliidu Tallinna maleva 10 aasta teenistuse märk]]
|}
|}

== Teenistuskäik ==
[[File:Estonia opens new NFIU HQ building reaching full NATO capability 160613-A-RK974-933.jpg|pisi|300px|Riho Terras NATO staabielement Eesti hoone avatseremoonial koos Saksa kindralleitnant [[Manfred Hofman]]iga. (2016)]]
[[File:Gen. Riho Terras and Gen Petr Pavel at NATO Headquarters in Brussels, May 17 2017.jpg|pisi|300px|Riho Terras koos Tšehhi kindrali [[Petr Pavel]]iga [[NATO peakorter]]is. (2017)]]
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Alates
! Kuni
! Teenistus
|-
| Märts 1992
| November 1992
| Kompaniiülem, [[Kalevi üksik-jalaväepataljon]], [[Eesti maavägi]], [[Eesti kaitsevägi]]
|-
| November 1992
| November 1993
| Staabiülem, [[Kalevi üksik-jalaväepataljon]], [[Eesti maavägi]], [[Eesti kaitsevägi]]
|-
| Detsember 1993
| Jaanuar 1994
| Kompaniiülem, [[Põhja üksik-jalaväekompanii]], [[Eesti maavägi]], [[Eesti kaitsevägi]]
|-
| Mai 1998
| Jaanuar 2000
| Ülem, [[Vahipataljon]], [[Eesti maavägi]], [[Eesti kaitsevägi]]
|-
| Jaanuar 2000
| Detsember 2000
| Peastaabi ülem, [[Kaitseliit]]
|-
| Detsember 2000
| Juuli 2004
| Eesti kaitseatašee Saksamaa Liitvabariigis ja Poola Vabariigis 
|-
| August 2005
| Jaanuar 2006
| Analüüsi- ja planeerimisosakonna kaitseplaneerimise jaoskonna ülem, [[Kaitsejõudude peastaap]], [[Eesti kaitsevägi]]
|-
| Jaanuar 2006
| Jaanuar 2007
| Analüüsi- ja planeerimisosakonna ülem , [[Kaitsejõudude peastaap]], [[Eesti kaitsevägi]]
|-
| Veebruar 2007
| September 2007
| Staabiülema asetäitja, [[NATO Iraagi treeningmissioon]]
|-
| September 2007
| Veebruar 2008
| Analüüsi- ja planeerimisosakonna ülem, [[Kaitsejõudude peastaap]], [[Eesti kaitsevägi]]
|-
| Veebruar 2008
| November 2008
| Ülema asetäitja operatiivalal, [[Kaitsejõudude peastaap]], [[Eesti kaitsevägi]]
|-
| Detsember 2008
| Detsember 2010
| Kantsler, [[Kaitseministeerium]]
|-
| Jaanuar 2011
| Veebruar 2011
| Ülema asetäitja operatiivalal, [[Kaitseväe peastaap]], [[Eesti kaitsevägi]]
|-
| 18. veebruar 2011
| 4. detsember 2011
| [[Kaitseväe peastaabi ülem|Ülem]], [[Kaitseväe peastaap]], [[Eesti kaitsevägi]]
|-
| 5. detsember 2011
| 5. detsember 2018
| [[Kaitseväe juhataja]], [[Eesti kaitsevägi]]
|}

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;PM&quot;&gt;&quot;Riho Terras: ühiskonna toetus meile on äraütlemata kõrge&quot; Postimees, 6. detsember 2011, lk 4&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;13. käskkiri&quot;&gt;{{cite web|title=13. R. Terrasele sõjaväelise auastme andmine|url=https://president.ee/et/ametitegevus/kaeskkirjad/13077-2017-02-20-09-37-00/index.html|work=Vabariigi Presidendi Kantselei|date=20. veebruar 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DphzK&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.mil.ee/et/kontakt/riho_terras |pealkiri=Kindral Riho Terras |vaadatud=2017-02-24 |arhiivimisaeg=2017-02-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170225131628/http://www.mil.ee/et/kontakt/riho_terras |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;76. käskkiri&quot;&gt;{{cite web|title=76. R. Terrasele sõjaväelise auastme andmine|url=https://www.president.ee/et/ametitegevus/kaeskkirjad/2899-76-r-terrasele-sojavaeelise-auastme-andmine/index.html|work=Vabariigi Presidendi Kantselei|accessdate=26. november 2015|date=1. detsember 2008|archive-date=2016-03-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20160304113535/https://www.president.ee/et/ametitegevus/kaeskkirjad/2899-76-r-terrasele-sojavaeelise-auastme-andmine/index.html|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qNYnH&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20110216181344/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kolonel-terras-votab-ule-kaitsevae-peastaabi-juhtimise.d?id=40249862 Kolonel Terras võtab üle kaitseväe peastaabi juhtimise]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 13. veebruar 2011&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZVqjb&quot;&gt;[http://www.epl.ee/artikkel/591736 Ilves nimetas Riho Terrase kaitseväe peastaabi ülemaks]{{Surnud link}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;28. käskkiri&quot;&gt;{{cite web|title=28. Sõjaväeliste auastmete andmine|url=https://president.ee/et/ametitegevus/kaeskkirjad/8645-2013-02-18-16-50-28/index.html|work=Vabariigi Presidendi Kantselei|accessdate=26. november 2015|date=18. veebruar 2013|archive-date=2016-03-16|archive-url=https://web.archive.org/web/20160316205457/https://www.president.ee/et/ametitegevus/kaeskkirjad/8645-2013-02-18-16-50-28/index.html|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;79. käskkiri&quot;&gt;{{cite web|title=79. Sõjaväeliste auastmete andmine|url=https://president.ee/et/ametitegevus/kaeskkirjad/11043-2015-02-05-15-01-15/index.html|work=Vabariigi Presidendi Kantselei|accessdate=26. november 2015|date=5. veebruar 2015|archive-date=2016-09-14|archive-url=https://web.archive.org/web/20160914120639/https://www.president.ee/et/ametitegevus/kaeskkirjad/11043-2015-02-05-15-01-15/index.html|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1Gfwo&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/3840873/terras-valiti-nato-sojalise-komitee-vanemaks Terras valiti NATO sõjalise komitee vanemaks]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;p0XMX&quot;&gt;[http://epl.delfi.ee/news/eesti/uueks-kaitsevae-ulemaks-voib-saada-riho-terras?id=51282569 Uueks kaitseväe ülemaks võib saada Riho Terras]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kotkas1&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Karel Reisenbuk |URL=https://www.postimees.ee/4397937/presidendilt-saab-teenetemargi-166-inimest |Pealkiri=Presidendilt saab teenetemärgi 166 inimest  |Väljaanne=[[Postimees]] |Aeg=5. veebruar 2018 |Kasutatud=5. veebruar 2018}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EUkCU&quot;&gt;{{cite web|title=Kotkaristi IV klassi teenetemärk|url=https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/2598/riho-terras|work=Vabariigi Presidendi Kantselei|accessdate=6. detsember 2015|archive-date=2017-02-24|archive-url=https://web.archive.org/web/20170224213437/https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/2598/riho-terras|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gUhd1&quot;&gt;{{cite web|title=EROK teeneteristi kavalerid|url=http://www.erok.ee/et/organisatsioon/pohidokumendid/teenetemargi_statuut/teeneteristi_kavaler/|publisher=Eesti Reservohvitseride Kogu|accessdate=26. november 2015|archive-date=2018-01-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20180130013923/http://www.erok.ee/et/organisatsioon/pohidokumendid/teenetemargi_statuut/teeneteristi_kavaler/|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CQ7Se&quot;&gt;{{cite web|title=Norra Kuningliku Teeneteordeni suurrist|url=https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemark/939/riho-terras|work=Vabariigi Presidendi Kantselei|accessdate=6. detsember 2015|archive-date=2016-03-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20160304123358/https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemark/939/riho-terras|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OAVyh&quot;&gt;{{cite web|title=Soome Lõvi Rüütelkonna suurrist|url=https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemark/875/riho-terras|work=Vabariigi Presidendi Kantselei|accessdate=6. detsember 2015|archive-date=2017-02-24|archive-url=https://web.archive.org/web/20170224213300/https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemark/875/riho-terras|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1NjXW&quot;&gt;{{cite web|title=Poola Vabariigi Teeneteordeni komandöririst|url=https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemark/866/riho-terras|work=Vabariigi Presidendi Kantselei|accessdate=6. detsember 2015|archive-date=2017-02-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20170225051359/https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemark/866/riho-terras|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KYyZv&quot;&gt;{{cite web|title=Sandor Liive ja Riho Terras Auleegioni kavaleriks|url=http://www.ohtuleht.ee/540365/sandor-liive-ja-riho-terras-auleegioni-kavaleriks|work=Õhtuleht|accessdate=6. detsember 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EWOic&quot;&gt;{{cite web|title=Knight Commander's Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany|url=https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemark/821/riho-terras|work=Vabariigi Presidendi Kantselei|accessdate=6. detsember 2015|archive-date=2017-02-24|archive-url=https://web.archive.org/web/20170224213947/https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemark/821/riho-terras|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;39kyI&quot;&gt;{{cite web|title=1st Class of the Order of Viesturs|url=https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemark/755/riho-terras|work=Vabariigi Presidendi Kantselei|accessdate=6. detsember 2015|archive-date=2017-02-24|archive-url=https://web.archive.org/web/20170224213624/https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemark/755/riho-terras|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;g2prh&quot;&gt;{{cite web|title=FOTOD: Kolonel Riho Terrasele anti üle Saksamaa kõrgeim sõjaväeline autasu |url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-kolonel-riho-terrasele-anti-ule-saksamaa-korgeim-sojavaeline-autasu?id=44520093|work=Delfi|accessdate=6. detsember 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;g2Lrt&quot;&gt;{{cite web|title=18. Sõjaväeliste auastmete andmine|url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ametitegevus/Kaskkiri.asp?ID=4770|work=Vabariigi Presidendi Kantselei|accessdate=26. november 2015|date=18. november 1993|archive-date=2016-03-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20160304192817/https://vp1992-2001.president.ee/est/ametitegevus/Kaskkiri.asp?ID=4770|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NkZFu&quot;&gt;{{cite web|title=74. Sõjaväeliste auastmete andmine|url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ametitegevus/Kaskkiri.asp?ID=4706|work=Vabariigi Presidendi Kantselei|accessdate=26. november 2015|date=20. juuni 1996|archive-date=2016-03-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20160304093048/https://vp1992-2001.president.ee/est/ametitegevus/Kaskkiri.asp?ID=4706|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Wft3m&quot;&gt;{{cite web|title=89. Sõjaväeliste auastmete andmine|url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ametitegevus/Kaskkiri.asp?ID=3558|work=Vabariigi Presidendi Kantselei|accessdate=26. november 2015|date=18. veebruar 2000|archive-date=2016-03-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20160304081559/https://vp1992-2001.president.ee/est/ametitegevus/Kaskkiri.asp?ID=3558|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bf2Af&quot;&gt;{{cite web|title=Sõjaväeliste auastmete andmine 20.06.2005|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/914677|work=Riigi Teataja|accessdate=26. november 2015|date=20. juuni 2005}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;leYLH&quot;&gt;{{cite web|title=Sõjaväeliste auastmete andmine|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/320062011008|work=Riigi Teataja|accessdate=26. november 2015|date=16. juuni 2011}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}
*[http://www.europarl.europa.eu/meps/et/204449/RIHO_TERRAS/home Riho Terras Euroopa Parlamendi kodulehel]
*[http://ekspress.delfi.ee/d?id=692064599 Kolonel, kes deklameerib Goethet], [[Eesti Ekspress]], 2. november 2008.{{Surnud link}}
*[http://www.estemb.de/static/files/035/terras.pdf Au olla Eesti kaitseatašee]{{Surnud link}}
*[http://uudised.err.ee/index.php?06223209 Ilves nimetas Riho Terrase kaitseväe peastaabi ülemaks], 27. jaanuar 2011{{Surnud link}}
*[http://pr.pohjarannik.ee/?p=3272/ Kõik Eesti sõjaväeosad on NATO baasid]. Põhjarannik, 14. jaanuar 2012{{Surnud link}}
* [https://www.err.ee/871523/kindral-terras-nuud-usub-putin-nato-sse-rohkem-kui-viie-aasta-eest Kindral Terras: nüüd usub Putin NATO-sse rohkem kui viie aasta eest], ERR, 24. oktoober 2018

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Neeme Väli]]|nimi=[[Kaitseväe peastaap|Kaitseväe peastaabi ülem]]|aeg=18. veebruar 2011 – 4. detsember 2011 |järgnev=[[Peeter Hoppe]]}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Ants Laaneots]]|nimi=[[Eesti kaitseväe juhataja]]|aeg=5. detsember 2011 – 5. detsember 2018 |järgnev=[[Martin Herem]]}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Terras, Riho}}
[[Kategooria:Eesti kaitseväe juhatajad]]
[[Kategooria:Kaitseväe peastaabi ülemad]]
[[Kategooria:Kaitseliidu peastaabi ülemad]]
[[Kategooria:Eesti kindralid]]
[[Kategooria:Vahipataljoni koosseis]]
[[Kategooria:Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]]
[[Kategooria:Kotkaristi I klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Kotkaristi IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]]
[[Kategooria:Kaitseväe teeneteristi kavalerid]]
[[Kategooria:Kaitseväe teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Auleegioni ohvitserid]]
[[Kategooria:Korporatsioon Sakala liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1967]]</text>
      <sha1>h36y6s3m321whvi3gxprosppk2kkwrd</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204867</id>
      <parentid>7204791</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T18:13:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <origin>7204867</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="30863" sha1="eixtn5d3ktk7ilzfcr32zdmh0ixh8es" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib sõjaväelasest ja poliitikust; matemaatiku kohta vaata artiklit [[Riho Terras (matemaatik)]]}}
{{Infokast ametiisik
| nimi = Riho Terras
| omakeelne_nimi = 
| pilt = 1649592035853 20200203 TERRAS Riho EE 011.jpg
| pildiallkiri = Riho Terras (2020)
| amet = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige
| ametiajaalgus = 1. veebruar 2020
| ametiajalõpp = 
| eelmine = 
| järgmine = 
| amet2 = 
| ametiajaalgus2 = 
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| sünninimi    = 
| sünniaeg        = {{Sünniaeg ja vanus|1967|4|17}}
| sünnikoht       = [[Kohtla-Järve]]
| surmaaeg     = 
| surmakoht    = 
| rahvus       = 
| partei       = [[Isamaa Erakond|Isamaa]]
| abikaasa     = [[Kaili Terras]]
| vanemad      =
| lapsed       =
| sugulased    = 
| elukoht      =
| haridus      = 
| alma_mater   = [[Müncheni Bundeswehri Ülikool]]
| elukutse     = sõjaväelane
| tegevusala   = poliitika
| tunnustus    = | Autasud         = [[Riho Terras#Teenete- ja rinnamärgid|Loetelu]]
| autogramm    = 
| moodul       = {{Infokast sõjaväelane |manusta=jah
| Truudusvanded   = {{Pisilipp|Eesti}}
| Teenistused     = {{flagicon image|Kvyldlipp.svg}} [[Eesti kaitsevägi]]
| Teenistusaeg    = 1991–2018
| Auaste          = [[File:Estonia-Army-OF-9.svg|20px]] [[kindral]]
| Juhitud üksused = {{Lihtloend|
* [[Fail:Vahipataljon emblem.svg|23px]] [[Üksik-Vahipataljon]]
* [[Kaitseliidu peastaap]]
* [[File:Insignia of the Headquarters of the Estonian Defence Forces.svg|20px]] [[Kaitseväe peastaap]]
* [[Fail:EKV coat of arms.svg|23px]] [[Kaitseväe juhataja|Eesti kaitsevägi]]
}}
| Sõjad/lahingud  = 
}}
}}
'''Riho Terras''' (sündinud [[17. aprill]]il [[1967]] [[Kohtla-Järve]]l) on [[Eesti]] erusõjaväelane ja [[poliitik]], auastmelt [[kindral]], kes 5. detsembrist [[2011]] kuni 5. detsembrini [[2018]] oli [[Eesti kaitseväe juhataja]].&lt;ref name=&quot;PM&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;13. käskkiri&quot; /&gt;

Kaitseväest errumineku järel töötas ta alates 2019. aastast kaitsetööstusettevõttes [[Milrem Robotics]] ning astus sama aasta märtsis [[Erakond Isamaa|erakonda Isamaa]]. Alates 1. veebruarist [[2020]] on ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige.&lt;ref&gt;{{Netiviide|pealkiri=Politico: eurosaadik Terras jättis oma lisatulu summa deklareerimata|url=https://www.err.ee/1609927385/politico-eurosaadik-terras-jattis-oma-lisatulu-summa-deklareerimata|väljaanne=ERR|kuupäev=2026-01-30|vaadatud=2026-01-30|keel=et|perekonnanimi=ERR}}&lt;/ref&gt;

==Hariduskäik==
Terras lõpetas [[1985]]. aastal [[Kohtla-Järve 5. Keskkool]]i.&lt;ref name=&quot;DphzK&quot; /&gt;

===Akadeemiline haridus===
Aastatel 1989–1993 õppis Terras [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli ajalooteaduskond|ajalooteaduskonnas]]. Üliõpilasena oli ta aktiivne [[kaitseliit|Kaitseliidus]]. Kutseliseks sõjaväelaseks hakkamise tõttu jäi Tartu Ülikool lõpetamata.{{lisa viide}} Aastatel 1994–1998 õppis Terras [[Müncheni Bundeswehri Ülikool]]is riigi- ja ühiskonnateaduse erialal ning omandas magistrikraadi. Terras kuulub [[Korporatsioon Sakala|korporatsiooni Sakala]].

===Sõjaväeline haridus===
Sügisel 1991 läbis Riho Terras kahekuulised ohvitserikursused nooremleitnandina.&lt;ref name=&quot;PM&quot; /&gt; 1999. aastal läbis [[Vahipataljon]]i ülemaks saanud Terras [[Šveits]]is [[pataljoniülem]]a kursused.
* [[1993]] kompaniiülema kursus ([[Rootsi]])&lt;ref name=&quot;DphzK&quot; /&gt;
* [[1996]] kompaniiülema kursus ([[Saksamaa]]) 
* [[2000]] kõrgemad riigikaitsekursused ([[Eesti]])
* [[2000]] julgeolekupoliitika alane kursus ([[Genfi Julgeolekupoliitika Keskus]])
* [[2005]] vanemstaabiohvitseride kursus ([[Balti Kaitsekolledž]])
* [[2010]] Royal College of Defence Studies ([[Ühendkuningriik]])

== Teenistus sõjaväelase ja riigiametnikuna ==
[[File:Iron Troop Partakes in Estonian Independence Day Parade 160224-A-HO673-606.jpg|pisi|300px|Riho Terras vabariigi aastapäeva paraadil kõnet pidamas (2016)]]
[[File:U.S. Gen. Martin E. Dempsey, introduces members of his staff to Estonian Lt. Gen. Riho Terras.jpg|pisi|300px|USA kindral [[Martin E. Dempsey]] (vasakul) tutvustab Riho Terrasele oma staabiohvitsere (2015)]]

Keskkooli lõpetamise järel teenis Riho Terras kolm aastat [[Nõukogude Liidu merevägi|Nõukogude Liidu mereväes]], ajateenijana [[Liibüa]]s, [[Süüria]]s ja [[Kuuba]]l.{{lisa viide}}

Pärast Bundeswehri Ülikooli lõpetamist 1998. aastal sai Terras Tallinna [[Vahipataljon|Üksiku Vahipataljoni]] ülemaks. Aastatel 2001–2004 oli ta Eesti [[kaitseatašee]] [[Saksamaa Liitvabariik|Saksamaa Liitvabariigis]]&lt;ref name=&quot;PM&quot; /&gt; ja [[Poola]]s. Eestisse naasmise järel oli ta [[Kaitseväe Peastaap|Kaitseväe Peastaabis]] analüüsi- ja planeerimisosakonna ülem ning peastaabi ülema asetäitja operatiivalal&lt;ref name=&quot;PM&quot; /&gt;. [[Iraagi sõda|Iraagi sõja]] ajal oli ta 2007. aasta veebruarist augustini [[Iraak|Iraagis]] [[NATO]] treeningmissiooni staabiülema asetäitja&lt;ref name=&quot;PM&quot; /&gt;, kus tema pädevusse kuulusid Iraagi sõjaväe väljaõpetamisega seotud personali-, logistika- ja finantsküsimused.

2008.–2010. aastal oli Riho Terras [[Kaitseministeeriumi kantsler]].&lt;ref name=&quot;PM&quot; /&gt; 2008. aasta detsembri alguses ülendati ta koloneliks,&lt;ref name=&quot;76. käskkiri&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;qNYnH&quot; /&gt; 2011. aasta juunis sai [[brigaadikindral]]i sõjaväelise auastme.&lt;ref name=&quot;PM&quot; /&gt;

1. märtsil 2011 sai Riho Terras [[kaitseväe peastaabi ülem]]aks.&lt;ref name=&quot;ZVqjb&quot; /&gt;

=== Kaitseväe juhatajana ===
Riho Terras sai [[kaitseväe juhataja]]ks 5. detsembril 2011.

[[17. september|17. septembril]] [[2016]] valiti Riho Terras NATO sõjalise komitee vanemaks.&lt;ref name=&quot;1Gfwo&quot; /&gt;

2018. aasta lõpul andis Terras Kaitseväe juhtimise üle kindralmajor [[Martin Herem]]ile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/881855/galerii-ja-video-herem-vottis-terraselt-kaitsevae-juhtimise-ule &quot;Galerii ja video: Herem võttis Terraselt kaitseväe juhtimise üle&quot;] ERR, 3. detsember 2018&lt;/ref&gt;

Terrase teeneteks kaitseväe juhatajana on julgeolekuekspert ja [[riigikaitsekomisjon]]i liige [[Peeter Tali]] pidanud rahvusvaheliste liitlassuhete süvendamist (sh liitlasüksuste Eestisse toomist), [[vanemallohvitser]]ide rolli tõstmist, [[Õppekogunemine#välkõppekogunemine|välkõppekogunemiste]] ja reservsüsteemi terviklikult hõlmavate suuremahuliste õppuste sisseviimist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/7957866/peeter-tali-kaitsevae-juhataja-ametiaeg-voikski-olla-luhem-ja-auaste-madalam |pealkiri=PEETER TALI ⟩ Kaitseväe juhataja ametiaeg võikski olla lühem ja auaste madalam |autor=[[Peeter Tali]] |aeg=11. veebruar 2024 |kasutatud=12. veebruar 2024 |väljaanne=[[Postimees]]}}&lt;/ref&gt;

== Töö erasektoris ==
2019. aasta jaanuarist töötas Terras ettevõttes [[Milrem Robotics]], kus juhtis ettevõtte kaitsedivisjoni. Tema peamisteks kohustusteks olid ettevõtte rahvusvahelise äritegevuse arendamine ning oskusteabe pakkumine Milremi uurimis- ja arendustegevuse hüvanguks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/902362/kindral-riho-terras-asub-toole-kaitsetoostusettevottes-milrem-robotics &quot;Kindral Riho Terras asub tööle kaitsetööstusettevõttes Milrem Robotics&quot;] ERR, 21. jaanuar 2019&lt;/ref&gt; 2023. aasta detsembris lahkus vahepeal Milremi nõukogu esimeheks saanud Terras ettevõttest, viidates firma [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatidest]] pärit omanikele. Ettevõtte juht [[Kuldar Väärsi]] ütles aga, et Terrase lahkumise põhjuseks olid eelseisvad [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|Euroopa Parlamendi valimised]] ning samm oli varem kokku lepitud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/7914935/milremist-lahkuvad-terras-ja-infoturbejuht-molemat-arritab-omanike-koduriigi-sobrutsemine-putiniga }}&lt;/ref&gt;

2024. aasta märtsis teatas kaitsetööstusettevõte [[Go Craft]], et Terras asub tööle ettevõtte juhatuse nõunikuna.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/7975498/milremist-lahkunud-riho-terras-asub-toole-teises-kaitsetoostusettevottes |pealkiri=Milremist lahkunud Riho Terras asub tööle teises kaitsetööstusettevõttes |aeg=8. märts 2024 |kasutatud=24. märts 2026 |väljanne=[[Postimees]]}}&lt;/ref&gt; Sama aasta juulis liitus ta samuti kaitsetööstuses tegutseva [[SensusQ]] nõukoguga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120310913/riho-terras-liitus-eesti-kaitsetoostusettevotte-noukoguga |pealkiri=Riho Terras liitus Eesti kaitsetööstusettevõtte nõukoguga |aeg=29. juuli 2024 |kasutatud=24. märts 2026 |autor=Carl-Robert Puhm |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt;

== Poliitiline tegevus ==
Märtsis 2019 teatas ta, et [[2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|kandideerib]] erakonna [[Isamaa (erakond)|Isamaa]] esinumbrina [[Euroopa Parlament]]i.&lt;ref&gt;{{Netiviide |URL=https://epl.delfi.ee/lp/riho-terras-kodus-on-kindraliks-mu-armas-abikaasa?id=86020187 |Autor=Raul Ranne |Pealkiri=Riho Terras: Kodus on kindraliks mu armas abikaasa |Väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |Aeg=27. aprill 2019 |Kasutatud=12. november 2019}}&lt;/ref&gt; Pärast [[Suurbritannia|Ühendkuningriigi]] lahkumist [[Euroopa Liit|Euroopa Liidust]] sai Eesti Euroopa Parlamendis ühe koha juurde ja Riho Terras sai asuda tööle Euroopa Parlamendi liikmena.

Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 2|valimisringkonnas nr 2]] ([[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa|Kesklinna]], [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] ja [[Pirita linnaosa|Pirita]] linnaosad) 1724 häält ning osutus valituks.

Ta kandideeris [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]], kogus 23 917 häält ning osutus valituks.&lt;ref&gt;Euroopa Parlamendi valimiste detailne hääletamistulemus (11.06.2024). ''Valimised.ee''. Kasutatud 12.06.2024, https://ep2024.valimised.ee/et/detailed-voting-result/index.html&lt;/ref&gt;

Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuste volikogude valimistel]] [[Mustamäe linnaosa]]s, sai 1565 häält ning osutus valituks.

==Tsitaat==
{{tsitaat2|Ukraina väga kohutaval näitel tõdeme, et sõda on suurim katastroof, mis inimühiskonnaga juhtuda võib.|06.10.2023 Riho Terras, [[Isamaa Erakond|Isamaa]] aseesimees, Euroopa Parlamendi liige&lt;ref name=&quot;2023_10_06_13_54_ERR_UUDISED_&quot;&gt;06.10.2023 13:54, Riho Terras, [Riigikaitset ja rahvast ei tohi vastandada https://www.err.ee/1609124303/]&lt;/ref&gt;}}

==Isiklikku==
Terrase abikaasa on diplomaat [[Kaili Terras]], neil on kaks poega&lt;ref name=&quot;p0XMX&quot; /&gt;: [[Hendrik Johannes Terras|Hendrik Johannes]] (sündinud [[1993]]) ja Uku Karl (sündinud 2005).

Ta räägib vabalt [[Eesti keel|eesti]], [[vene keel|vene]], [[saksa keel|saksa]] ja [[inglise keel]]t.

== Auastmed ==
[[File:Riho Terras 2014.jpg|pisi|300px|Kindralmajor Riho Terras intervjuud andmas, 2014]]
[[File:Joseph Dunford and Riho Terras 181113-D-PB383-022 (32007869698).jpg|pisi|300px|[[Ameerika Ühendriikide merejalavägi|USA merejalaväe]] kindral ja [[staabiülemate ühendkomitee esimees]] [[Joe Dunford]] (vasakul) ja Riho Terras (2018)]]
{| class=&quot;wikitable&quot;
! Õlak !! Auaste !! Kuupäev
|-
| align=&quot;center&quot;| [[File:ES-Army-OF1b.svg|20px]] ||[[Nooremleitnant]]||Veebruar 1992
|-
| align=&quot;center&quot;| [[File:ES-Army-OF13.svg|20px]] ||[[Leitnant]]||23. november 1993&lt;ref name=&quot;g2Lrt&quot; /&gt;
|-
| align=&quot;center&quot;| [[File:ES-Army-OF14.svg|20px]] ||[[Kapten]]||20. juuni 1996&lt;ref name=&quot;NkZFu&quot; /&gt;
|-
| align=&quot;center&quot;| [[File:Estonia-Army-OF-3.svg|20px]] ||[[Major]]||18. veebruar 2000&lt;ref name=&quot;Wft3m&quot; /&gt;
|-
| align=&quot;center&quot;| [[File:Estonia-Army-OF-4.svg|20px]] ||[[Kolonelleitnant]]||20. juuni 2005&lt;ref name=&quot;Bf2Af&quot; /&gt;
|-
| align=&quot;center&quot;| [[File:Estonia-Army-OF-5.svg|20px]] ||[[Kolonel]]||1. detsember 2008&lt;ref name=&quot;76. käskkiri&quot; /&gt;
|-
| align=&quot;center&quot;| [[File:Estonia-Army-OF-6.svg|20px]] ||[[Brigaadikindral]]||16. juuni 2011&lt;ref name=&quot;leYLH&quot; /&gt;
|-
| align=&quot;center&quot;| [[File:Estonia-Army-OF-7.svg|20px]] ||[[Kindralmajor]]||18. veebruar 2013&lt;ref name=&quot;28. käskkiri&quot; /&gt;
|-
| align=&quot;center&quot;| [[File:Estonia-Army-OF-8.svg|20px]] ||[[Kindralleitnant]]&amp;nbsp;||5. veebruar 2015&lt;ref name=&quot;79. käskkiri&quot; /&gt;
|-
| align=&quot;center&quot;| [[File:Estonia-Army-OF-9.svg|20px]] ||[[Kindral]]&amp;nbsp;||20. veebruar 2017&lt;ref name=&quot;13. käskkiri&quot; /&gt;
|}

== Tunnustus ==
=== Teenete- ja rinnamärgid===
{| style=&quot;width:100%;&quot;
|-
|valign=&quot;top&quot; |
{| class=&quot;wikitable&quot;
|- bgcolor = &quot;#ccccff&quot; align=center
| colspan=3 |'''Eesti teenetemärgid'''
|-
|[[Fail:EST Order of the Cross of the Eagle 1st Class BAR.png|106px]] || [[Kotkaristi I klassi teenetemärk]] || veebruar 2018&lt;ref name=&quot;Kotkas1&quot; /&gt;
|-
|[[File:EST Order of the Cross of the Eagle 4th Class BAR.png|106px]] || [[Kotkaristi IV klassi teenetemärk]] || 23. veebruar 2005&lt;ref name=&quot;EUkCU&quot; /&gt;
|-
|[[File:EST White Cross of the Estonian Defence League (III class).png|106px]] || [[Kaitseliidu Valgerist|Kaitseliidu Valgeristi III klass]] ||
|-
|[[File:EST Cross of Merit of the Ministry of Defence.png|106px]] || [[Kaitseministeeriumi I klassi teeneterist]] || 28. november 2018&lt;ref&gt;{{Netiviide |URL=http://www.kmin.ee/et/uudised/kaitseminister-tanas-riigikaitsesse-panustajaid-teenetemargiga |Pealkiri=Kaitseminister tänas riigikaitsesse panustajaid teenetemärgiga |Väljaandja=[[Kaitseministeerium]] |Aeg=28. november 2018 |Kasutatud=29. november 2019 |arhiivimisaeg=2018-11-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181130071540/http://www.kmin.ee/et/uudised/kaitseminister-tanas-riigikaitsesse-panustajaid-teenetemargiga |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
|-
|[[File:EST Cross of Merit of the Ministry of Defence.png|106px]] || [[Kaitseministeeriumi teenetemärk|Kaitseministeeriumi II klassi teenetemärk]] ||
|-
|[[File:EST Distinguished Service Decoration of the EDF.png|106px]] || [[Kaitseväe teenetemärk]] (riigikaitselised teened) || 22. veebruar 1999
|-
|[[File:EST Navy decoration &quot; Belief and the Will &quot; Class III &quot; Bronze Anchor &quot;.png|106px]] || [[Mereväe teenetemärk &quot;Usk ja Tahe&quot;]] III klass &quot;Raudankur&quot; ||
|-
|[[File:EST Distinguished Service Decoration of the Estonian Defence League.png|106px]] || [[Kaitseliidu teenetemärk]] ||
|-
|[[File:EST Estonian Defence Forces General Staff Cross of Merit.png|106px]] || [[Kaitseväe peastaabi teeneterist]] ||
|-
|[[File:EST MoD Medal of Participants in International Military Operations.png|106px]] || [[Kaitseministeeriumi rahvusvahelistes rahuoperatsioonides osalenute medal]] ||
|-
|[[File:EST Merit Medal of the Defence League III Class.png|106px]] || [[Kaitseliidu teenetemedal|Kaitseliidu teenetemedali III klass]] ||
|-
|[[File:EST Memorial Medal 10 Years of the Re-Established Defence Forces.png|106px]] || Mälestusmedal &quot;[[10 aastat taastatud Kaitseväge]]&quot; ||
|-
|[[File:EST Võidutule kandja medal.png|106px]] || [[Võidutule kandja medal]] ||
|-
|[[File:EST Teabeameti teenetemedali II klass.png|106px]] || [[Teabeameti teenetemedal]]i II klass ||
|-
|[[File:LT-LV-EE The Baltic Defence College Medal of Merit (gold).png|106px]] || [[Balti Kaitsekolledži teenetemärk]] (kuldne) ||
|-
|[[Pilt:EST Politsei teeneteristi II klass.png|106px]] || [[Politsei teeneterist]]i II klass || 2017
|-
|[[File:EST Kaitseliidu Kooli eriteeneterist.png|106px]] || [[Kaitseliidu Kooli eriteeneterist]] ||
|-
|[[Pilt:EST Cross of the Estonian Reserve Officers’ Assembly (special).png|106px]] || [[Eesti Reservohvitseride Kogu Eriteeneterist]]|| 29. november 2019&lt;ref name=&quot;gUhd1&quot; /&gt;
|-
|[[Pilt:EST Cross of the Estonian Reserve Officers’ Assembly (gold).png|106px]] || [[Eesti Reservohvitseride Kogu kuldrist]]|| 4. detsember 2018&lt;ref name=&quot;gUhd1&quot; /&gt;
|-
|[[File:EST Cross of the Estonian Reserve Officers’ Assembly (silver).png|106px]] || [[Eesti Reservohvitseride Kogu hõberist]] || 12. juuni 2001&lt;ref name=&quot;gUhd1&quot; /&gt;
|- bgcolor = &quot;#ccccff&quot; align=center
| colspan=3 |'''Välismaised teenetemärgid'''
|-
|[[File:Den_kongelige_norske_fortjenstorden_kommand%C3%B8r_med_stjerne_stripe.svg|106px]] || [[Norra Kuninglik Teeneteorden|Norra Kuningliku Teeneteordeni suurrist]] || 10. september 2015 (Norra)&lt;ref name=&quot;CQ7Se&quot; /&gt;
|-
|[[File:FIN Order of the Lion of Finland 1Class BAR.png|106px]] || [[Lõvi Rüütelkond|Soome Lõvi Rüütelkonna suurrist]] || 13. mai 2014 (Soome)&lt;ref name=&quot;OAVyh&quot; /&gt;
|-
|[[File:POL Order Zaslugi PRL kl3 BAR.png|106px]] || [[Poola Vabariigi Teeneteorden|Poola Vabariigi Teeneteordeni komandöririst]] || 18. märts 2014 (Poola)&lt;ref name=&quot;1NjXW&quot; /&gt;
|-
|[[File:Legion Honneur Officier ribbon.svg|106px]] || [[Auleegioni orden]] (ohvitser) || 4. september 2013 (Prantsusmaa)&lt;ref name=&quot;KYyZv&quot; /&gt;
|-
|[[File:GER Bundesverdienstkreuz 5 GrVK Stern.svg|106px]] || [[Saksamaa Liitvabariigi Teeneteorden|Saksamaa Liitvabariigi Teeneteordeni Suur teeneterist tähega]] || 9. juuli 2013 (Saksamaa)&lt;ref name=&quot;EWOic&quot; /&gt;
|-
|[[File:LVA Order of Viesturs (swords).png|106px]] || [[Viestursi orden|Viestursi I klassi orden]] || 5. juuni 2012 (Läti)&lt;ref name=&quot;39kyI&quot; /&gt;
|-
|[[File:GER_Bundeswehr_Honour_Cross_Gold_ribbon.svg|106px]] || [[Bundeswehri Kuldne Aurist]] || 20. aprill 2011 (Saksamaa)&lt;ref name=&quot;g2prh&quot; /&gt;
|-
|[[File:NATO Medal ISAF ribbon bar.svg|106px]] || [[NATO Medal|NATO Medal NATO Treeningmissiooni eest Iraagis]] ||  {{lisa viide}}
|-
|[[File:FIN Merit Medal of the Finnish Reserve Officers' Federation.png|106px]] || Soome Reservväelaste Liidu teenetemedal || {{lisa viide}}
|-
|[[File:SWE OSMTH Grand Priory of Scandinavia Pro Merito medal.png|106px]] || [[OSMTH]] Grand Priory of Scandinavia Pro Merito medal || {{lisa viide}}
|}
|valign=&quot;top&quot; |

{| class=&quot;wikitable&quot;
|- bgcolor = &quot;#ccccff&quot; align=center
| colspan=2 |'''Rinnamärgid'''
|-
|[[File:BaltDefCol Joint Command and General Staff Course Badge.png|106px]] || Balti Kaitsekolledži vanemstaabiohvitseride kursuse lõpetanu rinnamärk
|-
|[[Fail:Balti Kaitsekolledži ühendtaseme juhtimis- ja staabikursuse lõpetanu rinnamärk (varasem).png|106px]] || Balti Kaitsekolledži ühendtaseme juhtimis- ja staabikursuse lõpetanu rinnamärk
|-
|[[File:EST Ohvitseride kursuse lõpetanu rinnamärk (1992-1996).png|106px]] || Ohvitseride kursuse lõpetanu rinnamärk
|-
|[[File:EST Vahipataljoni teenetemärk.png|106px]] || Vahipataljoni märk
|-
|[[File:EST Luurekeskuse teenetemärk.png|106px]] || Luurekeskuse teenetemärk
|-
|[[Pilt:EST Kaitseliidu Tallinna maleva 10 aasta teenistuse märk.png|106px]] || [[Kaitseliidu Tallinna maleva 10 aasta teenistuse märk]]
|}
|}

== Teenistuskäik ==
[[File:Estonia opens new NFIU HQ building reaching full NATO capability 160613-A-RK974-933.jpg|pisi|300px|Riho Terras NATO staabielement Eesti hoone avatseremoonial koos Saksa kindralleitnant [[Manfred Hofman]]iga. (2016)]]
[[File:Gen. Riho Terras and Gen Petr Pavel at NATO Headquarters in Brussels, May 17 2017.jpg|pisi|300px|Riho Terras koos Tšehhi kindrali [[Petr Pavel]]iga [[NATO peakorter]]is. (2017)]]
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Alates
! Kuni
! Teenistus
|-
| Märts 1992
| November 1992
| Kompaniiülem, [[Kalevi üksik-jalaväepataljon]], [[Eesti maavägi]], [[Eesti kaitsevägi]]
|-
| November 1992
| November 1993
| Staabiülem, [[Kalevi üksik-jalaväepataljon]], [[Eesti maavägi]], [[Eesti kaitsevägi]]
|-
| Detsember 1993
| Jaanuar 1994
| Kompaniiülem, [[Põhja üksik-jalaväekompanii]], [[Eesti maavägi]], [[Eesti kaitsevägi]]
|-
| Mai 1998
| Jaanuar 2000
| Ülem, [[Vahipataljon]], [[Eesti maavägi]], [[Eesti kaitsevägi]]
|-
| Jaanuar 2000
| Detsember 2000
| Peastaabi ülem, [[Kaitseliit]]
|-
| Detsember 2000
| Juuli 2004
| Eesti kaitseatašee Saksamaa Liitvabariigis ja Poola Vabariigis 
|-
| August 2005
| Jaanuar 2006
| Analüüsi- ja planeerimisosakonna kaitseplaneerimise jaoskonna ülem, [[Kaitsejõudude peastaap]], [[Eesti kaitsevägi]]
|-
| Jaanuar 2006
| Jaanuar 2007
| Analüüsi- ja planeerimisosakonna ülem , [[Kaitsejõudude peastaap]], [[Eesti kaitsevägi]]
|-
| Veebruar 2007
| September 2007
| Staabiülema asetäitja, [[NATO Iraagi treeningmissioon]]
|-
| September 2007
| Veebruar 2008
| Analüüsi- ja planeerimisosakonna ülem, [[Kaitsejõudude peastaap]], [[Eesti kaitsevägi]]
|-
| Veebruar 2008
| November 2008
| Ülema asetäitja operatiivalal, [[Kaitsejõudude peastaap]], [[Eesti kaitsevägi]]
|-
| Detsember 2008
| Detsember 2010
| Kantsler, [[Kaitseministeerium]]
|-
| Jaanuar 2011
| Veebruar 2011
| Ülema asetäitja operatiivalal, [[Kaitseväe peastaap]], [[Eesti kaitsevägi]]
|-
| 18. veebruar 2011
| 4. detsember 2011
| [[Kaitseväe peastaabi ülem|Ülem]], [[Kaitseväe peastaap]], [[Eesti kaitsevägi]]
|-
| 5. detsember 2011
| 5. detsember 2018
| [[Kaitseväe juhataja]], [[Eesti kaitsevägi]]
|}

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;PM&quot;&gt;&quot;Riho Terras: ühiskonna toetus meile on äraütlemata kõrge&quot; Postimees, 6. detsember 2011, lk 4&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;13. käskkiri&quot;&gt;{{cite web|title=13. R. Terrasele sõjaväelise auastme andmine|url=https://president.ee/et/ametitegevus/kaeskkirjad/13077-2017-02-20-09-37-00/index.html|work=Vabariigi Presidendi Kantselei|date=20. veebruar 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DphzK&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.mil.ee/et/kontakt/riho_terras |pealkiri=Kindral Riho Terras |vaadatud=2017-02-24 |arhiivimisaeg=2017-02-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170225131628/http://www.mil.ee/et/kontakt/riho_terras |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;76. käskkiri&quot;&gt;{{cite web|title=76. R. Terrasele sõjaväelise auastme andmine|url=https://www.president.ee/et/ametitegevus/kaeskkirjad/2899-76-r-terrasele-sojavaeelise-auastme-andmine/index.html|work=Vabariigi Presidendi Kantselei|accessdate=26. november 2015|date=1. detsember 2008|archive-date=2016-03-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20160304113535/https://www.president.ee/et/ametitegevus/kaeskkirjad/2899-76-r-terrasele-sojavaeelise-auastme-andmine/index.html|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qNYnH&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20110216181344/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kolonel-terras-votab-ule-kaitsevae-peastaabi-juhtimise.d?id=40249862 Kolonel Terras võtab üle kaitseväe peastaabi juhtimise]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 13. veebruar 2011&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZVqjb&quot;&gt;[http://www.epl.ee/artikkel/591736 Ilves nimetas Riho Terrase kaitseväe peastaabi ülemaks]{{Surnud link}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;28. käskkiri&quot;&gt;{{cite web|title=28. Sõjaväeliste auastmete andmine|url=https://president.ee/et/ametitegevus/kaeskkirjad/8645-2013-02-18-16-50-28/index.html|work=Vabariigi Presidendi Kantselei|accessdate=26. november 2015|date=18. veebruar 2013|archive-date=2016-03-16|archive-url=https://web.archive.org/web/20160316205457/https://www.president.ee/et/ametitegevus/kaeskkirjad/8645-2013-02-18-16-50-28/index.html|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;79. käskkiri&quot;&gt;{{cite web|title=79. Sõjaväeliste auastmete andmine|url=https://president.ee/et/ametitegevus/kaeskkirjad/11043-2015-02-05-15-01-15/index.html|work=Vabariigi Presidendi Kantselei|accessdate=26. november 2015|date=5. veebruar 2015|archive-date=2016-09-14|archive-url=https://web.archive.org/web/20160914120639/https://www.president.ee/et/ametitegevus/kaeskkirjad/11043-2015-02-05-15-01-15/index.html|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1Gfwo&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/3840873/terras-valiti-nato-sojalise-komitee-vanemaks Terras valiti NATO sõjalise komitee vanemaks]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;p0XMX&quot;&gt;[http://epl.delfi.ee/news/eesti/uueks-kaitsevae-ulemaks-voib-saada-riho-terras?id=51282569 Uueks kaitseväe ülemaks võib saada Riho Terras]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kotkas1&quot;&gt;{{Netiviide |Autor=Karel Reisenbuk |URL=https://www.postimees.ee/4397937/presidendilt-saab-teenetemargi-166-inimest |Pealkiri=Presidendilt saab teenetemärgi 166 inimest  |Väljaanne=[[Postimees]] |Aeg=5. veebruar 2018 |Kasutatud=5. veebruar 2018}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EUkCU&quot;&gt;{{cite web|title=Kotkaristi IV klassi teenetemärk|url=https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/2598/riho-terras|work=Vabariigi Presidendi Kantselei|accessdate=6. detsember 2015|archive-date=2017-02-24|archive-url=https://web.archive.org/web/20170224213437/https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/2598/riho-terras|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gUhd1&quot;&gt;{{cite web|title=EROK teeneteristi kavalerid|url=http://www.erok.ee/et/organisatsioon/pohidokumendid/teenetemargi_statuut/teeneteristi_kavaler/|publisher=Eesti Reservohvitseride Kogu|accessdate=26. november 2015|archive-date=2018-01-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20180130013923/http://www.erok.ee/et/organisatsioon/pohidokumendid/teenetemargi_statuut/teeneteristi_kavaler/|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CQ7Se&quot;&gt;{{cite web|title=Norra Kuningliku Teeneteordeni suurrist|url=https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemark/939/riho-terras|work=Vabariigi Presidendi Kantselei|accessdate=6. detsember 2015|archive-date=2016-03-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20160304123358/https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemark/939/riho-terras|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OAVyh&quot;&gt;{{cite web|title=Soome Lõvi Rüütelkonna suurrist|url=https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemark/875/riho-terras|work=Vabariigi Presidendi Kantselei|accessdate=6. detsember 2015|archive-date=2017-02-24|archive-url=https://web.archive.org/web/20170224213300/https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemark/875/riho-terras|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1NjXW&quot;&gt;{{cite web|title=Poola Vabariigi Teeneteordeni komandöririst|url=https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemark/866/riho-terras|work=Vabariigi Presidendi Kantselei|accessdate=6. detsember 2015|archive-date=2017-02-25|archive-url=https://web.archive.org/web/20170225051359/https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemark/866/riho-terras|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KYyZv&quot;&gt;{{cite web|title=Sandor Liive ja Riho Terras Auleegioni kavaleriks|url=http://www.ohtuleht.ee/540365/sandor-liive-ja-riho-terras-auleegioni-kavaleriks|work=Õhtuleht|accessdate=6. detsember 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EWOic&quot;&gt;{{cite web|title=Knight Commander's Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany|url=https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemark/821/riho-terras|work=Vabariigi Presidendi Kantselei|accessdate=6. detsember 2015|archive-date=2017-02-24|archive-url=https://web.archive.org/web/20170224213947/https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemark/821/riho-terras|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;39kyI&quot;&gt;{{cite web|title=1st Class of the Order of Viesturs|url=https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemark/755/riho-terras|work=Vabariigi Presidendi Kantselei|accessdate=6. detsember 2015|archive-date=2017-02-24|archive-url=https://web.archive.org/web/20170224213624/https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemark/755/riho-terras|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;g2prh&quot;&gt;{{cite web|title=FOTOD: Kolonel Riho Terrasele anti üle Saksamaa kõrgeim sõjaväeline autasu |url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-kolonel-riho-terrasele-anti-ule-saksamaa-korgeim-sojavaeline-autasu?id=44520093|work=Delfi|accessdate=6. detsember 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;g2Lrt&quot;&gt;{{cite web|title=18. Sõjaväeliste auastmete andmine|url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ametitegevus/Kaskkiri.asp?ID=4770|work=Vabariigi Presidendi Kantselei|accessdate=26. november 2015|date=18. november 1993|archive-date=2016-03-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20160304192817/https://vp1992-2001.president.ee/est/ametitegevus/Kaskkiri.asp?ID=4770|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NkZFu&quot;&gt;{{cite web|title=74. Sõjaväeliste auastmete andmine|url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ametitegevus/Kaskkiri.asp?ID=4706|work=Vabariigi Presidendi Kantselei|accessdate=26. november 2015|date=20. juuni 1996|archive-date=2016-03-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20160304093048/https://vp1992-2001.president.ee/est/ametitegevus/Kaskkiri.asp?ID=4706|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Wft3m&quot;&gt;{{cite web|title=89. Sõjaväeliste auastmete andmine|url=https://vp1992-2001.president.ee/est/ametitegevus/Kaskkiri.asp?ID=3558|work=Vabariigi Presidendi Kantselei|accessdate=26. november 2015|date=18. veebruar 2000|archive-date=2016-03-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20160304081559/https://vp1992-2001.president.ee/est/ametitegevus/Kaskkiri.asp?ID=3558|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bf2Af&quot;&gt;{{cite web|title=Sõjaväeliste auastmete andmine 20.06.2005|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/914677|work=Riigi Teataja|accessdate=26. november 2015|date=20. juuni 2005}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;leYLH&quot;&gt;{{cite web|title=Sõjaväeliste auastmete andmine|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/320062011008|work=Riigi Teataja|accessdate=26. november 2015|date=16. juuni 2011}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}
*[http://www.europarl.europa.eu/meps/et/204449/RIHO_TERRAS/home Riho Terras Euroopa Parlamendi kodulehel]
== Meedias ==
*Andrei Hvostov, &quot;[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69206459/kolonel-kes-deklameerib-goethet Kolonel, kes deklameerib Goethet]&quot;, [[Eesti Ekspress]], 2. november 2008.
* [http://www.estemb.de/static/files/035/terras.pdf Au olla Eesti kaitseatašee]{{Surnud link}}
* [http://uudised.err.ee/index.php?06223209 Ilves nimetas Riho Terrase kaitseväe peastaabi ülemaks], 27. jaanuar 2011{{Surnud link}}
* [http://pr.pohjarannik.ee/?p=3272/ Kõik Eesti sõjaväeosad on NATO baasid]. Põhjarannik, 14. jaanuar 2012{{Surnud link}}
* [https://www.err.ee/871523/kindral-terras-nuud-usub-putin-nato-sse-rohkem-kui-viie-aasta-eest Kindral Terras: nüüd usub Putin NATO-sse rohkem kui viie aasta eest], ERR, 24. oktoober 2018

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Neeme Väli]]|nimi=[[Kaitseväe peastaap|Kaitseväe peastaabi ülem]]|aeg=18. veebruar 2011 – 4. detsember 2011 |järgnev=[[Peeter Hoppe]]}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Ants Laaneots]]|nimi=[[Eesti kaitseväe juhataja]]|aeg=5. detsember 2011 – 5. detsember 2018 |järgnev=[[Martin Herem]]}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Terras, Riho}}
[[Kategooria:Eesti kaitseväe juhatajad]]
[[Kategooria:Kaitseväe peastaabi ülemad]]
[[Kategooria:Kaitseliidu peastaabi ülemad]]
[[Kategooria:Eesti kindralid]]
[[Kategooria:Vahipataljoni koosseis]]
[[Kategooria:Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed]]
[[Kategooria:Kotkaristi I klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Kotkaristi IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]]
[[Kategooria:Kaitseväe teeneteristi kavalerid]]
[[Kategooria:Kaitseväe teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Auleegioni ohvitserid]]
[[Kategooria:Korporatsioon Sakala liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1967]]</text>
      <sha1>eixtn5d3ktk7ilzfcr32zdmh0ixh8es</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>São Paulo metroo</title>
    <ns>0</ns>
    <id>223779</id>
    <revision>
      <id>7204787</id>
      <parentid>5367090</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T14:32:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <origin>7204787</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2853" sha1="lt1e68gx0c66g8g3jx5j3lrji27f9tw" xml:space="preserve">{{Infokast ühistransport
| nimi               = São Paulo metroo
| tüüp               = &lt;!-- tramm, autobuss, trollibuss, metroo --&gt;
| pilt               = MetroSP logo 800px.png
| pildi allkiri      = 
| asum               = 
| avati              = {{Algusaeg ja vanus|1974|9|14}}
| suleti             = 
| pikkus             = 116,2
| jaamad             = 105
| peatused           = 
| liinid             = 8
| suurim kiirus      = 
| rööpmelaius        = 
| elektrifitseeritud = 
| platvormi kõrgus   = 
| omanik             = 
| operaator          = Companhia do Metropolitano de São Paulo
| skeem              = Metrô SP.svg
}}
'''São Paulo metroo''' ([[Portugali keel|portugali]] ''Metropolitano de São Paulo'') on [[metroo]] [[Brasiilia]]s [[São Paulo]]s.

Liinide kogupikkus on 116,2 km. Metrool on kaheksa liini ja 105 jaama.

==Liinid==

{| class=&quot;wikitable&quot;
! align=&quot;center&quot; width=&quot;60px&quot; | Liin
! align=&quot;center&quot; | Värv
! align=&quot;center&quot; | Marsruut
! align=&quot;center&quot; | Avatud
! align=&quot;center&quot; | Pikkus
! align=&quot;center&quot; | Jaamu
|-
|align=&quot;center&quot;|1
|bgcolor=&quot;#1266af&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;color:white&quot;|'''Sinine'''
|align=&quot;center&quot;|Tucuruvi ↔ Jabaquara-Comitê Paralímpico Brasileiro
|align=&quot;center&quot;|1974
|align=&quot;center&quot;|20,2
|align=&quot;center&quot;|23
|-
|align=&quot;center&quot;|2
|bgcolor=&quot;#008162&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;color:white&quot;|'''Roheline'''
|align=&quot;center&quot;|Vila Madalena ↔ Vila Prudente
|align=&quot;center&quot;|1991
|align=&quot;center&quot;|14,7
|align=&quot;center&quot;|14
|-
|align=&quot;center&quot;|3
|bgcolor=&quot;#ef3f32&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;color:white&quot;|'''Punane'''
|align=&quot;center&quot;|Palmeiras–Barra Funda ↔ Corinthians-Itaquera
|align=&quot;center&quot;|1979
|align=&quot;center&quot;|22
|align=&quot;center&quot;|18
|-
|align=&quot;center&quot;|4
|bgcolor=&quot;#ffd500&quot; align=&quot;center&quot; |'''Kollane'''
|align=&quot;center&quot;|Vila Sônia-Professora Elisabeth Tenreiro ↔ Luz
|align=&quot;center&quot;|2010
|align=&quot;center&quot;|12,9
|align=&quot;center&quot;|11
|-
|align=&quot;center&quot;|5
|bgcolor=&quot;#7a4da0&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;color:white&quot;|'''Lilla'''
|align=&quot;center&quot;|Capão Redondo ↔ Chácara Klabin
|align=&quot;center&quot;|2002
|align=&quot;center&quot;|19,9
|align=&quot;center&quot;|17
|-
|align=&quot;center&quot;|6
|bgcolor=&quot;#f47936&quot; align=&quot;center&quot; |'''Oranž'''
|align=&quot;center&quot;|João Paulo I ↔ Perdizes
|align=&quot;center&quot;|2026
|align=&quot;center&quot;|5 km
|align=&quot;center&quot;|6
|-
|align=&quot;center&quot;|15
|bgcolor=&quot;#838f8f&quot; align=&quot;center&quot; style=&quot;color:white&quot;|'''Hõbe'''
|align=&quot;center&quot;|Vila Prudente ↔ Jardim Colonial
|align=&quot;center&quot;|2014
|align=&quot;center&quot;|14,7
|align=&quot;center&quot;|11
|-
|align=&quot;center&quot;|17
| bgcolor=&quot;#f89831&quot; align=&quot;center&quot; |'''Kuldne'''
|align=&quot;center&quot;|Morumbi ↔ Aeroporto de Congonhas/Washington Luís
|align=&quot;center&quot;|2026
|align=&quot;center&quot;|6,7 km
|align=&quot;center&quot;|8
|}

== Välislingid ==
{{commonscat|São Paulo Metro}}
*[http://www.metro.sp.gov.br/ingles/index.asp São Paulo metroo ametlik koduleht] (''inglise keeles'')

[[Kategooria:Metroo]]
[[Kategooria:São Paulo]]</text>
      <sha1>lt1e68gx0c66g8g3jx5j3lrji27f9tw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Uksekell helises</title>
    <ns>0</ns>
    <id>238148</id>
    <revision>
      <id>7205064</id>
      <parentid>6741245</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T09:35:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7205064</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2438" sha1="mlrclb5inl6lbm0jd50am4qjl7k5ekm" xml:space="preserve">{{Raamatu info
 | pealkiri      = &quot;Uksekell helises&quot;
 | orig_tiitel   = The Doorbell Rang
 | kaane_pilt    = 
 | autor         = [[Rex Stout]]
 | riik          = {{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}}
 | keel          = [[inglise keel|inglise]]
 | žanr          = [[kriminaalromaan]]
 | kirjastaja    = Viking Press
 | avaldatud     = 1965
 | ee_avaldatud  = 1967
 | eelnev        = &quot;[[Õigus surra]]&quot;
 | järgnev       = &quot;[[Kurtisaani surm]]&quot;
}}

'''&quot;Uksekell helises&quot;''' on [[Rex Stout]]i [[1965]]. aastal ilmunud [[kriminaalromaan]], milles astuvad üles eradetektiiv [[Nero Wolfe]] ja [[Archie Goodwin]].

[[1995]]. aasta edetabelis &quot;[[The Top 100 Crime Novels of All Time#Ameerika Ühendriikide koondtabel|The Top 100 Mystery Novels of All Time Selected]]&quot; (Mystery Writers of America) asus teos 66. kohal.&lt;ref&gt;[http://www.librarything.com/bookaward/The+Top+100+Mystery+Novels+of+All+Time+Mystery+Writers+of+AmericaThe Top 100 Mystery Novels of All Time Selected.] Mystery Writers of America. LibraryThing&lt;/ref&gt;

== Tegelased ==
* [[Nero Wolfe]]
* [[Archie Goodwin]]
* Rachel Bruner – Wolfe'i klient
* Sarah Dacos – proua Bruneri sekretär
* Morris Althaus – mõrvatud kirjanik
* Ivana Althaus – Morrise ema
* Richard Wragg – [[FBI]] New Yorgi kontori eriagent
* Ashley Jarvis ja Dale Kirby – näitlejad
* politseiinspektor Cramer – Lääne-Manhattani mõrvarühma juht

== Eestikeelsed väljaanded ==
[[Eesti keel]]es ilmus teos [[1967]]. aastal [[Mark Sinisoo]] tõlkes [[Loomingu Raamatukogu]]s (32/34 (508/510))&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20140808205610/https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?26810 Uksekell helises (1967).] Raamatukoi raamatupood&lt;/ref&gt; ja [[1994]]. aastal kordustrükis [[Kuldsulg|Kuldsule]] kirjastuse sarjas &quot;[[Meisterdetektiivid]]&quot;.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20140809023029/https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?37657 Uksekell helises (1994).] Raamatukoi raamatupood&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* John Levesque. [http://www.seattlepi.com/tv/19442_tv20.shtml?searchpagefrom=1&amp;searchdiff=1330 Wolfe back on the case in jolly, stylish &quot;Doorbell Rang&quot;.] Seattle Post-Intelligencer, 20. aprill 2001
* [http://kliimaks.blogspot.com/2010/10/rex-stout-uksekell-helises.html Rex Stout &quot;Uksekell helises&quot;.] Blogi Noor individualist ja aated, 31. oktoober 2010

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kriminaalkirjandusteosed]]
[[Kategooria:1965. aasta kirjandusteosed]]</text>
      <sha1>mlrclb5inl6lbm0jd50am4qjl7k5ekm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tuuli Reijonen</title>
    <ns>0</ns>
    <id>238531</id>
    <revision>
      <id>7204979</id>
      <parentid>6437513</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T07:02:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7204979</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2609" sha1="t822a6tqzvj1yzsb3s1t2uy8v3d9c8e" xml:space="preserve">'''Tuuli Reijonen''' (õieti '''Tuuli Reijonen-Uibopuu'''; pseudonüüm ka '''Meri Horsma''', '''Tuulikki Raja''', '''Tuulipuu'''; [[19. oktoober]] [[1904]] [[Tampere]] – [[17. oktoober]] [[1997]] [[Helsingi]]) oli soome kirjanik ja tõlkija.

Ta lõpetas [[Turu Ülikool]]i 1928. aastal.

Pärast ülikooli lõpetamist tegutses ajakirjanikuna, oli ajakirja Sirkka toimetuse sekretär, töötas ajakirjade Naamio ja Naisten Ääni toimetuses, oli Suomen Kuvalehti toimetuse sekretär ning aastatel [[1945]]–[[1954]] kultuurilehe Kuva peatoimetaja. Aastatel [[1954]]–[[1968]] oli ta [[Helsingin Sanomat]]e kultuuriosakonna toimetaja, hiljem kutseline kirjanik.&lt;ref&gt;[[Oskar Kruus]]. &quot;Reijonen, Tuuli&quot;. // [[Eesti kirjarahva leksikon]]. Tallinn 1995. Lk 460&lt;/ref&gt;

Reijonen on maetud Helsingi [[Hietaniemi kalmistu]]le.

==Looming==
1961. aastal avaldas ta kapten [[Herman Treial]]i juhtumil põhineva romaani „Kenen on syy” („Kes on süüdi?”).&lt;ref&gt;{{netiviide | url = https://estofilia.finland.ee/2018/01/sirppa-leena-eloranta.html | pealkiri = Sirppa-Leena Eloranta (Laurio) | väljaanne = Estofilia | aeg = 2018 | koht = Tallinn | väljaandja = Soome suursaatkond | vaadatud = 14.05.2018 | keel = et | arhiivimisaeg = 4.05.2018 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20180504091255/https://estofilia.finland.ee/2018/01/sirppa-leena-eloranta.html | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Ta on tõlkinud eesti keelest soome keelde. 

==Tunnustus==
*1971 [[Pro Finlandia]] teenetemärk

== Isiklikku ==
Tema isa [[Erkki Reijonen]] oli ajakirjanik ja tõlkija ning Soome Vabariigi esimene täievoliline saadik Eestis 1921–1923.&lt;ref&gt;{{netiviide | url = https://estofilia.finland.ee/2018/01/erkki-reijonen.html | pealkiri = Erkki Reijonen | väljaanne = Estofilia | aeg = 2018 | koht = Tallinn | väljaandja = Soome suursaatkond | vaadatud = 14.05.2018 | keel = et }}&lt;/ref&gt;

Ta oli aastatel [[1944]]–[[1964]] abielus eesti kirjaniku [[Valev Uibopuu]]ga.

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
*[[Oskar Kruus]]. &quot;Reijonen, Tuuli&quot;. // [[Eesti kirjarahva leksikon]]. Tallinn 1995. Lk 460
*[[Kirsti Vähäkangas]]. [https://www.naistenaani.fi/tuuli-reijonen-toimittaja-kriitikko-ja-palkittu-kirjailija &quot;''Tuuli Reijonen – Toimittaja, kriitikko ja palkittu kirjailija''&quot;]. Naisten Ääni. Soome keeles, vaadatud 8. mai 2023

{{JÄRJESTA:Reijonen, Tuuli}}
[[Kategooria:Soome ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Soome kirjanikud]]
[[Kategooria:Soome tõlkijad]]
[[Kategooria:Turu Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Hietaniemi kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1904]]
[[Kategooria:Surnud 1997]]</text>
      <sha1>t822a6tqzvj1yzsb3s1t2uy8v3d9c8e</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Põhja päästekeskus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>242495</id>
    <revision>
      <id>7205084</id>
      <parentid>7157020</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T10:06:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <origin>7205084</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3185" sha1="nuuc0iteymru6spqpou4foxd6wkq0wr" xml:space="preserve">'''Põhja päästekeskus''' on [[Päästeamet]]i allüksus, mis teostab päästetöid, riiklikku tuleohutusjärelevalvet, päästealast ennetustööd ja kriisireguleerimist [[Harju maakond|Harju maakonnas]], sealhulgas [[Tallinn]]as ja teistes Harjumaa linnades. Põhja päästekeskuse keskus on Tallinnas, [[Erika tänav]] 3.
[[Fail:Erika Street (Tallinn) 20241003.jpg|pisi|[[Erika tänav|Erika]] 3 (03.10.2024)]]
2009. aasta detsembri seisuga töötas Põhja päästekeskuses:
*10 operatiivkorrapidajat
*20 rühmapealikku
*62 meeskonnavanemat
*317 päästjat

Põhja päästekeskuse regioonis on 12 komandot:
*Tallinna Kesklinna päästekomando [[Raua tänav]] 2, [[Kesklinna linnaosa]], [[Tallinn]]
*Tallinna Lasnamäe päästekomando [[Osmussaare tänav]] 2, [[Lasnamäe linnaosa]], Tallinn
*Tallinna Lilleküla päästekomando [[Paldiski maantee]] 47, [[Kristiine linnaosa]], Tallinn
*Tallinna Nõmme päästekomando [[Jaama tänav (Tallinn)|Jaama tänav]] 4, [[Nõmme linnaosa]], Tallinn
*Tallinna Pirita päästekomando [[Kloostrimetsa tee]] 22, [[Pirita linnaosa]], Tallinn&lt;ref&gt;[https://www.rescue.ee/et/asukohad/pohja-regiooni-paastekomandod Põhja regiooni päästekomandod], www.rescue.ee, (vaadatud 01.05.2021)&lt;/ref&gt;
*Jüri päästekomando Talli 4, [[Jüri|Jüri alevik]], [[Rae vald]]
*Kehra päästekomando [[Kooli tänav (Kehra)|Kooli tänav]] 16, [[Kehra]] linn, [[Anija vald]]
*Keila päästekomando [[Ülejõe tee]] 2a, [[Keila]] linn
*Kose päästekomando [[Vardja (Kose)|Vardja]] küla, [[Kose vald]]
*Loksa päästekomando [[Kalurite tänav]] 2a, [[Loksa]] linn
*Muuga päästekomando [[Veose tänav]] 1, [[Maardu]] linn
*Paldiski päästekomando [[Sadama tänav (Paldiski)|Sadama tänav]] 39, [[Paldiski]] linn, [[Lääne-Harju vald]]


2006. aastani oli tegutsev [[Harjumaa Päästeteenistus]], mis nimetati siis ümber ümber Päästeameti kohalikuks täidesaatvaks riigivõimu volitusi omavaks asutuseks Põhja-Eesti Päästekeskuseks. Põhja-Eesti Päästekeskus asus Tallinnas [[Raua tänav]] 2. Tartumaa Päästeteenistus, Võrumaa Päästeteenistus, Valgamaa Päästeteenistus, Viljandimaa Päästeteenistus, Põlvamaa Päästeteenistus ja Jõgevamaa Päästeteenistus korraldati ümber Päästeameti  [[Lõuna-Eesti Päästekeskus]]eks. Päästeameti kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused Ida-Viru Päästeteenistus ja Lääne-Viru Päästeteenistus korraldati ümber Päästeameti  [[Ida-Eesti Päästekeskus]]eks. Päästeameti kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused Hiiumaa Päästeteenistus, Järvamaa Päästeteenistus, Läänemaa Päästeteenistus, Pärnumaa Päästeteenistus, Raplamaa Päästeteenistus ja Saaremaa Päästeteenistus korraldati ümber Päästeameti [[Lääne-Eesti Päästekeskus]]eks&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/979952 Päästeasutuste ümberkorraldamine], RTL 2006, 4, 76&lt;/ref&gt;.

2011. aastani oli päästekeskus eraldi asutus väljaspool Päästeameti struktuuri ja see kandis nime ''Põhja-Eesti Päästekeskus''.&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/129122010149 RT I, 29.12.2010, 149]&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Päästeamet]]
[[Kategooria:Harju maakond]]</text>
      <sha1>nuuc0iteymru6spqpou4foxd6wkq0wr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pärnu Linnameeskond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>243254</id>
    <revision>
      <id>7204847</id>
      <parentid>6531038</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T17:54:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Pärnu spordiklubid]]; lisatud [[Kategooria:Pärnu jalgpalliklubid]]</comment>
      <origin>7204847</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6723" sha1="h2z885b1rqqjbwndwmhldehvrthjf94" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=september}}
{{Jalgpalliklubi
| pilt          = 
| pildiallkiri  = 
| täisnimi      = Pärnu Linnameeskond
| hüüdnimi      = 
| lühend        = 
| asutatud      = 2011
| lõpp          = 2017
| väljak        = [[Pärnu Rannastaadion]], [[Pärnu]]
| mahutavus     = 1500
| ametinimetus1 = President
| esimees       = [[Raio Piiroja]]
| omanik        = 
| ametinimetus2 = Peatreener
| treener       = 
| liiga     = [[Meistriliiga]]
| hooaeg    = [[Meistriliiga 2016|2016]]
| positsioon    = Meistriliiga, '''9.'''
| muster_la1=_blueborder |muster_b1=_yellowsides |muster_ra1=_blueborder
| vasakkäsi1=FFFF00|kere1=0055FF|paremkäsi1=FFFF00|püksid1=0055FF|sokid1=0055FF
| muster_la2=_whiteborder |muster_b2=_blacksides |muster_ra2=_whiteborder
| vasakkäsi2=000000|kere2=FFFFFF|paremkäsi2=000000 |püksid2=000000|sokid2=000000
| veeb     = http://parnulm.ee/
| e mäng   = 
| võit     = 
| kaotus   = 
| mängija  = 
| fännid   = 
| auhinnad = 
}}
'''Pärnu Linnameeskond''' oli jalgpallivõistkond, mis koosnes kolme [[Pärnu]] [[Jalgpalliklubi|jalgpalliklubi]] ([[Pärnu JK Vaprus]]e, [[Pärnu JK|Pärnu jalgpalliklubi]] ja [[Pärnu Kalevi SK]]) mängijatest ja oli linna esindusmeeskond.&lt;ref&gt;http://www.parnupostimees.ee/1097758/parnu-linnameeskond-loobub-kohast-esiliigas&lt;/ref&gt; See tegutses aastatel 2011–2017 Pärnus. 

==Ajalugu==
2010. aasta suvel toimus [[Pärnu Spordihoone]]s kohtumine Pärnus noortejalgpalliga tegelevate klubide, Pärnu linna ja [[Eesti Jalgpalli Liit|Eesti Jalgpalli Liidu]] vahel, et moodustada 2011. aasta hooajast Pärnu Linnameeskond.&lt;ref&gt;http://sport.postimees.ee/?id=274035&lt;/ref&gt;

2013. aastal otsustas Pärnu Linnameeskond loobuda [[Esiliiga|Esiliigas]] mängimisest ja taanduda [[II liiga|teise liigasse]].&lt;ref&gt;http://www.ohtuleht.ee/505810/parnu-linnameeskond-loobub-kohast-jalgpalli-esiliigas&lt;/ref&gt; 2013. aasta hooajal mängiti siiski aste kõrgemal, vastloodud [[Esiliiga B]]-tasandil.

2014. aastal mängiti [[Esiliiga]]s, mis lõpetati 3. kohaga (Flora ja Levadia duubli järel) ning tagades koha [[Premium liiga]]s hooajaks 2015. 

2017. aasta hooaja eel teatas MTÜ Jalgpalliklubide Liit (Pärnu JK, Pärnu Kalevi SK, Pärnu JK Vaprus), et [[Premium liiga]]s hakkab Pärnu Linnameeskonna asemel alates 2017. aasta hooajast suvepealinna esindama Pärnu JK Vaprus. &lt;ref&gt;http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&amp;news_id=11567 Premium liigas esindab Pärnut jalgpalliklubi Vaprus&lt;/ref&gt;

==Saavutused==
*'''[[Esiliiga]]'''
:'''3. koht (1)''': [[Esiliiga 2014|2014]]

*'''[[Esiliiga B]]'''
:'''2. koht (1)''': [[Esiliiga B 2013|2013]]

==Mängijad==
{{Vaata kategooriat|Pärnu Linnameeskonna jalgpallurid}}

===Viimane koosseis===
{{JK koosseis algus}}
{{JK koosseis kesk}}
{{JK koosseis lõpp}}

==Personal==
{{col-begin|width=100%}}
|-
|
===Viimase koosseisu tehniline personal===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size:100%;
|-
!Amet
!Nimi
|-
|Peatreener
|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Marko Lelov]]
|-
|Abitreener
|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Gert Olesk]]
|-
|Väravavahtide treener
|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Ruslan Mironov]]
|-
|Arst
|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Diana Oiukas]]
|}
|
===Peatreenerite ajalugu===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size:100%;
!Peatreener
!Karjäär
|-
|align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Kalev Pajula]]||2011–2012
|-
|align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Gert Olesk]]||2013–2014
|-
|align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Marko Lelov]]||2014–2017
|}
|}
==Statistika ja loendid==
===Varasemad liigahooajad ja karikavõistlused===
&lt;timeline&gt;
ImageSize  = width:800 height:60
PlotArea   = left:10 right:10 bottom:30 top:10
TimeAxis   = orientation:horizontal format:yyyy
DateFormat = dd/mm/yyyy
Period     = from:01/07/2010 till:01/07/2016
ScaleMajor = unit:year increment:1 start:2011
Colors =
  id:ML  value:rgb(0.5,0.8,0.5)
  id:EL  value:rgb(0.9,0.9,0.3)
  id:ELB value:rgb(0.9,0.7,0.2)
  id:II  value:rgb(0.9,0.5,0.0)
  id:III value:rgb(0.8,0.6,0.6)
  id:IV  value:rgb(0.8,0.6,0.3)
  id:V   value:rgb(0.8,0.5,0.1)
PlotData   =
 bar:Position width:15 color:white align:center
 from:01/07/2010 till:01/07/2011 shift:(1,-4) text:8.
 from:01/07/2011 till:01/07/2012 shift:(1,-4) text:9.
 from:01/07/2012 till:01/07/2013 shift:(1,-4) text:2.
 from:01/07/2013 till:01/07/2014 shift:(1,-4) text:3.
 from:01/07/2014 till:01/07/2015 shift:(1,-4) text:8.
 from:01/07/2015 till:01/07/2016 shift:(1,-4) text:9.

 from:01/07/2010 till:01/07/2012 color:EL  shift:(0,13) text:&quot;[[Esiliiga]]&quot;
 from:01/07/2012 till:01/07/2013 color:ELB shift:(0,13) text:&quot;[[Esiliiga B]]&quot;
 from:01/07/2013 till:01/07/2014 color:EL  shift:(0,13) text:&quot;[[Esiliiga]]&quot;
 from:01/07/2014 till:01/07/2016 color:ML  shift:(0,13) text:&quot;[[Premium liiga]]&quot;
&lt;/timeline&gt;
{|class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
!Hooaeg
!width=110px|Liiga
!width=35px|Koht
!width=30px|{{Lühend|Me|Meeskondade arv liigas}}
!width=30px|{{Lühend|Mä|Mängude arv}}
!width=30px|{{Lühend|Võ|Võidud}}
!width=30px|{{Lühend|Vi|Viigid}}
!width=30px|{{Lühend|Ka|Kaotused}}
!width=30px|{{Lühend|Lv|Löödud väravad}}
!width=30px|{{Lühend|Vv|Vastaste löödud väravad}}
!width=30px|{{Lühend|Va|Väravate vahe}}
!width=30px|{{Lühend|Pu|Punktid}}
!width=170px|Suurim väravakütt
!width=90px|[[Evald Tipneri karikavõistlused|Karikas]]
|-
|[[Esiliiga 2011|2011]] ||[[Esiliiga]] ||'''8.'''|| 10 || 36 || 8 || 11 || 17 || 55||63 ||−8 ||'''35'''||align=left|[[Taavi Laurits]] '''(11)'''
|-bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;
|[[Esiliiga 2012|2012]] ||Esiliiga ||bgcolor=&quot;#FFCCCC&quot;|'''9.'''|| 10 || 36 || 9 || 9 || 18 || 43||72 ||−29 ||'''36'''||align=left|[[Robert Kirss]] '''(9)'''
|[[Tipneri karikavõistlused 2012|Veerandfinaalid]]
|-
|[[Esiliiga B 2013|2013]] ||[[Esiliiga B]] ||bgcolor=&quot;#ACE1AF&quot;|'''2.'''|| 10 || 36 || 25 || 4 || 7 || 114||53 ||+61 ||'''79'''||align=left| [[Henri Hanson]] '''(28)'''
|[[Tipneri karikavõistlused 2013|Veerandfinaalid]]
|-bgcolor=&quot;#F0F0F0&quot;
|[[Esiliiga 2014|2014]] ||[[Esiliiga]] ||bgcolor=&quot;#ACE1AF&quot;|'''3.'''|| 10 || 36 || 19 || 3 || 14 || 109||78 ||+31 ||'''60'''||align=left| [[Kristen Saarts]] '''(31)'''
|[[Tipneri karikavõistlused 2014|1/8-finaalid]]
|-
|[[Premium liiga 2015|2015]] ||[[Premium liiga]] ||'''8.'''|| 10 || 36 || 6 || 8 || 22 || 38||87 ||−49 ||'''26'''||align=left| [[Taavi Laurits]] '''(11)'''
|[[Tipneri karikavõistlused 2015|1/64-finaalid]]
|-
|[[Premium liiga 2016|2016]] ||Premium liiga||'''9.'''|| 10 || 36 || 5 || 2 || 29 || 24||98 ||−74 ||'''17'''||align=left| [[Henri Hanson]] '''(6)'''
|[[Tipneri karikavõistlused 2016|1/8-finaalid]]
|}

==Vaata ka==
*[[Pärnu JK Vaprus]]
*[[Pärnu Jalgpalliklubi]]
*[[Pärnu Kalevi SK]]

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Pärnu jalgpalliklubid]]
[[Kategooria:Eesti endised jalgpalliklubid]]</text>
      <sha1>h2z885b1rqqjbwndwmhldehvrthjf94</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Elvis Brauer</title>
    <ns>0</ns>
    <id>245195</id>
    <revision>
      <id>7205015</id>
      <parentid>7198905</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T08:38:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7205015</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9616" sha1="mte3klfq09jmcy93usx4k19afw08fb7" xml:space="preserve">{{Jalgpallur
| nimi        = Elvis Brauer
| pilt        = Liivamägi, Elvis.IMG_7650.JPG
| pildiallikiri = Elvis Liivamägi mängimas [[FC Viljandi]] värvides
| täisnimi    = Elvis Brauer
| sünniaeg    = {{Sünniaeg ja vanus|1992|1|21}}
| sünnilinn   = 
| sünnimaa    = [[Eesti]]
| pikkus      = 174 cm
| positsioon  = [[äärekaitsja]]
| koduklubi   = 
| särginumber = 
| noorteaastad1 = –2005 | noorteklubi1 = [[Viimsi FC Flora]]
| noorteaastad2 = 2006–2010 | noorteklubi2 = [[Tallinna FC Flora]]
| aastad1 = 2008–2009 | mänge1 = 45 | väravaid1 =  3 | klubi1 = [[Valga FC Warrior]]
| aastad2 = 2008      | mänge2 =  1 | väravaid2 =  0 | klubi2 = → [[Valga FC Warrior II]]
| aastad3 = 2009      | mänge3 = 10 | väravaid3 =  0 | klubi3 = [[Tallinna FC Flora II]]
| aastad4 = 2010      | mänge4 = 27 | väravaid4 =  0 | klubi4 = [[Viljandi JK Tulevik]]
| aastad5 = 2010      | mänge5 =  8 | väravaid5 =  3 | klubi5 = → [[Valga FC Warrior]]
| aastad6 = 2011      | mänge6 =  1 | väravaid6 =  0 | klubi6 = [[Tallinna FC Flora]]
| aastad7 = 2011      | mänge7 =  15 | väravaid7 =  0 | klubi7 = → [[Tallinna FC Flora II]]
| aastad8 = 2011-2012 | mänge8 =  48 | väravaid8 =  0 | klubi8 = → [[FC Viljandi]]
| aastad9 = 2013     | mänge9 =  15 | väravaid9 =  1 | klubi9 =  [[JK Tallinna Kalev]]
| aastad10 = 2013    | mänge10 =  1 | väravaid10 =  0 | klubi10 = → [[JK Tallinna Kalev II]]

| klubi_seisuga = 2. juuni 2013
| koondiseaastad1 = 2009      | koondisemänge1 =  1 | koondiseväravaid1 = 0 | koondis1 = [[Eesti U-18 jalgpallikoondis|Eesti U-18]]
| koondiseaastad2 = 2009–2011 | koondisemänge2 = 18 | koondiseväravaid2 = 0 | koondis2 = [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U-19]]
| koondiseaastad3 = 2011–     | koondisemänge3 = 23 | koondiseväravaid3 = 1 | koondis3 = [[Eesti U-21 jalgpallikoondis|Eesti U-21]]
| koondis_seisuga = 7. juuni 2013
}}
'''Elvis Brauer''' (sünninimi '''Elvis Liivamägi'''; sündinud [[21. jaanuar]]il [[1992]]) on [[eestlased|eesti]] endine jalgpallur.

==Skandaalid==

===Jalgpallis===
6. juulil 2013 jäi [[Meistriliiga]] mäng [[Tallinna FC Levadia|Levadia]] ja [[JK Tallinna Kalev|Kalevi]] vahel ära pärast seda, kui [[Eesti Jalgpalli Liit]] sai enne kohtumist infot võimaliku mängutulemusega manipuleerimise kohta.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://soccernet.ee/artikkel/pettusekahtlus-jattis-levadia-ja-kalevi-mangu-ara|pealkiri=Kihlveopettus jättis Levadia ja Kalevi mängu ära|väljaanne=Soccernet.ee|aeg=6. juuli 2013}}&lt;/ref&gt;

8. juulil 2013 eemaldas [[JK Tallinna Kalev]] meeskonnast Elvis Liivamägi ja [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]] seoses kihlveopettuse kahtlustusega.&lt;ref name=&quot;kalev2013&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://soccernet.ee/artikkel/kalev-saatis-kaks-meest-klubist-minema|pealkiri=Kalev saatis kaks meest klubist minema (kaalutakse tiimi eemaldamist!)|väljaanne=Soccernet.ee|autor=Raul Ojassaar|aeg=8. juuli 2013}}&lt;/ref&gt; Klubi presidendi Raimo Nõu sõnul oli klubil tugevad tõendid, et mängijad osalesid mängutulemusega manipuleerimises ning pakkusid võistkonnakaaslastele raha.&lt;ref name=&quot;kalev2013&quot; /&gt;

Pärast kahtlustuste avalikuks tulekut eitas Liivamägi oma seotust mängutulemusega manipuleerimisega ning nimetas juhtunut katseks teda vaigistada.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://sport.err.ee/37187/elvis-liivamagi-votan-seda-kui-katset-mind-vaigistada|pealkiri=Elvis Liivamägi: võtan seda kui katset mind vaigistada|väljaanne=ERR Sport|aeg=9. juuli 2013}}&lt;/ref&gt;

2013. aasta augustis määras [[Rahvusvaheline Jalgpalliliit|FIFA]] Liivamäele ülemaailmse jalgpallis tegutsemise keelu.&lt;ref name=&quot;fifa2013&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Madis Kalvet|url=https://sport.postimees.ee/1365820/fifa-maaras-liivamagile-ulemaailmse-keelu|pealkiri=FIFA määras Liivamägile ülemaailmse keelu|väljaanne=Postimees|aeg=29. august 2013}}&lt;/ref&gt; [[Eesti Jalgpalli Liit|Eesti Jalgpalli Liidu]] distsiplinaarkomisjon leidis, et Liivamägi rikkus alaliidu distsiplinaarmääruse mängutulemuse fikseerimist ning rikkumisest mitteteatamist käsitlevaid punkte.&lt;ref name=&quot;fifa2013&quot; /&gt; Liivamägi esitas otsuse peale apellatsiooni, kuid see jäeti rahuldamata.&lt;ref name=&quot;fifa2013&quot; /&gt;

Pärast kihlveopettuse skandaali muutis Liivamägi nime ning tema uueks perekonnanimeks sai Brauer.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Kadi-Maarja Võsu|url=https://sky.ee/elus-kannapoorde-teinud-eesti-tosieluseriaali-osaleja-puudis-nimevahetusega-minevikku-kustutada-kuus-aastat-psuhhopaatset-eitamist/|pealkiri=Selgus kibe põhjus, miks elus kannapöörde teinud Eesti tõsieluseriaali osaleja oma nime vahetada otsustas|väljaanne=Sky.ee|aeg=17. jaanuar 2021}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026|bot=InternetArchiveBot|paranduskatse=jah}}&lt;/ref&gt;

2020. aastal tunnistas Brauer avalikult, et osales kihlveopettuses. Tema sõnul eelnes ülestunnistusele „kuus aastat psühhopaatset eitamist”.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://soccernet.ee/artikkel/nime-vahetanud-elvis-liivamagi-tunnistas-kihlveopettuse-avalikult-ules-sellele-eelnes-kuus-aastat-psuhhopaatset-eitamist|pealkiri=Nime vahetanud Elvis Liivamägi tunnistas kihlveopettuse avalikult üles: sellele eelnes kuus aastat psühhopaatset eitamist|väljaanne=Soccernet.ee|autor=Rasmus Voolaid|aeg=16. jaanuar 2020}}&lt;/ref&gt;

===[[Koroonapandeemia]] ajal===
30. novembril 2021 sulges [[Terviseamet]] Brauerile kuulunud [[MÉM Cafe]] [[Kalamaja]]s pärast korduvaid rikkumisi seoses koroonapiirangute kontrollimisega.&lt;ref name=&quot;mem2021&quot;&gt;{{Netiviide|autor=PM Majandus|url=https://majandus.postimees.ee/7397439/videod-ja-fotod-terviseamet-sulgeb-elvis-braueri-kohviku|pealkiri=VIDEOD JA FOTOD ⟩ Terviseamet sulgeb Elvis Braueri kohviku|väljaanne=Postimees|aeg=30. november 2021}}&lt;/ref&gt;

[[Terviseamet]]i ja [[Politsei- ja Piirivalveamet]]i kontrollkäikude käigus tuvastati, et ettevõte ei kontrollinud külastajate vaktsineerimist, haiguse läbipõdemist või testitulemusi tõendavaid dokumente ega isikusamasust.&lt;ref name=&quot;mem2021&quot; /&gt; Terviseameti teatel jätkas ettevõte rikkumisi ka pärast sunniraha määramist ning kohviku ümbruses kehtestati ajutine viibimiskeeld.&lt;ref name=&quot;mem2021&quot; /&gt;

===Poliitikas===
3. märtsil 2023 tekitas Brauer tähelepanu sotsiaalmeedias levitatud videoga, milles ta väitis, et [[Vene-Ukraina sõda|Venemaa sõda Ukrainas]] ei ole vallutussõda, vaid „uue majanduskeskkonna loomine” neutraalsel territooriumil.&lt;ref name=&quot;delfi2023&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120151728/ekre-kandidaat-elvis-brauer-ukrainas-pole-mitte-soda-vaid-uue-majanduskeskkonna-loomine-suudi-on-laane-suurkorporatsioonid|pealkiri=EKRE kandidaat Elvis Brauer: Ukrainas pole mitte sõda, vaid uue majanduskeskkonna loomine. Süüdi on lääne suurkorporatsioonid|väljaanne=Delfi|autor=Grete Volmer|aeg=3. märts 2023}}&lt;/ref&gt;

Braueri väljaütlemised pälvisid kriitikat nii opositsiooni- kui ka erakonnakaaslaste seas. [[EKRE]] aseesimees [[Henn Põlluaas]] ütles, et tegemist ei ole erakonna ametliku seisukohaga.&lt;ref name=&quot;delfi2023&quot; /&gt;

[[EKRE]] aseesimees ja [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige [[Jaak Madison]] nimetas Braueri sõnavõttu „jaburaks” ning rõhutas, et see ei ühti erakonna seisukohtadega.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.postimees.ee/7724457/ekres-kandideeriv-elvis-brauer-ukraina-sojast-see-on-uue-majanduskeskkonna-loomine|pealkiri=EKREs kandideeriv Elvis Brauer Ukraina sõjast: «See on uue majanduskeskkonna loomine.»|väljaanne=Postimees|autor=Lennart Käämer|aeg=3. märts 2023}}&lt;/ref&gt;

==Klubikarjäär==
===Statistika===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;font-size:90%;&quot;
!width=60px|Hooaeg
!width=60px|Liiga
!width=150px|Klubi
!width=30px|Mängud
!width=30px|Väravad
|-
|[[Esiliiga 2008|2008]]
|[[Esiliiga]]
|[[Valga FC Warrior]]
|24
|0
|-
|[[II liiga 2008|2008]]
|[[II liiga|II.W/S]]
|[[Valga FC Warrior II]]
|1
|0
|-
|[[Esiliiga 2009|2009]]
|[[Esiliiga]]
|[[Valga FC Warrior]]
|21
|3
|-
|[[Esiliiga 2009|2009]]
|[[Esiliiga]]
|[[Tallinna FC Flora II]]
|10
|0
|-
|[[Meistriliiga 2010|2010]]
|[[Meistriliiga]]
|[[Viljandi JK Tulevik]]
|27
|0
|-
|[[Esiliiga 2010|2010]]
|[[Esiliiga]]
|[[Valga FC Warrior]]
|8
|3
|-
|[[Meistriliiga 2011|2011]]
|[[Meistriliiga]]
|[[Tallinna FC Flora]]
|1
|0
|-
|[[Esiliiga 2011|2011]]
|[[Esiliiga]]
|[[Tallinna FC Flora II]]
|15
|0
|-
|[[Meistriliiga 2011|2011]]
|[[Meistriliiga]]
|[[FC Viljandi]]
|17
|0
|-
|[[Meistriliiga 2012|2012]]
|[[Meistriliiga]]
|[[FC Viljandi]]
|31
|0
|-
|[[Meistriliiga 2013|2013]]
|[[Meistriliiga]]
|[[JK Tallinna Kalev]]
|15
|1
|-
|[[II liiga 2013|2013]]
|[[II liiga|II.E/N]]
|[[JK Tallinna Kalev II]]
|1
|0
|}

==Tegevus poliitikas==
Brauer kuulub alates 2021. aastast Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda.

Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 1|valimisringkonnas nr 1]] ([[Haabersti linnaosa|Haabersti]], [[Põhja-Tallinn]] ja [[Kristiine linnaosa|Kristiine]]) 433 häält ning ei osutunud valituks.

==Saavutused==
* [[Tallinna FC Flora]]
** [[Eesti jalgpalli superkarikas|Eesti superkarika]] võitja 2011

==Viited==
{{viited|3}}

==Välislingid==
* [http://jalgpall.ee/voistlused/player/14502 Elvis Liivamägi] [[Eesti Jalgpalli Liit|Eesti Jalgpalli Liidus]]
* [http://www.soccernet.ee/liivamagi-toetuseks-loodi-fb-s-lehekulg Liivamägi toetuseks loodi Facebookis lehekülg]

{{DEFAULTSORT:Liivamägi, Elvis}}
[[Kategooria:Eesti jalgpallurid]]
[[Kategooria:Valga FC Warriori jalgpallurid]]
[[Kategooria:Viljandi JK Tuleviku jalgpallurid]]
[[Kategooria:Tallinna FC Flora jalgpallurid]]
[[Kategooria:JK Tallinna Kalevi jalgpallurid]]
[[Kategooria:Sündinud 1992]]</text>
      <sha1>mte3klfq09jmcy93usx4k19afw08fb7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kategooria:Tallinna spordiklubid</title>
    <ns>14</ns>
    <id>248576</id>
    <revision>
      <id>7204839</id>
      <parentid>6254936</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T17:48:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>sortimisvõti</comment>
      <origin>7204839</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="132" sha1="tubv2q74kznbhwom205l7u24nb12jac" xml:space="preserve">[[Kategooria:Tallinna sport|Spordiklubid]]
[[Kategooria:Eesti spordiklubid|.]]
[[Kategooria:Tallinna organisatsioonid|Spordiklubid]]</text>
      <sha1>tubv2q74kznbhwom205l7u24nb12jac</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Frankia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>251985</id>
    <revision>
      <id>7204845</id>
      <parentid>5330097</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T17:53:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7204845</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1818" sha1="69sbnk3nt0ncizkjn7mfzx7w27vkylt" xml:space="preserve">{{pealkiri kaldkirjas}}
{{Taksonitabel 
 | nimi           = ''Frankia''
 | värvus         = bakterid
 | seisund          = 
 | seisundi_süsteem = 
 | seisundi_ref     = 
 | pilt           = Frankia alni1.jpg
 | pildi_seletus  = [[Lepp|Lepa]] juuremügarad
 | pildi_laius = 250px
 | riik           = [[Bakterid]] ''Bacteria''
 | hõimkond       = [[Aktinomütseedid]] ''Actinobacteria''
 | klass          = ''Actinobacteria''
 | selts          = ''[[Actinomycetales]]''
 | sugukond       = ''[[Frankiaceae]]''
 | perekond = '''''Frankia''''' ''Frankia''
 | perekonna_autor = [[Jørgen Brunchorst|Brunchorst]], 1886
 | levikukaart          = 
 | levikukaardi_seletus =
}}
'''''Frankia''''' on perekond lämmastikku fikseerivaid [[Grampositiivsed bakterid|grampositiivseid]] [[bakter]]eid, mis moodustavad [[lehtpuud]]ega [[sümbioos]]is [[juuremügarad|juuremügaraid]].

Pikka aega oli ainuke sellesse perekonda klassifitseeritud liik ''[[Frankia alni]]'', mida kirjeldas lepa juurtel 1866. aastal vene bioloog [[Mihhail Stepanovitš Voronin]] (või Woronin).&lt;ref name=&quot;Nouioui&quot;&gt;Nouioui, I., ''et al.,'' (2016). ''Proposal of a type strain for Frankia alni (Woronin 1866) Von Tubeuf 1895, emended description of Frankia alni, and recognition of Frankia casuarinae sp. nov. and Frankia elaeagni sp. nov.'' International Journal of Systematic and Evolutionary Microbiology 66: 5201-5210. [http://ijs.microbiologyresearch.org/content/journal/ijsem/10.1099/ijsem.0.001496#tab2 ''ijs.microbiologyresearch.org'']&lt;/ref&gt; Hiljuti on lisandunud veel mitmeid liike, nagu ''[[Frankia asymbiotica]]'', ''[[Frankia casuarinae]]'', ''[[Frankia coriariae]]'' jt.&lt;ref name=&quot;ncbi&quot;&gt;''Frankia'' [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/taxonomy/?term=frankia ''www.ncbi.nlm.nih.gov'']&lt;/ref&gt;
  
==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Aktinomütseedid]]</text>
      <sha1>69sbnk3nt0ncizkjn7mfzx7w27vkylt</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204846</id>
      <parentid>7204845</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T17:53:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7204846</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1839" sha1="3oe29brtwicduhk0wwa3x0en6e2rxxw" xml:space="preserve">{{pealkiri kaldkirjas}}
{{Taksonitabel 
 | nimi           = ''Frankia''
 | värvus         = bakterid
 | seisund          = 
 | seisundi_süsteem = 
 | seisundi_ref     = 
 | pilt           = Frankia alni1.jpg
 | pildi_seletus  = [[Lepp|Lepa]] juuremügarad ''[[Frankia alni]]''
 | pildi_laius = 250px
 | riik           = [[Bakterid]] ''Bacteria''
 | hõimkond       = [[Aktinomütseedid]] ''Actinobacteria''
 | klass          = ''Actinobacteria''
 | selts          = ''[[Actinomycetales]]''
 | sugukond       = ''[[Frankiaceae]]''
 | perekond = '''''Frankia''''' ''Frankia''
 | perekonna_autor = [[Jørgen Brunchorst|Brunchorst]], 1886
 | levikukaart          = 
 | levikukaardi_seletus =
}}
'''''Frankia''''' on perekond lämmastikku fikseerivaid [[Grampositiivsed bakterid|grampositiivseid]] [[bakter]]eid, mis moodustavad [[lehtpuud]]ega [[sümbioos]]is [[juuremügarad|juuremügaraid]].

Pikka aega oli ainuke sellesse perekonda klassifitseeritud liik ''[[Frankia alni]]'', mida kirjeldas lepa juurtel 1866. aastal vene bioloog [[Mihhail Stepanovitš Voronin]] (või Woronin).&lt;ref name=&quot;Nouioui&quot;&gt;Nouioui, I., ''et al.,'' (2016). ''Proposal of a type strain for Frankia alni (Woronin 1866) Von Tubeuf 1895, emended description of Frankia alni, and recognition of Frankia casuarinae sp. nov. and Frankia elaeagni sp. nov.'' International Journal of Systematic and Evolutionary Microbiology 66: 5201-5210. [http://ijs.microbiologyresearch.org/content/journal/ijsem/10.1099/ijsem.0.001496#tab2 ''ijs.microbiologyresearch.org'']&lt;/ref&gt; Hiljuti on lisandunud veel mitmeid liike, nagu ''[[Frankia asymbiotica]]'', ''[[Frankia casuarinae]]'', ''[[Frankia coriariae]]'' jt.&lt;ref name=&quot;ncbi&quot;&gt;''Frankia'' [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/taxonomy/?term=frankia ''www.ncbi.nlm.nih.gov'']&lt;/ref&gt;
  
==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Aktinomütseedid]]</text>
      <sha1>3oe29brtwicduhk0wwa3x0en6e2rxxw</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204848</id>
      <parentid>7204846</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T17:54:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7204848</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1834" sha1="1ax4l9knrzlcgv2cba7s3ngchjy7dpi" xml:space="preserve">{{pealkiri kaldkirjas}}
{{Taksonitabel 
 | nimi           = ''Frankia''
 | värvus         = bakterid
 | seisund          = 
 | seisundi_süsteem = 
 | seisundi_ref     = 
 | pilt           = Frankia alni1.jpg
 | pildi_seletus  = [[Lepp|Lepa]] juuremügarad ''[[Frankia alni]]''
 | pildi_laius = 250px
 | riik           = [[Bakterid]] ''Bacteria''
 | hõimkond       = [[Aktinomütseedid]] ''Actinobacteria''
 | klass          = ''Actinobacteria''
 | selts          = ''[[Frankiales]]''
 | sugukond       = ''[[Frankiaceae]]''
 | perekond = '''''Frankia''''' ''Frankia''
 | perekonna_autor = [[Jørgen Brunchorst|Brunchorst]], 1886
 | levikukaart          = 
 | levikukaardi_seletus =
}}
'''''Frankia''''' on perekond lämmastikku fikseerivaid [[Grampositiivsed bakterid|grampositiivseid]] [[bakter]]eid, mis moodustavad [[lehtpuud]]ega [[sümbioos]]is [[juuremügarad|juuremügaraid]].

Pikka aega oli ainuke sellesse perekonda klassifitseeritud liik ''[[Frankia alni]]'', mida kirjeldas lepa juurtel 1866. aastal vene bioloog [[Mihhail Stepanovitš Voronin]] (või Woronin).&lt;ref name=&quot;Nouioui&quot;&gt;Nouioui, I., ''et al.,'' (2016). ''Proposal of a type strain for Frankia alni (Woronin 1866) Von Tubeuf 1895, emended description of Frankia alni, and recognition of Frankia casuarinae sp. nov. and Frankia elaeagni sp. nov.'' International Journal of Systematic and Evolutionary Microbiology 66: 5201-5210. [http://ijs.microbiologyresearch.org/content/journal/ijsem/10.1099/ijsem.0.001496#tab2 ''ijs.microbiologyresearch.org'']&lt;/ref&gt; Hiljuti on lisandunud veel mitmeid liike, nagu ''[[Frankia asymbiotica]]'', ''[[Frankia casuarinae]]'', ''[[Frankia coriariae]]'' jt.&lt;ref name=&quot;ncbi&quot;&gt;''Frankia'' [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/taxonomy/?term=frankia ''www.ncbi.nlm.nih.gov'']&lt;/ref&gt;
  
==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Aktinomütseedid]]</text>
      <sha1>1ax4l9knrzlcgv2cba7s3ngchjy7dpi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Frankia alni</title>
    <ns>0</ns>
    <id>251986</id>
    <revision>
      <id>7204842</id>
      <parentid>4456552</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T17:48:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7204842</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="905" sha1="bznjh7djkdy03qdnxb4zsndl0tenvo1" xml:space="preserve">{{pealkiri kaldkirjas}}
{{Taksonitabel 
 | nimi           = ''Frankia alni''
 | värvus         = bakterid
 | seisund          = 
 | seisundi_süsteem = 
 | seisundi_ref     = 
 | pilt           = Alder nodules2.JPG
 | pildi_seletus  = 
 | riik           = [[Bakterid]] ''Bacteria''
 | hõimkond       = [[Aktinomütseedid]] ''Actinobacteria''
 | klass          = ''[[Actinobacteria]]''
 | selts          = ''[[Frankiales]]''
 | sugukond       = ''[[Frankiaceae]]''
 | perekond       = ''[[Frankia]]''
 | liik           = '''''Frankia alni'''''
 | binaarne       = 
 | binaarse_autor =
 | levikukaart          = 
 | levikukaardi_seletus =
}}

'''''Frankia alni''''' on liik [[bakter]]eid perekonnast ''[[Frankia]]''.

Need bakterid elavad [[lepp|lepa]] juurtel. Nad [[lämmastiku fikseerimine|fikseerivad]] [[õhulämmastik]]ku.

== Välislingid ==
* {{Elurikkus|1208781}}

[[Kategooria:Aktinomütseedid]]</text>
      <sha1>bznjh7djkdy03qdnxb4zsndl0tenvo1</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204844</id>
      <parentid>7204842</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T17:52:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7204844</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="943" sha1="cil71cutougbw3ih5wrp1f7a4g3he3y" xml:space="preserve">{{pealkiri kaldkirjas}}
{{Taksonitabel 
 | nimi           = ''Frankia alni''
 | värvus         = bakterid
 | seisund          = 
 | seisundi_süsteem = 
 | seisundi_ref     = 
 | pilt           = Frankia alni1.jpg
 | pildi_seletus  = ''Frankia alni''
 | pildi_laius = 250px
 | riik           = [[Bakterid]] ''Bacteria''
 | hõimkond       = [[Aktinomütseedid]] ''Actinobacteria''
 | klass          = ''[[Actinobacteria]]''
 | selts          = ''[[Frankiales]]''
 | sugukond       = ''[[Frankiaceae]]''
 | perekond       = ''[[Frankia]]''
 | liik           = '''''Frankia alni'''''
 | binaarne       = 
 | binaarse_autor =
 | levikukaart          = 
 | levikukaardi_seletus =
}}

'''''Frankia alni''''' on liik [[bakter]]eid perekonnast ''[[Frankia]]''.

Need bakterid elavad [[lepp|lepa]] juurtel. Nad [[lämmastiku fikseerimine|fikseerivad]] [[õhulämmastik]]ku.

== Välislingid ==
* {{Elurikkus|1208781}}

[[Kategooria:Aktinomütseedid]]</text>
      <sha1>cil71cutougbw3ih5wrp1f7a4g3he3y</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Juuli 2012</title>
    <ns>0</ns>
    <id>255273</id>
    <revision>
      <id>7204880</id>
      <parentid>7111529</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T18:46:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>/* 30. juuli */</comment>
      <origin>7204880</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="58499" sha1="mbd2bw573si7mlvsh0v877v02rpvgfg" xml:space="preserve">{{Kuu artikkel|7|2012}}
'''Juuli 2012''', kroonika

[[2012]]. aasta juuli algas pühapäeval ja lõppes 31 ööpäeva hiljem teisipäeval.

==[[1. juuli]]==

* [[Afganistan]]i lõunaosas [[Helmandi provints]]is toimunud vahejuhtumis lasi Afganistani politseinik maha kolm [[Suurbritannia]] sõdurit. Tulistaja sai tulevahetuses haavata ja peeti hiljem kinni.
* [[Austraalia]]s hakkas kehtima palju poliitilisi vastuolusid tekitanud keskkonnasaaste tasu, mis kohustab riigi 300 suurimat keskkonnasaastajat tasuma iga tonni õhku paisatud [[kasvuhoonegaasid]]e pealt tasu suuruses 23 [[Austraalia dollar]]it.
* [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] eesistujaks sai [[Küpros]].
* [[Hongkong]]is tähistati 15 aasta möödumist piirkonna taasühendamisest [[Hiina|Hiina Rahvavabariigiga]]. Pidustustel osales ka Hiina president [[Hu Jintao]], kes vannutas ametisse Hongkongi administratsiooni uue juhi [[Leung Chun-ying]]i. Pidustustega kaasnesid ka meeleavaldused, millel kohalikud elanikud protesteerisid Hiina ülemvõimu vastu.
* [[Jaapan]]is käivitati kohaliku aja järgi kell 21.00 [[Ōi tuumaelektrijaam]]a üks reaktor. Jaapan seiskas kõik oma tuumaelektrijaamad pärast [[11. märts]]il [[2011]] toimunud [[Fukushima I AEJ tuumaõnnetus]]t. 
* [[Keenia]]s [[Somaalia]] piiri lähistel asuvas [[Garissa]] linnas ründasid relvastatud isikud kahte kirikut. Rünnakutes hukkus 15 ja sai vigastada 40 inimest.
* [[Maailmapank|Maailmapanga]] presidendina astus ametisse [[Jim Yong Kim]].
* [[Mehhiko]]s toimusid [[2012. aasta Mehhiko üldvalimised|üldvalimised]], mille raames valiti riigile nii uus president kui ka parlamendi mõlemad kojad. Presidendiks valiti [[Institutsiooniline Revolutsioonipartei|Institutsioonilise Revolutsioonipartei]] kandidaat [[Enrique Peña Nieto]], keda toetas 39,1 protsenti valijatest. Sama erakond võitis enam kui 31-protsendilise toetusega ka parlamendivalimised. [[Demokraatliku Revolutsiooni Partei]] presidendikandidaat [[Andrés Manuel López Obrador]] keeldus valimistulemust tunnistamast ja nõudis häälte ülelugemist.
* [[Senegal]]is toimusid [[2012. aasta Senegali parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimised võitis president [[Macky Sall]]i toetav valimisliit [[Ühendatud Lootuses]], mis sai 150-kohalises parlamendis 119 kohta. Valimisaktiivsus oli 36,8 protsenti.
* [[Türgi]] paigutas oma piirile [[Süüria]]ga kuus [[F-16 Fighting Falcon]] hävituslennukit, reageerides nii Süüria armee helikopterite lendudele Türgi piiri lähedal.
* [[Ukraina]]s [[Kiiev]]is [[Kiievi olümpiastaadion|olümpiastaadionil]] toimus [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012. aasta Euroopa jalgpalli meistrivõistluste]] finaalmäng, milles kohtusid [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] ja [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]] jalgpallikoondised. Euroopa meistriks tuli Hispaania, kes võitis Itaaliat tulemusega 4:0.
* [[Venezuela]]s algas [[2012. aasta Venezuela presidendivalimised|presidendivalimiste]] ametlik kampaania.
* [[Eesti]]s [[Viljandi]]s jõustus koolireform, millega muudeti senised gümnaasiumid – Viljandi Maagümnaasium, Viljandi Paalalinna Gümnaasium ja Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium – põhikoolideks. Koolide uuteks nimedeks said vastavalt [[Viljandi Kesklinna Kool]], [[Viljandi Paalalinna Kool]] ja [[Viljandi Jakobsoni Kool]].
* [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli rektor|rektorina]] astus ametisse [[Volli Kalm]].

==[[2. juuli]]==
 
* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New York|New Yorgis]] algasid [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i algatusel kuu aega kestvad kõnelused, mille eesmärk on välja töötada rahvusvahelise relvamüügi tingimusi ja korda täpsustav leping.
* [[Guatemala]] pealinnas [[Guatemala (linn)|Guatemalas]] muutusid üliõpilaste meeleavaldused kõrgharidusreformi vastu vägivaldseteks ja viisid kokkupõrgeteni politseiga. Meeleavalduste käigus said vigastada ka riigi haridus- ja siseminister. 
* [[Jaapan]]i valitsevast [[Jaapani Demokraatlik Partei|Demokraatlikust Parteist]] lahkus müügimaksu tõstmise pärast puhkenud sisetülide tõttu 49 parlamendiliikmest koosnev rühmitus eesotsas mõjuka poliitiku, partei endise esimehe [[Ichirō Ozawa]]ga.
* [[Saksamaa]]l astus ametist tagasi riigi siseluure ja -julgeolekuga tegeleva ametkonna ''[[Bundesamt für Verfassungsschutz]]'' president [[Heinz Fromm]]. Frommi tagasiastumise tingis avalikuks saanud informatsioon, mille kohaselt oli ametkond hävitanud neonatsistlikke rühmitusi puudutavaid materjale.
* [[Türgi]] parlament otsustas likvideerida peamiselt riigivastase tegevuse uurimiseks loodud erikohtud, kinnitades samal ajal, et seadusemuudatus ei puuduta käimasolevat [[Ergenekon]]i ja [[Balyoz]]i vandenõude uurimist ja menetlemist.
* [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] alustas kolmepäevast ametlikku visiiti [[Saksamaa]]l.
* [[Eesti]] [[kultuuriministeerium]] teatas, et teeb valitsusele ettepaneku kinnitada ametist lahkuva [[Siim Sukles]]e asemel ministeeriumi uueks kantsleriks alates [[Jaanuar 2013#1. jaanuar|1. jaanuarist 2013]] teatri [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]] juht [[Paavo Nõgene]].
* [[Eesti Rahvusringhääling]]u nõunikuna alustas tööd endine Rahvusringhäälingu nõukogu liige [[Andres Jõesaar]].

==[[3. juuli]]==

* [[Afganistan]]i idaosas [[Vardaki provints]]is avas Afganistani armee vormis mees tule [[NATO]] sõdurite pihta, haavates viit Ameerika Ühendriikide kaitseväelast. 
* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] riigisekretär [[Hillary Clinton]] saavutas [[Pakistan]]i välisministri [[Hina Rabbani Khar]]iga peetud telefonikonverentsil kokkuleppe, et Pakistan lubab taas kasutada [[NATO]]-l oma territooriumi varustuse toimetamiseks [[Afganistan]]is paiknevatele NATO väeüksustele.
* [[Birma]]s vabastati presidendi amnestia alusel 46 vangi, kelle seas oli ka 20 poliitvangi.
* [[Euroopa Inimõiguste Kohus]] tunnistas [[Ukraina]] endise siseministri [[Juri Lutsenko]] vahistamise ebaseaduslikuks ja kohustas Ukraina riiki hüvitama eksministrile tekitatud moraalse kahju, makstes talle hüvitist 15 000 eurot.
* [[Prantsusmaa]] politsei otsis läbi riigi endise presidendi [[Nicolas Sarkozy]] kodu, samuti otsiti läbi osaliselt Sarkozyle kuuluva advokaadibüroo kontor. Läbiotsimised olid seotud kahtlustustega, mille kohaselt võttis Sarkozy [[2007. aasta Prantsusmaa presidendivalimised|2007. aasta presidendivalimiste]] kampaania ajal vastu ebaseaduslikke annetusi.
* Prantsusmaa peaminister [[Jean-Marc Ayrault]] teatas parlamendis peetud kõnes, et tema valitsus kavatseb seadustada [[2013]]. aastal [[samasooliste abielu]] ja samuti anda samasoolistele abielupaaridele õiguse adopteerida lapsi.
* [[Soome]]s [[Espoo]] linnas kaubanduskeskuse Iso Omena lähistel ehitusplatsil toimunud plahvatuses sai vigastada seitse inimest. Plahvatuses kannatada saanud kaubanduskeskus suleti lühiajaliselt ja seal viibinud inimesed evakueeriti.
* [[Suurbritannia]]s astus ametist tagasi riigi ühe suurima panga [[Barclays Bank]] tegevjuht [[Bob Diamond]]. Barclays oli üks pankadest, mida süüdistati katses manipuleerida pankadevaheliste laenude intresse.
* [[Süüria]] president [[Bashār al-Asad]] vabandas avalikult [[Türgi]] ees ja väljendas sügavat kahetsust seoses Türgi sõjalennuki allatulistamisega [[Juuni 2012#22. juuni|22. juunil]].
* [[Šveits]]is [[Lagginhorn]]i mäel hukkus kohaliku aja järgi kella 13 paiku viis [[Saksamaa]]lt pärit mägironijat, teiste seas kaks teismelist noorukit. Kuueliikmelise meeskonna viis liiget kukkusid surnuks.
* [[Ukraina]] [[Ülemraada]] võttis teisel lugemisel vastu riigi keelepoliitika aluste seaduse eelnõu, mis suurendab märkimisväärselt [[vene keel]]e rolli. Seaduseelnõu poolt hääletas 450-liikmelises parlamendis 248 saadikut, hääletus lõppes koalitsiooni ja opositsiooni saadikute kaklusega. Hiljem selgus, et eelnõu poolt olid hääletanud ka mitmed saadikud, keda tegelikult parlamendi istungil ei viibinud. Seadus annab vene keelele kohaliku ametliku keele staatuse kõigis regioonides, kus selle kõnelejaid on vähemalt 10 protsenti.
* [[Venemaa]] peaminister [[Dmitri Medvedev]] alustas ringsõitu [[Kuriili saared|Kuriili saartel]]. [[Jaapan]]i valitsus, mis peab saari okupeeritud Jaapani territooriumiks, väljendas visiidi üle protesti.
* [[Eesti]]s algasid [[2012. aasta U19 Euroopa meistrivõistlused jalgpallis]]. Finaalturniiri võistlused toimuvad [[Tallinn]]as, [[Haapsalu]]s ja [[Rakvere]]s.
* Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister [[Juhan Parts]] kinnitas [[Maanteeamet]]i uueks peadirektoriks [[Aivo Adamson]]i.
* [[Harju Maakohus]] mõistis riigireetmises süüdi tunnistatud [[Kaitsepolitseiamet]]i endisele ametnikule [[Aleksei Dressen]]ile 16-aastase vanglakaristuse.

==[[4. juuli]]==

* [[Birma]] võimud kinnitasid asepresident [[Tin Aung Myint Oo]] tagasiastumist. Tema tagasiastumise täpne aeg ei ole teada, oletatavalt lahkus ta terviseprobleemide tõttu ametist juba [[Mai 2012|mais]].
* [[Euroopa Parlament]] lükkas häältega 478:39 tagasi rahvusvahelise võltsimisvastase kaubandusleppe [[ACTA]] jõustamise.
* [[Gruusia]] pealinna [[Thbilisi]] äärelinnas hakkas öösel lekkima 800-liitrine [[kloor]]itsistern. Eri raskusastmega gaasimürgistuse sai 73 inimest, kes toimetati ravile linna haiglatesse.
* Gruusia parlament kinnitas häältega 102:7 ametisse peaminister [[Ivane Merabišvili]] valitsuskabineti.
* [[India]] pealinnas [[New Delhi]]s toimus India ja [[Pakistan]]i välisministrite kohtumine, mille keskmes oli kahe riigi vaheliste suhete parandamine ja rahuprotsessi edendamine.
* [[Rumeenia]] valitsev valimisliit [[Sotsiaal-Liberaalne Liit]] esitas taotluse parlamendi erakorralise istungi kokku kutsumiseks, et peatada peaminister [[Victor Ponta]]ga vastuollu sattunud president [[Traian Băsescu]] volitused.
* [[Saksamaa]]l [[Karlsruhe]]s võttis oma elukaaslase korterist väljatõstmise vastu protestinud 53-aastane mees pantvangi neli inimest: oma elukaaslase, kohtutäituri, lukksepa ja korteri uue omaniku. Olukord lõppes kõigi korteris viibinud inimeste surmaga kui esmalt lasi mees maha kõik pantvangid ja seejärel iseenda.
* [[Šveits]]is asuva Euroopa Tuumauuringute Keskuse [[CERN]] teadlased teatasid, et on tõenäoliselt kindlaks teinud uue osakese olemasolu, mille omadused vastavad seni hüpoteetilise [[Higgsi boson]]i omadustele. Enne lõpliku seisukoha kujundamist viiakse läbi veel täiendavaid katseid.
* [[Ukraina]] pealinnas [[Kiiev]]is toimus [[Juuli 2012#3. juuli|eelmisel päeval]] vastu võetud riikliku keelepoliitika seaduse vastu tuhandete osavõtjatega meeleavaldus, mille laialiajamiseks kasutas miilits pisargaasi. Ühtlasi teatasid seaduse vastuvõtmise tõttu oma tagasiastumisest [[Ülemraada]] esimees [[Volodõmõr Lõtvõn]] ja tema asetäitja [[Mõkola Tomenko]]. President [[Viktor Janukovõtš]] ähvardas vastuolude püsimisel parlamendi laiali saata, kuid valitsev [[Regioonide Partei]] teatas, et vähem kui pool aastat enne valimisi ei ole presidendil õigust parlamendi volitusi lõpetada.
* [[Eesti]]s [[Tallinn]]as andis [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] suursaadik [[Michael C. Polt]] Ameerika Ühendriikide iseseisvuspäeva auks korraldatud pidustustel kindral [[Ants Laaneots]]ale üle Ameerika Ühendriikide teeneteordeni komandöri klassi teenetemärgi.

==[[5. juuli]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] riigisekretär [[Hillary Clinton]] alustas ametlikku visiiti [[Prantsusmaa]]l.
* [[Argentina]]s [[Buenos Aires]]es mõistis kohus poliitilise opositsiooni aktivistidelt laste süstemaatilise röövimise poliitika juurutamises sõjaväelise diktatuuri aastatel [[1976]]–[[1983]] süüdi endised riigipead [[Jorge Videla]] ja [[Reynaldo Bignone]]. Esimesele määrati 50-aastane, teisele 15-aastane vanglakaristus. Mõlemad mehed kannavad juba niigi vanglakaristust muude kuritegude eest.
* [[Kreeka]] rahandusministrina vannutati ametisse [[Giánnis Stournáras]].
* [[Läti]] [[Seim (Läti)|Seim]] kinnitas riigi uueks justiitsministriks erakonna [[Kõik Lätile! - Isamaale ja Vabadusele/LNNK]] kandidaadi [[Jānis Bordans]]i.
* [[Portugal]]i konstitutsioonikohus kuulutas valitsuse kärpekava kesksed punktid põhiseadusega vastuolus olevaks.
* [[Saksamaa]] välisminister [[Guido Westerwelle]] viibis ametlikul visiidil [[Venemaa]]l. 
* [[Suurbritannia]] kaitseministeerium avalikustas aastatel [[2012]]–[[2020]] läbi viidavate kaitsekärbete sisu. Kaheksa aastaga likvideeritakse 17 üksust ja vähendatakse isikkoosseisu 20 000 kaitseväelase võrra.
* Suurbritannia pealinnas [[London]]is avati osaliselt [[Katar]]i rahaga ehitatud Euroopa kõrgeim hoone, 310 meetri kõrgune pilvelõhkuja [[The Shard]].
* [[Türgi]] usuasjade direktoraadi juht [[Mehmet Görmez]] kohtus [[İstanbul]]is [[Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh|Konstantinoopoli patriarhi]] [[Bartholomeos I]]. Kohtumisel teatas Görmez, et Türgi valitsus on valmis lubama taasavada ainus patriarhaadile kuuluv vaimulik õppeasutus [[Halki seminar]], mis on olnud võimude poolt suletud alates [[1971]]. aastast.
* Veebiportaal [[WikiLeaks]] teatas, et kavatseb avalikustada nende valdusse sattunud 2,4 miljonit [[Süüria]] ametnike e-kirja.
* [[Andrus Ansipi kolmas valitsus|Eesti valitsus]] pikendas [[kultuuriministeerium]]i kantsleri [[Siim Sukles]]e volitusi kuni [[Detsember 2012#31. detsember|31. detsembrini 2012]] ja nimetas alates [[Jaanuar 2013#1. jaanuar|1. jaanuarist 2013]] ministeeriumi uueks kantsleriks [[Paavo Nõgene|Paavo Nõgese]].
* [[Eesti]]s [[Pühajärve]]l algas [[XII Riigikogu]] väliskomisjoni ja [[Venemaa]] [[Föderatsiooninõukogu]] väliskomisjoni liikmete kohtumine. Kohtumine on kahepäevane ja teisel päeval jätkatakse seda Venemaa territooriumil [[Pihkva oblast]]is.
* [[Tallinn]]as [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja plats]]il avati XIII [[keskaja päevad]].

==[[6. juuli]]==

* [[Mehhiko]] presidendikandidaat [[Andrés Manuel López Obrador]] teatas, et vaidlustab [[Juuli 2012#1. juuli|1. juulil]] toimunud [[2012. aasta Mehhiko üldvalimised|presidendivalimiste]] tulemused kohtus ja näitab, et valimised võitnud kandidaat [[Enrique Peña Nieto]] tegeles häälte ostmisega, kasutades selleks ebaseaduslikke rahastamisallikaid.
* [[Nepal]]i endine kuningas [[Gyanendra]] teatas uudistekanalile [[News 24]] antud intervjuus, et soovib konstitutsioonilise monarhina võimule tagasi pöörduda.
* [[Prantsusmaa]]l [[Pariis]]is toimus välisministrite kohtumine [[Süüria]] olukorra arutamiseks. Kohtumisel osales ka [[Eesti]] välisminister [[Urmas Paet]].
* [[Rumeenia]] parlament peatas oma erakorralisel istungil häältega 256:114 president [[Traian Băsescu]] volitused ja määras [[Juuli 2012#29. juuli|29. juuliks]] rahvahääletuse presidendi ametist tagandamiseks. Presidendi kohuseid asus täitma Senati esimees [[Crin Antonescu]].
* [[Venemaa]] [[Riigiduuma]] kiitis esimesel lugemisel häältega 323:4 heaks seaduseelnõu, mis võtab välismaalt rahalist abi saavate mittetulundusühingute kohta kasutusele mõiste &quot;välisagent&quot; ja nõuab selle kasutamist koos mittetulundusühingu nimega kõigis ametlikes materjalides.
* [[Eesti]]sse saabus mitteametlikule visiidile [[Venemaa]] üks tuntumaid opositsioonijuhte [[Aleksei Navalnõi]]. Teiste seas kohtus ta [[Juuli 2012#7. juuli|7. juulil]] arvutifirma [[Microlink]] looja ja algatuse [[Teeme ära!]] eestvedaja [[Rainer Nõlvak]]uga. Visiidi eesmärk oli saada uusi kogemusi ja teadmisi e-demokraatia rakendamisvõimalustest.
* [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] nimetas [[Priit Turk]]i suursaadikuks [[Gruusia]]s, [[Sulev Kannike]]se suursaadikuks [[Ukraina]]s, [[Arti Hilpus]]e suursaadikuks [[Bosnia ja Hertsegoviina|Bosnias ja Hertsegoviinas]] ning [[Makedoonia Vabariik|Makedoonia]]s, [[Andres Unga]] suursaadikuks [[Singapur]]is.

==[[7. juuli]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] riigisekretär [[Hillary Clinton]] tegi üllatusvisiidi [[Afganistan]]i pealinna [[Kabul]]i. Visiidi käigus teatas ta, et Ameerika Ühendriigid on andnud Afganistanile &quot;olulise mitte-NATO liitlase&quot; staatuse, mis võimaldab Afganistanil lihtsustatud tingimustel osta Ameerika Ühendriikide relvastust.
* [[Aserbaidžaan]]i esimene president [[Ayaz Mütəllibov]] pöördus pärast 20-aastast viibimist Venemaal tagasi kodumaale. Presidendi otsuse tingis parlamendis vastu võetud seadus, mis andis talle kohtuliku puutumatuse.
* [[Ida-Timor]]il toimusid [[2012. aasta Ida-Timori parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimised võitis 36,7 protsendi häältega [[Timori Ülesehituse Rahvuskongress]], saades 65-liikmelises parlamendis 30 kohta. Paremuselt teise tulemuse saavutas 29,9 protsendi ja 25 kohaga parlamendis [[Iseseisva Ida-Timori Revolutsiooniline Rinne]] (FRETILIN). Valimisaktiivsus oli 74,8 protsenti.
* [[Liibanon]]i põhjaosas asuvad külad sattusid öösel [[Süüria]]st lähtunud suurtükitule alla. Hukkus kolm inimest ja veel kümned said vigastada. Tõenäoliselt püüdis Süüria armee tabada Põhja-Liibanonis asuvaid Süüria mässuliste tugipunkte.
* [[Liibüa]]s toimusid esimesed [[2012. aasta Liibüa parlamendivalimised|parlamendivalimised]] pärast [[Mu‘ammar al-Qadhdhāfī]] kukutamist.
* [[Prantsusmaa]] president [[François Hollande]] kinnitas kohtumisel Prantsusmaa armeenlaste kogukonna esindajatega, et kavandab uue [[armeenlaste genotsiid]]i eitamist kriminaliseeriva seaduseelnõu väljatöötamist.
* [[Ukraina]]s [[Tšernigiv]]i linna lähistel toimus kohaliku aja järgi kell 5.30 liiklusõnnetus. Teelt sõitis välja Venemaalt [[Pihkva oblast]]ist pärit palverändureid vedanud buss, 41 bussis viibinud inimesest hukkus 15 ja sai vigastada veel 15 inimest.
* [[Venemaa]]l tabasid öösel ootamatult [[Krasnodari krai]]d tugevast vihmast tingitud üleujutused. Üleujutustes hukkus vähemalt 171 inimest, ohvrite otsimiseks ja evakueerimiseks algatati päästeoperatsioon, milles osales tuhat päästjat. Kõige enam sai kannatada [[Krõmsk]]i linn.

==[[8. juuli]]==

* [[Egiptus]]e president [[Muḩammad Mursī]] tühistas kohtuotsuse parlamendi laialisaatmise kohta ja ennistas senise parlamendi koosseisu kuni uute valimisteni ametisse.
* [[Jaapan]]i pealinnas [[Tōkyō]]s algas [[Afganistan]]i tulevikukonverents, kus doonorriigid lubasid nelja aasta jooksul eraldada Afganistanile mittesõjalist abi kogusummas 16 miljardit [[USA dollar]]it.
* [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo Demokraatlikus Vabariigis]] vallutasid kindral [[Bosco Ntaganda]]le alluva mässulise relvarühmituse [[23. märtsi liikumine|23. märtsi liikumise]] väeüksused strateegilise tähtsusega [[Rutshuru]] linna.
* [[Mehhiko]] pealinnas [[México]]s avaldasid kümned tuhanded inimesed meelt [[Enrique Peña Nieto]] võidu vastu [[2012. aasta Mehhiko presidendivalimised|presidendivalimistel]].
* [[Prantsusmaa]] põhjaosas asuva [[Beatry]] linna Vamose ööklubis avas üks ukse taha jäetud külastajatest kella 4.30 ajal varahommikul tule. Tulistamises sai vigastada 10 inimest, ründaja ise põgenes sündmuskohalt.
* [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i eriesindaja [[Kofi Annan]] saabus [[Süüria]] pealinna [[Damaskus|Damaskusse]], et jätkata kõnelusi tema rahuplaani elluviimise üle.

==[[9. juuli]]==

* [[Belgia]]s [[Brüssel]]is toimus [[euroala]] liikmesriikide rahandusministrite kohtumine, kus osales ka Eesti rahandusminister [[Jürgen Ligi]]. Kohtumisel lepiti kokku toetada juulis 2012 [[Hispaania]] raskustesse sattunud panku 30 miljardi euroga.
* [[Egiptus]]e konstitutsioonikohus kuulutas president [[Muḩammad Mursī]] eelmise päeva otsuse kohtu poolt laiali saadetud parlamendi koosseisu volituste taastamise kohta õigustühiseks.
* [[Kambodža]] pealinnas [[Phnom Penh]]is toimunud [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon]]i välisministrite kohtumisel kiideti heaks käitumisreeglid [[Lõuna-Hiina meri|Lõuna-Hiina merel]], mis puudutavad eelkõige territoriaalvaidluste lahendamist. Vajaduse vastava reeglistiku järele tingisid mitmete riikide põrkuvad majandushuvid Lõuna-Hiina mere piirkonnas.
* [[Kreeka]]s võitis peaminister [[Antónis Samarás]]i valitsuskabinet häältega 179:121 parlamendis toimunud usaldushääletuse.
* [[Lõuna-Sudaan]]is tähistati riigi iseseisvuse esimest aastapäeva. Aastapäeva kõnes rõhutas president [[Salva Kiir]] vajadust tagada noore riigi majanduslik sõltumatus.
* [[Mongoolia]]s algas kahepäevane demokraatlike riikide ühenduse ''[[Community of Democracies]]'' kohtumine, millel osales ka Eesti välisminister [[Urmas Paet]]. Kohtumisel kuulutati ametlikult välja uute demokraatiate nõustamisprojekt LEND (''[[Leaders Engaged in New Democracies]]'').
* [[Norra]] valitsus kasutas oma erakorralist õigust naftatööliste streigi sundlõpetamiseks. 16 päeva kestnud streik, mille põhjuseks oli töötajate rahulolematus oma pensionitingimustega, oleks [[Juuli 2012#10. juuli|10. juulist]] seisanud kogu riigi naftatootmise.
* [[Rumeenia]] konstitutsioonikohus tunnistas president [[Traian Băsescu]] volituse peatamise parlamendi poolt põhiseadusega kooskõlas olevaks ja andis loa algatada rahvahääletuse presidendi tagandamiseks. 
* [[Türgi]]s [[Kocaeli provints]]is plahvatas kohaliku aja järgi kell 9 Çuhane laskemoonaladu. Õnnetuses sai vigastada neli Türgi armee sõdurit.
* [[Venemaa]] teatas, et peatab hävituslennukite [[Jak-130]] tarnimise [[Süüria]]le kuni sisepoliitilise olukorra selginemiseni riigis.
* [[Eesti]] põllumajandusminister [[Helir-Valdor Seeder]] viibis maakondlikul ringsõidul [[Tartu maakond|Tartumaal]].

==[[10. juuli]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Indianapolis]]es toimunud [[Ameerika Ühendriikide Protestantlik Episkopaalkirik|Episkopaalkiriku]] üldkogul kiideti umbes 80-protsendilise toetusega heaks ettepanek hakata kiriklikult õnnistama samasoolisi paare. Esialgu võeti otsus vastu kolmeaastase katseajaga, et siis küsimuse juurde tagasi pöörduda.
* Ameerika Ühendriikides [[California]] osariigis otsustas [[San Bernardino]] linnavolikogu esitada kohtule pankrotikaitse taotluse. Tegemist oli kolme nädala jooksul kolmanda linnaga California osariigis, mis on sisuliselt pankrotistunud. Varem on sellise sammu astunud [[Stockton (California)|Stockton]]i ja [[Mammoth Lakes]]i linnad.
* [[Belgia]]s [[Brüssel]]is toimus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriikide rahandusministrite kohtumine. Kohtumisel osales ka Eesti rahandusminister [[Jürgen Ligi]].
* [[Egiptus]]e parlament kogunes vaatamata sõjaväe ja konstitutsioonikohtu keelule lühikesele istungile. Istungil kiideti heaks parlamendi esimehe ettepanek pöörduda kõrgema apellatsioonikohtu poole nõu saamiseks, kuidas peaks parlament edasi tegutsema, et mitte minna vastuollu konstitutsioonikohtu otsustega.
* [[Iisrael]]is [[Jeruusalemm]]as mõistis kohus riigi ekspeaministri [[Ehud Olmert]]i kahes korruptsioonisüüdistuses õigeks. Kolmandas süüdistuses, mis puudutas ministriks oleku ajal ärimehest sõbrale teenete osutamist, mõistis kohus Olmerti süüdi.
* [[Lõuna-Korea]] kunagise diktaatori [[Park Chung-hee]] tütar [[Park Geun-hye]] teatas oma kavatsusest kandideerida Lõuna-Korea presidendiks. Valimisvõidu korral saaks Parkist riigi esimene naispresident.
* [[Prantsusmaa]]l [[Pariis]]i äärelinnas [[Vitry-sur-Seine]]'is Charles Perrault nimelises eelkoolis võttis relvastatud mees hommikul kella 7 ajal pantvangi 10 last ja 3 lapsevanemat. Politseil õnnestus kõik pantvangid läbirääkimiste tulemusel vabastada ja pantvangistaja vahistada.
* [[Rahvusvaheline Kriminaalkohus]] mõistis [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo Demokraatliku Vabariigi]] sõjapealiku [[Thomas Lubanga]] lapssõdurite värbamise eest aastatel [[2003]]–[[2004]] 14 aastaks vangistusse.
* Venekeelne [[Vikipeedia]] sulges 24 tunniks oma teenuse, et protesteerida sellega [[Juuli 2012#11. juuli|11. juulil]] [[Venemaa]] [[Riigiduuma]]s lugemisele tuleva informatsiooniseaduse muutmise eelnõu vastu, mis laiendaks valitsuse õigusi veebilehtedele juurdepääsu takistamiseks ja looks uue föderaalse ametkonna veebitsensuuri elluviimiseks.
* [[Eesti]]s otsustas [[Vene Teater|Vene Teatri]] nõukogu nimetada teatri uueks direktoriks alates [[Juuli 2012#18. juuli|18. juulist]] senise [[kultuuriministeerium]]i teatrinõuniku [[Tõnu Lensment|Tõnu Lensmendi]]. Nõukogu esimeheks valiti kultuuriministeeriumi kaunite kunstide asekantsler [[Ragnar Siil]].

==[[11. juuli]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] riigisekretär [[Hillary Clinton]] alustas ametlikku visiiti [[Laos]]es. Viimast korda enne Clintoni visiiti külastas Ameerika Ühendriikide valitsuse esindaja Laost [[1955]]. aastal, mil seal viibis visiidil toonane riigisekretär [[John Foster Dulles]].
* Ameerika Ühendriikide president [[Barack Obama]] kaotas osa Ameerika Ühendriikide firmadele kehtinud piiranguid [[Birma]]sse investeerimisel.
* [[Bosnia ja Hertsegoviina]]s [[Srebrenica]] linnas maeti seal [[1995]]. aastal aset leidnud [[genotsiid]]i 17. aastapäeval ümber enam kui 500 viimasel ajal identifitseeritud genotsiidiohvri jäänused.
* [[Hispaania]] peaminister [[Mariano Rajoy]] avalikustas parlamendis ulatusliku kärbete ja maksutõusude paketi, mille keskseteks punktideks on jätkuv koondamine avalikus sektoris, avaliku sektori hüvede vähendamine ja käibemaksumäära tõus 18 protsendilt 21 protsendile. Pealinnas [[Madrid]]is avaldasid kokkuhoiumeetmete vastu meelt tuhanded inimesed, puhkesid kokkupõrked meeleavaldajate ja politsei vahel.
* [[Itaalia]] majandus- ja rahandusministriks nimetati [[Vittorio Grilli]], kes võttis need ametit üle peaminister [[Mario Monti]]lt.
* [[Jaapan]]i valitsevast [[Jaapani Demokraatlik Partei|Demokraatlikust Parteist]] lahku löönud mõjukas poliitik [[Ichiro Ozawa]] asutas koos poolehoidjatega uue erakonna, millel on parlamendi alamkojas 49 kohta. Uuele erakonnale anti nimeks [[Inimeste Elud On Esmatähtsad]].
* [[Jeemen]]i pealinnas [[Şan‘ā']]s lasi enesetaputerrorist ennast õhku politseiakadeemiast õppetöölt lahkuvate kadettide keskel. Hukkus vähemalt 8 politseikadetti, veel 15 inimest sai vigastada.
* [[Lõuna-Korea]] politsei vahistas korruptsioonis kahtlustatuna riigi presidendi [[Lee Myung-bak]]i vanema venna [[Lee Sang-deuk]]i.
* [[Portugal]]is algas meditsiinitöötajate 48-tunnine streik, millega avaldati meelt valitsuse kokkuhoiumeetmete vastu. 
* [[Somaalia]]s hõivasid valitsuse ja [[Aafrika Liit|Aafrika Liidu]] väed ühisoperatsiooni käigus pealinnast [[Muqdisho]]st 40 kilomeetrit lääne pool asuva [[Lanta-Buro]], mis oli islamiliikumise [[aş-Şabāb]] üks peamisi tugipunkte.
* [[Togo]]s astus tagasi peaminister [[Gilbert Houngbo]] valitsus.
* [[Ukraina]] konstitutsioonikohus tunnistas opositsiooni esitatud seaduseelnõu presidendilt kohtuliku puutumatuse äravõtmiseks põhiseadusega vastuolus olevaks. Samal ajal lubas konstitutsioonikohus parlamendil muuta põhiseadust viisil, mis jätab kohtulikust puutumatusest ilma parlamendiliikmed. 
* [[Valgevene]] president [[Alaksandr Łukašenka]] allkirjastas seaduse, mille alusel kavatsetakse amnesteerida umbes 2000 kinnipeetavat, peamiselt karistust kandvad alaealised, rasedad naised ja pensionärid.
* [[Venemaa]]l registreerisid filmilavastaja [[Nikita Mihhalkov]]i toetajad uue erakonna [[Meie Kodumaa Eest]], mille programmiks võeti Mihhalkovi [[2010]]. aastal avaldatud manifest &quot;Õigus ja tõde&quot;.
* Venemaa president [[Vladimir Putin]] rahuldas [[Rjazani oblast]]i kuberneri [[Oleg Kovaljov]]i tagasiastumispalve, kuid nimetas ta samas kuni uute kubernerivalimiste toimumiseni kuberneri kohusetäitjaks.
* [[Eesti]]s tähistati [[Keskkonnaamet]]i korraldatud seminariga &quot;Riiklike looduskaitsealade roll teadus- ja õppetöös&quot; 55 aasta möödumist [[Nigula looduskaitseala]] asutamisest ja 80 aasta möödumist loodusteadlase [[Henn Vilbaste]] sünnist.
* [[Tallinn]]as tähistati pidulikult 32 aasta möödumist [[Tallinna teletorn]]i avamisest.

==[[12. juuli]]==

* [[Mehhiko]] [[2012. aasta Mehhiko presidendivalimised|presidendivalimistel]] kaotajaks jäänud [[Andrés Manuel López Obrador]] algatas valimistulemuste vaidlustamise protsessi.
* [[Moldova]] parlament võttis vastu seaduse, millega kriminaliseeriti kommunistliku sümboolika kasutamine.
* [[Nigeeria]] lõunaosas [[Okogbe]] küla lähistel sõitis teelt välja kütuseveok, süttis hiljem põlema ja plahvatas. Hukkus enam kui 100 inimest, kes olid läinud veoki tsisternist kütust koguma.
*[[Pakistan]]is [[Lahore]]'i linnas [[Icchra]]s ründas vähemalt 6 mehest koosnev salk elamut, kus magasid vanglaametnikuks õppivad politseinikud. 8 politseiniku sai surma ning veel 9 sai haavata.
* [[Prantsusmaa]] autotootja [[PSA Peugeot Citroën]] teatas, et koondab kahjumi vähendamiseks 8000 töökohta ja sulgeb aastaks [[2014]] [[Pariis]]i lähistel asuva [[Aulnay]] autotehase.
* [[Põhja-Iirimaa]]l [[Belfast]]i katoliiklikus töölislinnaosas [[Ardoyne]]'is toimunud protestantide paraad viis öö läbi kestnud vägivallalaineni, mille raames ärandati kolm autot ja vigastada sai üheksa politseiametnikku.
*[[Suurbritannia]]s [[London|Londonis]] klubis [[Marquee Club]] [[Oxford Street]]il tähistas [[The Rolling Stones]] oma esimese avaliku esimese 50. aastapäeva.
* [[Süüria]]s [[Ḩamā provints]]is pommitasid [[Al-Turaymisah]]' küla valitsusväed kopterite ja tankidega. Hiljem tungisid külasse ümberkaudsetest küladest pärit [[Ash-Shabīḩa]]h' liikmed, kes tapsid külaelanikke ja süütasid maju. Tapeti ka põgeneda üritanud inimesi. Surma sai umbes 200 külaelanikku.
* [[Tonga]]l [[Nuku‘alofa]]s abiellus kroonprints [[Tupouto'a 'Ulukalala]] [[Sinaitakala Fakafanua]]ga.  
* [[Ukraina]]s [[Jalta]]s kohtusid Ukraina president [[Viktor Janukovõtš]] ja [[Venemaa]] peaminister [[Vladimir Putin]]. Kohtumisel jõuti kokkuleppele kahe riigi vahelise merepiiri fikseerimise põhimõtetes.
* [[Eesti]]s otsustas [[Riigikohus]], et Eesti ühinemine [[Euroopa stabiilsusmehhanism]]iga ESM on põhiseadusega kooskõlas. Otsuse poolt hääletas 10, vastu oli 9 riigikohtunikku.
* [[Tallinn]]as toimunud iludusvõistlusel [[Miss Estonia|Miss Estonia 2012]] sai miss Estoniaks [[Kätlin Valdmets]].

==[[13. juuli]]==

* [[Kanada]] välisminister [[John Baird (poliitik)|John Baird]] teavitas avalikkust Kanada kavast avada [[Birma]]s saatkond, avaldades nii tunnustust Birmas viimastel aastatel toimunud demokraatlikele reformidele.
* [[Suurbritannia]]s mõistis kohus ebapiisava tõendusmaterjali tõttu [[Inglismaa jalgpallikoondis]]e endise kapteni [[John Terry]] õigeks süüdistuses, mille kohaselt oli viimane teinud rassilisi solvanguid oma kaasjalgpalluri [[Anton Ferdinand]]i aadressil.
* Suurbritannias [[Suffolk]]i krahvkonnas [[Elveden]]i lähistel toimunud autobussi ja sõiduauto kokkupõrkes sai vigastada 52 inimest, neist 2 raskelt.
* [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i peasekretär [[Ban Ki-moon]] nimetas Suurbritannia endise peaministri [[Gordon Brown]]i ÜRO hariduse erisaadikuks. Tegemist on tasustamata ametikohaga, mille eesmärk on soodustada laste juurdepääsu tasuta kooliharidusele.
* [[Eesti]]s [[Paide]]s avati põllumajandusministeeriumi uus haldushoone, kus alustasid tööd [[PRIA]], [[Veterinaar- ja Toiduamet]]i ning [[Põllumajandusamet]]i kohalikud esindused. Hoone avas põllumajandusminister [[Helir-Valdor Seeder]].

==[[14. juuli]]==

* [[Afganistan]]i põhjaosas [[Samangāni provints]]is tappis enesetaputerrorist pulmas 23 inimest ja vigastas veel 22 inimest. Rünnakus hukkus ka pruudi isa, tuntud [[Ţālebān]]i-vastane poliitik [[Aḩmad Khan Samangāni]].
* [[Bahrein]]is toimusid uued valitsusvastased demonstratsioonid, millega protesteeriti võimude otsuse vastu keelustada poliitilise opositsiooni meeleavaldused. Toimusid kokkupõrked meeleavaldajate ja politsei vahel.
* [[Türgi]]s [[Van (Türgi)|Vani]] linnas toimunud pommiplahvatuses sai vigastada 10 politseinikku. Rünnati politseibussi, mis viis politseiametnikke lasketiiru laskeharjutustele. Ilmselt korraldas rünnaku [[Kurdistani Töölispartei]].

==[[15. juuli]]==

* [[Aafrika Liit|Aafrika Liidu]] peasekretäriks valiti [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] siseminister, president [[Jacob Zuma]] eksabikaasa [[Nkosazana Dlamini-Zuma]].
* [[Kasahstan]]i [[Baikonuri kosmodroom]]ilt startis kohaliku aja järgi kell 8.40 [[Rahvusvaheline kosmosejaam|Rahvusvahelisse kosmosejaama]] [[Venemaa]] rakett [[Sojuz (raketiperekond)|Sojuz]], mis toimetas sinna kolm kosmonauti – venelase Juri Malentšenko, ameeriklase Sunita Williamsi ja jaapanlase Akihito Hoshide. Kosmonaudid jõudsid kosmosejaama [[Juuli 2012#17. juuli|17. juulil]].
* [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo Demokraatlikus Vabariigis]] toimusid [[2012. aasta Kongo Demokraatliku Vabariigi parlamendivalimised|parlamendivalimised]].
* [[Nepal]]is [[Parasi]] linna lähistel sõitis teelt välja ja kukkus niisutuskanalisse palverändureid vedanud autobuss. Õnnetuses hukkus 39 bussis viibinud palverändurit.
* [[Rahvusvaheline Punane Rist]] tunnistas, et [[Süüria]]s toimuv sõjaline konflikt on omandanud kodusõja mõõtmed.
* [[Süüria]] relvakonflikt levis pealinna [[Damaskus]]e vaesematesse linnaosadesse, kus puhkesid kokkupõrked valitsusvägede ja [[Vaba Süüria Armee]] võitlejate vahel. Pealinn oli seni sõjalistest kokkupõrgetest suures osas puutumata.

==[[16. juuli]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] internetifirma [[Yahoo!]] uueks tegevjuhiks nimetati kauaaegne [[Google]]'i töötaja [[Marissa Mayer]]. Mayer oli [[1999]]. aastal esimene Google'isse palgatud naissoost tarkvarainsener ja nüüd sai temast ka esimene rase tippjuht [[Fortune 500]] edetabelisse kuuluvate firmade juhtide seas.
* [[Ameerika Ühendriikide Senat]] avaldas aruande, mille kohaselt oli [[Suurbritannia]] panganduskontsern [[HSBC]] lõtvade reeglite tõttu võimaldanud kasutada oma pangakontosid rahapesuks ja muudeks kahtlasteks tehinguteks, muuhulgas ka terroriorganisatsioonide rahastamiseks.
* [[Belgia]]s [[Brüssel]]is toimus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriikide kalandus- ja põllumajandusministrite kohtumine, kus osales ka Eesti põllumajandusminister [[Helir-Valdor Seeder]].
* [[Kanada]]s [[Toronto]]s Scarborough' linnaosas peo ajal puhkenud tulevahetuses hukkus 2 inimest ja vigastada sai veel 19 inimest.
* [[Põhja-Korea]] teatas, et relvajõudude staabiülem [[Ri Yŏng-ho]] vabastati kõikidelt ametikohtadelt oma halva tervise tõttu. Vaatlejate hinnangul märkis toimunu eelkõige riigi kõrgeima juhi ja ainupartei peasekretäri [[Kim Chŏng-un]]i võimupositsioonide jätkuvat tugevnemist.
* [[Soome]] energiafirma [[TVO]] lükkas kolmandat korda edasi uue tuumaelektrijaama [[Olkiluoto 3]] avamise, teatades, et see ei valmi määratud tähtajaks [[2014]]. aastal ja uut jaama käikuandmise tähtaega ei ole võimalik veel määrata.
* [[Suurbritannia]] [[Londoni Heathrow' lennujaam]]a kaudu saabusid riiki esimesed [[2012. aasta suveolümpiamängud|Londoni suveolümpiamängude]] delegatsioonid, teiste seas ka [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]], [[Hiina]] ja [[Venemaa]] esindused.
* [[Eesti]] peaminister [[Andrus Ansip]] alustas neli päeva kestnud ametlikku visiiti [[Afganistan]]is.
* Eestis [[Saare maakond|Saaremaal]] algasid [[Saaremaa Ooperipäevad]].

==[[17. juuli]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Alabama]] osariigis [[Tuscaloosa]] ühes baaris avas mees tule, vahejuhtumis sai vigastada 17 inimest. Politsei arreteeris tulistamises kahtlustatava isiku järgmisel päeval.
* [[Iisrael]]is lahkus peaminister [[Binyamin Netanyahu]] valitsuskoalitsioonist vasaktsentristlik erakond [[Kadima]], mis oli koalitsiooniga liitunud alles [[Mai 2012|mais]]. Lahkumise põhjuseks sai uue kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu, mis kaotaks seni äärmusortodokssetele juutidele kehtinud vabastuse ajateenistusest. Kadima ei nõustunud Netanyahu kompromisslahendusega, mis oleks need muudatused jõustanud mitte kohe, vaid järk-järgult.
* [[Liibüa]]s tehti teatavaks [[Juuli 2012#7. juuli|7. juulil]] toimunud parlamendivalimiste tulemused. Erakondadele eraldatud 80 kohast läks 39 kohta ekspeaminister [[Maḩmūd Jibrīl]]i liberaalsete ja sekulaarsete parteide ühendusele [[Rahvuslike Jõudude Liit]]; islamistliku [[Muslimi Vennaskond|Muslimi Vennaskonnaga]] seotud partei sai parlamendis 17 kohta.
* [[Põhja-Korea]] võimud teatasid [[Hyŏn Yŏng-ch'ŏl]]i nimetamisest Rahvaarmee kindralstaabi uueks ülemaks eelmisel päeval ametist vabastatud [[Ri Yŏng-ho]] asemel. Ühtlasi anti talle [[viitsemarssal]]i auaste.

==[[18. juuli]]==

* [[Bulgaaria]]s [[Burgasi lennujaam]]as õhiti [[Iisrael]]ist saabunud turistide bussis pomm. Rünnakus hukkus 6 ja sai vigastada üle 30 turisti. Iisraeli peaminister [[Binyamin Netanyahu]] süüdistas rünnaku korraldamises [[Iraan]]i.
* [[Põhja-Korea]] kõrgeimale juhile, Tööpartei peasekretärile [[Kim Chŏng-un]]ile anti ametlikult Ülima Juhi tiitel ja marssali sõjaväeline auaste.
* [[Süüria]] pealinnas [[Damaskus]]es riikliku julgeoleku ametkonna hoones korraldatud pommiplahvatuses hukkusid riigi kaitseminister [[Dāwud Rājiḩa]] ja president [[Bashār al-Asad]]i õemees, asekaitseminister [[Āşif Şawkat]]. Rünnakus sai raskeid vigastusi ka riigi siseminister [[Muḩammad aş-Şa‘ār]].
* [[Tansaania]] territoriaalvetes läks põhja [[Dar es Salaam]]ist [[Sansibar]]i saartele teel olnud parvlaev 280 inimesega pardal. Hukkus vähemalt 31 inimest, teiste seas ka aluse kapten ja mõned välismaalased.

==[[19. juuli]]==

* [[Mägi-Karabahh]]is toimusid [[2012. aasta Mägi-Karabahhi presidendivalimised|presidendivalimised]]. Presidendiks valiti teiseks ametiajaks tagasi [[Bako Sahakjan]], kes kogus 66,7 protsendi valijate toetuse.
* [[Samoa]] parlament kinnitas ühehäälselt uueks viieaastaseks ametiajaks riigipeaks ka seni sama ametit pidanud [[Tupua Tamasese Tupuola Tufuga Efi]].
* [[Suurbritannia]]s sai teatavaks, et Briti võimud on leidnud ja külmutanud Suurbritannia pankades 100 miljoni [[Suurbritannia naelsterling|naelsterlingi]] väärtuses [[Süüria]] riigijuhtide varasid.
* [[Süüria]]s võtsid mässulised enda kontrolli alla vähemalt kaks piiripunkti Süüria ja [[Türgi]] riigipiiril.
* [[Togo]]s nimetati [[Juuli 2012#11. juuli|11. juulil]] tagasi astunud [[Gilbert Houngbo]] asemel uueks peaministriks [[Kwesi Ahoomey-Zunu]].
* [[Venemaa]] ja [[Hiina]] [[veto]]stasid [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] resolutsiooni, mis nägi ette võimalikud majanduslikud sanktsioonid [[Süüria]] valitsuse vastu. Resolutsiooni poolt hääletas 11 riiki, hääletamisel ei osalenud [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] ja [[Pakistan]].
* Venemaal [[Tatarstan]]i pealinnas [[Kaasan]]is toimus kaks rünnakut islami usujuhtide vastu. Tatarstani [[mufti]] [[Ildus Faizov]] sai vigastada autopommi plahvatuses, Tatarstani endine asemufti [[Valiulla Jakupov]] lasti aga maha oma koduukse ees.

==[[20. juuli]]==

* [[2012. aasta Aurora kinotulistamine]]: [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis [[Denver]]i äärelinnas [[Aurora (Colorado)|Auroras]] Century 16 kinokompleksis avas 24-aastane neuroloogia doktorant [[James Holmes]] kesköise filmiseansi ajal kinosaalis tule. Tulistamises hukkus 12 inimest, veel 59 sai erineva raskusastmega vigastusi. Holmes andis peale tulistamist kino parklas politseile alla. 
* [[Austraalia]] ettevõtja [[Rupert Murdoch]] loobus mitmest tegevjuhi ametikohast oma ettevõtetes. Peamiselt oli tegemist talle kuuluvate Suurbritannia ajalehtede valdusfirmade ametikohtadega.
* [[Rahvusvaheline Kohus]] langetas otsuse, millega kohustas [[Senegal]]i alustama kohe kohtumenetlust riigis eksiilis viibiva [[Tšaad]]i ekspresidendi [[Hissené Habré]] suhtes või andma ta üle [[Belgia]] kohtuvõimudele.
* [[Suurbritannia]] pealinna [[London]]isse saabus [[olümpiatuli]].
* [[Venemaa]]l [[Moskva]]s pikendas kohus ansambli [[Pussy Riot]] kolme liikme – [[Nadežda Tolokonnikova]], [[Marija Aljohhina]] ja [[Jekaterina Samutsevitš]]i – eeluurimisvangistust veel kuue kuu võrra kuni [[Jaanuar 2013#12. jaanuar|12. jaanuarini 2013]]. Kõiki kolme süüdistatakse huligaansuses seoses veebruaris Moskva [[Kristus Lunastaja katedraal]]is toimunud poliitilise alatooniga punketteastega ja nad on olnud vahi all alates [[Märts 2012|märtsist 2012]].
* [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] pikendas [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i vaatlusmissiooni [[Süüria]]s veel 30 päeva võrra.

==[[21. juuli]]==

* [[Brunei]]s [[Ulu Belait]]is kukkus alla kadette sõjaväeõppustelt pealinna [[Bandar Seri Begawan]]i transportinud helikopter. Õnnetuses hukkus 12 ja sai vigastada veel 2 inimest.
* [[Lõuna-Sudaan]] tühistas kava alustada [[Sudaan]]iga vahendajateta piirikõnelusi, tuues põhjuseks eelmisel päeval toimunud Sudaani õhurünnaku, mille toimumist Sudaani võimud eitasid.
* [[Mauritius]]e presidendina andis ametivande eelmisel päeval parlamendis sellesse ametisse valitud [[Rajkeswur Purryag]].
* [[Süüria]]s levisid relvastatud kokkupõrked ka seni suhteliselt rahulikuna püsinud riigi suuruselt teise linna [[Ḩalab]]i.
* [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] allkirjastas palju vastuolusid tekitanud uue föderaalseaduse, millega kohustatakse kõiki vähemalt osaliselt välismaalt rahastatavaid mittetulundusühinguid ennast registreerima ja avalikkusele tutvustama kui &quot;välisagente&quot;.
* Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas föderaalseaduse, mis ratifitseeris lõplikult Venemaa ühinemise [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]iga.

==[[22. juuli]]==

* [[Küpros]]e pealinnas [[Nikosia]]s algas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] sise- ja justiitsministrite mitteametlik kolmepäevane kohtumine. Eestit esindas kohtumisel siseminister [[Ken-Marti Vaher]].
* [[Madagaskar]]i valitsusele ustavad väed surusid maha pealinna [[Antananarivo]] lähistel sõjaväebaasis puhkenud mässu. Baasi tagasivallutamise käigus hukkus ka mässu juht.
* [[Mehhiko]] pealinnas [[México]]s toimusid uued meeleavaldused, millel süüdistati [[2012. aasta Mehhiko presidendivalimised|presidendivalimiste]] võitjat [[Enrique Peña Nieto]]t häälte ostmises ja nõuti valimistulemuste tühistamist.
* [[Norra]]s peeti üleriigilist mälestuspäeva [[2011. aasta terrorirünnakud Norras|2011. aasta terrorirünnakute]] ohvrite meenutamiseks.
* [[Prantsusmaa]]l lõppes jalgrattaspordivõistlus [[Tour de France]]. Esimest korda võistluse 109-aastase ajaloo kestel võitis selle [[Suurbritannia]] jalgrattur, kelleks oli [[Bradley Wiggins]].
* [[Türgi]] [[Hakkari provints]]is kukkus alla sõjaväe helikopter 12 sõduriga pardal. Õnnetuses hukkus 7 ja sai vigastada 5 Türgi sõdurit.
* [[Venemaa]]l arreteeris politsei kolm [[Krõmsk]]i linna ja [[Krõmski rajoon]]i kõrgemat ametnikku, teiste seas Krõmski linnapea Vladimir Ulanovski ja Krõmski rajooni endise juhi Vassili Krutko, keda süüdistati ebakompetentsuses, sest nende juhitud ametkonnad ei suutnud õigeaegselt hoiatada piirkonna elanikke [[Juuli 2012#7. juuli|7. juulil]] piirkonda tabanud üleujutuste eest. 
* [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saaremaal]] lõppesid [[Saaremaa Ooperipäevad]].
* Eestis [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] [[Valgeranna]] lähistel vajus kraavi vastutulevale sõidukile teed anda püüdnud turismibuss, kus viibis õnnetuse ajal 54 [[Soome]] kodanikku. Kohapeal keegi reisijatest arstiabi ei vajanud, kuid [[Tallinn|Tallinna]] jõudnult pöördus kaheksa inimest siiski arsti poole.

==[[23. juuli]]==

* [[2012. aasta Aurora kinotulistamine]]: [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Centennial]]i linnas algas kohtuprotsess [[Juuli 2012#20. juuli|20. juulil]] kinotulistamise toime pannud [[James Holmes]]i üle.
* [[Belgia]]s [[Brüssel]]is toimus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] välisministrite kohtumine, mille keskseteks teemadeks olid pinev olukord [[Liibüa]]s, [[Sudaan]]is ja [[Süüria]]s. Kohtumisel osales ka Eesti välisminister [[Urmas Paet]].
* [[Katar]]is toimunud [[Araabia Liiga]] välisministrite kohtumisel esitati ametlik üleskutse [[Süüria]] presidendile [[Bashār al-Asad]]ile ametist lahkumiseks.
* [[Peruu]]s astus tagasi peaminister [[Óscar Valdés]]e valitsuskabinet. Uueks peaministriks nimetati samal päeval [[Juan Jiménez]].
* [[Venemaa]]l jõustus üleriigiline alkoholireklaami keeld, mis hõlmab esialgu televisiooni, raadiot, internetti, ühissõidukeid ja reklaamtahvleid, kuid laieneb alates [[Jaanuar 2013#1. jaanuar|1. jaanuarist]] ka trükitud väljaannetele.
* [[Eesti]]t külastas [[Saksamaa]] [[Baieri]] liidumaa parlamendi põllumajandus-, toidu- ja metsanduskomisjoni 17-liikmeline delegatsioon.
* Eestis astus mereväe ülemana ametisse [[kaptenleitnant]] [[Sten Sepper]]. Senine mereväe ülem [[mereväekapten]] [[Igor Schvede]] jätkab oma teenistust Kaitseväe Peastaabi ülema asetäitjana.

==[[24. juuli]]==

* [[Albaania]]s astus ametisse president [[Bujar Nishani]].
* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Philadelphia]]s mõistis kohus [[roomakatoliku kirik]]u Philadelphia peapiiskopkonna ametniku William Lynni kolmeks kuni kuueks aastaks vanglasse tema alluvuses tegutsenud preestri [[pedofiilia]] varjamise tõttu, mis lubas viimasel takistamatult laste ahistamist jätkata.
* [[Belgia]]s [[Brüssel]]is toimus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] üldasjade nõukogu koosolek, kus Eestit esindas välisminister [[Urmas Paet]]. Kohtumise üheks keskseks teemaks oli Euroopa Liidu eelarve aastateks 2014–2020.
* [[Ghana]] pealinnas [[Accra]]s suri kõrivähki riigi president [[John Atta Mills]]. Uueks presidendiks vannutati samal päeval senine asepresident [[John Dramani Mahama]].
* [[Hongkong]]i tabas öösel [[orkaan]] Vicente, mis tõi kaasa kuni 140 km/h kiirusega puhunud tuuled ja paduvihmad. Üle 100 inimese sai vigastusi, neist 72 jäeti haiglaravile. Lennufirmad olid sunnitud tühistama mitmeid lende ja hilines ka Hongkongi väärtpaberite börsi avamine.
* [[Iirimaa]]l vahistas politsei riigi ühe suurima panga [[Anglo-Irish Bank]]i endise tegevjuhi [[Sean FitzPatrick]]u ja tema kaks kolleegi, kellele esitati 16 süüdistust seoses katsetega hoida panga aktsia hinda kunstlikult tegelikust väärtusest kõrgemana.
* [[Kreeka]]sse saabusid [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafondi]], [[Euroopa Keskpank|Euroopa Keskpanga]] ja [[Euroopa Komisjon]]i audiitorid, et hinnata, kas Kreeka sammud võlakoormuse vähendamisel on olnud piisavad abipaketi viimase, 31,5 miljardi euro suuruse osamakse väljastamiseks.
* [[Sudaan]]i lääneosas [[Dārfūr]]i piirkonnas puhkesid uued kokkupõrked valitsusvägede ning mässulise relvarühmituse [[Õigluse ja Võrdsuse Liikumine]] üksuste vahel. [[Dārfūri konflikt]] on pausidega kestnud alates [[2003]]. aastast.
* [[Süüria]] lennuvägi pommitas riigi suuruselt teise linna [[Ḩalab]]i idapoolseid linnaosi, mis olid langenud valitsusvastaste vägede kontrolli alla.
* [[Tadžikistan]]is autonoomses [[Mägi-Badahšan]]i vilajetis viisid sisekaitseväed läbi erioperatsiooni Riikliku Julgeolekukomitee kindralmajori Abdullo Nazarovi mõrvarite tabamiseks. Kokkupõrgetes sisevägede ja endise välikomandöri Tolib Aijembekovi võitlejate vahel hukkus 12 valitsusvägede sõdurit ja veel 23 said erineva raskusastmega vigastusi. Aijembekovi relvarühmituse võitlejatest hukkus 30 meest, 40 võitlejat õnnestus vahistada.
* [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i peasekretär [[Ban Ki-moon]] alustas ametlikku visiiti [[Kosovo]]s.

==[[25. juuli]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] presidendikandidaat [[Mitt Romney]] saabus [[Suurbritannia]]sse, alustades sealt oma ringsõitu Euroopa riikides ja [[Iisrael]]is.
* [[Filipiinid]]el vabastati kautsjoni vastu valimispettuste korraldamise kahtlustusega kaheksa kuud vahi all viibinud ekspresident [[Gloria Macapagal-Arroyo]].
* [[India]] presidendina astus ametisse [[Pranab Mukherjee]].
* [[Paapua Uus-Guinea]]s lõppes mitu kuud kestnud poliitiline kriis, kui peaminister [[Peter O'Neill]] teatas, et ta moodustab oma peamise rivaali [[Michael Somare]]ga koalitsioonivalitsuse.
* [[Prantsusmaa]]l[[ Alpes-de-Haute-Provence]]'i departemangus kukkus kohaliku aja järgi kell 13.40 alla testlennul olnud Super Puma helikopter. Hukkusid kõik kopteri pardal viibinud kuus inimest.
* [[Põhja-Korea]] riiklik meedia mainis esimest korda, et riigi Ülim Juht [[Kim Chŏng-un]] on abielus ja avalikustas, et tema abikaasa nimi on [[Ri Sol-ju]].
* [[Suurbritannia]]s [[Cardiff]]is toimunud [[Uus-Meremaa]] ja Suurbritannia mäng [[naiste jalgpall]]is avas [[2012. aasta suveolümpiamängud]]ega seotud võistluste seeria. Matši võitis tulemusega 1:0 Suurbritannia naiskond.
* [[Šotimaa]] valitsus teatas ametlikult, et kavatseb [[2015]]. aastast seadustada [[samasooliste abielu]].
* [[Türgi]] sulges halvenevatele julgeolekutingimustele viidates riigipiiri [[Süüria]]ga.
* [[Eesti]]s [[Jõgeva]]l avati uus kohtu- ja politseihoone, kus alustavad tööd kohus, kinnistusamet, [[Politseiamet]]i kodakondsus- ja migratsioonibüroo Jõgeva teenindus, kriminaalhooldus, politsei ja arestimaja. Hoone avasid siseminister [[Ken-Marti Vaher]] ja justiitsminister [[Kristen Michal]].
* [[Pärnu]]s [[Pärnu laht|Pärnu lahel]] algasid [[Juuli 2012#29. juuli|29. juulini]] kestvad [[2012. aasta Põhjamaade noorte meistrivõistlused purjetamises]].
* [[Tartu]]s avati pärast pikaajalist remonti [[Tartu raudteejaam]]a hoone.

==[[26. juuli]]==

* [[Ecuador]]i välisministeerium andis [[Rootsi]] õiguskaitseorganitele õiguse küsitleda soovi korral Ecuadori [[London]]i saatkonnas ennast Rootsile väljaandmise eest varjavat organisatsiooni [[WikiLeaks]] asutajat [[Julian Assange]]'i.
* [[Euroopa Komisjoni president]] [[José Manuel Durão Barroso]] viibis ametlikul visiidil [[Kreeka]]s.
* [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Pretoria]]s mõistis kohus [[2002]]. aastal president [[Nelson Mandela]] tapmist kavandanud valgete rassistliku rühmituse [[Boeremag]] juhi [[Mike du Toit]]i süüdi riigireetmises. Du Toit on esimene inimene alates [[apartheid]]irežiimi lõpust [[1994]]. aastal, kes selle paragrahvi alusel on süüdi mõistetud.
* [[Prantsusmaa]] parlamendi alamkoda lükkas tagasi seaduseelnõu, mis oleks kohustanud parlamendiliikmeid lubama auditeerida oma kuluhüvitiste kasutamist.
* [[Suurbritannia]] tunnistas, et on saatnud [[Somaalia]] pealinna [[Muqdisho]]sse [[Aafrika Liit|Aafrika Liidu]] vägede juurde kümme sõjalist nõustajat.
* [[Ukraina]]sse saabus visiidile [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]] [[Kirill]]. [[Kiievi Borõspili lennujaam]]as ründas patriarhi feministliku rühmituse [[FEMEN]] alasti aktivist Jana Ždanova, avaldades niiviisi protesti &quot;patriarhi riigivastase tegevuse vastu&quot;. Ždanova vahistati ja talle mõisteti karistuseks 15 ööpäeva aresti.
* [[Eesti]]sse saabus kolmepäevasele ametlikule visiidile [[Moldova]] põllumajandusminister [[Vasile Bumacov]], kelle võõrustajaks oli kohapeal tema Eesti kolleeg [[Helir-Valdor Seeder]].
* [[Tallinn]]as algas [[August 2012#7. august|7. augustini]] kestev [[Tallinna Rahvusvaheline Orelifestival|Tallinna XXV Rahvusvaheline Orelifestival]].
* [[Pärnu Kontserdimaja]]s algas [[August 2012#2. august|2. augustini]] kestev [[Järvi Suvefestival]].
* [[Viljandi]]s algas [[Juuli 2012#29. juuli|29. juulini]] kestnud [[Viljandi pärimusmuusika festival]], mis seekord kandis pealkirja &quot;Mehe laul&quot;.
* [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Kuremaa]]l algas [[Juuli 2012#29. juuli|29. juulini]] kestnud mootorratturite kokkutulek [[Jõgevatreff]].

==[[27. juuli]]==

* [[Egiptus]]e president [[Muḩammad Mursī]] kohtus islamiliikumise [[Ḩamās]] kontrolli all olevate [[Palestiina]] alade peaministri [[Ismāʿīl Haniyya]]ga.
* [[Mali]] ajutine president [[Dioncounda Traoré]] pöördus pärast kahekuist ravikuuri [[Pariis]]is kodumaale tagasi. President vajas ravi välismaal kui [[Märts 2012|märtsis]] toimunud sõjaväelist riigipööret toetanud inimesed talle ühe maikuise meeleavalduse ajal kallale tungisid.
* [[Serbia]] parlament kinnitas häältega 142:72 ametisse peaminister [[Ivica Dačić]]i valitsuse. Peaminister sai uues valitsuses ka siseministri portfelli.
* [[Suurbritannia]] pealinnas [[London]]is algasid [[2012. aasta suveolümpiamängud]]. 
* [[Eesti]] peaminister [[Andrus Ansip]] ja kultuuriminister [[Rein Lang]] alustasid visiiti [[Suurbritannia]]s, et osaleda [[2012. aasta suveolümpiamängud]]el.

==[[28. juuli]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] presidendikandidaat [[Mitt Romney]] alustas visiiti [[Iisrael]]is.
* [[Põhja-Korea]] riiklik uudisteagentuur [[KCNA]] teatas, et juulis hukkus riiki tabanud üleujutustes 88 inimest ja sai vigastada veel 134 inimest. Ametlike teadete kohaselt on orkaanides ja paduvihmades hävinud 5000 elamut ning umbes 60 000 inimest jäänud kodutuks.
* [[Süüria]] valitsusväed alustasid [[Ḩalab]]i linnas suurpealetungi mässuliste positsioonidele.
* [[Ukraina]] jalgpallur, kauaaegne [[Ukraina jalgpallikoondis|rahvusmeeskonna]] kapten [[Andri Ševtšenko]] teatas ametlikult oma loobumisest jalgpallist ja suundumisest poliitikasse. Ševtšenko astus [[Natalija Korolevska]] juhitud erakonda [[Ukraina – Edasi!]].
* [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaal]] [[Vaivara vald|Vaivara vallas]] [[Sinimäed|Sinimägedes]] meenutati [[1944]]. aastal [[Sinimägede lahing]]us hukkunud eesti sõdureid. Kaitseväe kaplanid panid pärjad mõlemal poolel võidelnud sõdurite mälestusmärkidele, hiljem samal päeval toimus seal [[20. eesti diviis]]i veteranide kokkutulek.

==[[29. juuli]]==

* [[Hispaania]] evakueeris [[Alžeeria]] lääneosas asuvast [[Tindouf]]i põgenikelaagrist kõik 15 abitöötajat, viidates islamiterroristide tegevuse aktiviseerumisele piirkonnas.
* [[Jeemen]]i pealinnas [[Şan‘ā']]s hõivas rühm relvastatud isikuid riigi siseministeeriumi hoone. 
* [[Jordaania]]s Zaatari linnas avati riigi esimene põgenikelaager [[Süüria]] relvakonflikti eest põgenenud inimestele.
* [[Rumeenia]]s toimus rahvahääletus president [[Traian Băsescu]] ametist tagandamiseks. Rahvahääletusel osales vaid 45,9 protsenti hääleõiguslikust elanikkonnast, mis tähendas, et vähese osaluse tõttu on hääletuse tulemused kehtetud ja president saab ametis jätkata.

==[[30. juuli]]==

* [[2012. aasta Aurora kinotulistamine]]: [[Colorado]] osariigis esitas kohus [[Juuli 2012#20. juuli|20. juuli]] kinotulistajale [[James Holmes]]ile 24 mõrvasüüdistust ja 116 süüdistust mõrvakatses.
* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kaitseminister [[Leon Panetta]] saabus [[Tuneesia]]sse, alustades sealt oma ringsõitu [[Põhja-Aafrika]]s ja [[Lähis-Ida]]s.
* [[Austraalia]] ja [[Uus-Meremaa]] leppisid kokku diplomaatiliste suhete taastamises [[Fidži]]ga, mis katkesid pärast Fidžis [[2009]]. aastal toimunud sõjaväelist riigipööret.
* Austraalia politsei tabas ja konfiskeeris [[Sydney]]s üle poole tonni narkootikume, muuhulgas 306 kilogrammi [[metamfetamiin]]i ja 252 kilogrammi [[heroiin]]i. Konfiskeeritud narkootikumide väärtus oli umbes 500 miljonit [[Austraalia dollar]]it.
* [[India]] põhjaosa tabas kohaliku aja järgi kell 2.30 ulatuslik elektrikatkestus, mis mõjutas tarbijaid kuues osariigis ja jättis osaliselt vooluta ka pealinna [[New Delhi]], seisates muuhulgas ka pealinnas metrooliikluse.
* Indias [[Andhra Pradesh]]i osariigis [[Nellore]] jaama lähistel süttis kohaliku aja järgi kell 4.20 põlema [[New Delhi]]st [[Chennai]]sse teel olnud kiirrongi Tamil Nadu Express üks vagunitest. Hukkus 32 vagunis viibinud inimest, 27 inimest said vigastusi, mis vajasid haiglaravi.
* [[Poola]]s [[Bratoszewice]] külas toimunud rongi ja mikrobussi kokkupõrkes hukkus 9 inimest. Kõik hukkunud viibisid bussis, mis transportis peamiselt [[Ukraina]]st pärit hooajatöölisi.
* [[Venemaa]]l [[Habarovsk]]is sooritas hädamaandumise lennufirmale [[Vladivostok Avia]] kuuluv reisilennuk [[Airbus A320]], mis oli teel Habarovskist [[Vladivostok]]ki. Lennukil ei töötanud korralikult telik. Lennuki pardal viibis 130 inimest, keegi vigastada ei saanud.
* Venemaa president [[Vladimir Putin]] allkirjastas föderaalseaduse, millega toodi Venemaa kriminaalkoodeksisse tagasi &quot;laimu&quot; mõiste. Laimamise eest võib edaspidi karistada ühiskondlik-kasuliku tööga ja rahatrahviga summas kuni 5 miljonit rubla.
* [[Eesti]] välisminister [[Urmas Paet]] alustas kahepäevast ametlikku visiiti Ameerika Ühendriikides [[New York|New Yorgis]], et kohtuda mitmete [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i ametnikega, teiste seas ka organisatsiooni peasekretäri [[Ban Ki-moon]]iga.
* [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] kutsus tagasi suursaadiku [[Šveits]]is [[Katrin Saarsalu-Layach]]i, suursaadiku [[Norra]]s [[Arti Hilpus]]e ja suursaadiku [[Austraalia]]s [[Andres Rundu]]. Ühtlasi nimetas president [[Gert Antsu]] suursaadikuks [[Luksemburg]]is ja Šveitsis asukohaga [[Brüssel]]is, [[Simmu Tiik|Simmu Tiigi]] suursaadikuks Norras ja [[Miko Haljas]]e suursaadikuks [[Aserbaidžaan]]is asukohaga [[Ankara]]s.
* [[Reformierakonna rahastamisskandaal]]: [[Keskkriminaalpolitsei]] esitas justiitsminister [[Kristen Michal]]ile ja [[Riigikogu]] liikmele [[Kalev Lillo]]le ametliku kahtlustuse majandustegevusele või varale kehtestatud piirangute rikkumises ning kuulas mõlemad mehed üle.

==[[31. juuli]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ujuja [[Michael Phelps]] tõusis [[2012. aasta suveolümpiamängud]]el [[London]]is olümpiamängude ajaloos enim medaleid võitnud sportlaseks, teenides eduka esinemise eest meeste 4x200 meetri vabaltujumises oma 19. olümpiamedali ja oma 15. kuldmedali.
* Ameerika Ühendriikide riigisekretär [[Hillary Clinton]] saabus oma Aafrika ringreisi esimesse sihtpunkti [[Senegal]]i.
* [[India]]s toimus järjekordne ulatuslik elektrikatkestus, mille mõju oli tunda 20 osariigis ja mille tulemusel jäi elektrivarustuseta umbes 600 miljonit inimest. Ka [[Juuli 2012#30. juuli|eelmisel päeval]] oli India põhjaosas olnud suur elektrikatkestus. 
* [[Venezuela]]st sai Lõuna-Ameerika ühisturu organisatsiooni [[Mercosur]] täieõiguslik liige. 

{{Sündmused kuude kaupa}}


[[Kategooria:2012| 2012-07]]</text>
      <sha1>mbd2bw573si7mlvsh0v877v02rpvgfg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kategooria:Viljandi spordiklubid</title>
    <ns>14</ns>
    <id>257721</id>
    <revision>
      <id>7204837</id>
      <parentid>5311991</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T17:47:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>sortimisvõti</comment>
      <origin>7204837</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="72" sha1="lssxq1el6ektu7ijyfd6f23wn7d6z52" xml:space="preserve">[[Kategooria:Eesti spordiklubid|.]]
[[Kategooria:Viljandi sport|Klubid]]</text>
      <sha1>lssxq1el6ektu7ijyfd6f23wn7d6z52</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kategooria:Tartu spordiklubid</title>
    <ns>14</ns>
    <id>258286</id>
    <revision>
      <id>7204838</id>
      <parentid>5836073</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T17:48:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>sortimisvõti</comment>
      <origin>7204838</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="126" sha1="cfff6s9ppcj0nouiqryvq3v1ffd8aq1" xml:space="preserve">[[Kategooria:Tartu sport|Spordiklubid]]
[[Kategooria:Eesti spordiklubid|.]]
[[Kategooria:Tartu organisatsioonid|Spordiklubid]]</text>
      <sha1>cfff6s9ppcj0nouiqryvq3v1ffd8aq1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:USA Senati liikmed</title>
    <ns>10</ns>
    <id>262776</id>
    <revision>
      <id>7204789</id>
      <parentid>7204184</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T14:40:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <origin>7204789</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8550" sha1="4v5q61o8cxw59l8bk1hjao02jhp53hk" xml:space="preserve">{{Navmall
|nimi=USA Senati liikmed
|päis =[[USA Senati liikmete loend|Praegused USA Senati liikmed]]
|padding = 10em
|ülemine = Senati president: [[J. D. Vance|Vance]]&lt;br /&gt;Senati aseesimees: [[Chuck Grassley|Grassley]]
|loendistiil = text-align:left;
|loend1 = {{veergude loend|laius=15em|{{lihtne loend|1=
* [[Alabama|AL]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Tommy Tuberville|Tuberville]] (R)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Katie Britt|Britt]] (R)&lt;/span&gt;
* [[Alaska|AK]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Lisa Murkowski|Murkowski]] (R)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Dan Sullivan|Sullivan]] (R)&lt;/span&gt;
* [[Arizona|AZ]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Ruben Gallego|Gallego]] (D)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Mark Kelly|Kelly]] (D)&lt;/span&gt;
* [[Arkansas|AR]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[John Boozman|Boozman]] (R)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Tom Cotton|Cotton]] (R)&lt;/span&gt;
* [[California|CA]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Alex Padilla|Padilla]] (D)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Adam Schiff|Schiff]] (D) &lt;/span&gt;
* [[Colorado|CO]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt; [[Michael Bennet|Bennet]] (D)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[John Hickenlooper|Hickenlooper]] (D)&lt;/span&gt;
* [[Connecticut|CT]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Richard Blumenthal|Blumenthal]] (D)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Chris Murphy|Murphy]] (D)&lt;/span&gt;
* [[Delaware|DE]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Lisa Blunt Rochester|Rochester]] (D) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Chris Coons|Coons]] (D)&lt;/span&gt;
* [[Florida|FL]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Ashley Moody|Moody]] (R)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Rick Scott|Scott]] (R)&lt;/span&gt;
* [[Georgia|GA]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Jon Ossoff|Ossoff]] (D)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Raphael Warnock|Warnock]] (D)&lt;/span&gt;
* [[Hawaii osariik|HI]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Brian Schatz|Schatz]] (D)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Mazie Hirono|Hirono]] (D)&lt;/span&gt;
* [[Idaho|ID]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Mike Crapo|Crapo]] (R)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Jim Risch|Risch]] (R)&lt;/span&gt;
* [[Illinois|IL]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Dick Durbin|Durbin]] (D)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Tammy Duckworth|Duckworth]] (D)&lt;/span&gt;
* [[Indiana|IN]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Todd Young|Young]] (R)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Jim Banks|Banks]] (R) &lt;/span&gt;
* [[Iowa|IA]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Chuck Grassley|Grassley]] (R) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Joni Ernst|Ernst]] (R)&lt;/span&gt;
* [[Kansas|KS]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Jerry Moran|Moran]] (R)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Roger Marshall|Marshall]] (R) &lt;/span&gt;
* [[Kentucky|KY]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Mitch McConnell|McConnell]] (R) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Rand Paul|Paul]] (R)&lt;/span&gt;
* [[Louisiana|LA]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Bill Cassidy|Cassidy]] (R) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[John Neely Kennedy|Kennedy]] (R)&lt;/span&gt;
* [[Maine|ME]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Susan Collins|Collins]] (R)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#ffd;&quot;&gt;[[Angus King|King]] (I) &lt;/span&gt;
* [[Maryland|MD]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Chris Van Hollen|Van Hollen]] (D) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Angela Alsobrooks|Alsobrooks]] (D)&lt;/span&gt;
* [[Massachusetts|MA]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Elizabeth Warren|Warren]] (D)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Ed Markey|Markey]] (D)&lt;/span&gt;
* [[Michigan|MI]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Elissa Slotkin|Slotkin]] (D)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Gary Peters|Peters]] (D) &lt;/span&gt;
* [[Minnesota|MN]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Amy Klobuchar|Klobuchar]] (D) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Tina Smith|Smith]] (D)&lt;/span&gt;
* [[Mississippi osariik|MS]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Roger Wicker|Wicker]] (R)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Cindy Hyde-Smith|Hyde-Smith]] (R) &lt;/span&gt;
* [[Missouri osariik|MO]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Josh Hawley|Hawley]] (R) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Eric S. Schmitt|Schmitt]] (R)&lt;/span&gt;
* [[Montana|MT]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Tim Sheehy|Sheehy]] (D)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Steve Daines|Daines]] (R) &lt;/span&gt;
* [[Nebraska|NE]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Deb Fischer|Fischer]] (R)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Pete Ricketts|Ricketts]] (R) &lt;/span&gt;
* [[Nevada|NV]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Catherine Cortez Masto |Cortez Masto]] (D) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Jacky Rosen|Rosen]] (D) &lt;/span&gt;
* [[New Hampshire|NH]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Jeanne Shaheen|Shaheen]] (D) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Maggie Hassan|Hassan]] (D) &lt;/span&gt;
* [[New Jersey|NJ]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Cory Booker|Booker]] (D)&lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Andy Kim|Kim]] (D) &lt;/span&gt;
* [[New Mexico|NM]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Ben Ray Luján|Luján]] (D) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Martin Heinrich|Heinrich]] (D) &lt;/span&gt;
* [[New Yorgi osariik|NY]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Chuck Schumer|Schumer]] (D) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Kirsten Gillibrand|Gillibrand]] (D) &lt;/span&gt;
* [[Põhja-Carolina|NC]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;&lt;/span&gt;[[Thom Tillis|Tillis]] (R) , &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Ted Budd|Budd]] (R) &lt;/span&gt;
* [[Põhja-Dakota|ND]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[John Hoeven|Hoeven]] (R) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Kevin Cramer|Cramer]] (R) &lt;/span&gt;
* [[Ohio|OH]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Bernie Moreno|Moreno]] (D) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Jon Husted|Husted]] (R) &lt;/span&gt;
* [[Oklahoma|OK]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[James Lankford|Lankford]] (R) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Alan Armstrong|Armstrong]] (R) &lt;/span&gt;
* [[Oregon|OR]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Ron Wyden|Wyden]] (D) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Jeff Merkley|Merkley]] (D) &lt;/span&gt;
* [[Pennsylvania|PA]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[David H. McCormick|McCormick]] (R) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[John Fetterman|Fetterman]] (D) &lt;/span&gt;
* [[Rhode Island|RI]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Jack Reed|Reed]] (D) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Sheldon Whitehouse|Whitehouse]] (D) &lt;/span&gt;
* [[Lõuna-Carolina|SC]]:  &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Darline Graham|Graham]] (R), &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Tim Scott|Scott]] (R) &lt;/span&gt;
* [[Lõuna-Dakota|SD]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[John Thune|Thune]] (R) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Mike Rounds|Rounds]] (R) &lt;/span&gt;
* [[Tennessee|TN]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Marsha Blackburn|Blackburn]] (R) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Bill Hagerty|Hagerty]] (R) &lt;/span&gt;
* [[Texas|TX]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[John Cornyn|Cornyn]] (R) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Ted Cruz|Cruz]] (R) &lt;/span&gt;
* [[Utah|UT]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[John R. Curtis|Curtis]] (R) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Mike Lee|Lee]] (R) &lt;/span&gt;
* [[Vermont|VT]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Peter Welch|Welch]] (D) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#ffd;&quot;&gt;[[Bernie Sanders|Sanders]] (I) &lt;/span&gt;
* [[Virginia|VA]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Mark Warner|Warner]] (D) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Tim Kaine|Kaine]] (D) &lt;/span&gt;
* [[Washingtoni osariik|WA]]: &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Patty Murray|Murray]] (D) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Maria Cantwell|Cantwell]] (D) &lt;/span&gt;
* [[Lääne-Virginia|WV]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Jim Justice|Justice]] (R) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Shelley Moore Capito|Capito]] (D) &lt;/span&gt;
* [[Wisconsin|WI]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Ron Johnson|Johnson]] (R) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt;[[Tammy Baldwin|Baldwin]] (D) &lt;/span&gt;
* [[Wyoming|WY]]: &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[John Barrasso|Barrasso]] (R) &lt;/span&gt;, &lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt;[[Cynthia Lummis|Lummis]] (R) &lt;/span&gt;
}}}}

|alumine = &lt;span style=font-size:x-small;&quot;&gt;&lt;span style=&quot;background:#fee;&quot;&gt; [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariiklased (R)]] (53) &lt;/span&gt;{{·}} &lt;span style=&quot;background:#eef;&quot;&gt; [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraadid (D)]] (45) &lt;/span&gt;{{·}} &lt;span style=&quot;background-color:#ffd;&quot;&gt; Sõltumatud (I) (2)&lt;/span&gt;&lt;/span&gt;
}}&lt;noinclude&gt;
[[Kategooria:Biograafiate navigeerimismallid]]
&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>4v5q61o8cxw59l8bk1hjao02jhp53hk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tartu Püha Aleksandri kirik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>262849</id>
    <revision>
      <id>7204886</id>
      <parentid>6931363</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T19:22:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7204886</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7865" sha1="c44j5fh0uexdjp6ts9hofhwq5nrrspu" xml:space="preserve">[[File:Tartu Aleksandri kirik.jpg|pisi|Tartu Püha Aleksandri kirik, märts 2008]]
[[File:Tartu Püha Aleksandri kirik.JPG|pisi|Tartu Püha Aleksandri kirik 2012. aastal]]
[[File:Tartu Pühade Aleksandrite Kirik.JPG|thumb|Kiriku hoone vaatega idast 2013. aastal]]
'''Tartu Püha Aleksandri kirik''' ehk '''Tartu Pühade Aleksandrite kirik''', lühidalt '''Tartu Aleksandri kirik''', endise nimega '''Aleksander Nevski kirik''' on [[õigeusk|õigeusu]] [[kirik (pühakoda)|kirik]] [[Tartu]]s [[Karlova]] linnaosas&lt;ref name=&quot;muinas&quot;&gt;[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&amp;action=view&amp;id=7118 Tartu Aleksandri kirik] kultuurimälestiste riiklikus registris&lt;/ref&gt; aadressil [[Sõbra tänav]] 19a.&lt;ref name=&quot;puhkaeestis&quot;&gt;[http://www.puhkaeestis.ee/et/eaok-tartu-puha-aleksandri-kirik EAÕK Tartu Püha Aleksandri kirik] portaalis puhkaeestis.ee&lt;/ref&gt; Kirikut kasutab EAÕK [[Tartu Pühade Aleksandrite kogudus]], Tartu Aleksander Nevski koguduse järglane.&lt;ref&gt;[https://www.eoc.ee/kogudus/tartu-puhade-aleksandrite-kogudus/?v=a57b8491d1d8 Tartu Pühade Aleksandrite kogudus. - EAÕK]&lt;/ref&gt;

Kiriku templipüha on 30. augustil ([[Konstantinoopoli ülempiiskop Aleksander|Konstantinoopoli Aleksandri]] uinumine (340), [[Süvari Aleksander|Süvari Aleksandri]] uinumine (1533) ja [[Neeva Aleksander|Neeva Aleksandri]] säilmete viimine Peterburisse (1724)).&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://karlovakirik.weebly.com/uploads/2/6/8/5/26859135/ea%C3%95k_ametlik_liturgiline_kalender_2021.pdf |pealkiri=Õigeusu kiriku kalender 2021 |vaadatud=2022-07-04 |arhiivimisaeg=2022-10-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221013194432/https://karlovakirik.weebly.com/uploads/2/6/8/5/26859135/ea%C3%95k_ametlik_liturgiline_kalender_2021.pdf |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;puhkuseestis&quot;&gt;[http://www.puhkuseestis.ee/vaatamisvaarsused?sightseeing_id=506 Tartu Püha Aleksandri kirik] portaalis puhkuseestis.ee&lt;/ref&gt;

== Ajaloost ==
Tartu Püha Aleksandri kirik ([[vene keel]]es ''Церковь Александра Невского'') ehitati aastatel 1914–1918.&lt;ref name=&quot;muinas&quot; /&gt; Alumine kirik valmis ja [[pühitsemine|pühitseti]] 1914. aasta sügisel, ülemine 26. septembril 1915. Kiriku esimene preester oli [[Anton Laar]],&lt;ref name=&quot;kogudus&quot;&gt;[http://www.eoc.ee/kogudus/tartu-puhade-aleksandrite-kogudus/ Tartu Pühade Aleksandrite kogudus] Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku veebisaidil&lt;/ref&gt; aastatel 1915–1919 [[Konstantin Kokla]].

Kiriku nurgakivi pandi nelipüha kolmandal päeval 27. mail 1914 [[Joann (Smirnov)|ülempiiskop Joann]]i osavõtul. Kiriku [[nurgakivi]]s on tsinkkastike [[pühak]]u [[säilmed|säilmetega]] ning vaskplaat kirjaga: &quot;''Nurgakivi on pandud [[Venemaa keiser|keiser]] [[Nikolai II]] valitsemise ajal 27. mail 1914 [[Riia ja Miitavi peapiiskop]]i [[Joann (Smirnov)|Joanni]] poolt''&quot;.&lt;ref name=&quot;puhkaeestis&quot; /&gt; 1914. aasta sügiseks sai alumine kirik niipalju valmis, et selle sai kasutamiseks sisse pühitseda. Alumise kiriku peaaltar on pühitsetud [[Jumalaema Kaitsmine|Jumalaema Kaitsmise]] auks (pühitses ülempiiskop Joann 21. novembril 1914) ja teine kõrvalaltar [[Sarovi Serafim]]i auks (2. detsembril 1914).

1915. aasta augustis olid kiriku ehitustööd lõppenud ja septembri algul võttis ehituskomitee ehituse vastu. Ülemise kiriku pühitses ülempiiskop Joann 26. septembril 1915. Ülemise kiriku põhjapoolne kõrvalaltar on pühitsetud õilisusulise suurvürstinna [[Olga]] auks.&lt;ref&gt;https://www.eoc.ee/kogudus/tartu-puhade-aleksandrite-kogudus/?v=a57b8491d1d8&lt;/ref&gt;

1940. aastal kirikuhoone riigistati [[Nõukogude okupatsioonivõimude]] poolt. Aastakümneid kasutasid seda laohoonena [[TRÜ|Tartu Riiklik Ülikool]] ja [[Eesti Rahva Muuseum|Eesti NSV Riiklik Etnograafiamuuseum]].&lt;ref name=&quot;puhkaeestis&quot; /&gt; Kirikut kasutasid metodistid ja adventistid, lühemat aega ka nelipühilased. Kiriku &quot;kuraator&quot; oli [[Anatoli Mitt]], pärast tema surma [[Igor Gräzin]].&lt;ref&gt;https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/18101/remmel_atko.pdf Atko Remmel. Religioonivastane võitlus Eesti NSV-s aastail 1957–1990. 2011. Lk 140–142&lt;/ref&gt;

Kirik tagastati [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]u Tartu Pühade Aleksandrite kogudusele 1995. aastal. 24. detsembril 2002 anti hoone kogudusele pidulikult üle. EAÕK metropoliit [[Stefanus (Charalambides)]] pidas õnnistuspalve, ülempreester [[Johannes Keskküla]] ja ERMi direktor [[Jaanus Plaat]] allkirjastasid üleandmis-vastuvõtmisakti. Kirik taaspühitseti 2003. aasta suvel Tartu Pühade Aleksandrite kirikuna, see on pühitsetud õilisusulisele suurvürstile [[Neeva Aleksander|Neeva Aleksandrile]], [[Konstantinoopoli ülempiiskop Aleksander|Konstantinoopoli ülempiiskop Aleksandrile]] ja [[Süvari vaga Aleksander|Süvari vagale Aleksandrile]].

Avariilises seisus olevat kirikut asuti taastama 2017. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610099236/tartu-puhade-aleksandrite-kirik-sai-uued-kuplid &quot;Tartu Pühade Aleksandrite kirik sai uued kuplid&quot;] ERR, 30. juuli 2026&lt;/ref&gt;

== Arhitektuur ==
Kahekorruseline [[sibulkuppel|sibulkuplitega]] kirik on haruldane näide [[vanavene kirikuarhitektuur]]i-mõjulisest [[sakraalarhitektuur]]ist Eestis.&lt;ref name=&quot;muinas&quot; /&gt; Selle arhitekt on Liivimaa kubermanguarhitekt [[Vladimir Lunski]],&lt;ref name=&quot;puhkaeestis&quot; /&gt; ehitustöid juhatas [[Fromhold Kangro]].

Aleksandri kiriku arhitektuuris on nii [[juugend]]i kui ka [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri-Suzdali vürstiriigi]] kirikuarhitektuuri sugemeid. Hoone on ristikujulise põhiplaani ja astmelise ülesehitusega. Mitmekuplilise ehitise lääneküljel paikneb avara trepiga kõrge eeskoda. Välisukse ees on graniitastmetega kahepoolne trepp. Iseloomustavate detailidena loetleb Kultuurimälestiste riiklik register peatrepi [[etik]]u paisutatud ümarsambaid, [[kaarsillus]]ega avasid, püstvagudega [[simss]]i, [[juugend]]ornamendiga peatrepi võret, keskse paisutatud sambaga kaksik- ja kolmikaknaid ning akende krohvraamistust.&lt;ref name=&quot;muinas&quot; /&gt;

&lt;gallery&gt;
Karlova, Sõbra tänav 19A, Püha Aleksandri kirik.JPG
Tartu Püha Aleksandri kirik öösel (2019).jpg
Tartu Püha Aleksandri kirik öösel.jpg
&lt;/gallery&gt;
== Ilukirjanduses ==
Kirikut on nimetanud [[Mats Traat]] oma [[novell]]ikogus &quot;Sarviku armastus&quot; (Tallinn: [[Argo (kirjastus)|Argo]], 2007), [[Maimu Berg]] teoses &quot;Meie hingede võlad&quot; ([[Hea Lugu]], 2018) ja [[Merike Mäemets|Mae Mets]] luuletuses &quot;Luud, veri ja tuhk&quot; luulekogus &quot;Valge villa&quot; (Elva: M. Mäemets, 2013)&lt;ref&gt;[https://teele.luts.ee/index.php/taxonomy/term/724 Aleksandri kirik (Sõbra 19a)] portaalis &quot;[[Tartu ilukirjanduses]]&quot;&lt;/ref&gt;.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}
* {{kultuurimälestis}}
* [http://www.visittartu.com/977 EAÕK Tartu Püha Aleksandri kirik] portaalis visittartu.com
* [http://www.puhkaeestis.ee/et/eaok-tartu-puha-aleksandri-kirik EAÕK Tartu Püha Aleksandri kirik] portaalis puhkaeestis.ee
* [http://www.eoc.ee/kogudus/tartu-puhade-aleksandrite-kogudus/ Tartu Pühade Aleksandrite kogudus] Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku kodulehel
* [https://karlovakirik.ee/ajaloost/ Kiriku kohta koguduse veebilehel]
* [https://tartu.postimees.ee/1995773/sobra-tanava-kirik-ehitati-esimese-ilmasoja-ajal &quot;Sõbra tänava kirik ehitati Esimese ilmasõja ajal&quot;]. Tartu Postimees, 29. jaanuar 2003
* [https://tartu.postimees.ee/2747738/kahekorruseline-puhakoda-huuab-remontijaid-appi &quot;Kahekorruseline pühakoda hüüab remontijaid appi&quot;]. Tartu Postimees, 1. aprill 2014
* [https://tartu.postimees.ee/7721331/vaid-jumalik-ime-hoidis-ara-kiriku-kuplite-sisselangemise &quot;Vaid jumalik ime hoidis ära kiriku kuplite sisselangemise&quot;]. Tartu Postimees, 28. veebruar 2023

{{koord}}
[[Kategooria:Karlova]]
[[Kategooria:Tartu kirikud]]
[[Kategooria:Tartumaa õigeusu kirikud]]
[[Kategooria:Tartu maakonna õigeusu kirikud]]
[[Kategooria:EAÕK Tartu piiskopkond]]
[[Kategooria:Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]</text>
      <sha1>c44j5fh0uexdjp6ts9hofhwq5nrrspu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Teletaip</title>
    <ns>0</ns>
    <id>265724</id>
    <revision>
      <id>7204796</id>
      <parentid>5533339</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T15:14:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7204796</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4550" sha1="ign32e6fptob6frqtbnq4uay6e795rd" xml:space="preserve">{{See Artikkel||Telesaate|Teletaip (saade)}}
{{toimeta}}
'''Teletaip''' ([[inglise keel|inglise]] '''T'''ele'''TY'''pewriter) on tähti kirjutav telegraafiaparaat, mida kasutatakse tavaliselt lähtekohast ühte või mitmesse sihtkohta sõnumite saatmiseks läbi elektrilise ühenduse. Samuti kasutati neid algsetes keskarvutites ja miniarvutites, et sisestada käsurealt käske.

Üldiselt teletaipe tänapäeval enam ei kasutata, erandiks on mitu valdkonda lennunduses. Kuid ka lennunduses on arvutialane töötamine asendatud arvutipõhiste terminalidega, kus kasutatakse teletaipide asemel ekraane. [[file:ASR-33 1.jpg|thumb|Perfolindi ja perforaatoriga teletaip 33 ASR, mida kasutati arvutite terminalide]]

==Ajalugu==
Teletaibi eelkäija oli börsitelegraaf, mida kasutati 1870. aastate alguses. Need masinad edastasid teksti, mida juhiti läbi juhtmete. Eriotstarbelisi telegraafikirjuteid kasutati selleks, et need edastaks börsiturul toimuvaid muudatusi läbi juhtmete.

Aastal 1902 pöördus elektriinsener [[Frank Pearne]] [[Morton Salti]] juhi [[Joy Mortoni]] poole, otsides sponsorit, et rahastada uuringuid telegraafiseadmete arendamiseks. Joy Morton pidi otsustama, kas sellel on mõtet, ning konsulteeris [[Charles Krumiga]], kes oli [[Western Cold Storage Company]] asepresident. Krum oli huvitatud Pearne'i aitamisest, seetõttu loodi vajalik labor Wedtern Cold Sorage'i maja pööningukorrusele. Frank Pearne kaotas ühe aasta pärast projekti vastu huvi, lahkus sellest ning hakkas tegelema õpetamisega.

Aastal 1908 valmistas Morkrum Company töötava teletaibi, mida kutsuti Morkrumi telegraafi printijaks ning seda testiti Altoni raudtee peal.
Aastal 1910 kujundas ja paigaldas Morkrum Company esimese äriotstarbelise telegraafisüsteemi Bostoni ja New Yorgi vahele, kasutades Morkrumi telegraafimasina &quot;Sinise koodi versiooni&quot;.&lt;ref name=&quot;Morkrum_Printing_Telegraph&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.baudot.net/teletype/MPT.htm |pealkiri=The Morkrum Printing Telegraph Typewheel Page Printer, was also known as the Blue Code and Green Code Page Printers |vaadatud=2011-11-27 |arhiivimisaeg=2021-06-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210621222802/http://www.baudot.net/teletype/MPT.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Google_Book_page_605&quot;&gt;[http://books.google.com/books?id=0wkIlnNjDWcC&amp;pg=PA605 Google Book page 605]&lt;/ref&gt;
Teletaip arenes läbi mitmete leiutiste, mida arendasid sellised insenerid nagu [[Royal Earl House]], [[David E. Hughes]], [[Edward Kleinschmidt]], [[Charles Krum]], [[Emile Baudot]] ja [[Frederick G. Creed]].

==Valdkonnad, kus teletaipe kasutati==
Teletaipide põhikasutusvaldkondi oli viis:
*Vahetuskaubandussüsteemid nagu [[Telex]] ja [[TWX]]. Need tegid arvutusi kahe masina vahel reaalajas, nii et see, mis kirjutati ühte masinasse, ilmus teise otsekohe. Ameerika Ühendriikides ja Suurbritannias olid reaalsed telefoni kõned; Saksamaa kasutas &quot;helistamiseks&quot; klaviatuuri süsteemi; Valmiskirjutatud &quot;vestluse&quot; saatmine oli võimalik, aga et edastus sõltus ühenduse ajast, oli tavaline, et sõnum kirjutati paberlindile ja edastati siis pausideta.
*Renditud liini ja raadioteletaipide võrgud seadistati nii, et need edastaks infot sihtkohast sihtkohta või sihtkohtadesse, toetades valitsuse info töötlemist nagu: arvete tasumised, tootmisvõimekus, kauplemine, ostud, nende andmete kohaletoimetamist ja vastuvõtmist, mis kiirendaks omakorda konkreetse firma sisest infovahetust.
*Sõnumivahetussüsteemid. See oli algne e-posti versioon, mis toimis elektromehaaniliselt. Sõjalised organisatsioonid kasutasid sarnaseid süsteeme, kuid need olid tavakodanike süsteemist eraldatud.
*Raadioedastussüsteemides nagu ilmaennustus, uudised.
*Tsüklisüsteemides, kus ühte masinasse trükitu ilmus kohe ka kõikidesse teistesse süsteemis olevatesse masinatesse. Politseijaoskonnad kasutasid selliseid süsteeme, et seostada omavahel piirkondi.

==Juhtnupud==
Kirjutusmasina või elektromehaanilise printeriga saab paberile tähti trükkida ja teha teatud toiminguid, näiteks kelgu viimine rea algusse jne. Kõiki mitte väljaprinditavaid käske edastati samamoodi nagu prinditavaid käske: masinas saadeti juhtnupuga signaal, mille alusel pidi masin sooritama kindla toimingu. Tänapäevaks on ainult mõni üksik nupp oma algse funktsiooni säilitanud, kuna tänapäevastes arvutisüsteemides on paljud funktsioonid olemas, mis sooritavad nüüd 

==Viited==
{{viited}}
* [[:en:Teleprinter#cite_note-kekatos-16]]

[[Kategooria:Seadmed]]
[[Kategooria:Telekommunikatsioon]]</text>
      <sha1>ign32e6fptob6frqtbnq4uay6e795rd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Juhan Kikas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>270018</id>
    <revision>
      <id>7205089</id>
      <parentid>6845307</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T10:13:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7205089</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7081" sha1="aw3s58xxp8e3n6ko7y30kuhj557bi81" xml:space="preserve">
{{Sportlane

| nimi = Juhan Kikas

| pilt = Jaan Kikkas.jpg

| pildisuurus =220px

| pildiallkiri   = Jaan Kikkas 1923. aastal

| riik = Eesti

| sünniaeg  = 5. juuni 1892

| sünnikoht = Koikküla mõis, Laanemetsa vald, Hargla kihelkond, Võrumaa

| surmaaeg  = 9. märts 1944

| surmakoht = Tallinn

| medalid ={{Olümpia1}} Pronks  1924  tõstmine}}
'''Juhan Kikas''' (kuni 1936. aastani '''Jaan Kikkas'''; [[5. juuni]] ([[vkj]] 24. mai) [[1892]] Jahmre talu[[Koikküla mõis|, Koikküla mõis]], [[Laanemetsa vald]], [[Hargla kihelkond]], [[Võrumaa]] &lt;ref&gt;Rahvusarhiiv, ERA.14.13.2654&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Sirmais |eesnimi=Viivi |kuupäev=märts 2017 |pealkiri=Laanemetsa külal oma olümpiasangar Jaan Kikkas |väljaanne=Taheva Häälekandja}}&lt;/ref&gt; – [[9. märts]] [[1944]] [[Tallinn]]) oli eesti tõstja.

Ta kuulus 1922–1924 Eesti koondisse, võitis [[1923. aasta Göteborgi mängud|1923. aasta Göteborgi mängudel]] hõbe- ja [[1924. aasta Pariisi olümpiamängud|1924. aasta Pariisi olümpiamängudel]] pronksmedali ning püstitas ühe maailma- ja viis olümpiarekordit. &lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Schödl |eesnimi=Gottfried |pealkiri=&quot;The Lost Past&quot; |kirjastus=International Weightlifting Federation |aasta=1992 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;

== Lühielulugu ==
Kui Jaan oli 2-aastane, suri tema ema Anna. Isa Hendrik abiellus uuesti ning 1901. aastal kolis perekond Kikkas [[Venemaa Keisririik|Venemaale]] [[Peterburi kubermang|Peterburi kubermangu]] Luuga kreisi Jablonitsa külla. Jaan hakkas harrastama jalgrattasõitu ning tuli [[Peterburi kubermang|Petrogradi]] esivõistlustel auhinnalistele kohtadele. Jablonitsast, kus oli küllaltki suur eesti kogukond, leidis ta ka abikaasa Leontine (neiupõlvenimi Tasso). Varsti muutus olukord Venemaal aga ärevaks ja nad otsustasid naasta sünnimaale. 1919. aasta lõpus opteerus perekond [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariiki]], kus nende elukohaks sai [[Valga linn]]. Aasta hiljem sündis poeg Voldemar. 1922. aastal koliti [[Tartu|Tartusse]], kus nägi ilmavalgust Viktor (temast sai [[soomepoiss]], kes 1943. aastal astus [[Soome]] mereväkke, kuid aasta hiljem lahkus teenistusest ja asus elama [[Rootsi]], kus võttis perekonnanimeks Klövhammar. &lt;ref&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=&quot;Vabaduse eest: soomepoiste lühielulood&quot; |kirjastus=Soome Sõjavetaranide Ühendus |aasta=1997 |koht=Tallinn |leheküljed=118 |keel=eesti, soome}}&lt;/ref&gt;) 1924. aastal suundusid Kikkased Tallinna, kus perepea asus tööle [[Noblessneri laevatehas|Noblessneri laevatehasesse]]. Pärast nimevahetust 1936. aastal asutas Juhan Kikas omanimelise metallitöökoja.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Valdre |eesnimi=Jaak |pealkiri=&quot;Eesti tõstespordi ajavaod I&quot; |kirjastus=Jaak Valdre |aasta=2017 |isbn=9789949815715 |koht=Põltsamaa |leheküljed=59-60 |keel=eesti}}&lt;/ref&gt;
== Tõstesportlase karjäär ==
Valgas tutvus Jaan Kikkas [[Alfred Neuland|Alfred Neulandiga]] ja jalgratturist sai tõstja. Treeningud Neulandi juhendamisel kandsid vilja ja juba I Eesti meistrivõistlustel 1921. aastal võitis ta poolraskekaalus (kuni 82,5 kg) Valga [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] spordiringi esindades pronksmedali. [[Tartu Kalev|Tartu Kalevi]] liikmena sai ta 1922. aastal teise Eesti meistrivõistluste pronksi, seekord keskkaalus (kuni 75 kg). 1923. aastal võitis ta individuaalvõistlejana (tolleaegses kvalifikatsioonis metsikuna) poolraskekaalus hõbeda. Eestit esindades tuli sama värvi medal ka Göteborgi mängudelt &quot;''Poolraskekaalus müüs Kikkas oma esimese koha maha kahe käega tõukamise ebaõnnestumise tõttu. 115 kg, mis Kikkasel harilikult naljaasi, oleks küllalt olnud.&quot;'' &lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |kuupäev=6. august 1923 |pealkiri=Göteborgi Mängude tõste- ja maadlusvõistlused |url=http://www.digar.ee/id/nlib-digar:241031 |ajakiri=Eesti Spordileht |üksiknumber=11 / 12 |leheküljed=243}}&lt;/ref&gt; 

Kuigi 1924. aasta Eesti meistrivõistlused mehel ebaõnnestusid – sai kahe käega tõukamises nulli –, arvati ta vabariigi olümpiakoondisse. Pariisi olümpiamängudest kujunes Jaan Kikkase elu tähetund. Koos oma esimese treeneri Alfred Neulandiga ühes kaalukategoorias (kuni 75 kg) võisteldes sai ta olümpiapronksi. Selle võistluse kohta võib julgelt öelda, et Neuland kaotas üllatuslikult kulla, aga Kikkas võitis üllatuslikult pronksi. 

&quot;''Nimetamisväärt oli Kikkase kolmas koht. Ta võitles selle koha pärast mehiselt, ja viimases tõstes, mis otsustas koha, näitas väga suurt tahtejõudu. Tal oli nelja esimese tõste tagajärjed niisugused, et ainult uue ilmarekordi tõstmisega kahe käega tõukamises võis ta kolmandaks tulla, muidu aga ähvardas teda viies koht. Ja Kikkas ei kohkunud, vaid lasi niisuguse raskuse (127,5 kg) peale panna, mida veel ükski keskkaalus tõsta polnud suutnud ja tõstis selle üles.&quot;'' &lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |kuupäev=4. august 1924 |pealkiri=Pariisi olümpia tõstevõistlused |ajakiri=ajaleht Kaja}}&lt;/ref&gt; 

Oma viimase Eesti meistrivõistluse medali – kulla keskkaalus – võitis ta [[Tallinna Kalev (spordiklubi)|Tallinna kalevlasena]] 1925. aastal. Pärast seda tõmbus ta suurest spordist tagasi. Isiklikuks rekordiks viievõistluses (kahe käega surumine, ühe käega rebimine, ühe käega tõukamine, kahe käega rebimine, kahe käega tõukamine) jäi Pariisi olümpiamängudel saavutatud 450,0 (70,0 + 87,5 + 80,0 + 85,0 + 127,5) kg.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Valdre |eesnimi=Jaak |pealkiri=&quot;Eesti tõstespordi ajavaod I&quot; |kirjastus=Jaak Valdre |aasta=2017 |isbn=9789949815715 |koht=Põltsamaa |leheküljed=60-62, 146, 152-153 |keel=eesti}}&lt;/ref&gt;
== Surm ==
Juhan Kikas hukkus [[Märtsipommitamine Tallinnas|Tallinna märtsipommitamisel 9. märtsil 1944]] ning on maetud [[Liiva kalmistu|Liiva kalmistule]].

''&quot;Vanaema Leontine meenutas sageli oma abikaasa surmasaamist. Nad elasid tollal sakslaste staabi läheduses. Pommitamise ajal oli vanaisa läinud nende maja ees haavata saanud sõpra päästma. Sõber jäi ellu, kuid tema päästja hukkus.&quot; –'' pojapoeg Vello Kikas, 2016.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Valdre |eesnimi=Jaak |pealkiri=&quot;Eesti tõstespordi ajavaod I&quot; |kirjastus=Jaak Valdre |aasta=2017 |isbn=9789949815715 |koht=Põltsamaa |leheküljed=62-63 |keel=eesti}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Juhan Kikase - Jaan Kikkase hauakivi Liiva kalmistul.jpg|pisi|Juhan Kikase / Jaan Kikkase haud Liiva kalmistul|keskel]]
== Mälestuse jäädvustamine ==
2017. aastal andis [[Eesti Post]] Juhan Kikase 125. sünniaastapäevaks välja [[Tervikasi|tervikasja]] (kujundaja [[Riho Luuse]]).
[[Fail:Tervikasi.jpg|pisi|Tervikasi|keskel]]

== Isiklikku ==
Juhan Kikase pojapojapoeg on muusik [[Tiit Kikas]].

== Viited ==
&lt;references /&gt;

== Välislingid ==
* {{ESBL|Juhan_Kikas}}
* {{Olympedia|nimi=Jaan Kikkas}}
{{JÄRJESTA:Kikas, Jaan}}
[[Kategooria:Eesti tõstjad]]
[[Kategooria:1924. aasta suveolümpiamängudel osalejad]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Valgamaa maleva liikmed]]
[[Kategooria:Valgast pärit sportlased]]
[[Kategooria:Liiva kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1892]]
[[Kategooria:Surnud 1944]]</text>
      <sha1>aw3s58xxp8e3n6ko7y30kuhj557bi81</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Marksistlikud rahvusvaheliste suhete teooriad</title>
    <ns>0</ns>
    <id>270585</id>
    <revision>
      <id>7204775</id>
      <parentid>5959169</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T13:01:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204775</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16189" sha1="i6x0yx2jura19gzsapf99emjs7wl168" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|kuu=aprill|aasta=2021}}
'''Marksistlikud rahvusvaheliste suhete teooriad''' vastanduvad liberaalsetele ja [[realism (rahvusvahelised suhted)|realistlikele]] teooriatele. [[marksism|Marksistid]] vastanduvad liberaalsele lähenemisele, mille kohaselt toimib majandussfäär enda spetsiifiliste seaduste alusel. Marksistid pooldavad [[merkantilism|merkantilistlikku]] majandusteaduslikku vaadet, mille kohaselt poliitika ja majandus on tihedasti kokku põimunud. Samas paigutavad marksistid hierarhias majanduse poliitikast kõrgemale. 
Marksismi järgi põhineb [[kapitalism|kapitalistlik majandus]] kahe sotsiaalse klassi vastasseisul. Esimene neist on [[keskklass]], [[väikekodanlus|väikekodanlased]], kelle omanduses on tootmisvahendid. Teine on [[proletariaat]], töölisklass, mis kannab tööjõudu ja müüb seda keskklassile. Probleem tekib sellest, et proletariaadi töömaht on suurem kui see, mille ta palgana tagasi saab. Nii tekib kapitalistlik kasum, mille omandab väikekodanlus proletariaadi ekspluateerimise läbi.

== Põhiideed ==
* Majandus on sotsiaalsete klasside, eriti proletariaadi ja keskklassi ebavõrdsuse alus. Poliitika on suures osas määratud ära sellega, missugune on sotsio-ökonoomne kontekst. Domineeriv majanduslik klass on ka poliitilisel juhtpositsioonil, seega on kapitalistliku majanduse puhul juhtivaks klassiks keskklass. Ülemaailmne kapitalism areneb ebavõrdselt ning tekitab kriise ja vasturääkivusi nii riikide, kui ka sotsiaalsete klasside vahel.  
* Riigid ei ole [[autonoomia|autonoomsed]]. Need on juhitud valitseva klassi huvidest. Kapitalistlikud riigid on seega juhitud keskklassi huvidest. [[Sõda|Sõjad]] ja riikidevahelised konfliktid peaksid olema mõistetud majanduslikust kontekstist lähtuvalt eri riikide kapitalistlike klasside omavahelise võitlusena. Klassikonflikt on selle fundamentaalne alus.
* Kapitalism on laieneva iseloomuga: seda iseloomustab lakkamatu otsing uute turgude ja suurema kasumi järele. Klassikonflikt ületab aga rahvusriikide piire, laienedes üle terve maailma. Selle esialgset vormi näitlikustavad [[imperialism]] ja [[kolonialism]]. Laienemine jätkub ka pärast seda, kui endised koloniaalriigid on saavutanud iseseisvuse. Järgnevaks vormiks on majanduslik [[globaliseerumine]], mis leiab aset hiiglaslike üleriigiliste [[Rahvusvaheline korporatsioon|korporatsioonide]] laienemise näol.
* Valitsevad kapitalistlikud klassid kontrollivad ja määravad ära, kuidas &quot;nende&quot; riigid käituvad. Kui riigid konkureerivad ning satuvad konflikti, siis juhtub see seetõttu, et nad püüdlevad rahvusvahelise domineerimise poole nii poliitikas, kui ka majanduses.
* Marksistid näevad ajalugu ennast kordavana: püsivaks jooneks on riikidevaheline võitlus domineerimise eest. Olemuselt on need konfliktid aga ajalooliselt muutunud.&lt;ref name=&quot;84FGj&quot; /&gt;

== Olulisemad autorid ==
=== Karl Marx ===
[[Pilt:Marx3.jpg#file|pisi|Karl Marx]]
[[Karl Marx]] nägi majandust klassidevahelise ebavõrdsuse ja inimeste ekspluateerimise algena. Marx leidis, et kapitalism on maailmasüsteemina selline jõud, mida tuleb mõista pigem globaalsetes kui lokaalsetes terminites. See tähendas seda, et nn emantsipatsioon oli globaalne projekt.&lt;ref name=&quot;3ikgP&quot; /&gt; Marx väitis vastupidi liberaalidele, et emantsipatsioon ei ole kõigest poliitiline protsess, mis ei puuduta mitte kuidagi majanduslikke ebavõrdsusi. 
Marx on mõjutanud mitmeid kaasaegseid rahvusvaheliste suhete teoreetikuid. Põhilised Marxi ideed, millest lähtutakse:
* Ajalugu ei puuduta niivõrd linnriikide, impeeriumite ja rahvusriikide tõuse ja languseid, vaid ennekõike klassikonflikti. Klassikonflikt on majandusliku moderniseerumise tulemus. Moderniseerumise tagajärjena sai valitsevaks kapitalistlik majandus, mida iseloomustavad börsiturg, tööjõud kui tarbeese ning privaatomandusse kuuluvad tootmisvahendid. Need tegurid toovad omakorda kaasa kindlad poliitilised, sotsiaalsed ja kultuurilised efektid.
* Paljude ekspluateerimine väheste poolt.
* Kapitalism on osa maailma ajaloolisest protsessist, mis on läbiimbunud kokkupõrkavatest vasturääkivustest ja sisemistest pingetest. Seda saab lahendada ainult sotsialistlikule tootmismudelile üleminekuga. 
* Ühiskonda ei tule mitte uurida selle üksikuid osasid eraldi vaadates, vaid tervikuna. Ühiskonna uurimiseks peab olema teadlik sellest, kuidas ühiskonna eri osad vastastikuseid seoseid moodustavad.&lt;ref name=&quot;njCl9&quot; /&gt;

Sellegipoolest on ajalugu näidanud, et rahvusvaheliste suhete marksistlikud teooriad, nende hulgas[[Vladimir Lenin]]i imperialismi, samuti mitmed keskus-perifeeria ja maailmasüsteemi analüüsi teooriad on osutunud mitterahuldavaks.&lt;ref name=&quot;XVZDV&quot; /&gt;

=== Edward Hallett Carr === 
[[Edward Hallett Carr]] oli marksistlik ajaloolane. Teda peetakse üheks mõjukamaks liberaalse internatsionaalsuse kriitikuks. Carri arusaam rahvusvaheliste suhete teooriast on marksistlike algetega, kuna see rõhutab materiaalsete hüvede nappust ja väidet, et seadused ja moraalsus teenivad domineerivate gruppide huve. 1939. aastal ilmus tema teos &quot;The Twenty Years Crisis&quot;, mis sisaldas uusi arusaamu ja sõnavara rahvusvaheliste suhete mõistmiseks.

Liberaalsele internatsionalismile omistas Carr seal tähenduse &quot;utopism&quot;. See vastandus Carri enda lähenemisele, mida ta ise nimetas &quot;realismiks&quot;. Carri arusaama kohaselt on liberaalsel doktriinil, mille kohaselt on rahvusvahelised huvid harmoneeritud, olulisi puudujääke. See doktriin jätab märkamata selle, et rahvusvahelistele suhetele on omane rikaste ja vaeste tegutsejate vaheline konflikt. Maailmale on omane vajalike asjade ja ressursside nappus. Need, kellel vajalik olemas on, tahavad seda endale hoida. Seega toetavad nad &quot;seaduse ja korra&quot; poliitikaid. Need, kellel puudub vajalik, ei austa nii suurel määral seadusi. See on Carri arvates ka loomulik, kuna just [[seadus]] hoiab vaeseid tegutsejaid seal, kus nad on.

Carri arvates peabki rahvusvaheline poliitika selle situatsiooni mõistmisele tuginema. On utoopiline mõelda, et vaeseid tegutsejaid on võimalik suunata arusaamisele, mille kohaselt peaksid nad moraalselt ja õiguslikult käituma. Realistlik on mõelda hoopis seda, et rikaste ja vaeste vahelise olemusliku konfliktiga tuleb toime tulla, mitte sellest mööda vaadata. 
 
Carri vaated said laialdase tunnustuse osaliseks pärast [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] liberaalsele internatsionalismile toetuvate eesmärkide ebaõnnestumist. Carri realistlikku seletust rahvusvahelistele suhetele peeti kooskõlalisemaks ja kohasemaks.&lt;ref name=&quot;bU80S&quot; /&gt;

=== Raúl Prebisch ===

Strukturalismi-ideede võtmeedendajaks peetakse [[Argentina]] majandusteadlast [[Raúl Prebisch]]it, kes oli mõjutatud Marxi poliitökonoomia käsitlusest. Prebisch lükkas aga tagasi eelduse, mille kohaselt imperialism tooks kaasa kapitalistliku industrialiseerimise arengumaades. Selles osas oli Prebisch mõjutatud marksistlikust majandusteadlasest [[Paul Baran]]ist. Baran väitis, et monopoolne kapitalism ei täitnud 20. sajandi keskpaigaks enam progresseeruvat rolli. Arengumaade industrialiseerimist hoiti tagasi selleks, et säilitada kapitalismi keskuste monopoolsed kasumid.

Prebischi eesmärk oli seega leida mehhanism, mille abil kapitalistlikud keskused takistasid perifeerial arenemast. Mehhanism oli järgmine: arengumaades toodeti enamjaolt esmakaupu (toitu, toorainet), mis seejärel vahetati arenenud maadest toodetavate tööstuskaupade vastu. Prebischi järgi näitab pikaajaline trend aga seda, et esmakaupade väärtus väheneb ja tootjate vaheline konkurents suureneb. Järelikult väheneb ka võimalus tööstuskaupade soetamiseks, ent vajadus nende järele järgib tõusvat trendi. Tööstust iseloomustab pidev toodete arendamine ja tehnoloogiline innovatsioon. Agrikultuurile ei ole aga omane järsk tootlikkuse kasv ning turunõudlus on piiratud.&lt;ref name=&quot;aRUw3&quot; /&gt;

=== Robert Cox ===

[[Robert W. Cox]] on tuntud neo-marksistlik poliitökonoomia analüütik. Coxi teooriasse on kätketud nn ajalooliste struktuuride kontseptsioon, mis tähistab mingit konkreetset jõudude konfigureeringut. Viimane koosneb kolmest vastastikmõju omavast jõudude kategooriast: materiaalsetest võimetest, ideedest ja institutsioonidest. Seejärel paigutatakse ajaloolised struktuurid kolmele tasandile:

# ''sotsiaalsed jõud'' – kapitalistliku tootmise protsess. See aspekt kirjeldab kapitalistliku majanduse arengutaset paigutatuna globaalsele skaalale; 
# ''riigivormid'' – kirjeldab viise, kuidas riigid muutuvad sotsiaalsete jõudude ja kapitalistlike arengute vastasmõju tulemusena; 
# ''maailmakorrad'' – rahvusvaheliste suhete olemasolev korraldus, sh suuremate riikide omavahelised suhted, rahvusvahelise õiguse korraldus ning rahvusvahelised institutsioonid.

Coxi teooria käsitleb poliitika ja majanduse keerukat vastastikmõju (s.o sotsiaalsete jõudude, riigivormide ja maailmakordade vastastikune toime). Teooria ülesanne on uurida välja see, missuguseks kujunevad need vastastikmõjud käesolevas ajaloofaasis:
* Kapitalismi sotsiaalsed jõud on kaasatud intensiivsesse majandusliku globaliseerumise protsessi (tootmine ja [[migratsioon]] lõunast põhja internatsionaliseeritakse). Globaliseerumine on juhitud turujõududest, ent Cox leiab, et uued, globaliseerumise suhtes kriitilised sotsiaalsed liikumised tugevnevad ning algatavad sellega uue ajaloofaasi.
* Riigivormide osas on suuri lahknevusi, kuna eri riigid suhestuvad globaalse poliitökonoomiaga erinevalt. Riigid võistlevad eeliste nimel, eeldades samal ajal, et ülemaailmne majanduse integreerumine on vältimatu. Riikide jaoks kujuneb oluliseks mitteterritoriaalne võim; võitlus toimub ülemaailmsete turgude ja majanduslike võimaluste eest. Riigiüleste korporatsioonide ja kodanikuühiskonna organisatsioonide tegutsemine suureneb.
* Maailmakorra pikaajaline suundumus viitab Ameerika Ühendriikide globaalse võimu asendumisele. Selleks näeb Cox mitut võimalust. Esiteks on reaalne konfliktsete võimukeskuste mudel, mis kujuneb Euroopa Liidu, Hiina ja Jaapani vahel. Teiseks on võimalik posthegemoonne kord, mille puhul riigid lepiksid kokku rahulikku koostööd tagavates reeglites ja normides.&lt;ref name=&quot;7EKvD&quot; /&gt;

== Strukturalism ==
Strukturalism on marksistlik rahvusvaheliste suhete üldine teooria, mis püüab seletada seda, kuidas maailm tervikuna toimib. Teisalt on strukturalism oma päritolult ka n-ö lõunamaine teooria, mis on orienteeritud ennekõike arengumaade probleemide lahendamisele ja huvide edendamisele. Strukturalism rahvusvahelistes suhetes kujutab endast kogumikku teooriatest, mis arendati välja 1950.–1970. aastatel, et selgitada Kolmanda Maailma ehk [[arengumaa|vähearenenud riikide]] poliitilist ja majanduslikku allumist arenenud riikidele. Nende alla kuuluvad sõltuvusteooria, keskus-perifeeria analüüs ja maailmasüsteemi analüüs. Nende lähenemiste ühiseks jooneks on idee, et arengumaad ja arenenud maad on üksteisega strukturaalses suhtes: mõlemad piirkonnad on osa struktuurist, mis määrab ära omavahelise suhtluse seaduspärasused.

=== Maailmasüsteemi analüüs ===
[[Pilt:Immanuel_Wallerstein.2008.jpg|pisi|Immanuel Wallerstein]]
Analüüsimehhanismi tuntuima versiooni rajajaks on [[Immanuel Wallerstein]]. Wallersteini käsituses tähistab maailmasüsteem unifitseeritud ala, mida iseloomustavad kindlad majanduslikud ja poliitilised struktuurid – need on ka omavahelises sõltuvuses.
Ajaloos on eksisteerinud kahte peamist tüüpi maailmasüsteeme: maailmaimpeeriumid ja maailmamajandused. 
* Maailmaimpeeriumides, näiteks Rooma impeeriumis, on poliitiline ja majanduslik kontroll koondatud ühtsesse keskusse.
* Maailmamajandused on seotud ühise tööjaotuse kaudu, kuid poliitiline kontroll ja autoriteet on detsentraliseeritud.

Wallersteini järgi rajati kapitalistlik maailmamajandus 16. sajandil. See põhines rahvusvahelisel tööjaotusel, mis ajapikku laienes kõikidesse maailma osadesse. Tööjaotuse tulemusena toimus spetsialiseerumine. Vastavalt spetsialiseeritud aladele on ka kapitalistlik maailmamajandus ehitatud hierarhilisele alusele, mis koosneb tuumast, perifeeriast ja poolperifeeriast.

* Tuum – arenenud ja komplekssed majandustegevused, mida kontrollib põline keskklass. Need piirkonnad on ajalooliselt olnud seotud panganduse, tootmise, tehnoloogiliselt arendatud agrikultuuriga ja laevaehitusega.
* Perifeeria – hierarhia kõige alumine osa. Toodetakse toorainet (puitu, suhkrut jms). Industriaalne tegevus on väike ning toimub enamasti tuumriikide kapitalistlike välistegutsejate kontrolli all.
* Poolperifeeria – majanduslikult segunenud alad, paiknevad hierarhias tuuma ja perifeeria vahel.

Iga sellise piirkonna klassistruktuur erineb vastavalt sellele, kuidas on selle domineeriv klass seotud maailmamajandusega. Tööjõu jaotus ühelt poolt nõuab ja teiselt poolt suurendab regioonidevahelist ebavõrdsust. Perifeeriariigid on nõrgad, kuna nad ei suuda oma saatust kontrollida. Tuumriigid domineerivad nii poliitiliselt, majanduslikult, kui ka sõjaliselt ning riigi peamiseks funktsiooniks on seejuures tagada kapitalistliku tootmisviisi säilimine.&lt;ref name=&quot;hMiTD&quot; /&gt;

Kapitalistliku maailmamajanduse põhimehhanism on ''ebavõrdne vahetus'', mida tugevad riigid saavad nõrkadele riikidele peale suruda. Siin on keskseks terminiks ''majanduslik lisaväärtus'', mis kantakse perifeeriast üle tuumriigile. See lisaväärtus omistatakse madalapalgalistelt, madala tuluga tootjatelt perifeerias kõrgepalgaliste ja suure tuluga tootjatele tuumriigis. Kapitalism hõlmab seega kogu maailmamajanduse lisaväärtuste omistamist tuumriikidele.
Ebavõrdse vahetuse juures on oluline roll poolperifeerial. Viimane saab tekitada poliitilist stabiilsust seeläbi, et käitub n-ö puhvrina perifeeria ja tuuma vahel. Selline maailmamajandus pole iseloomult täielikult staatiline – süsteemiosas võivad muutuda perifeeriast poolperifeeriaks, poolperifeeriast tuumaks ja vastupidi. Kapitalistlik süsteem enda loomuselt aga ei muutu – see jääb tahes-tahtmata tuuma, poolperifeeria ja perifeeria hierarhiaks, mida iseloomustab ebavõrdne vahetus.&lt;ref name=&quot;bUkjo&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;84FGj&quot;&gt;Robert H. Jackson, Georg Sørensen. 2007. Introduction to international relations: theories and approaches. Oxford University Press. Pp 185–187, 191.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3ikgP&quot;&gt;Robert H. Jackson, Georg Sørensen. 2007. Introduction to international relations: theories and approaches. Oxford University Press.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;njCl9&quot;&gt;Paul R. Viotti. Mark V. Kauppi. International Relations Theory. Realism, Pluralism, Globalism. Macmillan Publishing Company. Pp 451–451.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XVZDV&quot;&gt;Chris Brown. Kirsten Ainley. 2005. Understanding International Relations. Palgrave Macmillan. Pp 6, 26–27, 54–55, 61–68, 108–112, 138–139, 150–156, 161–170, 188, 187–188.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bU80S&quot;&gt;Chris Brown. Kirsten Ainley. 2005. Understanding International Relations. Palgrave Macmillan. Pp 6, 26–29, 33, 38–39, 44, 205.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aRUw3&quot;&gt;Chris Brown. Kirsten Ainley. 2005. Understanding International Relations. Palgrave Macmillan. Pp 152–153, 159, 162&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7EKvD&quot;&gt;Robert H. Jackson, Georg Sørensen. 2007. Introduction to international relations: theories and approaches. Oxford University Press. Pp 188–189.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hMiTD&quot;&gt;Paul R. Viotti. Mark V. Kauppi. International Relations Theory. Realism, Pluralism, Globalism. Macmillan Publishing Company. Pp 459–460.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bUkjo&quot;&gt;Robert H. Jackson, Georg Sørensen. 2007. Introduction to international relations: theories and approaches. Oxford University Press. Pp 189–191.&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* Benton, Lauren. 1996. From the World-Systems Perspective to Institutional World History: Culture and Economy in Global Theory. Journal of World History. 7(2). pp 261–295.
* Smith, Hazel. 1994. Marxism and International Relations. – Groom and Light. ''Contemporary International Relations''.
* Halliday, Fred. 1994. Rethinking International Relations. Palgrave Macmillan.

[[Kategooria:Rahvusvahelised suhted]]</text>
      <sha1>i6x0yx2jura19gzsapf99emjs7wl168</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Stanisław Mikołajczyk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>275620</id>
    <revision>
      <id>7205150</id>
      <parentid>4758242</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T11:54:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7205150</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="820" sha1="922vnezptodmv6id1fv8o4vu13nxy8g" xml:space="preserve">[[Pilt:Mikolajczyk.jpg|pisi|Stanisław Mikołajczyk]]
'''Stanisław Mikołajczyk''' ([[18. juuli]] [[1901]] [[Dorsten]] – [[13. detsember]] [[1966]] [[Washington]]) oli Poola poliitik.

[[14. juuli]]st [[1943]] kuni [[24. november|24. novembrini]] [[1944]] oli ta [[Poola peaminister]] eksiilis.&lt;ref&gt;[http://www.porta-polonica.de/en/node/191#body-place Stanisław Mikołajczyk] Porta Polonica&lt;/ref&gt;

[[1945]]. aastal pöördus ta Poolasse tagasi ja sai Nõukogude Liidu okupeeritud Poola peaministri asetäitjaks, kuid [[1947]]. aastal läks uuesti eksiili.&lt;ref&gt;[http://spartacus-educational.com/POLmikoljczyk.htm Stanislaw Mikolajczyk] Spartacus Educational&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Mikołajczyk, Stanisław}}
[[Kategooria:Poola peaministrid]]
[[Kategooria:Sündinud 1901]]
[[Kategooria:Surnud 1966]]</text>
      <sha1>922vnezptodmv6id1fv8o4vu13nxy8g</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sèvresi portselanivabrik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>276932</id>
    <revision>
      <id>7204988</id>
      <parentid>7008879</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T07:35:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <comment>/* Vaata ka */</comment>
      <origin>7204988</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="521" sha1="fe8bodkcva01txh6cccnxne550cn0cp" xml:space="preserve">[[Pilt:Sèvres Clodion vase.jpg|pisi|Vaas 1817. aastast]]
'''Sèvres'i portselanivabrik''' on [[portselan]]esemeid valmistav ettevõtte [[Prantsusmaa]]l [[Sèvres]]'is. 

Ettevõtte asutas [[Madame de Pompadour]] [[1756]]. aastal. Vabrikus on töötanud mitmed tuntud kunstnikud, teiste seas [[Auguste Rodin]].

== Vaata ka ==
* ''[[Rose Pompadour]]''
* [[Sèvresi rahu]]

== Välislingid ==
*[http://www.sevresciteceramique.fr Koduleht]

[[Kategooria:Hauts-de-Seine'i departemang]]
[[Kategooria:Prantsusmaa ettevõtted]]</text>
      <sha1>fe8bodkcva01txh6cccnxne550cn0cp</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204995</id>
      <parentid>7204988</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T08:06:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7204995</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1622" sha1="mhy0kop1rtp4l6bphz5ttpdk0wscx8r" xml:space="preserve">[[Pilt:Sèvres Clodion vase.jpg|pisi|Vaas 1817. aastast]]
'''Sèvres'i portselanivabrik''' (prantsuse Manufacture nationale de Sèvres) on [[Prantsusmaa]] riiklik [[portselan]]imanufaktuur [[Sèvres]]'i linnas. Seda peetakse üheks Euroopa tähtsamaks kunstportselani valmistajaks.

Manufaktuuri eelkäija rajati [[1740]]. aastal [[Vincennes]]'i. [[1756]]. aastal viidi tootmine [[Madame de Pompadour]]i toetusel üle Sèvres'i, mille järgi ettevõte sai oma nime. Kolm aastat hiljem läks manufaktuur kuningas [[Louis XV]] omandusse ning sellest kujunes Prantsuse kuningakoja ametlik portselanitootja. Esialgu valmistati pehmeportselani, kuid pärast [[kaoliin]]imaardla avastamist [[Limoges]]'i lähedal 1768. aastal hakati tootma ka kõvaportselani.

Sèvres'i portselan on tuntud kõrge kvaliteedi, peene maalingu ja rikkaliku värvikasutuse poolest. Manufaktuuris on valmistatud [[lauanõu]]sid, [[vaas]]e, [[kujuke]]si ja muid tarbe- ning kunstiesemeid. Selle toodang mõjutas oluliselt Euroopa portselanikunsti arengut 18. ja 19. sajandil.

Manufaktuuris on töötanud või sellega koostööd teinud mitmed tuntud kunstnikud, sealhulgas [[Auguste Rodin]], kes oli aastatel 1900–1917 seal kunstiline nõustaja.

Tänapäeval kuulub Sèvres'i portselanivabrik Prantsuse riigile ning tegutseb koos riikliku keraamikamuuseumiga ([[Cité de la céramique – Sèvres et Limoges]]).

== Vaata ka ==
* ''[[Rose Pompadour]]''
* [[Sèvresi rahu]]

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
*[http://www.sevresciteceramique.fr Koduleht]

[[Kategooria:Hauts-de-Seine'i departemang]]
[[Kategooria:Prantsusmaa ettevõtted]]</text>
      <sha1>mhy0kop1rtp4l6bphz5ttpdk0wscx8r</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204997</id>
      <parentid>7204995</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T08:10:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7204997</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1875" sha1="168ch91v2kiodpxy8vh3gvop0t1hhl7" xml:space="preserve">[[Pilt:Sèvres Clodion vase.jpg|pisi|Vaas 1817. aastast]]
'''Sèvres'i portselanivabrik''' (prantsuse Manufacture nationale de Sèvres) on [[Prantsusmaa]] riiklik [[portselan]]imanufaktuur [[Sèvres]]'i linnas. Seda peetakse üheks Euroopa tähtsamaks kunstportselani valmistajaks.

Manufaktuuri eelkäija rajati [[1740]]. aastal [[Vincennes]]'i.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Boutique de Sèvres |url=https://boutique.sevresciteceramique.fr/gb/page/the-history |vaadatud=2026-07-31 |väljaanne=Boutique de Sèvres |keel=briti inglise}}&lt;/ref&gt; [[1756]]. aastal viidi tootmine [[Madame de Pompadour]]i toetusel üle Sèvres'i, mille järgi ettevõte sai oma nime.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Kolm aastat hiljem läks manufaktuur kuningas [[Louis XV]] omandusse ning sellest kujunes Prantsuse kuningakoja ametlik portselanitootja.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Esialgu valmistati pehmeportselani, kuid pärast [[kaoliin]]imaardla avastamist [[Limoges]]'i lähedal 1768. aastal hakati tootma ka kõvaportselani.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Sèvres'i portselan on tuntud kõrge kvaliteedi, peene maalingu ja rikkaliku värvikasutuse poolest. Manufaktuuris on valmistatud [[lauanõu]]sid, [[vaas]]e, [[kujuke]]si ja muid tarbe- ning kunstiesemeid. Selle toodang mõjutas oluliselt Euroopa portselanikunsti arengut 18. ja 19. sajandil.

Manufaktuuris on töötanud või sellega koostööd teinud mitmed tuntud kunstnikud, sealhulgas [[Auguste Rodin]], kes oli aastatel 1900–1917 seal kunstiline nõustaja.

Tänapäeval kuulub Sèvres'i portselanivabrik Prantsuse riigile ning tegutseb koos riikliku keraamikamuuseumiga ([[Cité de la céramique – Sèvres et Limoges]]).

== Vaata ka ==
* ''[[Rose Pompadour]]''
* [[Sèvresi rahu]]

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
*[http://www.sevresciteceramique.fr Koduleht]

[[Kategooria:Hauts-de-Seine'i departemang]]
[[Kategooria:Prantsusmaa ettevõtted]]</text>
      <sha1>168ch91v2kiodpxy8vh3gvop0t1hhl7</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204999</id>
      <parentid>7204997</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T08:13:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7204999</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1886" sha1="11rllbe6zyv24ub9u9zwam8qgfcxq5w" xml:space="preserve">[[Pilt:Sèvres Clodion vase.jpg|pisi|Vaas 1817. aastast]]
'''Sèvres'i portselanivabrik''' ([[prantsuse keel]]es Manufacture nationale de Sèvres) on [[Prantsusmaa]] riiklik [[portselan]]imanufaktuur [[Sèvres]]'i linnas. Seda peetakse üheks Euroopa tähtsamaks kunstportselani valmistajaks.

Manufaktuuri eelkäija rajati [[1740]]. aastal [[Vincennes]]'i.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Boutique de Sèvres |url=https://boutique.sevresciteceramique.fr/gb/page/the-history |vaadatud=2026-07-31 |väljaanne=Boutique de Sèvres |keel=briti inglise}}&lt;/ref&gt; [[1756]]. aastal viidi tootmine [[Madame de Pompadour]]i toetusel üle Sèvres'i, mille järgi ettevõte sai oma nime.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Kolm aastat hiljem läks manufaktuur kuningas [[Louis XV]] omandusse ning sellest kujunes Prantsuse kuningakoja ametlik portselanitootja.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Esialgu valmistati pehmeportselani, kuid pärast [[kaoliin]]imaardla avastamist [[Limoges]]'i lähedal 1768. aastal hakati tootma ka kõvaportselani.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Sèvres'i portselan on tuntud kõrge kvaliteedi, peene maalingu ja rikkaliku värvikasutuse poolest. Manufaktuuris on valmistatud [[lauanõu]]sid, [[vaas]]e, [[kujuke]]si ja muid tarbe- ning kunstiesemeid. Selle toodang mõjutas oluliselt Euroopa portselanikunsti arengut 18. ja 19. sajandil.

Manufaktuuris on töötanud või sellega koostööd teinud mitmed tuntud kunstnikud, sealhulgas [[Auguste Rodin]], kes oli aastatel 1900–1917 seal kunstiline nõustaja.

Tänapäeval kuulub Sèvres'i portselanivabrik Prantsuse riigile ning tegutseb koos riikliku keraamikamuuseumiga ([[Cité de la céramique – Sèvres et Limoges]]).

== Vaata ka ==
* ''[[Rose Pompadour]]''
* [[Sèvresi rahu]]

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
*[http://www.sevresciteceramique.fr Koduleht]

[[Kategooria:Hauts-de-Seine'i departemang]]
[[Kategooria:Prantsusmaa ettevõtted]]</text>
      <sha1>11rllbe6zyv24ub9u9zwam8qgfcxq5w</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kategooria:Spordikoolid</title>
    <ns>14</ns>
    <id>278319</id>
    <revision>
      <id>7204863</id>
      <parentid>6528738</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T18:09:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Spordiklubid]]; lisatud [[Kategooria:Spordiorganisatsioonid]]</comment>
      <origin>7204863</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="127" sha1="iuint851yhmqegx31bf8vebrkvpyqvd" xml:space="preserve">[[Kategooria:Koolid]]
[[Kategooria:Sport|Koolid]]
[[Kategooria:Huvikoolid ja huviringid]]
[[Kategooria:Spordiorganisatsioonid]]</text>
      <sha1>iuint851yhmqegx31bf8vebrkvpyqvd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rasmus, Pontus ja Lontu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>279042</id>
    <revision>
      <id>7204887</id>
      <parentid>6954844</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T19:27:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sillerkiil</username>
        <id>58396</id>
      </contributor>
      <origin>7204887</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11459" sha1="jlw3zl503ozcjqggsb2wew41a3trl7l" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=august}}
{{Raamatu info
| autor = [[Astrid Lindgren]]
| illustraator = [[Eric Palmquist]]
| riik          = {{PisiLipp|Rootsi}}
| keel          = [[rootsi keel|rootsi]]
| orig_tiitel   = [[Rasmus, Pontus och Toker]]
| avald_kuup = [[1957]]
| tõlge         = [[Vladimir Beekman]]
| ee_avald_kuup = [[1967]]
| lehekülgi  = 240 (1967); 
191 (1999)
}}
[[Fail:Stig_Olin_in_Filmjournalen_1947.jpg|pisi|Näitleja, laulja ja teatridirektor [[Stig Olin]] lavastas 1956. aastal Lindgreni raamatu põhjal samanimelise filmi&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Rasmus, Pontus och Toker (1956) ⭐ 5.9 {{!}} Family, Crime |url=https://www.imdb.com/title/tt0049658/ |keel=en-US |vaadatud=2026-07-30}}&lt;/ref&gt; (pilt ajakirjast Filmjournalen 1947. aastal)]]
'''&quot;Rasmus, Pontus ja Lontu&quot;''' on [[rootsi]] lastekirjaniku [[Astrid Lindgren]]i 20. raamat. Lugu on ilmunud ka kogumikus &quot;[[Rasmuste raamat]]&quot;, kus on lisaks &quot;[[Hulkur Rasmus]]&quot; ning &quot;[[Kalle Blomkvist ja Rasmus]]&quot;. Kolmel Rasmusel pole omavahel midagi ühist peale eesnime, ei tegelased ega kohad ole seotud.

See on lugu 11-aastasest Rasmusest, kes asutab oma õe häbist päästmiseks koos sõber Pontusega Armastuse Ohvrite Päästesalga, kuid raamat lõppeb ootamatult sellega, et nad aitavad hõbedavargaid kinni võtta. 

==Sisukokkuvõte==
Raamatu tegevus toimub Rootsi väikelinnas [[Västanvik]]is. Peategelane on 5. klassi poiss Rasmus, kes satub koos oma sõbra Pontuse ja koer Lontuga ootamatult hõbedavaraste jälgedele. Esimestes peatükkides veedavad poisid aega [[Lõbustuspark|tivolit]] külastades ja kohtavad seal kuulsat [[mõõganeelaja]]t Alfredot. Poistel on raha peaaegu otsas ja lootuses siiski mõõganeelajat näha küsib Pontus: &quot;Öelge, onu, kas me ei saaks poole hinnaga sisse, kui lubame, et vaatame üheainsa silmaga?&quot; Seda neile siiski ei lubata ja Rasmuse algatusel roomavad nad katteääre alt telki etendust vaatama. Seal lähevad nad aga lollitamisega liiale ja Alfredo märkab neid. Poisid põgenevad ja kohtuvad vorstisabas tundmatu mehega, kes küsib Alfredo telgi asukohta. Vankrite vahel jalutades satuvad nad taas Alfredo vaatevälja. Nüüd on temaga liitunud ka tundmatu nimega Ernst. Alfredo üritab poisse kätte saada, kuid komistab pesukausi taha ning Rasmus ja Pontus jooksevad minema. 

Neljandas peatükis saab Rasmus teada, et tema õde Trips on õnnetu, kuna Joakim jättis ta maha. Nimelt oli teinegi poiss, Jan, Tripsust sisse võetud ja suudles tüdrukut ootamatult. Joakim aga nägi seda ja arvas, et Jan suudleb tüdrukut tema soovil. Nüüd on Trips ilma poisist, kellesse ta on hullupööra armunud, ja kardab sattuda väljamüügikataloogi. Joakimil on selline album, kuhu ta kleebib oma endiste pruutide pildid, et nad &quot;odavalt maha müüa&quot;. Rasmus otsustab oma õe sellest häbist päästa ja asutab koos Pontusega Armastuse Ohvrite Päästesalga. Nende plaan on hiilida öösel Joakimi majja ja varastada temalt väljamüügikataloog koos Tripsu pildiga. 

Poisid hiilivad keldri kaudu Joakimi koju ja saavad kätte väljamüügikataloogi. Nad kuulevad majas samme ja ronivad akna kaudu välja. Tänavale jõudnud ja oma saaki uurides avastavad nad, et Tripsu pilti kataloogis ei ole. Nad ronivad tagasi Joakimi juurde, leiavad pildi rahakotist ja hakkavad taas alla ronima. Redelil kükitades näevad nad aga hõbedavargaid keldriakna kaudu koos Joakimi isa hõbedaga lahkumas. Poisid jälitavad vargaid tivoli vankriteni. Varasteks on mõõganeelaja Alfredo ja tema sõber Ernst. Just siis, kui poisid plaanivad politsei kutsuda, tuleb jooksuga Rasmuse koer Lontu, kes nad oma haukumisega reedab. Sulid olid Rasmust ja Pontust majas näinud, kuid olid selle hetkeni veendunud, et poisid ei tea neist midagi. Nüüd lärmi peale välja tulles leiavad nad akna tagant pisikesed nuuskurid ja püüavad nad kinni. Ernst ütleb, et kui poisid midagi välja räägivad, lööb ta Rasmuse koera maha. Kui nad aga vait on, saab ta Lontu tagasi niipea, kui nad on hõbeda maha müünud ja jalga lasknud.

Pontuse ettepanekul luuravad nad tivoli ees põõsastes, et näha, kuhu Lontu viiakse. Nad jälitavad Alfredot ja tema naist Bertat ning selgub, et nood suunduvad Pontuse kodu poole, tema naabrinaise proua Anderssoni keldrisse. Juttude põhjal saavad nad aru, et proua Andersson, kes on parajasti haiglas, on Berta õde. Pontusel on keldri võti, mille proua Andersson talle koristamas käimiseks andis. Selgub, et keldris pole mingit koera, küll aga on seal varastatud hõbe. Järgmisel päeval otsustab Rasmus pättide tagant hõbeda ära varastada ja asendab selle vanarauaga. Kott on küll plommiga kinni pitseeritud, kuid poisid lõikavad koti põhja katki ja õmblevad selle pärast kinni. Parajasti tuleb Ernst koos Alfredoga varandust kontrollima, kuid poistel õnnestub napilt vaateväljast kaduda. 

Lontu kättesaamise kohaks määratakse eemalseisev talu. Sinna jõudnud Alfredo teatab, et paneb poisid ööseks luku taha ja näitab neile, et Lontu on maja kõrval keldris. Hommikul peab Berta tulema neid välja laskma. See annab sulidele võimaluse ilma temata lahkuda. Poisid aga põgenevad majast oma pükstest tehtud köie abil, mida mööda nad teise korruse aknast välja ronivad. Seejärel võtavad nad Lontu kaasa ja tormavad politseisse Rasmuse isa juurde. Politseinikud käivad välja plaani – röövlid jalutavad ise otse politseijaoskonda, arvates, et sinna pani Rasmus nende tagant sissevehitud varanduse. Raamat lõpeb kevadpeoga, kus Trips ja Joakim ära lepivad. Poisid vaatavaid armunuid ja Rasmus rahustab Pontust: &quot;Ei, ole päris kindel, meie ei saa mitte k u n a g i niisuguseks!&quot;

==Tegelased==
* '''[[Rasmus Persson]]''' on raamatu peategelane. Ta on 11-aastane, siniste silmade ja [[tedretähn]]idega poiss. 
* '''[[Pontus Magnusson]]''' on Rasmuse parim sõber ja klassivend, kes nakatub Rasmuse ideedest ning on kõiges tema ustav kaaslane.
* '''Lontu''' on Rasmuse traatkarvaline [[taks]], kes tahaks peremehega kõikjale kaasa minna ja magab ta kaisus. Rasmuse arvates on ta maailma parim koer, kuigi ta nõuab igal hommikul kell seitse jalutuskäiku. 
* '''Patrik Persson''' on Rasmuse isa, kes töötab politseinikuna. Ta on oma pere üle uhke, alati rõõmsameelne ja kiidab kõigile, kes kuulda tahavad, et tema poeg on kõigi õpetajate lemmik.
* '''Gullan Persson''' on Rasmuse ema, kes on armastav ja kindlameelne. Tema sõna maksab perekonnas, see tähendab ka seda, et Rasmus oma koolitükkide õppimisest ei pääse. 
* '''Patricia Persson''' ehk Trips on Rasmuse vanem õde, kes mängib kooliansamblis Pling Plong Players kitarri. Ta on rõõmsameelne noor tüdruk, kelle kohta isa ütleb, et ta tõuseb voodist, laul suul, ja kes ei pea paljuks oma väikevenda tänaval kallistada. Tripsu tunneb tänaval ära tema blondi hobusesaba ja naerulohkude järgi. Ta on üldiselt populaarne tüdruk, kes vahetab oma poisse tavaliselt igas veerandis, kuni armub lootusetult Joakim von Renckenisse.
* '''Joakim von Rencken''' on paruni poeg, üks kooli populaarsematest poistest. Joakimil on tumedad lokkis juuksed ja tumedad silmad, ta mängib kitarri ning on võimlemises esimene. 
* '''Parun von Rencken''' on linnakese rikkaim mees, kel ei ole naist, ainult üksainus poeg. Ta on heatahtlik mees, kes on tuntud oma silmapaistva hõbedakogu poolest.
* '''[[Mõõganeelaja Alfredo]]''' on Västanvikisse sõitnud tivoli mõõganeelaja, kes oli väidetavalt esinenud kõigis [[Euroopa]] pealinnades. Ta on jõulise keha, punetava näo, mustade metsikult sagris juuste ja mustade vurrudega mees. Hiljem osutub ta üheks sulidest. Talle meeldib luiskelugusid rääkida ja ta hindab oma nalju kõrgelt.
* '''Väike Berta''' on jupsakas naine, Alfredo kaasa. Ta on kärsitu ja käreda olekuga ning Alfredo sõnul kasib üht meest isegi liiga hästi. Berta armastab enda ümber ilu ning kaunistab oma vankrit päevatekkide ja vaasitorgatud sireliokstega. Alfredo on tema kamandamisest ja kasimisest siiski tüdinud ja kavatseb temast pettusega lahti saada.
* '''Ernst''' on sulide kamba kolmas liige, suure inetu suu ja kalgi olekuga mees. Ta on suurlinliku välimusega, kaabu hooletult kuklas, ja närvilise olekuga. Rasmus ja Pontus kohtasid teda esimest korda vorstisabas, kus ta trügis poistest ette ega öelnud vorstimüüjale isegi aitäh. Ernsti iseloomustatakse korduvalt sõnadega &quot;sul on nõrgad närvid&quot; ja &quot;sa oled umbusklik nagu vana kits&quot;. Tema tuli selle peale, et Rasmust Lontuga ähvardada, vahetades koera hõbeda vastu. Oma paranoilisuses nõudis ta hõbedakotile ka plommi peale, et keegi kaaslastest omade tagant varastada ei saaks.
* '''Proua Andersson''' on Pontuse naaber Täitapunõmme kõige kõrgemalt alalt Puusepamäelt. Pontuse arvates meenutas kaklusest paistes huulega Rasmus just proua Anderssoni. Hiljem selgub, et proua Andersson on röövlikamba liikme Berta õde, ja ajal, mil tädike on murtud jalaluuga haiglas, kasutavad vargad tema keldrit peidupaigana. Proua Anderssoni ja Berta ühine lapsepõlvekodu oli Niidutalu, kuhu Alfredo pani luku taha Pontuse ja Rasmuse ning peitis ka Lontu. Proua Andersson ise ei tea oma õe tegudest midagi, tema on usaldanud oma keldrivõtme Pontusele, et too seda tema äraolekul koristaks.
* '''Magister Fröberg''' on Rasmuse matemaatikaõpetaja. Ta on tuntud [[iroonia]] poolest ja tema on Rasmuse lemmikõpetaja. Pontust kutsub ta järjekindlalt vend Pontuseks. Olles lehest lugenud Rasmuse ja Pontuse rollist varaste kinnipüüdmisel, annab ta kevadpeol neile jäätiseraha.
* '''Magister Hellgren''' on Rasmuse looduslooõpetaja, kelle tunniks õppis Rasmus selgeks, et lehmal on neli magu: vats, võrkmik, kordmagu, libemagu. 
* '''Proua Enoksson''' on väikelinnakese daam, kes peab [[kanaarilind]]u, kes pidevalt kodust ära lendab ja on kohaliku politsei peamine tööallikas. Ühel päeval aitasid Rasmus, Pontus ja Sverre proua Enokssonil üle tänava minna. Neid läks vaja tervelt kolme, kuna poolel teel proua Enoksson ehmus ühest autost ja tagasi tormata üritades oleks peaaegu auto alla jäänud.
* '''Elin Gustavsson''' peab kondiitriäri aadressil Suur tänav 13. Sealt tõi Alfredo poistele vahukooretordi – et nad luku taha panduna nälga ei sureks, nagu ta ise kommenteeris.
* '''Mariann Dahlmann''' on valgepäine plika, kes elab Rasmuse lähedal ja kellel on taksikoer Tessa. Lontu armastab hommikusi kohtumisi Tessaga samavõrd, kui Rasmus vihkab hommikusi kohtumisi Marianniga, sest kui tüdruk temaga lobiseda üritab, tabab poissi tema kohta ebatavaline keelejäikus. 
* '''Stig''' on Rasmuse ja Pontuse klassivend, kellega Rasmus eriti läbi ei saa. Stigi isa on olnud poksija. Pärast mõningast sõnelust leidis Rasmuse ja Stigi vahel aset &quot;suur lööma mõlema rusikaga&quot;, mille juhuslikult lahutas Rasmuse isa.
* '''Jan''' on Pling Plong Playersi liige, kes jultunult suudles Tripsu ja kuna Joakim arvas, et tüdruk seda soovis, oli viimaste suhe rikutud.

Veel mainitakse raamatus Rasmuse isa ülemust ja sõpra '''ülemkonstaablit''', turrisjuukselist politseinikku '''Söderlundi''', '''tädi Ruti''', kes emale helistab, vanakraamikaupmeest '''Vanakraami-Johanit''' ja sulide klienti '''Antiikhaid'''.

==Eesti keeles ilmunud==
* &quot;Rasmus, Pontus ja Lontu&quot; [[Eesti Raamat]], [[1967]]
* &quot;Rasmuste raamat&quot; Eesti Raamat, [[1995]]
* &quot;Rasmus, Pontus ja Lontu&quot; [[Tiritamm]], [[1999]] 

{{vikitsitaat}}

[[Kategooria:Astrid Lindgreni teosed]]
[[Kategooria:1957. aasta kirjandusteosed]]</text>
      <sha1>jlw3zl503ozcjqggsb2wew41a3trl7l</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Alik Tseiko</title>
    <ns>0</ns>
    <id>279099</id>
    <revision>
      <id>7204967</id>
      <parentid>7190783</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T04:52:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-42389-54</username>
        <id>234520</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7204967</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6942" sha1="buj9r0y6abxjjrv9b1dueaqryi9gowp" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|kuu=mai|aasta=2026}}
{{Sportlane
| nimi = Alik Tseiko
| pilt = 
| pildisuurus =
| pildiallkiri   = 
| riik = Eesti
| sünniaeg  = [[8. oktoober]] [[1982]] (34-aastane)
| sünnikoht = Tapa
| surmaaeg  = 
| surmakoht = 
| pikkus    = 180 cm
| kaal      = 77,11 kg
| spordiklubi= 3D Treening, American Top Team
| treener = Allan Vinter (maadlus)
| märkus_silt  = 
| märkus = 
| medalid = 
}}

'''Alik Tseiko''' (sündinud [[8. oktoober|8. oktoobril]] [[1982]]) on eesti [[maadleja]] ja vabavõitleja. 

He is the subject of two ongoing criminal proceedings in Phuket, Thailand, relating to allegations of theft and assault.

Ta on lõpetanud 2001. aastal [[Audentese Erakool]]i.&lt;ref&gt;[http://www.ohtuleht.ee/108032 Koolilõpetajad 2001], SL Õhtuleht, 20. juuni 2001&lt;/ref&gt; 

Tema profikonto [[MMA|MMAs]] on 9–6–1 (9 võitu, 6 kaotust ja 1 viik).&lt;ref&gt;[http://www.sherdog.com/fighter/Alik-Tseiko-61018 Alik Tseiko sherdog.com lehel]&lt;/ref&gt;

Alustas sportliku vabavõitlusega 2009. aastal.

Enne profikarjääri algust pidas Soomes ühe amatöörmatši, alistades teises raundis nokaudiga soomlase Lauri Rusama.

2011. aastal sõlmis viieaastase lepingu maailma ühe suurema võitlusspordi klubiga American Top Team. 2014. aastal naasis finantsprobleemide tõttu kodumaale ja hakkas treenima Tallinna klubis 3D-Treening.
==Saavutused Kreeka-Rooma ja vabamaadluses==

=== Eesti meistrivõistlused ===
2001. aastal Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses kehakaalus 76 kg – 3. koht.

2002. aastal Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses kehakaalus 84 kg – 2. koht.

2002. aastal Eesti meistrivõistlused vabamaadluses kehakaalus 84 kg – 2. koht.

2005. aastal Eesti meistrivõistlused absoluutkaalus 2. koht.

2006. aastal Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses kehakaalus 96 kg – 5. koht.

2007. aastal Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses kehakaalus 96 kg – 5. koht.

2008. aastal Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses kehakaalus 96 kg – 3. koht.

Ta on [[2009. aasta Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses|2009. aasta Eesti meister]] [[Kreeka-Rooma maadlus]]es kaalus 96 kg. 

2010. aastal Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses kehakaalus 96 kg – 3. koht.

2012. aasta Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses kehakaalus 96 kg – 10. koht

2012. aasta Eesti meister [[vabamaadlus]]es kehakaalus 96 kg.

=== Rahvusvahelised võistlused ===
[[Põhjamaade meistrivõistlused]]

2001. aastal – 4. koht (juuniorid)

[[Kristjan Palusalu mälestusvõistlused]] {{Riigi ikoon|Eesti}} 

2008. aastal – 8. koht.

2011. aastal – 9. koht.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.eestikalev.ee/?module=news&amp;id=593 |pealkiri=Kristjan Palusalu mälestusvõistlused 2011 |vaadatud=2011-11-10 |arhiivimisaeg=2011-11-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111110180140/http://www.eestikalev.ee/?module=news&amp;id=593 |url-olek=töötab }}&lt;/ref&gt;

2008. aastal [[Euroopa meistrivõistlused vöömaadluses ]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} – 2. koht ja 3. koht.

=== [[Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses]] ===
2002. aasta – {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[Subotica]] kehakaalus 76 kg – 18. koht (juuniorid);

=== [[Maailmameistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses]] ===
2001. aasta – {{Riigi ikoon|Usbekistan}} [[Taškent]] kehakaalus 76 kg – 36. koht (juuniorid);

==MMA karjäär==

{|class=&quot;wikitable&quot;
!Tulemus
!Profikonto
!Vastane
!Meetod
!Üritus
!Kuupäev
!Raund
!Aeg
!Asukoht
|-
|style=&quot;background-color:#FFCCCC&quot; | Kaotus
|align=center|9–6–1
|Petr Knize
|Kohtunike otsus (ühehäälne)
|XFN Fight Night N.2
|18. detsember 2016
|align=center|3
|align=center|5:00
|[[Praha]], [[Tšehhi]]
|-
|style=&quot;background-color:#FFCCCC&quot; | Kaotus
|align=center|9–5–1
|Pavel Kusch
|Alistus
|Nr.1 Fight Show: Season 5
|13. mai 2016
|align=center|1
|align=center|0:00
|[[Tallinn]], [[Eesti]]
|-
|style=&quot;background-color:#66FF99&quot; | Võit
|align=center|9–4–1
|Manuel Garcia
|Alistus
|Nr.1 Fight Show: Season 4
|4. detsember 2015
|align=center|1
|align=center|0:00
|[[Tallinn]], [[Eesti]]
|-
|style=&quot;background-color:#C0C0C0&quot; | Viik
|align=center|8–4–1
|Mindaugas Verzbickas
|
|KOK World GP 2015 Tallinn
|17. oktoober 2015
|align=center|3
|align=center|5:00
|[[Tallinn]], [[Eesti]]
|-
|style=&quot;background-color:#66FF99&quot; | Võit
|align=center|8–4
|Esteban Mendoza
|Alistus
|XFS – Xplosion Fight Series
|9. mai 2015
|align=center|2
|align=center|2:39
|[[Tallinn]], [[Eesti]]
|-
|style=&quot;background-color:#FFCCCC&quot; | Kaotus
|align=center|7–4
|Baudin Egoluev
|KO
|XFS – Xplosion Fight Series
|15. november 2014
|align=center|1
|align=center|1:23
|[[Tallinn]], [[Eesti]]
|-
|style=&quot;background-color:#FFCCCC&quot; | Kaotus
|align=center|7–3
|Bartosz Fabinski
|Kohtunike otsus (jagatud)
|MMA Raju 14
|18. oktoober 2014
|align=center|3
|align=center|5:00
|[[Tartu]], [[Eesti]]
|-
|style=&quot;background-color:#FFCCCC&quot; | Kaotus
|align=center|7–2
|Valdir Araujo
|KO
|CFA 11 – Kyle vs. Wiuff
|24. mai 2013
|align=center|3
|align=center|3:47
|[[Florida]], [[Ameerika Ühendriigid]]
|-
|style=&quot;background-color:#66FF99&quot; | Võit
|align=center|7–1
|Eric Cebarec
|TKO
|MMA Raju 10
|13. oktoober 2012
|align=center|1
|align=center|0:40
|[[Tartu]], [[Eesti]]
|-
|style=&quot;background-color:#66FF99&quot; | Võit
|align=center|6–1
|Martin Wojcik
|Alistus
|MMA Raju 9
|14. aprill 2012
|align=center|1
|align=center|2:24
|[[Tallinn]], [[Eesti]]
|-
|style=&quot;background-color:#66FF99&quot; | Võit
|align=center|5–1
|Madis Pedai
|Alistus
|MMA Raju 8
|22. oktoober 2011
|align=center|2
|align=center|2:23
|[[Tartu]], [[Eesti]]
|-
|style=&quot;background-color:#66FF99&quot; | Võit
|align=center|4–1
|Markus Halkosaari
|TKO
|TF – Turku Sport &amp; Extreme Expo
|2. aprill 2011
|align=center|2
|align=center|0:00
|[[Turku]], [[Soome]]
|-
|style=&quot;background-color:#66FF99&quot; | Võit
|align=center|3–1
|Saku Heikkola
|KO
|MMA Raju 7
|19. veebruar 2011
|align=center|3
|align=center|3:29
|[[Tallinn]], [[Eesti]]
|-
|style=&quot;background-color:#FFCCCC&quot; | Kaotus
|align=center|2–1
|[[Denis Smoldarev]]
|TKO
|MMA Raju 5
|29. mai 2010
|align=center|2
|align=center|0:26
|[[Tallinn]], [[Eesti]]
|-
|style=&quot;background-color:#66FF99&quot; | Võit
|align=center|2–0
|Kalle da Silva
|Alistus
|Cage 13 – Spring Break
|8. mai 2010
|align=center|1
|align=center|4:39
|[[Vantaa]], [[Soome]]
|-
|style=&quot;background-color:#66FF99&quot; | Võit
|align=center|1–0
|Denis Nikulin
|Alistus
|MMA Raju 4
|13. veebruar 2010
|align=center|1
|align=center|0:58
|[[Tallinn]], [[Eesti]]
|-
|}

==Viited==
{{Viited}}

==Välislingid==
* [https://sport.delfi.ee/artikkel/31102497 Saa tuttavaks: Sportlik vabavõitleja Alik Tseiko peab enda tugevuseks maadlustausta (VIDEO)] Delfi
*[https://www.youtube.com/playlist?list=PL0F7449C25FCB070F Alik Tseiko Higlights] (Kreeka-Rooma maadlus ja MMA)

* [http://maadlusliit.ee/ Maadlusliit]

{{JÄRJESTA:Tseiko Alik}}
[[Kategooria:Eesti maadlejad]]
[[Kategooria:Sündinud 1982]]</text>
      <sha1>buj9r0y6abxjjrv9b1dueaqryi9gowp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kategooria:Pärnu spordiklubid</title>
    <ns>14</ns>
    <id>283661</id>
    <revision>
      <id>7204840</id>
      <parentid>5311962</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T17:48:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>sortimisvõti</comment>
      <origin>7204840</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="76" sha1="n1vhtd3mz5qmexbhdr4dbffok5pgysq" xml:space="preserve">[[Kategooria:Eesti spordiklubid|.]]
[[Kategooria:Pärnu sport|Spordiklubid]]</text>
      <sha1>n1vhtd3mz5qmexbhdr4dbffok5pgysq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Valdar Parve</title>
    <ns>0</ns>
    <id>290700</id>
    <revision>
      <id>7204960</id>
      <parentid>7189661</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T00:45:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7204960</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3482" sha1="7u56cg5y3d53imstffb24sw0obsn0wx" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=juuli}}
{{See artikkel| räägib Eesti filosoofist; tema isa kohta vaata [[Valdar Parve (vanem)]]}}
'''Valdar Parve''' (sündinud [[6. september|6. septembril]] [[1948]] [[Tartu]]s) on eesti [[filosoof]]&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide&lt;/ref&gt; ja psühhiaater&lt;ref name=&quot;vooremaa&quot;&gt;[https://www.vooremaa.ee/jogeva-haiglas-alustas-tood-psuhhiaater-valdar-parve/ &quot;Jõgeva haiglas alustas tööd psühhiaater Valdar Parve&quot;] Vooremaa, 3. veebruar 2011&lt;/ref&gt;.

==Elulugu==
Valdar Parve on [[Valdar Parve (vanem)|Valdar Parve vanema]] poeg.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

Ta on lõpetanud 1967. aastal [[Rakvere 1. Keskkool]]i, 1974. aastal [[TÜ arstiteaduskond|Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna]] raviosakonna, 1980 TRÜ aspirantuuri filosoofias, filosoofiakandidaat (1986, [[Läti Teaduste Akadeemia]]), väitekiri &quot;Философско-мировозренческие проблемы измененных состояний сознания&quot;. Täiendas end 1993 ja hiljem Saksamaal [[Duisburgi ülikool|Duisburgi]] ja [[Lübecki ülikool]]is, USA-s [[Columbia ülikool|N. Y.]], Rootsis [[Linköpingi ülikool|Linköping]]is ning Inglismaal [[Oxfordi ülikool|Oxfordis]]. [[Üliõpilaste Selts Raimla|Üliõpilasseltsi Raimla]] vilistlane (''coetus'' 1989/II) ja selle vilistlaskogu esimees 1994/I–1998/I.

Oli 1974−1975 [[Tabivere]] jaoskonnaarst ja [[Vabariiklik Kliiniline Haigla|Vabariikliku Kliinilise Haigla]] arst-intern, 1975−1977 ja 1981−1988 Tartu Ülikooli filosoofia kateedri õpetaja, 1988−1989 vanemõpetaja, 1989−1991 dotsent, 1992−2001 filosoofia osakonna dotsent, 2002–2010 praktilise filosoofia vanemteadur. Õpetanud filosoofia üldkursusi, [[bioeetika]], [[arstieetika]] jt valikkursusi ning erikursust &quot;Keha ja vaim&quot;.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

2005–2009 oli ta tööl [[Tartu Ülikooli Kliinikum]]is ning 2009. aastast osakoormusega [[Viljandi Haigla psühhiaatriakliinik]]us.&lt;ref&gt;{{ETIS}}&lt;/ref&gt; 2011. aastal alustas tööd [[Jõgeva haigla]]s.&lt;ref name=&quot;vooremaa&quot; /&gt;

==Teadustöö==
Uurimisvaldkond: [[tunnetusteooria]] ja [[eetika]]. [[Eesti Akadeemiline Filosoofia Selts|Eesti Akadeemilise Filosoofia Seltsi]] asutaja- ja tegevliige.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

==Teoseid==
Üle 20 teaduspublikatsiooni, õppevahendeid ja aimekirjutisi.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;
* Antifundamentalismist. // TÜ Toim 962. Studia Philosophica I (1993) 37
* Grosses Europa und die kleine Nation. // Jb. für systematische Philosophie. 3. Münster, Hamburg 1993
* Sissejuhatus tervishoiueetika diskursusse. // Akad. (2000) 5
* Lokaalseid keelsusprobleeme filosoofia vaateväljas. // Eesti filosoofia: mis see on? Tallinn 2002
* Vaimne tervis – loomult vastuoluline mõiste. // Sotsiaaltöö (2002) 6, (2003) 2;
* Aidsiennetus kui kõlblusprobleem. // Haridus (2003) 6

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980. Tartu 1987. Lk 455
*Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995 II, (käsikiri). Leht 126

==Välislingid==
*{{ETBL|3}}
*{{ETIS}}

{{ETBL}}
{{JÄRJESTA:Parve, Valdar}}
[[Kategooria:Eesti filosoofid]]
[[Kategooria:Eesti arstid]]
[[Kategooria:Eesti epistemoloogid]]
[[Kategooria:Eesti eetikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiakateedri õppejõud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Üliõpilaste Selts Raimla auvilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1948]]</text>
      <sha1>7u56cg5y3d53imstffb24sw0obsn0wx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Biograafiad (Me)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>299163</id>
    <revision>
      <id>7204807</id>
      <parentid>7204376</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T15:48:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Avjoska</username>
        <id>1538</id>
      </contributor>
      <comment>/* Med */</comment>
      <origin>7204807</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="37481" sha1="1pb47wog8yev55qm48ofa1n5j4te2ym" xml:space="preserve">{{Mall:BiograafiadIndeks}}

'''Biograafiad (Me)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega &quot;Me&quot;.

==Mea== 
*[[George Herbert Mead]], USA filosoof, sotsioloog ja psühholoog (1863–1931)
*[[Margaret Mead]], ameerika kultuuriantropoloog (1901–1978)
*[[Richelle Mead]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (1976–)
*[[Donella Meadows]], keskkonnateadlane (1941–2001)
*[[Ray Meagher]], Austraalia näitleja (1944–) 
*[[Russell Means]], indiaanlaste aktivist USA-s (1939–2012)
*[[George Meany]], Ameerika Ühendriikide ametiühingutegelane (1894–1980)
*[[Anne Meara]], USA näitleja ja koomik (1929–2015)
*[[Gilbert Laing Meason]], šoti kunstihuviline
*[[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (1947–2022)

==Mec==
*[[Pierre Méchain]], prantsuse astronoom (1744–1804) 
*[[Brandon Mechele]], Belgia jalgpallur (1993–) 
*[[Vladimír Mečiar]], Slovakkia poliitik (1942–)
*[[Jakob Meck]], Liivimaa vaimulik ja Poola ametnik (16. sajand)
*[[Markus Meckel]], Saksa poliitik ja teoloog (1952–)
*[[Henrique Mecking]], Brasiilia maletaja (1952–)
*[[Ernst Mecklenburg]], endine Saksa DV riigitegelane (1927–)

==Med==
*[[Petra Mede]], rootsi tantsija, näitleja ja saatejuht (1970–)
*[[Gary Medel]], Tšiili jalgpallur (1987–)
*[[Carl Justus Wilhelm Meder]], eesti vaimulik (1769–1820)
*[[Gottlieb Georg Heinrich Meder]], eesti vaimulik (1767–1849)
*[[Johan Caspar Meder]], eesti vaimulik (1703–1771)
*[[Leopold Friedrich Meder]], eesti vaimulik (1803–1878)
*[[Oskar Gerhard Guido Meder]], Eesti ja Saksamaa vaimulik (1885–1947)
*[[Wilhelm Johann Benedikt Meder]], eesti vaimulik (1802–1874)
*[[Mirjana Medić]], horvaatia maletaja (1964–)
*[[Caterina de' Medici]], Prantsusmaa kuninganna (1519–1589)
*[[Cosimo de' Medici]], Firenze pankur ja faktiline valitseja (1389–1464) 
*[[Giuliano di Lorenzo de' Medici]], Firenze faktiline valitseja ja Nemoursi hertsog (1479–1516)
*[[Lorenzo de' Medici]] ehk Lorenzo Tore, Firenze faktiline valitseja, kultuurimetseen ja pankur (1449–1492)
*[[Maria de' Medici]], Prantsusmaa kuninganna (1575–1642) 
*[[Piero di Cosimo de' Medici]], Firenze pankur ja faktiline valitseja (1416–1469)
*[[Piero di Lorenzo de' Medici]] (1471–1503) 
*[[Eero Medijainen]], eesti ajaloolane (1959–)
*[[Joseph Medill]], Kanada-Ameerika ajalehetoimetaja ja poliitik (1823–1899)
*[[Medina]], taani muusik (1982–)
*[[Danilo Medina]], Dominikaani Vabariigi poliitik (1951–)
*[[Facundo Medina]], Argentina jalgpallur (1999–) 
*[[Lina Medina]], maailma noorim ema (1933–)
*[[Ramón Medina Bello]], Argentina endine jalgpallur (1966–) 
*[[Anabel Medina Garrigues]], Hispaania tennisist (1982–)
*[[Vladimir Medinski]], Venemaa poliitik
*[[Pjotr Jefimovitš Medovikov]], vene ajaloolane (1816–1855) 
*[[Manuel Medrano]], Colombia laulja ja laulukirjutaja (1987–) 
*[[Betty Medsger]], Ameerika Ühendriikide akadeemik, kirjanik ja uuriv ajakirjanik (1942–) 
*[[Daniil Medvedev]], Venemaa tennisist (1996–) 
*[[Dmitri Medvedev]], Venemaa poliitik ja ettevõtja (1965–)
*[[Dmitri Medvedev (kurjategija)|Dmitri Medvedev]], Venemaalt pärit kurjategija (1981–2002)
*[[Sergei Medvedev]], Venemaa ajakirjanik, tele- ja raadiosaatejuht ning politoloog (1966–)  
*[[Vassili Medvedev]], vene balletitantsija, ballettmeister ja tantsupedagoog (1957–)
*[[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]], vene suusataja (1976–)
*[[Olga Medvedtseva]], vene laskesuusataja (1975–)

==Mee==
*[[Ben Mee]], inglise jalgpallur (1989–) 
*[[Francis J. Meehan]], Ameerika Ühendriikide diplomaat (1924–2022) 
*[[Kris Meeke]], Suurbritannia rallisõitja (1979–) 
*[[Jeremy Meeks]], Ameerika Ühendriikide kurjategija ja modell (1984–) 
*[[Aadu Meeksi]], eesti vaimulik (1909–1989)
*[[Raul Meel]], eesti graafik ja maalikunstnik (1941–)
*[[Indrek Meelak]], eesti prokurör ja poliitik (1960–2025)
*[[Malle Meelak]], eesti arhitekt (1929–1997) 
*[[Cliff Meely]], USA korvpallur (1947–2013)
*[[Mikael Meema]], eesti püstijalakoomik (1991–) 
*[[Vladimir Meema]], Eesti alpinist (1962–)
*[[Malle Meentalo]], eesti agronoom (1903–1940)
*[[Mari Meentalo]], eesti muusik, arranžeerija, produtsent, manager, ürituste korraldaja ja õpetaja (1988–)
*[[Simon van der Meer]], hollandi füüsik (1925–2011)
*[[Heiki Meeri]], eesti teletegija (1952–2007) 
*[[Joosep Meeri]], eesti vaimulik (1870–1929)
*[[Artur Meerits]], eesti arst (1901–1941)
*[[Heldur Meerits]], eesti majandusteadlane (1959–2025) 
*[[Marko Meerits]], eesti jalgpallur (1992–)
*[[Maarja Meeru]], eesti teatrikunstnik (1968–
*[[Mart Meeru]], eesti rallisportlane (1977–) 
*[[Märt Meesak]], Eesti poliitik (1981–)
*[[Mauno Meesit]], eesti laulja (1983–) 
*[[Rihard Meesit]], eesti jalgpallur (2005–)
*[[Leighton Meester]], Ameerika Ühendriikide näitleja, modell ja laulja (1986–)
*[[Janek Meet]], eesti jalgpallur (1974–)

==Mef==
*[[Zemfira Meftahətdinova]], Aserbaidžaani jahilaskur (1963–)

==Meg==
*[[Jaycob Megna]], USA jäähokimängija (1992–) 
*[[Vladimir Megre]] (1950–)

==Meh==
*[[Jaanus Mehikas]], eesti näitleja ja kaitseliitlane (1983–)
*[[Marko Mehine]], eesti võistlustantsija (1987–) 
*[[Emilie Enger Mehl]], Norra jurist ja poliitik (1993–) 
*[[Lev Mehlis]], juudi rahvusest Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane ning sõjaväelane (1889–1953)
*[[Mehmed I]], Türgi sultan 1403/1413–1421
*[[Mehmed II]], Türgi sultan 1451–1481
*[[Baitullah Mehsud]], Pakistani sõjapealik (1974–2009)
*[[Ḩakīmullāh Mehsūd]], Pakistani poliitik (suri 2013)
*[[Shekhar Mehta]], [[Uganda]] päritolu [[Keenia]] autorallisõitja (1945–2006)
*[[Shivang Mehta]], India loodusfotograaf (1981–) 
*[[Zubin Mehta]], India dirigent (1936–)

==Mei==
*[[Aksel Mei]], Eesti riigiametnik (1896–1964)
*[[Emo Mei]], eesti kirjanik (1905–1992) 
*[[Kristine Mei]], eesti skulptor ja raamatukujundaja (1895–1969)
*[[Lydia Mei]], eesti kunstnik (1896–1965)
*[[Natalie Mei]], eesti teatrikunstnik ja raamatugraafik (1900–1975)
*[[Peeter Mei]], Eesti sõjaväelane (1893–1941)
*[[Joosep Meibaum]], Eesti poliitaktivist (1895–1941)
*[[Rexhep Meidani]], Albaania poliitik (1944–)
*[[Eha Meidla]], eesti muusikaõpetaja
*[[Tõnu Meidla]], eesti geoloog (1959–)
*[[Kaupo Meiel]], eesti luuletaja ja ajakirjanik (1975–)
*[[Tanel Meiel]], eesti vaimulik (1974–)
*[[Sergei Meien]], vene paleontoog ja bioloogiateoreetik (1935–1987)
*[[Arnold Meier]], eesti pikaealine (1918–)
*[[Egon Meier]], eesti tennisist ja keemik (1914–1995) 
*[[Keity Meier]], eesti mootorrattasportlane (1995)
*[[Maaris Meier]], eesti jalgrattur (1983–)
*[[Mart Meier]], nõukogude sõjaväelane (1902–1939)
*[[Max Meier]], Šveitsi poksija (1936–) 
*[[Rudolf Meier]], Šveitsi poksija (1939–2018)
*[[Timo Meier]], Šveitsi jäähokimängija (1996–) 
*[[Vilho Meier]], eesti muusik (1983–) 
*[[Zigfrīds Anna Meierovics]], Läti riigitegelane (1887–1925)
*[[Helo Meigas]], eesti majandustegelane (1965–)
*[[Julius Ernst Meigas]], eesti raamatukaupmees ja kirjastaja (1882–1968)
*[[Kalju Meigas]], eesti tehnikateadlane (1951–) 
*[[Leonardo Meigas]], eesti disainer ja tarbekunstnik (1952–)
*[[Voldemar Meigas]], eesti arhitekt ja Eesti NSV riigitegelane (1910–1984) 
*[[Rein Meijel]], eesti sporditegelane (1945–) 
*[[Rudolf Meijel]], eesti veemootorisportlane ja sporditegelane (1914–2006) 
*[[Toni Meijel]], eesti ujuja ja sporditegelane (1975–) 
*[[Tõnu Meijel]], eesti ujuja, viievõistleja, ujumistreener, sporditegelane ja -ajakirjanik (1948–) 
*[[Viesturs Meijers]], läti maletaja (1967–2024)
*[[Silver Meikar]], Eesti poliitik (1978–)
*[[Toivo Meikar]], eesti metsandusajaloolane (1947–)
*[[Uno Meikas]], eesti arst ja tervishoiutegelane (1931–2012)
*[[Minda Meikup]], Eesti riigiametnik (1902–1991)
*[[Eva Meil]], eesti näitleja (1917–1922)
*[[Marie-Louise Meilleur]], Kanada pikaealine (1880–1998)
*[[Rūta Meilutytė]], Leedu ujuja (1997–)
*[[Johan Meimer]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (1904–1944) 
*[[Henrik Meinander]], soomerootsi ajaloolane (1960–) 
*[[Margus Meinart]], eesti kunstnik (1969–) 
*[[Rainer Meinart]], eesti löökpillimängija (1980–) 
*[[Doris Meinbek]], eesti sõudja (2004–)
*[[Eugen Meindl]], Saksamaa sõjaväelane (1892–1951)
*[[Klaus Meine]], saksa laulja (1948–)
*[[Beate Meinl-Reisinger]], Austria jurist ja poliitik (1978–)
*[[Alexius Meinong]], Austria filosoof ja psühholoog (1853–1920) 
*[[Jessica Meir]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja NASA astronaut (1977–) 
*[[Fernando Meira]], Portugali jalgpallur (1978–)
*[[Raul Meireles]], portugali jalgpallur (1983–)
*[[Meinhard]], Liivimaa piiskop (suri 1196)
*[[Ulrike Meinhof]], saksa ajakirjanik, publitsist, poliitaktivist ja terrorist (1934–1976)
*[[Vootele Meipalu]], eesti akušöör-günekoloog (1928–1974) 
*[[Golda Me'ir]], Iisraeli riigitegelane, peaminister (1898–1978)
*[[Randy Meisner]], USA muusik, laulja ja laulukirjutaja (1946–2023)
*[[Kimmie Meissner]], USA iluuisutaja (1989–)
*[[Otto Meissner]], Saksamaa riigisekretär (1880–1953)
*[[Jean-Louis-Ernest Meissonier]], prantsuse kunstnik (1815–1891)
*[[Andi Meister]], Eesti insener ja poliitik (1938–2025)
*[[Annes Meister]], harrastusluuletaja (1988–)
*[[Ants Meister]], eesti elektrotehnikateadlane, Tallinna Tehnikaülikooli professor (1937–2016)
*[[Erki Meister]], eesti helilooja, koorijuht, dirigent, kunstnik (1967–) 
*[[Lylian Meister]], eesti tekstiilikunstnik (1966–)
*[[Viktor Meister]], eesti agronoom ja majandijuht (1925–2018) 
*[[Ülle Meister]], eesti graafik (1948–2021) 
*[[Soualiho Meïté]], Prantsusmaa jalgpallur (1994–) 
*[[Jaak Meitern]], eesti tõlkija ja kirjastaja (1957–) 
*[[Lise Meitner]], Austria füüsik (1878–1968)
*[[Enelin Meiusi]], eesti ettevõtja (1955–2011)

==Mej==
*[[Boriss Mejerovski]], vene filosoof (1922–1996) 
*[[Manuel Mejía Vallejo]], Colombia kirjanik ja ajakirjanik (1923–1998)
*[[Marie Mejzlíková I]], Tšehhoslovakkia kergejõustiklane (1902–1981)
*[[Marie Mejzlíková II]], Tšehhoslovakkia kergejõustiklane (1903–1994)
*[[Karel Mejta]], Tšehhoslovakkia sõudja (1928–2015)

==Mek==
*[[Adolfas Mekas]], leedu päritolu USA filmilavastaja (1925–2011)
*[[Jonas Mekas]], leedu päritolu USA filmilavastaja (1922–)
*[[Souad Mekhennet]], Saksamaa ajakirjanik (1978–) 
*[[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]], Prantsusmaa kergejõustiklane (1985–) 
*[[Aleksander Mekkart]], Eesti poliitik (1893–1983)
*[[Dragan Mektić]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1956–)

==Mel==
*[[Philipp Melanchthon]], saksa filosoof (1497–1560)
*[[Vladimir Melanin]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (1933–1994) 
*[[Ilari Melart]], soome jäähokimängija (1989–) 
*[[Erkki Melartin]], soome helilooja (1875–1937) 
*[[Dace Melbārde]], Läti poliitik (1971–)
*[[Enel Melberg]], eesti rahvusest Rootsi kirjanik ja tõlkija (1943)
*[[Guri Melby]], Norra poliitik (1981–) 
*[[Daniela Melchior]], Portugali näitleja (1996–)
*[[Simone Melchior]], prantsuse ookeaniuurija ja sukelduja (1919–1990)
*[[Julian Melchiori]], Kanada jäähokimängija (1991–) 
*[[Katrin-Helena Melder]], eesti luterlik vaimulik (1971–)
*[[Mati Meldorf]], eesti elektrotehnikateadlane (1939–)
*[[Jean-Luc Mélenchon]], Prantsusmaa poliitik (1951–) 
*[[Teodor Meleșcanu]], Rumeenia poliitik, diplomaat ja jurist (1941–)
*[[Heino Melesk]], eesti õigusteadlane ja omavalitsustegelane (1904–1969) 
*[[Helen Melesk]], eesti fotokunstnik (1980–)
*[[Krisli Melesk]], eesti alpinist (1986–) 
*[[Irina Melešina]], Venemaa kaugushüppaja (1982–)
*[[Melete]], Saaremaa maavanem
*[[Eleonóra Meléti]], Kreeka ajakirjanik ja poliitik (1978–) 
*[[Sergei Melgunov]], Venemaa poliitik ja kirjanik (1879–1956)
*[[Nika Melia]], Gruusia poliitik (1979–) 
*[[Georges Méliès]], prantsuse illusionist ja filmimees (1861–1938) 
*[[Väinö Immanuel Melin]], Eesti ja Soome vaimulik (1874–1945)
*[[André Mélinon]], prantsuse kabetaja (1914–1986)
*[[Antoine Mélinon]], prantsuse kabetaja (1913–2000)
*[[Mihaela Melinte]], rumeenia kergejõustiklane (1975–)
*[[Martin Melioranski]], eesti arhitekt (1971–)
*[[Olof Mellberg]], rootsi jalgpallur (1977–) 
*[[Werner von Melle]], Hamburgi poliitik (1853–1937)
*[[Lea Meller]], eesti sumomaadleja (1961–) 
*[[Ants Melles]], eesti jurist (1908–1992) 
*[[Ants Mellik]], eesti arhitekt (1926–2005) 
*[[Silvia Mellik]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1933–)
*[[Tõnu Mellik]], eesti arhitekt (1934–1993) 
*[[Voldemar Mellik]], eesti kujur ja pedagoog (1887–1949)
*[[Enn Mellikov]], eesti keemik (1945–2018)
*[[Berend Mellin]], Rootsi sõjaväelane (1608–1690)
*[[Ludwig August Mellin]], baltisaksa kartograaf (1754–1835)
*[[Ene Mellov]], Eesti filmikunstnik (1950–)
*[[Zoja Mellov]], eesti näitleja (1950–)
*[[Oussama Mellouli]], Tuneesia ujuja (1984–)
*[[George Melly]], inglise džässi- ja bluusilaulja (1926–2007)
*[[Faina Melnik]], Nõukogude Liidu kettaheitja (1945–2016)
*[[Oleg Melnik]], Eesti laulja (1949–2011)
*[[Priit Melnik]], eesti alpinist ja arst (1961–)
*[[Aleksei Melnikov]], Vene poliitik ja jurist (1867–1934)
*[[Ontropo Melnikov]], isuri runolaulik (1834–1915) 
*[[Pavel Melnikov (insener)]], vene insener ja riigimees (1804–1880)
*[[Pavel Melnikov-Petšerski]], vene proosakirjanik ja etnograaf (1818–1883)
*[[Villi Melnikov]], vene polüglott (1962–2016)
*[[Kaspars Melnis]], Läti põllumees, ärimees ja poliitik (1989–)
*[[Raivis Melnis]], Läti sõjaväelane (1977–) 
*[[Andrei Melnitšenko]], vene oligarh (1972–)
*[[Andrei Melnitšenko (suusataja)|Andrei Melnitšenko]], Venemaa murdmaasuusataja (1992–) 
*[[Juri Melnitšenko]], Kasahstani maadleja (1972–) 
*[[Nuno Melo]], Portugali poliitik (1966–) 
*[[Giorgia Meloni]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (1977–) 
*[[Melozzo da Forlì]], itaalia maalikunstnik ja arhitekt (1438–1494)
*[[Monique Melsen]], Luksemburgi laulja (1951–) 
*[[Madis Melzar]], Eesti politseiohvitser (1970–) 
*[[Anders Melts]], eesti raadiosaatejuht (1976–) 
*[[Andreas Melts]], eesti muusik, koomik, sisulooja ja meelelahutaja (1997–) 
*[[Brita Melts]], eesti kirjandusteadlane ja toimetaja (1984–)
*[[Boris Melts]], eesti advokaat (1901–1977)
*[[Eduard Melts]], Eesti sõjaväelane (1893–1955)
*[[Katie Melua]], gruusia päritolu Briti muusik (1984–)
*[[Herman Melville]], ameerika kirjanik (1819–1891)
*[[James Desmond Melville]], Ameerika Ühendriikide diplomaat

==Mem==
*[[Mempricius]], brittide kuningas

==Men==
*[[Aleksandr Men]], Vene Õigeusu Kiriku vaimulik ja teoloog (1935–1990)
*[[Ana Mena]], hispaania laulja (1997–) 
*[[Luis Mena]], Nicaragua poliitik
*[[Maria Mena]], norra poplaulja (1986–)
*[[Rigoberta Menchú]], Guatemala inimõiguslane (1959–)
*[[Carlos Mencia]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (1967–)
*[[Vera Menchik]], Suurbritannia maletaja (1906–1944)
*[[Otto Mencke]], Saksa filosoof ja teadlane (1644–1707) 
*[[Villem Mend]], Eesti sõjaväelane (1890–1978) 
*[[Lambert Mende Omalanga]], Kongo DV poliitik (1952–)
*[[Gregor Mendel]], geneetik (1822–1884) 
*[[Julija Mendel]], Ukraina ajakirjanik (1986–) 
*[[Dmitri Mendelejev]], vene keemik (1834–1907) 
*[[Ludwig Johann August Peter Mendelsohn]], saksa filoloog (1852–1896)
*[[Reinhold Mendelsohn]], eesti vaimulik (1880–1941)
*[[Toomas Mendelson]], Eesti ettevõtja ja endine poliitik (1951–) 
*[[Fanny Mendelssohn]], juudi päritolu Saksamaa pianist ja helilooja (1805–1847)
*[[Felix Mendelssohn-Bartholdy]], saksa helilooja ja dirigent (1809–1847)
*[[Adnan Menderes]], Türgi poliitik (1899–1960) 
*[[Duarte Mendes]], portugali laulja (1947–) 
*[[Gilberto Mendes]], Brasiilia helilooja (1922–2015)
*[[Nuno Mendes]], Portugali jalgpallur (2002–) 
*[[Ryan Mendes]], Roheneemesaarte jalgpallur (1990–) 
*[[Sam Mendes]], inglise filmirežissöör ja teatrilavastaja (1965–)
*[[Thiago Mendes]], Brasiilia jalgpallur (1992–) 
*[[Alberto Méndez]], jalgpallur (1974–)
*[[Brais Méndez]], hispaania jalgpallur (1997–) 
*[[Bruno Méndez]], Uruguay jalgpallur (1999–) 
*[[Héctor Méndez]], Argentina poksija (1897–?)
*[[Íñigo Méndez de Vigo y Montojo]], Hispaania poliitik (1956–)
*[[Leopoldo Méndez]], Mehhiko kunstnik (1902–1969)
*[[Idoia Mendia]], baski rahvusest Hispaania poliitik (1965–) 
*[[Lina Mendoni]], Kreeka arheoloog ja poliitik (1960–)
*[[Marília Mendonça]], Brasiilia laulja (1995–2021) 
*[[Natalie Mendoza]], Hongkongi päritolu Austraalia filminäitleja, laulja ja tantsija (1978–)
*[[Édouard Mendy]], Senegali jalgpallur (1992–) 
*[[Carlos Menem]], Argentina poliitik (1930–2021)
*[[Osleidys Menéndez]], Kuuba kergejõustiklane (1979–) 
*[[Menes]], Vana-Egiptuse kuningas
*[[Jean Meneses]], Tšiili jalgpallur (1993–) 
*[[Paul Menesius]], šoti päritolu Vene diplomaat ja sõjaväelane (1637–1694)
*[[Žanis Mēness]], läti ehitusinsener (1909–1991) 
*[[Jérémy Ménez]], Prantsusmaa jalgpallur (1987–)
*[[Fradique de Menezes]]
*[[Claude François de Méneval]], Prantsusmaa keisri lähikondlane ja omavalitsustegelane (1778–1850)
*[[Engelbrecht von Mengden]], Liivimaa maamarssal (1587–1648)
*[[Ernst von Mengden]], Liivimaa maamarssal (1598–1655)
*[[Gustav von Mengden]], kirjanik, helilooja, sõjaväelane, poliitik ja mõisnik (1627–1688)
*[[Johann von Mengeden]], Liivi ordumeister (15. sajand)
*[[Josef Mengele]], saksa arst (1911–1979)
*[[Līga Meņģelsone]], Läti ärinaine ja poliitik (1972–)
*[[Mengistu Haile Mariam]], Etioopia poliitik (1937–)
*[[Argentina Menis]], rumeenia kettaheitja (1948–2023)
*[[Sergei Menjailo]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1960–)
*[[Menkaura]], Egiptuse vaarao (valitses umbes 2532–2504 eKr)
*[[Meñli Giray I]], Krimmi khaan (1455-1515)
*[[Pietro Mennea]], Itaalia kergejõustiklane ja poliitik
*[[Māra Mennika]], läti näitleja (1978–)
*[[Karl Menning]], eesti teatrijuht, lavastaja ja diplomaat (1874–1941) 
*[[Ludvig Menning]], eesti näitleja (1855–1888) 
*[[Menocchio]] ehk Domenico Scandella, itaalia mölder ja ketser (1532–1599)
*[[Gideon Mensah]], Ghana jalgpallur (1998–) 
*[[Karl von Mensenkampff]], Tarvastu mõisnik
*[[Aleksandr Menšikov]], Venemaa sõjaväelane ja riigimees (1673–1729)
*[[Vitali Menšikov]], Eesti keemiainsener ja poliitik (1946–)  
*[[Vladimir Menšov]], vene filmilavastaja ja näitleja (1939–2021) 
*[[Idina Menzel]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (1971–)
*[[Jiří Menzel]], tšehhi filmilavastaja, -stsenarist ja -näitleja (1938–2020)
*[[Robert Menzies]], Austraalia poliitik (1894–1978)  
*[[Vjatšeslav Menžinski]], Nõukogude Liidu riigitegelane (1874–1934)
*[[Merilen Mentaal]], eesti aiakujundaja (1972–) 
*[[Friedrich Mentz]], Narva kullassepp

==Meo==
*[[Oskar Meoma]], eesti advokaat (1899–1978)
*[[Jüri Meomuttel]], eesti pedagoog (1868–1948) 
*[[Boris Meos]], eesti maadleja ja treener (1916–1992)
*[[August Meos]], Jõgeva alevivanem (1886–1946)
*[[Aleksander Meos]], eesti päritolu keemik (1897–1971) 
*[[Indrek Meos]], eesti filosoof (1969–)
*[[Mati Meos]], Eesti poliitik ja insener (1946–)
*[[Märt Meos]], eesti näitleja (1968–)

==Mer==
*[[Ivane Merabišvili]], Gruusia poliitik (1968–)
*[[Umut Meraş]], türgi jalgpallur (1995–) 
*[[Ulf Merbold]], saksa füüsik ja Euroopa Kosmoseagentuuri astronaut (1941–)
*[[Saverio Mercadante]], itaalia helilooja (1795–1870) 
*[[María Mercader]], hispaania filminäitleja (1918–2011)
*[[Gabriel Mercado]], Argentina jalgpallur (1987–) 
*[[Emiliano Mercado del Toro]], pikaealine (1891–2007)
*[[Giuseppe Mercalli]], itaalia geoloog (1850–1914)
*[[Gerardus Mercator]], flaami kartograaf (1512–1594) 
*[[Dawson Mercer]], Kanada jäähokimängija (2001–) 
*[[Natalie Merchant]], USA laulja (1963–)
*[[Tamzin Merchant]], inglise näitleja (1987–) 
*[[Michèle Mercier]], prantsuse filminäitleja (1939–)
*[[Heinrich Eugen Ludwig Mercklin]], baltisaksa filoloog (1816–1863) 
*[[Axel Merckx]], belgia jalgrattasportlane (1972–)
*[[Daniela Mercury]], Brasiilia laulja (1965–) 
*[[Freddie Mercury]], rokkmuusik (1946–1991)
*[[Charles-André Merda]], Prantsuse sõjaväelane (1770–1812)
*[[Ain Mere]], Eesti sõjaväelane (1903–1969) 
*[[Argo Mere]], eesti alpinist ja matkasportlane (1981–)
*[[Valev Mere]], Eesti sõjaväelane (1893–1949)
*[[Martin Meredith]], Briti ajaloolane, ajakirjanik ja publitsist
*[[Anneli Merelaid]], eesti muusik, organist (1966–)  
*[[Olev Meremaa]], eesti nudist (1936–2021)
*[[Tiit Meren]], eesti arst ja sõjaväelane (1955–)
*[[Andres Merend]], eesti arst (1896–1969)
*[[Triinu Meres]], eesti kirjanik ja toimetaja (1980–) 
*[[Argo Meresaar]], eesti võrkpallur (1980–)
*[[Getter Meresmaa]], eesti näitleja (1994–) 
*[[Asta Meressoo]], eesti majandusteadlane (1924–2010)
*[[Uno Mereste]], eesti akadeemik (1928–2009)
*[[Dmitri Merežkovski]], vene kirjanik, tõlkija, ajaloolane ja ühiskonnategelane (1865–1941)
*[[Alex Meret]], itaalia jalgpallur (1997–) 
*[[Kirill Meretskov]], NSV Liidu sõjaväelane (1897–1968)
*[[Roberto Merhi]], hispaania vormelisõitja (1991–)
*[[Arnold Meri]], Eesti poliitikategelane (1919–2009) 
*[[Enn Meri]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1942–) 
*[[Georg Meri]], Eesti kirjanik, diplomaat ja tõlkija
*[[Harald Meri]], eesti vaimulik (1917–1990)
*[[Heinrich Meri]], eesti helilooja, muusikapedagoog ja dirigent (1887–1980) 
*[[Helle Meri]], eesti näitleja, Lennart Meri abikaasa (1949–2024)
*[[Hindrek Meri]], Eesti riigitegelane (1934–2009)
*[[Leena Meri]], Soome jurist ja poliitik (1968–) 
*[[Lennart Meri]], Eesti kirjanik, diplomaat ja riigimees
*[[Mart Meri]], eesti poliitik ja filoloog (1959–)
*[[Otto Meri]], Eesti ühiskonnategelane (1861–1942)
*[[Regina Meri]], Eesti ja Kanada psühhoterapeut ja nahaarst (1932–2020) 
*[[Maria Sibylla Merian]], saksa loodusteadlane ja illustraator (1647–1717)
*[[Laine Merikalju]], eesti geograaf (1928–)
*[[Oskar Merikanto]], soome helilooja (1868–1924) 
*[[Anu Merila]], eesti ajakirjanik (1964–)
*[[Herkki-Erich Merila]], eesti fotograaf (1964–)
*[[Toomas Merila]], eesti kergejõustikutreener (1939–) 
*[[Helbe Merila-Lattik]], eesti arst (1928–) 
*[[Kersti Merilaas]], eesti luuletaja
*[[Arne Merilai]], eesti kirjandusteadlane ja kirjanik (1961–)
*[[Johannes Merilai]], eesti kommunikatsiooniekspert (1987–) 
*[[Karl Merilaid-Schnell]], eesti maalikunstnik ja karikaturist (1882–1948)
*[[Boris Merilain]], eesti iluuisutaja (1932–)
*[[Merike Merilain]], eesti sünoptik (1949–)
*[[Eero Merilind]], eesti arst (1971–) 
*[[Andrus Merilo]], Eesti sõjaväelane (1973–) 
*[[Jaanika Merilo]], Eesti majandustegelane (1979–)
*[[August Meriloo]], Eesti sõjaväelane (1902–1966) 
*[[Peeter Meriläinen]], eesti põllumajandustegelane ja majandijuht (1929–2009) 
*[[Mercedes Merimaa]], eesti taimetark (1954–) 
*[[Otto Merimaa]], eesti kommunist ja riigitegelane (1920–2001)
*[[Prosper Mérimée]], prantsuse kirjanik (1803–1870) 
*[[Alfred Mering]], eesti näitleja (1903–1988)
*[[Mai Mering]], eesti näitleja ja lavastaja (1929–2004) 
*[[Mikel Merino]], hispaania jalgpallur (1996–) 
*[[Emanuel Merins]], kabetaja (1946–)
*[[Heiki Merirand]], (1955–)
*[[Maret Merisaar]], Eesti poliitik (1958–)
*[[Outi Merisalo]], soome keeleteadlane, romanist ja klassikaline filoloog (1959–)
*[[Katrin Merisalu]], eesti alpinist (1968–)
*[[Merilyn Merisalu]], eesti ajakirjanik, toimetaja ja teatrikriitik (1986–)
*[[Ülle Merisalu]], eesti ujuja ja treener (1960–)
*[[Henno Meriste]], eesti keeleteadlane, ajakirjanik ja tõlkija (1918–1984)
*[[Maris Meriste]], eesti tehnoloogiainsener (1962–) 
*[[Mart Meriste]], eesti arahnoloog
*[[Triinu Meriste]], eesti näitleja (1972–)
*[[Aldo Meristo]], eesti džässpianist, helilooja, arranžeerija ja muusikapedagoog (1944–2017)
*[[Toomas Meritam]], Eesti sõjaväelane (1901–1942)
*[[Toomas Meritam (arst)|Toomas Meritam]], eesti arst (1933–2017)
*[[Ando Meritee]], eesti rendžumängija (1974–)
*[[Andres Merits]], eesti viroloog (1967–)
*[[August Merits]], Eesti riigiametnik ja ärimees (1887–1942) 
*[[Karl Merits]], eesti lavastaja ja näitleja (1885–1979) 
*[[Kuido Merits]], eesti vabakutseline kolumnist ja endine diplomaat (1962–) 
*[[Mait Merivald]], eesti näitleja (1940–2019) 
*[[Enno Merivee]], eesti bioloog (1950–) 
*[[Ermer Merivee]], eesti bioloog, entomoloog (1941–1972) 
*[[Rasmus Merivoo]], eesti filmirežissöör (1983–)
*[[Maarja Merivoo-Parro]], eesti ajaloolane ja ajakirjanik (1986–) 
*[[Ilmar Merivälja]], Eesti sõjaväelane (1915–1939)
*[[Maria Merjanskaja]], eesti näitleja (1896–1969)
*[[Nil Merjanski]], vene näitleja ja literaat (1846–1937)
*[[Madis Merk]], eesti muusik (1986–)
*[[Angela Merkel]], Saksamaa poliitik (1954–)
*[[Garlieb Merkel]], valgustusaegne baltisaksa kirjanik ja ühiskonnategelane, varane estofiil ja letofiil (1769–1850)
*[[Gustav Merkel]], saksa organist, helilooja, dirigent ja pedagoog (1827–1885)
*[[Kazys Merkis]], Leedu poksija (1905–1980)
*[[Rostislav Merkulov]], eesti viiuldaja ja dirigent (1912–1978)
*[[Sergei Merkurov]], kreeka-armeenia päritolu Nõukogude Liidu skulptor (1881–1952)
*[[Nikolai Merkuškin]], Venemaa poliitik (1951–) 
*[[Antanas Merkys]], Leedu poliitik (1887–1955)
*[[Maurice Merleau-Ponty]], prantsuse filosoof (1908–1961) 
*[[Emmanuel de Mérode]], Belgia looduskaitsja ja antropoloog (1970–)
*[[Nives Meroi]], itaalia alpinist (1961–)
*[[Erkki Meronen]], soome endine poksija (1952–) 
*[[Kari Meronen]], Soome endine poksija (1947–) 
*[[Risto Meronen]], Soome endine poksija (1945–) 
*[[Merovech]], saali frankide hõimupealik (suri 456)
*[[Floyd Merrell]], USA semiootik (1937–)
*[[Catherine Merridale]], inglise ajaloolane (1959–)
*[[Jeroen van Merriënboer]], Hollandi haridusteadlane (1959–2023)
*[[M. David Merrill]], USA pedagoogikateadlane (1937–)
*[[Aries Merritt]], USA kergejõustiklane (1985–)
*[[LaShawn Merritt]], USA kergejõustiklane (1986–)
*[[Marin Mersenne]], prantsuse teoloog, filosoof, matemaatik ja muusikateoreetik (1588–1648)
*[[Laura Mersini-Houghton]], albaania kosmoloog ja füüsik
*[[Friedrich Merz]], Saksamaa poliitik (1955–) 
*[[Hans-Rudolf Merz]], Šveitsi poliitik (1942–) 
*[[Carol Merzin]], Eesti ametnik (1965–2021) 
*[[Helena Merzin-Tamm]], eesti näitleja (1972–) 
*[[Ilona Merzin]], eesti arhitekt (1959–) 
*[[Leonhard Merzin]], eesti näitleja (1934–1990)
*[[Elvis Merzļikins]], Läti jäähokimängija (1994–) 
*[[Juri Merzljakov]], Venemaa diplomaat (1949–)
*[[Antero Mertaranta]], soome spordiajakirjanik (1956–) 
*[[Olaf Mertelsmann]], saksa ajaloolane (1969–) 
*[[Dries Mertens]], Belgia jalgpallur (1987–)
*[[Robert Mertens]], saksa herpetoloog (1894–1975) 
*[[Verena Mertens]], Saksamaa jurist ja poliitik (1981–) 
*[[Thomas Merton]], Ameerika Ühendriikide katoliiklik kirjanik ja müstik (1915–1968)
*[[Christoph Mertzig]], eesti vaimulik (1704–1763)
*[[Claudio Merulo]], itaalia hilisrenessansi helilooja ja organist (1533–1604)
*[[Kalle Merusk]], eesti õigusteadlane (1949–)

==Mes==
*[[Carlos Mesa]], Boliivia poliitik (1953–)
*[[Mirjam Mesak]], eesti laulja (1990–)
*[[Mihajlo Mesarovič]], serbia süsteemiteoreetik ja globaalprobleemide modelleerija (1928–)
*[[Paul Mescal]], iiri näitleja (1996–) 
*[[Luka Mesec]], Sloveenia politoloog ja poliitik (1987)
*[[Stjepan Mesić]], Horvaatia poliitik (1934–) 
*[[Edgar Mesikep]], Eesti sõjaväelane (1907–1985) 
*[[Arvo Mesikepp]], eesti arst (1944–2023)
*[[Aarne Mesikäpp]], eesti graafik ja raamatuillustraator (1939–) 
*[[Laine Mesikäpp]], eesti näitleja (1917–2012)
*[[Ingrid Mesila]], eesti korvpallur (1959–)
*[[Kalle Mesila]], eesti vaimulik (1940–2022)
*[[Riho Mesilane]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (1949–1993)
*[[Maarika Mesipuu-Veebel]], eesti näitleja (1983–)
*[[Meeli Mesipuu]], eesti botaanik ja looduskaitsespetsialist (1975–)
*[[Valentin Mesjats]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane (1928–2019) 
*[[Jim Meskimen]], Ameerika Ühendriikide koomik ning filmi- ja telenäitleja (1959–) 
*[[Franz Mesmer]], saksa astroloog ja arst (1734–1815)
*[[Romain Mesnil]], prantsuse teivashüppaja (1977–)
*[[Daniel Mesotitsch‎]], Austria laskesuusataja (1976–)
*[[André Messager]], prantsuse helilooja, organist, pianist ja dirigent (1853–1929) 
*[[Willy Messerschmitt]], saksa lennukikonstruktor (1898–1978)
*[[Lionel Messi]], Argentina jalgpallur (1987–)
*[[Olivier Messiaen]], prantsuse helilooja, organist ja ornitoloog (1908–1992)
*[[Charles Messier]], prantsuse astronoom (1730–1817) 
*[[Mark Messier]], endine Kanada jäähokimängija (1961–) 
*[[Antonello da Messina]], itaalia kunstnik (1430–1479)
*[[Piero Messina]], itaalia filmirežissöör, stsenarist ja helilooja (1981–) 
*[[Debra Messing]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1968–)
*[[Wolf Messing]], Poola juudi päritolu meedium (1899–1966)
*[[Reinhold Messner]], Itaalia alpinst (1944–)
*[[Márta Mészáros]], Ungari filmirežissöör (1931–) 
*[[Vassili Mestnikov]], jakuudi lavastaja ja näitleja (1908–1958)

==Meš==
*[[Ņikita Meškovs]], Läti maletaja (1994–)
*[[Ivan Meštrović]], horvaadi skulptor, arhitekt ja kirjanik (1883–1962)
*[[Vladimir Meštšerski]], Venemaa ühiskonnategelane ja kirjanik (1838–1914)

==Mež==
*[[Nikolai Meževitš]], vene politoloog ja majandusteadlane (1966–)

==Met==
*[[Ilir Meta]], Albaania poliitik (1969–)
*[[Christína Metaxá]], Küprose laulja (1992–) 
*[[Connor Metcalfe]], Austraalia jalgpallur (1999–)
*[[Tracee Metcalfe]], ameerika arst ja alpinist (1974–)
*[[Pat Metheny]], Ameerika Ühendriikide džässkitarrist ja helilooja (1954–)
*[[Method Man]], USA räppar (1971–)
*[[Bernhard Methusalem]], eesti advokaat (1903–1984)
*[[Sergei Metlev]], Õpilasesinduste Assamblee peasekretär
*[[Lubomír Metnar]], Tšehhi poliitik ja endine politseinik (1967–) 
*[[Arvo Mets]], eesti päritolu vene luuletaja (1937–1997) 
*[[Ave Mets]], eesti teadusfilosoof (1980–) 
*[[Hardi Mets]], eesti autosportlane ja purjetaja (1952–)
*[[Hillar Mets]], eesti karikaturist, illustraator ja animaator (1954–)
*[[Jaan Mets]], eesti põllumajandusteadlane (1891–1969)
*[[Karol Mets]], eesti jalgpallur (1993–) 
*[[Laine Mets]], eesti pianist ja klaveriõpetaja (1921–2007)
*[[Lembi Mets]], eesti tšellist ja muusikapedagoog (1958–) 
*[[Mait Mets]], eesti tehnikateadlane (1938–) 
*[[Margus Mets]], eesti ajakirjanik (1961–)
*[[Marje Mets]], eesti psühholoog (1977–)
*[[Martin Mets]], Eesti poliitik (1990–)
*[[Mihkel Mets]], eesti karateka (2003–)
*[[Milvi Mets]], eesti tekstiiliinsener (1933–) 
*[[Natalie Mets]], Eesti kultuurikorraldaja ja poliitik (1991–) 
*[[Raivo Mets]], eesti näitleja (1956–) 
*[[Reimo Mets]], eesti jurist ja geiaktivist 
*[[Rein Mets (kunstnik)|Rein Mets]], eesti metallikunstnik (1942–2011)
*[[Rein Mets (pianist)|Rein Mets]], eesti pianist (1957–2003)
*[[Rein Mets (usutegelane)|Rein Mets]], eesti varieteetantsija, usutegelane ja tantsuõpetaja (1951–) 
*[[Sander Mets]], eesti laulja
*[[Silvi Mets]], eesti pedagoog ja koolijuht (1949–) 
*[[Sulev Mets]], eesti ajakirjanik (1930–2018)
*[[Toomas Mets]], eesti veemootorisportlane (1959–) 
*[[Toomas Mets (ettevõtja)|Toomas Mets]], eesti ettevõtja (1969 –)
*[[Udo Mets]], eesti autosportlane ja lauatennisist (1946–2023)
*[[Vambola Mets]], eesti skulptor ja filmitegija (1949–)
*[[Ülo Mets]], eesti füüsik (1958–)
*[[Herbert Metsa]], eesti majandusteadlane (1931–2008)
*[[Mikk Metsa]], eesti jalgpallur (1993–) 
*[[Lehti Metsaalt]], eesti literaat ja ajakirjanik (1933–2003)
*[[Metsakutsu]], eesti muusik
*[[Anne Metsala]], eesti muusikapedagoog ja helilooja (1934–2015)
*[[Elise Metsanurk]], eesti näitleja ja lavastaja (1997–) 
*[[Mait Metsanurk]], eesti kirjanik
*[[Linda Metsaorg]], eesti looduspedagoog (1936–) 
*[[Jüri Metsar]], eesti tõlkija (1928–2004)
*[[Leo Metsar]], eesti kirjanik ja tõlkija (1924–2010)
*[[Nino Metsar]], eesti endine naisujuja (1987–) 
*[[Peeter Metsar]], eesti korvpallur (1940–2003)
*[[Oskar Metsavaht]], eesti päritolu Brasiilia moelooja (1961–)
*[[Deniss Metsavas]], Eesti kaitseväelane (1980–) 
*[[Jaan Metsaveer]], eesti mehaanikateadlane (1933–2024)
*[[Mati Metsaviir]], eesti entomoloog, lepidopterioloog ning raamatu- ja eksliibrisehuviline (1937–1991)
*[[Märten Metsaviir]], eesti näitleja (1994–) 
*[[Anne Metsis]], eesti moekunstnik (1958–)
*[[Anne Metsis (õpetaja)|Anne Metsis]], eesti spordipedagoog (1949–) 
*[[Väino Metsis]], eesti poksija (1957–2023)
*[[Helle Metslang]], eesti keeleteadlane (1950–)
*[[Linda Metslang]], eesti raamatukogutegelane (1894–1985) 
*[[Nikolaus Metslov]], eesti advokaat ja ajakirjanik (1903–1992)
*[[Jakob Metsmäe]], eesti metsavend (1907–1949) 
*[[Andres Metsoja]], Eesti poliitik (1978–)
*[[Jaak-Albert Metsoja]] 
*[[Juha Metsola]], soome jäähokimängija (1989–) 
*[[Roberta Metsola]], Malta poliitik (1979–) 
*[[Andres Metspalu]], eesti geeniteadlane (1951–) 
*[[Ene Metspalu]], eesti geneetik (1950–)
*[[Mait Metspalu]], eesti evolutsioonigeneetik (1975–)
*[[Jüri Metssalu]], eesti ajaloolane
*[[Maili Metssalu]], eesti näitleja ja kultuurikorraldaja (1988–)
*[[Eduard Metstak]], Eesti sõjaväelane (1896–1942)
*[[Marje Metsur]], eesti näitleja (1941–)
*[[Merili Metsvahi]], eesti folklorist (1973–) 
*[[Ilja Metšnikov]], Venemaa bioloog (1845–1916) 
*[[Lothar Metz]], endise Saksa DV maadleja (1939–2021) 
*[[Tilly Metz]], Luksemburgi poliitik (1967–) 
*[[Heinrich Christian Metzhold]], eesti vaimulik (1676–1730)
*[[Johann Quirinius Metzhold]], eesti vaimulik (1681–1737)
*[[Jean Metzinger]], prantsuse maalikunstnik, teoreetik, proosakirjanik ja luuletaja (1883–1956)
*[[Emil Moritz Metzler]], baltisaksa päritolu Eesti vaimulik (1820–1902)
*[[‎Friedrich August Samuel Metzler]], saksa rahvusest Eesti vaimulik (1783–1857)
*[[Arend Metztacken]], Eestimaa aadlik (maetud 1650)
*[[Reinhold von Metztacken]], Eestimaa mõisnik ja Rootsi sõjaväelane
*[[Aleksander Mette]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1913–1983)
*[[Mette-Marit]], Norra kroonprintsess (1973–)
*[[Georg Mettenius]], botaanik (1823–1866)
*[[Klemens Wenzel Lothar von Metternich]], Austria kantsler (1773–1859)
*[[Valter Metti]], eesti õpetaja (1902–1989)
*[[Juhan Mettis]], eesti judoka (1990–)
*[[Eduard Mettus]], Eesti NSV riigitegelane (1908–2001) 
*[[Jaan Metua]], eesti teatrikunstnik, lavastaja ja dramaturg (1889–1945)
*[[Kirsti Metusala]], eesti disainer (1937–2025)
*[[Tiit Metusala]], eesti energeetik ja tehnikateadlane (1937–)

==Meu==
*[[Antonio Meucci]], itaalia leiutaja (1808–1889)
*[[Thomas Meunier]], Belgia jalgpallur (1991–) 
*[[Pim Meurs]], hollandi kabetaja (1988–)
*[[Jean-Baptiste Marie Meusnier]], prantsuse matemaatik, sõjaväelane ja insener (1754–1793)
*[[Jörg Meuthen]], Saksa majandusteadlane ja poliitik (1961–)

==Mew==
*[[Nikolai von Mewes]], baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (suri 1831)

==Mey==
*[[Johan Mey]] (Juhan Mei), eesti hüdrograaf ja sõjaväelane (1867–1927)
*[[Wennemar Mey]], Tartu toomhärra (16. sajand) 
*[[Andy van der Meyde]], hollandi jalgpallur (1979–)
*[[Franz Julius Ferdinand Meyen]], saksa botaanik (1804–1840)
*[[Alexander von Meyendorff]], baltisaksa päritolu Venemaa jurist ja poliitik (1869–1964) 
*[[Kasimir von Meyendorff (1749–1813)|Kasimir von Meyendorff]], Venemaa Keisririigi sõjaväelane (1749–1813)
*[[Carl Friedrich Meyer]], õigusteadlane (1757–1817)
*[[Friedrich Ferdinand Meyer]], eesti vaimulik (1799–1871)
*[[‎Georg Julius Theodor Meyer]], eesti vaimulik (1822–1907)
*[[Gunnar Meyer]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (1942–2003)
*[[Hans Horst Meyer]], saksa arst ja farmakoloog (1853–1939) 
*[[Johannes Meyer]], baltisaksa arstiteadlane (1858–1945) 
*[[Karl Heinrich Leo Meyer]], keeleteadlane (1830–1910) 
*[[Karl Wilhelm von Meyer]], Venemaa sõjaväelane (suri 1767)
*[[Mary Pinchot Meyer]], Ameerika Ühendriikide seltskonnategelane ja kunstnik (1920–1964)
*[[Stephenie Meyer]], USA kirjanik (1973–)
*[[Theodor Woldemar Meyer]], eesti vaimulik (1886–1947)
*[[Andreas Meyer-Landrut]], Saksamaa diplomaat (1929–)
*[[Lena Meyer-Landrut]], Saksamaa laulja (1991–)
*[[Augustin Meyerberg]], Saksa-Rooma riigi diplomaat (1622–1688)
*[[Giacomo Meyerbeer]], juudi päritolu saksa-prantsuse helilooja (1791–1864) 
*[[Otto Fritz Meyerhof]], saksa arst ja biokeemik (1884–1951) 
*[[Seth Meyers]], Ameerika Ühendriikide koomik ja saatejuht (1973–)
*[[William Meyers]], Lõuna-Aafrika poksija (1943–2014) 
*[[Émile Meyerson]], Poola juudi päritolu Prantsuse keemik ja teadusfilosoof (1859–1933) 
*[[Ottomar Johann Friedrich Meykow]], baltisaksa õigusteadlane (1823–1894)
*[[Gustav Meyrink]], Austria kirjanik (1868–1932)
*[[Fernand Meyssonnier]], Alžeeria timukas (1931–2008)
*[[Edgar Meywald]], eesti arst (1901–1935)

[[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Me, Biograafiad]]</text>
      <sha1>1pb47wog8yev55qm48ofa1n5j4te2ym</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204819</id>
      <parentid>7204807</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T16:53:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Avjoska</username>
        <id>1538</id>
      </contributor>
      <comment>/* Meh */</comment>
      <origin>7204819</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="37544" sha1="qf2hiynzw1kpcmsmtb9dm0ncnd2w2dq" xml:space="preserve">{{Mall:BiograafiadIndeks}}

'''Biograafiad (Me)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega &quot;Me&quot;.

==Mea== 
*[[George Herbert Mead]], USA filosoof, sotsioloog ja psühholoog (1863–1931)
*[[Margaret Mead]], ameerika kultuuriantropoloog (1901–1978)
*[[Richelle Mead]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (1976–)
*[[Donella Meadows]], keskkonnateadlane (1941–2001)
*[[Ray Meagher]], Austraalia näitleja (1944–) 
*[[Russell Means]], indiaanlaste aktivist USA-s (1939–2012)
*[[George Meany]], Ameerika Ühendriikide ametiühingutegelane (1894–1980)
*[[Anne Meara]], USA näitleja ja koomik (1929–2015)
*[[Gilbert Laing Meason]], šoti kunstihuviline
*[[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (1947–2022)

==Mec==
*[[Pierre Méchain]], prantsuse astronoom (1744–1804) 
*[[Brandon Mechele]], Belgia jalgpallur (1993–) 
*[[Vladimír Mečiar]], Slovakkia poliitik (1942–)
*[[Jakob Meck]], Liivimaa vaimulik ja Poola ametnik (16. sajand)
*[[Markus Meckel]], Saksa poliitik ja teoloog (1952–)
*[[Henrique Mecking]], Brasiilia maletaja (1952–)
*[[Ernst Mecklenburg]], endine Saksa DV riigitegelane (1927–)

==Med==
*[[Petra Mede]], rootsi tantsija, näitleja ja saatejuht (1970–)
*[[Gary Medel]], Tšiili jalgpallur (1987–)
*[[Carl Justus Wilhelm Meder]], eesti vaimulik (1769–1820)
*[[Gottlieb Georg Heinrich Meder]], eesti vaimulik (1767–1849)
*[[Johan Caspar Meder]], eesti vaimulik (1703–1771)
*[[Leopold Friedrich Meder]], eesti vaimulik (1803–1878)
*[[Oskar Gerhard Guido Meder]], Eesti ja Saksamaa vaimulik (1885–1947)
*[[Wilhelm Johann Benedikt Meder]], eesti vaimulik (1802–1874)
*[[Mirjana Medić]], horvaatia maletaja (1964–)
*[[Caterina de' Medici]], Prantsusmaa kuninganna (1519–1589)
*[[Cosimo de' Medici]], Firenze pankur ja faktiline valitseja (1389–1464) 
*[[Giuliano di Lorenzo de' Medici]], Firenze faktiline valitseja ja Nemoursi hertsog (1479–1516)
*[[Lorenzo de' Medici]] ehk Lorenzo Tore, Firenze faktiline valitseja, kultuurimetseen ja pankur (1449–1492)
*[[Maria de' Medici]], Prantsusmaa kuninganna (1575–1642) 
*[[Piero di Cosimo de' Medici]], Firenze pankur ja faktiline valitseja (1416–1469)
*[[Piero di Lorenzo de' Medici]] (1471–1503) 
*[[Eero Medijainen]], eesti ajaloolane (1959–)
*[[Joseph Medill]], Kanada-Ameerika ajalehetoimetaja ja poliitik (1823–1899)
*[[Medina]], taani muusik (1982–)
*[[Danilo Medina]], Dominikaani Vabariigi poliitik (1951–)
*[[Facundo Medina]], Argentina jalgpallur (1999–) 
*[[Lina Medina]], maailma noorim ema (1933–)
*[[Ramón Medina Bello]], Argentina endine jalgpallur (1966–) 
*[[Anabel Medina Garrigues]], Hispaania tennisist (1982–)
*[[Vladimir Medinski]], Venemaa poliitik
*[[Pjotr Jefimovitš Medovikov]], vene ajaloolane (1816–1855) 
*[[Manuel Medrano]], Colombia laulja ja laulukirjutaja (1987–) 
*[[Betty Medsger]], Ameerika Ühendriikide akadeemik, kirjanik ja uuriv ajakirjanik (1942–) 
*[[Daniil Medvedev]], Venemaa tennisist (1996–) 
*[[Dmitri Medvedev]], Venemaa poliitik ja ettevõtja (1965–)
*[[Dmitri Medvedev (kurjategija)|Dmitri Medvedev]], Venemaalt pärit kurjategija (1981–2002)
*[[Sergei Medvedev]], Venemaa ajakirjanik, tele- ja raadiosaatejuht ning politoloog (1966–)  
*[[Vassili Medvedev]], vene balletitantsija, ballettmeister ja tantsupedagoog (1957–)
*[[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]], vene suusataja (1976–)
*[[Olga Medvedtseva]], vene laskesuusataja (1975–)

==Mee==
*[[Ben Mee]], inglise jalgpallur (1989–) 
*[[Francis J. Meehan]], Ameerika Ühendriikide diplomaat (1924–2022) 
*[[Kris Meeke]], Suurbritannia rallisõitja (1979–) 
*[[Jeremy Meeks]], Ameerika Ühendriikide kurjategija ja modell (1984–) 
*[[Aadu Meeksi]], eesti vaimulik (1909–1989)
*[[Raul Meel]], eesti graafik ja maalikunstnik (1941–)
*[[Indrek Meelak]], eesti prokurör ja poliitik (1960–2025)
*[[Malle Meelak]], eesti arhitekt (1929–1997) 
*[[Cliff Meely]], USA korvpallur (1947–2013)
*[[Mikael Meema]], eesti püstijalakoomik (1991–) 
*[[Vladimir Meema]], Eesti alpinist (1962–)
*[[Malle Meentalo]], eesti agronoom (1903–1940)
*[[Mari Meentalo]], eesti muusik, arranžeerija, produtsent, manager, ürituste korraldaja ja õpetaja (1988–)
*[[Simon van der Meer]], hollandi füüsik (1925–2011)
*[[Heiki Meeri]], eesti teletegija (1952–2007) 
*[[Joosep Meeri]], eesti vaimulik (1870–1929)
*[[Artur Meerits]], eesti arst (1901–1941)
*[[Heldur Meerits]], eesti majandusteadlane (1959–2025) 
*[[Marko Meerits]], eesti jalgpallur (1992–)
*[[Maarja Meeru]], eesti teatrikunstnik (1968–
*[[Mart Meeru]], eesti rallisportlane (1977–) 
*[[Märt Meesak]], Eesti poliitik (1981–)
*[[Mauno Meesit]], eesti laulja (1983–) 
*[[Rihard Meesit]], eesti jalgpallur (2005–)
*[[Leighton Meester]], Ameerika Ühendriikide näitleja, modell ja laulja (1986–)
*[[Janek Meet]], eesti jalgpallur (1974–)

==Mef==
*[[Zemfira Meftahətdinova]], Aserbaidžaani jahilaskur (1963–)

==Meg==
*[[Jaycob Megna]], USA jäähokimängija (1992–) 
*[[Vladimir Megre]] (1950–)

==Meh==
*[[Jaanus Mehikas]], eesti näitleja ja kaitseliitlane (1983–)
*[[Marko Mehine]], eesti võistlustantsija (1987–) 
*[[Taaniel Mehine]], eesti sulgpallur ja discgolfar (2012–) 
*[[Emilie Enger Mehl]], Norra jurist ja poliitik (1993–) 
*[[Lev Mehlis]], juudi rahvusest Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane ning sõjaväelane (1889–1953)
*[[Mehmed I]], Türgi sultan 1403/1413–1421
*[[Mehmed II]], Türgi sultan 1451–1481
*[[Baitullah Mehsud]], Pakistani sõjapealik (1974–2009)
*[[Ḩakīmullāh Mehsūd]], Pakistani poliitik (suri 2013)
*[[Shekhar Mehta]], [[Uganda]] päritolu [[Keenia]] autorallisõitja (1945–2006)
*[[Shivang Mehta]], India loodusfotograaf (1981–) 
*[[Zubin Mehta]], India dirigent (1936–)

==Mei==
*[[Aksel Mei]], Eesti riigiametnik (1896–1964)
*[[Emo Mei]], eesti kirjanik (1905–1992) 
*[[Kristine Mei]], eesti skulptor ja raamatukujundaja (1895–1969)
*[[Lydia Mei]], eesti kunstnik (1896–1965)
*[[Natalie Mei]], eesti teatrikunstnik ja raamatugraafik (1900–1975)
*[[Peeter Mei]], Eesti sõjaväelane (1893–1941)
*[[Joosep Meibaum]], Eesti poliitaktivist (1895–1941)
*[[Rexhep Meidani]], Albaania poliitik (1944–)
*[[Eha Meidla]], eesti muusikaõpetaja
*[[Tõnu Meidla]], eesti geoloog (1959–)
*[[Kaupo Meiel]], eesti luuletaja ja ajakirjanik (1975–)
*[[Tanel Meiel]], eesti vaimulik (1974–)
*[[Sergei Meien]], vene paleontoog ja bioloogiateoreetik (1935–1987)
*[[Arnold Meier]], eesti pikaealine (1918–)
*[[Egon Meier]], eesti tennisist ja keemik (1914–1995) 
*[[Keity Meier]], eesti mootorrattasportlane (1995)
*[[Maaris Meier]], eesti jalgrattur (1983–)
*[[Mart Meier]], nõukogude sõjaväelane (1902–1939)
*[[Max Meier]], Šveitsi poksija (1936–) 
*[[Rudolf Meier]], Šveitsi poksija (1939–2018)
*[[Timo Meier]], Šveitsi jäähokimängija (1996–) 
*[[Vilho Meier]], eesti muusik (1983–) 
*[[Zigfrīds Anna Meierovics]], Läti riigitegelane (1887–1925)
*[[Helo Meigas]], eesti majandustegelane (1965–)
*[[Julius Ernst Meigas]], eesti raamatukaupmees ja kirjastaja (1882–1968)
*[[Kalju Meigas]], eesti tehnikateadlane (1951–) 
*[[Leonardo Meigas]], eesti disainer ja tarbekunstnik (1952–)
*[[Voldemar Meigas]], eesti arhitekt ja Eesti NSV riigitegelane (1910–1984) 
*[[Rein Meijel]], eesti sporditegelane (1945–) 
*[[Rudolf Meijel]], eesti veemootorisportlane ja sporditegelane (1914–2006) 
*[[Toni Meijel]], eesti ujuja ja sporditegelane (1975–) 
*[[Tõnu Meijel]], eesti ujuja, viievõistleja, ujumistreener, sporditegelane ja -ajakirjanik (1948–) 
*[[Viesturs Meijers]], läti maletaja (1967–2024)
*[[Silver Meikar]], Eesti poliitik (1978–)
*[[Toivo Meikar]], eesti metsandusajaloolane (1947–)
*[[Uno Meikas]], eesti arst ja tervishoiutegelane (1931–2012)
*[[Minda Meikup]], Eesti riigiametnik (1902–1991)
*[[Eva Meil]], eesti näitleja (1917–1922)
*[[Marie-Louise Meilleur]], Kanada pikaealine (1880–1998)
*[[Rūta Meilutytė]], Leedu ujuja (1997–)
*[[Johan Meimer]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (1904–1944) 
*[[Henrik Meinander]], soomerootsi ajaloolane (1960–) 
*[[Margus Meinart]], eesti kunstnik (1969–) 
*[[Rainer Meinart]], eesti löökpillimängija (1980–) 
*[[Doris Meinbek]], eesti sõudja (2004–)
*[[Eugen Meindl]], Saksamaa sõjaväelane (1892–1951)
*[[Klaus Meine]], saksa laulja (1948–)
*[[Beate Meinl-Reisinger]], Austria jurist ja poliitik (1978–)
*[[Alexius Meinong]], Austria filosoof ja psühholoog (1853–1920) 
*[[Jessica Meir]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja NASA astronaut (1977–) 
*[[Fernando Meira]], Portugali jalgpallur (1978–)
*[[Raul Meireles]], portugali jalgpallur (1983–)
*[[Meinhard]], Liivimaa piiskop (suri 1196)
*[[Ulrike Meinhof]], saksa ajakirjanik, publitsist, poliitaktivist ja terrorist (1934–1976)
*[[Vootele Meipalu]], eesti akušöör-günekoloog (1928–1974) 
*[[Golda Me'ir]], Iisraeli riigitegelane, peaminister (1898–1978)
*[[Randy Meisner]], USA muusik, laulja ja laulukirjutaja (1946–2023)
*[[Kimmie Meissner]], USA iluuisutaja (1989–)
*[[Otto Meissner]], Saksamaa riigisekretär (1880–1953)
*[[Jean-Louis-Ernest Meissonier]], prantsuse kunstnik (1815–1891)
*[[Andi Meister]], Eesti insener ja poliitik (1938–2025)
*[[Annes Meister]], harrastusluuletaja (1988–)
*[[Ants Meister]], eesti elektrotehnikateadlane, Tallinna Tehnikaülikooli professor (1937–2016)
*[[Erki Meister]], eesti helilooja, koorijuht, dirigent, kunstnik (1967–) 
*[[Lylian Meister]], eesti tekstiilikunstnik (1966–)
*[[Viktor Meister]], eesti agronoom ja majandijuht (1925–2018) 
*[[Ülle Meister]], eesti graafik (1948–2021) 
*[[Soualiho Meïté]], Prantsusmaa jalgpallur (1994–) 
*[[Jaak Meitern]], eesti tõlkija ja kirjastaja (1957–) 
*[[Lise Meitner]], Austria füüsik (1878–1968)
*[[Enelin Meiusi]], eesti ettevõtja (1955–2011)

==Mej==
*[[Boriss Mejerovski]], vene filosoof (1922–1996) 
*[[Manuel Mejía Vallejo]], Colombia kirjanik ja ajakirjanik (1923–1998)
*[[Marie Mejzlíková I]], Tšehhoslovakkia kergejõustiklane (1902–1981)
*[[Marie Mejzlíková II]], Tšehhoslovakkia kergejõustiklane (1903–1994)
*[[Karel Mejta]], Tšehhoslovakkia sõudja (1928–2015)

==Mek==
*[[Adolfas Mekas]], leedu päritolu USA filmilavastaja (1925–2011)
*[[Jonas Mekas]], leedu päritolu USA filmilavastaja (1922–)
*[[Souad Mekhennet]], Saksamaa ajakirjanik (1978–) 
*[[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]], Prantsusmaa kergejõustiklane (1985–) 
*[[Aleksander Mekkart]], Eesti poliitik (1893–1983)
*[[Dragan Mektić]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1956–)

==Mel==
*[[Philipp Melanchthon]], saksa filosoof (1497–1560)
*[[Vladimir Melanin]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (1933–1994) 
*[[Ilari Melart]], soome jäähokimängija (1989–) 
*[[Erkki Melartin]], soome helilooja (1875–1937) 
*[[Dace Melbārde]], Läti poliitik (1971–)
*[[Enel Melberg]], eesti rahvusest Rootsi kirjanik ja tõlkija (1943)
*[[Guri Melby]], Norra poliitik (1981–) 
*[[Daniela Melchior]], Portugali näitleja (1996–)
*[[Simone Melchior]], prantsuse ookeaniuurija ja sukelduja (1919–1990)
*[[Julian Melchiori]], Kanada jäähokimängija (1991–) 
*[[Katrin-Helena Melder]], eesti luterlik vaimulik (1971–)
*[[Mati Meldorf]], eesti elektrotehnikateadlane (1939–)
*[[Jean-Luc Mélenchon]], Prantsusmaa poliitik (1951–) 
*[[Teodor Meleșcanu]], Rumeenia poliitik, diplomaat ja jurist (1941–)
*[[Heino Melesk]], eesti õigusteadlane ja omavalitsustegelane (1904–1969) 
*[[Helen Melesk]], eesti fotokunstnik (1980–)
*[[Krisli Melesk]], eesti alpinist (1986–) 
*[[Irina Melešina]], Venemaa kaugushüppaja (1982–)
*[[Melete]], Saaremaa maavanem
*[[Eleonóra Meléti]], Kreeka ajakirjanik ja poliitik (1978–) 
*[[Sergei Melgunov]], Venemaa poliitik ja kirjanik (1879–1956)
*[[Nika Melia]], Gruusia poliitik (1979–) 
*[[Georges Méliès]], prantsuse illusionist ja filmimees (1861–1938) 
*[[Väinö Immanuel Melin]], Eesti ja Soome vaimulik (1874–1945)
*[[André Mélinon]], prantsuse kabetaja (1914–1986)
*[[Antoine Mélinon]], prantsuse kabetaja (1913–2000)
*[[Mihaela Melinte]], rumeenia kergejõustiklane (1975–)
*[[Martin Melioranski]], eesti arhitekt (1971–)
*[[Olof Mellberg]], rootsi jalgpallur (1977–) 
*[[Werner von Melle]], Hamburgi poliitik (1853–1937)
*[[Lea Meller]], eesti sumomaadleja (1961–) 
*[[Ants Melles]], eesti jurist (1908–1992) 
*[[Ants Mellik]], eesti arhitekt (1926–2005) 
*[[Silvia Mellik]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1933–)
*[[Tõnu Mellik]], eesti arhitekt (1934–1993) 
*[[Voldemar Mellik]], eesti kujur ja pedagoog (1887–1949)
*[[Enn Mellikov]], eesti keemik (1945–2018)
*[[Berend Mellin]], Rootsi sõjaväelane (1608–1690)
*[[Ludwig August Mellin]], baltisaksa kartograaf (1754–1835)
*[[Ene Mellov]], Eesti filmikunstnik (1950–)
*[[Zoja Mellov]], eesti näitleja (1950–)
*[[Oussama Mellouli]], Tuneesia ujuja (1984–)
*[[George Melly]], inglise džässi- ja bluusilaulja (1926–2007)
*[[Faina Melnik]], Nõukogude Liidu kettaheitja (1945–2016)
*[[Oleg Melnik]], Eesti laulja (1949–2011)
*[[Priit Melnik]], eesti alpinist ja arst (1961–)
*[[Aleksei Melnikov]], Vene poliitik ja jurist (1867–1934)
*[[Ontropo Melnikov]], isuri runolaulik (1834–1915) 
*[[Pavel Melnikov (insener)]], vene insener ja riigimees (1804–1880)
*[[Pavel Melnikov-Petšerski]], vene proosakirjanik ja etnograaf (1818–1883)
*[[Villi Melnikov]], vene polüglott (1962–2016)
*[[Kaspars Melnis]], Läti põllumees, ärimees ja poliitik (1989–)
*[[Raivis Melnis]], Läti sõjaväelane (1977–) 
*[[Andrei Melnitšenko]], vene oligarh (1972–)
*[[Andrei Melnitšenko (suusataja)|Andrei Melnitšenko]], Venemaa murdmaasuusataja (1992–) 
*[[Juri Melnitšenko]], Kasahstani maadleja (1972–) 
*[[Nuno Melo]], Portugali poliitik (1966–) 
*[[Giorgia Meloni]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (1977–) 
*[[Melozzo da Forlì]], itaalia maalikunstnik ja arhitekt (1438–1494)
*[[Monique Melsen]], Luksemburgi laulja (1951–) 
*[[Madis Melzar]], Eesti politseiohvitser (1970–) 
*[[Anders Melts]], eesti raadiosaatejuht (1976–) 
*[[Andreas Melts]], eesti muusik, koomik, sisulooja ja meelelahutaja (1997–) 
*[[Brita Melts]], eesti kirjandusteadlane ja toimetaja (1984–)
*[[Boris Melts]], eesti advokaat (1901–1977)
*[[Eduard Melts]], Eesti sõjaväelane (1893–1955)
*[[Katie Melua]], gruusia päritolu Briti muusik (1984–)
*[[Herman Melville]], ameerika kirjanik (1819–1891)
*[[James Desmond Melville]], Ameerika Ühendriikide diplomaat

==Mem==
*[[Mempricius]], brittide kuningas

==Men==
*[[Aleksandr Men]], Vene Õigeusu Kiriku vaimulik ja teoloog (1935–1990)
*[[Ana Mena]], hispaania laulja (1997–) 
*[[Luis Mena]], Nicaragua poliitik
*[[Maria Mena]], norra poplaulja (1986–)
*[[Rigoberta Menchú]], Guatemala inimõiguslane (1959–)
*[[Carlos Mencia]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (1967–)
*[[Vera Menchik]], Suurbritannia maletaja (1906–1944)
*[[Otto Mencke]], Saksa filosoof ja teadlane (1644–1707) 
*[[Villem Mend]], Eesti sõjaväelane (1890–1978) 
*[[Lambert Mende Omalanga]], Kongo DV poliitik (1952–)
*[[Gregor Mendel]], geneetik (1822–1884) 
*[[Julija Mendel]], Ukraina ajakirjanik (1986–) 
*[[Dmitri Mendelejev]], vene keemik (1834–1907) 
*[[Ludwig Johann August Peter Mendelsohn]], saksa filoloog (1852–1896)
*[[Reinhold Mendelsohn]], eesti vaimulik (1880–1941)
*[[Toomas Mendelson]], Eesti ettevõtja ja endine poliitik (1951–) 
*[[Fanny Mendelssohn]], juudi päritolu Saksamaa pianist ja helilooja (1805–1847)
*[[Felix Mendelssohn-Bartholdy]], saksa helilooja ja dirigent (1809–1847)
*[[Adnan Menderes]], Türgi poliitik (1899–1960) 
*[[Duarte Mendes]], portugali laulja (1947–) 
*[[Gilberto Mendes]], Brasiilia helilooja (1922–2015)
*[[Nuno Mendes]], Portugali jalgpallur (2002–) 
*[[Ryan Mendes]], Roheneemesaarte jalgpallur (1990–) 
*[[Sam Mendes]], inglise filmirežissöör ja teatrilavastaja (1965–)
*[[Thiago Mendes]], Brasiilia jalgpallur (1992–) 
*[[Alberto Méndez]], jalgpallur (1974–)
*[[Brais Méndez]], hispaania jalgpallur (1997–) 
*[[Bruno Méndez]], Uruguay jalgpallur (1999–) 
*[[Héctor Méndez]], Argentina poksija (1897–?)
*[[Íñigo Méndez de Vigo y Montojo]], Hispaania poliitik (1956–)
*[[Leopoldo Méndez]], Mehhiko kunstnik (1902–1969)
*[[Idoia Mendia]], baski rahvusest Hispaania poliitik (1965–) 
*[[Lina Mendoni]], Kreeka arheoloog ja poliitik (1960–)
*[[Marília Mendonça]], Brasiilia laulja (1995–2021) 
*[[Natalie Mendoza]], Hongkongi päritolu Austraalia filminäitleja, laulja ja tantsija (1978–)
*[[Édouard Mendy]], Senegali jalgpallur (1992–) 
*[[Carlos Menem]], Argentina poliitik (1930–2021)
*[[Osleidys Menéndez]], Kuuba kergejõustiklane (1979–) 
*[[Menes]], Vana-Egiptuse kuningas
*[[Jean Meneses]], Tšiili jalgpallur (1993–) 
*[[Paul Menesius]], šoti päritolu Vene diplomaat ja sõjaväelane (1637–1694)
*[[Žanis Mēness]], läti ehitusinsener (1909–1991) 
*[[Jérémy Ménez]], Prantsusmaa jalgpallur (1987–)
*[[Fradique de Menezes]]
*[[Claude François de Méneval]], Prantsusmaa keisri lähikondlane ja omavalitsustegelane (1778–1850)
*[[Engelbrecht von Mengden]], Liivimaa maamarssal (1587–1648)
*[[Ernst von Mengden]], Liivimaa maamarssal (1598–1655)
*[[Gustav von Mengden]], kirjanik, helilooja, sõjaväelane, poliitik ja mõisnik (1627–1688)
*[[Johann von Mengeden]], Liivi ordumeister (15. sajand)
*[[Josef Mengele]], saksa arst (1911–1979)
*[[Līga Meņģelsone]], Läti ärinaine ja poliitik (1972–)
*[[Mengistu Haile Mariam]], Etioopia poliitik (1937–)
*[[Argentina Menis]], rumeenia kettaheitja (1948–2023)
*[[Sergei Menjailo]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1960–)
*[[Menkaura]], Egiptuse vaarao (valitses umbes 2532–2504 eKr)
*[[Meñli Giray I]], Krimmi khaan (1455-1515)
*[[Pietro Mennea]], Itaalia kergejõustiklane ja poliitik
*[[Māra Mennika]], läti näitleja (1978–)
*[[Karl Menning]], eesti teatrijuht, lavastaja ja diplomaat (1874–1941) 
*[[Ludvig Menning]], eesti näitleja (1855–1888) 
*[[Menocchio]] ehk Domenico Scandella, itaalia mölder ja ketser (1532–1599)
*[[Gideon Mensah]], Ghana jalgpallur (1998–) 
*[[Karl von Mensenkampff]], Tarvastu mõisnik
*[[Aleksandr Menšikov]], Venemaa sõjaväelane ja riigimees (1673–1729)
*[[Vitali Menšikov]], Eesti keemiainsener ja poliitik (1946–)  
*[[Vladimir Menšov]], vene filmilavastaja ja näitleja (1939–2021) 
*[[Idina Menzel]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (1971–)
*[[Jiří Menzel]], tšehhi filmilavastaja, -stsenarist ja -näitleja (1938–2020)
*[[Robert Menzies]], Austraalia poliitik (1894–1978)  
*[[Vjatšeslav Menžinski]], Nõukogude Liidu riigitegelane (1874–1934)
*[[Merilen Mentaal]], eesti aiakujundaja (1972–) 
*[[Friedrich Mentz]], Narva kullassepp

==Meo==
*[[Oskar Meoma]], eesti advokaat (1899–1978)
*[[Jüri Meomuttel]], eesti pedagoog (1868–1948) 
*[[Boris Meos]], eesti maadleja ja treener (1916–1992)
*[[August Meos]], Jõgeva alevivanem (1886–1946)
*[[Aleksander Meos]], eesti päritolu keemik (1897–1971) 
*[[Indrek Meos]], eesti filosoof (1969–)
*[[Mati Meos]], Eesti poliitik ja insener (1946–)
*[[Märt Meos]], eesti näitleja (1968–)

==Mer==
*[[Ivane Merabišvili]], Gruusia poliitik (1968–)
*[[Umut Meraş]], türgi jalgpallur (1995–) 
*[[Ulf Merbold]], saksa füüsik ja Euroopa Kosmoseagentuuri astronaut (1941–)
*[[Saverio Mercadante]], itaalia helilooja (1795–1870) 
*[[María Mercader]], hispaania filminäitleja (1918–2011)
*[[Gabriel Mercado]], Argentina jalgpallur (1987–) 
*[[Emiliano Mercado del Toro]], pikaealine (1891–2007)
*[[Giuseppe Mercalli]], itaalia geoloog (1850–1914)
*[[Gerardus Mercator]], flaami kartograaf (1512–1594) 
*[[Dawson Mercer]], Kanada jäähokimängija (2001–) 
*[[Natalie Merchant]], USA laulja (1963–)
*[[Tamzin Merchant]], inglise näitleja (1987–) 
*[[Michèle Mercier]], prantsuse filminäitleja (1939–)
*[[Heinrich Eugen Ludwig Mercklin]], baltisaksa filoloog (1816–1863) 
*[[Axel Merckx]], belgia jalgrattasportlane (1972–)
*[[Daniela Mercury]], Brasiilia laulja (1965–) 
*[[Freddie Mercury]], rokkmuusik (1946–1991)
*[[Charles-André Merda]], Prantsuse sõjaväelane (1770–1812)
*[[Ain Mere]], Eesti sõjaväelane (1903–1969) 
*[[Argo Mere]], eesti alpinist ja matkasportlane (1981–)
*[[Valev Mere]], Eesti sõjaväelane (1893–1949)
*[[Martin Meredith]], Briti ajaloolane, ajakirjanik ja publitsist
*[[Anneli Merelaid]], eesti muusik, organist (1966–)  
*[[Olev Meremaa]], eesti nudist (1936–2021)
*[[Tiit Meren]], eesti arst ja sõjaväelane (1955–)
*[[Andres Merend]], eesti arst (1896–1969)
*[[Triinu Meres]], eesti kirjanik ja toimetaja (1980–) 
*[[Argo Meresaar]], eesti võrkpallur (1980–)
*[[Getter Meresmaa]], eesti näitleja (1994–) 
*[[Asta Meressoo]], eesti majandusteadlane (1924–2010)
*[[Uno Mereste]], eesti akadeemik (1928–2009)
*[[Dmitri Merežkovski]], vene kirjanik, tõlkija, ajaloolane ja ühiskonnategelane (1865–1941)
*[[Alex Meret]], itaalia jalgpallur (1997–) 
*[[Kirill Meretskov]], NSV Liidu sõjaväelane (1897–1968)
*[[Roberto Merhi]], hispaania vormelisõitja (1991–)
*[[Arnold Meri]], Eesti poliitikategelane (1919–2009) 
*[[Enn Meri]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1942–) 
*[[Georg Meri]], Eesti kirjanik, diplomaat ja tõlkija
*[[Harald Meri]], eesti vaimulik (1917–1990)
*[[Heinrich Meri]], eesti helilooja, muusikapedagoog ja dirigent (1887–1980) 
*[[Helle Meri]], eesti näitleja, Lennart Meri abikaasa (1949–2024)
*[[Hindrek Meri]], Eesti riigitegelane (1934–2009)
*[[Leena Meri]], Soome jurist ja poliitik (1968–) 
*[[Lennart Meri]], Eesti kirjanik, diplomaat ja riigimees
*[[Mart Meri]], eesti poliitik ja filoloog (1959–)
*[[Otto Meri]], Eesti ühiskonnategelane (1861–1942)
*[[Regina Meri]], Eesti ja Kanada psühhoterapeut ja nahaarst (1932–2020) 
*[[Maria Sibylla Merian]], saksa loodusteadlane ja illustraator (1647–1717)
*[[Laine Merikalju]], eesti geograaf (1928–)
*[[Oskar Merikanto]], soome helilooja (1868–1924) 
*[[Anu Merila]], eesti ajakirjanik (1964–)
*[[Herkki-Erich Merila]], eesti fotograaf (1964–)
*[[Toomas Merila]], eesti kergejõustikutreener (1939–) 
*[[Helbe Merila-Lattik]], eesti arst (1928–) 
*[[Kersti Merilaas]], eesti luuletaja
*[[Arne Merilai]], eesti kirjandusteadlane ja kirjanik (1961–)
*[[Johannes Merilai]], eesti kommunikatsiooniekspert (1987–) 
*[[Karl Merilaid-Schnell]], eesti maalikunstnik ja karikaturist (1882–1948)
*[[Boris Merilain]], eesti iluuisutaja (1932–)
*[[Merike Merilain]], eesti sünoptik (1949–)
*[[Eero Merilind]], eesti arst (1971–) 
*[[Andrus Merilo]], Eesti sõjaväelane (1973–) 
*[[Jaanika Merilo]], Eesti majandustegelane (1979–)
*[[August Meriloo]], Eesti sõjaväelane (1902–1966) 
*[[Peeter Meriläinen]], eesti põllumajandustegelane ja majandijuht (1929–2009) 
*[[Mercedes Merimaa]], eesti taimetark (1954–) 
*[[Otto Merimaa]], eesti kommunist ja riigitegelane (1920–2001)
*[[Prosper Mérimée]], prantsuse kirjanik (1803–1870) 
*[[Alfred Mering]], eesti näitleja (1903–1988)
*[[Mai Mering]], eesti näitleja ja lavastaja (1929–2004) 
*[[Mikel Merino]], hispaania jalgpallur (1996–) 
*[[Emanuel Merins]], kabetaja (1946–)
*[[Heiki Merirand]], (1955–)
*[[Maret Merisaar]], Eesti poliitik (1958–)
*[[Outi Merisalo]], soome keeleteadlane, romanist ja klassikaline filoloog (1959–)
*[[Katrin Merisalu]], eesti alpinist (1968–)
*[[Merilyn Merisalu]], eesti ajakirjanik, toimetaja ja teatrikriitik (1986–)
*[[Ülle Merisalu]], eesti ujuja ja treener (1960–)
*[[Henno Meriste]], eesti keeleteadlane, ajakirjanik ja tõlkija (1918–1984)
*[[Maris Meriste]], eesti tehnoloogiainsener (1962–) 
*[[Mart Meriste]], eesti arahnoloog
*[[Triinu Meriste]], eesti näitleja (1972–)
*[[Aldo Meristo]], eesti džässpianist, helilooja, arranžeerija ja muusikapedagoog (1944–2017)
*[[Toomas Meritam]], Eesti sõjaväelane (1901–1942)
*[[Toomas Meritam (arst)|Toomas Meritam]], eesti arst (1933–2017)
*[[Ando Meritee]], eesti rendžumängija (1974–)
*[[Andres Merits]], eesti viroloog (1967–)
*[[August Merits]], Eesti riigiametnik ja ärimees (1887–1942) 
*[[Karl Merits]], eesti lavastaja ja näitleja (1885–1979) 
*[[Kuido Merits]], eesti vabakutseline kolumnist ja endine diplomaat (1962–) 
*[[Mait Merivald]], eesti näitleja (1940–2019) 
*[[Enno Merivee]], eesti bioloog (1950–) 
*[[Ermer Merivee]], eesti bioloog, entomoloog (1941–1972) 
*[[Rasmus Merivoo]], eesti filmirežissöör (1983–)
*[[Maarja Merivoo-Parro]], eesti ajaloolane ja ajakirjanik (1986–) 
*[[Ilmar Merivälja]], Eesti sõjaväelane (1915–1939)
*[[Maria Merjanskaja]], eesti näitleja (1896–1969)
*[[Nil Merjanski]], vene näitleja ja literaat (1846–1937)
*[[Madis Merk]], eesti muusik (1986–)
*[[Angela Merkel]], Saksamaa poliitik (1954–)
*[[Garlieb Merkel]], valgustusaegne baltisaksa kirjanik ja ühiskonnategelane, varane estofiil ja letofiil (1769–1850)
*[[Gustav Merkel]], saksa organist, helilooja, dirigent ja pedagoog (1827–1885)
*[[Kazys Merkis]], Leedu poksija (1905–1980)
*[[Rostislav Merkulov]], eesti viiuldaja ja dirigent (1912–1978)
*[[Sergei Merkurov]], kreeka-armeenia päritolu Nõukogude Liidu skulptor (1881–1952)
*[[Nikolai Merkuškin]], Venemaa poliitik (1951–) 
*[[Antanas Merkys]], Leedu poliitik (1887–1955)
*[[Maurice Merleau-Ponty]], prantsuse filosoof (1908–1961) 
*[[Emmanuel de Mérode]], Belgia looduskaitsja ja antropoloog (1970–)
*[[Nives Meroi]], itaalia alpinist (1961–)
*[[Erkki Meronen]], soome endine poksija (1952–) 
*[[Kari Meronen]], Soome endine poksija (1947–) 
*[[Risto Meronen]], Soome endine poksija (1945–) 
*[[Merovech]], saali frankide hõimupealik (suri 456)
*[[Floyd Merrell]], USA semiootik (1937–)
*[[Catherine Merridale]], inglise ajaloolane (1959–)
*[[Jeroen van Merriënboer]], Hollandi haridusteadlane (1959–2023)
*[[M. David Merrill]], USA pedagoogikateadlane (1937–)
*[[Aries Merritt]], USA kergejõustiklane (1985–)
*[[LaShawn Merritt]], USA kergejõustiklane (1986–)
*[[Marin Mersenne]], prantsuse teoloog, filosoof, matemaatik ja muusikateoreetik (1588–1648)
*[[Laura Mersini-Houghton]], albaania kosmoloog ja füüsik
*[[Friedrich Merz]], Saksamaa poliitik (1955–) 
*[[Hans-Rudolf Merz]], Šveitsi poliitik (1942–) 
*[[Carol Merzin]], Eesti ametnik (1965–2021) 
*[[Helena Merzin-Tamm]], eesti näitleja (1972–) 
*[[Ilona Merzin]], eesti arhitekt (1959–) 
*[[Leonhard Merzin]], eesti näitleja (1934–1990)
*[[Elvis Merzļikins]], Läti jäähokimängija (1994–) 
*[[Juri Merzljakov]], Venemaa diplomaat (1949–)
*[[Antero Mertaranta]], soome spordiajakirjanik (1956–) 
*[[Olaf Mertelsmann]], saksa ajaloolane (1969–) 
*[[Dries Mertens]], Belgia jalgpallur (1987–)
*[[Robert Mertens]], saksa herpetoloog (1894–1975) 
*[[Verena Mertens]], Saksamaa jurist ja poliitik (1981–) 
*[[Thomas Merton]], Ameerika Ühendriikide katoliiklik kirjanik ja müstik (1915–1968)
*[[Christoph Mertzig]], eesti vaimulik (1704–1763)
*[[Claudio Merulo]], itaalia hilisrenessansi helilooja ja organist (1533–1604)
*[[Kalle Merusk]], eesti õigusteadlane (1949–)

==Mes==
*[[Carlos Mesa]], Boliivia poliitik (1953–)
*[[Mirjam Mesak]], eesti laulja (1990–)
*[[Mihajlo Mesarovič]], serbia süsteemiteoreetik ja globaalprobleemide modelleerija (1928–)
*[[Paul Mescal]], iiri näitleja (1996–) 
*[[Luka Mesec]], Sloveenia politoloog ja poliitik (1987)
*[[Stjepan Mesić]], Horvaatia poliitik (1934–) 
*[[Edgar Mesikep]], Eesti sõjaväelane (1907–1985) 
*[[Arvo Mesikepp]], eesti arst (1944–2023)
*[[Aarne Mesikäpp]], eesti graafik ja raamatuillustraator (1939–) 
*[[Laine Mesikäpp]], eesti näitleja (1917–2012)
*[[Ingrid Mesila]], eesti korvpallur (1959–)
*[[Kalle Mesila]], eesti vaimulik (1940–2022)
*[[Riho Mesilane]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (1949–1993)
*[[Maarika Mesipuu-Veebel]], eesti näitleja (1983–)
*[[Meeli Mesipuu]], eesti botaanik ja looduskaitsespetsialist (1975–)
*[[Valentin Mesjats]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane (1928–2019) 
*[[Jim Meskimen]], Ameerika Ühendriikide koomik ning filmi- ja telenäitleja (1959–) 
*[[Franz Mesmer]], saksa astroloog ja arst (1734–1815)
*[[Romain Mesnil]], prantsuse teivashüppaja (1977–)
*[[Daniel Mesotitsch‎]], Austria laskesuusataja (1976–)
*[[André Messager]], prantsuse helilooja, organist, pianist ja dirigent (1853–1929) 
*[[Willy Messerschmitt]], saksa lennukikonstruktor (1898–1978)
*[[Lionel Messi]], Argentina jalgpallur (1987–)
*[[Olivier Messiaen]], prantsuse helilooja, organist ja ornitoloog (1908–1992)
*[[Charles Messier]], prantsuse astronoom (1730–1817) 
*[[Mark Messier]], endine Kanada jäähokimängija (1961–) 
*[[Antonello da Messina]], itaalia kunstnik (1430–1479)
*[[Piero Messina]], itaalia filmirežissöör, stsenarist ja helilooja (1981–) 
*[[Debra Messing]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1968–)
*[[Wolf Messing]], Poola juudi päritolu meedium (1899–1966)
*[[Reinhold Messner]], Itaalia alpinst (1944–)
*[[Márta Mészáros]], Ungari filmirežissöör (1931–) 
*[[Vassili Mestnikov]], jakuudi lavastaja ja näitleja (1908–1958)

==Meš==
*[[Ņikita Meškovs]], Läti maletaja (1994–)
*[[Ivan Meštrović]], horvaadi skulptor, arhitekt ja kirjanik (1883–1962)
*[[Vladimir Meštšerski]], Venemaa ühiskonnategelane ja kirjanik (1838–1914)

==Mež==
*[[Nikolai Meževitš]], vene politoloog ja majandusteadlane (1966–)

==Met==
*[[Ilir Meta]], Albaania poliitik (1969–)
*[[Christína Metaxá]], Küprose laulja (1992–) 
*[[Connor Metcalfe]], Austraalia jalgpallur (1999–)
*[[Tracee Metcalfe]], ameerika arst ja alpinist (1974–)
*[[Pat Metheny]], Ameerika Ühendriikide džässkitarrist ja helilooja (1954–)
*[[Method Man]], USA räppar (1971–)
*[[Bernhard Methusalem]], eesti advokaat (1903–1984)
*[[Sergei Metlev]], Õpilasesinduste Assamblee peasekretär
*[[Lubomír Metnar]], Tšehhi poliitik ja endine politseinik (1967–) 
*[[Arvo Mets]], eesti päritolu vene luuletaja (1937–1997) 
*[[Ave Mets]], eesti teadusfilosoof (1980–) 
*[[Hardi Mets]], eesti autosportlane ja purjetaja (1952–)
*[[Hillar Mets]], eesti karikaturist, illustraator ja animaator (1954–)
*[[Jaan Mets]], eesti põllumajandusteadlane (1891–1969)
*[[Karol Mets]], eesti jalgpallur (1993–) 
*[[Laine Mets]], eesti pianist ja klaveriõpetaja (1921–2007)
*[[Lembi Mets]], eesti tšellist ja muusikapedagoog (1958–) 
*[[Mait Mets]], eesti tehnikateadlane (1938–) 
*[[Margus Mets]], eesti ajakirjanik (1961–)
*[[Marje Mets]], eesti psühholoog (1977–)
*[[Martin Mets]], Eesti poliitik (1990–)
*[[Mihkel Mets]], eesti karateka (2003–)
*[[Milvi Mets]], eesti tekstiiliinsener (1933–) 
*[[Natalie Mets]], Eesti kultuurikorraldaja ja poliitik (1991–) 
*[[Raivo Mets]], eesti näitleja (1956–) 
*[[Reimo Mets]], eesti jurist ja geiaktivist 
*[[Rein Mets (kunstnik)|Rein Mets]], eesti metallikunstnik (1942–2011)
*[[Rein Mets (pianist)|Rein Mets]], eesti pianist (1957–2003)
*[[Rein Mets (usutegelane)|Rein Mets]], eesti varieteetantsija, usutegelane ja tantsuõpetaja (1951–) 
*[[Sander Mets]], eesti laulja
*[[Silvi Mets]], eesti pedagoog ja koolijuht (1949–) 
*[[Sulev Mets]], eesti ajakirjanik (1930–2018)
*[[Toomas Mets]], eesti veemootorisportlane (1959–) 
*[[Toomas Mets (ettevõtja)|Toomas Mets]], eesti ettevõtja (1969 –)
*[[Udo Mets]], eesti autosportlane ja lauatennisist (1946–2023)
*[[Vambola Mets]], eesti skulptor ja filmitegija (1949–)
*[[Ülo Mets]], eesti füüsik (1958–)
*[[Herbert Metsa]], eesti majandusteadlane (1931–2008)
*[[Mikk Metsa]], eesti jalgpallur (1993–) 
*[[Lehti Metsaalt]], eesti literaat ja ajakirjanik (1933–2003)
*[[Metsakutsu]], eesti muusik
*[[Anne Metsala]], eesti muusikapedagoog ja helilooja (1934–2015)
*[[Elise Metsanurk]], eesti näitleja ja lavastaja (1997–) 
*[[Mait Metsanurk]], eesti kirjanik
*[[Linda Metsaorg]], eesti looduspedagoog (1936–) 
*[[Jüri Metsar]], eesti tõlkija (1928–2004)
*[[Leo Metsar]], eesti kirjanik ja tõlkija (1924–2010)
*[[Nino Metsar]], eesti endine naisujuja (1987–) 
*[[Peeter Metsar]], eesti korvpallur (1940–2003)
*[[Oskar Metsavaht]], eesti päritolu Brasiilia moelooja (1961–)
*[[Deniss Metsavas]], Eesti kaitseväelane (1980–) 
*[[Jaan Metsaveer]], eesti mehaanikateadlane (1933–2024)
*[[Mati Metsaviir]], eesti entomoloog, lepidopterioloog ning raamatu- ja eksliibrisehuviline (1937–1991)
*[[Märten Metsaviir]], eesti näitleja (1994–) 
*[[Anne Metsis]], eesti moekunstnik (1958–)
*[[Anne Metsis (õpetaja)|Anne Metsis]], eesti spordipedagoog (1949–) 
*[[Väino Metsis]], eesti poksija (1957–2023)
*[[Helle Metslang]], eesti keeleteadlane (1950–)
*[[Linda Metslang]], eesti raamatukogutegelane (1894–1985) 
*[[Nikolaus Metslov]], eesti advokaat ja ajakirjanik (1903–1992)
*[[Jakob Metsmäe]], eesti metsavend (1907–1949) 
*[[Andres Metsoja]], Eesti poliitik (1978–)
*[[Jaak-Albert Metsoja]] 
*[[Juha Metsola]], soome jäähokimängija (1989–) 
*[[Roberta Metsola]], Malta poliitik (1979–) 
*[[Andres Metspalu]], eesti geeniteadlane (1951–) 
*[[Ene Metspalu]], eesti geneetik (1950–)
*[[Mait Metspalu]], eesti evolutsioonigeneetik (1975–)
*[[Jüri Metssalu]], eesti ajaloolane
*[[Maili Metssalu]], eesti näitleja ja kultuurikorraldaja (1988–)
*[[Eduard Metstak]], Eesti sõjaväelane (1896–1942)
*[[Marje Metsur]], eesti näitleja (1941–)
*[[Merili Metsvahi]], eesti folklorist (1973–) 
*[[Ilja Metšnikov]], Venemaa bioloog (1845–1916) 
*[[Lothar Metz]], endise Saksa DV maadleja (1939–2021) 
*[[Tilly Metz]], Luksemburgi poliitik (1967–) 
*[[Heinrich Christian Metzhold]], eesti vaimulik (1676–1730)
*[[Johann Quirinius Metzhold]], eesti vaimulik (1681–1737)
*[[Jean Metzinger]], prantsuse maalikunstnik, teoreetik, proosakirjanik ja luuletaja (1883–1956)
*[[Emil Moritz Metzler]], baltisaksa päritolu Eesti vaimulik (1820–1902)
*[[‎Friedrich August Samuel Metzler]], saksa rahvusest Eesti vaimulik (1783–1857)
*[[Arend Metztacken]], Eestimaa aadlik (maetud 1650)
*[[Reinhold von Metztacken]], Eestimaa mõisnik ja Rootsi sõjaväelane
*[[Aleksander Mette]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1913–1983)
*[[Mette-Marit]], Norra kroonprintsess (1973–)
*[[Georg Mettenius]], botaanik (1823–1866)
*[[Klemens Wenzel Lothar von Metternich]], Austria kantsler (1773–1859)
*[[Valter Metti]], eesti õpetaja (1902–1989)
*[[Juhan Mettis]], eesti judoka (1990–)
*[[Eduard Mettus]], Eesti NSV riigitegelane (1908–2001) 
*[[Jaan Metua]], eesti teatrikunstnik, lavastaja ja dramaturg (1889–1945)
*[[Kirsti Metusala]], eesti disainer (1937–2025)
*[[Tiit Metusala]], eesti energeetik ja tehnikateadlane (1937–)

==Meu==
*[[Antonio Meucci]], itaalia leiutaja (1808–1889)
*[[Thomas Meunier]], Belgia jalgpallur (1991–) 
*[[Pim Meurs]], hollandi kabetaja (1988–)
*[[Jean-Baptiste Marie Meusnier]], prantsuse matemaatik, sõjaväelane ja insener (1754–1793)
*[[Jörg Meuthen]], Saksa majandusteadlane ja poliitik (1961–)

==Mew==
*[[Nikolai von Mewes]], baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (suri 1831)

==Mey==
*[[Johan Mey]] (Juhan Mei), eesti hüdrograaf ja sõjaväelane (1867–1927)
*[[Wennemar Mey]], Tartu toomhärra (16. sajand) 
*[[Andy van der Meyde]], hollandi jalgpallur (1979–)
*[[Franz Julius Ferdinand Meyen]], saksa botaanik (1804–1840)
*[[Alexander von Meyendorff]], baltisaksa päritolu Venemaa jurist ja poliitik (1869–1964) 
*[[Kasimir von Meyendorff (1749–1813)|Kasimir von Meyendorff]], Venemaa Keisririigi sõjaväelane (1749–1813)
*[[Carl Friedrich Meyer]], õigusteadlane (1757–1817)
*[[Friedrich Ferdinand Meyer]], eesti vaimulik (1799–1871)
*[[‎Georg Julius Theodor Meyer]], eesti vaimulik (1822–1907)
*[[Gunnar Meyer]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (1942–2003)
*[[Hans Horst Meyer]], saksa arst ja farmakoloog (1853–1939) 
*[[Johannes Meyer]], baltisaksa arstiteadlane (1858–1945) 
*[[Karl Heinrich Leo Meyer]], keeleteadlane (1830–1910) 
*[[Karl Wilhelm von Meyer]], Venemaa sõjaväelane (suri 1767)
*[[Mary Pinchot Meyer]], Ameerika Ühendriikide seltskonnategelane ja kunstnik (1920–1964)
*[[Stephenie Meyer]], USA kirjanik (1973–)
*[[Theodor Woldemar Meyer]], eesti vaimulik (1886–1947)
*[[Andreas Meyer-Landrut]], Saksamaa diplomaat (1929–)
*[[Lena Meyer-Landrut]], Saksamaa laulja (1991–)
*[[Augustin Meyerberg]], Saksa-Rooma riigi diplomaat (1622–1688)
*[[Giacomo Meyerbeer]], juudi päritolu saksa-prantsuse helilooja (1791–1864) 
*[[Otto Fritz Meyerhof]], saksa arst ja biokeemik (1884–1951) 
*[[Seth Meyers]], Ameerika Ühendriikide koomik ja saatejuht (1973–)
*[[William Meyers]], Lõuna-Aafrika poksija (1943–2014) 
*[[Émile Meyerson]], Poola juudi päritolu Prantsuse keemik ja teadusfilosoof (1859–1933) 
*[[Ottomar Johann Friedrich Meykow]], baltisaksa õigusteadlane (1823–1894)
*[[Gustav Meyrink]], Austria kirjanik (1868–1932)
*[[Fernand Meyssonnier]], Alžeeria timukas (1931–2008)
*[[Edgar Meywald]], eesti arst (1901–1935)

[[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Me, Biograafiad]]</text>
      <sha1>qf2hiynzw1kpcmsmtb9dm0ncnd2w2dq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Roman Polański</title>
    <ns>0</ns>
    <id>301477</id>
    <revision>
      <id>7205100</id>
      <parentid>7143833</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T10:33:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7205100</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9249" sha1="hzr5drpl4ic06w01wyejhehnwdwn7e3" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}
[[Pilt:Roman Polanski Cannes 2013.jpg|pisi|Roman Polański (2013)]]
'''Roman Raymond Polański''' (sünninimi '''Raymond Thierry Liebling'''; sündinud [[18. august]]il [[1933]] [[Pariis]]is) on Poola-Prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja näitleja.

== Elukäik  == 
=== Teise maailmasõja ajal ===
Polanski vanemad kolisid perekonna 1937. aastal tema sünnikohast [[Pariis]]ist tagasi [[Kraków]]isse. Kaks aastat hiljem algas [[Natsi-Saksamaa]] sissetung [[Poola]]sse ja perekond jäi lõksu Krakówi getosse. Pärast ema ja isa kinnivõtmist haarangute käigus veetis Polanski oma kujunemisaastad kasuperedes, elades holokausti üle vale [[identiteet|identiteedi]] omaksvõtmise ja oma juudi päritolu varjamise abil.&lt;ref&gt;&quot;Mémoires de la Shoah: témoignage de Roman Polanski, enfant de déporté, enfant caché, né le 18 aoüt 1933&quot; (in French). INA. Retrieved 16 November 2018&lt;/ref&gt;
=== Abielu Sharon Tate'iga === 
Polanski tutvus näitleja [[Sharon Tate]]'iga filmi &quot;[[Kartmatud vampiiritapjad ehk Vabandust, aga teie hambad on minu kaelas|Kartmatud vampiiritapjad]]&quot; filmimise ajal ja nad hakkasid võtte ajal kohtamas käima. 20. jaanuaril 1968 abiellusid Polanski ja Tate Londonis. 

1969. aasta veebruaris hakkasid Polanski ja Tate üürima maja aadressil 10050 Cielo Drive Los Angelese [[Benedict Canyon]]i piirkonnas. Augustis, kui Polanski töötas Euroopas filmi kallal, jäi Tate koju, olles kaheksa ja pool kuud rase. [[Charles Mansoni kultus]]e liikmed tungisid 8. augusti hilisõhtul majja ning mõrvasid Tate'i ja veel neli inimest. Tate'i sündimata lapsele pandi postuumselt nimeks Paul Richard Polanski. Charles Manson arreteeriti koos kultuse liikmetega 1969. aasta lõpus, mõisteti lõpuks kohtu alla ja mõisteti 1971. aastal süüdi esimese astme mõrvas.&lt;ref&gt;Bugliosi, Vincent, with Gentry, Kurt, Helter Skelter, The Shocking Story of the Manson Murders, London: Arrow, 1974. ISBN 0-09-997500-9&lt;/ref&gt; 

Polanski on öelnud, et tema äraolek mõrvaööl on asi, mida ta oma elus kõige rohkem kahetseb. Oma autobiograafias kirjutas ta: &quot;Sharoni surm on ainus pöördepunkt minu elus, millel on tõeliselt tähtsust&quot; ja kommenteeris, et tema mõrv muutis tema isiksust &quot;piiritust, häirimatust ootuste ja optimismi merest&quot; &quot;juurdunud pessimismi... igavese eluga rahulolematuse&quot; isiksuseks. Polanskile jäi ajakirjandusest negatiivne mulje, kuna tema arvates oli ajakirjandus huvitatud ohvrite ja kaudselt ka tema enda elu sensatsioonilisest kujutamisest, et lugejaid ligi meelitada. Teda šokeeris mitmetes uudistes väljendatud kaastunde puudumine:

Filmi põhjal lavastas Polanski muusikali &quot;[[Vampiiride tants]]&quot;, mis esietendus 1997. aastal Viinis. Lavateos on ette kantud ka Eestis (2000).
=== Vägistamissüüdistus === 
1977. aastal arreteeriti Polanski [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] süüdistusega 13-aastase tüdruku uimastamises ja vägistamises. Ta tunnistas end süüdi kergemas süüdistuses (alaealisega ebaseaduslikus seksuaalvahekorras), saades tingimisi karistuse. Ööl enne 1978. aasta kohtuistungit sai ta teada, et kohtunik lükkab pakutud kokkuleppemenetluse tõenäoliselt tagasi. Seejärel põgenes ta USA-st [[Prantsusmaa]]le, kus jätkas oma karjääri. Ta on siiani USA õigusmõistmise süsteemi eest kõrvale hoidnud ning ei saa tegutseda riikides, kus on võimalik tema väljaandmine. Prantsuse kodanikuna on ta aga olnud väljaandmise eest kaitstud.&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/film/2009/sep/29/law-catch-roman-polanski  How did the law catch up with Roman Polanski?] The Guardian. UK. Archived from the original on 7 September 2013&lt;/ref&gt; Hiljem esitas veel mitu naist tema vastu süüdistusi varasemas vägistamises või seksuaalses väärkohtlemises.&lt;ref&gt;[https://www.independent.co.uk/news/people/profiles/roman-polanski-the-truth-about-his-notorious-sex-crime-949106.html Roman Polanski: The truth about his notorious sex crime] The Independent. London. Retrieved 10 October 2009. &lt;/ref&gt;

26. septembril 2009 arreteeriti Polanski [[Šveits]]is viibimise ajal Ameerika Ühendriikide võimude palvel. Vahistamine äratas suurt tähelepanu ja tekitas poleemikat, eriti Ameerika Ühendriikides ja Euroopas. Polanskit kaitsesid paljud tuntud isikud, sealhulgas Hollywoodi kuulsused ning Euroopa kunstnikud ja poliitikud, kes nõudsid tema vabastamist. Väidetavalt oli Ameerika avalik arvamus tema vastu ning ka Prantsusmaal ja Poolas läbi viidud küsitlused näitasid, et valdav enamus pooldas tema väljaandmist Ameerika Ühendriikidele.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20091005023549/http://abcnews.go.com/International/polanski-poland-national-hero-disgraced-icon/story?id=8701191&amp;page=3 olanski in Poland: National Hero or Disgraced Icon?] ABC News. 29 September 2009.&lt;/ref&gt;

Polanski vangistati [[Zürich]]i lähedal kaheks kuuks ja seejärel pandi ta koduaresti oma [[Gstaad]]i linna kodus, kus ta ootas väljaandmisapellatsioonide tulemusi. 12. juulil 2010 lükkas Šveits Ameerika Ühendriikide taotluse tagasi ja vabastas ta vahi alt.&lt;ref&gt;Swiss Reject U.S. Request to Extradite Polanski. The New York Times. Archived from the original on 27 September 2015.&lt;/ref&gt; Aasta hiljem kutsuti ta 2011. aasta [[Zürichi filmifestival]]ile, kus ta sai elutööpreemia.&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/film/2011/sep/28/roman-polanski-zurich-film-festival Roman Polanski gets Zurich film festival award after two-year wait] The Guardian. 27 Sep 2011&lt;/ref&gt;

==Filmograafia==
=== Režissöör ===

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Aasta
! Film
! Eestikeelne pealkiri
! [[Oscar]]i &lt;br /&gt; nominatsioone
! Oscari võite
|-
| 1955
| &quot;[[Zaczarowany rower]]&quot;
|
| 
| 
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | 1957
| &quot;[[Morderstwo]]&quot;
|
| 
| 
|-
| &quot;[[Uśmiech zębiczny]]&quot;
|
| 
| 
|-
| &quot;[[Rozbijemy zabawę]]&quot;
|
| 
| 
|-
| 1958
| &quot;[[Dwaj ludzie z szafą]]&quot;
|
| 
| 
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | 1959
| &quot;[[Lampa]]&quot;
|
| 
| 
|-
| &quot;[[Gdy spadają anioły]]&quot;
| 
|
| 
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | 1961
| &quot;[[Le Gros et le maigre]]&quot;
| 
|
| 
|-
| &quot;[[Ssaki]]&quot;
| 
|
| 
|-
| 1962
| &quot;Nóż w wodzie&quot;
| &quot;[[Nuga vees]]&quot;
| style=&quot;text-align: center;&quot; | 1
|
|-
| 1964
| &quot;[[Les plus belles escroqueries du monde]]&quot;, osa: &quot;La rivière de diamants&quot;
| 
| 
|
|-
| 1965
| &quot;[[Repulsion]]&quot;&lt;nowiki&gt;*&lt;/nowiki&gt;
| &quot;[[Jälestus]]&quot; 
|
| 
|-
| 1966
| &quot;[[Cul-de-sac]]&quot;
| &quot;[[Ummik]]&quot;
|
| 
|-
| 1967
| &quot;The Fearless Vampire Killers&quot; 
| &quot;[[Kartmatud vampiiritapjad ehk Vabandust, aga teie hambad on minu kaelas]]&quot;
| 
| 
|-
| 1968
| &quot;[[Rosemary's Baby]]&quot;&lt;nowiki&gt;*&lt;/nowiki&gt;
| &quot;[[Rosemary laps (film)|Rosemary laps]]&quot;
| style=&quot;text-align: center;&quot; | 2
| style=&quot;text-align: center;&quot; | 1
|-
| 1971
| &quot;Macbeth&quot;
| &quot;[[Macbeth (film 1971)|Macbeth]]&quot;
| 
| 
|-
| 1973
| &quot;[[What?]]&quot;
| 
|
| 
|-
| 1974
| &quot;[[Chinatown]]&quot;
| &quot;[[Chinatown (film 1974)|Chinatown]]&quot; (ka &quot;Hiinalinn&quot;)
| style=&quot;text-align: center;&quot; | 11
| style=&quot;text-align: center;&quot; | 1
|-
| 1976
| &quot;[[Le locataire]]&quot;&lt;nowiki&gt;*&lt;/nowiki&gt;
| &quot;[[Üürnik (film 1976)|Üürnik]]&quot;
|
| 
|-
| 1979
| &quot;Tess&quot;
| &quot;[[Tess]]&quot;
| style=&quot;text-align: center;&quot; | 6
| style=&quot;text-align: center;&quot; | 3
|-
| 1986
| &quot;[[Pirates]]&quot;
| &quot;[[Piraadid (film 1986)|Piraadid]]&quot;
| style=&quot;text-align: center;&quot; | 1
| 
|-
| 1988
| &quot;[[Frantic]]&quot;
| &quot;[[Inimrööv (film)|Inimrööv]]&quot;
| 
| 
|-
| 1992
| &quot;[[Bitter Moon]]&quot;
| &quot;[[Mõru kuu]]&quot; (ka &quot;[[Mõrkjas kuu]]&quot;)
|
| 
|-
| 1994
| &quot;[[Death and the Maiden]]&quot;
| &quot;[[Surm ja noor neiu]]&quot; (ka &quot;[[Tütarlaps ja surm]]&quot;)
| 
| 
|-
| 1999
| &quot;[[The Ninth Gate]]&quot;
| &quot;[[Üheksas värav]]&quot;
| 
| 
|-
| 2002
| &quot;[[The Pianist]]&quot;
| &quot;[[Pianist (film 2002)|Pianist]]&quot;
| style=&quot;text-align: center;&quot; | 7
| style=&quot;text-align: center;&quot; | 3
|-
| 2005
| &quot;Oliver Twist&quot;
| &quot;[[Oliver Twist (film 2005)|Oliver Twist]]&quot;
| 
| 
|-
| 2007
| &quot;[[To Each His Own Cinema]]&quot; (osa: &quot;Cinéma erotique&quot;)
|
| 
| 
|-
| 2010
| &quot;[[The Ghost Writer]]&quot; 
| &quot;[[Variautor]]&quot;
| 
| 
|-
| 2011
| &quot;Carnage&quot;
| &quot;[[Tapatalgud]]&quot;
|
| 
|-
| 2012
| &quot;[[A Therapy]]&quot; (lühifilm [[Prada]]le)
|
| 
| 
|}
&lt;nowiki&gt;*&lt;/nowiki&gt;Need filmid moodustavad osa triloogiast.

== Tunnustus ==
Polanski on pälvinud arvukalt tunnustusi, sealhulgas [[Oscar]]i (2003, parim režissöör, film &quot;[[Pianist (film 2002)|Pianist]]&quot;), kolm [[Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia]] (BAFTA) filmiauhinda, kümme Prantsuse filmiakadeemia [[César]]i auhinda, kaks [[Kuldgloobus]]e auhinda, samuti [[Kuldkaru]] ja [[Kuldne Palmioks|Kuldse Palmioksa]] auhinnad.

*2000 – [[Łódźi filmikool]]i audoktor&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=About Us {{!}} Lodz Film School |url=https://www.filmschool.lodz.pl/en/szkola/onas/ |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=www.filmschool.lodz.pl}}&lt;/ref&gt;
*2005 – [[Kiievi rahvusvaheline filmifestival Molodist|Kiievi rahvusvahelise filmifestivali Molodist]] auhind panus eest maailma filmivaramusse

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
{{commonskat|Roman Polanski}}
* [https://www.imdb.com/name/nm0000591/ Romab Polanski IMDb andmebaasis]
* [[Olev Remsu]], [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=18903 &quot;Kuulsused, vägistamine ja patukustutus&quot;], Sirp, 15. august 2013

{{Elutöö Kuldlõvi}}

{{JÄRJESTA:Polanski, Roman}}
[[Kategooria:Poola filmilavastajad]]
[[Kategooria:Poola näitlejad]]
[[Kategooria:Prantsusmaa filmilavastajad]]
[[Kategooria:Prantsusmaa näitlejad]]
[[Kategooria:Sündinud 1933]]</text>
      <sha1>hzr5drpl4ic06w01wyejhehnwdwn7e3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7205104</id>
      <parentid>7205100</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T10:36:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7205104</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9139" sha1="stae9fom5r3mhl1ytfc8fx7j6puf08r" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}
[[Pilt:Roman Polanski Cannes 2013.jpg|pisi|Roman Polański (2013)]]
'''Roman Raymond Polański''' (sünninimi '''Raymond Thierry Liebling'''; sündinud [[18. august]]il [[1933]] [[Pariis]]is) on Poola-Prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja näitleja.

== Elukäik  == 
=== Teise maailmasõja ajal ===
Polanski vanemad kolisid perekonna 1937. aastal tema sünnikohast [[Pariis]]ist tagasi [[Kraków]]isse. Kaks aastat hiljem algas [[Natsi-Saksamaa]] sissetung [[Poola]]sse ja perekond jäi lõksu Krakówi getosse. Pärast ema ja isa kinnivõtmist haarangute käigus veetis Polanski oma kujunemisaastad kasuperedes, elades holokausti üle vale [[identiteet|identiteedi]] omaksvõtmise ja oma juudi päritolu varjamise abil.&lt;ref&gt;&quot;Mémoires de la Shoah: témoignage de Roman Polanski, enfant de déporté, enfant caché, né le 18 aoüt 1933&quot; (in French). INA. Retrieved 16 November 2018&lt;/ref&gt;
=== Abielu Sharon Tate'iga === 
Polanski tutvus näitleja [[Sharon Tate]]'iga filmi &quot;[[Kartmatud vampiiritapjad ehk Vabandust, aga teie hambad on minu kaelas|Kartmatud vampiiritapjad]]&quot; filmimise ajal ja nad hakkasid võtte ajal kohtamas käima. 20. jaanuaril 1968 abiellusid Polanski ja Tate Londonis. 

1969. aasta veebruaris hakkasid Polanski ja Tate üürima maja aadressil 10050 Cielo Drive Los Angelese [[Benedict Canyon]]i piirkonnas. Augustis, kui Polanski töötas Euroopas filmi kallal, jäi Tate koju, olles kaheksa ja pool kuud rase. [[Charles Mansoni kultus]]e liikmed tungisid 8. augusti hilisõhtul majja ning mõrvasid Tate'i ja veel neli inimest. Charles Manson arreteeriti koos kultuse liikmetega 1969. aasta lõpus, mõisteti lõpuks kohtu alla ja mõisteti 1971. aastal süüdi esimese astme mõrvas.&lt;ref&gt;Bugliosi, Vincent, with Gentry, Kurt, Helter Skelter, The Shocking Story of the Manson Murders, London: Arrow, 1974. ISBN 0-09-997500-9&lt;/ref&gt; 

Polanski on öelnud, et tema äraolek mõrvaööl on asi, mida ta oma elus kõige rohkem kahetseb. Oma autobiograafias kirjutas ta: &quot;Sharoni surm on ainus pöördepunkt minu elus, millel on tõeliselt tähtsust&quot; ja kommenteeris, et tema mõrv muutis tema isiksust &quot;piiritust, häirimatust ootuste ja optimismi merest&quot; &quot;juurdunud pessimismi... igavese eluga rahulolematuse&quot; isiksuseks. Polanskile jäi ajakirjandusest negatiivne mulje, kuna tema arvates oli ajakirjandus huvitatud ohvrite ja kaudselt ka tema enda elu sensatsioonilisest kujutamisest, et lugejaid ligi meelitada. Teda šokeeris mitmetes uudistes väljendatud kaastunde puudumine:

Filmi põhjal lavastas Polanski muusikali &quot;[[Vampiiride tants]]&quot;, mis esietendus 1997. aastal Viinis. Lavateos on ette kantud ka Eestis (2000).
=== Vägistamissüüdistus === 
1977. aastal arreteeriti Polanski [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] süüdistusega 13-aastase tüdruku uimastamises ja vägistamises. Ta tunnistas end süüdi kergemas süüdistuses (alaealisega ebaseaduslikus seksuaalvahekorras), saades tingimisi karistuse. Ööl enne 1978. aasta kohtuistungit sai ta teada, et kohtunik lükkab pakutud kokkuleppemenetluse tõenäoliselt tagasi. Seejärel põgenes ta USA-st [[Prantsusmaa]]le, kus jätkas oma karjääri. Ta on siiani USA õigusmõistmise süsteemi eest kõrvale hoidnud ning ei saa tegutseda riikides, kus on võimalik tema väljaandmine. Prantsuse kodanikuna on ta aga olnud väljaandmise eest kaitstud.&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/film/2009/sep/29/law-catch-roman-polanski  How did the law catch up with Roman Polanski?] The Guardian. UK. Archived from the original on 7 September 2013&lt;/ref&gt; Hiljem esitas veel mitu naist tema vastu süüdistusi varasemas vägistamises või seksuaalses väärkohtlemises.&lt;ref&gt;[https://www.independent.co.uk/news/people/profiles/roman-polanski-the-truth-about-his-notorious-sex-crime-949106.html Roman Polanski: The truth about his notorious sex crime] The Independent. London. Retrieved 10 October 2009. &lt;/ref&gt;

26. septembril 2009 arreteeriti Polanski [[Šveits]]is viibimise ajal Ameerika Ühendriikide võimude palvel. Vahistamine äratas suurt tähelepanu ja tekitas poleemikat, eriti Ameerika Ühendriikides ja Euroopas. Polanskit kaitsesid paljud tuntud isikud, sealhulgas Hollywoodi kuulsused ning Euroopa kunstnikud ja poliitikud, kes nõudsid tema vabastamist. Väidetavalt oli Ameerika avalik arvamus tema vastu ning ka Prantsusmaal ja Poolas läbi viidud küsitlused näitasid, et valdav enamus pooldas tema väljaandmist Ameerika Ühendriikidele.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20091005023549/http://abcnews.go.com/International/polanski-poland-national-hero-disgraced-icon/story?id=8701191&amp;page=3 olanski in Poland: National Hero or Disgraced Icon?] ABC News. 29 September 2009.&lt;/ref&gt;

Polanski vangistati [[Zürich]]i lähedal kaheks kuuks ja seejärel pandi ta koduaresti oma [[Gstaad]]i linna kodus, kus ta ootas väljaandmisapellatsioonide tulemusi. 12. juulil 2010 lükkas Šveits Ameerika Ühendriikide taotluse tagasi ja vabastas ta vahi alt.&lt;ref&gt;Swiss Reject U.S. Request to Extradite Polanski. The New York Times. Archived from the original on 27 September 2015.&lt;/ref&gt; Aasta hiljem kutsuti ta 2011. aasta [[Zürichi filmifestival]]ile, kus ta sai elutööpreemia.&lt;ref&gt;[https://www.theguardian.com/film/2011/sep/28/roman-polanski-zurich-film-festival Roman Polanski gets Zurich film festival award after two-year wait] The Guardian. 27 Sep 2011&lt;/ref&gt;

==Filmid==
=== Režissöörina ===

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Aasta
! Film
! Eestikeelne pealkiri
! [[Oscar]]i &lt;br /&gt; nominatsioone
! Oscari võite
|-
| 1955
| &quot;[[Zaczarowany rower]]&quot;
|
| 
| 
|-
| rowspan=&quot;3&quot; | 1957
| &quot;[[Morderstwo]]&quot;
|
| 
| 
|-
| &quot;[[Uśmiech zębiczny]]&quot;
|
| 
| 
|-
| &quot;[[Rozbijemy zabawę]]&quot;
|
| 
| 
|-
| 1958
| &quot;[[Dwaj ludzie z szafą]]&quot;
|
| 
| 
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | 1959
| &quot;[[Lampa]]&quot;
|
| 
| 
|-
| &quot;[[Gdy spadają anioły]]&quot;
| 
|
| 
|-
| rowspan=&quot;2&quot; | 1961
| &quot;[[Le Gros et le maigre]]&quot;
| 
|
| 
|-
| &quot;[[Ssaki]]&quot;
| 
|
| 
|-
| 1962
| &quot;Nóż w wodzie&quot;
| &quot;[[Nuga vees]]&quot;
| style=&quot;text-align: center;&quot; | 1
|
|-
| 1964
| &quot;[[Les plus belles escroqueries du monde]]&quot;, osa: &quot;La rivière de diamants&quot;
| 
| 
|
|-
| 1965
| &quot;[[Repulsion]]&quot;&lt;nowiki&gt;*&lt;/nowiki&gt;
| &quot;[[Jälestus]]&quot; 
|
| 
|-
| 1966
| &quot;[[Cul-de-sac]]&quot;
| &quot;[[Ummik]]&quot;
|
| 
|-
| 1967
| &quot;The Fearless Vampire Killers&quot; 
| &quot;[[Kartmatud vampiiritapjad ehk Vabandust, aga teie hambad on minu kaelas]]&quot;
| 
| 
|-
| 1968
| &quot;[[Rosemary's Baby]]&quot;&lt;nowiki&gt;*&lt;/nowiki&gt;
| &quot;[[Rosemary laps (film)|Rosemary laps]]&quot;
| style=&quot;text-align: center;&quot; | 2
| style=&quot;text-align: center;&quot; | 1
|-
| 1971
| &quot;Macbeth&quot;
| &quot;[[Macbeth (film 1971)|Macbeth]]&quot;
| 
| 
|-
| 1973
| &quot;[[What?]]&quot;
| 
|
| 
|-
| 1974
| &quot;[[Chinatown]]&quot;
| &quot;[[Chinatown (film 1974)|Chinatown]]&quot; (ka &quot;Hiinalinn&quot;)
| style=&quot;text-align: center;&quot; | 11
| style=&quot;text-align: center;&quot; | 1
|-
| 1976
| &quot;[[Le locataire]]&quot;&lt;nowiki&gt;*&lt;/nowiki&gt;
| &quot;[[Üürnik (film 1976)|Üürnik]]&quot;
|
| 
|-
| 1979
| &quot;Tess&quot;
| &quot;[[Tess]]&quot;
| style=&quot;text-align: center;&quot; | 6
| style=&quot;text-align: center;&quot; | 3
|-
| 1986
| &quot;[[Pirates]]&quot;
| &quot;[[Piraadid (film 1986)|Piraadid]]&quot;
| style=&quot;text-align: center;&quot; | 1
| 
|-
| 1988
| &quot;[[Frantic]]&quot;
| &quot;[[Inimrööv (film)|Inimrööv]]&quot;
| 
| 
|-
| 1992
| &quot;[[Bitter Moon]]&quot;
| &quot;[[Mõru kuu]]&quot; (ka &quot;[[Mõrkjas kuu]]&quot;)
|
| 
|-
| 1994
| &quot;[[Death and the Maiden]]&quot;
| &quot;[[Surm ja noor neiu]]&quot; (ka &quot;[[Tütarlaps ja surm]]&quot;)
| 
| 
|-
| 1999
| &quot;[[The Ninth Gate]]&quot;
| &quot;[[Üheksas värav]]&quot;
| 
| 
|-
| 2002
| &quot;[[The Pianist]]&quot;
| &quot;[[Pianist (film 2002)|Pianist]]&quot;
| style=&quot;text-align: center;&quot; | 7
| style=&quot;text-align: center;&quot; | 3
|-
| 2005
| &quot;Oliver Twist&quot;
| &quot;[[Oliver Twist (film 2005)|Oliver Twist]]&quot;
| 
| 
|-
| 2007
| &quot;[[To Each His Own Cinema]]&quot; (osa: &quot;Cinéma erotique&quot;)
|
| 
| 
|-
| 2010
| &quot;[[The Ghost Writer]]&quot; 
| &quot;[[Variautor]]&quot;
| 
| 
|-
| 2011
| &quot;Carnage&quot;
| &quot;[[Tapatalgud]]&quot;
|
| 
|-
| 2012
| &quot;[[A Therapy]]&quot; (lühifilm [[Prada]]le)
|
| 
| 
|}
&lt;nowiki&gt;*&lt;/nowiki&gt;Need filmid moodustavad osa triloogiast.

== Tunnustus ==
Polanski on pälvinud [[Oscar]]i (2003, parim režissöör, film &quot;[[Pianist (film 2002)|Pianist]]&quot;), kolm [[Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia]] (BAFTA) filmiauhinda, kümme Prantsuse filmiakadeemia [[César]]i auhinda, kaks [[Kuldgloobus]]e auhinda, samuti [[Kuldkaru]] ja [[Kuldne Palmioks|Kuldse Palmioksa]] auhinna.

*2000 – [[Łódźi filmikool]]i audoktor&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=About Us {{!}} Lodz Film School |url=https://www.filmschool.lodz.pl/en/szkola/onas/ |vaadatud=2026-05-01 |väljaanne=www.filmschool.lodz.pl}}&lt;/ref&gt;
*2005 – [[Kiievi rahvusvaheline filmifestival Molodist|Kiievi rahvusvahelise filmifestivali Molodist]] auhind panus eest maailma filmivaramusse

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
{{commonskat|Roman Polanski}}
* [https://www.imdb.com/name/nm0000591/ Romab Polanski IMDb andmebaasis]
* [[Olev Remsu]], [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=18903 &quot;Kuulsused, vägistamine ja patukustutus&quot;], Sirp, 15. august 2013

{{Elutöö Kuldlõvi}}

{{JÄRJESTA:Polanski, Roman}}
[[Kategooria:Poola filmilavastajad]]
[[Kategooria:Poola näitlejad]]
[[Kategooria:Prantsusmaa filmilavastajad]]
[[Kategooria:Prantsusmaa näitlejad]]
[[Kategooria:Sündinud 1933]]</text>
      <sha1>stae9fom5r3mhl1ytfc8fx7j6puf08r</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Władysław Sikorski</title>
    <ns>0</ns>
    <id>311789</id>
    <revision>
      <id>7205151</id>
      <parentid>6941553</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T11:55:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7205151</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3409" sha1="r13tbkregvhlfgg66risiqmhrvsafkn" xml:space="preserve">[[Pilt:Władysław Sikorski, 1923.jpg|pisi|Władysław Sikorski 1923. aastal]]
'''Władysław Eugeniusz Sikorski''' ([[20. mai]] [[1881]] – [[4. juuli]] [[1943]]) oli [[Poola]] sõjaväelane ja [[poliitik]], [[Poola eksiilvalitsus]]e [[Poola peaminister|peaminister]] (1939–1943).

Enne [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] lõi ta ja osales mitmes põrandaalustes organisatsioonis, mis taotlesid Poola lahkulöömist [[Vene Impeerium]]ist. Esimeses maailmasõjas osales ta [[Poola Leegion]]i koosseisus ja hiljem vastloodud Poola armee koosseisus [[Nõukogude-Poola sõda|Nõukogude-Poola sõjas]] 1919–1921. Viimases mängis ta olulist rolli otsustavas [[Varssavi lahing]]us. Poola Teise Vabariigi varajastel aastatel täitis ta mitmeid valitsusameteid, sh oli ta peaminister (1922–1923) ja sõjaminister (1923–1924). Pärast [[marssal]] [[Józef Piłsudski]] riigipööret 1926. aasta mais ja ''Sanacja'' valitsuse moodustamist langes ta valitsuse soosingust välja. 

[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal oli Sikorski Poola eksiilvalitsuse peaminister, Poola Sõjaväe ülemjuhataja ja Poola diplomaatia jõuline eestkõneleja. Ta toetas Poola ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude liidu]] diplomaatiliste suhete taastamist, mis katkesid pärast [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i sõlmimist [[Saksamaa]] ja Nõukogude Liidu vahel ning [[Poola Teises maailmasõjas|nende invasiooni Poola vastu]]. Kui 1943 palus Sikorski [[Rahvusvaheline Punane Rist|Rahvusvahelisel Punasel Ristil]] hakata uurima [[Katõni massimõrv]]a, katkestas Nõukogude Liidu [[diktaator]] [[Jossif Stalin]] 23. aprillil igasugused Poola ja Nõukogude Liidu vahelised diplomaatilised suhted. 

Juulis 1943 kukkus vahetult pärast starti [[Gibraltar]]ilt merre lennuk, milles oli ka Sikorski. Surma said kõik peale piloodi. Kuna õnnetuse põhjused on vaidlustatavad, on tema surma põhjuste kohta liikvel mitmeid [[vandenõuteooria]]id.
[[File:Sikorski sarkofag.jpg|thumb|Władysław Sikorski sarkofaag [[Kraków]]is [[Waweli katedraal]]i [[krüpt]]is]] 
Sikorski oli kõige prestiižsem Poola eksiiljuht ja tema surm oli tõsine tagasilöök Poola küsimuse lahendamisel.

==Autasud==
*Valge Kotka orden (Poola) – postuumselt 1943
*''Virtuti Militari'' ordeni Komandöri Rist (enne autasustatud Hõbedase ristiga)
*''Polonia Restituta'' ordeni Suurrist (enne autasustatud Komandöri ristiga)
*Grünwaldi ordeni rist, I klass – (2 juulil, 1946, postuumselt Riigi Rahvusliku Nõukogu poolt)
*Austuse Rist – neli korda
*Aurist (Poola)
*Leopoldi ordeni Ohvitseri suurrist (Belgia)
*Valge Lõvi ordeni Suurrist (Tšehhoslovakkia)
*[[Vabadusrist]], I liigi 2. järk&lt;ref&gt;http://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavalerid.php?id=7087&lt;/ref&gt; ja III liigi 1. järk&lt;ref&gt;http://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavalerid.php?id=9455&lt;/ref&gt; (Eesti)
*[[Auleegioni orden|Auleegioni suurristi orden]] (Prantsusmaa)
*Norra Sõjarist (Norra) – augustis 1943, postuumselt
{{commonskat|}}
==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Sikorski, Wladyslaw}}
[[Kategooria:Poola kindralid]]
[[Kategooria:Poola peaministrid]]
[[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]]
[[Kategooria:Auleegioni komandörid]]
[[Kategooria:Vabadusristi I liigi 2. järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Vabadusristi III liigi 1. järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Lennuõnnetusel hukkunud]]
[[Kategooria:Sündinud 1881]]
[[Kategooria:Surnud 1943]]</text>
      <sha1>r13tbkregvhlfgg66risiqmhrvsafkn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Endel Risthein</title>
    <ns>0</ns>
    <id>311875</id>
    <revision>
      <id>7204975</id>
      <parentid>7153700</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T06:52:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti saja-aastased]]</comment>
      <origin>7204975</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8113" sha1="ol6w3k3atik3pwerdmw87vq0zcnl9hq" xml:space="preserve">'''Endel Risthein''' (aastani 1936 '''Endel Grenzstein'''; sündinud [[31. juuli]]l [[1926]] [[Koluvere vald|Koluvere vallas]] [[Läänemaa]]l) on [[eestlased|eesti]] elektrotehnikateadlane.

==Haridus==
Lõpetas [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i [[1944]]. aastal ja [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] mehaanikateaduskonna elektrijaamade, võrkude ja -süsteemide erialal [[1950]] ''cum laude''. [[Moskva Energeetikainstituut|Moskva Energeetikainstituudi]] aspirant [[1950]]–[[1954]]. Tehnikateaduste kandidaat [[1954]] (Moskva Energeetikainstituut, Поведение асихронных короткозамкнутых двигателей при кратковременных перерывах питания); dotsent [[1962]]; professor [[1991]]; tehnikadoktor [[1993]] ([[TTÜ]] Electricity supply of industrial plants).&lt;ref name=&quot;leks&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;prof&quot;/&gt;

Risthein on täiendanud end Eesti NSV Energeetika ja Elektrifitseerimise Peavalitsuse organisatsioonis Energiamüük [[1971]]; Moskva Energeetikainstituudi kateedrijuhatajate kvalifikatsiooni tõstmise kursustel [[1974]] ja [[1978]]; [[Tampere Tehnikaülikool]]is [[1976]]–[[1977]]; Eesti NSV Kohtuekspertiisi TU Laboratooriumis [[1983]]; firmas Brüel ja Kjaer (Tampere) [[1985]]–[[1986]]; Eesti-Soome ühisettevõttes PI-EST [[1989]].&lt;ref name=&quot;prof&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;leks&quot;/&gt;

==Töökäik==
[[Eesti Seemnevilja Ühisus]]e Nõmmiku seemnekasvatus Tartu lähedal, raamatupidaja kt (1944); 
Riikliku kirjastuskeskuse müügikeskuse laotööline [[1944]]; 
[[AS Franz Krull|Tallinna Masinatehase]] konstruktor [[1949]]–[[1950]]. 
[[Tallinna Tehnikaülikool|TPI/TTÜ]]: elektrotehnika aluste kateedri vanemlaborant [[1950]], assistent [[1954]], dotsent [[1954]]–[[1955]], vanemõpetaja [[1955]]; elektrijaamade, -võrkude ja -süsteemide kateedri vanemõpetaja [[1955]]–[[1956]]; tööstusettevõtete elektrifitseerimise kateedri dotsent [[1956]]–[[1966]]; elektriajamite kateedri dotsent [[1966]]–[[1978]], juhataja [[1970]]–[[1975]], vanemteadur [[1978]]–[[1980]], dotsent [[1980]]–[[1988]], professor [[1988]]–[[1992]]; elektriajamite ja jõuelektroonika instituudi elektrivarustuse ja -valgustuse erakorraline professor [[1992]], erakorraline vanemteadur [[2005]]–[[2011]], emeriitprofessor [[1997]]-…
[[Riigi Politseiamet]]i Kohtuekspertiisi büroo (varem Eesti NSV Kohtuekspertiisi Teadusliku Uurimise Laboratoorium) mittekoosseisuline elektrotehnikaekspert [[1968]]–[[1995]]; 
[[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]e märksõnatoimetuse juhataja [[1991]]–[[1998]].
EETEL-Ekspert OÜ, ajakirja Elektriala peatoimetaja [[1999]]–[[2006]];
külalislektor Saksa DVs [[1973]]; Helsingi ja Tampere Tehnikakõrgkoolis [[1985]]; elektervalgustuse külalisprofessor Kempteni Rakenduskõrgkoolis Saksamaal [[1992]]. &lt;ref name=&quot;endel&quot;/&gt; &lt;ref name=&quot;prof&quot;/&gt;

==Teadustöö põhisuunad==
Asünkroonmootorite elektromagnetilised siirdenähtused [[1953]]–[[1991]]; magnetohüdrodünaamilised sulametalli käitlemise seadmed (pumbad, dosaatorid, keerutid) [[1954]]–[[1985]]; elektrivarustustehnika arvutusmeetodid [[1953]]–[[1997]] (enamik tulemusi on lühidalt esitatud NSV Liidu kõrgkooliõpikus &quot;Tööstusseadmete elektrivarustus&quot; [[1991]]); elektervalgustuse (nägemisdiskomfordi) arvutusmeetodid alates [[1975]]; elektrivarustuse, elektriohutuse ja elektervalgustuse oskussõnavara väljatöötamine ja ühtlustamine alates [[1962]] (&quot;Valgustehnika sõnastik: eesti-inglise-saksa-vene&quot; ([[1982]]), 4 eesti oskussõnavara standardit (elektriohutuse, elektripaigaldiste, elektrimasinate ja elektriaparaatide oskussõnavara)); Elektroenergeetika, elektrotehnika ja elektervalgustuse ajaloo uurimine alates [[1965]].
Eesti elektriohutuse, elektripaigaldiste, elektrimasinate, elektriaparaatide, elektrotehnika suuruste ja elektervalgustuse rahvusvaheliste standardite ettevalmistamine väljaandmiseks eesti keeles (valik, tõlkimine, koostamine, toimetamine, läbivaatamine jm) alates aastast [[1992]] (kokku üle 100 standardi); Eesti ühe originaalstandardi koostamine.
[[Eesti nõukogude entsüklopeedia]] ([[1968]]–[[1976]]) 104 artiklit; [[Eesti entsüklopeedia]] ([[1985]]–[[2007]]) 417 artiklit. &lt;ref name=&quot;prof&quot;/&gt; &lt;ref name=&quot;endel&quot;/&gt;

==Teaduskorralduslik tegevus==
[[TTÜ]] elektriajamite eriala vilistlaskogu esimees [[1965]]–[[2015]]; [[Eesti Valgustehnika Selts]]i loomise algatamine, juhatuse liige [[1970]]–[[1999]] ja aseesimees [[1970]]–[[1996]]; Eesti elektrotehnikakomitee ning rahvusvahelise elektrotehnikakomisjoni (International Electro technical Cimmission, IEC) Eesti rahvusliku komitee loomise algatusrühm [[1992]]–[[1994]]; [[Eesti Moritz Hermann Jacobi Selts]]i loomise algatamine, juhatuse esimees [[1995]]–[[2015]]; [[Eesti Standardikeskus]]e tehnilise komitee 17 (madalpinge) esimees alates [[2002]]; Šveitsi Elektrotehnikaühingu liige; loonud koostöösidemed Budapesti, Chemnitzi, Dresdeni, Helsingi ja Tampere Tehnikaülikoolidega. &lt;ref name=&quot;prof&quot;/&gt; &lt;ref name=&quot;endel&quot;/&gt;

==Tunnustus== 
*[[1967]] – [[Nõukogude Eesti preemia]] (elektromagnetiliste sulametalli liikumapaneku seadmete väljatöötamise eest, [[Aleksander Voldek]], [[Hans Jänes]], [[Hugo Tiismus]], '''Endel Risthein'''); 
*[[1970]] – [[Medal Vladimir Iljitš Lenini 100. sünniaastapäeva tähistamiseks]];
*[[1970]] – Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Energeetika ja Elektrifitseerimise Peavalitsuse aukiri ja rinnamärk; 
*[[1976]] – Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeeriumi aukiri; 
*[[1985]] – Soome Valgustehnika Seltsi (''Suomen Valoteknillinen Seura'') auhind (riigieelarvelised uurimused); 
*[[1986]] – [[NSV Liidu Rahvamajanduse Saavutuste Näitus]]e (BДHX) pronksmedal; 
*[[2002]] – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] (elektrotehnikateadlane, TTÜ emeriitprofessor); 
*[[2006]] – [[TTÜ|Tallinna Tehnikaülikooli]] suur teenetemedal [[Mente et Manu]] (nr 32). &lt;ref name=&quot;valge&quot;/&gt; &lt;ref name=&quot;endel&quot;/&gt; &lt;ref name=&quot;prof&quot;/&gt;

==Isiklikku==
Endel Risthein on kunstiteadlase [[Helena Risthein]]a isa ja poliitik [[Tanel Kiik|Tanel Kiige]] vanaisa.&lt;ref name=&quot;prof&quot;/&gt;

==Teoseid==
* Elektriku käsiraamat (Elmar Kändler, Heino Lind, Endel Risthein) Tallinn: Eesti Raamat, 1965;
* Valgustehnika sõnastik : eesti-inglise-saksa-vene. Tallinn: Valgus, 1982;
* Электроснабжение промышленных предприятий (Анатолий Федоров, Эндель Ристхейн). Москва: Энергия, 1981;
* Электроснабжение промышленных установок. Москва: Энергоатомиздат, 1991;
* Madalpingepaigaldiste liigpingekaitse. Tallinn: Eesti Moritz Hermann Jacobi Selts, 2002;
* Sissejuhatus energiatehnikasse. Tallinn: Elektriajam, 2007;
* Elektriohutus madalpingepaigaldistes. Tallinn: EETEL-Ekspert, 2012;
* Energiatehnika ja maailm. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 2013. &lt;ref name=&quot;endel&quot;/&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;leks&quot;&gt;Eesti teaduse biograafiline leksikon. Köide 3. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, [2013], lk. 1200&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;prof&quot;&gt;Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2008, lk. 362–363&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;endel&quot;&gt; Endel Risthein: lapsepõlvest tänaseni: artiklid, bibliograafia. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 2016, 202 lk.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;valge&quot;&gt;[https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/3980/endel-risthein | Endel Risthein – Valgetähe IV klassi teenetemärk]&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
*[https://energiatalgud.ee/img_auth.php/1/14/Risthein%2C_E._Sissejuhatus_energiatehnikasse._%C3%95ppematerjal2007.pdf Endel Risthein – Sissejuhatus elektritehnikasse]

{{JÄRJESTA:Risthein, Endel}}
[[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]]
[[Kategooria: Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1926]]
[[Kategooria:Eesti saja-aastased]]</text>
      <sha1>ol6w3k3atik3pwerdmw87vq0zcnl9hq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204976</id>
      <parentid>7204975</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T06:53:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Eesti saja-aastased]]; lisatud [[Kategooria:Eesti üle 100-aastased]]</comment>
      <origin>7204976</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8117" sha1="83ttrjroanefhxr912ox7u9bzcmxkgn" xml:space="preserve">'''Endel Risthein''' (aastani 1936 '''Endel Grenzstein'''; sündinud [[31. juuli]]l [[1926]] [[Koluvere vald|Koluvere vallas]] [[Läänemaa]]l) on [[eestlased|eesti]] elektrotehnikateadlane.

==Haridus==
Lõpetas [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i [[1944]]. aastal ja [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] mehaanikateaduskonna elektrijaamade, võrkude ja -süsteemide erialal [[1950]] ''cum laude''. [[Moskva Energeetikainstituut|Moskva Energeetikainstituudi]] aspirant [[1950]]–[[1954]]. Tehnikateaduste kandidaat [[1954]] (Moskva Energeetikainstituut, Поведение асихронных короткозамкнутых двигателей при кратковременных перерывах питания); dotsent [[1962]]; professor [[1991]]; tehnikadoktor [[1993]] ([[TTÜ]] Electricity supply of industrial plants).&lt;ref name=&quot;leks&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;prof&quot;/&gt;

Risthein on täiendanud end Eesti NSV Energeetika ja Elektrifitseerimise Peavalitsuse organisatsioonis Energiamüük [[1971]]; Moskva Energeetikainstituudi kateedrijuhatajate kvalifikatsiooni tõstmise kursustel [[1974]] ja [[1978]]; [[Tampere Tehnikaülikool]]is [[1976]]–[[1977]]; Eesti NSV Kohtuekspertiisi TU Laboratooriumis [[1983]]; firmas Brüel ja Kjaer (Tampere) [[1985]]–[[1986]]; Eesti-Soome ühisettevõttes PI-EST [[1989]].&lt;ref name=&quot;prof&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;leks&quot;/&gt;

==Töökäik==
[[Eesti Seemnevilja Ühisus]]e Nõmmiku seemnekasvatus Tartu lähedal, raamatupidaja kt (1944); 
Riikliku kirjastuskeskuse müügikeskuse laotööline [[1944]]; 
[[AS Franz Krull|Tallinna Masinatehase]] konstruktor [[1949]]–[[1950]]. 
[[Tallinna Tehnikaülikool|TPI/TTÜ]]: elektrotehnika aluste kateedri vanemlaborant [[1950]], assistent [[1954]], dotsent [[1954]]–[[1955]], vanemõpetaja [[1955]]; elektrijaamade, -võrkude ja -süsteemide kateedri vanemõpetaja [[1955]]–[[1956]]; tööstusettevõtete elektrifitseerimise kateedri dotsent [[1956]]–[[1966]]; elektriajamite kateedri dotsent [[1966]]–[[1978]], juhataja [[1970]]–[[1975]], vanemteadur [[1978]]–[[1980]], dotsent [[1980]]–[[1988]], professor [[1988]]–[[1992]]; elektriajamite ja jõuelektroonika instituudi elektrivarustuse ja -valgustuse erakorraline professor [[1992]], erakorraline vanemteadur [[2005]]–[[2011]], emeriitprofessor [[1997]]-…
[[Riigi Politseiamet]]i Kohtuekspertiisi büroo (varem Eesti NSV Kohtuekspertiisi Teadusliku Uurimise Laboratoorium) mittekoosseisuline elektrotehnikaekspert [[1968]]–[[1995]]; 
[[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]e märksõnatoimetuse juhataja [[1991]]–[[1998]].
EETEL-Ekspert OÜ, ajakirja Elektriala peatoimetaja [[1999]]–[[2006]];
külalislektor Saksa DVs [[1973]]; Helsingi ja Tampere Tehnikakõrgkoolis [[1985]]; elektervalgustuse külalisprofessor Kempteni Rakenduskõrgkoolis Saksamaal [[1992]]. &lt;ref name=&quot;endel&quot;/&gt; &lt;ref name=&quot;prof&quot;/&gt;

==Teadustöö põhisuunad==
Asünkroonmootorite elektromagnetilised siirdenähtused [[1953]]–[[1991]]; magnetohüdrodünaamilised sulametalli käitlemise seadmed (pumbad, dosaatorid, keerutid) [[1954]]–[[1985]]; elektrivarustustehnika arvutusmeetodid [[1953]]–[[1997]] (enamik tulemusi on lühidalt esitatud NSV Liidu kõrgkooliõpikus &quot;Tööstusseadmete elektrivarustus&quot; [[1991]]); elektervalgustuse (nägemisdiskomfordi) arvutusmeetodid alates [[1975]]; elektrivarustuse, elektriohutuse ja elektervalgustuse oskussõnavara väljatöötamine ja ühtlustamine alates [[1962]] (&quot;Valgustehnika sõnastik: eesti-inglise-saksa-vene&quot; ([[1982]]), 4 eesti oskussõnavara standardit (elektriohutuse, elektripaigaldiste, elektrimasinate ja elektriaparaatide oskussõnavara)); Elektroenergeetika, elektrotehnika ja elektervalgustuse ajaloo uurimine alates [[1965]].
Eesti elektriohutuse, elektripaigaldiste, elektrimasinate, elektriaparaatide, elektrotehnika suuruste ja elektervalgustuse rahvusvaheliste standardite ettevalmistamine väljaandmiseks eesti keeles (valik, tõlkimine, koostamine, toimetamine, läbivaatamine jm) alates aastast [[1992]] (kokku üle 100 standardi); Eesti ühe originaalstandardi koostamine.
[[Eesti nõukogude entsüklopeedia]] ([[1968]]–[[1976]]) 104 artiklit; [[Eesti entsüklopeedia]] ([[1985]]–[[2007]]) 417 artiklit. &lt;ref name=&quot;prof&quot;/&gt; &lt;ref name=&quot;endel&quot;/&gt;

==Teaduskorralduslik tegevus==
[[TTÜ]] elektriajamite eriala vilistlaskogu esimees [[1965]]–[[2015]]; [[Eesti Valgustehnika Selts]]i loomise algatamine, juhatuse liige [[1970]]–[[1999]] ja aseesimees [[1970]]–[[1996]]; Eesti elektrotehnikakomitee ning rahvusvahelise elektrotehnikakomisjoni (International Electro technical Cimmission, IEC) Eesti rahvusliku komitee loomise algatusrühm [[1992]]–[[1994]]; [[Eesti Moritz Hermann Jacobi Selts]]i loomise algatamine, juhatuse esimees [[1995]]–[[2015]]; [[Eesti Standardikeskus]]e tehnilise komitee 17 (madalpinge) esimees alates [[2002]]; Šveitsi Elektrotehnikaühingu liige; loonud koostöösidemed Budapesti, Chemnitzi, Dresdeni, Helsingi ja Tampere Tehnikaülikoolidega. &lt;ref name=&quot;prof&quot;/&gt; &lt;ref name=&quot;endel&quot;/&gt;

==Tunnustus== 
*[[1967]] – [[Nõukogude Eesti preemia]] (elektromagnetiliste sulametalli liikumapaneku seadmete väljatöötamise eest, [[Aleksander Voldek]], [[Hans Jänes]], [[Hugo Tiismus]], '''Endel Risthein'''); 
*[[1970]] – [[Medal Vladimir Iljitš Lenini 100. sünniaastapäeva tähistamiseks]];
*[[1970]] – Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Energeetika ja Elektrifitseerimise Peavalitsuse aukiri ja rinnamärk; 
*[[1976]] – Eesti NSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeeriumi aukiri; 
*[[1985]] – Soome Valgustehnika Seltsi (''Suomen Valoteknillinen Seura'') auhind (riigieelarvelised uurimused); 
*[[1986]] – [[NSV Liidu Rahvamajanduse Saavutuste Näitus]]e (BДHX) pronksmedal; 
*[[2002]] – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] (elektrotehnikateadlane, TTÜ emeriitprofessor); 
*[[2006]] – [[TTÜ|Tallinna Tehnikaülikooli]] suur teenetemedal [[Mente et Manu]] (nr 32). &lt;ref name=&quot;valge&quot;/&gt; &lt;ref name=&quot;endel&quot;/&gt; &lt;ref name=&quot;prof&quot;/&gt;

==Isiklikku==
Endel Risthein on kunstiteadlase [[Helena Risthein]]a isa ja poliitik [[Tanel Kiik|Tanel Kiige]] vanaisa.&lt;ref name=&quot;prof&quot;/&gt;

==Teoseid==
* Elektriku käsiraamat (Elmar Kändler, Heino Lind, Endel Risthein) Tallinn: Eesti Raamat, 1965;
* Valgustehnika sõnastik : eesti-inglise-saksa-vene. Tallinn: Valgus, 1982;
* Электроснабжение промышленных предприятий (Анатолий Федоров, Эндель Ристхейн). Москва: Энергия, 1981;
* Электроснабжение промышленных установок. Москва: Энергоатомиздат, 1991;
* Madalpingepaigaldiste liigpingekaitse. Tallinn: Eesti Moritz Hermann Jacobi Selts, 2002;
* Sissejuhatus energiatehnikasse. Tallinn: Elektriajam, 2007;
* Elektriohutus madalpingepaigaldistes. Tallinn: EETEL-Ekspert, 2012;
* Energiatehnika ja maailm. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 2013. &lt;ref name=&quot;endel&quot;/&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;leks&quot;&gt;Eesti teaduse biograafiline leksikon. Köide 3. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, [2013], lk. 1200&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;prof&quot;&gt;Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2008, lk. 362–363&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;endel&quot;&gt; Endel Risthein: lapsepõlvest tänaseni: artiklid, bibliograafia. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 2016, 202 lk.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;valge&quot;&gt;[https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/3980/endel-risthein | Endel Risthein – Valgetähe IV klassi teenetemärk]&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
*[https://energiatalgud.ee/img_auth.php/1/14/Risthein%2C_E._Sissejuhatus_energiatehnikasse._%C3%95ppematerjal2007.pdf Endel Risthein – Sissejuhatus elektritehnikasse]

{{JÄRJESTA:Risthein, Endel}}
[[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]]
[[Kategooria: Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1926]]
[[Kategooria:Eesti üle 100-aastased]]</text>
      <sha1>83ttrjroanefhxr912ox7u9bzcmxkgn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sport (üliõpilasselts)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>312520</id>
    <revision>
      <id>7204869</id>
      <parentid>6462223</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T18:16:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Eesti spordiklubid]]; lisatud [[Kategooria:Eesti spordiorganisatsioonid]]</comment>
      <origin>7204869</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3283" sha1="11l2n5j0ro8vrxiwaw69rjnzsyp4dwf" xml:space="preserve">{{vaidlustatud}}

'''Sport''' oli aastatel [[1908]]–1918 [[Tartu]]s tegutsenud üliõpilaste [[spordiselts]].

1907. aastal asusid 12 [[Tartu Ülikool]]i üliõpilast korraldama spordiringi. Ülikooli juhtkonna luba asutamiseks saadi siiski alles aasta pärast. Asutamiskoosolekul osales 34 üliõpilast. Seltsi juhtkond koosnes peamiselt venelastest, töökeeleks oli vene keel.

Ringi majanduslik alus saadi [[Tartu botaanikaaed|botaanikaaia]] liuvälja sissetulekust ja vähesel määral ka liikmemaksudest. Liuväljal mängis kaks korda nädalas sõjaväeorkester, seal korraldati maskeraade ja ilutulestikke, võistlusi kiiruisutamises ja kujundsõidus. Ülikool võimaldas kasutada võimlemiseks maneeži, väljakul mängiti tennist, kurni ja kriketit. Jalgpalliplatsi üüriti saksa võimlemisseltsilt.

1909. aastal oli liikmeid juba 70 ringis. Asuti harrastama maadlust, vehklemist ja poksi. 1910. aastaks tunti seltsi juba väljaspool Eestit, näiteks saadi [[Peterburi]]st kutse astuda [[Ülevenemaaline Uisutajate Ühing|Ülevenemaalisse Uisutajate Ühingusse]] ning [[Dresden]]ist kutse [[Akadeemiline Spordiliit|Akadeemilise Spordiliidu]] kongressile 1910. aasta suvel. Samal aastal asuti looma sektsioone. Ring nimetati ümber seltsiks.

1911. aastaks oli seltsi jäänud vaid 44 liiget, osalt ülikooli juhtkonna soositud konkurendi, [[Igakülgse Kehalise Arengu Selts]]i (IKAS) loomise tõttu 1910. aastal. Tegevus siiski jätkus. 1912. aastal korraldatud uisuvõistlusel oli ligi 900 pealtvaatajat, seltsi jalgpallimeeskond oli võidukas nii Tartus kui ka Tallinnas. Hakati tegelema suusatamise ja kergejõustikuga.

1913. aasta oli Spordi jalgpalli parim aasta: võideti Riia Polütehnikumi meeskonda ja Tartu spordiseltsi [[Aberg]]. Edu üks tegureid oli üliõpilaste juurdevool Venemaalt, kelle seas oli ka Vene liidumeeskonna mängijaid. 1912.–1913. aastal astusid seltsi ka esimesed eestlased (IKAS-i kuulus neid juba alguspäevil).

1914. aasta 1. veebruarist liitusid Sport ja IKAS, kokku oli neil 128 liiget. Selts astus [[Balti Olümpiakomitee]]sse. Juhatusse valiti esimene eestlasest liige [[Karl Zolk]].

[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] tõttu vähenes seltsi liikmeskond märgatavalt. Tegevus siiski pigem elavnes. 1914.–1915. aasta talvel oli liuväljal 23 000 külastajat, korraldati lahtised suusavõistlused, maneežis toimus võistlus kergejõustikus. 

1917. aastaks oli selts majanduslikes raskustes, tõenäoliselt läks suurem osa tuludest sõjaväe toetuseks. Üldkoosolek tõstis liikmemaksu.

1918. aastal, kui rinne lähenes Eestile, otsustas seltsi juhatus evakueerida seltsi koos ülikooliga. 31. mail 1918 keeldus üldkoosolek aga &quot;üleviimisest, evakueerimisest [ja] likvideerimisest&quot;. Viimane koosolek toimus 12. juunil 1918. Valdav osa liikmeid lahkus Tartust.

{{kas|Pärast sõda seltsi enam ei taastatud.}} Küll aga moodustati 1920. aasta sügisel [[Eesti Akadeemiline Spordiklubi]], mille esimeheks valiti Karl Zolk.

Seltsi arhiiv on säilinud [[Eesti Riigiarhiiv]]is.

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* O. Langsepp &quot;Tartu üliõpilaste selts &quot;Sport&quot; (1908–1918) &quot;Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi&quot; IV, Tartu, 1977, lk 103–113

[[Kategooria:Eesti spordiorganisatsioonid]]
[[Kategooria:Tartu sport]]</text>
      <sha1>11l2n5j0ro8vrxiwaw69rjnzsyp4dwf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kinnipeetavate valimisõigus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>327874</id>
    <revision>
      <id>7205051</id>
      <parentid>6703941</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T09:22:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7205051</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="27125" sha1="670qjf1jrr5er5klki2rg9zf2p885k2" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2013}}

'''Kinnipeetavate valimisõigus''' on seotud [[kinnipeetav]]ate õigusega osaleda [[rahvaesindaja]]te [[valimised|valimistel]] nii valijate kui ka valitavatena. Kui valitavatena osalemine on reeglina välistatud, siis [[hääleõigus]]e olemasolu või selle puudumine on riigiti väga erinev.

[[Eesti]]s tuleneb [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|põhiseaduse]] §-st 58, et süüdimõistetud ja karistust kandvate kodanike osavõttu hääletamisest võib seadusega piirata.&lt;ref name=&quot;et9W1&quot; /&gt; Hääleõiguse piirang sisaldub [[Riigikogu]] valimise seaduses, [[kohalik omavalitsus|kohaliku omavalitsuse]] [[volikogu]] valimise seaduses, [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] valimise seaduses ja [[rahvahääletus]]e seaduses. Nende piirangute sätestamise ajal ei olnud Eesti veel liitunud paljude [[rahvusvaheline leping|rahvusvaheliste lepingutega]], kuna enamik probleemidest ei olnud Eesti Vabariigi jaoks aktuaalsed. 21. sajandi algul on vangide valimisõiguse probleemi kajastatu [[Euroopa Inimõiguste Kohus|Euroopa Inimõiguste Kohtu]] ja paljude teiste riikide kohtute praktikas. Enamikul juhtudel tuvastati, et demokraatlikus ühiskonnas ei ole piirangud enam põhjendatud. Vaatamata viimastele arengusuundadele ei ole Eesti kehtiv seadustik rahvusvaheliste kokkulepetega kooskõlla viidud.{{lisa viide}}

[[Euroopa]]s kehtib kinnipeetavate valimistel osalemise keeld lisaks Eestile veel [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigis]], [[Bulgaaria]]s, [[Gruusia]]s, [[Liechtenstein]]is, [[Venemaa]]l ja [[Ungari]]s.&lt;ref name=&quot;Tubro&quot; /&gt;

Eestis on piirangu põhiseaduspärasust põhjalikult käsitletud [[õiguskantsler]]i 2006. aasta tegevuse ülevaates.&lt;ref name=&quot;D0i19&quot; /&gt; Vangide valimisõiguse piirangut Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on aga analüüsitud Katre Tubro 2011. aastal avaldatud artiklis &quot;Vangide valimisõigusest&quot;.&lt;ref name=&quot;Tubro&quot; /&gt;

== Hääleõiguse piirangu ajalooline aspekt ja seda õigustavad teooriad ==
Vangide ja karistuse kandmisest vabanenute (tähtajaliselt) hääletamisõigus on kaotatud nii [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)|1920.]], [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)|1934.]] kui ka [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)|1938. aasta Eesti põhiseaduses]].{{lisa viide}}

Vangide õiguste piiramisel on sügavad ajaloolised juured. Keskaegsel [[Inglismaa]]l kasutati karistuse liigina [[tsiviilsurm]]a – kõikide seisuslike ja poliitiliste õiguste äravõtmist.&lt;ref name=&quot;WVw8X&quot; /&gt; Tsiviilsurm kaotati Ühendkuningriigis lõplikult aastal [[1870]], kuid ''[[common law]]''' õigussüsteemis [[Rahvaste Ühendus]]e riikides säilisid tsiviilsurma tunnused viimase ajani. Hea näide on siin [[Austraalia]] kohtukaasus ''Dugan v. Mirror Newspapers Ltd.'' aastast 1950, milles Austraalia kõrgem kohtuaste leidis, et kinnipeetaval, kes kannab [[surmanuhtlus]]e asemel määratud [[eluaegne vangistus|eluaegset vangistust]], ei ole õigust tsiviilprotsessis [[hageja]]na esineda ning seega kaotas süüdimõistetu [[Darcy Dugan]] oma tsiviilteovõime ja kõik kodanlikud õigused, sealhulgas ka valimisõiguse.&lt;ref name=&quot;iJEvx&quot; /&gt;

Ajalooliselt on olnud kaks valimisõiguse äravõtmise õigustavat teooriat. Esiteks on see [[John Locke]]’i teooria, mille järgi on hääleõiguse äravõtmine õigustatud, kuna süüdimõistetu on [[ühiskondlik leping|ühiskondliku lepingu]] rikkuja. Teine teooria on vabariikliku kodakondsuse teooria. Selle teooria pooldajad väidavad, et kurjategijaid ei saa valimiskastide juurde lubada &quot;[[valimiskast]]i puhtuse&quot; säilitamise nimel.&lt;ref name=&quot;9OSPA&quot; /&gt; Seda argumenti puudutati õiguskantsleri 2006. aasta ülevaades ning leiti, et see lähenemisviis on liiga abstraktne ja [[Subjektiivsus|subjektiivne]], et seda põhiõiguste [[Õigusriive|riivamisel]] kasutada.&lt;ref name=&quot;cUyrx&quot; /&gt; Moraalsele ebasobivusele tugines ka üks tuntumaid kinnipeetava valimisõiguse vastasteid, endine Ühendkuningriigi peaminister [[David Cameron]].&lt;ref name=&quot;8Fu01&quot; /&gt; Lisaks sellele väidetakse üsna sageli, et valimisõigusest ilmajätmine on &quot;täiendav karistus&quot;, millega väljendatakse kurjategijale ühiskonna hukkamõistu. Veel üks argument on kinnipeetavatest valijate võimalik &quot;ebakompetentsus&quot;. On olemas ka praktilist laadi probleeme, näiteks millisesse piirkonda kinnipeetavaid valijatena registreerida. &quot;Administratiivse poole&quot; kohaseid argumente ei peeta põhiõiguste riivamisel piisavaks ning tänapäeval ei saa nendele tugineda.&lt;ref name=&quot;bqXGv&quot; /&gt;

== Vangide valimisõigus rahvusvahelistes kokkulepetes ja kohtupraktikas ==

Kuigi kinnipeetavate valimisõigus on ka tänapäeval väga tõsine vaidluspunkt, märgivad siiski paljud eksperdid, et tegemist on fundamentaalse õigusega, mis on mitmete rahvusvaheliste kokkulepetega kaitstud.&lt;ref name=&quot;5Fw5Y&quot; /&gt;

[[Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt|Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti]] artikli 25 (b) kohaselt peab igaühel olema õigus ja võimalus osaleda valimistes ning seda õigust ei saa &quot;põhjendamatult kitsendada&quot;.&lt;ref name=&quot;r1h9M&quot; /&gt; Kui vaadata käesolevat sätet terve lepingu kontekstis, siis artiklist 2 tuleneb diskrimineerimise keeld, millest järeldub, et seadus, millega riivatakse vangide õigusi, ei saa neid diskrimineerida.&lt;ref name=&quot;Macdonald-82&quot; /&gt; Artikli 10 lõike 3 kohaselt peab [[pönitentsiaarsüsteem]] vangide sotsiaalse ümberkasvatamise soodustava režiimi ette nägema.&lt;ref name=&quot;Hw5JC&quot; /&gt; Teoreetilises kirjanduses väljendatud seisukoha järgi, võib valimisõigusest ilmajätmine olla kinnipeetava jaoks liiga masendav ja tekitada tunnet, et ta on ühiskonnast välja heidetud, mis omakorda on retsedivismi tekkepõhjuseks.&lt;ref name=&quot;ls4JT&quot; /&gt; Seega on artiklitel 2 ja 10 väga oluline piirav mõju.&lt;ref name=&quot;Macdonald-82&quot; /&gt;

[[ÜRO inimõiguste komitee]] põhiseisukoht on, et kinnipeetavate valimisõiguse piiramisel tuleb kasutada proportsionaalsuse põhimõtet: piirangu ulatus peab olema mõõdukas nii rikkumise astmest, kui ka vangistuse ajast lähtudes. Kui vaadata ÜRO inimõiguste komitee arvamusi ja soovitusi, siis reeglina ei toeta komitee kinnipeetavate valimisõigusi piiravaid seadusi, kuid
samas ei võta piirangu olemasolu osas lõpliku seisukohta.&lt;ref name=&quot;Macdonald-86-88&quot; /&gt;

Proportsionaalsuse põhimõte leidub ka valimiste hea tava koodeksis.&lt;ref name=&quot;QQNtA&quot; /&gt; Kuid selles dokumendis rõhutatakse, et ühiskonna julgeoleku eesmärgiks peavad passiivse valimisõiguse piiramise tingimused olema rangemad, kui aktiivse valimisõiguse piiramise tingimused. Valimiste hea tava koodeks nimetab aga kaks juhtumit, millal valimisõigus peab kindlasti olema piiratud – vaimset ebasobivust (nii vanuse kui ka faktilise seisundi tõttu) ning süüdimõistmist eriti raske kuriteo eest.&lt;ref name=&quot;Macdonald-86-88&quot; /&gt;

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon hõlmab valimisõigust väga üldiselt, põhimõte tuleneb Konventsiooni esimese lisaprotokolli artiklist 3, milles on sätestatud õigus vabadele valimistele.&lt;ref name=&quot;uSD0O&quot; /&gt; Probleemi käsitletakse põhjalikumalt [[Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee]] soovitustes, mis ei ole imperatiivsed, kuid pakuvad vangistusõiguslikke arengusuundi. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse &quot;Euroopa vanglareeglistiku kohta&quot; artikli 24.11 kohaselt peaksid vanglaasutused kindlustama hääleõiguslikele isikutele võimalust oma hääleõigust realiseerida, kui nende hääleõigus ei ole seadusega piiratud. Seega ei ole praeguste arengusuundade eesmärgiks valimisõiguse piirangu kaotamine.&lt;ref name=&quot;uXOrp&quot; /&gt; Oluline on mainida Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitust &quot;Eluaegses vangistuses ja pikaajalises vangistuses viibivate kinnipeetavate kohtlemise kohta&quot;, milles sisaldub kaks tähtsat printsiipi – normalisatsiooni ja vastutuse printsiip. Normalisatsiooni printsiibi kohaselt, peab vanglas olema tagatud selline elu, mis on nii lähedane ühiskonna eluga, kui see on üldse võimalik.&lt;ref name=&quot;w015E&quot; /&gt; Põhimõte on väga lähedane kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 10.&lt;ref name=&quot;tC1s9&quot; /&gt; Teine oluline põhimõte on vastutuse põhimõte, mille järgi peab vanglas viibivatel isikutel olema võimalus täita isikliku vastutusega seotud ülesandeid. Mõlemad põhimõtted leidsid kajastust Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikas.&lt;ref name=&quot;pbex4&quot; /&gt;

=== Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktika ===
Kõige tuntum asjassepuutuv kohtuasi on ''Hirst v. Ühendkuningriik'' (edaspidi: Hirst).&lt;ref name=&quot;Tubro-141&quot; /&gt; Käesolevas kohtuasjas leidis [[Euroopa Inimõiguste Kohus]], et riigisisese kohtu käsitlus valimisõigusest nagu privileegist ei ole tänapäeval lubatav ning ei vasta esimese lisaprotokolli artikli 3 nõuetele.&lt;ref name=&quot;EfE74&quot; /&gt; Valimisõigus, samuti kui õigus isikliku elu puutumatusele ja perekonnaelule, õigus [[abielu|abielluda]] ja [[usuvabadus]] on üks iseseisvatest inimõigustest, mis säilivad ka juhul, kui isik kannab vanglakaristust, selle riive peab olema põhjendatud ning teenima ohutuse ja korrakaitse eesmärki.&lt;ref name=&quot;AXzya&quot; /&gt; Kohus rõhutab, et Euroopa inimõiguste konventsioon ja selle protokollid ei välista piirangu olemasolu, kuid nõuab, et see vastaks teatud nõuetele: piirang peab olema proportsionaalne, vastama legitiimsele eesmärgile ning ei saa õigust moonutada.&lt;ref name=&quot;JASKf&quot; /&gt;

Hilisemas kohtuasjas ''Frodl v. Austria'' möönis Euroopa inimõiguste kohus, et valimisõiguse äravõtmine või piiramine eeldab individuaalset lähenemist, mida ei ole võimalik seadusandlike vahenditega saavutada. Seega kinnitas kohus Hirsti kolmeastmelist testi: valimisõigust võib piirata (1) ainult kohus, (2) konkreetsete faktide alusel, (3) kui on olemas põhjuslik seos tema toime pandud teo ja valimiste ja demokraatlike institutsioonidega. Arvestades riikide demokraatlikke traditsioone, ei pakkunud kohus piirangu &quot;õiget&quot; ja &quot;lõplikku&quot; varianti.&lt;ref name=&quot;ucef6&quot; /&gt;

== Kinnipeetavate valimisõigus Eestis ==

Nagu eespool oli mainitud, § 58 võimaldab §-s 57 sisalduvat põhiõigust piirata.&lt;ref name=&quot;HXvmf&quot; /&gt; Piiramise võimalust sätestati 1990. aastate algusel ning võimaliku piirangut nähti ajutisena, kuna demokraatlikud kogemused olid veel väga tagasihoidlikud.&lt;ref name=&quot;l6pparuanne&quot; /&gt; Põhiseaduse väljatöötamisel pakuti välja mitmeid variante, mis aga enamasti põhinesid 1920. ja 1938. aasta põhiseaduste sätetel. Arutati ka piirangu sätestamist otse põhiseaduses, kuid lõppude lõpuks valiti kompromissvarianti, mis võimaldas demokraatia kindlustamisel piirangut kaotada.&lt;ref name=&quot;l6pparuanne&quot; /&gt;

Üldtunnustatud tõlgenduse järgi, annab põhiseaduse § 58 võimaluse piirata nii aktiivset kui ka passiivset valimisõigust, kuid varasema tõlgendamisviisi järgi, mida võimaldas kõige paremini 1938. aasta põhiseadus, tehti vahetegu hääleõiguse ja hääleõigusvõime vahel ning kinnipidamisasutuses viibival isikul säilis kandideerimisõigus.&lt;ref name=&quot;w8E3m&quot; /&gt; Sellest tõlgendusest ilmselt lähtus ka Eesti vabariigi põhiseaduse ekspertiisikomisjon, pakkudes muuta §-i 58 sõnastust ning lisada ka kandideerimise piirangut.&lt;ref name=&quot;bKV7R&quot; /&gt; Ka [[Rait Maruste]] leiab, et sättes peab olema kajastatud ka passiivse valimisõiguse piirang.&lt;ref name=&quot;Wu6Bw&quot; /&gt; Põhiseaduse kommenteeritud väljaande järgi on käesolev probleem tõlgendamise teel ületatav, kuna on väga kahtlane, kas passiivset valimisõigust võiks kuidagi praktikas teostada.&lt;ref name=&quot;w8E3m&quot; /&gt;

Tänapäeval sisaldub keeld Riigikogu valimise seaduse §-s 4: § 4 lg 3 piirab süüdi mõistetud isiku aktiivset valimisõigust ning § 4 lg 6 piirab passiivset valimisõigust.&lt;ref name=&quot;JEXJj&quot; /&gt; Sisuliselt sama lahendust ja sõnastust on kasutatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse §-s 5 ning Euroopa Parlamendi valimise seaduse §-s 4.&lt;ref name=&quot;Q9GnI&quot; /&gt; Samuti on rahvahääletuse seaduse §-i 3 p 2 kohaselt piiratud kinnipeetavate rahvahääletusõigust.&lt;ref name=&quot;4BmAc&quot; /&gt; Lisaks sellele, sisalduvad ülalnimetatud seadustes sätted, mille järgi ei kanta valijate registrisse isikuid, kes on karistusregistri järgi kuriteos süüdi mõistetud.&lt;ref name=&quot;PmBDk&quot; /&gt; Eespool nimetatud seaduste vastuvõtmisel pakuti välja vähem rangemat varianti, mille järgi võiks anda hääleõigust kinnipeetavale, kes ei pannud toime tahtlikku kuritegu ning kelle vanglakaristus on vähem kui 5 aastat, kuid selline variant ei leidnud toetust.&lt;ref name=&quot;7qp1y&quot; /&gt;

Vahistatud isikute hääletamise kohta on kõikides valimisseadustes ette nähtud sarnane lahendus – nende häälte arvestamisel kohaldatakse eelhääletamise ajal väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda antud häälte arvestamise regulatsioon.&lt;ref name=&quot;Q67x9&quot; /&gt; Vahistatud isikute kõrval saavad ilma igasuguse piiranguta valida ka [[kriminaalhooldaja]] juures käivad [[tingimisi vabastatud]] isikud või need isikud, kes on [[elektrooniline järelevalve|elektroonilise järelevalve]] all.&lt;ref name=&quot;ajwM3&quot; /&gt;

Seisundiga 1. aprill 2011 viibis Eesti vanglates 3415 isikut (kinnipeetavaid ja vahistatuid kokku).&lt;ref name=&quot;Aasaru&quot; /&gt; [[Siseministeerium]]i andmete järgi on nendest 1416 hääleõiguslikud kodanikud.&lt;ref name=&quot;OSCE-ODIHR&quot; /&gt; Lisaks sellele, viibis vanglas ka 1114 määratlemata kodakondsusega isikut ja teatud arv pikaajalise elamisloa alusel Eestis viibivaid välismaalasi, kes võiksid osaleda kohalike omavalitsuste valimistel, seega tegemist on suhteliselt suure arvuga hääleõiguslikest kodanikest.&lt;ref name=&quot;Aasaru&quot; /&gt; 2012. aasta aprillil ilmunud [[Eesti Inimõiguste Keskus]]e (EIK) aruandes &quot;Inimõigused 2011&quot; heideti jälle ette, et &quot;vangide valimisõiguse piiramine on vastuolus Euroopa inimõigusnormidega&quot;.&lt;ref name=&quot;Exn3H&quot; /&gt; Samas dokumendis mainitud [[Demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo]] ([[ODIHR]]) aruandest tuleneb, et veel 2007. aastal tehti ettepanek Riigikogu valimisseadust muuta, et see vastaks valimiste heale praktikale.&lt;ref name=&quot;OSCE-ODIHR&quot; /&gt;

Tänapäeval ei ole käesolev probleem Eesti kohtude kohtupraktikas kajastust leidnud. Riigikohtu menetluses oli ainult üks kaebus, mis jäeti rahuldamata, kuna kaebuse esitaja ei kuulunud huvitatud isikute ringi.&lt;ref name=&quot;0sifK&quot; /&gt; Lisaks sellele, esitati õiguskantslerile mitmed vangide valimisõiguse piirangut puudutavaid kaebusi. Õiguskantsler otsustas menetlust mitte
algatada.&lt;ref name=&quot;OSCE-ODIHR&quot; /&gt;

Tänapäeval kehtib kinnipeetavate valimistel osalemise keeld lisaks Eestile ja eespool mainitud Ühendkuningriigile veel Bulgaarias, Gruusias, Liechtensteinis, Venemaal ja Ungaris.&lt;ref name=&quot;vvrNK&quot; /&gt; Eestis arutati piirangu kaotamist mitmekordselt. Viimane diskussioon toimus pärast Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt rikkumist tuvastanud kohtuasja ''Frodl v. Austria''. Riigikogule esitati ettepanek küsimust kaaluda, kuid seadusalgatust ei toimunud, kuna ilmselt puudub tänapäeval selles küsimuses poliitiline tahe.&lt;ref name=&quot;YxOzI&quot; /&gt; Vaatamata sellele, Eesti Inimõiguste Keskuse poolt läbi viidud erakondade küsitluse tulemusena selgus, et enamik erakondadest pigem toetab valimisõiguse piirangu kaotamist enamiku süüdimõistetud kurjategijate suhtes.&lt;ref name=&quot;POJKX&quot; /&gt; Mis puudutab aga valijate seisukohta, siis ajalehe [[Postimees]] veebiväljaande lugejate küsitlus näitas, et suure tõenäosusega ei ole ühiskond valmis vangidele valimisõiguse andmiseks.&lt;ref name=&quot;DMhHt&quot; /&gt;

Vastuargumendina mainiti, et kinnipeetava teabeväli on võrreldes teiste kodanike teabeväljaga väga piiratud.&lt;ref name=&quot;mazKP&quot; /&gt; Selle argumendiga ei ole võimalik nõustuda, kuna tänapäeval on vanglates olemas raamatukogud ning kinnipeetavatel tagatakse võimalust lugeda ajakirju ja
ajalehti, vaadata televiisorit, kuulata raadiot ning tutvuda kehtivate õigusaktidega.&lt;ref name=&quot;39nfu&quot; /&gt; Siin on oluline mainida tuntud Kanada kohtuasja ''Sauve vs Canada'', mida refereeris Euroopa inimõiguste kohus Hirsti lahendis. [[Kanada ülemkohus]] leidis, et selline argument on põhjendamata, kuna vangid on &quot;[[massimeedia]] innukad [[tarbija]]d&quot;. Lisaks sellele, paljud valijad, kelle vabadus ei ole piiratud, ei kasuta kas oma veendumuste või elustiili tõttu võimalust teabe saamiseks, küll aga omavad hääleõigust ja teostavad seda edukalt.&lt;ref name=&quot;Tubro-141&quot; /&gt;

Õiguskantsler võttis seisukoha, et &quot;Riigikogu valimise seadus, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus, Euroopa Parlamendi valimise seadus ja rahvahääletuse seadus on osas, milles välistavad kõigi kohtu poolt süüdi mõistetud ja kinnipidamiskohas karistust kandvate isikute õiguse hääletada, vastuolus PS §-ga 58, § 156 lõikega 2 ja §-ga 11 nende koostoimes&quot;.&lt;ref name=&quot;ÕK-lk42&quot; /&gt; Piirangu proportsionaalsust analüüsides leidis õiguskantsler, et piirang ei ole proportsionaalne kitsemas tähenduses ehk mõõdukas, kuna võrreldes 1990. aastate algusega ei ole tänapäeval tehnilised ja julgeolekuga seotud põhjused enam nii kaalukad, et oleks vaja hääleõigust nii intensiivselt riivata. Tänapäeval saavad vahistatud isikud valimistes osaleda, seega valimiste korraldamise praktika on piisavalt välja kujunenud. Edukalt lahendatakse nii administratiivseid kui ka julgeoleku küsimusi. Lisaks sellele, korraldatakse vanglatöötajate koolitusi ning vahistatute informeerimist – neile tutvustatakse hääletamise korda, antakse
võimalust tutvuda abimaterjalide ja temaatiliste raadiosaadetega. [[Vabariigi Valimiskomisjon]]i arvamusel ei kujuta vangide poolt valimisõiguse teostamine endast ohtu riigi julgeolekule ning seda võimaldavad nii tehniline areng kui ka demokraatia kogemused.&lt;ref name=&quot;ÕK-lk42&quot; /&gt;

== Kokkuvõte ==
Eeltoodust lähtudes on ülekaalus hinnangud, mille kohaselt ei vasta kehtivast õigusest tulenev kinnipeetavate valimisõiguse piirang rahvusvaheliselt välja kujunenud standarditele. Valimisõigust ei peeta privileegiks, vaid üheks põhiõigustest, mille riive ei saa olla absoluutne ja automaatne, vaid peaks olema põhjendatud ja proportsionaalne. Eestis tänapäeval kehtiv kinnipeetavate valimisõiguse riive on samadel hinnangutel vastuolus ka põhiseaduse §-ga 58 § 156 lõikega 2 ja §-ga 11, kuna ei ole vajalik ega proportsionaalne kitsamas tähenduses ehk mõõdukas. Samas on leitud, et näiteks Eestis ei soosi [[avalik arvamus]] kehtiva korra muutmist.

Kui kinnipeetavate valimisõigust piiravaid sätteid peaks tulevikus püütama põhiseaduse ja Euroopa [[inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon]]iga kooskõlla viia, siis tuleb selleks arvestada Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat, eelkõige Hirst kohtuasja ja selles sisalduvat testi.

== Vaata ka ==
* [[Kinnipeetav]]
* [[Naiste valimisõigus]]
* [[Valimisõigus]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;et9W1&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/12846827?leiaKehtiv Eesti Vabariigi põhiseadus.] 28. juuni 1992. – RT 1992, 26, 350; RT I 2003, 29, 175, § 58.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Tubro&quot;&gt;K. Tubro. (2011) Vangide valimisõigusest&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;D0i19&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20170307204718/http://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/6iguskantsleri_2006._aasta_tegevuse_ylevaade.pdf Õiguskantsleri 2006. aasta tegevuse ülevaade] (2007). Tallinn: Õiguskantsleri Kantselei. lk 36–44.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WVw8X&quot;&gt;M. Edgely. Criminals and (Second-Class) Citizenship: Twenty-First Century Attainder? – Griffith Law Review, 19 (3)/2010, p. 405–407.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;iJEvx&quot;&gt;''Dugan v. Mirror Newspapers Ltd.'', High Court of Australia, judgment, 19.12.2007, 142 CLR 583.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9OSPA&quot;&gt;M. Macdonald, p. 1375–1376.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cUyrx&quot;&gt;Õiguskantsleri 2006. aasta tegevuse ülevaade (2007), ''supra nota''.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8Fu01&quot;&gt;G. Slapper. [http://dx.doi.org/10.1350/jcla.2011.75.1.674 The Ballot Box and the Jail Cell], Journal of Criminal Law, 75(1)/2011, p. 1.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bqXGv&quot;&gt;K. Tubro. Vangide valimisõigusest. – ''supra nota'', lk 139.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5Fw5Y&quot;&gt;M. Macdonald, ''supra nota'', p. 1376.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;r1h9M&quot;&gt;Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt. [International Covenant on Civil and Political Rights], 16.12.1966, jõustunud 23.03.1976 doc.. No. 95–20, 999 U.N.T.S. (Eesti suhtes jõustunud 21.01.1992 – RT II 1994, 10, 11).&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Macdonald-82&quot;&gt;M. Macdonald, ''supra nota'', p. 1382.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Hw5JC&quot;&gt;Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt, ''supra nota'' 23.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ls4JT&quot;&gt;M. Macdonald, ''supra nota'', p. 1394.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Macdonald-86-88&quot;&gt;M. Macdonald, ''supra nota'', p. 1386–1388.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QQNtA&quot;&gt;Hea valimistava koodeks, 30.10.2002, soovitus nr 190/2002.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Tubro-141&quot;&gt;K. Tubro. Vangide valimisõigusest. – ''supra nota'', lk 141.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uSD0O&quot;&gt;Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon [European Convention for Protection of Human Rights], 04.11.1950, jõustunud 03.09.1953, art. 41, 2137 UNTS I-37266 (Eesti suhtes jõustunud 16.04.1996 – RT II 2000, 11, 57).&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;l6pparuanne&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.just.ee/10726 |pealkiri=Eesti Vabariigi põhiseaduse ekspertiisikomisjoni lõpparuanne. Põhiseaduse analüüs. |vaadatud=2013-05-11 |arhiivimisaeg=2014-01-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140103012143/http://www.just.ee/10726 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uXOrp&quot;&gt;Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus Rec(2006)2 &quot;Euroopa vanglareeglistiku kohta&quot; [Recommendation Rec(2006)2 of the Committee of Ministers to member states on the European Prison Rules], 11.01.2006.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Aasaru&quot;&gt;Heikki Aasaru: [https://web.archive.org/web/20130921053531/http://kodanik.err.ee/ee/news/285a5ec7-ddd2-49ca-8439-dd46a5bd81bd &quot;Iga kolmas vang on määratlemata kodakondsusega&quot;] ERR Kodanik, 1.04.2011.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;w015E&quot;&gt;Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus Rec(2003)23 &quot;Eluaegses vangistuses ja pikaajalises vangistuses viibivate kinnipeetavate kohtlemise kohta&quot; [http://pjp-eu.coe.int/documents/3983922/6970334/CMRec+%282003%29+23+on+the+management+of+life+sentence+and+other+long+term+prisoners.pdf/bb16b837-7a88-4b12-b9e8-803c734a6117 Recommendation Rec(2003)23 of the Committee of Ministers to member states on the management by prison administrations of life sentence and other long-term prisoners], 09.10.2003.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OSCE-ODIHR&quot;&gt;Estonia: Parliamentary Elections 6 March 2011.OSCE/ODIHR Election Assessment Mission Report. – Warsaw, 16.05.2011. URL: http://www.osce.org/odihr/77557.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tC1s9&quot;&gt;Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt, ''supra nota''.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ÕK-lk42&quot;&gt;Õiguskantsleri 2006. aasta tegevuse ülevaade (2007), ''supra nota'', lk 42.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pbex4&quot;&gt;''Hirst v. Ühendkuningriik'', Euroopa inimõiguste kohtu otsus kohtuasjas nr 74025/01, 06.10.2005.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EfE74&quot;&gt;''Hirst v. Ühendkuningriik'', ''supra nota'', pp. 56–62.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AXzya&quot;&gt;''Hirst v. Ühendkuningriik'', ''supra nota'', pp. 56–62 ja 69.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JASKf&quot;&gt;''Mathieu-Mohin and Clerfayt v. Belgia'', Euroopa inimõiguste kohtu otsus kohtuasjas nr 9267/81, 02.03.1987, p 52.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ucef6&quot;&gt;''Frodl v. Austria'', Euroopa inimõiguste kohtu otsus kohtuasjas 20201/04, 08.04.2010, p. 26–36.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HXvmf&quot;&gt;Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Toimetuskolleegium: E.J. Truuväli jt: Tallinn, Juura, Õigusteabe AS, 2008, lk 413.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;w8E3m&quot;&gt;Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, ''supra nota'', lk 413–414.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bKV7R&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.just.ee/52836 |pealkiri=Eesti Vabariigi põhiseaduse ekspertiisikomisjoni lõpparuanne. Muudatused ja ettepanekud. |vaadatud=2013-05-11 |arhiivimisaeg=2013-03-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130316150606/http://www.just.ee/52836 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Wu6Bw&quot;&gt;Rait Maruste: [http://arvamus.postimees.ee/341072/raitmaruste-vangide-valimisoigusest/ &quot;Vangide valimisõigusest&quot;] Postimees, 12.11.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JEXJj&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/101112012003 Riigikogu valimise seadus.] 12.06.2002 – RT I, 21.03.2011, 23.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Q9GnI&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/13184484?leiaKehtiv Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus.] 27.03.2002, RT I 2002, 36, 220.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4BmAc&quot;&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/13189534 Rahvahääletuse seadus.] 13.03.2002, RT I, 21.03.2011, 31.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PmBDk&quot;&gt;Õiguskantsleri 2006. aasta tegevuse ülevaade (2007), ''supra nota'', lk 38.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7qp1y&quot;&gt;Õiguskantsleri 2006. aasta tegevuse ülevaade (2007), ''supra nota'', lk 3.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Q67x9&quot;&gt;Riigikogu valimise seadus. 12.06.2002 – RT I, 21.03.2011, 23, § 45; Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus. 27.03.2002, RT I 2002, 36, 220, § 51; Rahvahääletuse seadus. 13.03.2002, RT I, 21.03.2011, 31, § 38; Euroopa Parlamendi valimise seadus. 18.12.2002 – RT I 2003, 4, 22, § 44.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ajwM3&quot;&gt;Vahur Koorits: [http://www.postimees.ee/337243/vangid-voivad-saadaoiguse-valida/ &quot;Vangid võivad saada õiguse valida&quot;] Postimees, 05.11.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Exn3H&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20130921053940/http://humanrights.ee/wp-content/uploads/2012/04/EIKaruanne2011.est_.pdf Eesti Inimõiguste Keskuse aastaaruanne. Inimõigused 2011.] Toimetajad: K. Käsper, M. Meiorg. Eesti Inimõiguste Keskus, 2011, lk 109–110.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0sifK&quot;&gt;RKPJKo 3-4-1-7-11 (Teet Raatsini kaebus Riigikogu 2011. aasta valimiste hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamiseks. 23.03.2011).&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vvrNK&quot;&gt;K. Tubro. Vangide valimisõigusest. ''supra nota'', lk 144.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YxOzI&quot;&gt;Katrin Jüriso (toimetaja):[http://uudised.err.ee/index.php?06218756 &quot;Ministeerium ei plaani vangidele valimisõigust anda&quot;] ERR, 05.11.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;POJKX&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20111107193234/http://humanrights.ee/wp-content/uploads/2011/09/aruanne2010-et-61.pdf Eesti Inimõiguste Keskuse Aastaaruanne.] Toimetajad: K. Käsper, M. Meiorg. Eesti Iniõiguste Keskus, 2010, lk 121.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DMhHt&quot;&gt;[http://arvamus.postimees.ee/337794/lugejad-vangidele-valimisoigust-ei-annaks/ &quot;Lugejad vangidele valimisõigust ei annaks&quot;] Postimees, 05.11.2010.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mazKP&quot;&gt;Õiguskantsleri 2006. aasta tegevuse ülevaade (2007), ''supra nota'', lk 40.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;39nfu&quot;&gt;Vangistusseadus. 14.06.2006 – RT I 2000, 58, 376, §-id 30–31&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;.&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* Anna Dolgaja. &quot;Kinnipeetavate valimisõiguse piiramine&quot;. Uurimistöö. Tallinn: [[TÜ õigusteaduskond]] 2012. (Käsikiri TÜ õigusteaduskonna avaliku õiguse instituudis Tallinnas).
* Katre Tubro. [http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=14443 Vangide valimisõigusest.] – Riigikogu Toimetised, 23/2011, lk 138–145.
* Morgan Macdonald. [http://docs.law.gwu.edu/stdg/gwilr/PDFs/40-4/40-4-11-Macdonald.pdf Disproportionate punishment: The Legality of Criminal Disenfranchisement under the International Covenant on Civil and Political Rights.] – The George Washington International Law Review, 2009/40

[[Kategooria:Valimised]]
[[Kategooria:Karistusõigus]]</text>
      <sha1>670qjf1jrr5er5klki2rg9zf2p885k2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Paldiski maantee</title>
    <ns>0</ns>
    <id>329265</id>
    <revision>
      <id>7205009</id>
      <parentid>7168604</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T08:29:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <origin>7205009</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21253" sha1="7qgvptj9u5j0aqh9n9vf2m8qwjq2c3x" xml:space="preserve">{{see artikkel|räägib Tallinna tänavast, Keila tänava kohta vaata artiklit [[Paldiski maantee (Keila)]], maantee kohta vaata artiklit [[Tallinna–Paldiski maantee]].}}
{{teekaart}}
[[Fail:Вышгород - panoramio.jpg|pisi|Vaade Paldiski maantee algusest [[Toompea]]le]]
[[Pilt:EU-EE-TLN-Haabersti-Paldiski highway.JPG|pisi|püsti|Paldiski maantee [[Haabersti linnaosa|Haaberstis]]]]

'''Paldiski maantee''' on kohalik tee (tänav) [[Tallinn]]as.

Tänav on ajaloos kandnud mitut nime, peamiselt [[Paldiski]] nimemuutuste tõttu.

Tänav algab [[Toompuiestee]]lt (teisele poole suundub samas sihis [[Falgi tee]]) ja on kuni [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika tänavani]] ühesuunaline.

Algusosas on Paldiski maantee [[Põhja-Tallinn]]a ja [[Kesklinna linnaosa]] piiriks, siis Põhja-Tallinna ja [[Kristiine linnaosa]] piiriks, siis Põhja-Tallinna ja [[Haabersti linnaosa]] piiriks ning tänava lõpuosa asub Haabersti linnaosas.

Paldiski maantee ristub vasakult [[Kevade tänav (Tallinn)|Kevade tänavaga]], siis paremalt [[Suve tänav]]aga, vasakult [[Koidu tänav (Tallinn)|Koidu]], [[Eha tänav (Tallinn)|Eha]], [[Ao tänav|Ao]] ja [[Loode tänav]]aga, vahetult enne [[Paldiski maantee raudteeviadukt|raudteeviadukti]] [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika tänavaga]], pärast viadukti paremalt [[Ristiku tänav (Tallinn)|Ristiku]], vasakult [[Tulbi tänav|Tulbi]] tänavaga ja paremalt [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänavaga]], ületab [[Tulika tänav|Tulika]], [[Sõle tänav|Sõle]] ja [[Madara tänav|Madara]] ristmiku, ristub vasakult [[Mooni tänav|Mooni]], [[Lille tänav (Tallinn)|Lille]], [[Maasika tänav|Maasika]] ja [[Mineraali tänav]]aga ning paremalt [[Hipodroomi tänav (Tallinn)|Hipodroomi]] ja [[Merimetsa tee]]ga, ristub lõppeva [[Endla tänav]]a ja ristmikult algava [[Mustamäe tee]]ga, ristub vasakult [[Pirni tänav (Tallinn)|Pirni]] ja [[Humala tänav]]aga, paremalt [[Merelahe tee]] ja [[Lahepea tänav]]aga, vasakult [[Mustjõe tänav|Mustjõe]], [[Nurklik tänav|Nurkliku]], [[Ojaveere tänav|Ojaveere]], [[Piibelehe tänav|Piibelehe]] ja [[Looga tänav]]aga, paremalt [[Välgu tänav]]aga, vasakult [[Tuuleveski tänav]]aga, paremalt [[Vesiravila tänav]]a, paremalt [[Vabaõhumuuseumi tee]], [[Mõisa tänav]]a ja [[Mõisapõllu tänav]]ga ning ületab viaduktiga [[Rocca al Mare ringristmik]]u ehk Haabersti ringi, kust paremale suundub [[Rannamõisa tee]], vasakule [[Ehitajate tee]]. [[Väike-Õismäe]] ja [[Pikaliiva]] asumi piiril kulgedes ristub Paldiski maantee paremalt [[Volmre tänav|Volmre]] ja [[Pikaliiva tänav]]aga, vasakult [[Mihkli tänav]]aga, [[Õismäe tee]], [[Järveotsa tee]] ja [[Järveaasa tänav]]aga, paremalt [[Järvekalda tee]]ga. Edasi külgneb tänav paremal [[Harku vald|Harku vallaga]] ning vasakult ristub [[Kõrgepinge tänav|Kõrgepinge]], [[Astangu tänav|Astangu]], [[Tagala tänav|Tagala]], [[Moonalao tänav|Moonalao]], [[Veerme tänav|Veerme]] ja [[Mäeküla tänav]]aga. Linnapiiril ristub Paldiski maantee vasakult [[Tähetorni tänav]]aga.

Tänav kattub [[Tallinna–Paldiski maantee]]ga. Ühtlasi kattub tänav samanimelise aadressiobjektiga (liikluspind), mis erinevalt tänavast ulatub Tallinnast välja [[Hüüru]] külla.

Paldiski maantee ääres kasvas kuni 27. juunini 2017 [[Haabersti hõberemmelgas]].
[[Pilt:Kopli laht 2006-04-28.jpg|pisi|Paldiski maantee [[Kopli laht|Kopli lahe]] ääres. Maanteest vasakul asuvad [[Mustjõe asum]], [[Veskimetsa ratsakeskus]] ja [[Tallinna loomaaed]]]]
[[Pilt:Õhuvaade Haabersti asumile.png|pisi|Õhuvaade [[Haabersti asum]]ile. Foto keskel on näha [[Saku Suurhall]] ja [[Rocca al Mare kaubanduskeskus]]]]

== Hoonestus ==
*Paldiski maantee 1 // [[Toompuiestee]] 23 , [[Von Stackelberg Hotel Tallinn]]. 1874. aastal baltisaksa paruni [[Theophil von Stackelberg|Theophil]] von [[Stackelberg]]i&lt;ref&gt;[https://elu24.postimees.ee/3229671/galerii-von-stackelberg-hotel-tallinna-siseou-avati-pidulikult-oksana-tanditi-moe-show-saatel Galerii: von Stackelberg Hotel Tallinna siseõu avati], elu24.postimees.ee, 18. juuni 2015&lt;/ref&gt; linnaresidentsiks ehitatud hoone. Hoones on varem tegutsenud [[Tallinna Tehnikaülikool|TTÜ]] [[Eesti Energeetika Instituut]].
* Paldiski maantee 3, [[City Hotel Tallinn]], algselt insener [[Voldemar Lender]]i projekteeritud ja 1911. aastal ehitatud Linnasaunaga elamu (nn [[Tõnis Saarmann|Tõnis]]&lt;ref&gt;[https://www.aripaev.ee/uudised/2004/03/25/kuidas-eesti-arimehed-sakslastelt-tallinna-ule-votsid Kuidas eesti ärimehed sakslastelt Tallinna üle võtsid], www.aripaev.ee, 26. märts 2004&lt;/ref&gt; [[Saarmanni saun]])&lt;ref name=&quot;KRR_8190&quot;&gt;{{kultuurimälestis|8190|Linnasaunaga elamu (nn. Saarmanni saun), Paldiski mnt. 3, 1903. a.}} (vaadatud 01.12.2020)&lt;/ref&gt;. [[Eesti NSV]] ajal [[Teeninduskombinaat &quot;Kiir&quot;|Teeninduskombinaadi &quot;Kiir&quot;]] [[Paldiski maantee saun|saun nr. 7]].
*Paldiski maantee 4 //  [[Toompuiestee]] 27, [[Park Inn by Radisson Meriton Tallinn]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.parkinn.com/hotel-meriton-tallinn |pealkiri=Park Inn by Radisson Meriton Hotell Tallinn |vaadatud=2015-10-11 |arhiivimisaeg=2015-10-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151001070626/http://www.parkinn.com/hotel-meriton-tallinn |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
* Paldiski maantee 9 // [[Koidu tänav (Tallinn)|Koidu tänav]] 1 korterelamu&lt;ref&gt;[http://arhitektuurid.blogspot.com/2012/05/paldiski-mnt-9-koidu-1.html Paldiski mnt 9 / Koidu 1], arhitektuurid.blogspot.com&lt;/ref&gt;
* Paldiski maantee 11, 1896. aastal Nikolai Thamme projekteeritud nelja korteriga Jakob Krauti kivist üürimaja. Tüüpiline näide [[19. sajand Eestis|19. sajandi]] lõpu [[üürimaja]]st.
* Paldiski maantee 15, kahekorruseline kivihoone. Hoones tegutses [[Eesti NSV]] ajal [[Tallinna I Toidukaubastu]] kaupluse [[Endla (kauplus)|Endla]] filiaalkauplus [[Eha (kauplus)|Eha]]&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/28792 Erastatavate toidukaupluste nimekiri], Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 26.septembrist 1991.a. nr.342-k., Riigi Teataja&lt;/ref&gt;.
* Paldiski maantee 19, enne 1886. aastat ehitatud silmapaistev näide esinduslikust puitelamust 19. sajandi II poolest. Ainus puitelamu, mis Paldiski maantee piirkonna vanemast esinduslikust puithoonestusest on säilinud.
* Paldiski maantee 21 ja [[Loode tänav]]a nurgal viiekorruseline [[Matilda maja]]
* Paldiski maantee 23, 1935. aastal [[Eduard Teinburk]]i projekti järgi valminud, algne Anton Villbergi üürimaja.&lt;ref&gt;Leele Välja, OÜ Arhitektuuriväljad. [https://web.archive.org/web/20220212201904/https://www.tallinn.ee/kesklinna-linnaosa-uldplaneering/Tallinna-kesklinna-vaartuslikud-hooned Tallinna kesklinna väärtuslikud hooned]. Tallinn 2020, lk 37&lt;/ref&gt; Kinnistul asus 20. sajandi alguses II linna tütarlaste algkool.
:[[Paldiski maantee raudteeviadukt]]&lt;ref&gt;{{kultuurimälestis|8189|8189 Paldiski maantee raudteeviadukt, 1926. a.}}&lt;/ref&gt;
* Paldiski maantee 25 asus Keemiatehas Edasi
* Paldiski maantee 25a, asus kino [[Partisan (kino)|Partisan]]
* Paldiski maantee 37 on puidust maja, kus 31. mail 1996 tungis karu maja aknast sisse, rahmeldas ja laamendas. Kohale tulid päästeametnikud, kes karu maha rahustasid ja metsa tagasi viisid.
* Paldiski maantee 47, [[Päästeamet]]i [[Põhja Päästekeskus]]e [[Lilleküla päästekomando]] (endine [[Pelgulinna tuletõrjedepoo]] hoone)
* Paldiski maantee 46b asus enne teist maailmasõda [[Kõrgem Usuteaduslik Seminar|Eesti Baptisti Usuteaduse Seminari]] hoone
* Paldiski maantee 48A, [[Tallinna Linnatranspordi AS]]i [[Tallinna trollibussiliiklus|Tallinna trollibusside]] Paldiski maantee depoo. [[Tallinna Linna Trammide ja Trollibusside Valitsus]]e administratiivhoone ja söökla Troll valmisid 1973. aastal.
* Paldiski maantee 50 asus [[Tallinna Hipodroom]]
*Paldiski maantee 51, 1959. aastal valminud viiekorruseline hoone äripindadega esimesel korrusel. Hoones on tegutsenud toidukaupade kauplus, hiljem pruutpaaride pood ja nüüd alkoholipood.
*Paldiski maantee 53 // [[Mooni tänav]] 2, 4-korruseline korterelamu
*Paldiski maantee 54, 4-korruseline korterelamu
*Paldiski maantee 57, 4-korruseline korterelamu, arhitekt [[Roman Koolmar]]
*Paldiski maantee 59, 	1954. aastal ehitatud, 3-korruseline korterelamu
*Paldiski maantee 61, 	1954. aastal ehitatud, 3-korruseline korterelamu
*Paldiski maantee 63, 	1954. aastal ehitatud, 3-korruseline korterelamu
* Paldiski maantee 52, [[Põhja-Eesti Regionaalhaigla]] SA [[Tallinna Psühhiaatriakliinik|Psühhiaatriakliinik]] ja endise [[Eestimaa Kubermangu Vaimuhaigete Hooldamise Selts]]i [[Seewaldi vaimuhaigla]] [[kultuurimälestis]]teks tunnistatud hoonekompleks.&lt;ref&gt;{{kultuurimälestis|8510|8510 Seewaldi vaimuhaigla ravikorpus Paldiski mnt. 52/4, 1909. a.}}&lt;/ref&gt; Eesti NSV ajal tegutses Paldiski maantee 52, [[Vabariiklik Tallinna Meditsiiniline Keskkool]]&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/page/noukogudeopetaja/1946/05/17/4 Tervishoiu Ministeeriumi alluvuses töötab Vabariiklik Tallinna Meditsiiniline Keskkool asukohaga Tallinnas, Paldiski mnt. 52], Nõukogude Õpetaja, nr. 20, 17 mai 1946&lt;/ref&gt;.
:Paldiski maantee, [[Endla tänav]]a ja [[Mustamäe tee]] ristmik
* Paldiski maantee 56, [[Merimetsa Selver]]
* Paldiski maantee 62, [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] Nakkuskliinik ja Nakkuskliiniku polikliinik
* Paldiski maantee 67, kolmekorruseline kortermaja äriruumidega esimesel korrusel. Hoones asus [[Eesti NSV]] ajal [[Tallinna I Toidukaubastu]] [[Paldiski (kauplus)|kauplus Paldiski]].&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/28792 Erastatavate toidukaupluste nimekiri], Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 26.septembrist 1991.a. nr.342-k&lt;/ref&gt;
* Paldiski maantee 68, [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] Meremeeste korpus
* Paldiski maantee 77, algne [[Mustjõe (kauplus)|Mustjõe kaupluse]] hoone
* Paldiski maantee 80, [[G4S Eesti]] peamaja
* Paldiski maantee 81, [[Terviseamet]]i hoone
* Paldiski maantee 82, asusid [[NSV Liidu merevägi Eestis|NSV Liidu mereväe]] mereväelaod
* Paldiski maantee 82B, 82C, 82D uusehitised [[Mustjõe Kodu]]
* Paldiski maantee 83, [[Tallinna Mustjõe Gümnaasium]]i hoone
* Paldiski maantee 94a asus [[Paldiski maantee turg]]
* Paldiski maantee 96a // [[Vabaõhumuuseumi tee]] 1, asus (1983–2015) Automi teenindusjaam. Arhitekt [[Ferdinand Mäll]].
* Paldiski maantee 98, Paldiski mnt Neste tankla[[File:EE-TLN-HAABERSTI-Rocca al Mare.JPG|pisi|Paldiski maantee 102,  [[Rocca al Mare kaubanduskeskus]]]]
* Paldiski maantee 100, Honda automüügikeskus
* Paldiski maantee 102, [[Rocca al Mare kaubanduskeskus]]
* Paldiski maantee 104B, [[Unibet Arena]][[Pilt:Sakusuurhall.jpg|pisi|Paldiski maantee 104B, [[Unibet Arena]]]]
* Paldiski maanteel asub Paldiski maanteed, [[Rannamõisa tee|Rannamõisa]] ja [[Ehitajate tee]]d ühendav [[Haabersti ringristmik]] ning selle all jalakäijate tunnelid: [[Loomaaia jalakäijate tunnel|Loomaaia]] ja [[Suurhalli jalakäijate tunnel]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/88378655/haabersti-viadukt-ja-tunnelid-said-endale-nimed Haabersti viadukt ja tunnelid said endale nimed], www.delfi.ee, 14.12.2019&lt;/ref&gt;
*Paldiski maantee 108, Inchcape BMW Tallinn
* Paldiski maantee 108a, [[K-rauta Haabersti]] keskus
*Paldiski maantee 120, [[Pikaliiva Kaarmaja]]
:[[Harku järve rand]]
* Paldiski maantee 125 // [[Sirge tänav]] 4, viiekorruseline [[äripind]]adega [[korterelamu]], [[Veskimetsa]] väikeelamurajoonis
*Paldiski maantee 145 //  [[Ehitajate tee]] 150, [[Tallinna Loomaaed]]
*Paldiski maantee 150, [[AS Olerex|Olerex]] tankla
* Paldiski maantee 229c, [[Krooning]] tankla
*Paldiski maantee 241, 241d ja 243a on kavandatud  tootmis- ja ärilinnak&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/2894921/paldiski-maantee-aarde-tuhermaale-kerkib-arilinnak Paldiski maantee äärde tühermaale kerkib ärilinnak], Postimees, 21. august 2014&lt;/ref&gt;
*Paldiski maantee 245 asub [[Tallinn-Harku aeroloogiajaam]]&lt;ref&gt;[https://ilmajaam-kaur.hub.arcgis.com/pages/tallinn-harku Tere tulemast Tallinn-Harku aeroloogiajaama!]&lt;/ref&gt;.
* Paldiski maantee 253 asus [[Kinnipidamiskohtade Amet|Riikliku Kinnipidamiskohtade Ameti]] tootmisbaas
== Galerii ==
&lt;gallery&gt;
Von Stackelberg Hotel Tallinn.jpg|[[Von Stackelberg Hotel Tallinn]] Paldiski maantee 1 // [[Toompuiestee]] 23 nurgal
Tallinn, Paldiski mnt 3 linnasaunaga elamu (1).jpg|Paldiski mnt 3 [[City Hotel Tallinn]] hoone
EU-EE-Tallinn-Kesklinn-Paldiski mnt 19.JPG|Paldiski mnt 19
Paldiski maantee - panoramio (1).jpg|Paldiski maantee 38, 38a
Tallinn, Paldiski maantee raudteeviadukt, 1926 (1).jpg|[[Paldiski maantee raudteeviadukt]]
Lilleküla, Tallinn, Estonia - panoramio.jpg|Paldiski maantee 45, 45a ja [[Sõle tänav|Sõle]], Paldiski mnt, [[Tulika tänav]]a ristmik
Hippodrome in Tallinn.JPG|[[Tallinna Hipodroom]], Paldiski maantee 50
Tallinn, Seewaldi vaimuhaigla seltskondlik maja Paldiski mnt 52-7, 1912 (1).jpg|Paldiski maantee 52-7, Seewaldi vaimuhaigla seltskondlik maja
EU-EE-Tallinn-Merimetsa Selver.JPG|Paldiski maantee 56, [[Merimetsa Selver]]
Pilt:G4speamaja.jpg|Paldiski maantee 80, [[G4S Eesti]] peamaja

Loomaaed.jpg|Paldiski maantee 145, [[Tallinna Loomaaed|Tallinna Loomaaia]] sissepääs ja piletikassa
&lt;/gallery&gt;
== Ajalugu ==

Paldiski maanteest (Paldiski mnt 96, 96A, 98a) kahel pool paiknes [[Haabersti mõis]]. Haabersti linnamõisa moodustamise ajaks peetakse [[17. sajand]]it. [[1561]]. aastast on seda piirkonda nimetatud Habriseks. Seetõttu on arvatud, et Haabersti linnamõis oli olemas juba [[16. sajand]]i lõpul. Haabersti nime on esimest korda mainitud 1557. aastal.&lt;ref&gt;[[Kalmer Mäeorg]]. [https://heureka.postimees.ee/4451091/kus-loppeb-ajalooline-tallinn &quot;Kus lõppeb ajalooline Tallinn?&quot;] ''[[Postimees]]'' 26. märts 2018.&lt;/ref&gt;

Haabersti mõisa maadel paiknes vähemalt kolm [[kõrts]]i. Kõige lähemal Tallinnale oli [[Mustjõe kõrts]], teine tuntud kõrtsihoone asus Paldiski maantee ja [[Rannamõisa tee]] nurgal ning kolmas, Untaugu kõrts, paiknes kõrvalisemal [[Kadaka tee]]l, teisel pool Iisaku ehk [[Joosti oja]], piirkonnas, kus Kadaka tee hargnes praeguse [[Vana-Mustamäe]] asumi poole.
[[Fail:Tallinna linnaplaan, 1876.png|pisi|Paldiski maantee 1876. aasta Tallinna linnaplaanil]]
Tänapäeva [[Mustjõe asum]]i alad kuulusid koos praeguse [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] piirkonna, [[Tallinna Loomaaed|Tallinna loomaaia]] territooriumi, [[Õismäe]] idapoolse ala ja endise Kadaka külaga [[Haabersti linnamõis]]a koosseisu. 1688. aastal [[Samuel Waxelberg]]i koostatud Tallinna linnaplaanil asus hilisema Mustjõe suvemõisa kohal Happels Hoti nimeline suvemõis, teisel pool Paldiski maanteed asus Schwartenbächi hoonestu. Juba keskajal asus Paldiski maantee ääres kõrtsihoone, sest kõrtsihooned asusid linnalähedastel aladel alati [[verstapost]]ide juures. 1585. ja 1696. aastal on selle umbes poole adramaa suurune talu ja kõrtsikoha nimi olnud Swartle Bäck. 17. sajandi lõpul asus Mustjõe oja taga Alberti nime kandnud suvemõis Alberti Hoff (1689). 1808. aasta linnaplaanil nimetati Mustjõe kõrtsi Musteggi kartsma (ehk kõrts). 1817. aastast oli [[Mustjõe oja]] linna piiriks. 18. sajandil rajas Paldiski maantee 82 piirkonnas [[Suurgild|Suure Gildi]] vanem Johan Christian [[Gernet]] [[Mustjõe suvemõis]]a (Schwarzenbeck). Suvemõis kandis omaniku nime järgi nime Gernet Höfchen. Johan Christian Gernetile kuulus ka [[Kalamaja]]s suurim tellise- ja katusekivitehas. 1799. aastal rajas värvelmeister C. G. Metzke Gerneti suvemõisa riidevärvimise ja -trükkimise töökoja. 1809. aastal ostis Mustjõe suvemõisa arst [[Samuel Reinhold Winckler]], kes rajas sinna soojade ja külmade vannidega supelasutuse.&lt;ref&gt;[[Robert Nerman]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/50952860/ekskursioon-iidsesse-mustjoe-asumisse? Ekskursioon iidsesse Mustjõe asumisse], epl.delfi.ee, 24.04.2003&lt;/ref&gt; Kuna suur osa vanadest suvemõisatest polnud kaitse all, lammutati Nõukogude ajal enamik suvemõisa ajaloolisi hooned.

Piirkonna vanim hoonestus tekkis Haapsalu ja Paldiski suunalise maantee äärde, 18. sajandi keskpaigas [[Eestimaa kubermang]][[Eestimaa kubermangu maamõõtja|u maamõõtjale]] Johann Heinrich [[Estonia suvemõis|Schmidtile kuulunud]] [[suvemõis]].&lt;ref&gt;[[Jaak Juske]], [https://forte.delfi.ee/artikkel/74651349/jaak-juskega-kadunud-eestit-avastamas-8-tallinn-pelgulinn Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas 8: Tallinn, Pelgulinn], forte.delfi.ee, 28.05.2016&lt;/ref&gt; 1849. aastal omandas ta Paldiski maanteel nr. 48, 32.186 [[Ruutsüld|ruutsüllase]] krundi. Krundil asus maakõrts Hotel zum krummen Sandkom ja Die Laterne.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1937/12/12/6 Vana Tallinna jäänuseid maanteedel], Päewaleht, nr. 338, 12 detsember 1937&lt;/ref&gt;

Paldiski maantee Tallinnas on ajalooliselt olnud Baltiski uulits, Uus tänav, Baltiski maantee, Haapsalu maantee; saksa keeles ''Baltischportsche Straße, Wittenhofstraße, Große Wittenhofsche Straße, Haberscher Weg, Habersche Heerstraße, Hapsalsche Straße, Rogerwiecksche Straße, Wieckscher Weg, Große Straße, Breite Straße, Neu-Gasse, der Katzenschwanz''; rootsi keeles ''Nya gatan''; vene keeles ''Балтийско-Портская ул., Виттенгофская ул.''&lt;ref&gt;[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&amp;lang=et&amp;kohanimi=96005845&amp;f2v=Y&amp;f3v=Y&amp;nimeliik=&amp;maakond=&amp;vald=&amp;kihelkond=&amp;asum=&amp;f10v=Y&amp;x1d=&amp;x1m=&amp;x1s=&amp;x2d=&amp;x2m=&amp;x2s=&amp;y1d=&amp;y1m=&amp;y1s=&amp;y2d=&amp;y2m=&amp;y2s=&amp;f14v=Y&amp;of=tb Paldiski maantee], [http://www.eki.ee/ EKI KNAB: Eesti - Eesti Keele Instituut], Eesti kohanimed (vaadatud 20.07.2021)&lt;/ref&gt;
[[File:TLA 149 5 1415 Folio 7 Stadt Weide. Höfchen Schwarzenbeck, Seewald, Lichtfabrik, Grabbysch Ziegelei 1880 1882 autor Friedrich Eurich.png|pisi|]]
Praeguse Paldiski maantee ja [[Pirni tänav (Tallinn)|Pirni tänava]] nurgal ([[Endla tänav|Wittenhofi]] ja Baltischporti ristmikul) asus [[19. sajand Eestis|19. sajandist]] [[Tallinna Suurgild]]i [[oldermann]] [[Bengt Fromhold Strohm]]ile kuulunud [[Strohmi kõrts]]i&lt;ref&gt;[[Josef Kats]], [https://dea.digar.ee/page/kristiineleht/2013/07/26/2 RAEHÄRRA STROHM JA TEMA TRAHTER], Kristiine Leht, nr. 7, 26 juuli 2013&lt;/ref&gt; (''Strohmischer Krug''). Kõrtsi juurest viis tee supelranda, mida rahvas hakkas [[Stroomi rand|Stroomi rannaks]] kutsuma.

[[1898]]. aastal kinkis paruness [[Marie Girard de Soucanton|Marie]] [[Girard de Soucanton]] Paldiski maantee ääres asunud [[Seewaldi suvemõis]]a [[Eestimaa Kubermangu Vaimuhaigete Hooldamise Selts]]ile ning seal avati haigla [[1903]]. aastal. Aastatel 1911–1945 oli psühhiaatriakliiniku ametlik nimetus Närvi- ja Vaimuhaiguste Haigla Seewald.

1923. aastal alustati munakivisillutise rajamist Paldiski maanteele Mustjõe ja [[Harku järv]]e vahelisel lõigul.

20. sajandi algul oli praeguse [[Tallinna Hipodroom]]i kõrval, Paldiski maanteest veidi eemal (Paldiski maantee 45)&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1910/10/20/15.3 Baltiski maant nr. 45, telliskiviwabrik], Päewaleht, nr. 240, 20 oktoober 1910&lt;/ref&gt; tellisetööstus Baltika. Vabrik kuulus algselt AS-ile Jürgens ja Ko, [[Peeter Suure merekindlus]]e ehituse ajal võttis Venemaa keisririigi valitsus 1914. aastal telliskivivabriku rendile, vabrik läks merekindluse ehitusosakonna kätte ja kogu toodang kindluse ehitusele. Tehas paiknes Kopli poolt [[Tondi kasarmud|Tondi kasarmute]] juurde suunduva [[Peeter Suure merekindlus]]e [[Peeter Suure merekindluse kindlusraudtee|kindlusraudtee]] kõrval. [[Lille tänav (Tallinn)|Lille]] ja [[Sõle tänav]]a vahel oli sellel raudteel ka vahejaam Baltika. Tehases valmistatud kividest on ehitatud kõik [[Tondi kasarmud]], [[punased kasarmud]] Kopli tee ääres jpm.&lt;ref&gt;Robert Nerman, [https://epl.delfi.ee/artikkel/50983284/baltika-tellistest-ehitatud-majad-on-tanaseni-hea-tervise-juures Baltika tellistest ehitatud majad on tänaseni hea tervise juures], epl.delfi.ee, 06.05.2004&lt;/ref&gt;

Paldiski maantee 6 hoones tegutses Paldiski apteek&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/eestisona/1942/12/28/26 Tallinna teateid. Paldiski apteek, Paldiski mnt. 6 (tel. 431-18)], Eesti Sõna, nr. 298, 28 detsember 1942&lt;/ref&gt;
[[File:Tallinna Hipodroom - panoramio.jpg|pisi|[[Tallinna Hipodroom]]]]
1939. aastal nimetati Baltiski maantee, [[Tallinna linnavolikogu]] poolt&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1939/04/23/38 Rida Tallinna tänavaid ümberristimisele], Päewaleht, nr. 110, 23 aprill 1939&lt;/ref&gt; Haapsalu maanteeks (tänava end. nimi).

Pärast teist maailmasõda tegutses aadressil Paldiski mnt 25 artell Terasmööbel ja Metall, mis valmistas peamiselt metallkarkassiga voodeid sõjaväele, haiglatele ja puhkekodudele.&lt;ref&gt;[[Robert Nerman]], [https://www.postimees.ee/29640/lillekula-artellidest-sirgusid-hilisemad-linna-suurettevotted Lilleküla artellidest sirgusid hilisemad linna suurettevõtted], www.postimees.ee, 29. august 2008&lt;/ref&gt;

Paldiski maantee 50 tegutses aastatel 1923–2020 [[Tallinna Hipodroom]].
== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina|2=Paldiski maantee}}

{{Kassisaba asumi tänavad}}
{{Lilleküla asumi tänavad}}
{{Mustjõe asumi tänavad}}
{{Veskimetsa asumi tänavad}}
{{Haabersti asumi tänavad}}
{{Väike-Õismäe asumi tänavad}}
{{Astangu asumi tänavad}}
{{Mäeküla asumi tänavad}}

[[Kategooria:Haabersti linnaosa tänavad]]
[[Kategooria:Kesklinna linnaosa tänavad]]
[[Kategooria:Kristiine linnaosa tänavad]]
[[Kategooria:Põhja-Tallinna tänavad]]</text>
      <sha1>7qgvptj9u5j0aqh9n9vf2m8qwjq2c3x</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7205041</id>
      <parentid>7205009</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T09:08:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Hoonestus */</comment>
      <origin>7205041</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21966" sha1="big0sad73o33mb81zw8pigm11a50ch6" xml:space="preserve">{{see artikkel|räägib Tallinna tänavast, Keila tänava kohta vaata artiklit [[Paldiski maantee (Keila)]], maantee kohta vaata artiklit [[Tallinna–Paldiski maantee]].}}
{{teekaart}}
[[Fail:Вышгород - panoramio.jpg|pisi|Vaade Paldiski maantee algusest [[Toompea]]le]]
[[Pilt:EU-EE-TLN-Haabersti-Paldiski highway.JPG|pisi|püsti|Paldiski maantee [[Haabersti linnaosa|Haaberstis]]]]

'''Paldiski maantee''' on kohalik tee (tänav) [[Tallinn]]as.

Tänav on ajaloos kandnud mitut nime, peamiselt [[Paldiski]] nimemuutuste tõttu.

Tänav algab [[Toompuiestee]]lt (teisele poole suundub samas sihis [[Falgi tee]]) ja on kuni [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika tänavani]] ühesuunaline.

Algusosas on Paldiski maantee [[Põhja-Tallinn]]a ja [[Kesklinna linnaosa]] piiriks, siis Põhja-Tallinna ja [[Kristiine linnaosa]] piiriks, siis Põhja-Tallinna ja [[Haabersti linnaosa]] piiriks ning tänava lõpuosa asub Haabersti linnaosas.

Paldiski maantee ristub vasakult [[Kevade tänav (Tallinn)|Kevade tänavaga]], siis paremalt [[Suve tänav]]aga, vasakult [[Koidu tänav (Tallinn)|Koidu]], [[Eha tänav (Tallinn)|Eha]], [[Ao tänav|Ao]] ja [[Loode tänav]]aga, vahetult enne [[Paldiski maantee raudteeviadukt|raudteeviadukti]] [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika tänavaga]], pärast viadukti paremalt [[Ristiku tänav (Tallinn)|Ristiku]], vasakult [[Tulbi tänav|Tulbi]] tänavaga ja paremalt [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänavaga]], ületab [[Tulika tänav|Tulika]], [[Sõle tänav|Sõle]] ja [[Madara tänav|Madara]] ristmiku, ristub vasakult [[Mooni tänav|Mooni]], [[Lille tänav (Tallinn)|Lille]], [[Maasika tänav|Maasika]] ja [[Mineraali tänav]]aga ning paremalt [[Hipodroomi tänav (Tallinn)|Hipodroomi]] ja [[Merimetsa tee]]ga, ristub lõppeva [[Endla tänav]]a ja ristmikult algava [[Mustamäe tee]]ga, ristub vasakult [[Pirni tänav (Tallinn)|Pirni]] ja [[Humala tänav]]aga, paremalt [[Merelahe tee]] ja [[Lahepea tänav]]aga, vasakult [[Mustjõe tänav|Mustjõe]], [[Nurklik tänav|Nurkliku]], [[Ojaveere tänav|Ojaveere]], [[Piibelehe tänav|Piibelehe]] ja [[Looga tänav]]aga, paremalt [[Välgu tänav]]aga, vasakult [[Tuuleveski tänav]]aga, paremalt [[Vesiravila tänav]]a, paremalt [[Vabaõhumuuseumi tee]], [[Mõisa tänav]]a ja [[Mõisapõllu tänav]]ga ning ületab viaduktiga [[Rocca al Mare ringristmik]]u ehk Haabersti ringi, kust paremale suundub [[Rannamõisa tee]], vasakule [[Ehitajate tee]]. [[Väike-Õismäe]] ja [[Pikaliiva]] asumi piiril kulgedes ristub Paldiski maantee paremalt [[Volmre tänav|Volmre]] ja [[Pikaliiva tänav]]aga, vasakult [[Mihkli tänav]]aga, [[Õismäe tee]], [[Järveotsa tee]] ja [[Järveaasa tänav]]aga, paremalt [[Järvekalda tee]]ga. Edasi külgneb tänav paremal [[Harku vald|Harku vallaga]] ning vasakult ristub [[Kõrgepinge tänav|Kõrgepinge]], [[Astangu tänav|Astangu]], [[Tagala tänav|Tagala]], [[Moonalao tänav|Moonalao]], [[Veerme tänav|Veerme]] ja [[Mäeküla tänav]]aga. Linnapiiril ristub Paldiski maantee vasakult [[Tähetorni tänav]]aga.

Tänav kattub [[Tallinna–Paldiski maantee]]ga. Ühtlasi kattub tänav samanimelise aadressiobjektiga (liikluspind), mis erinevalt tänavast ulatub Tallinnast välja [[Hüüru]] külla.

Paldiski maantee ääres kasvas kuni 27. juunini 2017 [[Haabersti hõberemmelgas]].
[[Pilt:Kopli laht 2006-04-28.jpg|pisi|Paldiski maantee [[Kopli laht|Kopli lahe]] ääres. Maanteest vasakul asuvad [[Mustjõe asum]], [[Veskimetsa ratsakeskus]] ja [[Tallinna loomaaed]]]]
[[Pilt:Õhuvaade Haabersti asumile.png|pisi|Õhuvaade [[Haabersti asum]]ile. Foto keskel on näha [[Saku Suurhall]] ja [[Rocca al Mare kaubanduskeskus]]]]

== Hoonestus ==
*Paldiski maantee 1 // [[Toompuiestee]] 23 , [[Von Stackelberg Hotel Tallinn]]. 1874. aastal baltisaksa paruni [[Theophil von Stackelberg|Theophil]] von [[Stackelberg]]i&lt;ref&gt;[https://elu24.postimees.ee/3229671/galerii-von-stackelberg-hotel-tallinna-siseou-avati-pidulikult-oksana-tanditi-moe-show-saatel Galerii: von Stackelberg Hotel Tallinna siseõu avati], elu24.postimees.ee, 18. juuni 2015&lt;/ref&gt; linnaresidentsiks ehitatud hoone. Hoones on varem tegutsenud [[Tallinna Tehnikaülikool|TTÜ]] [[Eesti Energeetika Instituut]].
* Paldiski maantee 3, [[City Hotel Tallinn]], algselt insener [[Voldemar Lender]]i projekteeritud ja 1911. aastal ehitatud Linnasaunaga elamu (nn [[Tõnis Saarmann|Tõnis]]&lt;ref&gt;[https://www.aripaev.ee/uudised/2004/03/25/kuidas-eesti-arimehed-sakslastelt-tallinna-ule-votsid Kuidas eesti ärimehed sakslastelt Tallinna üle võtsid], www.aripaev.ee, 26. märts 2004&lt;/ref&gt; [[Saarmanni saun]])&lt;ref name=&quot;KRR_8190&quot;&gt;{{kultuurimälestis|8190|Linnasaunaga elamu (nn. Saarmanni saun), Paldiski mnt. 3, 1903. a.}} (vaadatud 01.12.2020)&lt;/ref&gt;. [[Eesti NSV]] ajal [[Teeninduskombinaat &quot;Kiir&quot;|Teeninduskombinaadi &quot;Kiir&quot;]] [[Paldiski maantee saun|saun nr. 7]].
*Paldiski maantee 4 //  [[Toompuiestee]] 27, [[Park Inn by Radisson Meriton Tallinn]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.parkinn.com/hotel-meriton-tallinn |pealkiri=Park Inn by Radisson Meriton Hotell Tallinn |vaadatud=2015-10-11 |arhiivimisaeg=2015-10-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151001070626/http://www.parkinn.com/hotel-meriton-tallinn |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
* Paldiski maantee 9 // [[Koidu tänav (Tallinn)|Koidu tänav]] 1 korterelamu&lt;ref&gt;[http://arhitektuurid.blogspot.com/2012/05/paldiski-mnt-9-koidu-1.html Paldiski mnt 9 / Koidu 1], arhitektuurid.blogspot.com&lt;/ref&gt;
* Paldiski maantee 11, 1896. aastal Nikolai Thamme projekteeritud nelja korteriga Jakob Krauti kivist üürimaja. Tüüpiline näide [[19. sajand Eestis|19. sajandi]] lõpu [[üürimaja]]st.
* Paldiski maantee 15, kahekorruseline kivihoone. Hoones tegutses [[Eesti NSV]] ajal [[Tallinna I Toidukaubastu]] kaupluse [[Endla (kauplus)|Endla]] filiaalkauplus [[Eha (kauplus)|Eha]]&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/28792 Erastatavate toidukaupluste nimekiri], Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 26.septembrist 1991.a. nr.342-k., Riigi Teataja&lt;/ref&gt;.
* Paldiski maantee 19, enne 1886. aastat ehitatud silmapaistev näide esinduslikust puitelamust 19. sajandi II poolest. Ainus puitelamu, mis Paldiski maantee piirkonna vanemast esinduslikust puithoonestusest on säilinud.
* Paldiski maantee 21 ja [[Loode tänav]]a nurgal viiekorruseline [[Matilda maja]]
* Paldiski maantee 23, 1935. aastal [[Eduard Teinburk]]i projekti järgi valminud, algne Anton Villbergi üürimaja.&lt;ref&gt;Leele Välja, OÜ Arhitektuuriväljad. [https://web.archive.org/web/20220212201904/https://www.tallinn.ee/kesklinna-linnaosa-uldplaneering/Tallinna-kesklinna-vaartuslikud-hooned Tallinna kesklinna väärtuslikud hooned]. Tallinn 2020, lk 37&lt;/ref&gt; Kinnistul asus 20. sajandi alguses II linna tütarlaste algkool.
:[[Paldiski maantee raudteeviadukt]]&lt;ref&gt;{{kultuurimälestis|8189|8189 Paldiski maantee raudteeviadukt, 1926. a.}}&lt;/ref&gt;
* Paldiski maantee 25 asus Keemiatehas Edasi
* Paldiski maantee 25a, asus kino [[Partisan (kino)|Partisan]]
* Paldiski maantee 37 on puidust maja, kus 31. mail 1996 tungis karu maja aknast sisse, rahmeldas ja laamendas. Kohale tulid päästeametnikud, kes karu maha rahustasid ja metsa tagasi viisid.
* Paldiski maantee 47, [[Päästeamet]]i [[Põhja Päästekeskus]]e [[Lilleküla päästekomando]] (endine [[Pelgulinna tuletõrjedepoo]] 1932. aastal valminud arhitekt [[Herbert Johanson]]i projekti järgi ehitatud pritsimaja. [[Tallinna Tuletõrjeühing]]u tuletõrje hoone asus [[Lilleküla]]s, kuid kandis algselt [[Pelgulinna asum|Pelgulinna]] jaoskonna nime. [[Tallinna Vabatahtlik Tuletõrje Selts|Tallinna Vabatahtliku Tuletõrje Selts]]i (alates 1925. aastast Tuletõrjeühingu) VIII jaoskonna hoone ja komando asus 1920. aastast [[Ristiku tänav (Tallinn)|Ristiku]] ja [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänav]]a nurgal (praegu Telliskivi 19 hoovi kohal)&lt;ref&gt;Urmas Ojaste, [https://dea.digar.ee/article/kristiineleht/2022/08/12/19 Lilleküla Päästekomando tähistas 90. juubelit!], [[Kristiine Leht]], nr. 8, 12. august 2022, lk 5&lt;/ref&gt;.
* Paldiski maantee 46b asus enne teist maailmasõda [[Kõrgem Usuteaduslik Seminar|Eesti Baptisti Usuteaduse Seminari]] hoone
* Paldiski maantee 48A, [[Tallinna Linnatranspordi AS]]i [[Tallinna trollibussiliiklus|Tallinna trollibusside]] Paldiski maantee depoo. [[Tallinna Linna Trammide ja Trollibusside Valitsus]]e administratiivhoone ja söökla Troll valmisid 1973. aastal.
* Paldiski maantee 50 asus [[Tallinna Hipodroom]]
*Paldiski maantee 51, 1959. aastal valminud viiekorruseline hoone äripindadega esimesel korrusel. Hoones on tegutsenud toidukaupade kauplus, hiljem pruutpaaride pood ja nüüd alkoholipood.
*Paldiski maantee 53 // [[Mooni tänav]] 2, 4-korruseline korterelamu
*Paldiski maantee 54, 4-korruseline korterelamu
*Paldiski maantee 57, 4-korruseline korterelamu, arhitekt [[Roman Koolmar]]
*Paldiski maantee 59, 	1954. aastal ehitatud, 3-korruseline korterelamu
*Paldiski maantee 61, 	1954. aastal ehitatud, 3-korruseline korterelamu
*Paldiski maantee 63, 	1954. aastal ehitatud, 3-korruseline korterelamu
* Paldiski maantee 52, [[Põhja-Eesti Regionaalhaigla]] SA [[Tallinna Psühhiaatriakliinik|Psühhiaatriakliinik]] ja endise [[Eestimaa Kubermangu Vaimuhaigete Hooldamise Selts]]i [[Seewaldi vaimuhaigla]] [[kultuurimälestis]]teks tunnistatud hoonekompleks.&lt;ref&gt;{{kultuurimälestis|8510|8510 Seewaldi vaimuhaigla ravikorpus Paldiski mnt. 52/4, 1909. a.}}&lt;/ref&gt; Eesti NSV ajal tegutses Paldiski maantee 52, [[Vabariiklik Tallinna Meditsiiniline Keskkool]]&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/page/noukogudeopetaja/1946/05/17/4 Tervishoiu Ministeeriumi alluvuses töötab Vabariiklik Tallinna Meditsiiniline Keskkool asukohaga Tallinnas, Paldiski mnt. 52], Nõukogude Õpetaja, nr. 20, 17 mai 1946&lt;/ref&gt;.
:Paldiski maantee, [[Endla tänav]]a ja [[Mustamäe tee]] ristmik
* Paldiski maantee 56, [[Merimetsa Selver]]
* Paldiski maantee 62, [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] Nakkuskliinik ja Nakkuskliiniku polikliinik
* Paldiski maantee 67, kolmekorruseline kortermaja äriruumidega esimesel korrusel. Hoones asus [[Eesti NSV]] ajal [[Tallinna I Toidukaubastu]] [[Paldiski (kauplus)|kauplus Paldiski]].&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/28792 Erastatavate toidukaupluste nimekiri], Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 26.septembrist 1991.a. nr.342-k&lt;/ref&gt;
* Paldiski maantee 68, [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] Meremeeste korpus
* Paldiski maantee 77, algne [[Mustjõe (kauplus)|Mustjõe kaupluse]] hoone
* Paldiski maantee 80, [[G4S Eesti]] peamaja
* Paldiski maantee 81, [[Terviseamet]]i hoone
* Paldiski maantee 82, asusid [[NSV Liidu merevägi Eestis|NSV Liidu mereväe]] mereväelaod
* Paldiski maantee 82B, 82C, 82D uusehitised [[Mustjõe Kodu]]
* Paldiski maantee 83, [[Tallinna Mustjõe Gümnaasium]]i hoone
* Paldiski maantee 94a asus [[Paldiski maantee turg]]
* Paldiski maantee 96a // [[Vabaõhumuuseumi tee]] 1, asus (1983–2015) Automi teenindusjaam. Arhitekt [[Ferdinand Mäll]].
* Paldiski maantee 98, Paldiski mnt Neste tankla[[File:EE-TLN-HAABERSTI-Rocca al Mare.JPG|pisi|Paldiski maantee 102,  [[Rocca al Mare kaubanduskeskus]]]]
* Paldiski maantee 100, Honda automüügikeskus
* Paldiski maantee 102, [[Rocca al Mare kaubanduskeskus]]
* Paldiski maantee 104B, [[Unibet Arena]][[Pilt:Sakusuurhall.jpg|pisi|Paldiski maantee 104B, [[Unibet Arena]]]]
* Paldiski maanteel asub Paldiski maanteed, [[Rannamõisa tee|Rannamõisa]] ja [[Ehitajate tee]]d ühendav [[Haabersti ringristmik]] ning selle all jalakäijate tunnelid: [[Loomaaia jalakäijate tunnel|Loomaaia]] ja [[Suurhalli jalakäijate tunnel]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/88378655/haabersti-viadukt-ja-tunnelid-said-endale-nimed Haabersti viadukt ja tunnelid said endale nimed], www.delfi.ee, 14.12.2019&lt;/ref&gt;
*Paldiski maantee 108, Inchcape BMW Tallinn
* Paldiski maantee 108a, [[K-rauta Haabersti]] keskus
*Paldiski maantee 120, [[Pikaliiva Kaarmaja]]
:[[Harku järve rand]]
* Paldiski maantee 125 // [[Sirge tänav]] 4, viiekorruseline [[äripind]]adega [[korterelamu]], [[Veskimetsa]] väikeelamurajoonis
*Paldiski maantee 145 //  [[Ehitajate tee]] 150, [[Tallinna Loomaaed]]
*Paldiski maantee 150, [[AS Olerex|Olerex]] tankla
* Paldiski maantee 229c, [[Krooning]] tankla
*Paldiski maantee 241, 241d ja 243a on kavandatud  tootmis- ja ärilinnak&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/2894921/paldiski-maantee-aarde-tuhermaale-kerkib-arilinnak Paldiski maantee äärde tühermaale kerkib ärilinnak], Postimees, 21. august 2014&lt;/ref&gt;
*Paldiski maantee 245 asub [[Tallinn-Harku aeroloogiajaam]]&lt;ref&gt;[https://ilmajaam-kaur.hub.arcgis.com/pages/tallinn-harku Tere tulemast Tallinn-Harku aeroloogiajaama!]&lt;/ref&gt;.
* Paldiski maantee 253 asus [[Kinnipidamiskohtade Amet|Riikliku Kinnipidamiskohtade Ameti]] tootmisbaas

== Galerii ==
&lt;gallery&gt;
Von Stackelberg Hotel Tallinn.jpg|[[Von Stackelberg Hotel Tallinn]] Paldiski maantee 1 // [[Toompuiestee]] 23 nurgal
Tallinn, Paldiski mnt 3 linnasaunaga elamu (1).jpg|Paldiski mnt 3 [[City Hotel Tallinn]] hoone
EU-EE-Tallinn-Kesklinn-Paldiski mnt 19.JPG|Paldiski mnt 19
Paldiski maantee - panoramio (1).jpg|Paldiski maantee 38, 38a
Tallinn, Paldiski maantee raudteeviadukt, 1926 (1).jpg|[[Paldiski maantee raudteeviadukt]]
Lilleküla, Tallinn, Estonia - panoramio.jpg|Paldiski maantee 45, 45a ja [[Sõle tänav|Sõle]], Paldiski mnt, [[Tulika tänav]]a ristmik
Hippodrome in Tallinn.JPG|[[Tallinna Hipodroom]], Paldiski maantee 50
Tallinn, Seewaldi vaimuhaigla seltskondlik maja Paldiski mnt 52-7, 1912 (1).jpg|Paldiski maantee 52-7, Seewaldi vaimuhaigla seltskondlik maja
EU-EE-Tallinn-Merimetsa Selver.JPG|Paldiski maantee 56, [[Merimetsa Selver]]
Pilt:G4speamaja.jpg|Paldiski maantee 80, [[G4S Eesti]] peamaja

Loomaaed.jpg|Paldiski maantee 145, [[Tallinna Loomaaed|Tallinna Loomaaia]] sissepääs ja piletikassa
&lt;/gallery&gt;
== Ajalugu ==

Paldiski maanteest (Paldiski mnt 96, 96A, 98a) kahel pool paiknes [[Haabersti mõis]]. Haabersti linnamõisa moodustamise ajaks peetakse [[17. sajand]]it. [[1561]]. aastast on seda piirkonda nimetatud Habriseks. Seetõttu on arvatud, et Haabersti linnamõis oli olemas juba [[16. sajand]]i lõpul. Haabersti nime on esimest korda mainitud 1557. aastal.&lt;ref&gt;[[Kalmer Mäeorg]]. [https://heureka.postimees.ee/4451091/kus-loppeb-ajalooline-tallinn &quot;Kus lõppeb ajalooline Tallinn?&quot;] ''[[Postimees]]'' 26. märts 2018.&lt;/ref&gt;

Haabersti mõisa maadel paiknes vähemalt kolm [[kõrts]]i. Kõige lähemal Tallinnale oli [[Mustjõe kõrts]], teine tuntud kõrtsihoone asus Paldiski maantee ja [[Rannamõisa tee]] nurgal ning kolmas, Untaugu kõrts, paiknes kõrvalisemal [[Kadaka tee]]l, teisel pool Iisaku ehk [[Joosti oja]], piirkonnas, kus Kadaka tee hargnes praeguse [[Vana-Mustamäe]] asumi poole.
[[Fail:Tallinna linnaplaan, 1876.png|pisi|Paldiski maantee 1876. aasta Tallinna linnaplaanil]]
Tänapäeva [[Mustjõe asum]]i alad kuulusid koos praeguse [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] piirkonna, [[Tallinna Loomaaed|Tallinna loomaaia]] territooriumi, [[Õismäe]] idapoolse ala ja endise Kadaka külaga [[Haabersti linnamõis]]a koosseisu. 1688. aastal [[Samuel Waxelberg]]i koostatud Tallinna linnaplaanil asus hilisema Mustjõe suvemõisa kohal Happels Hoti nimeline suvemõis, teisel pool Paldiski maanteed asus Schwartenbächi hoonestu. Juba keskajal asus Paldiski maantee ääres kõrtsihoone, sest kõrtsihooned asusid linnalähedastel aladel alati [[verstapost]]ide juures. 1585. ja 1696. aastal on selle umbes poole adramaa suurune talu ja kõrtsikoha nimi olnud Swartle Bäck. 17. sajandi lõpul asus Mustjõe oja taga Alberti nime kandnud suvemõis Alberti Hoff (1689). 1808. aasta linnaplaanil nimetati Mustjõe kõrtsi Musteggi kartsma (ehk kõrts). 1817. aastast oli [[Mustjõe oja]] linna piiriks. 18. sajandil rajas Paldiski maantee 82 piirkonnas [[Suurgild|Suure Gildi]] vanem Johan Christian [[Gernet]] [[Mustjõe suvemõis]]a (Schwarzenbeck). Suvemõis kandis omaniku nime järgi nime Gernet Höfchen. Johan Christian Gernetile kuulus ka [[Kalamaja]]s suurim tellise- ja katusekivitehas. 1799. aastal rajas värvelmeister C. G. Metzke Gerneti suvemõisa riidevärvimise ja -trükkimise töökoja. 1809. aastal ostis Mustjõe suvemõisa arst [[Samuel Reinhold Winckler]], kes rajas sinna soojade ja külmade vannidega supelasutuse.&lt;ref&gt;[[Robert Nerman]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/50952860/ekskursioon-iidsesse-mustjoe-asumisse? Ekskursioon iidsesse Mustjõe asumisse], epl.delfi.ee, 24.04.2003&lt;/ref&gt; Kuna suur osa vanadest suvemõisatest polnud kaitse all, lammutati Nõukogude ajal enamik suvemõisa ajaloolisi hooned.

Piirkonna vanim hoonestus tekkis Haapsalu ja Paldiski suunalise maantee äärde, 18. sajandi keskpaigas [[Eestimaa kubermang]][[Eestimaa kubermangu maamõõtja|u maamõõtjale]] Johann Heinrich [[Estonia suvemõis|Schmidtile kuulunud]] [[suvemõis]].&lt;ref&gt;[[Jaak Juske]], [https://forte.delfi.ee/artikkel/74651349/jaak-juskega-kadunud-eestit-avastamas-8-tallinn-pelgulinn Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas 8: Tallinn, Pelgulinn], forte.delfi.ee, 28.05.2016&lt;/ref&gt; 1849. aastal omandas ta Paldiski maanteel nr. 48, 32.186 [[Ruutsüld|ruutsüllase]] krundi. Krundil asus maakõrts Hotel zum krummen Sandkom ja Die Laterne.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1937/12/12/6 Vana Tallinna jäänuseid maanteedel], Päewaleht, nr. 338, 12 detsember 1937&lt;/ref&gt;

Paldiski maantee Tallinnas on ajalooliselt olnud Baltiski uulits, Uus tänav, Baltiski maantee, Haapsalu maantee; saksa keeles ''Baltischportsche Straße, Wittenhofstraße, Große Wittenhofsche Straße, Haberscher Weg, Habersche Heerstraße, Hapsalsche Straße, Rogerwiecksche Straße, Wieckscher Weg, Große Straße, Breite Straße, Neu-Gasse, der Katzenschwanz''; rootsi keeles ''Nya gatan''; vene keeles ''Балтийско-Портская ул., Виттенгофская ул.''&lt;ref&gt;[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&amp;lang=et&amp;kohanimi=96005845&amp;f2v=Y&amp;f3v=Y&amp;nimeliik=&amp;maakond=&amp;vald=&amp;kihelkond=&amp;asum=&amp;f10v=Y&amp;x1d=&amp;x1m=&amp;x1s=&amp;x2d=&amp;x2m=&amp;x2s=&amp;y1d=&amp;y1m=&amp;y1s=&amp;y2d=&amp;y2m=&amp;y2s=&amp;f14v=Y&amp;of=tb Paldiski maantee], [http://www.eki.ee/ EKI KNAB: Eesti - Eesti Keele Instituut], Eesti kohanimed (vaadatud 20.07.2021)&lt;/ref&gt;
[[File:TLA 149 5 1415 Folio 7 Stadt Weide. Höfchen Schwarzenbeck, Seewald, Lichtfabrik, Grabbysch Ziegelei 1880 1882 autor Friedrich Eurich.png|pisi|]]
Praeguse Paldiski maantee ja [[Pirni tänav (Tallinn)|Pirni tänava]] nurgal ([[Endla tänav|Wittenhofi]] ja Baltischporti ristmikul) asus [[19. sajand Eestis|19. sajandist]] [[Tallinna Suurgild]]i [[oldermann]] [[Bengt Fromhold Strohm]]ile kuulunud [[Strohmi kõrts]]i&lt;ref&gt;[[Josef Kats]], [https://dea.digar.ee/page/kristiineleht/2013/07/26/2 RAEHÄRRA STROHM JA TEMA TRAHTER], Kristiine Leht, nr. 7, 26 juuli 2013&lt;/ref&gt; (''Strohmischer Krug''). Kõrtsi juurest viis tee supelranda, mida rahvas hakkas [[Stroomi rand|Stroomi rannaks]] kutsuma.

[[1898]]. aastal kinkis paruness [[Marie Girard de Soucanton|Marie]] [[Girard de Soucanton]] Paldiski maantee ääres asunud [[Seewaldi suvemõis]]a [[Eestimaa Kubermangu Vaimuhaigete Hooldamise Selts]]ile ning seal avati haigla [[1903]]. aastal. Aastatel 1911–1945 oli psühhiaatriakliiniku ametlik nimetus Närvi- ja Vaimuhaiguste Haigla Seewald.

1923. aastal alustati munakivisillutise rajamist Paldiski maanteele Mustjõe ja [[Harku järv]]e vahelisel lõigul.

20. sajandi algul oli praeguse [[Tallinna Hipodroom]]i kõrval, Paldiski maanteest veidi eemal (Paldiski maantee 45)&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1910/10/20/15.3 Baltiski maant nr. 45, telliskiviwabrik], Päewaleht, nr. 240, 20 oktoober 1910&lt;/ref&gt; tellisetööstus Baltika. Vabrik kuulus algselt AS-ile Jürgens ja Ko, [[Peeter Suure merekindlus]]e ehituse ajal võttis Venemaa keisririigi valitsus 1914. aastal telliskivivabriku rendile, vabrik läks merekindluse ehitusosakonna kätte ja kogu toodang kindluse ehitusele. Tehas paiknes Kopli poolt [[Tondi kasarmud|Tondi kasarmute]] juurde suunduva [[Peeter Suure merekindlus]]e [[Peeter Suure merekindluse kindlusraudtee|kindlusraudtee]] kõrval. [[Lille tänav (Tallinn)|Lille]] ja [[Sõle tänav]]a vahel oli sellel raudteel ka vahejaam Baltika. Tehases valmistatud kividest on ehitatud kõik [[Tondi kasarmud]], [[punased kasarmud]] Kopli tee ääres jpm.&lt;ref&gt;Robert Nerman, [https://epl.delfi.ee/artikkel/50983284/baltika-tellistest-ehitatud-majad-on-tanaseni-hea-tervise-juures Baltika tellistest ehitatud majad on tänaseni hea tervise juures], epl.delfi.ee, 06.05.2004&lt;/ref&gt;

Paldiski maantee 6 hoones tegutses Paldiski apteek&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/eestisona/1942/12/28/26 Tallinna teateid. Paldiski apteek, Paldiski mnt. 6 (tel. 431-18)], Eesti Sõna, nr. 298, 28 detsember 1942&lt;/ref&gt;
[[File:Tallinna Hipodroom - panoramio.jpg|pisi|[[Tallinna Hipodroom]]]]
1939. aastal nimetati Baltiski maantee, [[Tallinna linnavolikogu]] poolt&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1939/04/23/38 Rida Tallinna tänavaid ümberristimisele], Päewaleht, nr. 110, 23 aprill 1939&lt;/ref&gt; Haapsalu maanteeks (tänava end. nimi).

Pärast teist maailmasõda tegutses aadressil Paldiski mnt 25 artell Terasmööbel ja Metall, mis valmistas peamiselt metallkarkassiga voodeid sõjaväele, haiglatele ja puhkekodudele.&lt;ref&gt;[[Robert Nerman]], [https://www.postimees.ee/29640/lillekula-artellidest-sirgusid-hilisemad-linna-suurettevotted Lilleküla artellidest sirgusid hilisemad linna suurettevõtted], www.postimees.ee, 29. august 2008&lt;/ref&gt;

Paldiski maantee 50 tegutses aastatel 1923–2020 [[Tallinna Hipodroom]].
== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina|2=Paldiski maantee}}

{{Kassisaba asumi tänavad}}
{{Lilleküla asumi tänavad}}
{{Mustjõe asumi tänavad}}
{{Veskimetsa asumi tänavad}}
{{Haabersti asumi tänavad}}
{{Väike-Õismäe asumi tänavad}}
{{Astangu asumi tänavad}}
{{Mäeküla asumi tänavad}}

[[Kategooria:Haabersti linnaosa tänavad]]
[[Kategooria:Kesklinna linnaosa tänavad]]
[[Kategooria:Kristiine linnaosa tänavad]]
[[Kategooria:Põhja-Tallinna tänavad]]</text>
      <sha1>big0sad73o33mb81zw8pigm11a50ch6</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7205074</id>
      <parentid>7205041</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T10:02:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <origin>7205074</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22265" sha1="g8eyoeqlkcyliakrb1t10l2mvez4u72" xml:space="preserve">{{see artikkel|räägib Tallinna tänavast, Keila tänava kohta vaata artiklit [[Paldiski maantee (Keila)]], maantee kohta vaata artiklit [[Tallinna–Paldiski maantee]].}}
{{teekaart}}
[[Fail:Вышгород - panoramio.jpg|pisi|Vaade Paldiski maantee algusest [[Toompea]]le]]
[[Pilt:EU-EE-TLN-Haabersti-Paldiski highway.JPG|pisi|püsti|Paldiski maantee [[Haabersti linnaosa|Haaberstis]]]]

'''Paldiski maantee''' on kohalik tee (tänav) [[Tallinn]]as.

Tänav on ajaloos kandnud mitut nime, peamiselt [[Paldiski]] nimemuutuste tõttu.

Tänav algab [[Toompuiestee]]lt (teisele poole suundub samas sihis [[Falgi tee]]) ja on kuni [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika tänavani]] ühesuunaline.

Algusosas on Paldiski maantee [[Põhja-Tallinn]]a ja [[Kesklinna linnaosa]] piiriks, siis Põhja-Tallinna ja [[Kristiine linnaosa]] piiriks, siis Põhja-Tallinna ja [[Haabersti linnaosa]] piiriks ning tänava lõpuosa asub Haabersti linnaosas.

Paldiski maantee ristub vasakult [[Kevade tänav (Tallinn)|Kevade tänavaga]], siis paremalt [[Suve tänav]]aga, vasakult [[Koidu tänav (Tallinn)|Koidu]], [[Eha tänav (Tallinn)|Eha]], [[Ao tänav|Ao]] ja [[Loode tänav]]aga, vahetult enne [[Paldiski maantee raudteeviadukt|raudteeviadukti]] [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika tänavaga]], pärast viadukti paremalt [[Ristiku tänav (Tallinn)|Ristiku]], vasakult [[Tulbi tänav|Tulbi]] tänavaga ja paremalt [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänavaga]], ületab [[Tulika tänav|Tulika]], [[Sõle tänav|Sõle]] ja [[Madara tänav|Madara]] ristmiku, ristub vasakult [[Mooni tänav|Mooni]], [[Lille tänav (Tallinn)|Lille]], [[Maasika tänav|Maasika]] ja [[Mineraali tänav]]aga ning paremalt [[Hipodroomi tänav (Tallinn)|Hipodroomi]] ja [[Merimetsa tee]]ga, ristub lõppeva [[Endla tänav]]a ja ristmikult algava [[Mustamäe tee]]ga, ristub vasakult [[Pirni tänav (Tallinn)|Pirni]] ja [[Humala tänav]]aga, paremalt [[Merelahe tee]] ja [[Lahepea tänav]]aga, vasakult [[Mustjõe tänav|Mustjõe]], [[Nurklik tänav|Nurkliku]], [[Ojaveere tänav|Ojaveere]], [[Piibelehe tänav|Piibelehe]] ja [[Looga tänav]]aga, paremalt [[Välgu tänav]]aga, vasakult [[Tuuleveski tänav]]aga, paremalt [[Vesiravila tänav]]a, paremalt [[Vabaõhumuuseumi tee]], [[Mõisa tänav]]a ja [[Mõisapõllu tänav]]ga ning ületab viaduktiga [[Rocca al Mare ringristmik]]u ehk Haabersti ringi, kust paremale suundub [[Rannamõisa tee]], vasakule [[Ehitajate tee]]. [[Väike-Õismäe]] ja [[Pikaliiva]] asumi piiril kulgedes ristub Paldiski maantee paremalt [[Volmre tänav|Volmre]] ja [[Pikaliiva tänav]]aga, vasakult [[Mihkli tänav]]aga, [[Õismäe tee]], [[Järveotsa tee]] ja [[Järveaasa tänav]]aga, paremalt [[Järvekalda tee]]ga. Edasi külgneb tänav paremal [[Harku vald|Harku vallaga]] ning vasakult ristub [[Kõrgepinge tänav|Kõrgepinge]], [[Astangu tänav|Astangu]], [[Tagala tänav|Tagala]], [[Moonalao tänav|Moonalao]], [[Veerme tänav|Veerme]] ja [[Mäeküla tänav]]aga. Linnapiiril ristub Paldiski maantee vasakult [[Tähetorni tänav]]aga.

Tänav kattub [[Tallinna–Paldiski maantee]]ga. Ühtlasi kattub tänav samanimelise aadressiobjektiga (liikluspind), mis erinevalt tänavast ulatub Tallinnast välja [[Hüüru]] külla.

Paldiski maantee ääres kasvas kuni 27. juunini 2017 [[Haabersti hõberemmelgas]].
[[Pilt:Kopli laht 2006-04-28.jpg|pisi|Paldiski maantee [[Kopli laht|Kopli lahe]] ääres. Maanteest vasakul asuvad [[Mustjõe asum]], [[Veskimetsa ratsakeskus]] ja [[Tallinna loomaaed]]]]
[[Pilt:Õhuvaade Haabersti asumile.png|pisi|Õhuvaade [[Haabersti asum]]ile. Foto keskel on näha [[Saku Suurhall]] ja [[Rocca al Mare kaubanduskeskus]]]]

== Hoonestus ==
*Paldiski maantee 1 // [[Toompuiestee]] 23 , [[Von Stackelberg Hotel Tallinn]]. 1874. aastal baltisaksa paruni [[Theophil von Stackelberg|Theophil]] von [[Stackelberg]]i&lt;ref&gt;[https://elu24.postimees.ee/3229671/galerii-von-stackelberg-hotel-tallinna-siseou-avati-pidulikult-oksana-tanditi-moe-show-saatel Galerii: von Stackelberg Hotel Tallinna siseõu avati], elu24.postimees.ee, 18. juuni 2015&lt;/ref&gt; linnaresidentsiks ehitatud hoone. Hoones on varem tegutsenud [[Tallinna Tehnikaülikool|TTÜ]] [[Eesti Energeetika Instituut]].
* Paldiski maantee 3, [[City Hotel Tallinn]], algselt insener [[Voldemar Lender]]i projekteeritud ja 1911. aastal ehitatud Linnasaunaga elamu (nn [[Tõnis Saarmann|Tõnis]]&lt;ref&gt;[https://www.aripaev.ee/uudised/2004/03/25/kuidas-eesti-arimehed-sakslastelt-tallinna-ule-votsid Kuidas eesti ärimehed sakslastelt Tallinna üle võtsid], www.aripaev.ee, 26. märts 2004&lt;/ref&gt; [[Saarmanni saun]])&lt;ref name=&quot;KRR_8190&quot;&gt;{{kultuurimälestis|8190|Linnasaunaga elamu (nn. Saarmanni saun), Paldiski mnt. 3, 1903. a.}} (vaadatud 01.12.2020)&lt;/ref&gt;. [[Eesti NSV]] ajal [[Teeninduskombinaat &quot;Kiir&quot;|Teeninduskombinaadi &quot;Kiir&quot;]] [[Paldiski maantee saun|saun nr. 7]].
*Paldiski maantee 4 //  [[Toompuiestee]] 27, [[Park Inn by Radisson Meriton Tallinn]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.parkinn.com/hotel-meriton-tallinn |pealkiri=Park Inn by Radisson Meriton Hotell Tallinn |vaadatud=2015-10-11 |arhiivimisaeg=2015-10-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151001070626/http://www.parkinn.com/hotel-meriton-tallinn |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
* Paldiski maantee 9 // [[Koidu tänav (Tallinn)|Koidu tänav]] 1 korterelamu&lt;ref&gt;[http://arhitektuurid.blogspot.com/2012/05/paldiski-mnt-9-koidu-1.html Paldiski mnt 9 / Koidu 1], arhitektuurid.blogspot.com&lt;/ref&gt;
* Paldiski maantee 11, 1896. aastal Nikolai Thamme projekteeritud nelja korteriga Jakob Krauti kivist üürimaja. Tüüpiline näide [[19. sajand Eestis|19. sajandi]] lõpu [[üürimaja]]st.
* Paldiski maantee 15, kahekorruseline kivihoone. Hoones tegutses [[Eesti NSV]] ajal [[Tallinna I Toidukaubastu]] kaupluse [[Endla (kauplus)|Endla]] filiaalkauplus [[Eha (kauplus)|Eha]]&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/28792 Erastatavate toidukaupluste nimekiri], Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 26.septembrist 1991.a. nr.342-k., Riigi Teataja&lt;/ref&gt;.
* Paldiski maantee 19, enne 1886. aastat ehitatud silmapaistev näide esinduslikust puitelamust 19. sajandi II poolest. Ainus puitelamu, mis Paldiski maantee piirkonna vanemast esinduslikust puithoonestusest on säilinud.
* Paldiski maantee 21 ja [[Loode tänav]]a nurgal viiekorruseline [[Matilda maja]]
* Paldiski maantee 23, 1935. aastal [[Eduard Teinburk]]i projekti järgi valminud, algne Anton Villbergi üürimaja.&lt;ref&gt;Leele Välja, OÜ Arhitektuuriväljad. [https://web.archive.org/web/20220212201904/https://www.tallinn.ee/kesklinna-linnaosa-uldplaneering/Tallinna-kesklinna-vaartuslikud-hooned Tallinna kesklinna väärtuslikud hooned]. Tallinn 2020, lk 37&lt;/ref&gt; Kinnistul asus 20. sajandi alguses II linna tütarlaste algkool.
:[[Paldiski maantee raudteeviadukt]]&lt;ref&gt;{{kultuurimälestis|8189|8189 Paldiski maantee raudteeviadukt, 1926. a.}}&lt;/ref&gt;
* Paldiski maantee 25 asus Keemiatehas Edasi
* Paldiski maantee 25a, asus kino [[Partisan (kino)|Partisan]][[File:Paldiski maantee 47, Tallinn.jpg|thumb|Tallinna Tuletõrjeühingu Pelgulinna tuletõrjedepoo, Paldiski maantee 47]]
* Paldiski maantee 37 on puidust maja, kus 31. mail 1996 tungis karu maja aknast sisse, rahmeldas ja laamendas. Kohale tulid päästeametnikud, kes karu maha rahustasid ja metsa tagasi viisid.
* Paldiski maantee 47, [[Päästeamet]]i [[Põhja Päästekeskus]]e [[Lilleküla päästekomando]] (endine [[Pelgulinna tuletõrjedepoo]] 1932. aastal valminud arhitekt [[Herbert Johanson]]i projekti järgi ehitatud pritsimaja. [[Tallinna Tuletõrjeühing]]u tuletõrje hoone asus [[Lilleküla]]s, kuid kandis algselt [[Pelgulinna asum|Pelgulinna]] jaoskonna nime. [[Tallinna Vabatahtlik Tuletõrje Selts|Tallinna Vabatahtliku Tuletõrje Selts]]i (alates 1925. aastast Tuletõrjeühingu) VIII jaoskonna hoone ja komando asus 1920. aastast [[Ristiku tänav (Tallinn)|Ristiku]] ja [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänav]]a nurgal (praegu Telliskivi 19 hoovi kohal)&lt;ref&gt;Urmas Ojaste, [https://dea.digar.ee/article/kristiineleht/2022/08/12/19 Lilleküla Päästekomando tähistas 90. juubelit!], [[Kristiine Leht]], nr. 8, 12. august 2022, lk 5&lt;/ref&gt;.
* Paldiski maantee 46b asus enne teist maailmasõda [[Kõrgem Usuteaduslik Seminar|Eesti Baptisti Usuteaduse Seminari]] hoone
* Paldiski maantee 48A, [[Tallinna Linnatranspordi AS]]i [[Tallinna trollibussiliiklus|Tallinna trollibusside]] Paldiski maantee depoo. [[Tallinna Linna Trammide ja Trollibusside Valitsus]]e administratiivhoone ja söökla Troll valmisid 1973. aastal.
* Paldiski maantee 50 asus [[Tallinna Hipodroom]]
*Paldiski maantee 51, 1959. aastal valminud viiekorruseline hoone äripindadega esimesel korrusel. Hoones on tegutsenud toidukaupade kauplus, hiljem pruutpaaride pood ja nüüd alkoholipood.
*Paldiski maantee 53 // [[Mooni tänav]] 2, 4-korruseline korterelamu
*Paldiski maantee 54, 4-korruseline korterelamu
*Paldiski maantee 57, 4-korruseline korterelamu, arhitekt [[Roman Koolmar]]
*Paldiski maantee 59, 	1954. aastal ehitatud, 3-korruseline korterelamu
*Paldiski maantee 61, 	1954. aastal ehitatud, 3-korruseline korterelamu
*Paldiski maantee 63, 	1954. aastal ehitatud, 3-korruseline korterelamu
* Paldiski maantee 52, [[Põhja-Eesti Regionaalhaigla]] SA [[Tallinna Psühhiaatriakliinik|Psühhiaatriakliinik]] ja endise [[Eestimaa Kubermangu Vaimuhaigete Hooldamise Selts]]i [[Seewaldi vaimuhaigla]] [[kultuurimälestis]]teks tunnistatud hoonekompleks.&lt;ref&gt;{{kultuurimälestis|8510|8510 Seewaldi vaimuhaigla ravikorpus Paldiski mnt. 52/4, 1909. a.}}&lt;/ref&gt; Eesti NSV ajal tegutses Paldiski maantee 52, [[Vabariiklik Tallinna Meditsiiniline Keskkool]]&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/page/noukogudeopetaja/1946/05/17/4 Tervishoiu Ministeeriumi alluvuses töötab Vabariiklik Tallinna Meditsiiniline Keskkool asukohaga Tallinnas, Paldiski mnt. 52], Nõukogude Õpetaja, nr. 20, 17 mai 1946&lt;/ref&gt;.
:Paldiski maantee, [[Endla tänav]]a ja [[Mustamäe tee]] ristmik
* Paldiski maantee 56, [[Merimetsa Selver]]
* Paldiski maantee 62, [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] Nakkuskliinik ja Nakkuskliiniku polikliinik
* Paldiski maantee 67, kolmekorruseline kortermaja äriruumidega esimesel korrusel. Hoones asus [[Eesti NSV]] ajal [[Tallinna I Toidukaubastu]] [[Paldiski (kauplus)|kauplus Paldiski]].&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/28792 Erastatavate toidukaupluste nimekiri], Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 26.septembrist 1991.a. nr.342-k&lt;/ref&gt;
* Paldiski maantee 68, [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] Meremeeste korpus
* Paldiski maantee 77, algne [[Mustjõe (kauplus)|Mustjõe kaupluse]] hoone
* Paldiski maantee 80, [[G4S Eesti]] peamaja
* Paldiski maantee 81, [[Terviseamet]]i hoone
* Paldiski maantee 82, asusid [[NSV Liidu merevägi Eestis|NSV Liidu mereväe]] mereväelaod
* Paldiski maantee 82B, 82C, 82D uusehitised [[Mustjõe Kodu]]
* Paldiski maantee 83, [[Tallinna Mustjõe Gümnaasium]]i hoone
* Paldiski maantee 94a asus [[Paldiski maantee turg]]
* Paldiski maantee 96a // [[Vabaõhumuuseumi tee]] 1, asus (1983–2015) Automi teenindusjaam. Arhitekt [[Ferdinand Mäll]].
* Paldiski maantee 98, Paldiski mnt Neste tankla[[File:EE-TLN-HAABERSTI-Rocca al Mare.JPG|pisi|Paldiski maantee 102,  [[Rocca al Mare kaubanduskeskus]]]]
* Paldiski maantee 100, Honda automüügikeskus
* Paldiski maantee 102, [[Rocca al Mare kaubanduskeskus]]
* Paldiski maantee 104B, [[Unibet Arena]][[Pilt:Sakusuurhall.jpg|pisi|Paldiski maantee 104B, [[Unibet Arena]]]]
* Paldiski maanteel asub Paldiski maanteed, [[Rannamõisa tee|Rannamõisa]] ja [[Ehitajate tee]]d ühendav [[Haabersti ringristmik]] ning selle all jalakäijate tunnelid: [[Loomaaia jalakäijate tunnel|Loomaaia]] ja [[Suurhalli jalakäijate tunnel]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/88378655/haabersti-viadukt-ja-tunnelid-said-endale-nimed Haabersti viadukt ja tunnelid said endale nimed], www.delfi.ee, 14.12.2019&lt;/ref&gt;
*Paldiski maantee 108, Inchcape BMW Tallinn
* Paldiski maantee 108a, [[K-rauta Haabersti]] keskus
*Paldiski maantee 120, [[Pikaliiva Kaarmaja]]
:[[Harku järve rand]]
* Paldiski maantee 125 // [[Sirge tänav]] 4, viiekorruseline [[äripind]]adega [[korterelamu]], [[Veskimetsa]] väikeelamurajoonis
*Paldiski maantee 145 //  [[Ehitajate tee]] 150, [[Tallinna Loomaaed]]
*Paldiski maantee 150, [[AS Olerex|Olerex]] tankla
* Paldiski maantee 229c, [[Krooning]] tankla
*Paldiski maantee 241, 241d ja 243a on kavandatud  tootmis- ja ärilinnak&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/2894921/paldiski-maantee-aarde-tuhermaale-kerkib-arilinnak Paldiski maantee äärde tühermaale kerkib ärilinnak], Postimees, 21. august 2014&lt;/ref&gt;
*Paldiski maantee 245 asub [[Tallinn-Harku aeroloogiajaam]]&lt;ref&gt;[https://ilmajaam-kaur.hub.arcgis.com/pages/tallinn-harku Tere tulemast Tallinn-Harku aeroloogiajaama!]&lt;/ref&gt;.
* Paldiski maantee 253 asus [[Kinnipidamiskohtade Amet|Riikliku Kinnipidamiskohtade Ameti]] tootmisbaas

== Galerii ==
&lt;gallery&gt;
Von Stackelberg Hotel Tallinn.jpg|[[Von Stackelberg Hotel Tallinn]] Paldiski maantee 1 // [[Toompuiestee]] 23 nurgal
Tallinn, Paldiski mnt 3 linnasaunaga elamu (1).jpg|Paldiski mnt 3 [[City Hotel Tallinn]] hoone
EU-EE-Tallinn-Kesklinn-Paldiski mnt 19.JPG|Paldiski mnt 19
Paldiski maantee - panoramio (1).jpg|Paldiski maantee 38, 38a
Tallinn, Paldiski maantee raudteeviadukt, 1926 (1).jpg|[[Paldiski maantee raudteeviadukt]]
Lilleküla, Tallinn, Estonia - panoramio.jpg|Paldiski maantee 45, 45a ja [[Sõle tänav|Sõle]], Paldiski mnt, [[Tulika tänav]]a ristmik
File:Paldiski maantee 47, Tallinn.jpg|Paldiski maantee 47, Lilleküla päästekomando hoone
File:Paldiski maantee 47-2.jpg|Paldiski maantee 47, Lilleküla päästekomando hoone
Hippodrome in Tallinn.JPG|[[Tallinna Hipodroom]], Paldiski maantee 50
Tallinn, Seewaldi vaimuhaigla seltskondlik maja Paldiski mnt 52-7, 1912 (1).jpg|Paldiski maantee 52-7, Seewaldi vaimuhaigla seltskondlik maja
EU-EE-Tallinn-Merimetsa Selver.JPG|Paldiski maantee 56, [[Merimetsa Selver]]
Pilt:G4speamaja.jpg|Paldiski maantee 80, [[G4S Eesti]] peamaja

Loomaaed.jpg|Paldiski maantee 145, [[Tallinna Loomaaed|Tallinna Loomaaia]] sissepääs ja piletikassa
&lt;/gallery&gt;
== Ajalugu ==

Paldiski maanteest (Paldiski mnt 96, 96A, 98a) kahel pool paiknes [[Haabersti mõis]]. Haabersti linnamõisa moodustamise ajaks peetakse [[17. sajand]]it. [[1561]]. aastast on seda piirkonda nimetatud Habriseks. Seetõttu on arvatud, et Haabersti linnamõis oli olemas juba [[16. sajand]]i lõpul. Haabersti nime on esimest korda mainitud 1557. aastal.&lt;ref&gt;[[Kalmer Mäeorg]]. [https://heureka.postimees.ee/4451091/kus-loppeb-ajalooline-tallinn &quot;Kus lõppeb ajalooline Tallinn?&quot;] ''[[Postimees]]'' 26. märts 2018.&lt;/ref&gt;

Haabersti mõisa maadel paiknes vähemalt kolm [[kõrts]]i. Kõige lähemal Tallinnale oli [[Mustjõe kõrts]], teine tuntud kõrtsihoone asus Paldiski maantee ja [[Rannamõisa tee]] nurgal ning kolmas, Untaugu kõrts, paiknes kõrvalisemal [[Kadaka tee]]l, teisel pool Iisaku ehk [[Joosti oja]], piirkonnas, kus Kadaka tee hargnes praeguse [[Vana-Mustamäe]] asumi poole.
[[Fail:Tallinna linnaplaan, 1876.png|pisi|Paldiski maantee 1876. aasta Tallinna linnaplaanil]]
Tänapäeva [[Mustjõe asum]]i alad kuulusid koos praeguse [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] piirkonna, [[Tallinna Loomaaed|Tallinna loomaaia]] territooriumi, [[Õismäe]] idapoolse ala ja endise Kadaka külaga [[Haabersti linnamõis]]a koosseisu. 1688. aastal [[Samuel Waxelberg]]i koostatud Tallinna linnaplaanil asus hilisema Mustjõe suvemõisa kohal Happels Hoti nimeline suvemõis, teisel pool Paldiski maanteed asus Schwartenbächi hoonestu. Juba keskajal asus Paldiski maantee ääres kõrtsihoone, sest kõrtsihooned asusid linnalähedastel aladel alati [[verstapost]]ide juures. 1585. ja 1696. aastal on selle umbes poole adramaa suurune talu ja kõrtsikoha nimi olnud Swartle Bäck. 17. sajandi lõpul asus Mustjõe oja taga Alberti nime kandnud suvemõis Alberti Hoff (1689). 1808. aasta linnaplaanil nimetati Mustjõe kõrtsi Musteggi kartsma (ehk kõrts). 1817. aastast oli [[Mustjõe oja]] linna piiriks. 18. sajandil rajas Paldiski maantee 82 piirkonnas [[Suurgild|Suure Gildi]] vanem Johan Christian [[Gernet]] [[Mustjõe suvemõis]]a (Schwarzenbeck). Suvemõis kandis omaniku nime järgi nime Gernet Höfchen. Johan Christian Gernetile kuulus ka [[Kalamaja]]s suurim tellise- ja katusekivitehas. 1799. aastal rajas värvelmeister C. G. Metzke Gerneti suvemõisa riidevärvimise ja -trükkimise töökoja. 1809. aastal ostis Mustjõe suvemõisa arst [[Samuel Reinhold Winckler]], kes rajas sinna soojade ja külmade vannidega supelasutuse.&lt;ref&gt;[[Robert Nerman]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/50952860/ekskursioon-iidsesse-mustjoe-asumisse? Ekskursioon iidsesse Mustjõe asumisse], epl.delfi.ee, 24.04.2003&lt;/ref&gt; Kuna suur osa vanadest suvemõisatest polnud kaitse all, lammutati Nõukogude ajal enamik suvemõisa ajaloolisi hooned.

Piirkonna vanim hoonestus tekkis Haapsalu ja Paldiski suunalise maantee äärde, 18. sajandi keskpaigas [[Eestimaa kubermang]][[Eestimaa kubermangu maamõõtja|u maamõõtjale]] Johann Heinrich [[Estonia suvemõis|Schmidtile kuulunud]] [[suvemõis]].&lt;ref&gt;[[Jaak Juske]], [https://forte.delfi.ee/artikkel/74651349/jaak-juskega-kadunud-eestit-avastamas-8-tallinn-pelgulinn Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas 8: Tallinn, Pelgulinn], forte.delfi.ee, 28.05.2016&lt;/ref&gt; 1849. aastal omandas ta Paldiski maanteel nr. 48, 32.186 [[Ruutsüld|ruutsüllase]] krundi. Krundil asus maakõrts Hotel zum krummen Sandkom ja Die Laterne.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1937/12/12/6 Vana Tallinna jäänuseid maanteedel], Päewaleht, nr. 338, 12 detsember 1937&lt;/ref&gt;

Paldiski maantee Tallinnas on ajalooliselt olnud Baltiski uulits, Uus tänav, Baltiski maantee, Haapsalu maantee; saksa keeles ''Baltischportsche Straße, Wittenhofstraße, Große Wittenhofsche Straße, Haberscher Weg, Habersche Heerstraße, Hapsalsche Straße, Rogerwiecksche Straße, Wieckscher Weg, Große Straße, Breite Straße, Neu-Gasse, der Katzenschwanz''; rootsi keeles ''Nya gatan''; vene keeles ''Балтийско-Портская ул., Виттенгофская ул.''&lt;ref&gt;[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&amp;lang=et&amp;kohanimi=96005845&amp;f2v=Y&amp;f3v=Y&amp;nimeliik=&amp;maakond=&amp;vald=&amp;kihelkond=&amp;asum=&amp;f10v=Y&amp;x1d=&amp;x1m=&amp;x1s=&amp;x2d=&amp;x2m=&amp;x2s=&amp;y1d=&amp;y1m=&amp;y1s=&amp;y2d=&amp;y2m=&amp;y2s=&amp;f14v=Y&amp;of=tb Paldiski maantee], [http://www.eki.ee/ EKI KNAB: Eesti - Eesti Keele Instituut], Eesti kohanimed (vaadatud 20.07.2021)&lt;/ref&gt;
[[File:TLA 149 5 1415 Folio 7 Stadt Weide. Höfchen Schwarzenbeck, Seewald, Lichtfabrik, Grabbysch Ziegelei 1880 1882 autor Friedrich Eurich.png|pisi|]]
Praeguse Paldiski maantee ja [[Pirni tänav (Tallinn)|Pirni tänava]] nurgal ([[Endla tänav|Wittenhofi]] ja Baltischporti ristmikul) asus [[19. sajand Eestis|19. sajandist]] [[Tallinna Suurgild]]i [[oldermann]] [[Bengt Fromhold Strohm]]ile kuulunud [[Strohmi kõrts]]i&lt;ref&gt;[[Josef Kats]], [https://dea.digar.ee/page/kristiineleht/2013/07/26/2 RAEHÄRRA STROHM JA TEMA TRAHTER], Kristiine Leht, nr. 7, 26 juuli 2013&lt;/ref&gt; (''Strohmischer Krug''). Kõrtsi juurest viis tee supelranda, mida rahvas hakkas [[Stroomi rand|Stroomi rannaks]] kutsuma.

[[1898]]. aastal kinkis paruness [[Marie Girard de Soucanton|Marie]] [[Girard de Soucanton]] Paldiski maantee ääres asunud [[Seewaldi suvemõis]]a [[Eestimaa Kubermangu Vaimuhaigete Hooldamise Selts]]ile ning seal avati haigla [[1903]]. aastal. Aastatel 1911–1945 oli psühhiaatriakliiniku ametlik nimetus Närvi- ja Vaimuhaiguste Haigla Seewald.

1923. aastal alustati munakivisillutise rajamist Paldiski maanteele Mustjõe ja [[Harku järv]]e vahelisel lõigul.

20. sajandi algul oli praeguse [[Tallinna Hipodroom]]i kõrval, Paldiski maanteest veidi eemal (Paldiski maantee 45)&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1910/10/20/15.3 Baltiski maant nr. 45, telliskiviwabrik], Päewaleht, nr. 240, 20 oktoober 1910&lt;/ref&gt; tellisetööstus Baltika. Vabrik kuulus algselt AS-ile Jürgens ja Ko, [[Peeter Suure merekindlus]]e ehituse ajal võttis Venemaa keisririigi valitsus 1914. aastal telliskivivabriku rendile, vabrik läks merekindluse ehitusosakonna kätte ja kogu toodang kindluse ehitusele. Tehas paiknes Kopli poolt [[Tondi kasarmud|Tondi kasarmute]] juurde suunduva [[Peeter Suure merekindlus]]e [[Peeter Suure merekindluse kindlusraudtee|kindlusraudtee]] kõrval. [[Lille tänav (Tallinn)|Lille]] ja [[Sõle tänav]]a vahel oli sellel raudteel ka vahejaam Baltika. Tehases valmistatud kividest on ehitatud kõik [[Tondi kasarmud]], [[punased kasarmud]] Kopli tee ääres jpm.&lt;ref&gt;Robert Nerman, [https://epl.delfi.ee/artikkel/50983284/baltika-tellistest-ehitatud-majad-on-tanaseni-hea-tervise-juures Baltika tellistest ehitatud majad on tänaseni hea tervise juures], epl.delfi.ee, 06.05.2004&lt;/ref&gt;

Paldiski maantee 6 hoones tegutses Paldiski apteek&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/eestisona/1942/12/28/26 Tallinna teateid. Paldiski apteek, Paldiski mnt. 6 (tel. 431-18)], Eesti Sõna, nr. 298, 28 detsember 1942&lt;/ref&gt;
[[File:Tallinna Hipodroom - panoramio.jpg|pisi|[[Tallinna Hipodroom]]]]
1939. aastal nimetati Baltiski maantee, [[Tallinna linnavolikogu]] poolt&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1939/04/23/38 Rida Tallinna tänavaid ümberristimisele], Päewaleht, nr. 110, 23 aprill 1939&lt;/ref&gt; Haapsalu maanteeks (tänava end. nimi).

Pärast teist maailmasõda tegutses aadressil Paldiski mnt 25 artell Terasmööbel ja Metall, mis valmistas peamiselt metallkarkassiga voodeid sõjaväele, haiglatele ja puhkekodudele.&lt;ref&gt;[[Robert Nerman]], [https://www.postimees.ee/29640/lillekula-artellidest-sirgusid-hilisemad-linna-suurettevotted Lilleküla artellidest sirgusid hilisemad linna suurettevõtted], www.postimees.ee, 29. august 2008&lt;/ref&gt;

Paldiski maantee 50 tegutses aastatel 1923–2020 [[Tallinna Hipodroom]].
== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina|2=Paldiski maantee}}

{{Kassisaba asumi tänavad}}
{{Lilleküla asumi tänavad}}
{{Mustjõe asumi tänavad}}
{{Veskimetsa asumi tänavad}}
{{Haabersti asumi tänavad}}
{{Väike-Õismäe asumi tänavad}}
{{Astangu asumi tänavad}}
{{Mäeküla asumi tänavad}}

[[Kategooria:Haabersti linnaosa tänavad]]
[[Kategooria:Kesklinna linnaosa tänavad]]
[[Kategooria:Kristiine linnaosa tänavad]]
[[Kategooria:Põhja-Tallinna tänavad]]</text>
      <sha1>g8eyoeqlkcyliakrb1t10l2mvez4u72</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7205086</id>
      <parentid>7205074</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T10:11:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <comment>/* Galerii */</comment>
      <origin>7205086</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22360" sha1="h1hzpuq4nfc3v5djyovm9lnccqjs7eo" xml:space="preserve">{{see artikkel|räägib Tallinna tänavast, Keila tänava kohta vaata artiklit [[Paldiski maantee (Keila)]], maantee kohta vaata artiklit [[Tallinna–Paldiski maantee]].}}
{{teekaart}}
[[Fail:Вышгород - panoramio.jpg|pisi|Vaade Paldiski maantee algusest [[Toompea]]le]]
[[Pilt:EU-EE-TLN-Haabersti-Paldiski highway.JPG|pisi|püsti|Paldiski maantee [[Haabersti linnaosa|Haaberstis]]]]

'''Paldiski maantee''' on kohalik tee (tänav) [[Tallinn]]as.

Tänav on ajaloos kandnud mitut nime, peamiselt [[Paldiski]] nimemuutuste tõttu.

Tänav algab [[Toompuiestee]]lt (teisele poole suundub samas sihis [[Falgi tee]]) ja on kuni [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika tänavani]] ühesuunaline.

Algusosas on Paldiski maantee [[Põhja-Tallinn]]a ja [[Kesklinna linnaosa]] piiriks, siis Põhja-Tallinna ja [[Kristiine linnaosa]] piiriks, siis Põhja-Tallinna ja [[Haabersti linnaosa]] piiriks ning tänava lõpuosa asub Haabersti linnaosas.

Paldiski maantee ristub vasakult [[Kevade tänav (Tallinn)|Kevade tänavaga]], siis paremalt [[Suve tänav]]aga, vasakult [[Koidu tänav (Tallinn)|Koidu]], [[Eha tänav (Tallinn)|Eha]], [[Ao tänav|Ao]] ja [[Loode tänav]]aga, vahetult enne [[Paldiski maantee raudteeviadukt|raudteeviadukti]] [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika tänavaga]], pärast viadukti paremalt [[Ristiku tänav (Tallinn)|Ristiku]], vasakult [[Tulbi tänav|Tulbi]] tänavaga ja paremalt [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänavaga]], ületab [[Tulika tänav|Tulika]], [[Sõle tänav|Sõle]] ja [[Madara tänav|Madara]] ristmiku, ristub vasakult [[Mooni tänav|Mooni]], [[Lille tänav (Tallinn)|Lille]], [[Maasika tänav|Maasika]] ja [[Mineraali tänav]]aga ning paremalt [[Hipodroomi tänav (Tallinn)|Hipodroomi]] ja [[Merimetsa tee]]ga, ristub lõppeva [[Endla tänav]]a ja ristmikult algava [[Mustamäe tee]]ga, ristub vasakult [[Pirni tänav (Tallinn)|Pirni]] ja [[Humala tänav]]aga, paremalt [[Merelahe tee]] ja [[Lahepea tänav]]aga, vasakult [[Mustjõe tänav|Mustjõe]], [[Nurklik tänav|Nurkliku]], [[Ojaveere tänav|Ojaveere]], [[Piibelehe tänav|Piibelehe]] ja [[Looga tänav]]aga, paremalt [[Välgu tänav]]aga, vasakult [[Tuuleveski tänav]]aga, paremalt [[Vesiravila tänav]]a, paremalt [[Vabaõhumuuseumi tee]], [[Mõisa tänav]]a ja [[Mõisapõllu tänav]]ga ning ületab viaduktiga [[Rocca al Mare ringristmik]]u ehk Haabersti ringi, kust paremale suundub [[Rannamõisa tee]], vasakule [[Ehitajate tee]]. [[Väike-Õismäe]] ja [[Pikaliiva]] asumi piiril kulgedes ristub Paldiski maantee paremalt [[Volmre tänav|Volmre]] ja [[Pikaliiva tänav]]aga, vasakult [[Mihkli tänav]]aga, [[Õismäe tee]], [[Järveotsa tee]] ja [[Järveaasa tänav]]aga, paremalt [[Järvekalda tee]]ga. Edasi külgneb tänav paremal [[Harku vald|Harku vallaga]] ning vasakult ristub [[Kõrgepinge tänav|Kõrgepinge]], [[Astangu tänav|Astangu]], [[Tagala tänav|Tagala]], [[Moonalao tänav|Moonalao]], [[Veerme tänav|Veerme]] ja [[Mäeküla tänav]]aga. Linnapiiril ristub Paldiski maantee vasakult [[Tähetorni tänav]]aga.

Tänav kattub [[Tallinna–Paldiski maantee]]ga. Ühtlasi kattub tänav samanimelise aadressiobjektiga (liikluspind), mis erinevalt tänavast ulatub Tallinnast välja [[Hüüru]] külla.

Paldiski maantee ääres kasvas kuni 27. juunini 2017 [[Haabersti hõberemmelgas]].
[[Pilt:Kopli laht 2006-04-28.jpg|pisi|Paldiski maantee [[Kopli laht|Kopli lahe]] ääres. Maanteest vasakul asuvad [[Mustjõe asum]], [[Veskimetsa ratsakeskus]] ja [[Tallinna loomaaed]]]]
[[Pilt:Õhuvaade Haabersti asumile.png|pisi|Õhuvaade [[Haabersti asum]]ile. Foto keskel on näha [[Saku Suurhall]] ja [[Rocca al Mare kaubanduskeskus]]]]

== Hoonestus ==
*Paldiski maantee 1 // [[Toompuiestee]] 23 , [[Von Stackelberg Hotel Tallinn]]. 1874. aastal baltisaksa paruni [[Theophil von Stackelberg|Theophil]] von [[Stackelberg]]i&lt;ref&gt;[https://elu24.postimees.ee/3229671/galerii-von-stackelberg-hotel-tallinna-siseou-avati-pidulikult-oksana-tanditi-moe-show-saatel Galerii: von Stackelberg Hotel Tallinna siseõu avati], elu24.postimees.ee, 18. juuni 2015&lt;/ref&gt; linnaresidentsiks ehitatud hoone. Hoones on varem tegutsenud [[Tallinna Tehnikaülikool|TTÜ]] [[Eesti Energeetika Instituut]].
* Paldiski maantee 3, [[City Hotel Tallinn]], algselt insener [[Voldemar Lender]]i projekteeritud ja 1911. aastal ehitatud Linnasaunaga elamu (nn [[Tõnis Saarmann|Tõnis]]&lt;ref&gt;[https://www.aripaev.ee/uudised/2004/03/25/kuidas-eesti-arimehed-sakslastelt-tallinna-ule-votsid Kuidas eesti ärimehed sakslastelt Tallinna üle võtsid], www.aripaev.ee, 26. märts 2004&lt;/ref&gt; [[Saarmanni saun]])&lt;ref name=&quot;KRR_8190&quot;&gt;{{kultuurimälestis|8190|Linnasaunaga elamu (nn. Saarmanni saun), Paldiski mnt. 3, 1903. a.}} (vaadatud 01.12.2020)&lt;/ref&gt;. [[Eesti NSV]] ajal [[Teeninduskombinaat &quot;Kiir&quot;|Teeninduskombinaadi &quot;Kiir&quot;]] [[Paldiski maantee saun|saun nr. 7]].
*Paldiski maantee 4 //  [[Toompuiestee]] 27, [[Park Inn by Radisson Meriton Tallinn]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.parkinn.com/hotel-meriton-tallinn |pealkiri=Park Inn by Radisson Meriton Hotell Tallinn |vaadatud=2015-10-11 |arhiivimisaeg=2015-10-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151001070626/http://www.parkinn.com/hotel-meriton-tallinn |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
* Paldiski maantee 9 // [[Koidu tänav (Tallinn)|Koidu tänav]] 1 korterelamu&lt;ref&gt;[http://arhitektuurid.blogspot.com/2012/05/paldiski-mnt-9-koidu-1.html Paldiski mnt 9 / Koidu 1], arhitektuurid.blogspot.com&lt;/ref&gt;
* Paldiski maantee 11, 1896. aastal Nikolai Thamme projekteeritud nelja korteriga Jakob Krauti kivist üürimaja. Tüüpiline näide [[19. sajand Eestis|19. sajandi]] lõpu [[üürimaja]]st.
* Paldiski maantee 15, kahekorruseline kivihoone. Hoones tegutses [[Eesti NSV]] ajal [[Tallinna I Toidukaubastu]] kaupluse [[Endla (kauplus)|Endla]] filiaalkauplus [[Eha (kauplus)|Eha]]&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/28792 Erastatavate toidukaupluste nimekiri], Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 26.septembrist 1991.a. nr.342-k., Riigi Teataja&lt;/ref&gt;.
* Paldiski maantee 19, enne 1886. aastat ehitatud silmapaistev näide esinduslikust puitelamust 19. sajandi II poolest. Ainus puitelamu, mis Paldiski maantee piirkonna vanemast esinduslikust puithoonestusest on säilinud.
* Paldiski maantee 21 ja [[Loode tänav]]a nurgal viiekorruseline [[Matilda maja]]
* Paldiski maantee 23, 1935. aastal [[Eduard Teinburk]]i projekti järgi valminud, algne Anton Villbergi üürimaja.&lt;ref&gt;Leele Välja, OÜ Arhitektuuriväljad. [https://web.archive.org/web/20220212201904/https://www.tallinn.ee/kesklinna-linnaosa-uldplaneering/Tallinna-kesklinna-vaartuslikud-hooned Tallinna kesklinna väärtuslikud hooned]. Tallinn 2020, lk 37&lt;/ref&gt; Kinnistul asus 20. sajandi alguses II linna tütarlaste algkool.
:[[Paldiski maantee raudteeviadukt]]&lt;ref&gt;{{kultuurimälestis|8189|8189 Paldiski maantee raudteeviadukt, 1926. a.}}&lt;/ref&gt;
* Paldiski maantee 25 asus Keemiatehas Edasi
* Paldiski maantee 25a, asus kino [[Partisan (kino)|Partisan]][[File:Paldiski maantee 47, Tallinn.jpg|thumb|Tallinna Tuletõrjeühingu Pelgulinna tuletõrjedepoo, Paldiski maantee 47]]
* Paldiski maantee 37 on puidust maja, kus 31. mail 1996 tungis karu maja aknast sisse, rahmeldas ja laamendas. Kohale tulid päästeametnikud, kes karu maha rahustasid ja metsa tagasi viisid.
* Paldiski maantee 47, [[Päästeamet]]i [[Põhja Päästekeskus]]e [[Lilleküla päästekomando]] (endine [[Pelgulinna tuletõrjedepoo]] 1932. aastal valminud arhitekt [[Herbert Johanson]]i projekti järgi ehitatud pritsimaja. [[Tallinna Tuletõrjeühing]]u tuletõrje hoone asus [[Lilleküla]]s, kuid kandis algselt [[Pelgulinna asum|Pelgulinna]] jaoskonna nime. [[Tallinna Vabatahtlik Tuletõrje Selts|Tallinna Vabatahtliku Tuletõrje Selts]]i (alates 1925. aastast Tuletõrjeühingu) VIII jaoskonna hoone ja komando asus 1920. aastast [[Ristiku tänav (Tallinn)|Ristiku]] ja [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänav]]a nurgal (praegu Telliskivi 19 hoovi kohal)&lt;ref&gt;Urmas Ojaste, [https://dea.digar.ee/article/kristiineleht/2022/08/12/19 Lilleküla Päästekomando tähistas 90. juubelit!], [[Kristiine Leht]], nr. 8, 12. august 2022, lk 5&lt;/ref&gt;.
* Paldiski maantee 46b asus enne teist maailmasõda [[Kõrgem Usuteaduslik Seminar|Eesti Baptisti Usuteaduse Seminari]] hoone
* Paldiski maantee 48A, [[Tallinna Linnatranspordi AS]]i [[Tallinna trollibussiliiklus|Tallinna trollibusside]] Paldiski maantee depoo. [[Tallinna Linna Trammide ja Trollibusside Valitsus]]e administratiivhoone ja söökla Troll valmisid 1973. aastal.
* Paldiski maantee 50 asus [[Tallinna Hipodroom]]
*Paldiski maantee 51, 1959. aastal valminud viiekorruseline hoone äripindadega esimesel korrusel. Hoones on tegutsenud toidukaupade kauplus, hiljem pruutpaaride pood ja nüüd alkoholipood.
*Paldiski maantee 53 // [[Mooni tänav]] 2, 4-korruseline korterelamu
*Paldiski maantee 54, 4-korruseline korterelamu
*Paldiski maantee 57, 4-korruseline korterelamu, arhitekt [[Roman Koolmar]]
*Paldiski maantee 59, 	1954. aastal ehitatud, 3-korruseline korterelamu
*Paldiski maantee 61, 	1954. aastal ehitatud, 3-korruseline korterelamu
*Paldiski maantee 63, 	1954. aastal ehitatud, 3-korruseline korterelamu
* Paldiski maantee 52, [[Põhja-Eesti Regionaalhaigla]] SA [[Tallinna Psühhiaatriakliinik|Psühhiaatriakliinik]] ja endise [[Eestimaa Kubermangu Vaimuhaigete Hooldamise Selts]]i [[Seewaldi vaimuhaigla]] [[kultuurimälestis]]teks tunnistatud hoonekompleks.&lt;ref&gt;{{kultuurimälestis|8510|8510 Seewaldi vaimuhaigla ravikorpus Paldiski mnt. 52/4, 1909. a.}}&lt;/ref&gt; Eesti NSV ajal tegutses Paldiski maantee 52, [[Vabariiklik Tallinna Meditsiiniline Keskkool]]&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/page/noukogudeopetaja/1946/05/17/4 Tervishoiu Ministeeriumi alluvuses töötab Vabariiklik Tallinna Meditsiiniline Keskkool asukohaga Tallinnas, Paldiski mnt. 52], Nõukogude Õpetaja, nr. 20, 17 mai 1946&lt;/ref&gt;.
:Paldiski maantee, [[Endla tänav]]a ja [[Mustamäe tee]] ristmik
* Paldiski maantee 56, [[Merimetsa Selver]]
* Paldiski maantee 62, [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] Nakkuskliinik ja Nakkuskliiniku polikliinik
* Paldiski maantee 67, kolmekorruseline kortermaja äriruumidega esimesel korrusel. Hoones asus [[Eesti NSV]] ajal [[Tallinna I Toidukaubastu]] [[Paldiski (kauplus)|kauplus Paldiski]].&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/28792 Erastatavate toidukaupluste nimekiri], Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 26.septembrist 1991.a. nr.342-k&lt;/ref&gt;
* Paldiski maantee 68, [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] Meremeeste korpus
* Paldiski maantee 77, algne [[Mustjõe (kauplus)|Mustjõe kaupluse]] hoone
* Paldiski maantee 80, [[G4S Eesti]] peamaja
* Paldiski maantee 81, [[Terviseamet]]i hoone
* Paldiski maantee 82, asusid [[NSV Liidu merevägi Eestis|NSV Liidu mereväe]] mereväelaod
* Paldiski maantee 82B, 82C, 82D uusehitised [[Mustjõe Kodu]]
* Paldiski maantee 83, [[Tallinna Mustjõe Gümnaasium]]i hoone
* Paldiski maantee 94a asus [[Paldiski maantee turg]]
* Paldiski maantee 96a // [[Vabaõhumuuseumi tee]] 1, asus (1983–2015) Automi teenindusjaam. Arhitekt [[Ferdinand Mäll]].
* Paldiski maantee 98, Paldiski mnt Neste tankla[[File:EE-TLN-HAABERSTI-Rocca al Mare.JPG|pisi|Paldiski maantee 102,  [[Rocca al Mare kaubanduskeskus]]]]
* Paldiski maantee 100, Honda automüügikeskus
* Paldiski maantee 102, [[Rocca al Mare kaubanduskeskus]]
* Paldiski maantee 104B, [[Unibet Arena]][[Pilt:Sakusuurhall.jpg|pisi|Paldiski maantee 104B, [[Unibet Arena]]]]
* Paldiski maanteel asub Paldiski maanteed, [[Rannamõisa tee|Rannamõisa]] ja [[Ehitajate tee]]d ühendav [[Haabersti ringristmik]] ning selle all jalakäijate tunnelid: [[Loomaaia jalakäijate tunnel|Loomaaia]] ja [[Suurhalli jalakäijate tunnel]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/88378655/haabersti-viadukt-ja-tunnelid-said-endale-nimed Haabersti viadukt ja tunnelid said endale nimed], www.delfi.ee, 14.12.2019&lt;/ref&gt;
*Paldiski maantee 108, Inchcape BMW Tallinn
* Paldiski maantee 108a, [[K-rauta Haabersti]] keskus
*Paldiski maantee 120, [[Pikaliiva Kaarmaja]]
:[[Harku järve rand]]
* Paldiski maantee 125 // [[Sirge tänav]] 4, viiekorruseline [[äripind]]adega [[korterelamu]], [[Veskimetsa]] väikeelamurajoonis
*Paldiski maantee 145 //  [[Ehitajate tee]] 150, [[Tallinna Loomaaed]]
*Paldiski maantee 150, [[AS Olerex|Olerex]] tankla
* Paldiski maantee 229c, [[Krooning]] tankla
*Paldiski maantee 241, 241d ja 243a on kavandatud  tootmis- ja ärilinnak&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/2894921/paldiski-maantee-aarde-tuhermaale-kerkib-arilinnak Paldiski maantee äärde tühermaale kerkib ärilinnak], Postimees, 21. august 2014&lt;/ref&gt;
*Paldiski maantee 245 asub [[Tallinn-Harku aeroloogiajaam]]&lt;ref&gt;[https://ilmajaam-kaur.hub.arcgis.com/pages/tallinn-harku Tere tulemast Tallinn-Harku aeroloogiajaama!]&lt;/ref&gt;.
* Paldiski maantee 253 asus [[Kinnipidamiskohtade Amet|Riikliku Kinnipidamiskohtade Ameti]] tootmisbaas

== Galerii ==
&lt;gallery&gt;
Von Stackelberg Hotel Tallinn.jpg|[[Von Stackelberg Hotel Tallinn]] Paldiski maantee 1 // [[Toompuiestee]] 23 nurgal
Tallinn, Paldiski mnt 3 linnasaunaga elamu (1).jpg|Paldiski mnt 3 [[City Hotel Tallinn]] hoone
EU-EE-Tallinn-Kesklinn-Paldiski mnt 19.JPG|Paldiski mnt 19
Paldiski maantee - panoramio (1).jpg|Paldiski maantee 38, 38a
Tallinn, Paldiski maantee raudteeviadukt, 1926 (1).jpg|[[Paldiski maantee raudteeviadukt]]
Lilleküla, Tallinn, Estonia - panoramio.jpg|Paldiski maantee 45, 45a ja [[Sõle tänav|Sõle]], Paldiski mnt, [[Tulika tänav]]a ristmik
File:Paldiski maantee 47, Tallinn.jpg|Paldiski maantee 47, Lilleküla päästekomando hoone
File:Paldiski maantee 47-2.jpg|Paldiski maantee 47, Lilleküla päästekomando hoone
File:Paldiski maantee 47-3, Tallinn.jpg|Paldiski maantee 47, Lilleküla päästekomando hoone
Hippodrome in Tallinn.JPG|[[Tallinna Hipodroom]], Paldiski maantee 50
Tallinn, Seewaldi vaimuhaigla seltskondlik maja Paldiski mnt 52-7, 1912 (1).jpg|Paldiski maantee 52-7, Seewaldi vaimuhaigla seltskondlik maja
EU-EE-Tallinn-Merimetsa Selver.JPG|Paldiski maantee 56, [[Merimetsa Selver]]
Pilt:G4speamaja.jpg|Paldiski maantee 80, [[G4S Eesti]] peamaja

Loomaaed.jpg|Paldiski maantee 145, [[Tallinna Loomaaed|Tallinna Loomaaia]] sissepääs ja piletikassa
&lt;/gallery&gt;

== Ajalugu ==

Paldiski maanteest (Paldiski mnt 96, 96A, 98a) kahel pool paiknes [[Haabersti mõis]]. Haabersti linnamõisa moodustamise ajaks peetakse [[17. sajand]]it. [[1561]]. aastast on seda piirkonda nimetatud Habriseks. Seetõttu on arvatud, et Haabersti linnamõis oli olemas juba [[16. sajand]]i lõpul. Haabersti nime on esimest korda mainitud 1557. aastal.&lt;ref&gt;[[Kalmer Mäeorg]]. [https://heureka.postimees.ee/4451091/kus-loppeb-ajalooline-tallinn &quot;Kus lõppeb ajalooline Tallinn?&quot;] ''[[Postimees]]'' 26. märts 2018.&lt;/ref&gt;

Haabersti mõisa maadel paiknes vähemalt kolm [[kõrts]]i. Kõige lähemal Tallinnale oli [[Mustjõe kõrts]], teine tuntud kõrtsihoone asus Paldiski maantee ja [[Rannamõisa tee]] nurgal ning kolmas, Untaugu kõrts, paiknes kõrvalisemal [[Kadaka tee]]l, teisel pool Iisaku ehk [[Joosti oja]], piirkonnas, kus Kadaka tee hargnes praeguse [[Vana-Mustamäe]] asumi poole.
[[Fail:Tallinna linnaplaan, 1876.png|pisi|Paldiski maantee 1876. aasta Tallinna linnaplaanil]]
Tänapäeva [[Mustjõe asum]]i alad kuulusid koos praeguse [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] piirkonna, [[Tallinna Loomaaed|Tallinna loomaaia]] territooriumi, [[Õismäe]] idapoolse ala ja endise Kadaka külaga [[Haabersti linnamõis]]a koosseisu. 1688. aastal [[Samuel Waxelberg]]i koostatud Tallinna linnaplaanil asus hilisema Mustjõe suvemõisa kohal Happels Hoti nimeline suvemõis, teisel pool Paldiski maanteed asus Schwartenbächi hoonestu. Juba keskajal asus Paldiski maantee ääres kõrtsihoone, sest kõrtsihooned asusid linnalähedastel aladel alati [[verstapost]]ide juures. 1585. ja 1696. aastal on selle umbes poole adramaa suurune talu ja kõrtsikoha nimi olnud Swartle Bäck. 17. sajandi lõpul asus Mustjõe oja taga Alberti nime kandnud suvemõis Alberti Hoff (1689). 1808. aasta linnaplaanil nimetati Mustjõe kõrtsi Musteggi kartsma (ehk kõrts). 1817. aastast oli [[Mustjõe oja]] linna piiriks. 18. sajandil rajas Paldiski maantee 82 piirkonnas [[Suurgild|Suure Gildi]] vanem Johan Christian [[Gernet]] [[Mustjõe suvemõis]]a (Schwarzenbeck). Suvemõis kandis omaniku nime järgi nime Gernet Höfchen. Johan Christian Gernetile kuulus ka [[Kalamaja]]s suurim tellise- ja katusekivitehas. 1799. aastal rajas värvelmeister C. G. Metzke Gerneti suvemõisa riidevärvimise ja -trükkimise töökoja. 1809. aastal ostis Mustjõe suvemõisa arst [[Samuel Reinhold Winckler]], kes rajas sinna soojade ja külmade vannidega supelasutuse.&lt;ref&gt;[[Robert Nerman]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/50952860/ekskursioon-iidsesse-mustjoe-asumisse? Ekskursioon iidsesse Mustjõe asumisse], epl.delfi.ee, 24.04.2003&lt;/ref&gt; Kuna suur osa vanadest suvemõisatest polnud kaitse all, lammutati Nõukogude ajal enamik suvemõisa ajaloolisi hooned.

Piirkonna vanim hoonestus tekkis Haapsalu ja Paldiski suunalise maantee äärde, 18. sajandi keskpaigas [[Eestimaa kubermang]][[Eestimaa kubermangu maamõõtja|u maamõõtjale]] Johann Heinrich [[Estonia suvemõis|Schmidtile kuulunud]] [[suvemõis]].&lt;ref&gt;[[Jaak Juske]], [https://forte.delfi.ee/artikkel/74651349/jaak-juskega-kadunud-eestit-avastamas-8-tallinn-pelgulinn Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas 8: Tallinn, Pelgulinn], forte.delfi.ee, 28.05.2016&lt;/ref&gt; 1849. aastal omandas ta Paldiski maanteel nr. 48, 32.186 [[Ruutsüld|ruutsüllase]] krundi. Krundil asus maakõrts Hotel zum krummen Sandkom ja Die Laterne.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1937/12/12/6 Vana Tallinna jäänuseid maanteedel], Päewaleht, nr. 338, 12 detsember 1937&lt;/ref&gt;

Paldiski maantee Tallinnas on ajalooliselt olnud Baltiski uulits, Uus tänav, Baltiski maantee, Haapsalu maantee; saksa keeles ''Baltischportsche Straße, Wittenhofstraße, Große Wittenhofsche Straße, Haberscher Weg, Habersche Heerstraße, Hapsalsche Straße, Rogerwiecksche Straße, Wieckscher Weg, Große Straße, Breite Straße, Neu-Gasse, der Katzenschwanz''; rootsi keeles ''Nya gatan''; vene keeles ''Балтийско-Портская ул., Виттенгофская ул.''&lt;ref&gt;[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&amp;lang=et&amp;kohanimi=96005845&amp;f2v=Y&amp;f3v=Y&amp;nimeliik=&amp;maakond=&amp;vald=&amp;kihelkond=&amp;asum=&amp;f10v=Y&amp;x1d=&amp;x1m=&amp;x1s=&amp;x2d=&amp;x2m=&amp;x2s=&amp;y1d=&amp;y1m=&amp;y1s=&amp;y2d=&amp;y2m=&amp;y2s=&amp;f14v=Y&amp;of=tb Paldiski maantee], [http://www.eki.ee/ EKI KNAB: Eesti - Eesti Keele Instituut], Eesti kohanimed (vaadatud 20.07.2021)&lt;/ref&gt;
[[File:TLA 149 5 1415 Folio 7 Stadt Weide. Höfchen Schwarzenbeck, Seewald, Lichtfabrik, Grabbysch Ziegelei 1880 1882 autor Friedrich Eurich.png|pisi|]]
Praeguse Paldiski maantee ja [[Pirni tänav (Tallinn)|Pirni tänava]] nurgal ([[Endla tänav|Wittenhofi]] ja Baltischporti ristmikul) asus [[19. sajand Eestis|19. sajandist]] [[Tallinna Suurgild]]i [[oldermann]] [[Bengt Fromhold Strohm]]ile kuulunud [[Strohmi kõrts]]i&lt;ref&gt;[[Josef Kats]], [https://dea.digar.ee/page/kristiineleht/2013/07/26/2 RAEHÄRRA STROHM JA TEMA TRAHTER], Kristiine Leht, nr. 7, 26 juuli 2013&lt;/ref&gt; (''Strohmischer Krug''). Kõrtsi juurest viis tee supelranda, mida rahvas hakkas [[Stroomi rand|Stroomi rannaks]] kutsuma.

[[1898]]. aastal kinkis paruness [[Marie Girard de Soucanton|Marie]] [[Girard de Soucanton]] Paldiski maantee ääres asunud [[Seewaldi suvemõis]]a [[Eestimaa Kubermangu Vaimuhaigete Hooldamise Selts]]ile ning seal avati haigla [[1903]]. aastal. Aastatel 1911–1945 oli psühhiaatriakliiniku ametlik nimetus Närvi- ja Vaimuhaiguste Haigla Seewald.

1923. aastal alustati munakivisillutise rajamist Paldiski maanteele Mustjõe ja [[Harku järv]]e vahelisel lõigul.

20. sajandi algul oli praeguse [[Tallinna Hipodroom]]i kõrval, Paldiski maanteest veidi eemal (Paldiski maantee 45)&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1910/10/20/15.3 Baltiski maant nr. 45, telliskiviwabrik], Päewaleht, nr. 240, 20 oktoober 1910&lt;/ref&gt; tellisetööstus Baltika. Vabrik kuulus algselt AS-ile Jürgens ja Ko, [[Peeter Suure merekindlus]]e ehituse ajal võttis Venemaa keisririigi valitsus 1914. aastal telliskivivabriku rendile, vabrik läks merekindluse ehitusosakonna kätte ja kogu toodang kindluse ehitusele. Tehas paiknes Kopli poolt [[Tondi kasarmud|Tondi kasarmute]] juurde suunduva [[Peeter Suure merekindlus]]e [[Peeter Suure merekindluse kindlusraudtee|kindlusraudtee]] kõrval. [[Lille tänav (Tallinn)|Lille]] ja [[Sõle tänav]]a vahel oli sellel raudteel ka vahejaam Baltika. Tehases valmistatud kividest on ehitatud kõik [[Tondi kasarmud]], [[punased kasarmud]] Kopli tee ääres jpm.&lt;ref&gt;Robert Nerman, [https://epl.delfi.ee/artikkel/50983284/baltika-tellistest-ehitatud-majad-on-tanaseni-hea-tervise-juures Baltika tellistest ehitatud majad on tänaseni hea tervise juures], epl.delfi.ee, 06.05.2004&lt;/ref&gt;

Paldiski maantee 6 hoones tegutses Paldiski apteek&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/eestisona/1942/12/28/26 Tallinna teateid. Paldiski apteek, Paldiski mnt. 6 (tel. 431-18)], Eesti Sõna, nr. 298, 28 detsember 1942&lt;/ref&gt;
[[File:Tallinna Hipodroom - panoramio.jpg|pisi|[[Tallinna Hipodroom]]]]
1939. aastal nimetati Baltiski maantee, [[Tallinna linnavolikogu]] poolt&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1939/04/23/38 Rida Tallinna tänavaid ümberristimisele], Päewaleht, nr. 110, 23 aprill 1939&lt;/ref&gt; Haapsalu maanteeks (tänava end. nimi).

Pärast teist maailmasõda tegutses aadressil Paldiski mnt 25 artell Terasmööbel ja Metall, mis valmistas peamiselt metallkarkassiga voodeid sõjaväele, haiglatele ja puhkekodudele.&lt;ref&gt;[[Robert Nerman]], [https://www.postimees.ee/29640/lillekula-artellidest-sirgusid-hilisemad-linna-suurettevotted Lilleküla artellidest sirgusid hilisemad linna suurettevõtted], www.postimees.ee, 29. august 2008&lt;/ref&gt;

Paldiski maantee 50 tegutses aastatel 1923–2020 [[Tallinna Hipodroom]].
== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina|2=Paldiski maantee}}

{{Kassisaba asumi tänavad}}
{{Lilleküla asumi tänavad}}
{{Mustjõe asumi tänavad}}
{{Veskimetsa asumi tänavad}}
{{Haabersti asumi tänavad}}
{{Väike-Õismäe asumi tänavad}}
{{Astangu asumi tänavad}}
{{Mäeküla asumi tänavad}}

[[Kategooria:Haabersti linnaosa tänavad]]
[[Kategooria:Kesklinna linnaosa tänavad]]
[[Kategooria:Kristiine linnaosa tänavad]]
[[Kategooria:Põhja-Tallinna tänavad]]</text>
      <sha1>h1hzpuq4nfc3v5djyovm9lnccqjs7eo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Toitumisteadus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>329645</id>
    <revision>
      <id>7204956</id>
      <parentid>6251894</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T23:58:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7204956</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9319" sha1="ieabr4w2gcqlewzz7usfa7gjhhomttt" xml:space="preserve">'''Toitumisteadus''' (inglise keeles ''nutritional science'') on [[teadusharu]], mis uurib [[toit]]u ja [[toiduained|toiduaineid]] ning nendes sisalduvate looduslike ja sünteetiliste [[toitaine]]te ning [[toidulisaaine]]te allikaid ja koguseid. Toitumisteadus uurib toidu ja selles sisalduvate ainete mõju inimorganismile – nii ainete mõju eraldi kui ka vastastikmõju, tasakaalu ning optimaalseid koguseid –, et selgitada välja, kuidas toituda tervislikult ning ennetada ja ravida haigusi. Toitumisteadus uurib ka [[alatoitumine|alatoitumist]] ja [[ületoitumine|ületoitumist]].

Toitumisteadus on tihedalt seotud [[antropoloogia]], [[bioloogia]], [[biokeemia]], [[anatoomia]], [[farmakoloogia]], [[füüsika]], [[lümfoloogia]], [[keemia]], [[geneetika]], [[rahvatervis]]e, [[psühholoogia]], [[sotsioloogia]], [[politoloogia]], [[majandusteadus]]e, [[meditsiin]]i ja [[patoloogia]]ga.

== Toitumisteaduse areng ja suunad == 
Toitumisteadusele eelnesid
*trofoloogia (inglise k ''trophology''), mis käsitleb eri tüüpi toiduainete kombinatsioonide mõju kaalule ja tervisele&lt;ref&gt;H. M. Shelton. ''&quot;Food Combining Made Easy&quot;'', Martino Fine Books, 2013 (järeltrükk 1951. a originaalist)&lt;/ref&gt;, ja 
*ortotroofia (inglise k ''orthothrophy'') – looduslikkust ülistav käsitlus toiduainete ja toitainete mõjust inimorganismile.&lt;ref&gt;[https://books.google.ee/books?id=vuhO6-dVRT0C&amp;printsec=frontcover&amp;dq=orthothropy&amp;hl=et&amp;sa=X&amp;ei=0eatUf-zNemp0AXsqoDgDQ&amp;ved=0CC8Q6AEwAA#v=onepage&amp;q=orthothropy&amp;f=false] H. M. Shelton, ''&quot;Hygienic System. Vol. II. Orthotrophy&quot;'', Google'i raamat (inglise k)&lt;/ref&gt;

Toitumisteaduse noorim haru on toitumisgenoomika ehk nutrigenoomika (inglise k ''nutritional genomics''), mis uurib inimese [[Toitumine|toitumise]] ja [[genoom]]i vahelisi seoseid ning nende seoste mõju tervisele. Eristatakse nutrigenoomikat, kus uuritakse toitainete mõju tervisele genoomi, proteoomi ja metaboloomi muutmise kaudu, ning nutrigeneetikat, mis uurib, kuidas geenivariandid mõjutavad organismi reaktsiooni toitainetele.&lt;ref&gt;[https://sisu.ut.ee/geneetika1/3-toitumisgenoomika] Nutrigenoomika, TÜ&lt;/ref&gt;

== Toitumissoovitused ==
1900. aastate alguses avaldas [[Ameerika Ühendriikide Põllumajandusministeerium]] (''United States Departement of Agriculture'', USDA) toitumisega seotud bülletääne, kus muuhulgas toodi esimest korda ära valgu soovituslikud kogused.&lt;ref&gt;[https://books.google.ee/books?id=S5oCjZZZ1ggC&amp;pg=PA1671&amp;dq=Modern+nutrition+and+Dietary+reference+Intakes&amp;hl=en&amp;sa=X&amp;ei=e8KUUfGeLqiN0AXJvIC4Bg&amp;ved=0CC4Q6AEwAA#v=onepage&amp;q=Dietary%20reference%20Intakes&amp;f=falsename=] M. E. Shils, jt. ''&quot;Modern Nutrition in Health and Disease&quot;'', 10. trükk, Lipincott Williams and Wilkins, 2006&lt;/ref&gt;

Briti [[Meditsiiniuuringute Komitee]] (''Medical Research Committee'', hiljem ''Council'', MRC) ja [[Listeri Ennetava Meditsiini Instituut|Listeri Instituut]] (''Lister Institute of Preventive Medicine'') moodustasid 1918. aastal [[Toidu Lisategurite Komitee]] (''Accessory Food Factors Committee''), mille juhatajaks sai [[Frederick Gowland Hopkins]] ja sekretäriks [[Harriette Chick]]. Selle komitee peamine ülesanne oli koguda ja levitada uuemat toitumisalast teavet [[vitamiinid]]e jm nn toidu lisategurite kohta. Viidi läbi mitu olulist uuringut vitamiinide ja haiguste seose kohta. Nende uuringute põhjal soovitasid komitee liikmed süüa töötlemata toiduaineid, kuna töödeldud toiduained (näiteks mehaaniliselt kooritud riis ja nisujahu) ei sisalda piisavas koguses vajalikke nn lisategureid. MRC alustas 1920. aastatel Inglismaal vitamiinide standardimist.&lt;ref&gt;[https://academic.oup.com/bmb/article-abstract/12/1/5/276574?redirectedFrom=PDF] H. Chick, M. Hume. ''&quot;The Work of the Accessory Food Factors Committee&quot;'', British Medical Bulletin, Vol. 12, Issue 1, 1956&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.nobelprize.org/nobel_prizes/themes/medicine/carpenter/] K. J. Carpenter. ''&quot;The Nobel Prize and the Discovery of Vitamins&quot;'', 2004&lt;/ref&gt;
Seejärel alustas vitamiinide standardimist ka [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] Terviseorganisatsioon (''League of Nations Health Organization'', (LNHO)), kes pakkus välja soovituslikud kogused.&lt;ref&gt;[https://books.google.ee/books?id=HwB6AgAAQBAJ&amp;pg=PT150&amp;lpg=PT150&amp;dq=standardization+of+vitamins+LNHO&amp;source=bl&amp;ots=NH5wt8wc1T&amp;sig=YB0JMpEh75z9_FkKFXasDzF4JE8&amp;hl=et&amp;sa=X&amp;ved=0ahUKEwihwYDVlNrYAhWJ1SwKHRQcDhkQ6AEIJTAA#v=onepage&amp;q=standardization%20of%20vitamins%20LNHO&amp;f=false] S. de Chadarevian, H. Kamminga. ''&quot;Molecularizing Biology and Medicine: New Practices and Alliances, 1920s to 1970s&quot;'', 2005, Google'i raamat (inglise keeles)&lt;/ref&gt;

Toitumise ja tervisega tegelevad maailma tuntuimad organisatsioonid on [[Maailma Terviseorganisatsioon]] (''World Health Organization'', WHO) ja [[ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon]] (''Food and Agriculture Organization of the United Nations'', FAO). 1963. aastal töötasid FAO ja WHO asjatundjad välja ühise toidustandardite programmi ehk Codex Alimentariuse, mille eesmärk on kaitsta tarbijate tervist, tagada aus konkurents rahvusvahelises toidu- ja põllumajandussaaduste kaubanduses ning koordineerida toidustandardite väljatöötamist. [[Euroopa Liit]] ühines Codex Alimentariuse programmiga 2004. aastal. Eesti on Codex Alimentariuse komisjoni liige alates 1992. aastast ning osaleb komisjoni, komiteede ja töögruppide töös.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20180116135311/https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/toiduohutus/codex-alimentarius] Maaeluministeerium – Codex Alimentarius&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.fao.org/3/a-i7407e.PDF] FAO, WHO. ''&quot;Trade and Food Standards&quot;'', 2017&lt;/ref&gt;

1998. aastal tulid kokku WHO ja FAO asjatundjad, et arutada inimorganismi vitamiinide ja mineraalainete vajadust. Aruanne selle nõupidamise kohta ilmus esimest korda aastal 2001 (''Report of joint FAO/WHO expert consultation on human vitamin and mineral requirements'').&lt;ref&gt;[http://www.fao.org/3/a-y2809e.pdf] FAO, WHO. ''&quot;Human Vitamin and Mineral Requirements&quot;'', FAO Rome, 2001&lt;/ref&gt; Aastal 2002 avaldati selle nõupidamise aruanne uuesti, koos uue tabeliga, milles esitati vesi- ja rasvlahustuvate vitamiinide soovituslikud kogused. Toitaine soovituslik kogus ehk päevane annus (''Recommended nutrient intake'', [[RNI]]) on WHO/FAO ühisaruande järgi kindla vanuselise ja/või soolise rühma kohta see toitaine keskmine päevane kogus, mis katab peaaegu kõigi ehk 97.5% selle rühma tervete inimeste vajadused.&lt;ref&gt;[http://www.fao.org/docrep/004/y2809e/y2809e00.htm] WHO, FAO. ''&quot;Human Vitamin and Mineral Requirements&quot;'', FAO Rome, 2002&lt;/ref&gt; 2004. aastal anti välja ühisaruande uus 
trükk.&lt;ref&gt;[http://apps.who.int/iris/bitstream/10665/42716/1/9241546123.pdf?ua=1] WHO, FAO. ''&quot;Vitamin and Mineral Requirements in Human Nutrition&quot;'', 2. trükk, WHO, 2004&lt;/ref&gt;

Euroopa Toiduohutusameti ehk EFSA (''European Food Safety Authority'') ja Ühendkuningriigi (UK) soovituslikud toitainete kogused on WHO/FAO kogustega üsna sarnased. Ühendkuningriigis kasutatakse RNI-d (''Reference Nutrient Intake'') ning EFSA kasutab väljendit PRI (''Population Reference Intake''). Peale RNI või PRI on ka teisi toiduga seotud arvnäitajaid, mille koguhulka nimetavad nii Ühendkuningriik kui ka EFSA toidu kontrollväärtuseks (inglise k ''Dietary Reference Value'', DRV).&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20190211104805/https://www.nutrition.org.uk/attachments/article/234/Nutrition%20Requirements_Revised%20Oct%202016.pdf] British Nutrition Foundation – ''&quot;Recommended Daily Intake&quot;''&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.efsa.europa.eu/sites/default/files/assets/DRV_Summary_tables_jan_17.pdf] EFSA. ''&quot;Summary of Dietary Reference Values&quot;'', 2017&lt;/ref&gt;

USA-s ja Kanadas nimetatakse toitainete soovituslikku kogust [[RDA]]-ks (''Recommended Daily Intake''). RDA on üks mitmest arvnäitajast toitainete soovituslike koguste süsteemis (''Dietary Reference Intake'', DRI ''system''), mille on välja töötanud USA Rahvusliku Akadeemia Meditsiiniinstituut (''Institute of Medicine of the National Academies of US'') koostöös Kanada teadlastega.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20230730100236/https://www.canada.ca/en/health-canada/services/food-nutrition/healthy-eating/dietary-reference-intakes/consumer-guide-dris-dietary-reference-intakes.html] Health Canada - DRI&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.nal.usda.gov/fnic/dri-tables-and-application-reports]{{Kõdulink|aeg=november 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} US – DRI Tables and Application Reports&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
*[[Toitumistüüp]]
*[[Ortopaatia]]
*[[Orgaanilised ühendid]]
*[[Anorgaanilised ühendid]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[http://archive.org/stream/lecturesonscien00grahgoog#page/n5/mode/2up S. Graham. ''&quot;Lectures on the science of human life&quot;'', 1849] 
*[https://books.google.ee/books?id=fPDJqMi9f6gC&amp;pg=PT488&amp;lpg=PT488&amp;dq=A+Short+History+of+Nutritional+Science:+Part+1+(1785%E2%80%931885)&amp;source=bl&amp;ots=giQsezwDYe&amp;sig=8Nqc_KlolXt13i1gUIV7vE3toiY&amp;hl=et&amp;sa=X&amp;ei=M9utUeCRCOeX0QXrj4GYDw&amp;ved=0CEUQ6AEwBQ#v=onepage&amp;q=A%20Short%20History%20of%20Nutritional%20Science%3A%20Part%201%20(1785%E2%80%931885)&amp;f=false M. Mcguire, K. A. Beerman. ''&quot;Nutritional Sciences: From Fundamentals to Food&quot;'', 3. trükk, 2011, Google'i raamatu osaline veebiversioon (inglise keeles)]

[[Kategooria:Toitumisteadus| ]]</text>
      <sha1>ieabr4w2gcqlewzz7usfa7gjhhomttt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tiit Lehto</title>
    <ns>0</ns>
    <id>344476</id>
    <revision>
      <id>7204926</id>
      <parentid>6975457</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T22:02:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7204926</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1276" sha1="6ldxn114ivh8q9pemxz2w1kqg5b5ale" xml:space="preserve">'''Tiit Lehto''' ([[5. september]] [[1938]] – [[20. august]] [[1967]]) oli eesti helilooja.

Tiit Lehto õppis Kildu 7-klassilises koolis ja [[Suure-Jaani Keskkool]]is. Ta lõpetas [[1962]]. aastal [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] ja töötas seejärel õpetajana [[Pelgulinna Gümnaasium|Tallinna 46. Keskkoolis]] ning [[Tallinna Tehnikakõrgkool|Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumis]]. [[1965]]. aastal astus ta [[Eesti Muusikaakadeemia|Tallinna Riiklikku Konservatooriumi]] professor [[Anatoli Garšnek]]i kompositsiooniklassi.

Tiit Lehto hukkus liiklusõnnetuses.

Tiit Lehto kirjutas lastelaule ja koorilaule, kuid tema paremad loomingulised saavutused kuuluvad estraadilaulude valdkonda.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?166169 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-09-22 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304193737/https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?166169 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Näiteks laul &quot;Ära koo mu käpikuisse päikest&quot;. 

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Lehto, Tiit}}
[[Kategooria:Eesti heliloojad]]
[[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1938]]
[[Kategooria:Surnud 1967]]</text>
      <sha1>6ldxn114ivh8q9pemxz2w1kqg5b5ale</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Saadjärve Jalgratta Sõitjate Selts</title>
    <ns>0</ns>
    <id>346349</id>
    <revision>
      <id>7204871</id>
      <parentid>6957174</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T18:17:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Eesti spordiklubid]]; lisatud [[Kategooria:Eesti jalgrattaklubid]]</comment>
      <origin>7204871</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="385" sha1="81ekdyarwr01fnte1ivmvdajahhgz9q" xml:space="preserve">'''Saadjärve Jalgratta Sõitjate Selts''' oli aastatel 1896–1912 Tabiveres tegutsenud esimene eesti maaspordiselts&lt;ref name=&quot;EE&quot;/&gt;. Seltsi asutas [[karskus]]tegelane ja kaupmees [[Karl Vestel]]&lt;ref name=&quot;EE&quot;/&gt;.

==Vaata ka==
*[[Saadjärve rattaaed]]

==Viited==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;EE&quot;&gt;{{EE|8|280}}&lt;/ref&gt;}}

[[Kategooria:Eesti jalgrattaklubid]]
[[Kategooria:Eesti seltsid]]</text>
      <sha1>81ekdyarwr01fnte1ivmvdajahhgz9q</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lurich</title>
    <ns>0</ns>
    <id>347235</id>
    <revision>
      <id>7204828</id>
      <parentid>6706478</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T17:05:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Bogdanov-62</username>
        <id>54820</id>
      </contributor>
      <comment>/* Osatäitjad */</comment>
      <origin>7204828</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1021" sha1="flfu4z60n003zhgl4ee7j2em85z2b7h" xml:space="preserve">'''&quot;Lurich&quot;''' on 1984. aastal valminud film eesti maadlejast [[Georg Lurich]]ist&lt;ref name=&quot;imdb-pealk&quot;&gt;{{Imdb pealkiri|0445541}}&lt;/ref&gt;. Filmi režissöör on [[Valentin Kuik]] ja filmi tootis filmistuudio [[Tallinnfilm]]&lt;ref name=&quot;imdb-pealk&quot; /&gt;.

==Osatäitjad==
*[[Tõnu Lume]] – Lurich
*[[Enn Klooren]] – Jakob
*[[Regina Razuma]] – Anna
*[[Leonid Ševtsov]] – politseiülem
*[[Tatjana Kotova]] – Sofia Andrejevna
*[[Rein Karemäe]] – Berglund
*[[Tõnu Aav]] – Grünberg
*[[Jüri Järvet]] – advokaat
*Rems Razums – Peeter
*[[Ain Lutsepp]] – Madis
*[[Jüri Krjukov]] – konferansjee
*[[Erich Udras]] – mustkunstnik
*[[Girta Raudsepp]] – akrobaat
*[[Aino Talvi]]	– Berglundi ema
*[[Kaarel Toom]] – hotelli portjee
*[[Lembit Peterson]] – Anna mees, skulptor
*[[Eve Kivi]] – linnapea proua
*[[Endel Pärn]]	– [[parunihärra]]
*[[Omar Volmer]] – linnapea

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{Imdb pealkiri|0445541}}

[[Kategooria:Eesti filmid]]
[[Kategooria:1984. aasta filmid]]</text>
      <sha1>flfu4z60n003zhgl4ee7j2em85z2b7h</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204829</id>
      <parentid>7204828</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T17:06:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Bogdanov-62</username>
        <id>54820</id>
      </contributor>
      <comment>/* Osatäitjad */</comment>
      <origin>7204829</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1017" sha1="1681cg4stkhmdgajlyqipe7l8ypc4e1" xml:space="preserve">'''&quot;Lurich&quot;''' on 1984. aastal valminud film eesti maadlejast [[Georg Lurich]]ist&lt;ref name=&quot;imdb-pealk&quot;&gt;{{Imdb pealkiri|0445541}}&lt;/ref&gt;. Filmi režissöör on [[Valentin Kuik]] ja filmi tootis filmistuudio [[Tallinnfilm]]&lt;ref name=&quot;imdb-pealk&quot; /&gt;.

==Osatäitjad==
*[[Tõnu Lume]] – Lurich
*[[Enn Klooren]] – Jakob
*[[Regina Razuma]] – Anna
*[[Leonid Ševtsov]] – politseiülem
*[[Tatjana Kotova]] – Sofia Andrejevna
*[[Rein Karemäe]] – Berglund
*[[Tõnu Aav]] – Grünberg
*[[Jüri Järvet]] – advokaat
*Rems Razums – Peeter
*[[Ain Lutsepp]] – Madis
*[[Jüri Krjukov]] – konferansjee
*[[Erich Udras]] – mustkunstnik
*[[Girta Raudsepp]] – akrobaat
*[[Aino Talvi]]	– Berglundi ema
*[[Kaarel Toom]] – hotelli portjee
*[[Lembit Peterson]] – Anna mees, skulptor
*[[Eve Kivi]] – linnapea proua
*[[Endel Pärn]]	– parunihärra
*[[Omar Volmer]] – linnapea

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{Imdb pealkiri|0445541}}

[[Kategooria:Eesti filmid]]
[[Kategooria:1984. aasta filmid]]</text>
      <sha1>1681cg4stkhmdgajlyqipe7l8ypc4e1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Konuvere mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>347782</id>
    <revision>
      <id>7205042</id>
      <parentid>7155838</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T09:10:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7205042</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3356" sha1="r49hg4paw9lki73kemjz0iqip78ldnt" xml:space="preserve">{{See artikkel| on Konuvere mõisast; Konvere mõisa kohta vaata artiklit [[Konvere mõis]].}}
'''Konuvere mõis''', ka '''Konovere mõis''' ([[saksa keel]]es ''Konofer'') oli [[rüütlimõis]] [[Läänemaa]]l [[Vigala kihelkond|Vigala kihelkonnas]]. Praeguse haldusjaotuse järgi asub [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]].

Esimesed teated mõisa kohta pärinevad [[1563]]. aastast, kui mõis kuulus Jürgen [[Uexküll]]ile.&lt;ref&gt;Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, [https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/184593/3_Andra%20delen%20-%20H%c3%a4ft%202_aukeama.pdf?sequence=3&amp;isAllowed=y Andra delen. Häft 2.] ''II. Wiek jämte Dagö och Ösel'', Stockholm 1922, s. 584&lt;/ref&gt; [[Rootsi aeg|Rootsi valitsusajal]], 1641. aastal kuulus Konuvere (rootsi k. ''Konofer'') Jost Timmermanni pärijatele ja 1649. aastal Reinhold Weszelile, kes abiellus eelmise omaniku lesega ja kelle pärijad müüsid 1658. aastal Konuvere, Tallinnast Hans Luheri pärijatele. [[Suur reduktsioon|Suure reduktsiooni]] ajal 1688. aastal vabastati Konuvere reduktsioonist ja jäeti Hans Luhreni ([[Luhr]]) pärijatele. 1697. aastal oi mõisa rentnik Otto Gustav Delwig, obrist [[Hans Heinrich von Rehbinder]]. 1706. aastal oli mõisa rentnik Heinrich Julius Heinken, omanik kapten Johann Wiebold.
[[Pilt:RennenkampfWappen.jpg|pisi|125px|Edler von Rennenkampffi suguvõsa aadlivapp]]
[[1750]]. aastal omandasid mõisa [[Derfelden]]ite pärijatelt [[Rennenkampff]]id, kes olid mõisa valdajad [[1919]]. aastani (lühikese vaheajaga [[1912]]−[[1914]]), 1792. aastast sai Konuvere ja [[Päärdu mõis|Päärdu mõisa]]ad Gustav Georg von Rennenkampff, 1812. aastast pärandavara jagamise lepinguga sai Konuvere Jakob Johann Georg von Rennenkampff, 1856. aastast sai pärandavara jagamise lepinguga Konuvere ja [[Paeküla mõis|Paeküla mõisa]]ad Karl Gustav von Rennenkampff (1813–1871). 1874. aastal pärisid mõisa Karl Gustav von Rennenkampffi otsesed pärijad tema lesk Ingeborg von Rennenkampff (sünd vabapreili Stackelberg) ja kuus last ning pärandavara jagamise lepinguga sai mõisa Woldemar Konstantin von Rennenkampff (1852–1912)

1916. aastal olid Georg Olaf von Rennenkampffi (1859–1915) Konuvere, [[Uuesalu mõis|Uuesalu]], [[Mõraste mõis|Mõraste]] ja [[Paeküla mõis|Paeküla mõisa]] pärijad on tema neli poega: Otto Feliks Georg Edler von Rennenkampff (1895–1919), Edgar Karl Paul Edler von Rennenkampff (1898–1964), Wolfgang Alexander Woldemar Edler von Rennenkampff (1896–1919), Konrad Nikolai Edler von Rennenkampff (1906–1942)&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16829 Konuvere mõis (Vigala khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is&lt;/ref&gt;.

Mõis võõrandati [[1919. aasta maareform]]iga.
== Viited ==
{{viited}}
==Välislingid==
*{{Mõisaportaal|laane|konuvere}}
*{{RA mõisaregister|1048}}
*[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16829 Konuvere mõis (Vigala khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is
{{Vigala kihelkond}}
{{Coordinate|NS=58.8041667|EW=24.395|type=landmark|region=EE}}
[[Kategooria:Läänemaa mõisad]]
[[Kategooria:Vigala kihelkond]]
[[Kategooria:Märjamaa vald]]
[[Kategooria:Derfeldenite mõisad]]
[[Kategooria:Rennenkampffide mõisad]]
[[Kategooria:Uexküllide mõisad]]</text>
      <sha1>r49hg4paw9lki73kemjz0iqip78ldnt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tõde ja õigus III</title>
    <ns>0</ns>
    <id>348561</id>
    <revision>
      <id>7204986</id>
      <parentid>6921503</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T07:25:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7204986</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6434" sha1="no15ywdkkz3mlywai2ulvjmi4as66ns" xml:space="preserve">'''&quot;Tõde ja õigus III&quot;''' on eesti kirjaniku [[A. H. Tammsaare]] romaanisarja &quot;[[Tõde ja õigus]]&quot; kolmas osa, mis ilmus [[1931]]. aastal.&lt;ref name=&quot;Meie Tammsaare, 2014&quot;/&gt;

Kolmanda osa kirjutas Tammsaare 1931. aastal [[Elva]]s. Kuna sel ajal oli Eestis [[suur depressioon|majanduskriisi]] kõrgperiood, siis kannatas ka teose kvaliteet ebasoodsate kirjutamisolude ja välistingimuste tõttu.&lt;ref name=&quot;raamatukoi&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20160304204840/https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?73019 (vaadatud 29.10.2013)&lt;/ref&gt; &quot;Tõe ja õiguse&quot; III osa peetakse ka üheks Tammsaare nõrgematest teostest.&lt;ref name=&quot;Meie Tammsaare, 2014&quot; /&gt;

== Sisu ja taust ==
Teos käsitleb 1905. aasta revolutsiooni. Tegevus toimub Tallinnas ning linnaruum on selgelt äratuntav. On märgata ekspressionistlikke jooni: nimelt kujutasid ekspressionistid oma piltidel kaasaegset suurlinna, rahvarohkeid tänavaid, suitsevaid vedureid jne. Selles teoses on linnaruum eelkõige suhtluskeskkond ning palju tegevust toimub tänavatel.&lt;ref name=&quot;Vaino, M, 2011&quot;/&gt;

Tegevus toimub sügisel, ka teose õhustikule on olemuslik hääbumise ja lagunemisega seotud sügisene aeg. Üldine meeleolu on sünge, ilm on ähmane ja rõske. Indrekul on tunne, et unenäod kestavad ka ilmsi. Seega hõljub selle linnamaastiku kohal ka ebamäärane irratsionaalne õhkkond. Romaani tegelased on pidevas parema maailma ootamise seisundis, mis kulmineerub pilkases pimeduses.&lt;ref name=&quot;Vaino, M, 2011&quot; /&gt;

Teoses tugineb Tammsaare kollektiivsele mälule. Nimelt koges ta ise Tallinnas koos rahvamassidega revolutsioonisündmusi ja elas vastavas atmosfääris. On raske hinnata selles osas leiduvat autobiograafilist elementi. &lt;ref name=&quot;Treier, 2000&quot; /&gt;

Tammsaare analüüsib, kuidas revolutsioonitegijad kasutavad massi mõjutamiseks ideedega manipuleerimist ehk kujutab revolutsiooni psühholoogilisi protsesse. Inimeste ideoloogilise mõtlemise mõjutamine ja kujundamine ning dünaamiliselt arenevad sündmused juhivad vabadusvõitlejad hankima relvi, mille abil valitsev ühiskond likvideerida.&lt;ref name=&quot;Treier, 2000&quot; /&gt; Tammsaare meelest pakkus revolutsiooni agitaatorite ja propagandistide sotsialismi juurde kuuluv vägivallateooria tõe asemel hoopis vale ja õiguse asemel ülekohut. Tema meelest on vägivallast lähtuva vabadusliikumise tulemus vaid häving ja surm.&lt;ref name=&quot;Treier, 2002&quot; /&gt;

Teos on justkui inimese võitlus ühiskonnaga. Peategelaseks on Indrek, kes kogeb revolutsiooni keskel olles küll vabadusliikumise ideede ilu, kuid näeb ka neis peituvat pettust, rahvale lubatud maapealset paradiisi. See on põhjus, miks Indrek sellest kõigest lõpuks eemale astub.&lt;ref name=&quot;Treier, 2002&quot; /&gt; Tammsaare kujutab sotsialismi usulise müstifikatsioonina ja revolutsiooni fanaatilise usulise liikumisena, mistõttu on teoses ohtralt piibliterminoloogiat. Revolutsiooniga seoses käsitletakse ka vabaduse teemat.&lt;ref name=&quot;Treier, 2000&quot; /&gt;

Indreku elu võtab uue suuna seoses salapalvega, mille tema majaemand palub tal ümber kirjutada. Indrek kirjutab ta palve ümber aga täiesti uues kuues ja see osutub nii mõjuvaks, et palve avaldatakse lehes Rahva Sõber. Seejärel saadab Indrek lehele veel artikleid. Nii puutub ta kokku ajalehetoimetusega ja hakkab käima salakoosolekutel. Kolmandas jaos saladused kuhjuvad, sest Indrekul puudub vastasmängija, kes tegevusi edasi viiks. Saladused põhjustavad uusi süžeearenguid ja sündmusi.&lt;ref name=&quot;Vaino, M, 2011&quot; /&gt;

Indrek on oma käitumises mõjutatud nii Kanti absoluutsest eetikast kui ka Goethe ideedest. Näiteks laenab ta vene tsaarisoldatile pühaks peetud revolutsioonikassast raha, kuid saab inimest aidates halvakspanu osaliseks. Goethe imestas rahvusliku viha üle ja leidis, et eriti tugevalt ilmneb see harimata inimeste juures, mistõttu on vaja haridustaset, mille puhul tuntakse naabrite õnne või kurbust nagu oma rahva oma. Sellist suhtumist ilmestab Indreku tolerantne käitumine. Samas lähtuvad Goethe aumehereeglid hoopiski Voltaire'i maailmakodaniku ideaalist.&lt;ref name=&quot;Treier, 2000&quot; /&gt;

Lisaks pakub teos Eesti ühiskonna ajaloofilosoofilist tõlgendust tsivilisatsioonikriitikana, mis meenutab O. Spengleri &quot;Õhtumaa allakäiku&quot;.&lt;ref name=&quot;Treier, 2000&quot; /&gt;

Revolutsiooni eitavate vaatenurkade tõttu sai teos palju teravat kriitikat 1930. aastail nii Eesti Vabariigis kui ka NSV Liidus, samuti Eesti NSV-s kuni 1960. aastate lõpuni. Olukord muutus, kui 1968. aastal anti välja Tammsaare kärbetega kolmanda köite uus versioon, mille põhjal tuvastati teoses ka revolutsiooni jaatavaid vaatenurki.&lt;ref name=&quot;Treier, 2000&quot; /&gt;

Teos on tõlgitud soome (2007), saksa (1983), prantsuse, vene, tšehhi ja läti keelde.&lt;ref name=&quot;Meie Tammsaare, 2014&quot; /&gt;

Tänu Kultuuriministeeriumi toetusprogrammile &quot;Eesti kirjandus&quot; saab teose [[Eesti Rahvusraamatukogu]] [[digiarhiiv DIGAR|digiarhiivist DIGAR]] tasuta alla laadida.&lt;ref&gt;{{netiviide | URL = http://kultuur.postimees.ee/3029467/uus-ports-kirjandusklassikat-vormiti-e-raamatuteks | Pealkiri = Uus ports kirjandusklassikat vormiti e-raamatuteks| Autor = | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = Postimees| Aeg = 17. detsember 2014 | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 13. märtsil 2015 | Keel = }}&lt;/ref&gt; Teose on audioraamatuks lugenud [[Meelis Kompus]] (2018). 

==Viited==
{{viited|allikad=
[http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/118407 Tammsaare, A. H. &quot;Tõde ja õigus&quot; III Eesti Rahvusraamatukogu digiarhiiv DIGAR]
[http://www.miksike.ee/docs/lisa/tode_ja_oigus3_liissandre.htm Kolmanda osa lühikokkuvõte peatükkide kaupa Miksike.ee veebilehel]
&lt;ref name=&quot;Meie Tammsaare, 2014&quot;&gt;''Meie Tammsaare. Kohtumisraamat kirjanikuga''. A. H. Tammsaare muuseum, SA A. H. Tammsaare muuseum Vargamäel, 2014.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Treier, 2002&quot;&gt;Treier, Elem. ''Tammsaare elu härra Hansenina.''Tallinn, 2002.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Vaino, M, 2011&quot;&gt;Vaino, Maarja ''[https://web.archive.org/web/20150118113942/http://e-ait.tlulib.ee/129/ Irratsionaalsuse poeetika A. H. Tammsaare loomingus]'', 2011.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Treier, 2000&quot;&gt;Treier, Elem. ''Tammsaare ja tema &quot;Tõde ja õigus''. Tallinn, 2000.&lt;/ref&gt;}}

==Välislingid==
{{vikitekstid-tekstina}}
*[https://www.digar.ee/arhiiv/et/kollektsioonid/22544 Tammsaare, A. H. &quot;Tõde ja õigus&quot; III Eesti Rahvusraamatukogu digiarhiiv DIGAR]

{{Tõde ja õigus}}
[[Kategooria:A. H. Tammsaare teosed]]
[[Kategooria:Eesti romaanid]]
[[Kategooria:1931. aasta kirjandusteosed]]</text>
      <sha1>no15ywdkkz3mlywai2ulvjmi4as66ns</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tadeusz Mazowiecki</title>
    <ns>0</ns>
    <id>349378</id>
    <revision>
      <id>7205149</id>
      <parentid>7115705</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T11:54:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7205149</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="994" sha1="5ak8lf598zrs7c9qbv7x7auwsuasgek" xml:space="preserve">[[Pilt:Tadeusz Mazowiecki 80th birthday cropped.jpg|pisi|Tadeusz Mazowiecki 2007. aastal.]]
'''Tadeusz Mazowiecki''' [taˈdɛuʂ mazɔˈvʲɛt͡skʲi] ([[18. aprill]] [[1927]] [[Płock]] – [[28. oktoober]] [[2013]] [[Varssavi]]) oli [[Poola]] [[kirjanik]], [[ajakirjanik]], [[filantroop]] ja kristlik-demokraatlik poliitik. Ta oli üks [[Solidarność|Solidaarsusliikumise]] juhte ning esimene mittekommunistlik [[Poola peaminister|peaminister]] Teise maailmasõja järgses Kesk- ja Ida-Euroopas.

Ta sündis aastal [[1927]] [[Płock]]is arsti perekonnas.

Tadeusz Mazowiecki oli Poola peaminister [[24. august]]ist [[1989]] kuni [[4. jaanuar]]ini [[1991]].&lt;ref&gt;http://www.rulers.org/rulp2.html&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}
{{pooleli}}

{{Commons|Category:Tadeusz Mazowiecki}}

{{JÄRJESTA:Mazowiecki, Tadeusz}}
[[Kategooria:Poola peaministrid‎]]
[[Kategooria:Varssavi ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Auleegioni suurohvitserid]]
[[Kategooria:Sündinud 1927]]
[[Kategooria:Surnud 2013]]</text>
      <sha1>5ak8lf598zrs7c9qbv7x7auwsuasgek</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>VÕIMLA</title>
    <ns>0</ns>
    <id>351447</id>
    <revision>
      <id>7204868</id>
      <parentid>5040096</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T18:16:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Sportlik vabavõitlus]]</comment>
      <origin>7204868</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="675" sha1="jme2g8lcrdw7thbnaw1tzi2tpmb3n2e" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2013}}

'''VÕIMLA''' on Tartus tegutsev sportliku vabavõitluse (MMA) ja Brasiilia jiu-jitsuga (BJJ) tegelev spordiklubi.

===Ajalugu===
Klubi loodi 2003. a ning kandis algselt nime Elustreening Eesti. Alates 2011. a tegutseb klubi VÕIMLA nime all. 

===VÕIMLA võitlejad===
VÕIMLA on koduklubiks mitmetele Eesti parimatele vabavõitlejatele: Ott Tõnissaar, Jorgen Matsi, Lauri Ülenurm, Jüri Jõgiste. VÕIMLAs treenib ja õpetab Eesti esimene musta vöö omanik brasiilia jiu jitsus - Martin Aedma.

==Välislingid==
* [http://voimla.ee/ Koduleht]

[[Kategooria:Eesti spordiklubid]]
[[Kategooria:Sportlik vabavõitlus]]</text>
      <sha1>jme2g8lcrdw7thbnaw1tzi2tpmb3n2e</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Krimmi annekteerimine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>363556</id>
    <revision>
      <id>7204755</id>
      <parentid>7184951</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T12:22:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204755</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="57610" sha1="n6slmv1wliuc2logi3m9e9g6b34ehob" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2014}}
[[Pilt:Map of Ukraine political simple Krim alternative.png|pisi|400px|Krimmi asukoht Ukrainas]]
[[Pilt:Karte der Krim.png|400px|pisi|Krimmi poolsaar]]

'''2014. aasta Krimmi annekteerimine''' [[Venemaa]] poolt oli üks osa novembris [[2013]] [[Ukraina]]s puhkenud [[Ukraina kriis|kriisist]], [[Vene-Ukraina sõda]] algas 2014. aasta veebruaris [[anneksioon]]i ettevalmistava relvakonfliktiga Ukrainale kuuluval [[Krimm]]i poolsaarel.

[[Krimm]] [[okupatsioon|okupeeriti]] [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud|Venemaa relvajõudude]] poolt ja seejärel annekteeriti Venemaa koosseisu [[2014]]. aasta kevadel. Krimmi okupeerimist Venemaa vägede poolt on mitmed vaatlejad nimetanud ka &quot;uue [[Külm sõda|külma sõja]]&quot; alguseks.&lt;ref name=&quot;Rg4Ra&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;eprDr&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;redux&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;29apv&quot; /&gt; Krimmi sündmustele järgnesid rahutused Ukraina ida- ja lõunaosas ning [[sõda Donbassis]].

==Taust==
Krimmi poolsaarel on ajalooliselt elanud mitmeid rahvaid ja see on kuulunud eri riikide koosseisu. [[Venemaa Keisririigi]] osaks sai Krimm 1783. aastal, [[Vene-Türgi sõjad|Vene-Türgi sõdade]] tulemusel. 1921. aastal loodi [[Krimmi ANSV]], mis algselt kuulus [[Nõukogude Venemaa]], hiljem [[Vene NFSV]] (osa [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidust]]) koosseisu. Pärast [[Saksa okupatsioon NSV Liidus|Saksa okupatsiooni]] (1941–1944) süüdistas [[Stalin]] [[Krimmitatarlased|krimmitatarlasi]] koostöös okupatsioonivõimudega, lasi nad kõik [[Kesk-Aasia]]sse deporteerida ja likvideeris Krimmi autonoomia. Piirkonda asustati inimesi Venemaalt ja Ukrainast. 1954. aastal viidi Krimm [[Nikita Hruštšov]]i korraldusel üle [[Ukraina NSV]] koosseisu. 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses pöördus enamik ellujäänud krimmitatarlasi Krimmi tagasi.&lt;ref&gt;[[Ivan Katchanovski]] (2015). [https://www.academia.edu/11308968/Crimea_People_and_Territory_before_and_after_Annexation &quot;Crimea: People and Territory before and after Annexation&quot;]. Kogumikus ''Ukraine and Russia: People, Politics, Propaganda and Perspectives''. Toimetajad [[Agnieszka Pikulicka-Wilczewska]] ja [[Richard Sakwa]]. E-international Relations: Bristol, 2015. Lk 81–82&lt;/ref&gt;

Nii Krimmi iseseisvumist kui ka Venemaaga ühendamist pooldavad meeleolud hakkasid levima 1980. aastate teisel poolel, nn [[perestroika]] ja [[glasnost]]i perioodil. 1991. aasta kohalikul [[referendum]]il toetas 93% hääletanutest [[Krimmi oblast]]i asemele [[Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik|Autonoomse Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi]] loomist. Sama aasta Ukraina rahvahääletusel toetas Ukraina iseseisvumist üleriigiliselt 91%, Krimmis aga 54% osalejatest. 1994. aasta [[Krimmi Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu|kohaliku parlamendi]] valimistel sai 67% häältest [[Venemaa Blokk]], mis pooldas Krimmi iseseisvumist või Venemaaga taasühendamist. Nende kandidaat sai sama aasta kohalike presidendivalimiste teises voorus 73% häältest. Toetus separatismile on [[etniline rühm|etniliste gruppide]] lõikes erinenud. 1996. aasta küsitluse järgi soovis piirkonna ühendamist Venemaaga 59% [[venelased|etnilistest venelastest]] (nad moodustasid 2001. aasta seisuga 58% Krimmi rahvastikust), 41% [[ukrainlased|etnilistest ukrainlastest]] (24% Krimmi rahvastikust) ja 8% krimmitatarlastest (10% Krimmi rahvastikust).&lt;ref&gt;Katchanovski 2015, lk 82&lt;/ref&gt;

1995. aastal peatas Ukraina president [[Leonid Kutšma]] ajutiselt Krimmi põhiseaduse kehtivuse ja kaotas Krimmi presidendi ametikoha, suurendades nii keskvalitsuse mõju piirkonna üle. 1990. aastate keskpaigast alates vähenes kohalikel valimistel avalikult separatismimeelsust demonstreerivate kandidaatide häältesaak, mistõttu tekkis arvamusi, et eraldumist taotlev liikumine on ebaõnnestunud ja regioon Ukrainasse integreeritud. Separatismi suhteliselt suure populaarsuse püsimist näitas aga 2001. aasta küsitlus, mille kohaselt pooldas 50% Krimmi rahvast Venemaa osaks saamist ja 9% iseseisvust. Pärast [[Oranž revolutsioon|Oranži revolutsiooni]], läänemeelse rahvuslase [[Viktor Juštšenko]] Ukraina presidendiks saamist ja [[Vene-Gruusia sõda]] läbi viidud 2008. aasta küsitluse järgi toetas 73% kindlat seisukohta omanud vastanutest (sealhulgas 85% venelastest, 65% ukrainlastest ja 17% krimmitatarlastest) Krimmi liitmist Venemaaga ja 47% vastanutest (49% venelastest, 45% ukrainlastest ja 39% krimmitatarlastest) Krimmi iseseisvust. Krimmitatarlastest 59% pooldas krimmitatari autonoomse üksuse loomist Ukraina koosseisus ja 33% Krimmi liitmist [[Türgi]]ga. Edaspidi Ukrainast lahku lüüa soovijate hulk vähenes. 2009. aasta küsitluse järgi oli selliseid inimesi 38% (sealhulgas 43% venelastest, 35% ukrainlastest, 27% krimmitatarlastest) ja 2011. aastal, pärast Venemaa-sõbraliku ja [[vene keel]]e teiseks [[riigikeel]]eks teinud ning separatismi vastu oleva [[Viktor Janukovitš]]i presidendiks saamist, 30% (sealhulgas 35% venelastest, 25% ukrainlastest, 28% krimmitatarlastest). Türgiga liitmist pooldavaid krimmitatarlasi oli 2009. aastal 17% ja 2011. aastal 21%.&lt;ref&gt;Katchanovski 2015, lk 82–84&lt;/ref&gt;

Venemaa kõrgem juhtkond alates [[Boriss Jeltsin]]ist kuni 2014. aastani Krimmi separatismi ei toetanud. Samas oli Venemaa valitsus deklareerinud, et Ukraina liitumine [[NATO]]-ga oleks Venemaa julgeolekule vastuvõetamatu oht. 2008. aasta NATO tippkohtumisel teatas [[Vladimir Putin]], et selline asjade käik tooks kaasa Ukraina lagunemise mööda regionaalseid piire. Lisaks olevat ta öelnud, et Ukraina on ajaloolisi Venemaa regioone sisaldav kunstlik riik. Mõned Venemaa poliitilised liidrid ([[Juri Lužkov]] ning mitmed opositsioonilised [[rahvuslased]] ja [[kommunistid]]) siiski toetasid avalikult [[Sevastopol]]i või kogu Krimmi Venemaaga ühendamist. Sevastopolis asus mereväebaas, mille Ukraina oli pärast Nõukogude Liidu lagunemist Venemaa Musta mere laevastikule rentinud. Janukovitš sõlmis 2010. aastal uue leppe, mille kohaselt 2017. aastal lõppema pidanud rendileping pikenes 25 aasta võrra.&lt;ref&gt;Katchanovski 2015, lk 84–85&lt;/ref&gt;

== Lühikokkuvõte ==
[[Ukraina kriis|Kriis]] algas pärast [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Viktor Janukovõtš]]i põgenemist, [[Ukraina Ülemraada]] poolt ametist tagandamist ning valitsuse vahetumist läänemeelse üleminekuvalitsusega [[2014. aasta Ukraina revolutsioon]]i käigus [[18. veebruar|18]].–[[23. veebruar]]il [[2014]].&lt;ref name=&quot;telegraph10656312&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;2VuGl&quot; /&gt; 

Ukraina autonoomses piirkonnas Krimmis puhkesid meeleavaldused. Tänavatele tulid inimesed, kes olid vastu võimuvahetusele [[Kiiev]]is, soovisid lähedasemaid sidemeid [[Venemaa]]ga, Krimmi autonoomia laiendamist või isegi iseseisvumist. Seevastu Krimmi [[tatarlased]] ja [[ukrainlased]] avaldasid meelt Kiievi uue võimu toetuseks. [[Venemaa]] suurendas Ukraina valitsuse nõusolekuta varjatult oma sõjavägede kohalolekut [[Krimmi poolsaar]]el. Kasutades oma sõdureid ja relvastades kohalikke võitlejaid, võttis Venemaa oma kontrolli alla valdava osa poolsaarel asuvatest sõjaväeobjektidest ja haldushoonetest.&lt;ref name=&quot;b590d&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Unthinkable&quot; /&gt;

[[27. veebruar]]il hõivasid eraldusmärkideta relvastatud mehed, nn &quot;[[rohelised mehikesed]]&quot; (väidetavalt Moskva lähistel dislotseeruva Venemaa erivägede [[45. üksik luurerügement|45. üksiku luurerügemendi]] võitlejad&lt;ref name=&quot;0c20P&quot; /&gt;) mitmeid tähtsaid hooneid, sealhulgas Krimmi parlamendihoone. [[28. veebruar]]il hõivati [[Simferopoli lennujaam|Simferopoli]] ja [[Sevastopoli lennujaam|Sevastopoli]] lennujaam&lt;ref name=&quot;tphmx&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;hqskN&quot; /&gt; ning hävitati [[telekommunikatsioon]]i- ja [[internet]]iside Krimmi ja ülejäänud Ukraina vahel. Eraldusmärkideta relvastatud meestest ümberpiiratud Krimmi seadusandjad valisid Krimmi ministrite nõukogu juhiks Venemaa kodaniku [[Sergei Aksjonov]]i.&lt;ref name=&quot;CoI6l&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;26e83&quot; /&gt;

Kiiev süüdistas Venemaad oma siseasjadesse sekkumises, Venemaa lükkas süüdistused tagasi. Siis esitas Sergei Aksjonov Venemaale abipalve tulla Krimmi rahu tagama ning [[1. märts]]il andis [[Venemaa Riigiduuma]] president Putinile nõusoleku sõjalise jõu kasutamiseks Ukraina territooriumil. 

[[2. märts]]il viis Ukraina oma armee [[lahinguvalmidus]]se&lt;ref name=&quot;zhmq1&quot; /&gt; ja kuulutas välja osalise [[mobilisatsioon]]i&lt;ref name=&quot;V7V7c&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;dYZef&quot; /&gt;. Ukraina õhuruum suleti sõjalennukitele.&lt;ref name=&quot;7ZfQq&quot; /&gt; Ukraina Kaitseministeerium teatas, et Venemaa meedia väited, nagu alistuksid Krimmis baseeruvad Ukraina väeosad massiliselt, ei vasta tõele. 

[[Ameerika Ühendriigid]] ja tema liitlased nõudsid, et Venemaa lõpetaks tegevused Ukraina territooriumil ja kutsuks oma väed tagasi baasidesse. Protestiks Venemaa sissetungi vastu otsustasid [[Kanada]], [[USA]], [[Prantsusmaa]] ja [[Suurbritannia]], et ei osale juunis Venemaal [[Sotši]]s toimuma pidanud [[G8]] tippkohtumisel.&lt;ref name=&quot;9PPMm&quot; /&gt; USA hoiatas, et Venemaa vastu võidakse rakendada majanduslikke ja poliitilisi sanktsioone.&lt;ref name=&quot;LJcm2&quot; /&gt;

[[Krimm]]i pärast on puhkenud [[rahvusvaheline kriis]] [[Venemaa]] ja [[Ukraina]] vahel, millesse on nüüdseks haaratud kogu rahvusvaheline kogukond: [[Euroopa Liit]] ja selle liikmesriigid, [[NATO]] ja selle [[NATO liikmesriigid|liikmesriigid]] eesotsas [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidega]], [[ÜRO]] ja selle [[ÜRO Julgeolekunõukogu|Julgeolekunõukogu]] ja [[ÜRO Peaassamblee|Peaassamblee]], [[Euroopa Nõukogu]] ja selle [[Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee|Parlamentaarne Assamblee]], [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]]. Vaatlejate hinnangul on tegemist sügavaima kriisiga lääneriikide ja Venemaa suhetes pärast [[Külm sõda|külma sõda]]. On tõmmatud paralleele [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguse, [[Talvesõda|Talvesõja]] ja [[Baltimaad]]e [[annekteerimine|annekteerimisega]].{{lisa viide}}

==Sündmuste kulg 2014. aastal==
{{main|Venemaa okupatsiooni algus Ukrainas}}
===23. veebruar===

*23. veebruaril toimus [[Simferopol]]is [[Krimmi Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu hoone]] esisel väljakul eri andmetel 5000 – 15&amp;nbsp;000 osavõtjaga [[Krimmitatari Rahva Medžlis]]e korraldatud meeleavaldus [[Noman Çelebicihan]]i hukkumise mälestuseks, millel avaldati toetust Ukraina uutele võimudele ning nõuti [[Krimmi Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu]] laialiminemist ja ümbervalimist, [[Krimm]]i riigiametnike vastutusele võtmist separatismi eest ning Simferopoli keskväljakul oleva Lenini ausamba mahavõtmist. Simferopolist ja mujalt Krimmist pärit krimmitatarlaste kõrval avaldasid meelt Krimmi Euromaidani aktivistid ning jalgpallifännid. Lehvitati Euroopa Liidu, Ukraina ja krimmitatarlaste lippe ning kanti loosungeid krimmitatarlaste õiguste taastamise ja Euromaidani toetuseks. Skandeeriti: &quot;Ukraina&quot;, &quot;Слава Україні! Героям слава!&quot;, &quot;Слава кримськотатарському народу!&quot;, &quot;Банду геть!&quot;, &quot;Millet, vatan, Meclis!&quot; (&quot;Rahvas, isamaa, Medžlis!&quot;). Meeleavaldusest osavõtjad kiitsid heaks pöördumise [[Ukraina Ülemraada]] poole, milles nõuti Krimmi parlamendi kohest laialisaatmist ja ümbervalimist ning vastava seaduse vastuvõtmist krimmitatarlaste esindatuse tagamiseks selles, samuti Krimmi Autonoomse Vabariigi uue, krimmitatarlaste enesemääramisõigust Ukraina riigi koosseisus arvestava põhiseaduse vastuvõtmist. Üleukrainalise ühenduse [[Svoboda]] Krimmi aktivistid olid valmis Lenini ausamba kohe maha võtma, kuid Medžlise juht [[Refat Çubarov]] kuulutas, et annab võimudele 10 päeva samba mahavõtmiseks ja &quot;mineviku muuseumi&quot; viimiseks. 10 päeva pärast tulevat meeleavaldusele 50&amp;nbsp;000&amp;nbsp;– 70 000 inimest, kes pärivad võimudelt aru ning teevad enamuse tahte ausamba suhtes teoks.&lt;ref name=&quot;RE21A&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;hwUxY&quot; /&gt;

*Krimmi Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu hoone vahetus läheduses toimus samal ajal partei [[Vene Ühtsus]] korraldatud Venemaa-meelsete omakaitseüksuste värbamisüritus ja kogunemine Ülemnõukogu toetuseks, milles osales eri andmetel 600–2000 inimest. Lehvitati Venemaa lippe. Kahte miitingut lahutas kaks politseiahelikku. Aeg-ajalt murti neist läbi ning toimusid sõnelused ja kähmlused, kuid otsest kokkupõrget ei olnud. Ukraina-meelsed meeleavaldajad surusid Venemaa-meelseid vähehaaval väljakult ära.&lt;ref name=&quot;RE21A&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;hwUxY&quot; /&gt; 

*Sevastopolis [[Nahhimovi väljak]]ul [[Sevastopoli Linnanõukogu]] hoone lähedal toimus umbes 20 000 osavõtjaga Venemaa-meelne &quot;rahva tahte miiting&quot;, millel avaldati meelt Ukraina uute võimude vastu. Protestijad lehvitasid Venemaa lippe, skandeerisid: &quot;Venemaa, Venemaa, Venemaa&quot; ja &quot;[[Putin]] on meie president!&quot;. Protestijad üritasid vahetada [[Ukraina lipp]]u linnavalitsuse hoonel Venemaa lipu vastu, aga see katse ebaõnnestus{{lisa viide}}. [[Sevastopoli Linna Riiklik Administratsioon|Sevastopoli Linna Riikliku Administratsiooni]] pea [[Volodõmõr Jatsuba]] üritas protestijad hajutada, kuid teda süüdistati riigireetmises{{lisa viide}}. Miiting avaldas Jatsubale umbusaldust ning valis tema asemele Sevastopoli ärimehe, Venemaa kodaniku [[Aleksei Tšalõi]]. Hääletustel otsustati luua omakaitseüksused, allutada miilits uutele linnavõimudele ning lõpetada Ukrainale maksude maksmine.&lt;ref name=&quot;YQknW&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;oJZ7d&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;FHFba&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Y87Yn&quot; /&gt;

===24. veebruar===
*Kui Krimmi peaminister Anatoli Mogiljov teatas 24. veebruaril, et regiooni juhtkond kiidab heaks kõik Kiievi parlamendis vastu võetud seadused, ilmusid Sevastopoli haldushoonete juurde protestijad, kes nõudsid, et linnapeaks peab saama venelane ja heiskasid linnavalitsuse hoonele Venemaa lipu. Inimesi kutsuti üles liituma &quot;omakaitseüksustega&quot; ja hoiatati, et &quot;sini-pruun &quot;eurokatk&quot; koputab uksele&quot;.

*24. veebruaril valiti [[Sevastopol]]i linnapeaks Venemaa kodanik [[Aleksei Tšalõi]]. See oli vastuoluline samm, sest Sevastopolil pole tegelikult linnapead: Sevastopoli linnapea ülesandeid täidab tegelikult linna administratsiooni esimees, kelle määrab Ukraina president. Tuhatkond protestijat linnavalitsuse hoone ees skandeerisid: &quot;Vene linnale Vene linnapea!&quot;. Kui levisid kuulujutud, et Ukraina julgeolekutöötajad võivad Aleksei Tšalõi arreteerida, kuulutas linna politseiülem Aleksandr Kontšarov, et tema töötajad &quot;keskvalitsuse kuritegelikke käske ei täida&quot;, andes sellega mõista, et linna politseinikud on Venemaa-meelsete poolel.

===25. veebruar===
*25. veebruaril blokeeriti Krimmi parlamendihoone ja nõuti Krimmile iseseisvusreferendumit. 

===26. veebruar===

*26. veebruaril kogunesid tuhanded tatarlased ja Ukraina-meelsed protestijad Krimmi Ülemnõukogu juurde Simferopolis, kus sattusid kokku umbes 700 Venemaa-meelse protestijaga. Krimmi Ülemnõukogu esimees Vladimir Konstantinov teatas, et Krimmi parlament ei kavatse arutada Ukrainast eraldumist. Keegi Venemaa-meelne protestija teatas, et ei taha elada riigis &quot;mida juhivad Lääne-Ukraina fašištid, kes tahavad hävitada [[vene keel]]e ja kultuuri&quot;.&lt;ref name=&quot;nEgZE&quot; /&gt; Üks krimmitatarlane ütles, et &quot;nad ei oota Venemaalt midagi head ja et Ukraina ja Krimmi rahvuslastel on üks ja sama vaenlane: Venemaa&quot;. Kui Venemaa-meelsete ja Kiievi pooldajate vahel puhkesid kokkupõrked, suri üks inimene [[infarkt]]i ja üks tallati surnuks.&lt;ref name=&quot;LGeeu&quot; /&gt; Tatarlased moodustasid omakaitseüksused ja kutsusid aktiviste üles nendega liituma, et vältida provokatsioone ja kaitsta [[kirik (pühakoda)|kirik]]uid, [[mošee]]sid, [[sünagoog]]e ja teisi tähtsaid paiku. Öö tulekuga olid tatarlased lahkunud, samas kui Sevastopolist saabunud abijõududega oli Venemaa-meelsete protestijate arv kasvanud 5000-ni.

===27.–28. veebruar===
[[Pilt:VOA-Crimea-Simferopol-airport.jpg|pisi|Eraldusmärkideta relvastatud inimesed (nn &quot;[[rohelised mehikesed]]&quot;) [[Simferopoli lennujaam]]as 28. veebruaril 2014]]
*[[28. veebruar]]il teavitas Ukraina presidendi alaline esindaja Krimmis Sergi Kunitsõn ajakirjanikke 13 [[Venemaa|Venemaa Föderatsioonile]] kuuluva sõjaväetranspordilennuki [[IL-76]] maandumisest [[Gvardiiske sõjalennuväli|Gvardiiske sõjalennuväljale]].&lt;ref name=&quot;LuvBI&quot; /&gt; Iga niisugune lennuk võib pardale võtta umbes 225 inimest või kuni 45 tonni lasti või kuni 3 soomukit.&lt;ref name=&quot;F9Xqc&quot; /&gt;

===3. märts ===
*3. märtsil esitas Venemaa Ukraina vägedele Krimmis [[ultimaatum]]i alistuda hiljemalt 4. märtsi hommikul kella 5:00-ks.&lt;ref name=&quot;BcOxw&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;5znhQ&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;RDxa7&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;AzDtW&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;PobcI&quot; /&gt; Tähtaja möödudes rünnakut siiski ei toimunud. 15. märtsil kanalil [[BBC World News]] näidatud videosalvestistel võis muuhulgas näha nii baaside kaitsjaid kui ka baaside ette kaitsjate perekondadest moodustatud inimkilpi.

===7. märts===
[[Pilt:2014-03-09 - Perevalne military base - 0116.JPG|pisi|Relvastatud eraldusmärkideta mehed Simferopolist 25 km lõunas asuva Perevalne sõjaväebaasi juures 9. märtsil 2014]]
*Suveräänse Ukraina riigi koosseisus oleva [[Krimmi poolsaar]]e ''[[de facto]]'' [[okupatsioon|okupeerimine]] [[Venemaa|Venemaa Föderatsiooni]] relvajõudude poolt jõudis suurema osa maailma riikide teadvusse. Kartus idapoolsete, valdavalt venekeelse elanikkonnaga asustatud Ukraina alade võimaliku [[Anneksioon|annekteerimise]] pärast ei olnud vähenenud, sealhulgas ka Ukraina keskvõimule lojaalse vene keelt kõneleva elanikkonna seas.&lt;ref name=&quot;70Oqn&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;oN6Cy&quot; /&gt;

===11. märts===
* Krimmi parlament võttis vastu deklaratsiooni Krimmi Autonoomse Vabariigi ja Sevastopoli iseseisvumisest Ukrainast – veel enne 16. märtsil välja kuulutatud referendumit.&lt;ref name=&quot;autogenerated4&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;4MWfA&quot; /&gt; 
* Võeti üle [[Bahtšisarai]] õhukaitsebaas.&lt;ref name=&quot;autogenerated4&quot; /&gt;

===13. märts===
* Taasasutati [[Ukraina Rahvuskaart]], mille esimeseks ülemaks sai [[kindralleitnant]] [[Stepan Poltorak]].

===14. märts===
*USA välisministri [[John Kerry]] ja Venemaa Föderatsiooni välisministri [[Sergei Lavrov]]i kuus tundi kestnud kohtumine [[London]]is ei andnud positiivseid tulemusi.&lt;ref name=&quot;ThGKP&quot; /&gt;

===15. märts===
*Rahumarss [[Moskva]]s Venemaa sekkumise vastu Ukrainas, millest võttis erinevatel hinnangutel osa kuni 50&amp;nbsp;000 inimest. Meeleavaldusest osavõtjad kandsid Ukraina lippe ja loosungeid &quot;Krimmi okupeerimine – häbi Venemaale!&quot;, &quot;Meie ja teie vabaduse eest!&quot;, &quot;Käed eemale Ukrainast!&quot;. Rahumarss lõppes miitinguga [[Andrei Sahharov|Sahharovi]] prospektil. Samal ajal toimus Moskvas ka teine, poolsõjaväeline ja lavastatud marss Venemaa võimude tegevuse toetuseks. Selles osales umbes 10 000 CB pagunitega punastesse jakkidesse riietatud meest ja kremlimeelsete noorteorganisatsioonide liiget, kes kandsid või skandeerisid loosungeid: &quot;Usume Putinisse!&quot;, &quot;Krimm on vene maa!&quot;, &quot;Venemaa, Putin, Krimm!&quot;.&lt;ref name=&quot;hAUR4&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;vrufe&quot; /&gt;

===16. märts===
* Krimmi referendum.&lt;ref name=&quot;Bhzgs&quot; /&gt; Hääletamispäeval käis Lenini väljakul Simferopolis päev läbi kontsert, millest võtsid osa Venemaa estraaditähed.&lt;ref name=&quot;O9qKR&quot; /&gt; Referendumil küsiti: 1) Kas te pooldate Krimmi taasühendamist Venemaaga Venemaa Föderatsiooni subjekti õigustes? 2) Kas te pooldate Krimmi Vabariigi 1992. aasta põhiseaduse kehtivuse taastamist ja Krimmi staatust Ukraina osana? 1992. aasta põhiseadus andis Krimmi parlamendile suuremad õigused, kaasa arvatud õiguse iseseisvalt teiste riikidega suhteid sisse seada. Etteantud valikud ei sisaldanud paraku ''[[status quo]]'' säilitamist. Paljud Lääne ja Ukraina meediavaatlejad on leidnud, et mõlemad valikud oleksid viinud ''[[de facto]]'' eraldumiseni Ukrainast.&lt;ref name=&quot;MDMnb&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;0gMbe&quot; /&gt; [[Krimmitatari Rahva Medžlis]] kutsus üles referendumit boikoteerima.&lt;ref name=&quot;8NnFP&quot; /&gt;&lt;br /&gt;Ametliku versiooni kohaselt hääletas 93% referendumist osavõtnutest hääletas Krimmi Venemaaga taasühendamise poolt.&lt;ref name=&quot;W3XWv&quot; /&gt;&lt;br /&gt;Venemaa Presidendi juures asuva inimõiguste nõukogu (''Council for Civil Society and Human Rights''&lt;ref name=&quot;0xm3K&quot; /&gt;) avalduse kohaselt osales referendumil 30% Krimmi elanikest, kellest pooled olid Venemaaga ühinemise poolt. Kokku pooldas ühinemist Venemaaga 22,5% kogu Krimmi elanikkonnast.&lt;ref name=&quot;LdJYo&quot; /&gt;&lt;br /&gt;Euroopa Liit, Ameerika Ühendriigid, Kanada, Jaapan ja paljud teised riigid eesotsas Ukrainaga on pidanud referendumit põhiseadusevastaseks ja seega ebaseaduslikuks. 
*ÜRO Julgeolekunõukogus kukkus resolutsiooni vastuvõtmine referendumi kehtetuks kuulutamiseks läbi, kuna julgeolekunõukogu alalise liikmena kasutas Venemaa talle kuuluvat [[veto]]õigust. Kolmteist liiget viieteistkümnest hääletasid resolutsiooni poolt, [[Hiina]] hoidus hääletamast.&lt;ref name=&quot;VClu0&quot; /&gt;
* Krimmi valitsusjuht Sergei Aksjonov ütles pärast referendumit joovastunud rahvahulgale Lenini väljakul Simferopolis, et Krimm &quot;naaseb koju&quot;.&lt;ref name=&quot;Icyz0&quot; /&gt;
* Ukraina ja Venemaa kaitseministrid leppisid kokku vaherahu kehtestamises Krimmis kuni [[21. märts]]ini.&lt;ref name=&quot;xdbME&quot; /&gt;
* Paljudes Euroopa maades, sealhulgas [[Eesti]]s, toimusid protestiaktsioonid Venemaa sõjalise sekkumise vastu Ukrainas. Toetuskontsert [[Tallinn]]as tõi [[Vabaduse väljak]]ule tuhandeid inimesi.&lt;ref name=&quot;blCMV&quot; /&gt;

===17. märts===
* [[Kasahstan]] ja [[Kõrgõzstan]], niisamuti [[Armeenia]] president tunnistasid Krimmi referendumi [[Krimmi Autonoomne Vabariik|Krimmi Autonoomse Vabariigi]] elanikkonna vabaks tahteavalduseks.&lt;ref name=&quot;hcDYl&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;rVUpX&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;OlapU&quot; /&gt; Referendumi tulemusi tunnustasid ka [[Abhaasia]], [[Lõuna-Osseetia]] ja [[Mägi-Karabahh]].&lt;ref name=&quot;WmPwU&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;g0tmZ&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;22D34&quot; /&gt;
* Vaatamata rahvusvahelisele vastuseisule kuulutas Krimmi parlament 17. märtsil välja iseseisva [[Krimmi Vabariik|Krimmi Vabariigi]] ja palus selle vastuvõtmist Venemaa Föderatsiooni koosseisu.&lt;ref name=&quot;PYIos&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;SYUcm&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;LoZDP&quot; /&gt;
* Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas seaduse, millega tunnustati Krimmi &quot;suveräänse ja iseseisva riigina&quot;.&lt;ref name=&quot;m7VV5&quot; /&gt;
* Krimmi Belogorski piirkonnast leiti piinamisjälgedega ja käeraudades krimmitatarlase Reşat Ametovi surnukeha. Mees oli jäänud kadunuks teel mobilisatsioonipunkti 3. märtsil.&lt;ref name=&quot;x5wrp&quot; /&gt;

===18. märts===
{{vaata|Krimmi liitmine Venemaaga}}
*Hommikul teavitas president Putin Venemaa [[Föderatsiooninõukogu]], [[Riigiduuma]]t ja [[Venemaa Föderatsiooni Valitsus|valitsust]] nn [[Krimmi Vabariik|Krimmi vabariigi]] ja [[Sevastopol]]i ettepanekust nad Venemaa koosseisu vastu võtta ning uute [[Venemaa Föderatsiooni subjektid]]e moodustamisest.&lt;ref name=&quot;03qqi&quot; /&gt;
*Toimus rünnak [[Simferopoli lennujaam]]as dislotseerunud Ukraina sõjaväeüksuse vastu (nn [[Simferopoli intsident]]), mille käigus tulistati surnuks kaks inimest: valvepostil olnud Ukraina lipnik (''Сергій Вікторович Кокурін'') ja nn Krimmi omakaitse liige&lt;!-- Ruslan Cossackov --&gt;. Need olid 2014. aasta Krimmi kriisi esimesed ohvrid.&lt;ref name=&quot;f3oPI&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Y4GQa&quot; /&gt;&lt;!-- en:Simferopol incident --&gt;
*Päeval esines Putin Kremlis Riigiduuma saadikute, Föderatsiooninõukogu liikmete, Venemaa regioonide juhtide ja ühiskonnaesindajate ees kõnega, milles ta põhjendas ja õigustas Krimmi ja Sevastopoli taasühendamist Venemaaga.&lt;ref name=&quot;Ao7vc&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;x65RQ&quot; /&gt;Kõnet katkestasid korduvad tormilised kiiduavaldused.&lt;ref name=&quot;r2IML&quot; /&gt;
*Seejärel kirjutasid Venemaa president Vladimir Putin, Krimmi valitsusjuht [[Sergei Aksjonov]], Krimmi parlamendi spiiker [[Vladimir Konstantinov]] ja Sevastopoli linnapea [[Aleksei Tšalõi]] alla lepingule Krimmi ja Sevastopoli lülitamisest Venemaa koosseisu uute föderatsioonisubjektidena ([[Vabariik (Venemaa haldusüksus)|vabariigi]] ja [[Keskalluvusega linn|keskalluvusega linnana]]).&lt;ref name=&quot;lUAvt&quot; /&gt;

===20. märts===
*Riigiduuma ratifitseeris lepingu Venemaa Föderatsiooni ja Krimmi Vabariigi vahel Krimmi Vabariigi vastuvõtmisest Venemaa Föderatsiooni ja uute subjektide moodustamisest Venemaa Föderatsiooni koosseisus. Ratifitseerimisseaduse poolt hääletas 443 saadikut, vastu oli 1.&lt;ref name=&quot;V35WQ&quot; /&gt; Riigiduuma võttis ka vastu föderaalse konstitutsiooniseaduse Krimmi Vabariigi vastuvõtmisest Venemaa Föderatsiooni ja uute subjektide – Krimmi Vabariigi ja keskalluvusega linna Sevastopoli – moodustamisest Venemaa Föderatsiooni koosseisus.&lt;ref name=&quot;i46lq&quot; /&gt; 

===21. märts===
*President Vladimir Putin kirjutas Kremlis &lt;ref name=&quot;3PPuA&quot; /&gt; alla föderaalsele konstitutsiooniseadusele Krimmi Vabariigi vastuvõtmisest Venemaa Föderatsiooni ja uute subjektide – Krimmi Vabariigi ja keskalluvusega linna Sevastopoli – moodustamisest Venemaa Föderatsiooni koosseisus ning Venemaa Föderatsiooni ja Krimmi Vabariigi vahel sõlmitud lepingu Krimmi Vabariigi vastuvõtmisest Venemaa Föderatsiooni ja uute subjektide moodustamisest Venemaa Föderatsiooni koosseisus föderaalsele ratifitseerimisseadusele.&lt;ref name=&quot;skgMU&quot; /&gt;

===27. märts===
*[[ÜRO peaassamblee]] kiitis heaks resolutsiooni, milles kuulutati Krimmi referendum õigustühiseks ning ei tunnustatud poolsaare annekteerimist Venemaa poolt. Mittesiduva resolutsiooni poolt hääletas 193 riigist koosneval peaassambleel 100 riiki, 11 oli vastu, 58 jäi erapooletuks, 24 jättis hääletamata. Resolutsiooni vastu hääletasid: [[Armeenia]], [[Valgevene]], [[Boliivia]], [[Kuuba]], [[Põhja-Korea]], Venemaa, [[Nicaragua]], [[Sudaan]], [[Süüria]], [[Venezuela]] ja [[Zimbabwe]]. [[Iisrael]], [[Iraan]], [[Serbia]]. Mõned riigid, nt [[Tadžikistan]] ja [[Kõrgõzstan]] ei võtnud hääletamisest osa.&lt;ref name=&quot;Q8ENt&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;JVYaO&quot; /&gt;

===2. aprill===
Krimm ja Sevastopol liideti president Putini dekreediga Venemaa [[Lõuna sõjaväeringkond|Lõuna sõjaväeringkonna]] koosseisu.&lt;ref name=&quot;6ml1B&quot; /&gt;

===17. aprill===
Putin möönis Venemaa televisiooni otsesaates &quot;[[Vladimir Putini otseliin]]&quot; Venemaa sõjajõudude aktiivset osalemist Krimmi sündmustes. Putin tunnistas, et Krimmi omakaitseüksuste selja taga tegutsesid &quot;korrektselt, kuid otsustavalt ja professionaalselt&quot; Venemaa sõjaväelased, et &quot;võimaldada referendumit poolsaarel vabalt läbi viia ning takistada relvade kasutamist tsiviilelanikkonna vastu&quot;.&lt;ref name=&quot;lByhb&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;k6Gor&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;uenO6&quot; /&gt;

===9. mai===
Putin külastas esimest korda pärast annekteerimist Krimmi poolsaart ja Sevastopoli linna.&lt;ref name=&quot;KUH0C&quot; /&gt;

==Rahvusvaheline vastukaja==
[[pilt:Crimea reaction clean.svg|pisi|400px|right|Rahvusvaheline vastukaja 2014. aasta Krimmi kriisile, vastavalt ametlikele riiklikele avaldustele.&lt;ref name=&quot;01mAG&quot; /&gt;
&lt;!--{{legend|#FF0000|Krimmi poolsaar}}--&gt;
{{legend|#497bd7|Ukraina}}
{{legend|#6a1f1f|Venemaa}}
----
{{legend|#57d2d2|Toetus [[Ukraina]] territoriaalsele terviklikkusele}}
{{legend|#289797|[[Venemaa|VF]] tegevuse hukkamõist}}
{{legend|#1b6565|VF tegevuse hukkamõist ja tegevuse käsitlemine sõjalise sekkumisena}}
{{legend|#f08080|Toetus VF huvidele}}
{{legend|#d93cd9|Toetus VF tegevusele ja/või Ukraina üleminekuvalitsuse hukkamõist}}
{{legend|#efef8f|Mure ja/või lootuse väljendamine konflikti rahumeelse lahendamise suhtes}}
{{legend|#CDCDCD|Ametlik avaldus puudub / Andmed puuduvad}}
]]
===Rahvusvahelised organisatsioonid===
* [[NATO]] – NATO kogunes 2. märtsil erakorralisele istungile ja NATO peasekretär [[Anders Fogh Rasmussen]] ütles enne istungit, et &quot;see, mida Venemaa praegu Ukrainas teeb, rikub ÜRO harta põhimõtteid ja ohustab Euroopa julgeolekut ja rahu&quot;&lt;ref name=&quot;0vii9&quot; /&gt;.
* [[OSCE]] – OSCE eesistujariigi [[Šveits]]i välisminister [[Didier Burkhalter]] kutsus &quot;kõiki osapooli üles vastutustundlikkusele, vaoshoitusele ja äärmisele ettevaatusele selles ohtlikkus olukorras ning rakendama kõiki meetmeid vältimaks pingete kogunemist ja vägivalda&quot; &lt;ref name=&quot;Xnkwk&quot; /&gt;
===Riiklikud reaktsioonid===
* {{pisiLipp|Valgevene}} – välisministeerium väljendas muret Ukraina sündmuste üle.
* {{pisiLipp|Kanada}} – peaminister [[Stephen Harper]] teatas, et Kanada diplomaadid kutsuti Venemaalt tagasi ja [[G8]] tippkohtumisel osaleda ei kavatseta.&lt;ref name=&quot;EO0kR&quot; /&gt;
* {{pisiLipp|Eesti}} – välisminister [[Urmas Paet]] nimetas pingelist olukorda Krimmis murettekitavaks ning ütles, et rahvusvahelised organisatsioonid nagu [[Euroopa Liit]], [[Euroopa Nõukogu]] ja [[OSCE]] peavad saatma viivitamatult Krimmi oma vaatlejad.&lt;ref name=&quot;Nrcs6&quot; /&gt;
* {{pisiLipp|Soome}} – välisminister [[Erkki Tuomioja]] ütles, et Venemaa on alustanud Krimmi sõjalist ülevõtmist ning rikub sellega mitmeid rahvusvahelisi seadusi ja kokkuleppeid.
* {{pisiLipp|Gruusia}} – välisminister [[Giorgi Margvelašvili]] kutsus rahvusvahelist kogukonda &quot;mitte lubama Euroopasse uut konflikti ja kasutama kõiki võimalikke vahendeid, et tagada Ukraina terviklikkus ja iseseisvus&quot;.
* {{pisiLipp|Itaalia}} – peaminister [[Matteo Renzi]] nimetas Krimmis toimuvat vastuvõetamatuks. Renzi avaldas lootust rahumeelsele lahendusele.
* {{pisiLipp|Leedu}} – välisministeerium kutsus oma suursaadiku koju, et toimuvat arutada. Peale selle kutsus Välisministeerium vaibale Vene suursaadiku&lt;ref name=&quot;9wHS7&quot; /&gt;.
* {{pisiLipp|Läti}} – president, parlamendi spiiker, peaminister ja välisminister teatasid ühisavalduses, et &quot;Läti toetab Ukraina terviklikkust ja kõik katsed tükeldada Ukraina ühiskonda ja tekitada küsitavusi Ukraina territoriaalses terviklikkuses, tuleb karmimail viisil hukka mõista.&quot;
* {{pisiLipp|Poola}} – välisminister [[Radosław Sikorski]] hoiatas, et niimoodi algavad piirkondlikud konfliktid ja lisas, et &quot;see on väga ohtlik mäng&quot;&lt;ref name=&quot;oo9jK&quot; /&gt;. Poola president [[Bronisław Komorowski]] teatas 1. märtsi hommikul, et nõuab Venemaa vägede Ukrainasse sissetungimise tõttu konsultatsioone NATO asutamisleppe artikkel 4 alusel.&lt;ref name=&quot;5RHqG&quot; /&gt; NATO asutamislepingu artikkel 4 ütleb, et NATO liikmed konsulteerivad üksteisega, kui neist ühe arvates on ohus mis tahes osapoole territoriaalne terviklikkus, poliitiline sõltumatus või julgeolek.
* {{pisiLipp|Suurbritannia}} – välisminister [[William Hague]] väljendas sügavat muret seoses pingete tõusu ja [[Vene Riigiduuma]] otsusega lubada sõjaväe kasutamist Ukraina territooriumil. Hague ütles, et Suurbritannia käsitleb seda agressioonina Ukraina vastu.
* {{pisiLipp|USA}} – kaitseminister [[Chuck Hagel]] kutsus Venemaad üles hoiduma igasugusest tegevusest Ukraina vastu, mida võidaks valesti tõlgendada.&lt;ref name=&quot;DKMIq&quot; /&gt; USA riigisekretär [[John Kerry]] ütles, et „riigi jaoks, kes on nii tihti sõna võtnud välisriikide sekkumise vastu Liibüas, Süürias ja mujal, oleks tähtis nendele hoiatustele tähelepanu pöörata, kui nad mõtlevad valikute üle Ukraina suveräänses riigis“.&lt;ref name=&quot;HiXBI&quot; /&gt; USA Kaitseministeerium saatis Šiauliai lennubaasi kuus [[F-15]] hävitajat ja rohkem kui kahekordistas [[Baltikum]]is õhuturvet teostavate USA hävitajate arvu.&lt;ref name=&quot;PEWHE&quot; /&gt;

==Vaata ka==
* [[Ukraina kriis]]
* [[Uus külm sõda]]
* [[Vene-Ukraina sõda]]
* [[Rohelised mehikesed]]
* [[ÜRO Peaassamblee resolutsioon 68/262]]
* [[Novorossija]]
* [[Infosõda]]
* [[Hübriidsõda]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;redux&quot;&gt;{{cite news|last1=Laudicina|first1=Paul|title=Ukraine: Cold War Redux Or New Global Challenge?|url=http://www.forbes.com/sites/paullaudicina/2014/05/15/ukraine-cold-war-redux-or-new-global-challenge/|accessdate=9. jaanuaril 2015|publisher=Forbes|date=15. mai 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;telegraph10656312&quot;&gt;{{cite web|work=The Daily Telegraph|author=Damien McElroy|url= http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/europe/ukraine/10656312/Ukraine-revolution-live.html|title=Ukraine revolution: live – Ukraine's president has disappeared as world awakes to the aftermath of a revolution|date=23. veebruar 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Unthinkable&quot;&gt;{{cite news|last=Keating|first=Joshua|title=Crimean Foreshadowing|url=http://www.slate.com/blogs/the_world_/2014/03/01/the_wikileaks_cables_that_anticipated_the_russian_invasion_of_crimea.html|accessdate=15. märtsil 2014|newspaper=Slate|date=1. märts 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;autogenerated4&quot;&gt;http://www.rte.ie/news/2014/0311/601408-ukraine/ Yanukovych denounces Ukrainian elections as 'illegitimate'&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Rg4Ra&quot;&gt;{{cite web |url=http://foreignpolicy.com/2014/03/04/welcome-to-cold-war-ii/ |title=Welcome to Cold War II |author=Dmitri Trenin |date=4. märts 2014 |website=Foreign Policy |publisher=Graham Holdings |accessdate=4. veebruaril 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eprDr&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.theguardian.com/world/2014/nov/19/new-cold-war-back-to-bad-old-days-russia-west-putin-ukraine |title=The new cold war: are we going back to the bad old days? |author=Simon Tisdall |date=19. november 2014 |website=The Guardian |publisher=Guardian News and Media Limited |accessdate=4. veebruaril 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;29apv&quot;&gt;{{cite web |url=http://news.nationalgeographic.com/news/2014/09/140912-cold-war-geography-russia-ukraine-sanctions/ |title=Is the Cold War Back? |author=Eve Conant |date=12. september 2014 |website=National Geographic |publisher=National Geographic Society |accessdate=4. veebruaril 2015}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2VuGl&quot;&gt;{{cite web|publisher=BBC News|url=http://www.bbc.co.uk/news/world-europe-26302277|title=Ukraine conflict: Tymoshenko speech ends historic day of revolution|date=22. veebruar 2014}}&lt;br&gt;{{cite web|work=Financial Times|url=http://www.ft.com/cms/s/0/8faf984a-9bda-11e3-afe3-00144feab7de.html |title=Yanukovich toppled in new Ukrainian revolution|date=22. veebruar 2014|author=Neil Buckley and Roman Olearchyk}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;b590d&quot;&gt;[http://www.opendemocracy.net/od-russia/taras-kuzio/crimea-%E2%80%93-from-playground-to-battleground Crimea – from playground to battleground], opendemocracy.net, 27 February 2014.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0c20P&quot;&gt;{{Cite web |url=http://www.suomensotilas.fi/en/artikkelit/crimea-invaded-high-readiness-forces-russian-federation |title=Crimea Invaded By High Readiness Forces Of The Russian Federation |publisher=Suomen Sotilas |date=03.03.2014 |accessdate= |first1=Artto |last1=Pulkki |website= |archive-date=30.03.2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20150330124704/http://www.suomensotilas.fi/en/artikkelit/crimea-invaded-high-readiness-forces-russian-federation |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tphmx&quot;&gt;[http://en.interfax.com.ua/news/general/193305.html About 50 armed men in military uniform seize Simferopol Airport in early hours of Friday], [[Interfax-Ukraine]] (28 February 2014).&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hqskN&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140307115115/http://www.ukrinform.ua/ukr/news/ozbroe_ni_lyudi_uzyali_pid_kontrol_aeroporti_v_krimu_1912865 Armed people took under control airports in Crimea]. [[Ukrinform]]. 28 February 2014.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CoI6l&quot;&gt;[http://zn.ua/POLITICS/novym-premerom-kryma-izbran-lider-russkogo-edinstva-sergey-aksenov-139944_.html Новым премьером Крыма избран лидер &quot;Русского единства&quot; Сергей Аксенов] zn.ua (vaadatud 26.03.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;26e83&quot;&gt;Krimmi separatistide juht sai Venemaa kodakondsuse juba 2003. aastal. Seda tõendab Venemaa presidendi ukaas nr 18 &quot;Venemaa Föderatsiooni kodakondsusesse vastuvõtmisest&quot; 10. jaanuarist 2003. Dokument on vabalt kättesaadav Venemaa Föderatsiooni juriidilises andmebaasis jurbase.ru [http://112.ua/obshchestvo/aksenov-stal-grazhdaninom-rossii-esche-v-2003-godu-38247.html Аксенов стал гражданином России еще в 2003 году] 112.ua (vaadatud 26.03.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zhmq1&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/2714248/ukraina-armee-viidi-lahinguvalmidusse Ukraina armee viidi lahinguvalmidusse] Postimees, 1. märts 2014.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;V7V7c&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/2714382/ukraina-kuulutas-valja-mobilisatsiooni Ukraina kuulutas välja mobilisatsiooni] Postimees, 2. märts 2014.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dYZef&quot;&gt;[http://edition.cnn.com/2014/03/02/world/europe/ukraine-politics/ Ukraine mobilizes troops after Russia's 'declaration of war'], edition.cnn.com, 2. märts 2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7ZfQq&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/2714474/ukraina-presidendi-kt-korraldusel-suleti-ohuruum-sojalennukite-jaoks Ukraina presidendi kt korraldusel suleti õhuruum sõjalennukite jaoks], Postimees, 2. märts 2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9PPMm&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/2714638/suurbritannia-otsustas-sotsi-eelkonelustelt-lahkuda Suurbritannia otsustas Sotši eelkõnelustelt lahkuda] Postimees, 2. märts 2014.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LJcm2&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140304114150/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/obama-ja-putin-pidasid-90-minutilise-erimeelsusi-tais-vestluse-obama-hoiatas-venemaad-sanktsioonidega.d?id=68134237 Obama ja Putin pidasid 90-minutilise erimeelsusi täis vestluse, Obama hoiatas Venemaad sanktsioonidega] Delfi, 2. märts 2014.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RE21A&quot;&gt;[http://www.radiosvoboda.org/content/article/25274499.html У Криму вимагають розпуску парламенту автономії і знесення пам’ятника Леніну], radiosvoboda.org, 23. veebruar 2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hwUxY&quot;&gt;[http://en.interfax.com.ua/news/general/192882.html Crimean Tatars, pro-Russia supporters approach Crimean parliament building], interfax.com.ua, 26. veebruar 2004&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YQknW&quot;&gt;[[Howard Amos]]. [http://www.theguardian.com/world/2014/feb/23/ukraine-crisis-secession-russian-crimea Ukraine crisis fuels secession calls in pro-Russian south], theguardian.com, 23. veebruar 2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oJZ7d&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140224033624/http://blogi.newsweek.pl/Tekst/swiat/684527%2Crosja-przygotowuje-sie-do-zbrojnej-interwencji-na-ukrainie.html Rosja przygotowuje się do zbrojnej interwencji na Ukrainie?] blogi.newsweek.pl (sisaldab meeleavalduse videot)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FHFba&quot;&gt;[http://www.pravda.com.ua/news/2014/02/23/7016000/ У Севастополі загони самооборони формуватиме &quot;Руський блок&quot;, під містом – протитанкові &quot;їжаки&quot;] www.pravda.com.ua&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Y87Yn&quot;&gt;[http://comments.ua/politics/454180-sevastopole-snova-podnimayut-vosstanie.html В Севастополе снова поднимают восстание] comments.ua&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nEgZE&quot;&gt;[http://www.theglobeandmail.com/news/world/tension-in-crimea-as-pro-russia-and-pro-ukraine-groups-stage-competing-rallies/article17110382/#dashboard/follows/ Globe in Ukraine: Russian-backed fighters restrict access to Crimean city]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LGeeu&quot;&gt;[http://www.kyivpost.com/content/ukraine/two-die-in-rallies-outside-crimean-parliament-says-ex-head-of-mejlis-337708.html Two die in rallies outside Crimean parliament, says ex-head of Mejlis]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LuvBI&quot;&gt;[http://www.unian.net/politics/891383-13-samoletov-s-rossiyskimi-desantnikami-pribyili-v-kryim-kunitsyin.html 13 самолетов с российскими десантниками прибыли в Крым – Куницын] www.unian.net (vaadatud 2.04.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;F9Xqc&quot;&gt;[http://usa.mfa.gov.ua/en/press-center/news/18929-information-on-developments-in-the-autonomous-republic-of-crimea Information on developments in the Autonomous Republic of Crimea]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BcOxw&quot;&gt;[http://www.bbc.com/news/world-europe-26424738 Russia 'demands surrender' of Ukraine's Crimea forces] [[BBC]]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5znhQ&quot;&gt;[http://www.kyivpost.com/content/ukraine/russias-invasion-of-ukraine-march-3-live-updates-338232.html Interfax-Ukraine news reports that Russian military issues ultimatums to Ukraine (March 3 live updates)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RDxa7&quot;&gt;[http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/europe/ukraine/10672417/Ukraine-live.html Ukraine crisis live: 'Russia issues ultimatum to Ukrainian forces – surrender or we attack'] [[The Daily Telegraph|The Telegraph]]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AzDtW&quot;&gt;[http://www.foxnews.com/world/2014/03/03/russia-tightens-grip-on-crimea-as-west-scrambles-to-respond/ Russia reportedly gives Ukraine's forces deadline to surrender in disputed Crimea region]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PobcI&quot;&gt;[http://www.bbc.com/news/world-europe-26407604 Ukraine crisis: What next for both sides?] [[BBC]]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;70Oqn&quot;&gt;Toetudes erinevalt meelestatud [[massiteabevahendid|massiteabevahendite]] andmetele.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oN6Cy&quot;&gt;{{cite news|title=Russia Warns It Is Ready To Place Eastern Ukraine 'Under Its Protection'|url=http://www.businessinsider.com/russia-warns-eastern-ukraine-over-riots-2014-3|accessdate=15. märtsil 2014|newspaper=Business Insider|date=14. märts 2014|agency=Reuters|archive-date=2014-03-15|archive-url=https://web.archive.org/web/20140315023650/http://www.businessinsider.com/russia-warns-eastern-ukraine-over-riots-2014-3|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4MWfA&quot;&gt;{{cite web|url=http://rt.com/news/crimea-parliament-independence-ukraine-086/ |title=Crimea parliament declares independence from Ukraine ahead of referendum — RT News |publisher=rt.com |date= |accessdate=11.03.2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ThGKP&quot;&gt;[http://www.rte.ie/news/2014/0314/602187-ukraine/ No progress in US-Russian talks on Ukraine] www.rte.ie (vaadatud 31.03.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hAUR4&quot;&gt;[http://www.bbc.co.uk/russian/international/2014/03/140315_ukraine_moscow_rallies.shtml &quot;Марш мира&quot; в Москве собрал десятки тысяч участников (sisaldab fotosid)] www.bbc.co.uk (vaadatud 25.03.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vrufe&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/2729080/galerii-moskvas-protestiti-soja-vastu Galerii: Moskvas protestiti sõja vastu] www.postimees.ee (vaadatud 25.03.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Bhzgs&quot;&gt;[http://www.volkskrant.nl/vk/nl/30323/Onrust-in-Oekraine/article/detail/3614101/2014/03/16/Live---Nu-22-000-Russische-soldaten-op-de-Krim.dhtml Teruglezen: Feest op de Krim na eerste uitslagen referendum] www.volkskrant.nl (vaadatud 31.03.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;O9qKR&quot;&gt;[http://ru.tsn.ua/politika/predyduschie-rezultaty-nezakonnogo-referenduma-v-krymu-obyavyat-cherez-2-5-chasa-355045.html Предварительные результаты незаконного референдума в Крыму объявят через 2,5 часа] ru.tsn.ua (vaadatud 28.03.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MDMnb&quot;&gt;[http://www.nytimes.com/2014/03/15/world/europe/crimea-vote-does-not-offer-choice-of-status-quo.html?_r=0 2 Choices in Crimea Referendum, but Neither Is ‘No’] www.nytimes.com (vaadatud 28.03.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0gMbe&quot;&gt;[http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/europe/ukraine/10701676/Crimeans-vote-peacefully-in-referendum-but-have-little-choice.html Crimeans vote peacefully in referendum, but have little choice] www.telegraph.co.uk (vaadatud 28.03.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8NnFP&quot;&gt;[http://www.ukrinform.ua/eng/news/mejlis_to_boycott_crimean_referendum_318219 Mejlis to boycott Crimean referendum] www.ukrinform.ua (vaadatud 28.03.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;W3XWv&quot;&gt;[http://ru.tsn.ua/politika/ekzit-poll-naschital-v-krymu-93-zhelayuschih-vossoedinitsya-s-rossiey-355047.html Экзит-полл насчитал в Крыму 93% желающих &quot;воссоединиться с Россией&quot;] ru.tsn.ua (vaadatud 28.03.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0xm3K&quot;&gt;[http://eng.state.kremlin.ru/council/18/news President of Russia], inglise keeles, vaadatud 30.06.2014.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LdJYo&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.forbes.com/sites/paulroderickgregory/2014/05/05/putins-human-rights-council-accidentally-posts-real-crimean-election-results-only-15-voted-for-annexation/ |title=Putin's 'Human Rights Council' Accidentally Posts Real Crimean Election Results |last1=Gregory |first1=Paul Roderick |last2= |first2= |authorlink= |publisher=[[Forbes]] |date=5. mai 2014 |website=www.forbes.com |accessdate=30. juunil 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VClu0&quot;&gt;[http://www.bbc.com/news/world-europe-26595776 Ukraine crisis: Russia isolated in UN Crimea vote] www.bbc.com (vaadatud 31.03.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Icyz0&quot;&gt;[http://www.rte.ie/news/2014/0316/602602-ukraine-crimea-russia/ Crimea 'going home', leader says after vote to join Russia] www.rte.ie (vaadatud 2.04.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xdbME&quot;&gt;[http://www.rte.ie/news/2014/0316/602602-ukraine-crimea-russia/ Otsi tekstist: Kiev and Moscow had declared a truce until 21 March] [[RTÉ]]&lt;!-- Raidió Teilifís Éireann --&gt; (vaadatud 2.04.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;blCMV&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140407052033/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-ja-videod-toetuskontsert-ukrainale-toi-vabaduse-valjakule-tuhanded-inimesed.d?id=68248109 FOTOD ja VIDEOD: Toetuskontsert &quot;Ukrainale&quot; tõi Vabaduse väljakule tuhanded inimesed] www.delfi.ee (vaadatud 25.03.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;hcDYl&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140319204242/http://www.peacekeeper.ru/ru/?module=news&amp;action=view&amp;id=19886 Казахстан признал результаты крымского референдума] www.peacekeeper.ru (vaadatud 1.04.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rVUpX&quot;&gt;[http://www.mfa.kg/mews-of-mfa-kr/zayavlenie-ministerstva-inostrannih-del-kirgizskoi-respubliki-ot-20-marta-2014-goda_en.html Statement of the Ministry of Foreign Affairs of the Kyrgyz Republic on situation in Ukraine and Crimea] www.mfa.kg (vaadatud 1.04.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OlapU&quot;&gt;[http://rus.newsru.ua/ukraine/20mar2014/armenia_krum.html Армения признаёт проведенный в Крыму псевдореферендум] rus.newsru.ua (vaadatud 1.04.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WmPwU&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20200807171843/https://old.civil.ge/eng/article.php?id=27044 Sokhumi, Tskhinvali Recognize Crimea Vote] www.civil.ge (vaadatud 1.04.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;g0tmZ&quot;&gt;[http://www.regnum.ru/news/polit/1779241.html Заявления о непризнании воли народа Крыма можно считать признанием плебисцита – посол Южной Осетии в РФ] www.regnum.ru (vaadatud 1.04.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;22D34&quot;&gt;[http://asbarez.com/120687/karabakh-foreign-ministry-issues-statement-on-crimea/ Karabakh Foreign Ministry Issues Statement on Crimea] asbarez.com (vaadatud 1.04.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PYIos&quot;&gt;[http://www.bbc.com/news/world-europe-26609667 Crimean parliament formally applies to join Russia] www.bbc.com (vaadatud 31.03 2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SYUcm&quot;&gt;[http://www.voanews.com/content/voting-under-way-in-crimea-referendum-to-join-russia/1872380.html Crimea Applies to Join Russia] www.voanews.com (vaadatud 31.03.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LoZDP&quot;&gt;Krimmi Vabariigi iseseisvust tunnustas ainult Venemaa; iseseisvuse väljakuulutamist aga toetasid [[Abhaasia]], [[Lõuna-Osseetia]] ja [[Mägi-Karabahh]]. Krimmi Vabariigi iseseisvus kuulutati välja selleks, et lihtsustada Krimmi liitmist Venemaaga Venemaa Föderatsiooni seaduste järgi. (Vt [http://www.vedomosti.ru/politics/news/23794101/verhovnyj-sovet-kryma-prinyal-deklaraciyu-nezavisimosti Крым определился, каким способом войдет в Россию)] www.vedomosti.ru (vaadatud 1.04.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;m7VV5&quot;&gt;[http://www.bbc.com/news/world-europe-26621726 Russia's Vladimir Putin recognises Crimea as nation] www.bbc.com (vaadatud 1.04.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;x5wrp&quot;&gt;[http://society.lb.ua/life/2014/03/17/259752_pogibshiy_krimskiy_tatarin_shel.html Погибший крымский татарин шел в военкомат, захваченный &quot;дружинниками&quot;] society.lb.ua&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;03qqi&quot;&gt;[http://www.bbc.co.uk/russian/international/2014/03/140318_crimea_putin_treaty.shtml Путин хочет подписать договор о присоединении Крыма к РФ] www.bbc.co.uk/russian (vaadatud 20.03.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;f3oPI&quot;&gt;[http://www.mil.gov.ua/index.php?lang=ua&amp;part=news&amp;sub=read&amp;id=33142 During the storm of the 13th photogrammetric center of the Main Administration operational support to the Armed Forces of Ukraine in Simferopol, on the post died ensign Serhiy Viktorovych Kokurin]. Ministry of Defense of Ukraine. March 20, 2014.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Y4GQa&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140322003442/http://voiceofrussia.com/news/2014_03_19/Fatal-incident-in-Simferopol-provocation-Russias-ambassador-to-NATO-3832/ Fatal incident in Simferopol 'provocation' – Russia's ambassador to NATO] voiceofrussia.com (vaadatud 2.04.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ao7vc&quot;&gt;[http://www.kremlin.ru/news/20603 Обращение Президента Российской Федерации (sisaldab kõne videosalvestist)] www.kremlin.ru (vaadatud 20.03.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;x65RQ&quot;&gt;[http://www.ekburg.ru/news/2/47854-vladimir-putin-vystupit-pered-federalnym-sobraniem-18-marta/ Владимир Путин выступил перед Федеральным Собранием (sisaldab kõne videosalvestist)] www.ekburg.ru (vaadatud 20.03.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;r2IML&quot;&gt;[http://ru.tsn.ua/politika/otobrav-krym-putin-sorval-masku-i-pokazal-istinnoe-lico-diktatora-355553.html Отобрав Крым, Путин сорвал маску и показал истинное лицо диктатора] ru.tsn.ua (vaadatud 26.03.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lUAvt&quot;&gt;[http://www.kremlin.ru/news/20607 Митинг «Мы вместе!» в поддержку принятия Крыма в состав Российской Федерации (sisaldab videosalvestist)] www.kremlin.ru (vaadatud 22.03.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;V35WQ&quot;&gt;[http://lenta.ru/news/2014/03/20/duma/ Госдума ратифицировала договор о присоединении Крыма и Севастополя] lenta.ru (vaadatud 20.03.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;i46lq&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20150923221021/http://www.duma.gov.ru/news/273/633271/ Дополнительное пленарное заседание Госдумы 20 марта] www.duma.gov.ru (vaadatud 20.03.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3PPuA&quot;&gt;[http://www.kremlin.ru/news/20626 Церемония подписания законов о принятии Крыма и Севастополя в состав России (sisaldab videosalvestist)] www.kremlin.ru (vaadatud 22.03.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;skgMU&quot;&gt;[http://www.kremlin.ru/news/20625 Подписаны законы о принятии Крыма и Севастополя в состав России] www.kremlin.ru (vaadatud 22.03.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Q8ENt&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140407045039/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/uro-peaassamblee-kuulutas-krimmi-referendumi-oigustuhiseks-ega-tunnustanud-annekteerimist.d?id=68329927 ÜRO peaassamblee kuulutas Krimmi referendumi õigustühiseks ega tunnustanud annekteerimist] www.delfi.ee (vaadatud 31.03.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JVYaO&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140330233741/http://www.reuters.com/article/2014/03/27/us-ukraine-crisis-un-idUSBREA2Q1GA20140327 U.N. General Assembly declares Crimea secession vote invalid] www.reuters.com (vaadatud 31.03.2014)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6ml1B&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140512230809/http://en.itar-tass.com/russia/726332 Crimea, Sevastopol incorporated into Russia’s Southern Military District] [[ITAR-TASS]]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lByhb&quot;&gt;[http://www.svoboda.org/content/article/25352506.html Путин: в Крыму действовали российские военные] www.svoboda.org, 17.04.2014.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;k6Gor&quot;&gt;[http://www.washingtonpost.com/world/putin-changes-course-admits-russian-troops-were-in-crimea-before-vote/2014/04/17/b3300a54-c617-11e3-bf7a-be01a9b69cf1_story.html Putin’s remarks raise fears of future moves against Ukraine] The Washington Post, April 17, 2014.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uenO6&quot;&gt;{{cite web|url=http://eng.kremlin.ru/news/7034 |title=President of Russia |publisher=eng.kremlin.ru |date=01.06.2010 |accessdate=20.04.2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KUH0C&quot;&gt;[http://www.bbc.com/news/world-europe-27344029 Ukraine crisis: Vladimir Putin visits annexed Crimea] [[BBC World News]]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;01mAG&quot;&gt;Juhul kui ametlikku seisukohta võis lahterdada enam kui ühte kategooriasse, on märgitud ära &quot;tugevaim&quot; seisukoht. Allikad on kirjas [https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Crimea_reaction_clean.png faili kirjelduse lehel Commonsis].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0vii9&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/2714490/nato-peasekretar-venemaa-tegevus-ohustab-euroopa-julgeolekut NATO peasekretär: Venemaa tegevus ohustab Euroopa julgeolekut], Postimees, 2. märts 2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Xnkwk&quot;&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/osce-valjendas-muret-seoses-arengutega-krimmis.d?id=68123233 OSCE väljendas muret seoses arengutega Krimmis]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Delfi, 27. veebruar 2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EO0kR&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/v/valismaa/a9969fe5-4b07-4f4d-9cc3-9e7554da49c8 Kanada, USA ja Suurbritannia kutsusid oma saadikud Venemaalt tagasi], ERR, 2. märts 2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Nrcs6&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/2713808/paet-krimmi-tuleb-saata-rahvusvahelised-vaatlejad Paet: Krimmi tuleb saata rahvusvahelised vaatlejad], Postimees, 1. märts 2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9wHS7&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140228112953/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/leedu-kutsus-krimmi-asjus-vaibale-vene-suursaadiku-vilniuses.d?id=68125761 Leedu kutsus Krimmi asjus vaibale Vene suursaadiku Vilniuses], Delfi, 28. veebruar 2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oo9jK&quot;&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/poola-krimmis-toimuv-on-vaga-ohtlik-mang.d?id=68121579 Poola: Krimmis toimuv on &quot;väga ohtlik mäng&quot;]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Delfi, 27. veebruar 2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5RHqG&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140306025910/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/poola-nouab-ukraina-olukorra-tottu-pohja-atlandi-pakti-neljanda-artikli-kaivitamist.d?id=68135955 Poola nõuab Ukraina olukorra tõttu Põhja-Atlandi pakti neljanda artikli käivitamist], Delfi, 2. märts 2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DKMIq&quot;&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/usa-kaitseminister-kutsus-venemaad-hoiduma-tegevusest-mida-voiks-valesti-tolgendada.d?id=68120971 USA kaitseminister kutsus Venemaad hoiduma tegevusest, mida võiks valesti tõlgendada]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Delfi, 27. veebruar 2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HiXBI&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20140307200520/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/usa-venemaa-sojaline-sekkumine-ukrainas-oleks-rank-viga.d?id=68116083 USA:Venemaa sõjaline sekkumine Ukrainas oleks ränk viga], Delfi, 27. veebruar 2014&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PEWHE&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/pentagon-saadab-baltikumi-taiendavalt-kuus-havitajat.d?id=68180001 |pealkiri=Pentagon saadab Baltikumi täiendavalt kuus hävitajat |vaadatud=2014-03-18 |arhiivimisaeg=2014-03-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140310004235/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/pentagon-saadab-baltikumi-taiendavalt-kuus-havitajat.d?id=68180001 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
{{commonskat|2014 Crimean crisis|2014. aasta Krimmi kriis}}
{{vikitsitaadid}}
* [http://www.themoscowtimes.com/opinion/article/from-tuzla-to-great-russia/234950.html 30. Oct. 2003, By Pavel Felgenhauer, From Tuzla to 'Great Russia', The Moscow Times]
* [http://usa.mfa.gov.ua/en/press-center/news Teave Krimmi sündmuste kohta Ukraina Ameerika Ühendriikide saatkonna kodulehel.]
* [http://www.forbes.com/sites/rogerkay/2014/03/10/online-property-exchange-could-help-solve-crimean-crisis/ Online Property Exchange Could Help Solve Crimean Crisis] [[Forbes]] &lt;small&gt;(Inglise keeles, sisaldab kaarti ja asjakohast teemaarendust)&lt;/small&gt;
* [http://www.reuters.com/assets/print?aid=USBREA270PO20140308 Timeline: Political crisis in Ukraine and Russia's occupation of Crimea] reuters.com
* [http://news.liga.net/print/articles/politics/1001892-vtorzhenie_v_ukrainu_poslednie_sobytiya_v_krymu_i_na_yugo_vostoke.htm Вторжение России в Украину: хроника за 14–20 марта] news.liga.net
* 14. aprill 2014, [[Hardo Aasmäe]], [http://www.õhtuleht.ee/575923/kommentaar-miks-vene-vagi-tammub-ukraina-piiril Miks Vene vägi tammub Ukraina piiril?], õhtuleht.ee
* 19. detsember 2014, [[Lauri Laugen]], [http://www.delfi.ee/archive/print.php?id=70402635 Sevastopoli &quot;parlamendi spiiker&quot;: valmistasime Krimmi Venemaaga ühendamist ette juba 2004. ja 2008. aastal], delfi.ee
* [http://www.rferl.org/media/video/russia-ukraine-crimea-interviews/27575495.html Russia &amp; Me: Former Post-Soviet Leaders' Views On Crimea's Annexation] (video 11:21), [[Vabadusraadio]], 26. veebruar 2016 &lt;small&gt;(vene keeles, ingliskeelsed subtiitrid)&lt;/small&gt;
* [http://www.bbc.com/russian/features-39301531 &quot;Недостаточно просто взять все и &quot;залить баблом&quot;: три года после аннексии Крыма], [[BBC]] venekeelne teenistus, 17. märts 2017
* [https://www.propastop.org/2023/06/28/narratiivirontgen-krimm-on-poline-vene-ala/ Narratiiviröntgen: Krimm on põline vene ala?] Propastop 28.06.2023
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/120283647/ajalugu-julgeolekueksperdid-janukovots-istus-veel-oma-residentsis-kui-krimmi-juba-hoivati Eesti Päevaleht AJALUGU | Julgeolekueksperdid: Janukovõtš istus veel oma residentsis, kui Krimmi juba hõivati] Julia Kazdobina, Jakob Hedenskog, Andreas Umland 8. IV 2024 epl.delfi.ee 

[[Kategooria:2014]]
[[Kategooria:2014. aasta Ukrainas]]
[[Kategooria:Krimm]]
[[Kategooria:Venemaa poliitika]]
[[Kategooria:Vene-Ukraina sõda]]</text>
      <sha1>n6slmv1wliuc2logi3m9e9g6b34ehob</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Toretsk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>374868</id>
    <revision>
      <id>7205060</id>
      <parentid>6778149</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T09:30:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ajalugu */</comment>
      <origin>7205060</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5681" sha1="9mye3jar6r1jhoo1bmw2y8076uilqg6" xml:space="preserve">{{Ajakohasta|aasta=2024|kuu=oktoober}}{{lahingutegevus2}}
{{linn
| nimi = Toretsk
| hääldus = 
| nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Торецьк
| nimi2_keel = vene | nimi2 = Торецк
| pilt = &quot;Торецьк - місто шахтарів&quot; - напис на пагорбі перед шахтою імені Дзержинського.jpg
| pildiallkiri = 
| vapp = Toretsk COA.png
| vapi_link = Vapp
| lipp = Флаг_Дзержинска_2.png
| lipu_link = Lipp
| pindala  =
| elanikke = 
| asendikaart = Ukraina
| asendikaardi_pilt = 
|osm=pind
}} {{Kaart|lat=48.4 |long=37.833333 |zoom=9 |laius=270|kõrgus=250|marker=jah|raamita=jah|align=right|objektid={{Kaart/Marker|48.4, 37.833333|värv=#2D81CC |tähis=city }} }}

'''Toretsk''' on [[oblastilise alluvusega linn]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is.

Toretsk asutati [[1806]]. aastal, linna õigused sai [[1936]]. aastal.

Kuni 1936. aastani oli linna nimi ''Štšerbõnivka'' (''Щербинівка''). 1936–2016 kandis nime ''Dzeržõnsk''. 2015. aasta 16. oktoobril võttis linnanõukogu vastu otsuse kinnitada linna uueks nimeks ''Toretsk''.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://sprotyv.info/ru/news/kiev/ne-donetchine-eshche-47-naselennyh-punktov-rasproshchayutsya-s-sovetskimi-nazvaniyami |title=Не Донетчине еще 47 населенных пунктов распрощаются с советскими названиями |publisher=[[Infovastupanu]] |date=21.10.2015|accessdate=21.10.2015}}&lt;/ref&gt; [[Ukraina Ülemraada]] kinnitas otsuse 4. veebruaril 2016.&lt;ref&gt;{{Cite web |url=http://rada.gov.ua/news/Novyny/124616.html |title=Верховна Рада України ухвалила Постанову &quot;Про перейменування окремих населених пунктів та районів&quot; |publisher=[[Ukraina Ülemraada]] |date=4. veebruar 2016 |accessdate=5. veebruar 2016 |language=ukraina |archive-date=2016-06-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160607201629/http://rada.gov.ua/news/Novyny/124616.html |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;

Toretsk asub 179 meetri [[Kõrgus merepinnast|kõrgusel merepinnast]].

[[2013]]. aasta 1. jaanuaril elas linnas 35 296 inimest, 2012. aastal 35&amp;nbsp;899 inimest ja 2011. aastal 36&amp;nbsp;324 inimest.&lt;ref name=&quot;stat&quot; /&gt;

==Ajalugu==
===XXI sajand===
[[Sõda Donbassis|Donbassi sõja]] alul, 2014. aasta aprilli keskel, võtsid valitsusvastaste relvajõudude üksused linna oma kontrolli alla. 

[[11. juuli]]l toimunud valitsusvägede õhurünnakus kandsid valitsusvastaste relvajõudude üksused väidetavalt suuri kaotusi.&lt;ref&gt;[http://www.ukrinform.ua/eng/news/ukrainian_aircraft_eliminated_nearly_1000_terrorists_on_july_11___selezniov_323670 Ukrainian aircraft eliminated nearly 1,000 terrorists on July 11 - Selezniov] www.ukrinform.ua, 12. juuli 2014, vaadatud 21. juuli 2014.&lt;/ref&gt;

[[21. juuli]]l võtsid valitsusväed linna oma kontrolli alla.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.gazeta.ru/politics/news/2014/07/21/n_6328557.shtml |title=Украинские силовики вошли в Дзержинск |publisher=[[gazeta.ru]] |date=21. juuli 2014, 16:25 |accessdate=21. juuli 2014 |website=www.gazeta.ru |language=vene }}&lt;/ref&gt; Päeva esimesel poolel heisati linna haldushoonele Ukraina lipp.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://sprotyv.info/ru/news/2527-nad-dzerzhinskom-podnyat-flag-ukrainy |title=Над Дзержинском поднят флаг Украины |publisher=[[Infovastupanu]] |date=21. juuli 2014, 16:10 |accessdate=21. juuli 2014 |website=sprotyv.info |language=vene }}&lt;/ref&gt;

[[Vene-Ukraina sõda|Vene-Ukraina sõjas]] jõudis sõjategevus Toretskini 2024 aastal. Augustis algasid esimesed lahingud linnas. Jaanuaris 2025 vallutas Venemaa suurema osa Toretskist sealhulgas kesklinna. Viimased positsioonid linnas hõivas Venemaa 1. veebruaril 2026. Lahingute käigus purustati suur osa linna ehitistest.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;stat&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.ukrstat.gov.ua/druk/publicat/kat_u/2013/sb/06_13/sb_nnas_2012.zip |pealkiri=Ukraina riiklik statistikakomitee |vaadatud=2014-07-21 |arhiivimisaeg=2018-11-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181115124447/http://www.ukrstat.gov.ua/druk/publicat/kat_u/2013/sb/06_13/sb_nnas_2012.zip |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
{{Commonskat-tekstina|Dzerzhynsk}}
* [http://sprotyv.info/ru/news/12516-boeviki-obstrelyali-dzerzhinsk-pogib-mirnyy-zhitel-eshche-odin-poluchil-raneniya-mvd Боевики обстреляли Дзержинск: погиб мирный житель, еще один получил ранения, - МВД]. [[Infovastupanu]]'', [[6. veebruar]] [[2015]], 09:15. '' &lt;small&gt;(''vene keeles'')&lt;/small&gt;
* Robert Plumme. [https://www.bbc.com/news/world-europe-62207922 Ukraine war: Six die in shelling as new assault looms]. ''[[BBC News]]'', 18. juuli 2022
* [https://www.rainews.it/video/2024/10/terreni-bruciati-case-distrutte-il-deserto-della-guerra-a-toretsk-nel-donetsk-video-il-filmato-ucraino-dal-drone-d931e982-40ff-4627-bbc8-8090dda7b77f.html Terreni bruciati, case distrutte: il deserto della guerra a Toretsk, nel Donetsk: video]. [Tõlge: Põlenud maa, hävitatud majad: sõja kõrb Toretskis, [[Donetski oblast|Donetsk]]: video]. [[Rai News 24]], 16. X 2024
* [https://www.rainews.it/video/2024/12/ruderi-nella-neve-la-vista-dal-drone-di-toretsk-devastata-dalla-battaglia-il-video-ucraino--il-filmato-dal-donetsk-8b4e7880-3bca-4417-9dd7-8eaf2c43ea89.html Ruderi nella neve la vista dal drone di Toretsk devastata dalla battaglia: il video ucraino]. [Tõlge: Varemed lumes, droonivaade lahingutest räsitud Toretskist]. [[Rai News 24]], 9. XII 2024

[[Kategooria:Donetski oblasti linnad]]</text>
      <sha1>9mye3jar6r1jhoo1bmw2y8076uilqg6</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7205062</id>
      <parentid>7205060</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T09:33:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <origin>7205062</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5765" sha1="5vjjw28gz11c806lkc0w3cglqwplv32" xml:space="preserve">{{Ajakohasta|aasta=2024|kuu=oktoober}}{{lahingutegevus2}}
{{linn
| nimi = Toretsk
| hääldus = 
| nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Торецьк
| nimi2_keel = vene | nimi2 = Торецк
| pilt = &quot;Торецьк - місто шахтарів&quot; - напис на пагорбі перед шахтою імені Дзержинського.jpg
| pildiallkiri = 
| vapp = Toretsk COA.png
| vapi_link = Vapp
| lipp = Флаг_Дзержинска_2.png
| lipu_link = Lipp
| pindala  =
| elanikke = 
| asendikaart = Ukraina
| asendikaardi_pilt = 
|osm=pind
}} {{Kaart|lat=48.4 |long=37.833333 |zoom=9 |laius=270|kõrgus=250|marker=jah|raamita=jah|align=right|objektid={{Kaart/Marker|48.4, 37.833333|värv=#2D81CC |tähis=city }} }}

'''Toretsk''' on [[oblastilise alluvusega linn]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is.

Toretsk asutati [[1806]]. aastal, linna õigused sai [[1936]]. aastal.

Kuni 1936. aastani oli linna nimi ''Štšerbõnivka'' (''Щербинівка''). 1936–2016 kandis nime ''Dzeržõnsk''. 2015. aasta 16. oktoobril võttis linnanõukogu vastu otsuse kinnitada linna uueks nimeks ''Toretsk''.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://sprotyv.info/ru/news/kiev/ne-donetchine-eshche-47-naselennyh-punktov-rasproshchayutsya-s-sovetskimi-nazvaniyami |title=Не Донетчине еще 47 населенных пунктов распрощаются с советскими названиями |publisher=[[Infovastupanu]] |date=21.10.2015|accessdate=21.10.2015}}&lt;/ref&gt; [[Ukraina Ülemraada]] kinnitas otsuse 4. veebruaril 2016.&lt;ref&gt;{{Cite web |url=http://rada.gov.ua/news/Novyny/124616.html |title=Верховна Рада України ухвалила Постанову &quot;Про перейменування окремих населених пунктів та районів&quot; |publisher=[[Ukraina Ülemraada]] |date=4. veebruar 2016 |accessdate=5. veebruar 2016 |language=ukraina |archive-date=2016-06-07 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160607201629/http://rada.gov.ua/news/Novyny/124616.html |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;

Toretsk asub 179 meetri [[Kõrgus merepinnast|kõrgusel merepinnast]].

[[2013]]. aasta 1. jaanuaril elas linnas 35 296 inimest, 2012. aastal 35&amp;nbsp;899 inimest ja 2011. aastal 36&amp;nbsp;324 inimest.&lt;ref name=&quot;stat&quot; /&gt;

==Ajalugu==
===XXI sajand===
[[Sõda Donbassis|Donbassi sõja]] alul, 2014. aasta aprilli keskel, võtsid valitsusvastaste relvajõudude üksused linna oma kontrolli alla. 

[[11. juuli]]l toimunud valitsusvägede õhurünnakus kandsid valitsusvastaste relvajõudude üksused väidetavalt suuri kaotusi.&lt;ref&gt;[http://www.ukrinform.ua/eng/news/ukrainian_aircraft_eliminated_nearly_1000_terrorists_on_july_11___selezniov_323670 Ukrainian aircraft eliminated nearly 1,000 terrorists on July 11 - Selezniov] www.ukrinform.ua, 12. juuli 2014, vaadatud 21. juuli 2014.&lt;/ref&gt;

[[21. juuli]]l võtsid valitsusväed linna oma kontrolli alla.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.gazeta.ru/politics/news/2014/07/21/n_6328557.shtml |title=Украинские силовики вошли в Дзержинск |publisher=[[gazeta.ru]] |date=21. juuli 2014, 16:25 |accessdate=21. juuli 2014 |website=www.gazeta.ru |language=vene }}&lt;/ref&gt; Päeva esimesel poolel heisati linna haldushoonele Ukraina lipp.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://sprotyv.info/ru/news/2527-nad-dzerzhinskom-podnyat-flag-ukrainy |title=Над Дзержинском поднят флаг Украины |publisher=[[Infovastupanu]] |date=21. juuli 2014, 16:10 |accessdate=21. juuli 2014 |website=sprotyv.info |language=vene }}&lt;/ref&gt;

[[Vene-Ukraina sõda|Vene-Ukraina sõjas]] jõudis sõjategevus Toretskini 2024 aastal. Augustis algasid esimesed lahingud linnas. Jaanuaris 2025 vallutas Venemaa suurema osa Toretskist sealhulgas kesklinna. Viimased positsioonid linnas hõivas Venemaa 1. veebruaril 2026.&lt;ref&gt;[https://deepstatemap.live/en#12/48.3825920/37.8482437 DeepStateMap.live]&lt;/ref&gt; Lahingute käigus purustati suur osa linna ehitistest.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;stat&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.ukrstat.gov.ua/druk/publicat/kat_u/2013/sb/06_13/sb_nnas_2012.zip |pealkiri=Ukraina riiklik statistikakomitee |vaadatud=2014-07-21 |arhiivimisaeg=2018-11-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181115124447/http://www.ukrstat.gov.ua/druk/publicat/kat_u/2013/sb/06_13/sb_nnas_2012.zip |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
{{Commonskat-tekstina|Dzerzhynsk}}
* [http://sprotyv.info/ru/news/12516-boeviki-obstrelyali-dzerzhinsk-pogib-mirnyy-zhitel-eshche-odin-poluchil-raneniya-mvd Боевики обстреляли Дзержинск: погиб мирный житель, еще один получил ранения, - МВД]. [[Infovastupanu]]'', [[6. veebruar]] [[2015]], 09:15. '' &lt;small&gt;(''vene keeles'')&lt;/small&gt;
* Robert Plumme. [https://www.bbc.com/news/world-europe-62207922 Ukraine war: Six die in shelling as new assault looms]. ''[[BBC News]]'', 18. juuli 2022
* [https://www.rainews.it/video/2024/10/terreni-bruciati-case-distrutte-il-deserto-della-guerra-a-toretsk-nel-donetsk-video-il-filmato-ucraino-dal-drone-d931e982-40ff-4627-bbc8-8090dda7b77f.html Terreni bruciati, case distrutte: il deserto della guerra a Toretsk, nel Donetsk: video]. [Tõlge: Põlenud maa, hävitatud majad: sõja kõrb Toretskis, [[Donetski oblast|Donetsk]]: video]. [[Rai News 24]], 16. X 2024
* [https://www.rainews.it/video/2024/12/ruderi-nella-neve-la-vista-dal-drone-di-toretsk-devastata-dalla-battaglia-il-video-ucraino--il-filmato-dal-donetsk-8b4e7880-3bca-4417-9dd7-8eaf2c43ea89.html Ruderi nella neve la vista dal drone di Toretsk devastata dalla battaglia: il video ucraino]. [Tõlge: Varemed lumes, droonivaade lahingutest räsitud Toretskist]. [[Rai News 24]], 9. XII 2024

[[Kategooria:Donetski oblasti linnad]]</text>
      <sha1>5vjjw28gz11c806lkc0w3cglqwplv32</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mart Abel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>374970</id>
    <revision>
      <id>7204857</id>
      <parentid>4497102</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T17:59:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7204857</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1145" sha1="0ytc67e3b2wdygh9x9ed1ke8adndm1n" xml:space="preserve">'''Mart Abel''' (sündinud [[20. veebruar]]il [[1977]] [[Tartu]]s) on eesti matemaatik. 

Ta on [[Mati Abel]]i ja [[Elts Abel]]i poeg.&lt;ref&gt;[https://www.tlu.ee/dt/meediavarav/blogid/mart-abel-mingid-mottetud-teoreemid-mottetutest-asjadest-voivad-50-100-aastat &quot;Mart Abel: mingid „mõttetud teoreemid mõttetutest asjadest” võivad 50–100 aastat hiljem sageli väga oluliseks muutuda&quot;] Tallinna Ülikool, 4. veebruar 2022&lt;/ref&gt;

Ta kaitses 2003. aastal [[Tartu Ülikool]]is matemaatika erialal doktorikraadi olles siis kõigest 25-aastane.&lt;ref&gt;Priit Pullerits. [https://teadus.postimees.ee/348596/24-aastaselt-doktoriks &quot;24-aastaselt doktoriks&quot;]. Postimees, 27. november 2010&lt;/ref&gt; Doktoritöö teemaks oli &quot;Structure of Gelfand-Mazur algebras&quot; (&quot;Gelfand-Mazuri algebrate ehitus&quot;) ja seda juhendas Mati Abel.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;&gt;{{ETIS}}&lt;/ref&gt;

2003–2004 läbis ta järeldoktorantuur [[Ateena Ülikool]]is Kreekas.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

==Välislingid==
* {{ETIS}}

{{JÄRJESTA:Abel, Mart}}
[[Kategooria:Eesti matemaatikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1977]]</text>
      <sha1>0ytc67e3b2wdygh9x9ed1ke8adndm1n</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Donetski Rahvavabariik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>377086</id>
    <revision>
      <id>7204771</id>
      <parentid>7176599</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T12:52:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <origin>7204771</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9475" sha1="3oe2k42lz8wy4oh9t6cvviz1mh3821m" xml:space="preserve">{{Riik
|  riiginimi = Donetski Rahvavabariik
|  omastav = Donetski Rahvavabariigi
|  nimi1_keel = vene
|  nimi1 = Донецкая Народная Республика
|  nimi1_latin = ''Donetskaja Narodnaja Respublika''
|  nimi2_keel = ukraina
|  nimi2 = Донецька народна республіка
|  nimi2_latin = ''Donetska narodna respublika''
|  vapi_laius = 
|  vapp = Coat of Arms of the Donetsk People's Republic.svg
|  asendikaart = ORDO in Ukraine.svg
|  deviis = 
|  ametlik_keel = [[vene keel]]
|  pealinn = [[Donetsk]]
|  riigipea_ametinimi = Riigipea
|  riigipea_nimi = [[Deniss Pušilin]]
|  valitsusjuhi_ametinimi = Peaminister
|  valitsusjuhi_nimi = Vladimir Paškov
|  pindala = 8902
|  pindala_viide = 
|  rahvaarv = 
|  rahvaarv_seis =
|  rahvaarv_viide = 
|  iseseisvus = [[7. aprill]] [[2014]] annekteeritud venemaa poolt [[30. september|30. septembril]] [[2022]]
|  valuuta = [[Vene rubla]] (RUB)
|  ajavöönd = [[Moskva aeg]]
|  hümn = ''Гимн Донецкой Народной Республики'' (Donetski Rahvavabariigi hümn)
|  riigikord = [[presidentaalne vabariik]]
}}
[[Fail:Russian Occupation of Donetsk Oblast.svg|pisi|Donetski Rahvavabariigi kontrolli all olev osa Donetski oblastist (punase ja roosaga).]]
'''Donetski Rahvavabariik''' ([[vene keel]]es Донецкая Народная Республика ''Donetskaja Narodnaja Respublika'', [[ukraina keel]]es Донецька народна республіка ''Donetska narodna respublika''; lühend '''DRV''' või '''ДНР'''/'''DNR''') on Venemaa Föderatsiooni subjekt Ida-[[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is. See oli [[7. aprill]]il [[2014]] välja kuulutatud [[Setsessioon|tunnustamata riik]]. Rahvavabariigi iseseisvust tunnustas ainult [[Venemaa]]&lt;ref name=&quot;err1608507575&quot;&gt;{{netiviide|url=https://www.err.ee/1608507575/putin-tunnustas-nn-donetski-ja-luganski-rahvavabariike|pealkiri=Putin tunnustas nn Donetski ja Luganski rahvavabariike|autor=Nael, Merili (toim.)|väljaanne=ERR|aeg=21. veebruar 2022}}&lt;/ref&gt; koos teiste tunnustamata riikide [[Abhaasia]] ja [[Lõuna-Osseetia]]ga.&lt;ref&gt;{{netiviide|url=https://maailm.postimees.ee/3191619/donetski-separatistid-tunnustasid-abhaasiat-ja-louna-osseetiat|pealkiri=Donetski separatistid tunnustasid Abhaasiat ja Lõuna-Osseetiat|väljaanne=Postimees|aeg=15. mai 2015}}&lt;/ref&gt; Ukraina on kuulutanud Donetski Rahvavabariigi [[Terroriorganisatsioonide loend|terroriorganisatsiooniks]], mis peab koos tunnustamata [[Luhanski Rahvavabariik|Luhanski Rahvavabariigiga]] sõda Ukraina vastu. Rahvavabariigi juht on [[Deniss Pušilin]]. 30. septembril [[2022]] annekteeris Venemaa pärast võltsreferendumit Donetski Rahvavabariigi ja tunnistas selle üheks Venemaa Föderatsiooni subjektiks.

==Ajalugu==
[[11. mai]]l 2014 korraldatud niinimetatud referendumi (vt [[2014. aasta Donbassi staatuse referendumid]]) tulemus Donetski Rahvavabariigi staatuse kohta ratifitseeriti [[12. mai]]l 2014.&lt;ref name=&quot;SPURX&quot; /&gt;

[[24. mai]]l kirjutati alla leping konföderatsiooni ([[Rahvavabariikide Liit|Rahvavabariikide Liidu]]) moodustamiseks [[Luhanski oblast]]is [[27. aprill]]il [[2014]] välja kuulutatud tunnustamata Luhanski Rahvavabariigiga.&lt;ref name=&quot;novo&quot; /&gt;

Ukraina on kuulutanud mõlemad [[Separatism|separatistlikuks]] ja [[Terrorism|terroriorganisatsiooniks]].&lt;ref name=&quot;ГПУ&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ТВі. ДНР та ЛНР — терорг-ції.&quot; /&gt;

[[22. oktoober|22. oktoobril]] 2014 [[BBC World News]]i kanalil näidatud Steven Rosenbergi reportaažis vastas DRV keskvalimiskomisjoni esindaja Roman Ljagin reporteri küsimusele Ukraina territooriumi terviklikkuse kohta muuhulgas: &quot;...möödub natukene aega ja me kustutame Ukraina maailma poliitiliselt kaardilt.&quot;&lt;ref name=&quot;NBbIm&quot; /&gt;&lt;!-- ca 3:45 --&gt;

1. septembril 2016 avati [[konsulaat]] [[Tšehhi]] linnas [[Ostrava]]s, mis oli DRV esimene [[välisesindus]] [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] pinnal.&lt;ref name=&quot;t1Xqk&quot; /&gt; Juunis [[2017]] tegi Ostrava kohus otsuse, et esindus tuleb sulgeda.&lt;ref&gt;https://www.rferl.org/a/court-czech-republic-closes-ukrainian-separatist-mission-donetsk-peoples-republic-ostava-/28585123.html&lt;/ref&gt;

18. veebruaril 2017 allkirjastas [[Venemaa Föderatsiooni president]] ukaasi Donetski Rahvavabariigi ja Luhanski Rahvavabariigi poolt väljastatud dokumentide tunnustamise kohta.&lt;ref name=&quot;LQ4Bu&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;q1edh&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;a22xM&quot; /&gt;

[[15. veebruar]]il [[2022]] pöördus [[Riigiduuma]] presidendi poole palvega &quot;rahvavabariigi&quot; iseseisvust tunnustada. [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] mõistis selle sammu hukka ja viitas Minski lepingust tulenevatele kohustustele.&lt;ref&gt;[https://ua.interfax.com.ua/news/general/798674.html Borrell, on behalf of EU, condemns State Duma's appeal to Putin to recognize so-called 'LPR/DPR'], ''Interfax'', 16. veebruar 2022&lt;/ref&gt;

[[21. veebruar]]il teatas [[Vladimir Putin]] Donetski ja [[Luhanski Rahvavabariik|Luhanski Rahvavabariigi]] tunnustamisest iseseisvate riikidena ning andis korralduse vägede paigutamiseks separatistide kontrolli all olevatele aladele.&lt;ref name=&quot;err1608507575&quot; /&gt; Samuti väitis ta, et ei näe Minski kokkuleppe tulevikku.&lt;ref&gt;{{netiviide|url=https://www.err.ee/1608507752/karis-venemaa-tombas-minski-kokkulepped-puruks|pealkiri=Karis: Venemaa tõmbas Minski kokkulepped puruks|autor=Nael, Merili (toim.)|väljaanne=ERR|aeg=21. veebruar 2022}}&lt;/ref&gt; Kolm päeva hiljem algatas ta [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|sissetungi Ukrainasse]].

[[30. september|30. septembril]] [[2022]] teatas [[Vladimir Putin]] pärast võltsreferendumit nelja Ukraina oblasti annekteerimisest: [[Luhanski oblast|Luhanski]], [[Donetski oblast|Donetski]], [[Zaporižžja oblast|Zaporižžja]] ja [[Hersoni oblast|Hersoni]].&lt;ref name=sept30 /&gt; Donetski Rahvavabariik ja [[Luhanski Rahvavabariik]] tunnistati sellega Venemaa Föderatsiooni subjektideks.

==Vaata ka==
* [[Vene-Ukraina sõda]]
* [[Venemaa sissetung Ukrainasse]]
* [[Lõuna- ja Ida-Ukraina annekteerimine]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=sept30&gt;[https://et.wikipedia.org/wiki/Lõuna-_ja_Ida-Ukraina_annekteerimine Lõuna- ja Ida-Ukraina annekteerimine]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;novo&quot;&gt;{{cite news|title=Donetsk, Lugansk People's Republics unite in Novorossiya|url=http://voiceofrussia.com/news/2014_05_24/Donetsk-Lugansk-Peoples-Republics-unite-in-Novorossiya-1012/|newspaper=[[Voice of Russia]]|date=24. mai 2014|access-date=2014-08-29|archive-date=2014-06-07|archive-url=https://web.archive.org/web/20140607011548/http://voiceofrussia.com/news/2014_05_24/Donetsk-Lugansk-Peoples-Republics-unite-in-Novorossiya-1012/|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ГПУ&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.gp.gov.ua/ua/news.html?_m=publications&amp;_c=view&amp;_t=rec&amp;id=138582 |title=Самопроголошені республіки у Донецькій та Луганській областях кваліфіковано як терористичні організації |date=16. mai 2014 |publisher=ГПУ |accessdate=19. mai 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ТВі. ДНР та ЛНР — терорг-ції.&quot;&gt;[http://tvi.ua/new/2014/05/16/hpu_oholosyla_tak_zvani_dnr_ta_lnr_terorystychnymy_orhanizaciyamy ГПУ оголосила так звані ДНР і ЛНР терористичними організаціями.] ''ТВі''. 16.05.2014.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SPURX&quot;&gt;{{cite web|url=http://news.sky.com/story/1259601/pro-russians-ukraines-donetsk-independent |title=Pro-Russians: Ukraine's Donetsk 'Independent' |publisher=News.sky.com |date=12.05.2014 |accessdate=12. juuni 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NBbIm&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.bbc.com/news/world-29714575 |title=Ukraine crisis: Separatists plan breakaway elections |publisher=[[BBC News Online]] |date=22. oktoober 2014 |accessdate=22. oktoober 2014}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;t1Xqk&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.rferl.org/content/ukraine-donetsk-czech-consulate-ostrava-liskova/27962142.html |title=Donetsk Separatists Fly Flag At Czech Center That Prague Vows To Close |publisher=[[Vabadusraadio]] |date=01.09.2016|accessdate=02.09.2016 |first1=Tony |last1=Wesolowsky}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LQ4Bu&quot;&gt;{{cite web|url=http://kremlin.ru/events/president/news/53895 |title=Указ о признании документов, выданных гражданам Украины и лицам без гражданства, проживающим на территориях отдельных районов Донецкой и Луганской областей Украины |trans-title= |date=18.02.2017 |accessdate= |website=kremlin.ru |language=ru}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;q1edh&quot;&gt;{{cite web|url=https://www.unian.info/war/1784497-russia-recognises-dpr-lpr-passports.html |title=Russia recognises &quot;DPR/LPR&quot; passports |trans-title= |date=18.02.2017 |accessdate=19.02.2017 |publisher=[[UNIAN]]|language=ru}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;a22xM&quot;&gt;{{cite web |url=http://www.bbc.com/news/world-europe-39018429 |title=Russia accepts passports issued by east Ukraine rebels |trans-title=Venemaa tunnustab Ida-Ukraina mässuliste poolt väljastatud passe |date=19. veebruar 2017 |accessdate=28.02.2017 |publisher=[[BBC News Online]] |language=en}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [http://dnr-online.ru Veebileht]

[[Kategooria:2014. aasta Ukrainas]]
[[Kategooria:Donetski oblast| ]]
[[Kategooria:Sõda Donbassis]]
[[Kategooria:Tunnustamata riigid]]
[[Kategooria:Ukraina ajaloolised riigid]]
[[Kategooria:Euroopa uusima aja ajaloolised riigid]]
[[Kategooria:Donetski Rahvavabariik| ]]</text>
      <sha1>3oe2k42lz8wy4oh9t6cvviz1mh3821m</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Moosese seadus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>379617</id>
    <revision>
      <id>7204744</id>
      <parentid>5270430</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T12:00:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204744</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="579" sha1="2mjop0wptnav4ljzws5ha9kc8jvtsoh" xml:space="preserve">'''Moosese seadus''' on [[judaism]]i seadustekogu (613 juhist) üldnimetus. 

Moosese seadus on tekkinud väga pika aja jooksul eri seadusekogude kokkusulatamise tulemusena ja reguleerib kõiki inimelu valdkondi: [[toitumine]], [[riietumine]], sõjapidamine, orjade kohtlemine, [[abielu]] ja [[seksuaalsus]], [[kultus]] jms. Et seadusi mõista, on oluline tunda nende konteksti, st olusid, milles need seadused on tekkinud.

Minevikus oli Moosese seadus aluseks ka eri riikide karistusseadustikele, mis tähendab, et neid sätteid järgiti sõna-sõnalt.

[[Kategooria:Judaism]]</text>
      <sha1>2mjop0wptnav4ljzws5ha9kc8jvtsoh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>IV liiga 2014</title>
    <ns>0</ns>
    <id>380200</id>
    <revision>
      <id>7204996</id>
      <parentid>5991890</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T08:07:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204996</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="45159" sha1="7s60xz7w7zfubx3n0xxbafesao5wp7z" xml:space="preserve">{{ Jalgpalliliiga hooaeg
| pilt                      = 
| pildiallkiri              = 
| võistlus                  = IV liiga ida
| hooaeg                    = 2014
| meeskondi                 = 8
| võitja                    = [[Narva JK Trans II]]
| ülendati                  = [[Narva JK Trans II]]&lt;br&gt;[[Maardu United]]
| kukkus välja              = 
| turniir1                  = 
| turniir1 kvalifitseerunud = 
| turniir2                  = 
| turniir2 kvalifitseerunud = 
| turniir3                  = 
| turniir3 kvalifitseerunud = 
| mänge                     = 76
| väravaid                  = 481
| parim väravakütt          = [[Dmitri Kravtsov]] (33)
| suurim koduvõit           = [[Maardu United]] 27:1 [[JK Sillamäe Kalev III|S. Kalev III]] (13. september)&lt;ref name=&quot;xlH4j&quot; /&gt;
| suurim võit võõrsil       = [[Maardu United]] 1:14 [[JK Sillamäe Kalev III|S. Kalev III]] (10. august)&lt;ref name=&quot;EtFb1&quot; /&gt;
| väravaterohkeim mäng      = [[Maardu United]] 27:1 [[JK Sillamäe Kalev III|S. Kalev III]] (13. september)&lt;ref name=&quot;xlH4j&quot; /&gt;
| pikim võiduseeria         = 
| pikim kaotuseta seeria    = 
| pikim võiduta seeria      = 
| pikim kaotusseeria        = 
| suurim publikunumber      = 84&lt;ref name=&quot;Ce4jj&quot; /&gt; [[Raasiku Valla FC]] - [[Narva JK Trans II|Trans II]]
| madalaim publikunumber    = 
| publikut kokku            = 2255
| keskmine publikunumber    = 30
| eelmine hooaeg            = [[IV liiga 2013|2013]]
| järgmine hooaeg           = [[IV liiga 2015|2015]]
}}
{{ Jalgpalliliiga hooaeg
| pilt                      = 
| pildiallkiri              = 
| võistlus                  = IV liiga põhi
| hooaeg                    = 2014
| meeskondi                 = 8
| võitja                    = [[Pirita JK Reliikvia]]
| ülendati                  = [[Pirita JK Reliikvia]]&lt;br&gt;[[Tallinna FC Soccernet]]
| kukkus välja              = 
| turniir1                  = 
| turniir1 kvalifitseerunud = 
| turniir2                  = 
| turniir2 kvalifitseerunud = 
| turniir3                  = 
| turniir3 kvalifitseerunud = 
| mänge                     = 84
| väravaid                  = 377
| parim väravakütt          = [[Jaanus Põllumees]] (33)
| suurim koduvõit           = [[Tallinna JK Jalgpallihaigla|Jalgpallihaigla]] 8:0 [[Tallinna FC Majandusmagister|Majandusmagister]] (10. august)&lt;br&gt;[[Tallinna JK Piraaja II|Piraaja II]] 8:0 [[Tallinna FC Twister|Twister]] (28. august)
| suurim võit võõrsil       = [[Tallinna JK Piraaja II|Piraaja II]] 0:8 [[Tallinna FC Eston Villa|Eston Villa]] (10. august)
| väravaterohkeim mäng      = [[Tallinna FC Twister|Twister]] 4:8 [[Tallinna FC Soccernet|Soccernet]] (7. september)
| pikim võiduseeria         = 
| pikim kaotuseta seeria    = 
| pikim võiduta seeria      = 
| pikim kaotusseeria        = 
| suurim publikunumber      = 
| madalaim publikunumber    = 
| publikut kokku            =
| keskmine publikunumber    =
| eelmine hooaeg            = [[IV liiga 2013|2013]]
| järgmine hooaeg           = [[IV liiga 2015|2015]]
}}
{{ Jalgpalliliiga hooaeg
| pilt                      = 
| pildiallkiri              = 
| võistlus                  = IV liiga lõuna
| hooaeg                    = 2014
| meeskondi                 = 9
| võitja                    = [[Pärnu Jalgpalliklubi]]
| ülendati                  = [[Pärnu Jalgpalliklubi]]&lt;br&gt;[[Tartu FC Santos II]]
| kukkus välja              = 
| turniir1                  = 
| turniir1 kvalifitseerunud = 
| turniir2                  = 
| turniir2 kvalifitseerunud = 
| turniir3                  = 
| turniir3 kvalifitseerunud = 
| mänge                     = 72
| väravaid                  = 306
| parim väravakütt          = [[Lauri Ott]] (17)
| suurim koduvõit           = [[Tartu FC Santos II|Santos II]] 12:0 [[Suure-Jaani United]] (9. august)&lt;ref name=&quot;KHges&quot; /&gt;
| suurim võit võõrsil       = [[Tartu Ülikool Fauna|TÜ Fauna]] 0:7 [[Tartu FC Santos II|Santos II]] (7. september)&lt;ref name=&quot;GlhMa&quot; /&gt;
| väravaterohkeim mäng      = [[Tartu FC Santos II|Santos II]] 12:0 [[Suure-Jaani United]] (9. august)&lt;ref name=&quot;KHges&quot; /&gt;&lt;br&gt;[[Tartu FC Santos II|Santos II]] 10:2 [[Pärnu JK Poseidon Nirvaana|Nirvaana]] (27. september)&lt;ref name=&quot;m0wcN&quot; /&gt;
| pikim võiduseeria         = 
| pikim kaotuseta seeria    = 
| pikim võiduta seeria      = 
| pikim kaotusseeria        = 
| suurim publikunumber      = 115&lt;ref name=&quot;32tRp&quot; /&gt;[[Pärnu Jalgpalliklubi|Pärnu JK]] 1:1 [[Pärnu JK Poseidon Nirvaana|Nirvaana]]
| madalaim publikunumber    = 
| publikut kokku            = 1671
| keskmine publikunumber    = 23
| eelmine hooaeg            = [[IV liiga 2013|2013]]
| järgmine hooaeg           = [[IV liiga 2015|2015]]
}}
{{ Jalgpalliliiga hooaeg
| pilt                      = 
| pildiallkiri              = 
| võistlus                  = IV liiga lääs
| hooaeg                    = 2014
| meeskondi                 = 7
| võitja                    = [[FCF Tallinna Ülikool II]]
| ülendati                  = [[FCF Tallinna Ülikool II]]&lt;br&gt;[[Trummi SK]]
| kukkus välja              = 
| turniir1                  = 
| turniir1 kvalifitseerunud = 
| turniir2                  = 
| turniir2 kvalifitseerunud = 
| turniir3                  = 
| turniir3 kvalifitseerunud = 
| mänge                     = 63
| väravaid                  = 338
| parim väravakütt          = [[Sven-Jarno Lullu]] (36)
| suurim koduvõit           = [[Trummi SK]] 16:1 [[Tallinna Jalgpalliselts|Tallinna JS]] (17. august)&lt;ref name=&quot;gssDv&quot; /&gt;
| suurim võit võõrsil       = [[Pakri SK Alexela II|Alexela II]] 1:15 [[Trummi SK]] (12. oktoober)&lt;ref name=&quot;tEjpl&quot; /&gt;
| väravaterohkeim mäng      = [[Trummi SK]] 16:1 [[Tallinna Jalgpalliselts|Tallinna JS]] (17. august)&lt;ref name=&quot;gssDv&quot; /&gt;
| pikim võiduseeria         = 
| pikim kaotuseta seeria    = 
| pikim võiduta seeria      = 
| pikim kaotusseeria        = 
| suurim publikunumber      = 80&lt;ref name=&quot;I8Mor&quot; /&gt; [[Pakri SK Alexela II|Alexela II]] - [[FC Toompea]] 
| madalaim publikunumber    = 
| publikut kokku            = 1241
| keskmine publikunumber    = 20
| eelmine hooaeg            = [[IV liiga 2013|2013]]
| järgmine hooaeg           = [[IV liiga 2015|2015]]
}}

'''IV liiga 2014''' on [[Eesti]] [[jalgpall]]i tugevuselt kuuenda liiga [[IV liiga]] [[2014]]. aasta hooaeg, mil mängiti '''ida''', '''põhja''', '''lõuna''' ja '''lääne''' tsoonis. Hooaeg algas 11. aprillil ja lõppes 12. oktoobril 2014.

==IV liiga ida==
===Meeskonnad===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! Klubi
! Asukoht
! Staadion
! Mahutavus
! Peatreener
|-
|[[Narva JK Trans II]]
| [[Narva]]
| [[Narva Fama staadion]]
| align=&quot;center&quot; | 
| 
|-
|[[Maardu United]]
| [[Maardu]]
| [[Maardu kunstmuruväljak]]
| align=&quot;center&quot; | 
|
|-
|[[Maardu FC Starbunker II]]
| Maardu
| Maardu kunstmuruväljak
| align=&quot;center&quot; | 
| 
|-
|[[JK Tallinna Kalev Juunior]]
| [[Tallinn]]
| [[Kalevi Keskstaadioni kunstmuruväljak]]
| align=&quot;center&quot; | 
| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Ander Aaviku]]
|-
|[[Tallinna KSK FC Štrommi]]
| Tallinn
| [[Kopli kunstikooli staadion]]
| align=&quot;center&quot; | 
| 
|-
|[[Raasiku Valla FC]]
| [[Raasiku]]
| [[Raasiku PK staadion]]
| align=&quot;center&quot; | 
| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Risto Ilves]]
|-
|[[JK Sillamäe Kalev III]]
| [[Sillamäe]]
| [[Sillamäe Kalevi kunstmuruväljak]]
| align=&quot;center&quot; | 
| 
|-
|[[SK Tapa]]
| [[Tapa]]
| [[Tapa staadion]]
| align=&quot;center&quot; | 
| 
|}

===Liiga tabel===
{{Fb cl header|hth=}}
{{Fb cl team |p=1 |t=[[Narva JK Trans II|Narva JK Trans II]] |w=20|d=1|l=0|gf=102|ga=16|bc=#D0F0C0|meister=y|edutatud=y}}
{{Fb cl3 qr  |rows=2|competition=Edutamine [[III liiga]]sse}}
{{Fb cl team |p=2 |t=[[Maardu United|Maardu United]] |w=17|d=2|l=2|gf=134|ga=24|bc=#D0F0C0|edutatud=y}}
{{Fb cl team |p=3 |t=[[Maardu FC Starbunker II|Maardu FC Starbunker II]] |w=11|d=0|l=10|gf=85|ga=46|bc=#BBEBFF}}
{{Fb cl3 qr  |competition=Kvalifitseerub [[III liiga 2014#III liiga ida üleminekumängud|III liiga üleminekumängudele]]}}
{{Fb cl team |p=4 |t=[[JK Tallinna Kalev Juunior|JK Tallinna Kalev Juunior]] |w=9|d=1|l=11|gf=47|ga=71}}
{{Fb cl team |p=5 |t=[[Tallinna KSK FC Štrommi|Tallinna KSK FC Štrommi]] |w=8|d=2|l=11|gf=38|ga=66}}
{{Fb cl team |p=6 |t=[[Raasiku Valla FC|Raasiku Valla FC]] |w=6|d=4|l=11|gf=33|ga=67}}
{{Fb cl team |p=7 |t=[[JK Sillamäe Kalev III|JK Sillamäe Kalev III]] |w=4|d=2|l=15|gf=30|ga=122}}
{{Fb cl team |p=Dkv |t=[[SK Tapa|SK Tapa]] |w=3|d=0|l=18|gf=12|ga=69|pn=1}}
|-
|colspan=&quot;11&quot;|&lt;small&gt;'''Allikas:''' [http://jalgpall.ee/league.php?b=IV.E&amp;year=2014 Eesti Jalgpalli Liit]&lt;/small&gt;
|}
{{Fb cl footer |Madalamad liigad=y| märkus1=SK Tapa võistkond andis kaks loobumisvõitu, mistõttu eemaldati Eesti meistrivõistlustelt. }}

===III liiga ida üleminekumängud===
===Mängutulemused===
Iga meeskond mängib kõikide vastastega kolm korda: ühe korra kodus ja ühe korra võõrsil ning ühe korra kodus või võõrsil. Kokku 21 mängu.
{{col-begin|width=100%}}
|-
|
{{fb r header |nt=8 |[[Narva JK Trans II|TRA2]] |[[Maardu United|MUN]] |[[Maardu FC Starbunker II|STA]] |[[JK Tallinna Kalev Juunior|TKJ]] |[[Tallinna KSK FC Štrommi|ŠTR]] |[[Raasiku Valla FC|RAA]] |[[JK Sillamäe Kalev III|SIL2]] |[[SK Tapa|TAP]] }}
{{fb r team |t=[[Narva JK Trans II|Narva JK Trans II]] }}
&lt;!-- Narva Trans II--&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Maardu United --&gt;  {{fb r |gf=1|ga=1}}
&lt;!-- Starbunker II --&gt;  {{fb r }}style=&quot;background: #DFE7FF;&quot;|6:0&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;
&lt;!-- Kalev Juunior --&gt;  {{fb r |gf=4|ga=0}}
&lt;!-- KSK FC Štrommi--&gt;  {{fb r |gf=7|ga=1}}
&lt;!-- Raasiku Valla --&gt;  {{fb r |gf=6|ga=1}}
&lt;!-- S. Kalev III  --&gt;  {{fb r |gf=7|ga=1}}
&lt;!-- SK Tapa       --&gt;  {{fb r |gf=15|ga=0}}

{{fb r team |t=[[Maardu United|Maardu United]] }}
&lt;!-- Narva Trans II--&gt;  {{fb r |gf=1|ga=5}}
&lt;!-- Maardu United --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Starbunker II --&gt;  {{fb r |gf=5|ga=2}}
&lt;!-- Kalev Juunior --&gt;  {{fb r |gf=10|ga=0}}
&lt;!-- KSK FC Štrommi--&gt;  {{fb r |gf=7|ga=0}}
&lt;!-- Raasiku Valla --&gt;  {{fb r |gf=3|ga=0}}
&lt;!-- S. Kalev III  --&gt;  {{fb r |gf=10|ga=0}}
&lt;!-- SK Tapa       --&gt;  {{fb r |gf=5|ga=1}}

{{fb r team |t=[[Maardu FC Starbunker II|Maardu FC Starbunker II]] }}
&lt;!-- Narva Trans II--&gt;  {{fb r |gf=1|ga=2}}
&lt;!-- Maardu United --&gt;  {{fb r |gf=2|ga=3}}
&lt;!-- Starbunker II --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Kalev Juunior --&gt;  {{fb r |gf=1|ga=4}}
&lt;!-- KSK FC Štrommi--&gt;  {{fb r |gf=6|ga=2}}
&lt;!-- Raasiku Valla --&gt;  {{fb r |gf=11|ga=0}}
&lt;!-- S. Kalev III  --&gt;  {{fb r |gf=15|ga=2}}
&lt;!-- SK Tapa       --&gt;  {{fb r |gf=10|ga=1}}

{{fb r team |t=[[JK Tallinna Kalev Juunior|JK Tallinna Kalev Juunior]] }}
&lt;!-- Narva Trans II--&gt;  {{fb r |gf=1|ga=3}}
&lt;!-- Maardu United --&gt;  {{fb r |gf=0|ga=7}}
&lt;!-- Starbunker II --&gt;  {{fb r |gf=1|ga=5}}
&lt;!-- Kalev Juunior --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- KSK FC Štrommi--&gt;  {{fb r |gf=7|ga=3}}
&lt;!-- Raasiku Valla --&gt;  {{fb r |gf=7|ga=2}}
&lt;!-- S. Kalev III  --&gt;  {{fb r |gf=7|ga=1}}
&lt;!-- SK Tapa       --&gt;  {{fb r |gf=7|ga=0}}

{{fb r team |t=[[Tallinna KSK FC Štrommi|Tallinna KSK FC Štrommi]] }}
&lt;!-- Narva Trans II--&gt;  {{fb r |gf=0|ga=9}}
&lt;!-- Maardu United --&gt;  {{fb r |gf=0|ga=7}}
&lt;!-- Starbunker II --&gt;  {{fb r }}style=&quot;background: #DFE7FF;&quot;|2:0&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;
&lt;!-- Kalev Juunior --&gt;  {{fb r |gf=5|ga=1}}
&lt;!-- KSK FC Štrommi--&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Raasiku Valla --&gt;  {{fb r |gf=4|ga=1}}
&lt;!-- S. Kalev III  --&gt;  {{fb r }}style=&quot;background: #DFE7FF;&quot;|+:-
&lt;!-- SK Tapa       --&gt;  {{fb r |gf=0|ga=1}}

{{fb r team |t=[[Raasiku Valla FC|Raasiku Valla FC]] }}
&lt;!-- Narva Trans II--&gt;  {{fb r |gf=0|ga=4}}
&lt;!-- Maardu United --&gt;  {{fb r |gf=1|ga=5}}
&lt;!-- Starbunker II --&gt;  {{fb r |gf=0|ga=5}}
&lt;!-- Kalev Juunior --&gt;  {{fb r |gf=2|ga=1}}
&lt;!-- KSK FC Štrommi--&gt;  {{fb r |gf=0|ga=0}}
&lt;!-- Raasiku Valla --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- S. Kalev III  --&gt;  {{fb r |gf=5|ga=1}}
&lt;!-- SK Tapa       --&gt;  {{fb r |gf=5|ga=0}}

{{fb r team |t=[[JK Sillamäe Kalev III|JK Sillamäe Kalev III]] }}
&lt;!-- Narva Trans II--&gt;  {{fb r |gf=1|ga=2}}
&lt;!-- Maardu United --&gt;  {{fb r |gf=1|ga=14}}
&lt;!-- Starbunker II --&gt;  {{fb r |gf=0|ga=8}}
&lt;!-- Kalev Juunior --&gt;  {{fb r |gf=0|ga=1}}
&lt;!-- KSK FC Štrommi--&gt;  {{fb r |gf=1|ga=3}}
&lt;!-- Raasiku Valla --&gt;  {{fb r |gf=1|ga=1}}
&lt;!-- S. Kalev III  --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- SK Tapa       --&gt;  {{fb r |gf=5|ga=2}}

{{fb r team |t=[[SK Tapa|SK Tapa]] }}
&lt;!-- Narva Trans II--&gt;  {{fb r |gf=0|ga=3}}
&lt;!-- Maardu United --&gt;  {{fb r }}style=&quot;background: #FFDFDF;&quot;|0:7&lt;sup&gt;4&lt;/sup&gt;
&lt;!-- Starbunker II --&gt;  {{fb r |gf=1|ga=6}}
&lt;!-- Kalev Juunior --&gt;  {{fb r }}style=&quot;background: #FFDFDF;&quot;|0:0&lt;sup&gt;5&lt;/sup&gt;
&lt;!-- KSK FC Štrommi--&gt;  {{fb r |gf=0|ga=3}}
&lt;!-- Raasiku Valla --&gt;  {{fb r |gf=4|ga=1}}
&lt;!-- S. Kalev III  --&gt;  {{fb r |gf=2|ga=1}}
&lt;!-- SK Tapa       --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!--
--&gt;{{Fb r footer |u=-|s=[http://jalgpall.ee/calendar.php?b=IV.E&amp;year=2014 Eesti Jalgpalli Liit] |date= |nt=&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;Tulemus tühistati, kuna Maardu FC Starbunker II koosseisus osales diskvalifitseeritud mängija Ilja Zelentsov.

&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;Mängu tulemus tühistati, kuna Maardu FC Starbunker II võistkonna koosseisus osalesid ülesandmata mängijad Juri Javljanski ja Mihhail Drozdov.

&lt;sup&gt;4&lt;/sup&gt;46' min. seisuga 0:7 mäng oli peatatud koduvõistkonna mängija Aleksei Kronbergi trauma tõttu.

&lt;sup&gt;5&lt;/sup&gt;Tulemus tühistati, kuna SK Tapa koosseisus osales mängimisõiguseta mängijaid. }}
{{Col-2}}
{{fb r header |nt=8 |[[Narva JK Trans II|TRA2]] |[[Maardu United|MUN]] |[[Maardu FC Starbunker II|STA]] |[[JK Tallinna Kalev Juunior|TKJ]] |[[Tallinna KSK FC Štrommi|ŠTR]] |[[Raasiku Valla FC|RAA]] |[[JK Sillamäe Kalev III|SIL2]] |[[SK Tapa|TAP]] }}
{{fb r team |t=[[Narva JK Trans II|Narva JK Trans II]] }}
&lt;!-- Narva Trans II--&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Maardu United --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Starbunker II --&gt;  {{fb r }}style=&quot;background: #DFE7FF;&quot;|+:-&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;
&lt;!-- Kalev Juunior --&gt;  {{fb r }}style=&quot;background: #DFE7FF;&quot;|8:0&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;
&lt;!-- KSK FC Štrommi--&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Raasiku Valla --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- S. Kalev III  --&gt;  {{fb r |gf=8|ga=2}}
&lt;!-- SK Tapa       --&gt;  {{fb r }}style=&quot;background: #DFE7FF;&quot;|+:-&lt;sup&gt;7&lt;/sup&gt;

{{fb r team |t=[[Maardu United|Maardu United]] }}
&lt;!-- Narva Trans II--&gt;  {{fb r |gf=2|ga=3}}
&lt;!-- Maardu United --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Starbunker II --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Kalev Juunior --&gt;  {{fb r |gf=9|ga=2}}
&lt;!-- KSK FC Štrommi--&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Raasiku Valla --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- S. Kalev III  --&gt;  {{fb r |gf=27|ga=1}}
&lt;!-- SK Tapa       --&gt;  {{fb r |r=null }}

{{fb r team |t=[[Maardu FC Starbunker II|Maardu FC Starbunker II]] }}
&lt;!-- Narva Trans II--&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Maardu United --&gt;  {{fb r |gf=2|ga=6}}
&lt;!-- Starbunker II --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Kalev Juunior --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- KSK FC Štrommi--&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Raasiku Valla --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- S. Kalev III  --&gt;  {{fb r |gf=2|ga=4}}
&lt;!-- SK Tapa       --&gt;  {{fb r }}style=&quot;background: #DFE7FF;&quot;|+:-&lt;sup&gt;7&lt;/sup&gt;

{{fb r team |t=[[JK Tallinna Kalev Juunior|JK Tallinna Kalev Juunior]] }}
&lt;!-- Narva Trans II--&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Maardu United --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Starbunker II --&gt;  {{fb r |gf=2|ga=1}}
&lt;!-- Kalev Juunior --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- KSK FC Štrommi--&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Raasiku Valla --&gt;  {{fb r |gf=1|ga=1}}
&lt;!-- S. Kalev III  --&gt;  {{fb r |gf=2|ga=3}}
&lt;!-- SK Tapa       --&gt;  {{fb r }}style=&quot;background: #DFE7FF;&quot;|+:-&lt;sup&gt;4&lt;/sup&gt;

{{fb r team |t=[[Tallinna KSK FC Štrommi|Tallinna KSK FC Štrommi]] }}
&lt;!-- Narva Trans II--&gt;  {{fb r |gf=3|ga=5}}
&lt;!-- Maardu United --&gt;  {{fb r }}style=&quot;background: #FFDFDF;&quot;|0:2&lt;sup&gt;5&lt;/sup&gt;
&lt;!-- Starbunker II --&gt;  {{fb r |gf=2|ga=4}}
&lt;!-- Kalev Juunior --&gt;  {{fb r |gf=6|ga=3}}
&lt;!-- KSK FC Štrommi--&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Raasiku Valla --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- S. Kalev III  --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- SK Tapa       --&gt;  {{fb r |r=null }}

{{fb r team |t=[[Raasiku Valla FC|Raasiku Valla FC]] }}
&lt;!-- Narva Trans II--&gt;  {{fb r |gf=1|ga=4}}
&lt;!-- Maardu United --&gt;  {{fb r |gf=3|ga=3}}
&lt;!-- Starbunker II --&gt;  {{fb r |gf=3|ga=4}}
&lt;!-- Kalev Juunior --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- KSK FC Štrommi--&gt;  {{fb r |gf=2|ga=1}}
&lt;!-- Raasiku Valla --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- S. Kalev III  --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- SK Tapa       --&gt;  {{fb r |r=null }}

{{fb r team |t=[[JK Sillamäe Kalev III|JK Sillamäe Kalev III]] }}
&lt;!-- Narva Trans II--&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Maardu United --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Starbunker II --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Kalev Juunior --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- KSK FC Štrommi--&gt;  {{fb r |gf=3|ga=3}}
&lt;!-- Raasiku Valla --&gt;  {{fb r |gf=2|ga=3}}
&lt;!-- S. Kalev III  --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- SK Tapa       --&gt;  {{fb r }}style=&quot;background: #DFE7FF;&quot;|+:-&lt;sup&gt;7&lt;/sup&gt;

{{fb r team |t=[[SK Tapa|SK Tapa]] }}
&lt;!-- Narva Trans II--&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Maardu United --&gt;  {{fb r }}style=&quot;background: #FFDFDF;&quot;|-:+&lt;sup&gt;7&lt;/sup&gt;
&lt;!-- Starbunker II --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Kalev Juunior --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- KSK FC Štrommi--&gt;  {{fb r }}style=&quot;background: #FFDFDF;&quot;|-:+&lt;sup&gt;7&lt;/sup&gt;
&lt;!-- Raasiku Valla --&gt;  {{fb r }}style=&quot;background: #FFDFDF;&quot;|0:1&lt;sup&gt;6&lt;/sup&gt;
&lt;!-- S. Kalev III  --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- SK Tapa       --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!--
--&gt;{{Fb r footer |u=5. oktoober 2014 |s=[http://jalgpall.ee/calendar.php?b=IV.E&amp;year=2014 Eesti Jalgpalli Liit]
|date=|nt=&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;Maardu FC Starbunker II andis loobumisvõidu.

&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;JK Tallinna Kalev Juunior loobus mängimast pärast esimest poolaega.

&lt;sup&gt;4&lt;/sup&gt;SK Tapa võistkond andis teise loobumisvõidu ning seetõttu nad eemaldatakse Eesti meistrivõistlustelt. Viimases kuues kohtumis määrati vastastele +:- võidud.

&lt;sup&gt;5&lt;/sup&gt;Kuna FC Štrommil oli pärast esimest poolaega valmis mängu jätkama vaid 6 mängijat, siis teist poolaega ei mängitud ja tulemus tühistati.

&lt;sup&gt;6&lt;/sup&gt;Tulemus tühistati, kuna võistkonna SK Tapa koosseisus osales diskvalifitseeritud mängija Aleksei Kronberg.
&lt;sup&gt;7&lt;/sup&gt;SK Tapa diskvalifitseeriti.}}
{{Col-end}}

===Edukamad väravakütid===

==IV liiga põhi==
===Meeskonnad===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! Klubi
! Asukoht
! Staadion
! Mahutavus
! Peatreener
|-
|[[Pirita JK Reliikvia]]
| [[Tallinn]]
| [[Maarjamäe kunstmuruväljak]]
| align=&quot;center&quot; | 
| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Priit Simson]]
|-
|[[Tallinna FC Soccernet]]
| Tallinn
| [[Hiiu kunstmuruväljak]]
| align=&quot;center&quot; | 
| 
|-
|[[Tallinna JK Jalgpallihaigla]]
| Tallinn
| [[Kalevi Keskstaadioni kunstmuruväljak]]
| align=&quot;center&quot; | 
| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Tarmo Linnamägi]]
|-
|[[Tallinna FC Eston Villa]]
| Tallinn
| Kalevi Keskstaadioni kunstmuruväljak
| align=&quot;center&quot; | 
| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Mati Pari]]
|-
|[[Tallinna FC Twister]]
| Tallinn
| Kalevi Keskstaadioni kunstmuruväljak
| align=&quot;center&quot; | 
| 
|-
|[[Tallinna FC Reaal]]
| Tallinn
| Kalevi Keskstaadioni kunstmuruväljak
| align=&quot;center&quot; | 
| 
|-
|[[Tallinna JK Piraaja II]]
| Tallinn
| [[Sportland Arena]]
| align=&quot;center&quot; | 
| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Ilmar Põhjala]]
|-
|[[Tallinna FC Majandusmagister]]
| Tallinn
| [[Laagri kunstmuruväljak]]
| align=&quot;center&quot; | 
| 
|}

===Liiga tabel===
{{Fb cl header|hth=}}
{{Fb cl team |p=1 |t=[[Pirita JK Reliikvia|Pirita JK Reliikvia]] |w=17|d=1|l=3|gf=67|ga=22|bc=#D0F0C0|meister=y|edutatud=y}}
{{Fb cl3 qr  |rows=2|competition=Edutamine [[III liiga]]sse}}
{{Fb cl team |p=2 |t=[[Tallinna FC Soccernet|FC Soccernet]] |w=12|d=2|l=7|gf=53|ga=33|bc=#D0F0C0|edutatud=y}}
{{Fb cl team |p=3 |t=[[Tallinna JK Jalgpallihaigla|Tallinna JK Jalgpallihaigla]] |w=9|d=6|l=6|gf=55|ga=35|bc=#BBEBFF}}
{{Fb cl3 qr  |competition=Kvalifitseerub [[III liiga 2014#III liiga põhi üleminekumängud|III liiga üleminekumängudele]]}}
{{Fb cl team |p=4 |t=[[Tallinna FC Eston Villa|Tallinna FC Eston Villa]] |w=9|d=3|l=9 |gf=54|ga=35}}
{{Fb cl team |p=5 |t=[[Tallinna FC Twister|Tallinna FC Twister]] |w=9|d=0|l=12|gf=55|ga=63}}
{{Fb cl team |p=6 |t=[[Tallinna FC Reaal|Tallinna FC Reaal]] |w=8|d=1|l=12|gf=32|ga=51}}
{{Fb cl team |p=7 |t=[[Tallinna JK Piraaja II|Tallinna JK Piraaja II]] |w=5|d=6|l=10|gf=29|ga=71}}
{{Fb cl team |p=8 |t=[[Tallinna FC Majandusmagister|FC Majandusmagister]] |w=3|d=5|l=13|gf=22|ga=67}}
|-
|colspan=&quot;11&quot;|&lt;small&gt;'''Allikas:''' [http://jalgpall.ee/league.php?b=IV.N&amp;year=2014 Eesti Jalgpalli Liit]&lt;/small&gt;
|}
{{Fb cl footer |Madalamad liigad=y| märkus1=}}

===III liiga põhi üleminekumängud===
===Mängutulemused===
Iga meeskond mängib kõikide vastastega 3 korda, ühe korra kodus ja ühe korra võõrsil, ning ühe korra kodus või võõrsil. Kokku 21 mängu.
{{col-begin|width=100%}}
|-
|
{{fb r header |nt=8 |[[Pirita JK Reliikvia|REL]] |[[Tallinna FC Soccernet|SOC]] |[[Tallinna JK Jalgpallihaigla|JAL]] |[[Tallinna FC Eston Villa|EST]] |[[Tallinna FC Twister|TWI]] |[[Tallinna FC Reaal|REA]] |[[Tallinna JK Piraaja II|PIR2]] |[[Tallinna FC Majandusmagister|MAJ]] }}
{{fb r team |t=[[Pirita JK Reliikvia|Pirita JK Reliikvia]] }}
&lt;!-- JK Reliikvia    --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- FC Soccernet    --&gt;  {{fb r |gf=5|ga=1}}
&lt;!-- Jalgpallihaigla --&gt;  {{fb r |gf=0|ga=0}}
&lt;!-- Eston Villa     --&gt;  {{fb r |gf=3|ga=1}}
&lt;!-- FC Twister      --&gt;  {{fb r |gf=4|ga=2}}
&lt;!-- FC Reaal        --&gt;  {{fb r |gf=2|ga=1}}
&lt;!-- JK Piraaja II   --&gt;  {{fb r |gf=5|ga=0}}
&lt;!-- Majandusmagister--&gt;  {{fb r |gf=5|ga=1}}

{{fb r team |t=[[Tallinna FC Soccernet|FC Soccernet]] }}
&lt;!-- JK Reliikvia    --&gt;  {{fb r |gf=2|ga=1}}
&lt;!-- FC Soccernet    --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Jalgpallihaigla --&gt;  {{fb r |gf=2|ga=4}}
&lt;!-- Eston Villa     --&gt;  {{fb r |gf=2|ga=1}}
&lt;!-- FC Twister      --&gt;  {{fb r |gf=1|ga=2}}
&lt;!-- FC Reaal        --&gt;  {{fb r |gf=2|ga=1}}
&lt;!-- JK Piraaja II   --&gt;  {{fb r |gf=4|ga=0}}
&lt;!-- Majandusmagister--&gt;  {{fb r |gf=4|ga=1}}

{{fb r team |t=[[Tallinna JK Jalgpallihaigla|Tallinna JK Jalgpallihaigla]] }}
&lt;!-- JK Reliikvia    --&gt;  {{fb r |gf=1|ga=2}}
&lt;!-- FC Soccernet    --&gt;  {{fb r |gf=3|ga=1}}
&lt;!-- Jalgpallihaigla --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Eston Villa     --&gt;  {{fb r |gf=0|ga=0}}
&lt;!-- FC Twister      --&gt;  {{fb r |gf=1|ga=4}}
&lt;!-- FC Reaal        --&gt;  {{fb r |gf=3|ga=0}}
&lt;!-- JK Piraaja II   --&gt;  {{fb r |gf=2|ga=2}}
&lt;!-- Majandusmagister--&gt;  {{fb r |gf=8|ga=0}}

{{fb r team |t=[[Tallinna FC Eston Villa|Tallinna FC Eston Villa]] }}
&lt;!-- JK Reliikvia    --&gt;  {{fb r |gf=2|ga=5}}
&lt;!-- FC Soccernet    --&gt;  {{fb r |gf=0|ga=3}}
&lt;!-- Jalgpallihaigla --&gt;  {{fb r |gf=6|ga=1}}
&lt;!-- Eston Villa     --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- FC Twister      --&gt;  {{fb r |gf=2|ga=1}}
&lt;!-- FC Reaal        --&gt;  {{fb r |gf=2|ga=0}}
&lt;!-- JK Piraaja II   --&gt;  {{fb r |gf=2|ga=2}}
&lt;!-- Majandusmagister--&gt;  {{fb r |gf=3|ga=0}}

{{fb r team |t=[[Tallinna FC Twister|Tallinna FC Twister]] }}
&lt;!-- JK Reliikvia    --&gt;  {{fb r |gf=0|ga=1}}
&lt;!-- FC Soccernet    --&gt;  {{fb r |gf=0|ga=4}}
&lt;!-- Jalgpallihaigla --&gt;  {{fb r |gf=2|ga=5}}
&lt;!-- Eston Villa     --&gt;  {{fb r |gf=0|ga=5}}
&lt;!-- FC Twister      --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- FC Reaal        --&gt;  {{fb r |gf=4|ga=1}}
&lt;!-- JK Piraaja II   --&gt;  {{fb r |gf=7|ga=0}}
&lt;!-- Majandusmagister--&gt;  {{fb r |gf=4|ga=1}}

{{fb r team |t=[[Tallinna FC Reaal|Tallinna FC Reaal]] }}
&lt;!-- JK Reliikvia    --&gt;  {{fb r |gf=2|ga=7}}
&lt;!-- FC Soccernet    --&gt;  {{fb r |gf=3|ga=2}}
&lt;!-- Jalgpallihaigla --&gt;  {{fb r |gf=0|ga=5}}
&lt;!-- Eston Villa     --&gt;  {{fb r |gf=4|ga=1}}
&lt;!-- FC Twister      --&gt;  {{fb r |gf=4|ga=3}}
&lt;!-- FC Reaal        --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- JK Piraaja II   --&gt;  {{fb r |gf=6|ga=0}}
&lt;!-- Majandusmagister--&gt;  {{fb r |gf=5|ga=1}}

{{fb r team |t=[[Tallinna JK Piraaja II|Tallinna JK Piraaja II]] }}
&lt;!-- JK Reliikvia    --&gt;  {{fb r |gf=0|ga=3}}
&lt;!-- FC Soccernet    --&gt;  {{fb r |gf=0|ga=7}}
&lt;!-- Jalgpallihaigla --&gt;  {{fb r |gf=2|ga=1}}
&lt;!-- Eston Villa     --&gt;  {{fb r |gf=0|ga=8}}
&lt;!-- FC Twister      --&gt;  {{fb r |gf=3|ga=1}}
&lt;!-- FC Reaal        --&gt;  {{fb r |gf=3|ga=2}}
&lt;!-- JK Piraaja II   --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Majandusmagister--&gt;  {{fb r |gf=2|ga=2}}

{{fb r team |t=[[Tallinna FC Majandusmagister|FC Majandusmagister]] }}
&lt;!-- JK Reliikvia    --&gt;  {{fb r |gf=2|ga=0}}
&lt;!-- FC Soccernet    --&gt;  {{fb r |gf=0|ga=2}}
&lt;!-- Jalgpallihaigla --&gt;  {{fb r |gf=1|ga=1}}
&lt;!-- Eston Villa     --&gt;  {{fb r |gf=1|ga=5}}
&lt;!-- FC Twister      --&gt;  {{fb r |gf=1|ga=3}}
&lt;!-- FC Reaal        --&gt;  {{fb r |gf=1|ga=1}}
&lt;!-- JK Piraaja II   --&gt;  {{fb r |gf=2|ga=2}}
&lt;!-- Majandusmagister--&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!--
--&gt;{{Fb r footer |u=-|s=[http://jalgpall.ee/calendar.php?b=IV.N&amp;year=2014 Eesti Jalgpalli Liit] |date= |nt=}}
{{Col-2}}
{{fb r header |nt=8 |[[Pirita JK Reliikvia|REL]] |[[Tallinna FC Soccernet|SOC]] |[[Tallinna JK Jalgpallihaigla|JAL]] |[[Tallinna FC Eston Villa|EST]] |[[Tallinna FC Twister|TWI]] |[[Tallinna FC Reaal|REA]] |[[Tallinna JK Piraaja II|PIR2]] |[[Tallinna FC Majandusmagister|MAJ]] }}
{{fb r team |t=[[Pirita JK Reliikvia|Pirita JK Reliikvia]] }}
&lt;!-- JK Reliikvia    --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- FC Soccernet    --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Jalgpallihaigla --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Eston Villa     --&gt;  {{fb r |gf=4|ga=2}}
&lt;!-- FC Twister      --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- FC Reaal        --&gt;  {{fb r |gf=2|ga=1}}
&lt;!-- JK Piraaja II   --&gt;  {{fb r |gf=5|ga=0}}
&lt;!-- Majandusmagister--&gt;  {{fb r |gf=5|ga=0}}

{{fb r team |t=[[Tallinna FC Soccernet|FC Soccernet]] }}
&lt;!-- JK Reliikvia    --&gt;  {{fb r |gf=2|ga=1}}
&lt;!-- FC Soccernet    --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Jalgpallihaigla --&gt;  {{fb r |gf=1|ga=1}}
&lt;!-- Eston Villa     --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- FC Twister      --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- FC Reaal        --&gt;  {{fb r |gf=0|ga=1}}
&lt;!-- JK Piraaja II   --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Majandusmagister--&gt;  {{fb r |r=null }}

{{fb r team |t=[[Tallinna JK Jalgpallihaigla|Tallinna JK Jalgpallihaigla]] }}
&lt;!-- JK Reliikvia    --&gt;  {{fb r |gf=0|ga=3}}
&lt;!-- FC Soccernet    --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Jalgpallihaigla --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Eston Villa     --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- FC Twister      --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- FC Reaal        --&gt;  {{fb r |gf=3|ga=0}}
&lt;!-- JK Piraaja II   --&gt;  {{fb r |gf=5|ga=0}}
&lt;!-- Majandusmagister--&gt;  {{fb r |r=null }}

{{fb r team |t=[[Tallinna FC Eston Villa|Tallinna FC Eston Villa]] }}
&lt;!-- JK Reliikvia    --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- FC Soccernet    --&gt;  {{fb r |gf=1|ga=2}}
&lt;!-- Jalgpallihaigla --&gt;  {{fb r |gf=4|ga=4}}
&lt;!-- Eston Villa     --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- FC Twister      --&gt;  {{fb r }}style=&quot;background: #DFE7FF;&quot;|6:0&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;
&lt;!-- FC Reaal        --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- JK Piraaja II   --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Majandusmagister--&gt;  {{fb r |r=null }}

{{fb r team |t=[[Tallinna FC Twister|Tallinna FC Twister]] }}
&lt;!-- JK Reliikvia    --&gt;  {{fb r |gf=2|ga=4}}
&lt;!-- FC Soccernet    --&gt;  {{fb r |gf=4|ga=8}}
&lt;!-- Jalgpallihaigla --&gt;  {{fb r |gf=5|ga=2}}
&lt;!-- Eston Villa     --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- FC Twister      --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- FC Reaal        --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- JK Piraaja II   --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Majandusmagister--&gt;  {{fb r |gf=8|ga=2}}

{{fb r team |t=[[Tallinna FC Reaal|Tallinna FC Reaal]] }}
&lt;!-- JK Reliikvia    --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- FC Soccernet    --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Jalgpallihaigla --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Eston Villa     --&gt;  {{fb r |gf=0|ga=3}}
&lt;!-- FC Twister      --&gt;  {{fb r |gf=0|ga=3}}
&lt;!-- FC Reaal        --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- JK Piraaja II   --&gt;  {{fb r |gf=7|ga=2}}
&lt;!-- Majandusmagister--&gt;  {{fb r |gf=3|ga=2}}

{{fb r team |t=[[Tallinna JK Piraaja II|Tallinna JK Piraaja II]] }}
&lt;!-- JK Reliikvia    --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- FC Soccernet    --&gt;  {{fb r |gf=2|ga=2}}
&lt;!-- Jalgpallihaigla --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Eston Villa     --&gt;  {{fb r |gf=1|ga=0}}
&lt;!-- FC Twister      --&gt;  {{fb r |gf=8|ga=0}}
&lt;!-- FC Reaal        --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- JK Piraaja II   --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Majandusmagister--&gt;  {{fb r |r=null }}

{{fb r team |t=[[Tallinna FC Majandusmagister|FC Majandusmagister]] }}
&lt;!-- JK Reliikvia    --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- FC Soccernet    --&gt;  {{fb r |gf=2|ga=1}}
&lt;!-- Jalgpallihaigla --&gt;  {{fb r |gf=0|ga=5}}
&lt;!-- Eston Villa     --&gt;  {{fb r |gf=2|ga=0}}
&lt;!-- FC Twister      --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- FC Reaal        --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- JK Piraaja II   --&gt;  {{fb r |gf=0|ga=0}}
&lt;!-- Majandusmagister--&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!--
--&gt;{{Fb r footer |u=5. oktoober 2014|s=[http://jalgpall.ee/calendar.php?b=IV.N&amp;year=2014 Eesti Jalgpalli Liit]
|date= |nt=&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;Tulemus tühistatud, kuna Tallinna FC Twister võistkonna koosseisus osales diskvalifitseeritud mängija Märt Mõistus.}}
{{Col-end}}

===Edukamad väravakütid===

==IV liiga lõuna==
===Meeskonnad===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! Klubi
! Asukoht
! Staadion
! Mahutavus
! Peatreener
|-
|[[Pärnu JK]]
| [[Pärnu]]
| [[Pärnu Raeküla staadion]]
| align=&quot;center&quot; | 
| 
|-
|[[Tartu FC Santos II]]
| [[Tartu]]
| [[Kaagvere jalgpalliväljak]]
| align=&quot;center&quot; | 
| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Siim Roops]]
|-
|[[Pärnu JK Poseidon Nirvaana]]
| Pärnu
| Pärnu Raeküla staadion
| align=&quot;center&quot; | 
| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Kuldmägi]]
|-
|[[Tartu Ülikool Fauna]]
| Tartu
| Kaagvere jalgpalliväljak
| align=&quot;center&quot; | 
| 
|-
|[[FC Tartu II]]
| Tartu
| Kaagvere jalgpalliväljak
| align=&quot;center&quot; | 
| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Meelis Tätte]]
|-
|[[FC Elva II]]
| [[Elva]]
| [[Elva linnastaadion]]
| align=&quot;center&quot; | 
| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Laur Nurme]]
|-
|[[Suure-Jaani United]]
| [[Suure-Jaani]]
| [[Suure-Jaani Gümnaasiumi staadion]]
| align=&quot;center&quot; | 
| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Vassiljev]]
|-
|[[FC Helios Võru]]
| [[Võru]]
| [[Väimela staadion]]
| align=&quot;center&quot; | 
| 
|-
|[[Pärnu JK Vaprus]]
| Pärnu
| [[Pärnu Kalevi staadion]]
| align=&quot;center&quot; | 
| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Rain Põldme]]
|}

===Liiga tabel===
{{Fb cl header|hth=}}
{{Fb cl team |p=1 |t=[[Pärnu Jalgpalliklubi|Pärnu Jalgpalliklubi]] |w=14|d=2|l=0|gf=43|ga=6|bc=#D0F0C0|meister=y|edutatud=y}}
{{Fb cl3 qr  |rows=2|competition=Edutamine [[III liiga]]sse}}
{{Fb cl team |p=2 |t=[[Tartu FC Santos II|Tartu FC Santos II]] |w=12|d=2|l=2|gf=76|ga=20|bc=#D0F0C0|edutatud=y}}
{{Fb cl team |p=3 |t=[[Pärnu JK Poseidon Nirvaana|Pärnu JK Poseidon Nirvaana]] |w=9 |d=3|l=4|gf=39|ga=30|bc=#BBEBFF}}
{{Fb cl3 qr  |competition=Kvalifitseerub [[III liiga 2014#III liiga lõuna üleminekumängud|III liiga üleminekumängudele]]}}
{{Fb cl team |p=4 |t=[[Tartu Ülikool Fauna|Tartu Ülikool Fauna]] |w=8|d=1|l=7 |gf=33|ga=37}}
{{Fb cl team |p=5 |t=[[FC Tartu II|FC Tartu II]] |w=6|d=3|l=7 |gf=30|ga=33}}
{{Fb cl team |p=6 |t=[[FC Elva II|FC Elva II]] |w=5|d=0|l=11|gf=19|ga=49}}
{{Fb cl team |p=7 |t=[[Suure-Jaani United|Suure-Jaani United]] |w=4|d=2|l=10|gf=27|ga=43}}
{{Fb cl team |p=8 |t=[[FC Helios Võru|FC Helios Võru]] |w=3|d=5|l=8 |gf=25|ga=41}}
{{Fb cl team |p=9 |t=[[Pärnu JK Vaprus|Pärnu JK Vaprus]] |w=1|d=2|l=13|gf=13|ga=46}}
|-
|colspan=&quot;11&quot;|&lt;small&gt;'''Allikas:''' [http://jalgpall.ee/league.php?b=IV.S&amp;year=2014 Eesti Jalgpalli Liit]&lt;/small&gt;
|}
{{Fb cl footer |Madalamad liigad=y| märkus1=}}

===III liiga lõuna üleminekumängud===
===Mängutulemused===
Iga meeskond mängib kõikide vastastega 2 korda, ühe korra kodus ja ühe korra võõrsil, kokku 16 mängu.
{{fb r header |nt=9 |[[Pärnu Jalgpalliklubi|PJK]] |[[Tartu FC Santos II|SAN]] |[[Pärnu JK Poseidon Nirvaana|NIR]] |[[Tartu Ülikool Fauna|FAU]] |[[FC Tartu II|TAR2]] |[[FC Elva II|ELV2]] |[[Suure-Jaani United|S-J]] |[[FC Helios Võru|HEL]] |[[Pärnu JK Vaprus|VAP]] }}
{{fb r team |t=[[Pärnu Jalgpalliklubi|Pärnu Jalgpalliklubi]] }}
&lt;!-- Pärnu JK          --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- FC Santos II      --&gt;  {{fb r |gf=1|ga=0}}
&lt;!-- Poseidon Nirvaana --&gt;  {{fb r |gf=1|ga=1}}
&lt;!-- TÜ Fauna          --&gt;  {{fb r |gf=1|ga=0}}
&lt;!-- FC Tartu II       --&gt;  {{fb r |gf=7|ga=0}}
&lt;!-- FC Elva II        --&gt;  {{fb r |gf=7|ga=0}}
&lt;!-- Suure-Jaani United--&gt;  {{fb r |gf=2|ga=1}}
&lt;!-- FC Helios Võru    --&gt;  {{fb r }}style=&quot;background: #DFE7FF;&quot;|+:-&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;
&lt;!-- Pärnu Vaprus      --&gt;  {{fb r |gf=4|ga=0}}

{{fb r team |t=[[Tartu FC Santos II|Tartu FC Santos II]] }}
&lt;!-- Pärnu JK          --&gt;  {{fb r |gf=2|ga=2}}
&lt;!-- FC Santos II      --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Poseidon Nirvaana --&gt;  {{fb r |gf=10|ga=2}}
&lt;!-- TÜ Fauna          --&gt;  {{fb r |gf=2|ga=1}}
&lt;!-- FC Tartu II       --&gt;  {{fb r |gf=2|ga=0}}
&lt;!-- FC Elva II        --&gt;  {{fb r |gf=5|ga=1}}
&lt;!-- Suure-Jaani United--&gt;  {{fb r |gf=12|ga=0}}
&lt;!-- FC Helios Võru    --&gt;  {{fb r |gf=8|ga=0}}
&lt;!-- Pärnu Vaprus      --&gt;  {{fb r |gf=8|ga=1}}

{{fb r team |t=[[Pärnu JK Poseidon Nirvaana|Pärnu JK Poseidon Nirvaana]] }}
&lt;!-- Pärnu JK          --&gt;  {{fb r |gf=1|ga=2}}
&lt;!-- FC Santos II      --&gt;  {{fb r |gf=4|ga=3}}
&lt;!-- Poseidon Nirvaana --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- TÜ Fauna          --&gt;  {{fb r |gf=1|ga=2}}
&lt;!-- FC Tartu II       --&gt;  {{fb r }}style=&quot;background: #DFE7FF;&quot;|3:0&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;
&lt;!-- FC Elva II        --&gt;  {{fb r |gf=6|ga=1}}
&lt;!-- Suure-Jaani United--&gt;  {{fb r |gf=2|ga=1}}
&lt;!-- FC Helios Võru    --&gt;  {{fb r |gf=2|ga=2}}
&lt;!-- Pärnu Vaprus      --&gt;  {{fb r |gf=2|ga=1}}

{{fb r team |t=[[Tartu Ülikool Fauna|Tartu Ülikool Fauna]] }}
&lt;!-- Pärnu JK          --&gt;  {{fb r |gf=1|ga=5}}
&lt;!-- FC Santos II      --&gt;  {{fb r |gf=0|ga=7}}
&lt;!-- Poseidon Nirvaana --&gt;  {{fb r |gf=0|ga=1}}
&lt;!-- TÜ Fauna          --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- FC Tartu II       --&gt;  {{fb r |gf=1|ga=0}}
&lt;!-- FC Elva II        --&gt;  {{fb r |gf=4|ga=2}}
&lt;!-- Suure-Jaani United--&gt;  {{fb r |gf=3|ga=1}}
&lt;!-- FC Helios Võru    --&gt;  {{fb r |gf=3|ga=4}}
&lt;!-- Pärnu Vaprus      --&gt;  {{fb r |gf=3|ga=2}}

{{fb r team |t=[[FC Tartu II|FC Tartu II]] }}
&lt;!-- Pärnu JK          --&gt;  {{fb r |gf=0|ga=1}}
&lt;!-- FC Santos II      --&gt;  {{fb r |gf=1|ga=2}}
&lt;!-- Poseidon Nirvaana --&gt;  {{fb r |gf=3|ga=3}}
&lt;!-- TÜ Fauna          --&gt;  {{fb r |gf=4|ga=2}}
&lt;!-- FC Tartu II       --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- FC Elva II        --&gt;  {{fb r |gf=3|ga=0}}
&lt;!-- Suure-Jaani United--&gt;  {{fb r |gf=6|ga=2}}
&lt;!-- FC Helios Võru    --&gt;  {{fb r |gf=3|ga=3}}
&lt;!-- Pärnu Vaprus      --&gt;  {{fb r |gf=1|ga=1}}

{{fb r team |t=[[FC Elva II|FC Elva II]] }}
&lt;!-- Pärnu JK          --&gt;  {{fb r |gf=0|ga=3}}
&lt;!-- FC Santos II      --&gt;  {{fb r |gf=1|ga=5}}
&lt;!-- Poseidon Nirvaana --&gt;  {{fb r |gf=0|ga=2}}
&lt;!-- TÜ Fauna          --&gt;  {{fb r |gf=0|ga=1}}
&lt;!-- FC Tartu II       --&gt;  {{fb r |gf=2|ga=4}}
&lt;!-- FC Elva II        --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Suure-Jaani United--&gt;  {{fb r |gf=2|ga=1}}
&lt;!-- FC Helios Võru    --&gt;  {{fb r |gf=1|ga=0}}
&lt;!-- Pärnu Vaprus      --&gt;  {{fb r |gf=3|ga=0}}

{{fb r team |t=[[Suure-Jaani United|Suure-Jaani United]] }}
&lt;!-- Pärnu JK          --&gt;  {{fb r |gf=0|ga=3}}
&lt;!-- FC Santos II      --&gt;  {{fb r |gf=3|ga=4}}
&lt;!-- Poseidon Nirvaana --&gt;  {{fb r |gf=2|ga=3}}
&lt;!-- TÜ Fauna          --&gt;  {{fb r |gf=2|ga=2}}
&lt;!-- FC Tartu II       --&gt;  {{fb r |gf=2|ga=0}}
&lt;!-- FC Elva II        --&gt;  {{fb r |gf=6|ga=1}}
&lt;!-- Suure-Jaani United--&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- FC Helios Võru    --&gt;  {{fb r |gf=0|ga=1}}
&lt;!-- Pärnu Vaprus      --&gt;  {{fb r |gf=3|ga=0}}

{{fb r team |t=[[FC Helios Võru|FC Helios Võru]] }}
&lt;!-- Pärnu JK          --&gt;  {{fb r |gf=0|ga=1}}
&lt;!-- FC Santos II      --&gt;  {{fb r |gf=2|ga=2}}
&lt;!-- Poseidon Nirvaana --&gt;  {{fb r |gf=0|ga=5}}
&lt;!-- TÜ Fauna          --&gt;  {{fb r |gf=4|ga=6}}
&lt;!-- FC Tartu II       --&gt;  {{fb r |gf=2|ga=3}}
&lt;!-- FC Elva II        --&gt;  {{fb r |gf=2|ga=3}}
&lt;!-- Suure-Jaani United--&gt;  {{fb r |gf=1|ga=1}}
&lt;!-- FC Helios Võru    --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Pärnu Vaprus      --&gt;  {{fb r |gf=2|ga=2}}

{{fb r team |t=[[Pärnu JK Vaprus|Pärnu JK Vaprus]] }}
&lt;!-- Pärnu JK          --&gt;  {{fb r |gf=0|ga=3}}
&lt;!-- FC Santos II      --&gt;  {{fb r |gf=1|ga=4}}
&lt;!-- Poseidon Nirvaana --&gt;  {{fb r |gf=2|ga=1}}
&lt;!-- TÜ Fauna          --&gt;  {{fb r |gf=1|ga=4}}
&lt;!-- FC Tartu II       --&gt;  {{fb r |gf=0|ga=2}}
&lt;!-- FC Elva II        --&gt;  {{fb r |gf=0|ga=2}}
&lt;!-- Suure-Jaani United--&gt;  {{fb r |gf=1|ga=2}}
&lt;!-- FC Helios Võru    --&gt;  {{fb r |gf=1|ga=2}}
&lt;!-- Pärnu Vaprus      --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!--
--&gt;{{Fb r footer |u=5. oktoober 2014|s=[http://jalgpall.ee/calendar.php?b=IV.E&amp;year=2014 Eesti Jalgpalli Liit]
|date= |nt=&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;FC Helios Võru andis loobumisvõidu.

&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;Tulemus tühistatud, kuna võistkonna FC Tartu II koosseisus osales ülesandmata mängija Raido Käämer.}}

===Edukamad väravakütid===

==IV liiga lääs==
===Meeskonnad===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! Klubi
! Asukoht
! Staadion
! Mahutavus
! Peatreener
|-
|[[FCF Tallinna Ülikool II]]
| [[Tallinn]]
| [[Hiiu kunstmuruväljak]]
| 
|
|-
|[[Trummi SK]]
| Tallinn
| Hiiu kunstmuruväljak
| 
|
|-
|[[FC Haiba]]
| [[Haiba]]
| [[Kernu PK staadion]]
| 
|
|-
|[[Tallinna Depoo]]
| [[Tallinn]]
| [[Loo kunstmuruväljak]]
| 
| [[Andrei Suvorov]]
|-
|[[Pakri SK Alexela II]]
| [[Paldiski]]
| [[Alexela Arena]]
| 
|
|-
|[[Tallinna Jalgpalliselts]]
| [[Tallinn]]
| [[Kalevi Keskstaadioni kunstmuruväljak]]
| 
|
|-
|[[FC Toompea]]
| Tallinn
| [[Maarjamäe kunstmuruväljak]]
| 
| {{riigi ikoon|Eesti}} [[Marko Kuusik]]
|}

===Liiga tabel===
{{Fb cl header|hth=}}
{{Fb cl team |p=1 |t=[[FCF Tallinna Ülikool II|FCF Tallinna Ülikool II]] |w=13|d=2|l=3|gf=68|ga=23|bc=#D0F0C0}}
{{Fb cl3 qr  |rows=2|competition=Edutamine [[III liiga]]sse}}
{{Fb cl team |p=2 |t=[[Trummi SK|Trummi SK]] |w=12|d=4|l=2|gf=92|ga=27|bc=#D0F0C0}}
{{Fb cl team |p=3 |t=[[FC Haiba|FC Haiba]] |w=10|d=6|l=2|gf=60|ga=31|bc=#BBEBFF}}
{{Fb cl3 qr  |competition=Kvalifitseerub [[III liiga 2014#III liiga lääs üleminekumängud|III liiga üleminekumängudele]]}}
{{Fb cl team |p=4 |t=[[Tallinna Depoo|Tallinna Depoo]] |w=8|d=4|l=6 |gf=44|ga=41}}
{{Fb cl team |p=5 |t=[[Pakri SK Alexela II|Pakri SK Alexela II]] |w=4|d=4|l=10|gf=27|ga=71}}
{{Fb cl team |p=6 |t=[[Tallinna Jalgpalliselts|Tallinna Jalgpalliselts]] |w=3|d=0|l=15|gf=30|ga=90}}
{{Fb cl team |p=7 |t=[[FC Toompea|FC Toompea]] |w=1|d=4|l=13|gf=17|ga=55}}
|-
|colspan=&quot;11&quot;|&lt;small&gt;'''Allikas:''' [http://jalgpall.ee/league.php?b=IV.W&amp;year=2014 Eesti Jalgpalli Liit]&lt;/small&gt;
|}
{{Fb cl footer |Madalamad liigad=y| märkus1=}}

===Mängutulemused===
Iga meeskond mängib kõikide vastastega 3 korda, ühe korra kodus ja ühe korra võõrsil, ning ühe korra kodus või võõrsil. Kokku 18 mängu.
{{col-begin|width=100%}}
|-
|
{{fb r header |nt=7 |[[FCF Tallinna Ülikool II|TÜ2]] |[[Trummi SK|TRU]] |[[FC Haiba|HAI]] |[[Tallinna Depoo|DEP]] |[[Pakri SK Alexela II|ALE]] |[[Tallinna Jalgpalliselts|TJS]] |[[FC Toompea|TOO]] }}
{{fb r team |t=[[FCF Tallinna Ülikool II|FCF Tallinna Ülikool II]] }}
&lt;!-- FCF TÜ II     --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Trummi SK     --&gt;  {{fb r |gf=6|ga=2}}
&lt;!-- FC Haiba      --&gt;  {{fb r |gf=2|ga=2}}
&lt;!-- Tallinna Depoo--&gt;  {{fb r |gf=5|ga=0}}
&lt;!-- Alexela II    --&gt;  {{fb r |gf=3|ga=0}}
&lt;!-- Tallinna JS   --&gt;  {{fb r |gf=6|ga=0}}
&lt;!-- FC Toompea    --&gt;  {{fb r |gf=3|ga=1}}

{{fb r team |t=[[Trummi SK|Trummi SK]] }}
&lt;!-- FCF TÜ II     --&gt;  {{fb r |gf=2|ga=1}}
&lt;!-- Trummi SK     --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- FC Haiba      --&gt;  {{fb r |gf=5|ga=2}}
&lt;!-- Tallinna Depoo--&gt;  {{fb r |gf=2|ga=3}}
&lt;!-- Alexela II    --&gt;  {{fb r |gf=3|ga=2}}
&lt;!-- Tallinna JS   --&gt;  {{fb r |gf=16|ga=1}}
&lt;!-- FC Toompea    --&gt;  {{fb r |gf=6|ga=1}}

{{fb r team |t=[[FC Haiba|FC Haiba]] }}
&lt;!-- FCF TÜ II     --&gt;  {{fb r |gf=3|ga=1}}
&lt;!-- Trummi SK     --&gt;  {{fb r |gf=1|ga=1}}
&lt;!-- FC Haiba      --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Tallinna Depoo--&gt;  {{fb r |gf=3|ga=3}}
&lt;!-- Alexela II    --&gt;  {{fb r |gf=7|ga=0}}
&lt;!-- Tallinna JS   --&gt;  {{fb r |gf=6|ga=2}}
&lt;!-- FC Toompea    --&gt;  {{fb r }}style=&quot;background: #DFE7FF;&quot;|4:0&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;

{{fb r team |t=[[Tallinna Depoo|Tallinna Depoo]] }}
&lt;!-- FCF TÜ II     --&gt;  {{fb r |gf=0|ga=3}}
&lt;!-- Trummi SK     --&gt;  {{fb r |gf=0|ga=0}}
&lt;!-- FC Haiba      --&gt;  {{fb r |gf=1|ga=4}}
&lt;!-- Tallinna Depoo--&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Alexela II    --&gt;  {{fb r |gf=4|ga=2}}
&lt;!-- Tallinna JS   --&gt;  {{fb r |gf=6|ga=3}}
&lt;!-- FC Toompea    --&gt;  {{fb r |gf=3|ga=2}}

{{fb r team |t=[[Pakri SK Alexela II|Pakri SK Alexela II]] }}
&lt;!-- FCF TÜ II     --&gt;  {{fb r |gf=0|ga=7}}
&lt;!-- Trummi SK     --&gt;  {{fb r |gf=0|ga=7}}
&lt;!-- FC Haiba      --&gt;  {{fb r |gf=2|ga=2}}
&lt;!-- Tallinna Depoo--&gt;  {{fb r |gf=1|ga=1}}
&lt;!-- Alexela II    --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Tallinna JS   --&gt;  {{fb r |gf=3|ga=0}}
&lt;!-- FC Toompea    --&gt;  {{fb r |gf=1|ga=1}}

{{fb r team |t=[[Tallinna Jalgpalliselts|Tallinna Jalgpalliselts]] }}
&lt;!-- FCF TÜ II     --&gt;  {{fb r |gf=1|ga=6}}
&lt;!-- Trummi SK     --&gt;  {{fb r |gf=1|ga=4}}
&lt;!-- FC Haiba      --&gt;  {{fb r |gf=1|ga=4}}
&lt;!-- Tallinna Depoo--&gt;  {{fb r |gf=1|ga=7}}
&lt;!-- Alexela II    --&gt;  {{fb r |gf=3|ga=5}}
&lt;!-- Tallinna JS   --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- FC Toompea    --&gt;  {{fb r |gf=3|ga=2}}

{{fb r team |t=[[FC Toompea|FC Toompea]] }}
&lt;!-- FCF TÜ II     --&gt;  {{fb r |gf=0|ga=2}}
&lt;!-- Trummi SK     --&gt;  {{fb r |gf=0|ga=4}}
&lt;!-- FC Haiba      --&gt;  {{fb r |gf=1|ga=3}}
&lt;!-- Tallinna Depoo--&gt;  {{fb r |gf=1|ga=1}}
&lt;!-- Alexela II    --&gt;  {{fb r |gf=0|ga=1}}
&lt;!-- Tallinna JS   --&gt;  {{fb r |gf=3|ga=2}}
&lt;!-- FC Toompea    --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!--
--&gt;{{Fb r footer |u=|s=[http://jalgpall.ee/calendar.php?b=IV.W&amp;year=2014 Eesti Jalgpalli Liit] |date= |nt=&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;Tulemus tühistatud, kuna võistkonna FC Toompea koosseisus osales ülesandmata mängija Kaimo Kuusk.}}
{{Col-2}}
{{fb r header |nt=7 |[[FCF Tallinna Ülikool II|TÜ2]] |[[Trummi SK|TRU]] |[[FC Haiba|HAI]] |[[Tallinna Depoo|DEP]] |[[Pakri SK Alexela II|ALE]] |[[Tallinna Jalgpalliselts|TJS]] |[[FC Toompea|TOO]] }}
{{fb r team |t=[[FCF Tallinna Ülikool II|FCF Tallinna Ülikool II]] }}
&lt;!-- FCF TÜ II     --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Trummi SK     --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- FC Haiba      --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Tallinna Depoo--&gt;  {{fb r |gf=5|ga=3}}
&lt;!-- Alexela II    --&gt;  {{fb r |gf=6|ga=1}}
&lt;!-- Tallinna JS   --&gt;  {{fb r |gf=5|ga=1}}
&lt;!-- FC Toompea    --&gt;  {{fb r |r=null }}

{{fb r team |t=[[Trummi SK|Trummi SK]] }}
&lt;!-- FCF TÜ II     --&gt;  {{fb r |gf=3|ga=3}}
&lt;!-- Trummi SK     --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- FC Haiba      --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Tallinna Depoo--&gt;  {{fb r |gf=3|ga=1}}
&lt;!-- Alexela II    --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Tallinna JS   --&gt;  {{fb r |gf=7|ga=2}}
&lt;!-- FC Toompea    --&gt;  {{fb r |r=null }}

{{fb r team |t=[[FC Haiba|FC Haiba]] }}
&lt;!-- FCF TÜ II     --&gt;  {{fb r |gf=4|ga=1}}
&lt;!-- Trummi SK     --&gt;  {{fb r |gf=2|ga=2}}
&lt;!-- FC Haiba      --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Tallinna Depoo--&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Alexela II    --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Tallinna JS   --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- FC Toompea    --&gt;  {{fb r |gf=2|ga=2}}

{{fb r team |t=[[Tallinna Depoo|Tallinna Depoo]] }}
&lt;!-- FCF TÜ II     --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Trummi SK     --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- FC Haiba      --&gt;  {{fb r |gf=4|ga=2}}
&lt;!-- Tallinna Depoo--&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Alexela II    --&gt;  {{fb r }}style=&quot;background: #DFE7FF;&quot;|3:0&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;
&lt;!-- Tallinna JS   --&gt;  {{fb r |gf=2|ga=4}}
&lt;!-- FC Toompea    --&gt;  {{fb r |r=null }}

{{fb r team |t=[[Pakri SK Alexela II|Pakri SK Alexela II]] }}
&lt;!-- FCF TÜ II     --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Trummi SK     --&gt;  {{fb r |gf=1|ga=15}}
&lt;!-- FC Haiba      --&gt;  {{fb r |gf=2|ga=4}}
&lt;!-- Tallinna Depoo--&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Alexela II    --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Tallinna JS   --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- FC Toompea    --&gt;  {{fb r |gf=3|ga=3}}

{{fb r team |t=[[Tallinna Jalgpalliselts|Tallinna Jalgpalliselts]] }}
&lt;!-- FCF TÜ II     --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Trummi SK     --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- FC Haiba      --&gt;  {{fb r |gf=1|ga=5}}
&lt;!-- Tallinna Depoo--&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Alexela II    --&gt;  {{fb r |gf=2|ga=3}}
&lt;!-- Tallinna JS   --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- FC Toompea    --&gt;  {{fb r |gf=2|ga=0}}

{{fb r team |t=[[FC Toompea|FC Toompea]] }}
&lt;!-- FCF TÜ II     --&gt;  {{fb r |gf=0|ga=3}}
&lt;!-- Trummi SK     --&gt;  {{fb r |gf=0|ga=10}}
&lt;!-- FC Haiba      --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Tallinna Depoo--&gt;  {{fb r |gf=0|ga=2}}
&lt;!-- Alexela II    --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- Tallinna JS   --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!-- FC Toompea    --&gt;  {{fb r |r=null }}
&lt;!--
--&gt;{{Fb r footer |u=|s=[http://jalgpall.ee/calendar.php?b=IV.W&amp;year=2014 Eesti Jalgpalli Liit] |date= |nt=&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;Tulemus tühistatud, kuna Pakri SK Alexela II võistkonna koosseisus osales diskvalifitseeritud mängija Aleksandr Seppago.}}
{{Col-end}}

===Edukamad väravakütid===

==Vaata ka==
*[[Meistriliiga 2014]]
*[[Esiliiga 2014]]
*[[Esiliiga B 2014]]
*[[II liiga 2014]]
*[[III liiga 2014]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;xlH4j&quot;&gt;http://jalgpall.ee/lprotocol.php?st=style_fp.css&amp;proto_id=55146&amp;b=IV.E&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EtFb1&quot;&gt;http://jalgpall.ee/lprotocol.php?st=style_fp.css&amp;proto_id=54200&amp;b=IV.E&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Ce4jj&quot;&gt;http://jalgpall.ee/lprotocol.php?st=style_fp.css&amp;proto_id=52443&amp;b=IV.E&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KHges&quot;&gt;http://jalgpall.ee/lprotocol.php?st=style_fp.css&amp;proto_id=54166&amp;b=IV.S&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GlhMa&quot;&gt;http://jalgpall.ee/lprotocol.php?st=style_fp.css&amp;proto_id=54968&amp;b=IV.S&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;m0wcN&quot;&gt;http://jalgpall.ee/lprotocol.php?st=style_fp.css&amp;proto_id=55628&amp;b=IV.S&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;32tRp&quot;&gt;http://jalgpall.ee/lprotocol.php?st=style_fp.css&amp;proto_id=51680&amp;b=IV.S&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gssDv&quot;&gt;http://jalgpall.ee/lprotocol.php?st=style_fp.css&amp;proto_id=54325&amp;b=IV.W&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tEjpl&quot;&gt;jalgpall.ee/lprotocol.php?st=style_fp.css&amp;proto_id=56122&amp;b=IV.W&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;I8Mor&quot;&gt;http://jalgpall.ee/lprotocol.php?st=style_fp.css&amp;proto_id=54987&amp;b=IV.W&lt;/ref&gt;
}}

{{IV liiga hooajad}}

[[Kategooria:IV liiga hooajad]]
[[Kategooria:2014. aasta Eesti spordis]]</text>
      <sha1>7s60xz7w7zfubx3n0xxbafesao5wp7z</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rein Loik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>384863</id>
    <revision>
      <id>7205097</id>
      <parentid>5979066</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T10:29:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-42419-12</username>
        <id>234542</id>
      </contributor>
      <origin>7205097</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3658" sha1="fmu2uf549qw4z2n3x6inr7xgg2ca9ro" xml:space="preserve">[[Pilt:Rein Loik firmajuht 99.jpg|pisi|Rein Loik 1999. aastal&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: Jaan Künnap&lt;/small&gt;]]
'''Rein Loik''' (sündinud [[30. juuli]]l [[1950]] [[Kehra]]s) on eesti ettevõttejuht ning riigi- ja omavalitsustegelane.

== Elulugu ==
Ta lõpetas [[1968]]. aastal [[Kehra Keskkool]]i ja [[1973]]. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] majandusteaduskonna majandusküberneetika erialal.

Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta arvutuskeskustes, sealhulgas Eesti NSV Riikliku Varustuskomitee arvutuskeskuses. Aastatel [[1980]]–[[1985]] oli ta Tallinna RSN Täitevkomitees plaaniosakonna aseesimees, aastatel [[1986]]–[[1988]] [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee|Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklikus Plaanikomitees]] haridus-, tervishoiu- ja kultuuriosakonna juhataja. 

Maist [[1988]] detsembrini [[1989]] oli ta [[Eesti NSV Riiklik Hariduskomitee|Eesti NSV Riikliku Hariduskomitee]] esimehe asetäitja. Detsembris 1989, mil hariduskomitee muudeti uuesti haridusministeeriumiks, sai tast haridusminister [[Indrek Toome]] [[Indrek Toome valitsus|valitsuses]]. Ta jätkas haridusministrina ka [[Edgar Savisaare valitsus]]es (aprillist 1990 jaanuarini 1992) ja [[Tiit Vähi esimene valitsus|Tiit Vähi esimeses valitsuses]] (jaanuarist oktoobrini 1992). Ta oli ka haridusminister detsembrist 1996 märtsini 1997 [[Tiit Vähi kolmas valitsus|Tiit Vähi kolmandas valitsuses]]. 

Aastatel [[1992]]–[[1995]] oli ta [[Estonian Air]]i arendusdirektor, [[1995]]–[[1996]] Tallinna abilinnapea ja [[1997]]–[[1998]] AS [[Leks Elukindlustus]]e juhatuse esimees. Aastast [[1998]] oli ta [[AS Tallinna Lennujaam|Tallinna Lennujaama]] juhatuse esimees; veebruaris 2016 lahkumisavalduse, mis [[1. märts]]il [[2016]] rahuldati. Seejärel tegutses ta peamiselt juhtimiskonsultandi ja mentorina. 

[[17. jaanuar]]il [[2017]] valiti ta [[Viimsi vald|Viimsi]] vallavanemaks.&lt;ref&gt;http://uudised.err.ee/v/eesti/7e290418-c04d-44e0-ad83-4306f69d3eb8/viimsi-uueks-vallavanemaks-sai-rein-loik&lt;/ref&gt; [[7. aprill]]il [[2020]] valis [[Rõuge vald|Rõuge]] vallavolikogu ta vallavanema asendajaks.&lt;ref&gt;https://lounapostimees.postimees.ee/6944499/rouge-valla-etteotsa-asus-ajutiselt-rein-loik&lt;/ref&gt;

==Sportlase ja sporditegelasena==
Harrastas aastatel 1975–2003 mägimatkamist, kuulus alpinismis [[Eesti NSV]] koondisse, oli mitme [[Pamiir]]i mäe esmavõtjaid. 

Oli 1990–2002 [[Eesti Koolispordi Liit|Eesti Koolispordi Liidu]] esimene president, 1991–1997 ESK juhatuse liige, 2000–2001 [[Eesti Olümpiakomitee]] (EOK) liige, 2001–2005 EOK esindajate kogu liige. Alates 2017. aastast on ta [[Eesti Paralümpiakomitee]] täitevkomitee liige.

==Pildid==
&lt;gallery&gt;
Rein Loik 1979.jpg|Rein Loik alpinistina mägedes 1979
Rein Loik alpinist, mägedes 79.jpg|Rein Loik mägedes 1979
Rein Loik. Rõuge vallavanem 2021.jpg|Rein Loik 2021. aastal
&lt;/gallery&gt;

==Tunnustus==
*1987 [[Eesti Spordiselts Kalev|Kalevi]] auliige
*2002 [[Riigivapi IV klassi teenetemärk]]
*2006 [[Riigivapi III klassi teenetemärk]]

==Isiklikku==
Tema abikaasa on endine ujuja ja allveesportlane [[Chris-Helin Loik]].

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Commons|Category:Rein Loik}}
*{{ESBL|id=Rein_Loik}}
*http://www.eestimajandus.ee/Loik-Rein-1950-

{{JÄRJESTA:Loik, Rein}}
[[Kategooria:Eesti alpinistid]]
[[Kategooria:Eesti sporditegelased]]
[[Kategooria:Eesti haridusministrid]]
[[Kategooria:Eesti ettevõtjad]]
[[Kategooria:Viimsi vallavanemad]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Riigivapi IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1950]]</text>
      <sha1>fmu2uf549qw4z2n3x6inr7xgg2ca9ro</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Surnud 23. juulil</title>
    <ns>0</ns>
    <id>384903</id>
    <revision>
      <id>7204908</id>
      <parentid>6980848</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T20:15:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7204908</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5041" sha1="2qsuztwfjhcleb1qtmbvjf6yk0w05t8" xml:space="preserve">{{surnud juulis}}

''Siin loetletakse [[23. juuli]]l surnud tuntud isikuid.''

*[[1645]] – [[Mihhail I Fjodorovitš]], Vene tsaar, [[Romanovid|Romanovite dünastia]] rajaja
*[[1757]] – [[Domenico Scarlatti]], itaalia helilooja
*[[1840]] – [[Carl Blechen]], saksa maalikunstnik
*[[1885]] – [[Ulysses S. Grant]], USA 18. president
*[[1899]] – [[Peeter Jakobson]], eesti kirjanik
*[[1916]] – [[Adolf Weil]], saksa arstiteadlane
*[[1920]] – [[Boriss Turajev]], vene ajaloolane-egüptoloog
*[[1926]] – [[Viktor Vasnetsov]], vene kunstnik
*[[1932]] – [[Eduard Krönström]], eesti piiritusekuningas
*[[1937]] – [[Rajmund Jarosz]], Poola poliitik
*[[1938]] – [[Oskar Liik]], eesti arst ja sõjaväelane
*[[1939]] – [[Ernst Jürgens]], eesti rohuteadlane
*1939 – [[Voldemar Leemets]], eesti helilooja ja muusikakriitik
*[[1940]] – [[Rudolf Gabriel]], eesti jurist
*[[1942]] – [[Adam Czerniaków]], juudi rahvusest Poola insener ja poliitik
*[[1949]] – [[Johannes Janson]], eesti sporditegelane
*[[1951]] – [[Philippe Pétain]], Prantsuse sõjaväelane
*[[1955]] – [[Cordell Hull]], USA poliitik
*[[1957]] – [[Giuseppe Tomasi di Lampedusa]], itaalia kirjanik
*[[1966]] – [[Montgomery Clift]], ameerika näitleja
*[[1970]] – [[István Fekete]], ungari kirjanik
*[[1974]] – [[Nikandr Hanajev]], vene ooperilaulja (tenor)
*[[1983]] – [[Georges Auric]], prantsuse helilooja
*[[1984]] – [[Johannes Kaal]], eesti näitleja
*[[1986]] – [[Adolf Kaarme]], eesti vaimulik
*[[1989]] – [[Toivo Orav]], eesti geneetik
*[[1992]] – [[Arletty]], prantsuse näitleja
*[[1994]] – [[Ülo Rätsep]], eesti tehnikateadlane
*[[1995]] – [[Leida Laidvee]], eesti raamatukogutöötaja
*[[1998]] – [[Manuel Mejía Vallejo]], Colombia kirjanik ja ajakirjanik
*[[1999]] – [[Hassan II]], Maroko kuningas
*[[2000]] – [[Rolf Storm]], Rootsi poksija
*[[2001]] – [[Eudora Welty]], USA kirjanik
*[[2002]] – [[Richard Võlli]], eesti vaimulik
*2002 – [[Chaim Potok]], USA kirjanik ja rabi
*[[2003]] – [[Anni Polva]], soome kirjanik
*[[2004]] – [[Asta Margarete Blumenfeld]], eesti tõlkija ja kirjastustöötaja
*[[2006]] – [[Jean-Paul Desbiens]], kanada näitleja
*2006 – [[John Mack]], USA oboemängija
*2006 – [[Charles Eldon Brady Jr.]], USA kosmonaut
*2006 – [[Ewa Sałacka]], poola näitleja
*[[2007]] – [[George Tabori]], ungari-juudi päritolu kirjanik ja teatrilavastaja
*2007 – [[Moḩammad Zāher Shāh]], Afganistani viimane kuningas 1933–1973
*2007 – [[Thomas Davis]], Cooki saarte arst ja poliitik, peaminister 1978–1987
*2007 – [[Ernst Otto Fischer]], saksa keemik, Nobeli keemiaauhinna laureaat aastal 1973
*[[2008]] – [[Kurt Furgler]], [[Šveitsi Konföderatsioon]]i liidupresident [[ROK]]i liige
*2008 – [[Friedel Elting]], saksa jalgpallitreener
*2008 – [[Ahmet Hadžipašić]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik, Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsiooni peaminister 2003–2007
*[[2009]] – [[Gösta Werner]], rootsi režissöör
*2009 – [[Duse Nacaratti]], Brasiilia näitleja
*2009 – [[Danny McBride (laulja)|Danny McBride]], USA laulja
*2009 – [[Talis Kitsing]], treener ja sportlane (Baari-Talis)
*2009 – [[Damien Steele]], USA maadleja
*[[2011]] – [[John Shalikashvili]], USA kindral
*2011 – [[Andrus Norak]], eesti lastekirjanik ja kaplan
*2011 – [[Amy Winehouse]], Briti laulja
*[[2012]] – [[Maria Emanuel]], Saksi kuningliku perekonna pea
*2012 – [[John Treloar]], Austraalia jooksja
*2012 – [[Seppo Liitsola]], soome jäähokimängija ja treener
*2012 – [[Margaret Mahy]], Uus-Meremaa laste- ja noorsookirjanik
*2012 – [[Sally Ride]], USA astrofüüsik ja astronaut
*[[2013]] – [[Djalma Santos]], Brasiilia jalgpallur
*2013 – [[Emile Griffith]], USA poksija
*2013 – [[Peeter Väljak]], eesti laulja ja kitarrimängija
*[[2014]] – [[Endel Haasmaa]], eesti teletöötaja
*2014 – [[Oleksandr Radijevskõi]], Ukraina sõjaväelane
*2014 – [[Jordan Tabor]], inglise jalgpallur
*[[2016]] – [[Thorbjörn Fälldin]], Rootsi poliitik
*[[2017]] – [[Ülev Aaloe]], eesti tõlkija ja teatritegelane
* 2017 – [[John Kundla]], USA korvpallitreener 
* 2017 – [[Elmar Saarniit]], eesti arhitekt ja skautmaster, eesti aktivist USA-s 
* 2017 – [[Bob DeMoss]], USA Ameerika jalgpallur
* 2017 – [[Mervyn Rose]], Austraalia tennisist 
* 2017 – [[Grete Lehtla]], eesti meditsiiniõde 
* 2017 – [[Ain Joala]], eesti veemootorisportlane, treener ja kohtunik 
* 2017 – [[Waldir Peres]], Brasiilia jalgpallur 
* 2017 – [[Amir Fryszer Guttman]], Iisraeli laulja 
*[[2019]] – [[Jaak Rähesoo]], eesti tõlkija ja teatrikriitik
*[[2020]] – [[Leida Rammo]], eesti näitleja
*[[2021]] – [[Steven Weinberg]], Ameerika Ühendriikide füüsik
* 2021 – [[Toshihide Maskawa]], jaapani füüsikateoreetik
* 2021 – [[Kalev Jaik]], eesti sotsiaalaktivist ja investor
*[[2025]] – [[Ants Tael]], eesti tantsija ja tantsuõpetaja
*[[2026]] – [[Keigo Higashino]], jaapani kirjanik
[[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|Juuli, 23.]]</text>
      <sha1>2qsuztwfjhcleb1qtmbvjf6yk0w05t8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lenderi maja</title>
    <ns>0</ns>
    <id>385170</id>
    <revision>
      <id>7205047</id>
      <parentid>6946513</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T09:16:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <origin>7205047</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3985" sha1="amjdkew33j5uljxzb7i1m57b202nln0" xml:space="preserve">[[Pilt:GIDIC Hostel Tallinn on 11 August 2011.jpg|pisi|[[Tartu maantee]] 31]]
'''Lenderi maja''' on [[19. sajand]]i lõpus ja [[20. sajand]]i alguses [[Tallinn]]as ehitatud puidust üürimaja tüüp. 
[[Pilt:Wooden House Lubja tn 3 Tallinn 29 September 2015.JPG|pisi|[[Lubja tänav (Tallinn)|Lubja tänav]] 3]]
Majatüüp sai nime [[insener]]i ja ehitusettevõtja, esimese eestlasest [[Tallinna linnapea]] (1906–1913) [[Voldemar Lender]]i (1876–1939) järgi. Seda tüüpi üürimaju ehitati laialdaselt seoses eestlaste massilise Tallinna elama asumisega ja eestlastest linlaste põlvkonna tekkimisega mainitud perioodil. 19. ja 20. sajandi vahetusel ehitati üle 85% Tallinna hoonetest puidust&lt;ref&gt;Sille Pihlak, [https://ajakirimaja.ee/lenderist-slendrini-kooselamise-ruum-sajand-hiljem/ Lenderist sLendrini – kooselamise ruum sajand hiljem], [[Maja (ajakiri)|Maja]], Suvi-sügis 2022&lt;/ref&gt;, Lenderi majade ehitusperiood ulatub umbes aastatesse 1900–1914, mil Tallinnas toimus tööstuse ja rahvaarvu kiire kasv. Praegu on neid alles tuhatkond. 

Lenderi maja on harilikult kahekorruseline rõhtpalkkonstruktsiooniga, horisontaalse [[Laudvooderdus|laudvooderdus]]ega, paekivist [[sokkel|sok]]liosaga, [[Tõrvapapp|tõrvapap]]ist [[viilkatus]]ega, mida sageli ilmestasid [[vertikaal]]laudisega vahevööd, sepistatud [[Varikatus|varikatus]] ja dekoreeritud välisuks. Hoone fassaadikäsitlus ja plaanilahendus on sümmeetriline, mahutades enamasti neli kööktuba ühele korrusele. Lenderi tüüpi maju mõõdetakse esi[[fassaad]]i telgedes. Hoone keskne telg on trepikoja uks ja selle peal paiknev teise korruse aken ning kõik järgmised teljed on vertikaalsed mõttelised mahud, mis koonevad esimese ja teise korruse aknast. Mida rohkem telgesid, seda suuremad korterid. Kõige enam on levinud viieteljelised Lenderi majad, mis tähendab, et mõlemal pool trepikojatelge on korrusel veel kaks akent. See teeb kokku neli väikest korterit korrusel.

Lenderi maja kujunes välja ühe- ja kahekorruselistest koridoritüüpi majadest. Neid hooneid iseloomustab maja keskel paiknev koridor, mida kasutati ühisköögina, ja väikesed korterid. Kahe korteri peale oli üks pottahi, mida köeti koridorist. Naaberkorterite vaheline sein jäeti ülevalt 30–40 cm avatuks, et soe õhk kahe korteri vahel paremini liiguks. Sellist seina nimetatakse [[Säärvant|säärvand]]iks. 

Kõige enam Lenderi tüüpi maju leidub Tallinnas: [[Pelgulinna asum|Pelgulinn]]as, [[Kalamaja]]s, [[Kelmiküla (Tallinn)|Kelmiküla]]s, [[Kassisaba (Tallinn)|Kassisaba]]s, [[Uus Maailm (Tallinn)|Uues Maailma]]s, [[Kitseküla (Tallinn)|Kitseküla]]s, vähem [[Kadriorg|Kadrior]]us, [[Veerenni|Veerenn]]i, [[Tatari asum|Tatari]], [[Raua]], [[Torupilli]] ja [[Sikupilli asum|Sikupilli asumis]]. Need asumid on kuulutatud [[miljööväärtuslik ala|miljööväärtuslikeks hoonestusala]]deks.

Näited: [[Amandus Adamsoni tänav]] 2, 5, 17, 19, 20, 21/1, 27 ja [[Luise tänav]] 17, 19, [[Katusepapi tänav]] 38a Tallinnas ja Lenderi Villa  [[Männiku tee]] 7.

== Galerii ==
&lt;gallery&gt;
Tallinn Raua1.jpg|[[Raua tänav]]
Tehnika 2009-07-11.jpg|[[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika tänav]]
Wooden House Lubja tn 3 Tallinn 29 September 2015.JPG|[[Lubja tänav (Tallinn)|Lubja tänav]] 3
Paekivi 2.jpg|[[Paekivi tänav]] 2
Paekivi 3.jpg|Paekivi 3
Paekivi 9.jpg|Paekivi 9
Ravi 10.IMG 7611.jpg|[[Ravi tänav]] 10
Tallinn, Allika 6 (1).jpg|[[Allika tänav (Tallinn)|Allika tänav]] 6
File:Tallinn, Allika 6 (2).jpg|[[Allika tänav (Tallinn)|Allika tänav]] 6 hoovivaade
Pilt:Allika tänav 8.JPG|Allika tänav 8
File:Katusepapi tänav 38.jpg|[[Katusepapi tänav]] 38 ja 38a, taamal
&lt;/gallery&gt;

== Vaata ka ==
*[[Tallinna maja]]
== Viited ==
{{viited}}
==Kirjandus==
*Anni Martin. ''Lenderi maja. Hoonetüübi areng ja säästev uuendamine''. Tallinn: Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, 2011. ISBN 9789949921904

[[Kategooria:Eesti arhitektuur]]
[[Kategooria:Tallinna ehitised]]
[[Kategooria:20. sajand Tallinnas]]</text>
      <sha1>amjdkew33j5uljxzb7i1m57b202nln0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Sergei Morozov</title>
    <ns>1</ns>
    <id>399923</id>
    <redirect title="Arutelu:Serhi Morozov" />
    <revision>
      <id>7204795</id>
      <parentid>4148770</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T15:12:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Xqbot</username>
        <id>13355</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[Arutelu:Serhi Morozov]]</comment>
      <origin>7204795</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="32" sha1="87swxyw0d7j48vuril4r54d1lpx451h" xml:space="preserve">#suuna [[Arutelu:Serhi Morozov]]</text>
      <sha1>87swxyw0d7j48vuril4r54d1lpx451h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Olev Vinn</title>
    <ns>0</ns>
    <id>400081</id>
    <revision>
      <id>7205033</id>
      <parentid>7198456</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T08:56:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-42543-98</username>
        <id>234534</id>
      </contributor>
      <origin>7205033</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10927" sha1="idhmffxh449a0jlxjgjgh6h0uyf22ud" xml:space="preserve">[[File:Olev Vinn.jpg|thumb|Olev Vinn]]
'''Olev Vinn''' (sündinud [[26. jaanuar]]il [[1971]] [[Tallinn]]as) on [[paleontoloog]] ([[paleoökoloog]]) ja [[geoloog]].&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;Eesti teaduse biograafiline leksikon, 4. köide&lt;/ref&gt;

==Elukäik==

1989. aastal lõpetas Vinn [[Tallinna 3. Keskkool]]i bioloogia klassi ja 1993 [[Tartu Ülikool]]i bioloogia-geograafiateaduskonna geoloogia erialal. 1995. aastal sai ta TÜ-s magistrikraadi paleontoloogia ja stratigraafia alal kaitstes väitekirja &quot;The Arenig graptolite zonation in the Baltic and Moscow syneclises&quot;. 1995–2001 oli Vinn TÜ geoloogia instituudi doktorant ning 2001. aastal kaitses doktoritöö [[geoloogia]]s väitekirjaga &quot;Morphogenesis and phylogenetic relationships of clitambonitidines, Ordovician brachiopods&quot;. &lt;ref name=&quot;EVP&quot;&gt;[https://www.akadeemia.ee/wp-content/uploads/2020/05/preemiad_2017.pdf &quot;Eesti Vabariigi Preemiad 2017&quot;]&lt;/ref&gt; 

Ta oli aastatel 2001–2006 [[Tartu Ülikooli geoloogia instituut|Tartu Ülikooli geoloogia instituudi]] teadur, 2006–2007 erakorraline vanemteadur ning 2007–2022 [[Ökoloogia ja maateaduste instituut|ökoloogia ja maateaduste instituudi]] vanemteadur.&lt;ref name=&quot;EVP&quot; /&gt; Alates 2021. aastast on ökoloogia ja maateaduste instituudi paleontoloogia kaasprofessor.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;&gt;[https://www.etis.ee/CV/Olev_Vinn/est/ &quot;ETIS&quot;]&lt;/ref&gt;   

Osalenud teadusuuringutes paljudes maailma teadusasutustes. Suurbritannia Paleontoloogia Assotsiatsiooni (1996–) ja USA Paleontoloogia Ühingu liige (1997–).&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt; Alates 2021. aastast [[:en:Journal of Paleontology|Journal of Paleontology]] toimetaja ja [[:en:Paleontological Society|Ameerika Paleontoloogia Ühingu]] juhatuse liige.&lt;ref&gt;[https://www.paleosoc.org/society-officers &quot;Paleontological Society Officers&quot;]&lt;/ref&gt;. Alates 2025 aastast on geoloogia tippajakirja ''[[Geology]]'' toimetuse kolleegiumi liige &lt;ref&gt;[https://www.geosociety.org/gsa/pubs/geology/edBoard_Geology.aspx &quot;Editorial Board of Geology&quot;]&lt;/ref&gt;. Lisaks kuulub arvukate teiste Web of Science indekseeritud paleontoloogia, bioloogia ja geoloogia teadusajakirjade toimetuse kolleegiumitesse &lt;ref&gt;[https://www.sciencedirect.com/journal/palaeogeography-palaeoclimatology-palaeoecology/about/editorial-board &quot;Editorial Board of Palaeogeography, Palaeoclimatology, Palaeoecology&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.ameghiniana.org.ar/index.php/ameghiniana/about/editorialTeam &quot;Scientific Editor of Ameghiniana&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://journals.sagepub.com/editorial-board/SCI &quot;Section Editor of Science Progress&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://bmcecolevol.biomedcentral.com/about/editorial-board &quot;Editorial Board of BMC Ecology and Evolution&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://link.springer.com/journal/11084/editorial-board &quot;Editorial Board of Discover Life&quot;]&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;[https://www.nature.com/srep/about/editors#geoscience &quot;Editorial Board of Scientific Reports (Nature)&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.frontiersin.org/journals/ecology-and-evolution/editors &quot;Associate Editor of Frontiers in Ecology and Evolution&quot;]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.frontiersin.org/journals/earth-science/editors &quot;Associate Editor of Frontiers in Earth Science&quot;]&lt;/ref&gt;. Kuulub maailma 2% teadustippude hulka. &lt;ref&gt;[https://topscinet.com/scientist_profile/Vinn,%20Olev/2000/?stype=career_data &quot;Topscinet&quot;]&lt;/ref&gt;

==Teadustöö==
Peamisteks teadustöö suundadeks on [[evolutsioon]]iline [[paleoökoloogia]] ja [[biomineralisatsioon]]. Lisaks on tegelenud [[ihnofossiil]]ide ja [[bioerosioon]]i uurimisega. Palju töid on pühendatud [[rõngussid]]ele ja teistele ussilaadsetele organismidele alates eelkambriumist kuni tänapäevani. Biomineralisatsiooni vallas on pakkunud välja uue serpuliidide biomineralisatsiooni mudeli. Paleoökoloogia vallas on olulisel kohal olnud [[sümbioos]]i uuringud. Geoloogilise ajajaotuse osas on enamus töid kirjutanud [[Paleosoikum]]i ja [[Mesosoikum]]i faunade kohta. Kokku on kirjutanud üle 300 eelretsenseeritava teadusartikli, millest on esmaautoriks üle 200-le tööle.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;&lt;ref&gt;[https://scholar.google.com/citations?user=nW-2NPQAAAAJ &quot;Google Scholar&quot;]&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
*2011 Mikrokonhiidi liigi ''Microconchus vinni'' nimetamine Dr. Vinn'i auks &lt;ref name=zaton2010&gt;{{cite journal|last=Zatoń|first=M.|author2=Krawczyński, W. |date=2011|title=New Devonian microconchids (Tentaculita) from the Holy Cross Mountains, Poland|url=https://archive.org/details/sim_journal-of-paleontology_2011-07_85_4/page/757|journal=Journal of Paleontology|volume=85|issue=4|pages=757–769|doi=10.1666/11-005.1|s2cid=128428024}}&lt;/ref&gt; 
*2016 Koralli liigi ?''Michelinia vinni'' nimetamine Dr. Vinn'i auks &lt;ref name=&quot;Zapalski et al. 2016&quot;&gt;{{cite journal|last=Zapalski|first=M.K.|author2=Berkowski, B. |author3=Wrzołek, T. |date=2016|title=Tabulate Corals after the Frasnian/Famennian Crisis: A Unique Fauna from the Holy Cross Mountains, Poland|journal=PLOS ONE|volume=11|issue=3|pages=e0149767|pmid=   27007689|doi=10.1371/journal.pone.0149767|pmc=4807921|bibcode=2016PLoSO..1149767Z|doi-access=free}}&lt;/ref&gt; 
*2016 Meriliilia liigi ''Hiiumaacrinus vinni'' nimetamine Dr. Vinn'i auks &lt;ref name=AusichWislon2016&gt;{{cite journal|last=Ausich|first=W.I.|author2=Wilson, M.A. |date=2016|title=Llandovery (early Silurian) crinoids from Hiiumaa Island, western Estonia|journal=Journal of Paleontology|volume= 90|issue=6|pages=1138–1147|doi= 10.1017/jpa.2016.120|s2cid=133155370}}&lt;/ref&gt;
*2017 [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] geo- ja bioteaduste alal&lt;ref&gt;[http://novaator.err.ee/v/teaduselu/7eccae32-6ebc-4809-92af-8526f1623721/riikliku-preemia-pikaajalise-teadus--ja-arendustoo-eest-palvisid-gennadi-vainikko-ja-enn-tougu &quot;Riikliku preemia pikaajalise teadus- ja arendustöö eest pälvisid Gennadi Vainikko ja Enn Tõugu&quot;] ERR, 10. veebruar 2017&lt;/ref&gt;

==Teosed==
===Publikatsioone===
* Ultrastructure and mineral composition of serpulid tubes (Polychaeta, Annelida). // Zoological Journal of the Linnean Society 154 (2008), 633–650.
* Microscopic evidence of serpulid affinities of the problematic fossil tube &quot;Serpula&quot; etalensis from the Lower Jurassic of Germany // Lethaia 41 (2008), 417–421.
* Attempted predation on Early Paleozoic cornulitids.// Palaeogeography, Palaeoclimatology, Palaeoecology 273 (2009), 87–91.
* Adaptive strategies in the evolution of encrusting tentaculitoid tubeworms. // Palaeogeography, Palaeoclimatology, Palaeoecology 292 (2010), 211–221.
* Microstructure and formation of the calcareous operculum in Pyrgopolon ctenactis and Spirobranchus giganteus (Annelida, Serpulidae) //  Zoomorphology 130 (2011), 181-188.
* Diverse early endobiotic coral symbiont assemblage from the Katian (Late Ordovician) of Baltica. // Palaeogeography, Palaeoclimatology, Palaeoecology 321–322 (2012), 137–141.
* On the unique isotropic aragonitic tube microstructure of some serpulids (Polychaeta, Annelida).// Journal of Morphology 274 (2013), 478-482.
* SEM study of semi-oriented tube microstructures of Serpulidae (Polychaeta, Annelida): implications for the evolution of complex oriented microstructures.// Microscopy Research and Technique 76 (2013), 453-456.
* Occurrence, formation and function of organic sheets in the mineral tube structures of Serpulidae (Polychaeta, Annelida).// PLoS ONE 8(10) (2013), e75330
* Serpulids (Annelida, Polychaeta) at Cretaceous to modern hydrocarbon seeps: ecologic and evolutionary patterns.// Palaeogeography, Palaeoclimatology, Palaeoecology 390 (2013), 35-41. 
* Endobiotic rugosan symbionts in stromatoporoids from the Sheinwoodian (Silurian) of Baltica.// PLoS ONE 9(2) (2014), e90197.
* Serpulids living deep: calcareous tubeworms beyond the abyss. (kaasautor). // Deep-Sea Research Part I 90 (2014), 91-104.
* The earliest giant Osprioneides borings from the Sandbian (Late Ordovician) of Estonia. // PLoS ONE 9(6) (2014), e99455
* Earliest rhynchonelliform brachiopod parasite from the Late Ordovician of northern Estonia (Baltica). // Palaeogeography, Palaeoclimatology, Palaeoecology 411 (2014), 42-45.
* The earliest bryozoan parasite: Middle Ordovician (Darriwilian) of Osmussaar Island, Estonia. // Palaeogeography, Palaeoclimatology, Palaeoecology 414 (2014), 129-132.
* Evidence of compositional and ultrastructural shifts during the development of calcareous tubes in the biofouling tubeworm, Hydroides elegans. (kaasautor). // Journal of Structural Biology 189 (2015), 230–237.
* {{cite journal|last=Vinn|first=O.|date=2024|title=Potential incompatibility of inherited behavior patterns with civilization: Implications for Fermi paradox|journal=Science Progress|volume=107|issue=3|pages=1–6|doi=10.1177/00368504241272491|pmid=  |s2cid=  }}
* {{cite journal|last=Vinn|first=O.|date=2025|title=How to solve the problem of inherited behavior patterns and increase the sustainability of technological civilization|journal=Frontiers in Psychology|volume=16|issue= |pages=1–4|doi=10.3389/fpsyg.2025.1562943|pmid=  |s2cid=  |pmc=   }}
* {{Cite journal |last=Vinn |first=O. |date=2025 |title=Technological Signatures of Super Civilizations: Gargantuan Structures and Enormous Energies or &quot;Invisibility&quot; Due to Low Energy Solutions to Complex Problems and Quantum Engineering |url=https://cosmosandhistory.org/index.php/journal/article/view/1265 |journal=Cosmos and History |language=en |volume=21 |pages=366–372 |url-access=  }}
* {{Cite journal |last=Vinn |first=O. |date=2026 |title=Is Technological Civilization the Universal Culmination of Intellectual Evolution? Implications for SETI and the far posthuman future |url=https://cosmosandhistory.org/index.php/journal/article/view/1517 |journal=Cosmos and History |language=en |volume=22 |pages=462–472 |url-access=  }}
* {{Cite journal |last=Vinn |first=O. |date=2026 |title=Toward a universal geometry of life: Implications for biological theory and astrobiology |url=https://carnetsgeol.net/cg/26/07/index.html |journal=Carnets Geol |language=en |volume=26 |pages=151-161 |url-access=  }}
* {{cite journal | last1 = Vinn | first1 = O. | last2 = Wilson | first2 = M.A. | last3 = Tinn | first3 = O. | last4 = Lang | first4 = L. | last5 = Isakar | first5 = M. | last6 = Toom | first6 = U. | year = 2026 | title = Colonization of empty shells by cryptic fauna: a global event and important ecological innovation in Ordovician benthic ecosystems | url=https://www.nature.com/articles/s41598-026-62638-5 | journal = Scientific Reports | volume =  | pages =  | doi=10.1038/s41598-026-62638-5 | bibcode= }}

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* Eesti teaduse biograafiline leksikon, 4. köide
* Eesti geoloogia: biograafiline teatmik. Tallinn, 1995.

==Välislingid==
*[https://www.etis.ee/CV/Olev_Vinn/est# Olev Vinn] Eesti Teadusinfosüsteemis

{{ETBL}}

{{JÄRJESTA:Vinn, Olev}}
[[Kategooria:Eesti geoloogid]]
[[Kategooria:Eesti bioloogid]]
[[Kategooria:Eesti paleontoloogid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1971]]</text>
      <sha1>idhmffxh449a0jlxjgjgh6h0uyf22ud</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Janusz Jędrzejewicz</title>
    <ns>0</ns>
    <id>405453</id>
    <revision>
      <id>7205147</id>
      <parentid>7115707</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T11:53:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7205147</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="851" sha1="dcs4ugdzzohizkzul3nl0i6ottc1fnp" xml:space="preserve">[[Pilt:Janusz Jędrzejewicz.PNG|pisi|Janusz Jędrzejewicz]]
'''Janusz Jędrzejewicz''' ([[21. juuni]] [[1885]] [[Spõtšõntsi]] – [[13. mai]] [[1951]] [[London]]) oli [[Poola]] pedagoog ja poliitik.

Ta oli [[10. mai]]st [[1933]] kuni [[13. mai]] [[1934]] [[Poola peaminister]].

1934 anti talle [[Kotkaristi teenetemärk|Kotkaristi I klassi teenetemärk]].&lt;ref name=&quot;president.ee, kavalerid&quot;&gt;{{EVkavaler|12162}} (vaadatud 08.05.2015)&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Aleksander Prystor]] | nimi=[[Poola peaminister]] | aeg=1933–1934 | järgnev=[[Leon Kozłowski]]}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Jedrzejewicz, Janusz}}
[[Kategooria:Poola peaministrid]]
[[Kategooria:Jagiełło ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Kotkaristi I klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1885]]
[[Kategooria:Surnud 1951]]</text>
      <sha1>dcs4ugdzzohizkzul3nl0i6ottc1fnp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Štip</title>
    <ns>0</ns>
    <id>406166</id>
    <revision>
      <id>7204753</id>
      <parentid>7145930</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T12:16:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204753</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5007" sha1="ffm0wfysdja75se2xxyq88ggl0x696n" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}
{{linn
| nimi = Štip
| hääldus = 
| nimi1_keel = makedoonia | nimi1 = Штип
| pilt = Štip_23.JPG
| lipp = Flag of Štip Municipality, North Macedonia.svg
| lipu_link = [[Štipi lipp]]
| vapp = Coat of arms of Štip Municipality.svg
| vapi_link = [[Štipi vapp]]
| pindala = 
| elanikke = 
| asendikaardi_pilt = 
}}
'''Štip''' ([[makedoonia keel]]es '''Штип''') on linn [[Põhja-Makedoonia]]s, riigi [[Idapiirkond (Põhja-Makedoonia)|idapiirkonnas]]. See on üks riigi vanemaid linnu ning [[Štipi vald|Štipi valla]] halduskeskus. Linn paikneb alal, kus on olnud asustus juba iidsetest aegadest. Tänapäeval on Štip oluline tööstus-, haridus- ja kultuurikeskus.

== Loodus ja geograafia ==
Štip asub [[Vardar]]i jõe orus ja paikneb umbes 300 meetri kõrgusel merepinnast ning on ümbritsetud mägedega. Linna lähedal voolab ka [[Bregalnica]] jõgi, mis on piirkonna teine oluline veekogu. Need jõed on olnud olulised linna arengule ja majandusele, pakkudes nii joogivett kui ka toetades [[põllumajandus]]t.

Linn paikneb Ida-Põhja-Makedoonia künklikul alal, mida ümbritsevad mitmed mäeahelikud. Selline asukoht annab linnale avara vaate ja on ajalooliselt olnud ka strateegiliselt oluline. Linna ümbruses leidub matkaradu ja loodusalasid, mis pakuvad võimalusi puhkuseks ja liikumiseks looduses.

Piirkonna kliima on Vahemere tüüpi, kuumade suvede ja mõõdukate talvedega. See soodustab põllumajandust: kasvatatakse puu- ja köögivilju ning viinamarju. Štipi ümbrus on tuntud ka veinitootmise poolest.

== Ajalugu ==
Štipi ajalugu on üle 2000 aasta pikk. Linn kuulus algul [[Illüüria]] ja hiljem Makedoonia kuningriigi koosseisu. Aja jooksul on see olnud eri riikide võimu all, sealhulgas Bulgaaria, Bütsantsi ja Serbia. Pärast 1330. aastat, kui Serbia piirkonna vallutas, kuulus linn Serbiale kuni 1382. aastani, mil selle vallutas [[Osmanite riik]]. Osmanite ajal tunti linna nimega '''İştip''' ning see oli haldusüksuse keskus.

Štipi ajaloolist tähtsust kinnitavad arheoloogilised leiud, sealhulgas roomaaegsed rajatised ja Bütsantsi kindlustused, mis viitavad linna rollile kaubanduses ja kultuurikontaktides. Osmanite ajast on säilinud [[mošee]]d ja [[karavanserai]]d, mis on piirkonna olulised kultuurimälestised.

1912. aastal, [[Esimene Balkani sõda|Esimese Balkani sõja]] ajal, vallutas linna Bulgaaria armee. Pärast [[Teine Balkani sõda|Teist Balkani sõda]] 1913. aastal liideti Štip [[Serbia]]ga.

19. sajandil oli Štip oluline paik Makedoonia rahvusliku ärkamise liikumises, kus pöörati suurt tähelepanu kultuuri ja hariduse arendamisele.

== Majandus ==
Štipi majandus põhineb peamiselt [[tööstus]]el, [[haridus]]el ja [[teenindus]]el. Linn on tuntud [[tekstiilitööstus]]e, toiduainetööstuse ja [[masinatööstus]]e poolest. Štipis tegutseb ka mitmeid käsitööettevõtteid, mis tegelevad näiteks keraamika, kudumise ja nahatöötlemisega. Need tegevusalad on olnud olulised juba sajandeid ning on seda ka tänapäeval.

Üks piirkonna suuremaid ettevõtteid on [[Aktiva Engineering]], mis tegutseb ehituse, projekteerimise ja metallkonstruktsioonide tootmise valdkonnas.

== Haridus ==
Štipis asub [[Štipi Ülikool]], mis on üks Põhja-Makedoonia olulisemaid kõrgkoole. Ülikool pakub õppeprogramme humanitaar-, loodus-, tehnika- ja sotsiaalteaduste valdkonnas. Seal tehakse ka teadustööd ning tehakse koostööd teiste kohalike ja rahvusvaheliste haridusasutustega. Ülikoolil on oluline roll riigi haridussüsteemis.

== Kultuur ja turism ==
Igakevadine [[MakFest]] on üks Štipi suuremaid kultuuriüritusi, kus tutvustatakse Makedoonia muusikat, tantsu ja käsitööd. Festival toob kokku kohalikke artiste ja käsitöölisi ning pakub võimalust tutvuda piirkonna kultuuriga.

Linnas toimub ka teisi kultuuriüritusi, sealhulgas teatrietendusi ja kontserte, mis kajastavad tänapäeva Makedoonia kunsti ja kultuuri.
[[Pilt:Маркови - кули - Прилеп.JPG|pisi|Vaade [[Markovi kindlus]]ele]]
Štipi kohal kõrguv [[Markovi kindlus]] (makedoonia keeles Markovi Kuli) on üks linna peamisi vaatamisväärsusi. Sealt avaneb vaade ümbruskonnale ning see annab ülevaate linna ajaloost. Linnas leidub ka teisi ajaloo- ja arhitektuurimälestisi, mis pärinevad antiikajast, keskajast ja Osmanite ajast.

Linna ümbruses on loodus- ja arheoloogilisi paiku ning matkaradu. Läheduses asuvad ka sellised ajaloolised kohad nagu [[Vinica kindlus]] ja [[Zrnovci klooster]], mis pakuvad huvi külastajatele.

== Taristu ==
Štip asub [[E65 maantee]] ääres, mis ühendab linna teiste Põhja-Makedoonia suuremate linnadega, nagu [[Skopje]] ja [[Bitola]]. Linna lähedal asub ka [[Skopje lennujaam]], mis pakub rahvusvahelisi ühendusi.

Štip on ühendatud ka raudtee- ja bussiliinidega, mis tagavad hea ligipääsu nii riigisiseselt kui ka välismaalt.

== Viited ==
{{Viited}}

==Välislingid==
{{Commonsi kategooria tekstina}}

[[Kategooria:Põhja-Makedoonia linnad]]</text>
      <sha1>ffm0wfysdja75se2xxyq88ggl0x696n</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Walery Sławek</title>
    <ns>0</ns>
    <id>407152</id>
    <revision>
      <id>7205152</id>
      <parentid>5390636</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T11:55:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7205152</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1135" sha1="tm8cd66r50yaak7preywxid8cxywkj8" xml:space="preserve">[[Pilt:Walery_slawek.jpg|pisi|upright|Walery Sławek]]
'''Walery Jan Sławek''' ([[2. november]] [[1879]] [[Strutõnka (Lõpovetsi rajoon)|Strutõnka]] [[Nemõriv]]i juures – [[3. aprill]] [[1939]] [[Varssavi]]) oli [[Poola]] poliitik.

Ta sündis aastal [[1879]] [[Strutõnka (Lõpovetsi rajoon)|Strutõnka]]s [[Nemõriv]]i lähedal (praeguse haldusjaotuse järgi [[Lõpovetsi rajoon]]is [[Vinnõtsja oblast]]is [[Ukraina]]s).

Ta oli [[1930. aastad|1930. aastatel]] kolm korda [[Poola peaminister]]: [[29. märts]]ist [[1930]] kuni [[25. august]]ini [[1930]], [[4. detsember|4. detsembrist]] [[1930]] kuni [[27. mai]]ni [[1931]] ja [[28. märts]]ist [[1935]] kuni [[12. oktoober|12. oktoobrini]] [[1935]].&lt;ref&gt;[http://rulers.org/rulp2.html Countries Ph-Pu. Poland&lt;/ref&gt;
{{pooleli}}

1934. aastal anti talle [[Kotkarist]]i I klassi teenetemärk&lt;ref name=&quot;president.ee, kavalerid&quot;&gt;{{EVkavaler|10066}} (vaadatud 28.05.2015)&lt;/ref&gt;.

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Sławek, Walery}}
[[Kategooria:Poola peaministrid]]
[[Kategooria:Kotkaristi I klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1879]]
[[Kategooria:Surnud 1939]]</text>
      <sha1>tm8cd66r50yaak7preywxid8cxywkj8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tonybet</title>
    <ns>0</ns>
    <id>407704</id>
    <revision>
      <id>7204815</id>
      <parentid>7204510</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T16:33:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>DiffDancer</username>
        <id>231190</id>
      </contributor>
      <origin>7204815</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18792" sha1="rwj758o50o209emjqfiww40x5o6dwpg" xml:space="preserve">{{Ettevõte
| logo = [[pilt:Tonybet black.png|250px]]
| asutamisaeg = 2009
| ettevõtte_nimi = Tonybet
| peakorter = Riia, Läti
| valdkonnad = Mängimine
| võrguleht = tonybet.com
| tooted = Spordiennustus, pokker, kasiino, online kasiino,
| piirkond = Rahvusvaheline
}}

'''Tonybet''' on rahvusvaheline hasartmänguettevõte, mis pakub spordiennustuse kõrval ka online kasiino, pokkeri ja live kasiino mängude mängimise võimalust.

Tonybet laiendas 2012. aastal oma mitmesse Euroopa riiki, sealhulgas Eestisse.&lt;ref name=&quot;TBE&quot;&gt;[https://arileht.delfi.ee/news/uudised/rahvusvaheline-kihlveokontor-tonybet-laienes-eestisse?id=63781150 http://arileht.delfi.ee/news/uudised/rahvusvaheline-kihlveokontor-tonybet-laienes-eestisse?id=63781150]&lt;/ref&gt; 2026. aastal oma Tonybet tegevuslub Hispaanias,&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=EUROBOX, SA {{!}} Dirección General de Ordenación del Juego |url=https://www.ordenacionjuego.es/operadores-juego/operadores-licencia/operadores/eurobox-sa |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=www.ordenacionjuego.es}}&lt;/ref&gt; Kanadas (Kanawaki&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=KGC - Certificates |url=https://certificates.gamingcommission.ca/KGCCertificates.aspx?id=0376be34-0e8d-4dea-814d-a404693865a1 |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=certificates.gamingcommission.ca}}&lt;/ref&gt; ja [[Ontario]]&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=POSSE |url=https://www.iagco.agco.ca/prod/pub/#/object/195114232/2440786 |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=www.iagco.agco.ca}}&lt;/ref&gt;), Hollandis&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Whitfield |eesnimi=Jonny |pealkiri=TonyBet Netherlands licence details revealed |url=https://www.intergameonline.com/land-based-gaming/tonybet-netherlands-licence-details-revealed |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=InterGame Online |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;, Iirimaal&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Daly |eesnimi=Linda |pealkiri=The big names behind QuinnBet and Ireland’s biggest gaming companies |url=https://www.thetimes.com/world/ireland-world/article/the-big-names-behind-quinnbet-and-the-biggest-gaming-companies-in-ireland-kbjd95f6d |vaadatud=2026-07-29 |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;, Lätis&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Licencētie azartspēļu organizētāji {{!}} Valsts ieņēmumu dienests |url=https://www.vid.gov.lv/lv/licencetie-azartspelu-organizetaji |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=www.vid.gov.lv |keel=lv}}&lt;/ref&gt; ja Eestis&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=List of legal gambling operators {{!}} Estonian Tax and Customs Board |url=https://www.emta.ee/en/business-client/registration-business/gambling-operators/list-legal-gambling-operators |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=www.emta.ee |keel=en}}&lt;/ref&gt;.

== Ajalugu ==
Tonybet asutati 2009. aastal Leedu ja Austraalia päritolu pokkerimängija ning poliitiku [[Antanas Guoga|Antanas Guogo]] poolt, keda tuntakse ka hüüdnime „Tony G” all.&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Rahvusvaheline kihlveokontor Tonybet laienes Eestisse |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/63781150/rahvusvaheline-kihlveokontor-tonybet-laienes-eestisse |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=Ärileht |keel=et}}&lt;/ref&gt;

2011. aastal tegutses Tonybet Suurbritannia ja Eesti hasartmängulitsentside alusel, mis võimaldas ettevõttel osutada teenuseid Suurbritannia ja Eesti turgudel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tonybet |url=https://tonybet.com/about_us |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=tonybet.com}}&lt;/ref&gt;

2013. aasta detsembris lansseeris Tonybet oma platvormi Open Face Chinese Poker, pakkudes pärisrahaga mängimise võimalust ja turniire. Sellest järgmisel aastal korraldas ettevõte Prague Poker Festivali raames esimese Open Face Chinese Poker maailmameistrivõistluse.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2014-01-13 |pealkiri=TonyBet Poker Launches With an Early Christmas Surprise! |url=https://www.pokernews.com/news/2013/12/tonybet-poker-launches-with-an-early-christmas-surprise-17005.htm |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=www.pokernews.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

8. septembril 2016 ostis Betsson Tonybeti Leedu haru ligi 6 miljoni euro eest ning brändi uueks nimeks sai Betsafe.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Stradbrooke |eesnimi=Steven |kuupäev=2016-09-08 |pealkiri=Betsson Acquire Tony G's TonyBet Brand {{!}} Online Gambling News |url=https://calvinayre.com/2016/09/08/business/betsson-acquire-tonybet |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=CalvinAyre.com |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Team |eesnimi=iGB Editorial |kuupäev=2016-09-09 |pealkiri=Betsson to acquire Tonybet’s Lithuanian business |url=https://igamingbusiness.com/finance/betsson-to-acquire-tonybets-lithuanian-business/ |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=iGB |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Zubrutė |eesnimi=Liucija |pealkiri=Nauji Guogos verslo savininkai keičia „Tonybet“ prekės ženklą - Verslo žinios |url=https://www.vz.lt/paslaugos/2017/05/03/nauji-guogos-verslo-savininkai-keicia-tonybet-prekes-zenkla |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=vz.lt |keel=lt}}&lt;/ref&gt;      

3. novembril 2022 väljastati ettevõttele Eesti hasartmängulitsents ning sai alguse ettevõte   Tonybet OÜ, mis ei kuulunud enam Betssoni kontserni.

2025. aasta veebruaris väljastas Hollandi hasartmänge reguleeriv asutus Kansspelautoriteit (KSA) Tonybetile hoiatuse, kuna ettevõttel puudus ööpäevaringne klienditugi hollandi keeles, mis on riigis litsentsitud operaatoritele kohustuslik. Pärast hoiatust laiendas ettevõte hollandi keelt kõnelevat klienditoe meeskonda ja tagas ööpäevaringse klienditeeninduse vastavalt   nõuetele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Underwood |eesnimi=Will |kuupäev=2025-02-19 |pealkiri=KSA issues customer service language warning to TonyBet |url=https://www.gamblinginsider.com/news/28416/ksa-issues-customer-service-language-warning-to-tonybet |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=Gambling Insider |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Jagodziński |eesnimi=Tomasz |kuupäev=2025-02-19 |pealkiri=KSA Warns TonyBet Over Lack of Dutch-Speaking Customer Support |url=https://igamingexpress.com/ksa-warns-tonybet-over-lack-of-dutch-speaking-customer-support/ |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=iGaming Express |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Hristov |eesnimi=Angel |kuupäev=2025-02-19 |pealkiri=KSA Warns TonyBet over Lack of Customer Service in Dutch |url=https://www.gamblingnews.com/news/ksa-warns-tonybet-over-lack-of-customer-service-in-dutch/ |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=GamblingNews |keel=en}}&lt;/ref&gt;

2026. aasta märtsis liitus Tonybet Kanada Hasartmängu Assotsiatsiooniga (Canadian Gaming Association CGA).&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Petter |eesnimi=Ole |kuupäev=2026-03-19 |pealkiri=Tonybet becomes member of Canadian Gaming Association |url=https://www.igamingtoday.com/tonybet-becomes-member-of-canadian-gaming-association/ |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=iGamingToday.com - News, insights and Slots review |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

2026. aasta mais tunnistati Tonybet HIPTHER Baltics &amp; Nordics Gaming Awards auhinnagalal (iga-aastasel Balti riikide ja Põhjamaade iGaming-valdkonna auhinnagalal) parimaks spordiennustuse operaatoriks Balti riikides.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=HIPTHER Baltic &amp; Nordics Gaming Awards 2026 |url=https://hipther.com/events/baltic-nordics-awards/ |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=Events by HIPTHER |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

== Tonybet Eestis ==
2012. aastal sisenes rahvusvaheline kihlveoettevõte Tonybet Eesti turule&lt;ref name=&quot;TBE&quot; /&gt; ja sai riigis kolmandaks litsentseeritud spordikihlvedude korraldajaks Pafi ja Triobeti järel. Eestis juhtis Tonybeti tegevust endine jalgpallur Sergei Hohlov-Simson, kes mängis aastatel 1992–2004 Eesti koondises 59 mängu ja lõi kaks väravat.&lt;ref&gt;http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&amp;news_id=726&lt;/ref&gt;

Tonybet toetas juba siis Eesti sporti, olles korvpalliklubi [[BC Kalev/Cramo]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.bckalev.ee/bc-kalevcramo-ja-tonybet-allkirjastasid-koostoolepingu/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-06-06 |arhiivimisaeg=2015-06-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150620113241/http://www.bckalev.ee/bc-kalevcramo-ja-tonybet-allkirjastasid-koostoolepingu/ }}&lt;/ref&gt; ja jalgpalliklubi [[FC Levadia]] peasponsor.&lt;ref name=&quot;TBS&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://uudisvoog.postimees.ee/?ID=311278 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-06-06 |arhiivimisaeg=2015-06-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150620091619/http://uudisvoog.postimees.ee/?ID=311278 }}&lt;/ref&gt; 

2012. aastal avas Tonybet Tallinnas aadressil Mustamäe tee 29 oma esimese kihlveokontori.&lt;ref&gt;[https://sport.delfi.ee/news/varia/muu/tonybet-avas-tallinnas-eesti-esimese-panustamispunkti?id=64834380 http://sport.delfi.ee/news/varia/muu/tonybet-avas-tallinnas-eesti-esimese-panustamispunkti?id=64834380]&lt;/ref&gt; Ettevõte pakkus võimalust teha reaalajas kihlvedusid spordivõistlustele. Samuti pakuti tuntud ennustusmänge, nagu Supertoto ja SuperScore. Erinevalt traditsioonilistest spordikihlvedudest ei sõltunud võidukoefitsiendid nendes mängudes mitte kihlveokontori kehtestatud koefitsientidest, vaid teiste mängijate ennustustest võistluste ja mängude tulemustele.&lt;ref&gt;http://www.postimees.ee/1319630/maailma-populaarseimad-ennustusmangud-nuud-eestis.&lt;/ref&gt;

Tonybet oli Eestis esimene spordikihlvedude platvorm, mis hakkas kasutajate registreerimiseks ja tuvastamiseks kasutama ID-kaarti.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://uudisvoog.postimees.ee/?DATE=20140125&amp;ID=330152 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-06-06 |arhiivimisaeg=2015-06-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150620113009/http://uudisvoog.postimees.ee/?DATE=20140125&amp;ID=330152 }}&lt;/ref&gt; Hasartmänguseaduse kohaselt on Eestis hasartmängude ja spordikihlvedude pakkujad kohustatud kasutajaid identifitseerima ID-kaardi alusel. Uuenduste rakendamisel lähtus ettevõte lähtus Eesti digilahendustest. Lisaks ID-kaardi süsteemile integreeriti ka mobiil-ID.

2014. aastal korraldas Tonybet Kings' Casinos kasiinos ajaloo esimese avatud kaartidega [[Hiina pokker|hiina pokkeri]] maailmameistrivõistluse. Eestit esindas võistlusel mitmekordne riigi pokkerimeister [[Marek Kolk (pokkerimängija)|Marek Kolk]]. Turniiri võitjaks krooniti naiste malegrossmeister Jennifer Shahade, kes sai auhinnaks 100 000 eurot.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://uudisvoog.postimees.ee/?DATE=20141210&amp;ID=352500 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-06-06 |arhiivimisaeg=2015-06-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150620091230/http://uudisvoog.postimees.ee/?DATE=20141210&amp;ID=352500 }}&lt;/ref&gt;

== Tooted ==
Tonybet pakub spordiennustuse võimalust, sealhulgas mängueelset ja live-ennustust, samuti ennustus turge meelelahutus-, poliitika- ja muudele reaalajas  toimuvatele sündmustele, lisaks   online-kasiino ja live-kasiino tooteid.&lt;ref name=&quot;:7&quot;&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2025-11-03 |pealkiri=TonyBet casino review: 100% deposit match up to €500 and 100 spins |keel=en-GB |väljaanne=The Irish Sun |url=https://www.thesun.ie/betting/15356933/tonybet-casino-review/ |vaadatud=2026-07-29}}&lt;/ref&gt;

2021. aasta juunis teatas Tonybet tehnoloogia- ja sisupartnerlusest ettevõttega Leander, mille raames lisati platvormile uusi tehnoloogiaid ja mängulist sisu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2021-06-09 |pealkiri=TonyBet signs up with Leander - European Gaming Industry News |url=https://europeangaming.eu/portal/latest-news/2021/06/09/94038/tonybet-signs-up-with-leander/ |vaadatud=2026-07-29 |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;

Ajalehe „[[The Sun (ajaleht)|The Irish Sun]]“ 2025. aasta ülevaate kohaselt pakkus platvorm üle 3000 mängu enam kui 60 mängutootjalt, sealhulgas Evolution Gaming ja Pragmatic Play.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |kuupäev=2025-11-03 |pealkiri=TonyBet casino review: 100% deposit match up to €500 and 100 spins |keel=en-GB |väljaanne=The Irish Sun |url=https://www.thesun.ie/betting/15356933/tonybet-casino-review/ |vaadatud=2026-07-29}}&lt;/ref&gt;

2026. aasta veebruaris sõlmis Tonybet lepingu tehnoloogiapakkujaga ja kasiinomängude sisu koondajaga St8, et laiendada oma kasiinopakkumist Ontarios St8 platvormi kaudu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-02-23 |pealkiri=TonyBet Partners with Online Casino Tech Provider St8 |url=https://www.canadiangamingbusiness.com/2026/02/23/tonybet-st8-ontario/ |vaadatud=2026-07-29 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

Tonybet pakub ka vastutustundliku mängimise tööriistu, sealhulgas sissemakse- ja kaotuslimiidid, enesevälistamise ja konto ajutise blokeerimise funktsioone, samuti meetmeid alaealiste hasartmängimise ennetamiseks. Ajalehe „The Irish Sun“ 2025. aasta ülevaates märgiti ära ka operaatori partnerlus organisatsiooniga BeGambleAware ning tugi hasartmängusõltuvuse tunnustega inimestele.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;

== Litsentsid ==
Alates 2015. aastast omab Tonybet tegevusluba Hispaanias.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Alates 2021. aastast on Tonybetil tegevusluba Kanadas (Kahnawake'is) ning alates 2025. aastast ka Ontarios.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

2022. aasta novembris sai Tonybet viieaastase tegevusloa Hollandi turul ning liitus hiljem organisatsiooniga Keurmerk Verantwoorde Affiliates (KVA), et järgida kohalikke partneriturunduse standardeid.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=TonyBet OÜ nieuwe Koa-vergunninghouder {{!}} Kansspelautoriteit |url=https://kansspelautoriteit.nl/tonybet-ou-nieuwe-koa-vergunninghouder |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=kansspelautoriteit.nl}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=TonyBet Joins the Dutch KVA: Expanding Its Presence in the Netherlands |keel=en |väljaanne=BetZillion |url=https://www.betzillion.com/news/tonybet-becomes-a-part-of-the-dutch-kva/ |vaadatud=2026-07-29}}&lt;/ref&gt;

Alates 2022. aastast on Tonybetil tegevusluba ka Iirimaal.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

2026. aasta seisuga on Tonybetil tegevusload Hispaanias&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;, Kanadas (Kahnawake'is&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; ja Ontarios&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;), Hollandis&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;, Iirimaal&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;, Lätis&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; ja Eestis.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;

== Sponsorlus ==
2010. aastal sai Tonybet Leedu meeste korvpallikoondise sponsoriks. See tekitas arutelu, kuna ettevõte võttis vastu panuseid korvpallimängudele, samas kui hasartmängude reklaamimine oli Leedus riiklikul tasandil keelatud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Risky bet on basketball |url=https://www.baltictimes.com/news/articles/29101/ |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=www.baltictimes.com}}&lt;/ref&gt;

Tonybeti andmetel sai ettevõte 2013. aastal nelja-aastase lepingu raames koondise peasponsoriks ning toetas ka mitmeid Leedu ja Eesti juhtivaid korvpalliklubisid, ühte Eesti jalgpalliklubi ning Leedu ja Eesti võrkpalliliite.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tonybet |url=https://tonybet.com/articles/news/tonybet-becomes-the-main-sponsor-of-the-lithuanian-national-basketball-team |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=tonybet.com}}&lt;/ref&gt;

Tonybet oli üks peamisi sponsoreid meeskonnale Juta Racing, mis osaleb Porsche Carrera Cup GB sarjas. Sponsorlusleping sõlmiti 2015. aastal enne meeskonna debüüthooaega meistrivõistlustel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Paice |eesnimi=Simon |kuupäev=2015-03-26 |pealkiri=Gelzinis “Can’t Wait” For Porsche Carrera Cup GB Debut |url=https://www.thecheckeredflag.co.uk/2015/03/gelzinis-cant-wait-for-porsche-carrera-cup-gb-debut/ |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=The Checkered Flag |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;

2024. aasta veebruaris sai Tonybet kolmeaastase lepingu raames Läti jalgpalli kõrgliiga peasponsoriks. Kuni 2026. aasta lõpuni kannab liiga nimetust Tonybet Virslīga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-02-28 |pealkiri=Virslīga pirms jaunās sezonas maina ģenerālsponsoru |url=https://sportacentrs.com/futbols/virsliga/28022024-virsliga_pirms_jaunas_sezonas_maina_gener |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=Sportacentrs.com |keel=lv}}&lt;/ref&gt;

2024. aasta juunis käivitas Tonybet Iirimaal toimuva 2024. aasta jalgpalli Euroopa meistrivõistluste reklaamikampaania, milles osales brändisaadikuna endine jalgpallur Tony Cascarino.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=AdWorld |kuupäev=2024-06-21 |pealkiri=Tony Cascarino Makes Football Comeback With Tonybet Campaign {{!}} AdWorld.ie |url=https://www.adworld.ie/2024/06/21/tony-cascarino-makes-footballing-comeback-with-tonybet-campaign/ |vaadatud=2026-07-29 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Cullen |eesnimi=Michael |kuupäev=2024-03-27 |pealkiri=Cascarino fronts for Tonybet Casino |url=https://marketing.ie/cascarino-fronts-for-tonybet-casino/ |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=Marketing.ie |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Cascarino esindas brändi ka ettevõtte 2026. aasta turunduskampaaniates Iirimaal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ryan |eesnimi=Larry |kuupäev=2025-09-12 |pealkiri=Tony Cascarino on a bleak future, going direct, a curveball boss, and Mick v Roy |url=https://www.irishexaminer.com/sport/soccer/arid-41703848.html |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=Irish Examiner |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Aastatel 2024 ja 2025 oli Tonybet Iirimaal Leopardstowni hipodroomil toimuvate hobuste võiduajamiste sponsor, sealhulgas Irish Champions Festivali raames toimunud Group 2 Solonaway Stakesi võistluse sponsor.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |kuupäev=2024-09-14 |pealkiri=Leopardstown round-up: Diego Velazquez wins Solonaway |url=https://www.rte.ie/sport/racing/2024/0914/1470078-leopardstown-round-up-diego-velazquez-wins-solonaway/ |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=irishmirror.ie |kuupäev=2025-08-28 |pealkiri=Win an unforgettable VIP experience for you and a friend at Leopardstown |url=https://www.irishmirror.ie/special-features/win-vip-day-leopardstown-plus-35808566 |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=Irish Mirror |keel=en}}&lt;/ref&gt;

2025. aasta mais sai Tonybet Läti jalgpallikoondise partneriks Läti Jalgpalliliiduga sõlmitud lepingu raames. Koostöö tingimuste kohaselt kuvatakse ettevõtte logo ja kaubamärk koondise mängude ja liidu ürituste ajal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=&quot;Tonybet Fan&quot; atbalstīs Latvijas nacionālās izlases |url=https://lff.lv/zinas/17423/tonybet-fan-atbalstis-latvijas-nacionalas-izlases/ |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=LFF.lv |keel=lv}}&lt;/ref&gt;

Tonybet on 2026. aasta seisuga [[FC Nõmme United|FC Nõmme Unitedi]] ja FK RFS-i sponsor.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=FC Nõmme United Kit History |url=https://www.footballkitarchive.com/fc-nomme-united-kits-t25410/ |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=Football Kit Archive |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-05-15 |pealkiri=Toetajad - Nõmme United / Mart Poomi jalgpallikool |url=https://fcnommu.ee/toetajad/ |vaadatud=2026-07-29 |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=FC RFS - Futbola klubs &quot;RFS&quot; |url=https://fkrfs.lv/ |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=FC RFS |keel=lv}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://ee.tonybet.com/ Tonybeti koduleht]

[[Kategooria:Veebisaidid]]
[[Kategooria:Meelelahutusettevõtted]]
[[Kategooria:Leedu ettevõtted]]</text>
      <sha1>rwj758o50o209emjqfiww40x5o6dwpg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Narva Rootsi-Soome Mihkli kirik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>413347</id>
    <revision>
      <id>7204860</id>
      <parentid>7200803</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T18:01:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Funktsionalism-modernism</username>
        <id>231916</id>
      </contributor>
      <comment>Tegin galerii osa, kuhu interjööri ja muud pildid kirikust panin</comment>
      <origin>7204860</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4359" sha1="chtvle4qbn1gis0huy8aauz0uty6u5i" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=november}}

'''Narva Püha Miikaeli kirik''' ehk '''Narva Püha Mihkli kirik''' ehk '''Narva Rootsi-Soome Mihkli kirik''' ( soome k. ''Narvan Suomalais-Ruotsalaisen P. Mikailin Kirko'', saksa k. ''Evangelisch-Lutherische schwedische und finnische St. Michaelis Kirche in Narwa''&lt;ref&gt;Eesti Ajalooarhiivi fond EAA.1222&lt;/ref&gt;) oli rootsi-soome luterlik kirik [[Narva]]s aastatel [[1805]]–[[1944]]&lt;ref name=&quot;Mälestusi Narva luterlikest kirikutest, 2009&quot;&gt;[[Villu Jürjo]] (koostaja). Mälestusi Narva luterlikest kirikutest. EELK [[Narva Aleksandri kogudus]], 2009&lt;/ref&gt;. 
[[Pilt:NarvaKirkko1856.jpg|pisi|Narva Miikaeli kirik 1856. aastal]]
[[Pilt:NarvaKirkko1904.jpg|pisi|Narva Miikaeli kirik 1900. aastate alguses]]
[[File:NarvaKirkko1900.jpg|pisi|left|Narva Püha Miikaeli kirik,	1900ndad]]

Narva 1610. aasta tulekahjus hävis eesti koguduse algne puitkirik. Uus kirik valmis 1616. aastal ja uues kirikus oli koos eesti kogudusega ka Narva soome kogudus&lt;ref&gt;[[Kristjan Luhamets]], [https://e-kirik.eelk.ee/2022/koguduse-lugu-narva-mihkli/ Koguduse lugu: Narva Mihkli], e-kirik.eelk.ee, 17. november 2022&lt;/ref&gt;. 1649. aasta Narva linnakaardil on märgitud kolm luteri kirikut - saksa, rootsi ja soome koguduse kirik. Soome-eesti koguduse puukirik hävis 1659. aastal Narva tulekahjus, Rootsi koguduse ja saksa koguduse [[Narva Jeruusalemma Johannese kirik]] said linnatulekahjus kannatada.  

Alates 1671. aastast ehitati  põhjapoolsesse eeslinna uus Soome kirik, mis samuti 1684. aastal maha põles; [[Erik Dahlberg]]i 1683. aastal projekteeritud  soome-eesti koguduse uus kirik uues linnaosas valmis 1687. aastal, mis   [[Narva piiramine (1704)|hävis]] 1704. aastal&lt;ref&gt;Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden [https://digi.kansalliskirjasto.fi/teos/binding/2255795?page=129&amp;ocr=true s. 123]-124, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.&lt;/ref&gt;.

Kolmas, puust tehtud ristikujuline kirik ehitati  [[1727]]. aastal [[Narva uuslinn]]as, mis põles [[9. august]]il [[1773]] ja selle asemele ehitati [[Narva vanalinn]]a põhjapiirile kivikirik asukohaga [[Gloria bastion]]il, aadressil [[Lese tänav (Narva)|Lese]] 6 (praegusest [[Vestervalli tänav]]ast lõuna pool). Ehitis valmis [[1805]]. aastal.&lt;ref name=&quot;delfi&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://pilt.delfi.ee/picture/15975725/ |pealkiri=Soome-Rootsi Püha Mihkli kirik, Narva 1856. aastal |vaadatud=2016-02-21 |arhiivimisaeg=2016-03-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160301173339/http://pilt.delfi.ee/picture/15975725/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
[[1898]]. aastal avati kiriku juures [[seek]], kus täielikus pansionis elas 12 mõlemast soost koguduseliiget.&lt;ref&gt;[http://archive-ee.com/page/801197/2012-11-30/http://www.narvamuuseum.ee/?next=kirikud&amp;menu=menu_ajalugu Narva muuseumi arhiiv]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}.&lt;/ref&gt;

Kirikut kasutas Rootsi-Soome Püha Miikaeli kogudus&lt;ref name=&quot;Mälestusi Narva luterlikest kirikutest, 2009&quot;/&gt; ja Eesti Vabariigi ajal [[Narva Soome-Rootsi Mihkli kogudus]]. Eesti Vabariigi algul liideti Narva kirikud, sh ka Narva Rootsi-Soome Mihkli kiriku Soome-Rootsi Mihkli kogudus, [[Alutaguse praostkond|Alutaguse praostkon]]naga [[Narva-Alutaguse praostkond|Narva-Alutaguse praostkon]]naks&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=564&amp;lid=539 8.2.3. Praostkonnad], Eesti Ajalooarhiiv&lt;/ref&gt;.

Kirik hävis [[1944]]. aasta [[märtsipommitamine|märtsipommitamise]] käigus.&lt;ref name=&quot;Mälestusi Narva luterlikest kirikutest, 2009&quot; /&gt; Kiriku varemed lammutati 1950. aastatel.&lt;ref name=&quot;delfi&quot;/&gt;

== Kogudus ==
{{vaata|Narva Rootsi-Soome Mihkli kogudus|Narva Rootsi Mihkli kogudus|Narva soome-eesti Mihkli kogudus}}

== Galerii ==
&lt;gallery&gt;
Fail:NarvaKirkko2.jpg|Kiriku kantsel ja kõlaräästas.
Fail:NarvaKirkko1.jpg|Sisustus
Fail:NarvaMihkail.jpg|Altari maal.
Fail:NarvaKirkko1903.jpg|20.sajandi alguses, väljast vaade.
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited}}
{{commonskat|Saint Michael Church (Narva)}}
*{{Coordinate|NS=59.382172|EW=28.198097|type=landmark|region=EE}}

[[Kategooria:Narva endised kirikud]]
[[Kategooria:Narva ajalugu]]
[[Kategooria:Peterburi konsistoriaalringkond]]
[[Kategooria:Evangeelne kirik Eestis]]</text>
      <sha1>chtvle4qbn1gis0huy8aauz0uty6u5i</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tallinna Tuletõrjeühing</title>
    <ns>0</ns>
    <id>418804</id>
    <revision>
      <id>7205072</id>
      <parentid>6998761</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T09:59:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NOSSER</username>
        <id>8097</id>
      </contributor>
      <origin>7205072</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6469" sha1="2m3627d8wt6fgxp1sred8u2fb8qudrf" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=oktoober}}
'''Tallinna Tuletõrjeühing''' on [[Tallinn]]as tegutsev [[tuletõrje]] valdkonnaga tegelev [[ühing]]&lt;ref name=&quot;ühingu koduleht&quot;&gt;http://www.tallinnatuletorje.ee/ (vaadatud 28.10.2015)&lt;/ref&gt;.

Ühingu ajalugu algab [[1862]]. aastast, kui asutati ''Tallinna Vabatahtlik Tuletõrje Selts'' ([[vene keel]]es ''Ревельское Вольное Пожарное Общество''), mis oli ühtlasi esimene vabatahtlik tuletõrjeorganisatsioon kogu [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigis]]&lt;ref name=&quot;ühingu koduleht&quot;/&gt;. 

[[1862]]. aastal andis [[Tallinna raad]] loa vabatahtliku tuletõrjekompanii asutamiseks.  [[2. august]]il 1862 toimunud Tallinna vabatahtliku tuletõrjekompanii asutamiskoosolekul otsustati osta tuletõrjeprits ja mütsidele eraldusmärgid, fikseeriti toetajaliikmete õigused ja valiti juhatus. Juhatusse valiti seppmeister Carl Greb, lihunikmeister Julius Siebert, seppmeister Wilhelm Paech, kellasseppmeister Friedrich Müller ja tislermeister Ferdinand Kühne. [[Brandmeister|Brandmeistriks]] valiti [[Carl Greb]], pritsijaoskonna ülemaks sai kellassepp [[Carl Theodor Hollandt]]. 

Vabatahtliku tuletõrjekompanii juhtimiseks valiti kolmeks aastaks häälteenamusega üks brandmeister ja neli abi, kes kokku moodustasid juhatuse ehk direktsiooni. Kõik tuletõrjujad pidid kandma peakattel tuletõrjuja eraldusmärki – kalevist [[mütsi rumm]] ääristati kuldpaelaga. Edaspidi kasvas tuletõrje liikmete arv 280-ni. 1866. aastal liitus Tallinna Vabatahtliku Tuletõrje Seltsiga ka [[1788]]. aastal asutatud Tallinna  [[Mustpeade vennaskond|Mustpeade vennaskonna]] tuletõrjekomando.
[[File:Viru Square 2015.jpg|pisi|Tallinna Vabatahtliku Tuletõrje Seltsi Pritsimaja, [[Vana-Viru tänav]] 14. Ehitatud aastatel 1871–1872]]
1873. aastaks ehitas Tallinna linn tuletõrjujatele Viru tänava lõppu uue tuletõrjehoone. 1876. aastal hakati kasutama tuletõrje alarmeerimiseks häirepasunaid. 1882. aastal osteti esimene auruprits ning asutati aurukolonn. Organisatsiooni arenedes ja kuna pritse oli palju, seati sisse Tallinna ülempritsmeistri ametikoht. 1884. aastal soetati heategevuslike üritustega kogutud raha eest puhkpillid ja asutati [[Tallinna Vabatahtliku Tuletõrje Seltsi puhkpilliorkester]].

7. augustil 1887 kinnitas tollane Venemaa keisririigi Siseministeerium põhikirja, mis andis Tallinna tuletõrjeorganisatsioonile seltsi õigused ja vabastas selle [[Tallinna raad|Tallinna rae]] eestkoste alt. 15. novembril peeti Tallinna Vabatahtliku Tuletõrje Seltsi erakorraline peakoosolek, kus valiti seltsile juhatus ja esimees, kelleks sai [[vabatahtlik tuletõrje|vabatahtliku tuletõrje]] asutaja [[Julius Siebert]].

Tallinna Tuletõrjeühingu  peameestena tegutsesid [[Ado Anderkopp]] (–1939), [[Jaan Toffelmann]] jt&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1937/07/09/48 75-aastase juubilari elukäik], Päewaleht, nr. 182, 9 juuli 1937&lt;/ref&gt; (1939&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1939/06/01/73 Tallinna vabatahtliku tuletõrje uueks esimeheks J. Toovere.], Uus Eesti, nr. 146, 1 juuni 1939&lt;/ref&gt;–).
[[File:Raua tn tuletõrjehoone.jpg|pisi|Tuletõrjehoone Raua tänaval]][[File:Paldiski maantee 47, Tallinn.jpg|thumb|Tallinna Tuletõrjeühingu Pelgulinna tuletõrjedepoo, Paldiski maantee 47]]
1. jaanuarist 1919&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1943/12/30/20 Tallinna kutseline tuletõrje], Postimees (1886-1946), nr. 299, 30 detsember 1943&lt;/ref&gt; asutati Tallinna kutseline tuletõrje 12-mehelises koosseisus [[Viru väljak]]u pritsimajas&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/eestisona/1943/12/31/63 Veerandsada aastat Tallinna kutselist tuletõrjet], Eesti Sõna, nr. 301, 31 detsember 1943&lt;/ref&gt; linna tuletõrjekomandona. Seejärel tegutses Tallinnas alaliselt riikliku [[Eesti Tuletõrje Korpus]]e Tallinna tuletõrjebrigaad&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1937/03/09/6 Tuletõrjedivisjonide nimetuste ja tegevuspiirkondade määrus.], Riigi Teataja, nr. 20, 9 märts 1937&lt;/ref&gt; ja Ida tuletõrjedivisjon, Kopli tuletõrjedivisjon, Lääne tuletõrjedivisjon, Lõuna tuletõrjedivisjon, Põhja tuletõrjedivisjon ja Tallinna linnaomavalitsuse tuletõrjedivisjon. Tallinna kutselise tuletõrje tegevust juhtis linna tuletõrjeülemana 1919–1930 [[Johannes Freymuth]] (surn. 1933), 1930. aastast Hans Maide (1886–1946), kes enne seda oli 8 aastat tuletõrjeülema abiks. Tallinna linna tuletõrje ja õhukaitse juhatajaks oli alates 1935. aastast mag. chem, [[Elmar Johannes Umblia]] (1904–1967). 

Tuletõrjedivisjonide kasutuses oli 1939. aastal valminud tuletõrje kesklinna jaoskonna hoone [[Raua tänav]]al ja 1932. aastal valminud uus tuletõrjemaja [[Pelgulinna asum|Pelgulinna]] ja [[Lilleküla]] piiril ning selle projekteeris tolle aja üks mainekamaid arhitekte [[Herbert Johanson]]&lt;ref&gt;[https://issuu.com/nordicom/docs/pulss_2-2020-est-eng/s/11222314 Pritsimaja]{{Kõdulink|aeg=juuli 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;, [[Paldiski maantee]] ääres. Praegusel aadressil Paldiski mnt 47. Osa [[Raua tänav]]a uuest hoonest anti ka Eesti Vabatahtlike Tuletõrjujate Liidu kasutusesse&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1937/08/27/33 Tallinn saab uue tuletõrjehoone], Postimees (1886-1946), nr. 230, 27 august 1937&lt;/ref&gt; Tallinna tuletõrje Ida divisjoni tuletõrjehoone, mis valmis 1940. aastal asus [[Jakobi tänav (Tallinn)|Jakobi tänav]] 21.

2015. aastal oli Tallinna Tuletõrjeühingul 7 salka umbes 200 liikmega.&lt;ref name=&quot;ühingu koduleht&quot;/&gt; 

Ühingul on oma [[Tallinna Tuletõrjeühingu Puhkpilliorkester|puhkpilliorkester]] ja segakoor Sõprus.

Tuletõrjeühingu liikmeid on maetud [[Tallinna Tuletõrjeühingu kalmistu]]le.

== Vaata ka ==
*[[Vabatahtlik tuletõrje]]
*[[Eesti NSV Siseministeerium]]i&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/rahvahaal/1990/01/09/23 KA TULETÕRJE VAJAB RAVI], Rahva Hääl, nr 6, 9. jaanuar 1990&lt;/ref&gt; Tuletõrje Valitsuse  Tallinna [[Sõjaväestatud tuletõrje|sõjaväestatud tuletõrje]]. NSV Liidus jagunes tuletõrje   sõjaväestatud tuletõrjeks ja kutseliseks    tuletõrjeks. 1991. aasta aprillis munitsipaliseeris Tallinna linn esimesena oma sõjaväestatud tuletõrjeüksused ja lõi nende alusel linna oma tuletõrjekomandod.
==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.tallinnatuletorje.ee/ Ühingu koduleht]

[[Kategooria:Eesti tuletõrje]]
[[Kategooria:Tallinna organisatsioonid]]
[[Kategooria:Eesti seltsid]]</text>
      <sha1>2m3627d8wt6fgxp1sred8u2fb8qudrf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sulțān bin ‘Abd al-‘Azīz</title>
    <ns>0</ns>
    <id>424306</id>
    <revision>
      <id>7205127</id>
      <parentid>7020298</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T11:24:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7205127</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1572" sha1="drd6brvgqqj8kwtvzznjj5tg0cjamxx" xml:space="preserve">[[Pilt:Prince Sultan.jpg|pisi]]
'''Sulțān bin ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd''' ({{Keel-ar|سلطان بن عبد العزيز آل سعود&amp;lrm;}}; [[5. jaanuar]] [[1928]] – [[22. oktoober]] [[2011]]) oli [[Saudi Araabia kroonprints]] 2005–2011 ja asepeaminister 1982–2005. Ta oli [[‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd|Ibn Sa’ud]]i poeg ja kuningas [[‘Abd Allāh ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd|Abdullah]]i vend. Ta sai [[1947]]. aastal [[Riad]]i kuberneriks ja [[1953]]. aastal riigi esimene põllumajandusminister.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.saudiembassy.net/2005News/News/NewsDetail.asp?cIndex=5448 |pealkiri=Crown Prince Sultan bin Abdulaziz |vaadatud=2015-12-31 |arhiivimisaeg=2009-02-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090210214904/http://www.saudiembassy.net/2005News/News/NewsDetail.asp?cIndex=5448 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Hiljem oli ta riigi [[Saudi Araabia kaitseminister|kaitse- ja lennundusminister]] ning rahvusliku lennufirma [[Saudi Arabian Airlines]]i juhatuse esimees.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.saudi-us-relations.org/fact-book/bios/060228-prince-sultan.html |pealkiri=HRH Prince Sultan bin Abdulaziz |vaadatud=2015-12-31 |arhiivimisaeg=2010-10-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101021094954/http://www.saudi-us-relations.org/fact-book/bios/060228-prince-sultan.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Sultani poeg [[Bandar bin Sultan]] on endine Saudi Araabia suursaadik USAs.

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Saudi Araabia poliitikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1928]]
[[Kategooria:Surnud 2011]]</text>
      <sha1>drd6brvgqqj8kwtvzznjj5tg0cjamxx</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7205134</id>
      <parentid>7205127</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T11:26:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7205134</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1594" sha1="b7vxu46z7qj2n3nd99m3zr3t1o2ytoo" xml:space="preserve">[[Pilt:Prince Sultan.jpg|pisi]]
'''Sulțān bin ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd''' ({{Keel-ar|سلطان بن عبد العزيز آل سعود&amp;lrm;}}; [[5. jaanuar]] [[1928]] – [[22. oktoober]] [[2011]]) oli [[Saudi Araabia kroonprints]] 2005–2011 ja asepeaminister 1982–2005. Ta oli [[‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd|Ibn Sa’ud]]i poeg ja kuningas [[‘Abd Allāh ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd|Abdullah]]i vend. Ta sai [[1947]]. aastal [[Ar-Riyāḑi provints|Riad]]i kuberneriks ja [[1953]]. aastal riigi esimene põllumajandusminister.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.saudiembassy.net/2005News/News/NewsDetail.asp?cIndex=5448 |pealkiri=Crown Prince Sultan bin Abdulaziz |vaadatud=2015-12-31 |arhiivimisaeg=2009-02-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090210214904/http://www.saudiembassy.net/2005News/News/NewsDetail.asp?cIndex=5448 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Hiljem oli ta riigi [[Saudi Araabia kaitseminister|kaitse- ja lennundusminister]] ning rahvusliku lennufirma [[Saudi Arabian Airlines]]i juhatuse esimees.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.saudi-us-relations.org/fact-book/bios/060228-prince-sultan.html |pealkiri=HRH Prince Sultan bin Abdulaziz |vaadatud=2015-12-31 |arhiivimisaeg=2010-10-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101021094954/http://www.saudi-us-relations.org/fact-book/bios/060228-prince-sultan.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Sultani poeg [[Bandar bin Sultan]] on endine Saudi Araabia suursaadik USAs.

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Saudi Araabia poliitikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1928]]
[[Kategooria:Surnud 2011]]</text>
      <sha1>b7vxu46z7qj2n3nd99m3zr3t1o2ytoo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti meistrivõistlused</title>
    <ns>0</ns>
    <id>424960</id>
    <revision>
      <id>7204816</id>
      <parentid>7203311</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T16:39:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>laskesuusatamine</comment>
      <origin>7204816</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2763" sha1="0jbbh2npocwoen9dw48pko4fqd54m5b" xml:space="preserve">{{täpsustus}}

'''Eesti meistrivõistlused''' on [[Eesti]]s korraldatavad spordivõistlused ([[meistrivõistlused]]), kus selgitatakse individuaalselt või meeskondlikult mingi ala parim, keda nimetatakse '''Eesti meistriks'''.

Eesti meistrivõistlused:
*[[Eesti meistrivõistlused aerutamises|aerutamises]]
*[[Eesti meistrivõistlused autorallis|autorallis]]
*[[Eesti meistrivõistlused iluuisutamises|iluuisutamises]]
*jalgpallis, vt [[Meistriliiga]] ja [[Naiste Meistriliiga]]
*jalgrattasõidus‎
**[[Eesti meistrivõistlused jalgratturite maanteesõidus|maanteesõidus]]
**[[Eesti meistrivõistlused temposõidus|temposõidus]]
*[[Eesti meistrivõistlused judos|judos]]
*jäähokis, vt [[Meistriliiga (jäähoki)]]
*[[Eesti meistrivõistlused jääpallis|jääpallis]]
*[[Eesti meistrivõistlused jääpurjetamises|jääpurjetamises]]
*kabes
**[[Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes|rahvusvahelises kabes (mehed)]]
**[[Eesti meeste meistrivõistlused Vene kabes|Vene kabes (mehed)]]
*[[Eesti meistrivõistlused kahevõistluses|kahevõistluses]]
*[[Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|kergejõustikus]]
*[[Eesti meistrivõistlused kiiruisutamises|kiiruisutamises]]
*korvpallis, vt [[Korvpalli Meistriliiga]] ja [[Naiste Korvpalli Meistriliiga]]
*[[Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses|Kreeka-Rooma maadluses]]
*[[Eesti meistrivõistlused käsipallis|käsipallis]]
*[[Eesti meistrivõistlused laskesuusatamises|laskesuusatamises]]
*[[Eesti meistrivõistlused laskmises|laskmises]]
*[[Eesti meistrivõistlused males|males]]
*[[Eesti meistrivõistlused mäesuusatamises|mäesuusatamises]]
*[[Eesti meistrivõistlused padelis|padelis]]
*[[Eesti meistrivõistlused pesapallis|pesapallis]]
*[[Eesti meistrivõistlused poksis|poksis]]
*[[Eesti meistrivõistlused purjetamises|purjetamises]]
*rannajalgpallis, vt [[Rannajalgpalli Meistriliiga]]
*[[Eesti meistrivõistlused rannavõrkpallis|rannavõrkpallis]]
*[[Eesti meistrivõistlused ratsutamises|ratsutamises]]
*[[Eesti meistrivõistlused Rubiku kuubiku lahendamises|Rubiku kuubiku lahendamises]]
*[[Eesti meistrivõistlused sulgpallis|sulgpallis]]
**[[Eesti meeskondlikud meistrivõistlused sulgpallis|meeskondlikud]]
*[[Eesti meistrivõistlused suusahüpetes|suusahüpetes]]
*[[Eesti meistrivõistlused sõudmises|sõudmises]]
*[[Eesti meistrivõistlused tennises|tennises]]
*[[Eesti meistrivõistlused ujumises|ujumises]]
*[[Eesti meistrivõistlused vehklemises|vehklemises]]
*[[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|võrkpallis (mehed)]] ja [[Eesti naiste meistrivõistlused võrkpallis|võrkpallis (naised)]]
*...

== Vaata ka ==
* [[Eesti karikavõistlused]]
* [[Muhu väina regatt]] (Eesti meistrivõistlused avamerepurjetamises)

[[Kategooria:Eesti meistrivõistlused| ]]</text>
      <sha1>0jbbh2npocwoen9dw48pko4fqd54m5b</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204818</id>
      <parentid>7204816</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T16:45:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>jääkeegel</comment>
      <origin>7204818</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2819" sha1="7iqj4p65ix62kix0cfse7chsr98rstk" xml:space="preserve">{{täpsustus}}

'''Eesti meistrivõistlused''' on [[Eesti]]s korraldatavad spordivõistlused ([[meistrivõistlused]]), kus selgitatakse individuaalselt või meeskondlikult mingi ala parim, keda nimetatakse '''Eesti meistriks'''.

Eesti meistrivõistlused:
*[[Eesti meistrivõistlused aerutamises|aerutamises]]
*[[Eesti meistrivõistlused autorallis|autorallis]]
*[[Eesti meistrivõistlused iluuisutamises|iluuisutamises]]
*jalgpallis, vt [[Meistriliiga]] ja [[Naiste Meistriliiga]]
*jalgrattasõidus‎
**[[Eesti meistrivõistlused jalgratturite maanteesõidus|maanteesõidus]]
**[[Eesti meistrivõistlused temposõidus|temposõidus]]
*[[Eesti meistrivõistlused judos|judos]]
*jäähokis, vt [[Meistriliiga (jäähoki)]]
*[[Eesti meistrivõistlused jääkeeglis|jääkeeglis]]
*[[Eesti meistrivõistlused jääpallis|jääpallis]]
*[[Eesti meistrivõistlused jääpurjetamises|jääpurjetamises]]
*kabes
**[[Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes|rahvusvahelises kabes (mehed)]]
**[[Eesti meeste meistrivõistlused Vene kabes|Vene kabes (mehed)]]
*[[Eesti meistrivõistlused kahevõistluses|kahevõistluses]]
*[[Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|kergejõustikus]]
*[[Eesti meistrivõistlused kiiruisutamises|kiiruisutamises]]
*korvpallis, vt [[Korvpalli Meistriliiga]] ja [[Naiste Korvpalli Meistriliiga]]
*[[Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses|Kreeka-Rooma maadluses]]
*[[Eesti meistrivõistlused käsipallis|käsipallis]]
*[[Eesti meistrivõistlused laskesuusatamises|laskesuusatamises]]
*[[Eesti meistrivõistlused laskmises|laskmises]]
*[[Eesti meistrivõistlused males|males]]
*[[Eesti meistrivõistlused mäesuusatamises|mäesuusatamises]]
*[[Eesti meistrivõistlused padelis|padelis]]
*[[Eesti meistrivõistlused pesapallis|pesapallis]]
*[[Eesti meistrivõistlused poksis|poksis]]
*[[Eesti meistrivõistlused purjetamises|purjetamises]]
*rannajalgpallis, vt [[Rannajalgpalli Meistriliiga]]
*[[Eesti meistrivõistlused rannavõrkpallis|rannavõrkpallis]]
*[[Eesti meistrivõistlused ratsutamises|ratsutamises]]
*[[Eesti meistrivõistlused Rubiku kuubiku lahendamises|Rubiku kuubiku lahendamises]]
*[[Eesti meistrivõistlused sulgpallis|sulgpallis]]
**[[Eesti meeskondlikud meistrivõistlused sulgpallis|meeskondlikud]]
*[[Eesti meistrivõistlused suusahüpetes|suusahüpetes]]
*[[Eesti meistrivõistlused sõudmises|sõudmises]]
*[[Eesti meistrivõistlused tennises|tennises]]
*[[Eesti meistrivõistlused ujumises|ujumises]]
*[[Eesti meistrivõistlused vehklemises|vehklemises]]
*[[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|võrkpallis (mehed)]] ja [[Eesti naiste meistrivõistlused võrkpallis|võrkpallis (naised)]]
*...

== Vaata ka ==
* [[Eesti karikavõistlused]]
* [[Muhu väina regatt]] (Eesti meistrivõistlused avamerepurjetamises)

[[Kategooria:Eesti meistrivõistlused| ]]</text>
      <sha1>7iqj4p65ix62kix0cfse7chsr98rstk</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7205137</id>
      <parentid>7204818</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T11:31:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>squash</comment>
      <origin>7205137</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2867" sha1="nvr4sc7bc2uu4djby4y45prr0aurzxc" xml:space="preserve">{{täpsustus}}

'''Eesti meistrivõistlused''' on [[Eesti]]s korraldatavad spordivõistlused ([[meistrivõistlused]]), kus selgitatakse individuaalselt või meeskondlikult mingi ala parim, keda nimetatakse '''Eesti meistriks'''.

Eesti meistrivõistlused:
*[[Eesti meistrivõistlused aerutamises|aerutamises]]
*[[Eesti meistrivõistlused autorallis|autorallis]]
*[[Eesti meistrivõistlused iluuisutamises|iluuisutamises]]
*jalgpallis, vt [[Meistriliiga]] ja [[Naiste Meistriliiga]]
*jalgrattasõidus‎
**[[Eesti meistrivõistlused jalgratturite maanteesõidus|maanteesõidus]]
**[[Eesti meistrivõistlused temposõidus|temposõidus]]
*[[Eesti meistrivõistlused judos|judos]]
*jäähokis, vt [[Meistriliiga (jäähoki)]]
*[[Eesti meistrivõistlused jääkeeglis|jääkeeglis]]
*[[Eesti meistrivõistlused jääpallis|jääpallis]]
*[[Eesti meistrivõistlused jääpurjetamises|jääpurjetamises]]
*kabes
**[[Eesti meeste meistrivõistlused rahvusvahelises kabes|rahvusvahelises kabes (mehed)]]
**[[Eesti meeste meistrivõistlused Vene kabes|Vene kabes (mehed)]]
*[[Eesti meistrivõistlused kahevõistluses|kahevõistluses]]
*[[Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|kergejõustikus]]
*[[Eesti meistrivõistlused kiiruisutamises|kiiruisutamises]]
*korvpallis, vt [[Korvpalli Meistriliiga]] ja [[Naiste Korvpalli Meistriliiga]]
*[[Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses|Kreeka-Rooma maadluses]]
*[[Eesti meistrivõistlused käsipallis|käsipallis]]
*[[Eesti meistrivõistlused laskesuusatamises|laskesuusatamises]]
*[[Eesti meistrivõistlused laskmises|laskmises]]
*[[Eesti meistrivõistlused males|males]]
*[[Eesti meistrivõistlused mäesuusatamises|mäesuusatamises]]
*[[Eesti meistrivõistlused padelis|padelis]]
*[[Eesti meistrivõistlused pesapallis|pesapallis]]
*[[Eesti meistrivõistlused poksis|poksis]]
*[[Eesti meistrivõistlused purjetamises|purjetamises]]
*rannajalgpallis, vt [[Rannajalgpalli Meistriliiga]]
*[[Eesti meistrivõistlused rannavõrkpallis|rannavõrkpallis]]
*[[Eesti meistrivõistlused ratsutamises|ratsutamises]]
*[[Eesti meistrivõistlused Rubiku kuubiku lahendamises|Rubiku kuubiku lahendamises]]
*[[Eesti meistrivõistlused squashis|squashis]]
*[[Eesti meistrivõistlused sulgpallis|sulgpallis]]
**[[Eesti meeskondlikud meistrivõistlused sulgpallis|meeskondlikud]]
*[[Eesti meistrivõistlused suusahüpetes|suusahüpetes]]
*[[Eesti meistrivõistlused sõudmises|sõudmises]]
*[[Eesti meistrivõistlused tennises|tennises]]
*[[Eesti meistrivõistlused ujumises|ujumises]]
*[[Eesti meistrivõistlused vehklemises|vehklemises]]
*[[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|võrkpallis (mehed)]] ja [[Eesti naiste meistrivõistlused võrkpallis|võrkpallis (naised)]]
*...

== Vaata ka ==
* [[Eesti karikavõistlused]]
* [[Muhu väina regatt]] (Eesti meistrivõistlused avamerepurjetamises)

[[Kategooria:Eesti meistrivõistlused| ]]</text>
      <sha1>nvr4sc7bc2uu4djby4y45prr0aurzxc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Operi Jalgpallikool</title>
    <ns>0</ns>
    <id>425154</id>
    <revision>
      <id>7204872</id>
      <parentid>5094996</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T18:18:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>ülekat: [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Eesti spordiklubid]]</comment>
      <origin>7204872</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="673" sha1="72vvwsaxcm8btmk3thhozyxbryovaxy" xml:space="preserve">{{toimeta}}
'''(Andres) Operi Jalgpallikool''' (lühemalt ''Operi JK'') oli Eesti [[spordiklubi]]. Klubi asutas [[2003]]&lt;ref name=&quot;soccernet.ee&quot;&gt;http://soccernet.ee/operi-jalgpallikool-sulgeb-uksed (vaadatud 08.01.2016)&lt;/ref&gt; jalgpallur [[Andres Oper]]{{lisa viide}}. Klubi korraldas noortele ka jalgpallitreeninguid. 

Klubil oli oma esindusvõistkond, mis muu hulgas mängis [[III liiga]]s. [[III liiga 2008|2008. aasta hooajal]] saavutas klubi [[III liiga]]s 2. koha. 

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://soccernet.ee/operi-jalgpallikool-sulgeb-uksed Operi Jalgpallikool sulgeb uksed], soccernet.ee, 11.04.2012

[[Kategooria:Eesti endised jalgpalliklubid]]</text>
      <sha1>72vvwsaxcm8btmk3thhozyxbryovaxy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2019. aasta Riigikogu valimised</title>
    <ns>0</ns>
    <id>426235</id>
    <revision>
      <id>7205073</id>
      <parentid>7184407</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T10:01:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7205073</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="88723" sha1="7hif5v7qx7nnu6buizjdye40zj4d8r8" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}
{{Infokast valimised
| lipp = Flag of Estonia.svg
| eelimine_aasta = 2015
| järgmine_aasta = 2023
| valimiste_kuupäev = 3. märts 2019
| tüüp = parlamendivalimised
| ametikoht = Peaminister
| juht1 = [[Kaja Kallas]]
| pilt1 = Kaja Kallas (crop).jpg
| partei1 = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]
| värv1 = FFE200
| kohad_enamuseks = 51
| arvamusküsitlused = 
| osavõtt = 63,7% ({{langus}}0,5[[Protsendipunkt|pp]])
| partei2 = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]
| juht2 = [[Jüri Ratas]]
| pilt2 = Jüri Ratas 2017-05.jpg
| pilt4 = RK Helir-Valdor Seeder (cropped).jpg
| pilt5 = File:Jevgeni Ossinovski 2017-05-25 (cropped).jpg
| lipu_ääris = jah
| hääli1 = '''162 363'''
| protsent3 = 17,8%
| kohti1 = '''34'''
| pilt3 = RK Mart Helme (cropped).jpg
| kohtade_muutus1 = {{tõus}}4
| muutus1 = {{tõus}} 1,2[[Protsendipunkt|pp]]
| protsent1 = '''28,9%'''
| juht3 = [[Mart Helme]]
| juht4 = [[Helir Valdor Seeder]]
| juht5 = [[Jevgeni Ossinovski]]
| värv2 = 007557
| värv3 = 0063AF
| värv4 = 009CE2
| värv5 = E10600
| partei3 = [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]
| partei5 = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]]
| partei4 = [[Isamaa Erakond|Isamaa]]
| kohti2 = 26
| kohti3 = 19
| kohti4 = 12
| kohti5 = 10
| hääli2 = 129 618
| hääli3 = 99 671
| hääli4 = 64 219
| hääli5 = 55 175
| protsent2 = 23,1%
| protsent4 = 11,4%
| protsent5 = 9,8%
| muutus2 = {{langus}} 1,7[[Protsendipunkt|pp]]
| muutus3 = {{tõus}} 9,7[[Protsendipunkt|pp]]
| muutus4 = {{langus}} 2,3[[Protsendipunkt|pp]]
| muutus5 = {{langus}} 5,4[[Protsendipunkt|pp]]
| kohtade_muutus3 = {{tõus}}12
| kohtade_muutus2 = {{langus}}1
| kohtade_muutus4 = {{langus}}2
| kohtade_muutus5 = {{langus}}5
| eelmised_valimised = 2015. aasta Riigikogu valimised
| järgmised_valimised = 2023. aasta Riigikogu valimised
| valitavate_kohtade_arv = Kõik [[Riigikogu]] 101 kohta
| kaart_pilt = 2019. aasta Riigikogu valimiste tulemused.svg
| kaart_allkiri = 2019. aasta Riigikogu valimiste tulemused valimisringkondade kaupa.
| enne_valimisi = [[Jüri Ratas]]
| pärast_valimisi = [[Jüri Ratas]]
| enne_partei = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]
| pärast_partei = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]
| eelmised_valimised1 = 30 kohta, 27,7%
| eelmised_valimised2 = 27 kohta, 24,8%
| eelmised_valimised3 = 7 kohta, 8,1%
| eelmised_valimised4 = 14 kohta, 13,7%
| eelmised_valimised5 = 15 kohta, 15,2%
| toimumata = ei
| valitud_liikmed = XIV Riigikogu
| lahkuvad_liikmed = XIII Riigikogu
| kaart_suurus = 350px
| pildisuurus = 85px
}}'''2019. aasta Riigikogu valimised''' olid [[XIV Riigikogu]] korralised [[valimised]], mis korraldati [[3. märts|3. märtsil]] [[2019]]. 
Valimised võitis [[Eesti Reformierakond]], kes sai 28,9% häältest ja 34 kohta Riigikogus. Riigikokku pääsesid ka [[Eesti Keskerakond]], [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] ([[EKRE]]), [[Isamaa Erakond]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]].

== Valimissüsteem ==
[[Riigikogu]] 101 liiget valiti 12 mitme[[mandaat|mandaadilises]] [[Eesti valimisringkonnad|valimisringkonnas]] võrdelise [[valimissüsteem]]i alusel. Saadikukohti jagati [[D'Hondti meetod]]i muudetud versiooniga. [[Erakond|Erakonnad]] pidid parlamenti pääsemiseks ületama üleriigilise 5% [[valimiskünnis]]e. [[Üksikkandidaat|Üksikkandidaadid]] said valituks, kui nende häälte arv ületas lihtkvooti (saadakse valimisringkonnas kehtinud häälte numbri jagamisel mandaatide arvuga valimisringkonnas) või on sellega võrdne (§62).&lt;ref name=&quot;eRT_RKVS&quot;&gt;{{Mall:Cite web|url = https://www.riigiteataja.ee/akt/RKVS?leiaKehtiv|publisher = Riigi Teataja|title = Riigikogu valimise seadus|date = 12.06.2002|accessdate = 10. septembril 2018}}&lt;/ref&gt;

1. detsembril 2018 kuulutas [[Vabariigi President]] valimised välja.&lt;ref&gt;[https://president.ee/et/ametitegevus/otsused/14738-348-riigikogu-korraliste-valimiste-vaeljakuulutamine/index.html 348. Riigikogu korraliste valimiste väljakuulutamine]&lt;/ref&gt;&lt;!---&lt;ref name=&quot;VVK_TÄHTAJAD&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20190428162428/https://www.valimised.ee/et/riigikogu-valimised-2019/valimistoimingud-ja-t%C3%A4htajad-2019-riigikogu-valimistel Valimistoimingud ja tähtajad]&lt;/ref&gt;---&gt;

Eesti oli jagatud 12 valimisringkonnaks. 3. detsembril 2018 jaotas [[Vabariigi Valimiskomisjon]] mandaadid ringkondade vahel:&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20190329230617/https://www.valimised.ee/et/uudised/vabariigi-valimiskomisjon-jaotas-mandaadid Vabariigi Valimiskomisjon jaotas mandaadid]&lt;/ref&gt;

*[[valimisringkond nr 1]] (Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa) – 10 mandaati;
*[[valimisringkond nr 2]] (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa) – 13 mandaati;
*[[valimisringkond nr 3]] (Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa) – 8 mandaati;
*[[valimisringkond nr 4]] (Harju- ja Raplamaa) – 15 mandaati;
*[[valimisringkond nr 5]] (Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa) – 6 mandaati;
*[[valimisringkond nr 6]] (Lääne-Virumaa) – 5 mandaati;
*[[valimisringkond nr 7]] (Ida-Virumaa) – 7 mandaati;
*[[valimisringkond nr 8]] (Järva- ja Viljandimaa) – 7 mandaati;
*[[valimisringkond nr 9]] (Jõgeva- ja Tartumaa) – 7 mandaati;
*[[valimisringkond nr 10]] (Tartu linn) – 8 mandaati;
*[[valimisringkond nr 11]] (Võru-, Valga- ja Põlvamaa) – 8 mandaati;
*[[valimisringkond nr 12]] (Pärnumaa) – 7 mandaati.

Vahemikus 16.–21. veebruar 2019 toimus vähemalt kahel päeval hääletamine [[välisesindus]]tes.&lt;ref name=Valimistoimingud&gt;[https://web.archive.org/web/20190428162428/https://www.valimised.ee/et/riigikogu-valimised-2019/valimistoimingud-ja-t%C3%A4htajad-2019-riigikogu-valimistel Valimistoimingud ja tähtajad 2019. a Riigikogu valimistel]&lt;/ref&gt;

Eelhääletamine leidis aset 21.–24. veebruaril maakonnakeskustes riigi valimisteenistuse määratud jaoskondades ja 25.–27. veebruaril kõigis valimisjaoskondades. Toimus ka hääletamine väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda. Valimisjaoskonnad olid avatud vahemikus kell 12.00 kuni 20.00. Hääletamine valija asukohas, [[Kinnipidamiskoht|kinnipidamiskohas]], [[haigla]]s ja ööpäevases [[hoolekandeasutus]]es korraldati ajavahemikus kella 9.00-st kuni 20.00-ni.&lt;ref name=Valimistoimingud /&gt;

[[Elektrooniline hääletamine Eestis|Elektrooniline hääletamine]] algas 21. veebruaril kell 9.00, kestis ööpäevad läbi ja lõppes 27. veebruaril kell 18.00.&lt;ref name=Valimistoimingud /&gt;

[[Valimispäev]]al, 3. märtsil toimus hääletamine kell 9.00–20.00. Toimus ka kodus hääletamine. Kõige varem kell 18.00 alustati alaliselt välisriigis elavate valijate häälte lugemist. Pärast kella 19.00 tegi riigi valimisteenistus kindlaks elektroonilise hääletamise tulemused.&lt;ref name=Valimistoimingud /&gt;

==Kandidaadid==
Riigikogu valimistel osales 10 erakonda ja 15 üksikkandidaati, kelle registreerimisnumbrid ja järjekord määrati liisuheitmise teel:&lt;ref&gt;[https://rk2019.valimised.ee/et/candidates/candidates-countrywide.html Kandidaadid. Üleriigilised nimekirjad]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://poliitika.postimees.ee/6501158/suur-ulevaade-ja-esinumbrite-heitlus-vaata-kes-kandideerivad-riigikokku SUUR ÜLEVAADE JA ESINUMBRITE HEITLUS: vaata, kes kandideerivad riigikokku]. [[Postimees]], 17.01.2019&lt;/ref&gt;
*[[Eesti Vabaerakond]] (esinumber [[Kaul Nurm]], kokku 125 kandidaati)
*[[Eesti Reformierakond]] (esinumber [[Kaja Kallas]], 125 kandidaati)
*[[Erakond Eestimaa Rohelised]] (esinumber [[Züleyxa Izmailova]], 125 kandidaati)
*[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (esinumber [[Jevgeni Ossinovski]], 125 kandidaati)
*[[Elurikkuse Erakond]] (esinumber [[Mihkel Kangur]], 73 kandidaati)
*[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] (esinumber [[Mart Helme]], 125 kandidaati)
*[[Erakond Eesti 200]] (esinumber [[Kristina Kallas]], 125 kandidaati)
*[[Eesti Keskerakond]] (esinumber [[Jüri Ratas]], 125 kandidaati)
*[[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] (esinumber [[Julia Sommer]], 11 kandidaati)
*[[Isamaa Erakond]] (esinumber [[Helir-Valdor Seeder]], 125 kandidaati)
*Üksikkandidaadid: Sergei Svjatušenko (valimisringkond nr 2), Jüri Malsub (8), Risto Nahkor (4), Vello Kookmaa (4), Harry Raudvere (5), Hannes Veskimäe (1), Margus Saar (1), Hando Tõnumaa (2), Maarika Pähklemäe (2), Üllar Kruustik (11), Tanel Häidkind (11), Ege Hirv (2), Kalju Mätik (3), Kaido Kookmaa (4), Veiko Tani (3).

==Valimiskampaania==
===Valimisreklaami piirangud===
23. jaanuarist 2019 kuni [[valimispäev]]ani (3. märtsini) oli keelatud üksikkandidaadi, erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku või nende logo või muu eraldusmärgi või programmi reklaamimine hoonel, rajatisel, ühistranspordivahendi või takso sise- või välisküljel ning muu poliitiline välireklaam. Välireklaamiks ei loetud poliitilisi plakateid ja stende, mis asusid külastajatele avatud ruumides (näiteks kaupluse, teatri, kino vm ehitise ruumides) ning mis ei olnud paigutatud aknale suunatult väljapoole.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20190210152616/https://www.politsei.ee/et/juhend/politsei-praktika-valimistel Politsei praktika seoses valimiskampaaniatega]. [[Politsei- ja Piirivalveamet]]&lt;/ref&gt; Sõidukil ja järelhaagisel olevat nime, fotot ja logo poliitiliseks välireklaamiks ei loetud, kuid keeluperioodil ei tohtinud sõidukil olla kandidaadi numbrit ega otsest üleskutset tema või kellegi teise poolt hääletada.&lt;ref&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/politsei-tuvastas-eile-seoses-valimisreklaamiga-kaks-rikkumist?id=85115701 Politsei tuvastas eile seoses valimisreklaamiga kaks rikkumist]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 24.01.2019&lt;/ref&gt; Valimispäeval oli aktiivne valimisagitatsioon kõikjal keelatud, sealhulgas televisioonis ja raadios. Valimisjaoskonnas ja sinna sisenemisel läbitavates ruumides oli keelatud igasugune agitatsioon. Avaliku arvamuse küsitluste korraldamine oli lubatud nii valimiste perioodil kui ka valimispäeval.&lt;ref&gt;[https://www.valimised.ee/et/valimiste-meelespea/valimisagitatsioon-ja-k%C3%BCsitlused Valimisagitatsioon ja küsitlused]&lt;/ref&gt;

===Algatused kampaania kvaliteedi tõstmiseks===
Algatus „[[Kust sa tead?]]“ kutsus üles kasutama valimiskampaanias [[teadus]]põhist argumentatsiooni eesmärgiga tõsta esile poliitikute väidete tõestamise olulisust. Algatusega liitusid teiste hulgas ka mitu [[ülikool]]i ja [[teaduskeskust]] ning selle patroonid olid [[õiguskantsler]] [[Ülle Madise]] ja [[Milrem]]i teadusdirektor [[Mart Noorma]]. Ürituse kodulehel (www.kustsatead.ee) sai anda vihjeid juhtumitest, kus poliitikute väited ei lähtu [[fakt]]i-, tõendus- või teaduspõhistest [[argument]]idest.&lt;ref&gt;[https://sirp.ee/online-uudised/algatus-kust-sa-tead-pakub-teaduspohiseks-aruteluks-tugipunkti/ Algatus „Kust sa tead?“ pakub teaduspõhiseks aruteluks tugipunkti]. [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 09.01.2019&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20190207015926/https://www.etag.ee/algatus-kust-sa-tead-soovitab-poliitikutelt-kusida-millel-nende-vaited-tuginevad/ Algatus „Kust sa tead?” soovitab poliitikutelt küsida, millel nende väited tuginevad]. [[Eesti Teadusagentuur]], 09.08.2018&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://kustsatead.ee/ &quot;Kust sa tead?&quot; koduleht]&lt;/ref&gt;

[[Vabaühenduste Liit]] kutsus kandidaate üles &quot;järgima [[hea valmistava|head valimistava]], et kampaaniad oleksid sisukad ja eetilised ning aitaksid valijal teha tarka otsust&quot;. Hea valimistava järgi käitumist jälgisid vabatahtlikud nn &quot;valimiste valvurid&quot;, kelleks 2019. aasta Riigikogu valimiste puhul olid [[Andrus Karnau]], [[Anna Karolin]], [[Helen Tammemäe]], [[Mari-Liis Jakobson]], [[Evelin Pärn-Lee]], [[Tarmo Jüristo]], [[Tõnis Saarts]] ja [[Urmas Vaino]]. Oma hinnanguid kampaaniale vahendati [[Facebook]]i ja [[ERR]]-i uudisteportaali kaudu.&lt;ref&gt;[https://heakodanik.ee/valimiste-valvurid/ Valimiste valvurid]&lt;/ref&gt; Ühtlasi oodati kõigilt inimestelt vihjeid võimalike ebaausate kampaaniavõtete kasutamise kohta.&lt;ref&gt;[http://www.delfi.ee/news/rk2019/uudised/valimiste-valvurid-kutsuvad-ebaausatest-kampaaniavotteist-teada-andma?id=85088681 Valimiste valvurid kutsuvad ebaausatest kampaaniavõtteist teada andma]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 22.01.2019&lt;/ref&gt;

===Valimiskompassid===
[[Eesti Rahvusringhääling]] (ERR),&lt;ref name=Valijakompass&gt;{{Netiviide |pealkiri=ERR-i valijakompass |url=https://valijakompass.err.ee/default/default/et |vaadatud=2019-02-09 |arhiivimisaeg=2019-02-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190210152623/https://valijakompass.err.ee/default/default/et |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; [[Delfi (portaal)|Delfi]]&lt;ref&gt;{{Cite web |url=http://www.delfi.ee/valimismootor/ |title=Delfi valimismootor |access-date=9. veebruaril 2019 |archive-date=10. veebruar 2019 |archive-url=https://web.archive.org/web/20190210152529/http://www.delfi.ee/valimismootor/ |url-status=dead }}&lt;/ref&gt; ja [[Postimees]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/haaleandja |pealkiri=Postimehe hääleandja |vaadatud=2019-02-09 |arhiivimisaeg=2019-02-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190202214639/https://www.postimees.ee/haaleandja/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; töötasid välja üldised [[valimiskompass]]id, mis olid mõeldud aitama valijal välja selgitada, mil määral tema vaated sarnanevad erinevate erakondade ja kandidaatide vaadetega. ERR-i valimiskompass (&quot;Valijakompass&quot;) valmis koostöös [[Tartu Ülikool]]i [[Johan Skytte poliitikauuringute instituut|Johan Skytte poliitikauuringute instituudiga]],&lt;ref name=Valijakompass /&gt; mille juhataja [[Mihkel Solvak]]u sõnul valiti kompassis sisalduvad väited nii, et need kataks võimalikult suurt hulka vaidlusküsimusi, sõnastades need viisil, mis sunnib inimest selget seisukohta võtma. Projekti kaasatud erakondade esindajad andsid iga väite kohta ka oma partei positsiooni, mida kompassi kasutajatel on võimalik lähemalt vaadata.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/906777/err-ee-avas-oma-valijakompassi ERR.ee avas oma valijakompassi]. [[ERR]], 01.02.2019&lt;/ref&gt;

Delfi valimiskompassi (&quot;Valimismootor&quot;) loomise juures osalesid [[Tallinna Ülikool]]i [[riigiteadused|riigiteadlased]], kes otsisid erakondade programmidest välja peamised valimisteemad, mis Riigikokku kandideerivaid poliitilisi jõude ühendavad või lahutavad, ja töötasid nende põhjal välja 20 valimisküsimust.&lt;ref&gt;[http://www.delfi.ee/news/rk2019/uudised/delfi-valimismootor-millise-erakonna-seisukohtadega-sinu-motted-enam-kattuvad?id=85157859 DELFI VALIMISMOOTOR | Millise erakonna seisukohtadega sinu mõtted enam kattuvad?]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 29.01.2019&lt;/ref&gt; Valimismootorisse kaasati vaid erakonnad, keda hinnati suutlikuks valimiskünnist ületama ja vähemalt teoreetiliselt valitsuse moodustamises osalema. Vabaerakond kritiseeris Delfi valimiskompassi mitmete parteide (Vabaerakond, Rohelised, Elurikkuse Erakond) väljajätmise eest. Andres Herkeli sõnul manipuleeris Delfi toimetus avalikkusega ja tekitas mulje, nagu poleks kolme nimetatud erakonda olemaski.&lt;ref&gt;[https://poliitika.postimees.ee/6510936/vabaerakond-solvus-kuna-nad-jaeti-veebivaljaande-valimismootorist-valja Vabaerakond solvus, kuna nad jäeti veebiväljaande valimismootorist välja]. [[Postimees]], 29.01.2019&lt;/ref&gt;

Postimehe valimiskompassi (&quot;Hääleandja&quot;) küsimused valis Postimehe toimetus koos [[politoloogia|politoloog]] [[Martin Mölder]]iga, kes lähtus selle juures [[väärtushinnang]]ute küsitlustest, mida oli [[Turu-uuringute AS]]-ilt tellinud [[Ühiskonnauuringute Instituut]].&lt;ref name=Mölder25&gt;[https://arvamus.postimees.ee/6507848/politoloog-martin-molder-selgitab-kuidas-sundisid-postimehe-valimiskompassi-haaleandja-kusimused Politoloog Martin Mölder selgitab, kuidas sündisid Postimehe valimiskompassi Hääleandja küsimused]. [[Postimees]], 25.01.2019&lt;/ref&gt; Hääleandjat kritiseerisid Keskerakonna, Reformierakonna, Eesti 200, Sotsiaaldemokraatide ja Vabaerakonna esindajad, kes leidsid, et valimiskompass on kallutatud [[konservatiivsus|konservatiivsemate]] parteide lemmikteemade poole ja sisaldab probleemseid küsimusi. Samuti häiris neid küsimustiku seos konservatiivseks peetava Ühiskonnauuringute Instituudiga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/902939/mitmed-erakonnad-suudistavad-postimehe-valimiskompassi-kallutatuses Mitmed erakonnad süüdistavad Postimehe valimiskompassi kallutatuses]. [[ERR]], 23.01.2019&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/vabaerakond-postimehe-valimismootorist-mitmed-kusimused-langevad-rubriiki-kas-te-olete-oma-igahommikuse-konjakijoomise-maha-jatnud?id=85110051 Vabaerakond Postimehe valimismootorist: mitmed küsimused langevad rubriiki &quot;kas te olete oma igahommikuse konjakijoomise maha jätnud&quot;]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 23.01.2019&lt;/ref&gt; Martin Mölder väitis, et küsimused on suures osas kopeeritud teistest rahvusvahelistest uuringutest, küsija maailmavaade ei määra vastaja vastuseid ja Turu-uuringud on küsitluste läbiviijana taganud nende kvaliteedi.&lt;ref name=Mölder25 /&gt; Valimiskompassis kasutatud küsimuste neutraalsuse ja [[maailmavaade|maailmavaate]] mõõdikuna kasutatavuse, Ühiskonnauuringute Instituudi rolli ning Mölderi selgituste paikapidavuse osas väljendasid kahtlust [[psühholoog]] [[Kenn Konstabel]] ja [[Eesti Sotsioloogide Liit|Eesti Sotsioloogide Liidu]] president [[Mai Beilmann]].&lt;ref&gt;[https://arvamus.postimees.ee/6509812/kenn-konstabel-haaleandjast-kusimusi-tekitab-nii-uhiskonnauuringute-instituudi-roll-kui-ka-selle-eitamine?_ga=2.20653624.1469509132.1549537362-1875747310.1544155901 Kenn Konstabel Hääleandjast: küsimusi tekitab nii Ühiskonnauuringute Instituudi roll kui ka selle eitamine]. [[Postimees]], 28.01.2019&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/sotsioloogide-liidu-juht-postimehe-kallutatusest-labi-oigete-kusimuste-tulevad-ka-oiged-vastused?id=85239721 Sotsioloogide liidu juht Postimehe kallutatusest: läbi &quot;õigete&quot; küsimuste tulevad ka &quot;õiged&quot; vastused]. [[Eesti Päevaleht]], 05.02.2019&lt;/ref&gt; Politoloog [[Kristjan Vassil]] aga Hääleandja juures &quot;väga kallutatud käitumist või kodeerimist&quot; ei näinud ja ta tunnustas selle väärtuspõhist lähenemist.&lt;ref&gt;[https://poliitika.postimees.ee/6511740/valimiskompasside-ekspert-kristjan-vassil-tunnustas-postimehe-haaleandjat Valimiskompasside ekspert Kristjan Vassil tunnustas Postimehe Hääleandjat]. [[Postimees]], 30.01.2019&lt;/ref&gt;

[[Eesti Erametsaliit]] ning [[Metsa- ja Puidutööstuse Liit]] koostasid spetsiifilise [[metsandus]]eteemalise valimiskompassi, mis põhines erakondade nägemusel Eesti metsanduse tulevikust.&lt;ref&gt;[https://maaelu.postimees.ee/6503820/valmis-metsanduse-teemaline-valijakompass Valmis metsanduse teemaline valijakompass]. [[Maa Elu]], 21.01.2019&lt;/ref&gt; Ajakiri [[Meremees (ajakiri)|Meremees]] pani kokku Eesti [[merendus]]poliitika teemalise valimiskompassi.&lt;ref&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/meremehed-koostasid-erakondade-merendusalaseid-seisukohti-kaardistava-valimiskompassi?id=85271055 Meremehed koostasid erakondade merendusalaseid seisukohti kaardistava valimiskompassi]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 08.02.2019&lt;/ref&gt; Eesti looma- ja looduskaitseorganisatsioonid [[MTÜ Loomus]], [[Varjupaikade MTÜ]] ja [[Eesti Ornitoloogiaühing]] lõid kandidaatidele saadetud kolme [[loomakaitse]]teemalise küsimuse põhjal oma valimiskompassi.&lt;ref&gt;[https://lemmik.postimees.ee/6520464/loomakaitsjate-valimiskompass-vaata-kes-on-koige-loomasobralikumad-riigikogu-kandidaadid Loomakaitsjate valimiskompass: vaata, kes on kõige loomasõbralikumad riigikogu kandidaadid]. [[Postimees]], 11.02.2019&lt;/ref&gt;

===Valimislubadused===
[[Rahandusministeerium]] hindas erakondade valimisplatvormide lubaduste eeldatavat finantsilist mõju [[Eesti riigieelarve|riigieelarve]]le ning realistlikkust, sealhulgas nende vastavust [[Eesti põhiseadus]]ele ja [[Euroopa Liidu õigus|Euroopa Liidu õigusele]]. Rahaliselt hinnatavate lubaduste tulude-kulude suhe võrreldes hetkel kehtiva riigieelarvestrateegiaga oli ministeeriumi analüüsi järgi kõige suuremas miinuses EKRE-l ja Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal, kelle lubaduste täitmine tooks vastavalt 2,8 ja 2,5 miljardi [[euro]] suuruse lisakulu. Kõige väiksemat lisakulu – vastavalt 0,7 ja 0,02 miljardit – tooksid kaasa Isamaa ja Elurikkuse Erakonna lubadused. Kõige kallimad üksiklubadused olid EKRE lubadused [[pension]]id kahekordistada (lisakulu 594 miljonit) ja [[käibemaks]]u alandada (puudujääv tulu 570 miljonit). Samas selgitas ministeerium, et lubaduste maksumuste liitmine on tinglik ega ei ole korrektne, kuna lisaks rahaliselt mõõdetavatele lubadustele on parteidel veel palju muid lubadusi, mida on rahaliselt keeruline hinnata.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/911431/koige-kulukamad-valimislubadused-on-ekre-l-ja-sotsidel Kõige kulukamad valimislubadused on EKRE-l ja sotsidel]. [[ERR]], 18.02.2019&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/graafik-video-ja-blogi-rahandusministeeriumi-analuus-millistel-valimislubadustel-on-koige-krobedamad-hinnalipikud-juures?id=85354955 GRAAFIK, VIDEO JA BLOGI | Rahandusministeeriumi analüüs: millistel valimislubadustel on kõige krõbedamad hinnalipikud juures?] [[Ärileht]], 18.02.2019&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20190219015929/https://www.rahandusministeerium.ee/et/erakondade-valimisprogrammide-analuusid Erakondade valimisprogrammide analüüsid]. [[Rahandusministeerium]]&lt;/ref&gt; Eesti põhiseaduse või Euroopa Liidu õigusega vastuolus olevaid lubadusi oli Rahandusministeeriumi hinnangul Eesti 200-l 7, EKRE-l 6, Vabaerakonnal 5 ja Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal 2. Keskerakonna, Reformierakonna ja Isamaa kõik lubadused olid seadustega kooskõlas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/911879/nelja-erakonna-valimislubadused-lahevad-vastuollu-el-i-oigusega Nelja erakonna valimislubadused lähevad vastuollu EL-i õigusega]. [[ERR]], 18.02.2019&lt;/ref&gt;

[[Eesti Keskkonnaühenduste Koda]] avaldas koondhinnangu valimisprogrammide keskkonnalubadustele, leides, et keskkonnateemad olid neis varasematest aastatest enam esindatud ning esikohal olid metsanduse areng ja [[kliima]]küsimused. Keskkonnaühendused esitasid erakondadele ka omalt poolt küsimusi viies suuremas keskkonnavaldkonnas (suurte [[investeering]]ute planeerimine, [[kliimamuutus]] ja [[energeetika]], metsandus, maaomanike kaasamine looduse hoidmisse ning [[keskkonnatasu]]d). Vastuseid hinnanud eksperdid ([[Veljo Volke]], [[Teele Pehki]], [[Kerli Kirsimaa]], [[Asko Lõhmus]], [[Tarmo Tüür]], [[Siim Kuresoo]], [[Siim Vahtrus]], [[Aveliina Helm]]) pidasid keskkonna suhtes kõige vastutustundlikumaks Eestimaa Roheliste, Elurikkuse Erakonna ja sotsiaaldemokraatide seisukohti, kõige vähem vastutustundlikuks aga EKRE vastuseid.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20190221160047/http://www.pealinn.ee/tagid/koik/erakondade-keskkonnalubadustes-on-esikohal-metsanduse-areng-ja-kliima-n237166 Erakondade keskkonnalubadustes on esikohal metsanduse areng ja kliima]. [[Pealinn (ajaleht)|Pealinn]], 21.02.2019&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.eko.org.ee/valimised-2019 Keskkond ja Riigikogu valimised 2019], [[Eesti Keskkonnaühenduste Koda]]&lt;/ref&gt;

== Arvamusküsitlused ==
===Erakondlikud eelistused===
[[Pilt:Estonian Opinion Polling, 30 Day Moving Average, 2015-2019.png|500px|paremal]]
Küsitluse tulemused on välja toodud allolevas tabelis ajaliselt vastupidises järjekorras (uusim uuring on eespool). Iga küsitluse kõrgeima protsendiga erakonna (võrdse tulemuse korral mitme erakonna) tulemus on värvilisel taustal. Paksus kirjas on välja toodud [[valimiskünnis]]eni küündivad erakonnad.
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center; font-size:90%; line-height:16px;&quot;
! style=&quot;width:280px;&quot; | Kuupäev
! style=&quot;width:195px;&quot; | Uuringufirma
! style=&quot;width:195px;&quot; | [[Eesti Reformierakond|Ref]]
! style=&quot;width:195px;&quot; | [[Eesti Keskerakond|Kesk]]
! style=&quot;width:195px;&quot; |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]]
! style=&quot;width:195px;&quot; |[[Erakond Isamaa|Isamaa]]
! style=&quot;width:195px;&quot; |[[Eesti Vabaerakond|EVA]]
! style=&quot;width:195px;&quot; |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]
! style=&quot;width:195px;&quot; |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Rohelised]]
! style=&quot;width:195px;&quot; |[[Eesti 200]]
! style=&quot;width:50px;&quot; | Muud
! style=&quot;width:20px;&quot; | Valitsus – opositsioon
! style=&quot;width:20px;&quot; | Valim
|-
|style=&quot;background:#EFEFEF&quot;|3. märts 2019
|style=&quot;background:#EFEFEF&quot;|[https://rk2019.valimised.ee/et/election-result/election-result.html Valimistulemus]
|style=&quot;background:#EFEFEF&quot;|'''28,8'''
|style=&quot;background:#EFEFEF&quot;|'''23,0'''
|style=&quot;background:#EFEFEF&quot;|'''9,8'''
|style=&quot;background:#EFEFEF&quot;|'''11,4'''
|style=&quot;background:#EFEFEF&quot;|1,2
|style=&quot;background:#EFEFEF&quot;|'''17,8'''
|style=&quot;background:#EFEFEF&quot;|1,8
|style=&quot;background:#EFEFEF&quot;|4,5
|style=&quot;background:#EFEFEF&quot;|1,6
|style=&quot;background:#EFEFEF&quot;|44,2 – 47,8
|style=&quot;background:#EFEFEF&quot;|
|-
|24. veebr – 1. märts 2019
|[https://reitingud.ee/reitingud/ Norstat]
|style=&quot;background:#FEE04D;&quot; |'''26,4'''
|'''23,5'''
|'''12,5'''
|'''12,3'''
|0,7
|'''17,7'''
|1,6
|4,4
|0,8
|48,3 – 44,8
|1000
|-
|26.–28. veebr 2019
|[https://poliitika.postimees.ee/6535471/emor-prognoosib-nappi-valimisvoitu-oravatele Kantar Emor]
|style=&quot;background:#FEE04D;&quot; |'''26,6'''
|'''24,5'''
|'''11,9'''
|'''10,1'''
|1,3
|'''17,3'''
|2,2
|4,3
| –
|46,5 – 45,2
|1188
|-
|18.–24. veebr 2019
|[https://reitingud.ee/reitingud/ Norstat]
|style=&quot;background:#FEE04D;&quot; |'''30,5'''
|'''21,5'''
|'''12,0'''
|'''9,3'''
|1,0
|'''18,8'''
|2,3
|3,6
|1,8
|42,8 – 50,3
|1000
|-
|14.–20. veebr 2019
|[https://www.err.ee/913330/kantar-emori-uuring-reformierakond-rebis-end-taas-keskerakonnast-ette Kantar Emor]
|style=&quot;background:#FEE04D;&quot; |'''25,7'''
|'''24,7'''
|'''10,1'''
|'''9,2'''
|0,9
|'''21,3'''
|2
|'''5,6'''
| –
|44 – 47,9
|1181
|-
|7.–20. veebr 2019
|[https://www.err.ee/913875/esinduslik-uuring-keskerakonna-edu-reformierakonna-ees-kahanes-isamaa-tegi-suure-tousu Turu-uuringute AS] (koondtulemus)&lt;ref&gt;Näost-näkku ja veebiküsitluse tulemus liidetud viisil, mis annab mõlemale võrdse osakaalu koondtulemuses&lt;/ref&gt;
|'''24'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''28'''
|'''11'''
|'''10'''
|2
|'''17'''
|3
|4
|1
|49 – 43
|4700
|-
|7.–20. veebr 2019
|[https://www.err.ee/913875/esinduslik-uuring-keskerakonna-edu-reformierakonna-ees-kahanes-isamaa-tegi-suure-tousu Turu-uuringute AS] (veebiküsitlus)
|'''23'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''26'''
|'''13'''
|'''10'''
|2
|'''18'''
|2
|4
|1
|49 – 43
|3700
|-
|7.–20. veebr 2019
|[https://www.err.ee/913875/esinduslik-uuring-keskerakonna-edu-reformierakonna-ees-kahanes-isamaa-tegi-suure-tousu Turu-uuringute AS] (näost-näkku küsitlus)
|'''25'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''29'''
|'''9'''
|'''11'''
|2
|'''16'''
|3
|3
|1
|49 – 43
|1000
|-
|12.–18. veebr 2019
|[https://poliitika.postimees.ee/6531264/prognoos-valimised-voidab-reformierakond?_ga=2.173761635.1325316721.1550350908-1875747310.1544155901 OÜ Faktum &amp; Ariko]&lt;ref&gt;Tegemist ei ole reitingu- või toetusprotsentidega, vaid küsitlustulemusest lähtuva valimistulemuste prognoosiga vastavalt valijate eeldatavale käitumisele&lt;/ref&gt;
|style=&quot;background:#FEE04D;&quot; |'''25'''
|'''22'''
|'''11'''
|'''11'''
|2
|'''18'''
|2
|4
|4
|44 – 45
|1163
|-
|11.–17. veebr 2019
|[https://reitingud.ee/reitingud/ Norstat]
|style=&quot;background:#FEE04D;&quot; |'''31,7'''
|'''23,4'''
|'''8,4'''
|'''12,9'''
|1,0
|'''15,2'''
|2,8
|2,4
|2,0
|44,7 – 47,9
|1000
|-
|4.–11. veebr 2019
|[https://reitingud.ee/reitingud/ Norstat]
|style=&quot;background:#FEE04D;&quot; |'''30,6'''
|'''27,4'''
|'''9,1'''
|'''7,7'''
|1,3
|'''17,6'''
|2,1
|2,6
|2,8
|44,2 – 49,5
|1000
|-
|4.–7. veebr 2019
|[https://www.err.ee/909462/kantar-emori-uuring-keskerakonna-ja-reformi-vahel-kaib-tihe-rebimine Kantar Emor]
|'''24,5'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''26,5'''
|'''11,5'''
|'''8,6'''
|0,7
|'''18,9'''
|2,2
|'''6,4'''
| –
|46,6 – 44,1
|1136
|-
|28. jaan – 4. veebr 2019
|[https://reitingud.ee/reitingud/ Norstat]
|'''26,6'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''30,5'''
|'''11,0'''
|'''7,3'''
|0,7
|'''13,3'''
|4,0
|4,6
|2,1
|48,8 – 40,6
|1000
|-
|24.–29. jaan 2019
|[https://poliitika.postimees.ee/6511845/nimed-brandist-kovemad-isamaa-ja-sde-toetus-kerkib-nimekirjade-toel-oluliselt Kantar Emor]
|style=&quot;background:#FEE04D;&quot; |'''26,3'''
|'''24,4'''
|'''9,7'''
|'''7,5'''
|1,7
|'''18,2'''
|4,4
|'''7,2'''
|0,7
|41,6 – 46,2
|1001
|-
|15.–28. jaan 2019
|[https://www.err.ee/905900/miks-erinevad-kahe-uuringufirma-kusitlustes-just-keskerakonna-toetusnumbrid Turu-uuringute AS]
|'''24,5'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''32,8'''
|'''7,0'''
|'''5,9'''
|0,9
|'''17,3'''
|2,5
|'''5,1'''
|3,0
|45,7 – 42,7
|1000
|-
|21.–27. jaan 2019
|[https://reitingud.ee/reitingud/ Norstat]
|'''27,1'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''27,3'''
|'''7,2'''
|'''9,1'''
|0,9
|'''19,2'''
|2,5
|4,2
|2,3
|43,6 – 47,2
|1000
|-
|14.–21. jaan 2019
|[https://reitingud.ee/reitingud/ Norstat]
|'''27,1'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''30,2'''
|'''7,7'''
|'''6,5'''
|2,0
|'''18,2'''
|1,9
|3,7
|2,8
|44,4 – 47,3
|1000
|-
|7.–13. jaan 2019
|[https://reitingud.ee/reitingud/ Norstat]
|'''26,8'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''26,9'''
|'''9,6'''
|'''6,8'''
|0,3
|'''20,5'''
|2,1
|2,3
|4,7
|43,3 – 47,6
|1071
|-
|3.–9. jaan 2019
|[http://www.inst.ee/uudised/aasta-esimesed-erakondade-reitingud Turu-uuringute AS]
|'''20'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''26'''
|'''12'''
|'''9'''
|1
|'''20'''
|1
|'''7'''
|2
|47 – 41
|1009
|-
|4.–8. jaan 2019
|[https://poliitika.postimees.ee/6496202/suuremates-linnades-on-esikohal-keskerakond-mujal-ekre Kantar Emor]
|style=&quot;background:#FEE04D;&quot; |'''24,4'''
|'''23,3'''
|'''11,8'''
|'''8,0'''
|1,4
|'''20,2'''
|3,3
|'''6,6'''
|–
|43,1 – 45,8
|1340
|-
|13.–19. dets 2018
|[http://www.inst.ee/uudised/praeguse-toetuse-taseme-juures-voiks-keskerakond-reformi-voi-ekrega-koos-enamusvalitsuse-moodustada Turu-uuringute AS]
|'''22,4'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''24,7'''
|'''12,1'''
|'''7,9'''
|0,7
|'''21,3'''
|2,7
|'''6,1'''
|2,2
|44,7 – 44,4
|1008
|-
|5.–12. dets 2018
|[https://www.err.ee/884481/kantar-emori-uuring-keskerakond-moodus-reformierakonnast Kantar Emor]
|'''23,0'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''25,9'''
|'''9,2'''
|'''7,8'''
|2,0
|'''20,3'''
|3,5
|'''8,2'''
|0
|42,9 – 45,3
|874
|-
|27. nov – 10. dets 2018
|[https://www.err.ee/884253/randevaidlus-tostis-ekre-toetust-kuid-suurendas-ka-vastaste-hulka Turu-uuringute AS]
|'''21'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''31'''
|'''8'''
|'''5'''
|1
|'''18'''
|3
|'''7'''
|–
|44 – 40
|&gt;1000
|-
| 8.–13. nov 2018
| [https://poliitika.postimees.ee/6453995/voog-eesti-200-kasvatas-toetust-sotside-arvelt Kantar-Emor]
|style=&quot;background:#FEE04D;&quot; |'''29,0'''
|'''24,7'''
|'''10,7'''
|4,6
|2,4
|'''17,0'''
|2,6
|'''8,5'''
|0,5
|41 – 48
|1055
|-
| 31. okt – 13. nov 2018
| [https://www.err.ee/877234/eesti-200-voib-nurjata-reformierakonna-valimisvoidu Turu-uuringute AS]
| '''23'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''33'''
| '''7'''
| '''5'''
| 1
| '''15'''
| 3
| '''8'''
| –
| 45–39
| &gt;1000
|-
| 11.–18. okt 2018
| [https://poliitika.postimees.ee/6434748/voog-keskerakond-kogub-toetust-eestlaste-hulgas Kantar-Emor]
| style=&quot;background:#FEE04D;&quot; | '''28,4'''
| '''25,2'''
| '''14,0'''
| '''5,1'''
| 1,8
| '''15,8'''
| 4,0
| '''5,4'''
| –
| 44,3 – 46,0
| 954
|-
| 2.–15. okt 2018
| [https://www.err.ee/869764/uuring-keskerakond-ja-reformierakond-suurendasid-edu Turu-uuringute AS]
| '''28'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''30'''
| '''12'''
| '''5'''
| 2
| '''17'''
| 2
| –
| –
| 47 – 47
| 1000
|-
| 12.–20. sept 2018
| [https://poliitika.postimees.ee/6412099/reformierakonna-ja-ekre-toetus-pooras-langusse Kantar-Emor]&lt;ref&gt;[https://poliitika.postimees.ee/6412465/eesti-ja-venekeelsete-poliitilised-eelistused-pusivad-samad Eesti- ja venekeelsete poliitilised eelistused püsivad samad]. [[Postimees]], 24. sept 2018&lt;/ref&gt;
| style=&quot;background:#FEE04D;&quot; | '''26,7'''
| '''24,6'''
| '''12,5'''
| 4,9
| 3,4
| '''20,0'''
| 3,2
| 4,1
| –
| 42,0 – 50,1
| 973
|-
| 4.–17. sept 2018
| [https://www.err.ee/862501/uuring-hetkeseisuga-paaseks-riigikogusse-vaid-neli-parteid Turu-uuringute AS]
| '''27'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''28'''
| '''14'''
| 3
| 2
| '''17'''
| 3
| –
| –
| 45 – 46
| 1000
|-
| 8.–26. aug 2018
| [https://www.err.ee/856830/reformierakonna-toetusest-on-kaja-kallase-efekt-kadunud Turu-uuringute AS]
| '''25'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''27'''
| '''11'''
| '''5'''
| 2
| '''19'''
| 4
| –
| –
| 43 – 46
| 1000
|-
| 15.–22. aug 2018
| [https://www.err.ee/855674/uuring-vabaerakonna-toetus-tousis-valimiskunnise-lahedale Kantar-Emor]
| style=&quot;background:#FEE04D;&quot; | '''29,8'''
| '''23,8'''
| '''12,7'''
| '''5,2'''
| 4,7
| '''21,2'''
| 2,0
| –
| 0,6
| 41,7 – 55,7
| 1061
|-
| 24.–30. juuli 2018
| [https://www.postimees.ee/6026834/meeste-hulgas-on-populaarseim-ekre Kantar-Emor]
| style=&quot;background:#FEE04D;&quot; | '''29,6'''
| '''23,8'''
| '''12,8'''
| '''5,3'''
| 3,0
| '''21,8'''
| 3,4
| –
| –
| 41,9 – 54,4
| 997
|-
| 7.–13. juuni 2018
| [https://www.postimees.ee/4505704/kaljuranna-tulek-tostis-sotside-reitingut Kantar-Emor]&lt;ref&gt;[https://poliitika.postimees.ee/4505882/emor-tostis-poliitikauuringute-vanusepiiri-kumne-aasta-vorra Emor tõstis poliitikauuringute vanusepiiri kümne aasta võrra]. [[Postimees]], 18. juuni 2018&lt;/ref&gt;
| style=&quot;background:#FEE04D;&quot; | '''32'''
| '''23'''
| '''14'''
| '''7'''
| 3
| '''17'''
| '''5'''
| –
| –
| 44 – 52
| 996
|-
| 29. mai – 11. juuni 2018
| [https://www.err.ee/839204/ekre-toetus-kasvas-enim-reformierakonna-ja-keskerakonna-toetus-vordsustus Turu-uuringute AS]
| style=&quot;background:#FEE04D;&quot; | '''28'''
| '''27'''
| '''9'''
| '''5'''
| 4
| '''18'''
| 2
| –
| –
| 41 – 50
| 1002
|-
| 10.–16. mai 2018
| [https://poliitika.postimees.ee/4489827/venekeelsete-toetus-ekre-le-kadus-uhe-kuuga Kantar-Emor]
| style=&quot;background:#FEE04D;&quot; | '''32,0'''
| '''21,0'''
| '''11,9'''
| '''5,1'''
| 4,0
| '''16,7'''
| 2,9
| –
| 0,4
| 38,0 – 52,7
| 888
|-
| 3.–16. mai 2018
| [https://www.err.ee/832425/reformierakonna-edu-kahanes-sotside-reiting-pooras-tousule Turu-uuringute AS]
| style=&quot;background:#FEE04D;&quot; | '''30'''
| '''26'''
| '''9'''
| '''5'''
| 3
| '''15'''
| 4
| –
| –
| 40 – 48
| 1007
|-
| 12.–18. apr 2018
| [https://www.err.ee/824866/kantar-emori-uuring-reformierakonna-edu-pusib Kantar-Emor]
| style=&quot;background:#FEE04D;&quot; | '''30,0'''
| '''21,6'''
| '''10,6'''
| '''5,8'''
| '''5,8'''
| '''19,1'''
| '''6,1'''
| –
| –
| 38,0 – 54,9
| 908
|-
| 4.–16. apr 2018
| [https://www.err.ee/822750/uuring-sotsid-kukkusid-valimiskunnise-servale-irl-selle-alla Turu-uuringute AS]
| style=&quot;background:#FEE04D;&quot; | '''33'''
| '''26'''
| '''6'''
| 4
| 3
| '''14'''
| 3
| –
| –
| 36 – 50
| 1007
|-
| 8.–21. märts 2018
| [https://www.err.ee/822750/uuring-sotsid-kukkusid-valimiskunnise-servale-irl-selle-alla Turu-uuringute AS]
| style=&quot;background:#FEE04D;&quot; | '''31'''
| '''26'''
| '''10'''
| '''5'''
| 3
| '''13'''
| 3
| –
| –
| 41 – 47
| 1005
|-
| 8.–14. märts 2018
| [https://www.err.ee/690258/kantar-emori-uuring-reformierakonna-edu-pusib Kantar-Emor]
| style=&quot;background:#FEE04D;&quot; | '''34,1'''
| '''23,8'''
| '''10,6'''
| 4,1
| '''5,0'''
| '''18,3'''
| 3,6
| –
| 0,4
| 38,5 – 57,4
| 899
|-
| 14.–21. veebr 2018
| [https://leht.postimees.ee/4421475/toetus-valitsusele-ikka-vaike Kantar Emor]&lt;ref&gt;[https://poliitika.postimees.ee/4422081/varsked-reitingud-helme-peab-reaalseks-ekre-moodumist-keskerakonnast-sotsid-suudistavad-alkoholitootjate-lobi Värsked reitingud: Helme peab reaalseks EKRE möödumist Keskerakonnast, sotsid süüdistavad alkoholitootjate lobi]. [[Postimees]], 26. veebruar 2018&lt;/ref&gt;
| style=&quot;background:#FEE04D&quot;| '''33,5'''
| '''20,5'''
| '''10,8'''
| '''6,3'''
| '''7,0'''
| '''17,1'''
| 4
| –
| –
| 37,6 – 57,6
| 916
|-
| 7.–20. veebr 2018
| [https://www.err.ee/685160/sotside-toetus-langes-rekordmadalale-kaheksale-protsendile Turu-uuringute AS]
| style=&quot;background:#FEE04D;&quot; | '''27'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''27'''
| '''8'''
| '''6'''
| 4
| '''14'''
| 3
| –
| –
| 41 – 45
| 1011
|-
| 15.–29. jaan 2018
| [https://www.err.ee/679144/keskerakonna-ja-reformierakonna-toetus-vordsustus Turu-uuringute AS]
| '''26'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''27'''
| '''11'''
| '''5'''
| 4
| '''12'''
| 4
| –
| –
| 43 – 42
| 1003
|-
| 18.–25. jaan 2018
| [https://www.err.ee/677638/uuring-reformierakonna-toetus-tousis-viie-aasta-korgeimaks Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEE04D&quot;| '''34,2'''
| '''20,5'''
| '''11,0'''
| 4,5
| '''5,4'''
| '''18,4'''
| 4,5
| –
| 1,0
| 36 – 58
| 1107
|-
| 8.–14. dets 2017
| [https://poliitika.postimees.ee/4347849/meeste-ja-madalapalgaliste-seas-on-populaarseim-partei-ekre Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEE04D&quot;| '''27,8'''
| '''21,5'''
| '''14,7'''
| '''8,3'''
| '''5,9'''
| '''16,8'''
| 4,3
| –
| –
| 44,5 – 50,5
| 953
|-
| 22. nov – 5. dets 2017
| [https://www.err.ee/647230/keskerakond-ja-reformierakond-kasvatasid-toetust Turu-uuringute AS]
| '''24'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''29'''
| '''11'''
| '''8'''
| 3
| '''12'''
| 3
| –
| –
| 48 – 39
| 1011
|-
| 1.–14. nov 2017
| [https://www.err.ee/642998/keskerakond-ja-reformierakond-kaotasid-toetust Turu-uuringute AS]
| '''22'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''27'''
| '''10'''
| '''8'''
| 4
| '''13'''
| 3
| –
| 12
| 45 – 40
| 1008
|-
| 1.–9. nov 2017
| [https://www.err.ee/642022/kantar-emor-reformierakond-tousis-novembris-populaarseimaks-parteiks Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEE04D&quot;| '''29,0'''
| '''26,0'''
| '''15,1'''
| '''7,0'''
| '''5,1'''
| '''14,4'''
| 3,1
| –
| 0,4
| 48,1 – 48,5
| 1083
|-
| 9.–12. okt 2017
| [http://www.pealinn.ee/koik-uudised/kantar-emor-keskerakonna-toetus-tousis-oktoobris-272-protsendini-n204052 Kantar Emor]
| '''27,1'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''27,2'''
| '''16,1'''
| '''7,0'''
| 4,0
| '''15,4'''
| 3,0
| –
| 0,2
| 50,3 – 46,5
| 1058
|-
| 26. sept – 10. okt 2017
| [https://www.err.ee/636196/keskerakond-kasvatas-toetust-vabaerakond-jaab-alla-ka-rohelistele Turu-uuringute AS]
| '''25'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''29'''
| '''10'''
| '''7'''
| 3
| '''13'''
| 4
| –
| –
| 46 – 41
| 1001
|-
| 5.–18. sept 2017
| [http://www.err.ee/631521/erakondade-reitingud-vabaerakond-jaaks-riigikogu-ukse-taha Turu-uuringute AS]
| '''25'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''27'''
| '''12'''
| '''8'''
| 4
| '''14'''
| 2
| –
| –
| 47 – 43
| 1009
|-
| sept 2017
| [https://www.err.ee/619108/kusitlus-kolmandik-kusitletutest-eelistavad-tallinna-meerina-taavi-aasa Kantar-Emor]&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20210120130723/https://www.pealinn.ee/koik-uudised/kantar-emor-keskerakonna-toetus-tousis-oktoobris-272-protsendini-n204052 Kantar Emor: Keskerakonna toetus tõusis oktoobris 27,2 protsendini]. [[Pealinn (ajaleht)|Pealinn]], 18. oktoober 2017&lt;/ref&gt;
| style=&quot;background:#FEE04D;&quot; | '''25,7'''
| '''23,1'''
| '''18,7'''
| '''5,8'''
| '''6,2'''
| '''16,7'''
| 2,2
| –
| –
| 47,6 – 48,6
| 1206
|-
| 9.–22. aug 2017
| [https://www.err.ee/614556/uuring-vabaerakond-on-langenud-valimiskunnise-lahedale Turu-uuringute AS]
| '''24'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''29'''
| '''12'''
| '''5'''
| '''6'''
| '''12'''
| 4
| –
| 8
| 46 – 42
| 1006
|-
| 11.–17. aug 2017
| [https://www.err.ee/613546/kantar-emori-uuring-reformierakonna-toetus-jatkab-kasvu Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEE04D&quot;| '''27,6'''
| '''22,8'''
| '''14,6'''
| 3,8
| '''9,4'''
| '''17,2'''
| 3,7
| –
| –
| 41,2 – 54,2
| 1257
|-
| 20.–27. juuli 2017
| [https://www.err.ee/613546/kantar-emori-uuring-reformierakonna-toetus-jatkab-kasvu Kantar Emor]&lt;ref&gt;[https://poliitika.postimees.ee/4192455/reformierakond-juhib-rohelised-tousevad Reformierakond juhib, rohelised tõusevad]. [[Postimees]], 27. juuli 2017&lt;/ref&gt;
| style=&quot;background:#FEE04D&quot;| '''26,4'''
| '''23,1'''
| '''14,8'''
| '''6,3'''
| '''7,4'''
| '''15,9'''
| '''5,4'''
| –
| –
| 44,2 – 49,7
| 1002
|-
| 9.–16. juuni 2017
| [https://www.err.ee/613546/kantar-emori-uuring-reformierakonna-toetus-jatkab-kasvu Kantar Emor]&lt;ref&gt;[https://poliitika.postimees.ee/4152349/reformierakonna-ja-keskerakonna-toetus-vordsustus-ekre-tousis-kolmandaks Reformierakonna ja Keskerakonna toetus võrdsustus, EKRE tõusis kolmandaks]. [[Postimees]], 20. juuni 2017&lt;/ref&gt;
| style=&quot;background:#FEE04D&quot;| '''25,4'''
| '''25,1'''
| '''14,2'''
| '''6,6'''
| '''8,5'''
| '''16,2'''
| 3,2
| –
| –
| 45,9 – 50,1
| 1125
|-
| 25. mai – 6. juuni 2017
| [https://www.err.ee/601089/ekre-toetus-langes-keskerakond-kaotas-venekeelseid-valijaid Turu-uuringute AS]
| style=&quot;background:#FEE04D&quot;| '''26'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''26'''
| '''11'''
| '''6'''
| '''8'''
| '''10'''
| 3
| –
| –
| 43 – 44
| 1003
|-
| 12.–18. mai 2017
| [https://poliitika.postimees.ee/4117891/reformierakond-tousis-tallinnas-kodanike-seas-populaarseimaks-parteiks Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEE04D&quot;| '''27,5'''
| '''21,8'''
| '''17,8'''
| '''5,6'''
| '''9,9'''
| '''13,4'''
| 3,7
| –
| –
| 45,2 – 50,8
| 950
|-
| 25. apr – 9. mai 2017
| [https://www.err.ee/594848/irl-i-toetus-langes-alla-valimiskunnise Turu-uuringute AS]
| '''25'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''26'''
| '''12'''
| 4
| '''8'''
| '''14'''
| 3
| –
| –
| 42 – 47
| 1001
|-
| 10.–18. apr 2017
| [https://poliitika.postimees.ee/4087097/irli-toetus-kukkus-alla-valimiskunnise Kantar Emor]
| '''24,5'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''24,8'''
| '''15,4
| 4,7
| '''11,2'''
| '''14,1'''
| 4,9
| –
| –
| 44,9 – 49,8
| 880
|-
| 28. märts – 10. apr 2017
| [https://www.err.ee/590298/aprillis-kasvas-ekre-ja-langes-reformierakonna-toetus Turu-uuringute AS]
| '''20'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''30'''
| '''11'''
| '''8'''
| '''7'''
| '''13'''
| 2
| –
| –
| 49 – 40
| 1005
|-
| 1.–14. märts 2017
| [https://www.err.ee/584470/martsis-kasvas-toetus-enim-reformierakonnale-ja-langes-ekre-le Turu-uuringute AS]
| '''25'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''29'''
| '''11'''
| '''7'''
| '''7'''
| '''8'''
| 3
| –
| –
| 47 – 40
| 1006
|-
| 3.–13. märts 2017
| [https://www.err.ee/584077/erakondade-reitingutes-olulisi-muutusi-ei-ole Kantar Emor]&lt;ref name=kukkus&gt;[https://poliitika.postimees.ee/4087097/irli-toetus-kukkus-alla-valimiskunnise IRLi toetus kukkus alla valimiskünnise]. [[Postimees]], 21. aprill 2017&lt;/ref&gt;
| '''26,2'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''26,5'''
| '''14,5'''
| '''6,3'''
| '''9,6'''
| '''14,1'''
| 1,9
| –
| –
| 47,3 – 49,9
| 884
|-
| veebr 2017
| [https://www.err.ee/583096/uuring-toetus-keskerakonnale-ja-reformierakonnale-langes Turu-uuringute AS]
| '''23'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''29'''
| '''10'''
| '''7'''
| '''8'''
| '''10'''
| 2
| –
| –
| 46 – 41
| 1002
|-
| 3.–13. veebr 2017
| [https://www.postimees.ee/4015665/valitsuse-vahetus-on-tostnud-keskerakonna-kuid-langetanud-sde-ja-irli-toetust Kantar Emor]&lt;ref name=kukkus /&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/584077/erakondade-reitingutes-olulisi-muutusi-ei-ole Erakondade reitingutes olulisi muutusi ei ole]. [[ERR]], 14. märts 2017&lt;/ref&gt;
| '''24,8'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''26,6'''
| '''15,5'''
| '''7,1'''
| '''9,6'''
| '''13,2'''
| 1,9
| –
| –
| 49,2 – 47,6
| 882
|-
| 19.–31. jaan 2017
| [https://www.err.ee/581883/uuring-juhivahetus-tostis-reformierakonna-toetust Turu-uuringute AS]
| '''25'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''31'''
| '''10'''
| '''6'''
| '''7'''
| '''9'''
| 1
| –
| –
| 47 – 41
| 1002
|-
| dets 2016
| [https://www.postimees.ee/4015665/valitsuse-vahetus-on-tostnud-keskerakonna-kuid-langetanud-sde-ja-irli-toetust Kantar Emor]&lt;ref&gt;[https://www.kantaremor.ee/erakondade-toetusreitingud/ Erakondade toetusreitingud, Emor]&lt;/ref&gt;
| '''23'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''26'''
| '''19'''
| '''7'''
| '''8'''
| '''11'''
| 4
| –
| –
| 52 – 42
| 
|-
| 22. nov – 5. dets 2016
| [https://www.err.ee/578802/uuring-suur-avalik-tahelepanu-tostis-keskerakonna-toetust Turu-uuringute AS]
| '''20'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''32'''
| '''15'''
| '''8'''
| '''6'''
| '''8'''
| 1
| –
| –
| 51 – 34
| 1000
|-
| 25. nov – 1. dets 2016
| [https://www.postimees.ee/3932255/keskerakonna-edu-reformierakonna-ees-kahanes Kantar Emor]&lt;ref name=kokkuvõte&gt;[https://www.kantaremor.ee/blogi/aasta-kokkuvote-erakondade-positsioonidest-2016/ Aasta kokkuvõte erakondade positsioonidest 2016, Emor]&lt;/ref&gt;
| '''23'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''24'''
| '''19'''
| '''9'''
| '''11'''
| '''10'''
| 3
| –
| –
| 52 – 44
| 931
|-
|23. nov 2016|| colspan=&quot;11&quot; |'''Ametisse astus [[Jüri Ratase esimene valitsus|Jüri Ratase valitsus]] (Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatide ja IRL-i koalitsioon)'''
|-
| 2.–15. nov 2016
| [https://www.err.ee/577495/uuring-keskerakonna-toetus-tousis-reformierakonna-toetus-langes Turu-uuringute AS]
| '''21'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''29'''
| '''13'''
| '''9'''
| '''9'''
| '''12'''
| –
| –
| –
| 43 – 50
| &gt;1000
|-
| 4.–8. nov 2016
| [https://www.err.ee/577009/kusitlus-loodaval-koalitsioonil-on-lai-toetus Turu-uuringute AS]
| '''16'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''27'''
| '''15'''
| '''9'''
| '''9'''
| '''14'''
| –
| –
| –
| 40 – 50
| 1006
|-
| 14.–19. okt 2016
| [https://leht.postimees.ee/3880571/meedia-tahelepanu-aitas-suurendada-keskerakonna-populaarsust Kantar Emor]&lt;ref name=kokkuvõte /&gt;
| '''22'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''25'''
| '''17'''
| '''8'''
| '''15'''
| '''10'''
| 3
| –
| –
| 47 – 50
| 987
|-
| okt 2016
| [https://www.err.ee/575895/parteide-reiting-pusis-oktoobris-muutumatuna-kuid-noutute-hulk-kasvas Turu-uuringute AS]
| '''25'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''26'''
| '''12'''
| '''7'''
| '''9'''
| '''10'''
| –
| –
| –
| 44 – 45
| 
|-
| 6.–20. sept 2016
| [https://www.err.ee/574479/erakondade-reitingud-ekre-ja-vabaerakonna-toetus-aasta-madalaim Turu-uuringute AS]
| '''25'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''26'''
| '''12'''
| '''7'''
| '''9'''
| '''10'''
| 1
| –
| –
| 44 – 45
| 1000
|-
| 6.–8. sept 2016
| [https://www.postimees.ee/3831433/reformierakonna-toetust-kahandas-otsustamatus Kantar Emor]&lt;ref name=kokkuvõte /&gt;
| style=&quot;background:#FEE04D&quot;| '''22'''
| '''20'''
| '''19'''
| '''9'''
| '''12'''
| '''13'''
| 4
| –
| –
| 50 – 45
| 
|-
| 17.–24. aug 2016
| [https://www.postimees.ee/3813771/augustis-oli-populaarseim-partei-reformierakond Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEE04D&quot;| '''28'''
| '''23'''
| '''15'''
| '''8'''
| '''9'''
| '''13'''
| 3
| –
| –
| 51 – 45
| 1260
|-
| aug 2016
| [https://www.err.ee/572727/augustis-kasvas-toetus-sotsidele-langes-keskerakonna-toetus Turu-uuringute AS]
| '''23'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''24'''
| '''15'''
| '''5'''
| '''10'''
| '''13'''
| –
| –
| –
| 43 – 47
| 1003
|-
| aug 2016
| [https://www.err.ee/572538/ukski-erakond-ei-suutnud-suve-jooksul-toetust-kasvatada Turu-uuringute AS]
| '''20'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''23'''
| '''12'''
| '''6'''
| '''10'''
| '''17'''
| –
| –
| –
| 38 – 50
| 1013
|-
| 7.–14. juuni 2016
| [https://www.postimees.ee/3735987/populaarseim-partei-oli-juunis-reformierakond Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEE04D&quot;| '''27'''
| '''21'''
| '''17'''
| '''6'''
| '''11'''
| '''14'''
| 3
| –
| 1
| 50 – 46
| 1158
|-
| 2.–6. juuni 2016
| [https://www.inst.ee/uudised/ukski-erakond-ei-suutnud-suve-jooksul-oma-toetust-kasvatada Turu-uuringute AS]
| '''20'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''24'''
| '''12'''
| '''6'''
| '''8'''
| '''16'''
| –
| –
| –
| 38 – 48
| 
|-
| 24. mai – 7. juuni 2016
| [https://www.err.ee/561395/sotsiaaldemokraatide-toetus-langes-10-protsendile Turu-uuringute AS]
| '''20'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''28'''
| '''10'''
| '''7'''
| '''12'''
| '''13'''
| 2
| –
| –
| 37 – 53
| 1002
|-
| 19.–24. mai 2016
| [https://www.inst.ee/uudised/vabaerakonna-ja-irl-i-reitingud-vordsustusid Turu-uuringute AS]
| '''19'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''24'''
| '''12'''
| '''8'''
| '''8'''
| '''16'''
| –
| –
| –
| 39 – 48
| 1017
|-
| 26. apr – 10. mai 2016
| [https://www.err.ee/559743/erakondade-reitingud-irl-praeguse-toetusega-riigikokku-ei-paaseks Turu-uuringute AS]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/559746/kivirahk-poliitikast-vaga-huvitatud-valiks-enim-ekre-t-noored-toetavad-keskmisest-kordades-rohkem-rohelisi Kivirähk: poliitikast väga huvitatud valiks enim EKRE-t, noored toetavad keskmisest kordades rohkem rohelisi]. [[ERR]], 14. mai 2016&lt;/ref&gt;
| '''21'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''23'''
| '''12'''
| 4
| '''11'''
| '''14'''
| 2
| –
| –
| 37 – 48
| 815
|-
| 13.–21. apr 2016
| [https://www.postimees.ee/3666199/aprillis-tousis-populaarseimaks-parteiks-reformierakond Kantar Emor]
| style=&quot;background:#FEE04D&quot;| '''23'''
| '''22'''
| '''16'''
| '''7'''
| '''15'''
| '''13'''
| 2
| –
| –
| 46 – 50
| 1105
|-
| apr 2016
| [https://www.err.ee/558099/ekre-toetus-tousis-kolmandale-kohale Turu-uuringute AS]
| '''21'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''25'''
| '''13'''
| '''7'''
| '''12'''
| '''14'''
| –
| –
| –
| 41 – 51
| 
|-
| 22.–28. märts 2016
| [https://www.err.ee/557098/uuring-brusseli-terrorirunnak-tostis-ekre-toetuse-reformierakonna-kannule Turu-uuringute AS]
| '''20'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''26'''
| '''11'''
| '''7'''
| '''11'''
| '''19'''
| –
| –
| –
| 38 – 56
| 1000
|-
| 1.–20. märts 2016
| [https://www.err.ee/556812/graafikud-keskerakond-on-jatkuvalt-populaarseim Turu-uuringute AS]
| '''23'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''25'''
| '''13'''
| '''6'''
| '''12'''
| '''13'''
| 2
| –
| –
| 42 – 50
| 813
|-
| 9.–16. märts 2016
| [https://www.postimees.ee/3623753/sotside-ja-ekre-toetus-vordsustus-martsis Kantar Emor]
| '''23'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''25'''
| '''14'''
| '''6'''
| '''15'''
| '''14'''
| 2
| –
| –
| 43 – 54
| 1204
|-
| 9.–23. veebr 2016
| [https://www.err.ee/555255/graafikud-keskerakond-ja-reformierakond-kasvatasid-toetust Turu-uuringute AS]
| '''23'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''29'''
| '''12'''
| '''6'''
| '''12'''
| '''11'''
| –
| –
| –
| 41 – 52
| 1000
|-
| 25. jaan – 17. veebr 2016
| [https://leht.postimees.ee/3590703/keskerakond-kaotas-ainuliidri-positsiooni Kantar Emor]&lt;ref name=kokkuvõte /&gt;
| style=&quot;background:#FEE04D&quot;| '''22'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''22'''
| '''16'''
| '''6'''
| '''16'''
| '''13'''
| 3
| –
| –
| 44 – 51
| 1592
|-
| 19. jaan – 2. veebr 2016
| [https://www.err.ee/553878/graafikud-erakondade-reiting-ekre-tousis-sotside-ja-vabaerakonna-kannule Turu-uuringute AS]
| '''17'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''26'''
| '''13'''
| '''7'''
| '''13'''
| '''12'''
| –
| –
| –
| 37 – 51
| 1001
|-
| 9.–16. dets 2015
| [https://www.postimees.ee/3440407/detsembris-oli-populaarseim-partei-keskerakond TNS Emor]
| '''21'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''25'''
| '''16'''
| '''8'''
| '''15'''
| '''11'''
| 3
| –
| 1
| 45 – 51
| 967
|-
| 25. nov – 8. dets 2015
| [https://www.err.ee/550806/keskerakond-kaotas-oluliselt-toetajaid Turu-uuringute AS]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/550804/juhan-kivirahk-toetajaid-kaotav-irl-peaks-tuletama-meelde-hooliva-konservatiivsuse-sonumi Juhan Kivirähk: toetajaid kaotav IRL peaks tuletama meelde hooliva konservatiivsuse sõnumi]. [[ERR]], 12. dets 2015&lt;/ref&gt;
| '''20'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''25'''
| '''14'''
| '''7'''
| '''13'''
| '''10'''
| –
| –
| –
| 41 – 48
| 1001
|-

| 7.–20. nov 2015
| [https://www.err.ee/549450/keskerakonna-toetus-on-suurem-kui-reformil-ja-sotsidel-kokku Turu-uuringute AS]&lt;ref name=Poliitaasta&gt;[https://www.err.ee/551480/graafikud-poliitaasta-2015-valitud-kursil-jatkamine-seab-ohtu-irl-i-positsiooni-valitsuses-vabaerakonnast-on-saamas-uus-irl Graafikud | poliitaasta 2015: valitud kursil jätkamine seab ohtu IRL-i positsiooni valitsuses, Vabaerakonnast on saamas ”uus IRL”]. [[ERR]], 27. dets 2015&lt;/ref&gt;
| '''17'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''33'''
| '''13'''
| '''8'''
| '''11'''
| '''9'''
| –
| –
| 9
| 38 – 53
| 
|-
| 11.–18. nov 2015
| [https://www.postimees.ee/3406603/emori-uuringu-andmetel-kasvatas-ainsa-parlamendierakonnana-toetust-ekre TNS Emor]
| '''20'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''23'''
| '''16'''
| '''7'''
| '''16'''
| '''12'''
| 3
| –
| 2
| 43 – 51
| 1865
|-
| 6.–20. okt 2015
| [https://www.err.ee/547762/uuring-ekre-toetus-moodus-viimaseks-vajunud-irl-ist Turu-uuringute AS]
| '''19'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''27'''
| '''14'''
| '''8'''
| '''14'''
| '''10'''
| –
| –
| 8
| 41 – 51
| 1000
|-
| sept 2015
| [https://www.err.ee/546522/keskerakonna-toetus-langes-parast-savisaare-altkaemaksuskandaali-puhkemist TNS Emor]&lt;ref name=Uuringueksperdi&gt;[https://www.kantaremor.ee/blogi/emori-uuringueksperdi-kommentaar-erakondade-reitingu-uuringu-tulemuste-erinevuse-kohta/ Emori uuringueksperdi kommentaar erakondade reitingu uuringu tulemuste erinevuse kohta]. 20. november 2015&lt;/ref&gt;
| style=&quot;background:#FEE04D&quot;| '''24'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''24'''
| '''18'''
| '''7'''
| '''17'''
| '''7'''
| 3
| –
| 1
| 49 – 48
| 
|-
| 8.–22. sept 2015
| [https://www.err.ee/546160/reitingud-toetus-erakondadele-pusis-septembris-samal-tasemel-augustiga Turu-uuringute AS]&lt;ref name=Poliitaasta /&gt;
| '''21'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''29'''
| '''15'''
| '''9'''
| '''11'''
| '''6'''
| –
| –
| –
| 45 – 46
| 
|-
| 11.–25. aug 2015
| [https://www.err.ee/544466/kusitlus-keskerakonna-toetus-suurim-reform-pooras-languse-tousuks-vabaerakond-tousu-languseks Turu-uuringute AS]&lt;ref name=Poliitaasta /&gt;
| '''21'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''29'''
| '''14'''
| '''10'''
| '''11'''
| '''7'''
| –
| –
| –
| 45 – 47
| ~1000
|-
| 12.–19. aug 2015
| [https://poliitika.postimees.ee/3301419/reformierakonna-toetus-asus-tousuteele-keskerakond-on-jatkuvalt-populaarseim TNS Emor]&lt;ref name=Uuringueksperdi /&gt;
| '''20'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''25'''
| '''16'''
| '''9'''
| '''17'''
| '''9'''
| 3
| –
| 2
| 45 – 51
| 1037
|-
| 10.–17. juuni 2015
| [https://poliitika.postimees.ee/3230977/emor-vabaerakond-tousis-juunis-populaarsuselt-teiseks-erakonnaks TNS Emor]&lt;ref name=Uuringueksperdi /&gt;
| '''18'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''26'''
| '''16'''
| '''8'''
| '''19'''
| '''9'''
| 3
| –
| 2
| 43 – 54
| 1323
|-
| 27. mai – 9. juuni 2015
| [https://www.err.ee/536791/kusitlus-sde-toetus-kasvas-margatavalt-vabaerakond-jaab-reformierakonnast-napilt-maha Turu-uuringute AS]
| '''16'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''28'''
| '''18'''
| '''9'''
| '''15'''
| '''6'''
| 1
| –
| 8
| 43 – 49
| 1000
|-
| 28. apr – 12. mai 2015
| [https://www.err.ee/535144/keskerakonna-ja-vabaerakonna-toetus-on-margatavalt-kasvanud Turu-uuringute AS]&lt;ref name=Küsitlus&gt;[https://www.err.ee/536791/kusitlus-sde-toetus-kasvas-margatavalt-vabaerakond-jaab-reformierakonnast-napilt-maha Küsitlus: SDE toetus kasvas märgatavalt, Vabaerakond jääb Reformierakonnast napilt maha]. [[ERR]], 13. juuni 2015&lt;/ref&gt;
| '''18'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''31'''
| '''13'''
| '''9'''
| '''14'''
| '''7'''
| 2
| –
| 6
| 40 – 52
| 1000
|-
| 15. apr – 10. mai 2015
| [https://leht.postimees.ee/3191787/keskerakond-tousis-populaarseimaks-parteiks TNS Emor]&lt;ref name=Uuringueksperdi /&gt;
| '''19'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''26'''
| '''17'''
| '''8'''
| '''18'''
| '''8'''
| 3
| –
| –
| 44 – 52
| 1631
|-
|9 Apr 2015|| colspan=&quot;11&quot; |'''Ametisse astus [[Taavi Rõivase teine valitsus]] (Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatide ja IRL-i koalitsioon)'''
|-
| 31. märts – 14. apr 2015
| [https://www.err.ee/533476/kusitlus-koige-rohkem-on-valimispaevast-alates-toetust-kaotanud-reformierakond Turu-uuringute AS]&lt;ref name=Küsitlus /&gt;
| '''22'''
| style=&quot;background:#0E4120; color:white;&quot; | '''26'''
| '''17'''
| '''10'''
| '''12'''
| '''7'''
| 2
| –
| 2
| 
| 
|-
| 11.–19. märts 2015
| [https://poliitika.postimees.ee/3140761/emor-vabaerakond-tousis-parast-valimisi-irlist-populaarsemaks TNS Emor]&lt;ref name=Uuringueksperdi /&gt;
| style=&quot;background:#FEE04D&quot; | '''28'''
| '''24'''
| '''16'''
| '''10'''
| '''12'''
| '''9'''
| 1
| –
| 0
| 
| 1070
|- style=&quot;background:#EFEFEF;&quot;
| 1 Mär 2015
| [http://rk2015.vvk.ee/ Valimistulemused]
| align=&quot;center&quot; style=&quot;background:#FEE04D&quot; | '''27,7'''
| '''24,8'''
| '''15,2'''
| '''13,7'''
| '''8,7'''
| '''8,1'''
| 0,9
| –
| 0,9
| 
| 
|}

===Erakondlikud välistused===
[[Turu-uuringute AS]] küsitlustes uuriti ka seda, millise erakonna poolt valijad kindlasti ei hääletaks. Kõige ebapopulaarsem partei oli kuni 2018. aasta novembrini Keskerakond, kelle vastaste hulk oli aga vähenenud (oktoobris 43%, novembris 39%, detsembris 35% protsenti). Alates detsembrist oli kõige ebapopulaarsem erakond EKRE, kelle vastu olijate hulk ületas partei toetajaid rohkem kui kaks korda (novembris 38%, detsembris 48%, 2019. aasta jaanuaris 43%).&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/884253/randevaidlus-tostis-ekre-toetust-kuid-suurendas-ka-vastaste-hulka Rändevaidlus tõstis EKRE toetust, kuid suurendas ka vastaste hulka]. [[ERR]], 13.12.2018&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/905163/keskerakond-juhib-kuid-reformierakond-vahendas-vahet Keskerakond juhib, kuid Reformierakond vähendas vahet]. [[ERR]], 30.01.2019&lt;/ref&gt;

===Küsitlustulemused erinevates demograafilistes rühmades===
&lt;gallery widths=&quot;375&quot; heights=&quot;225&quot;&gt;
File:Parteide populaarsus enne 2019 valimisi (naised).png|Naised
File:Parteide populaarsus enne 2019 valimisi (mehed).png|Mehed
File:Parteide populaarsus enne 2019 valimisi (eestlased).png|Eestlased
File:Parteide populaarsus enne 2019 valimisi (mitte-eestlased).png|Mitte-eestlased
File:Parteide populaarsus enne 2019 valimisi (kõrgharidus).png|Kõrgharidusega vastajad
File:Keskharidus.png|Keskharidusega vastajad
File:Parteide populaarsus enne 2019 valimisi (alg- ja põhiharidus).png|Alg- ja põhiharidusega vastajad
&lt;/gallery&gt;

===Toetus peaministrikandidaatidele===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center; font-size:90%; line-height:16px;&quot;
! rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;width:150px;&quot; | Kuupäev
! rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;width:195px;&quot; | Uuringufirma
! rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;width:195px;&quot; | [[Jüri Ratas]]
! rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;width:195px;&quot; | [[Kaja Kallas]]
! rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;width:195px;&quot; |[[Mart Helme]]
! rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;width:195px;&quot; |[[Jevgeni Ossinovski]]
! rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;width:195px;&quot; |[[Helir-Valdor Seeder]]
! rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;width:195px;&quot; |[[Artur Talvik]]
! rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;width:195px;&quot; |[[Andres Herkel]]
|-
|
|-
|Veb 2019
|[https://www.err.ee/906582/juri-ratase-toetus-peaministrina-tegi-uuringus-tugeva-kasvu Turu-Uuringute AS]
|'''35'''
|18
|10
|–
|–
|–
|–
|-
|Det 2018
|[https://www.err.ee/884754/uuring-kallase-toetus-peaministrikandidaadina-on-votnud-suuna-ules Turu-uuringute AS]
|'''28'''
|19
|–
|3
|–
|–
|–
|-
|Okt 2018
|[https://www.err.ee/870236/ratase-toetus-on-keskerakonnast-suurem-kallasel-jaab-erakonnale-alla Turu-uuringute AS]
|'''32'''
|17
|9
|3
|–
|–
|–
|-
|Sep 2018
|[https://www.err.ee/862944/uuring-valijaist-pea-kolmandik-toetab-peaministrina-juri-ratast Turu-uuringute AS]
|'''31'''
|23
|11
|–
|–
|–
|–
|-
|Aug 2018
|[https://www.err.ee/857390/uuring-ratase-populaarsus-kasvas-huppeliselt Turu-uuringute AS]
|'''30'''
|22
|9
|4
|2
|–
|1
|-
|Jun 2018
|[https://www.err.ee/839625/uuring-valijate-peaministrieelistustes-seisavad-kallas-ja-ratas-vordselt Turu-uuringute AS]
|22
|22
|11
|–
|–
|–
|–
|-
|Mai 2018
|[https://www.err.ee/833062/uuring-kaja-kallase-ja-juri-ratase-toetus-on-vordsustunud Turu-uuringute AS]
|24
|24
|12
|4
|2
|6
|–
|-
|Apr 2018
|[https://www.err.ee/833062/uuring-kaja-kallase-ja-juri-ratase-toetus-on-vordsustunud Turu-uuringute AS]
|22
|'''24'''
|10
|4
|1
|5
|–
|-
|Mär 2018
|[https://www.err.ee/833062/uuring-kaja-kallase-ja-juri-ratase-toetus-on-vordsustunud Turu-uuringute AS]
|21
|'''28'''
|9
|4
|3
|3
|–
|-
|Jan 2018
|[https://www.err.ee/833062/uuring-kaja-kallase-ja-juri-ratase-toetus-on-vordsustunud Turu-uuringute AS]
|21
|'''25'''
|10
|3
|3
|6
|–
|-
|}

===Olulised valimisteemad===
Postimehe tellimusel [[Kantar Emor]]i poolt läbi viidud küsitluses (valim 1181, küsitlusperiood 14.–20.02.2019) pidas etteantud teemavaliku hulgast kõige olulisemaks valimisteemaks [[maksupoliitika]]t 28%, [[liberalism|liberaalse]] ja [[konservatism|konservatiivse]] maailmavaate väärtuskonflikti 20%, hinnatõusu ja [[aktsiis]]e 16,5%, eestikeelset haridust 14,4%, [[hoolekanne|hoolekande]] parandamist 6%, teist [[pension]]isammast 4%, [[hall pass|hallide passide]] tulevikku 2% ning keskkonna ja suurinvesteeringute vastasseisu 2% vastanutest. Kõrgema sissetulekuga vastajad pidasid maksupoliitika teemat olulisemaks kui madalama sissetulekuga inimesed. Maksupoliitika oli suhteliselt vähem tähtis mitte-eestlastele, kelle seas oli peamine valimisteema eestikeelse hariduse küsimus (27,2%), ning õpilastele ja üliõpilastele, kelle jaoks oli keskne valimisteema maailmavaateline väärtuskonflikt (22%).&lt;ref&gt;[https://poliitika.postimees.ee/6531831/kusitlus-olulisim-valimisteema-on-maksupoliitika Küsitlus: olulisim valimisteema on maksupoliitika]. [[Postimees]], 26.02.2019&lt;/ref&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
|+
!Teema
!Kõik
!Kesk
!Reform
!EKRE
!Isamaa
!SDE
!E 200
|-
|Maksupoliitika
|28
|23
|44
|23
|28
|19
|30
|-
|Väärtuskonflikt
|20
|9
|18
|32
|29
|29
|20
|-
|Hinnatõus / aktsiisid
|17
|22
|17
|19
|14
|15
|4
|-
|Eestikeelne haridus
|14
|22
|8
|10
|13
|15
|20
|-
|Hoolekanne
|6
|10
|5
|4
|4
|13
|2
|-
|Pensioni 2. sammas
|4
|4
|4
|3
|9
|3
|5
|-
|Hallid passid
|2
|6
|1
|1
|0
|1
|1
|-
|Keskkond vs
suurinvesteeringud
|2
|2
|0
|2
|0
|2
|1
|-
|Muu teema
|3
|2
|2
|4
|3
|0
|9
|-
|Ei oska öelda
|3
|1
|1
|3
|2
|4
|7
|}

==Valimistulemus==
Tulemused:&lt;ref&gt;[https://rk2019.valimised.ee/et/election-result/election-result.html Hääletamis- ja valimistulemus]&lt;/ref&gt;
{{2019. aasta Riigikogu valimised}}

=== Tulemused valimisringkondades ===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; style=&quot;text-align:center;font-size:90%;line-height:14px&quot;
! rowspan=&quot;3&quot; style=&quot;width:200px;&quot; |Valimisringkond
! style=&quot;width:65px;&quot; |[[Eesti Reformierakond|Reformi-erakond]]
! style=&quot;width:65px;&quot; |[[Eesti Keskerakond|Kesk-erakond]]
! style=&quot;width:65px;&quot; |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]
! style=&quot;width:65px;&quot; |[[Isamaa|Isamaa]]
! style=&quot;width:65px;&quot; |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]]
! rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;width:65px;&quot; |Teised
|-
! style=&quot;background:#FFE200;&quot; |
! style=&quot;background:#007557;&quot; |
! style=&quot;background:#0f43bd;&quot; |
! style=&quot;background:#014F9A;&quot; |
! style=&quot;background:#E10600;&quot; |
|-
!%
!%
!%
!%
!%
!%
|-
| align=&quot;left&quot; |(1) [[Haabersti linnaosa|Haabersti]], [[Põhja-Tallinna linnaosa|Põhja-Tallinn]] ja [[Kristiine linnaosa|Kristiine]]
|29.0
| style=&quot;background:#9DFFE6;&quot; |'''30.2'''
|11.3
|8.8
|10.1
|10.6
|-
| align=&quot;left&quot; |(2) [[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]], [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] ja [[Pirita linnaosa|Pirita]]
|26.3
| style=&quot;background:#9DFFE6;&quot; |'''36.6'''
|10.2
|7.7
|8.4
|10.8
|-
| align=&quot;left&quot; |(3) [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] ja [[Nõmme linnaosa|Nõmme]]
| style=&quot;background:#FFF8BF;&quot; |'''32.5'''
|23.9
|14.1
|10.2
|9.3
|10.0
|-
| align=&quot;left&quot; |(4) [[Harju maakond|Harju]] (v.a. [[Tallinn]])- ja [[Rapla maakond|Raplamaa]]
| style=&quot;background:#FFF8BF;&quot; |'''38.1'''
|15.1
|18.3
|11.1
|8.4
|9
|-
| align=&quot;left&quot; |(5) [[Hiiu maakond|Hiiu]]-, [[Lääne maakond|Lääne]]- ja [[Saare maakond|Saaremaa]]
| style=&quot;background:#FFF8BF;&quot; |'''28.6'''
|17.9
|21.5
|10.5
|10.7
|10.8
|-
| align=&quot;left&quot; |(6) [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaa]]
| style=&quot;background:#FFF8BF;&quot; |'''23.7'''
|19.9
|21.4
|20.3
|9.0
|5.7
|-
| align=&quot;left&quot; |(7) [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]]
|14.0
| style=&quot;background:#9DFFE6;&quot; |'''50.7'''
|8.3
|6.5
|14.8
|5.7
|-
| align=&quot;left&quot; |(8) [[Järva maakond|Järva]]- ja [[Viljandi maakond|Viljandimaa]]
| style=&quot;background:#FFF8BF;&quot; |'''26.1'''
|16.7
|22.4
|16.5
|12.5
|5.8
|-
| align=&quot;left&quot; |(9) [[Jõgeva maakond|Jõgeva]]- ja [[Tartu maakond|Tartumaa]] (v.a. [[Tartu]])
| style=&quot;background:#FFF8BF;&quot; |'''27.2'''
|15.4
|22.4
|17.5
|9.3
|8.2
|-
| align=&quot;left&quot; |(10) [[Tartu]] linn
| style=&quot;background:#FFF8BF;&quot; |'''34.6'''
|13.6
|17.0
|12.1
|11.3
|11.4
|-
| align=&quot;left&quot; |(11) [[Põlva maakond|Põlva]]-, [[Valga maakond|Valga]]- ja [[Võru maakond|Võrumaa]]
|23.3
|21.3
| style=&quot;background:#8AADFF;&quot; |'''24.7'''
|9.6
|11.7
|9.4
|-
| align=&quot;left&quot; |(12) [[Pärnu maakond|Pärnumaa]]
|26.3
|19.2
| style=&quot;background:#8AADFF;&quot; |'''28.1'''
|12.2
|6.7
|7.5
|}

[[Pilt:Rk2019kov.png|thumb|470px|
Valimistel enim hääli saanud erakond omavalitsuste kaupa:
{| style=&quot;width:100%;&quot;
|-
! RE
! KE
! EKRE
! IRL
|-
| valign=top |
{{legend|#FFFF00|Võitis}}
| valign=top |
{{legend|#00BB00|Võitis}}
| valign=top |
{{legend|#0e0787|Võitis}}
| valign=top |
{{legend|#0000DD|Võitis}}
|}
]]

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size:90%;float:right;margin-left:10px;margin-top:0px;&quot;
|-
!Suurimad häältekogujad || Häälte arv
|- 
| [[Kaja Kallas]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 20 072
|-
| [[Mihhail Kõlvart]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 17 150
|- 
| [[Jüri Ratas]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 9 702
|- 
| [[Mart Helme]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 9 170
|- 
| [[Siim Kallas]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 8 733
|-
| [[Urmas Paet]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 8 584
|- 
| [[Henn Põlluaas]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 7 390
|- 
| [[Raimond Kaljulaid]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 7 303
|- 
| [[Kristen Michal]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 6 347
|- 
| [[Yana Toom]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 6 195
|- 
| [[Urmas Klaas]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 6 119
|- 
| [[Jürgen Ligi]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 6 069
|- 
| [[Martin Helme]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 5 967
|- 
| [[Kadri Simson]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 5 741
|- 
| [[Jaak Madison]] || style=&quot;text-align:right;&quot; | 5 504
|}

Pärast valimisi [[Eesti Rahvusringhääling]]u poolt [[Turu-uuringute AS]]-ilt tellitud küsitluse kohaselt jäi valimistulemusega täiesti või üldiselt rahule 48% vastajatest, pigem või üldse mitte ei jäänud rahule 38% vastajatest. Tulemusega oli rahul 84% (sealhulgas 42% täiesti rahul ja 42% üldiselt rahul) Reformierakonna valijatest, 55% (12% ja 42%) Isamaa valijatest, 47% (11% ja 36%) EKRE valijatest, 42% (4% ja 38%) Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valijatest, 36% (10% ja 26%) Eesti 200 valijatest ning 34% (4% ja 30%) Keskerakonna valijatest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/921974/valimistulemustega-jaid-enim-rahule-reformierakonna-ja-isamaa-valijad Valimistulemustega jäid enim rahule Reformierakonna ja Isamaa valijad]. [[ERR]], 22.03.2019&lt;/ref&gt;

14.–21. märtsil Kantar Emori poolt Postimehe tellimusel korraldatud küsitluse andmetel nõustusid oma hääletamisotsuse selgitamisel Reformierakonna valijad kõige sagedamini väitega, et &quot;programm ja lubadused kattusid minu maailmavaatega&quot; (53%) ning &quot;olen alati seda erakonda toetanud&quot; (48%), Keskerakonna valijad, et &quot;olen alati seda erakonda toetanud&quot; (48%) ning &quot;programm ja lubadused kattusid minu maailmavaatega&quot; (41%), EKRE valijad, et &quot;programm ja lubadused kattusid minu maailmavaatega&quot; (68%) ning &quot;usaldusväärne/meeldiv erakond&quot; (37%), Isamaa valijad, et &quot;programm ja lubadused kattusid minu maailmavaatega&quot; (42%) ning &quot;usaldusväärne/meeldiv kandidaat&quot; (41%), sotsiaaldemokraatide valijad, et &quot;programm ja lubadused kattusid minu maailmavaatega&quot; (52%) ning &quot;usaldusväärne/meeldiv kandidaat&quot; (39%), Eesti 200 valijad, et &quot;programm ja lubadused kattusid minu maailmavaatega&quot; (68%) ning &quot;usaldusväärne/meeldiv erakond&quot; (34%). Valimas mitte käinud inimesed põhjendasid seda kõige enam sellega, et &quot;olen poliitikas/poliitikutes pettunud / niikuinii ei muutu midagi&quot; (43%), &quot;kampaania/agitatsioon on muutunud vastumeelseks&quot; (32%) ja &quot;puudub huvi poliitika vastu&quot; (29%).&lt;ref&gt;[https://poliitika.postimees.ee/6554642/70-protsenti-ekre-valijaid-haaletas-valimislubaduste-jargi 70 protsenti EKRE valijaid hääletas valimislubaduste järgi]. [[Postimees]], 27.03.2019&lt;/ref&gt;

==Valitsuskoalitsiooni moodustamine==
===Arvamusküsitlused===
4. veebruaril 2019 avaldatud Turu-uuringute AS-i küsitluse kohaselt oli võimalikest valimisjärgsetest valitsus[[koalitsioon]]idest kõige eelistatum Keskerakonna ja Reformierakonna liit, mida toetas 12% vastanutest. Oma seisukoht puudus 34% vastanutest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/907256/kusitlus-valijate-esimene-eelistus-on-kesk-ja-reformierakonna-koalitsioon Küsitlus: valijate esimene eelistus on Kesk- ja Reformierakonna koalitsioon]. [[ERR]], 04.02.2019&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.delfi.ee/news/rk2019/uudised/tanel-kiik-keskerakond-teeb-koalitsiooni-nendega-kellega-saab-ellu-viia-enim-eesmarke?id=85226273 Tanel Kiik: Keskerakond teeb koalitsiooni nendega, kellega saab ellu viia enim eesmärke]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 04.02.2019&lt;/ref&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
|+
!Valijarühm
!Kesk+
Ref
!Kesk+
EKRE
!Ref+
SDE+

Isamaa
!Ref+
EKRE+

Isamaa
!Kesk-
SDE+

E200
!Kesk+
SDE+

Isamaa
!Ref+
SDE+

E200
!Ref+
EKRE
!Muu
!Ei
oska

öelda
|-
|Kõik valijad
|12
|8
|7
|7
|7
|6
|6
|4
|8
|34
|-
|Naised
|14
|
|8
|
|8
|
|
|
|
|
|-
|Mehed
|10
|10
|
|12
|
|
|
|
|
|
|-
|Eestikeelsed
|11
|8
|9
|
|
|
|
|
|
|
|-
|Muukeelsed
|17
|10
|
|
|12
|
|
|
|
|
|-
|Keskerakond
|24
|15
|
|
|
|17
|
|
|
|
|-
|Reformierakond
|20
|
|20
|
|
|
|13
|
|
|
|-
|EKRE
|
|29
|
|28
|
|
|
|19
|
|
|-
|Sotsiaaldemokraadid
|
|
|19
|
|38
|
|17
|
|
|
|-
|Isamaa
|
|
|27
|25
|
|
|
|
|24
|
|-
|Eesti 200
|
|
|
|
|21
|
|31
|
|17
|
|}

Pärast valimisi (vahemikus 5.–11. märts) Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel Turu-uuringute AS-i poolt läbi viidud küsitluse järgi oli kõige suurem toetus (37%) Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooni moodustamisele. Reformierakonna, Isamaa ja sotsiaaldemokraatide liidu sõlmimist toetas oma esimese eelistusena 30% ning Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsiooni 14% vastanutest. Võimalikest koalitsioonivariantidest olid kõige ebapopulaarsemad Keskerakonna, EKRE ja sotsiaaldemokraatide liit, mille 32% vastanutest märkis oma kõige viimaseks eelistuseks, ning Reformierakonna ja EKRE liit (30%). Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioon oli esimene eelistus 68% Keskerakonna valijatele. Reformierakonna, Isamaa ja sotsiaaldemokraatide valitsus oli esimene valik kõigi nende parteide valijatele (vastavalt 54%, 50% ja 58%). EKRE valijad toetasid enim (45%) Keskerakonna, EKRE ja Isamaa kolmikliitu.&lt;ref&gt;[https://www.inst.ee/uudised/inimeste-esimene-eelistus-oleks-reformierakonna-ja-keskerakonna-moodustatud-koalitsioon Inimeste esimene eelistus oleks Reformierakonna ja Keskerakonna moodustatud koalitsioon]. [[Ühiskonnauuringute Instituut]]&lt;/ref&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
|+
!Valijarühm
!Ref+
Kesk
!Ref+
Isamaa+

SDE
!Kesk+
EKRE+

Isamaa
!Ref+
EKRE
!Kesk+
EKRE+

SDE
|-
|Kõik valijad
|37
|30
|14
|9
|4
|-
|Reformierakond
|
|54
|
|
|
|-
|Keskerakond
|68
|
|
|
|
|-
|EKRE
|
|
|45
|
|
|-
|Isamaa
|
|50
|
|
|
|-
|Sotsiaaldemokraadid
|
|58
|
|
|
|}


12.–13. märtsil Postimehe tellimusel Kantar Emori poolt 752 inimese seas läbi viidud küsitluses toetas Reformierakonna, Isamaa ja sotsiaaldemokraatide koalitsiooni moodustamist 30,3% kõigist vastanutest. Ühtlasi oli see kõige populaarsem valik kõigi nende kolme partei toetajate seas. Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsiooni toetas 28,5% kõigist vastanutest, sealhulgas 44% mitte-eestlastest. Seda pidasid parimaks valikuks Keskerakonna ja Eesti 200 toetajad. Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsiooni moodustamist eelistas 24,1% kõigist vastanutest, sealhulgas 8% mitte-eestlastest ja enamik EKRE toetajatest.&lt;ref&gt;[https://poliitika.postimees.ee/6544638/uuring-valijad-eelistavad-koike-muud-kui-keskerakonna-ekre-isamaa-liitu Uuring: valijad eelistavad kõike muud kui Keskerakonna-EKRE-Isamaa liitu]. [[Postimees]], 14.03.2019&lt;/ref&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
|+
!Valijarühm
!Ref+
Isamaa+

SDE
!Ref+
Kesk
!Kesk+
EKRE+

Isamaa
!Muu /
ei oska

öelda
|-
|Kõik valijad
|30,3
|28,5
|24,1
|17,1
|-
|Reformierakond
|56,9
|40,8
|1,0
|
|-
|Keskerakond
|0,8
|37,9
|34,4
|
|-
|EKRE
|2,5
|3,9
|87,1
|
|-
|Sotsiaaldemokraadid
|63,8
|21,1
|6,7
|
|-
|Eesti 200
|28,7
|36,1
|7,3
|
|-
|Isamaa
|38,1
|16,2
|33,4
|
|}

11.–15. märtsil Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel Norstati poolt läbi viidud küsitluses küsiti, millised parteid peaksid kuuluma nende arvates parima valitsuse koosseisu. Kõige sagedamini nimetasid vastajad oma eelistatud valitsuskoalitsiooni liikmena Reformierakonda (53%) ja kõige harvemini EKRE-t (18%).&lt;ref&gt;[https://www.inst.ee/uudised/reformierakond-edastab-keskerakonda-ligi-10-protsendiga Reformierakond edastab Keskerakonda ligi 10 protsendiga]. [[Ühiskonnauuringute Instituut]]&lt;/ref&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
|+
|Reformierakond
|53%
|-
|Keskerakond
|47%
|-
|Isamaa
|40%
|-
|Sotsiaaldemokraadid
|30%
|-
|EKRE
|18%
|-
|Ei oska öelda
|20%
|}

===Erakondade seisukohad enne valimisi===
Reformierakonna aseesimees [[Jürgen Ligi]] pidas 2018. aasta detsembris kõige tõenäolisemaks koalitsiooni moodustamist Keskerakonnaga, ent 2019. aasta veebruaris ütles Ligi, et selline koalitsioon pole tema jaoks eriti mõeldav.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/910395/ligi-muutis-keskerakonnaga-koalitsiooni-osas-meelt-see-pole-moeldav Ligi muutis Keskerakonnaga koalitsiooni osas meelt: see pole mõeldav]. [[ERR]], 14.02.2019&lt;/ref&gt; Hiljem ütles ta aga, et Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioon &quot;võib olla mingis olukorras paratamatu. Mida vähem on erakondi koalitsioonis, seda lihtsam on otsuseid langetada.&quot;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/914225/jaak-aab-voitlus-keskerakonna-ja-reformierakonna-vahel-tuleb-pingeline Jaak Aab: võitlus Keskerakonna ja Reformierakonna vahel tuleb pingeline]. [[ERR]], 25.02.2019&lt;/ref&gt; Põhimõtted, milles partei esimehe Kaja Kallase sõnul koalitsiooni sõlmimisel Keskerakonnaga kompromissile ei minda, olid 500-eurone [[tulumaks]]uvabastus kõigile ja sealt alates [[Ühetaoline tulumaks|ühetaoline maksusüsteem]], keelenõude säilimine [[Eesti kodakondsus|kodakondsuse]] andmisel ning eestikeelne haridus alates lasteaiast.&lt;ref name=KallasNimetas&gt;[https://www.err.ee/914422/kallas-nimetas-kolm-teemat-milles-ta-keskerakonnaga-kompromissile-ei-laheks Kallas nimetas kolm teemat, milles ta Keskerakonnaga kompromissile ei läheks]. [[ERR]], 26.02.2019&lt;/ref&gt; Ühtlasi teatas Kallas, et Reformierakond välistab koostöö EKRE-ga, kes tema väitel ohustab [[Eesti Vabariigi põhiseadus|Eesti põhiseaduslikku korda]] ja [[võimude lahusus]]t ning tahab Eesti [[Euroopa Liit|Euroopa Liidust]] lahkumist.&lt;ref name=KallasNimetas /&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/892581/kallas-ekre-programm-andis-lopliku-selguse-et-koostoo-on-valistatud Kallas: EKRE programm andis lõpliku selguse, et koostöö on välistatud]. [[ERR]], 06.01.2019&lt;/ref&gt; Suurimaks ohuks Eestile nimetas Kallas EKRE ja Keskerakonna koalitsiooni.&lt;ref name=ReformJaKesk&gt;[https://www.err.ee/870889/reform-ja-kesk-ei-uhine-sde-uleskutsega-valistada-koostoo-ekre-ga Reform ja Kesk ei ühine SDE üleskutsega välistada koostöö EKRE-ga]. [[ERR]], 22.10.2018&lt;/ref&gt; 

Keskerakonna aseesimees [[Kadri Simson]] ütles, et nende esimene eelistus on teha uuesti koalitsioon Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaaga,&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/908073/simson-keskerakonna-esimene-valik-on-teha-uuesti-voimuliit-sotside-ja-isamaaga Simson: Keskerakonna esimene valik on teha uuesti võimuliit sotside ja Isamaaga]. [[ERR]], 07.02.2019&lt;/ref&gt; erakonna esimees Jüri Ratas jättis oma koalitsioonieelistused aga lahtiseks.&lt;ref&gt;[http://www.delfi.ee/news/rk2019/uudised/erinevalt-kadri-simsonist-jattis-juri-ratas-enda-koalitsioonieelistused-lahtiseks?id=85259291 Erinevalt Kadri Simsonist jättis Jüri Ratas enda koalitsioonieelistused lahtiseks]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 07.02.2019&lt;/ref&gt; Põhimõtted, millest Ratase sõnul koalitsioonikõnelustel ei taganeta, olid vastuseis maksumuudatustele, millest ühiskonna enamuse asemel võidab vaid jõukam osa (sellisena kirjeldab ta Reformierakonna maksureformi), erakorraline [[pension|pensionide tõstmine]] ja [[solidaarne tervishoiusüsteem|solidaarse tervishoiusüsteemi]] säilitamine.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/news/rk2019/uudised/ratas-vastuseks-kallasele-meie-ei-noustu-mitusada-miljonit-maksva-maksumuudatusega-ning-tasuta-uhistransport-jaab?id=85438299 Ratas vastuseks Kallasele: meie ei nõustu mitusada miljonit maksva maksumuudatusega ning tasuta ühistransport jääb]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 26.02.2019&lt;/ref&gt; Samas ütles Ratas, et &quot;erakond, kes lõikab päid maha, kes ei ole nõus teatud rahvuste või rassidega, see on minu jaoks võimatu nendega ühiselt koostööd teha ja EKRE on tõesti nii öelnud&quot;.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/879109/ratas-peab-koalitsiooni-ekre-ga-voimatuks Ratas peab koalitsiooni EKRE-ga võimatuks]. [[ERR]], 22.11.2018&lt;/ref&gt; Varem olid keskerakondlased [[Jaanus Karilaid]] ja [[Mihhail Korb]] avaldanud arvamust, et ka EKRE sobib potentsiaalseks koalitsioonipartneriks.&lt;ref name=ReformJaKesk /&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/858966/keskerakond-naeb-ekre-s-potentsiaalset-voimupartnerit Keskerakond näeb EKRE-s potentsiaalset võimupartnerit]. [[ERR]], 05.09.2018&lt;/ref&gt; 

Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jevgeni Ossinovski asus 2018. aasta oktoobris seisukohale, et valitsuskõlbulikkuseks peab EKRE loobuma seisukohtadest, millega Eesti liigub eemale [[demokraatia|demokraatliku]] [[õigusriik|õigusriigi]] printsiipidest ning tegi ühtlasi Reformierakonna ja Keskerakonna juhtidele üleskutse välistada igasugune koostöö EKRE-ga.&lt;ref name=ReformJaKesk /&gt;&lt;ref&gt;[https://arvamus.postimees.ee/6434605/jevgeni-ossinovski-niikaua-kui-ekre-demokraatliku-oigusriigi-pohimotteid-ei-austa-ei-ole-neil-valitsusse-asja Jevgeni Ossinovski: niikaua kui EKRE demokraatliku õigusriigi põhimõtteid ei austa, ei ole neil valitsusse asja]. [[Postimees]], 21.10.2018&lt;/ref&gt;

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder teatas, et neile oleks maailmavaateliselt kõige lähedasem Reformierakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioon.&lt;ref&gt;[http://www.delfi.ee/news/rk2019/uudised/helir-valdor-seeder-koalitsioon-reformierakonna-ja-ekre-ga-oleks-koige-vastuvoetavam?id=85227255 Helir-Valdor Seeder: koalitsioon Reformierakonna ja EKRE-ga oleks kõige vastuvõetavam]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 04.02.2019&lt;/ref&gt; [[Urmas Reinsalu]], rääkides mitmete erakondade otsusest EKRE-ga koostöö välistada, teatas, et Isamaa on koostööks EKRE-ga valmis.&lt;ref name=ReinsaluTalvik&gt;[https://www.aripaev.ee/saated/2019/01/07/reinsalu-ja-talvik-on-lollus-valistada-koostoo-ekrega Reinsalu ja Talvik: on lollus välistada koostöö EKREga]. [[Äripäev]], 07.01.2019&lt;/ref&gt;

EKRE esimees Mart Helme ütles, et nad on valmis valitsuskoalitsiooni looma nii Reformierakonna kui ka Keskerakonnaga, püüdes samal ajal takistada Reformierakonna ja Keskerakonna omavahelise koalitsiooni tekkimist. Koalitsiooni mineku minimaalseks nõudeks seati piirivalve taastamine ning Keskerakonna puhul ka [[Ühtne Venemaa|Ühtse Venemaaga]] sõlmitud koostööleppe tühistamine. Samas välistas Helme koostöö sotsiaaldemokraatidega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/864327/helme-keskerakonnaga-koalitsiooni-tingimus-on-uhtse-venemaa-leppe-tuhistamine Helme: Keskerakonnaga koalitsiooni tingimus on Ühtse Venemaa leppe tühistamine]. [[ERR]], 26.09.2018&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/864032/mart-helme-ekre-sotsidega-uhist-valitsust-ei-tee Mart Helme: EKRE sotsidega ühist valitsust ei tee]. [[ERR]], 25.09.2018&lt;/ref&gt;

Züleyxa Izmailova arvas, et Rohelistele on sobivamad koalitsioonipartnerid pigem Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid kui parempoolsed parteid, kuid samas ei välistatud koostööd kellegagi. Roheliste &quot;punaste joontena&quot; nimetas Izmailova metsade raiet, [[Rail Baltic]]ut ja [[taastuvenergia]]le üleminekut.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/897477/izmailova-mingi-protsent-riigieelarvest-voiks-minna-rahvahaaletusele Izmailova: mingi protsent riigieelarvest võiks minna rahvahääletusele]. [[ERR]], 10.01.2019&lt;/ref&gt;

Eesti 200 esimees Kristina Kallas teatas, et ta ei näe võimalusi koostööks EKRE-ga, kuna see eeldaks [[liberalism|liberaalsetest]] väärtustest loobumist. Probleemseks pidas ta ka EKRE positsiooni Eesti julgeoleku ja liitlassuhete küsimuses.&lt;ref&gt;[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/kristina-kallas-ekre-on-kui-vana-unelaul-mis-ei-lahenda-eesti-probleeme?id=84021770 Kristina Kallas: EKRE on kui vana unelaul, mis ei lahenda Eesti probleeme]. [[Eesti Päevaleht]], 17.10.2018&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/870054/eesti-200-esimeheks-purgiv-kristina-kallas-valistas-koostoo-ekre-ga Eesti 200 esimeheks pürgiv Kristina Kallas välistas koostöö EKRE-ga]. [[ERR]], 18.10.2018&lt;/ref&gt;

Elurikkuse Erakonna kõneisik [[Artur Talvik]] sõnas, et Eesti poliitika nõrk koht on parteidevahelise koostöö vähesus ja vastandumine, mistõttu kellegagi, sealhulgas EKRE-ga, koostööd ei välistata.&lt;ref name=ReinsaluTalvik /&gt;&lt;ref&gt;[http://www.delfi.ee/news/rk2019/uudised/video-ja-fotod-elurikkuse-erakond-loodab-riigikogus-kummekonda-kohta-ega-valista-koostood-uhegi-parteiga?id=85051699 VIDEO ja FOTOD | Elurikkuse Erakond loodab riigikogus kümmekonda kohta ega välista koostööd ühegi parteiga]. [[Delfi (portaal)|Delfi]], 17.01.2019&lt;/ref&gt;

===Koalitsiooniläbirääkimised===
[[File:Jüri Ratase II valitsus.jpg|thumb|Valimiste järel moodustatud [[Jüri Ratase II valitsus]]e liikmed]]
4. märtsil kohtus valimised võitnud Reformierakonna delegatsioon Isamaa, Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide esindajatega&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/916473/reformierakond-alustas-oodatult-voimukonelusi-sde-isamaa-ja-keskerakonnaga Reformierakond alustas oodatult võimukõnelusi SDE, Isamaa ja Keskerakonnaga]. [[ERR]], 04.03.2019&lt;/ref&gt; ning tegi 6. märtsil Keskerakonnale ettepaneku alustada läbirääkimisi koalitsiooni moodustamiseks. Kaja Kallase sõnul takistab koostööd Isamaa ja sotsiaaldemokraatidega nende kahe omavaheline keeruline suhe, koalitsioon Keskerakonnaga oleks aga stabiilsem ja esindaks suuremat hulka valijaid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/917060/reformierakond-alustab-koalitsioonikonelusi-keskerakonnaga Reformierakond alustab koalitsioonikõnelusi Keskerakonnaga]. [[ERR]], 06.03.2019&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/917860/ratase-valik-kallas-helme-voi-opositsioon Ratase valik: Kallas, Helme või opositsioon]. [[ERR]], 07.03.2019&lt;/ref&gt; Keskerakond lükkas 8. märtsil ettepaneku tagasi. Põhjuseks toodi Reformierakonna tulumaksuvabastuse muutmise soov, mis ei jätvat riigieelarvesse piisavalt vahendeid Keskerakonna lubaduste täitmiseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/918081/keskerakond-ei-alusta-reformierakonnaga-koalitsioonikonelusi Keskerakond ei alusta Reformierakonnaga koalitsioonikõnelusi]. [[ERR]], 08.03.2019&lt;/ref&gt; Reformierakond tegi samal päeval uue ettepaneku koalitsioonikõneluste alustamiseks sotsiaaldemokraatidele ja Isamaale.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/918144/kallas-reformierakond-teeb-ettepaneku-sotsidele-ja-isamaale Kallas: Reformierakond teeb ettepaneku sotsidele ja Isamaale]. [[ERR]], 08.03.2019&lt;/ref&gt; Sotsiaaldemokraatlik Erakond nõustus pakkumisega tingimusel, et kõnelustel osaleb piisavalt osapooli enamusvalitsuse moodustamiseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/918809/sotsid-votsid-vastu-reformierakonna-kutse-koalitsioonikonelustele Sotsid võtsid vastu Reformierakonna kutse koalitsioonikõnelustele]. [[ERR]], 11.03.2019&lt;/ref&gt;

11. märtsil otsustas Keskerakonna juhatus (häältega 13:4) teha koalitsiooniläbirääkimiste ettepaneku EKRE-le ja Isamaale, kes kutse samal päeval ka vastu võtsid. Jüri Ratase sõnul enne omavahelisi konsultatsioone eeltingimusi ei seata, kuid minnakse otsima &quot;sidusust ja tasakaalu Eesti ühiskonnas&quot;.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/918704/keskerakond-otsustas-alustada-konelusi-ekre-ja-isamaaga Keskerakond otsustas alustada kõnelusi EKRE ja Isamaaga]. [[ERR]], 11.03.2019&lt;/ref&gt; Taolise ettepaneku vastu olnud [[Raimond Kaljulaid]] astus protestiks Keskerakonna juhatusest välja.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/918957/kaljulaid-err-ile-enne-lohenegu-keskerakond-kui-ekre-voimule-aidatakse Kaljulaid ERR-ile: enne lõhenegu Keskerakond, kui EKRE võimule aidatakse]. [[ERR]], 12.03.2019&lt;/ref&gt; Algselt ütles EKRE aseesimees [[Martin Helme]], et nende koalitsiooni mineku tingimus on ilmselt [[kooseluseadus]]e tühistamine,&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/918786/ekre-punane-joon-ratase-uuele-valitsusele-tuhistame-kooseluseaduse EKRE punane joon Ratase uuele valitsusele: tühistame kooseluseaduse]. [[ERR]], 11.03.2019&lt;/ref&gt; pärast partei juhatuse istungit teatas aga esimees Mart Helme, et enne läbirääkimisi &quot;punaseid jooni&quot; ei tõmmata.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/918714/ekre-juhatus-otsustas-alustada-labiraakimisi-keskerakonna-ja-isamaaga EKRE juhatus otsustas alustada läbirääkimisi Keskerakonna ja Isamaaga]. [[ERR]], 11.03.2019&lt;/ref&gt; Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder põhjendas Keskerakonna kutse eelistamist sellega, et see tundus Reformierakonna omast avatum ning ilma &quot;punaste joonteta&quot;.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/918769/isamaa-otsustas-alustada-labiraakimisi-keskerakonna-ja-ekre-ga Isamaa otsustas alustada läbirääkimisi Keskerakonna ja EKRE-ga]. [[ERR]], 11.03.2019&lt;/ref&gt;

29. aprillil andis peaminister Jüri Ratase juhitav Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioonivalitsus ([[Jüri Ratase teine valitsus]]) ametivande ja astus ametisse.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20190905110440/https://www.valitsus.ee/et/uudised/uus-valitsus-alustab-tood Uus valitsus alustab tööd]. [[Vabariigi Valitsus]], 29.04.2019&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Reflist}}

==Kirjandus==
* &quot;Riigikogu valimised 2019. Väärtuste tulek Eesti poliitikasse.&quot; Toimetaja [[Martin Mölder]]. [[Tartu]], [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], 2019.

==Välislingid==
*[https://rk2019.valimised.ee/et/ Vabariigi Valimiskomisjoni ja riigi valimisteenistuse ametlik valimiste info]
*[https://kustsatead.ee/ Kust sa tead?]
*[https://heakodanik.ee/valimiste-valvurid/ Valimiste valvurid]

;Valimiskompassid ja -mootorid
*[https://valijakompass.err.ee/default/default/et ERR-i valijakompass]
*[https://erametsaliit.ee/valimiskompass/ Metsandusteemaline valimiskompass]
*[https://www.playbuzz.com/ajakirim10/55390605-eesti-merenduspoliitika-valimiskompass-2019 Merendusteemaline valimiskompass]
*[https://kompass.loomus.ee/ Loomakaitseteemaline valimiskompass]
*[http://www.delfi.ee/valimismootor/ Delfi valimismootor]
*[https://www.postimees.ee/haaleandja/ Postimehe hääleandja]

;Valimisprogrammide analüüsid
*[https://www.rahandusministeerium.ee/et/erakondade-valimisprogrammide-analuusid Rahandusministeeriumi analüüs valimisprogrammide finantsilistest lubadustest]
*[http://www.eko.org.ee/valimised-2019 Keskkonnaühenduste Koja analüüs parteide keskkonnateemalistest seisukohtadest]

;Valimisprogrammid
*[https://www.reform.ee/riigikogu-valimised-2019/valimisprogramm Reformierakonna valimisprogramm]
*[https://www.keskerakond.ee/files/Eesti-Keskerakonna-valimisplatvorm-Riigikogu-2019-valimistel.pdf Keskerakonna valimisprogramm]
*[https://valimised2019.sotsid.ee/sotsiaaldemokraatide-programm-2019-aasta-riigikogu-valimisteks-igauks-loeb/ Sotsiaaldemokraatide valimisprogramm]
*[https://isamaa.ee/iwp/wp-content/uploads/2019/01/Isamaa-programm-RK-valimisteks_PDF_fin2019.pdf Isamaa valimisprogramm]
*[https://vabaerakond.ee/wp-content/uploads/2019/01/TEREVE-EESTI-HEAKS-VALIMISPROGRAMM.pdf Vabaerakonna valimisprogramm]
*[https://ekre.ee/ekre-programm-riigikogu-valimisteks-2019/ EKRE valimisprogramm]
*[https://rohelised.ee/valimisprogramm-2019/ Roheliste valimisprogramm]
*[http://vasakpartei.ee/EST/ Ühendatud Vasakpartei valimisprogramm]
*[https://elurikkuseerakond.ee/elurikkuse-erakonna-valimisprogramm/ Elurikkuse Erakonna valimisprogramm]
*[https://eesti200.ee/programm/ Eesti 200 valimisprogramm]

{{Eesti valimised}}

[[Kategooria:Riigikogu valimised]]
[[Kategooria:2019. aasta valimised]]
[[Kategooria:2019. aasta Eestis]]
[[Kategooria:XIV Riigikogu]]</text>
      <sha1>7hif5v7qx7nnu6buizjdye40zj4d8r8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Vikiandmed/Riigijuhid</title>
    <ns>4</ns>
    <id>427544</id>
    <revision>
      <id>7205093</id>
      <parentid>7201578</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T10:25:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>ListeriaBot</username>
        <id>85458</id>
      </contributor>
      <comment>Wikidata list updated [V2]</comment>
      <origin>7205093</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16837" sha1="s6nln3x0js00i2ol7syzc5jpaxwssy7" xml:space="preserve">{{Wikidata loend
|sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P31 wd:Q3624078 . ?item wdt:P297 ?dummy0 }
|section=
|sort=label
|columns=label:Riik,P35,P6
|min_section=2
}}
{| class='wikitable sortable'
! Riik
! riigipea
! valitsusjuht
|-
| [[Afganistan]]
| [[Hibatullah Akhundzada]]
| [[Ḩasan Akhūnd|Hasan Akhund]]
|-
| [[Albaania]]
| [[Bajram Begaj]]
| [[Edi Rama]]
|-
| [[Alžeeria]]
| [[Abdelmadjid Tebboune]]
| ''[[:d:Q133540883|Sifi Ghrieb]]''
|-
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Donald Trump]]
| [[Donald Trump]]
|-
| [[Andorra]]
| [[Emmanuel Macron]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q93244592|Josep-Lluís Serrano Pentinat]]''
| [[Xavier Espot Zamora]]
|-
| [[Angola]]
| [[João Lourenço]]
| [[João Lourenço]]
|-
| [[Antigua ja Barbuda]]
| [[Charles III]]
| [[Gaston Browne]]
|-
| [[Araabia Ühendemiraadid]]
| [[Muḩammad bin Zāyid Āl Nahayān]]
| [[Muḩammad bin Rāshid Āl Maktūm]]
|-
| [[Argentina]]
| [[Javier Milei]]
| [[Javier Milei]]
|-
| [[Armeenia]]
| [[Vahagn Hatšhaturjan|Vahagn Hatšaturjan]]
| [[Nikol Pašinjan]]
|-
| [[Aserbaidžaan]]
| [[İlham Əliyev]]
| [[Əli Əsədov|Ali Asadov]]
|-
| [[Austraalia]]
| [[Charles III]]
| [[Anthony Albanese]]
|-
| [[Austria]]
| [[Alexander Van der Bellen|Alexander van der Bellen]]
| ''[[:d:Q64576653|Christian Stocker]]''
|-
| [[Bahama]]
| [[Charles III]]
| ''[[:d:Q7183082|Philip &quot;Brave&quot; Davis]]''
|-
| [[Bahrein]]
| [[Ḩamad ibn ‘Īsá Āl Khalīfah]]
| [[Salmān ibn Ḩamad Āl Khalīfah]]
|-
| [[Bangladesh]]
| ''[[:d:Q116763154|Mohammad Shahabuddin]]''
| [[Tarique Rahman]]
|-
| [[Barbados]]
| [[Sandra Mason]]
| [[Mia Mottley]]
|-
| [[Belau]]
| ''[[:d:Q26703072|Surangel Whipps Jr.]]''
| ''[[:d:Q26703072|Surangel Whipps Jr.]]''
|-
| [[Belgia]]
| [[Philippe I (Belgia)|Philippe]]
| [[Bart De Wever]]
|-
| [[Belize]]
| [[Charles III]]
| [[Johnny Briceño]]
|-
| [[Benin]]
| ''[[:d:Q24951128|Romuald Wadagni]]''
| [[Patrice Talon]]
|-
| [[Bhutan]]
| [[Jigme Khesar Namgyal Wangchuck]]
| [[Tshering Tobgay]]
|-
| [[Boliivia]]
| [[Rodrigo Paz Pereira]]
| [[Rodrigo Paz Pereira]]
|-
| [[Bosnia ja Hertsegoviina]]
| [[Željko Komšić]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q13081568|Denis Bećirović]]''&lt;br/&gt;[[Željka Cvijanović]]
| ''[[:d:Q387491|Borjana Krišto]]''
|-
| [[Botswana]]
| [[Duma Boko]]
| 
|-
| [[Brasiilia]]
| [[Luiz Inácio Lula da Silva]]
| [[Luiz Inácio Lula da Silva]]
|-
| [[Brunei]]
| [[Hassanal Bolkiah]]
| [[Hassanal Bolkiah]]
|-
| [[Bulgaaria]]
| [[Ilijana Iotova|Iliana Iotova]]
| [[Rumen Radev]]
|-
| [[Burkina Faso]]
| [[Ibrahim Traore]]
| ''[[:d:Q114835874|Apollinaire Joachim Kyélem de Tambèla]]''
|-
| [[Burundi]]
| ''[[:d:Q27329764|Évariste Ndayishimiye]]''
| ''[[:d:Q107136851|Gervais Ndirakobuca]]''
|-
| [[Colombia]]
| [[Gustavo Petro]]
| [[Gustavo Petro]]
|-
| [[Costa Rica]]
| [[Carlos Alvarado Quesada]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q98017689|Rodrigo Chaves Robles]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q114705150|Laura Fernández Delgado]]''
| ''[[:d:Q98017689|Rodrigo Chaves Robles]]''&lt;br/&gt;[[Carlos Alvarado Quesada]]&lt;br/&gt;[[Luis Guillermo Solís]]&lt;br/&gt;[[Laura Chinchilla]]&lt;br/&gt;[[Óscar Arias Sánchez]]&lt;br/&gt;[[Abel Pacheco]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q562577|Miguel Ángel Rodríguez Echeverría]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q114705150|Laura Fernández Delgado]]''
|-
| [[Djibouti]]
| [[Ismail Omar Guelleh]]
| [[Dileita Mohamed Dileita]]&lt;br/&gt;[[Abdoulkader Kamil Mohamed]]
|-
| [[Dominica]]
| ''[[:d:Q122208779|Sylvanie Burton]]''
| [[Roosevelt Skerrit]]
|-
| [[Dominikaani Vabariik]]
| [[Luis Abinader]]
| [[Luis Abinader]]
|-
| [[Ecuador]]
| [[Daniel Noboa]]
| [[Daniel Noboa]]
|-
| [[Eesti]]
| [[Alar Karis]]
| [[Kristen Michal]]
|-
| [[Egiptus]]
| [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]
| [[Muşţafā Madbūlī]]
|-
| [[Ekvatoriaal-Guinea]]
| [[Teodoro Obiang Nguema Mbasogo]]
| ''[[:d:Q129263796|Manuel Osa Nsue Nsua]]''
|-
| [[El Salvador]]
| [[Nayib Bukele]]
| [[Nayib Bukele]]
|-
| [[Elevandiluurannik]]
| [[Alassane Ouattara]]
| ''[[:d:Q3434569|Robert Beugré Mambé]]''
|-
| [[Eritrea]]
| [[Isaias Afewerki]]
| [[Isaias Afewerki]]
|-
| [[Svaasimaa|Eswatini]]
| [[Mswati III]]
| ''[[:d:Q123342092|Edeupa Yerimin]]''
|-
| [[Etioopia]]
| ''[[:d:Q124831090|Taye Atske Selassie]]''
| [[Abiy Ahmed]]
|-
| [[Fidži]]
| ''[[:d:Q109012733|Wiliame Katonivere]]''
| ''[[:d:Q981549|Sitiveni Rabuka]]''
|-
| [[Filipiinid]]
| [[Bongbong Marcos]]
| [[Bongbong Marcos]]
|-
| [[Gabon]]
| ''[[:d:Q122067521|Brice Clotaire Oligui Nguema]]''
| [[Raymond Ndong Sima]]
|-
| [[Gambia]]
| [[Adama Barrow]]
| [[Adama Barrow]]
|-
| [[Ghana]]
| [[John Dramani Mahama]]
| [[Nana Akufo-Addo]]
|-
| [[Grenada]]
| [[Charles III]]
| ''[[:d:Q112679881|Dickon Mitchell]]''
|-
| [[Gruusia]]
| [[Salome Zurabišvili|Salomé Zourabichvili]]
| [[Irakli Kobahhidze]]
|-
| [[Guatemala]]
| [[Bernardo Arévalo]]
| [[Bernardo Arévalo]]
|-
| [[Guinea]]
| ''[[:d:Q108418519|Mamady Doumbouya]]''
| ''[[:d:Q22209348|Bah Oury]]''
|-
| [[Guinea-Bissau]]
| [[Manuel Serifo Nhamadjo]]&lt;br/&gt;[[José Mário Vaz]]&lt;br/&gt;[[Umaro Sissoco Embaló]]
| [[Rui Duarte de Barros]]
|-
| [[Guyana]]
| [[Irfaan Ali]]
| ''[[:d:Q98053664|Mark Phillips]]''
|-
| [[Haiti]]
| ''[[:d:Q124846311|Transitional Presidential Council]]''
| ''[[:d:Q131140314|Alix Didier Fils-Aimé]]''
|-
| [[Hiina]]
| [[Xi Jinping]]
| [[Li Qiang]]
|-
| [[Hispaania]]
| [[Felipe VI]]
| [[Pedro Sánchez|Pedro Sánchez Pérez-Castejón]]
|-
| [[Honduras]]
| ''[[:d:Q16146159|Nasry Asfura]]''
| ''[[:d:Q16146159|Nasry Asfura]]''
|-
| [[Horvaatia]]
| [[Zoran Milanović]]
| [[Andrej Plenković]]
|-
| [[Ida-Timor]]
| [[José Ramos-Horta|José Ramos Horta]]
| [[Xanana Gusmão]]
|-
| [[Iirimaa]]
| [[Catherine Connolly]]
| [[Micheál Martin]]
|-
| [[Iisrael]]
| [[Yits'ẖak Hertzog|Yitzhak Herzog]]
| [[Binyamin Netanyahu]]
|-
| [[India]]
| [[Draupadi Murmu]]
| [[Narendra Modi]]
|-
| [[Indoneesia]]
| [[Prabowo Subianto]]
| [[Prabowo Subianto]]
|-
| [[Iraak]]
| [[‘Abd al-Laţīf Rashīd|Abdul Latif Rashid]]
| ''[[:d:Q3700793|Muhammad Shia' al-Sudani]]''
|-
| [[Iraan]]
| [[Mojtabá Khāmene'ī|Mojtabā Khāmene'ī]]
| [[Mas‘ūd Pezeshkīān|Masoud Pezeshkian]]
|-
| [[Island]]
| [[Halla Tómasdóttir]]
| [[Kristrún Frostadóttir]]
|-
| [[Itaalia]]
| [[Sergio Mattarella]]
| [[Giorgia Meloni]]
|-
| [[Jaapan]]
| [[Naruhito]]
| [[Sanae Takaichi]]
|-
| [[Jamaica]]
| [[Charles III]]
| [[Andrew Holness]]
|-
| [[Jeemen]]
| ''[[:d:Q12213376|Rashad al-Alimi]]''
| ''[[:d:Q68837007|Salem Saleh bin Braik]]''
|-
| [[Jordaania]]
| [[‘Abd Allāh II]]
| ''[[:d:Q97011032|Jafar Hassan]]''
|-
| [[Kambodža]]
| [[Norodom Sihamoni]]
| [[Hun Manet]]
|-
| [[Kamerun]]
| [[Paul Biya]]
| [[Joseph Dion Ngute]]
|-
| [[Kanada]]
| [[Charles III]]
| [[Mark Carney]]
|-
| [[Kasahstan]]
| [[Kasõm-Žomart Tokajev|Kassõmžomart Tokajev]]
| ''[[:d:Q56825894|Älihan Smaiylov]]''
|-
| [[Katar]]
| [[Tamīm ibn Ḩamad Āl Thānī]]
| ''[[:d:Q23020336|Mohammed bin Abdulrahman Al Thani]]''
|-
| [[Keenia]]
| ''[[:d:Q195725|William Ruto]]''
| ''[[:d:Q195725|William Ruto]]''
|-
| [[Kesk-Aafrika Vabariik]]
| [[Faustin-Archange Touadéra]]
| ''[[:d:Q88310768|Félix Moloua]]''
|-
| [[Kiribati]]
| [[Taneti Maamau]]
| [[Taneti Maamau]]
|-
| [[Komoorid]]
| [[Azali Assoumani]]
| [[Azali Assoumani]]
|-
| [[Kongo Demokraatlik Vabariik]]
| [[Félix Tshisekedi]]
| [[Sylvestre Ilunga]]
|-
| [[Kongo Vabariik]]
| [[Denis Sassou-Nguesso]]
| ''[[:d:Q4752077|Anatole Collinet Makosso]]''
|-
| [[Kosovo]]
| ''[[:d:Q13036897|Albulena Haxhiu]]''
| [[Albin Kurti]]
|-
| [[Kreeka]]
| ''[[:d:Q20995518|Konstantinos Tasoulas]]''
| [[Kyriákos Mitsotákis]]
|-
| [[Kuuba]]
| [[Miguel Díaz-Canel]]
| [[Manuel Marrero]]
|-
| [[Kuveit]]
| [[Mish‘al al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ]]
| [[Şabāḩ al-Khālid aş-Şabāḩ]]
|-
| [[Kõrgõzstan]]
| [[Sadõr Džaparov]]
| [[Sooronbaj Džeenbekov]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q29865128|Sapar Isakov]]''&lt;br/&gt;[[Muhhammetkalõj Abdulgazijev]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q96338578|Kubatbek Boronov]]''&lt;br/&gt;[[Sadõr Džaparov]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q101751482|Artyom Novikov]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q105277058|Ulukbek Maripov]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q4060344|Akylbek Japarov]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q112703041|Adylbek Kasymaliev]]''
|-
| [[Küpros]]
| [[Níkos Christodoulídis]]
| [[Níkos Christodoulídis]]
|-
| [[Laos]]
| [[Thongloun Sisoulith]]
| ''[[:d:Q104914585|Sonexay Siphandone]]''
|-
| [[Leedu]]
| [[Gitanas Nausėda]]
| [[Inga Ruginienė]]
|-
| [[Lesotho]]
| [[Letsie III]]
| ''[[:d:Q114588964|Sam Matekane]]''
|-
| [[Libeeria]]
| ''[[:d:Q2630483|Joseph Boakai]]''
| ''[[:d:Q2630483|Joseph Boakai]]''
|-
| [[Liechtenstein]]
| [[Hans Adam II]]
| [[Daniel Risch]]
|-
| [[Liibanon]]
| [[Jūzīf ʻAwn]]
| ''[[:d:Q638463|Nawaf Salam]]''
|-
| [[Liibüa]]
| ''[[:d:Q105319610|Mohamed al-Menfi]]''
| ''[[:d:Q105319569|Abd al-Hamid Dbeibeh]]''
|-
| [[Luksemburg]]
| [[Guillaume (Luksemburgi suurhertsog)|Luksemburgi suurhertsog]]
| [[Luc Frieden]]
|-
| [[Läti]]
| [[Edgars Rinkēvičs]]
| [[Evika Siliņa]]
|-
| [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]
| [[Cyril Ramaphosa]]
| [[Cyril Ramaphosa]]
|-
| [[Lõuna-Korea]]
| ''[[:d:Q12612463|Lee Jae Myung]]''
| ''[[:d:Q12612463|Lee Jae Myung]]''
|-
| [[Lõuna-Sudaan]]
| [[Salva Kiir Mayardit]]
| [[Salva Kiir Mayardit]]
|-
| [[Madagaskar]]
| ''[[:d:Q136500275|Michael Randrianirina]]''
| ''[[:d:Q136448305|Ruphin Zafisambo]]''
|-
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| [[Willem-Alexander]]
| [[Rob Jetten]]
|-
| [[Malaisia]]
| ''[[:d:Q2657043|Ibrahim Iskandar of Johor]]''
| [[Anwar Ibrahim]]
|-
| [[Malawi]]
| [[Peter Mutharika]]
| ''[[:d:Q16202782|Lazarus Chakwera]]''
|-
| [[Maldiivid]]
| [[Mohamed Muizzu]]
| [[Mohamed Muizzu]]
|-
| [[Mali]]
| ''[[:d:Q98497406|Assimi Goïta]]''
| ''[[:d:Q113577661|Abdoulaye Maïga]]''
|-
| [[Malta]]
| [[Myriam Spiteri Debono]]
| [[Robert Abela]]
|-
| [[Maroko]]
| [[Mohammed VI]]
| ''[[:d:Q1638114|Aziz Akhannouch]]''
|-
| [[Marshalli Saared]]
| [[Hilda Heine]]
| [[Hilda Heine]]
|-
| [[Mauritaania]]
| [[Mohamed Ould Ghazouani]]
| ''[[:d:Q66793577|Moctar Ould Djay]]''
|-
| [[Mauritius]]
| ''[[:d:Q131403499|Dharam Gokhool]]''
| [[Pravind Jugnauth]]
|-
| [[Mehhiko]]
| [[Claudia Sheinbaum]]
| [[Claudia Sheinbaum]]
|-
| [[Mikroneesia Liiduriigid|Mikroneesia]]
| ''[[:d:Q7984081|Wesley Simina]]''
| ''[[:d:Q7984081|Wesley Simina]]''
|-
| [[Moldova]]
| [[Maia Sandu]]
| ''[[:d:Q140480413|Vasile Tofan]]''
|-
| [[Monaco]]
| [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]
| ''[[:d:Q29934395|Christophe Mirmand]]''
|-
| [[Mongoolia]]
| [[Uhnaagijn Hürelsüh]]
| ''[[:d:Q110962738|Uchral Nyam-Osor]]''
|-
| [[Montenegro]]
| [[Jakov Milatović]]
| ''[[:d:Q101225458|Milojko Spajić]]''
|-
| [[Mosambiik]]
| ''[[:d:Q97058466|Daniel Chapo]]''
| ''[[:d:Q6761049|Maria Benvinda Levy]]''
|-
| [[Myanmar]]
| ''[[:d:Q3331362|Myint Swe]]''
| ''[[:d:Q3462649|Min Aung Hlaing]]''
|-
| [[Namiibia]]
| ''[[:d:Q527020|Netumbo Nandi-Ndaitwah]]''
| ''[[:d:Q5360975|Elijah Ngurare]]''
|-
| [[Nauru]]
| ''[[:d:Q58096|David Adeang]]''
| ''[[:d:Q58096|David Adeang]]''
|-
| [[Nepal]]
| ''[[:d:Q3183124|Ram Chandra Poudel]]''
| ''[[:d:Q315500|Pushpa Kamal Dahal]]''
|-
| [[Nicaragua]]
| [[Daniel Ortega]]
| [[Daniel Ortega]]
|-
| [[Nigeeria]]
| [[Bola Tinubu|Bola Ahmed Tinubu]]
| [[Bola Tinubu|Bola Ahmed Tinubu]]
|-
| [[Niger]]
| ''[[:d:Q120965176|Abdourahamane Tchiani]]''
| ''[[:d:Q2646711|Ali Lamine Zeine]]''
|-
| [[Norra]]
| [[Harald V]]
| [[Jonas Gahr Støre]]
|-
| [[Omaan]]
| [[Haitham ibn Tāriq]]
| [[Haitham ibn Tāriq]]
|-
| [[Paapua Uus-Guinea]]
| [[Charles III]]
| [[James Marape]]
|-
| [[Pakistan]]
| [[Asif Ali Zardari]]
| [[Shehbaz Sharif]]
|-
| [[Palestiina|Palestiina Riik]]
| [[Maḩmūd ‘Abbās]]
| ''[[:d:Q20423278|Mohammad Mustafa]]''
|-
| [[Panama]]
| ''[[:d:Q108454869|José Raúl Mulino]]''
| ''[[:d:Q108454869|José Raúl Mulino]]''
|-
| [[Paraguay]]
| ''[[:d:Q22695687|Santiago Peña Palacios]]''
| ''[[:d:Q22695687|Santiago Peña Palacios]]''
|-
| [[Peruu]]
| [[Keiko Fujimori]]
| [[José María Balcázar]]
|-
| [[Poola]]
| [[Karol Nawrocki]]
| [[Donald Tusk]]
|-
| [[Portugal]]
| ''[[:d:Q1580316|António José Seguro]]''
| [[Luís Montenegro]]
|-
| [[Prantsusmaa]]
| [[Emmanuel Macron]]
| [[Sébastien Lecornu]]
|-
| [[Põhja-Korea]]
| [[Kim Chŏng-un]]
| ''[[:d:Q16905281|Pak Thae-song]]''
|-
| [[Põhja-Makedoonia]]
| [[Gordana Siljanovska-Davkova]]
| [[Hristijan Mickoski]]
|-
| [[Roheneemesaared]]
| [[José Maria Neves]]
| ''[[:d:Q139594211|Francisco Carvalho]]''
|-
| [[Rootsi]]
| [[Carl XVI Gustaf]]
| [[Ulf Kristersson]]
|-
| [[Rumeenia]]
| [[Nicușor Dan]]
| [[Ilie Bolojan]]
|-
| [[Rwanda]]
| [[Paul Kagame]]
| ''[[:d:Q135454730|Justin Nsengiyumva]]''
|-
| [[Saalomoni Saared]]
| [[Charles III]]
| ''[[:d:Q6180897|Jeremiah Manele]]''
|-
| [[Saint Kitts ja Nevis]]
| [[Charles III]]
| ''[[:d:Q113443525|Terrance Drew]]''
|-
| [[Saint Lucia]]
| [[Charles III]]
| ''[[:d:Q7184214|Philip J. Pierre]]''
|-
| [[Saint Vincent ja Grenadiinid]]
| [[Charles III]]
| ''[[:d:Q28319076|Godwin Friday]]''
|-
| [[Saksamaa]]
| [[Frank-Walter Steinmeier]]
| [[Friedrich Merz]]
|-
| [[Sambia]]
| ''[[:d:Q717185|Hakainde Hichilema]]''
| [[Edgar Lungu]]
|-
| [[Samoa]]
| [[Va'aletoa Sualauvi II]]
| [[Tuilaepa Sailele Malielegaoi]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q5446290|Naomi Mata'afa]]''
|-
| [[San Marino]]
| ''[[:d:Q57546|Denise Bronzetti]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1353628|Italo Righi]]''
| 
|-
| [[Saudi Araabia]]
| [[Salmān ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]]
| [[Salmān ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]]
|-
| [[Seišellid]]
| ''[[:d:Q16190544|Patrick Herminie]]''
| ''[[:d:Q16190544|Patrick Herminie]]''
|-
| [[Senegal]]
| [[Bassirou Diomaye Faye|Bassirou Diomaye Diakhar Faye]]
| [[Bassirou Diomaye Faye|Bassirou Diomaye Diakhar Faye]]
|-
| [[Serbia]]
| [[Aleksandar Vučić]]
| ''[[:d:Q42478807|Đuro Macut]]''
|-
| [[Sierra Leone]]
| [[Julius Maada Bio]]
| ''[[:d:Q23728768|David Sengeh]]''
|-
| [[Singapur]]
| ''[[:d:Q983752|Tharman Shanmugaratnam]]''
| ''[[:d:Q6504758|Lawrence Wong]]''
|-
| [[Slovakkia]]
| [[Peter Pellegrini]]
| [[Robert Fico]]
|-
| [[Sloveenia]]
| [[Nataša Pirc Musar]]
| [[Janez Janša]]
|-
| [[Somaalia]]
| [[Xasan Sheekh Maxamuud|Xasan Shiikh Maxamuud]]
| ''[[:d:Q99605101|Mohamed Hussein Roble]]''
|-
| [[Soome]]
| [[Alexander Stubb]]
| [[Petteri Orpo]]
|-
| [[Sri Lanka]]
| ''[[:d:Q4777855|Anura Kumara Dissanayake]]''
| ''[[:d:Q98298397|Harini Amarasuriya]]''
|-
| [[Sudaan]]
| [[‘Abd al-Fattāḩ al-Burhān|‘Abd al-Fattāḩ ‘Abd ar-Raḩmān al-Burhān]]
| ''[[:d:Q27654948|Abdalla Hamdok]]''
|-
| [[Suriname]]
| ''[[:d:Q440403|Jennifer Geerlings-Simons]]''
| ''[[:d:Q440403|Jennifer Geerlings-Simons]]''
|-
| [[Suurbritannia]]
| [[Charles III]]
| [[Andy Burnham]]
|-
| [[São Tomé ja Príncipe]]
| ''[[:d:Q27982047|Carlos Vila Nova]]''
| ''[[:d:Q131749390|Américo Ramos]]''
|-
| [[Süüria]]
| [[Aḩmad ash-Sharʻ|Ahmed al-Sharaa]]
| 
|-
| [[Tadžikistan]]
| [[Emomali Rahmon|Emomalii Rahmon]]
| [[Kohir Rasulzoda|Kohhir Rasulzoda]]
|-
| [[Tai]]
| [[Maha Vajiralongkorn]]
| [[Paetongtarn Shinawatra]]
|-
| [[Taiwan]]
| [[Lai Ching-te]]
| ''[[:d:Q5116472|Cho Jung-tai]]''
|-
| [[Tansaania]]
| [[Samia Suluhu]]
| [[Samia Suluhu]]
|-
| [[Togo]]
| ''[[:d:Q6169516|Jean-Lucien Savi de Tové]]''
| [[Faure Gnassingbé]]
|-
| [[Tonga]]
| [[Tupou VI]]
| ''[[:d:Q5437258|Fatafehi Fakafānua, 8th Lord Fakafānua]]''
|-
| [[Trinidad ja Tobago]]
| ''[[:d:Q97400315|Christine Kangaloo]]''
| [[Kamla Persad-Bissessar]]
|-
| [[Tuneesia]]
| [[Kaïs Saïed]]
| ''[[:d:Q108892374|Sarra Zaafrani]]''
|-
| [[Tuvalu]]
| [[Charles III]]
| ''[[:d:Q5441662|Ben Do]]''
|-
| [[Türgi]]
| [[Recep Tayyip Erdoğan]]
| [[Recep Tayyip Erdoğan]]
|-
| [[Türkmenistan]]
| [[Serdar Berdimuhamedow]]
| [[Serdar Berdimuhamedow]]
|-
| [[Tšaad]]
| ''[[:d:Q16206405|Mahamat Déby]]''
| ''[[:d:Q4710950|Albert Pahimi Padacké]]''&lt;br/&gt;[[Idriss Déby]]
|-
| [[Tšehhi]]
| [[Petr Pavel]]
| [[Andrej Babiš]]
|-
| [[Tšiili]]
| ''[[:d:Q5937916|José Antonio Kast]]''
| ''[[:d:Q5937916|José Antonio Kast]]''
|-
| [[Uganda]]
| [[Yoweri Museveni]]
| ''[[:d:Q62481397|Robinah Nabbanja]]''
|-
| [[Ukraina]]
| [[Volodõmõr Zelenskõi]]
| [[Julija Svõrõdenko]]
|-
| [[Ungari]]
| ''[[:d:Q136408471|Ágnes Forsthoffer]]''
| [[Péter Magyar]]
|-
| [[Uruguay]]
| ''[[:d:Q19946921|Yamandú Orsi]]''
| ''[[:d:Q19946921|Yamandú Orsi]]''
|-
| [[Usbekistan]]
| [[Shavkat Mirziyoyev]]
| [[Abdulla Aripov]]
|-
| [[Uus-Meremaa]]
| [[Charles III]]
| ''[[:d:Q74370310|Christopher Luxon]]''
|-
| [[Valgevene]]
| [[Aliaksandr Lukašenka|Alaksandr Łukašenka]]
| ''[[:d:Q56235580|Alexander Turchyn]]''
|-
| [[Vanuatu]]
| ''[[:d:Q113239716|Nikenike Vurobaravu]]''
| ''[[:d:Q16190741|Bob Loughman]]''
|-
| [[Vatikan]]
| [[Leo XIV]]
| ''[[:d:Q109385659|Raffaella Petrini]]''
|-
| [[Venemaa]]
| [[Vladimir Putin]]
| [[Mihhail Mišustin]]
|-
| [[Venezuela]]
| [[Delcy Rodríguez]]
| 
|-
| [[Vietnam]]
| [[Tô Lâm]]
| [[Phạm Minh Chính]]
|-
| [[Zimbabwe]]
| [[Emmerson Mnangagwa]]
| [[Emmerson Mnangagwa]]
|-
| [[Šveits]]
| ''[[:d:Q30917|Šveitsi Liidunõukogu]]''
| ''[[:d:Q30917|Šveitsi Liidunõukogu]]''
|}
{{Wikidata loendi lõpp}}</text>
      <sha1>s6nln3x0js00i2ol7syzc5jpaxwssy7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Toomas Mattson</title>
    <ns>0</ns>
    <id>429200</id>
    <revision>
      <id>7204961</id>
      <parentid>6064090</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T01:29:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7204961</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1112" sha1="o9s8hw89bzfwwdvasrmunq5ua8wggq9" xml:space="preserve">{{toimeta}}
'''Toomas Mattson''' (sündinud [[1970]]) on Eesti [[ajakirjanik]] ja [[suhtekorraldaja]].

Ta töötas üle kümne aasta [[Postimees|Postimehe]], olles algul [[reporter]] ja erikorrespondent, hiljem ka [[tegevtoimetaja]]&lt;ref name=&quot;postimees.ee&quot;&gt;http://arvamus.postimees.ee/2854523/toomas-mattson-malestuskilde-heldur-tonissonist (vaadatud 06.02.2016)&lt;/ref&gt;. Praegu töötab ta [[Riigikontroll]]is kommunikatsioonijuhina&lt;ref name=&quot;riigikontroll.ee&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20160206114344/http://www.riigikontroll.ee/Kontaktid/T%C3%B6%C3%B6tajad/T%C3%B6%C3%B6taja/tabid/215/WorkerId/92/language/et-EE/Default.aspx (vaadatud 06.02.2016)&lt;/ref&gt;.

==Tunnustus==
* 2016 [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]&lt;ref name=&quot;president.ee, kavalerid&quot;&gt;{{EVkavaler|19348}} (vaadatud 06.02.2016)&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{Ise|a|Mattson, Toomas}}

{{JÄRJESTA:Mattson, Toomas}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti riigiametnikud]]
[[Kategooria:Viljandi Maagümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1970]]</text>
      <sha1>o9s8hw89bzfwwdvasrmunq5ua8wggq9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kategooria:Eesti jalgrattaklubid</title>
    <ns>14</ns>
    <id>432105</id>
    <revision>
      <id>7204862</id>
      <parentid>4389530</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T18:06:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti spordiklubid]]</comment>
      <origin>7204862</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="100" sha1="ba2q2x5jp2axw4maaaoskklcbqmjd5m" xml:space="preserve">[[Kategooria:Jalgrattaklubid]]
[[Kategooria:Eesti jalgrattasport]]
[[Kategooria:Eesti spordiklubid]]</text>
      <sha1>ba2q2x5jp2axw4maaaoskklcbqmjd5m</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kylie Jenner</title>
    <ns>0</ns>
    <id>449986</id>
    <revision>
      <id>7204938</id>
      <parentid>6948628</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T22:21:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pakkasen Juri</username>
        <id>234146</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7204938</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2207" sha1="hxvsvllxn3oy8bx2x0iji7qy9ieudwy" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=juuli}} {{Toimeta|aasta=2024|kuu=juuli}}
{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
[[File:Kylie Jenner at Topshop Behind the Scenes.png|thumb|243x243px|Jenner (2016)]]

'''Kylie Kristen Jenner''' (sündinud [[10. august]]il [[1997]] [[Los Angeles]]es) on Ameerika Ühendriikide tõsielusarja tegelane, ettevõtja ja modell. 

Ta sai tuntuks tõsieluseriaalis &quot;[[Keeping Up with the Kardashians]]&quot;. 2012. aastal tegi ta koos õega koostööd rõivabrändi [[PacSun]] juures, hiljem lõid nad oma brändi Kendall &amp; Kylie.

2014. aastal lisas ajakiri [[Time]] õed Jennerid edetabelisse &quot;The 25 Most Influential Teens of 2014&quot;.

2015. aastal asutas Jenner kosmeetikabrändi Kylie Cosmetics.

==Lapsepõlv ja noorus==
Kylie Jenner sündis [[Los Angeles]]es [[California|California osariigi]]s. Ta on [[Caitlyn Jenner]]i (endise nimega [[Bruce Jenner]]) noorim tütar. Tema ema on [[Kris Jenner]], kes on tuntud televisioonist. Tal on vanem õde [[Kendall Jenner]]. Tal on emapoolsest suguvõsast veel kolm poolõde: [[Kourtney Kardashian]], [[Kim Kardashian]] ja [[Khloé Kardashian]]. Lisaks veel poolvend [[Rob Kardashian]].
Jenner õppis Sierra Canyon Schoolis, kus ta oli kisakoori liige. 2012. aastal jättis ta tavakooli pooleli ja jäi koduõppele.

== Isiklikku ==
Kylie Jenner oli suhtes räppar [[Tyga]]ga 2014–2017.

2017. aastal hakkas Kylie kurameerima [[Travis Scott]]iga. 1. veebruaril 2018 sündis paaril tütar Stormi Webster. 2. veebruaril 2022 sündis neil poeg Aire. Jaanuaris 2023 teatas paar lahkuminekust.

Aprillist 2023 on Jenner paar [[Timothée Chalamet]]
'ga.

==Rollid==
===Telesarjad===

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Aasta
! Pealkiri
! Märkused
|-
| 2007–...
| &quot;[[Keeping Up with the Kardashians|Keeping Up with the Kardashians]]&quot;
| peaosa
|-
| 2010, 2013
| &quot;[[Kourtney and Khloé Kardashian Take Miami|Kourtney and Khloé Kardashian Take Miami]]&quot;
| osades &quot;It's My Life&quot; ja &quot;Dragon Me Down&quot;
|-
| 2012
| &quot;[[America's Next Top Model (18. hooaeg)|America's Next Top Model]]&quot;
| osas &quot;Kris Jenner&quot;
|}

==Välislingid==
{{Commonsi kategooria tekstina}}

{{JÄRJESTA:Jenner, Kylie}}
[[Kategooria:Suunamudijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1997]]</text>
      <sha1>hxvsvllxn3oy8bx2x0iji7qy9ieudwy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Kuu vikipedist</title>
    <ns>4</ns>
    <id>450091</id>
    <revision>
      <id>7204896</id>
      <parentid>7204072</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T19:44:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <comment>/* Juuli 2026 */</comment>
      <origin>7204896</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14717" sha1="0sv4bx7vzrv0s0vqkjxermwr0ktnsud" xml:space="preserve">{| class='wikitable sortable' style='text-align:center; float:right; margin:0 0px 10px 15px;'
! Kuu
! Aasta
! Kasutaja
|-
| Nov
| 2016
| Velirand
|-
| Dets
| 2016
| Cumbril&lt;br /&gt;Melilac
|-
| Jaan
| 2017
| Sacerdos79
|-
| Veeb
| 2017
| Mona
|-
| Märts
| 2017
| Kuuskinen
|-
| Apr
| 2017
| Andres
|-
| Mai
| 2017
| Kuriuss
|-
| Juuni
| 2017
| Taavik27
|-
| Juuli
| 2017
| Adeliine
|-
| Aug
| 2017
| Andrus Kallastu
|-
| Sept
| 2017
| NOSSER
|-
| Okt
| 2017
| Juhan121
|-
| Nov
| 2017
| Iifar
|-
| Dets
| 2017
| The Prince of Tartu
|-
| Jaan
| 2018
| Kruusamägi
|-
| Veeb
| 2018
| Neptuunium
|-
| Märts
| 2018
| Tiuks
|-
| Apr
| 2018
| Metsavend
|-
| Mai
| 2018
| WikedKentaur
|-
| Juuni
| 2018
| Ursus scribens
|-
| Juuli
| 2018
| Pelmeen10
|-
| Aug
| 2018
| Evlper
|-
| Sept
| 2018
| Pikne
|-
| Okt
| 2018
| Ehitaja
|-
| Nov
| 2018
| MirkoM
|-
| Dets
| 2018
| Estopedist
|-
| Jaan
| 2019
| Castellum
|-
| Veeb
| 2019
| Evlper (2)
|-
| Märts
| 2019
| Kuriuss (2)
|-
| Apr
| 2019
| Andres (2)
|-
| Mai
| 2019
| Hirvelaid
|-
| Juuni
| 2019
| Kuuskinen (2)
|-
| Juuli
| 2019
| MirkoM (2)
|-
| Aug
| 2019
| Kalle
|-
| Sept
| 2019
| Krr005
|-
| Okt
| 2019
| Pietadè
|-
| Nov
| 2019
| Kk
|-
| Dets
| 2019
| Merleke5
|-
| Jaan
| 2020
| Lulu
|-
| Veeb
| 2020
| Minnekon
|-
| Märts
| 2020
| Teomees
|-
| Apr
| 2020
| Adeliine (2)
|-
| Mai
| 2020
| Raamaturott
|-
| Juuni
| 2020
| Melilac (2)
|-
| Juuli
| 2020
| Avjoska
|-
| August
| 2020
| Karljohan29
|-
| September
| 2020
| NOSSER (2)
|-
| Oktoober
| 2020
| Velirand (2)
|-
| November
| 2020
| Pietadè (2)
|-
| Detsember
| 2020
| WikedKentaur (2)
|-
| Jaanuar
| 2021
| Sillerkiil
|-
| Veebruar
| 2021
| Le Boréalien
|-
| Märts
| 2021
| Astromaailm
|-
| Aprill
| 2021
| Joonas07
|-
| Mai
| 2021
| Taurus404
|-
| Juuni
| 2021
| Amherst99
|-
| Juuli
| 2021
| Ursus scribens (2)
|-
| August
| 2021
| Sillerkiil (2)
|-
| September
| 2021
| Kuriuss (3)
|-
| Oktoober
| 2021
| Ulrikaekm
|-
| November
| 2021
| Andreas Tamm
|-
| Detsember
| 2021
| Pikne (2)
|-
| Jaanuar
| 2022
| Kruusamägi (2)
|-
| Veebruar
| 2022
| Svencapoeira
|-
| Märts
| 2022
| Juhan121 (2)
|-
| Aprill
| 2022
| Metzziga
|-
| Mai
| 2022
| Evlper (3) 
|-
| Juuni
| 2022
| Andreas003
|-
| Juuli
| 2022
| Sacerdos79 (2)
|-
| August 
| 2022
| TTimmi
|-
| September
| 2022
| Karljohan29 (2)
|-
| Oktoober
| 2022
| Metsavend (2)
|-
| November
| 2022
| Kopo25
|-
| Detsember
| 2022
| Marko.Eesti
|-
| Jaanuar
| 2023
| Darja.Lavogina
|-
| Veebruar
| 2023
| LeeMarx
|-
| Märts
| 2023
| W.A. von Schlippenbach
|-
| Aprill
| 2023
| Hirvelaid (2)
|-
| Mai
| 2023
| Angmar Brekker
|-
| Juuni
| 2023
| Hannesvalk
|-
| Juuli
| 2023
| Andres (3)
|-
| August
| 2023
| Velirand (3)
|-
| September
| 2023
| W.A. von Schlippenbach (2)
|-
| Oktoober
| 2023
| Evlper (4)
|-
| November
| 2023
|LeeMarx (2)
|-
| Detsember
| 2023
|Gert7
|-
| Jaanuar
| 2024
|Mona (2)
|-
| Veebruar
| 2024
| Kaniivel (2)
|-
| Märts
| 2024
| Kalle (2)
|-
| Aprill
| 2024
| Teomees (2)
|-
| Mai
| 2024
| Andreas003 (2)
|-
| Juuni
| 2024
| Trebors
|-
| Juuli
| 2024
| Darja.Lavogina (2)
|-
| August
| 2024
| Taurus404 (2)
|-
| September
| 2024
| Taivo
|-
| Oktoober
| 2024
| Hirvelaid (3)
|-
| November
| 2024
| Sillerkiil (3)
|-
| Detsember
| 2024
| Kuuskinen (3)
|-
| Jaanuar
| 2025
| VillaK
|-
| Veebruar
| 2025
| Darja.Lavogina (3)
|-
| Märts
| 2025
| Ehitaja (2)
|-
| Aprill
| 2025
| Maiemaie
|-
| Mai
| 2025
| Logistikainsener
|-
| Juuni
| 2025
| Evlper (5)
|-
| Juuli
| 2025
| Ojassaar
|-
| August
| 2025
| Melilac (3)
|-
| September
| 2025
| Heakeel
|-
| Oktoober
| 2025
| Kuuskinen (4)
|-
| November
| 2025
| Mona (3)
|-
| Detsember
| 2025
| Hannesvalk (2)
|-
| Jaanuar
| 2026
| LAviki
|-
| Veebruar
| 2026
| Taurus404 (3)
|-
| Märts
| 2026
| Hirvelaid (4)
|-
| Aprill
| 2026
| Evlper (6)
|-
| Mai
| 2026
| IvarGl
|-
| Juuni
| 2026
| Raamaturott (2)
|}
'''Kuu vikipedist''' on algatus, mille eesmärgiks on tunnustada neid tublisid inimesi, kes Vikipeedia heaks vabatahtlikuna tööd teevad, ning ergutada vikipediste teiste tööd märkama. 

Kuu vikipedistiks võib saada iga eestikeelse Vikipeedia täiendaja, kes on Vikipeedias silma paistnud, eelkõige eelmise kuu jooksul, kuid arvesse võib võtta ka varasemat tegevust. Kandidaadi esitamisel on soovitav esitada ka lühike põhjendus.

Kuu vikipedisti kandidaate võivad esitada kõik registreeritud kasutajad. Kandidaate võib siin lehel esitada kuni kuu viimase päevani. Kuu vikipedist valitakse avaliku hääletamise teel siinsamas järgneva kuu 1.–7. kuupäeval. Hääletada saavad kõik registreeritud kasutajad, kes on kasutajaks registreeritud üks kuu enne hääletuse algust. (Näiteks 1.–7. detsembril 2036 toimuva hääletuse puhul peab kasutajakonto olema registreeritud hiljemalt 31. oktoobril 2036.) Kui tekib kahtlus, et kasutajakonto on loodud vaid hääletamise eesmärgil, võivad [[Vikipeedia:Administraatorid|administraatorid]] konsensusliku otsusega hääle diskvalifitseerida.

Igal hääletajal on üks hääl. Kandidaadile saab anda ainult poolthääle. Vastuhäält ja erapooletut häält anda ei saa. Iseenda poolt hääletada pole lubatud. Valituks osutub kõige rohkem hääli saanud kandidaat. Võrdse häälte arvu korral loetakse võitjaks kandidaat, kes kogus sellise arvu hääli esimesena.

MTÜ [[Wikimedia Eesti]] paneb auhinnaks välja raamatupoe kinkekaardi ning korraldab kuu vikipedistiks valitutele kinkekaartide üleandmise või kättetoimetamise, saaja soovi korral tema anonüümsust säilitaval viisil. Juhul kui anonüümseks jääda soovivale tiitli pälvinule ei ole võimalik vikikaudse e-kirjaga saata kättesaamise juhiseid, jääb kinkekaart üle andmata. Kuni 2018. aasta lõpuni oli kinkekaardi väärtus 20 eurot. Seejärel tõusis see 30 euro peale ning alates 2022. aastast tõusis summa 40 euro peale. Alates 2026. aastast on kinkekaardi väärtus 50 eurot.

&lt;gallery mode=packed heights=75px&gt;
Original Barnstar Hires.png|1. tunnustäht
Azure Barnstar.png|2. tunnustäht
Purple Barnstar Hires.png|3. tunnustäht
Metallic Red Barnstar.svg|4. tunnustäht
Metallic Green Barnstar.svg|5. tunnustäht
Pearl Teal barnstar.png|6. tunnustäht
&lt;/gallery&gt;

== Hääletus ==
Varasemate hääletuste arhiivi leiab lehelt [[Vikipeedia:Kuu vikipedist/Arhiiv]].

===Juuli 2026===
Kandidaate saab esitada 25.–31. juulini. Hääletus toimub 1.–7. augustini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2026, kell 03:43 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Fredpuss|Fredpuss]]''' ([[Eri:Kaastöö/Fredpuss|kaastöö]]), esimestest eestikeelsetest trükitud raamatutest kirjutamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuli 2026, kell 03:16 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Mona|Mona]]''' ([[Eri:Kaastöö/Mona|kaastöö]]), aktiivse artikliloome ja olemasolevate artiklite täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuli 2026, kell 03:16 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Svencapoeira|Svencapoeira]]''' ([[Eri:Kaastöö/Svencapoeira|kaastöö]]), aktiivse artikliloome eest seete ja taimede alal. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 30. juuli 2026, kell 22:44 (EEST)

===Juuni 2026===
Kandidaate saab esitada 25.–30. juunini. Hääletus toimub 1.–7. juulini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 09:21 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kuriuss|kaastöö]]) lugematu hulga artiklite parandamise ja parendamise eest. [[Kasutaja:Sjur|Sjur]] ([[Kasutaja arutelu:Sjur|arutelu]]) 26. juuni 2026, kell 12:12 (EEST)

:: Tänan tähelepanu eest, kuid loobun kandideerimast, kuna olen selle tunnustuse juba kolm korda saanud (aitäh!) ning soovin, et selle saaks pigem keegi, keda see rohkem motiveerib. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:46 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]]''' ([[Eri:Kaastöö/Raamaturott|kaastöö]]), aktiivse jalgpallialase artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:10 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Teomees|Teomees]] ([[Kasutaja arutelu:Teomees|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 12:54 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Sjur|Sjur]] ([[Kasutaja arutelu:Sjur|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 17:21 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 19:38 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Pikne|Pikne]]''' ([[Eri:Kaastöö/Pikne|kaastöö]]), tarviliku toimetamisalase töö eest, mis ei saa piisavalt väärilist tähelepanu. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST)
::{{poolt}} [[Kasutaja:Mona|Mona]] 1. juuli 2026, kell 11:03 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Mona|Mona]]''' ([[Eri:Kaastöö/Mona|kaastöö]]), usina ja mitmekülgse artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST) 
::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:07 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 10:53 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 15:12 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 4. juuli 2026, kell 10:10 (EEST)
----
Sedapuhku oli hääletus väga tasavägine. Esimesena sai hääled kokku ja sellega ka kuu vikipedistiks kasutaja [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2026, kell 03:43 (EEST) 

===Mai 2026===
Kandidaate sai esitada 25.–31. maini. Hääletus toimus 1.–7. juunini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Sjur|Sjur]]''' ([[Eri:Kaastöö/Sjur|kaastöö]]) sporditeemade tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 18:05 (EEST)
:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Koitjarv|Koitjarv]]''' ([[Eri:Kaastöö/Koitjarv|kaastöö]]) Tapa vallaga seotu täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Ο Χριστός είναι βασιλιάς|Ο Χριστός είναι βασιλιάς]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ο Χριστός είναι βασιλιάς|kaastöö]]) oluliste artiklite mahuka täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST)
::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuni 2026, kell 00:50 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 10:54 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 08:40 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Mona|Mona]] 6. juuni 2026, kell 10:04 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]]''' ([[Eri:Kaastöö/IvarGl|kaastöö]]) liblikate tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. mai 2026, kell 04:33 (EEST)
::{{poolt}} [[Kasutaja:Ojassaar|Ojassaar]] ([[Kasutaja arutelu:Ojassaar|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 07:46 (EEST)
::{{poolt}} [[Kasutaja:Fredpuss|Fredpuss]] ([[Kasutaja arutelu:Fredpuss|arutelu]]) 5. juuni 2026, kell 23:36 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 6. juuni 2026, kell 00:20 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Tremulero|Tremulero]] ([[Kasutaja arutelu:Tremulero|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 14:30 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Võrok|Võrok]] ([[Kasutaja arutelu:Võrok|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 15:19 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 7. juuni 2026, kell 00:08 (EEST)
----
Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 09:21 (EEST)

:Suured tänud!  [[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]] ([[Kasutaja arutelu:IvarGl|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 11:55 (EEST)

===Aprill 2026===
Kandidaate sai esitada 25.–30. aprillini. Hääletus toimus 1.–7. maini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 01:18 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Perüton|Perüton]]''' ([[Eri:Kaastöö/Perüton|kaastöö]]) Ukraina kultuuripärandist kirjutamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. aprill 2026, kell 19:34 (EEST) [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST)
::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. mai 2026, kell 11:59 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 4. mai 2026, kell 23:34 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Evlper|Evlper]]''' ([[Eri:Kaastöö/Evlper|kaastöö]]) Astuuria-teemaliste artiklite eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 23:47 (EEST)
::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 08:51 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 21:32 (EEST)
::{{poolt}}  [[Kasutaja:Mona|Mona]] 1. mai 2026, kell 21:42 (EEST)

----
Hääletus oli väga tasavägine, aga sedapuhku sai esimesena hääled kokku [[Kasutaja:Evlper|Evlper]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST)

== Vaata ka ==
* [[Vikipeedia:Aasta fotograaf|Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf]]
* [[Vikipeedia sõber]]

[[Kategooria:Vikipeedia sisuhaldus]]</text>
      <sha1>0sv4bx7vzrv0s0vqkjxermwr0ktnsud</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hwang Kyo-ahn</title>
    <ns>0</ns>
    <id>451538</id>
    <revision>
      <id>7204785</id>
      <parentid>7050540</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T14:29:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>CommonsDelinker</username>
        <id>1930</id>
      </contributor>
      <comment>Fail President_Hwang_Kyo_Ahn.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Infrogmation|Infrogmation]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/File:President Han Duck-soo.jpg|]].</comment>
      <origin>7204785</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1402" sha1="oqx3lexfuyb0tbzq2z8vs17s7ns22if" xml:space="preserve">'''Hwang Kyo-ahn''' ([[korea keel]]es 황교안; sündinud [[15. aprill]]il [[1957]] [[Seoul]]is) on [[Lõuna-Korea]] poliitik. Ta oli [[18. juuni]]st [[2015]] kuni [[11. mai]]ni [[2017]]
[[Lõuna-Korea peaminister]]. Lisaks oli ta [[9. detsember|9. detsembrist]] [[2016]] kuni [[10. mai]]ni [[2017]] Lõuna-Korea presidendi kohusetäitja.

Ta sündis [[1957]]. aastal [[Seoul]]is. Ta lõpetas aastal [[1981]] [[Sungkyunkwani ülikool]]i õigusteaduse bakalaureusekraadiga. Aastal [[2006]] sai ta õigusteaduse magistriks.

Ta töötas üle 30 aasta [[prokurör]]ina. [[11. märts]]ist [[2013]] kuni [[18. juuni]]ni [[2015]] töötas ta Lõuna-Korea justiitsministrina. [[18. juuni]]st [[2015]] kuni 11. maini 2017 oli ta [[Lõuna-Korea valitsusjuhtide loend|Lõuna-Korea peaminister]]. Lisaks oli ta [[9. detsember|9. detsembrist]] [[2016]] (pärast [[Park Geun-hye]] tagandamist) kuni 19. märtsini 2017 [[Lõuna-Korea president|Lõuna-Korea presidendi]] kohusetäitja&lt;ref&gt;[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/louna-korea-parlament-haaletas-president-park-geun-hye-ametist-tagandamise-poolt?id=76540488 Lõuna-Korea parlament hääletas president Park Geun-hye ametist tagandamise poolt]&lt;/ref&gt;.

== Isiklikku ==
Ta on abielus, tal on poeg ja tütar. Usutunnistuselt on ta [[Baptism|baptist]].

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Lõuna-Korea peaministrid]]
[[Kategooria:Sündinud 1957]]</text>
      <sha1>oqx3lexfuyb0tbzq2z8vs17s7ns22if</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Polli mõis (Kadrina)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>452141</id>
    <revision>
      <id>7205038</id>
      <parentid>7033564</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T09:03:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7205038</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5423" sha1="2p0ylfkxfen62sqxbhljaf2mrgsvp99" xml:space="preserve">'''Polli mõis''' ([[saksa keel]]es ''Kurrisaar'') oli [[eramõis]] [[Kadrina kihelkond|Kadrina kihelkonnas]] [[Virumaa]]l.&lt;ref name=&quot;RA mõisaregister&quot;&gt;{{RA mõisaregister|1147|Polli mõis}} (vaadatud 20.12.2016)&lt;/ref&gt;

Mõisast on teateid alates [[1521]]. aastast.&lt;ref name=&quot;RA mõisaregister&quot;/&gt; Polli oli [[Udriku mõis]]a [[kõrvalmõis]]. 1559. aastal müüs Brun Poll Kurrisaare mõisa Brun Drolshagenile&lt;ref&gt;[https://www.ra.ee/apps/pitserid/index.php/seal/view?id=5771&amp;_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDA2tlIpTE3P0gURRcoYSUMgEKJJfVAJiGhpbKaUklpTmxqdkFhfkJFZC5QsS01NBTCMrJSMLJevaWgADmxwC Brun Drolshagen Gerti poeg, Polli mõisa omanik Kadrina kihelkonnast pitser (1559)], Pitserid,  Rahvusarhiiv&lt;/ref&gt;. Mõis kuulus [[Riesbieter]]itele, kui Fabian Riesbieter abiellus eelmise omaniku Brun Drolshageni tütrega. 

1591. aastal [[Mõisate reduktsioon|võeti mõis]] Rootsi kroonile, 1628. aastal [[Rootsi kuningas]] [[Gustav II Adolf]] kinkis Polli ja [[Udriku mõis|Udriku mõisa]] Harju-Viru õiguse järgi [[Rehbinder]]itele&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=7810 Polli mõis (Kadrina khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is&lt;/ref&gt;, Elisabeth von Rehbinderile (sünd von Vietinghoff) tema surnud mehe Bernhard von Rehbinderi (surn. 07.01.1626) teenistuse eest. 1642. aastal vennad Heinrich ja Bernhard von Rehbinderid jagasid omavahel isa pärandi: Heinrich sai [[Udriku mõis]]a ja küla, Bernhard sai Polli mõisa. Polli pärushärra Bernhard von Rehbinder hukkus [[Vene-Rootsi sõda (1656–1658)|Vene-Rootsi sõja]] [[Riia piiramine (1656)|Riia kaitsmisel]] 1656. aastal [[Kirchholmi lahing (1656)|Kirchholmi lahingus]] ning pärast seda oli mõisaomanik tema poeg Bernhard, Bernhardi p von Rehbinder. 1686. aastal mõis redutseeriti. Bernhard von Rehbinderi testamendiga 1720. aastal pärisid mõisa tema tütred Sophie Helene, Barbara Elisabeth, Gertruda Dorothea Rehbinder, 1726. aastal major [[Christoffer von Rehbinder (1672–1735)|Christoph von Rehbinder]] ja 1733. aastal Gertruda Dorotheaga abiellunud kapten Berend (Bernhard) Ewald von Patkul. 1761. aastal müüs obrist Woldemar Heinrich von Rehbinder Polli mõisa krahv Otto Magnus von Rehbinderile (1727–1792), kelle pärija oli tema poeg krahv [[Gustav Diedrich von Rehbinder]] (1756–1826). Talle kinnistati eelnevalt [[Lautna mõis|Lautna]] ja [[Seira mõis]] ilma Moisamaa külata ja isa korraldusega 1781 sai Gustav Dietrich ka Polli ja [[Udriku mõis|Udriku mõisa]]ad.

Krahv Gustav Diedrich von Rehbinderi pärijad on tema tütar Juliana (Julie) Magdalene Clod von Jürgensburg ja poeg krahv Karl Rehbinder ning nende kokkuleppel sai 1830. aastast haagikohtunik krahv Karl Rehbinder (1793–1851) [[Jõetaguse mõis (Kadrina)|Jõetaguse]], Udriku, Polli, [[Imastu mõis|Imastu]], [[Neeruti mõis (Kadrina)|Neeruti]], [[Võduvere mõis|Võduvere]], [[Vandu mõis|Vandu]], [[Pala mõis (Kadrina)|Pala]], [[Venevere mõis|Venevere]], [[Luusika mõis|Luusiku]] ja [[Käravete mõis]]. 1853. aastal päris krahv Karl Gustav Rehbinderilt [[Eestimaa ülemmaakohus|Eestimaa Ülemmaakoh]]tu otsusega 1852 jõustunud testamendi põhjal Polli, Udriku ja Imastu mõisa tema poeg krahv [[Reinhold Fabian von Rehbinder]] (1831–1905).

Mõis [[1919. aasta maareform|võõrandati 1919. aastal]].

==Kalevimanufaktuur ja küünlavabrik==
1810. aastal asutas krahv [[Gustav Diedrich von Rehbinder]] Kadrina kihelkonnas Polli mõisas [[Kalev (riie)|kalev]]i[[manufaktuur]]i. See oli omal alal esimene [[Eestimaa kubermang|Eestimaal]], ettevõtte valduses oli kuus hoonet, neist neli kivist ja kaks puust. Töötades kuuel teljel nn lendavate süstikutega, valmistati Hispaania ja Inglise kalevit lambavillast, mida andis Rehbinderi oma kari. Ettevõttes oli 65 töötajat, nende hulgas 3 meistrit, 1 sell, 1 õpipoiss ja 60 oma mõisa pärisorja. 

1812. aastal oli hooneid juba seitse, neist viis kivist ja kaks puust. Töötades 12 teljel, valmistati aastas 5400 [[arssin]]at kalevit ja 600 arssinat [[kašmiir]]i, mis realiseeriti osalt Peterburis, osalt mujal. Töötajaid oli 92, nende hulgas 7 välismaalast. 

1816. aastal töötati juba 9 hoones, millest enamik olid kivist. Telgi oli 9, töötajaid 90, nendest 5 välismaalast. Toodang ulatus 5400 arssinani ning see müüdi Tallinnas, Peterburis ja Moskvas. 1818. aastaks toodang oli langenud, ulatudes 3000 arssinani. Telgi oli endiselt 9, töötajaid aga 89, nende hulgas endiselt ka välismaalasi. 1823. aastal läks [[Polli manufaktuur|manufaktuur]] sulgemisele&lt;ref&gt;[[Jaan Konks]], PÄRISORJUSEST KAPITALISMI LÄVENI. JOONI EESTIMAA MINEVIKUST. UURIMUSI LÄÄNEMEREMAADE AJALOOST I, [[Tartu Ülikooli toimetised|Tartu Riiklku Ülikooli Toimetised]], TARTU 1973, lk 65-66&lt;/ref&gt;.

Polli mõisas avati küünlavabrik, mis 1812. aastal (arvatavasti on see ka asutamise aasta) andis toodangut 800 puuda. Ettevõttes töötas seitse kohalikku inimest. Ettevõte läks sulgemisele enne kalevimanufaktuuri sulgemist.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{RA mõisaregister|1147|Polli mõis}}
*[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=7810 Polli mõis (Kadrina khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is
{{Kadrina kihelkond}}
{{Coordinate|NS=59.312778|EW=26.084444|type=landmark|region=EE}}
[[Kategooria:Virumaa mõisad]]
[[Kategooria:Kadrina kihelkond]]
[[Kategooria:Rehbinderite mõisad]]
[[Kategooria:Pollide mõisad]]</text>
      <sha1>2p0ylfkxfen62sqxbhljaf2mrgsvp99</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>458860</id>
    <revision>
      <id>7204861</id>
      <parentid>6849714</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T18:02:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Eesti spordiorganisatsioonid]]; lisatud [[Kategooria:Eesti spordiklubid]]</comment>
      <origin>7204861</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1704" sha1="sbe54ron9vdownaoth777thbrq8z852" xml:space="preserve">{{Mitte segi ajada| [[Eesti Akadeemiline Spordiliit|Eesti Akadeemilise Spordiliiduga]]}}

'''Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi''' (lühemalt Tartu Ülikooli Spordiklubi, Ülikooli spordiklubi või TÜASK) on [[Tartu Ülikool]]i juures tegutsev [[spordiklubi]].

==Ajalugu==
[[4. oktoober|4. oktoobril]] [[1908]] asutati Tartus üliõpilaste spordiring. 1909. aastal nimetati ring ümber '''[[Sport (üliõpilasselts)|üliõpilasseltsiks Sport]]'''. 1910 sai selts [[Balti Olümpiakomitee]] liikmeks. 1914 liitus selts [[Üliõpilaste Igakülgse Kehalise Arengu Selts|Üliõpilaste Igakülgse Kehalise Arengu Seltsiga]] ja uueks nimeks sai '''Sport'''. 1918. aastal organisatsiooni tegevus lakkas.&lt;ref name=&quot;RA fondiloend&quot;&gt;{{RA fondiloend|2802}} (vaadatud 26.02.2017)&lt;/ref&gt;

Organisatsioon jätkas ametlikult tegevust 20. septembril 1920. 9. detsembril 1921 nimetati organisatsioon ümber '''Eesti Akadeemiliseks Spordiklubiks'''.&lt;ref name=&quot;RA fondiloend&quot;/&gt;

Eesti NSV ajal oli klubi suletud, ent 1946. aastal hakkas klubi tegevust korraldama ülikooli spordiklubi. 1990 võttis Tartu Ülikooli spordiklubi vastu uue [[põhikiri|põhikirja]], millega kinnitas järjepidevust 1908 asutatud üliõpilaste spordiringiga.&lt;ref name=&quot;RA fondiloend&quot;/&gt;

2002. aastast kannab klubi nime '''MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi'''.&lt;ref name=&quot;RA fondiloend&quot;/&gt;

Tartu Ülikooliga on olnud või on praegu seotud järgmised spordiklubid:
*[[Tartu Ülikooli korvpallimeeskond]]
*[[Tartu Ülikooli korvpallinaiskond]]
*[[Tartu Ülikool Fauna]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://sport.ut.ee/ Koduleht]
*{{RA fondiloend|2802}}

[[Kategooria:Eesti spordiklubid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikool]]</text>
      <sha1>sbe54ron9vdownaoth777thbrq8z852</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Evil and Omnipotence</title>
    <ns>0</ns>
    <id>458925</id>
    <revision>
      <id>7205085</id>
      <parentid>5757970</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T10:07:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7205085</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="23667" sha1="l3lav3b02i5wjuv5lufws60go6yrrkt" xml:space="preserve">{{liita| John Mackie}}
{{Toimeta}}

'''&quot;Evil and Omnipotence&quot;''' on [[John Mackie]] artikkel.

Artiklis kritiseerib Mackie [[teism]]i [[kurjuse probleem]]i abil. 

Traditsioonilisi [[jumalatõestus|argumente Jumala olemasolu kasuks]] on [[filosoof]]id põhjalikult kritiseerinud. Aga [[teoloog]] saab seda kriitikat aktsepteerida ning möönda, et [[Jumala olemasolu]] ei saa mõistuspäraselt tõestada. Ta võib olla seisukohal, et Jumala olemasolu [[teadmine|teatakse]] mittemõistuspäraselt. Aga traditsiooniline [[kurjuse probleem]] on kõnekam kriitika, sest see näitab, et religioossed uskumused on mõistusevastased, teoloogilise õpetuse tuumas on vasturääkivused, nii et selle kaitsmiseks on teoloogil tarvis äärmuslikumat mõistuse tagasilükkamist, sest nüüd ta peab uskuma seda, mille mõistus on ümber lükanud. 

Kurjuse probleem on probleem ainult sellele, kes usub, et on olemas [[kõikvõimsus|kõikvõimas]] ja [[kõikheadus|täiesti hea]] [[Jumal]]. See on [[loogiline probleem]], [[uskumus]]te selgitamise ja lepitamise probleem, mitte [[teaduslik probleem]], mida saaks lahendada täiendavate [[vaatlus]]tega, ega [[praktiline probleem]], mida saaks lahendada [[otsus]]e või [[tegu|teoga]], kuigi mõnikord pareerivad teoloogid küsimuseasetust nii: &quot;Noh, kas sa ise oskad probleemi lahendada?&quot;, &quot;See on müsteerium, mis võib-olla hiljem meile ilmutatakse&quot; või &quot;Kurjusele tuleb vastu seista ja see tuleb ületada, mitte lihtsalt arutada.&quot; 

Lihtsaimal kujul on probleem järgmine. Jumal on kõikvõimas, Jumal on täiesti hea, ja ometi kuri on olemas. Tundub, et kui kaks neist [[propositsioon]]idest on [[tõesus|tõesed]], siis kolmas on väär. Aga ometi on kõik kolm enamiku teoloogiliste positsioonide oluline osa. 

Selleks et vastuolu näidata, on siiski tarvis lisaeeldusi või kvaasiloogilisi eeldusi, mis seovad sõnu &quot;kuri&quot;, &quot;hea&quot; ja kõikvõimas: hea on kurja vastand, nii et hea asi kõrvaldab alati kurja, nii palju kui saab; kõikvõimsa asjs tegudel pole piiranguid. Nendest järeldub, et hea kõikvõimas asi kõrvaldab kurja täielikult. 

Probleemi saab lahendada selles mõttes, et probleemi ei teki, kui loobuda vähemalt ühest põhipropositsioonist või lisaeeldusest. Nii et kurjuse probleemil on palju adekvaatseid lahendusi, ja mitmesugused mõtlejad on mõnda neist aktsepteerinud või peaaegu aktsepteerinud. Näiteks mõned on teinud järeleandmisi Jumala kõikvõimsuse ulatuses; mõned on öelnud, et kuri on illusioon, võib-olla sellepärast, et ajalike, muutlike asjade maailm on ilusioon ning kuri kuulub ainult sellesse maailma, võib-olla sellepärast, et see, mida me peame kurjaks, ei ole tegelikult kuri; mõned on öelnud, et kuri on lihtsalt hea puudumine ja kurja kui hea reaalset vastandit pole olemas; paljud on nõustunud paavstiga, et korratus on mõistmata harmoonia ja osaline kuri on universaalne hea. 

Sageli aktsepteeritakse neid lahendusi ainult peaaegu. Mõtlejaid, kes piiravad Jumala väge, kuid jätavad alles sõna &quot;kõikvõimsus&quot;, võib kahtlustada selles, et nad teistes kontekstides peavad Jumala väge reaalselt piiramatuks. Need, kes ütlevad, et kuri on illusioon, võivad mõelda ka, et see illusioon on ise kuri. (See eksijäreldus sarnaneb mõne [[naturalistlik eksitus|naturalistliku eksituse]] vormiga eetikas, kus mõned mõtlevad näiteks, et &quot;hea&quot; on see, aitab kaasa evolutsioonilisele progressile, ja evolutsiooniline progress on ise hea.) Kui paavst tõesti mõtles, et korratus on mõistmata harmoonia, siis osaline kuri peab tähendama 'see, mis isoleerituna näib kurjana', aga loomulikum tähendus oleks 'see, mis isoleerituna ongi kuri'; siin kõheldakse kahe vaate vahel: et osaline kuri ei ole reaalselt kuri, sest ainult universaalne kvaliteet on reaalne, ja et osaline kuri on reaalselt kuri, kuid väike. Nii et peale adekvaatsete lahenduste on ebarahuldavad vastuolulised lahendused, milles mõni propositsioonidest lükatakse tagasi ainult poolikult või ajutiselt. 

On ka eksijärelduslikud lahendused, mis eksplitsiitselt jätavad kõik propositsioonid alles, kuid implitsiitselt loobuvad vähemalt ühest. Sageli kasutatakse sõnu &quot;kuri&quot; ja &quot;hea&quot; mitmes tähenduses, või kasutatakse [[ebamäärasus]]t hea ja kurja vastandumise viisis või kõikvõimsuse ulatuses. 

1. &quot;Hea ei saa eksisteerida ilma kurjata&quot; või &quot;Kuri on paratamatult hea vaste.&quot; Esiteks, sellega seatakse piir sellele, mida Jumal saab teha: Jumal ei saa luua head, loomata samal ajal kurja. Võidakse vastata, et alati eeldatakse, et Jumal ei saa teha [[loogiline võimatus|loogiliselt võimatut]]. Sellist kõikvõimsuse tõlgendust võib tõesti aktsepteerida algse teooria modifikatsioonina, mis ei lükka tagasi midagi [[teism]]ile olemuslikku. See on võib-olla küll kõige tavalisem teistlik vaade, aga vähemalt mõned teistid on väitnud, et Jumal saab teha [[loogiline võimatus|loogiliselt võimatut]]. Paljud teistid on vähemalt olnud seisukohal, et [[loogika]] ise on Jumala loodud või kehtestatud, et loogika on viis, kuidas Jumal suvaliselt otsustab mõtelda. (Paralleelne on vaade, et moraalselt [[õigsus|õiged]] [[tegu|teod]] on need, mida Jumal suvaliselt otsustab käskida, ja neil vaadetel on sarnased raskused.) Ja see loogikateooria on vastuolus vaatega, et Jumalat seob [[loogiline paratamatus]] (kui just kõikvõimsal Jumalal pole võimalik ennast siduda). Nii et see lahendus ei sobi kokku vaatega, et loogika ise on Jumala loodud. Teiseks, see lahendus eitab, et kuri vastandub heale meie algses mõttes. Kui hea ja kuri on vasted, siis hea asi ei kõrvalda kurja, nii palju kui saab. Selle vaate järgi ei olegi hea ja kuri asjade kvaliteedid. Võib-olla peetakse silmas, et hea ja kuri on paljuski samas suhtes nagu suur ja väike. Kui sõna &quot;suur&quot; kasutatakse relatiivselt 'millestki suurema' mõttes, siis suurus ja väiksus on vasted ega saa teineteiseta eksisteerida. Aga selles mõttes ei ole suurus kvaliteet, millegi seesmine omadus; oleks absurdne mõelda liikumisest suuruse kasuks ja väiksuse kahjuks selles mõttes. Selline liikumine oleks ennast tühistav, sest suhtelist suurust saab edendada ainult samaaegselt suhtelise väiksuse edendamisega. Ükski teist ei tahaks pidada Jumala headust sellega analoogseks, toetavana mitte head, vaid paremat, nii et kõik asjad oleksid teistest paremad. Seda punkti ähmastab asjaolu, et ka &quot;suurel&quot; ja &quot;väikesel&quot; tundub olevat ka absoluutne tähendus. Kui on, siis oleks &quot;suurel&quot; olemas absoluutne tähendus ('vähemalt teatud suurusega') ning oleks mõtet rääkida sellest, et kõik asjad muutuvad suuremaks, ja suuruse edendamisest. Aga selles mõttes ei ole suur ja väike loogiliselt paratamatud vasted: kumbki saab olla ilma teiseta. Nii et ei absoluutses ega suhtelises mõttes ei ole &quot;suur&quot; ja &quot;väike&quot; sellised analoogid, mis toetaksid kurjuse probleemi niisugust lahendust. Kummalgi juhul ei ole suurus ja väiksus ühtaegu paratamatud vasted ja teineteisele vastandlikud jõud või toetamise ja ründamise võimalikud objektid. Võidakse vastu väita, et hea ja kuri on paratamatud vasted samamoodi nagu iga kvaliteet ja selle loogiline vastand: punane saab esineda ainult siis, kui esineb ka mittepunane. Aga kui kuri ei ole lihtsalt hea puudumine, siis need ei ole loogilised vastandid ning on tarvis täiendavat argumenti, et näidata, et nad on vasted samamoodi nagu loogilised vastandid. Oletame, et seda saab näidata. Siis jääb ikkagi kahtlus, kas metafüüsiline printsiip, et kvaliteedil peab olema reaalne vastand, on õige. Mackie pakub, et ei ole reaalselt võimatu, et kõik oleks näiteks punane, lihtsalt me ei märkaks punasust ja meil poleks sõna &quot;punane&quot;. Sel juhul kuulub printsiip, et terminil peab olema vastand, ainult meie keelde või mõtlemisse ning reegel, et hea ei saa eksisteerida ilma kurjata, ei väida niisugust loogilist paratamatust, millega Jumal oleks pidanud lihtsalt leppima. Jumal oleks võinud luua kõik heaks, kuigi meie poleks märganud, et ta seda tegi. Aga lõpuks, isegi kui möönda, et see on loogiline printsiip, siis lahendab see kurjuse probleemi ainult juhul, kui ollakse valmis ütlema: kuri on olemas, aga seda on parajasti nii palju, et see oleks hea vaste.&quot; Vaevalt mõni teist seda aktsepteeriks. Ontoloogiline nõue, et mittepunasus esineks, oleks rahuldatud ka juhul, kui kogu universum peale pisikese laigu oleks punane, ja kui oleks vastav nõue kurja kui hea vaste kohta, siis piisaks pisikesest annusest kurjast. Aga teistid ei ole tavaliselt nõus kõigis kontekstides ütlema, et kogu esinev kuri on pisike ja paratamatu.

2. &quot;Kuri on vajalik vahendina hea jaoks.&quot; Mõnikord öeldakse, et kuri on vajalik vahendina hea jaoks. Sellisel lihtsal kujul ei ole see usutav kurjuse probleemi lahendus, sest see tähendab suurt piirangut Jumala väele. Siis peaks Jumal alluma vähemalt mõnedele [[põhjuslikkusseadus]]tele, ja see on kindlasti vastuolus sellega, mida teist tavaliselt kõikvõimsuse all mõistab. See on ka vastuolus vaatega, et põhjuslikkusseadused ise on Jumala loodud. See vastuolu oleks küll lahendatud, kui kõikvõimsal olendil oleks võimalik iseennast siduda. Kui sellele küsimusele soodsat vastust ei saa anda, siis on tegemist lahendusega ainult juhul, kui eitatakse Jumala kõikvõimsust või tõlgendatakse kõikvõimsus ümber.

3. &quot;Universum, milles on mingil määral kurja, on parem kui ilma kurjata universum.&quot; Seda lahendust saab arendada kahel moel. Seda võib toetada esteetilise analoogiaga, et vastandid suurendavad ilu, või seoses progressi mõistega, et parim võimalik universumi korraldus ei oleks staatiline, vaid progressiivne, et kurjast järkjärguline võitusaamine on parem kui hea igavene võitluseta ülemvõim. Kummalgi juhul algab see lahendus tavaliselt eeldusest, et kuri, mis tekitab kurjuse probleemi, on eeskätt füüsiline kuri, st [[valu]]. [[David Hume]] rõhutab valu ja [[haigus]]i, ja need, kes talle vastavad, väidavad, et valu ja haiguste olemasolu teeb võimalikuks [[kaastunne|kaastunde]], [[headus]]e, [[kangelaslikkus]]e ning arstide ja reformijate järk-järgult õnnestuva võitluse nende pahede vastu. Teistid süüdistavad sageli neid, kes rõhutavad kurjuse probleemi, selles, et neil on heast ja kurjast madal, materialistlik arusaam, sest nad võrdsustavad seda [[nauding]]u ja valuga, ignoreerides vaimsemaid [[hüve]]sid, mis nendevastases võitluses võivad tekkida.
Vaatame lähemalt. Nimetame valu ja viletsust esimest järku kurjaks (kuri (1)), naudingut ja õnne esimest järku heaks (hea (1)). Teist järku hea (hea (2)) tekib kuidagi keerulises olukorras, milles kuri (1) on põhjuslikult ja loogiliselt tarvilik koostisosa. (Pole tähtis, kuidas see täpselt tekib. Jämedamas variandis on hea (2) lihtsalt õnne suurenemine võrdluses viletsusega, teistes variantides kätkeb see [[kaastunne]]t kannatuse puhul, kangelaslikkust ohuga silmitsi olles ning kurja (1) järkjärgulist vähenemist ja hea (1) suurenemist.) Eeldatakse ka, et hea (2) on tähtsam kui hea (1) ja kuri (1), see kaalub endas kätkeva kurja (1) oluliselt üles. See lahenduskatse kaitseb Jumala headust ja kõikvõimsust viidates sellele, et see on loogiliselt võimalikest maailmadest parim, sest ta sisaldab ka tähtsaid teist järku hüvesid, ja ometi möönab reaalse kurja (1) olemasolu. Kas see vaade sisaldab seisukohta, et hea ja kuri on vastandid? Algses mõttes mitte, sest hea ei kaldu kõrvaldama kurja üldiselt. Selle asemel on meil modifitseeritud, keerukm muster. Hea (1), st õnn, vastandub kurjale (1), st viletsusele: need on mehaanilised vastandid; mõned head (1), näiteks headus, püüavad maksimeerida head (1) ja minimeerida kurja (2); aga Jumala headus on hoopis tahtmine maksimeerida head (2). Sellepärast võib Jumala headust nimetada kolmandat järku headuse (hea (3)) näiteks. Kuigi see teooria on algsest erinev, võib seda pidada algse teooria täiustuseks, mis kirjeldab täpsemalt, kuidas hea kurjale vastandub, jäädes kooskõlla teistliku positsiooni olemusega. Ent sellele lahendusele on mitu vastuväidet. Esiteks, võidakse väita, et sellistel kvaliteetidel nagu headus, on kõigest tuletatud väärtus, et need ei ole kõrgemat liiki head, vaid ainult vahendid hea (1), st õnne jaoks, nii et Jumalal oleks absurdne hoida viletsust alal selleks, et võimaldada headust, kangelaslikkust jt voorusi. Teist, kes selle lahenduse pakub, peab seda muidugi eitama, ja ta saab seda teatud usutavusega teha, mistõttu Mackie selle vastuväitega edasi ei lähe. Teiseks, sellest lahendusest järeldub, et Jumal ei ole meie mõttes hea ega kaastundlik: ta ei hooli kurja (1) minimeerimisest, vaid üksnes hea (2) edendamisest, ja see võib olla mõne teisti jaoks häiriv järeldus. Kolmas, fataalne vastuväide on järgmine. Meie analüüs näitab selgelt, et saab eksisteerida kuri (2), mis vastandub heale (2) nii nagu kuri (1) heale (1). Sinna kuuluksid [[pahatahtlikkus]], [[julmus]], [[tundetus]], [[argus]] ning seisundid, milles hea (1) väheneb ja kuri (1) suureneb. Ja nii nagu head (2) peetakse tähtsat sorti heaks, mille edendamisest Jumal hoolib, siis kuri (2) peaks olema see tähtsat sorti kuri, mida täiesti hea ja kõikvõimas Jumal kõrvaldaks. Ja ometi on selge, et kuri (2) on olemas, ja enamik teiste rõhutabki teistes kontekstides selle olemasolu rohkem kui kurja (1) olemasolu. Kurja probleem tuleks seetõttu püstitada teist järku kurja kohta, ja siis on siinne lahendus kasutu. Võib püüda kasutada sedasama lahendust kõrgemal tasandil, aga ilma uute mõisteteta poleks see kuigi usutav: näiteks võiks vaevalt öelda, et reaalselt tähtis hea on hea (3), näiteks headuse osatähtsuse suurenemine võrreldes julmusega, mille jaoks on loogiliselt tarvis kurjust (2). Aga isegi kui kurja (2) saaks niimoodi seletada, siis on selge, et oleks olemas kolmandat sorti kurjad, mis vastanduvad sellele kolmandat sorti heale, nii et me oleksime teel [[lõputu regress]]i poole.   
    
4. &quot;Kuri tuleb inimese [[tahtevabadus]]est.&quot; See on võib-olla kõige tähtsam lahendusettepanek. Seda saab kokku panna eelmise lahendusega: esimest järku kurja saab õigustada kui teist järku hea tarvilikku komponenti, teist järku julmust aga ei õigustata, vaid see omistatakse inimestele nii, et Jumalat ei saa selle eest vastutavaks pidada. Nii välditakse kolmandat vastuväidet eelmisele lahendusele. Tahtevabadusele viitav lahendus kätkeb ka eelmist lahendust kõrgemal tasandil. Selleks et seletada, miks täiesti hea Jumal andis inimestele tahtevabaduse, kuigi see võib esile kutsuda tähtsaid kurjasid, tuleb väita, et lõppkokkuvõttes on parem, kui inimesed toimivad vabalt ja vahel eksivad, kui et nad oleksid süütud automaadid, kes toimivad õigesti täiesti determineeritult. Nii et vabadust võetakse nüüd kolmandat järku hüvena ning väärtuslikumana kui deterministlikult tekitatud teist järku hüved ning eeldatakse, et teist järku pahed on vabaduse paratamatud saatjad, nii nagu valu on kaastunde paratamatu eeltingimus. Mackie peab seda lahendust ebarahuldavaks eeskätt tahtevabaduse mõiste ebasidususe pärast, kuid ei saa seda teemat siin adekvaatselt arutada. Esiteks paneb ta küsimärgi alla eelduse, et teist järku pahed on vabaduse paratamatud saatjad. Kui Jumal lõi inimesed niisugusteks, et nad oma vabades valikutes mõnikord eelistavad head, mõnikord kurja, miks ta siis ei oleks võinud luua inimesi sellisteks, et nad alati vabalt valivad head? Kui hea vabas valimises ühel või mitmel puhul pole loogilist võimatust, siis ei saa olla loogiliselt võimatu ka see, et ta igal puhul valib vabalt hea. Nii et Jumal ei olnud valiku ees, kas luua süütud automaadid või olendid, kes tegutsevad vabalt, aga mõnikord eksivad: tal oli ka ilmselt parem võimalus luua olendid, kes tegutsevad vabalt, aga kunagi ei eksi. See, et ta seda ei teinud, pole kooskõlas sellega, et ta on kõikvõimas ja täiesti hea. Kui väidetakse vastu, et see vastuväide on absurdne, et mõne väära valiku tegemine on vabaduse puhul loogiliselt paratamatu, siis tundub, et &quot;vabadus&quot; peab siin tähendama täielikku juhuslikkust või määramatust, sealhulgas juhuslikkust hea ja kurja suhtes, teiste sõnadega, et inimeste valikud ning järgnevad teod saavad olla vabad ainult juhul, kui neid ei determineeri nende [[iseloom]]. Ainult sellisel eeldusel saab Jumal vältida vastutust inimeste tegude eest, sest kui ta tegi nad sellisteks, nagu nad on, kuid ei determineerinud nende väärasid valikuid, siis see saab nii olla ainult sellepärast, et väärasid valikuid ei determineeri inimesed, nagu nad on. Aga kui vabadus on juhuslikkus, kuidas saab see siis olla tahte karakteristik? Ja veel enam, kuidas see saab siis olla kõige tähtsam hüve? Mis väärtus või teene oleks vabadel valikutel, kui need oleksid juhuslikud teod, mida ei determineerinud tegija loomus? Mackie teeb järelduse, et selleks et see lahendus usutavaks muuta, tuleb segi ajada &quot;[[vabadus]]e&quot; kaks tähendust: üks tähendus õigustab vaadet, et vabadus on kolmandat järku hüve, mis on väärtuslikum, kui teised hüved oleksid ilma selleta, ja teine tähendus on puhas juhuslikkus, mis ei lase meil omistada Jumalale otsust luua inimesed niisugusteks, et nad mõnikord eksivad, kui ta oleks võinud luua nad niisugusteks, et nad valiksid alati vabalt õigesti. See kriitika on selle lahenduse ümberlükkamiseks piisav. Aga peale selle, on arusaamas, et kõikvõimas Jumal lõi vaba tahtega inimesed, fundamentaalne raskus, sest kui inimeste tahe on reaalselt vaba, siis ei saa isegi Jumal neid kontrollida, st Jumal ei ole enam kõikvõimas. Võidakse vastu väita, et Jumala vabaduseand inimestele ei tähenda, nagu Jumal ei saaks nende tahet kontrollida, vaid et ta alati hoidub nende tahte kontrollimisest. Võib aga küsida, miks peaks Jumal hoiduma kurja tahte kontrollimisest? Miks ta ei võiks jätta inimesed vabaks õigesti tahta, kuid sekkuda, kui ta näeb, et nad hakkavad tahtma vääralt? Kui Jumal saaks seda teha, aga ei tee, ja ta on täiesti hea, siis ainuke seletus oleks see, et isegi väär tahteakt ei ole reaalselt kuri, st selle vabadus on väärtus, mis kaalub vääruse üle, nii et oleks väärtuse kaotus, kui Jumal vääruse ja vabaduse korraga ära võtaks. Aga see on väga vastandlik sellele, mida teistid ütlevad [[patt|patu]] kohta teistes kontekstides. Nii et siinset lahendust saaks säilitada ainult sel kujul, et Jumal lõi inimesed nii vabaks, et ta ei saa nende tahet kontrollida. See viib [[kõikvõimsuse paradoks]]i juurde: kas kõikvõimas olend saab luua asju, mida ta pärast ei saa kontrollida? Või, mis on praktiliselt samaväärne, kas kõikvõimas olend saab teha reeglid, mis seovad teda ennast? (Mis tahes sellised reeglid tähendaksid teatud asjade kontrolli alt väljajätmist, ja ümberpöördult.) Teine sõnastus on relevantne ettepanekute puhul, et kõikvõimas Jumal loob loogikareeglid ning on siis nendega seotud. See on [[paradoks]]. Kui vastus on &quot;Jah&quot;, siis Jumal ei ole pärast enam kõikvõimas, sest on asju, mida ta ei saa teha. Aga kui vastata &quot;Ei&quot;, siis me väidamegi, et on asju, mida ta ei saa teha, seega ta juba polegi kõikvõimas. Ei saa vastu väita, et tegu pole õige küsimusega, sest on täiesti mõttekas öelda, et mehaanik on teinud masina, mida ta ei suuda kontrollida. Kuigi me lähenesime sellele paradoksile vaba tahte teooria poolt, on see probleemiks ka deterministist teoloogile. Masinatel pole vaba tahet, aga nad võivad olla oma loojate kontrolli alt väljas. Determinist võib vastu väita, et igaüks, kes midagi valmistab, determineerib selle toimimisviisid ning seega ka selle järgneva käitumise. Ka mehaanik teeb seda masina materjali ja ehituse valikuga, kuigi ta ei tea nende kohta kõike. Mehaanik determineerib masina toimimise, kuigi ta ei näe seda ette. Ja kuna Jumal on kõikteadev ja ta loob kõik, siis ta nii determineerib kui ka näeb ette, kuidas loodu hakkab toimima. Olgu, aga see ei puutu asjasse. Küsimus on selles, kas Jumal saab pärast loomist loodute tegusid kontrollida ehk kas ta sai luues asetada asjad oma järgneva kontrolli alt välja. Isegi determinismi seisukohast on vastused &quot;Jah&quot; ja &quot;Ei&quot; ühtviisi lepitamatud Jumala kõikvõimsusega. On ka paralleelne [[suveräänsuse paradoks]]. Kas seadussuverään saab anda seaduse, mis piirab tema tulevast seadusandliku võimu? Ei jaatav ega eitav vastus ei ole rahuldav. Vastates &quot;Jah&quot;, tunnistaksime kehtivaks seaduse, mis tühistab seadusandja suveräänsuse tulevikus. Vastates &quot;Ei&quot;, möönaksime, et on olemas loogiliselt mitteabsurdne seadus, mida suveräänne seadusandja ei saa kehtivana anda, seega pole tegu seadussuverääniga. Paradoksi saab lahendada järgmiselt. Tuleb eristada esimest järku seadusi, mis ei käi seadusandja kohta, ja teist järku seadusi, mis käivad seaduste kohta, reguleerides seadusandja enda tegevust. Vastavalt tuleks eristada esimest järku suveräänsust (suveräänsust (1)), mis on piiramatu võim anda esimest järku seadusi, ja teist järku suveräänsust (suveräänsust (2)), mis on piiramatu võim anda teist järku seadusi. Kui me ütleme, et parlament on suveräänne, siis me võime silmas pidada, et mis tahel parlamendil mis tahes ajal on suveräänsus (1), või et parlamendil on praegu suveräänsus (1) ja suveräänsus (2), aga me ei saa ilma vastuoluta silmas pidada, et praegusel parlamendil on suveräänsus (2) ja igal parlamendil igal ajal on suveräänsus (1), sest kui praegusel parlamendil on suveräänsus (2), saab ta sellega hilisematelt parlamentidelt suveräänsuse (1) ära võtta. Paradoks näitab, et ühelegi jätkuvale institutsioonile ei saa omistada seadussuveräänsust inklusiivses mõttes. Sarnaselt saab lahendada kõikvõimsuse paradoksi.
Tuleb eristada esimest järku kõikvõimsust (kõikvõimsust (1)), mis on piiramatu võime toimida, ja teist järku kõikvõimsust (kõikvõimsust (2)), mis on piiramatu vägi determineerida, millised toimimisvõimed asjadel hakkavad olema. Siis saab kooskõlaliselt öelda, et Jumalal on kogu aeg kõikvõimsus (1), aga sel juhul ei ole ühelgi olendil ühelgi ajal võimet toimida Jumalast sõltumatult. Ja saab öelda, et Jumalal oli ühel ajal kõikvõimsus (2), mille abil ta määras teatud asjadele sõltumatu võime teatud asju teha, nii et Jumalal ei ole pärast seda enam kõikvõimsust (1). Paradoks näitab, et me ei saa ühelegi jätkuvale olendile kooskõlaliselt omistada kõikvõimsust inklusiivses mõttes. Alternatiivne lahendus oleks lihtsalt eitada, et Jumal on jätkuv olend, et tema tegudele saab üldse aegu omistada. Aga sel eeldusel (millel on oma raskused) ei saa anda tähendust väitele, et Jumal lõi inimesed nii vaba tahtega, et ta ei saa neid kontrollida. Kõikvõimsuse paradoksi saab vältida, asetades Jumala väljapoole aega, kuid kurja probleemi lahendust, mis viitab tahtevabadusele, ei saa niimoodi päästa, ning jääb ikkagi võimatuks olla seisukohal, et kõikvõimas Jumal seob end põhjuslike või loogiliste seadustega.    

Ükski kurja probleemi lahendus ei pannud kriitikale vastu. Võib olla teisi lahendusi, mida tuleb uurida, aga see uurimus lubab arvata, et ei ole kehtivat lahendust, mis ei modifitseeriks vähemalt üht konstitueerivat propositsiooni nii, et see puudutab tõsiselt teismi tuuma. Kõikvõimsuse paradoks näitas, et Jumala kõikvõimsus peab igal juhul olema kuidagi piiratud, ühelegi ajas jätkuvale olendile ei saa omistada piiramatut kõikvõimsust. Ja kui Jumal ja tema teod on väljaspool aega, kas talle saab siis mõttekalt omistada kõikvõimsust või üldse mingit väge?

[[Kategooria:Filosoofiateosed]]</text>
      <sha1>l3lav3b02i5wjuv5lufws60go6yrrkt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Troika (hobuveok)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>460724</id>
    <revision>
      <id>7204970</id>
      <parentid>7199759</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T05:47:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7204970</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="78621" sha1="bckiv0lxk8snzyn28prhh2xrlezduaf" xml:space="preserve">{{viita}}
{{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2020}}

'''Troika''' ja ka '''Vene troika''' (vene keeles ''Русская тройка'') on [[Venemaa]]l ja selle lähikonnas kasutuses olev kolme hobuserakend. Klassikaline Vene troika on maailmas ainuke [[Allüür|mitmeallüürne]] rakend. Troika loogahobune (vene keeles ''коренник'') paikneb troika rakendis keskel. Troikarakendis peab loogahobune jooksma täpset ja kiiret [[traav]]i. Troikarakendis nimetatakse loogahobuse kõrval olevaid hobuseid priipassihobusteks (vene keeles ''пристяжные''). Priipassihobused peavad troikarakendis jooksma [[Galopp|galoppi]].  

Troikarakendi loogahobune rakendatakse [[Aisad|ais]]ade ja [[rangid]]ega, priipassihobused rangide või [[sori]]dega. Eelistakse sorirakendeid, sest sorid annavad priipassi hobustele dekoratiivsuse. Priipassihobused rakendatakse saani või suvise neljarattalise loomveoki ette [[treng|trengide]] ja [[kolk]]ide abil.  

== Ajalugu ==
=== Narva ja Peterburi vaheline postitee ===
[[Pilt:Orlowski podrozny.jpg|pisi|[[Aleksandr Orlovski]]. &quot;Reisija [[kibitka]]s&quot;. Litograafia, 1819]]
[[Narva]] ja [[Peterburi]] vaheline postitee oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] esimene regulaarposti näidispostiliin. Seoses sellega koostas Narva posti peajärelevaataja, [[polkovnik]] A. M. Volkov 3. novembril 1770&lt;ref name=&quot;p7pnI&quot; /&gt; järgmise dokumendi: &quot;Расписание в какое время по скольку почтовых лошадей в упряжки брать проезжающим по Нарвской дороге по новоучрежденным почтовым станам&quot; ('sõidu plaan, mis ajal mitu postihobust rakendisse võtta, mis sõidavad Narva maanteel vastasutatud postijaamade kaudu'). See nägi ette, et talveperioodil (1. detsembrist kuni 15. märtsini) ja suveperioodil (15. maist kuni 15. septembrini) oli ühele või kahele reisijale ette nähtud posti[[kibitka]] ette rakendada kaks hobust, kolmele reisijale aga kolm hobust. Ülejäänud aastaaegadel oli ette nähtud ühele reisijale kaks hobust ja kahele reisijale kolm hobust ning kolmele reisijale neli hobust &lt;ref name=&quot;p7pnI&quot; /&gt;. Peterburi ja Narva vahelise postitee kohta käiv dokument on esimene Venemaa keisririigi postialane dokument, kus lubatakse postiveoks kolm hobust ette rakendada. Hobused rakendati postikibitka ette järgmiselt: keskele loogahobune ja tema kõrvale priipassihobused. Nii sündiski klassikaline Vene troika.&lt;ref name=&quot;nGKIA&quot; /&gt;

=== Troikast kui Venemaa Keisririigi peamisest postiveo vahendist ===
Troikarakendist kujunes Venemaa keisririigi [[feldjääger|feldjäägrite]] ja postikullerite sõiduvahend, kellel oli vaja kiiresti postisaadetis adressaadini viia. Esialgu sõideti troikadega [[Peterburi]]st [[Tsarskoje Selo]]sse ja [[Narva]], aga edaspidi jõudis troikasõit inimeste igapäevaellu.&lt;ref name=&quot;PrgYv&quot; /&gt;Termin &quot;troika&quot; võeti Venemaa keisririigi postidokumentides kasutusele 1807. aastal.&lt;ref name=&quot;qhYhf&quot; /&gt; 1808. aastal laiendati Narva ja Peterburi vahelise postitee kohta käivat dokumenti sättega, kui palju hobuseid võtta rakendisse kõikidele Vene keisririigi postitraktidele.&lt;ref name=&quot;shangina-i&quot;&gt;Шангина Изабелла Иосифовна. &quot;Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь&quot;. Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003 ISBN 5-352-00337-Х&lt;/ref&gt; [[Postipoiss|Postipoisid]] sõitsid troikadega suhteliselt kiiresti. Venemaa keisririigis oli postiveoreeglites ette nähtud troika keskmine kiirus postiteedel: sügisel kaheksa [[Verst|versta]] tunnis, kevadel kümme versta tunnis, aga talvel, kui troikarakendit kasutati [[saan]]i ees, kaksteist versta tunnis. Need kiiruse piirangud ei kehtinud feldjäägritele ja kulleritele, nemad võisid kihutada nii kiiresti, kui võimalik&lt;ref name=&quot;GsBnG&quot; /&gt;. [[Aleksandr Puškin]]i andmetel võis väga hea ja kiire troika arendada kiirust 45 kilomeetrit tunnis ja vahel rohkemgi.&lt;ref name=&quot;4uLSV&quot; /&gt; Muidugi ei jõua ükski troika pidevalt sellist maksimaalset kiirust hoida, aga lühikest aega võib see sõitjatele anda sellise tunde, et troika &quot;lendab&quot; teel – sellest on tulnudki [[Nikolai Gogol]]i poolt vene keeles kasutusele võetud troika kirjanduslik nimetus &quot;troikalind&quot;.

Troikadega sõit muutus Venemaal väga populaarseks – troikadega sõitsid riigiametnikud, eraisikud ja kõik, kes hindasid kiiret sõitu. Aga lõpuks tekitas see Venemaa teedel paraja segaduse, [[postijaam]]ade ülemad ja personal ei saanud enam aru, kas maanteel sõidab kulleritroika või teeb kohalik mõisnik oma isikliku troikaga lõbusõitu. Nimelt oli probleemiks see, et kõik ühiskonnakihid soovisid sõita loogakelladega kaunistatud hoburakenditega.

Selleks, et olukorda kontrolli alla saada, võttis [[Venemaa Keisririigi Valitsev Senat]] 18. detsembril 1836 vastu seaduse, et postiveokid varustatakse alates 1837. aastast loogakelladega ja eraisikutel keelatakse loogakellade kasutamine. Selle seaduse järgi kohustati eraisikuid vabastama tee postiveokile ning hoidma end teepeenra parempoolsele küljel.&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Слышен звон бубенцов издалека…&quot;. издательство Советская Россия, 1990&lt;/ref&gt;

Venemaa keisririigis rajati [[Postijaam|postijaamade]] hooned [[klassitsism]]iajastul, lähtudes ülevenemaalistest tüüpfassaadidest. Selliseid hooneid leidub ka Eestis, sest [[Balti kubermangud|Balti kubermange]] läbis Venemaa keisririigi suur postitee ehk Miitavi–Riia–Peterburi postitee pikkusega 335 versta. Sellel teel oli 17 postijaama. [[Pilt:Nikolai Sverchkov - Troika (5).jpg|pisi|Postitroika]]

Postijaamas teenindati eelisjärjekorras feldjäägreid ja postikullereid. Hobuseid anti reisijatele vastavalt sellele, missugune oli nende ühiskondlik positsioon, kõik olenes inimese seisusest, mille määratles [[Teenistusastmete tabel]]. Postitroikade rakendites olid levinumateks hobusteks [[:ru:Вятская_лошадь|Vjatka tõugu]] hobused. Rikkad mõisnikud ja kaupmehed eelistasid troikarakendis suursuguseid [[Orlovi traavel|Orlovi traavleid]].

Postitroikade hiilgeaja lõpetas Venemaal [[raudtee]]de ehitamine, mis viis selleni, et paljud postijaamad suleti ning postijaamapidajad ja postipoisid kaotasid oma igapäevase töö. Paljud postipoisid ehk venepäraselt ''jamžik''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;id suundusid linnadesse, kus vajati iga päev [[Voorimees|voorimehi]]. Aga osa endiseid postipoisse sulandus pärast postijaamade sulgemist [[Talupoeg|talupoegkonna]] hulka.

=== Troikad 19. sajandi II poole ja 20. sajandi alguse Vene Keisririigis ===
[[Pilt:Horse drawn sledge, in Russia LCCN2001705701.tif|pisi|Venemaa keisririigi aegne foto: paraadtroikarakmetega esinduslik troika hoovis]]

Seoses massilise raudteede rajamisega kaotas loogakellade kasutamise piirang oma tähtsuse ja eraisikud hakkasid oma troikade lookadele kinnitama loogakellasid. Troika [[traavel|traavlite]] kaela riputati [[kuljus]]ed. Kuljused olid levinud sellepärast, et kuljustele ei rakendunud riiklikud kasutuspiirangud. Sellel ajastul kujunes troikast niinimetatud ''ямская гармонь'', mida võiks eesti keelde tõlkida kui 'postipoisi [[karmoška]]' – rikkalikult kuljuste ja loogakelladega ehitud paraadrakmetes troika. 19. sajandi lõpus lõppes postiteedel hobustega posti ja reisijate vedu&lt;ref name=&quot;shangina-i&quot; /&gt;. Troikasid hakati kasutama rikaste linlaste ja mõisnike sõidutamisel võinädalal ja muudel talvistel rahvaürituste rongkäikudel.&lt;ref name=&quot;shangina-i&quot; /&gt; Vanasti oli Venemaal kombeks, et noored tegid hommikusi [[võinädal]]a, kirikupühadega seotud ja [[Svjatkad|svjatkade]] saanisõite; noored naised võisid sõita pidude ajal saaniga igal ajal, aga abielupaarid ja eriti rikkad talupojad sõitsid pidude ajal saaniga õhtupoolsel ajal.&lt;ref&gt;  Шангина Изабелла Иосифовна, &quot;Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия&quot;  Санкт-Петербург: издательство Азбука, 2003, ISBN: 5-352-00650-6 &lt;/ref&gt;

[[Esimene maailmasõda|Esimene maailmasõda]] ja sellele järgnenud [[Venemaa kodusõda|Venemaa Kodusõda]] vähendas Venemaa külades noorte inimeste hulka ja see aitas sellele kaasa et vene troikade sõidu kultuur hakkas hääbuma.

=== Troikade võiduajamised Venemaa Keisririigis ===
Umbes 200 aastat tagasi hakati [[Peterburi]]s ja [[Moskva]]s korraldama troikade võiduajamisi. Neid korraldati kinnikülmunud jõel ja [[hipodroom]]idel või linnast väljas olevatel aladel 15–45 versta pikkustel distantsidel. 1847. aastal asutati Vene troikade jaoks keiserlik auhind (''Императорский приз'').&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot;&gt;Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. &quot;Все о лошади&quot;. Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6&lt;/ref&gt;
 
2. juulil 1847 toimusid Moskvas [[Hodõnka väli|Hodõnka väljal]] Vene troikade võiduajamised. Selleks puhuks oli Hodõnka väljale maha pandud kolme versta pikkune ringtee. Sellest sündmusest on säilinud V. Kopteva kirjeldus&lt;ref&gt;А. Ганулич, А. Ползунова. &quot;История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность&quot;. издательство Аквариум Принт 2015&lt;/ref&gt;:

:''&quot;Peaaegu et iga päev sõitsid ja läksid Moskva elanikud avarale Hodõnka väljale, et imetleda väga häid traavleid, kes kaunilt ja kiirelt kihutasid jooksu ajal. Aga 2. juulil tuli väljale ja sõitis kohale veelgi rohkem uudishimulikke: nad täitsid tihedalt kogu välja, nad ronisid majade katustele, mis asusid raja ääres, ronisid korstnatele, hõivasid tarad, ja kõik nad ootasid üksmeelselt kõrgendatud tähelepanuga rahvalikku vaatemängu – tuliste ja kiirete troikade sõitu. Sõit koosnes üheteistkümnest ringist, see teeb 33 versta. Esimeseks tuli nelja pretendendi hulgast kaupmees Karaulovile kuuluv postitroika, läbides distantsi ajaga 1 tund, 21 minutit ja 11 sekundit.&quot;''

1911&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot;&gt;Татьяна Константиновна Ливанова. &quot;Лошади&quot;. Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8&lt;/ref&gt;. aasta [[:en:Festival_of_Empire|Festival of Empire]]'l võisid londonlased näha kahte troikarakendit&lt;ref&gt;Игорь Бобылев. &quot;Ветер в гриве. Horses&quot;. Москва: издательство Планета. 1976&lt;/ref&gt;. Üks troikarakend oli helehallide hobustega troika ja teiseks oli ronkmustade hobustega troika.&lt;ref name=&quot;igor-bobyl&quot;&gt;Игорь Бобылев. &quot;Ветер в гриве. Horses&quot;. Москва: издательство  Планета. 1976&lt;/ref&gt;. Londonlastele esitletud troikad oli suurepärased. Helehallide hobustega troika loogahobuseks oli 13 aasta vanune&lt;ref name=&quot;igor-bobyl&quot; /&gt;, Hrenovi hobusekasvanduses sündinud Orlovi traavel Ratnik Turetski (''Ратник Турецкий''), kes oli eelnevalt võitnud võiduajamistel Venemaa keiserliku auhinna&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;ja priipassihobusteks olid streletski tõugu hobused&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. [[London|Londoni]] näitusel sai see troika esimese auhinna&lt;ref name=&quot;4uLSV&quot; /&gt;. Sellest troikast maalis pildi [[Sergei Vorošilov]] (''Сергей Семёнович Ворошилов'')&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Praegu võib näha seda pilti [[K. Timirjazevi nimeline Moskva Põllumajanduse Akadeemia|K. Timirjazevi nimelise Moskva Põllumajanduse Akadeemia]] juures olevas Hobusekasvanduse muuseumis&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Aga ronkmustadega hobustega troika loogahobuseks oli Orlovi traavel Mutsii (''Муций'') ja see troika sai Londoni näitusel teise auhinna&lt;ref name=&quot;igor-bobyl&quot; /&gt;. Aga neid kahte troikarakendit pidi Festival of Empire'l näitama külastajate huvi tõttu iga päev, vaatamata sellele et näituse programmis oli ettenähtud see, et troikasid demonstreeritakse ainult üks kord&lt;ref name=&quot;igor-bobyl&quot; /&gt;. 

=== Troikad Nõukogude Liidus ===
[[Jossif Stalin|Jossiv Stalini]] valitsemise ajal oli Vene troika kultuur põlu all kui tsarismi ja aadlikultuuri sümbol. Kuid [[Nikita Hruštšov]]&lt;nowiki/&gt;i valitsemise ajal toimunud [[Sulaaeg]], võimaldas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] taaselustada Vene troika kultuuri.

[[Vladimir Fomin|Vladimir Fominiga]] (''Владимир Иванович Фомин, tegelikult sündis 1927 aastal, kuid ametlikesse dokumentidesse pandi aasta 1928–2010'') on seotud Vene troika kultuuri taaselustamine Nõukogude Liidus. 1954. aasta alguses tuli Vladimiri Riikliku Hobusekasvatuse Talli direktor M. A Mogilevkin (''М. А. Могилевкин'') Moskvast koju [[Vladimir]]i lähedal olevasse [[Zakljazmenski]] (''Заклязьменский'') asulasse. Direktor tuli ettepanekuga taastada Vene troika kultuur ja valmistada ette 1955. aastal Moskvas toimuva Üleliidulise Põllumajandusenäituse jaoks ette troikarakend. Sellel ajal olid troikad säilinud võibolla ainult [[Siber|Siberis]], aga Venemaa keskosas oli sellajal troikade kultuur väljasurnud. Direktori meelest oli ainult Vladimir Fomin võimeline troikaga ümber käima. Taastatava Vene troika eeskujuks võeti vanade piltide [[Reproduktsioon|reproduktsioonid]], kus oli kujutatud Vene troikade rakmeid&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Слышен звон бубенцов издалека…&quot;. Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X&lt;/ref&gt; ja hobuserakmete müügikataloog &quot;Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова&quot;. Taastatava Vene troika väljanägemise kiitis heaks Fomini vanaisa.&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt; Vene troika sai valmis, et esineda Moskvas [[Rahvamajanduse Saavutuste Näitus|Üleliidulisel Põllumajandusnäitusel]] ja troikat juhtis Vladimir Fomin. 

1959. aastal kinkis Nikita Hruštšov [[Filantroopia|filantroobile]] ja ettevõtjale, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Ohio|Ohio osariigi]] senaatorile&lt;ref name=&quot;ReferenceE&quot;&gt;https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html&lt;/ref&gt; [[Cyrus Stephen Eaton]]ile (1883–1979) Orlovi traavlitega&lt;ref name=&quot;kultura&quot;&gt;https://radiokp.ru/kultura/tri-belykh-konya-russkaya-troyka-byla-samym-skorostnym-transportom-v-mire_nid140676_au21005au&lt;/ref&gt; Vene troika,&lt;ref name=&quot;ReferenceE&quot; /&gt; mille oli välja õpetanud ja treeninud Vladimir Fomin.&lt;ref name=&quot;ReferenceE&quot; /&gt;

1959. aastal tegi Vladimir Fomin Ameerika Ühendriikides ja Euroopa suurlinnades troikaga näidissõite, esinedes [[New York|New Yorgis]], [[Ottawa]]s, [[Leipzig]]is ja [[Budapest]]is.&lt;ref name=&quot;1sjNT&quot; /&gt;
Kümme aastat hiljem esines ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] edukalt enda väljaõpetatud helehallide Orlovi traavlite troikaga. Ajakirjandus nimetas troikat &quot;hallideks liiliateks aasal&quot;&lt;ref name=&quot;4uLSV&quot; /&gt; ja Fominit Vene troikade kuningaks&lt;ref name=&quot;j5Ho4&quot; /&gt;.

1957. aastal toimuski [[Moskva hipodroom]]il esimene Nõukogude Liidu Vene troikade võiduajamiste tšempionaat. Tšempionaadi võitjaks tuli Moskva hipodroomi troika, mille loogahobuseks oli Nagib (''Нагиб'') ja sõitjaks oli [[Aleksandr Roštšin]]&lt;ref name=&quot;evckv&quot; /&gt; (''Александр Романович Рощин, 1907–1977''). Hipodroomidel nimetatakse kutsarit sõitjaks. Mitte ametlikult kasutatakse Venemaa hipodroomidel ametialases [[žargoon]]is troikasõitja tähenduses, ka nimetust ''troetšnik'' (vene keeles ''Троечник).'' Ka Vene Keisririigis oli kasutuses sõna ''troetšnik.'' Tol ajal tähistati sellise rahva keelse sõnaga, sellist [[Voorimees|voorimeest]] ja [[Kutsar|kutsarit]] ning eelkõige [[Postipoiss|postipoissi]], kel olid head [[Pädevus|pädevused]] Vene troika rakendi juhtimisel.

1958 aastal sai Moskva hipodroomi direktoriks [[Jevgeni Dolmatov]] (''Евгений Николаевич Долматов 1899–1977''), kes viibis aastatel 1937-1940 GULAG is arreteerituna.&lt;ref&gt;https://vgulage.name/authors/dolmatov-evgenij-nikolaevich/&lt;/ref&gt; Tema teeneks on see, et Moskva hipodroomil hakati regulaarselt korraldama traditsionaalseid hobuvõistlusi&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot;&gt;А. Ганулич, А. Ползунова. &quot;История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность&quot;. Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2&lt;/ref&gt;. Siia kuulus ka Vene troikade võiduajamiste taaselustamine Nõukogude Liidus&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt;. Ja ka [[Tatšanka|tatšankade]] võiduajamiste korraldamine- mille ette oli traditsionaalselt rakendatud neli hobust ning muud etnograafilised hobuvõistlused&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt;. Tema initsiatiivi toetas Nõukogude Liidu Põllumajanduse Ministeerium&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt;. Tema ettevõtmised Moskva Hipodroomil viisid selleni, et paljudes Nõukogude Liidu hipodroomidel ja riiklikes hobusekasvandustes hakati tegelema regulaarselt Vene troikadega ning tatšanka rakenditega&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt;. 

[[Vene NFSV]] hakati korraldama üritusi nimega &quot;Pidu Vene talv&quot;- nendest üritusest pidi kujunema välja [[Sovetiseerimine|sovetlik]] [[Võinädal|Võinädala]] asendus&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot;&gt;Надежда Рычкова, Вера Комарова, &quot;Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами&quot;. Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8&lt;/ref&gt;. Kus müüdi rahvale pannkooke, esinesid folkloori kollektiivid ja ka Vene troikad pidid osalema nende pidustuste teatraalse osana&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt;. Esimene &quot;Pidu Vene talv&quot; toimus 1957 aastal [[Sarapul|Sarapuli]] linnas&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt;. Aga Moskvas toimus samasugune üritus nimega &quot;Pidu Vene talv&quot;, [[Lužniki staadion|Lužniki staadionil]] 23. veebruaril 1958 aasal&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt;. Nendel üritustel said Vene troikadega sõita ainult väljavalitud persoonid, näiteks tööeesrindlased&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt; ja ülejäänud rahvas sai troika sõite ainult pealtvaatajatena jälgida&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt;. See eristas neid üritusi Vene Keisririigi aegsest Võinädalast, kus said ka tavalised külaelanikud troikaga sõita&lt;ref name=&quot;nadezhda-r&quot; /&gt;.  

1982. aastal esindas [[Essen]]is [[Saksamaa]]l Nõukogude Liitu rahvusvahelisel hobuste müüginäitusel Equitana helehall Moskva hobusekasvanduse troika. Aga loogahobuseks oli Hrenovi hobusekasvanduses sündinud Orlovi traavel Pjostrõi Palas (''Пёстрый Палас'') ja priipassihobusteks terski tõugu hobused&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Vene troika juhiks oli [[Timofei Poljakov]] (''Тимофей Прокопьевич Поляков'')&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. See troika tunnistati Essenis mitmikrakendite meistriks.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;

1989. aastal esines Essenis hõbehall troika&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Loogahobuseks oli 1983 aastal sündinud Orlovi traavel Valss (''Вальс'') ja kelle vanemateks olid traavlid Lukavõi (''Лукавыи'') ning Vnutška (''Внучка'')&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Troika priipassi hobusteks olid terski tõugu Tsegel (''Цегель'') ja Tsiemir (''Циэмир'')&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Selle Vene troika valmistas näituse jaoks ette [[Mihhail Pupko]] (''Михаил Гидальевич Пупко'' ''1933-1995'')&lt;ref name=&quot;tatiana-ko&quot; /&gt;. Aga sama aasta sügistalvise hooaja rahvusvahelisel hobuste näitusel [[Pariis]]is tekitas see troika suure sensatsiooni – Prantsusmaal nähti esimest korda troikat.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;
=== Troikad tänapäeva Venemaa Föderatsioonis ===
[[Pilt:Troika akron.jpg|pisi|[[Venemaa]] praeguse aja troikarakend. Tegu on Moskvast pärineva troikaga, mis esineb [[Vologda]] hipodroomil]]

1990. aastatel oli [[Venemaa|Venemaa Föderatsioonis]] Orlovi traavlite kasvatuses suur langus.&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot;&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Бега и Рысаки. История и современность&quot; Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6&lt;/ref&gt; Sellel ajal olid Orlovi traavlid väljasuremise äärel&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt; ja ka Vene troikade kultuur oli suures kriisis&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. 1997. aastal oli Orlovi traavli [[Mära|märade]] arvukus kukkunud 800 piirile&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt; - teadlaste arvates peab tõu säilimise puhul olema vähemalt 1000 mära.&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt; Sel ajal olid paljud Venemaa hobusekasvandused niivõrd laostunud, et nendes olevad Orlovi traavlid surid nälga või viidi lihaks&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt;. 

1997 aastal toimus Moskva hipodroomil Vene Föderatsiooni esimene Vene troikade võiduajamine&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt;, mille teeb erakordseks see, et see oli esimene troikade võiduajamine, pärast Nõukogude Liidu kollapsit ja see toimus Orlovi traavlite kasvatuse kriisi ajal. Aga selle võiduajamise võitjaks tuli troika, mille loogahobuseks oli Moskva Hobusekasvatuse nr 1 traavel Aleksandrit (''Александрит'') ja troikajuhiks oli [[Aleksander Pankov]] (''Александр Николаевич Панков 1946'')&lt;ref name=&quot;a-ganulich&quot; /&gt; 

Suured teened Orlovi traavli tõu ja Vene troika kultuuri päästmisel, nendel rasketel aastatel oli Venemaa Traavli Hobusekasvatuse Assotsiatsioonil Содружества (vene keeles 'koostöö')&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt;. Väga tähtis tegelane oli selles organisatsioonis Moskva hipodroomi töötaja , [[Alla Polzunova]] ''(Алла Михайловна Ползунова 1937-2021''), kel olid suured teened Orlovi traavlite tõu päästmisel ja ka Vene troikade kultuuri elushoidmisel nendel aastatel&lt;ref&gt;В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. &quot;Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников&quot; Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0&lt;/ref&gt;.See organisatsioon alustas koostööd Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooniga. Prantsusmaa poolelt oli Orlovi traavli tõu päästmisel väga oluline persoon krahv [[Dominique de Bellaigue]], kes oli aastatel 1997-2019 Prantsusmaa Traavi Assotsiatsiooni juht.   

1997 aastal külastasid selle [[Prantsusmaa]] organisatsiooni esindajad, Venemaa hobusekasvandusi, kus kasvatati Orlovi traavleid.&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt; Need Venemaa ja Prantsusmaa organisatsioonid leppisid omavahel kokku, et Prantsusmaa hipodroomil [[:fr:Hippodrome_de_Vincennes|Hippodrome de Vincennes]]s hakatakse korraldama üritust &quot;Venemaa päevad&quot; ja [[Moskva hipodroom|Moskva Hipodroomil]] hakatakse korraldama üritust &quot;Prantsusmaa päevad&quot; – kokkuleppe järgi pidid nendel üritustel kindlasti olema Orlovi traavlid.&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt; Nende kokkulepitud ürituste [[sponsor]] oli Prantsusmaa Traavi Assotsiatsioon&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt;. Nendel üritustel toimusid Orlovi traavlite klassikalised võiduajamised [[võidusõidukaarik]]utega ja ka vene troikade sõidud. 1999 aastal toimusid Moskva hipodroomil esimesed &quot;Prantsusmaa päevad&quot;&lt;ref name=&quot;ReferenceF&quot; /&gt;. Ning 2000. aasta detsembris ja 2001. aastal esinesid [[Pariis]]i hipodroomil Hippodrome de Vincennes &quot;Venemaa päevadel&quot; korraga kolm Vene troikat. Troikad demonstreerisid Pariisis &quot;Vene troikade balletti&quot; – troikade sünkroonitud vigursõitu ja demonstratiivset troikade võidusõitu.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;  [[Pilt:Тройка МКЗ 1 .jpg|pisi|&quot;Moskva Hobusekasvatuse Nr 1&quot;, (vene keeles &quot;Московский конный завод № 1&quot;) Orlovi traavlitega troika 2018 aasta augustis looduses.]]  

2004. aastal tegi Prantsusmaa telekanal [[:fr:Equidia|Equidia]] Vene troikadest filmi. Filmis ei pööratud tähelepanu mitte ainult Vene troikale kui välimuselt väga efektsele rakendile, vaid ka Vene troika rakendi kirjeldamisele ja sellele, kuidas troikat juhitakse &lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot;&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6&lt;/ref&gt;.
Tänu nendele pingutustele saabus 2000 aastatel uus tõus Venemaa troika kultuuris ja Orlovi traavlite kasvatuses.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;

Venemaal kasutati stiliseeritud Vene-troika kujutist televisioonikanali Rossia-1 uudiste teleprogrammi „Vesti„ (''Вести'') alguse videovinjetis, aastatel 1991-1993. Aga hiljem kasutas Rossia-1 oma uudiste alguse videovinjetis Vene Föderatsiooni kõige kuulsamat hallikas-valget Vene-troikat, mille loogahobuseks on eelmainitud, 28. märtsil 1992 aastal Moskva Hobusekasvatus Nr 1 sündinud Vene-traavli täkk Aleksandrit&lt;ref name=&quot;ru&quot;&gt;https://base.ruhorses.ru/horse/828390/card/ru?ysclid=mlgtaw56vs771038246&lt;/ref&gt;. Aleksandridi isaks on Regbi`s Star (Рагби’с Стар) ja tema emaks on Assambleja (''Ассамблея'') ning ta kannab identifitseerimise mikrokiipi numbriga, 643098100001388&lt;ref name=&quot;ru&quot; /&gt;. Ja selle kuulsa Vene-troika priipassihobusteks on Orlovi traavlid Priz (''Приз'') ja и Vitok (''Виток'')&lt;ref name=&quot;index&quot;&gt;https://myseldon.com/ru/news/index/256896920{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;. Seda legendaarset Vene-troikat juhtis Venemaa seitsme kordne&lt;ref&gt;http://pokrovmedia.ru/kubok-gubernatora-bolshoj-vladimirskij-trakt-2015-zavoeval-semikratnyj-chempion-po-gonkam-na-russkix-trojkax-a-pankov/?ysclid=mlgwff2azh692009109{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; Vene troikade võiduajamiste võitja Aleksander Pankov &lt;ref name=&quot;index&quot; /&gt;.

Tänapäeval peetakse Venemaal hipodroomidel võistlusi, mille komponentideks on troikade võidusõit ja vigursõit. Aga 23. jaanuaril 2026. võttis Venemaa Spordi Ministeeriumi komisjon vastu otsuse, et Vene troikade võiduajamised lisatakse ametlikult spordiliikide registrisse, kui Venemaa rahvusport&lt;ref&gt;https://dzen.ru/a/aYoV-hD7Vhuwa9cL&lt;/ref&gt;. 

== Troikarakendi komponendid ==

=== Troika rakmed ===
Troika [[rakmed]] valmistati Venemaal reeglina musta värvi naharibadest. Rakmed kaunistati väikeste metallplaadikestega ja sadade metall-litritega. Troikarakmete kõige iseloomulikumaks detailiks olid nahkribade otsas olevad [[Tutt|tutid]]. Rikkalikult kaunistatud rakmeid kutsutigi Venemaal paraadtroikarakmeteks (''упряжь троечная парадная'').
[[Pilt:Кучер 13.jpg|pisi|Vene keisririigi aegne foto: Kalessi ette rakendatud esinduslik troika. ]]

Troikarakmete metalldetailid tehti vasesulamitest. [[Sulam]]id, millest tehti rakmete ehisdetailid, kandsid järgmisi nimetusi: niinimetatud Poola hõbe (''польское серебро'') ja roheline vask (''зеленая медь'') ja [[tombak]].&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot;&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 ISBN 978-5-4238-0321-6&lt;/ref&gt; Poola hõbedaks nimetati [[melhior]]i, mis koosnes vasest (79%) ja niklist (21%). Tombak ja niinimetatud roheline vask on [[Vask|vase]] ja [[Tsink|tsingi]] sulamid. Tombak, millest tehti rakmete ehisdetaile, sisaldas 15% tsinki, aga roheline vask sisaldas 30% tsinki.&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot; /&gt; Algul tehti rakmete metalldetailid [[Metallivalu|valumeetodil]], hiljem aga hakati neid [[Stantsimine|stantsima]].&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot; /&gt; Poola hõbedast detailid on hõbedase läikega, tombakist ja rohelisest vasest detailid on aga kollase läikega. 

=== Rangid ===
Tänapäeval valmistatakse [[Venemaa|Vene Föderatsioonis]] troikarakmeid koos loogahobuse [[Rangid|rangidega]]. Venemaal on kasutusel järgmine rangisuuruste numeratsioon (vahemikus 0–11)&lt;ref&gt; А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016 &lt;/ref&gt;. 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate rangide mõõdud millimeetrites &lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot;&gt;Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. &quot;Коневодство. Справочник&quot;. Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7&lt;/ref&gt;
|-
! Rangi number !! Rangi pikkus !! Rangi laius 
|-
|  0 || 440 || 210
|-
|  1 || 460 || 230
|-
|  2 || 485 || 240
|-
|  3 || 510 || 250
|-
|  4 || 535 || 260
|-
|  5 || 555 || 270
|-
|  6 || 585 || 280
|-
|  7 || 610 || 310
|-
|  8 || 640 || 340
|-
|  9 || 670 || 360
|-
|  10|| 710 || 380
|-
|  11|| 740 || 400
|}
=== Valjad ===
Paraadtroikarakmeid iseloomustavad plaadikeste ja litritega kaunistatud valjad. Väga iseloomulik on Vene troika valjastele lõuaalune dekoratiivne lisarihm mille küljes on ilututt. 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+ Venemaal kasutatavate valjaste mõõtmed millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Valjaste number !! Põserihma pikkus 
|-
| 0 || –
|-
| 1 || 415
|-
| 2 || 435
|-
| 3 || 455
|-
| 4 || 475
|}
 
=== Sorid ===
Vene troika rakendis kasutatakse sorisid priipassi hobuste rakendamisel. Sorid koosnevad rinnarihmast ja kanderihmast. 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate soride mõõdud millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Soride number !! Kanderihma pikkus !! Rinnarihma pikkus
|-
| 1 || 450 || 800
|-
| 2 || 580 || 1100
|}
=== Sedelgad ===
Vene troika rakendis hoiab [[sedelgas]] koos sedelgarihmaga loogahobuse rangid, looga ja aisad õiges asendis. Sõltuvalt hobuse turja kujust kasutatakse lame- või looksedelgat. Looksedelgat kasutatakse rohkem loogahobuse rakendamisel. Kui on tegu paraadtroikarakmetega siis on ka loogahobusel dekoratiivne lamesedelgas. Priipassihobuste turjadele pannakse dekoratiivsed lamesedelgad. Vene troika lamesedelgate otstes on dekoratiivrihmad koos tuttidega. Paraadtroikarakmete puhul kinnitatakse priipassihobuste lamesedelgate külge sedelgakellad.
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate lamesedelgate mõõdud millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Lamesedelga number !! Lamesedelga katteosa 
(''покрышка'') pikkus
! Lamesedelga katteosa 
(''покрышка'') laius
|-
| 1 || 650 || 150
|-
| 2 || 750 || 180
|}
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate looksedelgate mõõdud millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Looksedelga number !! Looksedelga katteosa 
(''покрышка'') pikkus
! Looksedelga katteosa 
(''покрышка'') laius
|-
| 1 || 440 || 185
|-
| 2 || 440 || 185
|}

=== Leid ===
Vene troika rakendis on tähtsal kohal leid. Leide abil saavad hobused pidurdada ja tagurdada. Leid koosnevad küljerihmast, mis paikneb ümber hobuse keha ja kinnitub roomadele. Leide seljarihm ja põikrihmad hoiavad küljerihma õiges asendis. 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Venemaal kasutatavate leide mõõdud millimeetrites&lt;ref name=&quot;laskov-arn&quot; /&gt;
|-
! Leide number !! Küljerihma pikkus !! Põikrihma pikkus
|-
| 1 || 4000 || 980
|-
| 2 || 4400 || 1030
|-
| 3 || 4900 || 1080
|-
| 4 || 5400 || 1180
|}

=== ''Peremjot''{{'}}id ===
Paraadtroikarakmetele on iseloomulik priipassi hobuste leide külge kinnitatavad ja vajadusel eemaldatavad kolmnurgakujulised nahkribadest valmistatud rippekaunistused ''peremjot''{{'}}id (vene keeles ''перемёт''). Kolmnurgakujulisest ''peremjot''{{'}}ist ripnevad kolm nahkriba, mille otsas on tutid. Aga ''peremjot''{{'}}i keskel olevad nahkribad moodustavad dekoratiivse ruudu. ''Peremjot'' kinnitatakse priipassi hobuse välispoolsete leide külge. Kokku on Vene troika paraadtroikarakmete komplektis kaks ''peremjot''{{'}}i mis paiknevad priipassi hobuste leide väliskülgedel.
[[Pilt:In joyful Russia (1897) (14597353090).jpg|pisi|1897. aastast pärit troika foto. Külgmisel priipassi hobusel on näha tüüpiline rippekaunistus ''peremjot.'']]

=== Look ===
Vene troika kõige esinduslikum ja pilkupüüdvaim detail on loogahobuse [[look]]. Hästi valmistatud look teenis omanikku mitukümmend või koguni sada aastat ning pärandati isalt pojale.

Hobuseloogad valmistatakse noorepuutüvest. Vanasti valmistati hobuseloogad ainult teatud puuliikidest. Nendeks puuliikideks olid [[harilik jalakas]], [[harilik tamm]], [[hõberemmelgas]] ja [[harilik toomingas]]. Loogameistrid arvestasid puude valikul paljusid peeneid nüansse. Näiteks aega kuna võib puud langetada ja kasvupinnase niiskuse omadusi. Harilikust jalakast ja harilikust tammest, sai väga vastupidavaid hobuselookasid, kuid need olid rasked. Hõberemmelgast ja harilikust toomingast sai kergemaid hobuselookasid. Harilikust toomingast valmistatud loogad kippusid külma talvekorral suurte koormuste korral purunema. Seega sai harilikust toomingast valmistatud lookasid kasutada ainult suvel ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] lõuna kubermangudes.&lt;ref&gt; А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум-Принт &lt;/ref&gt; 

Kõige vanemad troikarakendi rangid olid kaunistatud sisselõigatud geomeetriliste kujunditega, milleks olid rombid, kolmnurgad, ringid ja jooned. 

19. sajandil oli Venemaa postipoiste hulgas suur nõudlus ilusate ja dekoratiivsete lookade järele. 1840. aastatel lauldi Venemaal populaarset rahvalaulu, mis algas sõnadega: &quot;Золотую дугу заложить не могу&quot;. Sel ajal olid moes kullaläikelised loogad. Need pidid visuaalselt looma efekti, et look nagu põleks kauguses ja eristuks hästi metsa või põllu taustal. Hiljem hakati kuldsetele lookadele kandma musta ja punase värviga taimornamente, mis kujutasid lillevarsi ja sakilisi taimelehti.&lt;ref name=&quot;LHjgy&quot; /&gt;

1860. aastatel toimus lookade moes muutus: kuldset värvi loogad suruti välja maalingutega lookadega. Maalingutega lookadel kujutati siniseid viinamarjakobaraid, punaseid roose ja rohelisi lehti&lt;ref name=&quot;LHjgy&quot; /&gt;. [[Pilt:Deutscher Photograph - Russen im Ausland - Fürst Menschikow in seiner Troika in Baden-Baden (Zeno Fotografie).jpg|pisi|Venelased välismaal: vürst Menšikov oma troikaga [[Baden-Baden]]is]]

19. sajandi lõpus maitse jälle muutus: raske look asendati peenikese loogaga. Selliste lookade puhul jäi vähe ruumi sisselõigetele ja kunstilisele puulõikele. Sel ajal kujutati musta värvi loogal värvikirevaid lillekimpe. Kokkuvõttes halvenes sel ajal maitse ja asi läks koguni niikaugele, et ühevärviline look kaunistati lihtsalt erivärviliste lintidega.&lt;ref name=&quot;LHjgy&quot; /&gt;

=== Loogakellad, kuljused ja sedelgakellad ===

====== Loogakellad ======
Eesti rahva kultuuris tuntakse loogakella (vene keeles ''поддужный колокольчик'') [[aisakell|aisakellan]]a. Aga kui juttu tuleb Vene troikast, siis peaks kasutama sõna &quot;loogakell&quot;, sest troikarakendis kinnitati loogakellad nahkribaga loogahobuse looga ülemise osa külge.

Posti-loogakell võeti kasutusele Venemaa keisririigi senati kindral-prokuröri vürst [[Aleksandr Vjazemski]] (''Александр Алексеевич Вяземский, 1727−1793'') ettepanekul 1770. aastal.&lt;ref&gt; Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. &quot;Большой филателистический словарь&quot;. Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2&lt;/ref&gt; Esialgu üritati Venemaa postipoistele õpetada ka [[postisarv]]e kasutamist. Selleks kutsuti kohale koguni [[Klaipeda]]st pärit postipoiss, kelle ülesandeks oli õpetada oma Peterburi kolleegidele postisarve kasutamist. Aga postisarve kasutuselevõtmine edenes visalt – Venemaa postipoisid armastasid teatada oma kohalejõudmisest endiselt vilega. Neid trahviti küll selle eest, aga ikkagi läks nii, et postisarv jäi pelgalt sümboolseks elemendiks Venemaa postitalituses.&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot;&gt;Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. &quot;Колокола: История и современность&quot;. издательство Наука, 1985&lt;/ref&gt;

Loogakellad võeti Venemaa postipoiste poolt suure vaimustusega omaks ja need asendasid edukalt postisarve. Venemaal räägiti loogakellade kohta rahvalikke legende: postipoisikellad pärinevat [[Novgorod]]i [[veetše]] kella tükkidest. Seega sümboliseeris loogakell rahvale vabadust ja sõltumatust&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot;/&gt;.

Venemaa kõige kuulsam loogakellade valmistamise keskus oli [[Valdai]]. Valdai loogakellade edu põhjuseks oli see, et Valdai asus Peterburi ja Moskva postitee keskel. Aastatel 1817–1834 sai see tee esimese kõvakatte.&lt;ref name=&quot;qhYhf&quot; /&gt;

Troika looga külge kinnitati reeglina kolm loogakella: looga keskele kinnitati suurem kell ja tema kõrvale seoti väiksemad&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;/&gt;. Loogakellad valmistati vasesulamist. &lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263&lt;/ref&gt; Kaasajal loetakse parimaks kirikukella sulamiks sellist [[Pronks|pronksi]], mis koosneb 78–80% [[Vask|vasest]] ja 20–22% [[Tina|tinast]], ning lisandeid on mitte üle 1–2% (vastutusrikastel juhtudel ei tohi olla üle 1% lisandeid).&lt;ref&gt; Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. &quot;Колокола: История и современность&quot;. Москва: издательство Наука, 1985 &lt;/ref&gt; Loogakellad jagunesid tüüpideks, eri tüüpe iseloomustas vorm ja kella seina paksus. Tihti said loogakellad valamise käigus omale numbri. Ühesugust tüüpi loogakellasid eristasid numbrid. Numbrid iseloomustasid loogakella läbimõõtu ja kõrgust: mida suurem oli number, seda väiksem oli kella suurus. Mõnedel loogakelladel oli peal märge ''С серебром'' (vene keeles hõbedaga). Loogakellade [[spektraalanalüüs]] on aga näidanud, et hõbeda sisaldus loogakellades, millel oli märge ''С серебром'' on enam-vähem samasugune kui neil, millel polnud seda märget. Hõbeda kogus sulamis oli nii väike, et see näitab, et hõbe oli sulamisse sattunud lisandina&lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt; (venekeelne sõna ''примесь'' ('lisand') tähendab siin metallivalu tehnoloogilises protsessis sulamisse sattunud metalli). On pakutud välja palju seletusi, mida tähendas loogakelladel märge ''С серебром''. Kõige tõenäolisemaks peetakse versiooni, et loogakellad olid alguses [[Hõbetamine|hõbetatud]]. Aja jooksul on hõbedakiht kelladelt ära kulunud, kuid kiri ''С серебром'' on säilinud. Sellepärast nimetati preiskurantides (Venemaa keisririigis nimetati hinnakirja preiskurandiks) loogakellasid kollasteks ja valgeteks. Valged loogakellad olid meie versiooni järgi hõbetatud, kollased aga hõbetamata&lt;ref&gt;А. К. Ганулич. &quot;Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательавда Правда,ISSN 0028-1263
&lt;/ref&gt;. 

====== Kuljused ======
[[Pilt:Troika of W. Winans LOC 2162668551.jpg|pisi|W. Winansi troika.]]

Kuljuserihma külge kinnitati 7, 9 või 11 [[Kuljus|kuljust]]&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;/&gt;. Kuljused valmistati vasesulamist. &lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt; Vasesulamist kuljuseid oli mitut tüüpi. Valmistati kollaseid (hõbetamata) ja valgeid (hõbetatud) kuljuseid. Vasesulamist kuljuste tüüpe tähistati numbritega; mida suurem number, seda suurem oli kuljuse suurus. Kõige väiksemad hobuse kuljuserihma kuljused kandsid numbreid 1 kuni 4/0, kõige suuremad kuljused numbreid 7 kuni 14.&lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt; Rauast valmistatud kuljustel oli numeratsioon vastupidine: kuljuse suurenedes number vähenes kolmest või kahest kuni üheni või nullini.&lt;ref name=&quot;ReferenceD&quot; /&gt;

====== Sedelgakellad ======
Kõige hiljem võeti kasutusele sedelgakellad (vene keeles, ''седёлочные колокольчики''&lt;ref name=&quot;sedelochny&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Попова |eesnimi=Ольга |pealkiri=Седёлочные колокольчики (седёлочные звонки) на выставке «Путешествие колокольчика» |url=https://www.showbell.ru/blog/archives/1737 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.showbell.ru |keel=ru}}&lt;/ref&gt; ehk ''седёлочные звонки'')&lt;ref name=&quot;sedelochny&quot; /&gt; &lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt;'','' inglise keeles ''Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Lot - Antique Horse Harness Sleigh Saddle Chimes / Bells |url=https://www.onesourceauctions.com/auction-lot/antique-horse-harness-sleigh-saddle-chimes-bells_0ed45f9928 |vaadatud=2025-12-15 |väljaanne=www.onesourceauctions.com}}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2019-10-03 |pealkiri=How to Attach Harness Bells – Chimacum Tack |url=https://chimacumtack.com/blog/2019/10/03/how-to-attach-your-bells/ |vaadatud=2025-12-14 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;) – siis, kui troikasõidu kultuur hakkas juba hääbuma&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt;. Troikarakendis kasutati sedelgakellasid priipassihobuste sedelgate küljes&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot; /&gt;.  

Sedelgakellad leiutas Ameerika Ühendriikides [[Charles Kirchhof]]. Ta elas [[Newark|Newarki]] linnas [[Essexi maakond (New Jersey)|Essexi]] maakonnas [[New Jersey]] osariigis. Talle väljastati 29. septembril [[1863]] aastal sedelgakellade kohta Ameerika Ühendriikide patent, mille numbriks oli 40 108&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Alarm chime-bells for horses |url=https://patents.google.com/patent/US40108A/en?q=(horse+bells)&amp;before=priority:18631231&amp;after=priority:18630101&amp;oq=1863+horse+bells |keel=en |vaadatud=2025-12-14}}&lt;/ref&gt;. Ameerika Ühendriikides tuntakse sedelgakellasid ka rahvaliku nimega, milleks on Vene sadulakellad (''Russian Saddle Bells'')&lt;ref&gt;[https://americanbell.org/wp-content/uploads/2024/01/Mar-Apr-2019-Article.pdf ABA Mar-Apr 2019.indd]&lt;/ref&gt;. Ka Venemaal võeti sedelgakellad kasutusele Vene troika rakendites 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt;. Sedelgakellade kohta on teada, et Moskva voorimehed sõitsid nendega veel 1930. aastatel.&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt; Aga 21. sajandil on jälle Venemaal hakatud valmistama Vene troika rakmeid, mille komplekti kuuluvad sedelgad koos sedelgakelladega. 

Sedelgakella heliorgan oli metallist (pronksist või terasest) sfääriline 6–8&amp;nbsp;cm läbimõõduga poolkera, mille sees olid heli tekitavad tilad. Valmistati kahe, kolme ja koguni nelja helielemendiga sedelgakellasid&lt;ref name=&quot;a-k-ganuli&quot; /&gt;. Kolme või nelja helielemendiga sedelgakella kaunistuselemendiks oli varda otsas tiibu sirutav kotkakuju või lüüra ja hobusejõhvidest valmistatud tutid&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot; /&gt;.

=== Ilulindid ===
Troika hobuste lakkadese punutakse värvilised lindid. Lintide värvus valitakse nõnda, et need sobiksid rakmetega. Lakkadesse punutud lindid annavad troikale võluva väljanägemise&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot; /&gt;.

=== Pinded ===
Pinded peavad olema sellist värvi, et nad sobiksid troika rakmetega.&lt;ref name=&quot;ReferenceC&quot; /&gt; 

== Troikade võistlused tänapäeval ==

=== Venemaal korraldatavad troikade võistlused ===
Venemaal korraldatavad troikade võistlused koosnevad kahest osast, troikade vigursõidust ja võidusõidust. Suvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalselt valmistatud nelja rattaga võidusõiduvankri ette. Talvel rakendatakse troika traavlid spetsiaalse troikasaani ette. Venemaal valmistatakse troikade jaoks spetsiaalseid saane. Suvised ja talvised Vene troikade tšempionaadid toimuvad näiteks sellistes Venemaa linnades nagu näiteks [[Jaroslavl|Jaroslavlis]], [[Kostroma|Kostromas]], [[Moskva|Moskvas]], [[Vologda|Vologdas]] jne. Aga absoluutne Venemaa Vene troikade tšempion selgitatakse välja, kogu aasta hooaja võistlustel kogutud punktide koondsumma tulemuste põhjal. 

=== Troikade vigursõit ===
Troikade vigursõit toimub 200 × 20 meetrisel, ristkülikukujulisel alal.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt; Troika peab sellel alal tegema kohustuslikud vigurelemendid ettenähtud skeemi järgi. Troikajuht ja tema kaks abilist riietuvad tavaliselt traditsioonilistesse Vene rahvariietesse. Mehed riietuvad suvel Vene rahvariietele iseloomulikku särki, püksid on ilusti saapasääres.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt; Peas on Vene rahvariietele iseloomulik nokkmüts.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt; Troika kutsar võib mütsi külge kinnitada tuti või lille&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. Naised kannavad [[Sarafan|sarafani]] ja peas on neil [[Kokošnik|kokošnikud]] või mõnikord lillepärjad.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt; Talvel kannab vigursõidu ajal troikajuht uhket tulup-kasukat, mille peale on seotud lai vöö ja peas on tal karvamüts ning käes on kindad.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt; Kui talvel istuvad saani tagaistmel vigursõidu ajal nais- või meesabilised, siis riietuvad nad ka talvistesse Vene rahvariietesse. Vigursõidu ajal istuvad ekipaažis kaks abilist, kellel on keelatud osa võtta troika juhtimisest.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt; Troikajuht ei tohi vigursõidu ajal kasutada piitsa.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;

=== Troikade võidusõit ===
Troikade võidusõit toimub 1800-meetrisel distantsil.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt; Ühe sõidu ajal lastakse rajale korraga ainult neli troikarakendit. Selle piiranguga soovitakse vältida kokkupõrkeid ja muid ebameeldivusi.&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt; Võidusõidu ajal riietuvad troikajuht ja ta kaks abilist spetsiaalsetesse võidusõidukombinesoonidesse, peas on neil kiivrid ja jalas mugavad jalatsid. Võidusõidu ajal peab ekipaažis olema troikajuht ja tema kaks abilist&lt;ref&gt;А. А. Ганулич, А. М. Ползунова.А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6&lt;/ref&gt;. Võidusõidu reeglid näevad ette seda, et troikajuht juhib loogahobust ja tema abilised kes istuvad tagaistmel juhivad pikkade ohjadega priipassihobuseid. Piitsa võib kasutada ainult troikajuht.&lt;ref name=&quot;a-a-ganuli&quot; /&gt;

== Troika väljaõpetamine == 
=== Traavlite valik ===
Hobused rakendatakse troika rakendisse ainult alates 4.–5. eluaastast. Sest sellises vanuses on traavleid juba treenitud ja katsetatud hipodroomidel [[võidusõidukaarik]]u (Eesti traavisportlaste žargoonis nimetatakse võidusõidukaarikut traavlikäruks) ees ning loogarakendis (Venemaa autorid nimetavad loogarakendid Vene rakendiks)&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. Troikad mille eesmärk on sport, seal valitakse hobused nõnda, et nad oleksid sama stiili. See tähendab seda et hobused valitakse troikarakendisse nõnda, et nad oleksid enamvähem ühte värvi ja suurusega. Ning vanus oleks ka enamvähem samasugune. Tähtis on see, et troikas olevatel hobustel oleks omavahel hea läbisaamine&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. 

=== Esimest korda troika rakendis ===
Enne troikarakendisse panekut priipassi hobuseid [[Kordetamine|kordestatakse]] või õpetatakse töötama saduldatuna, nii et hobune on rakendatud troika sorirakmetesse. Seda tehakse selleks, et priipassihobune harjuks rakmetega&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. Enne troika rakendisse panekut hobuseid harjutatakse loogakelladega ja kuljuste helinaga. Ning hobuseid harjutatakse voogavate ja lipendavate erivärviliste troika kaunistus lintidega. Ja harjutatakse vilega ning hõigetega toime tulema. Alguses rakendatakse hobused üheviisi rakendisse ja hobused töötavad eraldi, kuid üksteise lähedal &lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. Enne seda, kui hobused pannakse kõik korraga Vene troika rakendisse, peab kutsar olema veendunud, et loogahobuse valik on õige. Selleks rakendab ta loogahobuseks valitud hobuse saani või [[Tarantass|tarantassi]] ette ja sõidab temaga ühe nädala või kaks nädalat. Sõita tuleb loogahobusega eri allüüre&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;.

Esimest korda kolme hobuse rakendamisel troika rakendisse väsitatakse loogahobust natukene aega ekipaaži ees sõites. Aga priipassi hobuseid kordestatakse pool tundi, ajades neid ringi joostes [[Traav|traavi]] ja [[Galopp|galoppi]]. Seda tehakse selleks, et nad poleks rakendisse paneku ajal väga tulised ja närvilised. Ja seejärel rakendatakse nad ettevaatlikult troikarakendisse. Seejärel võtab kutsar loogahobuse ja priipassi hobuste ohjad kätte. Priipassi hobuseid võivad juhtida ka kaks ekipaaži istunud abilist – kumbki juhib omapoolset priipassi hobust. Abilised, kui nad ei istu veel kutsari taga, võivad joosta priipassi hobuste kõrval, ja kui näevad et kõik on korras, istuvad ekipaaži&lt;ref name=&quot;t-k-livano&quot; /&gt;. 

== Troika Venemaa kultuuriloos ==

=== Troika Vene Keisririigi kultuuris ===
Kihutavast Vene troikast sai Venemaa kultuuri sümbol tänu [[Ukraina]] päritolule [[Venemaa|Vene]] kirjanikule [[Nikolai Gogol]]ile. Sest Vene troikaga sõitis Nikolai Gogoli raamatu &quot;Surnud hinged&quot; peategelane, endine maksuametnik ja kolleegiuminõunik Pavel Ivanovitš Tšitšikov&lt;ref&gt;https://sirp.ee/s1-artiklid/film/vene-telesarjad-s-naga-sirbis-xii/&lt;/ref&gt; (''Павел Иванович Чичиков'').&lt;ref&gt;https://dzen.ru/a/Yv3og_6uHT-p_fs_&lt;/ref&gt; Kuulsaks on saanud sellest raamatust pärit järgmine [[Eshatoloogia|eshatoloogiline]]&lt;ref name=&quot;ReferenceG&quot;&gt;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=AKlooming202305.2.14&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------&lt;/ref&gt; Vene troika kirjeldus: 

:''&quot;Eh, troika''',''' linnutiivuline troika''',''' kes on su välja mõelnud? Teadagi, ainult elavaloomulise rahva juures sa võisidki sündida, sellel maal, mis ei armasta nalja heita, vaid on enese avara lagendikuna üle poole maailma välja sirutanud, ja mine katsu lugeda tema versti. . . Kas mitte sinagi, Venemaa, ei torma nii nagu nobe, kinnipüüdmatu troika? Venemaa, kuhu sa ometi kihutad''&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=kommunismikoitvaikem19590331.2.46&amp;srpos=4&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+gogol------------&lt;/ref&gt;''? Vasta! Ta ei vasta. Imekaunilt tiliseb aisakell; mühiseb ja muutub tuuleks tükkideks rebitud õhk; lendab mööda kõik, mis maailmas iganes on, ja kõõrdi vaadates astuvad eest kõrvale ning annavad talle teed teised rahvad ja riigid&lt;ref name=&quot;ReferenceG&quot; /&gt;.&quot;''

Troika oli Vene Keisririigis 19 saj II poolel populaarne motiiv, sest sel ajal toimus ka Venemaal tööstusrevolutsioon, mis võimaldas troika [[Motiiv|motiiviga]] trükiseid tuhandetes eksemplarides [[Tiraaž|tiražeerida]]. 1860 aastatel hakkasid Peterburi ja Moskva fotograafid valmistama piltpostkaarte mille sarja nimeks oli &quot;Vene tüübid&quot; (vene keeles “''Русские типы“'')&lt;ref&gt;https://www.stena.ee/blog/russkie-tipy-xix-veka-prostoj-lyud-moskvy-i-peterburga-foto&lt;/ref&gt;, kus kujutati ka Vene troikasid koos troikajuhtidega&lt;ref&gt;https://etoretro.ru/pic134350.htm&lt;/ref&gt;. 

19. sajandil ja 20. sajandi alguses loodi Vene Keisririigi intelligentsi poolt umbes sadakond [[Romanss|romanssi]] Vene troikadest ja postipoistest.&lt;ref name=&quot;iraklii-lu&quot;&gt;Ираклий Луарсабович Андроников. &quot;К музыке. Собрание устных рассказов&quot; Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0&lt;/ref&gt; Need laulud ja romansid said Vene Keisririigis niivõrd populaarseks, et rahvas hakkas neid pidama Vene [[rahvalaul]]udeks.&lt;ref name=&quot;iraklii-lu&quot; /&gt; Ka Nõukogude Liidu [[vinüülplaat]]idel vaikiti üpristihti maha, nende Vene troika teemaliste romansside sõnade ja muusika autorid. 

Tänu sellele et troika on väga efektne visuaalina, kasutati Vene Keisririigis väga laialdaselt Vene troika motiivi kaubandusliku [[reklaam]]i postkaartidel&lt;ref&gt;http://rusacademfilately.ru/article/philately/45279/istoriya-otkritki-reklamnie-otkritki-tovarishchestva-eynem/&lt;/ref&gt; ja plakatitel. Resultaadiks oli see, et tol ajal troika motiiv, ka teatud mõttes [[Kommertsiaalsus|kommertsialiseerus]]. 
[[File:Pyotr Nikolayevich Gruzinsky - Maslenitsa.jpg|pisi|Venemaa Keisririigi aegne [[Pjotr Gruzinski]] maal &quot;Võinädal&quot;: vene talupojad võinädalal troikadega lustimas. Maail on kujutatud tüüpilist Venemaa [[tänavküla]].]]

Troika motiivi kasutati ka laialdaselt Vene rahvalikes [[ristpiste]] tikandites&lt;ref name=&quot;uzory-v-kn&quot;&gt;Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город, Чехов Издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8&lt;/ref&gt;. Näiteks 1886 aastal anti Peterburis V. Banneri kirjastuse poolt välja &quot;Teine käsitöö album&quot; (&quot;''Второй альбом рукоделий''&quot;).&lt;ref name=&quot;uzory-v-kn&quot; /&gt; Milles olid näiteks sellised [[Rahvalik|rahvalikud]] ristpiste mustrid, mis kujutasid lillesid, kukkesid, geomeetrilisi kujundeid jne&lt;ref name=&quot;uzory-v-kn&quot; /&gt;. Ja albumis oli ka muidugi Vene troika motiiviga tikkimise skeem&lt;ref name=&quot;uzory-v-kn&quot; /&gt;. See album sai Vene Keisririigi ajal rahva seas väga populaarseks, sest tikandid olid selles raamatus pärit Venemaa rahvarõivastelt. 

Vene Keisririigis valmistasid rahvapärase käsitöö meistrid lastele puidust ja ka savist stiliseeritud Vene troika, teemalisi, [[Mänguasi|mänguasju]]. Troikad ja hobused olid Vene Keisririigis vägagi populaarsed mänguasjade teemad. Sest, mänguasjade eesmärk on lapse ette valmistamine, täiskasvanu eaks, kui ta hakkab sotsiaalselt ja majanduslikult, end teostama, teatud ametis, -Vene Keisririigis olid enamik [[Agraarühiskond|agraarühiskondliku]] küla ja ka osaliselt linna ameteid seotud hobustega. 

=== Troika Nõukogude Liidu kultuuris ===
Nõukogude Liidu kultuuriruumis oli helehallide Orlovi traavlitega troika rituaalsete tegelaskujude [[Näärivana]] ja tema abilise [[Lumehelbeke|Lumehelbekese]] (ka Snegurotška) sõiduvahend&lt;ref name=&quot;kultura&quot; /&gt;. Esimene kujutis Nõukogude Liidus, kus on Näärivana Vene troika saanis, pärineb aastast 1948. Ja selleks trükiseks on 1948 uusaasta peokutse pileti trükis. Sellel trükisel on kujutatud ka tegelaskuju Karu (''Медведь'') juhtimas troikat.&lt;ref name=&quot;novaia-dat&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}&lt;/ref&gt;    

Nõukogude Liidus oli troika, mille saanis istusid näärivana ja Lumehelbeke populaarne [[uusaasta]] õnnitlus [[Postkaart|postkaartide]]&lt;ref&gt;https://www.osta.ee/naarivana-troika-tervikkaart-1981-226167775.html&lt;/ref&gt; ja [[Postmark|postmarkide]] motiiv. Esimese Nõukogude Liidu uusaasta õnnitlus postkaart kus kujutatakse Vene-troika saanis, seisvat näärivana koos punase viisnurgaga nääripeo kuusega pärineb aastast 1959&lt;ref name=&quot;ReferenceH&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Новая дата первого путешествия Деда Мороза на тройке {{!}} WikiDedmoroz.ru |url=https://wikidedmoroz.ru/news/ustanovleno-pervoe-puteshestvie-deda-moroza-na-troyke-sostoyalos-na-11-let-ranshe/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=wikidedmoroz.ru}}&lt;/ref&gt;, ja selle postkaardi autor oli Jevgenija Venediktovna Paškova-Selivanova&lt;ref name=&quot;novaia-dat&quot; /&gt; (''Евгения Венедиктовна Пашкова-Селиванова, 1917–1971''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Пашкова-Селиванова Евгения Венедиктовна - Электронный архив Фонда Иофе |url=https://arch2.iofe.center/person/29612 |vaadatud=2025-08-19 |väljaanne=arch2.iofe.center }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;). Sellel postkaardil on kujutatud ka stiliseeritud Nõukogude Liidu kosmoseraketti&lt;ref name=&quot;ReferenceH&quot; /&gt;. [[Fail:Почтовая открытка СССР &quot;С Новым годом&quot;, худ. А. Семенов, 1988, лицевая сторона.png|pisi|Nõukogude Liidu postkaart, aastast 1988, &quot;Head uut aastat!&quot;, kunstnik A. Semenov. Selle postkaardi tellimuse number Nõukogude Liidus oli 2326. ja tiraaž oli 10 miljonit eksemplari. ]]    

Nõukogude Liidus oli üks tuntumaid filme, kus oli näha Orlovi traavlitega Vene troikat&lt;ref name=&quot;nekoronova&quot;&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Некоронованный король русской тройки |keel=ru |url=https://vladimir.mk.ru/articles/2011/10/05/629723-nekoronovannyiy-korol-russkoy-troyki.html |vaadatud=2025-08-20}}&lt;/ref&gt;, oli 1964&lt;ref name=&quot;kak-sovets&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022-01-01 |pealkiri=Как советский фильм &quot;Морозко&quot; стал культовым в Чехии и Словакии. Уже несколько поколений детей разговаривают цитатами из него |url=https://www.bbc.com/russian/features-59744694 |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=BBC News Русская служба |keel=ru}}&lt;/ref&gt;. aastal linastanud muinasjutufilm, mille pealkiri on Eesti kultuuriruumis tuntud, kui “Külmataat“&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kommunist : EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni RSN häälekandja : ilmub alates 6. nov. 1944. a. 23 oktoober 1965 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=kommunistvalga19651023.2.22&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; (Venemaal on filmi nimi ''„Морозко“''&lt;ref name=&quot;kak-sovets&quot; /&gt;). Selle filmi [[Filmirežissöör|režissöör]] oli [[Aleksander Rou]] (''Александр Артурович Роу, 1906–1973'').&lt;ref name=&quot;kak-sovets&quot; /&gt; Filmi “Külmataat“ kõige andunumad [[Fänn|fännid]] elasid omaaegses [[Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik|Tšehhoslovakkias]]-ka praegustes [[Tšehhi|Tšehhis]] ja [[Slovakkia|Slovakkias]], on see film populaarne&lt;ref name=&quot;kak-sovets&quot; /&gt;. Selle filmi jaoks valmistas Orlovi traavlitega troika ette Vladimir Fomin&lt;ref name=&quot;nekoronova&quot; /&gt;. Seoses sellega et selles filmis on ka [[Siga|kodusigadega]] (''Sus domestica'' või ''Sus scrofa domestica'') troika [[stseen]], tuli Vladmir Fominil valmistada ka sigaderakendile väikesed troikarakmed&lt;ref name=&quot;nekoronova&quot; /&gt;...     

Nõukogude Liidus said mütologiseeritud, Näärivana Vene troika Orlovi traavlite nimedeks Detsember (''Декабрь''), Jaanuar (''Январь'') ja Veebruar (''Февраль'')&lt;ref name=&quot;kultura&quot; /&gt;. Näärivana traavlite nimed pärinesid 1982&lt;ref name=&quot;istoriia-s&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2021-01-03 |pealkiri=История создания песни «Три белых коня» из фильма «Чародеи» |url=https://song-story.ru/tri-belykh-konya-charodei/ |vaadatud=2025-08-20 |väljaanne=Song-Story.ru |keel=ru-RU}}&lt;/ref&gt; aasta muusika-komöödia filmist “Tšarodei“ (vene keeles ''Чародеи'')&lt;ref name=&quot;kultura&quot; /&gt;, pärit laulust “Kolm valget hobust“ (''„Три белых коня“'')&lt;ref name=&quot;istoriia-s&quot; /&gt;. Selle laulu sõnade autor oli poeet [[Leonid Derbenjov]] (''Леони́д Петро́вич Дербенёв, 1931–1995'')&lt;ref name=&quot;istoriia-s&quot; /&gt;, aga viisi kirjutas sellele laulule helilooja [[Jevgeni Krõlatov]] (''Евгений Павлович Крылатов,'' ''1934–2019'').&lt;ref name=&quot;istoriia-s&quot; /&gt;   

=== Troika tänapäeva Vene Föderatsiooni kultuuris ===
Troika, Näärivana ja Lumehelbeke, on ka kaasaegsel Venemaal jäänud lahutamatuteks tegelaskujudeks, venemaalaste uusaasta pidude elementidena. Moskvas tegutseb ka “Orlovi traavli ja Vene troika muuseum“ (vene keeles ''Музей Орловского рысака и Русской Тройки'')&lt;ref&gt;http://museum-trotter.ru/&lt;/ref&gt;. Aga tänapäeval võib näha Moskva hipodroomil ja muudel Moskvas toimuvatel hobušõudel Venemaa kõige ilusamaid Vene troikasid, sest Moskvasse tuuakse kokku Venemaa kõige esinduslikumad Vene troika rakendid.  [[Fail:Ramenskoye racecourse 2024-07 1721496720.jpg|pisi|“Orlovi traavli ja Vene troika muuseumi“, Orlovi traavlitega Vene troika, tegemas [[Ramenskoje|Ramenskoe]] hipodroomil, demonstratsioon sõitu. Pildil, on tegu 21. saj pärineva Vene troika [[Replika|replikaga]], mis jäljendab Vene Keisririigi lõpuepohhi Vene troika rakmeid ja troikakutsari ning reisija riietust.]]

=== Troika Venemaa kommenteeritud anekdootides ===

==== Teel ====
19. sajandi II poolel oli Moskvas populaarne järgmine poliitiline [[anekdoot]]&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot;&gt;Михаил Вострышев. &quot;Москва разгульная&quot;, Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0&lt;/ref&gt;. Selle anekdoodi puhul peab arvestama seda, et vene keeles kasutatakse sõnade “hobusõidukis reisija“, tähenduses sõna “''седок''“.

:''&quot;VOORIMEES. Sellepärast et te, härra, sõidate linnavalitsusest, julgen ma teilt küsida: Mille pärast soovitakse linnavalitsusse panda veel kümnes liige&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot; /&gt;?''
:''HOBUSÕIDUKIS REISIJA. Kuidas, milleks? No, näiteks, sul on raske koorem ja sa näed et troika vaevu-vaevu (jeeli-jeeli) jöntsib. Arusaadav, et kui on võimalus, siis sa rakendad veel ühe priipassihobuse abiks. Kas, ei ole nii&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot; /&gt;?''
:''VOORIMEES. Ei, mitte nii&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot; /&gt;.''
:''HOBUSÕIDUKIS REISIA. Mida sa siis teed&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot; /&gt;?''
:''VOORIMEES. Loogahobuse vahetan välja- nii on odavam ja kindlam&quot;.''&lt;ref name=&quot;mikhail-vo&quot; /&gt;

==== Nõukogude Liidu aegne troikaanekdoot ====
“Maisi“ all mõeldakse anekdoodis [[Nikita Hruštšov]]i, kes Nõukogude Liidus kampaaniate korras populariseeris [[Harilik mais|hariliku maisi]] kasvatust. “Tatra“ all mõeldakse anekdoodis [[Nõukogude Liidu marssal|marssal]] [[Andrei Gretško|Andrei Gretškot]], kes oli aastatel 1967–1976 [[NSV Liidu Kaitseministeerium|NSV Liidu kaitseminister]].-sest tema perekonna nimi tähendab vene keeles [[Harilik tatar|hariliku tatart]].

:''&quot;[[Leonid Brežnev|Brežnevi]] ajal oli kaitseministriks Gretško. Linnast väljas peeti tema jaoks troikat ja saani [[Harilik ilves|ilvesenahkadest]] [[Tekk|tekiga]]. Armees räägiti: “Elasime maisi üle, elame ka tatra üle&lt;ref&gt;Juri Borev. &quot;Kurjast võimust vaevatud&quot;. Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1&lt;/ref&gt;.“''

== Troika Eestis ==
[[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kubermang|Liivimaa kubermangude]] postijaamades olid ka kasutuses kibitkad ja postisaanid. Postisaanid olid ka postijaamdes kasutusel reisijate veol ja selle ette rakendati kolm hobust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2007-11-24 |pealkiri=Täna räägime postipoistest ja -jaamadest |url=https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest |vaadatud=2026-04-06 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt; Kibitkasse võis võta kaks kuni kolm reisijat ja postivankrisse kuni neli reisijat ning postisaani võis võta ka kuni neli reisijat&lt;ref name=&quot;ReferenceI&quot;&gt;https://lounapostimees.postimees.ee/2223781/tana-raagime-postipoistest-ja-jaamadest&lt;/ref&gt;. Postisaanid olid kas kinnised või lahtised&lt;ref name=&quot;ReferenceI&quot; /&gt;. 

[[Walter Dehio]] kirjeldab oma raamatus &quot;Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas&quot; Vene keisririigi aegsel [[Tallinna–Peterburi postimaantee|Tallinna–Peterburi postimaanteel]] toimunud troikadega kauba vedu järgmiselt&lt;ref name=&quot;walter-deh&quot;&gt;Walter Dehio. &quot;Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas.&quot; Tallinn. kirjastus Argo, 2021 ISBN 978-9949-688-44-9&lt;/ref&gt;: 

:''&quot;Peenemad toidu- ja luksuskaubad, mida Eestis ei toodetud, toodi sisse Peterburist, Moskvast või välismaalt. [[Erhard Arnold Julius Dehio|Erhard Dehio]] ülestähendustes on kirjas, et 1860. aastal käis koguni [[Flensburg|Flensburgist]] Tallinna regulaarselt purjekas, pardal värsked [[austrid]], mis läksid gurmaanide seas ülihästi müügiks. Ka [[Apelsin|apelsinid]] toodi kiire [[Taani]] purjekaga kohale ja enne [[Balti raudtee|Peterburi raudtee]] avamist saadeti neid talvel külma eest [[Vilt|viltkatetesse]] pakitud kastides kolmehobuserakendite ehk troikadega Peterburi''&lt;ref name=&quot;walter-deh&quot; /&gt;''.&quot;''

1893. aasta 7. juulil ilmunud ''Лифляндские губернские въедомости'', mille number oli 74, mainib troikat seoses sellega, et lehes avaldati vene, saksa ja eesti keeles [[Tartu]] linna [[Voorimees|voorimeestele]] esitatud uued nõuded&lt;ref name=&quot;dea&quot;&gt;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=livzeitung18930707.2.6&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------&lt;/ref&gt;. Lehe eestikeelses osas kandsid nõuded pealkirja: &quot;''Reeglid Jurjewa linna woorimeestele''&quot;. Sõna &quot;troika&quot; esineb voorimeestele esitatud nõuete kolmandas punktis&lt;ref name=&quot;dea&quot; /&gt;: 

:''&quot;3) Kutsar sab politseist sõidokarti; ühhe hobuse woorimehed ei tohi, kahhe hobuste troskadega sõita, aga kahe hobuse woorimeestel on kül se õigus, kaa ühe hobuse troskat sõitma sada. Kutsarid kes troikasid ja suurembad sõidud söidawad peawad kaa Politseist endale sõidu karti muretsema.&quot;&lt;ref name=&quot;dea&quot; /&gt;''

[[Baltisakslased|Baltisaksa]] üliõpilase [[Clas von Ramm]]i mälestustes meenutatakse [[Venemaa Keisririik|Vene keisririigi]] aegse [[Tartu Ülikool]]i baltisaksa üliõpilaste [[talv|talviseid]] troikasõite järgmiselt: „Uljaid saanisõite troikaga mööda [[Emajõgi|Emajõge]] kihutades.&quot;&lt;ref&gt;https://keeljakirjandus.ee/wp-content/uploads/2019/11/RBender3_14.pdf&lt;/ref&gt; Vene keisririigi ajal oli troikadega sõitmine moes, näiteks Tartu voorimees hüüdnimega Vana Naelapea võis korraga välja panna kolm või neli troikat.&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=tartumaateataja19400807.1.8&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------&lt;/ref&gt; 

[[Petserimaa]]l sõideti troikadega kuni 1940. aastani [[Petseri]] linnas [[võinädal]]al – tol ajal kuulus troikadega sõitmine võinädalal petserimaalaste võinädala tähistamise kultuuri juurde.&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=uuseesti19400206.2.104&amp;srpos=1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-troika+petserimaa------------ &lt;/ref&gt; Petseri linnas sõitsid võinädalal hobusaanidega noored poisid ja tüdrukud.&lt;ref name=&quot;uus-eesti&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Uus Eesti 6 veebruar 1940 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=uuseesti19400206.2.104&amp;srpos=1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-troika+petserimaa------------ |vaadatud=2024-08-12 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt; Petserimaal oli levinud rahvapärimus, et mida pikemad sõidud tehti hobustega võinädalal, seda pikemaks kasvab suvel põllupeal [[harilik lina]].&lt;ref name=&quot;uus-eesti&quot; /&gt; 

1983. aastal, kui tähistati [[Tallinna Hipodroom|Tallinna hipodroomi]] 60. aastapäeva, demonstreeriti hipodroomi juubelipidustustel kolme pruuni&lt;ref name=&quot;oma-hobu-v&quot;&gt;Oma Hobu, veebruar, nr 1 (52) 2012 aasta, Tallinna hipodroomi lugu&lt;/ref&gt; traavli täkuga&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=sirpjavasar19830909.1.5&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------&lt;/ref&gt; klassikalist troikat&lt;ref name=&quot;oma-hobu-v&quot; /&gt;. Kui 2006. aasta 18. juunil tähistati [[Tori Hobusekasvandus|Tori hobusekasvanduse]] 150. aastapäeva, siis seal näidati ka troikat,&lt;ref&gt;https://epl.delfi.ee/kultuur/tori-hobusekasvandus-8212-150?id=51042226&lt;/ref&gt; mille ette olid rakendatud [[Eesti hobune|eesti hobused]]. 

21. sajandil on Eestis Vene troika sõidu kultuur väljasurnud. Väljasurmise põhjusteks on 20. sajandil toimunud Nõukogude Liidu okupatsioon, mille tulemusena Nõukogude Liit eemaldas Eestilt Petseri maakonna alad. Ka Petserimaad tabas pärast Teist maailmasõda kollektiviseerimine, ning sovetlik religioonivastane poliitika, mis hävitas praktiliselt seto ja ka selle piirkonna vene talukultuuri ning õigeusu kalendrit jälginud Petseri linna kultuuri. 20. sajandil tabas Eestit ka baltisaksa kultuuri hääbumine, mille tõttu hääbus baltisaksa mõisakultuur ja kõik need eeltoodud tegurid tekitasid Eestis Vene troika kultuuri hääbumise. 
[[Pilt:Hoffmann saanisõit.jpg|pisi|Baltisaksa kunstniku [[Oskar Hoffmann|Oskar Georg Adolf Hoffmanni]] pilt &quot;Saanisõit&quot;. Troikat juhtiva postipoisi müts on tüüpiline Venemaa Keisririigi aja postipoisi punase ülaosaga müts]]

=== Varia ===

Eesti NSV-s valmistas [[Liviko]] [[Viin (jook)|viina]] Sibirskaja vodka (''Сибирская водка'' – 'Siberi viin'). Viin oli 45% ja pudel pooleliitrine. Viinapudeli etikett oli venekeelne. Etiketil oli kujutatud talvist Vene troikat kihutamas majade taustal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191027151033/https://www.osta.ee/ensv-aegne-viinasilt-sibirskaja-vodka-45-liviko-y075-114716304.html |arhiivimisaeg=2019-10-27 |vaadatud=2019-10-27}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[Orlovi traavel]]
* [[Eesti hobune]]
* [[Orlov]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;p7pnI&quot;&gt;Александр Николаевич Вигилев. &quot;История отечественной почты&quot; (Вторая часть). Издательство Связь,1979&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nGKIA&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Поддужный колокольчик&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 7, 1982 год, издательство Правда&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PrgYv&quot;&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики&quot; издательство Серебряный век 2008&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qhYhf&quot;&gt;А. К. Ганулич. &quot;Поддужный колокольчик&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GsBnG&quot;&gt;Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики&quot;. издательство Серебряный век 2008&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4uLSV&quot;&gt;Татьяна Константиновна Ливанова. &quot;Лошади&quot;. издательство Астрель, 2004&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;evckv&quot;&gt;А. Ганулич, А. Ползунова. &quot;История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность&quot;. издательство Аквариум Принт, 2015&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1sjNT&quot;&gt;Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. &quot;Все о лошади&quot;. издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;j5Ho4&quot;&gt;Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. &quot;Все о лошади&quot;. издательство АСТ-ПРЕСС СКД,2003&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LHjgy&quot;&gt;. Ганулич, А. М. ПолзуноваА. А. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot; издательство Аквариум Принт, 2016&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* Татьяна Константиновна Ливанова. &quot;Лошади&quot;. Москва: издательство Астрель, 2004 ISBN 5-17-005955-8
* Т. К. Ливанова, М. А. Ливанова. &quot;Все о лошади&quot;. Москва: издательство АСТ-ПРЕСС СКД, 2003 ISBN 5-94464-059-6
* А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Лошадь в русской упряжке: Основы сборки и управления&quot;. Москва: издательство Аквариум-Принт, 2016, ISBN 978-5-4238-0321-6
* А. Ганулич, А. Ползунова. &quot;История Центрального московского ипподрома: Традиции и современность&quot;. Москва: издательство Аквариум Принт, 2015 ISBN 978-5-4238-0288-2
* А. А. Ганулич, А. М. Ползунова. &quot;Бега и Рысаки. История и современность&quot; Москва: издательство Аквариум Принт, 2013, ISBN 978-5-4238-0248-6
* В. K. Танишин ,А. A. Ганулич. &quot;Максимальный пейс. Истории выдающихся наездников&quot; Москва: издательство Аквариум Принт 2024 ISBN 978-5-4238-0406-0
* А. К. Ганулич. &quot;Слышен звон бубенцов издалека…&quot;. Москва: издательство Советская Россия, 1990, ISBN 5-268-00817-X
* Виктор Семенович Моня. &quot;Мчатся тройки по России: колокола, колокольчики и бубенчики&quot;. Санкт-Петербург: издательство Серебряный век, 2008, ISBN 978-5-902238-42-3
* Публ. и авт. вступ. ст. О. В. Фомина &quot;Каталог русской упряжи: Шорная торговля И. И. Климова&quot;. Москва: издательство Грифон, 2014, ISBN 978-5-98862-163-8
* Ласков Арнольд Аркадьевич, Кошаров Анатолий Никитич, Соколов Юрий Анатольевич, Гусев Юрий Петрович, Ковешников Валентин Сергеевич, Карелин Алексей Иванович, Анашина Наталья Васильевна, Фомин Андрей Борисович, Ремизов Алексей Алексеевич, Фомина Ева Львовна. &quot;Коневодство. Справочник&quot;. Москва: издательство Колос, 1992 ISBN 5-10-002006-7
* Н. И. Владинец, Л. И. Ильичёв, И. Я. Левитас, П. Ф. Мазур, И. Н. Меркулов, И. А. Моросанов, Ю. К. Мякота, С. А. Панасян, Ю. М. Рудников, М. Б. Слуцкий, В. А. Якобс; под общ. ред. Н. И. Владинца и В. А. Якобса. &quot;Большой филателистический словарь&quot;. Москва: издательство Радио и связь, 1988 ISBN 5-256-00175-2
* Шангина Изабелла Иосифовна. &quot;Русский традиционный быт. Энциклопедический словарь&quot;. Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00337-x
* Шангина Изабелла Иосифовна, &quot;Русский народ. Будни и праздники. Энциклопедия&quot;. Санкт-Петербург: издательство Азбука-классика, 2003 ISBN 5-352-00650-6
* Надежда Рычкова, Вера Комарова, &quot;Славянская масленица. Соление молодых, катание на прялках и балаганы под горами&quot;. Москва: издательство МИФ, 2026 ISBN 978-5-00250-640-8
* Борис Викторович Раушенбах, Юрий Васильевич Пухначев. &quot;Колокола: История и современность&quot;. Москва: издательство Наука, 1985
* Александр Николаевич Вигилев. &quot;История отечественной почты&quot; (Вторая часть). Москва: издательство Связь, 1979
* Игорь Бобылев. &quot;Ветер в гриве. Horses&quot;. Москва: издательство Планета. 1976
* А. К. Ганулич. &quot;Поддужный колокольчик&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 7, 1982 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263
* Ираклий Луарсабович Андроников. &quot;К музыке. Собрание устных рассказов&quot; Москва: издательство Советский композитор,1992, ISBN 5-85285-064-0
* А. К. Ганулич. &quot;Русская троечная упряжь – музыкальный инструмент&quot;, журнал &quot;Наука и жизнь&quot;, номер журнала 12, 1983 год, Москва: издательство Правда, ISSN 0028-1263
* Михаил Вострышев. &quot;Москва разгульная&quot;, Москва Издательство: Алгоритм-Книга 2008 ISBN 978-5-9265-0487-0
* Узоры в книге созданы людьми времен монархической Российской империи, &quot;Старинные русские мотивы для вышивания крестом. Более 300 узоров в виде подробных схем&quot;, Московская область, город Чехов издательство: Контэнт-канц 2023 ISBN 978-5-00141-472-8
* Walter Dehio. &quot;Erhard Dehio. Suurettevõtja ja poliitikuna vanas hansalinnas Tallinnas.&quot; Tallinn. kirjastus Argo, 2021 ISBN 978-9949-688-44-9
* Juri Borev. &quot;Kurjast võimust vaevatud&quot;. Tartu. kirjastus AS Atlex, 2008 ISBN 978-9949-441-21-1 

[[Kategooria:Sõidukid]]
[[Kategooria:Venemaa kultuur]]
[[Kategooria:Etnograafia]]</text>
      <sha1>bckiv0lxk8snzyn28prhh2xrlezduaf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Uno Liivaku</title>
    <ns>0</ns>
    <id>462677</id>
    <revision>
      <id>7205021</id>
      <parentid>7190579</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T08:44:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti üle 100-aastased]]</comment>
      <origin>7205021</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1156" sha1="f8ct73mgpa7kw9pamnyrtojixhc9l9r" xml:space="preserve">'''Uno Liivaku''' (kuni 15. septembrini 1938 '''Toomberg'''; sündinud [[20. mai]]l [[1926]] [[Morna]]s Viljandimaal&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.sirp.ee/archive/2001/27.04.01/Varia/varia1-1.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-04-08 |arhiivimisaeg=2021-09-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210921022200/https://www.sirp.ee/archive/2001/27.04.01/Varia/varia1-1.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;) on eesti [[keeleteadlane]]. 

Liivaku on aastaid olnud tõlkija. Pikka aega tõlkis ta populaarteaduslikke teoseid ja huumorikogumikke.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://arhiiv.err.ee/vaata/tolkijad-tolkijad-uno-liivaku|Pealkiri=ERR arhiiv|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;

== Tunnustus ==
* 1993 [[Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind]]
* [[Emakeele Selts]]i auliige

== Isiklikku ==
Tema tütar on teatriteadlane [[Luule Epner]].

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Liivaku, Uno}}
[[Kategooria:Eesti keeleteadlased]]
[[Kategooria:Eesti tõlkijad]]
[[Kategooria:Emakeele Seltsi auliikmed]]
[[Kategooria:Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna laureaadid]]
[[Kategooria:Sündinud 1926]]
[[Kategooria:Eesti üle 100-aastased]]</text>
      <sha1>f8ct73mgpa7kw9pamnyrtojixhc9l9r</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Värska sanatoorium</title>
    <ns>0</ns>
    <id>467340</id>
    <revision>
      <id>7204827</id>
      <parentid>6857439</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T17:04:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Omnibuul</username>
        <id>195121</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7204827</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1002" sha1="oelypekbwqx1e81qpzeliv4r2h0ny92" xml:space="preserve">{{viita}}
'''Värska Sanatoorium''' on [[sanatoorium]] [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]] [[Väike-Rõsna]] külas.

Värska sanatoorium kuulub [[Värska kuurortravikeskus]]e kompleksi hulka. Sanatooriumist 300 m kaugusel asub [[Värska veekeskus]].

Eeldused sanatooriumi rajamiseks loodi 1971. aastal, kui sealne piirkond sai kohaliku tähtsusega [[kuurort|kuurord]]i staatuse. [[1972]]. aastal toimus sanatooriumi asutamiskoosolek. Sanatoorium ehitati arhitektide [[Vilen Künnapu]] ja [[Ülevi Eljand]]i ning insener [[Henn Karits]]a projekti järgi. Sanatooriumi ehitus algas 6. oktoobril 1976. Patsientide ravimine algas 3. mail 1980.&lt;ref name=&quot;spavarska.ee&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20100611023645/http://www.spavarska.ee/index.php?page=87&amp; (vaadatud 03.06.2017)&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://spavarska.ee/ Värska kuurortravikeskuse koduleht]

[[Kategooria:Eesti tervishoiuasutused]]
[[Kategooria:Setomaa vald]]
[[Kategooria:Värska]]</text>
      <sha1>oelypekbwqx1e81qpzeliv4r2h0ny92</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti Sümfooniaorkestrite Liit</title>
    <ns>0</ns>
    <id>467400</id>
    <revision>
      <id>7205139</id>
      <parentid>7201379</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T11:34:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Uussona</username>
        <id>203751</id>
      </contributor>
      <comment>viidete täpsustus ja lisasin Instagrami lingi</comment>
      <origin>7205139</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11573" sha1="b08kibmyasoglusw1ww7ifwezvhxhqb" xml:space="preserve">'''Eesti Sümfooniaorkestrite Liit''' (ESOL) on Eesti keelpilli-, sümfoonia- ja sümfoniettorkestrite alaliit.  

Liitu kuulub 27 tegutsevat noorte sümfoonia- ja keelpilliorkestrit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi= |pealkiri=Eesti Sümfooniaorkestrite Liidu liikmed |url=https://orkestrid.ee/liikmed/ |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=orkestrid.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

ESOLi peamised eesmärgid on orkestritele festivalide, kontsertide, õppepäevade ja muude ürituste korraldamine, orkestripillide õppe propageerimine, repertuaari- ja infovahetus, rahvusvahelistes projektides osalemine, laulupidude orkestrite repertuaariga tegelemine, uute orkestrite asutamine jms. 

== Ajalugu ==
Eesti Sümfooniaorkestrite Liit asutati [[1999]]. aastal ja see tegutses aktiivselt paar aastat, korraldades üleriigilisi noorteorkestrite ja täiskasvanute harrastussümfooniaorke päevi, festivale, kontserte jms. 

[[2010]]. aasta märtsis liidu tegevus taastati, kuid pigem noorteorkestrite alaliiduna. 

ESOL on korraldanud [[2011]]. aastast alates laulupidude sümfooniaorkestrite liigiga seonduvat, repertuaari, eelproove, löökpillide proove, repertuaari omandamist toetavaid abitegevusi ja õppelaagreid ning laulupeo järel sümfooniaorkestrite dirigentidele, õpetajatele ja korraldajatele tänuõhtuid. 

2. juulil [[2011]], [[X noorte laulu- ja tantsupidu|XI noorte laulupeo]] eelõhtul, organiseeriti väga edukalt noorteorkestrite kontsert [[Viru keskus|Viru Keskuse]] Katusekinos, mida loetakse ESOLi I festivaliks. 

[[2012]]. aasta veebruaris korraldas liit noorteorkestrite kontserdi [[Mustpeade maja|Mustpeade Majas]] (orkestrid Saksamaalt ja Eestist). Lisaks toimus ka õppepäevi ja infotunde liidu liikmetele.

21. aprillil [[2013]] korraldati [[Narva|Narvas]] Geneva Keskuses II noorteorkestrite festival.

Alates aastast 2013 on korraldatud noorteorkestrite esinemisi [[Raekoja plats (Tallinn)|Tallinna Raekoja platsil]] [[Tallinna vanalinna päevad|Vanalinna Päevade]] raames.

2013. aasta septembris alustas ESOLi initsiatiivil ja korraldusel tegevust Tallinna Ülikooli Sümfooniaorkester.

24. novembril 2013 toimus III orkestrite festival [[Valga]] Kultuuri- ja Huvialakeskuses.

5. aprillil [[2014]] korraldati koostöös [[Eesti Heliloojate Liit|Eesti Heliloojate Liiduga]] kontserte [[Eesti muusika päevad|Eesti Muusika Päevade]] avapäeval kaubanduskeskustes.

2014. aastal korraldas ESOL laulupeo eelõhtul, 3. juulil, [[Viru keskus|Viru Keskuse]] Katusekinos rahvusvahelise noorteorkestrite kontserdi kui IV festivali, kus esinesid orkestrid [[Taiwan|Taiwanist]], [[Saksamaa|Saksamaalt]], Lõuna-Aafrikast ja Eestist.

16. novembril 2014 toimus ESOLi V festival [[Pärnu kontserdimaja|Pärnu Kontserdimajas]].

19. aprillil [[2015]] toimus VI festival [[Paide Kultuurikeskus|Paide Kultuurikeskuses]].

2015. aastal andis Tallinna Vanalinna Päevade raames kokku 12 noorteorkestrit kontserte 31. mail ja 1. ja 6. juunil.

[[2016]]. aastal tegeleti aktiivselt ESOL liikmete. kaardistamisega, kui kohtuti kohtadel orkestritega, nende dirigentide ja muusikakoolide juhtidega, et vaadata üle kollektiivide töötingimused, teada saada probleemidest, millega ESOL aidata saaks jne.

13. veebruaril 2016 toimus VII noorteorkestrite festival [[Tallinn|Tallinnas]] [[Estonia kontserdisaal|Estonia kontserdisaalis]].

3. ja 4. juunil 2016 esinesid orkestrid Vanalinna Päevade raames.

13. märtsil [[2017]] korraldati [[Nõmme Muusikakool|Nõmme Muusikakooli]] sümfooniaorkestri kontsert [[Kärdla kultuurikeskus|Kärdla kultuurikeskuses]], mis oli teadaolevalt esimene sümfooniaorkestri kontsert [[Hiiumaa|Hiiumaal]].

4. juunil 2017 esinesid orkestrid Vanalinna Päevade raames.

3.-4. novembril 2017 toimus VIII noorteorkestrite festival [[Tartu|Tartus]], mis on seni suurima osalejaskonnaga – osales 17 orkestrit enam kui 600 mängijaga. Festivali raames oli kokku 15 kontserti, neist 11 kontserti anti Tartu koolides ja 3 kaubanduskeskustes. Festivali lõppkontserdil Vanemuise kontserdimajas esinesid orkestrid koondorkestritena.

31. mail [[2018]] esineti Vanalinna Päevade raames.

31. mail [[2019]] esineti Vanalinna Päevade raames.

8.-9. novembril 2019 toimus IX noorteorkestrite festival [[Jõhvi|Jõhvis]], millega tähistati ka Eesti Sümfooniaorkestrite Liidu 20. tegutsemisaastat. Toimus 5 koolikontserti. Lõppkontserdil [[Jõhvi kontserdimaja|Jõhvi Kontserdimajas]] esinesid kõik osalevad orkestrid koondorkestritena. ESOLi auliikme tunnistused anti [[Tonio Tamra|Tonio Tamrale]] ja [[Jüri-Ruut Kangur|Jüri-Ruut Kangurile]].

15. augustil [[2021]] esineti Vanalinna Päevade raames.

[[2021]]. aasta detsembris esineti koostöös [[Eesti Arhitektuurimuuseum|Eesti Arhitektuurimuuseumiga]] toimunud noorteorkestrite kontsertidel.

5. detsembril 2021 toimus [[Eesti Kammerkooride Liit|Eesti Kammerkooride Liidu]] ja Eesti Sümfooniaorkestrite Liidu koostöös ühine Jõuluootuskontsert.

4. juunil [[2022]] esineti Vanalinna Päevade raames.

ESOL X noorteorkestrite festival toimus 12. novembril [[2023]] uues [[Viimsi Artium|Viimsi &quot;Artiumi&quot;]] kontserdisaalis, kus lisaks koondorkestrite ja üksikorkestrite esinemisele esitati ka [[XXVIII üldlaulupidu|2025. aasta üldlaulupeo]] sümfooniaorkestrite kava.

[[2024]]. aastal nimetati ESOLi auliikmeks [[Toivo Peäske]] – Virumaa Noorteorkestri ja Virumaa Kammerorkestri dirigent ning [[Rakvere Muusikakool|Rakvere Muusikakooli]] kauaaegne direktor.

[[2025]]. aastal anti auliikme tunnistus üle kauaaegsele [[Tartu I Muusikakool|Tartu I Muusikakooli]] direktorile ja kooli sümfoniettorkestri dirigendile, pedagoogile ja korraldajale [[Kaido Otsing|Kaido Otsingule]].

2025. aasta septembri lõpus kutsus ESOL ellu uue üleriigilise muusikakoolide vilistlaste sümfooniaorkestri nimega [[Estlandia]].

14.-16. novembril 2025 toimus XI noorte sümfooniaorkestrite festival, olles seni toimunutest suurim. Kokku osales 21 orkestrit 700 muusikuga ja toimus 21 kontserti: koolides kümnes paigas üle Eesti, kaubanduskeskustes Tallinnas ja Tartus, kultuurikeskustes Tallinnas ning lõppkontsert oli [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia|EMTA]] suures saalis. Lõppkontserdil esines 15 orkestrit 6 koondorkestris, lisaks külalisorkester &quot;Simfukai&quot; Leedust ja festivaliorkester [[Kristjan Järvi]] juhatusel.

8. veebruaril [[2026]] toimus ESOL üldkogu koos dirigentide foorumiga, kus arutati muusikakoolide orkestriõppe teemal.

7.-8. märtsil 2026 toimus ESOL noorte foorum Tartus, kus osales üle 30 noore 15 orkestrist.

3. mail 2026 andis Sümfooniaorkester [[Estlandia]] esimese täispika kontserdi [[Viimsi Artium|Viimsi Artiumis]]. Enne seda esineti 27. aprillil veel Postimehe Galeriis.

2026. aasta kevadel alustati ESOL eestvedamisel Ida-Virumaa Noorte Sümfooniaorkestri asutamisega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi= |pealkiri=Eesti Sümfooniaorkestrite Liidu ajalugu |url=https://orkestrid.ee/liidust/ |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=orkestrid.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Eesti Sümfooniaorkestrite Liidu juhatus ==
* 2010–2013 – [[Jüri-Ruut Kangur]] (juhatuse esimees), [[Tanel Kadalipp]], [[Ott Kask]], [[Hiie Taks]] ja [[Hando Põldmäe]]
*2013–2016 – [[Jüri-Ruut Kangur]] (juhatuse esimees), [[Kristo Joosep]], [[Hiie Taks]], [[Ott Kask]] ja [[Hando Põldmäe]]
*2016–2019 – [[Jüri-Ruut Kangur]] (juhatuse esimees), [[Kristo Joosep]], [[Riivo Jõgi]], [[Ott Kask]] ja [[Hando Põldmäe]]
*2019–2022 – [[Edmar Tuul]] (juhatuse esimees), [[Lehti Saag]], [[Juta Ross]], [[Ott Kask]] ja [[Riivo Jõgi]]
*2022–2025 – [[Edmar Tuul]] (juhatuse esimees), [[Lehti Saag]], [[Juta Ross]], [[Martin Sildos]] ja [[Mart Aus]]
*2025–2028 – [[Jüri-Ruut Kangur]] (juhatuse esimees), [[Mart Aus]], [[Hiie Taks]], [[Imre Rohuväli]], Matilde Kivisilla, Viktor Kostjuk, [[Lars Erik Lend]]

== Auliikmed ja aastapreemiad ==

=== Auliikmed ===
Detsembris 2016 valiti liidu esimesteks auliikmeteks ESOLi asutaja ja esimene esimees [[Eve Luha]] ning kauaaegne pilliõpetaja ja [[Pärnu Muusikakool]]i keelpilliorkestri dirigent [[Mati Uffert]]. 

=== Aastapreemiad ===
Alates 2014. aastast tunnustab Eesti Sümfooniaorkestrite Liit aastapreemia väljaandmisega möödunud aasta aktiivset tegijat, noorte sümfoonia- või keelpilliorkestri õpetajat, dirigenti, korraldajat või tervet kollektiivi.

==== Laureaadid ====
* 2014
**[[Tonio Tamra]] – pühendunud tegevuse eest noorte sümfooniaorkestrite arendamisel ja muusikaõppe korraldamisel.
*2015
**[[Jüri-Ruut Kangur]] – pühendunud tegevuse eest noorte sümfooniaorkestrite arendamisel ning orkestripilliõppe propageerimisel.
**[[Tallinna Ülikool|Tallinna Ülikooli]] sümfooniaorkester – aktiivse, mitmekesise ja mahuka kontserttegevuse eest 2014. aastal.
*2016
**[[Kaido Otsing]] – pühendunud tegevuse eest noorteorkestrite dirigendina ja kontsertide korraldajana ning metsasarveõpilaste koolitamisel.
*2017
**[[Riivo Jõgi]] – aktiivse kontserttegevuse ja pühendunud töö eest laste- ja noorteorkestritega 2016. aastal.
**[[Katrin Talmar]] – orkestripedagoogi preemia pühendunud ja tulemusrikka töö eest [[Tallinna Muusikakool|Tallinna Muusikakoolis]] ning laulupeo repertuaari koolitusprojekti vedamise eest.

* 2018
** [[Rasmus Puur]] – viljaka loome- ja kontserttegevuse eest 2017. aastal.
** [[Tekla Tappo]] – pühendunud pedagoogitöö eest [[Harjumaa Keelpilliorkester|Harjumaa Keelpilliorkestri]] ettevalmistusorkestri juures ja [[Rapla Muusikakool|Rapla Muusikakoolis]].

* 2019
** [[VHK Muusikakool|VHK Muusikakooli]] keelpilliorkester – aktiivse ja mahuka kontserttegevuse eest 2018. aastal
** [[Nõmme Muusikakool|Nõmme Muusikakooli]] sümfooniaorkester – aktiivse ja mahuka kontserttegevuse eest 2018. aastal
** [[Juta Helilaid]] – pikaajalisepühendunud töö eest viiulipedagoogina ja [[Kose Muusikakool|Kose Muusikakooli]] vilistlasorkestri „[[Pillipiigad]]“ juhendajana

* 2020
** [[Tiina Pangsep]]
** [[Kristiina Roots]]
** [[Reet Leinuste]]

* 2022
** [[Jaan Randvere]]
** [[Juta Ross]]
** [[Sirje Müller]] 

* 2023
** [[Hiie Taks]]
** [[Põlva Muusikakool]]i [[keelpilliorkester]]

* 2024
** [[Viimsi Muusikakool]]
** [[Kristo Joosep]]
** [[Tartu Ülikooli Sümfooniaorkester|Tartu Ülikooli sümfooniaorkester]]

* 2025
** [[Imre Rohuväli]] - dirigendi preemia pühendunud töö ja aktiivse kontserttegevuse eest noorteorkestritega.
** [[Kaisa Lõhmus]] - korraldaja preemia VHK keelpilliorkestri tegevuse korraldamise eest.
** [[Marek Mere]] - pedagoogi preemia pikaaegse panuse eest noorte kontrabassimängijate koolitamisel ja noorteorkestrite liikumise edendamisel.&lt;ref&gt;[https://orkestrid.ee/aastapreemia/ Aastapreemia - Eesti Sümfooniaorkestrite Liit]&lt;/ref&gt;

* 2026
** [[Sirje Rein]] - pikaajalise pühendunud töö eest keelpillipedagoogina Viljandimaal.
** [[Tiina-Mai Arund]] - pedagoogi preemia pikaaegse panuse eest Põlva Muusikakooli keelpilliõpetajana.
** [[Lehti Saag]] - korraldaja preemia Tartu Ülikooli sümfooniaorkestri ja Eesti Sümfooniaorkestrite Liidu tegevuse organiseerimisel.&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609987032/selgusid-sumfooniaorkestrite-liidu-aastapreemiate-laureaadid Selgusid sümfooniaorkestrite liidu aastapreemiate laureaadid]; ERR kultuur, 05.04.2026&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://orkestrid.ee/ Eesti Sümfooniaorkestrite Liidu koduleht]
* [https://www.facebook.com/orkestrid ESOLi Facebooki leht]
* [https://www.instagram.com/eestisumfooniaorkestriteliit/ ESOLi Instagrami leht]

[[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]]
[[Kategooria:Eesti muusika]]</text>
      <sha1>b08kibmyasoglusw1ww7ifwezvhxhqb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Türi Ühisgümnaasium</title>
    <ns>0</ns>
    <id>468170</id>
    <revision>
      <id>7205005</id>
      <parentid>7192669</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T08:22:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7205005</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5644" sha1="075rjshzml3f9xynqetoyo3erj8cghh" xml:space="preserve">{{Infokast kool
| nimi = Türi Ühisgümnaasium
| pilt = Türi Ühisgümnaasium.jpg
| pildiallkiri = Türi Ühisgümnaasiumi peasissepääs
| asutatud = 2011
| koolitüüp = gümnaasium
| direktor = Katrin Puusepp
| õpilaste arv = 123 (2025)
| klassikomplekte = 6
| õpetajate arv = 
| koolipersonal = 
| asukoht = [[Türi]], [[Järva maakond]]
| aadress = Tolli 62
| kooli ajaleht = 
| koduleht = [https://tyriyg.tyri.ee/ Türi Ühisgümnaasiumi koduleht]
| laiuskoord = 
| pikkuskoord = 
| logo = 
}}
'''Türi Ühisgümnaasium''' ([[lühend]] '''TÜG''') on [[gümnaasium]] [[Türi]]l, mis alustas tegevust 1. septembril 2011. aastal, kool töötab endises [[Türi majandusgümnaasium|Türi Majandusgümnaasiumi]] hoones.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=1. septembril 2011 alustab tööd Türi Ühisgümnaasium |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/43912393/1-septembril-2011-alustab-tood-turi-uhisgumnaasium |vaadatud=2026-07-13 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Pokk |eesnimi=Kaspar |pealkiri=Türi haridusreformi peatamiseks koguti üle 400 allkirja |keel=ee-EE |väljaanne=Kuma.fm |url=http://kuma.fm/uudised/uudis/article/tueri-haridusreformi-peatamiseks-koguti-uele-400-allkirja/ |vaadatud=2026-07-13 |arhiivimisaeg=2016-07-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160708181552/http://kuma.fm/uudised/uudis/article/tueri-haridusreformi-peatamiseks-koguti-uele-400-allkirja/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;  

== Ajalugu ==
Enne 2025. aasta uut õppekava ning moodule oli koolis kolm õppesuunda, reaalsuund, kunstisuund ja rakendussuund.[https://www.tyriyg.tyri.ee/sites/tyriyg.tyri.ee/files/2023-01/oppekava_uldosa_20202.pdf]

Reaalsuund, mis käsitles rohkem loodus- ja reaalaineid, mille põhirõhk oli matemaatikal ja loodusteaduslikel pädevustel ja loogilise arutlemise oskustel. Suunal oli kohutuslik lai matemaatika. 

Kunstisuuna eesmärkiks oli soodustada kunstist huvituva õpilaste agengut läbi loomingulise tegevuse. Kaasates ka kunstiajalugu, religioone, joonistamist ja kunstitehnikat. Sai valida laia või kitsa matemaatika vahel.

Rakendusuund oli rohkem praktilise suunaga, mis sisaldas rohkem valikkursuseid ja tehnoloodia-, sotsiaal, ja majandusaineid. Sai valida laia või kitsa matemaatika vahel.

== Õppetöö ja koolielu ==

=== Asukoht ===
Kool asub linna servas, kus vahetus läheduses on mets, staadion ja ujula. Vaikne rahulik keskkond, suurepärased sportimistingimused ja samas hoones tegutsev Loomemaja loovad võimalused mitmekülgseks kooliväliseks tegevuseks.

=== Õppetöö ===
Türi Ühisgümnaasium on rahuliku ja positiivse õpikeskkonnaga ning õpilaste isikupära arvestav kool. Toetav ja ühtehoidev koolipere panustab iga noore arengusse, märgatakse nii neid, kes vajavad toetust kui neid, kes väärivad tunnustust. Kool pakub nii statsionaarset kui mittestatsionaarset õppevormi.

Türi Ühisgümnaasiumis toimub õppetöö statsionaarses ja mittestatsionaarses õppevormis. Õppetöö (35 nädalat) viiakse läbi traditsioonilise aineõppe süsteemis kursustena (kursus tähendab 35 tundi).

=== Õppekava ja tunnijaotusplaan ===
Gümnaasiumi lõpetamiseks peab õpilane läbima vähemalt 96 kursust. Riigi poolt on paika pandud 65 kursust ehk kohustuslikud kursused.  

Igal poolaastal on võimalus valida kolme mooduli vahel. Moodulitesse on paigutatud kursuseid, mis annavad võimaluse süveneda kunsti- humanitaar- või reaalvaldkonda. Kõikides moodulites on ka kursuseid, mis valmistavad noort ette edasiseks eluks ja annavad teadmised majandusest, psühholoogiast, juriidikast, karjääriõpetusest, avalikust esinemisest ja väitlusest. 

Valikkursused annavad õpilasele võimaluse õppida süvendatult aineid, mille vastu õpilasel on huvi või milles soovib laiendada oma teadmisi. Kogukonnakoolina on gümnaasium loonud erinevaid koostöövõimalusi piirkonna lastele ja täiskasvanutele. Teeme koostööd Järvamaa Haigla, Türi Lasteaia, Kaitseliidu, Türi Päästekomando, Loomemaja, Türi Kultuurikeskuse, valla põhikoolide, Türi raamatukogu ning erinevate kohalike ettevõtjatega. 

=== Koolielu ===
Õppetööd toetavad loengud, õppekäigud, ainepäevad, laagrid, teatri-, kontserdi- ja näitusekülastused, projektid, teaduskooli kursused, kursused ja ühisüritused. Kool soodustab, innustab ja toetab õpilasi osalema erinevates ülikoolide pakutavates teaduskoolide kursustel.

Lisaks sellele võtavad õpilased ja õpetajad osa erinevatest heategevuse ja vabatahtliku tööga seotud ettevõtmistest. Eesmärgiks on osaleda nii kohalikes kui rahvusvahelistes projektides. Kooli õpilased võtavad võrreldes teiste Järvamaa gümnaasiumitega väga aktiivselt osa olümpiaadidest ja konkurssidest. Igal aastal on meie õpilasi kutsutud vabariiklikele olümpiaadidele.  

Erinevad rahuloluküsitlused näitavad, et kool on: 

* rahuliku ja positiivse õpikeskkonnaga;
* õpilaste isikupära ja  individuaalsust arvestav;
* toetav ja ühtehoidev;
* märkav;
* toetust ning tunnustust pakkuv.

== Direktorid ==
* 2011–2017 Ellu Rusi (2011–2012 mai direktori kohusetäitja)&lt;ref&gt;{{Netiviide |autor= |aeg=17.5.2012 |pealkiri=Türi ühisgümnaasium sai juhi |url=http://jarvateataja.postimees.ee/843658/turi-uhisgumnaasium-sai-juhi |vaadatud=27.5.2017 |väljaanne=Järva Teataja}}&lt;/ref&gt;
* 2017–2019 Anneli Eesmaa
*2019–... Katrin Puusepp

== Vaata ka ==
* [[Türi Põhikool]]
* [[Türi majandusgümnaasium]]

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* [https://tyriyg.tyri.ee/ Kooli koduleht]

{{koord | NS = 58.818483 | EW = 25.412847 | tüüp = maamärk }}

[[Kategooria:Järva maakonna koolid]]
[[Kategooria:Türi]]</text>
      <sha1>075rjshzml3f9xynqetoyo3erj8cghh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kazimira Prunskienė</title>
    <ns>0</ns>
    <id>470284</id>
    <revision>
      <id>7204911</id>
      <parentid>6930984</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T20:41:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Normantas Bataitis</username>
        <id>145345</id>
      </contributor>
      <origin>7204911</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="826" sha1="ratbkytio8u7ozqmg9ib1tn0yvoj31b" xml:space="preserve">[[Fail:Kazimira Prunskienė 2008.jpg|pisi|Kazimira Prunskienė (2008)]]
'''Kazimira Danutė Prunskienė''' ([[26. veebruar]] [[1943]] – [[30. juuli]] [[2026]])&lt;ref&gt;[https://www.lrs.lt/sip/portal.show?p_r=35403&amp;p_k=1&amp;p_t=295642 Mirė Lietuvos Nepriklausomybės Akto signatarė K. D. Danutė Prunskienė]&lt;/ref&gt; oli [[Leedu]] poliitik ja [[majandusteadlane]]. Ta oli 11. märtsist 1990 kuni 10. jaanuarini 1991 [[Leedu  taasiseseisvumine|taasiseseisvunud Leedu]] esimene peaminister.

1988. aastast sai ta üheks tähtsamaks isemajandava Leedu kontseptsiooni väljatöötajaks. Ta oli ka üks [[Sąjūdis]]e asutajaid.

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Prunskienė, Kazimira}}
[[Kategooria:Leedu peaministrid]]
[[Kategooria:Leedu majandusteadlased]]
[[Kategooria:Vilniuse Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1943]]</text>
      <sha1>ratbkytio8u7ozqmg9ib1tn0yvoj31b</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204912</id>
      <parentid>7204911</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T20:42:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Normantas Bataitis</username>
        <id>145345</id>
      </contributor>
      <origin>7204912</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="853" sha1="fgyc7lnv8hugy14ygy315mw6p9b83xx" xml:space="preserve">[[Fail:Kazimira Prunskienė 2008.jpg|pisi|Kazimira Prunskienė (2008)]]
'''Kazimira Danutė Prunskienė''' ([[26. veebruar]] [[1943]] – [[30. juuli]] [[2026]])&lt;ref&gt;[https://www.lrs.lt/sip/portal.show?p_r=35403&amp;p_k=1&amp;p_t=295642 Mirė Lietuvos Nepriklausomybės Akto signatarė K. D. Danutė Prunskienė]&lt;/ref&gt; oli [[Leedu]] poliitik ja [[majandusteadlane]]. Ta oli 11. märtsist 1990 kuni 10. jaanuarini 1991 [[Leedu  taasiseseisvumine|taasiseseisvunud Leedu]] esimene peaminister.

1988. aastast sai ta üheks tähtsamaks isemajandava Leedu kontseptsiooni väljatöötajaks. Ta oli ka üks [[Sąjūdis]]e asutajaid.

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Prunskienė, Kazimira}}
[[Kategooria:Leedu peaministrid]]
[[Kategooria:Leedu majandusteadlased]]
[[Kategooria:Vilniuse Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1943]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]</text>
      <sha1>fgyc7lnv8hugy14ygy315mw6p9b83xx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2017. aasta Zimbabwe riigipööre</title>
    <ns>0</ns>
    <id>486791</id>
    <revision>
      <id>7204878</id>
      <parentid>6799195</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T18:44:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7204878</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5197" sha1="6gwmru0u3nq02zorp0lujccke72yh91" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=jaanuar}}
{{Sõjaline konflikt
| konflikt      = Zimbabwe riigipööre
| osa           = 
| pilt          = Harare in Zimbabwe (adm).svg
|pildisuurus=250px
| pildiallkiri  = [[Harare]] asukoht [[Zimbabwe]]s
| aeg           = 14.–21. november 2017 &lt;br/&gt; &lt;small&gt;(1 nädal)&lt;/small&gt;
| koht          = [[Harare]], [[Zimbabwe]]
| kaart         = 
| laiuskoord    = 
| pikkuskoord   = 
| kaardilaius   = 
| kaardiallkiri = 
| ala           = 
| tulemus       = Riigipööre õnnestus, endine [[Zimbabwe president|president]] [[Robert Mugabe]] astus tagasi
| seis          = 
| osaline1      = [[Pilt:Flag of the Zimbabwe Defence Forces.svg|25px]] [[Zimbabwe kaitsejõud]]ude väeosad &lt;br/&gt; [[Pilt:Flag of ZANU-PF.svg|25px]] [[ZANU-PF]] &lt;small&gt;(pärast 19. novembrit)&lt;/small&gt;
| osaline2      = [[Pilt:Flag of Zimbabwe.svg|25px]] [[Zimbabwe valitsus]] ja sellele lojaalsed riigiinstitutsioonid 
*[[Pilt:Flag of ZANU-PF.svg|25px]] [[ZANU-PF]] &lt;small&gt;(alates 19. novembrist)&lt;/small&gt;
| osaline3      = 
| väejuht1      = [[Emmerson Mnangagwa]]&lt;br/&gt;&lt;small&gt;Endine esimene asepresident&lt;/small&gt;&lt;br/&gt;[[Constantino Chiwenga]]&lt;br/&gt;&lt;small&gt;Kaitsejõudude ülemjuhataja&lt;/small&gt;&lt;br/&gt;[[Christopher Mutsvangwa]]&lt;br/&gt;&lt;small&gt;[[Zimbabwe Rahvusliku Vabadussõja Veteranide Assossatsioon]]i juht&lt;/small&gt;
| väejuht2      = [[Robert Mugabe]] &lt;br/&gt; &lt;small&gt;[[Zimbabwe president]]&lt;/small&gt; &lt;br/&gt; [[Grace Mugabe]] &lt;br/&gt; &lt;small&gt;Zimbabwe presidendi abikaasa ja [[Generation 40|G40]] juht&lt;/small&gt; &lt;br/&gt; [[Phelekezela Mphoko]] &lt;br/&gt; &lt;small&gt;Esimene asepresident&lt;/small&gt; &lt;br/&gt; [[Sydney Sekeramayi]] &lt;br/&gt; [[Jonathan Moyo]] &lt;br/&gt; [[Saviour Kasukuwere]] &lt;br/&gt; [[Ignatius Chombo]] &lt;br/&gt; [[Patrick Zhuwao]] &lt;br/&gt; [[Walter Mzembi]]
| väejuht3      =
| väeüksused1   = 
| väeüksused2   = 
| väeüksused3   = 
| jõud1         = 
| jõud2         = 
| jõud3         = 
| kaotused1     = 
| kaotused2     = 
| kaotused3     = 
| märkused      = 
}}
14. novembri õhtul 2017 kogunes osa [[Zimbabwe kaitsejõud]]udest (ZDF-ist) [[Zimbabwe]] pealinna [[Harare]] ümbrusse ning võttis enda kontrolli alla [[Zimbabwe Broadcasting Corporation|Zimbabwe Rahvusringhäälingu]] ja mõned pealinna osad.&lt;ref name=&quot;HNCtb&quot; /&gt; Järgmisel päeval teatas ZDF, et tegu polnud [[riigipööre|riigipöördega]] ning president [[Robert Mugabe]] turvalisus on tagatud. Lisaks sellele avaldasid nad, et olukord normaliseerub vaid siis, kui ZDF on tegutsenud Mugabet ümbritsevate &quot;kriminaalidega&quot;, kelle süü läbi olid Zimbabwes süvenenud sotsiaalmajanduslikud probleemid. [[Lõuna-Aafrika Vabariigi president]] [[Jacob Zuma]] helistas Mugabele ning sai teada, et viimast hoitakse koduarestis, kuid muidu olevat kõik korras.

Ülestõus oli võimuparteis [[ZANU–PF]] tekkinud pingete kulminatsioon. Pinged olid tekkinud endise esimese asepresidendi [[Emmerson Mnangagwa]] (keda toetas ZDF) ning presidendi abikaasa [[Grace Mugabe]] (keda toetas palju noorem [[Generation 40|G40]]) vahel, kuna ei suudetud otsustada, kellest võiks saada 93-aastase Robert Mugabe mantlipärija. Nädal pärast seda, kui Mnangagwa vabastati ametist ning oli sunnitud riigist pagema ning päev enne sõjaväe sissetungi Hararesse ütles kaitsejõudude ülemjuhataja [[Constantino Chiwenga]] oma avalduses, et Mugabele ebameeldivate kõrgete ZANU-PF-i ametnike süstemaatiline ametist vabastamine peab lõppema.&lt;ref name=&quot;g6Bay&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;f1jpQ&quot; /&gt; 

21. novembril saatis Mugabe [[Zimbabwe parlament|Zimbabwe parlamendile]] kirja, milles avaldas, et astub presidendi ametikohalt tagasi.&lt;ref name=&quot;4sYV3&quot; /&gt; Esimene asepresident [[Phelekezela Mphoko]] hakkas ajutiselt presidendi kohustusi täitma, kuid juba 24. novembril vannutati Mnangagwa presidendi ametisse.&lt;ref name=&quot;4q2bh&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;HNCtb&quot;&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/4310595/zimbabwe-pealinna-poole-nahti-liikumas-tankikolonni|title=Zimbabwe pealinna poole nähti liikumas tankikolonni|date=14. november 2017|publisher=Postimees|access-date=25. november 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;g6Bay&quot;&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/4301299/zimbabwe-president-vallandas-mantliparijaks-peetud-asepresidendi|title=Zimbabwe president vallandas mantlipärijaks peetud asepresidendi|date=6. november 2017|publisher=Postimees|access-date=25. november 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;f1jpQ&quot;&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/4309493/zimbabwe-sojavae-juht-nouab-loppu-puhastusele-voimuerakonnas|title=Zimbabwe sõjaväe juht nõuab lõppu puhastusele võimuerakonnas|date=14. november 2017|publisher=Postimees|access-date=25. november 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4sYV3&quot;&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/4318343/mugabe-astus-tagasi|title=Mugabe astus tagasi|date=21. november 2017|publisher=Postimees|access-date=25. november 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4q2bh&quot;&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/4321831/galerii-ja-video-zimbabwe-sai-kumnete-tuhandete-silme-all-uue-presidendi|title=Galerii ja video: Zimbabwe sai kümnete tuhandete silme all uue presidendi|date=24. november 2017|publisher=Postimees|access-date=25. november 2017}}&lt;/ref&gt;
}}

{{riigipööre}}

[[Kategooria:Riigipöörded]]
[[Kategooria:Zimbabwe]]
[[Kategooria:2017]]</text>
      <sha1>6gwmru0u3nq02zorp0lujccke72yh91</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eurokeel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>488473</id>
    <revision>
      <id>7204770</id>
      <parentid>6861615</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T12:47:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204770</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18207" sha1="7iexk25s6yqg99tzfcia0wmjezcpypw" xml:space="preserve">[[Fail:Flag_of_Europe.svg|pisi|Eurokeel on keel, mida kasutatakse Euroopa Liidu dokumentides]]
'''Eurokeel''' on [[keel]], mida kasutatakse [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] [[Euroopa Liidu dokumentatsioon|dokumentides]]. Alates 2015. aastast on märksõna &quot;eurokeel&quot; lisatud [[Eesti õigekeelsussõnaraamat]]usse.&lt;ref name=&quot;p1dDM&quot; /&gt;

[[Eesti Keele Instituut]] on alates 2008. aastast avaldanud artiklikogumikke, mis on üks põhiline eurokeele materjal.&lt;ref name=&quot;nA8lg&quot; /&gt;

Eurokeele puhul räägitakse palju [[tõlkimine|tõlkimisest]]. Tõlkimine on aga üks murekohtadest, sest tõlkijad kasutavad vahepealse keelena [[inglise keel]]t ja nii võib tekkida vigu.&lt;ref name=&quot;43YoV&quot; /&gt; Suulisel tõlkimisel esineb sagedamini vigu kui kirjalikul, sest tõlge valmib kohapeal. Esimese eurokeele kogumiku põhjal võib järeldada, et eurokeel peaks olema osa meie ühisest arusaadavast keelest.&lt;ref name=&quot;ühine keel&quot; /&gt; Seetõttu soovitakse eurokeelega seotud probleeme lahendada. [[Euroopa Liidu institutsioonid|Euroopa Liidu institutsioonides]] töötavad Eesti [[tõlk|tõlgid]] ja [[tõlkija]]d, kes läbivad pidevalt täienduskoolitusi, et eurokeel muutuks selgemini arusaadavaks. Lisaks töötavad Euroopa Liidus inimesed, kes loovad pidevalt uut eestikeelset [[terminoloogia]]t.&lt;ref name=&quot;ilusselgekeel&quot; /&gt;

==Iseloomulikud tunnused==
Kirjakeele üheks [[allkeel]]eks on [[oskuskeel]], mille eripära on terminid (erialakeele sõnad ja sõnaühendid).&lt;ref name=&quot;1cBxl&quot; /&gt; Eurokeel on allkeel, mis kuulub oskuskeele valdkonda. Oskuskeeltest on eurokeel kõige sagedamini tõlgitav keel.&lt;ref name=&quot;Emakeelne eurokeel&quot; /&gt;

Eurokeelteks võib pidada Euroopa Liidu dokumentides kasutatavaid keeli.&lt;ref name=&quot;Emakeelne eurokeel&quot; /&gt; Kuid [[Meeli Sedrik]]u arvates on väga levinud ka eurokeele rahvapärane tähendus: see on keel, mis sisaldab palju keerulisi võõrsõnu ning võib jääda inimestele arusaamatuks.&lt;ref name=&quot;eurosl&quot; /&gt; Keeruline keelekasutus tuleneb sellest, et Euroopa Liidus koostatakse palju [[õigusakt]]e. Lisaks õiguskeele valdkonnale võib eurokeele allkeeltest välja tuua ka veonduse, kalanduse ning hariduse valdkondadega seotu.&lt;ref name=&quot;Emakeelne eurokeel&quot; /&gt;

2012.–2013. aastal lõi Eesti Keele Instituut ametniku soovitussõnastiku, mis on koostatud elektroonilises sõnastikusüsteemis ning veebis kättesaadav kõigile. Sõnastik on mõeldud neile, kes soovivad kirjutada ametliku sisuga teksti.&lt;ref name=&quot;jvX1U&quot; /&gt; Eurokeele alla kuulub [[eurosläng]], mis enamasti on [[kantseliit]]lik ning sisaldab peamiselt Euroopa Liidu temaatikat. Eesti keeles võivad need sõnad tunduda [[toortõlge|toortõlkelised]] (tõlgitud sõna-sõnalt), kuid eurokeeles on neil tähendus olemas. Näiteks kasutatakse euroslängis seoses Euroopa Liidu dokumentides tehtavate muudatustega sõna ''corrigendum''. Eesti keeles soovitatakse sõna ''corrigendum'' asemel kasutada järgmisi sõnu: parandus, parandusõiend või täpsustus.&lt;ref name=&quot;7jyT8&quot; /&gt;

==Artiklikogumikud eurokeele teemal==
Eurokeele kohta on Eestis ilmunud seitse artiklikogumikku, mille on koostanud Eesti Keele Instituut.

Esimene kogumik avaldati 2008. aastal. Kogumik sisaldab 2007. aastal Eesti Keele Instituudi ja Soome Kodumaa Keelte Uurimiskeskuse korraldatud [[konverents]]i materjale. Kogumiku nimeks sai &quot;Euroopa Liidu keel kui meie ühine keel&quot;, sama pealkirjaga oli ka eespool nimetatud konverents. Lisaks sisaldab kogumik tõlkijatele suunatud Euroopa Liidu keelekursustel osalenud koolitajate tekste.&lt;ref name=&quot;ühine keel&quot; /&gt;

Teine kogumik ilmus 2009. aastal pealkirjaga &quot;Kas eurotekstides on kohta ilusale ja selgele keelele?&quot;. Selles kogumikus on Euroopa Liidu institutsioonides töötavad tõlkijad kirjutanud oma tööst. Koostajad soovivad lugejatele näidata, kuidas tõlkijad peavad vaeva nägema, et leida sõnadele sobiv eestikeelne tähendus.&lt;ref name=&quot;ilusselgekeel&quot; /&gt;

Kolmas kogumik &quot;Et lugeja võiks tulla&quot; avaldati 2010. aastal. Põhiteemaks on eurokeele uurimine ja toimetamine. Need teemad on olulised seetõttu, et eurokeelt ei ole palju uuritud ning eurokeelsetes tekstides leidub sõnu, mis ei ole kõige täpsemini tõlgitud.&lt;ref name=&quot;lugeja&quot; /&gt;

2012. aastal ilmus neljas eurokeele kogumik &quot;Selged mõtted, selge keel&quot;. Koostajad on kogumikku lisanud info eri riikide [[selge sõnum|selge keele]] eestvedajate ettevõtmiste kohta. Selge keel on lihtsa vormiga keel, mis on kõigile ühemõtteliselt arusaadav ning kus olulisel kohal on ka sõnade loogiline järjestus. Selge keele eesmärk on meid ümbritseva info kergemini arusaadavaks tegemine. Paljudes riikides on levinud ka selge keele liikumised, mida Eestis veel ei ole toimunud.&lt;ref name=&quot;selged&quot; /&gt;

Esimene kogumik, mille puhul saab rääkida autoriõigustest, ilmus 2013. aastal [[Helika Mäekivi]] sulest. Viienda eurokeelse kogumiku pealkiri on &quot;Emakeelne eurokeel&quot;. Autor on kokku puutunud olukordadega, kus tõlkijate keelekasutust saaks muuta värvikamaks ja mitmekesisemaks, ning pakub selle kohta soovitusi.&lt;ref name=&quot;emakeelneeuro&quot; /&gt;

Kuues kogumik &quot;Selge kommunikatsioon&quot; avaldati 2015. aastal. Sama kogumik ilmus 2014. aastal inglise keeles. Kogumiku koostamise mõte tuli autoril pärast IC Cleari kursustel osalemist ning seetõttu on osa artikleid kirjutanud IC Cleari nõustamisrühma liikmed.&lt;ref name=&quot;kommu&quot; /&gt; IC Cleari selge [[kommunikatsioon]]i kursus sisaldab selge keelekasutuse ja infodisaini õppimist.&lt;ref name=&quot;clear&quot; /&gt; Selge keele liikumine, millest on pikemalt kirjutatud eelmises kogumikus, on mõjutanud dokumentides kasutatavat keelt ja stiili. Selgest keelest on välja kasvanud selge kommunikatsioon, mille eesmärk on koostada infot vastavalt olukorrale. Kogumik annab ülevaate, mida selge kommunikatsioon hõlmab.&lt;ref name=&quot;kommu&quot; /&gt;

Seni viimane eurokeelne kogumik &quot;Tõlkimise tahud&quot; avaldati 2017. aastal. Kogumik käsitleb tõlkimise eri tahkusid ning tõlkimise nelja põhilist osa. Suuline ja kirjalik tõlkimine on sisult väga erinevad. Suulist tõlget ei saa hiljem muuta, sest tõlge valmib kohapeal. Kirjalike tekstide tõlkija saab võimalusel tekste muuta. Tõlkimise osaks on ka erialaterminite täpne ja selge edastamine, sest tõlgitud tekst peab olema algtekstiga samane. Lisaks on väga oluline tekstide toimetamine, et kõik lugejad saaksid tekstist ühtemoodi aru. Kogumiku artiklite autorid on inimesed, kes tegelevad tõlkimise eri tahkudega.&lt;ref name=&quot;tahud&quot; /&gt;

==Eurokeelsete tekstide tõlkimisest==
Euroopa Liidu organisatsioonidesse on asunud tööle palju Eesti tõlkijaid. Nende ülesanne on tõlkida Euroopa Liidu sisest informatsiooni kas eesti või mõnda teise keelde.&lt;ref name=&quot;ühine keel&quot; /&gt; Tõlkimisel võib esineda probleeme, sest tavaliselt tõlgitakse tekst inglise keelde ja alles siis eesti keelde. Nii jõuab info inimesteni palju hiljem. Tõlkimine käib kiiresti ja tõlkija ei pruugi leida selle ajaga sõnu, mida oleks sobiv kasutada. Lisaks muutub ja uueneb eurokeel kogu aeg, sest uut infot tekib pidevalt juurde.&lt;ref name=&quot;ukgR3&quot; /&gt;

Euroopa Liidu institutsioonides ei ole tõlkijatel lubatud lauseid lühendada. Lausete algkuju ja [[juriidiline]] täpsus on olulised selleks, et toimiks viitamissüsteem dokumentides. Lisaks on tähtis, et tõlgitav tekst oleks algtekstiga võimalikult sarnane. Selleks töötavad Euroopa Liidus inimesed, kes loovad uut eestikeelset terminoloogiat. Näiteks saab uusi termineid kasutada, kui arutlusel on teema, mis on ühele kultuurile omane, kuid teisele võõras.&lt;ref name=&quot;ilusselgekeel&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;l8zEb&quot; /&gt;

[[Haridus- ja Teadusministeerium|Haridus- ja teadusministeerium]] andis loa teha täienduskoolitusi Eesti tõlkijatele, kes töötavad Euroopa Liidus. Lisaks tegelevad ka Eesti Keele Instituudi töötajad eurokeele hooldamisega. Soovitakse, et eurokeel oleks tulevikus osa meie ühisest keelest ja kõigile arusaadav.&lt;ref name=&quot;VhShP&quot; /&gt; 

===Tõlkimise tahud===
Euroopa Liidu institutsioonide kohtumistel on oluline, et kõik saaksid sõna võtta ja dokumente lugeda oma emakeeles. Euroopa Liidus kannavad eurokeele tõlkimise eest hoolt nii tõlgid (suuline tõlge) kui ka tõlkijad (kirjalik tõlge).&lt;ref name=&quot;9phgR&quot; /&gt; Tõlkimisel on neli põhilist tahku: suuline tõlkimine, kirjalik tõlkimine, terminiloome ja toimetamine.&lt;ref name=&quot;tahud&quot; /&gt;

Suulise tõlke saab omakorda jagada kaheks: [[sünkroontõlge|sünkroontõlkeks]] ja [[järeltõlge|järeltõlkeks]]. Enamasti kasutatakse sünkroontõlget, mis tähendab, et tõlk tõlgib kõneleja rääkimise ajal. Euroopa Liidu kohtumistel läheb vaja vähemalt 72 tõlki, iga keele kohta 3. Vähem kasutatakse järeltõlget, kus tõlk teeb märkmeid ja kui kõneleja on lõpetanud, edastab kõne sisu vastavas keeles.&lt;ref name=&quot;tõlk&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Nn7VK&quot; /&gt;

Kirjaliku tõlke puhul kehtib reegel, et enne tõlgitud teksti avaldamist peab selle üle vaatama [[toimetaja]]. Murekohaks on see, et kindla tähtaja puhul kulutatakse rohkem aega tõlkimisele ja teksti toimetatakse kiirustades. Seetõttu võivad mõned vead märkamata jääda. Teisel juhul võib toimetaja lausetest välja võtta need kohad, mis pole piisavalt selged, kuid nii muutub tekst algtekstiga võrreldes täielikult. Parimad keeruliste dokumentide tõlked valmivad tänu spetsialisti ja [[keeletoimetaja]] sujuvale koostööle.&lt;ref name=&quot;udYIF&quot; /&gt;

[[Termin]] on sõna või sõnaühend, mis tähistab erialast mõistet. Terminoloogiatöö on [[mõiste]] ja termini (sisu ja vormi) vaheliste seoste uurimine ning analüüsimine. Kõigepealt tehakse selgeks uuritava mõiste sisu ja hakatakse termineid välja töötama, paika panema või korrastama. Hea tulemuse saavutamiseks tuleb iga mõistega palju tööd teha. Valdkonnakeskne ehk süstemaatiline terminitöö on väga põhjalik ning tulemus kvaliteetne. Terminiloome eeldab keeletoimetaja ja spetsialistide tihedat koostööd.&lt;ref name=&quot;IZ90Y&quot; /&gt;

==Probleemid==
Eurokeelt võib mõjutada nn [[eurosläng]]. Kui ametnikud kasutavad väljaspool tööd eurokeelt, lisades seda oma emakeelele, võib see mõjutada dokumentide keelt.&lt;ref name=&quot;eurosl&quot; /&gt; Eurosläng on enamasti kantseliitlik (raskesti mõistetav keelekasutus). Ametnikud kasutavad kõnedes kantseleikeelt, mis sisaldab palju ametitekstide sõnu ja muudab laused raskesti arusaadavaks.&lt;ref name=&quot;b3zTP&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;FXwHZ&quot; /&gt; Näitena võib tuua sõna &quot;silomõtlemine&quot; (inglise keeles ''silo thinking''), mis on inglise keelest sõna-sõnalt tõlgitud ja millega mõeldakse kapseldunud mõtlemist. Eesti keeles soovitatakse kasutada &quot;silomõtlemise&quot; asemel täpsemat väljendit või seletust.&lt;ref name=&quot;VAFFB&quot; /&gt; Ametniku soovitussõnastikust võib näitena tuua sõnad &quot;maksuliselt&quot; (tasu eest, maksude poolest, maksude tõttu) ja &quot;tasuliselt&quot; (tasu eest), mis sisaldavad lt-liidet, lisades sõnale eurokeelele omast keerukust.&lt;ref name=&quot;4N0Vs&quot; /&gt;

Kuna tekstid tõlgitakse eesti keelest enne inglise keelde ja siis soovitavasse keelde (või vastupidi, inglise keele vahendusel eesti keelde), võib teksti sisu muutuda ja jääda arusaamatuks.&lt;ref name=&quot;Eemxh&quot; /&gt; Tõlkijad peavad lausetele jätma algkuju, et säiliks juriidiline täpsus. Sõnade asemel mõtet tõlkides võib teksti sisust mõni tähtis osa kaduma minna. Seega ei ole lubatud lauseid lühendada, kuid pikkade lausete sisu ei pruugi olla arusaadav. Tõlkimise muudab raskeks ka see, et Euroopa Liidu institutsioonides tutvutakse väga paljude õigusaktidega ning arutelu käigus kirjutatakse erinevaid dokumente, mis tuleb tõlkida ka eesti keelde.&lt;ref name=&quot;ilusselgekeel&quot; /&gt;

Tõlkijad kasutavad tõlkimisel sageli võõrsõnu, et sisu jääks täpseks. Võõrsõnade tähendus võib aga lugejale olla arusaamatu. Tõlkija otsustab, millal ta kasutab omasõnu ja millal võõrsõnu. Tihti kasutavad tõlkijad võõrsõnu seetõttu, et nad ei saa tekstist aru ning neil ei ole aega vaadata sõna tähendust. Lisaks on paljud tõlkijad harjunud rahvusvaheliste terminitega. Seega on võõrsõnaliste terminite kasutamine lihtsam ning neid kasutatakse aja kokkuhoiu mõttes.&lt;ref name=&quot;cQcgl&quot; /&gt;

Euroopa Liidu tekstide tõlkimisel on tõlkijatel vaja töö kiiresti valmis saada ja neil pole sobiva vaste leidmiseks aega. Ka sel juhul võib mõte kaduma minna.&lt;ref name=&quot;Emakeelne eurokeel&quot; /&gt; Raskeim on suuline tõlge, sest see valmib kohapeal ja teksti pole võimalik toimetada. Tõlkimiseks on vaja läbida kolm etappi: teksti kuulamine, selle mõistmine ja analüüsimine ning meeldejätmine. Tõlkeprotsesside puudulikkuse tõttu võib lõpptulemus olla algtekstist täiesti erinev. Seejuures peab nii suuline kui kirjalik tõlge olema erapooletu ja professionaalne.&lt;ref name=&quot;tõlk&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;p1dDM&quot;&gt;Eesti Keele Instituut. (2017). ÕSi uued sõnad. [http://keeleabi.eki.ee/?leht=9](29.10.17)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nA8lg&quot;&gt;Eesti Keele Instituut. (2017). Kogumikud. [https://eki.ee/selges%C3%B5num/uuri-lisaks/eesti-keeles/](11.04.2025)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;43YoV&quot;&gt;Katrin Hallik ja Katre Kasemets (2009). Eesti keele instituudis hooldatakse eurokeelt. Õiguskeel (2009/3). [https://www.justdigi.ee/media/378/download](11.04.2025)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ühine keel&quot;&gt;Peeter Päll (2008). Sissejuhatus. Euroopa Liidu keel kui meie ühine keel, lk 7–8. [https://eki.ee/wp-content/uploads/2024/10/Euroopa-Liidu-keel-kui-meie-uhine-keel_2008.pdf](11.04.2025)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ilusselgekeel&quot;&gt;Eesti Keele Instituut. (2009). Kas eurotekstides on kohta ilusale ja selgele keelele? [https://eki.ee/wp-content/uploads/2024/10/Kas-eurotekstides-on-kohta-ilusale-ja-selgele-keelele_2009.pdf](11.04.2025)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1cBxl&quot;&gt;Eesti Entsüklopeedia. (2006). Oskuskeel.[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/oskuskeel1](23.11.17.)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Emakeelne eurokeel&quot;&gt;Helika Mäekivi (2013). Emakeelne eurokeel. [https://arhiiv.err.ee/vaata/keelesaade-emakeelne-eurokeel/similar-26099](26.10.17.)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eurosl&quot;&gt;Meeli Sedrik (2008). Eesti keel Euroopa Liidu tekstides. Euroopa Liidu keel kui meie ühine keel, 37–54, lk 38. [https://eki.ee/wp-content/uploads/2024/10/Euroopa-Liidu-keel-kui-meie-uhine-keel_2008.pdf](11.04.2025)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jvX1U&quot;&gt;Eesti Keele Instituut. (2013). Ametniku soovitussõnastik. [https://arhiiv.eki.ee/dict/ametnik/](11.04.2025)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7jyT8&quot;&gt;Eesti Keele Instituut. (2012–2013). Ametniku soovitussõnastik. [http://www.eki.ee/dict/ametnik/index.cgi?Q=eurosl%C3%A4ng&amp;F=M&amp;C06=et](12.11.17)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lugeja&quot;&gt;Eesti Keele Instituut. (2010).Et lugeja võiks tulla. [https://eki.ee/wp-content/uploads/2024/10/Et-lugeja-voiks-tulla_2010.pdf](11.04.2025)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;selged&quot;&gt;Eesti Keele Instituut. (2012). Selged mõtted, selge keel. [https://eki.ee/wp-content/uploads/2024/10/Selged-motted-selge-keel_2012.pdf](11.04.2025)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;emakeelneeuro&quot;&gt;Helika Mäekivi (2013). Emakeelne eurokeel.[https://eki.ee/wp-content/uploads/2024/10/Emakeelne-eurokeel_2013.pdf](11.04.2025)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kommu&quot;&gt;Eesti Keele Instituut. (2015). Selge kommunikatsioon. [https://eki.ee/wp-content/uploads/2024/10/Selge-kommunikatsioon_2015.pdf](11.04.2025)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;clear&quot;&gt;Karine Nicolay (2012). Algatustest Belgias. Selged mõtted, selge keel, lk 53–56. [https://eki.ee/wp-content/uploads/2024/10/Selged-motted-selge-keel_2012.pdf](11.04.2025)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tahud&quot;&gt;Eesti Keele Instituut. (2017). Saateks. Tõlkimise tahud, lk 5–6 [https://eki.ee/wp-content/uploads/2024/10/Tolkimise-tahud_2017.pdf](11.04.2025)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ukgR3&quot;&gt;Katrin Hallik ja Katre Kasemets (2009). Eesti keele instituudis hooldatakse eurokeelt. [https://www.justdigi.ee/media/378/download](11.04.2025)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;l8zEb&quot;&gt;Euroopa Komisjon. (2006). Kirjalik tõlkimine. Tõlkimine Euroopa heaks, lk 5. [https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/1c437dc0-49c5-11e8-be1d-01aa75ed71a1](11.04.2025)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VhShP&quot;&gt;Peeter Päll (2008). Sissejuhatuseks. Euroopa Liidu keel kui meie ühine keel, lk 7–8. [https://eki.ee/wp-content/uploads/2024/10/Euroopa-Liidu-keel-kui-meie-uhine-keel_2008.pdf](11.04.2025)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9phgR&quot;&gt;Euroopa Komisjon. (2016). Keeled Euroopa institutsioonides. Tõlkimine Euroopa heaks. lk 3. [https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/1c437dc0-49c5-11e8-be1d-01aa75ed71a1](11.04.2025)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tõlk&quot;&gt;Ülle Leis (2017). Elukutse: tõlk. Tõlkimise tahud, lk 7–25. [https://eki.ee/wp-content/uploads/2024/10/Tolkimise-tahud_2017.pdf](11.04.2025)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Nn7VK&quot;&gt;Euroopa Komisjon. (2016). Tõlkimine Euroopa heaks. [https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/1c437dc0-49c5-11e8-be1d-01aa75ed71a1](11.04.2025)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;udYIF&quot;&gt;Mall Laur (2017). Tõlketoimetaja töölaualt pudenenud näiteid. Tõlkimise tahud, 27–43, lk 42–43. [https://eki.ee/wp-content/uploads/2024/10/Tolkimise-tahud_2017.pdf](11.04.2025.)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IZ90Y&quot;&gt;Kaisa Kesküla (2017). Mis on mõistel pistmist terminiga. Tõlkimise tahud, lk 44–51. [https://eki.ee/wp-content/uploads/2024/10/Tolkimise-tahud_2017.pdf](11.04.2025)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;b3zTP&quot;&gt;Tiina Paet, Tuuli Rehemaa (2014). Ametniku soovitussõnastik. [https://www.justdigi.ee/media/268/download](11.04.2025)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FXwHZ&quot;&gt;Egle Pullerits (2010). Kuidas hoiduda kantseliidist. [http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2011_1/OK_2011-1_17.pdf](10.11.17)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VAFFB&quot;&gt;Eesti Keele Instituut. (2013). Ametniku soovitussõnastik. [http://www.eki.ee/dict/ametnik/index.cgi?F=M&amp;Q=silom%C3%B5tlemine](10.11.17)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4N0Vs&quot;&gt;Eesti Keele Instituut. (2013). Ametniku soovitussõnastik. [http://www.eki.ee/dict/ametnik/index.cgi?Q=eest](10.11.17)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Eemxh&quot;&gt;Tiiu Erelt, Rein Kull (1997). Euroopasse integreerumine ja keeleminetussünd.[https://keeleabi.eki.ee/artiklid2/euroopasse.html](11.04.2025)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cQcgl&quot;&gt;Kadi Mihkla (2010). Raskused oma- ja võõrsõna valikul. Et lugeja võiks tulla, lk 63–71. [hhttps://eki.ee/wp-content/uploads/2024/10/Et-lugeja-voiks-tulla_2010.pdf](11.04.2025)&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [[Heiki Pisuke]]: [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/26015 &quot;Tõlkimisest Euroopa Liidu institutsioonides&quot;] Keel ja Kirjandus, 2019, nr 1–2

[[Kategooria:Euroopa Liit]]
[[Kategooria:Tõlkimine]]</text>
      <sha1>7iexk25s6yqg99tzfcia0wmjezcpypw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Väike karikas 2016</title>
    <ns>0</ns>
    <id>489142</id>
    <revision>
      <id>7205028</id>
      <parentid>4856912</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T08:50:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <comment>Eesti keeles on kombeks anda loobumisvõite, mitte loobumiskaotusi.</comment>
      <origin>7205028</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21946" sha1="dju53kp2yobeukdoier7xtakn342k3p" xml:space="preserve">{{Jalgpalliliiga hooaeg
| pilt                      = 
| pildiallkiri              = 
| võistlus                  = [[Väike karikas]]
| hooaeg                    = 2016
| meeskondi                 = 80
| võitja                    = [[Tartu FC Merkuur]]
| mänge                     = 75
| väravaid                  = 506
| parim väravakütt          = [[Marek Šatov]] (16)
| eelmine hooaeg            = [[Väike karikas 2015|2015]]
| järgmine hooaeg           = [[Väike karikas 2017|2017]]
}}
'''Väike karikas 2016''' ehk '''2016. aasta väikesed karikavõistlused''' oli  Eesti jalgpalli madalamate liigade karikavõistlused, mis algas 25. märtsil 2016 ja lõppes finaaliga 21. septembril 2016.

==1/64-finaalid==
Sulgudes võistkonna liiga tase.
{{OneLegStart }}
|-
!colspan=&quot;3&quot; align=&quot;center&quot;|&lt;small&gt;25. märts 2016&lt;/small&gt;
{{OneLegResult|'''[[Tartu FC Merkuur]]''' (4)||18 : 1|(RL) [[FC Peedu]]|winner=1}}
|-
!colspan=&quot;3&quot; align=&quot;center&quot;|&lt;small&gt;30. märts 2016&lt;/small&gt;
{{OneLegResult|'''[[Tõrva JK]]''' (4)||2 : 2 ([[Lisaaeg|la]])&lt;br&gt;&lt;small&gt;(3:1 [[Penaltiseeria|pen]])&lt;/small&gt;|(4) [[Võru JK]]|winner=1}}
{{OneLegResult|'''[[Lasnamäe FC Ajax]]''' (4)||+ : -&lt;sup&gt;[[#märkus1|1]]&lt;/sup&gt;|(RL) [[FC Somnium]]|winner=1}}
{{OneLegResult|'''[[Tallinna FC Forza]]''' (4)||13 : 0|(RL) [[FC IceBears]]|winner=1}}
{{OneLegResult|[[Kuusalu JK Rada]] (4)||1 : 2|(RL) '''[[Rõngu United]]'''|winner=2}}
|-
!colspan=&quot;3&quot; align=&quot;center&quot;|&lt;small&gt;2. aprill 2016&lt;/small&gt;
{{OneLegResult|'''[[FC Zenit Tallinn]]''' (5)||29 : 3|(RL) [[FC Tatikad Platsil]]|winner=1}}
{{OneLegResult|'''[[EMÜ SK]]''' (5)||5 : 0|(5) [[FC Järva-Jaani]]|winner=1}}
|-
!colspan=&quot;3&quot; align=&quot;center&quot;|&lt;small&gt;4. aprill 2016&lt;/small&gt;
{{OneLegResult|'''[[Tartu Ülikool Fauna]]''' (5)||4 : 0|(6) [[FC Toompea]]|winner=1}}
{{OneLegResult|'''[[Raplamaa JK]]''' (5)||40 : 0|(RL) [[FC Athletic]]|winner=1}}
{{OneLegResult|'''[[Ambla Vallameeskond]]''' (5)||2 : 1|(6) [[Tallinna JK Jalgpallihaigla]]|winner=1}}
{{OneLegResult|'''[[Kassisaba FC Igiliikur]]''' (5)||3 : 1 ([[Lisaaeg|la]])|(6) [[Tallinna Depoo]]|winner=1}}
{{OneLegResult|'''[[Tallinna FC Castovanni Eagles]]''' (5)||1 : 1 ([[Lisaaeg|la]])&lt;br&gt;&lt;small&gt;(5:4 [[Penaltiseeria|pen]])&lt;/small&gt;|(5) [[FC Otepää]]|winner=1}}
{{OneLegResult|[[Valga FC Warrior]] (5)||1 : 3|(5) '''[[Pärnu JK Vaprus]]'''|winner=2}}
{{OneLegResult|'''[[Tartu JK Tammeka U19]]''' (6)||21 : 0|(RL) Leicester City FC|winner=1}}
{{OneLegResult|'''[[Pirita JK Reliikvia]]''' (5)||9 : 0|(RL) [[Fc Sssolutions]]|winner=1}}
|-
!colspan=&quot;3&quot; align=&quot;center&quot;|&lt;small&gt;6. aprill 2016&lt;/small&gt;
{{OneLegResult|'''[[Türi Ganvix JK]]''' (4)||6 : 1|(5) [[JK Retro]]|winner=1}}
|}

'''Märkused:'''
*{{ankur|märkus1}}&lt;sup&gt;1&lt;/sup&gt;FC Somnium andis loobumisvõidu.

===Vabapääsmed===
Otse 1/32-finaali pääsesid võistkonnad, kes jäid välja loosimata:
*'''[[II liiga 2016|II liiga]]''' (4): [[Tallinna JK Piraaja]], [[Rummu Dünamo]], [[FC Nõmme United]], [[FC Kose]], [[Paide Linnameeskond II]], [[Saue JK Laagri]], [[Tabasalu JK Charma]], [[Pärnu Jalgpalliklubi]], [[Narva United FC]], [[SK Imavere Forss]], [[Tallinna FC Ararat TTÜ]], [[Tallinna JK Legion]], [[Tallinna FC Levadia III]], [[Viimsi JK II]]
*'''[[III liiga 2016|III liiga]]''' (5): [[JK Väätsa Vald]], [[Pärnu JK Poseidon]], [[Maardu Linnameeskond II]], [[Vastseliina FC Tannem]], [[Põlva FC Lootos]], [[SK Tääksi]], [[FC Tartu]], [[Navi Vutiselts]], [[Tallinna FC Eston Villa]], [[Tallinna FC Hell Hunt]], [[JK Kernu Kadakas]], [[Maardu United]], [[JK Kaitseliit Kalev]], [[Tartu JK Welco II]], [[JK Loo]], [[Läänemaa JK Haapsalu]]
*'''[[IV liiga 2016|IV liiga]]''' (6): [[Raplamaa JK Märjamaa]], [[SK Roosu]], [[Tallinna Jalgpalliselts]], [[Rumori Calcio Tallinn]], [[FC Elva II]], [[FC Helios Võru]], [[Tallinna FC TransferWise]], [[Raasiku FC Joker II]], [[Tallinna FC Twister]], [[Kristiine JK]], [[Tallinna FC Soccernet]], [[FC Helios Tartu]], [[Tallinna FC Reaal]], [[Pakri SK Alexela]], [[FC Jõgeva Wolves]], [[Tallinna FC Castovanni Eagles II]]
*'''[[Rahvaliiga]]''' (RL): [[JK Rapla Lokomotiiv/Atli]], [[FC Briis]]

==1/32-finaalid==
Loosimine toimus 7. aprillil 2016.&lt;ref&gt;[http://jalgpall.ee/voistlused/uudised/tana-loositi-vaikeste-karikavoistluste-132-finaalpaarid-n9688?siteacc=events Täna loositi väikeste karikavõistluste 1/32-finaalpaarid] Jalgpall.ee, 7. aprill 2016&lt;/ref&gt; Sulgudes võistkonna liiga tase. 
{{OneLegStart }}
|-
!colspan=&quot;3&quot; align=&quot;center&quot;|&lt;small&gt;21. aprill 2016&lt;/small&gt;
{{OneLegResult|'''[[JK Loo]]''' (5)||5 : 2|(5) [[Kassisaba FC Igiliikur]]|winner=1}}
|-
!colspan=&quot;3&quot; align=&quot;center&quot;|&lt;small&gt;26. aprill 2016&lt;/small&gt;
{{OneLegResult|[[FC Briis]] (RL)||- : +&lt;sup&gt;[[#märkus2|2]]&lt;/sup&gt;|(4) '''[[Tabasalu JK Charma]]'''|winner=2}}
{{OneLegResult|'''[[FC Tartu]]''' (5)||7 : 1|(6) [[FC Elva II]]|winner=1}}
|-
!colspan=&quot;3&quot; align=&quot;center&quot;|&lt;small&gt;27. aprill 2016&lt;/small&gt;
{{OneLegResult|[[Raplamaa JK Märjamaa]] (6)||1 : 5 ([[Lisaaeg|la]])|(5) '''[[EMÜ SK]]'''|winner=2}}
{{OneLegResult|'''[[Türi Ganvix JK]]''' (4)||2 : 0|(5) [[Tallinna FC Hell Hunt]]|winner=1}}
{{OneLegResult|[[FC Jõgeva Wolves]] (6)||0 : 4|(4) '''[[Tallinna FC Levadia III]]'''|winner=2}}
{{OneLegResult|'''[[FC Kose]]''' (5)||5 : 0|(5) [[Põlva FC Lootos]]|winner=1}}
{{OneLegResult|'''[[Narva United FC]]''' (4)||0 : 0 ([[Lisaaeg|la]])&lt;br&gt;&lt;small&gt;(4:3 [[Penaltiseeria|pen]])&lt;/small&gt;|(5) [[Tallinna FC Castovanni Eagles]]|winner=1}}
{{OneLegResult|'''[[Tartu FC Merkuur]]''' (4)||12 : 0|(RL) [[Rõngu United]]|winner=1}}
{{OneLegResult|'''[[Tartu Ülikool Fauna]]''' (5)||7 : 3 ([[Lisaaeg|la]])|(6) [[Rumori Calcio Tallinn]]|winner=1}}
|-
!colspan=&quot;3&quot; align=&quot;center&quot;|&lt;small&gt;28. aprill 2016&lt;/small&gt;
{{OneLegResult|[[Rummu Dünamo]] (4)||2 : 3|(6) '''[[Tallinna Jalgpalliselts]]'''|winner=2}}
{{OneLegResult|'''[[Pärnu Jalgpalliklubi]]''' (4)||+ : -&lt;sup&gt;[[#märkus3|3]]&lt;/sup&gt;|(6) [[SK Roosu]]|winner=1}}
{{OneLegResult|'''[[SK Imavere Forss]]''' (4)||3 : 2|(6) [[Tallinna FC Reaal]]|winner=1}}
{{OneLegResult|'''[[Maardu United]]''' (5)||8 : 2|(6) [[Tallinna FC Twister]]|winner=1}}
|-
!colspan=&quot;3&quot; align=&quot;center&quot;|&lt;small&gt;30. aprill 2016&lt;/small&gt;
{{OneLegResult|'''[[FC Helios Tartu]]''' (6)||6 : 1|(6) [[Raasiku FC Joker II]]|winner=1}}
|-
!colspan=&quot;3&quot; align=&quot;center&quot;|&lt;small&gt;1. mai 2016&lt;/small&gt;
{{OneLegResult|[[Tallinna FC TransferWise]] (6)||3 : 5|(4) '''[[Tallinna FC Forza]]'''|winner=2}}
|-
!colspan=&quot;3&quot; align=&quot;center&quot;|&lt;small&gt;2. mai 2016&lt;/small&gt;
{{OneLegResult|'''[[FC Zenit Tallinn]]''' (5)||2 : 1|(6) [[Tartu JK Tammeka U19]]|winner=1}}
{{OneLegResult|[[JK Rapla Lokomotiiv/Atli]] (RL)||2 : 7|(5) '''[[Läänemaa JK Haapsalu]]'''|winner=2}}
{{OneLegResult|[[JK Kaitseliit Kalev]] (5)||1 : 12|(5) '''[[Tallinna FC Eston Villa]]'''|winner=2}}
|-
!colspan=&quot;3&quot; align=&quot;center&quot;|&lt;small&gt;3. mai 2016&lt;/small&gt;
{{OneLegResult|'''[[Maardu Linnameeskond II]]''' (5)||4 : 3|(6) [[Pakri SK Alexela]]|winner=1}}
{{OneLegResult|[[JK Kernu Kadakas]] (5)||1 : 3|(5) '''[[Pärnu JK Poseidon]]'''|winner=2}}
{{OneLegResult|'''[[Lasnamäe FC Ajax]]''' (4)||2 : 2 ([[Lisaaeg|la]])&lt;br&gt;&lt;small&gt;(11:10 [[Penaltiseeria|pen]])&lt;/small&gt;|(5) [[Pirita JK Reliikvia]]|winner=1}}
{{OneLegResult|[[Tartu JK Welco II]] (5)||0 : 1|(5) '''[[Raplamaa JK]]'''|winner=2}}
|-
!colspan=&quot;3&quot; align=&quot;center&quot;|&lt;small&gt;4. mai 2016&lt;/small&gt;
{{OneLegResult|'''[[Paide Linnameeskond II]]''' (4)||5 : 2|(5) [[Ambla Vallameeskond]]|winner=1}}
{{OneLegResult|'''[[Navi Vutiselts]]''' (5)||4 : 0|(5) [[Vastseliina FC Tannem]]|winner=1}}
{{OneLegResult|[[Kristiine JK]] (6)||0 : 3|(4) '''[[Tallinna FC Ararat TTÜ]]'''|winner=2}}
{{OneLegResult|[[Pärnu JK Vaprus]] (5)||1 : 4 ([[Lisaaeg|la]])|(4) '''[[Tallinna JK Piraaja]]'''|winner=2}}
{{OneLegResult|[[Tallinna FC Soccernet]] (6)||1 : 3|(5) '''[[JK Väätsa Vald]]'''|winner=2}}
{{OneLegResult|'''[[Saue JK Laagri]]''' (4)||3 : 1|(4) [[Tallinna JK Legion]]|winner=1}}
|-
!colspan=&quot;3&quot; align=&quot;center&quot;|&lt;small&gt;7. mai 2016&lt;/small&gt;
{{OneLegResult|'''[[FC Nõmme United]]''' (4)||27 : 0|(6) [[FC Helios Võru]]|winner=1}}
|-
!colspan=&quot;3&quot; align=&quot;center&quot;|&lt;small&gt;10. mai 2016&lt;/small&gt;
{{OneLegResult|[[Tallinna FC Castovanni Eagles II]] (6)||0 : 9|(4) '''[[Tõrva JK]]'''|winner=2}}
|-
!colspan=&quot;3&quot; align=&quot;center&quot;|&lt;small&gt;11. mai 2016&lt;/small&gt;
{{OneLegResult|'''[[SK Tääksi]]''' (5)||2 : 0|(4) [[Viimsi JK II]]|winner=1}}
|}

'''Märkused:'''
*{{ankur|märkus2}}&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;FC Briis andis loobumisvõidu. 
*{{ankur|märkus3}}&lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;SK Roosu andis loobumisvõidu. 

==1/16-finaalid==
Loosimine toimus 7. mail 2016.&lt;ref&gt;[http://jalgpall.ee/voistlused/uudised/vaikeste-karikavoistluste-116-finaalide-loositulemused-n9847?siteacc=events Väikeste karikavõistluste 1/16-finaalide loositulemused] Jalgpall.ee, 7. mai 2016&lt;/ref&gt; Sulgudes võistkonna liiga tase. 
{{OneLegStart }}
|-
!colspan=&quot;3&quot; align=&quot;center&quot;|&lt;small&gt;18. mai 2016&lt;/small&gt;
{{OneLegResult|[[FC Kose]] (4)||0 : 1|(5) '''[[Tartu Ülikool Fauna]]'''|winner=2}}
{{OneLegResult|'''[[Tallinna FC Forza]]''' (4)||4 : 1|(5) [[Maardu United]]|winner=1}}
{{OneLegResult|'''[[EMÜ SK]]''' (5)||4 : 2|(4) [[Tallinna FC Ararat TTÜ]]|winner=1}}
|-
!colspan=&quot;3&quot; align=&quot;center&quot;|&lt;small&gt;19. mai 2016&lt;/small&gt;
{{OneLegResult|[[Tallinna JK Piraaja]] (4)||2 : 5 ([[Lisaaeg|la]])|(4) '''[[Pärnu Jalgpalliklubi]]'''|winner=2}}
|-
!colspan=&quot;3&quot; align=&quot;center&quot;|&lt;small&gt;24. mai 2016&lt;/small&gt;
{{OneLegResult|[[Tallinna FC Levadia III]] (4)||- : 7|(4) '''[[SK Imavere Forss]]'''|winner=2}}
{{OneLegResult|[[JK Loo]] (5)||1 : 3|(4) '''[[FC Nõmme United]]'''|winner=2}}
|-
!colspan=&quot;3&quot; align=&quot;center&quot;|&lt;small&gt;25. mai 2016&lt;/small&gt;
{{OneLegResult|[[SK Tääksi]] (5)||3 : 3 ([[Lisaaeg|la]])&lt;br&gt;&lt;small&gt;(3:4 [[Penaltiseeria|pen]])&lt;/small&gt;|(6) '''[[FC Helios Tartu]]'''|winner=2}}
{{OneLegResult|'''[[JK Väätsa Vald]]''' (5)||1 : 0|(5) [[FC Tartu]]|winner=1}}
{{OneLegResult|'''[[Maardu Linnameeskond II]]''' (5)||2 : 1|(6) [[Tallinna Jalgpalliselts]]|winner=1}}
|-
!colspan=&quot;3&quot; align=&quot;center&quot;|&lt;small&gt;30. mai 2016&lt;/small&gt;
{{OneLegResult|'''[[Raplamaa JK]]''' (5)||3 : 0|(4) [[Tabasalu JK Charma]]|winner=1}}
|-
!colspan=&quot;3&quot; align=&quot;center&quot;|&lt;small&gt;5. juuni 2016&lt;/small&gt;
{{OneLegResult|'''[[Paide Linnameeskond II]]''' (4)||5 : 1|(4) [[Lasnamäe FC Ajax]]|winner=1}}
|-
!colspan=&quot;3&quot; align=&quot;center&quot;|&lt;small&gt;7. juuni 2016&lt;/small&gt;
{{OneLegResult|'''[[Tõrva JK]]''' (5)||3 : 0|(5) [[Pärnu JK Poseidon]]|winner=1}}
{{OneLegResult|'''[[Läänemaa JK Haapsalu]]''' (5)||4 : 1|(5) [[Tallinna FC Eston Villa]]|winner=1}}
|-
!colspan=&quot;3&quot; align=&quot;center&quot;|&lt;small&gt;8. juuni 2016&lt;/small&gt;
{{OneLegResult|[[Navi Vutiselts]] (5)||3 : 8|(4) '''[[Tartu FC Merkuur]]'''|winner=2}}
|-
!colspan=&quot;3&quot; align=&quot;center&quot;|&lt;small&gt;14. juuni 2016&lt;/small&gt;
{{OneLegResult|'''[[Türi Ganvix JK]]''' (4)||4 : 2|(4) [[Saue JK Laagri]]|winner=1}}
{{OneLegResult|[[FC Zenit Tallinn]] (5)||3 : 3 ([[Lisaaeg|la]])&lt;br&gt;&lt;small&gt;(5:6 [[Penaltiseeria|pen]])&lt;/small&gt;|(4) '''[[Narva United FC]]'''|winner=2}}
|}

==1/8-finaalid==
Loosimine toimus 10. juunil 2016.&lt;ref&gt;[http://jalgpall.ee/voistlused/uudised/vaikese-karika-18-finaalide-loosi-tulemused-n10048?siteacc=events Väikese karika 1/8-finaalide loosi tulemused] Jalgpall.ee, 10. juuni 2016&lt;/ref&gt; Sulgudes võistkonna liiga tase. 
{{OneLegStart }}
|-
!colspan=&quot;3&quot; align=&quot;center&quot;|&lt;small&gt;26. juuni 2016&lt;/small&gt;
{{OneLegResult|'''[[Läänemaa JK Haapsalu]]''' (5)||2 : 1|(5) [[Tartu Ülikool Fauna]]|winner=1}}
{{OneLegResult|[[Pärnu Jalgpalliklubi]] (4)||2 : 4 ([[Lisaaeg|la]])|(5) '''[[Paide Linnameeskond II]]'''|winner=2}}
{{OneLegResult|[[FC Helios Tartu]] (6)||3 : 4|(5) '''[[Maardu Linnameeskond II]]'''|winner=2}}
{{OneLegResult|'''[[SK Imavere Forss]]''' (4)||6 : 2|(5) [[EMÜ SK]]|winner=1}}
|-
!colspan=&quot;3&quot; align=&quot;center&quot;|&lt;small&gt;29. juuni 2016&lt;/small&gt;
{{OneLegResult|'''[[Narva United FC]]''' (4)||3 : 0|(5) [[JK Väätsa Vald]]|winner=1}}
{{OneLegResult|[[Tallinna FC Forza]] (4)||0 : 3|(4) '''[[FC Nõmme United]]'''|winner=2}}
|-
!colspan=&quot;3&quot; align=&quot;center&quot;|&lt;small&gt;2. juuli 2016&lt;/small&gt;
{{OneLegResult|'''[[Tartu FC Merkuur]]''' (4)||3 : 0|(4) [[Tõrva JK]]|winner=1}}
|-
!colspan=&quot;3&quot; align=&quot;center&quot;|&lt;small&gt;13. juuli 2016&lt;/small&gt;
{{OneLegResult|'''[[Raplamaa JK]]''' (5)||2 : 1|(4) [[Türi Ganvix JK]]|winner=1}}
|}

==Veerandfinaalid==
Loosimine toimus 5. juulil 2016.&lt;ref&gt;[http://jalgpall.ee/voistlused/uudised/vaikestel-karikavoistlustel-loositi-veerandfinaalpaarid-n10230?siteacc=events Väikestel karikavõistlustel loositi veerandfinaalpaarid] Jalgpall.ee, 5. juuli 2016&lt;/ref&gt; Sulgudes võistkonna liiga tase. 
{{Jalgpallimatš kokkupandav
| taust            = 
| nobars           = 1
| kuupäev          = 23. juuli 2016
| aeg              = 19:30
| meeskond1        = [[FC Nõmme United]]
| tulemus          = 1 : 1
| la               = jah
| protokoll        = [http://jalgpall.ee/voistlused/protocol/64589 Protokoll]
| meeskond2        = [[Tartu FC Merkuur]]
| väravad1         = [[Gregory Piiber|Piiber]] {{värav|55}}
| väravad2         = [[Devid Lehter|Lehter]] {{värav|87}}
| staadion         = [[Männiku staadion]]
| asukoht          = [[Tallinn]]
| pealtvaatajaid   = 80
| kohtunik         = [[Urmo Visnapuu]]
|penaltid1= 
| penaltitulemus   = 3:4
|penaltid2= 
}}
{{Jalgpallimatš kokkupandav
| taust            = EFEFEF
| nobars           = 1
| kuupäev          = 3. august 2016
| aeg              = 19:00
| meeskond1        = [[Paide Linnameeskond II]]
| tulemus          = 2 : 3
| protokoll        = [http://jalgpall.ee/voistlused/protocol/64748 Protokoll]
| meeskond2        = [[Narva United FC]]
| väravad1         = [[Rauno Rikberg|Rikberg]] {{värav|23||87}}
| väravad2         = [[Nikolai Kotljarov|Kotljarov]] {{värav|11||69||80}}
| staadion         = [[Paide linnastaadion]]
| asukoht          = [[Paide]]
| pealtvaatajaid   = 74
| kohtunik         = [[Karl Koppel]]
}}
{{Jalgpallimatš kokkupandav
| taust            = 
| nobars           = 1
| kuupäev          = 10. august 2016
| aeg              = 19:00
| meeskond1        = [[Raplamaa JK]]
| tulemus          = + : -&lt;sup&gt;[[#märkus4|4]]&lt;/sup&gt;
| protokoll        = [http://jalgpall.ee/voistlused/protocol/64909 Protokoll]
| meeskond2        = [[Maardu Linnameeskond II]]
| väravad1         = 
| väravad2         = 
| staadion         = [[Rapla Ühisgümnaasiumi staadion]]
| asukoht          = [[Rapla]]
| pealtvaatajaid   = 
| kohtunik         = [[Maikel Mikson]]
}}
{{Jalgpallimatš kokkupandav
| taust            = EFEFEF
| nobars           = 1
| kuupäev          = 17. august 2016
| aeg              = 19:00
| meeskond1        = [[Läänemaa JK Haapsalu]]
| tulemus          = 5 : 2
| protokoll        = [http://jalgpall.ee/voistlused/protocol/65136 Protokoll]
| meeskond2        = [[SK Imavere Forss]]
| väravad1         = [[Andres Dobõšev-Proosväli|Dobõšev-Proosväli]] {{värav|17||47||86}}&lt;br&gt;[[Aare Avila|Avila]] {{värav|24||62}}
| väravad2         = [[Alar Arula|Arula]] {{värav|2}}&lt;br&gt;[[Risto Liiv|Liiv]] {{värav|25}}
| staadion         = [[Haapsalu linnastaadion]]
| asukoht          = [[Haapsalu]]
| pealtvaatajaid   = 73
| kohtunik         = [[Ago Kärtmann]]
}}

'''Märkused:'''
*{{ankur|märkus4}}&lt;sup&gt;4&lt;/sup&gt;Maardu Linnameeskond II ei tulnud kohale.

==Poolfinaalid==
Loosimine toimus 19. augustil 2016.&lt;ref&gt;[http://jalgpall.ee/voistlused/uudised/vaikestel-karikavoistlustel-on-jaanud-soelale-neli-meeskonda-n10468?siteacc=events Väikestel karikavõistlustel on jäänud sõelale neli meeskonda] Jalgpall.ee, 19. august 2016&lt;/ref&gt; Sulgudes võistkonna liiga tase. 
{{Jalgpallimatš kokkupandav
| taust            = 
| nobars           = 1
| kuupäev          = 30. august 2016
| aeg              = 19:30
| meeskond1        = [[Raplamaa JK]]
| tulemus          = 1 : 0
| protokoll        = [http://jalgpall.ee/voistlused/protocol/65569 Protokoll]
| meeskond2        = [[Narva United FC]]
| väravad1         = [[Teet Kallaste|Kallaste]] {{värav|111}}
| väravad2         = 
| staadion         = [[Kohila staadion]]
| asukoht          = [[Kohila]]
| pealtvaatajaid   = 30
| kohtunik         = [[Joonas Jaanovits]]
}}
{{Jalgpallimatš kokkupandav
| taust            = EFEFEF
| nobars           = 1
| kuupäev          = 6. september 2016
| aeg              = 19:30
| meeskond1        = [[Tartu FC Merkuur]]
| tulemus          = 1 : 0
| protokoll        = [http://jalgpall.ee/voistlused/protocol/65807 Protokoll]
| meeskond2        = [[Läänemaa JK Haapsalu]]
| väravad1         = [[Artur Pinajev|Pinajev]] {{värav|14}}
| väravad2         = 
| staadion         = [[Tartu Annelinna kunstmurustaadion]]
| asukoht          = [[Tartu]]
| pealtvaatajaid   = 64
| kohtunik         = [[Tiit Pruuli]]
}}

==Finaal==
{{Jalgpallimatš kokkupandav
| taust            = 
| nobars           = 1
| kuupäev          = 21. september 2016
| aeg              = 19:00
| meeskond1        = [[Tartu FC Merkuur]]
| tulemus          = 6 : 3
| protokoll        = [http://jalgpall.ee/voistlused/protocol/66274 Protokoll]
| meeskond2        = [[Raplamaa JK]]
| väravad1         = [[Vladislav Gussev|Gussev]] {{värav|12}}&lt;br&gt;[[Marek Šatov|Šatov]] {{värav|43||61||64}}&lt;br&gt;[[Martin Haljak|Haljak]] {{värav|66}}&lt;br&gt;[[Valeri Šabanov|Šabanov]] {{värav|90+1}}
| väravad2         = [[Viljo Sinikas|Viljo Sinikas]] {{värav|21}}&lt;br&gt;[[Alo Bärengrub|Alo Bärengrub]] {{värav|38||45+1}}
| staadion         = [[A. Le Coq Arena]]
| asukoht          = [[Tallinn]]
| pealtvaatajaid   = 429
| kohtunik         = [[Miko Pupart]]
}}

{| style=&quot;width:92%&quot;
|-
|{{Riietus
 | muster_la =
 | muster_b  =
 | muster_ra = 
 | vasakkäsi= 013ADF
 | kere      = 013ADF
 | paremkäsi = 013ADF
 | püksid    = 
 | sokid     = 013ADF
 | nimi      = Tartu FC Merkuur
}}
|{{Riietus
 | muster_la  = 
 | muster_b   = 
 | muster_ra  = 
 | muster_sh  = 
 | vasakkäsi  = FFFF00
 | kere       = FFFF00
 | paremkäsi  = FFFF00
 | püksid     = 013ADF
 | sokid      = FFFF00
 | nimi       = Raplamaa JK
}}
|}

{| style=&quot;width:100%&quot;
|-
|valign=&quot;top&quot; width=&quot;40%&quot;|
{| style=&quot;font-size:90%&quot; cellspacing=&quot;0&quot; cellpadding=&quot;0&quot;
|-
!width=25| !!width=25|
|-
|VV||'''1'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Zadniprjanets]]|| || {{vahvälja|46}}
|-
| ||'''44'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Maksim Babjak]]
|-
| ||'''3'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Jevgeni Šatalin]] ([[Kapten (jalgpall)|K]])
|-
| ||'''5'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Vladislav Vallades]]|| || {{vahvälja|67}}
|-
| ||'''99'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Žann Šmidt]]
|-
| ||'''19'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Haljak]]
|-
| ||'''8'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Aleksandr Pruttšenko]] 
|-
| ||'''10'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Vladislav Gussev]]
|-
| ||'''23'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Valeri Šabanov]] 
|-
| ||'''77'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Artur Pinajev]]|| || {{vahvälja|80}}
|-
| ||'''9'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Marek Šatov]]
|-
|colspan=3|'''Vahetusmängijad:'''
|-
| ||'''4'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Rain Näkk]]|| || {{vahsisse|80}}
|-
| ||'''96'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Roman Dõhne]]
|-
| ||'''69'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Devid Lehter]]|| || {{vahsisse|67}}
|-
|VV||'''34'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Serdjuk]] || || {{vahsisse|46}}
|-
| ||'''12'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Deniss Bekker]]
|-
| ||'''18'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Anton Laponogov]] 
|-
| ||'''13'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Ilja Kozõrev]]
|-
|colspan=3|'''Peatreener:'''
|-
|colspan=3|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Vladislav Gussev]]
|}
|valign=&quot;top&quot;|
|valign=&quot;top&quot; width=&quot;50%&quot;|
{| style=&quot;font-size:90%;margin:auto&quot; cellspacing=&quot;0&quot; cellpadding=&quot;0&quot;
|-
!width=25| !!width=25|
|-
|VV||'''1'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kristjan Pallav]]
|-
|KA||'''4'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Alo Bärengrub]] ([[Kapten (jalgpall)|K]])
|-
| ||'''5'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Tenno Samuel]]|| || {{vahvälja|69}} 
|-
| ||'''6'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Oliver Andres]]|| || {{vahvälja|81}} 
|-
| ||'''7'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Teet Kallaste]] 
|-
| ||'''11'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kaupo Kantsik]]
|-
| ||'''13'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Raigo Noode]]|| || {{vahvälja|46}} 
|-
| ||'''18'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Viljo Sinikas]]
|-
| ||'''19'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Priit Põldmaa]]
|-
| ||'''20'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Ravel Toome]]
|-
| ||'''22'''||{{riigi ikoon|Eesti}} [[Ken Krister Maalinn]]
|-
|colspan=3|'''Vahetusmängijad:'''
|-
| ||'''2'''||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Kristjan Nõulik]]
|-
| ||'''8'''||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tanel Oeselg]] || || {{vahsisse|81}}
|-
| ||'''12'''||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rando Pajus]]
|-
| ||'''14'''||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Egon-Eret Rinaldo]]
|-
| ||'''16'''||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Madis Nurmik]]
|-
| ||'''17'''||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Mihkel Maltsar]]||{{kol|76}}|| {{vahsisse|69}}
|-
| ||'''23'''||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Karl Tamme]]|| || {{vahsisse|46}}
|-
|colspan=3|'''Peatreener:'''
|-
|colspan=3|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Lauri Mõttus]]
|}
|}

{| width=100% style=&quot;font-size: 90%&quot;
| width=50% valign=top|
'''Mängu ametnikud'''
*Abikohtunikud: Roland Kütt, Argo Pruul
*4. kohtunik: Martin Salong
*Mängu inspektor: Kaupo Õismaa
*Kohtunike vaatleja: Kaupo Õismaa
| width=50% valign=top|
'''Mängu reeglid'''
*90 minutit.
*30 minutit (2x15 min) lisaaega kui vaja.
*Penaltiseeria kui seis endiselt viigis.
*Seitse mängijat vahetustepingil.
*Maksimaalselt kolm vahetust.
|}

Mängust tegi ülekande [[Soccernet.ee]].&lt;ref&gt;[http://soccernet.ee/artikkel/vaata-jarele-merkuur-voitis-teist-aastat-jarjest-tiitli VAATA JÄRELE: Merkuur võitis teist aastat järjest tiitli!] Soccernet.ee, 21. september 2016&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited|3}}

==Välislingid==
*[http://jalgpall.ee/voistlused/uudised/vaike-karikas-kuulub-vageva-finaali-jarel-taas-merkuurile-n10664?siteacc=events Väike karikas kuulub vägeva finaali järel taas Merkuurile]
*[http://jalgpall.ee/voistlused/uudised/videod-vaikeste-karikavoistluste-finaali-tipphetked-ja-intervjuud-n10676?siteacc=events VIDEOD: väikeste karikavõistluste finaali tipphetked ja intervjuud]

{{Mall:Väikeste karikavõistluste hooajad}}
{{Eesti jalgpall}}

[[Kategooria:Eesti jalgpalli karikavõistlused]]
[[Kategooria:2016. aasta Eesti spordis]]</text>
      <sha1>dju53kp2yobeukdoier7xtakn342k3p</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Spordiklubi Pärnu Kahe Silla Klubi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>489573</id>
    <revision>
      <id>7204870</id>
      <parentid>7137145</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T18:16:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Eesti spordiklubid]]; lisatud [[Kategooria:Eesti spordiorganisatsioonid]]</comment>
      <origin>7204870</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4451" sha1="0q6bppfqn9z8nkrndwpdjtqbo4qe7qw" xml:space="preserve">'''Spordiklubi Pärnu Kahe Silla Klubi''' on [[mittetulundusühing]], mis on asutatud 2. oktoobril 2002 ning mille tegevuse peaeesmärk on tervislike eluviiside propageerimine piirkonna elanikkonna seas, rahvaürituste korraldamine ja heade spordiradade arendamise eest.&lt;ref name=&quot;bT1BT&quot; /&gt;

MTÜ asutamise idee tekkis pärast 2002. aasta [[Jüri Jaansoni Kahe Silla Jooks]]u korraldamist.

2025. aasta oktoobri seisuga on klubi juhatuse liikmed Heleri Alliksoo,  treener [[Matti Killing]], Tarmo Meresmaa, Vahur Mäe ja Kadri Riitsaar. Ürituste korraldamisel aitavad kaasa 11 korralduskomitee liiget ning sõltuvalt üritusest 130 vabatahtlikku. &lt;ref name=&quot;F1zFT&quot; /&gt;

== Pärnu Kahe Silla Klubi üritused ==
Klubi on algatanud jooksu- ja käimissarja, mis toimub kolmiküritusena. Arvestusse kuuluvad Jüri Jaansoni Kahe Silla jooks, Luitejooks ning Kahe Staadioni jooks, mis 2016. aastast ümber nimetatud Pärnu Rannajooksuks. 2015. aastast hakkas Pärnu Kahe Silla Klubi korraldama ka Võidupüha Maratoni, mis on suuruselt Eesti kolmas maraton.&lt;ref name=&quot;JPnPu&quot; /&gt;

=== Luitejooks ===
Igal aastal aprillis Pärnumaal [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]] Rannametsa külas toimub 8,3 km Luitejooks. See üritus tähistab Pärnu Kahe Silla Klubi ja kevadsuvise liikumishooaja algust. Ühtlasi peetakse seda Pärnu Kahe Silla Klubi kolmikürituse 1. etapiga. Ürituse programm pakub tegevust kogu perele, sest kavas on põhijooks, käimine-kepikõnd (luiteretk), lastejooksud ja koeraomanike rõõmuks Koerte Luitejooks ja- retk.&lt;ref name=&quot;Pepmt&quot; /&gt;

=== Jüri Jaansoni Kahe Silla Jooks ===
Sõudelegendi Jüri Jaansoni nime kandev Kahe Silla Jooks on Pärnu üks tuntumaid rahvaspordiüritusi, mis ühtlasi ka kolmikürituse 2. etapp. Üritust peetakse igal aastal septembri esimesel nädalavahetusel Pärnu linnas. Üritus leiab aset kahel päeval. Igal aastal laupäeviti toimuvad laste- ja noortejooksud, ratastoolisport ja sporditurg ning pühapäeviti antakse start Kahe Silla Klubi põhijooksul ja käimisretkele.&lt;ref name=&quot;TTPLO&quot; /&gt;

=== Pärnu Rannajooks ===
Pärnu Kahe Silla Klubi hooaja ja kolmikürituse sarja lõpetab iga-aastane oktoobris toimuv Pärnu Rannajooks. Üritusel osalejatel on võimalik valida distantsiks 10 või 5 km, mis mõlemad on suunatud nii jooksjatele, käijatele ning ka kepikõndijatele. Lisaks on korraldada kavas ka lastejookse ja ratastoolisõit. Rada kulgeb mööda Pärnu rannapiirkonda, kus ei puudu kaunid loodusvaated ning linnale omased arhitektuurimälestised.&lt;ref name=&quot;yA4wh&quot; /&gt;

=== Maraton Eesti Vabariik 100 ===
22. juunil 2018 Pärnumaal toimunud maraton &quot;Eesti Vabariik 100&quot; oli Võidupüha maratoni eriüritus, millega tähistati Eesti aastapäeva erilisel sportlikul moel. [[Pärnumaa]] Võidupüha maratonil on oma eriline „lugu“ – Pärnumaal on tugevad seosed Eesti iseseisvuse saavutamise tähenduses. Nii ütleb ka maratoni tunnuslause „Tuli tuleb juurte juurest“. Eesti vanim asulakoht on leitud maratonidistantsile jäävast Pulli külast ning „Manifest Eestimaa Rahvastele“ loeti ette just Pärnus [[Endla (teater)|Endla teatri]] rõdult.

Maratoni distants on tehtud sini-must-valgeks ja viib osaleja mööda olulistest ajaloomälestistest ning tutvustab Pärnumaa kaunist loodust. Pulli küla, Reiu muinasasula leiukoht, Reiu-Raeküla luitemännik, pilkupüüdev Jaansoni kallasrada, Tallinna Väravad, Vallikäär, Pärnu rand – ja need on vaid mõned orientiirid, mis muudavad maratonikogemuse omalaadseks.&lt;ref name=&quot;zLSgg&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;bT1BT&quot;&gt;Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus(https://web.archive.org/web/20171212193224/http://www.peak.ee/vabakond-2/uhenduste-lood/parnu-kahe-silla-klubi/)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;F1zFT&quot;&gt;2 Silla Klubi (https://www.2silda.ee/klubi-2/)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JPnPu&quot;&gt;2 Silla Klubi (https://www.2silda.ee/klubi/)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Pepmt&quot;&gt;2 Silla Klubi (https://www.2silda.ee/rannametsa-luitejooks/)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TTPLO&quot;&gt;2 Silla Klubi (https://www.2silda.ee/juri-jaansoni-kahe-silla-jooks/)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yA4wh&quot;&gt;2 Silla Klubi (https://www.2silda.ee/parnu-rannajooks/)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zLSgg&quot;&gt;2 Silla Klubi (https://www.2silda.ee/maraton-eesti-vabariik-100/)&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*[https://www.2silda.ee/kahe-silla-klubi-kontakt Koduleht]

[[Kategooria:Pärnu maakond]]
[[Kategooria:Eesti kergejõustik]]
[[Kategooria:Eesti spordiorganisatsioonid]]
[[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]]</text>
      <sha1>0q6bppfqn9z8nkrndwpdjtqbo4qe7qw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Keigo Higashino</title>
    <ns>0</ns>
    <id>492084</id>
    <revision>
      <id>7204905</id>
      <parentid>7131962</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T20:10:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <origin>7204905</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1522" sha1="824q4qcb9es3qp60pq9jf3qcu8es04w" xml:space="preserve">'''Keigo Higashino''' ([[jaapani keel]]es 東野 圭吾 ''Higashino Keigo''; [[4. veebruar]]il [[1958]] – [[23. juuli]] [[2026]]) oli [[Jaapan]]i kirjanik.

Higashino sündis ja kasvas üles [[Ōsaka]] [[Ikuno]] linnaosas. Ta õppis [[Ōsaka prefektuuriülikool]]is [[elektrotehnika]]t. Ülikooli ajal hakkas ta kriminaalromaane kirjutama. Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta [[1981]]. aastast autoelektroonikaettevõttes [[Denso]]. [[1985]]. aastal pälvis ta [[Edogawa Rampo auhind|Edogawa Rampo auhinna]]. Pärast seda kolis ta [[Tōkyō]]sse ning hakkas elukutseliseks kirjanikuks. 1999. aastal pälvis ta romaani &quot;Himitsu&quot; (秘密, 'Saladus') eest [[Jaapani Kriminaalkirjanike Seltsi auhind|Jaapani Kriminaalkirjanike Seltsi auhinna]].

Higashinod auhinnati 2005. aastal ilmunud romaani &quot;Andunud kahtlusalune X&quot; (容疑者Xの献身 ''Yōgisha X no Kenshin'') eest 2006. aastal [[Naoki auhind|Naoki auhinna]] ja Honkaku põnevikuauhinnaga.

Tema romaanide põhjal on tehtud telesarju ja filme.

== Eesti keeles ilmunud teosed ==
* &quot;[[Andunud kahtlusalune X]]&quot;, Tänapäev 2017. Tõlkinud [[Margit Juurikas]].
* &quot;Pühaku lunastus&quot;, Tänapäev 2024. Tõlkinud Margit Juurikas.

== Välislingid ==
*http://www.booksfromjapan.jp/authors/item/648-keigo-higashino
*[https://kultuur.err.ee/649914/jaapani-menuraamat-ilmus-eestikeelsena Jaapani menuraamat ilmus eestikeelsena], ERR, 20. detsember 2017

{{JÄRJESTA:Higashino}}
[[Kategooria:Jaapani kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1958]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]</text>
      <sha1>824q4qcb9es3qp60pq9jf3qcu8es04w</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rakvere vald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>493930</id>
    <revision>
      <id>7205096</id>
      <parentid>7097481</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T10:28:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7205096</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17453" sha1="cvsw14gn4nr6g9ltahnk5vhf1d63bwp" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib praegusest vallast; varasemate valdade kohta vaata artiklitest [[Rakvere vald (1991)]], [[Rakvere vald (1939)]] ja [[Rakvere vald (Rakvere kihelkond)]].}}
{{Toimeta|aasta=2023|kuu=veebruar}}
{{EestiVald
| nimi = Rakvere vald
| lipp = Rakvere valla lipp.svg
| lipu_link = [[Rakvere valla lipp]]
| vapp = Rakvere valla vapp.svg
| vapi_link = [[Rakvere valla vapp]]
| pindala = 
| elanikke = 
| keskus = [[Sõmeru]]
| kaart = Eesti Rakvere vald 2017.svg
| osm = pind
}}

'''Rakvere vald''' on haldusüksus [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaal]]. See moodustati 2017. aastal senise [[Rakvere vald (1991)|Rakvere valla]] ja [[Sõmeru vald|Sõmeru valla]] ühinemisel. Rakvere vald kaardub liblikakujuliselt ümber [[Rakvere]] linna.

Rakvere vald on elanike arvult Eesti üks väiksemaid [[omavalitsusüksus]]i, olles suuruselt 53. omavalitsusüksus (Eestis on kokku 79 omavalitsusüksust).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=RV0240: RAHVASTIK 2017. AASTA HALDUSREFORMI JÄRGSELT, 1. JAANUAR |url=https://andmed.stat.ee/et/stat/RV0240 |vaadatud=29.05.2023}}&lt;/ref&gt;

Rakvere valla elanikest palgatöötajate keskmine [[brutopalk]] kuus oli 2022. aastal 1405 eurot. Selle näitajaga ollakse omavalitsuste lõikes keskmike seas ehk 36. kohal. Ka Lääne-Virumaa omavalitsuste lõikes ollakse keskmise palgatasemega.&lt;ref name=&quot;RR306&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=RR306: KOHALIKE OMAVALITSUSTE NETOVÕLAKOORMUS |url=https://andmed.stat.ee/et/stat/RR306 |vaadatud=29.05.2023}}&lt;/ref&gt;

== Juhtimine, eelarve ja haldusorganid ==
Rakvere vallavanem on [[Maido Nõlvak]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.rakverevald.ee/ametnikud5|pealkiri=Ametnikud|väljaanne=Rakvere Vallavalitsus|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Rakvere Vallavalitsus on kuueliikmeline:&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.rakverevald.ee/vallavalitsuse-koosseis|pealkiri=Vallavalitsuse koosseis|väljaanne=Rakvere vallavalitsus|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Maido Nõlvak (vallavanem), Janek Seidelberg, Reimo Moor, Nele Rogenbaum, Külli Õisma ja Siiri Kohver&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-03-20 |pealkiri=Rakvere vald sai uue abivallavanema |url=https://www.laanevirumaauudised.ee/uudised/2024/03/20/rakvere-vald-sai-uue-abivallavanema |vaadatud=2024-03-22 |väljaanne=www.laanevirumaauudised.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;.

Rakvere Vallavolikogu on 19-liikmeline ning koosneb kahe [[Erakond|erakonna]] ja ühe [[Valimisliit|valimisliidu]] liikmetest. Vallavolikokku kuuluvad{{millal}}&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.rakverevald.ee/volikogu-liikmed|pealkiri=Vallavolikogu liikmed|vaadatud=20.12.2021}}&lt;/ref&gt; [[Valimisliit Üheskoos]] (sh Peep Vassiljev – volikogu esimees), [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] ja [[Isamaa Erakond]] (sh Peeter Kalda - volikogu aseesimees).

Rakvere vallas on viis alalist komisjoni: revisjonikomisjon, maaelu- ja kogukonnakomisjon, haridus- ja noorsootöökomisjon, majandus- ja ettevõtluskomisjon, eelarv- ja arengukomisjon, sotsiaal-, tervishoiu-, elanikkonnakaitse komisjon, kultuuri- ja spordikomisjon.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.rakverevald.ee/komisjonid|pealkiri=Komisjon|väljaanne=Rakvere Vallavalitsus|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

2020. aastal olid Rakvere valla [[eelarve]] tulud 9,7 miljonit eurot. Selle näitaja alusel on Rakvere vald Eesti [[omavalitsusüksus]]te seas suuruselt 53. kohal. Rakvere vald on üks seitsmest omavalitsusüksusest, millel ei ole [[netovõlakoormus]]t.&lt;ref name=&quot;RR306&quot; /&gt;

== Asustus ==
Vallas on neli alevikku ([[Lepna]], [[Näpi]], [[Sõmeru]], [[Uhtna]]) ja 47 küla: [[Aluvere]], [[Andja]], [[Aresi]], [[Arkna]], [[Eesküla]], [[Järni]], [[Jäätma (Rakvere)|Jäätma]], [[Kaarli (Rakvere)|Kaarli]], [[Karitsa (Rakvere)|Karitsa]], [[Karivärava]], [[Karunga]], [[Katela]], [[Katku]], [[Kloodi]], [[Kohala]], [[Kohala-Eesküla]], [[Koovälja]], [[Kullaaru]], [[Kõrgemäe]], [[Lasila]], [[Levala (Rakvere)|Levala]], [[Muru küla|Muru]], [[Mädapea]], [[Nurme (Rakvere)|Nurme]], [[Paatna]], [[Papiaru (Rakvere)|Papiaru]], [[Päide]], [[Rahkla (Rakvere)|Rahkla]], [[Raudlepa]], [[Raudvere]], [[Roodevälja]], [[Rägavere (Rakvere)|Rägavere]], [[Sooaluse]], [[Sämi]], [[Sämi-Tagaküla]], [[Taaravainu]], [[Tobia]], [[Toomla]], [[Tõrma (Rakvere)|Tõrma]], [[Tõrremäe]], [[Ubja]], [[Ussimäe]], [[Vaeküla]], [[Varudi-Altküla]], [[Varudi-Vanaküla]], [[Veltsi]] ja [[Võhma (Rakvere)|Võhma]].

== Sümboolika ==
=== Valla vapp ===
[[Fail:Rakvere valla lipp.svg|pisi|Rakvere valla lipp&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.rakverevald.ee/sumboolika|pealkiri=Sümboolika|väljaanne=Rakvere Vallavalitsus|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;]]
[[Vapikilp]] on sinine. Vapi põhitunnuseks on sinisel pinnal vertikaalselt paiknev kuldne viljapea kahe kuldse ringi (kuldraha) vahel. Vapikilbi sinine värv viitab [[Virumaa]] vapivärvile. Kuldne viljapea sümboliseerib viljakat maad ning paikkonna põhitegevusala – [[põllumajandus]]t. Kuldrahad osutavad maapõuerikkustele ([[fosforiit]], [[paas]]), samuti ümbruskonna [[aardeleid]]udele.

=== Valla lipp ja viir ===
[[Lipp|Lipu]] kirjeldus: valge ja sinisega kaldjaotatud väljal (I) kaks valget rihma ja (II) roheline tammelehepaar. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 2:3, normaalsuurus 100 × 150 cm.

Viiru kirjeldus: kujundus on tuletatud lipu järgi. Soovituslik pikkus on 1/3 kuni 1/2 [[lipumast|masti]] pikkusest, normaalsuurus 35 × 300 cm (6–9 m mastile).

=== Lauavimpel ===
[[Lauavimpel]] on tuletatud valla vapi ja lipu järgi. Enamlevinud mõõt on 18 × 12 cm.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Loodus ==
Talilinnuloenduse raames Rakvere valla territooriumil märgatud linnuliigid on [[rasvatihane]], [[koduvarblane]], [[talvike]], [[salutihane]], [[hallvares]], [[suur-kirjurähn]], [[leevike]], [[harakas]], [[hakk]], [[rohevint]], [[põhjatihane]], [[puukoristaja]] ja [[hiireviu]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://kese.envir.ee/kese/listParameterValueNew.action|pealkiri=Valitud elupaikade talilinnustik 2021. a.|väljaanne=Keskkonnaagentuur|vaadatud=21.12.2021}}&lt;/ref&gt; Valla territooriumil asub ka [[Merikotkas|merikotka]] pesa.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://kese.envir.ee/kese/listParameterValueNew.action|pealkiri=Kotkaste ja must-toonekure seire 2019. a.|väljaanne=Keskkonnaagentuur|vaadatud=21.12.2021}}&lt;/ref&gt;

Valla territooriumil on kohatud [[uluk|ulukitest]] [[metskits|metskitse]], [[valgejänes|valgejänest]], [[rebane|rebast]], [[põder|põtra]], [[ilves|ilvest]], [[punahirv|punahirve]] ja [[metssiga]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://kese.envir.ee/kese/listParameterValueNew.action|pealkiri=Ulukite ruutloendus 2021. a|väljaanne=Keskkonnaagentuur|vaadatud=21.12.2021}}&lt;/ref&gt;

[[Kunda jõgi|Kunda]] ja [[Selja jõgi|Selja]] jõel on [[Saarmas|saarma]] pesitsuskohti&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://kese.envir.ee/kese/listParameterValueNew.action|pealkiri=Saarma seire 2018. a.|väljaanne=Keskkonnaagentuur|vaadatud=21.12.2021}}&lt;/ref&gt;, neil jõgedel leidub ka [[kobras|kobrast]].

Kaitstavatest seeneliikidest on valla territooriumil Eesti [[leht-kobartorik]]u kasvukoht.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://kese.envir.ee/kese/listParameterValueNew.action|pealkiri=Kaitsealuste seeneliikide seire 2019. a.|väljaanne=Keskkonnaagentuur|vaadatud=21.12.2021}}&lt;/ref&gt;

== Rahvastik ==
[[Fail:Rakvere valla rahvastikupüramiid.png|pisi|Rakvere valla rahvastikupüramiid 2021. aastal]]
2021. aasta rahvaloenduse andmetel elas vallas 5260 eestlast, 281 venelast, 68 ukrainlast, 48 soomlast ja 87 muude rahvuste esindajat. See tähendab, et valla elanike seas on 92% eestlasi, 5% venelasi, 1,2% ukrainlasi, 0,8% soomlasi ja 1,5% muude rahvuste esindajaid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=RL21429: RAHVASTIK RAHVUSE, SOO, VANUSERÜHMA JA ELUKOHA JÄRGI |url=https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvaloendus__rel2021__rahvastiku-demograafilised-ja-etno-kultuurilised-naitajad__rahvus-emakeel/RL21429 |vaadatud=29.05.2023 |täpsustus=31. detsembri 2021 seisuga}}&lt;/ref&gt;

Võrreldes teiste Eesti omavalitsusüksustega on Rakvere vallas [[pension]]äride osakaal suhteliselt madal. Rakvere valla elanikest moodustavad pensionärid 22,7%. Selle näitaja poolest ollakse Eestis omavalitsusüksuste seas 59. kohal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Sotsiaalkaitse statistika kohalike omavalitsuste kaupa - Pension |url=https://sotsiaalkindlustusamet.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/praktiline-teave/statistika |vaadatud=29.05.2023 |väljaanne=Sotsiaalkindlustusamet |täpsustus=Aprill 2023 seisuga}}&lt;/ref&gt;

Rakvere vallas on ka [[Puue|puudega]] isikute osakaal Eesti omavalitsusüksuste üks madalamaid. Vaid 7,4 protsendil Rakvere valla elanikest on [[diagnoos]]itud puue (Eestis on keskmiselt diagnoositud puue 9,3% elanikest). Kõige enam on diagnoositud liikumispuuet (42% juhtudest).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Sotsiaalkaitse statistika kohalike omavalitsuste kaupa - Puuded |url=https://sotsiaalkindlustusamet.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/praktiline-teave/statistika |vaadatud=29.05.2023 |täpsustus=2023. aasta aprilli seisuga}}&lt;/ref&gt;

== Haridus ==
Rakvere vallas tegutses kuni 2024. aasta sügiseni neli [[põhikool]]i ([[Sõmeru Põhikool]], [[Uhtna Põhikool]], [[Lasila Põhikool]], [[Näpi Kool]]), üks [[lastead-algkool]] ([[Veltsi Lasteaed-Algkool]]) ning üks lasteaed (Sõmeru lasteaed Pääsusilm, rühmadega Sõmerul ja Uhtnas).&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.rakverevald.ee/koolid|pealkiri=Koolid|väljaanne=Rakvere Vallavalitsus|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Lasteaiarühm tegutses ka Lasila Põhikooli juures. Alates 1. septembrist 2024 muudeti vallavolikogu otsusel valla haridusvõrgu struktuuri ja osa haridusasutusi ühendati. Lasila Põhikool lõpetas eraldi koolina tegevuse, Lasila mõisas avati 6-klassiline Sõmeru Põhikooli Lasila õppekoht. Sõmeru Lasteaed Pääsusilm nimetati ümber Rakvere Valla Lasteaiaks Pääsusilm ning kõik lasteaiarühmad Sõmerul, Uhtnas, Lasilas ja Veltsis koondati ühise juhtimise alla. Veltsi Lasteaed-Algkooli kooliosa suleti.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Koolid - Rakvere Vallavalitsus |url=https://www.rakverevald.ee/koolid |vaadatud=2024-11-03 |väljaanne=www.rakverevald.ee}}&lt;/ref&gt;

Rakvere vallas omandas 2023. aasta seisuga statsionaarses õppes haridust 448 last ja noort.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Jõgi |eesnimi=Andrus |autor-link=Andrus Jõgi |kuupäev=14. veebruar 2023 |pealkiri=Finantskorraldus |url=https://www.fin.ee/media/8118/download |vaadatud=15.03.2023 |väljaanne=Rahandusministeerium |täpsustus=2023. aasta andmete alusel |failitüüp=xlsx}}&lt;/ref&gt;

== Ettevõtlus ==
Iga viies (22%) Rakvere valda registreeritud tegutsev ettevõtete tegutseb ehituse valdkonnas. Põllu- ja metsamajanduse valdkonnas ning töötlevas tööstuses, kummaski tegutseb 15% ettevõtetest. Muudes valdkondades tegutseb igaühes alla 14% ettevõtetest. Valda registreeritud ettevõtete tegevusvaldkondade lõikes on valla suurim tööandja töötlev tööstus, millele järgneb hulgi- ja jaekaubandus.
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Rakvere valda registreeritud ettevõtete üldandmed&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ettevõtluse statistika 2021 |url=https://www.emta.ee/eraklient/amet-uudised-ja-kontakt/uudised-pressiinfo-statistika/statistika-ja-avaandmed#ettevotluse-statistika |vaadatud=29.05.2023 |täpsustus=2022. aasta lõpu seisuga}}&lt;/ref&gt;
!
!Rakvere vald
!Eesti
|-
|[[Juriidiline isik|Juriidiliste isikute arv]]
|1053
|
|-
|Tegutsevate ettevõtete arv
|379
|91 734
|-
|Töötajatega ettevõtete arv
|278
|60 530
|-
|Osakaal tegutsevatest ettevõtetest, kes omavad töötajaid (%)
|73
|66
|-
|Tööandjate töötajate arv
|4383
|
|-
|Keskmine töötajate arv ettevõttes, kes omavad töötajaid
|15,8
|
|}
Tegutsev on ettevõte, kellel on [[töötaja]]d või [[käive]]. Tööandjate töötajate arv on piirkonda registreeritud tööandjate töötajate arv kokku.

Rakvere valda registreeritud juriidilistest isikutest suurimad tööandjad on toodud järgmises tabelis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Statistika, Rakvere valla registreeritud juriidilised isikud |url=https://www.teatmik.ee/ |vaadatud=29.05.2023}}&lt;/ref&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Koht
!Ettevõte
!Töötajate arv
!Põhitegevusala
|-
|1.
|[[OG Elektra AS]]
|1484
|[[Jaemüük|toidukaupade jaemüük]]
|-
|2.
|AS [[HKScan]] Estonia
|1172
|[[toiduainetööstus]]
|-
|3.
|[[OG Elektra Tootmine AS]]
|124
|[[toiduainetööstus]]
|-
|4.
|Rakvere Vallavalitsus
|116
|[[riigiasutus]]
|-
|5.
|OÜ Egesten Transport
|103
|puistevedu
|-
|6.
|Laliya OÜ
|91
|[[töötlev tööstus]]
|}

== Sport ==
Rakvere vallas tegutsevad MTÜ Sõmeru Racing, MTÜ Aluvere Ring, MTÜ Punnvõrr, MTÜ Rallirada, Suusaklubi Telemark, MTÜ LK Dressage, MTÜ MiMeNo, MTÜ Tõrremäe Võrkpalliklubi, SOPS Mittetulundusühing, Sõmeru Korvpall, Sõmeru tüdrukute käsipalliring.

Vallas asuvad iga kooli juures [[spordiväljak]]ud või [[staadion]]id, [[võimla]]d, [[jõusaal]]id. [[Sõmeru]]lt leiab ka [[jõulinnak]]u ja [[kettagolf]]i raja. [[Uhtna]]st [[heiteväljak]]u ja [[palliplats]]i. Lisaks veel mitmed [[Suusarada|suusa]]- ja [[Liikumisrada|liikumisrajad]], [[spordiplats]]id, [[kergliiklustee]]d ja [[Tervisepark|tervisepargid]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.rakverevald.ee/sport-ja-tervisedendus|pealkiri=Sport- ja tervisedendus|väljaanne=Rakvere Vallavalitsus|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

[[Sõmeru keskusehoone]]s toimuvad treeningud nii noortele kui ka [[Eakas|eakatele]] nagu [[bodyfit]], [[Zumba (tants)|zumba]] ja eakate [[võimlemine]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.rakverevald.ee/sven-hobemagi-treeningud|pealkiri=Treeningud|väljaanne=Rakvere Vallavalitsus|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

== Kultuur ==
Rakvere vallas on kolm [[raamatukogu]]: [[Sõmeru raamatukogu]], [[Lepna raamatukogu]] ja [[Uhtna raamatukogu]].

Rakvere valla vapiürituseks on [[Maaelufestival]], mis on välja kasvanud varasemast [[Lambafestival|Lambafestivalist]]. 2013 sai teoks esimene Sõmeru lambafestival, mis köitis suure hulga osalejate ja külaliste tähelepanu. Ürituse käigus toimus näiteks lammaste paraad läbi Sõmeru aleviku ning demonstreeriti [[Uus-Meremaa]] kutseliste pügamismeistrite tööd, lisaks toimusid lambatoodete [[laat]], [[näitus]]ed, [[õnneloos]], [[võistlus]]ed, kultuuriprogramm, tegutsesid [[Töötuba|töötoad]] ja pakuti lambalihatoite.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.rakverevald.ee/lambafestival1|pealkiri=Lambafestival 2013|väljaanne=Rakvere Vallavalitsus|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Kolmel aastal korraldati Sõmerul lambafestivali, misjärel nimetati üritus ümber maaelufestivaliks.

Traditsioonilised üritused on ka [[jõululaat]], teabepäevad aiapidajatele, kohaliku toidu tootjatele, ettevõtjatele, maamuuseumide päev jm.

Vallas on saanud tavaks kaunite kodude tunnustamine ja piirkondade [[Kalender (väljaanne)|kalendri]] väljaandmine. Tunnustatakse parimaid [[Õpilane|õpilasi]], [[õpetaja]]id, [[kultuuritöötaja]]id ning vallaelu edendajaid. Lisaks toimub vallas [[Eesti Vabariigi aastapäev]]a pidulik tähistamine koos valla [[aumärk]]ide üleandmisega. Aasta läbi korraldatakse näitusi, [[kontsert]]e ja [[tantsuõhtu]]id.

Kaks korda aastas, [[emadepäev]]a ja [[isadepäev]]a paiku, peetakse [[Lusikapidu|beebide lusikapidu]], kus värsked vallakodanikud saavad kingiks oma esimese [[Lusikas|hõbelusika]].

2019. aastal sai alguse [[Kirju Liblikas|Kirju Liblika]] ürituste sari: kolmepäevane [[jalgrattamatk]] mööda valla piiri ja [[seiklusorienteerumine]] sügisel, peetakse ka [[suvepäev|suvepäevi]]. Sarja nimi tuleneb Rakvere valla kujust.

2019. aasta juunis peeti Uhtna Kuuse Ehtimise [[talgupäev]], mil [[Laulupidu|laulupeoks]] valmistudes värviti üle Rakvere linnalt kingiks saadud [[jõulukuusk]].&lt;ref&gt;[https://maaleht.delfi.ee/juubelipidu/juuni-keskel-hakatakse-uhtnas-koos-jouluvanadega-joulukuuske-ehtima?id=86346563 &quot;Juuni keskel hakatakse Uhtnas koos jõuluvanadega jõulukuuske ehtima&quot;] Maaleht, 28. mai 2019&lt;/ref&gt;

Traditsiooniks soovitakse kujundada [[maal elamise päev]], mis leiab aset septembris. See on üle-eestiline algatus, mille eesmärk on tõsta teadlikkust maal elamise eelistest ning tutvustada [[Maa (piirkond)|maapiirkondades]] pakutavaid avalikke teenuseid. Rakvere vald kuulus 2019. aastal korraldustoimkonda.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://xn--maalelamisepev-hib.ee/pressiteade-maal-elamise-paev-saab-somerul-avaloogi/|pealkiri=Maal elamise päev|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

Rakvere vallas korraldavad üritusi ka [[külaselts]]id.

== Vaatamisväärsused ==
Rakvere valla minevikupärandisse kuuluvad mitmed [[mõis]]ad, mis moodustavad kuldse mõisaringi ümber Rakvere linna. 2012. aastal on koondatud raamatuks inimeste hoolega hoitud vanad [[foto]]d ning [[Lugu|lood]] 124 [[objekt]]i kohta, mis väärivad mäletamist ning edasiandmist tulevastele põlvedele. Raamat sisaldab kolme Sõmeru valla piirkonna (Uhtna-[[Sämi]]-[[Kohala]]-[[Varudi]], [[Ubja]]-[[Aresi]]-[[Toomla]]-[[Andja]] ning Sõmeru-[[Kaarli (Rakvere)|Kaarli]]-[[Vaeküla]]-[[Rägavere (Rakvere)|Rägavere]]) [[pärandobjekt]]ide fotosid ja lugusid.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.rakverevald.ee/parandkultuur|pealkiri=Pärandkultuur|väljaanne=Rakvere Vallavalitsus|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Maia Simkin, Inge Pikkoja, Piret Laidroo|pealkiri=Pärandkultuur Sõmeru vallas|aasta=2012|koht=|kirjastus=ValiPress|lehekülg=|trükk=1.}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat|Rakvere Parish}}
* [https://www.rakverevald.ee/ Rakvere valla koduleht]

{{Lääne-Virumaa}}

[[Kategooria:Lääne-Viru maakonna vallad]]
[[Kategooria:Rakvere vald| ]]</text>
      <sha1>cvsw14gn4nr6g9ltahnk5vhf1d63bwp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jūrkalne</title>
    <ns>0</ns>
    <id>494049</id>
    <revision>
      <id>7204894</id>
      <parentid>7015732</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T19:42:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7204894</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2977" sha1="csrt31duup8016fzugs9zoo0tb2fzc0" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Jūrkalne
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Jūrkalne
|  pindala = 2,7
|  elanikke = 170 (2025)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
[[Pilt:Jūrkalne former schoolhouse - panoramio.jpg|pisi|left|Endine koolimaja]]
'''Jūrkalne''' (varem '''Feliksberga''', saksa ''Felixberg'') on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s,&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3359 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt; [[Jūrkalne vald|Jūrkalne valla]] halduskeskus. Küla asub [[Läänemeri|Läänemere]] rannikul merepinnast 14 meetri kõrgusel, [[Ventspils]]ist 52 kilomeetri kaugusel. Külas asuvad Jūrkalne&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/5401 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; ja Zītari bussipeatused.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/5402 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

Küla on [[suitid]]e traditsiooniline elupaik. Seal asuvad rahvamaja ja [[raamatukogu]]. Sealsed Drēbnieki muinaskalmed,&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/2526 Drēbnieku senkapi]&lt;/ref&gt; [[Katoliiklus|katoliku kirik]]&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/6935 Jūrkalnes katoļu baznīca]&lt;/ref&gt; ja kaks selle ust on mälestisena regionaalse kaitse all.&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/4608 Durvju kompleks]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/4609 Durvju komplets]&lt;/ref&gt; 

Küla ümbruses on rannik järsk ja kõrge, kohati on sealsed nõlvad 20 meetri kõrgused. Looduskaitse all on mänd ümbermõõduga 2.63 m.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;

15. mail 1809 toimus küla all merel lahing [[Suurbritannia|Briti]] ja [[Taani]] laevastiku vahel.&lt;ref&gt;[https://www.thegazette.co.uk/London/issue/16266/page/867 The London Gazette: no. 16266. 13 June 1809. Lk 867]&lt;/ref&gt; Küla kohta olid enne aastat 1844 kasutusel nimekujud '''Medeņciems''' (''Meddenzeem'')&lt;ref&gt;Das Inland. Eine Wochenschrift für Liv-, Esth- und Curländische Nr. 44 (15. august, 1844). Lk 522&lt;/ref&gt; ja '''Jūrciems''' (''Jorizeem'').&lt;ref&gt;Sitzungs-Berichte der kurlaandischen Gesselschaft fur Literatur un Kunst nebat Veroffentlichungen des kurlandisshen Provinzial-Museums, aus dem Jahre 1891. Lk 21&lt;/ref&gt;

1872. aastal asutati külas Jūrkalne merekool, kus koolitati tüürimehi ja lähisõidukapteneid. Kool tegutses [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõjani]]. 1882. aastal sündis seal helilooja [[Abraham Zevi Idelsohn]]. Nõukogude perioodil oli küla kohaliku [[kolhoos]]i keskasula.&lt;ref&gt;Административно-территориальное деление Латвийской ССР 1978 год. Рига: Лиесма, 1978. 137 lk.&lt;/ref&gt;

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 84 (1970)
* 102 (1979)
* 184 (1989)
* 197 (2000)
* 184 (2011)
&lt;td&gt;
* 195 (2017)
* 206 (2019)
* 199 (2021)
* 170 (2025)
&lt;/table&gt;

==Viited==
{{viited}} 

{{Jūrkalne vald}}
[[Kategooria:Ventspilsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>csrt31duup8016fzugs9zoo0tb2fzc0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tormis Laine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>494543</id>
    <revision>
      <id>7204965</id>
      <parentid>7138446</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T04:38:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7204965</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10138" sha1="4al6dr7dm3sp2v3f52ejguwh6an4288" xml:space="preserve">{{viita}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=detsember}}
{{Sportlane
| nimi = Tormis Laine
| pilt = Tormis Laine, mäesuusataja.jpg
| pildisuurus = 
| pildiallkiri = Tormis Laine (2025)
| riik = Eesti
| sünniaeg = {{süv|2000|8|6}}
| sünnikoht = [[Tallinn]]&lt;ref name=&quot;tormis&quot;&gt;[https://sparta.ee/uudised/liikmete-kogemusi/uudis/2018/02/05/tormis-laine-valmistub-olumpiaks-margus-silbaumi-napunaidete-jargi/ Tormis Laine valmistub olümpiaks Margus Silbaumi näpunäidete järgi.]{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;, Eesti
| pikkus = 183 cm
| kaal = 85 kg
| spordiklubi = A. B. G Westliches Mittelgebirge / Global Racing Ski Team
| treener = Paul Epstein
| medalid = 
}}
'''Tormis Laine''' (sündinud [[6. august]]il [[2000]] [[Tallinn]]as) on [[Eestlased|eesti]] [[mäesuusataja]], kes elab ja treenib alates 2011. aastast [[Austria]]s [[Tirool]]is&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-11-18 |pealkiri=Trauer, Rentier und Außenski - Storys vom Slalom in Levi |url=https://www.br.de/nachrichten/sport/ski-alpin-weltcup-slalom-in-levi-dramen-abseits-der-top-ten,UUOT8pl |vaadatud=2025-07-22 |väljaanne=BR24 |keel=de}}&lt;/ref&gt;. 

2019. aastal lõpetas ta [[Austria]] [[Stams]]i suusagümnaasiumi ja 2024. aastal MCI Management Center Innsbruck ülikooli ärijuhtimise erialal.&lt;ref name=&quot;laine&quot;&gt;[https://www.esbl.ee/biograafia/Tormis_Laine Tormis Laine.] Eesti Spordi Biograafiline Leksikon.&lt;/ref&gt; 

Mäesuusatamisega hakkas Laine tegelema viie-kuueaastaselt [[Otepää]]l Peeter Siimu õpilasena. Tema treenerid on olnud Margus Silbaum&lt;ref name=&quot;tormis&quot; /&gt;, Oliver Nindl, Toni Trenkwalder, Christoph Praxmarer, Matthias Dietl, Meelis Minn.&lt;ref&gt;[https://sport.delfi.ee/artikkel/85233517/mida-suudab-kaalu-kasvatanud-ja-uue-treeneri-leidnud-tormis-laine-mm-il Mida suudab kaalu kasvatanud ja uue treeneri leidnud Tormis Laine MM-il?] sport.delfi.ee, 2. veebruar 2019.&lt;/ref&gt; 

2022. aastast kuulub ta Global Racing Ski Teami ja treenib Paul Epsteini käe all&lt;ref&gt;Ville Arike. [https://sport.postimees.ee/8168593/pm-itaalias-tormis-laine-boss-ja-treener-tema-edu-ongi-pohjus-miks-selle-tiimi-loin Tormis Laine boss ja treener: tema edu ongi põhjus, miks selle tiimi lõin.] sport.postimees.ee, 8. jaanuar 2025&lt;/ref&gt;, üldfüüsilise ettevalmistuse spetsialist on Indrek Tustit&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Uudised - Tormis Laine treenib kodumaal: uus hooaeg, uued võtted |url=https://www.suusaliit.ee/et/uudised?news_id=22535 |vaadatud=2025-07-22 |väljaanne=www.suusaliit.ee}}&lt;/ref&gt;.

== Karjäär ==
Tormis Laine kasvas üles Eestis Otepääl. 11-aastaselt kolis ta perega Austriasse Götzensi, et keskenduda mäesuusatamisele. Laine õppis tuntud Stamsi suusagümnaasiumis.

Rahvusvahelise võistlusdebüüdi tegi ta 30. juulil 2016, võttes osa FIS-i slaalomivõistlusest Tiffindellis. Oma esimese suure rahvusvahelise tiitlivõistluse kogemuse sai ta 2017. aasta veebruaris, osaledes Euroopa noorte taliolümpiafestivalil Erzurumis, kus ta saavutas suurslaalomis 18. koha.

2017/2018 hooajal osales Laine peamiselt noorte rahvuslikel ja FIS-i võistlustel. Veel võttis ta esmakordselt osa juunioride maailmameistrivõistlustest (kus ta tulemust kirja ei saanud) ning debüteeris Pyeongchangi taliolümpiamängudel, kus ta tuli suurslaalomis 40. kohale.

2019. aasta Åre maailmameistrivõistlustel sai Laine kvalifikatsioonis 5. koha, kuid sõitis esimeses slaalomisõidus rajalt välja. Sama aasta juunioride maailmameistrivõistlustel Val di Fassas saavutas sportlane slaalomis 25. koha, mis oli ühtlasi tema esimene koht esikolmekümnes rahvusvahelisel tiitlivõistlusel.

Maailma karikasarja debüüdi tegi Laine 27. novembril 2020 Lech/Zürsis paralleelslaalomis. Ta jäi kvalifikatsioonis 58. kohale ja järgmisesse vooru ei pääsenud. Järgmistel aastatel osales Laine peamiselt kontinentaalkarikasarjades ja FIS-i võistlustel. Eranditeks olid tiitlivõistlused, kus tema parim tulemus oli 9. koht 2021. aasta juunioride MM-il Banskos.

Oma parima tulemuse Euroopa karikasarjas saavutas sportlane 6. veebruaril 2024 Gstaadis, tulles slaalomis 16. kohale. Paar nädalat hiljem, 27. veebruaril, võitis ta oma esimese kontinentaalkarikasarja võistluse – Mont Ste Marie Põhja-Ameerika karikasarjas suurslaalomis. See oli ühtlasi esimene kord, kui Eesti mäesuusataja sellisel tasemel võistluse võidab. Põhja-Ameerika karikasarja suurslaalomi üldarvestuses tuli ta kolmandaks, sarja üldarvestuses teiseks, jäädes alla vaid kanadalasele Simon Fournier’le.

2024/2025 hooajal võttis Tormis Laine esmakordselt osa tervest maailmakarikasarja hooajast. 1. novembril 2024, teenis ta Levil slaalomis 27. kohaga oma esimesed maailmakarikasarja punktid – need olid ühtlasi esimesed maailmakarika punktid Eesti mäesuusatamise ajaloos. Hooaja vältel tõi ta punkte koju viielt suurslaalomi etapilt ja neljalt slaalomi etapilt. Maailmakarikasarja üldarvestuses saavutas Laine suurslaalomis 29. koha ja slaalomis 42. koha. 

Samal hooajal Saalbachis toimunud maailmameistrivõistlustel saavutas ta koos Juhan Luigega äsja olümpiakavasse lisandunud tiimivõistlusel Eesti kõigi aegade parima MM-tulemuse – 13. koha.

==Sportlikud tulemused==
===Olümpiamängud===
*[[2018. aasta taliolümpiamängud]] [[Pyeongchang]]is – [[suurslaalom]]is 40. koht, [[slaalom]]is ei saanud tulemust kirja
*[[2022. aasta taliolümpiamängud]] [[Peking]]is – ei saanud tulemust kirja suurslaalomis ega slaalomis

===[[Mäesuusatamise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]===

* 2019. aasta MM Åres: ei saanud slaalomis tulemust kirja
* 2021. aasta MM Cortina d’Ampezzos: 47. koht suurslaalomis
* 2023. aasta MM Courchevel/Méribel'is: 31. koht suurslaalomis, slaalomis võitis kvalifikatisooni, aga põhivõistlusel ei saanud tulemust kirja
* 2025. aasta MM Saalbach'is: 13. koht tiimivõistlusel koos Juhan Luigega, slaalomis ega suurslaalomis tulemust kirja ei saanud

===Maailmakarikasari===
Maailmakarikasarja debüüt:
* 27. november 2020 Lech/Zürs - 58. koht paralleelslaalomis
Hooaeg 2024/2025:
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! Kuupäev !! Toimumiskoht !! Riik !! Distsipliin !! Tulemus !! FIS punktid
|-
| 27.10.2024 || Sölden || AUT || Suurslaalom || DNQ || 
|-
| 17.11.2024 || Levi || FIN || Slaalom || 27 || 34.52
|-
| 24.11.2024 || Gurgl || AUT || Slaalom || DNQ || 
|-
| 08.12.2024 || Beaver Creek || USA || Suurslaalom || DNQ || 
|-
| 14.12.2024 || Val d'Isere || FRA || Suurslaalom || 14 || 9.44
|-
| 15.12.2024 || Val d'Isere || FRA || Slaalom || 22 || 23.10
|-
| 22.12.2024 || Alta Badia || ITA || Suurslaalom || 20 || 18.87
|-
| 23.12.2024 || Alta Badia || ITA || Slaalom || DNF1 || 
|-
| 08.01.2025 || Madonna di Campiglio || ITA || Slaalom || DNQ || 
|-
| 11.01.2025 || Adelboden || SUI || Slaalom || 24 || 19.51
|-
| 12.01.2025 || Adelboden || SUI || Suurslaalom || 25 || 35.46
|-
| 19.01.2025 || Wengen || SUI || Slaalom || DNF1 || 
|-
| 26.01.2025 || Kitzbühel || AUT || Slaalom || 24 || 20.43
|-
| 28.01.2025 || Schladming || AUT || Suurslaalom || 26 || 17.40
|-
| 29.01.2025 || Schladming || AUT || Slaalom || DNQ || 
|-
| 01.03.2025 || Kranjska Gora || SLO || Suurslaalom || 27 || 28.43
|-
| 02.03.2025 || Kranjska Gora || SLO || Slaalom || DNF1 || 
|-
| 15.03.2025 || Hafjell || NOR || Suurslaalom || DNQ || 
|-
| 16.03.2025 || Hafjell || NOR || Slaalom || DNQ || 
|}

=== Eesti meistrivõistlused ===
Tormis Laine on Eesti meister suurslaalomis aastatel 2017 ja 2019 ning slaalomis 2019 ja 2024. Ta on valitud Eesti parimaks mäesuusatajaks aastatel 2019–2025.

=== Juunioride maailmameistrivõistlused ===

* 2018. aastal Davosis: ei saanud tulemust kirja suurslaalomis ega slaalomis
* 2019. aastal Val di Fassas: 25. koht slaalomis, suurslaalomis ei saanud tulemust kirja
* 2021. aastal Banskos: 9. koht slaalomis, 20. koht suurslaalomis

=== Euroopa karikasari ===

* Kolm tulemust esikolmekümnes

=== Põhja-Ameerika karikasari ===
2023/24 hooaja kokkuvõte: 2. koht üldarvestuses, 3. koht suurslaalomis, 4. koht slaalomis

Kokku kuus poodiumikohta, neist kolm võitu:

* 27. veebruar 2024 – Mont Ste Marie (Kanada), suurslaalom
* 10. aprill 2024 – Panorama (Kanada), slaalom
* 11. aprill 2024 – Panorama (Kanada), slaalom

=== Kaug-Ida karikasari ===

* Kaks tulemust esikümnes

=== Austraalia ja Uus-Meremaa karikasari ===

* Kaks tulemust esiviieteistkümnes

=== Üliõpilaste taliuniversiaad ===

* 2023. aastal Lake Placidis: 9. koht slaalomis, suurslaalomis ei saanud tulemust kirja

=== Euroopa noorte taliolümpiafestival ===

* 2017. aastal Erzurumis: 18. koht suurslaalomis, slaalomis ei saanud tulemust kirja

==Perekond==
Tormis Laine isa on Tiimar Laine, kes on tulnud Eesti meistriks teatejooksus. Tema õde on Tuule Laine, kes on tulnud mitmel korral Eesti noortemeistriks mäesuusatamises.&lt;ref name=&quot;laine&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
*[https://data.fis-ski.com/dynamic/athlete-biography.html?sector=AL&amp;competitorid=210853 Tormis Laine FIS-i kodulehel]
*[https://www.youtube.com/watch?v=BJIoWK-cCiY&amp;t=5s Tormis Laine lugu] youtube.com, 30. juuni 2025
* Eveliis Vaaks. [https://lounapostimees.postimees.ee/2766684/mida-arvab-tormise-kaekaigust-ning-elust-austrias-tema-isa-tiimar-laine Mida arvab Tormise käekäigust ning elust Austrias tema isa Tiimar Laine?] lounapostimees.postimees.ee, 18. aprill 2014
* Ville Arike. [https://sport.postimees.ee/8156460/9-pohjust-miks-tormis-laine-on-teinud-suure-arenguhuppe 9 põhjust, miks Tormis Laine on teinud suure arenguhüppe.] sport.postimees.ee, 18. detsember 2024
* Ville Arike. [https://sport.postimees.ee/8170222/pm-itaalias-tormis-laine-valismaalastele-ma-mitte-ainult-ei-soida-eesti-eest-ma-olengi-eestlane Tormis Laine välismaalastele: ma mitte ainult ei sõida Eesti eest, ma olengi eestlane!] sport.postimees.ee, 10. jaanuar 2025
* [https://sport.err.ee/1609603145/suureparase-soidu-teinud-tormis-laine-toi-eestile-tiimivoistlusel-13-koha Suurepärase sõidu teinud Tormis Laine tõi Eestile tiimivõistlusel 13. koha.] sport.err.ee, 12. veebruar 2025

{{DEFAULTSORT:Laine, Tormis}}
[[Kategooria:Eesti mäesuusatajad]]
[[Kategooria:Sündinud 2000]]</text>
      <sha1>4al6dr7dm3sp2v3f52ejguwh6an4288</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Gabriel Jesus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>496241</id>
    <revision>
      <id>7204940</id>
      <parentid>6253278</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T22:25:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pakkasen Juri</username>
        <id>234146</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7204940</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5173" sha1="4aznzoa0v8fx3rpp04it2l0kzb87y0j" xml:space="preserve">{{Jalgpallur
| nimi        = Gabriel Jesus
| pilt        = Brasil estreia contra a África do Sul no Mané Garrincha — копия (2).jpg
| pildi_suurus = 
| pildi_allkiri = Gabriel Jesus [[2016. aasta suveolümpiamängud]]el
| täisnimi    = Gabriel Fernando de Jesus
| sünniaeg    = {{Sünniaeg ja vanus|1997|4|3}}
| sünnilinn   = [[São Paulo]]
| sünnimaa    = [[Brasiilia]]
| surmaaeg    = 
| surmalinn   = 
| surmamaa    = 
| pikkus      = 175 cm
| positsioon  = [[ründaja (jalgpall)|ründaja]]
| koduklubi   = [[Arsenal FC|Arsenal]]
| särginumber = 9
| noorteaastad1 = 2010–2012 | noorteklubi1 = Anhanguera
| noorteaastad2 = 2013–2015 | noorteklubi2 = [[Sociedade Esportiva Palmeiras|Palmeiras]]
| aastad1 = 2015–2017 | mänge1 = 47 | väravaid1 = 16 | klubi1 = [[Sociedade Esportiva Palmeiras|Palmeiras]]
| aastad2 = 2017–2022| mänge2 = 159| väravaid2 = 58 | klubi2 = [[Manchester City F.C.|Manchester City]]
| aastad3 = 2022–  | mänge3 =  0| väravaid3 = 0  | klubi3 = [[Arsenal FC|Arsenal]]
| aastad4 =     | mänge4 =   | väravaid4 =   | klubi4 = 
| aastad5 =  | mänge5 =  | väravaid5 =  | klubi5 = 
| aastad6 = | mänge6 = | väravaid6 = | klubi6 = 
| mänge_kokku = | väravaid_kokku = 
| klubi_seisuga =22. mai 2022
| koondiseaastad1 = 2015–2016 | koondisemänge1 = 10 | koondiseväravaid1 = 2 | koondis1 = Brasiilia U20
| koondiseaastad2 = 2015–2016 | koondisemänge2 = 11 | koondiseväravaid2 = 5 | koondis2 = Brasiilia U23
| koondiseaastad3 = 2016– | koondisemänge3 = 56| koondiseväravaid3 =19| koondis3 = [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]]
| koondis_seisuga = 6. juuni 2022
| treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = 
| medalid =
{{MedalVõistlus|[[Copa América]]}}
{{Kuldmedal|[[2019. aasta Copa América|2019]]|jalgpall}}
{{Hõbemedal|[[2021. aasta Copa América|2021]]|jalgpall}}
{{MedalVõistlus|[[Suveolümpiamängud]]}}
{{Kuldmedal|[[2016. aasta suveolümpiamängud|2016]]|[[jalgpall 2016. aasta suveolümpiamängudel|jalgpall]]}}
{{MedalVõistlus|[[juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}}
{{Hõbemedal|[[2015. aasta jalgpalli juunioride maailmameistrivõistlused|2015]]|jalgpall}}
}}
[[File:Gabriel Jesus 2015.jpg|thumb|upright|Jesus Sociedade Esportiva Palmeirasis 2015]]

'''Gabriel Fernando de Jesus''' (sündinud [[3. aprill]]il [[1997]] [[São Paulo]]s) on [[Brasiilia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründaja]]na [[Inglismaa]] [[Premier League|kõrgliiga]] klubis [[Arsenal F.C.|Arsenal]] ja [[Brasiilia jalgpallikoondis]]es.

Gabriel Jesus alustas klubikarjääri Brasiilia kõrgliigaklubis [[Sociedade Esportiva Palmeiras|Palmeiras]]. Ta valiti 2015. aastal [[Campeonato Brasileiro Série A|Brasiilia kõrgliiga]] parimaks uustulnuks. Samal aasta tuli ta meeskonnaga [[Copa do Brasil]]i võitjaks. Järgmisel aastal aitas ta Palmeirasel pärast kahte aastat tulla taas Brasiilia meistriks ning ta valiti kõrgliiga hooaja parimaks mängijaks.

2017. aasta jaanuaris liitus ta 32 miljoni euro eest Premier League'i klubiga [[Manchester City F.C.|Manchester City]]. Seal mängis ta viis ja pool hooaega. Manchester City meeskonnas lõi ta 95 väravat, millest 58 Inglismaa kõrgliigas. Tema kõige resultatiivsem hooaeg Manchester Citys oli 2019/20, mil ta lõi 23 väravat, millest 14 Premier League'is. Manchester Cityga tuli ta Inglismaa meistriks neli korda.

2022. aasta juulis sõlmis ta lepingu Arsenaliga.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Arsenal complete Gabriel Jesus signing |url=https://www.arsenal.com/news/arsenal-complete-gabriel-jesus-signing |website=Arsenal F.C. |publisher=Arsenal Media |access-date=4 July 2022 |date=4 July 2022}}&lt;/ref&gt;

== Koondisekarjäär ==
Gabriel Jesus esindas Brasiilia noortemeeskonda 2015. aasta [[juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|juunioride maailmameistrivõistlustel]], kus võideti hõbemedal, ja [[2016. aasta suveolümpiamängud]]el, kus finaalis võideti Saksamaad. Debüüdi rahvuskoondises tegi ta 2016. aasta septembris.

Esimese värava Brasiilia koondise särgis lõi ta 1. septembril 2016 MM-i valikmängus [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuadori]] vastu.

2019. aastal võitis ta Brasiilia koondisega [[2019. aasta Copa América|Copa América]].

== Saavutused ==
;Palmeiras
*[[Campeonato Brasileiro Série A]]: [[Campeonato Brasileiro Série A 2016|2016]]
*[[Copa do Brasil]]: 2015

;Manchester City
*[[Premier League]]: [[Premier League'i hooaeg 2017–2018|2017–18]], [[Premier League'i hooaeg 2018–2019|2018–19]], [[Premier League'i hooaeg 2020–2021|2020–21]], [[Premier League'i hooaeg 2021–2022|2021–22]]
*[[FA Cup]]: 2018–19
*[[EFL Cup]]: 2017–18, 2019–20, 2020–21
*[[FA Community Shield]]: 2018, 2019

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}

{{Arsenal FC mängijad}}
{{FIFA World Cup 2018 Brasiilia koondis}}
{{FIFA World Cup 2022 Brasiilia koondis}}

{{JÄRJESTA:Jesus, Gabriel}}
[[Kategooria:Brasiilia jalgpallurid]]
[[Kategooria:Sociedade Esportiva Palmeirase mängijad]]
[[Kategooria:Manchester City mängijad]]
[[Kategooria:Arsenal FC mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1997]]</text>
      <sha1>4aznzoa0v8fx3rpp04it2l0kzb87y0j</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Las Ketchup</title>
    <ns>0</ns>
    <id>498126</id>
    <revision>
      <id>7204901</id>
      <parentid>5002884</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T19:53:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>IvanScrooge98</username>
        <id>84924</id>
      </contributor>
      <comment>/* */ pilt</comment>
      <origin>7204901</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="352" sha1="4d20fmoik0klxxalt5ly6k5cd0m2kfx" xml:space="preserve">[[Pilt:Las Ketchup en 2003.jpg|pisi|Las Ketchup (2003.)]]
'''Las Ketchup''' oli Hispaania ansambel.
[[2005. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esindas ansambel Hispaaniat lauluga &quot;Un Blodymary&quot;.
{{Hispaania esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel}}

[[Kategooria:Hispaania ansamblid]]
[[Kategooria:Hispaania esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel]]</text>
      <sha1>4d20fmoik0klxxalt5ly6k5cd0m2kfx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Andmepäringud/Hiljuti surnud isikud</title>
    <ns>4</ns>
    <id>501172</id>
    <revision>
      <id>7204891</id>
      <parentid>7204116</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T19:39:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>ListeriaBot</username>
        <id>85458</id>
      </contributor>
      <comment>Wikidata list updated [V2]</comment>
      <origin>7204891</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="398272" sha1="mha92od38dg625cyui74zxweg60m8uw" xml:space="preserve">Loend inimestest, kes on surnud viimase kuu aja jooksul. Loendit uuendatakse kord päevas, viimati: &lt;onlyinclude&gt;{{#time: H:i, d F Y (\U\T\C)|{{REVISIONTIMESTAMP:Vikipeedia:Andmepäringud/Hiljuti surnud isikud}}}}&lt;/onlyinclude&gt;. 

Vaata ka ''[[In memoriam 2024]]''.

{{Wikidata loend
|sparql=SELECT ?item ?dod ?stct ?slct
{
	?item wdt:P570 ?dod
	FILTER ( ?dod &gt; &quot;2018-01-01T00:00:00Z&quot;^^xsd:dateTime)
	FILTER ( ?dod &gt; (now()-&quot;P32D&quot;^^xsd:duration) &amp;&amp; ?dod &lt; now() )
	?item wdt:P31 wd:Q5 .
  	OPTIONAL { ?item wikibase:statements ?stct }
  	OPTIONAL { ?item wikibase:sitelinks ?slct }
}
ORDER BY DESC(?dod) ?item
|columns=Item:Vikiandmetes,label:nimi,P569:sündinud,P570:surnud,description:kirjeldus,P106,P27,P19,P20,P119
|thumb=128
|autolist=fallback
|freq=1
}}
{| class='wikitable sortable'
! Vikiandmetes
! nimi
! sündinud
! surnud
! kirjeldus
! amet
! kodakondsus
! sünnikoht
! surmakoht
! matmiskoht
|-
| [[:d:Q16399489|Q16399489]]
| ''[[:d:Q16399489|Sokrat Khanyan]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-01-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-30
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] kirjandusteadlane, [[Tõlkija|tõlkija]], [[Proosakirjanik|proosakirjanik]], [[Luuletaja|luuletaja]] (1930–2026) ♂; member of Writers Union of Republic of Artsakh, Writers Union of Armenia
| ''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''&lt;br/&gt;[[tõlkija]]&lt;br/&gt;[[proosakirjanik]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| ''[[:d:Q2829103|Ağbulaq]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q23055064|Q23055064]]
| ''[[:d:Q23055064|Manolo Solo]]''
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-01-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-30
| Hispaania näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;[[helilooja]]
| [[Hispaania]]
| [[Algeciras]]
| [[Madrid]]
| 
|-
| [[:d:Q2536207|Q2536207]]
| ''[[:d:Q2536207|Ivan Edeshko]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-03-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-30
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Valgevene|valgevene]]-[[Venemaa|venelased]] korvpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]], korvpallitreener (fl. 1963–1981) (1945–2026) ♂; [[Austuse orden]], [[Austuse märk]], [[Töövapruse eest]], [[NSV Liidu teeneline treener]], [[Venemaa teeneline treener]], [[NSV Liidu teeneline meistersportlane]]
| ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Valgevene]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q6539166|Sciacki]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q27063049|Q27063049]]
| ''[[:d:Q27063049|Alhaji Abubakar Alhaji]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936&lt;br/&gt;1937
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-30
| diplomaat, Nigeeria
| [[diplomaat]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;[[minister]]
| [[Nigeeria]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q28868753|Q28868753]]
| ''[[:d:Q28868753|Donatille Mukabalisa]]''
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-07-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-30
| Rwanda poliitik
| [[poliitik]]
| [[Rwanda]]
| [[Nyamata]]
| [[Kigali]]
| 
|-
| [[:d:Q61929080|Q61929080]]
| ''[[:d:Q61929080|Przemysław Wierzbowski]]''
| data-sort-value=&quot;1986&quot; | 1986-12-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-30
| [[Poola|poolakad]] [[Esperantist|esperantist]] (1986–2026) ♂
| [[esperantist]]
| [[Poola]]
| [[Włoszczowa]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q64149094|Q64149094]]
| ''[[:d:Q64149094|Ion I. Brătianu]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-04-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-30
| Rumeenia poliitik
| [[poliitik]]
| [[Rumeenia]]
| [[Bukarest]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q65498838|Q65498838]]
| ''[[:d:Q65498838|Orhan Ziya Diren]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-03-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-30
| [[Türgi|Türgi]] [[Poliitik|poliitik]], substitute member of the Parliamentary Assembly of the Council of Europe (1947–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Türgi]]
| [[Tokati provints]]
| [[Ankara provints]]
| 
|-
| [[:d:Q8220387|Q8220387]]
| ''[[:d:Q8220387|Iga Cembrzyńska]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-07-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-30
| [[Poola|poolakad]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja, [[Laulja|laulja]], [[Helilooja|helilooja]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]] (1939–2026) ♀; Zasłużony Działacz Kultury; member of Polish Film Academy; spouse of Andrzej Kondratiuk, Andrzej Kasia
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;[[laulja]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[filmiprodutsent]]
| [[Poola]]
| [[Radom]]
| [[Poola]]
| 
|-
| [[:d:Q9354256|Q9354256]]
| ''[[:d:Q9354256|Tadeusz Gapiński]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-01-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-30
| Poola jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Poola]]
| [[Łódź]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q939282|Q939282]]
| ''[[:d:Q939282|Hernando Tovar]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-09-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-30
| Colombia jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Colombia]]
| ''[[:d:Q186193|Girardot]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q106231374|Q106231374]]
| ''[[:d:Q106231374|Lyubov Vasilyevna Shirshova]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-06-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-29
| Venemaa kunstiajaloolane
| ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Vladimiri oblast]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q107848|Q107848]]
| ''[[:d:Q107848|Jochen Bohl]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-04-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-29
| [[Saksamaa|sakslased]] luteri pastor, [[Piiskop|piiskop]], [[Esipreester|kogudusevaimulik]], protestantlik teoloog (1950–2026) ♂
| ''[[:d:Q96236305|luteri pastor]]''&lt;br/&gt;[[piiskop]]&lt;br/&gt;[[Esipreester|kogudusevaimulik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q98833883|protestantlik teoloog]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Lüdenscheid]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q115802827|Q115802827]]
| ''[[:d:Q115802827|Khalid Nizami]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-29
| [[Näitleja|näitleja]], [[Helilooja|helilooja]], [[Koomik|koomik]] (1947–2026) ♂
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;[[koomik]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q11720871|Q11720871]]
| ''[[:d:Q11720871|Jarosław Jechorek]]''
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-05-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-29
| [[Poola|poolakad]] korvpallur (1961–2026) ♂
| ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''
| [[Poola]]
| [[Poznań]]
| [[Poznań]]
| 
|-
| [[:d:Q11730970|Q11730970]]
| ''[[:d:Q11730970|Józef Mikołajec]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-29
| [[Poola|poolakad]] [[Esipreester|kogudusevaimulik]] (1950–2026) ♂
| [[Esipreester|kogudusevaimulik]]
| [[Poola]]
| ''[[:d:Q2038239|Rudnik]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q11985956|Q11985956]]
| ''[[:d:Q11985956|Václav Větvička]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-01-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-29
| [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]]-[[Tšehhi|tšehhi]] [[Aednik|aednik]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Botaanik|botaanik]], [[Illustreerija|illustraator]], [[Tõlkija|tõlkija]], publitsist, [[Bioloog|bioloog]] (1938–2026) ♂; Medal Za Zasługi, Cena předsedy Rady pro výzkum, vývoj a inovace
| [[aednik]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[botaanik]]&lt;br/&gt;[[Illustreerija|illustraator]]&lt;br/&gt;[[tõlkija]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q6051619|publitsist]]''&lt;br/&gt;[[bioloog]]
| [[Tšehhoslovakkia]]&lt;br/&gt;[[Tšehhi]]
| [[Praha]]
| ''[[:d:Q12031338|Košumberk]]''
| 
|-
| [[:d:Q129175062|Q129175062]]
| ''[[:d:Q129175062|Don McDeed]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-03-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-29
| [[Austraalia|Austraalia]] rugby union player (1931–2026) ♂
| ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]''
| [[Austraalia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q134691157|Q134691157]]
| ''[[:d:Q134691157|Ferdousi Shahriar]]''
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971&lt;br/&gt;1972
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-29
| Bangladeshi diplomaat
| [[diplomaat]]
| [[Bangladesh]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1441750|Q1441750]]
| ''[[:d:Q1441750|Francis Teke Lysinge]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-12-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-29
| Kameruni katoliku preester
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]''
| [[Kamerun]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q16130982|Q16130982]]
| ''[[:d:Q16130982|Eyal Dotan]]''
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-10-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-29
| Iisraeli ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Iisrael]]
| [[Ramat-Gan]]
| [[Tel Aviv]]
| 
|-
| [[:d:Q20526105|Q20526105]]
| ''[[:d:Q20526105|Zlatko Žagmešter]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-07-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-29
| Käsipallur, käsipallitreener (1943–2026) ♂; Franjo Bučar State Award for Sport
| ''[[:d:Q12840545|käsipallur]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q13365201|käsipallitreener]]''
| 
| [[Zagreb]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q220010|Q220010]]
| ''[[:d:Q220010|Glen Hansard]]''
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970-04-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-29
| [[Iirimaa|Iirimaa]] [[Näitleja|näitleja]], tänavakunstnik, [[Laulja|laulja]], laulja-laulukirjutaja, [[Muusik|muusik]], filmimuusika helilooja, filminäitleja, [[Kitarrist|kitarrist]], [[Helilooja|helilooja]] (1970–2026) ♂; [[Parima filmilaulu Oscar|Parima algupärase laulu Oscar]]; member of The Frames, The Swell Season, Interference
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2914170|tänavakunstnik]]''&lt;br/&gt;[[laulja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''&lt;br/&gt;[[muusik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1415090|filmimuusika helilooja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;[[kitarrist]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]
| [[Iirimaa]]
| [[Dublin]]
| [[Dublin]]
| 
|-
| [[:d:Q3519658|Q3519658]]
| ''[[:d:Q3519658|Thaw Kaung]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-12-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-29
| [[Myanmar|Myanmar]] [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1937–2026) ♂; Fukuoka Asian Culture Prize
| [[ajaloolane]]
| [[Myanmar]]
| [[Yangon]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q42726910|Q42726910]]
| ''[[:d:Q42726910|Wiesław Grabowski]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-29
| [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (†2026) ♂
| [[jalgpallitreener]]
| 
| [[Poola]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q4913210|Q4913210]]
| ''[[:d:Q4913210|Billy Ray Smith, Jr.]]''
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-08-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-29
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija, raadiosaatejuht (1961–2026) ♂; spouse of Kimberly Hunt
| ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Fayetteville (Arkansas)|Fayetteville]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q496283|Q496283]]
| ''[[:d:Q496283|Tássio Maia dos Santos]]''
| data-sort-value=&quot;1984&quot; | 1984-10-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-29
| Brasiilia jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Brasiilia]]
| [[Rio de Janeiro]]
| [[Rio de Janeiro]]
| 
|-
| [[:d:Q53551354|Q53551354]]
| ''[[:d:Q53551354|Carlos Garulo]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-09-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-29
| Person (1942–2026) ♂
| 
| 
| ''[[:d:Q1995783|Loarre]]''
| [[Barcelona]]
| 
|-
| [[:d:Q5407071|Q5407071]]
| ''[[:d:Q5407071|Eugene Benson]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-29
| [[Kanada|Kanada]] kirjanduskriitik, [[Õppejõud|õppejõud]], scholar of English, [[Kirjanik|kirjanik]] (1928–2026) ♂
| ''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q16308156|scholar of English]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Kanada]]
| [[Põhja-Iirimaa]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5791557|Q5791557]]
| ''[[:d:Q5791557|Cristino Centurión]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-07-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-29
| Argentina jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Argentina]]&lt;br/&gt;[[Paraguay]]
| ''[[:d:Q44761|Formosa Province]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q6209009|Q6209009]]
| ''[[:d:Q6209009|Gunnar Þórðarson]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-01-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-29
| [[Helilooja|helilooja]], [[Laulja|laulja]] (1945–2026) ♂
| [[helilooja]]&lt;br/&gt;[[laulja]]
| 
| ''[[:d:Q2292590|Hólmavík]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q928861|Q928861]]
| ''[[:d:Q928861|Harry Mitchell]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-07-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-29
| Ameerika poliitik ja aseesimees
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[õpetaja]]&lt;br/&gt;[[professor]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Phoenix]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q106080474|Q106080474]]
| ''[[:d:Q106080474|Shaul Dgagn]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-10-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-28
| [[Iisrael|Iisrael]] põllumees (1930–2026) ♂
| ''[[:d:Q131512|põllumees]]''
| [[Iisrael]]
| [[Jeruusalemm]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12152258|Q12152258]]
| ''[[:d:Q12152258|Ivan Serhiienko]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-08-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-28
| [[Ukraina|ukrainlane]] informaatik, [[Matemaatik|matemaatik]] (1936–2026) ♂; [[Rahvaste Sõpruse orden]], State Prize of Ukraine in Science and Technology, Honored Scientist of Ukraine, [[NSV Liidu riiklik preemia]], [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu preemia]], Ukraina teeneteordeni 2. järk, Ukraina teeneteordeni 1. järk, [[Ukraina presidendi autasu]], Ukraina teeneteordeni 3. järk; member of [[Ukraina Rahvuslik Teaduste Akadeemia]], [[Venemaa Teaduste Akadeemia]]
| ''[[:d:Q82594|informaatik]]''&lt;br/&gt;[[matemaatik]]
| [[Ukraina]]
| ''[[:d:Q4082935|Bilotserkivtsi]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q124640364|Q124640364]]
| ''[[:d:Q124640364|Michal Ženíšek]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-07-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07&lt;br/&gt;2026-07-28
| Raamatukaupmees, publisher, [[Näitleja|näitleja]], [[Etenduse juht|etenduse juht]] (1954–2026) ♂
| ''[[:d:Q998550|raamatukaupmees]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q105044823|publisher]]''&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;[[etenduse juht]]
| 
| [[Hradec Králové]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q124713039|Q124713039]]
| ''[[:d:Q124713039|Зайков, Олег Анатольевич]]''
| data-sort-value=&quot;1973&quot; | 1973-05-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-28
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] jäähokimängija (1973–2026) ♂
| ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Jekaterinburg]]
| [[Jekaterinburg]]
| 
|-
| [[:d:Q140742618|Q140742618]]
| ''[[:d:Q140742618|Mary Ntalmas]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-28
| [[Kreeka|Kreeka]] [[Laulja|laulja]], [[Näitleja|näitleja]] (1946–2026) ♀
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]
| [[Kreeka]]
| [[Pireus]]
| [[Ateena]]
| 
|-
| [[:d:Q140757673|Q140757673]]
| ''[[:d:Q140757673|Maite Otaegui]]''
| data-sort-value=&quot;2002&quot; | 2002-04-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-28
| [[Argentina|Argentina]] [[Jalgpallikohtunik|jalgpallikohtunik]], [[Õde (tervishoid)|õde]] (2002–2026) ♀
| [[jalgpallikohtunik]]&lt;br/&gt;[[Õde (tervishoid)|õde]]
| [[Argentina]]
| ''[[:d:Q2077013|Tres Arroyos]]''
| ''[[:d:Q2077013|Tres Arroyos]]''
| 
|-
| [[:d:Q140764081|Q140764081]]
| ''[[:d:Q140764081|DJ Kavinsky]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-28
| Person (†2026) ♂
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q15882373|Q15882373]]
| ''[[:d:Q15882373|Josep Vilarasau Salat]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-02-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-28
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Tegevdirektor|tegevdirektor]], [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], [[Insener|insener]], pankur, äriinimene, esimees, director general (1931–2026) ♂; Püha Jüri rist, Juan Lladó Prize, Grand Cross of the Order of Cisneros, Tsiviilteenete ordeni suurrist; spouse of Lola Mitjans Perelló
| [[tegevdirektor]]&lt;br/&gt;[[majandusteadlane]]&lt;br/&gt;[[insener]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q806798|pankur]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Hispaania]]
| [[Barcelona]]
| [[Barcelona]]
| 
|-
| [[:d:Q16145916|Q16145916]]
| ''[[:d:Q16145916|Suneil Anand]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-06-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-28
| India näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[filmiprodutsent]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]
| [[India]]
| [[Zürich]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1781928|Q1781928]]
| ''[[:d:Q1781928|Konrad Beikircher]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-12-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-28
| [[Itaalia|Itaalia]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Psühholoog|psühholoog]], cabaret performer, [[Laulja|laulja]], [[Lavastaja|režissöör]], [[Helilooja|helilooja]], [[Autor|autor]], [[Muusik|muusik]], libretist (1945–2026) ♂; Order of Merit of North Rhine-Westphalia, Officer's Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, KölnLiteraturPreis, Friedestrompreis
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[psühholoog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15214752|cabaret performer]]''&lt;br/&gt;[[laulja]]&lt;br/&gt;[[Lavastaja|režissöör]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;[[autor]]&lt;br/&gt;[[muusik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q8178443|libretist]]''
| [[Itaalia]]
| [[Bruneck]]
| [[Bonn]]
| 
|-
| [[:d:Q19428020|Q19428020]]
| ''[[:d:Q19428020|Terry Slater]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-28
| Suurbritannia muusik
| [[muusik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1320883|talent manager]]''&lt;br/&gt;[[muusikaprodutsent]]
| [[Suurbritannia]]
| [[London]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2045186|Q2045186]]
| ''[[:d:Q2045186|Pablo Garrido Lugo]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-06-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-28
| Mehhiko sportlane
| ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]''
| [[Mehhiko]]
| [[México]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q21153058|Q21153058]]
| ''[[:d:Q21153058|Eduard Sandler]]''
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981-10-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-28
| Venemaa korvpallur
| ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''
| [[Venemaa]]
| [[Vladivostok]]
| [[Vladivostok]]
| 
|-
| [[:d:Q2264253|Q2264253]]
| ''[[:d:Q2264253|Benjamin Alire Sáenz]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-08-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-28
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Kirjanik|kirjanik]], romaanikirjanik, [[Luuletaja|luuletaja]], lastekirjanik, lühijuttude kirjutaja, [[Dotsent|dotsent]], young adult author (fl. 1991–) (1954–2026) ♂; Lambda Literary Award, American Book Awards, Tomás Rivera Award, Belpré Medal, Américas Award, PEN/Faulkner Award for Fiction, Stonewall Book Award - Catégorie jeunesse et jeunes adultes
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''&lt;br/&gt;[[luuletaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q4853732|lastekirjanik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q15949613|lühijuttude kirjutaja]]''&lt;br/&gt;[[dotsent]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q62083492|young adult author]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Doña Ana maakond]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q25575107|Q25575107]]
| ''[[:d:Q25575107|Pavala Syamala]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-28
| India näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[India]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q3392455|Q3392455]]
| ''[[:d:Q3392455|Plinio Apuleyo Mendoza]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-03-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-28
| [[Colombia|Colombia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Diplomaat|diplomaat]], politoloog (1931–2026) ♂; Premio Nacional de Periodismo Simón Bolívar, Comendador de la Orden de Boyacá; child of Plinio Mendoza Neira; spouse of Marvel Moreno
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[diplomaat]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1238570|politoloog]]''
| [[Colombia]]
| ''[[:d:Q236744|Tunja]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q422824|Q422824]]
| [[Kristina Carlson]]
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-07-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-28
| soome kirjanik ja ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]
| [[Soome]]
| [[Helsingi]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q4935154|Q4935154]]
| ''[[:d:Q4935154|Bobby Hunt]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-08-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-28
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Treener|treener]], ameerika jalgpalli mängija (1940–2026) ♂
| [[treener]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q79263|Lanett]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q537924|Q537924]]
| ''[[:d:Q537924|Raoul Vaneigem]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-03-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-28
| Belgia filosoof
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q88193571|philosopher of culture]]''
| [[Belgia]]
| ''[[:d:Q667790|Lessines]]''
| [[Barcelona]]
| 
|-
| [[:d:Q5584184|Q5584184]]
| ''[[:d:Q5584184|Gopal Man Shrestha]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942&lt;br/&gt;1943
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-28
| Nepali poliitik
| [[poliitik]]
| [[Nepal]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q64642823|Q64642823]]
| ''[[:d:Q64642823|Rämzi Wälief]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-05-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-28
| Person (1937–2026)
| 
| 
| ''[[:d:Q13204842|Qaraşäm]]''
| [[Kaasan]]
| 
|-
| [[:d:Q7916938|Q7916938]]
| ''[[:d:Q7916938|Vassil Kazandjiev]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-09-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-28
| Bulgaaria helilooja
| [[helilooja]]
| [[Bulgaaria]]
| [[Ruse (Bulgaaria)|Ruse]]
| [[Sofia]]
| 
|-
| [[:d:Q94368056|Q94368056]]
| ''[[:d:Q94368056|James Aren Duckett]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-09-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-28
| [[Politsei|politsei]] (1957–2026) ♂
| [[politsei]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q96817021|Q96817021]]
| ''[[:d:Q96817021|Daniel L. Kastner]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-07-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-28
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] teadlane, molekulaarbioloog, [[Reumatoloog|reumatoloog]] (1951–2026) ♂; [[Crafoordi auhind]], George M. Kober Medal
| ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q15839206|molekulaarbioloog]]''&lt;br/&gt;[[reumatoloog]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q1077109|Lockport]]''
| ''[[:d:Q584451|Bethesda]]''
| 
|-
| [[:d:Q982784|Q982784]]
| ''[[:d:Q982784|Kavinsky]]''
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975-07-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-28
| Prantsusmaa muusik
| [[diskor]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;[[laulja]]&lt;br/&gt;[[muusik]]&lt;br/&gt;[[pianist]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Pariisi X ringkond|Pariisi 10. ringkond]]
| [[Pariisi XVIII ringkond|Pariisi 18. ringkond]]
| 
|-
| [[:d:Q101830086|Q101830086]]
| ''[[:d:Q101830086|Lucy López]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-07-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-27
| Tšiili kergejõustiklane
| ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]''
| [[Tšiili]]
| [[Santiago]]
| [[Santiago]]
| 
|-
| [[:d:Q116052663|Q116052663]]
| ''[[:d:Q116052663|Sulemana Abdul Samed]]''
| data-sort-value=&quot;1994&quot; | 1994
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-27
| [[Ghana|Ghana]] [[Talupoeg|talupoeg]] (1994–2026) ♂
| [[talupoeg]]
| [[Ghana]]
| ''[[:d:Q1765279|Gambaga]]''
| ''[[:d:Q217040|Tamale]]''
| 
|-
| [[:d:Q118140390|Q118140390]]
| ''[[:d:Q118140390|Samara Colina Borja]]''
| data-sort-value=&quot;1992&quot; | 1992
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-27
| [[Mehhiko|Mehhiko]] kujutav kunstnik, [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1992–2026) ♀; Encuentro Nacional de Arte Joven
| ''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''&lt;br/&gt;[[maalikunstnik]]
| [[Mehhiko]]
| [[México]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q121619175|Q121619175]]
| ''[[:d:Q121619175|Stefan Söderberg]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-04-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-27
| [[Rootsi|rootslased]] person, club director, esimees (1944–2026) ♂
| 
| [[Rootsi]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q12273440|Q12273440]]
| ''[[:d:Q12273440|Bogdan Karadenchev]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-02-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-27
| Bulgaaria poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q75040640|Mayor of Varna Municipality]]''
| [[Bulgaaria]]&lt;br/&gt;[[Bulgaaria Kuningriik|Bulgaaria kuningriik]]&lt;br/&gt;[[Bulgaaria Rahvavabariik]]
| ''[[:d:Q2011183|Asenovtsi]]''
| [[Varna]]
| 
|-
| [[:d:Q1295281|Q1295281]]
| ''[[:d:Q1295281|Johannes Krisch]]''
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-12-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-27
| Austria näitleja
| ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;[[laulja]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Austria]]
| [[Viin]]
| [[Viin]]
| 
|-
| [[:d:Q1315762|Q1315762]]
| [[Takeaki Matsumoto]]
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-04-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-27
| Jaapani poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[diplomaat]]&lt;br/&gt;[[Sekretär]]
| [[Jaapan]]
| [[Tokyo]]
| [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]]
| 
|-
| [[:d:Q140731302|Q140731302]]
| ''[[:d:Q140731302|Borja Ferrer]]''
| data-sort-value=&quot;1982&quot; | 1982-02-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-27
| [[Hispaania|Hispaania]] jalgpallur (fl. –2011) (1982–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Hispaania]]
| [[Barcelona]]
| [[Jerez de la Frontera]]
| 
|-
| [[:d:Q140762185|Q140762185]]
| ''[[:d:Q140762185|Michael Dudman]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-01-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-27
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] army officer, kriketimängija, rugby union player, [[Diplomaat|diplomaat]] (1937–2026) ♂; Lieutenant of the Royal Victorian Order, Briti impeeriumi ordu ohvitser
| ''[[:d:Q38239859|army officer]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q14089670|rugby union player]]''&lt;br/&gt;[[diplomaat]]
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| ''[[:d:Q4819504|Auckland City Hospital]]''
| 
|-
| [[:d:Q140763928|Q140763928]]
| ''[[:d:Q140763928|Souleymane Kanté]]''
| data-sort-value=&quot;1917&quot; | 1917
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-27
| [[Senegal|Senegal]] person, administrator, [[Delegatsioon]] (1917–2026) ♂
| 
| [[Senegal]]
| ''[[:d:Q856275|Matam]]''
| [[Thiès]]
| 
|-
| [[:d:Q140770564|Q140770564]]
| ''[[:d:Q140770564|Amilcare Manara]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-08-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-27
| [[Itaalia|Itaalia]] Catholic theologian, katoliku preester, [[Õppejõud|õppejõud]] (1944–2026) ♂
| ''[[:d:Q98833890|Catholic theologian]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Itaalia]]
| [[Milano]]
| [[Milano]]
| 
|-
| [[:d:Q15406966|Q15406966]]
| ''[[:d:Q15406966|Léon Strauss]]''
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-08-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-27
| Prantsusmaa ajaloolane
| [[ajaloolane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q40468055|labor historian]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1266283|senior lecturer]]''
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q22544|Sarrebourg]]''
| [[Strasbourg]]
| 
|-
| [[:d:Q19256838|Q19256838]]
| ''[[:d:Q19256838|Ramon Lapiedra i Civera]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-07-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-27
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Füüsik|füüsik]], [[Õppejõud|õppejõud]], Rector of the University of València (1940–2026) ♂; Porrot d'Honor des Lettres valenciennes, Valencian of the year award, honorary doctorate of Jaume I University, Premi Crítica Serra d'Or de Recerca, Vives University Network Medal of Honor; member of Science and Technology Section of the Institute of Catalan Studies
| [[füüsik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q1917433|Almenara]]''
| [[Valencia]]
| 
|-
| [[:d:Q23656049|Q23656049]]
| ''[[:d:Q23656049|Капаев, Виктор Кириллович]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-03-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-27
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] jalgpallur (1952–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Thbilisi]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q25849282|Q25849282]]
| ''[[:d:Q25849282|Susanta Singh]]''
| data-sort-value=&quot;1973&quot; | 1973-03-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-27
| [[India|India]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the Sixteenth Odisha Legislative Assembly, Member of the Fourteenth Odisha Legislative Assembly, Member of the Fifteenth Odisha Legislative Assembly (1973–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[India]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q3288106|Q3288106]]
| ''[[:d:Q3288106|Marc Held]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-08-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-27
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Arhitekt|arhitekt]], [[Fotograaf|fotograaf]], [[Disainer|disainer]] (1932–2026) ♂
| [[arhitekt]]&lt;br/&gt;[[fotograaf]]&lt;br/&gt;[[disainer]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Pariisi XX ringkond|Pariisi 20. ringkond]]
| [[Vólos]]
| 
|-
| [[:d:Q6195734|Q6195734]]
| ''[[:d:Q6195734|Jim Hopkins]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-27
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1946–2026) ♂
| [[ajakirjanik]]
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q64347918|Q64347918]]
| ''[[:d:Q64347918|Golam Sarwar Hiru]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-08-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-27
| Bangladeshi poliitik
| [[poliitik]]
| [[Bangladesh]]
| ''[[:d:Q22347060|Kalmegha Union]]''&lt;br/&gt;[[Pakistan]]
| [[Dhaka]]&lt;br/&gt;[[Bangladesh]]
| 
|-
| [[:d:Q65566221|Q65566221]]
| ''[[:d:Q65566221|Jean-Marie Belliard]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-07-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-27
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Poliitik|poliitik]], pensionär, Mayor of Sierentz, conseiller communautaire de Saint-Louis Agglomération, conseiller municipal de Sierentz (1942–2026) ♂
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1749879|pensionär]]''
| [[Prantsusmaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q7854931|Q7854931]]
| ''[[:d:Q7854931|Turid Wickstrand Iversen]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-12-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-27
| Norra poliitik
| [[poliitik]]
| [[Norra]]
| [[Kirkenes]]
| [[Drammeni vald|Drammen]]
| ''[[:d:Q4955390|Bragernes Church]]''
|-
| [[:d:Q8072973|Q8072973]]
| ''[[:d:Q8072973|Zlatan Ibrahimbegović]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-03-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-27
| [[Jugoslaavia|Jugoslaavia]]-[[Bosnia ja Hertsegoviina|bosnia ja hertsegoviina]]-[[Austraalia|austraalia]] aerutaja (1948–2026) ♂
| ''[[:d:Q13382566|aerutaja]]''
| [[Jugoslaavia]]&lt;br/&gt;[[Bosnia ja Hertsegoviina]]&lt;br/&gt;[[Austraalia]]
| [[Banja Luka]]
| [[Perth (Austraalia)|Perth]]
| 
|-
| [[:d:Q95152493|Q95152493]]
| ''[[:d:Q95152493|Petr Král]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-02-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-27
| [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Näitleja|näitleja]] (1941–2026) ♂
| [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]
| 
| [[Olomouc]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q10320807|Q10320807]]
| ''[[:d:Q10320807|Luiz Octavio Pires e Albuquerque Gallotti]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-10-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-26
| [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Kohtunik|kohtunik]] (1930–2026) ♂
| [[kohtunik]]
| [[Brasiilia]]
| [[Rio de Janeiro]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12552115|Q12552115]]
| ''[[:d:Q12552115|Людмила Георгиевна Рудакова]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-08-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-26
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] baleriin (1937–2026) ♀; Honoured Artist of Kazakh SSR
| ''[[:d:Q4070300|baleriin]]''
| [[Venemaa]]
| [[Groznõi]]
| [[Almatõ]]
| 
|-
| [[:d:Q12972514|Q12972514]]
| ''[[:d:Q12972514|Wang Jian Long]]''
| data-sort-value=&quot;1982&quot; | 1982-10-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-26
| [[Taiwan|Taiwan]] telesarjanäitleja (1982–2026) ♂
| ''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''
| [[Taiwan]]
| ''[[:d:Q181557|Kaohsiung]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q138411902|Q138411902]]
| ''[[:d:Q138411902|Brian Roque]]''
| data-sort-value=&quot;2002&quot; | 2002-09-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-26
| sulgpallur
| ''[[:d:Q13141064|sulgpallur]]''
| [[Peruu]]
| [[Lima (Peruu)|Lima]]
| ''[[:d:Q2482813|La Victoria]]''
| 
|-
| [[:d:Q140701563|Q140701563]]
| ''[[:d:Q140701563|Ignacio Sánchez-Carpintero Plano]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-08-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-26
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Geoloog|geoloog]], professor (1942–2026) ♂
| [[geoloog]]
| [[Hispaania]]
| [[Madrid]]
| [[Pamplona]]
| 
|-
| [[:d:Q140704826|Q140704826]]
| ''[[:d:Q140704826|Abdul Ballout]]''
| data-sort-value=&quot;2005&quot; | 2005-07-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-26
| [[Saksamaa|sakslased]] Islamist, [[Terrorist|terrorist]] (2005–2026) ♂
| ''[[:d:Q131160356|Islamist]]''&lt;br/&gt;[[terrorist]]
| [[Saksamaa]]
| [[Saksamaa]]
| [[Berliin]]
| 
|-
| [[:d:Q1444328|Q1444328]]
| ''[[:d:Q1444328|Frank Tusa]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-04-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-26
| Ameerika Ühendriikide muusik
| ''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[New York]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q15047487|Q15047487]]
| ''[[:d:Q15047487|Ian Wood]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-07-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-26
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Ettevõtja|ettevõtja]], [[Rüütel]], esimees, [[Tegevdirektor|tegevdirektor]] (1942–2026) ♂; Briti impeeriumi ordu komandör, Knight Companion of the Order of the Thistle, Knight Grand Cross of the Order of the British Empire, [[Knight Bachelor]]
| [[ettevõtja]]&lt;br/&gt;[[Rüütel]]
| [[Suurbritannia]]
| [[Aberdeen]]
| [[Aberdeen]]
| 
|-
| [[:d:Q15463074|Q15463074]]
| ''[[:d:Q15463074|Gerry Kelly]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-09-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-26
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] telesaatejuht (1948–2026) ♂
| ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''
| [[Suurbritannia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q28816480|Q28816480]]
| ''[[:d:Q28816480|Hira Singh Bisht]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-11-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-26
| India poliitik
| [[poliitik]]
| [[India]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q2900288|Q2900288]]
| ''[[:d:Q2900288|Betye Saar]]''
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-07-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-26
| Ameerika Ühendriikide kunstnik
| [[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q69319917|assemblage artist]]''&lt;br/&gt;[[Graafik (kunstnik)|graafik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1925963|graafik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q18074503|installatsioonikunstnik]]''&lt;br/&gt;[[skulptor]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2519376|ehtekunstnik]]''&lt;br/&gt;[[kunstnik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Los Angeles]]
| [[Los Angeles]]
| 
|-
| [[:d:Q3566375|Q3566375]]
| ''[[:d:Q3566375|Milan Knížák]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-04-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-26
| [[Tšehhi|Tšehhi]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]] [[Kunstnik|kunstnik]], [[Disainer|disainer]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Luuletaja|luuletaja]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Õpetaja|õpetaja]], [[Helilooja|helilooja]], näituse kuraator, performansikunstnik, [[Skulptor|skulptor]], [[Arhitekt|arhitekt]], mööblidisainer, moekunstnik, [[Fotograaf|fotograaf]], kunstipedagoog, [[Muusik|muusik]], [[Tekstiilikunstnik|tekstiilikunstnik]], kujutav kunstnik, mixed-media artist (active c. 2010), directeur de la galerie nationale de Prague (1940–2026) ♂; Medal Za Zasługi, participant in the resistance and resistance against communism; member of Aktual; child of Karel Knížák; spouse of Sonia Švecová, Marie Knížáková
| [[kunstnik]]&lt;br/&gt;[[disainer]]&lt;br/&gt;[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;[[õpetaja]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q780596|näituse kuraator]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10774753|performansikunstnik]]''&lt;br/&gt;[[skulptor]]&lt;br/&gt;[[arhitekt]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11455387|mööblidisainer]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q3501317|moekunstnik]]''&lt;br/&gt;[[fotograaf]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15977927|kunstipedagoog]]''&lt;br/&gt;[[muusik]]&lt;br/&gt;[[tekstiilikunstnik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q130213361|mixed-media artist]]''
| [[Tšehhi]]&lt;br/&gt;[[Tšehhoslovakkia]]
| [[Plzeň]]
| [[Praha]]
| 
|-
| [[:d:Q4520200|Q4520200]]
| ''[[:d:Q4520200|Boris Shapiro]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-04-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-26
| Saksamaa kirjanik
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[tõlkija]]&lt;br/&gt;[[füüsik]]&lt;br/&gt;[[matemaatik]]&lt;br/&gt;[[teoloog]]
| [[Saksamaa]]
| [[Moskva]]
| [[Berliin]]
| 
|-
| [[:d:Q4838920|Q4838920]]
| ''[[:d:Q4838920|Bachtiar Aly]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-12-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-26
| [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Diplomaat|diplomaat]], [[Poliitik|poliitik]], Member of the People's Representative Council of Indonesia (1949–2026) ♂
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[diplomaat]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Indoneesia]]
| [[Banda Aceh]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5540972|Q5540972]]
| ''[[:d:Q5540972|George Israel]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-26
| Ameerika Ühendriikide poliitik
| [[poliitik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Bibbi maakond]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5667199|Q5667199]]
| ''[[:d:Q5667199|Alfonso Sánchez Anaya]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-01-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-26
| Mehhiko poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[loomaarst]]
| [[Mehhiko]]
| ''[[:d:Q618693|Apizaco]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q6213319|Q6213319]]
| ''[[:d:Q6213319|Joel Cohen]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-05-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-26
| Ameerika Ühendriikide muusik
| [[muusik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q21166956|lautomängija]]''&lt;br/&gt;[[dirigent]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Providence]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6218947|Q6218947]]
| ''[[:d:Q6218947|John Anderson]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-05-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-26
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] baseball manager, pesapallimängija (1955–2026) ♂
| ''[[:d:Q1186921|baseball manager]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q828736|Hibbing]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q7141311|Q7141311]]
| ''[[:d:Q7141311|Parvez Butt]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-10-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-26
| Pakistani füüsik
| [[insener]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q16742096|tuumafüüsik]]''
| [[Pakistan]]
| ''[[:d:Q243322|Gujranwala]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2629708|Punjab]]''
| [[Islamabad|Islāmābād]]&lt;br/&gt;[[Pakistan]]
| 
|-
| [[:d:Q720180|Q720180]]
| ''[[:d:Q720180|Pié Masumbuko]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-09-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-26
| Burundi poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[arst]]&lt;br/&gt;[[minister]]
| [[Burundi]]
| ''[[:d:Q557529|Muramvya]]''
| [[Abidjan]]
| 
|-
| [[:d:Q7296314|Q7296314]]
| ''[[:d:Q7296314|Ravan A. G. Farhâdi]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-08-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-26
| Afganistani poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[diplomaat]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''
| [[Afganistan]]
| [[Kabul]]
| [[San Francisco]]
| 
|-
| [[:d:Q75287590|Q75287590]]
| ''[[:d:Q75287590|Maria Cäcila Franziska Ladislaja Agnes Gräfin von Meran]]''
| data-sort-value=&quot;1924&quot; | 1924-12-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-26
| Person (1924–2026) ♀; child of François-Philippe de Méran, Wilhelmine Marie Franziska Prinzessin von Auersperg; spouse of Karl Ernst Graf von Trauttmansdorff-Weinsberg
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q9389755|Q9389755]]
| ''[[:d:Q9389755|Zdzisław Maszkiewicz]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-11-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-26
| Ametiühingutegelane, senaator (1950–2026) ♂; Cross of Freedom and Solidarity, Knight of the Order of Polonia Restituta, kuldne teeneterist (Poola)
| ''[[:d:Q15627169|ametiühingutegelane]]''
| 
| [[Garwolin]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q95396620|Q95396620]]
| ''[[:d:Q95396620|Vlasta Pavelcová]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-08-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-26
| [[Tantsija|tantsija]] (1931–2026) ♀; Merited Artist of Czechoslovakia, награда «За доблестный труд»
| [[tantsija]]
| 
| ''[[:d:Q733581|Vítkovice]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q108769926|Q108769926]]
| ''[[:d:Q108769926|Sarah Knuth]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| Teadlane, [[Geograaf|geograaf]] (†2026) ♀
| ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''&lt;br/&gt;[[geograaf]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q11114102|Q11114102]]
| ''[[:d:Q11114102|Leung Choi-yuen]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-12-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| Teleprodutsent (1950–2026) ♂
| ''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''
| 
| [[Briti Hongkong]]
| [[Hongkong]]
| 
|-
| [[:d:Q11478992|Q11478992]]
| ''[[:d:Q11478992|Taizō Kawada]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-02-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| [[Jaapan|Jaapan]] [[Kriitik|kriitik]] (1944–2026) ♂
| [[kriitik]]
| [[Jaapan]]
| [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q11578366|Q11578366]]
| ''[[:d:Q11578366|Saku Machino]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-09-17&lt;br/&gt;1943
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| Jaapani jurist
| [[jurist]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Jaapan]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q12027312|Q12027312]]
| ''[[:d:Q12027312|Ján Barkóci]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-09-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| Jalgpallur (1958–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q12238255|Q12238255]]
| ''[[:d:Q12238255|Māzin Mubārak]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-11-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| Süüria kirjanik
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15991187|grammarian]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q620573|arabist]]''
| ''[[:d:Q146885|Second Syrian Republic]]''&lt;br/&gt;[[Ühinenud Araabia Vabariik]]&lt;br/&gt;[[Süüria]]
| [[Damaskus]]
| [[Damaskus]]
| 
|-
| [[:d:Q131283917|Q131283917]]
| ''[[:d:Q131283917|Gilbert Kanyankore]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1954–2026) ♂
| [[jalgpallitreener]]
| 
| [[Butare]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q131410707|Q131410707]]
| ''[[:d:Q131410707|Ivan Blecha]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-11-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| Mountain rescuer (1954–2026) ♂
| ''[[:d:Q59917804|mountain rescuer]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q133357941|Q133357941]]
| ''[[:d:Q133357941|Turgut Pencereci]]''
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-06-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| [[Türgi|Türgi]] [[Advokaat|advokaat]] (1961–2026) ♂
| [[advokaat]]
| [[Türgi]]
| [[Düsseldorf]]
| [[Ganderkesee]]
| 
|-
| [[:d:Q140692937|Q140692937]]
| ''[[:d:Q140692937|Sabri Al Ramahi]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-07-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| [[Iraak|Iraak]] telelavastaja (1948–2026) ♂
| ''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]''
| [[Iraak]]
| [[Bagdad]]&lt;br/&gt;[[Iraak]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140728981|Q140728981]]
| ''[[:d:Q140728981|António Lourenço dos Santos]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-04-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| [[Portugal|Portugal]] [[Poliitik|poliitik]], Secretary of State for Foreign Affairs and Cooperation (1955–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Portugal]]
| ''[[:d:Q134838301|Tomar]]''
| ''[[:d:Q98713449|Hospital de Abrantes]]''
| 
|-
| [[:d:Q140760418|Q140760418]]
| ''[[:d:Q140760418|Vitaliy Dakhivnyk]]''
| data-sort-value=&quot;1973&quot; | 1973-04-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| [[Ukraina|ukrainlane]] [[Skulptor|skulptor]] (1973–2026) ♂
| [[skulptor]]
| [[Ukraina]]
| [[Uman]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140761763|Q140761763]]
| ''[[:d:Q140761763|Pekka Raudaskoski]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-04-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| [[Soome|soomlased]] [[Arst|arst]], munitsipaalpoliitik (1928–2026) ♂
| [[arst]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10547393|munitsipaalpoliitik]]''
| [[Soome]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q16177231|Q16177231]]
| ''[[:d:Q16177231|Daniel Bohr]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-12-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| [[Norra|norralased]]-[[Taani Kuningriik|taani kuningriik]]-[[Argentina|argentina]] [[Lavastaja|režissöör]] (1943–2026) ♂; child of José Bohr
| [[Lavastaja|režissöör]]
| [[Taani Kuningriik]]&lt;br/&gt;[[Argentina]]
| [[Buenos Aires]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q20004366|Q20004366]]
| ''[[:d:Q20004366|José Ignacio Ascasibar Zarrao]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-11-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| Hispaania jalgrattur
| ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]''
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q1639427|Elgeta]]''
| [[Barakaldo]]
| 
|-
| [[:d:Q22919360|Q22919360]]
| ''[[:d:Q22919360|Ekaterina Verzilina]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-12-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] person (1929–2026) ♀; [[Lenini orden]], [[Sotsialistliku töö kangelane]]
| 
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q4374515|Ильича]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q2407976|Q2407976]]
| ''[[:d:Q2407976|Bill Oddie]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-07-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Koomik|koomik]], [[Näitleja|näitleja]], [[Ornitoloog|ornitoloog]], autobiograaf, [[Helilooja|helilooja]], [[Illustreerija|illustraator]], [[Stsenarist|stsenarist]], telesaatejuht, telesarjanäitleja, [[Kirjanik|kirjanik]] (1941–2026) ♂; Briti impeeriumi ordu ohvitser; member of The Goodies
| [[koomik]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;[[ornitoloog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18814623|autobiograaf]]''&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;[[Illustreerija|illustraator]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q474605|Rochdale]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q28671988|Q28671988]]
| ''[[:d:Q28671988|Józef Hulka]]''
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| [[Skulptor|skulptor]] (1926–2026) ♂
| [[skulptor]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q28709709|Q28709709]]
| ''[[:d:Q28709709|Ayo Bamgbose]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-01-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| [[Nigeeria|Nigeeria]] keeleteadlane (1932–2026) ♂
| ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''
| [[Nigeeria]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q4281216|Q4281216]]
| ''[[:d:Q4281216|Leonid Margolin]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-09-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| Valgevene helilooja
| [[helilooja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1643514|arranžeerija]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1327329|multiinstrumentalist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Valgevene]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Žytkavičy]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q44307495|Q44307495]]
| ''[[:d:Q44307495|Juan Carlos Lomeña Villalobos]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-11-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| Hispaania poliitik
| [[poliitik]]
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q1110418|Coín]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q4711246|Q4711246]]
| ''[[:d:Q4711246|Albert Sorensen]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-02-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| Ameerika Ühendriikide poliitik
| [[poliitik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q1065562|Norwalk]]''
| ''[[:d:Q1898112|Boone]]''
| 
|-
| [[:d:Q4957397|Q4957397]]
| ''[[:d:Q4957397|Branislav Drobnjak]]''
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-03-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| [[Montenegro|Montenegro]]-[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|jugoslaavia föderatiivne sotsialistlik vabariik]]-[[Serbia ja Montenegro|serbia ja montenegro]] jalgpallur (1961–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Montenegro]]&lt;br/&gt;[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]&lt;br/&gt;[[Serbia ja Montenegro]]
| [[Bijelo Polje]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q521312|Q521312]]
| ''[[:d:Q521312|Marie-Paule Belle]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-01-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| Prantsusmaa laulja
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;[[pianist]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q1336775|Pont-Sainte-Maxence]]''
| [[Neuilly-sur-Seine]]
| 
|-
| [[:d:Q5948258|Q5948258]]
| ''[[:d:Q5948258|Juan Carlos Distéfano]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-08-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| Argentina skulptor
| [[skulptor]]&lt;br/&gt;[[disainer]]&lt;br/&gt;[[Graafiline disainer|kujundusgraafik]]
| [[Argentina]]
| [[Buenos Aires]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q63079911|Q63079911]]
| ''[[:d:Q63079911|Ambrogio Colombo]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-05-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| Itaalia jalgrattur
| ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]''
| [[Itaalia]]
| ''[[:d:Q42815|San Vittore Olona]]''
| [[Varese]]
| 
|-
| [[:d:Q93287706|Q93287706]]
| ''[[:d:Q93287706|Àngel Caldas i Bosch]]''
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-11-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-25
| [[Hispaania|Hispaania]] katoliku preester, [[Kirjanik|kirjanik]] (1927–2026) ♂
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q13424|Cassà de la Selva]]''
| ''[[:d:Q13444|Salt]]''
| 
|-
| [[:d:Q10270764|Q10270764]]
| ''[[:d:Q10270764|Eduardo Romano de Arantes e Oliveira]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-11-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| [[Portugal|Portugal]] ehitusinsener (1933–2026) ♂; Grand Cross of the Order of Prince Henry; child of Eduardo de Arantes e Oliveira
| ''[[:d:Q13582652|ehitusinsener]]''
| [[Portugal]]
| [[Lissabon]]
| [[Lissabon]]
| 
|-
| [[:d:Q112411387|Q112411387]]
| ''[[:d:Q112411387|Gennadij Viktorovič Popov]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-01-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| [[Venemaa|venelased]] kunstiajaloolane, teaduse populariseerija, museoloog, muuseumidirektor (1940–2026) ♂; [[Tööveterani medal]], Medal &quot;In Commemoration of the 850th Anniversary of Moscow&quot;, [[Venemaa Föderatsiooni teeneline kunstitegelane]]
| ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q15143191|teaduse populariseerija]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10333969|museoloog]]''
| [[Venemaa]]
| [[Elektrostal]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12230103|Q12230103]]
| ''[[:d:Q12230103|Farouk Hilal]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| Iraagi helilooja
| [[helilooja]]
| [[Iraak]]
| [[Bagdad]]
| [[Bagdad]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q4841817|Baghdad Medical City]]''
| 
|-
| [[:d:Q137595111|Q137595111]]
| ''[[:d:Q137595111|Lou Koller]]''
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-07-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Muusik|muusik]], [[Laulja|laulja]] (fl. 1986–2026) (1965–2026) ♂
| [[muusik]]&lt;br/&gt;[[laulja]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Queens]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q137683|Q137683]]
| ''[[:d:Q137683|Mary de Rachewiltz]]''
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-07-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| Ameerika Ühendriikide kirjanik
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[tõlkija]]&lt;br/&gt;[[toimetaja]]
| [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]&lt;br/&gt;[[Itaalia]]
| [[Brixen]]
| ''[[:d:Q371071|Brunnenburg]]''&lt;br/&gt;[[Tirol (Lõuna-Tirool)|Tiroli vald]]
| 
|-
| [[:d:Q140681684|Q140681684]]
| ''[[:d:Q140681684|Milka Hristova]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-05-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| Person, Sofia City Councillor (1957–2026) ♀
| 
| 
| ''[[:d:Q329437|Balchik]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q140683904|Q140683904]]
| ''[[:d:Q140683904|John Tikis]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-09-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| [[Kreeka|Kreeka]]-[[Austraalia|austraalia]] [[Laulja|laulja]], [[Kunstnik|kunstnik]] (fl. 1970–2020) (1946–2026) ♂
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[kunstnik]]
| [[Kreeka]]&lt;br/&gt;[[Austraalia]]
| ''[[:d:Q132198|Mithymna]]''
| [[Ateena]]
| ''[[:d:Q112170637|Glyfada cemetery]]''
|-
| [[:d:Q140692986|Q140692986]]
| ''[[:d:Q140692986|Vojtěch Drápela]]''
| data-sort-value=&quot;1999&quot; | 1999-01-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| [[Sportlane|sportlane]] (1999–2026) ♂
| [[sportlane]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140771417|Q140771417]]
| ''[[:d:Q140771417|Gillian van Houten]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-04-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariik]] looduskaitsja, [[Kirjanik|kirjanik]] (1954–2026) ♀
| ''[[:d:Q16060693|looduskaitsja]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140775043|Q140775043]]
| ''[[:d:Q140775043|Reg Chard]]''
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-10-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| Person (1923–2026) ♂
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q15069826|Q15069826]]
| ''[[:d:Q15069826|Lamine Merbah]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-07-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| [[Alžeeria|Alžeeria]] filmilooja, [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]] (1946–2026) ♂
| ''[[:d:Q1414443|filmilooja]]''&lt;br/&gt;[[filmiprodutsent]]&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]
| [[Alžeeria]]
| ''[[:d:Q3528317|Tighennif]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q1560301|Q1560301]]
| ''[[:d:Q1560301|Günter Bannas]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-05-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| Saksamaa ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[korrespondent]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q17351648|ajalehe toimetaja]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Kassel]]
| [[Berliin]]
| 
|-
| [[:d:Q16626112|Q16626112]]
| ''[[:d:Q16626112|Alain Robet]]''
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-04-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| Prantsusmaa koomiksikunstnik
| ''[[:d:Q715301|koomiksikunstnik]]''
| [[Prantsusmaa]]
| [[Brześć Kujawski]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q16799314|Q16799314]]
| ''[[:d:Q16799314|Andrés Parada Alvite]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-09-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| Hispaania jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q904130|Ribeira]]''
| [[Ferrol]]
| 
|-
| [[:d:Q17314845|Q17314845]]
| ''[[:d:Q17314845|Chun Yong-taek]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-08-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| Lõuna-Korea poliitik
| [[poliitik]]
| [[Lõuna-Korea]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q17410398|Q17410398]]
| ''[[:d:Q17410398|Sumarjati Arjoso]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-05-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| Indoneesia poliitik
| [[poliitik]]
| [[Indoneesia]]
| ''[[:d:Q3741|Daérah Istiméwa Yogyakarta]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q18737025|Q18737025]]
| ''[[:d:Q18737025|Fred Kemp]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-02-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| Suurbritannia jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Suurbritannia]]&lt;br/&gt;[[Itaalia]]
| [[Salerno]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2424512|Q2424512]]
| ''[[:d:Q2424512|Thomas Handgrätinger]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-03-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| [[Saksamaa|sakslased]] katoliku preester, [[Munk|munk]], [[Abt|abt]] (1943–2026) ♂; Officer's Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;[[munk]]
| [[Saksamaa]]
| [[Ulm]]
| ''[[:d:Q315476|Windberg Abbey]]''
| 
|-
| [[:d:Q2828957|Q2828957]]
| ''[[:d:Q2828957|Akbar Abdi]]''
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-08-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| [[Iraani Keisririik|Iraani Keisririik]]-[[Iraan|iraan]] [[Näitleja|näitleja]], telesarjanäitleja (1960–2026) ♂; Order of Culture and Art, Crystal Simorgh for Best Supporting Actor
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''
| [[Iraani Keisririik]]&lt;br/&gt;[[Iraan]]
| [[Teheran]]
| [[Teheran]]
| 
|-
| [[:d:Q3349255|Q3349255]]
| ''[[:d:Q3349255|Odile Sicard]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-08-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| Prantsusmaa poliitik
| [[poliitik]]
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q1164107|Broc]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q3604453|Q3604453]]
| ''[[:d:Q3604453|Achito Vivas]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-03-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| Colombia jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Colombia]]
| [[Buenaventura (Colombia)]]
| [[Cali]]
| 
|-
| [[:d:Q53858118|Q53858118]]
| ''[[:d:Q53858118|Horacio Muratore]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-11-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| [[Argentina|Argentina]] sports executive, FIBA President (1951–2026) ♂
| ''[[:d:Q26481809|sports executive]]''
| [[Argentina]]
| ''[[:d:Q44255|San Miguel de Tucumán]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q60458879|Q60458879]]
| ''[[:d:Q60458879|Gisela Walberg]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| [[Rootsi|rootslased]] [[Arheoloog|arheoloog]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1943–2026) ♀
| [[arheoloog]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Rootsi]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q6116294|Q6116294]]
| ''[[:d:Q6116294|Jackie Cline]]''
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-03-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1960–2026) ♂
| ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Kansas City (Kansas)|Kansas City]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6238712|Q6238712]]
| ''[[:d:Q6238712|John Henry]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-07-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Kohtunik|kohtunik]], Member of the Privy Council of the United Kingdom, King's Counsel (1932–2026) ♂; Distinguished Companion of the New Zealand Order of Merit, Knight Companion of the New Zealand Order of Merit‎, New Zealand 1990 Commemoration Medal; child of Trevor Henry
| [[kohtunik]]
| [[Uus-Meremaa]]
| [[Auckland]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6239851|Q6239851]]
| ''[[:d:Q6239851|John Horam]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-03-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| Suurbritannia poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[majandusteadlane]]
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q385669|Preston]]''
| ''[[:d:Q124230|Paddington]]''
| 
|-
| [[:d:Q65896|Q65896]]
| ''[[:d:Q65896|Gunther von Hagens]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-01-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| [[Saksamaa|sakslased]]-[[Saksa Demokraatlik Vabariik|saksa demokraatlik vabariik]] anatoom, [[Skulptor|skulptor]], leiutaja, [[Õppejõud|õppejõud]] (1945–2026) ♂; spouse of Angelina Whalley; notable work Body Worlds
| ''[[:d:Q10872101|anatoom]]''&lt;br/&gt;[[skulptor]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q205375|leiutaja]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Saksamaa]]&lt;br/&gt;[[Saksa Demokraatlik Vabariik]]
| ''[[:d:Q2381397|Skalmierzyce, Greater Poland Voivodeship]]''
| [[Heidelberg]]
| 
|-
| [[:d:Q745107|Q745107]]
| ''[[:d:Q745107|Kalilou Traoré]]''
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-09-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| Mali jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Mali]]
| [[Bamako]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q75336121|Q75336121]]
| ''[[:d:Q75336121|Susanna Diana Georgina FitzRoy]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-06-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-24
| Person (1937–2026) ♀; child of Nigel Horatio Trevor FitzRoy, Diana Frances Pery-Knox-Gore; spouse of William Anthony Coleridge, George Henry Peter-Hoblyn
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q107333592|Q107333592]]
| ''[[:d:Q107333592|Helene Quilter]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Tegevdirektor|tegevdirektor]], [[Riigiametnik|riigiametnik]], Secretary of Defence (1953–2026) ♀; Companion of the Queen's Service Order, Dame Companion of the New Zealand Order of Merit‎
| [[tegevdirektor]]&lt;br/&gt;[[riigiametnik]]
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q112074760|Q112074760]]
| ''[[:d:Q112074760|Ramón Gutiérrez]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-11-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| Argentina arhitekt
| [[arhitekt]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1650915|teadlane]]''
| [[Argentina]]
| [[Buenos Aires]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q11324272|Q11324272]]
| ''[[:d:Q11324272|Nicholas Platt]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-03-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| Ameerika Ühendriikide diplomaat
| [[diplomaat]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[New York]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q114910119|Q114910119]]
| ''[[:d:Q114910119|Hanna Drul]]''
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-09-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Skulptor|skulptor]], [[Keraamik|keraamik]] (1960–2026) ♀; Львівська обласна премія в галузі культури, літератури, мистецтва, журналістики та архітектури; member of National Union of Artists of Ukraine, International Academy of Ceramics; spouse of Orest Drul
| [[skulptor]]&lt;br/&gt;[[keraamik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Ukraina]]
| [[Šeptõtskõi|Tšervonograd]]
| [[Lviv]]
| 
|-
| [[:d:Q11590557|Q11590557]]
| ''[[:d:Q11590557|Norishiro Kanda]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| [[Jaapan|Jaapan]] scholar of Japanese literature, [[Õppejõud|õppejõud]] (1949–2026) ♂; member of Association for Early Japanese Literature
| ''[[:d:Q11508193|scholar of Japanese literature]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Jaapan]]
| [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q118352058|Q118352058]]
| ''[[:d:Q118352058|Bruno Betancor]]''
| data-sort-value=&quot;2003&quot; | 2003-12-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| Uruguay jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Uruguay]]
| [[Montevideo]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12044106|Q12044106]]
| ''[[:d:Q12044106|Pavel Jungwirth]]''
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-05-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| [[Tšehhi|Tšehhi]] [[Keemik|keemik]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Füüsik|füüsik]] (1966–2026) ♂; Neuron Prize for Lifelong Contribution to Science; member of Evangelische Kirche der Böhmischen Brüder, Learned Society of the Czech Republic, [[Academia Europaea]]; child of Karel Jungwirth
| [[keemik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[füüsik]]
| [[Tšehhi]]
| [[Praha]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12495691|Q12495691]]
| ''[[:d:Q12495691|M. Basri]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-10-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| Indoneesia jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Indoneesia]]
| [[Makassar]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q125970|Q125970]]
| [[Keigo Higashino]]
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-02-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| [[Jaapan|Jaapan]] romaanikirjanik, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Stsenarist|stsenarist]], [[Insener|insener]] (fl. 1985–2026) (1958–2026) ♂; Edogawa Rampo Award, Naoki auhind, Honkaku Mystery Grand Prize, Chūōkōron Award, Shibata Renzaburō Award, Yoshikawa Eiji Prize for Literature, 野間出版文化賞, prix ActuSF de l'uchronie (Littérature), Kikuchi Kan Prize, Medal with Purple Ribbon, Medal with Dark Blue Ribbon, prix Polar international; notable work 加賀恭一郎シリーズ, Galileo Series, 天下一大五郎シリーズ, 11文字の殺人, Bunshin, Naoko, Journey Under the Midnight Sun, Ryūsei no Kizuna, さまよう刃, The Name of the Game is a Kidnapping, The Miracles of the Namiya General Store, The Devotion of Suspect X
| ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[insener]]
| [[Jaapan]]
| ''[[:d:Q490520|Ikuno-ku]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q12719964|Q12719964]]
| ''[[:d:Q12719964|Adela Mărculescu]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-12-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Näitleja|näitleja]], teatrinäitleja, filminäitleja, telesarjanäitleja, radio drama actor, häälnäitleja (1938–2026) ♀; Officer of the Order of Cultural Merit; spouse of Emmerich Schäffer
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q21280562|radio drama actor]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q11481802|häälnäitleja]]''
| [[Rumeenia]]
| [[Aiud]]
| [[Bukarest]]
| 
|-
| [[:d:Q132938989|Q132938989]]
| ''[[:d:Q132938989|Coy Denver Parton]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-08-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| Person (1943–2026) ♂; child of Robert Lee Parton, Avie Lee Parton
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140680272|Q140680272]]
| ''[[:d:Q140680272|Oleg Bolotin]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-12-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| [[Poliitik|poliitik]] (1938–2026) ♂
| [[poliitik]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140685160|Q140685160]]
| ''[[:d:Q140685160|Jose Sison]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-04-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| [[Filipiinid|Filipiinid]] telesaatejuht, [[Advokaat|advokaat]] (1938–2026) ♂
| ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''&lt;br/&gt;[[advokaat]]
| [[Filipiinid]]
| 
| ''[[:d:Q1508|Makati]]''
| 
|-
| [[:d:Q140698606|Q140698606]]
| ''[[:d:Q140698606|Haif bin Mohammed bin Aboud Al-Qahtani]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| [[Saudi Araabia|Saudi Araabia]] äriinimene, esimees, شركة هيف بن محمد بن عبود القحطاني وشركاه (1946–2026) ♂
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Saudi Araabia]]
| ''[[:d:Q399837|Ahad Rafidah governorate]]''&lt;br/&gt;[[‘Asīri provints|‘Asīr]]
| [[Ar-Riyāḑ]]
| 
|-
| [[:d:Q140715396|Q140715396]]
| ''[[:d:Q140715396|Tom Thompson]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-08-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Raamatupidaja]], munitsipaalpoliitik, rahukohtunik (1930–2026) ♂; Queen's Service Medal
| [[Raamatupidaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10547393|munitsipaalpoliitik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q329455|rahukohtunik]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| ''[[:d:Q2016369|Ohakune]]''
| [[New Plymouth]]
| 
|-
| [[:d:Q140716050|Q140716050]]
| ''[[:d:Q140716050|Aitor Agiriano]]''
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| [[Muusik|muusik]], [[Kitarrist|kitarrist]] (1971–2026) ♂
| [[muusik]]&lt;br/&gt;[[kitarrist]]
| 
| 
| ''[[:d:Q913272|Erandio]]''
| 
|-
| [[:d:Q16329346|Q16329346]]
| ''[[:d:Q16329346|Giorgos Stavrianos]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-11-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| Kreeka helilooja
| [[helilooja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q6673651|literaat]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Kreeka]]
| [[Irákleio]]
| ''[[:d:Q202272|Florina]]''
| 
|-
| [[:d:Q1988735|Q1988735]]
| ''[[:d:Q1988735|Jury Chaščavacki]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-10-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Valgevene|valgevene]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Stsenarist|stsenarist]], [[Lavastaja|režissöör]], documentary filmmaker (1947–2026) ♂; Belarusian Democratic Republic 100th Jubilee Medal, Laurel Branch Award; member of Coordination Council for the Transfer of Power
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[Lavastaja|režissöör]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1235146|documentary filmmaker]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Valgevene]]
| [[Odessa]]
| [[Minsk]]
| 
|-
| [[:d:Q20458891|Q20458891]]
| ''[[:d:Q20458891|Lydia Ibtisam]]''
| data-sort-value=&quot;1980&quot; | 1980-10-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| [[Malaisia|Malaisia]] [[Näitleja|näitleja]], [[Laulja|laulja]] (1980–2026) ♀
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[laulja]]
| [[Malaisia]]
| [[Kairo]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q218862|Q218862]]
| ''[[:d:Q218862|Kōzō Okamoto]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-12-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| [[Jaapan|Jaapan]] political activist, militant (1947–2026) ♂; member of Japanese Red Army
| ''[[:d:Q11499147|political activist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q17010072|militant]]''
| [[Jaapan]]
| ''[[:d:Q1184620|Ashikita]]''
| [[Dahieh]]
| 
|-
| [[:d:Q22669823|Q22669823]]
| ''[[:d:Q22669823|Vasily Parkhomchuk]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-09-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| Venemaa füüsik
| [[füüsik]]
| [[Venemaa]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| ''[[:d:Q4461384|Torchyn]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q25588851|Q25588851]]
| ''[[:d:Q25588851|Ali Kutty Musliyar]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-02-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| [[India|India]] [[Ulama]], qadi (1945–2026) ♂
| [[Ulama]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q217029|qadi]]''
| [[India]]
| ''[[:d:Q1030918|Malappuram district]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q4214853|Q4214853]]
| ''[[:d:Q4214853|Andrey Karev]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-06-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| Venemaa kunstiajaloolane
| [[teadlane]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Pihkva]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q4606810|Q4606810]]
| ''[[:d:Q4606810|Jani Illikainen]]''
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-01-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| [[Soome|soomlased]] kuulitõukaja, [[Jõumees]] (1976–2026) ♂; member of 20 meter club
| ''[[:d:Q18534714|kuulitõukaja]]''&lt;br/&gt;[[Jõumees]]
| [[Soome]]
| [[Pudasjärvi linn]]
| [[Kempele vald]]
| 
|-
| [[:d:Q5366617|Q5366617]]
| ''[[:d:Q5366617|Elmer MacKay]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-08-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| Kanada poliitik
| [[advokaat]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Kanada]]
| ''[[:d:Q14875685|Hopewell]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q5899214|Q5899214]]
| ''[[:d:Q5899214|Hope Clarke]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-03-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] koreograaf, telesarjanäitleja (1941–2026) ♀; Lucille Lortel Award for Outstanding Choreographer
| ''[[:d:Q2490358|koreograaf]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Washington]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q61853941|Q61853941]]
| ''[[:d:Q61853941|Osvaldo Tozzi]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-09-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| Itaalia poliitik
| [[poliitik]]
| [[Itaalia]]
| ''[[:d:Q91382|Radicondoli]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q61986442|Q61986442]]
| ''[[:d:Q61986442|Martin Kragh]]''
| data-sort-value=&quot;1980&quot; | 1980-08-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| Rootsi majandusteadlane
| [[majandusteadlane]]
| [[Rootsi]]
| ''[[:d:Q10466522|Danderyd]]''
| ''[[:d:Q21667244|Hägersten]]''
| 
|-
| [[:d:Q94409293|Q94409293]]
| ''[[:d:Q94409293|Rémi Trotereau]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-01-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Kunstnik|kunstnik]], kujutav kunstnik (1956–2026) ♂
| [[kunstnik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q208538|Vierzon]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q95391533|Q95391533]]
| ''[[:d:Q95391533|Igor Wasserberger]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-08-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-23
| Publitsist, toimetaja, [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1937–2026) ♂
| ''[[:d:Q6051619|publitsist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q876864|toimetaja]]''&lt;br/&gt;[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]
| 
| [[Bratislava]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q10320642|Q10320642]]
| ''[[:d:Q10320642|Luiz Carlos Barreto]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-05-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| Brasiilia filmiprodutsent
| [[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[filmiprodutsent]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q222344|filmioperaator]]''&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]
| [[Brasiilia]]
| [[Sobral]]
| [[Rio de Janeiro]]
| 
|-
| [[:d:Q104670585|Q104670585]]
| ''[[:d:Q104670585|Michael Kuhn]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-10-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| Austria ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11313148|spordiajakirjanik]]''
| [[Austria]]
| [[Viin]]
| [[Kärnteni liidumaa]]
| 
|-
| [[:d:Q110206626|Q110206626]]
| ''[[:d:Q110206626|Joan Roca i Vila]]''
| data-sort-value=&quot;1972&quot; | 1972
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Muusik|muusik]] (1972–2026) ♂; member of Antònia Font, Dinamo, Geometrical Sardine
| [[muusik]]
| 
| [[Palma|Palma de Mallorca]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1116211|Q1116211]]
| ''[[:d:Q1116211|Oliver Jones]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-09-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| Kanada muusik
| [[helilooja]]&lt;br/&gt;[[pianist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''&lt;br/&gt;[[muusikaõpetaja]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;[[organist]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Kanada]]
| [[Montréal]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q112410055|Q112410055]]
| ''[[:d:Q112410055|Jan Hajšman]]''
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970-04-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Tšehhi|Tšehhi]] technician, publitsist, [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Poliitik|poliitik]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1970–2026) ♂
| ''[[:d:Q5352191|technician]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q6051619|publitsist]]''&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Tšehhi]]
| [[Plzeň]]
| [[Slovakkia]]
| 
|-
| [[:d:Q118593144|Q118593144]]
| ''[[:d:Q118593144|Fernando Guisini Neto]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-03-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Brasiilia|Brasiilia]] jalgpallur, [[Treener|treener]] (1954–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[treener]]
| [[Brasiilia]]
| ''[[:d:Q1649601|Lençóis Paulista]]''
| ''[[:d:Q241645|Bauru]]''
| 
|-
| [[:d:Q120266372|Q120266372]]
| ''[[:d:Q120266372|Никита Николаевич Зезин]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-05-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1959–2026) ♂; Honoured Farmworker of the Russian Federation
| [[teadlane]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| 
| [[Jekaterinburg]]
| 
|-
| [[:d:Q12286342|Q12286342]]
| ''[[:d:Q12286342|Maya Dragomanska]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-04-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| Bulgaaria näitleja
| [[näitleja]]
| [[Bulgaaria]]
| [[Pernik]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140668482|Q140668482]]
| ''[[:d:Q140668482|Wang Quanying]]''
| data-sort-value=&quot;1921&quot; | 1921-06-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (1921–2026) ♀
| [[sõjaväelane]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140672647|Q140672647]]
| ''[[:d:Q140672647|Mohamed El-Sharshabi]]''
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-10-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Ühinenud Araabia Vabariik|Ühinenud Araabia Vabariik]]-[[Egiptus|egiptus]] [[Näitleja|näitleja]], [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]] (fl. 1984–2025) (1965–2026) ♂; spouse of Shadia Hosny
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[dublaažinäitleja]]
| [[Ühinenud Araabia Vabariik]]&lt;br/&gt;[[Egiptus]]
| [[Kairo]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140674260|Q140674260]]
| ''[[:d:Q140674260|Juan Carlos Gala]]''
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-08-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Kuuba|Kuuba]] võrkpallur, võrkpallitreener (1966–2026) ♂
| ''[[:d:Q15117302|võrkpallur]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q20730881|võrkpallitreener]]''
| [[Kuuba]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140690288|Q140690288]]
| ''[[:d:Q140690288|Maguèye Kassé]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-03-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Senegal|Senegal]] [[Õppejõud|õppejõud]], kunstikriitik, filmikriitik, [[Teadur]] (1949–2026) ♂
| [[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q4164507|kunstikriitik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q4220892|filmikriitik]]''&lt;br/&gt;[[Teadur]]
| [[Senegal]]
| ''[[:d:Q847677|Kaolack]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q140690720|Q140690720]]
| ''[[:d:Q140690720|Juan José Soto Bacigalupo]]''
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Peruu|Peruu]] [[Luuletaja|luuletaja]] (1965–2026) ♂
| [[luuletaja]]
| [[Peruu]]
| [[Lima (Peruu)|Lima]]
| [[Lima (Peruu)|Lima]]
| 
|-
| [[:d:Q140706713|Q140706713]]
| ''[[:d:Q140706713|Grant Cowie]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-04-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] consultant, äriinimene (1954–2026) ♂
| ''[[:d:Q15978655|consultant]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q15961656|Q15961656]]
| ''[[:d:Q15961656|Mary Linda]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-11-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| Kreeka laulja
| [[laulja]]
| [[Kreeka]]
| ''[[:d:Q216307|Pyrgos]]''
| [[Ateena]]
| ''[[:d:Q1362125|First Cemetery of Athens]]''
|-
| [[:d:Q16669144|Q16669144]]
| ''[[:d:Q16669144|Patrice Leraut]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-03-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] entomoloog, lepidopteroloog, [[Kirjanik|kirjanik]] (1950–2026) ♂; Prix Jacques-Lacroix
| ''[[:d:Q3055126|entomoloog]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q497294|lepidopteroloog]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Pariis]]
| ''[[:d:Q1460057|Mareuil-lès-Meaux]]''
| 
|-
| [[:d:Q16691315|Q16691315]]
| ''[[:d:Q16691315|Rafail]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-11-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] person (1932–2026) ♂
| 
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q19935561|Сыркино]]''
| [[Thessaloníki]]
| 
|-
| [[:d:Q17105731|Q17105731]]
| ''[[:d:Q17105731|Ingar Tore Narvhus]]''
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-09-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Norra|norralased]] õhuväeohvitser, military aviator, [[Tüürimees]], Generální inspektor letectva (1927–2026) ♂
| ''[[:d:Q19934710|õhuväeohvitser]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q105550321|military aviator]]''&lt;br/&gt;[[Tüürimees]]
| [[Norra]]
| 
| [[Sandefjordi vald|Sandefjordi]]
| ''[[:d:Q19384691|Orelund kapell og gravlund]]''
|-
| [[:d:Q18408079|Q18408079]]
| ''[[:d:Q18408079|Valery Povolyayev]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-09-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| Venemaa kirjanik
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[proosakirjanik]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[maalikunstnik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Svobodnõi]]
| [[Moskva]]
| 
|-
| [[:d:Q22045950|Q22045950]]
| ''[[:d:Q22045950|Петелин, Михаил Иванович]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-03-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Füüsik|füüsik]] (1937–2026) ♂; [[NSV Liidu riiklik preemia]]
| [[füüsik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Nižni Novgorod]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2890958|Q2890958]]
| ''[[:d:Q2890958|Haim Yavin]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-09-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| Iisraeli filmirežissöör
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q270389|uudisteankur]]''
| [[Iisrael]]
| [[Bytom]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q30106187|Q30106187]]
| ''[[:d:Q30106187|Sricharan Mohanty]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-12-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| India kirjanik
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1569495|lektor]]''
| [[India]]
| ''[[:d:Q2022279|Balasore district]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q3082498|Q3082498]]
| ''[[:d:Q3082498|Frank Barrow]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-01-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] rugby league player (1943–2026) ♂
| ''[[:d:Q14373094|rugby league player]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q179206|St Helens]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q3110897|Q3110897]]
| ''[[:d:Q3110897|Gordon G. Gallup]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-03-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Psühholoog|psühholoog]] (1941–2026) ♂
| [[psühholoog]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Denver]]
| [[Albany]]
| 
|-
| [[:d:Q31313971|Q31313971]]
| ''[[:d:Q31313971|Alambadi]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-03-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| India poliitik
| [[poliitik]]
| [[India]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q3266801|Q3266801]]
| ''[[:d:Q3266801|Luís Represas]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-11-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Portugal|Portugal]] [[Laulja|laulja]], [[Helilooja|helilooja]] (1956–2026) ♂; Portugali Teeneteordeni komandör; spouse of Margarida Pinto Correia, Cristina Thorbjornsen
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]
| [[Portugal]]
| [[Lissabon]]
| [[Lissabon]]
| 
|-
| [[:d:Q3588427|Q3588427]]
| ''[[:d:Q3588427|Émile Constant Bombet]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-03-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| Elevandiluuranniku poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[minister]]
| [[Elevandiluurannik]]
| ''[[:d:Q2171641|Rubino]]''
| [[Abidjan]]
| 
|-
| [[:d:Q458952|Q458952]]
| [[Celina Jesionowska]]
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-11-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| Poola jooksja
| ''[[:d:Q4009406|sprinter]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]''
| [[Poola]]
| [[Łomża]]
| ''[[:d:Q2036005|Stara Wrona]]''
| 
|-
| [[:d:Q51566959|Q51566959]]
| ''[[:d:Q51566959|Vratislav Hlavatý]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-09-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Tšehhi|Tšehhi]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], tüpograaf, animaator, graafik, [[Illustreerija|illustraator]] (1934–2026) ♂
| [[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1229025|tüpograaf]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q266569|animaator]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1925963|graafik]]''&lt;br/&gt;[[Illustreerija|illustraator]]
| [[Tšehhi]]
| ''[[:d:Q11706779|Běloves]]''&lt;br/&gt;[[Náchod]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5233046|Q5233046]]
| ''[[:d:Q5233046|David Douglas, 12th Marquess of Queensberry]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-12-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Poliitik|poliitik]], [[Keraamik|keraamik]], member of the House of Lords (1929–2026) ♂; child of Francis Douglas, 11th Marquess of Queensberry, Cathleen Sabine Mann; spouse of Ann Jones, Alexandra Sich, Hsueh-Chun Liao
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[keraamik]]
| [[Suurbritannia]]
| [[London]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5349207|Q5349207]]
| ''[[:d:Q5349207|Eiji Bandō]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-04-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Jaapan|Jaapan]] pesapallimängija, [[Näitleja|näitleja]], tarento, filminäitleja, game show host (1940–2026) ♂; Blue Ribbon Awards for Best Supporting Actor
| ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]''&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2705098|tarento]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q22662561|game show host]]''
| [[Jaapan]]
| ''[[:d:Q1361161|Hulin]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q5606236|Q5606236]]
| ''[[:d:Q5606236|Greg Sewell]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-06-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Austraalia|Austraalia]] Australian rules football player, Australian rules football coach, sports executive (1933–2026) ♂
| ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q50214236|Australian rules football coach]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q26481809|sports executive]]''
| [[Austraalia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q56301930|Q56301930]]
| ''[[:d:Q56301930|Anita Haglöf]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-01-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Rootsi|rootslased]] [[Kirjanik|kirjanik]] (1938–2026) ♀
| [[kirjanik]]
| [[Rootsi]]
| ''[[:d:Q1754|Stockholm]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q69971|Q69971]]
| ''[[:d:Q69971|Heinz Stücke]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-01-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Saksamaa|sakslased]] Maailmarändur, [[Fotograaf|fotograaf]], Jalgrattur (1940–2026) ♂
| ''[[:d:Q1937330|Maailmarändur]]''&lt;br/&gt;[[fotograaf]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2125610|Jalgrattur]]''
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q183449|Hövelhof]]''
| ''[[:d:Q183449|Hövelhof]]''
| 
|-
| [[:d:Q7090619|Q7090619]]
| ''[[:d:Q7090619|Omololu Meroyi]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| Nigeeria poliitik
| [[poliitik]]
| [[Nigeeria]]
| [[Ondo osariik]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q725006|Q725006]]
| ''[[:d:Q725006|Chuck Russell]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-05-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| Ameerika Ühendriikide filmirežissöör
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[filmiprodutsent]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q576273|Park Ridge]]''
| [[San Diego]]
| 
|-
| [[:d:Q7449239|Q7449239]]
| ''[[:d:Q7449239|Semere Russom]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-07-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| Eritrea poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[diplomaat]]
| [[Eritrea]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q75295892|Q75295892]]
| ''[[:d:Q75295892|Margarethe Cecile Johanna Alfonsa Melchiora Prinzessin zu Salm-Salm]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-08-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| Person (1935–2026) ♀; child of Nikolaus Leopold Heinrich zu Salm-Salm, Ida Leonhardine Hedwig Mechtilde Balthesare Prinzessin von Wrede; spouse of George Solznoki-Scheftsik
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q7929884|Q7929884]]
| ''[[:d:Q7929884|Huang Zhiquan]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| Hiina poliitik
| [[poliitik]]
| [[Hiina]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q98273358|Q98273358]]
| ''[[:d:Q98273358|Purificação Araújo]]''
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-11-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-22
| [[Portugal|Portugal]] obstetrician-gynecologist (1926–2026) ♀
| ''[[:d:Q21002422|obstetrician-gynecologist]]''
| [[Portugal]]
| [[Lissabon]]
| ''[[:d:Q448231|Alvalade]]''
| 
|-
| [[:d:Q108777302|Q108777302]]
| ''[[:d:Q108777302|金炯光]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-05-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Lõuna-Korea|Lõuna-Korea]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the National Assembly of South Korea (1935–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Lõuna-Korea]]
| ''[[:d:Q42092|Dongducheon]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q109595960|Q109595960]]
| ''[[:d:Q109595960|Kaylee Hottle]]''
| data-sort-value=&quot;2008&quot; | 2008-03-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Näitleja|näitleja]] (fl. 2017–2026) (2008–2026) ♀
| [[näitleja]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Atlanta]]
| ''[[:d:Q14692012|Ijamsville]]''
| 
|-
| [[:d:Q110656953|Q110656953]]
| ''[[:d:Q110656953|Fernando Menezes]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-04-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| Portugali poliitik
| [[poliitik]]
| [[Portugal]]
| ''[[:d:Q2301558|Matriz]]''
| [[Lissabon]]
| 
|-
| [[:d:Q11886885|Q11886885]]
| ''[[:d:Q11886885|Patrick McNally]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-12-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] sports executive, äriinimene, racing automobile driver, spordiajakirjanik (1937–2026) ♂
| ''[[:d:Q26481809|sports executive]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10349745|racing automobile driver]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q11313148|spordiajakirjanik]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q676689|Gravesend]]''
| ''[[:d:Q7457578|Sevenhampton]]''
| 
|-
| [[:d:Q12326254|Q12326254]]
| ''[[:d:Q12326254|Martin Hall]]''
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-04-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| Taani muusik
| [[helilooja]]
| [[Taani Kuningriik]]
| 
| [[Frederiksberg]]
| 
|-
| [[:d:Q124596231|Q124596231]]
| ''[[:d:Q124596231|János Gömöri]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-03-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Ungari|Ungari]] [[Arheoloog|arheoloog]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1944–2026) ♂; Kuzsinszky Bálint-emlékérem
| [[arheoloog]]&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Ungari]]
| [[Heves]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12846603|Q12846603]]
| ''[[:d:Q12846603|Tofig Mirzoyev]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-06-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Aserbaidžaani NSV|Aserbaidžaani NSV]]-[[Aserbaidžaan|aserbaidžaan]] [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1956–2016) (1932–2026) ♂; People's Artist of Azerbaijan, Honored Artist of the Azerbaijan SSR, Shohrat Order, personal pension of the President of Azerbaijan; child of Ибрагим Мирзоев
| [[näitleja]]
| [[Aserbaidžaani NSV]]&lt;br/&gt;[[Aserbaidžaan]]
| ''[[:d:Q330749|Gadabay District]]''
| [[Be'er-Sheva]]
| 
|-
| [[:d:Q130604872|Q130604872]]
| ''[[:d:Q130604872|Courtney Shah]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Ajaloolane|ajaloolane]], game show contestant, ajalooõpetaja (†2026) ♀
| [[ajaloolane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q47454185|game show contestant]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q58209937|ajalooõpetaja]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140661872|Q140661872]]
| ''[[:d:Q140661872|Stavros Georgiou]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Kreeka|Kreeka]] [[Advokaat|advokaat]], penologist (1953–2026) ♂
| [[advokaat]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q140662109|penologist]]''
| [[Kreeka]]
| [[Ateena]]
| [[Ateena]]
| ''[[:d:Q15895035|Third Cemetery of Athens]]''
|-
| [[:d:Q140690522|Q140690522]]
| ''[[:d:Q140690522|Anicia Berton]]''
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-08-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] aktivist (1974–2026) ♀
| ''[[:d:Q15253558|aktivist]]''
| [[Prantsusmaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q14951895|Q14951895]]
| ''[[:d:Q14951895|Jordan Devey]]''
| data-sort-value=&quot;1988&quot; | 1988-01-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1988–2026) ♂; Eagle Scout
| ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q464598|American Fork]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q1681327|Q1681327]]
| ''[[:d:Q1681327|R. James Woolsey, Jr.]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-09-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Advokaat|advokaat]], [[Diplomaat|diplomaat]], [[Poliitik|poliitik]], [[Jurist|jurist]], Under Secretary of the Navy, juhatuse liige, Director of Central Intelligence (1941–2026) ♂; [[Rhodesi stipendium]]; member of Phi Beta Kappa Society
| [[advokaat]]&lt;br/&gt;[[diplomaat]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;[[jurist]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Tulsa]]
| [[Washington]]
| 
|-
| [[:d:Q22970572|Q22970572]]
| ''[[:d:Q22970572|Marina Magali]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-05-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Argentina|Argentina]] [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1975–1988) (1958–2026) ♀; notable work Nazareno Cruz and the Wolf
| [[näitleja]]
| [[Argentina]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q2874736|Q2874736]]
| ''[[:d:Q2874736|Axel Ganz]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-07-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| Saksamaa ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[kirjastaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1420621|media proprietor]]''
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q268734|Auggen]]''
| [[Pariis]]
| 
|-
| [[:d:Q29016756|Q29016756]]
| ''[[:d:Q29016756|Ralph Wijers]]''
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-05-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| Hollandi astronoom
| ''[[:d:Q752129|astrofüüsik]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| ''[[:d:Q73022|Sittard]]''
| ''[[:d:Q9932|Heiloo]]''
| 
|-
| [[:d:Q3057579|Q3057579]]
| ''[[:d:Q3057579|Erwin Vandendaele]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-03-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| Belgia jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Belgia]]
| [[Metz]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q32772468|Q32772468]]
| ''[[:d:Q32772468|Matthijs Hesselink]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| Teadlane (†2026) ♂
| ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q3379573|Q3379573]]
| ''[[:d:Q3379573|Philippe Chaulet]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-07-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| Prantsusmaa poliitik
| [[poliitik]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Basse-Terre]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q436113|Q436113]]
| [[Olaf Tufte]]
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-04-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| Norra sõudja
| [[sõudja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q131512|põllumees]]''&lt;br/&gt;[[tuletõrjuja]]
| [[Norra]]
| [[Tønsbergi vald|Tønsberg]]
| ''[[:d:Q1770379|Nykirke]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q3050696|Rikshospitalet]]''
| ''[[:d:Q11975857|Horten Church]]''
|-
| [[:d:Q439686|Q439686]]
| ''[[:d:Q439686|Olivera Katarina]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-03-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Jugoslaavia|Jugoslaavia]]-[[Serbia ja Montenegro|serbia ja montenegro]]-[[Serbia|serbia]] [[Näitleja|näitleja]], [[Laulja|laulja]], [[Luuletaja|luuletaja]], [[Modell|modell]], teatrinäitleja, filminäitleja, [[Kirjanik|kirjanik]] (fl. 1964–2026) (1940–2026) ♀; spouse of Vuk Vučo
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[laulja]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[modell]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Jugoslaavia]]&lt;br/&gt;[[Serbia ja Montenegro]]&lt;br/&gt;[[Serbia]]
| [[Belgrad]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q4481004|Q4481004]]
| ''[[:d:Q4481004|George E. Falkowski]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-09-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Iisrael|iisrael]]-[[Ameerika Ühendriigid|ameerika ühendriigid]] [[Kirurg|kirurg]] (1935–2026) ♂; [[NSV Liidu riiklik preemia]]
| [[kirurg]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Iisrael]]&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Moskva]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q47258716|Q47258716]]
| ''[[:d:Q47258716|Mikola Kandrataŭ]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-05-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| Valgevene kirjanik
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]
| [[Valgevene]]
| ''[[:d:Q6492607|Zamoscie]]''
| [[Minsk]]
| 
|-
| [[:d:Q5077956|Q5077956]]
| ''[[:d:Q5077956|Charles Gaines]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-01-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] romaanikirjanik, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Stsenarist|stsenarist]], outdoor enthusiast, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Näitleja|näitleja]], [[Muusik|muusik]], kulturist, filmilooja (1942–2026) ♂
| ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q7111941|outdoor enthusiast]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;[[muusik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15982795|kulturist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1414443|filmilooja]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Jacksonville]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5337158|Q5337158]]
| ''[[:d:Q5337158|Edgar C. Otálvora]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-09-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Venezuela|Venezuela]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Diplomaat|diplomaat]], [[Majandusteadlane|majandusteadlane]] (1959–2026) ♂
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]&lt;br/&gt;[[diplomaat]]&lt;br/&gt;[[majandusteadlane]]
| [[Venezuela]]
| ''[[:d:Q3535910|Tovar]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q5906318|Q5906318]]
| ''[[:d:Q5906318|Héctor Ochoa Cárdenas]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-07-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| Colombia helilooja
| [[helilooja]]
| [[Colombia]]
| [[Medellín]]
| ''[[:d:Q1946679|La Ceja del Tambo]]''
| 
|-
| [[:d:Q6280541|Q6280541]]
| ''[[:d:Q6280541|Josep Vallverdú i Aixalà]]''
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-07-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Filoloog|filoloog]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Tõlkija|tõlkija]], keskkooliõpetaja, joonistaja, kolumnist (1923–2026) ♂; Premi d'Honor de les Lletres Catalanes, Püha Jüri rist, Spanish National Children and Youth Literature Award, Joaquim Ruyra award for young adult literature, premi Trajectòria, Gold Medal of the Generalitat of Catalonia, Jaume Fuster Award, Canigó Award, Medalla Centenària de la Generalitat de Catalunya, Premi Martí Gasull i Roig - especial del jurat, Prix Bernard Versele, honorary doctorate of the University of Lleida, Josep Maria Folch i Torres Award; member of Philological Section of the Institute for Catalan Studies, Institut d'Estudis Catalans
| [[filoloog]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[tõlkija]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q5758653|keskkooliõpetaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q15296811|joonistaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1086863|kolumnist]]''
| 
| ''[[:d:Q15090|Lleida]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q65496922|Q65496922]]
| ''[[:d:Q65496922|António Amaro]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-01-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| Portugali poliitik
| [[poliitik]]
| [[Portugal]]
| ''[[:d:Q1786389|Penha de França]]''
| ''[[:d:Q3349362|Évora]]''
| 
|-
| [[:d:Q833169|Q833169]]
| ''[[:d:Q833169|Béla Bodó]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-01-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Ungari|Ungari]] kergejõustiklane (1959–2026) ♂
| ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]''
| [[Ungari]]
| [[Vámospércs]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q83732623|Q83732623]]
| ''[[:d:Q83732623|Juris Karlsons]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-06-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Insener|insener]] (1946–2026) ♂
| [[insener]]
| 
| [[Riia]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q912085|Q912085]]
| ''[[:d:Q912085|Brian Doerksen]]''
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Kanada|Kanada]] laulja-laulukirjutaja (fl. 1989–2026) (1965–2026) ♂
| ''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''
| [[Kanada]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q9153724|Q9153724]]
| ''[[:d:Q9153724|Andrzej Szostek]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-11-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| Poola filosoof
| [[filosoof]]
| [[Poola]]
| [[Grudziądz]]
| [[Lublin]]
| 
|-
| [[:d:Q94579175|Q94579175]]
| ''[[:d:Q94579175|Teresa Alonso Gutiérrez]]''
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-03-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-21
| [[Hispaania|Hispaania]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] engineering technician, inspector, [[Kingsepp|kingsepp]], [[Tõlk|tõlk]], Telefonioperaator, [[Rätsep|rätsep]] (1925–2026) ♀
| ''[[:d:Q2918463|engineering technician]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q11977377|inspector]]''&lt;br/&gt;[[kingsepp]]&lt;br/&gt;[[tõlk]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1261521|Telefonioperaator]]''&lt;br/&gt;[[rätsep]]
| [[Hispaania]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Donostia]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q105089699|Q105089699]]
| ''[[:d:Q105089699|Eva Vezhnavets]]''
| data-sort-value=&quot;1972&quot; | 1972-01-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Valgevene|Valgevene]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Proosakirjanik|proosakirjanik]], [[Tõlkija|tõlkija]] (1972–2026) ♀; Jerzy Giedroyc Literary Award, Civic Merit Medal of Belarus
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[proosakirjanik]]&lt;br/&gt;[[tõlkija]]
| [[Valgevene]]
| ''[[:d:Q21648494|Zahallie]]''
| [[Varssavi]]
| 
|-
| [[:d:Q106648223|Q106648223]]
| ''[[:d:Q106648223|Vibert Cornwall]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-10-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jazz singer (1938–2026) ♂
| ''[[:d:Q66314404|jazz singer]]''
| [[Suurbritannia]]
| [[Saint Vincent ja Grenadiinid]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q107181595|Q107181595]]
| ''[[:d:Q107181595|Dimitriy Podnozov]]''
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-12-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| Venemaa näitleja
| [[näitleja]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Peterburi]]
| [[Peterburi]]
| 
|-
| [[:d:Q1086882|Q1086882]]
| ''[[:d:Q1086882|Christopher Ondaatje]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-02-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Kanada|Kanada]] [[Kirjanik|kirjanik]], äriinimene, bobisõitja, finantsmaakler, kollektsionäär (1933–2026) ♂; Briti impeeriumi ordu komandör, Officer of the Order of Canada, Fellow of the Royal Society of Literature, [[Knight Bachelor]]; member of Royal Society of Literature
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q13383011|bobisõitja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q25399048|finantsmaakler]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q3243461|kollektsionäär]]''
| [[Kanada]]
| [[Kandy]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q109520610|Q109520610]]
| ''[[:d:Q109520610|Pele Møller]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-08-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| Gröönimaa muusik
| [[muusik]]
| [[Taani Kuningriik]]
| ''[[:d:Q923319|Qullissat]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q112352058|Q112352058]]
| ''[[:d:Q112352058|Veronika Ambros]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-08-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| Slavist, bohemicist (1947–2026) ♀
| ''[[:d:Q15976341|slavist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q71049101|bohemicist]]''
| 
| [[Praha]]
| [[Toronto]]
| 
|-
| [[:d:Q12605614|Q12605614]]
| ''[[:d:Q12605614|Ahn Dong-seon]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-10-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| Lõuna-Korea poliitik
| [[poliitik]]
| [[Lõuna-Korea]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q133748237|Q133748237]]
| ''[[:d:Q133748237|Françoise Coquet]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-09-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] teleprodutsent, [[Stsenarist|stsenarist]], filmimonteerija (1942–2026) ♀
| ''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q7042855|filmimonteerija]]''
| [[Prantsusmaa]]
| [[Vosgesi departemang|Vosges'i departemang]]
| [[Pariis]]
| [[Montmartre'i kalmistu]]
|-
| [[:d:Q135593537|Q135593537]]
| ''[[:d:Q135593537|Нафиса Мухаматгалиевна Сабирзянова]]''
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-12-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Venemaa|venelased]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1964–2026) ♀; Литературная премия имени Сажиды Сулеймановой, Рафаил Төхфәтуллин премиясе; member of Union of Writers of the Republic of Tatarstan
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]
| [[Venemaa]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| ''[[:d:Q19638035|Şärip]]''
| [[Almetjevsk]]
| 
|-
| [[:d:Q136996362|Q136996362]]
| ''[[:d:Q136996362|Cyril Blais]]''
| data-sort-value=&quot;1982&quot; | 1982&lt;br/&gt;1980&lt;br/&gt;1979
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] race engineer (1982–2026) ♂
| ''[[:d:Q2144081|race engineer]]''
| [[Prantsusmaa]]
| [[Prantsusmaa]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q138031415|Q138031415]]
| ''[[:d:Q138031415|Daniel Siad]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] recruiter (1957–2026) ♂
| ''[[:d:Q2072298|recruiter]]''
| [[Prantsusmaa]]
| [[Alžeeria]]
| ''[[:d:Q174002|Colombes]]''
| 
|-
| [[:d:Q140645144|Q140645144]]
| ''[[:d:Q140645144|Rang Thurapon]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-04-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Poliitik|poliitik]] (1957–2026) ♂
| [[poliitik]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140650656|Q140650656]]
| ''[[:d:Q140650656|Повозніков Микола Гаврилович]]''
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-06-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| Teadlane (1965–2026) ♂
| ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140680178|Q140680178]]
| ''[[:d:Q140680178|Ralph Adams]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Riigiametnik|riigiametnik]], looduskaitsja, [[Direktor|direktor]] (1936–2026) ♂; Member of the Order of the British Empire
| [[riigiametnik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q16060693|looduskaitsja]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| ''[[:d:Q1208462|Richmond]]''
| 
|-
| [[:d:Q140680874|Q140680874]]
| ''[[:d:Q140680874|Colin Stove]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-07-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] leiutaja (1949–2026) ♂
| ''[[:d:Q205375|leiutaja]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q7417102|Sandwick]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q15064115|Q15064115]]
| ''[[:d:Q15064115|Jevgenij Arinin]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-02-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] religious studies scholar, [[Filosoof|filosoof]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1955–2026) ♂
| ''[[:d:Q19829980|religious studies scholar]]''&lt;br/&gt;[[filosoof]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Tšeljabinsk]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1508229|Q1508229]]
| ''[[:d:Q1508229|Günther Czichon]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-05-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| Saksa poliitik
| [[poliitik]]
| [[Saksamaa]]
| [[Bremen]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1510721|Q1510721]]
| ''[[:d:Q1510721|Gerd Osenberg]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-04-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| Saksamaa kergejõustiklane
| ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]''&lt;br/&gt;[[treener]]
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q11039|Radevormwald]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q152832|Q152832]]
| ''[[:d:Q152832|Kevin Keegan]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-02-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]], autobiograaf (1951–2026) ♂; Briti impeeriumi ordu ohvitser, [[Ballon d'Or|Euroopa aasta jalgpallur]]
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18814623|autobiograaf]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q2339006|Armthorpe]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q17371030|Q17371030]]
| ''[[:d:Q17371030|Amor Deloso]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-09-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| Filipiinide poliitik
| [[poliitik]]
| [[Filipiinid]]
| ''[[:d:Q56529|Botolan]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q20538793|Q20538793]]
| ''[[:d:Q20538793|David Lucas]]''
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-01-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Poliitik|poliitik]], Madrid municipal councillor, Getafe municipal councillor, Mayor of Móstoles, Móstoles municipal councillor (1968–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Hispaania]]
| [[Madrid]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2162873|Q2162873]]
| ''[[:d:Q2162873|Roland Korn]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-05-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| Saksamaa arhitekt
| [[arhitekt]]
| [[Saksamaa]]
| [[Saalfeld]]
| [[Gera]]
| 
|-
| [[:d:Q3167491|Q3167491]]
| ''[[:d:Q3167491|Jean-Marc Sylvestre]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-10-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1946–2026) ♂; Auleegioni ohvitser, Knight of the National Order of Merit, Auleegioni ordeni kavaler
| [[ajakirjanik]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Alençon]]
| ''[[:d:Q272320|Trouville-sur-Mer]]''
| ''[[:d:Q272320|Trouville-sur-Mer]]''
|-
| [[:d:Q3566933|Q3566933]]
| ''[[:d:Q3566933|Alexis Stamatis]]''
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-07-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| Kreeka kirjanik
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[arhitekt]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[proosakirjanik]]&lt;br/&gt;[[näitekirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q4853732|lastekirjanik]]''
| [[Kreeka]]
| [[Ateena]]
| [[Ateena]]
| 
|-
| [[:d:Q38964438|Q38964438]]
| ''[[:d:Q38964438|Daniele Compatangelo]]''
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975-11-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| Itaalia ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]
| [[Itaalia]]
| [[Savona]]
| [[Washington]]
| 
|-
| [[:d:Q4362905|Q4362905]]
| ''[[:d:Q4362905|Vladimir Pimenov]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-02-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| Venemaa maalikunstnik
| [[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;[[Illustreerija|illustraator]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1925963|graafik]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Zaraisk]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5071589|Q5071589]]
| ''[[:d:Q5071589|Chang Chang-sun]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-06-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Lõuna-Korea|Lõuna-Korea]] maadleja (1942–2026) ♂
| ''[[:d:Q12369333|maadleja]]''
| [[Lõuna-Korea]]
| [[Incheon|Inch'ŏn]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5238805|Q5238805]]
| ''[[:d:Q5238805|David R. Cooke]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-08-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| Kanada poliitik
| [[poliitik]]
| [[Kanada]]
| [[Oshawa]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5336173|Q5336173]]
| ''[[:d:Q5336173|Eddie Joyal]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-05-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Kanada|Kanada]] jäähokimängija (1940–2026) ♂
| ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]''
| [[Kanada]]
| ''[[:d:Q939127|St. Albert]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q551807|Q551807]]
| ''[[:d:Q551807|Francesco Massaro]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-08-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| Itaalia filmirežissöör
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1757008|assistant director]]''&lt;br/&gt;[[Lavastaja|režissöör]]
| [[Itaalia]]
| [[Padova]]
| [[Rooma]]
| 
|-
| [[:d:Q5772139|Q5772139]]
| ''[[:d:Q5772139|Claudio Strunz]]''
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-11-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Argentina|Argentina]] [[Trummar|trummar]] (fl. 1991–) (1966–2026) ♂; member of Malón, Hermética
| [[trummar]]
| [[Argentina]]
| [[Argentina]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6224391|Q6224391]]
| ''[[:d:Q6224391|John C. Dvorak]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-04-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], podcaster (1946–2026) ♂
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15077007|podcaster]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Fresno]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q63119904|Q63119904]]
| ''[[:d:Q63119904|Óscar Aristizábal]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-09-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| Colombia jalgpallitreener
| [[jalgpallitreener]]
| [[Colombia]]
| [[Medellín]]
| [[Bogotá]]
| 
|-
| [[:d:Q6888948|Q6888948]]
| ''[[:d:Q6888948|Hani Shenouda]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-04-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| Egiptuse helilooja
| [[helilooja]]
| [[Egiptuse kuningriik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3087763|Republic of Egypt]]''&lt;br/&gt;[[Ühinenud Araabia Vabariik]]&lt;br/&gt;[[Egiptus]]
| [[Ţanţā]]
| ''[[:d:Q111379275|Maadi Armed Forces Medical Complex]]''
| 
|-
| [[:d:Q6933721|Q6933721]]
| ''[[:d:Q6933721|שלמה תירוש]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Iisrael|Iisrael]] juht, [[Tegevdirektor|tegevdirektor]] (1944–2026) ♂
| ''[[:d:Q2462658|juht]]''&lt;br/&gt;[[tegevdirektor]]
| [[Iisrael]]
| [[Damaskus]]
| ''[[:d:Q2889703|Maslul]]''
| 
|-
| [[:d:Q73900|Q73900]]
| ''[[:d:Q73900|Joachim Kerzel]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-12-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| Saksamaa näitleja
| [[dublaažinäitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;[[Lavastaja|režissöör]]
| [[Saksamaa]]
| [[Zabrze]]
| [[Berliin]]
| 
|-
| [[:d:Q7701942|Q7701942]]
| ''[[:d:Q7701942|Terence Lewis]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-12-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| Suurbritannia poliitik
| [[poliitik]]
| [[Suurbritannia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q8065308|Q8065308]]
| ''[[:d:Q8065308|Zale Parry]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-03-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Näitleja|näitleja]], freediver (1933–2026) ♀
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q17318006|freediver]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Milwaukee]]
| ''[[:d:Q764687|Tillamook]]''
| 
|-
| [[:d:Q9381616|Q9381616]]
| ''[[:d:Q9381616|Vladimir Kuznetsov]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-05-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| Venemaa jalgrattur
| ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]''
| [[Venemaa]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Moskva]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q95847813|Q95847813]]
| ''[[:d:Q95847813|Fernando Madanes]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-03-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-20
| [[Argentina|Argentina]] [[Näitleja|näitleja]] (1951–2026) ♂; member of Argentinian Actors and Actresses Asociation
| [[näitleja]]
| [[Argentina]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q101345189|Q101345189]]
| ''[[:d:Q101345189|Comandante Alfa]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-02-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Itaalia|Itaalia]] [[Sõdur|sõdur]], esseist, paratrooper (1951–2026) ♂; Knight of the Military Order of Italy, Gold Cross of Merit of the Carabinieri, Itaalia Vabariigi teeneteordeni komandör, Maurician medal, bronze medal to award long periods of command in the Italian military, Cross for seniority in military service
| [[sõdur]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11774202|esseist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q749387|paratrooper]]''
| [[Itaalia]]
| ''[[:d:Q481674|Castelvetrano]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q10953724|Q10953724]]
| ''[[:d:Q10953724|Antonio Martínez Aneiros]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-06-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| Hispaania poliitik
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q10969614|O Val, Narón]]''
| ''[[:d:Q10969614|O Val, Narón]]''
| 
|-
| [[:d:Q12006916|Q12006916]]
| ''[[:d:Q12006916|Torbjørn Dyrud]]''
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-03-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Norra|norralased]] [[Muusik|muusik]], [[Helilooja|helilooja]], [[Kantor|kantor]] (1974–2026) ♂; Edvard-prisen i vokalmusikk
| [[muusik]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;[[kantor]]
| [[Norra]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1342829|Q1342829]]
| ''[[:d:Q1342829|Richard Heinberg]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-10-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Illustreerija|illustraator]], [[Kirjanik|kirjanik]], keskkonnakaitsja, [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Õpetaja|õpetaja]], [[Autor|autor]] (1950–2026) ♂; member of Post Carbon Institute; notable work The Party's Over: Oil, War, and the Fate of Industrial Societies
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[Illustreerija|illustraator]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3578589|keskkonnakaitsja]]''&lt;br/&gt;[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]&lt;br/&gt;[[õpetaja]]&lt;br/&gt;[[autor]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q135991143|Q135991143]]
| ''[[:d:Q135991143|Giorgi Lomtadze]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-12-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Gruusia NSV|Gruusia NSV]]-[[Gruusia|gruusia]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]] (1937–2026) ♂
| [[ooperilaulja]]
| [[Gruusia NSV]]&lt;br/&gt;[[Gruusia]]
| [[Moskva]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q138443740|Q138443740]]
| ''[[:d:Q138443740|Jorge Tuna]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-07-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Portugal|Portugal]] [[Arst|arst]], õpetlane, [[Helilooja|helilooja]], [[Muusik|muusik]], [[Kitarrist|kitarrist]] (1937–2026) ♂
| [[arst]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;[[muusik]]&lt;br/&gt;[[kitarrist]]
| [[Portugal]]
| [[Coimbra]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140619650|Q140619650]]
| ''[[:d:Q140619650|Ahmed Galal Abdel Kawy]]''
| data-sort-value=&quot;1984&quot; | 1984-02-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Egiptus|Egiptus]] [[Näitleja|näitleja]] (1984–2026) ♂; child of Mohamed Galal Abdel Qawi
| [[näitleja]]
| [[Egiptus]]
| [[Kairo]]
| ''[[:d:Q12207223|Hadayek Al-Ahram]]''
| 
|-
| [[:d:Q140634156|Q140634156]]
| ''[[:d:Q140634156|Nikolay Ryabushenko]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-01-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Poliitik|poliitik]] (1962–2026) ♂
| [[poliitik]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140640964|Q140640964]]
| ''[[:d:Q140640964|Dana Tapalaga]]''
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-12-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Näitleja|näitleja]] (1968–2026) ♀
| [[näitleja]]
| [[Rumeenia]]
| [[Botoșani]]
| [[Bukarest]]
| 
|-
| [[:d:Q140679037|Q140679037]]
| ''[[:d:Q140679037|Alfonso Bullon de Mendoza]]''
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-02-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Õpetaja|õpetaja]], [[Akadeemik|akadeemik]] (1923–2026) ♂
| [[ajaloolane]]&lt;br/&gt;[[õpetaja]]&lt;br/&gt;[[akadeemik]]
| [[Hispaania]]
| [[Madrid]]
| [[Madrid]]
| 
|-
| [[:d:Q140680256|Q140680256]]
| ''[[:d:Q140680256|Georgie Falloon]]''
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971-07-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] põllumees, äriinimene (1971–2026) ♀; spouse of Jamie Falloon
| ''[[:d:Q131512|põllumees]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140690839|Q140690839]]
| ''[[:d:Q140690839|David Tunnicliffe]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-05-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Riigiametnik|riigiametnik]] (1947–2026) ♂; New Zealand 1990 Commemoration Medal, Member of the New Zealand Order of Merit
| [[riigiametnik]]
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| ''[[:d:Q1223916|Masterton]]''
| 
|-
| [[:d:Q140714682|Q140714682]]
| ''[[:d:Q140714682|Jay Kuten]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-07-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Psühhiaater|psühhiaater]] (1935–2026) ♂
| [[psühhiaater]]
| 
| [[Viin]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1408252|Q1408252]]
| ''[[:d:Q1408252|Venceslas Kruta]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-11-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]] [[Arheoloog|arheoloog]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1939–2026) ♂; Silver medal of the Masaryk University, Prix Hercule-Catenacci, Estrade-Delcros award, Officier de l'Ordre national des Palmes académiques (France), Grand prix Gobert; member of National Institute for Etruscan and Italic Studies, Académie des sciences morales, des lettres et des arts de Versailles, [[Kuninglik Ajalooakadeemia]], Deutsches Archäologisches Institut
| [[arheoloog]]&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Prantsusmaa]]&lt;br/&gt;[[Tšehhoslovakkia]]
| ''[[:d:Q193821|Saumur]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q1460539|Q1460539]]
| ''[[:d:Q1460539|Holger Brück]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-09-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Saksamaa|sakslased]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1947–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Saksamaa]]
| [[Kassel]]
| [[Kassel]]
| 
|-
| [[:d:Q14950331|Q14950331]]
| ''[[:d:Q14950331|Jim Lindsey]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-11-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1944–2026) ♂
| ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q2671104|Caldwell]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q15451988|Q15451988]]
| ''[[:d:Q15451988|Patrick Gleeson]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-11-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| Ameerika Ühendriikide muusik
| [[klahvpillimängija]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q63536580|video game composer]]''&lt;br/&gt;[[muusik]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;[[muusikaprodutsent]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1545356|Q1545356]]
| ''[[:d:Q1545356|Gregory Karotemprel]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-05-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[India|India]]-[[Briti India|briti india]]-dominion of india katoliku preester, Catholic bishop, diocesan bishop (1933–2026) ♂
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]''
| [[India]]&lt;br/&gt;[[Briti India]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]''
| ''[[:d:Q5090584|Chemmalamattam]]''
| ''[[:d:Q11854|Rajkot]]''
| 
|-
| [[:d:Q16379242|Q16379242]]
| ''[[:d:Q16379242|Əmrah Dadaşov]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Aserbaidžaan|aserbaidžaan]] [[Teadlane|teadlane]] (1939–2026) ♂; Baku State University 100th anniversary medal
| [[teadlane]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Aserbaidžaan]]
| [[Bakuu]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1647767|Q1647767]]
| ''[[:d:Q1647767|Johannes Galli]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| Saksamaa näitleja
| [[näitleja]]
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q1348194|Erbach]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q2367907|Q2367907]]
| ''[[:d:Q2367907|Toshiaki Fushimi]]''
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-02-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| Jaapani jalgrattur
| ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q11598573|keirin cyclist]]''
| [[Jaapan]]
| [[Shirakawa]]
| [[Matsusaka]]
| 
|-
| [[:d:Q24572293|Q24572293]]
| ''[[:d:Q24572293|Jennifer Monserrate]]''
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970-03-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| India poliitik
| [[poliitik]]
| [[India]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q2584293|Q2584293]]
| ''[[:d:Q2584293|Winfried Schittges]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-09-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| Saksa poliitik
| [[poliitik]]
| [[Saksamaa]]
| [[Krefeld]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3380080|Q3380080]]
| ''[[:d:Q3380080|Philippe Josse]]''
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-09-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] äriinimene, president, administrator of the Senate, directeur du Budget (1960–2026) ♂; Auleegioni ohvitser, Commander of the National Order of Merit
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q191126|Saintes]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q3476211|Q3476211]]
| ''[[:d:Q3476211|Scott Dureau]]''
| data-sort-value=&quot;1986&quot; | 1986-07-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Austraalia|Austraalia]] rugby league player (1986–2026) ♂
| ''[[:d:Q14373094|rugby league player]]''
| [[Austraalia]]
| ''[[:d:Q1543632|Taree]]''
| [[Austraalia]]
| 
|-
| [[:d:Q3490143|Q3490143]]
| ''[[:d:Q3490143|Jaroslav Zvěřina]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-12-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Tšehhi|Tšehhi]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]] [[Arst|arst]], [[Poliitik|poliitik]], teadlane, [[Psühhiaater|psühhiaater]], seksuoloog, Euroopa Parlamendi liige, member of the Federal Assembly of Czechoslovakia, deputy chairperson, South Bohemian Region Assembly member, member of a Czech municipal council, Member of the Chamber of Deputies of the Parliament of the Czech Republic (1942–2026) ♂
| [[arst]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1650915|teadlane]]''&lt;br/&gt;[[psühhiaater]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2920595|seksuoloog]]''
| [[Tšehhi]]&lt;br/&gt;[[Tšehhoslovakkia]]
| [[Třebíč]]
| [[Tábor]]
| 
|-
| [[:d:Q4099669|Q4099669]]
| ''[[:d:Q4099669|Andrey Burlaka]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-11-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] muusikaajakirjanik, [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]], music historian, [[Peatoimetaja|peatoimetaja]] (1955–2026) ♂
| ''[[:d:Q20669622|muusikaajakirjanik]]''&lt;br/&gt;[[muusikaprodutsent]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q20198542|music historian]]''&lt;br/&gt;[[peatoimetaja]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Krasnojarsk]]
| [[Peterburi]]
| 
|-
| [[:d:Q4245943|Q4245943]]
| ''[[:d:Q4245943|Nikolay Kulagin]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-11-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] metallurg, [[Keemik|keemik]] (1939–2026) ♂; [[Tööpunalipu orden]], [[Austuse orden]]
| ''[[:d:Q18576582|metallurg]]''&lt;br/&gt;[[keemik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Novokuznetsk]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5042383|Q5042383]]
| ''[[:d:Q5042383|Carlos Miguens Bemberg]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-02-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Argentina|Argentina]] äriinimene, [[Majandusteadlane|majandusteadlane]] (1949–2026) ♂; child of María Luisa Bemberg
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''&lt;br/&gt;[[majandusteadlane]]
| [[Argentina]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q5110933|Q5110933]]
| ''[[:d:Q5110933|Christine Borland]]''
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-05-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| Suurbritannia kunstnik
| [[kunstnik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q6934789|multimedia artist]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q1016753|Darvel]]''
| ''[[:d:Q211870|Paisley]]''
| 
|-
| [[:d:Q5113215|Q5113215]]
| ''[[:d:Q5113215|Christopher Senyonjo]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-12-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Uganda|Uganda]] LGBTQ rights activist, anglikaani preester, [[Piiskop|piiskop]] (1931–2026) ♂
| ''[[:d:Q19509201|LGBTQ rights activist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q3409375|anglikaani preester]]''&lt;br/&gt;[[piiskop]]
| [[Uganda]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q5210641|Q5210641]]
| ''[[:d:Q5210641|Dale Steele]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-08-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] head coach (1955–2026) ♂
| ''[[:d:Q3246315|head coach]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q80025|York]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q6087131|Q6087131]]
| ''[[:d:Q6087131|Israel Pincas]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-01-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| Iisraeli luuletaja
| [[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Bulgaaria]]&lt;br/&gt;[[Iisrael]]
| [[Sofia]]
| [[Tel Aviv]]
| 
|-
| [[:d:Q63638143|Q63638143]]
| ''[[:d:Q63638143|Harry Stroomer]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-11-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] Africanist, [[Õppejõud|õppejõud]], keeleteadlane, arabist, semitologist, Berberologist (1946–2026) ♂
| ''[[:d:Q15936497|Africanist]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q620573|arabist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q19361455|semitologist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q137194905|Berberologist]]''
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| [[Alkmaar]]
| [[Leiden]]
| 
|-
| [[:d:Q7509099|Q7509099]]
| ''[[:d:Q7509099|Sidney H. Griffith]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-19
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] õpetlane, katoliku preester (1938–2026) ♂
| ''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q752719|Gaithersburg]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q10306650|Q10306650]]
| ''[[:d:Q10306650|Jennifer Finch]]''
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-08-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| Ameerika Ühendriikide muusik
| [[muusik]]&lt;br/&gt;[[fotograaf]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Los Angeles]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1082619|Q1082619]]
| ''[[:d:Q1082619|Christiane Barckhausen]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-05-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Tõlk|tõlk]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Toimetaja|toimetaja]], [[Stsenarist|stsenarist]], [[Tõlkija|tõlkija]] (1942–2026) ♀; child of Joachim Barckhausen, Elfriede Brüning
| [[tõlk]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[toimetaja]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[tõlkija]]
| [[Saksamaa]]
| [[Berliin]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q108285007|Q108285007]]
| ''[[:d:Q108285007|Zdeněk Chovanec]]''
| data-sort-value=&quot;2004&quot; | 2004-10-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| [[Tšehhi|Tšehhi]]-[[Venezuela|venezuela]] rallisõitja (2004–2026) ♂
| ''[[:d:Q378622|rallisõitja]]''
| [[Tšehhi]]&lt;br/&gt;[[Venezuela]]
| ''[[:d:Q379509|Puerto La Cruz]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q116844010|Q116844010]]
| ''[[:d:Q116844010|Robert Wiremu]]''
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970-09-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Helilooja|helilooja]], vokaalpedagoog, muusikapedagoog, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Laulja|laulja]], [[Koorijuht|koorijuht]] (1970–2026) ♂
| [[helilooja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q7939609|vokaalpedagoog]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[laulja]]&lt;br/&gt;[[koorijuht]]
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q11713735|Q11713735]]
| ''[[:d:Q11713735|Irena Dudzińska]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-12-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| [[Poola|poolakad]] [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1970–) (1940–2026) ♀
| [[näitleja]]
| [[Poola]]
| [[Varssavi]]
| 
| ''[[:d:Q6397776|Junikowo Cemetery]]''
|-
| [[:d:Q121359608|Q121359608]]
| ''[[:d:Q121359608|Henrik Pušnik]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-04-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| [[Jugoslaavia Kuningriik|Jugoslaavia Kuningriik]]-[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|jugoslaavia föderatiivne sotsialistlik vabariik]]-[[Sloveenia|sloveenia]] [[Apteeker|farmatseut]], [[Linnapea|linnapea]] (1938–2026) ♂
| [[Apteeker|farmatseut]]&lt;br/&gt;[[linnapea]]
| [[Jugoslaavia Kuningriik]]&lt;br/&gt;[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]&lt;br/&gt;[[Sloveenia]]
| [[Trbovlje]]
| [[Trbovlje]]
| 
|-
| [[:d:Q125746294|Q125746294]]
| ''[[:d:Q125746294|Vicente Matallana]]''
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| [[Hispaania|Hispaania]] näituse kuraator, programmi projektijuht, [[Kuraator|kuraator]] (1967–2026) ♂
| ''[[:d:Q780596|näituse kuraator]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2378505|programmi projektijuht]]''&lt;br/&gt;[[kuraator]]
| [[Hispaania]]
| [[Madrid]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1259053|Q1259053]]
| ''[[:d:Q1259053|Klaus-Jürgen Bruder]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-10-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Psühholoog|psühholoog]], psühhoanalüütik, [[Õppejõud|õppejõud]] (1941–2026) ♂
| [[psühholoog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3410028|psühhoanalüütik]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Saksamaa]]
| [[Leipzig]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q126372588|Q126372588]]
| ''[[:d:Q126372588|Кащеев Владимир Иванович]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-05-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person (1956–2026) ♂; почётный работник сферы образования Российской Федерации
| 
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Taganrog]]
| [[Saratov]]
| 
|-
| [[:d:Q12735453|Q12735453]]
| ''[[:d:Q12735453|Mihai Constantinescu]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-08-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Stsenarist|stsenarist]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Näitleja|näitleja]] (1932–2026) ♂
| [[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]
| [[Rumeenia]]
| [[Băile Govora]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q135626475|Q135626475]]
| ''[[:d:Q135626475|Salah Farzit]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-06-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| [[Tuneesia|Tuneesia]] [[Laulja|laulja]], [[Helilooja|helilooja]] (1953–2026) ♂
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]
| [[Tuneesia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140606568|Q140606568]]
| ''[[:d:Q140606568|Moses Ali]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-05-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| [[Uganda|Uganda]] [[Poliitik|poliitik]] (1939–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Uganda]]
| ''[[:d:Q1229734|Adjumani District]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q140626451|Q140626451]]
| ''[[:d:Q140626451|Hannah Rapp]]''
| data-sort-value=&quot;1999&quot; | 1999-07-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] poksija, professional boxer (1999–2026) ♀
| ''[[:d:Q11338576|poksija]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q22269196|professional boxer]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q932981|Muncie]]''
| [[Brazose maakond]]
| 
|-
| [[:d:Q1460187|Q1460187]]
| ''[[:d:Q1460187|Iván Virág]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-07-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| [[Ungari|Ungari]] [[Jalgpallikohtunik|jalgpallikohtunik]] (1953–2026) ♂
| [[jalgpallikohtunik]]
| [[Ungari]]
| [[Budapest]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q16080453|Q16080453]]
| ''[[:d:Q16080453|Kim Joong-wi]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-10-28&lt;br/&gt;1938
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| Lõuna-Korea ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Lõuna-Korea]]
| [[Bonghwa maakond]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1689103|Q1689103]]
| ''[[:d:Q1689103|Jim Gilstrap]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-11-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| Ameerika Ühendriikide laulja
| [[laulja]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q982452|Pittsburg]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q16990218|Q16990218]]
| ''[[:d:Q16990218|Raili Rusto]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-05-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| Soome filmirežissöör
| ''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]''&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]
| [[Soome]]
| [[Rauma linn]]
| [[Helsingi]]
| 
|-
| [[:d:Q1949128|Q1949128]]
| ''[[:d:Q1949128|Moses Ali]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-04-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| advokaat, Uganda
| [[advokaat]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;[[sõjaväelane]]&lt;br/&gt;[[minister]]
| [[Uganda]]
| ''[[:d:Q1229734|Adjumani District]]''
| [[Kampala]]
| 
|-
| [[:d:Q2209985|Q2209985]]
| ''[[:d:Q2209985|Sabine Zech]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-09-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| Saksamaa poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Saksamaa]]
| [[Berliin]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2434181|Q2434181]]
| ''[[:d:Q2434181|Timothy F. Murphy]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-09-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| Ameerika Ühendriikide poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[õpetaja]]&lt;br/&gt;[[psühholoog]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Cleveland]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2926932|Q2926932]]
| ''[[:d:Q2926932|Bruno Recoura]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-04-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| Prantsusmaa korvpallur
| ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]''
| [[Prantsusmaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q3707775|Q3707775]]
| ''[[:d:Q3707775|Dimităr Sahanikov]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-09-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| Bulgaaria korvpallur
| ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''
| [[Bulgaaria]]
| [[Plovdiv]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q40130700|Q40130700]]
| ''[[:d:Q40130700|John Chittick]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-10-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| Austraalia sportlane
| ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]''
| [[Austraalia]]
| ''[[:d:Q705867|Warrnambool]]''
| ''[[:d:Q459900|Port Fairy]]''
| 
|-
| [[:d:Q4056783|Q4056783]]
| ''[[:d:Q4056783|Sergei Agashkov]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-11-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1962–2026) ♂; [[NSV Liidu meistersportlane]]
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Venemaa]]
| [[Aşgabat]]
| [[Moskva]]
| 
|-
| [[:d:Q40746238|Q40746238]]
| ''[[:d:Q40746238|Michael Hendricks]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-08-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| Person (1941–2026) ♂; spouse of René Leboeuf
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q4526026|Q4526026]]
| ''[[:d:Q4526026|Sergey Sholokhov]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-09-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| Venemaa ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q4220892|filmikriitik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q13590141|saatejuht]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''
| [[Venemaa]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Peterburi]]
| [[Peterburi]]
| 
|-
| [[:d:Q5310399|Q5310399]]
| ''[[:d:Q5310399|Duane Ward]]''
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-05-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1964–2026) ♂
| ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q5980100|Los Ojos]]''
| [[Toronto]]
| 
|-
| [[:d:Q5345479|Q5345479]]
| ''[[:d:Q5345479|Edward Stourton]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-11-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| Suurbritannia ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q135301631|broadcaster]]''
| [[Suurbritannia]]
| [[Lagos]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6633977|Q6633977]]
| ''[[:d:Q6633977|Nissim Alsheikh]]''
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-12-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| Iisraeli muusik
| [[muusik]]
| [[Iisrael]]
| [[Vidin]]
| [[Be'er-Sheva]]
| 
|-
| [[:d:Q7365910|Q7365910]]
| ''[[:d:Q7365910|Ronnie Le Drew]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-10-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] nukunäitleja (1947–2026) ♂; notable work Zippy
| ''[[:d:Q2629392|nukunäitleja]]''
| [[Suurbritannia]]
| [[Toronto]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q740444|Q740444]]
| ''[[:d:Q740444|Joseph Algazy]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-09-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| Iisraeli ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]
| [[Iisrael]]
| [[Aleksandria]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q7668213|Q7668213]]
| ''[[:d:Q7668213|T. Denny Sanford]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-12-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] äriinimene, pankur (1935–2026) ♂
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q806798|pankur]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Saint Paul (Minnesota)|Saint Paul]]
| [[Sioux Falls]]
| 
|-
| [[:d:Q7701890|Q7701890]]
| ''[[:d:Q7701890|Terence Donovan]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-10-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| [[Austraalia|Austraalia]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja, telesarjanäitleja (fl. 1961–) (1935–2026) ♂; spouse of Sue McIntosh
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''
| [[Austraalia]]
| [[London]]
| [[Melbourne]]
| 
|-
| [[:d:Q9182261|Q9182261]]
| ''[[:d:Q9182261|Chen Gang]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-03-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| Hiina helilooja
| [[helilooja]]
| [[Hiina]]
| [[Shanghai]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q98239919|Q98239919]]
| ''[[:d:Q98239919|Шапаренко, Григорий Минович]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-05-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-18
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person (1948–2026) ♂; [[Tööpunalipu orden]], [[Sotsialistliku töö kangelane]]
| 
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q121120637|Q121120637]]
| ''[[:d:Q121120637|Marcell Schweitzer]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-10-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1932–2026) ♂; Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany
| [[majandusteadlane]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| 
| [[Rădăuți]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12319709|Q12319709]]
| ''[[:d:Q12319709|Jette Drewsen]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-12-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] [[Autor|autor]] (1943–2026) ♀; Beatrice Prize
| [[autor]]
| [[Taani Kuningriik]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q130280685|Q130280685]]
| [[Raimo Kõlli]]
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-02-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| Eesti mullateadlane
| ''[[:d:Q12370538|mullateadlane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q126368762|põllumajandusteadlane]]''
| [[Eesti]]
| [[Kõliküla]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q130539545|Q130539545]]
| ''[[:d:Q130539545|Oh Jang-seop]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-03-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| [[Lõuna-Korea|Lõuna-Korea]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the National Assembly of South Korea (1947–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Lõuna-Korea]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140668196|Q140668196]]
| ''[[:d:Q140668196|Angel S. Rampersad]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (†2026) ♀
| [[sõjaväelane]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| ''[[:d:Q2886524|Muwaffaq Salti Air Base]]''
| 
|-
| [[:d:Q140668273|Q140668273]]
| ''[[:d:Q140668273|Isabella Gonzales]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (†2026) ♀
| [[sõjaväelane]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| ''[[:d:Q2886524|Muwaffaq Salti Air Base]]''
| 
|-
| [[:d:Q140674168|Q140674168]]
| ''[[:d:Q140674168|shooting of Mima Alicia]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| Person (†2026) ♀
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q16403809|Q16403809]]
| [[Arvi Altmäe]]
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-07-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| eesti arhitekt ja koolijuht
| [[arhitekt]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| [[Eesti]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q17044886|Q17044886]]
| ''[[:d:Q17044886|Francesc Payà i Llongueras]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-08-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| Hispaania ärimees
| ''[[:d:Q24259627|motorcycle trials rider]]''&lt;br/&gt;[[kaupmees]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q12071|Vilassar de Mar]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q18745034|Q18745034]]
| ''[[:d:Q18745034|Germain Berthé]]''
| data-sort-value=&quot;1993&quot; | 1993-10-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| [[Mali|Mali]] jalgpallur (1993–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Mali]]
| ''[[:d:Q333476|Ségou]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q2980685|Q2980685]]
| ''[[:d:Q2980685|Clément Schertzinger]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-07-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] sports executive, president, [[Peasekretär|peasekretär]] (1936–2026) ♂; Auleegioni ordeni kavaler, Médaille de la jeunesse, des sports et de l'engagement associatif, or, Officer of the Order of the Crown, Knight of St. Sylvester, chevalier de l'ordre national malgache
| ''[[:d:Q26481809|sports executive]]''
| [[Prantsusmaa]]
| [[Colmar]]
| [[Colmar]]
| 
|-
| [[:d:Q3261460|Q3261460]]
| ''[[:d:Q3261460|Louis Champagne]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-09-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| [[Kanada|Kanada]] raadiosaatejuht (1947–2026) ♂
| ''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''
| [[Kanada]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q3530394|Q3530394]]
| ''[[:d:Q3530394|Tohjiro]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-06-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| [[Jaapan|Jaapan]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Stsenarist|stsenarist]], AV director (1956–2026) ♂
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10846391|AV director]]''
| [[Jaapan]]
| [[Tokyo]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q4479149|Q4479149]]
| ''[[:d:Q4479149|Vladimir Ukhalkin]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-02-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| [[Venemaa|venelased]] [[Ohvitser|ohvitser]] (1951–2026) ♂
| [[ohvitser]]
| [[Venemaa]]
| [[Moskva]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q4908149|Q4908149]]
| ''[[:d:Q4908149|Bill Birch]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-04-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| Uus-Meremaa poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[Maamõõtja]]
| [[Uus-Meremaa]]
| ''[[:d:Q1015690|Hastings]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q4982729|Q4982729]]
| ''[[:d:Q4982729|Karin Thunberg]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-11-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| [[Rootsi|rootslased]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Autor|autor]] (1949–2026) ♀
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[autor]]
| [[Rootsi]]
| ''[[:d:Q10698953|Tjurkö]]''
| ''[[:d:Q21667366|Stockholms Katarina]]''
| 
|-
| [[:d:Q524615|Q524615]]
| ''[[:d:Q524615|Osvaldo Bagnoli]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-07-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| Itaalia jalgpallikoondise ründaja
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Itaalia]]
| [[Milano]]
| [[Verona]]
| 
|-
| [[:d:Q55933634|Q55933634]]
| ''[[:d:Q55933634|Sergey Ivanov]]''
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-03-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] lavastuskunstnik (1961–2026) ♂; [[Nika]]
| ''[[:d:Q2962070|lavastuskunstnik]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Moskva]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5824403|Q5824403]]
| ''[[:d:Q5824403|Hans Isaksson]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-06-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| [[Rootsi|rootslased]] [[Arst|arst]], [[Kriitik|kriitik]] (1941–2026) ♂
| [[arst]]&lt;br/&gt;[[kriitik]]
| [[Rootsi]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q601155|Q601155]]
| ''[[:d:Q601155|Gabriel Antonio Camilo González]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-02-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| [[Dominikaani Vabariik|Dominikaani Vabariik]] katoliku preester, Catholic bishop, Roman Catholic Bishop of La Vega (1938–2026) ♂
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]''
| [[Dominikaani Vabariik]]
| ''[[:d:Q1023951|Salcedo]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q6814058|Q6814058]]
| ''[[:d:Q6814058|Melvin R. Brown]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-02-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| Ameerika Ühendriikide poliitik
| [[poliitik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q483393|Henefer]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q962043|Q962043]]
| [[Freddy Cannon]]
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-12-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| Ameerika Ühendriikide laulja
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[kitarrist]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q54154|Revere]]''
| [[Oxnard]]
| 
|-
| [[:d:Q981485|Q981485]]
| ''[[:d:Q981485|Garfield Sobers]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-07-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-17
| [[Barbados|Barbados]] kriketimängija (1936–2026) ♂; Wisden Cricketer of the Year, Barbadian National Heroes, [[Knight Bachelor]]
| ''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]''
| [[Barbados]]
| [[Bridgetown]]
| ''[[:d:Q819170|Saint Michael]]''
| 
|-
| [[:d:Q102313484|Q102313484]]
| ''[[:d:Q102313484|Elza Berquó]]''
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-10-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Brasiilia|Brasiilia]] teadlane, [[Matemaatik|matemaatik]], statistik, [[Õppejõud|õppejõud]] (1925–2026) ♀; National Order of Scientific Merit; member of Brazilian Academy of Sciences
| ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''&lt;br/&gt;[[matemaatik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2732142|statistik]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Brasiilia]]
| ''[[:d:Q1791417|Guaxupé]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q10359345|Q10359345]]
| ''[[:d:Q10359345|Renato Machado]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-03-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| Brasiilia ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11481802|häälnäitleja]]''
| [[Brasiilia]]
| [[Rio de Janeiro]]
| [[Rio de Janeiro]]
| 
|-
| [[:d:Q106526432|Q106526432]]
| ''[[:d:Q106526432|Tore Stang]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-05-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Norra|norralased]] [[Graafiline disainer|kujundusgraafik]], joonistaja, [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1944–2026) ♂
| [[Graafiline disainer|kujundusgraafik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15296811|joonistaja]]''&lt;br/&gt;[[maalikunstnik]]
| [[Norra]]
| [[Gjøviki vald]]
| ''[[:d:Q488607|Lier]]''
| 
|-
| [[:d:Q1067139|Q1067139]]
| ''[[:d:Q1067139|Feras Esmaeel]]''
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983-01-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| Süüria jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Süüria]]
| [[Damaskus]]
| [[Samsun]]
| 
|-
| [[:d:Q108226433|Q108226433]]
| ''[[:d:Q108226433|Roberto Nelli]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-09-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Itaalia|Itaalia]] katoliku preester, president, rector (1948–2026) ♂
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''
| [[Itaalia]]
| [[Scansano]]
| [[Grosseto]]
| 
|-
| [[:d:Q113844982|Q113844982]]
| ''[[:d:Q113844982|Adolfine Treiber]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Saksamaa|sakslased]] toimetaja (1938–2026) ♀
| ''[[:d:Q876864|toimetaja]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Absdorf]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q11561747|Q11561747]]
| ''[[:d:Q11561747|Takeshi Shibuya]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-11-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Jaapan|Jaapan]] [[Pianist|pianist]], arranžeerija, [[Helilooja|helilooja]] (1939–2026) ♂; Japan Academy Prize for Best Music; member of Shibusashirazu Orchestra
| [[pianist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1643514|arranžeerija]]''&lt;br/&gt;[[helilooja]]
| [[Jaapan]]
| [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]]
| [[Mitaka]]
| 
|-
| [[:d:Q11963323|Q11963323]]
| ''[[:d:Q11963323|Cecilie Brinck Rygel]]''
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-01-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Norra|norralased]] võistlustantsija (1968–2026) ♀; spouse of Kim Rygel
| ''[[:d:Q67164844|võistlustantsija]]''
| [[Norra]]
| [[Hamari vald]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q123704983|Q123704983]]
| ''[[:d:Q123704983|Jean-Jacques Naudo]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-02-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] rugby league player (1959–2026) ♂; member of Dream Team
| ''[[:d:Q14373094|rugby league player]]''
| [[Prantsusmaa]]
| [[Perpignan]]
| [[Perpignan]]
| 
|-
| [[:d:Q12401831|Q12401831]]
| ''[[:d:Q12401831|Vicente Gómez García]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| Hispaania poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[ehitaja]]
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q1607748|Castrelo do Val]]''
| ''[[:d:Q99151|Ourense]]''
| 
|-
| [[:d:Q1295928|Q1295928]]
| ''[[:d:Q1295928|Imre Szemethy]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-02-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| Ungari illustraator
| [[Illustreerija|illustraator]]&lt;br/&gt;[[Graafiline disainer|kujundusgraafik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1925963|graafik]]''
| [[Ungari]]
| [[Budapest]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1329883|Q1329883]]
| ''[[:d:Q1329883|Elisabeth Wicki-Endriss]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-07-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| Saksa näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]
| [[Saksamaa]]
| [[Cheb]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q134087218|Q134087218]]
| [[Kristjan Svirgsden]]
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-09-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| Eesti filmioperaator
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q222344|filmioperaator]]''
| [[Eesti]]
| [[Tallinn]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140587688|Q140587688]]
| ''[[:d:Q140587688|Tersia Marshall]]''
| data-sort-value=&quot;1980&quot; | 1980-09-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[advokaat]]
| [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]
| 
| [[Rustenburg]]
| 
|-
| [[:d:Q140589110|Q140589110]]
| ''[[:d:Q140589110|Dáwletmurat Allanazarov]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-04-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Teadlane|teadlane]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1957–2026) ♂
| [[teadlane]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| 
| [[Nukus]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140617846|Q140617846]]
| ''[[:d:Q140617846|Alif Mammadov]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-03-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| Aserbaidžaani matemaatik
| [[matemaatik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Aserbaidžaan]]
| ''[[:d:Q4617784|Təngərud]]''
| [[Bakuu]]
| 
|-
| [[:d:Q140738594|Q140738594]]
| ''[[:d:Q140738594|William Gálvez Rodríguez]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-10-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Revolutsionäär|revolutsionäär]] (1933–2026)
| [[revolutsionäär]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1577069|Q1577069]]
| ''[[:d:Q1577069|Hans-Gert Roloff]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-09-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Saksamaa|sakslased]] Germanist, [[Õppejõud|õppejõud]] (1932–2026) ♂; honorary doctor of the University of Wrocław, doctor honoris causa from the University of Nancy
| ''[[:d:Q2599593|Germanist]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Saksamaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q16146880|Q16146880]]
| ''[[:d:Q16146880|Jaroslav Bánský]]''
| data-sort-value=&quot;1980&quot; | 1980-03-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Tšehhi|Tšehhi]] ski mountaineer, alpinist, mountain rescuer (1980–2026) ♂
| ''[[:d:Q19801627|ski mountaineer]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q9149093|alpinist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q59917804|mountain rescuer]]''
| [[Tšehhi]]
| [[Vrchlabí]]
| [[Karakoram]]
| 
|-
| [[:d:Q16172218|Q16172218]]
| ''[[:d:Q16172218|Johan Baumann]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-08-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Norra|norralased]] munitsipaalpoliitik, dogsled musher, army officer, sports executive, skipresident (1934–2026) ♂; Kongepokal
| ''[[:d:Q10547393|munitsipaalpoliitik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q500097|dogsled musher]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q38239859|army officer]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q26481809|sports executive]]''
| [[Norra]]
| [[Oslo]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q16338365|Q16338365]]
| ''[[:d:Q16338365|Abraham Sagi]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-12-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| Iisraeli ülikooli õppejõud
| [[õppejõud]]
| [[Iisrael]]
| [[Bat Yam]]
| [[Tel Aviv]]
| 
|-
| [[:d:Q1878070|Q1878070]]
| ''[[:d:Q1878070|Lutz von Padberg]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-02-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| Saksamaa ajaloolane
| ''[[:d:Q1743122|church historian]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q3332711|medievalist]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]
| [[Saksamaa]]
| [[Essen]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q19595973|Q19595973]]
| ''[[:d:Q19595973|Jürgen Miethke]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-02-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Saksamaa|sakslased]] ärijuht, [[Jurist|jurist]] (1935–2026) ♂; Commander's Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany
| ''[[:d:Q2961975|ärijuht]]''&lt;br/&gt;[[jurist]]
| [[Saksamaa]]
| [[Schleswig]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q20747608|Q20747608]]
| ''[[:d:Q20747608|Manuel Doreste]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-01-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Purjetaja|purjetaja]] (1958–2026) ♂
| [[purjetaja]]
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q215822|Puertollano]]''
| [[Las Palmas de Gran Canaria]]
| 
|-
| [[:d:Q20985780|Q20985780]]
| ''[[:d:Q20985780|Bruce Smith]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-06-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| Australian rules football player (1944–2026) ♂
| ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q2144888|Q2144888]]
| ''[[:d:Q2144888|René Urtreger]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-07-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| Prantsusmaa muusik
| ''[[:d:Q61947380|jazz pianist]]''&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3149505|improviser]]''&lt;br/&gt;[[klahvpillimängija]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Pariis]]
| [[Mortagne-au-Perche]]
| 
|-
| [[:d:Q2146157|Q2146157]]
| ''[[:d:Q2146157|Patrick Tse]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-08-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]]-[[Briti Hongkong|briti hongkong]]-[[Hiina|hiina]]-[[Kanada|kanada]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], filminäitleja, [[Näitleja|näitleja]], [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], [[Stsenarist|stsenarist]] (fl. 1952–2026) (1936–2026) ♂; Hong Kong Film Award for Best Actor; spouse of Chen Chen, Deborah Lee
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;[[filmiprodutsent]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]
| [[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]]&lt;br/&gt;[[Briti Hongkong]]&lt;br/&gt;[[Hiina]]&lt;br/&gt;[[Kanada]]
| [[Guangzhou]]
| ''[[:d:Q8423165|Hong Kong Sanatorium and Hospital]]''
| 
|-
| [[:d:Q230214|Q230214]]
| ''[[:d:Q230214|Brenda Fricker]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-02-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Iirimaa|Iirimaa]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja, teatrinäitleja (fl. 1964–2024) (1945–2026) ♀; [[Parima naiskõrvalosatäitja Oscar]]
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''
| [[Iirimaa]]
| [[Dublin]]
| [[Dublin]]
| 
|-
| [[:d:Q239067|Q239067]]
| [[Rudolph A. Marcus]]
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-07-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| Kanada keemik
| [[keemik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Kanada]]&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Montréal]]
| [[Pasadena]]
| 
|-
| [[:d:Q3875083|Q3875083]]
| ''[[:d:Q3875083|Isamu Sonoda]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-11-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Jaapan|Jaapan]] judoka (1946–2026) ♂
| ''[[:d:Q6665249|judoka]]''
| [[Jaapan]]
| ''[[:d:Q585630|Yanagawa]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q4276587|Q4276587]]
| ''[[:d:Q4276587|Valerii Malakhov]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-07-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Teadlane|teadlane]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Insener|insener]], [[Rektor|rektor]] (1941–2026) ♂; Honored Scientist of Ukraine, Honored Worker of Education of Ukraine, Ukraina teeneteordeni 3. järk, Ukraina teeneteordeni 2. järk, Ukraina teeneteordeni 1. järk, премия НАН Украины имени В. И. Вернадского, anniversary medal for the 20 years of independence of Ukraine, Excellence in Education of Ukraine Badge, Почётный знак «За отличные успехи в области высшего образования СССР»; member of National Academy of Pedagogical Sciences of Ukraine, Academy of Engineering Sciences of Ukraine, Academy of Sciences of the Higher School of Ukraine
| [[teadlane]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[insener]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Ukraina]]
| ''[[:d:Q4259251|Lermontovka]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q4707974|Q4707974]]
| ''[[:d:Q4707974|Alan Walden]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-05-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] literary agent, juht (1943–2026) ♂
| ''[[:d:Q278919|literary agent]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2462658|juht]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q219656|Macon]]''
| ''[[:d:Q219656|Macon]]''
| 
|-
| [[:d:Q5095172|Q5095172]]
| ''[[:d:Q5095172|Chiang C. Mei]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-04-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]]-[[Taiwan|taiwan]] [[Õppejõud|õppejõud]], [[Füüsik|füüsik]], ehitusinsener (1935–2026) ♂; Guggenheim Fellowship; member of [[USA Inseneriakadeemia]]
| [[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[füüsik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q13582652|ehitusinsener]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]&lt;br/&gt;[[Taiwan]]
| [[Wuhan]]
| ''[[:d:Q49190|Waltham]]''
| 
|-
| [[:d:Q5293441|Q5293441]]
| ''[[:d:Q5293441|Don Ross]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-02-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| Australian rules football player (1934–2026) ♂; Charles Sutton Medal
| ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q54997217|Q54997217]]
| ''[[:d:Q54997217|Mary Jo Campbell]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-07-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| Person (1934–2026) ♀
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q55949531|Q55949531]]
| ''[[:d:Q55949531|Enrique Bacigalupo]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-07-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Argentina|Argentina]] [[Kohtunik|kohtunik]], [[Jurist|jurist]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1938–2026) ♂; Guggenheim Fellowship
| [[kohtunik]]&lt;br/&gt;[[jurist]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Argentina]]
| [[Buenos Aires]]
| [[Madrid]]
| 
|-
| [[:d:Q6241280|Q6241280]]
| ''[[:d:Q6241280|John J. Snow, Jr.]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-10-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| Ameerika Ühendriikide poliitik
| [[advokaat]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;[[kohtunik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q2029042|Murphy]]''
| ''[[:d:Q2029042|Murphy]]''
| 
|-
| [[:d:Q64898261|Q64898261]]
| ''[[:d:Q64898261|Domènec Espadalé i Vergés]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-01-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Hispaania|Hispaania]] äriinimene, commercial expert, esimees (1941–2026) ♂
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q66775776|commercial expert]]''
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q12677|Sant Joan les Fonts]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q6795296|Q6795296]]
| ''[[:d:Q6795296|Max Taogaga]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-04-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-16
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]]-[[Samoa|samoa]] elukutseline maadleja (1949–2026) ♂
| ''[[:d:Q13474373|elukutseline maadleja]]''
| [[Uus-Meremaa]]&lt;br/&gt;[[Samoa]]
| [[Samoa]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q110943246|Q110943246]]
| ''[[:d:Q110943246|Heinz-E. Klockhaus]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-07-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Kirjanik|kirjanik]] (1938–2026) ♂
| [[kirjanik]]
| 
| ''[[:d:Q1499810|Horst]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q111605776|Q111605776]]
| ''[[:d:Q111605776|Nina Matheson]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-04-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Norra|norralased]] teleprodutsent, telelavastaja, program secretary, telesaatejuht (1944–2026) ♀; spouse of Kåre Grøttum
| ''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q11996316|program secretary]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''
| [[Norra]]
| ''[[:d:Q1754|Stockholm]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q1159641|Q1159641]]
| ''[[:d:Q1159641|Mária Ludassy]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-01-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| Ungari filosoof
| ''[[:d:Q24265174|philosophy historian]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[tõlkija]]
| [[Ungari]]
| [[Budapest]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q116756536|Q116756536]]
| ''[[:d:Q116756536|Olcay Baykal]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Türgi|Türgi]] [[Õpetaja|õpetaja]] (1938–2026) ♀; spouse of Deniz Baykal
| [[õpetaja]]
| [[Türgi]]
| [[Antalya]]
| ''[[:d:Q727065|Kepez]]''
| ''[[:d:Q2617627|Turkish State Cemetery]]''
|-
| [[:d:Q12105010|Q12105010]]
| ''[[:d:Q12105010|Stanislav Sergeevitsj Zabara]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-01-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Teadlane|teadlane]] (1934–2026) ♂; State Prize of Ukraine in Science and Technology, [[Tööpunalipu orden]], [[Töövapruse eest]], Honored Scientist of Ukraine, [[NSV Liidu riiklik preemia]]
| [[teadlane]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Ukraina]]
| ''[[:d:Q4277767|Malikivshchina]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q12118474|Q12118474]]
| ''[[:d:Q12118474|Ìgor Vasilʹovič Losêv]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-03-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Ukraina|ukrainlane]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Filosoof|filosoof]], politoloog (1955–2026) ♂; member of National Union of Journalists of Ukraine
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[filosoof]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1238570|politoloog]]''
| [[Ukraina]]
| [[Sevastopol]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12153663|Q12153663]]
| ''[[:d:Q12153663|Petro Jakovyč Slobodjanjuk]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-05-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Ukraina|ukrainlane]] [[Arhivaar|arhivaar]] (1948–2026) ♂; Ukraina teeneteordeni 3. järk
| [[arhivaar]]
| [[Ukraina]]
| ''[[:d:Q12119307|Liuboivanivka]]''
| [[Hmelnõtskõi]]
| 
|-
| [[:d:Q123052088|Q123052088]]
| ''[[:d:Q123052088|Imre Szántó]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-09-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Ungari|Ungari]] boxing trainer, poksija (1943–2026) ♂; Knight's Crosses of the Order of Merit of the Republic of Hungary, mesteredző, Hungarian Sports Team Coach of the Year
| ''[[:d:Q22122536|boxing trainer]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q11338576|poksija]]''
| [[Ungari]]
| [[Budapest]]
| 
| ''[[:d:Q125459854|Kispesti temető]]''
|-
| [[:d:Q1252338|Q1252338]]
| ''[[:d:Q1252338|János Ráduly]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-10-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| Rumeenia luuletaja
| [[luuletaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q12347522|etnograaf]]''
| [[Rumeenia]]
| ''[[:d:Q16426687|Corund]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q133445919|Q133445919]]
| ''[[:d:Q133445919|Richard J. Estes]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| Sotsiaalteadlane (1942–2026) ♂
| ''[[:d:Q15319501|sotsiaalteadlane]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q135262052|Q135262052]]
| ''[[:d:Q135262052|Altuğ Mısırlı]]''
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978-12-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Türgi|Türgi]] korvpallur (1978–2026) ♂
| ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''
| [[Türgi]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q135921998|Q135921998]]
| ''[[:d:Q135921998|هشام عارضة]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Palestiina|Palestiina Riik]] dermatoloog, Head of the Palestine Doctors Association (†2026) ♂
| ''[[:d:Q2447386|dermatoloog]]''
| [[Palestiina|Palestiina Riik]]
| ''[[:d:Q2463999|Arraba]]''
| 
| ''[[:d:Q2463999|Arraba]]''
|-
| [[:d:Q140603158|Q140603158]]
| ''[[:d:Q140603158|John Kirby]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| Acting coach, [[Näitleja|näitleja]] (†2026) ♂; child of Bruce Kirby
| ''[[:d:Q28135085|acting coach]]''&lt;br/&gt;[[näitleja]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140643763|Q140643763]]
| ''[[:d:Q140643763|Armando Pajalich]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Itaalia|Itaalia]] [[Õppejõud|õppejõud]], scholar of English, [[Tõlkija|tõlkija]], [[Luuletaja|luuletaja]] (1949–2026) ♂
| [[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q16308156|scholar of English]]''&lt;br/&gt;[[tõlkija]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]
| [[Itaalia]]
| ''[[:d:Q37510412|Venezia]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q15284647|Q15284647]]
| ''[[:d:Q15284647|Maro Kontou]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-06-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Kreeka|Kreeka]] teatrinäitleja, filminäitleja, [[Poliitik|poliitik]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (fl. 1954–2026), member of the Hellenic Parliament (1934–2026) ♀; spouse of Aristeides Karydes Fuchs, Giorgos Doxas; notable work Ta kitrina gantia, And the Wife Shall Revere Her Husband, O striglos pou egine arnaki, I Soferina, Captain Fandis Bastounis, The Windbag, The Land of Olives
| ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;[[maalikunstnik]]
| [[Kreeka]]
| [[Ateena]]
| [[Ateena]]
| ''[[:d:Q1362125|First Cemetery of Athens]]''
|-
| [[:d:Q153986|Q153986]]
| [[Guy Scott]]
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-06-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| Sambia poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[majandusteadlane]]&lt;br/&gt;[[minister]]
| [[Sambia]]
| ''[[:d:Q1866604|Livingstone]]''
| [[Lusaka]]
| 
|-
| [[:d:Q1561233|Q1561233]]
| ''[[:d:Q1561233|Günter Wollstein]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-10-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Saksamaa|sakslased]] historian of Modern Age, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1939–2026) ♂
| ''[[:d:Q17489339|historian of Modern Age]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]
| [[Saksamaa]]
| [[Gorzów Wielkopolski]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q15859145|Q15859145]]
| ''[[:d:Q15859145|Jaromír Liďák]]''
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 20th century
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] suusahüppaja (2000–2026) ♂
| ''[[:d:Q13382603|suusahüppaja]]''
| [[Tšehhoslovakkia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1608707|Q1608707]]
| ''[[:d:Q1608707|Herbert Laming, Baron Laming]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-07-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Poliitik|poliitik]], sot­siaaltöötaja, Member of the Privy Council of the United Kingdom, member of the House of Lords (1936–2026) ♂; Briti impeeriumi ordu komandör, [[Knight Bachelor]]; child of William Angus Laming, Lilian Robson; spouse of Aileen Margaret Pollard
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q7019111|sot­siaaltöötaja]]''
| [[Suurbritannia]]
| [[Newcastle upon Tyne]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q17462716|Q17462716]]
| ''[[:d:Q17462716|Horacio Sanguinetti]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-10-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| Argentina ajaloolane
| [[ajaloolane]]&lt;br/&gt;[[advokaat]]&lt;br/&gt;[[dotsent]]
| [[Argentina]]
| [[Buenos Aires]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q19269294|Q19269294]]
| ''[[:d:Q19269294|Piotr Oczko]]''
| data-sort-value=&quot;1973&quot; | 1973
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Poola|poolakad]] [[Tõlkija|tõlkija]], [[Filoloog|filoloog]], [[Õppejõud|õppejõud]], scholar of English, polonist (1973–2026) ♂; Officer of the Order of Orange-Nassau; notable work Homoseksualność staropolska
| [[tõlkija]]&lt;br/&gt;[[filoloog]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q16308156|scholar of English]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q20179720|polonist]]''
| [[Poola]]
| [[Kraków]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1995711|Q1995711]]
| ''[[:d:Q1995711|Vladislav Duyun]]''
| data-sort-value=&quot;1977&quot; | 1977-05-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| Venemaa jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Ukraina]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Izmajil]]
| [[Moskva oblast]]
| 
|-
| [[:d:Q2098445|Q2098445]]
| ''[[:d:Q2098445|Plas Johnson]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-07-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| Ameerika Ühendriikide muusik
| ''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''&lt;br/&gt;[[saksofonist]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q2355094|Donaldsonville]]''
| ''[[:d:Q3113415|Granada Hills]]''
| 
|-
| [[:d:Q2323474|Q2323474]]
| ''[[:d:Q2323474|John Louis Esposito]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-05-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Õppejõud|õppejõud]], [[Kirjanik|kirjanik]], religious studies scholar, Islamicist (1940–2026) ♂; notable work The Islamic World: Past and Present
| [[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q19829980|religious studies scholar]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q3155377|Islamicist]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Brooklyn]]
| [[Philadelphia]]
| 
|-
| [[:d:Q2421282|Q2421282]]
| ''[[:d:Q2421282|Jaap Kroon]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-08-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| Hollandi poliitik
| [[poliitik]]
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| ''[[:d:Q545457|Nieuw-Vennep]]''
| ''[[:d:Q2208222|De Rijp]]''
| 
|-
| [[:d:Q26202950|Q26202950]]
| ''[[:d:Q26202950|Gunnar Petersen]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| Teatrinäitleja (1939–2026) ♂
| ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q29838020|Q29838020]]
| ''[[:d:Q29838020|Denise Oliver-Velez]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-08-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Toimetaja|toimetaja]], naisõiguslane (1947–2026) ♀; member of Young Lords, [[Mustad Pantrid]]
| [[toimetaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q28692502|naisõiguslane]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Brooklyn]]
| [[Kingston (New Yorgi osariik)|Kingston]]
| 
|-
| [[:d:Q29908115|Q29908115]]
| ''[[:d:Q29908115|Alexander van Grevenstein]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] kunstiajaloolane, [[Kuraator|kuraator]], muuseumidirektor (1948–2026) ♂; spouse of Anne van Grevenstein
| ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''&lt;br/&gt;[[kuraator]]
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| [[Haag]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3125902|Q3125902]]
| ''[[:d:Q3125902|Hal Williams]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-12-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| ameerika näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Columbus (Ohio)|Columbus]]
| [[Rancho Mirage]]
| 
|-
| [[:d:Q4068946|Q4068946]]
| ''[[:d:Q4068946|Mikhail Ardov]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-10-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| Venemaa kirjanik
| [[preester]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11774156|memuarist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q6051619|publitsist]]''&lt;br/&gt;[[proosakirjanik]]&lt;br/&gt;[[humorist]]
| [[Venemaa]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Moskva]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q4187893|Q4187893]]
| ''[[:d:Q4187893|Anatoly Zaslavsky]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-11-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1939–2026) ♂
| [[maalikunstnik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Kiiev]]
| [[Peterburi]]
| 
|-
| [[:d:Q4355831|Q4355831]]
| ''[[:d:Q4355831|Don Duguid]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-01-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Kanada|Kanada]] jääkeeglimängija (1935–2026) ♂; Canada's Sports Hall of Fame, Member of the Order of Canada
| ''[[:d:Q17516936|jääkeeglimängija]]''
| [[Kanada]]
| [[Winnipeg]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q56708786|Q56708786]]
| ''[[:d:Q56708786|Manon Harrois]]''
| data-sort-value=&quot;1988&quot; | 1988
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] installatsioonikunstnik (1988–2026) ♀
| ''[[:d:Q18074503|installatsioonikunstnik]]''
| [[Prantsusmaa]]
| [[Reims]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6148439|Q6148439]]
| ''[[:d:Q6148439|Tomás Bárbulo]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-06-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Autor|autor]] (1958–2026) ♂
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[autor]]
| [[Hispaania]]
| [[A Coruña]]
| [[Madrid]]
| 
|-
| [[:d:Q6194359|Q6194359]]
| ''[[:d:Q6194359|Jim Corrigall]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-05-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Kanada|Kanada]] Canadian football player (1946–2026) ♂; Canadian Football Hall of Fame
| ''[[:d:Q19841381|Canadian football player]]''
| [[Kanada]]
| [[Barrie]]
| ''[[:d:Q989949|Kent]]''
| 
|-
| [[:d:Q6795049|Q6795049]]
| ''[[:d:Q6795049|Max O'Halloran]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-05-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| Australian rules football player (1952–2026) ♂
| ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q83670022|Q83670022]]
| ''[[:d:Q83670022|Moozhikkal Pankajakshi]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-03-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[India|India]] nukunäitleja (1936–2026) ♀; Padma Shri in arts
| ''[[:d:Q2629392|nukunäitleja]]''
| [[India]]
| ''[[:d:Q6900312|Monippally]]''
| ''[[:d:Q659887|Kottayam]]''
| 
|-
| [[:d:Q95147889|Q95147889]]
| ''[[:d:Q95147889|Pavel Žofka]]''
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969-03-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| Graafik, [[Fotograaf|fotograaf]], [[Mägigiid]] (1969–2026) ♂
| ''[[:d:Q1925963|graafik]]''&lt;br/&gt;[[fotograaf]]&lt;br/&gt;[[Mägigiid]]
| 
| [[Ostrava]]
| ''[[:d:Q671343|Mont Blanc massif]]''
| 
|-
| [[:d:Q95287157|Q95287157]]
| ''[[:d:Q95287157|Günther Wiese]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Jurist|jurist]] (1928–2026) ♂
| [[jurist]]
| 
| ''[[:d:Q550364|Lohe-Rickelshof]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q97154138|Q97154138]]
| ''[[:d:Q97154138|Seputla Sebogodi]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-10-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-15
| [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariik]] [[Näitleja|näitleja]], [[Laulja|laulja]], [[Muusik|muusik]] (1962–2026) ♂
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[laulja]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]
| [[Pretoria]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q112398139|Q112398139]]
| ''[[:d:Q112398139|Joseph Jensen]]''
| data-sort-value=&quot;1924&quot; | 1924
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Teoloog|teoloog]] (1924–2026) ♂
| [[teoloog]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q112401731|Q112401731]]
| ''[[:d:Q112401731|Jeremy Melvin]]''
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-06-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] architecture critic, [[Autor|autor]] (1964–2026) ♂
| ''[[:d:Q17391654|architecture critic]]''&lt;br/&gt;[[autor]]
| [[Suurbritannia]]
| 
| [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]
| 
|-
| [[:d:Q11470153|Q11470153]]
| ''[[:d:Q11470153|Gorō Yamada]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-12-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Jaapan|Jaapan]] [[Kriitik|kriitik]], tarento, toimetaja, kolumnist (1958–2026) ♂; Juzo Itami Award
| [[kriitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2705098|tarento]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q876864|toimetaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1086863|kolumnist]]''
| [[Jaapan]]
| [[Shibuya]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q116786827|Q116786827]]
| ''[[:d:Q116786827|Theodoros Georgiadis]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| Kreeka poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[arst]]
| [[Kreeka]]
| [[Ioánnina]]
| [[Ioánnina]]
| 
|-
| [[:d:Q12309868|Q12309868]]
| ''[[:d:Q12309868|Else Marie Bukdahl]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-06-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| Taani kunstiajaloolane
| [[dotsent]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Taani Kuningriik]]
| ''[[:d:Q12304584|Brørup]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q130370928|Q130370928]]
| ''[[:d:Q130370928|Margarita Andrey]]''
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-09-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1945–1956) (1926–2026) ♀
| [[näitleja]]
| [[Hispaania]]
| [[Madrid]]
| [[Madrid]]
| 
|-
| [[:d:Q136502887|Q136502887]]
| ''[[:d:Q136502887|János Bitó]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-10-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| Ungari arhitekt
| [[arhitekt]]
| [[Ungari]]
| [[Kistelek]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q139157161|Q139157161]]
| ''[[:d:Q139157161|Hannsjörg Buck]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-06-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Majandusteadlane|majandusteadlane]] (1934–2026) ♂
| [[majandusteadlane]]
| 
| 
| 
| ''[[:d:Q20155178|Bad Honnef New Cemetery]]''
|-
| [[:d:Q140558988|Q140558988]]
| ''[[:d:Q140558988|Penny Ntosa]]''
| data-sort-value=&quot;1980&quot; | 1980
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Kreeka|Kreeka]] [[Avaliku elu tegelane|avaliku elu tegelane]] (1980–2026) ♀; child of Mpampis Ntosas, Christina Ntosa
| [[avaliku elu tegelane]]
| [[Kreeka]]
| 
| [[Athens]]
| 
|-
| [[:d:Q140644015|Q140644015]]
| ''[[:d:Q140644015|Purabi Sarma]]''
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Näitleja|näitleja]] (1961–2026) ♀
| [[näitleja]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140693552|Q140693552]]
| ''[[:d:Q140693552|Giselher Klinger]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-12-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Poliitik|poliitik]] (1943–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Saksamaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q15268681|Q15268681]]
| ''[[:d:Q15268681|Neliana Tersigni]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-04-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| Itaalia ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]
| [[Itaalia]]
| [[Rooma]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2207379|Q2207379]]
| ''[[:d:Q2207379|Cees Geel]]''
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-03-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| Hollandi näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q13590141|saatejuht]]''&lt;br/&gt;[[dublaažinäitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q21280562|radio drama actor]]''
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| ''[[:d:Q465833|Schagen]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q23304567|Q23304567]]
| ''[[:d:Q23304567|Mudragada Padmanabham]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| India poliitik
| [[poliitik]]
| [[India]]
| ''[[:d:Q2576041|Tuni]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q258245|Q258245]]
| ''[[:d:Q258245|Wolfgang Brase]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-02-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| Saksamaa jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Braunschweig]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2679552|Q2679552]]
| ''[[:d:Q2679552|Renée Kool]]''
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-05-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| Hollandi kunstnik
| [[kunstnik]]
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q3050686|Q3050686]]
| ''[[:d:Q3050686|Elena Baranová]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-10-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Slovakkia|Slovakkia]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]] keeleteadlane, romanist, [[Õppejõud|õppejõud]], French teacher, textbook writer (1945–2026) ♀; Chevalier de l'Ordre national des Palmes académiques (France)
| ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2504617|romanist]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q101444601|French teacher]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q37868118|textbook writer]]''
| [[Slovakkia]]&lt;br/&gt;[[Tšehhoslovakkia]]
| [[Martin]]
| [[Banská Bystrica]]
| ''[[:d:Q1179330|Moškovec]]''
|-
| [[:d:Q31493623|Q31493623]]
| ''[[:d:Q31493623|Mikhail Ragulin]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-05-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] jäähokimängija (1941–2026) ♂; child of Pavel Ragulin, Sofya Ragulina
| ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Moskva]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3256686|Q3256686]]
| ''[[:d:Q3256686|Little Gerhard]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-05-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| Rootsi laulja
| [[laulja]]
| [[Rootsi]]
| ''[[:d:Q2754664|Tillberga]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q3326577|Q3326577]]
| ''[[:d:Q3326577|José Legrá]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-03-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Kuuba|Kuuba]]-[[Hispaania|hispaania]] poksija (1943–2026) ♂; WBC World Featherweight Champion
| ''[[:d:Q11338576|poksija]]''
| [[Kuuba]]&lt;br/&gt;[[Hispaania]]
| ''[[:d:Q94775|Baracoa]]''
| [[Madrid]]
| 
|-
| [[:d:Q43156707|Q43156707]]
| ''[[:d:Q43156707|Azucena Mora]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-10-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| Ecuadori näitleja
| [[näitleja]]
| [[Ecuador]]
| ''[[:d:Q773238|Milagro]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q437540|Q437540]]
| ''[[:d:Q437540|Galina Koukleva]]''
| data-sort-value=&quot;1972&quot; | 1972-11-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] laskesuusataja (1972–2026) ♀; [[Austuse orden]], ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk, [[NSV Liidu meistersportlane]]
| ''[[:d:Q16029547|laskesuusataja]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Išimbai]]
| [[Tjumen]]
| 
|-
| [[:d:Q5229089|Q5229089]]
| ''[[:d:Q5229089|Dave Kendall]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957&lt;br/&gt;1958
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| Suurbritannia ajakirjanik
| ''[[:d:Q6399436|video jockey]]''
| 
| [[Suurbritannia]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5367378|Q5367378]]
| ''[[:d:Q5367378|Elsa Aguirre]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-09-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Mehhiko|Mehhiko]] filminäitleja, teatrinäitleja, telesarjanäitleja (fl. 1945–2002) (1930–2026) ♀
| ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''
| [[Mehhiko]]
| [[Chihuahua (Mehhiko)|Chihuahua]]
| [[Cuernavaca]]
| 
|-
| [[:d:Q5401839|Q5401839]]
| ''[[:d:Q5401839|Risto Eräsaari]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-02-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Soome|soomlased]] [[Professor|professor]], sotsiaalteadlane (1946–2026) ♂; Knight First Class of the Order of the White Rose of Finland
| [[professor]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15319501|sotsiaalteadlane]]''
| [[Soome]]
| [[Hämeenlinna]]
| [[Vantaa]]
| 
|-
| [[:d:Q58466455|Q58466455]]
| ''[[:d:Q58466455|Arno Scheffler]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| Filmioperaator (1939–2026) ♂
| ''[[:d:Q222344|filmioperaator]]''
| 
| ''[[:d:Q4120832|Königsberg]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q6230934|Q6230934]]
| ''[[:d:Q6230934|John E. Steele]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-06-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Advokaat|advokaat]], [[Kohtunik|kohtunik]], Judge of the United States District Court for the Middle District of Florida, Senior Judge of the United States District Court for the Middle District of Florida (1949–2026) ♂
| [[advokaat]]&lt;br/&gt;[[kohtunik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Detroit]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6515382|Q6515382]]
| ''[[:d:Q6515382|Lee Underwood]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| Ameerika Ühendriikide muusik
| [[kitarrist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q20669622|muusikaajakirjanik]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Boulder]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q7288692|Q7288692]]
| ''[[:d:Q7288692|Ramachandra Gowda]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-12-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| India poliitik
| [[poliitik]]
| [[India]]&lt;br/&gt;[[Briti India]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]''
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q7492953|Q7492953]]
| ''[[:d:Q7492953|Sheikh Mustafa Kamal]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-11-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| India poliitik
| [[poliitik]]
| [[India]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q769868|Q769868]]
| ''[[:d:Q769868|William Wisher Jr.]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-05-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| Ameerika Ühendriikide stsenarist (1955—2026)
| [[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1053574|tegevprodutsent]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q302612|Brea]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q80823886|Q80823886]]
| ''[[:d:Q80823886|Márton Flander]]''
| data-sort-value=&quot;1985&quot; | 1985-03-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| Ungari majandusteadlane
| [[majandusteadlane]]
| [[Ungari]]
| [[Baja]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q84607027|Q84607027]]
| ''[[:d:Q84607027|Janice McNair]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-09-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| Äriinimene (1936–2026) ♀
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| 
| ''[[:d:Q839805|Myrtle Beach]]''
| [[Houston]]
| 
|-
| [[:d:Q891172|Q891172]]
| ''[[:d:Q891172|Boje Maassen]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-06-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Kirjanik|kirjanik]], graduate educationalist, [[Dotsent|dotsent]] (1939–2026) ♂
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1227193|graduate educationalist]]''&lt;br/&gt;[[dotsent]]
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q6845|Elmshorn]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q95085465|Q95085465]]
| ''[[:d:Q95085465|Jarmila Smyčková]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-12-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Ooperilaulja|ooperilaulja]] (1929–2026) ♀
| [[ooperilaulja]]
| 
| ''[[:d:Q199202|Poštorná]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q954647|Q954647]]
| ''[[:d:Q954647|Hannelore Zober]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-11-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Saksamaa|sakslased]]-[[Saksa Demokraatlik Vabariik|saksa demokraatlik vabariik]] käsipallur (1946–2026) ♀; Patriotic Order of Merit in Bronze
| ''[[:d:Q12840545|käsipallur]]''
| [[Saksamaa]]&lt;br/&gt;[[Saksa Demokraatlik Vabariik]]
| [[Leipzig]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q96092100|Q96092100]]
| ''[[:d:Q96092100|Henare Kingi]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] broadcaster (1935–2026) ♂; Member of the New Zealand Order of Merit
| ''[[:d:Q135301631|broadcaster]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| ''[[:d:Q1015681|Lower Hutt]]''
| 
|-
| [[:d:Q983323|Q983323]]
| ''[[:d:Q983323|Fantan Mojah]]''
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-08-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-14
| [[Jamaica|Jamaica]] [[Laulja|laulja]] (fl. 1997–2026) (1976–2026) ♂
| [[laulja]]
| [[Jamaica]]
| ''[[:d:Q1473646|Saint Elizabeth Parish]]''
| [[Kingston]]
| 
|-
| [[:d:Q113490286|Q113490286]]
| ''[[:d:Q113490286|Kim Ha-soo]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-02-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Lõuna-Korea|Lõuna-Korea]] [[Poliitik|poliitik]] (1959–2026)
| [[poliitik]]
| [[Lõuna-Korea]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q11632841|Q11632841]]
| ''[[:d:Q11632841|Tetra Tanizaki]]''
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| Jaapani romaanikirjanik
| ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q11499012|broadcast writer]]''
| [[Jaapan]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1176972|Q1176972]]
| ''[[:d:Q1176972|Mike Browning]]''
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-05-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Muusik|muusik]] (1964–2026) ♂; member of Morbid Angel
| [[muusik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Tampa]]
| [[Tampa]]
| 
|-
| [[:d:Q125132570|Q125132570]]
| ''[[:d:Q125132570|Georg Ferstl]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-12-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Austria|Austria]] [[Poliitik|poliitik]], member of the Styrian state parliament (1936–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Austria]]
| [[Trofaiach]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12743520|Q12743520]]
| ''[[:d:Q12743520|Viorel Oancea]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-12-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| Rumeenia poliitik
| [[poliitik]]
| [[Rumeenia]]
| [[Brașov]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140539490|Q140539490]]
| ''[[:d:Q140539490|Paula Pinto]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-05-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Ida-Timor|Ida-Timor]]-[[Portugal|portugal]] person (1957–2026) ♀
| 
| [[Ida-Timor]]&lt;br/&gt;[[Portugal]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140545976|Q140545976]]
| ''[[:d:Q140545976|Светлана Раисовна Кемер]]''
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 2000-04-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Venemaa|venelased]] videoblogija (2000–2026) ♀
| ''[[:d:Q4110598|videoblogija]]''
| [[Venemaa]]
| [[Otšakiv]]
| [[Pervomaisk (Mõkolajivi oblast)|Pervomaisk]]
| [[Rozdilna]]
|-
| [[:d:Q140571292|Q140571292]]
| ''[[:d:Q140571292|Preben Brandt]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-12-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] [[Arst|arst]] (1944–2026) ♂
| [[arst]]
| [[Taani Kuningriik]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140589055|Q140589055]]
| ''[[:d:Q140589055|António Bogalho]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-06-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Portugal|Portugal]] [[Poliitik|poliitik]], Mayor of Sobral de Monte Agraço (1957–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Portugal]]
| ''[[:d:Q2119144|Santo Quintino]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q140592673|Q140592673]]
| ''[[:d:Q140592673|Madeleine Landolt]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-10-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Šveits|Šveits]] [[Poliitik|poliitik]] (1945–2026) ♀
| [[poliitik]]
| [[Šveits]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140650211|Q140650211]]
| ''[[:d:Q140650211|Joe Caldwell]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-10-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Stsenarist|stsenarist]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1928–2026) ♂
| [[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1478631|Q1478631]]
| ''[[:d:Q1478631|Manfred Puck]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-05-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| sulgpallur
| ''[[:d:Q13141064|sulgpallur]]''
| [[Saksamaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q15078965|Q15078965]]
| ''[[:d:Q15078965|Nikolaj Parusnikov]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-07-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1931–2026) ♂
| [[teadlane]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Lotošino rajoon]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q16091900|Q16091900]]
| ''[[:d:Q16091900|Jo Wan-kyu]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-02-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Lõuna-Korea|Lõuna-Korea]] [[Bioloog|bioloog]] (1928–2026) ♂; child of 趙容淳
| [[bioloog]]
| [[Lõuna-Korea]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1683833|Q1683833]]
| ''[[:d:Q1683833|Markus Beierle]]''
| data-sort-value=&quot;1972&quot; | 1972-06-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| Saksamaa jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q53751|Brackenheim]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q18088742|Q18088742]]
| [[Rob Dieperink]]
| data-sort-value=&quot;1988&quot; | 1988-04-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Jalgpallikohtunik|jalgpallikohtunik]] (1988–2026) ♂
| [[jalgpallikohtunik]]
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| ''[[:d:Q1025685|Borculo]]''
| ''[[:d:Q1025685|Borculo]]''
| 
|-
| [[:d:Q18405039|Q18405039]]
| ''[[:d:Q18405039|Nikolay Frolov]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-12-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] freespingi operaator (1931–2026) ♂; [[Lenini orden]], [[Tööpunalipu orden]], [[Sotsialistliku töö kangelane]], [[Medal Vladimir Iljitš Lenini 100. sünniaastapäeva tähistamiseks]], ordre du mérite de la république du Tatarstan, Medal of the Order of Merits for the Republic of Tatarstan, Medal &quot;For Valiant Labor&quot;, Medal &quot;100 years anniversary of the foundation of the Tatar Autonomous Soviet Socialist Republic&quot;
| ''[[:d:Q4492590|freespingi operaator]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q42323956|Волково]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q18977881|Q18977881]]
| ''[[:d:Q18977881|Jameson Currier]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-10-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| Ameerika Ühendriikide kirjanik
| ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q852684|Marietta]]''
| [[Upstate New York]]
| 
|-
| [[:d:Q2042411|Q2042411]]
| ''[[:d:Q2042411|Hervé Hasquin]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-12-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| ajaloolane, Belgia
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]
| [[Belgia]]
| [[Charleroi]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2056546|Q2056546]]
| ''[[:d:Q2056546|Pat Oliphant]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-07-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Austraalia|Austraalia]]-[[Ameerika Ühendriigid|ameerika ühendriigid]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Skulptor|skulptor]], karikaturist (1935–2026) ♂; Pulitzer Prize for Editorial Cartooning, Honorary Officer of the Order of Australia, Inkpot Award, Reuben Award; spouse of Susan Conway
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;[[skulptor]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3658608|karikaturist]]''
| [[Austraalia]]&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Adelaide]]
| [[Santa Fe (New Mexico)|Santa Fe]]
| 
|-
| [[:d:Q2066568|Q2066568]]
| ''[[:d:Q2066568|Pedro Ignacio Calderón]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-12-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Argentina|Argentina]] person, [[Dirigent|dirigent]] (1933–2026) ♂; Illustrious Citizen of Buenos Aires trolazo, Oeuvreprijs van het Nationaal Fonds voor de Kunsten
| [[dirigent]]
| [[Argentina]]
| ''[[:d:Q44213|Paraná]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q2134246|Q2134246]]
| ''[[:d:Q2134246|Raymond Razakarinvony]]''
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-11-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| Madagaskari katoliku preester
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]''
| [[Madagaskar]]
| [[Antananarivo]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q214309|Q214309]]
| [[Sam Neill]]
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-09-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| Uus-Meremaa näitleja (1947-2026)
| ''[[:d:Q897317|winegrower]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[Lavastaja|režissöör]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[filmiprodutsent]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[toimetaja]]
| [[Uus-Meremaa]]&lt;br/&gt;[[Suurbritannia]]&lt;br/&gt;[[Iirimaa]]
| [[Omagh]]
| [[Sydney]]
| 
|-
| [[:d:Q3023432|Q3023432]]
| ''[[:d:Q3023432|Denyse Émond]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-05-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Kanada|Kanada]] [[Näitleja|näitleja]], [[Koomik|koomik]] (1928–2026) ♀
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[koomik]]
| [[Kanada]]
| [[Montréal]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3123622|Q3123622]]
| ''[[:d:Q3123622|Gérald Guillemin]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] orelimeister (1948–2026) ♂
| ''[[:d:Q1937431|orelimeister]]''
| [[Prantsusmaa]]
| [[Pariis]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3181686|Q3181686]]
| ''[[:d:Q3181686|John Hamm]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-04-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| Kanada poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[arst]]
| [[Kanada]]
| [[New Glasgow (Nova Scotia)]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3304866|Q3304866]]
| ''[[:d:Q3304866|Melaine Favennec]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Laulja|laulja]], laulja-laulukirjutaja (1950–2026) ♂
| [[laulja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q235382|Quimperlé]]''
| ''[[:d:Q225568|Pont-l'Abbé]]''
| 
|-
| [[:d:Q3335772|Q3335772]]
| ''[[:d:Q3335772|Nansun Shi]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-08-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Hiina|Hiina]] [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], raadiosaatejuht, media personality (1951–2026) ♀; Tatler Most Influential Hong Kong; spouse of Tsui Hark
| [[filmiprodutsent]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1885941|media personality]]''
| [[Hiina]]
| [[Briti Hongkong]]
| ''[[:d:Q8423165|Hong Kong Sanatorium and Hospital]]''
| 
|-
| [[:d:Q3418117|Q3418117]]
| ''[[:d:Q3418117|Poomani]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| India kirjanik
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q69423232|filmistsenarist]]''
| [[India]]&lt;br/&gt;[[Briti India]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]''
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q3770625|Q3770625]]
| ''[[:d:Q3770625|Giuseppe Galtarossa]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-03-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| Itaalia jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Itaalia]]
| [[Padova]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q47805106|Q47805106]]
| ''[[:d:Q47805106|Anne Krohn]]''
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983-11-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Saksamaa|sakslased]] võrkpallur, rannavõrkpallur (1983–2026) ♀
| ''[[:d:Q15117302|võrkpallur]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q17361156|rannavõrkpallur]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Stralsund]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q527322|Q527322]]
| ''[[:d:Q527322|Harry Swinney]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-04-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| Ameerika Ühendriikide füüsik
| [[füüsik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q1154039|Opelousas]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q55694382|Q55694382]]
| ''[[:d:Q55694382|Md. Nazrul Islam Chowdhury]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-02-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| Bangladeshi poliitik
| [[poliitik]]
| [[Bangladesh]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q6221677|Q6221677]]
| ''[[:d:Q6221677|John Berne]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-03-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| Austraalia ragbimängija
| ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q14373094|rugby league player]]''
| [[Austraalia]]
| ''[[:d:Q189592|County Antrim]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q657964|Q657964]]
| ''[[:d:Q657964|Manfred Manglitz]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-03-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| Saksamaa jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Köln]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q66459668|Q66459668]]
| ''[[:d:Q66459668|Emilio Basaldúa]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-10-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Argentina|Argentina]] [[Arhitekt|arhitekt]], [[Lavastuskunstnik|stsenograaf]], [[Kostüümikunstnik]], director general (1942–2026) ♂; child of Héctor Basaldúa
| [[arhitekt]]&lt;br/&gt;[[Lavastuskunstnik|stsenograaf]]&lt;br/&gt;[[Kostüümikunstnik]]
| [[Argentina]]
| [[Buenos Aires]]
| 
| ''[[:d:Q106610314|German Cemetery]]''
|-
| [[:d:Q6760627|Q6760627]]
| ''[[:d:Q6760627|Margo Howard]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-03-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], kolumnist (1940–2026) ♀; child of Jules Lederer, Eppie Lederer; spouse of Ken Howard; notable work Dear Prudence
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1086863|kolumnist]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q68199592|Q68199592]]
| ''[[:d:Q68199592|Giorgos Stavrakakis]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-12-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| Kreeka luuletaja
| [[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[laulja]]&lt;br/&gt;[[laulukirjutaja]]
| [[Kreeka]]
| ''[[:d:Q938412|Ierapetra]]''
| [[Ateena]]
| 
|-
| [[:d:Q68411|Q68411]]
| ''[[:d:Q68411|Michael Stürmer]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-09-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| Saksamaa ajaloolane
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q6051619|publitsist]]''&lt;br/&gt;[[stsenarist]]
| [[Saksamaa]]
| [[Kassel]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q81783420|Q81783420]]
| ''[[:d:Q81783420|Riichi Akamatsu]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-02-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| Jaapani romaanikirjanik
| ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''
| [[Jaapan]]
| [[Kagawa prefektuur]]
| [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]]
| 
|-
| [[:d:Q95437454|Q95437454]]
| ''[[:d:Q95437454|Dagmar Stará]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-02-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-13
| [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], kunstiajaloolane, publitsist, museoloog (1928–2026) ♀
| [[ajaloolane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q6051619|publitsist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10333969|museoloog]]''
| [[Tšehhoslovakkia]]
| [[Praha]]
| [[Praha]]
| 
|-
| [[:d:Q10365324|Q10365324]]
| ''[[:d:Q10365324|Rui Resende]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-11-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| Brasiilia näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Brasiilia]]
| ''[[:d:Q1637522|Araguari]]''
| [[Rio de Janeiro]]
| 
|-
| [[:d:Q1077725|Q1077725]]
| ''[[:d:Q1077725|Chris Scheuer]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-09-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| Austria illustraator
| [[Illustreerija|illustraator]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q715301|koomiksikunstnik]]''
| [[Austria]]
| [[Graz]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q112379105|Q112379105]]
| ''[[:d:Q112379105|Tomáš Kozík]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-10-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| Person (1944–2026) ♂; [[Audoktor|audoktor]]
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q118402529|Q118402529]]
| ''[[:d:Q118402529|Jean Kirsten]]''
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-11-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| Saksamaa kunstnik
| [[kunstnik]]
| [[Saksa Demokraatlik Vabariik]]
| [[Dresden]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q119519178|Q119519178]]
| ''[[:d:Q119519178|Дмитрий Никулин]]''
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-02-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| [[Venemaa|venelased]] [[Näitleja|näitleja]] (1974–2026) ♂; member of Children of Lieutenant Schmidt (KVN team), Sibirskie sibiryaki
| [[näitleja]]
| [[Venemaa]]
| [[Barnaul]]
| [[Bilhorod-Dnistrovskõi|Bilgorod-Dnistrovskõi]]
| [[Slovjansk]]
|-
| [[:d:Q120278063|Q120278063]]
| ''[[:d:Q120278063|Lev Vladimirovich Kalyonov]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-07-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] person (1937–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni töökangelane]], [[Rahvaste Sõpruse orden]], [[Medal Vladimir Iljitš Lenini 100. sünniaastapäeva tähistamiseks]], [[Tööveterani medal]], Honored Worker of the Textile and Light Industry of the Russian Federation
| 
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q20636139|Akishevo]]''&lt;br/&gt;[[Kinešma rajoon]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q124542009|Q124542009]]
| ''[[:d:Q124542009|Gilda Love]]''
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-08-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Drag queen|drag queen]], filminäitleja (1925–2026) ♂
| [[drag queen]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q741765|San Fernando]]''
| [[Barcelona]]
| 
|-
| [[:d:Q15089460|Q15089460]]
| ''[[:d:Q15089460|Mark Reznitsky]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-08-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| Ukraina helilooja
| [[helilooja]]&lt;br/&gt;[[dirigent]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Ukraina]]
| [[Kiiev]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1560721|Q1560721]]
| ''[[:d:Q1560721|Günter Kuntz]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-11-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| Saksamaa jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Kaiserslautern]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1621592|Q1621592]]
| ''[[:d:Q1621592|Péter Szolnoki]]''
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970-05-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| Ungari muusik
| [[flötist]]
| [[Ungari]]
| [[Debrecen]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1705022|Q1705022]]
| ''[[:d:Q1705022|Josef Kompalla]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-03-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| [[Poola|poolakad]]-[[Saksamaa|sakslased]] jäähokimängija, ice hockey official, IIHF referee, [[Kohtunik (sport)|kohtunik]], [[Sportlane|sportlane]] (1936–2026) ♂; Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany
| ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1757103|ice hockey official]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q130360038|IIHF referee]]''&lt;br/&gt;[[Kohtunik (sport)|kohtunik]]&lt;br/&gt;[[sportlane]]
| [[Poola]]&lt;br/&gt;[[Saksamaa]]
| [[Katowice]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1733307|Q1733307]]
| ''[[:d:Q1733307|Karl Weber]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-02-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| Saksa poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[jurist]]&lt;br/&gt;[[parlamendiliige]]
| [[Saksamaa]]
| [[Heidelberg]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q17362541|Q17362541]]
| ''[[:d:Q17362541|Luis Sanguino]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-08-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| Hispaania skulptor
| [[skulptor]]
| [[Hispaania]]
| [[Barcelona]]
| ''[[:d:Q15684|Segovia]]''
| 
|-
| [[:d:Q1876447|Q1876447]]
| ''[[:d:Q1876447|Luis Goytisolo i Gay]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-03-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| Hispaania kirjanik
| ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Hispaania]]
| [[Barcelona]]
| ''[[:d:Q23990519|Vimbodí]]''
| 
|-
| [[:d:Q19564438|Q19564438]]
| ''[[:d:Q19564438|Mary Otis Stevens]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-03-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| Ameerika Ühendriikide arhitekt
| [[arhitekt]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[New York]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q19731436|Q19731436]]
| ''[[:d:Q19731436|Temon Templar]]''
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-11-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Koomik|koomik]], [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja, male actor (fl. 1984–2026) (1966–2026) ♂
| [[koomik]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q112619615|male actor]]''
| [[Indoneesia]]
| [[Jakarta]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2517367|Q2517367]]
| ''[[:d:Q2517367|Vernon Taylor]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-11-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| Ameerika Ühendriikide muusik
| [[laulja]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q5971974|Layhill]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q2693047|Q2693047]]
| ''[[:d:Q2693047|Scott Bryce]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-01-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| ameerika näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[filmiprodutsent]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[New York]]
| [[New Haven]]
| 
|-
| [[:d:Q3296220|Q3296220]]
| ''[[:d:Q3296220|Mary Morello]]''
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-10-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Õpetaja|õpetaja]], podcaster (1923–2026) ♀
| [[õpetaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15077007|podcaster]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q579613|Marseilles]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q3698623|Q3698623]]
| ''[[:d:Q3698623|Cronwell Jara]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-07-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| [[Hispaania|Hispaania]]-[[Peruu|peruu]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Luuletaja|luuletaja]], [[Õppejõud|õppejõud]], romaanikirjanik, filmistsenarist, [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], kirjandusteadlane, [[Dotsent|dotsent]] (1949–2026) ♂; Premio Copé, Premio Casa de la Literatura Peruana
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q69423232|filmistsenarist]]''&lt;br/&gt;[[näitekirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''&lt;br/&gt;[[dotsent]]
| [[Hispaania]]&lt;br/&gt;[[Peruu]]
| ''[[:d:Q223966|Piura]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q4149895|Q4149895]]
| ''[[:d:Q4149895|Irina Grishina]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-08-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja (1953–2026) ♀
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Dovžansk]]
| [[Kramatorsk]]
| [[Slovjansk]]
|-
| [[:d:Q4159817|Q4159817]]
| ''[[:d:Q4159817|Muhammad Jamiruddin Sircar]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-12-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| poliitik, Briti India
| [[poliitik]]
| [[Briti India]]&lt;br/&gt;[[Pakistan]]&lt;br/&gt;[[Bangladesh]]
| ''[[:d:Q7706994|Q7706994]]''
| [[Dhaka]]
| 
|-
| [[:d:Q61424571|Q61424571]]
| ''[[:d:Q61424571|Gariba II]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-01-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| [[Ghana|Ghana]] person, [[Monarh|monarh]] (1939–2026) ♂
| [[monarh]]
| [[Ghana]]
| ''[[:d:Q639066|Yendi]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q61929805|Q61929805]]
| ''[[:d:Q61929805|Gita Upadhyay]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-02-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| [[India|India]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Tõlkija|tõlkija]], [[Õppejõud|õppejõud]], politoloog, political science teacher (1939–2026) ♀; Sahitya Akademi Award, Padma Shri in literature and education
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[tõlkija]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1238570|politoloog]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q119417302|political science teacher]]''
| [[India]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q65195685|Q65195685]]
| ''[[:d:Q65195685|Jahangir Zamani Tehrani]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| Iraani laulja
| [[laulja]]
| [[Iraan]]
| [[Teheran]]
| [[Teheran]]
| 
|-
| [[:d:Q7660461|Q7660461]]
| ''[[:d:Q7660461|Syed Yasin]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-09-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| India poliitik
| [[poliitik]]
| [[India]]
| ''[[:d:Q916838|Raichur]]''
| [[Bengaluru|Bangalore]]
| 
|-
| [[:d:Q83275676|Q83275676]]
| ''[[:d:Q83275676|Rober Calzadilla]]''
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| Venezuela filmirežissöör
| [[filmirežissöör]]
| [[Venezuela]]
| ''[[:d:Q842779|Maturín]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q57360|Q57360]]
| [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]]
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-01-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-12
| [[Katar|Katar]] [[Riigipea|riigipea]], [[Emiir|emiir]], Emir of the State of Qatar, [[Kaitseminister|kaitseminister]] (1952–2026) ♂; José Martí orden, Auleegioni suurrist, Knight Grand Cross of the Order of the Bath, Collar of the Order of Isabella the Catholic‎, Knight Grand Cross of the Order of St Michael and St George, Order of Francisco de Miranda, Soome Valge Roosi Rüütliordu suurrist ketiga, Grand Cordon of the National Order of the Cedar‎, Grand Cross Special Class of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, Grand Collar of the Order of Prince Henry, Itaalia Vabariigi teeneteordeni suurrist ketiga, Grand Cross of the Order of the Redeemer, Rumeenia Tähe Rahvusliku ordeni kett, Grand Cross of the National Order of the Lion, Emblem of the Republic, Order of Independence, Grand Order of King Tomislav, Order of the Nile, Nishan-e-Pakistan, Vürst Jaroslav Targa I järgu orden, Grand Star of the Decoration for Services to the Republic of Austria, Order of al-Hussein bin Ali, National Maltese Order of Merit, Madalmaade Lõvi Ordeni suurrist, Civil Order of Oman, Order of King Abdulaziz al Saud, Order of Lakandula, Registered firearms, Order of the Liberator, Grand Cross with Collar of the Order of the Sun of Peru, Order of Friendship, Decoration of Gjergj Kastrioti Skanderbeg; child of [[Khalīfah ibn Ḩamad Āl Thānī]]; spouse of [[Mūzah bint Nāşir al-Misnid]]
| [[riigipea]]&lt;br/&gt;[[emiir]]
| [[Katar]]
| [[Doha]]
| [[Doha]]
| 
|-
| [[:d:Q105520386|Q105520386]]
| ''[[:d:Q105520386|Jayden Adams]]''
| data-sort-value=&quot;2001&quot; | 2001-05-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariik]] jalgpallur (2001–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]
| [[Kaplinn]]
| [[Kaplinn]]
| 
|-
| [[:d:Q107108269|Q107108269]]
| ''[[:d:Q107108269|Philipp Steinmayr]]''
| data-sort-value=&quot;1993&quot; | 1993-08-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Austria|Austria]] mootorrattasportlane (1993–2026) ♂
| ''[[:d:Q3014296|mootorrattasportlane]]''
| [[Austria]]
| [[Steyr]]
| ''[[:d:Q222686|Masaryk Circuit]]''
| 
|-
| [[:d:Q108602|Q108602]]
| [[Susumu Tonegawa]]
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-09-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| molekulaarbioloog, Jaapan
| ''[[:d:Q15839206|molekulaarbioloog]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q12119633|immunoloog]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q6337803|neuroteadlane]]''&lt;br/&gt;[[professor]]&lt;br/&gt;[[teadlane]]&lt;br/&gt;[[arst]]&lt;br/&gt;[[keemik]]&lt;br/&gt;[[geneetik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Jaapan]]
| [[Nagoya]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q110953011|Q110953011]]
| ''[[:d:Q110953011|Bruno Torri]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-02-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]-[[Itaalia|itaalia]] filmikriitik, film historian, esseist (1932–2026) ♂
| ''[[:d:Q4220892|filmikriitik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q20971250|film historian]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q11774202|esseist]]''
| [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]&lt;br/&gt;[[Itaalia]]
| [[Genova]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q11379005|Q11379005]]
| ''[[:d:Q11379005|Jun Isesaki]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-02-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Jaapan|Jaapan]] [[Keraamik|keraamik]], [[Pottsepp|pottsepp]] (1936–2026) ♂; Living National Treasure of Japan, Person of Cultural Merit; member of Japan Kōgei Association; child of Yōzan Isezaki
| [[keraamik]]&lt;br/&gt;[[pottsepp]]
| [[Jaapan]]
| ''[[:d:Q863741|Bizen]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q11624630|Q11624630]]
| ''[[:d:Q11624630|Tsubasa fujisawa]]''
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978-07-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Jaapan|Jaapan]] raadiosaatejuht (1978–2026) ♂
| ''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''
| [[Jaapan]]
| ''[[:d:Q460835|Marugame]]''
| [[Fukushima prefektuur]]
| 
|-
| [[:d:Q12315304|Q12315304]]
| ''[[:d:Q12315304|Hans Ewald Hansen]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-02-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| Taani jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Taani Kuningriik]]
| ''[[:d:Q986435|Nykøbing Falster]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q12730070|Q12730070]]
| ''[[:d:Q12730070|Horia Nestorescu-Bălcești]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-07-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| Rumeenia ajaloolane
| [[ajaloolane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10333969|museoloog]]''&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]
| [[Rumeenia]]
| [[Bukarest]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q139328025|Q139328025]]
| ''[[:d:Q139328025|Miriam Etzioni]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-10-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Iisrael|Iisrael]] [[Teatriprodutsent]] (1938–2026) ♀; ACUM Awards
| [[Teatriprodutsent]]
| [[Iisrael]]
| [[II Rzeczpospolita]]
| [[Tel Aviv]]
| 
|-
| [[:d:Q140512654|Q140512654]]
| ''[[:d:Q140512654|Martin Velev]]''
| data-sort-value=&quot;1990&quot; | 1990-02-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| Person (1990–2026) ♂; child of Manol Velev, Vesela Letcheva
| 
| 
| 
| [[Chalkidike poolsaar|Chalkidike]]
| 
|-
| [[:d:Q140517800|Q140517800]]
| ''[[:d:Q140517800|Илья Алексеевич Рачинский]]''
| data-sort-value=&quot;1997&quot; | 1997-12-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Venemaa|venelased]] videoblogija (1997–2026) ♂
| ''[[:d:Q4110598|videoblogija]]''
| [[Venemaa]]
| [[Kramatorsk]]
| [[Slovjansk]]
| [[Slovjansk]]
|-
| [[:d:Q140518183|Q140518183]]
| ''[[:d:Q140518183|Rafael Lago Novás]]''
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 20th century
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Õpetaja|õpetaja]], [[Poliitik|poliitik]], mayor of O Campo Lameiro (2000–2026) ♂
| [[õpetaja]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Hispaania]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140552050|Q140552050]]
| ''[[:d:Q140552050|Miomir Magdevski]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-06-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Fotograaf|fotograaf]], [[Muusik|muusik]], [[Kunstnik|kunstnik]] (1959–2026) ♂
| [[fotograaf]]&lt;br/&gt;[[muusik]]&lt;br/&gt;[[kunstnik]]
| 
| [[Niš]]
| [[Niš]]
| 
|-
| [[:d:Q140559216|Q140559216]]
| ''[[:d:Q140559216|Матейко Петро Васильович]]''
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 2000-11-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (2000–2026) ♂
| [[sõjaväelane]]
| 
| [[Ivano-Frankivsk]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140566338|Q140566338]]
| ''[[:d:Q140566338|Serge Malenfant]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Kanada|Kanada]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1958–2026) ♂
| [[maalikunstnik]]
| [[Kanada]]
| [[Sherbrooke]]
| [[Sherbrooke]]
| 
|-
| [[:d:Q140575015|Q140575015]]
| ''[[:d:Q140575015|Mario Laubinger]]''
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-10-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Saksamaa|sakslased]] jalgpallur (1961–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Saksamaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140605888|Q140605888]]
| ''[[:d:Q140605888|Shaquan Quashie]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Kanada|Kanada]] person (†2026) ♂
| 
| [[Kanada]]
| 
| [[Toronto]]
| 
|-
| [[:d:Q140605902|Q140605902]]
| ''[[:d:Q140605902|Cesar Vernaza]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Kanada|Kanada]] person (†2026) ♂
| 
| [[Kanada]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140676557|Q140676557]]
| ''[[:d:Q140676557|Marco Barnig]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-01-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Luksemburg|Luksemburg]] [[Insener|insener]], [[Autor|autor]] (1951–2026) ♂
| [[insener]]&lt;br/&gt;[[autor]]
| [[Luksemburg]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q17870782|Q17870782]]
| ''[[:d:Q17870782|Avi Burger]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Iisrael|Iisrael]] [[Ohvitser|ohvitser]] (1959–2026) ♂
| [[ohvitser]]
| [[Iisrael]]
| 
| 
| ''[[:d:Q2777301|Giv'at Avni]]''
|-
| [[:d:Q2051296|Q2051296]]
| ''[[:d:Q2051296|S. Janaki]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-04-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| India laulja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[laulja]]
| [[India]]
| ''[[:d:Q2483836|Repalle]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q2442481|Q2442481]]
| ''[[:d:Q2442481|Tony Christopher, Baron Christopher]]''
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-04-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Poliitik|poliitik]], ametiühingutegelane, member of the House of Lords (1925–2026) ♂; Briti impeeriumi ordu komandör, Fellow of the Royal Society of Arts; member of General Council of the Trades Union Congress; child of George Russell Christopher, Helen Kathleen Milford Rowley; spouse of Adela Joy Thompson
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15627169|ametiühingutegelane]]''
| [[Suurbritannia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q254823|Q254823]]
| ''[[:d:Q254823|Manú]]''
| data-sort-value=&quot;1982&quot; | 1982-08-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| Portugali jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Portugal]]
| ''[[:d:Q173699|Setúbal]]''
| ''[[:d:Q2652644|Sobral de Monte Agraço]]''
| 
|-
| [[:d:Q28316655|Q28316655]]
| ''[[:d:Q28316655|Óscar Ugarteche]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-07-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Peruu|Peruu]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], LGBTQ rights activist (1949–2026) ♂
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[majandusteadlane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q19509201|LGBTQ rights activist]]''
| [[Peruu]]
| [[Lima (Peruu)|Lima]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3168646|Q3168646]]
| ''[[:d:Q3168646|Jean-Paul Pigasse]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-07-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| Prantsusmaa ajakirjanik
| ''[[:d:Q1420621|media proprietor]]''
| [[Prantsusmaa]]&lt;br/&gt;[[Kongo Vabariik]]
| [[Toulouse]]
| [[Pariis]]
| 
|-
| [[:d:Q3712867|Q3712867]]
| ''[[:d:Q3712867|Domenico Adinolfi]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-06-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Itaalia|Itaalia]] poksija, [[Näitleja|näitleja]] (1946–2026) ♂
| ''[[:d:Q11338576|poksija]]''&lt;br/&gt;[[näitleja]]
| [[Itaalia]]
| [[Ceccano]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q4215089|Q4215089]]
| ''[[:d:Q4215089|Γιάννης Καρυπίδης]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-04-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Kreeka|Kreeka]] social activist (1952–2026) ♂
| ''[[:d:Q8359428|social activist]]''
| [[Kreeka]]
| [[Thbilisi]]
| [[Thessaloníki]]
| 
|-
| [[:d:Q4417717|Q4417717]]
| ''[[:d:Q4417717|Valery Serov]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-04-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| Venemaa poliitik
| [[poliitik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Moskva]]
| [[Moskva]]
| 
|-
| [[:d:Q4424782|Q4424782]]
| ''[[:d:Q4424782|Yury Smirnov]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-11-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| Venemaa näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Moskva]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q51879452|Q51879452]]
| ''[[:d:Q51879452|Albert Derolez]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-08-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Belgia|Belgia]] medievalist, raamatuteadlane, [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Raamatukoguhoidja|raamatukoguhoidja]] (1934–2026) ♂; member of [[Belgia Flaami Kuninglik Teaduste ja Kunstide Akadeemia]]
| ''[[:d:Q3332711|medievalist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q33386280|raamatuteadlane]]''&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]&lt;br/&gt;[[raamatukoguhoidja]]
| [[Belgia]]
| ''[[:d:Q328104|Blankenberge]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q5262832|Q5262832]]
| ''[[:d:Q5262832|Dermot Murnaghan]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-12-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], saatejuht, telesaatejuht (fl. 1984–2026) (1957–2026) ♂
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q13590141|saatejuht]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''
| [[Suurbritannia]]
| [[Devoni krahvkond]]
| ''[[:d:Q734547|North London]]''
| 
|-
| [[:d:Q563549|Q563549]]
| ''[[:d:Q563549|Edward Lucie-Smith]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-02-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Luuletaja|luuletaja]], kunstiajaloolane, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Biograaf|biograaf]], kunstikriitik, näituse kuraator, [[Autor|autor]], [[Fotograaf|fotograaf]] (fl. 1998–2009) (1933–2026) ♂; John Llewellyn Rhys Prize, Fellow of the Royal Society of Literature; member of Royal Society of Literature, The Group; child of John Dudley Lucie-Smith, Mary Frances Lushington
| [[luuletaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[biograaf]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q4164507|kunstikriitik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q780596|näituse kuraator]]''&lt;br/&gt;[[autor]]&lt;br/&gt;[[fotograaf]]
| [[Suurbritannia]]
| [[Kingston]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q577831|Q577831]]
| ''[[:d:Q577831|Ken Bates]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-12-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] äriinimene, [[Ettevõtja|ettevõtja]], Chelsea F.C. chairman, Leeds United F.C. chairman (1931–2026) ♂
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''&lt;br/&gt;[[ettevõtja]]
| [[Suurbritannia]]
| [[Ealing]]
| [[Monaco]]
| 
|-
| [[:d:Q5889421|Q5889421]]
| ''[[:d:Q5889421|Gustavo Adolfo Garcés]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-01-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Colombia|Colombia]] [[Advokaat|advokaat]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1957–2026) ♂
| [[advokaat]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Colombia]]
| [[Medellín]]
| [[Bogotá]]
| 
|-
| [[:d:Q5964082|Q5964082]]
| ''[[:d:Q5964082|Héctor Valle]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-10-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1940–2026) ♂
| ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q2179051|Vega Baja]]''
| ''[[:d:Q1019607|Cabo Rojo]]''
| 
|-
| [[:d:Q604553|Q604553]]
| ''[[:d:Q604553|Antonio Rattín]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-05-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| Argentina jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]&lt;br/&gt;[[parlamendiliige]]
| [[Argentina]]
| ''[[:d:Q54106|Tigre]]''
| [[Buenos Aires]]
| 
|-
| [[:d:Q6372042|Q6372042]]
| ''[[:d:Q6372042|Karl Lovell]]''
| data-sort-value=&quot;1977&quot; | 1977-12-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Austraalia|Austraalia]]-[[Uus-Meremaa|uus-meremaa]] rugby league player (1977–2026) ♂
| ''[[:d:Q14373094|rugby league player]]''
| [[Austraalia]]&lt;br/&gt;[[Uus-Meremaa]]
| [[Auckland]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6523460|Q6523460]]
| ''[[:d:Q6523460|Lenzman]]''
| data-sort-value=&quot;1979&quot; | 1979-01-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| Hollandi muusik
| [[muusik]]&lt;br/&gt;[[diskor]]&lt;br/&gt;[[muusikaprodutsent]]
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q7149122|Q7149122]]
| ''[[:d:Q7149122|Paul Atkins]]''
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-12-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Austraalia|Austraalia]] Australian rules football player (1968–2026) ♂
| ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]''
| [[Austraalia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q8046816|Q8046816]]
| ''[[:d:Q8046816|Yahiya Emerick]]''
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| Ameerika Ühendriikide kirjanik
| [[tõlkija]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[õpetaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q432386|jutlustaja]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Kesk-Lääs]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q97225433|Q97225433]]
| ''[[:d:Q97225433|Sombun Wanchaithanawong]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-10-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Tai|Tai]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the House of Representatives of Thailand (1936–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Tai]]
| [[Phetchaburi provints]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q982377|Q982377]]
| [[Peppino di Capri]]
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-07-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| Itaalia laulja
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[dirigent]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Itaalia]]
| ''[[:d:Q71902|Capri]]''&lt;br/&gt;[[Napoli]]
| ''[[:d:Q71902|Capri]]''
| 
|-
| [[:d:Q99674646|Q99674646]]
| ''[[:d:Q99674646|Rodney Holmes]]''
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-08-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| [[Muusik|muusik]] (1966–2026) ♂
| [[muusik]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q22212|Q22212]]
| [[Lindsey Graham]]
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-07-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-11
| Ameerika Ühendriikide poliitik (1955—2026)
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q19934710|õhuväeohvitser]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q4114562|judge advocate]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q5177784|county attorney]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q5123536|city attorney]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q2190705|Central]]''
| ''[[:d:Q5546034|George Washington University Hospital]]''
| 
|-
| [[:d:Q102426709|Q102426709]]
| ''[[:d:Q102426709|Frank Nack]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| Person (†2026) ♂
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q10346848|Q10346848]]
| ''[[:d:Q10346848|Paulo Talhadas dos Santos]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-08-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Portugal|Portugal]] [[Bioloog|bioloog]] (1959–2026) ♂
| [[bioloog]]
| [[Portugal]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q105063973|Q105063973]]
| ''[[:d:Q105063973|Jean-François Coste]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] seafarer, [[Purjetaja|purjetaja]] (1951–2026) ♂
| ''[[:d:Q12038843|seafarer]]''&lt;br/&gt;[[purjetaja]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Pariis]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q117360127|Q117360127]]
| ''[[:d:Q117360127|Makoto Usui]]''
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-08-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Jaapan|Jaapan]] laulusõnade kirjutaja, [[Helilooja|helilooja]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1960–2026) ♂
| ''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]''&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Jaapan]]
| ''[[:d:Q277434|Higashinada-ku]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q11968152|Q11968152]]
| ''[[:d:Q11968152|Eva Røine]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-12-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| Norra ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[psühholoog]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[modell]]
| [[Norra]]
| [[Mysen]]
| [[Oslo]]
| 
|-
| [[:d:Q12507596|Q12507596]]
| ''[[:d:Q12507596|Rachmat Gobel]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-09-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| Indoneesia poliitik
| [[poliitik]]
| [[Indoneesia]]
| ''[[:d:Q14521|Gorontalo]]''&lt;br/&gt;[[Jakarta]]
| [[Jakarta]]
| 
|-
| [[:d:Q140520805|Q140520805]]
| ''[[:d:Q140520805|Claudette Walker]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Näitleja|näitleja]], [[Lavastaja|režissöör]], [[Tantsija|tantsija]] (1939–2026) ♀
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[Lavastaja|režissöör]]&lt;br/&gt;[[tantsija]]
| [[Prantsusmaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140559391|Q140559391]]
| ''[[:d:Q140559391|Ma Tin Win]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Myanmar|Myanmar]] [[Kirjanik|kirjanik]] (1940–2026) ♀
| [[kirjanik]]
| [[Myanmar]]
| ''[[:d:Q13065385|Sinphyukyun]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q140579730|Q140579730]]
| ''[[:d:Q140579730|Andy Bickers]]''
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Muusik|muusik]], [[Saksofonist|saksofonist]] (1970–2026) ♂
| [[muusik]]&lt;br/&gt;[[saksofonist]]
| [[Uus-Meremaa]]
| [[Wellington]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140652783|Q140652783]]
| ''[[:d:Q140652783|Karl-Heinz Mack]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| Radio astronomer (†2026) ♂
| ''[[:d:Q66738048|radio astronomer]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140695905|Q140695905]]
| ''[[:d:Q140695905|Ferdinand Esser]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Saksamaa|sakslased]] person (†2026) ♂
| 
| [[Saksamaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q15432213|Q15432213]]
| ''[[:d:Q15432213|Erich Kussbach]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-05-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| Austria diplomaat
| [[diplomaat]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Austria]]
| [[Budapest]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q16203858|Q16203858]]
| ''[[:d:Q16203858|Chezhiyan]]''
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968&lt;br/&gt;1969
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[India|India]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]] (1968–2026) ♂
| [[filmirežissöör]]
| [[India]]
| ''[[:d:Q1025396|Sivaganga]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q16337200|Q16337200]]
| ''[[:d:Q16337200|Cid Saboia de Carvalho]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-08-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| Brasiilia poliitik
| [[poliitik]]
| [[Brasiilia]]
| [[Fortaleza]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q16739371|Q16739371]]
| ''[[:d:Q16739371|Michael Aspinall]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]], [[Muusikateadlane|muusikateadlane]], [[Laulja|laulja]] (1937–2026) ♂
| [[ooperilaulja]]&lt;br/&gt;[[muusikateadlane]]&lt;br/&gt;[[laulja]]
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q18655|Stockport]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q1699790|Q1699790]]
| ''[[:d:Q1699790|John Defferary]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-03-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Klarnetist|klarnetist]] (1941–2026) ♂
| [[klarnetist]]
| [[Suurbritannia]]
| [[Suur-London]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1770175|Q1770175]]
| ''[[:d:Q1770175|Mark B. Wise]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-11-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Kanada|Kanada]]-[[Ameerika Ühendriigid|ameerika ühendriigid]] [[Füüsik|füüsik]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1953–2026) ♂; Fellow of the American Physical Society, Sakurai Prize, Julius Wess Prize; member of [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia]], [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]]
| [[füüsik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Kanada]]&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Montréal]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q20528618|Q20528618]]
| [[Samuel Golomb]]
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-01-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| Eesti ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[toimetaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1475726|filatelist]]''&lt;br/&gt;[[õpetaja]]
| [[Eesti]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q21099007|Q21099007]]
| ''[[:d:Q21099007|Vladimir Zlomanov]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-04-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Teadlane|teadlane]] (1934–2026) ♂
| [[teadlane]]
| 
| 
| [[Moskva]]
| 
|-
| [[:d:Q2163354|Q2163354]]
| ''[[:d:Q2163354|Rolf Emmermann]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-01-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Geoloog|geoloog]], mineraloog, [[Õppejõud|õppejõud]] (1940–2026) ♂; Order of Merit of Brandenburg, Commander's Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, Walter Kertz Medal; member of [[Baieri Teaduste Akadeemia]], Berlin-Brandenburgische Akademie der Wissenschaften, Deutsche Akademie der Technikwissenschaften e. V. (acatech) / acatech — National Academy of Science and Engineering, Heidelberg Academy of Sciences and Humanities, [[Academia Europaea]]
| [[geoloog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q13416354|mineraloog]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Saksamaa]]
| [[Wolfenbüttel]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q22676892|Q22676892]]
| ''[[:d:Q22676892|Wai Ching Ho]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-11-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Hiina|Hiina]] [[Näitleja|näitleja]] (1943–2026) ♀
| [[näitleja]]
| [[Hiina]]
| [[Hongkong]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q27756929|Q27756929]]
| ''[[:d:Q27756929|Kinu Rochford]]''
| data-sort-value=&quot;1990&quot; | 1990-10-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur (1990–2026) ♂
| ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Brooklyn]]
| ''[[:d:Q41559830|Mount Sinai Morningside]]''
| 
|-
| [[:d:Q2831376|Q2831376]]
| ''[[:d:Q2831376|Albert Mamy]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-08-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| Prantsusmaa poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[advokaat]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Toulouse]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q28653766|Q28653766]]
| ''[[:d:Q28653766|Volodymyr Pavlovych Troshchynsʹkyĭ]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-06-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Ukraina|ukrainlane]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Poliitik|poliitik]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1951–2026) ♂; Ukraina teeneteordeni 3. järk, State Prize of Ukraine in Science and Technology, Honored Scientist of Ukraine, Mykhailo Hrushevskyi Award
| [[ajaloolane]]&lt;br/&gt;[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Ukraina]]
| ''[[:d:Q4395618|Rohizna]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q29864841|Q29864841]]
| ''[[:d:Q29864841|Стефан Ананьевич Андрусенко]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-03-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Helilooja|helilooja]] (1958–2026) ♂
| [[helilooja]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Moskva]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q31807497|Q31807497]]
| ''[[:d:Q31807497|Chua Mia Tee]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-11-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1931–2026) ♂
| [[maalikunstnik]]
| 
| [[Shantou Shi]]
| [[Singapur]]
| 
|-
| [[:d:Q3768270|Q3768270]]
| ''[[:d:Q3768270|Giovanni Ukmar]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-06-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| Itaalia näitleja
| [[kaskadöör]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q658371|statist]]''
| [[Itaalia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q401937|Q401937]]
| ''[[:d:Q401937|Ahmet Telli]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-12-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| Türgi luuletaja
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[õpetaja]]
| [[Türgi]]
| ''[[:d:Q209925|Çankırı]]''
| [[Ankara]]
| 
|-
| [[:d:Q444299|Q444299]]
| ''[[:d:Q444299|Aleksandr Panajotov Aleksandrov]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-12-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| Bulgaaria kosmonaut
| [[kosmonaut]]&lt;br/&gt;[[ohvitser]]&lt;br/&gt;[[sõjaväelane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q20468847|Research Cosmonaut]]''
| [[Bulgaaria]]
| ''[[:d:Q406243|Omurtag]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q5215629|Q5215629]]
| ''[[:d:Q5215629|Jordi Borja Sebastià]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-06-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Geograaf|geograaf]], [[Poliitik|poliitik]], [[Õppejõud|õppejõud]], linnaplaneerija, Member of the Parliament of Catalonia, [[Abilinnapea|abilinnapea]] (1941–2026) ♂; Premio Internacional Geocrítica
| [[geograaf]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q131062|linnaplaneerija]]''
| [[Hispaania]]
| [[Barcelona]]
| [[Barcelona]]
| 
|-
| [[:d:Q5263246|Q5263246]]
| ''[[:d:Q5263246|Derryn Hinch]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-02-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]]-[[Austraalia|austraalia]] [[Poliitik|poliitik]], telesaatejuht, raadiosaatejuht, [[Korrespondent|korrespondent]], member of the Australian Senate (1944–2026) ♂; Australian Media Hall of Fame; spouse of Jacki Weaver
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''&lt;br/&gt;[[korrespondent]]
| [[Uus-Meremaa]]&lt;br/&gt;[[Austraalia]]
| [[New Plymouth]]
| [[Melbourne]]
| 
|-
| [[:d:Q5300925|Q5300925]]
| ''[[:d:Q5300925|Doug Stahl]]''
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-02-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] elukutseline maadleja (fl. 1988–2006) (1963–2026) ♂
| ''[[:d:Q13474373|elukutseline maadleja]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q5833474|Q5833474]]
| ''[[:d:Q5833474|Enrique Krauss]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-01-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| Tšiili advokaat
| [[advokaat]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Tšiili]]
| [[Valdivia]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6288931|Q6288931]]
| ''[[:d:Q6288931|Josh Grisetti]]''
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981-12-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| ameerika näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Washington]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6292688|Q6292688]]
| ''[[:d:Q6292688|José León Gómez]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-03-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Hispaania|Hispaania]] jalgpallur, sports executive (1935–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q26481809|sports executive]]''
| [[Hispaania]]
| [[Dos Hermanas]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q671620|Q671620]]
| [[Roland Collombin]]
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-02-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| Šveitsi mäesuusataja
| ''[[:d:Q4144610|mäesuusataja]]''
| [[Šveits]]
| ''[[:d:Q114001855|Versegères]]''
| ''[[:d:Q68906|Bagnes]]''
| 
|-
| [[:d:Q7287624|Q7287624]]
| ''[[:d:Q7287624|Ralph Hemecker]]''
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 20th century
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], telelavastaja, [[Stsenarist|stsenarist]], teleprodutsent (fl. 1990–) (2000–2026) ♂
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]''&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q95180132|Q95180132]]
| ''[[:d:Q95180132|Jiří Fiala]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-06-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| Nukunäitleja, [[Lavastaja|režissöör]] (1951–2026) ♂
| ''[[:d:Q2629392|nukunäitleja]]''&lt;br/&gt;[[Lavastaja|režissöör]]
| 
| [[Plzeň]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q99115|Q99115]]
| ''[[:d:Q99115|Peter von Möllendorff]]''
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-04-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-10
| [[Saksamaa|sakslased]] klassikaline filoloog, [[Õppejõud|õppejõud]], romanist (1963–2026) ♂; member of Mommsen Society
| ''[[:d:Q16267607|klassikaline filoloog]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2504617|romanist]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Zürich]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q11354149|Q11354149]]
| ''[[:d:Q11354149|Takao Mikami]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-11-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| Jaapani poliitik
| [[poliitik]]
| [[Jaapan]]
| [[Aomori prefektuur]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q11625004|Q11625004]]
| ''[[:d:Q11625004|Kimitaka Fujino]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-05-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| Jaapani poliitik
| [[poliitik]]
| [[Jaapan]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q11736316|Q11736316]]
| ''[[:d:Q11736316|Karol Stopa]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-03-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Poola|poolakad]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1948–2026) ♂
| [[ajakirjanik]]
| [[Poola]]
| [[Varssavi]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12006671|Q12006671]]
| ''[[:d:Q12006671|Tomas Eidjord]]''
| data-sort-value=&quot;1992&quot; | 1992-02-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Norra|norralased]] rallisõitja (1992–2026) ♂
| ''[[:d:Q378622|rallisõitja]]''
| [[Norra]]
| ''[[:d:Q2340276|Høvåg Municipality]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q120550627|Q120550627]]
| ''[[:d:Q120550627|Bruce Mwape]]''
| data-sort-value=&quot;2003&quot; | 2003-09-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Sambia|Sambia]] [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (2003–2026) ♂
| [[jalgpallitreener]]
| [[Sambia]]
| [[Sambia]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1221908|Q1221908]]
| ''[[:d:Q1221908|Dieter Fietz]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-09-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| Saksamaa jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Saksamaa]]&lt;br/&gt;[[Saksa Demokraatlik Vabariik]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q12371410|Q12371410]]
| [[Olev Raju]]
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-01-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| Eesti majandusteadlane ja poliitik
| [[majandusteadlane]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Eesti]]
| [[Tartu]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q123747205|Q123747205]]
| ''[[:d:Q123747205|Jean-Louis Lechat]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-01-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Belgia|Belgia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]], spécialiste (1943–2026) ♂
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3494346|spécialiste]]''
| [[Belgia]]
| ''[[:d:Q95380|Chimay]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q12612027|Q12612027]]
| ''[[:d:Q12612027|Lee Yeon-suk]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-12-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| Lõuna-Korea poliitik
| [[poliitik]]
| [[Lõuna-Korea]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1317325|Q1317325]]
| ''[[:d:Q1317325|Rolf Kaiser]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-09-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Suursaadik|suursaadik]], ambassador of Germany to Cyprus (1943–2026) ♂
| [[suursaadik]]
| [[Saksamaa]]
| [[Strasbourg]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q139409726|Q139409726]]
| ''[[:d:Q139409726|Marcial Pedrero Leal]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Tšiili|Tšiili]] person (1951–2026)
| 
| [[Tšiili]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140478957|Q140478957]]
| ''[[:d:Q140478957|Zoltán Végső]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| Music editor, muusikaajakirjanik, raadiosaatejuht, [[Helilooja|helilooja]] (†2026) ♂
| ''[[:d:Q6941738|music editor]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q20669622|muusikaajakirjanik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''&lt;br/&gt;[[helilooja]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140485806|Q140485806]]
| ''[[:d:Q140485806|Ramiro Agulla]]''
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-01-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Argentina|Argentina]] advertising person (1964–2026) ♂
| ''[[:d:Q10355417|advertising person]]''
| [[Argentina]]
| ''[[:d:Q44242|Río Gallegos]]''
| [[Buenos Aires]]
| 
|-
| [[:d:Q140587987|Q140587987]]
| ''[[:d:Q140587987|Yuri Karlikanov]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-08-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Poliitik|poliitik]] (1951–2026) ♂
| [[poliitik]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140770566|Q140770566]]
| ''[[:d:Q140770566|Calvin Hayes]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-11-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| Person (1962–2026) ♂
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q16299002|Q16299002]]
| ''[[:d:Q16299002|Jorma Hinkka]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-01-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Soome|soomlased]] [[Art director|kunstiline juht]], [[Fotograaf|fotograaf]], [[Graafiline disainer|kujundusgraafik]] (1943–2026) ♂
| [[Art director|kunstiline juht]]&lt;br/&gt;[[fotograaf]]&lt;br/&gt;[[Graafiline disainer|kujundusgraafik]]
| [[Soome]]
| [[Helsingi]]
| [[Helsingi]]
| 
|-
| [[:d:Q16328743|Q16328743]]
| ''[[:d:Q16328743|Paola Revenioti]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-06-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Kreeka|Kreeka]] LGBTQ rights activist, filmilooja, [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjastaja|kirjastaja]], kujutav kunstnik, [[Filmirežissöör|filmirežissöör]] (fl. 1980–2026) (1958–2026)
| ''[[:d:Q19509201|LGBTQ rights activist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1414443|filmilooja]]''&lt;br/&gt;[[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[kirjastaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]
| [[Kreeka]]
| [[Pireus]]
| ''[[:d:Q992348|Marousi]]''
| ''[[:d:Q1362125|First Cemetery of Athens]]''
|-
| [[:d:Q1730472|Q1730472]]
| ''[[:d:Q1730472|Alexander Häusler]]''
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Saksamaa|sakslased]] sotsiaalteadlane, [[Õppejõud|õppejõud]] (1963–2026) ♂; notable work Die Alternative für Deutschland. Programmatik, Entwicklung und politische Verortung
| ''[[:d:Q15319501|sotsiaalteadlane]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Saksamaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1912443|Q1912443]]
| ''[[:d:Q1912443|Max Eiselin]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-01-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Šveits|Šveits]] alpinist, publitsist (1932–2026) ♂
| ''[[:d:Q9149093|alpinist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q6051619|publitsist]]''
| [[Šveits]]
| ''[[:d:Q14571|Kriens]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q2079292|Q2079292]]
| ''[[:d:Q2079292|Peter van Norden]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-12-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| Ameerika Ühendriikide näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[New York]]
| [[San Diego]]
| 
|-
| [[:d:Q2172679|Q2172679]]
| ''[[:d:Q2172679|Rudolf Friedrich]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-06-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| Saksa poliitik
| [[poliitik]]
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q1022044|Bělotín]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q2524326|Q2524326]]
| ''[[:d:Q2524326|Viktor Lukas]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-08-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Muusik|muusik]], [[Dirigent|dirigent]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Organist|organist]] (1931–2026) ♂; Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, Bavarian Order of Merit; member of AGV München
| [[muusik]]&lt;br/&gt;[[dirigent]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[organist]]
| [[Saksamaa]]
| [[Rothenburg ob der Tauber|Rothenburg]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2977533|Q2977533]]
| ''[[:d:Q2977533|Claude Halmos]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-04-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] psühhoanalüütik (1946–2026) ♂
| ''[[:d:Q3410028|psühhoanalüütik]]''
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q174251|Châteauroux]]''
| [[Pariis]]
| 
|-
| [[:d:Q3047266|Q3047266]]
| ''[[:d:Q3047266|Eddie Goldenberg]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-07-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Kanada|Kanada]] [[Advokaat|advokaat]], Chief of Staff (1948–2026) ♂; child of Carl Goldenberg
| [[advokaat]]
| [[Kanada]]
| [[Montréal]]
| [[Ottawa]]
| 
|-
| [[:d:Q50398569|Q50398569]]
| ''[[:d:Q50398569|Renaud Hardy]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-04-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Belgia|Belgia]] [[Sarimõrvar|sarimõrvar]] (1962–2026) ♂
| [[sarimõrvar]]
| [[Belgia]]
| [[Mechelen]]
| ''[[:d:Q2786718|Prison complex of Bruges]]''
| 
|-
| [[:d:Q5292824|Q5292824]]
| ''[[:d:Q5292824|Don Iwerks]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-07-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Kunstnik|kunstnik]], technician (1929–2026) ♂; Disney Legends, Thea Lifetime Achievement Award; child of Ub Iwerks
| [[kunstnik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q5352191|technician]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Dallas]]
| ''[[:d:Q837420|Ojai]]''
| 
|-
| [[:d:Q53549080|Q53549080]]
| ''[[:d:Q53549080|Sergio Bufano]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-10-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Argentina|Argentina]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1943–2026) ♂; member of Argentine Liberation Front
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Argentina]]
| ''[[:d:Q44237|Mendoza]]''
| [[Buenos Aires]]
| 
|-
| [[:d:Q5403079|Q5403079]]
| ''[[:d:Q5403079|Helena Petäistö]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-12-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| Soome ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Soome]]
| [[Kalajoki linn]]
| [[Tampere]]
| 
|-
| [[:d:Q6548191|Q6548191]]
| ''[[:d:Q6548191|Lillian Roberts]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-01-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ametiühingutegelane (1928–2026) ♀
| ''[[:d:Q15627169|ametiühingutegelane]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q65665533|Q65665533]]
| ''[[:d:Q65665533|José Bada Panillo]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-05-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Poliitik|poliitik]], Intellektuaal, Catholic theologian (1929–2026) ♂; member of Academia Aragonesa de la Lengua
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q58968|Intellektuaal]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q98833890|Catholic theologian]]''
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q956450|Fabara]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q6878699|Q6878699]]
| ''[[:d:Q6878699|Assaf Razin]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Iisrael|Iisrael]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]] (1941–2026) ♂; The EMET Prize for Art, Science and Culture, Fellow of the Econometric Society; member of Econometric Society
| [[majandusteadlane]]
| [[Iisrael]]
| ''[[:d:Q2889024|Shamir]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q70251920|Q70251920]]
| ''[[:d:Q70251920|Кошкин, Евгений Зиновьевич]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-10-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] jalgpallur (1959–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q7145611|Q7145611]]
| ''[[:d:Q7145611|Patricia Greene]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-01-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja (fl. 1957–2026) (1931–2026) ♀; Member of the Order of the British Empire
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q2604519|Allenton]]''
| [[Buckinghamshire]]
| 
|-
| [[:d:Q7244278|Q7244278]]
| ''[[:d:Q7244278|Prince Wilhelm of Schaumburg-Lippe]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-08-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Saksamaa|sakslased]] aristokraat, pankur (1939–2026) ♂; child of Prince Christian of Schaumburg-Lippe, Princess Feodora of Denmark; spouse of Ilona zu Schaumburg-Lippe
| ''[[:d:Q2478141|aristokraat]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q806798|pankur]]''
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q950773|Klein Glienicke]]''
| [[Taani]]
| 
|-
| [[:d:Q768304|Q768304]]
| ''[[:d:Q768304|Augustine Obiora Akubeze]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-08-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Nigeeria|Nigeeria]] katoliku preester, Catholic bishop, Catholic archbishop, diocesan bishop, apostolic administrator (1956–2026) ♂
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]''
| [[Nigeeria]]
| [[Kaduna]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q807536|Q807536]]
| ''[[:d:Q807536|Barbara Ling]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-08-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Valguskujundaja|valguskujundaja]], lavastuskunstnik (1952–2026) ♀
| [[valguskujundaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2962070|lavastuskunstnik]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Los Angeles]]
| [[Santa Barbara]]
| 
|-
| [[:d:Q95362646|Q95362646]]
| ''[[:d:Q95362646|Drahomír Horký]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-11-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Arst|arst]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Teadlane|teadlane]] (1939–2026) ♂
| [[arst]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[teadlane]]
| 
| ''[[:d:Q126536|Zahrádka]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q975483|Q975483]]
| ''[[:d:Q975483|Rafael Antonio Niño]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-12-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| Colombia jalgrattur
| ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]''
| [[Colombia]]
| ''[[:d:Q1654879|Cucaita]]''
| ''[[:d:Q236744|Tunja]]''
| 
|-
| [[:d:Q978784|Q978784]]
| ''[[:d:Q978784|Randolph Mantooth]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-09-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-09
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Näitleja|näitleja]], telesarjanäitleja, filminäitleja, telelavastaja (1945–2026) ♂
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Sacramento]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q100791761|Q100791761]]
| ''[[:d:Q100791761|Ella Laboriel]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-03-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Mehhiko|Mehhiko]] [[Laulja|laulja]], [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1964–2008) (1945–2026) ♀
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]
| [[Mehhiko]]
| [[México]]
| [[México]]
| 
|-
| [[:d:Q105582|Q105582]]
| ''[[:d:Q105582|Peter Bürgel]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-03-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Saksamaa poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q147733|primator]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Dachau]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q108041844|Q108041844]]
| ''[[:d:Q108041844|Wolfgang Altner]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-07-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatlik Vabariik]] ehitusinsener (1930–2026) ♂
| ''[[:d:Q13582652|ehitusinsener]]''
| [[Saksa Demokraatlik Vabariik]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q110908652|Q110908652]]
| ''[[:d:Q110908652|Бикбулатов Зиннәт Төхвәт улы]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-05-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Õppejõud|õppejõud]], anatoom (1939–2026) ♂; Merited Worker of Culture of Bashkortostan, Honoured Worker of Higher Professional Education of the Russian Federation, ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk
| [[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10872101|anatoom]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q1062189|Itkulovo]]''
| [[Tšeljabinsk]]
| 
|-
| [[:d:Q11103884|Q11103884]]
| ''[[:d:Q11103884|Henry O. Pollak]]''
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-12-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Ameerika Ühendriikide matemaatik
| [[matemaatik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q82594|informaatik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2732142|statistik]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]&lt;br/&gt;[[Austria]]
| [[Viin]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q117086897|Q117086897]]
| ''[[:d:Q117086897|Rainald Roesch]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-07-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Saksamaa|sakslased]] person (1944–2026) ♂
| 
| [[Saksamaa]]
| 
| [[Sydney]]
| 
|-
| [[:d:Q11929114|Q11929114]]
| ''[[:d:Q11929114|José Luis Monge Recalde]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Hispaania poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[advokaat]]
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q1642171|Alhama de Aragón]]''
| [[Pamplona]]
| 
|-
| [[:d:Q12106356|Q12106356]]
| ''[[:d:Q12106356|Ihor Zvarych]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-10-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Ukraina poliitik
| [[dotsent]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Ukraina]]
| ''[[:d:Q4107537|Verbivchyk]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q12111610|Q12111610]]
| ''[[:d:Q12111610|Oleksandr Kolesnikov]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-08-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Ukraina poliitik
| [[poliitik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Ukraina]]
| [[Cottbus]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12287609|Q12287609]]
| ''[[:d:Q12287609|Nadezhda Zaharieva]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-11-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Bulgaaria luuletaja
| [[luuletaja]]
| [[Bulgaaria]]
| ''[[:d:Q1075005|Radovo]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q126489828|Q126489828]]
| ''[[:d:Q126489828|Panu Pokkinen]]''
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Soome|soomlased]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Peatoimetaja|peatoimetaja]], [[Direktor|direktor]] (1976–2026) ♂; child of Jorma Pokkinen
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[peatoimetaja]]&lt;br/&gt;[[direktor]]
| [[Soome]]
| [[Tampere]]
| [[Helsingi]]
| 
|-
| [[:d:Q12869602|Q12869602]]
| ''[[:d:Q12869602|Tariel Chanturia]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-07-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Gruusia luuletaja
| [[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[tõlkija]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Gruusia]]
| ''[[:d:Q1189980|Supsa]]''
| [[Thbilisi]]
| 
|-
| [[:d:Q1289476|Q1289476]]
| ''[[:d:Q1289476|Joseph Jules Zerey]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-06-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Egiptus|Egiptus]] katoliku preester, Catholic bishop, titular archbishop, protosyncellus (1941–2026) ♂
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]''
| [[Egiptus]]
| [[Aleksandria]]
| [[Jeruusalemm]]
| 
|-
| [[:d:Q128984411|Q128984411]]
| ''[[:d:Q128984411|Miren Agiriano Ugartemendia]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-06-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Hispaania|Hispaania]] homemaker (1935–2026) ♀
| ''[[:d:Q1934684|homemaker]]''
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q1649625|Lezo]]''
| ''[[:d:Q911092|Oiartzun]]''
| 
|-
| [[:d:Q133308204|Q133308204]]
| ''[[:d:Q133308204|Theo Burrell]]''
| data-sort-value=&quot;1986&quot; | 1986-08-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Person (1986–2026) ♀
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q137604612|Q137604612]]
| ''[[:d:Q137604612|Leung Oi]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-11-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]]-[[Hiina|hiina]]-[[Briti Hongkong|briti hongkong]] filminäitleja, telesarjanäitleja (1938–2026) ♀; spouse of Tso Kea
| ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''
| [[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]]&lt;br/&gt;[[Hiina]]&lt;br/&gt;[[Briti Hongkong]]
| [[Foshan Shi]]
| [[Shenzhen]]
| 
|-
| [[:d:Q139153353|Q139153353]]
| ''[[:d:Q139153353|Volker Wörl]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Political economist, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1930–2026) ♂
| ''[[:d:Q1227195|political economist]]''&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]
| 
| [[Cheb]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140466337|Q140466337]]
| ''[[:d:Q140466337|Niloufar Haddadi]]''
| data-sort-value=&quot;1977&quot; | 1977-06-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Iraan|Iraan]] [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]], dublaažirežissöör, [[Tõlkija|tõlkija]] (1977–2026) ♀
| [[dublaažinäitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1298794|dublaažirežissöör]]''&lt;br/&gt;[[tõlkija]]
| [[Iraan]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140466942|Q140466942]]
| ''[[:d:Q140466942|Martin Matoušek]]''
| data-sort-value=&quot;1973&quot; | 1973-02-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Tšehhi|Tšehhi]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]], operetisolist (1973–2026) ♂
| [[ooperilaulja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q30157837|operetisolist]]''
| [[Tšehhi]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140471777|Q140471777]]
| ''[[:d:Q140471777|Paco Castelló]]''
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 20th century
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Person (2000–2026) ♂
| 
| 
| ''[[:d:Q23982208|Nules]]''
| [[Pamplona]]
| 
|-
| [[:d:Q140474888|Q140474888]]
| ''[[:d:Q140474888|Harris Katleman]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-08-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Teleprodutsent, telesarjanäitleja, [[Näitleja|näitleja]] (1928–2026) ♂
| ''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;[[näitleja]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140567854|Q140567854]]
| ''[[:d:Q140567854|Reli German]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-11-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Inimõiguste aktivist, poliitiline nõunik (1939–2026) ♂
| ''[[:d:Q1476215|inimõiguste aktivist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q8125919|poliitiline nõunik]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140694619|Q140694619]]
| ''[[:d:Q140694619|John Ruf]]''
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-03-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Äriinimene (1968–2026) ♂
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q156491|Q156491]]
| [[Bonnie Tyler]]
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-06-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Laulja|laulja]], salvestusmuusik, poplaulja (1951–2026) ♀; Steiger Award, Echo Pop Award for the Best International Rock/Pop Female Artist, Member of the Order of the British Empire; spouse of Robert Sullivan; notable work It's a Heartache, [[Total Eclipse of the Heart]], Holding Out for a Hero
| [[laulja]]
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q3396741|Skewen]]''
| [[Faro (Portugal)|Faro]]
| ''[[:d:Q7594431|St Mary's Church, Swansea]]''
|-
| [[:d:Q16133369|Q16133369]]
| ''[[:d:Q16133369|Ṭoviyah Bloi]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-05-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Iisrael|Iisrael]] person (1936–2026) ♂
| 
| [[Iisrael]]
| [[Jeruusalemm]]
| [[Jeruusalemm]]
| 
|-
| [[:d:Q16213049|Q16213049]]
| [[Wally Funk]]
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-02-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Lendur|lendur]], inspector, lennuinstruktor, [[Kosmonaut|kosmonaut]] (1939–2026) ♀; Women in Aviation International, [[Audoktor|audoktor]]
| [[lendur]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11977377|inspector]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q379318|lennuinstruktor]]''&lt;br/&gt;[[kosmonaut]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q676171|Las Vegas]]''
| ''[[:d:Q185216|Grapevine]]''
| 
|-
| [[:d:Q1688087|Q1688087]]
| ''[[:d:Q1688087|Jesper Bøje Christensen]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-12-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] klavessinist, [[Helilooja|helilooja]], muusikapedagoog, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Muusikateadlane|muusikateadlane]], [[Muusik|muusik]] (1944–2026) ♂
| ''[[:d:Q5371902|klavessinist]]''&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[muusikateadlane]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Taani Kuningriik]]
| [[Kopenhaagen]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1977123|Q1977123]]
| ''[[:d:Q1977123|Leo van Veen]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-06-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1946–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| [[Utrecht]]
| ''[[:d:Q5128|Woerden]]''
| 
|-
| [[:d:Q20565211|Q20565211]]
| ''[[:d:Q20565211|Ajdar Macidov]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-03-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Aserbaidžaani keemik
| [[keemik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Aserbaidžaan]]
| [[Bakuu]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2076368|Q2076368]]
| ''[[:d:Q2076368|Peter Kohl]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-01-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Saksamaa jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Saksamaa]]&lt;br/&gt;[[Saksa Demokraatlik Vabariik]]
| ''[[:d:Q522390|Hohenmölsen]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q2129604|Q2129604]]
| ''[[:d:Q2129604|Ralph Fleck]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-03-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Saksamaa maalikunstnik
| [[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[õpetaja]]
| [[Saksamaa]]
| [[Freiburg]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q24950827|Q24950827]]
| ''[[:d:Q24950827|Andrée Touré]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-11-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Guinea|Guinea]] [[Esimene leedi]], [[Avaliku elu tegelane|avaliku elu tegelane]], First Lady of Guinea (1934–2026) ♀; Grand Cross Special Class of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, Grand Cross of the Order of Isabella the Catholic; spouse of Ahmed Sékou Touré; notable work Ma vie auprès d’Ahmed Sékou Touré
| [[Esimene leedi]]&lt;br/&gt;[[avaliku elu tegelane]]
| [[Guinea]]
| ''[[:d:Q870191|Kankan Region]]''
| [[Maroko]]
| 
|-
| [[:d:Q28776985|Q28776985]]
| ''[[:d:Q28776985|Emma Chukhajyan]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-01-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Armeenia keemik
| [[keemik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Armeenia]]
| [[Gjumri]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q298846|Q298846]]
| [[Ann Widdecombe]]
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-10-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Suurbritannia poliitik
| [[poliitik]]
| [[Suurbritannia]]
| [[Bath]]
| ''[[:d:Q103092424|Haytor Vale]]''
| 
|-
| [[:d:Q332182|Q332182]]
| ''[[:d:Q332182|Dino Bruni]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-04-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Itaalia|Itaalia]] jalgrattasportlane (1932–2026) ♂
| ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]''
| [[Itaalia]]
| ''[[:d:Q95137|Portomaggiore]]''
| ''[[:d:Q95090|Argenta]]''
| 
|-
| [[:d:Q3507332|Q3507332]]
| ''[[:d:Q3507332|Sylvie Grare]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 20th century
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Prantsusmaa laulja
| [[laulja]]
| [[Prantsusmaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q442945|Q442945]]
| ''[[:d:Q442945|Ole Tom Nord]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-11-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Norra|norralased]] suusahüppaja (1940–2026) ♂
| ''[[:d:Q13382603|suusahüppaja]]''
| [[Norra]]
| ''[[:d:Q6517056|Konsmo]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q507716|Q507716]]
| ''[[:d:Q507716|Gabriel Mureșan]]''
| data-sort-value=&quot;1982&quot; | 1982-02-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Rumeenia jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Rumeenia]]
| [[Sighișoara]]
| ''[[:d:Q5064482|Apold]]''
| 
|-
| [[:d:Q5275088|Q5275088]]
| ''[[:d:Q5275088|Dieter Gerhardt]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-11-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariik]] [[Spioon]] (1935–2026) ♂
| [[Spioon]]
| [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]
| [[Berliin]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5567457|Q5567457]]
| ''[[:d:Q5567457|Asger Baunsbak-Jensen]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-04-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] autobiograaf, [[Poliitik|poliitik]], [[Preester|preester]], [[Õpetaja|õpetaja]], temporary Member of the Folketing, member of the Folketing (1932–2026) ♂; The Native Danish Language Award; member of Danish Council on Ethics
| ''[[:d:Q18814623|autobiograaf]]''&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;[[preester]]&lt;br/&gt;[[õpetaja]]
| [[Taani Kuningriik]]
| ''[[:d:Q2006922|Nørre Jernløse Parish]]''
| [[Farum]]
| 
|-
| [[:d:Q5999172|Q5999172]]
| ''[[:d:Q5999172|Greg Hawthorne]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-09-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1956–2026) ♂
| ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Fort Worth]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q692067|Q692067]]
| ''[[:d:Q692067|Arndt Raupach]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-06-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Õppejõud|õppejõud]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Advokaat|advokaat]], [[Jurist|jurist]] (1936–2026) ♂; Gerhard Thoma Honorary Prize
| [[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[advokaat]]&lt;br/&gt;[[jurist]]
| [[Saksamaa]]
| [[Freiberg]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q70446454|Q70446454]]
| ''[[:d:Q70446454|Raimo Yli-Uotila]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-11-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Soome poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[arst]]
| [[Soome]]
| [[Laitila]]
| [[Seinäjoki linn]]
| 
|-
| [[:d:Q7182332|Q7182332]]
| ''[[:d:Q7182332|Phil Regan]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-04-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (fl. 1960–1972) (1937–2026) ♂
| ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q2224644|Otsego]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q7356917|Q7356917]]
| ''[[:d:Q7356917|Rodney Franklin]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-09-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Ameerika Ühendriikide muusik
| [[helilooja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''&lt;br/&gt;[[pianist]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Berkeley]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q7363515|Q7363515]]
| ''[[:d:Q7363515|Ron Beattie]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-09-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| Australian rules football player (1953–2026) ♂
| ''[[:d:Q13414980|Australian rules football player]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q96036937|Q96036937]]
| ''[[:d:Q96036937|Deirdre Milne]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-06-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] aktivist, barrister (1939–2026) ♀; Companion of the Queen's Service Order, Distinguished Companion of the New Zealand Order of Merit, Dame Companion of the New Zealand Order of Merit‎, New Zealand Suffrage Centennial Medal 1993
| ''[[:d:Q15253558|aktivist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q808967|barrister]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| [[Dunedin]]
| ''[[:d:Q7207981|Point Chevalier]]''
| 
|-
| [[:d:Q97208325|Q97208325]]
| ''[[:d:Q97208325|Мазанцева, Ольга Васильевна]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-07-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-08
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] lüpsja (1931–2026) ♀; [[Sotsialistliku töö kangelane]], [[Lenini orden]], [[Austuse märk]]
| ''[[:d:Q1934482|lüpsja]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q13637676|Лесицко]]''
| [[Petseri rajoon]]
| 
|-
| [[:d:Q102310043|Q102310043]]
| ''[[:d:Q102310043|Avgust Khromov]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-06-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| Venemaa matemaatik
| 
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q23872860|Olenkovo]]''
| [[Saratov]]
| 
|-
| [[:d:Q106759813|Q106759813]]
| ''[[:d:Q106759813|Larry Selders]]''
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981-07-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| Ameerika Ühendriikide poliitik
| [[poliitik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Louisiana]]
| [[Baton Rouge]]
| 
|-
| [[:d:Q1122714|Q1122714]]
| ''[[:d:Q1122714|Béla Kádár]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-03-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Ungari|Ungari]] [[Poliitik|poliitik]], [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], [[Õppejõud|õppejõud]], member of the National Assembly of Hungary, Permanent Representative of Hungary to the OECD (1934–2026) ♂; Commander with Star of the Order of Merit of Hungary, The Republic is Twenty Years Old Prize, Széchenyi Prize; member of [[Ungari Teaduste Akadeemia]]
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[majandusteadlane]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Ungari]]
| [[Pécs]]
| 
| ''[[:d:Q996499|Farkasréti kalmistu]]''
|-
| [[:d:Q115697851|Q115697851]]
| ''[[:d:Q115697851|Leonel Brito]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-05-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Portugal|Portugal]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]] (1941–2026) ♂
| [[filmirežissöör]]
| [[Portugal]]
| ''[[:d:Q551507|Torre de Moncorvo]]''
| ''[[:d:Q243849|Elvas]]''
| 
|-
| [[:d:Q125176413|Q125176413]]
| ''[[:d:Q125176413|William D. Zabel]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-12-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Advokaat|advokaat]] (1936–2026) ♂
| [[advokaat]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q137108062|Q137108062]]
| ''[[:d:Q137108062|João Gomes de Abreu]]''
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Portugal|Portugal]] [[Autor|autor]] (1974–2026) ♂
| [[autor]]
| [[Portugal]]
| ''[[:d:Q889394|Portuguese Mozambique]]''
| [[Lissabon]]
| 
|-
| [[:d:Q137204310|Q137204310]]
| ''[[:d:Q137204310|Gao Shanwen]]''
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| Hiina majandusteadlane
| [[majandusteadlane]]
| [[Hiina]]
| ''[[:d:Q35717314|Linfen]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q140456552|Q140456552]]
| ''[[:d:Q140456552|Filip Endal]]''
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975-10-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07&lt;br/&gt;2026-07-06
| Person, aseminister (1975–2026) ♂
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140469515|Q140469515]]
| ''[[:d:Q140469515|Олексін Юрій Петрович]]''
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-05-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| Person (1961–2026) ♂
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140473868|Q140473868]]
| ''[[:d:Q140473868|Lorenzo Salgado Araujo]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Mehhiko|Mehhiko]] person (†2026) ♂
| 
| [[Mehhiko]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140521180|Q140521180]]
| ''[[:d:Q140521180|Caj Olsen]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-01-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] headmaster of a gymnasium, [[Lektor|lektor]] (1945–2026) ♂
| ''[[:d:Q28078592|headmaster of a gymnasium]]''&lt;br/&gt;[[lektor]]
| [[Taani Kuningriik]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140585712|Q140585712]]
| ''[[:d:Q140585712|Connor Murphy]]''
| data-sort-value=&quot;1994&quot; | 1994-10-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Juutuuber]] (1994–2026) ♂
| [[Juutuuber]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Michigan]]
| ''[[:d:Q271529|Samut Prakan]]''
| 
|-
| [[:d:Q1578322|Q1578322]]
| ''[[:d:Q1578322|Hans-Werner Müller]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-09-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| Saksa poliitik
| [[poliitik]]
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q338776|Nunkirchen]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q1636093|Q1636093]]
| ''[[:d:Q1636093|Shapoor Zadran]]''
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-07-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Afganistan|Afganistan]] kriketimängija (1987–2026) ♂
| ''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]''
| [[Afganistan]]
| [[Lōgari provints|Lowgari provints]]&lt;br/&gt;[[Afganistan]]
| [[New Delhi]]
| 
|-
| [[:d:Q16537295|Q16537295]]
| ''[[:d:Q16537295|Benjamín Medrano Quezada]]''
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-08-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Mehhiko|Mehhiko]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the Chamber of Deputies of Mexico (1966–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Mehhiko]]
| ''[[:d:Q10977548|Nochistlán de Mejía]]''
| [[Guadalajara]]
| 
|-
| [[:d:Q18537661|Q18537661]]
| ''[[:d:Q18537661|Ladislau Balanov]]''
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-09-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Rumeenia|Rumeenia]] veepallur (1967–2026) ♂
| ''[[:d:Q17524364|veepallur]]''
| [[Rumeenia]]
| [[Bukarest]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1972910|Q1972910]]
| ''[[:d:Q1972910|Mikalay Charhinets]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-10-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| Valgevene jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3095455|peace officer]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1726903|criminal investigator]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[kindralleitnant]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q16258947|ametnikud]]''&lt;br/&gt;[[jurist]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Valgevene]]
| [[Minsk]]
| [[Minsk]]
| ''[[:d:Q3647218|Eastern Cemetery]]''
|-
| [[:d:Q19900538|Q19900538]]
| ''[[:d:Q19900538|Rhett Bernstein]]''
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-09-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| Norra jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]&lt;br/&gt;[[Norra]]
| [[San Diego]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q28006689|Q28006689]]
| ''[[:d:Q28006689|Siti Chamamah Soeratno]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-01-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Ulama]] (1941–2026) ♀
| [[Ulama]]
| [[Indoneesia]]
| [[Yogyakarta]]
| [[Jakarta]]
| 
|-
| [[:d:Q28788001|Q28788001]]
| ''[[:d:Q28788001|Maria Teresa Sanromà]]''
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922-12-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], ehtekunstnik (1922–2026) ♀
| [[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2519376|ehtekunstnik]]''
| 
| ''[[:d:Q825883|Valls]]''
| ''[[:d:Q825883|Valls]]''
| 
|-
| [[:d:Q28962327|Q28962327]]
| ''[[:d:Q28962327|Jamil Merrell]]''
| data-sort-value=&quot;1990&quot; | 1990-05-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1990–2026) ♂
| ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q755632|Bear]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q3288258|Q3288258]]
| ''[[:d:Q3288258|Marc Messier]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-08-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| Kanada näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;[[stsenarist]]
| [[Kanada]]
| [[Granby]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q336480|Q336480]]
| ''[[:d:Q336480|James Mackay, Baron Mackay of Clashfern]]''
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-07-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| kohtunik, Suurbritannia
| [[advokaat]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;[[kohtunik]]&lt;br/&gt;[[jurist]]
| [[Suurbritannia]]
| [[Edinburgh]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q340508|Q340508]]
| ''[[:d:Q340508|Achim Wolff]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-10-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| Saksamaa näitleja
| [[näitleja]]
| [[Saksamaa]]&lt;br/&gt;[[Saksa Demokraatlik Vabariik]]
| [[Berliin]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3408832|Q3408832]]
| ''[[:d:Q3408832|Benedito Ruy Barbosa]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-04-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], [[Stsenarist|stsenarist]], television writer (1931–2026) ♂; Order of Cultural Merit (Brazil)
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[näitekirjanik]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q73306227|television writer]]''
| [[Brasiilia]]
| ''[[:d:Q1795526|Gália]]''
| [[São Paulo]]
| 
|-
| [[:d:Q3638188|Q3638188]]
| ''[[:d:Q3638188|Beniamino Di Giacomo]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-11-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Itaalia|Itaalia]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1935–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Itaalia]]
| ''[[:d:Q83355|Porto Recanati]]''
| [[Civitanova Marche]]
| 
|-
| [[:d:Q41775998|Q41775998]]
| ''[[:d:Q41775998|Girish Bharadwaj]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-05-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[India|India]] mehaanikainsener, sot­siaaltöötaja (1950–2026) ♂; Padma Shri
| ''[[:d:Q1906857|mehaanikainsener]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q7019111|sot­siaaltöötaja]]''
| [[India]]
| ''[[:d:Q2571896|Sullia]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q950571|Dakshina Kannada district]]''&lt;br/&gt;[[India]]
| [[Zulia osariik|Zulia]]&lt;br/&gt;[[Karnataka]]
| 
|-
| [[:d:Q461097|Q461097]]
| ''[[:d:Q461097|Joanna Pettet]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-11-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] teatrinäitleja, filminäitleja (fl. 1964–1990) (1942–2026) ♀; Theatre World Award; spouse of Alex Cord
| ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q189960|Westminster]]''
| ''[[:d:Q838785|Temecula]]''
| 
|-
| [[:d:Q461213|Q461213]]
| ''[[:d:Q461213|Dirk Baert]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-02-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| Belgia jalgrattur
| ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]''
| [[Belgia]]
| [[Zwevegem]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5859390|Q5859390]]
| ''[[:d:Q5859390|Fernando Chumaceiro]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-07-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| Venezuela advokaat
| [[advokaat]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Venezuela]]
| ''[[:d:Q171632|Maracaibo]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q60731616|Q60731616]]
| ''[[:d:Q60731616|Panagiotis Panagopoulos]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-03-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| Kreeka näitleja
| [[näitleja]]
| [[Kreeka]]
| ''[[:d:Q1226082|Dimitsana]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q65939515|Q65939515]]
| ''[[:d:Q65939515|Jindřich Mikulec]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-05-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] artistic gymnast, võimleja (1928–2026) ♂
| ''[[:d:Q13381572|artistic gymnast]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q16947675|võimleja]]''
| [[Tšehhoslovakkia]]
| ''[[:d:Q597389|Rokytnice]]''
| [[Tšehhi]]
| 
|-
| [[:d:Q7227581|Q7227581]]
| ''[[:d:Q7227581|Walter Chu]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-07-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Briti Hongkong|Briti Hongkong]]-[[Hiina|hiina]]-[[Kanada|kanada]] [[Näitleja|näitleja]] (1931–2026) ♂
| [[näitleja]]
| [[Briti Hongkong]]&lt;br/&gt;[[Hiina]]&lt;br/&gt;[[Kanada]]
| [[Guangzhou]]
| [[Hongkong]]
| 
|-
| [[:d:Q920347|Q920347]]
| ''[[:d:Q920347|Tadeusz Baranowski]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-01-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Poola|poolakad]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], koomiksikunstnik, joonistaja, [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]], comics writer (1945–2026) ♂; Silver Medal for Merit to Culture – Gloria Artis‎
| [[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q715301|koomiksikunstnik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q15296811|joonistaja]]''&lt;br/&gt;[[dublaažinäitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11892507|comics writer]]''
| [[Poola]]
| [[Zamość]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q92820624|Q92820624]]
| ''[[:d:Q92820624|François About]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-09-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-07
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] filmioperaator, [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Fotograaf|fotograaf]] (fl. 1966–) (1939–2026) ♂
| ''[[:d:Q222344|filmioperaator]]''&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[fotograaf]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Nancy]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1043577|Q1043577]]
| ''[[:d:Q1043577|Carmelo Cedrún]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-12-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| Hispaania jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q474080|Amorebieta-Etxano]]''
| [[Durango]]
| 
|-
| [[:d:Q106669584|Q106669584]]
| ''[[:d:Q106669584|Valerie Brathwaite]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-10-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| Trinidadi ja Tobago skulptor
| [[skulptor]]
| [[Trinidad ja Tobago]]&lt;br/&gt;[[Venezuela]]
| ''[[:d:Q1023712|San Fernando]]''
| [[Caracas]]
| 
|-
| [[:d:Q110257054|Q110257054]]
| ''[[:d:Q110257054|Kōichi Kuyama]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| [[Jaapan|Jaapan]] [[Õppejõud|õppejõud]], keeleteadlane, kulturoloog, [[Tõlkija|tõlkija]], kirjandusteadlane, subtitler (1958–2026) ♂; Bene Merito, Stanisław Ignacy Witkiewicz Award, Medal for Merit to Culture
| [[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q19829999|kulturoloog]]''&lt;br/&gt;[[tõlkija]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2195681|subtitler]]''
| [[Jaapan]]
| [[Saitama prefektuur]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q114679007|Q114679007]]
| ''[[:d:Q114679007|Luisa Cunha]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| [[Portugal|Portugal]] plastic artist, installatsioonikunstnik, [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], joonistaja, [[Kunstnik|kunstnik]] (1949–2026) ♀
| ''[[:d:Q98552221|plastic artist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q18074503|installatsioonikunstnik]]''&lt;br/&gt;[[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15296811|joonistaja]]''&lt;br/&gt;[[kunstnik]]
| [[Portugal]]
| [[Lissabon]]
| [[Lissabon]]
| 
|-
| [[:d:Q12075688|Q12075688]]
| ''[[:d:Q12075688|Ivan Abramov]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-07-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| Venemaa poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[insener]]&lt;br/&gt;[[teadlane]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Kambarka]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q13103004|Q13103004]]
| ''[[:d:Q13103004|Henri Metz]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-03-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| Luksemburgi arst
| [[arst]]
| [[Luksemburg]]
| [[Esch-sur-Alzette]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q137590646|Q137590646]]
| ''[[:d:Q137590646|Nikoline Høie]]''
| data-sort-value=&quot;2009&quot; | 2009-05-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| [[Norra|norralased]] [[Näitleja|näitleja]] (2009–2026) ♀
| [[näitleja]]
| [[Norra]]
| 
| [[Marbella]]
| ''[[:d:Q7842656|Trinity Church]]''
|-
| [[:d:Q140454979|Q140454979]]
| ''[[:d:Q140454979|Nathan Fitzgerald]]''
| data-sort-value=&quot;1998&quot; | 1998&lt;br/&gt;1999
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| Jalgpallur (1998–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140455418|Q140455418]]
| ''[[:d:Q140455418|Morembaye Bruno]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| [[Tšaad|Tšaad]] Doctor (†2026) ♂
| ''[[:d:Q4618975|Doctor]]''
| [[Tšaad]]
| 
| ''[[:d:Q333074|Moundou]]''
| 
|-
| [[:d:Q140579039|Q140579039]]
| ''[[:d:Q140579039|Bill Smale]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-02-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] äriinimene, filantroop (1952–2026) ♂; Queen's Service Medal
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q12362622|filantroop]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140640838|Q140640838]]
| ''[[:d:Q140640838|Erich Speck]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-09-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] volunteer firefighter (1936–2026) ♂; Queen's Service Medal
| ''[[:d:Q11559510|volunteer firefighter]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| ''[[:d:Q68290|Affoltern am Albis]]''
| ''[[:d:Q30279686|Hutt Hospital]]''
| 
|-
| [[:d:Q140640930|Q140640930]]
| ''[[:d:Q140640930|Jeff Scholes]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-08-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Pottsepp|pottsepp]] (1942–2026) ♂
| [[pottsepp]]
| [[Uus-Meremaa]]
| [[Derby]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1610257|Q1610257]]
| ''[[:d:Q1610257|Herman Chernoff]]''
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-07-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Matemaatik|matemaatik]], [[Füüsik|füüsik]], statistik, [[Õppejõud|õppejõud]], Chairperson of the Institute of Mathematical Statistics (1923–2026) ♂; Fellow of the American Statistical Association, Fellow of the American Mathematical Society, Fellow of the Institute of Mathematical Statistics, Wilks Memorial Award, Emanuel and Carol Parzen Prize for Statistical Innovation; member of [[Rahvuslik Teaduste Akadeemia]], [[Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia]], American Mathematical Society, Institute of Mathematical Statistics; notable work Chernoff bound, Matrix Chernoff bound, Chernoff's distribution, Chernoff face
| [[matemaatik]]&lt;br/&gt;[[füüsik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2732142|statistik]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[New York]]
| [[Boston]]
| 
|-
| [[:d:Q16337182|Q16337182]]
| ''[[:d:Q16337182|Chico Simões]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-10-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Poliitik|poliitik]], [[Arst|arst]], Brazilian state deputy (1950–2026) ♂
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[arst]]
| [[Brasiilia]]
| ''[[:d:Q1791176|Dom Joaquim]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q1658011|Q1658011]]
| [[Iivo Nei]]
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-10-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| Eesti maletaja ja sporditegelane
| [[maletaja]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| [[Tartu]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q16676795|Q16676795]]
| ''[[:d:Q16676795|Vladislav Misevich]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-05-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Valgevene|valgevene]] [[Laulja|laulja]], [[Kitarrist|kitarrist]], [[Näitleja|näitleja]], [[Muusik|muusik]] (1945–2026) ♂; Honored Artist of the Belarusian SSR
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[kitarrist]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Valgevene]]
| [[Orenburg]]
| [[Minsk]]
| 
|-
| [[:d:Q1689859|Q1689859]]
| ''[[:d:Q1689859|Jo. Franzke]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-04-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| Saksamaa arhitekt
| [[arhitekt]]
| [[Saksamaa]]
| [[Berliin]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q20897730|Q20897730]]
| ''[[:d:Q20897730|John Van Antwerp Fine, Jr.]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-09-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| Ameerika Ühendriikide kunstiajaloolane
| ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q88109112|balkanologist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q26132815|Byzantinist]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q983837|Williamstown]]''
| [[Ann Arbor]]
| 
|-
| [[:d:Q21504117|Q21504117]]
| ''[[:d:Q21504117|Corinna Spies]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-04-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], telesaatejuht (1950–2026) ♀
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Hamburg]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q23685211|Q23685211]]
| ''[[:d:Q23685211|Telman Salahov]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-02-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| [[Aserbaidžaan|Aserbaidžaan]] jalgpallur (1937–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Aserbaidžaan]]
| [[Gəncə]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q273532|Q273532]]
| [[Louise Lasser]]
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-04-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| Ameerika Ühendriikide näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[New York]]
| [[New York]]
| 
|-
| [[:d:Q2741152|Q2741152]]
| ''[[:d:Q2741152|Megas]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-04-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| [[Island|islandlased]] [[Laulja|laulja]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Rokkmuusik|Rock-muusik]], [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]] (1945–2026) ♂; Icelandic Music Awards
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[Rokkmuusik|Rock-muusik]]&lt;br/&gt;[[laulukirjutaja]]
| [[Island]]
| [[Reykjavík]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q28653396|Q28653396]]
| ''[[:d:Q28653396|Edward Yedikiselov]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-11-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| [[Stsenarist|stsenarist]], [[Lavastaja|režissöör]] (1932–2026) ♂
| [[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[Lavastaja|režissöör]]
| 
| [[Thbilisi]]
| [[Jerevan]]
| 
|-
| [[:d:Q4332697|Q4332697]]
| ''[[:d:Q4332697|Vladimir Okrepilov]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-02-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]] (1944–2026) ♂; [[Austuse orden]], &quot;Teenete eest Isamaa ees&quot; IV järgu orden, [[Rahvaste Sõpruse orden]], [[Sõpruse orden]], Honoured Worker of Science and Technology of the RSFSR, Russian government prize for science and technology, [[Venemaa Föderatsiooni riiklik preemia]], Russian President's Prize in the field of education, Prize of the Government of the Russian Federation in the field of education, Peterburi aukodanik, &quot;Teenete eest Isamaa ees&quot; III järgu orden, [[Medal Vladimir Iljitš Lenini 100. sünniaastapäeva tähistamiseks]], [[Juubelimedal &quot;20 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945&quot;|juubelimedal &quot;20 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945&quot;]], mälestusmedal &quot;300 aastat Peterburi&quot;, Order of St. Prince Vladimir, Order of St. Sergius of Radonezh, Order of St. Seraphim of Sarov, Order of Holy Prince Daniel of Moscow 2nd class, Order of Holy Prince Daniel of Moscow 3rd class; member of [[Venemaa Teaduste Akadeemia]], Fifth Civic Chamber of the Russian Federation (2014–2017), Sixth Civic Chamber of the Russian Federation (2017–2020)
| [[majandusteadlane]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Peterburi]]
| [[Peterburi]]
| 
|-
| [[:d:Q5538749|Q5538749]]
| ''[[:d:Q5538749|George E. Johnson]]''
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-06-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] äriinimene (fl. 1954–) (1927–2026) ♂; Horatio Alger Award
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q945338|Richton]]''
| [[Chicago]]
| 
|-
| [[:d:Q5663228|Q5663228]]
| ''[[:d:Q5663228|Alberto Lettieri]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-05-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| Argentina ajaloolane
| [[ajaloolane]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q876864|toimetaja]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1650915|teadlane]]''
| [[Argentina]]
| [[Buenos Aires]]
| ''[[:d:Q6162939|Villars, Buenos Aires]]''
| 
|-
| [[:d:Q63346142|Q63346142]]
| ''[[:d:Q63346142|Artashes Alexanyan]]''
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-07-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| Armeenia näitleja
| [[näitleja]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Armeenia]]
| [[Jerevan]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q69804213|Q69804213]]
| ''[[:d:Q69804213|Zoya Lisowska]]''
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-04-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| [[Šveits|Šveits]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1927–2026) ♀
| [[maalikunstnik]]
| [[Šveits]]
| [[Lviv]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q7041632|Q7041632]]
| ''[[:d:Q7041632|Nitzan Gilady]]''
| data-sort-value=&quot;1901&quot; | 20th century
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| Iisraeli filmirežissöör
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]
| [[Iisrael]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q75308144|Q75308144]]
| ''[[:d:Q75308144|Hugh Seymour]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-07-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] person (1943–2026) ♂; child of Leopold Seymour, Sheila Butler; spouse of Emma Henderson, Camilla Leigh, Georgina Baillie
| 
| [[Suurbritannia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q828462|Q828462]]
| ''[[:d:Q828462|Bertram Jäger]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-10-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| Austria poliitik
| [[poliitik]]
| [[Austria]]
| [[Bürs]]
| [[Bludenz]]
| 
|-
| [[:d:Q95459591|Q95459591]]
| ''[[:d:Q95459591|Jana Pauly]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-11-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-06
| Näituse kuraator, kunstiajaloolane, [[Kuraator|kuraator]] (1944–2026) ♀
| ''[[:d:Q780596|näituse kuraator]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''&lt;br/&gt;[[kuraator]]
| 
| [[Chrudim]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q111379391|Q111379391]]
| [[Toomas Turb]]
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-01-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| Eesti kergejõustiklane
| ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| [[Surju]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q11452969|Q11452969]]
| ''[[:d:Q11452969|Mayako Muroi]]''
| data-sort-value=&quot;1921&quot; | 1921-04-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| Jaapani pianist
| [[pianist]]
| [[Jaapan]]
| 
| ''[[:d:Q11251371|Seijō]]''
| 
|-
| [[:d:Q11628078|Q11628078]]
| ''[[:d:Q11628078|Taiichirō Nishikawa]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-05-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| Jaapani poliitik
| [[poliitik]]
| [[Jaapan]]
| [[Arakawa]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12045120|Q12045120]]
| ''[[:d:Q12045120|Petr Šmolka]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-04-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] [[Psühholoog|psühholoog]] (1946–2026) ♂
| [[psühholoog]]
| [[Tšehhoslovakkia]]
| [[Praha]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q122764800|Q122764800]]
| ''[[:d:Q122764800|Maher Younis]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-01-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| Palestiina poliitik
| [[poliitik]]
| [[Palestiina|Palestiina Riik]]
| ''[[:d:Q2859313|'Ara]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q13057072|Q13057072]]
| ''[[:d:Q13057072|Abul Kashem Fazlul Haq]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-09-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| [[Bangladesh|Bangladesh]]-[[Briti India|briti india]]-[[Pakistan|pakistan]] esseist, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Toimetaja|toimetaja]] (1944–2026) ♂; Bangla Academy Literary Award
| ''[[:d:Q11774202|esseist]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[toimetaja]]
| [[Bangladesh]]&lt;br/&gt;[[Briti India]]&lt;br/&gt;[[Pakistan]]
| ''[[:d:Q2344833|Kishoreganj District]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q133518354|Q133518354]]
| ''[[:d:Q133518354|Erhard Bibus]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-04-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| [[Geograaf|geograaf]] (1943–2026) ♂
| [[geograaf]]
| 
| [[Teplice]]
| ''[[:d:Q525575|Mössingen]]''
| 
|-
| [[:d:Q137306151|Q137306151]]
| ''[[:d:Q137306151|Waldemar Kleemann]]''
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-08-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| [[Jurist|jurist]] (1927–2026) ♂
| [[jurist]]
| 
| [[Nürnberg]]
| ''[[:d:Q315156|Bad Neuenahr]]''
| 
|-
| [[:d:Q137645359|Q137645359]]
| ''[[:d:Q137645359|Andre Omer Siregar]]''
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-07-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| Indoneesia diplomaat
| [[diplomaat]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q138998078|Q138998078]]
| ''[[:d:Q138998078|Margaret Kingsley]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-02-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| [[Ooperilaulja|ooperilaulja]] (1939–2026) ♀
| [[ooperilaulja]]
| 
| [[Cornwall]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140440865|Q140440865]]
| ''[[:d:Q140440865|Róbert Bak]]''
| data-sort-value=&quot;1985&quot; | 1985-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| [[Ungari|Ungari]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kriitik|kriitik]], [[Õpetaja|õpetaja]] (1985–2026) ♂
| [[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[kriitik]]&lt;br/&gt;[[õpetaja]]
| [[Ungari]]
| [[Berettyóújfalu]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140560495|Q140560495]]
| ''[[:d:Q140560495|Rahel Yohannes]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-05-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| [[Laulja|laulja]], [[Muusik|muusik]] (1947–2026) ♀
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q15429477|Q15429477]]
| ''[[:d:Q15429477|Bert de Jong]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-08-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Poliitik|poliitik]], member of the Senate of the Netherlands (1945–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| ''[[:d:Q953169|Westzaan]]''
| ''[[:d:Q2690779|Vierhouten]]''
| 
|-
| [[:d:Q1682293|Q1682293]]
| ''[[:d:Q1682293|Jan Tonnemacher]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-04-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| Saksamaa ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q26759595|communication scholar]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Berliin]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q18707225|Q18707225]]
| ''[[:d:Q18707225|Hans Günter Brauch]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-06-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| [[Saksamaa|sakslased]] politoloog, [[Õppejõud|õppejõud]] (1947–2026) ♂; Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany
| ''[[:d:Q1238570|politoloog]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q535045|Reichenbuch]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q1925286|Q1925286]]
| ''[[:d:Q1925286|Marjan Berk]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-07-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Näitleja|näitleja]], [[Stsenarist|stsenarist]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], radio drama actor (1932–2026) ♀
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q21280562|radio drama actor]]''
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| ''[[:d:Q33527010|Zeist]]''
| [[Amsterdam]]
| 
|-
| [[:d:Q23059996|Q23059996]]
| ''[[:d:Q23059996|Karl-Wilhelm Bollow]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-08-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| [[Saksamaa|sakslased]] person (1952–2026) ♂
| 
| [[Saksamaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q24545762|Q24545762]]
| [[Teet Korsten]]
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-02-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| eesti ajakirjanik, tõlkija, endine vaimulik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[vaimulik]]&lt;br/&gt;[[tõlkija]]
| [[Eesti]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q3107169|Q3107169]]
| ''[[:d:Q3107169|Giovanni Fanello]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-02-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| Itaalia jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Itaalia]]
| ''[[:d:Q54727|Pizzo]]''
| [[Rooma]]
| 
|-
| [[:d:Q3328462|Q3328462]]
| ''[[:d:Q3328462|José Manuel Díaz Novoa]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-01-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| Hispaania jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Hispaania]]
| [[Gijón]]
| [[Gijón]]
| 
|-
| [[:d:Q364426|Q364426]]
| ''[[:d:Q364426|Adolf Vallaster]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-08-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| [[Austria|Austria]] [[Kirjanik|kirjanik]], municipal civil servant, dialect writer (1940–2026) ♂
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q56447542|municipal civil servant]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q61043360|dialect writer]]''
| [[Austria]]
| [[Mäder]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3917193|Q3917193]]
| ''[[:d:Q3917193|Piatro Sadoŭski]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-02-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| Valgevene poliitik
| [[diplomaat]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''
| [[Valgevene]]
| ''[[:d:Q20458965|Budźkaŭščyna]]''
| 
| ''[[:d:Q6537717|Studzionki]]''
|-
| [[:d:Q39503985|Q39503985]]
| ''[[:d:Q39503985|Renata Ford]]''
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| [[Kanada|Kanada]] person (1971–2026) ♀; spouse of [[Rob Ford]]
| 
| [[Kanada]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q4826341|Q4826341]]
| ''[[:d:Q4826341|Moshe David Herr]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-05-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| Iisraeli ajaloolane
| [[ajaloolane]]
| [[Iisrael]]
| [[Tel Aviv]]
| 
| ''[[:d:Q335336|Har HaMenuchot]]''
|-
| [[:d:Q5224654|Q5224654]]
| ''[[:d:Q5224654|Darrell Jackson]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-04-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1956–2026) ♂
| ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Los Angeles]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q52818160|Q52818160]]
| ''[[:d:Q52818160|Ahmed Amar]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-06-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| [[Alžeeria|Alžeeria]] jalgpallur (1951–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Alžeeria]]
| ''[[:d:Q852276|Sidi Bel Abbès]]''
| ''[[:d:Q185134|Tlemcen]]''
| 
|-
| [[:d:Q5495264|Q5495264]]
| ''[[:d:Q5495264|Pascual Guerrieri]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-12-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| [[Argentina|Argentina]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (1934–2026) ♂
| [[sõjaväelane]]
| [[Argentina]]
| [[Buenos Aires]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q55102323|Q55102323]]
| ''[[:d:Q55102323|Boris Chudetsky]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-11-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Poliitik|poliitik]] (1947–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Putšež]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5852458|Q5852458]]
| ''[[:d:Q5852458|Eutimio Martino]]''
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-05-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| Hispaania ajaloolane
| [[ajaloolane]]&lt;br/&gt;[[filosoof]]&lt;br/&gt;[[teoloog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[tõlkija]]
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q6161855|Vierdes de Sajambre]]''
| ''[[:d:Q1929323|Villagarcía de Campos]]''
| 
|-
| [[:d:Q6084505|Q6084505]]
| ''[[:d:Q6084505|Zihni Göktay]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-12-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| Türgi näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[dublaažinäitleja]]
| [[Türgi]]
| [[Fatih]]
| ''[[:d:Q739547|Maltepe]]''
| ''[[:d:Q578506|Karacaahmet Cemetery]]''
|-
| [[:d:Q6203799|Q6203799]]
| [[Jiří Pták]]
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-03-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| tšehhi sõudja
| ''[[:d:Q1690874|coxswain]]''&lt;br/&gt;[[sportlane]]&lt;br/&gt;[[treener]]
| [[Tšehhi]]
| [[Děčín]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6700790|Q6700790]]
| ''[[:d:Q6700790|Luis Margani]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-09-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| Argentina näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q111327389|mootorsõiduki elektrik]]''&lt;br/&gt;[[bassist]]
| [[Argentina]]
| [[Sitsiilia maakond]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6849200|Q6849200]]
| ''[[:d:Q6849200|Mike Wallace]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-07-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| Ameerika Ühendriikide ajaloolane
| [[ajaloolane]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[New York]]
| [[México]]
| 
|-
| [[:d:Q7498783|Q7498783]]
| ''[[:d:Q7498783|Shirley Kitchen]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-09-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| Ameerika Ühendriikide poliitik
| [[poliitik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Augusta (Georgia)|Augusta]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q7694210|Q7694210]]
| ''[[:d:Q7694210|Teejan Bai]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-08-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-05
| India laulja
| [[laulja]]
| [[India]]
| [[Chhattisgarh|Chhattīsgarh]]
| ''[[:d:Q372773|Raipur]]''
| 
|-
| [[:d:Q11008361|Q11008361]]
| ''[[:d:Q11008361|Koço Qëndro]]''
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-05-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| Albaania näitleja
| [[näitleja]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q113509824|Q113509824]]
| ''[[:d:Q113509824|Ntuthuko Mahlaba]]''
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981&lt;br/&gt;1982
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Poliitik|poliitik]] (1981–2026) ♂
| [[poliitik]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q113644914|Q113644914]]
| ''[[:d:Q113644914|Mohansinh Chhotubhai Rathava]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-04-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| India poliitik
| 
| [[India]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q12010986|Q12010986]]
| ''[[:d:Q12010986|Yngvar Gjessing]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-09-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Norra|norralased]] meteoroloog, professor (1938–2026) ♂; Knight First Class of the Order of St. Olav‎
| ''[[:d:Q2310145|meteoroloog]]''
| [[Norra]]
| [[Oslo]]
| [[Bergen]]
| ''[[:d:Q19382208|Møllendal cemetery]]''
|-
| [[:d:Q120577096|Q120577096]]
| ''[[:d:Q120577096|Vlasta Petříková]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| Person (†2026) ♀
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q126005740|Q126005740]]
| ''[[:d:Q126005740|Sachiko Tokugawa]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| Jaapani maalikunstnik
| 
| [[Jaapan]]
| 
| [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]]
| 
|-
| [[:d:Q1346457|Q1346457]]
| ''[[:d:Q1346457|Albert Sous]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-04-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| Saksamaa skulptor
| [[skulptor]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q211423|kullassepp]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Stolberg]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q136852883|Q136852883]]
| ''[[:d:Q136852883|Margrit Baumann]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Šveits|Šveits]] [[Fotograaf|fotograaf]] (1929–2026) ♀
| [[fotograaf]]
| [[Šveits]]
| [[Baar (Šveits)|Baar]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q139255189|Q139255189]]
| ''[[:d:Q139255189|Herbert Hopf]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-06-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Sportlane|sportlane]], [[Õppejõud|õppejõud]], kergejõustiklane (1939–2026) ♂
| [[sportlane]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140437312|Q140437312]]
| ''[[:d:Q140437312|Roger Svensson]]''
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-11-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Rootsi|rootslased]] [[Kitarrist|kitarrist]], [[Bassist|bassist]], [[Laulja|laulja]] (1965–2026) ♂; member of [[Marduk (ansambel)|Marduk]], Devils Whorehouse
| [[kitarrist]]&lt;br/&gt;[[bassist]]&lt;br/&gt;[[laulja]]
| [[Rootsi]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140543577|Q140543577]]
| ''[[:d:Q140543577|Ana Filgueiras]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| Political activist (1935–2026) ♀
| ''[[:d:Q11499147|political activist]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140568092|Q140568092]]
| ''[[:d:Q140568092|Shahed Kamal]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-07-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1940–2026) ♂
| [[ajakirjanik]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140757466|Q140757466]]
| ''[[:d:Q140757466|Norma Rowland]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-06-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur (1932–2026) ♀
| ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1534904|Q1534904]]
| ''[[:d:Q1534904|Hermann Meyn]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-10-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| Saksamaa ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]
| [[Saksamaa]]
| [[Bremervörde]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1551210|Q1551210]]
| ''[[:d:Q1551210|Grzegorz Miętus]]''
| data-sort-value=&quot;1993&quot; | 1993-02-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Poola|poolakad]] suusahüppaja (1993–2026) ♂
| ''[[:d:Q13382603|suusahüppaja]]''
| [[Poola]]
| [[Zakopane]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q15709818|Q15709818]]
| ''[[:d:Q15709818|Bogusław Zmudziński]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-05-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Poola|poolakad]] filmikriitik, film scholar, [[Filosoof|filosoof]] (1951–2026) ♂; Honoris Gratia
| ''[[:d:Q4220892|filmikriitik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q4220878|film scholar]]''&lt;br/&gt;[[filosoof]]
| [[Poola]]
| [[Opole]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1575960|Q1575960]]
| ''[[:d:Q1575960|Hannes Burger]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-06-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Saksamaa|sakslased]]-[[Lääne-Saksamaa|lääne-saksamaa]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Stsenarist|stsenarist]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1937–2026) ♂; Bavarian Order of Merit, Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, Ernst-Hoferichter-Preis, Ludwig Thoma Medal
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Saksamaa]]&lt;br/&gt;[[Lääne-Saksamaa]]
| [[München]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q15876488|Q15876488]]
| ''[[:d:Q15876488|Hugo Van Rompaey]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-02-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| Belgia poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q16267607|klassikaline filoloog]]''&lt;br/&gt;[[teoloog]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Belgia]]
| ''[[:d:Q464454|Geel]]''
| ''[[:d:Q464454|Geel]]''
| 
|-
| [[:d:Q1871013|Q1871013]]
| ''[[:d:Q1871013|Lothar Voigtländer]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-09-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Saksamaa|sakslased]]-[[Saksa Demokraatlik Vabariik|saksa demokraatlik vabariik]] [[Helilooja|helilooja]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Dirigent|dirigent]] (1943–2026) ♂; Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany
| [[helilooja]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[dirigent]]
| [[Saksamaa]]&lt;br/&gt;[[Saksa Demokraatlik Vabariik]]
| [[Leisnig]]
| [[Berliin]]
| 
|-
| [[:d:Q20253480|Q20253480]]
| ''[[:d:Q20253480|Folke Öhman]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-01-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Soome|soomlased]] municipal manager (1953–2026) ♂
| ''[[:d:Q496728|municipal manager]]''
| [[Soome]]
| [[Pargas (linn)|Pargas]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2457119|Q2457119]]
| ''[[:d:Q2457119|Gerard Daandels]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-04-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| Hollandi poliitik
| [[poliitik]]
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| 
| ''[[:d:Q9844|Helmond]]''
| 
|-
| [[:d:Q316720|Q316720]]
| ''[[:d:Q316720|Moritz de Hadeln]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-12-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Šveits|Šveits]]-[[Suurbritannia|suurbritannia]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Fotograaf|fotograaf]], filmikriitik (1940–2026) ♂; Officer's Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, Kunstide ja Kirjanduse ordeni komandör
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[fotograaf]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q4220892|filmikriitik]]''
| [[Šveits]]&lt;br/&gt;[[Suurbritannia]]
| [[Exeter]]
| [[Nyon]]
| 
|-
| [[:d:Q319402|Q319402]]
| ''[[:d:Q319402|Adolf Seger]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-01-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Saksamaa|sakslased]] maadleja, [[Sportlane|sportlane]], [[Kirjakandja]] (1945–2026) ♂
| ''[[:d:Q12369333|maadleja]]''&lt;br/&gt;[[sportlane]]&lt;br/&gt;[[Kirjakandja]]
| [[Saksamaa]]
| [[Freiburg]]
| [[Freiburg]]
| 
|-
| [[:d:Q3311218|Q3311218]]
| ''[[:d:Q3311218|Michel el-Khoury]]''
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-11-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| Liibanoni poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[diplomaat]]
| ''[[:d:Q130842|French mandate of Lebanon]]''&lt;br/&gt;[[Liibanon]]
| [[Beirut]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q364679|Q364679]]
| ''[[:d:Q364679|William Reynolds Archer]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-03-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| Ameerika poliitik ja aseesimees
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''&lt;br/&gt;[[advokaat]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Houston]]
| ''[[:d:Q1374001|Stanley]]''
| 
|-
| [[:d:Q375549|Q375549]]
| ''[[:d:Q375549|Adriano Caprioli]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-05-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Itaalia|Itaalia]] katoliku preester, Catholic bishop, [[Preester|preester]], Roman Catholic Bishop of Reggio Emilia-Guastalla (1936–2026) ♂
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]''&lt;br/&gt;[[preester]]
| [[Itaalia]]
| ''[[:d:Q40109|Solbiate Olona]]''
| ''[[:d:Q13360|Reggio Emilia]]''
| 
|-
| [[:d:Q39053587|Q39053587]]
| ''[[:d:Q39053587|Fouzia Habib]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| Pakistani poliitik
| [[poliitik]]
| [[Pakistan]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q4964978|Q4964978]]
| ''[[:d:Q4964978|Brian Paisley]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| Kanada filmiprodutsent
| [[filmiprodutsent]]
| [[Kanada]]
| 
| [[Puerto Escondido]]
| 
|-
| [[:d:Q51288104|Q51288104]]
| ''[[:d:Q51288104|Sparky D]]''
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-06-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] räppar, [[Muusik|muusik]] (1965–2026) ♀
| ''[[:d:Q2252262|räppar]]''&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Brooklyn]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5233198|Q5233198]]
| ''[[:d:Q5233198|David E. Mungello]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-11-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| Ameerika Ühendriikide ajaloolane
| [[ajaloolane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15255771|sinoloog]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| ''[[:d:Q128244|Waco]]''
| 
|-
| [[:d:Q5739578|Q5739578]]
| ''[[:d:Q5739578|Robbie Francevic]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-09-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] rallisõitja (1941–2026) ♂
| ''[[:d:Q378622|rallisõitja]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q59246127|Q59246127]]
| ''[[:d:Q59246127|Waldemar Borges]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-07-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Poliitik|poliitik]], state deputy of Pernambuco (1958–2026) ♂
| [[poliitik]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q6525061|Q6525061]]
| ''[[:d:Q6525061|Leonard Abramson]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-11-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] äriinimene (1932–2026) ♂; member of Mega Group
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Pennsylvania]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q7341755|Q7341755]]
| ''[[:d:Q7341755|Robert B. Sloan]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| Person (1949–2026) ♂
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q7383779|Q7383779]]
| ''[[:d:Q7383779|Rya W. Zobel]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-12-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Advokaat|advokaat]], [[Kohtunik|kohtunik]] (1931–2026) ♀; Margaret Brent Award
| [[advokaat]]&lt;br/&gt;[[kohtunik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Zwickau]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q7538519|Q7538519]]
| ''[[:d:Q7538519|Slaine Kelly]]''
| data-sort-value=&quot;1982&quot; | 1982-07-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Iirimaa|Iirimaa]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja (1982–2026) ♀
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Iirimaa]]
| [[Dublin]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q95329901|Q95329901]]
| ''[[:d:Q95329901|Heinz Hilmer]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Arhitekt|arhitekt]] (1936–2026) ♂; member of Hilmer &amp; Sattler und Albrecht, Association of German Architects
| [[arhitekt]]
| [[Saksamaa]]
| [[Münster]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q98252256|Q98252256]]
| ''[[:d:Q98252256|Dominique Rousselot]]''
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-05-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-04
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Poliitik|poliitik]], technicians, employé de commerce, conseiller municipal de Locmaria, Mayor of Locmaria (1968–2026) ♂
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q97767929|technicians]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q97767952|employé de commerce]]''
| [[Prantsusmaa]]
| 
| ''[[:d:Q128745|Le Palais]]''
| 
|-
| [[:d:Q10556400|Q10556400]]
| ''[[:d:Q10556400|Peter Higham]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-11-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1930–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Suurbritannia]]
| [[Wigan]]
| [[Wigan]]
| 
|-
| [[:d:Q107226586|Q107226586]]
| ''[[:d:Q107226586|Joachim Tsopanoglou]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-08-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| Eastern Orthodox priest, [[Rektor|rektor]] (1949–2026) ♂
| ''[[:d:Q19340487|Eastern Orthodox priest]]''
| 
| [[Marseille]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q112472159|Q112472159]]
| ''[[:d:Q112472159|Wolfram Behrendt]]''
| data-sort-value=&quot;193&quot; | 193-11-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatlik Vabariik]] [[Arst|arst]] (1934–2026) ♂; Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany
| [[arst]]
| [[Saksa Demokraatlik Vabariik]]
| [[Leipzig]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q135287979|Q135287979]]
| ''[[:d:Q135287979|Aldo Loiodice]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Jurist|jurist]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1941–2026) ♂; member of Associazione italiana dei costituzionalisti
| [[jurist]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| 
| ''[[:d:Q13495|Trani]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q140426709|Q140426709]]
| ''[[:d:Q140426709|José Manuel Grilo]]''
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-11-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Portugal|Portugal]] [[Poliitik|poliitik]], Mayor of Portel (1960–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Portugal]]
| ''[[:d:Q133830225|Portel]]''
| ''[[:d:Q29524758|Hospital do Espírito Santo de Évora]]''
| 
|-
| [[:d:Q140427979|Q140427979]]
| ''[[:d:Q140427979|Giánnis Dendrinós]]''
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Kreeka|Kreeka]] [[Näitleja|näitleja]] (1983–2026) ♂
| [[näitleja]]
| [[Kreeka]]
| [[Ateena]]
| [[Ateena]]
| 
|-
| [[:d:Q140460052|Q140460052]]
| ''[[:d:Q140460052|Fay Panckhurst]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1930–2026) ♀
| [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| [[Sydney]]
| 
|-
| [[:d:Q140582318|Q140582318]]
| ''[[:d:Q140582318|Zoran Roca]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-08-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Horvaatia|Horvaatia]] [[Geograaf|geograaf]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1948–2026) ♂
| [[geograaf]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Horvaatia]]
| [[Zagreb]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140595462|Q140595462]]
| ''[[:d:Q140595462|Gwendolyn A. Newkirk]]''
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-08-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| Home economist (1926–2026) ♀; member of Alpha Kappa Alpha
| ''[[:d:Q66588252|home economist]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q14515761|Q14515761]]
| ''[[:d:Q14515761|Viliumas Malinauskas]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-11-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Leedu|leedulased]] [[Ettevõtja|ettevõtja]], muuseumidirektor (1942–2026) ♂
| [[ettevõtja]]
| [[Leedu]]
| [[Marijampolė omavalitsus]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q15075984|Q15075984]]
| ''[[:d:Q15075984|Vladimir Stepanov]]''
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-03-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] person (1963–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni kangelane]]
| 
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q4494152|Fiódorovskaya]]''
| [[Žukovski]]
| 
|-
| [[:d:Q16734292|Q16734292]]
| ''[[:d:Q16734292|William Pattinson]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-03-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] rugby league player (1945–2026) ♂
| ''[[:d:Q14373094|rugby league player]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q241684|Cockermouth]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q17097179|Q17097179]]
| ''[[:d:Q17097179|Torunn Isberg]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-07-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Norra|norralased]] artistic gymnast (1949–2026) ♀; Porsgrund's Porcelain Factory Honor Prize
| ''[[:d:Q13381572|artistic gymnast]]''
| [[Norra]]
| [[Mossi vald|Moss]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1745669|Q1745669]]
| ''[[:d:Q1745669|Klaus Schneewind]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-10-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Saksamaa|sakslased]] psühhoterapeut, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Psühholoog|psühholoog]], family therapist (1939–2026) ♂; Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, Hugo Muensterberg Medal
| ''[[:d:Q1900167|psühhoterapeut]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[psühholoog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q16626706|family therapist]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Nürnberg]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1751336|Q1751336]]
| ''[[:d:Q1751336|Rainer Dörrzapf]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-03-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Saksamaa|sakslased]] tõstja (1950–2026) ♂
| ''[[:d:Q13381376|tõstja]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Ludwigshafen]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q17582678|Q17582678]]
| ''[[:d:Q17582678|Yervant Gianikian]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Armeenia|Armeenia]]-[[Itaalia|itaalia]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], filmimonteerija, [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], [[Stsenarist|stsenarist]], filmistsenarist, filmioperaator, [[Videokujundaja|videokunstnik]], [[Lavastaja|režissöör]] (1942–2026) ♂; spouse of Angela Ricci Lucchi
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q7042855|filmimonteerija]]''&lt;br/&gt;[[filmiprodutsent]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q69423232|filmistsenarist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q222344|filmioperaator]]''&lt;br/&gt;[[Videokujundaja|videokunstnik]]&lt;br/&gt;[[Lavastaja|režissöör]]
| [[Armeenia]]&lt;br/&gt;[[Itaalia]]
| [[Merano|Merano vald]]
| [[Milano]]
| 
|-
| [[:d:Q18225345|Q18225345]]
| ''[[:d:Q18225345|Lydia Maximus]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-12-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| Belgia poliitik
| [[poliitik]]
| [[Belgia]]
| [[Boom (Belgia)|Boom]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q18541958|Q18541958]]
| ''[[:d:Q18541958|Mihail Mocan]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-08-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Moldova|Moldova]] [[Poliitik|poliitik]] (1962–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Moldova]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q20481215|Q20481215]]
| ''[[:d:Q20481215|József Géza Sinkovics]]''
| data-sort-value=&quot;1924&quot; | 1924-06-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Ungari|Ungari]] [[Arst|arst]], infectious disease physician, mikrobioloog, onkoloog, immunoloog (1924–2026) ♂
| [[arst]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11494960|infectious disease physician]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q3779582|mikrobioloog]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q16062369|onkoloog]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q12119633|immunoloog]]''
| [[Ungari]]
| [[Budapest]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2140800|Q2140800]]
| ''[[:d:Q2140800|Reinhard Kreckel]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-11-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| Saksamaa sotsioloog
| [[sotsioloog]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Saksamaa]]
| [[Nürnberg]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2164532|Q2164532]]
| ''[[:d:Q2164532|Roman Candio]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-01-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| Šveitsi kunstnik
| [[kunstnik]]&lt;br/&gt;[[maalikunstnik]]
| [[Šveits]]
| ''[[:d:Q64478|Murgenthal]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q2176559|Q2176559]]
| ''[[:d:Q2176559|Rupert Kroisleitner]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Austria|Austria]] [[Praost|praost]] (1939–2026) ♂; Großes Goldenes Ehrenzeichen des Landes Steiermark, Great Silver Medal of Honour for Services to the Republic of Austria
| [[praost]]
| [[Austria]]
| [[Wenigzell]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q27805294|Q27805294]]
| ''[[:d:Q27805294|Trevor Fishlock]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-02-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], broadcaster (1941–2026) ♂; Foreign Reporter of the Year
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q135301631|broadcaster]]''
| 
| ''[[:d:Q204720|Hereford]]''
| [[Cardiff]]
| 
|-
| [[:d:Q290306|Q290306]]
| ''[[:d:Q290306|Shahrnush Parsipur]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-02-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| Iraani romaanikirjanik
| [[tõlkija]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15949613|lühijuttude kirjutaja]]''&lt;br/&gt;[[proosakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''&lt;br/&gt;[[sotsioloog]]
| [[Iraan]]&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Teheran]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q34143953|Q34143953]]
| ''[[:d:Q34143953|Lydia Möcklinghoff]]''
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981-02-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Autor|autor]], [[Zooloog|zooloog]], teadlane, tropical ecologist (1981–2026) ♀
| [[autor]]&lt;br/&gt;[[zooloog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1650915|teadlane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q126107471|tropical ecologist]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Wilhelmshaven]]
| [[Campo Grande]]
| 
|-
| [[:d:Q3446004|Q3446004]]
| ''[[:d:Q3446004|Zrinko Ogresta]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-10-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Horvaatia|Horvaatia]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Stsenarist|stsenarist]] (1958–2026) ♂
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]
| [[Horvaatia]]
| ''[[:d:Q266168|Virovitica]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q4179288|Q4179288]]
| ''[[:d:Q4179288|Yekaterina Zhemchuzhnaya]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-03-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Näitleja|näitleja]], [[Laulja|laulja]] (fl. 1960–) (1944–2026) ♀; [[Venemaa Föderatsiooni rahvakunstnik]], [[Sõpruse orden]], [[Vene NFSV teeneline kunstnik]], ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk; spouse of Георгий Николаевич Жемчужный
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[laulja]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Štšokino]]
| [[Moskva]]
| 
|-
| [[:d:Q4706119|Q4706119]]
| ''[[:d:Q4706119|Alan Banks]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-10-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1938–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Suurbritannia]]
| [[Liverpool]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5389799|Q5389799]]
| ''[[:d:Q5389799|Erling Diesen]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-07-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Norra|norralased]] [[Insener|insener]], مدير موارد المياه والطاقة (1932–2026) ♂
| [[insener]]
| [[Norra]]
| [[Modumi vald]]
| [[Askeri vald]]
| 
|-
| [[:d:Q56352031|Q56352031]]
| ''[[:d:Q56352031|João Felgueiras]]''
| data-sort-value=&quot;1921&quot; | 1921-06-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Portugal|Portugal]] regular cleric, [[Preester|preester]] (1921–2026) ♂; Grand Officer of the Order of Liberty
| ''[[:d:Q2138822|regular cleric]]''&lt;br/&gt;[[preester]]
| [[Portugal]]
| ''[[:d:Q1009474|Caldelas]]''
| [[Dili]]
| 
|-
| [[:d:Q56411787|Q56411787]]
| ''[[:d:Q56411787|József Tóth]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-06-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Ungari|Ungari]]-[[Kanada|kanada]] hüdrogeoloog (1933–2026) ♂; Meinzer Award
| ''[[:d:Q35380338|hüdrogeoloog]]''
| [[Ungari]]&lt;br/&gt;[[Kanada]]
| [[Békés]]
| [[Edmonton]]
| 
|-
| [[:d:Q5811070|Q5811070]]
| ''[[:d:Q5811070|Weiron Holmberg]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-03-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Rootsi|rootslased]] [[Näitleja|näitleja]], telesarjanäitleja (1935–2026) ♂
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''
| [[Rootsi]]
| ''[[:d:Q57417269|Gamlestads church parish]]''
| ''[[:d:Q21566380|Släp]]''
| 
|-
| [[:d:Q5859746|Q5859746]]
| ''[[:d:Q5859746|Fernando Kliche]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-10-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Uruguay|Uruguay]] [[Näitleja|näitleja]], [[Loomaarst|loomaarst]] (1954–2026) ♂; child of Walter Kliche; notable work Marrón Glacé
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[loomaarst]]
| [[Uruguay]]
| [[Montevideo]]
| [[Santiago]]
| 
|-
| [[:d:Q5941617|Q5941617]]
| ''[[:d:Q5941617|Manouchehr Farid]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-02-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| Iraani näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Iraan]]
| [[Teheran]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q60648688|Q60648688]]
| ''[[:d:Q60648688|Isabel Blanco]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-03-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Galicia|Galicia]] [[Advokaat|advokaat]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1962–2026) ♀
| [[advokaat]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Galicia]]
| [[Vigo]]
| [[Vigo]]
| 
|-
| [[:d:Q6198563|Q6198563]]
| ''[[:d:Q6198563|Jim Tracy]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-10-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| Ameerika Ühendriikide poliitik
| [[poliitik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q985409|Jackson]]''
| ''[[:d:Q501766|Murfreesboro]]''
| 
|-
| [[:d:Q6251878|Q6251878]]
| ''[[:d:Q6251878|John Parisella]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-09-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] hobuste treener (1944–2026) ♂
| ''[[:d:Q466640|hobuste treener]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Brooklyn]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6776258|Q6776258]]
| ''[[:d:Q6776258|Martin Naughton]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-05-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] äriinimene (1939–2026) ♂; member of [[Iiri Kuninglik Akadeemia]]; spouse of Carmel Naughton
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Suurbritannia]]
| [[Dundalk]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q689546|Q689546]]
| ''[[:d:Q689546|George Howarth]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-06-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| Suurbritannia poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[insener]]
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q7240831|Prescot Urban District]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q72608485|Q72608485]]
| ''[[:d:Q72608485|Sepp Biebl]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-12-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| Kiiruisutaja (1936–2026) ♂
| ''[[:d:Q10866633|kiiruisutaja]]''
| 
| [[München]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q89457155|Q89457155]]
| ''[[:d:Q89457155|Klaus Grupp]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-02-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-03
| Õigusteadlane, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Jurist|jurist]] (1940–2026) ♂
| ''[[:d:Q16012028|õigusteadlane]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[jurist]]
| 
| [[Berliin]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1066006|Q1066006]]
| ''[[:d:Q1066006|Charles Sanderson]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-04-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02&lt;br/&gt;2026-07-01
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Ettevõtja|ettevõtja]], [[Poliitik|poliitik]], äriinimene, member of the House of Lords, esimees (1933–2026) ♂; [[Knight Bachelor]]; child of Charles Plummer Sanderson, Martha Evelyn Gardiner; spouse of Frances Elizabeth Macauley
| [[ettevõtja]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q632993|Melrose]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q109535871|Q109535871]]
| ''[[:d:Q109535871|Graham Bradley]]''
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-09-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| Džoki (1960–2026) ♂
| ''[[:d:Q846750|džoki]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q111516289|Q111516289]]
| ''[[:d:Q111516289|Falk Fahrenholz]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-11-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Biokeemik|biokeemik]] (1942–2026) ♂; Max-Bergmann-Medaille
| [[biokeemik]]
| 
| [[Frankfurt]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12314256|Q12314256]]
| ''[[:d:Q12314256|Gregers Dirckinck-Holmfeld]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-08-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| Taani ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''&lt;br/&gt;[[autor]]
| [[Taani Kuningriik]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1298558|Q1298558]]
| ''[[:d:Q1298558|Tibor Szilágyi]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-08-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| Ungari näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11499147|political activist]]''
| [[Ungari]]
| [[Budapest]]
| 
| ''[[:d:Q996499|Farkasréti kalmistu]]''
|-
| [[:d:Q131835994|Q131835994]]
| ''[[:d:Q131835994|Graham Malaghan]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] äriinimene (1944–2026) ♂; Officer of the New Zealand Order of Merit, honorary doctor of Victoria University of Wellington; child of Leonard Aloysius Patrick Malaghan; notable work Malaghan Institute of Medical Research
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| [[Auckland]]
| 
|-
| [[:d:Q133601129|Q133601129]]
| ''[[:d:Q133601129|Michiko Hirayama]]''
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Jaapan|Jaapan]] [[Kunstnik|kunstnik]], esseist (1926–2026) ♀; child of Tsunejirō Matsuyama; spouse of Ikuo Hirayama
| [[kunstnik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11774202|esseist]]''
| [[Jaapan]]
| [[Tokyo]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q136817087|Q136817087]]
| ''[[:d:Q136817087|Максимов, Леонид Владимирович]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-12-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person (1939–2026) ♂
| 
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q139412880|Q139412880]]
| ''[[:d:Q139412880|Apostolos Papageorgiou]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Kreeka|Kreeka]]-[[Kanada|kanada]] [[Arst|arst]], [[Professor|professor]], korvpallur (1937–2026) ♂; child of Nikolaos A. Papageorgiou
| [[arst]]&lt;br/&gt;[[professor]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''
| [[Kreeka]]&lt;br/&gt;[[Kanada]]
| [[Vólos]]
| [[Montréal]]
| 
|-
| [[:d:Q140482856|Q140482856]]
| ''[[:d:Q140482856|Wiesław Gądek]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-04-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Poola|poolakad]] [[Insener|insener]], teadlane, [[Õppejõud|õppejõud]] (1954–2026) ♂
| [[insener]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1650915|teadlane]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Poola]]
| [[Kraków]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140494050|Q140494050]]
| ''[[:d:Q140494050|Aleksandar Kadijević]]''
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| Arhitektuuriajaloolane, [[Õpetaja|õpetaja]] (1963–2026) ♂
| ''[[:d:Q11486702|arhitektuuriajaloolane]]''&lt;br/&gt;[[õpetaja]]
| 
| [[Belgrad]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140508909|Q140508909]]
| ''[[:d:Q140508909|Lobga Rangzen]]''
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-06-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Poliitik|poliitik]] (1974–2026) ♂
| [[poliitik]]
| 
| 
| ''[[:d:Q2894927|Bellevue Hospital Center]]''
| 
|-
| [[:d:Q140568116|Q140568116]]
| ''[[:d:Q140568116|Guillermo Joo]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-11-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Peruu|Peruu]] [[Fotograaf|fotograaf]], cultural activist (1945–2026) ♂
| [[fotograaf]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q21993562|cultural activist]]''
| [[Peruu]]
| [[Lima (Peruu)|Lima]]
| ''[[:d:Q468782|Huancayo]]''
| 
|-
| [[:d:Q15823704|Q15823704]]
| ''[[:d:Q15823704|Klaus-Dieter Tschiche]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Õpetaja|õpetaja]] (1941–2026) ♂; Willy Brandt Medal
| [[õpetaja]]
| [[Saksamaa]]
| [[Magdeburg]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q15851941|Q15851941]]
| ''[[:d:Q15851941|Udo Zehetleitner]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Mägigiid]] (1940–2026) ♂
| [[Mägigiid]]
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q162845|Sonthofen]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q16083777|Q16083777]]
| ''[[:d:Q16083777|Goran Rakočević]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-03-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| Serbia korvpallur
| ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''
| [[Serbia]]&lt;br/&gt;[[Jugoslaavia]]
| [[Belgrad]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q16113897|Q16113897]]
| ''[[:d:Q16113897|Nihal Sri Ameresekere]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-07-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Sri Lanka|Sri Lanka]] [[Kirjanik|kirjanik]] (1947–2026) ♂
| [[kirjanik]]
| [[Sri Lanka]]
| [[Kandy]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1710473|Q1710473]]
| ''[[:d:Q1710473|Juan Frausto Pallares]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-07-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Mehhiko|Mehhiko]] katoliku preester, Catholic bishop, auxiliary bishop, titular bishop (1941–2026) ♂
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]''
| [[Mehhiko]]
| ''[[:d:Q49944695|Tomelópez]]''
| [[Nuevo Leóni osariik|Nuevo León]]
| 
|-
| [[:d:Q20895471|Q20895471]]
| ''[[:d:Q20895471|Jean-Pierre Tagliaferri]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-09-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| Prantsusmaa näitleja
| [[näitleja]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Pariisi XIII ringkond|Pariisi 13. ringkond]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2118784|Q2118784]]
| ''[[:d:Q2118784|Miroslav Pribanić]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-06-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Horvaatia|Horvaatia]] käsipallur, käsipallitreener (1946–2026) ♂
| ''[[:d:Q12840545|käsipallur]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q13365201|käsipallitreener]]''
| [[Horvaatia]]
| ''[[:d:Q5707|Bjelovar]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q21288516|Q21288516]]
| ''[[:d:Q21288516|Atia Islam Anne]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| Bangladeshi maalikunstnik
| [[maalikunstnik]]
| [[Bangladesh]]&lt;br/&gt;[[Pakistan]]
| [[Dhaka]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q22099761|Q22099761]]
| ''[[:d:Q22099761|Lam Wing-kee]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Briti Hongkong|Briti Hongkong]]-[[Hiina|hiina]] raamatukaupmees (1955–2026) ♂
| ''[[:d:Q998550|raamatukaupmees]]''
| [[Briti Hongkong]]&lt;br/&gt;[[Hiina]]
| [[Briti Hongkong]]
| ''[[:d:Q6724292|Mackay Memorial Hospital]]''
| 
|-
| [[:d:Q2441011|Q2441011]]
| ''[[:d:Q2441011|Tommy Hunter]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-03-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| Kanada laulja
| [[laulja]]
| [[Kanada]]
| [[London (Kanada)|London]]
| [[London (Kanada)|London]]
| 
|-
| [[:d:Q2547177|Q2547177]]
| ''[[:d:Q2547177|Walther Graetsch]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-04-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| Saksamaa poliitik
| [[poliitik]]
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q2220786|Sandhorst]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q2965390|Q2965390]]
| ''[[:d:Q2965390|Christian Lambert]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-06-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] äriinimene, [[Poliitik|poliitik]], [[Ametnik|ametnik]], Prefect of Seine-Saint-Denis, directeur central des Compagnies républicaines de sécurité, private secretary, division manager (1946–2026) ♂; Auleegioni komandör, Commander of the National Order of Merit
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;[[ametnik]]
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q208812|Corbeil-Essonnes]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q3197697|Q3197697]]
| ''[[:d:Q3197697|Kjell Nilsson]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-12-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Rootsi|rootslased]] [[Näitleja|näitleja]], tõstja (1949–2026) ♂; spouse of Kate Ferguson
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q13381376|tõstja]]''
| [[Rootsi]]
| [[Göteborg]]
| [[Queensland]]
| 
|-
| [[:d:Q3292114|Q3292114]]
| ''[[:d:Q3292114|Marie-Madeleine Dieulangard]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-07-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| Prantsusmaa poliitik
| [[poliitik]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Saint-Nazaire]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q38475120|Q38475120]]
| [[Margus Tammekivi]]
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-01-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| Eesti poliitik ja sporditegelane
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q50995749|sporditegelane]]''&lt;br/&gt;[[advokaat]]
| [[Eesti]]
| [[Kõpu]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q4272097|Q4272097]]
| ''[[:d:Q4272097|Hikaru Kurosaki]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-01-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| Jaapani näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[laulja]]&lt;br/&gt;[[kaskadöör]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1866686|diver]]''
| [[Jaapan]]
| [[Sakai]]
| ''[[:d:Q1205928|Motobu]]''
| 
|-
| [[:d:Q4940440|Q4940440]]
| ''[[:d:Q4940440|Åsa Brandt]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-11-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Rootsi|rootslased]] klaasikunstnik (1940–2026) ♀
| ''[[:d:Q2865798|klaasikunstnik]]''
| [[Rootsi]]
| ''[[:d:Q948117|Mariestad]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q51668397|Q51668397]]
| ''[[:d:Q51668397|Владимир Александрович Денежкин]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-01-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Õpetaja|õpetaja]] (1942–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni teeneline kunstitegelane]]
| [[õpetaja]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Krasnojarsk]]
| [[Rostov Doni ääres]]
| 
|-
| [[:d:Q534983|Q534983]]
| ''[[:d:Q534983|Giacomo Lanzetti]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-04-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Itaalia|Itaalia]] katoliku preester, Catholic bishop, Bishop of Alba Pompeia, bishop of Alghero-Bosa, titular bishop, auxiliary bishop (1942–2026) ♂
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]''
| [[Itaalia]]
| ''[[:d:Q9187|Carmagnola]]''
| [[Torino]]
| 
|-
| [[:d:Q56035992|Q56035992]]
| ''[[:d:Q56035992|Jenny Zaharopoulou]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Kreeka|Kreeka]] [[Näitleja|näitleja]], game show host, teatrinäitleja, filminäitleja (1941–2026) ♀; member of Hellenic Actors Union, DIONYSOS Greek Performers Royalties Collection Society
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q22662561|game show host]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Kreeka]]
| [[Lefkáda (linn)|Lefkáda]]
| 
| ''[[:d:Q64209898|Zografou cemetery]]''
|-
| [[:d:Q6198713|Q6198713]]
| ''[[:d:Q6198713|Jim Walden]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-04-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija, Canadian football player (1938–2026) ♂
| ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q19841381|Canadian football player]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q1065452|Aberdeen]]''
| ''[[:d:Q499681|Coeur d'Alene]]''
| 
|-
| [[:d:Q62559818|Q62559818]]
| ''[[:d:Q62559818|Roland Fuchs]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-01-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Geograaf|geograaf]], President of the International Geographical Union (1933–2026) ♂; honorary doctor of the Clark University; member of [[Academia Europaea]]
| [[geograaf]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Yonkers]]
| ''[[:d:Q2639776|Sherwood]]''
| 
|-
| [[:d:Q6384780|Q6384780]]
| ''[[:d:Q6384780|Keith Mitchell]]''
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-07-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1974–2026) ♂
| ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q49274|Garland]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q7150300|Q7150300]]
| ''[[:d:Q7150300|Paul Dobson]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-12-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur, [[Majandusteadlane|majandusteadlane]] (1962–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[majandusteadlane]]
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q215752|Hartlepool]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q7648604|Q7648604]]
| ''[[:d:Q7648604|Susana Freyre]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-09-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Argentina|Argentina]] [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1945–2026) (1929–2026) ♀; spouse of Carlos Hugo Christensen, Hugo Moser
| [[näitleja]]
| [[Argentina]]
| ''[[:d:Q52535|Rosario]]''
| [[São Paulo]]
| 
|-
| [[:d:Q824025|Q824025]]
| ''[[:d:Q824025|Bernd Rauschenbach]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-07-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Saksamaa|sakslased]] kirjandusteadlane, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Toimetaja|toimetaja]], [[Tõlkija|tõlkija]] (1952–2026) ♂
| ''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;[[toimetaja]]&lt;br/&gt;[[tõlkija]]
| [[Saksamaa]]
| [[Berliin]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q9201641|Q9201641]]
| ''[[:d:Q9201641|Danuta Grabowska]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-07-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Poola|poolakad]] [[Poliitik|poliitik]], [[Õpetaja|õpetaja]], Poola seimi liige, member of the Sejm of the Polish People's Republic (1942–2026) ♀; Knight of the Order of Polonia Restituta, Naeratuse orden
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[õpetaja]]
| [[Poola]]
| [[Radom]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q95308612|Q95308612]]
| ''[[:d:Q95308612|Dieter Sturm]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-05-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-02
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Dramaturg|dramaturg]], Germanist, teatriteadlane (1936–2026) ♂; Fritz Kortner Prize
| [[dramaturg]]
| [[Saksamaa]]
| [[Frankfurt]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q102341393|Q102341393]]
| ''[[:d:Q102341393|Anthony Hunter]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| Person (†2026) ♂
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1055731|Q1055731]]
| ''[[:d:Q1055731|József Horák]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-05-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Rumeenia keemik
| [[keemik]]
| [[Rumeenia]]
| [[Cluj-Napoca]]
| 
| ''[[:d:Q714902|Házsongárd Cemetery]]''
|-
| [[:d:Q106686910|Q106686910]]
| ''[[:d:Q106686910|Carmelo Scoma]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-02-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| [[Itaalia|Itaalia]] [[Poliitik|poliitik]], ametiühingutegelane, [[Riigiametnik|riigiametnik]], mayor of Palermo (1931–2026) ♂; member of Confederazione Italiana Sindacati Lavoratori
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15627169|ametiühingutegelane]]''&lt;br/&gt;[[riigiametnik]]
| [[Itaalia]]
| ''[[:d:Q264940|Prizzi]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q107429930|Q107429930]]
| ''[[:d:Q107429930|Anatoly Mikhailovich Gakh]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-09-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1937–2026) ♂
| [[teadlane]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q995326|Santa Rosa]]''
| [[Peterburi]]
| 
|-
| [[:d:Q110318599|Q110318599]]
| ''[[:d:Q110318599|Bronwyn Hayward]]''
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] aktivist, [[Tantsija|tantsija]] (1968–2026) ♀; Officer of the New Zealand Order of Merit
| ''[[:d:Q15253558|aktivist]]''&lt;br/&gt;[[tantsija]]
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q11114265|Q11114265]]
| ''[[:d:Q11114265|Sarita Leung]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-04-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Briti Hongkong|Briti Hongkong]] [[Näitleja|näitleja]] (1945–2026) ♀
| [[näitleja]]
| [[Briti Hongkong]]
| [[Guangzhou]]
| [[Hongkong]]
| 
|-
| [[:d:Q111412447|Q111412447]]
| [[Toomas Kaldma]]
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-08-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Eesti jalgpallur ja kohtunik
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallikohtunik]]
| [[Eesti]]
| [[Tallinn]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q112476386|Q112476386]]
| ''[[:d:Q112476386|Bernhard Sutter]]''
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| Publitsist, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1967–2026) ♂
| ''[[:d:Q6051619|publitsist]]''&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]
| 
| 
| [[Fuji]]
| 
|-
| [[:d:Q114989|Q114989]]
| ''[[:d:Q114989|Moritz Borman]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-04-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent
| [[filmiprodutsent]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]&lt;br/&gt;[[Saksamaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q11533084|Q11533084]]
| ''[[:d:Q11533084|Akiko Hayashi]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-03-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Jaapani illustraator
| [[Illustreerija|illustraator]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11606860|picture book writer]]''
| [[Jaapan]]
| [[Toshima]]
| ''[[:d:Q846338|Suwa]]''
| 
|-
| [[:d:Q11642756|Q11642756]]
| ''[[:d:Q11642756|Kōichi Nabatame]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-11-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Jaapani maalikunstnik
| ''[[:d:Q16485594|Nihonga painter]]''
| [[Jaapan]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q11727543|Q11727543]]
| ''[[:d:Q11727543|Joanna Słowińska]]''
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971-07-01&lt;br/&gt;1971
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| Poola laulja
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[viiuldaja]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]
| 
| [[Strzelce Krajeńskie]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q117317519|Q117317519]]
| ''[[:d:Q117317519|Yasmin]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Pakistan|Pakistan]] [[Näitleja|näitleja]] (1935–2026) ♀
| [[näitleja]]
| [[Pakistan]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q12075901|Q12075901]]
| ''[[:d:Q12075901|Mykola Avramenko]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-10-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Treener|treener]] (1951–2026) ♂; Honored Worker of Physical Culture and Sports of Ukraine, [[NSV Liidu meistersportlane]]
| [[treener]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Ukraina]]
| ''[[:d:Q4262393|Lypa]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q12173814|Q12173814]]
| ''[[:d:Q12173814|Mykola Yanchenko]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-12-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Ukraina helilooja
| [[helilooja]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Ukraina]]
| [[Kanava (Vinnõtsja oblast)|Kanava]]
| ''[[:d:Q1999944|Stryzhavka]]''
| [[Kanava (Vinnõtsja oblast)|Kanava]]
|-
| [[:d:Q1222614|Q1222614]]
| ''[[:d:Q1222614|Dieter Pitthan]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-06-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Saksa poliitik
| [[poliitik]]
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q502934|Klingenberg am Main]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q12282255|Q12282255]]
| ''[[:d:Q12282255|Iossif Surchadzhiev]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-05-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Bulgaaria näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''
| [[Bulgaaria]]
| [[Sofia]]
| [[Sofia]]
| 
|-
| [[:d:Q123184700|Q123184700]]
| ''[[:d:Q123184700|Aitana Alberti León]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-08-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Argentina|Argentina]]-[[Hispaania|hispaania]]-[[Kuuba|kuuba]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Toimetaja|toimetaja]], teadlane, [[Luuletaja|luuletaja]], antropoloog (1941–2026) ♀; child of Rafael Alberti, María Teresa León
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[toimetaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1650915|teadlane]]''&lt;br/&gt;[[luuletaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q4773904|antropoloog]]''
| [[Argentina]]&lt;br/&gt;[[Hispaania]]&lt;br/&gt;[[Kuuba]]
| [[Buenos Aires]]
| [[Havanna]]
| 
|-
| [[:d:Q12404693|Q12404693]]
| ''[[:d:Q12404693|Barbara Harshav]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Tõlkija|tõlkija]] (1940–2026) ♀
| [[tõlkija]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Detroit]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12404760|Q12404760]]
| ''[[:d:Q12404760|Bathia Churgin]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-10-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| [[Iisrael|Iisrael]] [[Muusikateadlane|muusikateadlane]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1928–2026) ♀; child of Pinkhos Churgin
| [[muusikateadlane]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Iisrael]]
| [[New York]]
| 
| ''[[:d:Q152449|Beit Shemesh]]''
|-
| [[:d:Q124368741|Q124368741]]
| ''[[:d:Q124368741|Ekavi Chatzizogidou]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Person (†2026) ♀; spouse of Takis Diamantopoulos
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q12771161|Q12771161]]
| ''[[:d:Q12771161|Martin Sarvaš]]''
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-03-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Telesaatejuht, [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]], [[Muusik|muusik]], [[Laulja|laulja]], laulusõnade kirjutaja, music publicist (1961–2026) ♂
| ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''&lt;br/&gt;[[muusikaprodutsent]]&lt;br/&gt;[[muusik]]&lt;br/&gt;[[laulja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q108333755|music publicist]]''
| 
| [[Bratislava]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12796758|Q12796758]]
| ''[[:d:Q12796758|Mira Voglar]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-05-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| Sloveenia helilooja
| [[helilooja]]&lt;br/&gt;[[muusikaõpetaja]]&lt;br/&gt;[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]
| [[Sloveenia]]&lt;br/&gt;[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]&lt;br/&gt;[[Jugoslaavia Kuningriik]]
| ''[[:d:Q15911|Ravne na Koroškem]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q130458739|Q130458739]]
| ''[[:d:Q130458739|Antonio Antonini]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-06-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Argentina arhitekt
| [[arhitekt]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Argentina]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q131339606|Q131339606]]
| ''[[:d:Q131339606|Henning  von  Philipsborn]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Šveits|Šveits]]-[[Saksamaa|sakslased]] [[Füüsik|füüsik]] (1934–2026) ♂
| [[füüsik]]
| [[Šveits]]&lt;br/&gt;[[Saksamaa]]
| [[Freiberg]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q133618135|Q133618135]]
| ''[[:d:Q133618135|Knut Sivertsen (1957-)]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1957–2026) ♂
| [[ajaloolane]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1387181|Q1387181]]
| ''[[:d:Q1387181|John Ripard]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-03-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Malta|Malta]] [[Purjetaja|purjetaja]] (1930–2026) ♂
| [[purjetaja]]
| [[Malta]]
| [[Sliema]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q139004193|Q139004193]]
| ''[[:d:Q139004193|Albertus Akkermann]]''
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-04-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Giid|giid]], [[Akordionist|akordionist]] (1967–2026) ♂; member of Laway
| [[giid]]&lt;br/&gt;[[akordionist]]
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q17075271|Borkum]]''
| ''[[:d:Q17075271|Borkum]]''
| 
|-
| [[:d:Q139474173|Q139474173]]
| ''[[:d:Q139474173|Robin Erica Wagner-Pacifici]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| [[Sotsioloog|sotsioloog]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1954–2026) ♀
| [[sotsioloog]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140393123|Q140393123]]
| ''[[:d:Q140393123|Vladimir McTavish]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955&lt;br/&gt;1956
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Näitleja|näitleja]], [[Koomik|koomik]] (1955–2026) ♂
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;[[koomik]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140398163|Q140398163]]
| ''[[:d:Q140398163|Santiago Ríos]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-10-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Argentina näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[näitekirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q28135085|acting coach]]''
| [[Argentina]]
| ''[[:d:Q44213|Paraná]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q140405035|Q140405035]]
| ''[[:d:Q140405035|Amos Gueta]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-03-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Iisrael|Iisrael]] [[Rabi|rabi]] (1951–2026) ♂
| [[rabi]]
| [[Iisrael]]
| [[Tripoli]]
| ''[[:d:Q192225|Netanya]]''
| 
|-
| [[:d:Q140456322|Q140456322]]
| ''[[:d:Q140456322|Anastasiia Berezovska]]''
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-06-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| [[Ukraina|ukrainlane]] person (1987–2026) ♀
| 
| [[Ukraina]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140463701|Q140463701]]
| ''[[:d:Q140463701|Jean-Jacques Issermann]]''
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Arst|arst]] (1923–2026) ♂; [[Auleegioni orden]], [[Ordre national du Mérite]]
| [[arst]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Pariis]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140471959|Q140471959]]
| ''[[:d:Q140471959|Ivan Hodáč]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] executive (1946–2026) ♂; child of Ivan Hodáč
| ''[[:d:Q978044|executive]]''
| [[Taani Kuningriik]]
| [[Praha]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140475354|Q140475354]]
| ''[[:d:Q140475354|Roger Beilby]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| Raadiosaatejuht (†2026) ♂
| ''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140534021|Q140534021]]
| ''[[:d:Q140534021|Renaud Simhon]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| Windsurfer (†2026) ♂
| ''[[:d:Q13382487|windsurfer]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140572981|Q140572981]]
| ''[[:d:Q140572981|Alexander Barsukov]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-04-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| [[Poliitik|poliitik]] (1955–2026) ♂
| [[poliitik]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140676900|Q140676900]]
| ''[[:d:Q140676900|Andrei Viktorovich Petrovykh]]''
| data-sort-value=&quot;1972&quot; | 1972-10-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Valgevene|Valgevene]] [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1972–2026) ♂
| [[ajaloolane]]
| [[Valgevene]]
| [[Peterburi]]
| [[Minsk]]
| ''[[:d:Q21590725|Čyžoŭskija Cemetery]]''
|-
| [[:d:Q140689772|Q140689772]]
| ''[[:d:Q140689772|Daddy Creator]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| [[Togo|Togo]] [[Laulja|laulja]] (†2026) ♂
| [[laulja]]
| [[Togo]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140770848|Q140770848]]
| ''[[:d:Q140770848|Lorenzo Caselli]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-06-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| [[Itaalia|Itaalia]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1939–2026) ♂
| [[majandusteadlane]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Itaalia]]
| ''[[:d:Q266941|Chiavari]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q1459253|Q1459253]]
| ''[[:d:Q1459253|Friedrich Giegeling]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-04-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| Saksamaa jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Saksamaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q14950206|Q14950206]]
| ''[[:d:Q14950206|LeRoy Irvin]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-09-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1957–2026) ♂
| ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q1087169|Fort Dix]]''
| ''[[:d:Q4750886|Anaheim Hills]]''
| 
|-
| [[:d:Q1619649|Q1619649]]
| ''[[:d:Q1619649|Silvia Staub-Bernasconi]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-05-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| [[Šveits|Šveits]] [[Õppejõud|õppejõud]], sot­siaaltöötaja, [[Dotsent|dotsent]] (1936–2026) ♀
| [[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q7019111|sot­siaaltöötaja]]''&lt;br/&gt;[[dotsent]]
| [[Šveits]]
| [[Zürich]]
| [[Zürich]]
| 
|-
| [[:d:Q18541622|Q18541622]]
| ''[[:d:Q18541622|Alexandru Madgearu]]''
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Rumeenia ajaloolane
| [[ajaloolane]]
| [[Rumeenia]]
| [[Rumeenia]]
| [[Bukarest]]
| 
|-
| [[:d:Q18645034|Q18645034]]
| ''[[:d:Q18645034|Rajko Šugman]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-03-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| Sloveenia ülikooli õppejõud
| [[õppejõud]]
| [[Sloveenia]]
| ''[[:d:Q8009692|Gorišnica]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q18786246|Q18786246]]
| ''[[:d:Q18786246|Valery Maksimov]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-12-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1938–2026) ♂; [[Austuse märk]], Honoured Physician of the Russian Federation, [[Venemaa Föderatsiooni teeneline teadlane|Venemaa Föderatsiooni teeneline teadustegelane]], VDNKh bronze medal
| [[teadlane]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q20740519|Q20740519]]
| ''[[:d:Q20740519|Hans Aarsleff]]''
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-07-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Taani keeleteadlane
| [[õppejõud]]
| [[Taani Kuningriik]]
| ''[[:d:Q946886|Rungsted]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q22004125|Q22004125]]
| ''[[:d:Q22004125|Russell Alldread]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-11-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| [[Drag queen|drag queen]], competition judge (1931–2026) ♂
| [[drag queen]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q52008309|competition judge]]''
| 
| ''[[:d:Q2922719|Bowmanville]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q2216672|Q2216672]]
| ''[[:d:Q2216672|Hans Roordink]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-09-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] jalgpallur (1943–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| [[Enschede]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q23073696|Q23073696]]
| ''[[:d:Q23073696|John A. Polk]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-03-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| Ameerika Ühendriikide poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q2076280|Columbia]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q23917505|Q23917505]]
| ''[[:d:Q23917505|Per Gunnar Thelander]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-05-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| [[Rootsi|rootslased]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], graafik, [[Skulptor|skulptor]] (fl. 1956–2014) (1936–2026) ♂; spouse of Louise Lidströmer
| [[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1925963|graafik]]''&lt;br/&gt;[[skulptor]]
| [[Rootsi]]
| ''[[:d:Q1754|Stockholm]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q25543401|Q25543401]]
| ''[[:d:Q25543401|Nurlana Aliyeva]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-08-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Aserbaidžaan|aserbaidžaan]] [[Õppejõud|õppejõud]] (1946–2026) ♀; Honorary Teacher of the Republic of Azerbaijan, Shohrat Order
| [[õppejõud]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Aserbaidžaan]]
| [[Gəncə]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2561107|Q2561107]]
| ''[[:d:Q2561107|Werner Enke]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-04-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Näitleja|näitleja]], [[Stsenarist|stsenarist]], [[Kirjanik|kirjanik]] (fl. 1963–) (1941–2026) ♂; German Film Award; member of Deutsche Filmakademie
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Saksamaa]]
| [[Berliin]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q257779|Q257779]]
| [[Kazimira Prunskienė]]
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-02-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| Leedu poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[majandusteadlane]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Leedu]]
| ''[[:d:Q10713321|Vasiuliškė]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q281860|Q281860]]
| ''[[:d:Q281860|Mitch Byrd]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-07-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] penciller (1962–2026) ♂
| ''[[:d:Q17098559|penciller]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Jackson (Mississippi)|Jackson]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q28858773|Q28858773]]
| ''[[:d:Q28858773|Clint Reilly]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-01-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| Poliitiline nõunik (1947–2026) ♂
| ''[[:d:Q8125919|poliitiline nõunik]]''
| 
| [[Oakland]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q292487|Q292487]]
| ''[[:d:Q292487|Edna Arbel]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-06-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Iisrael|Iisrael]] [[Kohtunik|kohtunik]], Justice of the Supreme Court of Israel (1944–2026) ♀
| [[kohtunik]]
| [[Iisrael]]
| [[Jeruusalemm]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q30086288|Q30086288]]
| ''[[:d:Q30086288|Mirjam Škrk]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-05-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| Sloveenia jurist
| [[jurist]]&lt;br/&gt;[[kohtunik]]
| [[Sloveenia]]
| [[Ljubljana]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q30880243|Q30880243]]
| ''[[:d:Q30880243|Viktor Kozhevnikov]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-07-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1952–2026) ♂; ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk
| [[teadlane]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Habarovsk]]
| [[Jekaterinburg]]
| 
|-
| [[:d:Q31822036|Q31822036]]
| ''[[:d:Q31822036|Новосёлов Марк Ефимович]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-02-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Helilooja|helilooja]] (1950–2026) ♂
| [[helilooja]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q1400464|Voyvozh]]''&lt;br/&gt;[[Komi ANSV]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3240916|Q3240916]]
| ''[[:d:Q3240916|Lilly Marcou]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-07-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Prantsusmaa ajaloolane
| [[ajaloolane]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Iași]]
| [[Pariis]]
| 
|-
| [[:d:Q3484563|Q3484563]]
| ''[[:d:Q3484563|Simone Forti]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-03-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| Ameerika Ühendriikide helilooja
| [[helilooja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2490358|koreograaf]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''&lt;br/&gt;[[balletitantsija]]&lt;br/&gt;[[tantsija]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[kunstnik]]&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10774753|performansikunstnik]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Firenze]]
| [[Los Angeles]]
| 
|-
| [[:d:Q4246340|Q4246340]]
| [[Sergei Kulitšenko]]
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978-02-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Venemaa jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Venemaa]]
| [[Karagandõ]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q47458585|Q47458585]]
| ''[[:d:Q47458585|Knut Harry Sivertsen]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-09-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Norra|norralased]] [[Autor|autor]], [[Kirjakandja]], põllumees, professional in the arts industry, kultuuritegelane (1941–2026) ♂; King's Medal of Merit in Silver; spouse of Toril Sivertsen
| [[autor]]&lt;br/&gt;[[Kirjakandja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q131512|põllumees]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10549958|professional in the arts industry]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q65148768|kultuuritegelane]]''
| [[Norra]]
| [[Beiarni vald]]
| ''[[:d:Q101228591|Tollådalen]]''
| ''[[:d:Q4580646|Høyforsmoen Chapel]]''
|-
| [[:d:Q47674395|Q47674395]]
| ''[[:d:Q47674395|André Romus]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-11-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Belgia|Belgia]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1936–2026) ♂
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[maalikunstnik]]
| [[Belgia]]
| ''[[:d:Q711079|Theux]]''
| [[Liège]]
| 
|-
| [[:d:Q4935169|Q4935169]]
| ''[[:d:Q4935169|Bobby Irvine]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-06-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1942–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q1020354|Carrickfergus]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q4946921|Q4946921]]
| ''[[:d:Q4946921|Barbro Ericson]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-04-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Rootsi|rootslased]] [[Näitleja|näitleja]], [[Ooperilaulja|ooperilaulja]], [[Muusik|muusik]] (fl. 1956–) (1930–2026) ♀; Litteris et Artibus
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[ooperilaulja]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Rootsi]]
| [[Halmstad]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q50087893|Q50087893]]
| ''[[:d:Q50087893|Tigran Tangamyan]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-10-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Bioloog|bioloog]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1941–2026) ♂; Presidential Medal of Gratitude
| [[bioloog]]&lt;br/&gt;[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]
| 
| ''[[:d:Q3653125|Gandzani]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q5110991|Q5110991]]
| ''[[:d:Q5110991|Christine Davy]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-08-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Austraalia|Austraalia]] mäesuusataja, [[Lendur|lendur]] (1934–2026) ♀
| ''[[:d:Q4144610|mäesuusataja]]''&lt;br/&gt;[[lendur]]
| [[Austraalia]]
| [[Sydney]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q59094763|Q59094763]]
| ''[[:d:Q59094763|Jože Ramovš]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-04-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| [[Sloveenia|Sloveenia]]-[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|jugoslaavia föderatiivne sotsialistlik vabariik]] [[Teoloog|teoloog]], [[Psühholoog|psühholoog]], antropoloog, sot­siaaltöötaja, publitsist (1947–2026) ♂
| [[teoloog]]&lt;br/&gt;[[psühholoog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q4773904|antropoloog]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q7019111|sot­siaaltöötaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q6051619|publitsist]]''
| [[Sloveenia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q5955706|Q5955706]]
| ''[[:d:Q5955706|Julio Revuelta]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-03-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Hispaania poliitik
| [[poliitik]]
| [[Hispaania]]
| [[Burgos]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q59782143|Q59782143]]
| ''[[:d:Q59782143|Derek Ryder]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-02-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| Suurbritannia jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Suurbritannia]]
| [[Leeds]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6024406|Q6024406]]
| ''[[:d:Q6024406|Cengiz Gündoğdu]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Türgi|Türgi]] [[Autor|autor]], kirjanduskriitik (1943–2026) ♂
| [[autor]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''
| [[Türgi]]
| [[İstanbul]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q60311928|Q60311928]]
| ''[[:d:Q60311928|Hubertus von Allwörden]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Arhitekt|arhitekt]] (1931–2026) ♂
| [[arhitekt]]
| [[Saksamaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q6174849|Q6174849]]
| ''[[:d:Q6174849|Óscar Levín Coppel]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-09-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Mehhiko poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[majandusteadlane]]
| [[Mehhiko]]
| ''[[:d:Q40194|Mazatlan]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q6211321|Q6211321]]
| ''[[:d:Q6211321|Joe Melson]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Ameerika Ühendriikide muusik
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[laulukirjutaja]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q6390002|Q6390002]]
| ''[[:d:Q6390002|Kenneth R. Cox]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-10-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Ameerika Ühendriikide poliitik
| [[poliitik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Ohio]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q65587363|Q65587363]]
| ''[[:d:Q65587363|Noël Laignel]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-12-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Poliitik|poliitik]], pensionär, ouvriers qualifiés de type industriel, Mayor of Croisy, conseiller communautaire du Pays de Nérondes, conseiller municipal de Croisy (1950–2026) ♂
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1749879|pensionär]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q97768251|ouvriers qualifiés de type industriel]]''
| [[Prantsusmaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q7815248|Q7815248]]
| ''[[:d:Q7815248|Tom Chadbon]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-02-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| Suurbritannia näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q203889|Luton]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q7823239|Q7823239]]
| ''[[:d:Q7823239|Tony Rayns]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-09-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| Suurbritannia kirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q4220892|filmikriitik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1642960|pundit]]''&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[autor]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2195681|subtitler]]''
| [[Suurbritannia]]
| [[Oxford]]
| [[London]]
| 
|-
| [[:d:Q7916959|Q7916959]]
| ''[[:d:Q7916959|Vasilis Leventis]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-11-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Kreeka poliitik
| [[poliitik]]
| [[Kreeka]]
| ''[[:d:Q12874064|Messini]]''
| [[Ateena]]
| ''[[:d:Q138650662|Voula cemetery]]''
|-
| [[:d:Q7976786|Q7976786]]
| ''[[:d:Q7976786|Wayne Worcester]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-09-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Ameerika Ühendriikide ajakirjanik
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q767364|Keene]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q8017004|Q8017004]]
| ''[[:d:Q8017004|William Poon]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] peakokk (†2026) ♂
| ''[[:d:Q3499072|peakokk]]''
| [[Suurbritannia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q80435985|Q80435985]]
| ''[[:d:Q80435985|Axel Juhl-Jørgensen]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-03-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] general contractor, Kinnisvaraarendaja, [[Konsul (diplomaatia)|Konsul]] (1932–2026) ♂
| ''[[:d:Q289612|general contractor]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q17487600|Kinnisvaraarendaja]]''
| [[Taani Kuningriik]]
| ''[[:d:Q1961686|Gårslev]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q86334649|Q86334649]]
| ''[[:d:Q86334649|Václav Cejpek]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-03-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] teatriteadlane, [[Dramaturg|dramaturg]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Tõlkija|tõlkija]], Germanist (1953–2026) ♂; City of Brno Award
| ''[[:d:Q10379007|teatriteadlane]]''&lt;br/&gt;[[dramaturg]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[tõlkija]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2599593|Germanist]]''
| [[Tšehhoslovakkia]]
| [[Brno]]
| [[Brno]]
| 
|-
| [[:d:Q90819393|Q90819393]]
| ''[[:d:Q90819393|Giovanni Cereti]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-12-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Teoloog|teoloog]], [[Preester|preester]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1933–2026) ♂
| [[teoloog]]&lt;br/&gt;[[preester]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| 
| [[Genova]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q94111166|Q94111166]]
| ''[[:d:Q94111166|Ronald C. Duncan]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Austraalia majandusteadlane
| [[majandusteadlane]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q97958985|Q97958985]]
| ''[[:d:Q97958985|Thembeni Nxangisa]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07
| Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik
| [[poliitik]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q981566|Q981566]]
| ''[[:d:Q981566|Roger Vangheluwe]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-11-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| [[Belgia|Belgia]] katoliku preester, Catholic bishop, Roman Catholic Bishop of Bruges (1936–2026) ♂
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]''
| [[Belgia]]
| [[Roeselare vald]]
| ''[[:d:Q306131|Solesmes Abbey]]''
| 
|-
| [[:d:Q99277|Q99277]]
| ''[[:d:Q99277|Alfons Pawelczyk]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-02-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-07-01
| Saksa poliitik
| [[poliitik]]
| [[Saksamaa]]
| [[Koszalini maakond]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1178609|Q1178609]]
| ''[[:d:Q1178609|Gergely Molnár]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| Ungari muusik
| [[muusik]]&lt;br/&gt;[[diskor]]
| [[Ungari]]
| No/unknown value
| [[Montréal]]
| 
|-
| [[:d:Q118395729|Q118395729]]
| ''[[:d:Q118395729|Gustavo Gallón Giraldo]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-03-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Colombia|Colombia]] inimõiguste aktivist (1952–2026) ♂
| ''[[:d:Q1476215|inimõiguste aktivist]]''
| [[Colombia]]
| [[Cali]]
| [[Genf]]
| 
|-
| [[:d:Q12283544|Q12283544]]
| ''[[:d:Q12283544|Konstantin Zankov]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-06-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Bulgaaria|Bulgaaria]] filmioperaator (1945–2026) ♂
| ''[[:d:Q222344|filmioperaator]]''
| [[Bulgaaria]]
| [[Sofia]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q124638905|Q124638905]]
| ''[[:d:Q124638905|Rudolf Flaška]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Politseinik|politseinik]], criminal investigator (†2026) ♂
| [[politseinik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1726903|criminal investigator]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q124740880|Q124740880]]
| ''[[:d:Q124740880|Marek Veinfurt]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Arst|arst]], internist, gastroenteroloog, [[Perearst]] (†2026) ♂
| [[arst]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15924224|internist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q19280221|gastroenteroloog]]''&lt;br/&gt;[[Perearst]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q124845491|Q124845491]]
| ''[[:d:Q124845491|Hans-Erhard Haverkampf]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Arhitekt|arhitekt]], [[Autor|autor]], [[Kirjanik|kirjanik]], head of the planning department of Frankfurt (1940–2026) ♂
| [[arhitekt]]&lt;br/&gt;[[autor]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Saksamaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q12881074|Q12881074]]
| ''[[:d:Q12881074|Michalis Mosios]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-03-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| Kreeka näitleja
| ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Kreeka]]
| [[Thessaloníki]]
| ''[[:d:Q2714384|Keratea]]''
| ''[[:d:Q115203617|Cemetery of Vyronas]]''
|-
| [[:d:Q1327436|Q1327436]]
| ''[[:d:Q1327436|Tibor Pál Tóth]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-05-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Ungari|Ungari]] sisekujundaja (1942–2026) ♂; Munkácsy preemia; member of Hungarian Art Academy
| ''[[:d:Q2133309|sisekujundaja]]''
| [[Ungari]]
| [[Nagykanizsa]]
| [[Budapest]]
| 
|-
| [[:d:Q140521979|Q140521979]]
| ''[[:d:Q140521979|Gerhard Hörber]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Saksamaa|sakslased]] person (†2026) ♂
| 
| [[Saksamaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140535665|Q140535665]]
| ''[[:d:Q140535665|Nils Tumat]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-11-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| Oberstaatsanwalt (1938–2026) ♂
| ''[[:d:Q2011012|Oberstaatsanwalt]]''
| 
| [[Hamburg]]
| [[Oldenburg]]
| 
|-
| [[:d:Q140535809|Q140535809]]
| ''[[:d:Q140535809|Ульяна Андреевна Воробьёва]]''
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-09-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Õpetaja|õpetaja]] (1987–2026) ♀
| [[õpetaja]]
| [[Venemaa]]
| ''[[:d:Q4323663|Novodonetske]]''
| [[Slovjansk]]
| [[Kramatorsk]]
|-
| [[:d:Q15789875|Q15789875]]
| ''[[:d:Q15789875|Brigitte Servatius]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-09-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| Saksamaa poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[linnapea]]&lt;br/&gt;[[õpetaja]]
| [[Saksamaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1690891|Q1690891]]
| ''[[:d:Q1690891|Joaquín Gimeno Lahoz]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-10-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Hispaania|Hispaania]] katoliku preester, Catholic bishop, diocesan bishop (1948–2026) ♂
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]''
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q978004|La Mata de los Olmos]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q17125995|Q17125995]]
| ''[[:d:Q17125995|Irén Henrik]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-06-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Ungari|Ungari]] filmioperaator (1937–2026) ♀; spouse of Attila Dargay
| ''[[:d:Q222344|filmioperaator]]''
| [[Ungari]]
| [[Budapest]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q18644905|Q18644905]]
| ''[[:d:Q18644905|Pavle Čelik]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-01-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]-[[Sloveenia|sloveenia]] [[Politseinik|politseinik]], [[Sotsioloog|sotsioloog]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], koolijuht (1941–2026) ♂; Order of Freedom of the Republic of Slovenia
| [[politseinik]]&lt;br/&gt;[[sotsioloog]]&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1056391|koolijuht]]''
| [[Sloveenia]]
| ''[[:d:Q2558523|Volča]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q1884936|Q1884936]]
| ''[[:d:Q1884936|Mahmoud Mollaghasemi]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-04-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Iraan|Iraan]] maadleja (1929–2026) ♂
| ''[[:d:Q12369333|maadleja]]''
| [[Iraan]]
| [[Teheran]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2298882|Q2298882]]
| ''[[:d:Q2298882|Victor Willis]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-07-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| Ameerika Ühendriikide laulja (1951—2026)
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[laulukirjutaja]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q8178443|libretist]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Dallas]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q24939114|Q24939114]]
| ''[[:d:Q24939114|Viktor Sagaradze]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-09-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Füüsik|füüsik]] (1941–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni teeneline teadlane|Venemaa Föderatsiooni teeneline teadustegelane]], ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk
| [[füüsik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Nižni Tagil]]
| [[Jekaterinburg]]
| 
|-
| [[:d:Q2544347|Q2544347]]
| ''[[:d:Q2544347|Walter Fuchs]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-12-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Saksamaa|sakslased]] raadiosaatejuht, [[Kirjanik|kirjanik]], saatejuht, non-fiction writer, [[Insener|insener]] (1935–2026) ♂
| ''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q13590141|saatejuht]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]''&lt;br/&gt;[[insener]]
| [[Saksamaa]]
| [[Offenburg]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2592977|Q2592977]]
| ''[[:d:Q2592977|Karen Clark]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-07-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| Ameerika Ühendriikide poliitik
| [[poliitik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q1018681|Fort Sill]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q3417159|Q3417159]]
| ''[[:d:Q3417159|Radu Mărginean]]''
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983-01-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| Rumeenia jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Rumeenia]]
| [[Arad]]
| [[Arad]]
| 
|-
| [[:d:Q3573413|Q3573413]]
| ''[[:d:Q3573413|Yves-Marie Bercé]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-08-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| Prantsusmaa ajaloolane
| [[ajaloolane]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q17132038|palaeographer]]''&lt;br/&gt;[[arhivaar]]
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q196639|Mesterrieux]]''
| [[Pariis]]
| 
|-
| [[:d:Q3754347|Q3754347]]
| ''[[:d:Q3754347|Augusto Borderas]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-06-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| Hispaania poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[arst]]
| [[Hispaania]]
| [[Irun]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q463977|Q463977]]
| ''[[:d:Q463977|Daniel Melingo]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-10-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| Argentina laulja
| [[klarnetist]]&lt;br/&gt;[[laulja]]&lt;br/&gt;[[kitarrist]]&lt;br/&gt;[[saksofonist]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Argentina]]
| [[Buenos Aires]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q540297|Q540297]]
| ''[[:d:Q540297|Vijaya Mehta]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-11-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| India näitleja
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;[[Lavastaja|režissöör]]
| [[Briti India]]&lt;br/&gt;[[India]]
| ''[[:d:Q11909|Vadodara]]''
| [[Mumbai]]
| 
|-
| [[:d:Q5403090|Q5403090]]
| ''[[:d:Q5403090|Ethel Cochrane]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-09-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| Kanada poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q131393615|community college teacher]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1056391|koolijuht]]''&lt;br/&gt;[[õpetaja]]
| [[Kanada]]
| ''[[:d:Q6689725|Lourdes]]''
| [[Saint John's (Kanada)|Saint John's]]
| 
|-
| [[:d:Q5693043|Q5693043]]
| ''[[:d:Q5693043|Farzad Jamshidi]]''
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Iraan|Iraan]] telesaatejuht, saatejuht (1970–2026) ♂
| ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q13590141|saatejuht]]''
| [[Iraan]]
| [[Teheran]]
| [[Teheran]]
| 
|-
| [[:d:Q5952590|Q5952590]]
| ''[[:d:Q5952590|Juan Sotomayor]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-03-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Peruu|Peruu]] [[Poliitik|poliitik]], [[Advokaat|advokaat]], [[Linnapea|linnapea]] (1954–2026) ♂
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[advokaat]]
| [[Peruu]]
| ''[[:d:Q2634400|Constitutional Province of Callao]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q59656296|Q59656296]]
| ''[[:d:Q59656296|Elio Cotena]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-08-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]] [[Sportlane|sportlane]] (1945–2026) ♂
| [[sportlane]]
| [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]
| [[Napoli]]
| [[Napoli]]
| 
|-
| [[:d:Q65153157|Q65153157]]
| ''[[:d:Q65153157|Frank Polson]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Kanada|Kanada]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Skulptor|skulptor]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]] (1952–2026) ♂
| [[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;[[skulptor]]&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]
| [[Kanada]]
| [[Ville-Marie (linn)]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6660315|Q6660315]]
| ''[[:d:Q6660315|P. A. Madhavan]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-09-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| India poliitik
| [[poliitik]]
| [[India]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q7262543|Q7262543]]
| ''[[:d:Q7262543|Puviarasu]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| India kirjanik
| ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''&lt;br/&gt;[[tõlkija]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]
| [[India]]&lt;br/&gt;[[Briti India]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]''
| 
| [[Coimbatore]]
| 
|-
| [[:d:Q75250193|Q75250193]]
| ''[[:d:Q75250193|Andrew Wemyss]]''
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-10-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] person (1925–2026) ♂; child of Michael Wemyss of that Ilk, Victoria Cavendish-Bentinck; spouse of Janet Althea Scott
| 
| [[Suurbritannia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q78187089|Q78187089]]
| ''[[:d:Q78187089|Jaroslav Foltýn]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-10-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]]-[[Tšehhi|tšehhi]] [[Viiuldaja|viiuldaja]], [[Õpetaja|õpetaja]], muusikapedagoog, [[Muusik|muusik]], [[Toimetaja|toimetaja]] (1935–2026) ♂
| [[viiuldaja]]&lt;br/&gt;[[õpetaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''&lt;br/&gt;[[muusik]]&lt;br/&gt;[[toimetaja]]
| [[Tšehhoslovakkia]]&lt;br/&gt;[[Tšehhi]]
| [[Český Těšín]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q81485925|Q81485925]]
| ''[[:d:Q81485925|Angela Rosengart]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-06-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Šveits|Šveits]] kunstikoguja, kunstikaupmees (1932–2026) ♀; Award Pin of Lucerne; child of Siegfried Rosengart
| ''[[:d:Q10732476|kunstikoguja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q173950|kunstikaupmees]]''
| [[Šveits]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q872338|Q872338]]
| ''[[:d:Q872338|Mariann Csernus]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-10-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Ungari|Ungari]] [[Näitleja|näitleja]] (1928–2026) ♀; Kossuthi auhind, Jászai Mari Prize
| [[näitleja]]
| [[Ungari]]
| [[Budapest]]
| 
| ''[[:d:Q996499|Farkasréti kalmistu]]''
|-
| [[:d:Q93251844|Q93251844]]
| ''[[:d:Q93251844|Giuseppe Degli Agosti]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]-[[Itaalia|itaalia]] katoliku preester, [[Teoloog|teoloog]], klassikaline filoloog (1937–2026) ♂
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;[[teoloog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q16267607|klassikaline filoloog]]''
| [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]&lt;br/&gt;[[Itaalia]]
| ''[[:d:Q3951558|Scannabue]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q95095243|Q95095243]]
| ''[[:d:Q95095243|Pavel Matoušek]]''
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-07-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Diakon|diakon]], Christian minister, sõjaväekaplan (1967–2026) ♂
| [[diakon]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1423891|Christian minister]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q918824|sõjaväekaplan]]''
| 
| [[Brno]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q95213504|Q95213504]]
| ''[[:d:Q95213504|Gabriele Dischinger]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Saksamaa|sakslased]] kunstiajaloolane (1944–2026) ♀
| ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q993942|Cieplice Śląskie-Zdrój]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q97777150|Q97777150]]
| ''[[:d:Q97777150|John H. Rappole]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| [[Ornitoloog|ornitoloog]], ökoloog, [[Teadlane|teadlane]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1946–2026) ♂
| [[ornitoloog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15839134|ökoloog]]''&lt;br/&gt;[[teadlane]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q98930898|Q98930898]]
| ''[[:d:Q98930898|Günther Jung]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-30
| Saksamaa keemik
| [[keemik]]
| 
| [[Tübingen]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q109494910|Q109494910]]
| ''[[:d:Q109494910|Лавренов, Лев Николаевич]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-08-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person (1932–2026) ♂
| 
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Orenburg]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q110305566|Q110305566]]
| ''[[:d:Q110305566|Francesco Pio Marcoccia]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-08-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Itaalia|Itaalia]] [[Arhitekt|arhitekt]], [[Poliitik|poliitik]], linnaplaneerija, mayor of Viterbo (1946–2026) ♂
| [[arhitekt]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q131062|linnaplaneerija]]''
| [[Itaalia]]
| [[Perugia]]
| [[Viterbo]]
| 
|-
| [[:d:Q112351794|Q112351794]]
| ''[[:d:Q112351794|Jaroslav Sýbek]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-11-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| Fotoajakirjanik, [[Fotograaf|fotograaf]] (1949–2026) ♂
| ''[[:d:Q957729|fotoajakirjanik]]''&lt;br/&gt;[[fotograaf]]
| 
| [[Praha]]
| [[České Budějovice]]
| 
|-
| [[:d:Q11728361|Q11728361]]
| ''[[:d:Q11728361|Josef Přibyl]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-10-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Tšehhi|Tšehhi]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]] [[Maletaja|maletaja]] (1947–2026) ♂
| [[maletaja]]
| [[Tšehhi]]&lt;br/&gt;[[Tšehhoslovakkia]]
| [[Praha]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12260358|Q12260358]]
| ''[[:d:Q12260358|Jesus Mari Zabarte]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-10-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Hispaania|Hispaania]] person (1945–2026) ♂; member of [[Euskadi Ta Askatasuna|Euskadi ta Askatasuna]]; child of Joxepa Arregi
| 
| [[Hispaania]]
| [[Arrasate]]
| [[Arrasate]]
| 
|-
| [[:d:Q130725481|Q130725481]]
| ''[[:d:Q130725481|Carmen Grez Zuloaga]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-12-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| Person (1929–2026) ♀
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1315654|Q1315654]]
| ''[[:d:Q1315654|Ilona T. Erdélyi]]''
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-12-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| Ungari ülikooli õppejõud
| ''[[:d:Q13570226|kirjandusajaloolane]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[filoloog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''
| [[Ungari]]
| [[Komárom]]
| 
| ''[[:d:Q996499|Farkasréti kalmistu]]''
|-
| [[:d:Q131628330|Q131628330]]
| ''[[:d:Q131628330|Шупта Дмитро Романович]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-01-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Arst|arst]], [[Kirurg|kirurg]], [[Luuletaja|luuletaja]] (1938–2026) ♂; Міжнародна літературно-мистецька премія імені Григорія Сковороди, Honored Worker of Culture of Ukraine
| [[arst]]&lt;br/&gt;[[kirurg]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]
| 
| ''[[:d:Q4248267|Kurinka]]''
| [[Odessa]]
| 
|-
| [[:d:Q133765335|Q133765335]]
| ''[[:d:Q133765335|John Nevile]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-10-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| Austraalia majandusteadlane
| [[majandusteadlane]]
| 
| [[Perth (Austraalia)|Perth]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140169983|Q140169983]]
| ''[[:d:Q140169983|Claus Bößenecker]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-02-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Jurist|jurist]], keskkonnakaitsja (1937–2026) ♂; member of Anti-WAA-Wackersdorf-activists
| [[jurist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3578589|keskkonnakaitsja]]''
| [[Saksamaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q14024849|Q14024849]]
| ''[[:d:Q14024849|José Antonio Torres Sáez]]''
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-07-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| Hispaania poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q50681172|guardia civil]]''
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q1358286|Chercos]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q140383604|Q140383604]]
| ''[[:d:Q140383604|Vicente Lage]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-06-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]], jalgpallur (1933–2026) ♂
| [[jalgpallitreener]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| 
| ''[[:d:Q1638413|Itabira]]''
| [[Belo Horizonte]]
| 
|-
| [[:d:Q140387092|Q140387092]]
| ''[[:d:Q140387092|Ramesh Mohanty]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-11-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Briti India|Briti India]]-[[India|india]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], filminäitleja (1943–2026) ♂; Sangeet Natak Akademi Award
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Briti India]]&lt;br/&gt;[[India]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140395743|Q140395743]]
| ''[[:d:Q140395743|Carlos Silva]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| Venezuela insener
| [[insener]]
| [[Venezuela]]
| [[Caracas]]
| ''[[:d:Q873405|La Guaira]]''
| 
|-
| [[:d:Q140412657|Q140412657]]
| ''[[:d:Q140412657|Saleem Al-Ashqar]]''
| data-sort-value=&quot;1994&quot; | 1994
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| Palestiina jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Palestiina|Palestiina Riik]]
| 
| [[Gaza]]
| 
|-
| [[:d:Q15822209|Q15822209]]
| ''[[:d:Q15822209|Jörg Homann]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-08-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Saksamaa|sakslased]] ecclesiastical councillor, protestantlik teoloog (1940–2026) ♂
| ''[[:d:Q1743221|ecclesiastical councillor]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q98833883|protestantlik teoloog]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Kiel]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q16346242|Q16346242]]
| ''[[:d:Q16346242|Mustafa Manwar]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-09-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| Bangladeshi kunstnik
| [[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;[[skulptor]]
| [[Bangladesh]]&lt;br/&gt;[[Briti India]]&lt;br/&gt;[[Pakistan]]
| ''[[:d:Q1688300|Jashore]]''
| [[Dhaka]]
| 
|-
| [[:d:Q17266164|Q17266164]]
| ''[[:d:Q17266164|Gennady Ireykin]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-11-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Tüürimees]], lennundusinsener, [[Sportlane|sportlane]] (1940–2026) ♂; [[Austuse märk]], [[Venemaa Föderatsiooni kangelane]], Honoured Test Navigator of the USSR, [[NSV Liidu meistersportlane]]; notable work Letno-Issledovatelʹskij Institut Imeni M. M. Gromova, 1941-2001 : sobytija, ljudi ; [k 60-letiju LII Im. M. M. Gromova]
| [[Tüürimees]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15895020|lennundusinsener]]''&lt;br/&gt;[[sportlane]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q18764779|Akshuat]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q17410584|Q17410584]]
| ''[[:d:Q17410584|Tan Liong Houw]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-07-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| Indoneesia jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Indoneesia]]
| [[Surabaya]]
| [[Jakarta]]
| 
|-
| [[:d:Q17411322|Q17411322]]
| ''[[:d:Q17411322|Michael Oatley]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| Person (1935–2026) ♂; Briti impeeriumi ordu ohvitser
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q18640519|Q18640519]]
| ''[[:d:Q18640519|Ron Raper]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-11-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Austraalia|Austraalia]] rugby league player (1945–2026) ♂
| ''[[:d:Q14373094|rugby league player]]''
| [[Austraalia]]
| ''[[:d:Q2918802|Camperdown]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q2031510|Q2031510]]
| ''[[:d:Q2031510|Les Mills]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-11-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] kergejõustiklane, [[Poliitik|poliitik]], kuulitõukaja, [[Ettevõtja|ettevõtja]], kettaheitja, Mayor of Auckland City (1934–2026) ♂; Member of the Order of the British Empire, Companion of the New Zealand Order of Merit; spouse of Colleen Mills
| ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]''&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18534714|kuulitõukaja]]''&lt;br/&gt;[[ettevõtja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q13381689|kettaheitja]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| ''[[:d:Q15262068|New Lynn]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q24003248|Q24003248]]
| ''[[:d:Q24003248|Karel Pexidr]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-11-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] [[Helilooja|helilooja]], [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Jurist|jurist]], regional writer, [[Filosoof|filosoof]], [[Pianist|pianist]] (fl. 1958–) (1929–2026) ♂
| [[helilooja]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[jurist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q21140478|regional writer]]''&lt;br/&gt;[[filosoof]]&lt;br/&gt;[[pianist]]
| [[Tšehhoslovakkia]]
| [[Praha]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2545001|Q2545001]]
| ''[[:d:Q2545001|Walter Karten]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-11-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Saksamaa|sakslased]] Diploma of Business Administration, [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], [[Õppejõud|õppejõud]], ärijuht (1934–2026) ♂
| ''[[:d:Q13405496|Diploma of Business Administration]]''&lt;br/&gt;[[majandusteadlane]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q832136|ärijuht]]''
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q702411|Rheydt]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q27768122|Q27768122]]
| ''[[:d:Q27768122|Bob Maaskant]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-03-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| Hollandi jalgpallitreener
| [[jalgpallitreener]]
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| [[Rotterdam]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q28058282|Q28058282]]
| ''[[:d:Q28058282|Joël Raguénès]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-12-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| Prantsusmaa kirjanik
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q326149|Le Conquet]]''
| [[Brest (Prantsusmaa)|Brest]]
| 
|-
| [[:d:Q31358894|Q31358894]]
| ''[[:d:Q31358894|Phyllis Kinney]]''
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922-07-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Laulja|laulja]], [[Muusikateadlane|muusikateadlane]] (1922–2026) ♀; spouse of Meredydd Evans
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[muusikateadlane]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Pontiac (Michigan)|Pontiac]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q31751192|Q31751192]]
| ''[[:d:Q31751192|Сөләймәнова Фәниә Байгилде ҡыҙы]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-02-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Laulja|laulja]] (1939–2026) ♀; People's Artist of the Republic of Bashkortostan, Merited Worker of Culture of Bashkortostan; spouse of Ahmet Suleymanov
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[laulja]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q4448137|Syrtlanovo]]''
| [[Ufa]]
| 
|-
| [[:d:Q3751271|Q3751271]]
| ''[[:d:Q3751271|Franco Devescovi]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-05-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| Itaalia koomiksikunstnik
| ''[[:d:Q715301|koomiksikunstnik]]''
| [[Itaalia]]
| [[Trieste]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3808169|Q3808169]]
| ''[[:d:Q3808169|Jesus Carlos da Silva]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-09-26&lt;br/&gt;1943-09-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| Brasiilia jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Brasiilia]]
| ''[[:d:Q1756922|Baldim]]''
| ''[[:d:Q841226|Sete Lagoas]]''
| 
|-
| [[:d:Q3840363|Q3840363]]
| ''[[:d:Q3840363|Luis Gini]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-10-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| Paraguay jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Paraguay]]
| ''[[:d:Q1093471|Piribebuy]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q42295371|Q42295371]]
| ''[[:d:Q42295371|Покусаев, Борис Григорьевич]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-08-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Füüsik|füüsik]] (1940–2026) ♂; [[NSV Liidu riiklik preemia]], [[Venemaa Föderatsiooni teeneline teadlane|Venemaa Föderatsiooni teeneline teadustegelane]]
| [[füüsik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Almatõ]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q4459782|Q4459782]]
| ''[[:d:Q4459782|Vitor Tolmatshov]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-06-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Venemaa|venelased]] person (1951–2026) ♂; &quot;Teenete eest Isamaa ees&quot; IV järgu orden, [[Rahvaste Sõpruse orden]], [[Austuse orden]], Russian government prize for science and technology, [[Aleksander Nevski orden (Venemaa Föderatsioon)|Aleksander Nevski orden]], [[Venemaa Föderatsiooni riiklik preemia]], заслуженный работник ракетно-космической промышленности Российской Федерации, Order of Holy Prince Daniel of Moscow, Russian Federation Government Certificate of Honour
| 
| [[Venemaa]]
| [[Buguruslan]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q4775596|Q4775596]]
| ''[[:d:Q4775596|Antoinette Miggiani]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-09-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Malta|Malta]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]], muusikapedagoog (1937–2026) ♀; Midalja għall-Qadi tar-Repubblika
| [[ooperilaulja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''
| [[Malta]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q4958469|Q4958469]]
| ''[[:d:Q4958469|Penelope Keith]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-04-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja, teatrinäitleja, telesaatejuht, High Sheriff of Surrey, Deputy Lieutenant of Surrey (1940–2026) ♀; [[Laurence Olivier Award]], Dame Commander of the Order of the British Empire, Briti impeeriumi ordu komandör, Briti impeeriumi ordu ohvitser
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q3139238|Sutton]]''
| ''[[:d:Q2158126|Milford]]''
| 
|-
| [[:d:Q5218479|Q5218479]]
| ''[[:d:Q5218479|Daniel Poudrier]]''
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-02-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Kanada|Kanada]] jäähokimängija (1964–2026) ♂
| ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]''
| [[Kanada]]
| [[Thetford Mines]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q55283625|Q55283625]]
| ''[[:d:Q55283625|Tami Bezaleli Shohet]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-04-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Iisrael|Iisrael]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Kunstnik|kunstnik]], [[Illustreerija|illustraator]] (fl. 1973–) (1953–2026) ♀; Shoshana Ish Shalom Art Award; child of Isaac Bar-Moshe
| [[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;[[kunstnik]]&lt;br/&gt;[[Illustreerija|illustraator]]
| [[Iisrael]]
| [[Haifa]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q56589787|Q56589787]]
| ''[[:d:Q56589787|Antonino Cattaneo]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-06-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Itaalia|Itaalia]] biofüüsik, neuroteadlane, [[Õppejõud|õppejõud]] (1954–2026) ♂; member of [[Accademia Nazionale dei Lincei]], [[Academia Europaea]]
| ''[[:d:Q14906342|biofüüsik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q6337803|neuroteadlane]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Itaalia]]
| [[Pisa]]
| [[Milano]]
| 
|-
| [[:d:Q6027350|Q6027350]]
| ''[[:d:Q6027350|Lars Olsson]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-08-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Rootsi|rootslased]] [[Raamatukoguhoidja|raamatukoguhoidja]], koomiksikunstnik (1938–2026) ♂; The Alvar Appeltofft Memorial Award
| [[raamatukoguhoidja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1114448|koomiksikunstnik]]''
| [[Rootsi]]
| ''[[:d:Q10489080|Eskilstuna Fors församling]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q60575038|Q60575038]]
| ''[[:d:Q60575038|Samīr al-Barghūthī]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-11-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| Palestiina ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Palestiina|Palestiina Riik]]&lt;br/&gt;[[Jordaania]]
| ''[[:d:Q4855730|West Bani Zeid]]''
| [[Katar]]
| 
|-
| [[:d:Q6472864|Q6472864]]
| ''[[:d:Q6472864|Valer Brylow]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-07-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| Valgevene arhitekt
| [[arhitekt]]&lt;br/&gt;[[diplomaat]]
| [[Valgevene]]
| [[Gomel|Homiel]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6726424|Q6726424]]
| ''[[:d:Q6726424|Madan Mohan Lakhera]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-10-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| India poliitik
| [[poliitik]]
| [[India]]&lt;br/&gt;[[Briti India]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]''
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q7405410|Q7405410]]
| ''[[:d:Q7405410|Salmān al-Ḥusaynī al-Nadwī]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[India|India]] [[Filosoof|filosoof]], [[Ulama]], jutlustaja, [[Professor|professor]] (1954–2026) ♂
| [[filosoof]]&lt;br/&gt;[[Ulama]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q432386|jutlustaja]]''&lt;br/&gt;[[professor]]
| [[India]]
| [[Lucknow]]
| [[Lucknow]]
| 
|-
| [[:d:Q75617452|Q75617452]]
| ''[[:d:Q75617452|Humphrey Smith]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-12-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] person (1944–2026) ♂; child of Geoffrey Smith, Rosamond Woollcombe; spouse of Julia Gladstone
| 
| [[Suurbritannia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q94297182|Q94297182]]
| ''[[:d:Q94297182|Prezell R. Robinson]]''
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] person (1923–2026) ♂
| 
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q85745718|Batesville]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q964137|Q964137]]
| [[Ervin László]]
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-06-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-06-29
| [[Ungari|Ungari]]-[[Ameerika Ühendriigid|ameerika ühendriigid]] [[Filosoof|filosoof]], non-fiction writer, [[Pianist|pianist]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1932–2026) ♂; member of [[Ungari Teaduste Akadeemia]], International Academy of Philosophy of Science, World Academy of Art and Science, International Academy for Systems and Cybernetic Sciences
| [[filosoof]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]''&lt;br/&gt;[[pianist]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Ungari]]&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Budapest]]
| ''[[:d:Q157762|Cecina]]''
| 
|}
{{Wikidata loendi lõpp}}</text>
      <sha1>mha92od38dg625cyui74zxweg60m8uw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tõnis Tatar</title>
    <ns>0</ns>
    <id>508997</id>
    <revision>
      <id>7204990</id>
      <parentid>6996311</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T07:44:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7204990</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6373" sha1="pkcbr4gwjq40ssqahmmg9hrs18b4z15" xml:space="preserve">'''Tõnis Tatar''' (sündinud [[12. mai]]l [[1980]]) on [[Eestlased|eesti]] [[kunstiajaloolane]], [[õppejõud]] ja [[tõlkija]]. 

==Hariduskäik==
Tõnis Tatar õppis Tartu Ülikoolis aastatel 2000–2005 [[Bakalaureuseõpe|bakalaureuse-]], 2005–2008 [[Magistriõpe|magistri-]] ja 2008–2015 [[Doktoriõpe|doktoriõppes]].&lt;ref name=&quot;etis&quot;/&gt; Ta kaitses 2005. aastal 
[[bakalaureusekraad]]i (kunstiajaloo-alane bakalaureusetöö [[Joseph Beuys]]ist –  &quot;Peatükke Joseph Beuysi loomingust&quot;&lt;ref name=&quot;fla&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;ut&quot;/&gt;) ja 2008. aastal [[teadusmagister|teadusmagistri]] (''Magister artium'') kraadi [[Kunstiajalugu|kunstiajaloos]] ([[väitekiri]] &quot;[[Olav Maran]]i kunstnikutee&quot;; juhendaja [[Jaak Kangilaski]], [[retsensent]] [[Sirje Helme]])&lt;ref name=&quot;ut1&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;fla&quot;/&gt;.

[[Doktorand|Doktorandina]] astus Tatar üles [[Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetool|kunstiajaloo õppetooli]] juures [[magistritöö]]de kaitsmisel 2013. aastal retsensendina ja 2015. aastal juhendajana.&lt;ref name=&quot;fla&quot;/&gt;

2015. aasta juunis kaitses Tõnis Tatar [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond|TÜ filosoofiateaduskonnas]] kunstiajaloo õppetooli juures kolmanda eesti ajaloolasena pärast [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumist]] [[Doktoritöö|väitekirjaga]] &quot;Kolmas tee Eesti NSV kunstis: avangardi ja võimumeelsuse vahel&quot; (juhendajad [[Jaak Kangilaski]] ja [[Juhan Maiste]], retsensendid [[Sirje Helme]] ja [[Szczecini Ülikool]]i Ida-Euroopa ajaloo professor [[Jörg Hackmann]]&lt;ref name=&quot;joe&quot;/&gt;) [[filosoofiadokor|filosoofiadoktori]] kraadi kunstiajaloos.&lt;ref name=&quot;ut2&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;fla&quot;/&gt;

==Töökäik==
Aastatel 2005–2013 töötas ta [[Tartu Kunstimuuseum]]is.

Alates 2012. aastast töötab ta Tartu Ülikoolis. Ta oli aastatel 2012–2017 [[Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut|TÜ ajaloo ja arheoloogia instituudi]] [[Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetool|kunstiajaloo osakonnas]] referent.&lt;small&gt;&lt;ref name=&quot;etis&quot;/&gt;&lt;/small&gt; Ta töötab 2017. aasta veebruarist Tartu Ülikoolis kunstiajaloo [[lektor]]ina.&lt;small&gt;.&lt;ref name=&quot;etis&quot;/&gt;&lt;/small&gt;

==Teadustöö==
Eesti 20. sajandi kunsti ajalugu; Eesti kunstiajalugu nõukogude perioodil; 20. sajandi [[kunstiteooria]]d.&lt;small&gt;&lt;ref name=&quot;etis&quot;/&gt;&lt;/small&gt; Lisaks uurib ta [[neuroesteetika]]t ([[Kognitiivteadused|kognitiivteaduste]] haru&lt;small&gt;&lt;ref name=&quot;ott&quot;/&gt;)&lt;ref name=&quot;sir&quot;/&gt;&lt;/small&gt;.

==Teoseid==
*2007 – [[Sven Regener]]. &quot;Berliini bluus&quot;. [[Saksa keel]]est tõlkinud Tõnis Tatar. Kujundanud [[Dan Mikkin]]. – Tallinn: [[Varrak (kirjastus)|Varrak]]. – 229 lk. (romaanisari &quot;[[Moodne aeg]]&quot;). ISBN 978-9985314692 [https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?163420]
*2013 – &quot;Metsa ja mere vahel. Eesti loodusmaal = Between the forest and the sea: Estonian landscape painting&quot; [näitus [[Tartu Kunstimuuseum]]is 28.06.2013 – 12.01.2014]. Koostajad [[Reeli Kõiv]] ja Tõnis Tatar. Inglise keelde tõlkinud [[Kersti Unt]]. Toimetanud [[Tiiu Talvistu]]. Kujundanud [[Jaan Evart]] – Tartu: Tartu Kunstimuuseum. – 111 lk. ISBN 978-9985976586 [https://www.rahvaraamat.ee/p/metsa-ja-mere-vahel-eesti-loodusmaal/424098/et?isbn=9789985976586]
*2015 – Tõnis Tatar. &quot;[http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/46457/tatar_tonis.pdf;jsessionid=98F4E7A5DE572E53A732D637979BB3E0?sequence=1 Kolmas tee Eesti NSV kunstis: avangardi ja võimumeelsuse vahel]&quot;. Doktoritöö  [juhendajad: [[Jaak Kangilaski]], [[Juhan Maiste]]; Tartu Ülikooli ajaloo- ja arheoloogia instituut, Tartu, Eesti]. – Tartu: [[University of Tartu Press]]. – 294 lk. (''Dissertationes historiae Universitatis Tartuensis'' 36). ISBN 978-9949328208

==Liikmesus==
*2009 [[Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing]]&lt;small&gt;&lt;ref name=&quot;kty&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;etis&quot;/&gt;&lt;/small&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;etis&quot;&gt;[https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/32f4b0a8-b94d-4f24-878b-807c36a78be7?PageMode=Display%3FShowTable&amp;ShowClassificatorGroups=False Tõnis Tatar]. etis.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kty&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20180512113406/http://www.kty.ee/index.php?id=page&amp;lang=est&amp;cont=1 Liikmed]. kty.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ott&quot;&gt;[[Ott Karulin]]. [https://web.archive.org/web/20180512112449/http://www.temuki.ee/numbers/2009/5/article4881.pdf &quot;Kuidas tantsu mõista? Väga esmased mõtted&quot;]. temuki.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ut&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20180409035856/http://www.ut.ee/lopetanute-nimekiri/LP_2005TY.html Põhiõppe lõpetamine]. ut.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ut1&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20180508000749/http://www.ut.ee/lopetanute-nimekiri/MG_TAH_00.html Magistriõppe lõpetanute tähestikuline nimekiri]. ut.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ut2&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20180513012159/http://www.ut.ee/lopetanute-nimekiri/DR_FL_00.html Filosoofiateaduskond. Doktoriõppe lõpetanutele antud kraadid]. ut.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;joe&quot;&gt;[http://www.joerghackmann.eu/Joerg_Hackmann/about_me.html About me]. joerghackmann.eu&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fla&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20180919211449/https://www.flaj.ut.ee/et/instituudist/kaitstud-loputood-0 Kaitstud lõputööd. Kunstiajaloo eriala lõpetajad ja kaitstud tööd aastatel 1925–2015]. flaj.ut.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sir&quot;&gt;[http://www.sirp.ee/kultuur-2030/tonis-tatar/ Tõnis Tatar]. sirp.ee, 4. mai 2018&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
{{Vikitsitaadid}}
*[https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/32f4b0a8-b94d-4f24-878b-807c36a78be7?PageMode=Display%3FShowTable&amp;ShowClassificatorGroups=False Tõnis Tatar]. Eesti Teadusinfosüsteemis
*[https://www.ut.ee/et/tonis-tatar Tõnis Tatar Tartu Ülikooli kodulehel] ut.ee
*[https://www.ut.ee/et/uritused/tonis-tatar-kolmas-tee-eesti-nsv-kunstis-avangardi-voimumeelsuse-vahel Tõnis Tatari doktoritöö kokkuvõte]. ut.ee
*[http://dspace.ut.ee/handle/10062/46457 Doktoritöö kokkuvõte Tartu Ülikooli kirjastuse kodulehel]. dspace.ut.ee
*Tõnis Tatar. &quot;[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/2013-12-12-14-28-47/ Igatsus kommunikatiivse ühtsuse järele&quot;]. sirp.ee, 12. detsember 2013
*[http://www.sirp.ee/kultuur-2030/tonis-tatar/ Tõnis Tatar]. sirp.ee, 4. mai 2018

{{JÄRJESTA:Tatar, Tõnis}}
[[Kategooria:Eesti kunstiteadlased]]
[[Kategooria:Eesti kunstiajaloolased]]
[[Kategooria:Eesti tõlkijad]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna õppejõud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1980]]
[[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]]</text>
      <sha1>pkcbr4gwjq40ssqahmmg9hrs18b4z15</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jeon Jungkook</title>
    <ns>0</ns>
    <id>509259</id>
    <revision>
      <id>7204939</id>
      <parentid>6639946</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T22:23:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pakkasen Juri</username>
        <id>234146</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7204939</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2348" sha1="r023bujsqtdvffrziyg55cuc4771pkg" xml:space="preserve">{{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| nimi       = Jeon Jungkook
| pilt       = Jungkook x Samsung Galaxy August 2021.png
| sünninimi  = 전정국
| sünniaeg   = {{sünniaeg ja vanus|1997|9|1}}
| surmaaeg     =
| päritolu   = [[Lõuna-Korea]]
| stiil      = pop
| amet       = laulja, tantsija, räppar,  produtsent
| tegev   = 2013-
| seotud_esitajad  = [[Kim Taehyung]], [[Seok Jin]], [[Park Jimin]], [[Jung Hoseok]], [[Kim Namjoon]], [[BTS]]  
| URL        = http://www.ibighit.com
}}
[[File:Jeon Jung-kook performing on July 27, 2013.jpg|thumb|right|155px|Jungkook (2013)]]

'''Jeon Jungkook''' (sündinud [[1. september|1. septembril]] [[1997]] [[Busan]]is) on [[Lõuna-Korea]] laulukirjutaja, laulja ja tantsija. Tuntuks on ta saanud lauljana seitsmeliikmelises bändis [[BTS]].

Jungkook omab musta ''[[taekwondo]]'' vööd.

Ta lõpetas gümnaasiumi 2017. aasta veebruaris. 

Ta on bändi kõige noorem liige. 

Jeon Jungkooki artistinimi on Jungkook.. Ta on esitanud BTS-i diskograafia osana kolm soololaulu – &quot;Begin&quot; 2016. aastal, &quot;Euphoria&quot; 2018. aastal ja &quot;My Time&quot; 2020. aastal - mis kõik on Lõuna-Korea Gaoni digitaalses edetabelis. Ta salvestas ka BTS-il põhineva veebifilmi 7Fates: Chakho heliriba loo &quot;Stay Alive&quot;.

2022. aastal esines Jungkook Ameerika laulja Charlie Puthi singlil &quot;Left and Right&quot;, mis saavutas USA Billboard Hot 100 edetabelis 22. koha. Hiljem samal aastal sai temast esimene Lõuna-Korea artist, kes avaldas FIFA maailmameistrivõistluste jaoks ametliku loo. heliriba looga &quot;Unistajad&quot;, mida ta esitas hiljem 2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste avatseremoonial. 2023. aastal andis Jungkook välja oma debüütsingli &quot;Seven&quot;, kus osales Latto, mis purustas arvukalt edetabeli- ja voogedastusrekordeid. See debüteeris Billboard Hot 100, Global 200 ja Global Excl esikohal. USA edetabelites, tehes temast esimese Korea sooloartisti, kes seda teinud, ja lõpuks sai temast ajaloo kiireim laul, mis ületas Spotifys 1 miljard voogu. Tema järelsingel &quot;3D&quot;, kus osaleb Jack Harlow, debüteeris nii Hot 100 kui ka Ühendkuningriigi singlite edetabelis viiendal kohal, tehes Jungkookist esimese Lõuna-Korea sooloartisti, kes saavutas viimasel kaks järjestikust esiviisikust. 

[[Kategooria:Lõuna-Korea lauljad]]
[[Kategooria:Tantsijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1997]]</text>
      <sha1>r023bujsqtdvffrziyg55cuc4771pkg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tuuli Jõesaar</title>
    <ns>0</ns>
    <id>512020</id>
    <revision>
      <id>7204978</id>
      <parentid>7199771</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T06:58:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7204978</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10487" sha1="tpxtz7aujti5lhuxs0kzrgjxmxz14r5" xml:space="preserve">[[Fail:Tuuli Jõesaar at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Tuuli Jõesaar 2022. aasta Arvamusfestivalil]]
'''Tuuli Jõesaar''' (sünninimi '''Tuuli Aug'''; sündinud [[1984]]. aastal&lt;ref name=&quot;ees&quot;/&gt;) on [[Eestlased|eesti]] [[ajakirjanik]], mitme ajakirjandusauhinna laureaat. 

Ta on alates 2017. aasta detsembrist [[Nädalaleht|nädalalehe]] [[Eesti Ekspress]] ajakirjanik. Aastatel 2006–2017 töötas ta [[Ajaleht|ajalehes]] [[Eesti Päevaleht]]. Eesti Ekspressi hinnangul on Jõesaare näol tegemist [[Eesti ajakirjandus]]maastiku tõelise tipuga, kes kirjutab intrigeerivatel teemadel. Ajakirjanik ise kommenteerib, et ta tahab teha lugusid, mida oleks põnev uurida, põnev kirjutada ja ka põnev lugeda.&lt;ref name=&quot;eks&quot;/&gt;

Jõesaar lõpetas 2002. aastal [[Läänemaa]]l [[Pürksi]]s [[rootsi keel]]e ja [[Põhjamaad]]e kultuuri süvaõppega  [[Noarootsi Gümnaasium]]i ja 2005. aastal [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonna [[Bakalaureuseõpe|bakalaureuseõppe]] [[Skandinaavia keeled|skandinaavia keelte]] ja kultuuri erialal.&lt;ref name=&quot;nge&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;ut&quot;/&gt;

==Edulood==
====2011–2012====
2011. aasta aprillis ilmus Eesti Päevalehes Jõesaare artikkel &quot;Üle 36 000 [[pensionär]]i ei ole saanud 856 eurot, millele neil oleks õigus&quot;, mille tulemusena maksis [[Eesti Vabariik|riik]] selle raha pensionäridele välja. 2012. aasta alguses kokku tulnud [[Oivalise ajakirjanduse aastapreemia]] žürii hindas auhinna määramisel Jõesaare loo puhul eeskätt teemapüstitust ning loo mõju.&lt;ref name=&quot;pos1&quot;/&gt;

2012. aasta juunis Eesti Päevalehes ilmunud Jõesaare lugu &quot;Ellujäämisõpetus [[hooldushaigla]] patsiendi lähedastele&quot; äratas 2013. aasta veebruaris kokkutulnud [[Eesti Ajalehtede Liit|Eesti Ajalehtede Liidu]] žürii tähelepanu ning nomineeris Tuuli Jõesaare parima arvamusloo preemia saamiseks.&lt;ref name=&quot;ea5&quot;/&gt;

====2015====
2015. aasta septembris-oktoobris ilmusid Eesti Päevalehes Jõesaare lood lastele [[Mürk|mürgist]] [[kloordioksiid]]i ([[MMS|MMSi skandaal]]) jootvatest vanematest. Jõesaare MMSi-skandaali artiklite sari teadvustas, kui laialt on [[ebateadus]] Eestis levinud. [[Politsei]] algatas MMS-grupi eestvedajate suhtes [[kriminaalmenetlus]]e. Jõesaare kirjutised omasid sedavõrd ajakirjanduslikku ja ühiskondlikku mõjukust, et 2016. aastas veebruaris kokkutulnud Eesti Ajalehtede Liidu žürii määras autorile kaks preemiat: [[Bonnieri preemia|uuriva ajakirjanduse]] ja [[Aasta ajakirjanik|aasta ajakirjaniku preemia]].&lt;ref name=&quot;ea1&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;ea2&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;ea3&quot;/&gt;

[[Bonnieri auhind|Uuriva ajakirjanduse ehk Bonnieri auhinna]] andis 1. märtsil 2016 [[Rootsi suursaatkond Tallinnas|Rootsi suursaatkonnas]] toimunud pidulikul vastuvõtul Tuuli Jõesaarele üle [[Rootsi]]st kohale saabunud [[aktsiaselts]]i [[Äripäev]] nõukogu liige [[Hans-Jacob Bonnier]]&lt;ref name=&quot;ea3&quot;/&gt; Mõni päev hiljem korraldas [[Eesti Ajalehtede Liit]] [[Tallinn]]as [[Õpetajate Maja]]s pressipeo, kus avalikustati ajakirjanduspreemiate 2015. aasta konkursi võitjad ja anti üle auhinnad. [[Aasta ajakirjanik|Aasta ajakirjanikuks]] 2015 sai Tuuli Jõesaar&lt;ref name=&quot;ea4&quot;/&gt;.

====2016====
2016. aasta veebruaris Eesti Päevalehes ilmunud Jõesaare artiklid &quot;Ränga bussiõnnetuse toimumiskohas eiratakse riiklikke [[libedustõrje]] nõudeid&quot;, &quot;Libedustõrje nõudeid ei täidetud suurtel [[maantee]]del aastaid&quot; ja &quot;[[Maanteeamet]]il kästi libedustõrje lepinguid kiiresti muutma hakata&quot; tõid Jõesaarele [[Eesti Ajalehtede Liidu uudise preemia]] (määramine 2017. aasta märtsis).&lt;ref name=&quot;ea6&quot;/&gt; 

Jõesaare 2016. aasta juulis Eesti Päevalehes ilmunud lood &quot;Riigiamet lubas [[toidulisand]]i pähe Eestis müüki ohtlikku [[väävelhape]]t sisaldava preparaadi&quot; ja septembris ilmunud &quot;Analüüs näitab: imeravim [[Cellfood]] on väävelhappe ja kraanivee segu&quot; tõid talle [[Bonnieri preemia]] nominatsiooni.&lt;ref name=&quot;ea7&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;ea8&quot;/&gt;

==== 2024 ====
2024. aastal kirjutas Tuuli Jõesaar terve hulga lugusid, mis aitavad inimestel kriitiliselt mõelda ja eristada fakte spekulatsioonidest, näiteks lood esoteerikat viljelevast psühhiaatrit ja lastele ebateadust peale suruvast eliitkooli õpetajast, kelle töölepingu lõpetas kool alles pärast Jõesaare kirjutatud artikli ilmumist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Jõesaar |eesnimi=Tuuli |kuupäev=19.09.2024 |pealkiri=Eliitkooli õpetaja surub noortele ebateadust peale. Õpilased on korduvalt kaebusi esitanud, kuid kooli juhtkond pole aidanud |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120322916/eliitkooli-opetaja-surub-noortele-ebateadust-peale-opilased-on-korduvalt-kaebusi-esitanud-kuid-kooli-juhtkond-pole-aidanud |vaadatud=16. veebruaril 2025 |väljaanne=Delfi}}&lt;/ref&gt; Ta paljastas ebateaduse ja esoteerika kasutamise lastelaagrites&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Jõesaar Tuuli |eesnimi=Reivart Aare |kuupäev=02.08.2024 |pealkiri=Lastelaagrite anarhia: esoteerika, lapsed illegaalselt autoroolis ja asjatundmatud ratsatreenerid |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120311315/lastelaagrite-anarhia-esoteerika-lapsed-illegaalselt-autoroolis-ja-asjatundmatud-ratsatreenerid |vaadatud=16. veebruaril 2025 |väljaanne=Delfi}}&lt;/ref&gt; ning tõi esile, et petiste õnge lähevad isegi väljapaistvad isikud.&lt;ref name=&quot;delfi-ajak&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Anvelt |eesnimi=Kärt |kuupäev=15.02.2025 |pealkiri=Delfi ajakirjanik Tuuli Jõesaar pälvis uhhuu vastu võitlemise eest juhtlamba tiitli |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120357032/delfi-ajakirjanik-tuuli-joesaar-palvis-uhhuu-vastu-voitlemise-eest-juhtlamba-tiitli |vaadatud=16. veebruaril 2025 |väljaanne=Delfi}}&lt;/ref&gt;

== Ebaõnnestumised ==
31. mail 2017 ilmus Eesti Päevalehes Jõesaare artikkel &quot;Hambaarst ​​kasutab​ ​patsientidel ​​absurdset​ ​imemasinat&quot;.  

TimeWaver Eesti esitas Tuuli Jõesaare artikli osas vaide Eesti Ajalehtede Liidu Pressinõukogule.  

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.1., mis näeb ette, et uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad. Pressinõukogu arvates on artiklis olev sõna „absurdne“ ajakirjaniku hinnang, mis artiklis tõestamist ei leia.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://meedialiit.ee/otsus-nr-747|Pealkiri=Pressinõukogu otsus 26.10.2017 - Eesti Päevaleht rikkus head ajakirjandustava|Väljaanne=|Aeg=26.10.2017|Kasutatud=15.02.2019}}&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
*2011 – [[Oivalise ajakirjanduse aastapreemia]]&lt;ref name=&quot;pos1&quot;/&gt;
*2012 – [[Eesti Ajalehtede Liidu arvamuse preemia]] nominent&lt;ref name=&quot;ea5&quot;/&gt;
*2015 – [[Bonnieri preemia]]&lt;ref name=&quot;ea4&quot;/&gt;
*2015 – [[Eesti Ajalehtede Liidu aasta ajakirjanik]]&lt;ref name=&quot;ea4&quot;/&gt;
*2016 – Bonnieri preemia nominent&lt;ref name=&quot;ea7&quot;/&gt;
*2016 – [[Eesti Ajalehtede Liidu uudise preemia]]&lt;ref name=&quot;ea8&quot;/&gt;
*2025 – [[Vox Rationis|Vox Rationise]] preemia Juhtlammas 2024&lt;ref name=&quot;delfi-ajak&quot; /&gt;

==Isiklikku==
Ta abiellus 2010. aastal [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväes]] teeninud ja [[Afganistan]]is missioonil käinud Ott Jõesaarega.&lt;ref name=&quot;pos2&quot;/&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;ea1&quot;&gt;[http://www.eall.ee/uudised/2016/03_02_2016.html Žürii valis Bonnieri preemia nominendid]. eall.ee, 3. veebruar 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ea2&quot;&gt;[http://www.eall.ee/uudised/2016/22_02_2016.html Aasta ajakirjaniku nominendid on Tuuli Jõesaar, Aime Jõgi ja Piret Reiljan]. eall.ee, 22. veebruar 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ea3&quot;&gt;[http://www.eall.ee/uudised/2016/01_03_2016.html Bonnieri preemia võitis Tuuli Jõesaar Eesti Päevalehest]. eall.ee, 1. märts 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ea4&quot;&gt;[http://www.eall.ee/uudised/2016/04_03_2016.html Ajakirjanduspreemiate võitjad said kätte auhinnad]. eall.ee, 4. märts 2016&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ea5&quot;&gt;[http://www.eall.ee/uudised/2013/13_02_13.html Žürii valis parima uudise, arvamuse, olemusloo ja noore ajakirjaniku nominendid]. eall.ee, 13. veebruar 2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ea6&quot;&gt;[http://www.eall.ee/uudised/2017/07_02_2017.html  Selgusid viie ajakirjanduspreemia kategooria nominendid]. eall.ee, 7. veebruar 2017&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ea7&quot;&gt;[http://www.eall.ee/uudised/2017/23_01_2017.html Žürii valis välja Bonnieri preemia nominendid]. eall.ee, 23. jaanuar 2017&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ea8&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20171228160803/http://eall.ee/uudised/2017/04_03_2017.html Pressipeol avalikustati ajakirjanduspreemiate võitjad]. eall.ee, 4. märts 2017&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pos1&quot;&gt;[https://www.postimees.ee/738616/oivalise-ajakirjanduse-preemia-voitis-tuuli-joesaar Oivalise ajakirjanduse preemia võitis Tuuli Jõesaar]. postimees.ee, 14. veebruar 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eks&quot;&gt;[http://ekspress.delfi.ee/lisalood/tere-tulemast-eesti-ekspressi-tuuli-joesaar?id=80524746 Tere tulemast Eesti Ekspressi, Tuuli Jõesaar!]. ekspress.delfi.ee, 18. detsembers 2017&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ees&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20180615033635/http://eestielu.com/et/elu/naedala-portree/7525-naedala-portree-tuuli-ja-ott-joesaar-kui-ise-pidurit-ei-tomba-ei-jaeae-midagi-elus-tegemata Nädala portree – Tuuli ja Ott Jõesaar: &quot;Kui ise pidurit ei tõmba, ei jää midagi elus tegemata&quot;]. eestielu.com, 22. detsembers 2017&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nge&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20180615060531/http://www.ng.edu.ee/vilistlased_/ Vilistlased]. ng.edu.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ut&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20180409035856/http://www.ut.ee/lopetanute-nimekiri/LP_2005TY.html Skandinaavia keeled ja kultuur]. ut.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pos2&quot;&gt;[https://www.postimees.ee/362087/missioonil-vigastada-saanud-sodurid-vajavad-tuge Missioonil vigastada saanud sõdurid vajavad tuge]. postimees.ee, 24. detsember 2010 &lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*[http://ekspress.delfi.ee/lisalood/tere-tulemast-eesti-ekspressi-tuuli-joesaar?id=80524746 Tere tulemast Eesti Ekspressi, Tuuli Jõesaar!]. ekspress.delfi.ee, 18. detsembers 2017
*[http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/kodu/fotod-ajakirjanik-tuuli-joesaar-ma-ei-aja-kodukujunduses-taga-uhte-kindlat-stiili?id=81008475 Ajakirjanik Tuuli Jõesaar: ma ei aja kodukujunduses taga ühte kindlat stiili]. maakodu.delfi.ee, 5. veebruar 2018
*Tuuli Jõesaar. [http://ekspress.delfi.ee/kuum/elektrikatkestus-paiskaks-eesti-kaosesse-mobiilside-kaob-kuue-tunniga-ja-toole-jaab-vaid-tosin-tanklat?id=82614907 Elektrikatkestus paiskaks Eesti kaosesse: mobiilside kaob kuue tunniga ja tööle jääb vaid tosin tanklat]. ekspress.delfi.ee, 13. juuni 2018


{{JÄRJESTA:Jõesaar, Tuuli}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1984]]</text>
      <sha1>tpxtz7aujti5lhuxs0kzrgjxmxz14r5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Juuli 2018</title>
    <ns>0</ns>
    <id>513340</id>
    <revision>
      <id>7204879</id>
      <parentid>7138343</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T18:45:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>/* 30. juuli */</comment>
      <origin>7204879</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22727" sha1="kxu0n9124tui2prp2fjiid7bnxwaqgu" xml:space="preserve">'''Juuli 2018''', kroonika.

[[2018]]. aasta [[juuli]] algas [[pühapäev]]al ja lõppes 31 ööpäeva pärast [[teisipäev]]al.

{{KuupäevadIndeks31|juuli}}

==[[1. juuli]]==

* [[Euroopa Liidu eesistujariik|Euroopa Liidu eesistujariigiks]] sai [[Austria]]. Oma eesistumise perioodil on lubatud fookusesse võtta Euroopa Liidu välispiiri kaitsmise teema.&lt;ref name=&quot;l2FWY&quot; /&gt;
* [[Mehhiko]]s toimusid [[2018. aasta Mehhiko presidendivalimised|presidendivalimised]], mille võitis 54% häältega [[Andrés Manuel López Obrador]]. Tema vastaskandidaatidest kogus enim hääli [[Ricardo Anaya]], keda toetas 24% valijatest. Valimisaktiivsus oli umbes 63%. Samaaegselt toimusid 7 osariigis ka kubernerivalimised, enim kubernerikohti (4) võitis Andrés Manuel López Obradori erakond [[Rahvusliku Taassünni Liikumine]].&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Saksamaa]]l teatas [[Horst Seehofer]] peatsest tagasiastumisest Saksamaa siseministri ja [[Kristlik-Sotsiaalne Liit|Kristlik-Sotsiaalse Liidu]] esimehe ametikohalt. Seehoferil oli olnud liidukantsler [[Angela Merkel]]iga erimeelsusi rändepoliitika teemadel.&lt;ref name=&quot;gabBl&quot; /&gt;
* [[Türgi]] suurimas linnas [[İstanbul]]is toimus vaatamata kohaliku võimu vastuseisule [[geiparaad]], kus osales tuhatkond inimest. Politsei ajas paraadi kummikuule ja pisargaasi kasutades laiali, vahistati 11 inimest.&lt;ref name=&quot;ibDJt&quot; /&gt; 
* [[Eesti]]s jõustus tasuta ühistransport maakonnasisestel avalikel liinidel. Neli maakonda – [[Harju maakond|Harju]], [[Jõgeva maakond|Jõgeva]], [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru]] ja [[Pärnu maakond|Pärnu]] – rakendasid tasuta ühistranspordi vaid osaliselt, kooliealistele noortele ja pensionäridele.

==[[2. juuli]]==

* [[Iraan]]i president [[Ḩasan Rūḩānī]] alustas kahepäevast ametlikku visiiti [[Šveits]]is, mille raames ta kohtus [[Zürich]]is Šveitsi liidupresidendi [[Alain Berset]]'ga.&lt;ref name=&quot;6PkdC&quot; /&gt;
* [[Saksamaa]]l jõudsid siseminister [[Horst Seehofer]] ja liidukantsler [[Angela Merkel]] kokkuleppele riigi rändepoliitika muutmises. Vastavalt kokkuleppele jääb Seehofer edasi siseministriks, Saksamaa-Austria piiril kehtestatakse uus piiriületusrežiim, millega tõkestatakse riiki sisenemine mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis juba varjupaika taotlenud immigrantidele, ja moodustatakse transiidikeskused asüüli taotlevate immigrantide ajutiseks majutamiseks, kust nad taotluse rahuldamata jätmise korral tagasi lähteriiki saadetakse. Rändepoliitika muutused peab enne jõustumist heaks kiitma ka Merkeli koalitsioonipartner [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei]].&lt;ref name=&quot;75liy&quot; /&gt;
* [[Eesti president]] [[Kersti Kaljulaid]] kutsus tagasi suursaadiku [[Jaapan]]is [[Jaak Lensment|Jaak Lensmend]]i ja suursaadiku [[Austria]]s [[Rein Oidekivi]], nimetades ühtlasi nende asemele vastavalt [[Väino Reinart]]i ja [[Toomas Kukk (diplomaat)|Toomas Kuke]].&lt;ref name=&quot;dXG5r&quot; /&gt;

==[[3. juuli]]==

* [[Malaisia]] pealinnas [[Kuala Lumpur]]is vahistati korruptsioonikahtlustuse alusel riigi endine peaminister [[Najib Razak]].&lt;ref name=&quot;ZrZHV&quot; /&gt;
* Eesti sõlmis diplomaatilised suhted [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo Demokraatliku Vabariigiga]].&lt;ref name=&quot;P8L5S&quot; /&gt;
* [[Tallinn]]as [[Kadrioru administratiivhoone]] aias toimus president [[Kersti Kaljulaid]]i vastuvõtt Eesti parimatele koolilõpetajatele.&lt;ref name=&quot;p4BXA&quot; /&gt;

==[[4. juuli]]==

* [[Poola]]s jõustus rahvusvaheliselt palju kriitikat pälvinud kohtureformi viimane aste, millega alandati kohtunike, sealhulgas ka ülemkohtu kohtunike vanusepiirang 70. eluaastalt 65. eluaastale. Reformiga kaotas töö 11 ülemkohtu liiget.&lt;ref name=&quot;U3mvA&quot; /&gt;
* [[Eesti]]sse saabus ametlikule kahepäevasele visiidile [[Itaalia]] president [[Sergio Mattarella]], kes kohtus siin Eesti presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i ja peaminister [[Jüri Ratas]]ega.&lt;ref name=&quot;vv27&quot; /&gt;
* [[Eesti välisminister]] [[Sven Mikser]] kohtus Itaalia välisministri [[Enzo Moavero Milanesi]]ga, kes saatis Itaalia presidenti Sergio Mattarellat tema riigivisiidil Eestisse.&lt;ref name=&quot;vv27&quot; /&gt;

==[[5. juuli]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] riigisekretär [[Mike Pompeo]] alustas kuni [[Juuli 2018#7. juuli|7. juulini]] kestnud ametlikku visiiti [[Põhja-Korea]]s.&lt;ref name=&quot;GYuFk&quot; /&gt;
* [[Ameerika Ühendriikide president]] [[Donald Trump]] rahuldas keskkonnaameti juhi [[Scott Pruitt]]i tagasiastumispalve ja nimetas tema kohusetäitjaks alates [[Juuli 2018#9. juuli|9. juulist]] [[Andrew Wheeler]]i.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] täiskogu hääletas [[Direktiiv autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul|Euroopa Liidu autoriõiguse direktiivi]] üle. Hääletusele eelnesid mitmed avalikud protestid. Näiteks Eestis pimendas enda lehe [[eestikeelne Vikipeedia]]. Sarnaselt talitasid mitmed teised [[Vikipeedia]] keeleversioonid.&lt;ref name=&quot;fQoDi&quot; /&gt; Kavandatav direktiiv lükati hääletusel tagasi ning see läheb edasise arutluse alla septembris.&lt;ref name=&quot;wnuj8&quot; /&gt;
* [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei]] kiitis väikeste muudatustega heaks Saksamaa liidukantsleri [[Angela Merkel]]i uue rändepoliitika. Saksamaa siseminister [[Horst Seehofer]] pidas uue rändepoliitika teemal ka [[Viin]]is läbirääkimisi [[Austria]] liidukantsleri [[Sebastian Kurz]]iga, kuid viimane uue rändepoliitika kavale heakskiitu ei andnud.&lt;ref name=&quot;blRdu&quot; /&gt;
* [[Tallinn]]as algasid 19. [[Keskaja päevad]].&lt;ref name=&quot;bzCkN&quot; /&gt;

==[[6. juuli]]==

* [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] jõustus [[Hiina]]st sissetoodavatele toodetele kehtestatud 25% impordimaks.&lt;ref name=&quot;gcHRg&quot; /&gt;
* [[Jaapan]]is [[Katsushika]]s hukati usuliikumise [[Aum Shinrikyō]] vaimne juht [[Shōkō Asahara]], kes oli juba 2004. aastal mõistetud surma 1995. aastal toime pandud [[sariinirünnak Tōkyō metroos|sariinirünnaku]] organiseerimise eest.&lt;ref name=&quot;ixn1Q&quot; /&gt;

==[[9. juuli]]==

* [[Cooki saared|Cooki saartel]] astus ametisse peaminister [[Henry Puna]] valitsus.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Suurbritannia]]s astus vastuseisu tõttu peaminister [[Theresa May]] esitatud [[Brexit]]i-kavale ametist tagasi välisminister [[Boris Johnson]]. Uueks välisministriks nimetati [[Jeremy Hunt]].&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Türgi]]s vannutati uueks ametiajaks presidendiks [[Recep Tayyip Erdoğan]]. Vastavalt Türgi uuele põhiseadusele sai temast ka valitsusjuht ja peaministri ametikoht kaotati. Asepresidendina astus koos Erdoğaniga ametisse [[Fuat Oktay]].&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;

==[[10. juuli]]==
*Lõppesid [[Tham Luangi koopa päästetööd]].

==[[12. juuli]]==

* [[Lõuna-Sudaan]]i parlament pikendas president [[Salva Kiir Mayardit]]i volitusi kolme aasta võrra.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Tšehhi]]s võitis peaminister [[Andrej Babiš]]i valitsus häältega 105:91 parlamendis toimunud usaldushääletuse.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Türgi]] parlament valis uueks esimeheks senise peaministri [[Binali Yıldırım]]i.
* [[Eesti president]] [[Kersti Kaljulaid]] kutsus tagasi Eesti suursaadiku [[Portugal]]is [[Andres Rundu]] ja nimetas tema asemel uueks suursaadikuks [[Ruth Lausma Luik|Ruth Lausma Luige]].&lt;ref name=&quot;rBjio&quot; /&gt;

==[[13. juuli]]==

* [[Eesti president]] [[Kersti Kaljulaid]] alustas kahepäevast ametlikku visiiti [[Saksamaa]]l, kus võttis järgmisel päeval Eesti nimel [[Münster]]is vastu [[Vestfaali rahu auhind|Vestfaali rahu auhinna]].&lt;ref name=&quot;njKtO&quot; /&gt;

==[[14. juuli]]==

* [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste]] 3. koha mängus võitis [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]] [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaad]] tulemusega 2:0.
* [[Haiti]]l astus ametist tagasi peaminister [[Jack Guy Lafontant]].&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* Lõuna-Eestis algas kaks päeva kestnud [[Rally Estonia]]. Ralli võitis [[Ott Tänak]].&lt;ref name=&quot;KmUa9&quot; /&gt;

==[[15. juuli]]==

* [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta jalgpalli maailmameistriks]] tuli [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]], kes alistas finaalmängus [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] tulemusega 4:2. MM-i finaalmäng peeti [[Moskva]] [[Lužniki staadion]]il.&lt;ref name=&quot;KrqKN&quot; /&gt;

==[[16. juuli]]==

* [[Soome]]s [[Helsingi]]s kohtusid [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president [[Donald Trump]] ja [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]].&lt;ref name=&quot;pL7kU&quot; /&gt;

==[[20. juuli]]==

* [[India]] parlamendis kukkus läbi umbusalduse algatamine peaminister [[Narendra Modi]] valitsuse vastu. Umbusaldushääletuse korraldamist toetas 126, selle vastu oli 325 liiget.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;

==[[21. juuli]]==

* [[Kuuba]] president [[Miguel Díaz-Canel]] tegi teatavaks oma valitsuskabineti koosseisu, kus välisministrina jätkas [[Bruno Rodríguez Parrilla]], kaitseministriks sai kindral [[Leopoldo Cintra Frías]] ja siseministriks viitseadmiral [[Julio César Gandarilla Bermejo]].&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;

==[[22. juuli]]==

* [[Argentina]]s [[Buenos Aires]]es lõppes juhtivate tööstusriikide ja areneva majandusega riikide rühma [[G-20]] rahandusministrite ja keskpanga presidentide kolmas korraline kohtumine, mille keskne teema oli süvenev kaubandussõda [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]], [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[Hiina]] vahel.&lt;ref name=&quot;1TxRn&quot; /&gt;
* [[Kanada]]s [[Toronto]]s Greektowni linnaosas kella 22 paiku toimunud tulistamises hukkus üks ja sai haavata veel 13 inimest. Politsei saabumisel avas tulistaja esmalt tule ka politseinike pihta ja sooritas siis enesetapu.&lt;ref name=&quot;brOeM&quot; /&gt;
* [[Saksamaa]]l [[München]]is avaldas üle 20 000 inimese meelt [[Baieri]] liidumaa valitseva erakonna [[Kristlik-Sotsiaalne Liit|Kristlik-Sotsiaalse Liidu]] poliitika vastu. Kristlik-Sotsiaalsele Liidule heideti ette ühiskonna lõhestamist, iseäranis uue seaduse valguses, mis laiendas oluliselt kohaliku politsei võimupiire. Samuti kritiseeriti erakonna positsioone immigratsiooniküsimuses.&lt;ref name=&quot;md0e3&quot; /&gt;
* [[Saksamaa jalgpallikoondis]]e mängija [[Mesut Özil]] teatas [[Twitter]]is, et lahkub rahvusmeeskonna koosseisust. Özili otsuse tingis Saksamaal palju negatiivset vastukaja saanud foto Türgi presidendivalimiste kampaania ajast, kus Özil ja tema meeskonnakaaslane [[İlkay Gündoğan]] poseerisid koos Türgi presidendi [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga. Özili väitel sai ta foto tõttu ka anonüümseid ähvardusi.&lt;ref name=&quot;DPNXz&quot; /&gt;

==[[23. juuli]]==

* [[Ameerika Ühendriikide Senat]] kinnitas häältega 86:9 uueks veteraniasjade ministriks [[Robert Wilkie]].&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Sloveenia]] president [[Borut Pahor]] teatas, et keeldub nimetamast valitsuse moodustamiseks peaministrikandidaati, kuna kahe suurima parlamendierakonna juhtidel [[Janez Janša]]l ja [[Marjan Šarec]]il puudub parlamendi enamuse toetus.&lt;ref name=&quot;rulers&quot; /&gt;
* [[Eesti]]s esitas peaminister [[Jüri Ratas]]ele tagasiastumispalve ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister [[Urve Palo]]. Ühtlasi teatas ta, et astus päev varem välja ka [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast]] ja lahkub üldse poliitikast.&lt;ref name=&quot;vHKOC&quot; /&gt;

==[[25. juuli]]==

* [[Ameerika Ühendriikide president]] [[Donald Trump]] ja [[Euroopa Komisjoni president]] [[Jean-Claude Juncker]] leppisid [[Washington]]is toimunud kohtumisel kokku kaubanduspoliitika uutes lähtekohtades, millest lähtuvalt soovitakse jõuda teineteise kaupadele kehtestatud tollimaksude alandamise ja osalise kaotamiseni. Varem oli Trumpi administratsioon kavandanud rakendada Euroopa Liidust imporditavatele kaupadele hoopis täiendavaid sisseveotolle.&lt;ref name=&quot;ALmY5&quot; /&gt;
* [[Ameerika Ühendriikide Senat]]is toimunud arupärimisel kinnitas Ameerika Ühendriikide riigisekretär [[Mike Pompeo]] selgesõnaliselt, et Ameerika Ühendriigid ei tunnusta [[Krimm]]i annekteerimist [[Venemaa]] poolt. Pärast president Donald Trumpi kohtumist Venemaa presidendi [[Vladimir Putin]]iga olid mitmed senised Ameerika Ühendriikide välispoliitilised positsioonid, kaasa arvatud seisukoht Krimmi annekteerimise küsimuses, kahtluse alla sattunud.&lt;ref name=&quot;BZnxD&quot; /&gt;
* [[Pakistan]]is toimusid [[2018. aasta Pakistani parlamendivalimised|parlamendi alamkoja valimised]].
* [[Venezuela]] president [[Nicolás Maduro]] teatas rahareformist, millega devalveeritakse [[Venezuela boliivar]]. 1 uus boliivar hakkab võrduma senise 100 000 boliivariga. Hiiglasliku inflatsiooni tõttu (2018. aastal hinnanguliselt 1 000 000%) on boliivari väärtus pidevalt vähenenud, rahareformist teatamise ajal oli 1 [[USA dollar]] väärt umbes 3,5 miljonit boliivarit.&lt;ref name=&quot;MAehA&quot; /&gt;

==[[26. juuli]]==

* [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] pealäbirääkija [[Suurbritannia]] Euroopa Liidust lahkumise kõnelustel [[Michel Barnier]] avaldas selget vastuseisu peaminister [[Theresa May]] valitsuse ettepanekule, mille kohaselt koguks Suurbritannia ka pärast Euroopa Liidust lahkumist oma piiridel Euroopa Liidu tolli- ja käibemaksu, säilitades niiviisi osaluse Euroopa tolliliidus.&lt;ref name=&quot;8ttVA&quot; /&gt;
* [[Jaapan]]is hukati kuus usuliikumise [[Aum Shinrikyō]] liiget, kes olid surma mõistetud [[sariinirünnak Tōkyō metroos|1995. aasta Tōkyō metroo sariinirünnaku]] korraldamise ja läbiviimise eest. Varem samal kuul hukati usuliikumise juht [[Shōkō Asahara]].&lt;ref name=&quot;wRw3S&quot; /&gt;
* [[Poola]] suuremates linnades toimusid järjekordsed meeleavaldused valitsuse kohtureformi vastu, millega kehtestati kohtunikele senisest madalam kohustuslik pensioniiga. Uued meeleavaldused kutsus esile president [[Andrzej Duda]] otsus kohtureformi seadus oma allkirjaga jõustada, mida ta tegi sama päeva hommikul.&lt;ref name=&quot;X5WMl&quot; /&gt;

==[[27. juuli]]==

* [[Põhja-Korea]] andis [[Korea sõda|Korea sõja]] lõpu 65. aastapäeval [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidele]] üle sõjas hukkunud ja Põhja-Koreasse maetud 55 Ameerika Ühendriikide sõduri säilmed. Sõdurite säilmed toimetati Ameerika Ühendriikide õhujõudude lennukiga esmalt [[Lõuna-Korea]]sse ja sealt edasi kodumaale.&lt;ref name=&quot;qcgUM&quot; /&gt;

==[[29. juuli]]==

* [[Kambodža]]s toimusid [[2018. aasta Kambodža parlamendivalimised|parlamendivalimised]].
* [[Mali]]s toimus [[2018. aasta Mali presidendivalimised|presidendivalimiste]] esimene voor.

==[[30. juuli]]==
[[File:Emmerson Mnangagwa (2019-01-15).jpg|pisi|180px|[[Emmerson Mnangagwa]]]]
* [[Zimbabwe]]s toimusid [[2018. aasta Zimbabwe üldvalimised|parlamendi- ja presidendivalimised]]. Presidendivalimised võitis [[Emmerson Mnangagwa]], kes oli olnud riigipea alates [[2017. aasta Zimbabwe riigipööre|2017. aasta Zimbabwe riigipöördest]].

==[[31. juuli]]==

* [[Rootsi]]s varastati [[Strängnäsi katedraal]]ist kaks krooni ja valitsusõun, mis kuuluvad Rootsi kroonijuveelide hulka.&lt;ref name=&quot;B75mx&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;rulers&quot;&gt;[http://www.rulers.org/2018-07.html July 2018] Rulers.org&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vv27&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20180704123106/https://www.valitsus.ee/et/eelinfo?week=2018-W27 Eelinfo (27. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 4.07.2018).&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;l2FWY&quot;&gt;[https://www.err.ee/844510/err-viinis-austria-votab-eesistumisel-fookusesse-randeteema &quot;ERR Viinis: Austria võtab eesistumisel fookusesse rändeteema&quot;] ERR, 5. juuni 2018&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gabBl&quot;&gt;[https://maailm.postimees.ee/4512389 Allikad: Seehofer lahkub siseministri ja CSU juhi kohalt] Postimees, 2.07.2018.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ibDJt&quot;&gt;[https://www.nzz.ch/international/gay-pride-parade-in-istanbul-trotz-verbots-der-behoerden-ld.1399855 Gay-Pride-Parade in Istanbul trotz Verbots der Behörden] Neue Zürcher Zeitung, 1.07.2018.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6PkdC&quot;&gt;[https://www.nzz.ch/schweiz/der-iranische-praesiden-hassan-rohani-kommt-in-die-schweiz-ld.1395714 Rohani besucht Bern und Wien] Neue Zürcher Zeitung, 18.06.2018.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;75liy&quot;&gt;[https://www.nzz.ch/international/seehofer-bleibt-innenminister-ld.1400192 Seehofer bleibt Innenminister] Neue Zürcher Zeitung, 3.07.2018.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dXG5r&quot;&gt;[https://www.president.ee/et/ametitegevus/otsused/14446-295-t-kuke-nimetamine-ja-r-oidekivi-tagasikutsumine T. Kuke nimetamine ja R. Oidekivi tagasikutsumine] [https://www.president.ee/et/ametitegevus/otsused/14447-296-v-reinarti-nimetamine-ja-j-lensmenti-tagasikutsumine V. Reinarti nimetamine ja J. Lensmenti tagasikutsumine] Vabariigi Presidendi Kantselei, 2.07.2018.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZrZHV&quot;&gt;[https://www.nzz.ch/international/malaysias-ex-premier-najib-ist-hinter-gittern-ld.1400278 Malaysias Ex-Premierminister Najib ist hinter Gittern. Ob er einen fairen Prozess erhalten wird, muss sich zeigen] Neue Zürcher Zeitung, 4.07.2018.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;P8L5S&quot;&gt;[https://www.err.ee/844471/eesti-solmis-diplomaatilised-suhted-kongo-demokraatliku-vabariigiga &quot;Eesti sõlmis diplomaatilised suhted Kongo Demokraatliku Vabariigiga&quot;] ERR, 5. juuli 2018&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;p4BXA&quot;&gt;[http://vpkfoto.ee/03-07-2018-parimate-koolilopetajate-vastuvott/ 03.07.2018 Parimate koolilõpetajate vastuvõtt] Vabariigi Presidendi Kantselei (vaadatud 27.07.2018)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;U3mvA&quot;&gt;[https://www.nzz.ch/international/polnischen-richtern-droht-die-zwangspensionierung-ld.1400227 Polnischen Richtern droht die Zwangspensionierung] Neue Zürcher Zeitung, 4.07.2018.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GYuFk&quot;&gt;[https://edition.cnn.com/2018/07/04/politics/pompeo-north-korea-trip-trump-kim/index.html Pompeo, off to North Korea again, is under the gun to produce results] CNN, 4.07.2018.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;fQoDi&quot;&gt;[https://www.err.ee/844078/vikipeedia-protestib-direktiivikavandi-vastu-ligipaasu-blokeerimisega &quot;Vikipeedia protestib direktiivikavandi vastu ligipääsu blokeerimisega&quot;] ERR, 4. juuli 2018&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wnuj8&quot;&gt;[https://www.err.ee/844424/europarlament-ei-kiitnud-vastuolulist-autorikaitse-eelnou-heaks &quot;Europarlament ei kiitnud vastuolulist autorikaitse eelnõu heaks&quot;] ERR, 5. juuli 2018&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;blRdu&quot;&gt;[https://www.nzz.ch/international/spd-stimmt-asylkompromiss-zu-ld.1401112 SPD stimmt Asylkompromiss zu] Neue Zürcher Zeitung, 5.07.2018.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bzCkN&quot;&gt;[https://menu.err.ee/844502/tallinnas-algasid-keskaja-paevad &quot;Tallinnas algasid Keskaja päevad&quot;] ERR, 5. juuli 2018&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gcHRg&quot;&gt;[https://www.nzz.ch/wirtschaft/handelsstreit-usa-planen-neue-zoelle-gegen-china-ld.1395032 Trump schiesst nun richtig scharf gegen China] Neue Zürcher Zeitung, 6.07.2018.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ixn1Q&quot;&gt;[https://www.nzz.ch/international/giftgasanschlag-in-tokios-u-bahn-sektengruender-asahara-wird-hingerichtet-ld.1401274 Der Verantwortliche des Giftgasanschlags auf die Metro von Tokio ist hingerichtet] Neue Zürcher Zeitung, 6.07.2018.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rBjio&quot;&gt;[https://president.ee/et/ametitegevus/otsused/14464-297-r-lausma-luige-nimetamine-ja-a-rundu-tagasikutsumine/index.html 297. R. Lausma Luige nimetamine ja A. Rundu tagasikutsumine] Vabariigi Presidendi Kantselei, 12.07.2018.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;njKtO&quot;&gt;[https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/14465-2018-07-13-04-01-51/ President Kaljulaid suundub töövisiidile Saksamaale] Vabariigi Presidendi Kantselei, 13.07.2018.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KmUa9&quot;&gt;[https://sport.err.ee/846659/fotod-ott-tanak-voitis-kindla-eduga-rally-estonia FOTOD | Ott Tänak võitis kindla eduga Rally Estonia] ERR, 15. juuli 2018&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KrqKN&quot;&gt;[https://sport.err.ee/846657/fotod-mm-finaalis-nahti-kuut-varavat-maailmameistriks-krooniti-prantsusmaa FOTOD | MM-finaalis nähti kuut väravat, maailmameistriks krooniti Prantsusmaa] ERR Sport, 15. juuli 2018&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pL7kU&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Delfi|URL=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/trumpjaputin/|Pealkiri=Trump ja Putin|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2018-07-16|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180716223822/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/trumpjaputin/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1TxRn&quot;&gt;[https://www.nzz.ch/wirtschaft/g-20-ringt-mit-dem-handelskonflikt-ld.1405650 G-20 ringt mit dem Handelskonflikt] Neue Zürcher Zeitung, 23.07.2018.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;brOeM&quot;&gt;[https://maailm.postimees.ee/5905368/torontos-sai-tulistamises-surma-uks-ja-vigastada-13-inimest Torontos sai tulistamises surma üks ja vigastada 13 inimest] Postimees, 23.07.2018.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;md0e3&quot;&gt;[https://www.nzz.ch/international/grossdemonstration-in-muenchen-gegen-den-rechtsruck-ld.1405612 Tausende gehen in München gegen die CSU auf die Strasse] Neue Zürcher Zeitung, 22.07.2018.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DPNXz&quot;&gt;[https://www.nzz.ch/sport/ruecktritt-mesut-oezil-wird-nicht-mehr-fuer-das-deutsche-nationalteam-spielen-ld.1405643 Rücktritt aus DFB-Team: Mesut Özil zieht die Konsequenzen nach der Erdogan-Affäre] Neue Zürcher Zeitung, 22.07.2018.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vHKOC&quot;&gt;[https://poliitika.postimees.ee/5907933/urve-palo-astub-teist-korda-ministriametist-tagasi-ja-lahkub-erakonnast Urve Palo astub teist korda ministriametist tagasi ja lahkub erakonnast] Postimees, 23.07.2018.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ALmY5&quot;&gt;[https://www.nzz.ch/wirtschaft/trump-und-juncker-erzielen-im-handelsstreit-eine-einigung-ld.1406595 Trump und Juncker erzielen im Handelsstreit eine Einigung] Neue Zürcher Zeitung, 26.07.2018.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;BZnxD&quot;&gt;[https://www.nzz.ch/international/trumps-aussenminister-versucht-seinen-chef-zu-erklaeren-dabei-weiss-er-vielleicht-selbst-nicht-bescheid-ld.1406599 Trumps Aussenminister versucht, seinen Chef zu erklären - dabei weiss er vielleicht selbst nicht Bescheid] Neue Zürcher Zeitung, 26.07.2018.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MAehA&quot;&gt;[https://www.nzz.ch/wirtschaft/venezuela-streicht-fuenf-nullen-aus-der-waehrung-ld.1406606 Venezuela streicht fünf Nullen aus der Währung] Neue Zürcher Zeitung, 26.07.2018.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8ttVA&quot;&gt;[https://www.nzz.ch/international/theresa-mays-vorschlaege-fuer-eine-zollvereinbarung-stossen-bei-der-eu-auf-widerstand-ld.1406918 Theresa Mays Vorschläge für eine Zollvereinbarung stossen bei der EU auf Widerstand] Neue Zürcher Zeitung, 27.07.2018.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wRw3S&quot;&gt;[https://www.nzz.ch/international/japan-richtet-sechs-weitere-mitglieder-der-aum-sekte-hin-ld.1406601 Japan richtet sechs weitere Mitglieder der «Aum»-Sekte hin] Neue Zürcher Zeitung, 26.07.2018.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;X5WMl&quot;&gt;[https://www.nzz.ch/international/neue-proteste-gegen-umstrittene-justizreformen-in-polen-ld.1406925 Neue Proteste gegen umstrittene Justizreformen in Polen] Neue Zürcher Zeitung, 27.07.2018.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;qcgUM&quot;&gt;[https://www.nzz.ch/international/nordkorea-uebergibt-gebeine-gefallener-us-soldaten-des-korea-kriegs-ld.1406930 Nordkorea übergibt Gebeine von 55 gefallenen Amerikanern] Neue Zürcher Zeitung, 27.07.2018.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;B75mx&quot;&gt;[https://www.bbc.com/news/world-europe-45028732 Swedish crown jewels: Speedboat thieves steal priceless treasures] BBC News, 1.08.2018.&lt;/ref&gt;
}}

{{Sündmused kuude kaupa}}

[[Kategooria:2018| 7]]</text>
      <sha1>kxu0n9124tui2prp2fjiid7bnxwaqgu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Põhjaeesti hõimumurre</title>
    <ns>0</ns>
    <id>517840</id>
    <revision>
      <id>7204761</id>
      <parentid>6932562</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T12:33:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204761</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7931" sha1="rtzknkafvajp4t61ur0lshvfbdg9n6c" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}
'''Põhjaeesti hõimumurre''' (ka ''põhjaeesti hõimukeel'', ''põhjaeesti keel'') on Põhja-[[Eesti]]s kõneldud [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome]] keelekuju. Sarnastumisel [[lõunaeesti hõimumurre|lõunaeesti]] ja mitme teise väiksema hõimumurdega moodustasid nad koos 16. sajandiks [[eesti keel]]e ja põhjaeesti hõimumurdest sai selle [[põhjaeesti murderühm]].

==Klassifikatsioon ja kujunemine==
[[File:Läänemeresoome keelepuu (Finnic languages).png|thumb|Põhjaeesti keele paiknemine läänemeresoome [[keelepuu]]l Petri Kallio ja Valter Langi järgi]]
Paljud varased [[keeleteadlane|keeleteadlased]] käsitlesid eesti keelt selle päritolu mõttes ühtse üksusena. Selle põhjuseks on peetud toonast (keele)ideoloogiat.&lt;ref name=Koreinik28&gt;[[Kadri Koreinik]] (2013). [https://fedora.phaidra.univie.ac.at/fedora/get/o:308888/bdef:Content/get The Võro language in Estonia: ELDIA Case-Specific Report], ''Studies in European Language Diversity'', 23. Lk 28&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[[Petri Kallio]] (2014). [https://www.academia.edu/10172149/The_Diversification_of_Proto-Finnic The Diversification of Proto-Finnic]. Kogumikus: [[Joonas Ahola]] ja [[Frog]] (toimetajad), &quot;Fibula, Fabula, Fact: The Viking Age in Finland&quot;, lk 155–168. ''Studia Fennica Historica'' 18. Helsinki. Lk 155&lt;/ref&gt; [[Lauri Kettunen]]i (aastast 1940) mudelis tekkis põhjaeesti murre (koos [[liivi keel|liivi]] ja ''hämega'') läänemeresoome lääneharu lahknemisel. See omakorda oli (koos idaharuga) [[läänemeresoome algkeel]]e järglane. Põhjaeesti segunemisel liivi keelega olevat tekkinud [[lõunaeesti keel]]. Lingvistilisi näiteid oma oletuste kinnituseks ta ei esitanud.&lt;ref name=Viitso76&gt;[[Tiit-Rein Viitso]] (2008). &quot;Läänemeresoome sugulus&quot; (lk 71–91). Raamatus: Tiit-Rein Viitso. Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud. Tallinn: [[Eesti Keele Sihtasutus]], lk 76–79&lt;/ref&gt;

Hiljem on enamik uurijaid asunud seisukohale, et põhjaeesti ja lõunaeesti murrete päritolu on erinev ning lõunaeesti hõimukeel lahknes ülejäänud läänemeresoome keeltest väga varakult.&lt;ref name=Koreinik28 /&gt; [[Paul Ariste]] (1956) vanimate läänemeresoome murrete nimekirjas on liivi, põhjaeesti, lõunaeesti, [[karjala keel|karjala]] ja [[vepsa keel|vepsa]] keel. Põhjaeesti järglaseks on tal ''kirde-eesti'', mis omakorda on ''häme'' ja [[vadja keel|vadja]] baasiks. [[Paul Alvre]]l (1973) kuulub põhjaeesti keel ühte rühma liivi ja ''läänesoomega''. See [[Peipsi]]st idas paiknenud rühm olevat lahknenud siis, kui liivlaste esivanemad rändasid edelasse, ülejäänud aga järvest põhja poolt möödudes läände.&lt;ref name=Viitso76 /&gt; [[Pekka Sammallahti]] (1977) väitel lõhenes läänemeresoome algkeel, kust lõunaeesti keel oli juba eraldunud, ''põhjaläänemeresoomeks'' ja ''lõunaläänemeresoomeks'', viimasest on liivi ja ''edelasoome'' kõrval pärit ka põhjaeesti keel.&lt;ref name=Viitso76 /&gt; Selle haru viimane lahknemine põhjaeestiks ja vadjaks olevat toimunud [[viikingiaeg|viikingiajal]] (800–1050 [[pKr]]).&lt;ref name=Kallio163&gt;Kallio 2014, lk 163&lt;/ref&gt;

[[Huno Rätsep]]a (1989) mudelis jagunes algkeel põhja-, ida- ja lõunarühmaks. Peamiselt Eesti ja Põhja-Läti alal kõneldud lõunarühmas kujunes kolm murret: liivi, ''Ugala'' (lõunaeesti) ja ''maamurre''. ''Maamurre'' jagunes põhjaeestiks ja ''vaiaks'' (viimastest pärinevad omakorda vadja keel, [[idamurre]] ja [[Vaivara murrakud|Vaivara murre]]).&lt;ref name=Huno&gt;[[Huno Rätsep]] (2002). [https://web.archive.org/web/20180806210745/http://hunoratsep.ut.ee/wp-content/uploads/2012/11/eesti_keele_tekkimise_lugu.pdf Eesti keele tekkimise lugu]. ''Sõnaloo raamat''. Tartu 2002, lk 9–26. Algselt avaldatud: ''[[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]]'' 1989, nr 7, lk 1503–1524&lt;/ref&gt; [[Kalevi Wiik]]i (1996) kohaselt jagunes algkeel ''ranniku''- ja ''sisemaamurdeks'', rannikumurre omakorda ''hämeks'' ja põhjaeestiks, kusjuures viimane hõlmas ka hilisemat liivi keelt. Keeleandmeid ta oma oletuste põhjendamiseks ei kasuta. [[Heikki Leskinen]]i (1999) arvates olid läänemeresoome keeled algselt [[Soome laht|Soome lahega]] jagatud põhja- ja lõunaharuks, mille kummagi läänepoolses otsas oli tugev [[germaani keeled|germaani]] ja [[balti keeled|balti]] mõju. Neist said põhjaeesti ja edelasoome keeled ning uuenduskeskused, kust uuendused levisid ida ja kagu suunas.&lt;ref name=Viitso76 /&gt; 

[[Tiit-Rein Viitso]] (1985, 2008) järgi on põhjaeesti murre üks 18-st läänemeresoome peamurdest. Põhjaeestile eelnevat keelejärku nimetab ta ''maamurdeks'', mis jagunes ühelt poolt põhjaeestiks ja teiselt poolt ''vaiaks'' (või ''peipsiks'', sellest pärinevad vadja keel ning [[idaeesti murre|idaeesti]] ja [[kirde-eesti murre|kirde-eesti]] murded).&lt;ref name=Viitso65&gt;[[Tiit-Rein Viitso]] (2008). &quot;Läänemeresoome murdeliigenduse põhijooned&quot; (lk 64–70). Raamatus: Tiit-Rein Viitso. Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud. Tallinn: [[Eesti Keele Sihtasutus]], lk 65–66&lt;/ref&gt; [[Petri Kallio]] hinnangul on põhjaeesti keele lähim sugulane vadja keel, millega ta jagab ühist algkeelt (nn ''keskne läänemeresoome'', [[inglise keel]]es ''Central Finnic''). See algkeel oli tema arvates juba enne lagunemist pigem murdekontiinum kui ühtne keel.&lt;ref name=Kallio163 /&gt; Kallio keelepuud kasutanud [[Karl Pajusalu]] peab põhjaeesti tekkeajaks 1. aastatuhande keskpaika.&lt;ref&gt;[[Karl Pajusalu]] (2014). Kas on mitu eesti keelt? Kogumikus: [[Tiit Hennoste]] (toimetaja). ''Rahvusvahelised rahvusteadused'', [[Tartu]], [[Tartu Ülikooli Kirjastus]]. Lk 119&lt;/ref&gt;

===Arheoloogiline vaade===
Samuti Kallio seisukohtadest lähtuv [[Valter Lang]] on vaadelnud põhjaeesti keele kujunemist [[arheoloogia]] kontekstis. Tema hinnangul pidi läänemeresoome keele varane vorm (''soomelahe-läänemeresoome''), kust lõunaeesti ja liivi eellaskeeled olid juba eemaldunud, jagunema ajavahemikus 500–1000 pKr (või täpsemalt varasel viikingiajal) ''põhjapoolseks'' (läänesoome-karjala-vepsa-[[isuri keel|isuri]] algkeel) ja ''keskseks läänemeresoomeks'' (põhjaeesti-vadja algkeel). ''Keskse läänemeresoome'' lahkukasvamise algusena näeb ta [[eelrooma rauaaeg|eelrooma rauaajal]] ja [[rooma rauaaeg|rooma rauaajal]] Põhja-Eestist [[Isuri platoo]] lääneossa liikunud rahvastiku (ja ühtlasi keele) rännet, millest annab tunnistust vastavasuunaline [[tarandkalme]]te levik ja sarnane leiuaines. Vadjalaste ja põhjaeestlaste kultuurilised ja keelelised erisused hakkasid Langi hinnangul tekkima 2. aastatuhande algul ([[hilisrauaaeg|hilisrauaajal]]) ja süvenesid 13.–14. sajandil.&lt;ref name=Lang251252&gt;[[Valter Lang]] (2018). Läänemeresoome tulemised. ''Muinasaja teadus 28''. [[Tartu]]: [[Tartu Ülikooli Kirjastus]]. Lk 251–252&lt;/ref&gt; Sellele aitas kaasa kummagi rühma sattumine eri riikide territooriumile. Vadja keelt hakkas mõjutama [[venelased|venelaste]], [[isurid|isurite]] ja [[soomlased|soomlaste]] kolonisatsioon.&lt;ref name=Lang251252 /&gt;&lt;ref name=&quot;viitso31&quot;&gt;[[Tiit-Rein Viitso]] (2008). &quot;Keelesugulus ja soome-ugri keelepuu&quot; (lk 28–45). Raamatus: Tiit-Rein Viitso. Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud. Tallinn: [[Eesti Keele Sihtasutus]], lk 31&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[[Gustav Ränk]] (1960). Vatjalaiset, 9–18&lt;/ref&gt;

==Kujunemine eesti keele murderühmaks==
[[File:Oms keelepuu.jpg|thumb|[[Sulev Iva]] keelepuu näitab põhjaeesti ja lõunaeesti keelekujude lähenemist]]
Hiljem integreerus põhjaeesti hõimumurre mitmete teiste läänemeresoome hõimumurretega (lõunaeesti, idamurre, [[kirderannikumurre]], kirde-eesti murre), moodustades üheskoos eesti keele. Põhjaeesti hõimumurdest sai eesti keele [[põhjaeesti murderühm]].&lt;ref name=Huno /&gt;&lt;ref name=Viitso65 /&gt; Huno Rätsepa hinnangul algas see protsess 2. aastatuhande alguses ja selle ajaline kese jäi 14.–16. sajandisse.&lt;ref name=Huno /&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Läänemeresoome keeled]]</text>
      <sha1>rtzknkafvajp4t61ur0lshvfbdg9n6c</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>22 (Tallinna bussiliin)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>522614</id>
    <revision>
      <id>7204914</id>
      <parentid>7201543</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T20:59:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MorsMe</username>
        <id>217455</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204914</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1745" sha1="6zxsjgfrsaq3yc8f928lpuwqpk1ooba" xml:space="preserve">{{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe parkla|lõpppeatus=Kakumäe|avati=2000|number=22|bgcolor=#00E1B4|seisund=suletud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|eelmine liin=21B|järgmine liin=23|järgmine=23 (Tallinna bussiliin)|eelmine=21B|päev=ETKNR|uuendus=30. juuli 2026|suleti=2024|eelkäija=[[8 (Tallinna trolliliin)|Trolliliin 8]], [[21A]]}}

''22'' oli [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]], mis sõitis [[Väike-Õismäe]] ja [[Estonia teater|Estonia]] vahel. Liin avati peale [[8 (Tallinna trolliliin)|trolliliin nr 8]] sulgemist. Väljumised 15-20 minuti tagant.

Liin suleti 21. oktoobril 2024

== Ajalugu ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Avati
!Marsruut
!Märkused
|-
|2000
|Väike-Õismäe - Meelespea - Paldiski mnt - Tehnika - Vabaduse Väljak
|
|-
|2017
|Väike-Õismäe - Meelespea - Paldiski mnt - Tehnika - Estonia
|Suleti 21.10.2024
|-
|2026
|Väike-Õismäe - Haabersti - Vabaõhumuuseumi tee - Landi - Kakumäe
Kakumäe - Landi - Vismeistri - Haabersti - Väike-Õismäe
|Varem 21A
|}

== Peatused ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Väike-Õismäe - Kakumäe
!Kakumäe - Väike-Õismäe
|-
|
; Väike-Õismäe parkla
; Väike-Õismäe
; Rukkilille
; Meelespea
; Sinilille
; Sinilille
; Haabersti ring
; Sõba
; Tanuma
; Rocca al Mare
; Hälli
; Õismäe raba
; Paljandi
; Merirahu
; Lesta
; Kakumäe tee
; Räime
; Landi
; Sooranna tee
; Teeotsa
; Soolahe tee
; Kakumäe
; Kakumäe
|
; Kakumäe
; Soolahe tee
; Teeotsa
; Sooranna tee
; Landi
; Räime
; Kakumäe tee
; Tõnu
; Vismeistri
; Alemaa
; Tuleraua
; Pikaliiva
; Sõba
; Haabersti ring
; Päevalille
; Sinilille
; Meelespea
; Rukkilille
; Väike-Õismäe
; Väike-Õismäe parkla
|}
{{Tallinna bussiliinid}}
[[Kategooria:Tallinna bussiliinid]]</text>
      <sha1>6zxsjgfrsaq3yc8f928lpuwqpk1ooba</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nginx</title>
    <ns>0</ns>
    <id>522726</id>
    <revision>
      <id>7204906</id>
      <parentid>7179888</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T20:15:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fippe</username>
        <id>65176</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Fippe teisaldas lehekülje [[NGINX]] pealkirja [[Nginx]] alla</comment>
      <origin>7179888</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5979" sha1="surb5dgykx3vjjd801shwsku6ckedj8" xml:space="preserve">{{pealkiri väikese tähega}}
{{Tarkvara
| nimi                        = nginx
| logo                        = Nginx logo.svg
| autor                       = [[w:en:Igor Sysoev|Igor Sysoev]]
| arendaja                    = Nginx, Inc. and F5, Inc.
| väljalase                   = [[4. oktoober]] [[2004]]&lt;ref name=&quot;CHANGES&quot; /&gt;
| viimase väljalaske versioon = 
| viimase väljalaske kuupäev  = 
| programmeerimiskeel         = [[C (programmeerimiskeel)|C]]&lt;ref name=&quot;programming_language&quot; /&gt;
| litsents                    = [[BSD-litsents#2-osaline litsents (lihtsustatud või FreeBSD litsents)|2-osaline BSD]]&lt;ref name=&quot;LICENSE&quot; /&gt;
| suunitlus                   = Veebiserver, vastupidine puhver'' (inglise k. [[w:en:reverse proxy|reverse proxy]])''/meili server
| veebileht                   = {{URL|https://nginx.org/ }}
}}

'''nginx'''&lt;ref name=&quot;homepage&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Sysoev&quot; /&gt; on vabavaraline tarkvara, mida kasutatakse peamiselt [[veebiserver]]ina. Lisaks saab seda kasutada kirjade-postiteenuse puhverserverina ([[IMAP]], [[POP3]], [[SMTP]]) ja ka koormuse jaoturina ''(inglise k. load balancer)'' [[HTTP]], [[TCP]] ja [[UDP]] [[server]]itele.&lt;ref name=&quot;nginx_glossary&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
[[Igor Sysoev]] alustas projektiga aastal 2002&lt;ref name=&quot;Mobily&quot; /&gt; ning kirjutas nginx-i esialgu ''[[C10K probleem]]i'' lahendamiseks. ''C10K'' probleemi näol on tegemist 1999. aastal Dan Kegeli loodud terminiga&lt;ref name=&quot;C10K_problem&quot; /&gt; selgitamaks veebiserverite suutmatust toime tulla rohkete samaaegsete ühendustega.&lt;ref name=&quot;nginx_glossary&quot; /&gt; Oma sündmuspõhise ja asünkroonse arhitektuuriga sai nginx-st kiiresti kõige kiirem saadaval olev veebiserver.

Pärast projekti vabavaraliseks muutmist aastal 2004 hakkas projekt eksponentsiaalset arenema ning Sysoev otsustas asutada ettevõtte Nginx, Inc. (aastal 2011).&lt;ref name=&quot;igor_sysoev_nginx&quot; /&gt; Ettevõtte eesmärk oli toetada platvormi arendust ning turule toodi toode nimega NGINX Plus, mille näol on tegemist laiendatud funktsionaalsusega eelkõige ettevõtetele suunatud kaubandusliku tootega.

== nginx vs NGINX Plus ==
nginx'st on kaks versiooni - OSS NGINX ja NGINX Plus. Viimane pakub mitmeid lisa funktsionaalsusi, mida OSS nginx's ei ole.

== NGINX Plus omadused/funktsionaalsused&lt;ref name=&quot;nginx_features&quot; /&gt; ==
* [[HTTP]]/[[TCP]]/[[UDP]] [[koormusejaotur]] ''(inglise k. Load Balancer)''
* Sisu [[vahemälu]]sse salvestamine ''(inglise k. Content Cache)''
* [[Veebiserver]] ''(inglise k. Web Server)''
* Julgestuskontrollid ''(inglise k. Security Controls)''
* Dünaamilised moodulid ''(inglise k. Dynamic Modules)''
* [[Seire]] ''(inglise k. Monitoring)''
* [[Kõrgkäideldavus]] ''(inglise k. High Availability (HA))''
* Kubernetes Ingress kontroller ''(inglise k. Kubernetes Ingress Controller)''
* [[Programmeerimine|Programmeeritavus]] ''(inglise k. Programmability)''
* Meedia [[voogedastus]] ''(inglise k. Streaming Media)''

== NGINX Plus toetatud jaotused&lt;ref name=&quot;nginx_distributions&quot; /&gt; ==
* Amazon Linux
** 2017.09 (x86_64)
* Amazon Linux 2
** LTS (x86_64)
* CentOS
** 6.5+ (i386, x86_64)
** 7.0+ (x86_64, ppc64le)
* Debian
** 8.0 (i386, x86_64)
** 9.0 (i386, x86_64)
* FreeBSD
** 10.4+ (x86_64)
** 11.1+ (x86_64)
* Oracle Linux
** 6.5+ (i386, x86_64)
** 7.0+ (x86_64)
* Red Hat Enterprise Linux
** 6.5+ (i386, x86_64)
** 7.0+ (x86_64, ppc64le)
* SUSE Linux Enterprise Server
** 12, 12 SP1 (x86_64)
* Ubuntu
** 14.04 LTS (i386, x86_64, aarch64)
** 16.04 LTS (i386, x86_64, ppc64le, aarch64)
** 18.04 LTS (x86_64)

== Populaarsus ==
Novembris 2018 läbi viidud Netcrafti Veebiserverite uuringust&lt;ref name=&quot;netcraft_survey&quot; /&gt; selgus, et nginx omab on 21.71 protsendilist turuosa veebiserverite tootjate hulgas. Tänu sellele on nginx positsioneerinud end Microsofti järel teisele kohale. Uuringus osales 1,652,185,816 lehekülge, 226,752,928 unikaalset domeeni ja 8,048,899 veebiserverit.&lt;ref name=&quot;netcraft_survey&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;homepage&quot;&gt;{{Cite web | url=https://nginx.org/ | title=nginx news | website=nginx.org}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Sysoev&quot;&gt;{{Cite web | url=http://sysoev.ru/en/ | title=Igor Sysoev | website=sysoev.ru | access-date=2018-06-01}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CHANGES&quot;&gt;[https://nginx.org/en/CHANGES nginx Changes]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;programming_language&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20160430070241/https://www.nginx.com/resources/wiki/start/topics/examples/coding_style/ Coding Style]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LICENSE&quot;&gt;[https://nginx.org/LICENSE nginx Licence]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nginx_glossary&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20180923085550/https://www.nginx.com/resources/glossary/nginx/ NGINX glossary]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Mobily&quot;&gt;{{netiviide | autor = Mobily, Tony | pealkiri = Interview with Igor Sysoev, author of Apache's competitor NGINX | aeg = 2012 | url = https://freesoftwaremagazine.com/articles/interview_igor_sysoev_author_apaches_competitor_nginx/ | vaadatud = 2018-09-23 | arhiivimisaeg = 2013-10-19 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20131019145106/http://www.freesoftwaremagazine.com/articles/interview_igor_sysoev_author_apaches_competitor_nginx | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;C10K_problem&quot;&gt;{{netiviide | autor = Dan, Kegel | pealkiri = The C10K problem | aeg = 1999 | url = https://www.kegel.com/c10k.html}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;igor_sysoev_nginx&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20240214222956/https://www.nginx.com/people/igor-sysoev/ Igor Sysoev NGINX]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nginx_features&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20200519162509/https://www.nginx.com/products/nginx/#features Features]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nginx_distributions&quot;&gt;[https://docs.nginx.com/nginx/technical-specs/ Technical Specs]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;netcraft_survey&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://news.netcraft.com/archives/2018/ |pealkiri=Netcraft Web Server survey |vaadatud=2018-11-27 |arhiivimisaeg=2018-11-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181127193438/https://news.netcraft.com/archives/2018/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Vaba tarkvara]]</text>
      <sha1>surb5dgykx3vjjd801shwsku6ckedj8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204910</id>
      <parentid>7204906</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T20:16:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fippe</username>
        <id>65176</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>logo</comment>
      <origin>7204910</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5983" sha1="4dy9biz0bg8fup8tiwa0i9yf39dkmlp" xml:space="preserve">{{pealkiri väikese tähega}}
{{Tarkvara
| nimi                        = nginx
| logo                        = nginx logo 2024.svg
| autor                       = [[w:en:Igor Sysoev|Igor Sysoev]]
| arendaja                    = Nginx, Inc. ja F5, Inc.
| väljalase                   = [[4. oktoober]] [[2004]]&lt;ref name=&quot;CHANGES&quot; /&gt;
| viimase väljalaske versioon = 
| viimase väljalaske kuupäev  = 
| programmeerimiskeel         = [[C (programmeerimiskeel)|C]]&lt;ref name=&quot;programming_language&quot; /&gt;
| litsents                    = [[BSD-litsents#2-osaline litsents (lihtsustatud või FreeBSD litsents)|2-osaline BSD]]&lt;ref name=&quot;LICENSE&quot; /&gt;
| suunitlus                   = Veebiserver, vastupidine puhver'' (inglise k. [[w:en:reverse proxy|reverse proxy]])''/meili server
| veebileht                   = {{URL|https://nginx.org/ }}
}}

'''nginx'''&lt;ref name=&quot;homepage&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Sysoev&quot; /&gt; on vabavaraline tarkvara, mida kasutatakse peamiselt [[veebiserver]]ina. Lisaks saab seda kasutada kirjade-postiteenuse puhverserverina ([[IMAP]], [[POP3]], [[SMTP]]) ja ka koormuse jaoturina ''(inglise k. load balancer)'' [[HTTP]], [[TCP]] ja [[UDP]] [[server]]itele.&lt;ref name=&quot;nginx_glossary&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
[[Igor Sysoev]] alustas projektiga aastal 2002&lt;ref name=&quot;Mobily&quot; /&gt; ning kirjutas nginx-i esialgu ''[[C10K probleem]]i'' lahendamiseks. ''C10K'' probleemi näol on tegemist 1999. aastal Dan Kegeli loodud terminiga&lt;ref name=&quot;C10K_problem&quot; /&gt; selgitamaks veebiserverite suutmatust toime tulla rohkete samaaegsete ühendustega.&lt;ref name=&quot;nginx_glossary&quot; /&gt; Oma sündmuspõhise ja asünkroonse arhitektuuriga sai nginx-st kiiresti kõige kiirem saadaval olev veebiserver.

Pärast projekti vabavaraliseks muutmist aastal 2004 hakkas projekt eksponentsiaalset arenema ning Sysoev otsustas asutada ettevõtte Nginx, Inc. (aastal 2011).&lt;ref name=&quot;igor_sysoev_nginx&quot; /&gt; Ettevõtte eesmärk oli toetada platvormi arendust ning turule toodi toode nimega NGINX Plus, mille näol on tegemist laiendatud funktsionaalsusega eelkõige ettevõtetele suunatud kaubandusliku tootega.

== nginx vs NGINX Plus ==
nginx'st on kaks versiooni - OSS NGINX ja NGINX Plus. Viimane pakub mitmeid lisa funktsionaalsusi, mida OSS nginx's ei ole.

== NGINX Plus omadused/funktsionaalsused&lt;ref name=&quot;nginx_features&quot; /&gt; ==
* [[HTTP]]/[[TCP]]/[[UDP]] [[koormusejaotur]] ''(inglise k. Load Balancer)''
* Sisu [[vahemälu]]sse salvestamine ''(inglise k. Content Cache)''
* [[Veebiserver]] ''(inglise k. Web Server)''
* Julgestuskontrollid ''(inglise k. Security Controls)''
* Dünaamilised moodulid ''(inglise k. Dynamic Modules)''
* [[Seire]] ''(inglise k. Monitoring)''
* [[Kõrgkäideldavus]] ''(inglise k. High Availability (HA))''
* Kubernetes Ingress kontroller ''(inglise k. Kubernetes Ingress Controller)''
* [[Programmeerimine|Programmeeritavus]] ''(inglise k. Programmability)''
* Meedia [[voogedastus]] ''(inglise k. Streaming Media)''

== NGINX Plus toetatud jaotused&lt;ref name=&quot;nginx_distributions&quot; /&gt; ==
* Amazon Linux
** 2017.09 (x86_64)
* Amazon Linux 2
** LTS (x86_64)
* CentOS
** 6.5+ (i386, x86_64)
** 7.0+ (x86_64, ppc64le)
* Debian
** 8.0 (i386, x86_64)
** 9.0 (i386, x86_64)
* FreeBSD
** 10.4+ (x86_64)
** 11.1+ (x86_64)
* Oracle Linux
** 6.5+ (i386, x86_64)
** 7.0+ (x86_64)
* Red Hat Enterprise Linux
** 6.5+ (i386, x86_64)
** 7.0+ (x86_64, ppc64le)
* SUSE Linux Enterprise Server
** 12, 12 SP1 (x86_64)
* Ubuntu
** 14.04 LTS (i386, x86_64, aarch64)
** 16.04 LTS (i386, x86_64, ppc64le, aarch64)
** 18.04 LTS (x86_64)

== Populaarsus ==
Novembris 2018 läbi viidud Netcrafti Veebiserverite uuringust&lt;ref name=&quot;netcraft_survey&quot; /&gt; selgus, et nginx omab on 21.71 protsendilist turuosa veebiserverite tootjate hulgas. Tänu sellele on nginx positsioneerinud end Microsofti järel teisele kohale. Uuringus osales 1,652,185,816 lehekülge, 226,752,928 unikaalset domeeni ja 8,048,899 veebiserverit.&lt;ref name=&quot;netcraft_survey&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;homepage&quot;&gt;{{Cite web | url=https://nginx.org/ | title=nginx news | website=nginx.org}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Sysoev&quot;&gt;{{Cite web | url=http://sysoev.ru/en/ | title=Igor Sysoev | website=sysoev.ru | access-date=2018-06-01}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CHANGES&quot;&gt;[https://nginx.org/en/CHANGES nginx Changes]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;programming_language&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20160430070241/https://www.nginx.com/resources/wiki/start/topics/examples/coding_style/ Coding Style]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LICENSE&quot;&gt;[https://nginx.org/LICENSE nginx Licence]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nginx_glossary&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20180923085550/https://www.nginx.com/resources/glossary/nginx/ NGINX glossary]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Mobily&quot;&gt;{{netiviide | autor = Mobily, Tony | pealkiri = Interview with Igor Sysoev, author of Apache's competitor NGINX | aeg = 2012 | url = https://freesoftwaremagazine.com/articles/interview_igor_sysoev_author_apaches_competitor_nginx/ | vaadatud = 2018-09-23 | arhiivimisaeg = 2013-10-19 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20131019145106/http://www.freesoftwaremagazine.com/articles/interview_igor_sysoev_author_apaches_competitor_nginx | url-olek = ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;C10K_problem&quot;&gt;{{netiviide | autor = Dan, Kegel | pealkiri = The C10K problem | aeg = 1999 | url = https://www.kegel.com/c10k.html}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;igor_sysoev_nginx&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20240214222956/https://www.nginx.com/people/igor-sysoev/ Igor Sysoev NGINX]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nginx_features&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20200519162509/https://www.nginx.com/products/nginx/#features Features]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nginx_distributions&quot;&gt;[https://docs.nginx.com/nginx/technical-specs/ Technical Specs]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;netcraft_survey&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://news.netcraft.com/archives/2018/ |pealkiri=Netcraft Web Server survey |vaadatud=2018-11-27 |arhiivimisaeg=2018-11-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181127193438/https://news.netcraft.com/archives/2018/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Vaba tarkvara]]</text>
      <sha1>4dy9biz0bg8fup8tiwa0i9yf39dkmlp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>26A</title>
    <ns>0</ns>
    <id>527608</id>
    <revision>
      <id>7204747</id>
      <parentid>7204535</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T12:06:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MorsMe</username>
        <id>217455</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7204747</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1811" sha1="s2ptcn9a1teoxrxidee1r16ov8vyzc2" xml:space="preserve">{{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe|lõpppeatus=Paljassaare põik|avati=1990|number=26A|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|eelmine liin=26|järgmine liin=27|järgmine=27 (Tallinna bussiliin)|eelmine=26 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNR|uuendus=11. juuli 2026||pilt=26Abuss.png}}
{{teekaart}}
[[File:26A paljassaare.jpg|thumb|Aastal 2023 Kolde puiesteel|alt=Aastal 2023 Kolde puiesteel]]
'''Tallinna bussiliin 26A''' sõidab [[Väike-Õismäe]] ja [[Paljassaare põik|Paljassaare põigu]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub tööpäeviti. Bussil on päevas neli väljumist (kaks hommikul ja kaks õhtul). 

Marsruut Paljassaare suunal: [[Õismäe tee]], [[Ehitajate tee]], [[Paldiski maantee]], [[Sõle tänav]], [[Sitsi tänav]], [[Paljassaare tee]], [[Paljassaare põik]].

Marsruut Väike-Õismäe suunal: [[Paljassaare põik]], [[Paljassaare tee]], [[Sitsi tänav]], [[Sõle tänav]], [[Paldiski maantee]], [[Ehitajate tee]], [[Õismäe tee]].

== Ajalugu ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Avati
!Marsruut
!Märkused
|-
|1990
|Väike-Õismäe - Laki - Lille - Sõle tn - Sitsi - Paljassaare - Paljassaare põik
Paljassaare põik - Paljassaare - Sitsi - Sõle tn - Lille - Szolnok - Väike-Õismäe
|Õhtul liikus marsruut vastupidi (v.t üldinformatsiooni)
|-
|2024
|Väike-Õismäe - Sinilille - Zoo - Paldiski mnt - Sõle tn - Sitsi - Paljassaare - Paljassaare põik
|Praegune marsruut
|}

== Välislingid ==
* [https://transport.tallinn.ee/#bus/26a/a-b/ 26A. bussiliini sõiduplaan (Paljassaare suunal) Tallinna linna veebilehel]
* [https://transport.tallinn.ee/#bus/26a/b-a/ 26A. bussiliini sõiduplaan (Väike-Õismäe suunal) Tallinna linna veebilehel]

{{Tallinna bussiliinid}}

[[Kategooria:Tallinna bussiliinid]]</text>
      <sha1>s2ptcn9a1teoxrxidee1r16ov8vyzc2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Teaduslik visualiseerimine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>529093</id>
    <revision>
      <id>7204776</id>
      <parentid>7202535</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T13:03:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7204776</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="26179" sha1="t28g3lyvnv7lxqvqn8rb6v95zldt0a8" xml:space="preserve">[[Fail:Rayleigh-Taylor instability.jpg|pisi|280x280px|Teaduslik visualisatsioon Rayleigh'-Taylori ebapüsivusest, mille põhjustas simulatsioon kahe vedeliku kokkusegamisest]]
'''Teaduslik visualiseerimine''' on interdistsiplinaarne teadusharu, mis Friendly ja Denise (2001) sõnul on &quot;põhiliselt kolmemõõtmeliste andmete (arhitektuurilised, meteoroloogilised, bioloogilised jne) [[visualiseerimine]], kus rõhk on mahu, [[Pind|pinna]] ja valgusallikate realistlikus esitusviisis, milles võib esineda dünaamilist (aja)komponenti.&quot;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 

Teaduslikku visualiseerimist peetakse [[arvutigraafika]], mis on omakorda [[informaatika]] haru, alamosaks. Teadusliku visualiseerimise eesmärgiks on teaduslike andmete [[Graafika|graafiline]] illustreerimine, et teadlased saaksid oma andmetest paremini aru saades efektiivsemaid järeldusi teha.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Ajalugu ==
Üks [[Kolmemõõtmelisus|kolmemõõtmelise]] teadusliku visualiseerimise varaseim näide on [[James Clerk Maxwell|Maxwelli]] termodünaamiline pind, mille James Clerk Maxwell aastal 1874 savist vormis&lt;ref name=&quot;D7EHF&quot; /&gt;. See kujundas modernseid teadusliku visualiseerimise tehnikaid, mida arvutigraafikas kasutatakse.&lt;ref name=&quot;wT9Bi&quot; /&gt;
[[Fail:Minard's Map (vectorized).svg|pisi|Charles Minardi kaart Napoleoni marsist]]
Märkimisväärseteks [[Kahemõõtmelisus|kahemõõtmelisteks]] näideteks võib pidada Charles Joseph Minardi 1869. aasta kaarti [[Napoleoni sõjad|Napoleon]]i Moskva marsist&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;, [[Florence Nightingale]] 1857. aastal kasutatud &quot;lillediagramme&quot;, mis olid osaks kampaaniast parandamaks Briti armee sanitaartingimusi&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; ja 1855. aastal John Snow' kasutatud punktikaarte visualiseerimaks Broad Streeti [[koolera]]&lt;nowiki/&gt;puhangut.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;
== Meetodeid kahemõõtmeliste andmehulkade visualiseerimiseks ==

Teaduslik visualiseerimine arvutigraafika abil kogus populaarsust graafika küpsemaks saamisega. Peamisteks rakendusteks olid mõõdetud andmed ja [[arvutisimulatsioon]]idest saadud [[skalaar]]- ja [[Vektorväli|vektorväljad]]. Kahemõõtmeliste (edaspidi 2D) skalaarväljade visualiseerimise peamisteks meetoditeks on värvide kaardistamine ja kontuurjoonte joonistamine. 2D-vektorvälju visualiseeritakse kasutades [[glüüf]]e (märgi visuaalne kuju) ja [[voolujoon]]i või visualiseeritakse neid joone integraali pöörlemise meetoditega. 2D-tensorväljad on tihti lahendatud vektorväljale, kasutades ühte kahest omavektorist, et esindada tensorit igas ruumi punktis ja siis seda visualiseerida vektorruumi visualiseerimismeetodeid kasutades.&lt;ref name=&quot;Rm0Va&quot; /&gt;
== Meetodeid kolmemõõtmeliste andmehulkade visualiseerimiseks ==
Kolmemõõtmelisi (edaspidi 3D) skalaarvälju visualiseeritakse põhiliselt mahuesitust ja isopindu kasutades. Vektorväljade visualiseerimismeetodid hõlmavad glüüfide (nagu noolte) kasutamist, voolujooni ja kiirjooni, osakeste jälitamist, joone integraali pöörlemist ja [[Topoloogia (3D-modelleerimine)|topoloogiat]]. Hiljem töötati 2D- ja 3D-tensorväljade visualiseerimiseks välja visualiseerimistehnikad nagu hüpervoolujooned.&lt;ref name=&quot;Hd4HR&quot; /&gt;
== Teemad teaduslikus visualiseerimises ==

=== Arvutianimatsioon ===
[[Fail:PET-MIPS-anim.gif|pisi|[[Maximum Intensity Projection]] (MIP) terve keha PET-skannist ]]
[[Fail:InnerSolarSystem-en.png|pisi|Pilt Päikesesüsteemi põhilistest asteroidide vööst ja Trooja asteroididest]]
[[Arvutianimatsioon]] on arvuti abil liikuvate piltide loomise kunst, tehnika ja teadus. Aina enam luuakse 3D-arvutigraafika abil liikuvaid pilte. Samas kasutatakse laialdaselt ka 2D-arvutigraafikat, kui on vajadus stilistilise, väikese [[ribalaius]]ega ja reaalajas kiiremini renderdatava graafika järele. Mõnikord on animatsiooni sihtmärgiks arvuti ise, teinekord aga mõni muu meedium, näiteks film. Filmitööstuses viidatakse arvutianimatsioonile ka ingliskeelse lühendiga CGI (ingl ''computer generated imagery'' või ''computer-generated imaging'').&lt;ref name=&quot;GFOyA&quot; /&gt;
=== Arvutisimulatsioon ===
[[Arvutisimulatsioon]] on [[arvutiprogramm]] või arvutite võrk, mis üritab simuleerida konkreetse süsteemi abstraktset mudelit. Arvutisimulatsioonid on kasulikuks osaks paljude looduslike süsteemide [[Matemaatiline modelleerimine|matemaatilises modelleerimises]] füüsikas, arvutuslikus füüsikas, keemias, bioloogias, majanduses, psühholoogias ja sotsiaalteadustes. Samuti on arvutisimulatsioon nimetatud teadusvaldkondades kasulik uute süsteemide väljatöötamisel, nende süsteemide toimimisest aru saamisel ja käitumise jälgimisel.&lt;ref name=&quot;7628c&quot; /&gt; Süsteemi üheaegset visualiseerimist ja simulatsiooni nimetatakse visuleerimiseks (ingl ''visulation'').&lt;ref name=&quot;yOQr7&quot; /&gt;

Arvutisimulatsioonid varieeruvad mõneminutilistest arvutiprogrammidest ja tunde jooksvate arvutivõrgupõhiste süsteemidest kuni kuid kestvateni simulatsioonideni. Arvutisimulatsioonide abil simuleerivate sündmuste ulatus on kaugelt ületanud kõik, mida peeti võimalikuks või isegi kujutletavaks traditsioonilise paberi ja pliiatsiga matemaatiliselt modelleerides. Üle kümne aasta tagasi modelleeriti kõrbelahingute simulatsioon sellest, kuidas üks vägi võttis teist üle. See simulatsioon seisnes DoD High Performance Computing Modernization programmi kasutamises, et modelleerida Kuwaiti lähedale simuleeritud maastikule 66 239 tanki, veokit ja teist sõidukit.&lt;ref name=&quot;SzUIi&quot; /&gt;

=== Teabe ehk informatsiooni visualiseerimine ===
Teabe visualiseerimise all mõeldakse suure hulga [[Kvalitatiivne tunnus|mittearvulise]] informatsiooni visualiseerimist. Näideteks on tarkvarasüsteemide failid ja koodiread, raamatukogu ja bibliograafilised andmebaasid ning suhtevõrgustikud internetis.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Teabe visualiseerimine keskendub abstraktse informatsiooni intuitiivsele edastamisele. Visuaalsete kujutiste ja mitmekülgsete tehnoloogiate vastastikune toime kasutab efektiivselt ära inimsilma laia vaatevälja teabe omandamise kiirust, et kasutajad saaksid üheaegselt näha, uurida ja aru saada suurest hulgast informatsioonist.&lt;ref name=&quot;vjbDr&quot; /&gt; Teabe visualiseerimine erineb teaduslikust visualiseerimisest. Tegu on teabe visualiseerimisega, kui ruumiline esitusviis valitakse ja teadusliku visualiseerimisega, kui ruumiline esitus on antud.&lt;ref name=&quot;lrdPE&quot; /&gt;

=== Kasutajaliideste arusaam ja tehnoloogia ===
[[Kasutajaliides]]te arusaam ja tehnoloogia illustreerib, kuidas uued kasutajaliidesed ja parem arusaam olemasolevatest pertseptuaalsetest probleemidest loob uusi võimalusi teadusliku visualiseerimise kogukonna jaoks.&lt;ref name=&quot;7Y8A3&quot; /&gt;
=== Pinnarenderdamine ===
[[Fail:2006-01-14 Surface waves.jpg|pisi|Teaduslik visualisatsioon pinnalainetest]]
Renderdamine on protsess, mille käigus luuakse arvutiprogrammide abil mudelist pilt. Antud mudelina mõistetakse kolmemõõtmeliste objektide kirjeldust rangelt määratletud keeles või [[andmestruktuur]]is. Mudel sisaldab üldiselt informatsiooni geomeetria, vaatepunkti, tekstuuri, valgustuse ja varjude kohta. Loodud pilt on digitaalne või [[Rastergraafika|rastergraafiline]] kujutis. Renderdamist kasutatakse ka protsessi, milles arvutatakse videotöötlusfaili mõju, kirjeldamiseks, et toota lõplikku videoväljundit.&lt;ref name=&quot;mWrJP&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;jnHia&quot; /&gt;

Olulised renderdamistehnikad on järgmised.

==== Kiirte väljasaatmine ====
&lt;blockquote&gt;Kiirte väljasaatmist (ingl ''ray casting'') kasutatakse peamiselt reaalajas toimuvate simulatsioonide jaoks. Näideteks on 3D-arvutimängud ja joonisfilmide animeerimine, kus detail ei ole oluline või kus on tõhusam käsitsi üksikasju võltsida, et saavutada arvutusetapis paremat tulemust. Näide sellisest juhust on olukord, kus on tarvis animeerida suurt hulka kaadreid. Loodavad pinnad on iseloomulikult ‘tasase’ välimusega, kui täiendavaid trikke ei kasutata; justkui stseeni objektid oleksid mattviimistlusega. Antud mõistet kasutas esimest korda Scott Roth oma 1982. aasta uurimuses, et kirjeldada tahkete geomeetriliste mudelite renderdamise meetodit.&lt;ref name=&quot;aBw2H&quot; /&gt;&lt;/blockquote&gt;

==== Kiirtejälitusmeetod ====
&lt;blockquote&gt;Kiirtejälitusmeetod (ingl ''ray tracing'') on arvutigraafikas kasutatav meetod pildile realistlikuma ilme andmiseks varju- ja värviintensiivsuse muutmise ning ühest või mitmest valgusallikast tekitatud varjude lisamise teel. Kiirte jälituse tarkvara modelleerib iga üksiku valguskiire teed, kui see neeldub või peegeldub kujutise objektidelt. Et see meetod hästi töötaks, peab visualiseerija ära määrama valgusallika parameetrid (intensiivsus, värv jne) ning samuti objektide parameetrid (kui palju nad valgust peegeldavad või neelavad).&lt;ref name=&quot;3T6Am&quot; /&gt;&lt;/blockquote&gt;

==== Radiosity ====
&lt;blockquote&gt;Radiosity on valgusalgoritm, mis järgneb valguskiirele läbi stseeni. Iga objekti pinna puute korral valgusenergia väheneb. Valgusenergia peegeldatakse edasi ümbritsevasse keskkonda. Mida rohkem valguse peegeldusi arvutatakse, seda realistlikum on tulemus, suurendades sellega aga visualiseerimisaega.&lt;ref name=&quot;YKw0n&quot; /&gt;&lt;/blockquote&gt;

=== Mahurenderdus ===
Mahurenderdus on meetod, mis renderdab valgust, kui see läbib midagi, milles hajuda. [[Blender (tarkvara)|Blender]]i füüsikasimulaatorisse on ehitatud füüsikal põhinev mudel, mis suudab valguse käitumist eri keskkondades üsna realistlikult modelleerida. Tahke pinna renderdamise protsessis otsib kaamera mõne pinna ning arvutab seejärel välja [[Valgusallikas|valgusallikatest]] (valgusti objektidest, mitte teistest geomeetrilistest objektidest) tuleva valguse, mis objekti pinnalt kaamera suunas võiks hajuda. Kaamerasse jõudev valgus tähistab lõplikku värvi, mis ka renderdatakse.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Mahtude renderdamine töötab teisiti. Valgus siseneb ruumis olevasse keskkonda (mis on määratletud mahuna), milles on väikesi osakesi: suits, udu või pilved. Valgus põrkab [[molekul]]ide vahel ringi ning seda paisatakse laiali, või see neeldub, kuni mingi osa valgusest mahust väljub ja kaamerasse jõuab. Et see maht oleks nähtav, peab renderdi arvutama, kui suurest kogusest materjalist valgus läbi liikus ning kuidas see keskkonnas reageeris. Mahuobjekt peab olema [[Ruumiline kujund|ruumiline]], näiteks suletud kinnine võre nagu kuup, ning ei tohi lihtsalt olla lame tasapind. Pildini jõudmiseks peab renderdi sellest alast läbi liikuma ning vaatama, kui palju &quot;[[mateeria]]t&quot; ala sisaldab ([[tihedus]]); sellest järeldub, kuidas valgus neeldub ja hajub. See võib võtta aega, sest tuleb üle kontrollida, kui palju ruumipunkte on, ning hinnata neist igaühe tihedust.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Teadusliku visualiseerimise kasutusvaldkondi ==
=== Loodusteadustes ===
&lt;gallery&gt;
Fail:Star formation.jpg|1. Tähe moodustumine
Fail:Gravitywaves.JPG|2. Gravitatsioonilained
Fail:Massive Star Supernovae Explosions.jpg|3. Supernoova plahvatused
Fail:Molecular rendering.jpg|4. Molekulaarne renderdamine
&lt;/gallery&gt;

''Tähe moodustumine'' – 1. graafik on Enzo tähe ja galaktika simulatsiooni ruumalagraafik gaasi/tolmu tihenduse [[logaritm]]ist. Kõrge tihedusega piirkonnad on tähistatud valgelt ning vähem tihedad piirkonnad on sinised või läbipaistvad.&lt;ref name=&quot;rjNqf&quot; /&gt;

''[[Gravitatsioonilained]]'' – teadlased kasutasid Globus tööriistakomplekti (Globus Toolkit) ja rakendasid mitut [[superarvuti]]t, et simuleerida gravitatsiooniefekte [[Must auk|mustade aukude]] kokkupõrgetest.&lt;ref name=&quot;eDV5T&quot; /&gt;

''[[Supernoova]] plahvatused'' – kolmemõõtmelise pildi loomiseks kasutati DJEHUTY täheevolutsioonikoodi, et kalkuleerida SN 1987A tähe plahvatust.&lt;ref name=&quot;lBOnw&quot; /&gt;

''Molekulaarne renderdamine'' – parempoolse pildi jaoks kasutati VisIt analüüsitööriista võimalusi, et visualiseerida molekulaarset renderdamist. Algandmed olid pärit Protein Data Bankist ja konverteeriti enne renderdamist VTK-failiks.&lt;ref name=&quot;oYTYV&quot; /&gt;

=== Geograafias ja ökoloogias ===
&lt;gallery&gt;
Fail:Terrain rendering.jpg|1. Maastiku visualiseerimine/ renderdamine
Fail:Climate visualization.jpg|2. Kliima visualiseerimine
Fail:Atmospheric Anomaly in Times Square.jpg|3. Atmosfääri anomaalia Times Square'il
&lt;/gallery&gt;''Maastiku visualiseerimine'' – VisIt analüüsitöörist võimaldab mitmete geograafiliste infosüsteemide (GIS) uurimisvaldkonnas kasutatavate failivormingute sisselugemist, mis omakorda võimaldab visualiseerida andmeid näiteks maastiku kohta. Lisatud pilt illustreerib DEM-andmekogumi graafi, mis illustreerib Kanadas Dunsmuiri lähedal asuvaid mäestikke. Graafile on lisatud tõusujooned, et määratleda paremini kõrguse muutusi.&lt;ref name=&quot;FZa4G&quot; /&gt;

''[[Kliima]] visualiseerimine'' – see visualisatsioon kujutab süsinikdioksiidi mitmetest allikatest, mis on atmosfäärimudelil üksikult märgatavad. Ookeanist pärinev süsihappegaas on 1900. aasta veebruaris kujutatud hõljuva suitsuna.&lt;ref name=&quot;ZPfiB&quot; /&gt;

''Atmosfääri [[anomaalia]] [[Times Square|Times Square'il]]'' – Pilt visualiseerib SAMRAI [[simulatsioon]]i raamistiku tulemusi atmosfäärilisest anomaaliast Time Square’i ümber.&lt;ref name=&quot;XxCCw&quot; /&gt;
=== Matemaatikas ===
&lt;gallery&gt;
Fail:Curve plots.jpg|1. Kõverate graafik 
Fail:Scatter plot.jpg|2. Hajusgraafik
&lt;/gallery&gt;''Kõvera graafik'' – VisItit saab kasutada, et joonestada kõveraid failidest loetud andmete põhjal ning et ekstraktida ja joonestada kõveraid mitmedimensioonilistest andmetest kasutades joonvälja (ingl ''lineout)'' operaatoreid ja päringuid. Pildil nähtavad kõverad vastavad kõrgusandmetele, mis on joonestatud DEM andmetele ja on loodud joonvälja võimalustele vastavalt. Joonväli lubab kasutajal interaktiivselt joonistada joont, mis määrab teekonna andmete ekstraheerimiseks.&lt;ref name=&quot;pqgCc&quot; /&gt;

''Hajusgraafik'' – VisIti hajusgraafik võimaldab kuvada kuni neljamõõtmelisi andmeid. Hajusgraafik võtab sisse mitu [[Skalaarne suurus|skalaarsuurust]] ja kasutab neid eri telgede jaoks faasiruumis. Erinevad muutujad kombineeritakse, et moodustada koordinaadid faasiruumis. Neid kuvatakse kasutades glüüfe ja on värvitud kasutades veel üht skalaarsuurust.&lt;ref name=&quot;HKVZs&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Michael Friendly|URL=http://www.math.yorku.ca/SCS/Gallery/milestone/milestone.pdf|Pealkiri=Milestones in the history of thematic cartography, statistical graphics, and data visualization|Väljaanne=|Aeg=2009|Kasutatud=24. november 2018|arhiivimisaeg=2018-09-26|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180926124138/http://www.math.yorku.ca/SCS/Gallery/milestone/milestone.pdf|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Tom Sawyer Software|URL=https://www.tomsawyer.com/solutions/scientificvisualization/|Pealkiri=Scientific Visalization|Väljaanne=tomsawyer.com|Aeg=|Kasutatud=24. november 2018|arhiivimisaeg=2019-03-29|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190329042354/https://www.tomsawyer.com/solutions/scientificvisualization/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Blender|URL=https://en.blender.org/index.php/Doc:ET/2.6/Manual/Materials/Properties/Volume|Pealkiri=Mahu renderdamine|Väljaanne=Blender|Aeg=|Kasutatud=24. november 2018|arhiivimisaeg=2018-11-26|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181126221544/https://en.blender.org/index.php/Doc:ET/2.6/Manual/Materials/Properties/Volume|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;D7EHF&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=James Clerk Maxwell, P. M. Harman|pealkiri=The Scientific Letters and Papers of James Clerk Maxwell, Volume 3; Volumes 1874–1879|aasta=2002|koht=United Kingdom|kirjastus=University Press, Cambridge|lehekülg=148|isbn=0-521-25627-5|url=https://books.google.ee/books?id=JbNK9lRLHPEC&amp;pg=PA148&amp;redir_esc=y}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;wT9Bi&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=James Clerk Maxwell|pealkiri=SIGGRAPH Computer Graphics Newsletter: Working in Wet Clay, Volume 33, Issue 1|aasta=1999|koht=|kirjastus=SIGGRAPH Computer Graphics Newsletter|lehekülg=15–17|url=http://www.siggraph.org/publications/newsletter/v33n1/columns/west.html|vaadatud=2018-11-26|arhiivimisaeg=2021-04-19|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210419091357/http://www.siggraph.org/publications/newsletter/v33n1/columns/west.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Rm0Va&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Daniel Thalmann|pealkiri=Scientific visualization and graphics simulation|aasta=1990|koht=Chichester, England|kirjastus=Wiley|lehekülg=|url=https://books.google.ee/books/about/Scientific_visualization_and_graphics_si.html?id=1oZQAAAAMAAJ&amp;redir_esc=y}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Hd4HR&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=T. Delmarcelle, L. Hesselink|pealkiri=Computer Graphics and Applications, IEEE, Volume 13, Issue 4: Visualizing second-order tensor fields with hyperstreamlines|aasta=juuli 1993|koht=Stanford University|kirjastus=Computer Graphics and Applications , IEEE|lehekülg=25-33|url=http://ieeexplore.ieee.org/xpl/freeabs_all.jsp?arnumber=219447}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GFOyA&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Faxin Yu, Zheming Lu, Hao Luo, Pinghui Wang|pealkiri=Three-Dimensional Model Analysis and Processing|aasta=2011|koht=Zhejiang|kirjastus=Zhejiang University Press, Hangzhou|lehekülg=364|url=https://books.google.ee/books?id=oJCe8E5BnWoC&amp;pg=PA364&amp;lpg=PA364&amp;dq=%22It+is+also+referred+to+as+CGI+(Computer-generated+imagery+or+computer-generated+imaging),+especially+when+used+in+films.%22&amp;source=bl&amp;ots=WHFdNQpAB1&amp;sig=-Q_TCezmH1O-YlGbtwxjIHNGGcI&amp;hl=en&amp;sa=X&amp;ved=2ahUKEwjt57CJlb7eAhUFGCwKHdfnAnMQ6AEwBnoECAQQAQ#v=onepage&amp;q=%22It%20is%20also%20referred%20to%20as%20CGI%20(Computer-generated%20imagery%20or%20computer-generated%20imaging)%2C%20especially%20when%20used%20in%20films.%22&amp;f=false}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7628c&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=John Brockman, Steven Strogatz|pealkiri=What is your dangerous idea? : today's leading thinkers on the unthinkable. The end of insight.|aasta=2007|koht=New York|kirjastus=Harper Perennial|lehekülg=|url=http://www.worldcat.org/title/what-is-your-dangerous-idea-todays-leading-thinkers-on-the-unthinkable/oclc/71286720}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yOQr7&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Amit Goel, Oddny Brun, Michele M. Montgomery, Peter J. Kincaid|URL=https://dl.acm.org/citation.cfm?id=2874978|Pealkiri=Towards visulations of astrophysical accretion disk on HPC clusters with AccretionSim|Väljaanne=SummerSim '15 Proceedings of the Conference on Summer Computer Simulation|Aeg=26.-29. juuli 2015|Kasutatud=24. november 2018}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SzUIi&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=John G. Watson|pealkiri=Researchers Stage Largest Military Simulation Ever|aasta=1997|koht=California, USA|kirjastus=CALIFORNIA INSTITUTE OF TECHNOLOGY|lehekülg=1|url=https://www.jpl.nasa.gov/releases/97/military.html|vaadatud=2018-11-26|arhiivimisaeg=2017-01-12|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170112175845/http://www.jpl.nasa.gov/releases/97/military.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vjbDr&quot;&gt;James J. Thomas and Kristin A. Cook (Ed.) (2005). [http://nvac.pnl.gov/agenda.stm ''Illuminating the Path: The R&amp;D Agenda for Visual Analytics''] [https://web.archive.org/web/20080929155753/http://nvac.pnl.gov/agenda.stm Arhiiviversioon]. National Visualization and Analytics Center. lk 30&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lrdPE&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Tamara Munzner|URL=http://www.cs.ubc.ca/labs/imager/tr/2008/pitfalls/|Pealkiri=Process and Pitfalls in Writing Information Visualization Research Papers|Väljaanne=University of British Columbia|Aeg=2008|Kasutatud=24. november 2018}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7Y8A3&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=L. Rosenblum, R.A. Earnshaw, Jose Encarncao, Hans Hagen|pealkiri=Scientific Visualization–Advances and Challenges|aasta=1994|koht=|kirjastus=Academic Press; 1 edition|lehekülg=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mWrJP&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Wikipedians|pealkiri=3D rendering|aasta=|koht=|kirjastus=|lehekülg=197|url=https://books.google.ee/books?id=1GZiB-A5Y2kC&amp;pg=PA197&amp;lpg=PA197&amp;dq=%22Rendering+is+the+process+of+generating+an+image+from+a+model,+by+means+of+computer+programs.+The+model+is+a+description+of+three-dimensional+objects+in+a+strictly+defined+language+or+data+structure.%22&amp;source=bl&amp;ots=OXHoclu9-E&amp;sig=LrGsEo2uRMHkoZtbo4P_Rrhrb5g&amp;hl=en&amp;sa=X&amp;ved=2ahUKEwj6oO_hlr7eAhWuhqYKHW7cCxwQ6AEwAHoECAAQAQ#v=onepage&amp;q=%22Rendering%20is%20the%20process%20of%20generating%20an%20image%20from%20a%20model%2C%20by%20means%20of%20computer%20programs.%20The%20model%20is%20a%20description%20of%20three-dimensional%20objects%20in%20a%20strictly%20defined%20language%20or%20data%20structure.%22&amp;f=false}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jnHia&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Andramedia|URL=http://www.fp.utm.my/projek/psm/juzclick/rendering_malay.htm|Pealkiri=Do you know what is rendering?|Väljaanne=Andramedia|Aeg=2007|Kasutatud=24. november 2018|arhiivimisaeg=2018-11-27|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181127022500/http://www.fp.utm.my/projek/psm/juzclick/rendering_malay.htm|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aBw2H&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Scott D. Roth|pealkiri=Ray Casting for Modeling Solids, Volume 18, Issue 2|aasta=1982|koht=|kirjastus=|lehekülg=109–144}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;3T6Am&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Vallaste|URL=http://www.vallaste.ee/|Pealkiri=e-teatmik|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=2018|arhiivimisaeg=2024-02-11|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240211224530/http://www.vallaste.ee/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YKw0n&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=K. Murdock|pealkiri=3ds Max® 9 Bible|url=https://archive.org/details/3dsmax9bible0000murd|aasta=2007|koht=Indianapolis|kirjastus=Wiley|lehekülg=[https://archive.org/details/3dsmax9bible0000murd/page/677 677]–678}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rjNqf&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Tom Abel, Matthew Turk|URL=https://wci.llnl.gov/simulation/computer-codes/visit/gallery/gallery-05|Pealkiri=Star Formation|Väljaanne=Kavli Institute for Particle Astrophysics and Cosmology|Aeg=|Kasutatud=24. november 2018|arhiivimisaeg=2020-10-21|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201021043806/https://wci.llnl.gov/simulation/computer-codes/visit/gallery/gallery-05|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eDV5T&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=VisIt|URL=https://wci.llnl.gov/simulation/computer-codes/visit/gallery/gallery-28|Pealkiri=Gravitational Waves|Väljaanne=Lawrence Livermore National Laboratory|Aeg=|Kasutatud=24. november 2018|arhiivimisaeg=2018-11-26|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181126221509/https://wci.llnl.gov/simulation/computer-codes/visit/gallery/gallery-28|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lBOnw&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=VisIt|URL=https://wci.llnl.gov/simulation/computer-codes/visit/gallery/gallery-28|Pealkiri=3D Radiation Hydrodynamics Calculations of Massive Star Supernovae Explosions|Väljaanne=Lawrence Livermore National Laboratory|Aeg=|Kasutatud=24. november 2018|arhiivimisaeg=2018-11-26|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181126221509/https://wci.llnl.gov/simulation/computer-codes/visit/gallery/gallery-28|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oYTYV&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=VisIt|URL=https://wci.llnl.gov/simulation/computer-codes/visit/gallery/gallery-28|Pealkiri=Molecular Rendering|Väljaanne=Lawrence Livermore National Laboratory|Aeg=|Kasutatud=24. november 2018|arhiivimisaeg=2018-11-26|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181126221509/https://wci.llnl.gov/simulation/computer-codes/visit/gallery/gallery-28|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FZa4G&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=VisIt|URL=https://wci.llnl.gov/simulation/computer-codes/visit/gallery|Pealkiri=Terrain Rendering|Väljaanne=Lawrence Livermore National Laboratory|Aeg=|Kasutatud=24. november 2018|arhiivimisaeg=2017-10-23|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171023063711/https://wci.llnl.gov/simulation/computer-codes/visit/gallery|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ZPfiB&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=VisIt|URL=https://wci.llnl.gov/simulation/computer-codes/visit/gallery/gallery-34|Pealkiri=Climate Visualization|Väljaanne=Lawrence Livermore National Laboratory|Aeg=|Kasutatud=24. november 2018|arhiivimisaeg=2020-10-25|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201025020713/https://wci.llnl.gov/simulation/computer-codes/visit/gallery/gallery-34|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XxCCw&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=VisIt|URL=https://wci.llnl.gov/simulation/computer-codes/visit/gallery/gallery-30|Pealkiri=Atmospheric Anomaly in Times Square|Väljaanne=Lawrence Livermore National Laboratory|Aeg=|Kasutatud=24. november 2018|arhiivimisaeg=2020-10-20|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201020181324/https://wci.llnl.gov/simulation/computer-codes/visit/gallery/gallery-30|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pqgCc&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=VisIt|URL=https://wci.llnl.gov/simulation/computer-codes/visit/gallery/gallery-06|Pealkiri=Curve Plot|Väljaanne=Lawrence Livermore National Laboratory|Aeg=|Kasutatud=24. november 2018|arhiivimisaeg=2020-10-21|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201021001021/https://wci.llnl.gov/simulation/computer-codes/visit/gallery/gallery-06|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HKVZs&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=VisIt|URL=https://wci.llnl.gov/simulation/computer-codes/visit/gallery/gallery-22|Pealkiri=Scatter Plot|Väljaanne=Lawrence Livermore National Laboratory|Aeg=|Kasutatud=24. november 2018|arhiivimisaeg=2020-10-23|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201023130445/https://wci.llnl.gov/simulation/computer-codes/visit/gallery/gallery-22|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
*[[:en:ACM Transactions on Graphics|ACM Transactions on Graphics]]
*[[:en:IEEE Transactions on Visualization and Computer Graphics|IEEE Transactions on Visualization and Computer Graphics]]
*[[:en:SIAM Journal on Scientific Computing|SIAM Journal on Scientific Computing]]
*[[:en:The Visualization Handbook|The Visualization Handbook]]

;
;Tarkvara
*[[:en:Amira (software)|Amira]]
*[[:en:Avizo (software)|Avizo]]
*[[:en:Baudline|Baudline]]
*[[:en:Bitplane|Bitplane]]
*[[:en:Datacopia|Datacopia]]
*[[:en:Dataplot|Dataplot]]
*[[:en:MeVisLab|MeVisLab]]
*[[:en:NCAR Command Language|NCAR Command Language]]
*[[:en:Orange (software)|Orange]]
*[[:en:ParaView|ParaView]]
*[[:en:Tecplot|Tecplot]]
*[[:en:Tomviz|tomviz]]
*[[:en:VAPOR (software)|VAPOR]]
*[[:en:Vis5D|Vis5D]]
*[[:en:VisAD|VisAD]]
*[[:en:VisIt|VisIt]]
*[[:en:VTK|VTK]]

[[Kategooria:Arvutigraafika]]</text>
      <sha1>t28g3lyvnv7lxqvqn8rb6v95zldt0a8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Naturalisatsioon Eestis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>532734</id>
    <revision>
      <id>7205053</id>
      <parentid>7150688</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T09:25:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7205053</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2081" sha1="bncsygmifyroemt6977ytquuolqrzgh" xml:space="preserve">'''Naturalisatsiooniks''' nimetatakse mittesünnijärgset [[kodakondsus]]e omandamist. Seda omandatakse perekonnaseisu, isikliku soovi või eriliste teenete läbi. [[Naturalisatsioon]]i saamise korda reguleerib [[kodakondsusseadus]].

== Taotlemine ==
Seda saab taotleda vähemalt 15-aastane isik, kes: 
# omab pikaajalist või alalist elamisluba;
# on sooritanud eesti keele oskuse eksami; 
# on sooritanud Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami; 
# omab legaalset püsivat sissetulekut; 
# omab registreeritud elukohta Eestis; 
# on lojaalne Eesti riigile.

Need, kes on toime pannud raske kuriteo või on välisriigi sõjaväelased, ei oma õigust taotleda naturalisatsiooni.

== Naturalisatsioon lapsele ==
[[Eesti kodakondsus]]e naturalisatsiooni korras sündimise hetkest saab alla 15-aastane alaealine, kes on [[Eesti]]s sündinud või kes asub kohe pärast sündi koos vanema või vanematega püsivalt Eestisse elama, kui tema vanemad või last üksi kasvatav vanem, keda ükski riik ei pea kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks, on lapse sünni hetkeks elanud vähemalt viis aastat seaduslikult Eestis.

== Denaturalisatsioon ==
Denaturaliseerimine on [[naturalisatsioon]]i vastand, kus riik jätab ühe oma kodaniku kodakondsusest ilma. Üksikisiku seisukohast tähendab denaturaliseerimine kodakondsuse tühistamist või kaotamist. Denaturaliseerimist saab õigustada mitmete seaduslike põhjendustega. Kõige tõsisem vorm on kodakondsusest ilmajätmine, kus denaturaliseerimine toimub karistusena riigi poolt kriminaalseks peetavate tegevuste eest, mis on tihti vaid kaudselt seotud kodakondsusega, näiteks välisriigi sõjaväes teenimine. Riikides, kus [[Topeltkodakondsus Eestis|topelt]]- ja [[Mitmikkodakondsus Eestis|mitmikkodakondsus]] on keelatud, sealhulgas Eestis, toob vabatahtliku kodakondsuse omandamine teises riigis kaasa algse kodakondsuse automaatse kaotamise; selline keeld võib soodustada ka olukorda, kus isik vabatahtlikult loobub oma esialgsest kodakondsusest.

[[Kategooria:Eesti seadused]]
[[Kategooria:Eesti]]</text>
      <sha1>bncsygmifyroemt6977ytquuolqrzgh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Volodõmõr Zelenskõi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>534842</id>
    <revision>
      <id>7204916</id>
      <parentid>7168862</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T21:10:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mrmw</username>
        <id>101019</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>([[c:GR|GR]])  [[File:Autograph-VolodymyrZelensky.png]] → [[File:Autograph-VolodymyrZelensky.svg]]</comment>
      <origin>7204916</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="25443" sha1="q4dlrognckx6x7l87a8thb2do67v54d" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Volodõmõr Zelenskõi
| pilt = Владимир Зеленский (53700301709).jpg
| pildiallkiri = Volodõmõr Zelenskõi (2024)
| amet = [[Ukraina president]]
| ametiajaalgus = 20. mai 2019
| ametiajalõpp = 
| eelmine = [[Petro Porošenko]]
| järgmine = 
| amet2 = 
| ametiajaalgus2 = 
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| sünniaeg = {{Birth date and age|1978|1|25}}
| sünnikoht = [[Krõvõi Rih]], [[Dnipropetrovski oblast]], [[Ukraina NSV]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = parteitu
| abikaasa = [[Olena Zelenska]] (1978)
| vanemad = 
| lapsed = Oleksandra (2005)&lt;br /&gt;Kõrõlo (2013)
| sugulased = 
| elukoht = 
| alma_mater = Kiievi riiklik majandusülikool&lt;!--ukwi:Київський національний економічний університет імені Вадима Гетьмана--&gt; (Krõvõi Rihi majandusinstituut)&lt;!--ukwi:Криворізький економічний інститут КНЕУ імені Вадима Гетьмана ||| enwi:Kryvyi Rih Institute of Economics--&gt;
| elukutse = koomik, [[näitleja]], saatejuht, [[stsenarist]], [[Filmiprodutsent|produtsent]], [[režissöör]], [[poliitik]]
| tegevusala = 
| autasud = 
| allkiri = Autograph-VolodymyrZelensky.svg
| moodul = 
}}
[[Pilt:Volodymyr Zelensky Official portrait.jpg|pisi|Volodõmõr Zelenskõi (2019)]]
[[Pilt:KVARTAL 95 Vadim Chuprina.jpg|pisi|[[Kvartal-95]] ja Volodõmõr Zelenskõi laval (2018)]]'''Volodõmõr Oleksandrovõtš Zelenskõi''' ([[ukraina keel]]es Володимир Олександрович Зеленський, [[vene keel]]es Владимир Aлександрович Зеленский ''Vladimir Aleksandrovitš Zelenski''; sündinud [[25. jaanuar]]il [[1978]] [[Krõvõi Rih]]is [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Ukraina NSV]]-s) on [[Ukraina]] poliitik, endine [[näitleja]], [[filmiprodutsent]] ja [[stsenarist]], alates [[20. mai]]st [[2019]] [[Ukraina president]].&lt;ref name=o20 /&gt;&lt;ref name=err20V2019 /&gt;

== Vanemad, noorpõlv ja haridus ==
Volodõmõr Zelenskõi on pärit [[Juudid|juudi]] perekonnast.&lt;ref name=Britannica /&gt; Tema emakeel on vene keel. Tema ema Rimma Zelenska (sündinud 1950) töötas 40 aastat insenerina, isa [[Oleksandr Zelenskõi]] (sündinud 1947) on [[Vadõm Hetmani nimeline Krõvõi Rihi Majandusinstituut|Vadõm Hetmani nimelise Krõvõi Rihi Majandusinstituudi]] [[informaatika]] ja [[tarkvara]] kateedri juhataja, [[professor]].&lt;ref name=&quot;kne&quot;/&gt; Tema vanaisa Semjon Zelenskõi teenis Teise maailmasõja ajal [[Punaarmee]]s; Semjoni isa ja kolm venda hukkusid [[holokaust]]is.&lt;ref&gt;https://www.timesofisrael.com/18-things-to-know-about-jewish-defender-of-ukrainian-democracy-volodymyr-zelensky/&lt;/ref&gt;

Volodõmõr elas lapsepõlves neli aastat koos vanematega [[Mongoolia]]s [[Erdenet]]is, kuhu pereisa oli saadetud [[töölähetus]]se. Pärast isa töölähetust naasis perekond Krõvõi Rihi, kus Zelenskõi lõpetas [[inglise keel]]e kallakuga [[gümnaasium]]i, mängis kooliteatris, käis [[muusikakool]]is ja harrastas [[tõstesport]]i. Kodulinnas lõpetas ta ka [[kõrgkool]]i – Krõvõi Rihi Majandusinstituudi [[jurist]]i erialal (2000. aastal).&lt;ref name=Britannica /&gt;

== Looming ==
=== Studija Kvartal-95 ===
Ta mängis aastatel 1997–2003 telesaates „[[KVN]]&quot;. 1997. aastal organiseeris ta Krivõi Rihi „KVN-i&quot; võistkonna Kvartal-95. 2003. aastal asutas ta produktsioonifirma [[Studija Kvartal-95]] ning oli selle [[kunstiline juht]].{{lisa viide}}

=== „Rahva teener&quot; ===
Zelenskõi on komöödiasarja „[[Rahva teener (seriaal)|Rahva teener]]&quot; üks viiest produtsendist ja filmi peaosatäitja. Ta kehastab filmis ajalooõpetajat Vassõl Holoborodkot, kellest saab Ukraina president. Telesarja 1. hooaeg esilinastus 2015. aastal ja 2. hooaeg 2017. aastal. Menuka [[teleseriaal]]i kolmanda hooaja osad lasti ekraanile 2019. aasta märtsis. Sama kuu lõpus võttis Zelenskõi osa tegelikest [[2019. aasta Ukraina presidendivalimised|Ukraina presidendivalimistest]]. [[Sotsioloogiline küsitlus|Sotsioloogiliste küsitluste]] põhjal olid tal rohkem kui 25 registreeritud kandidaadi seas head väljavaated pääseda valimiste teise vooru.&lt;ref name=&quot;new&quot;/&gt;

== Poliitikas enne presidendi ametiaega ==
=== 2019. aasta Ukraina presidendivalimised ===
2018. aasta detsembri lõpus teatas Zelenskõi [[Dmõtro Gordon]]ile antud intervjuus oma kavatsusest kandideerida [[2019. aasta Ukraina presidendivalimised|2019. aasta Ukraina presidendivalimistel]] [[Ukraina president|Ukraina presidendiks]]. 31. detsembril 2018, mõni minut enne südaööd pöördus Zelenskõi Ukraina telekanalil [[1+1]] Ukraina rahva poole, kus tegi teatavaks, et ta võtab osa presidendivalimistest. Selle sündmuse puhul lükkas telekanali juhtkond telekavas hilisemale ajale president [[Petro Porošenko]] traditsioonilise uusaastatervituse. 21. jaanuaril 2019 esitas [[erakond]] [[Rahva Teener]] Zelenskõi presidendikandidaadiks.&lt;ref name=&quot;tas&quot;/&gt;

31. märtsil 2019 toimunud presidendivalimiste esimeses voorus kogus ta 30,24% häältest ning Porošenko 15,95% häältest.&lt;ref&gt;[https://www.cvk.gov.ua/pls/vp2019/wp300pt001f01=719.html Вибори Президента України 2019, Чергові вибори Президента України 31 березня 2019 року] (Ukraina keskvalimiskomisjoni kokku loetud valimiste esimese vooru tulemused) (vaadatud 06.04.2019)&lt;/ref&gt; USA politoloog [[Alexander J. Motyl|Alexander Motyl]] pidas Zelenskõi edu põhjuseks asjaolu, et ukrainlased samastavad teda komöödiaseriaali „Rahva teener&quot; tegelaskuju Vassõl Holoborodkoga.&lt;ref&gt;Alexander J. Motyl [https://www.atlanticcouncil.org/blogs/ukrainealert/how-poroshenko-could-win-and-zelenskiy-could-lose How Poroshenko Could Win and Zelenskiy Could Lose] - Atlantic Council, 04.04.2019 (vaadatud 06.04.2019)&lt;/ref&gt; Enne presidendivalimiste teist vooru avaldas ta oma isikliku positiivse hoiaku NATO-ga liitumise suhtes, kuid arvas, et NATO-ga liitumise küsimus tuleks panna rahvahääletusele.&lt;ref&gt;[https://www.unian.net/politics/10507932-zelenskiy-vystupaet-za-prodolzhenie-kursa-ukrainy-na-vstuplenie-v-es-i-nato.html Зеленский выступает за продолжение курса Украины на вступление в ЕС и НАТО] - UNIAN, 07.04.2019 (vaadatud 07.04.2019)&lt;/ref&gt; Enne teise vooru toimumist avaldas ta oma toetust [[Ukraina Õigeusu Kirik]]ule, millele UÕK eestseisja [[Epifanius (Dumenko)|Epifanius]] vastas, et hindab sõnade asemel reaalseid tegusid.&lt;ref&gt;[https://risu.org.ua/en/index/all_news/community/religion_and_policy/75347/ WE ASSESS REAL ACTIONS: METROPOLITAN EPIFANIY COMMENTS ON ZELENSKIY'S STATEMENT SUPPORTING OCU] - RISU, 08.04.2019 (vaadatud 09.04.2019)&lt;/ref&gt; 9. aprillil avaldas kandidaat Zelenskõi kampaaniameeskond oma asjatundjate ja nõunike nimed. Nõunike seas oli Ukraina endine majandusminister [[Aivaras Abromavičius]] ja endine rahandusminister [[Oleksandr Danõljuk]].&lt;ref&gt;[https://lb.ua/news/2019/04/09/424149_komanda_zelenskogo_nazvala.html Команда Зеленского назвала своих экспертов и советников] - Lb.ua, 09.04.2019 (vaadatud 09.04.2019)&lt;/ref&gt; Enne teist vooru kirjutas Anders Åslund, et kui Zelenskõi võidab valimised, ei saa ta kohe ellu viia reforme, vaid peab pärast 27. oktoobril toimuvaid parlamendivalimisi selleks moodustama [[Ukraina Ülemraada]]s teda toetava parlamendiliikmete grupi.&lt;ref&gt;Anders Åslund [https://www.atlanticcouncil.org/blogs/ukrainealert/will-the-elections-give-the-ukrainian-economy-the-right-kick Will the Elections Give the Ukrainian Economy the Kick It Needs?] - Atlantic Council, 04.04.2019 (vaadatud 11.04.2019)&lt;/ref&gt; Enne teise vooru toimumist viis Kiievi rahvusvaheline sotsioloogia instituut (KMIS) läbi küsitluse, mille kohaselt oli 72,2% küsitletutest valmis hääletama teises voorus Zelenskõi ning 25,4% Porošenko poolt.&lt;ref&gt;[https://lb.ua/news/2019/04/16/424681_reyting_zelenskogo_72_poroshenko_.html Рейтинг Зеленского - 72%, Порошенко - 25%, - опрос КМИС] - Lb.ua, 16.04.2019 (vaadatud 16.04.2019)&lt;/ref&gt; Enne valimiste teist vooru ütles ta väljaandele RBK-Ukraina, et ei poolda Donbassile eristaatuse andmist ega kavatse allkirjastada [[Donetski Rahvavabariik|Donetski Rahvavabariigi]] ja [[Luhanski Rahvavabariik|Luhanski Rahvavabariigi]] võitlejatele amnestiat andvat seadust.&lt;ref&gt;[https://www.unian.info/politics/10520886-zelensky-reveals-plans-for-donbas.html Zelensky reveals plans for Donbas] - UNIAN, 18.04.2019 (vaadatud 18.04.2019)&lt;/ref&gt; 18. aprillil tutvustas ta avalikkusele oma meeskonna liikmeid, kuid ei nimetanud isikuid, keda kavatseb võidu korral määrata peaprokuröriks, [[Ukraina Julgeolekuteenistus|SBU]] juhiks, kaitseministriks ja välisministriks.&lt;ref&gt;Мустафа Найем. [https://www.liga.net/politics/opinion/komanda-zelenskogo-kotoruyu-ne-pokazali Команда Зеленского, которую не показали] - LIGA.net, 19.04.2019 (vaadatud 19.04.2019)&lt;/ref&gt;
19. aprillil kohtus ta [[Kiievi olümpiastaadion]]il toimunud debatil oma vastaskandidaadi Porošenkoga.{{lisa viide}}

{{tsitaat|Ma ei ole poliitik. Ma pole üldsegi poliitik. Olen lihtsalt inimene. Lihtne inimene, kes on tulnud seda süsteemi lõhkuma. Ma olen, Petro Oleksijovõtš, teie vigade ja lubaduste tulemus. Ja nii see on. See on nii ja saate sellest ka ise aru.|V. Zelenskõi 19.04.2019 Kiievi olümpiastaadionil toimunud presidendikandidaatide debatil}}{{lisa viide}}

Presidendivalimiste teine voor toimus 21. aprillil 2019. Välismaa valimisringkonnas sai Porošenko 54,73% ning Zelenskõi 43,78% häältest.&lt;ref&gt;[https://lb.ua/world/2019/04/22/425158_zagranichnom_izbiratelnom_okruge.html На заграничном избирательном округе победил Порошенко] - Lb.ua, 22.04.2019 (vaadatud 22.04.2019)&lt;/ref&gt; Kui Zelenskõi oli kogunud 73,2% häältest ning oli loetud umbes 95% häältest, õnnitlesid Zelenskõid võidu puhul [[Donald Tusk]], [[Emmanuel Macron]], [[Donald Trump]], [[Jeremy Hunt]] jt.&lt;ref name=rfe /&gt; [[Euroopa Nõukogu]] peasekretär Thorbjørn Jagland kirjutas oma õnnitluses, et soovib jätkata koostööd Ukrainas korraliku ja usaldusväärse kohtusüsteemi ülesehitamisel.&lt;ref&gt;[https://www.unian.info/politics/10525812-coe-head-comments-on-zelensky-win.html CoE head comments on Zelensky win] - UNIAN, 22.04.2019 (vaadatud 22.04.2019)&lt;/ref&gt;

== Presidendi ametiaeg ==
Enne ametisse astumist teatas tema meeskond 2019. aasta aprilli lõpus, et võimu üleandmisel vahetatakse välja [[Ukraina Peaprokuratuur|Ukraina peaprokurör]], [[Ukraina Julgeolekuteenistus|julgeolekuteenistuse]] juht, kaitse- ja siseminister.&lt;ref&gt;[https://zn.ua/POLITICS/v-komande-ze-rasschityvayut-chto-nyneshnie-rukovoditeli-gpu-sbu-mid-i-minoborony-osvobodyat-kresla-sinhronno-s-poroshenko-316010_.html В команде ЗЕ рассчитывают, что нынешние руководители ГПУ, СБУ, МИД и Минобороны освободят кресла синхронно с Порошенко] - Zn.ua 26.04.2019 (vaadatud 26.04.2019)&lt;/ref&gt; Briti päritolu kaitseekspert Glen Grant soovitas 2019. aasta veebruaris avalikus kirjas tulevasele presidendile, et uus kaitseminister peaks olema inglise keelt valdav tsiviilisik, kes on tõhus juht.&lt;ref&gt;Glen Grant. [https://www.uifuture.org/en/publications/news/24635-glen/grant/a/letter/to/ukraine%E2%80%99s/future/president A LETTER TO UKRAINE'S FUTURE PRESIDENT]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} - Ukrainian Institute for the Future 26.02.2019 (vaadatud 05.05.2019)&lt;/ref&gt; Zelenskõi tahtis, et tema ametisse vannutamine toimuks 19. mail või enne 27. maid, et korraldada võimalusel ennetähtaegsed parlamendivalimised.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/936340/zelenski-parlamendi-laialisaatmisest-on-vara-raakida Zelenski: parlamendi laialisaatmisest on vara rääkida] - ERR 04.05.2019 (vaadatud 12.05.2019)&lt;/ref&gt;

=== Ametikohtadele määramised ===
21. mail 2019 määras ta [[Ukraina relvajõud]]ude ülemjuhatajaks kindralleitnant [[Ruslan Homtšak]]i&lt;ref&gt;[https://lb.ua/news/2019/05/21/427470_zelenskiy_naznachil_generala_homchaka.html Зеленский назначил генерала Хомчака начальником Генштаба ВСУ] - Lb.ua 21.05.2019 (vaadatud 21.05.2019)&lt;/ref&gt; ning [[Ukraina Presidendi Administratsioon]]i ülemaks [[Andri Bohdan]]i.&lt;ref&gt;[https://zn.ua/POLITICS/glavoy-administracii-prezidenta-stal-andrey-bogdan-318300_.html Главой Администрации президента стал Андрей Богдан] - Zn.ua 21.05.2019 (vaadatud 21.05.2019)&lt;/ref&gt; 28. mail määras ta [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu]] sekretäriks [[Oleksandr Danõljuk]]i.&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №327/2019, Про призначення О.Данилюка Секретарем Ради національної безпеки і оборони України, 28.05.2019&lt;/ref&gt; [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) juhi esimeseks asetäitjaks määras Zelenskõi varem tema presidendivalimiste meeskonda juhtinud [[Ivan Bakanov]]i.&lt;ref&gt;[https://lb.ua/news/2019/05/22/427529_glava_predvibornogo_shtaba.html Глава предвыборного штаба Зеленского получил должность первого замглавы СБУ] - Lb.ua 22.05.2019 (vaadatud 22.05.2019)&lt;/ref&gt; 29. mail 2019 nimetas ta presidendi ihukaitse ülesannet täitva [[Ukraina Riigikaitse Osakond|Ukraina Riigikaitse Osakonna]] juhiks [[Oleksi Otserklevõtš]]i.&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №334/2019&lt;/ref&gt; 11. juunil määras ta [[Ukraina Välisluureteenistus]]e juhiks [[Vladõslav Buhharjev]]i, kes oli [[Ukraina Ülemraada]] saadik erakonna [[Üleukrainaline Ühendus Isamaa|Isamaa]] fraktsioonist.&lt;ref&gt;[https://www.pravda.com.ua/rus/news/2019/06/11/7217813/ Зеленский назначил руководителем Службы внешней разведки нардепа &quot;Батькивщины&quot;] - Ukrajinska Pravda, 11.06.2019 (vaadatud 15.06.2019)&lt;/ref&gt; 13. juunil 2019 määras ta [[Ukraina Riiklik Piirivalveteenistus|Ukraina Riikliku Piirivalveteenistuse]] ülemaks [[Serhi Deineko]].&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №403/2019. Про призначення С.Дейнека Головою Державної прикордонної служби України, 13.06.2019&lt;/ref&gt; 2019. aasta juulis nimetas ta oma nõunikuks [[Ruslan Demtšenko]].&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №548/2019, Про призначення Р.Демченка Радником Президента України, 23.07.2019&lt;/ref&gt;

=== Sisepoliitika ===
{{Vaata|2019. aasta Ukraina parlamendivalimised}}
21. mail saatis ta oma ukaasiga (seadlusega) laiali Ukraina Ülemraada ning määras ennetähtaegsete valimiste toimumise ajaks 21. juuli 2019, kuid see otsus vaidlustati [[Ukraina Ülemkohus|Ukraina Ülemkohtus]].&lt;ref&gt;[https://lb.ua/news/2019/05/25/427828_verhovniy_sud_poluchil_tretiy_isk.html Верховный Суд получил третий иск о незаконности роспуска Рады] - Lb.ua 25.05.2019 (vaadatud: 26.05.2019)&lt;/ref&gt; 24. mail esitas Ülemraada saadikute grupp [[Ukraina Konstitutsioonikohus|Ukraina Konstitutsioonikohtule]] kaebuse, milles palusid tunnistada põhiseadusevastaseks presidendi ukaas (seadlus) Ülemraada laialisaatmise kohta.&lt;ref&gt;[https://news.liga.net/politics/news/priznan-neotlojnym-ksu-rassmotrel-isk-o-dosrochnyh-vyborah КСУ решит судьбу досрочных выборов уже в этом месяце] - Liga Novosti, 04.06.2019 (vaadatud: 10.06.2019)&lt;/ref&gt; 20. juunil 2019 tunnistas Ukraina Konstitutsioonikohus ukaasi (seadluse) põhiseaduspäraseks.&lt;ref&gt;[https://zn.ua/POLITICS/ksu-priznal-zakonnym-ukaz-zelenskogo-o-rospuske-rady-smi-321365_.html КСУ признал законным указ Зеленского о роспуске Рады — СМИ] - ZN.ua 20.06.2019 (vaadatud: 20.06.2019)&lt;/ref&gt; 9. juunil 2019 avaldas Zelenskõid toetav erakond Rahva Teener oma parlamendivalimiste valimisnimekirja esimesed 20 nime, kellest esimesed viis olid [[Dmõtro Razumkov]], [[Ruslan Stefantšuk]], [[Irõna Venediktova]], [[Davõd Arahhamija]] ja [[Halõna Jantšenko]].&lt;ref&gt;[https://lb.ua/news/2019/06/09/429095_partiya_sluga_naroda_obyavila.html Партия &quot;Слуга народа&quot; объявила список на выборы] - LB.ua 09.06.2019 (vaadatud 09.06.2019)&lt;/ref&gt; 2019. aasta juuli alguses prognoosisid John Herbst ja [[David Petraeus]], et erakorralised parlamendivalimised annavad Zelenskõi parteile Ülemraadas seaduste vastuvõtmiseks vajaliku enamuse.&lt;ref&gt;David H. Petraeus, John E. Herbst. [https://thehill.com/opinion/international/452039-ukraines-new-president-deserves-additional-western-support Ukraine's new president deserves additional Western support] - The Hill, 09.07.2019 (vaadatud: 09.07.2019)&lt;/ref&gt;

==== Justiitsreform ====
Zelenskõi meeskond teatas 2019. aasta juunis, et presidendil on plaanis teostada 2014. aastal algatatud justiitsereformi revisjon.&lt;ref&gt;[https://lb.ua/news/2019/06/14/429666_zelenskogo_namereni_provesti.html У Зеленского намерены провести ревизию судебной реформы] - Lb.ua 14.06.2019 (vaadatud 24.06.2019)&lt;/ref&gt;

=== Relvajõudude kõrgema ülemjuhatajana ===
2024. aasta veebruaris algatas ta [[Ukraina relvajõud|Ukraina relvajõudude]] koosseisus mehitamata süsteemide struktuuriüksuse moodustamise.&lt;ref&gt;УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №51/2024. ''1. Кабінету Міністрів України із залученням Генерального штабу Збройних Сил України опрацювати питання щодо створення у структурі Збройних Сил України Сил безпілотних систем як окремого роду сил та за результатами опрацювання внести відповідні пропозиції на розгляд Ради національної безпеки і оборони України.'', 6. veebruar 2024&lt;/ref&gt;

== Poliitilised vaated ==
2019. aasta juulis ütles Ukraina Rahvusliku Mälu Instituudi direktor [[Volodõmõr Vjatrovõtš]] intervjuus, et Zelenskõi on oma vaadete poolest x-faktor, keda on raske määratleda.&lt;ref&gt;Наталия Лебедь. [https://focus.ua/politics/433483-vladimir_viatrovich_da_my_raskololi_ukrainu_otdelili_sovetskuiu_ot_nezavisimoi Владимир Вятрович: &quot;Да, мы раскололи Украину, отделили советскую от независимой&quot;] - Focus.ua, 02.07.2019 (vaadatud 09.07.2019)&lt;/ref&gt;

== Tunnustus == 
* 15. mai 2022 – [[Tallinna vapimärk]] (Eesti) 
* 12. juuni 2022 – [[Boriss Nemtsovi auhind]] (Venemaa) 
* 26. juuli 2022 – [[Winston Churchilli preemia]] (Suurbritannia) 
* [[7. märts]] [[2022]] – [[Ronald Reagani Vabaduse medal]] ([[USA]] 
* [[8. märts]] [[2022]] – Valge Lõvi ordeni Suurrist ([[Tšehhi Vabariik]]
* [[2. märts]] 2022 – [[Viestursi orden]]i Suurrist ([[Läti Vabariik]]
* [[1. märts]] 2022 – [[Vytautas Suur]]e ordeni kuldkett ([[Leedu Vabariik]] 
* 3. november 2022  – Philadelphia Vabaduse Medal (Philadelphia Liberty Medal) 
* [[9. veebruar]] [[2023]] – [[Auleegioni orden]]i suurrist ([[Prantsusmaa]] 
* 12. aprill 2023 – [[Džohhar Dudajevi orden]] ([[Itškeeria Tšetšeeni Vabariik|Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi]] eksiilvalitsus)&lt;ref&gt;[https://www.president.gov.ua/en/news/prezident-ukrayini-otrimav-orden-chechenskoyi-respubliki-ich-82229 President of Ukraine received the Order of the Chechen Republic of Ichkeria &quot;Honor of the Nation&quot; and the Order of Dzhokhar Dudayev] president.gov.ua, 12. aprill 2023.&lt;/ref&gt; 
* 5. aprill 2023 – Poola president [[Andrzej Duda]] autasustas Varssavi presidendipalees toimunud tseremoonial Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskõid [[Valge Kotka orden (Poola)|Valge Kotka orden]]iga 
* 14. mai 2023 – [[Karl Suure auhind]] Euroopa ühtsuse edendamise eest 
* 24. august 2023 – Portugali Vabaduse ordeni (Ordem da Liberdade) suur kett 
* 10. mai 2024 – Kahekordse Valge Risti ordeni I klassi rüütel (Slovakkia) 
* 20. märts 2025 [[Soome Valge Roosi orden]]i Rüütli Suurrist ketiga (Soome) 
* 10. märts 2026 – [[Euroopa teenetemärgi kõrgeim kavaler]] 
* 26. mai 2026 – Heanaaberlikkuse Rist ([[Svjatlana Tsihhanovskaja]] juhitav [[Valgevene Ühendatud Üleminekukabinet]])

== Isiklikku ==
Zelenskõi abiellus [[2003]]. aastal [[Olena Zelenska]]ga.&lt;ref name=Olena /&gt; Peres sündisid tütar Oleksandra ([[2004]]) ja poeg Kõrõlo ([[2013]]).{{lisa viide}}

Zelenskõi valdab ukraina, [[Vene keel|vene]] ja [[inglise keel]]t.{{lisa viide}}

==Vaata ka==
*[[Volodõmõr Zelenskõi mõrvakatsed]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=err20V2019&gt;{{cite web|url=https://www.err.ee/941536/zelenski-andis-ukraina-presidendi-ametivande-ning-saatis-ulemraada-laiali |title=Zelenski andis Ukraina presidendi ametivande ning saatis ülemraada laiali|date=20. mai 2019 |accessdate=20. mail 2019 |publisher=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=o20&gt;{{cite web|url=https://www.rferl.org/a/inauguration-of-ukraine-president-elect-zelenskiy-set-for-may-20/29943981.html |title=Inauguration Of Ukraine's President-Elect Zelenskiy Set For May 20 |trans-title= |date=16.05.2019 |accessdate=18.05.2019 |publisher=[[RFE/RL]] |language=en}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=rfe&gt;{{cite web|url=https://www.rferl.org/a/poroshenko-concedes-after-exit-polling-shows-zelenskiy-taking-ukraine-presidency/29894814.html |title=Comedian Zelenskiy Appears To Get Last Laugh With Landslide Victory In Ukraine's Presidential Poll |trans-title= |date=21. aprill 2019 |accessdate=22.04.2019 |publisher=[[RFE/RL]] |language=en|author=Christopher Miller}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kne&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20190107072148/http://www.kneu.dp.ua/zelenskij-oleksandr-semenovich/ Зеленський Олександр Семенович]. kneu.dp.ua&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;new&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20190128141349/http://new.activegroup.com.ua/%D1%80%D0%B5%D0%B7%D1%83%D0%BB%D1%8C%D1%82%D0%B0%D1%82%D1%8B-%D1%81%D0%BE%D1%86%D0%B8%D0%BE%D0%BB%D0%BE%D0%B3%D0%B8%D1%87%D0%B5%D1%81%D0%BA%D0%B8%D1%85-%D0%B8%D1%81%D1%81%D0%BB%D0%B5%D0%B4%D0%BE%D0%B2/ Результаты социологических исследований выборов Президента Украины и Верховной рады Украины 18–22 января 2019 г]. new.activegroup.com.ua&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tas&quot;&gt;[https://tass.ru/mezhdunarodnaya-panorama/6022418 Партия &quot;Слуга народа&quot; выдвинула Владимира Зеленского кандидатом в президенты Украины]. tass.ru&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=Britannica&gt;{{cite web|url=https://www.britannica.com/biography/Volodymyr-Zelensky |title=Volodymyr Zelensky |trans-title= |publisher=Britannica |date=2022-03-25 |access-date=2022-04-25 |website=britannica.com |language=en |author=Michael Ray |quote= }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=Olena&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/av/world-europe-61538300 |title='Nobody takes my husband away from me, not even the war' 'Nobody takes my husband away from me, not even the war' |trans-title=„Keegi ei võta minu abikaasat minult ära, isegi mitte sõda“ |publisher=BBC News |date=2022-05-21 |access-date=2022-05-22 |website=bbc.com |language=en |author= |quote=Ukraine's First Lady Olena Zelenska has given a rare interview with husband Volodymyr Zelensky. }}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}
{{Vikitsitaadid}}
* [https://ze2019.com/about Офіційний сайт Володимира Зеленського і команди]
* [https://www.kinopoisk.ru/name/1677607/ Владимир Зеленский]. kinopoisk.ru
* [https://www.youtube.com/watch?v=GZ-3YwVQV0M&amp;list=PLSoP62RB3ymmSC-1UmiVAOcMlTijhohVu Сериал &quot;Слуга народа&quot;]. Youtube, 16. november 2015
* [[Jaanus Piirsalu]]. [https://www.postimees.ee/6461979/nagu-telesarjas-komoodia-laheb-ukraina-presidendivalimiste-eel-edasi &quot;Nagu telesarjas: komöödia läheb Ukraina presidendivalimiste eel edasi&quot;]. postimees.ee, 26. november 2018
* [https://www.youtube.com/watch?v=P8OBR9yjgFA Владимир Зеленский. 1/3. &quot;В гостях у Дмитрия Гордона&quot; (2018)]. Youtube, 25. detsember 2018
* Инна Ведерникова. [https://zn.ua/internal/bez-tochki-opory-no-v-odnoy-lodke-350009_.html Без точки опоры. Но в одной лодке] - Zn.ua, 03.04.2020.
* [https://lb.ua/news/2020/04/21/455775_kiu_proanaliziroval_vipolnenie.html КИУ проанализировал выполнение ТОП-10 &quot;стадионных обещаний&quot; Зеленским] - Lb.ua, 21.04.2020

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Petro Porošenko]] | nimi = [[Ukraina president]] | aeg=[[2019]]– | järgnev= –}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Zelenskõi, Volodõmõr}}
[[Kategooria:Ukraina poliitikud]]
[[Kategooria:Ukraina presidendid]]
[[Kategooria:Ukraina näitlejad]]
[[Kategooria:Filmiprodutsendid]]
[[Kategooria:Ukraina stsenaristid]]
[[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1978]]</text>
      <sha1>q4dlrognckx6x7l87a8thb2do67v54d</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Dziļģi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>538369</id>
    <revision>
      <id>7204900</id>
      <parentid>7017892</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T19:49:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7204900</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="728" sha1="czb0geqmcc0bwfj6oj2sfhlosl0nlmp" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Dziļģi
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Dziļģi
|  pindala = 0,8
|  elanikke = 18 (2025)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Dziļģi''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]] [[Piltene vald|Piltene valla]] põhjaosas.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3361 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt; Dziļģi jääb valla keskusest [[Piltene]]st 12,6, piirkonna keskusest [[Ventspils]]ist 14,7 ja [[Riia]]st 191 kilomeetri kaugusele.

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 45 (2000)
* 46 (2011)
* 23 (2019)
&lt;td&gt;
* 20 (2021)
* 18 (2025)
&lt;/table&gt;

==Viited==

{{viited}}
{{Piltene vald}}

[[Kategooria:Ventspilsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>czb0geqmcc0bwfj6oj2sfhlosl0nlmp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Labrags</title>
    <ns>0</ns>
    <id>538756</id>
    <revision>
      <id>7204895</id>
      <parentid>7016696</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T19:43:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7204895</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1452" sha1="b1k0sxxate8ffhmh0aqkv41s0h839lp" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Labrags
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Labrags
|  pindala = 2,18
|  elanikke = 30 (2025)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Labrags''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Jūrkalne vald|Jūrkalne valla]] edelaosas.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=3360 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt; Labrags jääb valla keskusest [[Jūrkalne]]st 5, piirkonna keskusest [[Ventspils]]ist 53,7 ja [[Riia]]st 196,5 kilomeetri kaugusele. Külas asuvad Lejkalni&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/5405 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; ja Labragsi bussipeatused.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/5406 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

Küla asub [[Rīva jõgi|Rīva jõe]] kaldal ja on tekkinud ajalooliste mõisate [[Labragsi mõis|Labragsi]] (''Labraggen'') ja [[Pilsberģa mõis|Pilsberģa]] juurde. Osa ajaloolisest Labragsi külast jääb tänapäeval [[Saka vald (Läti)|Saka valda]] ja kuulub seal [[Ulmale]] küla koosseisu.

Külas kasvavad kahe tüvega mänd ja mänd ümbermõõduga 3.33 meetrit on looduskaitse all.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;

==Elanike arv==

&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* 43 (2000)
* 36 (2011)
* 42 (2019)
&lt;td&gt;
* 40 (2021)
* 30 (2025)
&lt;/table&gt;

==Viited==

{{viited}}
{{Jūrkalne vald}}

[[Kategooria:Ventspilsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>b1k0sxxate8ffhmh0aqkv41s0h839lp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ošvalki</title>
    <ns>0</ns>
    <id>538757</id>
    <revision>
      <id>7204898</id>
      <parentid>7016704</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T19:46:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7204898</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1256" sha1="toly67k4r51156xakj62aoo6uohloyk" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Ošvalki
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Ošvalki
|  pindala = 
|  elanikke = 13 (2025)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Ošvalki''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Jūrkalne vald|Jūrkalne valla]] põhjaosas.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=65986 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt; Ošvalki jääb valla keskusest [[Jūrkalne]]st 8,1, piirkonna keskusest [[Ventspils]]ist 42,5 ja [[Riia]]st 198,2 kilomeetri kaugusele. Külas asuvad Kaijase,&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/5393 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; Pūrvieta,&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/5396 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; Vecarāji&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/5399 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; ja Zaļkalni bussipeatused.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/5395 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

Külas kasvav sanglepp (kõrgus 19, ümbermõõt 5.35 m) on looduskaitse all.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;

Aastal 2019 oli külas 12 elanikku, aastal 2025 oli elanikke 13.

==Viited==

{{viited}}
{{Jūrkalne vald}}

[[Kategooria:Ventspilsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>toly67k4r51156xakj62aoo6uohloyk</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204899</id>
      <parentid>7204898</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T19:47:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7204899</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1260" sha1="eyqtwh7zmfjdd3yeag2itwlcici14h7" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Ošvalki
|  hääldus = 
|  nimi1_keel = läti | nimi1 = Ošvalki
|  pindala = 2,87
|  elanikke = 13 (2025)
|  asendikaardi_pilt = 
}}
'''Ošvalki''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Jūrkalne vald|Jūrkalne valla]] põhjaosas.&lt;ref&gt;[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=65986 Vietvārdu datubāze]&lt;/ref&gt; Ošvalki jääb valla keskusest [[Jūrkalne]]st 8,1, piirkonna keskusest [[Ventspils]]ist 42,5 ja [[Riia]]st 198,2 kilomeetri kaugusele. Külas asuvad Kaijase,&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/5393 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; Pūrvieta,&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/5396 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; Vecarāji&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/5399 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt; ja Zaļkalni bussipeatused.&lt;ref&gt;[https://www.atd.lv/pieturvietas/5395 Autotransporta direcija]&lt;/ref&gt;

Külas kasvav sanglepp (kõrgus 19, ümbermõõt 5.35 m) on looduskaitse all.&lt;ref&gt;Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]&lt;/ref&gt;

Aastal 2019 oli külas 12 elanikku, aastal 2025 oli elanikke 13.

==Viited==

{{viited}}
{{Jūrkalne vald}}

[[Kategooria:Ventspilsi piirkonna külad]]</text>
      <sha1>eyqtwh7zmfjdd3yeag2itwlcici14h7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Carmel Kallemaa</title>
    <ns>0</ns>
    <id>539651</id>
    <revision>
      <id>7204943</id>
      <parentid>7190930</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T22:28:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pakkasen Juri</username>
        <id>234146</id>
      </contributor>
      <origin>7204943</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10278" sha1="nj6ms6mth2ba3wuyocwktpxdy2xulre" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=jaanuar}}
[[Fail:Carmel Kallemaa Eesti meistrivõistlused.jpg|pisi|326x326px|Carmel Kallemaa võistlemas kurikakavaga (2019)|alt=]]
'''Carmel Kallemaa''' (sündinud [[8. oktoober|8. oktoobril]] [[1997]] [[Tartu]]s) on eesti iluvõimleja, kes alates 2018. aastast esindab Kanadat. 

Aastatel 2012–2018 kuulus ta individuaalvõimlejana Eesti koondisse ning 2016. aastal osales [[2016. aasta suveolümpiamängud|Rio de Janeiro olümpiamängude]] kvalifikatsioonivõistlusel. 

== Saavutused Eesti koondvõistkonnas ==

2005. aastal alustas võimlemisklubi Janika olümpiaettevalmistusprojekti &quot;Tähed särama – Olümpialootus 2016&quot;, mille eesmärgiks oli Eesti iluvõimleja osalemine 2016. aasta olümpiamängudel. Üheks projektis osalenud 80 iluvõimlejast oli Carmel Kallemaa. Projektis osalenud tüdrukud õppisid [[Tartu Descartes'i Kool|Tartu Descartes'i Lütseumis]] ning toimus tihe koostöö kooli ja võimlemisklubi vahel.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.vkjanika.ee/old/vk%20files/2005/09_05/Vk%20Janika%20olympiaettevalmistusprojekt.htm|pealkiri=Võimlemisklubi Janika olümpiaettevalmistusprojekt – &quot;Olümpialootus 2016&quot;|väljaanne=|aeg=|vaadatud=30.03.2019}}&lt;/ref&gt;

2012. aastal Tartus toimunud [[Miss Valentine]] võistlusel saavutas ta kurika-, lindi- ja rõngaharjutuses esikoha.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Kristjan Jaak Kangur|url=https://sport.postimees.ee/737876/carmel-kallemaa-sai-miss-valentine-il-kolm-kulda|pealkiri=Carmel Kallemaa sai Miss Valentine'il kolm kulda|väljaanne=Postimees|aeg=13. veebruar 2012|vaadatud=09.03.2019}}&lt;/ref&gt; 2014. aastal [[Torontos]] toimunud rahvusvahelisel iluvõimlemisvõistlusel [[Koop Cup 2014]] võitis ta vahenditega võistluses neli kuldmedalit ja mitmevõistluses kuldmedali.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Kadi Parts|url=https://sport.postimees.ee/2784062/eestlanna-voitis-toronto-iluvoimlemisvoistlusel-esikoha|pealkiri=Eestlanna võitis Toronto iluvõimlemisvõistlusel esikoha|väljaanne=Postimees|aeg=5. mai 2014|vaadatud=09.03.2019}}&lt;/ref&gt; 

2015. aasta iluvõimlemise maailmameistrivõistlustel Saksamaal saavutas Kallemaa 58. koha.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Siim Semiskar|url=https://sport.err.ee/75604/kaks-eesti-iluvoimlejat-joudis-mm-il-50-parema-hulka|pealkiri=Kaks Eesti iluvõimlejat jõudis MM-il 50 parema hulka|väljaanne=ERR|aeg=14.09.2015|vaadatud=09.03.2019}}&lt;/ref&gt; See ei taganud aga pääset olümpiamängudele, kuid kuna eesti võimlejad olid teeninud 2014. aasta MM-iga viimasele valikvõistlusele kaks kohta, siis oli võimalus olümpiale pääsemiseks veel olemas. 2016. aasta Miss Valentine'i võistluste tulemuste põhjal lähetas Eesti Võimlemisliit Rio de Janeiro olümpiamängude kvalifikatsioonivõistlustele [[Viktoria Bogdanova]] ja Carmel Kallemaa.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Anu Säärits|url=https://sport.err.ee/82161/viimasele-om-valikvoistlusele-soidavad-bogdanova-ja-kallemaa|pealkiri=Viimasele OM-valikvõistlusele sõidavad Bogdanova ja Kallemaa|väljaanne=ERR|aeg=15.02.2016|vaadatud=30.03.2019}}&lt;/ref&gt; Rio de Janeiros toimunud kvalifikatsioonivõistlustel osales kokku 24 individuaalvõimlejat, kellest vaid 10 pääses olümpiale. Kallemaa saavutatud 23. koht ei andnud võimalust olümpiale pääsemiseks. Teise eestlasena osalenud Viktoria Bogdanova sai 20. koha. Võistluse võitis valgevenelanna [[Melitina Staniouta]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.gymnastics.sport/site/events/results.php?idEvent=14829#filter|pealkiri=2016. aasta olümpia kvalifikatsioonivõistluse tulemused iluvõimlemises|väljaanne=|aeg=|vaadatud=06.04.2019}}&lt;/ref&gt; 

2017. aastal osales Kallemaa [[Taipeis]] peetud suveuniversiaadil, kus saavutas parima eestlannana 38 osaleja seas 11. koha.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Maarja Värv|url=https://sport.err.ee/615420/carmel-kallemaa-sai-universiaadil-11-koha|pealkiri=Carmel Kallemaa sai universiaadil 11. koha|väljaanne=ERR|aeg=29.08.2017|vaadatud=10.03.2019}}&lt;/ref&gt; 2017. aasta Eesti meistrivõistlustel võitis Kallemaa kurikakava arvestuses kuldmedali.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://172.104.246.10/resultx.php?id_prop=315|pealkiri=2017 Eesti MV iluvõimlemises (juuniori- ja meistriklass)|väljaanne=rgform.eu|aeg=|vaadatud=09.03.2019|arhiivimisaeg=23.01.2025|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250123190535/http://172.104.246.10/resultx.php?id_prop=315|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; 2017. aasta Merepiiga võistlusel saavutas Kallemaa nii rõnga- kui ka kurikaharjutuses teise koha.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://172.104.246.10/resultx.php?id_prop=468|pealkiri=Merepiiga 201. aasta tulemused|väljaanne=rgform.eu|aeg=|vaadatud=06.04.2019|arhiivimisaeg=23.01.2025|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250123184002/http://172.104.246.10/resultx.php?id_prop=468|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; 2018. aastal toimunud Eesti meistrivõistlustel iluvõimlemises tuli Kallemaa üldarvestuses viiendaks.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://172.104.246.10/resultx.php?id_prop=718|pealkiri=Eesti MV ilu- ja rühmvõimlemises 2018|väljaanne=rgform.eu|aeg=|vaadatud=30.03.2019|arhiivimisaeg=25.02.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220225025334/http://172.104.246.10/resultx.php?id_prop=718|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

== Kanada koondvõistkonnas ==
[[Toronto]]sse elama asunud Kallemaa kandideeris 2018. aastal Kanada iluvõimlemise rühmkava koondisse, kuhu ta sama aasta novembris vastu võeti. Põhjuseks elukoht, mis ei võimaldanud enam Eesti rühmkava koondisega koos treenida. Individuaalselt Kallemaa enam võistelda ei soovinud. Kanada koondisse pääsemiseks tuli tal taotleda Kanada sportlaskodakondsust. Eesti kodakondsusest Kallemaa ei loobunud. Kallemaaga treeniva rühma sihiks on jõuda 2020. aastal toimuvatele [[2020. aasta suveolümpiamängud|Tokyo olümpiamängudele]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Anu Säärits|url=https://sport.err.ee/875144/21-aastane-eesti-iluvoimleja-paases-kanada-ruhmkava-koondisse|pealkiri=21-aastane Eesti iluvõimleja pääses Kanada rühmkava koondisse|väljaanne=|aeg=07.11.2018|vaadatud=09.03.2019}}&lt;/ref&gt; Lisaks Kallemaale kuuluvad rühma koosseisu veel Diana Noskova, Vanessa Panov, Alexandra Udachina, Carmen Whelan ja Alexandra Zilyuk.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.gymcan.org/disciplines/rhythmic/national-teams|pealkiri=Kanada iluvõimlemise koondis|väljaanne=|aeg=|vaadatud=10.03.2019|arhiivimisaeg=30.03.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190330175113/http://gymcan.org/disciplines/rhythmic/national-teams|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

== Glimmer Athletic ==
Carmel Kallemaa on Kanadas asuva võimlemisklubi [[Glimmer Athletic]] treener. Klubi asutas Carmeli ema [[Janika Mölder]], kes on klubi asutaja ja peatreener. Klubi treeningud toimuvad Scarborough's.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.glimmerathletic.com/coaches|pealkiri=Treenerid klubis Glimmer Athletic|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.03.2019|arhiivimisaeg=1.04.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190401093514/https://www.glimmerathletic.com/coaches|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Klubis on treeninguvõimalusi nii harrastus- kui ka võistlusvõimlejatele. Lisaks iluvõimlemisele saab klubis tegeleda ka rühmvõimlemisega.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.glimmerathletic.com/programs|pealkiri=Treeningrühmad klubis Glimmer Athletic|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.03.2019|arhiivimisaeg=1.04.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190401081800/https://www.glimmerathletic.com/programs|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

== Haridus ==
Põhikoolihariduse omandas Kallemaa [[Tartu Descartes'i Lütseum]]is, kus on võimlejatele eraldi klassid.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://portal.tdl.ee/index.php?module=announce&amp;ANN_user_op=view&amp;ANN_id=370|pealkiri=Võimlejad näitasid häid esitusi|väljaanne=Tartu Descartes'i Lütseumi koduleht|aeg=21.04.2014|vaadatud=06.04.2019}}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; Pärast põhikooli lõpetamist kolis pere Kanadasse ning Kallemaa asus õppima [[Ontario]]s asuvasse gümnaasiumi [[Northview Heights Secondary School]]. 2017. aasta Euroopa meistrivõistlustel ta ei osalenud, sest tulekul olid gümnaasiumi lõpetamine ja eksamid. Seejärel õppis ta Kanadas George Browni kolledžis, kus tal oli valida erialaks kas ürituste korraldamise või arhitektuur. Carmel lõpetas kooli diplomiga. Aastal 2021 õppis ta Toronto Ülikoolis, meedia marketing kursustel. 2022 alustas Carmel õpinguid kolmandas ülikoolis, Toronto Film School, kus valis ta enda programmiks Film Production. Pärast kooli lõpetamist aastal 2023, võeti Kallemaa vastu Yorkville Ülikooli. Õpingute kõrvalt tegeleb Kallemaa iluvõimlemisega edasi.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Anu Säärits|url=https://sport.err.ee/591545/eesti-iluvoimleja-jatkab-haridusteed-kanada-ulikoolis|pealkiri=Eesti iluvõimleja jätkab haridusteed Kanada ülikoolis|väljaanne=ERR|aeg=23.04.2017|vaadatud=06.04.2019}}&lt;/ref&gt; 

==Rühmvõimlemise rühm Melisande==
Carmel Kallemaa kuulus 2011. aastal [[võimlemisklubi Janika]] toonase rühmvõimlemisrühma Melisande koosseisu. Rühma treenerid olid [[Janika Mölder]] ja [[Tuuli Mölder]]. Rühm saavutas 2011. aasta Miss Valentine'i võistlusel 7. koha ning samal aastal toimunud Tallinna meistrivõistlustel rühmvõimlemises esikoha. Võidukasse rühma kuulusid lisaks Kallemaale veel ka Mirjam Jurs, Ketter Ojakivi, Liza Saveljeva, Berta Nõmmsalu, Helen Linnok, Elerin Kivi, Riin Kiho ja Monica Kiisler.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://melisande.onepagefree.com/?id=13589&amp;onepagefree=89b70b31745d9b5a1557205017bc6709|pealkiri=Rühmast|väljaanne=|aeg=|vaadatud=06.04.2019|arhiivimisaeg=11.04.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210411133329/http://melisande.onepagefree.com/?id=13589&amp;onepagefree=89b70b31745d9b5a1557205017bc6709|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Tema ema on endine iluvõimleja ja võimlemisklubi Janika asutaja [[Janika Mölder]].

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.gymnastics.sport/site/athletes/bio_detail.php?id=31921 Carmel Kallemaa Rahvusvahelise Võimlemisföderatsiooni kodulehel]

{{JÄRJESTA:Kallemaa, Karmel}}
[[Kategooria:Eesti iluvõimlejad]]
[[Kategooria:Eesti treenerid]]
[[Kategooria:Kanada sportlased]]
[[Kategooria:Eestlased Kanadas]]
[[Kategooria:Sündinud 1997]]</text>
      <sha1>nj6ms6mth2ba3wuyocwktpxdy2xulre</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kolmas Puunia sõda</title>
    <ns>0</ns>
    <id>543649</id>
    <revision>
      <id>7205067</id>
      <parentid>5872653</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T09:40:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7205067</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5417" sha1="7bfossfnfi274s4hyyg4q80nwna0k0b" xml:space="preserve">[[Fail:Tunisie Carthage Ruines 08.JPG|pisi|Muistse [[Kartaago]] varemed tänapäeva Tuneesias]]
'''Kolmas Puunia sõda''' (149–146 eKr) oli viimane [[Rooma vabariik|Rooma]] ja [[Kartaago]] vahelistest pikaajalisest [[Puunia sõjad|sõdade]] ajajärgust. Sõjategevus piirnes peamiselt Kartaago linnaga, mis täielikult hävitati ning mille elanikkond tapeti ja orjastati, millega lõppes kunagise suurvõimu eksistents.
[[Pilt:First Punic War 264 BC v2.png|pisi|300px|Vahemere lääneosa aastal 264 eKr. Rooma on tähistatud punase, Kartaago lilla ja Sürakuusa rohelise värviga]]

== Eellugu ja sõja puhkemine ==
[[Esimene Puunia sõda|Esimeses Puunia sõjas]] (264–241 eKr) saavutatud võiduga purustas tõusev Rooma riik kartaagolaste mereülemvõimu Vahemere lääneosas ning tõrjus nad välja [[Sitsiilia]] saarelt. [[Teine Puunia sõda]] (218–201 eKr) algas Kartaagole andeka väejuhi [[Hannibal]]i juhtimisel väga edukalt ning mitu roomlaste väge purustati täielikult, kuid kogu riiki alistama sundida ei suudetud. Rooma rakendas uut ning ettevaatlikumat strateegilist lähenemist tegutses Hannibali vastu vaid põletatud maa taktikat ja sissitegevust arendades ning rünnates samal ajal kogu jõuga tema liitlasi ja teisi väejuhte, mis lõikas Hannibali peaväed toetusest ära. Sõja viimase [[Zama lahing]]u kaotuse järel palus Kartaago Roomalt rahu. Sõlmitud lepingu alusel loobus Kartaago oma Hispaania valdustest, loovutas oma sõjalaevastiku Roomale, pidi maksma 50 aastat ränka kontributsiooni ning ei tohtinud Rooma loata sõda pidada. 
[[Pilt:Map of Rome and Carthage at the start of the Second Punic War.svg|pisi|300px|Vahemere ümbruse maad enne teist Puunia sõda]]
[[Pilt:Marco Porcio Caton Major.jpg|pisi|vasakul|Mаrcus Pоrcius Cаtо Vanem]]
Teise Puunia sõja järel laienes Rooma mõjuvõim kiiresti nii itta kui ka läände – vallutati ja liidendati uusi alasid Kreekas ja Hispaanias. Kartaagol ei olnud samal ajal endisest hiilgusest palju alles, kuid 50 aastat järjest suutis ta ometi tänu edukale põllumajandusele ja kaubandusele maksta tohutu suurt iga-aastast kontributsiooni (200 [[talent]]i). Tänini ei olegi lõplikult selge, miks Rooma päriselt uue sõjakäigu ette võttis – kas loogilise jätkuna teiste vallutuste seas, kättemaksuna teises Puunia sõjas talutud kaotuste eest või kartusest, et rivaal võib kunagi uuesti tugevaks majanduslikuks ja sõjaliseks konkurendiks kasvada.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Beard, Mary|pealkiri=S.P.Q.R. Vana-Rooma ajalugu|aasta=2017|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=174}}&lt;/ref&gt; Viimasel seisukohal oli üks mõjukamaid ja häälekamaid [[senat]]i liikmeid – [[Cato Vanem]], kes lõpetas kõik oma esinemised mantraks kujunenud fraasiga – ''[[Ceterum censeo Carthaginem esse delendam]]!'' (&quot;Muide, ma arvan, Kartaago tuleb hävitada!&quot;).

Kuna lõpuks kaldus senati enamus sõja alustamise suunas, siis pakkus selleks ajendi 50 aastat varem sõlmitud rahuleping, mille kohaselt ei tohtinud Kartaago ilma Rooma loata sõda pidada. [[151 eKr]] ründas Rooma liitlane [[Numiidia]] Kartaago alasid ning kartaagolaste karistusretke numiidialaste vastu kasutas Rooma ettekäändeks kolmanda Puunia sõja väljakuulutamiseks. Rooma esitas Kartaagole vastuvõetamatud tingimused, nõudes linna mahajätmist ja asumist sisemaale, kuid kartaagolased otsustasid sõja kasuks.

== Kartaago hävitamine ==
Rooma kogus [[149 eKr]] 80 000 meest ja saatis need [[Põhja-Aafrika]]sse. Kartaago üritas veel läbi rääkida ning soostus andma 300 last pantvangidena Rooma viimiseks ning loovutas ka relvi ja turviseid. Seejärel nõudsid roomlased, et linnaelanikud evakueeruks 16 kilomeetrit sisemaale, mille peale kartaagolased otsustasid vastu hakata. Linn oli tugevasti kindlustatud ning linnamüür vähemalt 30&amp;nbsp;km pikk (Roomal oli sel ajal see kindlasti poole lühem).&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Beard, Mary|pealkiri=S.P.Q.R. Vana-Rooma ajalugu.|aasta=2017|koht=|kirjastus=|lehekülg=172}}&lt;/ref&gt;

Rooma väejuht [[Publius Cornelius Scipio Aemilianus|Scipio Aemilinus]] (Scipio Africanuse [[Adopteerimine|adopteeri]]tud lapselaps) juhtimisel lõigati linn maalt ja merelt varustusteedest ära ning kahe aasta järel [[146 eKr]] rünnati näljast ja kurnatusest nõrgenenud kaitsjaid täie jõuga. Linn vallutati tänav tänava haaval ning hinnanguliselt veerand miljonit inimest suri kas nälga, hukkus võideldes või mõrvati. 50 000 ellujääjat viidi orjusse. Pärast ohtrat rüüstamist, mille käigus viidi lisaks tavapärasele sõjasaagile minema ka kartaagolase [[Mago]] koostatud kuulus põllumajanduslik teos, mille paarkümmend köidet lasti hiljem ladina keelde tõlkida,&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Beard, Mary|pealkiri=S.P.Q.R. Vana-Rooma ajalugu.|aasta=2017|koht=|kirjastus=|lehekülg=172–173}}&lt;/ref&gt; süüdati linn põlema ning selle hooned ja müür lammutati põhjalikult. Väidetavalt olevat maha põletatud linnaasemele külvatud soola, et seal aastaid midagi ei kasvaks, kuid selle kohta antiikautoritelt tõendeid ei pärine.

Endised Kartaago alad liideti Rooma riigiga [[Aafrika (Rooma provints)|Aafrika provints]]i nime all ning see sai Rooma linna üheks olulisemaks toiduainetega varustajaks. 

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat|Third Punic War}}
*[https://www.britannica.com/event/Third-Punic-War Third Punic War] Encyclopedia Britannica

[[Kategooria:Puunia sõjad]]</text>
      <sha1>7bfossfnfi274s4hyyg4q80nwna0k0b</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Noah Hanifin</title>
    <ns>0</ns>
    <id>547166</id>
    <revision>
      <id>7204932</id>
      <parentid>7102069</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T22:10:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pakkasen Juri</username>
        <id>234146</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7204932</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2650" sha1="q3n9lp8ei30jd3vhomqm34vrkbxo1ma" xml:space="preserve">{{medalitabel|nimi=ei
| pilt = Noah_Hanifin.JPG
| pildisuurus = 220px
| medalid = 
{{MedalVõistlus|[[Jäähoki olümpiamängudel|Taliolümpiamängud]]}}
{{Kuldmedal|[[Jäähoki 2026. aasta taliolümpiamängudel|Milano Cortina 2026]]|}}
}}
[[File:Hanifin2026.jpg|thumb|upright=0.7|Hanifin (2026)]]

'''Noah Hanifin''' (sündinud [[25. jaanuar]]il [[1997]] [[Boston]]is, [[Massachusetts]]is) on [[USA]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[kaitsja (jäähoki)|kaitsjana]] [[NHL]]-i klubis [[Vegas Golden Knights]].

2015. aastal valis [[Carolina Hurricanes]] ta NHL-i ''[[NHL-i draft|draft]]''{{'}}is viienda valikuna. Enne seda oli ta mänginud ühe hooaja [[Boston College]]'i meeskonnas. 2015. aasta juulis sõlmis ta Hurricanesi meeskonnaga kolmeaastase lepingu.

2018. aasta juunis liitus ta [[Calgary Flames]]iga. Sama aasta augustis sõlmis ta klubiga kuueaastase lepingu.&lt;ref&gt;[https://www.nhl.com/flames/news/flames-sign-noah-hanifin/c-299907142?tid=282300716 &quot;FLAMES SIGN NOAH HANIFIN&quot;]. NHL.com. 30.8.2018. Vaadatud 7.5.2019&lt;/ref&gt;

2024. aasta kaubeldi Hanifin suurema tehingu raames Flamesist [[Vegas Golden Knights]]i.&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://www.nhl.com/news/topic/trade-coverage/vegas-golden-knights-acquire-noah-hanifin-in-trade |title=Hanifin traded to Golden Knights by Flames for draft picks, Miromanov |website=NHL.com |date=March 6, 2024}}&lt;/ref&gt; 2024. aasta aprillis sõlmis ta Golden Knightsiga kaheksa-aastase lepingu.&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://www.nhl.com/news/noah-hanifin-signs-8-year-contract-with-vegas-golden-knights |title=Hanifin signs 8-year, $58.8 million contract with Golden Knights |website=NHL.com |date=April 11, 2024 |access-date=April 11, 2024}}&lt;/ref&gt;

2018. aastal osales ta [[NHL-i tähtede mäng]]ul.

2014. aastal tuli Hanifin USA kuni 18-aastaste koondisega omavanuste maailmameistriks. [[USA jäähokikoondis]]se on ta kuulunud kolmedel [[jäähoki maailmmeistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] ([[2016. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2016]], [[2017. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2017]] ja [[2019. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2019]]).

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.nhl.com/goldenknights/player/noah-hanifin-8478396 Noah Hanifin NHL.com lehel]
* [http://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=170298 Noah Hanifin hockeydb.com lehel]

{{Vegas Golden Knightsi mängijad}}

{{JÄRJESTA:Hanifin, Noah}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jäähokimängijad]]
[[Kategooria:Carolina Hurricanesi mängijad]]
[[Kategooria:Calgary Flamesi mängijad]]
[[Kategooria:Vegas Golden Knightsi mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1997]]</text>
      <sha1>q3n9lp8ei30jd3vhomqm34vrkbxo1ma</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Iirimaa pass</title>
    <ns>0</ns>
    <id>547424</id>
    <revision>
      <id>7204983</id>
      <parentid>7087126</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T07:21:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7204983</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2089" sha1="cgbq8gcuyf9qk8fkm50k12t9n49x7wy" xml:space="preserve">[[Fail:Eirepas.JPG|pisi|346x346px|Iirimaa kodaniku pass]]
'''Iirimaa kodaniku pass''' on dokument, mis väljastakse [[Iirimaa kodanik]]ele. [[Iirimaa]] pass võimaldab kandjal rahvusvahelist reisimist ja tõendab Iiri kodakondsust ja [[Euroopa Liidu kodakondsus]]t. Samuti hõlbustab see juurdepääsu konsulaarabile välismaal nii Iiri saatkondades kui ka teiste [[Euroopa Liidu liikmesriik]]ide saatkondades.

Nii Iirimaa passid kui ka Iirimaa passikaardid võimaldavad Iiri kodanikel reisida, elada ja töötada piiramatult mõnes [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]], [[Euroopa Majanduspiirkond|Euroopa Majanduspiirkonna]] riigis ja [[Šveits]]is. 

[[Kategooria:Passid]]
[[Kategooria:Iirimaa]]

== Välimus ==

Iirimaa passid kasutavad Euroopa Liidu standardset kujundust masinloetava isikut tõendava lehekülje ja 32 või 66 viisaleheküljega. Kaas on tumepunane ja sellel on Iirimaa rahvussümboli harfi kujutis. Kaanel olevad sõnad on nii inglise kui ka iiri keeles. Isikut tõendav lehekülg on trükitud iiri, inglise ja prantsuse keeles:

* Passiomaniku foto (standardne 35*45mm)&lt;ref&gt;{{Cite web | title=What is the required passport photo size in Ireland? | url=https://passport-size.photo/ireland.html | accessdate=2026-02-08 | language=en}}&lt;/ref&gt;
* Tüüp (P)
* Riik (IRL)
* Passi number
* Perekonnanimi
* Eesnimi
* Kodakondsus
* Sünnikuupäev
* Sugu
* Sünnikoht
* Väljastamise kuupäev
* Kehtivusaja lõpp
* Väljastav asutus&lt;ref&gt;{{Cite web | title=&lt;Integreeritud isikuandmetega kaart – esikülg (rekto)&gt; | url=https://www.consilium.europa.eu/prado/et/IRL-AO-05001/image-267208.html | accessdate=2026-02-08 | website=Euroopa Ülemkogu | language=et}}&lt;/ref&gt;

== Kehtivus ==

Tavaline pass kehtib maksimaalselt 10 aastat. 3–17-aastastele alaealistele väljastatud passid kehtivad maksimaalselt 5 aastat. 0–3-aastastele väljastatud passid kehtivad 3 aastat.&lt;ref&gt;{{Cite web | title=Dokument: IRL-AO-05001 | url=https://www.consilium.europa.eu/prado/et/IRL-AO-05001/index.html | accessdate=2026-02-08 | website=Euroopa Ülemkogu | language=et}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{reflist}}</text>
      <sha1>cgbq8gcuyf9qk8fkm50k12t9n49x7wy</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204985</id>
      <parentid>7204983</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T07:23:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7204985</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2092" sha1="rz19j1zw8hilszsejbstv7im0klm22c" xml:space="preserve">[[Fail:Eirepas.JPG|pisi|346x346px|Iirimaa kodaniku pass]]
'''Iirimaa kodaniku pass''' on dokument, mis väljastakse [[Iirimaa kodanik]]ele. [[Iirimaa]] pass võimaldab kandjal rahvusvahelist reisimist ja tõendab Iiri kodakondsust ja [[Euroopa Liidu kodakondsus]]t. Samuti hõlbustab see juurdepääsu konsulaarabile välismaal nii Iiri saatkondades kui ka teiste [[Euroopa Liidu liikmesriik]]ide saatkondades.

Nii Iirimaa passid kui ka Iirimaa passikaardid võimaldavad Iiri kodanikel reisida, elada ja töötada piiramatult kõigis [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]], [[Euroopa Majanduspiirkond|Euroopa Majanduspiirkonna]] riikides ja [[Šveits]]is. 

[[Kategooria:Passid]]
[[Kategooria:Iirimaa]]

== Välimus ==

Iirimaa passid kasutavad Euroopa Liidu standardset kujundust masinloetava isikut tõendava lehekülje ja 32 või 66 viisaleheküljega. Kaas on tumepunane ja sellel on Iirimaa rahvussümboli harfi kujutis. Kaanel olevad sõnad on nii inglise kui ka iiri keeles. Isikut tõendav lehekülg on trükitud iiri, inglise ja prantsuse keeles:

* Passiomaniku foto (standardne 35*45mm)&lt;ref&gt;{{Cite web | title=What is the required passport photo size in Ireland? | url=https://passport-size.photo/ireland.html | accessdate=2026-02-08 | language=en}}&lt;/ref&gt;
* Tüüp (P)
* Riik (IRL)
* Passi number
* Perekonnanimi
* Eesnimi
* Kodakondsus
* Sünnikuupäev
* Sugu
* Sünnikoht
* Väljastamise kuupäev
* Kehtivusaja lõpp
* Väljastav asutus&lt;ref&gt;{{Cite web | title=&lt;Integreeritud isikuandmetega kaart – esikülg (rekto)&gt; | url=https://www.consilium.europa.eu/prado/et/IRL-AO-05001/image-267208.html | accessdate=2026-02-08 | website=Euroopa Ülemkogu | language=et}}&lt;/ref&gt;

== Kehtivus ==

Tavaline pass kehtib maksimaalselt 10 aastat. 3–17-aastastele alaealistele väljastatud passid kehtivad maksimaalselt 5 aastat. 0–3-aastastele väljastatud passid kehtivad 3 aastat.&lt;ref&gt;{{Cite web | title=Dokument: IRL-AO-05001 | url=https://www.consilium.europa.eu/prado/et/IRL-AO-05001/index.html | accessdate=2026-02-08 | website=Euroopa Ülemkogu | language=et}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{reflist}}</text>
      <sha1>rz19j1zw8hilszsejbstv7im0klm22c</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Suurem Hippias</title>
    <ns>0</ns>
    <id>548535</id>
    <revision>
      <id>7205059</id>
      <parentid>6322064</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T09:30:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7205059</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7838" sha1="gxkd0ihunjflfoes87q6j64vo5xv41z" xml:space="preserve">&quot;'''Suurem Hippias'''&quot; on [[antiikfilosoofia|antiikfilosoof]] [[Platon]]i [[Platoni dialoogid|dialoog]]i vormis [[filosoofia|filosoofiline]] [[teos]], üks kahest dialoogist, mille peategelaseks on [[sofist]] [[Hippias]].

==Autorsus ja stiil==
Dialoogi autoriks peetakse üldiselt Platonit, kuid see on vaieldav. Dialoogi pole mainitud üheski varasemas Platoni dialoogide loetelus, ka peetakse seda stiililiselt nõrgimaks dialoogiks. Nii arvab C. H. Kahn, et see dialoog ei kuulu Platonile.&lt;ref&gt;Paul A. Vander Waerdt, The Socratic Movement, Cornell University Press, 1994, lk. 109.&lt;/ref&gt; Tekstianalüüs ja kirjutamisaeg viitavad siiski tugevalt Platoni autorsusele. Tegemist on pigem Platoni dialoogiga, kuid sel juhul on see üks esimestest dialoogidest, mil Platoni stiil ei olnud veel täielikult välja kujunenud.&lt;ref&gt; P. Woodruff, ''Plato: Hippias Major''. Oxford 1982&lt;/ref&gt;

==Kokkuvõte==
Dialoogi käivitab [[Sokrates]]e ja Hippiase kohtumine. Sokrates küsib, miks Hippias nii kaua [[Ateena]]s käinud pole. See vastab, et [[Elis]] eelistab teda diplomaadina, sest ta saab oma riigi arvates teiste riikide sõnumitest kõige paremini aru ja oskab neid kõige paremini edasi anda, ja nii on ta käinud mitmes riigis, kõige sagedamini ja kõige tähtsamatel missioonidel [[Lakedaimon]]is ([[Sparta]]s). Sokrates ütleb, et Hippias on tõeliselt tark ja täiuslik mees, kes saab eraviisiliselt noori õpetades raha teenida, tuues neile rohkem kasu, kui ta vastu saab, ja ühtlasi toob avalikes asjades riigile palju kasu, pälvides paljude austust, ja küsib, miks vanaaja kuulsad targad – [[Pittakos]], [[Bias]] ja [[Thales]] oma järgijatega – ning ka hilisemad targad kuni [[Anaxagoras]]eni välja kõik (või enamik neist) hoidusid riigiasjadest. Hippiase arvates nende tarkus lihtsalt ei hõlmanud nii era- kui ka avalikke asju. Sokrates küsib, kas siis ka tarkuse kunst on vahepeal nii palju edenenud nagu skulptuur [[Daidalos]]e ajast saadik; et Bias oleks tänapäeval Hippiasega võrreldes naeruväärne. Hippias ütleb, et see on just nii, aga ta kiidab eelkäijaid, mitte kaasaegseid, et surnud ei oleks kadedad ega vihastaks. Sokrates ütleb, et eraasjade ja avalike asjade ühitamine tuleb nüüdsetel tarkadel tõesti välja. Hiljuti käis Ateenas [[Gorgias]], [[sofist]] [[Leontinoi]]st, oma riigi saadikuna kui riigi võimekaim esindaja, kõneles rahvakoosolekul üldise arvamuse järgi oivaliselt ning teenis noori õpetades palju raha; [[Prodikos]] käis sageli teistes riikides [[Keos]]t esindamas ning viimasel korral Ateenas käies esines muljetavaldavalt Nõukogu ees ja teenis noori õpetades palju raha; aga vanaaja tarkadest ei pidanud keegi kohaseks tarkuse eest raha võtmas ega võõrsil esinemas käia, sest nad olid lihtsameelsed ega teadnud, et raha on suurim väärtus. Aga Gorgias, Prodikos ja enne neid [[Protagoras]] teenisid tarkusega rohkem raha kui ükski käsitööline oma kunstiga. Hippia räägib, kuidas tema teenib rohkem raha kui kaks muud sofisti kokku ja kuidas kodulinnas on selle üle imestatud. Sokrates ütleb, et enamik inimesi nõustuks, et tark mees peab olema eriti iseenda heaks tark, ja seda näitab see, kui palju ta raha teenib.     

Sokrates küsib, kas Hippias teenis kõige rohkem raha Spartas. Hippias vastab, et Spartas ei teeninud ta üldse midagi. Sokrates küsib, kas tema tarkus siis Spartas ei suutnud mehi vooruslikumaks teha või kas spartalased ei tahtnud vooruslikumaks saada või ei olnud neil raha või nad õpetavad oma lapsi paremini kui Hippias või ei õnnestunud Hippiasel sealseid inimesi veenda, et tema on parem õpetaja. Hippias tunnistab, et Sparta seadused ei luba võõramaalastel seal rahvast õpetada. Sokrates järeldab sellest, et kuna seaduste eesmärk on rahvast teenida ja rahva haridusest ilmajätmine on kodanike huvidega vastuolus, siis võib seadus vahel olla ebaseaduslik, millega nõustub ka Hippias.

Selgub siiski, et Hippias on ka Spartas loenguid pidanud, kuid seda tasuta. Ta pajatas sealsele rahvale iidsete aegade ilusatest vägitegudest. See käivitab uue mõttevahetuse ilu teemadel. Sokratese väitel on tal üks tuttav, kes soovib talt teada saada, mida tähendab sõna ilus. Edasi võtab Sokrates vestluses selle väidetava tüütaja esindaja rolli.

Esimese ilu määratlusena väidab Hippias, et ilus tüdruk on ilus. Sokrates märgib irooniliselt, et seega ei saa olla ilus ei pott ega hobune. Ka küsib ta, kuidas on lood jumalannadega – kui ilus saab olla maine tüdruk võrreldes taevalike olenditega?

Nüüd ütleb Hippias, et kuld on ilus, sest see annab kõigele, millele seda lisatakse, ilu. Nüüd toob Sokrates näiteks [[Parthenon]]is asuva Pheidiase loodud kullast ja elevandiluust Athena kuju. Kuju nägu, käed ja jalad olid elevandiluust, silmad kalliskividest. Kas mitte sel juhul poleks pidanud kullast olema kogu kuju? Ja kas poleks praktiline ja hästi tehtud puukulp ilusam kui ebapraktiline kullast kulp?

Hippias mõistab, et Sokrates ei soovi näiteid ilusa kohta, vaid üldisemat definitsiooni. Hippias leiab, et see, mida mitte keegi ei peaks inetuks, on elu jõuka ja tervena ja auväärsena, mille käigus sa oma vanemad kaunilt maha matad ja mille lõpus su enda järeltulijad su kaunilt maha matavad. Sokrates küsib nüüd, kas [[Herakles]]e ja [[Achilleus]]e elu, mille lõpus nad maeti enne oma jumalatest vanemaid, ei olnudki siis ilus.

Nüüd asub Sokrates ise ilu määratlema. Ta väidab, et ilu on see, mis on kohane. Nüüd küsib ta, kas kohane ikka annab asjadele ilu, või on selline ilu näiv. Kas inetu isik kenades rõivastes, keda on sel moel hea vaadata, on ka tegelikult ilus? Hippias leiab, et see on nii, ent Sokrates leiab, et taolised rõivad ei muuda tegelikkust ja seega ei saa kohasust iluga samastada.

Sokratese teise määratluse kohaselt on ilu kasulik. Samas on kasulikud teod seotud võimuga neid korda saata; võimu võib aga kasutada ka halbadel eesmärkidel, mida nende sooritaja võib pidada kasulikuks. Seega peaks ilu piirduma üksnes kasulikuga, mis on suunatud headele tegudele.

Nüüd jõuab Sokrates selleni, et ilus on see, mis on kasulik. Sealt jõuavad nad järelduseni, et ilu peaks olema headuse põhjuseks, aga kuna põhjus ei saa olla sama mis tagajärg, ei saa ilu samastada heaga ega head ilusaga ja ka mitte kasulikuga, mis on heaga otseselt seotud.

Viimase definitsioonina pakub Sokrates välja mõtte, et ilus on see, mis rõõmustab meid, ent mitte kõik, vaid just nimelt see, mis rõõmustab meie nägemist ja kuulmist. Sokrates tunnistab, et seal peitub probleem, sest muud meeled ja mõistus jäetakse nii kõrvale, samas arvab ta, et see on seotud avaliku arvamusega, mis peab teisi meeli neist kahest madalamaks.

Nüüd asub Sokrates ka seda definitsiooni kummutama. Esiteks leiab ta, et on kahte liiki [[hulk]]asid. Kui esimeste ja levinumate puhul kuuluvad kaks objekti koos mingisse hulka, siis kuuluvad nad sinna ka eraldi. Teiste puhul see nii pole, kaks paaritut arvu annavad koos paarisarvu, ent eraldi nad paarisarvud pole. Ilu peaks kuuluma esimeste hulka, ent definitsioon määratles ilu kui selle, mis meid rõõmustab nägemise '''ja''' kuulmise kaudu, ehk siis kahe asja summana, mis vastab teisele rühmale.

Hippias tüdib sellest arutelust ja ütleb, et ilus on ka kohtusaalis või nõupidamisel peetud kõne, mille muudab ilusaks selle sisu. Nüüd kurdab Sokrates, et on jäänud kahe vastase vahele, ent tunnistab, et mõistab paremini Kreeka vanasõna ''Ilusad asjad on rasked'' tähendust.

Nagu Platoni varasematele dialoogidele üldiselt omane, nii jääb ka selles dialoogis lahendus leidmata ja ilus lõpuni määratlemata.

==Vaata ka==
*[[Platon#Ilu definitsioon: &quot;Suurem Hippias&quot;]]

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Platoni teosed]]
[[Kategooria:Loogika]]
[[Kategooria:Eetika]]</text>
      <sha1>gxkd0ihunjflfoes87q6j64vo5xv41z</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Yui Hasegawa</title>
    <ns>0</ns>
    <id>557871</id>
    <revision>
      <id>7204933</id>
      <parentid>7132548</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T22:11:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pakkasen Juri</username>
        <id>234146</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7204933</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1523" sha1="ac5seqcxuw0qqhf13nyar1saz9xifhi" xml:space="preserve">{{Jalgpallur 2
|nimi=Yui Hasegawa
|pilt=Yui Hasegawa Lewes FC Women 2 West Ham Utd Women 2 Pre season 22 08 2021-340 (51395930921) (cropped).jpg
|täisnimi=Yui Hasegawa
|sünniaeg={{Sünniaeg ja vanus|1997|1|29}}
|sünnilinn=[[Miyagi prefektuur|Miyagi]]
|sünnimaa=Jaapan
|surmaaeg=
|pikkus=
|positsioon=[[poolkaitsja]]
|koduklubi=
|särginumber=
|aastad1=2013–|klubi1=[[Nippon TV Beleza]]|mänge1=114|väravaid1=11
|koondiseaastad1=2017–|koondis1=[[Jaapani naiste jalgpallikoondis|Jaapan]]|koondisemänge1=102|koondiseväravaid1=20
}}
[[File:Hasegawa-01-BELEZA-2020.jpg|right|thumb|240x240px|Hasegawa (2020)]]

'''Yui Hasegawa''' ([[jaapani keel]]es 長谷川 唯 ''Hasegawa Yui''; sündinud [[29. jaanuar]]il [[1997]]) on [[Jaapan]]i [[jalgpallur]], [[poolkaitsja]].

==Koondisekarjäär==
[[Jaapani naiste jalgpallikoondis]]es on ta alates 2017. aastast mänginud 102 mängu.&lt;ref&gt;[http://www.jfa.jp/nadeshikojapan/schedule_result/2017.html 2017], [http://www.jfa.jp/nadeshikojapan/schedule_result/2018.html 2018] Japan Football Association&lt;/ref&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
!colspan=&quot;3&quot;|[[Jaapani naiste jalgpallikoondis]]
|-
!Aastad||Mänge||Värav
|-
|2017||13||2
|-
|2018||17||2
|-
|2019||12||4
|-
|2020||0||0
|-
|2021||10||1
|-
|2022||8||3
|-
|2023||17||6
|-
|2024||12||0
|-
|2025||6||1
|-
|2026||7||1
|-
!Kokku||102||20
|}

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{FIFA player}}
*{{Soccerway}}

{{JÄRJESTA:Hasegawa, Yui}}
[[Kategooria:Jaapani jalgpallurid]]
[[Kategooria:Sündinud 1997]]</text>
      <sha1>ac5seqcxuw0qqhf13nyar1saz9xifhi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 1969</title>
    <ns>0</ns>
    <id>559844</id>
    <revision>
      <id>7204798</id>
      <parentid>7194105</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T15:41:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Avjoska</username>
        <id>1538</id>
      </contributor>
      <comment>/* Oktoober */</comment>
      <origin>7204798</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7315" sha1="tlp13v65np1g1e693iz6mcjkj3fvi5j" xml:space="preserve">{{Sündinud|1969}}
''Siin on loetletud [[1969]]. aastal sündinud inimesi ja loomi.

== Jaanuar ==
*[[1. jaanuar]] – [[Rauno Pehka]], Eesti korvpallur
*1. jaanuar – [[Viola (jalgpallur)|Viola]], Brasiilia jalgpallur
*[[3. jaanuar]] – [[Michael Schumacher]], saksa võidusõitja
*[[5. jaanuar]] – [[Marilyn Manson]], USA laulja
*[[8. jaanuar]] – [[Üllar Lanno]], Eesti riigiametnik
*[[13. jaanuar]] – [[Stefania Belmondo]], itaalia suusataja
*[[16. jaanuar]] – [[Roy Jones]], USA poksija, laulja ja näitleja
* 16. jaanuar – [[Tarmo Mamers]], eesti andmesidespetsialist
* 16. jaanuar – [[Madis Õunapuu]], eesti maadleja ja sumomaadleja
* 16. jaanuar – [[Olari Koppel]], Eesti riigiametnik
* 16. jaanuar – [[Alexander Acosta]], Ameerika Ühendriikide poliitik
* [[17. jaanuar]] – [[Lukas Moodysson]], rootsi filmirežissöör
* [[31. jaanuar]] – [[Merike Jürilo]], Terviseameti peadirektor

== Veebruar ==
* [[5. veebruar]] – [[Keesi Kapsta]], eesti kunstnik
* [[7. veebruar]] – [[Viktor Maigurov]], vene laskesuusataja
* [[11. veebruar]] – [[Jennifer Aniston]], USA näitleja
* [[20. veebruar]] – [[Danis Tanović]], Bosnia ja Hertsegoviina filmilavastaja ja -stsenarist 
* [[27. veebruar]] – [[Peter Heli]], eesti endine kahevõistleja, suusahüppaja ja saalihokimängija

== Märts ==
* [[3. märts]] – [[Rainer Sarnet]], eesti filmilavastaja
*[[5. märts]] – [[Valdis Toomast]], Eesti omavalitsustegelane
*[[15. märts]] – [[Hannes Kuusma]], eesti ajakirjanik 	
* 15. märts – [[Ants Soosõrv]], eesti rendžumängija ja sporditegelane
*[[17. märts]] – [[Alexander McQueen]], briti moedisainer
*[[18. märts]] – [[Vassõl Ivantšuk]], ukraina maletaja

== Aprill ==
*[[2. aprill]] – [[Ajay Devgn]], India näitleja ning filmilavastaja ja -produtsent
*[[19. aprill]] – [[Zsuzsa Polgár]], ungari maletaja
*[[25. aprill]] – [[Renée Zellweger]], USA filminäitleja
*[[27. aprill]] – [[Arvi Tavast]], eesti filoloog
* 27. aprill – [[Grahame Cheney]], Austraalia poksija
* 27. aprill – [[Cory Booker]], Ameerika Ühendriikide poliitik
*[[29. aprill]] – [[Anneli Poska]], eesti geoloog

== Mai ==
*[[9. mai]] – [[Heli Jürgenson]], eesti koorijuht ja koormeister
* 9. mai – [[Tamur Tohver]], eesti lavastaja, näitleja ja teatripedagoog
*[[14. mai]] – [[Cate Blanchett]], Austraalia näitleja
*[[17. mai]] – [[Merit Hallap]], eesti eripedagoog ja logopeed
*[[20. mai]] – [[Hristo Grozev]], bulgaaria meediajuht ja uuriv ajakirjanik
*[[28. mai]] – [[Muriel Barbery]], prantsuse kirjanik
*[[31. mai]] – [[Lauri Bambus]], Eesti diplomaat 
* 31. mai – [[Karin Täht]], eesti teadlane

== Juuni ==
*[[5. juuni]] – [[Brian McKnight]], USA laulja ja muusikaprodutsent
*[[13. juuni]] – [[Virginie Despentes]], prantsuse kirjanik
*[[14. juuni]] – [[Steffi Graf]], saksa tennisist
*[[17. juuni]] – [[Paul Tergat]], Keenia kergejõustiklane
* 17. juuni – [[Alar Just]], eesti ehitusteadlane
*[[19. juuni]] – [[Marko Reikop]], eesti saatejuht
*[[22. juuni]] – [[Jaanus Karm]], Eesti kaitseväelane
* 22. juuni – [[Merle Taimalu]], eesti kasvatusteadlane
*[[27. juuni]] – [[Katrin Kivimaa]], eesti kunstiteadlane ja kunstikriitik
*[[30. juuni]] – [[Erki Kasemets]], eesti kunstnik

== Juuli ==
*[[4. juuli]] – [[Vanderlei de Lima]], brasiilia pikamaajooksja
*[[5. juuli]] – [[Armin Kõomägi]], eesti kirjanik ja ettevõtja
*[[12. juuli]] – [[Lisa Nicole Carson]], ameerika filminäitleja
*12. juuli – [[Anne-Sophie Pic]], Prantsusmaa kokk
*[[17. juuli]] – [[Jaan Kirsipuu]], eesti jalgrattur
*[[24. juuli]] – [[Jennifer Lopez]], USA näitleja

== August ==
*[[2. august]] – [[Fernando Couto]], portugali jalgpallur
*[[12. august]] – [[Tanita Tikaram]], Briti laulja
*[[16. august]] – [[Evar Saar]], eesti keeleteadlane, ajakirjanik ja võru keele aktivist
*[[18. august]] – [[Christian Slater]], USA näitleja
*[[19. august]] – [[Nate Dogg]], USA räppar

== September ==
*[[3. september]] – [[Noah Baumbach]], USA filmitegija
*[[7. september]] – [[Jean-Benoît Dunckel]], prantsuse muusik
*[[15. september]] – [[Márcio Santos]], Brasiilia jalgpallur
*[[17. september]] – [[Heiko Balz]], saksa vabamaadleja 
* 17. september – [[Tarvo Seeman]], eesti maletaja
* 17. september – [[Veiko Herodes]], eesti arst
* 17. september – [[Keith Flint]], inglise laulja
*[[23. september]] – [[María Cecilia Sarmiento Guérin]], Peruu-Eesti teadlane
* 23. september – [[Ella Puman]], eesti matemaatik
* 23. september – [[Marek Laane]], eesti tõlkija ja mälumängur
*[[25. september]] – [[Catherine Zeta-Jones]], Briti näitleja
*25. september – [[Ron &quot;Bumblefoot&quot; Thal]], USA kitarrist
*[[26. september]] – [[David Slade]], Suurbritannia filmilavastaja
*[[29. september]] – [[Erika Eleniak]], USA modell
*[[30. september]] – [[Andres Anvelt]], Eesti poliitik

== Oktoober ==
*[[1. oktoober]] – [[Nikólaos (Kreeka ja Taani prints)]]
* 1. oktoober – [[Zach Galifianakis]], Ameerika Ühendriikide näitleja, muusik ja kirjanik
* 1. oktoober – [[Erik Norkroos]], eesti filmioperaator, produtsent, monteerija ja režissöör
*[[3. oktoober]] – [[Gwen Stefani]], USA laulja
*[[10. oktoober]] – [[Brett Favre]], USA Ameerika jalgpallur
*[[13. oktoober]] – [[Nancy Kerrigan]], USA iluuisutaja
*[[23. oktoober]] – [[Dolly Buster]], tšehhi pornotäht

== November ==
*[[3. november]] – [[Robert Miles]], Šveitsi-Itaalia muusikaprodutsent, muusik, DJ ja elektroonilise muusika helilooja
*[[4. november]] – [[Jan Apell]], rootsi tennisist
* 4. november – [[Matthew McConaughey]], USA filminäitleja
* 4. november – [[Katrin Borchert]], Saksamaa ja Austraalia aerutaja
* 4. november – [[Aleksandr Moskalenko]], vene batuudihüppaja
*4. november – [[Sean Combs]], USA räppar ja muusikaprodutsent
*[[10. november]] – [[Jens Lehmann]], saksa jalgpallur
*[[12. november]] – [[Mari Kooskora]], eesti majandusteadlane
*[[13. november]] – [[Gerard Butler]], Šoti näitleja 
*[[19. november]] – [[Richard Virenque]], Prantsuse jalgrattur
*[[21. november]] – [[Lucio Cecchinello]], Itaalia mootorisportlane
*[[25. november]] – [[Ilmar Aluvee]], eesti kahevõistleja
*[[9. detsember]] – [[Bixente Lizarazu]], Prantsuse jalgpallur
*[[29. november]] – [[Pierre van Hooijdonk]], hollandi jalgpallur

== Detsember ==
*[[9. detsember]] – [[Jakob Dylan]], USA laulja
*[[11. detsember]] – [[Viswanathan Anand]], India maletaja
*[[12. detsember]] – [[Virge Naeris]], endine eesti kergejõustiklane
*[[13. detsember]] – [[Sergei Fjodorov]], vene hokimängija
* 13. detsember – [[Murat Nassõrov]], uiguuri päritolu Venemaa laulja ja helilooja
*[[16. detsember]] – [[Adam Riess]], USA astrofüüsik, Nobeli füüsikaauhinna laureaat
* 16. detsember – [[Taavi Koovit]], eesti kulturist
*[[18. detsember]] – [[Santiago Cañizares]], hispaania jalgpallur
*[[19. detsember]] – [[Veiko Uri]], eesti metsateadlane
*[[20. detsember]] – [[Alain de Botton]], filosoofiakirjanik
*[[21. detsember]] – [[Julie Delpy]], prantsuse-ameerika näitleja, stsenarist ja filmilavastaja
*[[28. detsember]] – [[Linus Torvalds]], Soome programmeerija
*[[30. detsember]] – [[Kersti Kaljulaid]], Eesti riigitegelane 
*[[31. detsember]] – [[Arvi Aavik]], eesti maadleja</text>
      <sha1>tlp13v65np1g1e693iz6mcjkj3fvi5j</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lepa-antrodiell</title>
    <ns>0</ns>
    <id>560527</id>
    <revision>
      <id>7204834</id>
      <parentid>7023630</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T17:31:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7204834</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1139" sha1="pga3696sttrtn8s9aeyty2fgllb1yzg" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi           = Lepa-antrodiell
| värvus = seened
| seisund        = 
| seisundi_süsteem  = 
| seisundi_ref      =
| pilt           = Lepa-antrodiell2.jpg
| pildi_seletus  = 
| pildi_laius    = 250px
| pilt2           = Lepa-antrodiell.jpg
| pildi2_seletus  = Lepa-antrodiell ''Antrodiella serpula''
| pildi2_laius    = 250px
| riik           = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond       = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass          = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts          = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales''
| sugukond = ''[[Steccherinaceae]]''
| perekond = [[Antrodiell]] ''Antrodiella''
| liik           = '''Lepa-antrodiell'''
| binaarne       = ''Antrodiella serpula''
| binaarse_autor = 
| leviku_kaart   =
}}

'''Lepa-antrodiell''' (''Antrodiella serpula''), ka ''Antrodiella hoehnelii'' on [[kandseened|kandseente]] hulka kuuluv seeneliik.

Seent on leitud ka Eestist.&lt;ref name=&quot;Seente entsüklopeedia, 2006&quot;&gt;Gerrit J. Keizer. Seente entsüklopeedia. Tallinn: [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]], 2006. Lk 117&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{Elurikkus}}

[[Kategooria:Eesti torikulaadsed]]</text>
      <sha1>pga3696sttrtn8s9aeyty2fgllb1yzg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Vikiandmed/Välisministrid</title>
    <ns>4</ns>
    <id>562586</id>
    <revision>
      <id>7204955</id>
      <parentid>7201456</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T23:22:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>ListeriaBot</username>
        <id>85458</id>
      </contributor>
      <comment>Wikidata list updated [V2]</comment>
      <origin>7204955</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18202" sha1="pvvudxfiyrkmyqe8wo72gr92of8ybuv" xml:space="preserve">{{Wikidata loend
|sparql=SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel ?assumedOffice
WHERE
{
  ?item p:P39 ?posheld .
  ?posheld ps:P39/wdt:P279* wd:Q7330070;
           pq:P580 ?assumedOffice .
  minus { ?posheld pq:P582 ?endTime. } 
  FILTER NOT EXISTS { ?item pq:P570 ?x } 
  SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language &quot;et,en&quot;. }
}
|section=
|sort=label
|columns=Item:Vikiandmetes,label:nimi,P27:kodakondsus,?assumedOffice:ametiaja algus
}}
{| class='wikitable sortable'
! Vikiandmetes
! nimi
! kodakondsus
! ametiaja algus
|-
| [[:d:Q7459020|Q7459020]]
| [[Abbas Araghchi]]
| [[Iraan]]
| 2024-08-21
|-
| [[:d:Q136706941|Q136706941]]
| ''[[:d:Q136706941|Abdirahman Dahir Adam]]''
| [[Somaalimaa]]
| 2024-12-14
|-
| [[:d:Q2821367|Q2821367]]
| [[Abdoulaye Diop]]
| [[Mali]]
| 2021-06-11
|-
| [[:d:Q112035866|Q112035866]]
| ''[[:d:Q112035866|Abdoulaye Sabre Fadoul]]''
| [[Tšaad]]
| 2025-02-06
|-
| [[:d:Q136543388|Q136543388]]
| ''[[:d:Q136543388|Abdoulkader Houssein Omar]]''
| [[Djibouti]]
| 2025-04-01
|-
| [[:d:Q58301|Q58301]]
| ''[[:d:Q58301|Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]''
| [[Araabia Ühendemiraadid]]
| 2006-02-09
|-
| [[:d:Q4666152|Q4666152]]
| ''[[:d:Q4666152|Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]''
| [[Bahrein]]
| 2020-02-11
|-
| [[:d:Q26923392|Q26923392]]
| ''[[:d:Q26923392|Abul Kalam Abdul Momen]]''
| [[Bangladesh]]&lt;br/&gt;[[Pakistan]]
| 2019-01-07
|-
| [[:d:Q114351204|Q114351204]]
| ''[[:d:Q114351204|Akhsar Dzhioev]]''
| 
| 2022-08-15
|-
| [[:d:Q110629595|Q110629595]]
| ''[[:d:Q110629595|Ali Al-Sadiq Ali]]''
| [[Sudaan]]
| 2022-01-20
|-
| [[:d:Q98293656|Q98293656]]
| ''[[:d:Q98293656|Ali Sabry]]''
| [[Sri Lanka]]
| 2022-07-22
|-
| [[:d:Q138792966|Q138792966]]
| ''[[:d:Q138792966|Alice N'Diaye]]''
| [[Madagaskar]]
| 2026-03-26
|-
| [[:d:Q4737616|Q4737616]]
| ''[[:d:Q4737616|Alva Romanus Baptiste]]''
| [[Saint Lucia]]
| 2021-08-05
|-
| [[:d:Q60499905|Q60499905]]
| ''[[:d:Q60499905|Amir Khan Muttaqi]]''
| [[Afganistan]]
| 2021-09-07
|-
| [[:d:Q28701441|Q28701441]]
| [[Andri Sõbiha]]
| [[Ukraina]]
| 2024-09-05
|-
| [[:d:Q480184|Q480184]]
| ''[[:d:Q480184|Angus Robertson]]''
| [[Suurbritannia]]
| 2021-05-18
|-
| [[:d:Q67442310|Q67442310]]
| [[Anita Anand]]
| [[Kanada]]
| 2025-05-13
|-
| [[:d:Q137866666|Q137866666]]
| [[Anita Orbán]]
| [[Ungari]]
| 2026-05-13
|-
| [[:d:Q440710|Q440710]]
| [[Antonio Tajani]]
| [[Itaalia]]
| 2022-10-22
|-
| [[:d:Q31196321|Q31196321]]
| [[Ararat Mirzojan]]
| [[Armeenia]]
| 2021-08-19
|-
| [[:d:Q4795290|Q4795290]]
| ''[[:d:Q4795290|Arnold Vinick]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 2007-01-01
|-
| [[:d:Q131522602|Q131522602]]
| ''[[:d:Q131522602|Asaad al-Shaibani]]''
| [[Süüria]]
| 2024-12-21
|-
| [[:d:Q28336737|Q28336737]]
| ''[[:d:Q28336737|Ayman al-Ṣafadī]]''
| [[Jordaania]]
| 2017-01-15
|-
| [[:d:Q93447756|Q93447756]]
| ''[[:d:Q93447756|Badr Abdelatty]]''
| [[Egiptus]]
| 2024-07-03
|-
| [[:d:Q98456849|Q98456849]]
| [[Badr bin Ḩamad al-Būsa‘īdī]]
| [[Omaan]]
| 2020-08-18
|-
| [[:d:Q130680680|Q130680680]]
| ''[[:d:Q130680680|Yaou Sangaré Bakary]]''
| [[Niger]]
| 2023-08-09
|-
| [[:d:Q107670236|Q107670236]]
| ''[[:d:Q107670236|Batmunkh Battsetseg]]''
| [[Mongoolia]]
| 2021-01-29
|-
| [[:d:Q15787318|Q15787318]]
| [[Beate Meinl-Reisinger]]
| [[Austria]]
| 2025-03-03
|-
| [[:d:Q58183|Q58183]]
| [[Bruno Rodríguez Parrilla]]
| [[Kuuba]]
| 2009-03-02
|-
| [[:d:Q2064061|Q2064061]]
| [[Bujar Osmani]]
| [[Põhja-Makedoonia]]
| 2020-08-30
|-
| [[:d:Q30921853|Q30921853]]
| ''[[:d:Q30921853|Bùi Thanh Sơn]]''
| 
| 2021-04-08
|-
| [[:d:Q125118672|Q125118672]]
| ''[[:d:Q125118672|Carlos Espá]]''
| [[Peruu]]
| 2026-07-28
|-
| [[:d:Q124172768|Q124172768]]
| ''[[:d:Q124172768|Celinda Sosa]]''
| [[Boliivia]]
| 2023-11-27
|-
| [[:d:Q16366137|Q16366137]]
| [[Ceyhun Bayramov]]
| [[Aserbaidžaan]]
| 2020-07-16
|-
| [[:d:Q30436217|Q30436217]]
| [[Choe Son-hui]]
| [[Põhja-Korea]]
| 2022-06-11
|-
| [[:d:Q22338260|Q22338260]]
| ''[[:d:Q22338260|Christine Razanamahasoa]]''
| [[Madagaskar]]
| 2025-10-28
|-
| [[:d:Q135206029|Q135206029]]
| ''[[:d:Q135206029|Corinne Amori Brunet]]''
| [[Benin]]
| 2026-05-24
|-
| [[:d:Q3020613|Q3020613]]
| ''[[:d:Q3020613|Dean Allison]]''
| [[Kanada]]
| 2010-03-09
|-
| [[:d:Q110515353|Q110515353]]
| ''[[:d:Q110515353|Dee-Maxwell Saah Kemaya Sr.]]''
| 
| 2020-10-12
|-
| [[:d:Q16728486|Q16728486]]
| ''[[:d:Q16728486|Demeke Mekonnen]]''
| [[Etioopia]]
| 2020-11-04
|-
| [[:d:Q57738|Q57738]]
| [[Denzil Douglas]]
| [[Saint Kitts ja Nevis]]
| 2022-08-13
|-
| [[:d:Q30883975|Q30883975]]
| ''[[:d:Q30883975|Dominique Hasler]]''
| [[Liechtenstein]]
| 2021-03-25
|-
| [[:d:Q216594|Q216594]]
| [[Ed Miliband]]
| [[Suurbritannia]]
| 2026-07-20
|-
| [[:d:Q111077006|Q111077006]]
| ''[[:d:Q111077006|Eduardo Enrique Reina]]''
| [[Honduras]]
| 2022-01-27
|-
| [[:d:Q19634024|Q19634024]]
| ''[[:d:Q19634024|Eli Cohen]]''
| [[Iisrael]]
| 2022-12-29
|-
| [[:d:Q17382244|Q17382244]]
| [[Elina Valtonen]]
| [[Soome]]
| 2023-06-20
|-
| [[:d:Q102101678|Q102101678]]
| [[Elmedin Konaković]]
| [[Bosnia ja Hertsegoviina]]
| 2023-01-25
|-
| [[:d:Q28925129|Q28925129]]
| ''[[:d:Q28925129|Enrique Manalo]]''
| [[Filipiinid]]
| 2022-07-01
|-
| [[:d:Q267320|Q267320]]
| [[Espen Barth Eide]]
| [[Norra]]
| 2023-10-16
|-
| [[:d:Q72099398|Q72099398]]
| ''[[:d:Q72099398|Faisal bin Farhan]]''
| [[Saudi Araabia]]
| 2019-10-23
|-
| [[:d:Q128310474|Q128310474]]
| ''[[:d:Q128310474|Fatime Aldjine Garfa]]''
| [[Tšaad]]
| 2024-05-27
|-
| [[:d:Q5441615|Q5441615]]
| ''[[:d:Q5441615|Fekitamoeloa 'Utoikamanu]]''
| [[Tonga]]
| 2021-12-28
|-
| [[:d:Q5444326|Q5444326]]
| ''[[:d:Q5444326|Ferit Hoxha]]''
| [[Albaania]]
| 2026-03-05
|-
| [[:d:Q5480967|Q5480967]]
| ''[[:d:Q5480967|Francis Fonseca]]''
| [[Belize]]
| 2024-01-01
|-
| [[:d:Q5867158|Q5867158]]
| ''[[:d:Q5867158|Francisco Pérez Mackenna]]''
| [[Tšiili]]
| 2026-03-11
|-
| [[:d:Q3086904|Q3086904]]
| ''[[:d:Q3086904|Fred Mitchell]]''
| 
| 2021-09-20
|-
| [[:d:Q94686789|Q94686789]]
| ''[[:d:Q94686789|Frederick Shava]]''
| [[Zimbabwe]]
| 2021-02-08
|-
| [[:d:Q56704276|Q56704276]]
| ''[[:d:Q56704276|Fuad Hussein]]''
| [[Iraak]]
| 2020-06-06
|-
| [[:d:Q65273038|Q65273038]]
| [[Giórgos Gerapetrítis|Georgios Gerapetritis]]
| [[Kreeka]]
| 2023-06-27
|-
| [[:d:Q5550326|Q5550326]]
| ''[[:d:Q5550326|Gerardo Werthein]]''
| [[Argentina]]
| 2024-10-31
|-
| [[:d:Q966349|Q966349]]
| ''[[:d:Q966349|Gideon Sa'ar]]''
| [[Iisrael]]
| 2024-11-07
|-
| [[:d:Q46511044|Q46511044]]
| [[Gordan Grlić Radman]]
| [[Horvaatia]]
| 2019-07-22
|-
| [[:d:Q113581829|Q113581829]]
| ''[[:d:Q113581829|Gustav Aitaro]]''
| 
| 2021-09-03
|-
| [[:d:Q6087480|Q6087480]]
| [[Hakan Fidan]]
| [[Türgi]]
| 2023-06-03&lt;br/&gt;2023-06-05
|-
| [[:d:Q57327|Q57327]]
| [[Hassanal Bolkiah]]
| [[Brunei]]
| 2022-06-07
|-
| [[:d:Q99522589|Q99522589]]
| ''[[:d:Q99522589|Hugh Todd]]''
| [[Guyana]]
| 2020-08-05
|-
| [[:d:Q567780|Q567780]]
| ''[[:d:Q567780|Høgni Hoydal]]''
| [[Taani Kuningriik]]
| 2022-12-22
|-
| [[:d:Q38220741|Q38220741]]
| [[Ian Borg]]
| [[Malta]]
| 2022-03-30
|-
| [[:d:Q111487495|Q111487495]]
| [[Ilia Dartšiašvili]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Gruusia]]
| 2022-04-04
|-
| [[:d:Q1346843|Q1346843]]
| ''[[:d:Q1346843|Imma Tor Faus]]''
| [[Andorra]]
| 2023-05-17
|-
| [[:d:Q18043980|Q18043980]]
| ''[[:d:Q18043980|Inal Ardzinba]]''
| [[Venemaa]]
| 2021-11-18
|-
| [[:d:Q1673628|Q1673628]]
| ''[[:d:Q1673628|Isabelle Berro-Amadeï]]''
| [[Monaco]]
| 2022-01-17
|-
| [[:d:Q3155254|Q3155254]]
| ''[[:d:Q3155254|Ishaq Dar]]''
| [[Pakistan]]
| 2024-03-11
|-
| [[:d:Q487304|Q487304]]
| [[Yisra'el Kats|Israel Katz]]
| [[Iisrael]]
| 2023-01-01
|-
| [[:d:Q1083734|Q1083734]]
| [[Jaume Duch]]
| [[Hispaania]]
| 2024-08-12
|-
| [[:d:Q113531338|Q113531338]]
| ''[[:d:Q113531338|Jean Victor Généus]]''
| [[Haiti]]
| 2021-11-24
|-
| [[:d:Q15046890|Q15046890]]
| ''[[:d:Q15046890|Jean-Claude Gakosso]]''
| [[Kongo Vabariik]]
| 2015-08-10
|-
| [[:d:Q30339198|Q30339198]]
| [[Jean-Noël Barrot]]
| [[Prantsusmaa]]
| 2024-09-21
|-
| [[:d:Q111744930|Q111744930]]
| ''[[:d:Q111744930|Jeenbek Kulubaev]]''
| [[Kõrgõzstan]]
| 2022-04-22
|-
| [[:d:Q6176542|Q6176542]]
| ''[[:d:Q6176542|Jeje Odongo]]''
| [[Uganda]]
| 2021-06-21
|-
| [[:d:Q1696501|Q1696501]]
| [[Johann Wadephul]]
| [[Saksamaa]]
| 2025-05-06
|-
| [[:d:Q923245|Q923245]]
| ''[[:d:Q923245|Jonathan Le Tocq]]''
| [[Guernsey]]
| 2016-05-05
|-
| [[:d:Q113555132|Q113555132]]
| ''[[:d:Q113555132|Joseph Andall]]''
| 
| 2022-07-01
|-
| [[:d:Q64595113|Q64595113]]
| [[José Manuel Albares]]
| [[Hispaania]]
| 2021-07-12
|-
| [[:d:Q357538|Q357538]]
| ''[[:d:Q357538|Juan Ramón de la Fuente]]''
| [[Mehhiko]]
| 2024-10-01
|-
| [[:d:Q637471|Q637471]]
| [[Juraj Blanár]]
| [[Slovakkia]]
| 2023-10-25
|-
| [[:d:Q11869065|Q11869065]]
| [[Kaja Kallas]]
| [[Eesti]]
| 2024-12-01
|-
| [[:d:Q28225536|Q28225536]]
| ''[[:d:Q28225536|Kamina Johnson-Smith]]''
| [[Jamaica]]
| 2016-03-07
|-
| [[:d:Q114703377|Q114703377]]
| ''[[:d:Q114703377|Karamoko Jean-Marie Traoré]]''
| [[Burkina Faso]]
| 2023-12-17
|-
| [[:d:Q115263405|Q115263405]]
| ''[[:d:Q115263405|Keisal Peters]]''
| [[Saint Vincent ja Grenadiinid]]
| 2022-08-16
|-
| [[:d:Q107718267|Q107718267]]
| ''[[:d:Q107718267|Kerrie D. Symmonds]]''
| 
| 2022-10-26
|-
| [[:d:Q101054208|Q101054208]]
| ''[[:d:Q101054208|Kitlang Kabua]]''
| [[Marshalli Saared]]
| 2022-06-07
|-
| [[:d:Q117084293|Q117084293]]
| [[Konstantínos Kómpos]]
| [[Küpros]]
| 2023-03-01
|-
| [[:d:Q131302504|Q131302504]]
| [[Kęstutis Budrys]]
| [[Leedu]]
| 2024-12-12
|-
| [[:d:Q182397|Q182397]]
| [[Lars Løkke Rasmussen]]
| [[Taani Kuningriik]]
| 2022-12-15
|-
| [[:d:Q16654676|Q16654676]]
| ''[[:d:Q16654676|Lejeune Mbella Mbella]]''
| [[Kamerun]]
| 2015-10-02
|-
| [[:d:Q115101233|Q115101233]]
| ''[[:d:Q115101233|Lejone Mpotjoane]]''
| 
| 2022-11-04
|-
| [[:d:Q110210167|Q110210167]]
| ''[[:d:Q110210167|Lemogang Kwape]]''
| [[Botswana]]
| 2020-08-26
|-
| [[:d:Q6550004|Q6550004]]
| ''[[:d:Q6550004|Lin Chia-lung]]''
| [[Taiwan]]
| 2024-05-20
|-
| [[:d:Q15998324|Q15998324]]
| [[Luca Beccari]]
| [[San Marino]]
| 2020-01-07
|-
| [[:d:Q1888110|Q1888110]]
| ''[[:d:Q1888110|Mamadou Tangara]]''
| [[Gambia]]
| 2018-06-29
|-
| [[:d:Q114320451|Q114320451]]
| ''[[:d:Q114320451|Manuel José Gonçalves]]''
| [[Mosambiik]]
| 2020-10-19
|-
| [[:d:Q324546|Q324546]]
| [[Marco Rubio]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 2025-01-20
|-
| [[:d:Q11716283|Q11716283]]
| [[Margus Tsahkna]]
| [[Eesti]]
| 2023-04-17
|-
| [[:d:Q18202362|Q18202362]]
| [[Maria Malmer Stenergard]]
| [[Rootsi]]
| 2024-09-10
|-
| [[:d:Q111904379|Q111904379]]
| ''[[:d:Q111904379|Maria Manuela Lucas]]''
| [[Mosambiik]]
| 2017-12-21
|-
| [[:d:Q137669438|Q137669438]]
| ''[[:d:Q137669438|Marie-Édith Tassyla-Ye-Doumbeneny]]''
| [[Gabon]]
| 2026-01-01
|-
| [[:d:Q110684398|Q110684398]]
| ''[[:d:Q110684398|Mario Búcaro]]''
| [[Guatemala]]
| 2022-02-01
|-
| [[:d:Q125726173|Q125726173]]
| ''[[:d:Q125726173|Maris Sangiampongsa]]''
| [[Tai]]
| 2024-04-30
|-
| [[:d:Q114410530|Q114410530]]
| ''[[:d:Q114410530|Martine Biron]]''
| [[Kanada]]
| 2022-10-20
|-
| [[:d:Q18708068|Q18708068]]
| ''[[:d:Q18708068|Mauro Vieira]]''
| [[Brasiilia]]
| 2023-01-01
|-
| [[:d:Q48326359|Q48326359]]
| ''[[:d:Q48326359|Maxim Ryzhankow]]''
| 
| 2024-06-27
|-
| [[:d:Q3302670|Q3302670]]
| [[Maxime Prévot]]
| [[Belgia]]
| 2025-02-03
|-
| [[:d:Q66724494|Q66724494]]
| [[Mihai Popșoi]]
| [[Moldova]]
| 2025-11-01
|-
| [[:d:Q26794363|Q26794363]]
| ''[[:d:Q26794363|Mohamed Ould Salek]]''
| [[Sahara Araabia Demokraatlik Vabariik]]
| 1998-01-01
|-
| [[:d:Q114107123|Q114107123]]
| ''[[:d:Q114107123|Mohamed Salem Ould Merzoug]]''
| [[Mauritaania]]
| 2022-03-29
|-
| [[:d:Q23020336|Q23020336]]
| ''[[:d:Q23020336|Mohammed bin Abdulrahman Al Thani]]''
| [[Katar]]
| 2016-01-27
|-
| [[:d:Q109252098|Q109252098]]
| ''[[:d:Q109252098|Mory Sandan Kouyaté]]''
| [[Guinea]]
| 2021-10-25
|-
| [[:d:Q66648657|Q66648657]]
| ''[[:d:Q66648657|Murat Nurtleu]]''
| [[Kasahstan]]
| 2023-04-03
|-
| [[:d:Q11043304|Q11043304]]
| [[Naledi Pandor]]
| [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]
| 2019-05-30
|-
| [[:d:Q6963035|Q6963035]]
| ''[[:d:Q6963035|Nancy Tembo]]''
| [[Malawi]]
| 2022-01-28
|-
| [[:d:Q26036628|Q26036628]]
| ''[[:d:Q26036628|Nasser Bourita]]''
| [[Maroko]]
| 2017-04-05
|-
| [[:d:Q527020|Q527020]]
| ''[[:d:Q527020|Netumbo Nandi-Ndaitwah]]''
| [[Namiibia]]
| 2012-12-04
|-
| [[:d:Q109637823|Q109637823]]
| ''[[:d:Q109637823|Norzin Dolma]]''
| 
| 2021-11-10
|-
| [[:d:Q104630859|Q104630859]]
| [[Oana Țoiu]]
| [[Rumeenia]]
| 2025-06-23
|-
| [[:d:Q110659991|Q110659991]]
| ''[[:d:Q110659991|Omar J. Marrero]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 2021-07-12
|-
| [[:d:Q58163|Q58163]]
| ''[[:d:Q58163|Osman Saleh Mohammed]]''
| [[Eritrea]]
| 2007-04-18
|-
| [[:d:Q8442|Q8442]]
| [[Otto von Bismarck]]
| [[Preisi kuningriik]]&lt;br/&gt;[[Saksa Riik]]
| 1862-10-08
|-
| [[:d:Q16090188|Q16090188]]
| ''[[:d:Q16090188|Park Jin]]''
| [[Lõuna-Korea]]
| 2022-05-12
|-
| [[:d:Q20172097|Q20172097]]
| ''[[:d:Q20172097|Paul Chet Greene]]''
| 
| 2018-03-22
|-
| [[:d:Q2059716|Q2059716]]
| ''[[:d:Q2059716|Paul Gallagher]]''
| [[Suurbritannia]]
| 2014-11-08
|-
| [[:d:Q115570137|Q115570137]]
| ''[[:d:Q115570137|Paula Fernández Viaña]]''
| [[Hispaania]]
| 2019-07-08
|-
| [[:d:Q10346767|Q10346767]]
| [[Paulo Rangel]]
| [[Portugal]]
| 2024-04-02
|-
| [[:d:Q317485|Q317485]]
| [[Pekka Haavisto]]
| [[Soome]]
| 2019-12-10
|-
| [[:d:Q456759|Q456759]]
| [[Penny Wong]]
| [[Austraalia]]
| 2022-05-23
|-
| [[:d:Q120007169|Q120007169]]
| [[Petr Macinka]]
| [[Tšehhi]]
| 2025-12-15
|-
| [[:d:Q3379061|Q3379061]]
| ''[[:d:Q3379061|Philip Ozouf Jr.]]''
| [[Suurbritannia]]
| 2022-07-12
|-
| [[:d:Q114515141|Q114515141]]
| ''[[:d:Q114515141|Pholile Dlamini]]''
| [[Svaasimaa|Eswatini]]
| 2023-11-13
|-
| [[:d:Q58085|Q58085]]
| [[Radosław Sikorski]]
| [[Poola]]&lt;br/&gt;[[Suurbritannia]]
| 2023-12-13
|-
| [[:d:Q113956708|Q113956708]]
| ''[[:d:Q113956708|Rastislav Káčer]]''
| [[Tšehhoslovakkia]]&lt;br/&gt;[[Slovakkia]]
| 2022-09-13
|-
| [[:d:Q58141|Q58141]]
| ''[[:d:Q58141|Raşit Meredow]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Türkmenistan]]
| 2001-07-07
|-
| [[:d:Q27756289|Q27756289]]
| ''[[:d:Q27756289|Robert Dussey]]''
| [[Togo]]
| 2015-06-28
|-
| [[:d:Q98222557|Q98222557]]
| ''[[:d:Q98222557|Roberto Álvarez Gil]]''
| [[Dominikaani Vabariik]]
| 2020-08-16
|-
| [[:d:Q135426583|Q135426583]]
| ''[[:d:Q135426583|Rosa Yolanda Villavicencio]]''
| [[Colombia]]&lt;br/&gt;[[Hispaania]]
| 2025-07-09
|-
| [[:d:Q134644455|Q134644455]]
| ''[[:d:Q134644455|Rosachely Rivera]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 2025-07-03
|-
| [[:d:Q7378692|Q7378692]]
| ''[[:d:Q7378692|Rui Alberto de Figueiredo Soares]]''
| [[Roheneemesaared]]
| 2021-01-15
|-
| [[:d:Q101693636|Q101693636]]
| ''[[:d:Q101693636|Salem Abdullah Al-Jaber Al-Sabah]]''
| [[Kuveit]]
| 2022-10-16
|-
| [[:d:Q25999464|Q25999464]]
| [[Saleumxay Kommasith]]
| [[Laos]]
| 2016-04-20
|-
| [[:d:Q21062553|Q21062553]]
| ''[[:d:Q21062553|Samuel Okudzeto Ablakwa]]''
| [[Ghana]]
| 2025-01-07
|-
| [[:d:Q58217|Q58217]]
| [[Sergei Lavrov]]
| [[Venemaa]]
| 2004-03-09
|-
| [[:d:Q33106395|Q33106395]]
| ''[[:d:Q33106395|Sihasak Phuangketkeow]]''
| [[Tai]]
| 2025-09-19
|-
| [[:d:Q55098190|Q55098190]]
| ''[[:d:Q55098190|Simeón Oyono]]''
| [[Ekvatoriaal-Guinea]]
| 2018-02-06
|-
| [[:d:Q7518922|Q7518922]]
| [[Simon Harris]]
| [[Iirimaa]]
| 2025-01-23
|-
| [[:d:Q67199457|Q67199457]]
| [[Simon Kofe]]
| [[Tuvalu]]
| 2019-09-20
|-
| [[:d:Q12000640|Q12000640]]
| ''[[:d:Q12000640|Sirið Stenberg]]''
| [[Taani Kuningriik]]
| 2025-03-10
|-
| [[:d:Q18198123|Q18198123]]
| ''[[:d:Q18198123|Sirodjidin Aslov]]''
| [[Tadžikistan]]
| 2013-11-29
|-
| [[:d:Q981549|Q981549]]
| ''[[:d:Q981549|Sitiveni Rabuka]]''
| [[Fidži]]
| 2022-12-24
|-
| [[:d:Q16186720|Q16186720]]
| [[Subrahmanyam Jaishankar]]
| [[India]]
| 2019-05-30
|-
| [[:d:Q101110528|Q101110528]]
| ''[[:d:Q101110528|Sylvestre Radegonde]]''
| [[Seišellid]]
| 2020-11-03
|-
| [[:d:Q60680031|Q60680031]]
| ''[[:d:Q60680031|Sylvie Baïpo-Temon]]''
| [[Kesk-Aafrika Vabariik]]
| 2018-12-14
|-
| [[:d:Q7409268|Q7409268]]
| [[Sāmiḩ Shukrī]]
| [[Egiptus]]
| 2014-06-17
|-
| [[:d:Q1654639|Q1654639]]
| [[Takeshi Iwaya]]
| [[Jaapan]]
| 2024-11-11
|-
| [[:d:Q462744|Q462744]]
| [[Tanja Fajon]]
| [[Sloveenia]]
| 2022-06-01
|-
| [[:d:Q100575931|Q100575931]]
| ''[[:d:Q100575931|Tete António]]''
| [[Angola]]
| 2020-10-01
|-
| [[:d:Q127603210|Q127603210]]
| ''[[:d:Q127603210|Therese Wamba Wagner]]''
| [[Kongo Demokraatlik Vabariik]]
| 2024-06-18
|-
| [[:d:Q127687218|Q127687218]]
| ''[[:d:Q127687218|Thérèse Kayikwamba Wagner]]''
| [[Kongo Demokraatlik Vabariik]]
| 2024-06-13
|-
| [[:d:Q64399772|Q64399772]]
| [[Tom Berendsen]]
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| 2026-02-23
|-
| [[:d:Q125191691|Q125191691]]
| ''[[:d:Q125191691|Varsen Aghabekian]]''
| [[Palestiina|Palestiina Riik]]
| 2025-06-23
|-
| [[:d:Q91044146|Q91044146]]
| ''[[:d:Q91044146|Velislava N Petrova]]''
| [[Bulgaaria]]
| 2026-05-08
|-
| [[:d:Q6722501|Q6722501]]
| ''[[:d:Q6722501|Verónica Macamo]]''
| [[Mosambiik]]
| 2020-01-17
|-
| [[:d:Q40155410|Q40155410]]
| ''[[:d:Q40155410|Vincent Biruta]]''
| [[Rwanda]]
| 2019-11-04
|-
| [[:d:Q21099092|Q21099092]]
| ''[[:d:Q21099092|Vitaly Ignatiev]]''
| [[Transnistria]]&lt;br/&gt;[[Ukraina]]
| 2016-08-31
|-
| [[:d:Q7937671|Q7937671]]
| ''[[:d:Q7937671|Vivian Balakrishnan]]''
| [[Singapur]]
| 2015-10-01
|-
| [[:d:Q55808436|Q55808436]]
| [[Vivian Motzfeldt]]
| [[Taani Kuningriik]]
| 2025-03-28
|-
| [[:d:Q701801|Q701801]]
| [[Wang Yi]]
| [[Hiina]]
| 2023-07-25
|-
| [[:d:Q125354504|Q125354504]]
| ''[[:d:Q125354504|Yassine Fall]]''
| [[Senegal]]
| 2024-04-05
|-
| [[:d:Q132189881|Q132189881]]
| ''[[:d:Q132189881|Youssef Rajji]]''
| [[Liibanon]]
| 2025-02-08
|-
| [[:d:Q65088520|Q65088520]]
| ''[[:d:Q65088520|Yusuf Tuggar]]''
| [[Nigeeria]]
| 2023-08-21
|-
| [[:d:Q276275|Q276275]]
| [[Yōko Kamikawa]]
| [[Jaapan]]
| 2023-09-13
|-
| [[:d:Q17985658|Q17985658]]
| ''[[:d:Q17985658|Zin Mar Aung]]''
| [[Myanmar]]
| 2021-04-16
|-
| [[:d:Q28734624|Q28734624]]
| [[Þórdís Kolbrún R. Gylfadóttir]]
| [[Island]]
| 2024-04-09
|-
| [[:d:Q735036|Q735036]]
| ''[[:d:Q735036|نور الدين لخصي]]''
| [[Egiptus]]
| 1970-01-01
|}
{{Wikidata loendi lõpp}}</text>
      <sha1>pvvudxfiyrkmyqe8wo72gr92of8ybuv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kriminaalkoodeks</title>
    <ns>0</ns>
    <id>569823</id>
    <revision>
      <id>7205069</id>
      <parentid>6776553</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T09:45:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7205069</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13503" sha1="3vbo6ms5xzgm0t9xgtj6sqk03hqm1mq" xml:space="preserve">'''Kriminaalkoodeks''' (inglise keeles ''Criminal Code'') on Eestis kehtinud [[seadus]], mis määras kindlaks kriminaalkorras karistatavad teod ja karistused.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://sonaveeb.ee/search/est-est/detail/kriminaalkoodeks/1|pealkiri=Sõnaveeb: kriminaalkoodeks|väljaanne=|aeg=|vaadatud=05.10.2019}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; Eestis on kehtinud kolm kriminaalkoodeksit: [[Vene NFSV]], [[Eesti NSV]] ja [[Eesti|Eesti Vabariigi]] kriminaalkoodeks.

== Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi kriminaalkoodeks ==
Peale Nõukogude Venemaa [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|okupatsiooni]] algust Eestis 1940. aastal esitasid [[Eesti NSV|Eesti]], [[Läti NSV|Läti]] ja [[Leedu NSV]] palve Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi (NFSV) Ülemnõukogule võtta kasutusele Vene NFSV kriminaalkoodeks ([[Vene NFSV|VNFSV]] KrK), palve rahuldati 6. novembril 1940.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Marja-Liisa Veiser|pealkiri=Eesti kriminaalõiguse üldosa reform kahekümnendal sajandil võrdleva analüüsi peeglis|aasta=2006|koht=Tartu|kirjastus=Halo Kirjastus|lehekülg=15}}&lt;/ref&gt; Eestis kinnitati koodeksi kehtestamiseks vajalik seadlus 30. detsembril, mille allkirjastasid Eesti NSV Ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Johannes Vares ja sekretär Voldemar Telling.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus|url=http://okupatsioon.ee/et/andmed-ja-nimekirjad/354-uelevaatlik-luehiinformatsioon-tabelites-ja-joonistel-esitatud-materjalidest|pealkiri=Ülevaatlik lühiinformatsioon tabelites ja joonistel esitatud materjalidest|väljaanne=okupatsioon.ee|aeg=|vaadatud=05.10.2019|arhiivimisaeg=7.10.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191007010215/http://okupatsioon.ee/et/andmed-ja-nimekirjad/354-uelevaatlik-luehiinformatsioon-tabelites-ja-joonistel-esitatud-materjalidest|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Seadluse kohaselt hakkas Vene NFSV 1926. aasta kriminaalkoodeks kehtima tagasiulatuvalt Eesti NSV-s 16. detsembrist.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

30. detsembril 1940. aastal [[Eesti NSV Ajutine Ülemnõukogu|Eesti NSV Ajutise Ülemnõukogu]] Presiidiumi seadlusega&lt;ref&gt;ENSV Teataja 31. dets. 1940, nr. 73, art. 1006&lt;/ref&gt; &quot;NSVL üleliiduliste kriminaalala seadluste ja määruste kohaldamisele võtmise kohta&quot;, määras Eesti NSV territooriumil võtta kohaldamisele järgmised üleliidulised seadlused ja määrused:
# [[NSV Liidu Ülemnõukogu|NSV Liidu Kesktäitevkomitee]] Presiidiumi määrusega 31. oktoobrist 1924 kinnitatud NSVL ja liiduvabariikide kriminaalseadlusandluse põhialused.
# NSV Liidu Kesktäitevkomitee Presiidiumi määrus 21. novembrist 1929 nende välismaal viibivate ametiisikute – NSVL kodanike väljaspool seadusi olevaiks kuulutamise kohta, kes on üle jooksnud töölisklassi ja talupoegade vaenlaste laagrisse ja keelduvad tagasi tulema NSVL-i.
# NSV Liidu Kesktäitevkomitee ja Rahvakomissaride Nõukogu määrus 7. augustist 1932 riiklike ettevõtete, kolhooside ja kooperatiivide vara kaitse ja ühiskondliku (sotsialistliku) omandi kindlustamise kohta.
# NSV Liidu Kesktäitevkomitee ja Rahvakomissaride Nõukogu määrused 17. juulist 1935 piirivöönditesse sõitmise ja seal elamise kohta ning NSVL Kesktäitevkomitee ja Rahvakomissaride Nõukogu määrus 7. septembrist 1937 17. juuli 1935 määruse &quot;Piirivöönditesse sõitmise ja seal elamise kohta&quot; muutmisest.
# NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus 10. juulist 1940 vastutuse kohta tööstusettevõtete poolt halvakvaliteedilise ja mittekomplektilise toodangu väljalaskmise ja kohuslikest standartidest mittekinnipidamise eest.
# NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus 30. juunist 1940 vastutuse kohta sõjaväelise arvestuse eeskirjade rikkumise eest&lt;ref&gt;[https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/9b0eaf70-0eaa-423c-b5d5-1fbd5d831f70/content Eesti NSV territooriumil kehtiv kriminaalkoodeks: ametlik tekst muudatustega kuni 1. juulini 1951. a. ühes paragrahvide järgi süstematiseeritud materjale sisaldava lisaga], [[Eesti NSV Kohtuministeerium]], Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1952&lt;/ref&gt;.

Vene NFSV kriminaalkoodeks koosnes nii üld- kui ka eriosast. Üldosa liigitus kuueks osaks, mis olid jaotatud 57 paragrahviks. Üldosas sätestati kriminaalkoodeksi ülesanded, kehtivuspiirkonna, kriminaalpoliitika alused, sotsiaalse kaitse vahendi kohaldamise, tingimisi süüdimõistmise, enne tähtaega tingimisi vabastamise ja erinevate kuritegude liigid (nt riiklikud kuriteod). Eriosa liigitus kümneks peatükiks ning need 152 paragrahviks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Vene NFSV kriminaalkoodeks ei lähtunud ''[[Nullum crimen, nulla poena sine lege|nullum crimen nulla poena sine lege]]'' põhimõttest, mis tõlkes tähendab &quot;pole kuritegu, pole karistust ilma seaduseta&quot;. Seaduse rõhuasetus oli kuriteo ühiskonnaohtlikkusel. Süüteo mõiste põhitunnus oligi ühiskonnaohtlikkus. Kriminaalkoodeksi üldosa kolmanda jao kuues paragrahv sätestas: &quot;Ühiskonnaohtlikuks loetakse iga tegu või tegevusetust, mis on sihitud nõukogude korra vastu või mis rikub kommunistlikule korrale ülemineku ajaks töölis-talupoegade võimuga seatud õiguskorda.&quot; Koodeksi alusel jagunesid kuriteod esimese liigi kuritegudeks ehk kõige ohtlikumateks ja ülejäänud kuritegudeks. Juhul kui kuritegu oli kergema iseloomuga ja ei kujutanud ühiskonnaohtlikkust, siis ei loetud seda kuriteoks, isegi kui see vastas koodeksi eriosas mõne paragrahvi tunnustele. See tulenes asjaolust, et koodeks ei lähtunud legaliteediprintsiibist.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Marja-Liisa Veiser|pealkiri=Eesti kriminaalõiguse üldosa reform kahekümnendal sajandil võrdleva analüüsi peeglis|aasta=2006|koht=Tartu|kirjastus=Halo Kirjastus|lehekülg=16}}&lt;/ref&gt;

Vene NFSV kriminaalkoodeks sätestas 14 [[Karistus|karistuse]] liiki. Alustades raskeimast olid need järgmised:

* töötava rahva vaenlaseks kuulutamine ühes liiduvabariigi ja sellega ühtlasi [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] kodakondsuse kaotamisega ning sunduslikult NSV Liidu piiridest pagendamisega;
* vabaduse kaotus '''–''' NSV Liidu kaugeimas piirkondades asuvates paranduslikes töölaagrites;
* paranduslik töö – ilma vabaduse kaotuseta;
* poliitiliste ja mõnede tsiviilõiguste kaotus, näiteks [[valimisõigus]];
* NSV Liidu piiridest teatavaks ajaks väljasaatmine;
* väljasaatmine koos sundasumisega või keeluga elada teatavates kohtades;
* ametist vallandamine;
* teataval ametikohal töötamise keeld;
* ühiskondlik laitus;
* vara täielik või osaline konfiskeerimine;
*[[rahatrahv]];
* kohustus kahju heastada;
* hoiatus;
* sundravi või raviasutusse paigutamine eraldamisega.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Vene NFSV kriminaalkoodeks kaotas kehtivuse Eesti NSV-s 1961. aastal, kui jõustus Eesti NSV kriminaalkoodeks.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

== Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi kriminaalkoodeks ==
Juhindudes partei otsustest liiduvabariikide õiguste laiendamise kohta, võttis NSV Liidu Ülemnõukogu 11. veebruaril 1957 vastu seaduse, millega laiendati ulatuslikult liiduvabariikide õigusi ka seadusandluse alal. Selle seadusega muudeti NSV Liidu Konstitutsiooni § 14 p. «и» selles mõttes, et NSV Liidu kompetentsi arvati kohtukorraldust ja -protsessi korda käsitleva seadusandluse aluste ning tsiviil- ja kriminaalseadusandluse aluste andmine, liiduvabariikide kompetentsi aga liiduvabariikide kohtukorraldust käsitleva seadusandluse ning tsiviil-, kriminaal- ja vastavate protsessikoodeksite kehtestamine. [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] võttis 25. detsembril 1958. aastal vastu NSV Liidu ja liiduvabariikide kriminaalseadusandluse aluste kinnitamise seaduse, seaduse kriminaalvastutusest riiklike kuritegude eest, seaduse kriminaalvastutusest sõjaväeliste kuritegude eest, NSV Liidu, liidu- ja autonoomsete vabariikide kohtukorralduse seadusandluse aluste kinnitamise seaduse, sõjatribunalide põhimääruse kinnitamise seaduse ning NSV Liidu ja liiduvabariikide kriminaalkohtumenetluse aluste kinnitamise seadused&lt;ref&gt;[https://core.ac.uk/reader/19575570 Uuest nõukogude kriminaal- ja kriminaalprotsessi seadusandlusest],  Tartu Riikliku Ülikooli toimetised, Vihik nr 80, TARTU 1959, lk 3&lt;/ref&gt;

NSV Liit muutis kõikidele [[Liiduvabariik|liiduvabariikidele]] kohustuslikuks luua kriminaalkoodeksid, milleks olid määratud üleliiduliselt ühised seadusandluse alused. Käsk tulenes asjaolust, et kriminaalseadusandlus ei olnud ühtselt ja rahvusvaheliselt kehtiv, vaid üldjuhul igas rahvusriigis erinev. [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]] moodustas koodeksi väljatöötamiseks erikomisjoni. Eesti NSV kriminaalkoodeks kinnitati 6. jaanuaril ja kehtestati 1. aprillil 1961. aastal. Uus koodeks oli demokraatlikum ja taastas ka ''nullum crimen nulla poena sine lege'' põhimõtte.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Marja-Liisa Veiser|pealkiri=Eesti kriminaalõiguse üldosa reform kahekümnendal sajandil võrdleva analüüsi peeglis|aasta=2006|koht=Tartu|kirjastus=Halo Kirjastus|lehekülg=17}}&lt;/ref&gt;

Eesti NSV kriminaalkoodeks koosnes üld- ja eriosast, millest esimene jagunes kuueks peatükiks ja 61 paragrahviks. Üldosa peatükid olid üldsätted, kuritegu, karistus, karistuse mõistmine, karistusest vabastamine, meditsiinilise ja kasvatusliku iseloomuga sunnivahendid. Eriosa koosnes 11 peatükist. Eesti NSV kriminaalkoodeks sarnaselt VNFSV kriminaalkoodeksiga määratles süütegu ühiskonnaohtlikkuse kaudu, mis oli sätestatud seitsmendas paragrahvis lõikes üks: &quot;kuritegu on käesolevas koodeksis ettenähtud ühiskonnaohtlik tegu (tegevus või tegevusetus), mis ründab NSV Liidu ja Eesti NSV ühiskonnakorda, nende poliitilist ja majandussüsteemi, sotsialistlikku omandit, üksikisikut, kodanike poliitilisi, tööalaseid, varalisi ja muid õigusi või vabadusi, samuti muu sotsialistlikku õiguskorda ründav ja käesolevas koodeksis ettenähtud ühiskonnaohtlik tegu.&quot; Kuriteod jagunesid järgmiselt:

* &quot;rasked kuriteod ja eriti rasked kuriteod;
* eriti raske tagajärje põhjustanud kuriteod;
* kuriteod, mille ühiskonnaohtlikkus ei ole suur;
* ülejäänud kuriteod.&quot;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Marja-Liisa Veiser|pealkiri=Eesti kriminaalõiguse üldosa reform kahekümnendal sajandil võrdleva analüüsi peeglis|aasta=2006|koht=Tartu|kirjastus=Halo Kirjastus|lehekülg=18}}&lt;/ref&gt;

Eesti NSV kriminaalkoodeks kaotas kehtivuse 1992. aastal, kui jõustus Eesti Vabariigi kriminaalkoodeks.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

== Eesti Vabariigi kriminaalkoodeks ==
Eesti Vabariigi kriminaalkoodeks oli eelneva (Eesti NSV kriminaalkoodeksi) redaktsioon, mis võeti vastu 7. mail ja jõustus 1. juunil 1992.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=Marja-Liisa Veiser|pealkiri=Eesti kriminaalõiguse üldosa reform kahekümnendal sajandil võrdleva analüüsi peeglis|aasta=2006|koht=Tartu|kirjastus=Halo Kirjastus|lehekülg=20-23}}&lt;/ref&gt;

Eesti Vabariigi kriminaalkoodeksis olid tehtud eelkõige vajaminevad muudatused, mis seondusid Eesti taasiseseisvumisega ja sotsiaalse [[Õigusriik|õigusriigi]] tunnustega. Mõned struktuurilised muudatused olid järgmised: Eesti NSV kriminaalkoodeksi eriosa 2. peatükk &quot;Kuriteod riigi ja ühiskonna vara vastu&quot; kaotas täielikult kehtivuse; 1. peatüki pealkiri &quot;Eriti ohtlikud riiklikud kuriteod&quot; muudeti &quot;Riigivastasteks kuritegudeks&quot;; 1. peatükis kaotasid kehtivuse paragrahvid &quot;Terroristlik akt&quot;, &quot;[[Diversioon]]&quot;, &quot;Kahjurlus&quot;, &quot;Nõukogude vastane [[agitatsioon]] ja [[propaganda]]&quot;, &quot;Eriti ohtliku riikliku kuriteo toimepanemisele suunatud organisatsiooniline tegevus, samuti osavõtt nõukogudevastasest organisatsioonist&quot;, &quot;[[Banditism]]&quot; ja paljud muud.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Eesti Vabariigi kriminaalkoodeksi sätestus kuriteost oli, et &quot;kuritegu on käesolevas koodeksis ettenähtud kriminaalkorras karistatav tegu, tegevus või tegevusetus.&quot;&lt;ref&gt;Kriminaalkoodeks [terviktekst muudatustega kuni 22.02.99]. – 

RT I, 1999, 38, 485.&lt;/ref&gt; [[Süü]] määratlus tulenes kuriteo toimepanemisest, peamine oli kindlaks teha, kas tegu pandi toime [[Tahtlus|tahtlikult]] (otsene või kaudne) või [[Ettevaatamatus|ettevaatamatusest]] (kergemeelsus või hooletus).&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Suured muudatused võrreldes Eesti NSV kriminaalkoodeksiga olid järgmised: 

* ühiskonnaohtlikkusest kui [[Süütegu|süüteo]] materiaalsest tunnusest loobumine;
* loobumine teo vähese tähtsuse mõistest;
* süütegude raskusastmestiku muutmine; 
* uus [[hädakaitse]] määratlemine;
* eriti ohtliku retsidivisti mõiste kaotamine;
* uus kuritegude raskusastmete määramine: esimese, teise ja kolmanda astme kuritegu (esimese astme kuritegu oli kõige raskem);
* uue karistuse peamise eesmärgi seadmine; süüdimõistetu mõjutamine ja teiste isikute hoiatamine kuritegude toimepanemise eest;
* nelja põhikaristuse kehtestamine: rahatrahv, teataval ametikohal või tegevusalas tegutsemise õiguse äravõtmine, vabadusekaotus, arest;
* rahatrahvi päevamäärade kehtestamine;
* [[surmanuhtlus]]e kehtimine kuni 1998. aastani;
* karistusena loobumine asumisele saatmisest ja väljasaatmisest;
* lisakaristusena loobumine vara konfiskeerimisest, sõjaväelise eriauastme äravõtmisest ja vanemlike õiguste äravõtmisest;
* töökaristuste väljajätmine – vabadusekaotuseta parandusliku töö ja kohustusliku töölerakendamisega tingimisi vabadusekaotuse mõistmine.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Kriminaalkoodeks kaotas kehtivuse 2002. aastal, kui jõustus [[karistusseadustik]].&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Õigusteadus]]</text>
      <sha1>3vbo6ms5xzgm0t9xgtj6sqk03hqm1mq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rein Siimu Taiji Kool</title>
    <ns>0</ns>
    <id>573521</id>
    <revision>
      <id>7204874</id>
      <parentid>7111013</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T18:22:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>ülekat:[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Eesti spordiklubid]]</comment>
      <origin>7204874</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="865" sha1="joh0c7tkvteak4jb912l1go2zsq0vsm" xml:space="preserve">[[File:Rein Siimu Taiji Kool Tallinnas.jpg|thumb|Rein Siimu Taiji Kooli [[Tallinn]]a ''taiji'' õpetajad ja õpilased 2018. aasta kevadel koos külas oleva ''taiji'' õpetajaga [[Soome]]st (vasakult esimene)]]
'''Rein Siimu Taiji Kool''' (ametlikult: Taiji Selts MTÜ) on [[Tallinn]]as, [[Pärnu]]s, [[Virtsu]]s, [[Vääna]]s ja mujal Eestis tegutsev [[Rein Siim]]u õpilaste rajatud ''taiji'' ja [[dao|tao]] õpetamise ning populariseerimisega tegelev mittetulundusühing.

==Välislingid==
*[http://www.taiji.ee/ Rein Siimu Taiji Kool] 
*[https://www.facebook.com/ReinSiimuTaijiKool/ Rein Siimu Taiji Kooli Facebooki lehekülg]

[[Kategooria:Eesti spordiorganisatsioonid]]
[[Kategooria:Tallinna spordiklubid]]
[[Kategooria:Pärnu spordiklubid]]
[[Kategooria:Tartu spordiklubid]]
[[Kategooria:Tartu sport]]
[[Kategooria:Pärnu sport]]
[[Kategooria:Tallinna sport]]</text>
      <sha1>joh0c7tkvteak4jb912l1go2zsq0vsm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Austraalia lahtiste tennisemeistrivõistluste meeste üksikmängu võitjate nimekiri</title>
    <ns>0</ns>
    <id>576095</id>
    <revision>
      <id>7205001</id>
      <parentid>7195496</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T08:16:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kalle</username>
        <id>51</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7205001</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="28478" sha1="6hl5x1obp3cy7bdz4l5ctj2c60j4kra" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|kuu=veebruar|aasta=2020}}
'''Austraalia lahtised meistrivõistlused tennises''' on iga-aastane tenniseturniir, mis peeti esimest korda [[1905]]. aastal ja mida mängitakse [[Austraalia]]s [[Melbourne]]'is Melbourne'i pargis kõvakattega välisväljakul. Austraalia lahtised meistrivõistlused kestavad kaks nädalat, tavaliselt algavad need jaanuari keskpaigas. See on olnud kronoloogiliselt esimene neljast [[Suure slämmi turniirid|suure slämmi turniirist]] igal aastal alates aastast 1987. 

Võistlused ei toimunud aastatel 1916–1918 [[Esimene maailmasõda|I maailmasõja]] tõttu, aastatel 1941–1945 [[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] tõttu ja 1986. aastal. Austraalia lahtiste meistrivõistluste ajakava on muutunud mitu korda . 1977. aastal koliti toimumisaeg jaanuarist detsembrisse, mille tulemusel toimusid 1977. aastal kahed Austraalia lahtised meistrivõistlused; jaanuaris ja detsembris. Algselt kavandatud 1986. aasta detsembri võistlus viidi edasi 1987. aasta jaanuarisse, mistõttu 1986. aastal Austraalia lahtisi meistrivõistlusi ei korraldatud. Austraalia meistrivõistlusi nimetati esimest korda lahtisteks (''Open'') 1969. aastal. Aasta varem, 1968. aastal, olid [[Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused tennises|Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused]], [[Wimbledoni turniir|Suurbritannia lahtised meistrivõistlused (Wimbledoni turniir)]] ja [[USA lahtised meistrivõistlused tennises|Ameerika Ühendriikide lahtised meistrivõistlused]] ning esimest korda avatud ajastu (''open era'') võistlus. (Avatud ajastu sai alguse 1968. aastal, kui suure slämmi turniiride korraldajad leppisid kokku, et profimängijad saavad amatööridega võistelda.)

==Ajalugu==
Meeste üksikmängu on korraldanud [[Christchurch]] ja [[Hastings (Austraalia)|Hastings]] [[Uus-Meremaa]]l ning [[Perth]], [[Brisbane]], [[Adelaide]], [[Sydney]] ja Melbourne Austraalias. Võistluste toimumise kohta vahetati igal aastal, enne kui see jäi 1972. aastal Melbourne'i. Enne 1988. aastal Melbourne'i parki kolimist korraldati võistlus Kooyongi staadionil. 

Austraalia lahtiste meistrivõistluste võistlusväljaku väljakukatet on muudetud üks kord, 1988. aastal kasutati murukattega väljakute asemel kõvakattega väljakuid. [[Mats Wilander]] on ainus tennisemängija, kes võitis võistluse murul ja Rebound Ace pinnal (Rebound Ace on kautšukiga, klaaskiust valmistatud polsterdatud tenniseväljaku kõvakate); ta võitis kaks korda murul ja ühe korra Rebound Acel. [[Roger Federer]] on ainus mängija, kes on võitnud nii Rebound Ace'i kui Plexicushioni pinnal (Plexicushion on akrüülipõhise kõvakattega tennisepinna kaubamärk ja üks tenniseväljakul kasutatavatest pinnatüüpidest). 

Meeste üksikmängureeglites on pärast esimest võistlust tehtud mitmeid muudatusi. Seda võistlust on alati mängitud karikaturniiri formaadis ja kõikides matšides on välja selgitatud viies setis parem, välja arvatud 1970., 1973. ja 1974. aastal, kui esimene voor oli kolmes setis parem, ja 1982. aastal, kui kolmas ja neljas voor olid kolmes setis parem. Alates 1905. aastast on kõik setid otsustatud eeliste vormingus: võidab mängija, kes on võitnud vähemalt kuus mängu vähemalt kahe mängulise eduga. Kui mängude seisuks oli 5:5 (viigis), pidi üks mängijatest seti võitmiseks võitma kaks mängu vastasest rohkem. Kiire lõppmäng kehtestati 1971. aastal ja sellest ajast alates on seda kasutatud neljas esimeses setis, välja arvatud aastatel 1980–1982, kui viigiseis mängiti ka viiendas setis. 

Meister saab miniatuurse koopia hõbedase kullatud [[Norman Brookes]] Challenge Cupist, mis sai nime 1911. aasta meistri ja Austraalia endise Lawn Tennis Associationi (LTAA) presidendi järgi ja on valmistatud [[Warwicki vaas]]i eeskujul . 2010. aastal sai võitja auhinnaraha 2 100 000 dollarit. 

Austraallaste meistrivõistlusi on enam kordi võitnud James Anderson: kokku kolm (1922, 1924–1925) ja järjest aastatel kaks (1924–1925). Austraalia meistrivõistlused on kuus korda võitnud Roy Emerson (1961, 1963–1967), sealhulgas järjest aastatel viis (1963–1967). Elukutseliste tennisemängijate kaasamine 1969. aastal tähistas võistluste jõudmist avatud ajastusse, kus [[Novak Djokovic]] (2008, 2011–2013, 2015–2016, 2019–2020) hoiab kaheksa turniirivõiduga meistrivõistluste rekordit. Järjest aastatel on avatud ajastul kõige enam – kolm korda – Austraalia meistriks tulnud Djokovic (2011–2013). Meistriks tulnute seas on vaid kaks mängijat, kes ei kaotanud kogu turniiri jooksul settigi: [[Ken Rosewall]] 1971. aastal ja Roger Federer 2007. aastal.

==Võitjad==
===Austraallaste meistrivõistlused===
[[File:James Anderson at the 1922 Davis Cup.jpg|thumb|upright|right|150px|alt=A black-haired man in a white shirt with sleeves rolled up looks into the camera, posing|[[James Anderson]] võitis austraallaste meistrivõistlused kolm korda]]
{|class=&quot;sortable wikitable&quot;
|-
!scope=&quot;col&quot;|Aasta
!scope=&quot;col&quot;|Riik
!scope=&quot;col&quot;|Võitja
!scope=&quot;col&quot;|Riik
!scope=&quot;col&quot;|Teine
!scope=&quot;col&quot; class=&quot;unsortable&quot;|Finaali tulemus
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1905 || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Rodney Heath]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Albert Curtis]] || 4–6, 6–3, 6–4, 6–4
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1906 || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || [[Anthony Wilding]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || [[Francis Fisher]] || 6–0, 6–4, 6–4
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1907 || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Horace Rice]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || [[Harry Parker]] || 6–3, 6–4, 6–4
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1908 || {{PisiLipp|USA}} || [[Fred Alexander]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Alfred Dunlop]] || 3–6, 3–6, 6–0, 6–2, 6–3
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1909 || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Anthony Wilding]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Ernie Parker]] || 6–1, 7–5, 6–2
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1910 || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Rodney Heath]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Horace Rice]] || 6–4, 6–3, 6–2
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1911 || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Norman Brookes]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Horace Rice]] || 6–1, 6–2, 6–3
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1912 || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[James Cecil Parke]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Alfred Beamish]] || 3–6, 6–3, 1–6, 6–1, 7–5
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1913 || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Ernie Parker]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || [[Harry Parker]] || 2–6, 6–1, 6–3, 6–2
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1914 || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Arthur O'Hara Wood]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Gerald Patterson]] || 6–4, 6–3, 5–7, 6–1
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1915 || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Gordon Lowe]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Horace Rice]] || 4–6, 6–1, 6–1, 6–4
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; |  1916 || rowspan=3 colspan=5 style=&quot;text-align:center; background:#F5F5F5;&quot; |Võistlust ei toimunud (tulenevalt [[Esimene maailmasõda|Esimesest maailmasõjast]])
|- 
| style=&quot;text-align:center;&quot; |  1917
|- 
| style=&quot;text-align:center;&quot; |  1918
|- 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1919 || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Algernon Kingscote]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Eric Pockley]] || 6–4, 6–0, 6–3
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1920 || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Pat O'Hara Wood]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Ronald Thomas]] || 6–3, 4–6, 6–8, 6–1, 6–3
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1921 || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Rhys Gemmell]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Alf Hedeman]] || 7–5, 6–1, 6–4
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1922 || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[James Anderson]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Gerald Patterson]] || 6–0, 3–6, 3–6, 6–3, 6–2
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1923|| {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Pat O'Hara Wood]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Bert St. John]] || 6–1, 6–1, 6–3
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1924 || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[James Anderson]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Richard Schlesinger]] || 6–3, 6–4, 3–6, 5–7, 6–3
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1925 || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[James Anderson]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Gerald Patterson]] || 11–9, 2–6, 6–2, 6–3
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1926 || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[John Hawkes]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[James Willard]] || 6–1, 6–3, 6–1
|}
===Austraalia meistrivõistlused===
[[Pilt:Jack Crawford 01.jpg|thumb|upright|right|150px|alt=A man in a white clothing with a wooden tennis racket|[[Jack Crawford]] tituleeriti aastatel 1931, 1932, 1933 ja 1935.]]
{|class=&quot;sortable wikitable&quot;
|-
!scope=&quot;col&quot;|Aasta
!scope=&quot;col&quot;|Riik
!scope=&quot;col&quot;|Võitja
!scope=&quot;col&quot;|Riik
!scope=&quot;col&quot;|Teine
!scope=&quot;col&quot; class=&quot;unsortable&quot;|Finaali tulemus
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1927 || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Gerald Patterson]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[John Hawkes]] || 3–6, 6–4, 3–6, 18–16, 6–3
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1928 || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || {{sortname|Jean|Borotra}} || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Jack Cummings]] || 6–4, 6–1, 4–6, 5–7, 6–3
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1929 || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Colin Gregory]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Richard Schlesinger]] || 6–2, 6–2, 5–7, 7–5
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1930 || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Edgar Moon]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Harry Hopman]] || 6–3, 6–1, 6–3
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1931 || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Jack Crawford]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Harry Hopman]] || 6–4, 6–2, 2–6, 6–1
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1932 || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Jack Crawford]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Harry Hopman]] || 4–6, 6–3, 3–6, 6–3, 6–1
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1933 || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Jack Crawford]] || {{PisiLipp|USA}} || [[Keith Gledhill]] || 2–6, 7–5, 6–3, 6–2
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1934 || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Fred Perry]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Jack Crawford]] || 6–3, 7–5, 6–1
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1935 || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Jack Crawford]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Fred Perry]] || 2–6, 6–4, 6–4, 6–4
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1936 || {{PisiLipp|Austraalia}} || {{sortname|Adrian|Quist}} || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Jack Crawford]] || 6–2, 6–3, 4–6, 3–6, 9–7
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1937 || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Vivian McGrath]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[John Bromwich]] || 6–3, 1–6, 6–0, 2–6, 6–1
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1938 || {{PisiLipp|USA}} || [[Don Budge]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[John Bromwich]] || 6–4, 6–2, 6–1
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1939 || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[John Bromwich]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Adrian Quist]] || 6–4, 6–1, 6–3
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1940 || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Adrian Quist]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Jack Crawford]] || 6–3, 6–1, 6–2
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; |  1941 || rowspan=5 colspan=5 style=&quot;text-align:center; background:#F5F5F5;&quot; |Võistlust ei toimunud [[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] tõttu. 
|- 
| style=&quot;text-align:center;&quot; |  1942
|- 
| style=&quot;text-align:center;&quot; |  1943
|- 
| style=&quot;text-align:center;&quot; |  1944
|- 
| style=&quot;text-align:center;&quot; |  1945
|- 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1946 || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[John Bromwich]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Dinny Pails]] || 5–7, 6–3, 7–5, 3–6, 6–2
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1947 || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Dinny Pails]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[John Bromwich]] || 4–6, 6–4, 3–6, 7–5, 8–6
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1948 || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Adrian Quist]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[John Bromwich]] || 6–4, 3–6, 6–3, 2–6, 6–3
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1949 || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Frank Sedgman]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[John Bromwich]] || 6–3, 6–2, 6–2
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1950 || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Frank Sedgman]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Ken McGregor]] || 6–3, 6–4, 4–6, 6–1
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1951 || {{PisiLipp|USA}} || [[Dick Savitt]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Ken McGregor]] || 6–3, 2–6, 6–3, 6–1
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1952 || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Ken McGregor]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Frank Sedgman]] || 7–5, 12–10, 2–6, 6–2
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1953 || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Ken Rosewall]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Mervyn Rose]] || 6–0, 6–3, 6–4
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1954 || {{PisiLipp|Austraalia}} || {{sortname|Mervyn Rose}} || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Rex Hartwig]] || 6–2, 0–6, 6–4, 6–2
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1955 || {{PisiLipp|Austraalia}} || {{sortname|Ken Rosewall}} || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Lew Hoad]] || 9–7, 6–4, 6–4
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1956 || {{PisiLipp|Austraalia}} || {{sortname|Lew Hoad}} || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Ken Rosewall]] || 6–4, 3–6, 6–4, 7–5
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1957 || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Ashley Cooper]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Neale Fraser]] || 6–3, 9–11, 6–4, 6–2
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; |1958 || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Ashley Cooper]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Malcolm Anderson]] || 7–5, 6–3, 6–4
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1959 || {{PisiLipp|USA}} || [[Alex Olmedo]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Neale Fraser]] || 6–1, 6–2, 3–6, 6–3
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1960 || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Rod Laver]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Neale Fraser]] || 5–7, 3–6, 6–3, 8–6, 8–6
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1961 || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Roy Emerson]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Rod Laver]] || 1–6, 6–3, 7–5, 6–4
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1962 || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Rod Laver]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Roy Emerson]] || 8–6, 0–6, 6–4, 6–4
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1963 || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Roy Emerson]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Ken Fletcher]] || 6–3, 6–3, 6–1
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1964 || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Roy Emerson]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Fred Stolle]] || 6–3, 6–4, 6–2
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1965 || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Roy Emerson]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Fred Stolle]] || 7–9, 2–6, 6–4, 7–5, 6–1
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1966 || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Roy Emerson]] || {{PisiLipp|USA}} || [[Arthur Ashe]] || 6–4, 6–8, 6–2, 6–3
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1967 || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Roy Emerson]] || {{PisiLipp|USA}} || [[Arthur Ashe]] || 6–4, 6–1, 6–4
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1968 || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[William Bowrey]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || [[Juan Gisbert]] || 7–5, 2–6, 9–7, 6–4
|}

===Austraalia lahtised meistrivõistlused===
&lt;!----Please, these images are not to be removed from this article.----&gt;
[[pilt:Agassi serve US open 05 (crop-2).jpg|thumb|upright|right|150px|alt=A man in white and blue shorts and T-shirt with a white baseball cap, raises his right arm, holding a modern version of a tennis racket, as he prepares to serve the unseen tennis ball|Ameeriklane [[Andre Agassi]] on meeste üksikmängus tulnud neli korda Austraalia meistriks]]
[[Pilt:R federer.jpg|thumb|upright|right|150px|alt=A brown-haired man in a light blue polo shirt and both white wristband and bandanna with a light blue nike logo, who is hitting a backhand with the tennis ball in the foreground|[[Roger Federer]] on tulnud meeste üksikmängus Austraalia meistriks kuus korda]]
[[Pilt:Novak Djokovic at the 2011 Australian Open4.jpg|thumb|upright|150px|alt=A brown-haired man in a white tennis shirt with light blue sections and red stripes with the trophy|Avatud ajastu kaheksakordne meister [[Novak Đoković|Novak Djokovic]] hoiab käes [[Norman Brookes]] Challenge Cupi auhinda pärast teist võitu 2011. aastal. Djokovic on ainus mängija, kes on tulnud kaheksakordseks Austraalia meistriks ja ainus mängija avatud ajastul, kes on tulnud meistriks kolmel aastal järjest]]
&lt;!--- The reason this photo is used is for the trophy because it is the only free use image of it on wikipedia, if a suitable on can be found it can be removed ---&gt;
{|class=&quot;sortable wikitable&quot;
|-
!scope=&quot;col&quot;|Aasta
!scope=&quot;col&quot;|Riik
!scope=&quot;col&quot;|Võitja
!scope=&quot;col&quot;|Riik
!scope=&quot;col&quot;|Teine
!scope=&quot;col&quot; class=&quot;unsortable&quot;|Finaali tulemus
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1969|| {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Rod Laver]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || [[Andrés Gimeno]] || 6–3, 6–4, 7–5
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1970 || {{PisiLipp|USA}} || [[Arthur Ashe]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Dick Crealy]] || 6–4, 9–7, 6–2
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1971 || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Ken Rosewall]] || {{PisiLipp|USA}} || [[Arthur Ashe]] || 6–1, 7–5, 6–3
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1972 || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Ken Rosewall]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Malcolm Anderson]] || 7–6&lt;sup&gt;(7–2)&lt;/sup&gt;, 6–3, 7–5
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1973 || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[John Newcombe]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || [[Onny Parun]] || 6–3, 6–7, 7–5, 6–1
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; |1974 || {{PisiLipp|USA}} || [[Jimmy Connors]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Phil Dent]] || 7–6&lt;sup&gt;(9–7)&lt;/sup&gt;, 6–4, 4–6, 6–3
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1975 || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[John Newcombe]] || {{PisiLipp|USA}} || [[Jimmy Connors]] || 7–5, 3–6, 6–4, 7–6&lt;sup&gt;(9–7)&lt;/sup&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1976 || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Mark Edmondson]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[John Newcombe]] || 6–7, 6–3, 7–6, 6–1
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1977 || {{PisiLipp|USA}} || [[Roscoe Tanner]] || {{PisiLipp|Argentina}} || [[Guillermo Vilas]] || 6–3, 6–3, 6–3
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1977 || {{PisiLipp|USA}} || [[Vitas Gerulaitis]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[John Lloyd]] || 6–3, 7–6&lt;sup&gt;(7–1)&lt;/sup&gt;, 5–7, 3–6, 6–2
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1978 || {{PisiLipp|Argentina}} || [[Guillermo Vilas]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[John Marks]] || 6–4, 6–4, 3–6, 6–3
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1979 || {{PisiLipp|Argentina}} || [[Guillermo Vilas]] || {{PisiLipp|USA}} || [[John Sadri]] || 7–6&lt;sup&gt;(7–4)&lt;/sup&gt;, 6–3, 6–2
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1980 || {{PisiLipp|USA}} || [[Brian Teacher]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Kim Warwick]] || 7–5, 7–6&lt;sup&gt;(7–4)&lt;/sup&gt;, 6–3
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1981 || [[Pilt:Flag of South Africa (1928-1982).svg|24px]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] || [[Johan Kriek]] || {{PisiLipp|USA}} || [[Steve Denton]] || 6–2, 7–6&lt;sup&gt;(7–1)&lt;/sup&gt;, 6–7&lt;sup&gt;(1–7)&lt;/sup&gt;, 6–4
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1982 || {{PisiLipp|USA}} || [[Johan Kriek]] || {{PisiLipp|USA}} || [[Steve Denton]] || 6–3, 6–3, 6–2
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1983 || {{PisiLipp|Rootsi}} || [[Mats Wilander]] || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || [[Ivan Lendl]] || 6–1, 6–4, 6–4
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1984 || {{PisiLipp|Rootsi}} || [[Mats Wilander]] || [[Pilt:Flag of South Africa (1928-1982).svg|24px]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] || {[[Kevin Curren]] || 6–7&lt;sup&gt;(5–7)&lt;/sup&gt;, 6–4, 7–6&lt;sup&gt;(7–3)&lt;/sup&gt;, 6–2
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1985 || {{PisiLipp|Rootsi}} || [[Stefan Edberg]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || [[Mats Wilander]] || 6–4, 6–3, 6–3
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1986 || colspan=5 align=&quot;center&quot; bgcolor=&quot;F5F5F5&quot;|Võistlust ei toimunud (kuupäeva muutmise tõttu).
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1987 || {{PisiLipp|Rootsi}} || [[Stefan Edberg]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Pat Cash]] || 6–3, 6–4, 3–6, 5–7, 6–3
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1988 || {{PisiLipp|Rootsi}} || [[Mats Wilander]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Pat Cash]] || 6–3, 6–7&lt;sup&gt;(3–7)&lt;/sup&gt;, 3–6, 6–1, 8–6
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1989 || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || [[Ivan Lendl]] || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || [[Miloslav Mečíř]] || 6–2, 6–2, 6–2
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1990 || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || [[Ivan Lendl]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || [[Stefan Edberg]] || 4–6, 7–6&lt;sup&gt;(7–3)&lt;/sup&gt;, 5–2 
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1991 || {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Boris Becker]] || {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || [[Ivan Lendl]] || 1–6, 6–4, 6–4, 6–4
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1992 || {{PisiLipp|USA}} || [[Jim Courier]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || [[Stefan Edberg]] || 6–3, 3–6, 6–4, 6–2
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1993 || {{PisiLipp|USA}} || [[Jim Courier]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || [[Stefan Edberg]] || 6–2, 6–1, 2–6, 7–5
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1994 || {{PisiLipp|USA}} || [[Pete Sampras]] || {{PisiLipp|USA}} || [[Todd Martin]] || 7–6&lt;sup&gt;(7–4)&lt;/sup&gt;, 6–4, 6–4
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1995 || {{PisiLipp|USA}} || [[Andre Agassi]] || {{PisiLipp|USA}} || [[Pete Sampras]] || 4–6, 6–1, 7–6&lt;sup&gt;(8–6)&lt;/sup&gt;, 6–4
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1996 || {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Boris Becker]] || {{PisiLipp|USA}} || [[Michael Chang]] || 6–2, 6–4, 2–6, 6–2
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1997 || {{PisiLipp|USA}} || [[Pete Sampras]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || [[Carlos Moyá]] || 6–2, 6–3, 6–3
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1998 || {{PisiLipp|Tšehhi}} || [[Petr Korda]] || {{PisiLipp|Tšiili}} || [[Marcelo Ríos]] || 6–2, 6–2, 6–2
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1999 || {{PisiLipp|Venemaa}} || [[Jevgeni Kafelnikov]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || [[Thomas Enqvist]] || 4–6, 6–0, 6–3, 7–6&lt;sup&gt;(7–1)&lt;/sup&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 2000 || {{PisiLipp|USA}} || [[Andre Agassi]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || [[Jevgeni Kafelnikov]] || 3–6, 6–3, 6–2, 6–4
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 2001 || {{PisiLipp|USA}} || [[Andre Agassi]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Arnaud Clément]] || 6–4, 6–2, 6–2
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 2002 || {{PisiLipp|Rootsi}} || [[Thomas Johansson]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || [[Marat Safin]] || 3–6, 6–4, 6–4, 7–6&lt;sup&gt;(7–4)&lt;/sup&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 2003 || {{PisiLipp|USA}} || [[Andre Agassi]] &lt;small&gt;(4)&lt;/small&gt; || {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Rainer Schüttler]] || 6–2, 6–2, 6–1
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 2004 || {{PisiLipp|Šveits}} || [[Roger Federer]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || [[Marat Safin]] || 7–6&lt;sup&gt;(7–3)&lt;/sup&gt;, 6–4, 6–2
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 2005 || {{PisiLipp|Venemaa}} || [[Marat Safin]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || [[Lleyton Hewitt]] || 1–6, 6–3, 6–4, 6–4
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 2006 || {{PisiLipp|Šveits}} || [[Roger Federer]] || {{PisiLipp|Küpros}} || [[Marcos Baghdatis]] || 5–7, 7–5, 6–0, 6–2
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 2007 || {{PisiLipp|Šveits}} || [[Roger Federer]] || {{PisiLipp|Tšiili}} || [[Fernando González]] || 7–6&lt;sup&gt;(7–2)&lt;/sup&gt;, 6–4, 6–4
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 2008 || {{PisiLipp|Serbia}} || [[Novak Djokovic]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Jo-Wilfried Tsonga]] || 4–6, 6–4, 6–3, 7–6&lt;sup&gt;(7–2)&lt;/sup&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 2009 || {{PisiLipp|Hispaania}} || [[Rafael Nadal]] || {{PisiLipp|Šveits}} || [[Roger Federer]] || 7–5, 3–6, 7–6&lt;sup&gt;(7–3)&lt;/sup&gt;, 3–6, 6–2
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 2010 || {{PisiLipp|Šveits}} || [[Roger Federer]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Andy Murray]] || 6–3, 6–4, 7–6&lt;sup&gt;(13–11)&lt;/sup&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 2011 || {{PisiLipp|Serbia}} || [[Novak Djokovic]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}}|| [[Andy Murray]] || 6–4, 6–2, 6–3
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 2012|| {{PisiLipp|Serbia}} || [[Novak Djokovic]] || {{PisiLipp|Hispaania}}|| [[Rafael Nadal]] || 5–7, 6–4, 6–2, 6–7&lt;sup&gt;(5–7)&lt;/sup&gt;, 7–5 
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 2013 || {{PisiLipp|Serbia}} || [[Novak Djokovic]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Andy Murray]] || 6–7&lt;sup&gt;(2–7)&lt;/sup&gt;, 7–6&lt;sup&gt;(7–3)&lt;/sup&gt;, 6–3, 6–2
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 2014 || {{PisiLipp|Šveits}}  || [[Stan Wawrinka]] || {{PisiLipp|Hispaania}} ||[[Rafael Nadal]] || 6–3, 6–2, 3–6, 6–3
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 2015 || {{PisiLipp|Serbia}}  || [[Novak Djokovic]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Andy Murray]] || 7–6&lt;sup&gt;(7–5)&lt;/sup&gt;, 6–7&lt;sup&gt;(4–7)&lt;/sup&gt;, 6–3, 6–0
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 2016 || {{PisiLipp|Serbia}} || [[Novak Djokovic]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Andy Murray]] || 6–1, 7–5, 7–6&lt;sup&gt;(7–3)&lt;/sup&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; |2017 ||{{PisiLipp|Šveits}} || [[Roger Federer]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || [[Rafael Nadal]] || 6–4, 3–6, 6–1, 3–6, 6–3 
|- 
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 2018 || {{PisiLipp|Šveits}} || [[Roger Federer]] &lt;small&gt;(6)&lt;/small&gt; || {{PisiLipp|Horvaatia}} || [[Marin Čilić]] || 6–2, 6–7&lt;sup&gt;(5–7)&lt;/sup&gt;, 6–3, 3–6, 6–1
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 2019 || {{PisiLipp|Serbia}} || [[Novak Djokovic]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || [[Rafael Nadal]] || 6–3, 6–2, 6–3
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 2020 || {{PisiLipp|Serbia}} || [[Novak Djokovic]] || {{PisiLipp|Austria}} || [[Dominic Thiem]] || 6–4, 4–6, 2–6, 6–3, 6–4
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 2021 || {{PisiLipp|Serbia}} || [[Novak Djokovic]] || {{PisiLipp|Venemaa}} || [[Daniil Medvedev]] || 7–5, 6–2, 6–2
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 2022 || {{PisiLipp|Hispaania}} || [[Rafael Nadal]] &lt;small&gt;(2)&lt;/small&gt;|| {{PisiLipp|Venemaa}} || [[Daniil Medvedev]] || 2-6, 6-7&lt;sup&gt;(5–7)&lt;/sup&gt;,6-4, 6-4, 7-5
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 2023 || {{PisiLipp|Serbia}}  || [[Novak Djokovic]] &lt;small&gt;(10)&lt;/small&gt;|| {{PisiLipp|Kreeka}} || [[Stéfanos Tsitsipás]] || 6–3, 7–6&lt;sup&gt;(7–4)&lt;/sup&gt;, 7–6&lt;sup&gt;(7–5)&lt;/sup&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 2024 || {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Jannik Sinner]] || {{flagicon|}}* || [[Daniil Medvedev]] || 3–6, 3–6, 6–4, 6–4, 6–3
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 2025 || {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Jannik Sinner]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || [[Alexander Zverev]] || 6–3, 7–6&lt;sup&gt;(7–4)&lt;/sup&gt;, 6-3
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 2026 || {{PisiLipp|Hispaania}} || [[Carlos Alcaraz]] || {{PisiLipp|Serbia}} || [[Novak Djokovic]] || 2-6, 6-2, 6-3, 7-5
|} 
* 2023. ja 2024. aastal osalesid Venemaa ja Valgevene mängijad meistrivõistlustel neutraalsete lippude all [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa 2022. aasta sissetungi tulemusena Ukrainasse]].

==Vaata ka==
'''Austraalia lahtiste tennisemeistrivõistluste muud võistlused'''
* [[Austraalia lahtiste meistrivõistluste tennises naiste üksikmängu võitjate nimekiri|Austraalia lahtiste meistrivõistluste naiste üksikmängu finaalide tulemused]]
* [[Austraalia lahtiste meistrivõistluste tennises meeste paarismängu võitjate nimekiri|Austraalia lahtiste meistrivõistluste meeste paarismängu finaalide tulemused]]
* [[Austraalia lahtiste meistrivõistluste tennises naiste paarismängu võitjate nimekiri|Austraalia lahtiste meistrivõistluste naiste paarismängu finaalide tulemused]]
* [[Austraalia lahtiste meistrivõistluste tennises segapaarismängu võitjate nimekiri|Austraalia lahtiste meistrivõistluste segapaarismängu finaalide tulemused]]

'''Suure slämmi turniiride meeste üksikmängu võitjate nimekirjad'''

* [[Wimbledoni tenniseturniiri meeste üksikmängu võitjate nimekiri]]
* [[Prantsusmaa lahtiste tennisemeistrivõistluste meeste üksikmängu võitjate nimekiri]]
* [[USA lahtiste tennisemeistrivõistluste meeste üksikmängu võitjate nimekiri]]
* [[Suure slämmi meeste üksikmängu võitjate nimekiri]]

==Välislingid==
*[https://ausopen.com/history/honour-roll/mens-singles Men's Singles]

{{Suure slämmi võitjad}}

[[Kategooria:Tennisevõistlused]]
[[Kategooria:Austraalia sport]]</text>
      <sha1>6hl5x1obp3cy7bdz4l5ctj2c60j4kra</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Barishali jaotis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>578690</id>
    <revision>
      <id>7204790</id>
      <parentid>7190873</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T14:43:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204790</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="824" sha1="32024wigp40rfla6sgojrkzbpwv66jh" xml:space="preserve">{{Provints
|  nimi = Barishali jaotis
|  nimi1_keel = bengali | nimi1 = বরিশাল বিভাগ
|  pindala = 13225,2
|  elanikke = 9325820
|  elanikke_seis = 2022
|  keskuse_nimi = [[Barishal]]
|  asendikaardi_pilt = Barishal_in_Bangladesh.svg
}}
'''Barishali jaotis''' ([[bengali keel|bengali]] বরিশাল বিভাগ, ''Bariśāl bibhāg'') on [[1. järgu haldusüksus]] ([[jaotis]]) [[Bangladesh]]i lõunaosas.

Jaguneb 6 ringkonnaks. 

Barishali jaotis on kõige väiksema elanike arvuga Bangladeshi jaotis.&lt;ref&gt;[https://www.dhakatribune.com/bangladesh/dhaka/308648/dhaka-home-to-highest-population-in-bangladesh Dhaka home to highest population in Bangladesh] Dhaka Tribune, 9. aprill 2023. Vaadatud 19. veebruaril 2024&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{BGD}}

[[Kategooria:Bangladeshi jaotised]]</text>
      <sha1>32024wigp40rfla6sgojrkzbpwv66jh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Salmān ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd</title>
    <ns>0</ns>
    <id>582123</id>
    <revision>
      <id>7205126</id>
      <parentid>7105587</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T11:23:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7205126</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3982" sha1="m6pifnwqe2njb0yyqwczo8obmx5yjb9" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Salmān
| pilt = Salman of Saudi Arabia - 2020 (49563590728) (cropped).jpg
| pildiallkiri = 
| amet = [[Saudi Araabia kuningas]] &lt;br/&gt; [[Kahe mošee valvur]]
| ametiajaalgus = 23. jaanuar 2015
| ametiajalõpp = 
| eelmine = [[‘Abd Allāh ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd|Abdullah]]
| järgmine = 
| amet2 = [[Saudi Araabia kroonprints]]
| ametiajaalgus2 = 16. juuni 2012
| ametiajalõpp2 = 23. jaanuar 2015
| eelmine2 = [[Nāyif ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd|Nayif]]
| järgmine2 = [[Muqrin bin Abdulaziz|Muqrin]]
| amet3 = [[Saudi Araabia kaitseminister]]
| ametiajaalgus3 = 22. oktoober 2011
| ametiajalõpp3 = 23. jaanuar 2015
| eelmine3 = [[Sulțān bin ‘Abd al-‘Azīz]]
| järgmine3 = [[Muḥammad bin Salmān bin ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd|Mohammed bin Salman]]
| amet4 = [[Saudi Araabia peaminister]]
| ametiajaalgus4 = 23. jaanuar 2015
| ametiajalõpp4 = 27. septembril 2022
| eelmine4 = [[‘Abd Allāh ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]]
| järgmine4 = [[Muḥammad bin Salmān bin ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd|Mohammed bin Salman]]
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 = 
| järgmine8 = 
| sünninimi = 
| sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1935|12|31}}
| sünnikoht = [[Ar-Riyāḑ]], [[Saudi Araabia]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = 
| abikaasa = 
| vanemad = [[‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd|Ibn Saud]] ja [[Hussa bint Ahmed Al Sudairi]]
| lapsed = 
| sugulased = [[Saudi dünastia]]
| elukoht = 
| alma_mater = 
| elukutse = 
| tegevusala = 
| autasud = 
| allkiri = 
| moodul = 
}}
'''Salmān ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd''' ([[araabia keel]]es سلمان بن عبد العزیز آل سعود‎, läänepäraselt '''Salman bin Abdulaziz Al Saud'''; sündinud 31. detsembril 1935) on alates 23. jaanuarist 2015 [[Saudi Araabia]] [[Saudi Araabia kuningas|kuningas]] ja 2015–2022 [[Saudi Araabia peaminister|peaminister]] ning [[kahe mošee valvur]]. 

Ta oli aastatel 1963–2011 [[Ar-Riyāḑi provints]]i kuberner (alguses asekuberner), pärast seda [[Saudi Araabia kaitseminister]]. Aastal 2012 suri tema vanem vend [[Nāyif ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd|Nayef bin Adbulaziz]] ning Salmanist sai [[Saudi Araabia kroonprints]]. 23. jaanuaril 2015 suri ka tema poolvend [[‘Abd Allāh ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd|Abdullah]] ning temast sai uus kuningas.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/3066025/saudi-araabia-kuningas-suri|title=Saudi Araabia kuningas suri|date=23. jaanuar 2015|publisher=Postimees|access-date=28. aprill 2020}}&lt;/ref&gt; 2019. aasta detsembri algusest on ta [[‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd|Ibn Saudi]] vanim elusolev poeg. 

Salmani valitsusaja märkimisväärsemad algatused on [[Saudi Araabia juhitud sekkumine Jeemeni kodusõtta|sekkumine]] [[Jeemen]]i [[Jeemeni kodusõda (2015–)|kodusõtta]], &quot;[[Saudi Vision 2030]]&quot; ning 2017. antud määrus, millega ta andis naistele õiguse riigis autot juhtida. Saudi Araabia ''de facto'' juhiks peetakse tema poega kroonprints [[Muḥammad bin Salmān bin ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd|Mohammed bin Salman]]i, kes on riigis läbi viinud mitmeid reforme ja põhjustanud vastuolusid mitmete kuningliku perekonna liikmete [[2017.–2019. aasta Saudi Araabia korruptsioonivastane kampaania|vahistamisega]] ja [[Jamal Khashoggi]] [[Jamal Khashoggi mõrv|mõrvaga]].

==Viited==
{{viited}}

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[‘Abd Allāh ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd|Abdullah]] | nimi=[[Saudi Araabia kuningas]] | aeg= 2015– | järgnev=}}
{{lõpp}}

{{Mall:Araabia Liiga liikmesriikide juhid}}

{{JÄRJESTA:Salman, Abd al-‘Aziz Al Sa‘ud}}
[[Kategooria:Saudi Araabia monarhid]]
[[Kategooria:Sündinud 1935]]</text>
      <sha1>m6pifnwqe2njb0yyqwczo8obmx5yjb9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Muḩammad bin Salmān</title>
    <ns>0</ns>
    <id>582138</id>
    <revision>
      <id>7205130</id>
      <parentid>7066451</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T11:25:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7205130</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13296" sha1="p1p7evc27yfhlmxwd5akva5njdxqn19" xml:space="preserve">{{suunamine|MBS}}
{{Infokast ametiisik
| nimi = Muḩammad bin Salmān
| pilt = Mohammad bin Salman October 2019 (cropped).jpg
| pildiallkiri = 
| amet = [[Saudi Araabia peaminister]] 
| ametiajaalgus = 27. september 2022
| ametiajalõpp = 
| amet2 = Saudi Araabia esimene asepeaminister
| ametiajaalgus2 = 21. juuni 2017
| ametiajalõpp2 = 27. september 2022 
| eelmine2 = [[Muhammad bin Nayef]]
| järgmine2 = 
| amet3 = [[Saudi Araabia kaitseminister]]
| ametiajaalgus3 = 23. jaanuar 2015
| ametiajalõpp3 = 27. september 2022
| eelmine3 = [[Salmān ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd|Salmān]]
| järgmine3 = [[Khalid bin Salman Al Saud|Khalid bin Salman]]
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| sünninimi = Muḩammad bin Salmān bin ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd
| sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1985|8|31}}
| sünnikoht = [[Rijad]], [[Saudi Araabia]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = 
| abikaasa = 
| vanemad = [[Salmān ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd|Salmān]] ja [[Fahda bint Saud Al Saud|Fahda]]
| lapsed = 
| sugulased = [[Saudi dünastia]]
| elukoht = 
| alma_mater = 
| elukutse = 
| tegevusala = 
| autasud = 
| allkiri = 
| moodul = 
}}
'''Muḩammad bin Salmān bin ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd''' ([[araabia keel]]es محمد بن سلمان بن عبدالعزيز آل هاپو‎, läänepäraselt '''Mohammed bin Salman bin Abdulaziz al-Saud''', tuntud lühendiga '''MbS'''; sündinud [[31. august]]il [[1985]]) on alates 21. juunist 2017 [[Saudi Araabia]] [[Saudi Araabia kroonprints|kroonprints]]&lt;ref name=&quot;Al Jazeera 2017&quot;&gt;{{cite web |title=Profile: Crown Prince Mohammed bin Salman |publisher=Al Jazeera |date=21. juuni 2017 |url=http://www.aljazeera.com/indepth/features/2017/06/profile-saudi-crown-prince-mohammed-bin-salman-170621130040539.html |access-date=2. jaanuar 2018 |url-status=live |archiveurl=https://web.archive.org/web/20170622125509/http://www.aljazeera.com/indepth/features/2017/06/profile-saudi-crown-prince-mohammed-bin-salman-170621130040539.html |archivedate=22. juuni 2017 }}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Royal Embassy of Saudi Arabia 2003&quot;&gt;{{cite web |title=Ministries |website=Royal Embassy of Saudi Arabia – Washington, DC |date=30. aprill 2003 |url=https://www.saudiembassy.net/ministries |access-date=2. jaanuar 2018 |url-status=live |archiveurl=https://web.archive.org/web/20171201034447/https://www.saudiembassy.net/ministries |archivedate=1. detsember 2017 }}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;BBC News 2017&quot;&gt;{{cite web |title=Who is Saudi Crown Prince Mohammed? |work=BBC News|date=6. november 2017 |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-middle-east-40354415 |access-date=2. jaanuar 2018 |url-status=live |archiveurl=https://web.archive.org/web/20171014071702/http://www.bbc.co.uk/news/world-middle-east-40354415 |archivedate=14. oktoober 2017 }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://theintercept.com/2019/02/01/mohammed-bin-salman-saudi-arabia-entertainment/|title=Mohammed bin Salman Is Running Saudi Arabia Like a Man Who Got Away With Murder|first=Sarah|last=Aziza|date=1. veebruar 2019}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.trtworld.com/mea/is-trump-s-middle-east-policy-based-on-two-fragile-regional-allies-21895|title=Is Trump's Middle East policy based on two fragile regional allies?|publisher=[[TRT World]]|last=Yasar|first=Abdulaziz Ahmet|date=23. november 2018|access-date=2020-04-28|archive-date=2020-05-21|archive-url=https://web.archive.org/web/20200521093829/https://www.trtworld.com/mea/is-trump-s-middle-east-policy-based-on-two-fragile-regional-allies-21895|url-status=dead}}&lt;/ref&gt; ning alates 27. septembrist 2022 ühtlasi ka [[Saudi Araabia peaminister]] (tema eelkäija selles ametis oli tema isa, [[Saudi Araabia kuningas|kuningas]] [[Salmān ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd|Salmān]]). 

MbS on olnud ka majandus- ja arenguküsimuste nõukogu esimees, poliitika- ja julgeolekuküsimuste nõukogu esimees ja kaitseminister (ta oli ametisse nimetamise ajal maailma noorim kaitseminister).&lt;ref name=&quot;Mohammad bin Salman named new Saudi Crown Prince&quot;&gt;{{cite news |title=Mohammad bin Salman named new Saudi Crown Prince |url=http://tass.com/world/952543 |agency=[[TASS]] |accessdate=22. juuni 2017 |archiveurl=https://archive.today/20170622194650/http://tass.com/world/952543 |archivedate=22. juuni 2017 |url-status=live |location=Beirut |date=21. juuni 2017}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news |title=Mohammed bin Nayef kingpin in new Saudi Arabia: country experts |url=http://www.middleeasteye.net/news/mohammed-bin-nayef-kingpin-new-saudi-arabia-country-experts-1500997678 |accessdate=1. veebruar 2015 |work=Middle East Eye|date=1. veebruar 2015 |url-status=live|archiveurl=https://web.archive.org/web/20150203221027/http://www.middleeasteye.net/news/mohammed-bin-nayef-kingpin-new-saudi-arabia-country-experts-1500997678 |archivedate=3. veebruar 2015}}&lt;/ref&gt; 

Teda peetakse riigi ''de facto'' juhiks, ta määrati kroonprintsiks juunis 2017, kui kuningas Salmān otsustas senise troonipärija, [[Muhammad bin Nayef]]i kõikidest kohustustest vabastada.&lt;ref name=&quot;MirrorOct2017&quot;&gt;{{cite web |url=https://www.mirror.co.uk/news/world-news/saudi-arabia-return-moderate-open-11400298 |title=Saudi Arabia will return to moderate, open Islam and 'will destroy extremist ideas', says crown prince|author=Anthony Bond, Rachael Burford |date=24. oktoober 2017 |work=Daily Mirror|accessdate=24. oktoober 2017 |url-status=live |archiveurl=https://web.archive.org/web/20171024145900/http://www.mirror.co.uk/news/world-news/saudi-arabia-return-moderate-open-11400298 |archivedate= 24. oktoober 2017 |df= dmy-all }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news |url=http://www.cnn.com/2017/06/21/middleeast/saudi-arabia-crown-prince/index.html |title=Saudi Arabia's king replaces nephew with son as heir to throne |author1=Nicole Chavez |author2=Tamara Qiblawi |author3=James Griffiths |publisher=CNN |url-status=live |archiveurl=https://web.archive.org/web/20170622120520/http://www.cnn.com/2017/06/21/middleeast/saudi-arabia-crown-prince/index.html|archivedate=22. juuni 2017}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news |last1=Raghavan |first1=Sudarsan |last2=Fahim |first2=Kareem |title=Saudi king names son as new crown prince, upending the royal succession line |url=https://www.washingtonpost.com/world/saudi-king-names-son-as-new-crown-prince-upending-the-kingdoms-succession-line/2017/06/21/e66db88d-fecc-40fe-a902-7f9afa487de9_story.html?hpid=hp_hp-top-table-main_saudis230am%3Ahomepage%2Fstory |accessdate=21. juuni 2017 |work=The Washington Post |date=21. juuni 2017}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web |title=Saudi royal decrees announcing Prince Mohammed BinSalman as the new crown prince|url=http://www.thenational.ae/world/middle-east/saudi-royal-decrees-announcing-prince-mohammed-bin-salman-as-the-new-crown-prince |website=The National |location=Abu Dhabi |publisher=Abu Dhabi Media |accessdate=21. juuni 2017 |url-status=live |archiveurl=https://web.archive.org/web/20170621174949/http://www.thenational.ae/world/middle-east/saudi-royal-decrees-announcing-prince-mohammed-bin-salman-as-the-new-crown-prince |archivedate=21. juuni 2017}}&lt;/ref&gt; 

Muḥammad bin Salmān on edukalt sisse viinud mitmeid reforme, näiteks vähendanud usupolitsei volitusi, andnud naistele õiguse autot juhtida ning nõrgendanud meeste eestkosteõigusi. Muuhulgas on riigis esimest korda andnud kontserte naislauljad, spordistaadionitele on lubatud naissoost pealtvaatajaid, kasvanud on naiste tööhõive ning sisse on viidud e-viisa süsteem, millega saab riiki pääsemiseks vajalikku viisat taotleda ning saada interneti kaudu.&lt;ref name=&quot;nypost&quot;&gt;{{cite news |author=&lt;!--Staff writer(s); no by-line.--&gt; |title=Saudi Arabia to allow women to enter stadiums to watch soccer|url=https://nypost.com/2018/01/12/saudi-arabia-to-allow-women-to-enter-stadiums-to-watch-soccer/ |work=New York Post|date=12. jaanuar 2018|access-date=1. veebruar 2018|url-status=live |archiveurl=https://web.archive.org/web/20180210002344/https://nypost.com/2018/01/12/saudi-arabia-to-allow-women-to-enter-stadiums-to-watch-soccer/ |archivedate=10. veebruar 2018}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news|title=Mohammed bin Salman's reforms in Saudi Arabia could benefit us all |url=https://www.independent.co.uk/voices/mohammed-bin-salman-saudi-arabia-domestic-reforms-benefit-wider-world-radical-a8237261.html|work=The Independent|date=2. märts 2018 |url-status=live |archiveurl=https://web.archive.org/web/20180308191643/http://www.independent.co.uk/voices/mohammed-bin-salman-saudi-arabia-domestic-reforms-benefit-wider-world-radical-a8237261.html|archivedate=8. märts 2018}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://foreignpolicy.com/2019/01/22/the-other-magic-kingdom/|title=The Other Magic Kingdom|last=Baron|first=Adam|website=Foreign Policy|language=en|access-date=25. jaanuar 2019}}&lt;/ref&gt; 

Tema programmi &quot;[[Vision 2030]]&quot; eesmärk on suurendada investeeringuid näiteks tehnoloogiasse ja turismi, et vähendada riigi majanduse sõltuvust naftast. Aastal 2016 avaldas ta, et plaanib hakata riikliku naftafirma [[Saudi Aramco]] aktsiaid noteerima.&lt;ref&gt;{{cite news |author=&lt;!--Staff writer(s); no by-line.--&gt; |title=Saudi Arabia is considering an IPO of Aramco, probably the world's most valuable company|url=https://www.economist.com/middle-east-and-africa/2016/01/07/saudi-arabia-is-considering-an-ipo-of-aramco-probably-the-worlds-most-valuable-company|work=The Economist |date=7. jaanuar 2016|access-date=16. august 2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180823051147/https://www.economist.com/middle-east-and-africa/2016/01/07/saudi-arabia-is-considering-an-ipo-of-aramco-probably-the-worlds-most-valuable-company |archive-date=23. august 2018 |url-status=live |df=dmy-all }}&lt;/ref&gt; 

Vaatamata teatud sotsiaalselt ja majanduslikult liberaalsetele sammudele, on analüütikud ja inimõiguslased kritiseerinud bin Salmāni valitsuse reformiprogrammide puudujääke, viidatud on kinnipeetavate arvu tõusule, väidetavale inimõiguslaste piinamisele, [[Jeemen]]i [[Saudi Araabia juhitud sekkumine Jeemeni kodusõtta|pommitamisele]], mille tulemusel tekkinud [[Jeemeni näljakriis|näljakriis]] võib puudutada kuni 13 miljonit inimest, [[Katar]]i [[Katari diplomaatiline kriis|diplomaatilise kriisi]] eskaleerumisele, [[2017. aasta Liibanoni – Saudi Araabia diplomaatiline kriis|lahkhelidele]] [[Liibanon]]iga, [[Kanada – Saudi Araabia suhted|tülile]] [[Kanada]]ga, [[Saudi dünastia|kuningliku perekonna]] liikmete [[2017.–2019. aasta Saudi Araabia korruptsioonivastane kampaania|arreteerimisele]], [[2018. aasta Saudi Araabia feminismivastane kampaania|feministide kinnipidamisele]] ning [[Jamal Khashoggi]] [[Jamal Khashoggi mõrv|mõrvale]].&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.middleeasteye.net/news/saudi-arabia-denies-rights-activists-tortured-and-sexually-harassed-jail-2116108972|title=Saudi Arabia denies rights activists tortured and sexually harassed in jail|publisher=Middle East Eye|date=24. november 2018|access-date=24. november 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20181125073907/https://www.middleeasteye.net/news/saudi-arabia-denies-rights-activists-tortured-and-sexually-harassed-jail-2116108972|archive-date=25. november 2018|url-status=live|df=dmy-all}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|url=http://www.cnn.com/2017/10/26/middleeast/saudi-crown-prince-qatar/index.html|title=Saudi Crown Prince calls Qatar embargo a 'small issue'|first1=Hamdi|last1=Alkhshali|first2=Tamara|last2=Qiblawi|publisher=CNN|access-date=19. november 2017|url-status=live|archiveurl=https://web.archive.org/web/20171106061142/http://www.cnn.com/2017/10/26/middleeast/saudi-crown-prince-qatar/index.html|archivedate=6. november 2017}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.huffingtonpost.com/entry/mohammed-bin-salman-saudi-arabias-prince-of-chaos_us_594acf7ee4b092ed90588b3c|title=Mohammed Bin Salman, Saudi Arabia's Prince Of Chaos|last=Hearst|first=David|date=21. juuni 2017|website=HuffPost|access-date=19. november 2017|url-status=live|archiveurl=https://web.archive.org/web/20171118191307/https://www.huffingtonpost.com/entry/mohammed-bin-salman-saudi-arabias-prince-of-chaos_us_594acf7ee4b092ed90588b3c|archivedate=18. november 2017}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/2016/10/16/world/rise-of-saudi-prince-shatters-decades-of-royal-tradition.html|title=Rise of Saudi Prince Shatters Decades of Royal Tradition|last=Mazzetti|first=Mark|date=15. oktoober 2016|work=The New York Times|access-date=19. november 2017|last2=Hubbard|first2=Ben|issn=0362-4331|url-status=live|archiveurl=https://web.archive.org/web/20161016213234/http://www.nytimes.com/2016/10/16/world/rise-of-saudi-prince-shatters-decades-of-royal-tradition.html|archivedate=16. oktoober 2016}}&lt;/ref&gt; Teda on kirjeldatud autokraatliku valitsejana, kes suhtub Saudi dünastia vastastesse nulltolerantsiga.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.brookings.edu/blog/order-from-chaos/2018/10/24/the-myth-of-the-modernizing-dictator/|title=The myth of the modernizing dictator|last=Kagan|first=Robert|date=24. oktoober 2018|website=Brookings|language=en|access-date=1. aprill 2019}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==

* [[autokraatia]]
* [[Jamāl Khāshuqjī]]

==Viited==
{{Viited}}
{{Mall:Araabia Liiga liikmesriikide juhid}}
{{JÄRJESTA:Salman, Muhammad bin}}
[[Kategooria:Saudi Araabia inimesed]]
[[Kategooria:Sündinud 1985]]</text>
      <sha1>p1p7evc27yfhlmxwd5akva5njdxqn19</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7205131</id>
      <parentid>7205130</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T11:25:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7205131</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13329" sha1="mxqrrnw4fb8jy2xflev8qad2odparj3" xml:space="preserve">{{suunamine|MBS}}
{{Infokast ametiisik
| nimi = Muḩammad bin Salmān
| pilt = Mohammad bin Salman October 2019 (cropped).jpg
| pildiallkiri = 
| amet = [[Saudi Araabia peaminister]] 
| ametiajaalgus = 27. september 2022
| ametiajalõpp = 
| amet2 = Saudi Araabia esimene asepeaminister
| ametiajaalgus2 = 21. juuni 2017
| ametiajalõpp2 = 27. september 2022 
| eelmine2 = [[Muhammad bin Nayef]]
| järgmine2 = 
| amet3 = [[Saudi Araabia kaitseminister]]
| ametiajaalgus3 = 23. jaanuar 2015
| ametiajalõpp3 = 27. september 2022
| eelmine3 = [[Salmān ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd|Salmān]]
| järgmine3 = [[Khalid bin Salman Al Saud|Khalid bin Salman]]
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| sünninimi = Muḩammad bin Salmān bin ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd
| sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1985|8|31}}
| sünnikoht = [[Rijad]], [[Saudi Araabia]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = 
| abikaasa = 
| vanemad = [[Salmān ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd|Salmān]] ja [[Fahda bint Saud Al Saud|Fahda]]
| lapsed = 
| sugulased = [[Saudi dünastia]]
| elukoht = 
| alma_mater = 
| elukutse = 
| tegevusala = 
| autasud = 
| allkiri = 
| moodul = 
}}
'''Muḩammad bin Salmān bin ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd''' ([[araabia keel]]es محمد بن سلمان بن عبدالعزيز آل هاپو‎, läänepäraselt '''Mohammed bin Salman bin Abdulaziz al-Saud''', tuntud lühendiga '''MbS'''; sündinud [[31. august]]il [[1985]]) on alates 21. juunist 2017 [[Saudi Araabia]] [[Saudi Araabia kroonprints|kroonprints]]&lt;ref name=&quot;Al Jazeera 2017&quot;&gt;{{cite web |title=Profile: Crown Prince Mohammed bin Salman |publisher=Al Jazeera |date=21. juuni 2017 |url=http://www.aljazeera.com/indepth/features/2017/06/profile-saudi-crown-prince-mohammed-bin-salman-170621130040539.html |access-date=2. jaanuar 2018 |url-status=live |archiveurl=https://web.archive.org/web/20170622125509/http://www.aljazeera.com/indepth/features/2017/06/profile-saudi-crown-prince-mohammed-bin-salman-170621130040539.html |archivedate=22. juuni 2017 }}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Royal Embassy of Saudi Arabia 2003&quot;&gt;{{cite web |title=Ministries |website=Royal Embassy of Saudi Arabia – Washington, DC |date=30. aprill 2003 |url=https://www.saudiembassy.net/ministries |access-date=2. jaanuar 2018 |url-status=live |archiveurl=https://web.archive.org/web/20171201034447/https://www.saudiembassy.net/ministries |archivedate=1. detsember 2017 }}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;BBC News 2017&quot;&gt;{{cite web |title=Who is Saudi Crown Prince Mohammed? |work=BBC News|date=6. november 2017 |url=https://www.bbc.co.uk/news/world-middle-east-40354415 |access-date=2. jaanuar 2018 |url-status=live |archiveurl=https://web.archive.org/web/20171014071702/http://www.bbc.co.uk/news/world-middle-east-40354415 |archivedate=14. oktoober 2017 }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://theintercept.com/2019/02/01/mohammed-bin-salman-saudi-arabia-entertainment/|title=Mohammed bin Salman Is Running Saudi Arabia Like a Man Who Got Away With Murder|first=Sarah|last=Aziza|date=1. veebruar 2019}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.trtworld.com/mea/is-trump-s-middle-east-policy-based-on-two-fragile-regional-allies-21895|title=Is Trump's Middle East policy based on two fragile regional allies?|publisher=[[TRT World]]|last=Yasar|first=Abdulaziz Ahmet|date=23. november 2018|access-date=2020-04-28|archive-date=2020-05-21|archive-url=https://web.archive.org/web/20200521093829/https://www.trtworld.com/mea/is-trump-s-middle-east-policy-based-on-two-fragile-regional-allies-21895|url-status=dead}}&lt;/ref&gt; ning alates 27. septembrist 2022 ühtlasi ka [[Saudi Araabia peaminister]] (tema eelkäija selles ametis oli tema isa, [[Saudi Araabia kuningas|kuningas]] [[Salmān ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd|Salmān]]). 

MbS on olnud ka majandus- ja arenguküsimuste nõukogu esimees, poliitika- ja julgeolekuküsimuste nõukogu esimees ja [[Saudi Araabia kaitseminister|kaitseminister]] (ta oli ametisse nimetamise ajal maailma noorim kaitseminister).&lt;ref name=&quot;Mohammad bin Salman named new Saudi Crown Prince&quot;&gt;{{cite news |title=Mohammad bin Salman named new Saudi Crown Prince |url=http://tass.com/world/952543 |agency=[[TASS]] |accessdate=22. juuni 2017 |archiveurl=https://archive.today/20170622194650/http://tass.com/world/952543 |archivedate=22. juuni 2017 |url-status=live |location=Beirut |date=21. juuni 2017}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news |title=Mohammed bin Nayef kingpin in new Saudi Arabia: country experts |url=http://www.middleeasteye.net/news/mohammed-bin-nayef-kingpin-new-saudi-arabia-country-experts-1500997678 |accessdate=1. veebruar 2015 |work=Middle East Eye|date=1. veebruar 2015 |url-status=live|archiveurl=https://web.archive.org/web/20150203221027/http://www.middleeasteye.net/news/mohammed-bin-nayef-kingpin-new-saudi-arabia-country-experts-1500997678 |archivedate=3. veebruar 2015}}&lt;/ref&gt; 

Teda peetakse riigi ''de facto'' juhiks, ta määrati kroonprintsiks juunis 2017, kui kuningas Salmān otsustas senise troonipärija, [[Muhammad bin Nayef]]i kõikidest kohustustest vabastada.&lt;ref name=&quot;MirrorOct2017&quot;&gt;{{cite web |url=https://www.mirror.co.uk/news/world-news/saudi-arabia-return-moderate-open-11400298 |title=Saudi Arabia will return to moderate, open Islam and 'will destroy extremist ideas', says crown prince|author=Anthony Bond, Rachael Burford |date=24. oktoober 2017 |work=Daily Mirror|accessdate=24. oktoober 2017 |url-status=live |archiveurl=https://web.archive.org/web/20171024145900/http://www.mirror.co.uk/news/world-news/saudi-arabia-return-moderate-open-11400298 |archivedate= 24. oktoober 2017 |df= dmy-all }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news |url=http://www.cnn.com/2017/06/21/middleeast/saudi-arabia-crown-prince/index.html |title=Saudi Arabia's king replaces nephew with son as heir to throne |author1=Nicole Chavez |author2=Tamara Qiblawi |author3=James Griffiths |publisher=CNN |url-status=live |archiveurl=https://web.archive.org/web/20170622120520/http://www.cnn.com/2017/06/21/middleeast/saudi-arabia-crown-prince/index.html|archivedate=22. juuni 2017}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news |last1=Raghavan |first1=Sudarsan |last2=Fahim |first2=Kareem |title=Saudi king names son as new crown prince, upending the royal succession line |url=https://www.washingtonpost.com/world/saudi-king-names-son-as-new-crown-prince-upending-the-kingdoms-succession-line/2017/06/21/e66db88d-fecc-40fe-a902-7f9afa487de9_story.html?hpid=hp_hp-top-table-main_saudis230am%3Ahomepage%2Fstory |accessdate=21. juuni 2017 |work=The Washington Post |date=21. juuni 2017}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web |title=Saudi royal decrees announcing Prince Mohammed BinSalman as the new crown prince|url=http://www.thenational.ae/world/middle-east/saudi-royal-decrees-announcing-prince-mohammed-bin-salman-as-the-new-crown-prince |website=The National |location=Abu Dhabi |publisher=Abu Dhabi Media |accessdate=21. juuni 2017 |url-status=live |archiveurl=https://web.archive.org/web/20170621174949/http://www.thenational.ae/world/middle-east/saudi-royal-decrees-announcing-prince-mohammed-bin-salman-as-the-new-crown-prince |archivedate=21. juuni 2017}}&lt;/ref&gt; 

Muḥammad bin Salmān on edukalt sisse viinud mitmeid reforme, näiteks vähendanud usupolitsei volitusi, andnud naistele õiguse autot juhtida ning nõrgendanud meeste eestkosteõigusi. Muuhulgas on riigis esimest korda andnud kontserte naislauljad, spordistaadionitele on lubatud naissoost pealtvaatajaid, kasvanud on naiste tööhõive ning sisse on viidud e-viisa süsteem, millega saab riiki pääsemiseks vajalikku viisat taotleda ning saada interneti kaudu.&lt;ref name=&quot;nypost&quot;&gt;{{cite news |author=&lt;!--Staff writer(s); no by-line.--&gt; |title=Saudi Arabia to allow women to enter stadiums to watch soccer|url=https://nypost.com/2018/01/12/saudi-arabia-to-allow-women-to-enter-stadiums-to-watch-soccer/ |work=New York Post|date=12. jaanuar 2018|access-date=1. veebruar 2018|url-status=live |archiveurl=https://web.archive.org/web/20180210002344/https://nypost.com/2018/01/12/saudi-arabia-to-allow-women-to-enter-stadiums-to-watch-soccer/ |archivedate=10. veebruar 2018}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news|title=Mohammed bin Salman's reforms in Saudi Arabia could benefit us all |url=https://www.independent.co.uk/voices/mohammed-bin-salman-saudi-arabia-domestic-reforms-benefit-wider-world-radical-a8237261.html|work=The Independent|date=2. märts 2018 |url-status=live |archiveurl=https://web.archive.org/web/20180308191643/http://www.independent.co.uk/voices/mohammed-bin-salman-saudi-arabia-domestic-reforms-benefit-wider-world-radical-a8237261.html|archivedate=8. märts 2018}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://foreignpolicy.com/2019/01/22/the-other-magic-kingdom/|title=The Other Magic Kingdom|last=Baron|first=Adam|website=Foreign Policy|language=en|access-date=25. jaanuar 2019}}&lt;/ref&gt; 

Tema programmi &quot;[[Vision 2030]]&quot; eesmärk on suurendada investeeringuid näiteks tehnoloogiasse ja turismi, et vähendada riigi majanduse sõltuvust naftast. Aastal 2016 avaldas ta, et plaanib hakata riikliku naftafirma [[Saudi Aramco]] aktsiaid noteerima.&lt;ref&gt;{{cite news |author=&lt;!--Staff writer(s); no by-line.--&gt; |title=Saudi Arabia is considering an IPO of Aramco, probably the world's most valuable company|url=https://www.economist.com/middle-east-and-africa/2016/01/07/saudi-arabia-is-considering-an-ipo-of-aramco-probably-the-worlds-most-valuable-company|work=The Economist |date=7. jaanuar 2016|access-date=16. august 2018 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180823051147/https://www.economist.com/middle-east-and-africa/2016/01/07/saudi-arabia-is-considering-an-ipo-of-aramco-probably-the-worlds-most-valuable-company |archive-date=23. august 2018 |url-status=live |df=dmy-all }}&lt;/ref&gt; 

Vaatamata teatud sotsiaalselt ja majanduslikult liberaalsetele sammudele, on analüütikud ja inimõiguslased kritiseerinud bin Salmāni valitsuse reformiprogrammide puudujääke, viidatud on kinnipeetavate arvu tõusule, väidetavale inimõiguslaste piinamisele, [[Jeemen]]i [[Saudi Araabia juhitud sekkumine Jeemeni kodusõtta|pommitamisele]], mille tulemusel tekkinud [[Jeemeni näljakriis|näljakriis]] võib puudutada kuni 13 miljonit inimest, [[Katar]]i [[Katari diplomaatiline kriis|diplomaatilise kriisi]] eskaleerumisele, [[2017. aasta Liibanoni – Saudi Araabia diplomaatiline kriis|lahkhelidele]] [[Liibanon]]iga, [[Kanada – Saudi Araabia suhted|tülile]] [[Kanada]]ga, [[Saudi dünastia|kuningliku perekonna]] liikmete [[2017.–2019. aasta Saudi Araabia korruptsioonivastane kampaania|arreteerimisele]], [[2018. aasta Saudi Araabia feminismivastane kampaania|feministide kinnipidamisele]] ning [[Jamal Khashoggi]] [[Jamal Khashoggi mõrv|mõrvale]].&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.middleeasteye.net/news/saudi-arabia-denies-rights-activists-tortured-and-sexually-harassed-jail-2116108972|title=Saudi Arabia denies rights activists tortured and sexually harassed in jail|publisher=Middle East Eye|date=24. november 2018|access-date=24. november 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20181125073907/https://www.middleeasteye.net/news/saudi-arabia-denies-rights-activists-tortured-and-sexually-harassed-jail-2116108972|archive-date=25. november 2018|url-status=live|df=dmy-all}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|url=http://www.cnn.com/2017/10/26/middleeast/saudi-crown-prince-qatar/index.html|title=Saudi Crown Prince calls Qatar embargo a 'small issue'|first1=Hamdi|last1=Alkhshali|first2=Tamara|last2=Qiblawi|publisher=CNN|access-date=19. november 2017|url-status=live|archiveurl=https://web.archive.org/web/20171106061142/http://www.cnn.com/2017/10/26/middleeast/saudi-crown-prince-qatar/index.html|archivedate=6. november 2017}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.huffingtonpost.com/entry/mohammed-bin-salman-saudi-arabias-prince-of-chaos_us_594acf7ee4b092ed90588b3c|title=Mohammed Bin Salman, Saudi Arabia's Prince Of Chaos|last=Hearst|first=David|date=21. juuni 2017|website=HuffPost|access-date=19. november 2017|url-status=live|archiveurl=https://web.archive.org/web/20171118191307/https://www.huffingtonpost.com/entry/mohammed-bin-salman-saudi-arabias-prince-of-chaos_us_594acf7ee4b092ed90588b3c|archivedate=18. november 2017}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/2016/10/16/world/rise-of-saudi-prince-shatters-decades-of-royal-tradition.html|title=Rise of Saudi Prince Shatters Decades of Royal Tradition|last=Mazzetti|first=Mark|date=15. oktoober 2016|work=The New York Times|access-date=19. november 2017|last2=Hubbard|first2=Ben|issn=0362-4331|url-status=live|archiveurl=https://web.archive.org/web/20161016213234/http://www.nytimes.com/2016/10/16/world/rise-of-saudi-prince-shatters-decades-of-royal-tradition.html|archivedate=16. oktoober 2016}}&lt;/ref&gt; Teda on kirjeldatud autokraatliku valitsejana, kes suhtub Saudi dünastia vastastesse nulltolerantsiga.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.brookings.edu/blog/order-from-chaos/2018/10/24/the-myth-of-the-modernizing-dictator/|title=The myth of the modernizing dictator|last=Kagan|first=Robert|date=24. oktoober 2018|website=Brookings|language=en|access-date=1. aprill 2019}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==

* [[autokraatia]]
* [[Jamāl Khāshuqjī]]

==Viited==
{{Viited}}
{{Mall:Araabia Liiga liikmesriikide juhid}}
{{JÄRJESTA:Salman, Muhammad bin}}
[[Kategooria:Saudi Araabia inimesed]]
[[Kategooria:Sündinud 1985]]</text>
      <sha1>mxqrrnw4fb8jy2xflev8qad2odparj3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tiina Laurisson</title>
    <ns>0</ns>
    <id>589070</id>
    <revision>
      <id>7204920</id>
      <parentid>7200365</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T21:42:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7204920</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2610" sha1="bthbq6471bskovl1xmg1vdv1k5ex5w1" xml:space="preserve">'''Tiina Laurisson''' (sündinud [[24. august]]il [[1957]]) on Eesti [[Vibulaskmine|vibusportlane]] ja treener.&lt;ref&gt;&quot;Tiina Laurisson tõi Jõgeva maile uue spordiala&quot; - Jõgeva Valla Teataja, 6. veebruar 2020&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.spordiregister.ee/et/treener/11118/tiina_laurisson Tiina Laurisson Eesti spordiregistris]&lt;/ref&gt;

2016. aastal rajas ta oma vanaema kunagise talu maadele [[Väljaotsa (Jõgeva)|Väljaotsa]] külas [[Vooremaa|Vooremaal]] viburaja ja asutas Vooremaa vibuklubi. 

2017. aastast töötab vibutreenerina [[Jõgeva Põhikool|Jõgeva Põhikoolis]].&lt;ref name=&quot;vibulaskmi&quot;&gt;Jana Pärn, Tiina Laurisson,[https://web.archive.org/web/20200803181728/http://jogevamaa.com/taotlemine/alates-2016/uudis/2019/04/26/vibulaskmine-uus-spordiala-jogevamaal Vibulaskmine - uus spordiala Jõgevamaal]. Jõgevamaa koostöökoja koduleht, 26. aprill 2019&lt;/ref&gt;

Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]] [[Isamaa (erakond)|Isamaa]] nimekirjas, kogus 2 häält ning ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused |pealkiri=KOV 2025 valimiste tulemused |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |aeg=27. oktoober 2025 |vaadatud= 23. juuli 2026}}&lt;/ref&gt;

==Saavutusi==
* Eesti meister pikkvibu klassis 2017&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/243151/parnat-oun-ja-ode-vend-jaatmad-tulid-eesti-meistriteks Pärnat, Õun ja õde-vend Jäätmad tulid Eesti meistriteks], ERRi spordiportaal 20. veebruar 2017&lt;/ref&gt;
* Eesti meister maastikulaskmises ja vibujahis naiste veteranide klassis 2019&lt;ref&gt;&quot;Jõgeva vallavalitsus tunnustas Jõgeva valla tublisid sportlasi&quot;, Jõgeva Valla Teataja, 6. veebruar 2020&lt;/ref&gt;
* Pikkvibu maailmameister naiste veteranide klassis 2017 (Rumeenia)&lt;ref name=&quot;vibulaskmi&quot; /&gt;
* Pikkvibu maailmameister naiste veteranide klassis 2019 (Uus-Meremaa, Wellington; sealjuures oli tema võidutulemus parem kui juunioride ja naiste klassi võitjate omad)&lt;ref&gt;[https://www.vooremaa.ee/maailmameister-tiina-laurisson-naasis-uus-meremaalt-kullaga/ Maailmameister Tiina Laurisson naasis Uus-Meremaalt kullaga]. Vooremaa, 25. aprill 2019&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
* 2020 Jõgevamaa parim seeniorsportlane&lt;ref&gt;[https://eestielu.goodnews.ee/jogevamaal-tunnustati-sportlasi-terviseedendajaid-ja-kultuuritegelasi/ Jõgevamaal tunnustati sportlasi, terviseedendajaid ja kultuuritegelasi]. Goodnews. Eesti elu, 29. jaanuar 2020&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{Viited}}


{{JÄRJESTA:Laurisson, Tiina}}
[[Kategooria:Eesti vibulaskjad]]
[[Kategooria:Sündinud 1957]]</text>
      <sha1>bthbq6471bskovl1xmg1vdv1k5ex5w1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Travis Konecny</title>
    <ns>0</ns>
    <id>589184</id>
    <revision>
      <id>7204948</id>
      <parentid>5770428</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T22:40:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pakkasen Juri</username>
        <id>234146</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7204948</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2141" sha1="hs16lip3uesou5h42y8pbhgbitr0o5g" xml:space="preserve">{{medalitabel|nimi=ei
| pilt = TK 021120 1.jpg
| pildisuurus = 220px
| medalid = 
{{MedalVõistlus|[[Jäähoki maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}}
{{Hõbemedal|[[2017. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2017]]|jäähoki}}
}}
[[File:Philadelphia Flyers at Seattle Kraken - December 29, 2023 - Joey Daccord and Travis Konecny (53431992091).jpg|thumb|Konecny (2023)]]

'''Travis Konecny''' (sündinud [[5. mai]]l [[1997]] [[London (Ontario)|London]]is [[Ontario|Ontario provintsi]]s) on [[Kanada]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[NHL]]-i klubis [[Philadelphia Flyers]] [[keskründaja (jäähoki)|keskründajana]] või ääreründajana paremäärel.

Aastatel 2013–2016 mängis ta [[Ontario Hockey League]]'i (OHL) klubides [[Ottawa 67's]] ja [[Sarnia Sting]]. Hooajal 2013–14 lõi ta OHL-is uustulnukatest enim väravaid (26) ja kogus enim punkte (70) ning ta pälvis sel hooajal liiga parimale uustulnukale antava [[Emms Family Award]]'i.

2015. aastal valiti ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is Flyersi poolt 24. valikuna. NHL-is debüteeris ta 14. oktoobril 2016. Esimese värava lõi ta liigas sama aasta 25. oktoobril mängus [[Buffalo Sabres]]i vastu. Oma debüüthooajal lõi ta kokku 11 väravat ja andis 17 väravasöötu. 2019. aasta septembris sõlmis ta Flyersiga uue, kuue aasta pikkuse lepingu.&lt;ref&gt;[https://www.nbcsports.com/philadelphia/flyers/travis-konecny-philadelphia-flyers-agree-new-6-year-contract &quot;Travis Konecny, Flyers agree to new 6-year contract&quot;]. nbcsports.com. 16.9.2019. Vaadatud 11.8.2020&lt;/ref&gt;

2020. aastal osales Konecny [[NHL-i tähtede mäng]]ul.

[[2017. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2017. aasta maailmameistrivõistlustel]] võitis ta [[Kanada jäähokikoondis]]e koosseisus hõbemedali.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.nhl.com/player/8478439 Travis Konecny NHL.com lehel]
* [http://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=170137 Travis Konecny hockeydb.com lehel]

{{JÄRJESTA:Konecny, Travis}}
[[Kategooria:Kanada jäähokimängijad]]
[[Kategooria:Philadelphia Flyersi mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1997]]</text>
      <sha1>hs16lip3uesou5h42y8pbhgbitr0o5g</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jocelyn Bell Burnell</title>
    <ns>0</ns>
    <id>589212</id>
    <revision>
      <id>7205063</id>
      <parentid>7110619</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T09:34:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7205063</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3114" sha1="d5c082su688yf0owl7w20kuzthgqqfc" xml:space="preserve">[[Pilt:Launch_of_IYA_2009,_Paris_-_Grygar,_Bell_Burnell_cropped.jpg|pisi|Jocelyn Bell Burnell (2009)]]
[[Fail:Susan Jocelyn Bell (Burnell), 1967.jpg|pisi|Susan Jocelyn Bell Burnell 1967. aastal, pulsarite avastamise perioodil]]
'''Dame Susan Jocelyn Bell Burnell''' (sündinud [[15. juuli]]l [[1943]]) on [[Põhja-Iirimaa]] astrofüüsik, kes [[1967]]. aastal kraadiõppurina avastas [[Pulsar|pulsarid]].&lt;ref name=&quot;Encyclopedia Britannica 2009&quot;&gt;{{cite web|url=https://www.britannica.com/biography/Jocelyn-Bell-Burnell|title=Jocelyn Bell Burnell - Biography, Nobel Prize, Contributions, Astronomy, &amp; Facts|website=Encyclopedia Britannica|date=5 February 2009|access-date=27 November 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Scientific Women&quot;&gt;{{cite web|url=https://scientificwomen.net/women/bell-jocelyn-14|title=Jocelyn BELL BURNELL|website=Scientific Women|access-date=27 November 2022}}&lt;/ref&gt; 

== Haridus ==
Bakalaureusekraadi sai ta 1965. aastal [[Glasgow' Ülikool|Glasgow' ülikoolis]] ja doktorikraadi 1969. aastal [[Cambridge'i Ülikool|Cambridge'i ülikoolis]].&lt;ref name=&quot;Encyclopedia Britannica 2009&quot; /&gt;

== Töö ja ühiskondlik tegevus ==
Ta on töötanud [[Southamptoni Ülikool|Southhamptoni ülikoolis]], [[University College London|University College Londonis]], Edinburghi kuninglikus observatooriumis ja [[Avatud Ülikool|Open Universitys]] ning külalisprofessorina [[Princetoni Ülikool|Princetoni ülikoolis]]. Bell Burnell oli 2002–2004 Suurbritannia Kuningliku Astronoomiaseltsi president ja 2008–2010 Füüsikainstituudi (IOP) president. Alates 2018. aastast on ta [[Dundee Ülikool|Dundee ülikooli]] aurektor.

2018. aastal asutas ta [[Briti Füüsikainstituut|Briti Füüsikainstituudi]] juurde 2,3 miljoni naela suuruse Bell Burnelli stipendiumifondi, mis toetab naissoost, etnilistest vähemustest ja põgenikest füüsikatudengeid.&lt;ref name=&quot;Encyclopedia Britannica 2009&quot; /&gt;

== Nobeli poleemika ==
Pulsarite avastamise eest anti 1974. aastal Nobeli füüsikaauhind Belli juhendajale [[Antony Hewish|Antony Hewishile]] ja astronoom [[Martin Ryle]]'ile, Belli auhinnasaajate seas polnud. Paljud tähtsad astronoomid, nende seas [[Fred Hoyle]], kritiseerisid Belli kui pulsarite avastaja auhinnast ilmajätmist. Rootsi Akadeemia 1974. aasta pressiteates füüsikaauhinna kohta rõhutatakse Ryle'i ja Hewishi rolli radioastrofüüsika alal ja tõstetakse esile Hewishi olulisust pulsarite avastamisel.&lt;ref name=&quot;Science 2018&quot;&gt;{{cite web|url=https://www.nationalgeographic.com/science/article/news-jocelyn-bell-burnell-breakthrough-prize-pulsars-astronomy|title=Meet Jocelyn Bell Burnell, the Pioneer Who Found the First Pulsar|website=Science|date=6 September 2018|access-date=27 November 2022}}&lt;/ref&gt; 

==Tunnustus==
*1978 – [[Robert Oppenheimeri mälestusauhind]]
*2021 – [[Karl Schwarzschildi medal]] 
*[[Füüsikainstituut|Füüsikainstituudi]] auliige{{millal}}

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Bell Burnell, Jocelyn}}
[[Kategooria:Suurbritannia füüsikud]] 
[[Kategooria:Suurbritannia astrofüüsikud]]
[[Kategooria:Briti impeeriumi ordu daamkomandörid]]
[[Kategooria:Sündinud 1943]]</text>
      <sha1>d5c082su688yf0owl7w20kuzthgqqfc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Maarja Johanna Mägi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>589383</id>
    <revision>
      <id>7204835</id>
      <parentid>7192338</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T17:43:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Violanta22</username>
        <id>168018</id>
      </contributor>
      <comment>/* Rollid mujal */</comment>
      <origin>7204835</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22985" sha1="s2k0qwjsoa1j6nged4hv8l848mvrlf9" xml:space="preserve">{{Infokast näitleja
| nimi = Maarja Johanna Mägi
| pilt = Apteeker Melchior. Viirastus - Anastasia Volkova - dsc 86055019789163 (cropped).jpg
| pildi allkiri = Maarja Johanna Mägi filmis &quot;[[Apteeker Melchior. Viirastus]]&quot;
| sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1997|3|24}}
| sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]]
| amet= draamanäitleja
| tegev= 2020–...
| auhinnad = {{Lihtloend|
* '''Parim Naisnäitleja filmis''' ([[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA]] gala 2023)
* '''Aasta Vanemuislane''' (153. hooaeg)
}}}}

[[File:Apteeker Melchior. Viirastus - Anastasia Volkova - dsc 8882 50198707652.jpg|pisi|Maarja Johanna Mägi filmis &quot;[[Apteeker Melchior. Viirastus]]&quot; (üks avastseenidest), 2020]]

'''Maarja Johanna Mägi''' (sündinud [[24. märts]]il [[1997]] [[Tartu]]s) on eesti [[näitleja]]. 

Ta on lõpetanud 2020. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] (29. lend). 

Aastatel 2020–2024 kuulus ta [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] trupi koosseisu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Teatri Agentuur - Statistika |url=https://statistika.teater.ee/stat/actors/show/7917# |vaadatud=2024-09-14 |väljaanne=statistika.teater.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=OHHOO! Vanemuise draamatrupist lahkub kolm näitlejat |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1107494/ohhoo-vanemuise-draamatrupist-lahkub-kolm-naitlejat |vaadatud=2024-09-14 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; Alates septembrist 2024 on [[Vabakutseline (Eesti)|vabakutseline]]. 

Näitlemisele lisaks on olnud seotud [[modellindus]]ega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DITcxJWtZIu/ |vaadatud=2025-05-20 |väljaanne=www.instagram.com}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/CtGjFLDtLoF/ |vaadatud=2025-05-20 |väljaanne=www.instagram.com}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/CeBC-gsOBSk/?img_index=1 |vaadatud=2025-05-20 |väljaanne=www.instagram.com}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/CdYOjxtK-br/ |vaadatud=2025-05-20 |väljaanne=www.instagram.com}}&lt;/ref&gt;

Ta on [[Jakobi Mäe Teatristuudio]] gümnaasiumirühma juhendaja.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Õpetajad – Jakobi Mäe Teatristuudio |url=https://jakobistuudio.ee/opetajad/ |vaadatud=2025-05-21 |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Looming ==

=== Rollid Vanemuises ===
* Ursula-Marie – [[Janne Teller]]/[[Johan Elm]] &quot;Mitte midagi&quot; (2020)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Mitte midagi |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/mitte-midagi/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Emilie – [[Oskar Luts]]/[[Elise Metsanurk]] &quot;Laul õnnest&quot; (2020)&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maarja Johanna Mägi |url=https://www.vanemuine.ee/people/maarja-johanna-magi/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et }}{{Kõdulink|aeg=august 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
* Mariliis – [[Mart Kadastik]]/[[Ain Mäeots]] &quot;Head inimesed&quot; (2020)&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
* Edna – [[John Boynton Priestley]]/[[Jaanus Rohumaa]] &quot;Inspektor tuleb&quot; (2021)&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
* laps, naine TV-s, Winstoni õde – [[George Orwell]]/[[Robert Icke]], [[Duncan Macmillian]]/[[Karl Laumets]] &quot;[[1984 (Orwell)|1984]]&quot; (2021)&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
* Punamütsike – [[Vennad Grimmid]]/[[Veikko Täär]] &quot;[[Punamütsike]]&quot; (2021)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Punamütsike |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/punamutsike-2/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Ilona Aalgren – [[Hella Wuolijoki]]/[[Tiit Palu]] &quot;Niskamäe naised&quot; (2021)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Niskamäe naised |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/niskamae-naised/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* osatäitja – [[Elmo Nüganen]] &quot;[[Don Giovanni]]&quot; (2021)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Don Giovanni - Vanemuine |url=https://vanemuine.ee/repertuaar/don-giovanni/ |vaadatud=2025-05-18 |väljaanne=vanemuine.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Virginia – [[Bertolt Brecht]]/[[Karl Laumets]] &quot;Galilei elu&quot; (2021)&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
* Bianca – [[William Shakespeare]]/[[Priit Strandberg]] &quot;[[Tõrksa taltsutus]]&quot; (2022)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tõrksa taltsutus |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/torksa-taltsutus/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}&lt;/ref&gt;
*ema, [[Sofia (Vennad Lõvisüdamed)|Sofia]] – [[Astrid Lindgren]]/[[Staffan Götestam]]/[[Tiit Palu]] &quot;[[Vennad Lõvisüdamed (lavastus)|Vennad Lõvisüdamed]]&quot; (2022)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Vennad Lõvisüdamed |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/vennad-lovisudamed/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}&lt;/ref&gt;
*Tanja – [[Janusz Glowacki]]/[[Stanislav Moissejev]] – &quot;Neljas õde&quot; (2023)&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-05-20 |pealkiri=Neljas õde |url=https://www.elab.ee/lavastus/29338/neljas-ode/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti Lavastuste Andmebaas |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Neljas õde |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/neljas-ode/ |vaadatud=2023-12-24 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}&lt;/ref&gt;
*Hanna – [[Tom Stoppard]]/[[Tiit Palu]] &quot;Leopoldstadt&quot; (2023)&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-05-17 |pealkiri=Leopoldstadt |url=https://www.elab.ee/lavastus/29245/leopoldstadt/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti Lavastuste Andmebaas |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Leopoldstadt |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/leopoldstadt/ |vaadatud=2023-12-24 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Laura Piibeleht – [[Eduard Vilde]]/[[Tiit Palu]] &quot;[[Pisuhänd]] 2&quot; (2023)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Pisuhänd 2 |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/pisuhand-2/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Nora – [[Henrik Ibsen]]/Hendrik Toompere “Nukumaja” (2024)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Nukumaja |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/nukumaja/ |vaadatud=2024-08-01 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* proua Kurvits – [[Eduard Vilde]]/[[Tiit Palu]] &quot;Side&quot; (2024)&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-05-20 |pealkiri=Side |url=https://www.elab.ee/lavastus/29347/side/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti Lavastuste Andmebaas |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== Rollid mujal ===
* Väike prints – [[Antoine de Saint-Exupéry]]/[[Elmo Nüganen]] &quot;[[Väike prints]]&quot; (Diplomilavastus, [[Tallinna Linnateater]], 2018)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=VÄIKE PRINTS |url=https://linnateater.ee/arhiiv/vaike-prints/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Linnateater |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Väike prints |url=https://eamt.ee/lavastused/vaike-prints/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Laagriplika, nunn – [[Eduard Bornhöhe]]/[[Diana Leesalu]] &quot;Vürst Gabriel&quot; ([[Tallinna Linnateater]], 2018)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Teatri Agentuur - Statistika |url=https://statistika.teater.ee/stat/repertoire/show/2699/7 |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=statistika.teater.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=VÜRST GABRIEL EHK PIRITA KLOOSTRI VIIMASED PÄEVAD |url=https://linnateater.ee/arhiiv/vurst-gabriel-ehk-pirita-kloostri-viimased-paevad/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Linnateater |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2020-05-11 |pealkiri=Maarja Johanna Mägi |url=https://www.elab.ee/inimene/6014/maarja-johanna-magi/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti Lavastuste Andmebaas |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* osatäitja  – [[Renate Keerd]]/trupp &quot;Valgete vete sina&quot; (Diplomilavastus, [[Sakala Teatrimaja|Sakala 3]], 2019)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Valgete vete sina |url=https://eamt.ee/lavastused/valgete-vete-sina/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Irina Sergejevna – [[Anton Tšehhov]]/[[Elise Metsanurk]] &quot;Liiga palju armastust&quot; (Diplomilavastus, [[Kuressaare Teater|Kuressaare Linnateater]], 2019)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Liiga palju armastust |url=https://eamt.ee/lavastused/liiga-palju-armastust/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Liiga palju armastust |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/liiga-palju-armastust/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Karin Allik {{!}} |kuupäev=2019-08-01 |pealkiri=Arvustus. Armumisest ja armastusest hoogsalt ja humoorikalt |url=https://kultuur.err.ee/966467/arvustus-armumisest-ja-armastusest-hoogsalt-ja-humoorikalt |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Jelena Nikolajevna – [[Maksim Gorki]]/[[Uku Uusberg]] &quot;Päikese lapsed&quot; (Diplomilavastus, [[Eesti Draamateater]], 2019)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Päikese lapsed - Draamateater lavastus |url=https://www.draamateater.ee/lavastus/paikese-lapsed/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Draamateater |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Kruus |eesnimi=Kairi |kuupäev=2020-01-22 |pealkiri=Hästi päevitunud Päikese lapsed |url=https://www.draamateater.ee/meedia/hasti-paevitunud-paikese-lapsed/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Draamateater |keel=et}}&lt;/ref&gt;
*osatäitja  – &quot;Nõudmiseni&quot; ([[Tartu Uus Teater]], 2021)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=NÕUDMISENI |url=https://uusteater.ee/lavastused/noudmiseni |vaadatud=2024-10-07 |väljaanne=Tartu Uus Teater |keel=et}}&lt;/ref&gt;
*osatäitja  – Erik Richard Salumäe, Roos Lisette Parmas &quot;Cervantoorium&quot; ([[Tartu Uus Teater]], 2022)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=CERVANTOORIUM |url=https://www.uusteater.ee/lavastused/cervantoorium |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Tartu Uus Teater |keel=et}}&lt;/ref&gt;
*Kristine – [[August Strindberg]]/[[Kaili Viidas]] &quot;Preili Julie&quot; ([[Karlova Teater]], 2023)&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-01-21 |pealkiri=Preili Julie |url=https://www.elab.ee/lavastus/26396/preili-julie-2/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti Lavastuste Andmebaas |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* osatäitja  – [[Reimo Sagor]]/trupp &quot;VABA(n)DUS&quot; ([[Tartu Uus Teater]], 2023)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=VABA⁽ⁿ⁾DUS |url=https://www.uusteater.ee/lavastused/vaba-n-dus |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Tartu Uus Teater |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* osatäitja  – [[Andreas Aadel]] &quot;Club Paradise&quot; (projekt &quot;Hungerburg2024&quot;, [[Tartu Uus Teater]], [[Narva-Jõesuu]], 2024)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=club paradise |url=https://www.uusteater.ee/hungerburg2024/teater/club-paradise |vaadatud=2024-08-01 |väljaanne=Tartu Uus Teater |keel=et |arhiivimisaeg=2024-08-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240801213742/https://www.uusteater.ee/hungerburg2024/teater/club-paradise |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
* osatäitja  – &quot;Kinoteatri lühkarid&quot; ([[Kinoteater]], 2025)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kinoteater {{!}} Kinoteatri lühkarid 01. Lühikesed ja ootamatud katsetused |url=https://kinoteater.ee/laval/kinoteatri-luhkarid-1 |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=kinoteater.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* osatäitja  – [[Ivar Põllu]] &quot;Tapty1985. Laskumine orgu&quot; ([[Tartu Uus Teater]], 2025)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=TAPTY1985. LASKUMINE ORGU |url=https://uusteater.ee/lavastused/tapty1985-laskumine-orgu |vaadatud=2024-10-06 |väljaanne=Tartu Uus Teater |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Ophelia – [[Saxo]], [[Shakespeare]] ja teised/[[Kaili Viidas]] &quot;amletH&quot; ([[Teater Endla]], 2026)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Lavastused |url=https://www.endla.ee/lavastused |vaadatud=2026-04-11 |väljaanne=Endla Teater |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* osatäitja  – [[Emma Kinane]]/[[Vallo Kirs]] &quot;Seisukoht&quot; ([[Teater Ugala]], 2026)&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-11-06 |pealkiri=TULEKUL: Seisukoht - Ugala Teater |url=https://www.ugala.ee/lavastus/seisukoht/ |vaadatud=2026-02-11 |keel=et}}&lt;/ref&gt;
=== Filmirollid ===
====Apteeker Melchior====
[[Fail:Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 4756.jpg|pisi|Maarja Johanna Mägi filmis &quot;[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]&quot;]]
Mägi kehastas naispeategelast Keterlyni kolmeosalises [[Indrek Hargla]] kriminaalromaanidel (sari &quot;Kriminaalromaan vanast Tallinnast&quot;, sh &quot;[[Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus]]&quot;, &quot;[[Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus]]&quot;, &quot;[[Apteeker Melchior ja timuka tütar]]&quot;) põhinevas ajalooliste mängufilmide sarjas &quot;[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]&quot; (režissöör [[Elmo Nüganen]]): esimeses filmis oli ta (Gerkeks maskeerituna) apteekri õpilane, teises apteekri armastatu ja kolmandas apteekri naine Keterlyn Wakenstede. Võtted toimusid 2020. aasta juulist aasta lõpuni.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2020-07-10 |pealkiri=&quot;Apteeker Melchiori&quot; raamatusarjast valmib kolm mängufilmi, võtted algavad juulis |url=https://kultuur.err.ee/1111623/apteeker-melchiori-raamatusarjast-valmib-kolm-mangufilmi-votted-algavad-juulis |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

* &quot;[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]&quot; (aprill 2022)
* &quot;[[Apteeker Melchior. Viirastus]]&quot; (august 2022)
* &quot;[[Apteeker Melchior. Timuka tütar]]&quot; (aprill 2023)&lt;ref&gt; {{Netiviide |perekonnanimi= |kuupäev=2023-02-15 |pealkiri=„Apteeker Melchior. Timuka tütar“ jõuab kinodesse 14. aprillil |url=https://eestielu.goodnews.ee/?p=215279 |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti elu |keel=}}&lt;/ref&gt;

====Muud filmid====
*baaridaam – &quot;Janu&quot; (lühifilm, 2019) &lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Thirst (Short 2019) {{!}} Short |url=https://www.imdb.com/title/tt11209108/ |keel=en-US |vaadatud=2023-07-27}}&lt;/ref&gt;
*Marie – &quot;Valge vale&quot; (lühifilm, 2022)&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Valge vale (Short 2022) {{!}} Short, Drama |url=https://www.imdb.com/title/tt22867470/ |keel=en-US |vaadatud=2023-07-27}}&lt;/ref&gt;
*Mari – &quot;Hüvastijätt&quot; (lühifilm, 2022)&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Hüvastijätt (Short 2022) {{!}} Short, Drama |url=https://www.imdb.com/title/tt22867714/ |keel=en-US |vaadatud=2023-07-27}}&lt;/ref&gt;
*Lipuvere Leena – &quot;Vigased pruudid&quot; (režissöör [[Ergo Kuld]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Vigased Pruudid – Taska Film |url=https://taska.ee/film/vigased-pruudid/ |vaadatud=2023-08-03 |väljaanne=taska.ee}}&lt;/ref&gt; Võtted toimusid [[Matsalu rahvuspark|Matsalu rahvuspargis]] suvel 2022&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2022-06-17 |pealkiri=Galerii: algasid uue kodumaise komöödiafilmi &quot;Vigased pruudid&quot; võtted |url=https://menu.err.ee/1608633229/galerii-algasid-uue-kodumaise-komoodiafilmi-vigased-pruudid-votted |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; ja film jõudis kinodesse oktoobris 2023.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2022-07-14 |pealkiri=Galerii: lõppesid komöödiafilmi &quot;Vigased pruudid&quot; võtted |url=https://menu.err.ee/1608657085/galerii-loppesid-komoodiafilmi-vigased-pruudid-votted |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kultuuritoimetus |kuupäev=2. oktoober 2023 |pealkiri=Koomiline kosjasõit! Vaata, kes tulid komöödia «Vigased pruudid» esilinastusele |väljaanne=Postimees |url=https://kultuur.postimees.ee/7867170/galerii-koomiline-kosjasoit-vaata-kes-tulid-komoodia-vigased-pruudid-esilinastusele |vaadatud=7. oktoobril 2023}}&lt;/ref&gt; Film põhineb [[Eduard Vilde]] 1888. aastal valminud [[Vigased pruudid|samanimelisel jutustusel]]
*Aurora – &quot;[[Aurora (film 2025)|Aurora]]&quot; (režissöörid [[Rain Tolk]] ja [[Andres Maimik]]). Võtted toimusid 2023. aasta juulis ja augustis [[Tallinn|Tallinnas]], Raplamaal, [[Tartu|Tartus]] ja Ida-Virumaal, sealhulgas [[Saka mõis|Saka mõisas]]. Film esilinastus kinodes 10. jaanuaril 2025&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Tolk ja Maimik väntavad uut filmi, Melchiori-staariga peaosas |url=https://www.ohtuleht.ee/elu/1088227/fotod-tolk-ja-maimik-vantavad-uut-filmi-melchiori-staariga-peaosas |vaadatud=2023-08-03 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-07-06 |pealkiri=Pildid: algasid Rain Tolgi ja Andres Maimiku mängufilmi &quot;Aurora&quot; võtted |url=https://menu.err.ee/1609026941/pildid-algasid-rain-tolgi-ja-andres-maimiku-mangufilmi-aurora-votted |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-07-22 |pealkiri=Saka mõisas jääb filmilindile psühholoogiline draama |url=https://pohjarannik.postimees.ee/7819231/saka-moisas-jaab-filmilindile-psuhholoogiline-draama |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Põhjarannik |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-09-10 |pealkiri=Tolgi ja Maimiku &quot;Aurora&quot; jõuab kinodesse tuleva aasta jaanuaris |url=https://kultuur.err.ee/1609449242/tolgi-ja-maimiku-aurora-jouab-kinodesse-tuleva-aasta-jaanuaris |vaadatud=2024-10-24 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
*Mabel ([[dublaažinäitleja]]) – &quot;Hüppajad&quot; (2026)&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.apollokino.ee/event/6143/h%C3%BCppajad |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2026-03-17 |arhiivimisaeg=2025-09-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250925200806/https://www.apollokino.ee/event/6143/h%C3%BCppajad |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

===Telesarjad ===
* Luise – &quot;[[Luise ja Oliver]]&quot; (2023)&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-02-02 |pealkiri=Luise ja Oliver {{!}} Lasteekraan |url=https://lasteekraan.err.ee/luise-ja-oliver |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Liine – &quot;[[Piloot (telesari)|Piloot]]&quot; (2022)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=VAATA TREILERIT: „Piloot“ toob ekraanile noore teleprodutsendi kannatused Eesti telemaastikul {{!}} Elisa Eesti |url=https://www.elisa.ee/et/uudised/vaata-treilerit-piloot-toob-ekraanile-noore-teleprodutsendi-kannatused-eesti-telemaastikul |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=www.elisa.ee |keel=et}}   &lt;/ref&gt;

===Muusikavideod===

* Osalus [[Kristiina Ehin|Kristiina Ehini]] ja [[Silver Sepp|Silver Sepa]] muusikavideos &quot;Inglisillal&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022-11-23 |pealkiri=Vaata Kristiina Ehini ja Silver Sepa uue loo «Inglisillal» videot! |url=https://kultuur.postimees.ee/7655163/vaata-kristiina-ehini-ja-silver-sepa-uue-loo-inglisillal-videot |vaadatud=2023-08-10 |väljaanne=Muusika |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Osalus The Lou Lousi muusikavideos &quot;Imposer&quot;
== Tunnustus ==
* 2019 – [[Voldemar Panso nimeline auhind]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=30. november 2019 |pealkiri=Voldemar Panso preemia laureaat on Maarja Johanna Mägi |url=https://kultuur.postimees.ee/6839233/voldemar-panso-preemia-laureaat-on-maarja-johanna-magi |vaadatud=27. juulil 2023 |väljaanne=Postimees Kultuur}}&lt;/ref&gt;
* 2022 – Tartu noor kultuurikandja &lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-07-24 |pealkiri=Tartu linn kuulutas välja 2022. aasta Kultuurikandjad |url=https://tartu.ee/et/uudised/tartu-linn-kuulutas-valjas-2022-aasta-kultuurikandjad |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=tartu.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2022 – Vanemuise draamatrupi eripreemia aasta kõige hõivatumale draamanäitlejale, kes mängis 2021. aastal 67 etendust&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Vanemuise teatri draamatrupp jagas kolleegipreemiaid |url=https://www.vanemuine.ee/uudista/vanemuise-teatri-draamatrupp-jagas-kolleegipreemiad/ |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230420155430/https://www.vanemuine.ee/uudista/vanemuise-teatri-draamatrupp-jagas-kolleegipreemiad/ |arhiivimisaeg=2023-04-20 |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
* 2023 – [[Bruno O'Ya]] stipendium&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-11-05 |pealkiri=Bruno O'Ya noore filminäitleja stipendiumi pälvis Maarja Johanna Mägi |url=https://kultuur.err.ee/1609154953/bruno-o-ya-noore-filminaitleja-stipendiumi-palvis-maarja-johanna-magi |vaadatud=2023-11-08 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
* 2023 – aasta vanemuislane&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Vanemuise teater tunnustas kolleege |url=https://www.vanemuine.ee/uudista/vanemuise-teater-tunnustas-kolleege-2/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2025|bot=InternetArchiveBot|paranduskatse=jah}}&lt;/ref&gt; 
* 2023 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad]] – parim naisnäitleja filmis (Keterlyni rolli eest &quot;[[Apteeker Melchior]]i&quot; filmitrioloogias)&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi= |kuupäev=2016-11-21 |pealkiri=Eesti filmi- ja teleauhinnad |url=https://eftagala.ee/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti filmi- ja teleauhinnad |keel=}}&lt;/ref&gt;
* 2024 – Vanemuise draamatrupi kolleegipreemia – parim naispeaosatäitja (rollide eest lavastustes „Neljas õde“ ja „Pisuhänd 2&quot;)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Vanemuise teatri draamatrupp jagas kolleegipreemiaid |url=https://www.vanemuine.ee/uudista/vanemuise-teatri-draamatrupp-jagas-kolleegipreemiaid/ |vaadatud=2024-01-14 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2025 – [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia]] (nimirolli eest mängufilmis &quot;Aurora&quot;)&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-02-04 |pealkiri=Selgusid kultuurkapitali aastapreemiate laureaadid |url=https://kultuur.err.ee/1609931723/selgusid-kultuurkapitali-aastapreemiate-laureaadid |vaadatud=2026-02-10 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2025 – EFP (European Film Promotion) Shooting Star 2025&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Berlin International Film Festival (2025) |url=https://www.imdb.com/event/ev0000091/2025/1/?ref_=nmawd_1 |vaadatud=2025-05-20 |väljaanne=IMDb |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Team |eesnimi=Spotlight |kuupäev=2025-03-26 |pealkiri=Meet 2025's European Shooting Stars |url=https://www.spotlight.com/news-and-advice/the-industry/shooting-stars-2025-interviews-berlinale/ |vaadatud=2025-05-20 |väljaanne=Spotlight |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;
* 2025 – Vanemuise draamatrupi kolleegipreemia – parim naispeaosatäitja (Nora rolli eest lavastuses &quot;Nukumaja&quot;)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Vanemuise draamatrupp pärgas kolleege: parima meespeaosalise auhind läks jagamisele |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1122278/vanemuise-draamatrupp-pargas-kolleege-parima-meespeaosalise-auhind-laks-jagamisele |vaadatud=2025-01-12 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2026 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad]] – parim naisnäitleja filmis (nimirolli eest filmis &quot;[[Aurora (film)| Aurora]]&quot;)&lt;ref&gt;https://eftagala.ee/selgusid-efta-2026-voitjad/&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==

Ta on suhtes [[Frank-Leander Sapego]]ga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=FOTO {{!}} Armastus võtteplatsilt! Näitlejatar Maarja Johanna Mägi tõi kallima seltskonda |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120359724/foto-armastus-votteplatsilt-naitlejatar-maarja-johanna-magi-toi-kallima-seltskonda |vaadatud=2025-03-01 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
{{commonskat}}
*[https://www.elab.ee/inimene/6014/maarja-johanna-magi/ Maarja Johanna Mägi Eesti Lavastuste Andmebaasis]
*[https://statistika.teater.ee/stat/actors/show/7917 Maarja Johanna Mägi Eesti Teatriagentuuri statistika lehel]
* {{IMDb|nm11096869|Maarja Johanna Mägi}}

{{JÄRJESTA:Mägi, Maarja Johanna}}
[[Kategooria:Eesti dublaažinäitlejad]]
[[Kategooria:Vanemuise näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti filminäitlejad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1997]]</text>
      <sha1>s2k0qwjsoa1j6nged4hv8l848mvrlf9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Andmepäringud/MUIS-i id-ga isikud, kellest pole artiklit</title>
    <ns>4</ns>
    <id>593296</id>
    <revision>
      <id>7204808</id>
      <parentid>7196575</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T16:00:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>ListeriaBot</username>
        <id>85458</id>
      </contributor>
      <comment>Wikidata list updated [V2]</comment>
      <origin>7204808</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="88573" sha1="hfqp60zvdhp4u13e1pbtj0fbparrugn" xml:space="preserve">{{Wikidata loend
|sparql=SELECT ?item WHERE {
  
  ?item wdt:P4889 ?mid . 
  OPTIONAL {
    ?sitelink schema:about ?item.
    ?sitelink schema:inLanguage &quot;et&quot;.
  }
  FILTER(!BOUND(?sitelink))
}
|sort=label
|columns=number:#,label:artikkel,description:kirjeldus,p569,p570,p18,p19,item:wikidata
|thumb=120
|links=red
}}
{| class='wikitable sortable'
! #
! artikkel
! kirjeldus
! sünnikuupäev
! surmakuupäev
! pilt
! sünnikoht
! wikidata
|-
| style='text-align:right'| 1
| [[Aare Papp]]
| Eesti maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939
| data-sort-value=&quot;2009&quot; | 2009
| 
| 
| [[:d:Q50380448|Q50380448]]
|-
| style='text-align:right'| 2
| [[Abel Lee]]
| 
| data-sort-value=&quot;1918&quot; | 1918-10-03
| data-sort-value=&quot;2010&quot; | 2010-01-01
| 
| 
| [[:d:Q56578071|Q56578071]]
|-
| style='text-align:right'| 3
| [[Abram Jefimovitš Arhipov]]
| Venemaa kunstnik
| data-sort-value=&quot;1862&quot; | 1862-08-15
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-09-25
| [[Fail:Portrait of Arkhipov by Repin.jpg|center|120px]]
| [[Yegorovo]]
| [[:d:Q80588|Q80588]]
|-
| style='text-align:right'| 4
| [[Abram Rabkin]]
| Venemaa maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-10-27
| data-sort-value=&quot;2013&quot; | 2013-12-05
| 
| [[Babrujsk]]
| [[:d:Q24450566|Q24450566]]
|-
| style='text-align:right'| 5
| [[Ada Kangur-Jürisson]]
| Eesti kunstnik
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q56451087|Q56451087]]
|-
| style='text-align:right'| 6
| [[Ada Mühlen]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q56350112|Q56350112]]
|-
| style='text-align:right'| 7
| [[Adolf Jossifowitsch Charlemagne]]
| 
| data-sort-value=&quot;1826&quot; | 1826-12-08
| data-sort-value=&quot;1901&quot; | 1901-01-31
| [[Fail:Sharleman AI.jpg|center|120px]]
| [[Peterburi]]
| [[:d:Q15061209|Q15061209]]
|-
| style='text-align:right'| 8
| [[Ago Teedema]]
| 
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-07-22
| 
| 
| 
| [[:d:Q50377589|Q50377589]]
|-
| style='text-align:right'| 9
| [[Aili Tarkus]]
| 
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-12-27
| data-sort-value=&quot;2007&quot; | 2007-12-02
| 
| 
| [[:d:Q78319392|Q78319392]]
|-
| style='text-align:right'| 10
| [[Aksel Eist]]
| Eesti maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-09-18
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 2000-07-21
| 
| [[Paide]]
| [[:d:Q50827113|Q50827113]]
|-
| style='text-align:right'| 11
| [[Alar Tuul]]
| Eesti kunstnik
| data-sort-value=&quot;1982&quot; | 1982
| 
| 
| 
| [[:d:Q50827778|Q50827778]]
|-
| style='text-align:right'| 12
| [[Albert Beljakov]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q56477975|Q56477975]]
|-
| style='text-align:right'| 13
| [[Albert Bredow]]
| 
| data-sort-value=&quot;1828&quot; | 1828&lt;br/&gt;1827-09-10
| data-sort-value=&quot;1899&quot; | 1899-04-23
| 
| [[Gardeja]]
| [[:d:Q43127875|Q43127875]]
|-
| style='text-align:right'| 14
| [[Albert Toomapoeg]]
| Eesti maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1908&quot; | 1908
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945
| 
| 
| [[:d:Q50377653|Q50377653]]
|-
| style='text-align:right'| 15
| [[Alberto Adonai Renzi]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q58934593|Q58934593]]
|-
| style='text-align:right'| 16
| [[Alberto Caffassi]]
| 
| data-sort-value=&quot;1894&quot; | 1894
| data-sort-value=&quot;1973&quot; | 1973-05-03
| 
| [[Alessandria]]
| [[:d:Q55740319|Q55740319]]
|-
| style='text-align:right'| 17
| [[Aleksander Beggrov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1841&quot; | 1841-12-17
| data-sort-value=&quot;1914&quot; | 1914-04-14
| [[Fail:Beggrow 000.jpeg|center|120px]]
| [[Peterburi]]
| [[:d:Q4080457|Q4080457]]
|-
| style='text-align:right'| 18
| [[Aleksander Hagen]]
| 
| 
| 
| [[Fail:Hagen-Schwarz, Julie. Kunstnik Aleksander Hageni portree.jpg|center|120px]]
| 
| [[:d:Q56577763|Q56577763]]
|-
| style='text-align:right'| 19
| [[Aleksander Kulkoff]]
| vene kunstnik Eestis
| data-sort-value=&quot;1889&quot; | 1889-01-05
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970
| 
| [[Moskva]]
| [[:d:Q50335258|Q50335258]]
|-
| style='text-align:right'| 20
| [[Aleksander Normak]]
| eesti teatri- ja maalikunstnik ning graafik
| data-sort-value=&quot;1895&quot; | 1895-02-17
| data-sort-value=&quot;1984&quot; | 1984-01-06
| 
| [[Püssi vald]]
| [[:d:Q59164539|Q59164539]]
|-
| style='text-align:right'| 21
| [[Aleksander Orłowski]]
| 
| data-sort-value=&quot;1777&quot; | 1777-03-09
| data-sort-value=&quot;1832&quot; | 1832-03-13
| [[Fail:AleksanderOrlowski.Autoportret.ws.jpg|center|120px]]
| [[Varssavi]]
| [[:d:Q937911|Q937911]]
|-
| style='text-align:right'| 22
| [[Aleksander Tarvis]]
| 
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1915-08-15
| data-sort-value=&quot;1999&quot; | 1999-11-08
| 
| 
| [[:d:Q78315092|Q78315092]]
|-
| style='text-align:right'| 23
| [[Aleksander Varnek]]
| Venemaa maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1782&quot; | 1782-02-26
| data-sort-value=&quot;1843&quot; | 1843-03-31
| [[Fail:Varnek.jpg|center|120px]]
| [[Peterburi]]
| [[:d:Q4103951|Q4103951]]
|-
| style='text-align:right'| 24
| [[Aleksandr Gerasimov]]
| Venemaa kunstnik
| data-sort-value=&quot;1881&quot; | 1881-08-12
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-07-23
| [[Fail:Gerasimov A.M.jpg|center|120px]]
| [[Mitšurinsk]]
| [[:d:Q965352|Q965352]]
|-
| style='text-align:right'| 25
| [[Aleksandr Morejev]]
| 
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-08-24
| data-sort-value=&quot;1984&quot; | 1984-07-28
| 
| [[Odessa]]
| [[:d:Q59164585|Q59164585]]
|-
| style='text-align:right'| 26
| [[Aleksandr Patrakejev]]
| 
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925
| data-sort-value=&quot;1992&quot; | 1992
| 
| 
| [[:d:Q59164268|Q59164268]]
|-
| style='text-align:right'| 27
| [[Aleksandra Jürgenson-Snegirjeva]]
| 
| data-sort-value=&quot;1869&quot; | 1869
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946
| 
| 
| [[:d:Q55988124|Q55988124]]
|-
| style='text-align:right'| 28
| [[Aleksandra Makovskaja]]
| Venemaa maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1837&quot; | 1837
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1915
| [[Fail:Yegor Makovsky, Alexandra Makovskaya, 1850s.jpg|center|120px]]
| [[Moskva]]
| [[:d:Q17749075|Q17749075]]
|-
| style='text-align:right'| 29
| [[Aleksei Antropov]]
| Venemaa kunstnik
| data-sort-value=&quot;1716&quot; | 1716-03-14
| data-sort-value=&quot;1795&quot; | 1795-06-12
| [[Fail:Antropov Self.jpg|center|120px]]
| [[Peterburi]]
| [[:d:Q1298354|Q1298354]]
|-
| style='text-align:right'| 30
| [[Aleksei Korin]]
| Venemaa maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1865&quot; | 1865-03-04
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-02-13
| [[Fail:Корин автопортрет.jpg|center|120px]]
| [[Palekh]]
| [[:d:Q4233075|Q4233075]]
|-
| style='text-align:right'| 31
| [[Alexander Georg von Ungern-Sternberg]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q58934466|Q58934466]]
|-
| style='text-align:right'| 32
| [[Alexander Heinrich Johann Grünfeldt]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q58824195|Q58824195]]
|-
| style='text-align:right'| 33
| [[Alexander Nikolaus Borsov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1854&quot; | 1854
| data-sort-value=&quot;1895&quot; | 1895-01-30
| 
| 
| [[:d:Q42297588|Q42297588]]
|-
| style='text-align:right'| 34
| [[Alexander Nothbeck]]
| 
| data-sort-value=&quot;1802&quot; | 1802-05-16
| data-sort-value=&quot;1866&quot; | 1866
| 
| 
| [[:d:Q19915520|Q19915520]]
|-
| style='text-align:right'| 35
| [[Alexander Peltzer]]
| 
| data-sort-value=&quot;1876&quot; | 1876
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959
| 
| 
| [[:d:Q58854082|Q58854082]]
|-
| style='text-align:right'| 36
| [[Alexander Schwabe]]
| baltisaksa maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1824&quot; | 1824&lt;br/&gt;1818
| data-sort-value=&quot;1872&quot; | 1872-05-30
| 
| [[Riia]]
| [[:d:Q16719694|Q16719694]]
|-
| style='text-align:right'| 37
| [[Alexander von Wahl]]
| baltisaksa kunstnik
| data-sort-value=&quot;1839&quot; | 1839-12-10
| data-sort-value=&quot;1903&quot; | 1903-12-02
| 
| [[Tartu]]
| [[:d:Q23000766|Q23000766]]
|-
| style='text-align:right'| 38
| [[Alexandra von Berckholtz]]
| Saksamaa maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1821&quot; | 1821-08-26
| data-sort-value=&quot;1899&quot; | 1899-03-16
| 
| [[Riia]]
| [[:d:Q2643699|Q2643699]]
|-
| style='text-align:right'| 39
| [[Alexandrine von Wistinghausen]]
| 
| data-sort-value=&quot;1850&quot; | 1850-01-20
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 20th century
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q34674472|Q34674472]]
|-
| style='text-align:right'| 40
| [[Alfons Rammo]]
| Eesti kunstnik
| data-sort-value=&quot;1897&quot; | 1897-08-31
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-07-01
| 
| 
| [[:d:Q56085503|Q56085503]]
|-
| style='text-align:right'| 41
| [[Alfred Hindorf]]
| 
| data-sort-value=&quot;1824&quot; | 1824-05-12
| data-sort-value=&quot;1892&quot; | 1892-09-10
| 
| [[Dobroje (Kaliningrad)]]
| [[:d:Q55794640|Q55794640]]
|-
| style='text-align:right'| 42
| [[Alfred Hoffman]]
| Eesti kunstnik
| data-sort-value=&quot;1908&quot; | 1908-10-21
| data-sort-value=&quot;1985&quot; | 1985
| 
| 
| [[:d:Q50359435|Q50359435]]
|-
| style='text-align:right'| 43
| [[Alfred Kivi]]
| Eesti maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1883&quot; | 1883-03-23
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-12-30
| 
| [[Soomukse]]
| [[:d:Q56243215|Q56243215]]
|-
| style='text-align:right'| 44
| [[Alfred Wiegmann]]
| 
| data-sort-value=&quot;1886&quot; | 1886-04-27
| data-sort-value=&quot;1973&quot; | 1973-11-06
| 
| [[Essen]]
| [[:d:Q18575908|Q18575908]]
|-
| style='text-align:right'| 45
| [[Alfrēds Plite-Pleita]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q78308345|Q78308345]]
|-
| style='text-align:right'| 46
| [[Allan Aav]]
| 
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944
| 
| 
| 
| [[:d:Q78319587|Q78319587]]
|-
| style='text-align:right'| 47
| [[Alma Abels]]
| 
| data-sort-value=&quot;1872&quot; | 1872-04-17
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945
| 
| 
| [[:d:Q56451035|Q56451035]]
|-
| style='text-align:right'| 48
| [[Alma Klauren]]
| 
| data-sort-value=&quot;1890&quot; | 1890-01-15
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-02-02
| 
| [[Kogula vald]]
| [[:d:Q78315596|Q78315596]]
|-
| style='text-align:right'| 49
| [[Alma Willy Boltho von Hohenbach]]
| 
| data-sort-value=&quot;1858&quot; | 1858-12-27
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-05-13
| 
| 
| [[:d:Q58824166|Q58824166]]
|-
| style='text-align:right'| 50
| [[Anatoli Jar-Kravtšenko]]
| 
| data-sort-value=&quot;1911&quot; | 1911-06-21
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983-11-24
| 
| [[Blagoveštšensk]]
| [[:d:Q4538463|Q4538463]]
|-
| style='text-align:right'| 51
| [[Anatoli Slepõšev]]
| Venemaa maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-07-03
| data-sort-value=&quot;2016&quot; | 2016-04-13
| 
| [[Lopatino]]
| [[:d:Q4423383|Q4423383]]
|-
| style='text-align:right'| 52
| [[Andrei Ender]]
| Vene maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926
| data-sort-value=&quot;1977&quot; | 1977
| 
| [[Peterburi]]
| [[:d:Q50497964|Q50497964]]
|-
| style='text-align:right'| 53
| [[Andrei Šilder]]
| Venemaa maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1861&quot; | 1861
| data-sort-value=&quot;1919&quot; | 1919
| 
| 
| [[:d:Q4523936|Q4523936]]
|-
| style='text-align:right'| 54
| [[Andres Sütevaka]]
| Eesti kunstnik
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971-11-22
| 
| 
| 
| [[:d:Q50377547|Q50377547]]
|-
| style='text-align:right'| 55
| [[Ann Frössén]]
| 
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953
| 
| 
| [[Stockholm]]
| [[:d:Q58853999|Q58853999]]
|-
| style='text-align:right'| 56
| [[Anna Kalašnikova-Root]]
| 
| data-sort-value=&quot;1885&quot; | 1885
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960
| 
| 
| [[:d:Q55866769|Q55866769]]
|-
| style='text-align:right'| 57
| [[Anna Litvinova-Merilo]]
| Eesti kunstnik
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976
| 
| 
| [[Peterburi]]
| [[:d:Q56353507|Q56353507]]
|-
| style='text-align:right'| 58
| [[Anna Louise von Berner]]
| 
| data-sort-value=&quot;1795&quot; | 1795
| data-sort-value=&quot;1868&quot; | 1868
| 
| 
| [[:d:Q59113130|Q59113130]]
|-
| style='text-align:right'| 59
| [[Anna Lukats-Laigo]]
| Eesti kunstnik
| data-sort-value=&quot;1900&quot; | 1900
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937
| 
| 
| [[:d:Q55988531|Q55988531]]
|-
| style='text-align:right'| 60
| [[Anna Petrovna Ostroumova-Lebedeva]]
| Venemaa kunstnik
| data-sort-value=&quot;1871&quot; | 1871-05-05
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-05-05
| [[Fail:A.P. Ostroumova-Lebedeva by F. Malyavin (1896).jpg|center|120px]]
| [[Peterburi]]
| [[:d:Q562945|Q562945]]
|-
| style='text-align:right'| 61
| [[Anna von Dellingshausen]]
| 
| data-sort-value=&quot;1832&quot; | 1832-09-06
| data-sort-value=&quot;1900&quot; | 1900-05-10
| 
| 
| [[:d:Q50827707|Q50827707]]
|-
| style='text-align:right'| 62
| [[Anna von Maydell]]
| 
| data-sort-value=&quot;1861&quot; | 1861-11-06
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-07-30
| 
| [[Peterburi]]
| [[:d:Q17353131|Q17353131]]
|-
| style='text-align:right'| 63
| [[Anna von Wahl]]
| 
| data-sort-value=&quot;1861&quot; | 1861-02-26
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-09-11
| 
| [[Peterburi]]
| [[:d:Q28934030|Q28934030]]
|-
| style='text-align:right'| 64
| [[Ano Mägi-Palm]]
| 
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1913-01-13
| data-sort-value=&quot;1991&quot; | 1991-11-23
| 
| 
| [[:d:Q56595975|Q56595975]]
|-
| style='text-align:right'| 65
| [[anonüümne]]
| 
| 
| 
| [[Fail:Image of none.svg|center|120px]]
| 
| [[:d:Q4233718|Q4233718]]
|-
| style='text-align:right'| 66
| [[Anthony Caruana]]
| Malta maalikunstnik
| 
| 
| 
| [[Xewkija]]
| [[:d:Q56596080|Q56596080]]
|-
| style='text-align:right'| 67
| [[Anton Georg Bosse]]
| 
| data-sort-value=&quot;1792&quot; | 1792
| data-sort-value=&quot;1860&quot; | 1860
| 
| [[Riia]]
| [[:d:Q55089403|Q55089403]]
|-
| style='text-align:right'| 68
| [[Arkadi Rõlov]]
| Venemaa kunstnik
| data-sort-value=&quot;1870&quot; | 1870-01-17
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-06-22
| [[Fail:Arkady Rylov, Self-Portrait, 1930s, Vyatskiy Art Museum Ж-865.jpg|center|120px]]
| [[Istobensk]]
| [[:d:Q3623704|Q3623704]]
|-
| style='text-align:right'| 69
| [[Arlis Narusberg]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q50827698|Q50827698]]
|-
| style='text-align:right'| 70
| [[Arne Lepla]]
| 
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950
| data-sort-value=&quot;2022&quot; | 2022-09-09
| 
| 
| [[:d:Q50840131|Q50840131]]
|-
| style='text-align:right'| 71
| [[Arseni Meštšerski]]
| Venemaa maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1834&quot; | 1834
| data-sort-value=&quot;1902&quot; | 1902-11-26
| [[Fail:Arseny Ivanovich Meshchersky.jpg|center|120px]]
| [[Vyshny Volotshyok County]]
| [[:d:Q4292570|Q4292570]]
|-
| style='text-align:right'| 72
| [[Arthur Choisy]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q59133467|Q59133467]]
|-
| style='text-align:right'| 73
| [[Artur Mangus]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q59133420|Q59133420]]
|-
| style='text-align:right'| 74
| [[Artur Mihkelsoo]]
| Eesti kunstnik
| data-sort-value=&quot;1902&quot; | 1902-03-27
| data-sort-value=&quot;1988&quot; | 1988-04-05
| 
| [[Peterburi]]
| [[:d:Q50359427|Q50359427]]
|-
| style='text-align:right'| 75
| [[Arved Erich Dörvald]]
| 
| data-sort-value=&quot;1886&quot; | 1886-05-06
| data-sort-value=&quot;1924&quot; | 1924-06-09
| 
| 
| [[:d:Q55988484|Q55988484]]
|-
| style='text-align:right'| 76
| [[Ashot Jegikjan]]
| 
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955
| 
| 
| [[Jerevan]]
| [[:d:Q58824347|Q58824347]]
|-
| style='text-align:right'| 77
| [[Asta Vaks-Kiviloo]]
| Eesti kunstnik
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925
| data-sort-value=&quot;2019&quot; | 2019
| 
| 
| [[:d:Q56578264|Q56578264]]
|-
| style='text-align:right'| 78
| [[August Friedrich Oelenhainz]]
| Saksamaa maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1745&quot; | 1745-06-28
| data-sort-value=&quot;1804&quot; | 1804-11-05
| 
| [[Endingen]]
| [[:d:Q761313|Q761313]]
|-
| style='text-align:right'| 79
| [[August Karro]]
| Eesti maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1888&quot; | 1888-11-06
| 
| 
| 
| [[:d:Q50331772|Q50331772]]
|-
| style='text-align:right'| 80
| [[August Liisment]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q59113296|Q59113296]]
|-
| style='text-align:right'| 81
| [[August Mölder]]
| Eesti kunstnik
| data-sort-value=&quot;1914&quot; | 1914-05-14
| data-sort-value=&quot;1982&quot; | 1982-10-12
| 
| 
| [[:d:Q50359372|Q50359372]]
|-
| style='text-align:right'| 82
| [[Auguste Gentz]]
| 
| data-sort-value=&quot;1912&quot; | 1912-12-29
| data-sort-value=&quot;2002&quot; | 2002-02-08
| 
| [[Riia]]
| [[:d:Q59113082|Q59113082]]
|-
| style='text-align:right'| 83
| [[Bernhard Christian Carl Borchert]]
| Läti kunstnik
| data-sort-value=&quot;1863&quot; | 1863-12-01
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-12-31&lt;br/&gt;1945
| 
| [[Riia]]
| [[:d:Q15995664|Q15995664]]
|-
| style='text-align:right'| 84
| [[Boris Jakovlev]]
| 
| data-sort-value=&quot;1890&quot; | 1890-09-05
| data-sort-value=&quot;1972&quot; | 1972-12-08
| [[Fail:Yakovlev B.N.jpg|center|120px]]
| [[Moskva]]
| [[:d:Q18019598|Q18019598]]
|-
| style='text-align:right'| 85
| [[Boris Krõlov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1906&quot; | 1906-04-23
| 
| 
| 
| [[:d:Q78034816|Q78034816]]
|-
| style='text-align:right'| 86
| [[Boris Oras]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q50827572|Q50827572]]
|-
| style='text-align:right'| 87
| [[Boris Ottenberg]]
| Eesti kunstnik
| data-sort-value=&quot;1891&quot; | 1891-12-31
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-06-02
| 
| [[Peterburi]]
| [[:d:Q57205798|Q57205798]]
|-
| style='text-align:right'| 88
| [[Boriss Sokolov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-10-13
| 
| 
| 
| [[:d:Q59164402|Q59164402]]
|-
| style='text-align:right'| 89
| [[Boriss Uvarov]]
| Eesti maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946
| 
| 
| 
| [[:d:Q56477925|Q56477925]]
|-
| style='text-align:right'| 90
| [[Caesar Kaljo]]
| Eesti kunstnik ja polaaruurija
| data-sort-value=&quot;1897&quot; | 1897-09-18&lt;br/&gt;1897
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969-05-09&lt;br/&gt;1969
| 
| 
| [[:d:Q78320551|Q78320551]]
|-
| style='text-align:right'| 91
| [[Carl August Raedlein]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q50356120|Q50356120]]
|-
| style='text-align:right'| 92
| [[Carl Gustav Klingstedt]]
| Rootsi maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1657&quot; | 1657-02-26
| data-sort-value=&quot;1734&quot; | 1734-02-17
| 
| [[Riia]]
| [[:d:Q2938925|Q2938925]]
|-
| style='text-align:right'| 93
| [[Carl Schulz]]
| 
| data-sort-value=&quot;1823&quot; | 1823
| data-sort-value=&quot;1876&quot; | 1876&lt;br/&gt;1859
| 
| 
| [[:d:Q30501308|Q30501308]]
|-
| style='text-align:right'| 94
| [[Charlotte Margarethe Elisabeth von Gavel]]
| Saksamaa maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1833&quot; | 1833-02-16
| data-sort-value=&quot;1854&quot; | 1854&lt;br/&gt;1894-11-28
| 
| [[Rannu]]
| [[:d:Q56596347|Q56596347]]
|-
| style='text-align:right'| 95
| [[Christian Rosée]]
| 
| data-sort-value=&quot;1804&quot; | 1804
| data-sort-value=&quot;1872&quot; | 1872
| 
| 
| [[:d:Q59133006|Q59133006]]
|-
| style='text-align:right'| 96
| [[Christina Robertson]]
| 
| data-sort-value=&quot;1796&quot; | 1796-12-17
| data-sort-value=&quot;1854&quot; | 1854-04-30
| [[Fail:Christina Robertson - Self portrait, 1822.jpg|center|120px]]
| [[Kinghorn]]
| [[:d:Q2199075|Q2199075]]
|-
| style='text-align:right'| 97
| [[Christopher Ferdinand Leuttner]]
| 
| data-sort-value=&quot;1722&quot; | 1722
| data-sort-value=&quot;1788&quot; | 1788
| 
| 
| [[:d:Q56451120|Q56451120]]
|-
| style='text-align:right'| 98
| [[Christopher Paudiß]]
| Saksamaa kunstnik
| data-sort-value=&quot;1630&quot; | 1630&lt;br/&gt;1625
| data-sort-value=&quot;1666&quot; | 1666-09-08
| [[Fail:Christoph Paudiß - Selbstbildnis mit Gamsbart - 5607 - Bavarian State Painting Collections.jpg|center|120px]]
| [[Alam-Saksi]]
| [[:d:Q870457|Q870457]]
|-
| style='text-align:right'| 99
| [[Claude Guilleminet]]
| Prantsusmaa maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1821&quot; | 1821-01-12
| data-sort-value=&quot;1885&quot; | 1885-02-08
| 
| [[Pariis]]
| [[:d:Q16855613|Q16855613]]
|-
| style='text-align:right'| 100
| [[Clemens von Zimmermann]]
| Saksamaa maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1788&quot; | 1788-11-08
| data-sort-value=&quot;1869&quot; | 1869-01-25
| [[Fail:Clemens Zimmermann - Maler.jpg|center|120px]]
| [[Düsseldorf]]
| [[:d:Q876932|Q876932]]
|-
| style='text-align:right'| 101
| [[Cornelis Ruhtenberg]]
| 
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923
| data-sort-value=&quot;2008&quot; | 2008
| 
| [[Riia]]
| [[:d:Q21479906|Q21479906]]
|-
| style='text-align:right'| 102
| [[Danil Tšerkes]]
| 
| data-sort-value=&quot;1899&quot; | 1899-08-31
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971-06-09
| 
| [[Moskva]]
| [[:d:Q28357196|Q28357196]]
|-
| style='text-align:right'| 103
| [[Dementi Šmarinov]]
| Venemaa maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1907&quot; | 1907-04-29&lt;br/&gt;1907-05-12
| data-sort-value=&quot;1999&quot; | 1999-08-30
| 
| [[Kaasan]]
| [[:d:Q4525609|Q4525609]]
|-
| style='text-align:right'| 104
| [[Dimitri Motšalski]]
| 
| data-sort-value=&quot;1908&quot; | 1908-02-02
| data-sort-value=&quot;1988&quot; | 1988-12-20
| 
| [[Peterburi]]
| [[:d:Q4305204|Q4305204]]
|-
| style='text-align:right'| 105
| [[Dimitri Žukov]]
| Vene maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1841&quot; | 1841
| data-sort-value=&quot;1903&quot; | 1903
| 
| 
| [[:d:Q15919026|Q15919026]]
|-
| style='text-align:right'| 106
| [[Dmitri Nalbandjan]]
| Venemaa kunstnik
| data-sort-value=&quot;1906&quot; | 1906-09-15
| data-sort-value=&quot;1993&quot; | 1993-07-02&lt;br/&gt;1993-07-10
| 
| [[Thbilisi]]
| [[:d:Q3649850|Q3649850]]
|-
| style='text-align:right'| 107
| [[Dmitry Levitzky]]
| 
| data-sort-value=&quot;1735&quot; | 1735
| data-sort-value=&quot;1822&quot; | 1822-04-04
| [[Fail:Dmitry Levitzky (cropped).jpg|center|120px]]
| [[Kiiev]]
| [[:d:Q556681|Q556681]]
|-
| style='text-align:right'| 108
| [[Eberhard Schlotter]]
| Saksamaa kunstnik
| data-sort-value=&quot;1921&quot; | 1921-06-03
| data-sort-value=&quot;2014&quot; | 2014-09-08
| 
| [[Hildesheim]]
| [[:d:Q896930|Q896930]]
|-
| style='text-align:right'| 109
| [[Eda Lõhmus]]
| Eesti kunstnik
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978-08-04
| 
| 
| [[Eesti]]
| [[:d:Q50827743|Q50827743]]
|-
| style='text-align:right'| 110
| [[Edgar Voss]]
| Eesti maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936
| data-sort-value=&quot;2002&quot; | 2002
| 
| 
| [[:d:Q50826979|Q50826979]]
|-
| style='text-align:right'| 111
| [[Eduard Reisberg]]
| maalikunstnik
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q59132899|Q59132899]]
|-
| style='text-align:right'| 112
| [[Eduard Spörer]]
| baltisaksa maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1841&quot; | 1841-06-12
| data-sort-value=&quot;1898&quot; | 1898-11-22
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q18602047|Q18602047]]
|-
| style='text-align:right'| 113
| [[Eduard Verber]]
| Eesti kunstnik
| data-sort-value=&quot;1877&quot; | 1877-06-20
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-08
| 
| [[Narva]]
| [[:d:Q56025749|Q56025749]]
|-
| style='text-align:right'| 114
| [[Eduardo Alkope]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q56477957|Q56477957]]
|-
| style='text-align:right'| 115
| [[Elfrina Bergström]]
| Eesti kunstnik
| data-sort-value=&quot;1887&quot; | 1887-11-29
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-08-05
| 
| 
| [[:d:Q50384860|Q50384860]]
|-
| style='text-align:right'| 116
| [[Elisa Guillaume]]
| 
| data-sort-value=&quot;1813&quot; | 1813
| data-sort-value=&quot;1889&quot; | 1889
| 
| 
| [[:d:Q55979258|Q55979258]]
|-
| style='text-align:right'| 117
| [[Elise von Jung-Stilling]]
| 
| data-sort-value=&quot;1829&quot; | 1829-09-09&lt;br/&gt;1829-09-21
| data-sort-value=&quot;1904&quot; | 1904-07-10&lt;br/&gt;1904-07-23
| 
| [[Jelgava]]
| [[:d:Q16594378|Q16594378]]
|-
| style='text-align:right'| 118
| [[Elmar Köster]]
| Eesti kunstnik
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q78315785|Q78315785]]
|-
| style='text-align:right'| 119
| [[Elsbeth Rudolff]]
| Saksamaa maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1861&quot; | 1861-04-26
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945
| 
| 
| [[:d:Q56118414|Q56118414]]
|-
| style='text-align:right'| 120
| [[Elvi Maaste]]
| 
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-07-23
| data-sort-value=&quot;2005&quot; | 2005-02-23
| 
| 
| [[:d:Q78318971|Q78318971]]
|-
| style='text-align:right'| 121
| [[Ely Bielutin]]
| Venemaa kunstnik
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-06-10
| data-sort-value=&quot;2012&quot; | 2012-02-27&lt;br/&gt;2012-02-26
| [[Fail:Ely Bielutin 04 (cropped).jpg|center|120px]]
| [[Moskva]]
| [[:d:Q4083382|Q4083382]]
|-
| style='text-align:right'| 122
| [[Emma von Kleist]]
| Läti maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1840&quot; | 1840
| data-sort-value=&quot;1892&quot; | 1892
| 
| 
| [[:d:Q55853536|Q55853536]]
|-
| style='text-align:right'| 123
| [[Emmanuel Bernstein]]
| 
| data-sort-value=&quot;1914&quot; | 1914-05-30
| 
| 
| 
| [[:d:Q50996338|Q50996338]]
|-
| style='text-align:right'| 124
| [[Enda Bardell]]
| Kanada kunstnik
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-10-19
| 
| 
| 
| [[:d:Q50826962|Q50826962]]
|-
| style='text-align:right'| 125
| [[Endel Kotsar]]
| Eesti kunstnik
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-02-26
| data-sort-value=&quot;2013&quot; | 2013-03-13
| 
| 
| [[:d:Q56577958|Q56577958]]
|-
| style='text-align:right'| 126
| [[Endel Maisaar]]
| eesti raamatugraafik
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922-12-25
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978-01-21
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q56349611|Q56349611]]
|-
| style='text-align:right'| 127
| [[Ene Urbla]]
| 
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948
| 
| 
| 
| [[:d:Q50827068|Q50827068]]
|-
| style='text-align:right'| 128
| [[Enn Erisalu]]
| Eesti maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-12-15
| data-sort-value=&quot;2005&quot; | 2005
| 
| 
| [[:d:Q50359531|Q50359531]]
|-
| style='text-align:right'| 129
| [[Enn Volmere]]
| Eesti maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1908&quot; | 1908-04-12
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978-10-09
| 
| [[Otepää]]
| [[:d:Q50339276|Q50339276]]
|-
| style='text-align:right'| 130
| [[Enno Raun]]
| 
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-02-17
| data-sort-value=&quot;2023&quot; | 2023-10-23
| 
| 
| [[:d:Q78320324|Q78320324]]
|-
| style='text-align:right'| 131
| [[Eranui Aslamasjan]]
| 
| data-sort-value=&quot;1909&quot; | 1909-04-15
| data-sort-value=&quot;1998&quot; | 1998-02-04
| [[Fail:ERANUHI ASLAMAZYAN.jpg|center|120px]]
| [[Çetindurak]]
| [[:d:Q16380139|Q16380139]]
|-
| style='text-align:right'| 132
| [[Erich Rebane]]
| Venemaa maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922-03-13
| data-sort-value=&quot;1999&quot; | 1999-04-17
| 
| [[Peterburi]]
| [[:d:Q4391545|Q4391545]]
|-
| style='text-align:right'| 133
| [[Erich Viidas]]
| Eesti kunstnik
| data-sort-value=&quot;1894&quot; | 1894-04-02
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q50414215|Q50414215]]
|-
| style='text-align:right'| 134
| [[Erich von Kügelgen]]
| 
| data-sort-value=&quot;1870&quot; | 1870-12-30
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-06-23
| 
| [[Mühlhausen|Mühlhausen/Thüringen]]
| [[:d:Q54507070|Q54507070]]
|-
| style='text-align:right'| 135
| [[Erika Tiisler]]
| 
| data-sort-value=&quot;1909&quot; | 1909-07-21
| data-sort-value=&quot;1984&quot; | 1984
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q50359244|Q50359244]]
|-
| style='text-align:right'| 136
| [[Erna Antonie Härm]]
| 
| data-sort-value=&quot;1914&quot; | 1914-10-16
| data-sort-value=&quot;1996&quot; | 1996-05-31
| 
| 
| [[:d:Q50377638|Q50377638]]
|-
| style='text-align:right'| 137
| [[Ernst Gottlob]]
| 
| data-sort-value=&quot;1744&quot; | 1744
| data-sort-value=&quot;1792&quot; | 1792
| 
| 
| [[:d:Q18563948|Q18563948]]
|-
| style='text-align:right'| 138
| [[Ernst Hermann Schlichting]]
| 
| data-sort-value=&quot;1812&quot; | 1812-05-15
| data-sort-value=&quot;1890&quot; | 1890-05-20
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q28540321|Q28540321]]
|-
| style='text-align:right'| 139
| [[Ernst Tiido]]
| 
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1913-02-08
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-09-23
| 
| [[Tartu]]
| [[:d:Q50996721|Q50996721]]
|-
| style='text-align:right'| 140
| [[Ervin Foerster]]
| 
| data-sort-value=&quot;1893&quot; | 1893-04-28
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-02-27
| 
| 
| [[:d:Q56350298|Q56350298]]
|-
| style='text-align:right'| 141
| [[Ervin Milvek]]
| Eesti kunstnik
| data-sort-value=&quot;1919&quot; | 1919-03-09
| data-sort-value=&quot;1994&quot; | 1994-08-14
| 
| [[Haapsalu]]
| [[:d:Q78033932|Q78033932]]
|-
| style='text-align:right'| 142
| [[Esther Berger]]
| 
| data-sort-value=&quot;1909&quot; | 1909-05-07
| 
| 
| 
| [[:d:Q58824833|Q58824833]]
|-
| style='text-align:right'| 143
| [[Eugen Gotthard von Ungern-Sternberg]]
| 
| data-sort-value=&quot;1811&quot; | 1811
| data-sort-value=&quot;1902&quot; | 1902
| 
| 
| [[:d:Q58935314|Q58935314]]
|-
| style='text-align:right'| 144
| [[Eugen Vaino]]
| 
| data-sort-value=&quot;1909&quot; | 1909-12-07
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969-11-24
| 
| [[Järva maakond]]
| [[:d:Q23708598|Q23708598]]
|-
| style='text-align:right'| 145
| [[Eva Juliane Magdalene Zoege von Manteuffel]]
| 
| data-sort-value=&quot;1852&quot; | 1852-12-25
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-11
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q55106490|Q55106490]]
|-
| style='text-align:right'| 146
| [[Eva Margarethe Borchert-Schweinfurth]]
| 
| data-sort-value=&quot;1878&quot; | 1878
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964
| 
| [[Riia]]
| [[:d:Q54506666|Q54506666]]
|-
| style='text-align:right'| 147
| [[Faina Männik]]
| Eesti kunstnik
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q78320155|Q78320155]]
|-
| style='text-align:right'| 148
| [[Felix Stelten]]
| 
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952
| 
| 
| 
| [[:d:Q58853009|Q58853009]]
|-
| style='text-align:right'| 149
| [[Ferdinand Adolf Kask]]
| Eesti maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1900&quot; | 1900-09-12
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q50993556|Q50993556]]
|-
| style='text-align:right'| 150
| [[Ferdinand Hoppe]]
| 
| data-sort-value=&quot;1848&quot; | 1848-02-23
| data-sort-value=&quot;1890&quot; | 1890-12-02
| 
| [[Tartu]]
| [[:d:Q40033084|Q40033084]]
|-
| style='text-align:right'| 151
| [[Filippo Marantonio]]
| 
| data-sort-value=&quot;1851&quot; | 1851-04-15
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1913-02-25
| 
| 
| [[:d:Q59164604|Q59164604]]
|-
| style='text-align:right'| 152
| [[Francesco Fontebasso]]
| Itaalia maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1707&quot; | 1707-10-04&lt;br/&gt;1709
| data-sort-value=&quot;1769&quot; | 1769-05-31
| [[Fail:Alessandro Longhi - Portrait of Francesco Fontebasso.jpg|center|120px]]
| [[Veneetsia]]
| [[:d:Q447991|Q447991]]
|-
| style='text-align:right'| 153
| [[Francisks Varslavāns]]
| Läti maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1898&quot; | 1898-10-10
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-11-28
| 
| [[Rēzekne]]
| [[:d:Q16356568|Q16356568]]
|-
| style='text-align:right'| 154
| [[Frans Dreiling]]
| 
| 
| data-sort-value=&quot;1678&quot; | 1678
| 
| 
| [[:d:Q59113526|Q59113526]]
|-
| style='text-align:right'| 155
| [[Frans Pourbus the Younger]]
| 
| data-sort-value=&quot;1569&quot; | 1569&lt;br/&gt;1569-09
| data-sort-value=&quot;1622&quot; | 1622-02-19
| [[Fail:Charles d'Arenberg and Anne de Croy with family by Frans Pourbus the Younger, detail, possibly a self portrait.jpg|center|120px]]
| [[Antwerpen]]
| [[:d:Q934540|Q934540]]
|-
| style='text-align:right'| 156
| [[Franz Schrutek von Monte Selva]]
| 
| data-sort-value=&quot;1807&quot; | 1807-05-06
| data-sort-value=&quot;1861&quot; | 1861-12-08
| 
| [[Police nad Metují]]
| [[:d:Q58854151|Q58854151]]
|-
| style='text-align:right'| 157
| [[Franz Xaver Winterhalter]]
| Saksamaa maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1805&quot; | 1805-04-20
| data-sort-value=&quot;1873&quot; | 1873-07-08
| [[Fail:F. X. Winterhalter portrait – BNF Gallica portrait crop.jpg|center|120px]]
| [[Menzenschwand]]
| [[:d:Q168659|Q168659]]
|-
| style='text-align:right'| 158
| [[Friedrich Deppen]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q56255989|Q56255989]]
|-
| style='text-align:right'| 159
| [[Friedrich Wilhelm Spohr]]
| 
| data-sort-value=&quot;1797&quot; | 1797
| data-sort-value=&quot;1877&quot; | 1877
| 
| 
| [[:d:Q55105499|Q55105499]]
|-
| style='text-align:right'| 160
| [[Gavril Jakovlev]]
| 
| data-sort-value=&quot;1819&quot; | 1819-03-07
| data-sort-value=&quot;1862&quot; | 1862-07-01
| 
| [[Kostroma kubermang]]
| [[:d:Q50826091|Q50826091]]
|-
| style='text-align:right'| 161
| [[Georg Budewitz]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q58854273|Q58854273]]
|-
| style='text-align:right'| 162
| [[Georg Cristoph Grooth]]
| Saksamaa maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1716&quot; | 1716-01-21
| data-sort-value=&quot;1749&quot; | 1749-09-28
| 
| [[Stuttgart]]
| [[:d:Q4150344|Q4150344]]
|-
| style='text-align:right'| 163
| [[Georg Rudolf Karing]]
| Eesti maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1807&quot; | 1807-07-14
| data-sort-value=&quot;1858&quot; | 1858-07-09
| 
| [[Riia]]
| [[:d:Q55090258|Q55090258]]
|-
| style='text-align:right'| 164
| [[Georg Schmitz]]
| Saksamaa maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1851&quot; | 1851-05-06
| data-sort-value=&quot;1917&quot; | 1917
| 
| [[Düsseldorf]]
| [[:d:Q24694558|Q24694558]]
|-
| style='text-align:right'| 165
| [[Georg von Lischewitz]]
| 
| data-sort-value=&quot;1809&quot; | 1809
| data-sort-value=&quot;1887&quot; | 1887-11-23
| 
| [[Riia]]
| [[:d:Q55236689|Q55236689]]
|-
| style='text-align:right'| 166
| [[Georg Weckler]]
| 
| data-sort-value=&quot;1800&quot; | 1800-03-03
| data-sort-value=&quot;1861&quot; | 1861-09-07
| [[Fail:Dyudukov - Portrait of Georg Wekler.jpg|center|120px]]
| [[Riia]]
| [[:d:Q59133329|Q59133329]]
|-
| style='text-align:right'| 167
| [[George Tsatsos]]
| 
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940
| 
| 
| 
| [[:d:Q56596296|Q56596296]]
|-
| style='text-align:right'| 168
| [[Georgi Solomatin]]
| 
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930
| 
| 
| 
| [[:d:Q50359412|Q50359412]]
|-
| style='text-align:right'| 169
| [[Georgi Tšerkašin]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q59164345|Q59164345]]
|-
| style='text-align:right'| 170
| [[Gerda Tomson]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q78314489|Q78314489]]
|-
| style='text-align:right'| 171
| [[Giovanni Battista Piazzetta]]
| Itaalia maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1683&quot; | 1683-02-13
| data-sort-value=&quot;1754&quot; | 1754-04-28
| [[Fail:Giambattista Piazzetta, Giambattista Piazzetta.jpg|center|120px]]
| [[Veneetsia]]
| [[:d:Q282670|Q282670]]
|-
| style='text-align:right'| 172
| [[Giuseppe Mazzola]]
| Itaalia maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1748&quot; | 1748-12-05
| data-sort-value=&quot;1838&quot; | 1838-11-24
| [[Fail:Giuseppe Mazzola-Autoportrait.jpg|center|120px]]
| [[Valduggia]]
| [[:d:Q3108088|Q3108088]]
|-
| style='text-align:right'| 173
| [[Gleb Bogomolov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-12-04
| data-sort-value=&quot;2016&quot; | 2016-03-08
| 
| [[Peterburi]]
| [[:d:Q23655194|Q23655194]]
|-
| style='text-align:right'| 174
| [[Gottfried Jakob Ferdinand Napiersky]]
| 
| data-sort-value=&quot;1790&quot; | 1790
| data-sort-value=&quot;1828&quot; | 1828
| 
| 
| [[:d:Q55988348|Q55988348]]
|-
| style='text-align:right'| 175
| [[Govert Dircksz Camphuysen]]
| Hollandi maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1623&quot; | 1623&lt;br/&gt;1624
| data-sort-value=&quot;1672&quot; | 1672-07-04
| [[Fail:Slottet Tre Kronor 1661.jpg|center|120px]]
| [[Dokkum]]
| [[:d:Q955815|Q955815]]
|-
| style='text-align:right'| 176
| [[Grigori Šegal]]
| 
| data-sort-value=&quot;1889&quot; | 1889-04-25
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-06-06
| [[Fail:Shegal G.M.jpg|center|120px]]
| [[Kozelsk]]
| [[:d:Q19692683|Q19692683]]
|-
| style='text-align:right'| 177
| [[Gunter Wechterstein]]
| 
| data-sort-value=&quot;1910&quot; | 1910-11-13
| data-sort-value=&quot;2013&quot; | 2013-10-08
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q57314530|Q57314530]]
|-
| style='text-align:right'| 178
| [[Gustav Mägi]]
| eesti-rootsi kunstnik
| data-sort-value=&quot;1914&quot; | 1914-02-02
| data-sort-value=&quot;1994&quot; | 1994-04-15
| [[Fail:Gustav Mägi.jpg|center|120px]]
| [[Narva]]
| [[:d:Q28357305|Q28357305]]
|-
| style='text-align:right'| 179
| [[Gustav Wilhelm Rosenberg]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q58854372|Q58854372]]
|-
| style='text-align:right'| 180
| [[Günther Zoege von Manteuffel]]
| baltisaksa jurist ja kunstitegelane
| data-sort-value=&quot;1850&quot; | 1850-12-25
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-08-06
| 
| [[Määri mõis]]
| [[:d:Q54507785|Q54507785]]
|-
| style='text-align:right'| 181
| [[Hans Heinrichson]]
| 
| 
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1913
| 
| 
| [[:d:Q56578307|Q56578307]]
|-
| style='text-align:right'| 182
| [[Hans Kuusik]]
| Eesti kunstnik ja kunstipedagoog
| data-sort-value=&quot;1872&quot; | 1872-08-18
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-08-18
| 
| [[Tuhalaane vald (Paistu kihelkond)]]
| [[:d:Q56596322|Q56596322]]
|-
| style='text-align:right'| 183
| [[Hans Mets]]
| Eesti maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1909&quot; | 1909
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981
| 
| 
| [[:d:Q50414225|Q50414225]]
|-
| style='text-align:right'| 184
| [[Hariton Platonov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1842&quot; | 1842
| data-sort-value=&quot;1907&quot; | 1907-09-05
| [[Fail:Platonov 000.jpg|center|120px]]
| [[Mologskij County]]
| [[:d:Q4364677|Q4364677]]
|-
| style='text-align:right'| 185
| [[Harri Pudersell]]
| eesti maalikunstnik ja kunstiõpetaja
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922-06-05
| data-sort-value=&quot;2008&quot; | 2008-03-18
| 
| [[Tartu]]
| [[:d:Q50359405|Q50359405]]
|-
| style='text-align:right'| 186
| [[Heiki Kruus]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q56578352|Q56578352]]
|-
| style='text-align:right'| 187
| [[Heiki Kübar]]
| 
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931
| 
| 
| 
| [[:d:Q58853089|Q58853089]]
|-
| style='text-align:right'| 188
| [[Heimar Nellis]]
| 
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-09-02
| 
| 
| 
| [[:d:Q78319809|Q78319809]]
|-
| style='text-align:right'| 189
| [[Heinrich von Bergen]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q58897858|Q58897858]]
|-
| style='text-align:right'| 190
| [[Helene Julie Marie Strauss]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q58824219|Q58824219]]
|-
| style='text-align:right'| 191
| [[Helene Reichardt]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q58897715|Q58897715]]
|-
| style='text-align:right'| 192
| [[Helene von Franken]]
| 
| data-sort-value=&quot;1825&quot; | 1825-03-19
| No/unknown value
| [[Fail:Елена фон Франкен (Кёбер). Автопортрет.jpg|center|120px]]
| [[Jelgava]]
| [[:d:Q54506785|Q54506785]]
|-
| style='text-align:right'| 193
| [[Helga Herm]]
| 
| data-sort-value=&quot;1921&quot; | 1921
| 
| 
| 
| [[:d:Q56351991|Q56351991]]
|-
| style='text-align:right'| 194
| [[Helga Roht Poznanski]]
| 
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927
| 
| 
| [[Tartu]]
| [[:d:Q51000099|Q51000099]]
|-
| style='text-align:right'| 195
| [[Heli Šestakova]]
| Eesti maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940&lt;br/&gt;1940-01-15
| data-sort-value=&quot;2006&quot; | 2006&lt;br/&gt;2006-10-14
| 
| [[Tartu]]
| [[:d:Q50498872|Q50498872]]
|-
| style='text-align:right'| 196
| [[Helju Haas]]
| 
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-05-06
| 
| 
| 
| [[:d:Q78317564|Q78317564]]
|-
| style='text-align:right'| 197
| [[Helju-Laine Sarnet-Zauram]]
| Eesti kunstnik
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922-03-19
| data-sort-value=&quot;2017&quot; | 2017-12-27
| 
| [[Jõgeva]]
| [[:d:Q78034335|Q78034335]]
|-
| style='text-align:right'| 198
| [[Helve Halla]]
| 
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939
| 
| 
| [[Narva]]
| [[:d:Q50377651|Q50377651]]
|-
| style='text-align:right'| 199
| [[Henn Sarap]]
| 
| data-sort-value=&quot;1906&quot; | 1906
| data-sort-value=&quot;1972&quot; | 1972
| 
| [[Tartu]]
| [[:d:Q56596699|Q56596699]]
|-
| style='text-align:right'| 200
| [[Henriette Helffreich]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q56256030|Q56256030]]
|-
| style='text-align:right'| 201
| [[Herman Aunapuu]]
| Eesti kunstnik
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1915-03-12
| data-sort-value=&quot;1998&quot; | 1998-12-29
| 
| 
| [[:d:Q55885257|Q55885257]]
|-
| style='text-align:right'| 202
| [[Hermann Friedrich von Schrenck]]
| 
| data-sort-value=&quot;1847&quot; | 1847-06-20
| data-sort-value=&quot;1897&quot; | 1897-01-07
| 
| [[Tartu]]
| [[:d:Q28468136|Q28468136]]
|-
| style='text-align:right'| 203
| [[Hermann-Nikolai Calpus]]
| 
| data-sort-value=&quot;1832&quot; | 1832
| 
| 
| 
| [[:d:Q59113406|Q59113406]]
|-
| style='text-align:right'| 204
| [[Hilda Sepp]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q50377656|Q50377656]]
|-
| style='text-align:right'| 205
| [[Hilja Nairis-Piliste]]
| Eesti kunstnik
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-03-13
| 
| 
| 
| [[:d:Q55814090|Q55814090]]
|-
| style='text-align:right'| 206
| [[Hillar Jaanus]]
| Eesti maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-11-10
| data-sort-value=&quot;1998&quot; | 1998
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q50384796|Q50384796]]
|-
| style='text-align:right'| 207
| [[Hillar Tatar]]
| Eesti kunstnik
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-11-22
| 
| 
| 
| [[:d:Q50414268|Q50414268]]
|-
| style='text-align:right'| 208
| [[Hugo Lepik]]
| maalikunstnik ja graafik
| data-sort-value=&quot;1905&quot; | 1905-11-09
| data-sort-value=&quot;2001&quot; | 2001
| 
| [[Jõhvi]]
| [[:d:Q30064266|Q30064266]]
|-
| style='text-align:right'| 209
| [[Hugo Silberberg]]
| 
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-07-17
| 
| 
| 
| [[:d:Q50414283|Q50414283]]
|-
| style='text-align:right'| 210
| [[Ida Fielitz]]
| 
| data-sort-value=&quot;1847&quot; | 1847
| No/unknown value
| 
| [[Riia]]
| [[:d:Q58896964|Q58896964]]
|-
| style='text-align:right'| 211
| [[Igor Gordin]]
| Eesti kunstnik
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969-11-30
| 
| 
| 
| [[:d:Q56478225|Q56478225]]
|-
| style='text-align:right'| 212
| [[Ilja Maškov]]
| Venemaa kunstnik
| data-sort-value=&quot;1881&quot; | 1881-07-17
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-03-20
| [[Fail:Ilya Mashkov by Boris Grigoriev.jpg|center|120px]]
| [[Mikhaylovskaya]]
| [[:d:Q2704611|Q2704611]]
|-
| style='text-align:right'| 213
| [[Ilja Sokolov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1890&quot; | 1890-07-07
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-02-08
| [[Fail:Sokolov I.A.jpg|center|120px]]
| [[Fili]]
| [[:d:Q21148811|Q21148811]]
|-
| style='text-align:right'| 214
| [[Ilmar Wallner]]
| 
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-12-20
| data-sort-value=&quot;2009&quot; | 2009-05-15
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q51000258|Q51000258]]
|-
| style='text-align:right'| 215
| [[Ilme Soonsein]]
| Eesti kunstnik
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-07-12
| data-sort-value=&quot;1996&quot; | 1996-10-06
| 
| [[Vara vald (1939)|Vara vald]]
| [[:d:Q50999601|Q50999601]]
|-
| style='text-align:right'| 216
| [[Ilse Raid]]
| 
| data-sort-value=&quot;1921&quot; | 1921-03-04
| data-sort-value=&quot;2012&quot; | 2012-12-06
| 
| 
| [[:d:Q56596650|Q56596650]]
|-
| style='text-align:right'| 217
| [[Ina Liliendfeld]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q58897320|Q58897320]]
|-
| style='text-align:right'| 218
| [[Inga Aru]]
| 
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-03-12
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q50359526|Q50359526]]
|-
| style='text-align:right'| 219
| [[Irene Virve]]
| Eesti kunstnik
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q58934256|Q58934256]]
|-
| style='text-align:right'| 220
| [[Irina Ševtšuk]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q59164475|Q59164475]]
|-
| style='text-align:right'| 221
| [[Irina Ždanko]]
| 
| data-sort-value=&quot;1905&quot; | 1905-09-22
| data-sort-value=&quot;1999&quot; | 1999-05-23
| 
| [[Peterburi]]
| [[:d:Q25442195|Q25442195]]
|-
| style='text-align:right'| 222
| [[Ivan Endogurov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1861&quot; | 1861-10-23
| data-sort-value=&quot;1898&quot; | 1898-05-17&lt;br/&gt;1898-05-29
| [[Fail:Aleksandr Petrovich Sokolov, Ivan Yendogurov, 1889, Kroshitsky Museum, Sevastopol Г-65.jpg|center|120px]]
| [[Kroonlinn]]
| [[:d:Q4175592|Q4175592]]
|-
| style='text-align:right'| 223
| [[Ivan Kolmõtšenko]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q56255933|Q56255933]]
|-
| style='text-align:right'| 224
| [[Ivan Makarov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1822&quot; | 1822-03-23
| data-sort-value=&quot;1897&quot; | 1897-04-09
| [[Fail:Ivan Kuzmich Makarov.jpeg|center|120px]]
| [[Arzamass]]&lt;br/&gt;[[Uspenskoe]]
| [[:d:Q4275370|Q4275370]]
|-
| style='text-align:right'| 225
| [[Ivan Pohhitonov]]
| ukraina kunstnik
| data-sort-value=&quot;1850&quot; | 1850-01-27
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-12-12
| [[Fail:Pokhitonov by Repin.jpg|center|120px]]
| [[Bobrinetsky Uyezd]]
| [[:d:Q2026947|Q2026947]]
|-
| style='text-align:right'| 226
| [[Jaan Põldaas]]
| Eesti kunstnik
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-03-02
| 
| 
| 
| [[:d:Q50827304|Q50827304]]
|-
| style='text-align:right'| 227
| [[Jaan Tassa]]
| 
| data-sort-value=&quot;1899&quot; | 1899-04-11
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970-09-04
| 
| [[Soinaste]]
| [[:d:Q50336123|Q50336123]]
|-
| style='text-align:right'| 228
| [[Jelizaveta Böhm]]
| Venemaa maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1843&quot; | 1843-02-12
| data-sort-value=&quot;1914&quot; | 1914-07-25
| [[Fail:Byom Elizaveta Merkulovna.jpg|center|120px]]
| [[Peterburi]]
| [[:d:Q4101592|Q4101592]]
|-
| style='text-align:right'| 229
| [[Jevgeni Katsman]]
| 
| data-sort-value=&quot;1890&quot; | 1890-07-08
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-07-31
| [[Fail:Ahhr photo 1926 (cropped-Katsman).jpg|center|120px]]
| [[Harkiv]]
| [[:d:Q18019644|Q18019644]]
|-
| style='text-align:right'| 230
| [[Johann Conrad Dorner]]
| Austria kunstnik
| data-sort-value=&quot;1809&quot; | 1809-08-15
| data-sort-value=&quot;1866&quot; | 1866-06-30
| [[Fail:Autoportree, Johann Conrad Dorner, EKM j 190-428 M 746.jpg|center|120px]]
| [[Balderschwang]]&lt;br/&gt;[[Egg (Vorarlberg)|Egg]]
| [[:d:Q6215736|Q6215736]]
|-
| style='text-align:right'| 231
| [[Johann Ferdinand Blaschewitz]]
| 
| data-sort-value=&quot;1804&quot; | 1804
| data-sort-value=&quot;1866&quot; | 1866
| 
| [[Jelgava]]
| [[:d:Q55088940|Q55088940]]
|-
| style='text-align:right'| 232
| [[Johann Friedrich Tielker]]
| Saksamaa kunstnik
| data-sort-value=&quot;1763&quot; | 1763
| data-sort-value=&quot;1832&quot; | 1832
| 
| [[Braunschweig]]
| [[:d:Q43138817|Q43138817]]
|-
| style='text-align:right'| 233
| [[Johann Heinrich Kosakowsky]]
| 
| data-sort-value=&quot;1853&quot; | 1853
| data-sort-value=&quot;1894&quot; | 1894
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q55090299|Q55090299]]
|-
| style='text-align:right'| 234
| [[Johann Heinrich Linde]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q58935171|Q58935171]]
|-
| style='text-align:right'| 235
| [[Johann Jakob Müller]]
| 
| data-sort-value=&quot;1765&quot; | 1765-03-07
| data-sort-value=&quot;1832&quot; | 1832-09-21
| 
| [[Riia]]
| [[:d:Q37338527|Q37338527]]
|-
| style='text-align:right'| 236
| [[Johann Karl Bähr]]
| Saksamaa kunstnik
| data-sort-value=&quot;1801&quot; | 1801-08-18&lt;br/&gt;1801-01-18
| data-sort-value=&quot;1869&quot; | 1869-09-29
| [[Fail:Johann Carl Ulrich Bähr.jpg|center|120px]]
| [[Riia]]
| [[:d:Q1695094|Q1695094]]
|-
| style='text-align:right'| 237
| [[Johann Ludwig Fritz]]
| Läti maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1811&quot; | 1811-04-28
| data-sort-value=&quot;1848&quot; | 1848-05-26
| 
| [[Riia]]
| [[:d:Q56451072|Q56451072]]
|-
| style='text-align:right'| 238
| [[Johann Peter Wippermann]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q56596437|Q56596437]]
|-
| style='text-align:right'| 239
| [[Jenny von Tobiesen]]
| 
| data-sort-value=&quot;1863&quot; | 1863&lt;br/&gt;1863-02-01
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937
| 
| 
| [[:d:Q55807081|Q55807081]]
|-
| style='text-align:right'| 240
| [[Johannes Einsild]]
| Eesti maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1891&quot; | 1891-05-21
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928
| 
| 
| [[:d:Q50414232|Q50414232]]
|-
| style='text-align:right'| 241
| [[Johannes Gottlieb Glauber]]
| 
| data-sort-value=&quot;1656&quot; | 1656
| data-sort-value=&quot;1703&quot; | 1703
| 
| [[Utrecht]]
| [[:d:Q3806887|Q3806887]]
|-
| style='text-align:right'| 242
| [[Johannes Hay]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q58934064|Q58934064]]
|-
| style='text-align:right'| 243
| [[Johannes Jans]]
| 
| data-sort-value=&quot;1891&quot; | 1891&lt;br/&gt;1891-12-11
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967
| 
| 
| [[:d:Q50826166|Q50826166]]
|-
| style='text-align:right'| 244
| [[Johannes Niemeyer]]
| 
| data-sort-value=&quot;1889&quot; | 1889-01-05
| data-sort-value=&quot;1980&quot; | 1980-02-10
| 
| [[Halle]]
| [[:d:Q1429359|Q1429359]]
|-
| style='text-align:right'| 245
| [[Johannes Tanner]]
| 
| data-sort-value=&quot;1924&quot; | 1924&lt;br/&gt;1924-02-19
| data-sort-value=&quot;2010&quot; | 2010-10-26
| 
| 
| [[:d:Q50827441|Q50827441]]
|-
| style='text-align:right'| 246
| [[John Clark]]
| 
| data-sort-value=&quot;1830&quot; | 1830
| data-sort-value=&quot;1905&quot; | 1905
| 
| [[Riia]]
| [[:d:Q52083654|Q52083654]]
|-
| style='text-align:right'| 247
| [[Joosep Karell]]
| 
| data-sort-value=&quot;1898&quot; | 1898-11-30
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942
| 
| [[Rae vald (Jüri kihelkond)|Rae vald]]
| [[:d:Q51023209|Q51023209]]
|-
| style='text-align:right'| 248
| [[Josef Senyei]]
| 
| data-sort-value=&quot;1895&quot; | 1895&lt;br/&gt;1885-02-09
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944
| 
| [[Budapest]]
| [[:d:Q56351571|Q56351571]]
|-
| style='text-align:right'| 249
| [[Juhan Hennoste]]
| Eesti kunstnik
| data-sort-value=&quot;1919&quot; | 1919-01-06
| data-sort-value=&quot;2013&quot; | 2013-04-21
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q50826919|Q50826919]]
|-
| style='text-align:right'| 250
| [[Jules Desgoffe]]
| Prantsusmaa maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1864&quot; | 1864-03-03
| data-sort-value=&quot;1905&quot; | 1905
| 
| [[Pariis]]
| [[:d:Q15453374|Q15453374]]
|-
| style='text-align:right'| 251
| [[Juli Ganf]]
| 
| data-sort-value=&quot;1898&quot; | 1898-07-08
| data-sort-value=&quot;1973&quot; | 1973-05-21
| 
| [[Poltava]]
| [[:d:Q18043973|Q18043973]]
|-
| style='text-align:right'| 252
| [[Julius Döring]]
| baltisaksa kunstnik
| data-sort-value=&quot;1818&quot; | 1818-08-31
| data-sort-value=&quot;1898&quot; | 1898-09-26
| 
| [[Dresden]]
| [[:d:Q16359342|Q16359342]]
|-
| style='text-align:right'| 253
| [[Julius Gottfried Siegmund]]
| 
| data-sort-value=&quot;1828&quot; | 1828-07-13
| data-sort-value=&quot;1909&quot; | 1909
| 
| [[Riia]]
| [[:d:Q55090750|Q55090750]]
|-
| style='text-align:right'| 254
| [[Julius von Klever, jun.]]
| 
| data-sort-value=&quot;1882&quot; | 1882
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942
| 
| 
| [[:d:Q50349334|Q50349334]]
|-
| style='text-align:right'| 255
| [[Jörgen HM Byström]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q50827007|Q50827007]]
|-
| style='text-align:right'| 256
| [[Jüri Šestakov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-06-15
| 
| 
| [[Peterburi]]
| [[:d:Q50499236|Q50499236]]
|-
| style='text-align:right'| 257
| [[K. Vanaveski]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q56350865|Q56350865]]
|-
| style='text-align:right'| 258
| [[Kaarel Vulla]]
| eesti maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-11-27
| 
| 
| 
| [[:d:Q50550732|Q50550732]]
|-
| style='text-align:right'| 259
| [[Kadri Kangilaski]]
| Eesti kunstnik
| data-sort-value=&quot;1973&quot; | 1973-01-30
| 
| 
| 
| [[:d:Q50418173|Q50418173]]
|-
| style='text-align:right'| 260
| [[Karin Aren]]
| Eesti maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1904&quot; | 1904-04-13
| data-sort-value=&quot;2003&quot; | 2003-08-30
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q58897163|Q58897163]]
|-
| style='text-align:right'| 261
| [[Karl Ferdinand Wilhelm Krüger]]
| 
| data-sort-value=&quot;1810&quot; | 1810
| data-sort-value=&quot;1887&quot; | 1887
| 
| 
| [[:d:Q56117820|Q56117820]]
|-
| style='text-align:right'| 262
| [[Karl Friedrich Ludwig Rahden]]
| 
| data-sort-value=&quot;1789&quot; | 1789
| data-sort-value=&quot;1858&quot; | 1858
| 
| 
| [[:d:Q56117796|Q56117796]]
|-
| style='text-align:right'| 263
| [[Karl Huhn]]
| Läti maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1831&quot; | 1831-11-13
| data-sort-value=&quot;1877&quot; | 1877-01-28
| [[Fail:Ivan N. Kramskoi - Portrait of the Artist Carl Jacob Wilhelm Huns (1878).jpg|center|120px]]
| [[Madliena]]
| [[:d:Q4152126|Q4152126]]
|-
| style='text-align:right'| 264
| [[Karl Kahl]]
| 
| data-sort-value=&quot;1873&quot; | 1873
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-01-20
| 
| [[Riia]]
| [[:d:Q39238095|Q39238095]]
|-
| style='text-align:right'| 265
| [[Karl Leopold Marley]]
| Eesti usutegelane ja maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1890&quot; | 1890-05-04
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981-12-19
| 
| [[Haapsalu]]
| [[:d:Q51023283|Q51023283]]
|-
| style='text-align:right'| 266
| [[Karl Manberg]]
| 
| data-sort-value=&quot;1914&quot; | 1914-02-11
| data-sort-value=&quot;1993&quot; | 1993-03-19
| 
| 
| [[:d:Q56243210|Q56243210]]
|-
| style='text-align:right'| 267
| [[Karl-Kristjan Nagel]]
| Eesti kunstnik
| data-sort-value=&quot;1977&quot; | 1977-05-03
| 
| 
| 
| [[:d:Q50827770|Q50827770]]
|-
| style='text-align:right'| 268
| [[Karp Koritko]]
| 
| data-sort-value=&quot;1890&quot; | 1890-06-07
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-08-08
| 
| 
| [[:d:Q78314896|Q78314896]]
|-
| style='text-align:right'| 269
| [[Kaspars Teodors Brambergs]]
| 
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974
| 
| 
| 
| [[:d:Q56596666|Q56596666]]
|-
| style='text-align:right'| 270
| [[Kaspars Zariņš]]
| Läti maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-04-10
| 
| 
| [[Riia]]
| [[:d:Q50377551|Q50377551]]
|-
| style='text-align:right'| 271
| [[Kaul Annuk]]
| Eesti kunstnik
| data-sort-value=&quot;1893&quot; | 1893-01-08
| data-sort-value=&quot;1984&quot; | 1984-01-17
| 
| [[Peterburi]]
| [[:d:Q56578230|Q56578230]]
|-
| style='text-align:right'| 272
| [[Kašimir Mordasevitš]]
| Valgevene maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1859&quot; | 1859
| No/unknown value
| 
| 
| [[:d:Q50355597|Q50355597]]
|-
| style='text-align:right'| 273
| [[Kirill Aleksejevitch Kastalski-Borozdin]]
| 
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-04-12
| data-sort-value=&quot;1985&quot; | 1985-01-11
| 
| [[Moskva]]
| [[:d:Q28359377|Q28359377]]
|-
| style='text-align:right'| 274
| [[Kirill Ivanovitš Golovatševski]]
| 
| data-sort-value=&quot;1735&quot; | 1735-05-27
| data-sort-value=&quot;1823&quot; | 1823-07-27
| [[Fail:Golovachevskiy by Venetsianov.jpeg|center|120px]]
| [[Korop]]
| [[:d:Q4141765|Q4141765]]
|-
| style='text-align:right'| 275
| [[Kliment Siritsius]]
| 
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939
| data-sort-value=&quot;2012&quot; | 2012
| 
| 
| [[:d:Q56477963|Q56477963]]
|-
| style='text-align:right'| 276
| [[Konstantin Carlson]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q55988507|Q55988507]]
|-
| style='text-align:right'| 277
| [[Konstantin Clemens]]
| 
| data-sort-value=&quot;1819&quot; | 1819
| data-sort-value=&quot;1848&quot; | 1848
| 
| 
| [[:d:Q56353801|Q56353801]]
|-
| style='text-align:right'| 278
| [[Konstantin Dorohhov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1906&quot; | 1906-03-15
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-11-09
| 
| [[Smolensk]]
| [[:d:Q50351994|Q50351994]]
|-
| style='text-align:right'| 279
| [[Konstantin Karlson]]
| 
| data-sort-value=&quot;1854&quot; | 1854
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939
| 
| 
| [[:d:Q56596277|Q56596277]]
|-
| style='text-align:right'| 280
| [[Konstantin Krõžitski]]
| 
| data-sort-value=&quot;1858&quot; | 1858-05-17
| data-sort-value=&quot;1911&quot; | 1911-04-04
| [[Fail:Kryzhickij, Konstantin Jakovlevich.jpg|center|120px]]
| [[Kiiev]]
| [[:d:Q1960384|Q1960384]]
|-
| style='text-align:right'| 281
| [[Konstantin Somov]]
| Venemaa kunstnik
| data-sort-value=&quot;1869&quot; | 1869-11-18
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-05-06
| [[Fail:K. Somow.jpg|center|120px]]
| [[Peterburi]]
| [[:d:Q433067|Q433067]]
|-
| style='text-align:right'| 282
| [[Konstantin Zvezdochetov]]
| Venemaa maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958
| 
| [[Fail:Konstantin Zvezdochetov - 2014 (cropped).jpg|center|120px]]
| [[Moskva]]
| [[:d:Q4189441|Q4189441]]
|-
| style='text-align:right'| 283
| [[Krista Matsu]]
| Eesti maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-10-04
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q50827150|Q50827150]]
|-
| style='text-align:right'| 284
| [[Kuzja Zverev]]
| 
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961
| 
| 
| 
| [[:d:Q50359496|Q50359496]]
|-
| style='text-align:right'| 285
| [[Lagle Israel]]
| eesti kujur, maalikunstnik ja graafik
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-10-20
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 2000-04-24
| 
| [[Võistre]]
| [[:d:Q50376958|Q50376958]]
|-
| style='text-align:right'| 286
| [[Larissa Rezun-Zwezdochyotova]]
| Venemaa maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-06-25
| 
| 
| [[Odessa]]
| [[:d:Q4189446|Q4189446]]
|-
| style='text-align:right'| 287
| [[Leida Org]]
| Eesti maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1907&quot; | 1907-04-18
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978-06-22
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q56243184|Q56243184]]
|-
| style='text-align:right'| 288
| [[Lembit Rand]]
| Eesti kunstnik
| data-sort-value=&quot;1921&quot; | 1921-05-10
| data-sort-value=&quot;1994&quot; | 1994-07-14
| 
| 
| [[:d:Q50380452|Q50380452]]
|-
| style='text-align:right'| 289
| [[Leonaert Bramer]]
| 
| data-sort-value=&quot;1596&quot; | 1596-12-24
| data-sort-value=&quot;1674&quot; | 1674-02
| [[Fail:Antony van der Does - Portrait of Leonard Bramer.jpg|center|120px]]
| [[Delft]]
| [[:d:Q979381|Q979381]]
|-
| style='text-align:right'| 290
| [[Leonhard Klaaser]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q78316018|Q78316018]]
|-
| style='text-align:right'| 291
| [[Leonhard Kruusmägi]]
| 
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936
| 
| 
| 
| [[:d:Q56025731|Q56025731]]
|-
| style='text-align:right'| 292
| [[Leonhard Räkk]]
| 
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1913
| data-sort-value=&quot;1993&quot; | 1993
| 
| 
| [[:d:Q50826995|Q50826995]]
|-
| style='text-align:right'| 293
| [[Leonhard Schorer]]
| Saksamaa maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1715&quot; | 1715
| data-sort-value=&quot;1777&quot; | 1777-04-20
| 
| [[Kaliningrad|Königsberg]]
| [[:d:Q27919222|Q27919222]]
|-
| style='text-align:right'| 294
| [[Leonid Solomatkin]]
| Venemaa kunstnik
| data-sort-value=&quot;1837&quot; | 1837
| data-sort-value=&quot;1883&quot; | 1883-06-18&lt;br/&gt;1883-06-16
| [[Fail:Solomatkin Autoportret.jpg|center|120px]]
| [[Sudža]]
| [[:d:Q4428224|Q4428224]]
|-
| style='text-align:right'| 295
| [[Lev Jevgenevitš Kropivnitski]]
| Venemaa maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922-08-27
| data-sort-value=&quot;1994&quot; | 1994-05-26
| 
| [[Tjumen]]
| [[:d:Q4241683|Q4241683]]
|-
| style='text-align:right'| 296
| [[Lev Lagorio]]
| Venemaa kunstnik
| data-sort-value=&quot;1826&quot; | 1826-12-09
| data-sort-value=&quot;1905&quot; | 1905-12-09
| [[Fail:Lagorio.jpg|center|120px]]
| [[Feodossija]]
| [[:d:Q1400810|Q1400810]]
|-
| style='text-align:right'| 297
| [[Linas Leonas Katinas]]
| 
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-06-22
| data-sort-value=&quot;2020&quot; | 2020-12-23
| 
| [[Radviliškis]]
| [[:d:Q16459123|Q16459123]]
|-
| style='text-align:right'| 298
| [[Linda Kohk]]
| Eesti kunstnik
| data-sort-value=&quot;1906&quot; | 1906-07-14
| data-sort-value=&quot;1985&quot; | 1985-12-07
| 
| 
| [[:d:Q56255773|Q56255773]]
|-
| style='text-align:right'| 299
| [[Linda Lepik]]
| 
| data-sort-value=&quot;1904&quot; | 1904
| data-sort-value=&quot;1988&quot; | 1988
| 
| [[Oorgu]]
| [[:d:Q50359461|Q50359461]]
|-
| style='text-align:right'| 300
| [[Linda Rida]]
| 
| data-sort-value=&quot;1910&quot; | 1910-09-18
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-04-11
| 
| 
| [[:d:Q50376922|Q50376922]]
|-
| style='text-align:right'| 301
| [[Linda Rääts]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q50354157|Q50354157]]
|-
| style='text-align:right'| 302
| [[Livio Mehus]]
| 
| data-sort-value=&quot;1630&quot; | 1630
| data-sort-value=&quot;1691&quot; | 1691-08-07
| [[Fail:Livio Mehus - The genius of sculpture.jpg|center|120px]]
| [[Oudenaarde]]
| [[:d:Q1776687|Q1776687]]
|-
| style='text-align:right'| 303
| [[Louis Theodor Lindblohm]]
| 
| data-sort-value=&quot;1860&quot; | 1860-12-09
| 
| 
| 
| [[:d:Q55804871|Q55804871]]
|-
| style='text-align:right'| 304
| [[Lucie Buchmeister]]
| Eesti maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1890&quot; | 1890
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-08-26
| 
| 
| [[:d:Q58934771|Q58934771]]
|-
| style='text-align:right'| 305
| [[Lukian Popov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1873&quot; | 1873-10-08
| data-sort-value=&quot;1914&quot; | 1914-05-07
| [[Fail:Kulikov 001.jpg|center|120px]]
| [[Архангеловка (Оренбурган кӀошт)]]
| [[:d:Q4372528|Q4372528]]
|-
| style='text-align:right'| 306
| [[Luule Dmitrijeva]]
| 
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948
| 
| 
| 
| [[:d:Q56477971|Q56477971]]
|-
| style='text-align:right'| 307
| [[Lydia Christine von Ruckteschell]]
| 
| data-sort-value=&quot;1858&quot; | 1858&lt;br/&gt;1858-08-05
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-08-05
| 
| [[Saue mõis]]
| [[:d:Q55866916|Q55866916]]
|-
| style='text-align:right'| 308
| [[M. Zoege von Manteuffel]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q56351823|Q56351823]]
|-
| style='text-align:right'| 309
| [[Madli Kirchhoff]]
| Eesti kunstnik
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-11-27
| data-sort-value=&quot;2012&quot; | 2012-04-29
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q56349490|Q56349490]]
|-
| style='text-align:right'| 310
| [[Magnus Friedrich Stegemann]]
| 
| data-sort-value=&quot;1785&quot; | 1785-03-01
| data-sort-value=&quot;1861&quot; | 1861-01-27
| 
| [[Tartu]]
| [[:d:Q52152193|Q52152193]]
|-
| style='text-align:right'| 311
| [[Mai Paris]]
| 
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950
| 
| 
| 
| [[:d:Q50574076|Q50574076]]
|-
| style='text-align:right'| 312
| [[Maido Toll]]
| 
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-03-31
| data-sort-value=&quot;2023&quot; | 2023-07-04
| 
| 
| [[:d:Q78315452|Q78315452]]
|-
| style='text-align:right'| 313
| [[Maire Koll]]
| 
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-12-12
| 
| 
| 
| [[:d:Q50356098|Q50356098]]
|-
| style='text-align:right'| 314
| [[Mall Paris]]
| Eesti maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-01-12
| 
| 
| 
| [[:d:Q50827397|Q50827397]]
|-
| style='text-align:right'| 315
| [[Marco Nipper]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q50827462|Q50827462]]
|-
| style='text-align:right'| 316
| [[Margarete Grünewaldt]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q59113260|Q59113260]]
|-
| style='text-align:right'| 317
| [[Maria-Kristiina Ulas]]
| Eesti maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-03-11
| 
| 
| [[Rakvere]]
| [[:d:Q50827467|Q50827467]]
|-
| style='text-align:right'| 318
| [[Marianne Männi]]
| 
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981-02-15
| 
| 
| 
| [[:d:Q50573888|Q50573888]]
|-
| style='text-align:right'| 319
| [[Marie Dücker]]
| Balti-Saksa kunstnik
| data-sort-value=&quot;1847&quot; | 1847-07-25
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-04-22
| 
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q50377420|Q50377420]]
|-
| style='text-align:right'| 320
| [[Marie Gretsch]]
| Venemaa maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1885&quot; | 1885-03-23
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-04-20
| 
| 
| [[:d:Q56256133|Q56256133]]
|-
| style='text-align:right'| 321
| [[Marie Lekstein]]
| 
| data-sort-value=&quot;1905&quot; | 1905-12-06
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975-11-21
| 
| 
| [[:d:Q50826329|Q50826329]]
|-
| style='text-align:right'| 322
| [[Marika Naadel]]
| 
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976
| 
| 
| [[Tartu]]
| [[:d:Q56255762|Q56255762]]
|-
| style='text-align:right'| 323
| [[Marina Aleksejeva]]
| 
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971-05-18
| 
| 
| 
| [[:d:Q50377643|Q50377643]]
|-
| style='text-align:right'| 324
| [[Marino Alt]]
| Eesti kunstnik
| data-sort-value=&quot;1918&quot; | 1918-03-04
| data-sort-value=&quot;1997&quot; | 1997
| 
| 
| [[:d:Q50827291|Q50827291]]
|-
| style='text-align:right'| 325
| [[Marjam Smirnova-Hallberg]]
| 
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-08-04
| data-sort-value=&quot;2010&quot; | 2010
| 
| 
| [[:d:Q56477631|Q56477631]]
|-
| style='text-align:right'| 326
| [[Mart Org]]
| Rootsi kunstnik
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-04-02
| 
| 
| [[Pärnu]]
| [[:d:Q28529871|Q28529871]]
|-
| style='text-align:right'| 327
| [[Marta Stratskas]]
| 
| data-sort-value=&quot;1986&quot; | 1986-08-29
| 
| 
| 
| [[:d:Q50377545|Q50377545]]
|-
| style='text-align:right'| 328
| [[Martin Andreas Reissner]]
| Eesti maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1798&quot; | 1798
| data-sort-value=&quot;1862&quot; | 1862
| 
| 
| [[:d:Q56242383|Q56242383]]
|-
| style='text-align:right'| 329
| [[Mathilde Freiin von Freytag-Loringhoven]]
| Saksamaa maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1860&quot; | 1860-10-30
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-08-30
| 
| [[Kopenhaagen]]
| [[:d:Q1742013|Q1742013]]
|-
| style='text-align:right'| 330
| [[Mats Massar]]
| 
| 
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940
| 
| 
| [[:d:Q50500867|Q50500867]]
|-
| style='text-align:right'| 331
| [[Matthias Peterson]]
| 
| data-sort-value=&quot;1636&quot; | 1636-01-16
| data-sort-value=&quot;1714&quot; | 1714-12-11
| 
| 
| [[:d:Q58897824|Q58897824]]
|-
| style='text-align:right'| 332
| [[Meeli Paldrok]]
| Eesti kunstnik
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970-05-25
| 
| 
| 
| [[:d:Q50827923|Q50827923]]
|-
| style='text-align:right'| 333
| [[Meiu Münt]]
| Eesti kunstnik
| data-sort-value=&quot;1972&quot; | 1972
| 
| 
| [[Tartu]]
| [[:d:Q50359507|Q50359507]]
|-
| style='text-align:right'| 334
| [[Merike Patrason-Martin]]
| 
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-01-26
| 
| 
| [[Petseri]]
| [[:d:Q55814106|Q55814106]]
|-
| style='text-align:right'| 335
| [[Miervaldis Polis]]
| Läti kunstnik
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-07-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-02-21
| 
| [[Riia]]
| [[:d:Q6843865|Q6843865]]
|-
| style='text-align:right'| 336
| [[Mihhail Clodt]]
| Venemaa kunstnik
| data-sort-value=&quot;1832&quot; | 1832-12-30
| data-sort-value=&quot;1902&quot; | 1902-05-16
| [[Fail:Iwan Nikolajewitsch Kramskoj - Michail Konstantinovich Klodt.jpg|center|120px]]
| [[Peterburi]]
| [[:d:Q562374|Q562374]]
|-
| style='text-align:right'| 337
| [[Mihhail Kuprijanov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1903&quot; | 1903-10-08
| data-sort-value=&quot;1991&quot; | 1991-11-11
| 
| [[Tetjuši]]
| [[:d:Q4247585|Q4247585]]
|-
| style='text-align:right'| 338
| [[Mihhail Makarenko]]
| Eesti kunstnik
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q56256129|Q56256129]]
|-
| style='text-align:right'| 339
| [[Mihhail Roskin]]
| 
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923
| data-sort-value=&quot;1998&quot; | 1998
| 
| 
| [[:d:Q55988026|Q55988026]]
|-
| style='text-align:right'| 340
| [[Mihály Zichy]]
| Ungari maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1827&quot; | 1827-10-15
| data-sort-value=&quot;1906&quot; | 1906-02-28
| [[Fail:Zichy Mihály fényképe 1881 Bécs.jpg|center|120px]]
| [[Zala]]
| [[:d:Q742959|Q742959]]
|-
| style='text-align:right'| 341
| [[Monika Bičiūnienė]]
| 
| data-sort-value=&quot;1910&quot; | 1910-04-28
| data-sort-value=&quot;2009&quot; | 2009-10-23
| 
| [[Baubliai]]
| [[:d:Q16464972|Q16464972]]
|-
| style='text-align:right'| 342
| [[Moritz Alexander Roderich von Engelhardt]]
| 
| data-sort-value=&quot;1862&quot; | 1862
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934
| 
| [[Tartu]]
| [[:d:Q54506762|Q54506762]]
|-
| style='text-align:right'| 343
| [[Natalja Gontšarova]]
| 
| data-sort-value=&quot;1881&quot; | 1881-06-21
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-10-17
| [[Fail:Natalia Sergeyevna Goncharova.jpg|center|120px]]
| [[Nagaevo-Karbonier]]
| [[:d:Q232391|Q232391]]
|-
| style='text-align:right'| 344
| [[Neeme Mets]]
| 
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929
| 
| 
| 
| [[:d:Q78317281|Q78317281]]
|-
| style='text-align:right'| 345
| [[Niclas Kruss]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q58897640|Q58897640]]
|-
| style='text-align:right'| 346
| [[Nicola Bechevitch]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q58933854|Q58933854]]
|-
| style='text-align:right'| 347
| [[Nikolai Bogdanov-Belski]]
| Venemaa kunstnik
| data-sort-value=&quot;1868&quot; | 1868-12-08
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-02-19
| [[Fail:Богданов-Бельский Николай Петрович (обрезка).png|center|120px]]
| [[Belsky County]]
| [[:d:Q965013|Q965013]]
|-
| style='text-align:right'| 348
| [[Nikolai Clodt]]
| 
| data-sort-value=&quot;1865&quot; | 1865-10-02
| data-sort-value=&quot;1918&quot; | 1918-09-23
| 
| [[Peterburi]]
| [[:d:Q21817236|Q21817236]]
|-
| style='text-align:right'| 349
| [[Nikolai Dubovskoi]]
| Venemaa kunstnik
| data-sort-value=&quot;1859&quot; | 1859-12-05
| data-sort-value=&quot;1918&quot; | 1918-02-28
| [[Fail:Nikolay Dubovskoy01 mirror.jpg|center|120px]]
| [[Novotšerkassk]]
| [[:d:Q1349819|Q1349819]]
|-
| style='text-align:right'| 350
| [[Nikolai Estis]]
| Venemaa maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-08-08
| 
| [[Fail:Nikolai Estis 3 (cropped).jpg|center|120px]]
| [[Moskva]]
| [[:d:Q4532862|Q4532862]]
|-
| style='text-align:right'| 351
| [[Nikolai Gerhardt Grünewaldt]]
| 
| data-sort-value=&quot;1853&quot; | 1853&lt;br/&gt;1853-05-07
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922&lt;br/&gt;1922-01-10
| 
| 
| [[:d:Q55098335|Q55098335]]
|-
| style='text-align:right'| 352
| [[Nikolai James Bergholz]]
| Eesti maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1902&quot; | 1902-08-08
| data-sort-value=&quot;1977&quot; | 1977-08-04
| 
| [[Peterburi]]&lt;br/&gt;[[Sillamäe]]
| [[:d:Q52152633|Q52152633]]
|-
| style='text-align:right'| 353
| [[Nikolai Kobzev]]
| 
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-09-06
| 
| 
| 
| [[:d:Q56477490|Q56477490]]
|-
| style='text-align:right'| 354
| [[Nikolai Krõmov]]
| Venemaa kunstnik
| data-sort-value=&quot;1884&quot; | 1884-04-20
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-05-06
| [[Fail:Nikolay Petrovich Krymov (2).jpg|center|120px]]
| [[Moskva]]
| [[:d:Q4242904|Q4242904]]
|-
| style='text-align:right'| 355
| [[Nikolai Lapšin]]
| 
| data-sort-value=&quot;1891&quot; | 1891-01-29
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-02-24
| [[Fail:Николай Фёдорович Лапшин.jpg|center|120px]]
| [[Peterburi]]
| [[:d:Q4254430|Q4254430]]
|-
| style='text-align:right'| 356
| [[Nikolai Makovski]]
| 
| data-sort-value=&quot;1841&quot; | 1841-04-28
| data-sort-value=&quot;1886&quot; | 1886-10-06
| [[Fail:Nikolay Makovsky.jpeg|center|120px]]
| [[Moskva]]
| [[:d:Q4275925|Q4275925]]
|-
| style='text-align:right'| 357
| [[Nikolai Romadin]]
| 
| data-sort-value=&quot;1903&quot; | 1903-05-06
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-04-10
| [[Fail:Romadin N.M.jpg|center|120px]]
| [[Samara]]
| [[:d:Q4396990|Q4396990]]
|-
| style='text-align:right'| 358
| [[Nikolai Semjonov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1860&quot; | 1860
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925
| 
| 
| [[:d:Q56477501|Q56477501]]
|-
| style='text-align:right'| 359
| [[Nikolai Sokolov]]
| Venemaa illustraator
| data-sort-value=&quot;1903&quot; | 1903-07-21
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 2000-04-17
| 
| [[Moskva]]
| [[:d:Q4427212|Q4427212]]
|-
| style='text-align:right'| 360
| [[Nikolai Tihhonov]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q56477988|Q56477988]]
|-
| style='text-align:right'| 361
| [[Nils Wilhelm von Wrangel]]
| 
| data-sort-value=&quot;1800&quot; | 1800
| data-sort-value=&quot;1870&quot; | 1870
| 
| 
| [[:d:Q55237330|Q55237330]]
|-
| style='text-align:right'| 362
| [[Nora von Wahl]]
| 
| data-sort-value=&quot;1904&quot; | 1904
| data-sort-value=&quot;1991&quot; | 1991
| 
| 
| [[:d:Q56582084|Q56582084]]
|-
| style='text-align:right'| 363
| [[Olavi Heino]]
| 
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937
| 
| 
| 
| [[:d:Q50247411|Q50247411]]
|-
| style='text-align:right'| 364
| [[Olga Oboljaninova-Krümmer]]
| kostüümikunstnik
| data-sort-value=&quot;1882&quot; | 1882-12-25
| No/unknown value
| 
| [[Tver]]
| [[:d:Q58897760|Q58897760]]
|-
| style='text-align:right'| 365
| [[Olga von der Pahlen]]
| 
| data-sort-value=&quot;1856&quot; | 1856
| data-sort-value=&quot;1919&quot; | 1919&lt;br/&gt;1936
| 
| 
| [[:d:Q94773552|Q94773552]]
|-
| style='text-align:right'| 366
| [[Orest Kiprenski]]
| Venemaa kunstnik
| data-sort-value=&quot;1782&quot; | 1782-03-13
| data-sort-value=&quot;1836&quot; | 1836-10-12
| [[Fail:Kiprensky self.jpg|center|120px]]
| [[Nezhnovo]]
| [[:d:Q367120|Q367120]]
|-
| style='text-align:right'| 367
| [[Oscar Poelchau]]
| 
| data-sort-value=&quot;1835&quot; | 1835-03-12
| data-sort-value=&quot;1882&quot; | 1882-05-21
| 
| [[Riia]]
| [[:d:Q55090495|Q55090495]]
|-
| style='text-align:right'| 368
| [[Oskar Obst]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q56451055|Q56451055]]
|-
| style='text-align:right'| 369
| [[Osvald Saulep]]
| 
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-06-07
| data-sort-value=&quot;2016&quot; | 2016-06-20
| 
| 
| [[:d:Q56255920|Q56255920]]
|-
| style='text-align:right'| 370
| [[Otto Engels]]
| 
| data-sort-value=&quot;1880&quot; | 1880
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929
| 
| 
| [[:d:Q50502054|Q50502054]]
|-
| style='text-align:right'| 371
| [[Otto Friedrich von Pistohlkors]]
| 
| data-sort-value=&quot;1789&quot; | 1789
| data-sort-value=&quot;1843&quot; | 1843
| 
| 
| [[:d:Q55807228|Q55807228]]
|-
| style='text-align:right'| 372
| [[Otto Paas]]
| 
| data-sort-value=&quot;1918&quot; | 1918-05-27
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-08-10
| [[Fail:Otto Paas.jpg|center|120px]]
| 
| [[:d:Q28357312|Q28357312]]
|-
| style='text-align:right'| 373
| [[Otto Using]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q59164504|Q59164504]]
|-
| style='text-align:right'| 374
| [[Otto Zoege von Manteuffel]]
| baltisaksa maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1822&quot; | 1822-04-10
| data-sort-value=&quot;1889&quot; | 1889-05-15
| [[Fail:Autoportree, Otto Zoege von Manteuffel, EKM j 190-613 M 881.jpg|center|120px]]
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q27064380|Q27064380]]
|-
| style='text-align:right'| 375
| [[P.  N. Bažanov]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q56255860|Q56255860]]
|-
| style='text-align:right'| 376
| [[Paul Römer]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q58897699|Q58897699]]
|-
| style='text-align:right'| 377
| [[Paul von Tiesenhausen]]
| 
| data-sort-value=&quot;1837&quot; | 1837-01-10
| data-sort-value=&quot;1876&quot; | 1876-11-24
| 
| [[Idavere]]
| [[:d:Q27924690|Q27924690]]
|-
| style='text-align:right'| 378
| [[Pauline Geiger]]
| 
| data-sort-value=&quot;1851&quot; | 1851
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934
| 
| 
| [[:d:Q58935411|Q58935411]]
|-
| style='text-align:right'| 379
| [[Pavel Radimov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1887&quot; | 1887-09-11&lt;br/&gt;1887-09-09
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-02-12
| [[Fail:Pavel Radimov portrait, Malyutin (2024-03-15) 02.jpg|center|120px]]
| [[Ходяйново]]
| [[:d:Q4387336|Q4387336]]
|-
| style='text-align:right'| 380
| [[Peeter Heller]]
| 
| data-sort-value=&quot;1862&quot; | 1862
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933
| 
| 
| [[:d:Q56477991|Q56477991]]
|-
| style='text-align:right'| 381
| [[Peeter Sepp]]
| 
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-05-30
| data-sort-value=&quot;2007&quot; | 2007-05-21
| 
| 
| [[:d:Q50377543|Q50377543]]
|-
| style='text-align:right'| 382
| [[Peter Felix von Sivers]]
| 
| data-sort-value=&quot;1807&quot; | 1807-03-12
| data-sort-value=&quot;1853&quot; | 1853-03-10
| 
| 
| [[:d:Q28322570|Q28322570]]
|-
| style='text-align:right'| 383
| [[Peter Gruzinski]]
| 
| data-sort-value=&quot;1837&quot; | 1837-12-31
| data-sort-value=&quot;1892&quot; | 1892-06-01
| [[Fail:Gruzinskiy PN.jpg|center|120px]]
| [[Kursk]]
| [[:d:Q2387613|Q2387613]]
|-
| style='text-align:right'| 384
| [[Pierre-Joseph Dedreux-Dorcy]]
| 
| data-sort-value=&quot;1789&quot; | 1789-04-28
| data-sort-value=&quot;1874&quot; | 1874-10-09
| 
| [[Pariis]]
| [[:d:Q428625|Q428625]]
|-
| style='text-align:right'| 385
| [[Pimen Orlov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1812&quot; | 1812
| data-sort-value=&quot;1865&quot; | 1865-09-24
| [[Fail:Pimen Nikitich Orlov1.jpg|center|120px]]
| [[Ostrogozhsky Uyezd]]
| [[:d:Q4336703|Q4336703]]
|-
| style='text-align:right'| 386
| [[Pjotr Bassin]]
| Venemaa maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1793&quot; | 1793-06-25
| data-sort-value=&quot;1877&quot; | 1877-07-16
| [[Fail:Orest Kiprensky, Pyotr Basin, 1829, Russian Museum Ж-11917.jpg|center|120px]]
| [[Peterburi]]
| [[:d:Q4078998|Q4078998]]
|-
| style='text-align:right'| 387
| [[Pjotr Belenok]]
| 
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-07-14
| data-sort-value=&quot;1991&quot; | 1991
| 
| [[Korohod]]
| [[:d:Q4081811|Q4081811]]
|-
| style='text-align:right'| 388
| [[Pjotr Loginov]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q58934697|Q58934697]]
|-
| style='text-align:right'| 389
| [[Pjotr Sokolov]]
| Venemaa kunstnik
| data-sort-value=&quot;1787&quot; | 1787&lt;br/&gt;1791
| data-sort-value=&quot;1848&quot; | 1848-08-15
| [[Fail:Pyotr Sokolov by Tropinin.jpg|center|120px]]
| [[Moskva]]
| [[:d:Q1994515|Q1994515]]
|-
| style='text-align:right'| 390
| [[Pjotr Staronossov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1893&quot; | 1893-01-18&lt;br/&gt;1893-01-06
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-11-18
| 
| [[Moskva]]
| [[:d:Q56025760|Q56025760]]
|-
| style='text-align:right'| 391
| [[Porfiri Krõlov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1902&quot; | 1902-08-22
| data-sort-value=&quot;1990&quot; | 1990-05-15
| 
| [[Bogoroditski rajoon]]
| [[:d:Q4242788|Q4242788]]
|-
| style='text-align:right'| 392
| [[Raimo Saare]]
| Eesti maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-06-13
| data-sort-value=&quot;1995&quot; | 1995-03-03
| 
| 
| [[:d:Q50359414|Q50359414]]
|-
| style='text-align:right'| 393
| [[Raoul Lind]]
| 
| data-sort-value=&quot;1918&quot; | 1918-05-14
| data-sort-value=&quot;1993&quot; | 1993-11-10
| 
| [[Paide]]
| [[:d:Q27923884|Q27923884]]
|-
| style='text-align:right'| 394
| [[Reet Sepp]]
| Eesti kunstnik
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944
| 
| 
| 
| [[:d:Q50827279|Q50827279]]
|-
| style='text-align:right'| 395
| [[Rein Ereb]]
| eesti kunstnik
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-12-19
| data-sort-value=&quot;2021&quot; | 2021-03-28
| 
| 
| [[:d:Q50359522|Q50359522]]
|-
| style='text-align:right'| 396
| [[Rein Jõgis]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q78308955|Q78308955]]
|-
| style='text-align:right'| 397
| [[Reinhold von Möller]]
| Hollandi maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1847&quot; | 1847-04-11
| data-sort-value=&quot;1918&quot; | 1918-09-01
| [[Fail:Autoportree, Reinhold von Möller, EKM j 6163 M 3060.jpg|center|120px]]
| [[Sõmerpalu]]
| [[:d:Q50336345|Q50336345]]
|-
| style='text-align:right'| 398
| [[Renate Jõesaar]]
| 
| data-sort-value=&quot;1907&quot; | 1907-08-17
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-06-02
| 
| 
| [[:d:Q50826378|Q50826378]]
|-
| style='text-align:right'| 399
| [[René Kari]]
| Eesti maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-11-06
| 
| 
| [[Riia]]
| [[:d:Q50827187|Q50827187]]
|-
| style='text-align:right'| 400
| [[Richard Bergholz]]
| vene maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1865&quot; | 1865-09-23
| data-sort-value=&quot;1920&quot; | 1920-05-25
| [[Fail:Bergolts RA.jpg|center|120px]]
| [[Peterburi]]
| [[:d:Q4083989|Q4083989]]
|-
| style='text-align:right'| 401
| [[Richard Sööt]]
| Eesti kunstnik
| data-sort-value=&quot;1903&quot; | 1903-04-13
| data-sort-value=&quot;2002&quot; | 2002
| 
| [[Valga]]
| [[:d:Q50827047|Q50827047]]
|-
| style='text-align:right'| 402
| [[Robert Anier]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q50359386|Q50359386]]
|-
| style='text-align:right'| 403
| [[Robert Schwede]]
| 
| data-sort-value=&quot;1806&quot; | 1806-12-06
| data-sort-value=&quot;1870&quot; | 1870-07-20
| 
| [[Mõisaküla]]
| [[:d:Q18280159|Q18280159]]
|-
| style='text-align:right'| 404
| [[Robert Theodor Alexander von Engelhardt]]
| 
| data-sort-value=&quot;1862&quot; | 1862-11-25
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-06-21
| 
| 
| [[:d:Q56582034|Q56582034]]
|-
| style='text-align:right'| 405
| [[Rodislav Lebedev]]
| 
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-04-08
| 
| [[Fail:Lebedev, Rostislav -20181202 fRF01.jpg|center|120px]]
| [[Moskva]]
| [[:d:Q42296394|Q42296394]]
|-
| style='text-align:right'| 406
| [[Roman Poljakov]]
| vene kunstnik
| data-sort-value=&quot;1914&quot; | 1914-07-31
| data-sort-value=&quot;1989&quot; | 1989-01-09
| 
| 
| [[:d:Q78320851|Q78320851]]
|-
| style='text-align:right'| 407
| [[Roman Treuman]]
| 
| data-sort-value=&quot;1910&quot; | 1910-09-21
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-12-14
| 
| [[Rakvere]]
| [[:d:Q50359399|Q50359399]]
|-
| style='text-align:right'| 408
| [[Rudolf Eichwald]]
| Venemaa maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1816&quot; | 1816
| data-sort-value=&quot;1838&quot; | 1838
| 
| 
| [[:d:Q56596163|Q56596163]]
|-
| style='text-align:right'| 409
| [[Rudolf Ferdinandovitš Frenz]]
| 
| data-sort-value=&quot;1831&quot; | 1831
| data-sort-value=&quot;1918&quot; | 1918-12-24
| [[Fail:Френц Рудольф Фердинандович.jpg|center|120px]]
| [[Berliin]]
| [[:d:Q16712619|Q16712619]]
|-
| style='text-align:right'| 410
| [[Rudolf Julius von zur Mühlen]]
| Saksamaa maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1845&quot; | 1845-04-24
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1913-02-15
| 
| [[Are mõis]]
| [[:d:Q27063808|Q27063808]]
|-
| style='text-align:right'| 411
| [[Rudolf Kriisa]]
| eesti maalikunstnik ja orelimeister
| data-sort-value=&quot;1906&quot; | 1906-11-25
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944
| 
| [[Haanja vald (Rõuge kihelkond)|Haanja vald]]
| [[:d:Q78309191|Q78309191]]
|-
| style='text-align:right'| 412
| [[Ruudi Treu]]
| 
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944
| 
| 
| 
| [[:d:Q50999659|Q50999659]]
|-
| style='text-align:right'| 413
| [[Saima Randjärv]]
| Eesti maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-11-02
| 
| 
| 
| [[:d:Q50247181|Q50247181]]
|-
| style='text-align:right'| 414
| [[Salme Rida]]
| 
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1913
| data-sort-value=&quot;2003&quot; | 2003
| 
| 
| [[:d:Q56242378|Q56242378]]
|-
| style='text-align:right'| 415
| [[Sarkis Amalbashian]]
| 
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-01-12
| 
| [[Fail:Sarkis Hamalbashian.jpg|center|120px]]
| [[Gjumri]]
| [[:d:Q20512302|Q20512302]]
|-
| style='text-align:right'| 416
| [[Semjon Afanassjevitš Tšuikov]]
| Kõrgõzstani maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1902&quot; | 1902-10-17
| data-sort-value=&quot;1980&quot; | 1980-05-18
| 
| [[Biškek]]
| [[:d:Q4517796|Q4517796]]
|-
| style='text-align:right'| 417
| [[Semjon Andreejevitš Pavlov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1893&quot; | 1893
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941
| [[Fail:Pavlov S.A.jpg|center|120px]]
| [[Peterburi]]
| [[:d:Q22246922|Q22246922]]
|-
| style='text-align:right'| 418
| [[Sergei Gerassimov]]
| Venemaa kunstnik
| data-sort-value=&quot;1885&quot; | 1885-08-26
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-04-20
| [[Fail:Bundesarchiv Bild 183-33853-0002, Dresden, Besuch Sergej W. Gerassimow, Lea Grundig.jpg|center|120px]]
| [[Možaisk]]
| [[:d:Q1755821|Q1755821]]
|-
| style='text-align:right'| 419
| [[Sergei Inkatov]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q59164308|Q59164308]]
|-
| style='text-align:right'| 420
| [[Sergei Jatsenko]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q56478175|Q56478175]]
|-
| style='text-align:right'| 421
| [[Sergei Lotsmanov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983
| 
| 
| [[Tartu]]
| [[:d:Q58896906|Q58896906]]
|-
| style='text-align:right'| 422
| [[Sergei Svetoslavski]]
| 
| data-sort-value=&quot;1857&quot; | 1857-12-01
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-09-19
| 
| [[Kiiev]]
| [[:d:Q4410548|Q4410548]]
|-
| style='text-align:right'| 423
| [[Sergei Zarjanko]]
| Venemaa maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1818&quot; | 1818-09-24&lt;br/&gt;1818-10-06
| data-sort-value=&quot;1870&quot; | 1870-12-20&lt;br/&gt;1871-01-01
| [[Fail:Alexey M. Kolosov - Portrait of the artist Sergey K. Zaryanko (1874).jpg|center|120px]]
| [[Liady]]
| [[:d:Q1985660|Q1985660]]
|-
| style='text-align:right'| 424
| [[Shi-Lun Tsjiang]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q50999884|Q50999884]]
|-
| style='text-align:right'| 425
| [[Siegfried Alexander Bielenstein]]
| Saksamaa maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1869&quot; | 1869-02-15
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-02-25
| 
| [[Dobele]]
| [[:d:Q14623198|Q14623198]]
|-
| style='text-align:right'| 426
| [[Sigismund Lada]]
| 
| data-sort-value=&quot;1917&quot; | 1917-03-03
| data-sort-value=&quot;2001&quot; | 2001-04-28
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q50827645|Q50827645]]
|-
| style='text-align:right'| 427
| [[Soho Fond]]
| 
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-06-08
| 
| 
| 
| [[:d:Q50359226|Q50359226]]
|-
| style='text-align:right'| 428
| [[Solomon Boim]]
| 
| data-sort-value=&quot;1899&quot; | 1899-11-26
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978-04-06
| 
| [[Dmitrijev-Lgovski]]
| [[:d:Q18634101|Q18634101]]
|-
| style='text-align:right'| 429
| [[Sophie von Wahl]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q56596694|Q56596694]]
|-
| style='text-align:right'| 430
| [[Stanisław Żukowski]]
| Poola maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1873&quot; | 1873-05-13
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-08
| [[Fail:Żukowski Stanisław.jpg|center|120px]]
| [[Jendrychaŭcy]]
| [[:d:Q2498462|Q2498462]]
|-
| style='text-align:right'| 431
| [[Stefan Bakałowicz]]
| Poola kunstnik
| data-sort-value=&quot;1857&quot; | 1857-10-17
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947
| [[Fail:Stefan Bakalowicz.jpg|center|120px]]
| [[Varssavi]]
| [[:d:Q609929|Q609929]]
|-
| style='text-align:right'| 432
| [[Sulev Sukmit]]
| 
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941
| 
| 
| 
| [[:d:Q50827041|Q50827041]]
|-
| style='text-align:right'| 433
| [[Sven Saag]]
| Eesti kunstnik
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-10-05
| 
| 
| [[Tartu]]
| [[:d:Q50377503|Q50377503]]
|-
| style='text-align:right'| 434
| [[Tamara Barbarina]]
| 
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-02-21
| 
| 
| 
| [[:d:Q56478228|Q56478228]]
|-
| style='text-align:right'| 435
| [[Theodor Heinrich Rickmann]]
| 
| data-sort-value=&quot;1810&quot; | 1810
| data-sort-value=&quot;1848&quot; | 1848
| 
| [[Riia]]
| [[:d:Q55090548|Q55090548]]
|-
| style='text-align:right'| 436
| [[Théobald Michau]]
| Hollandi kunstnik
| data-sort-value=&quot;1676&quot; | 1676
| data-sort-value=&quot;1765&quot; | 1765-10
| 
| [[Tournai]]
| [[:d:Q83556|Q83556]]
|-
| style='text-align:right'| 437
| [[Tiina Reinsalu]]
| eesti kunstnik
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-12-25
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q56025758|Q56025758]]
|-
| style='text-align:right'| 438
| [[Tiina Viirelaid]]
| Eesti kunstnik
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-05-17
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q50827342|Q50827342]]
|-
| style='text-align:right'| 439
| [[Tiit Jaanson]]
| Eesti kunstnik
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-04-05
| 
| 
| 
| [[:d:Q50502402|Q50502402]]
|-
| style='text-align:right'| 440
| [[Tiit Raid]]
| Eesti kunstnik
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-12-09
| 
| 
| 
| [[:d:Q50340048|Q50340048]]
|-
| style='text-align:right'| 441
| [[Toomas Mürk]]
| 
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970-04-06
| 
| 
| 
| [[:d:Q50553299|Q50553299]]
|-
| style='text-align:right'| 442
| [[Toomas Sarapuu]]
| 
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-10-31
| 
| 
| 
| [[:d:Q50827841|Q50827841]]
|-
| style='text-align:right'| 443
| [[Toomas Tõnissoo]]
| Eesti maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1972&quot; | 1972-08-14
| 
| 
| 
| [[:d:Q50418174|Q50418174]]
|-
| style='text-align:right'| 444
| [[Tyko Sallinen]]
| Soome maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1879&quot; | 1879-03-14
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-09-18
| [[Fail:Tyko-Sallinen.jpg|center|120px]]
| [[Nurmes]]
| [[:d:Q947790|Q947790]]
|-
| style='text-align:right'| 445
| [[Tõnu Talve]]
| Eesti kunstnik
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-10-01
| 
| 
| 
| [[:d:Q50827319|Q50827319]]
|-
| style='text-align:right'| 446
| [[Udo Jõgi]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q50497676|Q50497676]]
|-
| style='text-align:right'| 447
| [[Ulrich Ewald Stegmann]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q58935937|Q58935937]]
|-
| style='text-align:right'| 448
| [[Ural Tansõkbajev]]
| 
| data-sort-value=&quot;1904&quot; | 1904-01-01
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-04-18
| [[Fail:Oʻrol Tansiqboyev.jpg|center|120px]]
| [[Taškent]]
| [[:d:Q7899597|Q7899597]]
|-
| style='text-align:right'| 449
| [[Urmas Ploomipuu]]
| 
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-02-16
| data-sort-value=&quot;1990&quot; | 1990-11-30
| 
| [[Hummuli]]
| [[:d:Q50414289|Q50414289]]
|-
| style='text-align:right'| 450
| [[Vaike Liibus]]
| Eesti kunstnik
| data-sort-value=&quot;1917&quot; | 1917-04-29
| data-sort-value=&quot;2008&quot; | 2008-08-28
| 
| 
| [[:d:Q56118373|Q56118373]]
|-
| style='text-align:right'| 451
| [[Vaike Õlekõrs]]
| 
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-01-06
| data-sort-value=&quot;2021&quot; | 2021-12-02
| 
| 
| [[:d:Q78033429|Q78033429]]
|-
| style='text-align:right'| 452
| [[Valentin Stepanov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1886&quot; | 1886
| 
| 
| 
| [[:d:Q78314742|Q78314742]]
|-
| style='text-align:right'| 453
| [[Valentin Vaher]]
| Eesti maalikunstnik
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q50827180|Q50827180]]
|-
| style='text-align:right'| 454
| [[Valeri Vinogradov]]
| Eesti-Vene maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-11-07
| 
| 
| [[Moskva]]
| [[:d:Q50377587|Q50377587]]
|-
| style='text-align:right'| 455
| [[Valeria Sisask]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q50377540|Q50377540]]
|-
| style='text-align:right'| 456
| [[Valev Sein]]
| Eesti kunstnik
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q58853374|Q58853374]]
|-
| style='text-align:right'| 457
| [[Vasily Andreevich Tropinin]]
| 
| data-sort-value=&quot;1776&quot; | 1776-03-30
| data-sort-value=&quot;1857&quot; | 1857-05-03
| [[Fail:Tropinin-self - cropped and downsized.jpg|center|120px]]
| [[Karpovo]]
| [[:d:Q434561|Q434561]]
|-
| style='text-align:right'| 458
| [[Vasily Timm]]
| Venemaa kunstnik
| data-sort-value=&quot;1820&quot; | 1820-06-09
| data-sort-value=&quot;1895&quot; | 1895-04-07
| [[Fail:Timm - self portrait.jpg|center|120px]]
| [[Riia]]
| [[:d:Q2370524|Q2370524]]
|-
| style='text-align:right'| 459
| [[Vassili Jefomovitš Ekhorst]]
| 
| data-sort-value=&quot;1831&quot; | 1831
| data-sort-value=&quot;1901&quot; | 1901
| 
| 
| [[:d:Q55789337|Q55789337]]
|-
| style='text-align:right'| 460
| [[Vassili Meškov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1867&quot; | 1867-12-25
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-11-26
| [[Fail:Партрэт Заўялава.JPG|center|120px]]
| [[Jelets]]
| [[:d:Q7939359|Q7939359]]
|-
| style='text-align:right'| 461
| [[Vassili Perepletšikov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1863&quot; | 1863-10-18
| data-sort-value=&quot;1918&quot; | 1918-07-10
| [[Fail:Perepliotchikov V.V.jpg|center|120px]]
| [[Moskva]]
| [[:d:Q4350779|Q4350779]]
|-
| style='text-align:right'| 462
| [[Vassili Polenov]]
| Venemaa kunstnik
| data-sort-value=&quot;1844&quot; | 1844-06-01
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-07-18
| [[Fail:Polenov by Repin.jpg|center|120px]]
| [[Peterburi]]
| [[:d:Q318393|Q318393]]
|-
| style='text-align:right'| 463
| [[Vassili Roždestvenski]]
| Venemaa maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1884&quot; | 1884-05-12
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-05-20
| [[Fail:Rozhdestvensky V.V.jpg|center|120px]]
| [[Tula]]
| [[:d:Q4396188|Q4396188]]
|-
| style='text-align:right'| 464
| [[Vassili Schreiber]]
| 
| data-sort-value=&quot;1850&quot; | 1850
| data-sort-value=&quot;1905&quot; | 1905
| 
| 
| [[:d:Q59164606|Q59164606]]
|-
| style='text-align:right'| 465
| [[Veera Lantsova]]
| 
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-12-09
| 
| 
| 
| [[:d:Q59164216|Q59164216]]
|-
| style='text-align:right'| 466
| [[Veijo Vanhanen]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q50574019|Q50574019]]
|-
| style='text-align:right'| 467
| [[Veronika Keerdoja]]
| Eesti kunstnik
| data-sort-value=&quot;1904&quot; | 1904-05-20
| data-sort-value=&quot;1985&quot; | 1985-11-11
| [[Fail:Veronika Keerdoja.jpg|center|120px]]
| [[Otepää]]
| [[:d:Q23989517|Q23989517]]
|-
| style='text-align:right'| 468
| [[Vija Zariņa]]
| Läti maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961
| 
| 
| [[Riia]]
| [[:d:Q50359512|Q50359512]]
|-
| style='text-align:right'| 469
| [[Viktor Aulik]]
| 
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937
| data-sort-value=&quot;2010&quot; | 2010
| 
| 
| [[:d:Q78317886|Q78317886]]
|-
| style='text-align:right'| 470
| [[Viktor Barth]]
| 
| data-sort-value=&quot;1887&quot; | 1887-04-08
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-05-27
| 
| [[فيليتشايفسكويي]]
| [[:d:Q4078646|Q4078646]]
|-
| style='text-align:right'| 471
| [[Viktor Jõgever]]
| Eesti maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922-01-22
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-08-03
| 
| 
| [[:d:Q50500413|Q50500413]]
|-
| style='text-align:right'| 472
| [[Viktor Zarubin]]
| Venemaa maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1866&quot; | 1866-11-13
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-11-05
| 
| [[Harkiv]]
| [[:d:Q15066871|Q15066871]]
|-
| style='text-align:right'| 473
| [[Ville Tops]]
| Eesti kunstnik
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-09-21
| data-sort-value=&quot;2010&quot; | 2010
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q50359505|Q50359505]]
|-
| style='text-align:right'| 474
| [[Ville-Karel Viirelaid]]
| 
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981-10-31
| 
| 
| 
| [[:d:Q50827892|Q50827892]]
|-
| style='text-align:right'| 475
| [[Vitali Kuznetsov]]
| Eesti maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948
| 
| 
| [[Tallinn]]
| [[:d:Q59164244|Q59164244]]
|-
| style='text-align:right'| 476
| [[Vitali Pogodin]]
| 
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-02-28
| 
| 
| 
| [[:d:Q50499725|Q50499725]]
|-
| style='text-align:right'| 477
| [[Vitaly Goryayev]]
| 
| data-sort-value=&quot;1910&quot; | 1910-04-01&lt;br/&gt;1910-04-14
| data-sort-value=&quot;1982&quot; | 1982-04-12
| 
| [[Kurgan]]
| [[:d:Q15065532|Q15065532]]
|-
| style='text-align:right'| 478
| [[Vladimir Gavrilov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-05-31
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970-07-17
| 
| [[Moskva]]
| [[:d:Q21092548|Q21092548]]
|-
| style='text-align:right'| 479
| [[Vladimir Ignatovitš]]
| 
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-12-07
| data-sort-value=&quot;2004&quot; | 2004-03-01
| 
| 
| [[:d:Q78317398|Q78317398]]
|-
| style='text-align:right'| 480
| [[Vladimir Ovtšinnikov]]
| Vene maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-10-04
| data-sort-value=&quot;2015&quot; | 2015-01-24
| 
| [[Shchuchye Ozero]]
| [[:d:Q4330917|Q4330917]]
|-
| style='text-align:right'| 481
| [[Vladimir Titov]]
| 
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-04-26
| 
| 
| [[Kaliningrad|Königsberg]]
| [[:d:Q59133510|Q59133510]]
|-
| style='text-align:right'| 482
| [[Voldemar Mölder]]
| eesti teatri‑ ja maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1904&quot; | 1904-07-13
| data-sort-value=&quot;1986&quot; | 1986-05-01
| 
| [[Rakvere]]
| [[:d:Q50826426|Q50826426]]
|-
| style='text-align:right'| 483
| [[Voldemar Rätsep]]
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q50377600|Q50377600]]
|-
| style='text-align:right'| 484
| [[Wanda Gmelin]]
| 
| data-sort-value=&quot;1886&quot; | 1886-06-15
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-07-21
| 
| 
| [[:d:Q55089645|Q55089645]]
|-
| style='text-align:right'| 485
| [[Wilhelm Georg Pape]]
| 
| data-sort-value=&quot;1806&quot; | 1806-06-12
| data-sort-value=&quot;1875&quot; | 1875-12-03
| 
| [[Riia]]
| [[:d:Q22967455|Q22967455]]
|-
| style='text-align:right'| 486
| [[Wilhelm Grüner]]
| 
| data-sort-value=&quot;1820&quot; | 1820
| data-sort-value=&quot;1892&quot; | 1892
| 
| 
| [[:d:Q55098262|Q55098262]]
|-
| style='text-align:right'| 487
| [[Wilhelm Karl Juncker]]
| Saksamaa maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1820&quot; | 1820-07-08
| data-sort-value=&quot;1901&quot; | 1901-04-30
| 
| [[Cēsis]]
| [[:d:Q32868576|Q32868576]]
|-
| style='text-align:right'| 488
| [[Wilhelmine Jordan]]
| 
| data-sort-value=&quot;1821&quot; | 1821
| data-sort-value=&quot;1895&quot; | 1895
| 
| 
| [[:d:Q58824951|Q58824951]]
|-
| style='text-align:right'| 489
| [[Wilhelmine Schwank]]
| 
| data-sort-value=&quot;1844&quot; | 1844
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936
| 
| 
| [[:d:Q58897736|Q58897736]]
|-
| style='text-align:right'| 490
| [[Woldemar Andreas Mohrenschildt]]
| Eesti maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1823&quot; | 1823
| data-sort-value=&quot;1908&quot; | 1908
| [[Fail:Autoportree, Woldemar Andreas Mohrenschildt, EKM j 190-451 M 765.jpg|center|120px]]
| 
| [[:d:Q58853531|Q58853531]]
|-
| style='text-align:right'| 491
| [[Xavier Escribà]]
| 
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969
| 
| 
| [[Pariis]]
| [[:d:Q20006770|Q20006770]]
|-
| style='text-align:right'| 492
| [[Yakov Romas]]
| 
| data-sort-value=&quot;1902&quot; | 1902-01-29
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969-05-18
| [[Fail:Romas Ya.D.jpg|center|120px]]
| [[Sokółka]]
| [[:d:Q4397467|Q4397467]]
|-
| style='text-align:right'| 493
| [[Ülo Teder]]
| Eesti maalikunstnik
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-06-23
| data-sort-value=&quot;2008&quot; | 2008-06-05
| 
| [[Võru]]
| [[:d:Q50359392|Q50359392]]
|}
{{Wikidata loendi lõpp}}

[[Kategooria:Puuduvate artiklite loendid|MUIS]]</text>
      <sha1>hfqp60zvdhp4u13e1pbtj0fbparrugn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lapiti</title>
    <ns>0</ns>
    <id>593753</id>
    <revision>
      <id>7204873</id>
      <parentid>6560770</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T18:21:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Põlva]]</comment>
      <origin>7204873</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="297" sha1="m76w4qaag0o2ommqyyqt02zb98bflxb" xml:space="preserve">{{Viitamata}}

'''Spordiklubi Lapiti''' on Põlvas tegutsev maadlusklubi, mis asutati [[6. aprill]]il [[1999]] [[Põlva linn]]as.

Koduvõistlusi peab [[Põlva Spordikool]]is.

==Välislingid==
*{{Spordiregister|org|22|Maadlusklubi Lapiti}}

[[Kategooria:Eesti spordiklubid]]
[[Kategooria:Põlva]]</text>
      <sha1>m76w4qaag0o2ommqyyqt02zb98bflxb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Prantsusmaa lahtiste tennisemeistrivõistluste meeste üksikmängu võitjate nimekiri</title>
    <ns>0</ns>
    <id>599081</id>
    <revision>
      <id>7205006</id>
      <parentid>6898446</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T08:22:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kalle</username>
        <id>51</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7205006</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="34420" sha1="9ldpa3xafoq859bffkfxedvw4zd39tw" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|kuu=veebruar|aasta=2021}}
'''[[Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused tennises|Prantsusmaa lahtised tennisemeistrivõistlused]] meeste üksikmängus''', lühidalt ka ''Roland Garros'', on iga-aastane tenniseturniir, mis toimub üle kahe nädala mais ja juunis. Asutatud 1891. aastal ja turniir toimub alates 1928. aastast [[Prantsusmaa]]l [[Pariis]]is [[Stade Roland Garros]]e välistingimustes punase saviga väljakutel. Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused on alates 1925. aastast üks neljast igal aastal mängitavast [[Suure slämmi turniirid|suure slämmi turniirist]], ülejäänud kolm on [[Austraalia lahtised meistrivõistlused tennises|Austraalia lahtised meistrivõistlused]], [[Wimbledoni turniir|Wimbledon]] ja [[USA lahtised meistrivõistlused tennises|USA lahtised meistrivõistlused]]. Fédération Française de Tennis (FFT) korraldatud Prantsuse lahtised meistrivõistlused on aasta neljast suure slämmi turniirist kronoloogiliselt kolmandad. 1968. aastal oli see esimene suure slämmi turniir, mis oli avatud ka elukutselistele tennisistidele.

Meeste üksikmängu võitja saab Prantsuse tennise nelja musketäri järgi nime saanud Coupe des Mousquetaires: [[Jean Borotra]], [[Jacques Brugnon]], [[Henri Cochet]] ja [[René Lacoste]]. Turniiri ei korraldatud aastatel 1915–1919 [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] tõttu ning see toimus mitteametlikult Saksa okupatsiooni ajal aastatel 1941–1945, [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal. 

[[Rafael Nadal]] on tulnud Prantsusmaa meistriks tennises kolmeteist korda (mis on rekord ka kõigi mängijate, nii meeste kui ka naiste arvestus, neljal suurturniiril) ning omab ka lahtiste meistrivõistluste ajastu järjestikuste võitude rekordit, viiega aastatel 2010–2014. [[Max Decugis]] võitis enne lahtiste meistrivõistluste ajastu (Open Era) algust kaheksa Prantsusmaa meistrivõistlust. [[Michael Chang]]ist sai lahtiste meistrivõistluste ajastu noorim mängija, kes võitis Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused, kui ta võttis selle turniiri 1989. aastal 17 aasta, 3 kuu ja 20 päeva vanuselt. Seevastu [[Andrés Gimeno]] on lahtiste meistrivõistluste vanim meister. Kui ta 1972. aastal võitis, oli ta 34 aastat ja 9 kuud vana. Prantsuse tennisistid on tulnud enim Prantsusmaa meistriks 38 võiduga, neile järgnevad Hispaania (19) ja Austraalia tennisistid (11). Praegune meister on Rafael Nadal, kes võitis 2020. aasta finaalis [[Novak Djokovic]]i, et võita 13. korda Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused.

==Ajalugu==
[[Pilt:Rafael Nadal at the 2006 French Open (crop).jpg|thumb|250px|upright|alt=Rafael Nadal at the 2011 French Open|[[Rafael Nadal]], kes on kõigi aegade rekordiga tulnud 13 korda Prantsusmaa meistriks. Nadal võitis neli turniiri järjest aastatel 2005–2008 ja tema käes on ka lahtiste meistrivõistluste rekord viie järjest võiduga aastatel 2010–2014]]
Prantsuse lahtisi meistrivõistlusi hakati pidama 1891. aastal. Algul olid need Prantsusmaa meistrivõistlused. Turniiril said osaleda ainult Prantsuse tennisistid või välismängijad, kes kuulusid Prantsuse klubisse selle esimese 34 aasta jooksul. Meistrivõistluste esimeseks võitjaks tuli [[Suurbritannia]] mängija H. Briggs, klubisse Stade Français kuuluv liige, mis andis talle õiguse võistelda. Turniiri mänge mängiti kolme seast parima formaadiga kuni 1902. või 1903. aastani, mil võeti kasutusele viiest parimast seeria. Turniiri algusaastatel domineerisid Prantsusmaa mängijad, eriti [[Max Decugis]], kes võitis enne Esimese maailmasõja puhkemist kaheksa turniiri. Aastatel 1924–1932 võitis selle turniiri The Four Musketeeri liige. Parimaid mängijaid hakkasid meistrivõistlused meelitama pärast seda, kui sellest sai 1925. aastal rahvusvaheline võistlus, mille võitis [[René Lacoste]]. Prantsusmaa võit 1927. aasta [[Davis Cup]]il suurendas huvi turniiri vastu ja nõudis uue staadioni ehitamist. Varem oli turniir korraldanud Racing Clubi ja La Faisanderie, enne kui Stade Roland Garros 1928. aastal ehitati. Esimese turniiri võitis uues kohas [[Henri Cochet]].

[[Jack Crawford]]i võit 1933. aastal oli pärast 1891. aastat esimene kord, kui turniiri võitis välismaalane. Pärast tema võitu ei võitnud ükski Prantsusmaa mängija seda tiitlit kuni 1940. aastani, kui turniir peatati pärast Teise maailmasõja puhkemist. [[Don Budge]]'i võit 1938. aastal oli märkimisväärne, kuna ta võitis aasta jooksul kõik suure slämmi turniirid. Ehkki turniir peatati 1940. aastal, toimus see mitteametlikult Tournoi de France'i varjus. Esimesed kaks üritust võitis Bernard Destremau, 1942–1945 aga Yvon Petra kolm. FFT ega muud suuremad rahvusvahelised organisatsioonid ei tunnusta neid tulemusi ja neid peetakse mitteametlikeks. Esimese tiitli võitis pärast sõja lõppu 1946. aastal [[Marcel Bernard]]; ta oli ainus prantslane, kes võitis selle võistluse enne lahtiste meistrivõistluste ajastu saabumist 1968. aastal.

Sellel perioodil ei domineerinud ükski mängija. Ainult viis mängijat, Frank Parker, Jaroslav Drobný, Tony Trabert, Nicola Pietrangeli ja Roy Emerson, võitsid turniiri mitu korda. Turniirist sai 1968. aastal avatud võistlus, kuna profimängijatel lubati võistelda amatööridega, varem said suure slämmi turniiridel võistelda ainult amatöörid. Austraallase Ken Rosewalli võidetud turniir oli esimene suure slämmi turniir, mis mängiti avatud ajastul. 

Rootslane [[Björn Borg]] võitis suurema osa turniiridest lahtiste meistrivõistluste algusaastatel. Ta võitis järjest 1974. ja 1975. aasta turniiri, enne kui võitis järjest neli turniiri aastatel 1978–1981. Esimese prantslasena võitis [[Yannick Noah]] turniiri alates 1946. aastast, kui ta 1983. aastal võitis. [[Ivan Lendl]] tuli esimest korda Prantsusmaa meistriks 1984. aastal, enne kui kaotas finaalis järgmisel aastal [[Mats Wilander]]ile ning tuli Prantsusmaa meistriks 1986. ja 1987. aastal. [[Michael Chang]]ist sai noorim mees, kes võitis Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused, kui ta 1989. aastal võitis Stefan Edbergi. 

Ameeriklane [[Jim Courier]] võitis turniiri järjest 1991. ja 1992. aastal, enne kui hispaanlane [[Sergi Bruguera]] kordas seda saavutust 1993. ja 1994. aastal. [[Gustavo Kuerten]] võitis turniiri kolm korda: 1997., 2000. ja 2001. aastal. 2005. aastal tähistati [[Rafael Nadal]]i esimest Prantsuse lahtist turniiri võitu; aastatel 2005–2008 võitis ta neljal aastal järjest. Nadali võitis 2009. aasta turniiri kaheksandikfinaalis [[Robin Söderling]], kes kaotas finaalis [[Roger Federer]]ile. Nadal tuli taas meistriks 2010. aastal ja kaitses oma võitu aastatel 2011, 2012, 2013 ja 2014. 2015. aasta võistlusel kukutas tema veerandfinaalis välja [[Novak Djokovic]], kes kaotas lõpuks finaalis [[Stan Wawrinka]]le.

==Võitjad==
===Prantsusmaa meistrivõistlused===
[[Pilt:Les Quatre Mousquetaires.jpg|thumb|upright|right|230px|&quot;Neli musketäri&quot; võitis aastatel 1925–1932 kokku kaheksa turniiri. Alates 1981. aastast on nende auks nimetatud [[Coupe des Mousquetaires]]]]
[[Pilt:Max_Decugis_001.jpg|thumb|upright|right|150px|alt=Max Decugis|[[Max Decugis]] tuli aastatel 1903–1914 kaheksa korda Prantsusmaa tennisemeistriks]]
[[Pilt:Maurice Germot.jpg|thumb|upright|right|150px|alt=Maurice Germot|[[Maurice Germot]] tuli aastatel 1905–1910 kolm korda Prantsusmaa tennisemeistriks]]
[[Pilt:Henri Cochet.jpg|thumb|upright|right|150px|alt=Henri Cochet|[[Henri Cochet]] tuli aastatel 1922–1932 viis korda Prantsusmaa tennisemeistriks]]
[[Pilt:René_Lacoste.jpg|thumb|upright|right|150px|alt=René Lacoste|[[René Lacoste]] tuli 1920. aastatel kolm korda Prantsusmaa tennisemeistriks]]
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 102-10990, Jean Borotra.jpg|thumb|upright|right|150px|alt=Jean Borotra|[[Jean Borotra]] võitis aastatel 1924 ja 1931.]]
[[Pilt:Sven Davidson, 1957.jpg|thumb|upright|right|150px|alt=Sven Davidson|[[Sven Davidson]] tuli esimese rootslasena Prantsusmaa meistriks 1957. aastal.]]
[[Pilt:Björn Borg.jpg|thumb|right|upright|150px|alt=A brown-haired man in a white polo shirt|[[Björn Borg]] tuli aastatel 1978–1981 kuus korda Prantsusmaa meistriks]]
[[Pilt:Ivan Lendl (1984) cropped.jpg|thumb|upright|right|150px|alt=Ivan Lendl|[[Ivan Lendl]] tuli 1980. aastatel kolm korda Prantsusmaa meistriks]]
[[Pilt:Gustavo Kuerten.jpg|thumb|right|upright|150px|alt=A brown-haired man in a yellow polo shirt|[[Gustavo Kuerten]] võitis Prantsusmaa lahtistel kõik kolm oma suure slämmi karikat]]
[[Pilt:Roger Federer 2009.jpg|thumb|upright|150px|alt=Roger Federer|[[Roger Federer]] võitis 2009. aastal – pärast seda, kui [[Robin Söderling]] katkestas [[Rafael Nadal]]i võiduseeria]]
[[Pilt:Rafael Nadal at the 2008 French Open 10.jpg|thumb|upright|right|150px|alt=Rafael Nadal at the 2008 French Open|[[Rafael Nadal]] tuli neli korda meistriks aastatel 2005–2008, siis veel viiel aastal järjest aastatel 2010–2014 ja veel neli korda aastatel 2017–2020, saades kokku kolmteist turniirivõitu. Nadalil on turniiril 100–2 võitude-kaotuste rekord.]]
{|  class=&quot;wikitable&quot; width=&quot;600&quot;
|-
| '' Aastatel 1941–1945 toimusid võistlused mitteametlikult Saksa okupatsiooni ajal, [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] tõttu. ''
|}
{| class=&quot; wikitable&quot;
|-
! Aasta
!Riik
!Võitja

!Riik
!2. koht
! class=&quot;unsortable&quot; |Tulemus
|-
| align=center|1891|| {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} || [[H. Briggs]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[P. Baigneres]] || 6–3, 6–4
|-
| align=center|1892|| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Jean Schopfer]]|| [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1891–1896).svg|24px|USA]] ||[[Francis Louis Fassitt]] || 6–2, 1–6, 6–2
|-
| align=center|1893|| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Laurent Riboulet]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Jean Schopfer]] || 6–3, 6–3
|-
| align=center|1894|| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[André Vacherot]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Gérard Brosselin]] || 1–6, 6–3, 6–3
|-
| align=center|1895|| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[André Vacherot]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Laurent Riboulet]] || 9–7, 6–2
|-
| align=center|1896|| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[André Vacherot]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Gérard Brosselin]] || 6–1, 7–5
|-
| align=center|1897|| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Paul Aymé]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Francky Wardan]] || 4–6, 6–4, 6–2
|-
| align=center|1898|| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Paul Aymé]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Paul Lebreton]] || 5–7, 6–1, 6–2
|-
| align=center|1899|| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Paul Aymé]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Paul Lebreton]] || 9–7, 3–6, 6–3
|-
| align=center|1900|| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Paul Aymé]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[André Prévost]] || 6–3, 6–0
|-
| align=center|1901|| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[André Vacherot]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Paul Lebreton]] || align=center| —
|-
| align=center|1902|| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Marcel Vacherot]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Max Decugis]] || 6–4, 6–2
|-
| align=center|1903|| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Max Decugis]]|| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[André Vacherot]] || 6–3, 6–2
|-
| align=center|1904|| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Max Decugis]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[André Vacherot]] || 6–1, 9–7, 6–8, 6–1
|-
| align=center|1905|| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Maurice Germot]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[André Vacherot]] || align=center| —
|-
| align=center|1906|| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Maurice Germot]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Max Decugis]] || 5–7, 6–3, 6–4, 1–6, 6–3
|-
| align=center|1907|| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Max Decugis]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Robert Wallet]] || align=center| —
|-
| align=center|1908|| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Max Decugis]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Maurice Germot]] || 6–2, 6–1, 3–6, 10–8
|-
| align=center|1909|| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Max Decugis]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Maurice Germot]] || 3–6, 2–6, 6–4, 6–4, 6–4
|-
| align=center|1910|| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Maurice Germot]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[François Blanchy]] || 6–1, 6–3, 4–6, 6–3
|-
| align=center|1911|| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[André Gobert]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Maurice Germot]] || 6–1, 8–6, 7–5
|-
| align=center|1912|| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Max Decugis]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[André Gobert]] || align=center| —
|-
| align=center|1913|| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Max Decugis]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Georges Gault]] || align=center| —
|-
| align=center|1914|| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Max Decugis]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Jean-Pierre Samazeuilh]] || 3–6, 6–1, 6–4, 6–4
|-
| align=center|1915
| rowspan=5 colspan=5 align=center bgcolor=&quot;F5F5F5&quot; | Turniiri ei peetud aastatel 1915–1919 [[Esimene maailmasõda|I maailmasõja]] tõttu.
|- 
| align=center|1916 
|- 
| align=center|1917 
|- 
| align=center|1918 
|- 
|align=center|1919 
|-
| align=center|1920|| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[André Gobert]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Max Decugis]] || 6–3, 3–6, 1–6, 6–2, 6–3
|-
| align=center|1921|| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Jean Samazeuilh]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[André Gobert]] || 6–3, 6–3, 2–6, 7–5
|-
| align=center|1922|| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Henri Cochet]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Jean-Pierre Samazeuilh]] || 8–6, 6–3, 7–5
|-
| align=center|1923|| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[François Blanchy]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Max Decugis]] || 1–6, 6–2, 6–0, 6–2
|-
| align=center|1924|| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Jean Borotra]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[René Lacoste]] || 7–5, 6–4, 0–6, 5–7, 6–2
|-
| align=center|1925 || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[René Lacoste]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Jean Borotra]] || 7–5, 6–1, 6–4 
|-
| align=center|1926 || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Henri Cochet]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[René Lacoste]] || 6–2, 6–4, 6–3
|-
| align=center|1927 || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[René Lacoste]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1891–1896).svg|24px|USA]] || [[William Tilden]] || 6–4, 4–6, 5–7, 6–3, 11–9
|-
| align=center|1928 || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Henri Cochet]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[René Lacoste]] || 5–7, 6–3, 6–1, 6–3
|-
| align=center|1929 || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[René Lacoste]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Jean Borotra]] || 6–3, 2–6, 6–0, 2–6, 8–6
|-
| align=center|1930 || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Henri Cochet]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1891–1896).svg|24px|USA]] || [[William Tilden]] || 3–6, 8–6, 6–3, 6–1
|-
| align=center|1931 || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Jean Borotra]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Christian Boussus]] || 2–6, 6–4, 7–5, 6–4
|-
| align=center|1932 || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Henri Cochet]] || [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861-1946)_crowned.svg|24px|Itaalia]] || [[Giorgio de Stefani]] || 6–0, 6–4, 4–6, 6–3
|-
| align=center|1933 || {{Riigi ikoon|Austraalia}} || [[Jack Crawford]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}|| [[Henri Cochet]] || 8–6, 6–1, 6–3
|-
| align=center|1934 || [[Pilt:Flag_of_Germany_(1933–1935).svg|24px|Saksamaa]] || [[Gottfried von Cramm]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} || [[Jack Crawford]] || 6–4, 7–9, 3–6, 7–5, 6–3
|-
| align=center|1935 || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} || [[Fred Perry]] || [[Pilt:Flag_of_Germany_(1933–1935).svg|24px|Saksamaa]] || [[Gottfried von Cramm]] || 6–3, 3–6, 6–1, 6–3
|-
| align=center|1936 || [[Pilt:Flag_of_Germany_(1935–1945).svg|24px|Saksamaa]] || [[Gottfried von Cramm]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} || [[Fred Perry]] || 6–0, 2–6, 6–2, 2–6, 6–0
|-
| align=center|1937 || [[Pilt:Flag_of_Germany_(1935–1945).svg|24px|Saksamaa]] || [[Henner Henkel]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} || [[Bunny Austin]] || 6–1, 6–4, 6–3
|-
| align=center|1938 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Donald Budge]] || {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} || [[Roderich Menzel]] || 6–3, 6–2, 6–4
|-
| align=center|1939 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]]|| [[Donald McNeill]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Bobby Riggs]] || 7–5, 6–0, 6–3
|-
| align=center|1940
| align=center colspan=5 bgcolor=&quot;F5F5F5&quot; | Turniiri ei toimunud [[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] tõttu.
|-style=&quot;background: #DCDCDC&quot;
| align=center|1941 || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Bernard Destremau]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Robert Ramillon]] || 6–4, 2–6, 6–3, 6–4
|-style=&quot;background: #DCDCDC&quot;
| align=center|1942 || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Bernard Destremau]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Christian Boussus]] || 5–7, 6–4, 6–4, 6–1
|-style=&quot;background: #DCDCDC&quot;
| align=center|1943 || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Yvon Petra]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Henri Cochet]] || 6–3, 6–3, 6–8, 2–6, 6–4
|-style=&quot;background: #DCDCDC&quot;
| align=center|1944 || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Yvon Petra]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Marcel Bernard]] || 6–1, 4–6, 4–6, 7–5, 6–2
|-style=&quot;background: #DCDCDC&quot;
| align=center|1945 || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Yvon Petra]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Bernard Destremau]] || 7–5, 6–4, 6–2
|-
| align=center|1946 || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Marcel Bernard]] || {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} || [[Jaroslav Drobný]] || 3–6, 2–6, 6–1, 6–4, 6–3
|-
| align=center|1947 || [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1946-1949,_1956-1957;_1-2_aspect_ratio).svg|24px|Ungari]] || [[József Asbóth]] || [[Pilt:Flag_of_South_Africa_(1928–1994).svg|24px|Lõuna-Aafrika Vabariik]] || [[Eric Sturgess]] || 8–6, 7–5, 6–4
|-
| align=center|1948 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Frank Parker]] || {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} || [[Jaroslav Drobný]] || 6–4, 7–5, 5–7, 8–6
|-
| align=center|1949 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Frank Parker]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Budge Patty]] || 6–3, 1–6, 6–1, 6–4
|-
| align=center|1950 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Budge Patty]] || [[Pilt:Flag of Egypt (1922–1953).svg|24px|Egiptus]] || [[Jaroslav Drobný]] || 6–1, 6–2, 3–6, 5–7, 7–5
|-
| align=center|1951 || [[Pilt:Flag of Egypt (1922–1953).svg|24px|Egiptus]] || [[Jaroslav Drobný]] || [[Pilt:Flag_of_South_Africa_(1928–1994).svg|24px|Lõuna-Aafrika Vabariik]] || [[Eric Sturgess]] || 6–3, 6–3, 6–3
|-
| align=center|1952 || [[Pilt:Flag of Egypt (1922–1953).svg|24px|Egiptus]] || [[Jaroslav Drobný]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} || [[Frank Sedgman]] || 6–2, 6–0, 3–6, 6–4
|-
| align=center|1953 || {{Riigi ikoon|Austraalia}} || [[Ken Rosewall]] ||  [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Vic Seixas]] || 6–3, 6–4, 1–6, 6–2
|-
| align=center|1954 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Tony Trabert]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Arthur Larsen]] || 6–4, 7–5, 6–1
|-
| align=center|1955 || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Tony Trabert]] || {{Riigi ikoon|Rootsi}} || [[Sven Davidson]] || 2–6, 6–1, 6–4, 6–2
|-
| align=center|1956 || {{Riigi ikoon|Austraalia}} || [[Lew Hoad]] || {{Riigi ikoon|Rootsi}} || [[Sven Davidson]] || 6–4, 8–6, 6–3
|-
| align=center|1957 || {{Riigi ikoon|Rootsi}} || [[Sven Davidson]] || [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px|USA]] || [[Herbert Flam]] || 6–3, 6–4, 6–4
|-
| align=center|1958 || {{Riigi ikoon|Austraalia}} || [[Mervyn Rose]] || {{Riigi ikoon|Tšiili}} || [[Luis Ayala]] || 6–3, 6–4, 6–4
|-
| align=center|1959 || {{Riigi ikoon|Itaalia}} || {{sortname|Nicola|Pietrangeli}} || [[Pilt:Flag_of_South_Africa_(1928–1994).svg|24px|Lõuna-Aafrika Vabariik]] || [[Ian Vermaak]] || 3–6, 6–3, 6–4, 6–1
|-
| align=center|1960 || {{Riigi ikoon|Itaalia}} || [[Nicola Pietrangeli]] || {{Riigi ikoon|Tšiili}} || [[Luis Ayala]] || 3–6, 6–3, 6–4, 4–6, 6–3
|-
| align=center|1961 || [[Pilt:Flag_of_Spain_(1945–1977).svg|24px|Hispaania]] || [[Manuel Santana]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} || [[Nicola Pietrangeli]] || 4–6, 6–1, 3–6, 6–0, 6–2
|-
| align=center|1962 || {{Riigi ikoon|Austraalia}} || [[Rod Laver]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} || [[Roy Emerson]] || 3–6, 2–6, 6–3, 9–7, 6–2
|-
| align=center|1963 || {{Riigi ikoon|Austraalia}} || [[Roy Emerson]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Pierre Darmon]] || 3–6, 6–1, 6–4, 6–4
|-
| align=center|1964 || [[Pilt:Flag_of_Spain_(1945–1977).svg|24px|Hispaania]] || [[Manuel Santana]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} || [[Nicola Pietrangeli]] || 6–3, 6–1, 4–6, 7–5
|-
| align=center|1965 || {{Riigi ikoon|Austraalia}} || [[Fred Stolle]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} || [[Tony Roche]] || 3–6, 6–0, 6–2, 6–3
|-
| align=center|1966 || {{Riigi ikoon|Austraalia}} || [[Tony Roche]] || [[Pilt:Flag_of_Hungary.svg|24px|Ungari]] || [[István Gulyás]] || 6–1, 6–4, 7–5
|-
| align=center|1967 || {{Riigi ikoon|Austraalia}} || [[Roy Emerson]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} || [[Tony Roche]] || 6–1, 6–4, 2–6, 6–2
|}

===Prantsusmaa lahtised meistrivõistlused===
{| class=&quot; wikitable&quot;
|-
! Aasta
!Riik
!Võitja

!Riik
!2. koht
! class=&quot;unsortable&quot; |Tulemus
|-
| align=center|1968 || {{Riigi ikoon|Austraalia}} || [[Ken Rosewall]]|| {{Riigi ikoon|Austraalia}} || [[Rod Laver]] || 6–3, 6–1, 2–6, 6–2
|-
| align=center|1969 || {{Riigi ikoon|Austraalia}} || [[Rod Laver]] || {{Riigi ikoon|Austraalia}} || [[Ken Rosewall]] || 6–4, 6–3, 6–4
|-
| align=center|1970 || {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} || [[Jan Kodeš]] || {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} || [[Željko Franulović]] || 6–2, 6–4, 6–0
|-
| align=center|1971 || {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} || [[Jan Kodeš]] ||[[Pilt:Flag_of_Romania_(1965-1989).svg|24px|Rumeenia]] || [[Ilie Năstase]] || 8–6, 6–2, 2–6, 7–5
|-
| align=center|1972 || [[Pilt:Flag_of_Spain_(1945–1977).svg|24px|Hispaania]] || [[Andrés Gimeno]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Patrick Proisy]] || 4–6, 6–3, 6–1, 6–1
|-
| align=center|1973 || [[Pilt:Flag_of_Romania_(1965-1989).svg|24px|Rumeenia]]|| [[Ilie Năstase]] || {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} || [[Nikola Pilić]] || 6–3, 6–3, 6–0
|-
| align=center|1974|| {{Riigi ikoon|Rootsi}} || [[Björn Borg]] || [[Pilt:Flag_of_Spain_(1945–1977).svg|24px|Hispaania]] || [[Manuel Orantes]] || 2–6, 6–7&lt;sup&gt;(4–7)&lt;/sup&gt; 6–0, 6–1, 6–1
|-
| align=center|1975 || {{Riigi ikoon|Rootsi}} || [[Björn Borg]] || {{Riigi ikoon|Argentina}} || [[Guillermo Vilas]] || 6–2, 6–3, 6–4
|-
| align=center|1976 || {{Riigi ikoon|Itaalia}} || [[Adriano Panatta]] || {{Riigi ikoon|USA}} || [[Harold Solomon]] || 6–1, 6–4, 4–6, 7–6&lt;sup&gt;(7–3)&lt;/sup&gt;
|-
| align=center|1977 || {{Riigi ikoon|Argentina}} || [[Guillermo Vilas]] || {{Riigi ikoon|USA}} || [[Brian Gottfried]] || 6–0, 6–3, 6–0
|-
| align=center|1978 || {{Riigi ikoon|Rootsi}} || [[Björn Borg]] || {{Riigi ikoon|Argentina}} || [[Guillermo Vilas]] || 6–1, 6–1, 6–3
|-
| align=center|1979 || {{Riigi ikoon|Rootsi}} || [[Björn Borg]] || [[Pilt:Flag_of_Paraguay_(1954-1988).svg|24px|Paraguay]] || [[Víctor Pecci]] || 6–3, 6–1, 6–7&lt;sup&gt;(6–8)&lt;/sup&gt;, 6–4
|-
| align=center|1980 || {{Riigi ikoon|Rootsi}} || [[Björn Borg]] || {{Riigi ikoon|USA}} || [[Vitas Gerulaitis]] || 6–4, 6–1, 6–2
|-
| align=center|1981 || {{Riigi ikoon|Rootsi}} || [[Björn Borg]] || {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} || [[Ivan Lendl]] || 6–1, 4–6, 6–2, 3–6, 6–1
|-
| align=center|1982 || {{Riigi ikoon|Rootsi}} || [[Mats Wilander]] || {{Riigi ikoon|Argentina}} || [[Guillermo Vilas]] || 1–6, 7–6&lt;sup&gt;(8–6)&lt;/sup&gt;, 6–0, 6–4
|-
| align=center|1983 || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Yannick Noah]] || {{Riigi ikoon|Rootsi}} || [[Mats Wilander]] || 6–2, 7–5, 7–6&lt;sup&gt;(7–3)&lt;/sup&gt;
|-
| align=center|1984 || {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} || [[Ivan Lendl]] || {{Riigi ikoon|USA}} || [[John McEnroe]] || 3–6, 2–6, 6–4, 7–5, 7–5
|-
| align=center|1985 || {{Riigi ikoon|Rootsi}} || [[Mats Wilander]] || {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} || [[Ivan Lendl]] || 3–6, 6–4, 6–2, 6–2
|-
| align=center|1986 || {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} || [[Ivan Lendl]] || {{Riigi ikoon|Rootsi}} || [[Mikael Pernfors]] || 6–3, 6–2, 6–4
|-
| align=center|1987 || {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} || [[Ivan Lendl]] || {{Riigi ikoon|Rootsi}} || [[Mats Wilander]] || 7–5, 6–2, 3–6, 7–6&lt;sup&gt;(7–3)&lt;/sup&gt;
|-
| align=center|1988 || {{Riigi ikoon|Rootsi}} || [[Mats Wilander]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || [[Henri Leconte]] || 7–5, 6–2, 6–1
|-
| align=center|1989 || {{Riigi ikoon|USA}} || [[Michael Chang]] || {{Riigi ikoon|Rootsi}} || [[Stefan Edberg]] || 6–1, 3–6, 4–6, 6–4, 6–2
|-
| align=center|1990 || {{Riigi ikoon|Ecuador}} || [[Andrés Gómez]] || {{Riigi ikoon|USA}} || [[Andre Agassi]] || 6–3, 2–6, 6–4, 6–4
|-
| align=center|1991 || {{Riigi ikoon|USA}} || [[Jim Courier]] || {{Riigi ikoon|USA}} || [[Andre Agassi]] || 3–6, 6–4, 2–6, 6–1, 6–4
|-
| align=center|1992 || {{Riigi ikoon|USA}} || [[Jim Courier]] || {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} || [[Petr Korda]] || 7–5, 6–2, 6–1
|-
| align=center|1993 || {{Riigi ikoon|Hispaania}} || [[Sergi Bruguera]] || {{Riigi ikoon|USA}} || [[Jim Courier]] || 6–4, 2–6, 6–2, 3–6, 6–3
|-
| align=center|1994 || {{Riigi ikoon|Hispaania}} || [[Sergi Bruguera]] || {{Riigi ikoon|Hispaania}} || [[Alberto Berasategui]] || 6–3, 7–5, 2–6, 6–1
|-
| align=center|1995 || {{Riigi ikoon|Austria}} || [[Thomas Muster]] || {{Riigi ikoon|USA}} || [[Michael Chang]] || 7–5, 6–2, 6–4
|-
| align=center|1996 || {{Riigi ikoon|Venemaa}} || [[Jevgeni Kafelnikov]] || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} || [[Michael Stich]] || 7–6&lt;sup&gt;(7–4)&lt;/sup&gt;, 7–5, 7–6&lt;sup&gt;(7–4)&lt;/sup&gt;
|-
| align=center|1997 || {{Riigi ikoon|Brasiilia}} || [[Gustavo Kuerten]] || {{Riigi ikoon|Hispaania}} || [[Sergi Bruguera]] || 6–3, 6–4, 6–2
|-
| align=center|1998 || {{Riigi ikoon|Hispaania}} || [[Carlos Moyá]] || {{Riigi ikoon|Hispaania}} || [[Àlex Corretja]] || 6–3, 7–5, 6–3
|-
| align=center|1999 || {{Riigi ikoon|USA}} || [[Andre Agassi]] || {{Riigi ikoon|Ukraina}} || [[Andrei Medvedev]] || 1–6, 2–6, 6–4, 6–3, 6–4
|-
| align=center|2000 || {{Riigi ikoon|Brasiilia}} || [[Gustavo Kuerten]] || {{Riigi ikoon|Rootsi}} || [[Magnus Norman]] || 6–2, 6–3, 2–6, 7–6&lt;sup&gt;(8–6)&lt;/sup&gt;
|-
| align=center|2001 || {{Riigi ikoon|Brasiilia}} || [[Gustavo Kuerten]] || {{Riigi ikoon|Hispaania}} || [[Àlex Corretja]] || 6–7&lt;sup&gt;(3–7)&lt;/sup&gt;, 7–5, 6–2, 6–0
|-
| align=center|2002 || {{Riigi ikoon|Hispaania}} || [[Albert Costa]] || {{Riigi ikoon|Hispaania}} || [[Juan Carlos Ferrero]] || 6–1, 6–0, 4–6, 6–3
|-
| align=center|2003 || {{Riigi ikoon|Hispaania}} || [[Juan Carlos Ferrero]] || {{Riigi ikoon|Holland}} || [[Martin Verkerk]] || 6–1, 6–3, 6–2
|-
| align=center|2004 || {{Riigi ikoon|Argentina}} || [[Gastón Gaudio]] || {{Riigi ikoon|Argentina}} || [[Guillermo Coria]] || 0–6, 3–6, 6–4, 6–1, 8–6
|-
| align=center|2005 || {{Riigi ikoon|Hispaania}} || [[Rafael Nadal]] || {{Riigi ikoon|Argentina}} || [[Mariano Puerta]] || 6–7&lt;sup&gt;(6–8)&lt;/sup&gt;, 6–3, 6–1, 7–5
|-
| align=center|2006 || {{Riigi ikoon|Hispaania}} || [[Rafael Nadal]] || {{Riigi ikoon|Šveits}} || [[Roger Federer]] || 1–6, 6–1, 6–4, 7–6&lt;sup&gt;(7–4)&lt;/sup&gt;
|-
| align=center|2007 || {{Riigi ikoon|Hispaania}} || [[Rafael Nadal]] || {{Riigi ikoon|Šveits}} || [[Roger Federer]] || 6–3, 4–6, 6–3, 6–4
|-
| align=center|2008 || {{Riigi ikoon|Hispaania}} || [[Rafael Nadal]] || {{Riigi ikoon|Šveits}} || [[Roger Federer]] || 6–1, 6–3, 6–0
|-
| align=center|2009 || {{Riigi ikoon|Šveits}} || [[Roger Federer]]  || {{Riigi ikoon|Rootsi}} || [[Robin Söderling]] || 6–1, 7–6&lt;sup&gt;(7–1)&lt;/sup&gt;, 6–4
|-
| align=center|2010 || {{Riigi ikoon|Hispaania}} || [[Rafael Nadal]] || {{Riigi ikoon|Rootsi}} || [[Robin Söderling]] || 6–4, 6–2, 6–4
|-
| align=center|2011 || {{Riigi ikoon|Hispaania}} || [[Rafael Nadal]] || {{Riigi ikoon|Šveits}} || [[Roger Federer]] || 7–5, 7–6&lt;sup&gt;(7–3)&lt;/sup&gt;, 5–7, 6–1
|-
| align=center|2012 || {{Riigi ikoon|Hispaania}} || [[Rafael Nadal]] || {{Riigi ikoon|Serbia}} || [[Novak Djokovic]] || 6–4, 6–3, 2–6, 7–5
|-
| align=center|2013 || {{Riigi ikoon|Hispaania}} || [[Rafael Nadal]] || {{Riigi ikoon|Hispaania}} || [[David Ferrer]] || 6–3, 6–2, 6–3
|-
| align=center|2014 || {{Riigi ikoon|Hispaania}} || [[Rafael Nadal]] || {{Riigi ikoon|Serbia}} || [[Novak Djokovic]] || 3–6, 7–5, 6–2, 6–4
|-
| align=center|2015 || {{Riigi ikoon|Šveits}} || [[Stan Wawrinka]] || {{Riigi ikoon|Serbia}} || [[Novak Djokovic]] || 4–6, 6–4, 6–3, 6–4
|-
| align=center|2016 || {{Riigi ikoon|Serbia}} || [[Novak Djokovic]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} || [[Andy Murray]] || 3–6, 6–1, 6–2, 6–4
|-
| align=center|2017 || {{Riigi ikoon|Hispaania}} || [[Rafael Nadal]] || {{Riigi ikoon|Šveits}} || [[Stan Wawrinka]] || 6–2, 6–3, 6–1
|-
| align=center|2018 || {{Riigi ikoon|Hispaania}} || [[Rafael Nadal]] || {{Riigi ikoon|Austria}} || [[Dominic Thiem]] || 6–4, 6–3, 6–2
|-
| align=center|2019 || {{Riigi ikoon|Hispaania}} || [[Rafael Nadal]] || {{Riigi ikoon|Austria}} || [[Dominic Thiem]]  || 6–3, 5–7, 6–1, 6–1
|-
| align=center|2020 || {{Riigi ikoon|Hispaania}} || [[Rafael Nadal]] || {{Riigi ikoon|Serbia}} || [[Novak Djokovic]] || 6–0, 6–2, 7–5
|-
| align=center|2021 || {{Riigi ikoon|Serbia}} || [[Novak Djokovic]] || {{Riigi ikoon|Kreeka}} || [[Stéfanos Tsitsipás]] || 6–7&lt;sup&gt;(6–8)&lt;/sup&gt;, 2–6, 6–3, 6–2, 6–4
|-
| align=center|2022 || {{Riigi ikoon|Hispaania}}|| [[Rafael Nadal]] &lt;small&gt;('''14''')&lt;/small&gt; || {{Riigi ikoon|Norra}} ||[[Casper Ruud]] || 6–3, 6–3, 6–0
|-
| align=center|2023 || {{Riigi ikoon|Serbia}} || [[Novak Djokovic]]  &lt;small&gt;('''3''')&lt;/small&gt; || {{Riigi ikoon|Norra}} ||[[Casper Ruud]] || 7–6&lt;sup&gt;(7–1)&lt;/sup&gt;, 6–3, 7–5
|-
| align=center|2024 || {{Riigi ikoon|Hispaania}}|| [[Carlos Alcaraz]] || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} ||[[Alexander Zverev]] || 6–3, 2–6, 5–7, 6–1, 6–2
|-
| align=center|2025 || {{Riigi ikoon|Hispaania}}|| [[Carlos Alcaraz]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} ||[[Jannik Sinner]] || 4–6, 6–7&lt;sup&gt;(4–7)&lt;/sup&gt;, 6–4, 7–6&lt;sup&gt;(7–3)&lt;/sup&gt;, 7–6&lt;sup&gt;(10-2)&lt;/sup&gt;
|-
| align=center|2026 || {{Riigi ikoon|Saksamaa}}|| [[Alexander Zverev]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} ||[[Flavio Cobolli]] || 6-1, 4–6, 6-4, 6–7&lt;sup&gt;(5–7)&lt;/sup&gt;, 6–1
|}
		
===Turniirivõitjate edetabel===
{|  class=&quot;wikitable&quot; width=&quot;350&quot;
|-
| '' Võistlused enne 1925. aastat olid avatud ainult Prantsuse tenniseklubi liikmetele ja Prantsusmaa kodanikele ''
|}
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
!scope=&quot;col&quot; width=&quot;190&quot; | Mängijad
!Amatöörid
!Avatud ajastu
!Kokku
!class=&quot;unsortable&quot;|Aastad
|-
| {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Rafael Nadal]] || align=&quot;center&quot; | 0 || align=&quot;center&quot; | 14 || align=&quot;center&quot; | '''14''' || 2005, 2006, 2007, 2008, 2010, 2011, 2012, 2013, 2014, 2017, 2018, 2019, 2020, 2022 
|-
| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Max Decugis]] || align=&quot;center&quot; | 8 || align=&quot;center&quot; | 0 || align=&quot;center&quot; | '''8''' || 1903, 1904, 1907, 1908, 1909, 1912, 1913, 1914 
|-
| {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Björn Borg]] || align=&quot;center&quot; | 0 || align=&quot;center&quot; | 6 || align=&quot;center&quot; | '''6''' || 1974, 1975, 1978, 1979, 1980, 1981
|-
| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Henri Cochet]] || align=&quot;center&quot; | 5 || align=&quot;center&quot; | 0 || align=&quot;center&quot; | '''5''' || 1922, 1926, 1928, 1930, 1932 
|-
| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[André Vacherot]] || align=&quot;center&quot; | 4 || align=&quot;center&quot; | 0 || align=&quot;center&quot; | 4 || 1894, 1895, '1896, 1901 
|-
| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Paul Aymé]] || align=&quot;center&quot; | 4 || align=&quot;center&quot; | 0 || align=&quot;center&quot; | 4 || ''[[1897 French Championships (tennis)|1897]]'', ''[[1898 French Championships (tennis)|1898]]'', ''[[1899 French Championships (tennis)|1899]]'', ''[[1900 French Championships (tennis)|1900]]''
|-
| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[MauriceGermot]] || align=&quot;center&quot; | 3 || align=&quot;center&quot; | 0 || align=&quot;center&quot; | 3 || 1905, 1906, 1910 
|-
| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[René Lacoste]] || align=&quot;center&quot; | 3 || align=&quot;center&quot; | 0 || align=&quot;center&quot; | 3 || 1925, 1927, 1929 
|-
| {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Mats Wilander]] || align=&quot;center&quot; | 0 || align=&quot;center&quot; | 3 || align=&quot;center&quot; | 3 || 1982, 1985, 1988
|-
| {{Riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} [[Ivan Lendl]] || align=&quot;center&quot; | 0 || align=&quot;center&quot; | 3 || align=&quot;center&quot; | 3 || 1984, 1986, 1987 
|-
| {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Gustavo Kuerten]] || align=&quot;center&quot; | 0 || align=&quot;center&quot; | 3 || align=&quot;center&quot; | 3 || 1997, 2000, 2001 
|}

==Vaata ka==
'''Prantsusmaa lahtiste tennisemeistrivõistluste muud võistlused'''
* [[Prantsusmaa lahtiste tennisemeistrivõistluste naiste üksikmängu võitjate nimekiri]]
* [[Prantsusmaa lahtiste tennisemeistrivõistluste meeste paarismängu võitjate nimekiri]]
* [[Prantsusmaa lahtiste tennisemeistrivõistluste naiste paarismängu võitjate nimekiri]]
* [[Prantsusmaa lahtiste tennisemeistrivõistluste segapaarismängu võitjate nimekiri]]

'''Suure slämmi turniiride meeste üksikmängu võitjate nimekirjad'''
* [[Suure slämmi meeste üksikmängu võitjate nimekiri]]
* [[Austraalia lahtiste tennisemeistrivõistluste meeste üksikmängu võitjate nimekiri]]
* [[Wimbledoni tenniseturniiri meeste üksikmängu võitjate nimekiri]]
* [[USA lahtiste tennisemeistrivõistluste meeste üksikmängu võitjate nimekiri]]

{{Suure slämmi võitjad}}

[[Kategooria:Tennisevõistlused]]
[[Kategooria:Prantsusmaa sport]]</text>
      <sha1>9ldpa3xafoq859bffkfxedvw4zd39tw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Boikott</title>
    <ns>0</ns>
    <id>600074</id>
    <revision>
      <id>7204973</id>
      <parentid>6835317</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T06:17:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Amherst99</username>
        <id>15496</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7204973</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1121" sha1="qvb5ksyxi4budy1zhx2y8wv40n109lx" xml:space="preserve">{{viita}}
[[Pilt:Boycott KFC.jpg|thumb|250px|Boikoteerijad [[KFC|Kentucky Fried Chicken]] restorani ees.]]

'''Boikott''' (kapten [[Charles Boycott]]i (1832-1897), Iirimaa järgi) on loobumine kaubandusest konkreetse isiku või ettevõttega või isegi terve riigiga. Boikotis osalejad usuvad, et kõnealune isik või ettevõte käitub amoraalselt või ebaausalt. 

Boikott on vägivallatu, vabatahtlik ja tahtlik hoidumine isiku, organisatsiooni või riigi kasutamisest, ostmisest või temaga suhtlemisest protesti väljendusena, tavaliselt moraalsel, sotsiaalsel, poliitilisel või keskkonnaalal. Boikoti eesmärk on tekitada sihtmärgile majanduslikku kahju või osutada moraalsele nördimusele, püüdes sundida sihtmärki muutma vastumeelset käitumist.

Sõna on nimetatud [[Iirimaa]]lt üürileandjate agentide kapten Charles Boycotti järgi, kelle vastu rakendati taktikat edukalt Iiri natsionalistliku liidri Charles Stewart Parnelli ja tema Iiri maaliiga ettepanekul 1880. aastal.

== Vaata ka ==

* [[bränd]]
* [[Imago|kuvand]]
* [[protest]]
* [[tühistamiskultuur]]
{{Vikitsitaadid}}

[[Kategooria:Kaubandus]]</text>
      <sha1>qvb5ksyxi4budy1zhx2y8wv40n109lx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Biograafiad (Fa)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>600800</id>
    <revision>
      <id>7205058</id>
      <parentid>7177236</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T09:30:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <comment>/* Far */ + Don Farrell</comment>
      <origin>7205058</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9826" sha1="j2xj951krxawt4olcixd52ihn74djav" xml:space="preserve">{{Mall:BiograafiadIndeks}}

'''Biograafiad (Fa)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega &quot;Fa&quot;.

==Fab==
*[[Leonardo Fabbri]], itaalia kuulitõukaja (1997–)
*[[Paolo Fabbri]], itaalia semiootik (1939–2020)
*[[Robby Fabbri]], Kanada jäähokimängija (1996–) 
*[[Giovanni Faber]], saksa arst ja botaanik (1574–1629)
*[[Gustav Fabergé]], baltisaksa kullassepp (1814–1893) 
*[[Peter Carl Fabergé]], Venemaa kullassepp (1846–1920)
*[[Theodor Fabian]], baltisaksa kaupmees ja omavalitsustegelane (1835–1912) 
*[[Łukasz Fabiański]], poola jalgpallur (1985–)
*[[Fabianus]], paavst (3. sajand)
*[[Juan Fabila]], Mehhiko poksija (1944–) 
*[[Fabinho]], Brasiilia jalgpallur (1993–) 
*[[Fábio Pereira da Silva]], Brasiilia jalgpallur (1990–) 
*[[Laurent Fabius]], Prantsusmaa poliitik (1946–)
*[[Vesna Fabjan]], sloveeni murdmaasuusataja (1985–)
*[[Ignazio Fabra]], itaalia maadleja (1930–2008)
*[[Marius Fabre]], prantsuse kabetaja (1890–1945)
*[[Cesc Fàbregas]], Hispaania jalgpallur (1987–)
*[[Manolo Fábregas]], hispaania päritolu Mehhiko filmi- ja teatrinäitleja ja -lavastaja (1921–1996)
*[[Honoré Fabri]], prantsuse jesuiidi teoloog, matemaatik ja füüsik (1607–1688) 
*[[Johan Christian Fabricius]], taani zooloog (1745–1808)
*[[Heinrich Fabricius noorem]], Eesti vaimulik (suri 1657)
*[[Jānis Fabriciuss]], läti rahvusest Nõukogude sõjaväelane (1877–1929)

==Fac==
*[[Giacinto Facchetti]], itaalia jalgpallur (1942–2006) 
*[[Luigi Facta]], Itaalia poliitik (1861–1930)

==Fad==
*[[Aleksandr Fadejev]], vene kirjanik (1901–1956)
*[[Aleksandr Fadejev (iluuisutaja)|Aleksandr Fadejev]], vene iluuisutaja (1964–)
*[[Fadhlina Sidek]], Malaisia ​​poliitik (1977–)

==Fae==
*[[Emerse Faé]], Elevandiluuranniku jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1984–) 
*[[Andreas Faehlmann]], Eesti sportlane (1898–1944)
*[[Friedrich Robert Faehlmann]], eesti kirjamees ja arst (1798–1850)
*[[Georg Faehlmann]], Eesti sportlane (1895–1975)
*[[Rudolf Faehlmann]], Eesti laevakapten ja purjetaja (1864–1942) 
*[[Julius Faerber]], Tartu Ülikooli õppejõud (1848–?)
*[[Nancy Faeser]], Saksamaa poliitik ja jurist (1970–)

==Fag==
*[[Brian Fagan]], Briti arheoloog (1936–2025)
*[[Karl-August Fagerholm]], Soome poliitik (1901–1984)
*[[Monika Fagerholm]], soomerootsi kirjanik (1961–)
*[[Pål Arne Fagernes]], norra odaviskaja ja poksija (1974–2003)
*[[Nicola Fago]], itaalia helilooja (1677–1745)

==Fah==
*[[Fahd ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]], Saudi Araabia kuningas (1923–2005)
*[[Emil Fahle]], Eesti purjetaja ja ettevõtja (1875–1929)
*[[Melissa Fahn]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1973–) 
*[[Daniel Gabriel Fahrenheit]], saksa füüsik, leiutaja ja mõõteriistade valmistaja (1686–1736)
*[[Jürgen Fahrensbach]], Liivimaa väepealik (suri 1602)

==Fai==
*[[Collins Fai]], Kameruni jalgpallur (1992–) 
*[[Vadim Faibissovitš]], vene maletaja (1944–)
*[[Agathon Jean François Fain]], Prantsusmaa keisri sekretär ja hilisem poliitik (1778–1836)
*[[Viktor Fainberg]], Nõukogude Liidu dissident (1936–2023)
*[[Vladimir Fainberg]], Eesti arstiteadlane (1894–1971)
*[[Samuil Faingold]], Eesti põlevkivikeemik (1918–2003)
*[[Jad Fair]], USA muusik (1954–)
*[[Charles W. Fairbanks]], USA poliitik (1852–1918)
*[[Norman Fairclough]], keeleteadlane (1941–)
*[[Faizal Yusof]], Malaisia näitleja (1978–2011)
*[[Irek Faizullin]], tatari rahvusest Venemaa riigitegelane (1962–)

==Faj==
*[[Paweł Fajdek]], Poola vasaraheitja (1989–)
*[[Hynek Fajmon]], Tšehhi poliitik (1968–) 
*[[Tanja Fajon]], Sloveenia poliitik (1971–)
*[[Fayçal Fajr]], Maroko jalgpallur (1988–)

==Fak==
*[[Jakov Fak]], Horvaatia ja Sloveenia laskesuusataja (1987–)
*[[Radek Faksa]], tšehhi jäähokimängija (1994–)

==Fal==
*[[Cynthia Falabella]], Brasiilia näitleja (1972–)
*[[Radamel Falcao]], Colombia jalgpallur (1986–) 
*[[Hans Heinrich Falck]], Toomgildi oldermann (1791–1874)
*[[Johannes Oskar von Falck]], Eesti vaimulik (1859–1933)
*[[Constantin Julius Falckenberg]], Tartu raehärra (1821–1893)
*[[Edie Falco]], USA filminäitleja (1963–)
*[[Stefan Faldbakken]], norra filmirežissöör (1972–)
*[[Hanna Falk]], Rootsi murdmaasuusataja (1989–)
*[[Peter Falk]], USA näitleja (1927–2011)
*[[Rita Falk]], saksa kirjanik (1964–) 
*[[Torbjørn Falkanger]], norra suusahüppaja (1927–2013)
*[[Ene Falkenberg]], eesti maalikunstnik ja skulptor (1914–2003) 
*[[Signe Falkenberg]], eesti sporditegelane ja invaspordi edendaja (1962–) 
*[[Nikolaus von Falkenhorst]], Saksamaa sõjaväelane (1885–1968)
*[[Valeri Falkov]], Venemaa õigusteadlane ja poliitik (1978–) 
*[[Bamba Fall]], Senegali korvpallur (1986–)
*[[Maiken Caspersen Falla]], norra murdmaasuusataja (1990–) 
*[[Manuel de Falla]], hispaania helilooja (1876–1946)
*[[Michael Fallon]], Suurbritannia poliitik (1952–) 
*[[Susan Faludi]], USA ajakirjanik, feminist (1959–)
*[[Kevin Falvey]], USA filosoof

==Fam==
*[[Charles Fambrough]], USA džässmuusik (1950–2011)

==Fan==
*[[Fan Bingbing]], hiina näitleja (1981–) 
*[[Jordanka Fandakova]], Bulgaaria poliitik (1962–)
*[[Gary Fanelli]], USA päritolu Ameerika Samoa pikamaajooksja (1950–) 
*[[Juan Manuel Fangio]], Argentina vormelisõitja (1911–1995)
*[[Claudia Faniello]], Malta laulja (1988–) 
*[[Dakota Fanning]], lapsfilminäitleja (1994–)
*[[Shawn Fanning]], USA programmeerija (1980–)
*[[Oscar Fantenberg]], rootsi jäähokimängija (1991–) 
*[[Priscila Fantin]], Brasiilia näitleja (1983–)

==Fao==
*[[Faouzia]], Maroko-Kanada laulja ja laulukirjutaja (2000–) 

==Far==
*[[Semjon Farada]], Venemaa näitleja (1933–2009)
*[[Michael Faraday]], inglise füüsik ja keemik (1791–1867)
*[[Nigel Farage]], Suurbritannia poliitik (1964–)
*[[Mo Farah]], Suurbritannia jooksja (1983–) 
*[[Faramond]], Frangi riigi kuningas (suri 427) 
*[[Turid Farbregd]], norra leksikograaf ja tõlkija (1941–) 
*[[Josef Fares]], Rootsi filmirežissöör (1977–)
*[[Jefferson Farfán]], Peruu jalgpallur (1984–)
*[[François Fargère]], prantsuse maletaja (1985–)
*[[Linda Fargo]], Ameerika Ühendriikide ärijuht (1957–) 
*[[Almo Farina]], itaalia ökoloog (1950–)
*[[Dennis Farina]], itaalia päritolu USA näitleja (1944–2013) 
*[[Giuseppe Farina]], itaalia autosportlane (1906–1966)
*[[Guillermo Fariñas]], Kuuba psühholoog, ajakirjanik ja dissident (1962–)
*[[Luigi Carlo Farini]], Itaalia arst, ajakirjanik ja poliitik (1812–1866)  
*[[Anna Faris]], USA näitleja ja laulja (1976–)
*[[Eleanor Farjeon]], Suurbritannia lastekirjanik (1881–1965)
*[[Bertalan Farkas]], Ungari kosmonaut ja lendur (1949–)
*[[Dénes Farkas]], Eesti fotokunstnik (1974–)
*[[Péter Farkas]], Ungari maadleja (1968–)
*[[Khashayar Farmanbar]], iraani päritolu Rootsi poliitik (1976–)
*[[Mylène Farmer]], prantsuse laulja (1961–)
*[[Ewa Farna]], Poola-Tšehhi laulja (1993–) 
*[[Marija Farnosova]], Venemaa jooksja (1985–)
*[[David Farragut]], USA admiral (1801–1870)
*[[Colin Farrell]], iiri filminäitleja (1976–)
*[[Dave Farrell]], USA muusik (1977–)
*[[Don Farrell]], Austraalia poliitik (1954–)
*[[Suzanne Farrell]], ameerika balletipedagoog ja endine balletitantsija (1945–)
*[[Karel Farský]], tšehhi vaimulik (1880–1927)
*[[Fārūq I]], Egiptuse kuningas (1920–1965)

==Fas==
*[[Hudson Fasching]], USA jäähokimängija (1995–) 
*[[Rainer Werner Fassbinder]], saksa stsenarist ja näitleja (1945–1982)
*[[Werner Fasslabend]], Austria jurist ja poliitik (1944–) 
*[[Christian Fassnacht]], Šveitsi jalgpallur (1993–) 
*[[Fast Eddie]], USA muusikaprodutsent ja DJ (1969–)
*[[Jesper Fast]], rootsi jäähokimängija (1991–) 
*[[Mariko Faster]], eesti keeleteadlane ja kohanimeuurija (1977–) 
*[[Viktor Fasth]], rootsi jäähokimängija (1982–)

==Faz==
*[[Karl Fazer]], Soome kondiitritööstur (1866–1932)

==Fat==
*[[Karl Fatal]], eesti keskmaajooksja (1911–1935)
*[[Ulviyya Fataliyeva]], tšehhi maletaja (1991–)
*[[Natalja Fatejeva]], vene näitleja (1934–)
*[[Fath Ali-šahh]], Iraani šahh (1771–1834)
*[[Ansu Fati]], Guinea-Bissaus sündinud Hispaania jalgpallur (2002–) 

==Fau==
*[[Anthony Fauci]], Ameerika Ühendriikide arst ja immunoloog (1940–) 
*[[Justin Faulk]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1992–) 
*[[William Faulkner]], USA kirjanik (1897–1962) 
*[[Sebastian Faulks]], Briti kirjanik, ajakirjanik ja meediapersoon (1953–) 
*[[Danny Faure]], Seišellide poliitik (1962–) 
*[[Gabriel Fauré]], prantsuse helilooja, organist, pianist ja õpetaja (1845–1924) 
*[[Olivier Faure]], Prantsusmaa poliitik (1968–) 
*[[Robert Faurisson]], kirjandusteadlane, holokaustirevisionist (1929–2018)
*[[Maria Faust]], saksofonist ja helilooja (1979–)
*[[Fausta]], Vana-Rooma keisrinna (289–326)
*[[David Faustino]], USA filminäitleja ja laulja (1974–)
*[[Ilona Faustova]], eesti molekulaarbioloog (1982–)
*[[Jean Fautrier]], prantsuse informalistlik maalikunstnik, skulptor ja illustraator (1898–1964)

==Fav==
*[[Donald Favareau]], USA biosemiootik (1957–)
*[[Anna Favella]], itaalia näitleja (1983–)
*[[Jules Favre]], Šveitsi zooloog, mükoloog ja geoloog (1882–1959)
*[[Jon Favreau]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja (1966–)

==Faw==
*[[Guy Fawkes]], Inglise katoliiklasest sõdur (1570–1606)

==Fay==
*[[Jørgen Breder Faye]], Norra pankur ja poliitik (1823–1908)
*[[Werner Faymann]], Austria poliitik (1960–)
*[[Fayşal ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]], Saudi Araabia kuningas (1906–1975)
*[[Fayşal I]], Iraagi kuningas (1883–1933)
*[[Fayşal II]], Iraagi kuningas (1935–1958)

[[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Fa, Biograafiad]]</text>
      <sha1>j2xj951krxawt4olcixd52ihn74djav</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Daniel James</title>
    <ns>0</ns>
    <id>601978</id>
    <revision>
      <id>7204936</id>
      <parentid>6549267</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T22:19:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pakkasen Juri</username>
        <id>234146</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7204936</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2499" sha1="9sheiam4igasah9ojqy954u22p00dzx" xml:space="preserve">[[File:Daniel James Wolves vs Man U 2020-01-04 (cropped).jpg|thumb|left|200px|Daniel James (2020)]]

'''Daniel Owen James''' (sündinud [[10. november|10. novembril]] [[1997]] [[Kingston upon Hull]]is) on [[Inglismaa]]l sündinud [[Wales]]i [[jalgpallur]], kes mängib [[äärepoolkaitsja]]na Inglismaa [[Premier League]]'i klubis [[Fulham FC|Fulham]] ja [[Walesi jalgpallikoondis]]es.

Aastatel 2006–2014 kuulus ta [[Hull City AFC|Hull City]] noorteakadeemiasse. Seejärel liitus ta [[Swansea City]]ga. Swansea City põhimeeskonnas debüteeris James 6. veebruaril 2018 karikamängus [[Notts County F.C.|Notts County]] vastu ja lõi selles mängus ka värava. Hooajal 2018–19 mängis ta Swansea City põhimeeskonnas Inglismaa esiliigas ja lõi neli väravat.

2019. aasta juunis sõlmis ta viieaastase lepingu [[Manchester United]]iga.&lt;ref&gt;[https://www.manutd.com/en/news/detail/daniel-james-completes-transfer-to-man-utd-subject-to-international-clearance &quot;Welsh winger Daniel James seals transfer to Man Utd&quot;]. ManUtd.com. Manchester United F.C. Vaadatud 19.2.2021&lt;/ref&gt; 11. augustil 2019 lõi ta Inglismaa kõrgliiga hooaja esimeses mängus [[Chelsea FC|Chelsea]] vastu värava.

2021. aasta augustis sõlmis ta viieaastase lepingu Inglismaa kõrgliigaklubiga [[Leeds United]].&lt;ref&gt;[https://www.leedsunited.com/news/team-news/28640/dan-james-signs &quot;Daniel James signs for Leeds United&quot;]. www.leedsunited.com. 31.8.2021. Vaadatud 1.9.2021&lt;/ref&gt; 2022. aasta septembris läks ta Leeds Unitedist laenule Fulhami.

Walesi jalgpallikoondises tegi James debüüdi 2018. aasta novembris mängus [[Albaania jalgpallikoondis|Albaania]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta oma teises koondisemängus 24. märtsil 2019 EM-i valikmängus [[Slovakkia jalgpallikoondis|Slovakkia]] vastu. Ta kuulus Walesi koondisse [[UEFA Euro 2020|2021. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] ja [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]].

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina|Daniel James (footballer)}}

{{UEFA Euro 2020 Walesi koondis}}
{{FIFA World Cup 2022 Walesi koondis}}

{{JÄRJESTA:James, Daniel}}
[[Kategooria:Walesi jalgpallurid]]
[[Kategooria:Swansea City AFC mängijad]]
[[Kategooria:Manchester United FC mängijad]]
[[Kategooria:Leeds United FC jalgpallurid]]
[[Kategooria:Fulham FC mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:The Championshipi mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1997]]</text>
      <sha1>9sheiam4igasah9ojqy954u22p00dzx</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204937</id>
      <parentid>7204936</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T22:20:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pakkasen Juri</username>
        <id>234146</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204937</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2500" sha1="rzf71tgd1mm2hc0dqrfiveuhwkz0ekp" xml:space="preserve">[[File:Daniel James Wolves vs Man U 2020-01-04 (cropped).jpg|thumb|right|200px|Daniel James (2020)]]

'''Daniel Owen James''' (sündinud [[10. november|10. novembril]] [[1997]] [[Kingston upon Hull]]is) on [[Inglismaa]]l sündinud [[Wales]]i [[jalgpallur]], kes mängib [[äärepoolkaitsja]]na Inglismaa [[Premier League]]'i klubis [[Fulham FC|Fulham]] ja [[Walesi jalgpallikoondis]]es.

Aastatel 2006–2014 kuulus ta [[Hull City AFC|Hull City]] noorteakadeemiasse. Seejärel liitus ta [[Swansea City]]ga. Swansea City põhimeeskonnas debüteeris James 6. veebruaril 2018 karikamängus [[Notts County F.C.|Notts County]] vastu ja lõi selles mängus ka värava. Hooajal 2018–19 mängis ta Swansea City põhimeeskonnas Inglismaa esiliigas ja lõi neli väravat.

2019. aasta juunis sõlmis ta viieaastase lepingu [[Manchester United]]iga.&lt;ref&gt;[https://www.manutd.com/en/news/detail/daniel-james-completes-transfer-to-man-utd-subject-to-international-clearance &quot;Welsh winger Daniel James seals transfer to Man Utd&quot;]. ManUtd.com. Manchester United F.C. Vaadatud 19.2.2021&lt;/ref&gt; 11. augustil 2019 lõi ta Inglismaa kõrgliiga hooaja esimeses mängus [[Chelsea FC|Chelsea]] vastu värava.

2021. aasta augustis sõlmis ta viieaastase lepingu Inglismaa kõrgliigaklubiga [[Leeds United]].&lt;ref&gt;[https://www.leedsunited.com/news/team-news/28640/dan-james-signs &quot;Daniel James signs for Leeds United&quot;]. www.leedsunited.com. 31.8.2021. Vaadatud 1.9.2021&lt;/ref&gt; 2022. aasta septembris läks ta Leeds Unitedist laenule Fulhami.

Walesi jalgpallikoondises tegi James debüüdi 2018. aasta novembris mängus [[Albaania jalgpallikoondis|Albaania]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta oma teises koondisemängus 24. märtsil 2019 EM-i valikmängus [[Slovakkia jalgpallikoondis|Slovakkia]] vastu. Ta kuulus Walesi koondisse [[UEFA Euro 2020|2021. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] ja [[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]].

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina|Daniel James (footballer)}}

{{UEFA Euro 2020 Walesi koondis}}
{{FIFA World Cup 2022 Walesi koondis}}

{{JÄRJESTA:James, Daniel}}
[[Kategooria:Walesi jalgpallurid]]
[[Kategooria:Swansea City AFC mängijad]]
[[Kategooria:Manchester United FC mängijad]]
[[Kategooria:Leeds United FC jalgpallurid]]
[[Kategooria:Fulham FC mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:The Championshipi mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1997]]</text>
      <sha1>rzf71tgd1mm2hc0dqrfiveuhwkz0ekp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Claudinho</title>
    <ns>0</ns>
    <id>604770</id>
    <revision>
      <id>7204922</id>
      <parentid>6037122</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T21:51:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pakkasen Juri</username>
        <id>234146</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7204922</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2101" sha1="sm77pj0yx51ig3hr7oth12u3yjd4omd" xml:space="preserve">{{medalitabel|nimi=ei
| pilt = Claudinho-zenit-out2021 (cropped).png
| pildisuurus = 220px
| medalid = 
{{MedalVõistlus|[[Suveolümpiamängud]]}}
{{Kuldmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020]]|[[Jalgpall 2020. aasta suveolümpiamängudel|jalgpall]]}}
}}
[[File:2021-12-08 - FC Zenit Saint Petersburg v Chelsea F.C. - Photo 070.jpg|thumb|right|Claudinho (2021)]]

'''Cláudio Luiz Rodrigues Parise Leonel''' (tuntud lihtsalt kui '''Claudinho'''; sündinud [[28. jaanuar]]il [[1997]] [[São Vicente vald (São Paulo)|São Vicente]]s) on [[Brasiilia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] või [[ründav poolkaitsja|ründava poolkaitsja]]na Venemaa kõrgliiga klubis [[Peterburi Zenit]].

Aastatel 2003–2015 kuulus Claudinho [[Santos FC|Santose]] noorteakadeemiasse. 2015. aastal liitus ta [[Corinthians]]ega.

2016. aastal debüteeris ta Brasiilia esiliigas Clube Atlético Bragantino ridades (hilisem Red Bull Bragantino), kus ta mängis Corinthiansest laenul. 2017. aasta alguses mängis ta laenul [[Esporte Clube Santo André|Santo André]]s.

2017. aasta mais sõlmis ta lepingu Brasiilia kõrgliiga klubiga [[Associação Atlética Ponte Preta|Ponte Preta]]. 2018. aastal mängis ta Ponte Pretast laenul [[Red Bull Brasil]]is ja [[Oeste Futebol Clube|Oestes]].

2019. aasta aprillist liitus ta [[Red Bull Bragantino]]ga, mis mängis toona Brasiilia esiliigas. 2019. aastal lõi ta Brasiilia esiliigas kümme väravat ning tuli klubiga esiliiga võitjaks. 2020. aasta hooajal lõi Claudinho Brasiilia kõrgliigas 18 väravat ning oli [[Luciano da Rocha Neves|Luciano]] kõrval liiga suurim väravakütt. Claudinho valiti liiga hooaja parimaks mängijaks, hooaja uustulnukaks ja liiga hooaja sümboolsesse koosseisu.

2021. aasta augustis sõlmis ta viieaastase lepingu Peterburi Zenitiga.

[[2020. aasta suveolümpiamängud]]e jalgpalliturniiril tuli ta Brasiilia võistkonnaga olümpiavõitjaks.

[[Kategooria:Brasiilia jalgpallurid]]
[[Kategooria:Sport Club Corinthians Paulista mängijad]]
[[Kategooria:Peterburi Zeniti mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1997]]</text>
      <sha1>sm77pj0yx51ig3hr7oth12u3yjd4omd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Molekulaargastronoomia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>606537</id>
    <revision>
      <id>7204778</id>
      <parentid>6714910</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T13:09:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204778</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12395" sha1="0f77akuqnk9ljnve4tis8p5jt8uaujf" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}
'''Molekulaargastronoomia''' on teadusharu, mis tegeleb söödavate materjalide füüsikaliste ja keemiliste muundumiste uurimise ning erinevate toorainete kokkusobitamisega.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Grün-Ots |eesnimi=I |pealkiri=Molekulaargastronoomia pole muud kui füüsika- ja keemiateadmiste kasutamine toiduvalmistamisel |kirjastus=Eesti Päevaleht |aasta=2009 |koht=Eesti |lehekülg=8, 10-13}}&lt;/ref&gt; Molekulaargastronoomia eesmärk on uurida toiduainete struktuuri, omadusi ja reaktsioone mikroskoopilisel tasandil, et paremini mõista toiduvalmistamise protsesse ja luua uusi maitseelamusi.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; 

==Ajalugu==
Termini “molekulaarne ja füüsikaline gastronoomia” võtsid esimestena kasutusele 1988. aastal keemik Hervé This ja füüsikaprofessor Nicholas Kurti.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Traynor |eesnimi=M. |kuupäev=2013 |pealkiri=Innovative Food Product Development using Molecular Gastronomy: a Focus on Flavour and Sensory Evaluation |url=https://arrow.tudublin.ie/cgi/viewcontent.cgi?article=1025&amp;context=tourdoc |vaadatud=23. aprillil 2024 |väljaanne=Technological University Dublin publishers |lehekülg=3-5, 9-10}}&lt;/ref&gt; Nime andes lähtuti definitsioonist, mille andis raamatu “Maitse füsioloogia” (1825) autor Jean Anthelme Brillat-Savarin: “teadmised kõigest, mis puudutab inimese toitumist”. Defineerimaks teadusharu edasi, lisati definitsioonile juurde sõna “molekulaar”,  mis näitab, et teadusharu tegeleb füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste aspektide uurimisega.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Hervé, T. |eesnimi=Myhrvolf, N. |kuupäev=2018 |pealkiri=Molecular Gastronomy |url=https://www.britannica.com/topic/molecular-gastronomy |vaadatud=23. aprillil 2024 |väljaanne=Encyclopædia Britannica}}&lt;/ref&gt;

1988. aastal asutati eri riikide ülikoolides uurimisrühmad, mille eesmärgiks oli analüüsida molekulaargastronoomia aluseid ning viia läbi sellel teemal uuringuid. Rühmad moodustati Prantsusmaal, Hollandis, Iirimaal, Taanis, Itaalias, Hispaanias ning Ameerika Ühendriikides.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; 

1992. aastal korraldati Itaalias Erice'is töötuba “Teadus ja gastronoomia”, kuhu kogunesid kokku teadlased ja kutselised kokad, et arutada toiduvalmistamise teaduse üle.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=McGee |eesnimi=H. |kuupäev=2008 |pealkiri=Modern Cooking, Science, and the Erice Workshops on Molecular and Physical Gastronomy |url=http://www.curiouscook.com/cook/erice.php |vaadatud=23. aprillil 2024 |väljaanne=Wayback Machine |arhiivimisaeg=2010-10-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101024042355/http://www.curiouscook.com/cook/erice.php |url-olek=robot: teadmata }}&lt;/ref&gt; Pärasti N. Kurti surma nimetati igal aastal maailma eri riikides toimuvad töötoad ümber N. Kurti rahvusvahelisteks molekulaargastronoomia töötubadeks ning uurimistööd molekulaargastronoomia vallas jätkati AgroParisTech-INRA rahvusvahelises molekulaargastronoomia keskuses.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

==Tänapäev==
Molekulaargastronoomiat peetakse tänapäevase kokakunsti lahutamatuks osaks. [[Innovatsioon|Innovatsiooni]] ja eksperimenteerimise populaarsuse tõttu pakub molekulaargastronoomia huvi paljudele. Levinud on harjumatute ja unustatud maitsete ning tekstuuride kokkusobitamine uudsel ja tarbijate jaoks põneval viisil. Toiduga pakutav elamus on ka põhjus, miks see toiduvalmistamise suund kogub populaarsust. Molekulaargastronoomia kriitikud heidavad sellele ette toidu toiteväärtuse vähenemist ning toidu ülemäärast töötlemist.&lt;ref&gt;Mei, K., Pihu, M., &amp; Tullus, I. (2016). ''Toitumine ja liikumine I-III kooliaste. Õpetajaraamat.'' Tartu: Atlex .&lt;/ref&gt;

==Tehnikad==
Molekulaargastronoomia on olemuselt väga ajamahukas toiduvalmistamise viis. Et toit saaks soovitud välimuse, maitse, lõhna ja tekstuuri, peavad olema kõik vajalikud protsessid ja kogused täpselt paigas. Paljude arvates aga hävitab toidu ülemäärane töötlemine tooraines sisalduvad [[vitamiinid]] ja [[Mineraal|mineraalid]].&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;Grün-Ots, I. (2009). Molekulaargastronoomia pole muud kui füüsika- ja keemiateadmiste kasutamine toiduvalmistamisel. ''Hea Eesti Idee, Lk 8,'' 10–13.&lt;/ref&gt; 

Molekulaargastronoomias on põhirõhk temperatuuril ja küpsetamisele kuluval ajal, samuti teadmistel ja seadmetel. Näiteks õpetavad kokaraamatud, et vedela muna saamiseks tuleb seda keeta 3–6 minutit, poolkõva muna saab 6–8 minutiga. Molekulaargastronoomia järgi on aga muna keetmise ajast hoopis olulisem keetmistemperatuur – just selle reguleerimisega saadakse soovitud tulemus.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

'''Tehnikate näiteid'''

# Emulgeerimine – kahe heterogeense vedeliku ühendamise protsess. Emulgeerimise tehnika käigus segatakse kokku rasvane aine vedela ainega, mis tavapärastes tingimustes omavahel ei segune.&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Schenkelaars, E., Klompmaker, I. &amp; T. van de Laar. |url=https://www.academia.edu/24608479/Moleculair_Gastronomy_manual |pealkiri=Molecular Gastronomy - Science in the Kitchen |kirjastus=Wageningen University publishers |aasta=2010 |koht=Netherlands |lehekülg=52-94 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
# Geelistumine – tehnikas kasutatakse agarit või karrageeni, mille abil on võimalik vedelikud ja vedelad toiduained muuta geeliks.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Sivakumaran |eesnimi=K. |kuupäev=2018 |pealkiri=An overview of the applications molecular gastronomy in food industry |url=https://www.researchgate.net/profile/Keerthana-Sivakumaran/publication/325529048_An_overview_of_the_applications_of_molecular_gastronomy_in_Food_Industry/links/5b1271210f7e9b4981038c25/An-overview-of-the-applications-of-molecular-gastronomy-in-Food-Industry.pdf |ajakiri=International Journal of Food Science and Nutrition |väljaandja=Brij Publications |lehekülg=35-40}}&lt;/ref&gt;
# Suitsutamine – kokteilide, kastemete, liha või muude toorainete töötlemine naturaalse suitsu või suitsupreparaatidega. Kasutatakse suitsupüstoleid, suitsutusvedelikke või muid suitsupreparaate.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; 
# Kiirkülmutus – temperatuuri kiire alandamine toote omaduste paremaks säilitamiseks.
'''Vahendite näiteid'''
# Dehüdraator ehk toidukuivati – puuviljade, köögiviljade vm toiduainete kuivatamiseks mõeldud seade.
# Tsentrifuug – seade tahke aine ja vedeliku lahutamiseks koostisosadeks tsentrifugaaljõu abil.
# Süsihappegaasi balloonid – kasutatakse vahtude  valmistamisel.
'''Koostisainete näiteid'''
# Letsitiin – munarebus ja paljude taimede seemnetes esinev fosforirikas rasvataoline aine. Emulgaator, mis soodustab emulsiooni moodustamist ja püsimist.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;
# Želatiin – loomse päritoluga puhas värvitu liimaine. Kasutatakse vahtude valmistamisel.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; 
# Tärklis – taime seemneis, mugulais, juurtes vm teralise varuainena ladestuv energiat andev toitaine. Töödeldud toiduainena kasutatakse kastmete paksendamiseks

==Molekulaargastronoomiat praktiseerivad kokad maailmas==
Euroopa kuulsamateks molekulaargastronoomia propageerijateks on Ferran Adria Hispaaniast (restorani elBulli peakokk) ja Heston Blumenthal (restorani Dinner omanik) Suurbritanniast. Mõlema mehe restoranid on pärjatud Michelini tärnidega. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Peakokad, keda on seostatud veel molekulaarse gastronoomia väljatöötamise ja täiustamisega, on Grant Achatz&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Grant Achatz |kuupäev=2024-06-19 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Grant_Achatz&amp;oldid=1229877579 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2024-06-21}}&lt;/ref&gt;, José Andrés&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=José Andrés |kuupäev=2024-06-15 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Jos%C3%A9_Andr%C3%A9s&amp;oldid=1229255712 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2024-06-21}}&lt;/ref&gt;, Marcel Vigneron&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Marcel Vigneron |kuupäev=2024-05-31 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Marcel_Vigneron&amp;oldid=1226529721 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2024-06-21}}&lt;/ref&gt;, Homaro Cantu&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Homaro Cantu |kuupäev=2024-02-02 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Homaro_Cantu&amp;oldid=1202179163 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2024-06-21}}&lt;/ref&gt;, Michael Carlson&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Michael Carlson |kuupäev=2024-02-27 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Michael_Carlson&amp;oldid=1210575715 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2024-06-21}}&lt;/ref&gt;, Wylie Dufresne&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Wylie Dufresne |kuupäev=2024-06-08 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Wylie_Dufresne&amp;oldid=1227843836 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2024-06-21}}&lt;/ref&gt; ja Adam Melonas&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Adam Melonas |kuupäev=2022-10-13 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Adam_Melonas&amp;oldid=1115757818 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2024-06-21}}&lt;/ref&gt;.

===Molekulaargastronoomia Eestis===
Eestis pakutakse molekulaargastronoomia elamusi kokateatri vormis &lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;Estonia SPA (''s. a.''). ''Kokateatrietendused seltskondadele.'' Külastatud aadressil https://web.archive.org/web/20210417084511/https://www.spaestonia.ee/resort/pakkumine/kokateatri-etendused-seltskondadele/&lt;/ref&gt; kui ka ''á la carte''-menüüs. &lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;Hanson, M. (2016). ''Hotellirestorani Konrad siirdunud peakokk Andrus Laaniste: Tahtsin taas köögis nuga käes hoida, mitte olla vaid asjaajaja''. Külastatud aadressil https://omamaitse.delfi.ee/artikkel/74097817/hotellirestorani-konrad-siirdunud-peakokk-andrus-laanise-tahtsin-taas-koogis-nuga-kaes-hoida-mitte-olla-vaid-asjaajaja&lt;/ref&gt; Eestis edendavad molekulaargastronoomiat näiteks Rudolf Visnapuu &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; ja Dimitri Demjanov&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Dimitri Demjanov |url=http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/demjanov_dimitri |väljaanne=Eesti Entsüklopeedia}}&lt;/ref&gt;.

'''Dimitri Demjanov'''                                                                                                                                               

Dimitri Demjanov on olnud aastaid kokandusvõistluse Bocuse d’Or žuriiliige ja Eesti organisatsiooni president. Ta on auhinnatud MTÜ Gastronomy Awards Society of Estonia poolt väljaantava gastronoomiaauhinna Hõbelusikas – Parim peakokk (2006). Samuti on ta saanud Prantsuse gastronoomiaühenduselt Chaîne des Rôtisseurs aunimetuse Maître de Table Restaurateur. Dimitri Demjanov on avaldanud mitmeid toidu- ja toitumisteemalisi kirjutisi.

'''Rudolf Visnapuu'''                                                                                                                                        

Rudolf Visnapuu on Estonia Resort Hotel &amp; Spa restorani Noot peakokk. Teda on tunnustatud Cordon Bleu aurahaga ja Valgetähe teenetemärgiga. Rudolf Visnapuu eestvedamisel korraldatakse Eestis aasta koka ja noorkoka meistrivõistlusi.

==Tendentsid ja tulevik==

Molekulaargastronoomia uusim trend on molekulaarne miksoloogia.&lt;ref&gt;Ivanovic, S.; Mikinac, K.; Perman, L. Molecular gastronomy in function of scientiﬁc imple-mentation in practice. UTMS J. Econ. 2011,2, 139–150.&lt;/ref&gt;Molekulaarse miksoloogia eesmärk on muuta vedelike agregaatolekuid, et luua uusi aroome, maitseid, tekstuure ja välimust, mis suurendavad joogi atraktiivsust ning muudavad selle tarbimise huvitavamaks.

Samuti on levimas &quot;noot-noodi kaupa köök&quot;, kus toitu valmistatakse keemilise sünteesiga või ekstraktsioonil saadud puhaste ühenditega. Ekstraktsioon on protsess, mille käigus eraldatakse toorainest kindlaid komponente, kasutades sobivaid lahusteid või füüsikalisi meetodeid.&lt;ref&gt;Francis, F. Pigments and other colorants. In Food Chemistry; Fennema, O.R., Ed.; Marcell Dekker, Inc.: New York, 1985; pp 545–584&lt;/ref&gt;Nimetatud trend ei ole leidnud peakokkade või üldsuse tunnustust.  

Molekulaarsel kulinaarial on tulevikku, sest tegu on kaasaegsete teadusmeetodite rakendamisega igapäevases toiduvalmistamises. &lt;ref&gt;Nicola Caporaso, Diego Formisano. Developments, applications, and trends of molecular gastronomy among food scientists and innovative chefs. Page No. 428-432. Available at https://www.researchgate.net/publication/283189514_Developments_Applications_and_Trends_of_Molecular_Gastronomy_among_Food_Scientists_and_Innovative_Chefs. Last accessed in December 2023.&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Toiduteadus]]
[[Kategooria:Kokandus]]</text>
      <sha1>0f77akuqnk9ljnve4tis8p5jt8uaujf</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7205048</id>
      <parentid>7204778</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T09:17:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7205048</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12405" sha1="3ocfob0knctqdzaa1it9anosqak2gxs" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}
'''Molekulaargastronoomia''' on teadusharu, mis tegeleb söödavate materjalide füüsikaliste ja keemiliste muundumiste uurimise ning erinevate toorainete kokkusobitamisega.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Grün-Ots |eesnimi=I |pealkiri=Molekulaargastronoomia pole muud kui füüsika- ja keemiateadmiste kasutamine toiduvalmistamisel |kirjastus=Eesti Päevaleht |aasta=2009 |koht=Eesti |lehekülg=8, 10-13}}&lt;/ref&gt; Molekulaargastronoomia eesmärk on uurida toiduainete struktuuri, omadusi ja reaktsioone mikroskoopilisel tasandil, et paremini mõista toiduvalmistamise protsesse ja luua uusi maitseelamusi.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; 

==Ajalugu==
Termini “molekulaarne ja füüsikaline gastronoomia” võtsid esimestena kasutusele 1988. aastal keemik Hervé This ja füüsikaprofessor Nicholas Kurti.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Traynor |eesnimi=M. |kuupäev=2013 |pealkiri=Innovative Food Product Development using Molecular Gastronomy: a Focus on Flavour and Sensory Evaluation |url=https://arrow.tudublin.ie/cgi/viewcontent.cgi?article=1025&amp;context=tourdoc |vaadatud=23. aprillil 2024 |väljaanne=Technological University Dublin publishers |lehekülg=3-5, 9-10}}&lt;/ref&gt; Nime andes lähtuti definitsioonist, mille andis raamatu “Maitse füsioloogia” (1825) autor Jean Anthelme Brillat-Savarin: “teadmised kõigest, mis puudutab inimese toitumist”. Defineerimaks teadusharu edasi, lisati definitsioonile juurde sõna “molekulaar”,  mis näitab, et teadusharu tegeleb füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste aspektide uurimisega.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Hervé, T. |eesnimi=Myhrvolf, N. |kuupäev=2018 |pealkiri=Molecular Gastronomy |url=https://www.britannica.com/topic/molecular-gastronomy |vaadatud=23. aprillil 2024 |väljaanne=Encyclopædia Britannica}}&lt;/ref&gt;

1988. aastal asutati mitme riigi ülikoolides uurimisrühmad, mille eesmärgiks oli analüüsida molekulaargastronoomia aluseid ning teha selleteemalist uurimistööd. Rühmad moodustati Prantsusmaal, Hollandis, Iirimaal, Taanis, Itaalias, Hispaanias ning Ameerika Ühendriikides.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; 

1992. aastal korraldati Itaalias Erice'is töötuba “Teadus ja gastronoomia”, kuhu kogunesid kokku teadlased ja kutselised kokad, et arutada toiduvalmistamise teaduse üle.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=McGee |eesnimi=H. |kuupäev=2008 |pealkiri=Modern Cooking, Science, and the Erice Workshops on Molecular and Physical Gastronomy |url=http://www.curiouscook.com/cook/erice.php |vaadatud=23. aprillil 2024 |väljaanne=Wayback Machine |arhiivimisaeg=2010-10-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101024042355/http://www.curiouscook.com/cook/erice.php |url-olek=robot: teadmata }}&lt;/ref&gt; Pärast Nicholas Kurti surma nimetati igal aastal maailma eri riikides toimuvad töötoad ümber Nicholas Kurti rahvusvahelisteks molekulaargastronoomia töötubadeks ning uurimistööd molekulaargastronoomia vallas jätkati AgroParisTech-INRA rahvusvahelises molekulaargastronoomia keskuses.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

==Tänapäev==
Molekulaargastronoomiat peetakse tänapäevase kokakunsti lahutamatuks osaks. [[Innovatsioon|Innovatsiooni]] ja eksperimenteerimise populaarsuse tõttu pakub molekulaargastronoomia huvi paljudele. Levinud on harjumatute ja unustatud maitsete ning tekstuuride kokkusobitamine uudsel ja tarbijate jaoks põneval viisil. Toiduga pakutav elamus on ka põhjus, miks see toiduvalmistamise suund kogub populaarsust. Molekulaargastronoomia kriitikud heidavad sellele ette toidu toiteväärtuse vähenemist ning toidu ülemäärast töötlemist.&lt;ref&gt;Mei, K., Pihu, M., &amp; Tullus, I. (2016). ''Toitumine ja liikumine I-III kooliaste. Õpetajaraamat.'' Tartu: Atlex .&lt;/ref&gt;

==Tehnikad==
Molekulaargastronoomia on olemuselt väga ajamahukas toiduvalmistamise viis. Et toit saaks soovitud välimuse, maitse, lõhna ja tekstuuri, peavad olema kõik vajalikud protsessid ja kogused täpselt paigas. Paljude arvates aga hävitab toidu ülemäärane töötlemine tooraines sisalduvad [[vitamiinid]] ja [[Mineraal|mineraalid]].&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;Grün-Ots, I. (2009). Molekulaargastronoomia pole muud kui füüsika- ja keemiateadmiste kasutamine toiduvalmistamisel. ''Hea Eesti Idee, Lk 8,'' 10–13.&lt;/ref&gt; 

Molekulaargastronoomias on põhirõhk temperatuuril ja küpsetamisele kuluval ajal, samuti teadmistel ja seadmetel. Näiteks õpetavad kokaraamatud, et vedela muna saamiseks tuleb seda keeta 3–6 minutit, poolkõva muna saab 6–8 minutiga. Molekulaargastronoomia järgi on aga muna keetmise ajast hoopis olulisem keetmistemperatuur – just selle reguleerimisega saadakse soovitud tulemus.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

'''Tehnikate näiteid'''

# Emulgeerimine – kahe heterogeense vedeliku ühendamise protsess. Emulgeerimise tehnika käigus segatakse kokku rasvane aine vedela ainega, mis tavapärastes tingimustes omavahel ei segune.&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Schenkelaars, E., Klompmaker, I. &amp; T. van de Laar. |url=https://www.academia.edu/24608479/Moleculair_Gastronomy_manual |pealkiri=Molecular Gastronomy - Science in the Kitchen |kirjastus=Wageningen University publishers |aasta=2010 |koht=Netherlands |lehekülg=52-94 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;
# Geelistumine – tehnikas kasutatakse agarit või karrageeni, mille abil on võimalik vedelikud ja vedelad toiduained muuta geeliks.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Sivakumaran |eesnimi=K. |kuupäev=2018 |pealkiri=An overview of the applications molecular gastronomy in food industry |url=https://www.researchgate.net/profile/Keerthana-Sivakumaran/publication/325529048_An_overview_of_the_applications_of_molecular_gastronomy_in_Food_Industry/links/5b1271210f7e9b4981038c25/An-overview-of-the-applications-of-molecular-gastronomy-in-Food-Industry.pdf |ajakiri=International Journal of Food Science and Nutrition |väljaandja=Brij Publications |lehekülg=35-40}}&lt;/ref&gt;
# Suitsutamine – kokteilide, kastemete, liha või muude toorainete töötlemine naturaalse suitsu või suitsupreparaatidega. Kasutatakse suitsupüstoleid, suitsutusvedelikke või muid suitsupreparaate.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; 
# Kiirkülmutus – temperatuuri kiire alandamine toote omaduste paremaks säilitamiseks.
'''Vahendite näiteid'''
# Dehüdraator ehk toidukuivati – puuviljade, köögiviljade vm toiduainete kuivatamiseks mõeldud seade.
# Tsentrifuug – seade tahke aine ja vedeliku lahutamiseks koostisosadeks tsentrifugaaljõu abil.
# Süsihappegaasi balloonid – kasutatakse vahtude  valmistamisel.
'''Koostisainete näiteid'''
# Letsitiin – munarebus ja paljude taimede seemnetes esinev fosforirikas rasvataoline aine. Emulgaator, mis soodustab emulsiooni moodustamist ja püsimist.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;
# Želatiin – loomse päritoluga puhas värvitu liimaine. Kasutatakse vahtude valmistamisel.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; 
# Tärklis – taime seemneis, mugulais, juurtes vm teralise varuainena ladestuv energiat andev toitaine. Töödeldud toiduainena kasutatakse kastmete paksendamiseks

==Molekulaargastronoomiat praktiseerivad kokad maailmas==
Euroopa kuulsamateks molekulaargastronoomia propageerijateks on Ferran Adria Hispaaniast (restorani elBulli peakokk) ja Heston Blumenthal (restorani Dinner omanik) Suurbritanniast. Mõlema mehe restoranid on pärjatud Michelini tärnidega. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Peakokad, keda on seostatud veel molekulaarse gastronoomia väljatöötamise ja täiustamisega, on Grant Achatz&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Grant Achatz |kuupäev=2024-06-19 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Grant_Achatz&amp;oldid=1229877579 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2024-06-21}}&lt;/ref&gt;, José Andrés&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=José Andrés |kuupäev=2024-06-15 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Jos%C3%A9_Andr%C3%A9s&amp;oldid=1229255712 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2024-06-21}}&lt;/ref&gt;, Marcel Vigneron&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Marcel Vigneron |kuupäev=2024-05-31 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Marcel_Vigneron&amp;oldid=1226529721 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2024-06-21}}&lt;/ref&gt;, Homaro Cantu&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Homaro Cantu |kuupäev=2024-02-02 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Homaro_Cantu&amp;oldid=1202179163 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2024-06-21}}&lt;/ref&gt;, Michael Carlson&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Michael Carlson |kuupäev=2024-02-27 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Michael_Carlson&amp;oldid=1210575715 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2024-06-21}}&lt;/ref&gt;, Wylie Dufresne&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Wylie Dufresne |kuupäev=2024-06-08 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Wylie_Dufresne&amp;oldid=1227843836 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2024-06-21}}&lt;/ref&gt; ja Adam Melonas&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Adam Melonas |kuupäev=2022-10-13 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Adam_Melonas&amp;oldid=1115757818 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2024-06-21}}&lt;/ref&gt;.

===Molekulaargastronoomia Eestis===
Eestis pakutakse molekulaargastronoomia elamusi kokateatri vormis &lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;Estonia SPA (''s. a.''). ''Kokateatrietendused seltskondadele.'' Külastatud aadressil https://web.archive.org/web/20210417084511/https://www.spaestonia.ee/resort/pakkumine/kokateatri-etendused-seltskondadele/&lt;/ref&gt; kui ka ''á la carte''-menüüs. &lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;Hanson, M. (2016). ''Hotellirestorani Konrad siirdunud peakokk Andrus Laaniste: Tahtsin taas köögis nuga käes hoida, mitte olla vaid asjaajaja''. Külastatud aadressil https://omamaitse.delfi.ee/artikkel/74097817/hotellirestorani-konrad-siirdunud-peakokk-andrus-laanise-tahtsin-taas-koogis-nuga-kaes-hoida-mitte-olla-vaid-asjaajaja&lt;/ref&gt; Eestis edendavad molekulaargastronoomiat näiteks Rudolf Visnapuu &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; ja Dimitri Demjanov&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Dimitri Demjanov |url=http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/demjanov_dimitri |väljaanne=Eesti Entsüklopeedia}}&lt;/ref&gt;.

'''Dimitri Demjanov'''                                                                                                                                               

Dimitri Demjanov on olnud aastaid kokandusvõistluse Bocuse d’Or žuriiliige ja Eesti organisatsiooni president. Ta on auhinnatud MTÜ Gastronomy Awards Society of Estonia poolt väljaantava gastronoomiaauhinna Hõbelusikas – Parim peakokk (2006). Samuti on ta saanud Prantsuse gastronoomiaühenduselt Chaîne des Rôtisseurs aunimetuse Maître de Table Restaurateur. Dimitri Demjanov on avaldanud mitmeid toidu- ja toitumisteemalisi kirjutisi.

'''Rudolf Visnapuu'''                                                                                                                                        

Rudolf Visnapuu on Estonia Resort Hotel &amp; Spa restorani Noot peakokk. Teda on tunnustatud Cordon Bleu aurahaga ja Valgetähe teenetemärgiga. Rudolf Visnapuu eestvedamisel korraldatakse Eestis aasta koka ja noorkoka meistrivõistlusi.

==Tendentsid ja tulevik==

Molekulaargastronoomia uusim trend on molekulaarne miksoloogia.&lt;ref&gt;Ivanovic, S.; Mikinac, K.; Perman, L. Molecular gastronomy in function of scientiﬁc imple-mentation in practice. UTMS J. Econ. 2011,2, 139–150.&lt;/ref&gt;Molekulaarse miksoloogia eesmärk on muuta vedelike agregaatolekuid, et luua uusi aroome, maitseid, tekstuure ja välimust, mis suurendavad joogi atraktiivsust ning muudavad selle tarbimise huvitavamaks.

Samuti on levimas &quot;noot-noodi kaupa köök&quot;, kus toitu valmistatakse keemilise sünteesiga või ekstraktsioonil saadud puhaste ühenditega. Ekstraktsioon on protsess, mille käigus eraldatakse toorainest kindlaid komponente, kasutades sobivaid lahusteid või füüsikalisi meetodeid.&lt;ref&gt;Francis, F. Pigments and other colorants. In Food Chemistry; Fennema, O.R., Ed.; Marcell Dekker, Inc.: New York, 1985; pp 545–584&lt;/ref&gt;Nimetatud trend ei ole leidnud peakokkade või üldsuse tunnustust.  

Molekulaarsel kulinaarial on tulevikku, sest tegu on kaasaegsete teadusmeetodite rakendamisega igapäevases toiduvalmistamises. &lt;ref&gt;Nicola Caporaso, Diego Formisano. Developments, applications, and trends of molecular gastronomy among food scientists and innovative chefs. Page No. 428-432. Available at https://www.researchgate.net/publication/283189514_Developments_Applications_and_Trends_of_Molecular_Gastronomy_among_Food_Scientists_and_Innovative_Chefs. Last accessed in December 2023.&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Toiduteadus]]
[[Kategooria:Kokandus]]</text>
      <sha1>3ocfob0knctqdzaa1it9anosqak2gxs</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Thompson (püstolkuulipilduja)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>611183</id>
    <revision>
      <id>7204909</id>
      <parentid>7161785</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T20:16:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7204909</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24466" sha1="dexyuvazxhpkebcx3tr2af51209wd4b" xml:space="preserve">{{suunamine|Tommy Gun|Clashi laulu|Tommy Gun (laul)}}{{suunamine|Tommy Gun|Raamatu|Tommy Gun (raamat)}}{{suunamine|Chicago Typewriter|Teleseriaali|Chicago Typewriter (teleseriaal)}}{{See Artikkel|relvast|Muude kasutuste|Tommy Gunn}}
{{Infokast relv
| nimi                = Thompson
| pilt                = Campbell Thompson.jpg
| pildi_suurus        = 300px
| alt_tekst           = 
| pildi_allkiri       = 
| päritoluriik        = {{pisilipp|Ameerika Ühendriigid}}
| tüüp                = [[püstolkuulipilduja]]
&lt;!-- Tüübi valik      --&gt;
| on_laskerelv        = jah
&lt;!-- Teenistusajalugu --&gt;
| teenistuses         = 1938–1971 ([[USA sõjavägi|USA sõjaväes]]) &lt;br/&gt; 1921– (mujal)
| kasutajad           = ''[[Thompson (kuulipilduja)#Kasutajad|Loend]]''
| sõjad               = 
&lt;!-- Tootmisajalugu   --&gt;
| konstruktor         = [[John T. Thompson]]
| konstrueeritud      = 1917–1920
| tootja              = [[Auto-Ordnance Company]] (algne) &lt;br/&gt; [[Birmingham Small Arms Company]] &lt;br/&gt; [[Colt's Manufacturing Company]] &lt;br/&gt; [[Savage Arms]]
| ühiku_hind          = 
| tootmises           = 1921–1945
| toodetud            = u 1 750 000
| variandid           = 
&lt;!-- Täpsustused       --&gt;
| täpsustuste_silt    = 
| kaal                = 4,5–4,9 kg&lt;ref name=TM9_2200_59&gt;{{cite book |last=War Department |title=TM 9-2200 Small Arms, Light Field Mortars and 20-mm Aircraft Guns |url=https://archive.org/details/TM92200SmallArmsLightFieldMortarsAnd20mmAircraftGuns |publisher=War Department |date=11. oktoober 1943 |page=[https://archive.org/details/TM92200SmallArmsLightFieldMortarsAnd20mmAircraftGuns/page/n123 59]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=TM9_2200_57&gt;{{cite book |last=War Department |title=TM 9-2200 Small Arms, Light Field Mortars and 20-mm Aircraft Guns |url=https://archive.org/details/TM92200SmallArmsLightFieldMortarsAnd20mmAircraftGuns |publisher=War Department |date=11. oktoober 1943|page=[https://archive.org/details/TM92200SmallArmsLightFieldMortarsAnd20mmAircraftGuns/page/n59 57]}}&lt;/ref&gt;
| pikkus              = 810–860 mm
| detaili_pikkus      = 267–300 mm
| laius               = 
| kõrgus              = 
| läbimõõt            = 
| meeskond            = 
| reisijad            = 
&lt;!-- Laskerelva täpsustused --&gt; 
| laskemoon           = [[.45 ACP]] &lt;br/&gt; [[10mm Auto]] (piiratud koguses)&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.americanrifleman.org/articles/2018/7/18/full-powerfull-auto-the-thompson-goes-metric-and-the-mp5-goes-american/|title=Full Power/Full Auto: The Thompson Goes Metric And the MP5 Goes American|website=www.americanrifleman.org}}&lt;/ref&gt;
| laskemoona_kaal     = 
| kaliiber            = 
| torud               = 
| tööpõhimõte         = 
| laskekiirus         = u 700–1500 lasku/min
| algkiirus           = 285 m/s
| laskeulatus         = 150 m&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://world.guns.ru/smg/usa/thompson-e.html|title=Thompson 1921 Submachine Gun |date=27. oktoober 2010 |publisher=Modern Firearms}}&lt;/ref&gt;
| max_laskeulatus     = 
| söötur              = 20–100-lasuline leht- või trummelsalv
| sihikud             = 
}}
'''Thompson''' on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[püstolkuulipilduja]], mille konstrueeris [[I maailmasõda|esimese maailmasõja]] ajal, 1918. aastal, [[John T. Thompson]]. 

Relv sai kurikuulsaks [[Ameerika Ühendriikide kuiv seadus|Ameerika Ühendriikide kuiva seaduse]] ajal, kuna seda hakati seostama mitme [[Organiseeritud kuritegevus|kuritegeliku organisatsiooniga]]. Tol ajal oli seda relva tihti meediapildis märgata, kuna see oli populaarne nii kurjategijate kui politseinike seas. Thompsoni püstolkuulipildujal on palju hüüdnimesid: ''Tommy gun'' ([[inglise keel]]est 'Tommy püss'), ''street sweeper'' ('tänavapuhastaja'), ''Annihilator'' ('hävitaja'), ''[[Chicago]] typewriter'' ('Chicago trükimasin'), ''trench broom'' ('kaevikuhari'), ''Chicago submachine'' ('Chicago püstolkuulipilduja'), ''Chicago piano'' ('Chicago klaver'), ''Chicago style'' ('Chicago stiil'), ''Chicago organ grinder'' ('Chicago elundijahvataja'), ''drum gun'' ('trummelpüss'), ''the chopper'' ('tükeldaja'), the ''Tommy boy'' ('Tommy-poiss') või lihtsalt ''the Thompson''.&lt;ref&gt;{{cite web |last=Smith |first=Charles H. |title=The Thompson Submachine Gun (A Brief History of Auto-Ordnance Corp.) |url=http://www.auto-ordnance.com/ao_ao.html |url-status=dead |access-date= 6. august 2008 |archive-url=https://web.archive.org/web/20080827181631/http://auto-ordnance.com/ao_ao.html |archive-date=27. august 2008}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;James&quot;&gt;{{cite web |last=James |first=Gary |title=Development of the Thompson Submachine Gun |url=http://www.nfatoys.com/tsmg/web/history.htm |date=1996–2006 |access-date=2021-06-16 |archive-date=2020-10-28 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201028204656/http://www.nfatoys.com/tsmg/web/history.htm |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web  |title=The Chicago Typewriter |url=http://www.myalcaponemuseum.com/id84.htm |publisher=My Al Capone Museum |access-date=6. august 2008}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web |last=National Rifle Association – Institute for Legislative Action (NRA-ILA) |title=Issues: The Late 19th Century |url=http://www.nraila.org/media/misc/lostrts.html |url-status=dead |access-date=6. august 2008 |archive-url=https://web.archive.org/web/20080706130950/http://www.nraila.org/media/misc/lostrts.html |archive-date=6. juuli 2008}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite book |last=Willbanks |first=James H. |title=Machine Guns: An Illustrated History of Their Impact |url=https://books.google.com/books?id=VWkYoAkoMHIC&amp;q=chicago+piano+thompson&amp;pg=PA87 |page=183 |year=2004 |access-date=18. mai 2014 |isbn=9781851094806}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web |last=Suciu |first=Peter |title=Behold: The Five Greatest Firearms Innovators of the 20th Century |url=https://nationalinterest.org/blog/buzz/behold-five-greatest-firearms-innovators-20th-century-164121 |website=The National Interest |date=4. juuli 2020 |access-date=21. märts 2021}}&lt;/ref&gt;

Thompsonit eelistasid sõdurid, kurjategijad, politsei, [[FBI]] ja tsiviilisikud, kuna hoolimata selle täisautomaatse tule võimekusest oli relv võrdlemisi kerge, lihtsasti kaasaskantav ja kergesti kasutatav. Tänapäeval on see enda ajaloolise tausta tõttu kollektsionääride seas ihaldatud. Thompsonil on oma koht ka popkultuuris, eriti kuiva seaduse ja [[II maailmasõda|teise maailmasõja]] aegu käsitlevates teostes. Selle tõttu on tegu ühe ajaloo ikoonilisema tulirelvaga. Originaalsed, täisautomaatsed Thompsoni püstolkuulipildujad enam tootmises ei ole. Küll aga toodab [[Auto-Ordnance Company]] endiselt tsiviilkasutusse relva poolautomaatseid variante, mis on välimuselt sarnased, kuid viidud kehtivate [[National Firearms Act|regulatsioonidega]] kooskõlla.

==Kasutajad==
{{Div col|colwidth=27em}}
*{{pisilipp|Albaania}}&lt;ref name= 'bicc 3'&gt;{{cite book|title=Thompson M1928|url=https://salw-guide.bicc.de/pdf/weapons/093/thompson-m1928.min.en.pdf|page=3|series=SALW Guide: Global distribution and visual identification|ref={{harvid|BICC}}|author=Bonn International Center for Conversion|author-link=Bonn International Center for Conversion}}&lt;/ref&gt;
*{{pisilipp|Alžeeria}}&lt;ref&gt;{{cite book|title=The Algerian War, 1954–62|series= Men-at Arms 312|publisher=[[Osprey Publishing]]|place= London |year=1997|isbn=978-1-85532-658-3|first= Martin |last=Windrow|page=46}}&lt;/ref&gt;
*{{pisilipp|Ameerika Ühendriigid}}: nii [[USA merejalavägi|merejalaväes]] kui [[USA armee|armees]] aastast 1938,&lt;ref name=&quot;miller2001&quot;&gt;Miller, David (2001). ''The Illustrated Directory of 20th Century Guns''. Salamander Books Ltd. ISBN 1-84065-245-4.&lt;/ref&gt; teise maailmasõja ajal ka [[parašütistid]]el.
*{{pisilipp|Argentina}}: M1928 ja M1 Thompson.{{sfn|Smith|1969|p=194}}
*{{pisilipp|Austraalia}}:&lt;ref name= 'bicc 3'/&gt; [[Austraalia kaitsejõud]] teises maailmasõjas, kuni see asendati Austraalias toodetud [[Owen (püstolkuulipilduja)|Oweni püstolkuulipildujaga]].
*{{pisilipp|Belgia}}&lt;ref name= 'bicc 3'/&gt;
*{{pisilipp|Boliivia}}&lt;ref&gt;{{cite book|title=La Guerra del Chaco: fighting in El Infierno Verde: Part 2: tanks, airplanes, submachine guns: all played a role in this bloody conflict over some of the world's most godforsaken real estate|magazine=[[Shotgun News]]|date=mai 2014|first=Paul|last= Scarlata}}&lt;/ref&gt;
*{{flagicon image|Flag of Brazil (1968–1992).svg}} [[Brasiilia]]: [[Brasiilia relvajõud]] alates teisest maailmasõjast&lt;ref&gt;{{cite book|last1=Maximiano|first1=Cesar|last2=Bonalume|first2=Ricardo N|url=https://books.google.com/books?id=L6HVtOSmWAEC&amp;q=Brazilian+Expeditionary+Force+WWII|title=Brazilian Expeditionary Force in World War II''|publisher=[[Osprey Publishing]]|year=2011|isbn=9781849084833|series=Men at Arms 465|page=45}}{{Kõdulink|aeg=jaanuar 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; kuni 1980. aastate keskpaigani.
*{{flagicon image|British Raj Red Ensign.svg}} [[Briti India]]: [[India armee II maailmasõjas|India armees]] [[Malaia kampaania]]s,{{sfn|McNab|2002|p=131}} [[II maailmasõja Euroopa teater|II maailmasõja Euroopa teatris]]{{sfn|McNab|2002|p=133}} ja [[Burma kampaania]]s.
*{{pisilipp|Colombia}}&lt;ref name= 'bicc 3'/&gt;
*{{pisilipp|Dominikaani Vabariik}}&lt;ref name= 'bicc 3'/&gt;
*{{flagicon image|Flag of Egypt (1972–1984).svg}} [[Egiptus]]&lt;ref name=&quot;Egyptian Thompson copy&quot;&gt;{{cite web|url=http://tsdr.ru/avtomat-tompson-kalibr-45|title=Автомат Томпсон, калибр .45|work=Сайт про оружие, оружие всех времен и народов, виды оружия|date=25. september 2015|access-date=2021-06-16|archive-date=2021-01-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20210123071654/http://tsdr.ru/avtomat-tompson-kalibr-45|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
*{{pisilipp|Filipiinid}}&lt;ref name= 'bicc 3'/&gt;
*{{pisilipp|Guatemala}}&lt;ref name=&quot;Police America&quot;&gt;{{cite book|title=Police Small Arms Arsenals in the Northern Central American Triangle|date=4. detsember 2015|volume=7|issue=5|url=http://www.sadefensejournal.com/wp/?p=3259|magazine=Small Arms Defense Journal|access-date=2021-06-16|archive-date=2018-02-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20180206165227/http://www.sadefensejournal.com/wp/?p=3259|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
*{{pisilipp|Haiti}}&lt;ref name=&quot;gander1995&quot;&gt;Gander, Terry J.; Hogg, Ian V. ''Jane's Infantry Weapons 1995/1996''. Jane's Information Group; 21 edition (May 1995). ISBN 978-0-7106-1241-0.&lt;/ref&gt;
*{{pisilipp|Hiina Vabariik}}&lt;ref name=&quot;mcnab2002&quot;&gt;{{cite book |last=McNab |first=Chris|title=20th Century Military Uniforms |url=https://archive.org/details/isbn_9781840139730 |year=2002 |edition=2nd |publisher=Grange Books |location=Kent |isbn=978-1-84013-476-6|page=[https://archive.org/details/isbn_9781840139730/page/47 47]}}&lt;/ref&gt;
*{{pisilipp|Hiina}}: litsentseerimata koopiad.&lt;ref name=&quot;History&quot;/&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.rt66.com/~korteng/SmallArms/thompson.htm|title=M1A1 Thompson submachine gun|access-date=22. september 2009|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20111217064700/http://www.rt66.com/~korteng/smallarms/thompson.htm|archive-date=17. detsember 2011}}&lt;/ref&gt;
*{{pisilipp|Holland}}: teise maailmasõja esimeses pooles saadi [[lendliis]]i raames vähemalt 3680 Thompsonit.
*{{pisilipp|Horvaatia}}&lt;ref name=&quot;bishop1998&quot;&gt;{{cite book|last=Bishop|first= Chris|title=Guns in Combat|url=https://archive.org/details/gunsincombat0000chri|publisher= Chartwell Books, Inc|year=1998|isbn=0-7858-0844-2|page=}}&lt;/ref&gt;
*{{pisilipp|Iirimaa}}:{{sfn|BICC|p=4}} [[Kaitsejõud (Iirimaa)|kaitsejõududses]] [[Eriolukord (Iirimaa)|eriolukorra]] ajal.
*{{pisilipp|Iisrael}}
*{{pisilipp|Indoneesia}}:{{sfn|BICC|p=4}} [[Hollandi relvajõud]]udelt sõjasaagiks saadud relvad olid kasutuses [[Indoneesia rahvuslik revolutsioon|Indoneesia revolutsioonis]] ning 1950.–1970. aastatel [[Koopsus|eriüksustes]].
*{{pisilipp|Iraak}}: [[Iraagi ülestõus (2003–2011)|mässulised]].&lt;ref name ='SAS 2012 10'&gt;{{cite book|url=http://www.smallarmssurvey.org/publications/by-type/yearbook/small-arms-survey-2012.html|chapter-url=http://www.smallarmssurvey.org/fileadmin/docs/A-Yearbook/2012/eng/Small-Arms-Survey-2012-Chapter-10-EN.pdf|chapter=Surveying the Battlefield: Illicit Arms In Afghanistan, Iraq, and Somalia|title=Small Arms Survey 2012: Moving Targets|publisher=[[Cambridge University Press]]|year=2012|author=Small Arms Survey|page=321|isbn=978-0-521-19714-4|author-link=Small Arms Survey|access-date=2021-06-16|archive-date=2018-08-31|archive-url=https://web.archive.org/web/20180831002411/http://www.smallarmssurvey.org/publications/by-type/yearbook/small-arms-survey-2012.html|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
*{{pisilipp|Itaalia}}: sõjasaagiks saadud relvad võeti enne [[Cassibile vaherahu|8. septembrit 1943]] [[Itaalia kuninglik armee II maailmasõjas|Itaalia armees]] kasutusele.&lt;ref&gt;{{cite web |url=http://digilander.libero.it/lacorsainfinita/guerra2/42/birelgobi2.htm |title=Bir El Gobi: la battaglia |publisher=Digilander.libero.it |access-date=25. detsember 2011 |archive-date=2016-03-18 |archive-url=https://web.archive.org/web/20160318070741/http://digilander.libero.it/lacorsainfinita/guerra2/42/birelgobi2.htm |url-status=dead }}&lt;/ref&gt; Lisaks tarniti [[Itaalia vastupanuliikumine|partisanidele]] ja [[Esercito Cobelligerante Italiano]]le.&lt;ref&gt;Romain Rainero, Antonello Biagini, ''L'Italia in guerra: Il 6° anno, 1945'' published by Commissione italiana di storia militare, 1996.&lt;/ref&gt; Pärast II maailmasõda kasutasid Thompsonit peamiselt [[Itaalia õhuvägi|õhuväelased]]&lt;ref&gt;As pictured in the book ''Ho vestito in azzurro'' by Nicola Malizia, IBN 2005.&lt;/ref&gt; ja [[karabinjeerid]].&lt;ref&gt;As mentioned in a notorious reportage on the death of outlaw [[Salvatore Giuliano]]:https://web.archive.org/web/20131016090614/http://www.ilcassetto.it/notizia.php?tid=148&lt;/ref&gt;
*{{pisilipp|Jaapan}}: mõningal määral [[Jaapani mere-omakaitsevägi|mere-omakaitseväes]].&lt;ref&gt;{{cite web |url=http://jieitaisaiyou.web.fc2.com/gun.html|archive-url=https://web.archive.org/web/20170306090423/http://jieitaisaiyou.web.fc2.com/gun.html|archive-date=6. märts 2017|script-title=ja:自衛隊の銃器各種|language=ja|website=jieitaisaiyou.web.fc2.com}}&lt;/ref&gt;
*{{pisilipp|Jordaania}}&lt;ref name=&quot;Arabs&quot;&gt;{{cite book|title=Arab Armies of the Middle East Wars 1948–73|url=https://archive.org/details/arabarmiesofmidd0000laff|series=Men-at-Arms 128|first=John |last=Laffin|date=15. juuni 1982|publisher=Osprey Publishing|isbn=9780850454512|page=[https://archive.org/details/arabarmiesofmidd0000laff/page/32 32]}}&lt;/ref&gt;
*{{pisilipp|Jugoslaavia}}
*{{flagicon image|Flag of Canada (1921–1957).svg}} [[Kanada]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.canadiansoldiers.com/weapons/smgs/thompson.htm|title=Thompson Submachine Gun|access-date=22. september 2009|publisher=www.canadiansoldiers.com}}&lt;/ref&gt;
*{{flagicon image|State Flag of Greece (1863-1924 and 1935-1973).svg}} [[Kreeka Kuningriik|Kreeka]]: [[Kreeka relvajõud|relvajõud]], vastupanuvõitlejad, [[Hellenite sandarmeeria|sandarmeeria]] ja politsei teises maailmasõjas ning pärast seda.{{sfn|McNab|2002|p=123}}
*{{pisilipp|Kuuba}}{{sfn|Yenne|2009|pp=111–114}}
*{{flagicon image|Flag of Laos (1952–1975).svg}} [[Laose Kuningriik|Laos]]: saadi USA-lt piiratud koguses ning kasutati [[Esimene Indohiina sõda|esimeses Indohiina sõjas]] ja [[Vietnami sõda|Vietnami sõjas]].&lt;ref&gt;{{cite book|title=The War in Laos 1960–75|series=Men-at-Arms 217|first=Kenneth |last=Conboy|date=23. november 1989 |publisher=Osprey Publishing|isbn=9780850459388|page=15}}&lt;/ref&gt;
*{{pisilipp|Luksemburg}}: M1A1 oli teenistuses 1952–1967, asendati [[Uzi]]ga.&lt;ref&gt;{{cite web |url=http://www.mnhm.lu/pageshtml/virtualmuseumtour.php |title=Grand-Duchy Of Luxembourg |publisher=Mnhm.lu |access-date=25. detsember 2011 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20110126105021/http://www.mnhm.lu/pageshtml/virtualmuseumtour.php |archive-date=25. jaanuar 2011 }}&lt;/ref&gt;
*{{pisilipp|Lääne-Saksamaa}}:&lt;ref name= 'bicc 3'/&gt; pärast teist maailmasõda, saadi USA-lt.
*{{flagicon image|Flag of South Africa (1928–1994).svg}} [[Lõuna-Aafrika Liit]]
*{{pisilipp|Lõuna-Korea}}: saadi USA-lt piiratud koguses ning kasutati [[Korea sõda|Korea]] ja Vietnami sõdades. Pärast Vietnami sõda kõik Thompsoni püstolkuulipildujad hävitati.
*{{flagicon image|Flag of South Vietnam.svg}} [[Lõuna-Vietnam]]&lt;ref name=&quot;bishop1998&quot;/&gt;
*{{pisilipp|Malaisia}}&lt;ref name= 'bicc 3'/&gt;
*{{flagicon image|Flag of Nicaragua (1908–1971).svg}} [[Nicaragua]]:{{sfn|Pegler|2010|p=56}} [[Rahvuskaart (Nicaragua)|Nicaragua Rahvuskaart]] sai relvad M1928A1, millest osa said [[Augusto César Sandino|Sandino]] mässulised sõjasaagiks.&lt;ref name=&quot;Banana&quot;&gt;{{cite book|title=Latin American Wars 1900–1941: &quot;Banana Wars,&quot; Border Wars &amp; Revolutions|series=Men-at-Arms 519|publisher=Osprey Publishing|first= Philip |last=Jowett|date= 28. juuni 2018|isbn=9781472826282 |pages=44–45|url=https://books.google.com/books?id=8LJeDwAAQBAJ}}&lt;/ref&gt;
*{{pisilipp|Nõukogude Liit}}&lt;ref name=&quot;TG&quot;&gt;{{cite web|url=http://world.guns.ru/smg/smg29-e.htm|title=Thompson M1921 M1928 M1 and M1A1 submachine gun / &quot;Tommy Gun&quot; (USA)|access-date=22. september 2009|publisher=World Guns|author=Maxim Popenker}}&lt;/ref&gt;
*{{pisilipp|Pakistan}}: [[Pakistani armee|armees]] [[1947.–1948. aasta India-Pakistani sõda|1947.–1948. aasta India-Pakistani sõjas]].
*{{pisilipp|Poola}}: teises maailmasõjas [[Poola relvajõud Läänes|Poola relvajõududes Läänes]]&lt;ref&gt;{{cite book|title=The Polish Army 1939–45|url=https://archive.org/details/isbn_9780850454178|series= Men-at-Arms 117 |first=Steven J.|last=Zaloga|date=1982|isbn=9780850454178|publisher=Osprey Publishing|pages=[https://archive.org/details/isbn_9780850454178/page/n25 22], 38}}&lt;/ref&gt; ja [[Varssavi ülestõus]]us [[Armia Krajowa|Poola vastupanuliikumises]].
*{{pisilipp|Portugal}}: väike kogus osteti politseis kasutamiseks, indeksiga m/1928.&lt;ref&gt;{{cite web |url=http://www.revistamilitar.pt/modules/articles/article.php?id=528 |title=:: Revista Militar ::-Revistas – As Indústrias Militares e As Armas de Fogo |publisher=Revistamilitar.pt |date=28. mai 2010 |access-date=25. detsember 2011 |language=pt |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120327041640/http://www.revistamilitar.pt/modules/articles/article.php?id=528 |archive-date=27. mai 2012 }}&lt;/ref&gt;
*{{pisilipp|Prantsusmaa}}:&lt;ref name=&quot;History&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.auto-ordnance.com/AO-1.html|title=History of the Thompson submachine gun|access-date=22. september 2009|author=Charles H. Smith|url-status=dead|archive-url=https://web.archive.org/web/20090308023225/http://auto-ordnance.com/AO-1.html|archive-date=8. märts 2009}}&lt;/ref&gt; M1928A1 nime all Pistolet-mitrailleur 11 mm 43 (C.45) M. 28 A1.&lt;ref&gt;{{cite book |author=&lt;!--Staff writer(s); no by-line.--&gt; |date= 19. märts 1956|title= Manuel du Grade TTA 116|language= fr|publisher= Berger-Levrault|page= 274}}&lt;/ref&gt; Ka M1A1 oli kasutuses.&lt;ref name=&quot;Algeria&quot;&gt;{{cite book|language=fr|magazine=Gazette des Armes|issue=220|date=märts 1992|title=L'armement français en A.F.N.|pages=12–16|url=http://fr.1001mags.com/parution/gazette-des-armes/numero-220-mars-1992/page-12-13-texte-integral|access-date=2021-06-16|archive-date=2018-10-08|archive-url=https://web.archive.org/web/20181008174853/http://fr.1001mags.com/parution/gazette-des-armes/numero-220-mars-1992/page-12-13-texte-integral|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
*{{pisilipp|Põhja-Korea}}: Hiinas valmistatud Thompsonid olid Korea sõja ajal kasutuses [[Korea Rahvaarmee]]s.&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.koreanwaronline.com/history/Enemy%20Weapons/Frames/39.htm|title=11mm Submachine Gun (China)}}&lt;/ref&gt;
*{{flagicon image|Flag of North Vietnam.svg}} [[Põhja-Vietnam]]: litsentseerimata koopiad.&lt;ref name=&quot;History&quot;/&gt; [[Viet Minh]]is esimeses Indohiina sõjas.&lt;ref name=&quot;Indochina&quot;&gt;{{cite book|title=The French Indochina War 1946–54|series=Men-at-Arms 322|first= Martin |last=Windrow|isbn=9781855327894 |date=15. november 1998|page=24|publisher=[[Osprey Publishing]]}}&lt;/ref&gt;
*{{pisilipp|Rootsi}}&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.gotavapen.se/gota/artiklar/kpist/swede_45.htm|title=Submachine guns of Sweden}}&lt;/ref&gt;
*{{pisilipp|Somaalia}}&lt;ref&gt;{{cite news|title=La fusillade de Loyada : Quelle balle a tué ?|url=https://www.lemonde.fr/archives/article/1976/02/12/quelle-balle-a-tue_2958304_1819218.html|date=12. veebruar 1976|newspaper=[[Le Monde]]|page=7|issue=9660|language=fr}}&lt;/ref&gt;
*{{pisilipp|Suurbritannia}}. esimest korda 1940. aasta alguses luureüksusesse [[GHQ Liaison Regiment]] (Phntom). Hiljem sõlmis [[War Office]] suuremad lepingud.&lt;ref&gt;{{Cite book|title = Fighting Nazi Occupation: British Resistance 1939 – 1945|last = Atkin|first = Malcolm|publisher = Pen and Sword|year = 2015|isbn = 978-1-47383-377-7|page = 80}}&lt;/ref&gt;
*{{pisilipp|Türgi}}: 1950.–1970. aastatel, nii Korea sõjas{{citation needed|date=oktoober 2020}}kui [[Türgi sissetung Küprosele|1974. aasta sissetungis]] [[Küpros]]ele.{{citation needed|date=oktoober 2020}}
*{{pisilipp|Tšehhi}}&lt;ref name= 'bicc 3'/&gt;
*{{pisilipp|Ukraina}}: ulatus teadmata.&lt;ref name= 'bicc 3'/&gt;
*{{pisilipp|Uruguay}}: nii [[Rahvusarmee (Uruguay)|armees]] kui [[Uruguay rahvusmerevägi|mereväes]] aastast 1942 kuni 1980. aastate lõpuni.
*{{pisilipp|Uus-Meremaa}}: M1928 ja M1928A1.&lt;ref&gt;{{cite book|title=The New Zealand Expeditionary Force in World War II|series=Men-at-Arms 486|first1=Wayne|last1=Stack|first2=Barry|last2=O’Sullivan|date=20. märts 2013|publisher=Osprey Publishing|isbn=9781780961118|page=46}}&lt;/ref&gt;
*{{flagicon image|State flag of Venezuela (1930-1954).svg}} [[Venezuela]]&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.fav-club.com/legendarios/|title=Legendarios|access-date=24. veebruar 2017|publisher=FAV-Club|date=18. detsember 2013|archive-date=2020-04-14|archive-url=https://web.archive.org/web/20200414024424/http://www.fav-club.com/legendarios/|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
*{{pisilipp|Vietnam}}: litsentseerimata koopiad Vietnami sõjas nii Việt Minhis kui [[Viet Cong]]is.
{{Div col end}}

===Mitteriigid===
*[[Ajutine IRA]] ja [[Ametlik IRA]] kasutasid 1921. aasta varianti, peamiselt 1960. ja 1970. aastatel.&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://libraryautomation.com/nymas/irishcivilwar.html|title=The Irish Civil War, 1922–1923|access-date=22. september 2009|author=Paul V. Walsh|archive-date=2006-05-08|archive-url=https://web.archive.org/web/20060508154451/http://libraryautomation.com/nymas/irishcivilwar.html|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;O'Brien1993&quot;&gt;{{cite book |last=O'Brien |first=Brendan |title=The Long War: The IRA and Sinn Féin, 1985 to Today |url=https://books.google.com/books?id=Dy9WENSLHyQC&amp;pg=PA279 |publisher=[[Syracuse University Press]] |year=1993 |pages=279– |isbn=978-0-8156-0319-1}}&lt;/ref&gt;
*Eelnevalt [[Viet Cong]]i kasutuses.&lt;ref&gt;{{cite web|url=http://www.tactical-life.com/firearms/viet-cong-weaponry-14-vietnam-war/#ms16-viet-3|title=Viet Cong Weaponry: 14 Small Arms From the Vietnam War|date=22. oktoober 2015|access-date=2021-06-16|archive-date=2021-02-03|archive-url=https://web.archive.org/web/20210203072259/https://www.tactical-life.com/firearms/viet-cong-weaponry-14-vietnam-war/#ms16-viet-3|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;
*[[The Angry Brigade]]&lt;ref name=&quot;Terrorists&quot;&gt;{{cite book |last1=Dobson |first1=Christopher |last2=Payne |first2=Ronald |title=The Terrorists: Their Weapons, Leaders, and Tactics |url=https://archive.org/details/terroriststheirw0000dobs |publisher=Facts on File |date=1982 |page=[https://archive.org/details/terroriststheirw0000dobs/page/101 101]}}&lt;/ref&gt;
*[[26. Juuli Liikumine]]
*[[Afganistan]]i [[mudžahiid]]id&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://silahreport.com/2021/05/25/the-american-tommy-gun-in-the-pak-afghan-region/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2021-06-16 |arhiivimisaeg=2023-05-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230517062648/https://silahreport.com/2021/05/25/the-american-tommy-gun-in-the-pak-afghan-region/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[USA armee relvad tarnekataloogi indeksi järgi]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.auto-ordnance.com/ Auto Ordnance]
*[http://www.machinegunboards.com/forums/index.php?showforum=3 Thompson Submachine Gun Discussion Forum]
*[http://www.nfatoys.com/tsmg/ The Unofficial Tommy Gun Home Page]
*[http://TheTCA.net/ The Official Thompson Collectors Association Page]
*{{YouTube| bcBKnn8mGc0 | &quot;Thompson Submachine Gun: Principles of Operation 1943&quot; }}

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide relvad]]
[[Kategooria:Püstolkuulipildujad]]</text>
      <sha1>dexyuvazxhpkebcx3tr2af51209wd4b</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mahir Emreli</title>
    <ns>0</ns>
    <id>611456</id>
    <revision>
      <id>7204927</id>
      <parentid>6053400</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T22:02:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pakkasen Juri</username>
        <id>234146</id>
      </contributor>
      <origin>7204927</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2487" sha1="ap26na2prjyhn1hm33mdjkm764tyk32" xml:space="preserve">[[File:Mahir Medetov.jpg|pisi|Mahir Emreli (2015)]]

'''Mahir Emreli''' (sündinud [[1. juuli]]l [[1997]] [[Bakuu]]s) on [[Aserbaidžaan]]i [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] Horvaatia kõrgliiga klubis [[Zagrebi Dinamo]] ja [[Aserbaidžaani jalgpallikoondis]]es.

Ta alustas klubikarjääri kodulinna klubis [[FK Bakuu]], debüteerides Aserbaidžaani kõrgliigas hooajal 2014–15.

Aastatel 2015–2021 mängis ta Aserbaidžaani kõrgliiga klubis [[Qarabağ FK|Qarabağ]]. Aastatel 2016–2020 tuli ta klubiga viiel hooajal järjest Aserbaidžaani meistriks. Hooajal 2018–19 lõi ta liigas 16 väravat ja oli sellega liiga suurim väravakütt. [[Koroonapandeemia]] tõttu lõpuni mängimata jäänud hooajal 2019–20 lõi ta kokku seitse väravat, millega jagas kolme teise mängija kõrval parima väravalööja tiitlit. Hooajal 2020–21 lõi Emreli liigas 18 väravat, kuid jäi parima väravaküti arvestuses [[Namiq Ələsgərov]]i järel teiseks.

2021. aasta juunis sõlmis ta lepingu Poola kõrgliiga klubiga [[Varssavi Legia]].&lt;ref&gt;[https://legia.com/pilka-nozna/mahir-emreli-%E2%80%93-witamy-w-legii/13423 &quot;Mahir Emreli – witamy w Legii&quot;]. legia.com. 8.6.2021. Vaadatud 25.6.2021&lt;/ref&gt; Hooaja 2021–22 [[UEFA Meistrite Liiga]] eelringides ja [[UEFA Euroopa Liiga]]s jõi ta kokku seitse väravat, sh kaks väravat Euroopa Liiga alagrupiturniiril. 2021. aasta detsembris oli Emreli üks Legia mängijatest, kes sattus jalgpallihuligaanide ohvriks.&lt;ref&gt;[https://www.polskieradio24.pl/5/4147/Artykul/2867310 &quot;Ekstraklasa: Emreli, Luquinhas i Lopes pobici przez kiboli? Skandal w Książenicach. Legia milczy&quot;]. PolskieRadio24.pl. 13.12.2021. Vaadatud 18.2.2022&lt;/ref&gt; 2022. aasta veebruaris lõpetas ta Legiaga osapoolte kokkuleppel lepingu ja liitus Zagrebi Dinamoga.

Aserbaidžaani jalgpallikoondis tegi ta debüüdi 9. märtsil 2017 [[sõprusmäng]]us [[Katari jalgpallikoondis|Katari]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 29. mail 2018 sõprusmängus [[Kõrgõzstani jalgpallikoondis|Kõrgõzstani]] vastu.

== Saavutused ==
;Qarabağ
*[[Aserbaidžaani Premyer Liqası]]: 2015–16, 2016–17, 2017–18, 2018–19, 2019–20
*[[Aserbaidžaani karikavõistlused jalgpallis|Aserbaidžaani karikas]]: 2015–16, 2016–17

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Emreli, Mahir}}
[[Kategooria:Aserbaidžaani jalgpallurid]]
[[Kategooria:Varssavi Legia mängijad]]
[[Kategooria:Zagrebi Dinamo mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1997]]</text>
      <sha1>ap26na2prjyhn1hm33mdjkm764tyk32</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sputnik V</title>
    <ns>0</ns>
    <id>616568</id>
    <revision>
      <id>7204792</id>
      <parentid>7204610</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T14:46:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-42112-30|~2026-42112-30]] ([[User talk:~2026-42112-30|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Kuriuss|Kuriuss]].</comment>
      <origin>6332786</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1545" sha1="egxwgd4294lg4as65n0div7ikylwrdr" xml:space="preserve">'''Sputnik V''' (Gam-COVID-Vac) on [[adenoviirus]]el põhinev kaheosaline [[vaktsiin]] [[SARS-CoV-2]] koroonaviiruse vastu. Vaktsiin registreeriti 11. augustil 2020 [[Venemaa Föderatsioon]]i tervishoiuministeeriumi poolt (registreerimistunnistuse number LP-006395), tuginedes I / II faasi kliiniliste uuringute tulemustele. Need uurimistulemused avaldati hiljem, 4. septembril 2020 ajakirjas [[The Lancet]]. Vaktsiini ohutust on tõestatud ka III faasi uuringute vahetulemustega.

Briti tabloidleht [[The Sun]] kirjutab julgeolekuteenistustele viidades, et Venemaa varastas [[Oxfordi Ülikool]]i ja [[AstraZeneca]] [[koroonavaktsiin]]i valemi ja kasutas seda oma vaktsiini Sputnik V loomiseks.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/94824409/the-sun-venemaa-varastas-astrazeneca-koroonavaktsiini-valemi-ja-tegi-sellest-sputniku The Sun: Venemaa varastas AstraZeneca koroonavaktsiini valemi ja tegi sellest Sputniku] Delfi.ee 11.10.21&lt;/ref&gt;

2021. aastal teatati, et vastavalt Sputnik V mõlema komponendiga vaktsineeritud 3,8 miljoni venelase andmete analüüsi tulemusele oli selle vaktsiini efektiivsus 97,6%. 

Venemaal on Sputnik V vaktsineerimine elanikele tasuta. Massilist vaktsineerimist Venemaal alustati detsembris 2020.&lt;ref&gt;[https://ria.ru/20201205/vaktsinatsiya-1587769643.html В Москве стартует вакцинация первоочередников от коронавируса] Ria.ru, 05.12.2020&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [http://sputnikvaccine.com Koduleht]

[[Kategooria:COVID-19 vaktsiinid]]</text>
      <sha1>egxwgd4294lg4as65n0div7ikylwrdr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Romanos I</title>
    <ns>0</ns>
    <id>620153</id>
    <revision>
      <id>7205056</id>
      <parentid>6961336</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T09:27:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7205056</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9776" sha1="p29qse1aofo6c37b6bpyd7tneii0fnz" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Romanos I Lekapenos
| pilt = Romanos I in Madrid Skylitzes.jpg
| amet = [[Bütsantsi keiser]]
| ametiajaalgus = [[17. detsember]] [[919]]
| ametiajalõpp = [[16. detsember|16.]]/[[20. detsember]] [[944]]
| eelmine = [[Konstantinos VII]] (keisrinna [[Zoe Karbanopsina|Zoe]] asevalitsemise all)
| järgmine = [[Konstantinos VII]] (ainuvalitsejana)
| sünniaeg = umbes [[870]]
| Kaasvalitsejad = [[Konstantinos VII]] ([[920]]–[[944]]),
Christophoros Lakapenos ([[921]]–[[931]]),
Stephanos Lakapenos ([[924]]–[[944]]),
Konstantinos Lakapenos ([[924]]–[[944]])
| surmaaeg = [[15. juuni]] [[948]] (77-78)
| sünnikoht = Lakapenos
| abikaasa = Theodora
| lapsed = Christophoros, 
Stephanos,
Konsatantinos,
Theophylaktos,
Helena,
Agatha,
Basileios (vallaspoeg)
| vanemad = Theophylaktos Abastaktos
| Dünastia = Makedoonia/Lakapenos
}}

'''Romanos I Lakapenos''' (või Lekapenos) (kreeka keeles Ρωμανός Λεκαπηνός; u [[870]] – [[15. juuni]] [[948]]) oli Bütsantsi mereväeadmiral, kellest sai [[Bütsants]]i [[Bütsantsi keiser|keiser]]. Ta valitses aastatel [[919]]–[[944]], seega 25 aastat.

== Noorus ja võimule saamine ==
Romanos I võimulolek langeb täielikult Konstantinos VII valitsemisaega ning kestab terve ajajärgu – 25 aastat.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=David Vseviov|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=248-250}}&lt;/ref&gt; 
[[Fail:Romanus I with Christopher, solidus (reverse).jpg|vasakul|pisi|150x150px|Romanus I oma vanima poja Christophorosega]]
Romanos oli pärit Lakapenose linnast, seetõttu kasutataksegi enamasti nimekuju '''Romanos Lakapenos'''. [[911]]. aastal määrati ta [[Sámose saar]]e [https://www.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=strateeg&amp;F=M&amp;C06=et strateegiks] ja pärast seda juba kogu laevastiku ülemjuhatajaks. [[917]]. aastal, bulgaarlaste ohtlike rünnakute ajal, saatis keisrinna-asevalitseja [[Zoe Karbanopsina|Zoe]] ta koos kaaslastega tol ajal büsantslaste liitlasteks olnud [[petšeneegid]]e juurde abi järele. Kuid Romanos läks teekonnal kaaslastega tülli ja keisrinna ülesanne jäi täitmata. Pärast lahingutegevuse lõppu ja tagasipöördumist pealinna tõsteti Romanose vastu süüdistus arguses ja talle määrati karistuseks nägemisest ilmajätmine. Vaid mõjukate sõprade sekkumine päästis teda kõige halvemast.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
[[Fail:Romanos I with co-emperors, miliaresion, 931-944 AD.jpg|vasakul|pisi|Miliaresion (Bütsantsi hõbemünt) aastatest 931–944; mündi esiküljel Romanos I büst risti otsas ning tagaküljel Romanose ja tema kaasvalitsejate Konstantinos VII, Christophoros Lakapenose, Stephanos Lakapenose ja Konstantinos lakapenose nimed]]
Bütsantslaste kaotus bulgaarlastele suurendas niigi teravaid sisepingeid ja võimuvõitlust. Seaduslik valitseja [[Konstantinos VII|Konstantinos]], kes oli ikka veel liiga noor üksi valitsemiseks, pidi seda kõike kõrvalt pealt vaatama. [[919]]. aasta [[24. märts|24. märtsil]] jõudsid pealinna laevastiku ülemjuhataja Romanose väed. Neid nähes jooksid keisrinna-asevalitseja [[Zoe Karbanopsina|Zoe]] pooldajad laiali ning Romanosest sai tegelik olukorra peremees. Oma võimu kindlustamiseks võttis ta mais ette veel ühe olulise manöövri ja pani oma tütre Helena paari 14-aastase [[Konstantinos VII|Konstantinosega]]. Seejuures võttis ta enesele tiitli &quot;keisri isa&quot; (''Basileopatōr'' – 'basileuse isa'). Kuigi [[Zoe Karbanopsina|Zoel]] lubati jääda paleesse elama, kaotas ta igasuguse võimu. Sellega ei suutnud aga keisrinna kuidagi leppida. Ta üritas veel sama aasta sügisel Romanost mürgitada, ent see katse ebaõnnestus ja Zoe pühitseti nunnaks. Pärast seda saadeti keisrinna-ema maapakku ja tema jäljed kadusid ajalukku. Zoe edasine saatus ja surma-aasta on teadmata.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=David Vseviov|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=245-247}}&lt;/ref&gt;

Romanose troonile astumise juriidiline vormistamine toimus [[17. detsember|17. detsembril]] [[920]], kui [[Konstantinos VII]] ja [[Nikolaos I Mystikos|Nikolaos Müstik]] teda üheskoos pidulikult kroonisid. Pärast seda sümboolset akti hakkas Romanos kõikide vahenditega oma noort kaasvalitsejat kõrvale tõrjuma. Näiteks [[921]]. aastal laskis ta kroonida ka oma vanema poja [[Christophoros Lakapenos|Christophorose]] (kaasvalitseja [[921]]–[[931]]), muutes ta nii faktiliseks troonipärijaks. Sellele järgnes mõne aasta pärast järgmise kahe poja, [[Stephanos Lakapenos|Stephanose]] ja [[Konstantinos Lakapenos|Konstantinose]] (kaasvalitsejad [[924]]–[[944]]) kroonimine. Nii oli keisririigil ühel hetkel koguni viis seaduslikku valitsejat. Ja veel ühele pojale, [[Theophylaktos I|Theophylaktosele]], nägi Romanos ette patriarhi ametiposti.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Valitsemine ==
Romanost peetakse üldiselt harimatuks, sügavalt ebausklikuks inimeseks, kuid ometi osutus ta poliitikuna küllaltki edukaks. Tema valitsemisaeg oli ka suhteliselt rahulik. Ligikaudu paarikümne aasta jooksul, millal ta oli sisuliselt ainuvalitsejana võimul, toimus provintsides vaid üks tõsisem mäss. Ajalukku on see vastuhakk läinud [[Basileios Vaskkäsi|Basileios Vaskkäe]] mässu nime all. Basileios oli juba varem vastuhaku eest karistatud ja jäetud paremast käest ilma. Selle asemel kasutas ta mõõgaga vaskproteesi, mis andiski talle hüüdnime Vaskkäsi. Romanosel aga õnnestus see mäss maha suruda.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Välispoliitika ===
Vaatamata mõningatele lüüasaamistele bulgaarlaste käest kujunes Romanose ajal suhteliselt soodsaks ka riigi välispoliitiline seisund. Seda eriti pärast [[923]]. või [[924]]. aastal [[Konstantinoopol]]i müüride all toimunud Romanose ja [[Simeon I|Simeoni]] kokkusaamist, mis lõppes vaherahu sõlmimisega.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Veelgi paremaks muutus olukord sellel suunal mõne aasta pärast, kui sõjakas Simeon suri. Bulgaarlaste uus valitseja Petar suhtus keisririiki suure sümpaatiaga, kinnitades veelgi kahe riigi sõbralikke suhteid abiellumisega Romanose tütre Agathaga.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
[[Fail:Byzantines repel the Russian attack of 941.jpg|pisi|Bütsantsi laevastik tõrjumas Kiievi-Vene laevastiku kreeka tulega 941. aastal]]
[[10. sajand|10. sajandi]] alguseks olid Büsantsi valduste piirideni jõudnud uued vaenlased – [[petšeneegid]]. Nende kätte langes ka kogu [[Dnepr|Dnepri]] alamjooks, seega võtmetähtsusega osa põhja-lõunasuunalisest kaubateest. Kuigi petšeneegide hõimuühendusest ei kujunenud kunagi klassikalist riiki, moodustus nende hõivatud alast omapärane puhvertsoon Bütsantsi ja [[Kiievi-Vene|Kiievi-Vene vürstiriigi]] vahel. Kui aga Kiievi suurvürstil [[Igor|Igoril]] õnnestus sõlmida petšeneegidega liit ja rajada [[Krimmi poolsaar|Krimmis]] ning Musta mere rannikul asunud Bütsantsi valduste vahetusse lähedusse mitmeid uusi asulaid, muutus ta keisririigile ohtlikuks. Konstantinoopolis hakati nüüd väga tähelepanelikult jälgima suurvürsti aktiivset tegevust ja valmistuma sõjaks. Ning kui Igori väed läksid [[941]]. aastal liikvele, oli keiser nende plaanidest hästi informeeritud. Samal ajal seisid keisririigil Konstantinoopoli sadamas vaid vanad laevad, kuna parem osa laevastikust oli hõivatud lahingutegevusega araablaste vastu. Seega oli bütsantslaste üheks esmaseks kaitseülesandeks olemasolevate laevade kiire kaasajastamine ja uute ehitamine.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
[[Fail:BodrumCamii20070529 01.jpg|pisi|Myrelaioni paleekirik Konstantinoopolis, mille Romanos I tellis 922. aastal perekonna pühamuks]]
Kui [[941]]. aasta [[18. juuni|18. juunil]] (teiste andmete järgi [[8. juuli|8. juulil]]) algas merelahing, oli bütsantslaste laevastik selleks juba tunduvalt paremini ette valmistatud. Nad avasid tule rasketelt sõjalaevadelt ja põletasid &quot;[[Kreeka tuli|kreeka tule]]&quot; abil suurema osa Igori laevastikust (mis koosnes peamiselt ühepuupaatidest), andes sellega vaenlastele hävitava löögi.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

=== Poegade vandenõu ja surm ===
Valitsemise lõpuaastatel läks Romanos oma vanemate poegadega tülli ning loobus mõttest pärandada troon neile. Samuti polnud asja ka [[Theophylaktos I|nooremast pojast]], keda tal suurte raskustega õnnestus [[933]]. aastal upitada patriarhi toolile. Selle poja kireks olid vaid hobused, väidetavalt olevat ta isegi ööbinud vaid tallides. Nii pöördusidki umbes 70-aastase Romanose mõtted taas [[Konstantinos VII|Konstantinose]] poole. Kuid isa meelemuutus ei meeldinud tema poegadele ja nad otsustasid haarata võimu jõuga.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

[[944]]. aasta [[16. detsember|16. detsembril]] Romanos vangistati, viidi paadiga ühele saarele ning pühitseti vägisi mungaks. Vendade võit osutus siiski lühiajaliseks – palee ette koondunud rahvas ja sõjaväelased kuulutasid keisriks [[Konstantinos VII|Konstantinose]]. Ning järgmise aasta [[27. jaanuar|27. jaanuaril]] andis juba Konstantinos omakorda käsu vangistada kaasvalitsejad ning saata nad munkadeks pühitsetuna maapakku. Romanos elas väljasaadetuna veel mõnda aega ja suri [[948]]. aasta [[15. juuni|15. juunil.]]&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Konstantinos VII]] ([[Zoe Karbanopsina|Zoe]] asevalitsemise all)|nimi=[[Bütsantsi keiser]]|aeg=[[17. detsember]] [[919]] – [[16. detsember|16.]]/[[20. detsember]] [[944]]|järgnev=[[Konstantinos VII]] (ainuvalitsejana)}}
{{lõpp}}

== Vaata ka ==

* [[Konstantinos VII]]
* [[Zoe Karbanopsina|Zoe]]
* [[Makedoonia dünastia]]
* [[Bütsants]]
* [[Bütsantsi ajalugu]]
* [[Bütsantsi keisrite loend]]

== Viited ==
&lt;references /&gt;

[[Kategooria:Bütsantsi inimesed]]
[[Kategooria:Surnud 10. sajandil]]
[[Kategooria:Bütsantsi keisrid]]
[[Kategooria:10. sajand]]</text>
      <sha1>p29qse1aofo6c37b6bpyd7tneii0fnz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Avaliku võtme sertifikaat</title>
    <ns>0</ns>
    <id>621282</id>
    <revision>
      <id>7205098</id>
      <parentid>7095701</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T10:30:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7205098</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10513" sha1="65bg7trkqs2zvvpi8v5sqz7unwyepsu" xml:space="preserve">[[File:PublicKeyCertificateDiagram It.svg|pisi|350px|Mario Rossi digisert]]
'''Avaliku võtme sertifikaat''' ehk '''digitaalsertifikaat''' või '''digisert''' on elektrooniline dokument, mis seob [[Avaliku võtmega krüptograafia|avaliku krüptograafilise võtme]] selle omaniku või valdajaga.&lt;ref name=Cyb /&gt; Sisuliselt on sertifikaat digitaalse maailma isikutunnistus, [[Allkiri|allkirjanäidis]] või ettevõtte [[pitsat]]. 

Sertifikaate kasutatakse digitaalsete allkirjade, [[Autentimine|autentimise]] ja krüpteerimise lahendustes avalike võtmete turvaliseks levitamiseks. Nende abil saab kontrollida digitaalse allkirja kehtivust või tuvastada, kes on võrguühenduse teine osapool. Sertifikaadi omanik võib olla nii [[füüsiline isik]] kui ka ettevõte/asutus. Sertifikaate annavad välja [[Avaliku võtme taristu#Sertifikaatide%20v%C3%A4ljaandjad|sertifitseerimisteenuse osutajad]], kes kontrollivad sertifikaadi väljastamisel sertifikaadi omaniku isikut ja volitusi ning loovad seeläbi usalduse krüptovõtmete ja reaalselt eksisteerivate inimeste või organisatsioonide vahel. 

Sertifikaatide väljaandmise ja levitamise süsteemi ning vastavat tehnoloogiat nimetatakse [[Avaliku võtme taristu|avaliku võtme taristuks]]. Sertifikaate kasutav krüptograafia haru, mis võimaldab sertifikaate, digiallkirju jne luua ja kontrollida, on [[avaliku võtmega krüptograafia]]. 

=== Sertifikaatide sisu ===
Sertifikaadis on kirjas:

* Sertifikaadi omaniku info: inimese nimi, identifikaator või pseudonüüm; ettevõtte andmed; e-posti aadress või muu kasutajale viitav informatsioon
* Avalik krüptograafiline võti (krüptovõti), mille kontrollimiseks sertifikaat väljastatakse
* Sertifikaadi kehtivusaeg
* Sertifikaadi kasutusvaldkonnad
* Sertifikaadi kehtivuse kontrollimiseks vajalik tehniline informatsioon
* Sertifitseerimisteenuse osutaja andmed
* Sertifitseerimisteenuse osutaja digiallkiri

Sertifikaatides olevat infot võib üldiselt käsitleda avaliku informatsioonina. Avalike veebiserverite sertifikaatide infot koguvad ja avaldavad [[:en:Certificate Transparency|''Certificate Transparency'']] raamistikus osalevad ettevõtted. See tähendab, et ka näiteks ettevõtte sisemiste veebiserverite ja teenuste TLS-sertifikaadid on enamasti avalikud. Sõnumite krüpteerimiseks mõeldud sertifikaadid peavad olema sõnumi saatjale vabalt leitavad, see aga eeldab otsingut sõnumi saaja nime või muude atribuutide alusel. Eesti ID-sertifikaatides on sees isikukood. Selle privaatsuse või tundlikkuse taseme üle on korduvalt vaieldud ning vastavaid lahendusi on aja jooksul muudetud.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Allar Jõks|url=https://www.err.ee/439523/joks-isikukoodide-vaba-avaldamine-rikub-pohioigusi|pealkiri=Jõks: isikukoodide vaba avaldamine rikub põhiõigusi|väljaanne=ERR|aeg=13. detsember 2005|vaadatud=4. jaanuar 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.err.ee/451901/id-kaardi-omanike-isikukoode-internetist-enam-ei-leia|pealkiri=ID-kaardi omanike isikukoode internetist enam ei leia|väljaanne=ERR|aeg=5. detsember 2006|vaadatud=4. jaanuar 2022}}&lt;/ref&gt; 

=== Sertifikaatide tüübid ===
Põhilised sertifikaatide tüübid on järgmised:

* Eraisikute sertifikaadid, näiteks Eesti ID-kaartide sertifikaadid
* Veebiserverite sertifikaadid, näiteks Vikipeedia veebiserveri sertifikaat
* Sertifitseerimisteenuse osutajate vahe- ja juursertifikaadid
* [[Transpordikihi turbeprotokoll|TLS-protokolli]] klientide sertifikaadid, näiteks [[Virtuaalne privaatvõrk|virtuaalsete privaatvõrkude]] kasutajate sertifikaadid
* E-posti kasutajate sertifikaadid
* Tarkvara signeerimiseks kasutatavad arendusettevõtete sertifikaadid

Igas sertifikaatide kategoorias on omad alamtüübid. Nii erinevad veebiserverite sertifikaadid näiteks selle järgi, kui hoolikalt on sertifikaadi väljaandja kontrollinud ettevõtte olemasolu ja sertifikaadi küsija volitusi. [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] välja antud isikusertifikaatide tüüpe ja kategooriaid kirjeldab ja reguleerib [[EIDAS|eIDAS määrus]]. 

=== Sertifikaatide väljaandmine, levitamine, tühistamine ja kontrollimine ===
Sertifikaate annavad välja [[Sertifitseerimisteenuse osutaja|sertifitseerimisteenuse osutajad]]. Enamasti on tegemist suurte või usaldusväärsete ettevõtetega, mille tegevust reguleerivad rahvusvahelised standardid, seadused ja lepingud. Samad ettevõtted pakuvad ka võimalust sertifikaate tühistada (näiteks juhul, kui selle omanik on surnud või ettevõttena likvideeritud), ajutiselt peatada ning nende olemasolu ja kehtivust kontrollida. Vastavad teenused, protsessid ja nende reeglid on enamasti formaalselt kirjas teenusepakkujate ametlikes dokumentides: sertifitseerimispoliitikas, sertifikaatide profiilis jne. 

Sertifikaatide ja üldisemalt avalike võtmete haldusega tegelev valdkond on [[avaliku võtme taristu]] (inglise keeles [[:en:Public Key Infrastructure|''Public Key Infrastructure'']] – PKI). 

=== Salajaste võtmete haldus ===
Sertifikaatide ja nendel põhinevate tegevuste turvalisus põhineb eeldusel, et avalikule võtmele vastav salajane ehk isiklik võti on turvaliselt hoitud. Isiklike võtmete haldus ja selle jaoks vajalikud lahendused on avaliku võtme krüptosüsteemide kasutamisel kõige keerulisem takistus. Tugeva turvalisuse jaoks peab isiklik võti olema kas spetsiaalses riistvaralises seadmes (näiteks [[kiipkaart]] või [[riistvaraline turvamoodul]]) või pääsufraasiga kaitstud. 

Sertifitseerimisteenuse osutajad võivad seada võtmehaldusele oma spetsiifilisi nõudeid. Näiteks Eesti ID-kaardi sertifikaate tohib anda vaid ID-kaardis loodud isiklikele võtmetele vastavate avalike võtmete jaoks, samuti peab SK kui sertifitseerimisteenuse osutaja enda signeerimisvõti olema riistvaraliselt kaitstud.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.skidsolutions.eu/repositoorium/CP|pealkiri=SK Sertifitseerimispoliitikad|väljaanne=SK ID Solutions veebileht|vaadatud=4. jaanuar 2022}}&lt;/ref&gt;

=== Sertifikaatide vormingud ja näidis ===
Kõige levinum tänapäevane sertifikaatide vorming on [[X.509]]. See keeruline, kuid paindlik formaat võimaldab levitada erinevate krüptograafiliste algoritmide (RSA, DSA, elliptiliste kõverate krüptosüsteemid jne) avalikke võtmeid. Eraldi andmeväljade ja laienduste kaudu saab lisada mistahes infot sertifikaadi omaniku, väljaandja, kasutuspiirangute ja muu kohta. 

Inimloetava tekstina esitamiseks salvestatakse sertifikaadid enamasti [[:en:base64|Base4-kodeeritud]] PEM-vormingus failina. 

Näide: Wikipedia veebiserveri sertifikaat 2022. aasta alguses. Sertifikaadi on välja andnud &quot;Digicert Inc&quot; ja see on antud &quot;Wikimedia Foundation, Inc.&quot; nimelisele organisatsioonile. Selle kehtivusaeg on peaaegu 13 kuud. SubjectAltName laiendus näitab, et sama sertifikaati (ja sellele vastavat võtmepaari) võib kasutada mitukümmend serverit Wikipedia eri [[Domeeninimede süsteem|domeenides]].

&lt;pre&gt;
Version:          3 (0x02)
Serial number:    3310497047411526733060757196035552318 (0x027d941b292cdb2edaf993111853743e)
Algorithm ID:     SHA384withECDSA
Validity
  Not Before:     19/10/2021 00:00:00 (dd-mm-yyyy hh:mm:ss) (211019000000Z)
  Not After:      17/11/2022 23:59:59 (dd-mm-yyyy hh:mm:ss) (221117235959Z)
Issuer
  C  = US
  O  = DigiCert Inc
  CN = DigiCert TLS Hybrid ECC SHA384 2020 CA1
Subject
  C  = US
  ST = California
  L  = San Francisco
  O  = Wikimedia Foundation, Inc.
  CN = *.wikipedia.org
Public Key
  Algorithm:      EC
  Curve Name:     secp256r1
  Length:         256 bits
  pub:            04:e8:50:2c:d0:d2:4e:a2:b1:92:aa:b6:73:0f:cf:a0:
                  b4:57:e5:c2:c0:7c:ae:6e:55:91:4a:a6:94:67:fa:a5:
                  f8:b0:3f:46:ac:23:52:b4:48:3b:64:64:fb:ea:cd:e9:
                  e4:fb:8f:10:a7:f4:e8:23:ba:95:29:6e:ef:ca:72:bb:
                  83
Certificate Signature
  Algorithm:      SHA384withECDSA
  r:              00:cd:aa:e8:16:18:0b:5e:de:24:bc:44:76:f3:a3:e5:
                  1e:a5:03:19:52:7e:fe:57:2c:0b:fe:e2:af:b4:67:3e:
                  6a:82:08:36:ce:01:60:30:8b:5b:a3:4e:50:27:1f:de:
                  02
  s:              fe:57:2c:0b:fe:e2:af:b4:67:3e:6a:82:08:36:ce:01:
                  60:30:8b:5b:a3:4e:50:27:1f:de:02:02:31:00:8e:fb:
                  20:28:7e:b5:cf:df:1f:90:99:09:83:b0:77:70:6f:e0:
                  94:3f:9d:59:7d:ca:6c:21:69:2e:69:d2:cc:0f:e9:ac:
                  53:c4:93:c2:9c:d6:83:96:e5:73:39:72:7d:9c

Extensions
  authorityKeyIdentifier :
    kid=0abc0829178ca5396d7a0ece33c72eb3edfbc37a
  subjectKeyIdentifier :
    89258ef185f97f5cd18714984a5ef41c321d5144
  subjectAltName :
    dns:*.wikipedia.org,dns:wikimedia.org,dns:mediawiki.org,dns:wikibooks.org,dns:wikidata.org,dns:wikinews.org,dns:wikiquote.org,dns:wikisource.org,
dns:wikiversity.org,dns:wikivoyage.org,dns:wiktionary.org,dns:wikimediafoundation.org,dns:w.wiki,dns:wmfusercontent.org,dns:*.m.wikipedia.org,dns:*.wikimedia.org,
dns:*.m.wikimedia.org,dns:*.planet.wikimedia.org,dns:*.mediawiki.org,dns:*.m.mediawiki.org,dns:*.wikibooks.org,dns:*.m.wikibooks.org,dns:*.wikidata.org,
dns:*.m.wikidata.org,dns:*.wikinews.org,dns:*.m.wikinews.org,dns:*.wikiquote.org,dns:*.m.wikiquote.org,dns:*.wikisource.org,dns:*.m.wikisource.org,
dns:*.wikiversity.org,dns:*.m.wikiversity.org,dns:*.wikivoyage.org,dns:*.m.wikivoyage.org,dns:*.wiktionary.org,dns:*.m.wiktionary.org,
dns:*.wikimediafoundation.org,dns:*.wmfusercontent.org,dns:wikipedia.org
  keyUsage CRITICAL:
    digitalSignature
  extKeyUsage :
    serverAuth, clientAuth
  cRLDistributionPoints :
    http://crl3.digicert.com/DigiCertTLSHybridECCSHA3842020CA1-1.crl
    http://crl4.digicert.com/DigiCertTLSHybridECCSHA3842020CA1-1.crl
  certificatePolicies :
    policy oid: 2.23.140.1.2.2
    cps: http://www.digicert.com/CPS
  authorityInfoAccess :
    ocsp: http://ocsp.digicert.com
    caissuer: http://cacerts.digicert.com/DigiCertTLSHybridECCSHA3842020CA1-1.crt
  basicConstraints CRITICAL:
    {}
  1.3.6.1.4.1.11129.2.4.2 :
&lt;/pre&gt;

== Vaata ka ==
* [[Avaliku võtmega krüptograafia]]
* [[Avaliku võtme taristu]]
* [[:en:Public key certificate|Avaliku võtme sertifikaat (''public key_certificate'') ingliskeelses Wikipedias]]
* [[:en:X.509|X.509 standard ingliskeelses Wikipedias]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=Cyb&gt;{{Cite web|url=https://akit.cyber.ee/term/577 |title=digitaalsertifikaat, digisert |work=[[Cybernetica AS]]|access-date=04.02.2022}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Isikutuvastus]]
[[Kategooria:Küberturvalisus]]
[[Kategooria:Krüptograafia]]
[[Kategooria:Infotehnoloogia]]</text>
      <sha1>65bg7trkqs2zvvpi8v5sqz7unwyepsu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ezri Konsa</title>
    <ns>0</ns>
    <id>622081</id>
    <revision>
      <id>7204949</id>
      <parentid>7196796</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T22:41:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pakkasen Juri</username>
        <id>234146</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7204949</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2550" sha1="daumrnpgczauna6pf3m35h4l6fcdvs9" xml:space="preserve">{{Infokast sportlane
| nimi = Ezri Konsa
| pilt = Ezri Konsa England v Panama 27 June 26-259 (cropped).jpg
| pildisuurus  = 
| pildiallkiri = 
| riik = {{pisiLipp|Inglismaa}}
| sünniaeg  = {{Sünniaeg ja vanus|1997|10|23}}
| sünnikoht = [[London]], [[Inglismaa]]
| surmaaeg  = 
| surmakoht = 
| pikkus    = 183 cm
| kaal      = 
| spordiala = [[jalgpall]]
| haridus   = 
| spordiklubi = [[Aston Villa FC]]
| treener = 
| isiklik_rekord = 
| märkus_silt  = 
| märkus = 
| medalid = 
}}
[[File:Ezri Konsa April 2026 (cropped).jpg|thumb|upright|Konsa Aston Villas 2026]]

'''Ezri Ngoyo Konsa''' (sündinud [[23. oktoober|23. oktoobril]] [[1997]] [[London]]is) on [[Inglismaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[keskkaitsja]]na Inglismaa [[Premier League]]'i klubis [[Aston Villa]].

2009. aastal liitus ta [[Charlton Athletic]]uga. Hooajal 2016–17 debüteeris ta klubi põhimeeskonnas Inglismaa tugevuselt kolmandas liigas. Samal hooajal valiti Konsa Charlton Athleticu aasta noormängijaks.&lt;ref&gt;[https://www.cafc.co.uk/news/view/595526ab7ff92/player-of-the-year-201617-a-great-learning-curve-for-award-winning-ezri-konsa &quot;PLAYER OF THE YEAR : 2016/17 a great learning curve for award-winning Ezri Konsa&quot;]. Charlton Athletic F.C. 3.5.2017. Vaadatud 15.1.2022&lt;/ref&gt;

2018. aasta juunis sõlmis ta kolmeaastase lepingu Inglismaa esiliiga klubiga [[Brentford FC|Brentford]].

2019. aasta juulis siirdus ta äsja Inglismaa kõrgliigasse tõusnud Aston Villaga. 16. augustil 2020 lõi ta mängus [[Everton FC|Evertoni]] vastu oma esimese värava Inglismaa kõrgliigas.

2017. aastal tuli Konsa Inglismaa kuni 20-aastaste koondisega juunioride maailmameistriks. 

Tema isa on pärit [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo Demokraatlikust Vabariigist]] ja ema [[Angola]]st.&lt;ref&gt;[https://londonnewsonline.co.uk/south-london-press-exclusive-interview-with-ezri-konsa-on-january-transfer-window-speculation-game-time-at-charlton-athletic-and-promotion-hopes/ &quot;South London Press exclusive interview with Ezri Konsa – on January transfer window speculation, game time at Charlton Athletic and promotion hopes – South London News&quot;]. londonnewsonline.co.uk. 23.2.2018. Vaadatud 15.1.2022&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Konsa, Ezri}}
[[Kategooria:Inglismaa jalgpallurid]]
[[Kategooria:Charlton Athletic FC jalgpallurid]]
[[Kategooria:Brentford FC mängijad]]
[[Kategooria:Aston Villa FC mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:The Championshipi mängijad]]
[[Kategooria:League One'i mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1997]]</text>
      <sha1>daumrnpgczauna6pf3m35h4l6fcdvs9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pronoomeni väljajätt</title>
    <ns>0</ns>
    <id>622087</id>
    <revision>
      <id>7205080</id>
      <parentid>6736899</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T10:05:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7205080</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5441" sha1="lgtjtnph4xsxtr1hicixnd2nep7i9xy" xml:space="preserve">{{DISPLAYTITLE:Pronoomeni väljajätt}}
{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}
'''Asesõna väljajätt''' ehk pro-drop (''pronoun-dropping'') on [[nähtus]], mille puhul võib lausest [[asesõna]]lise subjekti välja jätta. Isik peab sel juhul selguma [[verb]]i pöördelõpust. Pro-drop toimub tihti [[Ühildumine|ühildumis]]&lt;nowiki/&gt;keeltes, kus muidu ühilduks ainsuse ja mitmuse 1. ja 2. isikus asesõnaline subjekt verbiga, kuid asesõna väljajätu tõttu jääb ühildumine ära. Sellise väljajätu üheks põhjuseks on pakutud nii asesõnalise subjekti väheolulist rolli lauses &lt;ref&gt;Karlsson, Fred 2002. Üldkeeleteadus. Toim. Ilona Tragel. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 195.&lt;/ref&gt; kui ka viisakust &lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;Lindström, Liina; Kalmus, Mervi; Klaus, Anneliis; Bakhoff, Liisi; Pajusalu, Karl 2009. Ainsuse 1. isikule viitamine eesti murretes. Emakeele Seltsi aastaraamat, 54, Lk 159−185.&lt;/ref&gt;.

== Pronoomeni väljajätt eesti keeles ==
Eesti keeles on pronoomeni väljajätt võimalik, seda aga 1. ja 2. isikus olevates lausetes. 3. isikut ei saa samamoodi lausest välja jätta ilmselt seetõttu, et 3. isiku pronoomenil ja lõppudel on teine ajalooline päritolu kui 1. ja 2. isikul. Lisaks pole 3. isik enamasti deiktiline, vaid nõuab juurde eelnevat konteksti. Konteksti toel on siiski võimalik ka 3. isikule ilma asesõnata viidata. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Eesti keel on ühildumiskeel, kus isikuühildumine tähendab öeldisverbi ühildumist täisaluse isikus ja arvus &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;.

                                 '''Sa''' istu'''d''' toolil. 

Isikuühildumist ei esine aga kõigis kõneviisides. See puudub täiesti [[Möönev kõneviis|jussiivist]] ja [[Kaudne kõneviis|kvotatiivist]], [[Käskiv kõneviis|imperatiivis]] ühilduvad ainult ainsuse 1. isik ja mitmuse 1. ja 2. isik. [[Tingiv kõneviis|Konditsionaalis]] on võimalikud vormid nii pöördelõpuga kui ilma, kuid kõnekeeles kaldutakse pöördelõputa vormide poole. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

                                 '''Sa''' istuks toolil. / '''Sa''' istuksi'''d''' toolil.

Pronoomeni väljajätt võib olla ka tahtlik võte jättagi isik ebaselgeks. Seda saab kasutada näiteks eitavas kõneliigis, kus isik pole pöördelõpuga markeeritud. Isiku väljajätmine võib olla viisakusstrateegia, mis näiteks keelu korral öeldut pehmendab. Kui 2. isiku puhul ei teata, kas teietada või sinatada, võidakse samuti pronoomen üldse ära jätta. &lt;ref&gt;Lindström, Liina 2010. Kõnelejale ja kuulajale viitamise vältimise strateegiaid eesti keeles. Emakeele Seltsi aastaraamat, 55, Lk 88−118.&lt;/ref&gt;

Pronoomeni väljajättu eesti keeles on uuritud murretes. Nende põhjal mõjutavad asesõna väljajättu näiteks lause struktuur (kus pronoomen asub, kas rinnastus- või alistusseoses), [[Eitav kõneliik|eitav]] või [[Jaatav kõneliik|jaatav]] lause (eitavas puudub käändelõpp, seega on mõistmiseks vajalik asesõna), viitamiskaugus, pöördelõpu olemasolu.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;Loosaar, Mari-Ann 2016. Ainsuse 1. isiku pronoomeni väljajätt ida-seto tekstides. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut. Lk 8.&lt;/ref&gt;

1. isiku pöördelõpp on mõnes eesti murdes kadunud, seda ilmselt häälikumuutuse -n &gt; Ø tõttu. Kuna selline muutus tekitab rohkem vormihomonüümiat, võiks selguse huvides sellises pöördelõputa vormis pronoomeni vajadus olla suurem. See hüpotees aga täielikult paika ei pea. Küll aga leiti, et pronoomen eesti murrete lausetes siiski enamasti esineb. Selle olemasolu sõltub enim viitamiskaugusest: kui eelmine samale isikule viitav vahend oli lähedal, jäeti pronoomen suurema tõenäosusega välja. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

== Pronoomeni väljajätt teistes keeltes ==
Portugali keeles ühildub verb subjektiga. Asesõnalise subjekti kasutus on seal vabatahtlik, sest verbilõpp näitab juba ära subjekti arvu ja isiku. Seega ei anna asesõna uut infot ja ei ole lauses ka otseselt oluline. Enamasti toimub pronoomeni väljajätt 1.ja 2. isikus.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;Kroeger, Paul R. 2005. Analyzing Grammar. An inroduction. Cambridge: Cambridge University Press. Lk  80–81.&lt;/ref&gt;

                                   Portugali keel

                                   (Eu)   não  sei

                                      I    not    know-PRES.lsg&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;Paul R. Kroeger (2005). Analyzing Grammar. An inroduction. Cambridge: Cambridge University Press. Lk  80–81.&lt;/ref&gt;

                                     'Ma ei tea.'

Siiski ei ole pro-drop kõigis verbi ja subjekti ühildavates keeltes (näiteks prantsuse ja saksa keeles) alati võimalik. On ka keeli (hiina ja jaapani), milles puudub ühildumise morfoloogia, aga esineb pronoomeni väljajättu.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Inglise keeles lubavad mõned verbid [[objekt]]i väljajättu, kuid seda ei peeta pronoomeni väljajätuks, sest 1) ära jäetud objektil ei ole kuulajale teadaolevat referenti, 2) objekti saab ära jätta ainult kindlate verbidega (portugali keeles on pro-drop võimalik kõigi verbidega).

                                   Inglise keel

                                   John has already eaten.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

                                   'John on juba söönud.'

== Viited ==
{{viited}}
[[Kategooria:Keeleteadus]]</text>
      <sha1>lgtjtnph4xsxtr1hicixnd2nep7i9xy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bileća lahing</title>
    <ns>0</ns>
    <id>622742</id>
    <revision>
      <id>7204767</id>
      <parentid>7146984</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T12:39:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204767</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7106" sha1="mctyawrxscbwlmycykllqkzgnifc77c" xml:space="preserve">{{Infokast sõjaline konflikt
| konflikt      = Bileća lahing
| osa           = [[Osmanite Bosnia-vallutus]] ja [[Osmanite sõjad Euroopas]]
| pilt          = 
| pildisuurus   = 
| pildiallkiri  = 
| aeg           = umbes 26. august 1388
| koht          = [[Humska zemlja]] [[Bileća]] ümbruses, tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviina
| kaart         = Bosnia ja Hertsegoviina
| laiuskoord    = 42.866667
| pikkuskoord   = 18.433333
| kaardilaius   = 
| kaardiallkiri = 
| ala           = 
| tulemus       = Bosnia võit
| seis          = 
| osaline1      = [[Bosnia kuningriik]]
| osaline2      = [[Osmanite riik|Osmanite beilik]]
| väejuht1      = [[Vlatko Vuković]]&lt;br&gt;[[Radič Sanković]]
| väejuht2      = [[Lala Şahin Paşa]]
| väeüksused1   = 
| väeüksused2   = 
| jõud1         = 7000
| jõud2         = 18 000
| kaotused1     = 
| kaotused2     = 
| märkused      = 
}}
'''Bileća lahing''' peeti [[1388]]. aasta augustis [[Bosnia suurvojevood|suurvojevood]] [[Vlatko Vuković]]i juhitud [[Bosnia kuningriik|Bosnia kuningriigi]] vägede ja [[Lala Şahin Paşa]] juhitud [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] vägede vahel. Osmanite armee tungis kuningriigi lõunapiirkonda [[Humska zemlja|Humi]]. Pärast päevi kestnud rüüstamisi leidis [[Dubrovnik]]ist kirdes [[Bileća]] linna lähedal aset sissetungijate kokkupõrge kaitseväega. Lahing lõppes Osmanite lüüasaamisega.

== Taust ==

[[Traakia]]s asunud [[osmanitürklased]] tundusid 1380. aastatel Lääne-[[Balkan]]i jaoks märkimisväärse sõjalise ja poliitilise tegurina. Olles muutnud [[Makedoonia (piirkond)|Makedoonia]] eri riikide valitsejad oma vasallideks, alustasid Osmanid [[Murad I]] juhtimisel rünnakuid läände, [[Aadria meri|Aadria mere]] suunas. Nad aitasid innukalt Balkani feodaalisandaid nende omavahelistes sõdades, suurendades ja ära kasutades ebakõla ning sihilikult Balkani riike nõrgestades. Bosnia kuningriiki peeti piisavalt kaugel olevaks, et olla Osmanite sissetungi eest kaitstud, ja idas kaitses seda sõltumatute riikide vöö, mis tekkis pärast [[Serbia tsaaririigi langemine|Serbia tsaaririigi langemist]].&lt;ref&gt;Ćirković 1964, lk 157.&lt;/ref&gt;

Bosnia ja Osmanite Traakia vaheline kaugus ei osutunud siiski takistuseks. Kuningas [[Tvrtko I Kotromanić]]i ning [[Zeta vürstiriik|Zeta]] (üks Serbia riigikesi) valitseja ja Muradi vasalli [[Đurađ II Balšić]]i vaheline vaen viis bosnialaste ja türklaste kokkupõrgeteni varem, kui oleks oodanud. Esimene Osmanite sissetung Bosniasse, millest on vähe teada, toimus 1386. aasta oktoobris. Tõenäoliselt soovitas ja võimaldas seda Đurađ ning see põhjustas naaberriigis [[Ragusa vabariik|Ragusa vabariigis]] paanikat.&lt;ref name=&quot;Cirkovic&quot;&gt;Ćirković 1964, lk 158.&lt;/ref&gt; 1388. aastal võttis Đurađ ühendust Osmanite väejuhi [[Lala Şahin Paşa]]ga, kes siis [[Epeiros]]es sõda pidas, lootes tähelepanu Tvrtkole suunata.&lt;ref name=&quot;corovic&quot;&gt;Ćorović 1997, osa 3, peatükk 12.&lt;/ref&gt;

== Osmanite rünnak ==

Osmanite rünnaku oht Bosniale ilmnes 1388. aasta augusti alguses.&lt;ref name=&quot;Cirkovic&quot; /&gt; Osmanite valitseja [[Murad I]] saatis Lala Şahin Paşa Đurađile appi.&lt;ref name=&quot;Imber&quot;&gt;Imber 2009, lk 12.&lt;/ref&gt; Ragusa võimud saatsid Đurađi juurde saadiku seoses türklastega, kes olid tunginud [[Zahumlje]]sse Tvrtko kuningriigi lõunaosas ja väga lähedal Ragusale endale.&lt;ref name=&quot;Cirkovic&quot; /&gt; 15. augustil otsustasid ragusalased pakkuda oma riigis varjupaika Tvrtko alamatele, kes pealetungijate eest põgenesid,&lt;ref name=&quot;Cirkovic&quot; /&gt; võimaldades aadlikel ja lihtrahval varjuda vastavalt [[Dubrovnik]]i linna ja [[Pelješac]]i poolsaarele [[Ston]]i linna ümbrusse.&lt;ref name=&quot;corovic&quot; /&gt; [[Stoni müürid]] valmistati kaitseks ette; 19. augustil said kõik elanikud ülesandeks kaitsta poolsaart ja järgmisel päeval saatis ka Tvrtko umbes 1000 meest kaitsjatele appi.&lt;ref name=&quot;corovic&quot; /&gt; Samal päeval saadeti saadik ka Lala Şahin Paşa juurde, kes oli juba lähedal.&lt;ref name=&quot;Cirkovic&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;corovic&quot; /&gt; Ragusalased valmistusid ähvardava kokkupõrkega silmitsi seisma&lt;ref name=&quot;Cirkovic&quot; /&gt; ja Osmanite komandöri juurde saadetud saadik pidi tõenäoliselt nii läbirääkimisi pidama kui ka luureandmeid koguma.&lt;ref name=&quot;corovic&quot; /&gt; 22. augustil küsiti nõu ka Ungari õukonnalt.&lt;ref name=&quot;corovic&quot; /&gt;

Muradi poolt Tvrtko vastu saadetud armee suurus pole teada, kuid see pidi olema märkimisväärne, kuna sellesse kuulusid tema enda pojad. Kindlasti ei olnud see suur vallutav jõud, aga ka mitte väike ja pelgalt rüüstav jõuk. Selle eesmärk oli rüüstata ja näidata Muradi sõjalist jõudu.&lt;ref name=&quot;corovic&quot; /&gt;

Kuningas Tvrtko armee, mida juhtis tema kõige võimekam ja usaldusväärsem kindral, [[Bosnia suurvojevood]] [[Vlatko Vuković]], lubas türklastel tungida kuni [[Bileća]] linnani.&lt;ref name=&quot;Cirkovic&quot; /&gt; Bosnialased lõid sissetungijad Zahumlje [[kanjon]]ites ja võitsid neid otsustavalt.&lt;ref&gt;Finkel 2007, lk 20–21.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;corovic&quot; /&gt; Lala Şahin Paşa pääses vaevu eluga; vähesed tema mehed olid sama õnnelikud.&lt;ref name=&quot;corovic&quot; /&gt; Täpne kuupäev on vaidlustatud; hilisema sündmuste kroonika järgi toimus lahing 27. augustil. Kuid juba 26. augustil teatasid ragusalased tulemusest [[Sigismund (Saksa-Rooma keiser)|Ungari kuningale Zsigmondile]] ning otsustasid vabastada vangistatud zetalased ja [[Albaania vürstkonnad|albaanlased]], kes olid olnud Osmanite armees.&lt;ref name=&quot;Cirkovic&quot; /&gt;

== Tagajärg ==

Osmanite rünnak ja lüüasaamine lepitas mõneti Tvrtkot ja Đurađi. Bosnia võit ei varjutanud Osmanite rüüstamiste tagajärgi. Kuigi tulevased sissetungid jäid võimalikuks, ei pidanud bosnialased pärast võitu Bilećas peaaegu aasta jooksul uuesti Osmanite armeega silmitsi seisma.&lt;ref name=&quot;Cirkovic&quot; /&gt; 1389. aasta juunis marssis Murad aga ise läände kavatsedes võib-olla lõpuks Tvrtko vastu löögi anda.&lt;ref name=&quot;Imber&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Fine 1994, lk 408.&lt;/ref&gt; Murad võis ka kahtlustada, et [[Morava Serbia]] valitseja [[Lazar Hrebeljanović]] aitas kaasa lüüasaamisele Bileća lähedal.&lt;ref&gt;Veinstein 2013, lk 124.&lt;/ref&gt; See sundis bosnialasi ja serblasi [[Kosovo lahing (1389)|Kosovo lahingus]] tema armee vastu ühinema.&lt;ref name=&quot;Imber&quot; /&gt;

== Vaata ka ==
* [[Pločniki lahing]]

== Viited ==
{{Viited}}

== Kirjandus ==
* Ćirković, Sima (1964). ''Историја средњовековне босанске државе''. Srpska književna zadruga.
* Ćorović, Vladimir (1997). ''Istorija srpskog naroda''. Beograd: Ars Libri.
* Fine, John Van Antwerp, Jr. (1994), ''The Late Medieval Balkans: A Critical Survey from the Late Twelfth Century to the Ottoman Conquest'', University of Michigan Press, ISBN 0-472-08260-4
* Finkel, Caroline (2007). ''Osman's Dream: The History of the Ottoman Empire''. Basic Books. ISBN 978-0465023974.
* Imber, Colin (2009). ''The Ottoman Empire, 1300–1650: The Structure of Power''. Palgrave Macmillan. ISBN 978-1137014061.
* Veinstein, Gilles (2013). ''&quot;The Great Turk and Europe&quot;, Europe and the Islamic World: A History'', Princeton University Press, ISBN 978-0691147055

[[Kategooria:1388]]</text>
      <sha1>mctyawrxscbwlmycykllqkzgnifc77c</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Bruno Guimarães</title>
    <ns>0</ns>
    <id>626730</id>
    <revision>
      <id>7204930</id>
      <parentid>7172261</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T22:07:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pakkasen Juri</username>
        <id>234146</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7204930</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2632" sha1="6qhhjo207v8u9z3y43lfq6ql3geg6x3" xml:space="preserve">{{medalitabel|nimi=ei
| pilt = Brunoguimaraes.jpg
| pildisuurus = 220px
| medalid = 
{{MedalVõistlus|[[Suveolümpiamängud]]}}
{{Kuldmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020]]|[[Jalgpall 2020. aasta suveolümpiamängudel|jalgpall]]}}
}}
[[File:Bruno Guimarães.png|thumb|upright|Bruno Guimarães]]

'''Bruno Guimarães Rodriguez Moura''' (sündinud [[16. november|16. novembril]] [[1997]] [[Rio de Janeiro]]s) on [[Brasiilia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[poolkaitsja]]na Inglismaa [[Premier League]]'i klubis [[Newcastle United]] ja [[Brasiilia jalgpallikoondis]]es.

Ta alustas klubikarjääri Brasiilia klubis [[Grêmio Osasco Audax Esporte Clube|Audax]]. 2017. aasta mais läks ta laenule Brasiilia kõrgliiga klubisse [[Athletico Paranaense]], kellega sõlmis aasta hiljem püsiva lepingu. 2018. aastal võitis ta Athletico Paranaensega Lõuna-Ameerika klubide karikavõistlused [[Copa Sudamericana]] ja [[Paraná osariik|Paraná osariigi]] meistrivõistlused ning 2019. aastal Brasiilia karikavõistlused. 2019. aastal valiti Guimarães Brasiilia kõrgliiga hooaja sümboolsesse koosseisu.

2020. aasta jaanuaris sõlmis ta nelja ja poole aasta pikkuse lepingu Prantsusmaa kõrgliiga klubiga [[Lyoni Olympique]].

2022. aasta jaanuaris sõlmis ta lepingu Newcastle Unitediga.&lt;ref&gt;[https://www.skysports.com/football/news/11678/12527185/bruno-guimaraes-newcastle-sign-brazil-international-midfielder-from-lyon &quot;Bruno Guimaraes: Newcastle sign Brazil international midfielder from Lyon&quot;]. skysports.com. 30.1.2022. Vaadatud 26.3.2022&lt;/ref&gt; Inglismaa kõrgliigas lõi ta esimese värava sama aasta 10. märtsil mängus [[Southampton FC|Southamptoni]] vastu.

[[2020. aasta suveolümpiamängud]]e jalgpalliturniiril võitis Guimarães Brasiilia võistkonnaga kuldmedali. Brasiilia jalgpallikoondises tegi ta debüüdi 17. novembril 2020 mängus [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 29. märtsil 2022 MM-i valikmängus [[Boliivia jalgpallikoondis|Boliivia]] vastu.

== Saavutused ==
;Athletico Paranaense
*[[Copa do Brasil]]: 2019
*[[Campeonato Paranaense]]: 2018
*[[Copa Sudamericana]]: 2018
*[[J.League Cup / Copa Sudamericana Championship]]: 2019

== Viited ==
{{viited}}

{{FIFA World Cup 2022 Brasiilia koondis}}
{{FIFA World Cup 2026 Brasiilia koondis}}

{{DEFAULTSORT:Guimaraes, Bruno}}
[[Kategooria:Brasiilia jalgpallurid]]
[[Kategooria:Club Athletico Paranaense mängijad]]
[[Kategooria:Lyoni Olympique'i mängijad]]
[[Kategooria:Newcastle United FC mängijad]]
[[Kategooria:Ligue 1 mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1997]]</text>
      <sha1>6qhhjo207v8u9z3y43lfq6ql3geg6x3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204931</id>
      <parentid>7204930</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T22:08:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pakkasen Juri</username>
        <id>234146</id>
      </contributor>
      <origin>7204931</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2639" sha1="lwuijow6i5xoe96vknc74s9yop1zewh" xml:space="preserve">{{medalitabel|nimi=ei
| pilt = Brunoguimaraes.jpg
| pildisuurus = 220px
| medalid = 
{{MedalVõistlus|[[Suveolümpiamängud]]}}
{{Kuldmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020]]|[[Jalgpall 2020. aasta suveolümpiamängudel|jalgpall]]}}
}}
[[File:Bruno Guimarães.png|thumb|upright|Bruno Guimarães (2024)]]

'''Bruno Guimarães Rodriguez Moura''' (sündinud [[16. november|16. novembril]] [[1997]] [[Rio de Janeiro]]s) on [[Brasiilia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[poolkaitsja]]na Inglismaa [[Premier League]]'i klubis [[Newcastle United]] ja [[Brasiilia jalgpallikoondis]]es.

Ta alustas klubikarjääri Brasiilia klubis [[Grêmio Osasco Audax Esporte Clube|Audax]]. 2017. aasta mais läks ta laenule Brasiilia kõrgliiga klubisse [[Athletico Paranaense]], kellega sõlmis aasta hiljem püsiva lepingu. 2018. aastal võitis ta Athletico Paranaensega Lõuna-Ameerika klubide karikavõistlused [[Copa Sudamericana]] ja [[Paraná osariik|Paraná osariigi]] meistrivõistlused ning 2019. aastal Brasiilia karikavõistlused. 2019. aastal valiti Guimarães Brasiilia kõrgliiga hooaja sümboolsesse koosseisu.

2020. aasta jaanuaris sõlmis ta nelja ja poole aasta pikkuse lepingu Prantsusmaa kõrgliiga klubiga [[Lyoni Olympique]].

2022. aasta jaanuaris sõlmis ta lepingu Newcastle Unitediga.&lt;ref&gt;[https://www.skysports.com/football/news/11678/12527185/bruno-guimaraes-newcastle-sign-brazil-international-midfielder-from-lyon &quot;Bruno Guimaraes: Newcastle sign Brazil international midfielder from Lyon&quot;]. skysports.com. 30.1.2022. Vaadatud 26.3.2022&lt;/ref&gt; Inglismaa kõrgliigas lõi ta esimese värava sama aasta 10. märtsil mängus [[Southampton FC|Southamptoni]] vastu.

[[2020. aasta suveolümpiamängud]]e jalgpalliturniiril võitis Guimarães Brasiilia võistkonnaga kuldmedali. Brasiilia jalgpallikoondises tegi ta debüüdi 17. novembril 2020 mängus [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 29. märtsil 2022 MM-i valikmängus [[Boliivia jalgpallikoondis|Boliivia]] vastu.

== Saavutused ==
;Athletico Paranaense
*[[Copa do Brasil]]: 2019
*[[Campeonato Paranaense]]: 2018
*[[Copa Sudamericana]]: 2018
*[[J.League Cup / Copa Sudamericana Championship]]: 2019

== Viited ==
{{viited}}

{{FIFA World Cup 2022 Brasiilia koondis}}
{{FIFA World Cup 2026 Brasiilia koondis}}

{{DEFAULTSORT:Guimaraes, Bruno}}
[[Kategooria:Brasiilia jalgpallurid]]
[[Kategooria:Club Athletico Paranaense mängijad]]
[[Kategooria:Lyoni Olympique'i mängijad]]
[[Kategooria:Newcastle United FC mängijad]]
[[Kategooria:Ligue 1 mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1997]]</text>
      <sha1>lwuijow6i5xoe96vknc74s9yop1zewh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Natalija Kobrõnska</title>
    <ns>0</ns>
    <id>626837</id>
    <revision>
      <id>7204764</id>
      <parentid>7181456</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T12:35:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204764</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4649" sha1="pwiraxehjwmtkr1n9ytmzxaxwm55sdf" xml:space="preserve">[[Fail:Кобринська_Наталія_1880-ті_01.jpg|pisi|Kobrõnska 1880. aastatel]]
[[Fail:Кобринська Наталія 1900-ті.JPG|pisi|Kobrõnska 20. sajandi algul]]
[[Fail:Кобринська конверт.jpg|pisi|Kobrõnska Ukraina ümbrikul]]
'''Natalija Kobrõnska''' ([[ukraina keel]]es ''Кобринська Наталія Іванівна'', varem ''Наталія Озаркевич''; [[8. juuni]] [[1855]] [[Galiitsia]] – [[22. jaanuar]] [[1920]]) oli Ukraina [[Feminism|naisõiguslane]] ja [[kirjanik]].&lt;ref name=&quot;bio&quot;&gt;{{cite book|last=de Haan|first=Francisca|year=2006|title=Biographical Dictionary of Women's Movements and Feminisms in Central, Eastern, and South Eastern Europe: 19th and 20th Centuries|isbn=9637326391|pages=244–47|url=https://books.google.com/books?id=hsgQjbgBOAkC&amp;pg=PA244|author2=Daskalova, Krasimira|author3=Loutfi, Anna}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite book|last1=Bohachevsky-Chomiak|first1=Martha|date=1988|title=Feminists Despite Themselves: Women in Ukrainian Community Life, 1884-1939|url=https://archive.org/details/feministsdespite00boha|publisher=CIUS Press|pages=[https://archive.org/details/feministsdespite00boha/page/71 71]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://www.encyclopediaofukraine.com/display.asp?linkpath=pages%5CK%5CO%5CKobrynskaNataliia.htm|pealkiri=Kobrynska, Nataliia|väljaanne=Internet Encyclopedia of Ukraine|vaadatud=28.3.2022}}&lt;/ref&gt;

== Elukäik ja haridus ==
Ta sündis [[Beleluja]] külas Galiitsias. Kuna tol ajal ei lubatud naistele algkooliharidusest enamat, sai Natalija edasist koolitust peamiselt kodus isalt – tema isa oli [[vaimulik]] Ivan Ozarkevitš (Іван Озаркевич), kes valiti hiljem [[Austria parlament|Austria parlamenti]]. Natalija õppis mitut keelt ([[Vene keel|vene]], [[Poola keel|poola]], [[Saksa keel|saksa]], [[Prantsuse keel|prantsuse]]) ning luges eri riikide kirjandust, mida ta vennad koolist tõid. 1871. aastal abiellus ta Teofil Kobrinskõiga (Теофіль Кобринський), kuid mees suri paar aastat hiljem ja naisel tuli vanemate juurde [[Bolehhiv|Bolehhivi]] kolida.&lt;ref name=&quot;bio&quot; /&gt; 1920. aastal suri ta 64-aastaselt samas asulas [[tüüfus]]se.&lt;ref name=&quot;pioneer&quot;&gt;{{cite news|url=http://www.day.kiev.ua/en/article/culture/pioneer-ukrainian-feminism|title=The Pioneer of Ukrainian Feminism|newspaper=[[Den (newspaper)|The Day]]|date=July 5, 2005}}&lt;/ref&gt;

== Ühiskondlik tegevus ==
Natalija Kobrõnska asutas [[Ivano-Frankivsk]]is 1884. aastal naiste seltsi, et naisi [[kirjandus]]e abil harida ning toetada [[Feminism|naisõigusluse]] arutelu. Ta juhtis 1890. aastal delegatsiooni, mis nõudis haridusministrilt naiste lubamist [[ülikool]]i. Aasta hiljem korraldas naiste [[konverents]]i, et arutada naiste [[Keskkool|keskkoolide]] loomist.&lt;ref name=&quot;lanterns&quot; /&gt; Samuti nõudis ta [[Naiste valimisõigus|naistele valimisõigust]], [[lasteaed]]ade loomist ning [[Ühisköök|ühiskööke]].&lt;ref name=&quot;lanterns&quot;&gt;{{cite web|url=http://www.languagelanterns.com/kobrynsk.htm|title=Nataliya Kobrynska (1855-1920)|publisher=Language Lanterns Publications|work=Women's Voices in Ukrainian Literature}}&lt;/ref&gt; Oma kõnedes ja artiklites osutas ta naiste raskustele ja ebavõrdsusele [[Austria-Ungari|Austra-Ungari]] ning [[Venemaa Keisririik|Vene keisririikides]].&lt;ref name=&quot;lanterns&quot; /&gt;

== Kirjanduslik tegevus ==
Oma esimese [[Lühijutt|lühijutu]] &quot;Шумінська&quot; (&quot;Ajastu vaim&quot;) kirjutas Kobrõnska 1883. aastal, järgmisel aastal ilmus tema [[novell]] &quot;Задля кусника хліба&quot; (&quot;Leivatüki eest&quot;). 1887. aastal andis koos Olena Ptšilkaga (Олена Пчілка) välja [[antoloogia]] &quot;Перший вінок&quot; (&quot;Esimene pärg&quot;), mis koosnes Ukraina naisautorite lugudest. Nii [[Ida-Ukraina|Ida]]- kui [[Lääne-Ukraina]] naisluuletajate ja proosakirjanike teostest koosnev antoloogia oli üks esimesi sellelaadseid Euroopas.&lt;ref name=&quot;lanterns&quot; /&gt;

Tema kirjastus avaldas kolm naisautorite [[Almanahh|almanahhi]].&lt;ref name=&quot;pioneer&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;lanterns&quot; /&gt; Tema kirjutatud lühijutte ilmus mitmes kogumikus; ta keskendus naistele, [[Ühiskond|ühiskondlikele]] ja [[Psühholoogia|psühholoogilistele]] teemadele, [[Rahvausund|rahvausunditele]] ning [[Esimene maailmasõda|esimesele maailmasõjale]].&lt;ref name=&quot;lanterns&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;pioneer&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Vaata ka ==
* [[Ukraina kirjandus]]
* [[Ukraina kultuur]]
* [[Ukraina ajalugu]]

== Viited ==
{{reflist}}{{commonscat|Nataliya Kobrynska}}

{{JÄRJESTA:Kobrõnska, Natalija}}
[[Kategooria:Ukraina kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1855]]
[[Kategooria:Surnud 1920]]
[[Kategooria:Ukraina ajalooga seotud inimesed]]</text>
      <sha1>pwiraxehjwmtkr1n9ytmzxaxwm55sdf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Utoopia (muusik)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>626858</id>
    <revision>
      <id>7204944</id>
      <parentid>7161243</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T22:30:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pakkasen Juri</username>
        <id>234146</id>
      </contributor>
      <origin>7204944</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2512" sha1="6gwlqiy0dxi4rcl6ks4johwhh88uj2f" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=oktoober}} {{Vikinda|aasta=2023|kuu=oktoober}} {{Lisaviiteid|aasta=2023|kuu=oktoober}}
'''Aleksander Karabtšuk''' (sündinud [[13. september|13. septembril]] [[1997]] [[Jõgeva]]l), esinejanimega '''Utoopia''', on Eesti räppar ja muusikaprodutsent. 

Ta on räpparina tegutsenud 2012. aastast, kuid märkimisväärsem karjäär sai alguse 2015. aastal muusikavideoga &quot;Kõike ei saa&quot;.{{lisa viide}}

[[Fail:UTOOPIA.jpg|pisi|alt=Utoopia enne esinemist Pärnu ööklubis Spice|Utoopia (2022)]]

2015. aastal salvestas Utoopia oma esimese stuudioloo koostöös produtsent [[Ivar Must]]aga. Sellele loole filmiti Utoopia esimene muusikavideo. Samal aastal avaldas Utoopia ka lood &quot;Karma&quot;, &quot;Positiivne mõttemaailm&quot; ja &quot;Mägedel on silmad&quot;.

Koostöös Inglismaa videoprodutsendi Oliver Rueben Charles Whitehouse'iga jõudis 2016. aastal internetti tema hittlugu{{lisa viide}} &quot;Kes siis veel&quot;. Ilmus ka järg &quot;Kes siis veel kui sina&quot;. Koostöös noorte räpparitega avaldati samal aastal singel &quot;7&quot; koos muusikavideoga.

2017. aastal valmis koostöös Eesti räppari Maxtractiga singel &quot;Chilllill&quot;. Samal aastal ilmus tal ka singel &quot;H.M.T&quot;. 2018. aastal tegi kaasa plaadil &quot;The Red Album&quot;, kus esines peale Eesti veel 14 riigi artiste. Umbes samal ajal ilmusid singlid &quot;Perekond&quot; ja &quot;Igavene reede&quot;.

2019. aastal tuli Aleksander [[ajateenistus]]est ning pärast seda ilmus tal lugu &quot;Hing&quot;, millest sai hitt{{lisa viide}}. Sel aastal lõi Utoopia käed ka [[plaadifirma]]ga Royal Records.

2020. aastal tegi Utoopia koostööd selliste esitajatega nagu Kea, Mao Tenson, Yuristone &amp; CATCAT. Ilmus muusikavideo &quot;Lendame Kuule&quot;, mille taustamuusika on loonud Streets Of Nature] ja [[Jarek Kasar|Chalice (Jarek Kasar)]]. Samal aastal avaldas Utoopia veel singlid &quot;Eks sa tee&quot; ja video &quot;Utoopia Riimivihik #1&quot;.

2021. aastal ilmus tema debüütalbum &quot;Utoopia&quot;, mis pälvis Raadio 2 aastahääletusel neljanda koha ja kategoorias “aasta hiphop artist” kolmanda koha. Samal aastal avaldas muusik veel koostöös [[Pearu Paulus]]ga loo &quot;Viid mu taeva&quot;. Ilmusid ka Utoopia singlid &quot;Võitjate meri&quot; ja &quot;Toorus&quot;.

2022. aastal postitas Utoopia internetti Eesti esimese{{lisa viide}} [[NFT]]-[[räpp|räpiloo]] ning paar päeva hiljem avalikustas singli &quot;Tõmba normiks&quot;. Sellele järgnes nädala pärast ka muusikavideo &quot;Cinema&quot;, mis on filmitud [[Forum Cinemas]] [[Coca-Cola Plaza]] kinosaalis.

{{JÄRJESTA:Karabtsuk, Aleksander}}
[[Kategooria:Eesti räpparid]]
[[Kategooria:Sündinud 1997]]</text>
      <sha1>6gwlqiy0dxi4rcl6ks4johwhh88uj2f</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Benjamin Henrichs</title>
    <ns>0</ns>
    <id>627943</id>
    <revision>
      <id>7204935</id>
      <parentid>6679833</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T22:15:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pakkasen Juri</username>
        <id>234146</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7204935</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2038" sha1="rdceqkum5v0y8cll5u5ll00sdqzu5d2" xml:space="preserve">{{medalitabel|nimi=ei
| pilt = Benjamin-Henrichs-2015-08.jpg
| pildisuurus = 220px
| medalid = 
{{MedalVõistlus|[[FIFA konföderatsioonide karikaturniir]]}}
{{Kuldmedal|[[2017. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniir|2017]]|}}
{{MedalVõistlus|[[Euroopa U-21 meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa U-21 meistrivõistlused]]}}
{{Hõbemedal|[[2019. aasta Euroopa U-21 meistrivõistlused jalgpallis|2019]]|}}
}}
[[File:Benjamin Henrichs 2017.jpg|thumb|Henrichs (2017)]]

'''Benjamin Paa Kwesi Henrichs''' (sündinud [[23. veebruar]]il [[1997]] [[Bocholt]]is) on [[Saksamaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[kaitsja (jalgpall)|kaitsja]] või [[poolkaitsja]]na Saksamaa kõrgliiga klubis [[RB Leipzig]] ja [[Saksamaa jalgpallikoondis]]es.

Ta alustas klubikarjääri [[Leverkuseni Bayer]]is, debüteerides Saksamaa kõrgliigas 2015. aasta septembris.

2018. aasta augustis sõlmis ta viieaastase lepingu Prantsusmaa kõrgliiga klubiga [[AS Monaco FC|Monaco]]. 2020. aasta juulis läks ta Monacost laenule Leipzigi, kellega sõlmis 2021. aasta aprillis püsiva lepingu.

Saksamaa jalgpallikoondises tegi Henrichs debüüdi 2016. aasta novembris MM-i valikmängus [[San Marino jalgpallikoondis|San Marino]] vastu. Ta võitis Saksamaa koondisega [[2017. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniir]]i. [[2020. aasta suveolümpiamängud]]el osales ta Saksamaa olümpiavõistkonna koosseisus.

Tema isa on sakslane ja ema [[Ghana]] päritolu.&lt;ref&gt;{{cite news|url=http://www.uefa.com/uefachampionsleague/news/newsid=2422527.html|title=UEFA.com's weekly wonderkid: Benjamin Henrichs|website=Kölner Stadt-Anzeiger|last=Mitatselis|first=Christiane|date=9.8.2016|access-date = 14.4.2022}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{UEFA Euro 2024 Saksamaa koondis}}

{{JÄRJESTA:Henrichs, Benjamin}}
[[Kategooria:Saksamaa jalgpallurid]]
[[Kategooria:Leverkuseni Bayeri mängijad]]
[[Kategooria:AS Monaco FC jalgpallurid]]
[[Kategooria:RB Leipzigi mängijad]]
[[Kategooria:Bundesliga mängijad]]
[[Kategooria:Ligue 1 mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1997]]</text>
      <sha1>rdceqkum5v0y8cll5u5ll00sdqzu5d2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Diana Poudel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>628148</id>
    <revision>
      <id>7205112</id>
      <parentid>7191185</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T10:49:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7205112</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6614" sha1="ix9tk20eexh36woy6dbqllp77beoqo9" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}
[[Fail:Diana Poudel 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Diana Poudel 2021. aasta [[Arvamusfestival]]il]]
'''Diana Poudel''' (sündinud [[28. veebruar]]il [[1981]]) on [[kommunikatsioon]]i- ja [[digipädevus]]e asjatundja ning koolitaja.&lt;ref name=&quot;Tallinna Rahvaülikool 2020&quot;&gt;{{cite web|url=https://kultuur.ee/diana-poudel/|title=Diana Poudel - Tallinna Rahvaülikool|website=Tallinna Rahvaülikool|date=2020-11-24|access-date=2022-04-17|language=et|archive-date=2022-05-24|archive-url=https://web.archive.org/web/20220524113614/https://kultuur.ee/diana-poudel/|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Päevaleht Poudel 2021&quot;&gt;{{cite web|last=Päevaleht|first=Eesti|url=https://epl.delfi.ee/a/94165465|website=Eesti Päevaleht|date=2021-08-01|access-date=2022-04-17|language=et|last2=Poudel|first2=Diana}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-01-20 |pealkiri=Diana Poudel: TikToki algoritm on tohutult sõltuvust tekitav ja võtnud USA sotsiaalmeedia platvormide kasutajad ära {{!}} Raadio 2 |url=https://r2.err.ee/1609581146/diana-poudel-tiktoki-algoritm-on-tohutult-soltuvust-tekitav-ja-votnud-usa-sotsiaalmeedia-platvormide-kasutajad-ara |vaadatud=2025-01-21 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Haridus ==
* 1999 lõpetas [[Nõo Reaalgümnaasium]]i tehnik-[[programmeerija]] kutsega&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://nrg.edu.ee/sites/nrg.edu.ee/files/xliii_lend.xlsx_.pdf|pealkiri=Nõo Reaalgümnaasiumi 43. lend vilistlased|vaadatud=13.06.2022|arhiivimisaeg=30.10.2023|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231030184120/https://nrg.edu.ee/sites/nrg.edu.ee/files/xliii_lend.xlsx_.pdf|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
* 2015–2017 [[Tartu Ülikooli Pärnu kolledž|Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž]] Ettevõtlus ja projektijuhtimine (''cum laude''), diplomiõpe&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://kodu.ut.ee/~a40727/lopetanud/LP_2017TY.html|pealkiri=Tartu Ülikooli 2017. aasta vilistlased|vaadatud=13.06.2022|arhiivimisaeg=30.10.2023|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231030184120/https://kodu.ut.ee/~a40727/lopetanud/LP_2017TY.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
* 2017–2019 [[Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut|Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut]] Kommunikatsioonijuhtimine, MA (''cum laude'')&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://kodu.ut.ee/~a40727/lopetanud/MG_SV_00.html|pealkiri=Sotsiaalteaduste valdkond. Magistriõppe lõpetanutele antud kraadid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=13.06.2022|arhiivimisaeg=13.06.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220613135940/https://kodu.ut.ee/~a40727/lopetanud/MG_SV_00.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
* 2022. aastast [[Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut|Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudis]] doktorant&lt;ref name=&quot;Tartu Ülikool2&quot;&gt;{{cite web|url=https://ut.ee/et/sisu/kuidas-elad-doktor|title=Kuidas elad, doktor?|website=Tartu Ülikool|access-date=13 November 2022|language=et}}&lt;/ref&gt;

== Töö ja ühiskondlik tegevus ==
Ta töötab [[küberturvalisus]]e ja [[Robootika|robootikaõpetajana]], osaleb HITSA projektis &quot;Valede jaht&quot; ning korraldab digipädevuse koolitusi.&lt;ref name=&quot;Tallinna Rahvaülikool 2020&quot; /&gt; Kandideeris 2017. aastal [[Saue]] valla volikokku valimisliidu Koostöö - Meie vald nimekirjas ja 2021. aastal erakonna [[Eesti 200]] nimekirjas, osutudes mõlemal korral valituks.&lt;ref&gt;https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html#0726 2021. aasta Saue valla KOV valimiste tulemused&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20220722200409/https://kov2021.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-0037-0725.html 2021. aasta Saue valla KOV valimiste tulemused&lt;/ref&gt; 2022. aastast Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudis infovastupidavuse [[nooremteadur]].&lt;ref name=&quot;Tartu Ülikool2&quot; /&gt; 2022. aastal asutas suhtlusplatvormi [[Mastodon (suhtlusvõrgustik)|Mastodoni]] Eesti kogukonna.&lt;ref name=&quot;Ekspress Tuul 2022&quot;&gt;{{cite web|last=Ekspress|first=Eesti|url=https://ekspress.delfi.ee/a/120109544|title=Eestlane ehitab kaasmaalastele uut suhtlusvõrgustikku. „Twitter muutus peldikuseinaks“|website=Eesti Ekspress|date=6 December 2022|access-date=7 December 2022|language=et|last2=Tuul|first2=Marta}}&lt;/ref&gt;

== Tunnustus ==
* 2019 Tartu parim noorsootööteemaline üliõpilastöö&lt;ref name=&quot;Tallinna Rahvaülikool 2020&quot; /&gt;
* 2023 KL &quot;Aasta Tegu&quot; tunnustus infovastupidavuse valdkonna käimalükkamise eest [[Naiskodukaitse|Naiskodukaitses]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kaks naiskodukaitsjat pälvisid “2023. aasta tegu” tunnustuse |url=https://www.naiskodukaitse.ee/Kaks_naiskodukaitsjat_palvisid_8_5182 |vaadatud=2024-09-23 |väljaanne=www.naiskodukaitse.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

== Projektid ==

* 2011. aastal [[Garage48]] [[Häkaton|häkatoni]] käigus lapsehoidjate andmebaasi lastehoid.net (hiljem Pere24).&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Ratt, Kadri|url=https://tarbija.postimees.ee/504414/lastehoiu-portaaliga-on-liitunud-ule-1000-lapsehoidja|pealkiri=Lastehoiu portaaliga on liitunud üle 1000 lapsehoidja|väljaanne=Postimees Online|aeg=20. juuli 2011|vaadatud=13.06.2022}}&lt;/ref&gt;
* Raamat &quot;Turvaline internet. Digimaailma teejuht&quot;&lt;ref name=&quot;Digikool 2018&quot;&gt;{{cite web|url=https://kool.digiabi.ee/ebook_author/diana-poudel/|title=Diana Poudel|website=Digikool|date=2018-03-24|access-date=2022-04-17|language=et}}{{Kõdulink|aeg=mai 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Mänd, Miia|url=https://medium.com/digiriik/raamatuarvustus-kuidas-lastele-k%C3%BCberturvalisust-%C3%B5petada-9d2604f73f27|pealkiri=Raamatuarvustus: Kuidas lastele küberturvalisust õpetada?|väljaanne=Digiriik ajaveeb|aeg=9. juuli 2018|vaadatud=13.06.2022}}&lt;/ref&gt;
* Digipädevusi arendava lauamäng &quot;Häkkerite lahing&quot; loomine magistritöö raames ning selle väljaandmine ühisrahastusplatvormi [[Hooandja]] abil&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Saar, Sandra|url=https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3255|pealkiri=Internetiohutust saab õppida lauamänguga|väljaanne=Universitas Tartuensis|aeg=1. juuni 2019|vaadatud=13.06.2022|arhiivimisaeg=18.06.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210618032625/https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/3255|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.hooandja.ee/projekt/lobus-ja-hariv-lauamang-hakkerite-lahing|pealkiri=Lõbus ja hariv lauamäng &quot;Häkkerite lahing&quot;|väljaanne=Hooandja.ee|vaadatud=13.06.2022}}&lt;/ref&gt;
* [[Lapsehoidja]]te andmebaas Pere24&lt;ref name=&quot;Tallinna Rahvaülikool 2020&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Poudel, Diana}}
[[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Naiskodukaitse liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1981]]</text>
      <sha1>ix9tk20eexh36woy6dbqllp77beoqo9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Caleb Jones</title>
    <ns>0</ns>
    <id>628953</id>
    <revision>
      <id>7204942</id>
      <parentid>6310155</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T22:26:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pakkasen Juri</username>
        <id>234146</id>
      </contributor>
      <origin>7204942</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2132" sha1="roi0gc3t2hr19j4mf9patu3shz6r2wj" xml:space="preserve">[[File:Caleb Jones (19314664818).jpg|pisi|Caleb Jones [[Edmonton Oilers]]i meeskonnas (2015)]]

'''Caleb Jay Jones''' (sündinud [[8. juuni]]l [[1997]] [[Arlington]]is [[Texas]]es) on [[USA]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[kaitsja (jäähoki)|kaitsjana]] [[NHL]]-i klubis [[Chicago Blackhawks]].

Aastatel 2015–2017 mängis ta [[Western Hockey League]]'i klubis [[Portland Winterhawks]].

2015. aastal valis [[Edmonton Oilers]] ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is 117. valikuna. Aastatel 2017–2019 mängis ta põhiliselt [[American Hockey League]]'is (AHL) Oilersi tütarklubis [[Bakersfield Condors]]. NHL-is sai võimaluse debüüdiks hooajal [[NHL-i hooaeg 2018–2019|2018–19]] pärast seda, kui [[Oscar Klefbom]] vigastuse tõttu kõrvale jäi.&lt;ref&gt;[https://edmontonjournal.com/sports/hockey/nhl/cult-of-hockey/edmonton-oilers-recall-young-hot-shot-d-man-caleb-jones &quot;Edmonton Oilers recall young hot shot d-man Caleb Jones&quot;]. Edmonton Journal. 12.12.2018. Vaadatud 28.4.2022&lt;/ref&gt; NHL-is debüteeris ta sama aasta 14. detsembril mängus [[Philadelphia Flyers]]i vastu.

2021. aasta juulis kaubeldi Jones Oilersist Chicago Blackhawksi.&lt;ref&gt;[https://www.tsn.ca/edmonton-oilers-acquire-duncan-keith-from-chicago-blackhawks-1.1667012 &quot;Oilers acquire Keith from Blackhawks&quot;]. The Sports Network. 12.7.2021. Vaadatud 28.4.2022&lt;/ref&gt;

2015. aastal tuli Jones USA kuni 18-aastaste koondisega omavanuste maailmameistriks. 2017. aastal tuli ta USA kuni 20-aastaste koondisega juunioride maailmameistriks.

Tema vanem vend [[Seth Jones]] on samuti jäähokimängija. Nende isa [[Popeye Jones]] on endine korvpallur, kes mängis [[NBA]]-s enam kui kümme aastat.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.nhl.com/player/caleb-jones-8478452 Caleb Jones NHL.com lehel]
* [https://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=170307 Caleb Jones hockeydb.com lehel]

{{Chicago Blackhawksi mängijad}}

{{JÄRJESTA:Jones, Caleb}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jäähokimängijad]]
[[Kategooria:Edmonton Oilersi mängijad]]
[[Kategooria:Chicago Blackhawksi mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1997]]</text>
      <sha1>roi0gc3t2hr19j4mf9patu3shz6r2wj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Täppisviljelus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>629142</id>
    <revision>
      <id>7204984</id>
      <parentid>7089930</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T07:22:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7204984</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3538" sha1="sszb4n0scidm24dirt2vamu0xmdpc6f" xml:space="preserve">[[Fail:DJI 0017 HJN.jpg|pisi|Droonid põllumajanduses. Foto: Hugo Johannes Nurk]]

'''Täppisviljelus''' (inglise keeles ''Precision agriculture'') on põllumajanduslik töövõte, mille käigus jagatakse taimede edukaks kasvuks vajalikke [[toitained]] ja [[Taimekaitse|taimekaitsevahendeid]] põllule varieeruvate normidega.&lt;ref&gt;https://www.mdpi.com/2078-2489/10/11/349 Tsouros, D. C., Bibi, S., &amp; Sarigiannidis, P. G. (2019). A review on UAV-based applications for precision agriculture. ''Information'', ''10''(11), 349.&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
Täppisviljelus on kolmanda [[põllumajandusrevolutsioon]]i laine põhikomponent. Esimeseks põllumajandusrevolutsiooniks peetakse mehhaniseeritud põllumajanduse kasvu aastatel 1900–1930. Iga talunik tootis sel perioodil toitu umbes nii palju, et sellega oleks saanud ära toita 26 inimest.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|url=http://assets.fsnforum.fao.org.s3-eu-west-1.amazonaws.com/public/discussions/contributions/digital-agriculture_helping%20to%20feed%20the%20world_0.pdf|pealkiri=Digital agriculture: helping to feed a growing world|väljaanne=Performance|aeg=veebruar 2017|vaadatud=02.05.2022|arhiivimisaeg=18.09.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210918135846/http://assets.fsnforum.fao.org.s3-eu-west-1.amazonaws.com/public/discussions/contributions/digital-agriculture_helping%20to%20feed%20the%20world_0.pdf|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

[[Geneetiliselt muundatud toit|Geneetilise muundamise]] meetodid algatasid 1960. aastatel rohelise revolutsiooni, mille tulemusena oli iga talunik võimeline toitma umbes 156 inimest.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Eeldatavasti kasvab maailma rahvaarv 2050. aastaks 9,6 miljardini ja praegune toidutoodangu tase peaks kahekordistuma, et oleks võimalik toita kõiki inimesi. Tänu uutele tehnoloogilistele edusammudele täppisviljeluse põllumajandusrevolutsioonis suudab iga põllumees toita sama suurusega maa-ala pealt 265 inimest.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Etapid ==
Enamasti koosneb täppisviljelus mitmest etapist: seire ehk vaatlus, analüüs ja rakendamine. Samas on arendamisel ka tehnoloogilised harimisvõtted, mis võimaldavad kogu protsessi teostada ühe masinaga.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

=== Seiresüsteemid, fotod ===
Peamiselt saadakse andmeid taimede seisukorra kohta õhust droonidega, kuid kasutatakse ka satelliitide andmeid. [[Mehitamata õhusõiduk|Droonid]] ehk [[mehitamata õhusõiduk]]id on varustatud multispektraalsete kaameratega, mis võimaldavad jäädvustada pildile lisaks silmaga nähtavale [[RGB-mudel|RGB]] valgusele ka NDVI valgust. See on oluline näitaja taime tervisliku seisundi määramiseks.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

=== Analüüs, andmekavad ===
Saadud pildid kombineeritakse ülekattega kokku suuremaks [[Panoraam|panoraamiks]] ning seejärel saab kogu põllu seisundi üles laadida sobivasse [[Andmebaas|andmebaasi]]. Seejärel toimub analüüs, mille käigus selgitatakse välja põllul kohad mis vajavad enam väetist või kus on taimehaiguste ja -kahjurite levik suurem. Need andmed saab lisaks kombineerida ka maa-ameti mullakaardiga.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;https://dspace.emu.ee/xmlui/handle/10492/203 Suvinisu väetamine olenevalt mullainfost. 2012. Kutti, Jaan.&lt;/ref&gt;

=== Rakendamine ehk aplikatsioon ===
Põllukaardi andmed kantakse traktori arvutisüsteemi ja selle kaudu juhitakse traktori taga asuva agregaadi väetus-, külvi- ja pritsenorme. Õige aplikatsiooni korral on tulemuseks ühtlane ja hea kvaliteediga saak kogu põllu piires.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Viited ==
&lt;references /&gt;

[[Kategooria:Põllumajandus]]</text>
      <sha1>sszb4n0scidm24dirt2vamu0xmdpc6f</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>MTÜ Slava Ukraini</title>
    <ns>0</ns>
    <id>630014</id>
    <revision>
      <id>7204774</id>
      <parentid>7060068</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T12:59:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204774</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8660" sha1="cg5g2ikvgorcnmfm5mcgt7y5t4rx7hw" xml:space="preserve">{{täienda}}
'''MTÜ Slava Ukraini''' oli [[Eesti]] [[mittetulundusühing]] (MTÜ), mis tegeles aastatel 2022–2024 sõjalise abi viimisega Eestist [[Ukraina]]sse. 

MTÜ registreeriti [[äriregister|äriregistris]] 7. märtsil 2022, selle eestvedaja oli kuni 9. maini 2023 [[Johanna-Maria Lehtme]], kes oma tegevuse eest MTÜs pälvis 2022. aastal ka [[Postimehe aasta inimene|Postimehe aasta inimese]] ja [[aasta eurooplane|aasta eurooplase]] tiitli. 

Alates 20. märtsist kuni 11. juulini 2023 oli ajutine juhatuse liige [[Marika Priske]] ja 11. juulist 2023 on juhatuse ainus liige [[Anu Viltrop]]. MTÜ nõukogu liikmed olid 19. mai 2023 seisuga [[Kristo Tohver]] (nõukogu esimees), [[Margus Hanson]], [[Terje Trochynskyi]], [[Merike Külm]], [[Ilmar Raag]] ja [[Mait Mäesalu]].{{Lisa viide}} 

7. märtsist kuni 31. detsembrini 2022 kogus MTÜ Slava Ukraini annetustena ligi 6,5 miljonit eurot. Lisaks koguti palju esemelisi annetusi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi= |kuupäev=2023-10-29 
|toimetaja-perekonnanimi=Krjukov |toimetaja-eesnimi=Aleksander |pealkiri=MTÜ Slava Ukraini esitas majandusaasta aruande: annetusi tuli 6,5 miljonit |url=https://www.err.ee/1609148452/mtu-slava-ukraini-esitas-majandusaasta-aruande-annetusi-tuli-6-5-miljonit |vaadatud=2023-10-29 |väljaanne=ERR.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 2023. aastal kogus MTÜ annetusi veidi enam kui miljon eurot, millest ligi 900 000 eurot koguti aasta esimeses kvartalis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Voltri |eesnimi=Johannes |kuupäev=2024-01-02 |pealkiri=Inimesed annetasid Ukrainale aasta lõpus viis korda vähem kui aasta alguses |url=https://www.err.ee/1609208608/inimesed-annetasid-ukrainale-aasta-lopus-viis-korda-vahem-kui-aasta-alguses |vaadatud=2024-01-16 |väljaanne=ERR.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Oktoobris 2024 teatas MTÜ avalikkusele, et 2024. aasta lõpus lõpetab organisatsioon rahapuudusel tegevuse.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609507303/mtu-slava-ukraini-lopetab-rahapuuduse-tottu-tegevuse &quot;MTÜ Slava Ukraini lõpetab rahapuuduse tõttu tegevuse&quot;] ERR, 31. oktoober 2024&lt;/ref&gt; Avaldus MTÜ kustutamiseks äriregistrist esitati Tartu maakohtule 8. oktoobril 2025, kuid maakohus keeldus, kuna MTÜ on kahjukannatajana osaline käimasolevas kohtumenetluses.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609846557/slava-ukrainil-ei-onnestunud-lasta-ennast-ariregistrist-kustutada &quot;Slava Ukrainil ei õnnestunud lasta ennast äriregistrist kustutada&quot;] ERR, 3. november 2025&lt;/ref&gt;

== Kriminaalmenetlus ==
2023. aasta kevadel tekkis skandaal seoses Ukraina toetuseks annetusi kogunud MTÜ Slava Ukraini ja Ukraina ettevõtte IC Constructioni lepinguga, mille kohaselt teenis ettevõte eestlaste annetustelt 250 000 eurot tulu. Kokku kandis MTÜ 1,5 miljonit eurot ettevõttele, mille omanikke peeti fiktiivseks ning mille ainuke tegevus oli seotud Eesti MTÜ-ga.&lt;ref name=&quot;Päevaleht&quot;&gt;{{cite web|last=Päevaleht|first=Eesti|url=https://www.ohtuleht.ee/1083542/slava-ukraini-kandis-ule-miljoni-euro-kuunetehniku-firmale|title=Slava Ukraini kandis üle miljoni euro küünetehniku firmale|website=Õhtuleht|access-date=9 May 2023|language=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina riiklik juurdlusbüroo alustas kohtueelset uurimist 24. märtsil. [[Kriminaalmenetlus|Kriminaalmenetlust]] alustati kahe paragrahvi alusel: vara [[omastamine]] ning [[humanitaarabi]] ja heategevuslike annetuste kasutamine tulu saamise eesmärgil. Riiklik juurdlusbüroo alustas uurimist, kuna asjasse on kaasatud ametnikud. Ukraina prokuratuur alustas Slava Ukraini skandaaliga seoses kriminaalmenetlust.&lt;ref name=&quot;ERR 2023&quot;&gt;{{cite web|url=https://www.err.ee/1608972137/prokuratuur-kontrollib-slava-ukraini-rahakasutust-kriminaalmenetluses|title=Prokuratuur kontrollib Slava Ukraini rahakasutust kriminaalmenetluses|website=ERR|date=9 May 2023|access-date=9 May 2023|language=et}}&lt;/ref&gt;

Sama aasta mais alustas ka Eesti [[Riigiprokuratuur]] kriminaalmenetlust, et uurida MTÜ Slava Ukraini Ukraina toetuseks kogutud raha kasutamist. Kriminaalmenetlust alustati omastamist käsitleva paragrahvi järgi.&lt;ref name=&quot;ERR 2023&quot; /&gt;

MTÜ Slava Ukraini ise tellis eelnevalt rahakasutuse uurimiseks [[Audit|auditi]].&lt;ref name=&quot;Eesti Päevaleht 2023&quot;&gt;{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/a/120173332|title=Lvivi jõukas abilinnapea, küünetehnik ja Eesti „aasta inimene“. Slava Ukraini miljoni euro saladus|website=Eesti Päevaleht|date=15 April 2023|access-date=9 May 2023|language=et}}&lt;/ref&gt; Juunis avaldatud revisjoni tulemusel leiti, et MTÜ raamatupidamine pole olnud korras, MTÜ juhtkond jättis revisjoni käigus vastamata [[Audiitor|audiitori]] küsimustele kuni 16 000 euro ulatuses autode (sealhulgas luksusmaasturite Audi Q7 ja Jeep Patriot) remondikulude ja varuosade MTÜ varadest hüvitamise põhjendatuse kohta, samuti tuvastas audit, et mõnedel [[Arve|ostuarvetel]] olid sarnased arvepõhjad, kuigi müüjad olid eri riikide (USA ja Leedu) ettevõtted.&lt;ref name=&quot;Oidsalu 2023 o040&quot;&gt;{{cite web|last=Oidsalu|first=Meelis|url=https://www.err.ee/1609011413/meelis-oidsalu-slava-ukraini-revisjoni-pressikas-osutus-pr-piuksuks|title=Meelis Oidsalu: Slava Ukraini revisjoni pressikas osutus PR-piuksuks|website=ERR|date=19 June 2023|access-date=19 June 2023|language=et}}&lt;/ref&gt;

Petšerski rajoonikohus Ukrainas tuvastas, et Slava Ukrainilt võidi välja petta vähemalt 411 000 eurot ning peamiseks kahtlusaluseks on ühingu Ukraina partnerorganisatsiooni All for Victory juht Hennadi Vaskiv, kes oli aga Ukrainast lahkunud.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609550734/ukraina-kohus-slava-ukrainilt-voidi-valja-petta-ule-400-000-euro &quot;Ukraina kohus: Slava Ukrainilt võidi välja petta üle 400 000 euro&quot;] Delfi, 13. detsember 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Sergei Mihhailov {{!}} |kuupäev=2024-12-13 |pealkiri=Ukraina kohus: Slava Ukrainilt võidi välja petta üle 400 000 euro |url=https://www.err.ee/1609550734/ukraina-kohus-slava-ukrainilt-voidi-valja-petta-ule-400-000-euro |vaadatud=2024-12-17 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

==Välislingid==
* [https://slava.ee Slava Ukraini veebileht]

;Meedias
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/120173332/lvivi-joukas-abilinnapea-kuunetehnik-ja-eesti-aasta-inimene-slava-ukraini-miljoni-euro-saladus &quot;Lvivi jõukas abilinnapea, küünetehnik ja Eesti „aasta inimene“. Slava Ukraini miljoni euro saladus&quot;] Eesti Päevaleht, 15. aprill 2023
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/120174264/paeva-teema-alari-rammo-slava-ukraini-juhtumist-ei-ole-ju-normaalne-keset-miinivalja-koosolekuid-protokollida &quot;PÄEVA TEEMA | Alari Rammo Slava Ukraini juhtumist: ei ole ju normaalne keset miinivälja koosolekuid protokollida&quot;] Eesti Päevaleht, 17. aprill 2023
* [https://r2.err.ee/1608950249/hommik-holger-roonemaa-slava-ukraini-umber-lahvatanud-rahastamiskandaalist Hommik! Holger Roonemaa Slava Ukraini ümber lahvatanud rahastamiskandaalist] Raadio 2, 17. aprill 2023
* [https://www.err.ee/1608952588/pealtnagija-lahkas-mtu-slava-ukrainiga-seotud-rahasegadust &quot;&quot;Pealtnägija&quot; lahkas MTÜ Slava Ukrainiga seotud rahasegadust&quot;] ERR, 19. aprill 2023
* [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120176032/ekspressi-video-zelenskoi-slava-ukraini-skandaalist-ja-korruptsiooniga-voitlemisest-tegeleme-selle-teemaga &quot;EKSPRESSI VIDEO | Zelenskõi Slava Ukraini skandaalist ja korruptsiooniga võitlemisest: „Tegeleme selle teemaga“&quot;] Eesti Ekspress, 24. aprill 2023
* [https://www.delfi.ee/artikkel/120179722/segadus-slava-ukraini-rahaasjade-umber-jatkub-selgus-et-rindekiirabisid-saab-umber-ehitada-mitu-korda-odavamalt &quot;Segadus Slava Ukraini rahaasjade ümber jätkub. Selgus, et rindekiirabisid saab ümber ehitada mitu korda odavamalt&quot;] Delfi, 28. aprill 2023
* [https://www.err.ee/1608971347/ukraina-voimud-alustasid-slava-ukraini-skandaaliga-seoses-kriminaalmenetlust &quot;Ukraina võimud alustasid Slava Ukraini skandaaliga seoses kriminaalmenetlust&quot;] ERR, 8. mai 2023
* [https://www.err.ee/1608983144/meelis-oidsalu-tegi-slava-ukraini-kohta-kuriteoteate &quot;Meelis Oidsalu tegi Slava Ukraini kohta kuriteoteate&quot;] ERR, 19. mai 2023 
* [https://www.err.ee/1609011413/meelis-oidsalu-slava-ukraini-revisjoni-pressikas-osutus-pr-piuksuks &quot;Meelis Oidsalu: Slava Ukraini revisjoni pressikas osutus PR-piuksuks&quot;] ERR, 19. juuni 2023
* [https://www.err.ee/1609052177/slava-ukraini-loodab-kokku-kuivanud-annetustest-hoolimata-jatkata &quot;Slava Ukraini loodab kokku kuivanud annetustest hoolimata jätkata&quot;] ERR, 3. august 2023
* [https://www.err.ee/1609787943/pealtnagija-ohumargid-mtu-slava-ukraini-kohta-olid-pikalt-ohus &quot;&quot;Pealtnägija&quot;: ohumärgid MTÜ Slava Ukraini kohta olid pikalt õhus&quot;] ERR, 3. september 2025

[[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]]
[[Kategooria:Heategevus]]</text>
      <sha1>cg5g2ikvgorcnmfm5mcgt7y5t4rx7hw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 1992</title>
    <ns>0</ns>
    <id>631973</id>
    <revision>
      <id>7205010</id>
      <parentid>7199943</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T08:30:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>/* Veebruar */</comment>
      <origin>7205010</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4570" sha1="a7fl77uwj7uqdh7brex2wgb5ojyq15l" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[1992]]. aastal sündinud tuntud inimesi.

==Jaanuar==
*[[6. jaanuar]] – [[Merilin Paalo]], eesti võrkpallur
*[[12. jaanuar]] – [[Ishak Belfodil]], Alžeeria jalgpallur
*[[14. jaanuar]] – [[Robbie Brady]], Iirimaa jalgpallur
*[[21. jaanuar]] – [[Marija Vuković]], Montenegro kõrgushüppaja
*[[27. jaanuar]] – [[Artjom Savitski]], eesti laulja
*[[30. jaanuar]] – [[Erik Aunapuu]], eesti tennisist
* 30. jaanuar – [[Martti Keel]], eesti võrkpallur
*[[31. jaanuar]] – [[Victor Crone]], Rootsi muusik

==Veebruar==
*[[2. veebruar]] – [[Shanieka Ricketts]], Jamaica kolmikhüppaja
* 2. veebruar – [[Joonas Tamm]], eesti jalgpallur
*[[16. veebruar]] – [[André Ramalho]], Brasiilia jalgpallur
*[[20. veebruar]] – [[Lukas Weißhaidinger]], Austria kettaheitja
*[[27. veebruar]] – [[Jonjo Shelvey]], inglise jalgpallur
* 27. veebruar – [[Callum Wilson]], Inglismaa jalgpallur
* 27. veebruar – [[Jimmy Vicaut]], Prantsusmaa sprinter

==Märts==
*[[9. märts]] – [[Mateusz Przybylko]], Saksamaa kõrgushüppaja
*9. märts – [[João Pedro]], Brasiilia jalgpallur
*9. märts – [[Cornelia Jakobs]], rootsi laulja ja laulukirjutaja
*[[10. märts]] – [[Emily Osment]], USA näitleja
*[[21. märts]] – [[Karolína Plíšková]], Tšehhi tennisist
*[[26. märts]] – [[Henri Kukke]], Eesti sumomaadleja
*[[27. märts]] – [[Nette Peit]], Eesti võrkpallur
*[[28. märts]] – [[Sten-Mark Bachmann]], Eesti purjetaja

==Aprill==
*[[2. aprill]] – [[Epp Mäe]], eesti maadleja
*[[10. aprill]] – [[Michał Haratyk]], poola kuulitõukaja
*[[15. aprill]] – [[Amy Diamond]], Rootsi laulja
*[[19. aprill]] – [[Laura Niils]], eesti näitleja
*[[23. aprill]] – [[Valter Soosalu]], eesti koorijuht
*[[26. aprill]] – [[Sten Kalder]], Eesti veemotosportlane
*26. aprill – [[Marko Meerits]], Eesti jalgpallur

==Mai==
*[[4. mai]] – [[Rasmus Mägi]], eesti tõkkejooksja
*4. mai – [[Phyllis Francis]], Ameerika Ühendriikide jooksja
*[[9. mai]] – [[Karen Vapper]], Eesti ujuja
*[[12. mai]] – [[Vetle Sjåstad Christiansen]], Norra laskesuusataja
*[[21. mai]] – [[Andrei Melnitšenko (suusataja)|Andrei Melnitšenko]], Venemaa murdmaasuusataja
*[[28. mai]] – [[Henri Treial]], eesti võrkpallur
*[[31. mai]] – [[Laura Ikauniece]], läti seitsmevõistleja

==Juuni==
*[[1. juuni]] – [[Gianmarco Tamberi]], Itaalia kõrgushüppaja
*1. juuni – [[Rubén Sobrino]], hispaania jalgpallur
*[[7. juuni]] – [[Karl Robert Saaremäe]], eesti näitleja
*[[22. juuni]] – [[Erika Kirpu]], Eesti vehkleja
*[[26. juuni]] – [[Margit Viirma]], Eesti kabetaja ja laulja
*[[30. juuni]] – [[Lynx Gaede]] ja [[Lamb Gaede]], USA lauljad ([[Prussian Blue]])

==Juuli==
*[[3. juuli]] – [[Crystal Dunn]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur
*[[4. juuli]] – [[Eleriin Haas]], Eesti kõrgushüppaja
*[[11. juuli]] – [[Isabelle Deluce]], Kanada filminäitleja
*[[8. juuli]] – [[Sandi Morris]], USA teivashüppaja
*8. juuli – [[Nikita Gussev]], vene jäähokimängija
*[[21. juuli]] – [[Julia Beljajeva]], Eesti vehkleja
*[[22. juuli]] – [[Selena Gomez]], USA laulja

==August==
*[[3. august]] – [[Jannik Vestergaard]], taani jalgpallur
* 3. august – [[Gesa Felicitas Krause]], Saksamaa jooksja
*[[8. august]] – [[Kätlin Sepp]], Eesti ujuja
*[[16. august]] – [[Piotr Lisek]], poola teivashüppaja
*[[19. august]] – [[Kadi Kullerkann]], Eesti võrkpallur
*[[20. august]] – [[Demi Lovato]], USA laulja
*[[27. august]] – [[Kim Petras]], saksa laulja
*[[31. august]] – [[Silvia Ilves]], eesti tšellist

==September==
*[[1. september]] – [[Kirani James]], Grenada jooksja
*[[8. september]] – [[Marianna Liik]], eesti helilooja
*[[14. september]] – [[Danielle Williams]], Jamaica kergejõustiklane
*[[16. september]] – [[Nick Jonas]], USA laulja ([[Jonas Brothers]])
*[[18. september]] – [[Kendra Harrison]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane

==Oktoober==
*[[2. oktoober]] – [[Håvard Holmefjord Lorentzen]], Norra kiiruisutaja
*[[20. oktoober]] – [[Liis Lemsalu]], Eesti laulja
*[[30. oktoober]] – [[Édouard Louis]], prantsuse sotsioloog ja kirjanik

==November==
*[[15. november]] – [[Kelly Nevolihhin]], eesti pikamaajooksja
*[[23. november]] – [[Miley Cyrus]], USA laulja

==Detsember==
*[[3. detsember]] – [[Justyna Święty-Ersetic]], poola jooksja
*[[15. detsember]] – [[Mart Naaber]], eesti võrkpallur
*[[18. detsember]] – [[Ryan Crouser]], USA kergejõustiklane
*[[27. detsember]] – [[Maicel Uibo]], eesti kümnevõistleja

[[Kategooria:Sündinud 1992| ]]</text>
      <sha1>a7fl77uwj7uqdh7brex2wgb5ojyq15l</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Dean Henderson</title>
    <ns>0</ns>
    <id>633034</id>
    <revision>
      <id>7204934</id>
      <parentid>6921645</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T22:13:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pakkasen Juri</username>
        <id>234146</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7204934</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3687" sha1="imzopc1n3hkiud3myvu7gwjmugg1gzi" xml:space="preserve">{{Medalitabel
| nimi        = 
| pilt        = DeanHenderson2018.jpg
| pildisuurus = 220px
|medalid = 
{{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlused]]}}
{{Hõbemedal|[[UEFA Euro 2020|2021]]|}}
{{Võistlus|[[Juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2017. aasta jalgpalli juunioride maailmameistrivõistlused|2017]]|}}
}}
[[File:Fredrikstad Fotballklubb v Crystal Palace FC, 28 August 2025 A12 (cropped).jpg|thumb|upright|Henderson (2025)]]

'''Dean Bradley Henderson''' (sündinud [[12. märts]]il [[1997]] [[Whitehaven]]is) on [[Inglismaa]] [[jalgpallur]], kes mängib [[väravavaht (jalgpall)|väravavahina]] Inglismaa [[Premier League]]'i klubis [[Crystal Palace]] ja [[Inglismaa jalgpallikoondis]]es.

Aastatel 2005–2011 kuulus ta [[Carlisle United]]i noortesüsteemi. Seejärel liitus ta [[Manchester United]]iga.

Manchester Unitedi põhimeeskonda pääses Henderson esmakordselt hooajal 2020/21. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta 22. septembril 2020 Inglismaa liigakarika mängus [[Luton Town]]i vastu.&lt;ref&gt;{{cite news |title=Luton 0-3 Manchester United: Dean Henderson thrilled with &quot;unbelievable&quot; debut |url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/54190604 |website=BBC Sport |date=22. september 2020 |access-date=22. septembril 2020 }}&lt;/ref&gt;  Inglismaa kõrgliigas debüteeris ta sama aasta 29. novembril mängus [[Southampton FC|Southamptoni]] vastu.

Manchester Unitedist on ta sageli olnud laenul teistes klubides. Hooaja 2015/16 teises pooles oli ta laenul Inglismaa tugevuselt kuuenda liiga klubis [[Stockport County FC|Stockport County]], hooajal 2016/17 Inglismaa tugevuselt neljanda liiga klubis [[Grimsby Town FC|Grimsby Town]], hooajal 2017/18 Inglismaa tugevuselt kolmanda liiga klubis [[Shrewsbury Town FC|Shrewsbury Town]] ning aastatel 2018–2020 kaks hooaega [[Sheffield United]]is (teisel hooajal Inglismaa kõrgliigas). Shrewsbury Townis mängides valiti ta [[League One]]'i hooaja sümboolsesse koosseisu. 2022. aasta juulis läks Henderson laenule äsja Inglismaa kõrgliigasse tõusnud [[Nottingham Forest]]isse.&lt;ref&gt;{{cite news |first=|last=|title= Henderson completes season–long loan move|url= https://www.manutd.com/en/news/detail/man-utd-goalkeeper-dean-henderson-joins-nottingham-forest-on-loan|website=ManUtd.com|publisher=Manchester United|date=2. juuli 2022|access-date=2. juulil 2022}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|title=Forest sign England international Dean Henderson|url=https://www.nottinghamforest.co.uk/news/2022/july/02/forest-sign-england-international-dean-henderson/|website=Nottingham Forest Football Club|date=2. juuli 2022}}&lt;/ref&gt;

Suvel 2023 liitus Henderson ligi 18 miljoni euro eest Crystal Palace'iga.

2017. aastal tuli Henderson Inglismaa kuni 20-aastaste koondisega juunioride maailmameistriks. Inglismaa jalgpallikoondises tegi Henderson debüüdi 12. novembril 2020 [[sõprusmäng]]us [[Iirimaa jalgpallikoondis|Iirimaa]] vastu. Ta kuulus Inglismaa koondisse [[UEFA Euro 2020|2021. aasta Euroopa meistrivõistlustel]].

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina}}
* [https://www.manutd.com/en/players-and-staff/detail/dean-henderson Profiil Manchester Unitedi kodulehel]

{{UEFA Euro 2020 Inglismaa koondis}}

{{JÄRJESTA:Henderson, Dean}}
[[Kategooria:Inglismaa jalgpallurid]]
[[Kategooria:Manchester United FC mängijad]]
[[Kategooria:Sheffield United FC mängijad]]
[[Kategooria:Nottingham Forest FC jalgpallurid]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:The Championshipi mängijad]]
[[Kategooria:League One'i mängijad]]
[[Kategooria:League Two mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1997]]</text>
      <sha1>imzopc1n3hkiud3myvu7gwjmugg1gzi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jaan Tristan Kolberg</title>
    <ns>0</ns>
    <id>634513</id>
    <revision>
      <id>7204945</id>
      <parentid>6887052</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T22:35:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pakkasen Juri</username>
        <id>234146</id>
      </contributor>
      <origin>7204945</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6515" sha1="eb5coe13h2hjqetfg21vwz6ftl2og2q" xml:space="preserve">'''Jaan Tristan Kolberg''' (sündinud [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[1997]] [[Tallinn|Tallinnas]]) on eesti näitleja. 

{{Infokast persoon
| nimi = Jaan Tristan Kolberg
| pilt = Jaan Tristan Kolberg by Johan Elm 2020.jpg
| pildiallkiri = Jaan Tristan Kolberg
| sünniaeg = 20. oktoober 1997 (26-aastane)
| sünnikoht = Tallinn, Eesti
| rahvus = eestlane
| amet = näitleja
}}

Ta on lõpetanud 2022. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] näitleja erialal ([[30. lend]], kursusejuhendaja [[Lembit Peterson]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://eamt.ee/lennud/xxx-lend/|pealkiri=XXX lend|väljaanne=eamt.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt; Tema õpetajad lavakunstikoolis olid teiste hulgas [[Lembit Peterson]], [[Indrek Sammul]], [[Mirko Rajas]], [[Aleksander Eelmaa]], [[Kristjan Üksküla]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://eamt.ee/lavakunsti-osakonna-lopetas-xxx-lend/|pealkiri=Lavakunsti osakonna lõpetas XXX lend|väljaanne=eamt.ee|aeg=18. juuni 2022|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;

== Teatrirollid ==

* 2020 – [[Eduard Vilde]] &quot;[[Tabamata ime]]&quot;, lavastaja [[Lembit Peterson]]; Theatrum (Leo Saalep)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.theatrum.ee/lavastused/tabamata-ime/|pealkiri=Tabamata ime|väljaanne=theatrum.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2021 – &quot;Jooks&quot;, lavastajad [[Tiina Mölder]], Helen Reitsnik; [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|EMTA Lavakunstikool]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://eamt.ee/lavastused/jooks/|pealkiri=Jooks|väljaanne=eamt.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2021 – &quot;Kõige all ja kohal on&quot;, lavastaja Kalju-Karl Kivi; [[Eesti Noorsooteater]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.eestinoorsooteater.ee/et/k%C3%B5ige-all-ja-kohal|pealkiri=Kõige all ja kohal on|väljaanne=eestinoorsooteater.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2021 – [[William Shakespeare]] &quot;[[Suveöö unenägu]]&quot;, lavastaja [[Lembit Peterson]]; [[Ugala]] (Francis Flute, Egeus)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.ugala.ee/lavastus/hooaja-avalavastus-suveoo-unenagu/|pealkiri=Hooaja avalavastus Suveöö unenägu|väljaanne=ugala.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2021 – &quot;Sink sale proo&quot;, lavastaja [[Anne Türnpu]]; [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|EMTA Lavakunstikool]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://eamt.ee/lavakava-sink-sale-proo/|pealkiri=Lavakava Sink sale proo|väljaanne=eamt.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2022 – [[Juhan Liiv]] &quot;Sihtisid pole sel sillal&quot;, lavastaja [[Mirko Rajas]]; [[Eesti Noorsooteater]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.eestinoorsooteater.ee/et/sihtisid-pole-sel-sillal|pealkiri=Sihtisid pole sel sillal|väljaanne=eestinoorsooteater.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt; 
* 2022 – [[Jean-Claude Carrière]] &quot;Meelespea&quot;, lavastaja [[Jaan Kolberg]]; Viimsi Draamateater (Jean-Jacques)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://viimsiteater.ee/meelespea/|pealkiri=Meelespea|väljaanne=viimsiteater.ee|vaadatud=25.10.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2022 – [[William Shakespeare]] &quot;Armastuse orjad&quot;, lavastaja Erik Richard Salumäe; Theatrum&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Armastuse orjad {{!}} Theatrum |url=https://www.theatrum.ee/lavastused/armastuse-orjad/ |vaadatud=2023-05-14 |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2023 – [[Aleksandr Ostrovski]], &quot;Süüta süüdlased&quot;, lavastaja Eili Neuhaus; [[Rakvere teater|Rakvere Teater]] (Neznamov)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Süüta süüdlased |url=https://rakvereteater.ee/suuta-suudlased-0 |vaadatud=2023-05-14 |väljaanne=Rakvere Teater |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2023 – Mart-Matteus Kampus, &quot;Väljak&quot;, lavastaja Mariliis Peterson; [[Paide teater|Paide Teater]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=PAIDE TEATER |url=https://paideteater.ee/ |vaadatud=2023-06-11 |väljaanne=PAIDE TEATER |keel=en-US |arhiivimisaeg=2023-06-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230611140131/https://paideteater.ee/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Jaan Tristan Kolberg in Eduard Vilde's Tabamata ime 2020.jpg|alt=Jaan Tristan Kolberg lavastuses &quot;Tabamata ime&quot;|pisi|320x320px|Jaan Tristan Kolberg lavastuses &quot;Tabamata ime&quot; (2020)]]

[[Fail:Jaan Tristan Kolberg in William Shakespeare's A Midsummer Night's Dream 2021.jpg|alt=Jaan Tristan Kolberg lavastuses &quot;Suveöö unenägu&quot;|pisi|391x391px|Jaan Tristan Kolberg lavastuses &quot;Suveöö unenägu&quot;]]

== Telesarjarollid ==

* 2014 – &quot;[[Viimane võmm]]&quot; (Jan-Erik)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.imdb.com/title/tt3781238/?ref_=nm_flmg_act_3|pealkiri=Viimane võmm, Kaisutades tapetut|väljaanne=imdb.com|vaadatud=02.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2016 – &quot;[[Siberi võmm]]&quot; (Kaarel)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.imdb.com/title/tt6394402/?ref_=nm_flmg_act_2|pealkiri=Siberi võmm, Killer Clown|väljaanne=imdb.com|vaadatud=02.08.2022}}&lt;/ref&gt;

== Dublaažitööd ==

* 2014 – &quot;Kuidas taltsutada lohet 2&quot; (Sigurd)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Kultuurikava.ee|url=https://www.postimees.ee/2846589/kuidas-taltsutada-lohet-2-eng-3d|pealkiri=Kuidas taltsutada lohet 2 ENG 3D|väljaanne=postimees.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2015 – &quot;Paddingtoni seiklused&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.forumcinemas.ee/event/299714/title/paddingtoni_seiklused/|pealkiri=Paddingtoni seiklused|väljaanne=forumcinemas.ee|vaadatud=01.08.2022|arhiivimisaeg=8.08.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220808132154/https://www.forumcinemas.ee/event/299714/title/paddingtoni_seiklused/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
* 2019 – &quot;Kuidas taltsutada lohet 3&quot; (Sigurd)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.apollokino.ee/event/3498/kuidas_taltsutada_lohet_3|pealkiri=Kuidas taltsutada lohet 3|väljaanne=apollokino.ee|vaadatud=01.08.2022|arhiivimisaeg=9.08.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220809125406/https://www.apollokino.ee/event/3498/kuidas_taltsutada_lohet_3|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
* 2022 – &quot;Jänkude akadeemia: Võimatu munamissioon&quot; (Leo, Louis, Andy)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.apollokino.ee/event/4480/title/j%C3%A4nkude_akadeemia_v%C3%B5imatu_munamissioon/|pealkiri=Jänkude akadeemia: Võimatu munamissioon|väljaanne=apollokino.ee|vaadatud=01.08.2022|arhiivimisaeg=9.08.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220809125708/https://www.apollokino.ee/event/4480/title/j%C3%A4nkude_akadeemia_v%C3%B5imatu_munamissioon/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
== Isiklikku ==
Tema isa on [[Jaan Kolberg]] ja ema [[Terje Pennie]].

Ta on [[Jaan Kõue]] pojapojapoeg.

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Kolberg, Jaan Tristan}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti filminäitlejad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1997]]</text>
      <sha1>eb5coe13h2hjqetfg21vwz6ftl2og2q</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204946</id>
      <parentid>7204945</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T22:36:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pakkasen Juri</username>
        <id>234146</id>
      </contributor>
      <origin>7204946</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6522" sha1="mcwf26i9jp7r5o6tmwz5wkfv5x81p8i" xml:space="preserve">'''Jaan Tristan Kolberg''' (sündinud [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[1997]] [[Tallinn|Tallinnas]]) on eesti näitleja. 

{{Infokast persoon
| nimi = Jaan Tristan Kolberg
| pilt = Jaan Tristan Kolberg by Johan Elm 2020.jpg
| pildiallkiri = Jaan Tristan Kolberg
| sünniaeg = 20. oktoober 1997 (26-aastane)
| sünnikoht = Tallinn, Eesti
| rahvus = eestlane
| amet = näitleja
}}

Ta on lõpetanud 2022. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] näitleja erialal ([[30. lend]], kursusejuhendaja [[Lembit Peterson]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://eamt.ee/lennud/xxx-lend/|pealkiri=XXX lend|väljaanne=eamt.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt; Tema õpetajad lavakunstikoolis olid teiste hulgas [[Lembit Peterson]], [[Indrek Sammul]], [[Mirko Rajas]], [[Aleksander Eelmaa]], [[Kristjan Üksküla]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://eamt.ee/lavakunsti-osakonna-lopetas-xxx-lend/|pealkiri=Lavakunsti osakonna lõpetas XXX lend|väljaanne=eamt.ee|aeg=18. juuni 2022|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;

== Teatrirollid ==

* 2020 – [[Eduard Vilde]] &quot;[[Tabamata ime]]&quot;, lavastaja [[Lembit Peterson]]; Theatrum (Leo Saalep)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.theatrum.ee/lavastused/tabamata-ime/|pealkiri=Tabamata ime|väljaanne=theatrum.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2021 – &quot;Jooks&quot;, lavastajad [[Tiina Mölder]], Helen Reitsnik; [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|EMTA Lavakunstikool]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://eamt.ee/lavastused/jooks/|pealkiri=Jooks|väljaanne=eamt.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2021 – &quot;Kõige all ja kohal on&quot;, lavastaja Kalju-Karl Kivi; [[Eesti Noorsooteater]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.eestinoorsooteater.ee/et/k%C3%B5ige-all-ja-kohal|pealkiri=Kõige all ja kohal on|väljaanne=eestinoorsooteater.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2021 – [[William Shakespeare]] &quot;[[Suveöö unenägu]]&quot;, lavastaja [[Lembit Peterson]]; [[Ugala]] (Francis Flute, Egeus)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.ugala.ee/lavastus/hooaja-avalavastus-suveoo-unenagu/|pealkiri=Hooaja avalavastus Suveöö unenägu|väljaanne=ugala.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2021 – &quot;Sink sale proo&quot;, lavastaja [[Anne Türnpu]]; [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|EMTA Lavakunstikool]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://eamt.ee/lavakava-sink-sale-proo/|pealkiri=Lavakava Sink sale proo|väljaanne=eamt.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2022 – [[Juhan Liiv]] &quot;Sihtisid pole sel sillal&quot;, lavastaja [[Mirko Rajas]]; [[Eesti Noorsooteater]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.eestinoorsooteater.ee/et/sihtisid-pole-sel-sillal|pealkiri=Sihtisid pole sel sillal|väljaanne=eestinoorsooteater.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt; 
* 2022 – [[Jean-Claude Carrière]] &quot;Meelespea&quot;, lavastaja [[Jaan Kolberg]]; Viimsi Draamateater (Jean-Jacques)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://viimsiteater.ee/meelespea/|pealkiri=Meelespea|väljaanne=viimsiteater.ee|vaadatud=25.10.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2022 – [[William Shakespeare]] &quot;Armastuse orjad&quot;, lavastaja Erik Richard Salumäe; Theatrum&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Armastuse orjad {{!}} Theatrum |url=https://www.theatrum.ee/lavastused/armastuse-orjad/ |vaadatud=2023-05-14 |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2023 – [[Aleksandr Ostrovski]], &quot;Süüta süüdlased&quot;, lavastaja Eili Neuhaus; [[Rakvere teater|Rakvere Teater]] (Neznamov)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Süüta süüdlased |url=https://rakvereteater.ee/suuta-suudlased-0 |vaadatud=2023-05-14 |väljaanne=Rakvere Teater |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2023 – Mart-Matteus Kampus, &quot;Väljak&quot;, lavastaja Mariliis Peterson; [[Paide teater|Paide Teater]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=PAIDE TEATER |url=https://paideteater.ee/ |vaadatud=2023-06-11 |väljaanne=PAIDE TEATER |keel=en-US |arhiivimisaeg=2023-06-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230611140131/https://paideteater.ee/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Jaan Tristan Kolberg in Eduard Vilde's Tabamata ime 2020.jpg|alt=Jaan Tristan Kolberg lavastuses &quot;Tabamata ime&quot;|pisi|320x320px|Jaan Tristan Kolberg lavastuses &quot;Tabamata ime&quot; (2020)]]

[[Fail:Jaan Tristan Kolberg in William Shakespeare's A Midsummer Night's Dream 2021.jpg|alt=Jaan Tristan Kolberg lavastuses &quot;Suveöö unenägu&quot;|pisi|391x391px|Jaan Tristan Kolberg lavastuses &quot;Suveöö unenägu&quot; (2021)]]

== Telesarjarollid ==

* 2014 – &quot;[[Viimane võmm]]&quot; (Jan-Erik)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.imdb.com/title/tt3781238/?ref_=nm_flmg_act_3|pealkiri=Viimane võmm, Kaisutades tapetut|väljaanne=imdb.com|vaadatud=02.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2016 – &quot;[[Siberi võmm]]&quot; (Kaarel)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.imdb.com/title/tt6394402/?ref_=nm_flmg_act_2|pealkiri=Siberi võmm, Killer Clown|väljaanne=imdb.com|vaadatud=02.08.2022}}&lt;/ref&gt;

== Dublaažitööd ==

* 2014 – &quot;Kuidas taltsutada lohet 2&quot; (Sigurd)&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Kultuurikava.ee|url=https://www.postimees.ee/2846589/kuidas-taltsutada-lohet-2-eng-3d|pealkiri=Kuidas taltsutada lohet 2 ENG 3D|väljaanne=postimees.ee|vaadatud=01.08.2022}}&lt;/ref&gt;
* 2015 – &quot;Paddingtoni seiklused&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.forumcinemas.ee/event/299714/title/paddingtoni_seiklused/|pealkiri=Paddingtoni seiklused|väljaanne=forumcinemas.ee|vaadatud=01.08.2022|arhiivimisaeg=8.08.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220808132154/https://www.forumcinemas.ee/event/299714/title/paddingtoni_seiklused/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
* 2019 – &quot;Kuidas taltsutada lohet 3&quot; (Sigurd)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.apollokino.ee/event/3498/kuidas_taltsutada_lohet_3|pealkiri=Kuidas taltsutada lohet 3|väljaanne=apollokino.ee|vaadatud=01.08.2022|arhiivimisaeg=9.08.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220809125406/https://www.apollokino.ee/event/3498/kuidas_taltsutada_lohet_3|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
* 2022 – &quot;Jänkude akadeemia: Võimatu munamissioon&quot; (Leo, Louis, Andy)&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.apollokino.ee/event/4480/title/j%C3%A4nkude_akadeemia_v%C3%B5imatu_munamissioon/|pealkiri=Jänkude akadeemia: Võimatu munamissioon|väljaanne=apollokino.ee|vaadatud=01.08.2022|arhiivimisaeg=9.08.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220809125708/https://www.apollokino.ee/event/4480/title/j%C3%A4nkude_akadeemia_v%C3%B5imatu_munamissioon/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;
== Isiklikku ==
Tema isa on [[Jaan Kolberg]] ja ema [[Terje Pennie]].

Ta on [[Jaan Kõue]] pojapojapoeg.

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Kolberg, Jaan Tristan}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti filminäitlejad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1997]]</text>
      <sha1>mcwf26i9jp7r5o6tmwz5wkfv5x81p8i</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Antrodiell</title>
    <ns>0</ns>
    <id>641480</id>
    <revision>
      <id>7204832</id>
      <parentid>7152111</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T17:28:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7204832</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1540" sha1="tamju4zn7d4c0wsua5fai4b1aiu35me" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi           = Antrodiell
| värvus         = seened
| pilt           = Antrodiella citrinella.jpg
| pildi_seletus  = [[Sidrunkollane antrodiell]] ''Antrodiella citrinella''
| pildi_laius = 250px
| riik           = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond       = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass          = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts          = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales''
| sugukond = ''[[Steccherinaceae]]''
| perekond = '''Antrodiell''' ''Antrodiella''
}}

'''Antrodiell''' (''Antrodiella'') on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' kuuluv [[kandseened|kandseente]] perekond.

==Eesti liike==
*''Antrodiella citrinella'' — [[sidrunkollane antrodiell]]
*''Antrodiella faginea'' — [[taeliku-antrodiell]]
*''Antrodiella pallescens'' — [[poolliibuv antrodiell]], ka ''A. semisupina''
*''Antrodiella parasitica'' — [[kuusekõbjuki-antrodiell]]
*''Antrodiella romellii'' — [[Romelli antrodiell]]
*''Antrodiella serpula'' — [[lepa-antrodiell]], ka ''A. hoehnelii''

==Liike mujal==
*''[[Antrodiella foliaceodentata]]''
*''Antrodiella ichnusana'' — [[peit-antrodiell]]
*''Antrodiella leucoxantha'' — [[pisi-antrodiell]]
*''[[Antrodiella mentschulensis]]''
*''Antrodiella onychoides'' — [[valge antrodiell]]
*''Antrodiella pallasii'' — [[lapi antrodiell]]

==Endisi liike==
*''Antella niemelaei'' — [[tubaknahkise-antrodiell]]
*''Tyromyces canadensis'' — [[kanada antrodiell]], varem ''A. overholtsii'' — Overholtsi antrodiell

==Välislingid==
* {{elurikkus|120533}}

[[Kategooria:Torikulaadsed]]</text>
      <sha1>tamju4zn7d4c0wsua5fai4b1aiu35me</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Teleauditooriumi mõõtmine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>642029</id>
    <revision>
      <id>7205088</id>
      <parentid>7177163</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T10:12:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7205088</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="48015" sha1="5zma83mj4apaf9fev7xd2v55zwvh432" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=märts}}
'''Teleauditooriumi mõõtmine''' (ingl ''television audience measurment'') on tegevuste ja meetodite kogum, mida rakendatakse [[televisioon|televisioonisaadete]] vaatajaskonna ehk teleauditooriumi suuruse ja koosseisu mõõtmiseks. Teleauditooriumi mõõtmise tulemused omavad mõju telejaamade otsustele ja telesaadete sisule ning on seeläbi laiemate kultuuriliste ja sotsiaalsete protsesside kujundajaks.

Teleauditooriumi kui [[Massimeedia auditoorium|massimeedia auditooriumi]] täpne mõõtmine on olnud alati keerukas. Aastate jooksul on kasutusel olnud mitmesuguseid [[mõõtmismeetod]]eid. Uute meetodite kasutuselevõtu eesmärk on olnud püüd muutuva telemaastikuga kohaneda ja mõõtmismeetodites ilmsiks tulnud puudusi kõrvaldada.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;Milavsky, J. R. (1992). How good is the A. C. Nielsen people-meter system?. ''Public Opinion Quarterly'', 56(1), 102-115. https://doi.org/10.1086/269299&lt;/ref&gt; Tänapäeval teeb teleauditooriumi mõõtmise keerukaks televisiooni [[digiteerumine]], mis on endaga kaasa toonud auditooriumi killustumise ja televisioonisisu tarbimismustrite mitmekesistumise. See pole aga esmakordne muutus, mis kehtivaid auditooriumi mõõtmise praktikaid kahtluse alla on seadnud. Ka 1980. aastate tehnoloogilised uuendused nagu kaugjuhtimispult ja salvestusseadmed tõstatasid auditooriumi adekvaatse mõõtmise problemaatika.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;Hessler, J. (2021). Peoplemeter Technologies and the Biometric Turn in Audience Measurement. ''Television &amp; New Media'', 22(4), 400-419. https://doi.org/10.1177/1527476419879415&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;Lotz, A. D. (2014). ''The Television Will Be Revolutionized (teine väljaanne)''. New York University Press.&lt;/ref&gt; Seega on iga mõõtmissüsteem oma ajastu nähtus ja telemaastikul toimuvate arengute peegeldus.

==Teleauditooriumi mõõtmise eesmärgid==

Auditooriumi mõõtmine on meediajuhtidele ja reklaamijatele olnud kriitilise tähtsusega pea sajandi. Mõõtmise tulemusel saadud auditooriumi suurus ja koosseis toimivad meediaturul kui “valuuta”, mille kaudu kommertsmeedia toimib.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;Nelson, J. L., &amp; Webster, J. G. (2016). Audience Currencies in the Age of Big Data. ''International Journal on Media Management'', 18(1), 9-24. https://doi.org/10.1080/14241277.2016.1166430&lt;/ref&gt; Ühelt poolt vajavad telejaamad infot, milliseid saateid ja millal eetrisse anda, püüdes nende andmete analüüsi abil saavutada oma saadetele võimalikult suure auditooriumi ja parimat saatevaatamisaega (''prime-time'') võimalikult otstarbekalt sisustada. Teisalt vajavad turundajad ja reklaamijad infot, et teada, kellele ja millal oma reklaami edastada.&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;Portilla, I. (2015). Television Audience Measurement: Proposals of the Industry in the Era of Digitalization. ''Tripidos'', 36, 75-92. http://www.tripodos.com/index.php/Facultat_Comunicacio_Blanquerna/article/view/243/202&lt;/ref&gt; Teleauditooriumi [[reitingud]] on vahend, mille kaudu need kaks huvi kohtuvad ning toimub [[reklaam]]i müük ja ost meediaturul.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;Buzzard, K (2012). ''Tracking the Audience: The Ratings Industry from Analog to Digital''. New York: Routledge.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;Webster, J. G. (2014). ''The marketplace of attention: How audiences take shape in a digital age.'' Cambridge: The MIT Press.&lt;/ref&gt; Seetõttu on teleauditooriumi mõõtmist ning reitinguid käsitletud ka kui auditooriumi [[infosüsteem]]i&lt;ref name=&quot;:7&quot;&gt;Napoli, P. M. (2012). Audience Evolution and the Future of Audience Research. ''The International Journal on Media Management'', 14, 79–97. https://doi.org/10.1080/14241277.2012.675753&lt;/ref&gt; või turu inforežiimi.&lt;ref name=&quot;:8&quot;&gt;Anand, N., &amp; Peterson, R. A. (2000). When Market Information Constitutes Fields: Sensemaking of Markets in the Commercial Music Industry. ''Organization Science'', 11(3), 270-284. https://doi.org/10.1287/orsc.11.3.270.12502&lt;/ref&gt;

Ainult teatud omadustele vastav mõõdik saab olla turuosaliste poolt ühiselt aktsepteeritav. Esmalt peaks mõõtmist teostav organ olema sõltumatu uuringufirma ehk mitte üks turu osapooltest&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;, mille kasutatav standardiseeritud mõõdik&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt; peab olema turu osapoolte vahel ühiselt heaks kiidetud.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:10&quot;&gt;Bourdon, J., &amp; Meadel, C. (2011). Inside television audience measurement: Deconstructing the ratings machine. ''Media, Culture &amp; Society'', 33(5), 791-800. https://doi.org/10.1177/0163443711404739&lt;/ref&gt; Seejuures on oluline, et mõõdik oleks lihtsasti mõistetav, läbipaistev ning piisavalt taskukohane.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;
See tähendab, et turu osapooltel peab olema arusaam, mida ja kuidas mõõdetakse, ning valmidus [[metoodika]] väljatöötamise ja uuringute läbiviimise eest tasuda.

Muudatused mõõtmise metoodikas mõjutavad mõõtmise tulemusi ning toovad esile auditooriumi teistsuguseid nüansse.&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:11&quot;&gt;Napoli, P. M. (2005). Audience Measurement and Media Policy: Audience Economics, the Diversity Principle, and the Local People Meter. ''Communication Law and Policy'', 10(4), 349-382. https://doi.org/10.1207/s15326926clp1004_1&lt;/ref&gt; Iga mõõdiku muudatusega kaasneb nii võitjaid kui kaotajaid.

Muudatuste valulikkust illustreerib kohtukaasus 2009. aastast, mil Sunbeam TV Corp kaebas mõõdiku muudatustest tulenenud reitingute languse tõttu uuringufirma Nielseni kohtusse.&lt;ref name=&quot;:12&quot;&gt;McAdams, D. D. (2009, 4. mai). Sunbeam Sues Nielsen. ''TVTechnology''. https://www.tvtechnology.com/news/sunbeam-sues-nielsen&lt;/ref&gt; Muutused mõõtmismetoodikas ja seeläbi turu inforežiimis on seega keerukad ning kohtavad sageli vastuseisu.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;

==Teleauditooriumi mõõtmise ajalugu==

Elektroonilise meedia mõõtmine algas 1920. aastatel raadioauditooriumi uuringutega. Selleks kasutati näost näkku või telefoni teel tehtud intervjuusid, [[küsitlus]]i ja päevikuuringut. Kuid juba 1940. aastatel võeti Ameerika Ühendriikides kasutusele esimene elektrooniline mõõteseade (''audimeter''), mis registreeris, kas mingi kindel raadiokanal on kodus sisse lülitatud. Seega oli tegu peamiselt vaid seadme töötamise mõõtmisega. Koos televisiooni sünni ja levikuga võeti 1940. aastate lõpus sarnane süsteem kasutusele ka televisioonisaadete tarbimise mõõtmisel.&lt;ref name=&quot;:13&quot;&gt;Kim, S. J. (2018). Audience measurement and analysis. A. Albarran, B. I. Mierzejewska &amp; J. Jung (toim.), ''Handbook of media management and economics'' (lk 379-393). Routledge.&lt;/ref&gt;

[[Fail:Nielsen_Audimeter.png|pisi|Raadioauditooriumi elektrooniline mõõteseade (''audimeter'')]]

1940. aastate lõpust kuni 1980. aastate keskpaigani oli Ameerika Ühendriikides kasutusel kaks teleauditooriumi mõõtmise viisi. Üleriiklikuks süsteemiks oli eelpool kirjeldatud teleri töötamist mõõtev elektrooniline seade. Osariiklikul tasemel oli valdavaks aga päevikuuring. Päevikuuringu [[valim]] pidi olema esinduslik ehk kajastama [[üldkogum]]i omadusi ja proportsioone. Valimi liikmed pidid päevikut täites registreerima oma teleri vaatamise 15 minuti täpsusega. Päevikud koguti kokku iga neljanädalase perioodi lõppedes, millele järgnes andmete analüüs ja avaldamine. Võrreldes üksnes seadme töötamise mõõtmisega oli see samm edasi, kuna võimaldas teha järeldusi ka auditooriumi [[sotsiaal-demograafilisi andmed|sotsiaaldemograafiliste näitajate]] kohta.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Päevikuuringu kui vastaja aktiivset osalust nõudva uuringu puuduseks on loetud võimalust, et vastajad unustavad telerivaatamised üles märkida, ei mäleta tagantjärele täpselt oma vaatamisi ning märgivad seetõttu üles juhuslikku infot.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Samuti täheldati, et vaatajad mäletavad paremini suurte telekanalite ning õhtuse vööndi (ingl ''prime time'') vaatamisi, mis moonutab tulemusi ja viib nimetatud jaamade ja ajavööndite üleesindatuseni reitingutes.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;

Uute mõõtmisvõimaluste otsingud olid ühelt poolt tingitud nimetatud päevikuuringu puudustest, teisalt aga muutustest telemaastikul. Nimelt algas [[kaabeltelevisioon]]i levikuga ning sellest lähtuva televisioonisisu pakkumise suurenemisega 1980. aastatel teleauditooriumi killustumine. Samuti suurenes kaugjuhtimispultide turuletulekuga tõenäosus, et vaatajad vahetavad reklaamipauside ajal kanalit.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Reklaamijate ja turundajate fookus hakkas samal perioodil liikuma massturunduselt sihitud lähenemisele.&lt;ref name=&quot;:9&quot;&gt;Buzzard, K (2002). The Peoplemeter Wars: A Case Study of Technological Innovation and Diffusion in the Ratings Industry. ''Journal of Media Economics'', 15(4), 273-292. https://doi.org/10.1207/S15327736ME1504_4&lt;/ref&gt;

Seega kujunes muutunud telemaastikul vajadus täpsemate mõõtmisandmete järele, mida asus pakkuma mõõdikuuring.

==Mõõdikuuring==

Mõõdikuuring (ingl ''people meter'') võeti kasutusele kõigepealt 1984. aastal Suurbritannias.&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt; Sealt levis uus mõõtmistehnoloogia kiiresti teleturgudele Lääne-Euroopas ja Ameerika Ühendriikides.&lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt;

Eestis võeti mõõdikuuring kasutusele 2003. aastal.&lt;ref name=&quot;:14&quot;&gt;Neudorf, R. (2002, 6. detsember). Telemõõdik mõjutab Eesti telereklaamiturgu. ''Ärileht''. https://arileht.delfi.ee/artikkel/50941241/telemoodik-mojutab-eesti-telereklaamiturgu&lt;/ref&gt;

Mõõdikuuring toimib vaadatava telesaate tuvastamisega selle heliriba kaudu (ingl ''audio matching'').&lt;ref name=&quot;:15&quot;&gt;Buzeta, C., &amp; Moyano, P. (2013). The Television Audience Measurement in the Digital Age. ''Cuadernos.info'', 33, 53-62. https://doi.org/10.7764/cdi.33.503&lt;/ref&gt; See tähendab, et mõõdikuuringu seadme tuvastatud heliriba võrreldakse telekanalite saadete heliribadega. Seejuures ei ole mõõdikuuringusse kaasatud lõputu hulk telekanaleid, vaid mingi kindel uuringufirma poolt määratud valik.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;

[[Fail:Teleauditooriumi_mõõdikuuringu_seade.png|pisi|Tänapäevane teleauditooriumi mõõdikuuringu mõõteseade]]

Mõõdikuuringu seade on paigaldatud valimisse kuuluva [[leibkond|leibkonna]] teleri külge ning see mõõdab, kas televiisor töötab ja millist kanalit vaadatakse. Mõõteseadmel on kaasas pult, mille iga nupp vastab ühele pereliikmele ning mille kaudu tuleb igal pereliikmel oma telerivaatamise algus ja lõpp registreerida. Samuti tuleb registreerida vaatajad, kes pole leibkonna liikmed ehk külalised. Toorandmed liiguvad igal ööl keskserverisse, kus need pannakse vastavusse telekavade ja reklaamipausidega. Kogu üldkogumile üldistatud tulemused ehk üleööreitingud avaldatakse juba järgmisel hommikul.&lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:16&quot;&gt;Alla, H. (2014, 6. november). Ekspert seletas, kuidas töötab telemõõdik. ''Postimees''. https://kultuur.postimees.ee/2981759/ekspert-seletas-kuidas-tootab-telemoodik&lt;/ref&gt; Mõõdikuuringul on seega olulisi eeliseid võrreldes päevikuuringuga. Mõõdikuuring pakub pidevat demograafiliste andmetega rikastatud televaatamise andmestikku, mis avaldatakse juba telepäevale järgneval päeval. Suurenenud on andmete hulk ja nende detailsus. Vähenenud on vead, mida valimi liikmed võisid paberpäevikute täitmisel teha. Samuti on vähenenud unustamise risk, kuna mõõdikuuringu seade meenutab vaatajale vajadust oma vaatamine registreerida.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; Mõõdikuuring laiendas ka uuritavate televaatajate vanuseskaalat, kaasates uuringusse lapsed vanuses 4–12. &lt;ref name=&quot;:17&quot;&gt;Kinks, A. (2002, 17. september). Tõesem pilt teleturust. ''Äripäev''. https://www.aripaev.ee/uudised/2002/09/16/toesem-pilt-teleturust&lt;/ref&gt; Keerukama päevikuuringu puhul algas uuritavate vanus 12. eluaastast.

Mõõdikuuring õigustas end stabiilsetel aastakümnetel, kus valdavaks oli peamiselt elutoas toimuv kavapõhine televisiooni vaatamine. Kuna mudel oli efektiivne, muutus see peagi valitsevaks turu inforežiimiks.&lt;ref name=&quot;:18&quot;&gt;Kelly, JP. (2019). Television by the numbers: The challenges of audience measurement in the age of Big Data. ''Convergence: The International Journal of Research into New Media Technologies'', 25(1), 113–132. https://doi.org/10.1177/1354856517700854&lt;/ref&gt; Mõõdikuuringu kujunemine turu keskseks instrumendiks tugevdas selle dominantset positsiooni ning vähendas osapoolte huvi selle muutmiseks või asendamiseks. Valitseva inforežiimi kujunemist võib selgitada ka [[võrgustiku efekt]]i (ingl ''network externalities'') kaudu: turuosalisi kannustab suurenev stiimul kasutada samu tehnoloogilisi lahendusi üksnes seetõttu, et märkimisväärne osa teistest on selle juba kasutusele võtnud.&lt;ref name=&quot;:28&quot;&gt;Ibrus, I. (2013). Path dependencies in media design: evolutionary dynamics of early mobile web and its textual forms. ''Social Semiotics'', 24(2), 191-208. http://dx.doi.org/10.1080/10350330.2013.859479&lt;/ref&gt;

==Mõõdikuuringu kriitika==

Kuigi mõõdikuuring parandas oluliselt teleauditooriumi mõõtmisel saadud andmete hulka, detailsust ja kvaliteeti, on seda sageli ja paljude aspektide osas kritiseeritud. Kriitika tuleneb ühelt poolt mõõdikuuringu enda metoodikast ehk sellest kuidas mõõtmine toimub. Teisalt aga muutunud tele- ja meediamaastikust, mistõttu ei taga mõõdikuuring enam piisavalt täpset ja adekvaatset teleauditooriumi mõõtmist.

Kriitika telemõõdiku metoodika kohta võiks kokku võtta tõdemusega, et vaatamata positiivsele võrdlusele veelgi aktiivsemat valimi liikmete osalust nõudva päevikuuringuga, pole ka mõõdikuuringu puhul tegemist täielikult passiivse auditooriumi mõõtmisega. Mõõdikuuringus osalemine nõuab valimi liikmete nõusolekut ja pühendumist.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt;

Nagu ka päevikuuringu puhul, värvatakse mõõdikuuringu valimi ehk paneeli leibkonnad silmas pidades üldkogumi omadusi ja proportsioone.&lt;ref name=&quot;:14&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:16&quot; /&gt; Pole aga teada, kas värbamisest keeldujaid ühendab midagi ainuomast. Nii näiteks on tuvastatud, et kõrgharidusega inimesed keelduvad tõenäolisemalt uuringus osalemast. Ometi vajalik hulk kõrgharidusega inimesi
uuringusse värvatakse. Kuna keeldujaid ei saa uurida, jääb teadmata, mis eristab keeldujate ja nõustujate käitumist ja harjumusi.&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt;

Mõõdikuuringu passiivne iseloom on suhteline. Uuringus osalejate jaoks tähendab uuringus osalemine uuringu juhistega tutvumist, mitu korda päevas korratava tegevusega (nupu vajutus puldil) harjumist ning lastele ja külalistele vaatajaks registreerimise meenutamist. Samuti uuringufirma kontrollkõnedele vastamist ja intervjuudes osalemist.&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt;

Küsimusi on tõstatanud vanuserühma 4–12 kaasamine mõõdikuuringusse. On küsitav, kas ja kui iseseisvalt lapsed oma vaatamisi registreerivad&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt; Võib eeldada, et
mingis osas nad ei oska või unustavad seda teha ning mingis osas teevad seda nende asemel vanemad. Vaatajaks registreerimine eeldab iseseisvat ja tahtlikku käitumist ning pole üksmeelt, millisest
vanusest seda lapselt oodata saab.&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt;

[[Fail:Voxbox_1200.png|pisi|Biomeetriline teleauditooriumi mõõteseade Voxbox 1200]]

Kuna mõõtmisseade tuletab vaatamise registreerimist meelde vaid juhul, kui ükski vaataja seda teinud pole&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;, tuvastas Nielsen ühes oma 2009. aasta uuringus, et mida rohkem inimesi korraga samas ruumis telerit vaatab, seda suurem on tõenäosus, et osa vaatajatest jätab oma vaatamise registreerimata. See puudutab aga enim just suuri mitmeliikmelisi leibkondi,
Ameerika Ühendriikide kontekstis näiteks hispaaniakeelseid perekondi, kelle vaatamiseelistused võivad teistest leibkondadest märgatavalt erineda. Sellise registreerimata vaatajatehulga suuruseks hinnati 8%.
&lt;ref name=&quot;:29&quot;&gt;Mandese, J. (2009, 30. aprill). Nielsen Probe Finds People Not Pushing Buttons Properly: The Bigger The Audience, The Bigger The Discrepancy. ''Media Daily News''. https://www.mediapost.com/publications/article/105128/nielsen-probe-finds-people-not-pushingbuttons-pro.html&lt;/ref&gt;

Mõõdikuuringu metoodika puhul on sageli küsimuseks, kas kõik teleriga samas ruumis viibijad on vaatajateks registreeritud. See tähendab aga keskendumist nö “kehade” mõõtmisele&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; ja hägustab piiri televisioonisisu vaatamise ning televisioonisisule eksponeerituse mõõtmise vahel.&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt; Sellele probleemile on mõõdikuuringu eksistentsi jooksul püütud leida mitmeid tehnilis-[[biomeetria|biomeetrilisi]] lahendusi. Üks sellistest oli 1987. aastal Percy Co. loodud Voxbox 1200 süsteem, mis [[infrapunakiirgus]] [[sensor]]ite abil püüdis tuvastada inimeste arvu ruumis. Kui sensoriga tuvastatud arv ning mõõdiku seadmes registreeritud vaatajate arv ei kattunud, anti sellest vaatajatele märku teleri musta ekraaniga.&lt;ref name=&quot;:30&quot;&gt;Barbieri, R. (1987, 15. juuni). Perfecting the Body Count. ''Channels''.&lt;/ref&gt; Uuringufirma Nielsen on mõõdikuuringu täiustamiseks eksperimenteeritud ka [[ultraheli]] lainete ja näotuvastuse tehnoloogiatega. Esimesel juhul püüti sarnaselt Voxboxi lahendusega tuvastada toas viibivate inimeste arvu ja liikumist.&lt;ref name=&quot;:31&quot;&gt;Kiewit, D. A., &amp; Lu, D. (1987). Ultrasonic audience measurement system and method. (Ameerika Ühendriikide patent nr US-4644509-A). https://app.dimensions.ai/details/patent/US-4644509-A.&lt;/ref&gt; Näotuvastuse eesmärk oli tunda ära iga üksik leibkonnaliige ning registreerida tema paiknemine ruumis ja asend teleri suhtes.&lt;ref name=&quot;:32&quot;&gt;Lu, D. (1989). Image recognition audience measurement system and method. (Ameerika Ühendriikide patent nr US-4858000-A). https://app.dimensions.ai/details/patent/US-4858000-A&lt;/ref&gt; Biomeetriliste mõõteseadmete arendamine viitab uuringufirmade kahtlusele, et valimi liikmed ei tee mõõtmisprotsessis piisavalt koostööd või teevad seda ebatäpselt.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Suurenev tähelepanu [[privaatsus]]ega seotud küsimustele ning avalikkuse kriitika ei viinud aga biomeetrilise mõõtmise lahendusi laialdase kasutuseni.&lt;ref name=&quot;:33&quot;&gt;Napoli, P. M. (2011). ''Audience Evolution: New Technologies and the Transformation of Media Audiences''. Columbia University Press.&lt;/ref&gt;

Teleauditooriumi mõõdikuuringu kriitika näitab, et kasutatav tehniline lahendus ja metoodika ei taga televisioonisisu vaatamise passiivset mõõtmist, vaid selline mõõtmine koosneb paljudest sotsiaal-tehnilistest teguritest, mille keskmes on inimene, kes on samaaegselt nii mõõdetav [[objekt]] kui mõõtmist läbi viiv [[subjekt]].&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt;

==Mõõdikuuringu väljakutsed digiteerunud telemaastikul==

Lisaks metoodikale on mõõdikuuring kriitika all seoses muutuva telemaastiku ja vaatamispraktikatega. Digiteerunud telemaastiku märksõnadeks on sisu pakkumise suurenemine, järelvaatamise võimaluste laienemine, ekraanide paljusus, meedia [[konvergents]], [[sotsiaalmeedia]] võidukäik ja [[voogedastus]]teenuste edu. Kuna klassikaline mõõdikuuring keskendub elutoakesksele telesaadete telerist vaatamise mõõtmisele (kindel koht, aeg ja seade), siis on ilmne, et muutuvad olud on mõõdikuuringule mitmeid väljakutseid esitamas.

Juba enne digiajastut kritiseeriti mõõdikuuringu keskendumist vaid kodustele teleritele. Paljud ekraanid paiknevad avalikus ruumis (baarides, pubides, koolides, haiglates, lennujaamades jne)&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; ja ajuti võib nende ette eriti näiteks spordiülekannete ajal koguneda märkimisväärne vaatajaskond.&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt; Samuti on paljudel leibkondadel mitu kodu või ühes eluruumis mitu telerit.&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt; Viimati nimetatud probleem on Eestis nüüdseks lahendatud: [[Kantar Emor]] varustab mõõdikuga kõik valimisse kuuluva leibkonna telerid.&lt;ref name=&quot;:16&quot; /&gt;

Samuti on lahendatud järelvaatamise kui digiajastu ühe olulisema uue vaatamispraktika mõõtmine. Mitte kavapõhise televisiooni vaatamise kasv jättis suureneva osa teleisu vaatamisest mõõtmata ning mõõdikuuringu metoodika vastav muutmine oli paratamatu.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; Järelvaatamise mõõtmine sai võimalikuks tänu telesaadete ja filmide tuvastamisele nende heliriba kaudu. Telesaate/filmi heliriba on salvestatud mõõdiksüsteemi serverisse ning on mõõtmisseadmest tuleva heliriba kaudu tuvastatav sõltumata telesaate/filmi vaatamise ajast.&lt;ref name=&quot;:15&quot; /&gt; Järelvaatamist mõõdetakse kahel [[ajaskaala]]l. Eetripäeva järelvaatamine kajastab järelvaatamisi, mis on tehtud eetripäevaga samal päeval.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; Eestis on lühema ajaskaalana kasutusel reiting, mis mõõdab 24 tunni jooksul pärast eetriaega tehtud järelvaatamisi.&lt;ref name=&quot;:34&quot;&gt;Oja, S. (2013, 7. november). TNS Emor hakkab saadete järelvaatamist mõõtma. ''Best Marketing''. https://www.bestmarketing.ee/uudised/2013/11/07/tns-emor-hakkab-saadete-jarelvaatamist-mootma&lt;/ref&gt; Teise järelvaatamist kajastava ühikuna on kasutusel seitsmepäevane järelvaatamine, mis kajastab kuni seitsme päeva jooksul pärast eetripäeva tehtud järelvaatamisi.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:34&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:35&quot;&gt;Šein, H. (2021). ''Digiajastu teleraamat. Digiajastu televisioon Eestis 2000-2020''. Hagi Šein.&lt;/ref&gt; Järelvaatamise uuringute andmeil tehakse valdav osa järelvaatamisi 24 tunni jooksul pärast telesaate/filmi esmaeetriaega.&lt;ref name=&quot;:36&quot;&gt;Evens, T., &amp; Berte, K. (2014). Challenges of Digital Innovations: A Set-Top Box Based Approach. J. Bourdon &amp; C. Meandel (toim.) ''Television Audiences Across the World'' (lk 234-247). Palgrave Macmillan. https://doi.org/10.1057/9781137345103_14&lt;/ref&gt; Seega pole väga pika järelvaatamise ajaakna mõõtmine õigustatud. Seejuures kaetakse mõõdikuuringuga vaid teleri vahendusel toimuv telesaadete/filmide järelvaatamine. Teistes seadmetes [[Veebiplatvorm|veebiplatvormi]] või [[rakendus]]te kaudu toimuv järelvaatamine mõõdikuuringu numbrites ei sisaldu.&lt;ref name=&quot;:35&quot; /&gt; Sama kehtib ka teistes seadmetes toimuva otse-eetri vaatamise kohta. Seega on teatud osa televisioonisisu tarbimisest mõõdikuuringuga mõõtmata.

Järelvaatamine ning sisu edastamiseks kasutatavate seadmete ja [[Platvorm (infotehnoloogia)|platvormide]] paljusus on vaid mõned aspektid auditooriumi killustumise paljude komponentidega protsessis. Pakutava televisioonisisu mahu suurenemine on nimetatud aspektide kõrval üks peamisi tegureid, millele on mõõdikuuringul keeruline vastata ja mis on põhjustanud traditsiooniliste reitingute täpsuse ja adekvaatsuse kahanemist.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;

[[Fail:Telekanalite_vaatamisaja_osakaal_(%)_4-aastaste_ja_vanemate_Eesti_elanike_hulgas,_jaanuar_2022.png|pisi|&quot;Pika-saba&quot; efekt Eesti teleauditooriumi jaotumisel telekanalite vahel. Telekanalite vaatamisaja osakaal (%) 4-aastaste ja vanemate Eesti elanike hulgas, jaanuar 2022. Allikas: Kantar Emor. Teleauditooriumi mõõdikuuring
]]

Pidevalt suurenev pakkumine tekitab televisioonisisu tarbimises [[“pika saba” efekt]]i (ingl ''long-tail effect''). See tähendab, et teiste telekanalitega võrreldes suurema auditooriumiga kanalid on koondunud üheks juhtivaks [[Klastrid|klastriks]]. Sellele järgneb suur hulk kanaleid, millel igaühel eraldi on väga väike auditoorium, kuid mis tervikuna võivad olla suurema vaatajaskonnaga kui populaarne väheste kanalitega juhtklaster.&lt;ref name=&quot;:37&quot;&gt;Anderson, C. (2006). ''The long tail: Why the future of business is selling less of more''. Hyperion.&lt;/ref&gt; Kuna mõõdikuuringu valimid on piiratud suurusega, ei suuda need suureneva hulga väikeste spetsiifiliste kanalite vaadatavust mõõta. Praktika on näidanud, et valimite suurendamisest kaotavad enim suured telekanalid samas, kui väiksed kanalid suudavad oma tulemusi kergitada. “Pika-saba” mõõtmine eeldaks olulisemalt suuremate ja vaatamiseelistuste suhtes enam esinduslike valimite loomist, mis pole aga selle kulukuse tõttu mõistlik.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;

Kuna valimite oluline suurendamine on kallis, pole ka väga väikeste kanalite uuringusse lisamisel mõtet. Mõõtmisel osutuks nende tulemused pea olematuks või ei pakuks uuring nende kanalite vaatajate kohta piisava üldistusvõimega sotsiaal-demograafilisi andmeid. Nii mõõtiski Nielsen 2007. aastal Ameerika Ühendriikides enam kui 500 kaabelvõrgus levivast telekanalist vaid 80. Ülejäänud kanalid olid nii väikesed, et mõõtmisse kaasatud 25 000 leibkonda ei suutnuks nende vaadatavust piisava täpsusega kajastada. Ometi moodustasid mõõtmisest välja jäävad kanalid 25% kogu televaatamise ajast.&lt;ref name=&quot;:38&quot;&gt;McClellan, S. (2008, 19. mai). MSOs Look to Capitalize on STB Data. ''Adweek''. https://www.adweek.com/convergent-tv/msos-look-capitalize-stb-data-95828/&lt;/ref&gt; Eestis on olukord üsna sarnane. Kantar Emori mõõdikuuringu tulemuste kohaselt oli 2022. aasta jaanuaris kolme suure telekanali ([[Eesti Televisioon|ETV]], [[Kanal 2]] ja [[TV3]]) osakaal vaatamisajast 32,2%, ülejäänud 31 mõõdetavat kanalit haarasid 28,4% vaatamisajast ning 26,8% vaatamisajast kuulus kanalitele, mida mõõdikuuring ei kata.&lt;ref name=&quot;:39&quot;&gt;Kantar Emor. ''Teleauditooriumi ülevaade''. Kasutatud 27.03.2022. https://www.kantaremor.ee/teleauditooriumi-ulevaade/&lt;/ref&gt; Uuringuga katmata kanalite osakaal vaatamisajast on seejuures aasta-aastalt kasvanud, näiteks 2003. aastal moodustasid sellised kanalid veel vaid 6% eestlaste vaatamisajast.&lt;ref name=&quot;:35&quot; /&gt;

Ekraanide ja sisu paljususega seostub ka erineva meediasisu samaaegne tarbimine mitmel eri tüüpi ekraanil (ingl ''media multi-screening, media multitasking''). Mitmete uuringute käigus on tuvastatud, et selline meediatarbimise vorm on kiirelt kasvamas.&lt;ref name=&quot;:40&quot;&gt;Angell, R., Gorton, M., Sauer, J., Bottomley, P., &amp; White, J. (2016). Don't Distract Me When I'm Media Multitasking: Toward a Theory for Raising Advertising Recall and Recognition. ''Journal of Advertising'', 45(2), 1-13. https://doi.org/10.1080/00913367.2015.1130665&lt;/ref&gt; Telejaamad ja reklaamijad on ajalooliselt olnud eelkõige huvitatud auditooriumi puudutavatest kvantitatiivsetest näitajatest (mida, kui palju ja kes vaatavad) ning vähem kvalitatiivsest infost (kuidas ja miks vaadatakse).&lt;ref name=&quot;:26&quot;&gt;Kosterich, A. (2016). Reconfiguring the “Hits”: The New Portrait of Television Program Success in an Era of Big Data. ''International Journal on Media Management'', 18(1), 43-58. https://doi.org/10.1080/14241277.2016.1166431&lt;/ref&gt; Mitmikekraanide ajastul on aga mure televisioonisisu tegeliku jälgimise ja vaatajate tähelepanu osas kasvanud&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; ning järjest enam pakub meediamaastikul tegutsejatele huvi sisuga seotuse või kaasatuse (ingl ''engagement'') mõõtmine.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Eriti on sellest väljavaatest huvitatud reklaamijad ja turundajad, kelle huvides on oma sõnumite paigutamine sisusse, millega vaatajad on tugevalt seotud ning spetsialiseerunud kanalid, kelle puhul saab eeldada sisuga seotuse ja huvitatuse kõrgeid näitajaid.&lt;ref name=&quot;:27&quot;&gt;Kosterich, A., &amp; Napoli, P. M. (2015). Reconfiguring the Audience Commodity: The Institutionalization of Social TV Analytics as Market Information Regime. ''Television &amp; New Media'', 17(3), 254–271. https://doi.org/10.1177/1527476415597480&lt;/ref&gt;

Mitmed uuringud on tuvastanud, et ei esine seost vaatajaskonna suuruse ja sisuga veedetud aja vahel.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:41&quot;&gt;Webster, J. G., &amp; Ksiazek, T. B. (2012). The Dynamics of Audience Fragmentation: Public Attention in an Age of Digital Media. ''Journal of Communication'', 62(1), 39-56. https://doi.org/10.1111/j.1460-2466.2011.01616.x&lt;/ref&gt; Näiteks uuring 861 Ameerika Ühendriikide uudiseid vahendava veebilehe hulgas näitas, et populaarsematel (suurema arvu külastajatega) veebilehtedel ei veedetud kauem aega kui keskmise või väikese külastajate arvuga veebilehtedel.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; Seetõttu võib eeldada, et traditsioonilisele vaatajate arvule keskenduva mõõdikuuringu ja sisuga seotuse uuringute tulemused võivad anda televisioonisisu populaarsuse kohta üsna erineva pildi.

==Teleauditooriumi mõõtmise uued perspektiivid==

Digiteerumine ja meedia [[andmestumine]] on avanud uusi auditooriumi mõõtmise võimalusi. Televisioonitööstus, nagu ka ülejäänud meediamaastikul tegutsejad, panustab järjest rohkem kasutajate ja sisu kohta tekkivate [[Suurandmed|suurandmete]] (ingl ''big data'') kogumisse, salvestamisse, süstematiseerimisse ja analüüsi.&lt;ref name=&quot;:24&quot;&gt;Arsenault, A. H. (2017). The datafication of media: Big data and the media industries. ''International Journal of Media &amp; Cultural Politics'', 13(1+2), 7–24. https://doi.org/10.1386/macp.13.1-2.7_1&lt;/ref&gt;
===Sotsiaalmeedia andmete kasutamine teleauditooriumi mõõtmisel=== 
[[Web 2.0]] kui kasutajate loodud sisu, sotsiaalmeedia ning nendega seotud andmete tekkimine suurendas televisioonitööstuse huvi suurte andmemahtude kasutamise vastu, et seeläbi efektiivsemalt televisioonisisu edu hinnata ja sisuloomet paremini planeerida.&lt;ref name=&quot;:18&quot; /&gt;

Suurandmeid on meedia kontekstis defineerinud “katusterminina paljudele strateegiatele ja taktikatele, mis ühelt poolt sisaldavad andmemassiive ning teisalt tehnoloogiaid, mis püüavad neid ülisuuri ja keerukaid andmehulki mõistetavaks teha”.&lt;ref name=&quot;:19&quot;&gt;Stone, M. L. (2014). ''Big Data for Media.'' Reuters Institute or the Study of Journalism. https://reutersinstitute.politics.ox.ac.uk/sites/default/files/2017-04/Big%20Data%20For%20Media_0.pdf&lt;/ref&gt; Suurandmete puhul on oluliste aspektidena esile tõstetud mahtu, kiirust ja mitmekesisust (ingl ''volume, velocity, variety'') – inglise keeles tuntud kui [[3V kontseptsioon]].&lt;ref name=&quot;:20&quot;&gt;Laney, D. (2001). ''3D Data Management: Controlling Data Volume, Velocity, and Variety.'' META Group. https://studylib.net/doc/8647594/&lt;/ref&gt; Näiteks eelpool nimetatud sotsiaalmeedia andmed on oma mahult suured, neile on ligipääs reaalajas ning need koosnevad väga mitmesugustest [[Andmetüüp|andmetüüpidest]] (tekstid, pildid, lingid, loomise aeg ja koht, jagamised, kommentaarid, meeldimised jne). Olulise aspektina on suurandmete definitsiooni hiljem lisandunud lakkamatuse (ingl ''continuity'') mõiste, mis viitab sellele, et suurandmed tekivad pideva ja lakkamatu voona.&lt;ref name=&quot;:21&quot;&gt;Kitchin, R. (2014). Big Data, new epistemologies and paradigm shifts. ''Big Data &amp; Society'', 1, 1-12. https://doi.org/10.1177/2053951714528481&lt;/ref&gt;

Televisioonitööstus ei ole aga kindlasti olnud suurandmete kasutamisel esimeste seas.&lt;ref name=&quot;:26&quot; /&gt; Uue meedia gigandid nagu [[Google]] (Alphabet), [[Facebook]] (Meta) ja [[Amazon]], keda võibki pidada suurandmete valdkonna pioneerideks, olid juba mõnda aega rakendanud uusi ärimudeleid ja kasutanud suurandmeid nii kasutajakogemuse [[personaliseerimine|personaliseerimiseks]] ja sihitud turunduseks kui ka kasutajaskonna detailseks analüüsiks.&lt;ref name=&quot;:22&quot;&gt;Napoli, P. M., &amp; Roepnack, A. (2018). Big Data and Media Management. A. Albarran, B. I. Mierzejewska &amp; J. Jung (toim.), ''Handbook of media management and economics'' (lk 410-421). Routledge.&lt;/ref&gt; Televisioonitööstuse vaatepunktist sai aga laialdase diskussiooni objektiks [[Netflix]]i kui uue [[audiovisuaalne meedia|audiovisuaalsisu]] pakkuva voogedastusteenuse edu vaatajate ootustele vastamisel, populaarse sisu ennustamisel ja sisuloome planeerimisel, tehes seda peaasjalikult suurandmete kaasabil.&lt;ref name=&quot;:23&quot;&gt;Fagerjord, A., &amp; Kueng, L. (2019). Mapping the core actors and flows in streaming video services: what Netflix can tell us about these new media networks. ''Journal of Media Business Studies'', 16(3), 166-181. https://doi.org/10.1080/16522354.2019.1684717&lt;/ref&gt; Meediatööstuse kui terviku peamine huvi suurandmete kasutamisel lähtubki soovist ennustada, milline sisu millisel ajahetkel ja millise auditooriumi puhul kõige paremini toimiks.&lt;ref name=&quot;:24&quot; /&gt;

Nii viis televisioonitööstuse ebakindlus ja järjest suurenev usk suurandmete kasutamise vajalikkusse mitmete uute teleauditooriumi mõõtmist uuendavate lahendusteni. Peamiselt on need seotud veebi- ja sotsiaalmeedia andmete analüüsiga eesmärgiga haarata vaatajaskonna interaktiivse suhtluse kihte, mis digiajastueelsel ajal jäid valdavalt varjatuks.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt; Esile tasub tõsta Ameerika Ühendriikide teleturul oma mõõdikuuringuga domineerinud Nielseni, mis tuli 2013. aastal turule uue teleauditooriumi mõõtmise meetodiga.&lt;ref name=&quot;:18&quot; /&gt; Uue meetodi aluseks on sotsiaalmeedia andmed. Sellisena on mõõtmine ühelt poolt avatud kõigile, kes on sotsiaalmeedias aktiivsed ning teisalt avatud mitte üksnes valitud kanalitele ja telesaadetele/filmidele nagu mõõdikuuringu puhul, vaid tele- ja audiovisuaalsele sisule tervikuna.&lt;ref name=&quot;:26&quot; /&gt; Sotsiaalmeedia andmetele tuginev mõõdik tõstab esile televisioonisisu, millele reageerimise määr (postitused, meeldimised, kommentaarid, jagamised jne) on sotsiaalmeedias kõrge. Kuna kasutaja sotsiaalmeedia aktiivsust seostatakse tema suurema huviga, kujundas uus meetod ootuse, et silmapaaride asemel on nüüd võimalik tõhusamalt mõõta auditooriumi huvi konkreetse televisioonisisu vastu.&lt;ref name=&quot;:18&quot; /&gt;

Uus mudel võimaldab mõõta, kui palju, millal, mida ja millise profiiliga kasutajad sotsiaalmeedias ühe või teise telesaate/filmi kohta öelnud on või kuidas sellele reageerivad. Uue mudeli eeliseks võib pidada kiirust ja pea reaalajas toimuvat analüüsi, aga ka võimet hinnata senisest palju laiema sisuspektri populaarsust ja vastuvõttu. 2016. aastal tehtud uuring näitab, kuidas uus sotsiaalmeedia andmetel põhinev televisioonisisu analüütika (ingl ''social TV analytics'') suudab mõõdikuuringuga võrreldes tuvastada palju enam telesaateid/filme, [[žanr]]eid ja kanaleid.&lt;ref name=&quot;:26&quot; /&gt; Sama oluline tõdemus on, et sotsiaalmeedias kõrge reageerimise määraga sisu ei ole sageli edukas mõõdikuuringu järgi – rohkelt sotsiaalmeedia reageeringuid koguv sisu ei pruugi sama edukalt silmapaare koguda.&lt;ref name=&quot;:18&quot; /&gt;

Uus sotsiaalmeedia andmetel põhinev mudel pole siiski veatu. Tuvastati, et sotsiaalmeedias reageerimise määr on tunduvalt kõrgem suurürituste otseülekannete ja otsesaadete puhul ning madalam lavastusliku sisu puhul. Samuti erineb suuresti reageerimise määr eri vanuserühmades, olles selgelt kaldu nooremate vanuserühmade poole.&lt;ref name=&quot;:18&quot; /&gt; Samuti on selgunud, et sisuga seotuse või huvitatuse mõõtmisel tõuseb lavastusliku sisuga võrreldes enam esile nn tõsielusaadete ehk ''reality''-tüüpi televisioonisisu.&lt;ref name=&quot;:25&quot;&gt;Friedman, W. (2009, 2. juuli). Show Me: Reality Outpaces Scripted Fare In Key Engagement Categories. ''MediaPost''. https://www.mediapost.com/publications/article/107213&lt;/ref&gt; Teise uue mudeli probleemina saab esile tõsta info paljususest tulenevat müra. Nagu eelpool kirjeldatud, toob uus mudel esile rohkelt sisu, mis seni jäi mõõdikuuringu edetabelitest välja. Sellega kaasneb küll televaatajate eelistuse parem esindatus, kuid tekib ka tohutult infomüra, milles orienteerumine ning valikute ja otsuste tegemine muutub keerukamaks – rohkem andmeid ei tähenda alati paremaid andmeid.&lt;ref name=&quot;:18&quot; /&gt;

Vaatamata kirjeldatud puudustele näitas uus auditooriumi mõõtmise meetod, et televisioonisisu edukust ja atraktiivsust reklaamijatele võib ja saab käsitleda vägagi erinevalt.&lt;ref name=&quot;:26&quot; /&gt; Kuna sotsiaalmeedia kasutajate aktiivsuse mõõtmine ja analüüsimine on auditooriumi mõistmisel järjest levinum, võib öelda, et uus meetod ja selle tulemused on kujunemas uueks alternatiivseks (või täiendavaks) teleauditooriumi mõõtmise meetodiks.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

Sotsiaalmeedia andmetel põhineva televisioonisisu analüütika juurutamise kaasnähtuseks võib pidada televisiooni sisu rikastumist ühe uute ja põnevamalt kajastatavate sündmuste ja otseülekannetega. Kuna sellised telesaated tõusevad uue meetodi reitingutes enam esile ning näivad vaatajates enam kaasatust ja reageeringuid esile kutsuvat, on need reklaamijatele ja turundajatele meelepärased. Samuti muudavad otse-eetri saated või reaalaja sündmuste ülekanded reklaamide vahelejätmise keerukamaks. Need trendid on põhjustanud suureneva hulga otse-eetri televisioonisisu tootmist.&lt;ref name=&quot;:18&quot; /&gt; Ilmselt on otsetelevisiooni ja sündmuslikku sisu tootmise suurenemist tinginud ka televisiooni konkurents voogedastusega: otse-eeter on klassikalise televisiooni konkurentsieelis, mida voogedastusel on keerukas jäljendada.

Kuna uus meetod toob senisest enam esile väikseid ning eripalgelisi vaatajagruppe, soodustab see ka suurema hulga spetsiifilise sisu tootmist.&lt;ref name=&quot;:18&quot; /&gt; Mida täpsemalt suudame erinevaid vaatajagruppe ja nende eelistusi mõõta, seda enam süveneb teletoodangu sihtimine kindlatele sihtrühmadele, süvendades auditooriumi killustumist veelgi.&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;

===Teenuste serveriandmed=== 

Digiteerumise tulemusel on iga üksiku [[veebiteenus]]e kasutamise maht ja trendid täpselt ja kiiresti mõõdetavad.&lt;ref name=&quot;:42&quot;&gt;Mytton, G., Diem, P., &amp; van Dam, P. H. (2016). ''Media audience Research. A Guide for Professionals''. SAGE Publications.&lt;/ref&gt; Televisioonitööstuse kontekstis tähendab see, et iga üksiku tele või muud audiovisuaalset sisu pakkuva veebilehe, voogedastusteenuse või nutitelefoni, tahvlisse ja telerisse paigaldatud rakenduse kasutamise kohta on vastava veebilehe või rakenduse haldajal läbi teenuse serveriandmete (ingl ''site-centric data'') hea ja täpne ülevaade. Serveriandmete baasil auditooriumi mõõtmine annab detailse ülevaate teenuse pakutava sisu ja funktsionaalsuse kasutamisest, sest mõõdab passiivselt kõiki teenuse kasutajaid (mitte üksnes valimit) kõigil teenuse poolt toetatud seadmetel ja platvormidel. Serveriandmetele laiema üldistuse andmisel tuleb aga seetõttu olla ettevaatlik. Kuna mõõdetakse konkreetse teenuse kasutajaid, ei saa saadud tulemust kogu tele ja audiovisuaalse sisu auditooriumile laiendada. Tegu pole ei audiovisuaalse sisu tarbijate esindusliku valimi ega üldkogumiga.&lt;ref name=&quot;:42&quot; /&gt;

Serveriandmete suurimaks probleemiks on, et kuna mõõdetavateks ühikuteks on tegelikult teenuse kasutuspunktid ([[Brauser|veebibrauser]], rakendus), pole sellised andmed enamasti seostatavad kasutajate sotsiaal-demograafiliste profiilidega&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt; ega ka kasutajate arvuga.&lt;ref name=&quot;:42&quot; /&gt; Pole teada, kui palju vaatajaid ühe “kasutaja” taga reaalselt on, ega see, mis konkreetseid kasutajaid sotsiaal-demograafiliselt iseloomustab.

Siiski on ka nende probleemide ületamiseks mitmeid võimalusi. Paljud teenused võimaldavad kasutamist üksnes sisse logitult. Sel juhul võib teenuse pakkuja kasutajalt konto loomisel küsida infot, mille hilisem rikastamine kasutaja sisueelistustega võimaldab tema eeldatava profiili kokku panna.&lt;ref name=&quot;:43&quot;&gt;Wayne, M. L. (2021). Netflix audience data, streaming industry discourse, and the emerging realities of ‘popular’ television. ''Media, Culture &amp; Society'', 1-17. https://doi.org/10.1177/01634437211022723&lt;/ref&gt; Suuri kasutajate andmemassiive omavad uue meedia hiiud suudavad erinevatest allikatest pärinevate suurandmete analüüsi kaudu kasutaja profiili luua ka kasutajalt endalt midagi küsimata.&lt;ref name=&quot;:24&quot; /&gt; Samuti on levinud praktikaks, et juhuslikult valitud teenuse kasutajatel palutakse täita enesekohane täpsustav digiankeet, millele abil viiakse hiljem kokku kasutaja profiil ja tema poolt vaadatud sisu.&lt;ref name=&quot;:42&quot; /&gt; Viimasel juhul loob teenuse haldaja oma kasutajatest sotsiaal-demograafiliste andmetega rikastatud valimi, mida üldistab tervele teenuse kasutajaskonnale.

=== Digibokside andmed=== 

[[Fail:Set-top box of Shanghai OCN.jpg|pisi|Digiboks Shanghai OCN]]
Sarnaselt serveriandmetega on televisioonisisu tarbimist tänapäeval võimalik kiiresti ja odavalt mõõta teleteenuse tarbimiseks kasutatavate [[digiboks]]ide (ingl ''set-top box'') abil.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Paraku tekivad taolise mõõtmisega ligilähedalt samad probleemid, mis on serveriandmete kasutamise puudustena esile toodud. Taas kerkib esile tõdemus, et mõõdetavaks ühikuks pole kasutaja ega vaataja, vaid seade. Pole teada, kui palju ja milliste sotsiaal-demograafiliste näitajatega vaatajad konkreetse digiboksi kaudu telepilti tarbivad.&lt;ref name=&quot;:36&quot; /&gt; Digiboksi mõningase puudusena saab välja tuua ka asjaolu, et teoreetiliselt pole isegi teada, kas keegi üldse televisioonisisu vaatamas on: kui digiboks on kasutusel telerivälise seadmena, võib esineda olukord, kus kasutaja on sulgenud vaid teleri, vaatamist tegelikult ei toimu, kuid digiboks on endiselt aktiivne.&lt;ref name=&quot;:44&quot;&gt;Veski, R. (2016, 28. september). Telia põrmustab Emori telestatistika: Kanal 2 pole sugugi kõige populaarsem. ''Delfi''. https://arileht.delfi.ee/artikkel/75737733&lt;/ref&gt; 

Digiboksi kaudu saadud andmeid ei saa sarnaselt serveriandmetega üldistada tervele üldkogumile. Kuigi Eestis on [[Telekommunikatsioon|telekommunikatsiooniteenuseid]] pakkuvaid ettevõtteid vähe ja suuremad teenusepakkujad suurte turuosadega, võib erinevate operaatorite kliendibaas olla siiski mõnevõrra erinev. 2016. aastal jõudsid meediasse [[Telia Eesti]] digibokside kaudu mõõdetud televaatamise andmed, mis erinesid mõõdikuuringu omadest olulisel määral.&lt;ref name=&quot;:44&quot; /&gt; Samas artiklis toodud Kantar Emori selgituse kohaselt polnud saadud tulemus neile aga üllatuseks, kui analüüsida vaid mõõdikuuringu valimis olevaid Telia kliente, oleks tulemus olnud sarnane Telia digibokside mõõtmise tulemusega.

Digiboksi andmetest oleks mõnevõrra abi väikeste spetsiifilist sisu edastavate kanalite vaadatavuse hindamisel. Kuna mõõdikuuringusse pole selliseid kanaleid lisatud või jääb valim nende vaadatavuse mõõtmiseks väikseks, võiks üldine, küll ilma sotsiaal-demograafiliste näitajateta andmestik, telemaastiku terviklikumal mõistmisel abiks olla.&lt;ref name=&quot;:45&quot;&gt;Heinlaid, H. (2018). ''Teleauditooriumi mõõtmine tänapäeva Eestis arvestades telepildi vaatamise võimalusi erinevatel platvormidel''. [Bakalaureusetöö, Tartu Ülikool]. DSpace. https://dspace.ut.ee/handle/10062/60708&lt;/ref&gt;

Isegi kui kõik telekommunikatsiooniteenuseid pakkuvad ettevõtted avaldaksid regulaarselt oma digibokside kaudu mõõdetud televisioonisisu vaatamise andmeid, jääksid [[vabalevi]], [[hübriidtelevisioon]]i või interneti vahendusel televisioonisisu vaatamised sellise meetodiga mõõtmata. Probleemiks on ka asjaolu, et digibokside andmed lähtuksid ühelt turu osapoolelt, mitte sõltumatult uuringufirmalt ning seetõttu kerkiks esile andmete usaldusväärsuse küsimus.&lt;ref name=&quot;:46&quot;&gt;Gunzerath, D. (2012). Current Trends in U.S. Media Measurement Methods. ''The International Journal on Media Management''. https://doi.org/10.1080/14241277.2012.675754&lt;/ref&gt;

=== Mobiilne mõõdikuuring=== 

[[Fail:Arbitron Portable People Meter.jpg|pisi|Mobiilse mõõdikuuringu taskuseade]]

Tänu [[audiotuvastus]]e võimalustele on mõõdikuuring arenemas mobiilsemaks ja senisest passiivsemaks.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; On tekkinud suur hulk arendusi ja erinevaid uurimisalgatusi, mille peamiseks ideeks on mõõteseadme sidumine senise elutoas paikneva teleri asemel konkreetse inimesega. Sisuliselt tähendab see seda, et mõõteseade liigub koos inimesega (ingl ''portable people meter'') ning sisu tarbimist saab mõõta inimese asukohast ja kasutatavast seadmest sõltumatult.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Kuna seade on seotud konkreetse inimesega, ei pea inimene võrreldes traditsioonilise mõõdikuuringuga enam registreerima oma vaatamiste alguseid ja lõppe. Seega vähenevad aktiivsemate mõõtmismeetoditega kaasnevad unustamisest tulenevad vead. Inimesed võivad aga unustada hoopis mõõteseadme kandmise. Esimesed sedalaadi rakendused kasutasid spetsiaalseid taskumõõdikuid ja käe peal kantavaid seadmeid&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;, kuid viimasel ajal on liigutud selle poole, et varustada valimi liikmete nutitelefonid vastava mõõtmistarkvaraga.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; Telefone kannavad inimesed tänapäeval pidevalt kaasas, seega on mõistlik vältida valimi liikmete koormamist spetsiaalsete lisaseadmetega.

Inimesega seotud mõõtmine võimaldab mõõtmist erinevate seadmete ja ekraanide kaudu. Samuti muutub mõõtmine paindlikuks tarbimise koha ja aja suhtes. Probleemiks on aga endiselt sisu paljusus. Traditsiooniline mõõdikuuring võrdleb mõõdiku tuvastatud heli vaid kindlate serverisse salvestatud telekanalite heliribadega.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:15&quot; /&gt; Laiema sisu tuvastamiseks tuleks välja töötada uus sisule lisatavate [[identifikaator]]ite [[standard]], mis oleks avatud kõigile sisupakkujatele. Identifikaatorid võiksid kanda endaga erinevat infot alates sisu loojast kuni vaatamiseks kasutatava seadmeni. Seni puudub turuosalistel mõõtmisstandardi osas üksmeel ning arenduses ja katsetamisel on palju meetodeid ja mudeleid.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

=== Mitmemõõtmeline teleauditooriumi mõõtmine=== 

Ühelt poolt on auditooriumi mõõtmine liikumas seadme või teenuse mõõtmiselt tervikliku kasutajakeskse mõõtmise suunas. Teine paralleelselt arenev suund on mitmemõõtmelised või hübriiduuringud, mille puhul kaasatakse uuringusse suur hulk andmeallikaid ja -tüüpe.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt; Sellised uuringud võib erinevate andmemahtude kasutamise tõttu liigitada ka suurandmete uuringute alla, kuid oluliseks erinevuseks on, et hübriiduuringute puhul on soovituslik kaasata ka valimipõhised uuringumeetodid.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Mitmemõõtmelised uuringud püüavad kombineerida ja võrrelda erinevaid passiivselt kogutud platvormide ja teenuste kasutusandmeid valimipõhisel meetodil saadud andmetega. See tähendab, et lähenemine kombineerib seadmete ja platvormide andmeid inimeste andmetega. Sageli lisatakse hübriiduuringutesse ka erinevaid sisuga seotuse või huvitatuse mõõtmise andmeid.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; Näiteks võib mõõdikuuringut kombineerida digiboksi ja/või sotsiaalmeedia andmetega, serveriandmeid valimipõhiste uuringutega või mobiilseid inimesekeskseid uuringuid erinevate suurandmetega.

Selline andmete kombineeritud kasutamine viib uute uurimisküsimusteni, mis seavad esiplaanile seosed digiajastu teleauditooriumi, tehniliste võimaluste ja pakutava sisu vahel. Keskseks teemaks kerkib küsimus kuidas ja millises ulatuses on sisu vaadatavus ja sellest huvitatus seotud auditooriumi, sisu tüüpide ja erinevate platvormide omaduste&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt; ning tarbimis- ja kultuurikontekstiga.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Televisioonitööstuse jaoks on praegune erinevate mõõdikute rohkus kahtlemata väljakutse. Kuna võimalusi ja valikuid on palju ning keskset uut mõõtmismeetodit ja turu inforežiimi pole välja kujunenud, võib teleauditooriumi mõõtmise tulevikust rääkida just mitmemõõtmelises võtmes.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt; Uued meetodid ei asenda täielikult vanu, vaid täiendavad neid, avades uusi auditooriumi mõistmise perspektiive&lt;ref name=&quot;:47&quot;&gt;Taneja, H. &amp; Mamoria, U. (2012), Measuring Media Use Across Platforms: Evolving Audience Information Systems. ''The International Journal on Media Management'', 14, 121–140. https://doi.org/10.1080/14241277.2011.648468&lt;/ref&gt; ning laiendades reitingute ja televisioonisisu edukuse kontseptsioone.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt; Oluliseks muutub nii erinevate mõõtmismeetodite omaduste kui ka nende omavaheliste seoste mõistmine.

== Viited ==
&lt;references responsive=&quot;&quot; /&gt;


== Välislingid ==

* [https://www.kantaremor.ee/teenus/teleauditooriumi-moodikuuring-2/ Kantar Emori teleauditooriumi mõõdikuuring]
* [https://www.kantaremor.ee/teleauditooriumi-ulevaade/ Kantar Emori teleauditooriumi ülevaade]
* [https://telekraat.ee/wp-content/uploads/2021/08/STR-Uuringud-ja-auditoorium-1991-2005.pdf/ Uuringud ja teleauditoorium Eestis 1991–2005]
* [https://telekraat.ee/wp-content/uploads/2022/01/Erinevad-polvkonnad-teleauditooriumine-EAAS-2015.pdf/ Erinevad põlvkonnad teleauditooriumina 2014. aastal]
* [https://www.nielsen.com/solutions/audience-measurement/national-tv/ Nielsen TV Measurement]

[[Kategooria:Meedia]]
[[Kategooria:Televisioon]]
[[Kategooria:Statistika]]</text>
      <sha1>5zma83mj4apaf9fev7xd2v55zwvh432</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 1998</title>
    <ns>0</ns>
    <id>643418</id>
    <revision>
      <id>7205012</id>
      <parentid>7204229</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T08:34:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <comment>/* September */</comment>
      <origin>7205012</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10674" sha1="1na3nys1j0ue2tfqdupru8hcm0k69gz" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel on loetletud [[1998]]. aastal sündinud tuntud inimesi.''
{{Sündinud|1998}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Enock Mwepu]], sambia jalgpallur
*[[4. jaanuar]] – [[Krystian Bielik]], poola jalgpallur
*[[5. jaanuar]] – [[Carles Aleñá]], Hispaania jalgpallur
*[[10. jaanuar]] – [[Michael Mmoh]], Ameerika Ühendriikide tennisist
*[[11. jaanuar]] – [[Salih Özcan]], Türgi jalgpallur
*[[15. jaanuar]] – [[Niklas Dorsch]], Saksamaa jalgpallur
*[[16. jaanuar]] – [[Odsonne Édouard]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[17. jaanuar]] – [[Anthony Zambrano]], Colombia sprinter
* 17. jaanuar – [[Natalia Bukowiecka]], poola sprinter
*[[18. jaanuar]] – [[Éder Militão]], Brasiilia jalgpallur 
* 18. jaanuar – [[Vashti Cunningham]], USA kõrgushüppaja
*[[20. jaanuar]] – [[Attila Szalai]], Ungari jalgpallur
*[[21. jaanuar]] – [[Pervis Estupiñán]], Ecuadori jalgpallur 
*[[22. jaanuar]] – [[Justin Bijlow]], hollandi jalgpallur
*[[23. jaanuar]] – [[XXXTentacion]], Ameerika Ühendriikide räppar, laulja ja laulukirjutaja
*[[31. jaanuar]] – [[Amadou Haidara]], Mali jalgpallur

==Veebruar==
*[[3. veebruar]] – [[Blas Riveros]], Paraguay jalgpallur
* 3. veebruar – [[Mattias Siimar]], eesti tennisist
*[[4. veebruar]] – [[Eray Cömert]], Šveitsi jalgpallur
* 4. veebruar – [[Maximilian Wöber]], Austria jalgpallur
*[[5. veebruar]] – [[Karel Tilga]], eesti kümnevõistleja
*[[11. veebruar]] – [[Niklas Kaul]], saksa kümnevõistleja
*[[13. veebruar]] – [[Miika Pihlak]], eesti näitleja
*[[14. veebruar]] – [[Sander Berge]], norra jalgpallur
*[[15. veebruar]] – [[Zachary Gordon]], Ameerika Ühendriikide näitleja
*[[16. veebruar]] – [[Carles Pérez]], hispaania jalgpallur
*[[17. veebruar]] – [[Adam Fox]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija
* 17. veebruar – [[Hannes Soomer]], eesti motoringrajasõitja
*[[18. veebruar]] – [[Ángelo Preciado]], Ecuadori jalgpallur
*[[21. veebruar]] – [[Kertu Laak]], eesti võrkpallur
*[[25. veebruar]] – [[Ismaïla Sarr]], Senegali jalgpallur
*[[26. veebruar]] – [[Trevor Bassitt]], USA jooksja
*[[28. veebruar]] – [[Teun Koopmeiners]], Hollandi jalgpallur
* 28. veebruar – [[Hebert Conceição]], Brasiilia poksija
* 28. veebruar – [[Karl Andre Vallner]], eesti jalgpallur

==Märts==
*[[4. märts]] – [[Karin Allik]], eesti teatrikriitik
*[[5. märts]] – [[Sergio Díaz]], Paraguay jalgpallur
* 5. märts – [[Merih Demiral]], türgi jalgpallur
* 5. märts – [[Vladislav Artemjev]], vene maletaja
*[[6. märts]] – [[Jemma Reekie]], Suurbritannia jooksja
* 6. märts – [[Ernest Agyiri]], Ghana jalgpallur
*[[10. märts]] – [[Matías Zaracho]], Argentina jalgpallur 
*[[12. märts]] – [[Nadežda Dubovitskaja]], Kasahstani kõrgushüppaja
*[[14. märts]] – [[Tyson Jost]], Kanada jäähokimängija
*[[16. märts]] – [[Haruka Kitaguchi]], Jaapani odaviskaja
*[[17. märts]] – [[Jere Innala]], soome jäähokimängija
*[[18. märts]] – [[Miltiádis Tentóglou]], kreeka kaugushüppaja
*[[19. märts]] – [[Li Lirisman]], eesti karateka
*[[21. märts]] – [[Ralf Aron]], eesti autosportlane
*[[22. märts]] – [[Daniel Albert Naurits]], Eesti iluuisutaja
*[[26. märts]] – [[Johannes Erm]], eesti kümnevõistleja
*[[27. märts]] – [[Haji Wright]], USA jalgpallur
*[[29. märts]] – [[Brett Howden]], Kanada jäähokimängija

==Aprill==
*[[3. aprill]] – [[Roberts Uldriķis]] Läti jalgpallur
* 3. aprill – [[Kenneth Raisma]], eesti tennisist
* 3. aprill – [[Paris Jackson]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell
*[[8. aprill]] – [[Renan Lodi]], Brasiilia jalgpallur
*[[15. aprill]] – [[Melissa Greeff]], Lõuna-Aafrika Vabariigi maletaja
*[[17. aprill]] – [[Edrisa Lubega]], Uganda jalgpallur
* 17. aprill – [[Kristoffer Ajer]], norra jalgpallur
*[[26. aprill]] – [[Jan-Krzysztof Duda]], poola maletaja
*[[27. aprill]] – [[Cristian Romero]], Argentina jalgpallur 
* 27. aprill – [[Drake Batherson]], Kanada jäähokimängija

==Mai==
*[[2. mai]] – [[Jonathan Ikoné]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[5. mai]] – [[Arõna Sabalenka]], valgevene tennisist
* 5. mai – [[Jordan Kyrou]], Kanada jäähokimängija
*[[7. mai]] – [[Lauri Tolmats]], eesti koduloolane
* 7. mai – [[Jesse Puljujärvi]], soome hokimängija
*[[10. mai]] – [[Vitaly Janelt]], saksa jalgpallur
*[[12. mai]] – [[Samuel Girard]], Kanada jäähokimängija
*[[17. mai]] – [[Patricia Guijarro]], Hispaania jalgpallur
*[[19. mai]] – [[Rebeka Koha]], läti tõstja
* 19. mai – [[Alex Král]], tšehhi jalgpallur
*[[21. mai]] – [[Ari Ólafsson]], islandi laulja
*[[22. mai]] – [[Laulauga Tausaga]], USA kettaheitja
*[[23. mai]] – [[Salwa Eid Naser]], Bahreini jooksja
*[[26. mai]] – [[Montassar Talbi]], Tuneesia jalgpallur

==Juuni==
* [[2. juuni]] – [[Silvia Pertens]], eesti võrkpallur
*[[4. juuni]] – [[Vladislav Homutov]], Ukraina jalgpallur
*[[5. juuni]] – [[Kale Clague]], Kanada jäähokimängija
*[[6. juuni]] – [[Jahor Šaranhovič]], valgevene jäähokimängija
*[[11. juuni]] – [[Wilma Murto]], Soome teivashüppaja
*11. juuni – [[Hans Christian Aavik]], eesti viiuldaja
*[[15. juuni]] – [[Hachim Mastour]], Maroko jalgpallur
*[[16. juuni]] – [[Ritsu Dōan]], jaapani jalgpallur 
*[[24. juuni]] – [[Pierre-Luc Dubois]], Kanada jäähokimängija
*[[25. juuni]] – [[Jakob Chychrun]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija
*[[28. juuni]] – [[Joel Eriksson]], Rootsi vormelisõitja
* 28. juuni – [[Óscar Rodríguez]], hispaania jalgpallur
*[[29. juuni]] – [[Mattias Käit]], Eesti jalgpallur
*29. juuni – [[Emma Oosterwegel]], Hollandi seitsmevõistleja
*29. juuni – [[Eberechi Eze]], Inglismaa jalgpallur
*[[30. juuni]] – [[Antonie Formanová]], tšehhi näitleja
* 30. juuni – [[Houssem Aouar]], Alžeeria jalgallur

==Juuli==
*[[8. juuli]] – [[Jaden Smith]], USA laulja ja näitleja
*[[10. juuli]] – [[Angus Cloud]], USA näitleja
*[[12. juuli]] – [[Shai Gilgeous-Alexander]], Kanada korvpallur
*[[13. juuli]] – [[Kati-Kreet Marran]], eesti sulgpallur 
*[[14. juuli]] – [[Henri Roos]], eesti murdmaasuusataja
*[[17. juuli]] – [[Joachim Blichfeld]], taani jäähokimängija
* 17. juuli – [[Arilena Ara]], albaania laulja
*[[20. juuli]] – [[Morgan Geekie]], Kanada jäähokimängija
*[[22. juuli]] – [[Marc Cucurella]], hispaania jalgpallur
* [[24. juuli]] – [[Bindi Irwin]], [[Austraalia]]/[[USA]] laulja, näitleja
*[[29. juuli]] – [[Clayton Keller]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija
* 29. juuli – [[AG (laulja)|AG]], eesti räppar
*[[30. juuli]] – [[Jesper Bratt]], rootsi jäähokimängija
* 30. juuli – [[Kristjan Kalev Nuus]] ehk Marmormaze, eesti räppar ja arvutimängu looja
*[[31. juuli]] – [[Quincy Hall]], USA jooksja

==August==
*[[2. august]] – [[Liina Ariadne Pedanik]], eesti laulja
*[[8. august]] – [[Liam Scales]], Iirimaa jalgpallur
*[[13. august]] – [[Carter Hart]], Kanada jäähokimängija
*[[18. august]] – [[Clairo]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja
*[[20. august]] – [[Lieke Klaver]], hollandi jooksja
*[[28. august]] – [[Weston McKennie]], USA jalgpallur

==September==
*[[3. september]] – [[Johanna Maria Tõugu]], Eesti poliitik ja keskkonnakaitsja
*[[6. september]] – [[Michele Perniola]], Itaalia laulja
* 6. september – [[Kiernan Dewsbury-Hall]], inglise jalgpallur
*[[7. september]] – [[Gerardo Arteaga]], Mehhiko jalgpallur 
* 7. september – [[Roberto Alvarado]], Mehhiko jalgpallur 
* 7. september – [[Ola Solbakken]], norra jalgpallur 
*[[8. september]] – [[Alessio Lorandi]], itaalia võidusõitja
*[[12. september]] – [[Juan Portilla]], Colombia jalgpallur
*[[18. september]] – [[Hans-Christian Hausenberg]], eesti kümnevõistleja
* 18. september – [[Christian Pulisic]], USA jalgpallur
* 18. september – [[Harald Østberg Amundsen]], norra murdmaasuusataja
*[[20. september]] – [[Marco Arop]], Kanada jooksja
*[[21. september]] – [[Tadej Pogačar]], Sloveenia jalgrattur
*[[22. september]] – [[Renet Vanker]], eesti võrkpallur
*[[28. september]] – [[Milica Gardašević]], serbia kaugushüppaja
*[[29. september]] – [[Jordan Lotomba]], Šveitsi jalgpallur

==Oktoober==
*[[1. oktoober]] – [[Agustín Canobbio]], Uruguay jalgpallur
*[[3. oktoober]] – [[Yemisi Ogunleye]], Saksamaa kuulitõukaja
*[[6. oktoober]] – [[Christopher Repka]], slovaki maletaja
* 6. oktoober – [[Lloyd Kelly]], Inglismaa jalgpallur 
*[[9. oktoober]] – [[Patson Daka]], Sambia jalgpallur
*[[14. oktoober]] – [[Anneli Trees]], eesti kabetaja
* 14. oktoober – [[Lisette Tammik]], eesti jalgpallur
* 14. oktoober – [[Victor Nelsson]], taani jalgpallur 
* 14. oktoober – [[Kenneth Bednarek]], USA jooksja
*[[22. oktoober]] – [[Ianis Hagi]], Rumeenia jalgpallur
* 22. oktoober – [[Harry Souttar]], Austraalia jalgpallur
*[[27. oktoober]] – [[Dayot Upamecano]], Prantsusmaa jalgpallur
* 27. oktoober – [[Carlos Jürgens]], eesti korvpallur
*[[28. oktoober]] – [[Lou Jeanmonnot]], Prantsusmaa laskesuusataja
*[[30. oktoober]] – [[Cale Makar]], Kanada jäähokimängija
* 30. oktoober – [[Jesper Boqvist]], rootsi jäähokimängija

==November==
*[[1. november]] – [[Mariel Merlii Pulles]], eesti murdmaasuusataja
*[[2. november]] – [[Riley McGree]], Austraalia jalgpallur
*[[4. november]] – [[Achraf Hakimi]], Maroko jalgpallur
*[[5. november]] – [[Takehiro Tomiyasu]], jaapani jalgpallur 
*[[10. november]] – [[Tuuli Põhjakas]], eesti ajakirjanik ja kultuurikriitik 
*[[12. november]] – [[Elias Pettersson]], Rootsi jäähokimängija
* 12. november – [[Jules Koundé]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[14. november]] – [[Sofia Kenin]], Ameerika Ühendriikide tennisist
*[[17. november]] – [[Domilson Cordeiro dos Santos]], Brasiilia jalgpallur 
*[[26. november]] – [[Luka Ivanušec]], Horvaatia jalgpallur
*[[27. november]] – [[Martin Pärn (jalgpallur)|Martin Pärn]], eesti jalgpallur

==Detsember==
*[[5. detsember]] – [[Randal Kolo Muani]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[17. detsember]] – [[Martin Ødegaard]], Norra jalgpallur
*[[18. detsember]] – [[Jake Oettinger]], USA jäähokimängija
* 18. detsember – [[Simona Quadarella]], itaalia ujuja
*[[20. detsember]] – [[Kylian Mbappé]], prantsuse jalgpallur
*[[22. detsember]] – [[Casper Ruud]], Norra tennisist
*[[23. detsember]] – [[Andreas Alamommo]], soome suusahüppaja
*[[24. detsember]] – [[Declan McKenna]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik
*[[27. detsember]] – [[Josh Maja]], Nigeeria jalgpallur 
*[[29. detsember]] – [[Victor Osimhen]], Nigeeria jalgpallur
*[[31. detsember]] – [[Valentin Kordas]], eesti võrkpallur</text>
      <sha1>1na3nys1j0ue2tfqdupru8hcm0k69gz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Võrgustikuteooria</title>
    <ns>0</ns>
    <id>644540</id>
    <revision>
      <id>7204756</id>
      <parentid>7103824</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T12:23:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204756</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3582" sha1="843yhjishj64ypvrq77e7zgtc01ywh6" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2023|kuu=september}} {{Vikinda|aasta=2023|kuu=september}}
'''Võrgustikuteooria''' on matemaatiline idee, mis tegeleb analüüsi võtetega, et uurida elementide omavahelisi seoseid või suhteid. Võrgustikuteooria graafiline lähenemine aitab lihtsustada probleemi esitust ning kujutab seda uurijale lihtsamini mõistetavamas võtmes. Võrgustikuteooriat kasutatakse laialdaselt sotsiaalteadustes.
Definitsioonid Bondy ja Murdi 1976 (lk 8–58) järgi:

Võrgustikuteooria koosneb elementidest (ingl k ''nodes'') ja ühendustest (ingl k ''edges'').
Aste näitab, mitme eri elemendiga on nimetatud element ühendatud. Suunatud graafide puhul on sissetulev ja väljaminev aste eraldi ning üldist astet arvutatakse need kaks kokku liites.
Graafiku osad, mille elemendid pole ühendatud ülejäänud graafikuga, on graafiku komponendid.
Kõnd on liikumine kahe elemendi vahel, kus iga liigutud element on üks samm. Näiteks liikumine elemendist x – y võib koosneda sammudest xz, zy ehk kõnd oli pikkusega 2. Kinnine kõnnak on siis, kui elemendid asuvad üksteise kõrval.
Teekond on nagu kõnnak, aga iga element on erinev. Näiteks kõnnakus võib „astuda“ samale elemendile korduvalt, siis teekonnas on iga aste vaid korra. Teekonna pikkust arvutatakse samamoodi nagu kõndi (n-1)
Ring tekib siis, kui moodustatakse teekond eri elementide vahel jõudes tagasi algusse.

Tühi graafik on graafik, kus puuduvad ühendused.
Nullgraafik on graafik, kus puuduvad elemendid ja ühendused..
Regulaarne graafik on selline graafik, kus elemendid on sama astmega ja omavahel ühendatud, üldjuhul koosneb ringidest, kus kõigi aste on kaks.
Klikk on maksimaalsete astmetega omavahel ühendatud allgraafik.
 
Võrgustikuteooriat kasutatakse sotsiaalteadustes nii inimeste kui ka ettevõtete vaheliste seoste uurimiseks. Näiteks Cortés Ángel ja Eretalay uuring aastal 2022 kasutas teooriat, et uurida 2008. aasta kriisi ning seal tekkinud süsteemset riski. Kuna ettevõtted olid tihedas seoses ehk seoste kaalud olid suured, läksid paljud ettevõtted ühel ajal pankroti. Ettevõtted ühendati uurimistöös nende aktsia hindade muutuste kaudu. Ettevõtted, mis on omavahel tihedas seoses, käituvad sarnaselt ning reageerivad tugevamalt enda lähedaste organisatsioonide muudatustele. Samas ettevõtted, mis on vähem seotud, ei reageeri nii tugevalt, kui üldse. (Cortés Ángel ja Eretalay 2022)
Võrgustikuteooria teise sotsioökonoomilise rakenduse näiteks saab tuua Wassermani ja Fausti 1994 (lk 64-65) aasta raamatus välja toodud juhu, kus pandi kokku eri riikide vahelised diplomaatilised suhted ja imporditud kaup. Sellest järeldati, et riigid mille vahel on palju diplomaatilisi kontakte (nii häid kui ka halbu) kauplevad omavahel rohkem. Võrgustikuteooria võimaldab siduda eri liiki andmeid, näiteks diplomaatilised suhted, mis on andmestikus, kui esinduste arv teises riigis, kui ka materiaalsed suhted nagu kütuse import. Võrgustikuteooria võimaldab panna diplomaatilised suhted ja impordid samale skaalale ning võrrelda ja joonistada välja need suhted.

==Viited==
Bondy, J. A., Murty, U. S. R. (1976). Graph theory with applications , New-York, Elsevier Science Publishing.
Cortés Ángel, A. P.,Eratalay M. H.,(2022). Deep diving into the S&amp;P Europe 350 index network and its reaction to COVID‑19. Journal of Computational Social Science, https://doi.org/10.1007/s42001-022-00172-w
Wasserman, S., Faust, K. (1994). Social network analysis: Methods and applications. Cambridge, Cambridge university press.

[[Kategooria:Matemaatika]]</text>
      <sha1>843yhjishj64ypvrq77e7zgtc01ywh6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Wilhelm Heinrich Hastfer</title>
    <ns>0</ns>
    <id>645178</id>
    <revision>
      <id>7205115</id>
      <parentid>6996137</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T11:01:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7205115</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4745" sha1="m5vl5zadsy82ao9vb5km2p7pyghxlge" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}
[[Fail:Hastferi suguvõsa aadlivapp.jpg|pisi|Hastferide suguvõsa aadlivapp]]
'''Wilhelm Heinrich Hastfer''' (vähemalt 1646 – 11. jaanuar 1704) oli ooberst, Viru jalaväerügement ülem, [[Eestimaa rüütelkonna maanõunik|Eestimaa maanõunik]], mõisaomanik. Osales [[Põhjasõda|Põhjasõjas]].&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Hastfer no. 240 |url=https://www.adelsvapen.com/genealogi/Hastfer_nr_240 |vaadatud=27.01.2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Vilhelm Henrik Hastfer |url=https://www.geni.com/people/Vilhelm-Henrik-Hastfer/6000000011494690605 |vaadatud=27.01.2023}}&lt;/ref&gt; 

== Elulugu ==
Wilhelm Heinrich Hastferi täpne sünniaeg pole teada, kuid ta sündis 1646. aastal või hiljem. Tema isa oli [[Johan Hastfer]], kes oli 1646. aastal abiellunud [[Helena Taube af Karlö]]ga, tulevase Wilhelm Heinrichi emaga.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Wilhelm astus sõjaväkke 1672. aastal reamehena  kuninga kaardiväes (''[[livgardet]]''), kuid kolis 1673. aastal välismaale. Ta asus [[Saksimaa kuurvürst|Saksi elektoraadi]] teenistusse ning tõusis seal kuni kapteni auastmeni. Ta naasis 1678. aastal Rootsi armeesse ning oli samal aastal [[Heinrich Horni ratsarügement|Heinrich Horni ratsarügemendi]] ooberst/kolonel.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Põhjasõja alguseks oli temast saanud [[Eestimaa maanõunik]] ning [[Virumaa jalaväerügement|Virumaa maarügemend]]i ooberst (1701). 1700. aastal oli tema üks vähestest aadlikest, kes kuningas [[Karl XII]] kohtuma läks, kui ta Narva alla minnes [[Rakvere|Rakveres]] peatus. &lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kelch |eesnimi=Christian |pealkiri=Liivimaa kroonika järg |aasta=2009 |leheküljed=109}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

1703. aastal hakkas tema rügement kannatama ärajooksikute tõttu, kui igal ööl jooksis ära 20–40 meest. Ta pidas selle vastu võitlemises vajalikuks igasse kihelkonda salk sõdureid saata, mida ta Eesti kindralkuberneri [[Axel Julius De la Gardie|Axel Julius De la Gardiega]] arutas. Nad mõlemad mõistsid, et ärajooksmist keelavate [[plakat]]ite väljaandmine selle vastu ei aita.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Fainštein |eesnimi=Vladimir |pealkiri=Eesti rahva ajaloost Põhjasõja aastail 1700–1721 |kirjastus=Eesti Riiklik Kirjastus |aasta=1960 |leheküljed=79–81 |keel=Eesti}}&lt;/ref&gt; Probleemi ajendiks oli Vene feldmarssali [[Boriss Šeremetev|Boris Šeremetjev]]i rüüsteretk 1703. aastal [[Virumaa|Virumaal]], mistõttu sõdurid maalt enam palka ei saanud.

Ta läks 1704. aastal armeest erru jaanuaris. Tema rügement liideti Tallinnas [[Järvamaa jalaväerügement|Järvamaa jalaväerügemendiga]].

== Isiklikku ==
Wilhelm Heinrich Hastfer abiellus kaks korda. 1677. aastal abiellus ta [[Görvel Horn af Äminne|Görvel Horn af Äminnega]]. Tema teine abikaasa oli [[Margareta Clodt von Jürgensburg]], kes suri 1698. aastal. 

Tal oli kaks poega, [[Johan Hastfer|Johan]] (1692–1769) ja [[Gustaf Berndt Hastfer|Gustaf Berndt]] (1695–1759). 

== Mõisaomandid ==
Wilhelm Heinrich Hastferile kuulusid Eestis [[Tõdva-Kõnnu mõis|Tõdva-Kõnnu]] (''Köndes''), [[Aaspere mõis|Aaspere]] (''Kattentack'') ja [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla]] (''Wredenhagen'') mõis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kattentack in Kirchspiel Haljall, Wierland |url=http://www.mois.ee/viru/aaspere.shtml |vaadatud=27.01.2023}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=1600 -1700 |url=https://sakumois.ee/1600-2/ |vaadatud=27.01.2023}}&lt;/ref&gt; 

Osa Maidla mõisast pani ta kaks korda kuueks aastaks panti: 15. juulil 1685 [[Maria Büttner|Maria Büttnerile]] 6000 riigitaalri eest ning 14. juulil 1686 [[Diedrich Witte|Diedrich Wittele]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kinnistu detailandmed |url=https://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16703&amp;_xr=eNotilEKgCAQBe%252ByFygrIp5n6AyxpJQUQq1%252BRHj3tPqaecNjKNwOtWZ0nwhUD9qc905CNJVYPueVSm9BLDFXma4tS4n5O7IzO78P0PFTFQ6gnf0SebFlNiAbSKf0AK52JO4%253D |vaadatud=27.01.2023 |tsitaat=Oobrist Wilhelm Hinrich Hastfer pandib Maidla mõisa raehärra Diedrich, Hansu p Wittele (abielus bürgermeister Andreas Stampehli tütre Agnetaga) kuueks aastaks, Pandileping Maidla mõisa ühe osa üle. Ooberst Wilhelm Heinrich, Johanni p Hastfer pandib Tallinna kaupmehe Rubbert Büttneri lesele Maria Büttnerile (sünd Rahlingh) osa Maidla mõisast kuueks aastaks. Hind 6 000 riigitaalrit. Suurema osa isa testamendiga saadud mõisast jätab Hastfer enesele}}&lt;/ref&gt; 

== Viited ==
&lt;references /&gt;

{{JÄRJESTA:Hastfer, Wilhelm Heinrich}}
[[Kategooria:Hastferid|Wilhelm Heinrich]]
[[Kategooria:Rootsi ooberstid]]
[[Kategooria:Eestimaa maanõunikud]]
[[Kategooria:Põhjasõja Rootsi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Virumaa jalaväerügemendi ohvitserid]]
[[Kategooria:Surnud 1704]]</text>
      <sha1>m5vl5zadsy82ao9vb5km2p7pyghxlge</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Johannes Dale-Skjevdal</title>
    <ns>0</ns>
    <id>647598</id>
    <revision>
      <id>7204923</id>
      <parentid>7096166</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T21:54:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pakkasen Juri</username>
        <id>234146</id>
      </contributor>
      <origin>7204923</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2130" sha1="05hiiyv7lhguerdlmeccupiag8mjzkh" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=oktoober}}
[[Pilt:Johannes Dale.jpg|pisi|Johannes Dale-Skjevdal (2019)]]

'''Johannes Dale-Skjevdal''' (sündinud [[23. mai]]l [[1997]] [[Lørenskog]]is) on [[Norra]] [[laskesuusataja]], [[olümpiavõitja]] ([[2026. aasta taliolümpiamängud|2026]]). 

Alates debüüdist [[Maailma karikavõistlused laskesuusatamises|maailma karikasarjas]] [[2018.–2019. aasta maailma karikasari laskesuusatamises|2018. aastal]] on ta neil võistlustel saavutanud mitmeid poodiumikohti ning võitnud 2020. aasta detsembris esimest individuaalsõidu võitu, kui sai [[Hochfilzen]]is võidu 10 km sprindis. [[2020. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|2020.]] ja [[2021. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused|2021. aasta maailmameistrivõistlustelt]] võitis ta kokku kolm medalit, kaks hõbedat ja ühe pronksi. 

=== Maailma karikasarja etapivõidud ===
{| {{Container-variabel|Spalten=2|Typ=multicolumn|Titel1=Einzelrennen|Titel2=Staffelrennen|Breite=800px|AbstandUnten=1em}}
|- style=&quot;vertical-align:top&quot;
| style=&quot;padding:0 5px 0 0;&quot; |
* '''Individuaalne'''
{| class=&quot;wikitable&quot; width=&quot;100%&quot; style=&quot;margin:0;&quot;
|-
! class=&quot;unsortable&quot;| Jrk-nr
! Kuupäev
! Koht
! Ala
|-
| align=&quot;center&quot;|1.
| 11. detsember 2020
| {{Riigi ikoon|Austria}} [[Hochfilzen]]
| 10 km sprint
|-
| align=&quot;center&quot;|2.
| 18. detsember 2022
| {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Le Grand-Bornand]]
| Ühisstart 15 km
|}
| style=&quot;padding:0 5px 0 0;&quot; |
* '''Võistkondlik'''
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; width=&quot;100%&quot; style=&quot;margin:0;&quot;
|-
! class=&quot;unsortable&quot;| Jrk-nr
! Kuupäev
! Koht
! Ala
|-
| align=&quot;center&quot;|1.
| 8. detsember 2019 
| {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Östersund]]
| 4x7,5 km teatesõit
|-
| align=&quot;center&quot;|2.
| 15. detsember 2019
| {{Riigi ikoon|Austria}} [[Hochfilzen]]
| 4x7,5 km teatesõit
|-
| align=&quot;center&quot;|3.
| 1. november 2020 
| {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Oberhof]]
| 4x7,5 km teatesõit
|-
| align=&quot;center&quot;|4.
| 7. märts 2020 
| {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[Nové Město na Moravě]]
| 4x7,5 km teatesõit
|}

{{JÄRJESTA:Dale, Johannes}}
[[Kategooria:Norra laskesuusatajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1997]]
|}</text>
      <sha1>05hiiyv7lhguerdlmeccupiag8mjzkh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Maastikuehitus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>648859</id>
    <revision>
      <id>7204773</id>
      <parentid>7157526</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T12:58:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204773</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6380" sha1="axi7kbuoc760tov4hemu19qiub2sab6" xml:space="preserve">{{liita|Maastikuarhitektuur}}
'''Maastikuehitus''' on ümbritseva keskkonna kujundamine ja ehitamine, mis hõlmab [[Haljasala|haljasalade]] rajamist, hooldamist. 

Maastikuehitus hõlmab [[Maastik|maastiku]] ja [[Aed|aedade]] projekteerimist, ehitust ning maastikukorraldust. Projekteerimisel lähtutakse tellija soovidest, aia esteetikast, ohutusest, looduse mitmekesisusest ning jätkusuutlikkusest.&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Landscape contracting |kuupäev=2022-11-30 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Landscape_contracting&amp;oldid=1124753165 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2023-03-28}}&lt;/ref&gt; Maastikuehitajate tööülesannete hulka kuuluvad puit ja kivi rajatiste rajamine, pinnase planeerimine, kõnniteede ja [[Sillutis|sillutise]] paigaldus, haljasalade rajamine ning hooldamine.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Earth |eesnimi=Down To |pealkiri=What is Landscape Construction? |url=https://blog.dtelandscape.com/hereonearth/what-is-landscape-construction |vaadatud=2023-03-28 |väljaanne=blog.dtelandscape.com |keel=en |arhiivimisaeg=2023-03-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230322222623/https://blog.dtelandscape.com/hereonearth/what-is-landscape-construction |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
[[Fail:WorldSkills Special Edition Estonia maastikuehitus.jpg|WorldSkills Special Edition Estonia maastikuehituse võistlused 2022|alt=WorldSkills Special Edition Estonia maastikuehituse võistlused 2022|pisi]]

=== EMEL ===
Eesti Maastikuehitajate Liit on loodud, et parandada ja edasi arendada Eesti maastikuehituse kvaliteeti.

Maastikuehitaja hea tava: Meid ümbritseb loendamatul hulgal teisi elusid. Neis kõigis pesitseb elujanu.

Maastikuehitaja hea tava aluseks on elujaatus ning vastutus kõige elava (sh keskkonna) ja klientide ees, vastutus iseenda töö kvaliteedi eest ning vastutus teiste maastikuehitajate ees&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2020-06-10 |pealkiri=EMEL - EMEL |url=https://www.maastikuehitajateliit.ee/emel/ |vaadatud=2023-03-28 |keel=et |arhiivimisaeg=2023-03-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230328045705/https://www.maastikuehitajateliit.ee/emel/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

=== Võistlused ===
Maastikuehituses saab võistelda mitmetel erialastel võistlustel. Eesti kutsemeistrivõistlustel “Noor meister” on olemas maastikuehituse erialal võistlus, kus konkureerivad eri kutsekoolidest noored maastikuehitajad. Eestis toimuvad ka kutsekoolide vahelised ja nende sisesed võistlused. Välismaistel kutsemeistrivõistlustel võistlevad eri riikide spetsiaalselt välja valitud maastikuehitajad. Üleeuroopaline kutsemeistrivõistluse “EuroSkills” eesmärk on tutvustada kutsealasid ja noorte meistrite oskusi ning seeläbi arendada kutseõpet terves Euroopas. Ülemaailmselt toimuv kutsemeistrivõistlus “WorldSkills” toimub iga kahe aasta tagant ning seal on esindatud 80 riigi parimad kutsemeistrid. Maastikuehituse eriala on esindatud nii üle-euroopalisel kui ka ülemaailmsel tasemel.

2022. aastal toimusid esmakordselt maailmameistrivõistlused maastikuehituses Eestis. Võistlustel osales 16 riiki ning Eestit esindasid noored maastikuehitajad Kerly Väinsar ja Siim-Robin Noorem [[Räpina Aianduskool]]ist. Varem on eestlased saanud 2017. aastal WorldSkillsil kolmanda koha ja 2021. aastal EuroSkillsil teise koha.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=woshar |kuupäev=2022-10-24 |pealkiri=Täna algavad esmakordselt Eestis toimuvad noorte kutseoskuste maailmameistrivõistlused maastikuehituses |url=https://www.worldskillsestonia.ee/tana-algavad-esmakordselt-eestis-toimuvad-noorte-kutseoskuste-maailmameistrivoistlused-maastikuehituses/ |vaadatud=2023-03-28 |väljaanne=Worldskills Estonia |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== Haridus ===
Eestis on võimalik maastikuehitust õppida [[Hiiumaa Ametikool]]is, [[Luua Metsanduskool|Luua Metsanduskoolis]], [[Räpina Aianduskool|Räpina Aianduskoolis]] ning [[Tallinna Ehituskool|Tallinna Ehituskoolis]]. Õppida on võimalik kolme taset - teist, kolmandat kui ka neljandat taset. Võimalik on omandada ka viies tase.
2. taseme maastikuehitaja on lihttööline, kelle põhilised ülesanded on abitööd objekti ettevalmistamisel, sillutise ja sõelmeteede, muru ja istustusalade rajamisel ning hooldamisel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kutsestandardid: Maastikuehitaja, tase 2 |url=https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10668472 |vaadatud=2023-03-28 |väljaanne=Kutseregister |keel=et}}&lt;/ref&gt;

3. taseme maastikuehitaja on oskustöötaja, kelle põhilised tööd on sillutiste paigaldamine, muru ja istutusalade rajamine ja hooldamine. Ta töötab iseseisvalt vastavalt etteantud juhistele. 3. taseme maastikuehitaja võib töötada maastikuehitusettevõttes, aianduskeskuses, puukoolis, ehitusettevõttes, kinnisvarahoolduse ettevõttes jm.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kutsestandardid: Maastikuehitaja, tase 3 |url=https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10669047 |vaadatud=2023-03-28 |väljaanne=Kutseregister |keel=et}}&lt;/ref&gt;

4. taseme maastikuehitaja on oskustöötaja, kelle põhiülesanded on projekti järgi aia või haljasala rajamine (sh sillutiste paigaldamine, muru ja istutusalade rajamine, müüride ja puidust väikerajatiste ehitamine, suurte puude istutamine) ja hooldamine. 4. taseme maastikuehitaja võib töötada maastikuehitusettevõttes, aianduskeskuses, puukoolis, ehitusettevõttes, kinnisvarahoolduse ettevõttes, kohalikus omavalitsuses jm.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kutsestandardid: Maastikuehitaja, tase 4 |url=https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10669079 |vaadatud=2023-03-28 |väljaanne=Kutseregister |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

5. taseme maastikuehitaja on spetsialist, kelle põhiülesanne on töö juhtimine maastikuehituse objektidel (sh tööde planeerimine, töötajate juhendamine, dokumentatsiooni koostamine) ning klientide ja koostööpartneritega suhtlemine. Ta teeb järelevalvet ja kontrollib töö kvaliteeti.

5. taseme maastikuehitaja võib töötada maastikuehitusettevõttes, aianduskeskuses, puukoolis, ehitusettevõttes, kinnisvarahoolduse ettevõttes, kohalikus omavalitsuses jm.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kutsestandardid: Maastikuehitaja, tase 5 |url=https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10669140 |vaadatud=2023-03-28 |väljaanne=Kutseregister |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== Viited ===
&lt;references /&gt;
[[Kategooria:Maastikuarhitektuur]]
[[Kategooria:Ehitus]]</text>
      <sha1>axi7kbuoc760tov4hemu19qiub2sab6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vadõm Hlupjanets</title>
    <ns>0</ns>
    <id>649570</id>
    <revision>
      <id>7205140</id>
      <parentid>7031261</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T11:39:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7205140</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10718" sha1="lmy51ile327uwfyfgmfzl84jk83rlus" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=detsember}}
{{infokast persoon
| nimi           = Vadõm Vassõljovõtš Hlupjanets
| pilt           = 
| pildisuurus    = 
| pildiallkiri   = 
| sünninimi      = 
| sünniaeg       = {{Sünniaeg|1996|6|4}}
| sünnikoht      = [[Donetsk]], [[Ukraina]]
| surmaaeg       = {{Surmaaeg ja vanus|2022|11|15|1996|6|4}}
| surmakoht      = [[Bahmut]], Ukraina
| rahvus         = ukrainlane
| alma mater     = 
| haridus        = 
| tegevusala     = sõjaväelased
| töökoht        = [[Kiievi rahvuslik akadeemiline ooperiteater|Kiievi rahvusliku akadeemilise ooperiteateri]] balletitantsja
| organisatsioon = 
| väärtus        = 
| tunnustus      = 
| abikaasa       = 
| lapsed         = 
| sugulased      = 
| autogramm      = 
| moodul         = 
}}
'''Vadõm Vassõljovõtš Hlupjanets''' ([[ukraina keel]]es Вадим Васильович Хлуп'янець; [[4. juuni]] [[1996]] – [[15. november]] [[2022]]) oli Ukraina balletitantsija [[Kiievi rahvuslik akadeemiline ooperiteater|Kiievi rahvusliku akadeemilise ooperiteateri]] ja Vene-Ukraina sõjas osaleja. Ta suri [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse]].&lt;ref name=&quot;glavkom 20221122&quot;&gt;{{Cite web |url=https://glavcom.ua/country/culture/u-bojakh-za-ukrajinu-zahinuv-artist-baletu-vadim-khlupjanets-890851.html |title=У боях за Україну загинув артист балету Вадим Хлуп’янець |date=2022-11-22 |access-date=2022-11-22 |website=IA &quot;Glavkom&quot; |last=Klochko |first=Nadiia |language=uk |archive-date=2022-11-22 |archive-url=https://web.archive.org/web/20221122151558/https://glavcom.ua/country/culture/u-bojakh-za-ukrajinu-zahinuv-artist-baletu-vadim-khlupjanets-890851.html |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Svoi20221128&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |url=https://www.youtube.com/watch?v=ViJxreEKkGU |title=Країна генераторів&amp;nbsp;— страна дегенератів |date=2022-11-28 |access-date=2022-11-28 |last=Farion |first=Iryna |publisher=Katal &quot;Iryna Farion&quot; |language=uk}}&lt;/ref&gt;

==Elulugu==
Hlupjanets sündis [[Donetsk]]is ja õppis koolis nr 91 ukraina keele klassis.&lt;ref name=&quot;Svoi20221128&quot; /&gt; Pärast Donetski okupeerimist [[Donbassi separatistid|separatistlike vägede]] poolt kolis tema perekond sugulaste juurde elama [[Žõtomõri oblast]]i Narodõtski rajoonis Starõ Dorohõni külla. Alates 16. juunist 2014 oli ta Narodõtski asula hromadas sisserändaja staatuses.&lt;ref&gt;{{Cite web |url=https://www.facebook.com/Narodychi/posts/pfbid02vpVjMnGTLtSeZPRhkJ9stmh3xXQUEdj6xfepzwi8ioDYPjXPe6cfRRPbY7bzbdEDl |title=Народицька селищна військова адміністрація. В Народицький громаді трагічна звістка |access-date=2023-03-14}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |url=https://focus.ua/uk/voennye-novosti/538159-pod-bahmutom-pogib-artist-baleta-kievskogo-akademicheskogo-teatra-operetty-vadim-hlupyanec-foto |title=Під Бахмутом загинув артист балету Київського академічного театру оперети Вадим Хлуп'янець |date=2022-11-22 |access-date=2022-11-22 |publisher=Zh-l &quot;focus&quot; |language=uk}}&lt;/ref&gt;

Ta lõpetas Kiievi koreograafiakolledži. 2015. aastal&lt;ref&gt;{{Cite web |url=https://www.choreographic-college.com/our-graduates |title=Київський хореографічний коледж. Наші випускники |access-date=2023-03-14}}&lt;/ref&gt; asus ta balletitantsijana tööle Kiievi rahvuslikus akadeemilises ooperiteatris. Lisaks tegeles ta spordiga, sealhulgas jalgpalli ja malega, ning osales teatri spordielus. 2017. aastal tunnistati ta Kiievi teatrimeeskondade minijalgpalliturniiri parimaks väravalööjaks.&lt;ref name=&quot;Opereta 2017&quot;&gt;{{Cite web |url=http://operetta.com.ua/opereta-chempion/ |title=Оперета- ЧЕМПІОН! |date=2017-06-20 |access-date=2022-11-22 |publisher=Kyiv National Academic Theatre of Operetta |language=uk |archive-date=2017-06-25 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170625094600/http://operetta.com.ua/opereta-chempion/ |url-status=dead }}&lt;/ref&gt; Vabal ajal tegeles ta hiphopi harjutamisega.&lt;ref name=&quot;Svoi20221128&quot; /&gt;

===Venemaa sissetung Ukrainasse===
[[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukraina täiemahulise sissetungi]] alguses astus ta [[Ukraina relvajõud]]udesse ning hiljem läks vabatahtlikuna rindele rahvuskaardi lahinguüksuses Svoboda Legion. Kutsungiga &quot;Magnum&quot; läbis ta [[Rubižne]], [[Sjevjerodonetsk]]i, [[Lõssõtšansk]]i ja [[Zaitseve (Horlivka)|Zaitseve]].&lt;ref name=&quot;Svoi20221128&quot;&gt;{{Cite web |url=https://svoi.city/articles/252159/pid-bahmutom-zaginuv-artist-baletu-vadim-hlupyanec-z-donecka |title=Повісив пуанти на гачок і взяв в руки зброю. Історія загиблого артиста з Донецька Вадима Хлуп'янця |date=2022-11-22 |access-date=2022-11-22 |last=Kurtsanovska |first=Hanna |publisher=Онлайн-журнал &quot;Svoi city&quot; |language=uk}}&lt;/ref&gt;

Hlupjanets suri snaiprikuuli läbi [[Bahmut]]i lähedal 15. novembril 2022 (algul teatati ekslikult, et see juhtus 13. novembril).&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/operetta.kiev1/posts/pfbid0A5mqLan9oRjovmaxKvS5YYXqsp2XEGDM6aswjV9HvnxdSkU2GU6fER72P2XRCDZbl Національна оперета України. Вічна пам'ять загиблому!]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |url=https://bigkyiv.com.ua/na-fronti-zagynuv-26-richnyj-artyst-baletu-naczionalnoyi-operety-ukrayiny/ |title=На фронті загинув 26-річний артист балету Національної оперети України |date=2022-11-22 |access-date=2022-11-22 |last=Vorona |first=Halyna |publisher=Portal &quot;Big Kyiv&quot; |language=uk}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |url=https://kp.ua/ua/incidents/a659948-na-vijni-z-rosijeju-zahinuv-artist-baletu-vadim-khlupjanets |title=На війні з Росією загинув артист балету Вадим Хлуп‘янець |date=2022-11-22 |access-date=2022-11-22 |last=Katashynska |first=Alona |publisher=KP v Ukraini |language=uk}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |url=https://lb.ua/society/2022/11/22/536770_viyni_zaginuv_artist_kiivskogo.html |title=На війні загинув артист Київського академічного театру оперети Вадим Хлуп'янець |date=2022-11-22 |access-date=2022-11-22 |last=Perun |first=Vira |publisher=Livyi bereh |language=uk}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |url=https://lb.ua/society/2022/11/22/536770_viyni_zaginuv_artist_kiivskogo.html |title=У боях під Бахмутом загинув артист балету Київського академічного театру оперети Вадим Хлуп'янець |date=2022-11-22 |access-date=2022-11-22 |last=Neschetna |first=Svitlana |publisher=TSN |language=uk}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |url=https://life.pravda.com.ua/society/2022/11/22/251462/ |title=На війні загинув 26-річний артист Київського академічного театру оперети Вадим Хлуп'янець |date=2022-11-22 |access-date=2022-11-22 |last=Krechtova |first=Diana |publisher=Ukrainska Pravda |language=uk}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |url=https://suspilne.media/322822-na-vijni-zaginuv-artist-kiivskogo-akademicnogo-teatru-opereti-vadim-hlupanec/ |title=На війні загинув артист Київського академічного театру оперети Вадим Хлуп'янець |date=2022-11-22 |access-date=2022-11-22 |last=Valiukh |first=Nataliia |publisher=Suspilne Novyny |language=uk}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |url=https://vechirniy.kyiv.ua/news/74698/ |title=Під Бахмутом загинув артист Київського академічного театру оперети |date=2022-11-23 |access-date=2022-11-23 |last=Hryshyna |first=Dasha |publisher=Vechirnii Kyiv |language=uk}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{YouTube|id=_DNwQas-328|title=Під Бахмутом загинув молодий артист балету Вадим Хлуп'янець (24 Канал, 23 листопада 2022)}}&lt;/ref&gt;

Hüvastijätutseremoonia toimus 24. novembril Kiievi rahvusliku akadeemilise ooperiteateri ruumides lavastuse &quot;Pall&quot; esietenduse päeval, mille lavastas Matteo Spiazzi Itaaliast, rolli, milles Vadõm harjutas, kuid ei mänginud, (kollektiivi esimene esietendus pühendas teatri Vadõmile). Tseremoonial osales lahkunu sugulasi, kolleege ja sõjaväelasi ning hoolivaid kodanikke.&lt;ref&gt;{{Cite web |url=https://www.ukrinform.ua/rubric-ato/3621196-u-nacionalnij-opereti-poprosalisa-iz-zagiblim-na-vijni-artistom-baletu-hlupancem.html |title=У Національній опереті попрощалися із загиблим на війні артистом балету Хлуп'янцем |date=2022-11-24 |access-date=2022-11-25 |publisher=Ukrinform |language=uk}}&lt;/ref&gt;

Tema säilmed maeti [[Žõtomõri oblast]]i Starõ Dorohõnõ külla.

==Kunst==
===Rollid teatris===
Kiievi Riikliku Akadeemilise Operetiteatri balletitantsijana osales ta järgmistes lavastustes:

* &quot;Pärast kahte jänest&quot;
* &quot;Carmen&quot;
* &quot;Selline juudi õnn&quot; Ihor Pokladilt, lavastaja Serhi Smijan
* 2018 – &quot;Viiuldaja katusel&quot; J. Bocki muusika järgi, lavastaja Bohdan Strutõnskõ
* 2018 – Maria Matiose &quot;Moskalytsa&quot;, lavastaja Vlada Belozorenko
* 2021 – Asa Janose ja Gunnar Braunckemi &quot;Dorian Gray&quot;, mis põhineb Oscar Wilde'i romaanil &quot;Dorian Gray portree&quot;, lavastaja Vadõm Prokopenko
   
===Filmograafia===
* 2017 – täispikk mängufilm &quot;Ržaka&quot;, režissöör Dmõtro Tomašpolskõ&lt;ref&gt;{{Cite web |url=https://dzygamdb.com/uk/films/98 |title=Rzhaka |access-date=2023-03-14 |website=DzygaMDB}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://dzygamdb.com/uk/site/pers-single?id=21666 Vadõm Hlupjanets] DzygaMDB portaalis
* [https://mkip.gov.ua/news/8137.html 26-aastane Kiievi Akadeemilise ooperiteatri kunstnik Vadõm Hlupjanets suri sõjas] Ukraina Kultuuri- ja infopoliitika ministeeriumi lehel
* [https://svoi.city/articles/252159/pid-bahmutom-zaginuv-artist-baletu-vadim-hlupyanec-z-donecka Ta riputas oma pointe kingad konksu otsa ja võttis relva. Donetskist pärit surnud kunstniku Vadõm Hlupjanetsi lugu] (''Svoi city'' online magazine, 22 november 2022)
* [https://elu24.postimees.ee/7656400/fotod-ukrainlased-jatsid-huvasti-armastatud-balletitantsijaga-kes-hukkus-vene-snaipri-kuulist FOTOD ⟩ Ukrainlased jätsid hüvasti armastatud balletitantsijaga, kes hukkus Vene snaipri kuulist] postimees.ee, 25. november 2022

{{JÄRJESTA:Hlupjanets, Vadõm}}
[[Kategooria:Ukraina balletitantsijad]]
[[Kategooria:Ukraina sõjaväelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1996]]
[[Kategooria:Surnud 2022]]</text>
      <sha1>lmy51ile327uwfyfgmfzl84jk83rlus</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tye McGinn</title>
    <ns>0</ns>
    <id>651542</id>
    <revision>
      <id>7204981</id>
      <parentid>6380233</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T07:10:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7204981</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3674" sha1="6mx8agvjt85kev2kmfvst0lpnvzm8zf" xml:space="preserve">[[pilt:Tye McGinn (25714110017).jpg|pisi|Tye McGinn 2017. aastal [[Syracuse Crunch]]i mängijana]]
[[File:2023-02-26 Eisbären Berlin gegen ERC Ingolstadt (Deutsche Eishockey-Liga 2022-23) by Sandro Halank–081.jpg|pisi|Tye McGinn 2023. aastal [[ERC Ingolstadt]]i mängija]]
'''Tye McGinn''' (sündinud [[29. juuli]]l [[1990]] [[Fergus]]is [[Ontario|Ontario provints]]is) on [[Kanada]] [[jäähokimängija]], kes mängib Saksamaa kõrgliigaklubis [[ERC Ingolstadt]] [[ründaja (jäähoki)|ründajana]] vasakäärel.

Aastatel 2007–2010 mängis ta [[Ontario Hockey League]]'i klubis [[Ottawa 67's]] ja 2008–2010 [[Quebec Major Junior Hockey League]]'i klubis [[Gatineau Olympiques]].

2010. aastal valis [[Philadelphia Flyers]] ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is 119. valikuna. 2011. aasta juulis sõlmis ta Flyersiga kolmeaastase lepingu. Hooajal 2011/12 asus ta mängima [[American Hockey League]]'is (AHL) Flyersi tütarklubis [[Adirondack Phantoms]]. NHL-is debüteeris McGinn Flyersi meeskonnas 22. jaanuaril 2013 mängus [[New Jersey Devils]]i vastu. Esimese värava lõi ta liigas neli päeva hiljem mängus [[Florida Panthers]]i vastu.

2014. aasta juulis kaubeldi McGinn Flyersist [[San Jose Sharks]]i.&lt;ref&gt;{{cite web | url = http://sharks.nhl.com/club/news.htm?id=725226&amp;navid=TW | title = Sharks acquire Tye McGinn from Philadelphia | publisher = [[San Jose Sharks]] | date = 2014-07-02 | accessdate = 2014-07-02 | archive-date = 2014-07-14 | archive-url = https://web.archive.org/web/20140714210007/http://sharks.nhl.com/club/news.htm?id=725226&amp;navid=TW | url-status = dead }}&lt;/ref&gt; 2015. aasta märtsis liitus ta [[Arizona Coyotes]]iga, kus mängis kuni hooaja lõpuni.&lt;ref&gt;{{cite web| url = http://www.mercurynews.com/sharks/ci_27624265/tye-mcginn-claimed-off-waivers-by-arizona-coyotes | title = Tye McGinn claimed off waivers by Arizona Coyotes | publisher = [[Mercury News]] | date = 2015-03-02 | accessdate = 2015-03-02}}&lt;/ref&gt;

2015. aasta juulis sõlmis ta üheaastase lepingu [[Tampa Bay Lightning]]iga.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Lightning sign forward Tye McGinn to one-year contract |url=https://www.nhl.com/lightning/news/lightning-sign-forward-tye-mcginn-to-one-year-contract/c-775321 |website=NHL.com |accessdate=21 July 2015}}&lt;/ref&gt; Lightningi meeskonnas sai ta kokku kirja vaid kaks mängu. Ülejäänud ajal mängis ta aastatel 2015–2020 AHL-i klubides.

2021. aasta jaanuaris sõlmis ta lepingu Saksamaa kõrgliigaklubiga [[Fischtown Pinguins]].&lt;ref&gt;{{Cite web|last=|first=|date=January 12, 2021|title=PINGUINS VERSTÄRKEN SICH IN DER OFFENSIVE|url=https://fischtown-pinguins.de/allgemein/pinguins-verstaerken-sich-in-der-offensive|url-status=live|archive-url=|archive-date=|access-date=January 23, 2021|website=[[Fischtown Penguins]]}}&lt;/ref&gt; 2022. aasta juunis sõlmis ta üheaastase lepingu Ingolstadtiga.&lt;ref&gt;{{cite web |title=Tye McGinn wird ein Panther! |url=https://www.erc-ingolstadt.de/profis/newsdetail?id=7017 |website=erc-ingolstadt.de |access-date=April 10, 2023 |language=de-DE |date=June 23, 2022}}&lt;/ref&gt;

Tema vennad [[Jamie McGinn|Jamie]] ja [[Brock McGinn]] on samuti NHL-is mänginud.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.nhl.com/player/tye-mcginn-8475775 Tye McGinn NHL.com lehel]
* [https://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=106846 Tye McGinn hockeydb.com lehel]

{{JÄRJESTA:McGinn, Tye}}
[[Kategooria:Kanada jäähokimängijad]]
[[Kategooria:Philadelphia Flyersi mängijad]]
[[Kategooria:San Jose Sharksi mängijad]]
[[Kategooria:Arizona Coyotesi mängijad]]
[[Kategooria:Tampa Bay Lightningi mängijad]]
[[Kategooria:ERC Ingolstadti mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1990]]</text>
      <sha1>6mx8agvjt85kev2kmfvst0lpnvzm8zf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Venemaa Ukrainasse sissetungi kronoloogia (8. juuni – 31. august 2023)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>655873</id>
    <revision>
      <id>7205013</id>
      <parentid>7188370</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T08:35:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7205013</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="111939" sha1="tb2hti1gm4rdb9nc227qroeyozrck7t" xml:space="preserve">{{RU UA ajajoon alates 2022}}
Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 8. juunist 2023, Ukraina vastupealetungi algusest, kuni 31. augustini 2023.

See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele.

{{rõhtsisukord|numbriteta=jah}}
==Sõjategevus juunis 2023==
===8. juuni===
Mitmed ajalehed ja analüütikud teatasid, et Ukraina vastupealetung on alanud,&lt;ref name=:1 /&gt;&lt;ref name=:2 /&gt;&lt;ref name=:3 /&gt;&lt;ref name=:4 /&gt;&lt;ref name=ERR_2023-06-08 /&gt; kusjuures [[Institute for the Study of War|Sõjauuringute instituut]] märkis, et tegevus kogu Ukrainas on kooskõlas mitmesuguste näitajatega, mis annavad tunnistust vastupealetungi operatsioonide algusest kogu sõjategevuse piirkonnas. 

===9. juuni===
President [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]] külastas [[Kahhovka paisu purustamine|Kahhovka tammi purustamise]] tõttu üleujutatud alasid.&lt;ref name=Aljazeera_2023-06-09&gt;{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2023/6/9/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-471 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 471 |trans-title= |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2023-06-09 |access-date=2023-08-17 |website=aljazeera.com |language=en }}&lt;/ref&gt;

===10. juuni===
Rootsi kliimaaktivist [[Greta Thunberg]] süüdistas Venemaad Kahhovka tammi purustamises ja nimetas tegu &quot;[[ökotsiid]]iks&quot;.&lt;ref name=Aljazeera_2023-06-10&gt;{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2023/6/10/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-472 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 472 |trans-title= |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2023-06-10 |access-date=2023-08-17 |website=aljazeera.com |language=en }}&lt;/ref&gt;

===11. juuni===
Laupäeva varahommikul hukkus Odessa oblastis droonirünnaku läbi 3 inimest, 27 inimest, sh 3 last sai vigastada.&lt;ref name=TheGuardian_2023-06-11&gt;{{cite web|url=https://www.theguardian.com/world/2023/jun/11/russia-ukraine-war-at-a-glance-what-we-know-on-day-473-of-the-invasion |title=Russia-Ukraine war at a glance: what we know on day 473 of the invasion |trans-title= |publisher=[[TheGuardian.com]] |date=2023-06-11 |access-date=2023-08-17 |website=theguardian.com |language=en }}&lt;/ref&gt;

===12. juuni===
Sõja 474. päeval [[Zaporižžja oblast]]is toimunud Ukraina rünnaku käigus hukkus mitmeid Vene armee ohvitsere, teiste seas [[35. ühendarmee]] [[staabiülem]] [[kindralmajor]] [[Sergei Gorjatšev]]&lt;!--Sergey Goryachev (Q119423251)--&gt;.&lt;ref name=novayagazeta_2023-06-13 /&gt;&lt;ref name=aljazeera_2023-06-14 /&gt;

Ukraina vabastas Novodarivka küla [[Zaporižžja oblast]]is ja Storoževe küla [[Donetski oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609004537/soja-474-paev-ukraina-kaitseministeerium-vabastatud-on-seitse-asulat#Novodarivka Ukraina väed vabastasid Novodarivka küla Zaporižžja oblastis] ERR 12. juuni 2023&lt;/ref&gt;

Ukraina kaotas Soome antud kuuest Leopard 2R miinitõrjemasinast lõunarindel kolm.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609004537/soja-474-paev-ukraina-kaitseministeerium-vabastatud-on-seitse-asulat#meedia Meedia: Ukraina kaotas kolm miinitõrjemasinat Leopard 2] ERR 12. juuni 2023&lt;/ref&gt;

===13. juuni===
[[Pilt:Kryvyi Rih after Russian missile strike, 2023-06-13 (23).jpg|pisi|Rünnakujärgne 5-korruseline elumaja [[Krõvõi Rih]]is]]
Varastel hommikutundidel langes raketirünnaku alla [[Ukraina president|president]] [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]] kodulinn [[Krõvõi Rih]] [[Dnipropetrovski oblast]]is, hukkus vähemalt 6 inimest.&lt;ref name=:5 /&gt;&lt;ref name=RFE_2023-06-14 /&gt;

[[Vene kaitseministeerium]]i teatel langes Vene vägede kätte Zaporižžja rindelõigul mitu Ukraina relvajõudude Leopard 2 tanki ja Bradley lahingumasinat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609005383/soja-475-paev-putin-venemaa-on-vastupealetungi-kaigus-kaotanud-54-tanki#LeopardBradley Venemaa kätte langes mitu Leopardi tanki ja Bradley lahingumasinat] ERR 13. juuni 2023&lt;/ref&gt;

===14 juuni===
[[File:Odesa after Russian missile strike, 2023-06-14 (01).jpg|thumb|Purustatud hoone Odessas]]
[[Odessa]]t tabanud raketirünnakus hukkus kolm inimest, vähemalt 13 sai vigastada.&lt;ref name=:6 /&gt;

OSINT blogi Oryx andmetel kaotas Ukraina armee Orihivi lähedal venelaste miinide, ''kamikaze''-droonide ja helikopterite tõttu väga lühikese ajaga ja praktiliselt samas kohas kolm moodsat Leopard 2A6 tanki, 16 Bradley jalaväe lahingumasinat, kolm soomlaste saadetud Leopard 2R, ühe sakslast Wisent 2 demineerimistanki ja hulga ratas- ning roomiksoomukeid.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120202528/ekspert-selgitab-kas-suure-hulga-laane-tehnika-kaotamine-mojutab-abi-ukrainale-kas-kaotusi-saab-asendada |title=EKSPERT SELGITAB: Kas suure hulga lääne tehnika kaotamine mõjutab abi Ukrainale? Kas kaotusi saab asendada?|url-access=subscription}} Delfi FORTE Sõjandus 16.06.2023, 00:10&lt;/ref&gt; Pärast esimest rünnakunädalat otsustas Ukraina muuta vasturünnakutaktikat. Keskenduti rohkem Vene vägede kurnamisele suurtükiväe ja kaugmaarakettidega, mitte enam rünnakutele üle miiniväljade.&lt;ref name=&quot;Delfi_230715&quot;&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120216963/ajaleht-ukraina-vaed-muutsid-vastupealetungi-taktikat|title=Ajaleht: Ukraina väed muutsid vastupealetungi taktikat |url-access=subscription}} Delfi 15.07.2023, 16:10&lt;/ref&gt;

===15. juuni===
Venemaa teatas kavast korraldada Ukrainalt vallutatud aladel septembris valimised.&lt;ref name=Reuters_2023-06-15 /&gt;

Venemaa kaitseministeeriumi teatel oli sõja algusest kuni 2022. aasta lõpuni hävitatud Ukraina relvastuses olnud 8165 tankist ja soomukist 9915 tanki ja soomukit.&lt;ref name=VF-KM_2023-06-15 /&gt;

Ukraina presidendi nõuniku Mõhhailo Podoljaki sõnul ei ole Ukraina veel päris suurvastupealetungi alustanud. Kagu-Ukrainas osaleb vastupealetungis tosinast Lääne relvadega varustatud brigaadist vaid kolm.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609007711/soja-477-paev-ukraina-teatas-edusammudest-bahmuti-lahistel#reuters Reuters: Ukraina kasutab vastupealetungis vaid kolme brigaadi tosinast] ERR 15. juuni 2023&lt;/ref&gt;

===16. juuni===
[[Eesti kaitseminister]] [[Hanno Pevkur]] teatas sotsiaalmeedia vahendusel koostöös [[Island]]iga arvult neljanda [[välilaatsaret]]i&lt;!-- field hospital (Q1402739) https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/v%C3%A4lilaatsaret/1--&gt; saatmisest Ukrainale.&lt;ref name=HP_2023-06-16 /&gt;&lt;ref name=Militarnõi_2023-06-16 /&gt;

Ukrainasse saabus visiidile mitut Aafrika riiki, sealhulgas [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]i, [[Senegal]]i, [[Komoorid|Komoori Liitu]] ja [[Egiptus]]t esindav delegatsioon. Päeva esimesel poolel [[Butša massimõrv|Butša]] ohvrite ühishauda külastanud delegatsioon kohtus hiljem [[Ukraina president|president]] [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõiga]] ja õhtul toimus ühine pressikonverents. Laupäeval 17. juunil on delegatsioonil kavas kohtuda [[Peterburg|Peterburis]] ka [[Venemaa president|president]] [[Vladimir Putin|Putiniga]].&lt;ref name=Reuters_2023-06-16 /&gt;&lt;ref name=BBC_2023-06-16 /&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609009190/soja-478-paev-stoltenberg-vilniuses-ei-arutata-ukraina-kutset-nato-sse#Aafrikarahuplaan Aafrika riikide rahuettepaneku osaks on Vene vägede väljaviimine Ukrainast] ERR 16. juuni 2023&lt;/ref&gt;

===17. juuni===
ÜRO hinnangul vajab Kahhovka tammi purustamise järel Ida-Ukrainas joogivett 700&amp;nbsp;000 inimest.&lt;ref name=Aljazeera_2023-06-17&gt;{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2023/6/17/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-479 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 479 |trans-title= |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2023-06-17 |access-date=2023-08-17 |website=aljazeera.com |language=en }}&lt;/ref&gt;

=== 18. juuni ===
Ukraina väed hävitasid Henitšeski lähistel Rõkove külas Hersoni oblasti lõunaosas Vene laskemoonalao, kus oli kuni 2500 tonni laskemoona.

Raudteejaama lähistel sai tabamuse üks angaar ning järgnes viis tundi kestnud plahvatuste seeria. Värsketest satelliidipiltidest selgus, et kokku hävis seal 10 laohoonet, nii et Venemaa kaotas korraga väga suures koguses laskemoona. Rõkove asub rindejoonest 110 kilomeetri kaugusel ning kuuldavasti oli just see koht üheks peamiseks logistikakeskuseks, kus raudteega kohaletoimetatud laskemoon laaditi ümber veoautodele, mis siis vedasid selle rindele.&lt;ref name=ERR_2023-06-18 /&gt;

=== 19. juuni ===
Ukraina kaitseministri asetäitja Hanna Maljar teatas Telegramis, et kahe nädalaga on Berdjanski ja Melitopoli suunal vabastatud kaheksa asulat:
Novodarivka, Levadne, Storoževe, Makarivka, Blahodatne, Lobkove, Neskutšne ja Pjatõhatkõ. Kokku on üksused Tauria suunal liikunud vastase sügavusse kuni seitse kilomeetrit. Lõunas vabastatud maa pindala on 113 ruutkilomeetrit.&lt;ref name=ERR_2023-06-19 /&gt;

/.../
=== 22. juuni ===
Ukraina andis raketilöögi Tšongari sillale Krimmi kirdeosa ja Hersoni oblasti vahel.&lt;ref name=ERR_2023-06-22 /&gt;&lt;ref name=ERR_2023-07-05S /&gt;

/.../
=== 24. juuni ===
{{Vaata|Wagneri mäss}}
[[File:Kyiv after Russian missile attack, 2023-06-24 (45).jpg|thumb|Kahjustatud 25-korruseline elumaja Kiievis]]
Ööl vastu 24. juunit sisenesid [[Wagneri eraarmee]] väeosad Venemaa territooriumile ja hõivasid [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovi]] ja [[Voronež]]i ning liikusid Moskva suunas. Õhtul teatasid [[Jevgeni Prigožin]] ja Valgevene liider [[Aleksandr Lukašenko]], et viimase vahendatud läbirääkimised viisid kokkuleppeni, mille järgi peatab Wagner edasiliikumise, et vältida verevalamist.

Wagnerlased tulistasid alla kuus Venemaa sõjakopterit, sealhulgas ühe helikopteri Mi-8, kolm elektroonilise sõjapidamise kopterit (lendavat raadiosegajat) Mi-8MTPR-1, üks ründehelikopter Mi-35M ja üks helikopter Ka-52 Alligator ning sõjalise juhtimise lennuki Il-22M. 
Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi hinnangul mõjutab juhtimislennuki ja segamiskopterite kaotus Venemaa sõjapidamist Ukrainas. Vene õhuväel on selliseid lennukeid ainult kuni 12.&lt;ref name=ERR_2023-06-29L /&gt;&lt;ref name=FB_2023-06-29/&gt; 

/.../

=== 26. juuni ===
Ukraina kaitseministri asetäitja [[Hanna Maljar]] teatas, et Ukraina on lõunarindel vabastanud [[Rivnopil]]i asula.&lt;ref name=FB_2023-06-27R/&gt; (Tõenäoliselt toimus see juba 25. juunil.) Ukraina väed on hiljuti vabastanud 17 ruutkilomeetrit maad. Ukraina suvise vastupealetungi algusest on vabastatud 130 ruutkilomeetrit.
Ukraina väed on teinud edusamme Bahmuti suunal ning edenenud lõuna- ja põhjatiival umbes 1 km. Samuti on Ukraina väed Dnipro jõe vasakkaldal Antonivka silla kandis rajanud sillapea.&lt;ref name=ERR_2023-06-26/&gt;&lt;ref name=FB_2023-06-27/&gt; Maljari sõnul olid Ukraina relvajõudude kaotused möödunud nädalal kaheksa korda väiksemad kui Vene okupatsiooniarmeel.&lt;ref name=Delfi_2023-06-26/&gt; Ta ei täpsustanud, kas pidas silmas ainult elavjõu või ka tehnikakaotusi. Venemaa kaotused eelmisel nädalal olid järgmised: isikkoosseis: 5130, tankid: 42, soomukid: 85, suurtükid: 190, lennukid: 0, kopterid: 3, raketiheitjad: 14, õhutõrjeseadmed: 15, autod: 138, eritehnika 31, droonid 99, tiibraketid 48.&lt;ref name=&quot;UA_GS_19&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;UA_GS_26&quot;/&gt;

=== 27. juuni ===
[[File:Kramatorsk after Russian missile strike, 2023-06-27 (20-01).jpg|thumb|Rünnakujärgne restoran [[Kramatorsk]]is]]
[[2023. aasta 27. juuni raketirünnak Kramatorskile|Raketirünnakus Kramatorskile]] hukkus 13 inimest.&lt;ref name=aljazeera_2023-06-27&gt;{{cite news |url= https://www.aljazeera.com/news/2023/7/3/everywhere-things-are-hot-ukraine-battles-russian-onslaught|title= 'Everywhere, things are hot': Ukraine battles Russian onslaught|date=3 July 2023 |work=Aljazeera}}&lt;/ref&gt;

=== 28. juuni ===
Hiina esindaja Euroopa Liidus Fu Cong ütles Al Jazeera intervjuus, et Hiina ei näe probleemi Ukraina eesmärgiks võetud 1991. aasta piirideni jõudmisest.&lt;ref name=ERR_2023-06-28/&gt; See on oluline muudatus [[Hiina RV]] senistes seisukohtades.

Venemaa endine õhu- ja kosmosevägede ülem, vägede asejuht Ukrainas kindral [[Sergei Surovikin]] võeti vahi alla, ütlesid Vene kaitseministeeriumi allikad The Moscow Timesile.&lt;ref name=ERR_2023-06-28P3/&gt;&lt;ref name=TMT_2023-06-28/&gt; 

=== 29. juuni ===
Ukraina asekaitseminister Hanna Maljar teatas neljapäeva hommikul, et Ukraina väed jätkavad pealetungioperatsioone Melitopoli, Berdjanski ja Bahmuti suunal. Ukraina väed on Berdjanski suunal edenenud 1300 meetrit, Idarindel Kliššivka poole 1200 meetrit ning Kurdjumivka suunas 1500 meetrit. Bahmuti linnast põhjas ja lõunas jätkuvas samas ägedad lahingud.&lt;ref name=ERR_2023-06-29/&gt; 

Vene ajakirjanik Aleksei Venediktov teatas Twitteris, et Venemaa relvajõududest on vallandatud õhu- ja kosmosevägede ülema, kindral Sergei Surovikini asetäitja, kindralpolkovnik [[Andrei Judin]].&lt;ref name=Tw_2023-06-29/&gt;

=== 30. juuni ===
Venemaa okupatsiooniarmee kaotused Ukrainas juunis Ukraina Kindralstaabi andmetel:
isikkoosseis: 20500	
tanke: 238	
soomukeid: 390	
lennukeid: 2	
koptereid: 10	
suurtükke: 688	
raketiheitjaid: 57	
õhutõrjeseadmeid: 56	
droone: 414	
tiibrakette: 154	
autod: 555	
eritehnika: 122

==Sõjategevus juulis 2023==
/.../
===3. juuli===
Ukraina kaitseministri asetäitja [[Hanna Maljar]] ütles, et idarindel suurenes vabastatud ala 9 km² võrra. Ukraina kaitsjad liiguvad edasi Bahmuti suunas&lt;ref name=&quot;FB_2023-07-03B&quot; /&gt;, vaenlane ründab Lõmani, Avdijivka ja Marjinka suunal.
Lõunarindel suurenes vabastatud alade pindala viimase nädalaga 28,4 km² võrra. Ukraina kaitseväe pealetung jätkub Melitopoli ja Berdjanski suunal, eelkõige Novoandrjijivka, Prõjutne, Novodanõlivka, Robotõne, Novosilkõ, Staromajorske piirkonnas.
Vabastatud territooriumide kogupindala lõunarinde sektoris on juba 158,4 km².
&lt;ref name=&quot;FB_2023-07-02K&quot; /&gt;&lt;ref name=FB_2023-07-03 /&gt;&lt;ref name=&quot;FB_2023-07-03K&quot; /&gt;

===4. juuli===
Venemaa süüdistas Ukrainat droonirünnakus Moskvale. Ukraina piirist ligikaudu 500&amp;nbsp;km kaugusel asuvas Moskvas ja Moskva oblastis tehti kahjutuks 5 mehitamata lennuaparaati. [[Vnukovo lennujaam]]a töös esines katkestusi.&lt;ref name=RFERL_2023-07-04 /&gt;&lt;ref name=ERR_2023-07-04 /&gt;

Ukraina kaitsejõudude Tauria suuna pressiesindaja Valeri Šeršel teatas, et Ukraina relvajõud liikusid Berdjanski suunal edasi kuni kaks kilomeetrit. Šeršeli sõnul kindlustatakse end uutel positsioonidel, viiakse läbi õhuluuret, antakse tulelööke vaenlase sihtmärkide pihta ja tegeldakse demineerimisega.
&lt;ref name=Delfi_2023-07-04 /&gt;&lt;ref name=ERR_2023-07-05 /&gt;

===5. juuli===
Venemaa poolt okupeeritud Donetski oblastis asuvas Makijivkas läks põlema kütusehoidla või laskemoonaladu. Makijivka võimud väitsid, et tulekahju puhkes Ukraina vägede rünnaku tõttu. Võimude teatel jäid naaberküla elanikud ilma elektrita. Endine välikomandör [[Igor Girkin]] (Strelkov) kirjutas Telegramis, et tema andmeil sai siiski pihta suur sõjaväeladu, kus olevat hoitud kütust ja määrdeõli. &lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120212896/video-ilutulestik-ilma-eriefektideta-okupeeritud-makijivkas-lendas-ohku-suur-lohkeaineladu VIDEO: Ilutulestik ilma eriefektideta. Okupeeritud Makijivkas lendas õhku suur lõhkeaineladu] Delfi 05. juuli 2023, 15:02&lt;/ref&gt;

===6. juuli===
[[File:Damages after Russian missile strike on July 6, 2023 in Lviv (2).jpg|thumb|Purustatud elamu [[Lviv]]is]]
Raketirünnakus Lvivile hukkus kümme inimest, 42 sai vigastada.&lt;ref name=kyivindependent_2023-07-07&gt;{{cite news |url= https://kyivindependent.com/update-death-toll-of-lviv-missile-strike-rises-to-9/|title= Update: Death toll of Lviv missile strike rises to 10 |date=7 July 2023 |work=The Kyiv Independent}}&lt;/ref&gt;

Arvult 47. sõjavangide vahetuse tulemusel naasis Ukrainasse 45 inimest.&lt;ref name=M_2023-07-06&gt;[https://mil.in.ua/en/news/ukraine-returned-45-defenders-from-russian-captivity/ Ukraine returned 45 defenders from Russian captivity]. [[Militarnõi]], 6. juuli 2023&lt;/ref&gt;

===7. juuli===
USA teatas otsusest anda Ukrainale kaitses Venemaa vastu kassettlahingumoona. &lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609028096/ukraina-teatas-taas-edusammudest-bahmuti-lahistel#moon USA tarnib Ukrainale kassettlahingumoona] ERR 7. juuli 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref name=AP_2023-07&gt;ZEKE MILLER, LOLITA C. BALDOR and TARA COPP. [https://apnews.com/article/cluster-bombs-ukraine-biden-russia-unexploded-ordnance-cc16c482d86b34102ffeac6ee682a524 The US will provide cluster bombs to Ukraine and defends the delivery of the controversial weapon]. [[Associated Press|AP News]], 7. juuli 2023&lt;/ref&gt;

===8. juuli===
President Zelenskõi külastas sõja 500. päeval, mitme Euroopa riigi külastuse järel, [[İstanbuli Püha Jüri katedraal]]i, kus mälestati sõjas hukkunuid.&lt;ref name=bbc_c25g1d9qek5o&gt;[https://www.bbc.com/russian/articles/c25g1d9qek5o 500 дней войны в Украине. Зеленский молится о погибших и вспоминает победу в боях за Змеиный]. BBC News Русская служба, 8. juuli 2023&lt;/ref&gt;

[[Türgi president|President]] Ergodaniga peetud läbirääkimiste tulemusel saavutas president Zelenskõi viie [[Mariupoli lahing (2022)|Mariupoli kaitsel]] sõjavangi langenud Azovi rügemendi komandöri naasmise Türgist (kus nad pidanuks algse kokkuleppe kohaselt viibima sõja lõpuni) koos presidendiga koju, Ukrainasse.&lt;ref name=DW_2023-07-08&gt;[https://www.dw.com/en/ukraine-mariupol-zelenskyy-azov-commanders/live-66162920 Zelenskyy brings &quot;heroes home&quot; from Turkey]. [[Deutsche Welle|DW]], 8. juuli 2023, 18:58&lt;/ref&gt;

/.../

===10. juuli===
Hinnanguliselt oli Venemaa kaotanud 15 kuud kestnud võitluses (2022. aasta 24. veebruarist 2023. aasta mai lõpuni) hukkunutena 3 korda enam sõdureid (ligikaudu 47&amp;nbsp;000) kui 10 aastat kestnud [[Nõukogude-Afganistani sõda|Afganistani sõjas]].&lt;ref name=&quot;Fra24&quot;&gt;Sébastian SEIBT. [https://www.france24.com/en/europe/20230712-three-times-the-soviet-afghan-war-new-data-sheds-light-on-scale-of-russian-deaths-in-ukraine ‘Three times the Soviet-Afghan war’: New data sheds light on scale of Russian deaths in Ukraine]. [[France 24]], 12. juuli 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref name=AP_2023-07-10&gt;ERIKA KINETZ. [https://apnews.com/article/russia-ukraine-war-military-deaths-facd75c2311ed7be660342698cf6a409 How many Russians have died in Ukraine? Data shows what Moscow hides]. [[Associated Press|AP]], 10. juuli 2023&lt;/ref&gt;

Venemaal [[Krasnodar]]is tapeti Krasnodari linnavalitsuse mobilisatsioonijuhi asetäitja ning allveelaevu Alrosa ja Krasnodar juhtinud kapten Stanislav Ržitski
&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120216284/venemaal-tapeti-endine-allveelaeva-komandor-tana-peeti-kinni-kahtlustatav-morvar Venemaal tapeti endine allveelaeva komandör. Täna peeti kinni kahtlustatav mõrvar] Delfi 12.07.2023, 19:27&lt;/ref&gt;

===11. juuli===
NATO tippkohtumisel Vilniuses võeti Ukrain NATOga liitumise kohta vastu üldsõnaline avaldus: &quot;Saame Ukrainale anda alliansiga liitumiskutse siis, kui liitlased on nõus ja tingimused on täidetud&quot;. Otsustati, et liitumise tegevuskava (MAP) pole enam vajalik. Moodustati NATO-Ukraina nõukogu.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120215794/taistekst-kinnitame-taas-2008-aastal-antud-lubadust-mida-oeldakse-nato-kommunikees-ukraina-kohta |title=TÄISTEKST : „Kinnitame taas 2008. aastal antud lubadust.“ Mida öeldakse NATO kommünikees Ukraina kohta?|url-access=subscription}} Delfi 11.07.2023, 18:43&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120216062/video-kas-nato-poolt-ukrainale-antud-lubadused-on-toesti-konkreetsed-seletab-valisminister-tsahkna VIDEO | Kas NATO poolt Ukrainale antud lubadused on tõesti konkreetsed? Seletab välisminister Tsahkna] Delfi 12.07.2023, 12:34&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120215910/vaata-jarele-reinsalu-ukraina-kohta-pandi-nato-tippkohtumisel-kirja-vaga-segane-sonum VAATA JÄRELE | Reinsalu: Ukraina kohta pandi NATO tippkohtumisel kirja väga segane sõnum] Delfi 12.07.2023, 11:08&lt;/ref&gt;

Prantsuse president Emmanuel Macron teatas NATO tippkohtumisel, et Prantsusmaa annab Ukrainale kaugmaarakette Scalp. Need on kosotöös Suurbritanniaga välja töötatud rakettide [[Storm Shadow]] Prantsuse versioon.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120215626/prantsusmaa-hakkab-ukrainale-kaugmaarakette-andma-lisaabi-lubab-ka-saksamaa Prantsusmaa hakkab Ukrainale kaugmaarakette andma, lisaabi lubab ka Saksamaa]  Delfi 11.07.2023, 14:44
&lt;/ref&gt;

Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov avaldas, et loodi 11 liitlasriigist (Taani, Holland, Belgia, Kanada, Luksemburg, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Rootsi ja Suurbritannia) koosnev koalitsioon, kes hakkab andma Ukraina pilootidele F-16 väljaõpet.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120215740/sojapaevik-503-paev-ukraina-ei-saa-nato-liikmetelt-seda-mida-tahab |title=SÕJAPÄEVIK (503. päev): Ukraina ei saa NATO liikmetelt seda, mida tahab|url-access=subscription}} Eesti Ekspress 11.07.2023, 20:51&lt;/ref&gt; 

Ukraina saab Austraalialt luurelennuki E-7A Wedgetail, mis suudab katta 4 miljoni ruutkilomeetri suuruse õhuruumi.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/ukraina.uudised/posts/pfbid023NgL8aEtcP4E4wcbxNWb5CajZq1gYSUzzXgCwgVY5Pqeb2DKper4BZn9KTMejnrWl Ukraina uudised] FB 12.07.2023 09:04&lt;/ref&gt;

Ukraina allikad ja Vene sõjablogijad teatasid, et Ukraina raketirünnaku tõttu hukkus Berdjanskis Venemaa Lõuna sõjaväeringkonna komandöri asetäitja kindral [[Oleg Tsokov]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120215722/vene-kanalid-ukrainas-tapeti-louna-sojavaeringkonna-asekomandor Vene kanalid: Ukrainas tapeti Lõuna sõjaväeringkonna asekomandör] Delfi 11.07.2023, 16:42&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609031912/ukraina-tulistas-alla-koik-kiievit-runnanud-droonid#ukraina Ukraina allikad ja Vene sõjablogijad: Ukraina raketilöögi tõttu sai surma Venemaa kindral] ERR 12.07.2023&lt;/ref&gt;

===12. juuli===
Maailma juhtivate tööstusriikide ühendus [[G7]] loob Ukrainale mehhanismi, mis tagab et relvaabi Ukrainale jätkub pikaajaliselt ja nii kaua kui vaja. Selle raames lubatakse tarnida moodsat relvastust nagu näiteks õhutõrje- ja kaugtule-relvad ning soomukid kokku 1 miljardi dollari väärtuses.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609032563/g7-andis-ukrainale-lubaduse-tagada-pikaajaline-relvaabi G7 andis Ukrainale lubaduse tagada pikaajaline relvaabi] ERR 12. juuli 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/120216184/ukraina-sai-parast-nato-kohtumist-lohutuseks-ule-miljardi-euro-eest-uusi-relvi Ukraina sai pärast NATO kohtumist lohutuseks üle miljardi euro eest uusi relvi] EPL 13.07.2023, 00:01&lt;/ref&gt;

===13. juuli===
Venemaa relvajõudude kindralstaabi ülem armeekindral Valeri Gerassimov vabastas ametist Zaporižžja oblastis sõdiva Venemaa 58. üldvägede armee ülema kindralmajor [[Ivan Popov]]i, kes oli talle esitanud ettekande, milles kritiseeris teravalt Vene armee tegevust Ukrainas ja tegi ettepaneku viia läbi Vene üksuste rotatsioon eesliinil. „Juhtisin teravalt tähelepanu tänapäevase sõja peamisele tragöödiale – see on suurtükiväevastase võitluse puudumine, suurtükiväeluure jaamade puudumine ning meie vendade massiline hukkumine ja vigasaamine vastase suurtükiväe tõttu,“ teatas Popov. Vastuseks sellele ettekandele teatas Gerassimov Grey Zone’i andmetel, et Popov tegeleb „desinformatsiooni ja paniköörlusega“.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609032818/moskva-vallandas-kaitseministeeriumit-teravalt-kritiseerinud-kindrali#meedia Moskva vallandas kaitseministeeriumit teravalt kritiseerinud kindrali] ERR 13. juuli 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120216424/zaporizzja-rindel-sodiva-vene-58-armee-ulema-jutt-ei-meeldinud-gerassimovile-ja-ta-sai-sule-sappa Zaporižžja rindel sõdiva Vene 58. armee ülema jutt ei meeldinud Gerassimovile ja ta sai sule sappa] EPL 13.07.2023, 09:38&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid03HL4iLSJEKbSmRnoz7givXp9bBKYX6xcupTCt5HwS7LuM3o1vPvWrdEMbtdQW638l Teet Kalmuse blogi] FB 14.07.2023, 12:11&lt;/ref&gt;

Soomes NATO uusima liikme Soome [[Sauli Niinistö|presidendiga]] kohtunud president Biden ütles, et &quot;Putin on sõja juba kaotanud&quot;.&lt;ref name=DW_2023-07-13&gt;[https://www.dw.com/en/biden-in-finland-putin-already-lost-ukraine-war/a-66219229 Biden in Finland: Putin 'already lost' Ukraine war]. DW, 13. juuli 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref name=Euronews_2023-07-13&gt;[https://www.euronews.com/2023/07/13/nato-alliance-more-united-than-ever-says-biden-as-he-celebrates-newest-member-finland NATO alliance 'more united than ever,' says Biden, as he celebrates newest member Finland]. [[Euronews]], 13. juuli 2023&lt;/ref&gt;

[[Euroopa Investeerimispank]]&lt;!--https://iate.europa.eu/entry/result/780826/en-et--&gt; teatas sõja 505. päeval Ukraina toetusfondi loomisest.&lt;ref name=DWru_2023-07-13&gt;Даниил Сотников. [https://www.dw.com/ru/evropejskij-investicionnyj-bank-sozdal-novyj-fond-pomosi-ukraine/live-66212493 Европейский инвестиционный банк создал фонд помощи Украине]. DW, 13. juuli 2023&lt;/ref&gt;

President Macron teatas tiibrakettide [[Storm Shadow|SCALP]] tarnimisest Ukrainale.&lt;ref name=Fr24_2023-07-13&gt;{{cite web|url=https://www.france24.com/en/europe/20230713-a-strong-gesture-french-delivery-of-scalp-missiles-to-ukraine-marks-shift-in-western-strategy |title='A strong gesture': French delivery of SCALP missiles to Ukraine marks shift in Western strategy |trans-title= |publisher=France 24 |date=2023-07-13 |access-date=2023-07-15 |website=france24.com |language=en |author= |quote= }}&lt;/ref&gt;

===14. juuli===
Eesti andis USA-le välja väidetava [[FSB]] töötaja.&lt;ref name=RFE_2023-07-14&gt;{{cite web|url=https://www.svoboda.org/a/predpolagaemyy-sotrudnik-fsb-ekstradirovan-iz-estonii-v-ssha/32504037.html |title=Предполагаемый сотрудник ФСБ экстрадирован из Эстонии в США |trans-title=Väidetav FSB ohvitser anti Eestist USA-le välja |publisher=[[RFE/RL|Svoboda.org]] |date=2023-07-14 |access-date=2023-07-15 |website=svoboda.org |language=ru |author= |quote= }}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=AlJazeera_2023-07-15&gt;[https://www.aljazeera.com/news/2023/7/15/alleged-russia-agent-pleads-not-guilty-to-smuggling-us-tech-arms Alleged Russia agent pleads not guilty to smuggling US tech, arms]. [[Al-Jazīrah]], 15. juuli 2023&lt;/ref&gt;
USA prokuratuur teatas, et Eesti andis neljapäeval Ühendriikidele välja arvatavate FSB sidemetega Vadim Konoštšenoki (varjunimega Colonel). Väidetavalt vedas ta Venemaa kaitsesektorisse salakaubana USA päritolu esemeid: tehnoloogiat ja laskemoona.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120216875/eesti-andis-usa-le-valja-arvatava-fsb-luureohvitseri|title=Eesti andis USA-le välja arvatava FSB luureohvitseri|url-access=}} Delfi 14.07.2023, 20:18&lt;/ref&gt;

===15. juuli===
Ukrainas viibis visiidil [[Lõuna-Korea]] president [[Yoon Suk-yeol]].&lt;ref name=RFE_2023-07-15&gt;{{cite web|url=https://www.svoboda.org/a/prezident-yuzhnoy-korei-yun-sok-yolj-posetil-ukrainu-/32504738.html |title=Президент Южной Кореи Юн Сок Ёль посетил Украину |trans-title= |publisher=[[RFE/RL|Svoboda]] |date=2023-07-15 |access-date=2023-07-15 |website=svoboda.org |language=ru |author= |quote= }}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=BBCru_2023-07-15&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/russian/articles/c3g84dgexg7o |title=Президент Южной Кореи прибыл в Киев. Почему оружие из этой страны может быть важным для Украины |trans-title= |publisher=BBC News Русская служба |date=2023-07-15 |access-date=2023-07-15 |website=bbc.com |language=ru |author= |quote= }}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=Reu_2023-07-15&gt;{{cite web|url=https://www.reuters.com/world/south-korea-president-yoon-makes-surprise-visit-ukraine-yonhap-2023-07-15/ |title=South Korea's President Yoon in Ukraine to meet Zelenskiy |trans-title= |publisher=Reuters |date=2023-07-15 |access-date=2023-07-15 |website=reuters.com |language=en |author=Joyce Lee |author2= and  |quote= }}&lt;/ref&gt;

Ajakirja [[The New York Times]]&lt;!--https://www.nytimes.com/2023/07/15/us/politics/ukraine-leopards-bradleys-counteroffensive.html - alates n. artiklist tasuline--&gt; andmetel võis Ukraina vastupealetungi esimese kahe nädala jooksul kaotada kuni 20% võitluses osalenud lahingutehnikast.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.svoboda.org/a/nyt-v-nachale-nastupleniya-ukraina-mogla-poteryatj-do-20-bronetehniki/32504977.html |title=NYT: в начале наступления Украина могла потерять до 20% бронетехники |trans-title= |publisher=Svoboda.org |date=2023-07-15 |access-date=2023-07-15 |website=svoboda.org |language=en |author= |quote= }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.nytimes.com/2023/08/02/us/politics/ukraine-troops-counteroffensive-training.html |title=NYT: Ukrainian Troops Trained by the West Stumble in Battle |trans-title= |publisher=nytimes.com |date=2023-08-02 |access-date=2023-08-03 |website=nytimes.com |language=en |author=Eric Schmitt and Helene Cooper |quote= }}&lt;/ref&gt; 
Järgnevatel nädalatel kaotuste hulk vähenes – selle põhjus oli vasturünnakutaktika muutus. Keskenduti rohkem Vene vägede kurnamisele suurtükiväe ja kaugmaarakettidega, mitte enam rünnakutele üle miiniväljade.
&lt;ref name=&quot;Delfi_230715&quot;/&gt;

Vene väejuhatus vabastas ametist 106. õhudessantvägede diviisi (VDV) ülema kindralmajor Vladimir Seliverstovi. Vallandamise põhjus on praegu teadmata, kuid Seliverstov on tuntud oma sõdurite eest seismise poolest. ISW pakkus, et tema vallandamiseni võis viia Seliverstovi pöördumine Venemaa väejuhatuse poole, vahendades sõdurite rahulolematust oludega lahingupiirkonnas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609035446/soja-508-paev-venelased-pommitasid-sumot#Kindral ISW: Vene allikad väidavad, et veel üks kindral on vallandatud] ERR 16. juuli 2023&lt;/ref&gt;

===16. juuli===
Lõuna-Korea lubas suurendada demineerimisvarustuse tarneid Ukrainale.&lt;ref name=Reuters_2023-07-16&gt;{{cite web|url=https://www.reuters.com/world/south-korea-provide-more-demining-equipment-ukraine-official-2023-07-16/ |title=South Korea to provide more demining equipment to Ukraine |trans-title= |publisher=Reuters |date=2023-07-16 |access-date=2023-07-16 |website=reuters.com |language=en |author= |quote= }}&lt;/ref&gt;

===17. juuli===
Varahommikul toimus [[Krimmi poolsaar]]t Venemaaga ühendaval [[Kertši väina sild|sillal]] [[Krimmi silla plahvatused (2023)|kaks plahvatust]]: kell 3.04 ja 3.20, hukkus kaks inimest.&lt;ref name=Reuters_2023-07-17&gt;{{cite web|url=https://www.reuters.com/world/europe/crimea-bridge-key-russian-supply-line-damaged-two-dead-reports-blasts-2023-07-17/ |title=Moscow halts grain deal after bridge to Crimea struck |trans-title= |publisher=[[Reuters]] |date=17. juuli 2023, 17:30 |access-date=2023-07-17 |website=reuters.com |language=en }}&lt;/ref&gt; Autosillal purunes 145. tugisammas ja varises alla kaks sillet. Silla raudteeosal taastati liiklus samal päeval. Plahvatuse tõenäoline põhjus oli Ukraina rünnak pealveedroonidega.&lt;ref name=ERR_2023-07-17&gt;{{cite web|url=https://www.err.ee/1609036121/ukraina-allikas-krimmi-silda-rundas-ukraina#sild |title=Ukraina allikas: Krimmi silda ründas Ukraina |publisher=ERR |date=17. juuli 2023, 16:24 |access-date=2023-07-17 |website=err.ee }}&lt;/ref&gt;

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Moskva peatas oma osalemise Musta mere viljaleppes. Peskov väitis, et Moskva naaseb lepingu juurde, kui täidetakse lepingus olev Venemaad puudutav osa, vahendas The Guardian. Ukraina president Volodõmõr Zelenski tegi Türgile ja maailmaorganisatsioonile ettepaneku jätkata Musta mere teraviljaalgatust Ukraina teravilja tarnimiseks teistesse maailma riikidesse ilma agressorriigi Venemaata.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.err.ee/1609036958/ukraina-vene-runnak-kahjustas-odessa-sadamataristut#venemaa|title=Zelenski sõnul tuleb teraviljaalgatusega jätkata ilma Venemaata|publisher=ERR |date=18. juuli 2023, 16:24 |access-date=2023-07-18 |website=err.ee }}&lt;/ref&gt;

Venelased läksid Kupjanski suunal pealetungile, aga ukrainlased hoiavad kaitset, teatas Ukraina relvajõudude kindralstaap. Venelased on koondanud Lõmani ja Kupjanski suunale rohkem kui 100&amp;nbsp;000 sõdurit, 900 tanki, 550 suurtükiväesüsteemi ja 370 mitmikraketiheitjat. Lõmani ja Kupjanski suunal vaenlase dessantüksused, parimad motolaskurüksused ning täiendavaks toetuseks armee lahingureserv, territoriaalväed, erasõjafirmad ja niinimetatud ründeüksused Z. &lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609036121/soja-509-paev-ukraina-allika-sonul-rundas-krimmi-silda-ukraina#kupjansk Ukraina maavägede ülem: Vene väed läksid Kupjanski suunal rünnakule] ERR 17.07.2023&lt;/ref&gt;

/.../

===19. juuli===
Vastuseks Krimmi silla ründamisele on Venemaa 2 ööd järjest korraldanud raketi ja droonirünnakuid Ukrainale võttes eeskätt sihikule viljakokkuleppe infrastruktuuri. Ukraina teatel hävitas Venemaa rünnakutega Odessa sadama ümbrusse 60&amp;nbsp;000 tonni ekspordiks mõeldud vilja.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609037876/venemaa-evakueerib-ukraina-runnaku-tottu-krimmis-tuhandeid-inimesi#tsornomorsk Kiiev: rünnakus Odessale hävis 60&amp;nbsp;000 tonni vilja] ERR 19. juuli 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref name=MT_2023-07-20&gt;[https://www.themoscowtimes.com/2023/07/19/kyiv-says-60k-tons-of-grain-destroyed-in-odesa-attack-a81894 Kyiv Says 60K Tons of Grain Destroyed in Odesa Attack]. [[The Moscow Times]], 19. juuli 2023&lt;/ref&gt;

Öösel puhkes tulekahju Krimmi idaosas, Kirovi rajoonis Staro Krimskis oleval polügoonil asuvas laskemoonalaos. Krimmi okupatsioonivõimude juht [[Sergei Aksjonov]] teatas, et piirkonnast evakueeritakse üle 2000 inimese. Samuti on suletud Krimmi silda Sevastopoliga ühendav Tauria maantee. Ukraina nimetas seda õnnestunud erioperatsiooniks.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120217761/video-krimmis-poleb-plahvatuste-saatel-laskemoonaladu-ja-evakueeritakse-inimesi VIDEO | Krimmis põleb plahvatuste saatel laskemoonaladu ja evakueeritakse inimesi] Delfi 19. juuli 2023 08:22&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609037876/venemaa-evakueerib-ukraina-runnaku-tottu-krimmis-tuhandeid-inimesi#krimm Ukraina teatas edukast operatsioonist Krimmis] ERR 19. juuli 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/ukraina.uudised/posts/pfbid02wAWKeqLp8eMUXGWLcRxhcfK5znwqefVDGTeiVQHRwMjRNaUrUzzsyifgTaiW8qsRl Ukraina uudised] FB 19. juuli 2023 13:47&lt;/ref&gt;

Poola sisejulgeoleku agentuur ja peaprokuratuuri Lublini osakond tuvastasid Poola ajaloo suurima Vene spioonivõrgustiku, mis valmistus õhkima Ukrainasse relvade ja humanitaarabiga saadetavaid ronge, teatas ajaleht Gazeta Polska.&lt;ref&gt;[https://www.gazetapolska.pl/30717-mieli-wysadzac-pociagi-w-polsce-kulisy-zatrzymania-rosyjskich-szpiegow-moskwa-placila-w-bitcoinach Mieli wysadzać pociągi w Polsce! Kulisy zatrzymania rosyjskich szpiegów. Moskwa płaciła w bitcoinach] Gazeta Polska 18.07.2023&lt;/ref&gt;

[[Rahvusvaheline Kriminaalkohus|Rahvusvahelise kriminaalkohtu]] vahistamismäärusega hõlmatud Putin ei osale [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] järgmisel nädalal toimuval [[BRICS]]i tippkohtumisel.&lt;ref name=BBC_2023-07-19&gt;Kathryn Armstrong. [https://www.bbc.com/news/world-africa-66247067 Putin will not attend Brics summit - South African presidency]. BBC News, 19. juuli 2023&lt;/ref&gt;

Prahas esinenud [[Secret Intelligence Service|MI6]] juht Sir Richard Moore kinnitas, et nende uksed jäävad rahulolematutele vene kodanikele alati avatuks.&lt;ref name=BBC_2023-07-19_ii&gt;Frank Gardner, BBC security correspondent in Prague &amp; Marie Jackson in London. [https://www.bbc.com/news/uk-66243806 Disaffected Russians spying for UK, says MI6 head]. BBC News, 19. juuli 2023&lt;/ref&gt;

Kiievit külastas Iirimaa peaminister [[Leo Varadkar]].&lt;ref name=PoU_2023-07-19&gt;{{cite web|url=https://www.president.gov.ua/en/news/prezident-ukrayini-zustrivsya-z-premyer-ministrom-irlandiyi-84413 |title=President of Ukraine met with the Taoiseach of Ireland in Kyiv |trans-title= |publisher= |date=2023-07-19 |access-date=2023-07-20 |website=president.gov.ua |language=en |author= |quote= }}&lt;/ref&gt;

===20. juuli===
Venemaa ründas kolmandal järjestikusel ööl [[Odessa]]t ja [[Mõkolajiv]]it, vigastada sai vähemalt 21 inimest.&lt;ref name=Reuters_2023-07-20&gt;{{cite web|url=https://www.reuters.com/world/europe/least-nine-wounded-russian-strike-mykolaiv-governor-2023-07-20/ |title=Russia strikes Ukrainian port cities for third consecutive night |trans-title= |publisher=Reuters |date=2023-07-20 |access-date=2023-07-20 |website=reuters.com |language=en |author=Viktoria Lakezina |quote= }}&lt;/ref&gt;

===21. juuli===
Venemaa õiguskaitseorganid vahistasid endise [[GRU]] luuraja ja praeguse Kremli suhtes ülikriitilise sõjablogija [[Igor Girkin]]i (Strelkovi), kes 2014. aastal oli „Donetski rahvavabariigi kaitseminister“. Talle esitati süüdistus Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi paragrahvi 282 (ekstremism) järgi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609040399/advokaat-venemaal-vahistati-donbassi-sisside-endine-komandor-girkin Advokaat: Venemaal vahistati Donbassi sisside endine komandör Girkin] ERR 21. juuli 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref name=RFERL_2023-07-21&gt;[https://www.aljazeera.com/news/liveblog/2023/7/21/russia-ukraine-war-live-moscow-holds-naval-drills-in-black-sea?update=2281032 Russian court remands nationalist Kremlin critic Girkin in custody until September 18]. RFE/RL, 21. juuli 2023&lt;/ref&gt;

Venemaa rünnakud Ukraina lõunaosa taristu vastu jätkusid neljandat järjestikust päeva, Družba külas hukkusid mürsutabamuse läbi 10-aastane vend ja tema 16-aastane õde.&lt;ref name=RFERL_2023-07-21 /&gt;

===22. juuli===
Ööpäeva jooksul langes Venemaa rünnaku alla 11 Ukraina oblastit.&lt;ref name=BBCru_2023-07-22&gt;[https://www.bbc.com/russian/live/news-66102921 Минобороны России подтвердило гибель журналиста РИА Новости]. BBC News Русская служба, 22. juuli 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref name=FR24&gt;[https://www.france24.com/en/europe/20230722-%F0%9F%94%B4-live-pro-russian-authorities-in-crimea-accuse-kyiv-of-drone-attack-on-munitions-depot Live: Pro-Russian authorities in Crimea accuse Kyiv of drone attack on munitions depot]. France 24, 22. juuli 2023&lt;/ref&gt;

Zaporižžja oblastis Pjatõhatkõ&lt;!--Пятихатки--&gt; küla lähistel sai mürsutules surmavalt haavata [[RIA Novosti]] ajakirjanik, veel kolm ajakirjanikku sai vigastada.&lt;ref name=BBCru_2023-07-22 /&gt;&lt;ref name=FR24 /&gt;

Krimmis Krasnogvardeiski rajoonis said tabamuse laskemoonaladu ja kütusehoidla. Krimmi okupatsioonivõimude kuberner Sergei Aksjonov teatas, et poolsaarel otsustati peatada rongiliiklus ning evakueerida inimesed plahvatuspaigast viie kilomeetri raadiuses.
&lt;ref name=BBCru_2023-07-22 /&gt;&lt;ref name=FR24 /&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609040843/ukraina-voimud-venemaa-runnakutes-hukkus-oopaevaga-kaheksa-tsiviilisikut#Laskemoon Krimmis plahvatas Ukraina droonirünnaku tagajärjel laskemoonaladu] ERR 22. juuli 2023&lt;/ref&gt;

Bulgaaria otsustas saata Ukrainale umbes sada Nõukogude Liidus 1980. aastatel valmistatud soomukit. See on Bulgaaria esimene relvaabi Ukrainale.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609040843/ukraina-voimud-venemaa-runnakutes-hukkus-oopaevaga-kaheksa-tsiviilisikut#bulgaaria Bulgaaria saadab Ukrainale sadakond soomukit] ERR 22. juuli 2023&lt;/ref&gt;

===23. juuli===
{{mitu pilti  |jalus = Rünnakujärgne katedraal  |laius1  = 147 |laius2  = 110  |pilt1  = Transfiguration Cathedral in Odesa after Russian missile attack, 2023-07-23 (41).jpg |pilt2  = Transfiguration Cathedral in Odesa after Russian missile attack, 2023-07-23 (22).jpg }}
Varahommikuses rünnakus Odessale hukkus kaks inimest, 22 sai vigastada (sh 4 last). [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluv Odessa suurim sakraalehitis Odessa Issanda Muutmise katedraal (Спасо-Преображенський кафедральний собор) sai raketirünnakus märkimisväärseid kahjustusi.&lt;ref name=Reuters_2023-07-23&gt;Iryna Nazarchuk. [https://www.reuters.com/world/europe/russias-attack-odesa-kills-one-injures-18-ukraine-officials-2023-07-23/ Russian attack on Odesa kills one, damages cathedral, Ukrainian officials say]. Reuters, 23. juuli 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref name=RBK_2023_07_23&gt;{{Cite news |work=RBK |url=https://www.rbc.ua/ukr/news/ruynuvannya-kolosalni-polovinu-dahu-zneslo-1690101083.html |title=Разрушения колоссальные, половину крыши снесло: последствия удара РФ по собору в Одессе |date=2023-07-23}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=ERR_2023-07-23&gt;[https://www.err.ee/1609041533/soja-515-paev-blinken-ukraina-vabastas-50-protsenti-hoivatud-aladest#odessa Vene raketilöökides Odessale sai surma kaks ja haavata 22 inimest]. ERR, 23. juuli 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref name=RaiNews_2023-07-23&gt;[https://www.rainews.it/maratona/2023/07/guerra-in-ucraina-la-cronaca-minuto-per-minuto-giorno-515-d2d50493-3303-48e1-b009-8f5e5ebcb982.html Grave attacco su Odessa, colpita la Cattedrale della Trasfigurazione, morti e feriti]. Rai News, 23. juuli 2023&lt;/ref&gt;

[[UNESCO]] esialgsel hinnangul oli Ukrainas alates 2022. aasta 24. veebruarist saanud kahjustusi 270 [[UNESCO maailmapärandi nimistu|maailmapärandi nimistusse]] kantud objekti.&lt;ref name=unesco_2023-07-26&gt;{{cite web|url=https://www.unesco.org/en/articles/damaged-cultural-sites-ukraine-verified-unesco |title=Damaged cultural sites in Ukraine verified by UNESCO |trans-title= |publisher=UNESCO |date=2023-07-26 |access-date=2023-07-29 |website=unesco.org |language=en |author=Alexandre Larcan |quote=As of 20 July 2023, UNESCO has verified damage to 270 sites since 24 February 2022 – 116 religious sites, 27 museums, 95 buildings of historical and/or artistic interest, 19 monuments, 12 libraries ,1 Archive.. }}&lt;/ref&gt;

[[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|Riigisekretär]] [[Antony Blinken|Blinkeni]] kinnitusel oli Ukraina vallutanud Venemaalt tagasi 50% eelmise aasta veebruarist alates kaotatud territooriumist.&lt;ref name=RaiNews_2023-07-23 /&gt;

Poolas hakkas tööle sõjas vigastatud Leopard 2 lahingutankide remonditöökoda.&lt;ref name=DW_2023-07-23&gt;[https://www.dw.com/en/ukraine-updates-russian-missile-attack-targets-odesa/a-66321873 Poland puts battle tank repair hub into action]. DW, 23. juuli 2023&lt;/ref&gt;

===24. juuli===
Venemaa väidab, et on tunginud Karmazinivka külast lääne suunas 4 km ja loonud sillapea üle Žerebretsi jõe.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid035YW7t4Bd3RioJebvKjSDMwrPAgQ1a2U42qXyym2FHwxJSi1Vo13UogBSu5sVBASTl Ukraina on muutunud maailmas kõige mineeritumaks riigiks]. FB  Teet Kalmuse blogi, 24. juuli 2023&lt;/ref&gt;

/.../

===27. juuli===
Ukraina armee vallutas lõunarindel Vene okupantidelt tagasi Staromaiorske asula.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609044839/soja-519-paev-ukraina-parlament-pikendas-sojaseadust-novembrini#staromaiorsk Ukraina vabastas lõunarindel asula] ERR, 27. juuli 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609045943/soja-520-paev-louna-venemaal-taganrogis-toimus-voimas-plahvatus#ukraina Ukraina väed vabastasid Staromaiorski asula] ERR, 28. juuli 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref name=ISW_2023-07-27&gt;{{cite web |url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-july-7-2023 |title=Russian Offensive Campaign Assessment, July 27, 2023 |publisher=[[Institute for the Study of War|ISW]] |date=2023-07-27 |access-date=2023-07-28 |website=understandingwar.org |author=Karolina Hird |author2=Riley Bailey |author3=Grace Mappes |author4=Angelica Evans |author5=Christina Harward |author6=Frederick W. Kagan |quote=Ukrainian President Volodymyr Zelensky posted footage on July 27 showing that Ukrainian forces liberated Staromayorske (9km south of Velyka Novosilka) in western Donetsk Oblast following heavy fighting in the area. |archive-date=2023-07-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230708185758/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-july-7-2023 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=Rai_2023-07-28&gt;{{cite web|url=https://www.rainews.it/video/2023/07/kiev-riconquista-il-villaggio-di-staromayorske-il-video-della-35-brigata-15879c09-e830-4d5f-8ccf-e83b342f00de.html |title=Video dalla guerra {{!}} Kiev riconquista il villaggio di Staromayorske: il video della 35ª Brigata |trans-title=Video material from the war {{!}} Kiev recaptures the village of Staromayorske: video of the 35th Brigade |publisher=[[Rai News 24|Rai News]] |date=2023-07-28 |access-date=2023-07-29 |website=rainews.it |language=it}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20230815081043/https://r.muu.ee/54261/109457/ukrainarindekaart.html Ukraina rinde kaart: Lahing Vremivka eendis] Delfi 15. august 2023&lt;/ref&gt;

===28. juuli===
Venemaal Peterburis Vene-Aafrika tippkohtumisel kutsusid sealsed Aafrika riikide riigijuhid Vene presidenti Vladimir Putinit toetama aafriklaste rahuplaani Vene-Ukraina sõja lõpetamiseks. Samuti nõudsid Aafrika riigid Musta mere viljakokkuleppe taastamist, millest Venemaa eelmine nädal taandus.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609045658/putin-lubas-aafrika-liitlastele-tasuta-vilja Putin lubas Aafrika liitlastele tasuta vilja]. ERR, 27. juuli 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609045943/soja-520-paev-louna-venemaal-taganrogis-toimus-voimas-plahvatus#Aafrika Aafrika liit Putinile: Musta mere viljalepe tuleb taastada]. ERR, 28. juuli 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609046540/venemaa-ja-aafrika-tippkohtumise-viimane-paev-keskendus-rahule-ukrainas Venemaa ja Aafrika tippkohtumise viimane päev keskendus rahule Ukrainas]. Joosep Värk, ERR, 28. juuli 2023 19:38&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120220107/putin-lubas-hakata-arutama-aafriklaste-valja-pakutud-rahuplaani Putin lubas hakata arutama aafriklaste välja pakutud rahuplaani]. Delfi, 28. juuli 2023 18:02&lt;/ref&gt;

President [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]] allkirjastas reedel seaduse, millega viiakse ametlik [[Jõulud|jõulupüha]] 7. jaanuarilt, mil seda tähistab [[Vene Õigeusu Kirik]], üle 25. detsembrile.&lt;ref name=apnews_2023-07-30-2&gt;{{cite web|url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-war-christmas-orthodox-church-calendar-b658c9ebecc91a470866c34b1c1847eb |title=Overnight drone attack on Moscow injures 1, temporarily closes airport for traffic |trans-title= |publisher=AP |date=2023-07-30 |access-date=2023-07-30 |website=apnews.com |language=en |author=FELIPE DANA  |author2=DASHA LITVINOVA |quote=The law also moves the Day of Ukrainian Statehood to July 15 from July 28, and the Day of Defenders of Ukraine to Oct. 1 from Oct. 14.}}&lt;/ref&gt;

===29. juuli===
Ukraina kinnitas, et ründas varahommikul Tšonhari silda, mis ühendab Venemaa poolt okupeeritud osa Hersoni oblastist Krimmi poolsaarega. Samuti kinnitas Ukraina, et Vene okupatsioonivägede Krimmis Sevastopoli lähedal asuvas laskemoonalaos toimusid reede õhtul plahvatused.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609047452/soja-522-paev-oine-droonirunnak-kahjustas-kaht-moskva-buroohoonet#ukr Ukraina kinnitas Krimmi ja Hersoni vahelise silla ründamist] ERR 29. juuli 2023&lt;/ref&gt;

===30. juuli===
Varahommikul toimus droonirünnak Moskvale, nädala jooksul kolmas; vigastada sai üks inimene, [[Vnukovo lennujaam]] oli ajutiselt suletud.&lt;ref name=apnews_2023-07-30&gt;{{cite web|url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-war-drone-attack-moscow-4801c01e9f07ac882ab28d33666bf8d0 |title=Overnight drone attack on Moscow injures 1, temporarily closes airport for traffic |trans-title= |publisher=[[Associated Press|AP]] |date=2023-07-30 |access-date=2023-07-30 |website=apnews.com |language=en |author= |quote= }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609047452/soja-522-paev-oine-droonirunnak-kahjustas-kaht-moskva-buroohoonet#sobj Sobjanin: Ukraina droonid kahjustasid kaht Moskva büroohoonet]ERR 30. juuli 2023&lt;/ref&gt;

===31. juuli===
[[File:Kryvyi Rih after Russian missile attack, 2023-07-31 (01).jpg|thumb|Rünnakujärgne korterelamu [[Krõvõi Rih]]is]]
Ukraina sõjaväeluure (HUR) teatas, et Venemaa on okupeeritud Ukraina aladelt sundmobiliseerinud ligikaudu 55&amp;nbsp;000 kuni 60&amp;nbsp;000 meest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609047953/ukraina-krovoi-rihis-sai-vene-runnakutes-surma-vahemalt-neli-inimest#HUR Ukraina: Krõvõi Rihis sai Vene rünnakutes surma vähemalt neli inimest]. ERR, 31. juuli 2023&lt;/ref&gt;
Vene laste õiguste volinik [[Maria Lvova-Belova]] avaldas, et Venemaa on alates 2022. aasta veebruarist &quot;võtnud vastu&quot; (loe 'Venemaale küüditanud') rohkem kui 4,8 miljonit Ukraina elanikku, kellest 700&amp;nbsp;000 on lapsed.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609048421/lvova-belova-venemaale-on-viidud-rohkem-kui-700-000-ukraina-last Lvova-Belova: Venemaale on viidud rohkem kui 700&amp;nbsp;000 Ukraina last]. ERR, 31. juuli 2023&lt;/ref&gt;

Venemaa hommikuses rünnakus [[Krõvõi Rih]]i korterelamule hukkus 6 tsiviilisikut, sh ema koos 10-aastase tütrega&lt;ref name=aljazeera_2023-07-31&gt;Edna Mohamed, Hamza Mohamed and Federica Marsi. [https://www.aljazeera.com/news/liveblog/2023/7/31/russia-ukraine-war-live-moscow-says-ukrainian-drone-hit-police-station Russia-Ukraine war updates: Girl and mother killed in Kryvyi Rih attack]&lt;/ref&gt;, 69 sai vigastada, [[Dnipropetrovski oblast|oblasti]] kuberner kuulutas hukkunute mälestuseks välja [[leinapäev]]a. Hersoni oblastis sai Venemaa rünnaku tagajärjel surma neli inimest.&lt;ref name=BBC_2023-07-31&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-66362769 |title=Ukraine war: Russian strike on Zelensky's home city kills six |trans-title= |publisher= |date=2023-07-31 |access-date=2023-08-01 |website=bbc.com |language=en |author=Matt Murphy |quote=Earlier this month, the UN said there have been some 25,671 civilian casualties since Russian launched its invasion of Ukraine last year, but the true figure is likely to be far higher. }}&lt;/ref&gt;

[[Reuters]]i teatel lõppes võitlus Staromaiorske eest Ukraina poole võiduga.&lt;ref name=Reuters_2023-07-31&gt;{{cite web|url=https://www.reuters.com/world/europe/the-russians-were-waiting-us-ukraine-troops-describe-tougher-fight-than-expected-2023-07-31/ |title='The Russians were waiting for us': Ukraine troops describe tougher fight than expected |publisher=Reuters |date=2023-07-31 |access-date=2023-07-31 |website=reuters.com |language=en |author=Vladyslav Smilianets |quote= }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120220812/septembri-lopuks-voi-oktoobris-jouab-ukraina-armee-aasovi-mereni-mida-tahendab-pealetungi-teine-faas|title=Septembri lõpuks või oktoobris jõuab Ukraina armee Aasovi mereni. Mida tähendab pealetungi 'teine faas'? |url-access=subscription}} Delfi Sõjandus 01.08.2023, 14:14&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120221065/avaneb-tee-mariupoli-poole-ekspert-selgitab-miks-kolm-kula-voivad-otsustada-voitluse-tulemuse-venelaste-peamisel-kaitseliinil|title=Avaneb tee Mariupoli poole. Ekspert selgitab, miks kolm küla võivad otsustada võitluse tulemuse venelaste peamisel kaitseliinil |url-access=subscription}} Delfi Sõjandus 02.08.2023, 13:14&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120221405/venelaste-esimene-kaitseliin-oli-tugevam-kui-teine-kas-ukraina-vastupealetungi-valjavaated-on-ootamatult-paranenud|title=Venelaste esimene kaitseliin oli tugevam kui teine. Kas Ukraina vastupealetungi väljavaated on ootamatult paranenud? |url-access=subscription}} Delfi Sõjandus 03.08.2023, 16:10&lt;/ref&gt;

Venemaa okupatsiooniarmee kaotused Ukrainas juulis Ukraina Kindralstaabi andmetel: isikkoosseis: 17820	tanke: 174	soomukeid: 337	lennukeid: 0	koptereid: 3	suurtükke: 677	raketiheitjaid: 67	õhutõrjeseadmeid: 73	droone: 482	tiibrakette: 86	autod: 530	eritehnika: 138

==Sõjategevus augustis 2023==
===1. august===
Venemaa kaitseministeerium teatas, et tõkestas Ukraina meredroonide katse rünnata kolme mehitamata merekaatriga Musta mere laevastiku patrull-laevu Sergei Kotov ja Vassili Bõkov Mustal merel 340 kilomeetri kaugusel Sevastopolist edelas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120220699/otseblogi-venemaa-kaitseministeerium-mustal-merel-torjuti-ukraina-droonide-katse-runnata-vene-sojalaevu#n3372501842911470764 Venemaa kaitseministeerium: Mustal merel tõrjuti Ukraina droonide katse rünnata Vene sõjalaevu]. Delfi, 1. august 2023 08:42&lt;/ref&gt;

Moskva kesklinnas sai [[IQ-kvartal]]is teist korda ligikaudu 48 tunni jooksul droonitabamuse pilvelõhkuja.&lt;ref name=AP_2023-08-01&gt;{{cite web|url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-war-drone-attack-moscow-crimea-0773a8607c3e3c25a47124f4ef4d7b8c |title=Russia accuses Ukraine of a drone attack on Moscow that hit a building already struck just days ago |trans-title= |publisher=[[Associated Press|AP News]] |date=2023-08-01 |access-date=2023-08-01 |website=apnews.com |language=en |author=DASHA LITVINOVA |quote= |location=Tallinn}}&lt;/ref&gt;

Venemaa KM esindaja [[Igor Konašenkov]] ütles, et Ukraina meredroonid ründasid Musta mere edelaosas Vene tsiviiltranspordilaevu. Vene merevägi olevat rünnaku tõrjunud. Ukraina presidendi nõunik [[Mõhhailo Podoljak]] eitas Venemaa väiteid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609048865/moskva-arilinnakut-tabas-taas-droonirunnak#Podoljak Venemaa väitel ründas Ukraina droonidega ka tsiviillaevu, Ukraina eitab seda] ERR 1. august 2023&lt;/ref&gt;

===2. august===
Ukraina kaitsejõudude peastaabi teatel tõrjusid Ukraina sõdurid Vene väed välja Bahmutist lõunas asuvast Andrijivka külast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609049990/soja-525-paev-venelased-torjuti-bahmuti-lahistelt-andrijivkast-valja#Andrijivka Ukraina peastaap: venelased tõrjuti Andrijivkast välja] ERR 2. august 2023&lt;/ref&gt;

Vaatamata Venemaa väljumisele Musta mere viljaleppest liikus kolme viljalaeva Doonau deltas asuvasse Ukraina sadamasse [[Izmail]]i.
&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid02WwdsPes8DR6yBAy67mKUTWfqaeU1eHPX97peELJ9paj9qZDAZXV3rqJvtRkj1TCPl Teet Kalmuse blogi] FB 2. august 2023&lt;/ref&gt; Takistamaks vilja väljavedu, ründas Venemaa droonidega Izmailis asuva jõesadama taristut ning tabamuse said administratiivhooned ja viljaelevaatorid, hävines 40&amp;nbsp;000 tonni vilja.

===3. august===
Kolme [[Baltimaad|Balti riigi]] peaministrid teatasid kavast eralduda Venemaa elektrivõrgust 2025. aasta veebruariks.&lt;ref name=AP_2023-08-03&gt;[https://apnews.com/article/baltic-russia-estonia-latvia-lithuania-electricity-85014798fe57359a814128e1b9239fa3 The 3 Baltic nations plan to accelerate their exit from Russia’s power grid by almost a year]. AP News, 3. august 2023&lt;/ref&gt;

===4. august===
Ukraina korraldas 450 kilogrammi trotüüli sisaldanud pealveedrooniga rünnaku Novorossiiski sadamale. Kannatada sai suur dessantlaev (laevatüüp Projekt 775, NATO nomenklatuuris [[Ropucha]]) Olenegorski Gornjak.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609052780/ukraina-meredrooni-runnakus-novorossiiski-sadamale-sai-viga-vene-sojalaev#meredroonid Ukraina meredrooni rünnakus Novorossiiski sadamale sai viga Vene sõjalaev] ERR 4. august 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref name=BBC_2023-08-03&gt;[https://www.bbc.com/news/av/world-europe-66405081 Moment sea drone approaches Russian ship on the Black Sea]. BBC News, 4. august 2023&lt;/ref&gt; Laev vajus kreeni ja pukseeriti sadamasse.
Lenddroonirünnak korraldati ka Krimmis asuva [[Feodossia]] vastu. Vene kaitseministeerium teatas, et rünnakus osales 13 Ukraina drooni, millest 10 tulistati alla ja kolm toodi taevast alla elektroonilise sõjapidamise vahenditega.
&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/7827789/ukraina-rundas-vene-baase-mustal-merel-ja-krimmi-poolsaarel Ukraina ründas Vene baase Mustal merel ja Krimmi poolsaarel] Postimees 4. august 2023, 13:27&lt;/ref&gt;

===5. august===
[[Kertši sild|Kertši silla]] lähedal sai meredroonitabamuse Venemaa tanker SIG, mis vedas kütust Vene väegrupile Süürias.&lt;ref name=Reuters_2023-08-05&gt;[https://www.reuters.com/world/europe/crimea-residents-hear-blast-russia-installed-official-says-unrelated-bridge-2023-08-04/ Russian tanker hit by sea drone near Crimea Bridge]. Reuters, 5. august 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref name=BBC_2023-08-05&gt;James Waterhouse in Kyiv &amp; Jaroslav Lukiv in London. [https://www.bbc.com/news/world-europe-66412842 Russia says tanker hit in Ukrainian attack near Crimea]. BBC News, 5. august 2023&lt;/ref&gt; Ukraina hüdroloogiateenistus andis välja hoiatuse Venemaa Musta mere sadamaid kasutavatele laevadele. Rannikuhoiatus anti Anapa, Novorossiiski, Gelendžiki, Tuapse, Sotši ja Tamani sadamale, öeldes, et need asuvad sõjaohu piirkonnas. Ukraina kaitseministeerium on ka hoiatanud, et peab kõiki Venemaa sadamatesse või Venemaa okupeeritud sadamatesse liikuvaid aluseid sõjaliseks ohuks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609053704#sadamad Ukraina hoiatas Vene Musta mere sadamaid kasutavaid laevu] ERR 5. august 2023&lt;/ref&gt;

===6. august===
Ukraina ründas taas [[Tšonhari sild]]a, mis ühendab Krimmi Lõuna-Ukrainaga. Rünnakus sai kahjustusi maanteesild.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609054160/soja-529-paev-ukraina-rundas-taas-krimmi-viivat-tsongari-silda#tsongar Ukraina ründas taas Tšongari silda] ERR 6. august 2023&lt;/ref&gt; Samuti rünnati [[Henitšesk]]i silda, mis on kolmas ühendustee Krimmi ja Lõuna-Ukraina vahel.

Briti luure hinnangul on Ukraina sõjas hukkunud või saanud haavata 15&amp;nbsp;000 Vene õhudessantväelast 30&amp;nbsp;000st Ukrainasse lähetatud õhudessantväelasest.&lt;ref name=ERR_2023_08_07/&gt;

Saudi Araabias Jeddah's toimus 5.-6. augustil 42 riigi osalusel Ukraina rahukonverents. Ukraina valitsuse teatel nõustusid kõik osalejad (sh EL, USA, Hiina, India, Brasiilia, LAV), et igasuguse rahulepingu aluseks peab olema Ukraina territoriaalse terviklikkuse austamine, vahendas Politico.&lt;ref name=ERR_2023_08_07&gt;[https://www.err.ee/1609054586/zelenski-venemaa-tulistas-nadalaga-valja-65-raketti-ja-178-rundedrooni#terviklikkus Kiiev: kõik Jeddah osalised toetasid Ukraina territoriaalset terviklikkust] ERR 7. august 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.politico.eu/article/ukraine-russia-war-jeddah-peace-talks-saudi-arabia-china-territorial-integrity-andriy-yermak/ Kyiv says Jeddah participants back Ukraine territorial integrity in any peace deal] Politico 6. august 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120222002/saudide-rahukonverentsile-venemaad-ei-kutsutud-aga-hiina-noustus-sellegipoolest-kohale-tulema|title=Saudide „rahukonverentsile“ Venemaad ei kutsutud, aga Hiina nõustus sellegipoolest kohale tulema|url-access=subscription}} Delfi 07.08.2023, 00:01&lt;/ref&gt;

===7. august===
Venemaa teatas esmaspäeval, et rahulahendus Ukrainaga on võimalik ainult siis, kui Kiiev relvad maha paneb st. lõpetab vaenutegevuse ja terroristlikud rünnakud ning lääneriigid lõpetavad relvade tarnimise Kiievile. Samuti nõudis Moskva, et Ukraina loobuks Venemaa okupeeritud aladest. Ukraina teatas vastuseks, et viivitamatu relvarahu nimel ei tehta mingeid kompromisse, mis jätaks okupeeritud Ukraina alad Venemaa kontrolli alla.&lt;ref name=ERR_2023_08_07/&gt;

Venemaa teatas, et on tunginud Ukraina kirdeosas [[Kupjansk]]i rindel edasi 11 km laiuselt ja rohkem kui 3 km sügavuselt.&lt;ref name=ERR_2023_08_07/&gt;

Rünnakus [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]]le hukkus vähemalt 9 ja sai vigastada 82 inimest.&lt;ref name=DW_2023-08-07&gt;{{cite web|url=https://www.dw.com/en/ukraine-updates-russia-strikes-pokrovsk-killing-2-kyiv/live-66456488 |title=Ukraine updates: Russia strikes Pokrovsk homes, Kyiv says |trans-title= |publisher=[[Deutsche Welle|DW]] |date=2023-08-07 |access-date=2023-08-07 |website=dw.com |language=en |author= |quote= }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120222324/otseblogi-ja-video-vene-raketilook-tappis-donetski-oblastis-pokrovskis-seitse-inimest Vene raketilöök tappis Donetski oblastis Pokrovskis seitse inimest] Delfi 8. august 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609055678/venemaa-topeltrunnakus-donetski-eluhoonele-hukkus-kaheksa-inimest#Pokrovski Venemaa rünnakus Donetski elumajale hukkus kaheksa] ERR 8. august 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref name=apnews_2023-08-08&gt;[https://apnews.com/article/russia-ukraine-war-missile-strike-6fa27eed10747b7daa85d7518e99d5ba Death toll rises to 7 after Russian missiles slam into Ukrainian city’s downtown area]. [[Associated Press|AP News]], 8. august 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref name=BBC_2023-08-08_66367537&gt;[https://www.bbc.com/russian/live/news-66367537 Число пострадавших от обстрела в Покровске выросло до 67]. BBC News Русская служба, 8. august 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref name=Reuters_2023-08-08&gt;Vladyslav Smilianets. [https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-says-russian-missile-strikes-apartment-buildings-kill-five-east-2023-08-07/ Russian missiles kill nine, destroy hotel in eastern Donetsk, Ukraine says]. Reuters, 8. august 2023&lt;/ref&gt;

===8. august===
[[Eesti siseminister|Siseminister]] [[Lauri Läänemets]]a kinnitusel ei ole Eestil kavas järgida Leedu ja Läti eeskuju riigist Venemaa ja Valgevene kodanike väljasaatmisel.&lt;ref name=svoboda_2023-08-08&gt;[https://www.svoboda.org/a/hronika-voiny-v-ukraine/31715636.html Эстония не будет высылать граждан России по примеру Латвии и Литвы]. svoboda.org, 8. august 2023&lt;/ref&gt;

===9. august &lt;span style=&quot;font-style: normal;font-size:75%;color:#8B8B8B;&quot;&gt;(532. päev)&lt;/span&gt;===
&lt;div style=&quot;display:inline;float:right;margin:0 0 10px 10px;font-size:88%;&quot;&gt;
Ukraina kaotused 9. augusti 2023 seisuga Venemaa väitel.
{{Joondatud veerud}}
{|class=&quot;wikitable static-row-numbers col-2-right col-3-right&quot;
|+
!Tehnika liik
!Venemaa väitel&lt;ref name=ERR_2023-08-09 /&gt;
!ORYX andmetel 9. aug 2023&lt;ref&gt;[https://www.oryxspioenkop.com/2022/02/attack-on-europe-documenting-ukrainian.html ORYX: Ukraina dokumenteeritud kaotused] &lt;/ref&gt;
|-
|soomukid kokku
|11 204
|1912&lt;/BR&gt;(604 tanki, 1308 muud soomukit)
|-
|eriotstarbelised sõjamasinad
|12 155
|1373&lt;/BR&gt;(668 eritehnika, 705 autot)
|-
|õhutõrje raketisüsteemid
|428 
|119
|-
|mitmikraketiheitjad
|1144
|50
|-
|suurtükid ja miinipildujad 
|5819
|342
|-
|droonid
|5600 
|159
|-
|lennukid
|458 
|69
|-
|helikopterid
|245 
|32
|-
|}

Venemaa kaotused 11. augusti 2023 seisuga Ukraina väitel
{{Joondatud veerud}}
{|class=&quot;wikitable static-row-numbers col-2-right col-3-right&quot;
|+
!Tehnika liik
!Ukraina väitel&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609059470/kiiev-vene-vaed-tulistasid-laane-ukrainasse-neli-kinzali-raketti#kaotused Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 580 sõdurit, 12 tanki ja 15 suurtükisüsteemi] ERR 11. august 2023&lt;/ref&gt;
!ORYX andmetel 11. aug 2023&lt;ref&gt;[https://www.oryxspioenkop.com/2022/02/attack-on-europe-documenting-equipment.html ORYX: Venemaa dokumenteeritud kaotused] 
&lt;/ref&gt;
|-
|tankid
|4290
|2218
|-
|muud soomukid
|8313
|3917
|-
|eritehnika 
|756
|421
|-
|autod
|7511
|3254
|-
|õhutõrje raketisüsteemid
|469
|183
|-
|mitmikraketiheitjad
|713
|255
|-
|suurtükid ja miinipildujad 
|5043
|911
|-
|droonid
|4197 
|281
|-
|lennukid
|315
|84
|-
|helikopterid
|313 
|101
|-
|}
&lt;/div&gt;

Moskva lähistel [[Sergijev Possad]]is toimus tugev plahvatus Zagorski tehases, kus toodetakse muuhulgas sihikuid ja öövaatlusseadmeid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609056623/moskvas-toimus-sojatehnika-tehases-suur-plahvatus#Zagorski Moskvas toimus sõjatehnika tehases suur plahvatus] ERR 9. august 2023&lt;/ref&gt; Venemaa väitel olid plahvatuse põhjusteks tehnoloogilise protsessi rikkumine ja inimfaktor.

Venemaa avaldas andmeid väidetavalt hävitatud Ukraina sõjavarustuse kohta alates 24. veebruarist 2022.&lt;ref name=ERR_2023-08-09&gt;[https://www.err.ee/1609056623/moskvas-toimus-sojatehnika-tehases-suur-plahvatus#varustus Moskva avaldas andmeid väidetavalt hävitatud Ukraina sõjavarustuse kohta] ERR 9. august 2023&lt;/ref&gt;

Ukraina väesalgad tegid {{ill|en|Kozatši Laheri|Kozachi Laheri, Kherson Raion}} lähistel luureretke [[Dnepr]]i idakaldale.&lt;ref name=Yahoo_2023-08-09&gt;Nicholas Cecil. [https://uk.news.yahoo.com/ukrainian-forces-surprise-raid-gain-065614813.html Ukrainian forces ‘in surprise raid’ to gain foothold on east side of Dnipro River]. Yahoo News, 9. august 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref name=ISW_2023-08-09&gt;[https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-august-9-2023 Russian Offensive Campaign Assessment, August 9, 2023]. ISW&lt;/ref&gt;&lt;ref name=devils&gt;{{Cite web |date=9 August 2023 |title=Dnipro Devils 'Raid Russian-Occupied River Town' of Kozachi Laheri |url=https://www.kyivpost.com/post/20349 |access-date=2023-08-10 |website=Kyiv Post |language=en}}&lt;/ref&gt;

[[Zaporižžja]]s hukkus Venemaa rünnaku tagajärjel 3 inimest.&lt;ref name=Reuters_2023-08-10&gt;Vladyslav Smilianets. [https://www.reuters.com/world/europe/three-dead-after-russian-attack-ukraines-zaporizhzhia-zelenskiy-says-2023-08-09/ Three dead after Russian attack on Ukrainian city of Zaporizhzhia]. Reuters, 10. august 2023&lt;/ref&gt;

===10. august===
[[File:Zaporizhzhia after Russian attack, 2023-08-10 (11).jpg|thumb|left|ÜRO töötajate peamise tugipunktina kasutatud purustatud hotell [[Zaporižžja]]s&lt;ref name=UN_2023-08-10&gt;{{cite web |url=https://ukraine.un.org/en/241286-hotel-main-base-un-staff-and-other-humanitarians-serving-people-zaporizhzhia |title=This hotel is the main base for UN staff and other humanitarians serving the people of Zaporizhzhia |date=2023-08-10 |publisher=United Nations |access-date=2023-08-17 |archive-date=2023-08-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230816202053/https://ukraine.un.org/en/241286-hotel-main-base-un-staff-and-other-humanitarians-serving-people-zaporizhzhia |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;]]
Venemaa kinnitusel lasti teist järjestikust päeva alla Moskvat rünnanud droonid, lennuliiklus kahes Moskva rahvusvahelises lennujaamas oli häiritud.&lt;ref name=AP_2023-08-10&gt;ILLIA NOVIKOV and EMMA BURROWS. [https://apnews.com/article/russia-ukraine-moscow-drone-attack-e3279d216761cdecdb515d2514bcf493 Russia says it intercepted Moscow-bound drones for a second straight day]. AP, 10. august 2023&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas neljapäeval, et avas mitmest Musta mere sadamast meretee tsiviillaevadele, ehkki Venemaa on astunud välja kokkuleppest, mis tagas merel ohutu viljaekspordi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609057817/ukraina-avas-mustal-merel-koridori-tsiviillaevadele#merekoridor Ukraina avas Mustal merel koridori tsiviillaevadele] ERR 10. august 2023&lt;/ref&gt;

===11. august===
Kirde rindejoone läheduses asuvast 37 linnast ja külast evakueeriti ligi 12&amp;nbsp;000 tsiviilisikut.&lt;ref name=Aljazeera_2023-08-11&gt;{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2023/8/11/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-534 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 534 |trans-title= |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2023-08-11 |access-date=2023-08-16 |website=aljazeera.com |language=en }}&lt;/ref&gt;

Kupjanski rindejoonel jätkusid ägedad lahingud.&lt;ref name=Aljazeera_2023-08-11 /&gt;

[[Zaporižžja]]s hukkus Venemaa raketirünnaku läbi vähemalt 1 inimene, 9 sai vigastada.&lt;ref name=Aljazeera_2023-08-11 /&gt;

Ukraina president Volodõmõr Zelenski vallandas riigi kõigi oblastite ametnikud, kes on vastutavad sõjaväkke värbamise eest. Ta põhjendas seda korruptsioonikahtlusega, mis tema sõnul võib olla võrreldav riigireetmisega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609059470/soja-534-paev-kiiev-vene-vaed-tulistasid-laane-ukrainasse-neli-kinzali-raketti#varbamiskeskused Zelenski vallandas kõigi oblastite värbamiskeskuste juhid] ERR 11. august 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120224908/sojapaevik-540-paev-ukraina-sojakomissarid-said-soja-ajal-dollarimiljonarideks|title=SÕJAPÄEVIK (540. päev): Ukraina sõjakomissarid said sõja ajal dollarimiljonärideks |url-access=subscription| author=Kadri Paas|date=2023-08-17 |access-date=2023-08-31 |website=ekspress.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;

===12. august===
[[Ivano-Frankivsk]]is hukkus 8-aastane poiss.&lt;ref name=Aljazeera_2023-08-12&gt;{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2023/8/12/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-535 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 535 |trans-title= |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2023-08-12 |access-date=2023-08-16 |website=aljazeera.com |language=en }}&lt;/ref&gt;

Venemaa raketirünnakus Kiievile sai kahjustusi lasteaed.&lt;ref name=Aljazeera_2023-08-12 /&gt;

Venemaa kinnitusel tulistasid nad Moskva läänepoolses eeslinnas alla Ukraina drooni.&lt;ref name=Aljazeera_2023-08-12 /&gt;

===13. august===
Venemaa patrull-laev Vassili Bõkov tulistas hoiatuslaske Belau lipu all sõitnud kaubalaeva Sukru Okani suunas, mis oli teel Ukraina Izmaili sadama poole. Kui laev peatus, saadeti laeva inspekteerima helikopter Vene sõjaväelastega. Inspektsiooni järel lubati laeval teekonda jätkata.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609061201/soja-536-paev-venemaa-tegi-hoiatuslaske-ukrainasse-suundunud-kaubalaevale#hoiatus tsiviillaevadVenemaa tegi hoiatuslaske Ukrainasse teel olnud kaubalaeva suunasle] ERR 13. august 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref name=Aljazeera_2023-08-13&gt;{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2023/8/13/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-536 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 536 |trans-title= |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2023-08-13 |access-date=2023-08-16 |website=aljazeera.com |language=en }}&lt;/ref&gt;

===14. august===
Esmaspäeva hilisõhtul Dagestani tanklas puhkenud tulekahjus hukkus vähemalt 30 inimest, sh 3 last, paljud inimesed said vigastada.&lt;ref name=Reuters_2023-08-15&gt;{{cite web|url=https://www.reuters.com/world/europe/three-dead-blast-car-service-russian-city-makhachkala-ria-2023-08-14/ |title=Fire at Russian fuel station kills 30, scores injured |trans-title=Vene tanklas puhkenud tulekahjus hukkus 30 inimest, vigastatuid oli hulgaliselt |publisher=[[Reuters]] |date=2023-08-15 |access-date=2023-08-15 |website=reuters.com |language=en |author= |quote= }}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=Aljazeera_2023-08-14&gt;{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2023/8/14/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-537 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 537 |trans-title= |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2023-08-14 |access-date=2023-08-16 |website=aljazeera.com |language=en }}&lt;/ref&gt;

===15. august===
Venemaa raketirünnaku alla langes [[Lviv]]. Loode-Ukrainas asuva [[Lutsk]]i linna vastu suunatud Venemaa raketirünnakutes hukkus kolm inimest ja mitmed said vigastada.&lt;ref name=Rai_2023-08-15&gt;{{cite web|url=https://www.rainews.it/video/2023/08/attacco-missilistico-russo-su-leopoli-il-sindaco-mostra-i-danni-e-racconta-cosa-e-successo-94d31c22-6edc-4f35-89ec-a19e5c29690b.html |title=Attacco missilistico russo su Leopoli. Il sindaco mostra i danni e racconta cosa è successo |trans-title=Vene raketirünnak Lvivile. Linnapea näitab kahjusid ja räägib, mis juhtus. |publisher=[[Rai News]] |date=2023-08-15 |access-date=2023-08-15 |website=rainews.it |language=it |author= |quote= }}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=aljazeera_538päev&gt;[https://www.aljazeera.com/news/liveblog/2023/8/15/ukraine-war-live-news-kyiv-says-russian-strikes-kill-three-in-lutsk Russia-Ukraine war: List of key events, day 538]. [[Al-Jazīrah]], 15. august 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref name=Aljazeera_2023-08-15&gt;{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2023/8/15/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-538 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 538 |trans-title= |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2023-08-15 |access-date=2023-08-16 |website=aljazeera.com |language=en }}&lt;/ref&gt;

===16. august===
Ukraina vabastas Donetski oblastis asuva Urožaine küla. See on oluline punkt Venemaa kaitseliinil.&lt;ref name=ERR_2230816&gt;[https://www.err.ee/1609064672/ukraina-vabastas-lounarindel-urozaino-kula#kiiev Ukraina teatas kolmapäeval, et on osana pealetungioperatsioonist vabastanud lõunarindel Urožaino küla.] ERR 16. august 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120224394/otseblogi-maljar-ukraina-vaed-vabastasid-donetski-oblastis-asuva-urozaine Maljar: Ukraina väed vabastasid Donetski oblastis asuva Urožaine] Kaart: Delfi blogi 16. august 2023 09:03&lt;/ref&gt;&lt;ref name=Reuters_2023-08-16&gt;Max Hunder and Vitalii Hnidyi. [https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-says-recaptures-urozhaine-donetsk-region-russian-forces-2023-08-16/ Ukraine retakes village but warns of trouble in northeast - Kyiv]. Reuters, 16. august 2023&lt;/ref&gt; Samuti jätkab Ukraina pealetungi Robotõne piirkonnas.&lt;ref name=Aljazeera_2023-08-16&gt;{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2023/8/16/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-539 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 539 |trans-title= |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2023-08-16 |access-date=2023-08-16 |website=aljazeera.com |language=en }}&lt;/ref&gt;

Esimene Vene mereblokaadi murdev laev asus Odessast Türgi poole teele. Konteinerilaev Joseph Schulte väljus 16. augusti hommikul Odessa sadamast ning peab Türgi Ambarli sadamasse jõudma järgmisel päeval.&lt;ref name=ERR_2230816/&gt; 

Venemaa on asunud siseriiklikult tootma Iraani päritolu Shahed droone.&lt;ref name=ERR_2230816/&gt;

[[Lutsk]]is asuvas Rootsi ettevõttes sai Venemaa rünnaku läbi surma 3 inimest.&lt;ref name=BBC_2023-08-16&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-66507195 |title=Ukraine war: Three killed after blasts in Lutsk and Lviv |trans-title= |publisher=BBC News |date=2023-08-16 |access-date=2023-08-17 |website=bbc.com |language=en |author=James Waterhouse |author2=Malu Cursino |quote=In Lutsk - Volyn region's capital - a factory owned by a Swedish company was hit by the strikes.&amp;nbsp;// &quot;We are very sad to confirm that three of our colleagues have been killed,&quot; SKF company spokesman Carl Bjernstam said. }}&lt;/ref&gt;

===17. august===
Venemaa teatel tulistati alla 3 Ukraina drooni Moskvast edelas ja 1 droon Krimmi kohal.&lt;ref name=Aljazeera_2023-08-17&gt;{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2023/8/17/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-540 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 540 |trans-title= |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2023-08-17 |access-date=2023-08-17 |website=aljazeera.com |language=en }}&lt;/ref&gt;

===18. august===
[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] kirjutas alla kahele seadusele, millega pikendatakse sõjaväelist mobilisatsiooni ja sõjaseisukorda riigis kuni 15. novembrini. Seaduste kohaselt ei tohi 18–60-aastased Ukraina mehed riigist lahkuda.&lt;ref name=Aljazeera_2023-08-18&gt;{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2023/8/18/russia-ukraine-war-list-of-key-events-day-541 |title=Russia-Ukraine war: List of key events, day 541 |trans-title= |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2023-08-18 |access-date=2023-08-18 |website=aljazeera.com |language=en }}&lt;/ref&gt;

Läti, Leedu ja Eesti ühinesid [[G7]] avaldusega Ukraina toetuseks selle konfliktis Venemaaga. &quot;Me jätkame Ukraina abistamist kuni võiduni. Me toetame Ukrainat tema teel NATO ja ELi liikmelisuse suunas,&quot; ütles Eesti peaminister Kaja Kallas sotsiaalmeedias.&lt;ref name=Aljazeera_2023-08-18 /&gt;

Varahommikul Moskvat tabanud Ukraina droonirünnaku tõttu suleti ajutiselt liikluseks 4 tsiviillennujaama.&lt;ref name=rferl_2023-08-18&gt;[https://www.rferl.org/a/russia-ukraine-drone-airports-shut-moscow-counteroffensive/32553448.html Ukrainian Drone Strike Temporarily Shuts Down Civilian Airports In Moscow]. RFE/RL's Ukrainian Service, 18. august 2023&lt;/ref&gt;

[[Bosporus|Bosporuse väina]] läbis [[konteinerilaev]] Joseph Schulte&lt;ref name=Aljazeera_2023-08-18_ii&gt;{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/liveblog/2023/8/18/russia-ukraine-war-live-ship-uses-black-sea-corridor-arrives-in-turkey?update=2322899 |title=Live updates, Russia-Ukraine war: First ship to use Kyiv’s corridor arrives in Turkey|trans-title= |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2023-08-18 |access-date=2023-08-18 |website=aljazeera.com |language=en |author=Nils Adler}}&lt;/ref&gt; ja randus hiljem [[İstanbul]]is.&lt;ref name=Fr24_2023-08-18&gt;Jasper Mortimer. [https://www.france24.com/en/video/20230818-russia-black-sea-blockade-cargo-ship-from-ukraine-s-odesa-port-reaches-istanbul Russia Black Sea blockade: Cargo ship from Ukraine’s Odesa port reaches Istanbul]. France 24, 18. august 2023&lt;/ref&gt;

USA andis heakskiidu F-16 hävitajate saatmisele Taanist ja Madalmaadest Ukrainasse.&lt;ref name=Aljazeera_2023-08-18_ii /&gt;

===19. august===
Raketirünnakus [[Tšernihiv]]ile hukkus vähemalt 7 inimest, vigastada sai enam kui 144 inimest.&lt;ref name=BBC_2023-08-19ru&gt;[https://www.bbc.com/russian/live/news-66367537 Онлайн Война в Украине: ракетный удар по Чернигову; СБУ раскрыл детали первого подрыва Крымского моста]. BBC News Русская служба, 19. august 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref name=BBC_2023-08-19&gt;George Wright. [https://www.bbc.com/news/world-europe-66554412 Chernihiv: Russian missile strike kills seven, Ukraine says]. BBC News, 19. august 2023&lt;/ref&gt;

President Zelenskõi oli visiidil [[Rootsi]]s, kus kohtus kuningapere ja [[Riksdag]]i liikmetega.&lt;ref name=CNN__2023-08-19&gt;{{cite web |last1=Kostenko |first1=Maria |last2=Dean |first2=Sarah |last3=Tanno |first3=Sophie |title=Seven dead including six-year-old girl as Russian missile hits center of Ukraine’s Chernihiv city |url=https://www.cnn.com/2023/08/19/europe/russian-missile-strike-chernihiv-intl/index.html |website=[[CNN]] |access-date=20 August 2023}}&lt;/ref&gt; Muude teemade kõrval oli arutuse all ka [[hävituslennuk]]ite [[Saab 39 Gripen]] tarnimine Ukrainasse.&lt;ref name=CNN__2023-08-19 /&gt;

Väidetavas Ukraina droonirünnakus hävis Novgorodi oblastis asuvas Soltsõ õhujõudude baasis Venemaa pommitaja Tu-22M3.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609069817/soja-543-paev-holland-ja-taani-lubasid-anda-ukrainale-f-16-lennukeid#droon Ukraina droonirünnakus hävis Novgorodi oblastis Soltsõ lennuväjal Venemaa pommitaja.] ERR 20. august 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120225648/hollandi-ja-taani-f-16-d-ei-aitaks-veel-rindel-murrangut-saavutada-ent-teevad-ukraina-ohuruumi-turvalisemaks|title=Hollandi ja Taani F-16-d ei aitaks veel rindel murrangut saavutada, ent teevad Ukraina õhuruumi turvalisemaks |url-access=subscription}} Eesti Päevaleht 21.08.2023, 20:00&lt;/ref&gt;&lt;ref name=BBC_66573842&gt;Graeme Baker. [https://www.bbc.com/news/world-europe-66573842 Ukrainian drone destroys Russian supersonic bomber]. BBC News, 22. august 2023&lt;/ref&gt;

===20. august===
Droonirünnakute tõttu peatati ajutiselt Moskva [[Vnukovo lennujaam|Vnukovo]] ja [[Moskva Domodedovo rahvusvaheline lennujaam|Domodedovo]] lennujaama töö.&lt;ref name=rferl_2023-08-20&gt;{{cite web|url=https://www.rferl.org/a/32555868.html |title=Moscow Briefly Halts Operations At Two Airports Amid Reported Drone Incidents |trans-title= |publisher=[[RFE/RL]] |date=2023-08-20 |access-date=2023-08-20 |website=rferl.org |language=en |author= |quote= }}&lt;/ref&gt;

Pühapäeval [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade]] ja seejärel [[Taani|Taani Kuningriiki]] külastanud Ukraina president nimetas &quot;ajalooliseks&quot; kahe riigi otsust tarnida Ukrainale F-16 lennukeid.&lt;ref name=France24_2023-08-20&gt;{{cite web|url=https://www.france24.com/en/europe/20230820-%F0%9F%94%B4-live-russia-thwarts-ukraine-drone-attack-on-moscow-and-its-region |title=Zelensky hails ‘historic’ decision to give Ukraine F-16 jets |trans-title= |publisher=[[France 24]] |date=2023-08-20 |access-date=2023-08-21 |website=france24.com |language=en |author= |quote= }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609069817/soja-543-paev-holland-ja-taani-lubasid-anda-ukrainale-f-16-lennukeid#f16 Taani ja Holland annavad Ukrainale F-16 hävitajad] ERR 20. august 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609070579/zelenski-saabus-visiidile-kreekasse-ning-kohtub-balkani-liidritega#F-16 Taani ja Holland lubasid Ukrainale F-16 hävituslennukeid] ERR 21. august 2023&lt;/ref&gt;

===21. august===
Ukraina väed sisenesid Robotõne külasse.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609071698/robotonesse-sisenenud-ukraina-brigaad-evakueeris-sealsed-tsiviilisikud Robotõnesse sisenenud Ukraina brigaad evakueeris sealsed tsiviilisikud] ERR 21. august 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120225776/otseblogi-ja-video-robotone-vabastatud-elanikud-tervitasid-ukraina-sodureid-pisarsilmi Robotõne vabastatud elanikud tervitasid Ukraina sõdureid pisarsilmi] Delfi 21. august 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120225824/video-ukraina-saavutab-lounarindel-taktikalist-edu-ja-uritab-tungida-labi-mineeritud-tsooni|title=VIDEO Ukraina saavutab lõunarindel taktikalist edu ja üritab tungida läbi mineeritud tsooni |url-access=subscription}} Delfi 22.08.2023, 12:59&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120226855/suur-lugu-ja-siis-istuvad-venelased-krimmis-naljas-kaks-vaikest-kula-voivad-otsustada-ukraina-pealetungi-ja-soja-saatuse|title=„Ja siis istuvad venelased Krimmis näljas!“ Kaks väikest küla võivad otsustada Ukraina pealetungi ja sõja saatuse|url-access=subscription}} Delfi Forte Sõjandus 27.08.2023, 00:21&lt;/ref&gt;&lt;ref name=Fr24_2023-08-22 /&gt;

Ukraina droonirünnakus Kaluga oblastis asuvale Tšaikovka õhujõudude baasile sai tugevaid kahjustusi Venemaa pommitaja Tu-22M3.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609072136/ukraina-havitas-droonirunnakuga-kaks-vene-tu-22m3-strateegilist-pommitajat Ukraina hävitas droonirünnakuga kaks Vene Tu-22M3 strateegilist pommitajat] ERR 21. august 2023 12:02&lt;/ref&gt;
Väidetavalt sooritati nii 19. kui 21. augusti rünnakud Venemaa territooriumilt.

Droonirünnakute tõttu oli hommikul häiritud kõigi Moskva lennujaamade töö.&lt;ref name=BBCru_2023-08-21&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/russian/live/news-66367537 |title=Из-за атаки дронов на Москву на запасные аэродромы отправили 45 рейсов |trans-title= |publisher=BBC News Русская служба |date=2023-08-21 |access-date=2023-08-21 |website=bbc.com |language=ru |author= |quote=Росавиация подтвердила, что в понедельник утром, как и в прошлую пятницу, ограничения на полеты вводились во всех четырех московских аэропортах — «Внуково», «Домодедово», «Шереметьево» и «Жуковский». }}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=Reuters_2023-08-21&gt;[https://www.reuters.com/world/europe/russia-destroys-ukrainian-drones-moscow-region-flights-disrupted-2023-08-21/ Two injured in Ukrainian drone attack in Moscow region, nearly 50 flights disrupted]. Reuters, 21. august 2023&lt;/ref&gt;

Arvamusi Ukraina liitumisvõimaluste kohta NATO-ga käimasoleva sõja tingimustes on erinevaid.&lt;ref name=AlJazeera_2023-08-21&gt;{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/liveblog/2023/8/21/russia-ukraine-live-moscow-airport-flights-disrupted-after-drone-attack |title=Ukraine joining NATO during a war? Here’s how it could work |trans-title= |publisher=Al-Jazīrah |date=2023-08-21 |access-date=2023-08-21 |website=aljazeera.com |language=en |author= |quote=Ukraine has been told it won’t be let into NATO yet, but joining the alliance during a war might not be as far-fetched as it sounds, says analyst [[Kadri Liik]]. }}&lt;/ref&gt;

President Zelenskõi kohtus esmaspäeval [[Ateena]]s [[Kreeka peaminister]] [[Kyriákos Mitsotákis]]ega, muu hulgas oli arutluse all Kreeka jätkuv sõjaline toetus Ukrainale. Ateena oli kolme päeva jooksul neljas Zelenskõi külastatud ELi liikmesriigi pealinn. Õhtul osales Ukraina president Ateenas mitteametlikul õhtusöögil, kus teiste õhtustajate hulgas olid mitme Balkani riigi juhid, [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]] ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[Charles Michel]].&lt;ref name=apnews_2023-08-22&gt;{{cite web|url=https://apnews.com/article/greece-ukraine-zelenskyy-balkan-meeting-eu-c6f6c927e977516717cea1da60324f7b |title=Greece’s leader pledges to keep up military support for Ukraine as Zelenskyy visits Athens |trans-title= |publisher=[[Associated Press|AP News]] |date=2023-08-22 |access-date=2023-08-22 |website=apnews.com |language=en |author=NICHOLAS PAPHITIS |quote= }}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=apnews_2023-08-21&gt;{{cite web|url=https://apnews.com/article/balkans-european-union-greece-8745b410bdfa646ca236d0cc616a48ab |title=Greece hosts meeting of several Balkan leaders; Ukraine’s Zelenskyy also will attend |trans-title=Greece’s leader pledges to keep up military support for Ukraine as Zelenskyy visits Athens |publisher=AP News |date=2023-08-21 |access-date=2023-08-22 |website= |language=en |author= |quote= }}&lt;/ref&gt; Teisipäeval 22. augustil allkirjastasid 11 riigi juhid president Zelenskõi ning Ursula von der Leyeni ja Charles Michel juuresolekul ühisavalduse Ukraina territoriaalse terviklikkuse toetuseks.&lt;ref name=Fr24_2023-08-22&gt;[https://www.france24.com/en/europe/20230822-%F0%9F%94%B4live-russia-claims-it-destroyed-ukrainian-reconnaissance-boat-in-black-sea 2:43pm: Balkan leaders sign declaration in support of Ukraine]. France 24, 22. august 2023&lt;/ref&gt;

===22. august===
Droonirünnak Moskvale toimus viiendat järjestikust päeva.&lt;ref name=BBCru_2023-08-22&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/russian/articles/c3g9nqyeqn4o |title=Новая атака дронов под Москвой: обломки упали во дворе многоэтажного дома |trans-title= |publisher=BBC News Русская служба |date=2023-08-22 |access-date=2023-08-22 |website=bbc.com |language=ru |author= |quote=Во дворах лежали обломки сбитого дрона. Часть из них разбила стекла автомобилей. Пострадали и оконные рамы 25-этажного жилого дома, следует из опубликованных видеосвидетельств. }}&lt;/ref&gt;

===23. august===
Kuuendat järjestikust päeva toimunud droonirünnakus Moskvale sai kahjustusi kesklinnas asuv ehitusjärgus elamu, kõik neli Moskva lennujaama olid ajutiselt lendudeks suletud&lt;!--https://www.bbc.com/russian/articles/c0j30kdzgj0o Ночью все четыре московских аэропорта, как это было и в предыдущие дни, приостанавливали вылеты и прием самолетов. Несколько самолетов отправили на запасные аэродромы.--&gt;.&lt;ref name=BBC_2023-08-23&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-66589596 |title=Drone hits Moscow building and two drones downed - officials |trans-title= |publisher=BBC News |date=2023-08-23 |access-date=2023-08-23 |website=bbc.com |language=en |author=Emily McGarvey |quote= }}&lt;/ref&gt; Belgorodi oblastis hukkus kolm inimest.&lt;ref name=BBC_2023-08-23 /&gt;

[[ÜRO Inimõiguste Ülemvoliniku Amet|OHCHR]] andmetel on pooleteist aasta eest alanud täiemahulise sissetungi algusest alates on hukkunud enam kui 9000 tsiviilisikut.&lt;ref name=Reuters_2023-08-23&gt;{{cite web|url=https://www.reuters.com/world/europe/blood-billions-cost-russias-war-ukraine-2023-08-23/ |title=Blood and billions: the cost of Russia's war in Ukraine |trans-title=Veri ja miljardid: Venemaa sõja hind Ukrainas |publisher=[[Reuters]] |date=2023-08-23 |access-date=2023-08-23 |website=reuters.com |language=en |author=Guy Faulconbridge |quote=The war has left nearly 500,000 troops either dead or injured, according to the New York Times./.../ About 14,000 people were killed there between 2014 and the end of 2021, according to the OHCHR, including 3,106 civilians.}}&lt;/ref&gt;

Ukraina hävitas Krimmi poolsaare lääneosas {{ill|en|Tarhankuti neem|Tarkhankut Peninsula|Tarhankuti neemel}} asuva {{ill|en|Olenivka (Tšornomorski rajoon)|Olenivka, Chornomorske Raion|Olenivka}} küla lähedal paiknenud Vene õhutõrjesüsteemi [[S-400]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609073048/ukraina-sojavaeluure-krimmis-havis-vene-s-400-ohutorjesusteem#S400 Ukraina sõjaväeluure: Krimmis hävis Vene S-400 õhutõrjesüsteem] ERR 23. august 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120227323/see-on-pauk-kremli-reputatsiooni-pihta-ukrainlased-havitasid-eduka-luureoperatsiooniga-punase-valjaku-paraadide-staari|title=„See on pauk Kremli reputatsiooni pihta.“ Ukrainlased hävitasid eduka luureoperatsiooniga Punase väljaku paraadide „staari“ |url-access=subscription}} Delfi Forte Sõjandus 28.08.2023, 12:46&lt;/ref&gt;

===24. august===
Ukraina kinnitusel viisid riigi lennuvägi ja mereväeluure okupeeritud Krimmi poolsaarel öösel läbi &quot;erioperatsiooni&quot;.&lt;ref name=Reuters_2023-08-24&gt;{{cite web|url=https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-says-it-launched-special-operation-russian-occupied-crimea-2023-08-24/ |title=Ukraine says it launched 'special operation' in Russian-occupied Crimea |trans-title= |publisher=[[Reuters]] |date=2023-08-24 |access-date=2023-08-24 |website=reuters.com |language=en |author= |quote=The operation, which Reuters was unable to independently confirm, would amount to a rare demonstration that Ukrainian forces are able to stage ground operations in Crimea, which Russia seized and annexed in 2014. }}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=BBC_2023-08-24&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-66603644 |title=Ukraine claims Crimea landing for 'special operation' on Independence Day |trans-title= |publisher=BBC News |date=2023-08-24 |access-date=2023-08-24 |website=bbc.com |language=en |author=Joel Guinto |quote=Ukraine has claimed its troops briefly landed overnight in the occupied Crimea peninsula, as the country marks 32 years of its independence.&amp;nbsp;// All objectives of the &quot;special operation&quot; were achieved without any casualties, the defence ministry said.&amp;nbsp;&amp;nbsp;// It added that during a firefight in Olenivka and Mayak, western Crimea, &quot;the enemy suffered losses&quot;.}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609074311/soja-547-paev-kiiev-ukraina-eriuksus-tegi-dessandi-krimmi-poolsaarele#krimm Kiiev: Ukraina eriüksus tegi dessandi Krimmi poolsaarele] ERR 24. august 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120227547/tekib-kusimus-vene-lennuvae-lahinguvoimes-ekspert-kommenteerib-ukraina-soja-seni-uhte-erakordsemat-lahingut|title=„Tekib küsimus Vene lennuväe lahinguvõimes.“ Ekspert kommenteerib Ukraina sõja seni ühte erakordsemat lahingut |url-access=subscription| author=Taavi Minnik|date=2023-08-29 |access-date=2023-08-29 |website=forte.delfi.ee/kategooria/sojandus}}&lt;/ref&gt;

===25. august===
Venemaa lennutranspordiamet teatas öiste lennupiirangute lõpetamisest kõigis neljas Moskva lennujaamas.&lt;ref name=BBC_2023-08-25&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/russian/live/news-66367537 |title=Росавиация сообщила о штатной работе московских аэропортов, не объяснив ночные ограничения |trans-title= |publisher=BBC News Русская служба |date=2023-08-25 |access-date=2023-08-25 |website=bbc.com |language=ru |author= |quote= }}&lt;/ref&gt;

[[Kurski oblast]]i Jelizavetovka külas&lt;!--ruwi:Елизаветовка (Курская область)--&gt; sai surmavalt haavata üks külaelanik.&lt;ref name=BBC_2023-08-25 /&gt;

===26. august===
Öötundidel olid lennuliikuseks suletud Moskva Šeremetevo, Domodedovo ja Vnukovo lennujaam.&lt;ref name=rferl_2023-08-26&gt;{{cite web|url=https://www.rferl.org/a/moscow-drone-attack-airports-closed-ukraine/32565698.html |title=All Major Moscow Airports Temporarily Shut As Another Drone Attack Reported In Russian Capital |trans-title= |publisher=RFE/RL |date=2023-08-26 |access-date=2023-08-26 |website=rferl.org |language=2023-08-26 |author= |quote= }}&lt;/ref&gt;

[[Ukraina relvajõudude kindralstaap|Ukraina relvajõudude kindralstaabi]] teatel toimus eelmisel päeval 40 lahingutegevusega seotud kokkupõrget.&lt;ref name=rferl_2023-08-26 /&gt;

===27. august===
Ukraina viis läbi erioperatsiooni Venemaa lennuväljal Kurskis. ''Kamikaze''-droonid tabasid nelja [[Su-30]] ja üht [[MiG-29]] hävituslennukit. Sihtmärkide hulgas olid ka [[S-300]] kompleksi radarid ja kaks õhutõrjesüsteemi [[Pantsir]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609077988/ukraina-vastuluure-droonid-tabasid-kurski-lennuvaljal-viit-havitajat#sbu Ukraina vastuluure droonid tabasid Kurski lennuväljal viit hävitajat] ERR 27. august 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609084016/ukraina-sbu-rundas-27-augustil-kurski-ohubaasi-papist-droonidega Ukraina SBU ründas 27. augustil Kurski õhubaasi papist droonidega] ERR 31. august 202318:23&lt;/ref&gt;

Ukraina mereväe koosseisus moodustati esmakordselt meredroonide brigaad (385. eraldiseisev eriotstarbeliste mereväe mehitamata süsteemide brigaad).&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609077988/ukraina-vastuluure-droonid-tabasid-kurski-lennuvaljal-viit-havitajat#Droonibrigaad Ukraina mereväes loodi droonibrigaad] ERR 27. august 2023&lt;/ref&gt;

===28. august===
Ukraina teatas [[Robotõne]] küla vabastamisest lõunarindel, Zaporižžja oblastis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609078852/ukraina-teatas-robotone-kula-vabastamisest-lounarindel Ukraina teatas Robotõne küla vabastamisest lõunarindel] ERR 28. august 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://pbs.twimg.com/media/F4iDyPSXwAA3Cco?format=jpg Lõunarinde Robotõne piirkonna kaart 27.08.2023] Twitter, Emil Kastehelmi 28. august 2023&lt;/ref&gt; See avab tee Venemaa 2. kaitseliinini.

===29. august===
USA ametnikele viidanud [[The New York Times]]i kinnitusel&lt;!--https://www.nytimes.com/2023/08/18/us/politics/ukraine-russia-war-casualties.html--&gt; oli Ukraina kaotanud sõjas oma poolemiljonilisest armeest 70&amp;nbsp;000 langenutena ja 120&amp;nbsp;000 haavatutena. ÜRO andmetel oli samaks ajaks hukkunud 9177 tsiviilisikut.&lt;ref name=BBC_2023-08-29&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/world-europe-66581217 |title=‘Dying by the dozens every day’ - Ukraine losses climb |trans-title=&quot;Iga päev sureb kümneid inimesi&quot; - Ukraina kaotused tõusevad |publisher=BBC News |date=2023-08-29 |access-date=2023-08-29 |website=bbc.com |language=en |author= |quote= }}&lt;/ref&gt; USA hinnangul oli Venemaa kaotanud langenutena 120&amp;nbsp;000 võitlejat.&lt;ref name=BBC_2023-08-29 /&gt;

===30. august===
Kiievis hukkus öistes rünnakutes kaks inimest.&lt;ref name=BBC_2023-08-30&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/live/world-europe-66654526 |title=Live {{!}} Kyiv hit by missile barrage as drones strike Russia warplanes |trans-title= |publisher=BBC News |date=2023-08-30 |access-date=2023-08-30 |website=bbc.com |language=en }}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=aljazeera_2023-08-30&gt;{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2023/8/30/airport-in-western-russia-attacked-by-drones-aircraft-damaged-reports |title=Ukrainian drones attack Russian airport in large-scale raid on six regions&amp;nbsp;// Kyiv officials say 2 people killed, one wounded in largest Russian missile and drone raid on Ukraine’s capital in months. |trans-title= |publisher=[[Al-Jazīrah]] |date=2023-08-30 |access-date=2023-08-30 |website=aljazeera.com |language=en }}&lt;/ref&gt; 

[[Pihkva]] [[Pihkva rahvusvaheline lennujaam|lennuväljal]] purustati droonirünnakuga vähemalt kaks ja sai vigastusi vähemalt neli sõjaväe transpordilennukit [[Iljušin Il-76|IL-76]].&lt;ref name=BBC_2023-08-30 /&gt;&lt;ref name=aljazeera_2023-08-30 /&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609085171/budanov-pihkva-ohubaasi-runnati-droonidega-venemaa-pinnalt Budanov: Pihkva õhubaasi rünnati droonidega Venemaa pinnalt] ERR 1. sept. 2023&lt;/ref&gt; [[TASS]]i teatel oli liikluseks suletud Moskva [[Vnukovo lennujaam]].&lt;ref name=BBC_2023-08-30 /&gt;&lt;ref name=aljazeera_2023-08-30 /&gt; Droonirünnakud toimusid ka Orjoli, Brjanski, Rjazani ja Kaluga oblastis. Brjanski oblastis sai droonirünnakas kahjustusi Kremni El mikroelektroonika ettevõte, mis on üks Venemaa suuremaid ja kus toodetakse komponente sõjatööstusele, sealhulhgas rakettide [[9K720 Iskander|Iskander]] jaoks.&lt;ref&gt;[https://t.me/breakingmash/47360 Mash] Telegram 30. august 2023 01:59&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609081676/ukraina-rundas-droonidega-pihkvat-ja-moskvat#Pihkva Eesti lähedal asuvat Pihkva lennujaama rünnati öösel droonidega] ERR 30. august 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120227916/video-ja-kaart-pihkvas-voib-rivist-valjas-olla-kuus-lennukit-ilmus-vaidetav-videomaterjal-lennuvaljalt|title=VIDEO JA KAART : Pihkvas võib rivist väljas olla kuus lennukit, ilmus väidetav videomaterjal lennuväljalt |url-access=subscription| author=Kaarel Kressa, Andrei Jakubovitš|date=2023-08-30 |access-date=2023-08-30 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;

===31. august===
Ukraina väed on edenenud [[Robotõne]]st lõunas [[Novoprokopivka]] suunas ja idas Verbove sunas. Ukraina väed on [[Verbove]] suunal väidetavalt läbi murdnud [[Surovikini kaitseliin]]i 1. liinist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609083059/ukraina-vaed-tungisid-labi-peamiste-vene-kaitseliinide-riigi-lounaosas#kaitseliinid Ukraina väed tungisid läbi peamiste Vene kaitseliinide riigi lõunaosas] ERR 31. august 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://pbs.twimg.com/media/F4xbxZbXUAIAXQu?format=jpg Lõunarinde Robotõne piirkonna kaart 30.08.2023] Twitter, Emil Kastehelmi 31. august 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609085522/grosberg-ukraina-on-pannud-lounarindel-vene-vaed-surve-alla Grosberg: Ukraina on pannud lõunarindel Vene väed surve alla] ERR 1. sept. 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120228508/nad-on-vasinud-ja-reservid-on-neil-otsas-ekspert-prognoosib-ukrainas-voitlevatele-vene-vagedele-peatset-havingut|title=„Nad on väsinud ja reservid on neil otsas.“ Ekspert prognoosib Ukrainas võitlevatele Vene vägedele peatset hävingut |url-access=subscription|author=Taavi Minnik (Delfi Forte Sõjandus)|date=2023-09-01 |access-date=2023-09-01 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt; 2. septembril kinnitas läbimurret Ukraina Donetski ja Zaporižžja suuna vägede ülem kindral {{ill|en|Oleksandr Tarnavski|Oleksandr Tarnavski}}&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609087316/ukraina-kindral-saavutasime-esimese-olulise-labimurde-vene-kaitseliinist Läbimurre Zaporižžja lähedal] ERR 3. sept. 2023&lt;/ref&gt;

President Zelenskõi hilisõhtuse avalduse kohaselt on Ukraina uute relvade laskeulatus 700&amp;nbsp;km.&lt;ref name=aljazeera_2023_09_01&gt;[https://www.aljazeera.com/news/2023/9/1/zelenskyy-says-ukraine-deployed-new-long-range-weapon-hints-at-russia-raid Zelenskyy says Ukraine deployed new long-range weapon, hints at Russia raid]. 1. september 2023&lt;/ref&gt;

Venemaa okupatsiooniarmee kaotused Ukrainas augustis Ukraina Kindralstaabi andmetel:	isikkoosseis: 16800	tanke: 243	soomukeid: 408	lennukeid: 0	koptereid: 5	suurtükke: 691	raketiheitjaid: 36	õhutõrjeseadmeid: 38	droone: 394	tiibrakette: 98	autod: 685	eritehnika: 113

== Vaata ka ==
*[[Vene-Ukraina sõda]]
*[[Vene-Ukraina sõja idarinne]]
*[[Vene-Ukraina sõja lõunarinne]]

==Viited==
&lt;div style=&quot;height:30em; overflow:auto; border: 1px solid#EAECF0&quot;&gt;
{{viited|allikad=
&lt;ref name=:1&gt;{{cite news |url= https://www.washingtonpost.com/world/2023/06/08/russia-ukraine-war-news-counteroffensive/ |title= Ukraine launches counteroffensive against Russia|date=8 June 2023 |newspaper= Washington Post}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=:2&gt;{{cite news |url= https://www.cnn.com/2023/06/08/politics/ukraine-forces-resistance/index.html |title= Ukrainian forces suffer 'stiff resistance' and losses in assault on Russian lines |date=8 June 2023 |work= CNN}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=:3&gt;{{cite news |url= https://www.nytimes.com/live/2023/06/08/world/russia-ukraine-news |title= Ukraine Mounts Major Offensive Against Russian Lines in South |date=8 June 2023 |work= New York Times}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=:4&gt;{{cite news |url= https://www.ft.com/content/9b282d67-bb71-45ae-8fc0-d7870a5c9069 |title= Ukraine sends western tanks into battle as counter-offensive gets under way |date=8 June 2023 |work= Financial Times}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=:5&gt;{{cite web |date=2023-06-13 |title= ‘Massive’ Russian missile attack on Ukraine’s Kryvyi Rih city|url= https://www.aljazeera.com/news/2023/6/13/russia-air-attack-hits-apartment-building-in-central-ukraine|website=aljazeera.com |publisher=[[Al-Jazīrah]] |language=en}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=:6&gt;{{cite web |date=2023-06-14|last=Bivings|first=Lili|title=Three killed, at least 13 injured in Russia's overnight missile strike on Odesa|url= https://kyivindependent.com/three-killed-at-least-10-injured-in-russias-overnight-missile-strike-on-odesa/|website=The Kyiv Independent|language=en}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=novayagazeta_2023-06-13&gt;{{cite web|url=https://novayagazeta.eu/articles/2023/06/13/voiska-teriaiut-golovu |title=Войска теряют голову {{!}} ВСУ ракетным обстрелом «накрыли» штаб 35-й общевойсковой армии РФ. При точном попадании убит еще один российский генерал. Другие военачальники тоже под угрозой |trans-title= |publisher=[[Novaja Gazeta]] |date=2023-06-13 |access-date=2023-06-14 |website=novayagazeta.eu |language=ru |author=Георгий Александров |quote=В результате взрыва ракеты погиб не только начальник штаба армии Сергей Горячев. Были убиты и ранены более 20 офицеров. Командующий 35-й армией Сергей Нырков контужен или получил тяжелое ранение. }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=aljazeera_2023-06-14&gt;{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2023/6/14/top-russian-officer-reported-killed-in-ukraine-counteroffensive |title=Top Russian officer reported killed in Ukraine counteroffensive {{!}} Major-General Sergei Goryachev, chief of staff of Russia’s 35th Army, reported killed in missile strike in Zaporizhia region. |trans-title= |publisher=Al-Jazīrah |date=2023-06-14 |access-date=2023-06-14 |website=aljazeera.com |language=en |author= |quote= }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=RFE_2023-06-14&gt;{{cite web|url=https://www.rferl.org/a/ukraine-odesa-missile-strike/32458616.html |title= Ukrainian Regions Targeted Again By Deadly Russian Missile Strikes |trans-title= |publisher=[[RFE/RL]] |date=2023-06-14 |access-date=2023-06-15 |website=rferl.org |language=en |author= |quote=On June 13, 12 people were killed and 13 more, including three children, were wounded in a Russian missile strike on a five-story apartment building in the Dinipropetrovsk city of Kryviy Rih. }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=Reuters_2023-06-15&gt;{{cite web|url=https://www.reuters.com/world/europe/russia-tries-signal-normalcy-ukraine-forces-advance-2023-06-15/ |title=Russia tries to signal normalcy as Ukraine forces advance |trans-title= |publisher=[[Reuters]] |date=15. juuni 2023, 20:02 |access-date=2023-06-15 |website=reuters.com |language=en |author=Vitalii Hnidyi |quote=Troops had captured at least seven settlements and 100 square km (38 square miles) of territory in two major pushes in the south so far, Brigadier-General Oleksii Hromov said. }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=HP_2023-06-16&gt;{{cite web|url=https://twitter.com/HPevkur/status/1669405371314896897?s=20 |title=Tweet |trans-title= |publisher=[[Twitter]] |date=2023-06-16 |access-date=2023-06-16 |website=twitter.com |language=en |author=Hanno Pevkur |quote=We are joining our forces this time with Iceland to send already the fourth military field hospital to Ukraine. }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=Militarnõi_2023-06-16&gt;{{cite web|url=https://mil.in.ua/en/news/estonia-together-with-iceland-will-hand-over-a-field-hospital-to-ukraine-another-one-will-come-from-spain/ |title=Estonia, together with Iceland, will hand over a field hospital to Ukraine. Another one will come from Spain |trans-title= |publisher=[[Militarnõi]] |date=2023-06-16 |access-date=2023-06-16 |website=mil.in.ua |language=en |author= |quote= }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=Reuters_2023-06-16&gt;{{cite web|url=https://www.reuters.com/world/south-african-president-arrives-ukraine-peace-mission-2023-06-16/ |title=Explosions rock Kyiv as African peace mission visits Ukraine |trans-title= |publisher=[[Reuters]] |date=2023 |access-date=2023-06-16 |website=reuters.com |language=en |author=Pavel Polityuk |author2=Olena Harmash |quote= }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=BBC_2023-06-16&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/news/live/world-europe-65918754 |title=Putin says Western sanctions have failed to isolate Russia |trans-title= |publisher=[[BBC News]] |date=16. juuni 2023, 21:10 |access-date=2023-06-16 |website=bbc.com |language=en |author= |quote= }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=ERR_2023-06-08&gt;[https://www.err.ee/1609001249/soja-470-paev-laane-meedia-teatas-vastupealetungi-algusest-zaporizzjas#vastupealetung Allikad Ukraina relvajõududes teatasid vastupealetungi algusest] ERR: 8.juuni 2023&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=ERR_2023-06-18&gt;[https://www.err.ee/1609010711/soja-480-paev-ukraina-bahmuti-juures-jatkuvad-agedad-lahingud#laskemoonalao Ukraina väed hävitasid Rõkove külas Vene laskemoonalao] ERR: 18.juuni 2023&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=ERR_2023-06-19&gt;[https://www.err.ee/1609011104/soja-481-paev-maljar-ukraina-vaed-on-nuudseks-vabastanud-kaheksa-asulat#Maljar Hanna Maljar: Ukraina väed on nüüdseks vabastanud kaheksa asulat] ERR: 19.juuni 2023&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=ERR_2023-06-22&gt;[https://www.err.ee/1609015094/putin-ukraina-rundepotentsiaal-pole-veel-ammendunud#Tshongar Ukraina ründas rakettidega Krimmi lähedal asuvat tähtsat silda] ERR: 22.juuni 2023&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=ERR_2023-06-26&gt;[https://www.err.ee/1609017713/hanna-maljar-ukraina-vabastas-rivnopili-lounarindel#Rivnopol Hanna Maljar: Ukraina vabastas Rivnopili] ERR: 26.juuni 2023&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=Delfi_2023-06-26&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120208026/otseblogi-ukraina-vaed-vabastasid-donetski-oblastis-asuva-rivnopili OTSEBLOGI | Ukraina väed vabastasid Donetski oblastis asuva Rivnopili] Delfi 26.06.2023&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=FB_2023-06-27&gt;[https://www.facebook.com/photo/?fbid=296503736268700&amp;set=a.194975816421493 Kaart: Ukraina sillapea Oleškõ linnas] Facebook 27.06.2023&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=FB_2023-06-27R&gt;[https://www.facebook.com/photo/?fbid=296940816224992&amp;set=a.194975816421493 Kaart: Ukraina väed on Velõka Novosilka suunal vabastanud Rivnopil'i küla.] Facebook 26.06.2023&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=ERR_2023-06-28&gt;[https://www.err.ee/1609019606/hiina-erisaadik-ukraina-joudmisest-1991-aasta-piirideni-miks-ka-mitte Hiina erisaadik Ukraina jõudmisest 1991. aasta piirideni: miks ka mitte] ERR 28.06.2023&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UA_GS_19&quot;&gt;[https://www.facebook.com/photo/?fbid=292317320020675&amp;set=a.194975816421493 Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] Facebook 19.06.2023&lt;/ref&gt; 
&lt;ref name=&quot;UA_GS_26&quot;&gt;[https://www.facebook.com/photo/?fbid=296002259652181&amp;set=a.194975816421493 Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] Facebook 26.06.2023&lt;/ref&gt; 
&lt;ref name=ERR_2023-06-28P3&gt;[https://www.err.ee/1609020251/allikate-sonul-on-vene-kindral-surovikin-vahi-all Allikate sõnul on Vene kindral Surovikin vahi all] ERR: 28.06.2023&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=TMT_2023-06-28&gt;[https://web.archive.org/web/20230628214944/https://www.moscowtimes.ru/2023/06/28/istochniki-v-minoboroni-soobschayut-ob-areste-generala-surovikina-a47384 Источники в Минобороны сообщают об аресте генерала Суровикина ] The Moscov Times: 28.juuni 2023&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=Tw_2023-06-29&gt;[https://twitter.com/aavst20551/status/1674330979278700544 Aleksei Venediktov] Twitter: 28.06.2023&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=ERR_2023-06-29&gt;[https://www.err.ee/1609020422/maljar-ukraina-vaed-edenesid-berdjanski-suunal-1300-meetrit#Maljar Maljar: Ukraina väed edenesid Berdjanski suunal 1300 meetrit] ERR: 29.06.2023&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=ERR_2023-06-29L&gt;[https://www.err.ee/1609020422/maljar-ukraina-vaed-edenesid-berdjanski-suunal-1300-meetrit#juhtimislennuk London: Il-22M lennuki kaotus mõjutab Vene sõjapidamist Ukrainas] ERR: 29.06.2023&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=FB_2023-06-29&gt;[https://www.facebook.com/ukraina.uudised/posts/pfbid0cRRFNayik1WsA4KixdzHQbpKaJjoFwmw2Td1fSEWJvQaKmFBuvUvzcS5FvzHNxVml Briti kaitseministeeriumi sõjaväeluure kokkuvõte olukorra kohta Ukrainas] Ukraina uudised 29.06.2023&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=FB_2023-07-03&gt;[https://www.facebook.com/ukraina.uudised/posts/pfbid02mwuxgqUu8VwWZw5z6cj91NfnFdD9ofWW9umJaB3S4N58fvLNDR6acTDZmaob9tZul Ukraina armee poolt vabastatud ala kasvab] Ukraina uudised 03.07.2023&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FB_2023-07-02K&quot;&gt;[https://www.facebook.com/photo/?fbid=300013185917755&amp;set=a.194975816421493 Kaart: Olukord Lõunarindel Orihivi all] Facebook 02.07.2023&lt;/ref&gt; 
&lt;ref name=&quot;FB_2023-07-03B&quot;&gt;[https://www.facebook.com/photo/?fbid=300375512548189&amp;set=a.194975816421493 Kaart: Olukord Bahmuti rindelõigus] Facebook 03.07.2023&lt;/ref&gt; 
&lt;ref name=&quot;FB_2023-07-03K&quot;&gt;[https://www.facebook.com/photo/?fbid=300617055857368&amp;set=a.194975816421493 Kaart: Olukord Lõunarindel Orihivi all] Facebook 03.07.2023&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=RFERL_2023-07-04&gt;{{cite web|url=https://www.rferl.org/a/russia-ukraine-drone-attack-moscow/32488365.html |title=Russia Accuses Ukraine Of Drone Attack Near Moscow As Ukrainian Military Reports Clashes In East |trans-title= |publisher=[[RFE/RL]] |date=2023-07-04 |access-date=2023-07-04 |website=rferl.org |language=en |author= |quote= }}&lt;/ref&gt; 
&lt;ref name=ERR_2023-07-04&gt;[https://www.err.ee/1609024793/sobjanini-sonul-tabas-venemaa-pealinna-taas-droonirunnak Sobjanini sõnul tabas Venemaa pealinna taas droonirünnak] ERR: 04.07.2023&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=Delfi_2023-07-04&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120212066/otseblogi-ukraina-vaed-liikusid-berdjanski-suunal-edasi-kuni-kaks-kilomeetrit Ukraina relvajõud liikusid Berdjanski suunal edasi kuni kaks kilomeetrit] Delfi: 04.07.2023&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=VF-KM_2023-06-15&gt;{{cite web|url=https://novayagazeta.eu/articles/2023/06/15/shoigu-sbilsia-so-scheta |title=Шойгу сбился со счета {{!}} Если верить официальным сводкам, российская армия еще полгода назад «уничтожила» всю военную технику ВСУ. Мы попытались разобраться, с кем воюет Минобороны все это время |trans-title= |publisher=[[Novaja Gazeta]] |date=2023-06-15 |access-date=2023-07-04 |website=novayagazeta.eu |language=ru |author= |quote= }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=ERR_2023-07-05&gt;[https://www.err.ee/1609025999/zelenski-venemaa-kavandab-ohtlikke-provokatsioone-zaporizzja-tuumajaamas#kiiev Kiiev: Ukraina väed teevad rindel edusamme] ERR: 05.07.2023&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=ERR_2023-07-05S&gt;[https://www.err.ee/1609025999/kiiev-ja-moskva-hoiatavad-vastastikku-provokatsioonide-eest-zaporizzja-jaamas#stormshadow Ukraina väed tulistasid Krimmi viivaid Tšonhari sildu rakettidega Storm Shadow] ERR: 05.07.2023&lt;/ref&gt;
}}
&lt;/div&gt;

== Välislingid ==
&lt;!--{{Commonskat-tekstina|}}
{{Vikitsitaadid}}sisu puudub--&gt;
* [https://liveuamap.com/ liveuamap.com] — sõja kaart sündmustega
* [https://www.bbc.com/russian/live/news-65849028 Война России с Украиной: хроника...] [Venemaa sõda Ukrainaga: sündmuste kroonika 8. juuni – 4. juuli 2023]. BBC News Русская служба
* [https://www.bbc.com/russian/live/news-66102921 Война России с Украиной: хроника...] [Venemaa sõda Ukrainaga: sündmuste kroonika 4. juuli – 31. juuli 2023]. BBC News Русская служба
* [https://www.bbc.com/russian/live/news-66367537 Война России с Украиной: хроника...] [Venemaa sõda Ukrainaga: sündmuste kroonika 1. august – 31 august 2023]. BBC News Русская служба
* [https://www.bbc.com/russian/live/news-66678234 Война России с Украиной: хроника...] [Venemaa sõda Ukrainaga: sündmuste kroonika 1. september – 2. oktoober 2023]. BBC News Русская служба
* [https://www.bbc.com/russian/live/news-66990314 Война России с Украиной: хроника...] [Venemaa sõda Ukrainaga: sündmuste kroonika alates 3. oktoobrist 2023]. BBC News Русская служба
* [https://gur.gov.ua/en.html Defence Intelligence of Ukraine]. [[HUR MO|Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsuse]] koduleht &lt;small&gt;(ukraina ja inglise keeles)&lt;/small&gt;
* [https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid02WPRZFTFiahiXG8HHDXPZ4gCvJAa6FaJ3LUqm25o58GJX2jDo64cb4WqHc7GsbYAul Radu Hossu analüüs sõja praeguse seisu kohta], Teet Kalmuse blogi, 11. august 2023.

[[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]]</text>
      <sha1>tb2hti1gm4rdb9nc227qroeyozrck7t</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Inglismaa Rosmonda</title>
    <ns>0</ns>
    <id>656410</id>
    <revision>
      <id>7205156</id>
      <parentid>6783264</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T11:58:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>MsKofeiin</username>
        <id>234546</id>
      </contributor>
      <comment>/* growthexperiments-addlink-summary-summary:3|0|0 */</comment>
      <origin>7205156</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5470" sha1="ow00rvxsixybexn5ans0kv0g1bd5kvk" xml:space="preserve">'''&quot;Inglismaa Rosmonda&quot;''' (originaalis ''Rosmonda d’Inghilterra'') on [[Gaetano Donizetti]] [[ooper]] (''tragedia lirica'') kahes vaatuses Felice Romani libretole François Paul Émile Boisnormand de Bonnechose’i näidendi &quot;Rosemonde&quot; (1826) järgi. 

Esmaettekanne toimus 27. veebruaril 1834 Firenze Teatro della Pergolas. Rollide esmaesitajad olid Fanny Tacchinardi Persiani (Rosmonda), Louis Gilbert Duprez (Enrico II), Giuseppina Merola (Arturo), Carlo Ottolino Porti (Clifford) ja Anna del Sele (Eleonora di Gujenna).

==Ajalugu==
&quot;Rosmonda&quot; oli teine ​​ooper, mille Donizetti komponeeris Firenze teatri impressaario Alessandro Lanari tellimusel. Ooperi tegevus ja libreto on efektsed, pingelised, dramaatilised ja romantilised, kuid muusikat ei ole hinnatud sama kaasahaaravaks kui süžeed. Rosmonda ülivirtuoosse nimiosa partii nõuab väga võimekat sopranit ja oli kirjutatud spetsiaalselt Fanny Tacchinardi-Persiani oskusi arvestades.

[[Libreto]] oli algselt tellitud Teatro la Fenice poolt Carlo Cocciale, kelle &quot;Rosmonda&quot; (1829) polnud edukas. Seetõttu sooviski Alessandro Lanari, et Donizetti komponeeriks oma variandi. Esietendust hinnati mõõdukalt edukaks, kuid iga järgneva etendusega publiku poolehoid suurenes. Teos püsis ligi kolm aastat selle teatri mängukavas. 1837 tegi maestro Napoli teatri jaoks muudatusi, arvestades sealset solistide koosseisu. 19. sajandil kanti ooperit ette veel vaid 1845 Livornos. Seejärel vajus kuni 1975. aastani unustusse, mil Londonis toimus ooperi kontsertettekanne. Tänapäeval pole seda meeldiva muusikaga ja tipplauljatele head võimete demonstreerimist võimaldavat teost kuigi palju esitatud. Londoni Opera Rara helisalvestas 1994. aastal kontsertettekande. 2004. aastal toimus kontsertettekanne Saksamaal Gelsenkirchenis, 2016 Bergamos Donizetti festivalil esitati teost laval ja 2016. aasta oktoobris kontsertetendusena Firenze Maggio Musicales. 

Helisalvestised on aastatest 1975, 1994 ja 2017.

==Tegelased==
* Rosmonda Clifford (sopran), Cliffordi tütar
* Eleonora di Gujenna ([[metsosopran]])
* Enrico II (tenor), Inglismaa kuningas
* Arturo (kontraalt), Enrico paaž
* Clifford (bass), Enrico endine õpetaja 

==Süžee==

Tegevus toimub 12. sajandil Woodstocki lossis ja lossipargis Inglismaal. Kuningas Enrico II (Henry II) on pöördunud tagasi sõjakäigult Iirimaale. Kuninganna Eleonora (Leanora) ja paaž Arturo tervitavad kuningat. Eleonora oli kunagi võtnud orvuks jäänud Arturo oma hoole alla, mistõttu neil on usalduslik vahekord. Arturo räägib Eleonorale saladuse, et Enricol on armuke, kelle ta enne Iirimaale minekut pani Woodstocki lossitorni luku taha ja käskis Arturol teda valvata. Arturo ei tea, kes see naine on. Kuid Arturo on kuninga äraolekul armunud tollesse naisesse ja soovib nüüd kuninganna abi, et naist endale võita. Kuninga armuke on tema vana koduõpetaja Cliffordi tütar Rosmonda. Clifford ei tea oma tütre suhetest kuningaga midagi, sest ta oli ära diplomaatilisel missioonil Prantsusmaal. Rosmonda ei tea ka, kes tema armastatu on, vaid tunneb teda üksnes nime Edegardo all. Clifford saab jälile, et ta tütar on Woodstocki lossi tornis. Ta külastab Rosmondat ja annab teada, kes Edegardo tegelikult on. Clifford palub kuningannat võtta Rosmonda oma kaitse alla, millega Eleonora on nõus. Enrico on tema suhete avalikukstuleku pärast vihane. Kuningas on Eleonorast tüdinenud ja otsustab ta Prantsusmaale tagasi saata, kuid Eleonora ei kavatse ilma võitluseta alistuda. Rosmonda mõistab, et ta on muutunud tööriistaks Eleonora käes võitluses kuninga vastu, ning otsib abi Arturolt. Enrico vangistab Cliffordi, kuid Eleonora laseb ta vabaks. Clifford külastab Rosmondat ja veenab teda Inglismaalt lahkuma. Arturo on valmis Rosmondat saatma ja temaga abielluma. Rosmonda on isa plaanidega nõus. Enrico saabub lubadustega, et ta abiellub Rosmondaga, kuid naine keeldub. Eleonora organiseerib Rosmonda põgenemise. Relvastatud Enrico koos kaaslastega tabab lahkuda püüdva Rosmonda. Rosmonda satub paanikasse ja torkab end pistodaga surnuks. Eleonora süüdistab kuningat Rosmonda surmas.

==Muusikanumbrid==
* Arturo ja Eleonora duett kooriga „Dove t’inoltri?”
* Enrico aaria „Protessi vivere com’io vorrei”
* Rosmonda kavatiin „Perchè non ho del vento” 
* Rosmonda kavatiin „Torna, torna, o caro oggetto” 
* Rosmonda aaria „Senza pace, e senza speme”
* Cliffordi ja Rosmonda duett „Vieni meco, ed un ritiro”
* Enrico, Rosmonda, Clifford, Eleonora ja Arturo kvintett kooriga „E’dessa: alfin la perfida”
* Enrico ja Eleonora duett „Caro sebben colpevole”
* Arturo aaria „Ritorna a splendere”
* Koor „Ecco gl’antichi platani”
* Enrico kavatiin kooriga „Dopo i lauri di vittoria”
* Enrico ja Cliffordi duett „Tu non conosci il merto”
* Cliffordi ja Rosmonda duett „Era, ahi lasso!, ehi l'era in pria”
* Koor „Udimmo, o Re”
* Eleonora ja Enrico duett „Mi splendeva un serto in fronte”
* Arturo aaria „Io non ti posso offrir”
* Rosmonda aaria „Io fuggirò quel perfido”
* Enrico ja Rosmonda duett „Giurasti un dì, rammentalo”
* Finaali ansambel kooriga „Tu morrai, tu m'hai costretta” 

==Allikad==
* William Ashbrook ''Donizetti and His Operas'', Cambridge University Press, 1992
* Tiit Made. ''Ooperimaailm'' II köide, Tallinn, 2012
* Opera Rara. Donizetti ''Rosmonda d'Inghilterra'', London, 1994

[[Kategooria:Gaetano Donizetti ooperid]]</text>
      <sha1>ow00rvxsixybexn5ans0kv0g1bd5kvk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Biograafiad (Je)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>657552</id>
    <revision>
      <id>7204803</id>
      <parentid>7200523</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T15:44:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Avjoska</username>
        <id>1538</id>
      </contributor>
      <comment>/* Jer */</comment>
      <origin>7204803</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9574" sha1="nvkc38t9k3i7anc5sfjhlp5fs3pjq7a" xml:space="preserve">{{Mall:BiograafiadIndeks}}

'''Biograafiad (Je)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega &quot;Je&quot;.

==Jea==
*[[Jean (Luksemburgi suurhertsog)|Jean]], Luksemburgi suurhertsog (1921–2019)
*[[Jean I (Prantsusmaa)]]
*[[Jean II (Prantsusmaa)]]
*[[Jeanne d'Arc]], prantsuse rahvuskangelane (1412–1431)
*[[Julian Jeanvier]], Guinea jalgpallur (1992–)
*[[Lou Jeanmonnot]], Prantsusmaa laskesuusataja (1998–)

==Jeb==
*[[Ruth Jebet]], Keenia päritolu Bahreini jooksja (1996–)

==Jed==
*[[Hubert Jedin]], katoliku kiriku ajaloolane Saksamaalt (1900–1980)
*[[Mile Jedinak]], Austraalia jalgpallur (1984–)
*[[Otylia Jędrzejczak]], Poola ujuja (1983–) 
*[[Artur Jędrzejczyk]], poola jalgpallur (1987–) 
*[[Janusz Jędrzejewicz]], Poola pedagoog ja poliitik (1885–1951)
*[[Wacław Jędrzejewicz]], Poola sõjaväelane, poliitik, diplomaat ja ajaloolane (1893–1993)
*[[Kalina Jędrusik]], poola näitleja ja laulja (1930–1991) 
*[[Tin Jedvaj]], Horvaatia jalgpallur (1995–) 
*[[Radosław Jedynak]], poola maletaja (1982–)

==Jee==
*[[Maie Jeeser]], eesti riigiametnik ja looduskaitsja (1943–)  
*[[Jeesus]]
*[[Alma Jeets]], Eesti poliitik (1896–1979)

==Jef==
*[[Andres Jefanov]], eesti võrkpallur (2008–)
*[[Tony Jeffries]], inglise poksija (1985–)
*[[Arseni Jefimov]], Eesti sõjaväelane (1895–1919) 
*[[Boriss Jefimov]], Vene graafik ja karikaturist (1900–2008)
*[[Eneli Jefimova]], eesti ujuja (2006–) 
*[[Gerbert Jefremov]], vene raketitehnikakonstruktor (1933–)
*[[Ivan Jefremov]], vene ulmekirjanik ja paleontoloog (1908–1972)
*[[Ivan Jefremov (poliitik)|Ivan Jefremov]], Vene aadlik, suurmaaomanik ja poliitik (1866–1945)
*[[Lilija Jefremova]], ukraina laskesuusataja (1977–)

==Jeg==
*[[Darja Jegereva]], sölkupi rahvusest Venemaa inimõigus- ja kliimaaktivist ning poliitvang (1977–)
*[[Žiga Jeglič]], Sloveenia jäähokimängija (1988–)
*[[Aleksandr Jegorov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1883–1939)
*[[Andrei Jegorov]], eesti kunstnik (1878–1954)
*[[Boriss Jegorov]], vene kirjandusteadlane (1926–2020)
*[[Grigori Jegorov]], Kasahstani kergejõustiklane (1967–)
*[[Jüri Jegorov (õigusajaloolane)|Jüri Jegorov]], eesti õigusajaloolane (1922–2022)
*[[Jüri Jegorov]], Eesti graafiline disainer (1972–2011)
*[[Mihhail Jegorov]], Eesti agronoom ja agrokeemik (1909–1988)
*[[Nikolai Jegorov (näitleja)|Nikolai Jegorov]], vene päritolu Eesti näitleja (1916–1981)
*[[Vassili Jegorov]], jakuudi poksija (1993–)
*[[Anna Jegorova]], jakuudi ooperilaulja ja ooperilavastaja (1915–1995)
*[[Ljubov Jegorova]], vene murdmaasuusataja (1966–)
*[[Tatjana Jegoruškina]], Eesti näitleja (1984–)

==Jeh==
*[[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (1936–2022)

==Jek==
*[[Aleksei Jekimov]], vene füüsik (1945–) 
*[[Juri Jekimov]], Eesti balletitantsija (1962–)
*[[Kaidi Jekimova]], eesti jalgpallur (1979–)

==Jel== 
*[[Franjo Jelačić]], Austria sõjaväelane ja Horvaatia aadlik (1746–1810) 
*[[Josip Jelačić]], Horvaatia baan (1801–1859)
*[[Ivana Jelić]], Montenegro jurist (1975–) 
*[[Mara Jelica]], horvaatia maletaja (1974–)
*[[Jelizaveta Petrovna]], Vene keisrinna (1709–1762)
*[[Elfriede Jelinek]], Austria romaani- ja näitekirjanik
*[[Marian Jeliński]], kašuubi kirjanik ja veterinaar (1949–)
*[[Heigo Jelle]], eesti metallikunstnik (1963–)
*[[Georg Jellinek]], saksa õigusfilosoof (1851–1911)
*[[Boriss Jeltsin]], Vene poliitik (1931–2007)
*[[Gennadi Jeltsov]], Eesti kunstnik (1959–)

==Jem==
*[[Aleksei Jemelin]], vene jäähokimängija (1986–) 
*[[Vassili Jemelin]], vene maletaja (1976–)
*[[Vsevolod Jemelin]], vene luuletaja (1959–) 
*[[Fjodor Jemeljanenko]], vene raskejõustiklane (1976–)
*[[N. K. Jemisin]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik ja blogija (1972–)

==Jen==
*[[Hans Jendretzky]], saksa poliitik ja Saksa DV riigi- ja ametiühingutegelane (1897–1992)
*[[Maksim Jenihhin]], Eesti informaatikateadlane (1981–) 
*[[Charlie Jenkins]], USA kergejõustiklane (1934–)
*[[David Jenkins (iluuisutaja)|David Jenkins]], endine USA iluuisutaja (1936–) 
*[[David Jenkins (jalgpallur)|David Jenkins]], endine inglise jalgpallur (1946–)
*[[David Jenkins (jooksja)|David Jenkins]], endine Suurbritannia kergejõustiklane, jooksja (1952–)
*[[Keith Jenkins]], Briti ajaloolane (1943–)
*[[Ronald Jenkins]], inglise ehitusinsener (1907–1975)
*[[Michelle Jenneke]], austraalia tõkkejooksja (1993–)
*[[Boone Jenner]], kanada jäähokimängija (1993–)
*[[Edward Jenner]], inglise arst (1749–1823)
*[[Kendall Jenner]], Ameerika Ühendriikide modell ja tõsielusarja tegelane (1995–)
*[[Kylie Jenner]], Ameerika Ühendriikide tõsielusarja tegelane, ettevõtja ja modell (1997–)
*[[Waylon Jennings]], USA kantrilaulja (1937–2002)
*[[Arthur Jensen]], USA psühholoog (1923–2012)
*[[Carsten Selch Jensen]], taani ajaloolane (mediavist) (?–)
*[[Fredrik Jensen]], Soome jalgpallur (1997–) 
*[[Jaan Jensen]], Eesti karikaturist (1904–1967)
*[[Johannes Vilhelm Jensen]], taani kirjanik (1873–1950)
*[[Kristian Jensen]], Taani poliitik (1971–)
*[[Mathias Jensen]], taani jalgpallur (1996–) 
*[[Nicholas Jensen]], Taani jäähokimängija (1989–) 
*[[Nicklas Jensen]], taani jäähokimängija (1993–) 
*[[Rolf Jensen]], taani futuroloog (1942–)
*[[Siv Jensen]], Norra poliitik (1969–)
*[[Viggo Jensen]], taani tõste- ja laskesportlane (1874–1930)
*[[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]], taani jalgpallitreener, endine jalgpallur (1947–)
*[[Ruben Yttergård Jenssen]], norra jalgpallur (1988–) 
*[[Kalle Jents]], Eesti poliitik (1957–)
*[[Julia Jentsch]], Saksamaa näitleja (1978–)

==Jep==
*[[Ignat Jepifanov]], Venemaa jalgpallur (1993–) 
*[[Aleksei Jepinatjev]], vene päritolu kaupmees ja kultuuriarendaja (1819–1878)
*[[Hasse Jeppson]], Rootsi jalgpallur (1925–2013)
*[[Frans Jeppsson Wall]], rootsi laulja

==Jer==
*[[Alexander Jeremejeff]], Rootsi jalgpallur (1993–) 
*[[Vladimir Jeremejev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (1964–2018) 
*[[Jens Jeremies]], saksa endine jalgpallur (1974–)
*[[Vuk Jeremić]], Serbia poliitik (1975–)
*[[Máximo Jerez]], Nicaragua sõjaväelane, advokaat ja poliitik (1818–1881)
*[[Ants Jeret]], Eesti jalgrattur ja treener (1938–2026)
*[[Timmo Jeret]], eesti jalgrattur (1993–)
*[[Miljenko Jergović]], Bosnia ja Horvaatia kirjanik ja ajakirjanik (1966–)
*[[José Jerí]], Peruu poliitik ja jurist (1986–) 
*[[Elisabeth Jerichau-Baumann]], poola-taani kunstnik (1819–1881) 
*[[Varvara Jerilova]], vene päritolu Eesti laulja (1965–)
*[[Andrei Jerjomenko]], NSV Liidu sõjaväelane (1892–1970) 
*[[Rodney Jerkins]], USA räppar ja muusikaprodutsent (1977–)
*[[Romana Jerković]], Horvaatia poliitik (1964–) 
*[[Jermak]], kasakast väepealik (suri 1584)
*[[Oksana Jermakova]], Eesti ja Venemaa vehkleja (1973–) 
*[[Mikoła Jermałovič]], valgevene kirjanik ja ajaloolane (1921–2000)
*[[Artjom Jermatšenko]], eesti jalgpallur (2001–)
*[[Nurlan Jermekbajev]], Kasahstani poliitik, diplomaat ja sõjaväelane (1963–)
*[[Vladimir Jermolajev]], Eesti näitleja (1924–1991)
*[[Pavel Jermoškin]], Eesti kaevandustööline ja poliitik (1943–) 
*[[Sixten Jernberg]], rootsi suusataja (1929–)
*[[Niels Kaj Jerne]], taani immunoloog (1911–1994)
*[[Peeter Jerofejev]], eesti jurist (1952–)
*[[Venedikt Jerofejev]], vene kirjanik (1938–1990)
*[[Viktor Jerofejev]], vene kirjanik (1947–)
*[[Aleksandr Jerohhin]], vene jalgpallur (1989–) 
*[[Jerome K. Jerome]], inglise kirjanik (1859–1927)
*[[Dan Jeršov]], Eesti näitleja (1994–) 
*[[Pjotr Jeršov]], vene luuletaja ja proosakirjanik (1815–1869)
*[[Norah Jeruto]], Keenia pärisolu Kasahstani kergejõustiklane (1995–)
*[[Martin Jervan]], Eesti sõjaväelane (1891–1942)
*[[Jake Jervis]], Inglismaa jalgpallur (1991–)

==Jes== 
*[[Jesaja]], prohvet (8.–7. sajand eKr)
*[[Celina Jesionowska]], poola jooksja (1933–2026)
*[[Riina Jesmin]], eesti tõlkija (1958–)
*[[Chris Jespersen]], norra murdmaasuusataja (1983–)
*[[Otto Jespersen]], taani keeleteadlane (1860–1943) 
*[[Maris Jesse]], Eesti arst ja riigiametnik (1968–)
*[[Leon Jessel]], poola-juudi päritolu Saksa helilooja ja dirigent (1871–1942) 
*[[Sergei Jessenin]], vene luuletaja (1895–1925)
*[[Andrei Jessipenko]], vene maletaja (2002–)
*[[Géza Jeszenszky]], Ungari ajaloolane, poliitik ja diplomaat (1941–)
*[[Gabriel Jesus]], Brasiilia jalgpallur (1997–) 
*[[Jorge Jesus]], Portugali jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1954–) 
*[[Maria de Jesus]], Portugali ülipikaealine (1893–)

==Jež==
*[[Nikolai Ježov]], Nõukogude riigiametnik (1895–1939)

==Jet==
*[[Michael Jeter]], USA näitleja (1952–2003)
*[[Indrek Jets]], eesti kunstiajaloolane (1970–)

==Jeu==
*[[Jean-Pierre Jeunet]], prantsuse filmirežissöör (1953–)

==Jev==
*[[Jüri Jevdokimov]], Eesti jalgpallur (1988–)
*[[Vladimir Jevdokimov]], vene mehaanikainsener (1961–2017)
*[[Aleh Jevenka]], valgevene jäähokimängija (1991–) 
*[[Aleksei Jevgrafov]], Eesti poliitik (1979–)
*[[Junus-bek Jevkurov]], Inguššia poliitik (1963–)
*[[Magomed Jevlojev]], Inguššia ajakirjanik (1971–2008)
*[[Erling Jevne]], norra murdmaasuusataja (1966–)
*[[Aleksandr Jevreinov]], Venemaa riigitegelane (1873–1928)
*[[Jevgeni Jevtušenko]], vene luuletaja (1932–2017)

==Jew==
*[[Sally Jewell]], USA ärijuht ja poliitik (1955–)

[[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Je, Biograafiad]]</text>
      <sha1>nvkc38t9k3i7anc5sfjhlp5fs3pjq7a</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Daizen Maeda</title>
    <ns>0</ns>
    <id>658651</id>
    <revision>
      <id>7204951</id>
      <parentid>7173056</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T22:48:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pakkasen Juri</username>
        <id>234146</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7204951</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4365" sha1="c9b02bipp7sezpipw9xsgsdiezxngxj" xml:space="preserve">{{medalitabel
| nimi = ei
| pilt = Daizen Maeda (cropped).jpg
| pildisuurus = 220px
| medalid =
{{MedalVõistlus|[[Aasia mängud]]}}
{{Hõbemedal|[[2018. aasta Aasia mängud|2018]]|jalgpall}}
}}
[[File:2023.07.19 Yokohama F. Marinos - Celtic Glasgow (6-4) - 53063131949.jpg|thumb|right|upright|Maeda Celticis 2023]]

'''Daizen Maeda''' ([[jaapani keel]]es 前田 大然 ''Maeda Daizen''; sündinud [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[1997]] [[Taishi]]s) on [[Jaapan]]i [[jalgpallur]], kes mängib [[äärepoolkaitsja]] või [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] Šotimaa kõrgliigaklubis [[Celtic FC|Celtic]] ja [[Jaapani jalgpallikoondis]]es.

== Klubikarjäär ==
Ta alustas klubikarjääri [[Matsumoto Yamaga FC|Matsumoto Yamagas]], mille meeskonnas debüteeris ta Jaapani esiliigas 2016. aastal. 2017. aastal oli ta laenul teises esiliigaklubis, [[Mito HollyHock]], ning lõi seal 13 väravat. Hooajal 2019/20 oli ta laenul Portugali kõrgliigaklubis [[C.S. Marítimo|Marítimo]] ning lõi seal 23 mänguga kolm väravat.{{cn}}

2020. aasta augustis läks Maeda Matsumoto Yamagast laenule Jaapani kõrgliigaklubisse [[Yokohama F. Marinos]]. Hooaja lõpus sõlmis ta Marinosiga püsiva lepingu.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=co.,Ltd|first=FromOne|title=横浜FM、松本からFW前田大然を完全移籍で獲得！ DF前貴之の完全移籍も発表|url=https://www.soccer-king.jp/news/japan/jl/20201225/1158334.html|access-date=6 November 2021|website=サッカーキング|language=ja}}&lt;/ref&gt; 2021. aastal lõi Maeda Jaapani kõrgliigas 23 väravat, millega oli [[Kawasaki Frontale]]'i mängija [[Leandro Damião]] kõrval liiga suurim väravakütt. Lisaks valiti Maeda selle hooaja liiga sümboolsesse koosseisu.{{cn}}

2021. aasta detsembris läks Maeda Marinosist laenule Celticusse ning Celticul oli kohustus temaga hooaja lõpus sõlmida püsiv leping..&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.celticfc.com/news/2021/december/31/celtic-delighted-to-welcome-three-new-signings/|first=Pauk|last=Cuddihy|date=31 December 2021|work=[[Celtic F.C.]]|title=Celtic delighted to welcome three new signings}}&lt;/ref&gt; Celticu meeskonnas debüteeris Maeda esimeses mängus pärast talvise pausi lõppu 17. jaanuaril 2022 [[Hibernian F.C.|Hiberniani]] vastu ning lõi kohe neljandal minutil selles mängus värava. Sel hooajal lõi ta liigas veel viis väravat ning tuli klubiga Šotimaa meistriks. Hooaja lõpus sõlmis ta Celticuga püsiva nelja-aastase lepingu.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Celtic sign loan-star Daizen Maeda on permanent deal |url=https://news.stv.tv/sport/celtic-seal-permanent-signing-of-japan-international-forward-daizen-maeda |access-date=23 May 2022 |website=STV Sport |first=Peter |last=Cassidy|date=23 May 2022 }}&lt;/ref&gt; Hooajal 2022/23 lõi Maeda Šotimaa meistriks kaheksa väravat ning tuli taas klubiga Šotimaa meistriks. 2023. aasta juulis sõlmis ta klubiga uue nelja-aastase lepingu.&lt;ref&gt;{{Cite web|publisher=Sky Sports|title=Celtic winger Maeda signs new four-year deal|url=https://www.skysports.com/football/news/11787/12916395/kyogo-furuhashi-celtic-forward-signs-new-four-year-deal-at-scottish-premiership-champions |access-date=2023-07-06|website=www.skysports.com}}&lt;/ref&gt;

== Koondisekarjäär ==
[[2018. aasta Aasia mängud]]e jalgpalliturniiril võitis Maeda Jaapani võistkonnaga hõbemedali. Jaapani jalgpallikoondises tegi ta debüüdi [[2019. aasta Copa América]] esimeses alagrupimängus [[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 10. juunil 2022 mängus [[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]] vastu. [[FIFA World Cup 2022|2022. aasta maailmameistrivõistluste]] kaheksandikfinaalis lõi ta värava [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] vastu.{{cn}}

[[2020. aasta suveolümpiamängud]]e jalgpalliturniiril kuulus ta Jaapani olümpiameeskonda. Viimases alagrupimängus lõi ta värava Prantsusmaa vastu.{{cn}}

== Saavutused ==
;Celtic
*[[Scottish Premiership]]: 2021–22, 2022–23
*[[Scottish Cup]]: 2022–23
*[[Scottish League Cup]]: 2022–23

;Individuaalsed
*[[J1 League|Jaapani kõrgliiga]] suurim väravakütt: 2021
*Jaapani kõrgliiga sümboolne koosseis: 2021

== Viited ==
{{viited}}

{{FIFA World Cup 2022 Jaapani koondis}}
{{FIFA World Cup 2026 Jaapani koondis}}

{{JÄRJESTA:Maeda, Daizen}}
[[Kategooria:Jaapani jalgpallurid]]
[[Kategooria:Celtic FC mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1997]]</text>
      <sha1>c9b02bipp7sezpipw9xsgsdiezxngxj</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7205008</id>
      <parentid>7204951</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T08:29:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Raamaturott</username>
        <id>56450</id>
      </contributor>
      <origin>7205008</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5589" sha1="qppavxjxkuav9wt9h42kp9pb27zb69m" xml:space="preserve">{{medalitabel
| nimi = ei
| pilt = Daizen Maeda (cropped).jpg
| pildisuurus = 220px
| medalid =
{{MedalVõistlus|[[Aasia mängud]]}}
{{Hõbemedal|[[2018. aasta Aasia mängud|2018]]|jalgpall}}
}}
[[File:2023.07.19 Yokohama F. Marinos - Celtic Glasgow (6-4) - 53063131949.jpg|thumb|right|upright|Maeda 2023. aastal Celticu mängijanae]]

'''Daizen Maeda''' ([[jaapani keel]]es 前田 大然 ''Maeda Daizen''; sündinud [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[1997]] [[Taishi]]s) on [[Jaapan]]i [[jalgpallur]], kes mängib [[äärepoolkaitsja]] või [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] Inglismaa kõrgliigaklubis [[Ipswich Town F.C.|Ipswich Town]] ja [[Jaapani jalgpallikoondis]]es.

== Klubikarjäär ==
Ta alustas klubikarjääri [[Matsumoto Yamaga FC|Matsumoto Yamagas]], mille meeskonnas debüteeris ta Jaapani esiliigas 2016. aastal. 2017. aastal oli ta laenul teises esiliigaklubis, [[Mito HollyHock]], ning lõi seal 13 väravat. Hooajal 2019/20 oli ta laenul Portugali kõrgliigaklubis [[C.S. Marítimo|Marítimo]] ning lõi seal 23 mänguga kolm väravat.{{cn}}

2020. aasta augustis läks Maeda Matsumoto Yamagast laenule Jaapani kõrgliigaklubisse [[Yokohama F. Marinos]]. Hooaja lõpus sõlmis ta Marinosiga püsiva lepingu.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=co.,Ltd|first=FromOne|title=横浜FM、松本からFW前田大然を完全移籍で獲得！ DF前貴之の完全移籍も発表|url=https://www.soccer-king.jp/news/japan/jl/20201225/1158334.html|access-date=6 November 2021|website=サッカーキング|language=ja}}&lt;/ref&gt; 2021. aastal lõi Maeda Jaapani kõrgliigas 23 väravat, millega oli [[Kawasaki Frontale]]'i mängija [[Leandro Damião]] kõrval liiga suurim väravakütt. Lisaks valiti Maeda selle hooaja liiga sümboolsesse koosseisu.{{cn}}

2021. aasta detsembris läks Maeda Marinosist laenule Šotimaa kõrgliigaklubisse [[Celtic FC|Celtic]] ning Celticul oli kohustus temaga hooaja lõpus sõlmida püsiv leping.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.celticfc.com/news/2021/december/31/celtic-delighted-to-welcome-three-new-signings/|first=Pauk|last=Cuddihy|date=31 December 2021|work=[[Celtic F.C.]]|title=Celtic delighted to welcome three new signings}}&lt;/ref&gt; Celticu meeskonnas debüteeris Maeda esimeses mängus pärast talvise pausi lõppu 17. jaanuaril 2022 [[Hibernian F.C.|Hiberniani]] vastu ning lõi kohe neljandal minutil selles mängus värava. Sel hooajal lõi ta liigas veel viis väravat ning tuli klubiga Šotimaa meistriks. Hooaja lõpus sõlmis ta Celticuga püsiva nelja-aastase lepingu.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Celtic sign loan-star Daizen Maeda on permanent deal |url=https://news.stv.tv/sport/celtic-seal-permanent-signing-of-japan-international-forward-daizen-maeda |access-date=23 May 2022 |website=STV Sport |first=Peter |last=Cassidy|date=23 May 2022 }}&lt;/ref&gt; Hooajal 2022/23 lõi Maeda Šotimaa meistriks kaheksa väravat ning tuli taas klubiga Šotimaa meistriks. 2023. aasta juulis sõlmis ta klubiga uue nelja-aastase lepingu.&lt;ref&gt;{{Cite web|publisher=Sky Sports|title=Celtic winger Maeda signs new four-year deal|url=https://www.skysports.com/football/news/11787/12916395/kyogo-furuhashi-celtic-forward-signs-new-four-year-deal-at-scottish-premiership-champions |access-date=2023-07-06|website=www.skysports.com}}&lt;/ref&gt; Ta Celticuga Šotimaa meistriks kokku viis korda. Hooajal 2024/25 valiti ta liigahooaja ja Celticu hooaja parimaks mängijaks.

2026. aasta juulis sõlmis ta kolmeaastase lepingu Inglismaa kõrgliigaklubiga [[Ipswich Town]].&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2026-07-25 |title=Daizen Maeda: Ipswich sign Japan forward from Celtic |url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/articles/cx2dgkg5rq0o |access-date=2026-07-25 |website=BBC Sport |language=en-GB}}&lt;/ref&gt;

== Koondisekarjäär ==
[[2018. aasta Aasia mängud]]e jalgpalliturniiril võitis Maeda Jaapani võistkonnaga hõbemedali. Jaapani jalgpallikoondises tegi ta debüüdi [[2019. aasta Copa América]] esimeses alagrupimängus [[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 10. juunil 2022 mängus [[Ghana jalgpallikoondis|Ghana]] vastu. [[FIFA World Cup 2022|2022. aasta maailmameistrivõistluste]] kaheksandikfinaalis lõi ta värava [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] vastu. [[FIFA World Cup 2026|2026. aasta maailmameistrivõistluste]] viimases alagrupimängus lõi ta värava [[Rootsi jalgpallikoondis|Rootsi]] vastu.&lt;ref&gt;[https://www.transfermarkt.com/daizen-maeda/nationalmannschaft/spieler/420931/verein/3435/plus/0 Daizen Maeda - National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 31.7.2026&lt;/ref&gt;

[[2020. aasta suveolümpiamängud]]e jalgpalliturniiril kuulus ta Jaapani olümpiameeskonda. Viimases alagrupimängus lõi ta värava Prantsusmaa vastu.&lt;ref&gt;[https://www.transfermarkt.com/daizen-maeda/nationalmannschaft/spieler/420931/verein_id/53813 Daizen Maeda - National team]. transfermarkt.com. Vaadatud 31.7.2026&lt;/ref&gt;

== Saavutused ==
;Celtic
*[[Scottish Premiership]] (5): 2021–22, 2022–23, 2023–24, 2024–25, 2025–26
*[[Scottish Cup]] (3): 2022–23, 2023–24, 2025–26
*[[Scottish League Cup]] (2): 2022–23, 2024–25

;Individuaalsed
*[[J1 League|Jaapani kõrgliiga]] suurim väravakütt: 2021
*Jaapani kõrgliiga sümboolne koosseis: 2021
*Šotimaa kõrgliiga sümboolne koosseis: 2024–25
*[[Celtic FC|Celticu]] aasta mängija: 2024–25

== Viited ==
{{viited}}

{{FIFA World Cup 2022 Jaapani koondis}}
{{FIFA World Cup 2026 Jaapani koondis}}

{{JÄRJESTA:Maeda, Daizen}}
[[Kategooria:Jaapani jalgpallurid]]
[[Kategooria:Celtic FC mängijad]]
[[Kategooria:Ipswich Town FC jalgpallurid]]
[[Kategooria:Sündinud 1997]]</text>
      <sha1>qppavxjxkuav9wt9h42kp9pb27zb69m</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tšerkessia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>663782</id>
    <revision>
      <id>7205029</id>
      <parentid>7199791</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T08:50:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7205029</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="55491" sha1="ebdqrywiz5786efridga430yo1lokj4" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=oktoober}}
{{Endine riik
| nimi = Tšerkessia &lt;br/&gt; Адыгэ Хэку (Adõgee)
| lipp = Circassian flag.svg
| lipp-tekst = 
| vapp = 1857 gerb Cherkasskikh i Gornykh knjazej.jpg
| vapp-tekst = 
| asendikaart = Europe-Circassia.svg
| asendikaart-tekst = Tšerkessia
| algusaasta = 7. saj pKr
| lõppaasta = 1864
| valitsusvorm = [[Konföderatsioon]]-[[monarhia]]
| osa = 
| ajalugu1 = 
| sündmus1 = 
| ajalugu2 = 
| sündmus2 = 
| ajalugu3 = 
| sündmus3 = 
| ajalugu4 = 
| sündmus4 = 
| ajalugu5 = 
| sündmus5 = 
| riigikeel = [[Abhaasi-adõgee keeled]]
| peamised-keeled = 
| pealinn = [[Sotši]]
| riigipea = 
| riigipea-nimi = 
| riigipea2 = 
| riigipea-nimi2 = 
| religioon = [[Islam]] (1600–1864)&lt;br /&gt;[[Kristlus]] (varem)&lt;br /&gt;[[Tšerkessi paganlus]] (varem)
| pindala = 82 000 ruutkilomeetrit
| rahvaarv = u. 1 625 000
| rahvaarv-aasta = 
| rahvastikutihedus = 
| rahaühik = 
| eelnes = [[Zichia]]
| järgnes = [[Vene Keisririik]]
| hümn = 
| deviis = &quot;Au ennem elu&quot; (Псэм ипэ напэ, ''Psem yipe nape'')
}}
[[Fail:The_supreme_princes_of_the_Circassian_princedom_of_Kabarda.jpg|pisi| Ida-Tšerkessia printsid]]
[[Fail:Presidents_of_the_Circassian_Confederation.jpg|pisi| Tšerkesside Konföderatsiooni presidendid]]
'''Tšerkessia''' {{Efn|{{lang-ady|Адыгэ Хэку/Хэкужъ|lit=Circassian Homeland/Ancient Homeland|Adyge Kheku, Khekurz}}}} {{Sfn|''де Галонифонтибус И.'', 1404}} {{Sfn|''Хотко С. К.'' Садзы-джигеты.}} oli riik ja ajalooline piirkond [[Põhja-Kaukaasia]]s, [[Must meri|Musta mere]] kirdekaldal. &lt;ref&gt;[[Evliya Çelebi]], ''Seyahatnâme'', II, 61–70; VII, 265–295&lt;/ref&gt; [[Vene Keisririik]] vallutas selle [[Vene-Tšerkessi sõda|Vene-Tšerkessi sõja]] (1763–1864) ajal, pärast seda 90% [[Tšerkessid (koondmõiste)|Tšerkessia elanikest]] pagendati piirkonnast või tapeti [[tšerkesside genotsiid]]i käigus. &lt;ref&gt;{{Cite web|last=Genel Komite|first=HDP|url=https://www.hdp.org.tr/en/we-will-not-forget-the-circassian-genocide/8997|title=The Circassian Genocide|website=www.hdp.org.tr|date=2014|access-date=2020-09-26|language=tr}}&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;:02&quot;&gt;{{Cite book|last=Richmond|first=Walter|date=2013-04-09|title=The Circassian Genocide|publisher=Rutgers University Press|isbn=978-0-8135-6069-4|language=en|url=https://books.google.com/books?id=LHlwZwpA70cC}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:13&quot;&gt;{{Cite book|date=2006|title=Geçmişten günümüze Kafkasların trajedisi: uluslararası konferans, 21 Mayıs 2005|publisher=Kafkas Vakfı Yayınları|isbn=978-975-00909-0-5|language=tr|url=https://books.google.com/books?id=ulyXMQAACAAJ}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://unpo.org/article/1639|title=UNPO: The Circassian Genocide|website=unpo.org|access-date=2020-09-26|archive-date=2010-09-02|archive-url=https://web.archive.org/web/20100902214826/https://unpo.org/article/1639|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:29&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.nadirkitap.com/tarihte-kafkasya-ismail-berkok-kitap6939931.html|title=Tarihte Kafkasya – ismail berkok Nadir Kitap|website=NadirKitap|access-date=2020-09-26|language=tr}}&lt;/ref&gt;

Keskajal valitses Tšerkessiat nominaalselt valitud suurvürst, kuid vürstiriigid ja hõimud olid väga suure autonoomsusega. 18.-19. sajandil hakkas kujunema keskvalitsus. Tšerkessid domineerisid varakeskajal ja antiikajal ka [[Kuban|Kubani jõe]] põhjaosas, kuid [[Mongolite riik|Mongoli impeeriumi]], [[Kuldhord]]i ja [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigi]] rüüsteretkede tõttu tõmbusid nad Kubanist lõunasse ja nende vähendatud piirid ulatusid [[Tamani poolsaar]]est [[Põhja-Osseetia]]ni. Keskajal [[Vasall|alistasid]] tšerkessid naabruses asuvad [[karatšaid]], [[balkaarid]] ja [[osseedid]]. {{Sfn|''де Галонифонтибус И.'', 1404}}

Õiguslikult ja rahvusvaheliselt nägi 1739. aasta Belgradi leping Austria ja Türgi vahel ette Ida-Tšerkassia (Kabarda) iseseisvuse tunnustamise. Seda tunnustasid nii [[Venemaa Keisririik|Vene impeerium]] kui ka [[Osmanite riik|Osmanite impeerium]] ning tolleaegsed suurriigid olid lepingu tunnistajaks. Ajavahemikul 1814–1815 toimunud [[Viini kongress]] nägi ette ka Tšerkessia iseseisvuse tunnustamist. 1837. aastal saatsid tšerkesside juhid Euroopa riikidele kirju, milles taotlesid iseseisvuse seaduslikku tunnustamist. Pärast seda tunnustas [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Ühendkuningriik]] Tšerkessiat. &lt;ref name=&quot;:54&quot;&gt;{{Cite book|last=Bashqawi|first=Adel|date=15 September 2017|title=Circassia: Born to Be Free|publisher=Xlibris|isbn=978-1543447644}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;{{Cite book|last=Jaimoukha|first=Amjad|title=The Circassians: A Handbook|year=2001|url=https://archive.org/details/circassianshandb0000jaim}}&lt;/ref&gt; Kuid Vene-Tšerkessi sõja ajal ei tunnustanud Vene impeerium Tšerkessiat iseseisva piirkonnana ja käsitles seda kui mässuliste okupatsiooni all olevat Venemaa maad, vaatamata sellele, et tal ei olnud piirkonna üle kontrolli ega omandit. &lt;ref name=&quot;:022&quot;&gt;{{Cite book|last=Richmond|first=Walter|date=9 April 2013|title=The Circassian Genocide|publisher=[[Rutgers University Press]]|isbn=978-0-8135-6069-4|url=https://books.google.com/books?id=LHlwZwpA70cC}}&lt;/ref&gt; Vene kindralid viitasid tšerkessidele mitte nende etnilise nimega, vaid kui &quot;mägilased&quot;, &quot;bandiidid&quot; ja &quot;mäesaast&quot;. &lt;ref name=&quot;:022&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:10&quot;&gt;{{Cite web|last=Capobianco|first=Michael|url=http://caucasusforum.org/2012/10/13/blood-on-the-shore-the-circassian-genocide/|title=Blood on the Shore: The Circassian Genocide|website=Caucasus Forum|date=13 October 2012|access-date=2023-10-28|archive-date=2021-06-03|archive-url=https://web.archive.org/web/20210603044756/http://caucasusforum.org/2012/10/13/blood-on-the-shore-the-circassian-genocide/|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;

Kuigi Tšerkessia on [[Tšerkessid (koondmõiste)|tšerkesside]] algne [[kodumaa]], elab enamik tšerkessidest pärast [[tšerkesside genotsiid]]i paguluses. &lt;ref name=&quot;The Circassian Genocide&quot;&gt;{{Cite book|last=Richmond|first=Walter|date=2013|title=The Circassian Genocide|publisher=Rutgers University Press|isbn=978-0813560694|page=130|url=https://books.google.com/books?id=LHlwZwpA70cC&amp;q=million+circassians+in+turkey&amp;pg=PA130}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Zhemukhov|first=Sufian|url=http://www.ponarseurasia.org/sites/default/files/policy-memos-pdf/pepm_054.pdf|title=Circassian World Responses to the New Challenges|journal=PONARS Eurasia Policy Memo No. 54|page=2|date=2008|access-date=8 May 2016|archive-date=2019-08-19|archive-url=https://web.archive.org/web/20190819072215/http://www.ponarseurasia.org/sites/default/files/policy-memos-pdf/pepm_054.pdf|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite book|last=Danver|first=Steven L.|date=2015|title=Native Peoples of the World: An Encyclopedia of Groups, Cultures and Contemporary Issues|publisher=Routledge|isbn=978-1317464006|page=528|url=https://books.google.com/books?id=vf4TBwAAQBAJ&amp;q=2+million+circassians+turkey}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;
{{Cite news|url=http://www.jamestown.org/programs/nca/single/?tx_ttnews%5Btt_news%5D=37779&amp;tx_ttnews%5BbackPid%5D=24&amp;cHash=0080bc52dc79241fd4e3a5a295d72c4c|title=single &amp;#124; The Jamestown Foundation|publisher=Jamestown.org|work=Jamestown|date=7 May 2013|access-date=20 August 2013}}&lt;/ref&gt;

== Etümoloogia ==
Sõnad ''Tšerkessia'' ja ''tšerkessid'' on eksonüümid, mis on latiniseeritud sõnast ''Cherkess'', mille päritolu on vaieldav. &lt;ref&gt;[[Douglas Harper]], [[Online Etymology Dictionary|Etymonline]] states: &quot;''1550s, in reference to a people people of the northern Caucasus along the Black Sea, from Circassia, Latinized from Russian Cherkesŭ, which is of unknown origin. Their name for themselves is Adighe. Their language is non-Indo-European. The race was noted for the &quot;fine physical formation of its members, especially its women&quot; [Century Dictionary], who were much sought by neighboring nations as concubines, etc.&quot;''&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Olson2&quot;&gt;James Stuart Olson, et al., eds. &lt;/ref&gt; Üks seisukoht on, et selle tüvi pärineb [[Turgi keeled|turgi keeltest]] ja see termin tähendab &quot;peahakkijaid&quot; või &quot;sõdalaste tapjaid&quot;, mis annavad tunnistust tšerkesside edukatest lahingutest. &lt;ref&gt;Yamisha, Jonty. &lt;/ref&gt; On neid, kes väidavad, et termin pärineb [[Mongoli keel|mongoli keelest]] ''Jerkes'', mis tähendab &quot;seda, kes blokeerib tee&quot;. &lt;ref name=&quot;:54&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:42&quot;&gt;{{Cite book|last=Richmond|first=Walter|year=2013|title=The Circassian Genocide|publisher=[[Rutgers University Press]]|isbn=978-0-8135-6069-4|page=back cover|url=https://books.google.com/books?id=LHlwZwpA70cC|no-pp=y}}&lt;/ref&gt; Mõned usuvad, et see pärineb piirkonna [[Vana-Kreeka|vanakreekakeelsest]] nimest ''Siraces''. Teise vaate kohaselt on selle pärit [[pärsia keel]]est.

Kaukaasiale geograafiliselt lähedastes keeletes kandis Tšerkessia põlisrahvas algselt teisi nimetusi, kuid vene mõjul on need nimed kõnekeelest kadunud.

Tšerkessid ise ei kasuta terminit &quot;Tšerkessia&quot; ja viitavad oma riigile kui Адыгэ Хэку (Adıgə Xəku) või ''Aдыгэ'' (''Adõgee'').

Riigi teine ajalooline nimi oli Zichia (''Zyx'' või ''Zygii)'', keda Vana-[[Kreeklased|Kreeka]] intellektuaal [[Strabon]] kirjeldas [[Kolhethi]]st põhja pool asuva rahvana. &lt;ref&gt;Strabo, ''[[Geographica (Strabo)|Geographica]]'' 11.2&lt;/ref&gt;

== Geograafia ==
[[Fail:Colton,_G.W._Turkey_In_Asia_And_The_Caucasian_Provinces_Of_Russia._1856_(BA).jpg|paremal|pisi|250x250px| Tšerkessia 1856. aastal]]
Tšerkessia asus [[Ida-Euroopa]]s, Lääne-[[Ees-Aasia|Aasia]] põhjaosas [[Must meri|Musta mere]] kirderannikul. Enne Kaukaasia vallutamist venelaste poolt (1763–1864) hõlmas see [[Kaukaasia]] loodepiirkonna kogu viljakat platood ja steppi, mille elanike arv oli hinnanguliselt miljon.

Tšerkessia ajalooline territoorium ulatus Tamani poolsaarest läänes kuni [[Mozdok|Mozdoki]] linnani tänapäeva [[Põhja-Osseetia|Põhja-Osseetias]] idas. Ajalooliselt hõlmas Tšerkessia tänapäeva [[Krasnodari krai]] lõunapoolset poolt, [[Adõgee|Adõgee Vabariiki]], [[Karatšai-Tšerkessia|Karatšai-Tšerkessiat]], [[Kabardi-Balkaaria]]t ning osi [[Põhja-Osseetia|Põhja-Osseetiast]] ja [[Stavropoli krai|Stavropoli kraist]], mida piiras põhjas [[Kuban|Kubani jõgi]], mis eraldas seda [[Venemaa Keisririik|Vene Impeeriumist]].


Paljud tšerkessid peavad [[Sotši]]t oma traditsiooniliseks pealinnaks. &lt;ref&gt;''Home thoughts from abroad: Circassians mourn the past—and organise for the future''. &lt;/ref&gt; Tšerkesside sõnul ehitati [[2014. aasta taliolümpiamängud|2014. aasta taliolümpiaküla]] [[Olümpiaküla|tšerkesside]] ühishaudade, mis pärinesid 1864. aastast, tšerkesside genotsiidist. &lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://nos.nl/os2014/artikel/605520-spelen-zijn-op-massagraven.html |pealkiri=Spelen zijn op massagraven. |vaadatud=2023-10-28 |arhiivimisaeg=2014-05-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140501092952/http://nos.nl/os2014/artikel/605520-spelen-zijn-op-massagraven.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

== Omariiklus ja poliitika ==

=== Tšerkessia Suurvürst ===
Aastatel 1427–1453 vallutas Inal Suur kõik tšerkessi vürstiriigid ja kuulutas end Tšerkessia suurvürstiks. Pärast tema surma jagunes Tšerkessia uuesti.&lt;ref name=&quot;:24&quot;&gt;{{Cite web|url=http://circasvoices.blogspot.com/2013/07/prince-inal-great-i-tomb-of-mighty.html?q=Inal|title=Prince Inal the Great (I): The Tomb of the Mighty Potentate Is Located in Circassia, Not Abkhazia|publisher=Circassian Voices|website=Amjad Jaimoukha|date=2013|access-date=|archive-url=https://web.archive.org/web/20200604135329/http://circasvoices.blogspot.com/2013/07/prince-inal-great-i-tomb-of-mighty.html?q=Inal|archive-date=4 June 2020}}&lt;/ref&gt;

Tšerkessia mõjukad vürstid kohtusid regulaarselt, et valida enda seast suurvürst, ainsaks tingimuseks oli, et tiitlit taotlev prints suudab tõestada sugulust Inal Suurega. Välisvaatlejate silmis oli suurvürst tšerkesside kuningas. &lt;ref name=&quot;Черкесия: черты социо-культурной идентичности3&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.elot.ru/index.php?option=com_content&amp;task=view&amp;id=1822|title=Черкесия: черты социо-культурной идентичности|access-date=20 August 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20131017005627/http://www.elot.ru/index.php?option=com_content&amp;task=view&amp;id=1822|archive-date=17 October 2013}}&lt;/ref&gt; Hõimud olid aga suuresti autonoomsed ja tiitel oli enamasti sümboolne. Aastal 1237 külastasid [[Dominiiklased|dominikaani]] mungad Richard ja Julian Ungari saatkonna koosseisus Tamani poolsaarel asuvat Matrega linna, tolleaegset Tšerkessia pealinna. Matregas sai saatkond suurvürstilt hea vastuvõtu osaliseks. &lt;ref&gt;''De facto Ungariae Magnae a fretre&amp;nbsp; Riccardo invento tempori domini&amp;nbsp; Gregorii Noni. ''&lt;/ref&gt;

14. ja 15. sajandi Itaalia dokumendid [[Feodossija|Kaffa]] konsuli ja Tšerkessia suhte kohta viitavad selgelt Tšerkessia valitseja erilisele staatusele. See staatus võimaldas Tšerkessia suurvürstil paavstiga kirjavahetust pidada. Paavst Johannes XXII 1333. aastast pärinevas kirjas, mis oli adresseeritud Zichia (Tšerkessia) suurvürstile Verzachtile, tänas Rooma paavst valitsejat usinuse eest katoliku usu tutvustamisel oma alamate seas. Verzachti võimustaatus oli nii kõrge, et tema eeskujul võtsid mitmed tšerkessi vürstid üle katoliikluse. &lt;ref&gt;''Atti della Societa Ligure di storia patria. ''&lt;/ref&gt;

=== Konföderatsioon ===
Tšerkessia koosnes traditsiooniliselt enam kui tosinast [[Vürstkond|vürstiriigist]]. Mõned neist vürstiriikidest jagunesid suurteks ja arvukateks [[Feodaalvaldus|feodaalvaldusteks]], millest paljud olid vürstide omanduses ja mida iseloomustas poliitilise staatuse stabiilsus. Tšerkessi riik oli liitriik, mis koosnes neljast valitsemistasandist: külanõukogu (чылэ хасэ, koosneb külavanematest ja aadlikest), piirkonnanõukogu (koosneb seitsme naaberkülanõukogu esindajatest), regiooninõukogu (шъолъыр хасэ, moodustatud naaberpiirkonnanõukogudest), rahvakogu (лъэпкъ зэфэс, kus igal volikogul oli oma esindaja). Keskvalitsus tekkis 1800. aastate keskel. Enne seda oli suurvürsti roll enamasti sümboolne.

1807. aastal kuulutas Shuwpagwe Qalawebateqo end tšerkesside konföderatsiooni juhiks ja jagas Tšerkessia 12 suuremaks piirkonnaks. &lt;ref&gt;{{Cite book|last=Berkok|first=İsmail|title=Tarihte Kafkasya|publisher=İstanbul Matbaası}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:25&quot;&gt;Berkok, İsmail. &lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:32&quot;&gt;KAFFED, ''Çerkes Özgürlük Meclisi''&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;These regions were [[Shapsugs|Shapsugo]]-[[Natukhajs|Natukhaj]], [[Abzakhs|Abdzakh]], [[Chemirgoys|Chemguy]], Barakay, [[Bzhedugs|Bzhedug]], [[Kabardia|Kabardo]]-[[Besleney]], [[Hatuqway]], [[Makhosh]], Bashilbey, Taberda, [[Abkhazia]] and [[Ubykh people|Ubykh]].&lt;/ref&gt; 1827. aastal kuulutas Ismail Berzeg ametlikult välja tšerkessi hõimude sõjalise konföderatsiooni ja ühendas 1839. aastaks olulise osa Tšerkessiast oma kontrolli alla. &lt;ref name=&quot;:43&quot;&gt;{{Cite journal|last=Hatajuqua|first=Ali|title=Hadji-Ismail Dagomuqua Berzeg, Circassian Warrior and Diplomat|journal=Eurasia Daily Monitor|volume=7|issue=38}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:04&quot;&gt;D, S. ''Kronolojik Savaş Tarihi''&lt;/ref&gt; 1839. aastal kuulutasid tšerkessid Bighuqali ([[Anapa]]) oma uueks pealinnaks ja Hawduqo Mansur kuulutati tšerkesside konföderatsiooni uueks juhiks. Seda tiitlit hoidis ta kuni oma surmani.&lt;ref name=&quot;:64&quot;&gt;Хункаров, Д. &lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:73&quot;&gt;A.Ü. &lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:04&quot; /&gt; 1848. aastal oli Tšerkessia juht Muhammad Amin.&lt;ref name=&quot;ReferenceA&quot;&gt;Казиев Ш.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;AKAK, Vol p.590&quot;&gt;AKAK, Vol. &lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;''Карлгоф Н.'' &lt;/ref&gt; Saanud teada sõdalasest õpetlase saabumisest, kolisid tuhanded pered Abdzakhi piirkonda, et ennast tema võimu alla anda. &lt;ref name=&quot;ReferenceB2&quot;&gt;NA, F.O. 195/443, “Report of Mehmed Emin…”, 15 August 1854&lt;/ref&gt; Pärast Amini lahkumist asus võimule Seferbiy Zaneqo, kes aga järgmisel aastal suri.

Juunis 1860 moodustati tšerkesside esindajate kongressil parlament kui Tšerkessia kõrgeim seadusandlik organ. Parlament loodi &lt;ref name=&quot;:17&quot;&gt;Фадеев А.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:17&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:23&quot;&gt;Блиев &lt;/ref&gt; pealinnas [[Sotši|Sotšis]] 13. juunil 1860 ja Qerandiqo Berzeg valiti parlamendi ja Tšerkessia juhiks. &lt;ref name=&quot;Черкесия: черты социо-культурной идентичности&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.elot.ru/index.php?option=com_content&amp;task=view&amp;id=1822 |pealkiri=Черкесия: черты социо-культурной идентичности |vaadatud=2023-10-28 |arhiivimisaeg=2013-10-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131017005627/http://www.elot.ru/index.php?option=com_content&amp;task=view&amp;id=1822 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:53&quot;&gt;Ruslan, Yemij (August 2011).&lt;/ref&gt;

== Armee ==
Tšerkessia elas sajandeid väliste sissetungide ohu all, nii et kogu tšerkesside eluviis oli militariseeritud.&lt;ref name=&quot;:18&quot;&gt;Русско-Черкесская война 1763—1864 гг.&lt;/ref&gt;

Tšerkessia arendas välja niinimetatud &quot;sõdalaskultuuri&quot;. Auväärne võitlus oli selle kultuuri suur osa, vaenutegevuse ajal peeti rangelt vastuvõetamatuks isegi vaenlaste kodude või saagi, eriti leiva, põletamist ja röövimist. Hukkunud kaaslaste surnukehade lahinguväljale jätmist peeti lubamatuks. Elusalt vaenlase kätte langemist peeti Tšerkessias suureks häbiplekiks, nii et hiljem Tšerkessias võidelnud Vene ohvitserid märkisid, et tšerkessi vangi võtmine õnnestus väga harva, sest nad tegid tavaliselt enesetapu.

Vene armee võttis pärast Tšerkessiasse sissetungi ja [[tšerkesside genotsiid]]i kasutusele hulga tšerkessi sõjaväe asju – sealhulgas relvad (šaška, tšerkessi saablid, pistodad), tšerkessi sadulad, tšerkessi hobused ja isegi vormirõivad ([[tšerkeska]], [[burka]]). &lt;ref name=&quot;:18&quot;/&gt;

== Teadaolevad iidsed ja keskaegsed valitsejad ==
Piirkonna teadaolevate valitsejate hulka kuuluvad:

* 400–383 eKr: Hekaktaios &lt;ref&gt;[[Polyaenus]] names Hekaktaios, the king of the Sindi kingdom of Circassians, who ruled between 400–383 BC.&lt;/ref&gt;
* 383–355 eKr: Oktamasades
* 100ndad: Stachemfak 
* 400ndad: Dawiy &lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;D, S. ''Çerkes Krallar, Hükümdarlar'' &quot;In the 3rd and 4th centuries AD, the Goths settled in the north of the Black Sea. There were constant wars with the Circassian kingdoms. Prince Baksan, one of the 8 sons and eldest of King Daw, was one of the rare leaders who made his mark in the wars against the Goths, was one of the rare leaders to whom a statue was erected, and died with his eighty warriors in a war against the Goths, in which his 7 brothers joined him.&quot;&lt;/ref&gt;
* 500ndad: Bakhsan Dawiqo &lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;
* 700.–800. aastad: Lawristan &lt;ref&gt;Natho, Kadir. &lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;D, S. ''Çerkes Krallar, Hükümdarlar'' &quot;Lawristan is the 6th century King of the Circassians and is known for his war with the Avars. Upon his refusal to come under Avar rule, Avar Khan with an army of 60 thousand destroyed the Black Sea coast.&quot;&lt;/ref&gt;
* 800.–900. aastad: Weche &lt;ref&gt;D, S. ''Çerkes Krallar, Hükümdarlar''&lt;/ref&gt;
* 900ndad: Hapach &lt;ref&gt;Zenkovsky, Sergei A. ''Medieval Russia’s Cronicles, 58–59''&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;D, S. ''Çerkes Krallar, Hükümdarlar'' &quot;The leader of the Circassian tribes, Hapach, with his army of horsemen and allied principalities, attacked Sarkel, a city of the Khazars. The Khazar army was defeated and the Sarkel prince and his surviving army were shackled by their feet and imprisoned.&quot;&lt;/ref&gt;
* 900–1022: Rededya &lt;ref&gt;The [[Laurentian Codex]] provides the following information: &quot;In 1022, Prince [[Mstislav of Chernigov|Mstislav the Brave]], who at the time was the prince of [[Tmutarakan]], started a military operation against the [[Alans]]. During the operation, he encountered the Kassogian army commanded by Rededya. To avoid unnecessary bloodshed, Mstislav and Rededya, who possessed an extraordinary physical force, decided to have a [[Duel|personal fight]], with the condition that the winner would be [[Champion warfare|considered the winner]] of the battle. The fight lasted some hours and, eventually, Rededya was knocked to the ground and stabbed with a knife.&quot;&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.lrc-lib.ru/rus_letopisi/Laurence/gif_mm.php?file=001-002.gif |pealkiri=Pdf scans of the original text |vaadatud=2023-10-28 |arhiivimisaeg=2013-10-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131004215933/http://www.lrc-lib.ru/rus_letopisi/Laurence/gif_mm.php?file=001-002.gif |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; 
* 1200ndad: Abdunkhan
* 1200–1237: Tuqar &lt;ref&gt;Historian [[Rashid-al-Din Hamadani|Rashid-ad-Din]] in the ''Persian Chronicles'', wrote that the Circassian king Tuqar was killed in battle against the Mongols&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;Рашид ад-Дин. &lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;L.I. Lavrov. &lt;/ref&gt;
* 1237–1239: Tuqbash &lt;ref&gt;[http://www.vostlit.info/Texts/rus16/Rasidaddin_6/frametext.htm ФАЗЛАЛЛАХ РАШИД-АД-ДИН-&gt;СБОРНИК ЛЕТОПИСЕЙ-&gt;ПУБЛИКАЦИЯ 1941 Г.]&lt;/ref&gt;
* 1300. aastad: Verzacht &lt;ref&gt;In his letter to the king of [[Zichia]], Verzacht/Ferzakht, [[Pope John XXII]] thanks the Governor of Circassians for his assistance in implementing the Christian faith among the Circassians. &lt;/ref&gt;
* 1427–1453: Inal Suur
* 1470. aastad: Petrezok &lt;ref&gt;A contract was signed between the ruler of Circassia and the ruler of [[Feodosia#Kaffa (Genoese colony)|Caffa]], naming another ruler of Zichia: &quot;Petrezok, the paramount lord of Zichia&quot;. &lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;Kressel R. Ph. The Administration of Caffa under the Uffizio di San Giorgio. &lt;/ref&gt;
* 1530–1542: Kansavuk &lt;ref name=&quot;:16&quot;&gt;{{Cite book|last=Malʹbakhov|first=Boris|date=2002|title=Kabarda na ėtapakh politicheskoĭ istorii : (seredina XVI-pervai︠a︡ chetvertʹ XIX) veka|publisher=Pomatur|location=Moskva|isbn=5-86208-106-2}}&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
Türgi natsionalistlikud rühmitused ja tänapäeva pan-turkismi pooldajad on väitnud, et tšerkessid on türgi päritolu, kuid selle väite toetuseks ei ole avaldatud ühtegi teaduslikku tõendit ning etnilised tšerkessid on seda tugevalt eitanud. &lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.toplukatalog.gov.tr/index.php?cwid=2&amp;keyword=Vatan%C4%B1ndan+uzaklara+%C3%87erkesler&amp;tokat_search_field=2&amp;order=0|title=Ulusal Toplu Katalog – Tarama|website=www.toplukatalog.gov.tr|access-date=2020-11-02|archive-date=2021-02-07|archive-url=https://web.archive.org/web/20210207084749/http://www.toplukatalog.gov.tr/index.php?cwid=2&amp;keyword=Vatan%C4%B1ndan+uzaklara+%C3%87erkesler&amp;tokat_search_field=2&amp;order=0|url-status=dead}}&lt;/ref&gt; Tšerkessi keel ei jaga türgi keelega märkimisväärseid sarnasusi, välja arvatud laenatud sõnad. Erinevate ajaloolaste arvates lükkab tšerkesside pärinemine sindi-meoodi (või maeoti) hõimudest ümber väite, et tšerkessid on türgi etnilist päritolu. &lt;ref name=&quot;:52&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.cerkesya.org/icerik/kisa-bilgiler/752-cerkesler-turk-mu|title=Çerkesler Türk mü?|date=2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20190706180512/http://www.cerkesya.org/icerik/kisa-bilgiler/752-cerkesler-turk-mu|archive-date=6 July 2019}}&lt;/ref&gt;

=== Antiikajastu ===

==== Maikopi tsivilisatsioon ====
Miyekvapi (Maikopi) tsivilisatsioon loodi 3000. aastal eKr. Tšerkesse nimetati iidsetel aegadel mitme nimetusega (nt &quot;Kerket&quot; ja &quot;Sucha&quot;). &lt;ref name=&quot;:62&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.cerkes.net/tarih/cerkes-tarihinin-kronolojisi-t21135.html|title=Çerkes tarihinin kronolojisi.|access-date=26 February 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20131209085735/http://www.cerkes.net/tarih/cerkes-tarihinin-kronolojisi-t21135.html|archive-date=9 December 2013}}&lt;/ref&gt; Aastal 1200 eKr võitlesid tšerkessid koos [[Hetid|hetidega]] [[Vana-Egiptus|egiptlaste]] vastu. &lt;ref name=&quot;:62&quot; /&gt;

==== Sindica ====
[[Fail:Sindi_Coin.png|pisi| Rekonstrueeritud kujutis Sindi hõbemündist &lt;ref&gt;Гос. &lt;/ref&gt;, mis avastati Tšerkessias &lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite web|url=http://myrmekion.ru/bibliografiya/k-naxodke-sindskoj-monety-v-mirmekii.htm|title=К находке синдской монеты в Мирмекии|access-date=2020-11-09|language=ru-RU}}&lt;/ref&gt; ]]
Sindica riik asutati umbes 500. aastal eKr. Sel perioodil elasid Tšerkessias kreeklased ja sindi-meoodi (maeoti) hõimud. Kreeka luuletaja Hipponaks, kes elas 5. sajandil eKr, ja [[Herodotos]] mainisid hiljem sinde. Strabo mainib ka Sindica linna, mis asus Musta mere rannikul. Teave Sindica kohta pärineb Kreeka dokumentidest ja arheoloogilistest leidudest,&lt;ref name=&quot;:0&quot;/&gt; kuid üksikasjade kohta on teada vähe. Pole täpselt teada, millal Sindica riik loodi, kuid teada on, et sindlastel olid kreeklastega riigi- ja kaubandussuhtes enne Kreeka kolooniate asutamist Musta mere rannikul. Samuti on teada, et Sindica kuningriik oli aktiivne kaubanduspiirkond, kus elas palju kunstnikke ja kaupmehi.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:232&quot;&gt;General İsmail Berkok, Tarihte Kafkasya,İstanbul,1958, s.135–136.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;:332&quot;&gt;Turabi Saltık, Sindika Krallığı, Jineps, Ocak 2007, s.5.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:422&quot;&gt;Tamara V.Polovinkina,Çerkesya, Gönül Yaram, Ankara,2007, s.21–45.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:042&quot;&gt;Генрих Ананенко,Сыд фэдагъа Синдикэр?&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:122&quot;&gt;V.Diakov-S.&lt;/ref&gt;

=== Keskaeg ===
Kõige üksikasjalikuma kirjelduse keskaegsest Tšerkessiast tegi Johannes de Galonifontibus aastal 1404. {{Sfn|''де Галонифонтибус И.'', 1404}} Tema kirjutisest järeldub, et 14. ja 15. sajandi vahetusel laiendas Tšerkessia oma piire põhja poole kuni [[Don]]i suudmeni ning ta märgib, et &quot;Tana linn ja sadam asuvad samas riigis Ülem-Tšerkassias, Doni jõel, mis eraldab Euroopat Aasiast.&quot; {{Sfn|''де Галонифонтибус И.'', 1404}}

[[Feodalism]] hakkas tšerkessides tekkima 4. sajandil. [[Armeenia]], [[kreeka|kreeklaste]] ja [[Bütsants|Bütsantsi]] mõjul levis kristlus 3.–5. sajandil pKr kogu Kaukaasias.&lt;ref name=&quot;autogenerated2&quot;&gt;''The Penny Magazine''.&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;Ref_ab&quot;&gt;Minahan, James.&lt;/ref&gt; Sel perioodil hakkasid tšerkessid (tollal viidatud kui ''kassogid'')&lt;ref name=&quot;Jaimoukha2005&quot;&gt;{{Cite book|last=Jaimoukha|first=Amjad M.|author-link=Amjad Jaimoukha|year=2005|title=The Chechens: A Handbook|publisher=Psychology Press|isbn=978-0-415-32328-4|page=32|access-date=28 June 2017|url=https://books.google.com/books?id=PnjAlei9fe0C&amp;pg=PA32}}&lt;/ref&gt; kristlust rahvusliku religioonina omaks võtma, kuid ei hüljanud kõiki oma põliseid usulisi tõekspidamisi. Tšerkessid asutasid palju riike, kuid ei suutnud saavutada poliitilist ühtsust. Umbes aastast 400 pKr hakkasid mitmed sissetungijad ründama [[Tšerkessid (koondmõiste)|tšerkesside]] maid. Kõigepealt vallutasid need [[bulgaarid]]. Pärast Khazari riigi lagunemist integreeriti adõgee rahvas umbes 1. aastatuhande lõpul pKr Alaania kuningriiki. 10. ja 13. sajandi vahel oli adõgee tšerkessi rahvas [[Gruusia]] mõjuvõimu all.

Aastal 1382 võtsid Tšerkessiast pärit [[mamelukid]] [[Mamelukkide riik|Mamelukkide riigi]] trooni ja asutasid Burji dünastia. 1223. aastal Kaukaasiasse tungima hakanud [[mongolid]] hävitasid osa tšerkessidest ja enamiku alaanidest. Tšerkessid, kes kaotasid suurema osa oma maadest järgnenud [[Kuldhord|Kuldhordi]] rünnakute käigus, pidid taanduma Kubani jõe tagusele alale. 1395. aastal pidasid tšerkessid [[Timur|Timuri]] vastu mitmeid sõdu ja kuigi tšerkessid võitsid,&lt;ref name=&quot;:72&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.cherkessia.net/news_detail.php?id=5729|title=Prenslerın Prensı İnal Nekhu (Pşilerın Pşisi İnal İnekhu)|publisher=Kağazej Jıraslen|date=2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20200229142405/http://www.cherkessia.net/news_detail.php?id=5729|archive-date=29 February 2020}}&lt;/ref&gt; rüüstas Timur Tšerkessiat.&lt;ref name=&quot;:62&quot; /&gt;

=== Kuningas Inal Suur ===
Inalit kutsuvad [[Tšerkessid (koondmõiste)|tšerkessid]] ja [[abhaasid]] &quot;vürstide vürstiks&quot;, kuna ta ühendas kõik tšerkessi hõimud ja rajas Tšerkessi riigi. Levinud arvamuse kohaselt on Inal Kabardi, Besleney, Chemguy ja Hatuqwai printside esivanem.

Inal, kes 1400. aastatel&lt;ref&gt;Shora Nogma has 1427 (per Richmond, Northwest Caucasus, kindle@610). &lt;/ref&gt; omas Tamani poolsaarel maad, asutas valdavalt khegaykide hõimust koosneva armee ja teatas, et tema eesmärk on ühendada tšerkessid, &lt;ref&gt;Caucasian Review. &lt;/ref&gt; kes olid tol ajal jagatud paljudeks vürstiriikideks, ühtseks riigiks ja pärast omaenda vürstiriigi väljakuulutamist vallutas ta ükshaaval kogu Tšerkessia.&lt;ref&gt;Cole, Jeffrey E. (2011). &lt;/ref&gt;

Tšerkessi aadlikud ja vürstid püüdsid takistada Inali võimuletulekut, kuid lahingus Msimta jõe lähedal said 30 tšerkessi vürsti Inali ja tema toetajate käest lüüa. Kümme neist hukati, ülejäänud kakskümmend andsid truudusvande ja ühinesid Inali uue riigi jõududega.&lt;ref name=&quot;:44&quot;&gt;{{Cite web|url=https://abkhazworld.com/aw/history/1724-the-legendary-circassian-prince-inal-by-vitaliy-shtybin|title=The Legendary Circassian Prince Inal, by Vitaliy Shtybin|publisher=Abkhaz World|website=Vitaliy Shtybin|date=17 May 2020|access-date=24 July 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200524090358/https://abkhazworld.com/aw/history/1724-the-legendary-circassian-prince-inal-by-vitaliy-shtybin|archive-date=24 May 2020}}&lt;/ref&gt; Inal, kes valitses Lääne-Tšerkessiat, võttis 1434. aastal enda kontrolli ka Kabarda piirkonnana tuntud Ida-Tšerkessia ja ajas 1438. aastal tšerkessi maadel olevad [[Krimmitatarlased|krimmitatari]] hõimud Kubani jõest põhja poole&lt;ref name=&quot;:72&quot;/&gt;.

Kuigi ta ühendas tšerkessid, soovis Inal siiski kaasata oma riiki ka abhaase. Abhaasia dünastiad Chachba ja Achba teatasid, et astuvad võimalikus sõjas Inali poolele. Abhaasia sõja võitnud Inal vallutas ametlikult Põhja-Abhaasia ja abhaasid tunnustasid Inali ülemvõimu.&lt;ref name=&quot;:72&quot;/&gt;&lt;ref&gt;Papaskʻiri, Zurab, 1950– (2010). &lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;:44&quot;/&gt; &lt;ref name=&quot;Klaproth, Julius Von 1835&quot;&gt;Klaproth, Julius Von, 1783—1835. &lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;The 200-year Mingrelia-Abkhazian war and the defeat of the Principality of Mingrelia by the Abkhazians of XVII-XVIII cc.&lt;/ref&gt; Üks tähtedest [[Abhaasia lipp|Abhaasia lipul]] tähistab Inali.

Inal jagas 1453. aastal oma maad poegade ja lastelaste vahel ning suri 1458. aastal. Pärast seda rajati tšerkessi hõimuvürstiriigid. Mõned neist on Chemguy, mille asutas Temruk; Besleney, mille asutas Beslan; Kabardia, mille asutas Qabard ja Shapsug, mille asutas Zanoko.

Abhaaslaste väite kohaselt suri Inal Põhja-Abhaasias. &lt;ref&gt;''Asie occidentale aux XIVe-XVIe siècles, 2014.''&lt;/ref&gt; Kuigi enamik allikaid viitab sellele teooriale, on piirkonnas tehtud uuringud ja otsingud näidanud, et Inali hauda seal pole. &lt;ref name=&quot;:22&quot;&gt;{{Cite web|url=http://circasvoices.blogspot.com/2013/07/prince-inal-great-i-tomb-of-mighty.html?q=Inal|title=Prince Inal the Great (I): The Tomb of the Mighty Potentate Is Located in Circassia, Not Abkhazia|publisher=Circassian Voices|website=Amjad Jaimoukha|date=2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20200604135329/http://circasvoices.blogspot.com/2013/07/prince-inal-great-i-tomb-of-mighty.html?q=Inal|archive-date=4 June 2020}}&lt;/ref&gt; Vene maadeuurija ja arheoloogi Jevgeni Dimitrievitš Felitsini sõnul ei asu Inali haud Abhaasias. 1882. aastal avaldatud kaardil on Felitsin asetanud tema haua Ispravnaja piirkonda Karatšai-Tšerkessias, mitte Abhaasias. &lt;ref name=&quot;:22&quot; /&gt; &lt;ref&gt;''Археологическая карта Кубанской области, Фелицын, Евгений Дмитриевич, 1882.''&lt;/ref&gt;

15. sajandi lõpus kirjeldas Tšerkessiat ja selle elanikke üksikasjalikult [[Genova]] rändur ja etnograaf Giorgio Interiano. 

==== Kanzhal ====
1708. aastal maksid tšerkessid [[Osmanite riik|Osmanite]] sultanile suure [[andam]]i, et takistada tatari rüüsteretki, kuid sultan ei täitnud oma kohustust ja tatarlased ründasid Tšerkessia keskosa, röövides kõik, mis võimalik.&lt;ref name=&quot;:1022&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/XVIII/1700-1720/de_la_Motre_Abri/text1.htm|title=Путешествие господина А. де ла Мотрэ в Европу, Азию и Африку|website=www.vostlit.info|access-date=12 January 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20111129205441/http://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/XVIII/1700-1720/de_la_Motre_Abri/text1.htm|archive-date=29 November 2011}}&lt;/ref&gt; Sel põhjusel teatasid kabardi tšerkessid, et nad ei anna enam kunagi andameid [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaanile]] ja Osmani sultanile. Osmanid saatsid oma vähemalt 20 000-mehelise armee&lt;ref name=&quot;Крит2&quot;&gt;''Василий Каширин.'' {{Cite web|url=http://www.diary.ru/~Makskozak/p91937234.htm|title=Ещё одна &quot;Мать Полтавской баталии&quot;? К юбилею Канжальской битвы 1708 года|website=www.diary.ru|access-date=12 January 2019|language=ru|archive-url=https://web.archive.org/web/20150704093123/http://www.diary.ru/~Makskozak/p91937234.htm|archive-date=4 July 2015}}&lt;/ref&gt; Kabardiasse Krimmi khaani Kaplan-Girey juhtimisel Tšerkessiat vallutama ja käskisid tal andamit koguda.&lt;ref name=&quot;autogenerated1&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.kabardhorse.ru/history_rus.html|title=Подборка статей к 300-летию Канжальской битвы|website=kabardhorse.ru|access-date=20 September 2018|archive-url=https://archive.today/20130417001833/http://www.kabardhorse.ru/history_rus.html|archive-date=17 April 2013}}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Cite book|last={{nobr|Рыжов К. В.}}|year=2004|title=Все монархи мира. Мусульманский Восток. XV-XX вв.|publisher=«Вече»|location=М.|isbn=5-9533-0384-X|page=544|series=Все монархи мира|url=http://slovari.yandex.ru/~%D0%BA%D0%BD%D0%B8%D0%B3%D0%B8/%D0%9C%D0%BE%D0%BD%D0%B0%D1%80%D1%85%D0%B8.%20%D0%9C%D1%83%D1%81%D1%83%D0%BB%D1%8C%D0%BC%D0%B0%D0%BD%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9%20%D0%92%D0%BE%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%BA%20XV-XX/%D0%93%D0%B8%D1%80%D0%B5%D0%B8/|archive-url=https://archive.today/20121222060915/http://slovari.yandex.ru/~%D0%BA%D0%BD%D0%B8%D0%B3%D0%B8/%D0%9C%D0%BE%D0%BD%D0%B0%D1%80%D1%85%D0%B8.%20%D0%9C%D1%83%D1%81%D1%83%D0%BB%D1%8C%D0%BC%D0%B0%D0%BD%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9%20%D0%92%D0%BE%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%BA%20XV-XX/%D0%93%D0%B8%D1%80%D0%B5%D0%B8/|archive-date=2012-12-22}}&lt;/ref&gt; Osmanid ootasid kerget võitu kabardide vastu, kuid tšerkessid võitsid Kazaniko Jabaghi strateegia tõttu.&lt;ref name=&quot;:1022&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/XVIII/1720-1740/Xaverio_Glavani/text.htm|title=Описание Черкесии|website=www.vostlit.info|access-date=12 January 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20071229094957/http://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/XVIII/1720-1740/Xaverio_Glavani/text.htm|archive-date=29 December 2007}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/XVIII/1720-1740/Gerber_Johann_Gustav/text1.htm|title=&quot;Записки&quot; Гербера Иоганна Густава|website=www.vostlit.info|access-date=12 January 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20130327135600/http://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/XVIII/1720-1740/Gerber_Johann_Gustav/text1.htm|archive-date=27 March 2013}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/XVII/1680-1700/Kaempfer_Engelbert/text1.htm|title=Энгельберт Кемпфер|website=www.vostlit.info|access-date=12 January 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20111129204459/http://www.vostlit.info/Texts/Dokumenty/Kavkaz/XVII/1680-1700/Kaempfer_Engelbert/text1.htm|archive-date=29 November 2011}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Крит3&quot;&gt;''Василий Каширин.'' {{Cite web|url=http://www.diary.ru/~Makskozak/p91937234.htm|title=Ещё одна &quot;Мать Полтавской баталии&quot;? К юбилею Канжальской битвы 1708 года|website=www.diary.ru|access-date=12 January 2019|language=ru|archive-url=https://web.archive.org/web/20180922035344/http://www.diary.ru/~Makskozak/p91937234.htm|archive-date=22 September 2018}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Cw|url=http://circassianworld.blogspot.com/2009/10/documentary-kanzhal-battle.html|title=Circassian World News Blog: Documentary: ''Kanzhal Battle''|website=Circassian World News Blog|date=2009-10-15|access-date=2020-09-18|archive-url=https://web.archive.org/web/20101019130729/http://circassianworld.blogspot.com/2009/10/documentary-kanzhal-battle.html|archive-date=19 October 2010}}&lt;/ref&gt;

Türgi-Krimmi armee hävitati üleöö täielikult. Krimmi khaan Kaplan-Giray suutis vaevu eluga pääseda, jättes maha oma venna, poja, telgid ja isiklikud asjad.&lt;ref name=&quot;:1022&quot;/&gt;

==== Vene-Tšerkessi sõda ====
1714. aastal alustas [[Peeter I]] Kaukaasia okupeerimise planeerimist. Kuigi ta ei suutnud plaani ellu viia, pani ta paika okupatsiooni toimumiseks poliitilise ja ideoloogilise aluse. Seda plaani asus hiljem ellu viima [[Katariina II]]. Vene armee paigutati [[Tereki jõgi|Tereki jõe]] kallastele.&lt;ref name=&quot;:323&quot;&gt;Weismann, ''Ein Blick auf die Circassianer''&lt;/ref&gt;

Vene sõjavägi püüdis kehtestada oma autoriteeti, ehitades mitmeid kindlusi, kuid need kindlused said omakorda uuteks rüüsteretkede sihtmärkideks.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Cite book|last=Serbes|first=Nahit|year=2012|title=Yaşayan Efsane Xabze|publisher=Phoenix Yayınları|isbn=9786055738884}}&lt;/ref&gt; [[Aleksei Jermolov (1777−1861)|Jermolovi]] ajal hakkas Venemaa sõjavägi kasutama [[Haarang|haarangute]] eest ebaproportsionaalse kättemaksu strateegiat ([[Põletatud maa taktika|põletatud maa taktikat]]). Vene väed hävitasid kättemaksuks külad, kus arvati end varjavat vastupanuvõitlejad, ning kasutasid mõrvu, inimrööve ja tervete perekondade hukkamist. Kuna vastupanu toetus toidu hankimisel sümpaatsetele küladele, hävitasid Vene sõjaväelased süstemaatiliselt ka saaki ja kariloomi ning tapsid tšerkessi tsiviilelanikke. &lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Cite book|last=Çurey|first=Ali|year=2011|title=Hatti-Hititler ve Çerkesler|publisher=Chiviyazıları Yayınevi|isbn=9786055708399}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Ahmed1612&quot;&gt;{{Harvnb|Ahmed|2013}}.&lt;/ref&gt; Tšerkessid vastasid, luues hõimuliidu, mis hõlmas kõiki piirkonna hõime.&lt;ref name=&quot;Ahmed1612&quot; /&gt; 1840. aastal hindas Karl Friedrich Neumann tšerkessidest ohvrite arvuks umbes poolteist miljonit.&lt;ref name=&quot;Ref_q&quot;&gt;Neumann 1840&lt;/ref&gt; Mõned allikad väidavad, et sajad tuhanded teised surid väljarände ajal.&lt;ref name=&quot;Shenfield 1999&quot;&gt;Shenfield 1999&lt;/ref&gt; Mitmed ajaloolased kasutavad Vene tegevuse tagajärgede kohta selles piirkonnas väljendit &quot;Tšerkessi veresaunad&quot;.&lt;ref name=&quot;Ref_r&quot;&gt;Levene 2005:299&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Ref_s&quot;&gt;Levene 2005: 302&lt;/ref&gt;

Tšerkessid asutasid 25. juunil 1861 pealinnas Shashes (Sotšis) Suure Vabaduse Assamblee, mille juhiks määrati Haji Qerandiqo Berzedj. See assamblee palus abi Euroopalt,&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot;&gt;Richmond, Walter. &lt;/ref&gt; väites, et nad on peagi sunnitud pagendusse. Kuid enne tulemuse saavutamist tungis Vene kindral Koljobakin Sotši ja hävitas parlamendi.&lt;ref name=&quot;:7&quot;&gt;Prof.Dr. ĞIŞ Nuh (yazan), HAPİ Cevdet Yıldız (çeviren).&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot; /&gt;

1864. aasta mais toimus viimane lahing tšerkessi 20 000 ratsanikust koosneva armee ja 100 000-mehelise Vene armee vahel. Tšerkessi sõdalased ründasid Vene armeed ja üritasid rivist läbi murda, kuid enamik tapeti Vene suurtükiväe ja jalaväe poolt.&lt;ref name=&quot;:9&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.internethaber.com/cerkesler-turk-degildir-17133h.htm|title=Çerkesler Türk değildir|date=2006|archive-url=https://web.archive.org/web/20190127134906/http://www.internethaber.com/cerkesler-turk-degildir-17133h.htm|archive-date=27 January 2019}}&lt;/ref&gt; Ülejäänud võitlejad jätkasid võitlust partisanidena ja said peagi lüüa. Kõik 20 000 tšerkessi ratsanikku hukkusid sõjas. 21. mai 1864 oli ametlikult sõja lõpp.&lt;ref name=&quot;Circassiancenter3&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.circassiancenter.com/cc-turkiye/tarih/098_tarihsel_mucadele_surecinde_cerkesler.htm|title=Arşivlenmiş kopya|access-date=20 February 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20091222140114/http://www.circassiancenter.com/cc-turkiye/tarih/098_tarihsel_mucadele_surecinde_cerkesler.htm|archive-date=22 December 2009}}&lt;/ref&gt;

==== [[Tšerkesside genotsiid]] ====
[[Fail:Resettlement_of_Circassians_Into_Ottoman_Empire.jpg|pisi| Kaart tšerkesside väljasaatmisest Ottomani impeeriumi]]
Tšerkesside väljasaatmise ettepaneku ratifitseeris Venemaa valitsus ja Vene vägede viimase kampaania edenedes algas põgenike tulv.&lt;ref name=&quot;:11&quot;&gt;{{Cite web|url=https://minorityrights.org/minorities/adygey/|title=Russian Federation – Adygey|website=Minority Rights|access-date=20 July 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20151002013256/https://minorityrights.org/minorities/adygey/|archive-date=2 October 2015}}&lt;/ref&gt; Tšerkessid valmistusid vastupanuks ja hoidmaks tagasi Venemaa vägesid.&lt;ref name=&quot;Shenfield151&quot;&gt;{{Harvnb|Shenfield|1999}}.&lt;/ref&gt; Tšerkessi tsiviilisikud langesid ükshaaval vene vägede sihtmärgiks, tapeti tuhandeid inimesi ning venelased hakkasid tšerkesside külasid ründama ja põletama,&lt;ref name=&quot;Ahmed1612&quot; /&gt; ajades inimesi Musta mere ranniku poole.&lt;ref name=&quot;:12&quot;&gt;{{Cite web|url=https://minorityrights.org/minorities/karachay-and-cherkess/|title=Russian Federation – Karachay and Cherkess|publisher=Minority Rights|access-date=20 July 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20151002033527/https://minorityrights.org/minorities/karachay-and-cherkess/|archive-date=2 October 2015}}&lt;/ref&gt;

Kuigi genotsiidi peamiseks sihtmärgiks olid tšerkessid, said kannatada ka mõned abhaaside, abasiinide, tšetšeenide, osseetide ja teiste kaukaasia rahvaste&lt;ref name=&quot;:45&quot;&gt;{{Cite web|url=http://www.caucasus-survey.org/vol1-no2/yemelianova-islam-nationalism-state-muslim-caucasus.php|title=Caucasus Survey|access-date=23 April 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20150415070826/http://www.caucasus-survey.org/vol1-no2/yemelianova-islam-nationalism-state-muslim-caucasus.php|archive-date=15 April 2015}}&lt;/ref&gt; moslemikogukonnad. Kuigi pole täpselt teada, kui paljusid inimesi see mõjutas, on teadlased väitnud, et vähemalt 75%, 90%,&lt;ref name=&quot;Reuters2&quot;&gt;{{Cite news|url=https://www.reuters.com/article/pressRelease/idUS104971+22-May-2009+PRN20090522|title=145th Anniversary of the Circassian Genocide and the Sochi Olympics Issue|publisher=Reuters|date=22 May 2009|access-date=28 November 2009|archive-url=https://web.archive.org/web/20120702174523/https://www.reuters.com/article/2009/05/22/idUS104971%2B22-May-2009%2BPRN20090522|archive-date=2 July 2012}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Ellen Barry2&quot;&gt;{{Cite news|last=Barry|first=Ellen|url=https://www.nytimes.com/2011/05/21/world/europe/21georgia.html|title=Georgia Says Russia Committed Genocide in 19th Century|work=The New York Times|date=20 May 2011|access-date=11 October 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20170314221518/http://www.nytimes.com/2011/05/21/world/europe/21georgia.html|archive-date=14 March 2017}}&lt;/ref&gt; 94%,&lt;ref name=&quot;Sarah A.S. Isla Rosser-Owen 1867 Page 162&quot;&gt;Sarah A.S. Isla Rosser-Owen, MA Near and Middle Eastern Studies (thesis). &lt;/ref&gt; või 95–97% &lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot; /&gt; tšerkessidest langesid genotsiidi ohvriks. Arvatakse, et kabardiinide populatsioon Tšerkessias vähenes 500 000-lt 35 000-le; absahhid 260 000-lt 14 600-le; ja natukhajid 240 000 inimeselt kõigest 175 inimesele. Shapsughide hõim, mille arv oli umbes 300 000, vähendati 3000 inimeseni.

{{Seisuga|2020}} on Gruusia ainus riik, kes ametlikult kvalifitseerib juhtunut kui genotsiidi. Tšerkessid mälestavad hukkunuid igal aastal 21. mail ([[Tšerkesside leinapäev]]).

== Rahvaarv ==
Tšerkessia 12-st ajaloolistest [[Tšerkessid (koondmõiste)|vürstiriikidest]] kolm olid demokraatliku ja üheksa aristokraatliku valitsusvormiga. Tšerkessid jagunevad 12-ks hõimuks: [[abasiinid]], besleneyd, [[bsedugsid]], [[hatugavad]], [[Kabardiinid|kabardid]], [[mamghedid]], [[natukhaid]], [[Sapsugid|šapsugid]], [[Temingoird|temingoirid]], [[ubükid]], yegeruqwaid ja [[zaneid]].&lt;ref&gt;{{Cite book|last=Gammer|first=Mos%u030Ce|year=2004|title=The Caspian Region: a Re-emerging Region|url=https://archive.org/details/caspianregion0000unse|publisher=Routledge|location=London|page=[https://archive.org/details/caspianregion0000unse/page/67 67]}}&lt;/ref&gt;

Tänapäeval on Venemaal ajaloolistel tšerkessi aladel säilinud umbes 700 000 tšerkessi. 2010. aasta Venemaa rahvaloendusel registreeriti 718 727 tšerkessi, kellest 516 826 on kabardid, 124 835 on adõgeed, 73 184 on tšerkessid ja 3882 šapsugid.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/perepis_itogi1612.htm|title=Russian Census 2010: Population by ethnicity|date=2010|access-date=2015-12-16}}&lt;/ref&gt; Suurim tšerkesside kogukond elab [[Türgi]]s (1 400 000–6 000 000). &lt;ref&gt;{{Cite news|url=http://joshuaproject.net/countries/TU|title=Country: Turkey / People groups: Kabardian + Adyge|date=2015|access-date=2015-12-16}}&lt;/ref&gt; Tšerkesse elab ka teistes riikides, sealhulgas [[Jordaania]]s, [[Süüria]]s, [[Iraak|Iraagis]], [[Iraan]]is, [[Liibanon|Liibanon]]is, [[Serbia]]s, [[Egiptus]]es ja [[Iisrael]]is, kuid see on tunduvalt väiksem.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/143667.stm|title=World: Europe Circassians flee Kosovo conflict|work=BBC News|date=1998-08-02|access-date=2008-07-06}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.nj.com/news/index.ssf/2010/02/nj_circassians_join_internatio.html|title=N.J. Circassians join international group to protest Winter Olympics in Russia|website=NJ.com|date=9 February 2010}}&lt;/ref&gt;

== Rahvuslik religioon ==
Tšerkesside hulgas olid järk-järgult religioonidest kõige levinumad esmalt põlisusund, seejärel kristlus ja viimasena islam.&lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Чамокова|first=Сусанна Туркубиевна|title=ТРАНСФОРМАЦИЯ РЕЛИГИОЗНЫХ ВЗГЛЯДОВ АДЫГОВ НА ПРИМЕРЕ ОСНОВНЫХ АДЫГСКИХ КОСМОГОНИЧЕСКИХ БОЖЕСТВ|journal=Вестник Майкопского государственного технологического университета|date=2015}}&lt;/ref&gt;

=== Põlisusund ===
Tšerkesside iidsed uskumused põhinesid Xabze reeglite raames animismil ja maagial, peamine usk oli [[Monism|monistlik]] – [[Monoteism|monoteistlik]]. Nad sooritasid oma jumalateenistusi tantsu ja muusika saatel [[Hiis|hiites]], mida kasutati templitena. Palvelaulude ja andamitega tseremooniat juhtis vana preester. Selle eesmärk oli kaitsta vastsündinud lapsi haiguste ja [[Kuri silm|kurja silma]] eest.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Cite journal|last=Övür|first=Ayşe|url=http://www.cerkesarastirmalari.org/pdf/Cerkes_mitoloji.%20TT%20155.%20Kasim%202006.pdf|title=Çerkes mitolojisinin temel unsurları: Tanrılar ve Çerkesler|journal=Toplumsal Tarih|volume=155|date=2006|access-date=2023-10-28|archive-date=2013-12-21|archive-url=https://web.archive.org/web/20131221084613/http://www.cerkesarastirmalari.org/pdf/Cerkes_mitoloji.%20TT%20155.%20Kasim%202006.pdf|url-status=dead}}&lt;/ref&gt; 

=== Judaism ===
Mõned tšerkessi hõimud võtsid umbes 20 tuhande juudi Tšerkessiasse asustamise mõjul 8. sajandil omaks judaismi.&lt;ref name=&quot;:2&quot;/&gt; Tšerkassia judaistid läksid hiljem üle kristlikku- või islami usku.

=== Kristlus ===
Varajase kiriku traditsiooni kohaselt ilmus kristlus esmakordselt Tšerkessiasse 1. sajandil pKr [[Andreas|apostel Andrease]] reiside ja jutlustamise kaudu, &lt;ref name=&quot;autogenerated952&quot;&gt;''Antiquitates christianæ, or, The history of the life and death of the holy Jesus as also the lives acts and martyrdoms of his Apostles: in two parts'', by Taylor, Jeremy, 1613–1667. &lt;/ref&gt; kuid kirjalikud allikad viitavad sellele, et [[kreeka|kreekalaste]] ja [[Bütsants|Bütsantsi]] mõju tõttu levis [[kristlus]] esmakordselt kogu Tšerkessias 3.–5. sajandil pKr.&lt;ref name=&quot;autogenerated2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Ref_ab&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Jaimoukha2005&quot; /&gt; Katoliku usu levik sai võimalikuks ainult koos [[Neljas ristisõda|Konstantinoopoli vallutamisega]] ristisõdijate poolt ja Ladina riigi loomisega. Katoliku religiooni võtsid tšerkessid omaks suurvürst Farzakhti eeskujul. Tšerkesside jaoks oli kõige olulisem isiksus kõigis kristlikes õpetustes [[Püha Jüri]] isiksus. Nad nägid temas kõigi Kaukaasias austatud vooruste kehastust. Tema nimi tšerkessi keeles on &quot;Aushe-Gerge&quot;.

Kristlus Tšerkessias koges oma lõplikku kokkuvarisemist 18. sajandil, kui tšerkessid võtsid vastu islami. Ekspreestrid ühinesid tšerkessi aadelkonnaga ja neile anti nimi &quot;shogene&quot; (õpetaja), aja jooksul sai sellest nimest perekonnanimi.

=== Islam ===
Aastal 815 pKr jõudis islam Tšerkessiasse kahe araabia jutlustaja, Abu Ishaqi ja Muhammad Kindi, jõupingutustega ning loodi esimene tšerkessi moslemikogukond. Väike moslemikogukond Tšerkessias on eksisteerinud juba keskajast, kuid islami laialdane omaksvõtt toimus pärast 1717. aastat &lt;ref name=&quot;NathoIslamization2&quot;&gt;Natho, Kadir I. ''Circassian History''. &lt;/ref&gt; Reisivad sufi jutlustajad ja kasvav Venemaa sissetungi oht aitasid kiirendada islami levikut Tšerkessias. &lt;ref name=&quot;NathoIslamization2&quot; /&gt;&lt;ref&gt;Shenfield, Stephen D. &quot;The Circassians: A Forgotten Genocide&quot;. &lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;ReferenceB&quot; /&gt; Ottomani impeeriumis hariduse saanud tšerkessi õpetlased hoogustasid islami levikut. &lt;ref&gt;{{Cite web|last=Serbes|first=Nahit|url=http://www.circassian.us/Makaleler/cerkeslerde-inanc-ve-hosgoru.pdf|title=Çerkeslerde inanç ve hoşgörü|archive-url=https://web.archive.org/web/20130512092344/http://www.circassian.us/Makaleler/cerkeslerde-inanc-ve-hosgoru.pdf|archive-date=2013-05-12|access-date=2023-10-28|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;

== Tšerkessi rahvuslus ==
[[Venemaa Keisririik|Vene Keisririigi]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] võimu ajal propageeriti tšerkesside rahvus- ja hõimulõhesid, mille tulemusena hakati tšerkessi rahva eri osade kohta kasutama mitut nimetust (adõgeed, tšerkessid, kabardid, šapsugid). Samal ajal kujunes välja tšerkessi rahvuslus. Tšerkesside rahvuslus väljendub püüdes säilitada oma kultuur ja päästa oma keel väljasuremise eest, &lt;ref name=&quot;:03&quot;&gt;{{Cite web|url=http://ajanskafkas.com/konuk-yazarlar/cerkes-milliyetciligi-nedir/|title=Çerkes milliyetçiliği nedir?|website=Ajans Kafkas|date=2011-03-15|access-date=2021-02-17|language=tr}}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.ozgurcerkes.com/?Syf=22&amp;Mkl=1014616|title='Çerkes Milliyetçiliği' Entegre (Kapsayıcı) Bir İdeolojidir|website=www.ozgurcerkes.com|access-date=2021-02-17|language=tr}}&lt;/ref&gt; saavutada tšerkesside genotsiidi täielik rahvusvaheline tunnustamine, &lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.aa.com.tr/tr/dunya/152-yildir-dinmeyen-aci-cerkes-surgunu-/575646|title=152 yıldır dinmeyen acı|website=www.aa.com.tr|access-date=2021-02-17}}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.sozcu.com.tr/2017/gundem/son-dakika-haberi/cerkeslerden-anma-yuruyusu-1862036/|title=Kayseri Haberi: Çerkeslerden anma yürüyüşü|website=Sözcü|date=21 May 2017|access-date=2021-02-17}}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.milligazete.com.tr/haber/7175137/cerkes-forumu-cerkes-soykirimini-yil-donumunde-kinadi|title=Çerkes Forumu, Çerkes Soykırımını yıl dönümünde kınadı|website=Milli Gazete|access-date=2021-05-21|language=tr}}&lt;/ref&gt; taaselustada ülemaailmselt Adyghe Xabze, &lt;ref&gt;Paul Golbe. &lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;Авраам Шмулевич. &lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;rferl.org&quot;&gt;''[http://www.rferl.org/content/north_caucasus_insurgents_ethnographer_murder/2272112.html North Caucasus Insurgency Admits Killing Circassian Ethnographer]''. &lt;/ref&gt; naasta kodumaale Tšerkessiasse &lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.haberler.com/suriyeli-cerkesler-anavatanlari-cerkesya-ya-donmek-5022189-haberi/|title=Suriyeli Çerkesler, Anavatanları Çerkesya'ya Dönmek İstiyor|website=Haberler.com|date=2013-09-05|access-date=2021-02-17|language=tr}}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.kaffed.org/bilgi-belge/donus.html|title=Kaffed – Dönüş|website=www.kaffed.org|access-date=2021-02-17|language=tr-tr|archive-date=2021-09-28|archive-url=https://web.archive.org/web/20210928065058/https://kaffed.org/bilgi-belge/donus.html|url-status=dead}}&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;:15&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.kaffed.org/bilgi-belge/donus/item/176-evimi-cok-ozledim.html|title=Kaffed – Evimi Çok Özledim|website=www.kaffed.org|access-date=2021-02-17|language=tr-tr|archive-date=2021-12-08|archive-url=https://web.archive.org/web/20211208185723/https://www.kaffed.org/bilgi-belge/donus/item/176-evimi-cok-ozledim.html|url-status=dead}}&lt;/ref&gt; &lt;ref name=&quot;Besleney&quot;&gt;{{Cite web|last=Besleney|first=Zeynel|url=http://www.circassianworld.com/Adygeya.html|title=A COUNTRY STUDY: THE REPUBLIC OF ADYGEYA|access-date=5 April 2010|archive-url=https://web.archive.org/web/20110720103605/http://www.circassianworld.com/Adygeya.html|archive-date=20 July 2011}}&lt;/ref&gt; ja taastada lõpuks iseseisev Tšerkessia. &lt;ref name=&quot;:15&quot; /&gt; &lt;ref name=&quot;Besleney&quot; /&gt; &lt;ref&gt;{{Cite web|last=Özalp|first=Ayşegül Parlayan|url=https://www.atlasdergisi.com/kesfet/kultur/savbas-ve-surgun-kafdaginin-direnisi.html|title=Savbaş Ve Sürgün, Kafdağı'nın Direnişi Atlas|date=23 September 2013|access-date=2021-02-17|language=tr}}&lt;/ref&gt; Samuti nimetavad tšerkessid Venemaa rahvaloendustel end ''tšerkessideks'' (adõgeedeks), et kajastada ja taaselustada tšerkesside rahvuse kontseptsiooni.

== Viited ==
{{viited}}

==Bibliograafia==
* Bell, James Stanislaus. ''&quot;Journal of a residence in Circassia during the years 1837, 1838, and 1839&quot;'' (inglise keeles).
* Bullough, Oliver. ''&quot;Let Our Fame Be Great: Journeys Among the Defiant People of the Caucasus&quot;''. Allen Lane, 2010. ISBN 978-1846141416.
* Jaimoukha, Amjad. ''&quot;The Circassians: A Handbook&quot;'', London: Routledge, New York: Routledge &amp; Palgrave, 2001. ISBN 978-0700706440.
* Jaimoukha, Amjad. ''&quot;Circassian Culture and Folklore: Hospitality, Traditions, Cuisine, Festivals and Music&quot;''. Bennett &amp; Bloom, 2010. ISBN 978-1898948407.
* Kaziev, Shapi, and Igor Karpeev (Повседневная жизнь горцев Северного Кавказа в XIX в.). ''&quot;Everyday Life of the Caucasian Highlanders: The 19th Century&quot;''. Moscow: Molodaya Gvardiy, 2003. ISBN 5-235-02585-7
* King, Charles. ''&quot;The Ghost of Freedom: A History of the Caucasus&quot;''. Oxford University Press, 2008. ISBN 978-0195392395.
* Levene, Mark. ''&quot;Genocide in the Age of the Nation-State. Volume II: The Rise of the West and the Coming of Genocide&quot;''. London: I. B. Tauris, 2005. ISBN 978-1845110574.
* Richmond, Walter. ''&quot;The Circassian Genocide&quot;'', Rutgers University Press, 2013. ISBN 9780813560694.
* Ahmed, Akbar (2013). ''&quot;The Thistle and the Drone: How America's War on Terror Became a Global War on Tribal Islam&quot;''. Washington, D.C.: Brookings Institution Press. ISBN 978-0-8157-2379-0.
* Shenfield, Stephen D. (1999). ''&quot;The Circassians: A Forgotten Genocide?&quot;''. In Levene, Mark; Roberts, Penny (eds.). The Massacre in History. New York: Berghahn Books. pp. 149–162. ISBN 978-1-57181-935-2.
* &quot;Иоанн де Галонифонтибус&quot;. Сведения о народах Кавказа (1404 г.). Baku: Элм. 1979.

[[Kategooria:Kaukaasia ajalugu]]
[[Kategooria:Venemaa ajaloolised riigid]]
[[Kategooria:Euroopa uusaja riigid]]
[[Kategooria:Tšerkessia]]</text>
      <sha1>ebdqrywiz5786efridga430yo1lokj4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mauna Kea observatooriumid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>667139</id>
    <revision>
      <id>7204772</id>
      <parentid>6741263</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T12:52:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204772</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2882" sha1="173d2ng6993wp1ymdzhqg6z8qt9pj7x" xml:space="preserve">{{Asendikaart |Hawaii
 |lat  = 19/45/32/N
 |long = 155/27/22/W
 |seletus = Mauna Kea Observatooriumide asukoht
}}
[[Pilt:Mauna Kea at Sunset.jpg|pisi|]]
[[Pilt:Submillimeter Array Night.jpg|pisi|Sub-Millimeter Array öösel]]
'''Mauna Kea observatooriumid''' (MKO) on iseseisvate [[astronoomia]] uurimisasutuste ja suurte [[observatoorium]]ide rühm Ameerika Ühendriikides Hawaii osariigi Hawaii saarel [[Mauna Kea]] tipus.&lt;ref name=&quot;MKO&quot; /&gt; 

Rajatised asuvad 212 hektaril maa erikasutuse tsoonis, mida tuntakse &quot;astronoomiapiirkonnana&quot;, mis omakorda asub 4544 hektari suurusel Mauna Kea teaduskaitsealal. Astronoomiapiirkond asutati [[1967]]. aastal ja asub maal, mis on kaitstud selle tähtsuse tõttu Hawaii kultuurile. Teleskoopide olemasolu saarel ja nende juurdeehitamine sinna on väga vastuoluline Mauna Kea keskse tähtsuse tõttu kohalikus Hawaii religioonis ja kultuuris ning keskkonnaalastel põhjustel.

Asukoht on peaaegu ideaalne, kuna sellel on [[valgusreostus]]e puudumisest tingitud pime taevas, madal õhuniiskus, puhas õhk, hea ilm ja asukoht madalal laiuskraadil.&lt;ref name=&quot;Unique&quot; /&gt;

==Teleskoobid==

Mauna Kea tipus asuvaid teleskoope rahastavad eri riikide valitsusasutused. [[Hawaii Ülikool]] haldab kahte teleskoopi. Kokku on Mauna Kea tipus või selle ümbruses 12 rajatist, milles on 13 teleskoopi.

* [[Caltechi submillimeeterobservatoorium]] (CSO): [[Caltech]] – suleti 2015
* [[Kanada-Prantsusmaa-Hawaii teleskoop]] (CFHT): [[Kanada]], [[Prantsusmaa]], Hawaii Ülikool
* [[Gemini observatoorium]]i põhjapoolne teleskoop: Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Kanada, [[Tšiili]], [[Austraalia]], [[Argentina]], [[Brasiilia]]
* [[NASA infrapunateleskoop]] (IRTF): [[NASA]]
* [[James Clerk Maxwelli teleskoop]] (JCMT): Hiina, Jaapan, [[Lõuna-Korea]], Taiwan, Suurbritannia, Kanada
* [[Subaru teleskoop]]: [[Jaapani Riiklik Astronoomiline Observatoorium]]
* [[Sub-Millimeter Array]] (SMA): Taiwan, United States
* [[Suurbritannia infrapunateleskoop]] (UKIRT): [[Lockheed Martin]], Hawaii Ülikool, [[Arizona Ülikool]]
* Hawaii Ülikooli 2,2 m teleskoop (UH88): Hawaii Ülikool
* Hawaii Ülikooli 9,1 m teleskoop (Hoku Kea): Hawaii Ülikool Hilos
* [[Very Long Baseline Array]] vastuvõtja: Ameerika Ühendriigid
* [[W. M. Kecki observatoorium]]

==Viited==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;MKO&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Maunakea Observatories |url=https://www.maunakeaobservatories.org/about/ |pealkiri=About |vaadatud=24.12.2023}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Unique&quot;&gt;{{Netiviide |autor=Maunakea Observatories |url=https://www.maunakeaobservatories.org/maunakea-is-unique/ |pealkiri=Mauna Kea is unique |vaadatud=24.12.2023 |arhiivimisaeg=24.12.2023 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231224133943/https://www.maunakeaobservatories.org/maunakea-is-unique/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide teadus]]
[[Kategooria:Hawaii]]</text>
      <sha1>173d2ng6993wp1ymdzhqg6z8qt9pj7x</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jacob Elordi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>667436</id>
    <revision>
      <id>7204925</id>
      <parentid>7200142</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T22:01:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pakkasen Juri</username>
        <id>234146</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7204925</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6108" sha1="b08f8w2h65h217g2q4e3zwi9rnq4o90" xml:space="preserve">{{Infokast persoon
| nimi = Jacob Elordi
| pilt =
| pildiallkiri = Jacob Elordi 2020. aastal
| sünniaeg = 26. juuni 1997
| sünnikoht = [[Brisbane]], [[Queensland]], [[Austraalia]]
| elukutse = näitleja
}}
[[File:Jacob Elordi at the 2024 Toronto International Film Festival (cropped) (cropped).jpg|thumb|Elordi (2024)|309x309px]]

'''Jacob Nathaniel Elordi''' (sündinud [[26. juuni]]l [[1997]]&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Delgado|first=Sara|url=https://www.teenvogue.com/story/kaia-gerber-jacob-elordi-birthday-instagram-post|title=Kaia Gerber Wished Jacob Elordi a Happy Birthday With Shirtless Pic|website=[[Teen Vogue]]|date=28 June 2021|access-date=3 June 2022|archive-url=https://archive.today/20220603220058/https://www.teenvogue.com/story/kaia-gerber-jacob-elordi-birthday-instagram-post|archive-date=3 June 2022}}&lt;/ref&gt; [[Brisbane]]'is [[Queensland]]is) on [[Austraalia]] näitleja. 

Tema läbimurderollideks olid Noah Flynn [[Netflix]]i filmitriloogias &quot;[[The Kissing Booth]]&quot; (2018–2021) ja Nate Jacobs [[HBO]] draamasarjas &quot;[[Eufooria (Ameerika teleseriaal)|Euphoria]]&quot; (2019. aastast). 2023. aastal kehastas Elordi [[Elvis Presley]]t eluloofilmis &quot;[[Priscilla (film)|Priscilla]]&quot; ja mängis peaosa draamafilmis &quot;Saltburn&quot;.

Elordi esimene kokkupuude Hollywoodiga oli taustarollina filmis &quot;[[Kariibi mere piraadid: Salazari kättemaks]]&quot; (2017). Tema esimene näitlejaroll oli Austraalia filmis &quot;[[Swinging Safari]]&quot; (2018)&lt;ref&gt;{{Cite news|last=O'Keefe|first=Meghan|url=https://decider.com/2018/05/15/the-kissing-booth-cast-joey-king-jacob-elordi/|title=''The Kissing Booth'' Stars Joey King and Jacob Elordi Are Kissing In Real Life|work=Decider|date=15 May 2018|access-date=30 May 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180521021436/https://decider.com/2018/05/15/the-kissing-booth-cast-joey-king-jacob-elordi/|archive-date=21 May 2018}}&lt;/ref&gt; Elordi sai laiema tuntuse tänu peaosarollile Netflixi romantilises komöödiafilmis &quot;[[The Kissing Booth]]&quot; (2018) &lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite news|last=Westbrook|first=Caroline|url=https://metro.co.uk/2018/05/27/will-sequel-kissing-booth-7581949/|title=Will there be a sequel to The Kissing Booth?|work=[[Metro (Suurbritannia ajaleht)|Metro]]|date=27 May 2018|access-date=30 May 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20180612113007/https://metro.co.uk/2018/05/27/will-sequel-kissing-booth-7581949/|archive-date=12 June 2018}}&lt;/ref&gt; – Elordi jätkas oma rolli filmi 2020. ja 2021. aastal ilmunud järgedes.

2019. aastast on Elordi kehastanud Nate Jacobsit [[HBO]] draamasarjas &quot;[[Eufooria (Ameerika teleseriaal)|Euphoria]]&quot;. &lt;ref&gt;{{Cite web|last=Framke|first=Caroline|url=https://variety.com/2019/tv/reviews/euphoria-hbo-review-zendaya-1203235780/|title=TV Review: HBO's ''Euphoria'' Starring Zendaya|website=Variety|date=2019-06-13|access-date=2023-06-24|archive-url=https://web.archive.org/web/20200412070742/https://variety.com/2019/tv/reviews/euphoria-hbo-review-zendaya-1203235780/|archive-date=12 April 2020}}&lt;/ref&gt; 

2022. aastal astus Elordi üles Adrian Lyne’i erootilises põnevikus &quot;Deep Water&quot;. &lt;ref&gt;{{Cite web|last=N'Duka|first=Amanda|url=https://deadline.com/2019/11/deep-water-lil-rel-howery-jacob-elordi-dash-mihok-among-cast-to-join-ben-affleck-ana-de-armas-in-adrian-lyne-thriller-cameras-roll-1202785933/|title=''Deep Water'': Lil Rel Howery, Jacob Elordi &amp; Dash Mihok Among Cast To Join Ben Affleck &amp; Ana De Armas In Adrian Lyne Thriller, Cameras Roll|website=Deadline|date=14 November 2019|access-date=8 August 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20191115162119/https://deadline.com/2019/11/deep-water-lil-rel-howery-jacob-elordi-dash-mihok-among-cast-to-join-ben-affleck-ana-de-armas-in-adrian-lyne-thriller-cameras-roll-1202785933/|archive-date=15 November 2019|last2=Wiseman|first2=Andreas}}&lt;/ref&gt;

2023. aastal mängis ta peaosa [[Cannes'i filmifestival|76. Cannes'i filmifestivalil]] esilinastunud Sean Price Williamsi draamafilmis &quot;[[Magus Ida|The Sweet East]]&quot;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Bray|first=Catherine|url=https://variety.com/2023/film/reviews/the-sweet-east-review-sean-price-williams-1235618142/|title=''The Sweet East'' Review: ''Good Time'' DP Sean Price Williams Hits the Road in Promising Feature Debut|website=Variety|date=2023-05-18|access-date=2023-06-24|archive-url=https://web.archive.org/web/20230624024304/https://variety.com/2023/film/reviews/the-sweet-east-review-sean-price-williams-1235618142/|archive-date=24 June 2023}}&lt;/ref&gt;, [[Smaragd Fennell|Emerald Fennelli]] psühholoogilises draamas &quot;[[Saltburn]]&quot;, &lt;ref&gt;{{Cite web|last=Kroll|first=Justin|url=https://deadline.com/2022/05/euphoria-alum-jacob-elordi-and-barry-keoghan-to-co-star-with-rosamund-pike-in-emerald-fennells-saltburn-for-mrc-film-and-luckychap-hot-cannes-market-package-1235021556/|title=''Euphoria'''s Jacob Elordi And Barry Keoghan To Co-Star With Rosamund Pike In Emerald Fennell's ''Saltburn'' For MRC Film And LuckyChap: Hot Cannes Market Package|website=Deadline|date=12 May 2022|access-date=8 August 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220512150209/https://deadline.com/2022/05/euphoria-alum-jacob-elordi-and-barry-keoghan-to-co-star-with-rosamund-pike-in-emerald-fennells-saltburn-for-mrc-film-and-luckychap-hot-cannes-market-package-1235021556/|archive-date=12 May 2022}}&lt;/ref&gt; ja [[Priscilla Presley]] eluloofilmis &quot;[[Priscilla (film)|Priscilla]]&quot;. &lt;ref&gt;{{Cite web|last=Kit|first=Borys|url=https://www.billboard.com/culture/tv-film/jacob-elordi-play-elvis-presley-sofia-coppolas-priscilla-1235137662/|title=Jacob Elordi to Play Elvis Presley in Sofia Coppola's ''Priscilla''|website=Billboard|date=12 September 2022|access-date=12 September 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220912203630/https://www.billboard.com/culture/tv-film/jacob-elordi-play-elvis-presley-sofia-coppolas-priscilla-1235137662/|archive-date=12 September 2022}}&lt;/ref&gt;

2026. aastal mängis ta mängufilmis &quot;[[Vihurimäe (2026. aasta film)|Vihurimäe]]&quot; (&quot;Wuthering Heights&quot;) [[Heathcliff]]i.

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Elordi, Jacob}}
[[Kategooria:Austraalia näitlejad]]
[[Kategooria:Sündinud 1997]]</text>
      <sha1>b08f8w2h65h217g2q4e3zwi9rnq4o90</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Karolina Kudelina</title>
    <ns>0</ns>
    <id>670686</id>
    <revision>
      <id>7204950</id>
      <parentid>7151465</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T22:43:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pakkasen Juri</username>
        <id>234146</id>
      </contributor>
      <origin>7204950</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5937" sha1="51lzgzrdfrchuvzy1wm9rn4qy4icpna" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2024|kuu=märts}}
[[Fail:Karolina Kudelina.jpg|pisi|Karolina Kudelina (2020)]]
'''Karolina Kudelina''' (alates 2026 '''Karolina Kudelina-Zhang'''; sündinud [[7. august]]il [[1997]] [[Narva]]s) on eesti energeetik ja teaduse populariseerija.

== Elukäik ==
Karolina Kudelina on 2015. aastal lõpetanud kiitusega [[Narva-Jõesuu]] Keskkooli ning 2018. aastal [[Tallinna Tehnikaülikool]]i [[Bakalaureuseõpe|bakalaureuseõppes]] [[elektroenergeetika]] erialal ja õppinud [[Magistriõpe|magistriõppes]] energiamuundus- ja juhtimissüsteemide erialal. Magistritöö eest sai Kudelina 2020. aastal üliõpilaste teadustööde riikliku konkursil [[tehnika]] ja [[tehnoloogia]] valdkonnas magistriõppe astmes I preemia.

2020. aastast õppis ta [[Doktorantuur|doktoriõppes]] elektroenergeetika ja [[mehhatroonika]] õppekaval, kus tema uurimisteemaks oli [[elektrimasin]]ate ja ajamisüsteemide intelligentsed seisundiseire meetodid. 2024. aastal kaitses ta doktoritöö &quot;Tehisintellektil põhinevad lähenemisviisid elektrimasinate rikete prognoosimiseks vibratsioonispektri analüüsi abil&quot;.&lt;ref&gt;Kudelina, K. (2024). Artificial Intelligence Driven Approaches for Fault Prognostics of Electrical Machines Using Vibration Spectrum Analysis [TalTech Press]. https://doi.org/10.23658/taltech.28/2024&lt;/ref&gt;

[[Fail:FWIS Karolina Kudelina 2022 WP1 photo by Kaupo Kikkas.jpg|pisi|Karolina Kudelina teaduslaboris (fotograaf [[Kaupo Kikkas]], 2022)]]
Bakalaureuseõpingute ajal töötas Kudelina elektriinsenerina [[Narva Elektrijaamad]]es, magistriõpingute ajal insenerina Tallinna Tehnikaülikoolis. 2024. aastast on Kudelina energeetikateadur [[Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledž]]is. Tema uurimisvaldkonnaks on elektrimasinate diagnostika.

Kudelina on [[teadus]]e ja [[inseneeria]] populariseerija: ta juhendab noori insenere ja kooliõpilasi, korraldab töötube ja loenguid ning osaleb sellistes programmides nagu Noore Inseneri Programm ja Enerhack. Kudelina on olnud IEEE Eesti sektsiooni &quot;Naised inseneerias&quot; esinaine, kus ta on julgustanud ja toetanud naisteadlasi. Teda on selle eest tunnustatud L’Oréal-UNESCO Baltikumi programmi &quot;Naised teaduses&quot; auhinnaga.

Ta on esinenud [[Televisioon|tele-]] ja [[Raadio|raadiosaadetes]], teinud [[taskuhääling]]usaateid ning andnud [[intervjuu]]sid ajalehtedele.

== Tunnustus ==
* 2026 Vabariigi Presidendi noore inseneri preemia
* 2023 Konkursi &quot;Teadus Vikipeediasse 2023&quot; võitja loodus- ja täppisteaduste ning meditsiinivaldkonnas (3. koht)
* 2022 L’Oréal-UNESCO noorte talentide Baltikumi programmi „Naised teaduses“ auhind
* 2022 Zonta fondi stipendium, SA Eesti Rahvuskultuuri Fond
* 2022 Rein Lind automaatika ja elektroonika valdkonna doktoriõppe stipendium
* 2021 Konkurss &quot;Teadus 3 minutiga&quot;, Eesti Teaduste Akadeemia, finalist
* 2021 Dora Plus lühiajalise õpirände stipendium
* 2021 IEEE IES Students and Young Professionals parima artikli konkurss (PEMC konverents), 1. preemia laureaat
* 2021 &quot;The Best Ambassador of Power Electronics &amp; Motion Control&quot; konkurss, 1. preemia laureaat
* 2021 Mati Jostovi nimeline doktoriõppe stipendium
* 2021 Aasta Tehnikaüliõpilane, Eesti Inseneride Liit
* 2020 Kristjan Jaagu stipendium
* 2020 Tamkivi Reaalteaduste fondi stipendium, SA Eesti Rahvuskultuuri Fond
* 2020 Üliõpilaste teadustööde 2020. aasta riikliku konkursi tehnika ja tehnoloogia valdkonnas magistriõppe astmes I preemia konkursitöö „Harjavabade alalisvoolumootorite laagririkete analüüs” eest
* 2019 Erasmus+ stipendium

== Viited ==
{{Viited}}

==Välislingid==
* [https://kodu.postimees.ee/6904582/videoeksperiment-tallinna-tehnikaulikooli-noorteadlased-esitlevad-susinikuneutraalset-kooki &quot;Tallinna Tehnikaülikooli noorteadlased esitlevad süsinikuneutraalset kööki&quot;] Postimees (videointervjuu), 24.02.2020
* [https://podcast.ee/taltech-podcast/tule-opi-taltechis-energiamuundust-ja-juhtimissusteeme/ &quot;TalTechi podcast: tule õpi energiamuundus- ja juhtimissüsteeme&quot;] Delfi (taskuhääling), 07.05.2020 ([https://web.archive.org/web/20240215121018/https://podcast.ee/taltech-podcast/tule-opi-taltechis-energiamuundust-ja-juhtimissusteeme/ veebiarhiivis])
* [https://taltech.ee/uudised/naised-teaduses-raagime-inseneritoost &quot;Naised ja Inseneeriteadused&quot;] IEEE Naised inseneerias, veebiseminar (spiiker), 27.05.2021
* [https://medium.com/taltech-blog/lets-talk-about-women-in-engineering-6a9444e98caf &quot;Räägime naistest inseneerias&quot;] TalTech (intervjuu), 29.09.2021
* [https://visionest.institute/2022/01/02/karolina-kudelina-kui-inseneeria-energiline-populariseerija/ &quot;Karolina Kudelina kui inseneeria energiline populariseerija&quot;] Director Inseneeria (intervjuu), 14.12.2021
* [https://r4.err.ee/1608480713/sergeeva 10.02.2022 raadiosaade &quot;Naised teaduses&quot;] Raadio 4
* [https://www.err.ee/1608496817/karolina-kudelina-andekaid-inseneritudrukuid-tuleb-julgustada &quot;Karolina Kudelina: andekaid inseneritüdrukuid tuleb julgustada&quot;] ERR Arvamus, 11.02.2022
* [https://etvpluss.err.ee/1608629575/stipendiatami-baltijskoj-programmy-l-or-al-junesko-zhenwiny-v-nauke-stali-uchjonye-iz-jestonii &quot;Eesti teadlased saavad L'Oréal-UNESCO Baltikumi programmi &quot;Naised teaduses&quot; stipendiaatideks&quot;] ETV+, ERR teleintervjuu, 14.06.2022
* [https://naistekas.delfi.ee/artikkel/120022860/naine-kes-muudab-maailma-noor-teadlane-loob-susteemi-mis-ennetab-elektrimasinate-rikkeid &quot;Naine, kes muudab maailma: noor teadlane loob süsteemi, mis ennetab elektrimasinate rikkeid&quot;] Delfi Naistekas, 19.06.2022
* [https://www.aripaev.ee/raadio/episood/naised-teaduses-toetage-tudrukute-valikuid &quot;Naine teaduses: toetage tüdrukute valikuid&quot;] &quot;Delovõje Ljudi&quot;, Äripäev (raadiosaade), 22.06.2022

{{JÄRJESTA:Kudelina, Karolina}}
[[Kategooria:Eesti energeetikud]]
[[Kategooria:Eesti energeetikateadlased]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud]]
[[Kategooria:Sündinud 1997]]</text>
      <sha1>51lzgzrdfrchuvzy1wm9rn4qy4icpna</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>671377</id>
    <revision>
      <id>7204971</id>
      <parentid>6956179</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T06:03:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Teomees</username>
        <id>97479</id>
      </contributor>
      <origin>7204971</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2161" sha1="c7s0tbqwjb7pfps886zztigfwfw9y7t" xml:space="preserve">{{Infokast kergejõustikuvõistlus
| Nimi =
| Logo = 
| Linn = Birmingham
| Kuupäevad = 3.–9. august
| Staadioni pilt = [[Pilt:Alexander Stadium during the 2022 Commonwealth Games.jpg|260px]]
| Osalevaid sportlasi =  |Osalevaid riike =  
| Võistlusalasid = 50
| Eelmine = [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024]] | Järgmine = [[2028. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2028]]
}}
'''2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' peetakse 27. korda 10.-16. augustini 2026. aastal [[Suurbritannia|Ühendkuningriigis]] [[Birmingham]]is [[Alexander Stadium|Alexanderi staadionil]].

See on esimene kord, kui Briti linn korraldab [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused]], kuigi Birmingham on võõrustanud palju kõrgetasemelisi üritusi, sealhulgas [[2007. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2007. aasta kergejõustiku sisemeistrivõistlused]], [[2003. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2003.]] ja [[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2018. aasta IAAF-i sisemaailmameistrivõistlused]] ning 2022. aasta [[Rahvaste Ühenduse mängud]]. Aleksandri staadion renoveeriti aastatel 2019–2022 ja sellel on kaks alalist tribüüni, mis mahutavad 18 000 istekohta, suurürituste jaoks on võimalik suurendada 40 000 istekohta.

11. novembril 2022. aastal valis [[Euroopa Kergejõustikuliit]] (EAA) [[Poola]]s [[Varssav]]is toimunud nõukogu koosolekul Birminghami. Briti linn valiti välja pärast seda, kui [[Ungari]] pealinn [[Budapest]] loobus pakkumisest. Eelnevalt, 2022. aasta juunis, oli EAA teatanud, et 2026. aasta kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused peetakse eraldiseisvana mitmevõistluse EM-ist eraldi, mille raames toimusid need viimati aastatel [[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018]] ja [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022. aastal]]

{{Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus}}

[[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]]
[[Kategooria:2026. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]]
[[Kategooria:Birmingham]]</text>
      <sha1>c7s0tbqwjb7pfps886zztigfwfw9y7t</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Erik Norkroos</title>
    <ns>0</ns>
    <id>672001</id>
    <revision>
      <id>7204797</id>
      <parentid>7103730</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T15:17:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-42248-36</username>
        <id>234487</id>
      </contributor>
      <comment>/* Monteerija */</comment>
      <origin>7204797</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13731" sha1="7n4o6ysinftjbhzz009wvwe0ug32p6f" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2024|kuu=mai}}
'''Erik Norkroos''' (sündinud [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1969]] [[Tallinn]]as)&lt;ref&gt;[http://www.efis.ee/et/inimesed/id/2094 Eesti filmi andmebaas]{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Retrieved 22 November 2016&lt;/ref&gt; on eesti filmioperaator, produtsent, monteerija ja režissöör.

Ta on aastatel 1993–1997 õppinud filmikunsti (õppejõud [[Arvo Iho]]) [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]is.

Tema produktsioonifirmad on [[Rühm Pluss Null]], Missing Pictures ja [[Umberto Productions]].

== Filmograafia ==
=== Operaator ===
* Kikilipsuga mässaja / Rebel With A Bow Tie (director Jaan Tootsen), 2024
* Extempore. Vabanedes teadvuse tegevusest / Freeing the Mind (co-director [[Heli Reimann]]), 2023
* Neeme Järvi. Muusika üle kõige / Neeme Järvi. Only Music Matters (director Erik Norkroos), 2023
* Neeme Järvi. Tõeline kapellmeister / Neeme Järvi. A True Kapellmeister (director Erik Norkroos), 2023
* Võrdlev anatoomia / Comparative Anatomy (director Kristina Norman), 2022
* Orhideliirium (Pelgupaik. Rip-off. Janu) / Orchidelirium (Shelter. Rip-off. Thirst) (director Kristina Norman), 2022
* Randvere Leonardo (director Kerttu Soans), 2022
* Kasuemad / Foster Mothers (director [[Meelis Muhu]]), 2021
* Suurem kui sport / Bigger Than Sports (director Kerttu Soans), 2019
* Mees muinasjutust / A Man From A Fairytale (director [[Ruti Murusalu]]), 2019
* Risti aarded / Risti Treasures (director [[Ruti Murusalu]]), 2019
* Vello Salo. Igapäevaelu müstika / Vello Salo. Everyday mysticism (director Jaan Tootsen), 2018
* Ahto. Unistuste jaht / Ahto. Chasing a Dream (director Jaanis Valk), 2018
* Mõned tähelepanekud armastuse kohta / Some Notes About Love (director Maris Kerge), 2018
* Pagulasega elutoas / At Home With Refugees (director Kristina Norman), 2017
* Ühe unistuse maja / House Of A Dream (director [[Ruti Murusalu]]), 2016
* Hingemaa / Land Of Soul - Director's Cut (director Erik Norkroos, Kullar Viimne), 2016
* Täna mängime sõda / Today We Play War (director Meelis Muhu), 2016
* Hingemaa / Land Of Soul (director Erik Norkroos, [[Kullar Viimne]]), 2016
* Elizabeth'i mänguväljak / Elizabeth's Playground (director Maris Kerge, Erik Norkroos), 2015
* Englas. Vana soldat / Englas. Old Warrior (director [[Peeter Simm]]), 2015
* Puhta mõtte ruum / Space Of Pure Thought (director Puu Estonia), 2015
* Ballettmeister / Ballet Master (director Ruti Murusalu), 2014
* Musta mere pärlid / Pearls Of The Black Sea (director Erik Norkroos), 2014
* Ühisel pinnal / Common Ground (director Kristina Norman), 2013
* Üks palav suvepäev / One Hot Summer Day (director Erik Norkroos), 2013
* Velosoofid / Velosophy (director Jaan Tootsen), 2013
* Veregrupp / Blood Type (director Leeni Linna), 2013
* Sinine Kõrb / Ballerina Blues (director Ruti Murusalu), 2012
* Jahis ainult naised / Only For Women (director Kullar Viimne), 2012
* Sünnipäev / Birthday (director Erik Norkroos), 2011–2012
* Et meeldiks kõigile / A Monument To Please Everyone (director Kristina Norman), 2011
* Päikeselill / Flower Of the Sun (director Jaanis Valk), 2011
* Regilaul - laulud õhust / Regilaul - Lieder Aus Der Luft / Regilaul - Songs Of The Ancient Sea (director Ulrik Koch), 2011
* Roots - sada aastat sõda / Roots - One Hundred Years Of War And Music (director [[Katrin Laur]]), 2011
* Uus maailm / New World (director Jaan Tootsen), 2011
* Püha tuli / Holy Fire (director Erik Norkroos), 2010
* Kihnu pulm / Kihnu Wedding (director Meelis Muhu), 2009
* Kihnu kosjad / Kihnu Wooing (director Meelis Muhu), 2009
* Palusalu (director Kristina Davidjants), 2009
* Teisel pool teed / From Side To Side (director Jaanis Valk), 2009
* Ultra Vennikased / No Finish Line (director Kullar Viimne), 2009
* Aja meistrid / The Kings Of The Time (director Mait Laas), 2008
* Aljoša / Alyosha (director Meelis Muhu), 2008
* Professionaalne amatöör / Professional amateur (director Indrek Kangro), 2008
* 24/1 ehk alla 7-aastastele keelatud (director Kerttu Soans-Tammisto), 2007
* Apteeker / Pharmacist (director Jaanis Valk), 2007
* Ihust ja hingest / From Body And Soul (director Indrek Kangro), 2007
* Öö / Night (director Jaanis Valk), 2007
* Pronksiöö: Vene mäss Tallinnas (director [[Urmas Eero Liiv|Urmas E. Liiv]]), 2007
* Hea uus ilm / Brave New World (director [[Jaan Tootsen]]), 2006
* Udmurtiast armastusega (director Õnne Luha), 2006
* Avasta rikas nurgatagune kosmoses (director Jaan Tootsen), 2005
* Kahe näoga saar (director Kerttu Soans-Tammisto), 2005
* Kursi koolkond (director Rein Maran), 2005
* Parma elu nimel / For Better Life (director Märt Sildvee), 2005
* Südame kutse: Inna Taarna (director Jaanis Valk), 2005
* Bussi juures (director Meelis Muhu), 2005
* ID (director Meeme Kerge), 2005
* Kinobuss - kino koju kätte (director Mikk Rand), 2004
* Osta elevant ära / Buy An Elephant, 2004
* Teistmoodi tihane / Another Titmouse (director Mart Taevere), 2004
* Meeleavaldaja / Opinionator (director [[Meelis Muhu]]), 2003
* Erki Kasemets (director Meelis Salujärv), 2002
* Isamaa ilu / Beauty Of Motherland (director [[Jaak Kilmi]], [[Andres Maimik]]), 2001
* Kalamaja - puitlinna võimalus (director Marko Raat), 2001
* Päkapikudisko / Elf Disco (director Jaak Kilmi, Andres Maimik), 2001
* Inimeste lemmik / The Philosopher (director Meelis Piller), 2000
* Maire Männik, 54 rue du Montparnasse (director Rein Maran), 2000
* Suur õde / Big Sister (director Jaak Kilmi, Andres Maimik), 2000
* Töö / Work (director [[Rainer Sarnet]]), 2000
* Eesti posti lugu (director Aare Tilk), 1998
* Koera surm (director Urmas E.Liiv), 1998
* Õppija õigus (director Jaak Kilmi, Andres Maimik), 1998
* Inglid kaasa (director Märt Sildvee), 1997
* Ma armastan sind (director Peeter Herzog), 1996
* McCulloc (director Marko Raat), 1995
* Üksindus tema näo järgi (director Meelis Salujärv), 1995
* Vari seinal (director Rainer Sarnet), 1994
* Mielikuva / Mental Image (director Teppo Räisanen), 1994
* Merehaigus (director Rainer Sarnet), 1993
* Luuletus (director Meelis Salujärv), 1991
* Kell (director Erik Norkroos), 1988

=== Produtsent ===
* Un Photographe A Cannes (director Kullar Viimne), 2026
* Päevapiltnik / Lensman (director Kullar Viimne), 2026
* Torn (director Kullar Viimne), 2024
* Extempore. Vabanedes teadvuse tegevusest / Freeing the Mind (idee autor ja režissöör [[Heli Reimann]], operaator ja režissöör Erik Norkroos), 2023
* Neeme Järvi. Muusika üle kõige / Neeme Järvi. Only Music Matters (director Erik Norkroos), 2023
* Põrgu katlakütja / Hell's Stoker (director Kullar Viimne), 2023
* Neeme Järvi. Tõeline kapellmeister / Neeme Järvi. A True Kapellmeister (director Erik Norkroos), 2023
* Orhideliirium (Pelgupaik. Rip-off. Janu) / Orchidelirium (Shelter. Rip-off. Thirst) (director Kristina Norman), 2022
* Hobujõud / Horsepower (director Kullar Viimne), 2022
* Randvere Leonardo (director Kerttu Soans), 2022
* Pärand. Anu Raud / The Heritage (director Erle Veber), 2021
* Kasuemad / Foster Mothers (director Meelis Muhu), 2021
* Suurem kui sport / Bigger Than Sports (director Kerttu Soans), 2019
* Mees muinasjutust / A Man From A Fairytale (director [[Ruti Murusalu]]), 2019
* Risti aarded / Risti Treasures (director [[Ruti Murusalu]]), 2019
* Ahto. Unistuste jaht / Ahto. Chasing a Dream (director Jaanis Valk), 2018
* Jagatud valgus / Shards Of Light (director Kullar Viimne), 2018
* Pagulasega elutoas / At Home With Refugees (director Kristina Norman), 2017
* Ühe unistuse maja / House Of A Dream (director Ruti Murusalu), 2016
* Hingemaa / Land Of Soul - Director's Cut (director Erik Norkroos, Kullar Viimne), 2016
* Hingemaa / Land Of Soul (director Erik Norkroos, Kullar Viimne), 2016
* Elizabeth'i mänguväljak / Elizabeth's Playground (director Maris Kerge, Erik Norkroos), 2015
* Englas. Vana soldat / Englas. Old Warrior (director Peeter Simm), 2015
* Puhta mõtte ruum / Space Of Pure Thought (director Puu Estonia), 2015
* Ballettmeister / Ballet Master (director Ruti Murusalu), 2014
* Kuidas ma Aafrikat päästsin / How I Saved Africa (director Kullar Viimne), 2014
* Musta mere pärlid / Pearls Of The Black Sea (director Erik Norkroos), 2014
* Üks palav suvepäev / One Hot Summer Day (director Erik Norkroos), 2013
* Veregrupp / Blood Type (director Leeni Linna), 2013
* Sinine Kõrb / Ballerina Blues (director Ruti Murusalu), 2012
* Jahis ainult naised / Only For Women (director Kullar Viimne), 2012
* Sünnipäev / Birthday (director Erik Norkroos), 2011–2012
* Et meeldiks kõigile / A Monument To Please Everyone (director Kristina Norman), 2011
* Hing / Breath (director Kullar Viimne), 2011
* Päikeselill / Flower Of the Sun (director Jaanis Valk), 2011
* Regilaul - laulud õhust / Regilaul - Lieder Aus Der Luft / Regilaul - Songs Of The Ancient Sea (director Ulrik Koch), 2011
* Püha tuli / Holy Fire (director Erik Norkroos), 2010
* Kihnu pulm / Kihnu Wedding (director Meelis Muhu), 2009
* Kihnu kosjad / Kihnu Wooing (director Meelis Muhu), 2009
* Palusalu (director Kristina Davidjants), 2009
* Teisel pool teed / From Side To Side (director Jaanis Valk), 2009
* Ultra Vennikased / No Finish Line (director Kullar Viimne), 2009
* Professionaalne amatöör / Professional amateur (director Indrek Kangro), 2008
* 24/1 ehk alla 7-aastastele keelatud (director Kerttu Soans-Tammisto), 2007
* Apteeker / Pharmacist (director Jaanis Valk), 2007
* Ihust ja hingest / From Body And Soul (director Indrek Kangro), 2007
* Öö / Night (director Jaanis Valk), 2007
* Hea uus ilm / Brave New World (director Jaan Tootsen), 2006
* Udmurtiast armastusega (director Õnne Luha), 2006
* Avasta rikas nurgatagune kosmoses (director Jaan Tootsen), 2005
* Kahe näoga saar (director Kerttu Soans-Tammisto), 2005
* Parema elu nimel / For Better Life (director Märt Sildvee), 2005
* Südame kutse: Inna Taarna (director Jaanis Valk), 2005
* Bussi juures (director Meelis Muhu), 2005
* ID (director Meeme Kerge), 2005
* Jumalaga / Godspeed (director Kullar Viimne), 2004
* Osta elevant ära / Buy An Elephant, 2004
* Teistmoodi tihane / Another Titmouse (director Mart Taevere), 2004
* Erki Kasemets (director Meelis Salujärv), 2002
* Ballada (director Märt Sildvee), 2001
* Raudroosiõied / Iron Rose Blossoms (director Karol Ansip), 2001
* Kalamaja - puitlinna võimalus (director Marko Raat), 2001
* Päkapikudisko / Elf Disco (director Jaak Kilmi, Andres Maimik), 2001
* Õine navigatsioon / Night Navigation (director Marko Raat), 1998
* Õppija õigus (director Jaak Kilmi, Andres Maimik), 1998
* Üksindus tema näo järgi (director Meelis Salujärv), 1995
* Luuletus (director Meelis Salujärv), 1991
* Kell (director Erik Norkroos), 1988

=== Režissöör ===
* Leek läidab luule / The Flame Ignites Poetry, 2025
* Extempore. Vabanedes teadvuse tegevusest / Freeing the Mind (co-director [[Heli Reimann]]), 2023
* Neeme Järvi. Muusika üle kõige / Neeme Järvi. Only Music Matters, 2023
* Põrgu katlakütja / Hell's Stoker (director Kullar Viimne, co-author Erik Norkroos), 2023
* Neeme Järvi. Tõeline kapellmeister / Neeme Järvi. A True Kapellmeister, 2023
* Hingemaa / Land Of Soul - Director's Cut (co-director Kullar Viimne), 2016
* Hingemaa / Land Of Soul (co-director Kullar Viimne), 2016
* Elizabeth'i mänguväljak / Elizabeth's Playground (co-director Maris Kerge), 2015
* Musta mere pärlid / Pearls Of The Black Sea, 2014
* Üks palav suvepäev / One Hot Summer Day, 2013
* Sünnipäev / Birthday, 2011–2012
* Püha tuli / Holy Fire, 2010

=== Monteerija ===
* Un Photographe A Cannes (director Kullar Viimne), 2026
* Päevapiltnik / Lensman (director Kullar Viimne), 2026
* Leek läidab luule / The Flame Ignites Poetry, 2025
* Torn (director Kullar Viimne), 2024
* Extempore. Vabanedes teadvuse tegevusest / Freeing the Mind (idee autor ja režissöör [[Heli Reimann]], operaator ja režissöör Erik Norkroos), 2023
* Neeme Järvi. Muusika üle kõige / Neeme Järvi. Only Music Matters (director Erik Norkroos), 2023
* Põrgu katlakütja / Hell's Stoker (director Kullar Viimne), 2023
* Neeme Järvi. Tõeline kapellmeister / Neeme Järvi. A True Kapellmeister (director Erik Norkroos), 2023
* Orhideliirium (Pelgupaik. Rip-off. Janu) / Orchidelirium (Shelter. Rip-off. Thirst) (director Kristina Norman), 2022
* Hobujõud / Horsepower (director Kullar Viimne), 2022
* Suurem kui sport / Bigger Than Sports (director Kerttu Soans), 2019
* Mees muinasjutust / A Man From A Fairytale (director [[Ruti Murusalu]]), 2019
* Risti aarded / Risti Treasures (director [[Ruti Murusalu]]), 2019
* Ahto. Unistuste jaht / Ahto. Chasing a Dream (director Jaanis Valk), 2018
* Jagatud valgus / Shards Of Light (director Kullar Viimne), 2018
* Pagulasega elutoas / At Home With Refugees (director Kristina Norman), 2017
* Ühe unistuse maja / House Of A Dream (director Ruti Murusalu), 2016
* Hingemaa / Land Of Soul - Director's Cut (co-director Kullar Viimne), 2016
* Hingemaa / Land Of Soul (co-director Kullar Viimne), 2016
* Elizabeth'i mänguväljak / Elizabeth's Playground (co-director Maris Kerge), 2015
* Englas. Vana soldat / Englas. Old Warrior (director Peeter Simm), 2015
* Musta mere pärlid / Pearls Of The Black Sea, 2014
* Üks palav suvepäev / One Hot Summer Day, 2013
* Sünnipäev / Birthday, 2011–2012
* Püha tuli / Holy Fire, 2010
* Vabadus algab seest / Freedom Starts From Within, 2009

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Norkroos, Erik}}
[[Kategooria:Eesti filmilavastajad]]
[[Kategooria:Eesti filmioperaatorid]]
[[Kategooria:Eesti filmiprodutsendid]]
[[Kategooria:Tallinna Kristiine Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Category:Tallinna Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1969]]</text>
      <sha1>7n4o6ysinftjbhzz009wvwe0ug32p6f</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aasta ajakirjanik (Eesti Ajakirjanike Liit)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>672277</id>
    <revision>
      <id>7205105</id>
      <parentid>6606144</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T10:37:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7205105</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2112" sha1="sb13k107b55x2ltdxoh5vfiz32sb5c3" xml:space="preserve">'''Aasta ajakirjanik''' oli [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanike Liidu]] (EAL) aastaauhind. 

Auhinnaga tunnustati Eesti kutselist või vabakutselist ajakirjanikku, kes eelneval aastal mõjutas oma loominguga märkimisväärselt Eesti ajakirjanduspilti ning kultuuri- ja ühiskonnaelu.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Teesalu |eesnimi=Helen |kuupäev=2007-12-11 |pealkiri=Eesti Ajakirjanike Liit valib taas aasta ajakirjaniku |url=https://www.postimees.ee/1737049/eesti-ajakirjanike-liit-valib-taas-aasta-ajakirjaniku |vaadatud=2024-03-16 |väljaanne=Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Auhinda anti välja alates 1996. aastast.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=1996-01-16 |pealkiri=Lühiuudiseid Eestist |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/50722793/luhiuudiseid-eestist |vaadatud=2024-03-16 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}&lt;/ref&gt; Pärast 1999. aastat auhinna väljaandmine katkes ja taastati uuesti 2008. aastal.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Seejärel anti seda välja aastatel 2008–2011, misjärel EAL loobus taas auhinna väljaandmisest majanduslikel põhjustel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=EAL &gt; Ajalugu |url=https://www.eal.ee/ajalugu.html |vaadatud=2024-03-16 |väljaanne=www.eal.ee |tsitaat=2007. aastal taasasutati Aasta Ajakirjaniku auhind, mida EALi alt anti välja 4 korda. Eesti Ajakirjanike Liit ei ole auhinda välja andnud majanduslikel põhjustel alates 2011. aastast.}}&lt;/ref&gt;

== Aasta ajakirjanikud ==

* 1995 [[Raivo Palmaru]]&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
* 1997 [[Jaana Padrik]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Padrik, Jaana - Eesti Entsüklopeedia |url=http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/padrik_jaana |vaadatud=2024-03-16 |väljaanne=etbl.teatriliit.ee}}&lt;/ref&gt;
* 1998 [[Ainar Ruussaar]]&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=EAL &gt; AASTA AJAKIRJANIK |url=https://www.eal.ee/aastaajak.html |vaadatud=2024-03-16 |väljaanne=www.eal.ee}}&lt;/ref&gt;
* ...
* 2007 [[Juhan Kivirähk]] ja [[Barbi Pilvre]]&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;
* 2008 [[Andrei Hvostov]]&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;
* 2009 [[Mart Ummelas]]&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;
* 2010 [[Rein Sikk]]&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;br /&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti ajakirjandusauhinnad]]</text>
      <sha1>sb13k107b55x2ltdxoh5vfiz32sb5c3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Aivar Natus/liivakast</title>
    <ns>2</ns>
    <id>672364</id>
    <revision>
      <id>7205017</id>
      <parentid>6606766</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T08:40:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Deepfriedokra</username>
        <id>129646</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Deepfriedokra teisaldas lehekülje [[Kasutaja:Aivar.natus/liivakast]] pealkirja [[Kasutaja:Aivar Natus/liivakast]] alla: Teisaldatud automaatselt, kui &quot;[[Special:CentralAuth/Aivar.natus|Aivar.natus]]&quot; nimetati ümber kasutajaks &quot;[[Special:CentralAuth/Aivar Natus|Aivar Natus]]&quot;</comment>
      <origin>6606766</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="64" sha1="l9ipxvknuscl1tr7wxqsw1f12t6aio1" xml:space="preserve">{{Kasutaja liivakast}}
&lt;!-- Kirjuta allapoole seda rida --&gt;
Test</text>
      <sha1>l9ipxvknuscl1tr7wxqsw1f12t6aio1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>673460</id>
    <revision>
      <id>7204825</id>
      <parentid>7194825</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T17:01:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kamma</username>
        <id>674</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204825</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13557" sha1="szdooo1ktfj54nrjxmjphd1zhzfq0ss" xml:space="preserve">{{Infokast valimised
| tüüp = parlamendivalimised
| toimumata = ei
| lipp = Flag of Estonia.svg
| lipu_ääris = jah
| eelmised_valimised = 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis
| eelimine_aasta = 2019
| valimiste_kuupäev = 9. juuni 2024
| järgmised_valimised = 2029. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis
| järgmine_aasta = 2029
| valitavate_kohtade_arv = 7 [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] kohta
| osavõtt = 37,6% ({{kriips}}0[[Protsendipunkt|pp]])
| pildisuurus = 85px
| pilt1 = 1649592035853 20200203 TERRAS Riho EE 011.jpg
| värv1 = 009CE2
| partei1 = [[Isamaa Erakond|Isamaa]]
| kandidaat1 = [[Riho Terras]]
| eelmised_valimised1 = 1 koht, 10,3%
| kohti1 = 2
| kohtade_muutus1 = {{tõus}}1
| hääli1 = 79 165
| protsent1 = 21,5%
| muutus1 = {{tõus}} 11,2[[Protsendipunkt|pp]]
| pilt2 = Marina Kaljurand 2011.jpg
| värv2 = E10600
| partei2 = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]]
| kandidaat2 = [[Marina Kaljurand]]
| eelmised_valimised2 = 2 kohta, 23,3%
| kohti2 = 2
| hääli2 = 71 171
| protsent2 = 19,3%
| muutus2 = {{langus}} 4[[Protsendipunkt|pp]]
| kohtade_muutus2 = {{kriips}}0
| pilt3 = Urmas Paet, 2011.jpg
| värv3 = FFE200
| kandidaat3 = [[Urmas Paet]]
| partei3 = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]
| eelmised_valimised3 = 2 kohta, 26,2%
| kohti3 = 1
| kohtade_muutus3 = {{langus}}1
| hääli3 = 66 014
| protsent3 = 17,9%
| muutus3 = {{langus}} 8,3[[Protsendipunkt|pp]]
| pilt4 = Martin Helme Cumbre de Madrid 8 de Febrero (3x4 cropped).jpg
| värv4 = 0063AF
| kandidaat4 = [[Martin Helme]]
| partei4 = [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]
| eelmised_valimised4 = 1 koht, 12,7%
| kohti4 = 1
| kohtade_muutus4 = {{kriips}}0
| hääli4 = 54 580
| protsent4 = 14,8%
| muutus4 = {{tõus}} 2,1[[Protsendipunkt|pp]]
| pilt5 = Mihhail Kõlvart Pätsi monumendi avamisel. 2022 (cropped).jpg
| värv5 = 007557
| kandidaat5 = [[Mihhail Kõlvart]]
| partei5 = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]
| eelmised_valimised5 = 1 koht, 14,4%
| kohti5 = 1
| hääli5 = 45 758
| protsent5 = 12,4%
| muutus5 = {{langus}} 2[[Protsendipunkt|pp]]
| kohtade_muutus5 = {{kriips}}0
}}

'''2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis''' toimusid [[9. juuni]]l [[2024]], eelhääletamine [[3. juuni|3.]]–[[6. juuni]]l ja elektrooniline hääletamine 3.–[[8. juuni]]l. Need olid viiendad [[Euroopa Parlamendi valimised]] [[Eesti]]s. 

[[Eesti president]] [[Alar Karis]] kuulutas Euroopa Parlamendi valimised välja [[3. märts]]il 2024. Valimiste kandidaatide registreerimiseks esitamine algas [[10. aprill]]il.

Hääleõiguslikke valijaid oli 980&amp;nbsp;014, kellest hääletas valimistel 368&amp;nbsp;925 inimest.&lt;ref&gt;[https://ep2024.valimised.ee/et/detailed-voting-result/index.html Eesti Vabariik kokku] ep2024.valimised.ee (Andmed seisuga 11.06.2024 10:27)&lt;/ref&gt;

Valituks osutusid [[Jüri Ratas]], [[Marina Kaljurand]], [[Urmas Paet]], [[Jaak Madison]], [[Mihhail Kõlvart]], [[Riho Terras]] ja [[Sven Mikser]]. Kõlvarti asemel läks parlamenti [[Jana Toom]].

==Valimissüsteem==
Kogu Eesti on üks [[valimisringkond]], kust valitakse [[Euroopa Parlament]]i 7 saadikut.

==Kandidaadid==
Euroopa Parlamendi valimiste kandidaate sai üles seada alates 10. aprillist 2024. Eelnevalt oli Reformierakond teatanud, et esitab valimistele üheksa inimest ja oma nimekirja esinumbrina [[Urmas Paet]]i, kuid mitte eurosaadik [[Andrus Ansip]]i. &lt;ref&gt;Marko Tooming: [https://www.err.ee/1609302795/reformierakonna-esinumber-ep-valimistel-on-paet-ankur-pevkur &quot;Reformierakonna esinumber EP valimistel on Paet, ankur Pevkur.&quot;] ERR, 4. aprill 2024 kell 19.47&lt;/ref&gt; [[Tanel Talve]] teatas oma kandideerimisest üksikkandidaadina.&lt;ref&gt;Mait Ots: [https://www.err.ee/1609295295/tanel-talve-lahkub-sde-st-ja-kandideerib-eurovalimistel-uksikkandidaadina &quot;Tanel Talve lahkub SDE-st ja kandideerib eurovalimistel üksikkandidaadina.&quot;] ERR, 27. märts 2024 kl 07:12&lt;/ref&gt;

Valimiskomisjon kinnitas 9 erakonna nimekirja ja 5 üksikkandidaati. Üksikkandidaadina registreeriti Vsevolod Jürgenson, [[Mike Calamus]], Andres Inn, [[Tanel Talve]] ja [[Kalle Grünthal]].

Erakondadest esitasid oma nimekirja [[Eesti Keskerakond]], [[Eesti Reformierakond]], [[Isamaa Erakond]], [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]], [[Erakond Eesti 200]], [[Erakond Parempoolsed]], [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] ja [[Erakond Eestimaa Rohelised]] ning Erakond [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]].

==Arvamusküsitlused==
===Erakonnad ja üksikkandidaadid===
Tabelis toodud arv näitab protsenti vastajatest, kes seda erakonda või kandidaati vastava küsitluse järgi toetas. Paksus kirjas on toodud, mitu saadikukohta see toetus Euroopa Parlamendis annaks. Küsitlusi viisid läbi [[Kantar Emor]], [[Norstat]] ja [[Turu-uuringute AS]]. Norstat on seejuures oma Euroopa Parlamendi valimiste küsitluste tulemusi korrigeerinud arvestades nn valimisaktiivsuse indeksit ja erakondade üldist toetusreitingut.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609360205/norstati-kusitlus-sde-taastas-eurovalimiste-kusitluses-liidrikoha Norstati küsitlus: SDE taastas eurovalimiste küsitluses liidrikoha]. [[ERR]], 3. juuni 2024&lt;/ref&gt;

{|class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center; font-size:90%; line-height:16px;&quot;
|- style=&quot;height:42px; background-color:#E9E9E9&quot;
! style=&quot;width:150px;&quot; rowspan=&quot;2&quot;| Kuupäev
! style=&quot;width:150px;&quot; rowspan=&quot;2&quot;| Küsitleja
! rowspan=&quot;2&quot; style=&quot;width:20px;&quot; | Valim
! [[Eesti Reformierakond|&lt;span style=&quot;font-size:95%;&quot;&gt;Reform&lt;/span&gt;]]
! [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|&lt;span style=&quot;font-size:95%;&quot;&gt;SDE&lt;/span&gt;]]
! [[Eesti Keskerakond|&lt;span style=&quot;font-size:95%;&quot;&gt;Kesk&lt;/span&gt;]]
! [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|&lt;span style=&quot;font-size:95%;&quot;&gt;EKRE&lt;/span&gt;]]
! [[Isamaa (erakond)|&lt;span style=&quot;font-size:95%;&quot;&gt;Isamaa&lt;/span&gt;]]
! [[Eesti 200|&lt;span style=&quot;font-size:95%;&quot;&gt;E 200&lt;/span&gt;]]
! [[Eestimaa Rohelised|&lt;span style=&quot;font-size:95%;&quot;&gt;Rohelised&lt;/span&gt;]]
! [[Parempoolsed|&lt;span style=&quot;font-size:95%;&quot;&gt;Parem&lt;/span&gt;]]
! [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele|&lt;span style=&quot;font-size:95%;&quot;&gt;KOOS&lt;/span&gt;]]
! style=&quot;width:50px;&quot; rowspan=&quot;2&quot;| Üksikkandidaadid

|-
! style=&quot;background:#FEF4AE; width:50px;&quot;|
! style=&quot;background:#ff8484; width:50px;&quot;|
! style=&quot;background:#0E4120; width:50px;&quot;|
! style=&quot;background:#0063AF; width:50px;&quot;|
! style=&quot;background:#009CE2; width:50px;&quot;|
! style=&quot;background:#3B79A0; width:50px;&quot;|
! style=&quot;background:#80BB3D; width:50px;&quot;|
! style=&quot;background:#FF8C00; width:50px;&quot;|
! style=&quot;background:#6495ED; width:50px;&quot;|
|-
|4.–6. juuni 2024
|[https://www.err.ee/1609364669/norstat-sotsid-ja-isamaa-liiguvad-kahe-mandaadi-suunas Norstat]
|1302
|16,8
|style=&quot;background:#ff8484&quot;|21,6
|9,1
|16,7
|20,9
|3,3
|0,6
|6,9
|1,6
|2,6
|-
|27. mai – 2. juuni 2024
|[https://www.err.ee/1609360514/emor-reformierakond-ja-sde-liiguvad-kahe-mandaadi-suunas-kuid-isamaa-ei-jaa-kaugele-maha Kantar Emor]
|1489
|style=&quot;background:#FEF4AE&quot;|18,9 &lt;br/&gt; '''2'''
|18,6 &lt;br/&gt; '''2'''
|11,8 &lt;br/&gt; '''1'''
|15,2 &lt;br/&gt; '''1'''
|16,4 &lt;br/&gt; '''1'''
|3,6
|0,7
|5,8
|3,1
|1,4
|-
|22.–31. mai 2024
|[https://www.err.ee/1609360205/norstati-kusitlus-sde-taastas-eurovalimiste-kusitluses-liidrikoha Norstat]
|3502
|17,8
|style=&quot;background:#ff8484&quot;|22,1
|9,3
|15,5
|20,1
|4,7
|1,1
|4,8
|2,3
|2,3
|-
|9.–22. mai 2024
|[https://turu-uuringute.eu/euroopa-parlamendi-valimistel-jaotuvad-mandaadid-viie-suurima-erekonna-vahel/ Turu-uuringute AS]
|897
|10,8 &lt;br/&gt; '''1'''
|style=&quot;background:#ff8484&quot;|19,1 &lt;br/&gt; '''2'''
|10,6 &lt;br/&gt; '''1'''
|13,2 &lt;br/&gt; '''1'''
|15,3 &lt;br/&gt; '''2'''
|3,3
|1,0
|2,5
|3,3
|–
|-
|8.–20. mai 2024
|[https://www.err.ee/1609347858/norstati-reitingud-ratas-veab-isamaad-ep-valimistel-kahe-mandaadi-poole Norstat]
|2005
|19,1
|19,3
|11,5
|14,2
|style=&quot;background:#009CE2&quot;|21,3
|3,8
|0,9
|4,3
|2,9
|2,7
|-
|6–15. mai 2024
|[https://www.err.ee/1609343655/peterson-pani-keskerakonna-mandaadi-ohtu-terrase-ja-ratase-toetus-vordsustus Kantar Emor]
|1471
|17,2 &lt;br/&gt; '''2'''
|style=&quot;background:#ff8484&quot;|23,6 &lt;br/&gt; '''2'''
|11,0 &lt;br/&gt; '''1'''
|13,6 &lt;br/&gt; '''1'''
|14,0 &lt;br/&gt; '''1'''
|4,1
|0,9
|7,2
|3,1
|–
|-
|29. apr – 6. mai 2024
|[https://www.err.ee/1609335993/norstati-kusitlus-aivo-peterson-moodus-toomist-ja-ratasest Norstat]
|3503
|19,3
|style=&quot;background:#ff8484&quot;|21,4
|9,4
|17,9
|17,1
|3,9
|0,9
|4,5
|3,0
|2,7
|-
|9–17. apr 2024
|[https://www.err.ee/1609316754/ep-kusitlus-ansipi-loobumine-tostis-paeti-toetust-ja-reform-hoiab-kinni-kahest-mandaadist Kantar Emor]
|1484
|18,8 &lt;br/&gt; '''2'''
|style=&quot;background:#ff8484&quot;|20,0 &lt;br/&gt; '''2'''
|13,8 &lt;br/&gt; '''1'''
|13,8 &lt;br/&gt; '''1'''
|16,8 &lt;br/&gt; '''1'''
|4,7
|1,5
|6,0
|–
|–
|-
|5.–17. apr 2024
|[https://www.err.ee/1609316547/norstati-europarlamendi-uuring-voitlus-kaib-kahe-koha-parast Norstat]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609335993/norstati-kusitlus-aivo-peterson-moodus-toomist-ja-ratasest Norstati küsitlus: Aivo Peterson möödus Toomist ja Ratasest]. [[ERR]], 8. mai 2024&lt;/ref&gt;
|3500
|20,2
|style=&quot;background:#ff8484&quot;|21,9
|11,0
|17,2
|17,7
|5,0
|1,2
|4,7
|–
|1,2
|-
|14–20. märts 2024
|[https://www.err.ee/1609288803/esimene-ep-valimiste-kusitlus-sde-ja-reformierakond-sihivad-kahte-mandaati Kantar Emor]
|1135
|18,9 &lt;br/&gt; '''2'''
|style=&quot;background:#ff8484&quot;|21,4 &lt;br/&gt; '''2'''
|13,9 &lt;br/&gt; '''1'''
|15,4 &lt;br/&gt; '''1'''
|16,7 &lt;br/&gt; '''1'''
|5,6
|–
|5,9
|–
|–
|-
|- style=&quot;background:#EFEFEF;&quot;
| 9. juuni 2024
| [https://ep2024.valimised.ee/et/election-result VALIMISTULEMUS]
|
|style=&quot;background:#FEF4AE&quot;|17,9 &lt;br/&gt; '''1'''
|19,3 &lt;br/&gt; '''2'''
|12,4 &lt;br/&gt; '''1'''
|14,8 &lt;br/&gt; '''1'''
|21,5&lt;br/&gt; '''2'''
|2,6
|0,6
|6,8
|3,1
|0,9
|}

==Kandidaadid==
Tabelis toodud arv näitab protsenti vastajatest, kes seda kandidaati vastava küsitluse järgi toetas. Paksus kirjas on toodud kandidaadid, kes saaksid koha Euroopa Parlamendis. Norstat pole oma uuringute juures mandaatide jaotust avaldanud.

{|class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center; font-size:90%; line-height:16px;&quot;
! style=&quot;width:120px;&quot; | Kuupäev
! style=&quot;width:120px;&quot; | Küsitleja
! style=&quot;width:60px;&quot; |[[Marina Kaljurand|Kaljurand]] ([[SDE]])
! style=&quot;width:60px;&quot; |[[Urmas Paet|Paet]] ([[Reformierakond|RE]])
! style=&quot;width:60px;&quot; |[[Jana Toom|Toom]] ([[Keskerakond|KE]])
! style=&quot;width:60px;&quot; |[[Jaak Madison|Madison]] ([[EKRE]])
! style=&quot;width:60px;&quot; |[[Riho Terras|Terras]] ([[Isamaa (erakond)|I]])
! style=&quot;width:60px;&quot; |[[Martin Helme|Helme]] ([[EKRE]])
! style=&quot;width:60px;&quot; |[[Sven Mikser|Mikser]] ([[SDE]])
! style=&quot;width:60px;&quot; |[[Hanno Pevkur|Pevkur]] ([[Reformierakond|RE]])
! style=&quot;width:60px;&quot; |[[Urmas Reinsalu|Reinsalu]] ([[Isamaa (erakond)|I]])
! style=&quot;width:60px;&quot; |[[Mihhail Kõlvart|Kõlvart]] ([[Keskerakond|KE]])
! style=&quot;width:60px;&quot; |[[Jüri Ratas|Ratas]] ([[Isamaa (erakond)|I]])
|-
|4.–6. juuni 2024
|[https://www.err.ee/1609364669/norstat-sotsid-ja-isamaa-liiguvad-kahe-mandaadi-suunas Norstat]
|14,3
|8,7
|2,9
|13,7
|8,6
|2,5
|2,0
|2,3
|4,7
|5,1
|6,4
|-
|27. mai – 2. juuni 2024
|[https://www.err.ee/1609360514/emor-reformierakond-ja-sde-liiguvad-kahe-mandaadi-suunas-kuid-isamaa-ei-jaa-kaugele-maha Kantar Emor]
|'''12,4'''
|'''10,9'''
|3,2
|'''10,1'''
|3,3
|3,7
|'''2,3'''
|'''2,3'''
|5,4
|'''5,8'''
|'''6,2'''
|-
|22–31. mai 2024
|[https://www.err.ee/1609360205/norstati-kusitlus-sde-taastas-eurovalimiste-kusitluses-liidrikoha Norstat]
|16,3
|11,6
|2,9
|9,8
|7,3
|4,3
|2,4
|–
|4,9
|5,4
|5,9
|-
|9–22. mai 2024
|[https://www.err.ee/1609355154/turu-uuringute-kusitlus-lubab-kaht-mandaati-sde-le-ja-isamaale Turu-uuringute AS]
|'''13,4'''
|'''6,6'''
|3,1
|'''6,9'''
|'''4,8'''
|4,2
|'''1,7'''
|–
|3,5
|'''5,5'''
|'''5,4'''
|-
|8–20. mai 2024
|[https://www.err.ee/1609347858/norstati-reitingud-ratas-veab-isamaad-ep-valimistel-kahe-mandaadi-poole Norstat]
|15,2
|13,4
|4,2
|9,9
|7,6
|3,3
|1,2
|1,2
|4,4
|6,0
|6,0
|-
|6.–15. mai 2024
|[https://www.err.ee/1609343655/peterson-pani-keskerakonna-mandaadi-ohtu-terrase-ja-ratase-toetus-vordsustus Kantar Emor]
|'''16,0'''
|'''9,3'''
|3,2
|'''8,4'''
|4,1
|3,1
|'''2,3'''
|'''2,3'''
|3,4
|'''5,9'''
|'''4,8'''
|-
|29. apr – 6. mai 2024
|[https://www.err.ee/1609335993/norstati-kusitlus-aivo-peterson-moodus-toomist-ja-ratasest Norstat]
|17,1
|14,8
|2,2
|11,4
|7,9
|5,2
|1,9
|2,0
|5,4
|6,1
|2,7
|-
|9.–17. apr 2024
|[https://www.err.ee/1609316754/ep-kusitlus-ansipi-loobumine-tostis-paeti-toetust-ja-reform-hoiab-kinni-kahest-mandaadist Kantar Emor]
|'''14,4'''
|'''11,6'''
|4,1
|'''10,3'''
|'''8,1'''
|2,3
|'''3,2'''
|'''3,9'''
|4,2
|'''8,4'''
|4,1
|-
|5.–17. apr 2024
|[https://www.err.ee/1609316547/norstati-europarlamendi-uuring-voitlus-kaib-kahe-koha-parast Norstat]
|16,1
|13,9
|3,5
|11,2
|8,3
|4,3
|2,4
|2,1
|4,3
|6,2
|3,4
|-
|14.–20. märts 2019
|[https://www.err.ee/1609288803/esimene-ep-valimiste-kusitlus-sde-ja-reformierakond-sihivad-kahte-mandaati Kantar Emor]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609316754/ep-kusitlus-ansipi-loobumine-tostis-paeti-toetust-ja-reform-hoiab-kinni-kahest-mandaadist EP küsitlus: Ansipi loobumine tõstis Paeti toetust ja Reform hoiab kinni kahest mandaadist]. [[ERR]], 19. apr 2024&lt;/ref&gt;
|'''13,9'''
|'''6,4'''
|'''6,0'''
|'''11,9'''
|'''6,7'''
|–
|'''4'''
|3,9
|5,5
|5,5
|3,9
|-
|}

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{commonskat|European Parliament election, 2024}}
*[https://elections.europa.eu/et/ 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimiste koduleht]
*[https://www.riigiteataja.ee/akt/237664?leiaKehtiv Euroopa Parlamendi valimise seadus] Riigi Teataja  RT I 2003, 4, 22 23. jaanuar 2003, redaktsioon RT I, 25.06.2021, 9

{{Eesti valimised}}

[[Kategooria:Eesti valimised]]
[[Kategooria:2024. aasta Eestis]]
[[Kategooria:Euroopa Parlamendi valimised]]</text>
      <sha1>szdooo1ktfj54nrjxmjphd1zhzfq0ss</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Calyptella</title>
    <ns>0</ns>
    <id>674022</id>
    <revision>
      <id>7204876</id>
      <parentid>6889569</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T18:40:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7204876</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="717" sha1="ix2c5jk4ev3fqnwpe1kxp1owgk0zchq" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = ''Calyptella''
| pilt = Calyptella capula1.jpg
| pildi_seletus = ''[[Calyptella capula]]''
| pildi_laius = 250px
| värvus = seened
| riik = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales''
| sugukond = ''Incertae sedis''
| perekond = '''''Calyptella'''''
}}

'''''Calyptella''''' on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[heinikulised|heinikuliste]] sugukonda kuuluv [[seened|seente]] [[perekond (bioloogia)|perekond]].

==Liike==
*''[[Calyptella capula]]''

==Välislingid==
* {{elurikkus|121524}}

{{Pealkiri kaldkirjas}}
[[Kategooria:Šampinjonilaadsed]]</text>
      <sha1>ix2c5jk4ev3fqnwpe1kxp1owgk0zchq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tadej Pogačar</title>
    <ns>0</ns>
    <id>674145</id>
    <revision>
      <id>7205136</id>
      <parentid>7160142</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T11:31:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-42366-10</username>
        <id>234545</id>
      </contributor>
      <comment>/* top */</comment>
      <origin>7205136</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16259" sha1="1w5c9mz4sjtsm125zg8e5u97otmiwn8" xml:space="preserve">{{Sportlane
| nimi = Tadej Pogačar
| pilt = 2022 Tour of Slovenia (Stage 3, Tadej Pogačar celebrating victory on Celje Castle v2).jpg
| pildisuurus = 
| pildiallkiri   = Tadej Pogačar (2022)
| riik = Sloveenia
| sünniaeg  = {{Sünniaeg ja vanus|1998|09|21}}
| sünnikoht = [[Komenda]]
| surmaaeg  = 
| surmakoht = 
| pikkus    = 176 cm
| kaal      = 66 kg
| spordiklubi= [[UAE Team Emirates]]
| treener = 
| Hüüdnimi  = Pog
| märkus = 
| medalid = {{MedalOlümpia}} 
{{Pronksmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|Tokyo 2020]]|[[Jalgrattasport 2020. aasta suveolümpiamängudel#Grupisõit|Grupisõit]]}}
{{Olümpia2|[[Maanteesõidu maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2024. aasta maanteesõidu maailmameistrivõistlused|2024 Zürich]]|Grupisõit}}
{{Kuldmedal|[[2025. aasta maanteesõidu maailmameistrivõistlused|2025 Kigali]]|Grupisõit}}
{{Pronksmedal|[[2023. aasta maanteesõidu maailmameistrivõistlused|2023 Glasgow]]|Grupisõit}}
{{Olümpia2|[[Euroopa meistrivõistlused maanteesõidus|Euroopa meistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2025. aasta Euroopa meistrivõistlused maanteesõidus|2025 Guilherand-Granges]]|Grupisõit}}
}}
'''Tadej Pogačar''' (sündinud [[21. september|21. septembril]] [[1998]] [[Komenda]]s) on [[Sloveenia]] [[Jalgrattasport|jalgrattur]]. Ta on viiekordne [[Tour de France]]'i võitja ([[2020. aasta Tour de France|2020]], [[2021. aasta Tour de France|2021]], [[2024. aasta Tour de France|2024]], [[2025. aasta Tour de France|2025]] ja [[2026. aasta Tour de France|2026]]).

Pogačar on mitmekülgne rattur, kes on võitnud nii suurtuure, ühepäevasõite kui ka temposõite. Tour de France'il on ta lisaks neljale üldvõidule võitnud rekordilised neli korda parima noorratturi arvestuse ja kolm korda mägede kuninga auhinna. Ta võitnud ka [[Giro d'Italia]] (2024), [[Tirreno–Adriatico|Tirreno-Adriatico]] (2021, 2022), [[Paris-Nice]]'i (2023), [[Volta a Catalunya]] (2024), [[Critérium du Dauphiné]] (2025) ja [[UAE Tour]]i (2021, 2022, 2025) mitmepäevasõidud, [[Giro di Lombardia]] (2021, 2022, 2023, 2024, 2025), [[Ronde van Vlaanderen]]i (2023, 2025), [[Liège-Bastogne-Liège]]'i (2021, 2024, 2025), [[Strade Bianche]] (2022, 2024, 2025), [[Amstel Gold Race]]'i (2023) ja [[La Flèche Wallonne]]'i (2023, 2025) ühepäevasõidud ja tulnud grupisõidus nii [[Maanteesõidu maailmameistrivõistlused|maailma-]] (2024, 2025) kui ka [[Euroopa meistrivõistlused maanteesõidus|Euroopa meistriks]] (2025) ning kolm korda temposõidus Sloveenia meistriks.

== Sportlastee ==

Pogačar alustas rattatreeninguid üheksa-aastaselt. 2017. aastal liitus ta Rog-Ljubljana profitiimiga, kus tema treeneriks sai endine tipprattur [[Andrej Hauptman]]. Hauptman oli Pogačari märganud juba 2011. aastal, kui ta oli jälgimas noortevõistlust, kus Pogačar jälitas rühma endast vanemaid rattureid. Hauptman eeldas, et ta oli grupist maha jäänud ja palus korraldajatel teda aidata, kuid talle vastati, et Pogačar on eespool olevat gruppi ringiga kinni püüdmas.&lt;ref name=&quot;hauptman&quot;&gt;{{Cite web |title=Primoz Roglic and Tadej Pogacar an odd couple leading Slovenia's charge to glory |url=https://www.theguardian.com/sport/blog/2020/sep/20/primoz-roglic-and-tadej-pogacar-an-odd-couple-leading-slovenias-charge-to-glory |access-date=20 April 2024 |website=theguardian.com }}&lt;/ref&gt;

=== 2019 ===

2019. aastal liitus Pogačar Araabia Ühendemiraatide meeskonnaga [[UAE Team Emirates]]. Ta tegi meeskonnas debüüdi Tour Down Underil ja võitis veebruaris Volta ao Algarve velotuuri. Mais võitis ta Tour of California, millega sai temast aegade noorim rattur, kes võitnud [[UCI WorldTour]]i tasemel võistluse. Ta tegi suurtuuri debüüdi [[2019. aasta Vuelta a España|Vuelta a Españal]], kui võitis kolm mägede etappi, tuli üldarvestuses kolmandaks ja oli parim noorrattur.

=== 2020 ===
[[Pilt:Tadej Pogačar (2020).jpg|thumb|Tadej Pogačar 2020. aasta Tour de France'i 20. etapil]]
2020. aastal osales ta esimest korda [[2020. aasta Tour de France|Tour de France'il]]. [[Koroonapandeemia]] tõttu juulist augusti lõppu ja septembrisse lükatud velotuuril pidi ta esialgu aitama meeskonna liidrit [[Fabio Aru]]t ja kaotas esimestel etappidel aega. Pärast Aru katkestamist võitis Pogačar 9. etapi ja tõusis üldarvestuses seitsmendaks. Pärast 13. etappi, kui tal õnnestus koos [[Primož Roglič]]iga konkurentidel lõputõusul eest ära sõita, tõusis ta üldarvestuses kaasmaalase Rogliči järel teiseks. Pogačar võitis 13. etapi, kuid kaotas 17. etapil Rogličile aega juurde ja oli enne eelviimast etappi liidrist 57 sekundi kaugusel. 20. etapil võitis ta aga temposõidu ja edestas Rogličit finišis enam kui kahe minutiga. Sellega tõusis ta tuuri liidriks ja läks juhtima ka mägede kuninga auhinna arvestuses. 21. etapil [[Pariis]]is üldarvestuses enam olulisi muudatusi ei toimunud. Pogačar tegi Tour de France'i võiduga ajalugu. Temast sai noorim Tour de France'i võitja pärast 1904. aastat, kui võistluse võitis [[Henri Cornet]]. Ta oli 12. rattur ja esimene pärast 1983. aasta võitjat [[Laurent Fignon]]i, kes võitnud üldarvestuse oma debüüdil. Ta võitis ka mägede kuninga ja parima noorratturi auhinna, millega oli esimene rattur pärast [[Eddy Merckx]]i, kes on tulnud samal aastal võitjaks kolmes ametlikus arvestuskategoorias.

=== 2021 ===
[[Pilt:2021 LBL podium men.jpg|thumb|Tadej Pogačar (keskel) 2021. aasta Liège-Bastogne-Liège'i poodiumil]]
Pogačar alustas 2021. aasta hooaega võitudega UAE Touril ja Tirreno-Adriatico velotuuril. Aprillis võitis ta oma karjääri esimese [[Monumendid (jalgrattasport)|Monumendi]], kui edestas Liège-Bastogne-Liège'i finišiheitluses [[Julian Alaphilippe]]'i ja [[David Gaudu]]d.

[[2021. aasta Tour de France|Tour de France]]'il võitis Pogačar kolm etappi ning sai üldvõidu teisena lõpetanud [[Jonas Vingegaard]]i ees enam kui viieminutilise eduga. Sellega sai temast noorim rattur, kes on võitnud järjest kaks Tour de France'i. Teist aastat järjest võitis ta ka mägede kuninga ja parima noorratturi auhinna.

[[2020. aasta suveolümpiamängud|Suveolümpiamängudel]] [[Tokyo]]s võitis ta grupisõidus [[Richard Carapaz]]i ja [[Wout van Aert]]i järel pronksmedali.

Oktoobris võitis ta oma karjääri teise Monumendi, kui edestas Il Lombardia ühepäevasõidu lõpuspurdis [[Fausto Masnada]]t. Sellega sai temast [[Fausto Coppi]], [[Eddy Merckx]]i ja [[Bernard Hinault]]' järel neljas rattur, kes on samal aastal võitnud Tour de France'i ja Il Lombardia ning Coppi ka Merckxi järel kolmas rattur, kes on võitnud ühel hooajal Touri ja kaks Monumenti.

=== 2022 ===
[[Pilt:TDF3033 pogacar vingegaard (52243724489).jpg|thumb|Tadej Pogačar (paremal) ja Jonas Vingegaard (vasakul) 2022. aasta Tour de France'il]]
Pogačar alustas 2022. aasta hooaega võiduga UAE Touril, kus platseerus [[Adam Yates]]i ja [[Pello Bilbao]] ette. Strade Bianchel ründas ta 49 kilomeetrit enne lõppu ja võttis soolosõiduga võidu [[Alejandro Valverde]] ja [[Kasper Asgreen]]i ees. Märtsis kaitses ta mullust võitu ka Tirreno-Adriatico mitmepäevasõidul, kui edestas Jonas Vingegaardi peaaegu kahe minutiga. Ta tegi debüüdi [[Ronde van Vlaanderen]]i ühepäevasõidul, kus saabus lõpusirgele liidrina koos [[Mathieu van der Poel]]iga, kuid jäi taktikalise eksimuse tõttu van der Poeli ning tagant tulnud [[Dylan van Baarle]] ja [[Valentin Madouas]]' järel neljandaks. 

[[2022. aasta Tour de France|Tour de France]]'il võitis ta taas kolm etappi, kuid jäi üldarvestuses Jonas Vingegaardi järel teiseks. Ta tõusis 6. etapi järel liidriks ja hoidis viis päeva kollast särki. Alpides toimunud 11. etapil kaotas ta konkurentidele aega ja jäi Vingegaardist kahe ja poole minuti kaugusele. Touri jooksul tabasid UAE meeskonda mitmed probleemid ning kolmandal nädalal jätkasid Pogačari meeskonnakaaslastest võistlust vaid [[Brandon McNulty]], [[Mikkel Bjerg]] ja [[Marc Hirschi]]. 17. etapil üritas Pogačar korduvalt rünnata ja võitis etapi, kuid ei suutnud Vingegaardilt piisavalt aega tagasi võita. 18. etapil ründas ta eelviimasel tõusul taas, kuid Vingegaardi eest ära ei saanud. Järgnenud laskumisel Pogačar kukkus ja jäi Vingegaardist paarikümne sekundi kaugusele. Vingegaard otsustas konkurenti järele oodata, misjärel surusid nad kätt ja jätkasid võistlust.&lt;ref name=&quot;kukkumine&quot;&gt;{{Cite web |title=Tour de France: Tadej Pogačar crashes on descent and Jonas Vingegaard waits: ‘We respect each other a lot’ |url=https://velo.outsideonline.com/events/tour-de-france/tour-de-france-tadej-pogacar-crashes-on-descent-and-jonas-vingegaard-waits-for-him/ |access-date=21 April 2024 |website=outsideonline.com }}&lt;/ref&gt; Viimasel tõusul jäi Pogačar Vingegaardist taas maha ja kaotas talle enam kui minutiga. Velotuuri üldkokkuvõttes kaotas Pogačar Vingegaardile 2.43, kuid võitis kolmandat aastat järjest parima noorratturi auhinna.

Tour de France'i järel võitis Pogačar GP Montréali ühepäevasõidu ja osales [[2022. aasta maanteesõidu maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] [[Wollongong]]is, kus sai temposõidus kuuenda ja grupisõidus 19. koha. Hooaja lõpus võitis ta Tre Valli Varesine ühepäevasõidu ja kaitses Il Lombardial mullust võitu, edestades lõpuheitluses [[Enric Mas]]i.

=== 2023 ===
[[Pilt:Tadej Pogacar in Marie Blanque.jpg|thumb|Tadej Pogačar 2023. aasta Tour de France'il]]
Pogačar alustas hooaega võitudega Vuelta a Andalucía ja Paris-Nice'i velotuuridel. Ta jätkas võitudega Ronde Van Vlaandereni, Amstel Gold Race'i ja La Flèche Wallonne ühepäevasõitudel. Liège-Bastogne-Liège'il kuulus ta favoriitide hulka, kuid kukkus esimestel kilomeetritel ja murdis randmeluu. Vigastus segas tema ettevalmistust Tour de France'iks ja ta kahtles, kas suudab üldarvestuses konkureerida.&lt;ref name=&quot;ranne&quot;&gt;{{Cite web |title=Tadej Pogacar confirms just two race days to prepare for 2023 Tour de France |url=https://www.cyclingnews.com/news/tadej-pogacar-confirms-just-two-race-days-to-prepare-for-2023-tour-de-france/ |access-date=21 April 2024 |website=cyclingnews.com }}&lt;/ref&gt; [[2022. aasta Tour de France|Tour de France]]'il võitis ta kaks etappi ja sai kokkuvõttes teise koha, kaotades Jonas Vingegaardile ligi seitsme ja poole minutiga. Ta võitis neljandat korda parima noorratturi arvestuse, millega püstitas uue rekordi. [[2023. aasta maanteesõidu maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] [[Glasgow]]'s võitis Pogačar pronksmedali [[Mathieu van der Poel]]i ja [[Wout van Aert]]i järel. Oktoobris võitis ta kolmandat korda järjest Il Lombardia klassiku.

=== 2024 ===
[[Pilt:GIRO8078 Pogacar (53750349203).jpg|thumb|Tadej Pogačar 2024. aasta Giro d'Italial]]
[[Pilt:2024 UCI Road World Championships Zurich Men Elite Road Race A 25 (cropped).jpg|thumb|Pogačar 2024. aasta maailmameistrivõistluste autasustamisel]]
2024. aastal alustas ta oma hooaega alles märtsi alguses, kuid võitis oma esimesel võistluspäeval soolosõiduga Strade Bianche ühepäevasõidu, rünnates juba 82 kilomeetrit enne finišit ja juhtides võistlust üksinda kuni lõpuni. Milano-Sanremo ühepäevasõidul näitas ta head vormi, saades sprindifinišis [[Jasper Philipsen]]i ja [[Michael Matthews]]i järel kolmanda koha, edestades lõpuspurdiga ka mitmeid tippsprintereid. Volta a Catalunya velotuuril võitis Pogačar neli etappi ja edestas üldarvestuses teiseks tulnud [[Mikel Landa]]t enam kui kolme ja poole minutiga. Aprillis võitis ta 34-kilomeetrise soolosõiduga teist korda Liège-Bastogne-Liège'i ühepäevasõidu, edestades teisena lõpetanud [[Romain Bardet]]'d enam kui pooleteise minutiga.

Mais võitis Pogačar [[2024. aasta Giro d'Italia|Giro d'Italia]], edestades teiseks tulnud [[Daniel Martínez]]t ligi 10 minutiga. Ta võitis velotuuril kuus etappi ning oli parim mägede punktide arvestuses.

[[2024. aasta Tour de France|Tour de France]]'il võitis Pogačar 6 etappi, tõusis 4. etapi järel üldliidriks ja hoidis liidrikohta kuni velotuuri lõpuni. Ta edestas teisena lõpetanud [[Jonas Vingegaard]]i enam kui 6 minutiga. Sellega sai Pogačarist esimene rattur pärast [[Marco Pantani]]t, kes on ühel aastal võitnud nii Giro kui ka Touri. Samuti sai temast esimene mittesprinter pärast 1938. aastat, kes on Touril võitnud järjest kolm etappi, ning teine rattur pärast [[Gino Bartali]]t, kes võitnud ühel Touril viis mägede etappi. Tuuri lõppedes oli ta kandnud 2024. aasta suurtuuridel liidrisärki 39 etapil, millega ta ületas [[Eddy Merckx]]i 1970. aastast püsinud rekordi (37).

[[2024. aasta maanteesõidu maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] [[Zürich]]is ründas ta grupisõidus 100 kilomeetrit enne lõppu, sõitis viimased 50 kilomeetrit üksinda ja tuli maailmameistriks, edestades hõbemedali võitnud [[Ben O'Connor]]it 34 sekundiga. Sellega sai temast Eddy Merckxi ja [[Stephen Roche]]'i järel kolmas meesrattur, kes võitnud ühe hooaja jooksul Giro d'Italia ja Tour de France'i ning tulnud maailmameistriks. Giro dell'Emilial ründas ta 37 kilomeetrit enne lõppu ja edestas teisena lõpetanud [[Thomas Pidcock]]i ligi kahe minutiga. Hooaja lõpus võitis ta neljandat korda järjest Il Lombardia ühepäevasõidu, rünnates 48 kilomeetrit enne lõppu ja edestades finišis lähimat jälitajat Evenepoeli enam kui kolme minutiga. Varem oli Il Lombardia neli korda järjest võitnud vaid [[Fausto Coppi]] aastatel 1946–1949.

=== 2025 ===

[[Pilt:RVV-OudeKwaremont-03.jpg|thumb|Tadej Pogačar 2025. aasta Ronde van Vlaanderenil]]
[[Pilt:Tadej Pogacar - podium medaille or - 2025 European road championship.jpg|thumb|Pogačar 2025. aasta Euroopa meistrivõistluste autasustamisel]]
2025. aastal alustas Pogačar hooaega veebruaris ning võitis kolmandat korda UAE Touri. Oma hooaja avastardil Euroopas Strade Bianche ühepäevasõidul kukkus ta 50 kilomeetrit enne lõppu, kuid võitis siiski. Milano-Sanremol ründas ta kahel viimasel tõusul, kuid pidi leppima Mathieu van der Poeli ja [[Filippo Ganna]] järel kolmanda kohaga. Ronde van Vlaandereni võitis ta van der Poeli ees 19-kilomeetrise soolosõidu järel. Aprillis osales ta esimest korda [[Paris–Roubaix]]' ühepäevasõidul. Ta moodustas koos van der Poeliga varakult jooksikute grupi ja lõpetas teisena, hoolimata kukkumisest 38 kilomeetrit enne finišit ja rehvipurunemisest võistluse lõpuosas. Aprilli lõpus osales ta kolmel Ardennide klassikul, kui lõpetas Amstel Gold Race'i [[Mattias Skjelmose]] järel teisena ja võitis La Flèche Wallonne'i ja Liège-Bastogne-Liège'i.

Juunis osales Pogačar Critérium du Dauphiné velotuuril, kus võitis kolm etappi, üldarvestuse ning punktiarvestuse. Juulis võitis ta neljandat korda [[2025. aasta Tour de France|Tour de France]]'i, edestades teiseks tulnud Jonas Vingegaardi enam kui nelja minutiga. Lisaks üldvõidule võitis ta neli etappi ja oli parim mägede kuninga arvestuses.

Hooaja lõpus võitis ta grupisõidus kuldmedali nii [[2025. aasta maanteesõidu maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] [[Kigali]]s kui ka [[2025. aasta Euroopa meistrivõistlused maanteesõidus|Euroopa meistrivõistlustel]] [[Guilherand-Granges]]is. Il Lombardia ühepäevasõidul võttis ta oma hooaja 20 võidu, rünnates 36 kilomeetrit enne lõppu. Sellega sai temast esimene rattur, kes on ühel hooajal lõpetanud esikolmikus kõigil viiel Monumendil (Milano-Sanremo, Ronde van Vlaanderen, Paris–Roubaix, Liège-Bastogne-Liège, Il Lombardia), ja ka esimene rattur, kes võitnud mõne monumendi viiel aastal järjest. Varem oli Il Lombardia viiel korral võitnud vaid Fausto Coppi.

== Klubid ==
* 2017 – 2018 [[Rog–Ljubljana]]
* 2018 – [[UAE Team Emirates]]

== Isiklikku ==

Tadej Pogačari ema Marjeta on prantsuse keele õpetaja ja isa Mirko on jalgrattasporditegelane (sh 2021. aastast profimeeskonna [[Ljubljana Gusto Santic]] mänedžer).

Pogačari elukaaslane on Sloveenia jalgrattur [[Urška Žigart]]. Nad elavad [[Monaco]]s.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* {{ProCyclingStats}}
{{commonscat}}

{{Tour de France'i võitjad}}
{{Giro d'Italia võitjad}}
{{JÄRJESTA:Pogačar, Tadej}}
[[Kategooria:Sloveenia jalgratturid]]
[[Kategooria:Sündinud 1998]]</text>
      <sha1>1w5c9mz4sjtsm125zg8e5u97otmiwn8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Patrick Bateman</title>
    <ns>0</ns>
    <id>674278</id>
    <revision>
      <id>7205003</id>
      <parentid>7202321</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T08:20:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7205003</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12340" sha1="sxa2qo8l4jvggxla7sojz46l0nlwoy5" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=jaanuar}}
'''Patrick Bateman''' on [[Bret Easton Ellis]]e väljamõeldud tegelane. Ta on romaani ja samanimelise filmi &quot;[[Ameerika psühhopaat]]&quot; peategelane ja esimeses isikus jutustaja. [[2000]]. aastal raamatu põhjal välja tulnud filmis kehastab Patrick Batemani [[Christian Bale]]&lt;ref&gt;Harron, Mary. 2000. American Psycho. Lionsgate.&lt;/ref&gt;.

Nimi Bateman on tuletatud perekonnanimest Bates. [[Norman Bates]] on [[Alfred Hitchcock]]i [[1960]]. aasta filmi &quot;[[Psühho]]&quot; peategelane, kes on samuti vaimsete haiguste all kannatav noor valge mees &lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Bloch |eesnimi=Robert |pealkiri=Psühho |kirjastus=Simon &amp; Schuster |aasta=1959}}&lt;/ref&gt;.

Terve &quot;Ameerika psühhopaadi&quot; lugu on inspireeritud [[Ameerika Ühendriikide põhiseadus]]e 14. paranduse ühest alapunktist, mis võimaldab ettevõtteid näha üksikisikutena. Lugu küsib küsimuse: kui ettevõte oleks inimene, siis mis tüüpi inimene ta oleks?&lt;ref&gt;Tobias, Scott. 2020. American Psycho at 20: a vicious satire that remains as sharp as ever. &lt;nowiki&gt;https://www.theguardian.com/film/2020/apr/14/american-psycho-bret-easton-ellis-christian-bale&lt;/nowiki&gt;. &lt;/ref&gt;

== Taust ==
Patrick Bateman on tegevustiku toimumise ajal 27-aastane. Ta on sündinud [[1962]]. aastal (see on tuletatud seigast, et ta mainis detektiiv [[Donald Kimball]]ile, et nii tema kui ka [[Paul Owen]] olid 1969. aastal seitsmeaastased).

[[1980]]. aastal lõpetas ta [[Phillips Exeteri akadeemia]] New Hampshire’is, [[1984]]. aastal [[Harvardi ülikool]]i [[Massachusetts]]is ja [[1986]]. aastal [[Harvardi ärikool]]i. 

[[1986]]. aastal alustas ta [[Pierce &amp; Pierce]]’is töötamist.&lt;ref&gt;Pratt, Ryan. 2008. Chronology of Patrick Bateman’s Life. &lt;nowiki&gt;https://mbaresumesandjobs.wordpress.com/2008/08/04/chronology-of-patrick-batemans-life/&lt;/nowiki&gt;.&lt;/ref&gt;

Bateman kasvas üles [[Connecticut]]is jõukas perekonnas, tema vanemad olid lahutatud ja tal oli üks vend. Tegevuse toimumise ajal elas ta [[Manhattan|Manhattanil]]is Carlyle'i hotellis.

Mehe käitumine ja standardid sobivad nii heas kui ka halvas mõttes kokku [[1980. aastad|1980. aastate]] rikka valge ärimehe stereotüübiga.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;Clark, Allison D. 2021. The Fragility of White Masculinity: An Exploration of the White, Heterosexual Male Fantasy of Gender in Horror. &lt;nowiki&gt;https://trace.tennessee.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=3463&amp;context=utk_chanhonoproj&lt;/nowiki&gt;.&lt;/ref&gt; Ta on narkomaan, pintsaklipslane ja naistevihkaja, ta sümboliseerib mitut asja, mis on maailmas valesti&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;Villalba, Juanjo. 2023. Why are Gen Z men obsessed with Patrick Bateman from ‘American Psycho’? &lt;nowiki&gt;https://english.elpais.com/culture/2023-01-11/why-are-gen-z-men-obsessed-with-the-main-character-of-american-psycho.html&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt;.

Bateman töötab asepresidendina väljamõeldud ettevõttes Pierce &amp; Pierce ühinemiste ja omandamiste osakonnas. Sellele lisaks elab ta topeltelu sarimõrvarina.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Ellis |eesnimi=Brett Easton |pealkiri=Ameerika psühhopaat |kirjastus=Picador |aasta=2022}}&lt;/ref&gt;

Bateman on suhtes [[Evelyn Williams]]iga, kuid petab teda [[Courtney Rawlinson]]i, oma assistendi Jeani ja mitme prostituudiga. Loo lõpus jätab ta Evelyn Williamsi maha. &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Bateman ilmub veel korra Bret Easton Ellise romaanis &quot;[[Lunar Park]]&quot;. Ta sureb tulekahjus paadikail.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Ellis |eesnimi=Bret Easton |pealkiri=Lunar Park |url=https://archive.org/details/lunarpark0000elli_w8j6 |kirjastus=Knopf |aasta=2005}}&lt;/ref&gt;

== Iseloom ja iseärasused ==
Patrick Bateman kehastab kõikide valgete heteroseksuaalsete noorte meeste ideaale: ta on nägus, tal on musklis keha, palju partnereid ja töö, mis toob sisse palju raha, kuid ei vaja erilist pingutust&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;Cunningham, Daniel Mudie. 2009. Patrick Bateman as “Average White Male&lt;nowiki&gt;''&lt;/nowiki&gt; in American Psycho. Watson, Elwood. Pimps, Wimps, Studs, Thugs and Gentlemen: Essays on Media Images of Masculinity. McFarland &amp; Company, Incorporated Publishers.&lt;/ref&gt;. Loo jooksul tuleb välja ka Patricku sügav huvi [[1980. aastad|1980. aastate]] muusika vastu, tema lemmikute hulgas on näiteks [[Huey Lewis and the News]], [[Phil Collins]] ja [[Genesis (ansambel)|Genesis]]. Mitu korda loo jooksul väljendab ta, kui oluline on talle hea välja näha. Tal on pikk duširutiin ja põhjalik jõutrenni kava, ta käib regulaarselt solaariumis ja jälgib karmi dieeti. Kohtingul oma assistendi Jeaniga mainib Bateman, et ta jälgib oma toitumist. Jean ütleb, et Patrick ei pea olema dieedil, ta näeb juba hea välja, kuid mees vaidleb vastu ja ütleb, et alati saab parem välja näha. Tema jaoks on ta keha ainuke tõestus sellele, et ta on päris ja tema pingutused oma välimuse heaks kinnitavad talle talle olemasolu.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Patrick aktsepteerib, et tal on olemas keha, kuid ei nõustu ideega, et selle sees elab tema teadvus.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Tema identiteedikriisis on suuresti süüdi tema materialistlikkus ja ületarbimine, mida ta teeb selleks, et oma kolleegidega kokku sobida&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;. Loo alguses on juba aru saada, et Patrick Batemanil on ilmselt obsessiiv-kompulsiivne häire, arvestades, kui hästi ta paneb tähele väikeseid asju inimeste juures ja kui väga teda need väikesed asjad häirivad. Patrick Batemani identiteedi ajutine hägustumine Paul Alleni omaga näitab, et tema identiteet on samaväärne ja äravahetamiseni sarnane tema kolleegide omaga. Ühes oma monoloogis väljendab ta ise ka, et tema eksistents ja identiteet pole päris. &quot;... there is an idea of Patrick Bateman, some kind of abstraction, but there is no real me, only an entity, something illusory, and though I can hide my cold gaze and you can shake my hand and feel flesh gripping yours and maybe you can even sense our lifestyles are probably comparable: I simply am not there.&quot;, mis tõlkes tähendab: &quot;On olemas ettekujutus Patrick Batemanist, mingi [[abstraktsioon]], kuid pole olemas tõelist mind, ainult entiteet, midagi illusoorset, ja kuigi ma võin varjata oma külma pilku ja sina võid suruda mu kätt ja tunda, kuidas liha haarab sinu oma ja võib-olla sa isegi tunnetad, et meie elustiilid on võrreldavad: ma lihtsalt ei ole tegelikult seal.&quot;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Kuid natukene obsessiivse ärimehe fassaad on kõigest mask. Tegelikult on Patrick Batemani näol tegemist kontrolliva psühhopaadist sarimõrvariga. Samuti on ta kannibal ja vägistaja. Ta on mees, kellel on sadistlik soov oma kõige vägivaldsemaid fantaasiaid teiste peal välja elada: &quot;My pain is constant and sharp and I do not hope for a better world for anyone, in fact I want my pain to be inflicted on others. I want no one to escape, …&quot;, mis on tõlkes: &quot;Mu valu on pidev ja terav ja ma ei looda paremat maailma mitte kellelegi, tegelikult ma tahan, et ka teised tunneksid minu valu.&quot; Ta kasutab inimesi ära, eriti naisi, nagu ta omaks neid ja tal oleks õigus seda teha. Ta teeb kõike selleks, et endale kinnitada käega katsutavat olemasolu Patrick Batemanina ja kehtestada omale ülim võim. Oma tööalases elus tal seda võimu pole.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Tal puudub võime tunda kahetsust oma tegude üle. Kui ta loo lõpus kuriteod oma advokaadile üles tunnistab, ei tule see kahetsusest, vaid hirmust, et seekord ei pääse ta puhtalt. Kuid ta sotsiaalne nähtamatus on talle kasulik. [[Politsei]]d, [[advokaat]]i ega ka inimesi tema ümber ei huvita, kas kuriteod on päris. Nad on veendunud, et Patrick Bateman ei oleks suutnud neid kuritegusid toime panna. See on osa tema allakäigust ja ta proovis läbi ülestunnistuse meelerahu saada. Kuid ta ei saavuta seda, keegi ei paku talle võimalust kuritegusid üles tunnistada. &quot;...but even after admitting this there is no catharsis, my punishment continues to elude me and I gain no deeper knowledge of myself; no new knowledge can be extracted from my telling.&quot;, mis on tõlkes: &quot;…kuid isegi peale ülestunnistust ei tunne ma [[katarsis]]t, mu karistus jätkuvalt läheb minust mööda ja ma ei saa endast sügavamaid teadmisi; minu jutust ei saa ammutada uusi teadmisi.&quot; &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

== Tähelepanuväärsemad ohvrid ==
Patrick Batemani ohvriteks satuvad nii tema kolleegid, kodutud, prostituudid kui vahel ka loomad, ta (enamasti) ei vali oma ohvreid metoodiliselt.

[[Paul Allen &quot;Ameerika psühhopaadist&quot;|Paul Allen]] – Patrick Bateman lõi ta selja tagant kirvega pooleks.

Paul Allen oli Patricku ainuke ohver, kelle tapmiseks oli mehel põhjus. Kui teisi tappis Patrick Bateman pigem emotsioonide ajendil, siis Paul Alleni vastu oli tal isiklik vimm. Paul Allen oli Patrick Batemani meelest edukam, tal oli kallim korter, ilusam visiitkaart ja ta sai reserveeringuid parematesse restoranidesse. Batemani ego seda ei kannatanud. Allen ajab Batemani segi teise kolleegi, [[Marcus Halbestram]]iga, mis illustreerib mehe sotsiaalset nähtamatust.

[[Christie &quot;Ameerika psühhopaadist&quot;|Christie]] – Patrick Bateman kukutas talle mootorsae peale. 

Christie oli prostituut, kes käis kaks korda Patrickul külas. Christie läks pärast esimest korda, mis lõppes haiglas, tagasi Patricku juurde. Ta oli meeleheitel, kuna tal oli raha vaja. Christie oli ainuke, kes nägi Patrickut sellisena, nagu ta tegelikult oli. Christiel tekib isegi võimalus põgeneda ja see on ainuke koht filmis, kus vaataja näeb lugu korraks läbi kellegi teise vaatepunkti. Vaatajatel tekib võimalus Christiele kaasa elada, hetkeks talle kaasa tunda ja loota, et ta jääb ellu, kuid seda ei juhtu. 

== Asjakohasus tänapäeval ==
Patrick Batemanist ei pidanud kunagi saama tegelane, kellest eeskuju võtta. Terve &quot;Ameerika psühhopaadi&quot; lugu on saanud palju kriitikat vägivalla, eriti naistevastase vägivalla ilustamise eest. Irooniliselt on filmi lavastaja naine. Patrick Bateman pole muidugi ainuke kahtlane eeskuju, kes noortel tänapäeval on. Temaga samasse kategooriasse kuuluvad [[Tyler Durden]] [[1999]]. aasta filmist &quot;[[Kaklusklubi (film)|Kaklusklubi]]&quot;, [[Jordan Belfort]] [[2013]]. aasta filmist &quot;[[Wall Streeti hunt]]&quot; ja Joker [[2019]]. aasta filmist &quot;Jokker&quot;.&lt;ref&gt;Bautista, Kimberly John. 2023. Why Men Should Stop Idolizing Patrick Bateman. &lt;nowiki&gt;https://www.esquiremag.ph/long-reads/notes-and-essays/patrick-bateman-the-sigma-man-s-false-idol-a2836-20230804-lfrm&lt;/nowiki&gt;.&lt;/ref&gt;

[[Z-põlvkond|Z-põlvkonna]] mehed on ta hoolimata tema kuritegudest oma iidoliks võtnud ning leiavad, et tegelasega saab samastuda ja et ta on isegi humoorikas. Näide sellest on jõusaalisõltlased, kelle kinnisidee on treenida oma keha seni, kuni see näeb välja nagu Patrick Batemani oma. Christian Bale, kes näitles Patrick Batemani [[2000]]. aasta filmiadaptsioonis, on väitnud, et tal oli suuri raskusi selle saavutamisega.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Enamasti näevad mehed esimese asjana Patrick Batemanis valge heterost ärimehe [[stereotüüp]]i ja haaravad sellest kinni. Edukus, naised ja hea välimus on ideaal paljudele meestele, mistõttu on teda kerge idealiseerida. Ilmselt aitas Patrick Batemani ebairoonilisele portreteerimisele kõige rohkem kaasa kinnisidee rahast, mis on ühine nii Patrickul kui ka enamikul tänapäeva inimestel.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Üks [[2020. aastad|2020. aastate]] interneti- ja sotsiaalmeedia trend on üksik hunt. Z-põlvkonna kasvu pidurdas ülemaailmne koroonapandeemia, mille pärast pidid kõik ennast isoleerima ja selle tõttu tundsid paljud ennast üksikuna&lt;ref&gt;Press-Reynolds, Kieran. 2023. How the &quot;lone alpha wolves&quot; meme took over the internet and became an unofficial Gen Z mascot. &lt;nowiki&gt;https://www.businessinsider.com/wolf-alpha-emo-sigma-loner-generational-mascot-manosphere-marketing-2023-10&lt;/nowiki&gt;.&lt;/ref&gt;. Seepärast on loogiline, et nende ''[[alter ego]]'' on samuti üksik. Üksik hunt on tuntud ka kui ''[[sigma male]]'' (eesti keeles 'sigmaisane') on keegi, kes elab väljaspool sotsiaalse rühma traditsioonilist [[alfa-beeta hierarhia]]t. Alfa-isased on rühma juhid ja domineerivad figuurid, beeta-mehed aga järgijad. Sigmaisased tegutsevad üksi ja sageli ühiskonna äärealadel. Patrick Batemani iseloom sobib ideaalselt kokku viimase aja üksiku hundi trendiga mis on ka ilmselt põhjus, miks Z-põlvkond teda idealiseerib.

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Kirjandus]]</text>
      <sha1>sxa2qo8l4jvggxla7sojz46l0nlwoy5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tier Music</title>
    <ns>0</ns>
    <id>675009</id>
    <revision>
      <id>7204913</id>
      <parentid>7075517</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T20:51:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7204913</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2378" sha1="6k3xl1gkysoihwy19leyzy26mkw7ysk" xml:space="preserve">{{tõlkida}}{{vikinda}}
Tier Music on Eestis baseeruv kuid aktiivselt rahvusvahelistele turgudele suunatud tegevustega management ning kirjastusfirma. Ettevõte asutati 2016. aastal Thea Zaitsevi poolt.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Team |url=https://www.tiermusic.com/team |vaadatud=2024-04-28 |väljaanne=Tier Music |keel=en}}&lt;/ref&gt;Firma asutaja Thea Zaitsev on Music Estonia nõukogu liige.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tier Music |url=https://www.musicestonia.eu/liikmed/tier-music-ou |vaadatud=2024-04-28 |väljaanne=Music Estonia |keel=et |arhiivimisaeg=2024-04-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240428105040/https://www.musicestonia.eu/liikmed/tier-music-ou |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Tier Music esindab artiste Alika, NOËP, Mick Pedaja, Sander Mölder jpt. 

=== Auhinnad ===
Eesti Muusikaettevõtluse auhinnad 2022 gaalalt võitis Thea Zaitsev kaks auhinda. Aasta manageri ja aasta muusikaettevõtja kategoorias.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=MP |kuupäev=2022-04-01 |pealkiri=EESTI MUUSIKAETTEVÕTLUSE AUHINNAD 2022 KUULUTAS VÄLJA VÕITJAD - 🎧 MuusikaPlaneet |url=https://muusikaplaneet.ee/2022/04/01/emea22-4/ |vaadatud=2024-04-28 |väljaanne=muusikaplaneet.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Eesti Muusikaauhinnad 2024 gaalalt võideti 8 auhinda.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Haabmets |eesnimi=Rauno |kuupäev=2024-02-01 |pealkiri=Eesti Muusikaauhinnad 2024 võitjad on selgunud |url=https://www.muusikaauhinnad.eu/eesti-muusikaauhinnad-2024-voitjad-on-selgunud/ |vaadatud=2024-04-28 |väljaanne=Eesti Muusikaauhinnad |keel=et |arhiivimisaeg=2024-02-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240201210537/https://www.muusikaauhinnad.eu/eesti-muusikaauhinnad-2024-voitjad-on-selgunud/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; 

Eesti Muusikaettevõtluse auhinnad 2024 gaalalt sai Tier Music nominatsiooni Aasta Ettevõtte kategoorias.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-03-07 |pealkiri=Selgusid Eesti muusikaettevõtluse auhindade võitjad |url=https://kultuur.err.ee/1609274436/selgusid-eesti-muusikaettevotluse-auhindade-voitjad |vaadatud=2024-04-28 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== Liikmed ===
Thea Zaitsev - Management / Publishing

Sandra Perens - Publishing / Management

Alice Kattago - Sync / Licensing

Hanna-Greth Peetson - sync / Licensing

Marian Moldau - Licensing Consultant

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti ettevõtted]]</text>
      <sha1>6k3xl1gkysoihwy19leyzy26mkw7ysk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Molekulaargastronoomia</title>
    <ns>1</ns>
    <id>675124</id>
    <revision>
      <id>7204779</id>
      <parentid>6642292</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T13:11:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7204779</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1240" sha1="r4z2m2ad6uoiboafyhm79437fxgue7c" xml:space="preserve">== Kommentaar ==

Artikli ajalooline osa annab hea ülevaate molekulaargastronoomia tekkest, sealhulgas selle terminoloogia päritolust ja varajastest uurimisgruppidest. See annab hea arusaama sellest, kuidas molekulaargastronoomia on ajas arenenud ja kes olid selle algsed teerajajad. Samuti räägitakse artiklis erinevatest tehnikatest ning seadmetest, tänu millele tekib parem arusaam molekulaargastronoomias kasutavate meetodide keerukusest. Molekulaargastronoomia propageerijate nagu Ferran Adrià ja Heston Blumenthal tutvustus annab ülevaate sellest, milliseid inimesi ja restorane selle suunaga seostatakse. Artiklis käsitletakse ka tuleviku suundumusi, nagu &quot;molecular mixology&quot; ja &quot;note-by-note cuisine&quot;, pakub aimu molekulaargastronoomia arengusuundadest. Hästi koostatud artikkel, kuid illustreerivaid pilte võiks ka lisada. [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:87EF:3600:D100:360C:F878:128C|2001:7D0:87EF:3600:D100:360C:F878:128C]] 30. aprill 2024, kell 16:39 (EEST)
-------
''Samuti on levimas &quot;noot-noodi kaupa köök&quot;'' – ??? Millisel eestikeelsel allikal see eestikeelne tõlge põhineb? Mis noodid seal erilises köögis on? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 30. juuli 2026, kell 16:11 (EEST)</text>
      <sha1>r4z2m2ad6uoiboafyhm79437fxgue7c</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. august 2024 – 31. detsember 2024)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>679087</id>
    <revision>
      <id>7205002</id>
      <parentid>7199835</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T08:19:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <comment>/* 1. august */</comment>
      <origin>7205002</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="220691" sha1="cui9zxq5rglm93qvc5u1zny72w15i4s" xml:space="preserve">{{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}}
Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi 1. augustist kuni 31. detsembrini 2024.

See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele.
{{rõhtsisukord|numbriteta=jah}}

== Sõjategevus 2024. aastal ==
== August 2024 ==
=== 1. august ===
Esimesed 6 (või 10&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609415158/poola-ja-ukraina-plaanivad-moodustada-euroopas-ukrainlastest-sojavaeuksuse#Economist The Economist: Ukraina sai juuli lõpus esimesed 10 F-16 lennukit] ERR 4. VIII 2024&lt;/ref&gt;) Hollandist pärit [[F-16]] lennukit jõudsid Ukrainasse.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2024-07-31/ukraine-gets-first-delivery-of-f-16-fighter-jets-after-long-wait |title=Ukraine Receives First F-16 Fighter Jets After Long Wait |url-access=subscription |author1=Jennifer Jacobs |author2=Andra Timu |author3=Alberto Nardelli |date=2024-07-31 |access-date=2024-07-31 |website=www.bloomberg.com}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120311577/bloomberg-ukraina-sai-esimesed-f-16-havitajad Bloomberg: Ukraina sai esimesed F-16 hävitajad] Delfi 31. VII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |title= Ukraine receives first F-16 jets, officials say |url= https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-receives-small-number-f-16-jets-bloomberg-reports-citing-sources-2024-07-31/ |date=1. august 2024 |access-date=2024-08-01|author= Phil Stewart|author2= Idrees Ali|author3=Yuliia Dysa|publisher= Reuters}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609412605/times-ukraina-sai-hollandilt-kuus-havitajat-f-16#holland Times: Ukraina sai Hollandilt kuus hävitajat F-16] ERR 1. VIII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120311682/venelased-korraldavad-neile-suure-jahi-ekspert-selgitab-mida-muudavad-lahiajal-ukraina-sojas-havitajad-f-16 |title=&quot;Venelased korraldavad neile suure jahi.&quot; Ekspert selgitab, mida muudavad lähiajal Ukraina sõjas hävitajad F-16 |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-01 |access-date=2024-08-01 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120312473/tekib-maosaare-efekt-ekspert-selgitab-kuidas-aitavad-havituslennukid-f-16-ukrainal-krimmi-ule-kontrolli-taastada |title=&quot;Tekib Maosaare efekt.&quot; Ekspert selgitab, kuidas aitavad hävituslennukid F-16 Ukrainal Krimmi üle kontrolli taastada |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-05 |access-date=2024-08-05 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120312564/fotod-ja-video-ukraina-naitas-maailmale-f-16-havitajaid |title=FOTOD JA VIDEO: Ukraina näitas maailmale F-16 hävitajaid |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-08-05 |access-date=2024-08-05 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;

Venemaa hõivas juulikuu jooksul Ukraina idaosas ca 200 ruutkilomeetrit maad.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8069695/afp-venemaa-hoivas-juulis-pea-200-ruutkilomeetrit-ukraina-ala |title=AFP: Venemaa hõivas juulis pea 200 ruutkilomeetrit Ukraina ala |url-access=subscription |author=AFP/BNS |date=2024-07-31 |access-date=2024-07-31 |website=www.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609413691/usa-on-austini-sonul-mures-venemaa-vagede-edasitungi-parast-ukrainas#venemaa USA on Austini sõnul mures Venemaa vägede edasitungi pärast Ukrainas] ERR 2. VIII 2024&lt;/ref&gt; Põhilised lahingud käivad Donetski piirkonnas. Venemaa on edenenud eeskätt [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] ründesuunal. Ägedad lahingud jätkuvad ka [[Tšassiv Jar]]i, [[Toretsk]]i ja [[Kurahhove]] suundades.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609413982/kaitseministeerium-on-oodata-venemaa-edenemist-donetski-oblastis Kaitseministeerium: on oodata Venemaa edenemist Donetski oblastis] ERR 2. VIII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://x.com/Maks_NAFO_FELLA/status/1819303190900138202 VIDEO: @Maks_NAFO_FELLA] X.com 2. VIII 2024 &lt;/ref&gt;

[[Forbes]] kinnitas, et Ukraina lasi juulikuu jooksul välja rohkem ründedroone kui Venemaa.&lt;ref&gt;{{Cite web |title= In July Ukraine Launched More Long-Range Attack Drones Than Russia |url= https://www.forbes.com/sites/davidhambling/2024/08/01/in-july-ukraine-launched-more-long-range-attack-drones-than-russia/ |author= David Hambling|date=1. august 2024 |access-date=1. augustil 2024 |publisher=Forbes}}&lt;/ref&gt;

=== 2. august ===
Ukraina teatas, et hävitas raketirünnakuga okupeeritud Krimmis neli Vene õhutõrjesüsteemi [[S-400]] stardiseadeldist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120311960/krimmis-havis-raketirunnakus-vaidetavalt-neli-ohutorjesusteemi-s-400-stardiseadeldist Krimmis hävis raketirünnakus väidetavalt neli õhutõrjesüsteemi S-400 stardiseadeldist] Delfi 2. VIII 2024&lt;/ref&gt;

Venemaa väed liiguvad aeglaselt edasi Pokrovski suunas ([[Avdijivka]]st 35 km loodes) ja on suutnud vallutada Vesele ([[Avdijivka]]st 20 km loodes) asula.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609413691/usa-on-austini-sonul-mures-venemaa-vagede-edasitungi-parast-ukrainas#pokrovsk ISW: Vene väed liiguvad aeglaselt Pokrovski suunal edasi] ERR 2. VIII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas-180/ Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas] www.mil.ee 2. VIII 2024&lt;/ref&gt;

=== 3. august ===
Ukraina sooritas droonilöögi Venemaal Rostovi, Orjoli ja Belgorodi oblastitele. Rostovi oblastis rünnati objekte Doni-äärses Rostovis, Bataiskis ja Morozovskis. Morozovski sõjaväelennuväljal puhkes suur tulekahju, hävisid hävitaja-pommitaja [[Su-34]] ja laskemoonaladu, kus hoiustati ka liugpomme.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120312454/hur-vene-morozovski-lennubaasis-havisid-ukraina-runnakus-su-34-ja-relvaladu HUR: Vene Morozovski lennubaasis hävisid Ukraina rünnakus Su-34 ja relvaladu] Delfi 5. VIII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref name=kesselmann_9_VIII&gt;[https://www.err.ee/1609420639/ukraina-pealetung-kurskis-sunnib-ilmselt-vene-vagesid-umber-paigutuma EKV Luurekeskuse ülevaade: Ukraina pealetung Kurskis sunnib ilmselt Vene vägesid ümber paigutuma] ERR 9. VIII 2024&lt;/ref&gt; Kamenski rajoonis süttisid kütusemahutid. Samuti süttis Belogorodi oblastis Gubkinski rajoonis asuv naftabaas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609414618#droon Droonilöök Venemaal Rostovi ja Orjoli oblastile] ERR 3. VIII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://t.me/astrapress/61078 Astrapress] Telegram 3. VIII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://liveuamap.com/en/2024/3-august-fire-at-morozovsk-airbase-visible-for-many-kilometers Fire at Morozovsk airbase visible for many kilometers] Liveuamap 3. VIII 2024&lt;/ref&gt;
Venemaa kaitseministeeriumi teatel tabati kogu Venemaa territooriumi kohal 75 Ukraina drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120312137/ukraina-korraldas-droonirunnaku-morozovski-lennuvaljale-ja-mitmele-naftahoidlale Ukraina korraldas droonirünnaku Morozovski lennuväljale ja mitmele naftahoidlale] Delfi 3. VIII 2024&lt;/ref&gt;

Samuti sooritas Ukraina rünnaku Krimmile. Selles said tabamusi 4 õhutõrjesüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja [[Sevastopol]]i sadamas uppus (eelnevalt [[Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. september – 30. november 2023)#13._september|13. sept. 2023 rünnakus]] vigastatud) [[Kilo-klassi allveelaevad|Kilo-klassi allveelaev]] {{ill|en|B-237 &quot;Rostov na Donu&quot;|Russian submarine B-237}}.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0Hck9iC2ko4yEaJophaRKLi1uw3B9uPGCrH2ZG2PqoBakrfVJfpZnMyDfhNTmXRrml Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB 3. VIII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120312208/ukraina-teatas-vene-allveelaeva-uputamisest-krimmis Ukraina teatas Vene allveelaeva uputamisest Krimmis] Delfi 4. VIII 2024&lt;/ref&gt;

=== 4. august ===
Briti luure andmetel hukkus juulis või sai vigastada keskmiselt 1140 vene sõdurit päevas. &quot;Keskmine päevane Venemaa ohvrite (surnute ja haavatute) arv Ukrainas on viimase kahe kuu jooksul langenud konflikti kõrgeimalt tasemelt, mis oli mais üle 1262 inimese päevas, 1140-le juulis 2024. [...]&quot;.&lt;ref&gt;[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/kiev-affondato-un-sottomarino-russo-in-crimea-mosca-non-commenta-880181c0-4057-43ea-9971-196038c4fe7d.html#4f2cd76c-8367-4073-b15c-f747f8a825d1 L'intelligence britannica: a luglio ogni giorno in media 1140 soldati russi morti o feriti]. [[Rai News 24]], 4. IV 2024&lt;/ref&gt;

=== 5. august ===
SBU neutraliseeris kuues Ukraina oblastis tegutsenud FSB agentide võrgustiku, mis valmistas ette Vene armee raketi-, pommi- ja droonirünnakuid Ukraina kuues regioonis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120312481/sbu-neutraliseeris-kuues-ukraina-oblastis-tegutsenud-fsb-agentide-vorgustiku SBU neutraliseeris kuues Ukraina oblastis tegutsenud FSB agentide võrgustiku.] Delfi 5. VIII 2024&lt;/ref&gt;

Vene väed jätkavad surve avaldamist Donetski oblastis. Põhilised lahingud käivad Pokrovski, [[Toretsk]]i ja [[Tšassiv Jar]]i suunal. Venemaa on suutnud mõnevõrra edeneda Pokrosvki suunal.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609415641/sorskoi-sonul-aitavad-lennukid-f-16-havitada-rohkem-vaenlasi#pokrovsk ISW: Vene väed liikusid Pokrovski suunal edasi] Delfi 5. VIII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120312400/olukord-kisub-juba-kriitiliseks-vene-armee-liigub-donetski-oblastis-edasi-ja-ukrainlased-ei-suuda-rinnet-stabiliseerida |title=&quot;Olukord kisub juba kriitiliseks.&quot; Vene armee liigub Donetski oblastis edasi ja ukrainlased ei suuda rinnet stabiliseerida |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-05 |access-date=2024-08-05 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;

=== 6. august ===
Ukraina sõdurite ja [[Vene Vabatahtlike Korpus]]e võitlejate üksus tungis Venemaale [[Kurski oblast]]isse ja hõivas kolm kolm küla: Nikolajevo-Darjino, Darjino ja Sverdlikovo.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120312718/venemaa-kurski-oblasti-juht-teatas-ukrainlaste-katsest-ule-piiri-tungida Venemaa Kurski oblasti juht teatas ukrainlaste katsest üle piiri tungida] Delfi 6. VIII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609416808/soja-895-paev-venemaa-rundas-harkivi-kesklinnas-asuvat-kliinikut#kursk Kurski võimude teatel püüdsid Ukraina üksused oblastisse tungida] ERR 6. VIII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120312995/video-vene-z-kanalite-teatel-hoivasid-ukraina-vaed-kurski-oblastis-kolm-kula VIDEO | Vene Z-kanalite teatel hõivasid Ukraina väed Kurski oblastis kolm küla] Delfi 7. VIII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120313034/sealt-laheb-koige-otsem-tee-moskva-peale-miks-tungisid-ukraina-sojavaelased-ootamatult-kurski-oblastisse |title=&quot;Sealt läheb kõige otsem tee Moskva peale!&quot; Miks tungisid Ukraina sõjaväelased ootamatult Kurski oblastisse? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-07 |access-date=2024-08-07 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;
Sissetungi käigus tulistati alla Vene ründehelikopter [[Ka-52]] Alligator.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609417972/ukrainat-tabas-jarjekordne-vene-droonirunnakute-laine Meedia: Ukraina piiri ääres Kurski oblastis käivad lahingud] ERR 7. VIII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120313516/bloomberg-vene-sojavagi-eiras-luure-hoiatusi-kurski-kohta-ja-putinit-ei-teavitatud Bloomberg: Vene sõjavägi eiras luure hoiatusi Kurski kohta ja Putinit ei teavitatud] Delfi 9. VIII 2024&lt;/ref&gt;

[[Belgorodi oblast]]is hukkus Ukraina droonirünnaku läbi üks inimene,&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Ukrainian Drone Strike on Russia’s Belgorod Region Kills 1 |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/08/06/ukrainian-drone-strike-on-russias-belgorod-region-kills-1-a85942 |access-date=2024-08-06 |website=The Moscow Times |language=en}}&lt;/ref&gt; Kurski oblastis [[Lahingud Kurski oblastis|toimunud kokkupõrgetes]] hukkus kolm inimest.&lt;ref&gt;{{cite web|date=6. august 2024|title=Ukraine Attempts to Breach Kursk Region Border, Russia Claims|url=https://www.kyivpost.com/post/36969|work=Kyiv Post}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Ukrainian Attacks on Russia’s Kursk Region Kill 2 |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/08/06/ukrainian-attacks-on-russias-kursk-region-kill-2-a85947 |access-date=2024-08-06 |website=The Moscow Times |language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;MT86&quot;&gt;{{Cite web |date=6. august 2024 |title=Moscow Rushes Troops to Kursk Region as 3 Killed in Ukrainian Attacks |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/08/06/moscow-rushes-troops-to-kursk-region-as-3-killed-in-ukrainian-attacks-a85947 |access-date=6. augustil 2024 |website=[[The Moscow Times]] |language=en}}&lt;/ref&gt;

=== 7. august ===
Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus üks inimene, 12 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/mosca-respinto-un-attacco-ucraino-su-kursk-5-civili-uccisi-e5960632-5a4e-44b0-b3f2-d29d1bec680e.html#5c320578-258e-4c89-8093-400cdeae76da Zelensky: &quot;Un morto e 12 feriti in un raid russo su Kharkiv&quot;]. [[Rai News 24]], 7. VIII 2024&lt;/ref&gt;

Kurski oblastis toimunud kokkupõrgetes hukkus viis inimest, 20 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/mosca-respinto-un-attacco-ucraino-su-kursk-5-civili-uccisi-e5960632-5a4e-44b0-b3f2-d29d1bec680e.html#46a696af-01c7-4e1a-af3a-463a1d9ed58a Attacco in regione russa Kursk, 5 morti e 20 feriti]. Rai News 24, 7. VIII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/mosca-respinto-un-attacco-ucraino-su-kursk-5-civili-uccisi-e5960632-5a4e-44b0-b3f2-d29d1bec680e.html#dc254fa1-aa90-4141-ae5d-383d05f82ef5 Mosca: &quot;Respinto attacco di truppe ucraine a Kursk&quot;]. Rai News 24, 7. VIII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313142/kaart-ja-video-vene-allikate-vaitel-hoivas-ukraina-kurski-oblastis-kummekond-kula-lahingutegevus-jatkub |title=KAART JA VIDEO: Vene allikate väitel hõivas Ukraina Kurski oblastis kümmekond küla. Lahingutegevus jätkub |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-08-07 |access-date=2024-08-07 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120313114/video-putin-kiievi-reziim-vottis-ette-jarjekordse-ulatusliku-provokatsiooni-kurski-oblastis VIDEO | Putin: Kiievi režiim võttis ette järjekordse ulatusliku provokatsiooni Kurski oblastis] Delfi 7. VIII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0tMTNJRDgPoEUEfc63YAiJovszK3cngYr7aPPqMtVgrEsyx7ZWiqCQkM1pW9nShgTl&amp;id=100087560906848 Kolonel Hans] FB: kolonel Hannes Toomsalu blogi 7. VIII 2024&lt;/ref&gt;

Vene väed on lõuna suunast edenenud [[Nju-Jork]]i asula (Toretskist 5 km lõunas) lääneossa. Ukraina üksuste olukord asula idaosas on kriitiline, sest Venemaa käes on ka 4 km kaugusel kirdes asuvad [[Pivdenne]], [[Zalizne]] ja [[Pivnitšne]].&lt;ref&gt;[https://kolonelhans.ee/?p=41286 Operatiiv- ja sõjaga seotud info 07. augustil] FB: kolonel Hannes Toomsalu blogi 7. VIII 2024&lt;/ref&gt;

Ukraina eriüksused korraldasid reidi Musta mere põhjaosas asuvale [[Tendra säär]]ele ja hävitasid Venemaa sissetungijate varustust, isikkoosseisu ja kindlustusi.

=== 8. august ===
Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt kolm inimest.&lt;ref&gt;[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/offensiva-ucraina-le-truppe-di-kiev-penetrano-per-10-km-nella-regione-di-kursk-55dbbdf3-088f-4868-a673-b30c7880fd59.html#5490b51e-79c8-4f44-a779-22e69dad19b7 Almeno tre morti dopo l'attacco missilistico russo a Kharkiv in Ucraina: il video dopo il raid]. Rai News 24, 8. VIII 2024&lt;/ref&gt;

Ukraina väed on [[Kurski oblast]]is läbi murdnud Venemaa esimese kaitseliini.
Ukraina üksused on tunginud [[Sudža]] linna lääneossa ning seal jätkuvad lahingud. Ukraina on võtnud oma kontrolli alla Sudža gaasimõõtejaama.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120313461/zelenskoi-nounik-ukraina-vaed-kontrollivad-sudza-gaasimootejaama-venemaal Zelenskõi nõunik: Ukraina väed kontrollivad Sudža gaasimõõtejaama Venemaal] Delfi 8. VIII 2024&lt;/ref&gt;
Samuti on Ukraina relvajõud põhja suunal jõudnud Korenevo asulani.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120313269/vene-z-kanalid-teatasid-et-ukraina-vaed-hoivasid-kurski-oblastis-osa-sudzast-ja-liikusid-korenevo-juurde Vene Z-kanalid teatasid, et Ukraina väed hõivasid Kurski oblastis osa Sudžast ja liikusid Korenevo juurde] Delfi 8. VIII 2024&lt;/ref&gt;
[[Rõlsk]]i linna lähedal Kurski oblastis hävitas Ukraina armee Vene armee konvoi. Kinnitamata andmetel kasutati löögiks HIMARS rakette.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313647/video-sotsiaalmeedias-naidati-vene-armee-havitatud-kolonni-kurski-oblastis-z-blogijate-sonul-tootas-himars |title=VIDEO - Sotsiaalmeedias näidati Vene armee hävitatud kolonni Kurski oblastis. Z-blogijate sõnul töötas HIMARS |author=Lauri Laugen |url-access=subscription |date=2024-08-09 |access-date=2024-08-09 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;
Vangi on võetud hulk Vene sõdureid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609418917/ukraina-vaed-liiguvad-kurski-oblastis-kiiresti-edasi#pealetung Ukraina pealetung on jõudnud vähemalt 10 kilomeetri sügavusele] ERR 8. VIII 2024&lt;/ref&gt;
Ukraina vägede sissetungi tõttu on Kurski oblastis kehtestatud eriolukord.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120313218/video-kurski-oblastis-kehtestati-eriolukord-gerassimov-lubas-sisse-tunginud-ukrainlased-havitada VIDEO | Kurski oblastis kehtestati eriolukord, Gerassimov lubas sisse tunginud ukrainlased hävitada] Delfi 8. VIII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120313325/isw-ukraina-vaed-on-joudnud-kurski-oblastis-piirist-kuni-10-kilomeetri-kaugusele ISW: Ukraina väed on jõudnud Kurski oblastis piirist kuni 10 kilomeetri kaugusele] Delfi, 8. VIII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://kolonelhans.ee/?p=41387 Kurskis on käimas midagi suuremat. 08. augustil 2024] kolonel Hannes Toomsalu blogi 9. VIII 2024&lt;/ref&gt;

=== 9. august ===
Venemaa rünnakus [[Kostjantõnivka]] kaubanduskeskusele Ida-Ukrainas sai surma vähemalt 14 ja vigastada 43 inimest.&lt;ref name=&quot;reuters1&quot;&gt;{{Cite news |date=2024-08-09 |title=Russian strike on supermarket in Ukraine's east kills 14 people |url=https://www.reuters.com/world/europe/two-killed-17-injured-russian-strike-supermarket-ukraines-east-2024-08-09 |access-date=2024-08-10 |publisher=Reuters}}&lt;/ref&gt;

Ukraina sooritas droonirünnaku Venemaa [[Lipetski oblast]]ile. Kahjustada sai energeetikaobjekt ja Lipetski sõjaväelennuväljal puhkes tulekahju liugpommide laos.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120313505/droonid-rundasid-venemaa-lipetski-oblastit-sojavaelennuvaljal-oli-tulekahju-ja-toimus-evakueerimine VIDEO: Droonid ründasid Venemaa Lipetski oblastit, sõjaväelennuväljal oli tulekahju ja toimus evakueerimine] Delfi, 9. VIII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609419880/ukraina-vagi-havitas-venemaal-lipetski-sojavaelennuvalja#ukraina Ukraina vägi hävitas Venemaal Lipetski sõjaväelennuvälja] ERR, 9. VIII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid02FCxZAfpyc6RqA12wdXGRs7XoPqjqNrabR4KGjCGMrATaEtYDhKNMeZzH3Lweyx9Jl FOTOD: Lipetski sõjaväelennuvälja ladude ala enne ja pärast rünnakut] FB Teet Kalmuse blogi, 10. VIII 2024&lt;/ref&gt;
Sellelt lennuväljalt stardivad ründelennukid liugpommidega ründama Harkivi ja Põhja-Donbassi Ukraina sihtmärke.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120313605/video-ukraina-teatas-edukast-runnakust-lipetski-lennuvaljale-vaidetavalt-said-pihta-planeerivate-pommide-laod VIDEO | Ukraina teatas edukast rünnakust Lipetski lennuväljale. Väidetavalt said pihta planeerivate pommide laod] Delfi, 9. VIII 2024&lt;/ref&gt;

Ukraina väed jätkavad edenemist Kurski oblastis.&lt;ref name=kesselmann_9_VIII/&gt; Hommikuse seisuga on Ukraina armee kontrolli all suurusjärgus 420 ruutkilomeetrit Venemaa territooriumi. Ukraina poolelt osaleb rünnakus kuni kolm brigaadi ning kuni seitse on reservis.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0WPX7KXskoVaWQgAdsYXfiddYqaRSrynWLknf3sUNtDQj9MRF37J4mwASS55GeEJUl Ülevaade Ukrainas toimuva sõjaga seotud sündmustest 09.08.2024] FB Teet Kalmuse blogi, 9. VIII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-august-8-2024 KAART: Russian Offensive Campaign Assessment, August 8, 2024] ISW 9. VIII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0Jr4d2tGbR5P2ryLrzx9P8wRGesfDfkdSKehc9JUxotLC9pJ18PJjfDy2WVtGzMgpl&amp;id=100087560906848 Kolonel Hansu ülevaade 09. augustil 2024] kolonel Hannes Toomsalu blogi 9. VIII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609420963/saks-ukraina-pealetung-kurskis-on-edukas-sest-vene-juhid-ei-olnud-selleks-valmis Saks: Ukraina pealetung Kurskis on edukas, sest Vene juhid ei olnud selleks valmis] ERR 9. VIII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas-181/ Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas] www.mil.ee 9. VIII 2024&lt;/ref&gt;

Seoses Ukraina vägede sissetungiga kuulutas Venemaa Kurski oblastis välja föderaalse iseloomuga eriolukorra.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120313585/video-putin-kohtumisel-kurski-oblasti-juhiga-olukord-on-erakordne-ja-nouab-julgust VIDEO | Putin kohtumisel Kurski oblasti juhiga: olukord on erakordne ja nõuab julgust] Delfi, 9. VIII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120313627/video-venemaa-kaitseministeerium-teatas-esimest-korda-lahingutest-sudza-juures VIDEO | Venemaa kaitseministeerium teatas esimest korda lahingutest Sudža juures] Delfi, 9. VIII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313536/kurski-oblasti-piiri-kaitsnud-kadorovlaste-juht-ukrainlased-laksid-meist-korvalt-mooda-blogijad-tsetseenid-jooksid-laiali |title=Kurski oblasti piiri kaitsnud kadõrovlaste juht: ukrainlased läksid meist kõrvalt mööda. Blogijad: tšetšeenid jooksid laiali |url-access=subscription |author=Lauri Laugen |date=2024-08-09 |access-date=2024-08-09 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8074794/mart-raudsaar-ukraina-valksoda-kurskis-ja-selle-tulemid |title=Ukraina välksõda Kurskis ja selle tulemid |url-access=subscription |author=Mart Raudsaar |date=2024-08-09 |access-date=2024-08-09 |website=www.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

=== 10. august ===
Venemaa valmistub kaitsma Kurski tuumajaama ja on vähendanud seal asuvat tsiviilpersonali hulka. Venemaa riiklik terroritõrjekomitee kuulutas reedel [[Belgorodi oblast]]is, [[Brjanski oblast]]is ja [[Kurski oblast]]is välja terroritõrjeoperatsiooni režiimi. Venemaa Kurski oblasti Ukraina piiriga piirnevatelt aladelt on evakueeritud üle 76 000 inimese, teatas laupäeval Venemaa eriolukordade ministeerium. Venemaa on hakanud muudest rindeosadest väeosi Kurski piirkonda liigutama.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8075399/hannes-toomsalu-ukraina-rundab-kurskis-vene-vaed-idarindelt-on-pandud-liikuma |title=Ukraina ründab Kurskis: Vene väed idarindelt on pandud liikuma |url-access=subscription |author=Hannes Toomsalu |date=2024-08-10 |access-date=2024-08-10 |website=arvamus.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313797/kurski-tuumaelektrijaam-on-silme-ees-ukraina-relvajoud-tungivad-ule-venemaa-territooriumi |title=Kurski tuumaelektrijaam on silme ees. Ukraina relvajõud tungivad üle Venemaa territooriumi |url-access=subscription |author=Lev Kadik |date=2024-08-10 |access-date=2024-08-10 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313847/julgeolekuekspert-rainer-saks-ukrainlaste-pealetung-kurski-oblastis-on-edukas-sest-venemaa-polnud-selleks-valmis |title=Julgeolekuekspert Rainer Saks: ukrainlaste pealetung Kurski oblastis on edukas, sest Venemaa polnud selleks valmis |url-access=subscription |author=Rainer Saks |date=2024-08-10 |access-date=2024-08-10 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;

[[HUR MO|Ukraina sõjaväeluure agentuuri (HUR)]] juhitud [[MAGURA V5|MAGURA]] mereväe droon hävitas okupeeritud Krimmis Vene patrullkaatri KS-701 Tunets ja kahjustas veel kolme Vene veesõidukit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609421296/valjaanne-venemaa-valmistub-kaitsma-kurski-tuumajaama#kaater Sõjaväeluure: Ukraina hävitas okupeeritud Krimmis Vene patrullkaatri] ERR, 10. VIII 2024&lt;/ref&gt;

=== 11. august (900. päev) ===
Ukraina pealetungi tempo Kurski oblastis on aeglustunud, kuid Ukraina koondab soomusmasinaid Sumõ oblasti piirialale.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609421797/venemaa-lubas-ukraina-runnakutele-joulist-vastust#sumo AFP: Sumõ oblasti piirialal on näha kümneid Ukraina soomukeid] ERR, 11. VIII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120313968/ukraina-vaed-laiendavad-kurski-oblastis-positsioone-ja-ei-plaani-nahtavasti-lahkuda-mis-on-eesmark |title=Ukraina väed laiendavad Kurski oblastis positsioone ja ei plaani nähtavasti lahkuda. Mis on eesmärk? |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-08-11 |access-date=2024-08-11 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;
Ukraina väed tegid reidi [[Kurski oblast]]i [[Belaja rajoon]]i(Sudžast lõunas).&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609422289/isw-venemaa-vaed-ei-ole-ukraina-edasisteks-piiriuletusteks-valmis#ISWvenev2ed ISW: Venemaa väed ei ole Ukraina edasisteks piiriületusteks valmis] ERR, 12. VIII 2024&lt;/ref&gt;

Ukraina sooritas raketi- ja droonirünnaku Kurski, Voroneži ja Belgorodi oblastitele. Venemaa teatas teatasid vähemalt 15 drooni allatulistamisest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120313920/vene-voimude-teatel-tabas-oosel-mitut-oblastit-rank-ohurunnak Vene võimude teatel tabas öösel mitut oblastit ränk õhurünnak] Delfi, 11. VIII 2024&lt;/ref&gt; [[Iraan]] õpetab Venemaa vägesid kasutama {{ill|en|Fath 360}} raketisüsteeme ja valmistub neid saatma Venemaale.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120313964/allikad-iraan-saadab-peagi-venemaale-sadu-rakette Allikad: Iraan saadab peagi Venemaale sadu rakette] Delfi, 11. VIII 2024&lt;/ref&gt;

=== 12. august ===
Venemaa andis käsu evakuatsiooniks [[Belgorodi oblast]]i [[Krasnaja Jaruga rajoon]]is ja [[Kurski oblast]]is Belaja rajoonis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120314038/venemaa-belgorodi-ja-kurski-oblastis-evakueeritakse-kaks-rajooni Venemaa Belgorodi ja Kurski oblastis evakueeritakse kaks rajooni] Delfi, 12. VIII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120314197/video-ja-kaart-kurski-oblasti-evakueeritavas-belaja-rajoonis-margati-ukraina-sojatehnikat VIDEO ja KAART | Kurski oblasti evakueeritavas Belaja rajoonis märgati Ukraina sõjatehnikat] Delfi, 12. VIII 2024&lt;/ref&gt;

Ukraina kontrollib 1000 ruutkilomeetrit Venemaa ala ning jätkab ründeoperatsioone, ütles Ukraina relvajõudude ülemjuhataja [[Oleksandr Sõrskõi]]. Ukraina ründas droonidega Moskva äärelinnas asuvat Tškalovski sõjaväelennuvälja.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609422289/sorskoi-ukraina-sodurid-kontrollivad-1000-ruutkilomeetrit-venemaa-ala#droonirynnak Droonirünnak tabas sõjaväelennuvälja Moskva lähedal] ERR, 12. VIII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120313995/viis-arengut-andreas-umland-ukraina-korraldab-laaneriikide-veenmiseks-kurskis-demonstratsioonesinemist |title=VIIS ARENGUT: Andreas Umland: Ukraina korraldab lääneriikide veenmiseks Kurskis demonstratsioonesinemist |url-access=subscription |author=Andreas Umland |date=2024-08-12 |access-date=2024-08-20 |website=epl.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;

=== 13. august ===
Ukraina väed laiendavad sissetungiala Kurski oblasti lääneossa ja on hõivanud mitu piiriäärset küla: Slobodka-Ivanovka (Sumõ linnast loodes ja kahe kilomeetri kaugusel piirist), [[Tjotkino]] (Slobodka-Ivanovkast lõunas), Gordeevka, Uspenovka ja Viktorovka (kõik Sumõ linnast põhjas piki piiri ja Korenevost lõunas).&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609423120/isw-ukraina-vaed-jatkavad-kurskis-pealetungi#ISW ISW: Ukraina väed jätkavad Kurskis pealetungi] ERR, 13. august 2024&lt;/ref&gt;

Ukraina on Kurski oblastis nädalaga vangi võetud umbes 2000 Vene sõjaväelast.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120314402/vangi-on-juba-voetud-2000-vene-sojavaelast-mida-on-ukrainale-andnud-nadal-aega-kestnud-sojategevus-kurski-oblastis |title=&quot;Vangi on juba võetud 2000 Vene sõjaväelast.&quot; Mida on Ukrainale andnud nädal aega kestnud sõjategevus Kurski oblastis? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-08-13 |access-date=2024-08-13 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;

[[Ukraina president|President]] [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõile]] aru andnud kindral [[Oleksandr Sõrskõi|Sõrskõi]] kinnitusel kontrollivad Ukraina väed [[Kurski oblast]]is 74 asulat. Eesti aja järgi keskööl peaks Venemaa algatusel Ukraina &quot;jälkide kuritegude&quot; (''abhorrent crimes'') arutamiseks toimuma [[ÜRO Julgeolekunõukogu|Julgeolekunõukogu]] istung.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.france24.com/en/europe/20240813-%F0%9F%94%B4-live-russia-steps-up-air-attacks-on-ukraine-as-kyiv-touts-gains-in-kursk-region |title=Live: Ukraine controls 74 Russian settlements in Kursk region, Zelensky says |trans-title= |publisher=[[France 24]] |date=2024-08-13 |access-date=2024-08-13 |website=france24.com |language=en |author= |quote=&quot;We haven’t heard a word of condemnation of these actions from the Western sponsors of the Kyiv regime who continue to cover up the abhorrent crimes of their puppet,&quot; Russia’s Deputy UN Ambassador Dmitry Polyanskiy told the council gathering. }}&lt;/ref&gt;

=== 14. august ===
Ukraina avas Venemaa Kurski oblastist tsiviilelanike evakueerimiseks humanitaarkoridorid Venemaale ja Ukrainasse.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120314819/kiiev-plaanib-luua-kurski-oblastisse-puhvertsooni-ja-kavandab-evakuatsioonikoridore Kiiev plaanib luua Kurski oblastisse puhvertsooni ja kavandab evakuatsioonikoridore] Delfi, 14. VIII 2024&lt;/ref&gt;

Ukraina sooritas droonirünnaku neljale Venemaa lennuväljale&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609425175/ukraina-relvajoud-korraldasid-runnaku-neljale-vene-sojavaelennuvaljale#lennuv2ljad Ukraina relvajõud korraldasid rünnaku neljale Vene sõjaväelennuväljale] ERR, 15. VIII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120314855/ukraina-kindralstaap-kinnitas-loogi-andmist-neljale-vene-sojavaelennuvaljale Ukraina kindralstaap kinnitas löögi andmist neljale Vene sõjaväelennuväljale] Delfi, 15. VIII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas-182/ Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas] www.mil.ee 16. VIII 2024&lt;/ref&gt;
* Halino lennuväli [[Kurski oblast]]is
* Savasleika lennuväli [[Nižni Novgorodi oblast]]is&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120314643/video-ukraina-droonid-rundasid-teadete-kohaselt-ka-savasleika-lennubaasi-nizni-novgorodi-oblastis VIDEO | Ukraina droonid ründasid teadete kohaselt ka Savasleika lennubaasi Nižni Novgorodi oblastis] Delfi, 14. VIII 2024&lt;/ref&gt;
* Borissoglebski lennuväli [[Voroneži oblast]]is&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120314584/video-droonid-rundasid-venemaa-voronezi-oblastit-pihta-vois-saada-sojavaelennuvali VIDEO | Droonid ründasid Venemaa Voroneži oblastit, pihta võis saada sõjaväelennuväli] Delfi, 14. VIII 2024&lt;/ref&gt;
* Baltimore'i (Malševo) lennuväli [[Voroneži oblast]]is

Ukraina jätkas vallutatud ala laiendamist Kurski oblastis. [[Vladimir Putin]] määras Kurskis tegevust koordineerima oma endise ihukaitsja ja kõrge ametniku [[Aleksei Djumin]]i.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609424830/kaos-kurski-rindel-toidab-vene-inforuumis-levivaid-kuulujutte Kaos Kurski rindel toidab Vene inforuumis levivaid kuulujutte] ERR, 14. VIII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120315339/putini-lemmik-saadeti-kurski-oblastisse-geopoliitika-professor-venemaal-valitseb-totaalne-kaos |title=Putini lemmik saadeti Kurski oblastisse. Geopoliitika professor: Venemaal valitseb totaalne kaos |url-access=subscription |author=Nerijus Povilaitis |date=2024-08-18 |access-date=2024-08-20 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;

Ukraina tulistas Kurski oblastis alla Venemaa pommitaja [[Su-34]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609424107/soja-903-paev-ukraina-tulistas-kurskis-alla-vene-sojalennuki-su-34 Ukraina teatas järjekordse Vene sõjalennuki Su-34 allatulistamisest] ERR, 14. VIII 2024&lt;/ref&gt;

=== 15. august ===
Ukraina hävitas Zaporižžja piirkonnas Venemaa õhutõrjeradari {{ill|en|39N6 Kasta-2E2|Kasta 2E}}.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609425175/ukraina-relvajoud-korraldasid-runnaku-neljale-vene-sojavaelennuvaljale#uhkeradar Ukraina hävitas Zaporižžja piirkonnas Venemaa hinnalise radari] ERR, 15. VIII 2024&lt;/ref&gt;

Venemaa on Donetski oblastis Pokrovske suunal vallutanud Želanne ja Orlivka asula.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120314854/venelased-okupeerisid-donetski-oblastis-kaks-asulat KAART: Venelased okupeerisid Donetski oblastis kaks asulat] Delfi, 15. VIII 2024&lt;/ref&gt;

Ukraina võttis Kurski oblastis vangi 102 Vene sõjaväelast.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120315012/video-ja-fotod-sbu-teatas-uhe-paevaga-102-vene-sojavaelase-vangi-votmisest-kurski-oblastis VIDEO ja FOTOD | SBU teatas ühe päevaga 102 Vene sõjaväelase vangi võtmisest Kurski oblastis] Delfi, 15. VIII 2024&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas Sudža linna täielikust enda kontrolli alla võtmisest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120315091/zelenskoi-kinnitas-kurski-oblasti-sudza-linna-hoivamist Zelenskõi kinnitas Kurski oblasti Sudža linna hõivamist] Delfi, 15. VIII 2024&lt;/ref&gt;
&lt;gallery mode=&quot;packed&quot; heights=&quot;125px&quot; style=&quot;line-height:1.2em&quot;&gt;
Destructions in Vinnytsia Oblast after Russian attack, 2024-08-03 (01).webp|[[Vinnõtsja oblast]], {{nowrap|3. VIII 2024}}
NASA FIRMS 2024-08-09 Lipetsk.png|[[Lipetsk]]i lennuväebaas, [[NASA]] [[FIRMS]]i jäädvustus {{nowrap|9. VIII 2024}}
Destructions in Kostiantynivka after missile strike, 2024-08-09 (01).webp|[[Kostjantõnivka]] supermarket, {{nowrap|9. VIII 2024}}
Chasiv Yar during the war (2024-08-10).webm|[[Tšassiv Jar]], {{nowrap|10. VIII 2024}}
Destructions in Myrnohrad after Russian attack, 2024-08-17 (01).jpg|Rünnakujärgne hoone [[Mõrnohrad]]is, {{nowrap|17. VIII 2024}}
Destructions in Kyiv Oblast after Russian attack, 2024-08-18 (01).png|Elamu [[Harkivi oblast]]is, {{nowrap|18. VIII 2024}}
Destructions in Ternopil after Russian attack, 2024-08-20 (01).webp|Tööstusrajatis [[Ternopil]]is, {{nowrap|20. VIII 2024}}
NASA FIRMS 2024-08-22 Port Kavkaz.png|Tulekahju Port Kavkazis, [[NASA]] [[FIRMS]]i jäädvustus {{nowrap|22. VIII 2024}}
School in Selydove after Russian bombing, 2024-08-23 (01).jpg|Koolimaja [[Selõdove]]s, {{nowrap|23. VIII 2024}}
Huliaipole Local Museum after Russian shelling (2024-08-24) 02.webp|[[Huljaipole]] koduloomuuseum, {{nowrap|24. VIII 2024}}
Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2024-08-25 (001).webm|Rünnakujärgne hotell [[Kramatorsk]]is, {{nowrap|25. VIII 2024}}
Destructions in Kryvyi Rih after missile attack, 2024-08-27 (11).webp|[[Krõvõi Rih]], {{nowrap|27. VIII 2024}}
Evacuation from Pokrovsk (2024-08-29) 01.jpg|Evakueerimine [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovsk]]ist, {{nowrap|29. VIII 2024}}
Destructions in Chernihiv Oblast after Russian attack, 2024-08-29 (01).jpg|Maja [[Tšernihivi oblast]]is, {{nowrap|29. VIII 2024}}
Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2024-08-30 (11).jpg|Pommitamisjärgne elamu [[Harkiv]]is, {{nowrap|30. VIII 2024}}
&lt;/gallery&gt;

=== 16. august ===
Venemaa hõivas Donbassis asuva Serhijivka küla, mis on Pokrovskist 15 kilomeetrit idas. Venemaal õnnestus [[Sumõ oblast]]is hävitada Ukraina [[HIMARS|HIMARS-]]i laskeseade&lt;ref&gt;[https://x.com/Archer83Able/status/1824095087527129544 Status-6 (Military &amp; Conflict News) @Archer83Able] X 16. VIII 2024&lt;/ref&gt; ja purustada maapinnal Ukraina õhujõudude hävitaja [[MiG-29]].

Ukraina andis drooni ja raketilöögi Krimmile.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120315229/venemaa-vaidab-et-tulistas-oosel-alla-12-krimmi-silda-runnanud-raketti-atacms Venemaa väidab, et tulistas öösel alla 12 Krimmi silda rünnanud raketti ATACMS] Delfi 16. VIII 2024&lt;/ref&gt; Ukraina kamikaze-droonid ründasid Venemaa Nižni Novgorodi piirkonnas asuvat Savasleika sõjaväelennuvälja, hävitades kolm lennukit ja kahjustades veel viit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609429978/droonid-rundasid-moskvat#lennukidkaput Ukraina hävitas Vene sõjaväelennuväljal kolm ja kahjustas viit lennukit ERR, 21. VIII 2024&lt;/ref&gt;

Kindral [[Oleksandr Sõrskõi|Sõrskõi]] kinnitusel on Ukraina väed edenenud 35 kilomeetrit Venemaa territooriumile, võtnud kontrolli alla 1150 ruutkilomeetrit territooriumi ja 82 asulat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609426180/mitmes-okupeeritud-krimmi-linnas-kargatasid-plahvatused#komandatuur Kurski oblastis loodi sõjakomandantuur] ERR 16. VIII 2024&lt;/ref&gt;

Ukraina purustas Gluškovos asuva silla Seimi jõel.&lt;ref&gt;[https://x.com/yarotrof/status/1824453307760357399 Jaroslav Trofiomov] X 16. VIII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120315422/video-ukraina-havitas-vaidetavalt-kurski-oblastis-votmetahtsusega-silla VIDEO | Ukraina hävitas väidetavalt Kurski oblastis võtmetähtsusega silla] Delfi 17. VIII 2024&lt;/ref&gt; See raskendab piirkonnas asuvate Vene vägede logistikat.

=== 17. august ===
Venemaa rünnakus [[Mõrnohrad]]ile hukkus üks inimene.&lt;ref&gt;{{Cite web |author=Kateryna Denisova |title=Russian attack on Myrnohrad in Donetsk Oblast kills at least 1, injures 4 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-myrnohrad-in-donetsk-oblast-kills-at-least-1-injures-4/ |access-date=2024-08-17 |website=The Kyiv Independent |language=en-US}}&lt;/ref&gt; Ukraina õhutõrje lasi alla kõik 14 Venemaalt väljasaadetud kamikaze-drooni Shahed.

Ukraina on hävitahud Kurski oblastis Gluškovo rajoonis Korenevost edelas kaks silda üle Seimi jõel, Gluškovos ja Zvannojes.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609427452/soja-906-paev-ukraina-purustas-venemaa-kurski-oblastis-kaks-silda#sillad Ukraina purustas Kuski oblastis kaks silda] ERR, 17. VIII 2024&lt;/ref&gt;

=== 18. august ===
Nädalavahetusel Leedu sadamalinnas Klaipedas toimunud kolme Balti riigi peaministrite iga-aastasel suvisel kohtumisel arutasid [[Kristen Michal]], [[Evika Siliņa]] ja [[Ingrida Šimonytė]] muu hulgas piirkondlikku koostööd side- ja energeetikavaldkonnas ning väljendasid taas kord oma ühtset toetust Ukrainale.&lt;ref&gt;[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/kursk-continua-loffensiva-di-kiev-in-donbass-i-russi-si-avvicinano-a-pokrovsk-16ad37e0-bdbe-4f25-b2b7-b88bb9d79616.html#fb57cc74-e9aa-4d48-b1fb-962a7825ea52 I tre premier baltici riuniti per discutere progetti comuni]. [[Rai News 24]], 18. VIII 2024&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid ründasid Venemaa lõunaosas [[Rostovi oblast]]is Proletarskis asuvat naftahoidlat Kavkaz, põhjustades suure kütusepõlengu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609427947/soja-907-paev-ukraina-teatel-nurjasid-nad-vene-runnaku-toretski-suunal#Rostov Ukraina droonid süütasid Venemaa Rostovi oblastis naftahoidla] ERR, 18. VIII 2024&lt;/ref&gt; 22. augustil korraldas Ukraina uue droonirünnaku, mille tagajärjel laienes tulekahju veelgi. Venemaa teatas tulekahju lõplikust kustutamisest 2. septembril.

=== 19. august ===
Venemaa rünnakutes Donetski oblastile hukkus neli inimest.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Russian attacks on Toretsk, Zarichne in Donetsk Oblast kill 4 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-toretsk-zarichne/ |access-date=2024-08-19 |author=Daria Svitlyk |website=The Kyiv Independent |language=en-US}}&lt;/ref&gt;

Ukraina on andnud käsu evakueeruda Pokrovski ja sellest selle kõrval idas paikeneva Mõrnohradi elanikele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609428379/soja-908-paev-isw-andmeil-liikusid-ukraina-vaed-kurski-rindel-edasi#Pokrovski Pokrovski elanikel on jäänud evakueerumiseks nädal või kaks] ERR, 19. VIII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120315938/ukraina-alustas-pokrovski-linna-elanike-evakueerimist-vene-vaed-on-umbes-10-kilomeetri-kaugusel Ukraina alustas Pokrovski linna elanike evakueerimist. Vene väed on umbes 10 kilomeetri kaugusel] Delfi, 20. VIII 2024&lt;/ref&gt;

Ukraina väed on vallutanud Troitske (Korenevost lõunas) ning liiguvad Semenovka suunas (Sudžast põhjas ja piirist umbes 24 kilomeetri kaugusel).&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609429225/kolonelleitnant-ukrainlased-liiguvad-praegu-kurski-oblastis-sinna-kuhu-saavad Kolonelleitnant: ukrainlased liiguvad praegu Kurski oblastis sinna, kuhu saavad] ERR, 19. VIII 2024&lt;/ref&gt;

Ukraina hävitas ka kolmanda Seimi jõe silla Gluškovo rajoonis Karõžis. Venemaa üritab rajada pontoonsildu, et tagada Seimi jõe lõunakaldal asuvate vägede varustamine.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120315696/vene-z-blogijate-sonul-havitasid-ukrainlased-kurski-oblasti-gluskovo-rajoonis-ka-kolmanda-ja-viimase-silla Vene Z-blogijate sõnul hävitasid ukrainlased Kurski oblasti Gluškovo rajoonis ka kolmanda ja viimase silla] Delfi, 19. VIII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120316233/kaart-purustatud-sillad-ja-araloigatud-teed-tuhandeid-vene-sodureid-ahvardab-kurski-oblastis-kotti-jaamine |title=KAART - Purustatud sillad ja äralõigatud teed. Tuhandeid Vene sõdureid ähvardab Kurski oblastis kotti jäämine |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-08-21 |access-date=2024-08-21 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;

Ukraina kontrolli all on 1250 ruutkilomeetrit Venemaa territooriumi ja 92 asulat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609429465/zelenski-meie-runnak-kurskis-naitab-et-kremli-punased-jooned-on-bluff#kursk Zelenski: Ukraina käes on 92 asulat Venemaa Kurski oblastis] ERR, 20. VIII 2024&lt;/ref&gt;

=== 20. august ===
Venemaa väidab, et on hõivanud kogu [[Nju-Jork]]i asula (Toretskist 5 km lõunas).&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609429465/zelenski-meie-runnak-kurskis-naitab-et-kremli-punased-jooned-on-bluff#newyork Moskva teatas New Yorki asula hõivamisest Donetski oblastis] ERR, 20. VIII 2024&lt;/ref&gt; Ukraina ei ole seda kinnitanud.

Venemaa ei suuda kustutada Rostivi oblastis Proletarskis põlevat Kavkazi kütusehoidlat.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120315792/video-venemaa-rostovi-oblastis-on-ule-oopaeva-polenud-droonirunnakust-suttinud-naftabaas-kannatada-on-saanud-18-paastjat VIDEO | Venemaa Rostovi oblastis on üle ööpäeva põlenud droonirünnakust süttinud naftabaas. Kannatada on saanud 18 päästjat] Delfi, 19. VIII 2024&lt;/ref&gt; Põlengu ala ületab 10 000 ruutmeetrit. Hoidlas on 70 kütusemahutit, millest 22 on süttinud.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120315990/videod-rostovi-oblastis-poleb-kolmandat-paeva-suur-kutusehoidla-tuli-vaid-laieneb VIDEOD | Rostovi oblastis põleb kolmandat päeva suur kütusehoidla, tuli vaid laieneb] Delfi, 20. VIII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.rainews.it/video/2024/08/questi-serbatoi-di-carburante-in-russia-stanno-bruciando-da-cinque-giorni-08eaaeb2-4285-4244-bfa9-46fbd8611a93.html Questi serbatoi di carburante in Russia stanno bruciando da cinque giorni - Video]. [Tõlge: Need kütusemahutid Venemaal on põlenud viis päeva - Video]. [[Rai News 24]], 22. VIII 2024&lt;/ref&gt;

Avaldati, et Ukraina poolele üle läinud Vene sõjaväelane lasi maikuus õhku Štorm-Z staabi koos seal olnud ohvitseridega ja põgenes Ukrainasse, et liituda [[Leegion Venemaa Vabadus|Venemaa Vabaduse Leegioniga]].&lt;ref&gt;Ivan_khomenko. [https://united24media.com/latest-news/russian-soldier-defects-to-ukraine-after-sabotaging-storm-z-battalion-headquarters-1843 Russian Soldier Defects to Ukraine After Sabotaging 'Storm Z' Battalion Headquarters]. united24media.com, 20. VIII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120316559/intervjuu-vene-sodur-viskas-magavate-komandoride-tuppa-granaadid-ja-pogenes-ukraina-poolele |title=INTERVJUU - Vene sõdur viskas magavate komandöride tuppa granaadid ja põgenes Ukraina poolele |url-access=subscription |author=Dmõtro Durnev |date=2024-08-24 |access-date=2024-08-24 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;

President Putin andis käsu tõrjuda Ukraina väed Kurski oblastist välja 1. oktoobriks.&lt;ref&gt;[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/guerra-in-ucraina-zelensky-le-minacce-di-ritorsione-del-cremlino-sono-un-bluff-da785ed5-dbb3-47ab-b89e-99e2e0a9a09b.html#0c3f3bcb-aef9-46ee-b814-dac61e814622 Putin ha ordinato di cacciare ucraini da Kursk entro il 1 ottobre]. [[Rai News 24]], 20. VIII 2024&lt;/ref&gt;

[[Venemaa siseministeerium]] keelas kolme Ukrainaga piirneva oblasti ([[Belgorodi oblast|Belgorodi]], [[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Kurski oblast|Kurski]] [[Oblast (Venemaa)|oblasti]]) elanikel [[sotsiaalmeedia]], [[mobiilirakendus]]te ja [[jututuba]]de kasutamise.&lt;ref&gt;[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/guerra-in-ucraina-zelensky-le-minacce-di-ritorsione-del-cremlino-sono-un-bluff-da785ed5-dbb3-47ab-b89e-99e2e0a9a09b.html#a0332606-946f-47db-a405-46fc4ecd44d9 Ministero dell'Interno russo vieta agli abitanti di tre regioni al confine con l'Ucraina di usare social media, app e chat]. [[Rai News 24]], 20. VIII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/08/20/dont-use-dating-sites-amid-kursk-incursion-russia-tells-border-region-residents-a86079 |title=Don't Use Dating Sites Amid Kursk Incursion, Russia Tells Border Region Residents |work=The Moscow Times |date=20. august 2024 |language=en |access-date=20. augustil 2024 |archive-date=21. august 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240821015034/https://www.themoscowtimes.com/2024/08/20/dont-use-dating-sites-amid-kursk-incursion-russia-tells-border-region-residents-a86079 |url-status=live }}&lt;/ref&gt;

[[Venezuela]] Bolívari Vabariigi [[Venezuela president|president]] [[Nicolás Maduro]] avaldas iganädalases teleesinemises arvamust, et &quot;Kiievi alistumine on vaid aja küsimus&quot;.&lt;ref&gt;[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/guerra-in-ucraina-zelensky-le-minacce-di-ritorsione-del-cremlino-sono-un-bluff-da785ed5-dbb3-47ab-b89e-99e2e0a9a09b.html#fee7bca3-0ca9-4288-b057-25ebac3f6a70 Nicolás Maduro, Presidente del Venezuela: &quot;La resa di Kiev è solo questione di tempo&quot;]. [[Rai News 24]], 20. VIII 2024&lt;/ref&gt;

=== 21. august ===
Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale, Rostovi, Belgorodi ja Brjanski oblastitele. Rostovi oblastis hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[S-300]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609429978/droonid-rundasid-moskvat#moskva Droonid ründasid Moskvat] ERR, 21. VIII 2024&lt;/ref&gt;

Kindral [[Oleksandr Sõrskõi|Sõrskõi]] avaldas Venemaa rakettide ja droonide allatulistamise statistika.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120316320/sojapaevik-910-paev-kui-hea-on-ukraina-vene-rakettide-ja-droonide-allatulistamises-tegelikult-kehvem-kui-teile-tundub |title=SÕJAPÄEVIK (910. päev) - Kui hea on Ukraina Vene rakettide ja droonide allatulistamises tegelikult? Kehvem, kui teile tundub |url-access=subscription |author=Urmas Jaagant |date=2024-08-21 |access-date=2024-08-21 |website=ekspress.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;

=== 22. august ===
President [[Volodõmõr Zelenskõi|Zelenskõi]] kinnitusel on Venemaa sissetungi algusest alates Ukrainas purustatud enam kui 500 kirikut.&lt;ref&gt;[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/zelensky-loperazione-nella-regione-di-kursk-continua-bombe-sulla-regione-russa-di-belgorod-d3466b37-c980-443e-8e16-e824c7a7c75f.html#48928593-8888-4f80-884c-7a6bb4900720 Volodymyr Zelensky: dall'inizio della guerra distrutte più di 500 chiese]. [[Rai News 24]], 22. VIII 2024&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Volgogradi oblast]]is asuvat Oktjabrski asula lähistel asuvat Marinovka lennuvälja.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609431202/soja-911-paev-ukraina-uputas-krasnodari-krai-sadamas-vene-raudteepraami#ukraina Ukraina andis järjekordse löögi Vene sõjalennuväljale] ERR, 22. VIII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120316358/venemaa-volgogradi-oblastis-rundasid-droonid-ilmselt-sojavaelennuvalja-ja-puhkes-tulekahju Venemaa Volgogradi oblastis ründasid droonid ilmselt sõjaväelennuvälja ja puhkes tulekahju] Delfi, 22. VIII 2024&lt;/ref&gt;

Venemaa [[Krasnodari krai]] Kavkazi sadamas uppus Ukraina õhurünnakus kütusetsisternidega raudteepraam Conro Trader. See oli Venemaa viimane töökorras raudteepraam Kertši väinas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120316662/video-ukraina-lasi-kertsi-vaina-sadamas-pohja-vene-raudteeparvlaeva-30-kutusevaguniga VIDEO | Ukraina lasi Kertši väina sadamas põhja Vene raudteeparvlaeva 30 kütusevaguniga] Delfi, 23. VIII 2024&lt;/ref&gt;

Ukraina õhujõud sooritasid USA täppispommidega GBU-39 rünnaku [[Kurski oblast]]is asuvale Venemaa sõjalisele baasile. Tabati droonide juhtimiskeskust, elektroonilise sõjapidamise üksust ning sõjavarustust.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609432798/ukraina-ohujoud-rundasid-kurskis-vene-vaeruhma-baasi#ukraina Ukraina õhujõud ründasid Kurskis Vene väerühma baasi] ERR, 23. VIII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120316663/video-ukraina-andis-kurski-oblastis-ohuloogi-ameerika-pommidega VIDEO | Ukraina andis Kurski oblastis õhulöögi Ameerika pommidega] Delfi, 23. VIII 2024&lt;/ref&gt;

Ukraina sooritas kordusrünnaku Rostovi oblastis asuvale Proletarski naftabaasile.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120316726/telegrami-kanalid-rostovi-oblastis-kuuendat-paeva-polevale-naftabaasile-anti-veel-uks-droonilook Telegrami kanalid: Rostovi oblastis kuuendat päeva põlevale naftabaasile anti veel üks droonilöök] Delfi, 23. VIII 2024&lt;/ref&gt; Esimene droonirünnak toimus [https://et.wikipedia.org/wiki/Vene-Ukraina_s%C3%B5ja_kronoloogia_(1._august_2024_%E2%80%93_...)#18._august 18. augustil] ja siis süttinud tulekahju ei ole Venemaa suutnud kustutada.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120316536/video-sanja-gaas-pohja-mahuti-lendas-ohku-vene-tuletorjujad-pogenevad-rostovi-oblastis-viiendat-paeva-polevast-naftabaasist VIDEO | &quot;Sanja, gaas põhja! Mahuti lendas õhku!&quot; Vene tuletõrjujad põgenevad Rostovi oblastis viiendat päeva põlevast naftabaasist] Delfi, 22. VIII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120316548/video-koik-lendas-ohku-see-on-tragoodia-volgogradi-oblastis-poleb-sojavaelennuvali VIDEO | &quot;Kõik lendas õhku. See on tragöödia.&quot; Volgogradi oblastis põleb sõjaväelennuväli] Delfi, 22. VIII 2024&lt;/ref&gt;

=== 23. august ===
Venemaa edeneb Pokrovski suunal ja on vallutanud Pokrovskist 16 km kaugusel kagus asuva Ptitše küla.
Ukraina edeneb Kurski piirkonnas ja on vallutanud Korenevost kirdes asuva Semenovka küla.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609432798/ukraina-ohujoud-rundasid-kurskis-vene-vaeruhma-baasi#pokrovsk ISW: Ukraina jätkab Kurskis pealetungi, Venemaa liigub edasi Pokrovski suunal]. ERR, 23. VIII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas-183/ Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas] www.mil.ee 23. VIII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20240827085234/https://scontent.ftll3-2.fna.fbcdn.net/v/t39.30808-6/456485591_27300371672895047_5632912235246670748_n.jpg?_nc_cat=111&amp;ccb=1-7&amp;_nc_sid=127cfc&amp;_nc_ohc=RHgm2rv4ZfcQ7kNvgFKVpRj&amp;_nc_ht=scontent.ftll3-2.fna&amp;oh=00_AYAfm2PdhdVQ8ZdX6ELi4uXUx57lmGWQOWrBNZadM5Y-RA&amp;oe=66D34FD6 KAART:Rindejoon Donbassis] FB 24. VIII 2024&lt;/ref&gt;

Kiievisse saabus visiidile [[India peaminister]] [[Narendra Modi]].&lt;ref&gt;[https://www.france24.com/en/asia-pacific/20240823-in-historic-visit-to-ukraine-indian-pm-modi-seeks-to-advocate-for-peace Live: India’s Modi arrives in Ukraine on a historic visit to meet Zelensky]. [[France 24]], 23. VIII 2024&lt;/ref&gt;

=== 24. august ===
Venemaa ja Ukraina teatasid vangide vahetusest. Araabia Ühendemiraatide vahendusel sõlmitud lepinguga vabanesid kummaltki poolelt 115 sõjavangi ehk kokku 230 kinnivõetut.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609433881/ukraina-andis-loogi-laskemoonalaole-voronezi-oblastis#vangid Venemaa ja Ukraina vahetasid kokku 230 sõjavangi]. ERR, 24. VIII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120316999/ukraina-ja-venemaa-vahel-toimus-115-sojavangi-vahetus Ukraina ja Venemaa vahel toimus 115 sõjavangi vahetus]. Delfi, 24. VIII 2024&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega Venemaal Voroneži oblastis Ostrogožkis asuvat laskemoonaladu.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120316941/video-venemaa-voronezi-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-laskemoonaladu-jatkuvalt-toimuvad-plahvatused VIDEO | Venemaa Voroneži oblastis süttis droonirünnaku järel laskemoonaladu, jätkuvalt toimuvad plahvatused]. Delfi, 24. VIII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120317006/video-ukraina-sojavaeluure-teatas-et-voronezi-oblasti-laskemoonalao-lasid-ohku-nemad VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas, et Voroneži oblasti laskemoonalao lasid õhku nemad]. Delfi, 24. VIII 2024&lt;/ref&gt;

=== 25. august ===
Ukraina avaldas esmakordselt infot oma uuest Paljanõtsja raketidroonist, mis on mõeldud ründama Venemaa sõjaväe lennuväljasid. President [[Volodõmõr Zelenskõi]] kinnitas selle relva esimest edukat kasutamist täpsustamata kohta.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609434334/ukraina-avaldas-esimesed-fotod-uuest-raketidroonist#droon Ukraina avaldas esimesed fotod raketidroonist]. ERR, 25. VIII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.rainews.it/video/2024/08/lucraina-fa-da-se-ecco-il-drone-missile-palianytsia-per-colpire-la-russia-in-profondita-72d11c46-b6cb-41ef-ae2d-118f755cc8c8.html L'Ucraina fa da sé: ecco il drone-missile &quot;Palianytsia&quot; per colpire la Russia in profondità -VIDEO]. [[Rai News 24]], 25. VIII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609436939/ukraina-minister-raketidroon-paljanotsja-voib-muuta-soja-kaiku Ukraina minister: raketidroon Paljanõtsja võib muuta sõja käiku]. ERR, 28. VIII 2024&lt;/ref&gt;

Kramatorskis hukkus Venemaa raketirünnakus Briti kodanik Ryan Evans.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120317204/kramatorskis-sai-raketitabamuse-reutersi-ajakirjanikke-majutanud-hotell-hukkus-briti-kodanik Kramatorskis sai raketitabamuse Reutersi ajakirjanikke majutanud hotell, hukkus Briti kodanik]. Delfi, 26. VIII 2024&lt;/ref&gt;

=== 26. august ===
Venemaa korraldas Ukrainale ulatusliku drooni- ja raketirünnaku. Rünnaku alla jäid [[Kiiev]], [[Harkiv]], [[Odessa]], [[Vinnõtsja]], [[Zaporižžja]], [[Krementšuk]], [[Dnipro]], [[Hmelnõtskõi]], [[Kropõvnõtskõi]], [[Lutsk]], [[Rivne]], [[Ivano-Frankivsk]] ja [[Krõvõi Rih]]. Rünnaku sihtmärkideks olid kriitilise tähtsusega tsiviiltaristu ja energiasüsteemid. Venemaa lasi välja 127 raketti ja 109 löögidrooni. Õhutõrje tulistas alla 102 raketti ja 99 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02BibrQJNoodsULzQbKY9S6fRR3RV8bxCNNgNKMmrja8BLnxn2s4njh1D7WLxitPGEl НАЙМАСОВАНІША ПОВІТРЯНА АТАКА: ЗБИТО 102 РАКЕТИ ТА 99 УДАРНИХ БПЛА] Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine, 26. VIII 2024&lt;/ref&gt;
Rünnaku tagajärjel oli kogu Ukrainas elektrikatkestusi, hukkus 7 ja vigastada sai 47 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609434775/venemaa-korraldas-ukrainale-ulatusliku-drooni-ja-raketirunnaku#Runnak Venemaa korraldas Ukrainale ulatusliku drooni- ja raketirünnaku] ERR, 26. VIII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120317414/sojapaevik-915-paev-venemaa-plaanis-runnata-saksamaal-asuvat-nato-baasi |title=Sõjapäevik (915. päev) - Venemaa plaanis rünnata Saksamaal asuvat NATO baasi |url-access=subscription |author=Kaur Maran |date=2024-08-26 |access-date=2024-08-26 |website=ekspress.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;

=== 27. august ===
Venemaa korraldas Ukraina pihta uue drooni- ja raketirünnaku, lastes lendu 81 Shahedi drooni, 10 tiib- ja ballistilist raketti. Ukraina õhutõrje hävitas neist 5 raketti ja 60 ründedrooni. Rünnakus hukkus 4 ja sai viga 16 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609435678/belgorodi-kuberner-oleme-kuulnud-teateid-ukraina-vagede-sissetungist#vene Venemaa korraldas taas Ukraina pihta suure õhurünnaku] ERR, 27. VIII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120317436/video-venemaa-andis-teist-ood-jarjest-ukrainale-ulatusliku-raketi-ja-drooniloogi VIDEO | Venemaa andis teist ööd järjest Ukrainale ulatusliku raketi- ja droonilöögi] Delfi, 27. VIII 2024&lt;/ref&gt; Ukraina kasutas selle rünnaku tõrjumiseks esmakordselt lennukeid [[F-16]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609436609/ukraina-loob-f-16-tega-tagasi-venemaa-drooni-ja-raketirunnakuid Ukraina lööb F-16-tega tagasi Venemaa drooni- ja raketirünnakuid] ERR, 28. VIII 2024&lt;/ref&gt;

Kindral [[Oleksandr Sõrskõi]] ütles, et Kiievi vägi kontrollib praegu Venemaa Kurski oblastis 1294 ruutkilomeetrit maad ja 100 asulat.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120317587/sorskoi-kurski-oblastis-on-voetud-vangi-590-vene-sojavaelast-ja-venemaa-on-sinna-ukrainast-saatnud-30-000-meest Sõrskõi: Kurski oblastis on võetud vangi 590 Vene sõjaväelast ja Venemaa on sinna Ukrainast saatnud 30 000 meest] Delfi, 27. VIII 2024&lt;/ref&gt;

=== 28. august{{ankur|aug28}} ===
Pokrovski suunal jätkuvad ägedad lahingud ning Venemaa teeb seal taktikalisi edusamme. Venemaa on täielikult vallutanud Kalõnove (Novohrodivkast 10 km kagus) ja jõudnud Novohrodivkasse (Pokrovskist 15 km kagus). Venemaa väidab, et on vallutanud ka Marõnivka (Novohrodivkast 1 km lõunas) ja Memrõki (Novohrodivkast 10 km kagus)&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609436579/venemaal-rostovis-poleb-kaks-naftabaasi#pokrovsk ISW: Venemaa armee teeb Pokrovski suunal taktikalisi edusamme] ERR, 28. VIII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120317733/isw-vene-vaed-on-pokrovski-suunal-oluliselt-edasi-liikunud ISW: Vene väed on Pokrovski suunal oluliselt edasi liikunud] Delfi, 28. VIII 2024&lt;/ref&gt;

Ukraina andis droonilöögi [[Rostovi oblast]]i Kamenski rajoonis asuvale [[Rosrezerv]]i naftabaasile Atlas. Põlema läks vähemalt kaks naftamahutit.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120317740/video-droonid-rundasid-venemaal-naftabaasi-ja-laskemoonaladu VIDEO | Droonid ründasid Venemaal naftabaasi ja laskemoonaladu] Delfi, 28. VIII 2024&lt;/ref&gt; Rünnati ka [[Kirovi oblast]]is [[Kotelnitš]]i linnas tehases Vjatka asuvat naftatoodete ladu&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120317832/video-droonid-rundasid-esimest-korda-naftabaasi-venemaa-kirovi-oblastis VIDEO | Droonid ründasid esimest korda naftabaasi Venemaa Kirovi oblastis] Delfi, 28. VIII 2024&lt;/ref&gt;
ja [[Voroneži oblast]]is Malaja Meženka külas asuvat laskemoonaladu.
Selliste Venemaa tagalale suunatud rünnakute eesmärk on nõrgestada Vene ühendoperatsioonide läbiviimise võimet, eriti Vene õhuväe toetust ja Vene õhutõrjet.&lt;ref&gt;[https://tv.delfi.ee/artikkel/120317771/videoulevaade-lennuvaljad-ja-ullatusrunnak-moskvale-need-on-kolme-tuupi-runnakud-millega-ukraina-hetkel-venemaad-valusalt-tabab VIDEOÜLEVAADE | Lennuväljad ja &quot;üllatusrünnak&quot; Moskvale: need on kolme tüüpi rünnakud, millega Ukraina hetkel Venemaad valusalt tabab] DelfiTV, 28. VIII 2024&lt;/ref&gt;

Ukraina õhujõud tulistasid Kramatorski suunal alla Vene ründelennuki [[Su-25]].
&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120317744/video-ukraina-kaitsejoud-tulistasid-alla-vene-rundelennuki-su-25 VIDEO | Ukraina kaitsejõud tulistasid alla Vene ründelennuki Su-25] Delfi, 28. VIII 2024&lt;/ref&gt;

=== 29. august ===
Ukraina kaotas õnnetuses lennuki [[F-16]], ka piloot Oleksi Mes hukkus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120318250/ukrainas-kukkus-alla-f-16-havitaja-onnetuses-hukkus-tipp-piloot Ukrainas kukkus alla F-16 hävitaja, õnnetuses hukkus tipp-piloot] Delfi, 29. VIII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609437731/zelenski-sonul-jatkatakse-kurskis-hoivatud-territooriumi-laiendamist#Havitaja USA antud hävitaja F-16 kukkus Ukrainas alla] ERR, 29. VIII 2024&lt;/ref&gt;

=== 30. august ===
Venemaa õhurünnakutes Harkivile hukkus vähemalt seitse inimest, enam kui 50 inimest sai vigastada.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Russian attack on Kharkiv kills at least 7, including child, injures 77 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-kharkiv-kills-at-least-4-injures-28/ |website=kyivindependent.com|publisher=[[The Kyiv Independent]] |author=Kateryna Denisova |language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609440125/vene-vaed-vallutasid-pokrovski-suunal-veel-uhe-kula#harkiv Vene õhurünnakus Harkivi elurajoonile hukkus kuus ja sai viga ligi 100 inimest] ERR, 31. VIII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.rainews.it/maratona/2024/08/guerra-in-ucraina-scontro-nella-ue-sulle-armi-a-kiev-roma-e-budapest-cosi-mettono-di-traverso-d67a826e-93be-4500-8136-ba76e943b6ce.html#d549b832-d78b-403e-b0c9-107e528141a3 Sale a 7 morti il bilancio dell'attacco a Kharkiv, oltre 50 feriti]. [[Rai News 24]]. 30. VIII 2024&lt;/ref&gt; Rünnakus [[Sumõ]]s asuvale tehasele hukkus kaks inimest, 11 sai vigastada.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Russian attack kills two, injures 11 in Ukraine's Sumy, authorities say |url=https://www.reuters.com/world/europe/russias-attack-kills-one-injures-eight-ukraines-sumy-authorities-say-2024-08-30/ |website=reuters.com|publisher=[[Reuters]]|author1=Anastasiia Malenko|author2=Yuliia Dysa |language=en}}&lt;/ref&gt;

[[Volodõmõr Zelenskõi]] vabastas ametist Ukraina õhuväe ülema [[Mõkola Oleštšuk]]i. Ukraina õhuväe ülema kohusetäitjaks määrati kindralleitnant [[Anatoli Krõvonožko]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120318547/zelenskoi-vabastas-ametist-ohuvae-ulema-mokola-olestsuki Zelenskõi vabastas ametist õhuväe ülema Mõkola Oleštšuki] Delfi, 30. VIII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609439192/okupeeritud-krimmis-toimus-mitu-plahvatust#ohujoud Zelenski tagandas Ukraina õhujõudude ülema] ERR, 30. VIII 2024&lt;/ref&gt;

=== 31. august ===
Venemaa rünnakus [[Tšassiv Jar]]ile hukkus viis inimest.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Russian attack on Chasiv Yar kills 5 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-chasiv-yar-kills-5/ |date=31. august 2024 |website=The Kyiv Independent |author=Nate Ostiller |language=en}}&lt;/ref&gt;

Ukraina rünnakus [[Belgorod]]ile hukkus viis ja sai vigastada 37 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.rainews.it/video/2024/08/le-fiamme-del-grosso-incendio-a-belgorod-colpita-dai-bombe-ucraine-5-morti-e-37-feriti-il-video-dopo-lattacco-a5b066eb-c1ab-43ad-a8df-87f20f433293.html Le fiamme del grosso incendio a Belgorod colpita dalle bombe ucraine: 5 morti e 37 feriti]. [[Rai News 24]]. 31. VIII 2024&lt;/ref&gt;

Vene armee vallutas Ukraina [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk]]i rajoonis asuva Karlivka küla (Pokrovskist 30 km kagus).&lt;ref&gt;[https://pbs.twimg.com/media/GWP8baVWwBkt8iB?format=jpg&amp;name=4096x4096 KAART: Pokrovski suund 30. aug 2024] twimg.com&lt;/ref&gt;

Vene relvajõud lasid Ukraina pihta 52 drooni, millest ükski ei tabanud sihtmärki. Rünnakus kasutati ka ballistilist raketti [[Iskander-M]] ja nelja õhutõrjeraketi [[S-300]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609440125/vene-vaed-vallutasid-pokrovski-suunal-veel-uhe-kula#harkiv Ukraina: Venemaa lastud 52 droonist ei tabanud ükski] ERR, 31. VIII 2024&lt;/ref&gt;

Euroopa Liit on juba 65 protsendi ulatuses täitnud oma algse eesmärgi tarnida Ukrainale miljon suurtükimürsku, ütles Euroopa Liidu välispoliitikajuht [[Josep Borrell]].

== September 2024 ==
=== 1. september ===
Ukraina korraldas Venemaa vastu sõja senini suurima droonirünnaku. Rünnaku alla jäid [[Kurski oblast|Kurski]], [[Brjanski oblast|Brjanski]], [[Voroneži oblast|Voroneži]], [[Belgorodi oblast|Belgorodi]], [[Lipetski oblast|Lipetski]], [[Rjazani oblast|Rjazani]], [[Orjoli oblast|Orjoli]], [[Tula oblast|Tula]], [[Kaluga oblast|Kaluga]], [[Tambovi oblast|Tambovi]], [[Smolenski oblast|Smolenski]], [[Ivanovo oblast|Ivanovo]], [[Tveri oblast|Tveri]] ja [[Moskva oblast|Moskva]] [[Oblast (Venemaa)|oblast]] ning [[Moskva]] linn. Kahjustusi said [[Gazprom]]ile kuuluv Kapotnja nafta rafineerimistehas Moskvas, [[Kašira]] elektrijaam Moskva oblastis ning Tveri oblastis asuv [[Konakovo]] elektrijaam, mis on Venemaa suuruselt kaheksas soojuselektrijaam.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609440560/runnakus-harkivile-sai-vigastada-vahemalt-41-inimest#droon Venemaa teatas droonirünnakust mitmele piirkonnale]. ERR. 1. IX 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120318694/video-vene-meedia-teatel-tabas-riiki-rekordiline-ukraina-droonirunnak-mida-torjuti-15-regioonis VIDEO | Vene meedia teatel tabas riiki rekordiline Ukraina droonirünnak, mida tõrjuti 15 regioonis ]. Delfi. 1. IX 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120318700/sojaraport-jaanika-merilo-venemaad-tabas-massiivne-droonirunnak-ukraina-droonid-joudsid-ka-moskvasse |title=SÕJARAPORT: Jaanika Merilo: Venemaad tabas massiivne droonirünnak, Ukraina droonid jõudsid ka Moskvasse. Ukrainas on valmimas esimesed enda toodetud ballistilised raketid |url-access=subscription |author=Jaanika Meriloo |date=2024-09-01 |access-date=2024-09-01 |website=epl.delfi.ee}}&lt;/ref&gt; Venemaa kinnitusel lasti Venemaa 16 oblasti kohal alla 158 Ukraina drooni.&lt;ref&gt;[https://www.rainews.it/maratona/2024/09/guerra-in-ucraina-raid-russi-su-kharkiv-e-sumy-un-morto-e-due-feriti-0bdb190b-6954-4614-8f8c-4eb72394146e.html#95b75071-de95-4321-adfd-1b0a2050830c Mosca, abbattuti 158 droni di Kiev in 15 regioni russe]. [[Rai News 24]]. 1. IX 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref name=ISW_2024-09-01&gt;{{cite web|url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-september-1-2024 |title=Russian Offensive Campaign Assessment, September 1, 2024 |trans-title== |publisher=[[Institute for the Study of War|ISW]] |date=2024-09-01 |access-date=2024-09-02 |website=understandingwar.org |language=en-us |author=Riley Bailey |author2=Grace Mappes |author3=Nicole Wolkov |author4=Christina Harward |author5=George Barros |quote=The Russian Ministry of Defense (MoD) claimed that Russian air defenses destroyed 158 Ukrainian drones over 16 oblasts: [...] }}&lt;/ref&gt;

Venemaa korraldas õhurünnaku Harkivi linnale, milles sai vigastada vähemalt 41 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120318746/harkivit-tabas-umbes-kumme-vene-raketti-on-ohvreid Harkivit tabas umbes kümme Vene raketti, on ohvreid] Delfi. 1. IX 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120318796/video-harkivis-sai-vene-runnakus-kannatada-ule-40-inimese VIDEO | Harkivis sai Vene rünnakus kannatada üle 40 inimese] Delfi. 2. IX 2024&lt;/ref&gt;

[[Sumõ oblast]]is sai kobarmoonaga tabamuse autokolonn, mis vedas vilja. Hukkus vähemalt Üks ja vähemalt kaheksa inimest said haavata.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609440836/err-ukrainas-sumo-oblastis-sai-puhapaeval-autokolonn-raketitabamuse ERR Ukrainas: Sumõ oblastis sai pühapäeval autokolonn raketitabamuse] ERR. 1. IX 2024&lt;/ref&gt;

=== 2. september ===
Venemaa ründas tiib- ja ballistiliste rakettidega Kiievit.
Ukraina õhujõud teatasid, et avastati 58 õhusihtmärki: 35 raketti ja 23 drooni&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120318818/venemaa-rundas-ool-vastu-tanast-rakettidega-kiievit Venemaa ründas ööl vastu tänast rakettidega Kiievit] Delfi. 2. IX 2024&lt;/ref&gt;:
* 16 ballistilist raketti Iskander, millest alla tulistati 9;
* 14 tiibraketti H-101, millest alla tulistati 13 ja 3 ei jõudnud sihtmärgini;
* 4 õhutõrjeraketti S-300/S-400;
* 1 tuvastamata tüüpi rakett;
* 23 löögidrooni Shahed-131/136, millest alla tulistati 20 ja 3 ei jõudnud sihtmärgini.

=== 3. september ===
Vene [[2024. aasta septembri rünnak Poltavale|raketirünnakus Poltavale]] hukkus 58 inimest, enam kui 328 sai vigastada.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=A Russian missile strike kills 41 people and wounds 180 others in the Ukrainian city of Poltava |url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-war-missile-strike-poltava-region-a53f1a4500ef52e4bf8217ee0e8bca84 |date=3. september 2024 |website=Associated Press |language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news|last=Hodunova|first=Kateryna|last2=Denisova|first2=Kateryna|title=Russia strikes Poltava with ballistic missiles, killing at least 51, injuring over 200|url=https://kyivindependent.com/russia-strikes-poltava-with-ballistic-missiles-killing-41-injuring-over-180/|website=The Kyiv Independent|date=3. september 2024|access-date=4. septembril 2024}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120319228/video-ukrainas-poltavas-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-ule-40-ja-sai-viga-ule-200-inimese VIDEO | Ukrainas Poltavas hukkus Vene raketilöögi tõttu üle 40 ja sai viga üle 200 inimese] Delfi, 3. IX 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120319228/video-ukrainas-poltavas-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-ule-40-ja-sai-viga-ule-200-inimese Kiiev: Poltavas sai Vene rünnakus surma vähemalt 51 inimest] ERR, 3. IX 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120319344/poltavale-antud-raketiloogis-hukkus-ule-50-ja-sai-viga-ligi-300-inimest Poltavale antud raketilöögis hukkus üle 50 ja sai viga ligi 300 inimest] Delfi, 4. IX 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609444186/isw-ukraina-vaed-jatkavad-kurski-rindejoonel-vaikeste-edusammudega Poltava raketilöögi hukkunute arv on tõusnud 55 inimeseni] ERR, 5. IX 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609447064/meedia-venemaa-pealetung-pokrovski-suunal-on-kaotamas-hoogu#poltava Poltavas Venemaa rünnakus hukkunute arv tõusis 58-le] ERR, 8. IX 2024&lt;/ref&gt;
Pihta sai sõjaväe telekommunikatsiooni- ja informatiseerimisinstituut.

=== 4. september ===
Venemaa õhurünnakus [[Lviv]]ile hukkus vähemalt seitse inimest (sealhulgas kolm last), 47 sai vigastada.&lt;ref&gt;{{cite news |last=Goncharova |first=Olena |last2=Fornusek |first2=Martin |title=Casualties reported in Lviv, Kryvyi Rih as Russia launches another mass attack on Ukraine |url=https://kyivindependent.com/russias-attack-on-lviv/ |website=The Kyiv Independent |date=4. september 2024 |access-date=4. septembril 2024}}&lt;/ref&gt;
Venemaa kasutas rünnakus 2 ballistilist raketti, 11 tiibraketti, 29 drooni. Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 7 tiibraketti ja 22 drooni. 7 drooni suunati elektroonilise sõja vahenditega kursilt kõrvale.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120319347/video-venemaa-rundas-hommikul-ukrainat-taas-rakettidega-lvivis-on-teada-7-hukkunut-ja-45-kannatanut VIDEO | Venemaa ründas hommikul Ukrainat taas rakettidega. Lvivis on teada 7 hukkunut ja 45 kannatanut] Delfi, 4. IX 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609443266/venemaa-korraldas-raketirunnaku-kiievile-lvivi-runnati-droonidega#lviv Hukkunute arv Lvivis tõusis seitsmeni, nende hulgas kolm last] ERR, 4. IX 2024&lt;/ref&gt;

=== 5. september ===
Ukraina vägedel on õnnestunud peatada Vene vägede edasitung Donetski oblasti Pokrovski sektoris, ütles vägede ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609444186/isw-ukraina-vaed-jatkavad-kurski-rindejoonel-vaikeste-edusammudega Sõrskõi: Pokrovski sektoris on vaenlase edasitung peatatud] ERR, 5. IX 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120319913/sorskoi-sonul-on-vene-vagede-edasiliikumine-pokrovski-piirkonnas-peatatud Sõrskõi sõnul on Vene vägede edasiliikumine Pokrovski piirkonnas peatatud] Delfi, 6. IX 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/8090882/sorskoi-kinnitusel-pole-vaenlane-pokrovski-suunal-edasi-liikunud Sõrskõi kinnitusel pole vaenlane Pokrovski suunal edasi liikunud] Postimees, 6. IX 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://kolonelhans.ee/?p=42382 ANALÜÜS – &quot;Kurski operatsioon&quot;. Poola KV kolonelleitnant Maciej Korowaj] tõlge kol. Hannes Toomsalu, 8. IX 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609447064/meedia-venemaa-pealetung-pokrovski-suunal-on-kaotamas-hoogu#Meedia Meedia: Venemaa pealetung Pokrovski suunal on kaotamas hoogu] ERR, 8. IX 2024&lt;/ref&gt;

=== 6. september ===
Vene rünnakutes hukkus kaks inimest.&lt;ref&gt;{{cite news |title=Updated: Russian attack on Pavlohrad in Dnipropetrovsk Oblast kills 1, injures 64 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-pavlohrad-in-dnipropetrovsk-oblast-injures-5/ |website=The Kyiv Independent |author=Martin Fornusek |date=6. september 2024 |access-date=6. septembril 2024}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news |title=1 killed, 5 injured in Russian attack on Krasnopillia in Sumy Oblast |url=https://kyivindependent.com/1-killed-5-injured-in-russian-attacks-on-sumy-oblast/ |website=The Kyiv Independent |author=Dmytro Basmat |date=6. september 2024 |access-date=7. septembril 2024}}&lt;/ref&gt;

=== 7. september ===

Ukraina ründas droonidega Venemaal Voroneži oblastis Ostrogožkis asuvat laskemoonaladu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609446622/soja-927-paev-budanovi-sonul-ulatuvad-ukraina-droonid-1800-km-kaugusele#voronez Ukraina relvajõudude droonirünnak Venemaa Voroneži oblastis põhjustas tulekahju ja plahvatused laskemoonalaos] ERR, 7. IX 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120320214/video-ukraina-droonirunnak-pohjustas-tulekahju-laskemoonalaos-venemaal-voronezi-oblastis VIDEO | Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju laskemoonalaos Venemaal Voroneži oblastis] Delfi, 7. IX 2024&lt;/ref&gt; Ukraina luure andmetel olid selles laos hoiul Põhja-Korea päritolu ballistilised raketid. [https://et.wikipedia.org/wiki/Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._august_2024_-_...)#24._august 24. augustil] toimus eelmine rünnak samale objektile.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid08xBPVZoetzBZhqxFo3VKrsqcapKDBMSNdGbwMKKzFuAym2An3LYDuo6ch4jCxfJAl&amp;id=100087560906848 kolonel Hansu blogi] Hannes Toomsalu, 8. IX 2024&lt;/ref&gt;

=== 8. september ===
Venemaa teatas Novohrodivka asula (Pokrovskist 15 km kagus) vallutamisest Donetski oblastis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609447064/meedia-venemaa-pealetung-pokrovski-suunal-on-kaotamas-hoogu#idaukraina Vene sõjavägi teatas Ida-Ukraina linna vallutamisest] ERR, 8. IX 2024&lt;/ref&gt; Lahingud asula pärast olid alanud [[#aug28|28. augustil]].&lt;!--artikli sisene viide--&gt;

Ukraina ründas droonidega kütusehoidlat Belgorodi oblasti Volokonovka rajoonis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609447064/soja-928-paev-venemaa-pealetung-pokrovski-suunal-on-kaotamas-hoogu#belgorod Belgorodi kuberner: Ukraina rünnak süütas kütusehoidla] ERR, 8. IX 2024&lt;/ref&gt;

Läti võimud teatasid lõhkeainetega Venemaa [[HESA Shāhed 136|Shāhed]] drooni kukkumisest riigi territooriumile ([[Gaigalava]] külas, 90&amp;nbsp;km kaugusel piirist Valgevenega);&lt;ref&gt;[https://www.rainews.it/maratona/2024/09/guerra-in-ucraina-zelensky-rafforzare-posizione-ucraina-inizio-autunno-be02a661-4813-4d79-acca-c8196ef87a5d.html#8d72e766-6785-4f2a-a7e1-02ad6789aa4a La Lettonia: &quot;Il drone caduto sul nostro territorio trasportava esplosivi&quot;]. Rai News 24, 9. IX 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120320391/lati-kaitseministeeriumi-teatel-kukkus-rezekne-lahistel-alla-lati-ohuruumi-sisenenud-vene-armee-droon Läti kaitseministeeriumi teatel kukkus Rēzekne lähistel alla Läti õhuruumi sisenenud Vene armee droon] Delfi, 8. IX 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120320459/valgevene-vaatlusgrupp-latti-vois-kukkuda-ukraina-rundamiseks-kasutatav-loogidroon-shahed Valgevene vaatlusgrupp: Lätti võis kukkuda Ukraina ründamiseks kasutatav löögidroon Shahed] Delfi, 9. IX 2024&lt;/ref&gt;
Läti välisministeerium kutsus selgituste andmiseks välja Vene Föderatsiooni ajutise asjuri Lätis.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.bbc.com/russian/live/cp9rm3velevt#asset:395ab7d4-3bd6-4536-b029-51168a302183 |title=Латвия попросила российского дипломата объяснить инцидент с беспилотником |trans-title= |publisher=BBC News Русская служба |date=2024-09-09 |access-date=2024-09-10 |website=bbc.com |language=en-gb}}&lt;/ref&gt;

=== 9. september ===
Ukraina väed on ümberpiiramise välmimiseks eemaldunud ja Venemaa on hõivanud Nevelske asula (Pokrovskist 30 km kagus ja Doneskist 15 km idas) Donbassis.
&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0SgBP46oRiM343bFNQKiwU5kWBhrmaT8RhZ6Yo88MFskPnFx4V5scyNy9hFsRfuLBl Teet kalmuse blogi]FB 9. IX 2024&lt;/ref&gt;

Vene rünnakus [[Nikopol]]ile hukkus 16-aastane tütarlaps.&lt;ref&gt;{{cite news |title=Russian attack on Nikopol kills 16-year-old girl, injures 3 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-nikopol-kills-16-year-old-girl-injures-3/ |website=The Kyiv Independent |author=Kateryna Denisova |date=9. september 2024 |access-date=9. septembril 2024}}&lt;/ref&gt;

Iraan on Venemaale tarninud üle 200 ballistilise raketti {{ill|en|Fath 360}}.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.thetimes.com/uk/defence/article/ballistic-clmpm3d7m |title=Iran sends more than 200 ballistic missiles to Russia |url-access=subscription |author=Larisa Brown |date=2024-09-06 |access-date=2024-09-10 |website=thetimes.com}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120320607/dezful-on-vaga-ohtlik-rakett-kas-iraani-raketid-kallutavad-ukraina-soja-vene-armee-kasuks |title=&quot;Dezful on väga ohtlik rakett!&quot; Kas Iraani raketid kallutavad Ukraina sõja Vene armee kasuks? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-10 |access-date=2024-09-10 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120320990/blinken-venemaale-ballistilisi-rakette-tarninud-iraani-ootavad-taiendavad-sanktsioonid Blinken: Venemaale ballistilisi rakette tarninud Iraani ootavad täiendavad sanktsioonid] Delfi, 10. IX 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609447514/soja-929-paev-pokrovski-suunal-sai-lahingutes-surma-ja-haavata-314-vene-sodurit#eskalatsioon USA: Iraani poolt ballistiliste rakettide tarnimine oleks eskalatsioon] ERR, 9. IX 2024&lt;/ref&gt;

=== 10. september ===
Venemaa ründas tsiviilenergia taristut Dnipropetrovski, Donetski, Mõkolaivi, Poltava, Sumõ, Harkivi, Hersoni ja Tšernihivi oblastis. Rünnak põhjustas alajaamade katkestusi Dnipropetrovski ja Sumõ oblastis ning õhuliinide katkestusi [[Tšernihivi oblast|Tšernihivi]] ja [[Poltava oblast|Poltava]] oblastis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609448939/venemaad-tabas-ulatuslik-droonirunnak#energia Venemaa ründas viimase päeva jooksul energiataristut kaheksas Ukraina piirkonnas] ERR, 10. IX 2024&lt;/ref&gt;

Ukraina sooritas droonirünnaku Venemaa üheksale oblastile, sealhulgas Belgorodi, Kurski, Orjoli, Voroneži, Tula, Kaluga ja Moskva oblastile ning Moskva linnale ja okupeeritud Krimmile. Rünnaku tõttu suleti ajutiselt [[Šeremetjevo]], [[Domodedovo lennujaam|Domodedovo]] ja [[Vnukovo lennujaam|Vnukovo]] lennujaam Moskva oblastis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120320743/videod-ukraina-rundas-venemaad-144-drooniga-pihta-said-kortermajad VIDEOD | Ukraina ründas Venemaad 144 drooniga, pihta said kortermajad] Delfi 10. IX 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.reuters.com/world/europe/russia-destroys-ukraine-launched-drone-flying-towards-moscow-mayor-says-2024-09-09 Ukraine strikes Moscow in biggest drone attack to date]. [[Reuters]], 10. IX 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.bbc.com/russian/live/cp9rm3velevt#asset:e7130098-9e88-4eee-8772-be53c97586f4 Военный обозреватель Русской службы Би-би-си Павел Аксенов — о масштабном ударе украинскими дронами по территории России]. BBC News Русская служба, 10. IX 2024&lt;/ref&gt;

=== 11. september ===
Venemaa armee asus Kurski oblastis vastupealetungi eesmärgiga vallutada Ukraina poolt hõivatud alad.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609451231/allikad-venemaa-alustas-kurski-oblastis-vastupealetungi Allikad: Venemaa alustas Kurski oblastis vastupealetungi] ERR, 12. IX 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120321320/vene-vaed-laksid-kurski-oblastis-teadete-kohaselt-vastupealetungile Vene väed läksid Kurski oblastis teadete kohaselt vastupealetungile] Delfi, 12. IX 2024&lt;/ref&gt;

Ukraina tulistas Musta mere kohal all Vene hävitaja [[Suhhoi Su-30]]M.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609451174/ukraina-tulistas-alla-veel-uhe-vene-havitaja Ukraina tulistas alla veel ühe Vene hävitaja] ERR, 12. IX 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://x.com/nexta_tv/status/1834115324100166034?t=kqoZU1cIsRxmlLi0WNcgkw&amp;s=19 NEXTA] x.com 12. IX 2024&lt;/ref&gt;

USA ja Suurbritannia välisministrid [[Antony Blinken]] ja [[David Lammy]] kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609450184/blinken-ukraina-voib-saada-loa-usa-rakettide-tulistamiseks-venemaale#kiiev USA välisminister ja tema Briti kolleeg kohtuvad Zelenskiga Kiievis] ERR, 11. IX 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120321305/washington-kohkleb-endiselt-kas-lubada-ukrainal-runnata-sihtmarke-venemaal-laane-relvadega Washington kõhkleb endiselt, kas lubada Ukrainal rünnata sihtmärke Venemaal lääne relvadega] Delfi, 11. IX 2024&lt;/ref&gt;

=== 12. september ===
Venemaa rünnakus [[Donetski oblast]]is asuvale külale hukkus kolm Rahvusvahelise Punase Risti Komitee (ICRC) heaks töötanud ukrainlast.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120321565/ida-ukrainas-toimunud-venemaa-runnakus-hukkus-kolm-punase-risti-tootajat Ida-Ukrainas toimunud Venemaa rünnakus hukkus kolm Punase Risti töötajat] Delfi, 12. IX 2024&lt;/ref&gt;

Venemaa teatas [[Kurski oblast]]is 10 küla tagasivallutamisest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609451174/zelenski-vene-rakett-tabas-mustal-merel-viljalaeva#kurskikylad Venemaa teatas 10 Kurski oblasti küla tagasivallutamisest] ERR, 12. IX 2024&lt;/ref&gt; Sõltumatut kinnitust sellele ei ole.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0dYkww512HCmyN3Ncq43ZWejr3xDc2BkJGME9gg4iZV5daHqhS84GtYh5LCYu8E1zl&amp;id=100087560906848 kolonel Hansu blogi] FB: Hannes Toomsalu, 16. IX 2024&lt;/ref&gt;

Vene rakett tabas Mustal merel Egiptusesse teel olnud viljalaeva&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120321578/ukraina-teatel-tabas-venemaa-rakett-teraviljalaeva-rumeenia-vete-lahistel Ukraina teatel tabas Venemaa rakett teraviljalaeva Rumeenia vete lähistel] Delfi, 12. IX 2024&lt;/ref&gt; Laev jätkas sõitu ja jõudis järgmisel päeval [[İstanbul]]i.

Ukraina on kahel päeval järjest korraldanud droonirünnakud objektidele [[Murmanski oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120321155/venemaa-murmanski-oblasti-kuberner-teatas-droonirunnakust-suleti-kaks-lennuvalja Venemaa Murmanski oblasti kuberner teatas droonirünnakust. Suleti kaks lennuvälja] Delfi, 11. IX 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120321436/venemaa-murmanski-oblastis-suleti-jalle-kaks-lennuvalja-vaidetavalt-tulistati-sojavaelennuvalja-juures-alla-kaks-drooni Venemaa Murmanski oblastis suleti jälle kaks lennuvälja. Väidetavalt tulistati sõjaväelennuvälja juures alla kaks drooni] Delfi, 12. IX 2024&lt;/ref&gt;

Kiievisse saabus visiidile [[Eesti president]] [[Alar Karis]].&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120322080/president-alar-karis-kiievis-on-aeg-ukrainale-saadetud-relvade-kasutamisele-piirangud-tuhistada-joustagem-ka-oma-punased-jooned |title=President Alar Karis Kiievis: on aeg Ukrainale saadetud relvade kasutamisele piirangud tühistada, jõustagem ka oma punased jooned. |url-access=subscription |author=EV president Alar Karis|date=2024-09-15 |access-date=2024-09-15 |website=epl.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609455947/alar-karis-ma-pole-nous-et-aeg-on-venemaa-poolel Alar Karis: ma pole nõus, et aeg on Venemaa poolel] ERR, 15. IX 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120322035/fotod-president-karis-ukrainas-venemaa-terroriseerib-tsiviilelanikke-jattes-nad-ilma-elektrist-soojusest-ja-rahulikust-unest FOTOD | President Karis Ukrainas: Venemaa terroriseerib tsiviilelanikke, jättes nad ilma elektrist, soojusest ja rahulikust unest] Delfi, 15. IX 2024&lt;/ref&gt;

=== 13. september ===
Venemaa ja Ukraina viisid läbi vangide vahetuse. Vene sõjavangist vabanes 49 ukrainlast.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120321778/video-vene-sojavangist-vabastati-veel-49-ukrainlast VIDEO | Vene sõjavangist vabastati veel 49 ukrainlast] Delfi, 13. IX 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609452593/sadamalinnas-odessas-oli-kuulda-plahvatusi#vangivahetus Venemaa vangistusest vabastati 49 ukrainlast] ERR, 13. IX 2024&lt;/ref&gt;

Alates täiemahulise sissetungi algusest on Ukraina alla tulistanud 8060 Venemaa poolt välja lastud Shahedi drooni.

[[Sumõ oblast]]is hukkus Venemaa [[Juhitav pomm|juhitava pommi]] läbi kaks inimest, kuus, sealhulgas üks laps, sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.reuters.com/world/europe/russian-attack-kills-two-injures-six-ukraines-sumy-region-2024-09-13/ Russian attack kills two, injures six in Ukraine's Sumy region]. [[Reuters]], 13. IX 2024&lt;/ref&gt;

=== 14. september ===
Venemaa ja Ukraina viisid [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatide]] kaheksandal samalaadsel vahendusel läbi järjekordse vangide vahetuse. Venemaa vangistusest pääses 103 Ukraina sõjavangi. Sama palju vabastas Ukraina venelasi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120321945/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-kahe-paeva-jooksul-teist-korda-sojavange-vabastati-103-ukrainlast Ukraina ja Venemaa vahetasid kahe päeva jooksul teist korda sõjavange. Vabastati 103 ukrainlast] Delfi, 14. IX 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609453670/biden-ja-starmer-lukkasid-ukraina-kaugmaarelvade-otsuse-edasi#Vangid Vangide vahetuse käigus naasis Ukrainasse 103 sõjavangi] ERR, 14. IX 2024&lt;/ref&gt;

=== 15. september ===
Venemaa pommitas planeerivate pommidega [[Harkiv]]it. Elumaja tabamuses hukkus üks ja kannatada sai üle 40 inimese.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120322136/video-venemaa-harkivi-pihta-antud-pommiloogis-hukkus-uks-ja-sai-kannatada-ule-40-inimese VIDEO | Venemaa Harkivi pihta antud pommilöögis hukkus üks ja sai kannatada üle 40 inimese] Delfi, 16. IX 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120322071/venemaa-liugpomm-tabas-harkivis-kortermaja-mis-suttis-polema-viga-sai-kumneid-inimesi Venemaa liugpomm tabas Harkivis kortermaja, mis süttis põlema. Viga sai kümneid inimesi ] Delfi, 16. IX 2024&lt;/ref&gt;

Ukraina kaitsevägi sai oma relvastusse 18 Ukrainas toodetud haubitsat [[Bogdana]], mille ehituse oli juulis tellinud ja finantseerinud Taani.

Ukraina on alustanud NATO standardile vastavate 155-millimeetrise kaliibriga mürskude tootmist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609454777/meedia-venemaa-viib-vagesid-pokrovski-alt-kurski-oblastisse#tootmine Ukraina hakkas tootma 155-millimeetriseid mürske] ERR, 15. IX 2024&lt;/ref&gt;

&lt;gallery mode=&quot;packed&quot; heights=&quot;115px&quot; style=&quot;line-height:1.2em&quot;&gt;
Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2024-09-01 (12).jpg|Purustused Harkivis, {{nowrap|1. IX 2024}}
Destructions in Sumy State University after Russian attack, 2024-09-03 (01).jpg|Sumõ ülikool, {{nowrap|3. IX 2024}}
Destructions in Lviv after Russian attack, 2024-09-04 (001).webm|Rünnakujärgsed purustused [[Lviv]]is, {{nowrap|4. IX 2024}}
Destructions in Pavlohrad after Russian attack, 2024-09-06 (02).webp|Pavlohrad, {{nowrap|6. IX 2024}}
Hotel in Mykolaivka after Russian attack, 2024-09-07 (01).webp|Hotell Mõkolajivkas, {{nowrap|7. IX 2024}}
Attack on the mission of International Committee of the Red Cross in Viroliubivka, 2024-09-12 (01).jpg|{{nowrap|12. IX 2024}}
Destructions in Ivano-Frankivsk Oblast after Russian attack, 2024-09-13 (07).webp||{{nowrap|13. IX 2024}}
Exchange of captured people between Ukraine and Russia, 2024-09-14 (01).webp|Vangide vahetus, {{nowrap|14. IX 2024}}
Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2024-09-15 (24).jpg|Tabamuse saanud elumaja Harkivis, {{nowrap|15. IX 2024}}
NASA FIRMS 2024-09-18 Toropets.png|[[NASA]] [[FIRMS]],&lt;br /&gt;Toropets, {{nowrap|18. IX 2024}}
Sumy geriatric boarding house after Russian attack, 2024-09-19 (001).webm|Rünnakujärgne hooldekodu [[Sumõ]]s, {{nowrap|19. IX 2024}}
Destructions in Kryvyi Rih after missile attack, 2024-09-21 (01).jpg|Rünnakujärgne maja [[Krõvõi Rih]]is, {{nowrap|21. IX 2024}}
NASA FIRMS 2024-09-21 Tikhoretsk.png|[[NASA]] [[FIRMS]],&lt;br /&gt;Moonalao plahvatus [[Tihhoretsk]]is, {{nowrap|21. IX 2024}}
Cemetery in Tsyrkuny after Russian shelling, 2024-09-23 (01).jpg|Surnuaed, {{nowrap|23. IX 2024}}
Liberation of Vovchansk aggregate plant, 2024-09-24.webm|Votšansk, {{nowrap|24. IX 2024}}
NASA FIRMS 2024-09-26 7days Tambov.gif|[[NASA]] [[FIRMS]],&lt;br /&gt;Tambov, {{nowrap|26. IX 2024}}
Destructions in Sumy after Russian attack, 2024-09-28 (11).webp|Rünnakujärgne [[Sumõ]] haigla, {{nowrap|28. IX 2024}}
NASA FIRMS 2024-09-29 Kotluban.png|pisi|NASA FIRMS 2024-09-29 Kotluban.png|[[NASA]] [[FIRMS]]i jäädvustus [[Kotluban]]i tulekahjudest, {{nowrap|29. IX 2024}}
&lt;/gallery&gt;

=== 16. september ===
Itaalia saadab Ukrainale teise õhutõrjepatarei Samp-T.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609459529/itaalia-saadab-ukrainale-teise-ohutorjepatarei-samp-t Itaalia saadab Ukrainale teise õhutõrjepatarei Samp-T] ERR, 16. IX 2024&lt;/ref&gt;

=== 17. september ===
Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina Sumõ oblasti energiataristule.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609461041/soja-937-paev-isw-andmeil-vabastas-ukraina-alasid-harkivi-ja-pokrovski-lahistel#sumo Vene vägi korraldas ulatusliku rünnaku Sumõ oblasti energiataristule] ERR, 17. IX 2024&lt;/ref&gt;

=== 18. september ===
[[File:NASA FIRMS 2024-09-16 6days Toropets.gif|thumb|[[NASA]] jälgis [[Toropets]]i tulekahjusid]]
Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis ja hävitati suur laskemoona ladu [[Toropets]]i linnas [[Tveri oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609463314/ukraina-suutas-droonirunnakuga-venemaal-tveri-oblastis-suure-moonalao#haevis Ukraina hävitas droonirünnakuga Venemaa suure relvalaos] ERR, 18. IX 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120322709/video-venemaal-tveri-oblastis-evakueeritakse-droonirunnaku-tottu-osaliselt-toropetsi-linn VIDEO | Venemaal Tveri oblastis evakueeritakse droonirünnaku tõttu osaliselt Toropetsi linn] Delfi, 18. IX 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120322809/video-vene-laskemoonalao-plahvatus-paistis-kosmosesse-ja-tekitas-maavarina VIDEO | Vene laskemoonalao plahvatus paistis kosmosesse ja tekitas maavärina] Delfi, 18. IX 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609464361/zelenski-teatas-ukraina-voiduplaani-valmimisest#isw ISW: Ukraina löögid Venemaa moonaladudele võivad muuta sõja käiku] ERR, 19. IX 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120323092/kui-kolmandik-kumnest-laost-havitada-siis-on-see-kova-look-vene-armeele-miks-voivad-runnakud-ladudele-koigutada-putini-plaane |title=&quot;Kui kolmandik kümnest laost hävitada, siis on see kõva löök Vene armeele.&quot; Miks võivad rünnakud ladudele kõigutada Putini plaane? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-19 |access-date=2024-09-19 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://x.com/MT_Anderson/status/1836788608239358243 Rünnaku tulemused graafiliselt] MT Anderson x.com, 19. IX 2024&lt;/ref&gt; Laos hoiustati 122 mm laskemoona mitmikraketiheitjatele Grad-21, erinevas mõõdus miine miinipildujatele ja laskemoona suurtükkidele, samuti ballistilisi rakette Iskander-M ja õhutõrjekomplekside S-300 rakette. Hävines 70–90% ladudes olnud 30 000 tonnist laskemoonast.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid02PDtXG8H11d3TTH5oQcM9D3ouzYStASco5bMgwcb5y4cp2apPBrf3N5cug3EXRxEXl Teet Kalmuse blogi] FB 20. IX 2024&lt;/ref&gt;

Vene vägede [[#11._september|11. septembril]] alanud vasturünnak [[Kurski oblast]]is on pärast esialgset edu ja Snagosti asula hõivamist pidurdunud. Samal ajal on Ukraina edenenud Tjotkino ja Vesseloje suundadel esialgse rünnaku piirkonnas läänes.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120322626/kaart-ja-video-kurski-oblastis-jatkub-age-sojategevus-ukraina-vastab-vene-vastupealetungile-uute-sammudega KAART JA VIDEO | Kurski oblastis jätkub äge sõjategevus. Ukraina vastab Vene vastupealetungile uute sammudega] Delfi, 18. IX 2024&lt;/ref&gt;

=== 19. september ===
Vene rünnakus [[Sumõ]]le hukkus üks inimene.&lt;ref&gt;{{Cite web |date=19. september 2024 |title=Russian attack on retirement home in Sumy kills at least 1, injures 12 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-retirement-home-in-sumy/ |author=Kateryna Denisova |website=The Kyiv Independent}}&lt;/ref&gt;

Ukraina on oma võiduplaani täielikult valmis saanud ja nüüd on kõige olulisem see ellu viia, ütles [[Ukraina president|president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]. Ukraina kavatseb plaani [[New York|New Yorgis]] toimuval [[ÜRO Peaassamblee]] 79. istungjärgul maailma liidritele tutvustada.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609464361/soja-939-paev-zelenski-teatas-ukraina-voiduplaani-valmimisest#voit Zelenski: meie võiduplaan sai valmis] ERR, 19. IX 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120323391/zelenskoi-ukraina-voiduplaanis-arvestatakse-liitlaste-kiirete-oktoobrist-detsembrini-tehtavate-otsustega Zelenskõi: Ukraina võiduplaanis arvestatakse liitlaste kiirete, oktoobrist detsembrini tehtavate otsustega] Delfi, 20. IX 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609467523/soja-942-paev-umerov-ukraina-ootab-prantsusmaa-havitajaid-ja-peab-konelusi-teistega#voiduplaan Zelenski: kui Biden lükkaks võiduplaani tagasi, tähendaks see väga pikka sõda] ERR, 22. IX 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609467970/zelenski-saabus-uhendriikidesse-visiidile#garantii Zelenski võiduplaan eeldab lääneriikide julgeolekutagatisi] ERR, 23. IX 2024&lt;/ref&gt;

=== 20. september ===
Venemaa võimud on andnud vägedele ülesandeks 2024. aasta oktoobri keskpaigaks Ukraina väed Kurski oblastist välja tõrjuda.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609465969/zelenski-kurski-pealetung-juhtis-korvale-40-000-vene-sojavaelast#isw ISW: Vene võimud on andnud ülesande oktoobri keskpaigaks Ukraina väed Kurskist välja tõrjuda] ERR, 20. IX 2024&lt;/ref&gt;

=== 21. september ===
Vene rünnakus [[Krõvõi Rih]]ile hukkus kolm inimest.&lt;ref&gt;{{Cite web |date=21. september 2024 |author=Abbey Fenbert |title=Russian missile strike on Kryvyi Rih kills 3, including child |url=https://kyivindependent.com/russian-missile-strike-on-kryvyi-rih-kills-at-least-3-injures-3-including-children/ |website=The Kyiv Independent}}&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas järjekordse droonirünnaku Venemaa laskemoonahoidlatele. Tabamuse said [[Krasnodari krai]] [[Tihhoretsk]]i rajooni Kamennõi külas asuv hoidla ja [[Tveri oblast]]is [[Toropets]]ist 16 km lõunas asuv Oktjaberskoje hoidla.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609467010/ukraina-tabas-kahte-venemaa-laskemoonaladu#laskemoonaladu Ukraina tabas kahte Venemaa laskemoona ladu] ERR, 21. IX 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120323529/ukraina-droonid-rundasid-kahte-laskemoonaladu-venemaal Ukraina droonid ründasid kahte laskemoonaladu Venemaal] Delfi, 21. IX 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid02LtMpdrHnk9f8DJ8jmuqB9aditCAaPzsLZtzNhq89F5866dsPGHdLyri1dVdxnty8l Teet Kalmuse blogi] FB, 21. IX 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://x.com/PStyle0ne1/status/1837363132265542140 PStyleOne1] X.com, 21. IX 2024&lt;/ref&gt; Eelmine rünnak, kus tabamuse sai Toropetsist idas asunud hoidla toimus [[#18._september|18. septembril]].&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120323879/betooniks-moeldud-raha-laks-kindralite-taskusse-ekspert-selgitab-miks-venelaste-tahtsad-laod-nii-kergesti-vastu-taevast-lendavad |title=&quot;Betooniks mõeldud raha läks kindralite taskusse.&quot; Ekspert selgitab, miks venelaste tähtsad laod nii kergesti vastu taevast lendavad |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-23 |access-date=2024-09-23 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;

=== 22. september ===
Vene vägedel õnnestus tungida [[Donetski oblast]]is asuva Toretski linna keskossa ja edenda ka linnast edelas.&lt;ref&gt;[https://x.com/TheStudyofWar/status/1837688432568467730 ISW] X.com, 22. IX 2024&lt;/ref&gt; Samuti on Venemaal olnud edu [[Vuhledar]]i piirkonnas, kus on õnnestunud edeneda linnast nii kirdesse kui ka läände. Venemaa edasise edenemise korral tekib Vuhledaris asuvate Ukraina üksuste sissepiiramise oht.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid033nd7f9Ce9TuX6nurBoyvSgse8eX921EJuAZUSzpLUfvK2kUTKQ6YCc5RTYCMzs1Gl Teet Kalmuse blogi] FB, 22. IX 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120324141/ekspert-zaluznoi-ja-ta-meeskonna-peastaabist-minema-loomine-oli-katastroofiline-otsus-ning-see-on-viimas-donbassi-kaotamiseni |title=Ekspert: Zalužnõi ja ta meeskonna peastaabist minema löömine oli katastroofiline otsus ning see on viimas Donbassi kaotamiseni |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-09-24 |access-date=2024-09-24 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] saabus ülitähtsale USA visiidile, kus ta tutvustab [[#19._september|19. septembril]] valminud Ukraina võiduplaani Ühendriikide presidendile [[Joe Biden]]ile, USA kongressile, mõlemale USA presidendikandidaatidele ja liitlasriikide liidritele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609467970/zelenski-saabus-uhendriikidesse-visiidile#zelenski Zelenski saabus Ühendriikidesse visiidile] ERR, 23. IX 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609468921/zelenski-oleme-soja-lopetamisele-lahemal-kui-arvame Zelenski: oleme sõja lõpetamisele lähemal kui arvame] ERR, 24. IX 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120324626/wsj-ukraina-voiduplaan-ei-avalda-bideni-administratsioonile-muljet WSJ: Ukraina võiduplaan ei avalda Bideni administratsioonile muljet] Delfi, 26. IX 2024&lt;/ref&gt;

=== 23. september ===
Venemaa on edenenud [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] piirkonnas Novooleksandrivka ümbruses ja Mõhhailivka lähistel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609467970/zelenski-saabus-uhendriikidesse-visiidile#pokrovsk ISW: Vene väed liikusid Pokrovski suunal veidi edasi] ERR, 23. IX 2024&lt;/ref&gt;

=== 24. september ===
Ukraina tõrjus Vene väed välja [[Harkivi oblast]]i [[Vovtšansk]]i linnas asuvast agregaaditehasest, kus Ukraina oli alates [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._aprill_2024_–_31._juuli_2024)#18._juuni|18. juunist]] hoidnud piiramisrõngas Venemaa üksust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120324283/ukraina-sodurid-vallutasid-tehase-harkivi-oblastis-mis-oli-hoivatud-vene-vagede-poolt Ukraina sõdurid vallutasid tehase Harkivi oblastis, mis oli hõivatud Vene vägede poolt] Delfi, 24. IX 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609470237/venemaa-korraldas-taas-ohurunnaku-ukraina-linnade-pihta#tehas Ukraina sõjaväeluure jagas Vovtšanski tehase tagasivallutamise kohta detaile] ERR, 25. IX 2024&lt;/ref&gt;

=== 25. september ===
Ukraina üksused alustasid piiramisrõngasse sattumise vältimiseks Vuhledarist taganemist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609470237/venemaa-korraldas-taas-ohurunnaku-ukraina-linnade-pihta#meedia Meedia: Ukraina olukord läheb Vuhledaris üha keerulisemaks] ERR, 25. IX 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609471375/ukraina-ekspert-vuhledari-piirkonnas-on-kriisiolukord#vuhledar Ukraina ekspert: Vuhledari piirkonnas on kriisiolukord] ERR, 26. IX 2024&lt;/ref&gt;

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] esines avaldusega [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] eriistungil.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120324312/zelenskoi-uro-julgeolekunoukogus-venemaad-saab-rahule-ainult-sundida Zelenskõi ÜRO julgeolekunõukogus: Venemaad saab rahule ainult sundida] Delfi, 25. IX 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120324556/zelenskoi-kutsus-maailma-liidreid-mitte-otsima-rahu-asemel-sojast-valjapaasu Zelenskõi kutsus maailma liidreid mitte otsima rahu asemel sõjast väljapääsu] Delfi, 25. IX 2024&lt;/ref&gt;

=== 26. september ===
Venemaa teatas [[Donetski oblast]]is asuva [[Ukrajinsk]]i linna (Pokrovskist 20 km kagus) vallutamisest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609471375/ukraina-ekspert-vuhledari-piirkonnas-on-kriisiolukord#ukrainski Venemaa teatas Donetskis asuva linna vallutamisest] ERR, 26. IX 2024&lt;/ref&gt;

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski|Volodõmõr Zelenskõi]] kohtus USA presidendi [[Joe Biden]]i ja asepresidendi ning demokraatide presidendikandidaadi [[Kamala Harris]]ega.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120324888/harris-utles-zelenskoiga-kohtudes-et-trumpi-tehtud-soja-lopetamise-ettepanekud-kattuvad-putini-omadega Harris ütles Zelenskõiga kohtudes, et Trumpi tehtud sõja lõpetamise ettepanekud kattuvad Putini omadega] Delfi, 27. IX 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609472421/ukraina-vene-vagi-andis-neli-raketi-ja-57-ohulooki#harris Harris Zelenskile: minu toetus ukraina rahvale on vankumatu] ERR, 27. IX 2024&lt;/ref&gt;

USA teatas algul 375 miljoni dollari suuruse sõjalise abi paketist Ukrainale, mis sisaldab [[planeeriv pomm|planeerivaid pomme]] {{ill|en|AGM-154 Joint Standoff Weapon}} (JSOW) ja veel üht õhutõrjepatareid Patriot,&lt;ref&gt;{{Cite web |date=26. september 2024 |title= US announces new $375m military aid package for Ukraine|author= Myroslav Trinko |url= https://gagadget.com/en/510833-us-announces-new-375m-military-aid-package-for-ukraine/ |website=gagadget.com }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120324741/biden-tegi-teatavaks-kaheksa-miljardi-dollari-vaartuses-sojalist-abi-ukrainale Biden tegi teatavaks kaheksa miljardi dollari väärtuses sõjalist abi Ukrainale] Delfi, 26. IX 2024&lt;/ref&gt; ning hiljem ka 7,9 miljardi dollari väärtuses sõjalise abi eraldamisest Ukrainale.&lt;ref&gt;{{Cite web |date=26. september 2024 |title= Biden announces USD 7.9 B aid for Ukraine and new sanctions against Russia |url= https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3909923-biden-announces-usd79b-aid-for-ukraine-and-new-sanctions-against-russia.html |website= ukrinform }}&lt;/ref&gt;

=== 27. september ===
Vene rünnakus [[Krõvõi Rih]]i politseijaoskonnale hukkus kolm inimest.&lt;ref&gt;{{Cite web |date=27. september 2024 |title=Russian missile hits police department in Kryvyi Rih, killing 3, injuring 6 |author1=Kateryna Denisova |author2=Kateryna Hodunova |url=https://kyivindependent.com/russian-missile-hits-administrative-building-in-kryvyi-rih/ |website=The Kyiv Independent }}&lt;/ref&gt;

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] kohtus USA ekspresidendi ja vabariiklaste presidendikandidaadi [[Donald Trump]]iga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609473679/trump-kohtus-zelenskiga-ja-lubas-valimisvoidu-korral-sojale-lahenduse-leida Trump kohtus Zelenskiga ja lubas valimisvõidu korral sõjale lahenduse leida] ERR, 27. IX 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609473667/err-usa-s-zelenski-puuab-veenda-nii-demokraate-kui-vabariiklasi-abiga-jatkama ERR USA-s: Zelenski püüab veenda nii demokraate kui vabariiklasi abiga jätkama] ERR, 27. IX 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120325125/trump-parast-zelenskoiga-kohtumist-tahame-koigi-jaoks-oiglast-kokkulepet Trump pärast Zelenskõiga kohtumist: tahame kõigi jaoks õiglast kokkulepet] Delfi, 27. IX 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120325313/zelenskoi-sonul-sai-ta-kinnitust-et-trump-toetab-ukrainat-trumpi-liitlased-selles-nii-kindlad-ei-ole |title=
Zelenskõi sõnul sai ta kinnitust, et Trump toetab Ukrainat. Trumpi liitlased selles nii kindlad ei ole |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-09-29 |access-date=2024-09-29 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;

=== 28. september ===
Venemaa {{ill|en|Topeltlöök|Double tap strike|topeltlöögis}} [[Sumõ]] haiglale hukkus kümme inimest.&lt;ref&gt;{{Cite news|title=Russian double-tap attack on Sumy hospital kills 10, injures 22, officials say |url=https://kyivindependent.com/russian-double-tap-attack-on-sumy-hospital-kills-6-injures-1-interior-minister-says/|website=The Kyiv Independent|date=28. september 2024|access-date=28. septembril 2024}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609473907/soja-948-paev-vene-vaed-rundasid-sumo-haiglat-kaks-korda-droonidega#sumo Vene väed ründasid Sumõs kaks korda haiglat] ERR 28.IX 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609474411/venemaa-mitmes-oblastis-teatati-plahvatustest-ja-polengutest#sumy Venemaa rünnakus Sumõ linna haiglale sai surma kümme inimest] ERR 29.IX 2024&lt;/ref&gt;

=== 29. september ===
Ukraina sooritas droonirünnaku mitmele Venemaa piirkonnale. Rünnati strateegiliselt tähtsaid energia- ja sõjaväeobjekte [[Krasnodari krai]]s, [[Stavropoli krai]]s, [[Kubani oblast]]is, [[Lipetski oblast]]is, [[Orjoli oblast]]is, [[Rostovi oblast]]is, [[Saratovi oblast]]is, [[Tambovi oblast]]is, [[Tuula oblast]]is, [[Voroneži oblast]]is ja [[Volgogradi oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609474411/venemaa-mitmes-oblastis-teatati-plahvatustest-ja-polengutest#droonirynnakud Venemaa mitmes oblastis teatati plahvatustest ja põlengutest] ERR 29.IX 2024&lt;/ref&gt; Ukraina sooritas rünnaku [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]i asula lähedal asuvale moonalaole.&lt;ref name=ukrinform&gt;{{cite web|url=https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3910938-ukraines-general-staff-confirms-strike-on-arms-depot-in-russias-kotluban.html |title=Ukraine's General Staff confirms strike on arms depot in Russia's Kotluban |trans-title= |publisher=Ukrinform |date=2024-09-29 |access-date=2024-09-29 |website=ukrinform.net |language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news |url= https://mil.in.ua/en/news/drones-attacked-an-ammunition-depot-in-the-volgograd-region/ |title= Drones attacked an ammunition depot in the Volgograd region|website= mil.in.ua |date=2024-09-29 |access-date=2024-09-29 |publisher=[[Militarnõi]] |language=en}}&lt;/ref&gt;

=== 30. september ===
Venemaa kavatseb järgmisel aasta suurendada oma sõjalisi kulutusi 26 miljardi euro võrra, mis tähendab tänavusega võrreldes kasvu rohkem kui veerandi võrra.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609474867/isw-venemaa-plaanib-tosta-sojalisi-kulutusi-veerandi-vorra ISW: Venemaa plaanib tõsta sõjalisi kulutusi veerandi võrra] ERR, 30. IX 2024&lt;/ref&gt;

72-aastane USA kodanik Stephen James Hubbard tunnistas end Moskva kohtus süüdi selles, et oli palgasõdur, kes võitles Ukraina eest [[Izjum]]i rindel pärast seda, kui Vene väed olid ta 2. aprillil 2022 vahistanud.&lt;ref&gt;{{cite news |url=https://www.reuters.com/world/europe/american-pleads-guilty-russian-court-fighting-ukraine-ria-reports-2024-09-30/ |title= American, 72, pleads guilty in Russia to fighting for Ukraine, RIA reports |website=Reuters|date=30. september 2024 |author= Lucy Papachristou}}&lt;/ref&gt;

== Oktoober 2024 ==
=== 1. oktoober ===
[[File:Destructions in Kherson after Russian attack, 2024-10-01 (02).jpg|thumb|Rünnakujärgne apteek [[Herson]]is, {{nowrap|1. X 2024}}]]
[[Ukraina kaitsjate päev|Riigipühal]] hukkus [[Herson]]i turul suurtükitules vähemalt kuus inimest.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://apnews.com/article/russia-ukraine-kherson-strike-market-8f9c8ba5604d483652fa9586bc8ed519 |title=A likely Russian artillery strike kills at least 6 at a Ukrainian market |trans-title= |publisher=[[Associated Press|AP]] |date=2024-10-01 |access-date=2024-10-01 |website=apnews.com |language=en-us |author=HANNA ARHIROVA |author2=ILLIA NOVIKOV |quote=An apparent Russian artillery strike hit a market in the southern Ukraine city of Kherson on Tuesday, killing at least six people and wounding three others, authorities said, on a morning when Ukrainians across the country were observing a minute’s silence for their military and war dead.}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120325804/vene-vagede-hersoni-turu-pihta-antud-look-tappis-vahemalt-kuus-inimest Vene vägede Hersoni turu pihta antud löök tappis vähemalt kuus inimest] Delfi, 1.X 2024&lt;/ref&gt;

=== 2. oktoober ===
Piiramisrõngasse sattumise vältimiseks tõmbas Ukraina oma väed [[Vene-Ukraina sõja idarinne|Idarinde]] ja [[Vene-Ukraina sõja lõunarinne|Lõunarinde]] kohtumispunktis asuvast [[Vuhledar]]ist välja. Pärast seda sisenesid linna Vene väed.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609476698/ukraina-tombas-vaed-vuhledarist-valja Ukraina tõmbas väed Vuhledarist välja] ERR, 2.X 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120325986/video-vene-vaed-on-ilmselt-vallutanud-donetski-oblastis-asuva-vuhledari VIDEO | Vene väed on ilmselt vallutanud Donetski oblastis asuva Vuhledari] Delfi, 2.X 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120326102/vaegrupeering-hortotsja-kinnitas-ukraina-vagede-vuhledarist-lahkumist Väegrupeering Hortõtsja kinnitas Ukraina vägede Vuhledarist lahkumist] Delfi, 2.X 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120326094/putinile-tehti-jarjekordne-kingitus-kui-suur-voit-on-vuhledari-ara-votmine-vene-armee-jaoks |title=&quot;Putinile tehti järjekordne kingitus!&quot; Kui suur võit on Vuhledari ära võtmine Vene armee jaoks? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-10-02 |access-date=2024-10-02 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;

=== 3. oktoober ===
[[File:Destructions in Hirsk after Russian attack, 2024-10-03 (01).jpg|thumb|Rünnakus hävinud vedelgaasiveok Hirskis, {{nowrap|3. X 2024}}]]
Vene rünnakus [[Tšernihivi oblast]]i [[Korjukivka rajoon]]i Hirski külale hukkus kolm inimest.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://kyivindependent.com/russia-strikes-chernihiv-oblast-killing-3-injuring-4-including-children/ |title=Russia strikes Chernihiv Oblast, killing 3, injuring 4, including children |publisher=The Kyiv Independent |author=Kateryna Hodunova |date=2024-10-03 |access-date=2024-10-03 |language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://suspilne.media/chernihiv/851133-ruka-onuki-lezala-vidirvana-ziteli-girska-pro-ataku-armii-rf-de-zaginuli-troe-ludej-ta-cetvero-otrimali-poranenna/ |title=&quot;Рука онуки лежала відірвана&quot;: жителі Гірська про атаку армії РФ, де загинули троє людей та четверо зазнали поранення |date=2024-10-04 |publisher=[[Suspilne]]}}&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid ründasid Venemaa [[Voroneži oblast]]is asuvat [[Borissoglebsk]]i sõjaväelennuväljal planeerivate pommide ladusid, lennukite Su-35 ja Su-34 seisukohti ning lennukikütuse hoidlaid.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120326420/sbu-allikas-ukraina-droonid-rundasid-vene-lennuvaljal-pommiladusid-lennukeid-ja-kutusehoidlaid SBU allikas: Ukraina droonid ründasid Vene lennuväljal pommiladusid, lennukeid ja kütusehoidlaid] Delfi, 3.X 2024&lt;/ref&gt; ATACMS-i rakettidega hävitas Ukraina Venemaa radarijaama [[Nebo-M]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609477589/ukraina-relvajoud-tabasid-atacms-rakettidega-venemaa-radarit-nebo-m#droon SBU allikas: Ukraina droonid ründasid Venemaa lennuvälja Voroneži oblastis. Ukraina relvajõud tabasid ATACMS-rakettidega Venemaa radarit Nebo-M] ERR, 3.X 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref name=radarid/&gt;

[[NATO]] uus peasekretär [[Mark Rutte]] tegi oma esimese visiidi uues ametis Ukraina pealinna Kiievisse.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609478774/mark-rutte-tegi-nato-uue-juhina-esimese-visiidi-kiievisse Mark Rutte tegi NATO uue juhina esimese visiidi Kiievisse] ERR, 3.X 2024&lt;/ref&gt;

Rumeenia andis Ukrainale üle [[MIM-104 Patriot|Patrioti]] õhutõrjesüsteemi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120326498/rumeenia-patrioti-ohutorjesusteem-joudis-ukrainasse Rumeenia Patrioti õhutõrjesüsteem jõudis Ukrainasse] Delfi, 3.X 2024&lt;/ref&gt;

=== 4. oktoober ===
Ukraina droonirünnaku tagajärjel süttis Venemaa [[Voroneži oblast]]is Anna asulas&lt;!--ruwi:Анна (Воронежская область)--&gt; Annanefteprodukti naftabaas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120326549/videod-venemaal-voronezi-oblastis-ja-permi-krais-polesid-naftabaasid VIDEOD | Venemaal Voroneži oblastis ja Permi krais põlesid naftabaasid] Delfi, 4.X 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609479278/venemaal-poleb-kaks-naftabaasi#venemaa Venemaal Voronežis põleb naftabaas] ERR, 4.X 2024&lt;/ref&gt;

Ukraina relvajõud likvideerisid okupeeritud [[Donetsk]]i lähedal korraldatud raketirünnakuga üle 20 Venemaa poolel võidelnud sõjaväelase, nende seas vähemalt kuus Põhja-Korea ohvitseri.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609482505/analuus-september-oli-vene-vagedele-kaotustelt-teine-koige-halvem-kuu#kuuik Allikas: Ukraina tappis raketilöögiga kuus Põhja-Korea ohvitseri] ERR, 4.X 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url= https://en.interfax.com.ua/news/general/1018437.html |title= Six officers from DPRK killed in missile strike near occupied Donetsk – source |publisher=Interfax Ukraine|date=2024-10-04 |access-date=2024-10-04|language=en}}&lt;/ref&gt;

Venemaa saab umbes pooled sõjas kasutatud suurtükimürskudest Põhja-Koreast, kes tarnib aastas Venemaale umbes kolm miljonit mürsku.&lt;ref&gt;[https://kyivindependent.com/half-of-russias-shells-used-in-ukraine-supplied-by-north-korea-the-times-reports/ Half of Russia's shells used in Ukraine supplied by North Korea, The Times reports] kyivindependent.com, 4.X 2024&lt;/ref&gt;

=== 5. oktoober ===
Donetski oblastis [[Kostjantõnivka]] lähedal tabas võimalik et ründelennukilt [[Suhhoi Su-57|Su-57]] välja lastud [[õhk-õhk-rakett]] juhitavuse kaotanud Vene reaktiivdrooni {{ill|en|S-70 Ohotnik|Sukhoi S-70 Okhotnik-B}}.&lt;ref&gt;{{cite web|url= https://newsukraine.rbc.ua/news/ukrainian-forces-shoot-down-russian-aircraft-1728123451.html |title= Ukrainian forces shoot down Russian aircraft near Kostiantynivka, Donetsk region |publisher=RBC Ukraine| author= OLEKSANDRA BASHCHENKO |date=2024-10-05 |access-date=2024-10-05|language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120326996/sojaraport-jaanika-merilo-ukraina-lasi-alla-haruldase-vene-drooni-jahimees |title=SÕJARAPORT - Jaanika Merilo: Ukraina lasi alla haruldase Vene drooni Jahimees |url-access=subscription |author=Jaanika Merilo |date=2024-10-06 |access-date=2024-10-06 |website=epl.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news |last=Malyasov |first=Dylan |date=5. oktoober 2024 |title=Russian S-70 drone reportedly shot down by friendly fire |url=https://defence-blog.com/russian-su-70-drone-reportedly-shot-down-by-friendly-fire/ |access-date=5. oktoobril 2024 |work=Defence Blog}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news|url= https://defence-blog.com/new-details-emerge-on-russias-s-70-drone-loss-over-ukraine/ |website= defence-blog.com |title= New details emerge on Russia’s S-70 drone loss over Ukraine |first= Dylan |last= Malyasov |date= 2024-10-06 |access-date= 2024-10-06}}&lt;/ref&gt;

Ukraina väed on rakettidega [[Storm Shadow]] ja [[M142 HIMARS|GMLRS]] tabanud kolme Vene komandopunkti.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609482505/soja-955-paev-ukraina-vaed-tabasid-rakettidega-kolme-vene-komandopunkti#staap Ukraina staap: Ukraina väed tabasid rakettidega kolme Vene komandopunkti] ERR, 5.X 2024&lt;/ref&gt;

=== 6. oktoober ===
Droonirünnakus süttis [[Moskva kõrgem üldvägede juhtivkoosseisu kool]].&lt;ref&gt;{{cite news|url= https://euromaidanpress.com/2024/10/06/drone-attack-sparks-fire-at-moscow-military-school/ |website= euromaidanpress.com|title= Drone attack sparks fire at Moscow military school |author= YURI ZORIA|date= 2024-10-06|access-date= 2024-10-06}}&lt;/ref&gt;

Vene õhurünnakus [[Sumõ]]le hukkus neli inimest, sealhulgas üks laps.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Four civilians, including child, injured in Russian attack on Sumy – photos |url=https://www.pravda.com.ua/eng/news/2024/10/7/7478490/ |access-date=2024-10-07 |website=Ukrainska Pravda |language=en}}&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas Ukrainat 87 Shahed-tüüpi drooni ja nelja tüüpi rakettidega. Ukraina õhutõrje hävitas 56 drooni ja kaks raketti. 25 drooni kadusid radaripildilt eeldatavalt õhutõrje tegevuse tulemusena.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609483012/venemaa-rundas-ukrainat-87-drooni-ja-nelja-tuupi-rakettidega#venemaa Venemaa ründas Ukrainat 87 drooni ja nelja tüüpi rakettidega] ERR, 6.X 2024&lt;/ref&gt;

=== 7. oktoober ===
[[File:NASA FIRMS 2024-10-07 Feodosia.png|thumb|NASA satelliidikujutis 7. oktoobri põlengutest [[Feodossija]]s ([[Fire Information for Resource Management System|FIRMS]])]]
[[File:Destructions in Kherson after Russian attack, 2024-10-07 (16).jpg|thumb|Pommitamisjärgne kool [[Herson]]is, {{nowrap|7. X 2024}}]]
Briti luure andmetel tõusid Vene armee kaotused septembris rekordtasemele, 1271 hukkunut ja haavatut päevas; maikuu sama näitaja oli 1262.&lt;ref&gt;[https://odessa-journal.com/british-intelligence-the-russian-army-set-a-record-for-losses-in-ukraine-in-september-since-the-start-of-the-war British Intelligence: The Russian army set a record for losses in Ukraine in September since the start of the war]. &lt;!--enwiki:--&gt;[[The Odessa Journal]]. 7. X 2024&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnaku tagajärjel süttis naftahoidla [[Feodossija]]s.&lt;ref&gt;{{cite news|url=https://kyivindependent.com/oil-depot-on-fire-in-crimeas-feodosia-following-drone-attack/ |website=The Kyiv Independent |title=Oil depot on fire in Crimea's Feodosia following Ukrainian attack |author=Olena Goncharova |date= 2024-10-07|access-date= 2024-10-07}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609483465/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftaterminali-krimmis#feodossia Krimmis süttis Ukraina droonirünnakus Vene naftaterminal] ERR, 7. X 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120327097/video-krimmis-poleb-parast-droonilooki-naftabaas-kehtestati-kohalik-eriolukord VIDEO | Krimmis põleb pärast droonilööki naftabaas. Kehtestati kohalik eriolukord] Delfi, 7.X 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120327455/krimmis-eile-droonirunnaku-tottu-suttinud-naftaterminali-juurest-evakueeriti-ule-tuhande-inimese Krimmis eile droonirünnaku tõttu süttinud naftaterminali juurest evakueeriti üle tuhande inimese] Delfi, 8. X 2024&lt;/ref&gt; Süttinud hoidla on naftatoodete ümberlaadimise mahu poolest Krimmi suurim. Tulekahju laienes järgnenud päevadel ja seda ei suudetud kustutada.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609485286/zelenski-naeb-voimalust-lopetada-soda-juba-jargmisel-aastal#meedia Meedia: Feodossia naftabaas põleb endiselt] Delfi, 9. X 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://t.me/vchkogpu/51587 ВЧК-ОГПУ] Telegram, 9. X 2024&lt;/ref&gt; 10. oktoobril tulekahju laienes ja süttis veel kaks mahutit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609487851/krimmis-asuvas-naftabaasis-puhkes-ukraina-runnaku-jarel-suur-tulekahju#tulekahju Krimmis asuvas naftabaasis puhkes Ukraina rünnaku järel suur tulekahju] ERR, 11.X 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120328375/ukraina-droonide-suudatud-krimmi-naftaterminalis-toimus-uus-plahvatus Ukraina droonide süüdatud Krimmi naftaterminalis toimus uus plahvatus] Delfi, 11.X 2024&lt;/ref&gt; Tulekahju õnnestus kustuda alles 12. oktoobril.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609489435/mediazona-ja-bbc-on-tuvastanud-ligi-73-000-sojas-hukkunud-vene-sodurit#feodossija Ukraina meedia: tulekahju Feodossija naftabaasis on kustutatud] ERR, 13.X 2024&lt;/ref&gt;

[[Rai News 24]] avaldas reportaaži [[Kurski oblast]]i [[Sudža]] linnast.&lt;ref&gt;[https://www.rainews.it/video/2024/08/tg1-stefania-battistini-simone-traini-dietro-le-quinte-reportage-incursione-ucraina-a-kursk-cc2f95dd-909e-45db-918f-d43b433a990f.html Battistini spiega il reportage: &quot;Abbiamo raggiunto in un blindato la città conquistata da Kiev&quot;]. [[Rai News 24]], 7. X 2024&lt;/ref&gt;

=== 8. oktoober ===
Venemaa kohus andis korralduse kahe Itaalia [[RAI]] ajakirjaniku, Simone Traini ja Stefania Battistini vahistamiseks ja väljaandmiseks, keda süüdistatakse [[Venemaa-Ukraina piir|Ukraina piiri]] ebaseaduslikus ületamises, kui nad tegid reportaaži [[Kurski oblast]]i Ukraina vägede poolt okupeeritud osas.&lt;ref&gt;[https://www.rainews.it/articoli/2024/10/mosca-ordina-arresto-per-gli-inviati-rai-stefania-battistini-e-simone-traini-66c6ed74-ab0c-4b3e-ba44-155dcb5c1650.html Esclusiva Tg1: l'inviata Battistini nel Kursk, sulle tracce dell'incursione ucraina in Russia]. [[Rai News 24]], 8. X 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.rainews.it/video/2024/10/richiesta-di-estradizione-per-battistini-e-traini-la-vicinanza-di-governo-e-rai-a10db33d-91d7-42ad-898b-9d842292fbab.html Richiesta di estradizione per Battistini e Traini: la vicinanza di Governo e Rai]. [[Rai News 24]], 8. X 2024&lt;/ref&gt;

=== 9. oktoober ===
Ukraina droonid ründasid [[Brjanski oblast]]is [[Karatšev]]i linna lähedal asuvat Venemaa laskemoonaladu. Ukraina väitis, et hävitati Põhja-Koreast pärit suurtükimoona, [[Planeeriv pomm|laugpomme]] ja rakette. Brjanski oblasti võimud kuulutasid ühes rajoonis välja erakorralise seisukorra, kuberner Aleksandr Bogomazi kinnitusel lasti alla 24 drooni.&lt;ref&gt;{{cite news|url= https://www.reuters.com/world/europe/russia-declares-local-emergency-region-where-ukraine-says-it-hit-weapons-arsenal-2024-10-09/ |website=Reuters|title= Russia declares local emergency in region where Ukraine says it hit weapons arsenal |author= Lucy Papachristou |date=2024-10-09|access-date= 2024-10-09}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120327736/ukraina-teatas-loogist-vene-laskemoonalaole-brjanski-oblastis Ukraina teatas löögist Vene laskemoonalaole Brjanski oblastis] Delfi, 9.X 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609485286/zelenski-naeb-voimalust-lopetada-soda-juba-jargmisel-aastal#ukraina Ukrainlased hävitasid Vene arsenali Brjanski oblastis] ERR, 9.X 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://t.me/vchkogpu/51585 ВЧК-ОГПУ] Telegram, 9.X 2024&lt;/ref&gt;

Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku eraldada kuni 35 miljardit eurot laenu Ukrainale, mille tagatiseks saavad Venemaa keskpanga lääneriikides külmutatud varad.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609485973/euroopa-liit-leppis-kokku-35-miljardi-euro-laenamises-ukrainale-kulmutatud-vene-vara-tagatisel Euroopa Liit leppis kokku 35 miljardi euro laenamises Ukrainale külmutatud Vene vara tagatisel] ERR, 9.X 2024&lt;/ref&gt;

Vene raketilöögis [[Odessa sadam]]ale hukkus seitse ja sai vigastada 11 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120327770/odessas-vigastas-vene-droonirunnak-viit-inimest Odessas vigastas Vene droonirünnak viit inimest] Delfi, 9.X 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120328038/vene-raketiloogis-odessa-oblastile-hukkus-7-inimest Vene raketilöögis Odessa oblastile hukkus 7 inimest] Delfi, 10.X 2024&lt;/ref&gt;

=== 10. oktoober ===
Ukraina korraldas droonirünnakud Venemaa sõjalistele objektidele [[Krasnodari krai]]s ja [[Adõgee]] vabariigis. 
*Krasnodari krais sai tabamuse [[Jeisk]]i piirkonnas Oktjabrski asulas asuv [[HESA Shāhed 136|Shahed droonide]] hoiubaas, kus hoiti umbes 400 löögidrooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120328041/video-ukraina-teatas-droonilao-havitamisest-venemaa-krasnodari-krais VIDEO | Ukraina teatas droonilao hävitamisest Venemaa Krasnodari krais] Delfi, 10.X 2024&lt;/ref&gt; 
*Adõgee vabariigis ründasid Ukraina droonid [[Maikop]]i lähedal asuva Hanskaja sõjaväelennuvälja kütuse ja määrdeainete ladu.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120328055/video-venemaa-adogee-vabariigis-rundasid-droonid-sojavaelennuvalja-ja-evakueeriti-asula VIDEO | Venemaa Adõgee vabariigis ründasid droonid sõjaväelennuvälja ja evakueeriti asula] Delfi, 10.X 2024&lt;/ref&gt;

Venemaa tiibraketid tabasid Ukraina [[MIM-104 Patriot|Patriot]] õhutõrjesüsteemi osi. Venemaa väitel hävitati üks stardiplatvorm. Kahjustusi said stardiplatvorm, radar ja juhtimisjaam.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609486162/ukraina-teatel-havitati-louna-venemaal-drooniladu#patriot Venemaa väitel õnnestus neil tabada Ukraina Patriot patareisid] ERR, 10.X 2024&lt;/ref&gt; Ukraina poole väitel ei takista kahjustused õhutõrjesüsteemi tööd.

=== 11. oktoober ===
Vene raketirünnakus Odessale hukkus neli inimest.&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2024-10-11 |title=Russian missile attack on Odesa Oblast kills 4, injures 10 |url=https://kyivindependent.com/russian-missile-attack-on-odesa/ |access-date=2024-10-11 |website=The Kyiv Independent |author=Martin Fornusek}}&lt;/ref&gt;

Venemaa alustas Kurski oblastis pealetungi ja on saavutanud mõningast edu.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120328436/video-vene-vaed-alustasid-kurski-oblastis-uut-runnakut-ja-ukraina-uksusi-voib-ahvardada-kotti-jaamine VIDEO | Vene väed alustasid Kurski oblastis uut rünnakut ja Ukraina üksusi võib ähvardada kotti jäämine] Delfi, 11.X 2024&lt;/ref&gt;

Ukraina hävitas Harkivi suunal Vene mitmeotstarbelise helikopteri [[Mi-8]].&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02451tzjXBBhvCaCN1JZX3YYFw81T3fG4dw9ReKoLnX7GhLT6zQnZGbPfVcXG7eiPcl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 10.X 2024&lt;/ref&gt;

=== 12. oktoober ===
Ukraina kontrollib ligikaudu 40–50 protsenti Toretski linnast, ülejäänud on aga Venemaa poolt vallutatud.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609488814/ukraina-ametnik-pool-toretskist-on-veel-ukraina-kaes#toretsk Ametniku sõnul kuulub Ukrainale 40-50 protsenti Toretskist] ERR, 12. X 2024&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnaku tagajärjel süttis [[Luhanski oblast]]is [[Rovenkõ]] lähedal naftahoidla.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120328647/ukraina-droonid-suutasid-venemaa-naftahoidla-luganski-oblastis Ukraina droonid süütasid Venemaa naftahoidla Luganski oblastis] Delfi, 12.X 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2024-10-12 |title= Ukrainian forces strike oil depot near Russian-occupied Rovenky in Luhansk region |url= https://www.ukrinform.net/rubric-ato/3915498-ukrainian-forces-strike-oil-depot-near-russianoccupied-rovenky-in-luhansk-region.html |access-date=2024-10-12|website=Ukrainform}}&lt;/ref&gt;

Ukraina tulistas alla Venemaa pommituslennuki [[Su-34]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609489435/mediazona-ja-bbc-on-tuvastanud-ligi-73-000-sojas-hukkunud-vene-sodurit#isw ISW: Ukraina tulistas tõenäoliselt hävitajaga F-16 alla Venemaa lennuki Su-34] ERR, 13. X 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid02pN5KXXYbzNN1LmWWC3jb1s1DDB5ZaLvEcFQpK2EKSFjE6AiXkMbpYCFqh7aPLTKJl&amp;id=100087560906848 Kolonel Hannes Toomsalu blogi] FB, 13.X 2024&lt;/ref&gt;

=== 13. oktoober ===
Sõltumatu Venemaa uudisteagentuur [[Mediazona]] kinnitas koos BBC venekeelse talitusega avatud otsingu kaudu 72&amp;nbsp;899 Vene sõduri nime, kes on tapetud alates [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa täiemahulise sissetungi]] algusest 2022. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.rainews.it/maratona/2024/10/zelensky-le-forze-ucraine-mantengono-le-posizioni-nella-regione-di-kursk-5603710d-4361-4679-bd98-ca342852667c.html#cb19f57b-46e2-480b-88e1-62cb4998785c Mediazone conferma l'identità di circa 73.000 soldati russi uccisi in Ucraina]. [[Rai News 24]], 13. X 2024&lt;/ref&gt;

=== 14. oktoober ===
Vene raketirünnakus [[Odessa sadam]]ale hukkus üks inimene, rünnak kahjustas ka 7. oktoobril toimunud raketirünnakus eelnevalt kahjustatud [[Belau|Palau]] lipu all sõitnud laeva Optima ja [[Belize|Belize'i]] lipu all sõitnud laeva NS Moon.&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2024-10-14 |title=Russian strike on Odesa port kills 1, injures 8, damages civilian vessels |url= https://kyivindependent.com/russian-missile-attack-odesa/ |access-date=2024-10-14 |work=The Kyiv Independent |author=Kateryna Denisova}}&lt;/ref&gt;

Venemaa väitis, et vallutas Levadne alevi [[Zaporižžja oblast]]is.&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2024-10-14 |title=Russia claims capture of Zaporizhzhia Oblast village, Kyiv says 'situation dynamic' |url= https://kyivindependent.com/russian-missile-attack-odesa/ |access-date=2024-10-14 |work=The Kyiv Independent |author=Kateryna Denisova}}&lt;/ref&gt;

[[HUR MO|Ukraina luure peavalitsus (HUR)]] teatas, et Venemaa sõjaväelennuväljal Orenburg-2 hävitati sõjaväe transpordilennuk [[Tu-134]], mida kasutati Venemaa kaitseministeeriumi juhtivkoosseisu transpordiks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609489918/isw-vene-suurpealetungi-donetski-ja-zaporizzja-oblasti-piiril-pole-paista#lennukpoleb Ukraina luure teatas Vene kindralite vedamiseks mõeldud lennuki süütamisest] ERR, 14.X 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120328851/video-ukraina-sojavaeluure-teatas-vene-lennuki-tu-134-havitamisest-orenburgi-lennuvaljal VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas Vene lennuki Tu-134 hävitamisest Orenburgi lennuväljal] Delfi, 14.X 2024&lt;/ref&gt;

Venemaa on kevadel alustatud Ukraina elektrijaamade vastaste rünnakutega hävitanud poole Ukraina elektritootmise võimusest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609490512/ukrainat-ootab-ees-karm-talv-havitatud-on-pool-elektritootmisest Ukrainat ootab ees karm talv, hävitatud on pool elektritootmisest] ERR, 14.X 2024&lt;/ref&gt;

=== 15. oktoober ===
Vene rünnakus [[Mõkolajiv]]ile hukkus üks inimene.&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2024-10-15 |title=Russian missile attack on Mykolaiv kills 1, injures 16 |url=https://kyivindependent.com/russian-missile-attack-on-mykolaiv/ |access-date=2024-10-15 |work=The Kyiv Independent |author=Martin Fornusek}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.rainews.it/maratona/2024/10/zelensky-presentera-un-piano-di-vittoria-al-vertice-dellue-del-17-e-18-ottobre-b2c32c30-0b80-43fd-ac35-2077a48de3c2.html#48c012b0-f098-4e63-b2fe-d80ef9014240 Attacco russo su Mykolaiv, 1 morto, feriti]. Rai News 24, {{nowrap|15. X 2024}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.rainews.it/maratona/2024/10/zelensky-presentera-un-piano-di-vittoria-al-vertice-dellue-del-17-e-18-ottobre-b2c32c30-0b80-43fd-ac35-2077a48de3c2.html#ff48b4ae-3e8d-48fc-8525-69c1219c45b7 Mykolaiv dopo l'attacco notturno russo (Telegram)]. Rai News 24, {{nowrap|15. X 2024}}&lt;/ref&gt;

Venemaa kasutab [[Põhja-Korea]]ga sõlmitud strateegilise partnerluse lepingut, et Põhja-Korea saadaks selle alusel Moskva käsutusse oma sõdureid, mille abil Venemaa loodab vältida uut mobilisatsiooni.&lt;ref&gt;[https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-october-15-2024 Russian Offensive Campaign Assessment] ISW, 15.X 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120329437/isw-pohja-korea-sodurite-kasutamine-aitab-venemaal-valtida-mobilisatsiooni ISW: Põhja-Korea sõdurite kasutamine aitab Venemaal vältida mobilisatsiooni ] Delfi, 15.X 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609491889/isw-pohja-korea-sodurite-kaasamine-lubab-putinil-mobilisatsiooni-valtida#isw Assessment ISW: Põhja-Korea sõdurite kaasamine lubab Putinil mobilisatsiooni vältida] ERR, 15.X 2024&lt;/ref&gt; Varem on Põhja-Korea [[#4._oktoober|varustanud Venemaad laskemoonaga]].

=== 16. oktoober ===
[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] avalikustas Ukraina parlamendis oma võiduplaani, mille eesmärk on saavutada võit Venemaa sissetungivate vägede vastu hiljemalt järgmisel aastal.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120329635/video-zelenskoi-avalikustas-ukraina-voiduplaani-pohipunktid VIDEO | Zelenskõi avalikustas Ukraina võiduplaani põhipunktid] Delfi, 16.X 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609494550/saks-zelenski-plaani-mote-on-sundida-venemaale-peale-strateegiline-allajaamine Saks: Zelenski plaani mõte on sundida Venemaale peale strateegiline allajäämine] ERR, 17.X 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120329803/kalev-stoicescu-ukraina-voiduplaan-on-teostatav-nii-luhemas-kui-pikemas-perspektiivis-aga-ikka-soltub-koik-laaneriikidest |title=Kalev Stoicescu: Ukraina võiduplaan on teostatav nii lühemas kui pikemas perspektiivis. Aga ikka sõltub kõik lääneriikidest |url-access=subscription |author=Kalev Stoicescu |date=2024-10-17 |access-date=2024-10-17 |website=epl.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120329945/eerik-niiles-kross-zelenskoi-kais-voiduplaani-moni-nadal-enne-usa-valimisi-valja-ilmselt-selleks-et-heakskiit-jouaks-tulla-bidenilt |title=Eerik-Niiles Kross: Zelenskõi käis võiduplaani mõni nädal enne USA valimisi välja ilmselt selleks, et heakskiit jõuaks tulla Bidenilt |url-access=subscription |author=Eerik-Niiles Kross |date=2024-10-17 |access-date=2024-10-17 |website=epl.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8116841/hannes-toomsalu-rahuplaan-keskendub-laaneliitlaste-tegudele-aga-mida-ukraina-teeb |title=HANNES TOOMSALU ⟩ Rahuplaan keskendub lääneliitlaste tegudele, aga mida Ukraina teeb? |url-access=subscription |author=Hannes Toomsalu |date=2024-10-17 |access-date=2024-10-17 |website=www.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

=== 17. oktoober ===
Venemaa teatas Kurahhove tööstuslinna lähedal asuva Maksõmiljanivka küla vallutamisest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609492957/zelenski-pohja-korea-valmistab-ette-10-000-soduri-saatmist-ukrainasse#teatas Venemaa teatas Ida-Ukraina küla vallutamisest] ERR, 17.X 2024&lt;/ref&gt;

Austraalia kinnitas, et kingib Ukrainale 49 tanki [[M1A1 Abrams]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120329760/austraalia-annab-ukrainale-ule-40-tanki Austraalia annab Ukrainale üle 40 tanki] Delfi, 17.X 2024&lt;/ref&gt; Norra tarnib Ukrainale lähiajal kuus hävitajat [[F-16]].

=== 18. oktoober ===
Ukraina väed vabastasid [[Harkivi oblast]]is asuva Kruhliakivka küla.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609495924/soja-968-paev-pohja-korea-saadab-ukraina-sotta-12-000-sodurit#harkiv Ukraina sõjaväeluure: Ukraina väed vabastasid Harkivis võtmetähtusega küla] ERR, 18.X 2024&lt;/ref&gt;

Lõuna-Korea luureteenistuse teadetel on [[Põhja-Korea]] otsustanud saata Ukraina sõtta neli brigaadi 12 000 sõduriga, nende hulgas eriväed. Esimesed 1500 sõdurit on juba Venemaal kohal.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120330169/souli-luureandmete-pohjal-on-venemaale-saabunud-1500-pohja-korea-sodurit Souli luureandmete põhjal on Venemaale saabunud 1500 Põhja-Korea sõdurit] Delfi, 18.X 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609497685/terras-ja-puusepp-pohja-korea-sodurid-ilmselt-suurt-muutust-rindel-ei-too Terras ja Puusepp: Põhja-Korea sõdurid ilmselt suurt muutust rindel ei too] ERR, 20.X 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120330442/pohja-korea-saadab-oma-sodureid-ukraina-rindele-louna-korea-lubab-koikvoimalikke-vastusamme Põhja-Korea saadab oma sõdureid Ukraina rindele. Lõuna-Korea lubab „kõikvõimalikke“ vastusamme] Delfi, 20.X 2024&lt;/ref&gt;

Ukraina ja Venemaa korraldasid [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatide]] vahendusel 58. vangide vahetusese. Selle käigus vabastas kumbki pool 95 sõjavangi.&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-october-19-2024 |title=Russian Offensive Campaign Assessment, October 19, 2024 |publisher=[[Institute for the Study of War|ISW]] |date=2024-10-19 |access-date=2024-10-20 |website=understandingwar.org |language=en-us |author=Angelica Evans |author2=Christina Harward |author3=Davit Gasparyan |author4=Nicole Wolkov |author5=Frederick W. Kagan |quote= |archive-date=2024-12-26 |archive-url=https://web.archive.org/web/20241226120454/https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-october-19-2024 |url-status=dead }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609496977/soja-969-paev-vangivahetuses-vabanes-ka-azovstali-sodureid#ukraina Vene-Ukraina vangivahetus vabastas ka Azovi sõdureid.] ERR, 19.X 2024&lt;/ref&gt;

Ukraina poolele anti üle 501 [[Lahingus langenu|langenut]], vastaspoolele 89 langenut.&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2024-10-18 |title=Russia and Ukraine Exchange Bodies of Nearly 600 Fallen Soldiers |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/10/18/russia-and-ukraine-exchange-bodies-of-nearly-600-fallen-soldiers-a86743 |access-date=2024-10-18 |work=The Moscow Times}}&lt;/ref&gt;

=== 19. oktoober ===
Venemaa teratas [[Kurahhove]] piirkonnas asuva Zorjane küla vallutamisest.

Ukraina ründas droonidega [[Brjanski oblast]]is asuvat Kreminii El tehast, mis on üks Venemaa suurimaid mikroelektroonikaettevõtteid.

=== 20. oktoober ===
Ukraina droonid tabasid [[Nižni Novgorodi oblast]]i Dzeržinski linnas asuvat Venemaa suurimat lõhkeainete tehast, mis asub umbes 900 kilomeetri kaugusel Venemaa-Ukraina piirist. Samuti ründas Ukraina [[Lipetski oblast]]is asuva sõjaväelennuvälja Lipetsk-2 taristut.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609497466/ajaleht-ukraina-droonid-tabasid-venemaa-suurimat-lohkeainete-tehast#kyiv Ukraina ründas lõhkeainetehast Nižni Novgorodi oblastis] ERR, 20. X 2024&lt;/ref&gt;

[[NATO peasekretär]] [[Mark Rutte|Rutte]] kinnitas intervjuus Rai3-le, et „Ukrainale tarnitud relvade kasutamisele piiranguid ei seata“.&lt;ref&gt;[https://www.rainews.it/video/2024/10/segretario-generale-nato-rutte-a-rai3-no-restrizioni-sulluso-delle-armi-fornite-allucraina-1b4fa648-3875-4997-a179-1e2a1a980641.html Segretario generale Nato Rutte a Rai3: &quot;No restrizioni sull'uso delle armi fornite all'Ucraina&quot;]. [[Rai News 24]], 20. X 2024&lt;/ref&gt;

=== 21. oktoober ===
Ukraina on Shahed-136 droonide hävitamiseks arendanud ja kasutusse võtnud õhutõrjedrooni Sting.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609497904/soja-971-paev-usa-teatas-400-miljoni-dollari-suurusest-abipaketist-ukrainale#sting The Telegraph: Ukraina arendas relva Shahed-tüüpi droonide allatoomiseks] ERR, 21. X 2024&lt;/ref&gt;

Venemaa tippametniku [[Dmitri Rogozin]]i sõnul oli Vene laevastiku Krimmist lahkumise peamine põhjus Ukraina vägede droonirünnakud.

=== 22. oktoober ===
Lõuna-Korea kaalub sõjatehnika müüki Ukraina ning sõjaväelaste ja luurepersonali Ukrainasse saatmist vastuseks Põhja-Korea vägede saatmisele Venemaad sõjas toetama.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609498732/meedia-soul-kaalub-ukrainasse-sojavaelaste-saatmist#soul Meedia: Soul kaalub Ukrainasse sõjaväelaste saatmist] ERR, 22. X 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120331198/pohja-korea-saatis-ukrainasse-uue-partii-erivaelasi-arritunud-louna-korea-valib-relvaladudest-sobivat-vastust Põhja-Korea saatis Ukrainasse uue partii eriväelasi. Ärritunud Lõuna-Korea valib relvaladudest sobivat vastust] Delfi, 23. X 2024&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Venemaal [[Tuula oblast]]is [[Jefremov]]i linnas soojuselektrijaama ja Efremovski kummitehast.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120330831/sumos-tapsid-vene-droonid-kolm-elanikku-ukraina-droonid-suutasid-vene-tehaseid sumõs tapsid Vene droonid kolm elanikku, Ukraina droonid süütasid Vene tehaseid] Delfi, 22. X 2024&lt;/ref&gt; Tabamusi said ka kaks alkoholitehast Tuula ja üks [[Tambovi oblast]]is.

=== 23. oktoober ===
Ukraina sõjaväeluure (HUR) väitel on esimesed Põhja-Korea sõdurid paigutatud [[Kurski oblast]]i rindejoonele.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120331259/usa-toendid-naitavad-et-pohja-korea-on-venemaale-vagesid-saatnud USA: tõendid näitavad, et Põhja-Korea on Venemaale vägesid saatnud] Delfi, 23. X 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120331620/ukraina-luure-sonul-on-esimesed-pohja-korea-sodurid-paigutatud-kurski-oblasti-rindejoonele Ukraina luure sõnul on esimesed Põhja-Korea sõdurid paigutatud Kurski oblasti rindejoonele] Delfi, 24. X 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120331861/pohja-korea-sonul-oleks-igasugune-vagede-lahetamine-venemaa-abistamiseks-seaduslik Põhja-Korea sõnul oleks igasugune vägede lähetamine Venemaa abistamiseks seaduslik] Delfi, 25. X 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120331637/putin-meil-on-lepingus-pohja-koreaga-sojalise-abi-paragrahv-mida-me-selle-raames-teeme-on-meie-asi Putin: meil on lepingus Põhja-Koreaga sõjalise abi paragrahv. Mida me selle raames teeme, on meie asi] Delfi, 25. X 2024&lt;/ref&gt;

/.../
=== 25. oktoober ===
[[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2024-10-25 (01).jpg|thumb|Rünnakujärgne eluhoone Kiievis, {{nowrap|25. X 2024}}]]
Vene raketirünnakus Dniprole hukkus viis inimest,&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2024-10-26 |title=Updated: Russian missile attack in Dnipro targets key hospital, kills 5, injures 21, including children |url=https://kyivindependent.com/russian-missile-attack-kills-3-injures-13-in-dnipro/ |access-date=2024-10-26 |website=The Kyiv Independent |author=Olena Goncharova |language=en}}&lt;/ref&gt; droonirünnakus Kiievile hukkus üks inimene.&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2024-10-26 |title=Russian drone hits apartment building in Kyiv, killing teenage girl |url=https://kyivindependent.com/russian-drone-hits-multi-story-residential-building-in-kyiv/ |access-date=2024-10-26 |website=The Kyiv Independent|author1=Kateryna Hodunova |author2=Olena Goncharova |language=en}}&lt;/ref&gt;

Ukraina hävitas [[Luhanski oblast]]is õhutõrjesüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M2]] radarjuhtimisseadmed. Tabamuse sai ka Buk-M3.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609502362/ukraina-luure-venemaa-saadab-pohja-korea-sodurid-puhapaeval-lahingusse#radar Peastaap: Ukraina ründas öösel Venemaa õhutõrjet ning hävitas radari juhtimissüsteemi] ERR, 25. X 2024&lt;/ref&gt;

/.../

=== 28. oktoober ===
Ukraina president oli esimesel töövisiidil Islandile, kus osales neljandal Põhjamaade-Ukraina tippkohtumisel ja pidas kahepoolseid kõnelusi osalejatega: Islandi, Taani, Norra, Soome ja Rootsi peaministritega.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.rainews.it/maratona/2024/10/i-russi-sventano-un-tentativo-ucraino-di-incursione-transfrontaliera-c9a0986a-e74c-4a82-a2d0-06330c82659a.html#e2589147-ccf5-4bc6-a0d4-c89af36b5a15 |title=Volodymyr Zelensky in Islanda per il vertice con i paesi dell'Europa del Nord |trans-title=Volodymyr Zelensky in Iceland for summit with Northern European countries |publisher=[[Rai News 24]] |date=2024-10-28 |access-date=2024-10-28 |website=rainews.it |language=it-it}}&lt;/ref&gt;

Vene väed vallutasid [[Donetski oblast]]is asuva Hirnõki asula (Donetskist 20 km läänes). Selõdove linnas (Pokrovskist 15 km kagus) jätkuvad lahingud.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120332230/vene-vaed-vallutasid-hirnoki-ja-joudsid-selodovesse Vene väed vallutasid Hirnõki ja jõudsid Selõdovesse] Delfi, 28. X 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609505281/kiiev-ukraina-mobiliseerib-armeesse-veel-160-000-sodurit#mobilisatsioon Ukraina kindralmajori sõnul on Ukraina olukord keeruline ja vaenlane jõudis Selõdovesse] ERR, 29. X 2024&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnaku tagajärjel süttis [[Voroneži oblast]]is [[Anna rajoon]]is Anna asulas (Voronežist 80 km idas) keemiatööstusettevõte, mis toodab raketikütuse komponente.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609504309/ukraina-droonirunnakud-tabasid-kahte-tehast-voronezi-oblastis#voronezh Ukraina droonirünnak tabas kahte tehast Voroneži oblastis] ERR, 28. X 2024&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas Vene radar Garmon-M hävitamisest Donbassis [[Kramatorsk]]i suunal.&lt;ref name=radar/&gt;

Põhja-Korea väeüksused jõudsid Kurski oblastisse.&lt;ref&gt;[https://www.newsweek.com/north-korea-sends-10000-troops-russia-pentagon-1976039 North Korea Sends 10,000 Troops to Russia: Pentagon]. [[Newsweek|NW]], 28. X 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Ukraine war: Nato says North Korean troops deployed to Russia's Kursk region |url=https://www.bbc.com/news/articles/cyv737vy376o |access-date=2024-10-29 |website=BBC |language=en-GB}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news |last=RFE/RL |title=NATO Confirms North Korean Troops In Russia, Says It Shows Putin's 'Desperation' |url=https://www.rferl.org/a/north-korea-nato-russia-ukraine-war-rutte/33176195.html |access-date=2024-10-29 |work=RadioFreeEurope/RadioLiberty |language=en}}&lt;/ref&gt;

=== 29. oktoober ===
Ukraina plaanib järgneva kolme kuu jooksul mobiliseerida veel 160 000 sõdurit.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120332733/ukraina-plaanib-kutsuda-sojavakke-lisaks-160-000-inimest Ukraina plaanib kutsuda sõjaväkke lisaks 160 000 inimest] Delfi, 29. X 2024&lt;/ref&gt;

Droonirünnaku tagajärjel süttis [[Tšetšeenia]]s [[Gudermes]]is Vladimir Putini nimeline [[Venemaa Spetsnazi Ülikool]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120332543/kadorov-teatas-droonirunnakust-tsetseenias-asuva-erivagede-ulikooli-hoonele Kadõrov teatas droonirünnakust Tšetšeenias asuva erivägede ülikooli hoonele] Delfi, 29. X 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120333407/harjutatakse-elusatel-inimestel-millist-sunget-saladust-peidab-tsetseenias-asuv-putini-nimeline-erivagede-ulikool |title=„Harjutatakse elusatel inimestel.“ Millist sünget saladust peidab Tšetšeenias asuv Putini-nimeline erivägede ülikool? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-11-01 |access-date=2024-11-01 |website=forte.delfi.ee Sõjandus}}&lt;/ref&gt;

=== 30. oktoober ===
[[Pilt:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2024-10-30 (04).jpg|thumb|Rünnakujärgne elumaja Harkivis, {{nowrap|31. X 2024}}]]
Vene õhurünnakus Harkivile hukkus kolm inimest.&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2024-10-31 |title=UPDATED: Russian attack on Kharkiv kills 3, injures 35  |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-kharkiv-injures-23-including-child/ |access-date=2024-10-31 |website=The Kyiv Independent |author1=Abbey Fenbert |author2=Olena Goncharova |language=en}}&lt;/ref&gt;

Venemaa on hõivanud Selõdove ja Võšneve asulad [[Pokrovsk]]i suunal ja Zorjane alusa Kurahhivka suunal ning liikus edasi Novoukrainka, Novodmõtrivka ja Kurahhivka lähedal.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609507294/deepstate-venemaa-hoivas-selodove#deepstate Deepstate: Venemaa hõivas Selõdove, Võšneve ja Zorjane] ERR, 31. X 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609506313/soja-980-paev-isw-vene-runnakutempo-on-pisut-kiirenenud-aga-murrangut-pole#isw ISW: Vene rünnakutempo on pisut kiirenenud, aga murrangut pole] ERR, 30. X 2024&lt;/ref&gt;

„Lääne luureametnikke“ tsiteerinud [[CNN|CNN-]]i kinnitusel olid Ukrainas paigutatud positsioonidele väikesearvulised [[Põhja-Korea]] sõjaväelaste rühmad.&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2024-10-30 |title= Small number of North Korean troops are already inside Ukraine, officials say |url= https://www.cnn.com/2024/10/29/politics/north-korean-troops-ukraine/index.html |access-date=2024-10-31 |website=CNN |language=en}}&lt;/ref&gt;

=== 31. oktoober ===
Ukraina teatel on esimesed Põhja-Korea sõdurid Donetski oblasti okupeeritud aladel.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120333156/ukraina-desinformatsioonivastane-keskus-pohja-korea-sodurid-pannakse-segamini-kalmokkide-ja-burjaatidega Ukraina desinformatsioonivastane keskus: Põhja-Korea sõdurid pannakse segamini kalmõkkide ja burjaatidega] Delfi, 31. X 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120333104/ukraina-suursaadik-uro-s-avaldas-kolme-sotta-saadetud-pohja-korea-kindrali-nimed Ukraina suursaadik ÜRO-s avaldas kolme sõtta saadetud Põhja-Korea kindrali nimed] Delfi, 31. X 2024&lt;/ref&gt;

Venemaa on oktoobri jooksul hõivanud 478 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt; Ukraiona territooriumit. See on suurim edenemine alates 2022 aasta märtsist.
Augustis hõivas Venemaa 477 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt; ning septembris 459 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;. Jaanuarist alates on Venemaa hõivanud 2660 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;, 2023 aasta jooksul kokku aga 584 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;.&lt;ref&gt;[https://www.barrons.com/news/russia-advanced-478-sq-km-into-ukraine-in-october-record-since-2022-afp-analysis-of-isw-data-d56b5dbc Russia Advanced 478 Sq Km Into Ukraine In October, Record Since 2022: AFP Analysis Of ISW Data] Agence France Presse by Barrons, 28. X 2024&lt;/ref&gt;

Oktoobris hukkus vähemalt 183 ja sai viga 903 tsiviilisikut. Septembris hukkus 208 ja sai vigastada 1220 tsiviilisikut. Selle aasta kümne kuuga on hukkunud 1770 tsiviilisikut. 

2023. aastal oli hukkunuid 1971 ja 2022. aastal 8427. Alates sõja algusest 2022. aasta 24. veebruaril kuni 2024. aasta oktoobri lõpuni on sõjas saanud surma 12 168 ja kannatada 23 919 tsiviilisikut.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609523197/soja-997-paev-zelenski-hinnangul-voib-trumpi-voimulesaamine-soja-loppu-kiirendada#tsviil ÜRO: oktoobris hukkus Ukraina sõjas vähemalt 183 tsiviilisikut] ERR, 16. XI 2024&lt;/ref&gt;

== November 2024 ==
=== 1. november ===
Vene raketirünnakus Harkivis asuvale politseijaoskonnale hukkus üks ja sai vigastada poolsada inimest, kahjustusi sai vähemalt 26 hoonet.&lt;ref&gt;[https://www.rainews.it/maratona/2024/11/guerra-ucraina-asse-mosca-pyongyang-vertice-dei-ministri-degli-esteri-con-la-russia-fino-alla-vittoria-c0881c0d-d594-49fb-ad61-1f792087cea7.html#448bd785-6042-44c0-b728-f4647a678d7b Missile russo su una stazione di polizia a Kharkiv, un morto e cinquanta feriti]. [[Rai News 24]], 2. XI 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2024-11-01 |title=Rescue operations end in Kharkiv with 1 killed, 46 injured after Russian missile attack on police station |url=https://kyivindependent.com/russian-missile-strike-on-kharkiv-kills-1-injures-30/ |access-date=2024-11-02 |work=The Kyiv Independent |author=Kateryna Hodunova |language=en}}&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas droonirünnakuga Venemaal [[Stavropoli krai]]s Svetlogradi naftabaasi ja [[Baškortostani Vabariik|Baškortostani Vabariigi]] pealinnas [[Ufa]]s asuvat naftatöötlemistehast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609508401/ukraina-korraldas-droonirunnaku-kahele-vene-naftarajatisele#stavropol Venemaal Stavropoli krais asuvat naftabaasi tabas droonirünnak] ERR, 1. XI 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2024-11-01 |title= Ukrainian drone targets oil depot in Stavropol Krai, Russian governor claims |url= https://kyivindependent.com/svetlograd-drone-oil/ |access-date=2024-11-01 |work=The Kyiv Independent |author= Kateryna Denisova|language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2024-11-01 |title= Anti-drone nets saved Russian oil depot |url= https://mil.in.ua/en/news/anti-drone-nets-saved-russian-oil-depot/ |access-date=2024-11-02|work=mil.in.ua|language=en}}&lt;/ref&gt;

=== 2. november ===
Venemaa teatas kahe küla vallutamisest: Kurahhivka küla [[Kurahhove]] lähedal [[Donetski oblast]]is ja Peršotravneve küla [[Harkivi oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609510255/isw-pohja-korea-sodurid-ei-lahenda-vene-vagede-inimressursi-puudust#venemaa Venemaa teatas veel kahe küla vallutamisest Ukrainas] ERR, 2. XI 2024&lt;/ref&gt;

=== 3. november ===
Venemaa võttis oma kontrolli alla Donetski oblastis [[Volnovahha]] rajoonis asuva Šahterskoje küla.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609510705/soja-984-paev-zelenski-soovib-liitlastelt-ukraina-kaugloogivoime-tagamist#Deep DeepState: okupandid võtsid ära Kurahovka ja Šahterskoje külad] ERR, 3.XI 2024&lt;/ref&gt;

Vene droonirünnakus sai kahjustusi [[Kiievi ülikool|Kiievi Tarass Ševtšenko nimeline Rahvusülikool]].&lt;ref&gt;{{Cite web |title=UPDATED: Buildings of Ukraine's largest university damaged in Russian drone attack on Kyiv |url=https://kyivindependent.com/russia-launches-hours-long-drone-attack-on-kyiv-for-second-consecutive-night/ |access-date=2024-11-03 |website=The Kyiv Independent |author=Olena Goncharova |language=en}}&lt;/ref&gt; 
Õhtuses õhurünnakus [[Harkiv]]ile sai vigastusi vähemalt 15 inimest.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.reuters.com/world/europe/russian-guided-bomb-hits-supermarket-ukraines-kharkiv-four-hurt-governor-says-2024-11-03/ |title=Russian air attacks on Ukraine's Kharkiv wound at least 15 |trans-title= |publisher=[[Reuters]] |date=2024-11-04 |access-date=2024-11-04 |website=reuters |language=en |quote= }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.rainews.it/video/2024/11/attacco-russo-a-kharkiv-il-supermercato-distrutto-da-una-bomba-2e0e851a-15d6-48ff-b190-67609eaa43ba.html Attacco russo a Kharkiv, il supermercato distrutto da una bomba]. Rai News 24, 4. XI 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.rainews.it/maratona/2024/11/i-russi-temono-un-altro-attacco-al-ponte-di-crimea-nuove-difese-14336301-5dd9-4126-a213-b7956cfa49d7.html#2532c3a3-78b4-4b78-bcee-ec3b5f0992f8 Missili russi stanotte su Kharkiv, 14 feriti]. Rai News 24, 4. XI 2024&lt;/ref&gt;

Ukraina relvajõudude ülemjuhataja [[Oleksandr Sõrskõi]] sõnul „hoiavad Ukraina relvajõud hetkel tagasi ühte suurimat pealetungi täiemahulise sõja algusest“.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120333703/sojaraport-jaanika-merilo-ukraina-hoiab-tagasi-uhte-suurimat-pealetungi-taiemahulise-soja-algusest |title=SÕJARAPORT - Jaanika Merilo: Ukraina hoiab tagasi ühte suurimat pealetungi täiemahulise sõja algusest |url-access=subscription |author=Jaanika Merilo |date=2024-11-03 |access-date=2024-11-03 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://t.me/osirskiy/916 СИРСЬКИЙ] t.me 3.XI 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-holding-back-powerful-russian-offensive-kyiv-top-commander-says-2024-11-03/ |title=Ukraine 'holding back' powerful Russian offensive, Kyiv top commander says |trans-title= |publisher=[[Reuters]] |date=2024-11-04 |access-date=2024-11-04 |website=reuters |language=en |quote= }}&lt;/ref&gt;

=== 4. november ===
[[Kurski oblast]]isse on jõudnud 11 000 Põhja-Korea sõjaväelast, ütles [[Volodõmõr Zelenski]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609511245/ukraina-hinnangul-uletas-vene-sojavae-inimkaotuste-hulk-700-000-piiri#pohjakorea Zelenski: Kurski oblastisse on jõudnud 11 000 Põhja-Korea sõjaväelast] ERR, 4.XI 2024&lt;/ref&gt;

Ukraina hinnangu kohaselt ületas Venemaa relvajõudude inimkaotuste hulk 700 000 piiri.

=== 5. november ===
Vene raketirünnakus [[Zaporižžja]]le hukkus kuus inimest.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Updated: Russian attack on Zaporizhzhia kills 6, injures 23 |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-zaporizhzhia/ |access-date=2024-11-05 |website=The Kyiv Independent |author=Martin Fornusek |language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120334196/venemaa-runnakus-zaporizzjale-hukkus-kuus-inimest Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kuus inimest] Delfi, 5.XI 2024&lt;/ref&gt;

Ukraina võib [[Donetski oblast]]is [[Kurahhove]] ja [[Vuhledar]]i piirkonnas ümberpiiramise vältimiseks taanduda 20 külast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609512418/soja-986-paev-zelenski-sonul-on-laane-sojaline-abi-hakanud-suurenema Bild: Ukraina vägi võib katla vältimiseks taanduda 20 Donbassi külast] ERR, 5.XI 2024&lt;/ref&gt;

=== 6. november ===
[[Dagestan]]is registreeriti esimene droonirünnak alates täiemahulise sissetungi algusest.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=In First, Ukrainian Drones Attack Russia's Dagestan |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/11/06/in-first-ukrainian-drones-attack-russias-dagestan-a86912 |access-date=2024-11-06 |website=The Moscow Times |language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2024-11-06 |title=Updated: Ukraine hits Russian naval base in Dagestan for first time, source says |url=https://kyivindependent.com/ukraine-targeted-russian-naval-base-in-dagestan-drone-strike-source-says/ |access-date=2024-11-07 |website=The Kyiv Independent |author=Martin Fornusek |language=en}}&lt;/ref&gt; Ukraina sooritas droonirünnaku [[Kaspiisk]]i linnas asuvatele Venemaa [[Kaspia flotill]]i laevadele. Rünnaku sihtmärgid olid raketilaevad 'Tatarstan', 'Dagestan' ja [[Bujan-M-klassi korvett|Bujan-M klassi 'projekt 21631']] väikesed raketikaatrid.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120334575/ukraina-sojavaeluure-esimest-korda-anti-look-venemaa-kaspia-mere-laevadele Ukraina sõjaväeluure: esimest korda anti löök Venemaa Kaspia mere laevadele] Delfi, 6.XI 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609513405/soja-987-paev-hur-i-vaitel-tegi-ukraina-esmakordselt-droonirunnaku-vene-sojalaevadele-kaspia-merel#kaspia Luure: Ukraina droonid ründasid esmakordselt Vene sõjalaevu Kaspia merel] ERR, 6.XI 2024&lt;/ref&gt;

=== 7. november ===
Venemaa õhurünnakutes [[Zaporižžja]]le hukkus üheksa inimest. Rünnak tagas ka Kiievit.&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2024-11-07 |title=Russian strike on Zaporizhzhia kills 9, including 1-year-old boy |url=https://kyivindependent.com/zaporizhzhia-hospital-strike/ |access-date=2024-11-08 |author1=Kateryna Hodunova |author2=Kateryna Denisova |website=The Kyiv Independent |language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120335026/ukraina-ohujoud-tulistasid-oosel-alla-neli-raketti-ja-62-drooni-kiievi-oblastis-on-kannatanuid Ukraina õhujõud tulistasid öösel alla neli raketti ja 62 drooni. Kiievi oblastis on kannatanuid] Delfi, 8.XI 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609516003/soja-989-paev-venemaa-korraldas-oosel-ukrainale-ohurunnakute-laine#venemaa Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus öösel 13 ja sai vigastada 89 inimest] ERR, 8.XI 2024&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Saratov]]is Zavodski rajoonis asuvat [[Rosneft]]i le kuuluvat naftatöötlemistehast.&lt;ref name=&quot;allika-son&quot;&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120335087/allika-sonul-rundasid-ukraina-droonid-venemaal-saratovis-asuvat-naftatootlemistehast Allika sõnul ründasid Ukraina droonid Venemaal Saratovis asuvat naftatöötlemistehast] Delfi, 8.XI 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;allika-son&quot; /&gt;

USA kavatseb enne [[Donald Trump]]i ametisseastumist kasutada ära kõik kuus miljardit dollarit, mis on eraldatud Ukrainale sõjalise abi andmiseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609514335/soja-988-paev-biden-plaanib-saata-ukrainale-kuue-miljardi-eest-relvastust#kuus iPolitico: Biden saadab enne ametiaja lõppu Ukrainale kuue miljardi eest relvastust] ERR, 7.XI 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120334695/reuters-biden-kiirustab-alles-jaanud-abi-ukrainale-ule-andma-edasi-valitseb-teadmatus Reuters: Biden kiirustab alles jäänud abi Ukrainale üle andma, edasi valitseb teadmatus] Delfi, 7.XI 2024&lt;/ref&gt;

=== 8. november ===
Vene droonirünnakutes Odessale hukkus üks inimene.&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2024-11-08 |title=Russia strikes Odesa Oblast, killing 1, injuring 9 |url=https://kyivindependent.com/russia-strikes-odesa-oblast-damages-several-buildings/ |access-date=2024-11-08 |author=Olena Goncharova |website=The Kyiv Independent |language=en}}&lt;/ref&gt; Eraldi droonirünnakus Kiievile sai kahjustusi Eesti suursaadiku [[Annely Kolk]]i elamu; Kolk vigastusi ei saanud.&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2024-11-08 |title=Russian drone damages Estonian ambassador's apartment building in Kyiv |url=https://kyivindependent.com/estonian-ambassadors-apartment-building-hit-by-russian-drone-during-attack-on-kyiv/ |access-date=2024-11-08 |website=The Kyiv Independent |language=en}}&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Tuula oblast]]is asuvat [[Rosteh]]ile kuuluvat Aleksinski keemiakombinaati, mis varustab Vene armeed laskemoonaga.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120335293/ukraina-droonid-tabasid-venemaal-tula-oblastis-pussirohu-tootmisrajatist Ukraina droonid tabasid Venemaal Tula oblastis püssirohu tootmisrajatist] Delfi, 9.XI 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609516960/ukraina-rundas-droonidega-vene-laskemoonatehast#tuula Ukraina droonid tabasid Venemaa laskemoonatehast] ERR, 9.XI 2024&lt;/ref&gt;

USA lubab oma kaitsevaldkonna töötajatel Ukrainas tegutseda. Nende põhiline tegevus hakkab olema lennukite [[F-16]], [[MIM-104 Patriot|Patriot]] õhutõrjesüsteemide ja muude relvade remont.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120335240/pentagon-lubab-vaikese-arvu-eraettevotete-tootajaid-ukrainasse-varustust-hooldama Pentagon lubab väikese arvu eraettevõtete töötajaid Ukrainasse varustust hooldama] Delfi, 9.XI 2024&lt;/ref&gt;

Kodumaale naasid 563 [[lahingus langenu]]d Ukraina sõjaväelase surnukehad.&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2024-11-08 |title=Ukraine retrieves bodies of 563 fallen soldiers |url=https://kyivindependent.com/ukraine-retrieves-bodies-of-563-fallen-soldiers/ |access-date=2024-11-08 |author=Kateryna Denisova |website=The Kyiv Independent |language=en}}&lt;/ref&gt;

=== 9. november ===
USA tarnib Ukrainale Patrioti ja NASAMS-i süsteemide jaoks üle 500 õhutõrjeraketi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609517374/sorskoi-keeruline-olukord-rindel-kipub-halvenema#wsj WSJ: USA tarnib Ukrainale üle 500 õhutõrjeraketi] ERR, 10.XI 2024&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas droonirünnaku [[Brjanski oblast]]i, [[Rostovi oblast]]i, [[Belgorodi oblast]]i, [[Kurski oblast]]i ja [[Orjoli oblast]]i objektidele. Moskvat rünnati vähemalt 25 drooniga, mille tõttu suleti ajutiselt [[Moskva Domodedovo rahvusvaheline lennujaam|Domodedovo]] ja Žukovo lennujaamad.
Tabamuse sai ka [[Brjanski oblast]]is asuva 1060. logistikakeskuse laskemoonaladu.

=== 10. november ===
Venemaa tulistas öö jooksul Ukraina suunas 145 drooni, mis on sõja jooksul suurim hulk ühel ööl, ütles Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]]. Ukraina õhutõrje teatel tulistati alla 62 drooni, veel 67 läks Ukraina kohal kaotsi ning kümme maandus Moldova, Valgevene ja Venemaa enda territooriumile.

Briti luureametniku kinnitusel oli möödunud oktoober keskmiselt enam kui pooleteist tuhande langenu ja haavatuga päevas täiemahulise pealetungi algusest alates Vene vägedele seni kaotusterohkeim.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.politico.eu/article/october-deadliest-month-russian-troops-war-uk-official-says-tony-radakin/ |title=October was worst month for Russia since start of Ukraine war, UK official says |trans-title= |publisher=[[Politico]] |date=2024-11-10 |access-date=2024-11-10 |website=politico.eu |language=en |author=Victor Goury-Laffont |quote= }}&lt;/ref&gt;

=== 11. november ===
Venemaa andis raketi- ja droonilöögi Krõvõi Rihile ja Mõkolajivile.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120335468/vene-runnakud-tapsid-mokolajivis-viis-ja-zaporizzjas-uhe-inimese Vene rünnakud tapsid Mõkolajivis viis ja Zaporižžjas ühe inimese] Delfi, 11.XI 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120335595/vene-vaed-andsid-loogi-krovoi-rihile-viiekorruselises-majas-sai-viga-8-inimest Vene väed andsid löögi Krõvõi Rihile. Viiekorruselises majas sai viga 8 inimest] Delfi, 11.XI 2024&lt;/ref&gt;

Ukraina [[HUR MO|sõjaväeluure HUR]] teatas, et Moskva oblasti lennuväljal Klin-5 hävitati Vene ründehelikopter [[Mi-24]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120335490/video-ukraina-sojavaeluure-teatas-vene-rundekopteri-havitamisest-moskva-oblastis VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas Vene ründekopteri hävitamisest Moskva oblastis] Delfi, 11.XI 2024&lt;/ref&gt;

Kiievit külastanud [[kaitseminister]] [[Hanno Pevkur|Pevkur]] teatas uuest Ukrainale mõeldud sõjalise abi saadetisest.&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2024-11-11 |title=Estonia announces new military aid package for Ukraine |url=https://kyivindependent.com/estonia-announces-new-military-aid-package-for-ukraine/ |access-date=2024-11-12 |website=The Kyiv Independent |author=Sonya Bandouil |language=en}}&lt;/ref&gt;

=== 12. november ===
Venemaa andis mitu raketilööki ja ründas Ukrainat 110 drooniga. Ukraina õhutõrje lasi alla 46 drooni, 60 kadusid radarilt ja kaks sisenesid Valgevene õhuruumi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609518976/soja-993-paev-ukraina-andmetel-kaotasid-vene-vaed-teist-paeva-jarjest-rekordarvu-sodureid#droon Vene väed ründasid öösel Ukrainat 110 drooniga] ERR, 12.XI 2024&lt;/ref&gt; 

Venemaa kaotas ööpäevaga 1950 sõjaväelast, mis on suurim ööpäevane kaotus sõja algusest alates. Ka päev varem ja hiljem oli Venemaa kaotuste tase rekordiline - 1770.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609517794/ukraina-teatas-vene-inimkaotuste-uuest-rekordist#rekord Ukraina teatas Vene inimkaotuste uuest rekordist] ERR, 11.XI 2024&lt;/ref&gt;

Ukraina droon ründas Belgorodi oblastis [[Starõi Oskol]]i linnaringkonnas naftabaasi, mis süttis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609520053/ukraina-suutas-droonirunnakuga-kutusehoidla-belgorodi-oblastis#belgorod Ukraina süütas droonirünnakuga kütusehoidla Belgorodi oblastis] ERR, 13.XI 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120335762/venemaal-belgorodi-oblastis-rundas-droon-naftabaasi Venemaal Belgorodi oblastis ründas droon naftabaasi] Delfi, 12.XI 2024&lt;/ref&gt;

=== 13. november ===
Venemaa ründas Ukrainat 6 raketi ja 90 drooniga. Ukraina õhutõrje lasi alla 4 raketti ja 37 drooni, 47 kadusid radarilt ning 2 lendas Valgevenesse ja Venemaale.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120336067/venemaa-rundas-kiievit-rakettide-ja-droonidega Venemaa ründas Kiievit rakettide ja droonidega] Delfi, 13.XI 2024&lt;/ref&gt;

Venemaa on alustanud uut vasturünnakut [[Kurski oblast]]is. Ukraina vägede väljatõrjumiseks on piirkonda koondatud 50 000 võitlejat, nende hulgas ka Põhja-Korea väed. Venemaa on suutnud veelgi edeneda [[#18._september|18. septembril]] tagasi vallutatud Snagosti asula piirkonnas ja hõivanud seda ümbritseva ala.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120336234/kaart-ja-video-kurski-oblastis-jatkub-vene-ja-pohja-korea-vae-suur-vastupealetung-putin-tahab-ala-enne-trumpi-naasmist-tagasi-saada |title=KAART JA VIDEO - Kurski oblastis jätkub Vene ja Põhja-Korea väe suur vastupealetung. Putin tahab ala enne Trumpi naasmist tagasi saada |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2024-11-13 |access-date=2024-11-13 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120336159/moskva-suund-on-endiselt-lahti-kuidas-onnestus-vene-armeel-kurskis-alla-nadalaga-kaotada-kolm-pataljoni |title=„Moskva suund on endiselt lahti.“ Kuidas õnnestus Vene armeel Kurskis alla nädalaga kaotada kolm pataljoni? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-11-13 |access-date=2024-11-13 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=kiviselg/&gt;

=== 14. november ===
Venemaa on edenenud [[Kurahhove]] piirkonnas ja sisenenud linna idaossa. Samuti on Vene väed sisenenud Dalne külla (Kurahhovest 3 km lõunas). On tekkinud piirkonnas asuvate Ukraina vägede sissepiiramise oht.&lt;ref&gt;[https://kolonelhans.ee/?p=44255 KAART: Kurakhove ja Kursk] Emil Kastehelmi, Black Bird Group, 14.XI 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609523926/neeme-vali-venemaa-uritab-enne-trumpi-voimalikult-palju-peale-suruda Neeme Väli: Venemaa üritab enne Trumpi võimalikult palju peale suruda] ERR, 17.XI 2024&lt;/ref&gt; Ukraina tõrjus Kurahhove piirkonnas Vene soomuskolonni rünnaku.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120336752/video-nad-ei-saanud-ise-ka-aru-mis-neid-tabas-ukrainas-toimus-ajalooline-lahing-vene-ja-laane-tankide-vahel |title=VIDEO: „Nad ei saanud ise ka aru, mis neid tabas.“ Ukrainas toimus ajalooline lahing Vene ja lääne tankide vahel |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-11-15 |access-date=2024-11-15 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=kiviselg&gt;[https://www.err.ee/1609522576/kiviselg-kurskis-ja-kupjanskis-on-oodata-lahingutegevuse-hoogustumist Kiviselg: Kurskis ja Kupjanskis on oodata lahingutegevuse hoogustumist] ERR, 15.XI 2024&lt;/ref&gt;

&quot;Ukraina suudaks mõne kuu jooksul välja töötada algelise plutooniumipommi, mis oleks sarnane USA 1945. aastal Nagasakile heidetud Fat Maniga,&quot; kirjutab Briti ajaleht [[The Times]]. Ukraina välisministeerium eitas tuumarelva väljatöötamist ja rõhutas kindlaks jäämist tuumarelvade leviku piiramise kokkuleppele.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120336441/the-times-ukraina-suudaks-kuude-jooksul-tuumarelva-ehitada The Times: Ukraina suudaks kuude jooksul tuumarelva ehitada] Delfi, 14.XI 2024&lt;/ref&gt;

=== 15. november ===
Ukraina ründas droonidega Krõmski sõjaväelennuvälja.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609522084/ukraina-rundas-kumnete-droonidega-vene-lennubaasi-krasnodari-krais#krasnodar Ukraina korraldas droonirünnaku Vene sõjalennuväljale Krasnodari krais] ERR, 15.XI 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120336669/video-vene-voimud-teatasid-droonirunnakust-krasnodari-krais-ilmselt-oli-sihikul-kromski-lennuvali VIDEO | Vene võimud teatasid droonirünnakust Krasnodari krais. Ilmselt oli sihikul Krõmski lennuväli] Delfi, 15.XI 2024&lt;/ref&gt;

=== 16. november ===
Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is ([[Bahmut]]ist 5 km läänes, [[Tšassiv Jar]]ist 4 km põhjas) asuva Hrõhorivka küla.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609523671/venemaa-korraldas-ukrainale-ulatusliku-raketirunnaku#venelased Venelased jätkavad survet, Ukraina taastas olukorra Makarivkas] ERR, 17.XI 2024&lt;/ref&gt;

=== 17. november ===
[[File:Destructions in Sumy after Russian attack, 2024-11-17 (001).webm|thumb|thumbtime=0:03|Rünnakujärgne Sumõ, {{nowrap|17. XI 2024}}]]
Venemaa ründas Ukraina energiataristut 120 raketi ja 90 drooniga. Ukraina kaitsejõud tulistasid alla 140 õhusihtmärki. Kahjustusi said mitu elektrijaama [[Volõõnia oblast]] ja [[Vinnitsa oblast]]is. [[Kiievi oblast]]is, [[Donetski oblast]]is, [[Dnipropetrovski oblast]]is ja [[Odessa]]s teatati erakorralistest elektrikatkestustest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609523671/venemaa-korraldas-ukrainale-ulatusliku-raketirunnaku#vene Venemaa korraldas Ukrainale ulatusliku raketirünnaku] ERR, 17.XI 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120337027/ukrainat-tabas-oiste-droonirunnakute-jarel-ule-mitme-kuu-massiivne-raketirunnak Ukrainat tabas öiste droonirünnakute järel üle mitme kuu massiivne raketirünnak] Delfi, 17.XI 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609523914/kannik-ukraina-oli-puhapaevaseks-raketi-ja-droonirunnakuks-valmis Kannik: Ukraina oli pühapäevaseks raketi- ja droonirünnakuks valmis] ERR, 17.XI 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120337226/odessa-on-parast-vene-runnakut-osaliselt-elektri-kutte-ja-veeta Odessa on pärast Vene rünnakut osaliselt elektri, kütte ja veeta ] Delfi, 18.XI 2024&lt;/ref&gt;
[[Sumõ]] linnas sai raketitabamuse korruselamu. Rünnaku tagajärjel hukkus
11 ja sai vigastusi 89 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120337153/video-vene-rakett-tappis-ukrainas-sumos-11-inimest VIDEO | Vene rakett tappis Ukrainas Sumõs 11 inimest] Delfi, 18.XI 2024&lt;/ref&gt;

Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene sõjaväe raadioelektroonilise sõja kompleksi RB-301B Borisoglebsk-2.

USA tühistas seni Ukrainale kehtinud keelu kasutada USA relvi kauglöökideks Venemaa territooriumile.&lt;ref&gt;[https://www.nytimes.com/2024/11/17/us/politics/biden-ukraine-russia-atacms-missiles.html Biden Allows Ukraine to Strike Russia With Long-Range U.S. Missiles] [[The New York Times|The NYT]], 17.XI 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120337199/ukraina-sai-loa-runnata-venemaad-usa-rakettidega-saks-vene-armeed-see-taganema-ei-sunni-aga-varustamist-takistab Ukraina sai loa rünnata Venemaad USA rakettidega. Saks: Vene armeed see taganema ei sunni, aga varustamist takistab] Delfi, 18.XI 2024&lt;/ref&gt; Ühendkuningriik ja Prantsusmaa on samuti andnud Ukrainale loa rünnata Venemaa territooriumi kaugmaarakettidega Storm Shadow/SCALP.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609523935/allikad-usa-andis-ukrainale-loa-kauglookideks-venemaa-pihta Allikad: USA andis Ukrainale loa kauglöökideks Venemaa pihta] ERR, 17.XI 2024&lt;/ref&gt;

[[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2024-11-18 (01).jpg|thumb|Rünnakujärgne Odessa, {{nowrap|18. XI 2024}}]]

=== 18. november ===
[[File:Destructions in Hlukhiv after Russian attack, 2024-11-18 (03).jpg|thumb|Rünnakujärgne ühiselamu [[Hluhhiv]]is, {{nowrap|18. XI 2024}}]]
Venemaa raketirünnaku tagajärjel hukkus Odessas kümme ja vigastada sai 39 inimest;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120337312/video-odessa-langes-taas-vene-raketiloogi-alla-hukkus-vahemalt-10-ja-sai-viga-ligi-40-inimest VIDEO | Odessa langes taas Vene raketilöögi alla. Hukkus vähemalt 10 ja sai viga ligi 40 inimest] Delfi, 18.XI 2024&lt;/ref&gt; rünnakus [[Hluhhiv]]i ühiselamule hukkus 12 inimest.&lt;ref&gt;{{cite web |author=Abbey Fenbert |title=Russian drone hits dormitory in Sumy Oblast, killing 10, injuring 13, including children |url=https://kyivindependent.com/russian-attack-on-sumy-oblast/ |date=18. november 2024 |access-date=19. novembril 2024 |language=en |work=[[The Kyiv Independent]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web |url=https://www.svoboda.org/a/v-gluhove-rossiyskiy-dron-udaril-v-obschezhitie-estj-zhertvy/33207511.html |title=В Глухове российский дрон ударил в общежитие. Есть жертвы |date=2024-11-19 |publisher=[[Radio Free Europe/Radio Liberty]] |language=ru}}&lt;/ref&gt;

=== 19. november (1000. päev) ===
Venemaa ründas täiemahulise sõja 1000. päeval droonidega [[Sumõ oblast]]is asuvat [[Hluhhiv]]it. Tabamuse tagajärjel hukkus vähemalt 12 ja vigastada sai 11 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120337510/vene-droonid-tapsid-sumo-oblasti-uhiselamus-vahemalt-12-inimest Vene droonid tapsid Sumõ oblasti ühiselamus vähemalt 12 inimest] Delfi, 19.XI 2024&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas kuue [[ATACMS]] raketiga [[Brjanski oblast]]is [[Karatšev]]i piirkonnas asuvat laskemoonaladu.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120337563/ukraina-kindralstaap-teatas-vene-laskemoonalao-rundamisest-brjanski-oblastis-venemaa-vaidab-et-runnati-atacms-idega Ukraina kindralstaap teatas Vene laskemoonalao ründamisest Brjanski oblastis. Venemaa väidab, et rünnati ATACMS-idega] Delfi, 19.XI 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609525159/ukraina-rundas-esimest-korda-venemaad-atacms-idega#atacms Ukraina ründas esmakordselt Venemaad ATACMS-idega] ERR, 19.XI 2024&lt;/ref&gt;

[[Eesti välisminister|Välisminister]] [[Margus Tsahkna|Tsahkna]] kinnitusel tuleks olla valmis relvajõudude saatmiseks Ukrainasse.&lt;ref&gt;Ketrin Jochecová. [https://www.politico.eu/article/us-donald-trump-peace-deal-eu-troop-ukraine-says-estonia-foreign-minister-margus-tsahkna/ A Trump peace deal needs European boots on the ground to secure Ukraine, Estonia says]. [[Politico]], 19. XI 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120337544/valisminister-tsahkna-ft-le-euroopa-peaks-olema-valmis-saatma-vagesid-ukrainasse-trumpi-rahukokkuleppe-toetuseks|title=Välisminister Tsahkna FT-le: Euroopa peaks olema valmis saatma vägesid Ukrainasse Trumpi rahukokkuleppe toetuseks |url-access=subscription |author=Lauri Laugen |date=2024-11-19 |access-date=2024-11-19 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;

=== 20. november ===
Venemaa võttis Donbassis Kurahhove veehoidla põhjakaldal oma kontrolli alla Novaja Iljinka asula.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609526719/soja-1001-paev-ukraina-rundas-esimest-korda-storm-shadow-rakettidega-venemaad#kurahhove Donbassi kaart: okupandid võtsid Kurahhove suunal ära Novaja Iljinka] ERR, 20. XI 2024&lt;/ref&gt;

Ukraina kinnitusel hävitati [[Belgorodi oblast]]is [[Gubkin]]is asunud juhtimiskeskus.&lt;ref&gt;{{cite web |title= Russian command post in Belgorod region 'successfully struck', Ukraine says |url= https://www.reuters.com/world/europe/russian-command-post-belgorod-region-successfully-struck-ukraine-says-2024-11-20/ |date=20. november 2024 |access-date=20. novembril 2024 |language=en |author= Anastasiia Malenko |work=Reuters}}}&lt;/ref&gt;

Vene/Põhja-Korea juhtimiskeskust [[Kurski oblast]]is Marjinos&lt;!--ruwi: Марьино (Рыльский район)--&gt; rünnati kuni 12 [[Storm Shadow]] raketiga.&lt;ref&gt;{{Cite web |url= https://bulgarianmilitary.com/2024/11/20/uk-supplied-storm-shadow-is-reported-to-have-hit-putins-bunker/ |title= UK-supplied Storm Shadow is reported to have hit Putin’s bunker |author= Boyko Nikolov |date= 20. november 2024 |website= telegraph.co.uk |publisher= bulgarianmilitary |access-date= 21. novembril 2024 |quote=  |archive-date= 2024-11-20 |archive-url= https://web.archive.org/web/20241120195100/https://bulgarianmilitary.com/2024/11/20/uk-supplied-storm-shadow-is-reported-to-have-hit-putins-bunker/ |url-status= dead }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120338029/ukraina-rundas-venemaa-sihtmarke-uhendkuningriigi-storm-shadow-rakettidega Ukraina ründas Venemaa sihtmärke Ühendkuningriigi Storm Shadow rakettidega] Delfi, 20. XI 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609527712/venemaa-kasutas-esmakordselt-sojaajaloos-mandritevahelist-ballistilist-raketti#isw ISW: Ukraina Storm Shadow raketid võisid tabada Vene armee komandopunkti Kurskis] ERR, 21. XI 2024&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaa mitme oblasti vastu. [[Novgorodi oblast]]is Kotovos tabasid droonid laskemoonaarsenali, kus hoiustati suurtükiväe laskemoona, Iskanderi rakette, õhutõrje rakette ja Põhja-Koreast toodud ballistilisi rakette KN23.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120337807/ukraina-droonid-rundasid-vaidetavalt-laskemoonaladu-venemaa-novgorodi-oblastis Ukraina droonid ründasid väidetavalt laskemoonaladu Venemaa Novgorodi oblastis] Delfi, 20. XI 2024&lt;/ref&gt;
[[Voroneži oblast]]is sai tabamuse tööstusettevõte.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120337785/video-venemaa-voronezi-oblastis-sai-droonitabamuse-toostusettevote VIDEO | Venemaa Voroneži oblastis sai droonitabamuse tööstusettevõte] Delfi, 20. XI 2024&lt;/ref&gt;

=== 21. november ===
[[Pilt:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2024-11-21 (03).webp|pisi|Rünnakujärgne hoone [[Dnipro]]s, {{nowrap|21. XI  2024}}]]
Venemaa ründas [[Mandritevaheline ballistiline rakett|mandritevahelise ballistilise raketiga]] (MBR) [[Dnipro]]t; tegemist oli esimese MBR-i kasutamisega alates täiemahulise sõja algusest.&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2024-11-21 |title=Russia launched intercontinental ballistic missile during attack on Ukraine, Kyiv says |url=https://www.japantimes.co.jp/news/2024/11/21/world/russia-icbm-attack-on-dnipro-ukraine/ |access-date=2024-11-21 |website=The Japan Times |language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |url= https://www.abc.net.au/news/2024-11-21/ukraine-says-russia-launched-ballistic-missile-for-first-time/104632948 |title= Ukraine says Russia launched an intercontinental ballistic missile for first time in the war |date=21. november 2024 |website=Australian Broadcasting Corporation |access-date=21. novembril 2024 }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120338111/ukraina-teatel-kasutas-venemaa-esimest-korda-mandritevahelist-ballistilist-raketti Ukraina teatel kasutas Venemaa esimest korda mandritevahelist ballistilist raketti] Delfi, 21. XI 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609527712/venemaa-kasutas-esmakordselt-sojaajaloos-mandritevahelist-ballistilist-raketti#mandrite Venemaa kasutas esimest korda ajaloos sõjas mandritevahelist ballistilist raketti] ERR, 21. XI 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120338280/sojapaevik-1002-paev-analuutik-tahtis-ei-olnud-rakett-vaid-selle-lohkepea-sonum-oli-moeldud-tuumahoiatusena|title=SÕJAPÄEVIK (1002. päev) - Analüütik: tähtis ei olnud rakett, vaid selle lõhkepea. Sõnum oli mõeldud tuumahoiatusena |url-access=subscription |author=Christopher Krutto |date=2024-11-21 |access-date=2024-11-21 |website=ekspress.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609529416/usa-hoiatas-ukrainat-enne-venemaa-uut-tuupi-raketi-runnakut#hoiatus USA andis Ukrainale eelhoiatuse Venemaa uut tüüpi raketi rünnaku eest] ERR, 22. XI 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://forte.delfi.ee/artikkel/120338246/video-uus-peatukk-sojas-vaata-hetke-kui-ukrainat-tabab-vaidetavalt-mandritevaheline-ballistiline-rakett VIDEO | Uus peatükk sõjas? Vaata hetke, kui Ukrainat tabab väidetavalt mandritevaheline ballistiline rakett] Delfi, 22. XI 2024&lt;/ref&gt; Ukraina kinnitusel oli raketi kiirus enam kui 12&amp;nbsp;500 kilomeetrit tunnis (kuue lõhkepeaga (lõhkeaineta&lt;ref&gt;Tom Balmforth, Gerry Doyle. [https://www.reuters.com/world/europe/new-russian-missile-fired-ukraine-carried-warheads-without-explosives-sources-2024-11-26/ New Russian missile fired at Ukraine carried warheads without explosives, sources say]. Reuters, 26. XI 2024&lt;/ref&gt;) rakett läbis vahemaa [[Astrahani oblast]]ist Dniproni 15 minutiga ja saavutas sihtmärgi tabamisel kiiruseks [[Machi arv|&gt;M&amp;nbsp;11]]).&lt;ref&gt;[https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-says-new-missile-fired-by-russia-flew-15-minutes-faster-than-mach-11-2024-11-22/ Russian missile reached speed of more than 8,000 miles per hour, Ukraine says]. Reuters, 22. XI 2024&lt;/ref&gt;

Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]]i väitel oli tegemist uut tüüpi keskmaa ballistilise raketiga [[Orešnik (rakett)|Orešnik]], millega rünnati Dnipros asuvat riiklikku raketitootmisettevõtet [[PA Pivdenmaš]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120338299/putin-kinnitas-uut-tuupi-raketi-looki-ukrainas-ja-hoiatas-ukrainale-rakette-tarnivaid-riike Putin kinnitas uut tüüpi raketi lööki Ukrainas ja hoiatas Ukrainale rakette tarnivaid riike] Delfi, 21. XI 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120338203/video-vene-propagandist-zahharova-sai-otse-pressikonverentsil-telefoni-teel-kasu-raketiloogist-vaikida VIDEO | Vene propagandist Zahharova sai otse pressikonverentsil telefoni teel käsu raketilöögist vaikida] Delfi, 21. XI 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120338325/usa-usub-et-venemaa-naitas-ukrainas-uut-raketti-selle-kasutamisest-teatati-ette USA usub, et Venemaa näitas Ukrainas uut raketti. Selle kasutamisest teatati ette] Delfi, 22. XI 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120338446/kreml-venemaa-demonstreeris-eile-oma-voimalusi-kui-tema-muredele-tahelepanu-ei-poorata Kreml: Venemaa demonstreeris eile oma võimalusi, kui tema muredele tähelepanu ei pöörata] Delfi, 22. XI 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120338586/mittetuumaalane-eskaleerumine-kuhu-viib-venemaa-ja-ukraina-vaheline-raketilookide-vahetus|title=Mittetuumaalane eskaleerumine. Kuhu viib Venemaa ja Ukraina vaheline raketilöökide vahetus? |url-access=subscription |author=Lev Kadik |date=2024-11-23 |access-date=2024-11-23 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120339136/mida-kujutab-endast-venelaste-rakett-oresnik-ja-milleks-see-tegelikult-loodi |title=Mida kujutab endast venelaste rakett Orešnik ja milleks see tegelikult loodi? |url-access=subscription |author=Lev Kadik |date=2024-11-26 |access-date=2024-11-26 |website=forte.delfi.ee Sõjandus}}&lt;/ref&gt;

=== 22. november ===
Vene droonirünnakus [[Sumõ]]le hukkus kaks inimest.&lt;ref&gt;{{Cite web |url=https://kyivindependent.com/2-killed-12-injured-in-russias-attack-on-sumy/ |title=2 killed, 12 injured in Russia's attack on Sumy |date=22. november 2024 |website=The Kyiv Independent |author=Olena Goncharova |access-date=22. novembril 2024 }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120338362/venemaa-rundas-sumot-srapnelllohkepeaga-droonidega-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Sumõt šrapnelllõhkepeaga droonidega. Hukkus kaks inimest] Delfi, 22. XI 2024&lt;/ref&gt;

[[Ukraina Ülemraada|Ülemraada]] lükkas Venemaa rünnaku kartuses edasi reedese (22. XI) istungi.&lt;ref&gt;{{Cite web |url= https://www.reuters.com/world/europe/ukrainian-parliament-postpones-friday-sitting-public-broadcaster-reports-2024-11-21/ |title= Ukrainian parliament postpones Friday sitting, public broadcaster reports |date=22. november 2024 |website=Reuters |author= Ron Popeski|author2= Bogdan Kochubey |access-date=22. novembril 2024 }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120338504/ukraina-parlament-tuhistas-istungi-venemaa-raketiohu-tottu Ukraina parlament tühistas istungi Venemaa raketiohu tõttu] Delfi, 22. XI 2024&lt;/ref&gt;

=== 23. november ===
Ukraina on kaotanud Kurski oblastis enam kui 40 protsenti alast, mille Ukraina väed augustis vallutasid.&lt;ref&gt;Olena Harmash. [https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-has-lost-over-40-russias-kursk-region-counter-attacks-senior-kyiv-2024-11-23/ Ukraine has lost over 40% of the land it held in Russia's Kursk region, senior Kyiv military source says]. [[Reuters]], 23. XI 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120338642/reuters-ukraina-on-kurski-oblastis-vallutatud-alast-kaotanud-rohkem-kui-40-protsenti Reuters: Ukraina on Kurski oblastis vallutatud alast kaotanud rohkem kui 40 protsenti] Delfi, 23. XI 2024&lt;/ref&gt;

Venemaa kaitseministeerium teatas, et Venemaa väed vallutasid Ida-Ukrainas Donetski oblastis Novodmõtrivka asula (Pokrovskist 20 km lõunas). Ukraina väitel jätkuvad asulas võitlused. Lahingud käivad ka Velõka Novosilka ([[Vuhledar]]ist 20 km läänes), Rozdolne (Vuhledarist 20 km loodes), Maksõmivka (Vuhledarist 12 km loodes), Pustõnka ([[Pokrovsk]]ist 12 km lõunas) asulate ja [[Toretsk]]i linna pärast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609530556/reuters-ukraina-on-kaotanud-40-protsenti-kurskis-vallutatud-alast#seepstate Deep State: Vene väed lähenevad viie asulale Donetski oblastis] ERR, 23. XI 2024&lt;/ref&gt;

=== 24. november ===
Ukraina hävitas Kurski oblastis Vene õhutõrjeraketisüsteemi [[S-400]] radarijaama.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609531087/meedia-vene-runnakuid-toetavad-laane-komponentidega-pohja-korea-raketid#staap Staap: Ukraina väed hävitasid Kurskis Vene õhutõrjesüsteemi S-400 radarijaama] ERR, 24. XI 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref name=radarid/&gt;

=== 25. november ===
Harkivis sai Vene raketilöögis kannatada 23&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120338946/harkivis-sai-vene-raketiloogis-kannatada-23-inimest Harkivis sai Vene raketilöögis kannatada 23 inimest] Delfi, 25. XI 2024&lt;/ref&gt; ja Odessas 11 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120338978/video-odessas-vigastas-vene-raketilook-11-inimest VIDEO | Odessas vigastas Vene raketilöök 11 inimest] Delfi, 25. XI 2024&lt;/ref&gt;

Ukraina droonilöögi tagajärjel süttis [[Kaluga]]s naftabaas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120338841/video-venemaal-kalugas-suttis-droonirunnaku-jarel-naftatehas VIDEO | Venemaal Kalugas süttis droonirünnaku järel naftatehas] Delfi, 25. XI 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609531558/leht-prantsuse-ja-briti-valitsus-arutavad-vagede-saatmist-ukrainasse#kaluuga Ukraina süütas droonirünnakuga naftabaasi Kaluugas] ERR, 25. XI 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |title= Drones struck an oil depot in Kaluga |url= https://odessa-journal.com/drones-struck-an-oil-depot-in-kaluga |access-date=2024-11-25 |website=odessa-journal.com |publisher=[[The Odessa Journal|Odessa Journal]]|language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.rainews.it/video/2024/11/lattacco-dei-droni-ucraini-innesca-un-incendio-in-una-fabbrica-nella-citta-russa-di-kaluga-62ad1809-ef8c-41d5-a123-0ff479f0e57b.html L'attacco dei droni ucraini innesca un incendio in una fabbrica nella città russa di Kaluga]. [[Rai News 24]], 25. XI 2024&lt;/ref&gt;

Vene üksused ületasid Dvoritšnõi piirkonnas paatidega Oskili jõe Novomlynskist lõuna pool ja rajasid Oskili jõe läänekaldale sillapea.&lt;ref&gt;[https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-november-25-2024 Russian Offensive Campaign Assessment, November 25, 2024]. [[ISW]], 25. XI 2024&lt;/ref&gt;

=== 26. november ===
Sumõs hukkus Vene rünnaku läbi kaks inimest.&lt;ref&gt;[https://www.reuters.com/world/europe/russian-shelling-kills-two-ukraines-sumy-president-zelenskiy-says-2024-11-26/ Russian shelling kills two in Ukraine's Sumy, President Zelenskiy says]. Reuters, 26. XI 2024&lt;/ref&gt;

Vene pool laskis täiemahulise sissetungi algusest välja rekordilise arvu Shahed droone, 188.&lt;ref&gt;[https://www.rainews.it/video/2024/11/guerra-in-ucraina-attacco-record-la-russia-ha-lanciato-188-droni--2caef2a1-229f-4e3e-b792-2ee68d8a4168.html Guerra in Ucraina, attacco record: la Russia ha lanciato 188 droni]. [[Rai News 24]], 26. XI 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.france24.com/en/europe/20241126-russia-launches-record-188-drones-hits-critical-infrastructure-ukraine-says Russia launches a 'record' 188 drones, hits 'critical infrastructure,' Ukraine says]. [[France 24]], 26. XI 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120339155/venemaa-rundas-ukrainat-oo-jooksul-rekordarvu-droonidega Venemaa ründas Ukrainat öö jooksul rekordarvu droonidega]. Delfi, 26. XI 2024&lt;/ref&gt;

Ukraina tulistas [[Kurski oblast]]is asuvat sõjaväelennuvälja kobarlõhkepeadega ballistiliste rakettidega ATACMS.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609532566/ukraina-tulistas-esimest-korda-venemaa-lennuvalja-atacms-i-rakettidega#atacms Ukraina tulistas esimest korda Venemaa lennuvälja ATACMS-i rakettidega]. ERR, 26. XI 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120339381/venemaa-kinnitas-et-ukraina-tabas-kurski-lennuvalja-atacms-i-rakettidega Venemaa kinnitas, et Ukraina tabas Kurski lennuvälja ATACMS-i rakettidega]. Delfi, 26. XI 2024&lt;/ref&gt;

=== 27. november ===
Venemaa droonirünnaku tagajärjel sai Kiievis vigastada kolm inimest, kellest kaks paigutati haiglaravile.&lt;ref&gt;[https://www.reuters.com/world/europe/three-wounded-russian-drone-attack-ukraines-kyiv-officials-say-2024-11-27/ Three wounded in Russian drone attack on Ukraine's Kyiv, officials say]. Reuters, 27. XI 2024&lt;/ref&gt;

=== 28. november ===
Vene rünnak Ukraina energiataristule jättis vähemalt miljon inimest vooluta. Venemaa kasutas rünnakus 97 Iraani drooni ja kokku 88 raketti, nendest: 57 raketti X-101, 28 tiibraketti Kalibr ja 3 tiibraketti X-59. Ukraina õhukaitse hävitas välja lastud 88'st raketist 79. Droonidest hävitati 35 õhutõrje vahenditega ning 62 maandati elektroonika abil. Tabamatuks jäi 9 raketti.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=At least one million people without power in Ukraine after ‘massive’ Russian attack |url=https://www.france24.com/en/europe/20241128-ukraine-s-energy-facilities-under-massive-enemy-attack-minister-says |access-date=2024-11-28 |publisher=France 24 |language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120339675/venemaa-rundas-ukrainat-droonide-ja-rakettidega-ohust-ja-merelt-elektrita-jai-ule-miljoni-tarbija Venemaa ründas Ukrainat droonide ja rakettidega õhust ja merelt. Elektrita jäi üle miljoni tarbija] Delfi 29. XI 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609534549/soja-1009-paev-venemaa-rundas-ukraina-energiataristut-kobarpommidega#kobarpomm Zelenski: Venemaa ründas Ukraina energiataristut kobarpommidega] ERR 28. XI 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609536397/ukraina-teatas-vene-inimkaotuste-uuest-rekordist#tuumaoht Sõbiha: Venemaa õhurünnak tekitas neljapäeva hommikul tuumaohu] ERR 29. XI 2024&lt;/ref&gt;

Ukraina hävitas Zaporižžja piirkonnas õhutõrjeraketikomplekti [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M3]] radiolokatsioonijaama [[Podlet]].&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0KXfEa9Na6y86PwztHbDvu6gkdrtRTYMHAMUXoU3gtRgkHvQZSNG3syCCUJ9fU8Eyl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB 29. XI 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref name=radarid/&gt;

=== 29. november ===
Venemaa ründas Ukrainat 132 drooniga. Ukraina õhutõrje tulistas alla 88 drooni, 42 drooni tõrjuti raadioelektroonilise mõjutamisega.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120339990/venemaa-rundas-ukrainat-132-drooniga-odessa-oblastis-sai-kannatada-seitse-inimest Venemaa ründas Ukrainat 132 drooniga. Odessa oblastis sai kannatada seitse inimest] Delfi 29. XI 2024&lt;/ref&gt;

Venemaal [[Rostovi oblast]]i [[Kamenski rajoon]]is süttis Ukraina droonirünnaku tulemusel naftabaas 'Atlas'.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609536397/ukraina-teatas-vene-inimkaotuste-uuest-rekordist#rostov Ukraina droonirünnak süütas kütusemahutid Rostovi oblastis] ERR 29. XI 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120339942/venemaa-rostovi-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-teadete-kohaselt-naftabaas Venemaa Rostovi oblastis süttis droonirünnaku järel teadete kohaselt naftabaas] Delfi 29. XI 2024&lt;/ref&gt; Eelmine rünnak samale objektile toimus [[#28._august|28. augustil]]. 

Ukraina hävitas Krimmis kokku kolm Vene radarijaama - ühe [[Kasta-2e2]] ja kaks [[Podlet]] radarijaama.&lt;ref name=radarid&gt;[https://www.err.ee/1609537486/zelenski-vaherahuga-voiks-noustuda-vastutasuks-ukraina-vabade-osade-nato-sse-votmise-eest#radarid Ukraina hävitas Krimmis kolm Vene radarit] ERR 29. XI 2024&lt;/ref&gt;

=== 30. november ===
[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] ütles, et Ukraina võiks sõlmida Venemaaga vaherahu praegusel rindejoonel, kui NATO nõustub võtma Ukraina alliansi liikmeks selle praegustes, Kiievi kontrolli all olevates piirides, tunnustades samas siiski Ukraina territooriumi terviklikkust.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609537486/zelenski-vaherahuga-voiks-noustuda-vastutasuks-ukraina-vabade-osade-nato-sse-votmise-eest#vaherahu Zelenski: vaherahuga võiks nõustuda vastutasuks Ukraina vabade osade NATO-sse võtmise eest] ERR, 30. XI 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120340246/zelenskoi-ukraina-nato-liikmelisus-voiks-peatada-soja-kuuma-faasi Zelenskõi: Ukraina NATO liikmelisus võiks peatada sõja kuuma faasi] Delfi, 30. XI 2024&lt;/ref&gt;

Venemaa edenes novembris üle 725 ruutkilomeetri, mis on suurim alates 2022. aasta märtsist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609538509/scholz-lubas-ukrainale-650-miljoni-euro-eest-taiendavat-relvaabi Analüüs: Venemaa edenes Ukrainas kuuga enim pärast 2022. aasta märtsi] ERR, 2. XII 2024&lt;/ref&gt;
Suuremad Venemaa edenemised olid [[Kurski oblast]]is ja Donbassi rinde lõunaosas - Pokrovski, Kurakhove, Velika Novosilka piirkonnas. 1. septembrist kuni 30. novembrini on Venemaa vallutanud Ukrainas üle 1600 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt; ja Kurski oblastis umbes 500 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;.&lt;ref&gt;[https://kolonelhans.ee/?p=44808 KAADRID: Black Bird Group OP olukorrast] kolonel Hannes Toomsalu blogi, 3. XII 2024&lt;/ref&gt;

== Detsember ==
=== 1. detsember ===
Vene droonirünnakus [[süstikbuss]]ile [[Herson]]is hukkus kolm inimest.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Russian drone attack against shuttle bus in Kherson, kills 3, injures at least 8 |url=https://kyivindependent.com/russian-drone-attack-against-shuttle-bus-in-kherson-kills-3-injures-at-least-8/ |access-date=2024-12-01 |website=The Kyiv Independent |author=Kateryna Hodunova |language=en}}&lt;/ref&gt;

Kiievisse saabusid visiidile [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]] ning [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]].&lt;ref&gt;an Peleschuk. [https://www.reuters.com/world/europe/eus-new-top-foreign-policy-officials-visit-ukraine-show-solidarity-2024-12-01/ Top EU officials visit Ukraine in show of solidarity]. Reuters, 1. XII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120340466/video-kaja-kallas-kiievis-et-veenda-trumpi-ukrainat-toetama-tuleb-kasutada-tehingulist-keelt VIDEO | Kaja Kallas Kiievis: et veenda Trumpi Ukrainat toetama, tuleb kasutada tehingulist keelt] Delfi, 2.XII 2024&lt;/ref&gt;

Vene üksused ületasid Masjutivka (8-9 km Kupjanskist põhjas) lähedal Oskili jõe ja rajasid läänekaldale teise sillapea.&lt;ref&gt;[https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-december-1-2024 Russian Offensive Campaign Assessment, December 1, 2024]. [[ISW]], 1. XII 2024&lt;/ref&gt;

=== 2. detsember ===
[[File:Destructions in Ternopil after Russian attack, 2024-12-02 (01).webp|thumb|Rünnakujärgne eluhoone Ternopilis, {{nowrap|12. XII 2024}}]]
Venemaa droonirünnakus Ternopilile hukkus üks inimene.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Updated: 1 killed, 3 injured in Russia's attack on Ternopil |url=https://kyivindependent.com/2-killed-several-injured-in-russias-attack-on-ternopil/ |access-date=2024-12-02 |website=The Kyiv Independent |author=Sonya Bandouil |language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120340456/video-vene-droon-tabas-laane-ukrainas-ternopilis-elumaja-on-hukkunu-ja-kannatanuid VIDEO  Vene droon tabas Lääne-Ukrainas Ternopilis elumaja. On hukkunu ja kannatanuid] Delfi, 2.XII 2024&lt;/ref&gt;

Kiievit külastanud [[Saksamaa liidukantsler|Saksamaa kantsler]] [[Olaf Scholz]] teatas uue, 650 miljoni euro suuruse abipaketi eraldamisest Ukrainale,&lt;ref&gt;{{Cite web |title= Zelensky, Scholz meet in Kyiv as Germany unveils military aid |url= https://kyivindependent.com/zelensky-scholz-meet-in-kyiv/ |access-date=2024-12-02|website=The Kyiv Independent |author= Martin Fornusek |language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120340546/scholz-kiievis-saksamaa-on-ja-jaab-ukraina-suurimaks-toetajaks-euroopas Scholz Kiievis: Saksamaa on ja jääb Ukraina suurimaks toetajaks Euroopas] Delfi, 2.XII 2024&lt;/ref&gt;
Ameerika Ühendriigid eraldasid Ukrainale sõjalist abi 725 miljoni dollari ulatuses.&lt;ref&gt;{{Cite web |title= US announces new $725 mn package for Ukraine |url= https://www.lemonde.fr/en/international/article/2024/12/02/us-announces-new-725-mn-package-for-ukraine_6734955_4.html |access-date=2024-12-03|website=Le Monde |language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609538509/soja-1013-paev-scholz-lubas-ukrainale-650-miljoni-euro-eest-taiendavat-relvaabi#usa USA teatas uuest abipaketist Ukrainale] ERR, 2.XII 2024&lt;/ref&gt;

=== 3. detsember ===
Venemaa relvajõud ründasid droonidega kriitilist energiataristut [[Rivne oblast|Rivne]] ja [[Ternopili oblast|Ternopili]] oblastis. Ukraina tulistas 28 rünnanud droonist alla 22.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.reuters.com/world/europe/russian-drone-attack-leaves-parts-ukraines-ternopil-without-power-military-says-2024-12-03/ |title=Russian drones attack critical infrastructure in Ukraine's west, air force says |publisher=[[Reuters]] |date=2024-12-03 |access-date=2024-12-04 |website=reuters.com |language= |author= |quote= }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-december-3-2024 |title=Russian Offensive Campaign Assessment, December 3, 2024 |trans-title= |publisher=[[Institute for the Study of War|ISW]] |date=2024-12-03 |access-date=2024-12-04 |website=understandingwar.org |language=en-us |author=Christina Harward |author2=Nicole Wolkov |author3=Davit Gasparyan |author4=Nate Trotter |author5=Olivia Gibson |author6=William Runkel |author7=Karolina Hird |quote=The Ukrainian Air Force reported that Ukrainian forces downed 22 drones over Kyiv, Chernihiv, Vinnytsia, Khmelnytskyi, Zhytomyr, Sumy, Odesa, Mykolaiv, and Dnipropetrovsk oblasts; that one drone became &quot;lost,&quot; likely due to Ukrainian electronic warfare (EW) interference; and that two drones flew into airspace over occupied Ukraine and Belarus. Ukrainian official sources reported that Russian drones struck energy infrastructure in Ternopil City, Ternopil Oblast, and Rivne Oblast and that drone debris damaged residential homes and a gas pipeline in Kyiv Oblast.}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120340753/ukrainas-ternopilis-sai-pihta-kriitiline-infrastruktuur-ja-osaliselt-kadus-elekter Ukrainas Ternopilis sai pihta kriitiline infrastruktuur ja osaliselt kadus elekter ] Delfi, 3.XI 2024&lt;/ref&gt;

=== 4. detsember ===
Ukraina teatas [[Varitsev õhuründemoon|ründedrooni]] {{ill|en|Paljanõtsja|Palianytsia (missile)}} seeriatootmise alustamisest.&lt;ref&gt;{{Cite web |title= Ukraine's new Palianytsia missile-drone enters serial production, minister says |url= https://kyivindependent.com/ukraines-new-palianytsia-missile-drone-enters-serial-production-defense-minister-says/ |access-date=2024-12-04| website=The Kyiv Independent |author= Boldizsar Gyori |language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://lb.ua/blog/rustem_umerov/647244_ukrainska_raketna_programa_klyuch.html Українська ракетна програма: ключ до перемоги та гарантія безпеки у майбутньому] [[Rustam Umjerov|Rustam Umjerovi]] blog, 4. XII 2024 &lt;/ref&gt;

=== 5. detsember ===
Eesti ja veel mitme riigi esindajad lahkusid [[Malta]]s toimunud [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon|OSCE]] ministrite kohtumisel [[Sergei Lavrov|Lavrov]]i sõnavõtu ajal saalist.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.err.ee/1609543117/tsahkna-malta-saanuks-lavrovi-osce-kohtumiselt-eemal-hoida |title=Tsahkna: Malta saanuks Lavrovi OSCE kohtumiselt eemal hoida |publisher=[[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] |date=5. detsember 2024, 16:20 |access-date=2024-12-05 |website=err.ee |language=et }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.rainews.it/video/2024/12/osce-parla-lavrov-e-molte-delegazioni-europee-lasciano-la-sala-8ff8c56e-ffad-44f8-91da-533f96fafa61.html Osce, parla Lavrov e molte delegazioni europee lasciano la sala - Video]. Rai News 24, 5. XII 2024&lt;/ref&gt;

=== 6. detsember ===
[[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2024-12-06 (01).jpg|thumb|Rünnakujärgsed purustused [[Zaporižžja]]s, {{nowrap|6. XII 2024}}]]
Vene õhurünnakutes [[Zaporižžja oblast]]ile hukkus vähemalt kümme inimest, rünnakus [[Krõvõi Rih]]ile hukkus kolm inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609543675/ukraina-avalikustas-uue-kaugmaa-rundedrooni#morv Venemaa tappis õhurünnakutes Ukrainale 11 ja haavas üle 30 inimese] ERR, 6.XII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.aljazeera.com/news/2024/12/6/russian-attacks-across-ukraine-kill-at-least-11-people |title=Russian attacks across Ukraine kill at least 12 people |trans-title= |publisher=[[Al Jazeera]] |date=2024-12-06 |access-date=2024-12-06 |website=aljazeera.com |language= |author= |quote= }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news |author1=Kateryna Hodunova |author2=Olena Goncharova |date=2024-12-06 |title=Russian attack on Kryvyi Rih kills 3, injures 17, including 6-year-old boy |url=https://kyivindependent.com/russia-strikes-kryvyi-rih-killing-at-least-1-injuring-others-including-6-year-old-boy/|access-date=2024-12-06 |work= The Kyiv Independent |language=en }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120341891/vene-runnakud-tapsid-zaporizzjas-kumme-ja-krovoi-rihis-kaks-inimest Vene rünnakud tapsid Zaporižžjas kümme ja Krõvõi Rihis kaks inimest] Delfi, 7.XII 2024&lt;/ref&gt;

Vene armee võttis Donetski oblastis oma kontrolli alla neli küla Pokrovski ja Kurahhove vahelisel liinil: Novopustõnka, Stari Ternõ, Iljinka ja Novodmitrovka.

Ukraina avalikustas uue suure lennuulatusega droon-raketi. Hübriid-drooni Peklo (Põrgu) lennu-ulatus on 700 kilomeetrit ja kiirus 700 km/h ning seda on juba edukalt kasutatud.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/reel/594342169771910 Vladimir Zelenski: rakett-drooni Peklo esitlus] FB, 6. XII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://x.com/bayraktar_1love/status/1865012700553646225 Special Kherson Cat] X, 6. XII 2024&lt;/ref&gt;

=== 7. detsember ===
Ukraina mereväe droonid hävitasid Krimmis Venemaa käes olevatel gaasiplatvormidel seiresüsteemid Podlet ja Kasta.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609544722/ukraina-havitas-mustal-merel-vene-seiresusteeme#susteemid Ukraina hävitas Krimmi gaasiplatvormi seiresüsteemid] ERR, 7.XII 2024&lt;/ref&gt; 

Ukraina sai Taanilt teise partii hävitajaid [[F-16]].

=== 8. detsember ===
President [[Volodõmõr Zelenski]] sõnul on hukkunud 43 000 Ukraina sõdurit ja haavata saanud 370 000 sõdurit, kellest pooled on siiski saanud rindele naasta.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609545250/zelenski-sonul-on-sojas-hukkunud-43-000-ukraina-sodurit#arv Zelenski sõnul on sõjas hukkunud 43 000 Ukraina sõdurit] ERR, 8.XII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120342043/zelenskoi-kommenteeris-konelust-trumpiga-ja-utles-valja-tapetud-ukraina-sodurite-arvu Zelenskõi kommenteeris kõnelust Trumpiga ja ütles välja tapetud Ukraina sõdurite arvu] Delfi, 8.XII 2024&lt;/ref&gt;

=== 9. detsember ===
USA kaitseministri Lloyd Austini sõnul on Venemaa alates 2022. aastast Ukraina-vastaseks sõjaks kulutanud 200 miljardit dollarit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609545694/soja-1020-paev-merz-kinnitas-lubadust-saata-ukrainale-tauruse-rakette#austin Austin: Venemaa on Ukraina sõjaks kulutanud 200 miljardit dollarit] ERR, 9.XII 2024&lt;/ref&gt;

=== 10. detsember ===
[[Zaporižžja]]s sai Vene raketirünnakus tabamuse erakliinik, hukkus 8 ja kannatada sai 19 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609546636/soja-1021-paev-poola-peaminister-vene-ukraina-rahukonelused-voivad-alata-talvel Zaporižžjas hukkus Vene raketirünnakus neli, sai viga 19 inimest] ERR, 10.XII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120342820/zaporizzjas-on-venemaa-eilses-runnakus-hukkunute-arv-kasvanud-kaheksani Zaporižžjas on Venemaa eilses rünnakus hukkunute arv kasvanud kaheksani] Delfi, 11.XII 2024&lt;/ref&gt;

Ukraina võtab kasutusele kuulipildujaga varustatud maismaadroonid.

Ukraina ründas rakettide ja droonidega Venemaal [[Taganrog]]is asuvat sõjaväelennuvälja ja [[Brjansk]]is [[Transneft]]i naftatöötlemistehast.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120342736/ukraina-rundas-rakettidega-taganrogi-ja-droonidega-brjanskit Ukraina ründas rakettidega Taganrogi ja droonidega Brjanskit] Delfi, 11.XII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120342945/sojapaevik-1022-paev-ukraina-ei-hakka-soda-voitma-aga-laanes-kisuvad-motted-juba-rahuleppejargsesse-aega |title=SÕJAPÄEVIK (1022. päev) - Ukraina ei hakka sõda võitma, aga läänes kisuvad mõtted juba rahuleppejärgsesse aega |url-access=subscription |author=Urmas Jaagant |date=2024-12-11 |access-date=2024-12-11 |website=ekspress.delfi.ee Sõjapäevik}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609547635/moskva-ukraina-rundas-usa-rakettidega-vene-ohuvaebaasi#venemaa Venemaal põles Brjanski rafineerimistehas] ERR, 11.XII 2024&lt;/ref&gt;

=== 11. detsember ===
Venemaa on edenenud Pokrovskist lõunas, hõivanud Ševtšenko asula ja jõudnud linnast 3 km kaugusele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609548574/pokrovski-umbruses-kaivad-aarmiselt-agedad-lahingud#pokrovsk Pokrovski ümbruses käivad äärmiselt ägedad lahingud] ERR, 12.XII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120343099/kaart-ja-video-venemaa-ohvriterohke-marss-pokrovski-poole-vahemuses-ukrainlaste-eelis-on-droonid  |title=KAART JA VIDEO - Venemaa ohvriterohke marss Pokrovski poole. Vähemuses ukrainlaste eelis on droonid |url-access=subscription |author=Lauri Laugen |date=2024-12-12 |access-date=2024-12-12 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120342982/vene-vaed-on-teadete-kohaselt-joudnud-pokrovskist-kolme-kilomeetri-kaugusele Vene väed on teadete kohaselt jõudnud Pokrovskist kolme kilomeetri kaugusele] Delfi, 12.XII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://mil.ee/uudised/kaitsevae-luurekeskuse-ulevaade-olukorrast-ukrainas-199/ Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas 13. dets 2024] KV LuK, 13.XII 2024&lt;/ref&gt;
Venemaa on edenenud ka [[Tšassiv Jar]]is ja seal jätkuvad linnalahingud. Võitlused jätkuvad ka [[Toretsk]]is ja [[Kurahhove]]s.

=== 12. detsember ===
Venemaa ründas Ukraina energeetikasüsteeme ligi 200 drooni ja 94 raketiga.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120343277/venemaa-rundas-ukrainat-ligi-200-drooni-ja-94-raketiga-zelenskoi-selline-ongi-putini-rahuplaan Venemaa ründas Ukrainat ligi 200 drooni ja 94 raketiga. Zelenskõi: selline ongi Putini „rahuplaan“] Delfi, 13.XII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609550011/venemaa-tegi-uhe-suurima-ohurunnaku-ukraina-energiataristule#rynnak Venemaa tegi ühe suurima õhurünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 13.XII 2024&lt;/ref&gt; Ukraina hävitas 87-st tiibraketist 80. Lisaks kasutas Vene armee rünnakus 4 Kinžall raketti, 2 Iskander-M ja 1 Põhja-Korea ballistilist raketti KN-23. Nendest hävitas õhukaitse vaid ühe. Droone lendas Ukraina õhuruumi 193, millest tõrjuti 191. Hävitati 80 ja 105 sunniti maanduma, 5 drooni lahkus Venemaa ja 1 Valgevene õhuruumi.

=== 13. detsember ===
Ukraina luure tappis Moskva lähistel Venemaa juhtiva raketikonstruktor Mihhail Šatski, kes tegeles Ukraina pihta lastud rakettide moderniseerimisega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609550011/soja-1024-paev-venemaa-tegi-uhe-suurima-runnaku-ukraina-energiataristule#killer Ukraina luure tappis Moskva lähistel Vene juhtiva raketikonstruktori] ERR, 13.XII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120344503/see-on-parim-koht-varastamiseks-kas-konstruktor-satski-surm-halvab-vene-raketitoostuse-kas-ta-tapsid-venelased-ise-miks |title=„See on parim koht varastamiseks.“ Kas konstruktor Šatski surm halvab Vene raketitööstuse? Kas ta tapsid venelased ise? Miks? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-12-18 |access-date=2024-12-18 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;

=== 14. detsember ===
Ukraina vahetas välja Donetski operatiiv-taktikalise väegrupi ülema - ametist vabastati kindral Oleksandr Lutsenko ja uueks ülemaks on määratud kindral Oleksandr Tarnavskõ.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609551751/ukraina-vahetas-valja-surve-all-oleva-donetski-vaeruhma-ulema#vahetas Ukraina vahetas välja surve all oleva Donetski väerühma ülema] ERR, 15.XII 2024&lt;/ref&gt;

Ukraina sooritas droonirünnaku Venemaal [[Orjoli oblast]]is Stalnõi Konis asuvale naftaterminalile, kus puhkes tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609551220/ukraina-tabas-venemaal-orjolis-asuvat-naftabaasi#Orjol Ukraina tabas Venemaal Orjolis asuvat naftabaasi] ERR, 14.XII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120343584/video-venemaal-suttis-ukraina-droonirunnakus-orjoli-naftahoidla VIDEO | Venemaal süttis Ukraina droonirünnakus Orjoli naftahoidla] Delfi, 14.XII 2024&lt;/ref&gt;

=== 15. detsember ===
Venemaa teatas kahe küla vallutamisest Donetski oblastis - Veselõi Hai küla Kurahhovest lõunas ning Puškine küla Pokrovskist lõunas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609551751/ukraina-vahetas-valja-surve-all-oleva-donetski-vaeruhma-ulema#donetsk Venemaa teatas kahe küla hõivamisest Donetski oblastis] ERR, 15.XII 2024&lt;/ref&gt;
Venemaal on õnnestunud tungida Kurahhovest lõunas asuvasse Uspenivka külla. Selle tõttu pidid Ukraina üksused ümberpiiramise vältimiseks lahkuma Hannivka külast.&lt;ref&gt;[https://www.understandingwar.org/backgrounder/russian-offensive-campaign-assessment-december-15-2024 Russian Offensive Campaign Assessment, December 15, 2024] ISW, 15.XII 2024&lt;/ref&gt;

Ukraina hävitas [[Zaporižžja oblast]]is Vene kütuserongi - vedur ja 40 tsisternvagunit, rünnakuga viidi rivist välja ka okupantide jaoks tähtis raudteelõik.

=== 16. detsember ===
Ukraina ründas edukalt droonidega Venemaa laskemoonaladu Donetski oblastis okupeeritud Markine küla lähedal.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609552285/kallas-enne-rahuvagede-saatmist-ukrainasse-on-seal-vaja-rahu-saavutada#droonirynnak Ukraina hävitas droonirünnakuga Donetski oblastis Venemaa laskemoonaladu] ERR, 16.XII 2024&lt;/ref&gt;

=== 17. detsember ===
Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) tappis Moskvas korraldatud pommiplahvatusega Venemaa keemiavägede komandöri, kindralleitnant [[Igor Kirillov (kindral)|Igor Kirillovi]] ja tema abi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609553293/meedia-ukraina-eriteenistus-tappis-vene-keemiavagede-komandori Meedia: Ukraina eriteenistus tappis Vene keemiavägede komandöri] ERR, 17.XII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609553248/putin-lubas-kaivitada-rakettide-oresnik-masstootmise#keemia Ukraina eriteenistus tappis Moskvas Vene keemiavägede komandöri] ERR, 17.XII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120344113/video-moskvas-lasti-ohku-vene-kiirgus-keemia-ja-bioloogilise-kaitse-vagede-ulem-ukraina-allikate-sonul-pani-pommi-sbu VIDEO | Moskvas lasti õhku Vene kiirgus-, keemia- ja bioloogilise kaitse vägede ülem. Ukraina allikate sõnul pani pommi SBU] Delfi, 17.XII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120344160/moskvas-tapetud-kindral-raakis-usa-biolaboritest-ja-suudistas-ukrainat-rapase-pommi-loomises Moskvas tapetud kindral rääkis „USA biolaboritest“ ja süüdistas Ukrainat „räpase pommi“ loomises] Delfi, 17.XII 2024&lt;/ref&gt;

=== 18. detsember ===
Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is asuva Sontsovka küla (Kurahhovest 10 km loodes).&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609554490/soja-1029-paev-ukraina-rundas-rakettidega-rostovi-oblastit#dontesk Deepstate: Vene väed vallutasid Donetskis veel ühe küla] ERR, 18.XII 2024&lt;/ref&gt;

Venemaa Põhjalaevastiku peabaasi lähedal [[Murmanski oblast]]is toimus kaks võimast plahvatust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120344978/video-venemaa-murmanski-oblastis-toimusid-sojaliste-objektide-lahedal-plahvatused VIDEO | Venemaa Murmanski oblastis toimusid sõjaliste objektide lähedal plahvatused] Delfi, 20.XII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609556998/ukraina-teatel-kaotas-venemaa-viimase-oopaevaga-rekordilised-2200-sodurit#murmansk Vene sõjalaevastiku baasi lähedal Murmanskis toimusid plahvatused] ERR, 20.XII 2024&lt;/ref&gt;

=== 19. detsember ===
Ukraina droonirünnaku tulemusel puhkes tulekahju [[Rostovi oblast]]is asuvas [[Novošahtinsk]]i naftaproduktide tehases.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120344689/venemaa-rostovi-oblastit-rundasid-droonid-ja-raketid-ning-suttis-naftatootlemistehas Venemaa Rostovi oblastit ründasid droonid ja raketid ning süttis naftatöötlemistehas] Delfi, 19.XII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609555447/venemaa-rostovi-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-naftatootlemistehas#rostov Venemaa Rostovi oblastis süttis droonirünnaku järel naftatöötlemistehas] ERR, 19.XII 2024&lt;/ref&gt;

=== 20. detsember ===
Ukraina relvajõudude peastaabi teatel kaotas Vene armee hukkunute, haavatute, kadunute või vangidena 2200 võitlejat, mis uus ööpäeva rekord.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609556998/soja-1031-paev-ukraina-teatel-kaotas-venemaa-eelmise-oopaevaga-rekordilised-2200-sodurit#teade Ukraina teatas Vene sõjakaotuste uuest rekordist] ERR, 20.XII 2024&lt;/ref&gt;

=== 21. detsember ===
Venemaa [[Tatarstani Vabariik|Tatarstani vabariigi]] pealinna [[Kaasan]]it tabas droonirünnak. Kaasan asub Ukrainast rohkem kui 1300 kilomeetri kaugusel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609558063/soja-1032-paev-ukraina-rundas-droonidega-kaasanit#kaasan Kaasanit tabas droonirünnak] ERR, 21.XII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120345282/video-venemaal-kaasanis-lendasid-droonid-kortermajadesse-runnaku-tottu-peatati-lennuliiklus VIDEO | Venemaal Kaasanis lendasid droonid kortermajadesse. Rünnaku tõttu peatati lennuliiklus] Delfi, 21.XII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120345494/putin-lubas-droonirunnakule-kaasani-vastu-kordades-purustavamat-vastust Putin lubas droonirünnakule Kaasani vastu kordades purustavamat vastust] Delfi, 23.XII 2024&lt;/ref&gt;

Ukraina sai Saksamaal kuuenda õhutõrjesüsteemi [[IRIS-T]] SLM.

=== 22. detsember ===
Ukraina ründas droonidega Venemaal [[Orjoli oblast]]is Stalnoi Koni külas asuvat naftabaasi, mis süttis rünnaku tulemusel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609558555/soja-1033-paev-ukraina-rundas-uuesti-orjoli-oblastis-asuvat-naftabaasi#orjol Ukraina ründas uuesti Orjoli oblastis asuvat naftabaasi] ERR, 22.XII 2024&lt;/ref&gt; Eelmine rünnak samale objektile toimus [[#14._detsember |14. detsembril]].

Veel ründas Ukraina Venemaa [[Rostovi oblast]]is [[Novotšerkassk]]i linna lähistel asuvat laskemoonaladu, mis tabamuste tõttu plahvatas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609559002/hortotsja-vaeruhm-voitleb-kurahhove-toretski-ja-tsassiv-jari-eest#ladu Ukraina pani plahvatama Novotšerkasski moonalao] ERR, 24.XII 2024&lt;/ref&gt;

=== 23. detsember ===
Venemaa [[Tatarstani Vabariik|Tatarstani vabariigis]] [[Alabuga]] erimajandustsoonis asuvas Shahedi droonilaos puhkes tulekahju, mille tagajärjel hävis suures koguses droonidetaile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609559002/hortotsja-vaeruhm-voitleb-kurahhove-toretski-ja-tsassiv-jari-eest#drooniladu Ukraina teatas Vene droonilao süttimisest Tatarstanis] ERR, 23.XII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120345514/ukraina-sojavaeluure-venemaal-poles-maha-droonide-shahed-osade-ladu Ukraina sõjaväeluure: Venemaal põles maha droonide Shahed osade ladu] Delfi, 24.XII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/8159866/ukrainlased-havitasid-venemaal-rundedroonide-lao Ukrainlased hävitasid Venemaal ründedroonide lao] Postimees, 24.XII 2024&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega Venemaal [[Rostovi oblast]]is asuvat [[Millerovo]] lennuvälja.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609559707/ukraina-teatel-kaotas-venemaa-oopaevaga-1630-sodurit#droon Ukraina droonirünnak tabas Vene sõjalennuvälja Rostovi oblastis] ERR, 24.XII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120345773/droonid-rundasid-venemaa-rostovi-oblastis-linna-kus-asub-sojavaelennuvali Droonid ründasid Venemaa Rostovi oblastis linna, kus asub sõjaväelennuväli] Delfi, 24.XII 2024&lt;/ref&gt;

Saksamaa teatas uuest sõjalise abi paketist Ukrainale. Paketis on 15 tanki Leopard 1A5, kaks Patrioti õhutõrjelaskeseadeldist, üks lühimaa õhutõrjesüsteem IRIS-T SLS, üks keskmaa õhutõrjesüsteem IRIS-T SLM, kaks liikurõhutõrjesüsteemi Gepard ja 65 000 ühikut laskemoona nende jaoks.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid02LdETpQCTr7JE829P4iy4vcMC31yQ5m9hofxHXVLFv3djHgKGrh7HR57xCMMnrvgAl Rainer Saksa ülevaade] FB 24. XII 2024&lt;/ref&gt;

=== 24. detsember ===
Venemaa on Kurahhove piirkonnas saavutanud edu lõunasuunal, tekitades ala kaitsva Ukraina väegrupi sissepiiramise ohu.&lt;ref&gt;[https://kolonelhans.ee/?p=45435 KAART: Operatiiv- ja sõjaga seotud info 24. detsembril] kolonel Hannes toomsalu blogi&lt;/ref&gt;

=== 25. detsember ===
Venemaa korraldas Ukraina elektrijaamade vastu suurema drooni- ja raketirünnaku. Kokku kasutas Venemaa 12 ballistilist ja 66 tiibraketti ning 106 drooni. Ukraina laskis alla 59 tiibraketti ja 54 drooni. Ülejäänud 52 drooni tõrjuti elektroonilise sõja vahenditega. Rünnaku tagajärjel sai erinevaid kahjustusi mitu soojuselektrijaama.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120345886/venemaa-korraldas-joulupaeval-ukraina-elektrijaamade-vastu-suurema-raketirunnaku Venemaa korraldas jõulupäeval Ukraina elektrijaamade vastu suurema raketirünnaku] Delfi, 25.XII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609560163/venemaa-korraldas-ohurunnaku-koigile-ukraina-linnadele#ohurunnak Venemaa alustas kolmapäeval suuremahulist õhurünnakut Ukraina vastu] ERR, 25.XII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/8160934/hollandi-valisministri-sonul-pole-putin-rahust-huvitatud Hollandi välisministri sõnul pole Putin rahust huvitatud] Postimees, 25.XII 2024&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas kaugmaadroonidega Venemaal [[Rostovi oblast]]is Kadamovski militaarõppekeskuses asuvat laskemoonaladu, mis hävines täielikult.

[[Kurski oblast]]is [[Lgov]]i linnas tabasid Ukraina väed 810. üksiku kaardiväe merejalaväebrigaadi juhtimispunkti. Õhulöögis hukkus brigaadiülema asetäitja ja veel 17 Vene sõdurit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609560613/soja-1037-paev-ukraina-kurski-oblastis-hukkus-vene-brigaadiulema-abi-ja-17-sodurit#kursk Ukraina: Kurski oblastis hukkus brigaadiülema abi ja 17 Vene sõdurit] ERR, 26.XII 2024&lt;/ref&gt;

=== 26. detsember ===
Ukraina hävitas [[Orjoli oblast]]is asunud droonide lao.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609561711/#Orjol Ukraina relvajõud: üleeilses rünnakus hävines drooniladu Orjolis] ERR, 28.XII 2024&lt;/ref&gt;

=== 27. detsember ===
Vene väed hõivasid [[Donetski oblast]]is asuva Ukrajinka küla (Pokrovskist 15 km lõunas).&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609560994/deepstate-vene-vaed-vallutasid-donetski-oblastis-veel-uhe-asula#deepstate Deepstate: Vene väed vallutasid Donetski oblastis veel ühe asula] ERR, 27.XII 2024&lt;/ref&gt;

=== 28. detsember ===
Ukraina andmetel on Venemaa käesoleval aastal kaotanud hukkunute ja haavatutena üle 421 000 sõjaväelase.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609561711/sorskoi-venemaa-on-kaotanud-tanavu-ule-421-000-soduri#sorskoi Sõrskõi: Venemaa on kaotanud sel aastal üle 421 000 sõduri] ERR, 28.XII 2024&lt;/ref&gt;

/.../

=== 30. detsember ===
Ukraina ja Venemaa vahetasid [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatide]] vahendusel sõjavange. President Zelenskõi sõnul naasis 189 ukrainlast, vastaspoole teatel vahetati 150 ukrainlast sama arvu venelaste vastu.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120346757/ukraina-ja-venemaa-vahel-toimus-150-sojavangi-vahetus Ukraina ja Venemaa vahel toimus 150 sõjavangi vahetus] Delfi, 30.XII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Moscow and Kyiv Return Over 300 POWs in Latest Exchange |url=https://www.themoscowtimes.com/2024/12/30/moscow-and-kyiv-return-over-300-pows-in-latest-exchange-a87487 |access-date=2024-12-30 |website=The Moscow Times |language=en}}&lt;/ref&gt;

USA president Joe Biden tegi teatavaks 2,5 miljardi dollari suuruse julgeolekuabi paketi Ukrainale.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120346678/biden-tegi-teatavaks-et-usa-annab-ukrainale-2-5-miljardi-dollari-vaartuses-julgeolekuabi Biden tegi teatavaks, et USA annab Ukrainale 2,5 miljardi dollari väärtuses julgeolekuabi] Delfi, 30.XII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609562590/usa-teatas-2-5-miljardi-dollari-suurusest-julgeolekuabi-paketist-ukrainale USA teatas 2,5 miljardi dollari suurusest julgeolekuabi paketist Ukrainale] ERR, 30.XII 2024&lt;/ref&gt;

=== 31. detsember ===
[[File:MI-8 targeted by Magura V5.jpg|thumb|right|MAGURA V5 droon ründamas Vene helikopterit]]
Venemaa edenes 2024. aasta jooksul Ukrainas 3985 ruutkilomeetri võrra (seitse korda enam kui 2023. aastal), sellest oktoobris 610, novembris 725 ja detsembris 510 ruutkilomeetri võrra.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609563511/analuus-venemaa-edenes-sel-aastal-ukrainas-pea-4000-ruutkilomeetrit#venemaa Analüüs: Venemaa edenes sel aastal Ukrainas pea 4000 ruutkilomeetrit] ERR, 31.XII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://kolonelhans.ee/?p=45780 Kolonel Hansu blogi] FB, 8. I 2025&lt;/ref&gt; Venemaa kasutas 2024 aastal Ukraina vastu ca 2000 erinevat raketti, millest õhutõrje laskis alla 56%.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0vQac1vK2Gdst4spKkNwm6EExWVd3y2WJRg7EV2MhqYMeaKNkvaFrmQ2DUa78VzHql&amp;id=100087560906848 Kolonel Hansu blogi] FB, 5. I 2025&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas ballistiliste rakettidega Kiievit ja teisi linnu.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120346800/venemaa-rundas-ukrainat-ballistiliste-rakettidega-ja-kiievis-toimusid-plahvatused Venemaa ründas Ukrainat ballistiliste rakettidega ja Kiievis toimusid plahvatused] Delfi, 31.XII 2024&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Smolenski oblast]]it ja Sevastopolit. Smolenski oblasti [[Jartsevo rajoon]]is puhkes tulekahju naftabaasis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120346807/droonid-rundasid-venemaa-smolenski-oblastit-ja-sevastopolit-suttis-naftabaas Droonid ründasid Venemaa Smolenski oblastit ja Sevastopolit. Süttis naftabaas] Delfi, 31.XII 2024&lt;/ref&gt;

Ukraina meredroon [[MAGURA V5|Magura V5]] hävitas esimest korda sõjaajaloos õhusihtmärgi – Vene helikopteri [[Mi-8]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120346824/video-ukraina-sojavaeluure-teatas-et-havitas-esimesena-maailmas-meredrooni-abil-helikopteri VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas, et hävitas esimesena maailmas meredrooni abil helikopteri] Delfi, 31.XII 2024&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120347464/vene-helikopterite-probleem-on-lahendatud-miks-voib-ukraina-meredroonide-ajalooline-runnak-muuta-kogu-moodsat-sojapidamist |title=„Vene helikopterite probleem on lahendatud.“ Miks võib Ukraina meredroonide ajalooline rünnak muuta kogu moodsat sõjapidamist? |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2025-01-03 |access-date=2025-01-03 |website=forte.delfi.ee SÕJANDUS}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[Vene-Ukraina sõda]]
* [[Vene-Ukraina sõja idarinne]]
* [[Vene-Ukraina sõja lõunarinne]]

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://liveuamap.com/ liveuamap.com] — sõja kaart sündmustega
* [https://www.bbc.com/russian/live/cerv3417007t Война в Украине: бои в Курской области — власти призвали сдавать кровь]. BBC News Русская служба, alates 1. augustist 2024 &lt;small&gt;(vene keeles)&lt;/small&gt;
* [https://www.bbc.com/russian/articles/c51x9yq8yj9o Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Tõlge: Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuude ja tundide kaupa]. BBC News Русская служба &lt;small&gt;(vene keeles)&lt;/small&gt;
* [https://www.scribblemaps.com/maps/view/The_War_in_Ukraine/091194 The War in Ukraine] — sõja kaart sündmustega (Scribble Maps)
* [https://gur.gov.ua/en.html Defence Intelligence of Ukraine]. [[HUR MO|Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsuse]] koduleht &lt;small&gt;(ukraina ja inglise keeles)&lt;/small&gt;
* [https://twtr.to/bytOJ Suurbritannia kaitseministeeriumi ja sõjaväeluure Twitteri postitused Ukraina teemal]
* [https://mil.ee/?s=Kaitsev%C3%A4e+luurekeskuse+%C3%BClevaade+olukorrast+Ukrainas&amp;match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas]
* [https://pbs.twimg.com/media/Gf1lwQ8XgAAPDuk?format=jpg&amp;name=900x900 Venemaa rünnakute ja kaotuste arv päevas perioodil august 2023 kuni detsember 2024] Kolonel Hansu blogi 28.XII 2024

[[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]]</text>
      <sha1>cui9zxq5rglm93qvc5u1zny72w15i4s</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tracee Metcalfe</title>
    <ns>0</ns>
    <id>681382</id>
    <revision>
      <id>7204968</id>
      <parentid>6725252</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T04:56:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7204968</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1638" sha1="klycrhrckkkzzd44to6p3d5viqir0od" xml:space="preserve">'''Tracee Lee Metcalfe''', ka '''Tracee Metcalfe''' (sündinud [[30. juuni]]l [[1974]]&lt;ref name=&quot;offi&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;infor&quot;/&gt;) on [[USA|ameerika]] [[arst]] ja [[alpinist]].

Metcalfe on [[Colorado osariik|Colorado osariigis]] [[Vail (Colorado)|Vailis]] töötav haiglaarst, kes on spetsialiseerunud [[kõrgmäestiku meditsiin]]ile. Ta on töötanud ka ekspeditsiooniarstina  [[Manaslu]], [[Džomolungma]] ja [[Cho Oyu]] mägiekspeditsioonidel.&lt;ref name=&quot;alan&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;trac&quot;/&gt;

Mägironijana oli ta 2024. aasta jaanuari seisuga tõusnud üheksa (14-st) [[kaheksatuhandeline|üle 8000 meetri kõrguse mäe]] tippu. Selle näitaja  poolest on ta täna (2024) tegutsevatest alpinistidest [[USA|Ameerika Ühendriikide]] edukaim naismägironija.&lt;ref name=&quot;ers&quot;/&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;ers&quot;&gt;[https://www.8000ers.com/cms/en/download.html?func=startdown&amp;id=143 New 8K Collectors Table Women]. 8000ers.com, 29. jaanuar 2024&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;trac&quot;&gt;[https://traceelmetcalfe.com/my-story/ M Story]. traceelmetcalfe.com &lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;alan&quot;&gt;[https://www.alanarnette.com/blog/2021/04/24/annapurna-2021-interview-with-tracee-metcalfe/ Annapurna 2021: intervjuu Tracee Metcalfe'iga]. alanarnette.com, mai  2018&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;infor&quot;&gt;[https://information.com/people/tracee-metcalfe/ Tracee Lee Metcalfe, age 50]. information.com&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;offi&quot;&gt;[https://www.officialusa.com/names/Tracee-Metcalfe/ Tracee Metcalfe]{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. officialusa.com&lt;/ref&gt;
}}


{{JÄRJESTA:Metcalfe, Tracee}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide alpinistid]]
[[Kategooria:Sündinud 1974]]</text>
      <sha1>klycrhrckkkzzd44to6p3d5viqir0od</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Cousteau Selts</title>
    <ns>0</ns>
    <id>682708</id>
    <revision>
      <id>7204768</id>
      <parentid>6741950</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T12:43:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204768</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2066" sha1="r3ugqplus3wyljpr5uyjrwgexxh2794" xml:space="preserve">'''Cousteau Selts''' ([[inglise keel]]es '''The Cousteau Society''') on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[mittetulundusühing]], mis tegeleb [[Okeanograafia|okeanograafilise]] uurimise ja [[looduskaitse]]ga.

Seltsi asutas 1973. aastal ookeaniuurija ja endine meremees [[Jacques-Yves Cousteau]]. Seltsi tegeleb planeedi [[ookean]]ide uurimisega, et suurendada inimkonna teadlikkust merede ja looduse kaitsmise vajadusest.

==Pärast Cousteau surma==
Pärast Jacques Cousteau surma 1997. aastal asus seltsi juhtima tema lesk Francine Cousteau.

'''Francine Cousteau''' (sünninimi ''Francine Triplet''; sündinud 1946) on endine [[stjuardess]], kes abiellus Cousteauga pool aastat pärast [[Simone Melchior]]i surma juunis 1991. Pärast abikaasa surma 1997. aastal sai Francine Cousteaust tema ainuke legaat ja testamenditäitja. Pärast Jacques Cousteau surma osales Francine Cousteau pereliikmetega juriidilistes võitlustes oma mehe rahalise ja vaimse pärandi pärast.

Francine'i suhted Jacques-Yves Cousteau ja Simone Melchiori esimese poja [[Jean-Michel Cousteau]] vahel, mis olid vastuolulised juba enne 1997. aastat, halvenesid veelgi pärast isa surma. Nende vaidlused viisid kohtuprotsessini [[Calypso (uurimislaev)|Calypso]] vraki omamise üle, ühelt poolt Cousteau Seltsi ja teiselt poolt Jean-Michel Cousteau Prantsuse Ookeanikampaaniate Ühingu vahel. Lõpuks andis kohus laeva Cousteau Seltsile.

==Seltsi tegevus==
Cousteau Seltsi harukontorid asuvad Hamptonis, [[Virginia]]s ja [[Pariis]]is. Organisatsiooni eesmärk on dokumenteerida tehtud uuringuid ja mõjutada eri riikide [[keskkonnapoliitika|keskkonnapoliitikat]]. Cousteau Selts teeb koostööd [[UNESCO]]-ga.

===Tegevussuundi===
*Rannikumerekeskkonna, näiteks troopiliste [[korallriff]]ide kaitse
*[[Mereimetaja]]te kaitse
*[[Kalandus]]e säästev areng ja tööstusliku kalapüügi piiramine, et mitte kurnata varusid
*Inimkonna ökoloogiline haridus (konverentsid, raamatud, [[dokumentaalfilm]]id jms)


[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide organisatsioonid]]
[[Kategooria:Okeanograafia]]</text>
      <sha1>r3ugqplus3wyljpr5uyjrwgexxh2794</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204826</id>
      <parentid>7204768</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T17:04:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hirvelaid</username>
        <id>32011</id>
      </contributor>
      <comment>/* Seltsi tegevus */</comment>
      <origin>7204826</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2089" sha1="kzbo3ls7o7f2rx7fycgar6gdl7ubj69" xml:space="preserve">'''Cousteau Selts''' ([[inglise keel]]es '''The Cousteau Society''') on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[mittetulundusühing]], mis tegeleb [[Okeanograafia|okeanograafilise]] uurimise ja [[looduskaitse]]ga.

Seltsi asutas 1973. aastal ookeaniuurija ja endine meremees [[Jacques-Yves Cousteau]]. Seltsi tegeleb planeedi [[ookean]]ide uurimisega, et suurendada inimkonna teadlikkust merede ja looduse kaitsmise vajadusest.

==Pärast Cousteau surma==
Pärast Jacques Cousteau surma 1997. aastal asus seltsi juhtima tema lesk Francine Cousteau.

'''Francine Cousteau''' (sünninimi ''Francine Triplet''; sündinud 1946) on endine [[stjuardess]], kes abiellus Cousteauga pool aastat pärast [[Simone Melchior]]i surma juunis 1991. Pärast abikaasa surma 1997. aastal sai Francine Cousteaust tema ainuke legaat ja testamenditäitja. Pärast Jacques Cousteau surma osales Francine Cousteau pereliikmetega juriidilistes võitlustes oma mehe rahalise ja vaimse pärandi pärast.

Francine'i suhted Jacques-Yves Cousteau ja Simone Melchiori esimese poja [[Jean-Michel Cousteau]] vahel, mis olid vastuolulised juba enne 1997. aastat, halvenesid veelgi pärast isa surma. Nende vaidlused viisid kohtuprotsessini [[Calypso (uurimislaev)|Calypso]] vraki omamise üle, ühelt poolt Cousteau Seltsi ja teiselt poolt Jean-Michel Cousteau Prantsuse Ookeanikampaaniate Ühingu vahel. Lõpuks andis kohus laeva Cousteau Seltsile.

==Seltsi tegevus==
Cousteau Seltsi harukontorid asuvad [[Hampton (Virginia)|Hamptonis]], [[Virginia]]s ja [[Pariis]]is. Organisatsiooni eesmärk on dokumenteerida tehtud uuringuid ja mõjutada eri riikide [[keskkonnapoliitika|keskkonnapoliitikat]]. Cousteau Selts teeb koostööd [[UNESCO]]-ga.

===Tegevussuundi===
*Rannikumerekeskkonna, näiteks troopiliste [[korallriff]]ide kaitse
*[[Mereimetaja]]te kaitse
*[[Kalandus]]e säästev areng ja tööstusliku kalapüügi piiramine, et mitte kurnata varusid
*Inimkonna ökoloogiline haridus (konverentsid, raamatud, [[dokumentaalfilm]]id jms)


[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide organisatsioonid]]
[[Kategooria:Okeanograafia]]</text>
      <sha1>kzbo3ls7o7f2rx7fycgar6gdl7ubj69</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204991</id>
      <parentid>7204826</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T07:53:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204991</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2060" sha1="2x7jyfaxfjo45vq8mm78w8y1dsmlpl0" xml:space="preserve">'''Cousteau Selts''' ([[inglise keel]]es '''The Cousteau Society''') on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[mittetulundusühing]], mis tegeleb [[Okeanograafia|okeanograafilise]] uurimise ja [[looduskaitse]]ga.

Seltsi asutas 1973. aastal ookeaniuurija ja endine meremees [[Jacques-Yves Cousteau]]. Selts tegeleb planeedi [[ookean]]ide uurimisega, et suurendada inimkonna teadlikkust merede ja looduse kaitsmise vajadusest.

==Pärast Cousteau surma==
Pärast Jacques Cousteau surma 1997. aastal asus seltsi juhtima tema lesk Francine Cousteau.

'''Francine Cousteau''' (sünninimega Francine Triplet; sündinud 1946) on endine [[stjuardess]], kes abiellus Cousteauga pool aastat pärast [[Simone Melchior]]i surma juunis 1991. Pärast abikaasa surma 1997. aastal sai Francine Cousteaust tema ainuke legaat ja testamenditäitja, kellena ta on osalenud juriidilistes vaidlustes oma abikaasa rahalise ja intellektuaalse pärandi pärast.

Francine'i suhted Jacques-Yves Cousteau ja Simone Melchiori esimese poja [[Jean-Michel Cousteau]]ga olid vastuolulised juba enne 1997. aastat ning halvenesid veelgi pärast isa surma. Nende vaidlused viisid kohtuprotsessini [[Calypso (uurimislaev)|Calypso]] vraki omamise üle ühelt poolt Cousteau Seltsi ja teiselt poolt Jean-Michel Cousteau Prantsuse Ookeanikampaaniate Ühingu vahel. Lõpuks andis kohus laeva Cousteau Seltsile.

==Seltsi praegune tegevus==
Cousteau Seltsi harukontorid asuvad USA-s [[Virginia]] osariigis [[Hampton (Virginia)|Hamptonis]] ja Prantsusmaal [[Pariis]]is. Organisatsiooni eesmärk on dokumenteerida tehtud uuringuid ja mõjutada eri riikide [[keskkonnapoliitika]]t. Cousteau Selts teeb koostööd [[UNESCO]]-ga.

===Tegevussuundi===
*Rannikumerekeskkonna, näiteks troopiliste [[korallriff]]ide kaitse
*[[Mereimetaja]]te kaitse
*[[Kalandus]]e säästev areng ja tööstusliku kalapüügi piiramine, et mitte kurnata varusid
*Inimkonna ökoloogiline haridus (konverentsid, raamatud, [[dokumentaalfilm]]id jms)

[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide organisatsioonid]]
[[Kategooria:Okeanograafia]]</text>
      <sha1>2x7jyfaxfjo45vq8mm78w8y1dsmlpl0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Heino Levald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>684644</id>
    <revision>
      <id>7204980</id>
      <parentid>7046219</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T07:07:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Tekatve</username>
        <id>186289</id>
      </contributor>
      <origin>7204980</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11015" sha1="le66hzn62yth7t52g4qwcxxxzpif5fk" xml:space="preserve">'''Heino Levald''' ([[23. november]] [[1930]] [[Munalaskme]], [[Nissi vald]], [[Harju maakond|Harjumaa]] – [[10. aprill]] [[2014]]) oli eesti laevaehitusinsener, tehnika- ja majandusteadlane.

== Elulugu ==
Ta lõpetas 1950. aastal [[Tallinna Reaalkool|Tallinna 2. Keskkooli]] (õppis ka muusikakoolis [[Villem Kapp|Villem Kapi]] juures muusikateooriat ning [[Uno Naissoo]] juures akordionit ja jazzharmooniat) ja 1956. aastal [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] (TPI) laevaehituse ja -remondi erialal ''cum laude''. Ta sai 1970. aastal Kaliningradi Kalatööstuse Tehnilisest Instituudist tehnikakandidaadi kraadi kalatraalerite majanduslikult optimaalsete tehniliste elementide valiku alal ja 1991. aastal [[Moskva Riiklik Ülikool|Moskva Riiklikust Ülikoolist]] majandusteaduste doktorikraadi looduskasutuse ökonoomika alal.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Levald, Heino 1930-2014 - TalTech ISIK |url=https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/isik/item/31667558-043b-4475-b1ec-84282b887563 |vaadatud=2024-11-19 |väljaanne=ws.lib.ttu.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Levald |eesnimi=Heino |kuupäev=2010 |pealkiri=Haridus, kutsed ja tööturg Eestis. Tunnustatud oskuste ja inimvara väärtuse probleemid Eesti ning nende lahendamise võimalused. Ettekanne Eesti Rooma Klubile |url=https://roomaklubi.com/wp-content/uploads/2010/09/kutsed-ja-tooturg-eestis1.pdf}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Lõpetanute nimestik. Tallinna Tehnikaülikool |url=https://device.report/m/63958c9bcf7d7fadb600f86f9ac869ad1c5611620f9c711db7c268f4aa5aa585.pdf}}&lt;/ref&gt;

Levald oli aastatel 1950–1952 orkestrant, 1953–1956 [[Tallinna Spordilaevade Eksperimentaaltehas|Tallinna Spordilaevade Eksperimentaaltehase]] konstruktor, 1956–1959 TPI laevaehituskateedri õppejõud, 1959–1968 [[Eesti Kalatööstus|Eesti Kalatööstuse]] Projekteerimis-, Konstrueerimis- ja Tehnoloogiabüroo laevade peakonstruktor, peainsener ja büroo juhataja, 1968–1969 kalapüügikoondise [[Ookean (ettevõte)|Ookean]] töö ja juhtimise teadusliku korraldamise osakonna juhataja, 1969–1972 ja 1975–1978 TPI tööstuse ökonoomika ja organiseerimise kateedri dotsent, 1972–1975 [[Eesti Teadus- ja Tehnikainformatsiooni Instituut|Eesti Teadus- ja Tehnikainformatsiooni Instituudi]] teadusala asedirektor, 1978–1993 [[Eesti Majandusjuhtide Instituut|Eesti Majandusjuhtide Instituudi]] tehnoökonoomika kateedri ja keskkonnaökonoomika alaste uuringute grupi juhataja, 1993–1997 TPI käitismajanduse instituudi juhtimise ökonoomika erakorraline professor, 1998–2007 [[Eesti Mereakadeemia|Eesti Merehariduskeskuse]] prorektor, kvaliteediteenistuse juhataja ja professor, 1991. aastast konsultatsioonifirma LEVACON omanik ja peakonsultant.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Raadioleht : Eesti Raadio nädalaleht : ilmub alates 1956. a. 16 september 1974 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=raadiolehteestiraadio19740916.2.3.2&amp;srpos=1&amp;e=-------et-25--1-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22Heino+Levald%22------------ |vaadatud=2024-11-19 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;

Levald oli 1990. aastal [[Eesti Kvaliteediühing|Eesti Kvaliteediühingu]] asutajaliige, 2004. aastast Merenduse Arendamise Instituudi juhatuse liige, aastatel 1995–2002 Sihtasutuse Eesti Haridusfoorum nõukogu esimees, 1993–2002 Eesti Inseneride Kutseliidu (EIK) esimees ja asutajaliige, 1991–2010 EIK-i ansambli In Swing liige ja [[Eesti Rooma Klubi]] liige.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Äripäev 8 detsember 1993 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=aripaev19931208.2.12.5&amp;srpos=28&amp;e=-------et-25--26-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22Heino+Levald%22------------ |vaadatud=2024-11-19 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2008-12-11 |pealkiri=Eesti Rooma Klubi aastakonverents 2008 |url=https://roomaklubi.com/konverentsid-2/eesti-rooma-klubi-aastakonverents-2008/ |vaadatud=2024-11-19 |väljaanne=Eesti Rooma Klubi |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Levald tegeles [[Estonia hukk|Estonia huku]] uurimisega, oli [[Estonia huku uurimiskomisjon|Estonia huku uurimiskomisjoni]] esimese koosseisu tehnilise uuringu ekspert.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Sõnumid 4 oktoober 1994 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=eestisonumid19941004.2.13.1&amp;srpos=39&amp;e=-------et-25--26-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22Heino+Levald%22------------ |vaadatud=2024-11-19 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Sõnumid 1 oktoober 1994 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=eestisonumid19941001.2.6&amp;srpos=38&amp;e=-------et-25--26-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22Heino+Levald%22------------ |vaadatud=2024-11-19 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Sõnumid 5 oktoober 1994 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=eestisonumid19941005.2.10.1.1&amp;srpos=40&amp;e=-------et-25--26-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22Heino+Levald%22------------ |vaadatud=2024-11-19 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Äripäev 17 oktoober 1994 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=aripaev19941017.2.28.2&amp;srpos=41&amp;e=-------et-25--26-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22Heino+Levald%22------------ |vaadatud=2024-11-19 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Sõnumid 1 november 1994 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=eestisonumid19941101.2.14.8.1&amp;srpos=42&amp;e=-------et-25--26-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22Heino+Levald%22------------ |vaadatud=2024-11-19 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Sõnumid 3 jaanuar 1995 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=eestisonumid19950103.2.2&amp;srpos=44&amp;e=-------et-25--26-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22Heino+Levald%22------------ |vaadatud=2024-11-19 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Eesti Sõnumid 13 märts 1995 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=eestisonumid19950313.2.13.5&amp;srpos=46&amp;e=-------et-25--26-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22Heino+Levald%22------------ |vaadatud=2024-11-19 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Sõnumileht : SL 26 september 1996 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=sonumilehtsl19960926.2.10.1&amp;srpos=51&amp;e=-------et-25--51-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22Heino+Levald%22------------ |vaadatud=2024-11-19 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Estonia ei oleks tohtinud sõita seda liini |url=https://www.delfi.ee/artikkel/429923/estonia-ei-oleks-tohtinud-soita-seda-liini |vaadatud=2024-11-19 |väljaanne=Delfi |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Sõnumileht : SL 28 september 1997 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=sonumilehtsl19970928.2.6.1&amp;srpos=66&amp;e=-------et-25--51-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22Heino+Levald%22------------ |vaadatud=2024-11-19 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Meie Kodu = Our Home : Australian Estonian weekly 17 oktoober 2007 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=meiekodu20071017.1.7&amp;srpos=95&amp;e=-------et-25--76-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22Heino+Levald%22------------ |vaadatud=2024-11-19 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;

Levaldit on nimetatud vabamüürlaseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Seitse-kaheksa plõksatust sekundis |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69085649/seitse-kaheksa-ploksatust-sekundis |vaadatud=2024-11-19 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Äripäev 9 märts 2012 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=aripaev20120309.1.7&amp;srpos=102&amp;e=-------et-25--101-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22Heino+Levald%22------------ |vaadatud=2024-11-19 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;

== Teoseid ==

* Levald, Heino. ''Haridus, kutsed ja tööturg Eestis : Tunnustatud oskuste ja inimvara väärtuste probleemid Eestis ning nende lahendamise võimalused. Ettekanne Eesti Rooma Klubile'', 2010
* Levald, Heino. ''Kvaliteetjuhtimine igaühele. Olemus, rakendamine ja arendamine'', 2014
* Levald, Heino. ''Tehnoökoloogia'', 2009
* Levald, Heino. ''ENSV Kvalifikatsiooni Tõstmise Instituudi kuulajate lõputööde koostamise ja kaitsmise üldjuhend'', 1986

== Tsitaate ==
{{tsitaat2|Kogu maailma inimesi hõivav massimeedia on põhiliselt meelelahutuslik, edastab vähe arukat ja külvab ohtralt vaimseid nakkushaigusi. Ent selles on ka mõistuslikke sugemeid, nagu näiteks Wikipedia ja telekanal Viasat History.|26. juulil 2013}}

== Tunnustus ==

* 1994 [[Eesti Sõnumid|Eesti Sõnumite]] aastaautor&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Isiklikku ==
Tema poeg on arhitekt [[Andres Levald]], onud olid tšellist ja helilooja [[Martin Levald]], poliitik [[Adolf Leevald|Adolf Levald]] ja Nõukogude sõjaväelane [[Paul Levald]] ning tädid poliitik [[Alise Stein-Anvelt]] ja näitleja [[Anna Laht]].

== Viited ==
&lt;references /&gt;

== Artiklid ==

* [https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=rahvahaal19900310.2.10.1&amp;srpos=24&amp;e=-------et-25--1-byDA%2cbyAU%2cbyTI-txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-%22Heino+Levald%22------------ Kandidaadi sõna. Heino Levald] [[Rahva Hääl]], 10. märts 1990
* [[Jüri Kann]], Heino Levald. [https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=opetajateleht20070810.1.3&amp;srpos=93&amp;e=-------et-25--76-byDA%2cbyAU%2cbyTI-txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-%22Heino+Levald%22------------ Eesti rakenduskõrghariduse tulevikust] [[Õpetajate Leht]], 10. august 2007
* Heino Levald. [https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=opetajateleht20110311.1.17&amp;srpos=99&amp;e=-------et-25--76-byDA%2cbyAU%2cbyTI-txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-%22Heino+Levald%22------------ Lõpetagem süsteemi töötamine tühikäigul] Õpetajate Leht, 11. märts 2011
* Heino Levald. [https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=sirp20130726.2.14.1&amp;srpos=104&amp;e=-------et-25--101-byDA%2cbyAU%2cbyTI-txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-%22Heino+Levald%22------------ Sõnad, sõnad... Tõeliseks mõtlemiseks jääb järjest vähem aega.] [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 26. juuli 2013

== Välislingid ==

* [[Enno Tammer]]. [https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=eestipaevaleht20000505.2.18.1&amp;srpos=76&amp;e=-------et-25--76-byDA%2cbyAU%2cbyTI-txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-%22Heino+Levald%22------------ Süüdistus: vale paber uputas Estonia] [[Eesti Päevaleht]], 5. mai 2000
{{JÄRJESTA:Levald, Heino}}
[[Kategooria:Eesti insenerid]]
[[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]]
[[Kategooria:Eesti majandusteadlased]]
[[Kategooria:Eesti Rooma Klubi liikmed]]
[[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]]
[[Kategooria:Moskva ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1930]]
[[Kategooria:Surnud 2014]]</text>
      <sha1>le66hzn62yth7t52g4qwcxxxzpif5fk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Türi-Tori kiirlaskumine</title>
    <ns>0</ns>
    <id>686364</id>
    <revision>
      <id>7205019</id>
      <parentid>6920752</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T08:41:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7205019</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4124" sha1="2nprq49qqb8yf0grp7gz3citr735ui5" xml:space="preserve">{{DISPLAYTITLE:Türi-Tori kiirlaskumine}}
[[Fail:Türi-Tori kiirlaskumine.jpg|pisi|Türi-Tori kiirlaskumine. 78 km põhidistantsi start Türi-Allikul.]]
Türi-Tori kiirlaskumine on kevadise suurveega [[Pärnu jõgi|Pärnu jõel]] toimuv aerutamismaraton sportlastele ja veematkajatele [[Kanuu|kanuudel]], [[Kajak|süstadel]], [[Aerulaud|aerulaudadel]], kummipaatidel ja teistel inimjõul liikuvail ujuvvahendeil.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Türi-Tori kiirlaskumine - Eesti pikim aerutamismaraton |url=https://tyritori.ee/ |vaadatud=2024-12-27 |väljaanne=tyritori.ee |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Kiirlaskumine toimub kolmel eri pikkusega distantsil:&lt;br&gt;
* põhidistants 78 kilomeetrit algusega Veskisillalt Türi-Allikul ja finišiga Tori alevikus;&lt;br&gt;
* matkadistants 47 kilomeetrit Kurgjalt Torini;&lt;br&gt;
* maratonidistants 104 km Paide-Sindi.

Türi-Tori kiirlaskumist korraldab Mittetulundusühing Matkahunt.

== Ajalugu ==

Esimene Türi-Tori kiirlaskumine toimus 2010 a vaid põhidistantsil 78 km ja seal osales kokku 102 süsta, kanuud ja kummipaati. Järgmisel, 2011 a toimuval kiirlaskumisel lisandus juba 47 km pikkune matkadistants. 

Aastast 2019 on sõidetud ka 104 km pikkusel distantsil Paidest Sindini.  

Võistlust on peetud igal aastal, välja arvatud 2020, mil [[koroonapandeemia]] tõttu kehtestatud piirangute pärast see lükati aasta võrra edasi.   

== Statistikat ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Põhidistants Türi-Tori  78 km
!
!Aasta
!Kuupäev
!Osalejaid
!Kiirem aeg
!Veetase&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Veetase Tahkusel, tabel |url=https://www.ilmateenistus.ee/siseveed/vaatlusandmed/tabel/ |vaadatud=2024-12-27 |väljaanne=Keskkonnaagentuur {{!}} ILM |keel=et}}&lt;/ref&gt;
!
|-
|1.
|2010
|
|102 paatkonda
|7 tundi 00 min 25 s
|77 cm
|[https://docs.google.com/spreadsheets/d/1-15fn2CxUakuj2WpnsTjjchgHUY7pkAuAyAy4B_j-Lc/edit?usp=sharing Tulemused]
|-
|2.
|2011
|16. aprill
|74 paatkonda
|5 tundi 47 min 38 s
|'''164 cm'''
|[https://tyritori.ee/tulemused/finish2011.html Tulemused]
|-
|3.
|2012
|14. aprill
|79 paatkonda
|7 tundi 5 min 30 s
|125 cm
|[https://tyritori.ee/tulemused/index2012.php Tulemused]
|-
|4.
|2013
|27. aprill
|80 paatkonda
|5 tundi 59 min 8 s
|118 cm
|[https://tyritori.ee/tulemused/index2013.php Tulemused]
|-
|5.
|2014
|26. aprill
|78 paatkonda
|8 tundi 16 min 7 s
|''28 cm''
|[https://tyritori.ee/tulemused/index2014.php Tulemused]
|-
|6.
|2015
|25.aprill
|73 paatkonda
|7 tundi 6 min 2 s
|''33 cm''
|[https://tyritori.ee/tulemused/index2015.php Tulemused]
|-
|7.
|2016
|16. aprill
|97 paatkonda
|6 tundi 23 min 30 s
|44 cm
|[https://tyritori.ee/tulemused/index2016.php Tulemused]
|-
|8.
|2017
|15. aprill
|115 paatkonda
|6 tundi 47 min 4 s
|58 cm
|[https://tyritori.ee/tulemused/index2017.php Tulemused]
|-
|9.
|2018
|14. aprill
|129 paatkonda
|6 tundi 19 min 4 s
|65 cm
|[https://tyritori.ee/tulemused/index2018.php Tulemused]
|-
|10.
|2019
|13. aprill
|126 paatkonda
|6 tundi 32 min 28 s
|45 cm
|[https://tyritori.ee/tulemused/index2019.php Tulemused]
|-
|11.
|2021&lt;ref&gt;2021 toimus kiirlaskumine koroonapiirangute tingimustes mais üheksal päeval, kui võistlejad registreerisid QR-koodi või telefonikõnega ise oma kontrollpunktide läbimise ning selle alusel koostati paremusjärjestus. Piiratud liikumisvõimaluste tõttu puudusid välisvõistlejad.&lt;/ref&gt;
|8.-16. mai
|73 paatkonda
|6 tundi 45 min 13 s
|53-40 cm
|[https://tyritori.ee/tulemused/index2021.php?act=finish Tulemused]
|-
|12.
|2022
|16. aprill
|100 paatkonda
|'''5 tundi 24 min 53 s'''
|115 cm
|[https://tyritori.ee/tulemused/index2022.php Tulemused]
|-
|13.
|2023
|15. aprill
|93 paatkonda
|6 tundi 08 min 26 s
|50 cm
|[https://tyritori.ee/tulemused/2023/# Tulemused]
|-
|14.
|2024
|13. aprill
|101 paatkonda
|6 tundi 14 min 42 s
|71 cm
|[https://tyritori.ee/tulemused/2024/ Tulemused]
|-
|15.
|2025
|5. aprill
|109 paatkonda 
|6 tundi 44 min 40 s
|35 cm
|[https://tyritori.ee/tulemused/2025/ Tulemused]
|-
|16.
|2026
|4. aprill
|Registreerimine 
|01.12.2025 - 24.03.2026
|
|
|}

== Viited ==
Kiirlaskumise ametlik koduleht on: 

https://www.tyritori.ee/

=== Muud viited: ===
&lt;references /&gt;

[[Kategooria:Eesti aerutamine]]</text>
      <sha1>2nprq49qqb8yf0grp7gz3citr735ui5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7205023</id>
      <parentid>7205019</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T08:45:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7205023</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4108" sha1="admaxo9eroml47vzcimuyehwfh33i9c" xml:space="preserve">{{DISPLAYTITLE:Türi-Tori kiirlaskumine}}
[[Fail:Türi-Tori kiirlaskumine.jpg|pisi|Türi-Tori kiirlaskumine. 78 km põhidistantsi start Türi-Allikul.]]
Türi-Tori kiirlaskumine on kevadise suurveega [[Pärnu jõgi|Pärnu jõel]] toimuv aerutamismaraton sportlastele ja veematkajatele [[Kanuu|kanuudel]], [[Kajak|süstadel]], [[Aerulaud|aerulaudadel]], kummipaatidel ja teistel inimjõul liikuvail ujuvvahendeil.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Türi-Tori kiirlaskumine - Eesti pikim aerutamismaraton |url=https://tyritori.ee/ |vaadatud=2024-12-27 |väljaanne=tyritori.ee |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Kiirlaskumine toimub kolmel eri pikkusega distantsil:
* põhidistants 78 kilomeetrit algusega Veskisillalt Türi-Allikul ja finišiga Tori alevikus;
* matkadistants 47 kilomeetrit Kurgjalt Torini;
* maratonidistants 104 km Paide-Sindi.

Türi-Tori kiirlaskumist korraldab Mittetulundusühing Matkahunt.

== Ajalugu ==
Esimene Türi-Tori kiirlaskumine toimus 2010. aastal vaid põhidistantsil 78 km, seal osales kokku 102 süsta, kanuud ja kummipaati. Järgmisel, 2011 a toimuval kiirlaskumisel lisandus juba 47 km pikkune matkadistants. 

Alates 2019. aastast on sõidetud ka 104 km pikkusel distantsil Paidest Sindini.  

Võistlust on peetud igal aastal, välja arvatud 2020, mil [[koroonapandeemia]] tõttu kehtestatud piirangute pärast see lükati aasta võrra edasi.   

== Statistikat ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Põhidistants Türi-Tori  78 km
!
!Aasta
!Kuupäev
!Osalejaid
!Kiirem aeg
!Veetase&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Veetase Tahkusel, tabel |url=https://www.ilmateenistus.ee/siseveed/vaatlusandmed/tabel/ |vaadatud=2024-12-27 |väljaanne=Keskkonnaagentuur {{!}} ILM |keel=et}}&lt;/ref&gt;
!
|-
|1.
|2010
|
|102 paatkonda
|7 tundi 00 min 25 s
|77 cm
|[https://docs.google.com/spreadsheets/d/1-15fn2CxUakuj2WpnsTjjchgHUY7pkAuAyAy4B_j-Lc/edit?usp=sharing Tulemused]
|-
|2.
|2011
|16. aprill
|74 paatkonda
|5 tundi 47 min 38 s
|'''164 cm'''
|[https://tyritori.ee/tulemused/finish2011.html Tulemused]
|-
|3.
|2012
|14. aprill
|79 paatkonda
|7 tundi 5 min 30 s
|125 cm
|[https://tyritori.ee/tulemused/index2012.php Tulemused]
|-
|4.
|2013
|27. aprill
|80 paatkonda
|5 tundi 59 min 8 s
|118 cm
|[https://tyritori.ee/tulemused/index2013.php Tulemused]
|-
|5.
|2014
|26. aprill
|78 paatkonda
|8 tundi 16 min 7 s
|''28 cm''
|[https://tyritori.ee/tulemused/index2014.php Tulemused]
|-
|6.
|2015
|25.aprill
|73 paatkonda
|7 tundi 6 min 2 s
|''33 cm''
|[https://tyritori.ee/tulemused/index2015.php Tulemused]
|-
|7.
|2016
|16. aprill
|97 paatkonda
|6 tundi 23 min 30 s
|44 cm
|[https://tyritori.ee/tulemused/index2016.php Tulemused]
|-
|8.
|2017
|15. aprill
|115 paatkonda
|6 tundi 47 min 4 s
|58 cm
|[https://tyritori.ee/tulemused/index2017.php Tulemused]
|-
|9.
|2018
|14. aprill
|129 paatkonda
|6 tundi 19 min 4 s
|65 cm
|[https://tyritori.ee/tulemused/index2018.php Tulemused]
|-
|10.
|2019
|13. aprill
|126 paatkonda
|6 tundi 32 min 28 s
|45 cm
|[https://tyritori.ee/tulemused/index2019.php Tulemused]
|-
|11.
|2021&lt;ref&gt;2021 toimus kiirlaskumine koroonapiirangute tingimustes mais üheksal päeval, kui võistlejad registreerisid QR-koodi või telefonikõnega ise oma kontrollpunktide läbimise ning selle alusel koostati paremusjärjestus. Piiratud liikumisvõimaluste tõttu puudusid välisvõistlejad.&lt;/ref&gt;
|8.-16. mai
|73 paatkonda
|6 tundi 45 min 13 s
|53-40 cm
|[https://tyritori.ee/tulemused/index2021.php?act=finish Tulemused]
|-
|12.
|2022
|16. aprill
|100 paatkonda
|'''5 tundi 24 min 53 s'''
|115 cm
|[https://tyritori.ee/tulemused/index2022.php Tulemused]
|-
|13.
|2023
|15. aprill
|93 paatkonda
|6 tundi 8 min 26 s
|50 cm
|[https://tyritori.ee/tulemused/2023/# Tulemused]
|-
|14.
|2024
|13. aprill
|101 paatkonda
|6 tundi 14 min 42 s
|71 cm
|[https://tyritori.ee/tulemused/2024/ Tulemused]
|-
|15.
|2025
|5. aprill
|109 paatkonda 
|6 tundi 44 min 40 s
|35 cm
|[https://tyritori.ee/tulemused/2025/ Tulemused]
|-
|16.
|2026
|4. aprill
|Registreerimine 
|01.12.2025 - 24.03.2026
|
|
|}

== Viited ==
&lt;references /&gt;

==Välislingid==
* [https://www.tyritori.ee/ Kiirlaskumise koduleht]

[[Kategooria:Eesti aerutamine]]</text>
      <sha1>admaxo9eroml47vzcimuyehwfh33i9c</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7205025</id>
      <parentid>7205023</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T08:46:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7205025</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4084" sha1="huoiok67zxm6040h8q5hjmhkrw2pbko" xml:space="preserve">{{DISPLAYTITLE:Türi-Tori kiirlaskumine}}
[[Fail:Türi-Tori kiirlaskumine.jpg|pisi|Türi-Tori kiirlaskumine. 78 km põhidistantsi start Türi-Allikul.]]
'''Türi-Tori kiirlaskumine''' on kevadise suurveega [[Pärnu jõgi|Pärnu jõel]] toimuv aerutamismaraton sportlastele ja veematkajatele [[kanuu]]del, [[Kajak|süstadel]], [[aerulaud]]adel, kummipaatidel ja teistel inimjõul liikuvail ujuvvahendeil.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Türi-Tori kiirlaskumine - Eesti pikim aerutamismaraton |url=https://tyritori.ee/ |vaadatud=2024-12-27 |väljaanne=tyritori.ee |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Kiirlaskumine toimub kolmel eri pikkusega distantsil:
* põhidistants 78 kilomeetrit algusega Veskisillalt Türi-Allikul ja finišiga Tori alevikus;
* matkadistants 47 kilomeetrit Kurgjalt Torini;
* maratonidistants 104 km Paide-Sindi.

Türi-Tori kiirlaskumist korraldab MTÜ Matkahunt.

== Ajalugu ==
Esimene Türi-Tori kiirlaskumine toimus 2010. aastal vaid põhidistantsil 78 km, seal osales kokku 102 süsta, kanuud ja kummipaati. Järgmisel, 2011 a toimuval kiirlaskumisel lisandus juba 47 km pikkune matkadistants. 

Alates 2019. aastast on sõidetud ka 104 km pikkusel distantsil Paidest Sindini.  

Võistlust on peetud igal aastal, välja arvatud 2020, mil [[koroonapandeemia]] tõttu kehtestatud piirangute pärast see lükati aasta võrra edasi.   

== Statistikat ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Põhidistants Türi-Tori  78 km
!
!Aasta
!Kuupäev
!Osalejaid
!Kiirem aeg
!Veetase&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Veetase Tahkusel, tabel |url=https://www.ilmateenistus.ee/siseveed/vaatlusandmed/tabel/ |vaadatud=2024-12-27 |väljaanne=Keskkonnaagentuur {{!}} ILM |keel=et}}&lt;/ref&gt;
!
|-
|1.
|2010
|
|102 paatkonda
|7 tundi 00 min 25 s
|77 cm
|[https://docs.google.com/spreadsheets/d/1-15fn2CxUakuj2WpnsTjjchgHUY7pkAuAyAy4B_j-Lc/edit?usp=sharing Tulemused]
|-
|2.
|2011
|16. aprill
|74 paatkonda
|5 tundi 47 min 38 s
|'''164 cm'''
|[https://tyritori.ee/tulemused/finish2011.html Tulemused]
|-
|3.
|2012
|14. aprill
|79 paatkonda
|7 tundi 5 min 30 s
|125 cm
|[https://tyritori.ee/tulemused/index2012.php Tulemused]
|-
|4.
|2013
|27. aprill
|80 paatkonda
|5 tundi 59 min 8 s
|118 cm
|[https://tyritori.ee/tulemused/index2013.php Tulemused]
|-
|5.
|2014
|26. aprill
|78 paatkonda
|8 tundi 16 min 7 s
|''28 cm''
|[https://tyritori.ee/tulemused/index2014.php Tulemused]
|-
|6.
|2015
|25.aprill
|73 paatkonda
|7 tundi 6 min 2 s
|''33 cm''
|[https://tyritori.ee/tulemused/index2015.php Tulemused]
|-
|7.
|2016
|16. aprill
|97 paatkonda
|6 tundi 23 min 30 s
|44 cm
|[https://tyritori.ee/tulemused/index2016.php Tulemused]
|-
|8.
|2017
|15. aprill
|115 paatkonda
|6 tundi 47 min 4 s
|58 cm
|[https://tyritori.ee/tulemused/index2017.php Tulemused]
|-
|9.
|2018
|14. aprill
|129 paatkonda
|6 tundi 19 min 4 s
|65 cm
|[https://tyritori.ee/tulemused/index2018.php Tulemused]
|-
|10.
|2019
|13. aprill
|126 paatkonda
|6 tundi 32 min 28 s
|45 cm
|[https://tyritori.ee/tulemused/index2019.php Tulemused]
|-
|11.
|2021&lt;ref&gt;2021 toimus kiirlaskumine koroonapiirangute tingimustes mais üheksal päeval, kui võistlejad registreerisid QR-koodi või telefonikõnega ise oma kontrollpunktide läbimise ning selle alusel koostati paremusjärjestus. Piiratud liikumisvõimaluste tõttu puudusid välisvõistlejad.&lt;/ref&gt;
|8.-16. mai
|73 paatkonda
|6 tundi 45 min 13 s
|53-40 cm
|[https://tyritori.ee/tulemused/index2021.php?act=finish Tulemused]
|-
|12.
|2022
|16. aprill
|100 paatkonda
|'''5 tundi 24 min 53 s'''
|115 cm
|[https://tyritori.ee/tulemused/index2022.php Tulemused]
|-
|13.
|2023
|15. aprill
|93 paatkonda
|6 tundi 8 min 26 s
|50 cm
|[https://tyritori.ee/tulemused/2023/# Tulemused]
|-
|14.
|2024
|13. aprill
|101 paatkonda
|6 tundi 14 min 42 s
|71 cm
|[https://tyritori.ee/tulemused/2024/ Tulemused]
|-
|15.
|2025
|5. aprill
|109 paatkonda 
|6 tundi 44 min 40 s
|35 cm
|[https://tyritori.ee/tulemused/2025/ Tulemused]
|-
|16.
|2026
|4. aprill
|Registreerimine 
|01.12.2025 - 24.03.2026
|
|
|}

== Viited ==
&lt;references /&gt;

==Välislingid==
* [https://www.tyritori.ee/ Kiirlaskumise koduleht]

[[Kategooria:Eesti aerutamine]]</text>
      <sha1>huoiok67zxm6040h8q5hjmhkrw2pbko</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>San Escobar</title>
    <ns>0</ns>
    <id>689055</id>
    <revision>
      <id>7204751</id>
      <parentid>6821171</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T12:13:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204751</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9045" sha1="4qm9yi7wm5tz93w4h0js6icgmwk4lxh" xml:space="preserve">
[[Fail:Flag_of_San_Escobar.svg|pisi| Väljamõeldud San Escobari lipp, mida kasutavad petturid &lt;ref name=&quot;TWP&quot;&gt;{{Cite news|last=Adam Taylor|url=https://www.washingtonpost.com/news/worldviews/wp/2017/01/11/san-escobar-how-polands-foreign-minister-helped-create-a-fake-country/|title=San Escobar: How Poland's foreign minister helped create a fake country|work=[[The Washington Post]]|date=11 January 2017|access-date=12 January 2017}}&lt;/ref&gt;]]
'''San Escobar''' on fiktiivne riik, mille mõtles kogemata välja [[Poola]] välisminister [[Witold Waszczykowski]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=San Escobar: How Poland'ss foreign minister helped creat a fake country |url=https://www.washingtonpost.com/news/worldviews/wp/2017/01/11/san-escobar-how-polands-foreign-minister-helped-create-a-fake-country/ |väljaanne=Washington Post}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/aponline/2017/01/11/world/europe/ap-eu-poland-fake-country.html|title=Polish FM Sparks Jokes With Mention of Nonexistent Country|work=[[The New York Times]]|date=11 January 2017|access-date=12 January 2017|agency=Associated Press}}&lt;/ref&gt;

Waszczykowski ütles 2017. aasta 10. jaanuaril ajakirjanikele, et [[Poola]] mittealalise liikmekoha taotlemisel [[ÜRO Julgeolekunõukogu|ÜRO Julgeolekunõukogus]] kohtus ta mitme riigi, sealhulgas mõne [[Kariibi mere regioon|Kariibi mere]] piirkonna ametnikega, mõnega neist &quot;võib-olla esimest korda meie diplomaatia ajaloos. Näiteks selliste riikidega nagu [[Belize]] või San Escobar&quot;.&lt;ref name=&quot;gua&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Polish minister mocked over meeting with fictional nation of San Escobar |url=https://www.theguardian.com/world/2017/jan/11/polish-minister-mocked-over-meeting-with-fictional-san-escobar |väljaanne=Guardian}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.daserste.de/information/politik-weltgeschehen/morgenmagazin/videos/netzreporterescobarzwei-100.html|title=Netzreporter: #SanEscobar {{!}} Morgenmagazin|website=Erstes Deutsches Fernsehen (ARD)|date=2017-01-13|access-date=2017-01-14|language=de-DE}}&lt;/ref&gt;

== Reaktsioonid ==
[[Fail:Ambasada_San_Escobar.jpg|pisi|2017. aasta augustis Poolas [[Świdnica|Świdnicas]] avatud õllekoda &quot;Ambasada San EscoBAR&quot;]]
Valitsuse pressiesindaja ütles, et see oli keelevääratus sõnades &quot;San Cristóbal y Nieves&quot;, mis on hispaaniakeelne [[Saint Kitts ja Nevis|Saint Kittsi ja Nevise]] nimetus.&lt;ref name=&quot;gua&quot; /&gt; Uudised San Escobari kohta levisid paljudes meediaväljaannetes üle maailma.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=(www.dw.com)|first=Deutsche Welle|url=http://www.dw.com/de/polens-au%C3%9Fenminister-sorgt-mit-erfundenem-land-f%C3%BCr-spott/a-37106225|title=Polens Außenminister sorgt mit erfundenem Land für Spott {{!}} Aktuell Europa {{!}} DW.COM {{!}} 12.01.2017|website=DW.COM|access-date=2017-01-14}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|url=http://orf.at/stories/2374753/2374748/|title=Polnischer Minister &quot;erfindet&quot; Karibik-Staat - news.ORF.at|work=news.ORF.at|date=2017-01-12|access-date=2017-01-14|language=de-DE}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|url=http://www.lci.fr/international/le-ministre-polonais-des-affaires-etrangeres-moque-sur-twitter-et-facebook-pour-s-etre-felicite-du-soutien-d-un-pays-inexistant-2021401.html|title=Le ministre polonais des Affaires étrangères se félicite du soutien d'un pays… inexistant !|work=LCI|access-date=2017-01-14|language=fr-FR}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Dupuis|first=Jordan|url=http://www.journaldemontreal.com/2017/01/13/la-pologne-aurait-discute-et-echange-avec-un-pays-qui-nexiste-pas|title=La Pologne aurait discuté et échangé avec un pays... qui n'existe pas|website=Le Journal de Montréal|access-date=2017-01-14}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|url=http://www.news.com.au/lifestyle/real-life/wtf/polish-official-ridiculed-across-the-internet-after-he-was-caught-inventing-a-fake-country/news-story/da38a5d2f4e0ae28ab100d6923e9f91c|title=Fancy an exotic getaway to San Escobar?|work=NewsComAu|access-date=2017-01-14}}&lt;/ref&gt;

Selle tulemusel saavutas riik märkimisväärse tuntuse Internetis ning [[Sotsiaalmeedia|sotsiaalmeedias]] (Twitter, Facebook) loodi sellele spontaanselt fiktiivne identiteet, sealhulgas lipp (sinise, valge ja rohelise triibuga, kollase 5-harulise tähega punases kolmnurgas), fotod ja maakaardid.&lt;ref name=&quot;gua&quot; /&gt; Ühe päevaga jälgis teemasilti #SanEscobar üle 2 miljoni inimese ja sellest sai Poola Twitteris kõige populaarsem teema. San Escobar kerkis ka paljude naljauudiste teemaks, nt [[sõjaväeatašee]] ametisse nimetamine ja uudised riigi kenast loodusest. Suur osa uudistest kasutab sõnamängu, mis seostab riigi narkoparun [[Pablo Escobar|Pablo Escobariga]].&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Wyborcza.pl |url=https://wyborcza.pl/7,75398,21230101,san-escobar-jest-juz-wszedzie-o-nowym-sojuszniku-polski-od.html?disableRedirects=true |vaadatud=2025-02-14 |väljaanne=wyborcza.pl}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Fancy an exotic getaway to San Escobar? |väljaanne=NewsComAu |url=https://www.news.com.au/lifestyle/real-life/wtf/polish-official-ridiculed-across-the-internet-after-he-was-caught-inventing-a-fake-country/news-story/da38a5d2f4e0ae28ab100d6923e9f91c |vaadatud=2025-02-14}}&lt;/ref&gt;

Loodi [[Twitter|Twitteri]] konto 'República Popular Democrática de San Escobar', mis kogus kiiresti tuntust. Konto teatas Waszczykowski täielikust toetamisest tema pingutustes ning hakkas avaldama hispaania ja ingliskeelseid pressiteateid, muuhulgas kritiseeriti Saint Kittsi ja Nevise märkust: Poola pressiesindaja parandust tõlgendati katsena rikkuda Poola &amp;#x2014; San Escobari suhteid. San Escobaris ilmub ajaleht San Escobar Times (samuti Twitteris). San Escobarist on saanud populaarne reisisihtkoht ka lennufirmas [[El Niño]] Airlines. Mõneks ajaks muutus lause &quot;Äkki peaks kõigele käega lööma ja San Escobari lendama?&quot; väga populaarseks (poola keeles: „A może rzucić to wszystko i polecieć do San Escobar?”, sõnamäng poolakeelse ütlusega „A może rzucić to wszystko i wyjechać w [[Bieszczady]]”). Piletimüügiplatvorm [[Fru]] kirjutas, et San Escobari müüakse ainult üheotsapileteid. [[Netflix]] (Pablo Escobari kujutava sarja &quot;[[Narcos]]&quot; tootja) väitis samuti, et neil on juba lennupiletid saadaval.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Mõnda aega oli Vikipeedias artikkel selle riigi kohta, sisaldades muuhulgas selle rahvaarvu, pealinna ([[Johannes Paulus II|Santo Subito]]) ja muud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2017-01-14 |pealkiri=San Escobar, a Masterclass in Accidental Nation-Building |url=https://bigthink.com/strange-maps/san-escobar-a-masterclass-in-accidental-nation-building/ |vaadatud=2025-02-14 |väljaanne=Big Think |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Peagi loodi San Escobari poliitilistele ja muudele üksustele ka teisi ühismeediakontosid, nagu näiteks &quot;El Frente Comunista de San Escobar&quot; (San Escobari Kommunistlik Rinne), mis juhib [[Partisanivõitlus|sissisõda]] väljamõeldud riigi valitsuse vastu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=San Escobar: How Poland’s foreign minister helped create a fake country |url=https://www.washingtonpost.com/news/worldviews/wp/2017/01/11/san-escobar-how-polands-foreign-minister-helped-create-a-fake-country/}}&lt;/ref&gt;

Waszczykowskist kujunes pilgete sihtmärk. Näiteks pakkus üks ajaleht teisi riike, mida Waszczykowski võiks kaaluda, näiteks San Serriffe või mitmesugused [[Mikroriik|mikroriigid]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Wyborcza.pl |url=https://wyborcza.pl/7,75400,21227996,san-escobar-przetarl-droge-na-spotkanie-z-ministrem-waszczykowskim.html |vaadatud=2025-02-14 |väljaanne=wyborcza.pl}}&lt;/ref&gt;

20. jaanuaril 2017 avaldas Comedy Central Poland San Escobari hümni, mille laulis [[Eric Cartman]], animeeritud &quot;[[South Park]]i&quot; tegelane.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2017-01-27 |pealkiri=Eric Cartman - Hymn San Escobar |url=https://wykop.pl/link/3574681/eric-cartman-hymn-san-escobar |vaadatud=2025-02-14 |väljaanne=Wykop |keel=pl-PL}}&lt;/ref&gt;

2017. aastal võitis Waszczykowski Polskie Radio Program III kuulajate küsitluses tunnustuse Poola avaliku elu tegelase kõige üllatavama või naljakama sõnavõtu kategoorias. Auhinda vastu võttes kommenteeris Waszczykowski: &quot;Pigem ootasin geograafiaseltsi tunnustust. Seda pole tulnud.&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2018-04-05 |pealkiri=Triumf San Escobar. Rozdano &quot;Srebrne Usta&quot; za 2017 rok |url=https://tvn24.pl/polska/srebrne-usta-za-2017-rok-rozdane-ra827481-ls2403622 |vaadatud=2025-02-14 |väljaanne=TVN24 |keel=pl}}&lt;/ref&gt;

San Escobari fenomenist sai ühe uuringu teema.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Santo Subito, Bimberro Grande i Pico de Waszczykowski (2017 m) – wykreowany w przestrzeni Internetu fikcyjny kraj San Escobar (wpływ kontekstu na strukturę pojęcia) |url=https://ejournals.eu/czasopismo/media-biznes-kultura/artykul/santo-subito-bimberro-grande-i-pico-de-waszczykowski-2017-m-wykreowany-w-przestrzeni-internetu-fikcyjny-kraj-san-escobar-wplyw-kontekstu-na-strukture-pojecia}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[Fiktiivsete riikide loend]]
* [[Veyshnoria]]
* [[Listenbourg]]
* [[Urjupinsk]]
* [[Bielefeld]]

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Poola poliitika]]</text>
      <sha1>4qm9yi7wm5tz93w4h0js6icgmwk4lxh</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204752</id>
      <parentid>7204751</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T12:14:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204752</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9041" sha1="ahnqf67xqkj6qkozrin3ya0z5r2fvuj" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}
[[Fail:Flag_of_San_Escobar.svg|pisi| Väljamõeldud San Escobari lipp, mida kasutavad petturid &lt;ref name=&quot;TWP&quot;&gt;{{Cite news|last=Adam Taylor|url=https://www.washingtonpost.com/news/worldviews/wp/2017/01/11/san-escobar-how-polands-foreign-minister-helped-create-a-fake-country/|title=San Escobar: How Poland's foreign minister helped create a fake country|work=[[The Washington Post]]|date=11 January 2017|access-date=12 January 2017}}&lt;/ref&gt;]]
'''San Escobar''' on fiktiivne riik, mille mõtles kogemata välja [[Poola]] välisminister [[Witold Waszczykowski]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=San Escobar: How Poland'ss foreign minister helped creat a fake country |url=https://www.washingtonpost.com/news/worldviews/wp/2017/01/11/san-escobar-how-polands-foreign-minister-helped-create-a-fake-country/ |väljaanne=Washington Post}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/aponline/2017/01/11/world/europe/ap-eu-poland-fake-country.html|title=Polish FM Sparks Jokes With Mention of Nonexistent Country|work=[[The New York Times]]|date=11 January 2017|access-date=12 January 2017|agency=Associated Press}}&lt;/ref&gt;

Waszczykowski ütles 2017. aasta 10. jaanuaril ajakirjanikele, et [[Poola]] mittealalise liikmekoha taotlemisel [[ÜRO Julgeolekunõukogu]]s kohtus ta mitme riigi, sealhulgas mõne [[Kariibi mere regioon|Kariibi mere]] piirkonna ametnikega, mõnega neist &quot;võib-olla esimest korda meie diplomaatia ajaloos. Näiteks selliste riikidega nagu [[Belize]] või San Escobar&quot;.&lt;ref name=&quot;gua&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Polish minister mocked over meeting with fictional nation of San Escobar |url=https://www.theguardian.com/world/2017/jan/11/polish-minister-mocked-over-meeting-with-fictional-san-escobar |väljaanne=Guardian}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.daserste.de/information/politik-weltgeschehen/morgenmagazin/videos/netzreporterescobarzwei-100.html|title=Netzreporter: #SanEscobar {{!}} Morgenmagazin|website=Erstes Deutsches Fernsehen (ARD)|date=2017-01-13|access-date=2017-01-14|language=de-DE}}&lt;/ref&gt;

== Reaktsioonid ==
[[Fail:Ambasada_San_Escobar.jpg|pisi|2017. aasta augustis Poolas [[Świdnica]]s avatud õllekoda Ambasada San EscoBAR]]
Valitsuse pressiesindaja ütles, et see oli keelevääratus sõnades &quot;San Cristóbal y Nieves&quot;, mis on hispaaniakeelne [[Saint Kitts ja Nevis|Saint Kittsi ja Nevise]] nimetus.&lt;ref name=&quot;gua&quot; /&gt; Uudised San Escobari kohta levisid paljudes meediaväljaannetes üle maailma.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=(www.dw.com)|first=Deutsche Welle|url=http://www.dw.com/de/polens-au%C3%9Fenminister-sorgt-mit-erfundenem-land-f%C3%BCr-spott/a-37106225|title=Polens Außenminister sorgt mit erfundenem Land für Spott {{!}} Aktuell Europa {{!}} DW.COM {{!}} 12.01.2017|website=DW.COM|access-date=2017-01-14}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|url=http://orf.at/stories/2374753/2374748/|title=Polnischer Minister &quot;erfindet&quot; Karibik-Staat - news.ORF.at|work=news.ORF.at|date=2017-01-12|access-date=2017-01-14|language=de-DE}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|url=http://www.lci.fr/international/le-ministre-polonais-des-affaires-etrangeres-moque-sur-twitter-et-facebook-pour-s-etre-felicite-du-soutien-d-un-pays-inexistant-2021401.html|title=Le ministre polonais des Affaires étrangères se félicite du soutien d'un pays… inexistant !|work=LCI|access-date=2017-01-14|language=fr-FR}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Dupuis|first=Jordan|url=http://www.journaldemontreal.com/2017/01/13/la-pologne-aurait-discute-et-echange-avec-un-pays-qui-nexiste-pas|title=La Pologne aurait discuté et échangé avec un pays... qui n'existe pas|website=Le Journal de Montréal|access-date=2017-01-14}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite news|url=http://www.news.com.au/lifestyle/real-life/wtf/polish-official-ridiculed-across-the-internet-after-he-was-caught-inventing-a-fake-country/news-story/da38a5d2f4e0ae28ab100d6923e9f91c|title=Fancy an exotic getaway to San Escobar?|work=NewsComAu|access-date=2017-01-14}}&lt;/ref&gt;

Selle tulemusel saavutas riik märkimisväärse tuntuse Internetis ning [[Sotsiaalmeedia|sotsiaalmeedias]] (Twitter, Facebook) loodi sellele spontaanselt fiktiivne identiteet, sealhulgas lipp (sinise, valge ja rohelise triibuga, kollase 5-harulise tähega punases kolmnurgas), fotod ja maakaardid.&lt;ref name=&quot;gua&quot; /&gt; Ühe päevaga jälgis teemasilti #SanEscobar üle 2 miljoni inimese ja sellest sai Poola Twitteris kõige populaarsem teema. San Escobar kerkis ka paljude naljauudiste teemaks, nt [[sõjaväeatašee]] ametisse nimetamine ja uudised riigi kenast loodusest. Suur osa uudistest kasutab sõnamängu, mis seostab riigi narkoparun [[Pablo Escobar|Pablo Escobariga]].&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Wyborcza.pl |url=https://wyborcza.pl/7,75398,21230101,san-escobar-jest-juz-wszedzie-o-nowym-sojuszniku-polski-od.html?disableRedirects=true |vaadatud=2025-02-14 |väljaanne=wyborcza.pl}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Fancy an exotic getaway to San Escobar? |väljaanne=NewsComAu |url=https://www.news.com.au/lifestyle/real-life/wtf/polish-official-ridiculed-across-the-internet-after-he-was-caught-inventing-a-fake-country/news-story/da38a5d2f4e0ae28ab100d6923e9f91c |vaadatud=2025-02-14}}&lt;/ref&gt;

Loodi [[Twitter|Twitteri]] konto 'República Popular Democrática de San Escobar', mis kogus kiiresti tuntust. Konto teatas Waszczykowski täielikust toetamisest tema pingutustes ning hakkas avaldama hispaania ja ingliskeelseid pressiteateid, muuhulgas kritiseeriti Saint Kittsi ja Nevise märkust: Poola pressiesindaja parandust tõlgendati katsena rikkuda Poola – San Escobari suhteid. San Escobaris ilmub ajaleht San Escobar Times (samuti Twitteris). San Escobarist on saanud populaarne reisisihtkoht ka lennufirmas [[El Niño]] Airlines. Mõneks ajaks muutus lause &quot;Äkki peaks kõigele käega lööma ja San Escobari lendama?&quot; väga populaarseks (poola keeles: „A może rzucić to wszystko i polecieć do San Escobar?”, sõnamäng poolakeelse ütlusega „A może rzucić to wszystko i wyjechać w [[Bieszczady]]”). Piletimüügiplatvorm [[Fru]] kirjutas, et San Escobari müüakse ainult üheotsapileteid. [[Netflix]] (Pablo Escobari kujutava sarja &quot;[[Narcos]]&quot; tootja) väitis samuti, et neil on juba lennupiletid saadaval.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Mõnda aega oli Vikipeedias artikkel selle riigi kohta, sisaldades muuhulgas selle rahvaarvu, pealinna ([[Johannes Paulus II|Santo Subito]]) ja muud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2017-01-14 |pealkiri=San Escobar, a Masterclass in Accidental Nation-Building |url=https://bigthink.com/strange-maps/san-escobar-a-masterclass-in-accidental-nation-building/ |vaadatud=2025-02-14 |väljaanne=Big Think |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Peagi loodi San Escobari poliitilistele ja muudele üksustele ka teisi ühismeediakontosid, nagu näiteks &quot;El Frente Comunista de San Escobar&quot; (San Escobari Kommunistlik Rinne), mis juhib [[Partisanivõitlus|sissisõda]] väljamõeldud riigi valitsuse vastu.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=San Escobar: How Poland’s foreign minister helped create a fake country |url=https://www.washingtonpost.com/news/worldviews/wp/2017/01/11/san-escobar-how-polands-foreign-minister-helped-create-a-fake-country/}}&lt;/ref&gt;

Waszczykowskist kujunes pilgete sihtmärk. Näiteks pakkus üks ajaleht teisi riike, mida Waszczykowski võiks kaaluda, näiteks San Serriffe või mitmesugused [[Mikroriik|mikroriigid]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Wyborcza.pl |url=https://wyborcza.pl/7,75400,21227996,san-escobar-przetarl-droge-na-spotkanie-z-ministrem-waszczykowskim.html |vaadatud=2025-02-14 |väljaanne=wyborcza.pl}}&lt;/ref&gt;

20. jaanuaril 2017 avaldas Comedy Central Poland San Escobari hümni, mille laulis [[Eric Cartman]], animeeritud &quot;[[South Park]]i&quot; tegelane.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2017-01-27 |pealkiri=Eric Cartman - Hymn San Escobar |url=https://wykop.pl/link/3574681/eric-cartman-hymn-san-escobar |vaadatud=2025-02-14 |väljaanne=Wykop |keel=pl-PL}}&lt;/ref&gt;

2017. aastal võitis Waszczykowski Polskie Radio Program III kuulajate küsitluses tunnustuse Poola avaliku elu tegelase kõige üllatavama või naljakama sõnavõtu kategoorias. Auhinda vastu võttes kommenteeris Waszczykowski: &quot;Pigem ootasin geograafiaseltsi tunnustust. Seda pole tulnud.&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2018-04-05 |pealkiri=Triumf San Escobar. Rozdano &quot;Srebrne Usta&quot; za 2017 rok |url=https://tvn24.pl/polska/srebrne-usta-za-2017-rok-rozdane-ra827481-ls2403622 |vaadatud=2025-02-14 |väljaanne=TVN24 |keel=pl}}&lt;/ref&gt;

San Escobari fenomenist sai ühe uuringu teema.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Santo Subito, Bimberro Grande i Pico de Waszczykowski (2017 m) – wykreowany w przestrzeni Internetu fikcyjny kraj San Escobar (wpływ kontekstu na strukturę pojęcia) |url=https://ejournals.eu/czasopismo/media-biznes-kultura/artykul/santo-subito-bimberro-grande-i-pico-de-waszczykowski-2017-m-wykreowany-w-przestrzeni-internetu-fikcyjny-kraj-san-escobar-wplyw-kontekstu-na-strukture-pojecia}}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[Fiktiivsete riikide loend]]
* [[Veyshnoria]]
* [[Listenbourg]]
* [[Urjupinsk]]
* [[Bielefeld]]

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Poola poliitika]]</text>
      <sha1>ahnqf67xqkj6qkozrin3ya0z5r2fvuj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Perekondlik hüperkolesteroleemia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>689064</id>
    <revision>
      <id>7205032</id>
      <parentid>7204648</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T08:54:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robineero</username>
        <id>74297</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud diagnoosimise lõik.</comment>
      <origin>7205032</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5249" sha1="11891a32wm8knp6qyusou68w1byrahw" xml:space="preserve">'''Perekondlik hüperkolesteroleemia''' (lühendina kasutusel tähis FH) on väga sage [[pärilikud haigused|pärilik haigus]], mis põhjustab kõrget LDL- ehk &quot;halva&quot; kolesterooli taset juba sünnist alates.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Perekondlik hüperkolesteroleemia |url=https://www.kolesterool.info/perekondlik-huperkolesteroleemia |vaadatud=2025-02-14 |väljaanne=Kolesterool.info |keel=et}}&lt;/ref&gt; Perekondliku hüperkolesteroleemiaga inimestel on oluliselt suurem risk varajase südamelihase infarkti tekkeks, isegi kui nad säilitavad tervisliku eluviisi.

Perekondlikule hüperkolesteroleemiale on iseloomulik LDL- ehk “halva” kolesterooli tase ≥ 5 mmol/l ning perekondlik pärandumine, mis tähendab, et kõrge kolesteroolitase esineb tavaliselt ka mõnel teisel pereliikmel.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

FH aluseks on mutatsioonid geenides, mis vastutavad LDL-kolesterooli eemaldamise eest verest maksa kaudu. Enamik juhtudest on põhjustatud LDL-retseptori geeni mutatsioonist, mille tagajärjel on LDL-retseptorite arv või funktsioon maksas vähenenud.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ööbik |eesnimi=Anette Caroline |kuupäev=jaanuar 2026 |pealkiri=Perekondlik hüperkolesteroleemia – aladiagnoositud risk kogu eluks |url=https://beta.med24.ee/files/2026/04/09/perearst_pdf_21-25_7.pdf |ajakiri=Perearst |lehekülg=21-25}}&lt;/ref&gt;

==== Perekondliku hüperkolesteroleemia levimus ====
FH esineb umbes ühel inimesel 250-st, kuid tihti ei ole haigust põdev inimene sellest teadlik.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; FH on kogu maailmas aladiagnoositud – hinnatakse, et senini on diagnoositud vaid 1% haigusjuhtudest.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Nordestgaard |eesnimi=Børge G. |perekonnanimi2=Chapman |eesnimi2=M. John |perekonnanimi3=Humphries |eesnimi3=Steve E. |perekonnanimi4=Ginsberg |eesnimi4=Henry N. |perekonnanimi5=Masana |eesnimi5=Luis |perekonnanimi6=Descamps |eesnimi6=Olivier S. |perekonnanimi7=Wiklund |eesnimi7=Olov |perekonnanimi8=Hegele |eesnimi8=Robert A. |perekonnanimi9=Raal |eesnimi9=Frederick J. |perekonnanimi10=Defesche |eesnimi10=Joep C. |perekonnanimi11=Wiegman |eesnimi11=Albert |perekonnanimi12=Santos |eesnimi12=Raul D. |perekonnanimi13=Watts |eesnimi13=Gerald F. |perekonnanimi14=Parhofer |eesnimi14=Klaus G. |perekonnanimi15=Hovingh |eesnimi15=G. Kees |kuupäev=2013-12-01 |pealkiri=Familial hypercholesterolaemia is underdiagnosed and undertreated in the general population: guidance for clinicians to prevent coronary heart disease : Consensus Statement of the European Atherosclerosis Society |url=https://doi.org/10.1093/eurheartj/eht273 |ajakiri=European Heart Journal |aastakäik=34 |üksiknumber=45 |lehekülg=3478–3490 |doi=10.1093/eurheartj/eht273 |issn=0195-668X |pmc=3844152 |pmid=23956253}}&lt;/ref&gt;

Eestis on FH levimus Eesti geenivaramu andmeil isegi 1:177.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Alver |eesnimi=Maris |perekonnanimi2=Palover |eesnimi2=Marili |perekonnanimi3=Saar |eesnimi3=Aet |perekonnanimi4=Läll |eesnimi4=Kristi |perekonnanimi5=Zekavat |eesnimi5=Seyedeh Maryam |perekonnanimi6=Tõnisson |eesnimi6=Neeme |perekonnanimi7=Leitsalu |eesnimi7=Liis |perekonnanimi8=Reigo |eesnimi8=Anu |perekonnanimi9=Nikopensius |eesnimi9=Tiit |perekonnanimi10=Ainla |eesnimi10=Tiia |perekonnanimi11=Kals |eesnimi11=Mart |perekonnanimi12=Mägi |eesnimi12=Reedik |perekonnanimi13=Gabriel |eesnimi13=Stacey B. |perekonnanimi14=Eha |eesnimi14=Jaan |perekonnanimi15=Lander |eesnimi15=Eric S. |kuupäev=märts 2019 |pealkiri=Recall by genotype and cascade screening for familial hypercholesterolemia in a population-based biobank from Estonia |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S1098360021014842 |ajakiri=Genetics in Medicine |keel=en |aastakäik=21 |üksiknumber=5 |lehekülg=1173–1180 |doi=10.1038/s41436-018-0311-2 |pmc=6443485 |pmid=30270359}}&lt;/ref&gt; Eestis on FH patsientide tegelik arv hinnanguliselt üle 5000, kuid ametlikult on diagnoositud ja FH registrisse kantud vaid ligikaudu 150 inimest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-07-29 |pealkiri=Perekondlik hüperkolesteroleemia (FH) {{!}} Meestetervis.ee |url=https://meestetervis.ee/perekondlik-huperkolesteroleemia/ |vaadatud=2026-07-30 |keel=et}}&lt;/ref&gt; See tähendab, et umbes 97% haigetest on Eestis diagnoosimata ja ilma ravita.

==== Diagnoosimine ====
FH-d tuleks kahtlustada, kui täiskasvanul on LDL-kolesterooli tase ≥ 5,0 mmol/l (või &lt; 16-aastasel lapsel LDL &gt; 4,0 mmol/l) enne ravi; LDL &gt; 8,5 mmol/l viitab kindlale FH-le.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Diagnoosimisel on abiks &quot;FH kalkulaator&quot;, mis põhineb Hollandi Lipiidikliiniku võrgustiku skooril (''Dutch Lipid Clinic Network Score'', DLCNS). See on punktisüsteem, mis arvestab LDL-kolesterooli taset, perekonnaanamneesi, kliinilist leidu (varajased südame-veresoonkonna haigused), objektiivset leidu (ksantoomid, korneaalarkus) ja geenianalüüsi tulemust.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

FH diagnoosimise kuldstandard on patogeense geenivariandi leidmine ''LDLR'', ''APOB'' või ''PCSK9'' geenis. Eestis on tänu Tervisekassa toetusele võimalik geneetiliselt uurida kõiki tõenäolise või kindla FH-kahtlusega patsiente (DLCNS skoor ≥ 6).&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

== Vaata ka ==

* [[kolesterool]]
* [[pärilik haigus]]

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Haigused]]</text>
      <sha1>11891a32wm8knp6qyusou68w1byrahw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tuani neeme tuletorn</title>
    <ns>0</ns>
    <id>690716</id>
    <revision>
      <id>7204972</id>
      <parentid>6838132</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T06:10:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7204972</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3888" sha1="q13b19cjv90djj3zc6lxhq17lfq9e4u" xml:space="preserve">{{Kaart
 | lat=2.4072 
 | long=101.8522
 | marker=jah
 | zoom=7
 | laius=220
 | kõrgus=200
 | tekst=
}}
[[File:Malaysia-Negeri-Sembilan-Port-Dickson-PD-lighthouse-Jun-2001-00.JPG|thumb|Põhjavaade Tuani neeme tule- ja mereseirejaamale.&lt;br&gt;Foto: Acred99, juuni 2000]]
[[File:Cape Rachado Lighthouse.jpg|thumb|Lähivaade põhjast Tuani neeme tule- ja mereseirejaamale.&lt;br&gt;Foto: Hafiz Noor Shams, 28. mai 2008]]
[[File:Outside view of Cape Rachado Lighthouse.JPG|thumb|Loodevaade tulejaamale. Taga on tuletorn, ees paremal on vahimaja.&lt;br&gt;Foto: Hannahypk, 20. juuni 2015]]
'''Tuani neeme tuletorn''' ([[malai keel]]es ''Rumah Api Tanjung Tuan'') on [[tuletorn]] [[Tuani neem]]el [[Alor Gajahi ringkond|Alor Gajahi ringkonnas]] [[Melaka osariik|Melaka osariigis]] [[Malaisia]]s. Selle algupärane ehitis on väidetavalt pärit Portugali ajast 16. sajandil&lt;ref name=&quot;VM&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20080522074816/http://www.virtualmalaysia.com/destination/cape%20rachado%20lighthouse.html Cape Rachado Lighthouse]. virtualmalaysia.com. Inglise keeles, vaadatud 21. märtsil 2025&lt;/ref&gt; ning seetõttu loetakse seda Malaisia vanimaks tuletorniks.

== Ajalugu ==
Tuletorni ajalugu algab pärimuse järgi pärast [[Melaka sultanaat|Melaka sultanaadi]] vallutamist [[Portugali koloniaalimpeerium|Portugali]] poolt 1511. aastal, kui portugallastel tekkis vajadus juhtida oma laevu läbi kitsa [[Malaka väin]]a. Torn püstitati Tuani neemele ([[portugali keel]]es ''Cabo Rachado'', &quot;murtud neem&quot;; siit ka tuletorni levinud [[Inglise keel|ingliskeelne]] nimi ''Cape Rachado Lighthouse''). Tuletorni võttis pärast 1641. aastat, kui portugallaste käest vallutati Melaka sultanaadi ala, üle [[Madalmaade Ida-India Kompanii]].

Uue torni ehitas [[Suurbritannia koloniaalimpeerium|Briti koloniaalvõim]] väidetavalt 1817. aastal kõrge koloniaalametniku William Farquhari (1774–1839) juhtimisel, seitse aastat enne Melaka lõplikku üleminekut Briti valdusse 1824. aastal.

Praegune tuletorn ehitati 1863. aastal, kui Melaka oli [[Suurbritannia koloniaalimpeerium|Briti valduses]] [[Väinaasundused|Väinaasunduste]] koosseisus. 

==Kirjeldus==
Tuletorn on ümmargune kivitorn, torni ülaosas on tuleruum ja galerii. Torni kõrgus jalamist on 24 meetrit, torn on värvitud valgeks. Tornini pääseb ainult tornist põhja pool asetseva kivitrepi kaudu. Torni sees viib rõdu ja tuleruumini 72 astmega keerdtrepp. Torni pääseb ainult eelneval kokkuleppel Melaka sadamavõimudega.&lt;ref name=&quot;VM&quot; /&gt;

Tuletorn on uuesti aktiivne alates 2008. aastast. Tule kõrgus merepinnast oli 118 meetrit, tule nähtavuskaugus on kuni 23 [[meremiil]]i.

Tulejaamas on kõrvalasuv kahekorruseline vahimaja. 1990. aastal ehitati kõrvale raudbetoontorn, mille otsas on MEASATi [[Radar|mereseireradar]], mis jälgib laevaliiklust Malaka väinas.

Tuletorn asub Tuani neeme tipust umbes 100 meetrit sisemaa poole. Torn on ümbritsetud metsaga, mis muudab tuletorni asukoha hinnatud [[Linnuvaatlus|linnuvaatluspaigaks]], eriti märtsist aprillini ja septembrist oktoobrini lindude rännete aegu.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20210908145720/https://portdickson.info/cape-rachado.htm Cape Rachado. Port Dickson]. Inglise keeles, vaadatud 21. märtsil 2025&lt;/ref&gt;

Tuletorn on Malaisia [[kultuurimälestis]] nr ID 05-NSN/12.

==Viited==
{{Viited}}

==Välislingid==
{{Commonsi kategooria|Cape Rachado Lighthouse}}
*[http://marine21.marine.gov.my/appl/JICT032008/JLSM/light/r_cape.html &quot;Rumah Api Cape Rachado&quot;]. Malaisia mereamet, märts 2008. Inglise keeles, vaadatud 21. märtsil 2025
*[https://wlol.arlhs.com/lighthouse/WMA3.html Cape Rachado/Tanjung Tuan (Strait of Malacca) Light]. Amateur Radio Lighthouse Society. Inglise keeles, vaadatud 21. märtsil 2025

{{koord|NS=2/24/25.8/N|EW=101/51/07.8/E}}

[[Kategooria:Melaka osariik]]
[[Kategooria:Malaisia tuletornid]]
[[Kategooria:Malaisia kultuurimälestised]]</text>
      <sha1>q13b19cjv90djj3zc6lxhq17lfq9e4u</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Valge Lootos (seriaal)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>691764</id>
    <revision>
      <id>7205011</id>
      <parentid>7199820</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T08:30:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7205011</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="56611" sha1="q1bdy4zydm53s4cmjyrc70vb3gfhaou" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}
{{Infokast seriaal
| nimi = Valge Lootos
| originaalnimi = The White Lotus
| pilt = The-white-lotus-s2-1888x300.png
| žanr = [[must komöödia]]&lt;ref&gt;https://www.theguardian.com/tv-and-radio/2021/jul/09/the-white-lotus-review-hbo&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;[[komöödia]]&lt;br&gt;[[satiir]]&lt;ref&gt;https://www.newyorker.com/magazine/2021/08/02/the-brilliant-biting-social-satire-of-the-white-lotus&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.independent.co.uk/arts-entertainment/tv/reviews/the-white-lotus-season-2-cast-jennifer-coolidge-b2214101.html&lt;/ref&gt;
| lavastaja = Mike White
| peaosades = [[#Näitlejad ja tegelaskujud|Näitlejate loend]]
| autor = [[Mike White]]
| stsenarist = Mike White
| hooaegu = 3
| jagusid = 21
| kanal = [[HBO]]
| esmalinastus = 11. juuli 2021
| helilooja = [[Cristobal Tapia de Veer]]&lt;br&gt;Kim Neundorf
| riik = [[Ameerika Ühendriigid]]
| keel = [[Inglise keel|inglise]]
| tegevprodutsent = Nick Hall&lt;br&gt;David Bernad&lt;br&gt;Mike White&lt;br&gt;Mark Kamine
| produtsent = John M. Valerio&lt;br&gt;Heather Persons&lt;br&gt;Todd Brown
| võttekoht = [[Hawaii]]&lt;br&gt;[[Sitsiilia]]&lt;br&gt;[[Tai]]
| operaator = [[Ben Kutchins]]&lt;br&gt;Xavier Grobet
| montaaž = Heather Persons&lt;br&gt;John M. Valerio&lt;br&gt;Scott Turner
| kestus = 54–90 minutit&lt;ref&gt;https://variety.com/2025/tv/news/the-white-lotus-season-3-finale-90-minutes-longest-episode-1236353887/&lt;/ref&gt;
| tootja = HBO Entertainment&lt;br&gt;Pallogram&lt;br&gt;[[The District]]&lt;br&gt;Rip Cord Productions
}}{{See artikkel|räägib seriaalist; koolkonna kohta vaata artiklit [[Valge Lootos]]}}
'''&quot;Valge Lootos&quot;''' (originaalpealkirjaga &quot;The White Lotus&quot;) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Must huumor|musta huumoriga]] vürtsitatud draamasari, mille idee autor on [[Mike White]]. See oli esimest korda eetris 2021. aasta 11. juulil [[HBO]]-s. Sari räägib väljamõeldud hotelliketi Valge Lootose hotelli töötajatest ja külalistest ühe nädala jooksul.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Breaking News - New HBO Limited Series &quot;The White Lotus&quot; from Mike White Debuts July 11 {{!}} TheFutonCritic.com |url=http://www.thefutoncritic.com/news/2021/06/23/new-hbo-limited-series-the-white-lotus-from-mike-white-debuts-july-11-463314/20210623hbo01/ |vaadatud=2025-04-08 |väljaanne=www.thefutoncritic.com}}&lt;/ref&gt; Esimese hooaja tegevus toimus [[Hawaii osariik|Hawaiil]] ning seal hooaeg ka filmiti. Teine hooaeg filmiti [[Sitsiilia]]s ja kolmas hooaeg [[Tai]]s.

&quot;Valge Lootos&quot; pidi algul olema lühisari, kuid 2021. aasta augustis teatati, et sarjale tuleb ka teine hooaeg. Sarja teine hooaeg oli eetris 2022. aasta 30. oktoobrist 11. detsembrini. Kolmas hooaeg, mis lükati edasi 2023. aasta [[Ameerika Stsenaristide Gild]]i streigi tõttu, oli eetris 2025. aasta 16. veebruarist 6. aprillini. Sarjale tuleb ka neljas hooaeg. Sari on vaadatav voogedastusteenuses HBO Max.

Kriitikud võtsid sarja hästi vastu tänu selle heale stsenaariumile, näitlemisele, huumorile ja tootmisele. Sari on pälvinud 15 [[Primetime Emmy]] auhinda ja kaks [[Kuldgloobus]]t, mille hulgas on parima eksklusiiv-, antoloogiasarja või telefilmi auhind. [[Jennifer Coolidge]] on võitnud sarja esimeses ja teises hooajas näitlemise eest kaks Primetime Emmy auhinda ja ühe Kuldgloobuse. Sarja režissöör White on võitnud stsenaristi- ja režissööritöö eest kaks Emmyt.

== Sünopsis ==
Iga hooaja tegevus toimub erinevas Valge Lootose hotelliketi hotellis ja igal hooajal on uued tegelased. Mõni tegelane siiski kordub. Iga hooaeg räägib loo Valge Lootose hotelli töötajatest ja külastajatest ühe nädala jooksul. Sarja sündmustikku mõjutavad nende erinevad psühhosotsiaalsed häired. Mida rohkem sarja tegevustik areneb, seda rohkem tuleb päevavalgele hotelli töötajate, nende jõukate külaliste ja idüllilise paiga tumedamaid pooli.

== Näitlejad ja tegelaskujud ==
=== 1. hooaeg ===
==== Põhiosatäitjad ====

* [[Murray Bartlett]] – Armond&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2021-05-10 |pealkiri=New HBO Limited Series THE WHITE LOTUS From Mike White Debuts July 11 |url=https://press.wbd.com/us/media-release/new-hbo-limited-series-white-lotus-mike-white-debuts-july-11 |vaadatud=2025-04-08 |väljaanne=Pressroom |keel=en}}&lt;/ref&gt;
* [[Connie Britton]] – Nicole Mossbacher&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
* [[Jennifer Coolidge]] – Tanya McQuoid&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
* [[Alexandra Daddario]] – Rachel Patton&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
* [[Fred Hechinger]] – Quinn Mossbacher&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
* [[Jake Lacy]] – Shane Patton&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
* [[Brittany O'Grady]] – Paula&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
* [[Natasha Rothwell]] – Belinda Lindsey&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
* [[Sydney Sweeney]] – Olivia Mossbacher&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
* [[Steve Zahn]] – Mark Mossbacher&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
* [[Molly Shannon]] – Kitty Patton&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Official Website for The White Lotus Cast &amp; Crew {{!}} HBO Official Site |url=https://www.hbo.com/the-white-lotus/cast-and-crew |vaadatud=2025-04-08 |väljaanne=HBO |keel=en-us}}&lt;/ref&gt;

==== Kõrvalosatäitjad ====

* [[Lukas Gage]] – Dillon&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
* Kekoa Scott Kekumano – Kai&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
* [[Jon Gries]] – Greg Hunt&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
* Alec Merlino – Hutch&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Mathews |eesnimi=Liam |kuupäev=2021-05-25 |pealkiri=The White Lotus - What We Know So Far |url=https://www.looper.com/419293/the-white-lotus-release-date-cast-plot/ |vaadatud=2025-04-08 |väljaanne=Looper |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

==== Külalisnäitlejad ====
* [[Jolene Purdy]] – Lani&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

=== 2. hooaeg ===
==== Põhiosatäitjad ====
* [[F. Murray Abraham]] – Bert Di Grasso&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Andreeva |eesnimi=Nellie |kuupäev=2022-01-18 |pealkiri=‘The White Lotus’: F. Murray Abraham, Adam DiMarco, Tom Hollander &amp; Haley Lu Richardson To Star In Second Installment Of HBO Series |url=https://deadline.com/2022/01/the-white-lotus-f-murray-abraham-adam-dimarco-tom-hollander-haley-lu-richardson-second-installment-hbo-series-1234914285/ |vaadatud=2025-04-08 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
* [[Jennifer Coolidge]] – Tanya McQuoid-Hunt&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
* [[Adam DiMarco]] – Albie Di Grasso&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;
* [[Meghann Fahy]] – Daphne Sullivan&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Andreeva |eesnimi=Nellie |kuupäev=2022-02-10 |pealkiri=‘The White Lotus’: Theo James, Meghann Fahy &amp; Will Sharpe Join Sicily-Set Second Installment |url=https://deadline.com/2022/02/the-white-lotus-theo-james-meghann-fahy-will-sharpe-leo-woodall-sicily-second-installment-1234930889/ |vaadatud=2025-04-08 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
* [[Beatrice Grannò]] – Mia&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Rice |eesnimi=Lynette |kuupäev=2022-03-18 |pealkiri=‘The White Lotus’ Adds Italian Actors Beatrice Grannó, Sabrina Impacciatore, Simona Tabasco To Season 2 Cast |url=https://deadline.com/2022/03/the-white-lotus-sabrina-impacciatore-1234981792/ |vaadatud=2025-04-08 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
* [[Jon Gries]] – Greg Hunt&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Grobar |eesnimi=Matt |kuupäev=2022-07-18 |pealkiri=‘The White Lotus’ Season 2 Footage Confirms That A Second Character Will Be Returning – Watch The Promo |url=https://deadline.com/video/the-white-lotus-season-2-footage-confirms-return-of-spoiler/ |vaadatud=2025-04-08 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
* [[Tom Hollander]] – Quentin&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;
* [[Sabrina Impacciatore]] – Valentina&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;
* [[Michael Imperioli]] – Dominic Di Grasso&lt;ref name=&quot;:8&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Andreeva |eesnimi=Nellie |kuupäev=2022-01-05 |pealkiri=‘The White Lotus’: Michael Imperioli To Star In Second Installment Of HBO Series |url=https://deadline.com/2022/01/michael-imperioli-cast-the-white-lotus-season-2-hbo-1234905015/ |vaadatud=2025-04-08 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
* [[Theo James]] – Cameron Sullivan&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;
* [[Aubrey Plaza]] – Harper Spiller&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ausiello |eesnimi=Michael |kuupäev=2022-01-10 |pealkiri=The White Lotus: Aubrey Plaza to Star in Season 2 — Find Out Who She’s Playing |url=https://tvline.com/casting-news/aubrey-plaza-the-white-lotus-season-2-cast-1234777450/ |vaadatud=2025-04-08 |väljaanne=TVLine |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
* [[Haley Lu Richardson]] – Portia&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;
* [[Will Sharpe]] – Ethan Spiller&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;
* [[Simona Tabasco]] – Lucia Greco&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;
* [[Leo Woodall]] – Jack&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

==== Kõrvalosatäitjad ====
* Federico Ferrante – Rocco
* Eleonora Romandini – Isabella
* Federico Scribani Rossi – Giuseppe
* Francesco Zecca – Matteo
* [[Paolo Camilli]] – Hugo
* [[Bruno Gouery]] – Didier
* [[Nicola Di Pinto]] – Tommas

==== Külalisnäitlejad ====
* [[Laura Dern]] – ''Abby Di Grasso hääl''&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Smyth |eesnimi=Tom |kuupäev=2022-10-30 |pealkiri=The White Lotus Recap: Picture It, Sicily, 2022 |url=https://www.vulture.com/article/the-white-lotus-recap-season-2-episode-1-ciao.html |vaadatud=2025-04-08 |väljaanne=Vulture |keel=en}}&lt;/ref&gt;
* Angelina Keeley ja Kara Kay – hotelli külastajad&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Bergado |eesnimi=Gabe |kuupäev=2022-10-30 |pealkiri=Inside The White Lotus Premiere’s Survivor Crossover |url=https://www.vulture.com/article/white-lotus-season-2-survivor-cameos-explained.html |vaadatud=2025-04-08 |väljaanne=Vulture |keel=en}}&lt;/ref&gt;

=== 3. hooaeg ===
==== Põhiosatäitjad ====
* [[Leslie Bibb]] – Kate Bohr&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Season three of the Sky Exclusive series The White Lotus, from Mike White debuts 17 February |url=https://www.skygroup.sky/en-gb/article/season-three-of-the-sky-exclusive-series-the-white-lotus-from-mike-white-debuts-17-february |vaadatud=2025-04-08 |väljaanne=www.skygroup.sky |keel=en-gb}}&lt;/ref&gt;
* [[Carrie Coon]] – Laurie Duffy&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;
* [[Walton Goggins]] – Rick Hatchett&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;
* [[Sarah Catherine Hook]] – Piper Ratliff&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;
* [[Jason Isaacs]] – Timothy Ratliff&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;
* [[Lalisa Manoban|Lalisa Manobal]] – Mook&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;
* [[Michelle Monaghan]] – Jaclyn Lemon&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;
* [[Sam Nivola]] – Lochlan Ratliff&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;
* [[Lek Patravadi]] – Sritala Hollinger&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;
* [[Parker Posey]] – Victoria Ratliff&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;
* [[Natasha Rothwell]] – Belinda Lindsey&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;
* [[Patrick Schwarzenegger]] – Saxon Ratliff&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;
* [[Tayme Thapthimthong]] – Gaitok&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;
* [[Aimee Lou Wood]] – Chelsea&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;
* [[Jon Gries]] – Gary&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Specter |eesnimi=Emma |kuupäev=2025-02-24 |pealkiri=Who’s Who on Season 3 of ‘The White Lotus’? A Character Guide to Help You Keep All Your Guest Stars Straight |url=https://www.vogue.com/article/whos-who-on-season-3-of-the-white-lotus |vaadatud=2025-04-08 |väljaanne=Vogue |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; / Greg Hunt
* [[Sam Rockwell]] – Frank
* [[Scott Glenn]] – Jim Hollinger

==== Kõrvalosatäitjad ====
* Nicholas Duvernay – Zion Lindsey
* [[Arnas Fedaravicius]] – Valentin
* [[Christian Friedel]] – Fabian
* [[Dom Hetrakul]] – Pornchai
* [[Julian Kostov]] – Alexei
* [[Yuri Kolokolnikov]] – Vlad
* [[Charlotte Le Bon]] – Chloe
* [[Morgana O'Reilly]] – Pam
* Shalini Peiris – Amrita
* [[Suthichai Yoon]] – Luang Por Teera

==== Külalisnäitlejad ====
* [[Ke Huy Quan]] – Kenny Nguyeni hääl
* [[Scott Galloway]] – Chucki hääl

== Jaod ==

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
!colspan=2|Hooaeg
!Jagusid
!Esmaeeter
|-
|style=&quot;background:#c4c6a0&quot;|
![[&quot;Valge Lootos&quot; 1. hooaeg|1]]
|6
|11. juuli 2021
|-
|style=&quot;background:#da8012&quot;|
![[&quot;Valge Lootos&quot; 2. hooaeg|2]]
|7
|30. oktoober 2022
|-
|style=&quot;background:#032e09&quot;|
![[&quot;Valge Lootos&quot; 3. hooaeg|3]]
|8
|16. veebruar 2025
|}

=== 1. hooaeg (2021) ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
! style=&quot;background:#c8caa3; color:black&quot; |Jrk üldine
! style=&quot;background:#c8caa3; color:black&quot; |Jrk hooajas
! style=&quot;background:#c8caa3; color:black&quot; |Pealkiri
! style=&quot;background:#c8caa3; color:black&quot; |Režissöör
! style=&quot;background:#c8caa3; color:black&quot; |Stsenarist
! style=&quot;background:#c8caa3; color:black&quot; |Esmaeeter
! style=&quot;background:#c8caa3; color:black&quot; |USA vaatajad (mln)
|-
!1
|1
|&quot;Saabumine&quot; (&quot;Arrivals&quot;)
|[[Mike White]]
|Mike White
|11. juuli 2021
|0,420&lt;ref&gt;https://programminginsider.com/sunday-ratings-game-3-of-the-nba-playoffs-leads-abc-to-easy-victory/&lt;/ref&gt;
|-
!2
|2
|&quot;Uus päev&quot;
(&quot;New Day&quot;)
|Mike White
|Mike White
|18. juuli 2021
|0,459&lt;ref&gt;https://programminginsider.com/sunday-ratings-the-cw-plungers-to-what-could-be-an-historical-low/&lt;/ref&gt;
|-
!3
|3
|&quot;Müstilised ahvid&quot;
(&quot;Mysterious Monkeys&quot;)
|Mike White
|Mike White
|25. juuli 2021
|0,478&lt;ref&gt;https://programminginsider.com/sunday-ratings-night-2-of-the-olympic-games-tokyo-2020-perks-up-on-nbc/&lt;/ref&gt;
|-
!4
|4
|&quot;Uuenemine&quot;
(&quot;Recentering&quot;)
|Mike White
|Mike White
|1. august 2021
|0,515&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20210822155841/https://showbuzzdaily.com/articles/showbuzzdailys-top-150-sunday-cable-originals-network-finals-8-1-2021.html&lt;/ref&gt;
|-
!5
|5
|&quot;Lootose-sööjad&quot;
(&quot;The Lotus-Eaters&quot;)
|Mike White
|Mike White
|8. august 2021
|0,541&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20210822155632/https://showbuzzdaily.com/articles/showbuzzdailys-top-150-sunday-cable-originals-network-finals-8-8-2021.html&lt;/ref&gt;
|-
!6
|6
|&quot;Lahkumine&quot;
(&quot;Departures&quot;)
|Mike White
|Mike White
|15. august 2021
|0,850&lt;ref&gt;https://programminginsider.com/sunday-ratings-modest-season-ending-numbers-for-love-island-on-cbs/&lt;/ref&gt;
|}

=== 2. hooaeg (2022) ===
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
! style=&quot;background:#dc8112; color:black&quot; |Jrk üldine
! style=&quot;background:#dc8112; color:black&quot; |Jrk hooajas
! style=&quot;background:#dc8112; color:black&quot; |Pealkiri
! style=&quot;background:#dc8112; color:black&quot; |Režissöör
! style=&quot;background:#dc8112; color:black&quot; |Stsenarist
! style=&quot;background:#dc8112; color:black&quot; |Esmaeeter
! style=&quot;background:#dc8112; color:black&quot; |USA vaatajad (mln)
|-
!7
|1
|&quot;Ciao&quot;
|[[Mike White]]
|Mike White
|30. oktoober 2022
|0,460&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://showbuzzdaily.com/articles/showbuzzdailys-sunday-10-30-2022-top-150-cable-originals-network-finals.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2025-04-09 |arhiivimisaeg=2022-11-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221119103155/https://showbuzzdaily.com/articles/showbuzzdailys-sunday-10-30-2022-top-150-cable-originals-network-finals.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
|-
!8
|2
|&quot;Itaalia unistus&quot;
(&quot;Italian Dream&quot;)
|Mike White
|Mike White
|6. november 2022
|0,421&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=SHOWBUZZDAILY’s Sunday 11.6.2022 Top 150 Cable Originals &amp; Network Finals UPDATED {{!}} Showbuzz Daily |url=https://showbuzzdaily.com/articles/showbuzzdailys-sunday-11-6-2022-top-150-cable-originals-network-finals.html |vaadatud=2025-04-09 |väljaanne=showbuzzdaily.com |arhiivimisaeg=2022-11-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221119103218/https://showbuzzdaily.com/articles/showbuzzdailys-sunday-11-6-2022-top-150-cable-originals-network-finals.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
|-
!9
|3
|&quot;Pullelevandid&quot;
(&quot;Bull Elephants&quot;)
|Mike White
|Mike White
|13. november 2022
|0,474&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=SHOWBUZZDAILY’s Sunday 11.13.2022 Top 150 Cable Originals &amp; Network Finals UPDATED {{!}} Showbuzz Daily |url=https://showbuzzdaily.com/articles/showbuzzdailys-sunday-11-13-2022-top-150-cable-originals-broadcast-delayed.html |vaadatud=2025-04-09 |väljaanne=showbuzzdaily.com |arhiivimisaeg=2022-11-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221119103155/https://showbuzzdaily.com/articles/showbuzzdailys-sunday-11-13-2022-top-150-cable-originals-broadcast-delayed.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
|-
!10
|4
|&quot;Liivakastis&quot;
(&quot;In the Sandbox&quot;)
|Mike White
|Mike White
|20. november 2022
|0,416&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=SHOWBUZZDAILY’s Sunday 11.20.2022 Top 150 Cable Originals &amp; Network Finals UPDATED {{!}} Showbuzz Daily |url=https://showbuzzdaily.com/articles/showbuzzdailys-sunday-11-20-2022-top-150-cable-originals-network-finals.html |vaadatud=2025-04-09 |väljaanne=showbuzzdaily.com |arhiivimisaeg=2022-12-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221204195425/https://showbuzzdaily.com/articles/showbuzzdailys-sunday-11-20-2022-top-150-cable-originals-network-finals.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
|-
!11
|5
|&quot;See on armastus&quot;
(&quot;That's Amore&quot;)
|Mike White
|Mike White
|27. november 2022
|0,641&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=SHOWBUZZDAILY’s Sunday 11.27.2022 Top 150 Cable Originals &amp; Network Finals UPDATED {{!}} Showbuzz Daily |url=https://showbuzzdaily.com/articles/showbuzzdailys-sunday-11-27-2022-top-150-cable-originals-network-finals.html |vaadatud=2025-04-09 |väljaanne=showbuzzdaily.com |arhiivimisaeg=2022-11-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221130154145/https://showbuzzdaily.com/articles/showbuzzdailys-sunday-11-27-2022-top-150-cable-originals-network-finals.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
|-
!12
|6
|&quot;Inimröövid&quot;
(&quot;Abductions&quot;)
|Mike White
|Mike White
|4. detsember 2022
|0,684&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=SHOWBUZZDAILY’s Sunday 12.4.2022 Top 150 Cable Originals &amp; Network Finals UPDATED {{!}} Showbuzz Daily |url=https://showbuzzdaily.com/articles/showbuzzdailys-sunday-12-4-2022-top-150-cable-originals-network-finals.html |vaadatud=2025-04-09 |väljaanne=showbuzzdaily.com |arhiivimisaeg=2022-12-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221208021052/https://showbuzzdaily.com/articles/showbuzzdailys-sunday-12-4-2022-top-150-cable-originals-network-finals.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
|-
!13
|7
|&quot;Arrivederci&quot;
|Mike White
|Mike White
|11. detsember 2022
|0,854&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=SHOWBUZZDAILY’s Sunday 12.11.2022 Top 150 Cable Originals &amp; Network Finals UPDATED {{!}} Showbuzz Daily |url=https://showbuzzdaily.com/articles/showbuzzdailys-sunday-12-11-2022-top-150-cable-originals-network-finals.html |vaadatud=2025-04-09 |väljaanne=showbuzzdaily.com |arhiivimisaeg=2022-12-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221213155705/https://showbuzzdaily.com/articles/showbuzzdailys-sunday-12-11-2022-top-150-cable-originals-network-finals.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
|}

=== 3. hooaeg (2025) ===

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
! style=&quot;background:#032e09; color:white&quot; |Jrk üldine
! style=&quot;background:#032e09; color:white&quot; |Jrk hooajas
! style=&quot;background:#032e09; color:white&quot; |Pealkiri
! style=&quot;background:#032e09; color:white&quot; |Režissöör
! style=&quot;background:#032e09; color:white&quot; |Stsenarist
! style=&quot;background:#032e09; color:white&quot; |Esmaeeter
! style=&quot;background:#032e09; color:white&quot; |USA vaatajad (mln)
|-
!14
|1
|&quot;Samad hinged, uued vormid&quot;
(&quot;Same Spirits, New Forms&quot;)
|[[Mike White]]
|Mike White
|16. veebruar 2025
|0,420&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Pucci |eesnimi=Douglas |kuupäev=2025-02-19 |pealkiri=Sunday Ratings: ‘Saturday Night Live’ 50th Anniversary Special is NBC’s Most-Watched Prime Time Entertainment Program in Five Years |url=https://programminginsider.com/sunday-ratings-saturday-night-live-50th-anniversary-special-is-nbcs-most-watched-prime-time-entertainment-program-in-five-years/ |vaadatud=2025-04-09 |väljaanne=Programming Insider |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
|-
!15
|2
|&quot;Erihooldused&quot;
(&quot;Special Treatments&quot;)
|Mike White
|Mike White
|23. veebruar 2025
|0,687&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Pucci |eesnimi=Douglas |kuupäev=2025-02-25 |pealkiri=Sunday Ratings: ‘The Americas’ Start Well for NBC, Premieres for ‘Suits LA’ and ‘Grosse Pointe Garden Society’ Underwhelm |url=https://programminginsider.com/sunday-ratings-the-americas-start-well-for-nbc-premiers-for-suits-la-and-grosse-pointe-garden-society-underwhelm/ |vaadatud=2025-04-09 |väljaanne=Programming Insider |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
|-
!16
|3
|&quot;Unenägude tähendus&quot;
(&quot;The Meaning of Dreams&quot;)
|Mike White
|Mike White
|2. märts 2025
|0,507&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Pucci |eesnimi=Douglas |kuupäev=2025-03-04 |pealkiri=Sunday Ratings: The Oscars Hit Five-Year High, ‘American Idol’ on ABC Rises to 3-Year High Among Adults 18-49 in Post-Oscars Slot |url=https://programminginsider.com/sunday-ratings-american-idol-on-abc-with-23rd-season-sneak-preview-rises-to-3-year-high-among-adults-18-49-in-post-oscars-slot/ |vaadatud=2025-04-09 |väljaanne=Programming Insider |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
|-
!17
|4
|&quot;Peita või otsida&quot;
(&quot;Hide or Seek&quot;)
|Mike White
|Mike White
|9. märts 2025
|0,677&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Pucci |eesnimi=Douglas |kuupäev=2025-03-12 |pealkiri=Sunday Ratings: CBS and ESPN Share Primetime Leadership |url=https://programminginsider.com/sunday-ratings-cbs-and-espn-share-primetime-leadership/ |vaadatud=2025-04-09 |väljaanne=Programming Insider |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
|-
!18
|5
|&quot;Täiskuu pidu&quot;
(&quot;Full-Moon Party&quot;)
|Mike White
|Mike White
|16. märts 2025
|0,828&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Pucci |eesnimi=Douglas |kuupäev=2025-03-18 |pealkiri=Sunday Ratings: ABC Tops in Key Female Demos, CBS Leads in Total Viewers |url=https://programminginsider.com/sunday-ratings-abc-tops-in-key-female-demos-cbs-leads-in-total-viewers/ |vaadatud=2025-04-09 |väljaanne=Programming Insider |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
|-
!19
|6
|&quot;Eitused&quot;
(&quot;Denials&quot;)
|Mike White
|Mike White
|23. märts 2025
|0,744&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Pucci |eesnimi=Douglas |kuupäev=2025-03-26 |pealkiri=Sunday Ratings: CBS Tops Prime Time, TNT Sports Leads Cable with NCAA Tournament Action |url=https://programminginsider.com/sunday-ratings-cbs-tops-prime-time-tnt-sports-leads-cable-with-ncaa-tournament-action/ |vaadatud=2025-04-09 |väljaanne=Programming Insider |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
|-
!20
|7
|&quot;Tapja instinktid&quot;
(&quot;Killer Instincts&quot;)
|Mike White
|Mike White
|30. märts 2025
|0,956&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Pucci |eesnimi=Douglas |kuupäev=2025-04-02 |pealkiri=Sunday Ratings: NCAA March Madness in Late Afternoon Buoys CBS to Prime Time Victory |url=https://programminginsider.com/sunday-ratings-ncaa-march-madness-in-late-afternoon-buoys-cbs-to-prime-time-victory/ |vaadatud=2025-04-09 |väljaanne=Programming Insider |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
|-
!21
|8
|&quot;Amor fati&quot;
|Mike White
|Mike White
|6. aprill 2025
|1,37&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Pucci |eesnimi=Douglas |kuupäev=2025-04-09 |pealkiri=Sunday Ratings: ‘The White Lotus’ on HBO Reaches Record Viewership with Third Season Finale |url=https://programminginsider.com/sunday-ratings-the-white-lotus-on-hbo-reaches-record-viewership-with-third-season-finale/ |vaadatud=2025-04-10 |väljaanne=Programming Insider |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
|}

== Produktsioon ==
Sarja tootmine sai alguse 2020. aasta [[Koroonapandeemia|koroona]][[Koroonapandeemia|piirangute]] ajal, kui [[HBO]] programmijuht Casey Bloys küsis [[Mike White|Mike White'i]]&lt;nowiki/&gt;lt, kas tal on ideid uue sarja jaoks, mida saaks filmida piirangute ajal kinnises keskkonnas.&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Picciotto |eesnimi=Joe Flint and Rebecca |pealkiri=How the Four Seasons Hit a Marketing Jackpot With HBO’s ‘The White Lotus’ |url=https://www.wsj.com/business/media/white-lotus-four-seasons-resort-maui-wailea-48cf5dea |vaadatud=2025-04-10 |väljaanne=WSJ |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:7&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=O'Connell |eesnimi=Lacey Rose,Mikey |kuupäev=2025-04-02 |pealkiri=‘The White Lotus’ Uncensored Oral History: Mike White and Cast Spill Season 3’s Secrets |url=https://www.hollywoodreporter.com/tv/tv-features/white-lotus-finale-mike-white-interview-1236177751/ |vaadatud=2025-04-10 |väljaanne=The Hollywood Reporter |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

Sarja kontseptsioon on osaliselt inspireeritud White'i varem kirjutatud stsenaariumist sarjale &quot;The Tears of St. Patsy&quot;, kus Jennifer Coolidge oleks mänginud pettunud näitlejat, kes proovib jääda ellu ohtlikus maailmas. Seda sarja aga ei hakatud tootma.&lt;ref name=&quot;:9&quot;&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Sanneh |eesnimi=Kelefa |kuupäev=2025-02-10 |pealkiri=Mike White’s Mischievous Vision for “The White Lotus” |keel=en-US |väljaanne=The New Yorker |url=https://www.newyorker.com/magazine/2025/02/17/mike-white-profile-white-lotus |vaadatud=2025-04-12 |issn=0028-792X}}&lt;/ref&gt;

Esimene probleem, millega White silmitsi seisis oli see, kus sari filmida.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt; White ei tahtnud sarja filmida [[San Fernando org|San Fernando oru]] stuudios, kus on filmitud tema varem kirjutatud sari &quot;[[Enlightened]]&quot;, vaid ta soovis teha oma järgmise HBO sarja eksootilises kohas.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt; Lõpuks otsustati, et sarja tegevustik hakkab igal hooajal toimuma erinevas asukohas ja erinevate osatäitjatega ning hooaegade vahel on väga vähe seost peale saate põhielementide, milleks on sotsiaalne satiir ja mõrvamüsteerium, mille tegevus toimub alati Valge Lootose kuurordis.&lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt; Iga hooaeg on varasematest kardinaalselt erineva sündmustikuga.&lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt; Hooaegade vahel puuduva seose kohta on White öelnud, et see on nagu tema unistuste projekt, sest ta võib iga hooaja lõpus kõik ära lõpetada ja siis järgmisel hooajal jälle uuesti alustada.&lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt;

2020. aasta 19. oktoobril tellis HBO &quot;Valge Lootose&quot; sarja esimese, kuueosalise hooaja.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=White |eesnimi=Peter |kuupäev=2020-10-19 |pealkiri=‘Enlightened’s Mike White Sets Limited Social Satire ‘The White Lotus’ At HBO With Connie Britton, Natasha Rothwell &amp; Sydney Sweeney Among Cast |url=https://deadline.com/2020/10/hbo-the-white-lotus-enlighteneds-mike-white-connie-britton-alexandra-daddario-natasha-rothwell-sydney-sweeney-1234599772/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Sarja idee autor, stsenarist ja režissöör on Mike White, kes on koos David Bernadi ja Nick Halliga ka tegevprodutsent.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Porter |eesnimi=Rick |kuupäev=2020-10-19 |pealkiri=HBO Snags Limited Series From ‘Enlightened’ Creator Mike White |url=https://www.hollywoodreporter.com/tv/tv-news/hbo-snags-limited-series-from-enlightened-creator-mike-white-4079117/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=The Hollywood Reporter |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; 2021. aasta 10. augustil teatas HBO sarja [[&quot;Valge Lootos&quot; 2. hooaeg|teise, seitsmeosalise hooaja]] ilmumisest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Rosario |eesnimi=Alexandra Del |kuupäev=2021-08-10 |pealkiri=‘The White Lotus’ Renewed For Season 2 At HBO |url=https://deadline.com/2021/08/the-white-lotus-renewed-season-2-hbo-1234812342/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:11&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Andreeva |eesnimi=Nellie |kuupäev=2022-02-28 |pealkiri=‘The White Lotus’ 2: Episode Count Revealed As Filming Starts In Sicily &amp; Jennifer Coolidge’s Return Is Confirmed – Photo |url=https://deadline.com/2022/02/the-white-lotus-season-2-episode-count-revealed-filming-starts-sicily-jennifer-coolidges-return-photo-1234962006/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; 

2022. aasta 18. novembril teatas HBO sarja [[&quot;Valge Lootos&quot; 3. hooaeg|kolmanda hooaja]] ilmumisest. Avalikustati, et sarja tegevustik toimub Tais.&lt;ref name=&quot;the-white&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Swift |eesnimi=Andy |kuupäev=2022-11-18 |pealkiri=The White Lotus Renewed for Season 3 With Another New Cast and Location |url=https://tvline.com/news/the-white-lotus-renewed-season-3-hbo-1234899066/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=TVLine |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Kolmanda hooaja tootmist häiris Ameerika Stsenaristide Gildi 2023. aasta streik, mille tulemusel lükati sarja linastus 2025. aastasse.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Andreeva |eesnimi=Nellie |kuupäev=2023-05-26 |pealkiri=HBO Drama Chief Francesca Orsi On ‘Succession’ Finale &amp; WGA Strike; ‘The Last Of Us’, ‘House Of The Dragon’, ‘White Lotus’, ‘Euphoria’ Updates &amp; More |url=https://deadline.com/2023/05/francesca-orsi-hbo-qa-succession-finale-the-last-of-us-house-of-the-dragon-white-lotus-euphoria-perry-mason-1235374588/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Otterson |eesnimi=Joe |kuupäev=2023-11-02 |pealkiri=‘White Lotus’ Season 3, ‘It’ Prequel Series Likely Moving to 2025, HBO Boss Says |url=https://variety.com/2023/tv/news/white-lotus-season-3-it-prequel-series-premiere-date-2025-1235777609/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Alul pidi sellel hooajal olema ühel tegelasel mittebinaarne laps, keda oleks sarjas korra mainitud. Hiljem lõigati see stseen sarjast välja poliitilistel põhjustel, kuna 2024. aasta novembris valiti taas USA presidendiks [[Donald Trump]].&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Factora |eesnimi=James |kuupäev=2025-04-02 |pealkiri=Mike White Says ‘White Lotus’ Nonbinary Storyline Was Cut Due to a Political “Vibe Shift” |url=https://www.them.us/story/mike-white-white-lotus-nonbinary-storyline-cut-political-vibe-shift |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=Them |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Wratten |eesnimi=Marcus |kuupäev=2025-04-03 |pealkiri=The White Lotus creator Mike White clarifies why he cut non-binary child plot |url=https://www.thepinknews.com/2025/04/03/the-white-lotus-mike-white-non-binary-child-plot-season-three/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=PinkNews {{!}} Latest lesbian, gay, bi and trans news {{!}} LGBTQ+ news |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; White selgitas hiljem, et igas jaos on palju kohti, mis lõpuks välja lõigati.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt; Esialgu kirjutatud ja filmitud jagude pikkus oli ligikaudu tund ja 40 minutit.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt; Ta pidi olema materjali suhtes jäik, loo tempot kiirendama ja vähendama jagude pikkust umbes 60 minutini.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;

Tais filmimise ajal andis White HBO esimehele ja tegevjuhile Bloysile ning Francesca Orsile teada kavatsusest teha ka neljas hooaeg.&lt;ref name=&quot;:10&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Andreeva |eesnimi=Nellie |kuupäev=2025-02-12 |pealkiri=Francesca Orsi Talks “Incredible” ‘White Lotus’ Season 3 &amp; Surprising Continent Show May Be Headed Next As She Previews HBO ’25 Drama Slate |url=https://deadline.com/2025/02/francesca-orsi-the-white-lotus-season-3-season-4-2025-drama-slate-1236285269/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

22. jaanuaril 2025, enne kolmanda hooaja esmaeetrit, teatas HBO, et sarjale tuleb ka neljas hooaeg.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Shanfeld |eesnimi=Ethan |kuupäev=2025-01-22 |pealkiri=‘The White Lotus’ Renewed for Season 4 at HBO (EXCLUSIVE) |url=https://variety.com/2025/tv/news/the-white-lotus-renewed-season-4-1236282444/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Veebruaris ütles Orsi, et nad hakkavad neljanda hooaja tegevuspaika otsima, ning andis mõista, et see võib olla Euroopas.&lt;ref name=&quot;:10&quot; /&gt;

=== Näitlejate valimine ===
Esimese hooaja osatäitjateks said [[Murray Bartlett]], [[Connie Britton]], [[Jennifer Coolidge]], [[Alexandra Daddario]], [[Fred Hechinger]], [[Jake Lacy]], [[Brittany O'Grady]], [[Natasha Rothwell]], [[Sydney Sweeney]] ja [[Steve Zahn]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Swift |eesnimi=Andy |kuupäev=2020-10-19 |pealkiri=Connie Britton Among 10 Cast in HBO’s Resort-Set Limited Series White Lotus, From Enlightened Creator |url=https://tvline.com/casting-news/the-white-lotus-hbo-series-cast-connie-britton-1234586075/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=TVLine |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; 30. oktoobril 2020 tehti teatavaks sarja kõrvalosatäitjad: [[Molly Shannon]], [[Jon Gries]], [[Jolene Purdy]], Kekoa Kekumano ja [[Lukas Gage]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Petski |eesnimi=Denise |kuupäev=2020-10-30 |pealkiri=‘The White Lotus’: Molly Shannon Among Five Cast In HBO’s Limited Social Satire |url=https://deadline.com/2020/10/the-white-lotus-molly-shannon-cast-jon-gries-jolene-purdy-lukas-gage-kekoa-kekumano-hbo-limited-social-satire-1234606587/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

{{Mitu pilti|pilt1=Jennifer Coolidge at the 2024 Toronto International Film Festival 6 (cropped).jpg|pilt3=Jon Gries at the 2011 San Diego Comic-Con (2).jpg|pilt2=Natasha Rothwell.jpg|kogulaius=340|jalus=Jennifer Coolidge, Natasha Rothwell ja Jon Gries on ainsad näitlejad, kes on teinud kaasa mitmes &quot;Valge Lootose&quot; hooajas.}}Pärast uue hooaja väljakuulutamist teatas HBO, et teisel hooajal keskendutakse peamiselt uutele tegelaskujudele teises Valge Lootose hotellis, kuigi Mike White ütles, et mõnd esimese hooaja tegelaskuju võib ka teises hooajas näha olla.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Aurthur |eesnimi=Kate |kuupäev=2021-08-10 |pealkiri=‘The White Lotus’ Renewed by HBO for Second Season With New Cast of Characters |url=https://variety.com/2021/tv/news/white-lotus-renewed-hbo-season-2-1235038559/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; 15. oktoobril 2021 teatati, et Coolidge teeb kaasa ka teises hooajas.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ausiello |eesnimi=Michael |kuupäev=2021-10-15 |pealkiri=The White Lotus: Jennifer Coolidge Set to Return for Season 2 of HBO Satire |url=https://tvline.com/casting-news/white-lotus-season-2-jennifer-coolidge-returning-tanya-mcquoid-1234733104/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=TVLine |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; 2022. aasta jaanuaris tehti teatavaks teise hooaja näitlejad: [[Michael Imperioli]], [[Aubrey Plaza]], [[F. Murray Abraham]], [[Adam DiMarco]], [[Tom Hollander]] ja [[Haley Lu Richardson]].&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ausiello |eesnimi=Michael |kuupäev=2022-01-10 |pealkiri=The White Lotus: Aubrey Plaza to Star in Season 2 — Find Out Who She’s Playing |url=https://tvline.com/casting-news/aubrey-plaza-the-white-lotus-season-2-cast-1234777450/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=TVLine |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 2022. aasta veebruaris liitusid selle hooaja näitlejatega [[Theo James]], [[Meghann Fahy]], [[Will Sharpe]] ja [[Leo Woodall]].&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; 2022. aasta märtsis liitusid näitlejatega [[Beatrice Grannò]], [[Sabrina Impacciatore]] ja [[Simona Tabasco]].&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Enne uut hooaega teatati, et kolmandas hooajas on uued osatäitjad ja selle tegevus toimub uues Valge Lootose hotellis.&lt;ref name=&quot;the-white&quot; /&gt; 2023. aasta aprillis kuulutati välja, et Rothwell täidab uuel hooajal taas Belinda rolli.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Hailu |eesnimi=Selome |kuupäev=2023-04-19 |pealkiri=‘The White Lotus’ Sets Natasha Rothwell to Return for Season 3 (EXCLUSIVE) |url=https://variety.com/2023/tv/news/the-white-lotus-natasha-rothwell-season-3-1235556641/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; 2024. aasta jaanuaris avalikustati, et uue hooaja osatäitjad on [[Leslie Bibb]], [[Jason Isaacs]], [[Michelle Monaghan]], [[Parker Posey]], [[Dom Hetrakul]], Tayme Thapthimthong, [[Carrie Coon]], [[Miloš Biković]], [[Christian Friedel]], [[Morgana O'Reilly]], Lek Patravadi, Shalini Peiris, [[Walton Goggins|Walton]] [[Walton Goggins|Goggins]], Sarah Catherine Hook, [[Sam Nivola]], [[Patrick Schwarzenegger]], [[Aimee Lou Wood]], Francesca Corney, Nicholas Duvernay ja Arnas Fedaravičius.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Andreeva |eesnimi=Nellie |kuupäev=2024-01-05 |pealkiri=‘The White Lotus’: Leslie Bibb, Jason Isaacs, Michelle Monaghan, Parker Posey, Dom Hetrakul &amp; Tayme Thapthimthong Cast In Season 3 |url=https://deadline.com/2024/01/the-white-lotus-leslie-bibb-jason-isaacs-michelle-monaghan-parker-posey-dom-hetrakul-tayme-thapthimthong-season-3-1235696003/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Nemetz |eesnimi=Dave |kuupäev=2024-01-10 |pealkiri=The White Lotus Adds Carrie Coon to Season 3 Cast |url=https://tvline.com/casting-news/the-white-lotus-season-3-cast-carrie-coon-hbo-1235110737/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=TVLine |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Petski |eesnimi=Denise |kuupäev=2024-01-12 |pealkiri=‘The White Lotus’ Adds 5 To Season 3 Cast Of HBO Series |url=https://deadline.com/2024/01/the-white-lotus-cast-season-3-milos-bikovic-christian-friedel-morgana-oreilly-1235726517/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Otterson |eesnimi=Joe |kuupäev=2024-01-16 |pealkiri=‘White Lotus’ Season 3 Casts Walton Goggins, Patrick Schwarzenegger, Aimee Lou Wood, Sarah Catherine Hook, Sam Nivola |url=https://variety.com/2024/tv/news/white-lotus-season-3-cast-walton-goggins-patrick-schwarzenegger-aimee-lou-wood-sarah-catherine-hook-sam-nivola-1235874366/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Petski |eesnimi=Denise |kuupäev=2024-01-22 |pealkiri=‘The White Lotus’ Adds 3 To Season 3 Cast |url=https://deadline.com/2024/01/the-white-lotus-cast-season-3-francesca-corney-nicholas-duvernay-arnas-fedaravicius-1235800378/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Kuna väidetavalt toetas Biković [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi Ukrainasse]], asendati ta [[Julian Kostov|Julian Kostoviga]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Porter |eesnimi=Rick |kuupäev=2024-02-02 |pealkiri=‘The White Lotus’ Drops Milos Bikovic After Ukraine Controversy |url=https://www.hollywoodreporter.com/tv/tv-news/the-white-lotus-drops-milos-bikovic-1235814025/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=The Hollywood Reporter |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Andreeva |eesnimi=Nellie |kuupäev=2024-02-06 |pealkiri=‘The White Lotus’: Julian Kostov Joins Season 3 In Recasting |url=https://deadline.com/2024/02/the-white-lotus-julian-kostov-season-3-recasting-milos-bikovic-replacement-1235815722/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; 2024. aasta veebruaris valiti näitlejate hulka [[Scott Glenn]] ja [[Lalisa Manoban|Lalisa Manobal]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Otterson |eesnimi=Joe |kuupäev=2024-02-07 |pealkiri=‘White Lotus’ Season 3 Casts Scott Glenn |url=https://variety.com/2024/tv/news/white-lotus-season-3-cast-scott-glenn-1235900979/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Otterson |eesnimi=Joe |kuupäev=2024-02-13 |pealkiri=Blackpink’s Lisa Joins ‘White Lotus’ Season 3 (EXCLUSIVE) |url=https://variety.com/2024/tv/news/blackpink-lisa-white-lotus-season-3-hbo-1235908031/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; 2024. aasta märtsis liitus näitlejatega [[Charlotte Le Bon]], kes valiti uuel ''casting''&lt;nowiki/&gt;'ul Corney asemele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Cordero |eesnimi=Rosy |kuupäev=2024-03-16 |pealkiri=Charlotte Le Bon Joins ‘The White Lotus’ Season 3 In Recasting |url=https://deadline.com/2024/03/white-lotus-charlotte-le-bon-replaces-francesca-corney-season-3-recasting-1235860095/ |vaadatud=2025-04-12 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

=== Filmimine ===
Seriaal on peamiselt filmitud [[Four Seasons Hotels and Resorts|Four Seasons Hotels and Resortsi]] hotellides.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Fernandez |eesnimi=Celia |kuupäev=2025-03-16 |pealkiri=Live like you're on 'The White Lotus' at this luxury resort—but it will cost you: Take a look inside the experience |url=https://www.cnbc.com/2025/03/16/four-seasons-the-white-lotus-experience.html |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=CNBC |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Esimese hooaja [[võtted]] algasid 2020. aasta oktoobris [[Hawaii osariik|Hawaiil]] koroonapiirangute ajal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Otterson |eesnimi=Joe |kuupäev=2020-10-19 |pealkiri=HBO Sets Tropical Resort Limited Series ‘White Lotus,’ Production to Begin This Month |url=https://variety.com/2020/tv/news/hbo-white-lotus-mike-white-1234809659/ |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; 2020. aasta 21. novembriks olid seriaali võtted Four Seasons Resorti Maui hotellis [[Wailea|Waileas]] jõudnud poole peale ja edasi filmiti sarja detsembris [[Maui]] ümbruses.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Neill |eesnimi=Jay |kuupäev=2024-05-14 |pealkiri=Where Was The White Lotus Filmed? {{!}} iFILMthings |url=https://ifilmthings.com/where-was-the-white-lotus-filmed/ |vaadatud=2025-04-14 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Rorke |eesnimi=Robert |kuupäev=2021-07-28 |pealkiri=How ‘The White Lotus’ Transformed the Four Seasons Maui Into a Zany TV Show Set |url=https://www.architecturaldigest.com/story/the-white-lotus-the-four-seasons-maui |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=Architectural Digest |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=HBO miniseries filming in Wailea |url=https://www.mauinews.com/news/local-news/2020/11/hbo-miniseries-filming-in-wailea/ |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=mauinews.com |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

Teine hooaeg on filmitud Itaalias [[Sitsiilia|Sitsiilias]] [[Taormina|Taorminas]] Four Seasons San Domenico hotellis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Shanfeld |eesnimi=Kate Aurthur,Ethan |kuupäev=2022-01-20 |pealkiri=‘The White Lotus’ Season 2 Will Be Set in Sicily (EXCLUSIVE) |url=https://variety.com/2022/tv/news/white-lotus-season-2-sicily-hbo-1235158490/ |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:11&quot; /&gt;

Olles filminud esimest hooaega väheste inimestega kinnises keskkonnas, ei hoidnud produtsendid teisel hooajal stsenaariumi piisavalt salajas. Liiga paljud inimesed võtteplatsil teadsid, et Coolidge'i tegelane Tanya saab hooaja lõpus surma.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt; Kolmandal hooajal tehti seriaalile mitmeid võltsi lõpuga stsenaariume, mida võtteplatsil inimeste seas levitati, seega ainsad inimesed, kes tegelikku lõppu teadsid, olid nendes stseenides osalenud näitlejad.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt;

Kolmas hooaeg filmiti Tais. Filmimine kestis 2024. aasta veebruarist sama aasta augustini ning see toimus peamiselt Four Seasons Resorti [[Samui]] hotellis, kuid ka teistes kohtades, nagu [[Bangkok]] ja [[Phuketi provints|Phuket]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-02-08 |pealkiri=White Lotus 3 Thailand filming locations revealed |url=https://www.bbc.com/travel/article/20240208-white-lotus-3-thailand-filming-locations-revealed |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=www.bbc.com |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Hipes |eesnimi=Patrick |kuupäev=2025-04-01 |pealkiri=‘The White Lotus’ Season 3: Everything We Know About The Cast, Premiere Date &amp; More |url=https://deadline.com/feature/the-white-lotus-season-3-hbo-release-date-cast-1235794626/ |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Stöhr |eesnimi=Maria |kuupäev=2024-10-27 |pealkiri=»The White Lotus«-Staffel 3 auf Ko Samui, Thailand: Der perfekte Ort für Schweinereien |keel=de |väljaanne=Der Spiegel |url=https://www.spiegel.de/ausland/the-white-lotus-staffel-3-auf-ko-samui-thailand-der-perfekte-ort-fuer-schweinereien-a-f3638be1-c1f5-459e-9990-66ebcd5ee16a |vaadatud=2025-04-14 |issn=2195-1349}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Klawans |eesnimi=Justin |kuupäev=2024-02-13 |pealkiri='The White Lotus' Season 3 Has Officially Begun Filming in Thailand |url=https://collider.com/white-lotus-season-3-filming-start/ |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=Collider |keel=en}}&lt;/ref&gt;. See oli esimene hooaeg, mil Four Seasons reklaamis avalikult oma seotust seriaaliga, kuna Maui ja Sitsiilia kuurortide populaarsus oli pärast esimest ja teist hooaega suurenenud ning broneeringuid oli rohkem.&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt;

=== Muusika ===
Tšiili-kanada helilooja [[Cristobal Tapia de Veer]] palgati seriaali esimese hooaja osadele muusikat looma.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2021-08-08 |pealkiri='The White Lotus' composer explains the score we can't get out of our head |url=https://www.latimes.com/entertainment-arts/tv/story/2021-08-08/the-white-lotus-hbo-composer-score-title-sequence |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=Los Angeles Times |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Tapia de Veer tegi teisel hooajal koostööd oma mänedžeri Kim Neundorfiga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Gilman |eesnimi=Greg |kuupäev=2022-11-22 |pealkiri=Music Is One of the Biggest Stars of ‘White Lotus’ Season 2 — Which Is About to Get ‘Dark and Messed Up’ |url=https://variety.com/2022/music/news/white-lotus-season-2-music-score-dark-cristobal-tapia-de-veer-1235439484/ |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Laulis Stephanie Osorio. Tapia de Veer naasis taas kolmandaks hooajaks, kuid teatas hiljem, et loominguliste erimeelsuste tõttu loobub edaspidisest koostööst.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Holtermann |eesnimi=Callie |kuupäev=2025-04-02 |pealkiri=Composer of the ‘White Lotus’ Theme Song Won’t Return for Season 4 |keel=en-US |väljaanne=The New York Times |url=https://www.nytimes.com/2025/04/02/style/white-lotus-composer-season-4-leaving.html |vaadatud=2025-04-14 |issn=0362-4331}}&lt;/ref&gt;

=== Eelarve ===
Veebilehe [[Vulture]] andmetel jäid teise hooaja tootmiskulud alla 3 miljoni USA dollari episoodi kohta, sama oli ka esimesel hooajal. Itaalia, kus filmiti teist hooaega, pakub seal toimuvatele välismaa seriaalide võtetele kuni 40% maksusoodustust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=McHenry |eesnimi=Jackson |kuupäev=2022-08-29 |pealkiri=The White Lotus Returns, and the Behavior Is No Better |url=https://www.vulture.com/article/the-white-lotus-season-2-set-visit.html |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=Vulture |keel=en}}&lt;/ref&gt; Ajakirja [[The Hollywood Reporter]] andmetel oli kolmanda hooaja ühe episoodi tootmiskulu umbes 6–7 miljonit USA dollarit.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt; 

== Linastumine ==
Seriaali esmaeeter oli 2021. aasta 11. juulil HBO-s ja voogedastusteenuses [[Max (voogedastusteenus)|HBO Max]]&lt;nowiki/&gt;is.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Gelman |eesnimi=Vlada |kuupäev=2021-05-10 |pealkiri=TVLine Items: Netflix’s Sex/Life First Look, CW Tweaks Schedule and More |url=https://tvline.com/news/sex-life-premiere-date-netflix-sarah-shahi-1234670532/ |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=TVLine |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Ühendkuningriigis ja Iiri Vabariigis esilinastus sari telekanalil [[Sky Atlantic]] 16. augustil 2021.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Moore |eesnimi=Paul |kuupäev=2021-07-30 |pealkiri=Sky to show The White Lotus in August, a murder mystery everyone's talking about |url=https://www.irishmirror.ie/tv/sky-show-white-lotus-august-24654809 |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=Irish Mirror |keel=en}}&lt;/ref&gt; Teine hooaeg esilinastus 30. oktoobril 2022.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Ausiello |eesnimi=Michael |kuupäev=2022-09-23 |pealkiri=The White Lotus Season 2 Gets HBO Premiere Date |url=https://tvline.com/news/white-lotus-season-2-sicily-release-date-premiere-trailer-hbo-1234863537/ |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=TVLine |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Kolmas hooaeg esilinastus 16. veebruaril 2025 ning selle episoodid tulid eetrisse üle nädala.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=The White Lotus Season 3 Trailer Is Here |url=https://www.tvguide.com/news/the-white-lotus-season-3-hbo-everything-to-know/ |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=TVGuide.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Shanfeld |eesnimi=Ethan |kuupäev=2024-12-16 |pealkiri=‘White Lotus’ Season 3 Trailer: Natasha Rothwell Returns With Hot, Troubled Vacationers in Thailand |url=https://variety.com/2024/tv/news/white-lotus-season-3-trailer-release-date-thailand-1236115281/ |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Swift |eesnimi=Andy |kuupäev=2022-11-18 |pealkiri=The White Lotus Renewed for Season 3 With Another New Cast and Location |url=https://tvline.com/news/the-white-lotus-renewed-season-3-hbo-1234899066/ |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=TVLine |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

Esimene hooaeg ilmus DVD formaadis 13. septembril 2022.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022-07-12 |pealkiri='The White Lotus: The Complete First Season'; Arrives On DVD September 13, 2022 From HBO - Warner Bros {{!}} Screen-Connections |url=https://screen-connections.com/2022/07/12/the-white-lotus-season-1-dvd-release-details/ |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=screen-connections.com |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

== Tagasiside ==

==== 1. hooaeg ====
Filmiarvustuste veebilehel [[Rotten Tomatoes]] on 97 kriitiku arvustuse põhjal &quot;Valge Lootose&quot; esimese hooaja heakskiit 90% ja selle keskmine hinnang on 8,4/10. Veebisaidi kriitikute konsensus kõlab järgmiselt: &quot;Kuigi seriaali tegelikud kavatsused võivad muutuda pisut häguseks, muudavad suurepärased vaated, käänuline draama ja täiuslikud näitlejad &quot;Valge Lootose&quot; veetlevaks, kuid vahel ebamugavaks vaatamiseks.&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=The White Lotus: Season 1 {{!}} Rotten Tomatoes |url=https://www.rottentomatoes.com/tv/the_white_lotus/s01 |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=www.rottentomatoes.com |keel=en}}&lt;/ref&gt; Filmiarvustuste veebilehel [[Metacritic]] on esimese hooaja hinnang 39 kriitiku arvamuse põhjal 82 punkti 100-st.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=The White Lotus season 1 Reviews |url=https://www.metacritic.com/tv/the-white-lotus/season-1/ |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=www.metacritic.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

==== 2. hooaeg ====
Filmiarvustuste veebilehel Rotten Tomatoes on 123 kriitiku arvustuse põhjal &quot;Valge Lootose&quot; teise hooaja heakskiit 94% ja selle keskmine hinnang on 8,2/10. Veebisaidi kriitikute konsensus kõlab järgmiselt: &quot;&quot;Valge Lootos&quot;, mis vahetab troopilise atmosfääri euroopaliku vastu, keskendub nüüd peamiselt iha hävitavale mõjule.&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=The White Lotus: Season 2 {{!}} Rotten Tomatoes |url=https://www.rottentomatoes.com/tv/the_white_lotus/s02 |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=www.rottentomatoes.com |keel=en}}&lt;/ref&gt; Metacriticu lehel on teise hooaja arvustus 40 kriitiku arvamuse põhjal 81 punkti 100-st.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=The White Lotus season 2 Reviews |url=https://www.metacritic.com/tv/the-white-lotus/season-2/ |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=www.metacritic.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

==== 3. hooaeg ====
Filmiarvustuste veebilehel Rotten Tomatoes on 181 kriitiku arvustuse põhjal &quot;Valge Lootose&quot; kolmanda hooaja heakskiit 86% ja selle keskmine hinnang on 7,7/10. Veebisaidi kriitikute konsensus kõlab järgmiselt: &quot;See hooaeg on eelmistest tumedam ja lugu jutustatakse kannatlikumalt, kuid samal ajal raputab see vaatajat suurepäraste sündmustega. &quot;Valge Lootose&quot; kolmas hooaeg pakub vaimset puhkust.&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=The White Lotus: Season 3 {{!}} Rotten Tomatoes |url=https://www.rottentomatoes.com/tv/the_white_lotus/s03 |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=www.rottentomatoes.com |keel=en}}&lt;/ref&gt; Metacriticu lehel on kolmanda hooaja arvustus 44 kriitiku arvamuse põhjal 77 punkti 100-st.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=The White Lotus season 3 Reviews |url=https://www.metacritic.com/tv/the-white-lotus/season-3/ |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=www.metacritic.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

=== Tunnustus ===
Esimene hooaeg pälvis 74. [[Primetime Emmy]] auhinnagalal 11 nominatsiooni mini- või antoloogiasarjade kategoorias.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=See the full list of 2022 Emmy winners |url=https://ew.com/awards/emmys/emmys-2022-winners-list/ |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=EW.com |keel=en}}&lt;/ref&gt; See nomineeriti ka üheksale Primetime Creative Arts Emmy auhinnale kaheksas kategoorias, millest sari võitis viis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=2022 Creative Arts Emmys: See full winners list |url=https://ew.com/awards/emmys/2022-creative-arts-emmys-winners-list/ |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=EW.com |keel=en}}&lt;/ref&gt; Sari võitis mõlemal auhinnagalal enim Emmysid, sealhulgas parima mini- või antoloogiasarja. [[Murray Bartlett]] võitis lühisarja või telefilmi parima meeskõrvalosatäitja auhinna. [[Jennifer Coolidge]] võitis lühisarja või telefilmi parima naiskõrvalosatäitja auhinna. Mike White võitis lühisarja või telefilmi parima režii ja lühisarja või telefilmi parima stsenaariumi auhinna. Nominatsioone said ka [[Connie Britton]], [[Alexandra Daddario]], [[Jake Lacy]], [[Natasha Rothwell]], [[Sydney Sweeney]] ja [[Steve Zahn]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Otterson |eesnimi=Joe |kuupäev=2022-09-13 |pealkiri=HBO and HBO Max Reclaim Most Emmy Wins Crown as ‘White Lotus’ Snags 10 Awards |url=https://variety.com/2022/tv/news/emmys-2022-wins-by-show-platform-hbo-max-white-lotus-1235369416/ |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

Teine hooaeg pälvis 75. Primetime Emmy auhindade jagamisel 12 nominatsiooni viies kategoorias ja 11 nominatsiooni Primetime Creative Arts Emmy auhindadel 10 kategoorias, seekord draamasarjade kategoorias. Sari võitis Creative Arts Emmyl neli auhinda.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Tangcay |eesnimi=Jazz |kuupäev=2024-01-08 |pealkiri=2023 Creative Arts Emmy Awards: ‘Welcome to Wrexham’ Dominates, RuPaul Makes History, Carol Burnett Gets Emotional |url=https://variety.com/2024/artisans/news/2023-creative-arts-emmy-awards-winners-list-reality-unscripted-documentary-1235863738/ |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Primetime Emmy auhinna võitis Jennifer Coolidge draamasarja parima naiskõrvalosa eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Nordyke |eesnimi=Kimberly |kuupäev=2024-01-16 |pealkiri=Emmy Awards: Winners List |url=https://www.hollywoodreporter.com/tv/tv-news/2023-emmy-award-winners-list-1235788451/ |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=The Hollywood Reporter |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Teiste nominatsioonide hulgas oli parim draamasari. Draamasarja parima meeskõrvalosatäitja nominendid olid F. Murray Abraham, Michael Imperioli, Theo James ja Will Sharpe. Draamasarja parima naiskõrvalosatäitja nominendid olid Meghann Fahy, Sabrina Impacciatore, Aubrey Plaza ja Simona Tabasco. Draamasarja parima režii ja draamasarja parima stsenaariumi nominent oli Mike White episoodi &quot;Arrivederci&quot; eest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Schneider |eesnimi=Michael |kuupäev=2023-07-12 |pealkiri=Emmys 2023: The Complete Nominations List |url=https://variety.com/2023/tv/news/2023-emmy-nominations-list-1235666521/ |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

Sari kuulus 2021. ja 2022. aasta Ameerika Filmiinstituudi auhindade aasta parimate telesarjade nimekirja esikümnesse.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Hipes |eesnimi=Patrick |kuupäev=2021-12-08 |pealkiri=AFI Awards TV Top 10: ‘Succession’, ‘Ted Lasso’, ‘WandaVision’, ‘Reservation Dogs’ Lead List |url=https://deadline.com/2021/12/afi-awards-tv-2021-list-1234887258/ |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Lewis |eesnimi=Hilary |kuupäev=2022-12-09 |pealkiri=AFI Best Film, TV Shows of 2022 Include ‘Avatar’ Sequel, ‘Women Talking,’ ‘The Bear’ and ‘Mo’ |url=https://www.hollywoodreporter.com/news/general-news/afi-best-movies-tv-shows-2022-1235278829/ |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=The Hollywood Reporter |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; Teiste nominatsioonide hulka kuuluvad kolm Critics' Choice 'i teleauhinda (võites kõik),&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Mitovich |eesnimi=Matt Webb |kuupäev=2022-03-14 |pealkiri=Critics Choice: Ted Lasso, Succession Lead TV’s Big Winners; Squid Game and Yellowjackets Among First-Timers |url=https://tvline.com/awards/critics-choice-awards-2022-winners-full-list-1234806340/ |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=TVLine |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Nordyke |eesnimi=Kimberly |kuupäev=2023-01-16 |pealkiri=Critics Choice Awards: Full List of Winners |url=https://www.hollywoodreporter.com/movies/movie-news/critics-choice-awards-winners-list-full-2023-1235300137/ |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=The Hollywood Reporter |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; viis [[Kuldgloobus]]&lt;nowiki/&gt;e auhinda (võites kaks)&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Swift |eesnimi=Andy |kuupäev=2022-01-10 |pealkiri=Golden Globes 2022: Succession and Hacks Lead TV Winners, Pose‘s Michaela Jaé Rodriguez Makes History |url=https://tvline.com/lists/golden-globes-winners-2022-full-list/ |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=TVLine |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Mitovich |eesnimi=Matt Webb |kuupäev=2023-01-11 |pealkiri=Golden Globes: Abbott Elementary, White Lotus Lead TV Winners; The Bear, Yellowstone Among First-Timers |url=https://tvline.com/lists/golden-globes-2023-winners-full-list/ |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=TVLine |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; ja People's Choice Award.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=See all the People's Choice Award winners |url=https://ew.com/awards/peoples-choice-awards-2021-winners-list/ |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=EW.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
&lt;references /&gt;

== Välislingid ==

* [https://www.hbo.com/the-white-lotus Ametlik veebileht] (inglise)
* {{IMDb|tt13406094|nimi=Valge Lootos}}

[[Kategooria:Telesarjad]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide telesarjad]]</text>
      <sha1>q1bdy4zydm53s4cmjyrc70vb3gfhaou</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tähtrist</title>
    <ns>0</ns>
    <id>694792</id>
    <revision>
      <id>7204982</id>
      <parentid>6904061</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T07:18:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7204982</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1056" sha1="r7h3c2rxibjzasdb9517q5im3kkqek8" xml:space="preserve">'''Tähtrist''' (prantsuse keeles ''étoile en croix''; saksa keeles ''Sternkreuz'' või ''vierstrahliger Stern'' 'neljatipuline täht', inglise keeles ''mullet of four points'') on [[heraldika]]s kasutatav kujund, nelja tipuga [[Täht (heraldika)|täht]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.wappenbild.ch/seiten%20wappenbild/heraldische%20symbole%20o.html#Sternkreuz |pealkiri=Wappenbild. Familienwappen |vaadatud=2025-06-01 |arhiivimisaeg=2025-05-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250522002321/http://wappenbild.ch/seiten%20wappenbild/heraldische%20symbole%20o.html#Sternkreuz |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;, mille iga tipp on suunatud vapikilbi ühe külje keskpunkti. Seda ei loeta heraldikas, mitte [[rist]]ide, vaid [[täht (sümbol)|täht]]ede hulka kuuluvaks kujundiks.

== Näited ==
&lt;gallery&gt;
Utsjoki.vaakuna.svg|[[Utsjoki vald|Utsjoki]] vapp
Zarubice CoA.svg|[[Zarubice]] vapp
Et-Paistu vald coa.svg|[[Paistu valla vapp]]
EST_Rägavere_vald_COA.png|[[Rägavere valla vapp]]
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Heraldika]]</text>
      <sha1>r7h3c2rxibjzasdb9517q5im3kkqek8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Madridi metroo</title>
    <ns>0</ns>
    <id>701173</id>
    <revision>
      <id>7204781</id>
      <parentid>7204368</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T13:15:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <origin>7204781</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4501" sha1="0a929kwmbt3vdr5zj1xstrzybgsiegj" xml:space="preserve">{{Infokast ühistransport
| nimi               = Madridi metroo
| tüüp               = [[metroo]]
| pilt               = MetroMadridLogo.svg
| pildi allkiri      = Madridi metroo logo
| asum               = 
| avati              = {{Algusaeg ja vanus|1919|10|17}}
| suleti             = 
| pikkus             = 296,6
| jaamad             = 329
| peatused           = 
| liinid             = 12
| suurim kiirus      = 
| rööpmelaius        = 1445
| elektrifitseeritud = 600 V alalisvooluga [[kontaktliin]]ist
| platvormi kõrgus   = 
| omanik             = 
| operaator          = 
| skeem              = Madrid Metro Map.svg
}}
'''Madridi metroo''' ([[hispaania keel]]es ''Metro de Madrid'') on [[Hispaania]] pealinna [[Madrid]]i teenindav [[metroo]]. 

Liinide kogupikkusega 296,6 km on see maailma kaheksas suurim metroovõrk ning selles on kokku 329 jaama. Metrooliine on 12. Madridi metrood kasutas 2023. aastal üle 662 miljoni inimese.&lt;ref name=&quot;Centenary&quot; /&gt; Madridis toimib ka ulatuslik [[Cercanías Madrid]] lähirongivõrk, mida haldab [[Renfe]] ning mis ristub mitmes kohas metrooga.

Metroo avas 17. oktoobril 1919 [[Hispaania kuningas|kuningas]] [[Alfonso XIII]].

==Liinid==
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;background-color:white&quot; | [[File:MetroMadridLogo.svg|40px]] !! colspan=&quot;9&quot; style=&quot;background-color:#0038A8; color:white&quot; | Metro
|-
! Liin
! class=&quot;unsortable&quot; | Marsruut
! Avatud
! Viimane laienemine
! Pikkus
! Jaamu
! Reisijate arv (2024)
|-
| [[Pilt:Madrid-MetroLinea1.svg|frameless|center|40px]]
| [[Pinar de Chamartíni metroojaam|Pinar de Chamartín]] – [[Valdecarros metroojaam|Valdecarros]]
| 1919
| 2007
| 23,9
| 33
| 107 206 331
|-
| [[Pilt:Madrid-MetroLinea2.svg|frameless|center|40px]]
| [[Cuatro Caminose metroojaam|Cuatro Caminos]] – [[Las Rosase metroojaam|Las Rosas]]
| 1924
| 2011
| 14
| 20
| 44 677 061
|-
| [[Pilt:Madrid-MetroLinea3.svg|frameless|center|40px]]
| [[Moncloa metroojaam|Moncloa]] – [[El Casari metroojaam|El Casar]]
| 1936
| 2025
| 17,5
| 19
| 75 203 140
|-
| [[Pilt:Madrid-MetroLinea4.svg|frameless|center|40px]]
| [[Argüellese metroojaam|Argüelles]] – [[Pinar de Chamartíni metroojaam|Pinar de Chamartín]]
| 1932
| 2007
| 16
| 23
| 42 325 479
|-
| [[Pilt:Madrid-MetroLinea5.svg|frameless|center|40px]]
| [[Casa de Campo metroojaam|Casa de Campo]] – [[Alameda de Osuna metroojaam|Alameda de Osuna]]
| 1961
| 2006
| 23,2
| 32
| 77 282 116
|-
| [[Pilt:Madrid-MetroLinea6.svg|frameless|center|40px]]
| ''Ringliin''
| 1979
| 1995
| 23,5
| 28
| 116 054 842
|-
| [[Pilt:Madrid-MetroLinea7.svg|frameless|center|40px]]
| ''Liin 7A:''&lt;br /&gt;[[Pitise metroojaam|Pitis]] – [[Estadio Metropolitano metroojaam|Estadio Metropolitano]]&lt;br /&gt;''Liin 7B:''&lt;br /&gt;[[Estadio Metropolitano metroojaam|Estadio Metropolitano]] – [[Hospital del Henarese metroojaam|Hospital del Henares]]
| 1974
| 2008
| 32,9
| 31
| 45 022 528
|-
| [[Pilt:Madrid-MetroLinea8.svg|frameless|center|40px]]
| [[Nuevos Ministeriose metroojaam|Nuevos Ministerios]] – [[Aeropuerto T4 metroojaam|Aeropuerto T4]]
| 1998
| 2007
| 16,5
| 8
| 19 083 480
|-
| [[Pilt:Madrid-MetroLinea9.svg|frameless|center|40px]]
| ''Liin 9A:''&lt;br /&gt;[[Paco de Lucía metroojaam|Paco de Lucía]] – [[Puerta de Arganda metroojaam|Puerta de Arganda]]&lt;br /&gt;''Liin 9B:''&lt;br /&gt;[[Puerta de Arganda metroojaam|Puerta de Arganda]] – [[Arganda del Rey metroojaam|Arganda del Rey]]
| 1980
| 2015
| 39,5
| 29
| align=&quot;right&quot; | 42 129 991
|-
| [[Pilt:Madrid-MetroLinea10.svg|frameless|center|40px]]
| ''Liin 10A:''&lt;br /&gt;[[Puerta del Suri metroojaam|Puerta del Sur]] – [[Tres Olivose metroojaam|Tres Olivos]]&lt;br /&gt;''Liin 10B:''&lt;br /&gt;[[Tres Olivose metroojaam|Tres Olivos]] – [[Hospital Infanta Sofía metroojaam|Hospital Infanta Sofía]]
| 1961
| 2007
| 36,5
| 31
| 83 903 484
|-
| [[Pilt:Madrid-MetroLinea11.svg|frameless|center|40px]]
| [[La Fortuna metroojaam|La Fortuna]] – [[Plaza Elíptica metroojaam|Plaza Elíptica]]
| 1998
| 2010
| 8,5
| 7
| 6 705 673
|-
| [[Pilt:Madrid-MetroLinea12.svg|frameless|center|40px]]
| ''Ringliin''
| 2003
| 
| 41
| 28
| 46 506 382
|-
| [[Pilt:Madrid-MetroRamal.svg|frameless|center|40px]]
| [[Ópera metroojaam|Ópera]] – [[Príncipe Pío metroojaam|Príncipe Pío]]
| 1925
| 
| 1,1
| 2
| 4 496 561
|}

==Viited==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Centenary&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Who we are |väljaanne=Madrid Metro |url=https://www.metromadrid.es/en/who-we-are/we-are-centenary |vaadatud=2025-09-16}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Madrid]]
[[Kategooria:Metroo]]</text>
      <sha1>0a929kwmbt3vdr5zj1xstrzybgsiegj</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204782</id>
      <parentid>7204781</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T13:19:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Liinid */ Bug fix</comment>
      <origin>7204782</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4791" sha1="i2kgzrtmpjsr2spdnnzuqflbwj54vgr" xml:space="preserve">{{Infokast ühistransport
| nimi               = Madridi metroo
| tüüp               = [[metroo]]
| pilt               = MetroMadridLogo.svg
| pildi allkiri      = Madridi metroo logo
| asum               = 
| avati              = {{Algusaeg ja vanus|1919|10|17}}
| suleti             = 
| pikkus             = 296,6
| jaamad             = 329
| peatused           = 
| liinid             = 12
| suurim kiirus      = 
| rööpmelaius        = 1445
| elektrifitseeritud = 600 V alalisvooluga [[kontaktliin]]ist
| platvormi kõrgus   = 
| omanik             = 
| operaator          = 
| skeem              = Madrid Metro Map.svg
}}
'''Madridi metroo''' ([[hispaania keel]]es ''Metro de Madrid'') on [[Hispaania]] pealinna [[Madrid]]i teenindav [[metroo]]. 

Liinide kogupikkusega 296,6 km on see maailma kaheksas suurim metroovõrk ning selles on kokku 329 jaama. Metrooliine on 12. Madridi metrood kasutas 2023. aastal üle 662 miljoni inimese.&lt;ref name=&quot;Centenary&quot; /&gt; Madridis toimib ka ulatuslik [[Cercanías Madrid]] lähirongivõrk, mida haldab [[Renfe]] ning mis ristub mitmes kohas metrooga.

Metroo avas 17. oktoobril 1919 [[Hispaania kuningas|kuningas]] [[Alfonso XIII]].

==Liinid==
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;background-color:white&quot; | [[File:MetroMadridLogo.svg|40px]] !! colspan=&quot;9&quot; style=&quot;background-color:#0038A8; color:white&quot; | Metro
|-
! Liin
! class=&quot;unsortable&quot; | Marsruut
! Avatud
! Viimane laienemine
! Pikkus
! Jaamu
! Reisijate arv (2024)
|-
| data-sort-value=&quot;1&quot; | [[Pilt:Madrid-MetroLinea1.svg|frameless|center|40px]]
| [[Pinar de Chamartíni metroojaam|Pinar de Chamartín]] – [[Valdecarros metroojaam|Valdecarros]]
| 1919
| 2007
| 23,9
| 33
| 107 206 331
|-
| data-sort-value=&quot;2&quot; | [[Pilt:Madrid-MetroLinea2.svg|frameless|center|40px]]
| [[Cuatro Caminose metroojaam|Cuatro Caminos]] – [[Las Rosase metroojaam|Las Rosas]]
| 1924
| 2011
| 14
| 20
| 44 677 061
|-
| data-sort-value=&quot;3&quot; | [[Pilt:Madrid-MetroLinea3.svg|frameless|center|40px]]
| [[Moncloa metroojaam|Moncloa]] – [[El Casari metroojaam|El Casar]]
| 1936
| 2025
| 17,5
| 19
| 75 203 140
|-
| data-sort-value=&quot;4&quot; | [[Pilt:Madrid-MetroLinea4.svg|frameless|center|40px]]
| [[Argüellese metroojaam|Argüelles]] – [[Pinar de Chamartíni metroojaam|Pinar de Chamartín]]
| 1932
| 2007
| 16
| 23
| 42 325 479
|-
| data-sort-value=&quot;5&quot; | [[Pilt:Madrid-MetroLinea5.svg|frameless|center|40px]]
| [[Casa de Campo metroojaam|Casa de Campo]] – [[Alameda de Osuna metroojaam|Alameda de Osuna]]
| 1961
| 2006
| 23,2
| 32
| 77 282 116
|-
| data-sort-value=&quot;6&quot; | [[Pilt:Madrid-MetroLinea6.svg|frameless|center|40px]]
| ''Ringliin''
| 1979
| 1995
| 23,5
| 28
| 116 054 842
|-
| data-sort-value=&quot;7&quot; | [[Pilt:Madrid-MetroLinea7.svg|frameless|center|40px]]
| ''Liin 7A:''&lt;br /&gt;[[Pitise metroojaam|Pitis]] – [[Estadio Metropolitano metroojaam|Estadio Metropolitano]]&lt;br /&gt;''Liin 7B:''&lt;br /&gt;[[Estadio Metropolitano metroojaam|Estadio Metropolitano]] – [[Hospital del Henarese metroojaam|Hospital del Henares]]
| 1974
| 2008
| 32,9
| 31
| 45 022 528
|-
| data-sort-value=&quot;8&quot; | [[Pilt:Madrid-MetroLinea8.svg|frameless|center|40px]]
| [[Nuevos Ministeriose metroojaam|Nuevos Ministerios]] – [[Aeropuerto T4 metroojaam|Aeropuerto T4]]
| 1998
| 2007
| 16,5
| 8
| 19 083 480
|-
| data-sort-value=&quot;9&quot; | [[Pilt:Madrid-MetroLinea9.svg|frameless|center|40px]]
| ''Liin 9A:''&lt;br /&gt;[[Paco de Lucía metroojaam|Paco de Lucía]] – [[Puerta de Arganda metroojaam|Puerta de Arganda]]&lt;br /&gt;''Liin 9B:''&lt;br /&gt;[[Puerta de Arganda metroojaam|Puerta de Arganda]] – [[Arganda del Rey metroojaam|Arganda del Rey]]
| 1980
| 2015
| 39,5
| 29
| align=&quot;right&quot; | 42 129 991
|-
| data-sort-value=&quot;10&quot; | [[Pilt:Madrid-MetroLinea10.svg|frameless|center|40px]]
| ''Liin 10A:''&lt;br /&gt;[[Puerta del Suri metroojaam|Puerta del Sur]] – [[Tres Olivose metroojaam|Tres Olivos]]&lt;br /&gt;''Liin 10B:''&lt;br /&gt;[[Tres Olivose metroojaam|Tres Olivos]] – [[Hospital Infanta Sofía metroojaam|Hospital Infanta Sofía]]
| 1961
| 2007
| 36,5
| 31
| 83 903 484
|-
| data-sort-value=&quot;11&quot; | [[Pilt:Madrid-MetroLinea11.svg|frameless|center|40px]]
| [[La Fortuna metroojaam|La Fortuna]] – [[Plaza Elíptica metroojaam|Plaza Elíptica]]
| 1998
| 2010
| 8,5
| 7
| 6 705 673
|-
| data-sort-value=&quot;12&quot; | [[Pilt:Madrid-MetroLinea12.svg|frameless|center|40px]]
| ''Ringliin''
| 2003
| 
| 41
| 28
| 46 506 382
|-
| data-sort-value=&quot;13&quot; | [[Pilt:Madrid-MetroRamal.svg|frameless|center|40px]]
| [[Ópera metroojaam|Ópera]] – [[Príncipe Pío metroojaam|Príncipe Pío]]
| 1925
| 
| 1,1
| 2
| 4 496 561
|}

==Viited==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Centenary&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Who we are |väljaanne=Madrid Metro |url=https://www.metromadrid.es/en/who-we-are/we-are-centenary |vaadatud=2025-09-16}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Madrid]]
[[Kategooria:Metroo]]</text>
      <sha1>i2kgzrtmpjsr2spdnnzuqflbwj54vgr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jasper Adamson</title>
    <ns>0</ns>
    <id>702225</id>
    <revision>
      <id>7204994</id>
      <parentid>7019677</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T08:02:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Tekatve</username>
        <id>186289</id>
      </contributor>
      <origin>7204994</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2560" sha1="j9sqz391m0w5w5di0dk4jbuaxeo0265" xml:space="preserve">{{viitamata}}
'''Jasper Adamson''' (sündinud [[1. mai]]l [[1985]] [[Tallinn]]as) on eesti [[keemik]] ja õppejõud.

== Haridus ==
Adamson on lõpetanud [[Cambridge'i Ülikool]]i loodusteaduste erialal nii bakalaureuse- kui ka magistriõppes. 2014. aastal kaitses ta doktoriväitekirja [[Oxfordi Ülikool]]is anorgaanilise keemia ja kristallograafia erialal.

== Töökäik ==
Alates 2014. aastast töötas Adamson [[Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut|Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis]], aastatel 2018–2024 vanemteadurina.

2023. aastal oli ta [[Fulbrighti programm|Fulbrighti stipendiaadina]] [[Pennsylvania Ülikool]]is professorite Virgil Perceci ja [[Drew Weissman]]i uurimisrühmades. Samast aastast on ta [[Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž]]i vanemlektor ning 2025. aastast struktuurikeemia kaasprofessor (tenuuriga).

2025. aastal oli ta külalisprofessor Pennsylvania Ülikooli keemiateaduskonnas.

== Teadustöö ==
Adamsoni peamised uurimissuunad on oksakaliksareeni makrotsüklite süntees ja nende rakendamine ravimikandjate, sensorite ja filtermaterjalide koostisosadena.

Pennsylvania Ülikoolis töötas ta ioniseeritavate amfifiilsete Janus-dendrimeeride (IAJD) nanosüsteemidega mRNA transpordiks inimorganismi, et arendada tõhusamaid vaktsiine ja ravimeid.

Ta on osalenud kaitsetööstuse projektides väga tugevate materjalide väljatöötamisel, mida saab kasutada näiteks kaitsevestides.

== Liikmesus ==
* [[Briti Kuninglik Keemiaselts]] (2018. aastast)
* [[Eesti Keemiaselts]] (2019. aastast)

== Tunnustus ==
* 2021 [[Fulbrighti programm|Fulbrighti stipendium]] USA Pennsylvania Ülikoolis, töötamaks Virgil Perceci ja Drew Weissmani töörühmades
* 2024 „Parim õppejõud“ [[Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž|Virumaa kolledž]]is (üliõpilaste tagasiside põhjal)
* 2024 Virumaa kolledži aasta õppejõud 2024 – [[Tallinna Tehnikaülikooli Üliõpilasesindus]]e aumärk Fidelis Professor
* 2025 Ida-Viru „Aasta õppejõud“ aastapreemia laureaat
* 2025 „Aasta õppejõud“ riikliku aastapreemia laureaat

== Isiklikku ==
Jasper Adamsoni vanavanaisa oli eesti zooloog ja hüdrobioloog [[Heinrich Riikoja]], vanaema eesti filoloog [[Elli Riikoja]] ning ema on eesti filoloog [[Kai Adamson]].

== Välislingid ==
* [https://www.etis.ee/CV/Jasper_Adamson Jasper Adamson] Eesti Teadusinfosüsteemis

{{JÄRJESTA:Adamson, Jasper}}
[[Kategooria:Eesti keemikud]]
[[Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud]]
[[Tallinna Tehnikaülikooli professorid]]
[[Kategooria:Sündinud 1985]]</text>
      <sha1>j9sqz391m0w5w5di0dk4jbuaxeo0265</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kategooria:Eesti meistrivõistlused kirikabes</title>
    <ns>14</ns>
    <id>703009</id>
    <revision>
      <id>7205122</id>
      <parentid>7002372</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T11:22:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: −[[Kategooria:Kabevõistlused]]; ±[[Kategooria:Eesti kabe]]→[[Kategooria:Eesti kabevõistlused]]</comment>
      <origin>7205122</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="76" sha1="edchlza6f778jp6rxkviiru0te3iaka" xml:space="preserve">[[Kategooria:Eesti kabevõistlused]]
[[Kategooria:Eesti meistrivõistlused]]</text>
      <sha1>edchlza6f778jp6rxkviiru0te3iaka</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Frantisekia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>703140</id>
    <revision>
      <id>7204833</id>
      <parentid>7152376</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T17:29:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7204833</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="726" sha1="2optmcspi56crpyifc177eoujug7rc2" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi           = ''Frantisekia''
| värvus         = seened
| pilt           = 
| pildi_seletus  = [[Mugultorik]]
| riik           = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond       = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass          = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts          = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales''
| sugukond = ''[[Steccherinaceae]]''
| perekond = '''''Frantisekia'''''
}}

'''''Frantisekia''''' on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' kuuluv [[kandseened|kandseente]] perekond.

==Liike==
*''[[Frantisekia abieticola]]''

==Varasemaid liike==
*''[[Antrodiella mentschulensis]]'' oli ''Frantisekia mentschulensis''

== Välislingid ==
* {{Elurikkus|123753}}

{{Pealkiri kaldkirjas}}
[[Kategooria:Torikulaadsed]]</text>
      <sha1>2optmcspi56crpyifc177eoujug7rc2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Zohran Mamdani</title>
    <ns>0</ns>
    <id>703655</id>
    <revision>
      <id>7205079</id>
      <parentid>7164106</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T10:05:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7205079</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9620" sha1="i96y55lphy9awy75tkep2drkyh53zg4" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=november}}
{{Poliitik|nimi=Zohran Mamdani|pildinimi=Zohran Mamdani 05.25.25 (b) (cropped).jpg|pildiallkiri=Zohran Mamdani (2025)|sünninimi=Zohran Kwame Mamdani|sünniaeg={{sünniaeg ja vanus|1991|10|18}}|sünnikoht=[[Kampala]], [[Uganda]]|erakond=[[Demokraatlik Partei (Ameerika Ühendriigid)|Demokraatlik Partei]]|amet=[[New Yorgi linnapea]]&lt;br/&gt;New Yorgi osariigi assamblee liige 36. ringkonnast|haridus=[[Bowdoini Kolledž]] (BA)}}

{{audio|Zohran Mamdani.ogg|'''Zohran Kwame Mamdani'''}}  (sündinud [[18. oktoober|18. oktoobril]] [[1991]]) on Ameerika poliitik. Ta on alates 2025. aasta 4. novembrist [[New Yorgi linnapea]]. Ta on [[Demokraatlik Partei (Ameerika Ühendriigid)|Demokraatliku Partei]] ja [[Ameerika Demokraatlikud Sotsialistid|Ameerika Demokraatlike Sotsialistide]] liige ning alates 2021. aastast New Yorgi osariigi assamblee liige 36. ringkonnast, esindades Astoria [[Queens]]i linnaosa.

== Lapsepõlv ==
Mamdani sündis [[Uganda|Ugandas]] [[Kampala]]s, tema vanemad on teadlane [[Mahmood Mamdani]] ja filmitegija [[Mira Nair]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=News |eesnimi=A. B. C. |pealkiri='Badhai!' In India, a celebration for Zohran Mamdani's New York mayoral win and his roots |url=https://abcnews.go.com/International/wireStory/badhai-india-celebration-zohran-mamdanis-new-york-mayoral-127221396 |vaadatud=2025-11-06 |väljaanne=ABC News |keel=en}}&lt;/ref&gt; Perekond kolis Lõuna-Aafrikasse [[Kaplinn|Kaplinna]], kui poiss oli viieaastane. Kui Mamdani oli seitsmeaastane, kolisid nad Ameerika Ühendriikidesse ja asusid elama New Yorki.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=O'Regan|first=Victoria|url=https://www.dailymaverick.co.za/article/2025-11-05-former-sa-schoolboy-zohran-mamdani-becomes-new-york-citys-first-millennial-mayor-in-historic-elections/|title=Former SA schoolboy Zohran Mamdani becomes New York City's first millennial mayor in 'historic' elections|website=Daily Maverick|date=November 5, 2025|access-date=November 5, 2025|language=en}}&lt;/ref&gt; Mamdani sai keskhariduse Bronxi teaduskeskkoolis (Bronx High School of Science) ja 2014. aastal bakalaureusekraadi [[Bowdoini Kolledž|Bowdoini kolledžist]] [[Afroameeriklased|afroameerika]] uuringute erialal.

== Karjäär ==
Pärast eluasemenõustaja ja [[Muusik|muusikuna]] töötamist alustas Mamdani poliitilist tegevust New Yorgis Khader El-Yateemi ja Ross Barkani kampaaniajuhina. Ta valiti esmakordselt [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigi]] assambleesse 2020. aastal. Astoria Queensi ringkonna esindajana valiti ta ametisse 2022. ja 2024. aastal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-10-24 |pealkiri=Zohran Mamdani Fast Facts {{!}} CNN Politics |url=https://www.cnn.com/politics/zohran-mamdani-fast-facts |vaadatud=2025-11-06 |väljaanne=CNN |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Kandideerimine linnapeaks ==
2024. aasta oktoobris teatas Mamdani kandideerimisest New Yorgi linnapea kohale 2025. aasta valimistel. 2025. aasta juunis võitis Mamdani Demokraatliku Partei eelvalimised endise osariigi kuberneri [[Andrew Cuomo]] vastu. Ta valiti linnapeaks 4. novembri üldvalimistel 50,4% häältega. Tema konkurendid olid [[üksikkandidaat]] Cuomo ja [[Vabariiklik Partei|vabariiklaste]] kandidaat [[Curtis Sliwa]].&lt;ref name=&quot;Decision Desk HQ&quot;&gt;{{Cite web|url=https://election-night.decisiondeskhq.com/date/2025-11-04/states/New%20York/race/268483|title=New York City Mayor General Election|publisher=[[Decision Desk HQ]]|access-date=November 4, 2025|archive-date=2025-11-17|archive-url=https://web.archive.org/web/20251117022808/https://election-night.decisiondeskhq.com/date/2025-11-04/states/New%20York/race/268483|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;NBC News&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.nbcnews.com/politics/2025-elections/new-york-city-mayor-results|title=New York City Mayor Results 2025|publisher=NBC News|access-date=November 4, 2025}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;AP News&quot;&gt;{{Cite web|url=https://apnews.com/projects/election-results-2025/new-york/?r=35315|title=New York City Mayor|publisher=[[AP News]]|access-date=November 4, 2025}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-11-05 |pealkiri=Zohran Mamdani valiti New Yorgi linnapeaks |url=https://www.err.ee/1609848561/zohran-mamdani-valiti-new-yorgi-linnapeaks |vaadatud=2025-11-06 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Mamdani kampaania keskendus elukalliduse vähendamisele ja toetas [[Tasuta ühistransport|tasuta linnaliinibusse]], linna rahastatud lasteaedu, linnale kuuluvaid toidupoode, [[LGBT|LGBTQ]]+ õigusi, üüride stabiliseerimist, täiendavate soodsate eluruumide loomist, ulatuslikku linna julgeolekureformi ja 30 dollari suurust miinimum tunnipalka aastaks 2030.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Mamdani toetab ka suurettevõtete ja üle 1 miljoni dollari aastas teenivate isikute maksutõuse. Mamdani on esimene india-ameeriklane,&lt;ref name=&quot;The Washington Post-2025&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.washingtonpost.com/nation/2025/10/18/new-york-city-mamdani-cuomo-mayors-election/|title=How Zohran Mamdani is charming a famously hard-nosed city|website=[[The Washington Post]]|date=October 18, 2025|access-date=November 5, 2025|quote=The 2025 political menu includes someone altogether different: a 34-year-old democratic socialist, an Indian American born in Uganda}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;The Economic Times-2025&quot;&gt;{{Cite web|url=https://economictimes.indiatimes.com/news/international/global-trends/zohran-mamdani-set-to-become-first-indian-american-to-lead-new-york-as-mayor-who-is-the-33-year-old-democratic-socialist/articleshow/122060764.cms|title=Zohran Mamdani set to become first Indian-American to lead New York as Mayor: Who is the 33-year-old Democratic socialist?|website=[[The Economic Times]]|date=June 24, 2025|access-date=June 26, 2025}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Al Jazeera Media Network-2025&quot; /&gt; esimene Uganda-ameeriklane,&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Mall|first=Rattan|url=https://voiceonline.com/zohran-mamdani-will-be-mayor-of-new-york/|title=Zohran Mamdani will be Mayor of New York|website=Indo-Canadian Voice|date=November 5, 2025|access-date=November 6, 2025|language=en-CA}}&lt;/ref&gt; esimene [[Muslim|moslem]],&lt;ref name=&quot;The Times of India-2025&quot;&gt;{{Cite web|url=https://timesofindia.indiatimes.com/etimes/trending/zohran-mamdani-is-the-indian-origin-political-heartthrob-america-didnt-know-it-needed/articleshow/122062206.cms|title=Zohran Mamdani is the Indian-origin political heartthrob America didn't know it needed|website=[[The Times of India]]|date=June 25, 2025|access-date=June 27, 2025|quote=He's a practicing Muslim, he speaks Hindi in campaign videos, he talks openly about being an immigrant.}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Al Jazeera Media Network-2025&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.aljazeera.com/video/newsfeed/2025/6/26/could-zohran-mamdani-be-nycs-first-muslim-and-indian-american-mayor|title=Could Zohran Mamdani be NYC'S first Muslim and Indian American mayor?|publisher=[[Al Jazeera Media Network]]|date=June 26, 2025|access-date=June 26, 2025|language=en}}&lt;/ref&gt; esimene [[Y-põlvkond|y-põlvkonna esindaja]],&lt;ref name=&quot;The Statesman-2025&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.thestatesman.com/world/who-is-zohran-mamdani-trailblazing-left-wing-leader-and-first-indian-american-muslim-elected-mayor-of-new-york-1503507731.html|title=Who is Zohran Mamdani? Trailblazing left-wing leader and first Indian-American Muslim elected mayor of New York|website=The Statesman|date=November 5, 2025|access-date=November 5, 2025|language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Holloman|first=Christer|url=https://www.forbes.com/sites/christerholloman/2025/06/25/what-zohran-mamdani-win-will-mean-for-wall-street/|title=What Zohran Mamdani Win Will Mean For Wall Street|website=[[Forbes (magazine)|Forbes]]|date=June 25, 2025|access-date=June 27, 2025|language=en|quote=If Mamdani wins, he will become the first Muslim, first Asian, and first millennial mayor of New York City|archive-url=https://archive.today/20250625165112/https://www.forbes.com/sites/christerholloman/2025/06/25/what-zohran-mamdani-win-will-mean-for-wall-street/|archive-date=June 25, 2025}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Roy2025&quot;&gt;{{Cite web|last=Roy|first=Rajesh|url=https://abcnews.go.com/International/wireStory/badhai-india-celebration-zohran-mamdanis-new-york-mayoral-127221396|title='Badhai!' In India, a celebration for Zohran Mamdani's New York mayoral win and his roots|publisher=[[ABC News]]|date=5 November 2025|access-date=6 November 2025|language=en}}&lt;/ref&gt; ja teine demokraatlikust sotsialistist New Yorgi linnapea pärast [[David Dinkins|David Dinkinsit.]]&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Barbaro|first=Michael|url=https://www.nytimes.com/2025/10/16/podcasts/the-daily/zohran-mamdani-interview.html#:~:text=You%E2%80%99d%20be%20the%20second%20Democratic%20Socialist%20mayor%20after%20David%20Dinkins|title=Zohran Mamdani Explains His Rise|website=The Daily (The New York Times)|date=October 16, 2025|access-date=June 26, 2025}}&lt;/ref&gt; Ta on seitsmes immigrandist  New Yorgi linnapea alates 1834. aastast, mil linnapead hakati valima hääletuse teel.&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.nytimes.com/2025/10/29/nyregion/nyc-immigrant-mayors-mamdani.html|title=Would Mamdani Be New York’s First Immigrant Mayor? Not by a Long Shot.|date=2025-10-29|access-date=2025-11-06|language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.nyc.gov/site/dcas/about/green-book-mayors-of-the-city-of-new-york.page|title=Mayors of the City of New York|website=www.nyc.gov|access-date=2025-11-06}}&lt;/ref&gt; Ta peaks asuma ametisse 2026. aasta 1. jaanuaril.

== Viited ==

{{DEFAULTSORT:Mamdani, Zohran}}
[[Kategooria:New Yorgi linnapead]]
[[Kategooria:Sündinud 1991]]
[[Kategooria:CS1 allikad urdu keeles (ur)]]
[[Kategooria:Ülevaatamata tõlgetega leheküljed]]</text>
      <sha1>i96y55lphy9awy75tkep2drkyh53zg4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vladislav Golovin</title>
    <ns>0</ns>
    <id>704709</id>
    <revision>
      <id>7204929</id>
      <parentid>7200084</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T22:05:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pakkasen Juri</username>
        <id>234146</id>
      </contributor>
      <origin>7204929</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3623" sha1="5x6ljr2uou68dxlk3rdvqd24ky8sc4x" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=november}}
[[Fail:VladislavGolovin.jpg|pisi|Vladislav Golovin (2025)]]

'''Vladislav Nikolajevitš Golovin''' (''Владислав Николаевич Головин;'' sündinud 20. mail 1997 [[Kirov]]is) on Vene sõjaväelane. 

Tuntud ka kutsungi &quot;Struna&quot; järgi, oli ta Venemaa mereväe [[Musta mere laevastik]]u [[810. merejalaväebrigaad|810. üksikus kaardiväe merejalaväebrigaadi]] 382. pataljonirühma ülem, kapten.&lt;ref name=&quot;criminal&quot;&gt;https://myrotvorets.center/criminal/holovyn-vladyslav-nykolaevych/&lt;/ref&gt; Ta osales [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungis Ukrainasse]] ja pälvis [[Venemaa Föderatsiooni kangelane|Venemaa Föderatsiooni kangelase]] aunimetuse (2022). Ta osaleb programmis &quot;[[Kangelaste aeg]]&quot; ja on alates 24. detsembrist 2024 Venemaa noorte militaarorganisatsiooni [[Junarmija]] peastaabi ülem.

== Elukäik ==
Teismelisena tegeles ta ujumise, laskmise ja võitluskunstidega. 2015. aastal lõpetas Kirovi 28. infotehnoloogia lütseumi ja 2020. aastal Rjazani kõrgema õhudessantvägede kooli. 

Aastatel 2020-2021 osales ta Venemaa rahukaitsevägede koosseisus missioonil Mägi-Karabahhis.&lt;ref name=&quot;criminal&quot; /&gt; 

Teda näidati 2022. aasta märtsi lõpus telekanali [[Russia Today]] filmilõigus, kus ta, punane seljakott seljas, õpetas [[Mariupol]]is merejalaväelastele granaadiheitja kasutamist ja Struna nime all andis telekanalile intervjuu. Juba video ilmumisest peale olid mõned Venemaa sotsiaalmeedia kasutajad hämmingus, miks läheb merejalaväelane lahingusse punase seljakotiga. Tema populaarsuse põhjuseks oli lihtsalt see, et ta oli 810. brigaadi ainus ohvitser, kes lubas end filmida. 2022. aasta mai lõpus või juuni alguses sai ta raskelt haavata ja tal amputeeriti pool jalga. Sevastopoli linnapea Mihhail Razvožajev nimetas Strunat &quot;legendiks&quot;. Venemaa Telegrami kanal Vojennaja Hronika avaldas temaga intervjuu, milles merejalaväelast nimetati &quot;maailmakuulsaks&quot;. Vene laulja Juta salvestas merejalaväelase kohta laulu. &lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20221112045008/https://ru.krymr.com/a/morpeh-struna-geroy-rossii-810-brigada-rossiya-ukraina-voyna/32117629.html&lt;/ref&gt; Vene okupantide poolt ukrainlaste vastu sooritatud kuritegusid uuriv ja kajastav Mirotvorets Tsentr nimetab teda sõjakurjategijaks, süüdistades teda tsiviilelanike mõrvamises Mariupolis.&lt;ref name=&quot;criminal&quot; /&gt; 

20. septembril 2022 andis [[Vladimir Putin]] talle Venemaa kangelase aunimetuse.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20221112045441/https://www.m24.ru/news/vlast/24102022/514426&lt;/ref&gt; Seejärel oli ta Rjazani kõrgema õhudessantvägede kooli sõjalis-poliitilise kateedri õppejõud.&lt;ref name=&quot;criminal&quot; /&gt;

Mais 2024 valiti ta Putini sõnul &quot;uue Venemaa&quot; eliiti moodustava personaliprogrammi &quot;[[Kangelaste aeg]]&quot; liikmeks.&lt;ref&gt;https://www.agents.media/obvinyaemyj-v-rasstrele-mirnogo-zhitelya-v-buche-popal-v-novuyu-elitu-putina/&lt;/ref&gt;

24. detsembril 2024 nimetati ta Venemaa noorte militaarorganisatsiooni [[Junarmija]] peastaabi ülemaks.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20241228213521/https://www.1tv.ru/news/2024-12-24/496577-patrioticheskoe_dvizhenie_yunarmiya_vozglavil_geroy_rossii_vladislav_golovin&lt;/ref&gt; 25. detsembril 2024 valis ülevenemaalise võimutruu lasteorganisatsiooni [[Esimeste Liikumine]] koordinatsiooninõukogu ta liikumise juhatuse aseesimeheks.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20241227034842mp_/https://t.me/Orlovpervye/585&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

{{JÄRJESTA:Golovin, Vladislav}}
[[Kategooria:Venemaa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa Föderatsiooni kangelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1997]]</text>
      <sha1>5x6ljr2uou68dxlk3rdvqd24ky8sc4x</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>In memoriam 2026</title>
    <ns>0</ns>
    <id>706690</id>
    <revision>
      <id>7204890</id>
      <parentid>7204515</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T19:39:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Juuli */</comment>
      <origin>7204890</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="77287" sha1="1tg3rqcve45ayjqioagjelwxfgmenhz" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. 
{{Surnud|2026}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103)
*1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95)
*1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95)
*1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92)
*1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91)
*1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81)
*1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71)
*[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93)
*2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85)
*2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82)
*2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43)
*[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88)
*3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87)
*3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96)
*4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96)
*4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81)
*4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80)
*4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79)
*4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
*4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56)
*[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89)
*5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
*5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84)
*5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74)
*5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34)
*[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96)
*6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94)
*6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85)
*6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85)
*6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81)
*6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81)
*6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70)
*6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65)
*[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94)
*7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89)
*7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80)
*7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75)
*7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74)
*[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93)
*8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77)
*8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73)
*8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63)
*[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97)
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90)
*10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89)
*10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80)
*10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79)
*10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78)
*[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89)
*11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82)
*11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79)
*11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
*11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50)
*11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42)
*[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99)
*12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98)
*12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92)
*12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83)
*12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82)
*12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81)
*12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78)
*12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72)
*12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44)  
*[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94)
*13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) 
*13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85)
*13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68)
*13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64)
*[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81)
*14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76)
*14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64)
*14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52)
*[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80)
*15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79)
*15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50)
*[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90)
*16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89)
*16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67)
*[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95)
*17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92)
*17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92)
*17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86)
*17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79)
*17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76)
*[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93)
*18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93)
*18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87)
*18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85)
*18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78)
*18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73)
*18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68)
*[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97)
*19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93)
*19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92)
*19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89)
*19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88)
*19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62)
*19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48)
*[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96)
*20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95)
*20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91)
*20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88)
*20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82)
*20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80)
*[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97)
*21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88)
*21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87)
*21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63)
*21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34)
*[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85)
*22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71)
*[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91)
*23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90)
*23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90)
*23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86)
*23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84)
*23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68)
*23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61)
*[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98)
*24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92)
*24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89)
*24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87)
*24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76)
*24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70)
*24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60)
*[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97)
*25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94)
*25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90)
*25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89)
*25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76)
*25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73)
*[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78)
*26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72)
*26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59)
*[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90)
*27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74)
*[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84)
*[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99)
*29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90)
*29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78)
*29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71)
*29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68)
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91)
*30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65)
*[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92)
*31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90)
*31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81)
*31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58)
*31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55)

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88)
*1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84)
*1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80)
*1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74)
*[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91)
*2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89)
*2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87)
*2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86)
*2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83)
*2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76)
*2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39)
*[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94)
*3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94)
*3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53)
*[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88)
*4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85)
*4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79)
*[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92)
*5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86)
*5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82)
*5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81)
*[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91)
*6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86)
*6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81)
*6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66)
*6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34)
*[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91)
*7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76)
*7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72)
*7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63)
*7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}})
*7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47)
*[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88)
*8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86)
*8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80)
*8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77)
*8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76)
*8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37)
*[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98)
*9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96)
*9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93)
*9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93)
*9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82)
*9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81)
*9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78)
*9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41)
*[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89)
*10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89)
*10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85)
*10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80)
*10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72)
*[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92)
*11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91)
*11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) 
*11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) 
*11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) 
*11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48)
*[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86)
*12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78)
*12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77)
*12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77)
*12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72)
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100)
*13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94)
*13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85)
*13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47)
*[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89)
*14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83)
*14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52)
*[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95)
*15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91)
*15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89)
*15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88)
*15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80)
*15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73)
*15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36)
*[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99)
*16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97)
*16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96)
*16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88)
*16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88)
*16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79)
*16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75)
*16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74)
*[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87)
*17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85)
*17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84)
*17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81)
*[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90)
*18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87)
*18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83)
*18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81)
*18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76)
*18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74)
*[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87)
*19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53)
*[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93)
*20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93)
*20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89)
*20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88)
*20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65)
*[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92)
*21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) 
*21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83)
*21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) 
*21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80)
*21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77)
*21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77)
*21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75)
*21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73)
*21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72)
*21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25)
*[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92)
*22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75)
*22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59)
*[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94)
*23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71)
*[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88)
*24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
*24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80)
*24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74)
*24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62)
*24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56)
*[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99)
*25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93)
*25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89)
*25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87)
*25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80)
*25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77)
*[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92)
*26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90)
*26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49)
*[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86)
*27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85)
*[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89)
*28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86)
*28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86)
*28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78)
*28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) 
*28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70)
*28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65)
*28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64)
*28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62)

== Märts ==
*[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109)
*1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88)
*1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78)
*1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68)
*[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90)
*2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84)
*2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68)
*2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67)
*2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66)
*[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87)
*3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84)
*3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79)
*3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64)
*[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108)
*4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96)
*4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93)
*4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92)
*4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89)
*4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84)
*4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84)
*4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79)
*4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77)
*4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76)
*4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
*4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54)
*[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92)
*5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90)
*5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89)
*5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88)
*5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87)
*5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85)
*5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83)
*5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81)
*[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96)
*6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80)
*6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74)
*6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65)
*[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101)
*7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84)
*7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82)
*7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82)
*7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63)
*7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35)
*[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100)
*8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87)
*8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71)
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98)
*9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79)
*9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60)
*9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55)
*[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92)
*10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87)
*10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87)
*10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84)
*10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80)
*10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80)
*10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74)
*[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91)
*11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82)
*11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75)
*[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83)
*12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80)
*12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73)
*[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93)
*13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89)
*13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83)
*13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83)
*13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78)
*13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73)
*13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64)
*[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99)
*14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96)
*14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91)
*14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84)
*14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83)
*14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73)
*14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66)
*[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97)
*15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95)
*15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91)
*15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83)
*15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83)
*15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72)
*15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67)
*15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55)
*[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97)
*16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91)
*16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78)
*16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72)
*[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93)
*17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87)
*17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67)
*17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62)
*[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94)
*18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88)
*18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64)
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86)
*19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86)
*19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84)
*19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67)
*19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19)
*[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100)
*20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97)
*20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92)
*20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90)
*20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81)
*20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78)
*20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78)
*20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71)
*20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67)
*20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54)
*20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43)
*20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27)
*[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91)
*21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86)
*21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) 
*21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52)
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88)
*22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87)
*22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86)
*22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73)
*22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73)
*22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39)
*[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90)
*23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82)
*23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79)
*23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78)
*23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60)
*[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91)
*24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87)
*24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80)
*24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79)
*24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58)
*24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40)
*[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99)
*25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95)
*25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94)
*25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64)
*[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100)
*26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97)
*26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84)
*26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81)
*26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79)
*26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72)
*26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63)
*[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86)
*27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49)
*[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89)
*28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87)
*28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84)
*28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84)
*28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79)
*28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78)
*[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94)
*29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88)
*29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84)
*29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79)
*29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77)
*29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75)
*29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73)
*[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89)
*30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80)
*30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67)
*30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50)
*[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92)
*31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88)
*31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64)

== Aprill ==
* [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78)
* 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69)
* 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62)
* 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49)
* 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46)
* [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97)
* 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88)
*[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84)
* 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83)
* 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68)
* 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51)
* [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86)
* 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84)
* 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82)
* [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91)
* 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89)
* 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88)
* [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97)
* 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95)
* 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95)
* 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87)
* 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81)
* 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66)
* 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43)
* [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86)
* 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95)
* 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93)
* 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83)
* 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80)
* 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74)
* 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70)
* [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100)
* 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97)
* 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81)
* 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74)
* 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68)
* [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84)
* 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
* 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75)
* 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64)
* 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49)
* [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103)
* 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92)
* 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91)
* 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87)
* 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86)
* 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84)
* 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76)
* [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) 
* 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88)
* 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) 
* [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97)
* 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91)
* 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82)
* 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78)
* 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73)
* [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94)
* 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90)
* [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96)
* 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89)
* 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88)
* 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86)
* 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86)
* [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92)
* 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85)
* 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80)
* 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78)
* 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60)
* 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56)
* 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53)
* 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48)
* 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47)
* [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88)
* 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82)
* 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79)
* 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77)
* 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68)
* 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57)
* [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91)
* 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73)
* [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101)
* 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100)
* 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98)
* 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96)
* 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91)
* 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88)
* 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81)
* 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57)
* [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90)
* 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86)
* 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76)
* 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76)
* 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63)
* [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85)
* 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80)
* [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101)
*22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92)
* 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92)
* 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81)
* 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
* [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93)
* 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81)
* 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81)
* 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79)
* 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68)
* 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36)
* [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97)
* 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97)
* 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65)
* 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40)
* 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30)
* [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94)
* 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89)
* 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84)
* 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78)
* 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56)
* 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47)
* [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91)
* 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83)
* 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83)
* 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82)
* 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80)
* [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98)
* 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94)
* 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93)
* 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79)
* [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84)
* 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81)
* [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86)
* 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79)
* 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76)
* [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93)
* 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91)
* 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88)
* 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86)

== Mai ==
* [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99)
* 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85)
* 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79)
* 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79)
* 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59)
* [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94)
* 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92)
* 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89)
* 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82)
* 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82)
* 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80)
* [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97)
* 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86)
* 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73)
* [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87)
* 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84)
* 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79)
* 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78)
* 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69)
* [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91)
* 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89)
* [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91)
* 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87)
* 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86)
* 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85)
* 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75)
* 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71)
* 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71)
* 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69)
* [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96)
* 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93)
* 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93)
* 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92)
* 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84)
* 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82)
* 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82)
* 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81)
* 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73)
* [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93)
* 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86)
* 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68)
* 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64)
* [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90)
* 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86)
* 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84)
* 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82)
* 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78)
* [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86)
* 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85)
* 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82)
* 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67)
* [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91)
* 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50)
* 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29)
* [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99)
* 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88)
* 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87)
* 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79)
* 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79)
* 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
* 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69)
* 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67)
* 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47)
* 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36)
* [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97)
* 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90)
* 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88)
* [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102)
* 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85)
* 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85)
* 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84)
* 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84)
* 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83)
* 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) 
* 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80)
* [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101)
* 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95)
* 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95)
* 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92)
* 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85)
* 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83)
* 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79)
* 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56)
* [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92)
* 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91)
* 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90)
* 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88)
* [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93)
* 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88)
* 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86)
* 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70)
* 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25)
* [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93)
* 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91)
* 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88)
* 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85)
* 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84)
* 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81)
* 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74)
* 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70)
* 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64)
* 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64)
* 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62)
* [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91)
* 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91)
* 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87)
* 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86)
* 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81)
* [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83)
* 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70)
* [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91)
* 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87)
* 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82)
* 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82)
* 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76)
* 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41)
* [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88)
* 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83)
* 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52)
* [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101)
* 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80)
* 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80)
* 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77)
* 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88)
* 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84)
* 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84)
* 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81)
* 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46)
* [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95)
* 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93)
* 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90)
* 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83)
* 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75)
* 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69)
* 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68)
* 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59)
* 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49)
* 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21)
* [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95)
* 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90)
* 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88)
* 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86)
* 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70)
* 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52)
* [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112)
* 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91)
* 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89)
* 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
* 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87)
* 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82)
* [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96)
* 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86)
* 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85)
* 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80)
* 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80)
* 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60)
* 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40)
* [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104)
* 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88)
* 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63)
* 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43)
* 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36)
* [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100)
* 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89)
* 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81)
* 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69)
* 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69)
* [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76)
* mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86)
* mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89)

== Juuni ==
* [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86)
* 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85)
* 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80)
* 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80)
* 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79)
* 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72)
* 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72)
* 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33)
* [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86)
* 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75)
* 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62)
* 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61)
* [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84)
* 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84)
* 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81)
* 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72)
* 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41)
* 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35)
* [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92)
* 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91)
* 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76)
* 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56)
* [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97)
* 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93)
* 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86)
* 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85)
* 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84)
* 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68)
* 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51)
* 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34)
* [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93)
* 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88)
* 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87)
* 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84)
* 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) 
* [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98)
*7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92)
* 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85)
* 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84)
* 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59)
* [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89)
* 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80)
* 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
* 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58)
* [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94)
* 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93)
* 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38)
* [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94)
* 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92)
* 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84)
* 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84)
* 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73)
* 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54)
*[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89)
* 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88)
* 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87)
* 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86)
* 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75)
* 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47)
*[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100)
* 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
* 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85)
* 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79)
* 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76)
* 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49)
* 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42)
*[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93)
* 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91)
* 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88)
* 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81)
* 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67)
* 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36)
*[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83)
* juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83)
* 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78)
* 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57)
* 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32)
* 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28)
*[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96)
* 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91)
* 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81)
* 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47)
* 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45)
* 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35)
*[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86)
* 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83)
* 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81)
* 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78)
* 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35)
*[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98)
* 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87)
* 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81)
* 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64)
* 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56)
*[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96)
* 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93)
* 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93)
* 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82)
* 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81)
*[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90)
* 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88)
* 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87)
* 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85)
* 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83)
* 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79)
* 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69)
* 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58)
*[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101)
* 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98)
* 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96)
* 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91)
* 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82)
* 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76)
*[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98)
* 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94)
* 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87)
* 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82)
* 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71)
* 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67)
*[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100)
* 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94)
* 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93)
* 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89)
* 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80)
* 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43)
* 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24)
*[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87)
* 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86)
* 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81)
* 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48)
* 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32)
*[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98)
* 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87)
* 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84)
* 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24)
*[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95)
*25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) 
* 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65)
* 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28)
*[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98)
* 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96)
* 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86)
* 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78)
* 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77)
* 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75)
* 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75)
* 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73)
* 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54)
* 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44)
*[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98)
*27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88)
* 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63)
*[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98)
* 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86)
* 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82)
* 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65)
* 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63)
*[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94)
*29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91)
* 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90)
* 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88)
* 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86)
*[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97)
* 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94)
* 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80)
* 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74)
* 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68)

== Juuli ==
* [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89)
* 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82)
* 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82)
* 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48)
* [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96)
* 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83)
* 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79)
* 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70)
* 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64)
* [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95)
* 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87)
* 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80)
* 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67)
* [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99)
* 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98)
* 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85)
* 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64)
* 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33)
* [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81)
* 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80)
* 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69)
* 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59)
* [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95)
* 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94)
* 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) 
* 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82)
* [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90)
* 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81)
* 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78)
* [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87)
* 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75)
* [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86)
* 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
* 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78)
* 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78)
* 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75)
* [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93)
* 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75)
* 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74)
* 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69)
* 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56)
* [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89)
* 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87)
* 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71)
* 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25)
* [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94)
* 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87)
* 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82)
* 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74)
* 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68)
* [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92)
* 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91)
* 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86)
* 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83)
* 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78)
* 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74)
* 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38)
* [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95)
* 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92)
* 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61)
* 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53)
* [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99)
* 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92)
* 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91)
* 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86)
* 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86)
* 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82)
*[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102)
* 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92)
* 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81)
* 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79)
* 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73)
* 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71)
* 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43)
*[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92)
* 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91)
* 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89)
* 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89)
* 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) 
* 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) 
*[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91)
* 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87)
* 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73)
* 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67)
* 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59)
* 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26)
*[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91)
* 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83)
* 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50)
*[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90)
* 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89)
* 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86)
* 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83)
* 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64)
* 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58)
* 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26)
*[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86)
* 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81)
* 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50)
* 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18)
*[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98)
* 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92)
* 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91)
* 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74)
*[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87)
* 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79)
* 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78)
* 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68)
* 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65)
*[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101)
* 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92)
* 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88)
* 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65)
* 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38)
*[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87)
* 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86)
* 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85)
* 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80)
*[[26. juuli]] – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86)
*[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77)
* 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59)
*[[28. juuli]] – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76)
* 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50)
*[[29. juuli]] – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56)
*[[30. juuli]] – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87)

[[Kategooria:2026]]</text>
      <sha1>1tg3rqcve45ayjqioagjelwxfgmenhz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7205004</id>
      <parentid>7204890</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T08:21:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Juuli */</comment>
      <origin>7205004</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="77369" sha1="bvjzupq1zkxwc4819yjlst8qhj5qkl9" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. 
{{Surnud|2026}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103)
*1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95)
*1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95)
*1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92)
*1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91)
*1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81)
*1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71)
*[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93)
*2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85)
*2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82)
*2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43)
*[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88)
*3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87)
*3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96)
*4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96)
*4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81)
*4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80)
*4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79)
*4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
*4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56)
*[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89)
*5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
*5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84)
*5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74)
*5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34)
*[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96)
*6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94)
*6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85)
*6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85)
*6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81)
*6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81)
*6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70)
*6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65)
*[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94)
*7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89)
*7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80)
*7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75)
*7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74)
*[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93)
*8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77)
*8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73)
*8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63)
*[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97)
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90)
*10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89)
*10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80)
*10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79)
*10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78)
*[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89)
*11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82)
*11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79)
*11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
*11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50)
*11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42)
*[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99)
*12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98)
*12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92)
*12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83)
*12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82)
*12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81)
*12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78)
*12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72)
*12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44)  
*[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94)
*13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) 
*13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85)
*13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68)
*13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64)
*[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81)
*14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76)
*14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64)
*14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52)
*[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80)
*15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79)
*15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50)
*[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90)
*16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89)
*16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67)
*[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95)
*17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92)
*17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92)
*17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86)
*17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79)
*17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76)
*[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93)
*18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93)
*18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87)
*18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85)
*18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78)
*18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73)
*18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68)
*[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97)
*19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93)
*19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92)
*19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89)
*19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88)
*19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62)
*19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48)
*[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96)
*20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95)
*20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91)
*20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88)
*20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82)
*20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80)
*[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97)
*21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88)
*21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87)
*21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63)
*21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34)
*[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85)
*22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71)
*[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91)
*23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90)
*23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90)
*23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86)
*23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84)
*23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68)
*23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61)
*[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98)
*24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92)
*24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89)
*24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87)
*24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76)
*24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70)
*24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60)
*[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97)
*25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94)
*25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90)
*25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89)
*25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76)
*25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73)
*[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78)
*26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72)
*26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59)
*[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90)
*27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74)
*[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84)
*[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99)
*29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90)
*29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78)
*29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71)
*29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68)
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91)
*30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65)
*[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92)
*31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90)
*31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81)
*31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58)
*31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55)

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88)
*1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84)
*1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80)
*1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74)
*[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91)
*2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89)
*2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87)
*2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86)
*2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83)
*2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76)
*2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39)
*[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94)
*3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94)
*3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53)
*[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88)
*4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85)
*4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79)
*[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92)
*5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86)
*5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82)
*5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81)
*[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91)
*6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86)
*6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81)
*6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66)
*6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34)
*[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91)
*7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76)
*7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72)
*7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63)
*7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}})
*7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47)
*[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88)
*8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86)
*8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80)
*8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77)
*8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76)
*8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37)
*[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98)
*9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96)
*9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93)
*9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93)
*9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82)
*9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81)
*9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78)
*9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41)
*[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89)
*10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89)
*10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85)
*10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80)
*10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72)
*[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92)
*11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91)
*11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) 
*11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) 
*11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) 
*11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48)
*[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86)
*12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78)
*12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77)
*12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77)
*12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72)
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100)
*13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94)
*13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85)
*13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47)
*[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89)
*14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83)
*14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52)
*[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95)
*15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91)
*15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89)
*15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88)
*15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80)
*15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73)
*15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36)
*[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99)
*16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97)
*16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96)
*16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88)
*16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88)
*16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79)
*16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75)
*16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74)
*[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87)
*17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85)
*17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84)
*17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81)
*[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90)
*18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87)
*18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83)
*18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81)
*18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76)
*18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74)
*[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87)
*19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53)
*[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93)
*20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93)
*20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89)
*20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88)
*20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65)
*[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92)
*21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) 
*21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83)
*21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) 
*21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80)
*21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77)
*21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77)
*21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75)
*21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73)
*21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72)
*21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25)
*[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92)
*22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75)
*22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59)
*[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94)
*23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71)
*[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88)
*24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
*24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80)
*24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74)
*24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62)
*24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56)
*[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99)
*25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93)
*25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89)
*25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87)
*25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80)
*25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77)
*[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92)
*26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90)
*26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49)
*[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86)
*27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85)
*[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89)
*28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86)
*28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86)
*28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78)
*28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) 
*28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70)
*28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65)
*28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64)
*28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62)

== Märts ==
*[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109)
*1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88)
*1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78)
*1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68)
*[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90)
*2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84)
*2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68)
*2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67)
*2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66)
*[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87)
*3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84)
*3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79)
*3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64)
*[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108)
*4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96)
*4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93)
*4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92)
*4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89)
*4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84)
*4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84)
*4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79)
*4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77)
*4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76)
*4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
*4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54)
*[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92)
*5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90)
*5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89)
*5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88)
*5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87)
*5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85)
*5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83)
*5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81)
*[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96)
*6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80)
*6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74)
*6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65)
*[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101)
*7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84)
*7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82)
*7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82)
*7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63)
*7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35)
*[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100)
*8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87)
*8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71)
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98)
*9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79)
*9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60)
*9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55)
*[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92)
*10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87)
*10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87)
*10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84)
*10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80)
*10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80)
*10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74)
*[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91)
*11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82)
*11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75)
*[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83)
*12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80)
*12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73)
*[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93)
*13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89)
*13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83)
*13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83)
*13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78)
*13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73)
*13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64)
*[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99)
*14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96)
*14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91)
*14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84)
*14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83)
*14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73)
*14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66)
*[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97)
*15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95)
*15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91)
*15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83)
*15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83)
*15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72)
*15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67)
*15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55)
*[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97)
*16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91)
*16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78)
*16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72)
*[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93)
*17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87)
*17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67)
*17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62)
*[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94)
*18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88)
*18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64)
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86)
*19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86)
*19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84)
*19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67)
*19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19)
*[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100)
*20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97)
*20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92)
*20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90)
*20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81)
*20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78)
*20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78)
*20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71)
*20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67)
*20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54)
*20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43)
*20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27)
*[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91)
*21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86)
*21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) 
*21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52)
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88)
*22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87)
*22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86)
*22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73)
*22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73)
*22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39)
*[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90)
*23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82)
*23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79)
*23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78)
*23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60)
*[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91)
*24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87)
*24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80)
*24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79)
*24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58)
*24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40)
*[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99)
*25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95)
*25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94)
*25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64)
*[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100)
*26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97)
*26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84)
*26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81)
*26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79)
*26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72)
*26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63)
*[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86)
*27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49)
*[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89)
*28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87)
*28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84)
*28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84)
*28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79)
*28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78)
*[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94)
*29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88)
*29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84)
*29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79)
*29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77)
*29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75)
*29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73)
*[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89)
*30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80)
*30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67)
*30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50)
*[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92)
*31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88)
*31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64)

== Aprill ==
* [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78)
* 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69)
* 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62)
* 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49)
* 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46)
* [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97)
* 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88)
*[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84)
* 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83)
* 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68)
* 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51)
* [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86)
* 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84)
* 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82)
* [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91)
* 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89)
* 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88)
* [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97)
* 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95)
* 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95)
* 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87)
* 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81)
* 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66)
* 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43)
* [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86)
* 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95)
* 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93)
* 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83)
* 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80)
* 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74)
* 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70)
* [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100)
* 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97)
* 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81)
* 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74)
* 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68)
* [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84)
* 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
* 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75)
* 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64)
* 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49)
* [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103)
* 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92)
* 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91)
* 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87)
* 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86)
* 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84)
* 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76)
* [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) 
* 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88)
* 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) 
* [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97)
* 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91)
* 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82)
* 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78)
* 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73)
* [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94)
* 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90)
* [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96)
* 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89)
* 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88)
* 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86)
* 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86)
* [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92)
* 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85)
* 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80)
* 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78)
* 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60)
* 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56)
* 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53)
* 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48)
* 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47)
* [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88)
* 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82)
* 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79)
* 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77)
* 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68)
* 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57)
* [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91)
* 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73)
* [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101)
* 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100)
* 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98)
* 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96)
* 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91)
* 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88)
* 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81)
* 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57)
* [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90)
* 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86)
* 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76)
* 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76)
* 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63)
* [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85)
* 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80)
* [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101)
*22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92)
* 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92)
* 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81)
* 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
* [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93)
* 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81)
* 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81)
* 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79)
* 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68)
* 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36)
* [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97)
* 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97)
* 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65)
* 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40)
* 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30)
* [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94)
* 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89)
* 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84)
* 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78)
* 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56)
* 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47)
* [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91)
* 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83)
* 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83)
* 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82)
* 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80)
* [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98)
* 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94)
* 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93)
* 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79)
* [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84)
* 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81)
* [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86)
* 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79)
* 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76)
* [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93)
* 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91)
* 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88)
* 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86)

== Mai ==
* [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99)
* 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85)
* 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79)
* 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79)
* 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59)
* [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94)
* 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92)
* 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89)
* 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82)
* 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82)
* 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80)
* [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97)
* 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86)
* 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73)
* [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87)
* 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84)
* 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79)
* 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78)
* 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69)
* [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91)
* 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89)
* [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91)
* 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87)
* 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86)
* 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85)
* 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75)
* 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71)
* 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71)
* 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69)
* [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96)
* 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93)
* 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93)
* 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92)
* 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84)
* 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82)
* 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82)
* 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81)
* 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73)
* [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93)
* 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86)
* 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68)
* 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64)
* [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90)
* 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86)
* 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84)
* 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82)
* 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78)
* [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86)
* 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85)
* 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82)
* 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67)
* [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91)
* 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50)
* 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29)
* [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99)
* 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88)
* 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87)
* 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79)
* 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79)
* 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
* 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69)
* 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67)
* 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47)
* 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36)
* [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97)
* 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90)
* 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88)
* [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102)
* 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85)
* 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85)
* 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84)
* 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84)
* 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83)
* 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) 
* 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80)
* [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101)
* 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95)
* 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95)
* 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92)
* 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85)
* 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83)
* 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79)
* 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56)
* [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92)
* 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91)
* 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90)
* 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88)
* [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93)
* 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88)
* 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86)
* 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70)
* 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25)
* [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93)
* 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91)
* 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88)
* 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85)
* 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84)
* 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81)
* 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74)
* 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70)
* 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64)
* 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64)
* 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62)
* [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91)
* 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91)
* 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87)
* 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86)
* 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81)
* [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83)
* 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70)
* [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91)
* 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87)
* 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82)
* 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82)
* 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76)
* 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41)
* [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88)
* 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83)
* 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52)
* [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101)
* 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80)
* 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80)
* 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77)
* 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88)
* 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84)
* 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84)
* 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81)
* 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46)
* [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95)
* 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93)
* 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90)
* 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83)
* 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75)
* 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69)
* 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68)
* 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59)
* 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49)
* 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21)
* [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95)
* 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90)
* 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88)
* 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86)
* 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70)
* 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52)
* [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112)
* 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91)
* 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89)
* 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
* 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87)
* 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82)
* [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96)
* 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86)
* 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85)
* 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80)
* 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80)
* 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60)
* 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40)
* [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104)
* 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88)
* 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63)
* 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43)
* 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36)
* [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100)
* 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89)
* 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81)
* 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69)
* 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69)
* [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76)
* mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86)
* mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89)

== Juuni ==
* [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86)
* 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85)
* 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80)
* 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80)
* 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79)
* 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72)
* 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72)
* 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33)
* [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86)
* 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75)
* 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62)
* 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61)
* [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84)
* 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84)
* 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81)
* 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72)
* 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41)
* 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35)
* [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92)
* 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91)
* 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76)
* 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56)
* [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97)
* 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93)
* 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86)
* 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85)
* 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84)
* 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68)
* 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51)
* 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34)
* [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93)
* 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88)
* 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87)
* 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84)
* 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) 
* [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98)
*7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92)
* 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85)
* 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84)
* 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59)
* [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89)
* 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80)
* 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
* 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58)
* [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94)
* 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93)
* 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38)
* [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94)
* 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92)
* 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84)
* 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84)
* 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73)
* 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54)
*[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89)
* 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88)
* 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87)
* 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86)
* 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75)
* 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47)
*[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100)
* 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
* 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85)
* 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79)
* 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76)
* 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49)
* 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42)
*[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93)
* 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91)
* 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88)
* 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81)
* 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67)
* 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36)
*[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83)
* juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83)
* 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78)
* 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57)
* 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32)
* 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28)
*[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96)
* 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91)
* 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81)
* 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47)
* 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45)
* 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35)
*[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86)
* 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83)
* 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81)
* 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78)
* 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35)
*[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98)
* 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87)
* 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81)
* 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64)
* 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56)
*[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96)
* 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93)
* 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93)
* 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82)
* 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81)
*[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90)
* 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88)
* 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87)
* 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85)
* 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83)
* 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79)
* 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69)
* 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58)
*[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101)
* 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98)
* 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96)
* 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91)
* 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82)
* 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76)
*[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98)
* 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94)
* 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87)
* 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82)
* 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71)
* 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67)
*[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100)
* 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94)
* 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93)
* 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89)
* 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80)
* 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43)
* 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24)
*[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87)
* 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86)
* 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81)
* 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48)
* 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32)
*[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98)
* 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87)
* 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84)
* 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24)
*[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95)
*25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) 
* 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65)
* 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28)
*[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98)
* 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96)
* 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86)
* 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78)
* 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77)
* 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75)
* 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75)
* 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73)
* 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54)
* 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44)
*[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98)
*27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88)
* 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63)
*[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98)
* 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86)
* 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82)
* 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65)
* 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63)
*[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94)
*29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91)
* 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90)
* 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88)
* 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86)
*[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97)
* 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94)
* 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80)
* 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74)
* 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68)

== Juuli ==
* [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89)
* 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82)
* 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82)
* 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48)
* [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96)
* 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83)
* 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79)
* 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70)
* 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64)
* [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95)
* 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87)
* 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80)
* 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67)
* [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99)
* 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98)
* 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85)
* 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64)
* 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33)
* [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81)
* 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80)
* 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69)
* 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59)
* [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95)
* 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94)
* 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) 
* 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82)
* [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90)
* 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81)
* 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78)
* [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87)
* 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75)
* [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86)
* 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
* 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78)
* 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78)
* 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75)
* [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93)
* 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75)
* 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74)
* 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69)
* 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56)
* [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89)
* 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87)
* 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71)
* 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25)
* [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94)
* 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87)
* 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82)
* 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74)
* 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68)
* [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92)
* 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91)
* 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86)
* 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83)
* 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78)
* 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74)
* 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38)
* [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95)
* 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92)
* 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61)
* 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53)
* [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99)
* 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92)
* 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91)
* 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86)
* 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86)
* 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82)
*[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102)
* 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92)
* 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81)
* 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79)
* 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73)
* 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71)
* 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43)
*[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92)
* 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91)
* 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89)
* 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89)
* 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) 
* 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) 
*[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91)
* 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87)
* 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73)
* 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67)
* 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59)
* 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26)
*[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91)
* 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83)
* 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50)
*[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90)
* 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89)
* 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86)
* 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83)
* 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64)
* 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58)
* 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26)
*[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86)
* 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81)
* 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50)
* 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18)
*[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98)
* 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92)
* 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91)
* 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74)
*[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87)
* 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79)
* 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78)
* 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68)
* 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65)
*[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101)
* 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92)
* 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88)
* 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65)
* 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38)
*[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87)
* 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86)
* 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85)
* 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80)
*[[26. juuli]] – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86)
*[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77)
* 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59)
*[[28. juuli]] – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76)
* 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50)
*[[29. juuli]] – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56)
*[[30. juuli]] – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87)
*[[31. juuli]] – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66)

[[Kategooria:2026]]</text>
      <sha1>bvjzupq1zkxwc4819yjlst8qhj5qkl9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. jaanuar 2026 – 31. mai 2026)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>707840</id>
    <revision>
      <id>7205052</id>
      <parentid>7185549</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T09:24:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <comment>/* 1. veebruar */</comment>
      <origin>7205052</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="167527" sha1="9vs761j415v88esm0varpjhmr2pb8ng" xml:space="preserve">{{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}}

Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. jaanuarist 2026 kuni käesoleva ajani.
	
See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele.

== Sõjategevus 2026. aastal ==
== Jaanuar ==
=== 1. jaanuar ===
Ukraina droonid ründasid energia- ja tööstusobjekte Krasnodari, Tatarstani ja Kaluga piirkonnas ja okupeeritud Donbassis. Krasnodari krais sai järjekordse tabamuse Ilski naftatöötlemistehas. Donetski oblastis hävitati erinevat Venemaa sõjatehnikat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609898857/ukraina-droonid-tabasid-sihtmarke-kolmes-venemaa-piirkonnas#runnakud Ukraina kinnitas rünnakut naftatöötlemistehasele ja sõjalistele sihtmärkidele Venemaal] ERR, 1. I 2026&lt;/ref&gt;

[[Hersoni oblast]]i okupeeritud osa Venemaa poolt ametisse pandud juht [[Vladimir Saldo]] süüdistas Ukrainat rünnakus Horlõ asulale, kus olevat hukkunud 27 inimest. Ukraina tõrjus süüdistused.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120426895/hersoni-oblasti-okupatsioonivoimud-suudistasid-ukrainat-27-inimest-tapnud-runnakus Hersoni oblasti okupatsioonivõimud süüdistasid Ukrainat 27 inimest tapnud rünnakus] Delfi, 2. I 2026&lt;/ref&gt;

=== 2. jaanuar ===
[[File:Destructions_in_Kharkiv_after_Russian_attack,_2026-01-02_(01).jpg|thumb|Korterelamu [[Harkiv]]is peale tabamust.]]

Venemaa ründas Ukrainat 116 drooniga, millest 86 tulistati alla. [[Harkiv]]is hukkus Vene raketirünnakus kuus ja sai kannatada 32 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#harkiv Harkivis sai Vene raketirünnakus kannatada vähemalt 25 inimest] ERR, 2. I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8390124/blogi-1412-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-vahetab-valja-julgeolekuteenistuse-juhi?liveblogPost=3 |pealkiri=Venemaa 2. jaanuari raketirünnaku ohvrite arv Harkivis kerkis kuueni  |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-05 |vaadatud=2026-01-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas droonirünnaku [[Samara oblast]]is [[Novokuibõševsk]]is asuvatele  Novokuibõševski ja Kuibõševski naftatöötlemistehastele.

Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine [[Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsus]]e ülem [[Kõrõlo Budanov]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120426992/ukraina-presidendikantselei-uueks-juhiks-sai-senine-sojavaeluure-ulem-korolo-budanov Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov] Delfi, 2. I 2026&lt;/ref&gt; Sõjaväeluure uueks juhiks sai senine [[Ukraina Välisluureteenistus]] juht [[Oleh Ivaštšenko]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#valisluure Ukraina sõjaväeluure juhiks saab ilmselt välisluure juht Ivaštšenko] ERR, 2. I 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. jaanuar ===
Kiievis toimus tahtekoalitsiooni tippkohtumine, kus jätkatid tööd Ukraina rahuplaani raamistiku kallal.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120427173/euroopa-julgeolekunounikud-arutavad-kiievis-ukraina-rahuplaani Euroopa julgeolekunõunikud arutavad Kiievis Ukraina rahuplaani] Delfi, 3. I 2026&lt;/ref&gt;

=== 4. jaanuar ===
Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale. Rünnaku tõttu peatasid Vnukovo ja Žukovski lennujaamad töö.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609900345/trump-kritiseeris-putinit#moskva Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale] ERR, 4. I 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. jaanuar ===
[[File:Destructions_in_Kyiv_after_Russian_attack,_2026-01-05_(01).jpg|thumb|Rünnakujärgne Kiievi haigla]]

Veemaa ründas Ukrainat 165 drooni ja üheksa ballistilise raketiga. Ukraina  õhukaitse hävitas 137 drooni. Rünnakus sai surma vähemalt üks inimene.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120427347/kiievis-sai-pihta-erahaigla-ja-hukkus-inimene Kiievis sai pihta erahaigla ja hukkus inimene] Delfi, 5. I 2026&lt;/ref&gt; [[Dnipro]]s sai tabamuse USA ettevõttele Bunge kuuluv taimeõlitehas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120427580/venemaa-andis-loogi-usa-taimeolitehasele-ukrainas-sobiha-see-on-sihilik-ja-sustemaatiline Venemaa andis löögi USA taimeõlitehasele Ukrainas. Sõbiha: see on sihilik ja süstemaatiline] Delfi, 5. I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is asuvat akutehast, vallandades seal tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609901029/soja-1412-paev-ukraina-korraldas-ohurunnaku-akutehasele-lipetski-oblastis#jelets Ukraina korraldas õhurünnaku akutehasele Lipetski oblastis] ERR, 5. I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tõrjusas venelaste katse rünnata Kupjanski lähistel läbi gaasitoru.

Ukraina lõi [[Donetski oblast]]is droonirünnakuga rivist välja Vene [[S-300]]V õhutõrjeraketikompleksi radarijaama 9S32M1.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8391550/video-uks-silm-loodi-kinni-ukraina-havitas-putini-haruldase-ohutorjesusteemi-radari |pealkiri=VIDEO ⟩ Üks silm löödi kinni: Ukraina hävitas Putini haruldase õhutõrjesüsteemi radari |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-06 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) juht [[Vassõl Maljuk]] teatas tagasiastumisest SBU juhi kohalt.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120427480/vassol-maljuk-lahkub-ukraina-julgeolekuteenistuse-juhi-kohalt Vassõl Maljuk lahkub Ukraina julgeolekuteenistuse juhi kohalt] Delfi, 5. I 2026&lt;/ref&gt; Uueks SBU juhiks saab SBU erioperatsioonide üksuse Alfa senine juht [[Jevhenii Hmara]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609901533/ukraina-julgeolekuteenistuse-sbu-juht-astus-zelenski-survel-tagasi Ukraina julgeolekuteenistuse SBU juht astus Zelenski survel tagasi] ERR, 5. I 2026&lt;/ref&gt; Maljuk jätkab teenistust SBU välisoperatsioonide osakonnas.

=== 6. jaanuar ===
Ukraina tabas kaugmaadroonidega naftahoidlat [[Lipetski oblast]]is ning raketi- ja laskemoonaladu [[Kostroma oblast]]is [[Neja]] asula lähedal.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609901923/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-lipetski-oblastis-asuv-naftahoidla#naftahoidla Droonirünnaku tagajärjel süttis Venemaal Lipetski oblastis asuv naftahoidla] ERR, 6. I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina, Prantsusmaa ja Suurbritannia juhid allkirjastasid pärast Ukraina liitlaste tippkohtumist deklaratsiooni rahvusvaheliste vägede sõjajärgseks paigutamiseks Ukrainasse.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120427793/ukraina-liitlased-noustusid-rahulepingu-osana-paigutama-ukrainasse-rahvusvahelised-vaed Ukraina liitlased nõustusid rahulepingu osana paigutama Ukrainasse rahvusvahelised väed] Delfi, 6. I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609902709/tahtekoalitsioon-leppis-kokku-tugevates-julgeolekutagatistes-ukrainale Tahtekoalitsioon leppis kokku tugevates julgeolekutagatistes Ukrainale] ERR, 6. I 2026&lt;/ref&gt;

=== 7. jaanuar ===
Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kagus asuva Novomarkove ja [[Sumõ oblast]]is asuva Andriivka külad.&lt;ref name=deepstatemap&gt;[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]&lt;/ref&gt;

Ukraina andis droonilöögi Oskolneftesnabi naftabaasile [[Belgorodi oblast]]is Koteli asulas&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609902949/belgorodi-oblastis-poleb-jarjekordne-venemaa-naftahoidla#belgorod Belgorodi oblastis põleb järjekordne Vene naftahoidla] ERR, 7. I 2026&lt;/ref&gt; ja materiaal-tehniliste vahendite laole [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120427898/ukraina-teatas-loogi-andmisest-naftabaasile-belgorodi-oblastis-ja-laole-donetski-oblastis Ukraina teatas löögi andmisest naftabaasile Belgorodi oblastis ja laole Donetski oblastis] Delfi, 7. I 2026&lt;/ref&gt;

=== 8. jaanuar ===
Venemaa droonirünnak kriitilise tähtsusega infrastruktuurile põhjustas  [[Dnipropetrovski oblast|Dnipropetrovski]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites ulatuslikud vee-, kütte- ja elektrikatkestused.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609903831/vene-runnakud-jatsid-ukrainas-miljon-inimest-vee-ja-kutteta#droonirunnak Venemaa droonirünnakud jätsid kaks Ukraina oblastit elektrita] ERR, 8. I 2026&lt;/ref&gt;
[[Odessa oblast]]is ründas Venemaa sadamaid. Rünnakutes hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120428051/vene-runnaku-tottu-jaid-pea-taielikult-elektrita-ukraina-dnipropetrovski-ja-zaporizzja-oblast-odessa-oblastis-runnati-sadamaid Vene rünnaku tõttu jäid pea täielikult elektrita Ukraina Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblast. Odessa oblastis rünnati sadamaid] Delfi, 8. I 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. jaanuar ===
[[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-01-09 (01).jpg|thumb|Tabamuse saanud korterelamu Kiievis]]
Venemaa ründas Ukraina energeetika- ja tsiviilinfrastruktuuri objektide 242 drooni, 22 tiibraketi, 13 ballistilise raketi&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120428308/venemaa-teatas-et-andis-vastuseks-putini-residentsi-rundamisele-ukrainale-loogi-oresnikuga VIDEO | Venemaa teatas, et andis &quot;vastuseks Putini residentsi ründamisele&quot; Ukrainale löögi Orešnikuga] Delfi, 9. I 2026&lt;/ref&gt;
ja Lvivi keskmaa [[Orešnik (rakett)|ballistilise raketiga Orešnik]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120428275/venemaa-rundas-lvivi-raketiga-mis-liikus-kiirusega-13-000-kilomeetrit-tunnis Venemaa ründas Lvivi raketiga, mis liikus kiirusega 13 000 kilomeetrit tunnis] Delfi, 9. I 2026&lt;/ref&gt;
Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee- ja küttekatkestusi&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120428360/klotsko-pool-kiievi-kortermajadest-on-runnaku-jarel-kutteta Klõtško: pool Kiievi kortermajadest on rünnaku järel kütteta] Delfi, 9. I 2026&lt;/ref&gt;
ja selle tagajärjel hukkus neli ja sai kannatada 19 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120428274/kiievis-hukkus-venemaa-runnakus-neli-inimest Kiievis hukkus Venemaa rünnakus neli inimest] Delfi, 9. I 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina õhutõrje tulistas alla 226 drooni ja 18 raketti.

[[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina rünnaku järel kütte või elektrita üle poole miljoni inimese.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609905724/ukraina-vastuloogi-jarel-jai-belgorodi-oblastis-elektrita-ule-500-000-inimese#belgorod Belgorodis on Ukraina rünnaku järel elektrita üle 500 000 inimese] ERR, 9. I 2026&lt;/ref&gt;

=== 10. jaanuar ===
Vene väed ründasid [[Dnipropetrovski oblast]]it ühe [[Iskander-M]] ballistilise raketi ja 121 drooniga. Ukraina õhutõrje suutis alla tulistada 94 drooni.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8393615/blogi-1417-sojapaev-ukrainas-uro-julgeolekunoukogu-kavandab-esmaspaevaks-ukraina-teemalist-erakorralist-istungit?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat Iskander-raketi ja 121 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-10 |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Volgogradi oblast]]i lõunaosas Oktjabrski rajoonis asuvas naftahoidlas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609906765/ukraina-droonirunnak-suutas-naftahoidla-volgogradi-oblastis#hoidla Ukraina droonirünnak süütas naftahoidla Volgogradi oblastis] ERR, 10.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 11. jaanuar (sõja 1418. päev) ===
Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest õhutõrje hävitas 125.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#tabas Ukraina hävitas riiki rünnanud 154 Vene ründedroonist 125] ERR, 11.I 2026&lt;/ref&gt;
Donetski, Harkivi ja Hersoni oblastis hukkus kokku neli ja sai viga 20 inimest. Rünnaku tagajärjel olid suured elektrikatkestused Kiievis ja Zaporižžja oblastis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120428637/lisaks-kiievile-jai-ooseks-elektrita-ka-kogu-zaporizzja-energiafirma-nii-raske-pole-seni-olnud Lisaks Kiievile jäi ööseks elektrita ka kogu Zaporižžja. Energiafirma: nii raske pole seni olnud] Delfi, 11.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Kaspia meres kolme Lukoili naftatootmisplatvormi (V. Filanovski, Juri Kortšagini ja Valeri Graiferi platvormid) ja tabas Luhanski oblasti okupeeritud aladel õhutõrjeraketisüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M3]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#naftapuurtorn Ukraina ründas Kaspia meres kolme Venemaa naftapuurtorni] ERR, 11.I 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa sõda Ukrainas on kestnud sama kaua, kui Nõukogude Liidu sõda Saksamaaga aastatel 1941-1945.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394393/venemaa-agressioonisoda-ukrainas-on-kestnud-kauem-noukogude-liidu-sojast-saksamaaga |pealkiri=Venemaa agressioonisõda Ukrainas on kestnud kauem Nõukogude Liidu sõjast Saksamaaga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
Selle ajaga on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394498/ukrainale-kallaletungimise-jarel-on-tapetud-vahemalt-19-vene-kindralit |pealkiri=Ukrainale kallaletungimise järel on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
ja sõjas on hukkunud 142 meediatöötajat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#meedia Venemaa sissetungi algusest on tapetud 142 meediatöötajat] ERR, 11.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. jaanuar ===
Venemaa ründas Ukrainat 156 drooniga, millest õhutõrje hävitas 135. Rünnak põhjuastas elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120428842/venemaa-runnakute-ja-ilma-tottu-on-elektrikatkestusi-7-ukraina-oblastis Venemaa rünnakute ja ilma tõttu on elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis] Delfi, 12.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukrainameelne partisaniliikumine Ateš süütas [[Moskva oblast]]is õhutõrjeüksuse sidetorni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609907674/uhendkuningriik-tahab-ukrainale-toota-kaugmaa-ballistilisi-rakette#atesh Ukrainat toetava partisaniliikumise Ateš agendid süütasid Venemaal Moskva oblastis õhutõrjeüksusele kuuluva sidetorni] ERR, 12.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. jaanuar ===
Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus neli ja sai vigastada kuus inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609909087/soja-1420-paev-ukraina-sodurid-heiskasid-kupjanski-linnavalitsusele-riigilipu#harkiv Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt neli inimest] ERR, 13.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120429019/video-harkivi-eeslinnas-hukkus-vene-runnaku-tottu-neli-inimest VIDEO | Harkivi eeslinnas hukkus Vene rünnaku tõttu neli inimest] Delfi, 13.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnaku tulemusel sõttisa tulekahju [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuvas droonide tootmisüksuses.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120429155/ukraina-teatas-raketiloogi-andmisest-droonitehasele-venemaal-taganrogis Ukraina teatas raketilöögi andmisest droonitehasele Venemaal Taganrogis] Delfi, 13.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseminister [[Denõss Šmõhal]]i, esimese asepeaministri ja digitaalse ülemineku ministri [[Mõhhailo Fedorov]]i ning Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juhi, kindralleitnant [[Vassõl Maljuk]]i.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120429175/ukraina-ulemraada-vabastas-ametist-kaitseministri-digitaalse-ulemineku-ministri-ja-sbu-juhi Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseministri, digitaalse ülemineku ministri ja SBU juhi] Delfi, 13.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 14. jaanuar ===
Venemaa korraldas droonirünnaku [[Krõvõi Rih]]ile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609910014/venemaa-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-krovoi-rihile#krovoirih Venemaa korraldas ulatusliku droonirünnaku Krõvõi Rihile] ERR, 14.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120429299/krovoi-rihis-jai-vene-droonirunnaku-tottu-elektrita-ule-45-000-kliendi Krõvõi Rihis jäi Vene droonirünnaku tõttu elektrita üle 45 000 kliendi] Delfi, 14.I 2026&lt;/ref&gt;

Zelenskõi kuulutas suurte purustuste tõttu&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609913065/kiviselg-venemaa-rundab-ukraina-energiataristut-uha-aktiivsemalt Kiviselg: Venemaa ründab Ukraina energiataristut üha aktiivsemalt] ERR, 16.I 2026&lt;/ref&gt;  energeetikasektoris välja eriolukorra.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120429561/zelenskoi-kuulutas-kriisi-suvenedes-valja-energeetikasektori-eriolukorra Zelenskõi kuulutas kriisi süvenedes välja energeetikasektori eriolukorra] Delfi, 14.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ülemraada kinnitas [[Mõhhailo Fedorov]]i uueks kaitseministriks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609910788/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] ERR, 14.I 2026&lt;/ref&gt; Senine kaitseminister [[Denõss Šmõhal]] kinnitati energeetikaministriks.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120429434/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] Delfi, 14.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. jaanuar ===
[[USA president]] [[Donald Trump]] väitis, et võimalikku rahukokkuleppe sõlmimist takistab Ukraina, mitte Venemaa.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120429574/trump-ukraina-rahukokkuleppe-solmimist-takistab-zelenskoi Trump: Ukraina rahukokkuleppe sõlmimist takistab Zelenskõi] Delfi, 15.I 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Krasnohirske küla ja [[Huljaipole]] linna keskosa.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina on 48 tunni jooksul hävitanud kuus Vene õhutõrjesüsteemi - kaks [[Buk (raketisüsteem)|Buk]]-süsteemi kaks [[Tor (raketisüsteem)|Tori]], õhutõrjesoomuki [[9K35 Strela-10|Strela-10]] ja radari Vitjaz 50N6E.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609911130/trump-putin-on-valmis-rahuleppeks-kuid-zelenski-on-takistuseks#ohutorje Ukraina väed hävitasid 48 tunniga kuus Vene õhutõrjesüsteemi] ERR, 15.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 16. jaanuar ===
[[Rjazan]]i tabas tuvastamata droon kõrghoonet.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609912693/soja-1423-paev-zelenski-sonul-toestab-venemaa-et-ei-taha-kokkuleppeid#rjazan Meedia: Venemaal Rjazanis tabas droon kortermaja] ERR, 16.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 17. jaanuar ===
Ukraina ja Venemaa leppisid kokku kohaliku relvarahu [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a varuelektriliini parandamiseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609913644/ukraina-delegatsioon-peab-laupaeval-labiraakimisi-usa-ga#Tuuma Zaporižžja tuumaelektrijaama parandamiseks lepiti kokku kohalik relvarahu] ERR, 17.I 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 96 drooni.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8397683/blogi-1424-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1100-soduri-ja-700-drooni?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-17 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas Krimmis asuvat radarijaama [[Nebo-M|Nebo-U]] ja õhutõrjeraketikompleksi [[Pantsir|Pantsir-C1]].&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0bXsEvxzoLBWs6EGwRofU88fRhqh3YV8UbHtT5feJ9ZkdCnKb6HpmchGeBqETSoeol Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 17.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 18. jaanuar ===
Venemaa ründas Ukrainat 201 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 167 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609914070/ukrainas-hukkus-venemaa-oistes-droonirunnakutes-viis-inimest Vene öised rünnakud tõid kaasa vigastusi mitmel pool Ukrainas] ERR, 18.I 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakutes hukkus vähemalt viis ja sai vigastada 11 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120430133/venemaa-pommitas-oosel-ukraina-elurajoone-ja-taristut-harkivi-eramajas-hukkus-20-aastane-naine Venemaa pommitas öösel Ukraina elurajoone ja taristut. Hukkus vähemalt viis inimest] Delfi, 18.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. jaanuar ===
Venemaa ründas Ukrainat 145 drooniga, millest Ukraina tõrjus 126. Rünnak oli suunatud energiataristu vastu ja tekitas elektikatkestusi mitmes Ukraina oblastis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609914520/soja-1426-paev-venemaa-rundas-oosel-mitme-ukraina-oblasti-energiataristut#energiataristu Venemaa ründas öösel mitme Ukraina oblasti energiataristut] ERR, 19.I 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Rybne küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 20. jaanuar ===
Venemaa ründas Ukrainat 18 ballistilise raketi, 15 tiibraketi ja 339 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 14 ballistilist, 13 tiibraketti ja 315 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609915501/venemaa-runnaku-jarel-on-pea-pool-kiievist-kutte-ja-elektrita#energiataristu Venemaa ründas Ukraina energiataristut sadade rakettide ja droonidega] ERR, 20.I 2026&lt;/ref&gt;
Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee, kütte ja elektrikatkestusi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120430481/kiievis-on-parast-vene-raketi-ja-droonirunnakut-taas-elektri-ja-veekatkestused Kiievis on pärast Vene raketi- ja droonirünnakut taas elektri- ja veekatkestused, tuhanded korrusmajad jäid kütteta] Delfi, 20.I 2026&lt;/ref&gt;
Kütteta jäid pooled Kiievi elumajadest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120430624/kiievis-on-kutteta-pool-elumajadest Kiievis on kütteta pool elumajadest] Delfi, 20.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. jaanuar ===
Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Iskander-M ja 97 drooniga, millest 84 suudeti Ukraina õhukaitseüksuste poolt neutraliseerida.

Ukraina korraldas laiaulatusliku drooni- ja raketirünnaku Venemaa sihtmärkide pihta. Tabati objekte [[Krasnodari krai]]s, [[Adõgee]]s, [[Orjoli oblast|Orjoli]] ja [[Belgorodi oblast]]is ning okupeeritud Krimmis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609916849/ukraina-vastas-vene-ohurunnakule-omapoolse-suurrunnakuga#suur Ukraina vastas Vene õhurünnakule omapoolse suurrünnakuga] ERR, 21.I 2026&lt;/ref&gt;

Kiievis on ca 4000 hoonet kütteta ning suurem osa linnast on elektrita.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8401224/smohal-kiiev-liigub-prognoositavate-elektrigraafikute-poole |pealkiri=Šmõhal: Kiiev liigub prognoositavate elektrigraafikute poole |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-22 |vaadatud=2026-01-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 22. jaanuar ===
[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus [[Davos]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[USA president]] [[Donald Trump]]iga&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431212/zelenskoi-ja-trump-pidasid-davosis-kohtumise-ukraina-sonul-olid-konelused-head Zelenskõi teatas pärast Trumpiga kohtumist kolmepoolsetest kõnelustest Venemaaga] Delfi, 22.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431248/zelenskoi-joudsime-usaga-julgeolekutagatiste-osas-kokkuleppele-dokument-on-valmis Zelenskõi: jõudsime USAga julgeolekutagatiste osas kokkuleppele, territooriumite küsimus jäi lahendamata] Delfi, 22.I 2026&lt;/ref&gt;
ja pidas foorumil kõne, kus kritiseeris teravalt Euroopa riike tegevusetuse eest Ukraina sõja lõpetamisel, varilaevastiku peatamisel ja Venemaa külmutatud varade kasutamisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609918625/zelenski-suudistas-euroopat-tegevusetuses-ukraina-soja-lopetamisel Zelenski süüdistas Euroopat tegevusetuses Ukraina sõja lõpetamisel] ERR, 22.I 2026&lt;/ref&gt;

Moskvas kohtusid Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]] ning USA presidendi eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja [[Jared Kushner]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431285/putini-ja-ameeriklaste-kohtumine-kreml-lubas-soda-jatkata-territooriumide-kusimuse-lahendamiseni VIDEO | Putini ja ameeriklaste kohtumine: Kreml lubas sõda jätkata territooriumide küsimuse lahendamiseni] Delfi, 23.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas droonidega [[Krasnodari krai]]s Volna küla lähedal asuvat naftaterminali, põhjustades seal tulekahju. Rünnaku tagajärjel hukkus kolm ja viga sai kaheksa inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609918031/ukraina-rundas-droonidega-krasnodari-krai-naftaterminali#krasnodar Ukraina ründas droonidega Krasnodari krais naftaterminali] ERR, 22.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovskist]] kirdes asuva Sukhetske küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 23. jaanuar ===
Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kaks päeva kestvaid kolmepoolseid kõnelusi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431518/ukraina-usa-ja-venemaa-alustasid-abu-dhabis-kolmepoolseid-konelusi Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kolmepoolseid kõnelusi] Delfi, 23.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609920398/ukraina-venemaa-ja-usa-alustasid-abu-dhabis-rahukonelusi Abu Dhabis lõppes USA-Venemaa-Ukraina kõneluste esimene voor] ERR, 23.I 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa nõuab jätkuvalt Ukrainalt Donbassi loovutamist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431388/kreml-soja-loppemiseks-peavad-ukraina-relvajoud-donbassist-lahkuma Kreml: sõja lõppemiseks peavad Ukraina relvajõud Donbassist lahkuma] Delfi, 23.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Penza]]s naftabaasi, põhjustades seal tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431287/droonid-rundasid-venemaal-penzas-naftabaasi Droonid ründasid Venemaal Penzas naftahoidlat] Delfi, 23.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina energiavarustuse olukord on Venemaa rünnakute tõttu halvenenud ja see põhjustab enamikus piirkondades elektrikatkestusi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609919669/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-penza-oblastis-asuv-naftahoidla#ukrenergo Ukraina võrguoperaatori sõnul läheneb energiaolukord katastroofile] ERR, 23.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609921358/venemaa-runnakud-on-viinud-kiievi-humanitaarkatastroofi-aarele Venemaa rünnakud on viinud Kiievi humanitaarkatastroofi äärele] ERR, 24.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. jaanuar ===
Abu Dhabis jätkusid Ukraina, USA ja Venemaa läbirääkimised. Olulisi kokkuleppied ei saavutatud, kokku lepiti ainult kõneluste jätkamises 1. veebruaril Abu Dhabis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431600/zelenskoi-kolmepoolsed-konelused-loppesid-konstruktiivselt Zelenskõi: kolmepoolsed kõnelused lõppesid konstruktiivselt] Delfi, 24.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609920776/ukraina-ja-venemaa-jatkasid-otsekonelusi-usa-rahuplaani-ule Ukraina ja Venemaa jätkasid otsekõnelusi USA rahuplaani üle] ERR, 24.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431659/uhel-hetkel-olid-koik-peaaegu-sobrad-vene-usa-ukraina-esimene-kohtumine-tekitas-usa-s-optimismi &quot;Ühel hetkel olid kõik peaaegu sõbrad&quot;. Vene-USA-Ukraina esimene kohtumine tekitas USA-s optimismi] Delfi, 25.I 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 375 drooniga. Rünnaku põhjustas suuri probleeme [[Kiiev]]i, [[Harkiv]]i ja [[Tšernihiv]]i kütte ja elektriga varustamisel.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431589/venemaa-ohurunnakud-tabasid-ukrainat-keset-usa-vahendatud-rahukonelusi Venemaa õhurünnakud tabasid Ukrainat keset USA vahendatud rahukõnelusi] Delfi, 24.I 2026&lt;/ref&gt;
Hukkus üks ja sai vigastada sai 23 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609920689/ukrainas-sai-vene-runnakutes-surma-uks-ja-viga-23-inimest#viga Vene rünnakutes hukkus üks ja sai viga 23 inimest] ERR, 24.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. jaanuar ===
Venemaa ründas Ukrainat kahe ballistilise raketi ning 102 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 87 drooni. Vene rünnakute tõttu Ukraina energia- ja tsiviiltaristule on Kiievis elektrita üle 800 000 kliendi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609921175/soja-1432-paev-klotsko-sonul-on-15-protsenti-kiievi-elumajadest-kutteta#Droon Kiievis on Vene rünnaku järel elektrita üle 800 000 kliendi] ERR, 26.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431904/talv-ukrainas-kutte-puudumise-korral-aitavad-ellu-jaada-kuunla-voi-gaasileegiga-kuumutatud-kivikamakad Talv Ukrainas. Kütte puudumise korral aitavad ellu jääda küünla või gaasileegiga kuumutatud kivikamakad] Delfi, 26.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. jaanuar ===
Venemaa ründas [[Zaporižžja oblast]]it 138 drooniga, millest Ukraina tõrjus 110.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#sapakas Venemaa tegi õhurünnaku Zaporižžja oblastile] ERR, 26.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnak [[Krasnodari krai]]s asuvale Slavjansk-na-Kubani naftatöötlemistehasele põhjustas seal tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120431791/droonid-rundasid-venemaal-krasnodari-krais-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Krasnodari krais naftatöötlemistehast] Delfi, 26.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#kinnitus Ukraina kinnitas Vene naftakäitise ründamist] ERR, 26.I 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kirdes asuva Orikhova-Vasõlivka küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 27. jaanuar ===
[[File:Train in Kharkiv Oblast after Russian attack, 2026-01-27 (11).jpg|thumb|Rong [[Harkivi oblast]]is peale droonitabamust.]]

Venemaa andis [[Harkivi oblast]]is löögi Tšopi-Harkivi- Barvinkove reisirongile, milles hukkus viis inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120432299/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-reisirongi-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. On hukkunuid] Delfi, 28.I 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120432268/sojapaevik-1434-paev-venemaa-rundas-droonidega-rahvast-tais-reisirongi |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1434. päev) - Venemaa ründas droonidega rahvast täis reisirongi |url-access=subscription |eesnimi=Anna Teele |perekonnanimi=Orav |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Venemaa droonirünnakus purunes Ukraina territooriumil [[naftajuhe Družba]], mis varustab naftaga Ungarit ja Slovakkiat.&lt;ref name=druzba&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120437622/ungari-ja-slovakkia-ahvardasid-ukrainat-energiaekspordi-katkestamisega Ungari ja Slovakkia ähvardasid Ukrainat energiaekspordi katkestamisega] Delfi, 20.II 2026&lt;/ref&gt;

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] sõnade kohaselt tekitati 2025 aastal Venemaale üle 80 protsendi kaotustest droonidega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8404016/zelenskoi-sonul-havitavad-droonid-80-protsenti-vaenlase-sihtmarkidest |pealkiri=Zelenskõi sõnul hävitavad droonid 80 protsenti vaenlase sihtmärkidest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
2025. aastal hävitati droonidega ligi 820 000 vaenlase sihtmärki, sealhulgas elimineeritud üle 240 000 okupandi, tabati 62 000 juhul kergtehnikat ning 29 000 korral rasketehnikat ning samuti hävitati 32 000 ründe- ja luuredrooni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609922873/ukraina-vaitel-havitas-ta-droonidega-mullu-ule-800-000-vene-sihtmargi#yle Ukraina väitel hävitas ta droonidega mullu üle 800 000 Vene sihtmärgi] ERR, 27.I 2026&lt;/ref&gt;
Droonide kasutamise tõttu on rindele tekkinud kuni 40km laiune &quot;ei kellegi maa&quot;, mida valitsevad droonid ja kus logistikat korraldada on väga keeruline.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8403569/ukrainas-salaja-katsetatud-usa-droonid-said-nuud-pardale-louna-korea-juhitavad-raketid |title=Ukrainas salaja katsetatud USA droonid said nüüd pardale Lõuna-Korea juhitavad raketid |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=tehnika.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8403219/ukrainlaste-toeline-peavalu-venelaste-uliodav-ja-tohus-tapjadroon-molnija |pealkiri=Ukrainlaste tõeline peavalu – venelaste üliodav ja tõhus tapjadroon Molnija |url-access=subscription |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-01-26 |vaadatud=2026-01-26 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8407241/totaalne-droonisoda-ukraina-havitab-valdava-enamuse-vaenlastest-pelgalt-droonidega |pealkiri=TOTAALNE DROONISÕDA ⟩ Ukraina hävitab valdava enamuse vaenlastest pelgalt droonidega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-31 |vaadatud=2026-01-31 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 28. jaanuar ===
Partisaniliikumine Ateš saboteeris [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] elektrialajaama, mille tagajärjel katkes vooluühendus lähedalasuva sõjatööstustehasega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609923959/soja-1435-paev-venemaa-rundas-ukrainat-droonide-ja-rakettidega#partisanid Ukraina partisanid saboteerisid Udmurtias alajaama] ERR, 28.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 29. jaanuar ===
Venemaa laskis Ukraina pihta 105 drooni, millest Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 84. Rünnakutes hukkus 3 inimest.

Venemaa hõivas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Zlahoda küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina tulistas Musta mere kohal alla Venemaa hävitus-pommituslennuki [[Su-34]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609925429/trumpi-vaitel-lubas-putin-teha-ukraina-pommitamises-nadalase-pausi#su Ukraina tulistas väidetavalt alla Vene ründelennuki] ERR, 29.I 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa andis Ukrainale üle tuhat surnukeha.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120432672/venemaalt-toodi-ukrainasse-tuhat-surnukeha Venemaalt toodi Ukrainasse tuhat surnukeha] Delfi, 29.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 30. jaanuar ===
Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]] kinnitas, et [[USA president]] [[Donald Trump]] palus isiklikult&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120432784/trump-palus-putinil-kulmalaine-all-kannatavat-ukrainat-nadal-aega-mitte-runnata Trump palus Putinil külmalaine all kannatavat Ukrainat nädal aega mitte rünnata] Delfi, 29.I 2026&lt;/ref&gt; Venemaa valitsejal [[Vladimir Putin]]il hoiduda löökidest Kiievi pihta kuni 1. veebruarini.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120432905/kreml-kinnitas-et-trump-palus-putinil-katkestada-kiievi-rundamine-1-veebruarini VIDEO | Kreml kinnitas, et Trump palus Putinil katkestada Kiievi ründamise 1. veebruarini] Delfi, 30.I 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609927001/isw-energiataristu-rundamise-peatamine-on-kremlile-aarmiselt-kasulik#runnak Ukraina: Venemaa ründas öösel ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga] ERR, 30.I 2026&lt;/ref&gt;

=== 31. jaanuar ===
Venemaa saatis Ukraina vastu välja 85 drooni, millest Ukraina tõrjus 64. Rünnakus hukkus viis inimest ja 19 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609928072/ukrainat-tabas-elektrikatkestuste-laine#hukkunud Ööpäevaga hukkus Vene rünnakutes viis inimest] ERR, 31.I 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina energeetikasüsteemis toimus süsteemne avarii, mille tõttu jäi oluline osa riigist elektrita.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120433102/ukrainas-toimus-susteemne-avarii-mis-jattis-elektrita-suure-osa-riigist Ukrainas toimus süsteemne avarii, mis jättis elektrita suure osa riigist. Vooluta jäi ka Moldova pealinn] Delfi, 31.I 2026&lt;/ref&gt;

USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa jaanuaris 480 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8407576/blogi-1440-sojapaev-ukrainas-jaanuaris-vahenenud-vene-kaugrunnakud-laastasid-ukraina-energiavorku?liveblogPost=22 |pealkiri=ISW: Venemaa intensiivistas jaanuaris rünnakuid Ukrainas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://kolonelhans.ee/wp-content/uploads/2026/02/image-5.png Venemaa vallutuste graafik kuude kaupa] kolonel Hannes Toomsalu blogi, FB, 4.II 2026&lt;/ref&gt;

== Veebruar ==
=== 1. veebruar ===
[[File:Destructions in Ternivka after Russian attack, 2026-02-01 (01).jpg|thumb|Kaevuried vedanud buss peale rünnakut]]
[[Dnipropetrovski oblast]]is hukkus Vene droonirünnakus kaevureid vedanud bussile vähemalt 12 inimest ja 16 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120433266/vene-droonid-rundasid-ukrainas-kaevurite-bussi-hukkus-12-inimest Vene droonid ründasid Ukrainas kaevurite bussi, hukkus 12 inimest] Delfi, 2.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609929020/soja-1440-paev-ukraina-teatas-korraga-uheksa-vene-tiibraketi-torjumisest#buss Venemaa jõhkras droonirünnakus tsiviilbussile hukkus vähemalt 12 inimest] ERR, 2.II 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa on lõplikult hõivanud [[Donetski oblast]]is asuva [[Toretsk]]i linna.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Kokkuleppel Ukrainaga tõkestas [[SpaceX]] satelliitside süsteemi [[Starlink]] kasutamise Vene relvajõudude poolt ründedroonide juhtimiseks Ukraina sihtmärkide vastu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609928582/soja-1439-paev-ukraina-energeetikud-taastasid-kogu-riigis-katkenud-elektrivarustuse#starlink SpaceX kõrvaldas Vene armee võimalused kasutada droonide juhtimiseks Starlinki] ERR, 1.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120433352/kuidas-muudab-muski-starlink-sahedid-surmavamaks-ja-kuidas-saaks-venelased-sellest-pariselt-ilma-jatta |pealkiri=Kuidas muudab Muski Starlink Šahedid surmavamaks ja kuidas saaks venelased sellest päriselt ilma jätta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435565/kas-starlinki-terminalide-valjalulitamine-andis-vene-armeele-kova-maksahaagi-voi-on-tegu-liialdusega |pealkiri=Kas Starlinki terminalide väljalülitamisega anti Vene armeele kõva maksahaak või on tegu liialdusega? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-11 |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}&lt;/ref&gt;

=== 2. veebruar ===
USA ja India läbirääkimiste tulemusena nõustus India lõpetama Venemaa nafta ostmise ja USA kavatseb langetada India kaupadele kehtestatud tollimakse 25 protsendilt 18-le.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120433512/trump-langetas-india-tollimakse-kuna-riik-noustus-lopetama-vene-nafta-ostmise Trump langetas India tollimakse, kuna India nõustus lõpetama Vene nafta ostmise] Delfi, 2.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. veebruar ===
[[File:Darnytska Combined Heat and Power Plant in Kyiv after Russian attack on 2026-02-03 (21).jpg|thumb|Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste juhid inspekteerivad Kiievis hävinud Darnõtsja soojuselektrijaama]]

Venemaa korraldas massilise drooni- ja raketirünnaku Ukraina kaheksale oblastile,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120433582/venemaa-ootas-ukrainas-ara-koige-karedama-pakase-ja-jattis-taas-sajad-tuhanded-kutteta Venemaa ootas Ukrainas ära kõige käredama pakase ja jättis taas sajad tuhanded kütteta] Delfi, 3.II 2026&lt;/ref&gt;
kasutades rünnakus 32 ballistilist, 39 tiibraketti ja 450 drooni.
Ukraina tõrjus 11 ballistilist, 27 tiibraketti ja 412 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609929923/venemaa-korraldas-krobeda-pakase-ajal-ranga-runnaku-ukraina-energiataristule#runnak Venemaa korraldas krõbeda pakase ajal ränga rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 3.II 2026&lt;/ref&gt;

Rünnaku peamised sihtmärgid olid Ukraina suurlinnad – Kiiev, Harkiv ja Dnipropetrovsk, lisaks Vinnitsa ja Odessa oblastid. Kahjustuda said elamud ja energeetikasüsteem.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120433533/venemaa-rundas-oosel-kiievit-ja-harkivit-hommikul-anti-uus-ohuhaire Venemaa ründas öösel Kiievit, Harkivit ja Odessat, hommikul anti uus õhuhäire] Delfi, 3.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 4. veebruar ===
[[Donetski oblast]]is Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120433964/ukrainas-druzkivkas-hukkus-vene-runnakus-vahemalt-seitse-inimest Ukrainas Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest] Delfi, 4.II 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa droonirünnakus [[Zaporižžja]]le hukkus kaks ja sai viga vähemalt 11 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609931087/ukraina-nimetas-abu-dhabi-konelusi-viljakaks#zaporzzja Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks teismelist] ERR, 4.II 2026&lt;/ref&gt;

[[Abu Dhabi]]s toimus Ukraina, Venemaa ja USA vaheliste kõneluste teine voor.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120434063/ukraina-venemaa-ja-usa-kolmepoolsed-konelused-jatkuvad-homme Ukraina, Venemaa ja USA kolmepoolsed kõnelused jätkuvad homme] ERR, 4.II 2026&lt;/ref&gt;

Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609931891/el-leppis-kokku-ukrainale-antava-90-miljardi-eurose-laenu-tingimused EL leppis kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused] ERR, 4.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. veebruar ===
Venemaa ja Ukraina leppisid läbirääkimistel [[Abu Dhabi]]s kokku vangide vahetuse. Kumbki pool vabastas 157 sõjavangi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120434238/zelenskoi-teatel-andsid-labiraakimised-abu-dhabis-tulemuseks-157-ukraina-sojavaelase-venemaalt-naasmise Zelenskõi teatel andsid läbirääkimised Abu Dhabis tulemuseks 157 Ukraina sõjaväelase Venemaalt naasmise] Delfi, 5.II 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa poolt Ukrainas kasutatud [[Starlink]]i terminalid lakkasid töötamast. Kasutada saab ainult Ukrainas registrisse kantud terminale.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120434201/ukraina-kaitseministri-nounik-venelastel-lakkas-kogu-rindel-tootamast-starlink-ja-neil-on-katastroof Ukraina kaitseministri nõunik: venelastel lakkas kogu rindel töötamast Starlink ja neil on katastroof] Delfi, 5.II 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa vallutas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Degtyarne küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul on nelja sõjaaasta jooksul lahinguväljal hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609932131/ukraina-teatas-runnakutest-venemaa-mandritevahelise-raketi-stardiplatvormile#hukkunud Zelenski teatel on sõjas Venemaaga hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit] ERR, 5.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. veebruar ===
[[Belgorod]]is ja selle ümbruses on Ukraina raketirünnaku tulemusel elektri-, vee- ja küttekatkestused.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120434345/venemaal-belgorodis-kadusid-parast-raketirunnakut-elekter-vesi-ja-kute Venemaal Belgorodis kadusid pärast raketirünnakut elekter, vesi ja küte] Delfi, 6.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609933742/ukraina-vastulook-jattis-belgorodi-piirkonna-elektrita#belgorod Ukraina vastulöök jättis Belgorodi piirkonna elektrita] ERR, 6.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 7. veebruar ===
Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku, sihtides elektrijaamu, jaotusvõrku ja alajaamasid.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120434723/fotod-venemaa-viimased-runnakud-mojusid-ukrainale-rangalt-kiievis-jatkub-elektrit-kuni-kaheks-tunniks FOTOD | Venemaa viimased rünnakud mõjusid Ukrainale rängalt. Kiievis jätkub elektrit kuni kaheks tunniks] Delfi, 8.II 2026&lt;/ref&gt;
Tabamuse said Burštõni soojuselektrijaam&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609935248/ukraina-neptuni-raketid-pohjustasid-venemaal-belgorodis-elektrikatkestuse#elektrivarustus Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord] ERR, 8.II 2026&lt;/ref&gt;
[[Ivano-Frankivski oblast]]is ja Dobrotviri soojuselektrijaam [[Lvivi oblast]]is.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=6 |pealkiri=Operaator: Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#suur Venemaa korraldas Ukraina energiasüsteemi vastu ulatusliku rünnaku] ERR, 7.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411609/blogi-1446-sojapaev-ukrainas-ukraina-elektrivarustuses-on-vaga-keeruline-olukord?liveblogPost=0 |pealkiri=Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-08 |vaadatud=2026-02-08 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Venemaa kasutas rünnakus:&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YgxNYax76bSPBaRaMQCfVMcRAsCgeLxXi28BSpsnLtm8L2atPKiG5mcPbs1JtFrBl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 7.II 2026&lt;/ref&gt;
* 2 raketti &quot;Tsirkoon&quot;
* 21 tiibraketti X-101, tõrjutud 14
* 16 tiibraketti Kalibr, tõrjutud 10
* 408 drooni, tõrjutud 382
 
Ukraina ründas raketikütuse komponente tootvat [[Redkino]] eksperimentaalset keemiatehast [[Tveri oblast]]is&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=10 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tveri oblastis raketikomponentide tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; ja  Balašovo naftahoidlat [[Saratovi oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#saratov Ukraina teatel rünnati naftahoidlat Saratovi oblastis] ERR, 7.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 8. veebruar ===
Ukraina sooritas raketirünnaku [[Belgorod]]i elektrivõrgule ja soojuselektrijaamale Lutši.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120434769/video-kulm-on-ka-mujal-kui-kiievis-raketilook-jattis-venemaal-elektri-ja-kutteta-suure-osa-belgorodist VIDEO | Külm on ka mujal kui Kiievis. Raketilöök jättis Venemaal elektri ja kütteta suure osa Belgorodist] Delfi, 8.II 2026&lt;/ref&gt;
Selle tulemusel katkes linnas elekter ja kaugküte.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120434826/venemaal-belgorodis-lastakse-kuttesusteemist-vesi-valja-ja-hakatakse-elanikke-evakueerima Venemaal Belgorodis lastakse küttesüsteemist vesi välja ja hakatakse elanikke evakueerima] Delfi, 9.II 2026&lt;/ref&gt;
Rünnaku tegi võimalikuks [[Belgorodi oblast]]i sidetaristu kahjustamine [[Ateš]]i partisanide poolt.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609935248/soja-1446-paev-ukraina-raketilook-pohjustas-belgorodis-elektrikatkestuse#partisanid Partisanid avasid akna Ukraina droonidele Venemaal Belgorodis] ERR, 8.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. veebruar ===
[[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-02-09 (01).jpg|thumb|Rong [[Konotop]]is peale Venemaa rünnakut]]

Venemaa lasi Ukraina pihta 11 ballistilist raketti Iskander-M ja 149 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 116 drooni. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 36 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#ohvrid Venemaa tappis viimase ööpäeva jooksul tehtud õhurünnakutega viis ukrainlast] ERR, 9.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-24]] koos meeskonnaga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#KOPTER Ukraina helikopteri Mi-24 meeskond hukkus lahinguülesandel] ERR, 9.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vabastas kaks asulat. [[Harkivi oblast]]i [[Kupjanski rajoon]]is asuva Tšugunivka küla ja Zaporižžja oblastis asuva Ternovate küla.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#kaks Ukraina teatas kahe asula vabastamisest] ERR, 9.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] paiknenud Vene vägede droonilao, kus asus umbes 6000 FPV-drooni ja nende komponente.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609936790/soja-1448-paev-ukraina-havitas-suure-vene-droonilao#ladu Ukraina hävitas suure Vene droonilao] ERR, 10.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 10. veebruar ===
Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist edelas asuva Bondarne küla ja on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] linnast.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 11. veebruar ===
Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast, mille tagajärjel puhkes objektil põleng.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609937804/soja-1449-paev-ukraina-rundas-volgogradi-naftatootlemistehast#volgograd Meedia: Ukraina droonid ründasid Volgogradi naftatöötlemistehast] ERR, 11.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. veebruar ===
Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat. Rünnakus kasutati 24 ballistilist raketi ja 219 drooni,  millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 197 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609938809/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftatootlemistehase-komimaal#kokku Ukraina: Venemaa ründas öösel 24 raketi ja 219 ründedrooniga] ERR, 12.II 2026&lt;/ref&gt; Rünnaku tagajärjel jäi Kiievis kütteta 2600 maja ning Odessas jäid elektri ja veeta ligi 300 000 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120435638/venemaa-rundas-rakettide-ja-droonidega-kiievit-dnipropetrovski-oblastit-ja-odessat Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat] Delfi, 12.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas drooni- ja raketirünnaku objektidele Venemaa erinevates piirkondades. Rakettidega [[FP-5 Flamingo]] rünnati [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]is asuvat GRAU (Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse - Главное ракетно-артиллерийское управление) arsenali. Objektil toimunud plahvatuste tõttu evakueeriti ümbruskonna elanikud.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120435659/venemaal-volgogradi-oblastis-sai-ilmselt-pihta-laskemoonaladu-ja-evakueeritakse-elanikke Venemaal Volgogradi oblastis sai ilmselt pihta laskemoonaladu ja evakueeritakse elanikke] Delfi, 12.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435810/piisaks-venemaa-sissetungi-arahoidmiseks-kuidas-soltub-vene-armee-kummekonnast-grau-arsenalist |pealkiri=&quot;Piisaks Venemaa sissetungi ärahoidmiseks.&quot; Kuidas sõltub Vene armee kümmekonnast GRAU arsenalist? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Komi]]s [[Uhta]]s asuvat Lukoili naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120435759/droonid-rundasid-venemaal-komis-lukoili-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Komis Lukoili naftatöötlemistehast] Delfi, 12.II 2026&lt;/ref&gt; Tehas asub 1750 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, mis on Ukraina droonide uus kaugusrekord.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120435866/sojapaevik-1450-paev-uus-rekord-ukraina-droon-tabas-piirist-1750-km-kaugusel-asuvat-naftatehast |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1450. päev) - Uus rekord! Ukraina droon tabas piirist 1750 km kaugusel asuvat naftatehast  |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Krutto |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is sai tabamuse tehas Progressi, mis toodab kõrgtehnoloogilist varustust lennundusele ja raketisüsteemidele. Rünnati veel Krimmis Hvardiiske külas asuvat lennuvälja, Luhanskis asuvat Kirova elektrialajaama ja Zaporižžja oblastis Prõmorskis asuvat andmekeskust.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#sbu SBU: Ukraina hävitas poole Venemaa ühe moodsama õhutõrjesüsteemi varudest] ERR, 15.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas Krimmis asuvat radarit 55Ж6У [[Nebo-M|Nebo-U]] ja teisi sõjalisi sihtmärke okupeeritud aladel.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0acMVMfBERjz1aT56LFKRkqUHGLY8HDjxhVdcfbB9hWSw3QGgjGsti5QDX4NuW2c6l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 13.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. veebruar ===
[[File:Car showroom in Odesa after Russian attack, 2026-02-13 (01).jpg|thumb|Autosalong [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]]

Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 154 drooniga,  millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 111 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning veel 28 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609940435/zelenski-ukraina-on-konelusteks-valmis-kuid-venemaa-vaikib#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäevaga vähemalt üheksa inimest] ERR, 13.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 14. veebruar ===
Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt viis ja vigastada sai 13 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609941434/soja-1452-paev-vene-vaed-rundasid-reede-hilisohtul-droonidega-kiievit Ööpäevaga hukkus Venemaa rünnakutes viis inimest] ERR, 14.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. veebruar ===
[[File:Destructions in Odesa Oblast after Russian attack, 2026-02-15 (01).jpg|thumb|Raudtee depoo [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]]

Ukraina korraldas droonirünnaku mitmele Venemaa regioonile.

Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is Mirnohradi ja [[Pokrovsk]]i vahel asuva  Rivne küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

[[Krasnodari krai]]s, Volna külas asuvas Tamani sadamas sai tabamuse naftaterminal Tamanneftgaz.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#droonid Ukraina droonid kahjustasid Venemaa naftaladu] ERR, 15.II 2026&lt;/ref&gt;

Krimmis sai tabamuse [[Pantsir|Pantsir-S1]] õhukaitsesüsteem.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid033B68Vg5WSCUPZeNRHe8xkNfnTUqCf1brr5zQTExSoBakPuuzBAtMfm3C1my3YmG2l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.II 2026&lt;/ref&gt;

[[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Belgorodi oblast]]is rünnati energiaobjekte,&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi Ukraina ründas Brjanski ja Belgorodi energiarajatisi] ERR, 16.II 2026&lt;/ref&gt; kahjustades mõlemas oblastis elektri- ja soojavarustust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120436423/venemaal-belgorodi-ja-brjanski-oblastis-teatati-energeetikataristu-tosistest-kahjustustest-ning-kutte-ja-elektrikatkestustest Venemaal Belgorodi ja Brjanski oblastis teatati energeetikataristu tõsistest kahjustustest ning kütte- ja elektrikatkestustest] Delfi, 16.II 2026&lt;/ref&gt;

Rünnati ka objekte [[Sotši]] linna piirkonnas ja Moskvas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609942070/soja-1453-paev-ukraina-rundas-moskvat-paevasel-ajal-droonidega#moskva Moskvat tabas keset päeva erakordselt ulatuslik droonirünnak] ERR, 15.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 16. veebruar ===
Venemaa on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Mõrnohrad]]i linnast.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina on vasturünnakute käigus alates 11. veebruarist vabastanud 201 km²&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi ISW: Ukraina saavutas möödunud nädalal 2,5 aasta kiireima lahinguedu] ERR, 16.II 2026&lt;/ref&gt; rinde kauguservas [[Huljaipole]] asulast põhjas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120436716/ukraina-saavutas-tanu-venelaste-starlinkist-ilmajatmisele-rindel-viimase-2-5-aasta-suurimat-edu Ukraina saavutas tänu venelaste Starlinkist ilmajätmisele rindel viimase 2,5 aasta suurimat edu] Delfi, 17.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120436880/video-ukraina-armee-kasutab-ara-segadust-venelaste-seas-ja-pole-pikka-aega-end-nii-julgelt-tundnud |pealkiri=VIDEO - Ukraina armee kasutab ära segadust venelaste seas ja pole pikka aega end nii julgelt tundnud  |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-17 |vaadatud=2026-02-17 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}&lt;/ref&gt;

=== 17. veebruar ===
Venemaa ründas Ukraina energiataristut 400 drooni ja 29 raketiga. Elektrikatkestused on Odessas ja Sumõs.

Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat Ilski naftatöötlemistehast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609943543/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftakaitise-krasnodari-krais#ilsk Ukraina süütas droonirünnakuga naftakäitise Krasnodari krais] ERR, 17.II 2026&lt;/ref&gt; Rünnaku alla jäid ka objektid  [[Tatarstan]]is [[Kaasan]]i ja [[Nižnekamsk]]i ümbruses.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120436742/droonirunnaku-jarel-suttis-venemaal-naftatootlemistehas-suleti-viis-lennuvalja-ja-osa-kaasanist-jai-elektrita Droonirünnaku järel süttis Venemaal naftatöötlemistehas, suleti viis lennuvälja ja osa Kaasanist jäi elektrita] Delfi, 17.II 2026&lt;/ref&gt;
Drooniohu tõttu katkestas töö kümme tsiviillennuvälja: Uljanovski, Pensa, Tambovi, Sotši, Gelendžiki, Krasnodari, Permi, Kaasani ja Iževski.

=== 18. veebruar ===
Genfis lõppesid olulite eduta kaks päeva kestnud Venemaa, Ukraina ja USA kolmepoolsed rahukõnelused.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#genf Genfi rahukõnelused lõppesid] ERR, 18.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120437111/zelenskoi-venemaa-puuab-labiraakimisi-venitada Zelenskõi: Venemaa püüab läbirääkimisi venitada] Delfi, 18.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8418553/ukraina-ja-venemaa-konelused-genfis-loppesid-edusammudeta |pealkiri=Ukraina ja Venemaa kõnelused Genfis lõppesid edusammudeta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-18 |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 126 drooniga, millest Ukjraina tõrjus 100 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest ja 30 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#hukkunud Vene rünnakutes hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt viis tsiviilinimest] ERR, 18.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas droonirünnaku [[Tšuvaššia]]s [[Tšeboksarõ]]s asuvale ettevõte VNIIR-Progress, mis toodab Venemaa relvajõududele drooniantenne.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120437031/droonid-rundasid-venemaal-tseboksaros-sojatoostusettevotet Droonid ründasid Venemaal Tšeboksarõs sõjatööstusettevõtet] Delfi, 18.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. veebruar ===
Ukraina korraldas droonirünnaku [[Pihkva oblast]]is asuvale [[Velikije Luki]]  naftabaasile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609945625/soja-1457-paev-ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-velikije-lukis#luki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Velikije Lukis] ERR, 19.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120437272/droonid-tabasid-pihka-oblastis-naftarajatist-kus-puhkes-tulekahju Droonid tabasid Pihkva oblastis naftarajatist, kus puhkes tulekahju] Delfi, 19.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 20. veebruar ===
Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja 128 drooniga. Ukraina tõrjus 107 drooni. Rünnakutes sai vigastada vähemalt üheksa inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609947092/venemaa-on-ukrainasse-sodima-varvanud-ule-tuhande-keenialase#oopaev Vene rünnakutes sai viimase ööpäeva jooksul vigastada vähemalt üheksa inimest] ERR, 20.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vastas droonirünnakuga okupeeritud Krimmis. Sihtmärgid olid [[Sakõ merelennuväebaas|Saki]] ja [[Belbeki lennujaam|Belbeki]] lennuväljad ning [[Sevastopol]].

=== 21. veebruar ===
Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Udmurtia]]s asuvat [[Votkinsk]]i masinaehitustehast,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120438640/ekspert-selgitab-kui-tugevasti-hairib-vene-armeed-look-udmurtia-iskanderi-tehase-pihta |pealkiri=EKSPERT SELGITAB - Kui tugevasti häirib Vene armeed löök Udmurtia Iskanderi tehase pihta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-25 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}&lt;/ref&gt;
mis on Venemaa üks tähtsaim ballistiliste rakettide tehas, kus toodetakse ballistilisi rakette [[Iskander-M]] ja [[Orešnik]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609948229/ukraina-tabas-venemaa-sugavuses-ballistiliste-rakettide-tehast#Tehas Ukraina tabas Venemaa sügavuses ballistiliste rakettide tehast] ERR, 21.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120437902/ukraina-ohurunnak-tabas-vene-raketitehast-udmurtias Ukraina õhurünnak tabas Vene raketitehast Udmurtias] Delfi, 21.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vabastas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Ternove ja Kalynivske külad.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ungari ja Slovakkia ähvardaisd Ukrainat energiaekspordi katkestamisega, kui Ukraina ei taasta naftatarneid [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] kaudu&lt;ref name=druzba/&gt;, mis sai kannatada Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]].
Samuti ähvardab Ungari blokeerida ELi 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120437812/ungari-blokeerib-druzba-torujuhtme-vaidluse-tottu-90-miljardi-euro-suuruse-laenu-ukrainale Ungari blokeerib Družba torujuhtme vaidluse tõttu 90 miljardi euro suuruse laenu Ukrainale] Delfi, 21.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 22. veebruar ===
[[File:Destructions in Sofiivska Borshchahivka after Russian attack, 2026-02-22 (01).webp|thumb|Hoone Sofiivska Borštšahivkas, [[Kiievi oblast]]is peale Venemaa droonirünnakut]]

Venema korraldas Ukraina kriitilise taristu vastu õhurünnaku, kasutades 48 raketti ja 297 ründedrooni. Peamised rünnakupiirkonnad olid [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Odessa oblast|Odessa]], [[Kirovogradi oblast|Kirovogradi]] ja [[Poltava oblast]].
Ukraina tõrjus 307 sihtmärki – 33 raketti ja 274 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120437964/ukrainat-tabas-tugev-raketi-ja-droonirunnak-kiievi-oblastis-teatatakse-ohvritest Ukrainat tabas tugev raketi- ja droonirünnak, Kiievi oblastis teatatakse ohvritest] Delfi, 22.II 2026&lt;/ref&gt;

Vene okupatsiooniväed ründasid Sumõ oblastis kiirabiautot, milles hukkus neli inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Kiirabi Venelaste rünnakus kiirabiautole hukkus neli inimest] ERR, 22.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas sõjalisi objekte [[Saratov]]is ja [[Engels]]is ning naftahoidlat [[Luhansk]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Telegram Telegrami kanalid teatavad plahvatustest Saratovis, Engelsis ja Luhanskis] ERR, 22.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 23. veebruar ===
Venemaa ründas Ukrainat 126 drooni ja ballistilise raketiga Iskander-M. Ukraina õhukaitse tulistas alla 105 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus vähemalt neli eraisikut.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga vähemalt neli tsiviilinimest] ERR, 23.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Venemaa eri osades. [[Tatarstan]]is sai tabamuse Kaleikino pumpamisjaam, mis on Družba naftajuhtme oluline osa.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120438114/tatarstanis-rundasid-droonid-nafta-pumbajaama-ning-belgorodis-ja-voronezis-energeetikaobjekte Tatarstanis ründasid droonid naftatoru Družba pumbajaama ning Belgorodis ja Voronežis energeetikaobjekte] Delfi, 23.II 2026&lt;/ref&gt;
[[Belgorod]]is katkes elektrialajaama tabamuse tõttu elektri- ja veevarustus. Alajaam sai tabamuse ka [[Voroneži oblast]]is. Tabamusi said sõjalised sihtmärgid okupeeritud [[Krimm]]is ning [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Mõkolajivi oblast]]i okupeeritud osades.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#peastaap Ukraina ründas okupeeritud aladel sõjalisi sihtmärke] ERR, 23.II 2026&lt;/ref&gt;

[[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina on lõuna suunas asuval Oleksandrivka rindel taastanud kontrolli 400 ruutkilomeetri suuruse maa-ala ja kaheksa asula üle.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#sorskoi Sõrskõi: Ukraina vabastas lõunasuunal 400 ruutkilomeetrit ja kaheksa asulat] ERR, 23.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. veebruar ===
Venemaa rünnaku tõttu katkestas töö gaasitehas [[Harkivi oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609950101/1462-paev-zelenski-ukraina-soovib-el-ilt-selget-liitumiskuupaeva#naftogaz Venemaa rünnak katkestas gaasitehase töö Harkivi oblastis] ERR, 24.II 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa on nelja sõjaaastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 ründedrooni ja rohkem kui 120 000 juhitava lennukipommiga.
Ukraina õhutõrje on hävitatud 86 ballistilist raketti [[Kinžal]], 709 tiibraketti Kalibr, 2459 tiibraketti [[H-101]], 13 raketti [[H-22|H-22/H-23]], 12 laevatõrjeraketti Oniks, 261 tiibraketti [[Iskander|Iskander-K]], 274 ballistilist raketti [[Iskander|Iskander-M/KN-23]], üks laevatõrjerakett [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]] ja 30 muud raketti. Õhutõrje on hävitanud ka 540 juhitavat lennukiraketti ning 44 700 [[Shahed]]-tüüpi ründedrooni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#venemaa Venemaa on 4 aastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 drooniga] ERR, 25.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. veebruar ===
Ukraina ründas droonidega [[Smolenski oblast]]is asuvat keemiatehast Dorogobuž. kus puhkes tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#syytas Ukraina süütas õhurünnakuga Vene sõjatööstust varustava tehase Smolenskis] ERR, 25.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120438623/droonid-rundasid-venemaal-smolenski-oblastis-keemiatehast-kus-puhkes-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Smolenski oblastis keemiatehast, kus puhkes tulekahju] Delfi, 25.II 2026&lt;/ref&gt;

Krimmis tabasid Ukraina droonid [[S-400]] õhutõrjesüsteemi laskeseadeldist ning ühte [[Pantsir|Pantsir-1]] õhutõrjesüsteemi.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0S9TicRstqksDycpLYWyUzuwzgH1gDSBdeQ7Do3Uw1RVjagRFrRDm75s8kKEUZ9dal Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine ] FB, 25.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. veebruar ===
Venemaa ründas Ukrainat 420 drooni ja 39 raketiga, millest 11 olid ballistilised. Ukraina õhukaitse hävitas 11 ballistilisest raketist 4 ning tabas kõiki ülejäänud 28 raketti. 420 erinevat tüüpi droonist tabati 374.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02E6xBHi47ia2zoCH5iPuuVpW39Ku4F2g6dfXpBx3U8kGY7NRkHjvCuDrzB7kATJaEl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026&lt;/ref&gt;
Tabamused põhjustasid purustusi kaheksas oblastis&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120438773/venemaa-rundas-ukrainas-droonide-ja-rakettidega-mitmeid-oblasteid-on-hukkunuid-ja-vigastatuid Venemaa ründas Ukrainas droonide ja rakettidega mitmeid oblasteid. On hukkunuid ja vigastatuid] Delfi, 26.II 2026&lt;/ref&gt; ning 23 inimest sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#droonid Ukraina tõi kodumaale 1000 hukkunud sõduri surnukehad] ERR, 26.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas Krimmis kahte Venemaa radiolokatsioonisüsteemi  {{ill|en|P-18 &quot;Terek&quot;|P-18 radar}} ja RSP-6M2.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02RPEHftfuaZMMjgxkoWkDeZeVhaosRouVE5eQwRrZYCq8SgUupwBggGwHdARUxHaYl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://armyinform.com.ua/en/2026/02/27/two-radar-stations-hit-in-temporarily-occupied-crimea-general-staff-of-the-armed-forces-of-ukraine/ Two Radar Stations Hit in Temporarily Occupied Crimea — General Staff of the Armed Forces of Ukraine] armyinform.com.ua, 26.II 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa tagastas Ukrainale 1000 hukkunud sõduri surnukehad ja sai vastutasuna 35 hukkunud Vene sõduri säilmed.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#surnukehad Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega] ERR, 26.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ja USA esindajad kohtusid Genfis, et arutada Ukraina sõjajärgse ülesehitustöö küsimusi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439027/ukraina-ja-usa-arutasid-genfis-sojajargset-ulesehitustood Ukraina ja USA arutasid Genfis sõjajärgset ülesehitustööd] Delfi, 27.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 27. veebruar ===
Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaa Belgorodi oblasti energiaobjektide pihta, kahjustades oblastis elektri- ja soojavarustust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439051/venemaal-belgorodis-jai-elektrita-60-000-inimest Venemaal Belgorodis jäi elektrita 60 000 inimest] Delfi, 27.II 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa Volga piirkonna üheksas oblastis ja vabariigis kuulutati Ukraina rünnaku tõttu välja raketihäire.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#raketioht Venemaa üheksas regioonis anti esmakordselt raketihäire] ERR, 27.II 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ja Venemaa leppisid kokku vaherahus Zaporižžja tuumaelektrijaama piirkonnas, et taastada jaama turvalisuse tagamiseks vajalik varutoide.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#iaea IAEA teatas vaherahust Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber] ERR, 27.II 2026&lt;/ref&gt;

=== 28. veebruar ===
Venemaa ründas Ukrainat Iskander-M ballistilise raketi ja 105 drooniga. Rünnakutes hukkus vähemalt neli ja vigastada sai 25 inimest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424183/blogi-1466-sojapaev-ukrainas-invasiooni-kaigus-on-lopu-leidnud-ligi-1-3-miljonit-venelast?liveblogPost=4 |pealkiri=Ööpäeva jooksul hukkus neli ukraina tsiviilisikut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-28 |vaadatud=2026-02-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s Kanevski rajooni Novominskaja külas asuvat Albašnefti naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954184/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-louna-venemaal#albashneft Ukraina süütas õhurünnakuga naftatöötlemistehase Lõuna-Venemaal] ERR, 28.II 2026&lt;/ref&gt;

USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa veebruaris kokku 123 ruutkilomeetrit, mis on madalaim näitaja alates 2024. aasta aprillist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali AFP analüüs: Vene väe edasitung Ukrainas aeglustus tuntavalt] ERR, 2.III 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina poolt vabastatud ala oli sellest suurem.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609960244/kiviselg-ukraina-suutis-veebruaris-enda-kaes-olevat-territooriumi-suurendada Kiviselg: Ukraina suutis veebruaris enda käes olevat territooriumi suurendada] Delfi, 6.III 2026&lt;/ref&gt;

== Märts ==
=== 1. märts ===
Venemaa ründas Ukrainat 123 ründedrooniga, millest õhutõrje hävitas 110.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609954655/budanov-venelaste-saavutused-rindel-on-tuhised#Ukraina Ukraina kaitsjad hävitasid öösel 110 vaenlase ründedrooni 123-st] ERR, 1.III 2026&lt;/ref&gt;
[[Herson]]is hukkus Venemaa rünnakutes neli inimest.

Ukraina edenes [[Zaporižžja oblast]]is Stepove ja Ternove külade piirkonnas.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 2. märts ===
​Venemaa ründas Ukrainat 94 drooniga, millest tõrjuti 84. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali#hukkunud Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes viis inimest] ERR, 2.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Novorossiisk]]is sõjalisi objekte ja naftasadamat. Tabamusi said kokku viis laeva: fregatid &quot;Admiral Essen&quot; ja &quot;Admiral Makarov&quot;,&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426261/blogi-1470-sojapaev-ukrainas-liibua-rannikul-uppus-plahvatuste-jarel-vene-tanker-moskva-suudistab-kiievit?liveblogPost=9 |title=Ukraina tabas droonidega Vene raketirünnakuteks kasutatud sõjalaeva |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
miinitraaler Valentin Pikul ning allveelaevatõrjelaevad Jeisk ja Kasimov,&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak#novorossiisk Ukraina esmaspäevases rünnakus Novorossiiskile sai pihta kolm Vene laeva] ERR, 2.III 2026&lt;/ref&gt;
õhutõrjekompleksi [[S-300|S-300PMU-2 Favorit]] sihtimisradar 30N6Je2, õhutõrjesüsteem [[Pantsir|Pantsir-S2]] ning kuus seitsmest naftalaadimisseadmest Šehsarisi terminalis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120439607/allika-teatel-rundas-ukraina-venemaal-novorossiiskis-sojalisi-objekte-ja-naftasadamat Allika teatel ründas Ukraina Venemaal Novorossiiskis sõjalisi objekte ja naftasadamat] Delfi, 2.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02yHoFLk8fgQYEd5VjdRLGCCCmPZcczA82hwibT7JrdVVSGpEJQ9BmEgNu3gxhyMp7l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. märts ===
[[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina väed vabastasid 2026. aasta veebruaris rohkem territooriumi, kui Venemaa väed samal perioodil suutsid hõivata.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609956224/sorskoi-ukraina-vabastas-veebruaris-rohkem-territooriumi-kui-kaotas#edu Sõrskõi: Ukraina vabastas veebruaris rohkem territooriumi, kui kaotas] ERR, 3.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas rünnakutes [[S-300]] õhutõrjesüsteemi radarijaama [[Luhanski oblast]]is, [[Sopka-2]] õhusihtmärkide tuvastamise radarit ja 39N6 [[Kasta-2E2|39N6 Kasta-2E2]] radarit [[Krimm]]is.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425744/blogi-1469-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-valjendas-kahtlust-uuesti-presidendiks-kandideerimise-osas?liveblogPost=12 |title=Ukraina väed ründasid Venemaa õhutõrjesüsteeme ja sõjalist infrastruktuuri |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02hpkEz2jt3uyBK87Sp5RdArU4SWgMLUakdBbTGACXwQRzVWkufPhuwEvhFXG13Eebl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 4. märts ===
Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma helikopteri.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609957226/meedia-vene-ohutorje-tulistas-rostovi-oblastis-alla-oma-kopteri#kopter Meedia: Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma kopteri] ERR, 4.III 2026&lt;/ref&gt;

Vahemerel Malta territoriaalvete lähedal rünnati Vene gaasitankerit Arktik Metagaz.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609957265/vahemerel-poles-venemaa-tanker Vahemerel põles Venemaa tanker] ERR, 4.III 2026&lt;/ref&gt; Venemaa süüdistas rünnakus Ukrainat.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440088/moskva-vaitel-rundasid-ukraina-meredroonid-vahemerel-vene-gaasitankerit Moskva väitel ründasid Ukraina meredroonid Vahemerel Vene gaasitankerit] Delfi, 4.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. märts ===
Ukraina sooritas suure õhurünnaku [[Saraatov]]ile ja [[Engels]]ile.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440323/droonid-rundasid-venemaal-saratovi-oblastit Droonid ründasid Venemaal Saratovi oblastit] ERR, 5.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tulistas Musta mere kohal [[Maosaar]]e piirkonnas alla Venemaa helikopteri [[Ka-27]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-27] ERR, 5.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange - 200 vangi 200 vastu.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440427/medinski-teatel-vahetavad-venemaa-ja-ukraina-500-vangi Medinski teatel vahetavad Venemaa ja Ukraina 500 vangi ] Delfi, 5.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. märts ===
Venemaa ründas Ukrainat 141 drooniga, millest õhukaitse tulistas alla 111. Rünnakutes hukkus vähemalt kaks inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609959872/sojavangist-paasenud-ukrainlased-vajasid-kiiret-arstiabi#oopaev Vene rünnakutes Ukrainale hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt kaks inimest] ERR, 6.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina süüdistas Ungarit seitsme Ukraina riikliku säästupanga töötaja alusetus kinnipidamises.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609960154/ukraina-suudistab-ungarit-seitsme-pangatootaja-pantvangi-votmises Ukraina süüdistab Ungarit seitsme pangatöötaja pantvangi võtmises] ERR, 6.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440539/ukraina-valisminister-ungari-pidas-kinni-meie-riigipanga-tootajad Ukraina välisminister: Ungari pidas kinni meie riigipanga töötajad] Delfi, 6.III 2026&lt;/ref&gt; Ungari teatas nende riigist väljasaatmisest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120440672/ungari-suudistas-kinni-peetud-ukrainlasi-sojamaffia-raha-pesus-ja-otsustas-nad-valja-saata Ungari süüdistas kinni peetud ukrainlasi &quot;sõjamaffia&quot; raha pesus ja otsustas nad välja saata] Delfi, 6.III 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 300 sõjavangi.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8427808/blogi-1472-sojapaev-ukrainas-ungari-vottis-pantvangi-seitse-ukraina-kodanikku?liveblogPost=16 |title=Vene armee: Moskva ja Kiiev vahetasid kumbki 300 sõjavangi |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Venemaa vallutas [[Sumõ oblast]]is asuva Venemaaga piirneva Sopychi küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 7. märts ===
[[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-03-07 (02).jpg|thumb|Purustused [[Harkiv]]is peale Venemaa õhurünnakut]]

Venemaa ründas Ukrainat kahe [[Tsirkon]] hüperhelikiirusega tiibraketiga, 13 [[Iskander|Iskander-M/S-400]] ballistilist raketiga, 14 [[Kalibr]] tiibraketiga ja 480 drooniga, millest 472 tulistati alla või segati.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8428477/blogi-1473-sojapaev-ukrainas-kiievi-teatel-on-nad-peatanud-venemaa-pealetungi-zaporizzja-linna-suunas?liveblogPost=5 |title=Venemaa ründas Ukrainat 29 raketi ja 480 drooniga |url-access=subscription |author= |date=2026-03-07 |access-date=2026-03-07 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
Rünnaku tagajärjel hukkus Harkivis 11 inimest, kus ballistiline rakett tabas kortermaja. Vigastada sai vähemalt 15 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609960886/venemaa-raketirunnakus-harkivile-hukkus-11-inimest#harkiv Kortermaja tabanud ballistiline rakett tappis 11 inimest] ERR, 7.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Armavir (Venemaa)|Armaviri]] nafta tootmis- ja jaotusjaama, põhjustades rajatises suure tulekahju.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=4 |title=Ukraina korraldas droonirünnaku naftalogistika keskusele Krasnodari krais |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

=== 8. märts ===
Venemaa ründas Ukrainat kahe Iskander-M ballistilise raketi ja 117 drooniga. UKraina tõrjus
98 drooni.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=2 |title=Venemaa ründas öösel Ukrainat kahe ballistilise raketi ja 117 drooniga. |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;
Rünnakutes hukkus kolm tsiviilisikut ja üle 20 sai vigastada.

=== 9. märts ===
[[File:Destructions in Sloviansk after Russian attack, 2026-03-09 (01).webp |thumb|Hoone [[Slovjansk]]is peale Venemaa õhurünnakut]]

Ukraina õhukaitse hävitas 197 Vene ründedroonist 161.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=5 |title=Ukraina hävitas riiki rünnanud 197 Vene ründedroonist 161 |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

Ukraina eriväed ründasid nelja Venemaa radarijaama Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis. Hävitati 5N84A Oborona-14 radar, [[Nebo-M|Nebo-U]] radar ja kaks radari jaoks läbipaistva kupli alla olevat radarijaama.&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=11 |title=Ukraina eriväed ründasid Venemaa radarijaamu Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;

=== 10. märts ===
Ukraina ründas [[Storm Shadow]] rakettidega [[Brjansk]]is raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast Kremni El&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609962947/vene-droonirunnakus-dnipro-linnale-sai-vigastada-10-inimest#brjansk Zelenski: Ukraina tabas Brjanskis raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast] ERR, 10.III 2026&lt;/ref&gt; ja [[Togliatti]]s keemiatehast KuibõševAzot.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120441559/ukraina-andis-raketiloogi-venemaal-brjanskis-asuvale-mikroelektroonikatehasele Ukraina andis raketilöögi Venemaal Brjanskis asuvale mikroelektroonikatehasele. Togliattis süttis keemiatehas] Delfi, 11.III 2026&lt;/ref&gt;

Krimmis tabas Ukraina kolme Venemaa Pantsir-S1 õhutõrje raketi- ja kahurikompleksi.

=== 11. märts ===
Venemaa rünnakutes [[Sumõ oblast]]ile ja [[Harkiv]]ile hukkus kokku neli inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120441561/venemaa-rundas-ukrainas-ettevotteid-sumo-oblastis-ja-harkivis-kus-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainas Sumõ oblastis ja Harkivis ettevõtteid, hukkus inimesi] Delfi, 11.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina sooritas ulatusliku droonirünnaku [[Sotši]]le.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609963994/soja-1477-paev-zelenski-sonul-on-ukrainal-nuud-rohkem-kaarte#sotsi Sotši linna tabas ööpäev läbi kestnud Ukraina droonirünnak] ERR, 11.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas, et korraldas rünnakuseeria okupeeritud aladel, võttes sihikule õhutõrjesüsteemid, kütusehoidlad, laskemoonalaod ja muu sõjalise taristu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#ukraina Ukraina ründas okupeeritud aladel Venemaa naftahoidlaid ja õhutõrjesüsteeme] ERR, 12.III 2026&lt;/ref&gt;

[[File:Library in Novhorod-Siverskyi after Russian attack, 2026-03-13 (02).jpg |thumb|Raamatukogu [[Novhorod-Siverskõi]]is peale Venemaa droonirünnakut 13. märtsil]]

=== 12. märts ===
Ukraina droonid ründasid [[Krasnodari krai]]s [[Tihhoretsk]]is naftatöötlemistehast.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120441797/droonid-rundasid-venemaal-tihhoretskis-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Tihhoretskis naftatöötlemistehast] Delfi, 12.III 2026&lt;/ref&gt;

[[Tuula oblast]]is süttis suur metallurgiatehas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#tehas Venemaal Tuula oblastis süttis suur metallurgiatehas] ERR, 12.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. märts ===
Ukraina hävitas droonidega raketisüsteemi [[S-300]]V ning tabas raketisüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]] ja kütuserongi [[Luhanski oblast]]is. [[Zaporižžja oblast]]is hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[Buk|Buk-M1]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609966358/ukraina-relvajoud-havitasid-donbassis-suure-hulga-vene-sojatehnikat#olup Ukraina teatas Vene raketilaskeseadmete ja logistika hävitamisest okupeeritud aladel] ERR, 13.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 14. märts ===
Venemaa ründas Ukrainat kahe raketiga [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]], 13 ballistilise raketiga [[Iskander|Iskander-M]], 25 tiibraketiga [[Kalibr]], 24 tiibraketiga [[Kh-101]], 4 raketiga Kh-59/69 ning 430 drooniga. Ukraina tõrjus neist 58 raketti (kõik 49 tiibraketti, 7 ballistilist, üks Tsirkon, üks Kh-69) ja 402 drooni.
Rünnaku tagajärjel hukkus viis inimest ja 22 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120442303/venemaa-ohurunnakutes-kiievi-oblastile-hukkus-vahemalt-neli-inimest Venemaa õhurünnakutes Kiievi oblastile hukkus vähemalt neli inimest] Delfi, 14.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnaku tulemusel sai [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Kavkazi meresadamas kahjustada Venemaa transpordilaev, Afipski naftatöötlemistehas&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609967501/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-massiivse-raketi-ja-droonirunnaku#Krasnodar Ukraina droonid tabasid Krasnodari oblastis laeva ja naftatöötlemistehast] ERR, 14.III 2026&lt;/ref&gt; ja [[Adõgee]]s &quot;Maikopi&quot; sõjaväelennuväli.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#maikop Ukraina ründas Venemaal Adõgees asuvat Maikopi lennuvälja] ERR, 15.III 2026&lt;/ref&gt;

[[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-16 (11).jpg |thumb|Maja [[Zaporižžja]]s peale Venemaa õhurünnakut 16. märtsil]]

=== 15. märts ===
Venemaa ründas Ukrainat 97 drooniga, millest Ukraina tõrjus 90. Rünnakus hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest] ERR, 15.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat Tihhoretski naftapumbajaama, mis on üks Lõuna-Venemaa suurimaid naftalogistika keskusi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#naftapumbajaam Ukraina ründas teadete kohaselt Venemaal Krasnodari krais asuvat naftapumbajaama] ERR, 15.III 2026&lt;/ref&gt;
Krimmis tabati mitut Venemaa õhutõrjesüsteemi elementi, sealhulgas õhutõrjeraketisüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja kahte radarijaama (59N6-E &quot;Protivnik&quot; ja 73E6 &quot;Parol&quot;).&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YK2N3uK8xGqJwrnwdrifKqBh8LPZWbt6H8exjmUF4E6JVJ2Mv33BGjhAcjhkT42tl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.III 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa väitel tulistati alla 280 Ukraina drooni, neist 65 Moskva piirkonnas. Rünnakuohu tõttu peatati ajutiselt lennuliiklus Moskva Domodedovo, Vnukovo ja Žukovski lennujaamas.

[[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-17 (12).webp |thumb|Maja Nova Poshtas [[Zaporižžja oblast]]is peale Venemaa raketirünnakut 17. märtsil]]

=== 16. märts ===
Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaal [[Krasnodari krai]]s asuvale [[Labinsk]]i naftahoidlale, mis süttis põlema&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609968467/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftahoidla-krasnodari-krais#labinsk Ukraina süütas õhurünnakuga naftahoidla Krasnodari krais] ERR, 16.III 2026&lt;/ref&gt; ja [[Uljanovsk]]i lähistel asuvale Aviastari lennukitehasele.
&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8435117/blogi-1484-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1700-soduri?liveblogPost=12 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal lennukitehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-03-19 |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 17. märts ===
[[Pihkva oblast]]is baseeruva 76. õhudessantdiviisi territooriumil toimus suur plahvatus ja puhkes tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609969481/moskva-on-mitmendat-paeva-ukraina-droonirunnakute-all#pihkva Kuulduste kohaselt toimus Pihkva diviisis suur plahvatus] ERR, 17.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609970276/pevkur-pihkva-sojavaeosas-lohkes-kutuseladu Pevkur: Pihkva sõjaväeosas lõhkes kütuseladu] ERR, 17.III 2026&lt;/ref&gt;

Rünnakus lennukitehasele [[Staraja Russa]]s sai kahjustada Vene armee varajase hoiatuse ja juhtimise lennuk [[A-50]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#radarlennuk Ukraina ründas Vene radarlennukit] ERR, 21.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Berezove küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

[[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-03-19 (02).webp |thumb|Maja [[Odessa]] ajaloolises keskuses peale Venemaa rünnakut 19. märtsil]]

=== 18. märts ===
Venemaa valitsus kavatseb 2045. aastaks asustada praegustele Ukrainas okupeeritud aladele 114 000 inimest Venemaalt.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0BgdUbrPbs5FDXF2Ayo5UuG2jvHBR5ztF7a9hYVkXR3jreyv5uPJcEBdDwurazbZRl Rainer Saksa Blogi] FB, 18.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. märts ===
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Venemaa ja Ukraina USA vahendusel toimuvad läbirääkimised on pausil.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120443225/kreml-venemaa-usa-ukraina-labiraakimised-on-pausil Kreml: Venemaa-USA-Ukraina läbirääkimised on pausil] Delfi, 19.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Krimmis asuvaid õhukaitseobjekte ja õhutõrjesüsteemide remondi ettevõtet Almaz-Antei.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609971620/vaidetavalt-sattus-terve-vene-brigaad-piiramisrongasse#krimm Krimmi tabas Ukraina suur õhurünnak] Delfi, 19.III 2026&lt;/ref&gt;

[[File:Russian missile Iskander, found in Chernihiv Oblast, 2026-03-20 (05).webp |thumb|[[Tšernihivi oblast]]is leitud Venemaa ballistilise raketi [[Iskander]] rusud]]

=== 20. märts ===
Ukraina tabas valguskaabliga juhitud ründedrooniga [[Donetski oblast]]is Venemaa ründekopteri [[Ka-52]] ja kukutas selle alla.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609973037/ukraina-tulistas-alla-vene-kopteri-ka-52 Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-52] ERR, 20.III 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist läänes asuva Platonivka küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina valimiskomisjon välistas presidendivalimiste korraldamise käesoleval aastal.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609973061/ukraina-valimiskomisjon-valistas-tanavu-presidendivalimiste-korraldamise Ukraina valimiskomisjon välistas tänavu presidendivalimiste korraldamise] ERR, 20.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. märts ===
[[File:Building of former Bank of Mutual Crediting Society in Kherson after Russian attack, 2026-03-21 (02).webp |thumb|Ajalooline [[Herson]]i pangahoone (1899) peale Venemaa droonirünnakut 21 Märtsil]]

Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest Ukraina tõrjus 148. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning vigastada sai 36.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#hukkunud Venemaa rünnakutes hukkus üheksa inimest] ERR, 21.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründasid [[Saratov]]i naftarafineerimistehast, Moskvat ja paljusid teisi Venemaa regioone umbes 300 drooniga. Venemaa kinnitas 283 drooni allalaskmist.&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/8437778/ukraina-droonid-rundavad-taas-moskvat Ukraina droonid ründavad taas Moskvat] Postimees, 21.III 2026&lt;/ref&gt; Belgorodi oblastis hukkus rünnaku tõttu neli inimest.

=== 22. märts ===
Venemaa ründas 139 drooniga, millest Ukraina tõrjus 127. Rünnakutes hukkus vähemalt kuus tsiviilisikut ja vigastada sai 29 inimest.

Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast ja Venemaa eliitdroonirühma Rubikon juhtimispunkti [[Mariupol]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609974423/soja-1488-paev-venemaa-rundas-oosel-kiievi-oblastit#Ukraina Ukraina ründas sihtmärke Venemaal ja okupeeritud Ukrainas] ERR, 22.III 2026&lt;/ref&gt;

[[File:NASA FIRMS 2026-03-23 Primorsk.png |thumb|[[NASA]] [[FIRMS]] tuvastatud ulatuslikud põlengud 23. märtsil [[Primorski sadam]]as [[Leningradi oblast]]is]]

=== 23. märts ===
Ukraina õhurünnakus [[Leningradi oblast]]ile süttis [[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorski]] [[Primorski sadam|sadamas]] kütusemahuti ja selletõttu peatus Vene naftaekspordi Primorski sadamast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609976346/primorski-sadamas-polevad-teist-paeva-naftamahutid Primorski sadamas põlevad teist päeva naftamahutid] ERR, 24.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref name=delfi20260330&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120564373/ukraina-kaitseministeerium-laanemere-piirkond-on-muutunud-venemaa-jaoks-ohutust-sadamast-suure-riski-tsooniks |pealkiri=Ukraina kaitseministeerium: Läänemere piirkond on muutunud Venemaa jaoks ohutust sadamast suure riski tsooniks |url-access=subscription |eesnimi=Lauri |perekonnanimi=Laugen |kuupäev=2026-03-30 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; Rünnaku alla jäi ka [[Ufa]]s asuv [[Bašneft-Ufaneftekhim]]i naftatöötlemistehas.
Venemaa teatas 70 Ukraina drooni tõrjumisest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609974852/ukraina-ohurunnak-peatas-vaidetavalt-vene-naftaekspordi-primorski-sadamast#peatas Ukraina droonirünnak peatas väidetavalt Vene naftaekspordi Primorski sadamast] ERR, 23.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. märts ===
[[File:Destructions in the architectural complex of Bernardine monastery in Lviv after Russian attack, 2026-03-24 (000).webm |thumb |Bernardini kloostri arhitektuurikompleks [[Lviv]]is pärast Vene droonirünnakut 24. märtsil]]

Venemaa sooritas Ukrainale ööpäevaga kaks drooni- ja raketirünnakut. Öine kombineeritud rünnak anti 426 drooni ja raketiga kriitiliste taristuobjektide pihta, kasutades seitse ballistilist raketti, 27 tiibraketti ja 392 ründedrooni.
Ukraina õhutõrje tulistas alla või tõrjus nendest elektrooniliselt 390 sihtmärki, kokku 25 raketti ja 365 drooni. Päeval ründas Venemaa Kiievit ja Lääne-Ukrainat 556 drooniga, millest 541 õnnestus Ukraina õhutõrjel kahjutuks teha. Rünnakutes hukkus kaheksa inimest ja vähemalt 50 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609975752/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-paevase-massilise-droonirunnaku#droonid Venemaa ründas Ukrainat ööpäeva jooksul ligi 1000 drooniga] ERR, 24.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120448604/venemaa-rundas-ukrainat-rakettide-ja-droonidega-poltavas-ja-zaporizzjas-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. Poltavas ja Zaporižžjas hukkusid inimesed] Delfi, 24.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina hävitas Krimmis laevatõrje raketisüsteemi Bastion, mis kasutab [[Tsirkon]]-tüüpi rakette.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid027Hjg1xLU1dt91xryAdFYDZcLZ2Npc91BcNmCRpE5QNqmVWhZrz9uh2hf9hqK3w5ul Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 24.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukrainale sooritas droonirünnaku Leningradi oblastile.&lt;ref name=delfi20260330/&gt; [[Ust-Luga]] sadamas süttis [[Novatek]]i gaasiterminal.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120450960/ukraina-teatas-et-rundas-ust-lugas-gaasiettevotte-novatek-objekte Ukraina teatas, et ründas Ust-Lugas gaasiettevõtte Novatek objekte] Delfi, 25.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120493848/video-ja-kaardid-ust-luga-sadam-poleb-siiani-eesti-kulje-all-asuv-sihtmark-on-ukraina-droonidele-selge-ahvatlus VIDEO JA KAARDID | Ust-Luga sadam põleb siiani. Eesti külje all asuv sihtmärk on Ukraina droonidele ahvatlev] Delfi, 26.III 2026&lt;/ref&gt; Ukraina rünnakute tõttu on vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest rivist väljas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120482851/reuters-vahemalt-40-venemaa-naftaekspordivoimekustest-oli-eile-rivist-valjas Reuters: vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest oli eile rivist väljas] Delfi, 26.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. märts ===
[[Viiburi]] sadamas sai tabamuse Venemaa sõjalise otstarbega jäälõhkuja.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609976796/droonid-rundasid-taas-venemaal-asuvat-ust-luga-sadamat Droonid ründasid taas Venemaal asuvat Ust-Luga sadamat] ERR, 25.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120449231/ukraina-kindralstaap-viiburi-laevatehases-anti-look-vene-patrulljaamurdjale Ukraina kindralstaap: Viiburi laevatehases anti löök Vene patrulljäämurdjale] Delfi, 25.III 2026&lt;/ref&gt;

[[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina raketilöökide tõttu umbes 450 000 elanikku elektrita.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120449053/venemaal-belgorodi-oblastis-jai-raketilookide-jarel-450-000-inimest-elektrita Venemaal Belgorodi oblastis jäi raketilöökide järel 450 000 inimest elektrita] Delfi, 25.III 2026&lt;/ref&gt;

{{mitu pilti
 | laius = 200
 | pilt1 = NASA FIRMS 2026-03-26 Kinef.png
 | pilt2 = NASA FIRMS 2026-03-26 Ust-Luga.png
 | jalus = [[NASA]] [[FIRMS]]i tuvastatud põlengud  26. märtsil [[Kiriši]] naftatöötlemistehases (vasakul) ja [[Ust-Luga sadam]]as (paremal)
}}

Üks kursilt kõrvale kaldunud droon tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609976868/venemaalt-lennanud-droon-tabas-auvere-jaama-korstent Venemaalt lennanud droon tabas Auvere jaama korstent] ERR, 25.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609977222/kaitsevagi-auveret-tabas-kas-runde-voi-peibutusdroon Kaitsevägi: Auveret tabas kas ründe- või peibutusdroon] ERR, 25.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole] Delfi, 25.III 2026&lt;/ref&gt;
Veel mitu drooni sattus eesti ja Läti õhuruumi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609977171/eesti-piiri-rikkus-mitu-ukraina-drooni Eesti piiri rikkus mitu Ukraina drooni] ERR, 25.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609976976/lati-president-latis-alla-kukkunud-droon-oli-ukraina-oma Läti president: Lätis alla kukkunud droon oli Ukraina oma] ERR, 25.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. märts ===
Ukrainale sooritas järgmise droonirünnaku [[Leningradi oblast]]ile.&lt;ref name=delfi20260330/&gt; Sihikul oli [[Kiriši]]s asuv naftatöötlemistehas [[Kirišinefteorgsintez]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120482209/droonid-rundasid-taas-leningradi-oblastit-seekord-naftatootlemistehast Droonid ründasid taas Leningradi oblastit, seekord naftatöötlemistehast] Delfi, 26.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609977810/ukraina-rundas-teist-ood-jarjest-leningradi-oblasti-energiataristut#tehas Ukraina kinnitas rünnakut Leningradi oblastis asuvale rafineerimistehasele] ERR, 26.III 2026&lt;/ref&gt;

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas, et USA seab Ukraina sõja rahulepingu julgeolekutagatiste eeltingimuseks kogu riigi idaosa ehk Donbassi loovutamise Venemaale.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609978923/zelenski-usa-nouab-julgeolekutagatiste-eest-donbassi-loovutamist Zelenski: USA nõuab julgeolekutagatiste eest Donbassi loovutamist] ERR, 26.III 2026&lt;/ref&gt;

Mustal merel sai meredrooniga tabamuse Venemaa varilaevastikku kuuluv naftatanker Altura.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609978269/venemaa-varilaevastiku-tanker-sai-mustal-merel-droonitabamuse Venemaa varilaevastiku tanker sai Mustal merel droonitabamuse] ERR, 26.III 2026&lt;/ref&gt;

[[File:NASA FIRMS 2026-03-28 Yaroslavl.png |thumb |[[NASA]] [[FIRMS]]i märgatud põleng [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehases 28. märtsil]]

=== 27. märts ===
Ukrainale ründas uuesti [[Ust-Luga sadam]]at põhjustades uue tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120536604/ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak VIDEOD | Ust-Luga sadamas toimus jälle plahvatus ja põleng] Delfi, 27.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref name=delfi20260330/&gt;
[[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is tabas droonirünnak keemiatehast.

[[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|USA välisminister]] [[Marco Rubio]] lükkas ümber Zelenski väited USA julgeolekutagatiste seotusest Donbassi Venemaale loovutamisega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609979398/meedia-ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak#rubio Rubio eitas USA julgeolekugarantiide sidumist Donbassiga] ERR, 27.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 28. märts ===
Venemaa ründas Ukrainat 273 drooniga, Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 252. Rünnaku tõttu hukkus vähemalt viis inimest ja vähemalt 13 sai vigastada.

Ukraina korraldas õhurünnaku [[Jaroslavl]]is asuvale naftatöötlemistehasele&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#jaroslavl Ukraina ründas Jaroslavli naftatöötlemistehast] Delfi, 28.III 2026&lt;/ref&gt; ja ründas rakettidega Flamingo [[Samara oblast]]is asuvat lõhkeaineid tootvat ettevõttet Promsintez.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02xEsZfBTeWvuVhHgq4vkGWKB6rAChsX6cSG2tEWh9KRbLWQFwgD8g4jJDroHtDwRZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 28.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 29. märts ===
Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Kinžal ja 442 drooniga, millest Ukraina tõrjus 380. Rünnakus sai vigastada 8 inimest.

Ukraina korraldas uue droonirünnaku [[Ust-Luga sadam]]ale.&lt;ref name=delfi20260330/&gt; Venemaa teatas 36 Ukraina drooni tõrjumisest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609980957/ukraina-jatkas-ust-luga-sadama-rundamist#Ust Venemaa teatel tabas Ust-Luga sadamat uus droonirünnak] ERR, 29.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvad Oleksiivka ja Orestopili külad.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Soomes kukkus alla kaks Ukraina drooni&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609981059/soomes-kukkusid-alla-kaks-ukraina-drooni Soomes kukkusid alla kaks Ukraina drooni] ERR, 29.III 2026&lt;/ref&gt;

=== 30. märts ===
Ukraina ründas droonidega Venemaa erinevaid piirkondi. [[Samara oblast]]is [[Toljatti]]s asuvas [[KuibõševAzot]]i  keemiatehases ja [[Luhanski oblast]]i okupeeritud osas [[Altševsk]]is asuvas metallurgiatehases puhkesid tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609981401/altsevski-metallurgiatehases-puhkes-droonrunnaku-jarel-suur-poleng#samara Altševski metallurgiatehases puhkes droonrünnaku järel suur põleng] ERR, 30.III 2026&lt;/ref&gt; Rünnaku alla jäi ka [[Taganrog]]i linn, kus said kahjustusi kaks droonitehase Atlant-AERO tootmistsehhi ja Tu-95 pommituslennukite remonditöökoda.

Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuvad Svjato-Pokrovske ja Vasjukivka külad.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 31. märts ===
Venemaa ründas Ukrainat 289 drooniga, millest 267 suutis õhutõrje alla tulistada või kahjutuks teha.&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/8442928/blogi-1497-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-ust-luga-sadama-piirkonda?liveblogPost=615723  Vene väed ründasid Ukrainat 289 drooniga] Postimees, 31.III 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina andis järjekordse droonilöögi [[Ust-Luga sadam]]ale.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564491/leningradi-oblasti-kuberner-droonirunnakus-sai-kahjustada-ust-luga-sadam Leningradi oblasti kuberner: droonirünnakus sai kahjustada Ust-Luga sadam] Delfi, 31.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609982343/ukraina-runnakud-leningradi-oblastile-jatkusid-seitsmendat-paeva-jarjest#seitse Ukraina rünnakud Leningradi oblastile jätkusid seitsmendat päeva järjest] ERR, 31.III 2026&lt;/ref&gt;
Nädala kestnud rünnakute seeria tulemused [[Leningradi oblast]]ile on&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564494/ukraina-on-runnanud-leningradi-oblastit-ule-nadala-sihtmarkideks-on-olnud-sadamad-ja-tehased Ukraina on rünnanud Leningradi oblastit üle nädala. Sihtmärkideks on olnud sadamad ja tehased] Delfi, 31.III 2026&lt;/ref&gt;:
*Primorsk – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud
*Ust-Luga – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud
*Kiriši – vähemalt kaks mahutit kahjustatud.

Mitu Ukraina drooni sisenesid Eesti õhuruumi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564482/kaitsevagi-saatis-valja-ohuohu-teavituse-ida-laane-virumaal-ja-louna-eestis VIDEO ja BLOGI | PPA kinnitas, et Kastre vallas kukkus alla droon: leidsime vallast droonirusud] Delfi, 31.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609982697/eesti-ohuruumis-viibis-alla-10-drooni-ppa-kontrollib-kolme-asukohta Eesti õhuruumis viibis alla 10 drooni, PPA kontrollib kolme asukohta] ERR, 31.III 2026&lt;/ref&gt; 
[[Tartumaa]]l [[Kastre vald|Kastre vallas]] kukkus üks neist alla ja plahvatas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564504/tartumaal-kastre-vallas-teatati-alla-kukkunud-ja-plahvatanud-droonist-pevkur-infot-kontrollitakse FOTOD | Tartumaal Kastre vallas teatati alla kukkunud ja plahvatanud droonist] Delfi, 31.III 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609982355/oosel-sattus-eesti-ohuruumi-mitu-drooni-uks-kukkus-tartumaal-pollule Öösel sattus Eesti õhuruumi mitu drooni, üks kukkus Tartumaal põllule] ERR, 31.III 2026&lt;/ref&gt;

[[Tatarstan]]is toimus suurem plahvatus Nižnekamski naftakeemia tehases. Teatatakse vähemalt 6 surnust ja kümnetest haavatutest.

Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkusid kõik pardal olnud kuus meeskonnaliiget ja 23 reisijat,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564787/krimmis-kukkus-alla-venemaa-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest] Delfi, 1.IV 2026&lt;/ref&gt; nende seas Põhjamere laevastiku lennuväe ülem kindral-leitnant Aleksandr Otroštšenko.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#krimm Krimmis allakukkunud transpordilennuki pardal oli ka Vene kindral] ERR, 2.IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565708/venemaal-kinnitati-pohjalaevastiku-lennuvae-ulema-hukkumist-krimmi-lennuonnetuses Venemaal kinnitati Põhjalaevastiku lennuväe ülema hukkumist Krimmi lennuõnnetuses] Delfi, 6.IV 2026&lt;/ref&gt;

Vene armee kaotas [[Su-34]] ründelennuki Ukraina vastu sooritatud rünnaku käigus.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8444272/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest |pealkiri=Krimmis kukkus alla Vene sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina sooritas Pokrovskist loodes vasturünnaku, mille käigus kaotas mitu ühikut tehnikat.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/toomas.piirmann/posts/pfbid0kE7jkVubWFGDD6HKuWWcrNUXXxZMazKAwqdgSJqhn5SHprw97ptxxPu34xe8oWH9l Toomas Piirmanni blogi] FB, 3.IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120565146/video-ukrainlaste-runnak-donetski-oblastis-loppes-fiaskoga-kas-nad-kordavad-venelaste-vigu |pealkiri=VIDEO - Ukrainlaste rünnak Donetski oblastis lõppes fiaskoga. Kas nad kordavad venelaste vigu?   |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-04-02 |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;

USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel on Venemaa pealetungi tempo olulisest vähenenud, kuna Ukraina väed on juba pikka aega rindejoone erinevates piirkondades initsiatiivi hoidnud.&lt;ref&gt;[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-march-31-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, March 31, 2026] ISW, 31.III 2026&lt;/ref&gt; Märtsis vallutas Venemaa vaid 23 ruutkilomeetrit territooriumi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#isw ISW: Venemaa edasiliikumise tempo on järsult vähenenud] ERR, 5.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina relvajõud ründasid märtsis Venemaal 15 strateegilise tähtsusega objekti, neist viis on sõjatehased ja 10 naftatööstuse objektid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609986030/ukraina-tabas-martsis-15-venemaa-strateegilist-objekti Ukraina tabas märtsis 15 Venemaa strateegilist objekti] ERR, 3.IV 2026&lt;/ref&gt;

== Aprill ==
=== 1. aprill ===
Venemaa korraldas droonirünnaku Lääne-Ukraina linnadele [[Lutsk]]ile&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120564817/venemaa-rundas-ukrainas-lutskit-suttisid-laohooned Venemaa ründas Ukrainas Lutskit. Süttisid laohooned] Delfi, 1.IV 2026&lt;/ref&gt; ja [[Hmelnõtskõi]]le,&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609983345/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest#linn Venemaa ründas Lääne-Ukrainas asuvat Hmelnõtskõid] ERR, 1.IV 2026&lt;/ref&gt; Rünnakus osales 339 drooni, millest 298 suudeti kahjutuks teha. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Tšerkassõ oblast]]is [[Zolotonoša rajoon]]is neli inimest.

=== 2. aprill ===
Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Baškortostan]]is [[Ufa]] naftatöötlemistehas [[Bašneft-Novoil]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565101/droonid-suutasid-naftatootlemistehase-venemaal-baskortostanis VIDEOD | Droonid süütasid Venemaal Baškortostanis naftatöötlemistehase] Delfi, 2.IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#ufaa Ukraina süütas õhurünnakuga Ufaa naftarafineerimistehase] ERR, 2.IV 2026&lt;/ref&gt;

[[Krimm]]is hävitas Ukraina patrulllennuki [[An-72P]], radarikompleksi P-37 &quot;Metš&quot; ja droonihoidla koos nelja drooniga Orion.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609985931/ukraina-havitas-krimmis-jarjekordse-vene-lennuki#an Ukraina hävitas Krimmis järjekordse Vene lennuki] ERR, 3.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. aprill (sõja 1500. päev) ===
[[File:Destructions_in_Obukhiv_after_Russian_attack,_2026-04-03_(11).jpg |thumb |Korterelamu [[Obuhhiv]]is Kiievi oblastis peale droonirünnakut]]

Venemaa ründas Ukrainat 542 drooniga, 25 tiibraketiga Kh-101, 10 ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja kahe tiibraketiga [[Iskander|Iskander-K]]. Ukraina tõrjus 519 drooni, 24 tiibraketti X-101 ja mõlemad Iskander K tiibraketid.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0AfSthBPyA3CF9fz2CCRwJ4S1vdNNYkDerw91RvVao1Ek7NAZWofqujANmdyfxsi3l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.IV 2026&lt;/ref&gt; Rünnakutes hukkus vähemalt kuus inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609985931/soja-1500-paev-venemaa-kaotas-krimmis-havitaja-su-30#droonid Venemaa ründas Ukrainat rohkem kui 500 drooniga] ERR, 3.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Leningradi oblast]]i [[Vsevoložski rajoon]]is asuvat strateegilise tähtsusega Morozovi lõhkeainetehast. 

Ukraina tõrjus vastase välja [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvast Novoselivka külast.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 4. aprill ===
[[File:Destructions in Nikopol after Russian attack, 2026-04-04 (01).webp |thumb |Droonirünnaku tagajärjed [[Nikopol]]i turul]]

Venemaa ründas Ukrainat 286 drooniga, millest Ukraina tõrjus 260.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0JFfzn8jVQu4VGykXYvGygwfJkJeC6SWKKSvF9SJW7A9P4DfY52j76sCvwWfNwesGl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 4.IV 2026&lt;/ref&gt; [[Nikopol]]i turul hukkus droonitabamuse tõttu viis ja sai vigasada 19 inimest.

Ukraina rünnakud tabasid Venemaa kaitse- ja keemiatööstuse rajatisi. [[Togliatti]]s said tabamuse keemiatehased [[Togliattikauchuk]] ja [[KuibõševAzot]], [[Taganrog]]is droonitehas Atlant-Aero ja [[Berievi lennukitehas]], kus moderniseeritakse [[Tu-95]] pommitajaid ja [[A-50]] luurelennukeid ning [[Luhanski oblast]]is [[Altševski terasetehas]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609986477/soja-1501-paev-ukraina-vaed-tabasid-vene-kaitserajatisi-taganrogis-ja-togliattis#Togliatti Ukraina väed tabasid Vene kaitserajatisi Taganrogis ja Togliattis] ERR, 4.IV 2026&lt;/ref&gt;

Krimmis hävitas Ukraina droonirünnakuga õhutõrjesüsteemi [[S-400]] radari ja õhutõrjesüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]].

=== 5. aprill ===
Ukraina droonirünnakutes said kahjustusi [[Leningradi oblast]]is [[Primorski sadam]]a lähedal naftatorustik&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565554/venemaa-leningradi-oblastis-teatati-droonirunnakust-ja-naftajuhtme-kahjustustest Venemaa Leningradi oblastis teatati droonirünnakust ja naftajuhtme kahjustustest] Delfi, 5.IV 2026&lt;/ref&gt; 
ning [[Nižni-Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvad NORSI naftatöötlemistehas&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#kstovo Ukraina süütas õhurünnakuga Kstovo naftatöötlemistehase Venemaal] ERR, 5.IV 2026&lt;/ref&gt;
ja Novogorkovskaja koostootmisjaam.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565590/venemaa-novgorodi-oblastis-toimunud-droonirunnakus-said-kahjustada-naftatehas-ja-elektrijaam Venemaa Novgorodi oblastis toimunud droonirünnakus said kahjustada naftatehas ja elektrijaam] Delfi, 5.IV 2026&lt;/ref&gt;
Kstovo naftatöötlemistehas peatas droonirünnakut töö.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#peatas Venemaa üks suurimaid rafineerimistehaseid seiskus pärast Ukraina rünnakut] ERR, 8.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina on jaanuari lõpust alates taastanud kontrolli 480 ruutkilomeetri suuruse ala üle ja vabastanud 12 asulat, teatas [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8446257/blogi-1502-sojapaev-ukrainas-ukraina-suutis-kahjustada-laanemere-aares-asuvat-vene-naftatoru?liveblogPost=616319 |pealkiri=Sõrskõi: Ukraina on jaanuari lõpust tagasi võitnud 480 ruutkilomeetrit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-05 |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 6. aprill ===
[[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-04-06 (21).webp |thumb |Korterelamu [[Odessa]]is peale tabamust]]

[[Odessa]]s hukkus venemaa ühurünankus kolm inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609987440/soja-1503-paev-ukraina-vottis-ette-venemaa-musta-mere-aarse-naftasadama#odessa Venemaa rünnakus Odessale hukkus kolm inimest] ERR, 6.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Novorossiisk]]i sadamat. Rünnak põhjustas Šešharise naftakütuse terminalile suuri purustusi ja katkestas nafta väljaveo.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565665/droonid-rundasid-musta-mere-aares-novorossiiskis-naftaterminali VIDEOD | Droonid ründasid Musta mere ääres Novorossiiskis naftaterminali] Delfi, 6.IV 2026&lt;/ref&gt; 
Sadamas sai löögi Vene fragatt [[Admiral Grigorovitš]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565859/ukraina-droonijoud-rundasid-novorossiiskis-vene-fregatti-admiral-grigorovits Ukraina droonijõud ründasid Novorossiiskis Vene fregatti Admiral Grigorovitš] Delfi, 6.IV 2026&lt;/ref&gt; 
Venemaa teatas 148 Ukraina drooni allatulistamisest rünnaku käigus.

Ukraina vabasas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Ambarne asula.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 7. aprill ===
[[File:Velykyi Burluk Manor after Russian attack, 2026-04-07 (01).jpg |thumb |Tulekahju ajaloolises Veliky Burluki mõisas ([[Harkovi oblast]]is) peale droonitabamust]]

Venemaa ründas Ukrainat 110 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 77. [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Nikopol]]is hukkus neli ja haavata sai 12 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120566016/vene-droon-rundas-ukrainas-nikopolis-bussi-hukkus-kolm-inimest Vene droon ründas Ukrainas Nikopolis bussi. Hukkus kolm inimest] Delfi, 7.IV 2026&lt;/ref&gt; Hersonis hukkus samuti neli inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609989669/venemaa-uks-suurimaid-rafineerimistehaseid-seiskus-parast-ukraina-runnakut#kaheksa Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus teisipäeval kaheksa inimest] ERR, 8.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Voroneži oblast]]is [[Rossoš]]is asuvat Minudobrenia keemiatehast&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120565957/ukraina-droonid-tabasid-keemiatehast-voronesi-oblastis-vene-sojatoostusega-seotud-tehases-puhkes-tulekahju Ukraina droonid tabasid keemiatehast Voroneži oblastis. Vene sõjatööstusega seotud tehases puhkes tulekahju] Delfi, 7.IV 2026&lt;/ref&gt;, 
mille toodangut kasutatakse ka Vene sõjatööstuses ja [[Ust-Luga sadam]]at.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609988403/ukraina-rundas-vene-sojavaega-seotud-keemiatehast-voronezi-oblastis#voronezh Ukraina ründas Vene sõjaväega seotud keemiatehast Voroneži oblastis] ERR, 7.IV 2026&lt;/ref&gt;
[[Vladimiri oblast]]is hukkus droonitabamuse tõttu kolm tsiviilelanikku.

=== 8. aprill ===
Ukraina rünnak hävitas viimase [[Kertši väin]]as töötanud Vene rongipraami Slavjanin.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#kerch Ukraina teatas viimase Vene rongipraami kõrvaldamisest Kertši väinas] ERR, 9.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. aprill ===
Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale suurele naftapumplale, põhjustades seal plahvatusi ja tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609990590/ukraina-teatas-viimase-vene-rongipraami-korvaldamisest-kertsi-vainas#pumpla Ukraina korraldas droonirünnaku naftapumplale Krasnodari krais] ERR, 9.IV 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa andis Ukrainale üle 1000 sõduri säilmed ja Ukraina tagastas Venemaale 41 hukkunud Vene sõduri surnukehad.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616780 |pealkiri=Venemaa tagastas Ukrainale 1000 sõduri surnukehad |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga, millest Ukraina tõrjus 99.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8448671/blogi-1506-sojapaev-ukrainas-venemaa-tagastas-ukrainale-1000-soduri-sailmed?liveblogPost=616708 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 119 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-09 |vaadatud=2026-04-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 10. aprill ===
Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609991923/soja-1507-paev-runnakud-vene-naftataristule-muudavad-konelusi#tor Ukraina hävitas Donetski oblastis Vene õhutõrjesüsteemi Tor-M1] ERR, 10.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 11. aprill ===
[[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-04-11 (04).jpg |thumb |Purustused [[Kramatorsk]]is peale Venemaa rünnakut]]

Venemaa kuulutas välja ülestõusmispüha relvarahu, mis algab kell 16 Moskva aja järgi ja kestab kuni 12. aprilli õhtuni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609993156/ukraina-rinnetel-peaks-hakkama-kehtima-ulestousmispuha-relvarahu Ukraina rinnetel peaks hakkama kehtima ülestõusmispüha relvarahu] ERR, 11.IV 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ja Ukraina viisid läbi sõjavangide vahetuse - mõlemad pooled vabastasis 175 sõjavangi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120567994/ukraina-ja-venemaa-vahel-hakkas-kehtima-lihavotterahu-zelenskoi-pakkus-rahu-pikendamist Ukraina ja Venemaa vahel hakkas kehtima lihavõtterahu. Zelenskõi pakkus rahu pikendamist] Delfi, 11.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. aprill ===
Venemaa presidendi välja kuulutatud vaherahu kehtis ainult pikamaa droonide, raketirünnakute ja taktikalise lennuväe kohta. Rinnetel jätkus kohati aktiivne sõjategevus&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609993663/soja-1509-paev-ukraina-teatas-ligi-2300-lihavottevaherahu-rikkumisest#ukraina Sõja 1509. päev: Ukraina teatas ligi 2300 lihavõttevaherahu rikkumisest] ERR, 12.IV 2026&lt;/ref&gt;, 
kokku registreeriti rindel 10 721 relvarahu rikkumist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120568242/ukraina-venemaa-rikkus-relvarahu-ligi-11-000-korda Ukraina: Venemaa rikkus relvarahu ligi 11 000 korda] Delfi, 13.IV 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Myrne küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 13. aprill ===
Venemaa ründas Tšernigivi oblastis ettevõtte Tšernihivoblenergo elektrijaama, põhjustades ulatusliku elektrikatkestuse.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609994172/venemaa-lopetas-relvarahu-runnakuga-tsernigivi-oblasti-elektrijaamale#elektrijaam Venemaa lõpetas relvarahu rünnakuga Tšernigivi oblasti elektrijaamale] ERR, 13.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 14. aprill ===
Venemaa ründas objekte Harkivi, Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastites.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120568521/venemaa-rundas-ukrainas-hersoni-odessa-ja-dnipropetrovski-oblastit Venemaa ründas Ukrainas Hersoni, Odessa ja Dnipropetrovski oblastit] Delfi, 14.IV 2026&lt;/ref&gt;
Harkivi oblastis heitis Venemaa kuus luigpommi Petšenihõ tammi pihta.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120568580/venelased-heitsid-kuus-liugpommi-harkivi-oblastis-asuva-petseniho-tammi-pihta Venelased heitsid kuus liugpommi Harkivi oblastis asuva Petšenihõ tammi pihta] Delfi, 14.IV 2026&lt;/ref&gt;
Dnipros hukkus rünnakutes 5 ja sai vigastada 24 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120568609/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-5-ja-sai-viga-24-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu 5 ja sai viga 24 inimest] Delfi, 14.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Tšerepovets]]i linnas asuvat keemiatehast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609995133/soja-1511-paev-ukraina-pidas-eduka-lahingu-ainult-roboteid-kasutades#cherepovets Ukraina droonid tabasid Tšerepovetsi keemiatehast] ERR, 14.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vallutas esmakordselt vaenlase positsiooni ainult robotite ja droonidega.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120568470/zelenskoi-esimest-korda-soja-jooksul-vallutati-vaenlase-positsioon-ainult-robotite-ja-droonidega 
Zelenskõi: esimest korda sõja jooksul vallutati vaenlase positsioon ainult robotite ja droonidega] Delfi, 14.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. aprill ===
Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 361 ründedrooniga, millest Ukraina tõrjus 20 raketti ja 349 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#edu Ukraina tulistas kolmapäeval alla 20 Vene raketti ja 349 drooni] ERR, 16.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi [[Belgorodi oblast]]is [[Valuiki]]s ja ründas [[Sterlitamak]]i naftakeemiatehast [[Baškortostan]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609996159/venemaa-tappis-ohurunnakus-tserkassole-lapse-14-sai-vigastada#valuiki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Belgorodi oblastis] ERR, 15.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 16. aprill ===
{{mitu pilti
 | laius = 200
 | pilt1 = Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-04-16 (01).jpg
 | pilt2 = Church in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-04-16 (11).jpg
 | allkiri1 = Tabamuse saanud hooned [[Dnipro]]s
 | allkiri2 = Kirik [[Zaporižžja]]s peale tabamust
}}

Venemaa ründas [[Kiiev]]it, [[Dnipro]]t ja [[Odessa]]t 44 raketi ja 659 drooniga, millest Ukraina tõrjus 31 raketti ja 636 drooni.
Rünnakute tagajärjel hukkus kokku 15 ja sai vigastada 107 inimest neist&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120568961/venemaa-korraldas-oosel-ohurunnakuid-kiievile-dniprole-ja-odessale-hukkunud-on-viis-inimest VIDEO | Venemaa korraldas öösel õhurünnakuid Kiievile, Dniprole ja Odessale. Hukkunud on 15 inimest] Delfi, 16.IV 2026&lt;/ref&gt;:
* Kiievis hukkus neli ja sai vigastada 57
* Dnipros hukkus kaks ja sai vigastada 27 
* Odessas hukkus üheksa ja sai vigastada 23 inimest.

Ukraina korraldas õhurünnaku [[Tuapse]] naftabaasile põhjustades seal suure tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609997149/venemaa-korraldas-oosel-ukraina-linnadele-ohvriterohke-ohurunnaku#tuapse Tuapse naftahoidlas Venemaal puhkes õhurünnaku järel tulekahju] ERR, 16.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 17. aprill ===
Ukraina korraldas õhurünnaku [[Leningradi oblast]]ile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609998868/soja-1514-paev-ft-venemaa-toob-donbassi-rindele-20-000-reservvaelast#lenska Sõja 1514. päev. FT: Venemaa toob Donbassi rindele 20 000 reservväelast] ERR, 17.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 18. aprill ===
Venemaa ründas Ukrainat 219 drooniga, millest Ukraina tõrjus 190.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Droonid Ukraina relvajõudude teatel tulistasid nad öö jooksul alla 190 drooni] ERR, 18.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas droonirünnaku Venemaa naftatööstuse objektidele. Tabamuse said [[Novokuibõševsk]]i ja [[Sõzran]]i naftatöötlemistehased [[Samara oblast]]is, [[Võssotsk]]i sadama naftaterminal [[Leningradi oblast]]is ning [[Tihhoretsk]]i naftapumpamisjaam [[Krasnodari krai]]s.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120569521/ukraina-tabas-droonidega-nelja-olulist-venemaa-naftarajatist Ukraina tabas droonidega nelja olulist Venemaa naftarajatist] Delfi, 18.IV 2026&lt;/ref&gt;
[[Krimm]]is ründas Ukraina [[Sevastopol]]i naftaterminali ja Venemaa dessantlaevasid Jamal ja Azov ning üht muud tüüpi sõjalaeva.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609999849/ukraina-rundas-vene-naftatehaseid-krimmi-naftahoidlat-ja-laanemere-sadamat#Sevastopol Droonirünnakud Sevastopoli naftaterminalile ja Venemaa naftatehasele] ERR, 18.IV 2026&lt;/ref&gt;
&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120569691/ukraina-sojavaeluure-teatas-kahe-vene-dessantlaeva-rundamisest-krimmis VIDEO | Ukraina sõjaväeluure teatas kahe Vene dessantlaeva ründamisest Krimmis] Delfi, 20.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. aprill ===
Venemaa ründas Ukrainat 236 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 203 drooni. Rünnakutes hukkus üks ja sai vigastada neli inimest.

Ukraina raketirünnaku tulemusel süttis [[Taganrog]]is droonitehas, kus toodetakse lahingudroone Molnija, samuti Orioni droonide komponente. Edukalt rünnati ka  Jeiski sadamat [[Krasnodari krai]]s ja Vene laskemoonaladu [[Zaporižžja oblast]]is Trudove lähistel ning erinevaid varustuse ja kütuseladusid Zaporižžja ja [[Donetski oblast]]ites.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120569588/video-ukraina-raketirunnak-suutas-tagangrogi-droonitehase-polengud-jatkuvad-ka-laupaeval-pommitatud-tehastes VIDEO | Ukraina raketirünnak süütas Tagangrogi droonitehase, põlengud jätkuvad ka laupäeval pommitatud tehastes] Delfi, 19.IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610000374/ukraina-sojavagi-tabas-rostovi-oblastis-asuvat-droonitehast#droonitehas Ukraina sõjavägi tabas Rostovi oblastis asuvat droonitehast] ERR, 19.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 20. aprill ===
Ukraina hävitas Venemaa poolt kasutatud 142'st ründedroonist 113.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610000800/ukraina-rundas-tuapse-sadamat-ja-rafineerimistehast#saavutus Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 142 Vene ründedroonist 113] ERR, 20.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Tuapse]] naftatöötlemistehast ja sadamat põhjustades seal ulatusliku tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120569683/droonid-rundasid-venemaa-krasnodari-krais-tuapse-sadamat Droonid ründasid Venemaa Krasnodari krais Tuapse sadamat] Delfi, 20.IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120570301/video-ja-fotod-kaks-vene-naftatehast-peatasid-ohulookide-tottu-tootmise-tuapses-sajab-naftavihma VIDEO JA FOTOD | Kaks Vene naftatehast peatasid õhulöökide tõttu tootmise. Tuapses sajab naftavihma] Delfi, 22.IV 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120569942/venemaa-runnakutes-kolmele-ukraina-oblastile-hukkus-kolm-ja-sai-vigastada-17-inimest Venemaa rünnakutes kolmele Ukraina oblastile hukkus kolm ja sai vigastada 17 inimest] Delfi, 20.IV 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa võimud ei suutnud tulekahju mitme päeva jooksul kustutada ja see tekitas piirkonnas suure reostuse.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610005513/louna-vene-linnas-kallab-ukraina-droonirunnaku-jarel-murgist-vihma Lõuna-Vene linnas kallab Ukraina droonirünnaku järel mürgist vihma] Delfi, 24.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. aprill ===
Venemaa droonilöögis [[Sumõ]]le sai vigastada 15 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120569962/venemaa-rundas-ukrainas-droonidega-sumot Venemaa ründas Ukrainas droonidega Sumõt] Delfi, 21.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Samara oblast]]is asuvat naftajuhtme Družba pumbajaama.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610001706/ukraina-rundas-venemaal-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#druzba Ukraina ründas Venemaal Družba naftajuhtme pumbajaama] ERR, 21.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas, et on lõpetanud [[Družba torujuhe|torujuhtme Družba]] remondi ja taastab naftatarned Ungarisse ja Slovakkiasse, mis katkesid Venemaa droonirünnaku tõttu [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._jaanuar|27. jaanuaril]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120570211/zelenskoi-ukraina-on-lopetanud-druzba-naftajuhtme-parandustood Ukraina on lõpetanud Družba naftajuhtme parandustööd] Delfi, 21.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 22. aprill ===
Ukraina droonirünnaku tulemusel puhkes tulekahju [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvas naftarafineerimisetehases.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610002681/meedia-ukraina-rundas-naftatehast-samara-oblastis#ukraina Meedia: Ukraina ründas naftatehast Samara oblastis] ERR, 22.IV 2026&lt;/ref&gt; 
Rünnakus hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120570237/venemaal-sozranis-purunes-droonirunnaku-tottu-osaliselt-elumaja-11-inimest-sai-kannatada Venemaal Sõzranis purunes droonirünnaku tõttu osaliselt elumaja. Hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest] Delfi, 22.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 23. aprill ===
Euroopa Liit kiitis heaks Ukrainale 90 miljardi euro suuruse laenu andmise ja 20. sanktsioonipaketi Venemaa vastu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610004871/el-kiitis-heaks-ukraina-laenu-ja-uued-venemaa-vastased-sanktsioonid EL kiitis heaks Ukraina laenu ja uued Venemaa-vastased sanktsioonid] ERR, 23.IV 2026&lt;/ref&gt;

Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks ja sai vigastada 10 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120570468/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks inimest] Delfi, 23.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid tabasid [[Nižni Novgorod]]i oblastis asuvat Gorki naftapumplat, [[Feodossia]]s naftabaasi, [[Melitopol]]is alajaama ning objekte [[Samara oblast]]is [[Samara]]s ja [[Novokuibõševsk]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610004241/allikas-ukraina-droonid-tabasid-nizni-novgorodis-asuvat-naftapumplat#pumpla Allikas: Ukraina droonid tabasid Nižni Novgorodis asuvat naftapumplat] ERR, 23.IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120570482/venemaal-novokuibosevskis-rundasid-droonid-naftakeemiakombinaati Venemaal Novokuibõševskis ründasid droonid naftakeemiakombinaati] Delfi, 23.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. aprill ===
Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu kaks ja vigastada sai 14 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120570720/odessas-hukkus-vene-droonirunnaku-tottu-elumajas-kaks-inimest Odessas hukkus Vene droonirünnaku tõttu elumajas kaks inimest] Delfi, 24.IV 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbaltki poolelt 193 sõjavangi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120570969/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-sojavange-kumbki-pool-vabastas-193-inimest Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange, kumbki pool vabastas 193 sõdurit] Delfi, 24.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vallandas alluvad nälga jätnud brigaadiülema.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610005426/vene-vaed-pommitasid-elumaju-odessas#vallandati Rindel oma sõdurid nälga jätnud Ukraina väejuht vallandati] Delfi, 24.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. aprill ===
Venemaa ründas Ukrainat 619 drooni ja 47 raketiga, millest õhutõrje tõrjus 580 drooni ja 30 raketti. Rünnakutes hukkus 10 ja sai vigastada vähemalt 57 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610006374/venemaa-korraldas-ulatusliku-raketi-ja-droonirunnaku-ukraina-linnadele#runnak Venemaa korraldas ulatusliku raketi- ja droonirünnaku Ukraina linnadele] ERR, 25.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina kahjustas [[Tšeljabinski oblast]]is Shagoli lennuväljal &quot;mitut&quot; [[Su-57]] hävitajat ja üht [[Su-34]] pommitajat.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0XgMcQPP75GtZSHk71dndLTvK1fu51NUHto2k7EyY1e3qwn4fBJ6T31wzWLexpwHZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 1.V 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. aprill ===
Venemaa ründas Ukrainat 144 drooniga, millest õhutõrje tõrjus 124. Rünnakutes hukkus kolm ja sai vigastada 20 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120571127/venemaa-korraldas-ukrainale-droonirunnaku-hukkus-vahemalt-kolm-inimest Venemaa korraldas Ukrainale droonirünnaku, hukkus vähemalt kolm inimest] Delfi, 26.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas õhurünnaku, mille tulemusel süttisid [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehas ja [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is väetisetehas Apatit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610006866/soja-1523-paev-ukraina-suutas-venemaa-uhe-suurima-naftatootlemistehase#jaroslavl Ukraina süütas õhurünnakuga Venemaa ühe suurima naftatöötlemistehase] ERR, 26.IV 2026&lt;/ref&gt; Krimmis hävitati droonirünnakuga kolm Vene laeva - dessantlaevad Jamal ja Nikolai Filtšenkov ning luurelaev Ivan Hurs ja Beelbeki lennuväljal seisnud lennuk [[MiG-31]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120571174/ukraina-teatel-havitati-oosel-krimmis-kolm-vene-laeva-ja-uks-lennuk Ukraina teatel hävitati öösel Krimmis kolm Vene laeva ja üks lennuk] Delfi, 26.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 27. aprill ===
Venemaa droonirünnakus Odessale sai vigastada vähemalt 10 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610007370/vene-droonid-tabasid-elumaja-ja-hotelli-odessas#odessa Vene droonid tabasid elumaja ja hotelli Odessas] ERR, 27.IV 2026&lt;/ref&gt;

DeepState andmetel on Venemaa hõivanud [[Donetski oblast]]is asuva [[Mõrnohrad]]i linna.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina hävitas [[Melitopol]]i lähistel droonirünnakuga Venemaa mitmikraketiheitja [[9K515 Tornado-S]].&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8460444/video-ukraina-droon-havitas-melitopoli-lahistel-ulivoimsa-vene-raketiheitja-tornado-s |title=VIDEO ⟩ Ukraina droon hävitas Melitopoli lähistel ülivõimsa Vene raketiheitja Tornado-S |url-access=subscription |author= |date=2026-03-27 |access-date=2026-03-27 |website=maailm.postimees.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://militarnyi.com/en/news/422nd-regiment-hits-tornado-s-mlrs-near-melitopol/ 422nd Regiment Hits Tornado-S MLRS Near Melitopol] Nilitarny, 27.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 28. aprill ===
Ukraina õhukaitse hävitas 123 Vene ründedroonist 95.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610008240/ukraina-rundas-vene-naftahoidlaid-enne-eelmiste-polengute-kustutamist#oopaev Ukraina õhukaitse hävitas riiki rünnanud 123 Vene ründedroonist 95] ERR, 28.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina sooritas uue rünnaku [[Tuapse]] sadamas asuvatele naftahoidlatele, kus Venemaa ei ole veel suutnud kustutada eelmise rünnaku põhjustatud tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120571554/venemaal-rundasid-droonid-jarjekordselt-tuapse-naftatootlemistehast-ja-puhkes-uus-tulekahju Venemaal ründasid droonid järjekordselt Tuapse naftatöötlemistehast ja puhkes uus tulekahju] Delfi, 28.IV 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120571671/uus-runnak-tuapsele-laiendas-keskkonnakatastroofi-mu-kaks-kassi-ja-koer-on-kutuseoliga-kaetud |title=VIDEO ⟩  Uus rünnak Tuapsele laiendas keskkonnakatastroofi. „Mu kaks kassi ja koer on kütuseõliga kaetud“ |url-access=subscription |author=Ivar Soopan |date=2026-03-28 |access-date=2026-03-28 |website=www.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120571918/venemaal-tuapses-voolas-tanaval-polev-nafta VIDEO | Venemaal Tuapses voolas tänaval põlev nafta] Delfi, 29.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid tabasid Krimmis asuvat Iskanderi rakettide ladu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#raketiladu Ukraina avaldas video Krimmis asuva Vene raketilao ründamisest] ERR, 29.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 29. aprill ===
Venemaa ründas Ukrainat 171 drooniga, millest õhutõrje hävitas 154. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 23 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610009299/luure-venemaa-valmistub-sel-aastal-varbama-tuhandeid-valisvoitlejaid#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus möödunud ööpäevaga viis tsiviilinimest] ERR, 29.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid ründasid [[Permi krai]]s asuvat Lukoili naftatorujuhtme pumbasüsteeme ja [[Orenburgi oblast]]is [[Orsk]]is asuvat naftatöötlemistehast Orsknefteorgsintez.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120571956/droonid-rundasid-naftatootlemistehaseid-venemaal-permi-krais-ja-orenburgi-oblastis Droonid ründasid naftatöötlemistehaseid Venemaal Permi krais ja Orenburgi oblastis] Delfi, 29.IV 2026&lt;/ref&gt; Mõlemal objektil süttis suur tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#perm Ukraina rünnak Permi naftarajatisele põhjustas suure tulekahju] ERR, 30.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 30. aprill ===
Venemaa ründas Ukrainat 206 drooni ja ühe ballistilise raketiga, millest õhutõrje hävitas 172 drooni. Rünnakutes sai vigastada 18 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610010439/ukraina-rundas-lohkeainetehast-nizni-novgorodi-oblastis#odessa Vene droonirünnakus Odessale sai viga 18 inimest] ERR, 30.IV 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas õhurünnaku [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Dzeržinsk]]is asuvale lõhkeainetehasele. 
Ukraina eliitdrooniüksus [[Magyari Linnud]] tabas [[Voroneži oblast]]is kahte Vene armee helikopterit [[Mil Mi-28|Mi-28]] ja [[Mil Mi-17|Mi-17]].
Krimmis tabas Ukraina merevägi kahte Kertši silda valvanud Vene kaatrit.
[[Permi oblast]]is sai tabamuse naftatöötlemistehas [[Lukoil-Permnefteorgsintez]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120572231/droonid-rundasid-venemaal-teist-paeva-permi-linna-kohal-on-suitsusammas-ja-teatati-naftavihmast Droonid ründasid Venemaal teist päeva Permi. Linna kohal on suitsusammas ja teatati „naftavihmast“] Delfi, 30.IV 2026&lt;/ref&gt;

USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel kaotasid Vene väed aprillis Ukraina sõjas rohkem territooriumi kui juurde võitsid.&lt;ref&gt;[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-may-2-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, May 2, 2026] ISW, 2.V 2026&lt;/ref&gt; 
ISW andmeil kaotas Venemaa aprillis 116 ruutkilomeetrit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610012902/soja-1530-paev-peterburi-piirkonda-tabas-ukraina-ohurunnak#isw ISW: Venemaa kaotas aprillis rohkem alasid kui võitis] ERR, 3.V 2026&lt;/ref&gt;

== Mai ==
=== 1. mai ===
Venemaa ründas [[Ternopil]]i ja [[Odessa]]t 409 drooniga, millest õhukaitse tegi kahjutuks 388. Rünnakutes sai vigastada 10 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610011747/ukraina-rundas-taas-tuapse-sadamat#ternopil Venemaa päevases rünnakus Ternopilile sai vigastada 10 inimest] ERR, 1.V 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas järgmise rõünnaku [[Tuapse]] mereterminalile, kus Venemaa ei ole suutnud kustuta eelmistest rünnakutest põhjustatud tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120572452/ukraina-droonid-tabasid-oosel-neljandat-korda-tuapse-naftatootlemistehast Ukraina droonid tabasid öösel neljandat korda Tuapse naftatöötlemistehast] Delfi, 30.IV 2026&lt;/ref&gt;

=== 2. mai ===
Venemaa ründas Ulkrainat 163 drooniga, millest õhukaitse tõrjus 142. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Herson]]is kaks ja vigastada sai vähemalt 10 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610012416/venemaa-runnakus-hersonile-hukkus-kaks-inimest Venemaa rünnakus Hersonile hukkus kaks inimest] ERR, 2.V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120572587/vene-droonid-rundasid-kahte-tsiviilbussi-hersonis-hukkus-vahemalt-kaks-inimest Vene droonid ründasid kahte tsiviilbussi Hersonis, hukkus vähemalt kaks inimest] Delfi, 2.V 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. mai ===
Venemaa ründas Ulkrainat 268 drooni ja ühe ballistilise raketiga, millest õhukaitse tõrjus 249 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus kokku 7 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120572661/vene-ohurunnakud-tabasid-ukrainas-tsiviilrajoone-lapsed-paasesid-reisibussist-ehmatusega Vene õhurünnakud tabasid Ukrainas tsiviilrajoone, lapsed pääsesid reisibussist ehmatusega] Delfi, 3.V 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnakus said tabamuse [[Rostov Doni ääres|Rostov]]i naftarafineerimistehas ja  [[Primorsk]]i sadam. Primorskis said kahjustada [[Karakurt-klassi korvett]], üks patrull-laev ja üks varilaevastiku tanker. Novorossiiski lähistel ründasid Ukraina meredroonid kahte varilaevastiku tankerit.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120572645/ukraina-pommitas-primorski-sadamat-soome-teatas-enda-ohupiiri-rikkumisest-drooni-poolt Ukraina pommitas Primorskis laevu, Soome teatas tundmatu drooni tungimisest enda õhuruumi] Delfi, 3.V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610012902/soja-1530-paev-peterburi-piirkonda-tabas-ukraina-ohurunnak#peterburi Peterburi piirkonda tabas Ukraina õhurünnak] ERR, 3.V 2026&lt;/ref&gt;

=== 4. mai ===
Venemaa andis ballistilise raketiga Iskander löögi [[Harkivi oblast]]is asuvale [[Merefa]] asulale. Rünnaku tagajärjel hukkus seitse rahulikku elanikku ja 36 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120572946/venemaa-tulistas-harkivi-oblastis-elurajooni-raketi-iskander-hukkus-vahemalt-viis-rahulikku-elanikku Venemaa tulistas Harkivi oblastis elurajooni raketi Iskander. Hukkus vähemalt viis rahulikku elanikku] Delfi, 4.V 2026&lt;/ref&gt;  Kogu Ukrainas hukkus Venemaa õhurünnakutes 14 inimest ja ligi 60 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#hukkus Venemaa õhurünnakutes hukkus esmaspäeval Ukrainas 14 inimest] ERR, 5.V 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droon tabas Moskva kesklinnas kõrghoonet.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610013388/soja-1531-paev-moskva-kesklinnas-tabas-korghoonet-droon#moskva Moskvas tabas hoonet droon] ERR, 4.V 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa teatas relvarahust Ukrainaga 8. maist 9. maini, mil tähistatakse võidupüha.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120573100/putin-kuulutas-voidupuha-puhul-valja-relvarahu-zelenskoi-meid-ei-ole-teavitatud-relvarahu-algab-kolmapaeva-oosel Putin kuulutas võidupüha puhul välja relvarahu. Zelenskõi: meid ei ole teavitatud. Relvarahu algab kolmapäeva öösel] Delfi, 5.V 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina teatas vastuseks relvarahust 6.-9. maini.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610014168/ukraina-noustus-venemaa-pakutud-9-mai-relvarahuga Ukraina nõustus Venemaa pakutud 9. mai relvarahuga] ERR, 4.V 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. mai ===
Venemaa drooni- ja raketirünnakutes hukkus vähemalt 28 inimest ning üle 120 sai haavata.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus vähemalt 22 tsiviilinimest] ERR, 5.V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120573116/venemaa-korraldas-zaporizzjale-ulatusliku-runnaku-ukraina-tabas-venemaa-tehast Venemaa korraldas Zaporižžjale ulatusliku rünnaku, Ukraina tabas Venemaa tehast] Delfi, 5.V 2026&lt;/ref&gt; Rünnakutes sai kahjustada Odessa sadam.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120573254/venemaa-rundas-mitut-ukraina-tsiviilobjekti Venemaa ründas mitut Ukraina tsiviilobjekti] Delfi, 5.V 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina rakett [[FP-5 Flamingo]] tabas [[Tšuvaši vabariik|Tšuvaši vabariigi]] pealinnas [[Tšeboksarõ]]s asuvat kaitsetööstuse tehast VNIIR-Progress.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610014321/soja-1532-paev-venemaa-suuruselt-teine-naftatootlemistehas-peatas-tootmise#vnii Ukraina õhurünnak tabas Vene sõjatehast Tšeboksarõs] ERR, 5.V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref name=delfi20260330/&gt;

Ukraina droonirünnaku tagajärjel puhkes tulekahju Kiriši naftatöötlemistehases, mis peates peale seda töötamise pikaks ajaks.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120573365/reuters-venemaa-suuruselt-teine-naftatehas-peatas-tegevuse-parast-ukraina-droonirunnakut Reuters: Venemaa suuruselt teine naftatehas peatas tegevuse pärast Ukraina droonirünnakut] Delfi, 5.V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref name=err_260521/&gt;

=== 6. mai ===
Venemaa ründas Ukrainat 3 raketi ja 108 drooniga. Ukraina tõrjus neist 89 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610015338/zelenski-suudistas-venemaad-kiievi-pakutud-relvarahu-eiramises Zelenski süüdistas Venemaad Kiievi pakutud relvarahu eiramises] ERR, 6.V 2026&lt;/ref&gt;

=== 7. mai ===
[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] teatas, et Venemaa on nende välja kuulutatud relvarahu kella 10ks hommikul juba 1820 korda rikkunud. Selle tõttu ei näe Ukraina põhjust Venemaa välja pakutud relvarahu järgida.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120573622/venemaa-rikkus-zelenskoi-valja-kuulutatud-relvarahu-ukraina-ei-nae-enam-motet-jargida-putini-relvarahu-voidupuha-puhul Venemaa rikkus Zelenskõi välja kuulutatud relvarahu. Ukraina ei näe enam mõtet järgida Putini relvarahu võidupüha puhul] Delfi, 7.V 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid tabasid [[Permi krai]]s Lukoili naftarafineerimistehast ja [[Moskva oblast]]is [[Naro-Fominsk]]is asuvat Vene armee logistikakeskust. Venemaa teatas 347 Ukraina drooni hävitamisest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610016298/soja-1534-paev-ukraina-rundas-suurt-naftatootlemistehast-permi-krais#ladu Ukraina droonid tabasid Moskva lähedal Vene armee logistikakeskust] ERR, 7.V 2026&lt;/ref&gt;

=== 8. mai ===
Ukraina ründas droonidega Moskvat, Groznõid&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120573940/video-kogu-louna-venemaal-peatati-lennuliiklus-jaroslavlis-poleb-naftatehas-pommitati-ka-groznoid VIDEO | Kogu Lõuna-Venemaal peatati lennuliiklus. Jaroslavlis põleb naftatehas, pommitati ka Groznõid] Delfi, 8.V 2026&lt;/ref&gt;
ja Krimmi ning tehaseid Jaroslavlis ja Rostovis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610017918/ukraina-rundas-moskvat-ning-tehaseid-jaroslavlis-ja-rostovis#kolma Ukraina ründas Moskvat ning tehaseid Jaroslavlis ja Rostovis] ERR, 8.V 2026&lt;/ref&gt;
Jaroslavlis sai tabamuse naftatöötlemistehast [[Jaroslavnefteorgsintez]] ja Rostovis tehas [[Rostovagropromzaptšast]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120573890/ukraina-korraldas-runnaku-mitmete-vene-sihtmarkide-vastu Ukraina korraldas rünnaku mitmete Vene sihtmärkide vastu] Delfi, 8.V 2026&lt;/ref&gt;
Lennujuhtimiskeskuse tabamus peatas 13 lennujaama töö Lõuna-Venemaal.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610018395/droonirunnakud-halvasid-venemaa-lounaosas-lennuliikluse Droonirünnakud halvasid Venemaa lõunaosas lennuliikluse] ERR, 8.V 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ja Venemaa lippisid USA vahendusel kokku relvarahu 9.-11. maini.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120574124/trumpi-teatel-leppisid-ukraina-ja-venemaa-kokku-kolmepaevases-relvarahus VIDEO | Trumpi teatel leppisid Ukraina ja Venemaa kokku kolmepäevases relvarahus] Delfi, 9.V 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina president  Zelenski andis välja käskkirja, millega lubas Venemaal pidada Punasel väljakul paraadi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610018701/trump-teatas-kolmepaevasest-relvarahust-venemaa-ja-ukraina-sojas Trump teatas kolmepäevasest relvarahust Venemaa ja Ukraina sõjas] ERR, 8.V 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. mai ===
Venemaa ja Ukraina vaheline relvarahu toimis suuremate rikkumisteta kuni Venemaa paraadi lõpuni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120574226/ajutine-relvarahu-ukraina-ja-venemaa-vahel-naib-pusivat Ajutine relvarahu Ukraina ja Venemaa vahel näib püsiva] Delfi, 9.V 2026&lt;/ref&gt;
Hiljem öösel hukkus [[Harkiv]]is Venemaa droonirünnaku  tagajärjel kaheksa inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610019433/venemaa-rikkus-ukrainas-relvarahu#relvarahu Venemaa rikkus Ukrainas relvarahu] ERR, 10.V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610018938/soja-1536-paev-kreml-relvarahu-ei-kesta-kolmest-paevast-kauem#rikkumine Venemaa ja Ukraina süüdistavad teineteist relvarahu rikkumises] ERR, 9.V 2026&lt;/ref&gt;

=== 10. mai ===
Ukrainameelsne partisanirühmitus [[Ateš]] teatas, et süütas [[Lipetski oblast]]is Venemaa sõjaväe elektriveduri.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610019433/soja-1537-paev-venemaa-rikkus-ukrainas-relvarahu#rongivedur Ukrainameelne partisanirühmitus süütas Vene sõjarongi veduri] ERR, 10.V 2026&lt;/ref&gt;

=== 11. mai ===
Ukraina teatel vaatamata kolmepäevasele USA vahendatud relvarahule lahingud Venemaaga jätkuvad. Mõlemad pooled on hoidunud õhurünnakutest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610019838/soja-1538-paev-ukraina-hoidus-kaks-paeva-kaugmaarunnakutest#Zelli Zelenski sõnul pole relvarahust hoolimata Ukraina rindel vaikust] ERR, 11.V 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. mai ===
Ukraina korraldas droonirünnaku [[Orenburgi oblast]]is asuvale naftatöötlemistehasele Orsknefteorgsintezi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610020786/soja-1539-paev-zelenski-kantseleiulem-budanov-ukraina-on-tippkohtumiseks-venemaaga-valmis#orenburg Ukraina ründas Orenburgi linna Venemaal] ERR, 12.V 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. mai ===
Venemaa ründas Ukrainat enam kui 800 drooniga.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610021794/soja-1540-paev-zelenski-ukraina-positsioonid-on-viimaste-aastate-tugevaimad#runnakud Venemaa korraldas päeva jooksul rünnakuid enam kui 800 drooniga] ERR, 13.V 2026&lt;/ref&gt; Rünnakutes hukkus vähemalt 14 ja vigastada sai üle 80 inimese.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610023021/kiievit-tabas-neljapaeva-oosel-massiivne-vene-raketirunnak#Kyiv Raketirünnak pealinna vastu lõhkus hooneid ja tappis elanikke] ERR, 14.V 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s [[Taman]]i sadamas asuvale Volna naftaterminalile, [[Astrahan]]i gaasitöötlemistehasele ja tööstusobjektidele [[Jaroslavli oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120583424/droonid-rundasid-venemaal-kolmes-oblastis-toostusobjekte Droonid ründasid Venemaal kolmes oblastis tööstusobjekte] Delfi, 13.V 2026&lt;/ref&gt;

=== 14. mai ===
[[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-05-14 (02).webp |thumb |Korterelamu [[Kiiev]]is peale peale Venemaa tiibraketi [[H-101]] tabamust]]

Venemaa ründas Ukrainat 56 raketi ja 675 drooniga. Ukraina õhujõud tulistasid alla või häirisid 41 Vene raketti ja 652 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610023021/kiievit-tabas-neljapaeva-oosel-massiivne-vene-raketirunnak#vahend Öö jooksul hävitas Ukraina 693 Vene ründevahendit] ERR, 14.V 2026&lt;/ref&gt; Rünnaku tagajärjel hukkus Kiievis 24 inimest ja 47 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120583651/venemaa-rundas-oosel-rakettidega-kiievit-paastetood-havinenud-elumajast-kaivad VIDEO | Venemaa ründas öösel rakettidega Kiievit. Hukkunuid on viis ja vigastatuid 44] Delfi, 14.V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120583933/kiievis-kasvas-venemaa-eilse-raketirunnaku-tottu-hukkunute-arv-24-ni Kiievis kasvas Venemaa eilse raketirünnaku tõttu hukkunute arv 24-ni] Delfi, 15.V 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. mai ===
Ukraina droonirünnak süütas suure tulekahju [[Rjazan]]i naftatöötlemistehases.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610024347/ukraina-droonirunnak-suutas-rjazani-naftatehase#Rjazan Suur naftatehase põleng Venemaal Rjazanis] ERR, 15.V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120583938/droonid-rundasid-venemaal-rjazani-naftatootlemistehast-kus-puhkes-suur-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Rjazani naftatöötlemistehast, kus puhkes suur tulekahju] Delfi, 15.V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref name=err_260520&gt;[https://www.err.ee/1610028745/soja-1547-paev-ukraina-ohurunnakud-peatasid-kahe-suure-vene-naftatehase-too#kaks Ukraina droonirünnakud peatasid kahe suure Venemaa naftatehase töö] ERR, 20.V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref name=err_260521/&gt;

Ukraina vabastas [[Harkivi oblast]]is asuva Odradne küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina ja Venemaa vahetasid mõlemalt poolt 205 vangi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120584039/ukraina-ja-venemaa-vahetasid-205-vangi Ukraina ja Venemaa vahetasid 205 vangi] Delfi, 15.V 2026&lt;/ref&gt;

=== 16. mai ===
Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Stavropoli krai]]s [[Nevinnomõssk]]is asuvas Azoti keemiatehases.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610025292/ukraina-droonid-rundasid-nevinnomosski-azoti-keemiatehast#Keemia Ukraina ründas Nevinnomõsski Azoti keemiatehast] ERR, 16.V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610025991/soja-1544-paev-ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskvale Vene meedia: põles mürskudele lõhkeainet tootev tehas] ERR, 17.V 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa andis Ukrainale üle 528 lahingus hukkunud Ukraina sõduri säilmed.

=== 17. mai ===
Ukraina korraldas sõja senini suurima õhurünnaku Moskva piirkonnale.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120584303/ukraina-korraldas-moskvale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Ukraina korraldas Moskvale ulatusliku droonirünnaku] Delfi, 17. V 2026&lt;/ref&gt; 
Tabamusi said Moskva naftatöötlemistehas&lt;ref name=err_260520/&gt;&lt;ref name=err_260521/&gt;, sõjaliseks otstarbeks elektroonikat tootev Elma tehnopark, Solnetšnogorskaja naftapumpla ja Šeremetjevo lennujaam. [[Zelenograd]]is rünnati Venemaa relvajõududele mikroelektroonikat tootvat Angstremi tehast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610025991/soja-1544-paev-ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-moskvale#moskva Ukraina korraldas suure õhurünnaku Moskvale] ERR, 17. V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120584726/meduza-ukraina-droonirunnak-moskva-vastu-vaikiti-venemaa-suurte-telekanalite-uudistes-peaaegu-maha Meduza: Ukraina droonirünnak Moskva vastu vaikiti Venemaa suurte telekanalite uudistes peaaegu maha] Delfi, 19. V 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa väitel ründas Ukraina ligi 600 drooniga, rünnakutes sai surma neli inimest, neist kolm [[Moskva oblast]]is ja üks [[Belgorodi oblast]]is.

=== 18. mai ===
Venemaa ründas [[Dnipro]]t ja [[Odessa]]t 546 drooni ja 22 raketiga. Rünnakutes sai vigastada üle 30 inimese.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610026435/soja-1545-paev-venemaa-oistes-runnakutes-ukrainale-sai-haavata-ule-30-inimese#haavata Ukrainas sai Venemaa öistes rünnakutes haavata üle 30 inimese] ERR, 18.V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120584426/venemaa-rundas-ukrainas-dniprod-ja-odessat-viga-sai-20-inimest Venemaa ründas Ukrainas Dniprod ja Odessat. Viga sai 20 inimest] Delfi, 18.V 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa on täielikult enda kontrolli alla saanud [[Pokrovsk]]i linna [[Donetski oblast]]is.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 19. mai ===
Venemaa ründas [[Doonau]] jõel asuvat [[Izmajil]]i sadamt.

Ukraina ründas [[Jaroslavl]]i naftarafineerimistehast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610027500/soja-1546-paev-ukraina-rundas-naftarafineerimistehast-jaroslavlis#jaroslavl Ukraina ründas naftarafineerimistehast Jaroslavlis] ERR, 19.V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref name=err_260521&gt;[https://www.err.ee/1610029795/ukraina-ohurunnakud-seiskasid-kesk-venemaa-peamised-naftatehased Ukraina õhurünnakud seiskasid Kesk-Venemaa peamised naftatehased] ERR, 21.V 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina võttis enda kontrolli alla seni hallis alas asunud [[Stepnohirsk]]i linna [[Zaporižžja oblast]]is.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 20. mai ===
[[File:Konotop Local History Museum after Russian attack, 2026-05-20 (10).jpg |thumb |[[Konotop]]i koduloomuuseum peale Venemaa rünnakut]]

Venemaa rünnakutes [[Odessa]]le ja [[Dnipropetrovski oblast]]ile hukkus kaks ja sai  vigastada vähemalt 11 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610028745/soja-1547-paev-ukraina-ohurunnakud-peatasid-kahe-suure-vene-naftatehase-too#venemaa Venemaa pommitas Odessa linna ja Dnipropetrovski oblastit] ERR, 20.V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120585036/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-runnaku-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene rünnaku tõttu kaks inimest] Delfi, 20.V 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]] naftatöötlemistehast&lt;ref name=err_260521/&gt; ja [[Stavropoli krai]]s [[Nevinnomõssk]]is asuvat Azoti keemiatehast.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120585041/venemaal-rundasid-droonid-nizni-novgorodi-oblastis-asuvat-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Nižni Novgorodi oblastis asuvat naftatöötlemistehast] Delfi, 20.V 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. mai ===
Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Hersoni oblast]]is asuva FSB peakorteri.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610028745/soja-1547-paev-ukraina-ohurunnakud-peatasid-kahe-suure-vene-naftatehase-too#venemaa Venemaa pommitas Odessa linna ja Dnipropetrovski oblastit] ERR, 21.V 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina hävitas droonirünnakuga [[Donetski oblast]]is asunud droonipilootide väljaõppekeskuse. Rünnakus hukus 65 kadetti.

Ukraina õhurünnak põhjustas tulekahju ja pikemaajalise töökatkestuse [[Samara oblast]]is asuvas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehases.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120585374/venemaal-rundasid-droonid-sozrani-kus-suttis-rosnefti-naftatootlemistehas Venemaal ründasid droonid Sõzrani, kus süttis Rosnefti naftatöötlemistehas] Delfi, 21.V 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina lõpetas [[Kupjansk]]i linna puhastamise sinna jäänud Venemaa vägedest.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 22. mai ===
[[File:2026 Starobilsk-strike.jpg |thumb |Rünnakujärgne [[Starobilsk]]]]

Ukraina tabas [[Luhanski oblast]]is [[Starobilsk]]i lähedal asuvat Vene eliitdrooniüksuse [[Rubikon]] õppekeskust.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610031283/soja-1549-paev-ukraina-teatas-vene-vagede-peakorteri-tabamisest-luhanskis Ukraina teatas Vene vägede peakorteri tabamisest okupeeritud linnas] ERR, 22. V 2026&lt;/ref&gt; 
Venemaa süüdistas Ukrainat pedagoogilise kolledži ühiselamu ründamises,&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610032729/soja-1550-paev-louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-oosel-kutuseterminal#venemaa Venemaa: Ukraina rünnakus üliõpilaskodu kasvas hukkunute arv kümneni] ERR, 23. V 2026&lt;/ref&gt; 
mida Ukraina nimetab valeväiteks.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120585767/ukraina-peastaap-lukkas-umber-venemaa-vaited-tsiviilobjektide-rundamisest-luhanski-oblastis Ukraina peastaap lükkas ümber Venemaa väited tsiviilobjektide ründamisest Luhanski oblastis] Delfi, 22. V 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehast.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120585572/venemaal-rundasid-droonid-jaroslavli-ja-suleti-koik-moskva-lennuvaljad Venemaal ründasid droonid Jaroslavli ja suleti kõik Moskva lennuväljad] Delfi, 22. V 2026&lt;/ref&gt;

=== 23. mai ===
Venemaa droon ründas [[Sumõ]] äärelinnas matuserongkäiku ning rünnakus hukkus üks ja sai vigastada üheksa inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610032729/soja-1550-paev-louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-oosel-kutuseterminal#matuserongkaik Vene droon ründas matuserongkäiku Sumõ oblastis] ERR, 23.V 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas [[Luhansk]]i piirkonnas Vene kolonni, kütusemahuteid, väliladusid, remondibaase ja telekommunikatsiooni infrastruktuuri.

[[Krasnodari krai]]s [[Novorossiisk]]i sadamas tabas Ukraina Šešharise ümberlaadimiskompleksis asuvat Grušovaja naftaterminali ja [[Taman]]is asuvat Tamanneftegazi naftaterminali laadimisala. Samuti ründas Ukraina erinevaid sõjalisi objekte Krimmis, [[Kurski oblast]]is, [[Luhanski oblast]]is, [[Donetski oblast]]is ja [[Krasnodari krai]]s.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120585928/video-ukraina-varsked-ohuloogid-tabasid-vene-naftarajatisi-ja-relvaladusid VIDEO | Ukraina värsked õhulöögid tabasid Vene naftarajatisi ja relvaladusid] Delfi, 24.V 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. mai ===
[[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-05-24 (02).jpg |thumb |Purustused Kiievis peale Venemaa rünnakut]]

Venemaa korraldas Ukrainale suure drooni ja raketirünnaku. Selle tagajärjel hukkus neli ja sai vigastada sai 77 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120585888/fotod-mastaapne-vene-raketirunnak-purustas-kiievis-elumaju-kiievi-oblastis-kasutati-ka-oresnikut FOTOD | Mastaapne Vene raketirünnak purustas Kiievis elumaju, Kiievi oblastis kasutati ka Orešnikut] Delfi, 24.V 2026&lt;/ref&gt;

[[Kiievi oblast]]is asuvat [[Bila Tserkva]] linna ründas Venemaa keskmaaraketiga [[Orešnik]].

Ukraina õhukaitse tõrjus 600st droonist 549 ja 90st raketist 55.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610033900/kiievit-tabas-massiline-ballistiliste-rakettide-runnak#venemaa Venemaa ründas 600 drooni ja 90 raketiga] ERR, 24.V 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas eduka droonirünnaku [[Vladimiri oblast]]is asuvale Vtorovo naftapumplale, mis varustab kütusega Moskva oblastit.

=== 25. mai ===
Venemaa kutsus välisriikide kodanikke ja diplomaate Kiievist lahkuma,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120586298/lavrov-teatas-rubiole-et-venemaa-hakkab-andma-susteemseid-ja-jarjekindlaid-looke-kiievile Lavrov teatas Rubiole, et Venemaa hakkab andma Kiievile süsteemseid ja järjekindlaid lööke] Delfi, 26.V 2026&lt;/ref&gt;
ähvardades Kiievit ulatuslike õhurünnakutega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610035744/soja-1552-paev-venemaa-teatas-kavatsusest-jatkata-kiievi-rundamist#venemaa  Venemaa kutsus välisriikide kodanikke ja diplomaate Kiievist lahkuma] ERR, 25.V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120586255/venemaa-argitab-valismaalasi-kiievist-lahkuma-ja-lubab-runnakuid-ule-linna Venemaa ärgitab välismaalasi Kiievist lahkuma ja lubab rünnakuid üle linna] Delfi, 25.V 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Brjanski oblast]]is asuvat [[Belets]]i naftahoidlat,&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610037748/ukraina-rundas-vene-sojavaetaristut-storm-shadow-rakettidega#brjansk Ukraina ründas Venemaa naftarajatist Brjanski oblastis] ERR, 26.V 2026&lt;/ref&gt; 
ning erinevaid objekte [[Jaroslavli oblast]]is ja [[Belgorodi oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120586032/venemaal-rundasid-droonid-jaroslavli-ning-belgorodis-kadusid-raketirunnaku-jarel-elekter-ja-vesi Venemaal ründasid droonid Jaroslavli ning Belgorodis kadusid raketirünnaku järel elekter ja vesi] Delfi, 25.V 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. mai ===
Ukraina ründas [[Storm Shadow]] tiibrakettidega Venemaa sõjaväe infrastruktuuri [[Luhanski oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610037748/soja-1553-paev-ukraina-rundas-vene-sojavaetaristut-storm-shadow-rakettidega#storm Ukraina ründas Vene sõjaväetaristut Storm Shadow rakettidega] ERR, 26.V 2026&lt;/ref&gt;

=== 27. mai ===
Venemaa korraldas õhurünnaku [[Tšernihiv]]ile.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120586564/venemaa-rundas-ukrainas-tsernihivit-kus-kolas-15-plahvatust Venemaa ründas Ukrainas Tšernihivit, kus kõlas 15 plahvatust] Delfi, 27.V 2026&lt;/ref&gt;

Ulkraina ründas droonide ja rakettidega Sevastopolit, Voronežit, Taganrogi ja Tuapse naftatehast.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120586601/raketid-ja-droonid-rundasid-sevastopolit-voronezi-ja-taganrogi-loogi-all-oli-taas-tuapse-naftatehas Raketid ja droonid ründasid Sevastopolit, Voroneži ja Taganrogi. Löögi all oli taas Tuapse naftatehas] Delfi, 27.V 2026&lt;/ref&gt; 
Krimmis ründas Ukraina Belbeki, Katša ja Saki lennuväljasid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610038777/meedia-krimmis-kolasid-kolme-sojavaelennuvalja-lahistel-plahvatused#krimm Meedia: Krimmis kõlasid kolme sõjaväelennuvälja lähistel plahvatused] Delfi, 27.V 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st lõunas asuva Berestoki küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina on laialdaselt kasutusele võtnud keskmaadroonid tegevusulatusega kuni 150 km. Selliste droonidega on Ukraina võtnud sihikule eeskätt Lõuna-Ukrainas [[Hersoni oblast|Hersoni]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites asuva [[Taganrog]]i-[[Džankoi]] maantee, raskendades sellega oluliselt nende oblastites ja Krimmis olevate Vene vägede varustamist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120586654/video-okupeeritud-alade-maanteed-on-muutunud-okupantidele-surmaloksuks-kuid-kas-see-toob-sotta-poorde |pealkiri=VIDEO - Okupeeritud alade maanteed on muutunud okupantidele surmalõksuks. Kuid kas see toob sõtta pöörde? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-05-27 |vaadatud=2026-05-27 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610041465/ukraina-edukad-droonirunnakud-hairivad-vene-varustusteid-krimmi Ukraina edukad droonirünnakud häirivad Vene varustusteid Krimmi] ERR, 29.V 2026&lt;/ref&gt;

=== 28. mai ===
Ukraina ostab 20 kõige uuema mudeli [[Saab 39 Gripen|Gripen]]i hävitajat ja Rootsi annetab 16 vanemat tüüpi Gripenit.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587028/ukraina-ostab-rootsilt-20-havituslennukit-gripen-ja-saab-16-kauba-peale Ukraina ostab Rootsilt 20 hävituslennukit Gripen ja saab 16 kauba peale] Delfi, 28.V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610039809/briti-luure-ukraina-sojas-on-hukkunud-pea-500-000-vene-sodurit#gripen Ukraina ostab kuni 20 Gripeni hävitajat, Rootsi annetab 16] ERR, 28.V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610043721/tarien-gripenid-lukkavad-vene-pommitajad-ukraina-rindejoonest-kaugemale Tarien: Gripenid lükkavad Vene pommitajad Ukraina rindejoonest kaugemale] ERR, 1.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina vabastas [[Dnepropetrovski oblast]]is asuva Novoselivka küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 29. mai ===
Venmeaa droon tabas [[Rumeenia]] [[Galați]] linnas kortermaja.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587146/vene-droon-tabas-rumeenias-kortermaja-haavata-said-kaks-inimest VIDEO | Vene droon tabas Rumeenias kortermaja. Vigastada sai neli inimest] Delfi, 29.V 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587169/rumeenia-kaitseministeerium-ei-olnud-reaalseid-voimalusi-drooni-ohutult-alla-tulistada Rumeenia kaitseministeerium: ei olnud reaalseid võimalusi drooni ohutult alla tulistada] Delfi, 29.V 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas energeetikaobjekte [[Volgograd]]is ja [[Jaroslavl]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587164/venemaal-rundasid-droonid-jaroslavli-ja-volgogradi-kus-puhkesid-tulekahjud-kutuse-ja-naftaobjektidel Venemaal ründasid droonid Jaroslavli ja Volgogradi, kus puhkesid tulekahjud kütuse- ja naftaobjektidel] Delfi, 29.V 2026&lt;/ref&gt;
Volgogradi naftatöötlemistehas peatas rünnaku tulemusel töötamise.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#volgograd Volgogradi naftatöötlemistehas peatas pärast droonirünnakut töö] ERR, 1.VI 2026&lt;/ref&gt;

Mustal merel Türgi ranniku lähedal tabas kolme Vene varilaevastiku naftatankerit droonirünnak. Tankerid James II, Altura ja Velora olid umbes 80 kilomeetri kaugusel Põhja-Türgi rannikust.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610041228/vene-rundedroon-tabas-kortermaja-rumeenias#tankerid Kolme Vene varilaevastiku tankerit tabas Türgi rannikul droonirünnak] ERR, 29.V 2026&lt;/ref&gt;

=== 30. mai ===
Ukraina hävitas droonirünnakuga [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuval sõjaväelennuväljal kaks Venemaa mereväelennukit [[Tupolev Tu-142|Tu-142]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120587796/video-kas-ukraina-purustas-kaks-venelaste-uliharuldast-lennukit-voi-raiskab-aega-vanarauale |pealkiri=VIDEO - Kas Ukraina purustas kaks venelaste üliharuldast lennukit või raiskab aega vanarauale? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-01 |vaadatud=2026-06-01 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;
ja raketikompleksi [[Iskander]].
&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587491/ukraina-droonirunnak-havitas-taganrogis-kaks-vene-merevaelennukit-ja-uhe-raketisusteemi Ukraina droonirünnak hävitas Taganrogis kaks Vene mereväelennukit ja ühe raketisüsteemi] Delfi, 30.V 2026&lt;/ref&gt;
Taganrogi sadamas süttisid rünnaku tagajärjel kütusemahuti ja naftatanker.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610042149/soja-1557-paev-krimm-peatas-bensiini-vabamuugi#taganrog Ukraina droonirünnaku järel süttis Taganrogi sadamas tanker] ERR, 30.V 2026&lt;/ref&gt;

=== 31. mai ===
[[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a tabas droon. Venemaa süüdistas rünnaku korraldamises Ukrainat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610042563/ukraina-tabas-naftatehast-saratovis#iaea IAEA: droonirünnak tabas Venemaa poolt okupeeritud tuumajaama] ERR, 31.V 2026&lt;/ref&gt; Ukraina eitas rünnaku korraldamist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610042563/ukraina-tabas-naftatehast-saratovis#eitus Ukraina eitas Zaporižžja tuumaelektrijaama ründamist] ERR, 31.V 2026&lt;/ref&gt; 

Venemaa ründas Ukrainat 229 drooniga, millest Ukraina tõrjus 212.

Ukraina droonirünnak süütas [[Saratov]]i naftarafineerimistehaseses tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587538/kardetud-vene-ohurunnak-piirdus-seekord-paarisaja-drooniga-ukraina-pommitas-saratovi-naftatehast Kardetud Vene õhurünnak piirdus seekord paarisaja drooniga, Ukraina pommitas Saratovi naftatehast] Delfi, 31.V 2026&lt;/ref&gt;

USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel kaotasid Vene väed mais kontrolli 281 ruutkilomeetri üle. Enamus sellest alast liikus 'halli tsooni', mida ei kontrolli kumbki osapool.&lt;ref&gt;[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-june-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, June 1, 2026] ISW, 1.VI 2026&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&amp;match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas]
* [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба
* [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine]
* {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120444016/venelased-on-selle-aasta-alguses-ukrainas-selgelt-janni-jaanud-milles-asi |pealkiri=Venelased on selle aasta alguses Ukrainas jänni jäänud. Milles asi? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-23 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}
* {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120448602/video-ukraina-on-alustanud-viimase-aja-tahtsamat-sojalist-kampaaniat-mida-augu-loomine-vene-ohutorjesse-annab |pealkiri=VIDEO - Ukraina on alustanud viimase aja tähtsamat sõjalist kampaaniat. Mida Vene õhutõrjesse augu löömine annab? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-24 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}

[[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]]</text>
      <sha1>9vs761j415v88esm0varpjhmr2pb8ng</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Orešnik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>707923</id>
    <revision>
      <id>7204786</id>
      <parentid>7161736</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T14:29:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-42146-93</username>
        <id>234485</id>
      </contributor>
      <origin>7204786</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6314" sha1="5bivfrsuey17z67pw7qyiy0qkhn35c9" xml:space="preserve">{{Infokast relv
| nimi                = Orešnik
| pilt                = 
| pildi_suurus        =
| alt_tekst           =
| pildi_allkiri       = 
| päritoluriik        = {{pisilipp|Venemaa}}
| tüüp                = [[Vahepealse distantsi ballistiline rakett]]
&lt;!-- Tüübi valik      --&gt;
| on_laskerelv        = 
| on_külmrelv         = 
| on_lõhkekeha        = 
| on_suurtükk         = 
| on_sõiduk           = jah
| on_rakett           = jah
&lt;!-- Teenistusajalugu --&gt;
| teenistuses         = 2024–
| kasutajad           = ''[[Orešnik (rakett)#Kasutajad|Loend]]''
| sõjad               = [[Vene-Ukraina sõda]]
&lt;!-- Tootmisajalugu   --&gt;
| konstruktor         = 
| konstrueeritud      = 2020ndad
| tootja              = 
| ühiku_hind          = 
| tootmises           = 2024–
| toodetud            = 
| variandid           =
&lt;!-- Täpsustused       --&gt;
| täpsustuste_silt    = 
| kaal                =
| pikkus              =
| detaili_pikkus      =
| laius               = 
| kõrgus              = 
| läbimõõt            = 
| meeskond            = 
| reisijad            =
&lt;!-- Laskerelva täpsustused --&gt; 
| laskemoon           = 
| laskemoona_kaal     = 
| kaliiber            = 
| torud               = 
| tööpõhimõte         = 
| laskekiirus         = 
| algkiirus           = 
| laskeulatus         = 
| max_laskeulatus     = 
| söötur              = 
| sihikud             = 
&lt;!-- Suurtüki täpsustused --&gt;
| breech              = 
| tagasilöök          = 
| lafett              = 
| tõstenurk           = 
| pöördenurk          = 
&lt;!-- Külmrelva täpsustused --&gt; 
| tera_tüüp           = 
| pideme_tüüp         = 
| tupe_tüüp           = 
| head_tüüp           = 
| varre_tüüp          = 
&lt;!-- Lõhkekeha täpsustused      --&gt; 
| lõhkepea            = 
| lõhkepea_kaal       = 
| õhkimine            =  
| plahvatusvõimsus    = 
&lt;!-- Sõiduki/raketi täpsustused --&gt;
| soomus              = 
| pearelv             = [[Tuumarelv|Tuuma]]- või [[konventsionaalne relv|konventsionaalne lõhkepea]]
| muu_relvastus       = 
| mootor              = 
| mootori_võimsus     = 
| võimsuse-kaalu_suhe = 
| kandevõime          = 
| käigukast           = 
| vedrustus           = 
| kliirens            = 
| kütusemahutavus     = 
| tegevusulatus       = 
| kiirus              = 12 300 km/h+
| juhtimissüsteem     = 
| steering            = 
&lt;!-- Raketi täpsustused --&gt;
| tiivaulatus         = 
| kütus               = 
| lennulagi           = 
| lennukõrgus         = 
| sügavus             = 
| boost               = 
| täpsus              = 
| laskeplatvorm       = 
| transport           =
}}

[[File:Oreshnik Strike Ukraine 21 11 2024.gif|thumb|Orešnik (21 novembris 2024)]]

'''Orešnik''' ([[vene keel]]es Орешник) on [[Venemaa|Vene]] [[vahepealse distantsi ballistiline rakett]] (IRBM). [[Ukraina sõjavägi|Ukraina sõjaväe]] andmetel võib selle kiirus olla üle 12 300 km/h. Orešnikut kasutati esmakordselt novembris 2024, kui sellega rünnati [[Dnipro]] linna. Väidetavalt on Orešnikut keeruline alla lasta.&lt;ref name=&quot;NYT2&quot;&gt;{{cite news |last1=Santora |first1=Marc |last2=Jakes |first2=Lara |author-link2= |last3=Hopkins |first3=Valerie |last4=Kramer |first4=Andrew E. |author-link4=Andrew Kramer |last5=Schmitt |first5=Eric |author-link5=Eric P. Schmitt |date=21 November 2024 |title=With Use of New Missile, Russia Sends a Threatening Message to the West |url=https://www.nytimes.com/2024/11/21/world/europe/russia-ballistic-missile-ukraine-war.html |access-date=22 November 2024 |newspaper=[[The New York Times]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite news |last=Doyle |first=Gerry |last2=Balmforth |first2=Tom |last3=Zafra |first3=Mariano |date=2024-11-28 |title=Enter 'Oreshnik' |url=https://www.reuters.com/graphics/UKRAINE-CRISIS/RUSSIA-MISSILE/gdpzknajgvw/ |access-date=2024-12-09 |work=Reuters |language=en}}&lt;/ref&gt; [[Ameerika Ühendriikide Kaitseministeerium]]i hinnangul on Orešnik mudel raketist [[RS-26 Rubež]].

==Kasutajad==
* {{pisilipp|Venemaa}}

==Vaata ka==
* [[53T6]]
* [[Agni-V]]
* [[ATACMS]]
* [[Avangard (rakett)]]
* [[DF-41]]
* [[RS-28 Sarmat]]
* [[RSM-56 Bulava]]
* [[UGM-73 Poseidon]]
* [[Storm Shadow]]

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* {{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8395383/laane-ukrainas-havingut-kulvanud-oresnikust-voib-nato-jaoks-saada-toeline-pahkel |pealkiri=Lääne-Ukrainas hävingut külvanud Orešnikust võib NATO jaoks saada tõeline pähkel |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-13 |vaadatud=2026-01-13 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}
* {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120430331/sakslaste-susteemid-ei-reageerinud-kas-oresnik-jattis-lolliks-nato-voi-venelased-endid |pealkiri=„Sakslaste süsteemid ei reageerinud.“ Kas Orešnik jättis lolliks NATO või venelased endid? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-01-19 |vaadatud=2026-01-19 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS|keel=et}}
* {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120430650/korvalekalle-on-mitusada-meetrit-look-lvivi-tehasele-paljastas-venemaa-koige-hirmsama-raketi-norkuse |pealkiri=„Kõrvalekalle on mitusada meetrit.“ Löök Lvivi tehasele paljastas Venemaa kõige hirmsama raketi nõrkuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-01-20 |vaadatud=2026-01-20 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS|keel=et}}
* {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120586419/video-rohkem-eputamiseks-miks-putini-26-miljoniline-imerakett-vopsiku-poole-kipub-lendama |pealkiri=VIDEO - „Rohkem eputamiseks.“ Miks kipub Putini 26-miljonine imerakett võpsiku poole lendama? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-05-26 |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS|keel=et}}
* {{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8478012/piinlik-lugu-vene-superrelvaga-24-mail-lasti-valja-kaks-oresnikut-uks-omade-pihta |pealkiri=Piinlik lugu Vene superrelvaga: 24. mail lasti välja kaks Orešnikut – üks omade pihta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-05-26 |vaadatud=2026-05-26 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}

[[Kategooria:Venemaa relvad]]
[[Kategooria:Ballistilised raketid]]</text>
      <sha1>5bivfrsuey17z67pw7qyiy0qkhn35c9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Huub</title>
    <ns>0</ns>
    <id>708556</id>
    <revision>
      <id>7204749</id>
      <parentid>7166963</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T12:08:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204749</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2819" sha1="rdfgz5k7gc4aaph5v4grj91p7flbdn2" xml:space="preserve">'''Huub''' (inglise ''hub'') on suur peaterminal või keskterminal lennu-, maantee- ja merevedude transpordivõrgustikus &quot;rumm ja kodarad&quot;. Huub on keskse asendiga suur peaterminal, kuhu veetakse saadetised kokku eri suundadest ning pärast [[Sorteerimine|sorteerimist]] ja [[Konsolideerimine|konsolideerimist]] edasi teistes suundades. Huub on konsolideerimise ja dekonsolideerimise võtmekeskus.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Transpordisõnastik |kirjastus=Seilecs |aasta=2021 |isbn=9789916960059 |lehekülg=70}}&lt;/ref&gt;

[[Lennundus]]es on huub üldjuhul lennufirma või kullerettevõtte [[kodulennujaam]], kus lennud algavad ja lõpevad. Tegu on ühe suure või mitme lennuvedaja kaubaterminali või siis kullerfirmaga, mis töötab &quot;rumm ja kodarad&quot; põhimõttel. Huubi veetakse lennusaadetised eri riikide või regioonide kaubaterminalidest, sorteeritakse ja veetakse seejärel laiali eri riikide kaubaterminalidesse.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

[[Huublennujaam]] (inglise ''hub airport'') on lennujaam, kus lõpevad kohalikud või lühimaalennud ja saavad alguse regionaalsed ning mandrite vahelised jätkulennud ning vastupidi või lõpevad kesk- ja pikamaalennud ning algavad kohalikud lühimaalennud. Reisijad lähevad üle ühelt lennukilt teisele, kaubasaadetiste puhul toimub kaubaterminalides nende vahepealne käitlemine (vajadusel).&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;[[Fail:Peaterminalita toimiv transpordisüsteem.jpg|pisi|Peaterminalita toimiv transpordisüsteem]][[Huubsadam]] ehk baassadam (inglise ''hub port'') on [[sadam]], mis teenindab üheaegselt nii mandrite vahelist liinivedu suurte alustega kui ka sõiduplaani alusel toimuvat lähimerevedu väikeste laevadega. Huubsadamates laaditakse kaubad ümber väiksematele laevadele, mis need kliendi poolt soovitud sadamasse toimetavad (jaotusvedu). Samade alustega toimub ka kaupade kokkuvedu baassadamasse. Suurteks baassadamateks Euroopas on [[Rotterdami sadam|Rotterdam]] Hollandis, [[Antwerpeni sadam|Antwerpen]] Belgias ja [[Hamburi sadam|Hamburg]] Saksamaal. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Rumm ja kodarad transpordisüsteem ==
[[Fail:Rumm ja odarad ranspordisüsteem.jpg|pisi|Rumm ja kodarad transpordisüsteem]]
Rumm ja kodarad transpordisüsteem (inglise ''hub &amp; spokes transport system''; ''hub &amp; spokes'') on transpordikorraldus põhimõttel, mis tähendab kauba või reisijate kokkuveo ja jaotuse korraldamist ühe või mitme ümberlaadimispunkti kaudu. Veosüsteemi ühenduste korraldus meenutab ratast, kus liiklus toimuks just nagu mööda kodaraid, mis on ühendatud ratta keskel oleva rattarummuga. Rattarumm, mille all mõeldakse huubi (peaterminali), on veoahelas keskne punkt kokkuveoks, sorteerimiseks, konsolideerimiseks, ümberlaadimiseks ja laialiveoks selle teenindatavas regioonis.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Logistika]]</text>
      <sha1>rdfgz5k7gc4aaph5v4grj91p7flbdn2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204750</id>
      <parentid>7204749</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T12:09:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204750</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2857" sha1="bxb502r35h96i6nfckodf2jvnt2a995" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}
'''Huub''' (inglise ''hub'') on suur peaterminal või keskterminal lennu-, maantee- ja merevedude transpordivõrgustikus &quot;rumm ja kodarad&quot;. Huub on keskse asendiga suur peaterminal, kuhu veetakse saadetised kokku eri suundadest ning pärast [[Sorteerimine|sorteerimist]] ja [[Konsolideerimine|konsolideerimist]] edasi teistes suundades. Huub on konsolideerimise ja dekonsolideerimise võtmekeskus.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Transpordisõnastik |kirjastus=Seilecs |aasta=2021 |isbn=9789916960059 |lehekülg=70}}&lt;/ref&gt;

[[Lennundus]]es on huub üldjuhul lennufirma või kullerettevõtte [[kodulennujaam]], kus lennud algavad ja lõpevad. Tegu on ühe suure või mitme lennuvedaja kaubaterminali või siis kullerfirmaga, mis töötab &quot;rumm ja kodarad&quot; põhimõttel. Huubi veetakse lennusaadetised eri riikide või regioonide kaubaterminalidest, sorteeritakse ja veetakse seejärel laiali eri riikide kaubaterminalidesse.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

[[Huublennujaam]] (inglise ''hub airport'') on lennujaam, kus lõpevad kohalikud või lühimaalennud ja saavad alguse regionaalsed ning mandrite vahelised jätkulennud ning vastupidi või lõpevad kesk- ja pikamaalennud ning algavad kohalikud lühimaalennud. Reisijad lähevad üle ühelt lennukilt teisele, kaubasaadetiste puhul toimub kaubaterminalides nende vahepealne käitlemine (vajadusel).&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;[[Fail:Peaterminalita toimiv transpordisüsteem.jpg|pisi|Peaterminalita toimiv transpordisüsteem]][[Huubsadam]] ehk baassadam (inglise ''hub port'') on [[sadam]], mis teenindab üheaegselt nii mandrite vahelist liinivedu suurte alustega kui ka sõiduplaani alusel toimuvat lähimerevedu väikeste laevadega. Huubsadamates laaditakse kaubad ümber väiksematele laevadele, mis need kliendi poolt soovitud sadamasse toimetavad (jaotusvedu). Samade alustega toimub ka kaupade kokkuvedu baassadamasse. Suurteks baassadamateks Euroopas on [[Rotterdami sadam|Rotterdam]] Hollandis, [[Antwerpeni sadam|Antwerpen]] Belgias ja [[Hamburi sadam|Hamburg]] Saksamaal. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Rumm ja kodarad transpordisüsteem ==
[[Fail:Rumm ja odarad ranspordisüsteem.jpg|pisi|Rumm ja kodarad transpordisüsteem]]
Rumm ja kodarad transpordisüsteem (inglise ''hub &amp; spokes transport system''; ''hub &amp; spokes'') on transpordikorraldus põhimõttel, mis tähendab kauba või reisijate kokkuveo ja jaotuse korraldamist ühe või mitme ümberlaadimispunkti kaudu. Veosüsteemi ühenduste korraldus meenutab ratast, kus liiklus toimuks just nagu mööda kodaraid, mis on ühendatud ratta keskel oleva rattarummuga. Rattarumm, mille all mõeldakse huubi (peaterminali), on veoahelas keskne punkt kokkuveoks, sorteerimiseks, konsolideerimiseks, ümberlaadimiseks ja laialiveoks selle teenindatavas regioonis.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Logistika]]</text>
      <sha1>bxb502r35h96i6nfckodf2jvnt2a995</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lennuveokiri</title>
    <ns>0</ns>
    <id>708802</id>
    <revision>
      <id>7204760</id>
      <parentid>7082315</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T12:31:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204760</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6435" sha1="cz8o69m1kc1bny962tp4isc4bngmohy" xml:space="preserve">'''Lennuveokiri''' (inglise ''air waybill; AWB'') on [[õhutransport|õhutranspordis]] lennufirmade ja -ekspedeerijate kasutatav kaubaveo saatedokument (veokiri), mis sisaldab vedaja poolseid tingimusi saadetise veo kohta. Veokirjaga võtab lennuvedaja endale kohustuse transportida kaubad lähtelennujaamast sihtlennujaama dokumendil kirjeldatud tingimustel. Lennuveokirja kasutavad ka maanteevedajad, kes osalevad õhutranspordi veoahelas osutades ''[[roadfeeder]]'' (RFS) teenust.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Kaubavedu |kirjastus=Seilecs |aasta=2021 |isbn=9789916960042 |lehekülg=149–150}}&lt;/ref&gt;

Lennuveokiri on lennuvedaja ja kauba saatja vaheline kirjalik veoleping, tõend, et lennufirma on kauba veoks vastu võtnud. Lennuveokirja täidab üldjuhul [[ekspedeerija]] ehk lennufirma lepinguline agent kauba saatja nimel ja kulul. Enamasti küsib ekspedeerija veokirja vormistamise eest teenustasu, mis ei sisaldu veohinnas.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Lennuveokiri on lennuvedude olulisim dokument, millel on mitmeid funktsioone.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Lennuveokiri on:
* vedaja ja kauba saatja kirjalik veoleping (veodokument);
* kinnitus, et kaup on veoks aktsepteeritud;
* tõend, et lennufirma on kauba veoks vastu võtnud;
* veetavate kaupade kogust ja kauba nimetust kirjeldav dokument;
* veotasu arvestamise alusdokument;
* arveldusdokument tasumisel veo eest;
* oluline tollidokument saatedokumendina;
* dokument, mis tõendab saatja omandiõigust;
* kindlustussertifikaat (juhul, kui saadetis on lennuveokirja alusel kindlustatud).&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Sellest lähtudes on väga oluline, et lennuveokiri oleks täidetud vedaja nõudmiste kohaselt õigesti ja sisaldaks vajalikku infot. Lennuvedude puhul tuleb eriti hoolikalt jälgida, et kauba liik oleks dokumentidesse õigesti märgitud. Saadetise kohta antud andmeid (pakkeüksuste arv, nende ühiku nimetus ja kaal) kontrollib üldjuhul lennukompanii või ekspedeerija. Saadetise sisu on lubatud kontrollida ainult lennukompanii esindajal.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Lennuveokirja täitmisel kasutatakse saatja poolt saadetise kohta deklareeritavaid andmeid ning järgitakse eri riikide õhutranspordi seadusandluse sätteid. Lennuveokiri väljastatakse tavaliselt 12 eksemplaris (min 8, max 20), millest kolm esimest on originaalid ja ülejäänud koopiad. Lennufirma originaaleksemplar on rohelisel taustal, kauba saaja originaaleksemplar roosal taustal ja kauba saatja originaaleksemplar sinisel taustal. Ülejäänud eksemplarid on koopiad ja mõeldud veokirja allosas märgitud veoprotsessi muudele osalistele, samuti tolliametnikele ja vajadusel muudele riiklikele institutsioonidele.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Eristatakse lennufirmapõhist lennuveokirja vormi (inglise ''airline air waybill''), mis kuulub lennufirmale ja nn neutraalset (inglise ''neutral air waybill'') vormi, mis on üldkasutatav. Kuna lennuvedude asjaajamises kasutatakse kogu maailmas inglise keelt, on praktiliselt kõik rahvusvahelises liikluses kasutatavad lennuveo saatedokumendid ingliskeelsed.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Lennuveokiri koosneb esi- ja tagaleheküljest. Esilehele märgitakse veoks vajalik informatsioon. Tagaküljel on peene kirjaga veotingimused. Need tingimused on olulised, kuna [[IATA]]-sse kuuluvad firmad ei sõlmi „''to order“'' veolepinguid, vaid kasutavad alati „''not negotiable“'' (mitteläbiräägitavad) põhimõttel koostatud saatedokumente.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Lennusaatelehel on unikaalne identifitseerimisnumber, mis koosneb 11 numbrikohast. Esimesed kolm on lennufirma IATA-kood ja kaheksa järgmist moodustavad seerianumbri koos kontrollnumbriga. Kolme esimese numbrikoha järgi saab kindlaks teha, millise lennufirma saadetisega on tegemist. Seerianumbreid administreerib lennufirma ja annab neid kasutamiseks lepingulistele kaubasaatjatele. Sellest lähtuvalt saab veokirja numbri järgi alati saadetist tuvastada ja kauba liikumist jälgida. Lennuveokiri ehk [[veoleping]] hakkab kehtima alates hetkest, kui lennufirma esindaja on saatelehe allkirjastanud, ja lõpeb, kui kaup on üle antud saajale.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Praktiliselt kõikjal maailmas on mindud üle '''elektroonse lennuveokirja''' (''electronic air waybill; e-AWB'') kasutamisele. Elektroonse lennuveokirja kasutamise reeglid on kirjeldanud IATA (''Cargo Shipment Record, e-AWB''). Elektroonsete lennuveokirjade vormistamiseks kasutatakse IATA poolt välja töötatud tarkvara. IATA ''e-Freight'' on lennukauba vedudel kasutatav tarkvara, mille ülesanne on vähendada lennuveo protsessis kasutatavate paberdokumentide hulka, asendades paberkandjal dokumendid elektroonilise andmevahetusega. Tarkvara kasutavad lennukompaniid, kaubasaatjad, ekspedeerijad, lennukauba käitlejad lennujaamades ja riikide tolliteenistused.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Üleminekul elektroonsetele dokumentidele lüheneb kaubasaadetiste ooteaeg lennujaamades, paraneb veoahela ja toimingute läbipaistvus ning tekib võimalus jälgida lennusaadetiste kulgemist reaalajas.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Koondlennuveokiri ja allveokiri ==
Lisaks tavapärasele lennuveokirjale tuntakse koondlennuveokirja ja allveokirja. '''Koondlennuveokirja''' ehk '''koondveokirja''' (ka peaveokirja) (inglise ''master air waybill; MAWB'') kasutatakse ühendatud saadetiste puhul ja väljastatakse lennuekspedeerijale lennuvedaja nimel. [[Ekspedeerija]] kogub mitmelt saatjalt või lähestikku paiknevatelt saatjatelt kokku sihtpunkti saadetavad kaubad ja koostab nendest ühe suurema saadetise. Sihtpunktis jaotab ekspedeerimisettevõtte kohalik koostööpartner saadetised nende saajatele.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Koos koondlennuveokirjaga kasutatakse lennuekspedeerija väljastatud allveokirja, milline on konsolideerija (ekspedeerija) tunnustega lennuveokiri (HAWB) ja on kliendi ja ekspedeerija vahel sõlmitud lennuveolepingut tõendav dokument. '''Allveokiri''' (inglise ''house air waybill; HAWB'') on ekspedeerija väljastatav üksiku lennuveosaadetise veodokument (allveodokument), mida kasutatakse juhul, kui ekspedeerijal on konsolideeritud saadetis ehk mitmeid saadetisi sama lennuveodokumendiga ehk koondveokirjaga (MAWB). See on lennuekspedeerija poolt välja antud ühe saadetise veokiri konsolideeritud lennuveosaadetise juurde, mille kohta antakse välja peaveokiri (MAWB). Allveokiri asendab täielikult konventsionaalset lennusaadetise veokirja (AWB). &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Transport]]
[[Kategooria:Lennundus]]</text>
      <sha1>cz8o69m1kc1bny962tp4isc4bngmohy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>E. G. Daily</title>
    <ns>0</ns>
    <id>709767</id>
    <revision>
      <id>7204957</id>
      <parentid>7154323</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T00:09:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>PaulLim11</username>
        <id>210993</id>
      </contributor>
      <comment>Image</comment>
      <origin>7204957</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="391" sha1="fv7gzvj9wvknk5xhfgszqh11fjmwdpw" xml:space="preserve">[[Fail:Elizabeth G. Daily at San Diego Comic Con 2026-1.jpg|pisi|E. G. Daily ([[2026]])]]
'''Elizabeth Ann Guttman''' (sündinud [[11. september|11. septembr]]il [[1961]] [[Los Angeles|Los Angeleses]]) on Ameerika Ühendriikide [[näitleja]].

==Välislingid==
* {{imdb nimi|0197354}}

{{JÄRJESTA:Daily, E. G.}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]]
[[Kategooria:Sündinud 1961]]</text>
      <sha1>fv7gzvj9wvknk5xhfgszqh11fjmwdpw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>USA probleemsete teismeliste instituudid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714504</id>
    <revision>
      <id>7205039</id>
      <parentid>7199793</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T09:05:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7205039</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3955" sha1="r6mv1extblndckoc4pil3sxv2kpqug9" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2026|kuu=mai}}
'''[[USA]] probleemsete teismeliste instituudid''' (inglise keeles ''Troubled Teen Industry'') on kohad [[USA|USAs]], kuhu saadetakse teismelised, kellel on emotsionaalsed, käitumis- või [[Sõltuvushäire|sõltuvushäired]]. Internaatkoolide tõhusust ja eetilisust on kahtluse alla seatud endiste instituudis viibinud teismeliste negatiivsete kogemuste põhjal. Uurimuste kaudu on välja selgitatud, et probleemsete teismeliste instituudid ei ole teismeliste vaimsele ega füüsilisele tervisele kasulikud &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Sage Journals: Discover world-class research |url=https://journals.sagepub.com/action/cookieAbsent |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=Sage Journals |keel=en |doi=10.1177/2043610619900514}}&lt;/ref&gt;. 

=== Programmid ===
Probleemsete teismeliste instituutides pakutakse erinevaid programme. Näiteks põhinevad mõned programmid “[[teraapia]]” põhimõtetel, kuid kasutatavad “terapeutilised meetodid” on ebaeetilised ja isegi vägivaldsed&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Younis |eesnimi=Yasmin |kuupäev=2021-09-11 |pealkiri=Institutionalized Child Abuse: The Troubled Teen Industry |url=https://scholarship.law.slu.edu/lawjournalonline/74 |ajakiri=SLU Law Journal Online}}&lt;/ref&gt;. Meetodid piiravad tihti und, toitumist ja vähendavad turva tunnet. Populaarsemad programmid on tihti loodusega seotud ja neid kutsutakse “''wilderness program''”ideks, kus noored veedavad nädalaid, kuid või aastaid looduses'''.''' Loodus programm korraldatakse mitmes erinevas [[USA]] osariigis ja erinevates keskkondades &lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.tandfonline.com/action/cookieAbsent |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=www.tandfonline.com |doi=10.1080/0145935X.2021.1938526}}&lt;/ref&gt;. Keskkondadeks võivad näiteks olla mäestikud, metsad või mõni teine keskkond tsivilisatsioonist kaugel.

===== Kulud =====
Probleemsete teismeliste instituutide teenuste eest maksavad teismeliste vanemad &lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Mooney |eesnimi=Heather E. |kuupäev=2020-01-27 |pealkiri=Why it’s unclear whether private programs for ‘troubled teens’ are working |url=https://theconversation.com/why-its-unclear-whether-private-programs-for-troubled-teens-are-working-128612 |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=The Conversation |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;. Teenused on kallid, tihti ka rohkem kui 6000 USA dollarit kuus &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;. Probleemsete teismeliste instituudid saavad hinnanguliselt 23 [[Miljard|miljardit]] [[Dollar|dollarit]] aastas valitsuse käest toetust &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Five Facts About the Troubled Teen Industry |url=https://www.americanbar.org/groups/litigation/resources/newsletters/childrens-rights/five-facts-about-troubled-teen-industry/ |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=www.americanbar.org |keel=en}}&lt;/ref&gt;. 

====== Trauma ======
Probleemsete noorte instituudid on kriitikat pälvinud selle eest, et teismeline jäetakse meditsiinilise hooleta &lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022-04-01 |pealkiri=The Troubled Teen Industry and Its Effects: An Oral History |url=https://www.unh.edu/inquiryjournal/blog/2022/04/troubled-teen-industry-its-effects-oral-history |vaadatud=2026-05-06 |väljaanne=Inquiry Journal |keel=en |arhiivimisaeg=2026-05-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260502113536/https://www.unh.edu/inquiryjournal/blog/2022/04/troubled-teen-industry-its-effects-oral-history |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;. Mitmete teismeliste sõnul ei usutud instituudis nende tervise probleeme ja neist keelati rääkida &lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;. Noored, kes programmidesse saadetakse, kannatavad tihti ka sõltuvushäirete all ja programmides ei pakuta neile piisavat tuge. Kuna mitmes osariigis ei ole programmid reguleeritud seadusega ja vanemad annavad vanemlikud õigused instituudile üle, siis ei ole garanteeritud noorte turvalisus. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;.

== Viited ==
{{Viited}}</text>
      <sha1>r6mv1extblndckoc4pil3sxv2kpqug9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Laelius de Amicitia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>715354</id>
    <revision>
      <id>7205000</id>
      <parentid>7158020</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T08:14:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7205000</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6663" sha1="omp6tr6n2x8fahn8ks5mtj3010myrsc" xml:space="preserve">[[File:Cicero, De amicitia, Vaticanus Palatinus lat. 1523.jpg|thumb|&quot;Laelius de Amicitia&quot;]]

'''&quot;Laelius de Amicitia&quot;''' (ka &quot;De Amicitia&quot;; [[Ladina keel|ladina keelest]] &quot;Laelius sõprusest&quot;) on [[Cicero|Marcus Tullius Cicero]] viimane [[dialoog]] ja eelviimane pikem poliitfilosoofiline [[traktaat]]. Cicero kirjutas teose [[44 eKr|44. aastal eKr]].&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Pruul |eesnimi=Kristjan |kuupäev=veebruar 2012 |pealkiri=Cicero &quot;De Amicitia&quot; poliitilisest kontekstist ja rollist |url=http://www.digar.ee/id/nlib-digar:120525 |ajakiri=Vikerkaar |väljaandja=Eesti Kirjanike Liit, Kultuurileht |avaldamispaik=Tallinn |lehekülg=108–115 |issn=0234-8160 |vaadatud=19. veebruaril 2026}}&lt;/ref&gt;

== Sisu ==
Dialoogis esinevad nn Scipio ringi tegelased, Cicero ''exempla''&lt;nowiki/&gt;'d. Nende kaudu oli tal kombeks mõtteid paberile kanda. Ajaliselt on dialoog seatud paar päeva pärast [[Publius Cornelius Scipio Aemilianus|Scipio Africanus noorema]] surma 129. a eKr.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Dunlop |eesnimi=John Colin |pealkiri=History of Roman Literature from Its Earliest Period to the Augustan Age |kirjastus=E. Littell |aasta=1827 |koht=New York |lehekülg=262-263, 718 |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Dialoogi keskne tegelane on Rooma riigimees [[Gaius Laelius Sapiens]], keda tunti peamiselt Scipio Africanus noorema sõbrana. Dialoogis jutustab Laelius oma sõprusest Africanusega väimeestele Gaius Fanniusele ja [[Quintus Mucius Scaevola (Augur)|Quintus Mucius Scaevolale]]. Usaldusväärsust loob Cicero suust suhu põhjendusega: ta kohtus varases nooruses Scaevolaga ning väidab, et kuulis, kui Scaevola jutustas vestlusest Laeliusega.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Teose põhisõnumina väidab Cicero, et sõprus on hea, kui see esineb väärikate meeste (''viri boni'') vahel, sel juhul on tegu &quot;ühise arusaamisega kõigist maistest asjadest&quot; (''omnium divinarum humanarumque rerum cum benevolentia et caritate consensio'' [§20])&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Cicero |eesnimi=Marcus Tullius |kuupäev=veebruar 2012 |pealkiri=Laelius sõprusest katkend. |url=http://www.digar.ee/id/et/nlib-digar:120525 |ajakiri=Vikerkaar |koht=Tallinn |väljaandja=Eesti Kirjanike Liit, Kultuurileht |lehekülg=99-107 |vaadatud=14. aprill 2026}}&lt;/ref&gt;. Lugeja veenmiseks näitlikustab ja [[Argumentatsioon|argumenteerib]] Cicero seda [[Väide|väidet]] suurema osa teosest. On vajalik välja tuua, et seesuguse vastastikuse mõistmise all peab autor silmas eelkõige poliitilisi vaateid&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Evenpoel |eesnimi=Willy |kuupäev=2007 |pealkiri=Cicero's Laelius and Seneca's letters on friendship |url=https://www.jstor.org/stable/41665644 |ajakiri=L'Antiquité Classique |väljaandja=L'Antiquité Classique |lehekülg=177-183 |issn=0770-2817 |vaadatud=19. veebruar 2026}}&lt;/ref&gt;. [[Sõprus]] ei märkinud Rooma kodanike jaoks pelgalt eraelulist suhet, vaid oli tihedalt seotud poliitiliste liitudega&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;.

== Kontekst ==
Kuigi vormilt on &quot;De Amicitia&quot; filosoofiline dialoog, on seda kohasem vaadelda poliitilise pamfletina. Teos on kirjutatud Caesari kukutamise aastal. Sellel ajal oli poliitiline olukord [[Rooma|Roomas]] segane. Pärast [[Julius Caesar|Caesari]] kukutamist jäid bürokraatlikel põhjustel tema seadused püsima, sest 44. aastal olid asevalitsejad juba nimetatud. [[Marcus Antonius]], kes kartis oma elu pärast, leppis amnestias vandenõulastele Caesari seaduste püsima jäämise tingimusel.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Pärast esimest ehmatust mõistis Antonius, et tal on [[Vandenõu|vandenõulaste]] ees nii [[Administratiivne jaotus|administratiivne]] kui ka populistlik eelis: ta kandis konsuliametit ning Caesari populaarsust linnakodanike seas ja Caesari [[Veteran|veteranide]] kohalolu linnas ei saanud alahinnata. Seepärast põgenesid nii [[Marcus Junius Brutus|Brutus]] ja [[Gaius Cassius Longinus|Cassius]] kui ka Cicero, kes oli tuntud [[Rooma vabariik|vabariigi]] pooldajana, Roomast. Pärast põgenemist püüdis Cicero luua kontakti mitme senaatoriga, et leida võimalusi vabariigi taastamiseks ning püüda leevendada pingeid Brutuse fraktsiooni, Antoniuse jt vanade Caesari kaaslaste ja noore [[Augustus|Octavianuse]] vahel. &quot;De Amicitia&quot; kehastab Cicero püüet lüüa taas oma kand Rooma poliitilisele maastikule ning õhutada tugeva aristokraatia pooldajaid vabariigi taastamisele.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Olles kirja pandud 44. a eKr aprillis–juulis, jääb teos autori viljakaima perioodi lõppu. Cicero teoste ajajoonel järgneb &quot;De Amicitia&quot; [[Cato Maior de Senectute|&quot;De Senectutele&quot;]] ning eelneb [[De Officiis|&quot;De Officiisele&quot;]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Mõjud ==
Dialoogis &quot;De Amicitia&quot; on selgelt tajutav [[Aristoteles]]e &quot;[[Nikomachose eetika]]&quot; mõju. Cicero kirjeldab sõprust kui ühiskonnaelu alust, kasutades samu näiteid kui Aristoteles&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;. Sarnaselt Aristotelesega rõhutab Cicero, et sõpruses on olulisem sõpra armastada kui sõbra poolt armastatud olla.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Cicero vastandab oma üldist stiili järgides dialoogis [[Epikuurlased|epikuurlaste]] ja [[Stoikud|stoikute]] väiteid n-ö tervele mõistusele, mille ta ise esile toob.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Cicero kritiseerib epikuurlaste vaateid sõprusele, sest tal on poliitilise toetuse saavutamiseks vaja talle olulisi sõprusringkondi raamida kui teistest &quot;kõrgematena&quot;&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;. Sellest ka &quot;voorusliku&quot; sõpruse käsitlus, kus kasulikkus ei ole mitte sõpruse eesmärk, vaid kõrvalsaadus&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;. Stoikute püüe otsida suurimat võimalikku voorust on Cicerole aga liiast, mistõttu raamib ta stoikute vaated fantaasiatena, mida reaalelus ei esine&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;. Cicero rõhutab oma filosoofilistes teostes korduvalt, et tema tegeleb [[Filosoofia|filosoofias]] &quot;päris&quot; asjadega, eesmärgiga elada paremat elu, jättes kõrvale teoreetilised ideaalid&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;.

Kui Aristotelese jaoks olid mõõdupuuks omaaegsed aristokraatlikud normid, siis Cicero jaoks on tähtsaimad väärtused riigitruudus, vana [[aristokraatia]] väärtusi peegeldav õilsus ja Aristoteleselt üle võetud praktiline [[tarkus]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Nii Aristotelese kui ka Cicero jaoks oli &quot;täiuslik&quot; sõprus saavutatav vaid [[Patriits|kõrgklassi meestele]]: ainsale ühiskonnaklassile, kes tegeles [[Poliitika|poliitikaga]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Raamatuviide |perekonnanimi=Aristoteles |pealkiri=Nikomachose eetika |kirjastus=Ilmamaa |aasta=2007 |isbn=978-9985-77-262-1 |trükk=teine, parandatud ja täiendatud |koht=Tartu}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Filosoofiateosed]]
[[Kategooria:Vanarooma filosoofia]]</text>
      <sha1>omp6tr6n2x8fahn8ks5mtj3010myrsc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 1996</title>
    <ns>0</ns>
    <id>715853</id>
    <revision>
      <id>7204806</id>
      <parentid>7196701</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T15:47:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Avjoska</username>
        <id>1538</id>
      </contributor>
      <comment>/* Veebruar */</comment>
      <origin>7204806</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8836" sha1="l9t68kd97gyzj8h2g7a9vvxpi2wrumf" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[1996]]. aastal sündinud tuntud inimesi ja loomi.

{{Sündinud|1996}}
==Jaanuar==
* [[1. jaanuar]] – [[Mahmoud Dahoud]], Saksamaa jalgpallur
* [[2. jaanuar]] – [[Õilme Võro]], eesti sprinter
* [[10. jaanuar]] – [[Kostjantõn Nemitšev]], Ukraina sõjaväelane ja poliitik
* [[12. jaanuar]] – [[Rin Sumida]], Jaapani jalgpallur
* [[15. jaanuar]] – [[Dove Cameron]], USA laulja ja näitleja
* [[16. jaanuar]] – [[Jennie Kim]], Lõuna-Korea laulja
* [[17. jaanuar]] – [[Klaus Mäkelä]], Soome dirigent
* [[23. jaanuar]] – [[Rauno Sappinen]], Eesti jalgpallur
* [[25. jaanuar]] – [[Calum Hood]], Austraalia muusik
* [[30. jaanuar]] – [[Ruka Norimatsu]], Jaapani jalgpallur
* [[31. jaanuar]] – [[Regina Ermits]], Eesti laskesuusataja

==Veebruar==
*[[2. veebruar]] – [[Anna Maria Sepp]], eesti purjetaja
* 2. veebruar – [[Sander Terras]], Eesti ajakirjanik
*[[5. veebruar]] – [[Anete Kociņa]], läti odaviskaja
*[[10. veebruar]] – [[Aleksandr Georgijev (jäähokimängija)|Aleksandr Georgijev]], Bulgaaria-Venemaa jäähokimängija
*[[11. veebruar]] – [[Lucas Torreira]], Uruguay jalgpallur
* 11. veebruar – [[Daniil Medvedev]], Venemaa tennisist
* 11. veebruar – [[Michael Amir Murillo]], Panama jalgpallur
*[[17. veebruar]] – [[Sebastian Johannes Aho]], Rootsi jäähokimängija
* 17. veebruar – [[Renato Kayzer]], Brasiilia jalgpallur
*[[20. veebruar]] – [[Amanda Hermiine Künnapas]], Eesti näitleja ja koreograaf
*[[22. veebruar]] – [[Kirke Leinatamm]], Eesti moedisainer
*[[25. veebruar]] – [[Mari-Liis Kirsimägi]], Eesti kunstnik
*[[26. veebruar]] – [[Karolin Jürise]], Eesti näitleja

==Märts==
* [[1. märts]] – [[Sage Northcutt]], USA vabavõitleja
* [[2. märts]] – [[Karl Johan Pechter]], Eesti jalgpallur
* [[7. märts]] – [[Manel Navarro]], Hispaania laulja
* [[8. märts]] – [[Mihkel Ainsalu]], Eesti jalgpallur
* [[15. märts]] – [[Kristiina Kresmer]], Eesti murdmaasuusataja
* [[16. märts]] – [[Hisui Haza]], Jaapani jalgpallur
* [[18. märts]] – [[Roland Poom]], Eesti rallisõitja
* [[25. märts]] – [[Afonso (Beira prints)]], Portugali prints
* [[26. märts]] – [[Eleryn Tiit]], Eesti laulja
* [[28. märts]] – [[German Šlein]], Eesti jalgpallur

==Aprill==
*[[14. aprill]] – [[Abigail Breslin]], USA näitleja
* [[2. aprill]] – [[Martin Rump]], Eesti autosportlane
* [[5. aprill]] – [[Märten Kuusk]], Eesti jalgpallur
* [[6. aprill]] – [[Kätlin Kivisild]] ([[Kätlin Tammiste]]), eesti purjetaja
* [[9. aprill]] – [[Merit Männiste]], Eesti laulja
* 9. aprill – [[Yuka Momiki]], Jaapani jalgpallur
* [[10. aprill]] – [[Loïc Nottet]], Belgia laulja
* [[12. aprill]] – [[Matteo Berrettini]], Itaalia tennisist
* [[12. aprill]] – [[Kauro Tafitšuk]], Eesti muusik ja helirežissöör
* [[16. aprill]] – [[Kento Misao]], Jaapani jalgpallur
* [[18. aprill]] – [[Daniil Dubov]], Venemaa maletaja
* [[24. aprill]] – [[Svjatoslav Jakovlev]], Eesti jalgpallur
* [[26. aprill]] – [[Inga Tislar]], Eesti laulja
* 26. aprill – [[Raiven]], Sloveenia laulja
* [[30. aprill]] – [[Iván Rodríguez del Pozo]], Hispaania jalgpallur

==Mai==
* [[3. mai]] – [[Domantas Sabonis]], Leedu korvpallur
* 3. mai – [[Mayo Doko]], Jaapani jalgpallur
* [[9. mai]] – [[Saron Läänmäe]], Eesti jalgpallur
* [[11. mai]] – [[Adin Hill]], Kanada jäähokimängija
* [[14. mai]] – [[Martin Garrix]], Hollandi DJ
* [[15. mai]] – [[Birdy (laulja)|Birdy]], inglise laulja
* 15. mai – [[Karleen Kersa]], eesti ujuja
* 15. mai – [[Jolene Marie Rotinsulu]], Indoneesia – Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja
* [[21. mai]] – [[Josh Allen]], USA Ameerika jalgpallur
* [[26. mai]] – [[Zećira Mušović]], Rootsi jalgpallur

==Juuni==
* [[4. juuni]] – [[Maria Bakalova]], Bulgaaria näitleja
* [[7. juuni]] – [[Christian McCaffrey]], USA Ameerika jalgpallur
* [[10. juuni]] – [[Kristjan Ilves]], eesti suusakahevõistleja ja suusahüppaja
* [[13. juuni]] – [[Kingsley Coman]], Prantsusmaa jalgpallur
* [[15. juuni]] – [[Aurora (laulja)|Aurora Aksnes]], Norra laulja
* 15. juuni – [[Risa Shimizu]], Jaapani jalgpallur
* [[23. juuni]] – [[Ivo Van Tamm]], Eesti korvpallur
* [[26. juuni]] – [[Nublu (räppar)|Nublu]], Eesti räppar

==Juuli==
*[[2. juuli]] – [[Helina Metsik]], eesti modell
* [[4. juuli]] – [[Andris Celminš]], Eesti käsipallur
* [[5. juuli]] – [[lammas Dolly]], esimene kloonitud imetaja
* [[7. juuli]] – [[Getriin Strigin]], Eesti jalgpallur
* [[7. juuli]] – [[Paula Andrea Rodríguez Rueda]], Colombia maletaja
* [[8. juuli]] – [[Ksenia Belomestnova]], Eesti allveeujuja
* [[11. juuli]] – [[Alessia Cara]], Kanada laulja
* 11. juuli – [[Sindra Kriisa]], eesti iluuisutaja
* 11. juuli – [[Philipp Lienhart]], Austria jalgpallur
* [[12. juuli]] – [[Adam Buksa]], Poola jalgpallur
*[[15. juuli]] – [[Vivianne Miedema]], Hollandi jalgpallur
* [[16. juuli]] – [[Luke Hemmings]], Austraalia laulja
* [[17. juuli]] – [[Vladislav Žarov]], Eesti ''taekwondo''-sportlane
* [[20. juuli]] – [[Karl Johan Lips]], eesti korvpallur
* [[23. juuli]] – [[Álex Mula]], Hispaania jalgpallur
* [[24. juuli]] – [[Anette Veerpalu]], eesti murdmaasuusataja
* [[25. juuli]] – [[Jaafar Jackson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja
* [[26. juuli]] – [[Koya Kitagawa]], Jaapani jalgpallur
* 26. juuli – [[Tatjana Vorobjova]], Eesti tennisist
* [[29. juuli]] – [[Samuel Chatto]], Briti aadlik

==August==
* [[7. august]] – [[Dani Ceballos]], Hispaania jalgpallur
* [[14. august]] – [[Maxi Gómez]], Uruguay jalgpallur
* [[15. august]] – [[Irma Miranda]], Mehhiko modell
* 15. august – [[Maria Romanjuk]], Eesti ujuja
* [[16. august]] – [[Caeleb Dressel]], USA ujuja
* [[19. august]] – [[Laura Tesoro]], Belgia laulja
* [[27. august]] – [[Stefanie Giesinger]], Saksamaa modell
* [[30. august]] – [[Gabriel Barbosa]], Brasiilia jalgpallur

==September==
* [[3. september]] – [[Veronika Domjan]], sloveeni kettaheitja
* [[6. september]] – [[Lana Rhoades]], USA netipersoon
* [[13. september]] – [[Janno Ligur]], Eesti rallikrossisõitja
* [[14. september]] – [[Henri-Kaido Veermäe]], Eesti animaator ja režissöör
* [[17. september]] – [[Esteban Ocon]], Prantsuse vormelisõitja
* [[17. september]] – [[Duje Ćaleta-Car]], Horvaatia jalgpallur
* [[20. september]] – [[Marlos Moreno]], Colombia jalgpallur
* [[23. september]] – [[Valentin Bassov]], Eesti veemotosportlane
* [[23. september]] – [[Ingrid Landmark Tandrevold]], Norra laskesuusataja
* [[25. september]] – [[Karli Allik]], eesti võrkpallur
* 25. september – [[Anett Vilipuu]], Eesti jalgpallur
* [[27. september]] – [[Mami Ueno]], Jaapani jalgpallur

==Oktoober==
* [[3. oktoober]] – [[Kelechi Iheanacho]], Nigeeria jalgpallur
* [[6. oktoober]] – [[Kevin Diks]], Hollandi jalgpallur
* [[7. oktoober]] – [[Lewis Capaldi]], Šoti laulja
* [[8. oktoober]] – [[Sara Sorribes Tormo]], Hispaania tennisist
* 8. oktoober – [[Ola Aina]], Nigeeria jalgpallur
* [[13. oktoober]] – [[Joshua Wong]], Hongkongi aktivist
* [[15. oktoober]] – [[Andres Petrov]], Eesti snuukrimängija
* [[19. oktoober]] – [[Bella Hadid]], USA modell
* [[22. oktoober]] – [[Johannes Høsflot Klæbo]], norra murdmaasuusataja
* [[27. oktoober]] – [[Nadiem Amiri]], Saksamaa jalgpallur
* 27. oktoober – [[Rasmus Andersson]], Rootsi jäähokimängija
* [[29. oktoober]] – [[Emilia (laulja)|Emilia]], Argentina laulja

==November==
* [[1. november]] – [[Daniela Melchior]], Portugali näitleja
* [[3. november]] – [[Maria Teresa Kalmet]], Eesti näitleja
* [[5. november]] – [[Miho Manya]], Jaapani jalgpallur
* [[11. november]] – [[Tye Sheridan]], USA näitleja
*[[14. november]] – [[Reio Käsnapuu]], eesti veemotosportlane
* [[15. november]] – [[Reena Koll]], eesti teivashüppaja
* [[16. november]] – [[Mackenyu]], Jaapani näitleja
* [[22. november]] – [[Hailey Baldwin]], USA modell
* [[27. november]] – [[Vlasi Sinjavski]], Eesti jalgpallur
* [[29. november]] – [[Kelly Vask]], Eesti laulja

==Detsember==
* [[4. detsember]] – [[Kristiine Miilen]], Eesti võrkpallur
* [[6. detsember]] – [[Mihkel Kirves]], Eesti korvpallur
* [[9. detsember]] – [[Mackenzie Blackwood]], Kanada jäähokimängija
* [[11. detsember]] – [[Anna Maria Čeh]], Eesti kergejõustiklane
* [[15. detsember]] – [[Jenifer Brening]], Saksamaa laulja
* [[19. detsember]] – [[Mouctar Diakhaby]], Guinea jalgpallur
* [[22. detsember]] – [[Maik-Kalev Kotsar]], Eesti korvpallur
* [[23. detsember]] – [[Marten Liiv]], eesti kiiruisutaja
* [[24. detsember]] – [[Emanuel Cecchini]], Argentina jalgpallur
* [[28. detsember]] – [[Edgar Tur]], Eesti jalgpallur
* [[31. detsember]] – [[Chika Hirao]], Jaapani jalgpallur


[[Kategooria:1996]]</text>
      <sha1>l9t68kd97gyzj8h2g7a9vvxpi2wrumf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Torsten Voss</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716999</id>
    <revision>
      <id>7204966</id>
      <parentid>7187417</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T04:49:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7204966</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7252" sha1="gi6tlb0qjoutfgkxsec1u0ta7c4knej" xml:space="preserve">{{Sportlane
| nimi = Torsten Voss
| pilt = Bundesarchiv Bild 183-1982-0124-013, Torsten Voß.jpg
| pildisuurus =
| pildiallkiri = Torsten Voss (1982)
| riik = Ida-Saksamaa&lt;br&gt;Saksamaa
| sünniaeg = {{süv|1963|03|24}}
| sünnikoht = [[Güstrow]]
| surmaaeg =
| surmakoht =
| pikkus =
| kaal =
| spordiklubi = SC Traktor Schwerin&lt;br&gt;Schweriner SC&lt;br&gt;LAV Bayer Uerdingen/Dormagen
| treener =
| märkus_silt =
| märkus =
| medalid =
{{MedalOlümpia}}
{{Hõbemedal|[[1988. aasta suveolümpiamängud|1988 Soul]]|[[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#Kümnevõistlus|kümnevõistlus]]}}
{{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987 Rooma]]|[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|kümnevõistlus]]}}
{{MedalVõistlus|[[Euroopa U20 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa juunioride meistrivõistlused]]}}
{{Hõbemedal|[[1981. aasta Euroopa juunioride meistrivõistlused kergejõustikus|1981 Utrecht]]|kümnevõistlus}}
{{MedalVõistlus|[[Bobisõidu maailmameistrivõistlused]]}}
{{Hõbemedal|[[1997. aasta bobisõdu maailmameistrivõistlused|1997 Sankt Moritz]]|[[1997. aasta bobisõidu maailmameistrivõistlused#Neljabobi|neljabobi]]}}
{{Pronksmedal|[[1995. aasta bobisõdu maailmameistrivõistlused|1995 Winterberg]]|[[1995. aasta bobisõidu maailmameistrivõistlused#Neljabobi|neljabobi]]}}
{{Pronksmedal|[[1996. aasta bobisõdu maailmameistrivõistlused|1996 Calgary]]|[[1996. aasta bobisõidu maailmameistrivõistlused#Neljabobi|neljabobi]]}}
{{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused bobisõidus]]}}
{{Kuldmedal|[[1998. aasta Euroopa meistrivõistlused bobisõidus|1998 Igls]]|[[1998. aasta Euroopa meistrivõistlused bobisõidus#Neljabobi|neljabobi]]}}
{{Kuldmedal|[[2001. aasta Euroopa meistrivõistlused bobisõidus|2001 Königssee]]|[[2001. aasta Euroopa meistrivõistlused bobisõidus#Neljabobi|neljabobi]]}}
{{Hõbemedal|[[1996. aasta Euroopa meistrivõistlused bobisõidus|1996 Sankt Moritz]]|[[1996. aasta Euroopa meistrivõistlused bobisõidus#Neljabobi|neljabobi]]}}
{{Pronksmedal|[[1997. aasta Euroopa meistrivõistlused bobisõidus|1997 Königssee]]|[[1997. aasta Euroopa meistrivõistlused bobisõidus#Neljabobi|neljabobi]]}}
{{Pronksmedal|[[1999. aasta Euroopa meistrivõistlused bobisõidus|1995 Sankt Moritz]]|[[1999. aasta Euroopa meistrivõistlused bobisõidus#Neljabobi|neljabobi]]}}
{{Pronksmedal|[[2002. aasta Euroopa meistrivõistlused bobisõidus|2002 Cortina d’Ampezzo]]|[[2002. aasta Euroopa meistrivõistlused bobisõidus#Neljabobi|neljabobi]]}}
}}

'''Torsten Voss''' (sündinud [[24. märts]]il [[1963]] [[Güstrow]]is) on endine [[Saksamaa]] [[Kümnevõistlus|kümnevõistleja]] ja [[bobisõit]]ja. 

Ta püstitas 1982. aastal kümnevõistluse juunioride maailmarekordi 8397 punkti. Rekord püsis kuni 2017. aastani, kui selle ületas [[Niklas Kaul]]. 

[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1983. aastal toimunud esimestel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]] [[Helsingi]]s sai Voss seitsmenda koha.

[[1986. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1986. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Stuttgart|Stuttgard]]is oli ta 8450 punktiga neljas.

[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]] [[Rooma]]s tuli Voss [[Siegfried Wentz]]i ja [[Pavel Tarnovetski]] ees isikliku rekordiga 8680 punkti maailmameistriks.

[[1988. aasta suveolümpiamängud]]el [[Soul]]is võitis Voss hõbemedali teise Ida-Saksamaa kümnevõistleja [[Christian Schenk]]i järel.

1994. aastal otsustas Voss vahetada ala ja alustas bobisõitjakarjääri. Ta kuulus neljabobil [[Harald Czudaj]], [[Wolfgang Hoppe]] ja [[Dirk Wiese]] juhitud meeskondadesse. Voss tuli kahel korral Euroopa meistriks ja võitis 1998. aastal maailma karikasarja. Olümpiamängudel jäi tema parimaks [[1998. aasta taliolümpiamängud]]el [[Nagano]]s Czudaj meeskonnaga saadud kaheksas koht.

Pärast tippsortlaskarjääri lõpetamist töötas Voss treenerina [[SC Bayer 05 Uerdingen]]is, kus tema õpilaste seas oli ka hilisem kümnevõistluse MM-medalist [[Michael Schrader]].&lt;ref name=&quot;ard&quot;&gt;Andreas Schlebach: ''[https://web.archive.org/web/20160428025920/http://ard.ndr.de/berlin2009/wm_geschichte/voss106.html Was macht eigentlich... Torsten Voss?]'', [[Põhja-Saksamaa ringhääling]] 15. juuni 2009&lt;/ref&gt;

2009. aastal lõi Voss koos Christian P. Schneideriga treeningmeetodi ''pa-training''. Ta on andnud personaaltreeninguid elukutselistele jalgpalluritele, jäähokimängijatele, maahokimängijatele ja kergejõustiklastele.

== Doping ==

[[Doping Ida-Saksamaal|Ida-Saksamaa dopingusüsteemi]] puudutavates dokumentides esines Vossi nimi dopingut saanud või kasutanud sportlaste nimekirjades.

== Isiklikud rekordid ==
*[[Kümnevõistlus]] – 8680 punkti, 4. september 1987, [[Rooma]]

{|  class=&quot;wikitable&quot; 
! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht
|- 
| [[100 m jooks]] || align=&quot;center&quot;| '''10,54''' || [[20. juuli]] [[1984]] || {{Riigi ikoon|Ida-Saksamaa}} [[Potsdam]]
|- 
| [[Kaugushüpe]] || align=&quot;center&quot;| '''8.02''' || [[17. august]] [[1984]] || {{Riigi ikoon|NSV Liit}} [[Moskva]]
|- 
| [[Kuulitõuge]] || align=&quot;center&quot;| '''15.61''' || [[19. juuli]] [[1988]] || {{Riigi ikoon|Ida-Saksamaa}} [[Berliin]]
|- 
| [[Kõrgushüpe]] || align=&quot;center&quot;| '''2.11''' || [[25. mai]] [[1985]] || {{Riigi ikoon|Austria}} [[Götzis]]
|- 
| [[400 m jooks]] || align=&quot;center&quot;| '''47,51''' || [[4. juuli]] [[1987]] || {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Basel]]
|-
| [[110 m tõkkejooks]] || align=&quot;center&quot;| '''13,94''' || [[4. juuni]] [[1985]] || {{Riigi ikoon|Ida-Saksamaa}} [[Schwerin]]
|- 
| [[Kettaheide]] || align=&quot;center&quot;| '''46.52''' || [[20. juuli]] [[1988]] || {{Riigi ikoon|Ida-Saksamaa}} [[Berliin]]
|- 
| [[Teivashüpe]] || align=&quot;center&quot;| '''5.15''' || [[2. veebruar]] [[1986]] || {{Riigi ikoon|Ida-Saksamaa}} [[Senftenberg]]
|- 
| [[Odavise]] || align=&quot;center&quot;| '''61.76''' || [[29. september]] [[1988]] || {{Riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Soul]]
|- 
| [[1500 m jooks]] || align=&quot;center&quot;| '''4.25,93''' || [[4. september]] [[1987]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Rooma]]
|}

== Tunnustus ==

1987. aastal valiti ta Ida-Saksamaa aasta sportlaseks.

== Isiklikku ==

Torsten Vossi tütar on Saksamaa kaugushüppaja Stefanie Voss.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.all-athletics.com/de/2013-03-08/stefanie-voss-ziel-sind-660-meter |pealkiri=Stefanie Voss - &quot;Ziel sind 6,60 Meter&quot; all-athletics.com 8. märts 2013 |vaadatud=2026-06-16 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304060632/http://www.all-athletics.com/de/2013-03-08/stefanie-voss-ziel-sind-660-meter |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

[[Saksamaa ühendamine|Saksamaa ühendamise]] järel töötas Ida-Saksamaal automehaanikuks õppinud Voss [[Bayer AG|Bayeri]] tehases turvamehena ja tuletõrjujana.&lt;ref&gt;&quot;Geburtstage&quot;, Sport-Bild 24. märts 1993&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonscat}}
* {{IAAF}}

{{Maailmameistrid meeste kümnevõistluses}}

{{JÄRJESTA:Voss, Torsten}}
[[Kategooria:Saksamaa kümnevõistlejad]]
[[Kategooria:Ida-Saksamaa kergejõustiklased]]
[[Kategooria:Bobisõitjad]]
[[Kategooria:Sündinud 1963]]</text>
      <sha1>gi6tlb0qjoutfgkxsec1u0ta7c4knej</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Suvepäevad 2026</title>
    <ns>4</ns>
    <id>717023</id>
    <revision>
      <id>7204820</id>
      <parentid>7174273</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T16:55:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>KerdoKristjan</username>
        <id>113919</id>
      </contributor>
      <origin>7204820</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="876" sha1="1rwxmstrlosxtj54c45po28z4js9bb6" xml:space="preserve">'''Vikipeedia suvepäevad 2026''' toimuvad 22. augustil [[Tartu]]s.

Ühtlasi tähistame selle raames [[eestikeelne Vikipeedia|eestikeelse Vikipeedia]] 24. sünnipäeva (mis on ise küll [[24. august]]il). Oodatud on MTÜ Wikimedia Eesti liikmed ja kõik teised Vikipeedia sõbrad.

'''Kava'''

• 11.30 - WMEE 2026. aasta teine üldkoosolek Aparaaditehases Sofa Office´is

• 14.00-16.00 - Laevasõit Emajõel algusega hotell Dorpat kõrvalt

• 16:30 Õhtusöök pubis Pahad Poisid.
Oodatud on MTÜ liikmed ja kõik teised Vikipeedia sõbrad :)

'''Osalemine ja registreerimine'''

Osalustasu on MTÜ liikmetele 10€ ja kõikidele teistele 15€.

Suvepäevadel osalemiseks on nõutav eelnev registreerimine, mida saab teha siin: https://docs.google.com/forms/d/1MLhIdYQb2E4VMKyQvvSgz4maNlrVS8tdYuaYSNyOI1s/prefill

{{Suvepäevad}}
[[Kategooria:Vikipeedia suvepäevad]]</text>
      <sha1>1rwxmstrlosxtj54c45po28z4js9bb6</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204822</id>
      <parentid>7204820</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T16:55:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>KerdoKristjan</username>
        <id>113919</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204822</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="814" sha1="rq6vh3zr66mz2dz74xrw6pm7tqgw3st" xml:space="preserve">'''Vikipeedia suvepäevad 2026''' toimuvad 22. augustil [[Tartu]]s.

Ühtlasi tähistame selle raames [[eestikeelne Vikipeedia|eestikeelse Vikipeedia]] 24. sünnipäeva (mis on ise küll [[24. august]]il). Oodatud on MTÜ Wikimedia Eesti liikmed ja kõik teised Vikipeedia sõbrad.

'''Kava'''

• 11.30 - WMEE 2026. aasta teine üldkoosolek Aparaaditehases Sofa Office´is

• 14.00-16.00 - Laevasõit Emajõel algusega hotell Dorpat kõrvalt

• 16:30 Õhtusöök pubis Pahad Poisid.

'''Osalemine ja registreerimine'''

Osalustasu on MTÜ liikmetele 10€ ja kõikidele teistele 15€.

Suvepäevadel osalemiseks on nõutav eelnev registreerimine, mida saab teha siin: https://docs.google.com/forms/d/1MLhIdYQb2E4VMKyQvvSgz4maNlrVS8tdYuaYSNyOI1s/prefill

{{Suvepäevad}}
[[Kategooria:Vikipeedia suvepäevad]]</text>
      <sha1>rq6vh3zr66mz2dz74xrw6pm7tqgw3st</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204823</id>
      <parentid>7204822</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T16:55:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>KerdoKristjan</username>
        <id>113919</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204823</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="810" sha1="ebd48q0n0uyog0pans22os4v4zmhrfx" xml:space="preserve">'''Vikipeedia suvepäevad 2026''' toimuvad 22. augustil [[Tartu]]s.

Ühtlasi tähistame selle raames [[eestikeelne Vikipeedia|eestikeelse Vikipeedia]] 24. sünnipäeva (mis on ise küll [[24. august]]il). Oodatud on MTÜ Wikimedia Eesti liikmed ja kõik teised Vikipeedia sõbrad.

'''Kava'''

• 11.30 WMEE 2026. aasta teine üldkoosolek Aparaaditehases Sofa Office´is

• 14.00-16.00 Laevasõit Emajõel algusega hotell Dorpat kõrvalt

• 16:30 Õhtusöök pubis Pahad Poisid.

'''Osalemine ja registreerimine'''

Osalustasu on MTÜ liikmetele 10€ ja kõikidele teistele 15€.

Suvepäevadel osalemiseks on nõutav eelnev registreerimine, mida saab teha siin: https://docs.google.com/forms/d/1MLhIdYQb2E4VMKyQvvSgz4maNlrVS8tdYuaYSNyOI1s/prefill

{{Suvepäevad}}
[[Kategooria:Vikipeedia suvepäevad]]</text>
      <sha1>ebd48q0n0uyog0pans22os4v4zmhrfx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Luis Díaz</title>
    <ns>0</ns>
    <id>717649</id>
    <revision>
      <id>7204924</id>
      <parentid>7179723</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T21:57:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Pakkasen Juri</username>
        <id>234146</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7204924</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3599" sha1="tleg2wo5f5kkzuz7b047ag93qlbglsv" xml:space="preserve">{{medalitabel
| nimi = ei
| pilt = FC RB Salzburg gegen FC Bayern München (2026-01-06 Testspiel) 40 (Luiz Díaz).jpg
| pildisuurus = 220px
|medalid = 
{{MedalVõistlus|[[Copa América]]}}
{{Hõbemedal|[[2024. aasta Copa América|2024]]|}}
{{Pronksmedal|[[2021. aasta Copa América|2021]]|}}
}}
[[File:Luis Díaz (portrait).jpg|thumb|150px|right|Diaz (2022)]]

'''Luis Fernando Díaz Marulanda''' (sündinud [[13. jaanuar]]il [[1997]] [[Barrancas]]es) on [[Colombia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[poolkaitsja]]na Saksamaa kõrgliigaklubis [[Müncheni Bayern]] ja [[Colombia jalgpallikoondis]]es.

Aastatel 2016–2017 mängis ta Colombia esiliigaklubis [[Barranquilla F.C.|Barranquilla]] ja 2017–2019 Colombia kõrgliigaklubis [[Atlético Junior]].

Aastatel 2019–2022 mängis ta Portugali kõrgliigaklubis [[FC Porto|Porto]] ja 2022–2025 Inglismaa kõrgliigaklubis [[Liverpool FC|Liverpool]]. 2020. ja 2022. aastal tuli ta Portoga Portugali meistriks ning 2025. aastal Liverpooliga Inglismaa meistriks.

2025. aasta juulis sõlmis ta nelja-aastase lepingu Müncheni Bayerniga. Hooajal [[Bundesliga hooaeg 2025–2026|2025/26]] tuli ta Bayerniga Saksamaa meistriks, lisaks valiti Díaz liigahooaja sümboolsesse koosseisu.

== Koondisekarjäär ==
Colombia jalgpallikoondises debüteeris Díaz 11. septembril 2019 [[sõprusmäng]]us [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] vastu. Koondisekarjääri esimese värava lõi ta 26. märtsil 2019 sõprusmängus [[Lõuna-Korea jalgpallikoondis|Lõuna-Korea]] vastu.&lt;ref&gt;[https://www.transfermarkt.co.uk/luis-diaz/nationalmannschaft/spieler/480692/verein/3816/plus/0 Luis Díaz]. transfermarkt.co.uk. Vaadatud 24.6.2026&lt;/ref&gt;

[[2021. aasta Copa América]]l lõi Díaz neli väravat, millega oli [[Lionel Messi]] kõrval turniiri suurim väravakütt.

[[2024. aasta Copa América]] teises alagrupimängus lõi ta [[penalti]]st värava [[Costa Rica jalgpallikoondis|Costa Rica]] ja veerandfinaalis värava [[Panama jalgpallikoondis|Panama]] vastu.

[[FIFA World Cup 2026|2026. aasta maailmameistrivõistluste]] esimeses alagrupimängus lõi ta värava [[Usbekistani jalgpallikoondis|Usbekistani]] vastu.

== Saavutused ==
;Atlético Junior
*[[Categoría Primera A]]: 2018 Finalización, 2019 Apertura
*[[Copa Colombia]]: 2017
*[[Superliga Colombiana]]: 2019
*[[Copa Sudamericana]]: teine koht 2018
;Porto
*[[Primeira Liga]]: [[Primeira Liga hooaeg 2019–2020|2019–20]], [[Primeira Liga hooaeg 2021–2022|2021–22]]
*[[Taça de Portugal]]: 2019–20
*[[Supertaça Cândido de Oliveira]]: 2020
*[[Taça da Liga]]: teine koht 2019–20
;Liverpool
*[[Premier League]]: [[Premier League'i hooaeg 2024–2025|2024–25]]
*[[FA Cup]]: 2021–22
*[[EFL Cup]]: 2021–22, 2023–24; teine koht: 2024–25
*[[FA Community Shield]]: 2022
*[[UEFA Meistrite Liiga]]: teine koht [[UEFA Meistrite Liiga 2021–2022|2021–22]]
;Müncheni Bayern
*[[Bundesliga]]: [[Bundesliga hooaeg 2025–2026|2025–26]]
*[[DFB-Pokal]]: 2025–26
*[[Franz Beckenbauer Supercup]]: 2025
;Colombia
*[[Copa América]]: teine koht [[2024. aasta Copa América|2024]]
== Viited ==
{{viited}}
== Välislingid ==
{{commonscat}}
* [https://fcbayern.com/en/teams/first-team/luis-diaz Profiil Müncheni Bayerni kodulehel]
{{FIFA World Cup 2026 Colombia koondis}}
{{JÄRJESTA:Diaz, Luis}}
[[Kategooria:Colombia jalgpallurid]]
[[Kategooria:FC Porto mängijad]]
[[Kategooria:Liverpool FC mängijad]]
[[Kategooria:Müncheni Bayerni mängijad]]
[[Kategooria:Primeira Liga mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:Bundesliga mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1997]]</text>
      <sha1>tleg2wo5f5kkzuz7b047ag93qlbglsv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Juuli 2026</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718004</id>
    <revision>
      <id>7205141</id>
      <parentid>7204525</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T11:42:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <origin>7205141</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3528" sha1="ed2i6554daysdkjt5d0snxmabqye4zy" xml:space="preserve">'''Juuli 2026''', kroonika.

[[2026]]. aasta juuni algas [[kolmapäev]]al ja lõppes 31 ööpäeva hiljem [[reede]]l.

{{KuupäevadIndeks31|juuli}}

==[[1. juuli]]==
* [[Iirimaa]]st sai Euroopa Liidu eesistujariik.
* [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] alustas riigivisiiti Eestis [[Ruhnu]] saare külastamisega.

==[[2. juuli]]==
* [[Alžeeria]]s toimusid parlamendivalimised.
*[[Katoliku kirik]] ekskommunikeeris [[Pius X Preestrite Vennaskond|Pius X preestrite Vennaskonna]] seoses ilma paavsti nõusolekuta nelja piiskopi ametisse pühitsemisega.

==[[4. juuli]]== 
* [[Washington]]is toimub paraad [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] 250. aastapäeva tähistamiseks.
== [[7. juuli]] ==
* [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] (ROK) taastas [[Venemaa]] ja [[Valgevene]] olümpiakomiteede liikmesuse.&lt;ref&gt;[https://sport.err.ee/1610072236/rok-taastas-venemaa-liikmelisuse-eok-moistis-otsuse-hukka &quot;ROK taastas Venemaa liikmelisuse, EOK mõistis otsuse hukka&quot;]. sport.err.ee. Vaadatud 9.7.2026&lt;/ref&gt;
*[[Lorenzo Salgado Araujo tapmine]]

== [[9. juuli]] ==
*[[Hispaania]]s [[Andaluusia]]s puhkes [[2026. aasta Los Gallardose metsatulekahju|maastiku- ja metsatulekahju]], mille tõttu hukkus vähemalt 13 inimest.

==[[12. juuli]]==
*[[Tai]] pealinnas [[Bangkok]]is asuvas baaris toimunud tulekahjus hukkus vähemalt 34 ja sai vigastada üle 70 inimese.
==[[15. juuli]]==
*Avaldati [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo Demokraatlikus Vabariigist]] [[Lomami rahvuspark|Lomami rahvuspargist]] avastatud [[Pärdiklased|pärdiklase]] ''[[Colobus congoensis]]''{{'}}e liigikirjeldus.&lt;ref&gt;[https://teadus.postimees.ee/8510379/sealt-metsadest-leiti-senitundmatu-ahviliik &quot;Sealt metsadest leiti senitundmatu ahviliik&quot;]. teadus.postimees.ee. Vaadatud 20.7.2026&lt;/ref&gt;
==[[17. juuli]]==
*[[Norra]]s [[Krokstadelva]]s puhkes ulatuslik [[Krokstadelva tulekahju|tulekahju]], milles hävis üle saja elamu.
==[[18. juuli]]==
*Briti jooksja [[Josh Kerr]] püstitas [[London]]is [[miilijooks]]us uue maailmarekordi 3.42,66.
==[[19. juuli]]==
[[File:Spain World Cup Winners Argentina v Spain 19 July 2026-1.jpg|pisi|]]
*[[Hispaania jalgpallikoondis]] tuli teist korda maailmameistriks, kui alistas [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste]] finaalis [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] tulemusega 1:0.
*[[Carlos Vila Nova]] valiti tagasi [[São Tomé ja Príncipe]] presidendiks.
==[[20. juuli]]==
*[[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministrina]] astus ametisse [[Andy Burnham]].
*[[Nicaragua]] kaaspresident [[Daniel Ortega]] tühistas järgmised üldvalimised ja kuulutas, et riigis enam valimisi ei toimu.&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/8512497/nicaragua-diktaator-valimisi-ei-toimu-enam-kunagi &quot;Nicaragua diktaator: valimisi ei toimu enam kunagi&quot;]. maailm.postimees.ee. Vaadatud 24.7.2026&lt;/ref&gt;
==[[25. juuli]]==
*India haridusminister [[Dharmendra Pradhan]] astus seoses eksamitööde lekkimise järel puhkenud üliõpilaste meeleavalduste tõttu tagasi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610086378/india-haridusminister-astus-uleriigiliste-protestide-jarel-tagasi &quot;India haridusminister astus üleriigiliste protestide järel tagasi&quot;]. err.ee. 25.7.2026. Vaadatud 29.7.2026&lt;/ref&gt;
==[[26. juuli]]==
*113. [[Tour de France]]'i võitis Sloveenia jalgrattur [[Tadej Pogačar]], kellele see oli viiendaks Tour de France'i üldvõiduks.
==[[28. juuli]]==
*[[Peruu]] presidendina astus ametisse [[Keiko Fujimori]].

== Viited ==
{{viited}}
{{Sündmused kuude kaupa}}
[[Kategooria:2026| 7]]</text>
      <sha1>ed2i6554daysdkjt5d0snxmabqye4zy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Morten</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718327</id>
    <revision>
      <id>7205099</id>
      <parentid>7189161</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T10:33:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7205099</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1906" sha1="r472mp97tzwpm5dqjxyrh96devas4ig" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib filmist; mehenime kohta vaata artiklit [[Morten (eesnimi)]].}}
{{filmi_info|
|filmi_nimi=&quot;Morten&quot;
|pilt=
|originaalnimi= &quot;Morten&quot;
|žanr= 
|aasta=[[2026]]
|lavastaja=[[Ivan Pavljutškov]]
|stsenaarium= [[Reeli Reinaus]]
|peaosades=[[Tõru Kannimäe]],&lt;br/&gt; [[Emili Rohumaa]],&lt;br/&gt;[[Andres Mähar]],&lt;br/&gt;[[Helena Maria Reisner]], &lt;br/&gt;[[Külli Teetamm]],&lt;br/&gt;[[Gert Raudsep]], &lt;br/&gt;[[Priit Loog]]
|operaator=[[Ants Tammik]]
|helilooja= [[Titas Petrikis]]
| montaaž       = [[Ričardas Matačius]]
|produtsent=[[Anneli Ahven]]
|filmistuudio=[[Kopli Kinokompanii]]
| levitaja          = [[ACME Film]]
|pikkus= 
|esilinastus=5. juuli 2026
|riik=[[Eesti]]
|keel=[[eesti keel|eesti]]
|eelarve=
|koduleht= 
| amg_id        = 
| imdb_id       = 30971199
| efis_id       = 
| filmiveebi_id =
| movies.ee_id  = 
}}
'''&quot;Morten&quot;''' on [[Ivan Pavljutškov]]i [[2026]]. aastal valminud film.

Film põhineb [[Reeli Reinaus]]i romaanil &quot;Morten, Emilie ja kadunud maailmad&quot;.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-03 |pealkiri=Ivan Pavljutškovi debüütmängufilm &quot;Morten&quot; jõuab kinodesse septembris |url=https://kultuur.err.ee/1610069206/ivan-pavljutskovi-debuutmangufilm-morten-jouab-kinodesse-septembris |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Filmi maailmaesilinastus toimus 5. juulil [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary filmifestival|Karlovy Vary rahvusvahelisel filmifestivalil]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Eesti kinodesse jõuab film 11. septembril.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Tunnustus ==
2026. aasta juulis toimunud Giffoni laste- ja noortefestivalil pälvis &quot;Morten&quot; kolm auhinda. Film sai 15+ vanusekategooria parima filmi Gryphoni auhinna, mille andis rahvusvaheline noortežürii, samuti CONOU eripreemia ja CGS-i auhinna &quot;Percorsi Creativi 2026&quot;.

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* {{IMDb}}

[[Kategooria:Eesti filmid]]
[[Kategooria:2026. aasta filmid]]</text>
      <sha1>r472mp97tzwpm5dqjxyrh96devas4ig</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7205103</id>
      <parentid>7205099</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T10:35:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7205103</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2174" sha1="33ei6ry4wz76i1e7buh4rnyuqj9a24n" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib filmist; mehenime kohta vaata artiklit [[Morten (eesnimi)]].}}
{{filmi_info|
|filmi_nimi=&quot;Morten&quot;
|pilt=
|originaalnimi= &quot;Morten&quot;
|žanr= 
|aasta=[[2026]]
|lavastaja=[[Ivan Pavljutškov]]
|stsenaarium= [[Reeli Reinaus]]
|peaosades=[[Tõru Kannimäe]],&lt;br/&gt; [[Emili Rohumaa]],&lt;br/&gt;[[Andres Mähar]],&lt;br/&gt;[[Helena Maria Reisner]], &lt;br/&gt;[[Külli Teetamm]],&lt;br/&gt;[[Gert Raudsep]], &lt;br/&gt;[[Priit Loog]]
|operaator=[[Ants Tammik]]
|helilooja= [[Titas Petrikis]]
| montaaž       = [[Ričardas Matačius]]
|produtsent=[[Anneli Ahven]]
|filmistuudio=[[Kopli Kinokompanii]]
| levitaja          = [[ACME Film]]
|pikkus= 
|esilinastus=5. juuli 2026
|riik=[[Eesti]]
|keel=[[eesti keel|eesti]]
|eelarve=
|koduleht= 
| amg_id        = 
| imdb_id       = 30971199
| efis_id       = 
| filmiveebi_id =
| movies.ee_id  = 
}}
'''&quot;Morten&quot;''' on [[Ivan Pavljutškov]]i [[2026]]. aastal valminud film.

Film põhineb [[Reeli Reinaus]]i romaanil &quot;Morten, Emilie ja kadunud maailmad&quot;.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-03 |pealkiri=Ivan Pavljutškovi debüütmängufilm &quot;Morten&quot; jõuab kinodesse septembris |url=https://kultuur.err.ee/1610069206/ivan-pavljutskovi-debuutmangufilm-morten-jouab-kinodesse-septembris |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Filmi maailmaesilinastus toimus 5. juulil [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary filmifestival|Karlovy Vary rahvusvahelisel filmifestivalil]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Eesti kinodesse jõuab film 11. septembril.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Tunnustus ==
2026. aasta juulis toimunud Giffoni laste- ja noortefestivalil pälvis &quot;Morten&quot; kolm auhinda. Film sai 15+ vanusekategooria parima filmi Gryphoni auhinna, mille andis rahvusvaheline noortežürii, samuti CONOU eripreemia ja CGS-i auhinna &quot;Percorsi Creativi 2026&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-27 |pealkiri=Eesti noortefilm &quot;Morten&quot; võitis Itaalias kolm auhinda |url=https://kultuur.err.ee/1610087518/eesti-noortefilm-morten-voitis-itaalias-kolm-auhinda |vaadatud=2026-07-31 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* {{IMDb}}

[[Kategooria:Eesti filmid]]
[[Kategooria:2026. aasta filmid]]</text>
      <sha1>33ei6ry4wz76i1e7buh4rnyuqj9a24n</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7205108</id>
      <parentid>7205103</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T10:39:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tunnustus */</comment>
      <origin>7205108</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2129" sha1="lyoj44j9vptn0yacs8fbecn0750r9m0" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib filmist; mehenime kohta vaata artiklit [[Morten (eesnimi)]].}}
{{filmi_info|
|filmi_nimi=&quot;Morten&quot;
|pilt=
|originaalnimi= &quot;Morten&quot;
|žanr= 
|aasta=[[2026]]
|lavastaja=[[Ivan Pavljutškov]]
|stsenaarium= [[Reeli Reinaus]]
|peaosades=[[Tõru Kannimäe]],&lt;br/&gt; [[Emili Rohumaa]],&lt;br/&gt;[[Andres Mähar]],&lt;br/&gt;[[Helena Maria Reisner]], &lt;br/&gt;[[Külli Teetamm]],&lt;br/&gt;[[Gert Raudsep]], &lt;br/&gt;[[Priit Loog]]
|operaator=[[Ants Tammik]]
|helilooja= [[Titas Petrikis]]
| montaaž       = [[Ričardas Matačius]]
|produtsent=[[Anneli Ahven]]
|filmistuudio=[[Kopli Kinokompanii]]
| levitaja          = [[ACME Film]]
|pikkus= 
|esilinastus=5. juuli 2026
|riik=[[Eesti]]
|keel=[[eesti keel|eesti]]
|eelarve=
|koduleht= 
| amg_id        = 
| imdb_id       = 30971199
| efis_id       = 
| filmiveebi_id =
| movies.ee_id  = 
}}
'''&quot;Morten&quot;''' on [[Ivan Pavljutškov]]i [[2026]]. aastal valminud film.

Film põhineb [[Reeli Reinaus]]i romaanil &quot;Morten, Emilie ja kadunud maailmad&quot;.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-03 |pealkiri=Ivan Pavljutškovi debüütmängufilm &quot;Morten&quot; jõuab kinodesse septembris |url=https://kultuur.err.ee/1610069206/ivan-pavljutskovi-debuutmangufilm-morten-jouab-kinodesse-septembris |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Filmi maailmaesilinastus toimus 5. juulil [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary filmifestival|Karlovy Vary rahvusvahelisel filmifestivalil]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Eesti kinodesse jõuab film 11. septembril.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Tunnustus ==
2026. aasta juulis toimunud [[Giffoni laste- ja noortefestival]]il pälvis &quot;Morten&quot; kolm tunnustust: 15+ vanusekategooria parima filmi Gryphoni auhinna, CONOU eripreemia ning CGS-i auhinna „Percorsi Creativi 2026”.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-27 |pealkiri=Eesti noortefilm &quot;Morten&quot; võitis Itaalias kolm auhinda |url=https://kultuur.err.ee/1610087518/eesti-noortefilm-morten-voitis-itaalias-kolm-auhinda |vaadatud=2026-07-31 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* {{IMDb}}

[[Kategooria:Eesti filmid]]
[[Kategooria:2026. aasta filmid]]</text>
      <sha1>lyoj44j9vptn0yacs8fbecn0750r9m0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7205109</id>
      <parentid>7205108</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T10:39:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tunnustus */</comment>
      <origin>7205109</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2123" sha1="8h3t9ko1s0lnzx32ndqlkbwlkk1m7c2" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib filmist; mehenime kohta vaata artiklit [[Morten (eesnimi)]].}}
{{filmi_info|
|filmi_nimi=&quot;Morten&quot;
|pilt=
|originaalnimi= &quot;Morten&quot;
|žanr= 
|aasta=[[2026]]
|lavastaja=[[Ivan Pavljutškov]]
|stsenaarium= [[Reeli Reinaus]]
|peaosades=[[Tõru Kannimäe]],&lt;br/&gt; [[Emili Rohumaa]],&lt;br/&gt;[[Andres Mähar]],&lt;br/&gt;[[Helena Maria Reisner]], &lt;br/&gt;[[Külli Teetamm]],&lt;br/&gt;[[Gert Raudsep]], &lt;br/&gt;[[Priit Loog]]
|operaator=[[Ants Tammik]]
|helilooja= [[Titas Petrikis]]
| montaaž       = [[Ričardas Matačius]]
|produtsent=[[Anneli Ahven]]
|filmistuudio=[[Kopli Kinokompanii]]
| levitaja          = [[ACME Film]]
|pikkus= 
|esilinastus=5. juuli 2026
|riik=[[Eesti]]
|keel=[[eesti keel|eesti]]
|eelarve=
|koduleht= 
| amg_id        = 
| imdb_id       = 30971199
| efis_id       = 
| filmiveebi_id =
| movies.ee_id  = 
}}
'''&quot;Morten&quot;''' on [[Ivan Pavljutškov]]i [[2026]]. aastal valminud film.

Film põhineb [[Reeli Reinaus]]i romaanil &quot;Morten, Emilie ja kadunud maailmad&quot;.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-03 |pealkiri=Ivan Pavljutškovi debüütmängufilm &quot;Morten&quot; jõuab kinodesse septembris |url=https://kultuur.err.ee/1610069206/ivan-pavljutskovi-debuutmangufilm-morten-jouab-kinodesse-septembris |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Filmi maailmaesilinastus toimus 5. juulil [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary filmifestival|Karlovy Vary rahvusvahelisel filmifestivalil]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Eesti kinodesse jõuab film 11. septembril.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Tunnustus ==
2026. aasta juulis toimunud [[Giffoni laste- ja noortefestival]]il pälvis &quot;Morten&quot; kolm tunnustust: 15+ vanusekategooria parima filmi Gryphoni auhinna, CONOU eripreemia ning CGS-i auhinna Percorsi Creativi 2026.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-27 |pealkiri=Eesti noortefilm &quot;Morten&quot; võitis Itaalias kolm auhinda |url=https://kultuur.err.ee/1610087518/eesti-noortefilm-morten-voitis-itaalias-kolm-auhinda |vaadatud=2026-07-31 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* {{IMDb}}

[[Kategooria:Eesti filmid]]
[[Kategooria:2026. aasta filmid]]</text>
      <sha1>8h3t9ko1s0lnzx32ndqlkbwlkk1m7c2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7205113</id>
      <parentid>7205109</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T10:49:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tunnustus */</comment>
      <origin>7205113</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2120" sha1="4qmgu3qd2t4rl3gsrpecvzamx2uvxm9" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib filmist; mehenime kohta vaata artiklit [[Morten (eesnimi)]].}}
{{filmi_info|
|filmi_nimi=&quot;Morten&quot;
|pilt=
|originaalnimi= &quot;Morten&quot;
|žanr= 
|aasta=[[2026]]
|lavastaja=[[Ivan Pavljutškov]]
|stsenaarium= [[Reeli Reinaus]]
|peaosades=[[Tõru Kannimäe]],&lt;br/&gt; [[Emili Rohumaa]],&lt;br/&gt;[[Andres Mähar]],&lt;br/&gt;[[Helena Maria Reisner]], &lt;br/&gt;[[Külli Teetamm]],&lt;br/&gt;[[Gert Raudsep]], &lt;br/&gt;[[Priit Loog]]
|operaator=[[Ants Tammik]]
|helilooja= [[Titas Petrikis]]
| montaaž       = [[Ričardas Matačius]]
|produtsent=[[Anneli Ahven]]
|filmistuudio=[[Kopli Kinokompanii]]
| levitaja          = [[ACME Film]]
|pikkus= 
|esilinastus=5. juuli 2026
|riik=[[Eesti]]
|keel=[[eesti keel|eesti]]
|eelarve=
|koduleht= 
| amg_id        = 
| imdb_id       = 30971199
| efis_id       = 
| filmiveebi_id =
| movies.ee_id  = 
}}
'''&quot;Morten&quot;''' on [[Ivan Pavljutškov]]i [[2026]]. aastal valminud film.

Film põhineb [[Reeli Reinaus]]i romaanil &quot;Morten, Emilie ja kadunud maailmad&quot;.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-03 |pealkiri=Ivan Pavljutškovi debüütmängufilm &quot;Morten&quot; jõuab kinodesse septembris |url=https://kultuur.err.ee/1610069206/ivan-pavljutskovi-debuutmangufilm-morten-jouab-kinodesse-septembris |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Filmi maailmaesilinastus toimus 5. juulil [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary filmifestival|Karlovy Vary rahvusvahelisel filmifestivalil]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Eesti kinodesse jõuab film 11. septembril.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Tunnustus ==
2026. aasta juulis toimunud [[Giffoni laste- ja noortefestival]]il pälvis &quot;Morten&quot; kolm auhinda: 15+ vanusekategooria parima filmi Gryphoni auhinna, CONOU eripreemia ning CGS-i auhinna Percorsi Creativi 2026.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-27 |pealkiri=Eesti noortefilm &quot;Morten&quot; võitis Itaalias kolm auhinda |url=https://kultuur.err.ee/1610087518/eesti-noortefilm-morten-voitis-itaalias-kolm-auhinda |vaadatud=2026-07-31 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* {{IMDb}}

[[Kategooria:Eesti filmid]]
[[Kategooria:2026. aasta filmid]]</text>
      <sha1>4qmgu3qd2t4rl3gsrpecvzamx2uvxm9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tomatikaste</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718439</id>
    <revision>
      <id>7204958</id>
      <parentid>7202640</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T00:27:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7204958</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16493" sha1="a8t5foxz676dg60p7hgfe94qy5jerl6" xml:space="preserve">'''Tomatikaste''' ([[Hispaania keel|hispaania keeles]]: ''salsa de tomate;'' [[Itaalia keel|itaalia keeles]]: ''salsa di pomodoro;'' [[Prantsuse keel|prantsuse keeles]]: ''sauce tomate'') võib viidata paljudele erinevatele [[Kaste (kokandus)|kastmetele,]] mille põhikomponent on [[tomat]]. Mõnes riigis tähendab see mõiste roa osana serveeritavat kastet, teistes aga maitseainet. Tomatitel on täidlane maitse, suur veesisaldus ja pehme viljaliha, mis laguneb kergesti ning mille koostis on [[Hautamine|hautamisel]] kastme paksenemiseks täpselt sobiv, ilma et vaja läheks paksendajaid, nagu jahukastet (''roux`''i) või [[maisijahu]] (''masa`''t). Kõik need omadused teevad tomatitest ideaalse [[tooraine]] lihtsate ja maitsvate kastmete valmistamiseks. Tomatikaste on tavaliselt vedelama konsistentsiga kui [[tomatipasta]] ja [[tomatipüree]], kuid mõlemat võidakse kasutada tomatikastme koostisosana.

Tomatikastmeid kasutatakse sageli [[liha]]- ja [[Köögivili|köögiviljaroogades]], näiteks hautistes, kuid kõige paremini teatakse neid [[Itaalia]] [[Pasta|pasta-]] ja [[Pitsa|pitsapõhjadena]] või [[Mehhiko]] salsade koostises.

== Ajalugu ==
Arvatakse, et [[Kesk-Ameerika|Kesk-]] ja [[Lõuna-Ameerika manner|Lõuna-Ameerika]] rahvad kasutasid tomatikastmeid ja nendega sarnaseid füüsalikastmeid [[Mehhiko füüsal|(tomatillokastmeid)]] paljude roogade põhjana juba [[Antiikaeg|antiikajal]]. Suur osa Mehhiko Kolumbuse-eelsest kulinaarsest ajaloost ja muust kultuuriliselt olulisest teabest hävitati aga eurooplaste, peamiselt hispaanlaste vallutuste käigus.&lt;ref name=&quot;conquest&quot;&gt;{{Cite journal|last=Keen|first=Benjamin|url=https://read.dukeupress.edu/hahr/article/65/4/657/148475/Main-Currents-in-United-States-Writings-on|title=Main Currents in United States Writings on Colonial Spanish America, 1884-1984|journal=Hispanic American Historical Review|volume=65|issue=4|pages=657–682|date=1 November 1985|access-date=27 April 2023|doi=10.1215/00182168-65.4.657|doi-access=free}}&lt;/ref&gt; [[Hispaania|Hispaania Kuningriigist]] pärit [[Frantsisklased|frantsiskaani]] munk [[Bernardino de Sahagún]] oli teadaolevalt esimene  eurooplane, kes kirjutas tomatikastmest pärast seda, kui oli näinud seda müügil [[Tenochtitlán|Tenochtitláni]] (tänapäeva [[México|Mexico]])&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Keen |eesnimi=Benjamin |kuupäev=1985-11-01 |pealkiri=Main Currents in United States Writings on Colonial Spanish America, 1884-1984 |url=https://doi.org/10.1215/00182168-65.4.657 |ajakiri=Hispanic American Historical Review |aastakäik=65 |üksiknumber=4 |lehekülg=657–682 |doi=10.1215/00182168-65.4.657 |issn=0018-2168}}&lt;/ref&gt; turgudel. 

Esimene Itaalia tomatikastme retsept avaldati nime all &quot;Hispaania tomatikaste&quot;&lt;ref&gt;{{Cite web|last=MacAllen|first=Ian|url=https://www.redsauceamerica.com/blog/spanish-tomato-sauce-by-antonio-latini/|title=&quot;Spanish&quot; Tomato Sauce by Antonio Latini|website=Red Sauce America|date=2020-02-12|access-date=2024-07-16}}&lt;/ref&gt; itaalia koka [[Antonio Latini]] kaheköitelises teoses &quot;Lo Scalco alla Moderna&quot; (&quot;Moodne majapidaja&quot;), mis ilmus aastatel 1692 ja 1694. Samal ajal hakati tomatikastet kasutama ka [[Prantsusmaa|Lõuna-Prantsuse]] köögis, eriti [[Provence|Provence'is]] ja [[Baskimaa|Baskimaal]]. Provanslased, kes suundusid [[Pariis|Pariisi]], et osaleda 14. juulil 1790 toimunud riiklikul föderatsioonipäeval, nõudsid tomateid kõikjal, kuhu nad läksid.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.naturosante.com/rubriques/conseils/conseil.php?3|title=La tomate|website=www.naturosante.com|access-date=2024-07-16|language=fr}}&lt;/ref&gt; Tomatikastme kasutamist koos pastaga mainiti esmakordselt 1790. aastal [[Rooma]] koka Francesco Leonardi itaaliakeelses kokaraamatus &quot;L'Apicio moderno&quot;.&lt;ref name=&quot;leo&quot;&gt;{{Cite book|last=Faccioli|first=Emilio|year=1987|title=L'Arte della cucina in Italia: libri di ricette e trattati sulla civiltà della tavola dal XIV al XIX secolo|url=https://archive.org/details/lartedellacucina0000unse|publisher=Einaudi|location=Milano|isbn=9788806598808|language=it|oclc=18389061}}&lt;/ref&gt;

Esimene kirjalik konservtomatite retsept pärineb Lõuna-Prantsusmaalt [[Vaucluse'i departemang|Vaucluse'ist]]; see esineb ühes 1795. aastal eraisiku poolt kirjutatud dokumendis.&lt;ref&gt;{{Cite book|last=Davidson|first=Alan|date=2014|title=Oxford Companion to Food|publisher=Oxford University Press|isbn=978-0-19-175627-6|language=en|url=https://books.google.com/books?id=ImPJrQEACAAJ}}&lt;/ref&gt;

== Kuumutamata tomatikastmed ==
Itaalias on palju pastakastmeid, mille põhikoostisosaks on toored kuumutamata tomatid.&lt;ref&gt;{{Cite book|last=Buonassisi|first=Vincenzo|year=1985|title=Il Nuovo Codice della Pasta|publisher=Rizzoli|location=Milan|isbn=9788817110389|language=IT|trans-title=The New Manual of Pasta}}&lt;/ref&gt; 

Prantsusmaal on kuumutamata tomatikaste [[Alpes-Maritimesi departemang|Alpes-Maritimesi departemangus]] tuntud nime all ''saoussoun''. ''Sauce vierge'' (neitsikaste) on veel üks kuumutamata tomatitest, basiilikust, sidrunimahlast ja oliiviõlist valmistatav Prantsuse kaste, mille lõi ja muutis 1976. aastal oma ''nouvelle cuisin''`i (uue köögi) liikumise&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://food52.com/blog/19893-this-genius-no-cook-french-tomato-magic-should-be-the-sixth-mother-sauce|title=This Genius No-Cook French Tomato Recipe Should Be the Sixth Mother Sauce|website=Food52|date=2019-07-19|access-date=2025-07-27}}&lt;/ref&gt; raames populaarseks peakokk Michel Guérard. Kastmel on sarnasusi Mehhiko ''pico de gallo`''ga, mis loodi sellest mitu sajandit varem, mistõttu on mõned toidukriitikud märganud kahe värske tomatiroa sarnasust, sealjuures märgib portaal [[Greedy Gourmet]], et kaste meenutab Mehhiko ''pico de gallo`''t.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.greedygourmet.com/sauce-vierge/|title=Sauce Vierge - An Easy French Mediterranean 'virgin Sauce' Best With Fish|website=Greedy Gourmet|date=2024-06-04|access-date=2025-07-27}}&lt;/ref&gt;

== Erinevad versioonid ==

=== Mehhiko ===
[[Fail:GranCocinaMiFonda01.JPG|pisi|Tomatikastmega kaetud täidetud tšillipipar (''Chile relleno''), mida serveeritakse traditsioonilises ''fonda-''tüüpi koduses söögikohas]]
Tomatikaste oli [[Mesoameerika]] köögis iidne maitseaine. Esimene inimene, kes kirjutas millestki tomatikastmetaolisest, oli Hispaania [[Frantsisklased|frantsiskaani]] munk [[Bernardino de Sahagún]]; hiljem [[Uus-Hispaania asekuningriik|Uus-Hispaaniasse]] asunud vaimulik pani kirja märkmed valmiskastme kohta, mida pakuti müügiks [[Tenochtitlán|Tenochtitláni]] (tänapäeva Mexico) turgudel. Ta kirjutas (tõlgituna hispaania keelest), Mehhiko tomatikastet valmistati traditsiooniliselt ''molcajete`''s (Mehhiko [[uhmer]]), kus tomatid püreestati. Tomatikastmes valmistatud roogasid nimetatakse ''entomatada`''deks. Samuti kasutatakse tomatikastet vürtsikate kastmete ja ''mole-''kastmete põhjana.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=&lt;!--Staff writer(s); no by-line.--&gt;|url=https://ich.unesco.org/en/RL/traditional-mexican-cuisine-ancestral-ongoing-community-culture-the-michoacan-paradigm-00400|title=Traditional Mexican cuisine - ancestral, ongoing community culture, the Michoacán paradigm|publisher=UNESCO Intangible Cultural Heritage|date=|access-date=10 April 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20260410153145/https://ich.unesco.org/en/RL/traditional-mexican-cuisine-ancestral-ongoing-community-culture-the-michoacan-paradigm-00400|archive-date=10 April 2026}}&lt;/ref&gt;

=== Itaalia ===
[[Fail:Penne_Lisce_Con_Sugo.jpg|pisi|[[Penne]]-pasta tomatikastmega]]
[[Itaalia]] köögis mainitakse tomatikastet esimest korda Antonio Latini kokaraamatus &quot;Lo scalco alla moderna &quot; ([[Napoli]], 1692). Latini töötas Napoli hispaanlasest asevalitseja peamajapidajana ja üks tema tomatiretseptidest oli mõeldud &quot;hispaania stiilis&quot; kastmele  (Itaalia keeles ''alla spagnola''). Esimene teadaolev tomatikastme kasutamine koos pastaga pärineb 1790. aastal ilmunud Itaalia kokaraamatust „L'Apicio moderno”, mille autoriks on Rooma peakokk Francesco Leonardi.&lt;ref name=&quot;leo&quot;&gt;&lt;/ref&gt;

Tomati-[[Küüslauguküüned|küüslaugu]]&lt;nowiki/&gt;kastet valmistatakse tomatitest kui põhikoostisosast ja seda kasutatakse paljudes erinevates köökides ja roogades. Itaalia köögis tähistab ''alla pizzaiola'' tomati-küüslaugukastet, mida kasutatakse [[Pitsa|pitsal]], pastal ja liharoogadel.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |kuupäev=2009 |pealkiri=Review: &lt;i&gt;Delizia!! The Epic History of the Italians and Their Food&lt;/i&gt;, by John Dickie |url=https://doi.org/10.1525/gfc.2009.9.2.100 |ajakiri=Gastronomica |aastakäik=9 |üksiknumber=2 |lehekülg=100–100 |doi=10.1525/gfc.2009.9.2.100 |issn=1529-3262}}&lt;/ref&gt; 

=== Prantsusmaa ===
Tomatikaste on üks viiest klassikalise Prantsuse köögi põhikastmest, mille pani kirja 20. sajandi alguses [[Auguste Escoffier]]. Selle koostises on soolatud seakülg, [[sibul]], [[Loorber|loorberilehed]], [[tüümian]], tomatipüree või värsked tomatid, jahukaste, küüslauk, sool, [[suhkur]] ja [[pipar]].&lt;ref&gt;{{Cite book|last=Escoffier|first=A. (Auguste)|date=1907|title=A guide to modern cookery|publisher=London : W. Heinemann|page=22|url=http://archive.org/details/cu31924000610117|others=Cornell University Library}}&lt;/ref&gt;

Tomatikastet võib serveerida ka toorelt, sel juhul on selle nimetus ''saoussoun'' (riivitud toores tomat sibula, [[oliiviõli]] ja ürtidega)&lt;ref name=&quot;auto&quot;&gt;{{Cite web|last=Secretsdethomery|url=http://secretsdethomery.over-blog.com/article-le-saoussoun-sauce-tomate-crue-81121612.html|title=le saoussoun (sauce tomate crue)|website=Thierry et Marie-Françoise|access-date=2024-07-16|language=fr}}&lt;/ref&gt; või ''sauce vierge'' (tükeldatud toores tomat oliiviõli, sidruni, küüslaugu ja basiilikuga).&lt;ref name=&quot;auto1&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.thefrenchcookingacademy.com/recipes/classic-sauce-vierge|title=SAUCE VIERGE|website=French Cooking Academy|access-date=2024-07-16|language=en-AU}}&lt;/ref&gt;

=== Austraalia, Uus-Meremaa ja Lõuna-Aafrika Vabariik ===
Tomatikaste on populaarne tööstuslikult toodetav lauakaste, mis sarnaneb [[Ketšup|tomatiketšupiga]] ja mida lisatakse tavaliselt sellistele toitudele nagu [[Lihapirukas|lihapirukad]], [[Vorst|vorstid]] ning [[paneeritud kala]] ja [[friikartulid]] (''fish and chips'').&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://www.australianbeers.com/culture/tucker.htm|title=Tucker|publisher=Australianbeers.com|access-date=2010-11-17}}&lt;/ref&gt; Inglastelt ja eurooplastelt üle võetud eelistuste tõttu kaldub tomatikaste olema pigem hapukam, samal ajal kui  ameeriklased eelistavad magusamaid maitseid, seetõttu on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] ketšup magusam ja paksem.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=admin|url=https://www.steric.com.au/the-difference-between-tomato-ketchup-and-tomato-sauce/|title=The difference between tomato ketchup and tomato sauce|website=Steric|date=2022-01-06|access-date=2025-09-10|language=en-AU}}&lt;/ref&gt; Heinzi andmetel sisaldab ketšup rohkem tomateid,&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Kaul|first=Rosheen|url=https://www.theguardian.com/food/2021/oct/28/australian-supermarket-tomato-sauces-tasted-and-rated-and-how-to-cook-with-them|title=Australian supermarket tomato sauces tasted and rated – and how to cook with them|work=The Guardian|date=2021-10-27|access-date=2025-09-10|language=en-GB|issn=0261-3077}}&lt;/ref&gt; näiteks Austraalia turu ''Heinz Tomato Ketchup''`i etiketile on märgitud, et see sisaldab 162 g tomateid 100 ml kohta, mis võrdub 77% tomatikontsentraadiga,&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.woolworths.com.au/shop/productdetails/169592/heinz-ketchup-tomato-sauce|title=Heinz Ketchup Tomato Sauce 1L|website=Woolworths|access-date=2025-09-10|language=en-AU}}&lt;/ref&gt; samas kui teiste tomatikastmebrändide tomatisisaldus (pastas või pürees) jääb vahemikku 75–85%.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.woolworths.com.au/shop/productdetails/99633/masterfoods-tomato-sauce|title=MasterFoods Tomato Sauce 500mL|website=Woolworths|access-date=2025-09-10|language=en-AU}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.woolworths.com.au/shop/productdetails/306969/fountain-tomato-sauce-squeeze|title=Fountain Tomato Sauce 500mL|website=Woolworths|access-date=2025-09-10|language=en-AU}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.woolworths.com.au/shop/productdetails/207915/rosella-tomato-sauce-squeezie|title=Rosella Tomato Sauce Squeezie 500mL|website=Woolworths|access-date=2025-09-10|language=en-AU}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.woolworths.com.au/shop/productdetails/742407/ozesauce-tomato-sauce|title=Ozesauce Tomato Sauce 500mL|website=Woolworths|access-date=2025-09-10|language=en-AU}}&lt;/ref&gt;

Pastaga serveeritavaid tomatikastmeid nimetatakse tavaliselt pastakastmeks&lt;ref&gt;{{Cite news|url=http://nla.gov.au/nla.news-article126952894|title=Experiment, until the sauce suits you|work=Canberra Times|date=1992-11-01|access-date=2023-07-26}}&lt;/ref&gt; ja kurnatud kuumutamata tomatipüreed kutsutakse ''passata''`ks.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Lawler-Cass|first=Tyra|url=https://www.bestrecipes.com.au/articles/passata/knrclf49|title=What is passata|website=Australia's best recipes|access-date=10 Sep 2025}}&lt;/ref&gt; 

=== Ühendkuningriik ===
Inglise keele sõnaraamat &quot;Collins English Dictionary&quot; märgib, et briti inglise keeles on see sõna tomatiketšupi sünonüüm.

=== Kanada ja Ameerika Ühendriigid ===
[[Fail:Salsa_ferment_ingredients.jpg|pisi|Kastmes võib kasutada ka selliseid koostisosi nagu maguspipar (paprika) ja koriander]]
[[Fail:Pasta_sauce_ingredients.jpg|pisi|Koostisosad, mis lisatakse kastmele ilma pruunistamata]]
[[Kanada|Kanadas]] ja USA-s müüakse tomatikastet tavaliselt purgis või konserveeritud kujul, selle koostis on minimaalne ja reeglina seda ilma lisandita ei kasutata. Sarnase koostisega on tomatipüree ja tomatipasta, kuid pastal on paksem konsistents. USA Toidu- ja Ravimiamet (FDA) kehtestas juba 1939. aastal tomatipüree ja -pasta tomati sisalduse standardid ning  ajalooliselt ei tohtinud need sisaldada muid maitseaineid peale soola; viimastel aastakümnetel on aga tavaliseks muutunud ka basiiliku või muude traditsiooniliste Itaalia ürtidega variandid. Tomatikastme koostis ja omadused ei ole standardiseeritud.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=http://contadina.com/tips-advice/faq.aspx|title=Contadina – Tips &amp; Advice – Contadina FAQs|publisher=Contadina.com|access-date=2010-11-17|archive-url=https://web.archive.org/web/20101121040034/http://contadina.com/tips-advice/faq.aspx|archive-date=2010-11-21}}&lt;/ref&gt;

==== Paksendatud tomatikaste ====
''Tomato gravy'' on algselt Itaalia-Ameerika termin tomatikastme kohta, mida keedetakse koos lihaga, sealjuures on ''gravy'' ameerikapärane kuju sõnast [[Raguu|''ragù'']].&lt;ref&gt;{{Cite book|last=MacAllen|first=Ian|date=2022|title=Red Sauce: How Italian Food Became American|publisher=Rowman &amp; Littlefield|isbn=9781538162354|page=76}}&lt;/ref&gt; Paksendatud tomatikastet seostati alates 19. sajandist Itaalia-Ameerika kodudes pühapäevase õhtusöögiga ja seda kutsuti ka pühapäevaseks kastmeks (''Sunday gravy''). Kuigi roog koosnes algselt pigem lihast kui tomatitest, kujunes paksendatud kastmest peagi tomatikaste, milles lihatükke sageli polnudki, kuid mis sisaldas loomset rasva.&lt;ref&gt;{{Cite book|last=Tebben|first=Maryann|date=2014|title=Sauces: A Global History|url=https://archive.org/details/saucesglobalhist0000tebb|publisher=Reaktion Books|isbn=9781780234137|pages=[https://archive.org/details/saucesglobalhist0000tebb/page/93 93]–94}}&lt;/ref&gt; 

=== India ===
Mõnel India karril on tomatipõhine kaste, eriti just paljudel taimetoitudel.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Sengupta|first=Sushmita|url=https://food.ndtv.com/food-drinks/heres-why-desi-tamatar-or-indian-tomatoes-are-better-suited-for-curries-1879180|title=Here's Why Desi Tamatar or Indian Tomatoes Are Better Suited For Curries|publisher=NDTV|website=Food.NDTV.com|access-date=5 October 2022|archive-date=2022-12-02|archive-url=https://web.archive.org/web/20221202132149/https://food.ndtv.com/food-drinks/heres-why-desi-tamatar-or-indian-tomatoes-are-better-suited-for-curries-1879180|url-status=dead}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
&lt;templatestyles src=&quot;Module:Side box/styles.css&quot;&gt;&lt;/templatestyles&gt;{{Commonsi kategooria}}

* [[gutenberg:930|''Koka dekameron: maitseuuring, mis sisaldab üle kahesaja Itaalia roogade retsepti'']] Project Gutenbergist . See pärineb &quot;vanast&quot; allikast ja peegeldab 20. sajandi vahetuse kokanduskunsti.
* [http://gianni.tv/sunday-gravy/ Klassikaline, autentne Itaalia &quot;pühapäevane kaste&quot;]

[[Kategooria:Toidud]]
[[Kategooria:Kastmed]]</text>
      <sha1>a8t5foxz676dg60p7hgfe94qy5jerl6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jacinta Ngobese-Zuma</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718704</id>
    <revision>
      <id>7204793</id>
      <parentid>7193357</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T14:53:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>CommonsDelinker</username>
        <id>1930</id>
      </contributor>
      <comment>Fail Jacinta_Ngobese-Zuma.png on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Wdwd|Wdwd]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: Copyright violation, see [[:c:Commons:Licensing|]].</comment>
      <origin>7204793</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1228" sha1="hbr0g32nlcgz3j09mujvvr38920nbx0" xml:space="preserve">{{infokast persoon
| nimi           = Jacinta Ngobese-Zuma
| pilt           =
| pildisuurus    = 
| pildiallkiri   = 
| sünninimi      = 
| sünniaeg       = {{sünniaeg ja vanus|1986|7|6}}
| sünnikoht      = [[KwaZulu-Natali provints]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]
| surmaaeg       = 
| surmakoht      = 
| rahvus         = 
| alma mater     = 
| haridus        = 
| tegevusala     = 
| töökoht        = [[Aktivist]] &lt;br/&gt; [[Raadiosaatejuht]]
| organisatsioon = [[March and March]]
| erakond        =
| väärtus        = 
| tunnustus      = 
| abikaasa       = 
| lapsed         = 
| sugulased      = 
| autogramm      = 
| moodul         = 
}}
'''Jacinta Ngobese-Zuma''' (sündinud 6. juulil 1986) on [[LAV|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] [[aktivist]] ja endine [[raadiosaatejuht]]. Ta on rangemat immigratsioonipoliitikat propageeriva kodanikuühenduse [[March and March]] asutaja ja juht. Ta on koos oma liikumisega riigisiselselt kogunud arvukalt pooldajaid ja vastaseid: pooldajate arvates edendab ta korrakaitset, vastaste arvates on tegu ksenofoobiaga.

{{JÄRJESTA:Ngobese-Zuma, Jacinta}}
[[Kategooria:Lõuna-Aafrika Vabariigi inimesed]]
[[Kategooria:Saatejuhid]]
[[Kategooria:Aktivistid]]
[[Kategooria:Sündinud 1986]]</text>
      <sha1>hbr0g32nlcgz3j09mujvvr38920nbx0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tekasi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718797</id>
    <revision>
      <id>7204794</id>
      <parentid>7197334</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T15:01:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7204794</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1205" sha1="m900vj5lf2m79tiibi5ydj4d70oi1wz" xml:space="preserve">[[Fail:Penrhyn.png|pisi|Penrhyni atolli kaart, kus idas on näha Pokerekere (Pokerere)]]
'''Tekasi''' on laid [[Penrhyn]]i (Tongareva) atollil [[Cooki saared|Cooki saartel]] [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani lõunaosas]].&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Liu Chuang|url=http://www.geodoi.ac.cn/weben/doi.aspx?Id=1130|title=Penrhyn Atoll|publisher=Institute of Geographical Sciences and Natural Resources Research, Chinese Academy of Sciences|date=January 2019|access-date=17.07.2026|last2=Shi Ruixiang|last3=Chen Lijun}}&lt;/ref&gt; See asub [[Atoll|atolli]] loodeservas [[Laguun|laguuni]] loodepoolse pääsu kõrval ja [[Matunga (Penrhyn)|Matungast]] põhja pool. Saar oli kunagi kalurite telkimiskoht. &lt;ref&gt;{{Cite book|last=Te Rangi Hiroa|date=1964|title=Vikings of the Sunrise|publisher=Whitcombe and Tombs Limited|location=Christchurch|page=137|access-date=17.07.2026|url=http://authority.nzetc.org/tm/scholarly/tei-BucViki-t1-body-d1-d10.html|archive-date=18.04.2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210418020226/http://authority.nzetc.org/tm/scholarly/tei-BucViki-t1-body-d1-d10.html|url-status=dead}}&lt;/ref&gt; Nüüdseks on laid inimtühi.

== Viited ==
&lt;references /&gt;
[[Kategooria:Cooki saarte saared]]
{{koord}}</text>
      <sha1>m900vj5lf2m79tiibi5ydj4d70oi1wz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mirud</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719288</id>
    <revision>
      <id>7204809</id>
      <parentid>7204642</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T16:13:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-42413-13</username>
        <id>234490</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7204809</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4392" sha1="azfhq2n3mwviee6eu2yl94gj5rldqhb" xml:space="preserve">{{Infokast muusik
| nimi                = Mirud
| pilt                = Mirud Festivali i Kenges Performance.jpg
| pildiallkiri        = Mirud esinemas Festivali i Këngësil
| taust               = soolo_laulja
| sünninimi           = Durim Morina
| sünniaeg            = {{Birth date and age|1994|10|17}}
| sünnikoht           = [[Los Angeles]], [[California]], [[Ameerika Ühendriigid]]&lt;ref&gt;{{Cite web
|date=2026-01-11
|title=Nga Los Angeles në Kosovë dhe sërish drejt botës, historia e vërtetë e Mirudit
|url=https://rtv21.tv/nga-los-angeles-ne-kosove-dhe-serish-drejt-botes-historia-e-vertete-e-mirudit/
|website=RTV21
|language=en-GB
|access-date=2026-01-11
}}&lt;/ref&gt;
| hääleliik           =
| stiil               = pop, ladina pop, maailmamuusika, sertanejo, klassikaline crossover, ooper
| amet                = laulja, laulukirjutaja
| tegev               = 2013–
| plaadifirma         = SME Records Inc.&lt;br&gt;Trax Records
| seotud_esitajad     =
| url                 = https://mirudofficial.com
}}
'''Mirud''' (kodanikunimega '''Durim Morina'''; sündinud 17. oktoobril 1994 Los Angeleses) on Ameerika laulja ja laulukirjutaja.&lt;ref name=&quot;rtv21&quot;&gt;{{Cite web
|date=2026-01-11
|title=Nga Los Angeles në Kosovë dhe sërish drejt botës, historia e vërtetë e Mirudit
|url=https://rtv21.tv/nga-los-angeles-ne-kosove-dhe-serish-drejt-botes-historia-e-vertete-e-mirudit/
|website=RTV21
|language=en-GB
|access-date=2026-01-11
}}&lt;/ref&gt; Ta on Albaania päritolu ning on osalenud mitmel [[Festivali i Këngës]] konkursil, samuti esindas ta 2019. aastal Albaaniat [[Viña del Mari rahvusvaheline laulufestival|Viña del Mari rahvusvahelisel laulufestivalil]].&lt;ref&gt;{{cite web
|url=https://www.botasot.info/mediale-vip-showbiz/1454740/nese-vdes-kenga-e-mirud-me-te-cilen-po-merr-pjese-ne-festivalin-e-rtsh-se/
|title=&quot;Nëse Vdes&quot;, kënga e MIRUD me të cilën po merr pjesë në Festivalin e RTSH-së
|website=Bota Sot
|language=sq
|access-date=2026-07-24
}}&lt;/ref&gt;

== Elulugu ==

Morina sündis [[Los Angeles]]es Albaania päritolu vanemate peres.&lt;ref name=&quot;rtv21&quot; /&gt; Ta õppis ooperilaulu [[Juilliardi kool]]is New Yorgis.&lt;ref&gt;{{Cite web|date=2025-11-12|title=MIRUD: el primer ícono pop global de Albania|url=https://laprensatachira.com/nota.php?ic=46717&amp;y=2025&amp;m=11&amp;tit=mirud--el-primer--icono-pop-global-de-albania|website=La Prensa Táchira|language=es|access-date=2026-01-10}}&lt;/ref&gt; Meedia andmetel laulab ta kaheksas keeles, sealhulgas albaania, inglise, hispaania ja portugali keeles.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Mastrángelo|first=Julián|date=2025-12-02|title=Conocé a Mirud, una de las nuevas voces de la escena pop global|url=https://billboard.ar/recomendados/conoce-a-mirud-una-de-las-nuevas-voces-de-la-escena-pop-global/|website=Billboard Argentina|language=es|access-date=2026-01-10}}&lt;/ref&gt; 2018. aastal osales ta esimest korda festivalil ''Festivali i Këngës''. Järgmisel aastal esindas ta Albaaniat Viña del Mari rahvusvahelisel laulufestivalil Tšiilis.&lt;ref&gt;{{Cite web|title=Mirud will perform in Albanian in Chile|url=https://telegrafi.com/en/Nice-to-perform-in-Albanian-in-Chile/|website=Telegrafi|language=en|access-date=2026-01-10}}&lt;/ref&gt; 2020. aastal pälvis tema esitus lauluga ''Nëse Vdes'' Albaania meedias laialdast tähelepanu.&lt;ref&gt;{{Cite web|title=The young Albanian artist Mirud grabs attention with his extravagant outfit at the RTSh Festival|url=https://telegrafi.com/en/the-young-Albanian-artist-Mirud-steals-the-attention-extravagant-outfit-at-the-rtsh-festival-that-is-criticized-by-followers-on-social-networks/|website=Telegrafi|language=en|access-date=2026-01-10}}&lt;/ref&gt; 2025. aastal teatas Mirud oma stuudioalbumi ''Desnudo'' ilmumisest, mida kajastasid mitmed Ladina-Ameerika hispaaniakeelsed väljaanded.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Oriente|first=Somos|date=2025-12-27|title=MIRUD anuncia su nuevo álbum Desnudo y proyecta su mensaje artístico hacia Latinoamérica|url=https://somosoriente.com/mirud-anuncia-su-nuevo-album-desnudo-y-proyecta-su-mensaje-artistico-hacia-latinoamerica/|language=es-CO|access-date=2026-01-10}}&lt;/ref&gt;

== Diskograafia ==

=== Stuudioalbumid ===
* ''Djali (Deluxe Edition)'' (2024)
* ''Desnudo'' (2025)
* ''Whispers From the Red Dunes'' (2025)

=== EP-d ===
* ''Valide-i Maktûle'' (2021)
* ''Dónde Va El Alma'' (2025)

=== Valitud singlid ===
* &quot;Block Me&quot; (2013)
* &quot;Cry Me A River&quot; (2026)

== Viited ==
{{reflist|2}}</text>
      <sha1>azfhq2n3mwviee6eu2yl94gj5rldqhb</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204810</id>
      <parentid>7204809</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T16:15:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-42413-13</username>
        <id>234490</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud allikad. (Added sources.)</comment>
      <origin>7204810</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4393" sha1="mkapn5834ycfwwgfyo00nd7hnwg3ytb" xml:space="preserve">{{Infokast muusik
| nimi                = Mirud
| pilt                = Mirud Festivali i Kenges Performance.jpg
| pildiallkiri        = Mirud esinemas Festivali i Këngësil
| taust               = soolo_laulja
| sünninimi           = Durim Morina
| sünniaeg            = {{Birth date and age|1994|10|17}}
| sünnikoht           = [[Los Angeles]], [[California]], [[Ameerika Ühendriigid]]&lt;ref&gt;{{Cite web
|date=2026-01-11
|title=Nga Los Angeles në Kosovë dhe sërish drejt botës, historia e vërtetë e Mirudit
|url=https://rtv21.tv/nga-los-angeles-ne-kosove-dhe-serish-drejt-botes-historia-e-vertete-e-mirudit/
|website=RTV21
|language=en-GB
|access-date=2026-01-11
}}&lt;/ref&gt;
| hääleliik           =
| stiil               = pop, ladina pop, maailmamuusika, sertanejo, klassikaline crossover, ooper
| amet                = laulja, laulukirjutaja
| tegev               = 2013–
| plaadifirma         = SME Records Inc.&lt;br&gt;Trax Records
| seotud_esitajad     =
| url                 = https://mirudofficial.com
}}
'''Mirud''' (kodanikunimega '''Durim Morina'''; sündinud 17. oktoobril 1994 Los Angeleses) on Ameerika laulja ja laulukirjutaja.&lt;ref name=&quot;rtv21&quot;&gt;{{Cite web
|date=2026-01-11
|title=Nga Los Angeles në Kosovë dhe sërish drejt botës, historia e vërtetë e Mirudit
|url=https://rtv21.tv/nga-los-angeles-ne-kosove-dhe-serish-drejt-botes-historia-e-vertete-e-mirudit/
|website=RTV21
|language=en-GB
|access-date=2026-01-11
}}&lt;/ref&gt; Ta on Albaania päritolu ning on osalenud mitmel [[Festivali i Këngës]] konkursil, samuti esindas ta 2019. aastal Albaaniat [[Viña del Mari rahvusvaheline laulufestival|Viña del Mari rahvusvahelisel laulufestivalil]].&lt;ref&gt;{{cite web
|url=https://www.botasot.info/mediale-vip-showbiz/1454740/nese-vdes-kenga-e-mirud-me-te-cilen-po-merr-pjese-ne-festivalin-e-rtsh-se/
|title=&quot;Nëse Vdes&quot;, kënga e MIRUD me të cilën po merr pjesë në Festivalin e RTSH-së
|website=Bota Sot
|language=sq
|access-date=2026-07-24
}}&lt;/ref&gt; 

== Elulugu ==

Morina sündis [[Los Angeles]]es Albaania päritolu vanemate peres.&lt;ref name=&quot;rtv21&quot; /&gt; Ta õppis ooperilaulu [[Juilliardi kool]]is New Yorgis.&lt;ref&gt;{{Cite web|date=2025-11-12|title=MIRUD: el primer ícono pop global de Albania|url=https://laprensatachira.com/nota.php?ic=46717&amp;y=2025&amp;m=11&amp;tit=mirud--el-primer--icono-pop-global-de-albania|website=La Prensa Táchira|language=es|access-date=2026-01-10}}&lt;/ref&gt; Meedia andmetel laulab ta kaheksas keeles, sealhulgas albaania, inglise, hispaania ja portugali keeles.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Mastrángelo|first=Julián|date=2025-12-02|title=Conocé a Mirud, una de las nuevas voces de la escena pop global|url=https://billboard.ar/recomendados/conoce-a-mirud-una-de-las-nuevas-voces-de-la-escena-pop-global/|website=Billboard Argentina|language=es|access-date=2026-01-10}}&lt;/ref&gt; 2018. aastal osales ta esimest korda festivalil ''Festivali i Këngës''. Järgmisel aastal esindas ta Albaaniat Viña del Mari rahvusvahelisel laulufestivalil Tšiilis.&lt;ref&gt;{{Cite web|title=Mirud will perform in Albanian in Chile|url=https://telegrafi.com/en/Nice-to-perform-in-Albanian-in-Chile/|website=Telegrafi|language=en|access-date=2026-01-10}}&lt;/ref&gt; 2020. aastal pälvis tema esitus lauluga ''Nëse Vdes'' Albaania meedias laialdast tähelepanu.&lt;ref&gt;{{Cite web|title=The young Albanian artist Mirud grabs attention with his extravagant outfit at the RTSh Festival|url=https://telegrafi.com/en/the-young-Albanian-artist-Mirud-steals-the-attention-extravagant-outfit-at-the-rtsh-festival-that-is-criticized-by-followers-on-social-networks/|website=Telegrafi|language=en|access-date=2026-01-10}}&lt;/ref&gt; 2025. aastal teatas Mirud oma stuudioalbumi ''Desnudo'' ilmumisest, mida kajastasid mitmed Ladina-Ameerika hispaaniakeelsed väljaanded.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Oriente|first=Somos|date=2025-12-27|title=MIRUD anuncia su nuevo álbum Desnudo y proyecta su mensaje artístico hacia Latinoamérica|url=https://somosoriente.com/mirud-anuncia-su-nuevo-album-desnudo-y-proyecta-su-mensaje-artistico-hacia-latinoamerica/|language=es-CO|access-date=2026-01-10}}&lt;/ref&gt;

== Diskograafia ==

=== Stuudioalbumid ===
* ''Djali (Deluxe Edition)'' (2024)
* ''Desnudo'' (2025)
* ''Whispers From the Red Dunes'' (2025)

=== EP-d ===
* ''Valide-i Maktûle'' (2021)
* ''Dónde Va El Alma'' (2025)

=== Valitud singlid ===
* &quot;Block Me&quot; (2013)
* &quot;Cry Me A River&quot; (2026)

== Viited ==
{{reflist|2}}</text>
      <sha1>mkapn5834ycfwwgfyo00nd7hnwg3ytb</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204904</id>
      <parentid>7204810</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T20:02:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>NguoiDungKhongDinhDanh</username>
        <id>152682</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Restored revision 7204642 by [[Special:Contributions/NguoiDungKhongDinhDanh|NguoiDungKhongDinhDanh]] ([[User talk:NguoiDungKhongDinhDanh|talk]]) ([[:m:User:Xiplus/TwinkleGlobal|TwinkleGlobal]])</comment>
      <origin>7204904</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4448" sha1="kug9wtu7oaw8jj97shtdatc7pyd742n" xml:space="preserve">t{{Delete|1=Machine translation/LLM-generated content}}
{{Infokast muusik
| nimi                = Mirud
| pilt                = Mirud Festivali i Kenges Performance.jpg
| pildiallkiri        = Mirud esinemas Festivali i Këngësil
| taust               = soolo_laulja
| sünninimi           = Durim Morina
| sünniaeg            = {{Birth date and age|1994|10|17}}
| sünnikoht           = [[Los Angeles]], [[California]], [[Ameerika Ühendriigid]]&lt;ref&gt;{{Cite web
|date=2026-01-11
|title=Nga Los Angeles në Kosovë dhe sërish drejt botës, historia e vërtetë e Mirudit
|url=https://rtv21.tv/nga-los-angeles-ne-kosove-dhe-serish-drejt-botes-historia-e-vertete-e-mirudit/
|website=RTV21
|language=en-GB
|access-date=2026-01-11
}}&lt;/ref&gt;
| hääleliik           =
| stiil               = pop, ladina pop, maailmamuusika, sertanejo, klassikaline crossover, ooper
| amet                = laulja, laulukirjutaja
| tegev               = 2013–
| plaadifirma         = SME Records Inc.&lt;br&gt;Trax Records
| seotud_esitajad     =
| url                 = https://mirudofficial.com
}}
'''Mirud''' (kodanikunimega '''Durim Morina'''; sündinud 17. oktoobril 1994 Los Angeleses) on Ameerika laulja ja laulukirjutaja.&lt;ref name=&quot;rtv21&quot;&gt;{{Cite web
|date=2026-01-11
|title=Nga Los Angeles në Kosovë dhe sërish drejt botës, historia e vërtetë e Mirudit
|url=https://rtv21.tv/nga-los-angeles-ne-kosove-dhe-serish-drejt-botes-historia-e-vertete-e-mirudit/
|website=RTV21
|language=en-GB
|access-date=2026-01-11
}}&lt;/ref&gt; Ta on Albaania päritolu ning on osalenud mitmel [[Festivali i Këngës]] konkursil, samuti esindas ta 2019. aastal Albaaniat [[Viña del Mari rahvusvaheline laulufestival|Viña del Mari rahvusvahelisel laulufestivalil]].&lt;ref&gt;{{cite web
|url=https://www.botasot.info/mediale-vip-showbiz/1454740/nese-vdes-kenga-e-mirud-me-te-cilen-po-merr-pjese-ne-festivalin-e-rtsh-se/
|title=&quot;Nëse Vdes&quot;, kënga e MIRUD me të cilën po merr pjesë në Festivalin e RTSH-së
|website=Bota Sot
|language=sq
|access-date=2026-07-24
}}&lt;/ref&gt;

== Elulugu ==

Morina sündis [[Los Angeles]]es Albaania päritolu vanemate peres.&lt;ref name=&quot;rtv21&quot; /&gt; Ta õppis ooperilaulu [[Juilliardi kool]]is New Yorgis.&lt;ref&gt;{{Cite web|date=2025-11-12|title=MIRUD: el primer ícono pop global de Albania|url=https://laprensatachira.com/nota.php?ic=46717&amp;y=2025&amp;m=11&amp;tit=mirud--el-primer--icono-pop-global-de-albania|website=La Prensa Táchira|language=es|access-date=2026-01-10}}&lt;/ref&gt; Meedia andmetel laulab ta kaheksas keeles, sealhulgas albaania, inglise, hispaania ja portugali keeles.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Mastrángelo|first=Julián|date=2025-12-02|title=Conocé a Mirud, una de las nuevas voces de la escena pop global|url=https://billboard.ar/recomendados/conoce-a-mirud-una-de-las-nuevas-voces-de-la-escena-pop-global/|website=Billboard Argentina|language=es|access-date=2026-01-10}}&lt;/ref&gt; 2018. aastal osales ta esimest korda festivalil ''Festivali i Këngës''. Järgmisel aastal esindas ta Albaaniat Viña del Mari rahvusvahelisel laulufestivalil Tšiilis.&lt;ref&gt;{{Cite web|title=Mirud will perform in Albanian in Chile|url=https://telegrafi.com/en/Nice-to-perform-in-Albanian-in-Chile/|website=Telegrafi|language=en|access-date=2026-01-10}}&lt;/ref&gt; 2020. aastal pälvis tema esitus lauluga ''Nëse Vdes'' Albaania meedias laialdast tähelepanu.&lt;ref&gt;{{Cite web|title=The young Albanian artist Mirud grabs attention with his extravagant outfit at the RTSh Festival|url=https://telegrafi.com/en/the-young-Albanian-artist-Mirud-steals-the-attention-extravagant-outfit-at-the-rtsh-festival-that-is-criticized-by-followers-on-social-networks/|website=Telegrafi|language=en|access-date=2026-01-10}}&lt;/ref&gt; 2025. aastal teatas Mirud oma stuudioalbumi ''Desnudo'' ilmumisest, mida kajastasid mitmed Ladina-Ameerika hispaaniakeelsed väljaanded.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Oriente|first=Somos|date=2025-12-27|title=MIRUD anuncia su nuevo álbum Desnudo y proyecta su mensaje artístico hacia Latinoamérica|url=https://somosoriente.com/mirud-anuncia-su-nuevo-album-desnudo-y-proyecta-su-mensaje-artistico-hacia-latinoamerica/|language=es-CO|access-date=2026-01-10}}&lt;/ref&gt;

== Diskograafia ==

=== Stuudioalbumid ===
* ''Djali (Deluxe Edition)'' (2024)
* ''Desnudo'' (2025)
* ''Whispers From the Red Dunes'' (2025)

=== EP-d ===
* ''Valide-i Maktûle'' (2021)
* ''Dónde Va El Alma'' (2025)

=== Valitud singlid ===
* &quot;Block Me&quot; (2013)
* &quot;Cry Me A River&quot; (2026)

== Viited ==
{{reflist|2}}</text>
      <sha1>kug9wtu7oaw8jj97shtdatc7pyd742n</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204918</id>
      <parentid>7204904</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T21:36:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <origin>7204918</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4277" sha1="atllwbtyu36ghirzusd9bbcfg2wv8by" xml:space="preserve">{{Delete|1=Machine translation/LLM-generated content}}
{{Infokast muusik
| nimi                = Mirud
| pilt                = Mirud Festivali i Kenges Performance.jpg
| pildiallkiri        = Mirud esinemas Festivali i Këngësil
| taust               = soolo_laulja
| sünninimi           = Durim Morina
| sünniaeg            = {{Birth date and age|1994|10|17}}
| sünnikoht           = [[Los Angeles]], [[California]], [[Ameerika Ühendriigid]]&lt;ref&gt;{{Cite web
|date=2026-01-11
|title=Nga Los Angeles në Kosovë dhe sërish drejt botës, historia e vërtetë e Mirudit
|url=https://rtv21.tv/nga-los-angeles-ne-kosove-dhe-serish-drejt-botes-historia-e-vertete-e-mirudit/
|website=RTV21
|language=en-GB
|access-date=2026-01-11
}}&lt;/ref&gt;
| hääleliik           =
| stiil               = [[popmuusika]], [[ladina pop]], [[maailmamuusika]], ''[[sertanejo]]'', [[klassikaline crossover|klassikaline ''crossover'']], [[ooperimuusika]]
| amet                = laulja, laulukirjutaja
| tegev               = 2013–
| plaadifirma         = SME Records Inc.&lt;br&gt;Trax Records
| seotud_esitajad     =
| url                 = https://mirudofficial.com
}}
'''Mirud''' (kodanikunimega '''Durim Morina'''; sündinud [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[1994]] [[Los Angeles]]es) on [[albaanlased|albaania]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] laulja ja laulukirjutaja.&lt;ref name=&quot;rtv21&quot;&gt;{{Cite web
|date=2026-01-11
|title=Nga Los Angeles në Kosovë dhe sërish drejt botës, historia e vërtetë e Mirudit
|url=https://rtv21.tv/nga-los-angeles-ne-kosove-dhe-serish-drejt-botes-historia-e-vertete-e-mirudit/
|website=RTV21
|language=en-GB
|access-date=2026-01-11
}}&lt;/ref&gt; Ta on osalenud mitmel konkursil [[Festivali i Këngës]]l, samuti esindas ta 2019. aastal Albaaniat [[Viña del Mari rahvusvaheline laulufestival|Viña del Mari rahvusvahelisel laulufestivalil]].&lt;ref&gt;{{cite web
|url=https://www.botasot.info/mediale-vip-showbiz/1454740/nese-vdes-kenga-e-mirud-me-te-cilen-po-merr-pjese-ne-festivalin-e-rtsh-se/
|title=&quot;Nëse Vdes&quot;, kënga e MIRUD me të cilën po merr pjesë në Festivalin e RTSH-së
|website=Bota Sot
|language=sq
|access-date=2026-07-24
}}&lt;/ref&gt;

== Elulugu ==

Morina sündis Los Angeleses Albaania päritolu vanemate peres.&lt;ref name=&quot;rtv21&quot; /&gt; Ta õppis New Yorgis [[Juilliard School]]is ooperilaulmist.&lt;ref&gt;{{Cite web|date=2025-11-12|title=MIRUD: el primer ícono pop global de Albania|url=https://laprensatachira.com/nota.php?ic=46717&amp;y=2025&amp;m=11&amp;tit=mirud--el-primer--icono-pop-global-de-albania|website=La Prensa Táchira|language=es|access-date=2026-01-10}}&lt;/ref&gt; Meedia andmetel laulab ta kaheksas keeles, sealhulgas albaania, inglise, hispaania ja portugali keeles.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Mastrángelo|first=Julián|date=2025-12-02|title=Conocé a Mirud, una de las nuevas voces de la escena pop global|url=https://billboard.ar/recomendados/conoce-a-mirud-una-de-las-nuevas-voces-de-la-escena-pop-global/|website=Billboard Argentina|language=es|access-date=2026-01-10}}&lt;/ref&gt; 2018. aastal osales ta esimest korda festivalil Festivali i Këngës. 2020. aastal pälvis tema esitus lauluga &quot;Nëse Vdes&quot; Albaania meedias laialdast tähelepanu.&lt;ref&gt;{{Cite web|title=The young Albanian artist Mirud grabs attention with his extravagant outfit at the RTSh Festival|url=https://telegrafi.com/en/the-young-Albanian-artist-Mirud-steals-the-attention-extravagant-outfit-at-the-rtsh-festival-that-is-criticized-by-followers-on-social-networks/|website=Telegrafi|language=en|access-date=2026-01-10}}&lt;/ref&gt; 2025. aastal teatas Mirud oma stuudioalbumi &quot;[[Desnudo]]&quot; ilmumisest, mida kajastasid mitmed Ladina-Ameerika hispaaniakeelsed väljaanded.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Oriente|first=Somos|date=2025-12-27|title=MIRUD anuncia su nuevo álbum Desnudo y proyecta su mensaje artístico hacia Latinoamérica|url=https://somosoriente.com/mirud-anuncia-su-nuevo-album-desnudo-y-proyecta-su-mensaje-artistico-hacia-latinoamerica/|language=es-CO|access-date=2026-01-10}}&lt;/ref&gt;

== Plaadid ==

=== Stuudioalbumid ===
* &quot;Djali (Deluxe Edition)&quot; (2024)
* &quot;Desnudo&quot; (2025)
* &quot;Whispers From the Red Dunes&quot; (2025)

=== EP-d ===
* &quot;Valide-i Maktûle&quot; (2021)
* &quot;Dónde Va El Alma&quot; (2025)

=== Valitud singlid ===
* &quot;Block Me&quot; (2013)
* &quot;Cry Me A River&quot; (2026)

== Viited ==
{{reflist|2}}</text>
      <sha1>atllwbtyu36ghirzusd9bbcfg2wv8by</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204919</id>
      <parentid>7204918</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T21:36:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <origin>7204919</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4277" sha1="eidzx0jj29ry8b1tyopmafvs4jd0kep" xml:space="preserve">{{Delete|1=Machine translation/LLM-generated content}}
{{Infokast muusik
| nimi                = Mirud
| pilt                = Mirud Festivali i Kenges Performance.jpg
| pildiallkiri        = Mirud esinemas Festivali i Këngësil
| taust               = soolo_laulja
| sünninimi           = Durim Morina
| sünniaeg            = {{Birth date and age|1994|10|17}}
| sünnikoht           = [[Los Angeles]], [[California]], [[Ameerika Ühendriigid]]&lt;ref&gt;{{Cite web
|date=2026-01-11
|title=Nga Los Angeles në Kosovë dhe sërish drejt botës, historia e vërtetë e Mirudit
|url=https://rtv21.tv/nga-los-angeles-ne-kosove-dhe-serish-drejt-botes-historia-e-vertete-e-mirudit/
|website=RTV21
|language=en-GB
|access-date=2026-01-11
}}&lt;/ref&gt;
| hääleliik           =
| stiil               = [[popmuusika]], [[ladina pop]], [[maailmamuusika]], ''[[sertanejo]]'', [[klassikaline crossover|klassikaline ''crossover'']], [[ooperimuusika]]
| amet                = laulja, laulukirjutaja
| tegev               = 2013–
| plaadifirma         = SME Records Inc.&lt;br&gt;Trax Records
| seotud_esitajad     =
| url                 = https://mirudofficial.com
}}
'''Mirud''' (kodanikunimega '''Durim Morina'''; sündinud [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[1994]] [[Los Angeles]]es) on [[albaanlased|albaania]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] laulja ja laulukirjutaja.&lt;ref name=&quot;rtv21&quot;&gt;{{Cite web
|date=2026-01-11
|title=Nga Los Angeles në Kosovë dhe sërish drejt botës, historia e vërtetë e Mirudit
|url=https://rtv21.tv/nga-los-angeles-ne-kosove-dhe-serish-drejt-botes-historia-e-vertete-e-mirudit/
|website=RTV21
|language=en-GB
|access-date=2026-01-11
}}&lt;/ref&gt; Ta on osalenud mitmel konkursil [[Festivali i Këngës]]l, samuti esindas ta 2019. aastal Albaaniat [[Viña del Mari rahvusvaheline laulufestival|Viña del Mari rahvusvahelisel laulufestivalil]].&lt;ref&gt;{{cite web
|url=https://www.botasot.info/mediale-vip-showbiz/1454740/nese-vdes-kenga-e-mirud-me-te-cilen-po-merr-pjese-ne-festivalin-e-rtsh-se/
|title=&quot;Nëse Vdes&quot;, kënga e MIRUD me të cilën po merr pjesë në Festivalin e RTSH-së
|website=Bota Sot
|language=sq
|access-date=2026-07-24
}}&lt;/ref&gt;

== Elulugu ==

Morina sündis Los Angeleses albaania päritolu vanemate peres.&lt;ref name=&quot;rtv21&quot; /&gt; Ta õppis New Yorgis [[Juilliard School]]is ooperilaulmist.&lt;ref&gt;{{Cite web|date=2025-11-12|title=MIRUD: el primer ícono pop global de Albania|url=https://laprensatachira.com/nota.php?ic=46717&amp;y=2025&amp;m=11&amp;tit=mirud--el-primer--icono-pop-global-de-albania|website=La Prensa Táchira|language=es|access-date=2026-01-10}}&lt;/ref&gt; Meedia andmetel laulab ta kaheksas keeles, sealhulgas albaania, inglise, hispaania ja portugali keeles.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Mastrángelo|first=Julián|date=2025-12-02|title=Conocé a Mirud, una de las nuevas voces de la escena pop global|url=https://billboard.ar/recomendados/conoce-a-mirud-una-de-las-nuevas-voces-de-la-escena-pop-global/|website=Billboard Argentina|language=es|access-date=2026-01-10}}&lt;/ref&gt; 2018. aastal osales ta esimest korda festivalil Festivali i Këngës. 2020. aastal pälvis tema esitus lauluga &quot;Nëse Vdes&quot; Albaania meedias laialdast tähelepanu.&lt;ref&gt;{{Cite web|title=The young Albanian artist Mirud grabs attention with his extravagant outfit at the RTSh Festival|url=https://telegrafi.com/en/the-young-Albanian-artist-Mirud-steals-the-attention-extravagant-outfit-at-the-rtsh-festival-that-is-criticized-by-followers-on-social-networks/|website=Telegrafi|language=en|access-date=2026-01-10}}&lt;/ref&gt; 2025. aastal teatas Mirud oma stuudioalbumi &quot;[[Desnudo]]&quot; ilmumisest, mida kajastasid mitmed Ladina-Ameerika hispaaniakeelsed väljaanded.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Oriente|first=Somos|date=2025-12-27|title=MIRUD anuncia su nuevo álbum Desnudo y proyecta su mensaje artístico hacia Latinoamérica|url=https://somosoriente.com/mirud-anuncia-su-nuevo-album-desnudo-y-proyecta-su-mensaje-artistico-hacia-latinoamerica/|language=es-CO|access-date=2026-01-10}}&lt;/ref&gt;

== Plaadid ==

=== Stuudioalbumid ===
* &quot;Djali (Deluxe Edition)&quot; (2024)
* &quot;Desnudo&quot; (2025)
* &quot;Whispers From the Red Dunes&quot; (2025)

=== EP-d ===
* &quot;Valide-i Maktûle&quot; (2021)
* &quot;Dónde Va El Alma&quot; (2025)

=== Valitud singlid ===
* &quot;Block Me&quot; (2013)
* &quot;Cry Me A River&quot; (2026)

== Viited ==
{{reflist|2}}</text>
      <sha1>eidzx0jj29ry8b1tyopmafvs4jd0kep</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204941</id>
      <parentid>7204919</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T22:26:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <origin>7204941</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3836" sha1="krl09t18n5sh85lsjwzhexxo74a76h0" xml:space="preserve">{{Delete|1=Machine translation/LLM-generated content}}
{{Infokast muusik
| nimi                = Mirud
| pilt                = Mirud Festivali i Kenges Performance.jpg
| pildiallkiri        = Mirud esinemas Festivali i Këngësil
| taust               = soolo_laulja
| sünninimi           = Durim Morina
| sünniaeg            = {{Birth date and age|1994|10|17}}
| sünnikoht           = [[Los Angeles]], [[California]], [[Ameerika Ühendriigid]]&lt;ref&gt;{{Cite web
|date=2026-01-11
|title=Nga Los Angeles në Kosovë dhe sërish drejt botës, historia e vërtetë e Mirudit
|url=https://rtv21.tv/nga-los-angeles-ne-kosove-dhe-serish-drejt-botes-historia-e-vertete-e-mirudit/
|website=RTV21
|language=en-GB
|access-date=2026-01-11
}}&lt;/ref&gt;
| hääleliik           =
| stiil               = [[popmuusika]], [[ladina pop]], [[maailmamuusika]], ''[[sertanejo]]'', [[klassikaline crossover|klassikaline ''crossover'']], [[ooperimuusika]]
| amet                = laulja, laulukirjutaja
| tegev               = 2013–
| plaadifirma         = SME Records Inc.&lt;br&gt;Trax Records
| seotud_esitajad     =
| url                 = https://mirudofficial.com
}}
'''Mirud''' (kodanikunimega '''Durim Morina'''; sündinud [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[1994]] [[Los Angeles]]es) on [[albaanlased|albaania]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] laulja ja laulukirjutaja.&lt;ref name=&quot;rtv21&quot;&gt;{{Cite web
|date=2026-01-11
|title=Nga Los Angeles në Kosovë dhe sërish drejt botës, historia e vërtetë e Mirudit
|url=https://rtv21.tv/nga-los-angeles-ne-kosove-dhe-serish-drejt-botes-historia-e-vertete-e-mirudit/
|website=RTV21
|language=en-GB
|access-date=2026-01-11
}}&lt;/ref&gt; Ta on osalenud mitmel konkursil [[Festivali i Këngës]].

== Elulugu ==

Morina sündis Los Angeleses albaania päritolu vanemate peres.&lt;ref name=&quot;rtv21&quot; /&gt; Ta õppis New Yorgis [[Juilliard School]]is ooperilaulmist.&lt;ref&gt;{{Cite web|date=2025-11-12|title=MIRUD: el primer ícono pop global de Albania|url=https://laprensatachira.com/nota.php?ic=46717&amp;y=2025&amp;m=11&amp;tit=mirud--el-primer--icono-pop-global-de-albania|website=La Prensa Táchira|language=es|access-date=2026-01-10}}&lt;/ref&gt; Meedia andmetel laulab ta kaheksas keeles, sealhulgas albaania, inglise, hispaania ja portugali keeles.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Mastrángelo|first=Julián|date=2025-12-02|title=Conocé a Mirud, una de las nuevas voces de la escena pop global|url=https://billboard.ar/recomendados/conoce-a-mirud-una-de-las-nuevas-voces-de-la-escena-pop-global/|website=Billboard Argentina|language=es|access-date=2026-01-10}}&lt;/ref&gt; 2018. aastal osales ta esimest korda festivalil Festivali i Këngës. 2020. aastal pälvis tema esitus lauluga &quot;Nëse Vdes&quot; Albaania meedias laialdast tähelepanu.&lt;ref&gt;{{Cite web|title=The young Albanian artist Mirud grabs attention with his extravagant outfit at the RTSh Festival|url=https://telegrafi.com/en/the-young-Albanian-artist-Mirud-steals-the-attention-extravagant-outfit-at-the-rtsh-festival-that-is-criticized-by-followers-on-social-networks/|website=Telegrafi|language=en|access-date=2026-01-10}}&lt;/ref&gt; 2025. aastal teatas Mirud oma stuudioalbumi &quot;[[Desnudo]]&quot; ilmumisest, mida kajastasid mitmed Ladina-Ameerika hispaaniakeelsed väljaanded.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Oriente|first=Somos|date=2025-12-27|title=MIRUD anuncia su nuevo álbum Desnudo y proyecta su mensaje artístico hacia Latinoamérica|url=https://somosoriente.com/mirud-anuncia-su-nuevo-album-desnudo-y-proyecta-su-mensaje-artistico-hacia-latinoamerica/|language=es-CO|access-date=2026-01-10}}&lt;/ref&gt;

== Plaadid ==

=== Stuudioalbumid ===
* &quot;Djali (Deluxe Edition)&quot; (2024)
* &quot;Desnudo&quot; (2025)
* &quot;Whispers From the Red Dunes&quot; (2025)

=== EP-d ===
* &quot;Valide-i Maktûle&quot; (2021)
* &quot;Dónde Va El Alma&quot; (2025)

=== Valitud singlid ===
* &quot;Block Me&quot; (2013)
* &quot;Cry Me A River&quot; (2026)

== Viited ==
{{reflist|2}}</text>
      <sha1>krl09t18n5sh85lsjwzhexxo74a76h0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7205110</id>
      <parentid>7204941</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T10:40:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <origin>7205110</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3781" sha1="atr0xjd1ih8f38iv5j02m4qdhnxbv13" xml:space="preserve">{{Infokast muusik
| nimi                = Mirud
| pilt                = Mirud Festivali i Kenges Performance.jpg
| pildiallkiri        = Mirud esinemas Festivali i Këngësil
| taust               = soolo_laulja
| sünninimi           = Durim Morina
| sünniaeg            = {{Birth date and age|1994|10|17}}
| sünnikoht           = [[Los Angeles]], [[California]], [[Ameerika Ühendriigid]]&lt;ref&gt;{{Cite web
|date=2026-01-11
|title=Nga Los Angeles në Kosovë dhe sërish drejt botës, historia e vërtetë e Mirudit
|url=https://rtv21.tv/nga-los-angeles-ne-kosove-dhe-serish-drejt-botes-historia-e-vertete-e-mirudit/
|website=RTV21
|language=en-GB
|access-date=2026-01-11
}}&lt;/ref&gt;
| hääleliik           =
| stiil               = [[popmuusika]], [[ladina pop]], [[maailmamuusika]], ''[[sertanejo]]'', [[klassikaline crossover|klassikaline ''crossover'']], [[ooperimuusika]]
| amet                = laulja, laulukirjutaja
| tegev               = 2013–
| plaadifirma         = SME Records Inc.&lt;br&gt;Trax Records
| seotud_esitajad     =
| url                 = https://mirudofficial.com
}}
'''Mirud''' (kodanikunimega '''Durim Morina'''; sündinud [[17. oktoober|17. oktoobril]] [[1994]] [[Los Angeles]]es) on [[albaanlased|albaania]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] laulja ja laulukirjutaja.&lt;ref name=&quot;rtv21&quot;&gt;{{Cite web
|date=2026-01-11
|title=Nga Los Angeles në Kosovë dhe sërish drejt botës, historia e vërtetë e Mirudit
|url=https://rtv21.tv/nga-los-angeles-ne-kosove-dhe-serish-drejt-botes-historia-e-vertete-e-mirudit/
|website=RTV21
|language=en-GB
|access-date=2026-01-11
}}&lt;/ref&gt; Ta on osalenud mitmel konkursil [[Festivali i Këngës]].

== Elulugu ==

Morina sündis Los Angeleses albaania päritolu vanemate peres.&lt;ref name=&quot;rtv21&quot; /&gt; Ta õppis New Yorgis [[Juilliard School]]is ooperilaulmist.&lt;ref&gt;{{Cite web|date=2025-11-12|title=MIRUD: el primer ícono pop global de Albania|url=https://laprensatachira.com/nota.php?ic=46717&amp;y=2025&amp;m=11&amp;tit=mirud--el-primer--icono-pop-global-de-albania|website=La Prensa Táchira|language=es|access-date=2026-01-10}}&lt;/ref&gt; Meedia andmetel laulab ta kaheksas keeles, sealhulgas albaania, inglise, hispaania ja portugali keeles.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Mastrángelo|first=Julián|date=2025-12-02|title=Conocé a Mirud, una de las nuevas voces de la escena pop global|url=https://billboard.ar/recomendados/conoce-a-mirud-una-de-las-nuevas-voces-de-la-escena-pop-global/|website=Billboard Argentina|language=es|access-date=2026-01-10}}&lt;/ref&gt; 2018. aastal osales ta esimest korda festivalil Festivali i Këngës. 2020. aastal pälvis tema esitus lauluga &quot;Nëse Vdes&quot; Albaania meedias laialdast tähelepanu.&lt;ref&gt;{{Cite web|title=The young Albanian artist Mirud grabs attention with his extravagant outfit at the RTSh Festival|url=https://telegrafi.com/en/the-young-Albanian-artist-Mirud-steals-the-attention-extravagant-outfit-at-the-rtsh-festival-that-is-criticized-by-followers-on-social-networks/|website=Telegrafi|language=en|access-date=2026-01-10}}&lt;/ref&gt; 2025. aastal teatas Mirud oma stuudioalbumi &quot;[[Desnudo]]&quot; ilmumisest, mida kajastasid mitmed Ladina-Ameerika hispaaniakeelsed väljaanded.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Oriente|first=Somos|date=2025-12-27|title=MIRUD anuncia su nuevo álbum Desnudo y proyecta su mensaje artístico hacia Latinoamérica|url=https://somosoriente.com/mirud-anuncia-su-nuevo-album-desnudo-y-proyecta-su-mensaje-artistico-hacia-latinoamerica/|language=es-CO|access-date=2026-01-10}}&lt;/ref&gt;

== Plaadid ==

=== Stuudioalbumid ===
* &quot;Djali (Deluxe Edition)&quot; (2024)
* &quot;Desnudo&quot; (2025)
* &quot;Whispers From the Red Dunes&quot; (2025)

=== EP-d ===
* &quot;Valide-i Maktûle&quot; (2021)
* &quot;Dónde Va El Alma&quot; (2025)

=== Valitud singlid ===
* &quot;Block Me&quot; (2013)
* &quot;Cry Me A River&quot; (2026)

== Viited ==
{{reflist|2}}</text>
      <sha1>atr0xjd1ih8f38iv5j02m4qdhnxbv13</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2026. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719342</id>
    <revision>
      <id>7204765</id>
      <parentid>7204676</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T12:36:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Teomees</username>
        <id>97479</id>
      </contributor>
      <origin>7204765</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21621" sha1="96lip4ipkfdb65c5l1vljlp4otjwrfn" xml:space="preserve">{{Infokast turniir
| nimi = 2026. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus
| piktogramm = Athletics pictogram.svg
| pilt = 
| asukoht = [[Pärnu Rannastaadion]]
| kuupäevad = 24.–25. juuli 2026
| eelmine = [[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|2025]]
| järgmine = [[2027. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|2027]]
}}

'''2026. aasta [[Eesti meistrivõistlused kergejõustikus]]''' on '''109'''. Eesti meistrivõistlused, mis toimusid 24.–25. juulini [[Pärnu Rannastaadion]]il.

== Tulemused ==
=== Mehed ===
==== [[100 meetri jooks|100 m jooks]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Henri Sai]] ||align=center|04.12.2000 || SK Altius || align=center|10,40
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Dmitri Petrogradov]]|| align=&quot;center&quot; |02.12.2007 || Tallinna KJK Kalev || align=center|10,43
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Ats Kivimets]]|| align=&quot;center&quot; |14.08.2002 || Audentese SK  || align=center|10,76
|-
| align=center|'''4.''' || Andreas Kase|| align=&quot;center&quot; |19.02.2006 || KJK Järvala || align=center|10,82
|-
| align=center|'''5.''' || [[Tanel Visnap]]|| align=&quot;center&quot; |23.09.1992 || SK Maret-Sport || align=center|10,82
|-
| align=center|'''6.''' || Rasmus Jaanson|| align=&quot;center&quot; |30.11.2007 || SK Elite Sport || align=center|10,92
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''10,18''' [[Karl Erik Nazarov]], 16. juuni 2023 [[Jõhvi]]
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''10,28''' [[Marek Niit]], 18. august 2012 [[Tallinn]]
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Eesti meister 2025]]''': '''10,39''' Henri Sai
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[100 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== [[200 meetri jooks|200 m jooks]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Henri Sai]]|| align=&quot;center&quot; |04.12.2000 || SK Altius || align=center|20,95
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' ||  [[Andreas Kase]]|| align=&quot;center&quot; |19.02.2006 ||KJK Järvala  || align=center|21,72
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Rain Kirsipuu]]|| align=&quot;center&quot; |28.09.2006 || Tartu Ü. ASK ||align=center|21,83
|-
| align=center|'''4.''' || Andreas Varter|| align=&quot;center&quot; |11.07.2000  || Tartu Ü. ASK ||align=center|22,07
|-
| align=center|'''5.''' || Albert Annimäe || align=&quot;center&quot; |27.02.2001 || KJK Vike || align=center| 22,37
|-
| align=center|'''6.''' || Edvard Henno|| align=&quot;center&quot; |22.05.2001 || Tartu SS Kalev  || align=center| 22,53
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''20,43''' [[Marek Niit]], 9. juuni 2011 [[Des Moines]]
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''20,73''' Marek Niit, 2. august 2009 Tallinn
&lt;br&gt;'''[[2024. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#200 m jooks|Eesti meister 2025]]''': '''21,57''' [[Herman Seire]]
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[200 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== [[400 meetri jooks|400 m jooks]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Rain Kirsipuu]] ||align=center|28.09.2006 || Tartu Ü. ASK || align=center|47,85
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Kristo Mägi]] ||align=center|30.07.2004|| KJK TIPP || align=center|48,84
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Romet Kivi]] || align=&quot;center&quot; |13.07.2005 || SK Viraaž || align=center|49,27
|-
| align=center|'''4.''' || Erki Ütsmüts || align=&quot;center&quot; |10.11.2006 || Rapla JK || align=center|50,02
|-
| align=center|'''5.''' || Taivo Muusikus || align=&quot;center&quot; |21.01.2004 ||Tartu SS Kalev ||align=center| 50,07
|-
| align=center|'''6.''' || Ott Raudmäe || align=&quot;center&quot; |01.10.2009 ||Tartu Ü. ASK  ||align=center| 50,26
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''45,35''' [[Rasmus Mägi]], 25. juuni 2022 Tallinn
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''45,35''' Rasmus Mägi, 25. juuni 2022 Tallinn
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#400 m jooks|Eesti meister 2025]]''': '''48,50''' Rain Kirsipuu
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[400 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== [[800 meetri jooks|800 m jooks]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Rasmus Kisel]]|| align=&quot;center&quot; |21.07.1996 || Audentese SK || 1.49,70
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Sten Ütsmüts]]|| align=&quot;center&quot; |20.07.1994  || Rapla JK || 1.51,45
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Kristo Mägi]]|| align=&quot;center&quot; |30.07.2004 ||  KJK Tipp ||1.51,50
|-
| align=center|'''4.''' || Enari Tõnström|| align=&quot;center&quot; |23.12.1994 || Tartu SS Kalev || 1.52,02
|-
| align=center|'''5.''' || Taivo Muusikus|| align=&quot;center&quot; |21.01.2004  || Tartu SS Kalev  ||1.53,67
|-
| align=center|'''6.''' || Otto Kase ||align=center|01.09.2001  || Tartu Ü. ASK || 1.54,95
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''1.45,72''' [[Uku Renek Kronbergs]], 16. juuni 2026 [[Jõhvi]]
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''1.47,13''' Uku-Renek Kronbergs, 3. august 2025 Tallinn
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#800 m jooks|Eesti meister 2025]]''': '''1.47,13''' Uku Renek Kronbergs
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[800 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== [[1500 meetri jooks|1500 m jooks]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Deniss Šalkauskas]]|| align=&quot;center&quot; |01.12.1998 || Sparta Spordiselts || 3.45,86
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Rasmus Kisel]]|| align=&quot;center&quot; |21.07.1996  ||Audentese SK || 3.46,05
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Kalev Hõlpus]] ||align=center|02.03.2001 || Rapla JK || 3.50,27
|-
| align=center|'''4.''' || Oliver Annus|| align=&quot;center&quot; |27.02.2003 || Sparta Spordiselts  || 3.53,65
|-
| align=center|'''5.''' || Sten Ütsmüts|| align=&quot;center&quot; |20.07.1994  || Rapla JK || 3.58,15
|-
| align=center|'''6.''' || Jonas Meriloo || align=&quot;center&quot; |21.10.2009 || Audentese SK || 3.58,28
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''3.38,59''' [[Tiidrek Nurme]], 15. august 2008 [[Peking]]
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''3.44,16''' Tiidrek Nurme, 18. august 2012 Tallinn
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m jooks|Eesti meister 2025]]''': '''3.47,15''' Deniss Šalkauskas
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[1500 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== [[5000 meetri jooks|5000 m jooks]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Morten Siht]] ||align=center|03.08.2004 || VAK Staier || 14.29,29
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Oliver Annus]] ||align=center|27.02.2003 || Sparta Spordiselts  || 14.46,82
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Remi Edur]]|| align=&quot;center&quot; |10.08.2007 || Treeningpartner || 15.01,43
|-
| align=center|'''4.''' || Erik Marten Zernant || align=&quot;center&quot; | 05.03.2009 || Tartu Ü. ASK || 15.28,38
|-
| align=center|'''5.''' || Gert Martin Savitsch || align=&quot;center&quot; |25.03.2006 || Treeningpartner  || 15.41,07
|-
| align=center|'''6.''' || Margus Hanni || align=&quot;center&quot; |21.10.1997 || SK Kuldne Tervis || 15.49,05
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''13.17,2''' [[Enn Sellik]], 28. juuni 1976 [[Podolsk]]
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''13.56,2''' [[Toomas Turb]], 28. august 1984 [[Tartu]]
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m jooks|Eesti meister 2025]]''': '''14.16,88''' [[Leonid Latsepov]]
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[5000 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== [[110 m tõkkejooks]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Raiko Kahr]]|| align=&quot;center&quot; |30.08.2005 || Tallinna KJK Kalev || align=center|14,10
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Steven Leppoja]]|| align=&quot;center&quot; |29.03.2006 || KJK Lõunalõvi || align=center|14,30
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Risto Lillemets]]|| align=&quot;center&quot; |20.11.1997 || KJK Saare || align=center| 14,34
|-
| align=center|'''4.''' || Johannes Treiel|| align=&quot;center&quot; |04.10.1998 || KJK Saare || align=&quot;center&quot;| 14,59
|-
| align=center|'''5.''' || Aivar Ellam|| align=&quot;center&quot; |14.02.2005 || KJK Vike || align=&quot;center&quot;| 14,85
|-
| align=center|'''6.''' || Markus Anvelt|| align=&quot;center&quot; |15.12.2002 || Tallinna KJK Kalev || align=&quot;center&quot;| 14,88
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''13,62''' [[Tarmo Jallai]], 13. mai 2006 [[Xalapa]]
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''13,87''' [[Keiso Pedriks]], 1. august 2009 [[Tallinn]]
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|Eesti meister 2025]]''': '''14,49'''  [[Ralf Lepasson]]
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[110 m tõkkejooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== [[400 m tõkkejooks]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Johann-Martin Torim]] ||align=center|30.08.2006 || SK Elite Sport || 53,50
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Rasmus Tibar]]|| align=&quot;center&quot; |15.06.2006 || SK Fortis || 54,17
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Andres Leppsoo]]|| align=&quot;center&quot; |20.06.2008 || Tartu Ü. ASK ||  54,30
|-
| align=center|'''4.''' || Andres Esnar || align=&quot;center&quot; |09.01.2009 || SK Elite Sport ||  56,74
|-
| align=center|'''5.''' || Henri Haugas || align=&quot;center&quot; |05.10.2002 || Nõmme KJK || 58,02
|-
| align=center|'''6.''' || Lukas Jääger || align=&quot;center&quot; | 19.04.2007 || SK Fortis || 1.00,31
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''47,82''' [[Rasmus Mägi]], 14. juuni 2022 [[Turu]]
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''48,04''' [[Rasmus Mägi]], 30. juuli 2023 [[Tallinn]]
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|Eesti meister 2025]]''': '''51,91''' [[Sten Ander Sepp]]
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[400 m tõkkejooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== [[3000 m takistusjooks]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Remi Edur]] ||align=center| 10.08.2007 || Treeningpartner ||   9.20,36
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Rainer Kravets]]|| align=&quot;center&quot; | 26.01.2000 ||  UP Sport || 9.22,17
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Indrek Tobreluts]]|| align=&quot;center&quot; | 05.04.1976 || VAK Staier || 9.30,14
|-
| align=center|'''4.''' || [[Mihkel Reinkubjas]] || align=&quot;center&quot; | 12.12.1996 || Sparta SS ||   10.24,17
|-
| align=center|'''5.''' || Marek Truumaa || align=&quot;center&quot; |  17.06.1987 || Treeningpartner ||  10.42,02
|-
| align=center|'''6.''' || Rainer Leinus || align=&quot;center&quot; | 01.10.2001 || Treeningpartner ||  11.21,19
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''8.28,55''' [[Kaur Kivistik]], [[Zagreb]] 3. september 2019
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''8.30,96''' [[Aivar Tsarski]], 21. juuli 1990 [[Tartu]]
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|Eesti meister 2025]]''': '''9.26,51'''  [[Rainer Kravets]]
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[3000 m takistusjooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== [[Kõrgushüpe]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' ||  [[Aivar Ellam]] ||align=center|14.02.2005 || KJK Vike || 2.06
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Hendrik Lillemets]] ||align=center| 29.05.1999 || KJK Saare  || 2.06
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Kristen Robin Mast]] ||align=center| 28.07.2006 ||  || 2.03
|-
| align=center|'''4.''' || Tristan Aik Sild ||align=center| 09.12.2005 || Treeningpartner ||2.00
|-
| align=center|'''5.''' || Henri Eenpuu  ||align=center| 11.12.2007 || KJK Vike || 2.00
|-
| align=center|'''6.''' || [[Johannes Erm]] ||align=center| 26.03.1998 || SK Leksi 44 || 1.95
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''2.30''' [[Marko Turban]], 5. juuni 1996 [[Rakvere]]
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''2.24''' [[Marko Aleksejev]], [[2. august ]] 2004 [[Tallinn]]
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|Eesti meister 2025]]''': '''2.05''' [[Karl Lumi]]
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[Kõrgushüppe Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== [[Teivashüpe]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Henri Apri]] ||align=center| 22.03.2007 || SK Elite Sport || 5.66
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Robert Kompus]] ||align=center| 06.11.2005 || SK Elite Sport || 5.40
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Martin Plakk]] ||align=center| 12.11.2007 || Kuusalu SK || 5.00
|-
| align=center|'''4.''' || [[Risto Lillemets]] ||align=center| 20.11 1997 || KJK Saare || 4.90
|-
| align=center|'''5.''' || [[Rasmus Roosleht]] ||align=center| 27.07.2002 || Tallinna KJK Kalev || 4.80
|-
| align=center|'''6.''' || Ron Sebastian Puiestee ||align=center| 28.04.2007 ||KJK Saare  || 4.30
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''5.86''' [[Valeri Bukrejev]], 3. juuli 1994 [[Somero]]
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''5.66''' Henri Apri, 25. juuli 2026 [[Pärnu]]
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|Eesti meister 2025]]''': '''5.35''' [[Eerik Haamer]]
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[Teivashüppe Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== [[Kaugushüpe]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Hans-Christian Hausenberg]] ||align=center| 18.09.1998 || Tartu SS Kalev || 7.68
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Rasmus Jaanson]] ||align=center| 30.11.2007 || SK Elite Sport || 7.26
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Rasmus Roosleht]] ||align=center| 27.07.2002 || Tallinna KJK Kalev || 7.24
|-
| align=center|'''4.''' || Tristan Konso ||align=center| 04.12.2007 || KJK Vike || 7.20
|-
| align=center|'''5.''' || Jan Joonas Pohlak ||align=center| 26.07.2008 || SK Elite Sport || 6.99
|-
| align=center|'''6.''' || Henrik Kutberg ||align=center| 02.11.1992  || Tartu Ü. ASK || 6.84
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''8.10''' [[Erki Nool]], 27. mai 1995 [[Götzis]]
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''7.91''' [[Hans-Christian Hausenberg]], [[9. august ]] 2020 [[Tallinn]]
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|Eesti meister 2025]]''': '''7.08''' [[Ron Sebastian Puiestee]]
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[Kaugushüppe Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== [[Kolmikhüpe]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Viktor Morozov]] ||align=center| 13.03.2004 || KJK Atleetika || align=center|15.17
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Ilja Saikonen]] ||align=center| 05.07.2002 || KJK Kalev-Sillamäe ||align=center|14.33
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Gustav Lamp]] ||align=center| 18.04.2008 || SK Elite Sport ||align=center|14.22
|-
| align=center|'''4.''' || Jaanus Suvi ||align=center| 15.05.1980 || KJK Järvala ||align=center|13.99
|-
| align=center|'''5.''' || Tomas Simanauskas ||align=center| 11.04.2007 || Tallinna KJK Kalev ||align=center|13.73
|-
| align=center|'''6.''' || Roman Tanin ||align=center| 04.11.2005 || SK Maret-Sport ||align=center|13.60
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''17.35''' [[Jaak Uudmäe]], 25. juuli [[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#kolmikhüpe|1980]] [[Moskva]]
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''16.65''' [[Ilja Tumorin]], 7. juuli 2001 [[Haapsalu]]
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|Eesti meister 2025]]''': '''15.64''' Viktor Morozov
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[Kolmikhüppe Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== [[Kuulitõuge]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Andri Matrov]] ||align=center| 21.01.2004 || Tallinna KJK Kalev || align=center|17.10
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Sten Erik Iir]] ||align=center| 15.09.2007 || Tartu SS Kalev || align=center|15.60
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Tristan Aik Sild]] ||align=center|09.12.2005 || Treeningpartner ||align=center|15.27
|-
| align=center|'''4.''' || Kevin Sakson ||align=center| 04.05.2000 || Tallinna KJK Kalev ||align=center|14.96
|-
| align=center|'''5.''' || Sander Baumann ||align=center| 19.09.2008 || Tallinna KJK Kalev ||align=center|14.62
|-
| align=center|'''6.''' || Hendrik Kookmaa ||align=center| 20.03.2005 || Saue KJK  || align=center|14.58
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''20.76''' [[Kristo Galeta]], [ 21. juuli 2019 [[Pärnu]]
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''19.96''' [[Kristo Galeta]], 17. august 2019 [[Tallinn]]
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge |Eesti meister 2025]]''': '''17.81''' Andri Matrov
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[Kuulitõuke Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== [[Kettaheide]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Sten Erik Iir]] ||align=center| 15.09.2007 || Tartu SS Kalev || align=center|58.85
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Henrik Kookmaa]] ||align=center| 20.09.2005 || Saue KJK || align=center|52.90
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Priidu Niit]] ||align=center|27.01.1990 || Audentese SK ||align=center|51.42
|-
| align=center|'''4.''' || Kevin Sakson ||align=center| 04.05.2000 || Tallinna KJK Kalev ||align=center|50.17
|-
| align=center|'''5.''' || Hannes Remmelgas ||align=center| 08.03.2003 ||Tartu Ü. ASK  ||align=center|49.45
|-
| align=center|'''6.''' || Gevin Genro Paas ||align=center| 11.04.2000   || Tallinna KJK Kalev ||align=center|48.51
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''73.38''' [[Gerd Kanter]], 4. september 2006 [[Helsingborg]]
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''69.58''' [[Gerd Kanter]], 22. juuli 2006 [[Tallinn]]
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|Eesti meister 2025]]''': '''53.56''' Sten Erik Iir
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[Kettaheite Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== [[Vasaraheide]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Adam Kelly]] ||align=center| 06.07.1997 || Audentese SK || align=center|72.71
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Alar Reiljan]] ||align=center|28.05.2004 || Tartu Ü. ASK || align=center|65.01
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Toomas Tankler]] ||align=center| 22.02.1998 || Niidupargi KJK ||align=center|62.39
|-
| align=center|'''4.''' || Rhet Daniel Punt ||align=center| 06.11.2003 || SK Fortis ||align=center|58.59
|-
| align=center|'''5.''' || Mark Kristohver Emmerich ||align=center| 26.08.1997 || Tartu SS Kalev||align=center|49.27
|-
| align=center|'''6.''' || Tristan Talts ||align=center| 20.04.2004 ||Nõmme KJK  ||align=center|47.00
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''84.40''' [[Jüri Tamm]], 9. september 1984 [[Banska Bystrica]]
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''76.78''' [[Jüri Tamm]], 17. juuli 1994 [[Tallinn]]
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|Eesti meister 2025]]''': '''71.11''' Adam Kelly
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[Vasaraheite Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

{{pooleli}}
{{Eesti meistrivõistlused kergejõustikus}}
[[Kategooria:2026. aasta Eesti spordis]]
[[Kategooria:Eesti meistrivõistlused kergejõustikus]]</text>
      <sha1>96lip4ipkfdb65c5l1vljlp4otjwrfn</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204780</id>
      <parentid>7204765</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T13:15:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Teomees</username>
        <id>97479</id>
      </contributor>
      <origin>7204780</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="24472" sha1="n1mbrzhwuh4u9bp9sieb8tn4mxnvohr" xml:space="preserve">{{Infokast turniir
| nimi = 2026. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus
| piktogramm = Athletics pictogram.svg
| pilt = 
| asukoht = [[Pärnu Rannastaadion]]
| kuupäevad = 24.–25. juuli 2026
| eelmine = [[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|2025]]
| järgmine = [[2027. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|2027]]
}}

'''2026. aasta [[Eesti meistrivõistlused kergejõustikus]]''' on '''109'''. Eesti meistrivõistlused, mis toimusid 24.–25. juulini [[Pärnu Rannastaadion]]il.

== Tulemused ==
=== Mehed ===
==== [[100 meetri jooks|100 m jooks]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Henri Sai]] ||align=center|04.12.2000 || SK Altius || align=center|10,40
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Dmitri Petrogradov]]|| align=&quot;center&quot; |02.12.2007 || Tallinna KJK Kalev || align=center|10,43
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Ats Kivimets]]|| align=&quot;center&quot; |14.08.2002 || Audentese SK  || align=center|10,76
|-
| align=center|'''4.''' || Andreas Kase|| align=&quot;center&quot; |19.02.2006 || KJK Järvala || align=center|10,82
|-
| align=center|'''5.''' || [[Tanel Visnap]]|| align=&quot;center&quot; |23.09.1992 || SK Maret-Sport || align=center|10,82
|-
| align=center|'''6.''' || Rasmus Jaanson|| align=&quot;center&quot; |30.11.2007 || SK Elite Sport || align=center|10,92
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''10,18''' [[Karl Erik Nazarov]], 16. juuni 2023 [[Jõhvi]]
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''10,28''' [[Marek Niit]], 18. august 2012 [[Tallinn]]
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Eesti meister 2025]]''': '''10,39''' Henri Sai
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[100 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== [[200 meetri jooks|200 m jooks]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Henri Sai]]|| align=&quot;center&quot; |04.12.2000 || SK Altius || align=center|20,95
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' ||  [[Andreas Kase]]|| align=&quot;center&quot; |19.02.2006 ||KJK Järvala  || align=center|21,72
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Rain Kirsipuu]]|| align=&quot;center&quot; |28.09.2006 || Tartu Ü. ASK ||align=center|21,83
|-
| align=center|'''4.''' || Andreas Varter|| align=&quot;center&quot; |11.07.2000  || Tartu Ü. ASK ||align=center|22,07
|-
| align=center|'''5.''' || Albert Annimäe || align=&quot;center&quot; |27.02.2001 || KJK Vike || align=center| 22,37
|-
| align=center|'''6.''' || Edvard Henno|| align=&quot;center&quot; |22.05.2001 || Tartu SS Kalev  || align=center| 22,53
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''20,43''' [[Marek Niit]], 9. juuni 2011 [[Des Moines]]
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''20,73''' Marek Niit, 2. august 2009 Tallinn
&lt;br&gt;'''[[2024. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#200 m jooks|Eesti meister 2025]]''': '''21,57''' [[Herman Seire]]
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[200 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== [[400 meetri jooks|400 m jooks]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Rain Kirsipuu]] ||align=center|28.09.2006 || Tartu Ü. ASK || align=center|47,85
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Kristo Mägi]] ||align=center|30.07.2004|| KJK TIPP || align=center|48,84
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Romet Kivi]] || align=&quot;center&quot; |13.07.2005 || SK Viraaž || align=center|49,27
|-
| align=center|'''4.''' || Erki Ütsmüts || align=&quot;center&quot; |10.11.2006 || Rapla JK || align=center|50,02
|-
| align=center|'''5.''' || Taivo Muusikus || align=&quot;center&quot; |21.01.2004 ||Tartu SS Kalev ||align=center| 50,07
|-
| align=center|'''6.''' || Ott Raudmäe || align=&quot;center&quot; |01.10.2009 ||Tartu Ü. ASK  ||align=center| 50,26
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''45,35''' [[Rasmus Mägi]], 25. juuni 2022 Tallinn
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''45,35''' Rasmus Mägi, 25. juuni 2022 Tallinn
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#400 m jooks|Eesti meister 2025]]''': '''48,50''' Rain Kirsipuu
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[400 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== [[800 meetri jooks|800 m jooks]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Rasmus Kisel]]|| align=&quot;center&quot; |21.07.1996 || Audentese SK || 1.49,70
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Sten Ütsmüts]]|| align=&quot;center&quot; |20.07.1994  || Rapla JK || 1.51,45
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Kristo Mägi]]|| align=&quot;center&quot; |30.07.2004 ||  KJK Tipp ||1.51,50
|-
| align=center|'''4.''' || Enari Tõnström|| align=&quot;center&quot; |23.12.1994 || Tartu SS Kalev || 1.52,02
|-
| align=center|'''5.''' || Taivo Muusikus|| align=&quot;center&quot; |21.01.2004  || Tartu SS Kalev  ||1.53,67
|-
| align=center|'''6.''' || Otto Kase ||align=center|01.09.2001  || Tartu Ü. ASK || 1.54,95
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''1.45,72''' [[Uku Renek Kronbergs]], 16. juuni 2026 [[Jõhvi]]
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''1.47,13''' Uku-Renek Kronbergs, 3. august 2025 Tallinn
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#800 m jooks|Eesti meister 2025]]''': '''1.47,13''' Uku Renek Kronbergs
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[800 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== [[1500 meetri jooks|1500 m jooks]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Deniss Šalkauskas]]|| align=&quot;center&quot; |01.12.1998 || Sparta Spordiselts || 3.45,86
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Rasmus Kisel]]|| align=&quot;center&quot; |21.07.1996  ||Audentese SK || 3.46,05
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Kalev Hõlpus]] ||align=center|02.03.2001 || Rapla JK || 3.50,27
|-
| align=center|'''4.''' || Oliver Annus|| align=&quot;center&quot; |27.02.2003 || Sparta Spordiselts  || 3.53,65
|-
| align=center|'''5.''' || Sten Ütsmüts|| align=&quot;center&quot; |20.07.1994  || Rapla JK || 3.58,15
|-
| align=center|'''6.''' || Jonas Meriloo || align=&quot;center&quot; |21.10.2009 || Audentese SK || 3.58,28
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''3.38,59''' [[Tiidrek Nurme]], 15. august 2008 [[Peking]]
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''3.44,16''' Tiidrek Nurme, 18. august 2012 Tallinn
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m jooks|Eesti meister 2025]]''': '''3.47,15''' Deniss Šalkauskas
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[1500 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== [[5000 meetri jooks|5000 m jooks]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Morten Siht]] ||align=center|03.08.2004 || VAK Staier || 14.29,29
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Oliver Annus]] ||align=center|27.02.2003 || Sparta Spordiselts  || 14.46,82
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Remi Edur]]|| align=&quot;center&quot; |10.08.2007 || Treeningpartner || 15.01,43
|-
| align=center|'''4.''' || Erik Marten Zernant || align=&quot;center&quot; | 05.03.2009 || Tartu Ü. ASK || 15.28,38
|-
| align=center|'''5.''' || Gert Martin Savitsch || align=&quot;center&quot; |25.03.2006 || Treeningpartner  || 15.41,07
|-
| align=center|'''6.''' || Margus Hanni || align=&quot;center&quot; |21.10.1997 || SK Kuldne Tervis || 15.49,05
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''13.17,2''' [[Enn Sellik]], 28. juuni 1976 [[Podolsk]]
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''13.56,2''' [[Toomas Turb]], 28. august 1984 [[Tartu]]
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m jooks|Eesti meister 2025]]''': '''14.16,88''' [[Leonid Latsepov]]
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[5000 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== [[110 m tõkkejooks]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Raiko Kahr]]|| align=&quot;center&quot; |30.08.2005 || Tallinna KJK Kalev || align=center|14,10
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Steven Leppoja]]|| align=&quot;center&quot; |29.03.2006 || KJK Lõunalõvi || align=center|14,30
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Risto Lillemets]]|| align=&quot;center&quot; |20.11.1997 || KJK Saare || align=center| 14,34
|-
| align=center|'''4.''' || Johannes Treiel|| align=&quot;center&quot; |04.10.1998 || KJK Saare || align=&quot;center&quot;| 14,59
|-
| align=center|'''5.''' || Aivar Ellam|| align=&quot;center&quot; |14.02.2005 || KJK Vike || align=&quot;center&quot;| 14,85
|-
| align=center|'''6.''' || Markus Anvelt|| align=&quot;center&quot; |15.12.2002 || Tallinna KJK Kalev || align=&quot;center&quot;| 14,88
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''13,62''' [[Tarmo Jallai]], 13. mai 2006 [[Xalapa]]
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''13,87''' [[Keiso Pedriks]], 1. august 2009 [[Tallinn]]
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|Eesti meister 2025]]''': '''14,49'''  [[Ralf Lepasson]]
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[110 m tõkkejooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== [[400 m tõkkejooks]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Johann-Martin Torim]] ||align=center|30.08.2006 || SK Elite Sport || 53,50
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Rasmus Tibar]]|| align=&quot;center&quot; |15.06.2006 || SK Fortis || 54,17
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Andres Leppsoo]]|| align=&quot;center&quot; |20.06.2008 || Tartu Ü. ASK ||  54,30
|-
| align=center|'''4.''' || Andres Esnar || align=&quot;center&quot; |09.01.2009 || SK Elite Sport ||  56,74
|-
| align=center|'''5.''' || Henri Haugas || align=&quot;center&quot; |05.10.2002 || Nõmme KJK || 58,02
|-
| align=center|'''6.''' || Lukas Jääger || align=&quot;center&quot; | 19.04.2007 || SK Fortis || 1.00,31
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''47,82''' [[Rasmus Mägi]], 14. juuni 2022 [[Turu]]
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''48,04''' [[Rasmus Mägi]], 30. juuli 2023 [[Tallinn]]
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|Eesti meister 2025]]''': '''51,91''' [[Sten Ander Sepp]]
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[400 m tõkkejooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== [[3000 m takistusjooks]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Remi Edur]] ||align=center| 10.08.2007 || Treeningpartner ||   9.20,36
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Rainer Kravets]]|| align=&quot;center&quot; | 26.01.2000 ||  UP Sport || 9.22,17
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Indrek Tobreluts]]|| align=&quot;center&quot; | 05.04.1976 || VAK Staier || 9.30,14
|-
| align=center|'''4.''' || [[Mihkel Reinkubjas]] || align=&quot;center&quot; | 12.12.1996 || Sparta SS ||   10.24,17
|-
| align=center|'''5.''' || Marek Truumaa || align=&quot;center&quot; |  17.06.1987 || Treeningpartner ||  10.42,02
|-
| align=center|'''6.''' || Rainer Leinus || align=&quot;center&quot; | 01.10.2001 || Treeningpartner ||  11.21,19
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''8.28,55''' [[Kaur Kivistik]], [[Zagreb]] 3. september 2019
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''8.30,96''' [[Aivar Tsarski]], 21. juuli 1990 [[Tartu]]
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|Eesti meister 2025]]''': '''9.26,51'''  [[Rainer Kravets]]
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[3000 m takistusjooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== [[Kõrgushüpe]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' ||  [[Aivar Ellam]] ||align=center|14.02.2005 || KJK Vike || 2.06
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Hendrik Lillemets]] ||align=center| 29.05.1999 || KJK Saare  || 2.06
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Kristen Robin Mast]] ||align=center| 28.07.2006 ||  || 2.03
|-
| align=center|'''4.''' || Tristan Aik Sild ||align=center| 09.12.2005 || Treeningpartner ||2.00
|-
| align=center|'''5.''' || Henri Eenpuu  ||align=center| 11.12.2007 || KJK Vike || 2.00
|-
| align=center|'''6.''' || [[Johannes Erm]] ||align=center| 26.03.1998 || SK Leksi 44 || 1.95
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''2.30''' [[Marko Turban]], 5. juuni 1996 [[Rakvere]]
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''2.24''' [[Marko Aleksejev]], [[2. august ]] 2004 [[Tallinn]]
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|Eesti meister 2025]]''': '''2.05''' [[Karl Lumi]]
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[Kõrgushüppe Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== [[Teivashüpe]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Henri Apri]] ||align=center| 22.03.2007 || SK Elite Sport || 5.66
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Robert Kompus]] ||align=center| 06.11.2005 || SK Elite Sport || 5.40
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Martin Plakk]] ||align=center| 12.11.2007 || Kuusalu SK || 5.00
|-
| align=center|'''4.''' || [[Risto Lillemets]] ||align=center| 20.11 1997 || KJK Saare || 4.90
|-
| align=center|'''5.''' || [[Rasmus Roosleht]] ||align=center| 27.07.2002 || Tallinna KJK Kalev || 4.80
|-
| align=center|'''6.''' || Ron Sebastian Puiestee ||align=center| 28.04.2007 ||KJK Saare  || 4.30
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''5.86''' [[Valeri Bukrejev]], 3. juuli 1994 [[Somero]]
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''5.66''' Henri Apri, 25. juuli 2026 [[Pärnu]]
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|Eesti meister 2025]]''': '''5.35''' [[Eerik Haamer]]
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[Teivashüppe Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== [[Kaugushüpe]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Hans-Christian Hausenberg]] ||align=center| 18.09.1998 || Tartu SS Kalev || 7.68
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Rasmus Jaanson]] ||align=center| 30.11.2007 || SK Elite Sport || 7.26
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Rasmus Roosleht]] ||align=center| 27.07.2002 || Tallinna KJK Kalev || 7.24
|-
| align=center|'''4.''' || Tristan Konso ||align=center| 04.12.2007 || KJK Vike || 7.20
|-
| align=center|'''5.''' || Jan Joonas Pohlak ||align=center| 26.07.2008 || SK Elite Sport || 6.99
|-
| align=center|'''6.''' || Henrik Kutberg ||align=center| 02.11.1992  || Tartu Ü. ASK || 6.84
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''8.10''' [[Erki Nool]], 27. mai 1995 [[Götzis]]
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''7.91''' [[Hans-Christian Hausenberg]], [[9. august ]] 2020 [[Tallinn]]
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|Eesti meister 2025]]''': '''7.08''' [[Ron Sebastian Puiestee]]
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[Kaugushüppe Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== [[Kolmikhüpe]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Viktor Morozov]] ||align=center| 13.03.2004 || KJK Atleetika || align=center|15.17
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Ilja Saikonen]] ||align=center| 05.07.2002 || KJK Kalev-Sillamäe ||align=center|14.33
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Gustav Lamp]] ||align=center| 18.04.2008 || SK Elite Sport ||align=center|14.22
|-
| align=center|'''4.''' || Jaanus Suvi ||align=center| 15.05.1980 || KJK Järvala ||align=center|13.99
|-
| align=center|'''5.''' || Tomas Simanauskas ||align=center| 11.04.2007 || Tallinna KJK Kalev ||align=center|13.73
|-
| align=center|'''6.''' || Roman Tanin ||align=center| 04.11.2005 || SK Maret-Sport ||align=center|13.60
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''17.35''' [[Jaak Uudmäe]], 25. juuli [[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#kolmikhüpe|1980]] [[Moskva]]
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''16.65''' [[Ilja Tumorin]], 7. juuli 2001 [[Haapsalu]]
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|Eesti meister 2025]]''': '''15.64''' Viktor Morozov
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[Kolmikhüppe Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== [[Kuulitõuge]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Andri Matrov]] ||align=center| 21.01.2004 || Tallinna KJK Kalev || align=center|17.10
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Sten Erik Iir]] ||align=center| 15.09.2007 || Tartu SS Kalev || align=center|15.60
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Tristan Aik Sild]] ||align=center|09.12.2005 || Treeningpartner ||align=center|15.27
|-
| align=center|'''4.''' || Kevin Sakson ||align=center| 04.05.2000 || Tallinna KJK Kalev ||align=center|14.96
|-
| align=center|'''5.''' || Sander Baumann ||align=center| 19.09.2008 || Tallinna KJK Kalev ||align=center|14.62
|-
| align=center|'''6.''' || Hendrik Kookmaa ||align=center| 20.03.2005 || Saue KJK  || align=center|14.58
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''20.76''' [[Kristo Galeta]], [ 21. juuli 2019 [[Pärnu]]
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''19.96''' [[Kristo Galeta]], 17. august 2019 [[Tallinn]]
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge |Eesti meister 2025]]''': '''17.81''' Andri Matrov
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[Kuulitõuke Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== [[Kettaheide]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Sten Erik Iir]] ||align=center| 15.09.2007 || Tartu SS Kalev || align=center|58.85
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Henrik Kookmaa]] ||align=center| 20.09.2005 || Saue KJK || align=center|52.90
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Priidu Niit]] ||align=center|27.01.1990 || Audentese SK ||align=center|51.42
|-
| align=center|'''4.''' || Kevin Sakson ||align=center| 04.05.2000 || Tallinna KJK Kalev ||align=center|50.17
|-
| align=center|'''5.''' || Hannes Remmelgas ||align=center| 08.03.2003 ||Tartu Ü. ASK  ||align=center|49.45
|-
| align=center|'''6.''' || Gevin Genro Paas ||align=center| 11.04.2000   || Tallinna KJK Kalev ||align=center|48.51
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''73.38''' [[Gerd Kanter]], 4. september 2006 [[Helsingborg]]
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''69.58''' [[Gerd Kanter]], 22. juuli 2006 [[Tallinn]]
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|Eesti meister 2025]]''': '''53.56''' Sten Erik Iir
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[Kettaheite Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== [[Vasaraheide]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Adam Kelly]] ||align=center| 06.07.1997 || Audentese SK || align=center|72.71
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Alar Reiljan]] ||align=center|28.05.2004 || Tartu Ü. ASK || align=center|65.01
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Toomas Tankler]] ||align=center| 22.02.1998 || Niidupargi KJK ||align=center|62.39
|-
| align=center|'''4.''' || Rhet Daniel Punt ||align=center| 06.11.2003 || SK Fortis ||align=center|58.59
|-
| align=center|'''5.''' || Mark Kristohver Emmerich ||align=center| 26.08.1997 || Tartu SS Kalev||align=center|49.27
|-
| align=center|'''6.''' || Tristan Talts ||align=center| 20.04.2004 ||Nõmme KJK  ||align=center|47.00
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''84.40''' [[Jüri Tamm]], 9. september 1984 [[Banska Bystrica]]
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''76.78''' [[Jüri Tamm]], 17. juuli 1994 [[Tallinn]]
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|Eesti meister 2025]]''': '''71.11''' Adam Kelly
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[Vasaraheite Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== [[Odavise]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Andry Harjakas]] ||align=center| 15.06.2003 || Audentese SK ||align=center|69.85
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Kunnar Erich Viisel]] ||align=center| 06.10.1999 || Tallinna KJK Kalev || align=center|68.58
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Tristan Aik Sild]] ||align=center| 09.12.2005 || Treeningpartner || align=center|67.76
|-
| align=center|'''4.''' || Aleksander Ojasaar ||align=center| 28.09.2007 || KJK Harta ||align=center|67.13
|-
| align=center|'''5.''' || Martin Põder ||align=center| 07.06.2006 || Tartu SS Kalev ||align=center|58.52
|-
| align=center|'''6.''' || Ahti Põder ||align=center|29.08.1976 || KJS Sakala ||align=center|54.99
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''90.61''' [[Magnus Kirt]], 22. juuni 2019 [[Kuortane]]
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''88.28''' [[Magnus Kirt]], 28. juuli 2018 [[Tallinn]]
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|Eesti meister 2025]]''': '''70.46''' Kunnar Erich Viisel
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[Odaviske Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== [[Kümnevõistlus]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Üksikalade tulemused
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Andreas Trumm]] ||align=center |23.11.2006 || Tartu Ü. ASK || 11,20 6.71 12.78 1.86 49,04 14,81 40.97 5.06 47.14 4.46,49||align=center| 7427
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Aleks Malm]] ||align=center| 11.07.2002 || KJK Vike || 11,16 6.70 12.85 1.80 50,62 14,69 42.88 4.26 49.15 5.14,61 ||align=center| 6995
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[David Jaanson]] ||align=center| 06.07.2003 || SK Leksi 44 || 11,68 6.53 12.36 1.98 51,82 15,58 40.80 4.46 45.44 5.02,95 || align=center| 6839
|-
| align=center|'''4.''' || Valter Eric Viisel || align=&quot;center&quot; | 19.05.2004  || Tallinna KJK Kalev || 11,75 6.71 12.53 1.80 51,62 15,73 34.50 4.36 50.70 4.50,28  ||align=center| 6706
|-
| align=center|'''5.''' || Timo Kaarus || align=&quot;center&quot; | 29.08.2005 || Tallinna KJK Kalev|| 11,58 6.32 10.40 1.83 52,93 16,05 32.09 4.16 47.20 4.49,98 ||align=center| 6302
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''8815''' [[Erki Nool]], 7. august 2001 [[Edmonton]]
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''8424''' [[Johannes Erm]], 29.-30. juuli 2023 [[Tallinn]]
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#Kümnevõistlus|Eesti meister 2025]]''': '''8028''' [[Risto Lillemets]]
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[Kümnevõistluse Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]

{{pooleli}}
{{Eesti meistrivõistlused kergejõustikus}}
[[Kategooria:2026. aasta Eesti spordis]]
[[Kategooria:Eesti meistrivõistlused kergejõustikus]]</text>
      <sha1>n1mbrzhwuh4u9bp9sieb8tn4mxnvohr</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7205143</id>
      <parentid>7204780</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T11:47:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Teomees</username>
        <id>97479</id>
      </contributor>
      <origin>7205143</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="27328" sha1="66z56k1asn2mzvyh50v3j0ekla8zix3" xml:space="preserve">{{Infokast turniir
| nimi = 2026. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus
| piktogramm = Athletics pictogram.svg
| pilt = 
| asukoht = [[Pärnu Rannastaadion]]
| kuupäevad = 24.–25. juuli 2026
| eelmine = [[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|2025]]
| järgmine = [[2027. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus|2027]]
}}

'''2026. aasta [[Eesti meistrivõistlused kergejõustikus]]''' on '''109'''. Eesti meistrivõistlused, mis toimusid 24.–25. juulini [[Pärnu Rannastaadion]]il.

== Tulemused ==
=== Mehed ===
==== [[100 meetri jooks|100 m jooks]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Henri Sai]] ||align=center|04.12.2000 || SK Altius || align=center|10,40
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Dmitri Petrogradov]]|| align=&quot;center&quot; |02.12.2007 || Tallinna KJK Kalev || align=center|10,43
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Ats Kivimets]]|| align=&quot;center&quot; |14.08.2002 || Audentese SK  || align=center|10,76
|-
| align=center|'''4.''' || Andreas Kase|| align=&quot;center&quot; |19.02.2006 || KJK Järvala || align=center|10,82
|-
| align=center|'''5.''' || [[Tanel Visnap]]|| align=&quot;center&quot; |23.09.1992 || SK Maret-Sport || align=center|10,82
|-
| align=center|'''6.''' || Rasmus Jaanson|| align=&quot;center&quot; |30.11.2007 || SK Elite Sport || align=center|10,92
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''10,18''' [[Karl Erik Nazarov]], 16. juuni 2023 [[Jõhvi]]
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''10,28''' [[Marek Niit]], 18. august 2012 [[Tallinn]]
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#100 m jooks|Eesti meister 2025]]''': '''10,39''' Henri Sai
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[100 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== [[200 meetri jooks|200 m jooks]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Henri Sai]]|| align=&quot;center&quot; |04.12.2000 || SK Altius || align=center|20,95
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' ||  [[Andreas Kase]]|| align=&quot;center&quot; |19.02.2006 ||KJK Järvala  || align=center|21,72
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Rain Kirsipuu]]|| align=&quot;center&quot; |28.09.2006 || Tartu Ü. ASK ||align=center|21,83
|-
| align=center|'''4.''' || Andreas Varter|| align=&quot;center&quot; |11.07.2000  || Tartu Ü. ASK ||align=center|22,07
|-
| align=center|'''5.''' || Albert Annimäe || align=&quot;center&quot; |27.02.2001 || KJK Vike || align=center| 22,37
|-
| align=center|'''6.''' || Edvard Henno|| align=&quot;center&quot; |22.05.2001 || Tartu SS Kalev  || align=center| 22,53
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''20,43''' [[Marek Niit]], 9. juuni 2011 [[Des Moines]]
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''20,73''' Marek Niit, 2. august 2009 Tallinn
&lt;br&gt;'''[[2024. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#200 m jooks|Eesti meister 2025]]''': '''21,57''' [[Herman Seire]]
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[200 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== [[400 meetri jooks|400 m jooks]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Rain Kirsipuu]] ||align=center|28.09.2006 || Tartu Ü. ASK || align=center|47,85
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Kristo Mägi]] ||align=center|30.07.2004|| KJK TIPP || align=center|48,84
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Romet Kivi]] || align=&quot;center&quot; |13.07.2005 || SK Viraaž || align=center|49,27
|-
| align=center|'''4.''' || Erki Ütsmüts || align=&quot;center&quot; |10.11.2006 || Rapla JK || align=center|50,02
|-
| align=center|'''5.''' || Taivo Muusikus || align=&quot;center&quot; |21.01.2004 ||Tartu SS Kalev ||align=center| 50,07
|-
| align=center|'''6.''' || Ott Raudmäe || align=&quot;center&quot; |01.10.2009 ||Tartu Ü. ASK  ||align=center| 50,26
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''45,35''' [[Rasmus Mägi]], 25. juuni 2022 Tallinn
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''45,35''' Rasmus Mägi, 25. juuni 2022 Tallinn
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#400 m jooks|Eesti meister 2025]]''': '''48,50''' Rain Kirsipuu
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[400 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== [[800 meetri jooks|800 m jooks]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Rasmus Kisel]]|| align=&quot;center&quot; |21.07.1996 || Audentese SK || 1.49,70
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Sten Ütsmüts]]|| align=&quot;center&quot; |20.07.1994  || Rapla JK || 1.51,45
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Kristo Mägi]]|| align=&quot;center&quot; |30.07.2004 ||  KJK Tipp ||1.51,50
|-
| align=center|'''4.''' || Enari Tõnström|| align=&quot;center&quot; |23.12.1994 || Tartu SS Kalev || 1.52,02
|-
| align=center|'''5.''' || Taivo Muusikus|| align=&quot;center&quot; |21.01.2004  || Tartu SS Kalev  ||1.53,67
|-
| align=center|'''6.''' || Otto Kase ||align=center|01.09.2001  || Tartu Ü. ASK || 1.54,95
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''1.45,72''' [[Uku Renek Kronbergs]], 16. juuni 2026 [[Jõhvi]]
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''1.47,13''' Uku-Renek Kronbergs, 3. august 2025 Tallinn
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#800 m jooks|Eesti meister 2025]]''': '''1.47,13''' Uku Renek Kronbergs
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[800 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== [[1500 meetri jooks|1500 m jooks]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Deniss Šalkauskas]]|| align=&quot;center&quot; |01.12.1998 || Sparta Spordiselts || 3.45,86
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Rasmus Kisel]]|| align=&quot;center&quot; |21.07.1996  ||Audentese SK || 3.46,05
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Kalev Hõlpus]] ||align=center|02.03.2001 || Rapla JK || 3.50,27
|-
| align=center|'''4.''' || Oliver Annus|| align=&quot;center&quot; |27.02.2003 || Sparta Spordiselts  || 3.53,65
|-
| align=center|'''5.''' || Sten Ütsmüts|| align=&quot;center&quot; |20.07.1994  || Rapla JK || 3.58,15
|-
| align=center|'''6.''' || Jonas Meriloo || align=&quot;center&quot; |21.10.2009 || Audentese SK || 3.58,28
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''3.38,59''' [[Tiidrek Nurme]], 15. august 2008 [[Peking]]
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''3.44,16''' Tiidrek Nurme, 18. august 2012 Tallinn
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m jooks|Eesti meister 2025]]''': '''3.47,15''' Deniss Šalkauskas
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[1500 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== [[5000 meetri jooks|5000 m jooks]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Morten Siht]] ||align=center|03.08.2004 || VAK Staier || 14.29,29
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Oliver Annus]] ||align=center|27.02.2003 || Sparta Spordiselts  || 14.46,82
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Remi Edur]]|| align=&quot;center&quot; |10.08.2007 || Treeningpartner || 15.01,43
|-
| align=center|'''4.''' || Erik Marten Zernant || align=&quot;center&quot; | 05.03.2009 || Tartu Ü. ASK || 15.28,38
|-
| align=center|'''5.''' || Gert Martin Savitsch || align=&quot;center&quot; |25.03.2006 || Treeningpartner  || 15.41,07
|-
| align=center|'''6.''' || Margus Hanni || align=&quot;center&quot; |21.10.1997 || SK Kuldne Tervis || 15.49,05
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''13.17,2''' [[Enn Sellik]], 28. juuni 1976 [[Podolsk]]
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''13.56,2''' [[Toomas Turb]], 28. august 1984 [[Tartu]]
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m jooks|Eesti meister 2025]]''': '''14.16,88''' [[Leonid Latsepov]]
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[5000 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== [[110 m tõkkejooks]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Raiko Kahr]]|| align=&quot;center&quot; |30.08.2005 || Tallinna KJK Kalev || align=center|14,10
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Steven Leppoja]]|| align=&quot;center&quot; |29.03.2006 || KJK Lõunalõvi || align=center|14,30
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Risto Lillemets]]|| align=&quot;center&quot; |20.11.1997 || KJK Saare || align=center| 14,34
|-
| align=center|'''4.''' || Johannes Treiel|| align=&quot;center&quot; |04.10.1998 || KJK Saare || align=&quot;center&quot;| 14,59
|-
| align=center|'''5.''' || Aivar Ellam|| align=&quot;center&quot; |14.02.2005 || KJK Vike || align=&quot;center&quot;| 14,85
|-
| align=center|'''6.''' || Markus Anvelt|| align=&quot;center&quot; |15.12.2002 || Tallinna KJK Kalev || align=&quot;center&quot;| 14,88
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''13,62''' [[Tarmo Jallai]], 13. mai 2006 [[Xalapa]]
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''13,87''' [[Keiso Pedriks]], 1. august 2009 [[Tallinn]]
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|Eesti meister 2025]]''': '''14,49'''  [[Ralf Lepasson]]
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[110 m tõkkejooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== [[400 m tõkkejooks]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Johann-Martin Torim]] ||align=center|30.08.2006 || SK Elite Sport || 53,50
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Rasmus Tibar]]|| align=&quot;center&quot; |15.06.2006 || SK Fortis || 54,17
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Andres Leppsoo]]|| align=&quot;center&quot; |20.06.2008 || Tartu Ü. ASK ||  54,30
|-
| align=center|'''4.''' || Andres Esnar || align=&quot;center&quot; |09.01.2009 || SK Elite Sport ||  56,74
|-
| align=center|'''5.''' || Henri Haugas || align=&quot;center&quot; |05.10.2002 || Nõmme KJK || 58,02
|-
| align=center|'''6.''' || Lukas Jääger || align=&quot;center&quot; | 19.04.2007 || SK Fortis || 1.00,31
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''47,82''' [[Rasmus Mägi]], 14. juuni 2022 [[Turu]]
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''48,04''' [[Rasmus Mägi]], 30. juuli 2023 [[Tallinn]]
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|Eesti meister 2025]]''': '''51,91''' [[Sten Ander Sepp]]
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[400 m tõkkejooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== [[3000 m takistusjooks]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Remi Edur]] ||align=center| 10.08.2007 || Treeningpartner ||   9.20,36
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Rainer Kravets]]|| align=&quot;center&quot; | 26.01.2000 ||  UP Sport || 9.22,17
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Indrek Tobreluts]]|| align=&quot;center&quot; | 05.04.1976 || VAK Staier || 9.30,14
|-
| align=center|'''4.''' || [[Mihkel Reinkubjas]] || align=&quot;center&quot; | 12.12.1996 || Sparta SS ||   10.24,17
|-
| align=center|'''5.''' || Marek Truumaa || align=&quot;center&quot; |  17.06.1987 || Treeningpartner ||  10.42,02
|-
| align=center|'''6.''' || Rainer Leinus || align=&quot;center&quot; | 01.10.2001 || Treeningpartner ||  11.21,19
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''8.28,55''' [[Kaur Kivistik]], [[Zagreb]] 3. september 2019
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''8.30,96''' [[Aivar Tsarski]], 21. juuli 1990 [[Tartu]]
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|Eesti meister 2025]]''': '''9.26,51'''  [[Rainer Kravets]]
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[3000 m takistusjooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== [[Kõrgushüpe]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' ||  [[Aivar Ellam]] ||align=center|14.02.2005 || KJK Vike || 2.06
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Hendrik Lillemets]] ||align=center| 29.05.1999 || KJK Saare  || 2.06
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Kristen Robin Mast]] ||align=center| 28.07.2006 ||  || 2.03
|-
| align=center|'''4.''' || Tristan Aik Sild ||align=center| 09.12.2005 || Treeningpartner ||2.00
|-
| align=center|'''5.''' || Henri Eenpuu  ||align=center| 11.12.2007 || KJK Vike || 2.00
|-
| align=center|'''6.''' || [[Johannes Erm]] ||align=center| 26.03.1998 || SK Leksi 44 || 1.95
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''2.30''' [[Marko Turban]], 5. juuni 1996 [[Rakvere]]
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''2.24''' [[Marko Aleksejev]], [[2. august ]] 2004 [[Tallinn]]
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|Eesti meister 2025]]''': '''2.05''' [[Karl Lumi]]
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[Kõrgushüppe Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== [[Teivashüpe]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Henri Apri]] ||align=center| 22.03.2007 || SK Elite Sport || 5.66
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Robert Kompus]] ||align=center| 06.11.2005 || SK Elite Sport || 5.40
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Martin Plakk]] ||align=center| 12.11.2007 || Kuusalu SK || 5.00
|-
| align=center|'''4.''' || [[Risto Lillemets]] ||align=center| 20.11 1997 || KJK Saare || 4.90
|-
| align=center|'''5.''' || [[Rasmus Roosleht]] ||align=center| 27.07.2002 || Tallinna KJK Kalev || 4.80
|-
| align=center|'''6.''' || Ron Sebastian Puiestee ||align=center| 28.04.2007 ||KJK Saare  || 4.30
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''5.86''' [[Valeri Bukrejev]], 3. juuli 1994 [[Somero]]
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''5.66''' Henri Apri, 25. juuli 2026 [[Pärnu]]
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|Eesti meister 2025]]''': '''5.35''' [[Eerik Haamer]]
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[Teivashüppe Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== [[Kaugushüpe]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Hans-Christian Hausenberg]] ||align=center| 18.09.1998 || Tartu SS Kalev || 7.68
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Rasmus Jaanson]] ||align=center| 30.11.2007 || SK Elite Sport || 7.26
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Rasmus Roosleht]] ||align=center| 27.07.2002 || Tallinna KJK Kalev || 7.24
|-
| align=center|'''4.''' || Tristan Konso ||align=center| 04.12.2007 || KJK Vike || 7.20
|-
| align=center|'''5.''' || Jan Joonas Pohlak ||align=center| 26.07.2008 || SK Elite Sport || 6.99
|-
| align=center|'''6.''' || Henrik Kutberg ||align=center| 02.11.1992  || Tartu Ü. ASK || 6.84
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''8.10''' [[Erki Nool]], 27. mai 1995 [[Götzis]]
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''7.91''' [[Hans-Christian Hausenberg]], [[9. august ]] 2020 [[Tallinn]]
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|Eesti meister 2025]]''': '''7.08''' [[Ron Sebastian Puiestee]]
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[Kaugushüppe Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== [[Kolmikhüpe]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Viktor Morozov]] ||align=center| 13.03.2004 || KJK Atleetika || align=center|15.17
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Ilja Saikonen]] ||align=center| 05.07.2002 || KJK Kalev-Sillamäe ||align=center|14.33
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Gustav Lamp]] ||align=center| 18.04.2008 || SK Elite Sport ||align=center|14.22
|-
| align=center|'''4.''' || Jaanus Suvi ||align=center| 15.05.1980 || KJK Järvala ||align=center|13.99
|-
| align=center|'''5.''' || Tomas Simanauskas ||align=center| 11.04.2007 || Tallinna KJK Kalev ||align=center|13.73
|-
| align=center|'''6.''' || Roman Tanin ||align=center| 04.11.2005 || SK Maret-Sport ||align=center|13.60
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''17.35''' [[Jaak Uudmäe]], 25. juuli [[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#kolmikhüpe|1980]] [[Moskva]]
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''16.65''' [[Ilja Tumorin]], 7. juuli 2001 [[Haapsalu]]
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|Eesti meister 2025]]''': '''15.64''' Viktor Morozov
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[Kolmikhüppe Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== [[Kuulitõuge]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Andri Matrov]] ||align=center| 21.01.2004 || Tallinna KJK Kalev || align=center|17.10
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Sten Erik Iir]] ||align=center| 15.09.2007 || Tartu SS Kalev || align=center|15.60
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Tristan Aik Sild]] ||align=center|09.12.2005 || Treeningpartner ||align=center|15.27
|-
| align=center|'''4.''' || Kevin Sakson ||align=center| 04.05.2000 || Tallinna KJK Kalev ||align=center|14.96
|-
| align=center|'''5.''' || Sander Baumann ||align=center| 19.09.2008 || Tallinna KJK Kalev ||align=center|14.62
|-
| align=center|'''6.''' || Hendrik Kookmaa ||align=center| 20.03.2005 || Saue KJK  || align=center|14.58
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''20.76''' [[Kristo Galeta]], [ 21. juuli 2019 [[Pärnu]]
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''19.96''' [[Kristo Galeta]], 17. august 2019 [[Tallinn]]
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge |Eesti meister 2025]]''': '''17.81''' Andri Matrov
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[Kuulitõuke Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== [[Kettaheide]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Sten Erik Iir]] ||align=center| 15.09.2007 || Tartu SS Kalev || align=center|58.85
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Henrik Kookmaa]] ||align=center| 20.09.2005 || Saue KJK || align=center|52.90
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Priidu Niit]] ||align=center|27.01.1990 || Audentese SK ||align=center|51.42
|-
| align=center|'''4.''' || Kevin Sakson ||align=center| 04.05.2000 || Tallinna KJK Kalev ||align=center|50.17
|-
| align=center|'''5.''' || Hannes Remmelgas ||align=center| 08.03.2003 ||Tartu Ü. ASK  ||align=center|49.45
|-
| align=center|'''6.''' || Gevin Genro Paas ||align=center| 11.04.2000   || Tallinna KJK Kalev ||align=center|48.51
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''73.38''' [[Gerd Kanter]], 4. september 2006 [[Helsingborg]]
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''69.58''' [[Gerd Kanter]], 22. juuli 2006 [[Tallinn]]
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|Eesti meister 2025]]''': '''53.56''' Sten Erik Iir
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[Kettaheite Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== [[Vasaraheide]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Adam Kelly]] ||align=center| 06.07.1997 || Audentese SK || align=center|72.71
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Alar Reiljan]] ||align=center|28.05.2004 || Tartu Ü. ASK || align=center|65.01
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Toomas Tankler]] ||align=center| 22.02.1998 || Niidupargi KJK ||align=center|62.39
|-
| align=center|'''4.''' || Rhet Daniel Punt ||align=center| 06.11.2003 || SK Fortis ||align=center|58.59
|-
| align=center|'''5.''' || Mark Kristohver Emmerich ||align=center| 26.08.1997 || Tartu SS Kalev||align=center|49.27
|-
| align=center|'''6.''' || Tristan Talts ||align=center| 20.04.2004 ||Nõmme KJK  ||align=center|47.00
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''84.40''' [[Jüri Tamm]], 9. september 1984 [[Banska Bystrica]]
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''76.78''' [[Jüri Tamm]], 17. juuli 1994 [[Tallinn]]
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|Eesti meister 2025]]''': '''71.11''' Adam Kelly
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[Vasaraheite Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== [[Odavise]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Andry Harjakas]] ||align=center| 15.06.2003 || Audentese SK ||align=center|69.85
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Kunnar Erich Viisel]] ||align=center| 06.10.1999 || Tallinna KJK Kalev || align=center|68.58
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Tristan Aik Sild]] ||align=center| 09.12.2005 || Treeningpartner || align=center|67.76
|-
| align=center|'''4.''' || Aleksander Ojasaar ||align=center| 28.09.2007 || KJK Harta ||align=center|67.13
|-
| align=center|'''5.''' || Martin Põder ||align=center| 07.06.2006 || Tartu SS Kalev ||align=center|58.52
|-
| align=center|'''6.''' || Ahti Põder ||align=center|29.08.1976 || KJS Sakala ||align=center|54.99
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''90.61''' [[Magnus Kirt]], 22. juuni 2019 [[Kuortane]]
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''88.28''' [[Magnus Kirt]], 28. juuli 2018 [[Tallinn]]
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|Eesti meister 2025]]''': '''70.46''' Kunnar Erich Viisel
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[Odaviske Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== [[Kümnevõistlus]] ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Üksikalade tulemused
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Andreas Trumm]] ||align=center |23.11.2006 || Tartu Ü. ASK || 11,20 6.71 12.78 1.86 49,04 14,81 40.97 5.06 47.14 4.46,49||align=center| 7427
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Aleks Malm]] ||align=center| 11.07.2002 || KJK Vike || 11,16 6.70 12.85 1.80 50,62 14,69 42.88 4.26 49.15 5.14,61 ||align=center| 6995
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[David Jaanson]] ||align=center| 06.07.2003 || SK Leksi 44 || 11,68 6.53 12.36 1.98 51,82 15,58 40.80 4.46 45.44 5.02,95 || align=center| 6839
|-
| align=center|'''4.''' || Valter Eric Viisel || align=&quot;center&quot; | 19.05.2004  || Tallinna KJK Kalev || 11,75 6.71 12.53 1.80 51,62 15,73 34.50 4.36 50.70 4.50,28  ||align=center| 6706
|-
| align=center|'''5.''' || Timo Kaarus || align=&quot;center&quot; | 29.08.2005 || Tallinna KJK Kalev|| 11,58 6.32 10.40 1.83 52,93 16,05 32.09 4.16 47.20 4.49,98 ||align=center| 6302
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''8815''' [[Erki Nool]], 7. august 2001 [[Edmonton]]
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''8424''' [[Johannes Erm]], 29.-30. juuli 2023 [[Tallinn]]
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#Kümnevõistlus|Eesti meister 2025]]''': '''8028''' [[Risto Lillemets]]
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[Kümnevõistluse Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]


=== Naised ===
==== 100 m jooks ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Ann Marii Kivikas]]|| align=&quot;center&quot; |12.08.2002 || SK Altius || align=center|11,42
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Miia Ott]] ||align=center|19.04.2007 || Rae Kergejõustik || align=center| 11,78
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Terje Meister]]|| align=&quot;center&quot; |31.01.1995 || Audentese SK || align=center|11,92
|-
| align=center|'''4.''' ||Matilda Vitsut || align=&quot;center&quot; |22.08.2004 ||  Tallinna KJK Kalev || align=center|12,06
|-
| align=center|'''5.''' ||Kristin Jõgeva || align=&quot;center&quot; |20.07.1998 || KJK Lõunalõvi || align=center|12,07
|-
| align=center|'''6.''' ||Marta-Liisa Mürk || align=&quot;center&quot; |31.07.2009 || Nõmme KJK || align=center|12,13
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''11,35'''
&lt;br&gt;[[Ksenija Balta]], 15. juuni 2014 [[Tartu]]
&lt;br&gt;  Ann Marii Kivikas, 2. august 2025 [[Tallinn]]
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''11,35''' Ann Marii Kivikas, 2. august 2025 Tallinn
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|Eesti meister 2025]]''': '''11,35''' Ann Marii Kivikas
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[100 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad#Naised|100 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;

==== 200 m jooks ====
{| class=&quot;wikitable floatleft&quot; style=&quot;margin:1em 1em 1em 0;&quot;
|-
!Koht
!Sportlane
!Sünnidaatum
!Klubi
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| align=center|'''1.''' || [[Terje Meister]]|| align=&quot;center&quot; |31.01.1995 || Audentese SK || align=center| 24,60
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| align=center|'''2.''' || [[Kristin Jõgeva]] || align=&quot;center&quot; |20.07.1998 || KJK Lõunalõvi || align=center|24,69
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| align=center|'''3.''' || [[Krettel Klaar]]|| align=&quot;center&quot; |13.05.2007 || Audentese SK || align=center| 25,09
|-
| align=center|'''4.''' ||Johanna Aedma || align=&quot;center&quot; |23.07.2004 || Tartu Ü. ASK || align=center|25,20
|-
| align=center|'''5.''' ||Triine Maria Land || align=&quot;center&quot; |12.11.2002 || Tartu Ü. ASK || align=center|25,77
|-
| align=center|'''6.''' || Kristin Kairit Sonn || align=&quot;center&quot; |20.11.2003 || Nõmme KJK || align=center| 26,04
|}
&lt;br&gt;'''[[Kergejõustiku Eesti rekordid|Eesti rekord]]''': '''23,05''' [[Ksenija Balta]], 1. juuli 2006 [[Arles]]
&lt;br&gt;'''Eesti meistrivõistluste rekord''': '''23,27''' Ann Marii Kivikas, 3. august 2025 [[Tallinn]]
&lt;br&gt;'''[[2025. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus#200 m 2|Eesti meister 2025]]''': '''23,27''' Ann Marii Kivikas
&lt;br&gt;&lt;br&gt;'''Vaata ka:''' [[200 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad#Naised|200 m jooksu Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]]
&lt;br style=&quot;clear:both;&quot; /&gt;


{{pooleli}}
{{Eesti meistrivõistlused kergejõustikus}}
[[Kategooria:2026. aasta Eesti spordis]]
[[Kategooria:Eesti meistrivõistlused kergejõustikus]]</text>
      <sha1>66z56k1asn2mzvyh50v3j0ekla8zix3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Buenos Airese metroo</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719419</id>
    <revision>
      <id>7204762</id>
      <timestamp>2026-07-30T12:33:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Infokast ühistransport | nimi               = Buenos Airese metroo | tüüp               = [[metroo]] | pilt               = Subte-logo.svg | pildi allkiri      =  | asum               =  | avati              = {{Algusaeg ja vanus|1913|12|1}} | suleti             =  | pikkus             = 56,7 | jaamad             = 90 | peatused           =  | liinid             = 6 | suurim kiirus      =  | rööpmelaius        = [[Standardrööpmeline raudtee|1435]] | elektrifitseeri...'</comment>
      <origin>7204762</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5274" sha1="5yx6o919ypuztes6v8n6ptkeltyncxt" xml:space="preserve">{{Infokast ühistransport
| nimi               = Buenos Airese metroo
| tüüp               = [[metroo]]
| pilt               = Subte-logo.svg
| pildi allkiri      = 
| asum               = 
| avati              = {{Algusaeg ja vanus|1913|12|1}}
| suleti             = 
| pikkus             = 56,7
| jaamad             = 90
| peatused           = 
| liinid             = 6
| suurim kiirus      = 
| rööpmelaius        = [[Standardrööpmeline raudtee|1435]]
| elektrifitseeritud = A, C, D, E, H: 1500 V [[Alalisvool|DC]] [[kontaktliin]]ist&lt;br&gt;B: 550 V DC kontaktliinist ja [[toiterööbas|kolmandast rööpast]]
| platvormi kõrgus   = 
| omanik             = Subterráneos de Buenos Aires S.E
| operaator          = 
| skeem              = SubteMapa2019.png
}}
'''Buenos Airese metroo''' ([[hispaania keel]]es ''Subterráneo de Buenos Aires'', kõnekeeles tuntud kui '''Subte''') on [[metroo]]süsteem, mis teenindab [[Argentina]] pealinna [[Buenos Aires]]t.

Võrgu esimene lõik (Plaza de Mayo – Plaza Miserere) avati 1913. aastal, muutes selle maailma 13. vanimaks metroovõrguks ning esimeseks maa-aluseks raudteeks [[Ladina-Ameerika]]s.&lt;ref name=&quot;Around&quot; /&gt; Võrdluseks [[Madridi metroo]] avati peaaegu kuus aastat hiljem, 1919. aastal. 2026. aasta seisuga on Buenos Aires ainus Argentina linn, kus töötab metroosüsteem.

Praegu koosneb metroovõrk kuuest liinist – A, B, C, D, E ja H –, mille kogupikkus on 56,7 km ning mis teenindavad 90 jaama.&lt;ref name=&quot;Urban&quot; /&gt; Süsteemi täiendab 7,4 km pikkune P-liin (premetro ehk kergmetroo), millel on 18 jaama. Metroos kasutatakse vasakpoolset sõidusuunda, sest Argentinas oli metroo avamisel [[Vasak- ja parempoolne liiklus|vasakpoolne liiklus]]. Rongid sõidavad sõltuvalt liinist iga 3–10 minuti järel. Metroo töötab esmaspäevast reedeni umbes kella 5.30-st kuni 23.30-ni, laupäeviti kella 6.00-st kuni südaööni ning pühapäeviti ja riigipühadel kella 8.00-st kuni 22.30-ni.&lt;ref name=&quot;Around&quot; /&gt;

Metroovõrk laienes 20. sajandi esimestel kümnenditel kiiresti ning 1944. aastaks olid peamised marsruudid valmis. Seni uusim liin lisandus 2007. aastal. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] aeglustus laienemine märgatavalt. 1990. aastate lõpus hoogustus areng taas ning võrku kavandati neli uut liini. Sellest hoolimata ei ole metroo laienemine suutnud sammu pidada linna transpordivajadustega ning süsteemi peetakse ülekoormatuks.

2015. aastal esitati kaks moderniseerimis- ja laiendusplaani. Buenos Airese linna seadus 670 nägi ette kolme uue liini loomist (F, G ja I), samas kui PETERS-i plaan nägi ette kahe uue liini ehitamist ning I-liini edasilükkamist tulevikku koos mitmete marsruudimuudatustega. Alates 2019. aastast ei ole ehitamisel olnud ühtegi laiendust ning see oli esimene kord poole sajandi jooksul, kui metroovõrgu laienemine täielikult peatus.

==Liinid==
{| class=&quot;sortable wikitable&quot; style=&quot;margin: 0 auto; text-align:center;&quot;
|+ style=&quot;margin:inherit; text-align:center; padding-bottom:0.25em&quot;|'''Buenos Airese metrooliinid
! Liin
! Avati
! Viimane laienemine
! Algne marsruut
! Praegune marsruut
! Pikkus (km)
! Jaamade arv
! Igapäevaselt reisijaid
|-
| [[Pilt:Línea A (SBASE) bullet.svg|frameless|40px]]
| 1913
| 2013
| [[Plaza de Mayo metroojaam|Plaza de Mayo]] – [[Plaza Miserere metroojaam|Plaza Miserere]]
| [[Plaza de Mayo metroojaam|Plaza de Mayo]] – [[San Pedrito metroojaam|San Pedrito]]
| 9,8
| 18
| 109 964
|-
| [[Pilt:Línea B (SBASE) bullet.svg|frameless|40px]]
| 1930
| 2013
| [[Federico Lacroze metroojaam|Federico Lacroze]] – [[Callao metroojaam|Callao]]
| [[Leandro N. Alemi metroojaam|L. N. Alem]] – [[Juan Manuel de Rosase metroojaam|J.M. de Rosas]]
| 11,9
| 17
| 137 167
|-
| [[Pilt:Línea C (SBASE) bullet.svg|frameless|40px]]
| 1934
| 1936
| [[Constitucióni metroojaam (C-liin, Buenos Aires)|Constitución]] – [[Diagonal Norte metroojaam|Diagonal Norte]]
| [[Constitucióni metroojaam (C-liin, Buenos Aires)|Constitución]] – [[Retiro metroojaam|Retiro]]
| 4,5
| 9
| 86 657
|-
| [[Pilt:Línea D (SBASE) bullet.svg|frameless|40px]]
| 1937
| 2000
| [[Catedrali metroojaam (Buenos Aires)|Catedral]] – [[Tribunalese metroojaam|Tribunales]]
| [[Catedrali metroojaam (Buenos Aires)|Catedral]] – [[Congreso de Tucumáni metroojaam|Congreso de Tucumán]]
| 10,4
| 16
| 96 279
|-
| [[Pilt:Línea E (SBASE) bullet.svg|frameless|40px]]
| 1944
| 2019
| [[Constitución (E-liin, Buenos Aires)|Constitución]] – [[General Urquiza metroojaam|Gral. Urquiza]]
| [[Retiro (E-liin, Buenos Aires)|Retiro]] – [[Plaza de los Virreyese metroojaam|Plaza de los Virreyes]]
| 12
| 18
| 53 237
|-
| [[Pilt:Línea H (SBASE) bullet.svg|frameless|40px]]
| 2007
| 2018
| [[Once metroojaam|Once]] – [[Caserose metroojaam|Caseros]]
| [[Facultad de Derecho metroojaam|Facultad de Derecho]] – [[Hospitalese metroojaam|Hospitales]]
| 8,8
| 12
| 60 547
|-
|}

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Around&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Getting Around |väljaanne=Buenos Aires Ciudad |url=https://turismo.buenosaires.gob.ar/en/article/getting-around |vaadatud=2026-07-30}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Urban&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Buenos Aires |väljaanne=Urban Rail |url=https://www.urbanrail.net/am/buen/buenos-aires.htm |vaadatud=2026-07-30}}&lt;/ref&gt;
}}</text>
      <sha1>5yx6o919ypuztes6v8n6ptkeltyncxt</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204763</id>
      <parentid>7204762</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T12:34:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuuskinen</username>
        <id>33651</id>
      </contributor>
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Buenos Aires]]; +[[Kategooria:Metroo]]</comment>
      <origin>7204763</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5325" sha1="tab3vdkl1mj5vx76578tok1rfbttiza" xml:space="preserve">{{Infokast ühistransport
| nimi               = Buenos Airese metroo
| tüüp               = [[metroo]]
| pilt               = Subte-logo.svg
| pildi allkiri      = 
| asum               = 
| avati              = {{Algusaeg ja vanus|1913|12|1}}
| suleti             = 
| pikkus             = 56,7
| jaamad             = 90
| peatused           = 
| liinid             = 6
| suurim kiirus      = 
| rööpmelaius        = [[Standardrööpmeline raudtee|1435]]
| elektrifitseeritud = A, C, D, E, H: 1500 V [[Alalisvool|DC]] [[kontaktliin]]ist&lt;br&gt;B: 550 V DC kontaktliinist ja [[toiterööbas|kolmandast rööpast]]
| platvormi kõrgus   = 
| omanik             = Subterráneos de Buenos Aires S.E
| operaator          = 
| skeem              = SubteMapa2019.png
}}
'''Buenos Airese metroo''' ([[hispaania keel]]es ''Subterráneo de Buenos Aires'', kõnekeeles tuntud kui '''Subte''') on [[metroo]]süsteem, mis teenindab [[Argentina]] pealinna [[Buenos Aires]]t.

Võrgu esimene lõik (Plaza de Mayo – Plaza Miserere) avati 1913. aastal, muutes selle maailma 13. vanimaks metroovõrguks ning esimeseks maa-aluseks raudteeks [[Ladina-Ameerika]]s.&lt;ref name=&quot;Around&quot; /&gt; Võrdluseks [[Madridi metroo]] avati peaaegu kuus aastat hiljem, 1919. aastal. 2026. aasta seisuga on Buenos Aires ainus Argentina linn, kus töötab metroosüsteem.

Praegu koosneb metroovõrk kuuest liinist – A, B, C, D, E ja H –, mille kogupikkus on 56,7 km ning mis teenindavad 90 jaama.&lt;ref name=&quot;Urban&quot; /&gt; Süsteemi täiendab 7,4 km pikkune P-liin (premetro ehk kergmetroo), millel on 18 jaama. Metroos kasutatakse vasakpoolset sõidusuunda, sest Argentinas oli metroo avamisel [[Vasak- ja parempoolne liiklus|vasakpoolne liiklus]]. Rongid sõidavad sõltuvalt liinist iga 3–10 minuti järel. Metroo töötab esmaspäevast reedeni umbes kella 5.30-st kuni 23.30-ni, laupäeviti kella 6.00-st kuni südaööni ning pühapäeviti ja riigipühadel kella 8.00-st kuni 22.30-ni.&lt;ref name=&quot;Around&quot; /&gt;

Metroovõrk laienes 20. sajandi esimestel kümnenditel kiiresti ning 1944. aastaks olid peamised marsruudid valmis. Seni uusim liin lisandus 2007. aastal. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] aeglustus laienemine märgatavalt. 1990. aastate lõpus hoogustus areng taas ning võrku kavandati neli uut liini. Sellest hoolimata ei ole metroo laienemine suutnud sammu pidada linna transpordivajadustega ning süsteemi peetakse ülekoormatuks.

2015. aastal esitati kaks moderniseerimis- ja laiendusplaani. Buenos Airese linna seadus 670 nägi ette kolme uue liini loomist (F, G ja I), samas kui PETERS-i plaan nägi ette kahe uue liini ehitamist ning I-liini edasilükkamist tulevikku koos mitmete marsruudimuudatustega. Alates 2019. aastast ei ole ehitamisel olnud ühtegi laiendust ning see oli esimene kord poole sajandi jooksul, kui metroovõrgu laienemine täielikult peatus.

==Liinid==
{| class=&quot;sortable wikitable&quot; style=&quot;margin: 0 auto; text-align:center;&quot;
|+ style=&quot;margin:inherit; text-align:center; padding-bottom:0.25em&quot;|'''Buenos Airese metrooliinid
! Liin
! Avati
! Viimane laienemine
! Algne marsruut
! Praegune marsruut
! Pikkus (km)
! Jaamade arv
! Igapäevaselt reisijaid
|-
| [[Pilt:Línea A (SBASE) bullet.svg|frameless|40px]]
| 1913
| 2013
| [[Plaza de Mayo metroojaam|Plaza de Mayo]] – [[Plaza Miserere metroojaam|Plaza Miserere]]
| [[Plaza de Mayo metroojaam|Plaza de Mayo]] – [[San Pedrito metroojaam|San Pedrito]]
| 9,8
| 18
| 109 964
|-
| [[Pilt:Línea B (SBASE) bullet.svg|frameless|40px]]
| 1930
| 2013
| [[Federico Lacroze metroojaam|Federico Lacroze]] – [[Callao metroojaam|Callao]]
| [[Leandro N. Alemi metroojaam|L. N. Alem]] – [[Juan Manuel de Rosase metroojaam|J.M. de Rosas]]
| 11,9
| 17
| 137 167
|-
| [[Pilt:Línea C (SBASE) bullet.svg|frameless|40px]]
| 1934
| 1936
| [[Constitucióni metroojaam (C-liin, Buenos Aires)|Constitución]] – [[Diagonal Norte metroojaam|Diagonal Norte]]
| [[Constitucióni metroojaam (C-liin, Buenos Aires)|Constitución]] – [[Retiro metroojaam|Retiro]]
| 4,5
| 9
| 86 657
|-
| [[Pilt:Línea D (SBASE) bullet.svg|frameless|40px]]
| 1937
| 2000
| [[Catedrali metroojaam (Buenos Aires)|Catedral]] – [[Tribunalese metroojaam|Tribunales]]
| [[Catedrali metroojaam (Buenos Aires)|Catedral]] – [[Congreso de Tucumáni metroojaam|Congreso de Tucumán]]
| 10,4
| 16
| 96 279
|-
| [[Pilt:Línea E (SBASE) bullet.svg|frameless|40px]]
| 1944
| 2019
| [[Constitución (E-liin, Buenos Aires)|Constitución]] – [[General Urquiza metroojaam|Gral. Urquiza]]
| [[Retiro (E-liin, Buenos Aires)|Retiro]] – [[Plaza de los Virreyese metroojaam|Plaza de los Virreyes]]
| 12
| 18
| 53 237
|-
| [[Pilt:Línea H (SBASE) bullet.svg|frameless|40px]]
| 2007
| 2018
| [[Once metroojaam|Once]] – [[Caserose metroojaam|Caseros]]
| [[Facultad de Derecho metroojaam|Facultad de Derecho]] – [[Hospitalese metroojaam|Hospitales]]
| 8,8
| 12
| 60 547
|-
|}

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Around&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Getting Around |väljaanne=Buenos Aires Ciudad |url=https://turismo.buenosaires.gob.ar/en/article/getting-around |vaadatud=2026-07-30}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Urban&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Buenos Aires |väljaanne=Urban Rail |url=https://www.urbanrail.net/am/buen/buenos-aires.htm |vaadatud=2026-07-30}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Buenos Aires]]
[[Kategooria:Metroo]]</text>
      <sha1>tab3vdkl1mj5vx76578tok1rfbttiza</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Cousteau Selts</title>
    <ns>1</ns>
    <id>719420</id>
    <revision>
      <id>7204769</id>
      <timestamp>2026-07-30T12:44:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '''harukontorid asuvad Hamptonis, Virginias ja Pariisis'' – millist Hamptonit siin silmas peetakse, kas Kanadas asuvat? ~~~~'</comment>
      <origin>7204769</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="222" sha1="7fxekipy555gr4sngf1d916kd602bau" xml:space="preserve">''harukontorid asuvad Hamptonis, Virginias ja Pariisis'' – millist Hamptonit siin silmas peetakse, kas Kanadas asuvat? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 30. juuli 2026, kell 15:44 (EEST)</text>
      <sha1>7fxekipy555gr4sngf1d916kd602bau</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204831</id>
      <parentid>7204769</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T17:13:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hirvelaid</username>
        <id>32011</id>
      </contributor>
      <origin>7204831</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="432" sha1="1h3wyfz0drf74k3f5dnx7mm1qd6v3yb" xml:space="preserve">''harukontorid asuvad Hamptonis, Virginias ja Pariisis'' – millist Hamptonit siin silmas peetakse, kas Kanadas asuvat? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 30. juuli 2026, kell 15:44 (EEST)
:Paistab, et selle lause võtsin Soome vikist. Sellisel juhul on Virginia osariigis asuv Hampton. – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 30. juuli 2026, kell 20:13 (EEST)</text>
      <sha1>1h3wyfz0drf74k3f5dnx7mm1qd6v3yb</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204992</id>
      <parentid>7204831</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T07:54:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204992</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="544" sha1="h48bgqcatnj8a4uctvqobx8lm5rhbw0" xml:space="preserve">''harukontorid asuvad Hamptonis, Virginias ja Pariisis'' – millist Hamptonit siin silmas peetakse, kas Kanadas asuvat? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 30. juuli 2026, kell 15:44 (EEST)
:Paistab, et selle lause võtsin Soome vikist. Sellisel juhul on Virginia osariigis asuv Hampton. – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 30. juuli 2026, kell 20:13 (EEST)
::Aitäh! [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 31. juuli 2026, kell 10:54 (EEST)</text>
      <sha1>h48bgqcatnj8a4uctvqobx8lm5rhbw0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ivana Maletić</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719421</id>
    <revision>
      <id>7204836</id>
      <timestamp>2026-07-30T17:47:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''Ivana Maletić''' (sündinud [[12. oktoober|12. oktoobril]] [[1973]] [[Šibenik]]is) on [[Horvaatia Demokraatlik Liit|Horvaatia Demokraatliku Liidu]] poliitik, kes oli [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige aastatel 2013–2019. Praegu on ta Euroopa Kontrollikoja (IV koda) liige, asukohaga [[Luxembourg]]is ([[Luksemburg]]).  == Haridus ja karjääri algus == Ta on lõpetanud [[Zagrebi Ülikool]]i majandus- ja äriteaduskonna ning enne valimist töötas ta erineva...'</comment>
      <origin>7204836</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1287" sha1="im1ir88sqpvkq2cqpsla2d48qi4tutl" xml:space="preserve">'''Ivana Maletić''' (sündinud [[12. oktoober|12. oktoobril]] [[1973]] [[Šibenik]]is) on [[Horvaatia Demokraatlik Liit|Horvaatia Demokraatliku Liidu]] poliitik, kes oli [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige aastatel 2013–2019. Praegu on ta Euroopa Kontrollikoja (IV koda) liige, asukohaga [[Luxembourg]]is ([[Luksemburg]]).

== Haridus ja karjääri algus ==
Ta on lõpetanud [[Zagrebi Ülikool]]i majandus- ja äriteaduskonna ning enne valimist töötas ta erinevatel ametikohtadel Horvaatia rahandusministeeriumis ja oli Horvaatia ELiga ühinemise üle läbirääkimisi pidanud meeskonna liige.

== Euroopa Parlamendi liige, 2013–2019 ==
Pärast Horvaatia ühinemist Euroopa Liiduga 2013. aastal valiti ta ühe esimese Horvaatia Euroopa Parlamendi liikmete rühma hulka. Kogu oma parlamendis töötamise aja jooksul oli ta majandus- ja rahanduskomisjoni liige. Lisaks oli ta aastatel 2014–2019 parlamendi delegatsiooni liige ELi-Makedoonia parlamentaarses ühiskomisjonis.

== Välislingid ==
* [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/119436/IVANA_MALETIC/history/8 Ivana Maletić Euroopa Parlamendi kodulehel]

{{JÄRJESTA:Maletic, Ivana}}
[[Kategooria:Horvaatia poliitikud]]
[[Kategooria:Horvaatiast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1973]]</text>
      <sha1>im1ir88sqpvkq2cqpsla2d48qi4tutl</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204841</id>
      <parentid>7204836</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T17:48:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204841</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1308" sha1="g1jy00t8nsrg9a7j8naq6xi0nnyohyk" xml:space="preserve">'''Ivana Maletić''' (sündinud [[12. oktoober|12. oktoobril]] [[1973]] [[Šibenik]]is) on [[Horvaatia Demokraatlik Liit|Horvaatia Demokraatliku Liidu]] poliitik, kes oli [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige aastatel 2013–2019. Praegu on ta Euroopa Kontrollikoja (IV koda) liige, asukohaga [[Luxembourg]]is ([[Luksemburg]]).

== Haridus ja karjääri algus ==
Ta on lõpetanud [[Zagrebi Ülikool]]i majandus- ja äriteaduskonna ning enne valimist töötas ta erinevatel ametikohtadel Horvaatia rahandusministeeriumis ja oli Horvaatia ELiga ühinemise üle läbirääkimisi pidanud meeskonna liige.

== Euroopa Parlamendi liige, 2013–2019 ==
Pärast [[Horvaatia]] ühinemist [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] 2013. aastal valiti ta ühe esimese Horvaatia Euroopa Parlamendi liikmete rühma hulka. Kogu oma parlamendis töötamise aja jooksul oli ta majandus- ja rahanduskomisjoni liige. Lisaks oli ta aastatel 2014–2019 parlamendi delegatsiooni liige ELi-Makedoonia parlamentaarses ühiskomisjonis.

== Välislingid ==
* [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/119436/IVANA_MALETIC/history/8 Ivana Maletić Euroopa Parlamendi kodulehel]

{{JÄRJESTA:Maletic, Ivana}}
[[Kategooria:Horvaatia poliitikud]]
[[Kategooria:Horvaatiast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1973]]</text>
      <sha1>g1jy00t8nsrg9a7j8naq6xi0nnyohyk</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204843</id>
      <parentid>7204841</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T17:50:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <origin>7204843</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1353" sha1="i533h7davqhjcvlzfscq2gzb512xeuw" xml:space="preserve">'''Ivana Maletić''' (sündinud [[12. oktoober|12. oktoobril]] [[1973]] [[Šibenik]]is) on [[Horvaatia Demokraatlik Liit|Horvaatia Demokraatliku Liidu]] poliitik, kes oli [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige aastatel 2013–2019. Praegu on ta Euroopa Kontrollikoja (IV koda) liige, asukohaga [[Luxembourg]]is ([[Luksemburg]]).

== Haridus ja karjääri algus ==
Ta on lõpetanud [[Zagrebi Ülikool]]i majandus- ja äriteaduskonna ning enne valimist töötas ta erinevatel ametikohtadel Horvaatia rahandusministeeriumis ja oli Horvaatia ELiga ühinemise üle läbirääkimisi pidanud meeskonna liige.

== Euroopa Parlamendi liige, 2013–2019 ==
Pärast [[Horvaatia]] ühinemist [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] 2013. aastal valiti ta ühe esimese Horvaatia Euroopa Parlamendi liikmete rühma hulka. Kogu oma parlamendis töötamise aja jooksul oli ta majandus- ja rahanduskomisjoni liige. Lisaks oli ta aastatel 2014–2019 parlamendi delegatsiooni liige ELi-Makedoonia parlamentaarses ühiskomisjonis.

== Välislingid ==
* [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/119436/IVANA_MALETIC/history/8 Ivana Maletić Euroopa Parlamendi kodulehel]

{{JÄRJESTA:Maletic, Ivana}}
[[Kategooria:Horvaatia poliitikud]]
[[Kategooria:Horvaatiast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]]
[[Kategooria:Zagrebi Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1973]]</text>
      <sha1>i533h7davqhjcvlzfscq2gzb512xeuw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kategooria:Pärnu jalgpalliklubid</title>
    <ns>14</ns>
    <id>719422</id>
    <revision>
      <id>7204851</id>
      <timestamp>2026-07-30T17:54:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[Kategooria:Eesti jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Pärnu spordiklubid]]'</comment>
      <origin>7204851</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="71" sha1="i4av5l1ywvc59s52zrdyztwa1u6mp9w" xml:space="preserve">[[Kategooria:Eesti jalgpalliklubid]]
[[Kategooria:Pärnu spordiklubid]]</text>
      <sha1>i4av5l1ywvc59s52zrdyztwa1u6mp9w</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Frankiaceae</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719423</id>
    <revision>
      <id>7204852</id>
      <timestamp>2026-07-30T17:55:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel   | nimi           = ''Frankiaceae''  | värvus         = bakterid  | seisund          =   | seisundi_süsteem =   | seisundi_ref     =   | pilt           = Frankia alni1.jpg  | pildi_seletus  = [[Lepp|Lepa]] juuremügarad ''[[Frankia alni]]''  | pildi_laius = 250px  | riik           = [[Bakterid]] ''Bacteria''  | hõimkond       = [[Aktinomütseedid]] ''Actinobacteria''  | klass          = ''Actinobacteria''  | selts          = ''Fr...'</comment>
      <origin>7204852</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="797" sha1="tayp7con9ywzyrooyztfgazut8s8a2p" xml:space="preserve">{{pealkiri kaldkirjas}}
{{Taksonitabel 
 | nimi           = ''Frankiaceae''
 | värvus         = bakterid
 | seisund          = 
 | seisundi_süsteem = 
 | seisundi_ref     = 
 | pilt           = Frankia alni1.jpg
 | pildi_seletus  = [[Lepp|Lepa]] juuremügarad ''[[Frankia alni]]''
 | pildi_laius = 250px
 | riik           = [[Bakterid]] ''Bacteria''
 | hõimkond       = [[Aktinomütseedid]] ''Actinobacteria''
 | klass          = ''Actinobacteria''
 | selts          = ''[[Frankiales]]''
 | sugukond       = '''''Frankiaceae'''''
}}

'''''Frankiaceae''''' on sugukond lämmastikku fikseerivaid [[Grampositiivsed bakterid|grampositiivseid]] [[bakter]]eid, mis moodustavad [[lehtpuud]]ega [[sümbioos]]is [[juuremügarad|juuremügaraid]].
  
==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Aktinomütseedid]]</text>
      <sha1>tayp7con9ywzyrooyztfgazut8s8a2p</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204853</id>
      <parentid>7204852</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T17:55:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7204853</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="815" sha1="mt0idvkqsewikhq3qv3m5fd4eekky5p" xml:space="preserve">{{pealkiri kaldkirjas}}
{{Taksonitabel 
 | nimi           = ''Frankiaceae''
 | värvus         = bakterid
 | seisund          = 
 | seisundi_süsteem = 
 | seisundi_ref     = 
 | pilt           = Frankia alni1.jpg
 | pildi_seletus  = [[Lepp|Lepa]] juuremügarad ''[[Frankia alni]]''
 | pildi_laius = 250px
 | riik           = [[Bakterid]] ''Bacteria''
 | hõimkond       = [[Aktinomütseedid]] ''Actinobacteria''
 | klass          = ''Actinobacteria''
 | selts          = ''[[Frankiales]]''
 | sugukond       = '''''Frankiaceae'''''
}}

'''''Frankiaceae''''' on sugukond lämmastikku fikseerivaid [[Grampositiivsed bakterid|grampositiivseid]] [[bakter]]eid, mis moodustavad [[lehtpuud]]ega [[sümbioos]]is [[juuremügarad|juuremügaraid]].

== Välislingid ==
* {{Elurikkus|676792}}

[[Kategooria:Aktinomütseedid]]</text>
      <sha1>mt0idvkqsewikhq3qv3m5fd4eekky5p</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Frankiales</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719424</id>
    <revision>
      <id>7204854</id>
      <timestamp>2026-07-30T17:56:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel   | nimi           = ''Frankiales''  | värvus         = bakterid  | seisund          =   | seisundi_süsteem =   | seisundi_ref     =   | pilt           = Frankia alni1.jpg  | pildi_seletus  = [[Lepp|Lepa]] juuremügarad ''[[Frankia alni]]''  | pildi_laius = 250px  | riik           = [[Bakterid]] ''Bacteria''  | hõimkond       = [[Aktinomütseedid]] ''Actinobacteria''  | klass          = ''Actinobacteria''  | selts          = '''''Fr...'</comment>
      <origin>7204854</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="770" sha1="skjmu5ee0v42otfnvpjc2f7abtzu9vd" xml:space="preserve">{{pealkiri kaldkirjas}}
{{Taksonitabel 
 | nimi           = ''Frankiales''
 | värvus         = bakterid
 | seisund          = 
 | seisundi_süsteem = 
 | seisundi_ref     = 
 | pilt           = Frankia alni1.jpg
 | pildi_seletus  = [[Lepp|Lepa]] juuremügarad ''[[Frankia alni]]''
 | pildi_laius = 250px
 | riik           = [[Bakterid]] ''Bacteria''
 | hõimkond       = [[Aktinomütseedid]] ''Actinobacteria''
 | klass          = ''Actinobacteria''
 | selts          = '''''Frankiales'''''
}}

'''''Frankiales''''' on selts lämmastikku fikseerivaid [[Grampositiivsed bakterid|grampositiivseid]] [[bakter]]eid, mis moodustavad [[lehtpuud]]ega [[sümbioos]]is [[juuremügarad|juuremügaraid]].

== Välislingid ==
* {{Elurikkus|675534}}

[[Kategooria:Aktinomütseedid]]</text>
      <sha1>skjmu5ee0v42otfnvpjc2f7abtzu9vd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mike Calamus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719425</id>
    <revision>
      <id>7204855</id>
      <timestamp>2026-07-30T17:57:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kamma</username>
        <id>674</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''Mike Calamus''' (sündinud 6. detsembril 1974) on Eesti päritolu Ameerika Ühendriikide ettevõtja, kes on tegev Eesti poliitikas ning kasutab oma vaadete tutvustamiseks Interneti vahendeid.  Calamus oli 2002-2021 Isamaa liige ja 2021-2024 EKRE liige. Ta on alates 2023. aastast [[MTÜ Konservatiivne Eesti]]] asutaja ja juhatuseliige.  [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ettevõtjad]]'</comment>
      <origin>7204855</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="422" sha1="t586reu3ypp87pd26wqrv9tcvfersnp" xml:space="preserve">'''Mike Calamus''' (sündinud 6. detsembril 1974) on Eesti päritolu Ameerika Ühendriikide ettevõtja, kes on tegev Eesti poliitikas ning kasutab oma vaadete tutvustamiseks Interneti vahendeid.

Calamus oli 2002-2021 Isamaa liige ja 2021-2024 EKRE liige. Ta on alates 2023. aastast [[MTÜ Konservatiivne Eesti]]] asutaja ja juhatuseliige.

[[Kategooria:Eesti poliitikud]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ettevõtjad]]</text>
      <sha1>t586reu3ypp87pd26wqrv9tcvfersnp</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204856</id>
      <parentid>7204855</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T17:57:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kamma</username>
        <id>674</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204856</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="421" sha1="bmzoxdahggy1egpv2hmxug6gt770vgk" xml:space="preserve">'''Mike Calamus''' (sündinud 6. detsembril 1974) on Eesti päritolu Ameerika Ühendriikide ettevõtja, kes on tegev Eesti poliitikas ning kasutab oma vaadete tutvustamiseks Interneti vahendeid.

Calamus oli 2002-2021 Isamaa liige ja 2021-2024 EKRE liige. Ta on alates 2023. aastast [[MTÜ Konservatiivne Eesti]] asutaja ja juhatuseliige.

[[Kategooria:Eesti poliitikud]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ettevõtjad]]</text>
      <sha1>bmzoxdahggy1egpv2hmxug6gt770vgk</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204858</id>
      <parentid>7204856</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T17:59:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204858</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="474" sha1="0ohxf4y53v5rom7e1pm3lni96hryj1h" xml:space="preserve">'''Mike Calamus''' (sündinud [[6. detsember|6. detsembril]] [[1974]]) on Eesti päritolu Ameerika Ühendriikide ettevõtja, kes on tegev Eesti poliitikas ning kasutab oma vaadete tutvustamiseks Interneti vahendeid.

Calamus oli 2002-2021 Isamaa liige ja 2021-2024 [[EKRE]] liige. Ta on alates 2023. aastast [[MTÜ Konservatiivne Eesti]] asutaja ja juhatuseliige.

{{JÄRJESTA:Calamus, Mike}}
[[Kategooria:Eesti poliitikud]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ettevõtjad]]</text>
      <sha1>0ohxf4y53v5rom7e1pm3lni96hryj1h</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204859</id>
      <parentid>7204858</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T18:00:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <origin>7204859</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="504" sha1="0vjo7uyi2n16pjzdqebzdj5cbexewlx" xml:space="preserve">'''Mike Calamus''' (sündinud [[6. detsember|6. detsembril]] [[1974]]) on Eesti päritolu Ameerika Ühendriikide ettevõtja, kes on tegev Eesti poliitikas ning kasutab oma vaadete tutvustamiseks Interneti vahendeid.

Calamus oli 2002-2021 Isamaa liige ja 2021-2024 [[EKRE]] liige. Ta on alates 2023. aastast [[MTÜ Konservatiivne Eesti]] asutaja ja juhatuseliige.

{{JÄRJESTA:Calamus, Mike}}
[[Kategooria:Eesti poliitikud]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ettevõtjad]]
[[Kategooria:Sündinud 1974]]</text>
      <sha1>0vjo7uyi2n16pjzdqebzdj5cbexewlx</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204864</id>
      <parentid>7204859</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T18:10:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kamma</username>
        <id>674</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204864</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1857" sha1="ew3j46bb7dd6frjjy5yeacjzuozpf10" xml:space="preserve">'''Mike Calamus''' (sündinud [[6. detsember|6. detsembril]] [[1974]]) on Eesti päritolu Ameerika Ühendriikide ettevõtja, kes on tegev Eesti poliitikas ning kasutab oma vaadete tutvustamiseks Interneti vahendeid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2019-05-21 |pealkiri=EESTLASED VÄLISMAAL Firmajuht Mait Kalmus sõnas, et välismaal elades tuleb lahti lasta eestlaslikust talupoja mentaliteedist |url=https://elu24.postimees.ee/6686405/eestlased-valismaal-firmajuht-mait-kalmus-sonas-et-valismaal-elades-tuleb-lahti-lasta-eestlaslikust-talupoja-mentaliteedist |vaadatud=2026-07-30 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ta on alates 2023. aastast [[MTÜ Konservatiivne Eesti]] asutaja ja juhatuseliige.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=MTÜ Konservatiivne Eesti {{!}} e-Äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/80628646 |vaadatud=2026-07-30 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}&lt;/ref&gt;

Calamus oli 2002-2021 Isamaa liige ja 2021-2024 [[EKRE]] liige.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Liikme ajalugu {{!}} e-Äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/est/political_party/member_history/2000000959?return_page=search&amp;person_name=mike+calamus&amp;page=1 |vaadatud=2026-07-30 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}&lt;/ref&gt; Ta kandideeris 2023. aastal Riigikokku ja 2024. aastal Euroopa Parlamenti, kuid ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Riigikogu valimised 2023: MIKE CALAMUS |url=https://rk2023.valimised.ee/et/candidates/electoral_district/3/party/11/candidate/568 |vaadatud=2026-07-30 |väljaanne=rk2023.valimised.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Euroopa Parlament 2024: Võrdlusarvu alusel jagatud mandaadid |url=https://ep2024.valimised.ee/et/elected-members |vaadatud=2026-07-30 |väljaanne=ep2024.valimised.ee}}&lt;/ref&gt;

{{JÄRJESTA:Calamus, Mike}}
[[Kategooria:Eesti poliitikud]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ettevõtjad]]
[[Kategooria:Sündinud 1974]]</text>
      <sha1>ew3j46bb7dd6frjjy5yeacjzuozpf10</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204866</id>
      <parentid>7204864</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T18:11:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kamma</username>
        <id>674</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204866</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1881" sha1="hj75g1sl6c9zvxgn63sjufynv6ofqdt" xml:space="preserve">'''Mike Calamus''' (sündinud [[6. detsember|6. detsembril]] [[1974]]) on Eesti päritolu Ameerika Ühendriikide ettevõtja, kes on tegev Eesti poliitikas ning kasutab oma vaadete tutvustamiseks Interneti vahendeid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2019-05-21 |pealkiri=EESTLASED VÄLISMAAL Firmajuht Mait Kalmus sõnas, et välismaal elades tuleb lahti lasta eestlaslikust talupoja mentaliteedist |url=https://elu24.postimees.ee/6686405/eestlased-valismaal-firmajuht-mait-kalmus-sonas-et-valismaal-elades-tuleb-lahti-lasta-eestlaslikust-talupoja-mentaliteedist |vaadatud=2026-07-30 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ta on alates 2023. aastast [[MTÜ Konservatiivne Eesti]] asutaja ja juhatuseliige.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=MTÜ Konservatiivne Eesti {{!}} e-Äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/80628646 |vaadatud=2026-07-30 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}&lt;/ref&gt;

Calamus oli 2002-2021 Isamaa liige ja 2021-2024 [[EKRE]] liige.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Liikme ajalugu {{!}} e-Äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/est/political_party/member_history/2000000959?return_page=search&amp;person_name=mike+calamus&amp;page=1 |vaadatud=2026-07-30 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}&lt;/ref&gt; Ta kandideeris 2023. aastal Riigikokku ja 2024. aastal Euroopa Parlamenti, kuid ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Riigikogu valimised 2023: MIKE CALAMUS |url=https://rk2023.valimised.ee/et/candidates/electoral_district/3/party/11/candidate/568 |vaadatud=2026-07-30 |väljaanne=rk2023.valimised.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Euroopa Parlament 2024: Võrdlusarvu alusel jagatud mandaadid |url=https://ep2024.valimised.ee/et/elected-members |vaadatud=2026-07-30 |väljaanne=ep2024.valimised.ee}}&lt;/ref&gt;

==Viited==

{{viited}}

{{JÄRJESTA:Calamus, Mike}}
[[Kategooria:Eesti poliitikud]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ettevõtjad]]
[[Kategooria:Sündinud 1974]]</text>
      <sha1>hj75g1sl6c9zvxgn63sjufynv6ofqdt</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204877</id>
      <parentid>7204866</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T18:42:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kamma</username>
        <id>674</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204877</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2232" sha1="dtf2ulkajbvlyrd2n6zgs77xcrtgi89" xml:space="preserve">'''Mike Calamus''' (sündinud [[6. detsember|6. detsembril]] [[1974]]) on Eesti päritolu Ameerika Ühendriikide ettevõtja, kes on tegev Eesti poliitikas ning kasutab oma vaadete tutvustamiseks Interneti vahendeid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2019-05-21 |pealkiri=EESTLASED VÄLISMAAL Firmajuht Mait Kalmus sõnas, et välismaal elades tuleb lahti lasta eestlaslikust talupoja mentaliteedist |url=https://elu24.postimees.ee/6686405/eestlased-valismaal-firmajuht-mait-kalmus-sonas-et-valismaal-elades-tuleb-lahti-lasta-eestlaslikust-talupoja-mentaliteedist |vaadatud=2026-07-30 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=EP VALIMISED. Üksikkandidaat Mike Calamus |url=https://arhiiv.err.ee/ |vaadatud=2026-07-30 |väljaanne=Arhiiv {{!}} ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Calamus on alates 2023. aastast [[MTÜ Konservatiivne Eesti]] asutaja ja juhatuseliige. Tema üks peamisi poliitilisi eesmärke on lõpetada Eestis [[Elektrooniline hääletamine Eestis|e-valimised]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=MTÜ Konservatiivne Eesti {{!}} e-Äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/80628646 |vaadatud=2026-07-30 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Calamus oli 2002-2021 [[Isamaa Erakond|Isamaa]] liige ja 2021-2024 [[EKRE]] liige. Ta kandideeris 2023. aastal Riigikokku ja 2024. aastal Euroopa Parlamenti, kuid ei osutunud valituks.'''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Liikme ajalugu {{!}} e-Äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/est/political_party/member_history/2000000959?return_page=search&amp;person_name=mike+calamus&amp;page=1 |vaadatud=2026-07-30 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}&lt;/ref&gt;'''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Riigikogu valimised 2023: MIKE CALAMUS |url=https://rk2023.valimised.ee/et/candidates/electoral_district/3/party/11/candidate/568 |vaadatud=2026-07-30 |väljaanne=rk2023.valimised.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Euroopa Parlament 2024: Võrdlusarvu alusel jagatud mandaadid |url=https://ep2024.valimised.ee/et/elected-members |vaadatud=2026-07-30 |väljaanne=ep2024.valimised.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==Viited==

{{viited}}

{{JÄRJESTA:Calamus, Mike}}
[[Kategooria:Eesti poliitikud]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ettevõtjad]]
[[Kategooria:Sündinud 1974]]</text>
      <sha1>dtf2ulkajbvlyrd2n6zgs77xcrtgi89</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Elise Tekko</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719426</id>
    <revision>
      <id>7204881</id>
      <timestamp>2026-07-30T18:48:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-42135-48</username>
        <id>234499</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: 'Elise Tekko (sündinud 12. juulil 2008) on Eesti näitleja. Ta on tuntud kaksiku Juuli rolli poolest Rasmus Merivoo mängufilmis ‘‘Kratt&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Kratt (film) |kuupäev=2026-04-25 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kratt_(film)&amp;oldid=7139335 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-07-30}}&lt;/ref&gt;’’ (2021), mis oli tema esimene filmiroll. Hiljem osales ta ka filmis ‘‘Tulnukas 2 ehk Valdise tagasitulek 17 osas&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=T...'</comment>
      <origin>7204881</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="769" sha1="m0trg91h5zsckjwbo99ubygf9j8hrdt" xml:space="preserve">Elise Tekko (sündinud 12. juulil 2008) on Eesti näitleja. Ta on tuntud kaksiku Juuli rolli poolest Rasmus Merivoo mängufilmis ‘‘Kratt&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Kratt (film) |kuupäev=2026-04-25 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kratt_(film)&amp;oldid=7139335 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-07-30}}&lt;/ref&gt;’’ (2021), mis oli tema esimene filmiroll. Hiljem osales ta ka filmis ‘‘Tulnukas 2 ehk Valdise tagasitulek 17 osas&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Tulnukas 2 ehk Valdise tagasitulek 17 osas |kuupäev=2026-07-06 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tulnukas_2_ehk_Valdise_tagasitulek_17_osas&amp;oldid=7188122 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-07-30}}&lt;/ref&gt;’’ (2024), kus kehastas üht Politseiburgeris nähtud last.</text>
      <sha1>m0trg91h5zsckjwbo99ubygf9j8hrdt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Calyptella capula</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719427</id>
    <revision>
      <id>7204882</id>
      <timestamp>2026-07-30T18:50:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = ''Calyptella capula'' | pilt = Calyptella capula1.jpg | pildi_seletus = ''Calyptella capula'' | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = ''Incertae sedis'' | perekond = ''[[Calyptella]]'' | liik = '''Calyptella capula''''' }}  '''''Calyptella capula''''' on šampinjonilaadsed|šampi...'</comment>
      <origin>7204882</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="718" sha1="jeqdns8z6f7pi50o4v6zotmlawussab" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = ''Calyptella capula''
| pilt = Calyptella capula1.jpg
| pildi_seletus = ''Calyptella capula''
| pildi_laius = 250px
| värvus = seened
| riik = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales''
| sugukond = ''Incertae sedis''
| perekond = ''[[Calyptella]]''
| liik = '''Calyptella capula'''''
}}

'''''Calyptella capula''''' on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] kuuluv [[seened|seente]] [[liik (bioloogia)|liik]].

Seen kasvab muuhulgas [[nõges]]e juurtel.

==Välislingid==
* {{elurikkus|136547}}

{{Pealkiri kaldkirjas}}
[[Kategooria:Šampinjonilaadsed]]</text>
      <sha1>jeqdns8z6f7pi50o4v6zotmlawussab</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204883</id>
      <parentid>7204882</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T18:58:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7204883</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="735" sha1="bsgsnvsvqkbh28lmjcftu5eez3obj8b" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = ''Calyptella capula''
| pilt = Calyptella capula1.jpg
| pildi_seletus = ''Calyptella capula''
| pildi_laius = 250px
| värvus = seened
| riik = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales''
| sugukond = ''Incertae sedis''
| perekond = ''[[Calyptella]]''
| liik = '''Calyptella capula'''''
}}

'''''Calyptella capula''''' on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] kuuluv [[seened|seente]] [[liik (bioloogia)|liik]].

Seen kasvab enamasti [[nõges]]e juurtel ja vanadel vartel.

==Välislingid==
* {{elurikkus|136547}}

{{Pealkiri kaldkirjas}}
[[Kategooria:Šampinjonilaadsed]]</text>
      <sha1>bsgsnvsvqkbh28lmjcftu5eez3obj8b</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204893</id>
      <parentid>7204883</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T19:41:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7204893</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="737" sha1="fanb6d09oawvoe7yccirvtrvk8unjec" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = ''Calyptella capula''
| pilt = Calyptella capula1.jpg
| pildi_seletus = ''Calyptella capula''
| pildi_laius = 250px
| värvus = seened
| riik = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales''
| sugukond = ''Incertae sedis''
| perekond = ''[[Calyptella]]''
| liik = '''''Calyptella capula'''''
}}

'''''Calyptella capula''''' on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] kuuluv [[seened|seente]] [[liik (bioloogia)|liik]].

Seen kasvab enamasti [[nõges]]e juurtel ja vanadel vartel.

==Välislingid==
* {{elurikkus|136547}}

{{Pealkiri kaldkirjas}}
[[Kategooria:Šampinjonilaadsed]]</text>
      <sha1>fanb6d09oawvoe7yccirvtrvk8unjec</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Korpo kirik</title>
    <ns>1</ns>
    <id>719428</id>
    <revision>
      <id>7204884</id>
      <timestamp>2026-07-30T19:05:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Korpo</username>
        <id>89859</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[Fail:Korpo kyrka, den 28 juni 2007, bild 75.JPG|pisi|250px|Korpo kirik]]  ‘’‘Korpo kirik’’’ (ka ‘’‘Püha Miikaeli kirik’’’; soome ‘‘Korppoon kirkko’’, rootsi ‘‘Korpo kyrka’’) on keskaegne [[luterlus|luteri]] [[kirik]] [[Korpo]] saarel [[Pargas]]e linnas [[Päris-Soome]] maakonnas [[Soome]]s. Kirik on pühendatud [[Peaingel Miikael|peaingel Miikaelile]] ning ehitati 14. sajandi teisel poolel. See kuulub Porvoo piiskopkond|Porvoo pi...'</comment>
      <origin>7204884</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1702" sha1="oxwoyt2m893rb09gaxokwqhvdla89rj" xml:space="preserve">[[Fail:Korpo kyrka, den 28 juni 2007, bild 75.JPG|pisi|250px|Korpo kirik]]

‘’‘Korpo kirik’’’ (ka ‘’‘Püha Miikaeli kirik’’’; soome ‘‘Korppoon kirkko’’, rootsi ‘‘Korpo kyrka’’) on keskaegne [[luterlus|luteri]] [[kirik]] [[Korpo]] saarel [[Pargas]]e linnas [[Päris-Soome]] maakonnas [[Soome]]s. Kirik on pühendatud [[Peaingel Miikael|peaingel Miikaelile]] ning ehitati 14. sajandi teisel poolel. See kuulub [[Porvoo piiskopkond|Porvoo piiskopkonda]] ning on üks paremini säilinud keskaegseid kirikuid Soome saarestikus.

== Ajalugu ==
Korpo kogudus kujunes tõenäoliselt välja keskajal, arvatavasti 14. sajandil. Esimest korda mainitakse kirikut kirjalikes allikates 1434. aastal. 1554. aastal kuulus koguduse juurde ka Houtskäri keskaegne kabelikogudus.

== Arhitektuur ==
Kirik on ehitatud maakivist ning paistab silma oma haruldase keskaegse kooriruumi poolest. Massiivne kivitorn võis lisaks kellatornile täita ka kaitseotstarvet. Aastatel 1952–1953 tehtud restaureerimistööde käigus avastati 15. sajandist pärinevad seinamaalingud.

== Interjöör ==
Kirikus asub mitu keskaegset puuskulptuuri ning ainus Soomes säilinud keskaegne roodivõre (lettner) koori ja pikihoone vahel. Kuulus ‘’‘Korpo Madonna’’’, mis valmistati umbes 1225. aastal Reinimaal, pärineb sellest kirikust, kuid seda säilitatakse tänapäeval [[Soome Rahvusmuuseum]]is [[Helsingi]]s.

== Viited ==
== Kirjandus ==

* Hiekkanen, Markus. ‘‘Finlands medeltida stenkyrkor’’. Stockholm: Kungl. Vitterhets historie och antikvitetsakademien, 2020.

[[Kategooria:Soome luterlikud kirikud]]
[[Kategooria:Keskaegsed kirikud Soomes]]
[[Kategooria:Päris-Soome]]</text>
      <sha1>oxwoyt2m893rb09gaxokwqhvdla89rj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Korpo kirik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719429</id>
    <revision>
      <id>7204885</id>
      <timestamp>2026-07-30T19:06:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Korpo</username>
        <id>89859</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7204885</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1702" sha1="oxwoyt2m893rb09gaxokwqhvdla89rj" xml:space="preserve">[[Fail:Korpo kyrka, den 28 juni 2007, bild 75.JPG|pisi|250px|Korpo kirik]]

‘’‘Korpo kirik’’’ (ka ‘’‘Püha Miikaeli kirik’’’; soome ‘‘Korppoon kirkko’’, rootsi ‘‘Korpo kyrka’’) on keskaegne [[luterlus|luteri]] [[kirik]] [[Korpo]] saarel [[Pargas]]e linnas [[Päris-Soome]] maakonnas [[Soome]]s. Kirik on pühendatud [[Peaingel Miikael|peaingel Miikaelile]] ning ehitati 14. sajandi teisel poolel. See kuulub [[Porvoo piiskopkond|Porvoo piiskopkonda]] ning on üks paremini säilinud keskaegseid kirikuid Soome saarestikus.

== Ajalugu ==
Korpo kogudus kujunes tõenäoliselt välja keskajal, arvatavasti 14. sajandil. Esimest korda mainitakse kirikut kirjalikes allikates 1434. aastal. 1554. aastal kuulus koguduse juurde ka Houtskäri keskaegne kabelikogudus.

== Arhitektuur ==
Kirik on ehitatud maakivist ning paistab silma oma haruldase keskaegse kooriruumi poolest. Massiivne kivitorn võis lisaks kellatornile täita ka kaitseotstarvet. Aastatel 1952–1953 tehtud restaureerimistööde käigus avastati 15. sajandist pärinevad seinamaalingud.

== Interjöör ==
Kirikus asub mitu keskaegset puuskulptuuri ning ainus Soomes säilinud keskaegne roodivõre (lettner) koori ja pikihoone vahel. Kuulus ‘’‘Korpo Madonna’’’, mis valmistati umbes 1225. aastal Reinimaal, pärineb sellest kirikust, kuid seda säilitatakse tänapäeval [[Soome Rahvusmuuseum]]is [[Helsingi]]s.

== Viited ==
== Kirjandus ==

* Hiekkanen, Markus. ‘‘Finlands medeltida stenkyrkor’’. Stockholm: Kungl. Vitterhets historie och antikvitetsakademien, 2020.

[[Kategooria:Soome luterlikud kirikud]]
[[Kategooria:Keskaegsed kirikud Soomes]]
[[Kategooria:Päris-Soome]]</text>
      <sha1>oxwoyt2m893rb09gaxokwqhvdla89rj</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204888</id>
      <parentid>7204885</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T19:27:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204888</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1705" sha1="axpjqivp56yhg8zvpey1nwiguhwn8th" xml:space="preserve">[[Fail:Korpo kyrka, den 28 juni 2007, bild 75.JPG|pisi|250px|Korpo kirik]]

‘’‘Korpo kirik’’’ (ka ‘’‘Püha Miikaeli kirik’’’; soome ‘‘Korppoon kirkko’’, rootsi ‘‘Korpo kyrka’’) on keskaegne [[luterlus|luteri]] [[kirik]] [[Korpo]] saarel [[Pargas]]e linnas [[Päris-Soome]] maakonnas [[Soome]]s. Kirik on pühendatud [[Peaingel Miikael|peaingel Miikaelile]] ning ehitati 14. sajandi teisel poolel. See kuulub [[Porvoo piiskopkond|Porvoo piiskopkonda]] ning on üks paremini säilinud keskaegseid kirikuid Soome saarestikus.

== Ajalugu ==
Korpo kogudus kujunes tõenäoliselt välja keskajal, arvatavasti 14. sajandil. Esimest korda mainitakse kirikut kirjalikes allikates 1434. aastal. 1554. aastal kuulus koguduse juurde ka Houtskäri keskaegne kabelikogudus.

== Arhitektuur ==
Kirik on ehitatud maakivist ning paistab silma oma haruldase keskaegse kooriruumi poolest. Massiivne kivitorn võis lisaks kellatornile täita ka kaitseotstarvet. Aastatel 1952–1953 tehtud restaureerimistööde käigus avastati 15. sajandist pärinevad seinamaalingud.

== Interjöör ==
Kirikus asub mitu keskaegset puuskulptuuri ning ainus Soomes säilinud keskaegne roodivõre (lettner) koori ja pikihoone vahel. Kuulus ‘’‘Korpo Madonna’’’, mis valmistati umbes 1225. aastal Reinimaal, pärineb sellest kirikust, kuid seda säilitatakse tänapäeval [[Soome Rahvusmuuseum]]is [[Helsingi]]s.

== Viited ==
== Kirjandus ==

* Hiekkanen, Markus. ‘‘Finlands medeltida stenkyrkor’’. Stockholm: Kungl. Vitterhets historie och antikvitetsakademien, 2020.

[[Kategooria:Soome kirikud]]
[[Kategooria:Päris-Soome maakond]]
[[Kategooria:Soome Evangeelne Luterlik Kirik]]</text>
      <sha1>axpjqivp56yhg8zvpey1nwiguhwn8th</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7204889</id>
      <parentid>7204888</parentid>
      <timestamp>2026-07-30T19:30:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7204889</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1671" sha1="5g8d66799pydu1kleyud0ud87g0i9be" xml:space="preserve">[[Fail:Korpo kyrka, den 28 juni 2007, bild 75.JPG|pisi|250px|Korpo kirik]]

'''Korpo kirik''' (ka '''Korpo Püha Miikaeli kirik'''; soome ''Korppoon kirkko'', rootsi ''Korpo kyrka'') on keskaegne [[luterlus|luteri]] [[kirik]] [[Korpo]] saarel [[Pargas]]e linnas [[Päris-Soome]] maakonnas [[Soome]]s. Kirik on pühendatud [[Peaingel Miikael|peaingel Miikaelile]] ning ehitati 14. sajandi teisel poolel. See kuulub [[Porvoo piiskopkond|Porvoo piiskopkonda]] ning on üks paremini säilinud keskaegseid kirikuid Soome saarestikus.

== Ajalugu ==
Korpo kogudus kujunes tõenäoliselt välja keskajal, arvatavasti 14. sajandil. Esimest korda mainitakse kirikut kirjalikes allikates 1434. aastal. 1554. aastal kuulus koguduse juurde ka Houtskäri keskaegne kabelikogudus.

== Arhitektuur ==
Kirik on ehitatud maakivist ning paistab silma oma haruldase keskaegse kooriruumi poolest. Massiivne kivitorn võis lisaks kellatornile täita ka kaitseotstarvet. Aastatel 1952–1953 tehtud restaureerimistööde käigus avastati 15. sajandist pärinevad seinamaalingud.

== Interjöör ==
Kirikus asub mitu keskaegset puuskulptuuri ning ainus Soomes säilinud keskaegne roodivõre (lettner) koori ja pikihoone vahel. Kuulus ‘’‘Korpo Madonna’’’, mis valmistati umbes 1225. aastal Reinimaal, pärineb sellest kirikust, kuid seda säilitatakse tänapäeval [[Soome Rahvusmuuseum]]is [[Helsingi]]s.

== Viited ==
== Kirjandus ==

* Hiekkanen, Markus. ‘‘Finlands medeltida stenkyrkor’’. Stockholm: Kungl. Vitterhets historie och antikvitetsakademien, 2020.

[[Kategooria:Soome kirikud]]
[[Kategooria:Päris-Soome maakond]]
[[Kategooria:Soome Evangeelne Luterlik Kirik]]</text>
      <sha1>5g8d66799pydu1kleyud0ud87g0i9be</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Korpo</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719430</id>
    <revision>
      <id>7204902</id>
      <timestamp>2026-07-30T19:55:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Korpo</username>
        <id>89859</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7204902</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1351" sha1="6654zxl0pp42syicp5axwuc8lr4nokn" xml:space="preserve">{{Saar
| nimi = Korppoo
| algne_nimi = Korpo
| pilt = Prästgårdens småbåtshamn vid Kuggviken i Korpo, den 28 juni 2007, bild 11.JPG
| pildiallkiri = Väikelaevade sadam Prästgårdeni juures Kuggvikeni lahes Korppool
| riik = [[Soome]]
| piirkond = [[Egentlik Soome]]
| omavalitsus = [[Pargas]]
| meri = [[Saarestikumeri]] ([[Läänemeri]])
| pindala = 170,11 km²
}}
'''Korppoo''' (rootsi keeles ''Korpo'') on saar ja endine vald [[Soome]]s, mis asub [[Saarestikumeri|Saarestikumeres]] [[Egentlik Soome|Egentliku Soome]] ranniku lähedal. Tänapäeval kuulub saar [[Pargas]]e linna koosseisu.
Kuni 2009. aastani oli Korppoo iseseisev vald. 1. jaanuaril 2009 ühendati see koos [[Houtskär]]i, [[Iniö]] ja [[Nauvo]] ning [[Pargas]]ega uueks linnaks [[Väståboland]]. 2012. aastal muudeti linna nimi tagasi Pargaseks (soome keeles ''Parainen'').
Korppoo koosneb mitmest saarest ning on osa [[Turu saarestik]]ust. Piirkond on tuntud oma looduse, meremaastike ja Soome saarestiku traditsioonilise kultuuri poolest.
Korppoo kliima erineb Mandri-Soome kliimast: suved on tavaliselt jahedamad ning talved leebemad. Saarestikku peetakse Soome kõige lühema talvega piirkonnaks.
== Vaata ka ==
* [[Turu saarestik]]
* [[Pargas]]
* [[Korpo kirik]]
== Viited ==
&lt;references/&gt;
[[Kategooria:Soome saared]]
[[Kategooria:Egentlik Soome]]
[[Kategooria:Pargas]]</text>
      <sha1>6654zxl0pp42syicp5axwuc8lr4nokn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>NGINX</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719431</id>
    <redirect title="Nginx" />
    <revision>
      <id>7204907</id>
      <timestamp>2026-07-30T20:15:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Fippe</username>
        <id>65176</id>
      </contributor>
      <comment>Fippe teisaldas lehekülje [[NGINX]] pealkirja [[Nginx]] alla</comment>
      <origin>7204907</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16" sha1="d980m4e0m34lhiv4go7dmspvf7z9i8t" xml:space="preserve">#suuna [[Nginx]]</text>
      <sha1>d980m4e0m34lhiv4go7dmspvf7z9i8t</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Mirud</title>
    <ns>1</ns>
    <id>719432</id>
    <revision>
      <id>7204921</id>
      <timestamp>2026-07-30T21:43:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: 'Praeguse seisuga põhjust kustutamiseks ei ole. --~~~~'</comment>
      <origin>7204921</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="148" sha1="tf3x2y2s6apjkmgvbtzgb1uax9ajaih" xml:space="preserve">Praeguse seisuga põhjust kustutamiseks ei ole. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. juuli 2026, kell 00:43 (EEST)</text>
      <sha1>tf3x2y2s6apjkmgvbtzgb1uax9ajaih</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Guadalajara Ülikool</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719433</id>
    <revision>
      <id>7204977</id>
      <timestamp>2026-07-31T06:55:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>龙2000</username>
        <id>183616</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Infokast ülikool  | nimi           = Guadalajara Ülikool  | omakeelne_nimi = Universidad de Guadalajara  | pilt           = Escudo UdeG.png  | pildi_laius    = 150px  | pildi_seletus  = Guadalajara Ülikooli vapp  | ladina_nimi    =   | deviis         = ''Piensa y Trabaja'' ('Mõtle ja tööta')  | asutatud       = 3. november 1792 (taasasutatud 1925)  | tüüp           = [[avalik-õiguslik ülikool]]  | toetusfond     =   | juht1          = Ricardo Villanueva Lomelí...'</comment>
      <origin>7204977</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3508" sha1="m5wkj48e9h02iks1ou38mr0bewgv5na" xml:space="preserve">{{Infokast ülikool
 | nimi           = Guadalajara Ülikool
 | omakeelne_nimi = Universidad de Guadalajara
 | pilt           = Escudo UdeG.png
 | pildi_laius    = 150px
 | pildi_seletus  = Guadalajara Ülikooli vapp
 | ladina_nimi    = 
 | deviis         = ''Piensa y Trabaja'' ('Mõtle ja tööta')
 | asutatud       = 3. november 1792 (taasasutatud 1925)
 | tüüp           = [[avalik-õiguslik ülikool]]
 | toetusfond     = 
 | juht1          = Ricardo Villanueva Lomelí
 | juhi_nimetus1  = Rektor
 | akadeemilisi_töötajaid = ~16 000
 | tugitöötajaid  = 
 | üliõpilasi     = ~320 000 (sealhulgas keskharidussüsteem)
 | asukoht        = [[Guadalajara]], [[Jalisco]], [[Mehhiko]]
 | sporditegevus  = Leones Negros
 | värvid         = sinine, kuldne ja punane
 | hüüdnimi       = Leones Negros
 | maskott        = Must lõvi (León Negro)
 | koduleht       = [https://www.udg.mx/ udg.mx]
 | laiuskoordinaat = 20.6744
 | pikkuskoordinaat = -103.3567
}}

'''Guadalajara Ülikool''' (hispaania keeles ''Universidad de Guadalajara'', lühend **UdeG**) on avalik-õiguslik [[ülikool]] [[Mehhiko]]s [[Jalisco]] osariigis [[Guadalajara]]s. See asutati algselt 3. novembril 1792 Kuningliku Ülikoolina ning taasasutati oma praegusel kujul 1925. aastal. Guadalajara Ülikool on Mehhiko vanuselt teine ülikool ning riigi üks olulisemaid ja prestiižsemaid kõrgkoole.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Universidad de Guadalajara (UDG) |url=https://www.topuniversities.com/universities/universidad-de-guadalajara-udg |vaadatud=2026-07-31 |väljaanne=Top Universities |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Ülikoolil on laiaulatuslik linnakute võrgustik kogu Jalisco osariigis, mis koosneb teema- ja regionaalkeskustest, e-õppe süsteemist (kaugõppest) ning ulatuslikust keskharidussüsteemist (SEMS).&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-06-20 |pealkiri=University of Guadalajara |url=https://www.timeshighereducation.com/world-university-rankings/university-guadalajara |vaadatud=2026-07-31 |väljaanne=Times Higher Education (THE) |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Struktuur ja teaduskonnad ==
Guadalajara Ülikool on jagatud teemakeskusteks Guadalajara linnastu piirkonnas ja regionaalkeskusteks Jalisco osariigi teistes piirkondades:

=== Teemakeskused (Guadalajaras ja lähilinnades) ===
* **CUAAD** — Kunsti, Arhitektuuri ja Disaini Ülikoolikeskus
* **CUCBA** — Bioloogia- ja Põllumajandusteaduste Ülikoolikeskus
* **CUCEA** — Majandus- ja Haldusteaduste Ülikoolikeskus
* **CUCEI** — Reaalteaduste ja Inseneriteaduste Ülikoolikeskus
* **CUCS** — Tervishoiuteaduste Ülikoolikeskus
* **CUCSH** — Sotsiaal- ja Humanitaarteaduste Ülikoolikeskus
* **CUTonalá** — Tonalá Ülikoolikeskus
* **CUTlaquepaque** — Tlaquepaque Ülikoolikeskus

=== Regionaalkeskused ===
* **CUAltos** (Tepatitlán)
* **CUCosta** (Puerto Vallarta)
* **CUCSur** (Autlán de Navarro)
* **CUNorte** (Colotlán)
* **CUSur** (Ciudad Guzmán)
* **CUValles** (Ameca)

=== Muud süsteemid ===
* ''Sistema de Universidad Virtual (SUV)'' — Virtuaalülikooli süsteem
* ''Sistema de Educación Media Superior (SEMS)'' — Keskharidussüsteem

== Tuntud vilistlasi ==
* [[Guillermo del Toro]] — Mehhiko filmirežissöör ja Oscari võitja
* [[Mariano Otero]] — Mehhiko jurist ja poliitik

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina|Universidad de Guadalajara}}
*[https://www.udg.mx/ Guadalajara Ülikooli koduleht]

[[Kategooria:Mehhiko ülikoolid]]
[[Kategooria:Guadalajara]]
[[Kategooria:Jalisco]]
[[Kategooria:Asutatud 1792]]</text>
      <sha1>m5wkj48e9h02iks1ou38mr0bewgv5na</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Aivar.natus/liivakast</title>
    <ns>2</ns>
    <id>719434</id>
    <redirect title="Kasutaja:Aivar Natus/liivakast" />
    <revision>
      <id>7205018</id>
      <timestamp>2026-07-31T08:40:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Deepfriedokra</username>
        <id>129646</id>
      </contributor>
      <comment>Deepfriedokra teisaldas lehekülje [[Kasutaja:Aivar.natus/liivakast]] pealkirja [[Kasutaja:Aivar Natus/liivakast]] alla: Teisaldatud automaatselt, kui &quot;[[Special:CentralAuth/Aivar.natus|Aivar.natus]]&quot; nimetati ümber kasutajaks &quot;[[Special:CentralAuth/Aivar Natus|Aivar Natus]]&quot;</comment>
      <origin>7205018</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="41" sha1="g55eney9pnno2ux8jtdenrdtj8f7fvd" xml:space="preserve">#suuna [[Kasutaja:Aivar Natus/liivakast]]</text>
      <sha1>g55eney9pnno2ux8jtdenrdtj8f7fvd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Trade Act of 1974</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719435</id>
    <revision>
      <id>7205024</id>
      <timestamp>2026-07-31T08:46:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{infokast dokument | nimetus           = Trade Act of 1974 | pilt              = Great Seal of the United States (obverse).svg | pildiallkiri      =  | tüüp              = [[Seadus]] | koostatud         =  | vastu_võetud      =  | jõustunud         = 1975 ({{aega tagasi|1975}}) | kehtivus_lõppenud =  | koht              = [[Ameerika Ühendriigid]] | tingimused        =  | vastu_võtnud      = [[USA Esindajatekoda|Esindajatekoda]] (1973) &lt;br/&gt; [[USA Senat|Senat]] (1974...'</comment>
      <origin>7205024</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1144" sha1="c6fphj0lhwjj0m354draytjcjj2ogqa" xml:space="preserve">{{infokast dokument
| nimetus           = Trade Act of 1974
| pilt              = Great Seal of the United States (obverse).svg
| pildiallkiri      = 
| tüüp              = [[Seadus]]
| koostatud         = 
| vastu_võetud      = 
| jõustunud         = 1975 ({{aega tagasi|1975}})
| kehtivus_lõppenud = 
| koht              = [[Ameerika Ühendriigid]]
| tingimused        = 
| vastu_võtnud      = [[USA Esindajatekoda|Esindajatekoda]] (1973) &lt;br/&gt; [[USA Senat|Senat]] (1974)
| alla_kirjutanud   = [[USA president|President]] [[Gerald Ford]] (1975)
| osapooled         = 
| keel              = [[Inglise keel|Inglise]]
}}
'''Trade Act of 1974''' ([[inglise keel]]est ''1974. aasta Kaubandusseadus'') on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[seadus]]. See võeti vastu, et anda [[USA president|presidendile]] tollimaksude ja kaubanduslepete osas rohkem sõnaõigust. Seadus kehtis algselt aastani 1982, kuid [[USA Kongress|Kongress]] pikendas seda.

==Vaata ka==
* [[Trade Expansion Act]]
* [[Smoot–Hawley Tariff Act]]

[[Kategooria:Seadused]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide välispoliitika]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide majandus]]</text>
      <sha1>c6fphj0lhwjj0m354draytjcjj2ogqa</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Polli mõis (Kadrina)</title>
    <ns>1</ns>
    <id>719436</id>
    <revision>
      <id>7205040</id>
      <timestamp>2026-07-31T09:07:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '''1761. aastal müüs obrist ...'' – Kes on siinses kontekstis obrist? Kui mitte obrokikoguja, siis sõjaväelise auastmena peaks ikka ooberst olema, eks. ~~~~'</comment>
      <origin>7205040</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="258" sha1="520ztbem5jvgxgzcb5fn6eazehh5t6a" xml:space="preserve">''1761. aastal müüs obrist ...'' – Kes on siinses kontekstis obrist? Kui mitte obrokikoguja, siis sõjaväelise auastmena peaks ikka ooberst olema, eks. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 31. juuli 2026, kell 12:07 (EEST)</text>
      <sha1>520ztbem5jvgxgzcb5fn6eazehh5t6a</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Don Farrell</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719437</id>
    <revision>
      <id>7205043</id>
      <timestamp>2026-07-31T09:14:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Infokast ametiisik | nimi = Don Farrell | omakeelne_nimi =  | pilt = Senator Don Farrell (2022) (3x4 cropped).jpg | pildiallkiri = Don Farrell (2022) | amet = Austraalia riigi eriminister | ametiajaalgus = 1. juuni 2022 | ametiajalõpp =  | eelmine = [[Ben Morton (poliitik)|Ben Morton]] | järgmine =  | amet2 = Austraalia kaubandus- ja turismiminister | ametiajaalgus2 = 1. juuni 2022 | ametiajalõpp2 =  | eelmine2 = [[Dan Tehan]] | järgmine2 =  | amet3 = Austraalia spord...'</comment>
      <origin>7205043</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2520" sha1="n7mbvoho9vp4rd9zuwv49acvobko9q7" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Don Farrell
| omakeelne_nimi = 
| pilt = Senator Don Farrell (2022) (3x4 cropped).jpg
| pildiallkiri = Don Farrell (2022)
| amet = Austraalia riigi eriminister
| ametiajaalgus = 1. juuni 2022
| ametiajalõpp = 
| eelmine = [[Ben Morton (poliitik)|Ben Morton]]
| järgmine = 
| amet2 = Austraalia kaubandus- ja turismiminister
| ametiajaalgus2 = 1. juuni 2022
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = [[Dan Tehan]]
| järgmine2 = 
| amet3 = Austraalia spordiminister
| ametiajaalgus3 = 1. juuli
| ametiajalõpp3 = 18. september 2013
| eelmine3 = [[Kate Lundy]]
| järgmine3 = [[Peter Dutton]]
| amet4 = [[Austraalia Senat]]i liige
| ametiajaalgus4 = 1. juuli 2008 – 30. juuni 2014 &lt;br/&gt; 2. juuli 2016
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 =  
| järgmine8 = 
| sünninimi    = Donald Edward Farrell
| sünniaeg     = {{sünniaeg ja vanus|1954|6|6}}
| sünnikoht    = [[Murray Bridge (Lõuna-Austraalia)|Murray Bridge]], [[Lõuna-Austraalia]], [[Austraalia]]
| surmaaeg     = 
| surmakoht    = 
| rahvus       = 
| partei       = [[Austraalia Tööpartei]]
| abikaasa     = 
| vanemad      =
| lapsed       =
| sugulased    = 
| elukoht      =
| haridus      = 
| alma_mater   = [[Adelaide'i Ülikool]] &lt;br/&gt; (õigusteadus)
| elukutse     = 
| tegevusala   = 
| tunnustus    = 
| autogramm    = 
| moodul       = 
}}
'''Donald Edward Farrell''' (snd 6. juunil 1954) on [[Austraalia]] [[poliitik]] ja endine [[ametiühing]]lane, alates 2022. aastast Austraalia kaubandus- ja turismiminister ning riigi eriminister. Ta on [[Austraalia Tööpartei]] liige. Ta kuulus [[Austraalia Senat]]isse aastatel 2008–2014 ning kuulub uuesti aastast 2016.

Farrell on lõpetanud [[Adelaide'i Ülikool]]i õigusteaduskonna. Aastatel 1993–2008 töötas ta müügi- ja laotööliste ametiühingus sekretärina. [[2007. aasta Austraalia föderaalvalimised|Aastal 2007 valiti]] ta Austraalia Senatisse. Aastatel 2010–2013 oli ta parlamendisekretär ning aastal 2013 lühikest aega teadusminister ja spordiminister. Aastatel 2013–2016 oli ta parlamendist eemal.

{{JÄRJESTA:Farrell, Don}}

[[Kategooria:Sündinud 1954]]
[[Kategooria:Austraalia poliitikud]]
[[Kategooria:Ametiühingutegelased]]</text>
      <sha1>n7mbvoho9vp4rd9zuwv49acvobko9q7</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7205054</id>
      <parentid>7205043</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T09:26:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7205054</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2534" sha1="er59xh8gm37pw74e510ld5vrrrinhxq" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Don Farrell
| omakeelne_nimi = 
| pilt = Senator Don Farrell (2022) (3x4 cropped).jpg
| pildiallkiri = Don Farrell (2022)
| amet = Austraalia riigi eriminister
| ametiajaalgus = 1. juuni 2022
| ametiajalõpp = 
| eelmine = [[Ben Morton (poliitik)|Ben Morton]]
| järgmine = 
| amet2 = Austraalia kaubandus- ja turismiminister
| ametiajaalgus2 = 1. juuni 2022
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = [[Dan Tehan]]
| järgmine2 = 
| amet3 = Austraalia spordiminister
| ametiajaalgus3 = 1. juuli
| ametiajalõpp3 = 18. september 2013
| eelmine3 = [[Kate Lundy]]
| järgmine3 = [[Peter Dutton]]
| amet4 = [[Austraalia Senat]]i liige
| ametiajaalgus4 = 1. juuli 2008 – 30. juuni 2014 &lt;br/&gt; 2. juuli 2016
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 =  
| järgmine8 = 
| sünninimi    = Donald Edward Farrell
| sünniaeg     = {{sünniaeg ja vanus|1954|6|6}}
| sünnikoht    = [[Murray Bridge (Lõuna-Austraalia)|Murray Bridge]], [[Lõuna-Austraalia]], [[Austraalia]]
| surmaaeg     = 
| surmakoht    = 
| rahvus       = 
| partei       = [[Austraalia Tööpartei]]
| abikaasa     = 
| vanemad      =
| lapsed       =
| sugulased    = 
| elukoht      =
| haridus      = 
| alma_mater   = [[Adelaide'i Ülikool]] &lt;br/&gt; (õigusteadus)
| elukutse     = 
| tegevusala   = 
| tunnustus    = 
| autogramm    = 
| moodul       = 
}}
'''Donald Edward Farrell''' (sündinud [[6. juuni]]l [[1954]]) on [[Austraalia]] [[poliitik]] ja endine [[ametiühing]]lane, alates 2022. aastast Austraalia kaubandus- ja turismiminister ning riigi eriminister. Ta on [[Austraalia Tööpartei]] liige. Ta kuulus [[Austraalia Senat]]isse aastatel 2008–2014 ning kuulub uuesti aastast 2016.

Farrell on lõpetanud [[Adelaide'i Ülikool]]i õigusteaduskonna. Aastatel 1993–2008 töötas ta müügi- ja laotööliste ametiühingus sekretärina. [[2007. aasta Austraalia föderaalvalimised|Aastal 2007 valiti]] ta Austraalia Senatisse. Aastatel 2010–2013 oli ta parlamendisekretär ning aastal 2013 lühikest aega teadusminister ja spordiminister. Aastatel 2013–2016 oli ta parlamendist eemal.

{{JÄRJESTA:Farrell, Don}}

[[Kategooria:Sündinud 1954]]
[[Kategooria:Austraalia poliitikud]]
[[Kategooria:Ametiühingutegelased]]</text>
      <sha1>er59xh8gm37pw74e510ld5vrrrinhxq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7205055</id>
      <parentid>7205054</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T09:27:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mona</username>
        <id>355</id>
      </contributor>
      <origin>7205055</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2533" sha1="0rpdxl6f4wb6wvf8x4ucg36uz5e3w63" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Don Farrell
| omakeelne_nimi = 
| pilt = Senator Don Farrell (2022) (3x4 cropped).jpg
| pildiallkiri = Don Farrell (2022)
| amet = Austraalia riigi eriminister
| ametiajaalgus = 1. juuni 2022
| ametiajalõpp = 
| eelmine = [[Ben Morton (poliitik)|Ben Morton]]
| järgmine = 
| amet2 = Austraalia kaubandus- ja turismiminister
| ametiajaalgus2 = 1. juuni 2022
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = [[Dan Tehan]]
| järgmine2 = 
| amet3 = Austraalia spordiminister
| ametiajaalgus3 = 1. juuli
| ametiajalõpp3 = 18. september 2013
| eelmine3 = [[Kate Lundy]]
| järgmine3 = [[Peter Dutton]]
| amet4 = [[Austraalia Senat]]i liige
| ametiajaalgus4 = 1. juuli 2008 – 30. juuni 2014 &lt;br/&gt; 2. juuli 2016
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 =  
| järgmine8 = 
| sünninimi    = Donald Edward Farrell
| sünniaeg     = {{sünniaeg ja vanus|1954|6|6}}
| sünnikoht    = [[Murray Bridge (Lõuna-Austraalia)|Murray Bridge]], [[Lõuna-Austraalia]], [[Austraalia]]
| surmaaeg     = 
| surmakoht    = 
| rahvus       = 
| partei       = [[Austraalia Tööpartei]]
| abikaasa     = 
| vanemad      =
| lapsed       =
| sugulased    = 
| elukoht      =
| haridus      = 
| alma_mater   = [[Adelaide'i Ülikool]] &lt;br/&gt; (õigusteadus)
| elukutse     = 
| tegevusala   = 
| tunnustus    = 
| autogramm    = 
| moodul       = 
}}
'''Donald Edward Farrell''' (sündinud [[6. juuni]]l [[1954]]) on [[Austraalia]] [[poliitik]] ja endine [[ametiühing]]lane, alates 2022. aastast Austraalia kaubandus- ja turismiminister ning riigi eriminister. Ta on [[Austraalia Tööpartei]] liige. Ta kuulus [[Austraalia Senat]]isse aastatel 2008–2014 ning kuulub uuesti aastast 2016.

Farrell on lõpetanud [[Adelaide'i Ülikool]]i õigusteaduskonna. Aastatel 1993–2008 töötas ta müügi- ja laotööliste ametiühingus sekretärina. [[2007. aasta Austraalia föderaalvalimised|Aastal 2007 valiti]] ta Austraalia Senatisse. Aastatel 2010–2013 oli ta parlamendisekretär ning aastal 2013 lühikest aega teadusminister ja spordiminister. Aastatel 2013–2016 oli ta parlamendist eemal.

{{JÄRJESTA:Farrell, Don}}
[[Kategooria:Austraalia poliitikud]]
[[Kategooria:Ametiühingutegelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1954]]</text>
      <sha1>0rpdxl6f4wb6wvf8x4ucg36uz5e3w63</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Donald Edward Farrell</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719438</id>
    <redirect title="Don Farrell" />
    <revision>
      <id>7205044</id>
      <timestamp>2026-07-31T09:15:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Don Farrell]]</comment>
      <origin>7205044</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22" sha1="6r6mwxehf05sqy1sastnk5afopddj9u" xml:space="preserve">#suuna [[Don Farrell]]</text>
      <sha1>6r6mwxehf05sqy1sastnk5afopddj9u</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Uus-Meremaa peaminister</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719439</id>
    <revision>
      <id>7205065</id>
      <timestamp>2026-07-31T09:36:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ':''Loendit vaata artiklist [[Uus-Meremaa peaministrite loend]].'' {{infokast ametikoht | nimetus           = Uus-Meremaa peaminister | omakeelne_nimetus = Prime Minister of New Zealand &lt;br/&gt; Te Pirimia o Aotearoa | embleem           = Coat of arms of New Zealand.svg | embleemiallkiri   =  | lipp              = Flag of New Zealand.svg | lipuallkiri       =  | pilt              = Christopher Luxon 2025 (mid cropped).jpg | pildilaius        =  | ametis            = Christoph...'</comment>
      <origin>7205065</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3082" sha1="5xprtq5p5sm451iqpvj1fyechet96hu" xml:space="preserve">:''Loendit vaata artiklist [[Uus-Meremaa peaministrite loend]].''
{{infokast ametikoht
| nimetus           = Uus-Meremaa peaminister
| omakeelne_nimetus = Prime Minister of New Zealand &lt;br/&gt; Te Pirimia o Aotearoa
| embleem           = Coat of arms of New Zealand.svg
| embleemiallkiri   = 
| lipp              = Flag of New Zealand.svg
| lipuallkiri       = 
| pilt              = Christopher Luxon 2025 (mid cropped).jpg
| pildilaius        = 
| ametis            = [[Christopher Luxon]]
| ametisalates      = 27. novembrist 2023
| üksus             = [[Department of the Prime Minister and Cabinet (Uus-Meremaa)|Peaministri ja kabineti osakond]]
| kõnetlussõnad     = 
| tüüp              = [[Valitsusjuht]]
| staatus           = 
| lühend            = 
| liikmesus         = [[Uus-Meremaa parlament|Parlament]] &lt;br/&gt; [[Uus-Meremaa valitsus|Valitsus]]
| residents         = [[Premier House]], [[Wellington]]
| asukoht           = [[The Beehive]], [[Wellington]]
| esitaja           = 
| nimetaja          = [[Uus-Meremaa kindralkuberner|Kindralkuberner]]
| võimujärglus      = 
| ametiaeg          = 
| dokument          = 
| moodustatud       = 1856 ({{aega tagasi|1856}})
| esimene           = [[Henry Sewell]]
| viimane           = 
| kaotatud          = 
| asetäitja         = [[Uus-Meremaa asepeaminister|Asepeaminister]]
| palk              = 510 300 NZ$ aastas &lt;br/&gt; (u 261 000 €)
| veebileht         = 
}}
'''Uus-Meremaa peaminister''' ([[inglise keel]]es ''Prime Minister of New Zealand'', [[maoori keel]]es ''Te pirimia o Aotearoa'') on [[Uus-Meremaa]] [[valitsusjuht]].

Peaminister on [[Uus-Meremaa valitsus|valitsuse]] tähtsaim minister. Ta juhatab valitsuse istungeid, nimetab ministreid ametisse, on valitsuse kõneisik ning nõustab [[Uus-Meremaa monarhia|monarhi]] või tema asetäitjat, [[Uus-Meremaa kindralkuberner|kindralkuberneri]]. Peaminister juhib ka [[Department of the Prime Minister and Cabinet (Uus-Meremaa)|Peaministri ja kabineti osakonda]], mis asub [[Wellington]]is [[The Beehive]]'is.

Peaministri ametikoht on üle võetud Uus-Meremaa endise koloniseerija [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Suurbritannia]] süsteemist. Tava järgi peab kindralkuberner määrama peaministriks selle, kellel on kõige suurem võimalus saada [[Uus-Meremaa Esindajatekoda|Esindajatekoja]] toetus. Tavaliselt on peaminister parlamendi suurima fraktsiooni juht. Peaminister ja tema valitsus vastutavad kindralkuberneri, Esindajatekoja, erakonna ja kokkuvõttes valijaskonna ees.

Varem kutsuti valitsusjuhti &quot;koloniaalsekretäriks&quot; või &quot;esimeseks ministriks&quot;. Aastatel 1869–1900 oli peaministri nimetus &quot;''premier''&quot;. Aastal 1900 võttis [[Richard Seddon]] kasutusele tiitli &quot;peaminister&quot; ning see muudeti ametlikuks seitse aastat hiljem, kui [[Uus-Meremaa koloonia]]st sai [[Uus-Meremaa dominioon|dominioon]].

Uus-Meremaa peaminister on aastast 2023 [[Christopher Luxon]] ([[Uus-Meremaa Rahvuspartei]]).

==Vaata ka==
* [[Uus-Meremaa asepeaminister]]
* [[Riigipeade ja valitsusjuhtide koondtabel]]

[[Kategooria:Uus-Meremaa peaministrid| ]]</text>
      <sha1>5xprtq5p5sm451iqpvj1fyechet96hu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>New Yorgi linnapea</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719440</id>
    <revision>
      <id>7205075</id>
      <timestamp>2026-07-31T10:02:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ':''Loendit vaata artiklist [[New Yorgi linnapeade loend]].'' {{infokast ametikoht | nimetus           = New Yorgi linnapea | omakeelne_nimetus = Mayor of the City of New York | embleem           = Seal of New York City (B&amp;W).svg | embleemiallkiri   =  | lipp              = Flag of the Mayor of New York City.svg | lipuallkiri       =  | pilt              = Zohran Jul 21, 2026.jpg | pildilaius        =  | ametis            = [[Zohran Mamdani]] | ametisalates      = 1. jaanuar...'</comment>
      <origin>7205075</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6742" sha1="dybvvc1opajvro433liv2rd6ak99w5j" xml:space="preserve">:''Loendit vaata artiklist [[New Yorgi linnapeade loend]].''
{{infokast ametikoht
| nimetus           = New Yorgi linnapea
| omakeelne_nimetus = Mayor of the City of New York
| embleem           = Seal of New York City (B&amp;W).svg
| embleemiallkiri   = 
| lipp              = Flag of the Mayor of New York City.svg
| lipuallkiri       = 
| pilt              = Zohran Jul 21, 2026.jpg
| pildilaius        = 
| ametis            = [[Zohran Mamdani]]
| ametisalates      = 1. jaanuarist 2026
| üksus             = [[New Yorgi linnavalitsus]]
| kõnetlussõnad     = 
| tüüp              = 
| staatus           = 
| lühend            = 
| liikmesus         = 
| residents         = [[Gracie Mansion]]
| asukoht           = [[New Yorgi raekoda]]
| esitaja           = 
| nimetaja          = 
| võimujärglus      = 
| ametiaeg          = 4 aastat, &lt;br/&gt; pikendatav korra järjest
| dokument          = [[New Yorgi harta]]
| moodustatud       = 1665 ({{aega tagasi|1665}})
| esimene           = [[Thomas Willett]]
| viimane           = 
| kaotatud          = 
| asetäitja         = 
| palk              = 258 750 $ aastas &lt;br/&gt; (u 225 000 €)
| veebileht         = 
}}
'''New Yorgi linnapea''' ([[inglise keel]]es ''Mayor of the City of New York'') on [[New Yorgi linnavalitsus]]e juht. Linnapea kantselei haldab kõiki linna teenuseid, avalikku vara, [[New Yorgi politsei|politseid]], [[New Yorgi tuletõrje|tuletõrjet]] ja enamikku linna ametkondadest. Linnapea kantselei jõustab linnas linna ja [[New Yorgi osariik|osariigi]] õigustakte.

New Yorgi linna eelarve on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] suurim, aastal 2026 oli eelarve maht pea 116 mld $ (u 101 mld € ehk u 3,5 korda suurem kui [[Eesti riigieelarve]]).&lt;ref&gt;{{cite web |title=New York City Office of Management and Budget Frequently Asked Questions |url=https://www.nyc.gov/site/omb/faq/frequently-asked-questions.page |publisher=NYC Office of Management and Budget |access-date=November 5, 2025}}&lt;/ref&gt; Linnavalisuses ja selle ametites töötab 325 000 inimest ja linna koolides õpib 1,1 miljonit õpilast.

Linnapea tööruumid on [[New Yorgi raekoda|raekojas]] ning tal on võim [[New Yorgi linnaosad|kõigi viie linnaosa]] üle. Linnapea nimetab ametisse abilinnapead ja linnaametite juhid. Üks linnapea võib ametis olla kuni 2 4-aastast ametiaega ning võib uuesti kandideerida pärast 4-aastast pausi. Aastatel 2008–2010 kehtis 3 ametiaja piirang.&lt;ref&gt;{{cite web |last=Kramer |first=Marcia |title='Aye' and Mighty: Bloomberg's Wish Is Granted |url=http://wcbstv.com/breakingnewsalerts/bloomberg.third.term.2.847239.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081025085132/http://wcbstv.com/breakingnewsalerts/bloomberg.third.term.2.847239.html |archive-date=October 25, 2008 |publisher=[[WCBS-TV|WCBS]] |date=October 23, 2008}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news |last=Katz |first=Celeste |title=Is Term Limit Vote a Big Smack at Mayor? |url=http://www.nydailynews.com/blogs/dailypolitics/2010/11/is-term-limit-vote-a-big-smack.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130606081258/http://www.nydailynews.com/blogs/dailypolitics/2010/11/is-term-limit-vote-a-big-smack.html |archive-date=June 6, 2013 |department=''Daily Politics'' (blog) |work=[[New York Daily News|Daily News]] |location=New York}}&lt;/ref&gt;

New Yorgi linnapea ametikohta nimetatakse &quot;riigi raskuselt teiseks töökohaks&quot;.&lt;ref&gt;{{cite web|title=Why New York mayor is the 'second toughest job in America'|last=Gabbatt|first=Adam|website=The Guardian|date=April 22, 2021|access-date=March 27, 2021|url=https://www.theguardian.com/us-news/2021/apr/22/new-york-mayor-race-covid-income-racial-inequality}}&lt;/ref&gt; Viimane linnapea (2026. aasta seisuga), kes pärast New Yorgi linna valitsemist poliitiliselt kõrgemale ametikohale valiti, oli [[John T. Hoffman]] (linnapea aastatel 1866–1868), kes oli pärast linnapea ametiaega [[New Yorgi kuberner]].

New Yorgi linnapea on aastast 2026 [[Zohran Mamdani]] ([[Demokraatlik Partei (Ameerika Ühendriigid)|Demokraatlik Partei]]).

==Vaata ka==
* [[New Yorgi linnapeade loend]]
* [[New Yorgi linnavalitsus]]
* [[New Yorgi ajalugu]]
* [[New Yorgi linnavolikogu]]
* [[New York City Public Advocate]]
* [[New York City Comptroller]]
* [[New York City Board of Estimate]]

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* Arnold, R. Douglas, and Nicholas Carnes. &quot;Holding mayors accountable: New York's executives from Koch to Bloomberg.&quot; ''American Journal of Political Science'' 56.4 (2012): 949–963 [http://people.duke.edu/~nwc8/arnold_carnes_holding_mayors_accountable.pdf online].
* Fine, Elizabeth, and James Caras. &quot;Twenty-Five Years of the Council-Mayor Governance of New York City: A History of the Council's Powers, the Separation of Powers, and Issues for Future Resolution&quot; ''New York Law School Review'' (2013) 58#1 pp.&amp;nbsp;119–136 [https://digitalcommons.nyls.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1043&amp;context=nyls_law_review online]
* Fuchs, Ester R. ''Mayors and money: Fiscal policy in New York and Chicago'' (University of Chicago Press, 1992) [https://books.google.com/books?id=pkwcmRkNokMC&amp;dq=Mayor+new+York+city&amp;pg=PR9 online].
* Hoffman, David C., Tiffany Lewis, and Don Waisanen. &quot;The language of political genres: inaugural and state speeches of New York City Mayors and US Presidents.&quot; ''Proceedings of the New York State Communication Association 2017.1'' (2021): 9+ [https://docs.rwu.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1112&amp;context=nyscaproceedings online].
* Holli, Melvin G., and  Peter d'A. Jones, eds. ''Biographical Dictionary of American Mayors 1820-1980'' (Greenwood, 1981) Short scholarly biographies of all NYC mayors 1820–1980; see list p.&amp;nbsp;410.
* Jackson, Kenneth T., ed. ''The encyclopedia of New York City'' (2nd ed. Yale University Press, 2010). [https://books.google.com/books?id=lF_uDwAAQBAJ&amp;dq=Mayor+new+York+city&amp;pg=PP1 online]
* McNickle, Chris. ''To be mayor of New York: Ethnic politics in the city'' (Columbia University Press, 1993) [https://books.google.com/books?id=ONlCSIMrV_kC&amp;dq=Mayor+new+York+city&amp;pg=PR9 online]; covers 1881–1989.
* McNickle, Chris. ''Bloomberg: A Billionaire's Ambition'' (Simon and Schuster, 2017), scholarly study of mayoralty. 2002–2013 [https://books.google.com/books?id=OjaCDwAAQBAJ&amp;dq=mcnickle++Bloomberg&amp;pg=PA1401 online].
* Reitano, Joanne. ''The Restless City: A short history of New York from colonial times to the present'' (Routledge, 2010).
* Rogers, David. ''Mayoral control of the New York City schools'' (Springer, 2009). [https://books.google.com/books?id=9xLCFZ0iSbEC&amp;dq=Mayor+new+York+city&amp;pg=PR1 online]
* Weikart, Lynne A. ''Follow the Money: Who Controls New York City Mayors?'' (SUNY Press, 2009).

[[Kategooria:New Yorgi linnapead| ]]</text>
      <sha1>dybvvc1opajvro433liv2rd6ak99w5j</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7205081</id>
      <parentid>7205075</parentid>
      <timestamp>2026-07-31T10:05:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7205081</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6755" sha1="9yxlqllga9y5pnco5xs6k1wwfk2wudq" xml:space="preserve">:''Loendit vaata artiklist [[New Yorgi linnapeade loend]].''
{{infokast ametikoht
| nimetus           = New Yorgi linnapea
| omakeelne_nimetus = Mayor of the City of New York
| embleem           = Seal of New York City (B&amp;W).svg
| embleemiallkiri   = 
| lipp              = Flag of the Mayor of New York City.svg
| lipuallkiri       = 
| pilt              = Zohran Jul 21, 2026.jpg
| pildilaius        = 
| ametis            = [[Zohran Mamdani]]
| ametisalates      = 1. jaanuarist 2026
| üksus             = [[New Yorgi linnavalitsus]]
| kõnetlussõnad     = 
| tüüp              = 
| staatus           = 
| lühend            = 
| liikmesus         = 
| residents         = [[Gracie Mansion]]
| asukoht           = [[New Yorgi raekoda]]
| esitaja           = 
| nimetaja          = 
| võimujärglus      = 
| ametiaeg          = 4 aastat, &lt;br/&gt; pikendatav korra järjest
| dokument          = [[New Yorgi harta]]
| moodustatud       = 1665 ({{aega tagasi|1665}})
| esimene           = [[Thomas Willett]]
| viimane           = 
| kaotatud          = 
| asetäitja         = 
| palk              = 258 750 $ aastas &lt;br/&gt; (u 225 000 €)
| veebileht         = 
}}
'''New Yorgi linnapea''' ([[inglise keel]]es ''Mayor of the City of New York'') on [[New Yorgi linnavalitsus]]e juht. Linnapea kantselei haldab kõiki linna teenuseid, avalikku vara, [[New Yorgi politsei|politseid]], [[New Yorgi tuletõrje|tuletõrjet]] ja enamikku linna ametkondadest. Linnapea kantselei jõustab linnas linna ja [[New Yorgi osariik|osariigi]] õigustakte.

[[New York|New Yorgi]] linna eelarve on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] suurim, aastal 2026 oli eelarve maht pea 116 mld $ (u 101 mld € ehk u 3,5 korda suurem kui [[Eesti riigieelarve]]).&lt;ref&gt;{{cite web |title=New York City Office of Management and Budget Frequently Asked Questions |url=https://www.nyc.gov/site/omb/faq/frequently-asked-questions.page |publisher=NYC Office of Management and Budget |access-date=November 5, 2025}}&lt;/ref&gt; Linnavalisuses ja selle ametites töötab 325 000 inimest ja linna koolides õpib 1,1 miljonit õpilast.

Linnapea tööruumid on [[New Yorgi raekoda|raekojas]] ning tal on võim [[New Yorgi linnaosad|kõigi viie linnaosa]] üle. Linnapea nimetab ametisse abilinnapead ja linnaametite juhid. Üks linnapea võib ametis olla kuni 2 4-aastast ametiaega ning võib uuesti kandideerida pärast 4-aastast pausi. Aastatel 2008–2010 kehtis 3 ametiaja piirang.&lt;ref&gt;{{cite web |last=Kramer |first=Marcia |title='Aye' and Mighty: Bloomberg's Wish Is Granted |url=http://wcbstv.com/breakingnewsalerts/bloomberg.third.term.2.847239.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20081025085132/http://wcbstv.com/breakingnewsalerts/bloomberg.third.term.2.847239.html |archive-date=October 25, 2008 |publisher=[[WCBS-TV|WCBS]] |date=October 23, 2008}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news |last=Katz |first=Celeste |title=Is Term Limit Vote a Big Smack at Mayor? |url=http://www.nydailynews.com/blogs/dailypolitics/2010/11/is-term-limit-vote-a-big-smack.html |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20130606081258/http://www.nydailynews.com/blogs/dailypolitics/2010/11/is-term-limit-vote-a-big-smack.html |archive-date=June 6, 2013 |department=''Daily Politics'' (blog) |work=[[New York Daily News|Daily News]] |location=New York}}&lt;/ref&gt;

New Yorgi linnapea ametikohta nimetatakse &quot;riigi raskuselt teiseks töökohaks&quot;.&lt;ref&gt;{{cite web|title=Why New York mayor is the 'second toughest job in America'|last=Gabbatt|first=Adam|website=The Guardian|date=April 22, 2021|access-date=March 27, 2021|url=https://www.theguardian.com/us-news/2021/apr/22/new-york-mayor-race-covid-income-racial-inequality}}&lt;/ref&gt; Viimane linnapea (2026. aasta seisuga), kes pärast New Yorgi linna valitsemist poliitiliselt kõrgemale ametikohale valiti, oli [[John T. Hoffman]] (linnapea aastatel 1866–1868), kes oli pärast linnapea ametiaega [[New Yorgi kuberner]].

New Yorgi linnapea on aastast 2026 [[Zohran Mamdani]] ([[Demokraatlik Partei (Ameerika Ühendriigid)|Demokraatlik Partei]]).

==Vaata ka==
* [[New Yorgi linnapeade loend]]
* [[New Yorgi linnavalitsus]]
* [[New Yorgi ajalugu]]
* [[New Yorgi linnavolikogu]]
* [[New York City Public Advocate]]
* [[New York City Comptroller]]
* [[New York City Board of Estimate]]

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* Arnold, R. Douglas, and Nicholas Carnes. &quot;Holding mayors accountable: New York's executives from Koch to Bloomberg.&quot; ''American Journal of Political Science'' 56.4 (2012): 949–963 [http://people.duke.edu/~nwc8/arnold_carnes_holding_mayors_accountable.pdf online].
* Fine, Elizabeth, and James Caras. &quot;Twenty-Five Years of the Council-Mayor Governance of New York City: A History of the Council's Powers, the Separation of Powers, and Issues for Future Resolution&quot; ''New York Law School Review'' (2013) 58#1 pp.&amp;nbsp;119–136 [https://digitalcommons.nyls.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1043&amp;context=nyls_law_review online]
* Fuchs, Ester R. ''Mayors and money: Fiscal policy in New York and Chicago'' (University of Chicago Press, 1992) [https://books.google.com/books?id=pkwcmRkNokMC&amp;dq=Mayor+new+York+city&amp;pg=PR9 online].
* Hoffman, David C., Tiffany Lewis, and Don Waisanen. &quot;The language of political genres: inaugural and state speeches of New York City Mayors and US Presidents.&quot; ''Proceedings of the New York State Communication Association 2017.1'' (2021): 9+ [https://docs.rwu.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1112&amp;context=nyscaproceedings online].
* Holli, Melvin G., and  Peter d'A. Jones, eds. ''Biographical Dictionary of American Mayors 1820-1980'' (Greenwood, 1981) Short scholarly biographies of all NYC mayors 1820–1980; see list p.&amp;nbsp;410.
* Jackson, Kenneth T., ed. ''The encyclopedia of New York City'' (2nd ed. Yale University Press, 2010). [https://books.google.com/books?id=lF_uDwAAQBAJ&amp;dq=Mayor+new+York+city&amp;pg=PP1 online]
* McNickle, Chris. ''To be mayor of New York: Ethnic politics in the city'' (Columbia University Press, 1993) [https://books.google.com/books?id=ONlCSIMrV_kC&amp;dq=Mayor+new+York+city&amp;pg=PR9 online]; covers 1881–1989.
* McNickle, Chris. ''Bloomberg: A Billionaire's Ambition'' (Simon and Schuster, 2017), scholarly study of mayoralty. 2002–2013 [https://books.google.com/books?id=OjaCDwAAQBAJ&amp;dq=mcnickle++Bloomberg&amp;pg=PA1401 online].
* Reitano, Joanne. ''The Restless City: A short history of New York from colonial times to the present'' (Routledge, 2010).
* Rogers, David. ''Mayoral control of the New York City schools'' (Springer, 2009). [https://books.google.com/books?id=9xLCFZ0iSbEC&amp;dq=Mayor+new+York+city&amp;pg=PR1 online]
* Weikart, Lynne A. ''Follow the Money: Who Controls New York City Mayors?'' (SUNY Press, 2009).

[[Kategooria:New Yorgi linnapead| ]]</text>
      <sha1>9yxlqllga9y5pnco5xs6k1wwfk2wudq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>New York City linnapea</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719441</id>
    <redirect title="New Yorgi linnapea" />
    <revision>
      <id>7205076</id>
      <timestamp>2026-07-31T10:03:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[New Yorgi linnapea]]</comment>
      <origin>7205076</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="29" sha1="m7xd3akiwck4olykipcye781l5byi3l" xml:space="preserve">#suuna [[New Yorgi linnapea]]</text>
      <sha1>m7xd3akiwck4olykipcye781l5byi3l</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>New Yorki linnapea</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719442</id>
    <redirect title="New Yorgi linnapea" />
    <revision>
      <id>7205077</id>
      <timestamp>2026-07-31T10:03:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[New Yorgi linnapea]]</comment>
      <origin>7205077</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="29" sha1="m7xd3akiwck4olykipcye781l5byi3l" xml:space="preserve">#suuna [[New Yorgi linnapea]]</text>
      <sha1>m7xd3akiwck4olykipcye781l5byi3l</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sendai tuumaelektrijaam</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719443</id>
    <revision>
      <id>7205094</id>
      <timestamp>2026-07-31T10:26:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Infokast elektrijaam | nimi         = Sendai tuumaelektrijaam | pilt         = Sendai.JPG | seletus      =  | laiuskoord   = &lt;!-- K/M/S või kümnendkraadid --&gt; | pikkuskoord  = &lt;!-- K/M/S või kümnendkraadid --&gt; | asukohakaart = Jaapan | asukohakaart_seletus =  | nimi_ametlik =  | riik         =  | asukoht      = [[Satsumasendai]], [[Jaapan]] | staatus      = Töös | telliti      = &lt;!-- aeg --&gt; | ehitus_algas = 1979 | suletud      = &lt;!-- aeg --&gt; | hind         =  | oma...'</comment>
      <origin>7205094</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2349" sha1="5p8ufk5eoxbk0y0vk0aqg3b4er0j6ja" xml:space="preserve">{{Infokast elektrijaam
| nimi         = Sendai tuumaelektrijaam
| pilt         = Sendai.JPG
| seletus      = 
| laiuskoord   = &lt;!-- K/M/S või kümnendkraadid --&gt;
| pikkuskoord  = &lt;!-- K/M/S või kümnendkraadid --&gt;
| asukohakaart = Jaapan
| asukohakaart_seletus = 
| nimi_ametlik = 
| riik         = 
| asukoht      = [[Satsumasendai]], [[Jaapan]]
| staatus      = Töös
| telliti      = &lt;!-- aeg --&gt;
| ehitus_algas = 1979
| suletud      = &lt;!-- aeg --&gt;
| hind         = 
| omanik       = [[Kyushu Electric Power]]
| kaitaja      = 

&lt;!-- Tuumaelektrijaamadele --&gt;

| np_reaktori_tuup    = [[Surveveereaktor]]
| np_reaktori_tootja  = [[Mitsubishi Heavy Industries]]
| np_kutus            = 
| np_kutuse_allikas   = 
| np_koostootmine     = 
| np_jahutuse_allikas = [[Ida-Hiina meri]]
| np_jahutustorn      = 

&lt;!-- Hüdroakumulatsioonijaam--&gt;

| psps_ulemine_res      = 
| psps_ulemise_res_maht = 
| psps_torud            = 
| psps_alumine_res      = 
| psps_alumise_res_maht = 
| psps_korguste_vahe    = 
| psps_generaatorid     = 
| psps_pumpgeneraatorid = 
| psps_pumbad           = 

&lt;!-- Soojuselektrijaamadele --&gt;

| th_pohikutus             = 
| th_sekundaarne_kutus     = 
| th_kolmas_kutus          = 
| th_tehnoloogia           = 
| th_toitev_kaevandus      = 
| th_koostootmine          = 
| th_kombineeritud_tsukkel = 
| th_jahutus               = 

&lt;!-- Energia tootmine --&gt;

| ps_tookorras       = 
| ps_tootja          = 
| ps_ehituses        = 
| ps_planeeritud     = 
| ps_tuhistatud      = 
| ps_suletuid        = 
| ps_soojusvoimsus   = 
| ps_soojusenergiat  = 
| ps_nominaalvoimsus = 
| ps_salvestusmaht   = 
| ps_toodetud        = 

&lt;!-- lisad --&gt;
| veebileht = 
| lisa      = 

}}
'''Sendai tuumaelektrijaam''' ([[jaapani keel]]es 川内原子力発電所 (''Sendai Genshiryoku Hatsudensho'')) on [[tuumaelektrijaam]] [[Satsumasendai]]s [[Jaapan]]is. Sellel on kaks 846-MW reaktorit ning selle omanik ja haldaja on [[Kyushu Electric Power]]. Nagu kõikjal mujal Jaapanis, seisati Sendai AEJ töö pärast 2011. aasta [[Fukushima I AEJ tuumaõnnetus|Fukushima tuumaõnnetust]]. Sendai tuumaelektrijaam taaskäivitati 2015. aastal.

Jaama pindala on 1,45 km&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt; ning selles töötab 277 inimest.

==Vaata ka==
* [[Jaapani tuumelektrijaamade loend]]

[[Kategooria:Jaapani elektrijaamad]]
[[Kategooria:Tuumaelektrijaamad]]</text>
      <sha1>5p8ufk5eoxbk0y0vk0aqg3b4er0j6ja</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sendai aatomielektrijaam</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719444</id>
    <redirect title="Sendai tuumaelektrijaam" />
    <revision>
      <id>7205095</id>
      <timestamp>2026-07-31T10:27:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Sendai tuumaelektrijaam]]</comment>
      <origin>7205095</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="34" sha1="lzktklfs2fwej26wtm1aecb5iq8mvim" xml:space="preserve">#suuna [[Sendai tuumaelektrijaam]]</text>
      <sha1>lzktklfs2fwej26wtm1aecb5iq8mvim</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Diana Poudel</title>
    <ns>1</ns>
    <id>719445</id>
    <revision>
      <id>7205114</id>
      <timestamp>2026-07-31T10:53:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '''KL &quot;Aasta Tegu&quot; tunnustus infovastupidavuse valdkonna käimalükkamise eest'' – mitmest aspektist sobimatu stiil. Artiklist ei selgu ka, kas KL on Kaitseliit või miski muu. ~~~~'</comment>
      <origin>7205114</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="279" sha1="59sv8mq3w6y9vn6t3ok28djewzli7p4" xml:space="preserve">''KL &quot;Aasta Tegu&quot; tunnustus infovastupidavuse valdkonna käimalükkamise eest'' – mitmest aspektist sobimatu stiil. Artiklist ei selgu ka, kas KL on Kaitseliit või miski muu. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 31. juuli 2026, kell 13:53 (EEST)</text>
      <sha1>59sv8mq3w6y9vn6t3ok28djewzli7p4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:-potikx/Transseksuaal</title>
    <ns>2</ns>
    <id>719446</id>
    <revision>
      <id>7205117</id>
      <timestamp>2026-07-31T11:08:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>-potikx</username>
        <id>234541</id>
      </contributor>
      <comment>Loodud lehekülje &quot;[[:en:Special:Redirect/revision/1366497556|Transsexual]]&quot; tõlkimisel</comment>
      <origin>7205117</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5046" sha1="62eb1cj7cplf3ajqumyqb3guj91j2q0" xml:space="preserve">
'''Transseksuaal''' on inimene, kelle [[sooidentiteet]] ei ole kooskõlas tema sünnil määratud sooga ning kes soovib jäädavalt üle minna [[Sugu (bioloogia)|soole]], millega ta samastub, otsides tavaliselt meditsiinilist abi (näiteks hormoonasendusravi ja sootunnuseid korrigeerivaid operatsioonie ), et aidata tal oma keha tunnetusliku sooga joondada.

Kui inimesel esineb märgatav ja püsiv vastuolu oma tunnetusliku soo ja sünnil määratud soo vahel, võidakse talle panna [[Sooline düsfooria|soolise düsfooria]] meditsiiniline diagnoos.&lt;ref name=&quot;:2b&quot;&gt;{{Cite web|url=https://icd.who.int/browse11/l-m/en#/http://id.who.int/icd/entity/90875286|title=ICD-11 for Mortality and Morbidity Statistics|website=icd.who.int|access-date=2022-10-27|archive-url=https://web.archive.org/web/20260728033524/https://icd.who.int/browse/2025-01/mms/en#90875286|archive-date=1 August 2018}}&lt;/ref&gt;

Arusaam transseksuaalsetest inimestest on 21. sajandil kiiresti arenenud ning paljusid 20. sajandi meditsiinilisi uskumusi transseksuaalsete inimeste kohta peetakse nüüdseks aegunuks. Ajalooliselt liigitati transseksuaalseid inimesi vaimuhaigeteks, mistõttu kohtasid nad olulisi takistusi soolise üleminekuga seonduva ravi ja muude tervishoiuteenuste saamisel ning sellised takistused on endiselt olemas paljudes riikides.  &lt;ref name=&quot;WPATH web&quot;&gt;{{Cite web|url=http://wpath.org|title=World Professional Association for Transgender Health|publisher=WPATH|date=2011-09-25|access-date=2012-02-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20110822232617/http://www.wpath.org/|archive-date=2011-08-22}}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Cite journal|last=Anastasaki|first=Marilena|title=Barriers and Gaps to Medical Care for Transgender Individuals: A TRANSCARE Scoping Review with a Focus on Greece|journal=Healthcare|volume=12|issue=6|pages=647|date=2024-03-13|last2=Angelaki|first2=Agapi|last3=Paganis|first3=Philippos|last4=Christidi|first4=Elena Olga|last5=Papathanasiou|first5=Nancy|last6=Stoupa|first6=Eleni Panagiota|last7=Karamagioli|first7=Evika|last8=Pikoulis|first8=Emmanouil|last9=Lionis|first9=Christos|doi=10.3390/healthcare12060647|issn=2227-9032|pmc=10970254|pmid=38540611|doi-access=free}}&lt;/ref&gt;

== Terminoloogia ==
Sõnal ''transseksuaal'' on läbi aegade olnud erinevad tähendused. Tänapäevases kasutuses viitab see &quot;inimesele, kes soovib oma keha muuta või on seda teinud, et meditsiiniliselt minna üle ühelt soolt teisele, näiteks hormoonide või operatsioonide abil&quot;. Transsooliste kogukonnas on see termin aruteluteema ja seda peetakse mõnikord vananenud või halvustavaks terminiks. Laialdasemalt eelistatud terminid on ''[[Transsoolisus|transsooline]]'' või lühendatud vorm ''trans.'' Kuid tänu ajaloolisele kasutusele, meditsiiniringkondades jätkuvale kasutusele ja selle terminiga mõnede inimeste jätkuvale enesemääratlusele, on sõna ''transseksuaal'' tänapäeva kõnepruugis endiselt kasutusel. &lt;ref name=&quot;:3ency&quot;&gt;{{Cite book|date=2021|title=Encyclopedia of Sex and Sexuality: Understanding Biology, Psychology, and Culture|publisher=Greenwood Publishing Group|location=Santa Barbara, California|isbn=978-1-61069-875-7|url=https://books.google.com/books?id=M94aEAAAQBAJ|others=Heather L. Armstrong|oclc=1161996063}}&lt;/ref&gt; {{Rp|leheküljed=742–744}}

Teema mõistmisel tuleb märkida, et [[Sugupool|sugupoole]] ja [[Sugu (bioloogia)|bioloogilise soo]] vahel on erinevus. Sugupool on defineeritud kui &quot;sotsiaalsete, kultuuriliste ja keeleliste normide kogum, mida saab omistada kellegi identiteedile, väljendusele või rollile mehelikuna, naiselikuna või mittebinaarsena&quot;. Bioloogiline sugu on aga määratud meditsiinitöötajate poolt suguelundite välimuse põhjal määratud sünnihetkel ja sellega seotud eeldused kromosoomide koostise, sooidentiteedi, väljenduse ja rollide kohta, mis tekivad elu jooksul ja mõnikord aja jooksul muutuvad&quot;. &lt;ref name=&quot;:3ency&quot;&gt;{{Cite book|date=2021|title=Encyclopedia of Sex and Sexuality: Understanding Biology, Psychology, and Culture|publisher=Greenwood Publishing Group|location=Santa Barbara, California|isbn=978-1-61069-875-7|url=https://books.google.com/books?id=M94aEAAAQBAJ|others=Heather L. Armstrong|oclc=1161996063}}&lt;cite class=&quot;citation book cs1&quot; data-ve-ignore=&quot;&quot;&gt;[https://books.google.com/books?id=M94aEAAAQBAJ ''Encyclopedia of Sex and Sexuality: Understanding Biology, Psychology, and Culture'']. Heather L. Armstrong. Santa Barbara, California: Greenwood Publishing Group. 2021. [[Rahvusvaheline raamatu standardnumber|ISBN]]&amp;nbsp;[[Special:BookSources/978-1-61069-875-7|&lt;bdi&gt;978-1-61069-875-7&lt;/bdi&gt;]]. [[OCLC]]&amp;nbsp;[https://search.worldcat.org/oclc/1161996063 1161996063].&lt;/cite&gt;&lt;span class=&quot;cs1-maint citation-comment&quot; data-ve-ignore=&quot;&quot;&gt;&lt;code class=&quot;cs1-code&quot;&gt;&lt;nowiki&gt;{{&lt;/nowiki&gt;[[Mall:Cite book|cite book]]&lt;nowiki&gt;}}&lt;/nowiki&gt;&lt;/code&gt;: CS1 maint: others ([[:Kategooria:CS1 hooldus: teised|link]])&lt;/span&gt;
[[Category:CS1 maint: others]]&lt;/ref&gt; {{Rp|leheküljed=277–278}}
&lt;nowiki&gt;
[[Kategooria:Transsoolisus]]
[[Kategooria:CS1 allikad prantsuse keeles (fr)]]&lt;/nowiki&gt;</text>
      <sha1>62eb1cj7cplf3ajqumyqb3guj91j2q0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kategooria:Eesti kabevõistlused</title>
    <ns>14</ns>
    <id>719447</id>
    <revision>
      <id>7205119</id>
      <timestamp>2026-07-31T11:20:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[Kategooria:Kabevõistlused]] [[Kategooria:Eesti kabe]]'</comment>
      <origin>7205119</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="56" sha1="9tx1bi8o2l20peubr0orbh0e4dyz9b5" xml:space="preserve">[[Kategooria:Kabevõistlused]]
[[Kategooria:Eesti kabe]]</text>
      <sha1>9tx1bi8o2l20peubr0orbh0e4dyz9b5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sultan bin Abdulaziz</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719448</id>
    <redirect title="Sulțān bin ‘Abd al-‘Azīz" />
    <revision>
      <id>7205120</id>
      <timestamp>2026-07-31T11:20:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Sulțān bin ‘Abd al-‘Azīz]]</comment>
      <origin>7205120</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="42" sha1="fnz0o5f80yq4s106jqrl2bt1kfa1yf0" xml:space="preserve">#suuna [[Sulțān bin ‘Abd al-‘Azīz]]</text>
      <sha1>fnz0o5f80yq4s106jqrl2bt1kfa1yf0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Saudi Araabia kaitseministeerium</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719449</id>
    <revision>
      <id>7205121</id>
      <timestamp>2026-07-31T11:20:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Infokast organisatsioon | nimi            = Saudi Araabia kaitseministeerium | omakeelne_nimi  = وزارة الدفاع | embleem         =  | embleemiallkiri =  | pilt            =  | pildiallkiri    =  | lühend          =  | deviis          =  | asutatud        = 1943 ({{aega tagasi|1943}}) | asutaja         = &lt;!-- või: | asutajad = --&gt; | lõpp            =  | tüüp            =  | staatus         =  | eesmärk         =  | peakorter       = [[Riyadh]] | asukoht...'</comment>
      <origin>7205121</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4134" sha1="tafa3xt1qm7iy9xdutp9g9bmikcfvti" xml:space="preserve">{{Infokast organisatsioon
| nimi            = Saudi Araabia kaitseministeerium
| omakeelne_nimi  = وزارة الدفاع
| embleem         = 
| embleemiallkiri = 
| pilt            = 
| pildiallkiri    = 
| lühend          = 
| deviis          = 
| asutatud        = 1943 ({{aega tagasi|1943}})
| asutaja         = &lt;!-- või: | asutajad = --&gt;
| lõpp            = 
| tüüp            = 
| staatus         = 
| eesmärk         = 
| peakorter       = [[Riyadh]]
| asukoht         = 
| piirkond        = [[Saudi Araabia]]
| liikmed         = &lt;!-- või: | liikmeid = --&gt;
| keeled          = &lt;!-- või: | keel = --&gt;
| peasekretär     = 
| juht_nimetus    = Kaitseminister
| juht_nimi       = [[Khalid bin Salman Al Saud]]
| juht2_nimetus   = 
| juht2_nimi      = 
| juht3_nimetus   = 
| juht3_nimi      = 
| juht4_nimetus   = 
| juht4_nimi      = 
| võtmeisikud     = 
| peaorgan        = 
| emaorg          = 
| allorg          = 
| eelarve         = 
| töötajad        = &lt;!-- või: | töötajaid = --&gt;
| vabatahtlikud   = &lt;!-- või: | vabatahtlikke = --&gt;
| veebileht       = [https://www.mod.gov.sa/ www.mod.gov.sa]
| ideoloogia      = 
| märkused        =
}}
'''Saudi Araabia kaitseministeerium''' ([[araabia keel]]es وزارة الدفاع) on [[Saudi Araabia]] [[kaitseministeerium (üldmõiste)|riigikaitse eest vastutav ministeerium]]. Kaitseministeeriumi haldusalasse kuulub [[Saudi Araabia sõjavägi]] ja kõik selle harud.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.mod.gov.sa/en/Ministry/Pages/Mission.aspx|title=Mission|website=www.mod.gov.sa|access-date=22 December 2018}}&lt;/ref&gt;

Kaitseministeeriumit juhib kaitseminister. Saudi Araabia kaitseminister on alates 2022. aastast [[Khalid bin Salman Al Saud]].

==Saudi Araabia kaitseministrite loend==
{| class=&quot;wikitable plainrowheaders&quot;
! style=&quot;text-align:center;&quot;| Nr
! style=&quot;text-align:center;&quot;| Pilt
! Minister
! Ametis alates
! Ametis kuni
! Ametiaja pikkus
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot;| 1
| style=&quot;text-align:center;&quot;| [[File:Prince Mansour bin Abdulaziz Al Saud, (The First defense minister).jpg|100px]]
| [[Mansour bin Abdulaziz Al Saud|Mansour bin Abdulaziz]]
| 22. oktoober 1943
| 1. mai 1951
| 7 aastat ja 191 päeva
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot;| 2
| style=&quot;text-align:center;&quot;| [[File:Mishaal bin Abdulaziz Al Saud, 1953 (cropped).jpg|100px]]
| [[Mishaal bin Abdulaziz Al Saud|Mishaal bin Abdulaziz]]
| 12. mai 1951
| 26. detsember 1956
| 5 aastat ja 228 päeva
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot;| 3
| style=&quot;text-align:center;&quot;| [[File:Emblem of Saudi Arabia (2).svg|100px]]
| [[Fahd bin Saud Al Saud|Fahd bin Saud]]
| 26. detsember 1956
| 21. detsember 1960
| 3 aastat ja 361 päeva
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot;| 4
| style=&quot;text-align:center;&quot;| [[File:Muhammed bin saud al saud.jpg|100px]]
| [[Muhammed bin Saud Al Saud|Muhammed bin Saud]]
| 22. detsember 1960
| 21. oktoober 1963
| 2 aastat ja 303 päeva
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot;| 5
| style=&quot;text-align:center;&quot;| [[File:Sultan-bin-abdul-aziz-al-saud-5.jpg|100px]]
| [[Sultan bin Abdulaziz]]
| 1. november 1963
| 22. oktoober 2011
| 47 aastat ja 355 päeva
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot;| 6
| style=&quot;text-align:center;&quot;| [[File:الصورة الرسمية لخادم الحرمين الشريفين الملك سلمان بن عبدالعزيز آل سعود.jpg|100px]]
| [[Salmān ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd|Salman bin Abdulaziz]]
| 5. november 2011
| 23. jaanuar 2015
| 3 aastat ja 79 päeva
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot;| 7
| style=&quot;text-align:center;&quot;| [[File:الصورة الرسمية للأمير محمد بن سلمان بن عبدالعزيز آل سعود (مقصوصة).jpg|100px]]
| [[Mohammed bin Salman]]
| 23. jaanuar 2015
| 27. september 2022
| 7 aastat ja 247 päeva
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot;| 8
| style=&quot;text-align:center;&quot;| [[File:HRHP KHALID BIN SALMAN AL SAUD.jpg|100px]]
| [[Khalid bin Salman Al Saud|Khalid bin Salman]]
| 27. september 2022
| ''Ametis''
| 
|}

==Vaata ka==
* [[Saudi Araabia sõjaministeerium]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://www.mod.gov.sa/ Koduleht]

[[Kategooria:Kaitseministeeriumid]]
[[Kategooria:Saudi Araabia]]</text>
      <sha1>tafa3xt1qm7iy9xdutp9g9bmikcfvti</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kaitseministeerium (Saudi Araabia)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719450</id>
    <redirect title="Saudi Araabia kaitseministeerium" />
    <revision>
      <id>7205123</id>
      <timestamp>2026-07-31T11:22:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Saudi Araabia kaitseministeerium]]</comment>
      <origin>7205123</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="43" sha1="e5jx6prgex79rmyqd30oy27sct60bnd" xml:space="preserve">#suuna [[Saudi Araabia kaitseministeerium]]</text>
      <sha1>e5jx6prgex79rmyqd30oy27sct60bnd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Saudi Araabia kaitseminister</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719451</id>
    <redirect title="Saudi Araabia kaitseministeerium" />
    <revision>
      <id>7205124</id>
      <timestamp>2026-07-31T11:22:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Saudi Araabia kaitseministeerium]]</comment>
      <origin>7205124</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="43" sha1="e5jx6prgex79rmyqd30oy27sct60bnd" xml:space="preserve">#suuna [[Saudi Araabia kaitseministeerium]]</text>
      <sha1>e5jx6prgex79rmyqd30oy27sct60bnd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Saudi Araabia Kaitseministeerium</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719452</id>
    <redirect title="Saudi Araabia kaitseministeerium" />
    <revision>
      <id>7205125</id>
      <timestamp>2026-07-31T11:22:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Saudi Araabia kaitseministeerium]]</comment>
      <origin>7205125</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="43" sha1="e5jx6prgex79rmyqd30oy27sct60bnd" xml:space="preserve">#suuna [[Saudi Araabia kaitseministeerium]]</text>
      <sha1>e5jx6prgex79rmyqd30oy27sct60bnd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Punasuru</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719453</id>
    <revision>
      <id>7205138</id>
      <timestamp>2026-07-31T11:34:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>IvarGl</username>
        <id>201039</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Punasuru | pilt = Deilephila porcellus (Russia, Saratov, Leninskoe village, 9.v.2016) (Evgeny Kotelevsky) 2.jpg | pildi_seletus = [[Väike-punasuru]] | pildi_laius = 210px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | sugukond = [[Surulased]] ''Sphingidae'' | perekond = '''Punasuru''' ''Deilephila'' | sünonüümid = {{C...'</comment>
      <origin>7205138</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2204" sha1="e9rvnjx5ey1vd3994vu4qslcuezdl5y" xml:space="preserve">{{Taksonitabel
| nimi = Punasuru
| pilt = Deilephila porcellus (Russia, Saratov, Leninskoe village, 9.v.2016) (Evgeny Kotelevsky) 2.jpg
| pildi_seletus = [[Väike-punasuru]]
| pildi_laius = 210px
| värvus = putukad
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda''
| klass = [[Putukad]] ''Insecta''
| selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera''
| sugukond = [[Surulased]] ''Sphingidae''
| perekond = '''Punasuru''' ''Deilephila''
| sünonüümid = {{Collapsible list|
*''Choerocampa'' (Duponchel, 1835)
*''Cinogon'' (Butler, 1881)
*''Dilephila'' (Hampson, 1893)
*''Dilephila'' (Kuznetsova, 1906)
*''Dilophila'' (Agassiz, 1846)
*''Elpenor'' (Agassiz, 1846)
*''Elpenor'' (Oken, 1815)
*''Eumorpha'' (Hübner, 1806)
*''Metopsilus'' (Duncan, 1836)
 }}
| perekonna_autor = [[Jakob Heinrich Laspeyres|Laspeyres]], 1809
| alamsugukond = [[Päevasurulased]] ''Macroglossinae''
}}

'''Punasuru''' (''Deilephila'') on [[Surulased|surulaste]] sugukonda kuuluv perekond [[Liblikalised|liblikaid]].

== Nimetuse etümoloogia ==
Eestikeelne nimetus viitab perekonda kuuluvate liblikate iseloomulikule roosakas- või punakale värvusele. Ladinakeelne perekonnanimi ''Deilephila'' tuleneb vanakreeka sõnadest ''deilē'' ehk &quot;õhtu&quot;, ja ''philein'' ehk &quot;armastama&quot; ning viitab nende liblikate aktiivsusele õhtuhämaruses&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Groot avondrood |url=https://vlinderstichting.nl/vlinder/groot-avondrood/ |vaadatud=2026-07-31 |väljaanne=Vlinderstichting |keel=nl-NL}}&lt;/ref&gt;.

== Liigid ==
Perekonnas leiduvad järgmised liigid&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Deilephila |url=https://ftp.funet.fi/index/Tree_of_life/insecta/lepidoptera/ditrysia/bombycoidea/sphingidae/macroglossinae/deilephila/ |vaadatud=2026-07-31 |väljaanne=ftp.funet.fi}}&lt;/ref&gt;:

* ''Deilephila askoldensis'' (Oberthür, 1879)
* ''Deilephila elpenor'' (Linnaeus, 1758) – [[suur-punasuru]]
* ''Deilephila porcellus'' (Linnaeus, 1758) – [[väike-punasuru]]

* ''Deilephila rivularis'' (Boisduval, 1875)

== Eesti liigid ==

* ''Deilephila elpenor'' (Linnaeus, 1758) – [[suur-punasuru]]
* ''Deilephila porcellus'' (Linnaeus, 1758) – [[väike-punasuru]]

== Viited ==

&lt;references /&gt;
[[Kategooria:Surulased]]</text>
      <sha1>e9rvnjx5ey1vd3994vu4qslcuezdl5y</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>August 2026</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719454</id>
    <revision>
      <id>7205142</id>
      <timestamp>2026-07-31T11:45:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Metsavend</username>
        <id>738</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''August 2026''', kroonika ja eelvaade.  [[2026]]. aasta juuni algab [[laupäev]]al ja lõppeb 31 ööpäeva hiljem [[esmaspäev]]al.  {{KuupäevadIndeks31|august}}  ==[[13. august]]== * [[Sambia]]s toimuvad üldvalimised.  == Viited == {{viited}} {{Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2026| 8]]'</comment>
      <origin>7205142</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="298" sha1="9l140v1v1urrsk3mt1y5bww4zc3ys2a" xml:space="preserve">'''August 2026''', kroonika ja eelvaade.

[[2026]]. aasta juuni algab [[laupäev]]al ja lõppeb 31 ööpäeva hiljem [[esmaspäev]]al.

{{KuupäevadIndeks31|august}}

==[[13. august]]==
* [[Sambia]]s toimuvad üldvalimised.

== Viited ==
{{viited}}
{{Sündmused kuude kaupa}}
[[Kategooria:2026| 8]]</text>
      <sha1>9l140v1v1urrsk3mt1y5bww4zc3ys2a</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Poola peaminister</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719455</id>
    <revision>
      <id>7205144</id>
      <timestamp>2026-07-31T11:51:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ':''Loendit vaata artiklist [[Poola peaministrite loend]].'' {{infokast ametikoht | nimetus           = Poola peaminister | omakeelne_nimetus = Prezes Rady Ministrów | embleem           = Znak podstawowy z administracji rządowej RP.svg | embleemiallkiri   =  | lipp              = Flag of Poland (with coat of arms).svg | lipuallkiri       =  | pilt              = Donald Tusk KPRM HQ 2023.jpg | pildilaius        =  | ametis            = [[Donald Tusk]] | ametisalates      =...'</comment>
      <origin>7205144</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7945" sha1="djffbfm6yifkhip9ogs0ypjd6ora82u" xml:space="preserve">:''Loendit vaata artiklist [[Poola peaministrite loend]].''
{{infokast ametikoht
| nimetus           = Poola peaminister
| omakeelne_nimetus = Prezes Rady Ministrów
| embleem           = Znak podstawowy z administracji rządowej RP.svg
| embleemiallkiri   = 
| lipp              = Flag of Poland (with coat of arms).svg
| lipuallkiri       = 
| pilt              = Donald Tusk KPRM HQ 2023.jpg
| pildilaius        = 
| ametis            = [[Donald Tusk]]
| ametisalates      = 13. detsembrist 2023
| üksus             = [[Ministrite nõukogu (Poola)|Ministrite nõukogu]] &lt;br/&gt; [[Poola Peaministri Kantselei|Peaministri Kantselei]]
| kõnetlussõnad     = 
| tüüp              = [[Valitsusjuht]]
| staatus           = 
| lühend            = 
| liikmesus         = [[Euroopa Ülemkogu]]
| residents         = 
| asukoht           = [[Peaministri Kantselei maja]], [[Varssavi]]
| esitaja           = [[Poola president|President]] või [[Seim (Poola)|Seim]]
| nimetaja          = [[Seim (Poola)|Seim]]
| võimujärglus      = 
| ametiaeg          = 
| dokument          = 
| moodustatud       = 1918 ({{aega tagasi|1918}})
| esimene           = [[Ignacy Daszyński]]
| viimane           = 
| kaotatud          = 
| asetäitja         = [[Poola asepeaminister|Asepeaminister]]
| palk              = 389 516 PLN aastas &lt;br/&gt; (u 82 000 €)
| veebileht         = 
}}
'''Poola peaminister''' ([[poola keel]]es ''Premier''; ametlikult '''Ministrite Nõukogu president''' ([[poola keel]]es ''Prezes Rady Ministrów'')) on [[Poola]] [[valitsusjuht]]. Peaministri institutsioon on määratletud [[Poola põhiseadus|põhiseaduses]]. Peaministri määrab [[Poola president|president]], seejärel paneb peaminister kokku [[Ministrite nõukogu (Poola)|valitsuskabineti]]. Kaks nädalat pärast määramist läheb peaminister oma valitsuse ja programmiga [[Seim (Poola)|Seimi]] ette, kus ta kas ametisse määratakse või tagasi lükatakse. Korduvalt on ette tulnud hõõrdumisi presidendi ja peaministri vahel.

Poola peaminister on alates 2023. aastast [[Donald Tusk]] ([[Kodanike Platvorm]]).

==Vaata ka==
* [[Ministrite nõukogu (Poola)]]
* [[Poola asepeaminister]]
* [[Poola monarhide loend]]
* [[Poola president]]
* [[Seim (Poola)]]
* [[Poola Senat]]

==Allikad==
* {{cite book| last =Bernhard| first =Michael| title =Institutions and the Fate of Democracy: Germany and Poland in the Twentieth Century| publisher =University of Pittsburgh Press| year =2005| location =Pittsburgh| isbn=9780822958703}}
* {{cite book|last1=Brodecki|first1=Zdzisław|last2=Jankowski|first2=Bartlomiej|editor=Zdzisław Brodecki |title=Polish Business Law|year=2003|publisher=Kluwer Law International|location=The Hague|isbn=978-90-411-1992-6|chapter=The Political System of the Republic of Poland}}
* {{cite web|url=http://indylaw.indiana.edu/instructors/cole/web%20page/polconst.pdf |archive-url=https://ghostarchive.org/archive/20221009/http://indylaw.indiana.edu/instructors/cole/web%20page/polconst.pdf |archive-date=2022-10-09 |url-status=live|author=Cole, Daniel H.|publisher=Indiana University School of Law|title=Poland's 1997 Constitution in its Historical Context|access-date=1 April 2013|date=22 September 1998}}
* {{cite book|last1=Enyedi|first1=György|last2=Tózsa|first2=István|title=The Region: Regional Development, Policy, Administration, E-government|year=2004|publisher=Akadémiai Kiadó|location=Budapest|isbn=978-963-05-8037-3}}
* {{cite book|last=Fijałkowski|first=Agata|title=The New Europe: The Polish Struggle for Democracy and Constitutionalism|year=2010|publisher=Ashgate Publishing, Ltd.|location=Farnham, England|isbn=978-1-4094-9708-0}}
* {{cite book|last=Garlicki|first=Lech|editor=Stanisław Frankowski |title=Introduction to Polish law|year=2005|publisher=Kluwer Law International|location=The Hague|isbn=978-90-411-2331-2|chapter=Constitutional Law}}
* {{cite book|last=Goldman|first=Minton F.|title=Revolution and Change in Central and Eastern Europe: Political, Economic and Social Challenges|year=1997|publisher=M.E. Sharpe|location=Armonk, NY|isbn=978-0-7656-3901-1}}
* {{cite book|last=Kochanski|first=Halik|title=The Eagle Unbowed: Poland and the Poles in the Second World War|year=2012|publisher=Harvard University Press|location=Cambridge, MA|isbn=978-0-674-06816-2}}
* {{cite web|url=http://etheses.lse.ac.uk/112/1/Lasok_The_Polish_Constitutions_of_1947_and_1952.pdf |archive-url=https://web.archive.org/web/20141026115330/http://etheses.lse.ac.uk/112/1/Lasok_The_Polish_Constitutions_of_1947_and_1952.pdf |archive-date=2014-10-26 |url-status=live|author=Lasok, Dominik|publisher=[[London School of Economics]]|title=The Polish Constitutions of 1947 and 1952: A Historical Study of Constitutional Law|access-date=29 March 2013}}
* {{cite book|last=Lerski|first=Halina|title=Historical Dictionary of Poland, 966–1945|date=30 January 1996|publisher=ABC-CLIO|location=Santa Barbara, CA|isbn=978-0-313-03456-5}}
* {{cite book|last=Leśnodorski|first=Bogusław|title=Parlamentaryzm w Polsce|year=1947|publisher=M. Kot|location=Kraków|language=pl}}
* {{cite book|last1=Linz|first1=Juan J|last2=Stepan|first2=Alfred|title=Problems of Democratic Transition and Consolidation: Southern Europe, South America, and Post-Communist Europe|year=2011|publisher=Johns Hopkins University Press|location=Baltimore|isbn=978-1-4214-0492-9}}
* {{cite book|last=Ludwikowski|first=Rett R.|title=Constitution-Making in the Region of the former Soviet Dominance|year=1996|publisher=Duke University Press|location=Durham, NC|isbn=978-0-8223-1802-6}}
* {{cite book|last1=Lukowski|first1=Jerzy |last2=Zawadzki|first2=Hubert|title=A Concise History of Poland|year=2006|publisher=Cambridge University Press|location=Cambridge, England|isbn=978-0-521-85332-3}}
* {{cite book|last=Osiatyński|first=Wiktor|editor=Jon Elster|title=The Roundtable Talks and the Breakdown of Communism|year=1996|publisher=University of Chicago Press|location=Chicago|isbn=978-0-226-20628-8|url=https://archive.org/details/roundtabletalksb0000unse}}
* {{cite book|last=Prokop|first=Krzysztof|editor=Jarosław Matwiejuk |editor2=Krzysztof Prokop |title=Evolution of Constitutionalism in the Selected States of Central and Eastern Europe|year=2010|publisher=Wydawnictwo Temida 2|location=Białystok|isbn=978-83-89620-87-3|chapter=The Institution of the President in the Visegrad Group States}}
* {{cite book|last=Prokop|first=Krzysztof|title=Białystok Law Books 7, Polish Constitutional Law|year=2011|publisher=Wydawnictwo Temida 2|location=Białystok|isbn=978-83-62813-13-1}}
* {{cite book|last=Schwartz|first=Herman|title=The Struggle for Constitutional Justice in Post-Communist Europe|year=2002|publisher=University of Chicago Press|location=Chicago|isbn=978-0-226-74196-3}}
* {{cite book|last=Simon|first=Maurice D.|editor=David M. Olson|editor2=Philip Norton|title=The New Parliaments of Central and Eastern Europe|year=1996|publisher=Frank Cass|location=London|isbn=978-0-7146-4261-1|chapter=Institutional Development of Poland's Post-Communist Sejm: A Comparative Analysis|url=https://archive.org/details/newparliamentsof0000unse}}
* {{cite book|last=Szczerbiak|first=Alek |title=Poland Within the European Union|year=2011|publisher=Routledge|location=London|isbn=978-0-415-38073-7}}
* {{cite book|last=Van Hoorn|first=Judith L.|editor=Judith L. Van Hoorn |editor2=Ákos Komlósi |editor3=Elzbieta Suchar |editor4=Doreen A. Samelson |title=Adolescent Development and Rapid Social Change: Perspectives from Eastern Europe|year=2000|publisher=SUNY Press|location=Albany, NY|isbn=978-0-7914-9312-0|chapter=An Introduction to Poland}}
* {{cite book|last=Zubek|first=Radosław|editor=Vesselin Dimitrov |editor2=Klaus H. Goetz |editor3=Hellmut Wollmann |title=Governing After Communism: Institutions And Policymaking|year=2006|publisher=Rowman &amp; Littlefield|location=Lanham, MD|isbn=978-0-7425-4009-5|chapter=Poland: A Core Ascendant?}}

[[Kategooria:Poola peaministrid| ]]</text>
      <sha1>djffbfm6yifkhip9ogs0ypjd6ora82u</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Deilephila</title>
    <ns>0</ns>
    <id>719456</id>
    <redirect title="Punasuru" />
    <revision>
      <id>7205154</id>
      <timestamp>2026-07-31T11:57:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Punasuru]]</comment>
      <origin>7205154</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18" sha1="aamy35m3ijjcopd9jyder6xu37uyu3d" xml:space="preserve">#suuna[[Punasuru]]</text>
      <sha1>aamy35m3ijjcopd9jyder6xu37uyu3d</sha1>
    </revision>
  </page>
</mediawiki>